ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 1712 kiräkotust.
va van|a -a -na28; igävä|ne v igäve|ne -dse -st5; va koeranäss vana pininäss'; va hädavares igäväne hädävarõs; seda va ihurammu tal jätkus sedä ihorammu täl jakku
vaablane .vaabla|nõ -sõ -st5; lehe-, puiduvaablane lehe-, puuvaablanõ; kq ka vapsik
vaade 1. .kaeh(t)us -õ -t9, .kaemi|nõ -sõ -st5; pilt' pildi .pilti37; range vaatega kooliõpetaja kur'a kaemisõgaq oppaja; tema vaates polnud hirmu timä silmin olõ-õs hirmu; vaade paremale, vasakule! kaeq hääle, kuralõ!; vaade Munamäe tornist kaehus v kaeminõ Muna­mäe tornist; postkaart Võrumaa vaadetega post'kaart' Võromaa piltegaq v kaehuisigaq; avaneb suurepärane vaade om väega häste nätäq v om väega illos kaiaq; mets segas vaadet merele mõts segäsi mere nägemist v mere poolõ kaemist; üks aken on vaatega aeda üts' akõn' om aia poolõ; 2. ilma.kaemi|nõ -sõ -st5, ilmanägemi|ne -se -st5, elonägemi|ne -se -st5; millised vaated sul on? kuis sa asjo näet?; demokraatlikud vaated demokraatlinõ ilmakaeminõ; mulle ei meeldi tema vaade moraalile mullõ ei miildüq, kuis timä sündsüsest arvo saa; kindel vaade elule kimmäs elonägemine; 3. .kaeh(t)us -õ -t9; eest-, külgvaade iist-, külekaehus
vaagen 1. liud livva .liuda33, .vaagna - -t3; ristimisvaagen seto kiil' kupel', kubel'; valis vaagnalt endale puuvilju sortõ vaagna päält hindäle puuviljo vällä; mitu vaagnatäit toitu mitu livvatäüt süüki; 2. anat puusavüü: 
- -d51, puusaluu - -d50; vaagnavööde puusa­vüü; nee­ru­vaagna põletik rahupalanik
vaagima (läbi) .märk'mä .märkiq märgi63, (läbi) rehkendä|mä -q -83, märgü|tämä -täq -dä82, aro|tama -taq -da82, arotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .arvo pidämä, .kaal(d)ma .kaal(d)uq kaalu64; küsimust vaagima asja märgütämä; tulemusi vaagima läbi märk'mä, miä vällä tull'; vaeti kauba väärtust arotõldi, midä kaup väärt om
vaakum tühüs* -(s)e -t11, tühi|ruum'* -ruumi -.ruumi37, hõrõhus -õ -t9, v(a)a|kuum' ­ -kuumi -.kuumi37; vaakumpakend tühüspakk'*, rõuhkõpakk'*; kohv on vaakumpakendis kohv' om rõuhkõpakin; ideoloogiline vaakum mõttõ­tühüs; vaakumpump hõrõhuspump
vaakuma 1. .vaakma .vaakuq vaagu64, ­ kõrras v äkki vaagahta|ma -q -83; vares vaakus korraks varõs vaagaht'; 2. hinge vaakuma (hinge) vaakma, kool(t)õnõma; vaagub hinge om minegi pääl
vaal ( vaala ) v(a)alaskal|a -a -la28, valas* -(s)õ -t11; vaal pole tegelikult kala valaskala olõ-iq periselt kala; sinivaal sinivalas; vaalapüüdja vaalapüüdjä
vaal ( vaalu ) 1. vaal vaalu .vaalu37, mauk† mauga .mauka30; kandsime heina vaalust rõuku kannimiq haina vaalust rõuku; (saokaupa) vaalus rugavalla; 2. lumevaal lumõvaal, lumõ­vaotus
vaalutama .vaalama vaaladaq .vaala77, vaala|tama -taq -da82, vaalusta|ma -q -83
vaap vaap vaaba .vaapa30; valge vaabaga piparkoogid valgõ vaabagaq vehver'koogiq; kaussi katab kuldne vaap kausil om kullanõ vaap; seal on paks porivaap seljas tsial om paks mua­kõrd sälän; hambavaap hambavaap
vaarao .vaarao - -t2; vaaraosipelgas vaarao­kuklanõ; vaaraorott vaaraovõhl
vaarikas vabarn -a -t4, vabõrn -a -t4, va(v)-võrn -a -t4, va(v)varn -a -t4; vaarikaid on punaseid ja (hele)kollaseid, ­kitsemurakas on must vabarnit om verevit ja valgit, kahru­vabarn om must; vaarikad kasvavad raies­mikel vabõrnaq kasusõq raotu pääl
vaaritama vaari|tama -taq -da82, kii:tmä kii:täq keedä61, süvväq tegemä
vaaruma kapõrda|ma -q -83, kupõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, tuudõrda|ma -q -83, .hüllelemä hülleldäq .hüllele85, .lüngelemä lüngeldäq .lüngele85, tuigu|tama -taq -da82, mitmit ­kõrdo kapõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; .kõikma .kõikuq kõigu73; vaarus vastase antud hoobist kapõrd' v tuudõrd' vastalidsõ antust hoo­bist; laps kõndis vaarudes lats' kõ:nd'sõ ku­põrdõlõn; väsinud mees vaarub üle õue vä­sünüq miis' lüngeles üle moro; joodik vaarus jalgel joodik ripse jalgo pääl; puu lõi vaaruma ja langes maha puu lei kõikma ja sattõ vasta maad
vaas vaas' vaasi .vaasi37, an|nom' -oma -omat4; laual seisab kõrge vaas lavva pääl sais korgõ vaas'; hauavaas kalmuvaas'
vaat(a) kaeq, hii:(q); vaat kus kaeq kos(t), kagos(t), kaeq koh(n) kagoh(n), kag'a, kagja, vot kos; vaat kus lugu! kagos om lugu!; vaat nii on lugu kaeq nii om lugu; vaat sulle säh! vot sullõ seh!; vaat kui võtan sulle rihma! kaeq ku võta sullõ rihma!; söök oli seal vaat et odavamgi süük' oll' sääl kaeq viil odavamb; vaat kus lops! vot määne pauk! v kos oll' v om pauk!; vaata, kuhu on enda peitnud! hiiq, kohe om hindä käk'nüq!
vaat ( vaadi ) vaat' vaadi .vaati37, püt|t -ü -tü37, tönn' tönni .tönni37; vaadiõlu pütüolu; lägavaat virdsapütt
vaataja .kaeja - -t3; vaatajaile näidend meel­dis kaejilõ näütemäng miildü
vaatama .kaema kaiaq kae67, .kaeskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, tunnista|ma -q -83, .silmämä silmädäq .silmä77, .vaht'ma .vahtiq vahi63, kõrras .kaehta|ma -q -81, .kaehu|tma -taq -da62; ette vaatama ette kaema; järele vaatama perrä kaema; üle vaatama üle v perrä kaema; läbi sõrmede vaatama läbi sõrmi kaema; tornist vaadates oli kõik nagu peo peal tornist kaiaq oll' kõ:ik' niguq peo pääl; tahaks linna vaadata tahtnuq liina kaiaq; seda on vastik vaadata seod om jälle kaiaq; siin oli palju vaadata siin oll' pall'o kaemist; ei jõudnud seda imet ära vaadata jõvva-as taad imeht ärq kaiaq; tulin teid vaatama tulli teid kaema; paugu peale vaatasin üles paugu pääle kaehti v kaehudi üles; vaatas ja vaatas, aga ära ei tundnud tunnist' ja tunnist', a tunnõ-õs ärq; tõele näkku vaatama tõtõt tunnistama; vaatame seda kaupa lähemalt kaemiq v silmämiq seod kaupa lähembält; mine vaata, kui kaugel traktor juba on! mineq kaeq v silmäq, kavvõn traktor' joba om!; oled sa ajalehti vaadanud? olõt postilehti silmänüq?; tal on aega vähe, aina vaatab kella täl om aigo veidüq, muguq vahis kellä; istus sillal ja vaatas vette istõ silla pääl ja vahtõ vette; istus ja vaatas aknast välja istõ ja vahtõ aknõst vällä; tõmbad sahtli lahti: sealt vaatab vastu tühjus tõ:mbat suhvli vallalõ: tühi vahis vasta; oma naisest ei hoolinud, vaatas nooremaid es hooliq umast naasõst, hiile noorõmbit; maja aknad vaatavad läände maja aknõq ommaq õdagu poolõ; Mari oli Jaanist vaata et pikemgi kaeq ku Mari viil Jaanist pikemb es olõq; teda tundis siin vaata et igaüks timmä tiid' siin pia egäüts'; eks vaatame! kaemiq noh!; vaadake, nii on lugu! kaegõq, nii om lugu!; vaata aga vaata! kaeq-kaeq! v kaeq no kaeq!
vaatamata (.)kaemaldaq, huu:l'maldaq, .olkõq et; sellele vaatamata tuu pääle kaemaldaq; vaatamata sellele, et … huul'maldaq tuust, et ... v olkõq et …; äikesevihmale vaatamata piksevihmast huul'maldaq
vaatamisväärsus .kaemist väärt (kotus, asi ) vms , (miä) tasos kaiaq, .kaemiskotus -(s)õ -t11; mis on Tartu vaatamisväärsused? midä Tarton kaiaq tasos? v määntseq ommaq Tarto kaemist väärt kotusõq?; kas siin on mingeid vaatamisväärsusi? kas tan midä kaiaq om?
vaateaken .näütüs|akõn' . -aknõ -akõnd17, .kaemis|akõn' . -aknõ -akõnd17; pühade eel dekoreeriti vaateaknaid vasta pühhi ehiti näütüs­aknit
vaatemäng mäng mängo .mängo37; pilt' pildi .pilti37, .kaemi|nõ -sõ -st5; .tiatri - -t1, .näüt(e)lemi|ne -se -st5, .tiatri|mäng -mängo
-.mängo37; .tsirkus -õ -t9; ilutulestik oli uhke vaate­mäng tulõvärk' oll' uhkõ mäng; vulkaani­purse on võimas vaatemäng tulõ­mäepurgahus om väkev pilt'; härjavõitlus on jõhker vaatemäng härävõigõlus om hirmsa kaeminõ
vaatenurk .kaemi|nõ -sõ -st5, nägemi|ne -se -st5; täiesti oma vaatenurk peris v otsaniq uma kaeminõ; majanduslikust vaatenurgast majandusõ poolõ päält kaiaq; lähenes asjale subjektiivsest vaatenurgast kai asja umast nukast v uma poolõ päält; sellest vaate­nurgast paistavad asjad teisiti seo kandi päält kaiaq paistusõq as'aq tõistõ
vaatepilt pilt' pildi .pilti37; nätäq v kaiaq (asi); sellist vaatepilti ei näinud iga päev säänest pilti es näeq egäpäivi; imekaunis vaatepilt kistumaldaq illos kaiaq; põlev maja oli kohutav vaatepilt maja palaminõ oll' hirmsa nätäq v kaiaq; juga pakub suurepärast vaatepilti viisadang om uhkõ kaiaq
vaatetorn .kaemis|torn' -torni -.torni37; Suure Munamäe vaatetorn Suurõ Munamäe torn'
vaatleja .silmäjä - -t3, .kaeja - -t3; .vaht'ja - -t3; linnuvaatleja tsirgukaeja; looduses oli ta hea vaatleja luudusõn oll' täl hää silm kõ:gõ pääle; rahvusvahelised vaatlejad Bosnias rii­kevaihõlidsõq silmäjäq v silmänhoitjaq Bos­nian; diplomaatiline vaatleja kaejadiplomaat'*; vali­misjaoskonnas istusid vaatlejad valimis­jaoskunnan istõq manvaht'jaq
vaatlema 1. .kaema kaiaq kae67, .silmämä sil­mädäq .silmä77, .vaht'ma .vahtiq vahi63, .kaes­kõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, mitmit kõrdo sil­mi­te|(l)lemä -lläq -(l)le86; vaatleb huviga pilte kaes v vahis pilte himogaq; käisin täna metsas linde vaatlemas käve täämbä mõtsan tsirkõ kaeman; 2. .uur'ma .uuriq uuri63, .silmä­mä silmädäq .silmä77, .kaema kaiaq kae67; siin vaadeldav ajajärk aovaheq, midä tan kaias v uuritas; autor vaatleb lüüdi ja karjala keelt ühtse keelena autor' kaes lüüdi ja kar'ala kiilt kuun niguq ütte kiilt
vaatlus .kaemi|nõ -sõ -st5, .silmämi|ne -se -st5, .vaht'mi|nõ -sõ -st5, .kaeskõ(l)lõmi|nõ -sõ -st5; astronoomiline vaatlus taivakaesklus, taivakaeminõ; laiba vaatlus kuulnu ülekaeminõ; pikaajalised vaatlused pikäaolinõ v pikä ao seen silmänpidämine; täpne vaatlus näitas, et … täpsä perräkaeminõ näüdäs', et …; ekspeditsioonil korraldati mitmesuguseid vaatlusi uur'misreisi aigo silmäti v uuriti mitmõsugumaidsi asjo; tuleb võtta vaatluse alla ka need probleemid tulõ naadaq kaema v silmämä ka noid häti; Kauksi Ülle loomingu vaatlus arvaminõ Kauksi Ülle luudu kotsilõ, Kauksi Ülle luudu uur'minõ
vaatus ja|go -o -ko27, .kaeh(t)us -õ -t9; näidend kahes vaatuses ja neljas pildis näütemäng katõn jaon ja nelän pildin; elu lõppvaatus elo peräots
vaba va|ba -ba -pa28, prii - -d50; lopõ - -t14; vabaks ostetud ori priis ostõt ori; lõpuks tundsin ennast vabana peräkõrd tunni hindä vaba(s); Eesti on vaba maa Eesti om vaba maa; kodumaa on jälle vaba kodomaa om jälkiq prii; tehke tee vabaks! tekkeq tii vallalõ!; ajujää tagant paistis vaba vesi ojoja iä takast paistu vallalinõ vesi; pääsesime saarte vahelt vabasse vette pässimiq saari vaihõlt suurõ vii pääle; vaba vaade merele apar' kaeminõ mere pääle; rabeles kinnihoidjate käest vabaks rabõl' kinniqhoitjidõ käest vallalõ; mees andis mulle vabad käed miis' and' mullõ meelevalla;; ole nii vaba ja loomulik kui oskad! olõq nii lopõ ja loomulik niguq mõistat!; õppetööst vaba aeg op'misõst prii aig; valskusest vaba võlsist prii v võlsildaq; julge ja vaba maalimisviis julgõ ja lopõ maal'misõmuud; vaba fantaasia lopõ ette­kujotus; vaba langemine füüs vaba sadaminõ; vaba istekoht prii istmisõkotus; vaba pind vaba pind; vaba tahe vaba tahtminõ; vaba voli voli; vabas õhus välän; vabapääse priipilet'; lumevaba lumõldaq
vabadus vabahus -õ -t9, .priius -õ -t9; vol|i -i -li26, meele|vald -valla -.valda33, seto kiil' vool'a - -t1; uus seadus piirab meie vabadust, vabadusi vahtsõnõ säädüs vähändäs mi vabahust, vabahuisi; vabadust kätte võitma priiust kätte võitma; pääses vabadusse pässi vabas v priis; vabaduses elavad rahvad priiq rahvaq; vabadus kõike teha meelevald v voli kõ:kkõ tetäq
vabadusekaotus kinniq.pandmi|nõ -sõ -st5; vabadusvõitlejale määrati viis aastat vabadusekaotust vabahusvõitlõja mõistõti viies aastagas kinniq
vabadusliikumine vabahus.liikmi|nõ -sõ -st5
vabadussõda vabahus|sõda -sõ:a -sõta29; Eesti Vabadussõda Eesti Vabahussõda
vabadusvõitleja vabahus.võit(õ)lõja - -t3
vabadusvõitlus vabahus.võitlus -õ -t9, vabahusvõidõlus -õ -t9
vabakaubandus vaba.kauplõmi|nõ -sõ -st5; vabakaubandustsoon priikaubapiir'kund*
vabakutseline .hindäette, .hindäperi, .hindä­pääl; tulin töölt ära, olen nüüd vabakutseline tulli ammõtist äräq, noq tüüdä uma käe pääl; vabakutseline kirjanik hindäperi v hindäette kirämiis'
vabakuulaja vaba.kullõja - -t3
vabakäik vaba|käük' -käügi -.käüki37, vaba|juu:sk -joosu -juu:sku36; libedaga ei maksa vaba­käigul mäest alla sõita nilbõgaq massa-iq vabakäügigaq mäest alla sõitaq
vabalt vabalt, priilt, volilt, vol'onalõ; siin tohib vabalt kala püüda siin tohis vabalt v volilt kalla püüdäq; laps võis vabalt teha, mida tahtis lats' võisõ vabalt v volilt tetäq, miä taht'; raha oli neil vabalt käes rahha oll' näil vol'onalõ käeh; kunstnikul on õigus vabalt luua kunst'nigul om õigus hindäperi luvvaq; mahtus vabalt läbi mahtu ilosahe läbi; sa jõuad vabalt bussi peale sa ­jõvvat ilosahe bussi pääle; ta võis meid kahte vabalt segi ajada tä võisõ meid kattõ kergehe v lihtsähe segi aiaq; vestlus kulges vabalt jutt juusk' lobõhõhe; vabalt istuv ülikond apar' ülikund; julgeti juba vabalt kõnelda julõti joba kõvva kõ:nõldaq; räägib vabalt kolme võõrkeelt kõ:nõlõs laabsahe v sorrõhe kolmõ võõrast kiilt; võta vabalt, asi on juba korras! tõ:mbaq tagasi, asi om joba kõrran!; vabalt! vabalt!; võib vabalt olla, et … või väega ollaq, et …
vabamaadlus sport vaba.maadlus -õ -t9
vabameelne vabamii:l'|ne -se -set6, vaba­meeli|ne -dse -st7, vaba meelegaq; poliiti­liselt vabameelne poliitilidsõlt vabamiil'ne; vabameelsed vanemad lubavad lapsel seda filmi vaadata vabameelidseq vanõmbaq lu­pasõq latsõl seod filmi kaiaq
vabandama 1. .andis .andma, vabanda|ma -q -83; vabanda(ge) mind, palun! olõq hää, annaq (mullõ) andis! v olkõq hääq, andkõq (mullõ) andis!; ma vabandan teid hea mee­lega ma anna teile hää meelegaq andis; 2. .vällä kõ:nõlõma, .õigõs .mõistma; püüdis end vabandada haigusega pruumõ hinnäst haigusõgaq vällä kõ:nõldaq; sellist tegu ei vabanda miski säänest asja ei saaq kuiginaq õigõs mõistaq; vabandas end ajapuudusega tõi ette aopuudusõ
vabandus 1. vabandus -õ -t9; (.andis).pal­lõmi|nõ -sõ -st5, vabandami|nõ -sõ -st5; vabandust paluma andis pallõma; palus meie käest vabandust pallõl' miiq käest andis; vabandus vastu võetud! vabandus vasta võet!; 2. .pästmi|ne -se -st5, ettekäänüs -(s)e -t11; tahab midagi enda vabanduseks öelda taht hindä pästmises midä üldäq; muudkui otsis vabandusi tööst pääsemiseks muguq otsõ ettekäänüssit, et tüüst päsedäq
vabanema vabas v priis .saama, vabas v ­priis päsemä; vallalõ .saama v päsemä; sõltuvuses olnud rahvas vabanes lõ:ial ­olnuq rahvas sai priis; meri vabanes jääst meri pässi iäst vabas; vanglast vabanema vangist vallalõ saama; tahtis prussakatest vabaneda taht' prussakist vallalõ saiaq; maadleja vabaneb ründaja haardest maadlõja päses ründäjä pitsitüsest; millal sa täna koolist vabaned? kuna sa täämbä koolist päset?; põlemisel vabaneb soojusenergia palamisõ man päses vällä lämmäjoud; kohvikus vaba­nes kaks lauda kohvitarõn jäi kats' lauda tühäs
vabariik vaba|riik' -riigi -.riiki37
vabariiklik vaba.riikli|ne -dse -st5
vabastama (vabas v priis v vallalõ) .pästmä .pästäq pästä61, priis .laskma, vabasta|ma -q -83; vabas v priis v vallalõ tegemä; meid vabastati enamlaste käest meid pästeti ­inämbläisi käest; orjad vabastatakse ahelaist or'aq pästetäseq hahilist; üliõpilased vabastatakse õppemaksust tudõndiq vabastõdasõq opimassust; ta vabastati vanglast tä lasti vangist vallalõ; ta vabastati kooli­õpetaja ametikohalt tä tetti oppajast vallalõ; tehnika vabastab meid paljudest muredest tehniga tege meid pall'osist murrist priis; vabastage autodele tee! tekkeq autilõ tii vabas v valla­lõ!; olen raskemast tööst vabastatud ma olõ rassõmbast tüüst vabas lubat
vabatahtlik prii.tahtli|nõ -dsõ -st5, umast .tahtmisõst, esiq.tahtli|nõ* -dsõ -st5, esiq.tahtja - -t3; vabatahtlik tuletõrjuja priitaht­linõ pritsimiis'; vabatahtlikud abistajad umast tahtmisõst appitulõjaq; ­ vabatahtlik õppeaine esiqtahtlinõ opiainõq; Soome vaba­tahtlikud tulid meile appi Soomõ vaba­tahtlidsõq tulliq meile appi; kas vabataht­likke on? kas kiä esiq taht?
vabatahtlikult umast .tahtmisõst; vabataht­likult ma seda tööd ei teeks umast tahtmisõst ma seod tüüd es tennüq; ta tuli vabatahtlikult tä esiq taht' tullaq
vabaõhukohvik väläkohvi|k -gu -kut13, moro­kohvi|k -gu -kut13
vabaõhumuuseum välämuusõ|um'* -umi -.ummi38
vabe kaland soodsi|k -gu -kut13
vabin ju|tin -dina -dinat4, vär|rin -inä -inät4, hü|tin -dinä -dinät4, kahmistus -õ -t9; kehast käis vabin läbi ihost käve jutin läbi
vabisema väris|emä -täq -e87, hüdis|emä -täq -e87; rap|puma -pudaq -u79 v -pu80, .jõ:nks'ma .jõnksiq jõnksi63; hakkas hirmu pärast vabi­sema naas' hirmu käen hüdisemä; vabiseb külma käes judisõs külmä käen; ta vabises kogu kehast täl kõ:ik' iho rappu; maja vabi­ses, kui rong möödus maja rappu, ku rong' müüdä sõit'
vabrik vabri|k -gu -kut13, tüü:stüs -e -t9
vabrikant vabri|kant' -kandi -.kanti37, vabrigu .perremii:s'
vadak kohopiimä|lii:m' -leeme -lii:mi37, koho­piimä|vesi -vii: -vett42
vader va|tõr' -dõri v -dõra -dõrit v -dõrat4
vadin kä|tsin -dsinä -dsinät4, mul|lin -ina -inat4; laste rõõmus vadin latsi rõõ:msa kätsin
vadistama jutu|tama -taq -da82, lopa|tama -taq -da82, mulga|tama -taq -da82, pold'a|tama -taq -da82; tüdrukud tulevad vadistades tütriguq tulõvaq jututõn; naiste vadistamisele ei tulnud lõppu naisi lopatamisõlõ tulõ-õs lõppu
vadjalane vad'ala|nõ v vadjala|nõ -sõ -st5
vaen vih|a -a -ha28, vain vaino .vaino37; vaen vendade vahel süvenes viha velji vaihõl läts' süvembäs; rahvastevaheline vaen vain rahvidõ vaihõl; oleme temaga ammu vaenus olõmiq täägaq ammuq vihossin
vaene .vae|nõ -sõ -st7, kehv kehvä .kehvä35, tühäli|ne† -dse -st5; kitsas .kitsa kitsast22; üks vendadest oli rikas, teine vaene üts' veli oll' rikas, tõ:nõ vaenõ; küla vaesed tulid kokku külä vaesõq tulliq kokko; vaeseks jäänud leeväldäq jäänüq; ma olen praegu nii vaene, et ei saa midagi osta ma olõ parhillaq nii plank', et midägiq saa ei ostaq; põllumaa on siin vaene maa om siin kehv; vaene elu kitsas elo
vaenlane .vainla|nõ -sõ -st5, .vaimla|nõ -sõ -st5; 
vihala|nõ -sõ -st5, vihali|nõ -dsõ -st5; vaenlane tungis meie maale vainlanõ murd' mi maalõ sisse; ma ei tea endal ühtegi vaenlast olevat ma ei tiiäq hindäl üttegiq vaimlast ollõv; lepa­triinud on lehetäide vaenlased käokiräseq ommaq lehetäie vaimlasõq
vaenujalal vaino(h)n, vihossi(h)n
vaenukägu toonikä|go -o -ko27, vainokä|go -o -ko27, toonõtut|t -u -tu37, surma|tsirk -tsirgu -.tsirku37, seto kiil' tututaja - -t3
vaenuköis eläjät vaino|köüds' -köüdse -köüst39, käänü|köüds' -köüdse -köüst39
vaenulik vainoli|nõ -dsõ -st5, viha|nõ -dsõ -st7; pärismaalased olid võõraste vastu vaenulikud perismaalasõq olliq võõ:ridõ vasta vainolidsõq v perismaalaisil oll' vain võõ:ridõ vasta; tema hääletoon oli vaenulik timä helü oll' vihanõ; elame vaenulikus ümbruses mi ümbre eläseq vainlasõq; ta on meie vastu vaenulik inimene tä om mi vihalanõ; võõraste vaenulikud kavatsused võõ:ridõ kur'aq plaaniq
vaenutsema vihha pidämä
vaeseke .vaesõkõ|nõ v .vaesõgõ|nõ -sõ -ist8, 
.vaenõkõ|nõ v .vaenõgõ|nõ -sõ -ist8; mul hakkas vaesekeset kahju mul naas' vaesõ­gõist hallõ
vaeselt .vaesõhe, .vaesõlõ, .kitsahe, .kitsa­lõ, armõtuhe, armõtulõ; nad elavad vaeselt nä eläseq kitsahe v vaesõhe; lapsed olid riie­tatud vaeselt, kuid puhtalt latsõq olliq rõivin armõtuhe, aq puhtahe
vaeslaps .vaenõlats' .vaesõlatsõ vaestlast39, .perräjäänüq lats'
vaestemaja .vaestõ|maja -maja -majja v -maia28, .vaestõko|do -do -to26, seto kiil' puha.del'nä 
- -t3, poha.del'nä - -t3
vaesuma .vaesõs .jäämä; vaesunud talupoeg kehväs jäänüq talomiis'
vaesus .vaesus -õ -t9, .kitsus -õ -t9; pärast sõda valitses vaesus päält sõ:a oll' vaesus egäl puul; püüab vaesusest välja rabeleda pruum' kitsusõst vällä rabõldaq
vaev vaiv vaiva .vaiva30, hä|dä -dä -tä24; ­vaeva nägema vaiva nägemä; vaevaks võtma vaivas võtma; vaevas olema vaivussin olõma; haige jalg teeb mulle vaeva haigõ jalg tege mullõ vaiva v hätä; suure vaevaga sai ta voodist välja suurõ hädägaq sai tä sängüst üles; kerge vaevaga saadud raha kergehe saad raha; kõik see on mahavisatud vaev kõ:ik' taa om as'andaq vaiv v pinile haina­tegemine
vaevakask vaiva|kõiv -kõ(iv)o -.kõivo37
vaevaline vaivali|nõ -dsõ -st5, vaiva|nõ -dsõ -st7; armõ|du -du -tut1, kehv kehvä .kehvä35; vaevaline teekond vaivalinõ tii; vanaini­mes­te astumine on vaevaline vanol om astminõ vaivalinõ; silmanägemine oli jäänud vaevaliseks silmänägemine oll' jäänüq armõtus; tema saksa keel on vaevaline timä s'aksa kiil' om hädäline
vaevaliselt vaivagaq, .vaivuisi, hädägaq; ajasime endid vaevaliselt püsti aimiq hindä vaivagaq pistü; tuhm lamp valgustab vaevaliselt tinnõ lamp' and hädägaq valgust; vaevaliselt käima kügärits'mä
vaevalt vaivalt; vaevalt ta enam tuleb vaivalt tä inämb tulõ; sinna on vaevalt pool kilomeetrit sinnäq om vaivalt puul' kilometrit; vaevalt jõudis koju, kui juba otsis raamatud välja õ:nnõ sai kodo, joba otsõ raamaduq vällä; ta on nii muutunud, et vaevalt tunneb ära tä om nii tõsõs lännüq, et hädägaq tunnõt ärq
vaevama .vaivama vaivadaq .vaiva77, .utma uttaq uta61, hindäkotsinõ .vaivu|ma -daq -80, .vaibu|ma -daq -80; see töö vaevas ta väga ära tä vaivu taa tüügaq väega ärq; vana­ini­mest vaevavad haigused vannainemist vaivasõq v piinasõq tõvõq; põtru vaevasid sääsed põtro vaivssiq v kiussiq kiholasõq; ära vaeva ilmaasjata oma pead! vaivaku-iq as'andaq umma pääd!; mis sa ennast vaevad, las nooremad teevad! miä sa hinnäst tapat, lasõq noorõmbaq tegeväq!; olin väga ära vaevatud olli väegaq ärq uttunuq; lapsed on karjaskäimisest ära vaevatud kar'an käümisegaq ommaq latsõq ärq vaibunuq
vaevarikas vaivali|nõ -dsõ -st5; vaevarikas töö vaivalinõ tüü
vaevatasu vaiva|raha -raha -rahha28, käe.valgõ - -t3; andis ravitsejale vaevatasu and' tervendäjäle käevalgõt; kassi leidjale lubatakse vaevatasu kassi löüdjäle lubatas vaivaraha
vaevlema .vaivlõma vaivõldaq .vaivlõ78, vaivussi(h)n olõma; vaevlema jääma vaivus­sihe v vaivussilõ jäämä; mis ma tast siia vaev­lema jätan miä ma täst siiäq vaivussihe jätä; valu käes vaevlema halu käen vaivlõma; vangis vaevlema vangin vaivlõma
vaevuma vaivas .võtma; ime, et ta veel vae­vub mind teretama imeq, et tä viil vaivas võtt minno terehtäq
vaevumärgatav hädägaq nätäq; vaevumärgatav rada hädägaq nätäq tiirada
vaga va|ga -a -ka29, vagali|k -gu -kku38; proua on vaga naisterahvas provva om vaga v usklik naistõrahvas; vaga vesi vaga vesi
vagane vaga|nõ -dsõ -st7, .vaa|nõ -dsõ -st7, ta­sali|k -gu -kku38; vagase vooluga jõgi vagadsõ joosugaq jõgi; pealtnäha vagane mees päältnätäq vaganõ v tasalik miis'; vagaseks tegema vaatsõs tegemä
vagel vagõl v vakl vagla .vakla45; vaklu täis vaglanõ, vaglonõ; mingid vaglad närivad lehti määntsegiq vaglaq jüräväq lehti
vagu virges .virkse virgest11, .v(i)irgus -õ -t9, va|go -o -ko27, hõõlas hõõ:la hõõlast22, (virksehari) kuk|k' -i -ki37; ajab kartulivagusid sisse aja kardohkavirksit sisse; seal oli vagu keset selga tsial oll' reds'e kesk sälgä; hüppas vaolt vaole karas' üte kuki v virkse päält tõsõ pääle; vesi uuristab nõlvakusse sügavad vaod vesi uurd kaldõhe süväq vaoq; mööda seina jookseb vagu, kus varem paiknesid juhtmed saina piten juusk rõõnõq, kos varrõmb olliq juht'mõq sisen
vagun va|kon' -goni -gonit4, va|kun' -guni -gunit4
vagunisaatja vagoni.saatja - -t3
vagur tasali|k -gu -kku38, va|ga -a -ka29; vagur mehike tasalik mehekene; teeb vagura näo tege vaa näo
vagusi vakka, vagusahe, .tassa; koer haukus veidi, siis jäi vagusi pini hauk' veidükese, sõ:s jäi vakka; lind püsib pesal vagusi tsirk püsüs vagusahe v hillä pesä pääl; ole vagusi, ära ­liiguta! olõq tassa, liigutagu-iq!
vaha vah|a -a -ha28; vahast (tehtud) vahanõ
vahakarva vaha|nõ -dsõ -st7, vahaka|nõ v vahaka|s -dsõ -st5, vahaka|s - -t15, vaha.karva
vahaleedik eläjät mehidsekoi - -d53
vahane vaha|nõ -dsõ -st7; mesiniku vahased kindad mesinigu vahadsõq kindaq; vaha­seks tõmbunud nägu vahatsõs tõ:mmanuq nägo
vahariie .vakstu - -t1, seto kiil' kleionka - -t1
vahatama vaha|tama -taq -da82
vahe ( vahe ) vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19, .vahju|s† -(sõ) -(s)t10; vahet ­tegema vaiht tegemä; poe- ja turuhindade vahe poodi- ja turuhindo vaheq; perenaine käis toa ja köögi vahet pernaanõ käve tarõ ja köögi vahet; põõsaste vahedest tuli heina niita puhmõ vahjist taht' hain niitäq; pole mingit vahet, kas tuled või ei olõ-iq määnest ­vaiht, kas tulõt vai ei; lahutamisel saame kahe arvu vahe maahaarvamisõst jääs katõ arvo vaheq
vahe ( vaheda ) vaib vaiba .vaiba30, vaib vaiva .vaiba32, vaiv vaiva .vaiba30; ter|räv -ävä -ävät4; vahe nuga, kirves vaib väits', kirvõs; vaheda ütlemisega kirjamees terävä ütlemisegaq kirämiis'; sel naisel on ütlemata vahe mõistus tal naasõl om kistumaldaq terräv mudsu
vaheaeg vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19, .vaihõ|aig -ao -.aigo36; vihma sadas lühikeste vaheaegadega päev otsa vihma sattõ lühkeisi vahjidõgaq päiv otsa
vahejuhtum .johtumi|nõ -sõ -st5, .trehvä­mi|­ne -se -st5, vahe(q)johus -(s)õ -t11; jam|a -a -ma26; teel siia oli naljakas vahejuhtum siiäqtulõgi pääl oll' ands'ak trehvämine; politsei saab teateid vahejuhtumitest politsei saa teedüst johtumiisi kotsilõ; tüli võib alata tühisest vahejuhtumist tülü või alostaq tähtsüseldäq johtumisõst
vahekohtunik .vaihõ|mii:s' -mehe -mii:st39; kõrra|vaht' -vahi -.vahti36
vahekord .vaihõ|kõrd -kõrra -.kõrda33, läbi.saa­mi|nõ -sõ -st5, läbi.käümi|ne -se -st5; elu ja kunsti vahekord elo ja kunsti vaihõkõrd; meil on ülemusega soe vahekord meil om ülembägaq hää läbisaaminõ; suguline vahekord sugulinõ läbikäümine
vahel I .vaihõl, .vahjõl; hulkusin linna vahel ma hulgõ liina vaihõl v pääl; varblasel on kõrs noka vahel varblasõl om kõrs' noka vaihõl v nokan; kella kümne ja üheteistkümne vahel kellä kümne ja ütetõistkümne vaihõl; omade vahel umavaihõl; olete omadega vahel! jäitiq kinniq!; pihtide vahel olema pitsitüsen olõma
vahel II tõõnõkõrd, tõ:nõkõrd, mõ:nikõrd, .vaih(t)õpääl, .vahjõpääl; vahel käisime kinos või teatris tõ:nõkõrd kävemiq kinon vai tiatrin; tule mind ka vahel vaatama! tulõq minno ka tõ:nõkõrd kaema!
vahelduma .vaeldu|ma -daq -80, ­.vaihõlõma vaihõldaq .vaihõlõ85, .vahjõlõma vahjõldaq .vah­jõlõ85, segende|(l)lemä -lläq -(l)le86, segä­he|(l)lemä -lläq -(l)le86, (hrl ilma v ilmanätüste kotsilõ) laagõskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; metsa­tukad vaheldusid põldudega mõtsasaarõq vaelduq v olliq vaeldumiisi nurmigaq v mõtsa­saari vaihõl olliq nurmõq; öö ja päev vahelduvad lõputult üü ja päiv vaihtusõq v vaihõlõsõq lõpmaldaq; ilm ei ole selge, vaheldub, kuidas sa teed sellisega heina ilm olõ-iq selge, segendelles, kuis sa tiit sääntsegaq haina; ilm on täna väga vahelduv ilm täämbä väega segähelles; kevadel on väga vahelduv ilm keväjä ilm väega laagõskõllõs; täna on vahelduv pilvitus täämbä pilveq laagõskõllõsõq v täämbä pilviskeles; põlev­kivikihid vahelduvad lubjakivikihtidega palavakivikihiq ommaq üts'tõsõ ala kalgikivikihtegaq
vaheldumisi .vaeldamiisi, .vaeldumiisi; 
üts'­tõsõala(q), üts'üteala(q); seelik on vahel­dumisi kollaste ja punaste triipudega prunts' om vaeldamiisi kõllatsidõ ja verevide triipõgaq; tuul puhub vaheldumisi põhjast ja idast tuul' puhk vaeldumiisi põh'ast ja hummogust; väsinud mehed sõudsid vaheldumisi väsünüq meheq sõvviq üts'tõsõ ala; tantsuga vaheldumisi tehakse ringmängu tandso vaihõlõ tetäs tsõõ:ri; ema nuttis ja naeris vaheldumisi imä kõrd ikk', sõ:s jälkiq naard'
vaheldus .vaeldus -õ -t9, .vaeldumi|nõ -sõ -st5, vahelus -õ -t9; reisimine pakub vaheldust reis'mine pakk vaeldust v tõistmuudu tunnõt; aastaaegade vaheldus aastaaigo vael­duminõ; künkad tõid maastikku vaheldust kingoq teiq maa tõsõsugumadsõs; väike vaheldus kuluks ära võissiq vaihtõpääl vähäkese midägiq muud ollaq v tetäq
vahelduvvool .vaelduv|vuu:l -voolu -vuu:lu37
vahele .vaihõlõ, .vahjõlõ; tee pöördub metsa vahele tii käänd mõtsa vaihõlõ; ta jäi inspektorile vahele inspektri sai tä kinniq; jäägu see meie vahele! jääguq seo asi õ:nnõ miiq teedäq!
vahelehüüe sekkä.hõikami|nõ -sõ -st5
vahelihas vahelih|a -a -ha28, vahemi|nõ -dsõ -st5
vahelik 1. (ehitüsen) vahe|hoonõq -huu:nõ -hoonõt18, var'oalo|nõ -dsõ -st7; 2. kq tava­vahelik
vaheline .vaihõli|nõ -dsõ -st5; mägedevaheline tasandik mäkivaihõlinõ tasamaa v tasamaa mäki vaihõl; meievaheline suhe läbikäümine miiq vaihõl
vaheliti .vaeldõ, .vaelihe, .vaelilõ, tõ:nõtõsõ pääle; seadis hõlmad vaheliti sääd' hõlmaq kokko; katuselaastudel peavad ­servad vahe­liti jääma katusõlastõl piät veereq tõ:nõ­tõsõ pääle jäämä
vahelt .vaihõlt, .vahjõlt, .vaihõst, .vahjõst; kokku ostes ja edasi müües teenis kõvasti vahelt ostmisõ ja edesimüümisegaq tiine v tekk' kõvva vaihõlt; põõsaste vahelt puhmõ vahjõst
vahelüli vahejak|k -u -ku37
vahemaa vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19, maa - -d50; linnade vahemaad on pikad liino vaihõl ommaq pikäq maaq; vahemaa kodust kooli on lühike kotost kuuli om lühüq maa
vahemaandumine maa(h)n.käümi|ne -se -st5, vahe.piätüs -e -t9
vahemik vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19; maantee ja jõe vahemik on maju täis ehitatud suurõtii ja jõõ: vaih om majjo täüs ehitet; marjapõõsaste vahemikus oli lillepeenar mar'apuhmõ vaihõn oll' lillipinnär'
vahend riist