ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 246 kiräkotust. Lausidõ kunts'helü EKI & WI
.uarm|(as), -a, -a(s)t15 = .uarm|(õs), -õ, -õ(s)t15 = oormas lumehang
uba, ua, upa27 uba
uba|lehť, -lehe, -.lehte34 ubaleht (rohttaim)
uba|mulḱ, -mulgi, -.mulki37 Halliste v Abja kandi mulk
ubľa|tama = ubľo|tama, -taq, -da82 nüpeldama, peksma
ubõri|k, -gu, -kku38 = ubõ|rits, -ritsa, -.ritsa37 = õbõrik ubrik
uďe, ude, ute24 > utõ
ud|murť, -murdi, -.murti37 udmurt
udras, .utra, udrast22 saarmas
udsal|õma, -daq, -õ85 hõljuma
udsu, udsu, utsu26 1. udu; 2. ebe, ude; udusulg; patja kloppin ajat padja külest udsu üles patja kloppides ajad padja küljest udusulgi üles
udsu|nõ, -dsõ, -st7 1.ebemeid, udemeid täis; 2. udune
udsu|sulǵ, -sulõ, -.sulgõ34 udusulg
udsu|tama, -taq, -da82 1. udutama, uduvihma sadama; 2. ebemeid, udemeid ajama
ugala|nõ, -(d)sõ, -st5 sõnakehv, taipamatu inimene; kõnedefektiga inimene; umbkeelne; kiä häste mõista-i kynõldaq, om ugalanõ kes hästi ei oska rääkida, on ugalane
ugri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 urgitsema, nokitsema; jätäq nynaugritsõminõ perrä! jäta ninanokitsemine järele!
ugu|rits, -ritsa, -.ritsa31 kurk (kurgi)
uhaja|= uhaja|s, -dsõ, -st5 okkaline
uha|k, -gu, -kut13 = uhas, -(s)õ, -t11 = uhtjas
uhi, uḣa, .uhja44 ohi
uhi|lyig, -lyia, -.lyiga32 ohelik
uhiuma|nõ, -dsõ, -st7 päris omane
uhi|vesi, -vi̬i̬, -vett42 loputusvesi
.uhjama, uḣadaq, .uhja77 juhtima, ohjama
uhkjas, .uhkja, uhkjast22 = uhḱmas, .uhḱma, uhḱmast22 = uhtjas
.uhkuisi = .uhkõhe uhkelt
.uhkus, -õ, -t9 uhkus
.uhkõ, -, -t3 uhke
.uhkõhe = .uhkuisi = .uhkõlõ uhkelt
.uhkõlõma, uhkõldaq, .uhkõlõ85 = uhkõnda|ma, -q, -83 uhkeldama, uhkustama
uhkõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv uhkõndama
uhtjas, .uhtja, uhtjast22 = uhťkas, .uhťka, uhťkast22 = ohtjas = uhak = uhas = uhkjas = uhḱmas ohakas
.uhtma, .uhtaq, uha63 = .huhtma loputama, uhtma; parõmb õdagunõ uhet ku hummogunõ mõst õhtune loputus on parem kui hommikune pesemine (nõudepesu kohta)
uhťmas, .uhťma, uhťmast22 = uhtjas
.uhtsama, uhastaq, .uhtsa76 kergelt loputama, uhtma
uhu|paadś, -paadsi, -.paadsi37 = hu̬u̬paadś = paadsapuu = vohopaadś paakspuu
uhvo, -, -t2 ufo
.uialõma, uialdaq, .uialõ85 korduv oietama, hädaldama, karjuma
.uiama, uiadaq, .uia77 ülemäära kütma; jätäq no maaha, uiaku-i nii palľo! jäta ometi järgi, ära küta nii palju!
uia|tama, -taq, -da82 = uiutama oietama, hädaldama
.uibulehi|ne, -dse, -st7 teatud liiki kindakiri
.uibu|nõ, -dsõ, -st7 õunapuine, õunapuust
uigahta|ma, -q, -83 huigatama
uigah(t)us, -õ, -t9 huigatus
uigukõ|nõ, -sõ, -ist8 savivile
.uigõlõma, uiõldaq, .uigõlõ85 korduv oigama; oietama
uik, uigu, .uiku31 vilepill, vile
.uikama, uigadaq, .uika77 huikama
.uikma, .uikuq, uigu64 huikuma
.uikna, -, -t3 huikamine, huikumine
uinah(t)u|ma, -daq, -84 = .uinuma uinuma
uinah(t)us, -õ, -t9 = uinak uinak
uina|k, -gu, -kut13 = uinang, -u, -ut13 = uinah(t)us
.uinu|ma, -daq, -80 = uinah(t)uma = uinussillõ .jäämä uinuma
uinu|tama, -taq, -da82 uinutama; uinudi kyiḱ uma raha pudõlihe uinutasin kogu oma raha pudelisse (piltl jõin kogu oma raha maha)
.uisku uisapäisa
uiśo, -, -t2 = oiśo = osśo = usśo oinastall
.uitsama, uidsadaq, .uitsa77 kiigutama
uiu|tama, -taq, -da82 = uiatama
uja, uja, ujja e uia26 = oja oja
ujahta|ma, -q, -83 = ojahtama oiatama
ujah(t)us, -õ, -t9 = ojah(t)us oie
ujoma, ujjoq e uioq, ujo70 = .oidma = .oiduma = ojoma ujuma; triivima; mi uio üle järve ujusime üle järve
ujo|tama, -taq, -da82 = ojotama ujutama; parvetama
ujovallaq üle ujutatud
uk.ra'inla|nõ, -(d)sõ, -st5 ukrainlane
ukõrda|ma, -q, -83 1. < mukõrdama ukerdama, vaevaliselt liikuma; 2. kudrutama (tedre häälitsemise kohta)
ukõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv 1. ukerdama, vaevaliselt liikuma; 2. kudrutama (teder)
ukõr|paudś, -paudsi, -.paudsi37 = ukõr|taudś, -taudsi, -.taudsi37 = ukõr|tuudś, -tuudsi, -.tuudsi37 = kukõrpaudś = kukõrtaudś = upõrpaudś kukerpall
ulľ, ulli, .ulli37 1. rumal, loll, tobe; ulľ lugu külh rumal lugu küll; ulľ saa kerikun ka pessä loll saab kirikus ka peksa; mi piät tunnin ullõ haŕotuisi tegemä me peame tunnis tobedaid harjutusi tegema; 2. < hull hull; tä om ullis lännüq ta on hulluks läinud
.ulli = ullituhe = ullitulõ väga, tohutult; rahha om täl iks ulli palľo raha on tal ikka tohutult palju
ulli|arsť, -arsti, -.arsti37 psühhiaater
ullikõ|nõ, -sõ, -ist8 rumaluke; lollike, tobuke
ulli|nõ, -dsõ, -st7 rumalavõitu
ullistõ rumalasti
ulli|tama, -taq, -da82 rumalusi tegema; lollitama; vigurdama
ullituhe = .ulli = ullitulõ
ullitus, -õ, -t9 narrus, rumalus; vigurdamine
ulľ|juheq, -.juhťmõ, -juhend16 nalj nulljuhe
.ulľus, -õ, -t9 rumalus, lollus
.ullõl|õma, ullõldaq, .ullõlõ85 = korduv ullitama
uľo, uľo, ulľo26 tobu
ulv, ulva, .ulva31 nutt, hala
um = om vt olõma
um|a, -a, -ma24 oma; oma, lähedane (inimene)
uma|dsõq, m -tsidõ, -tsit7 omaksed, lähedased (inimesed)
umaette omaette, eraldi
umahus, -õ, -t9 omadus
umahussyn|a, -a, -na28 omadussõna, adjektiiv
umajago omajagu, mõnel määral
umakäänüs*, -(s)e, -t11 < umas.ütlejä* omastav (kääne), genitiiv
umandus, -õ, -t9 omandus
umani|k, -gu, -kku38 omanik
umaper|ä, -ä, -rä24 omapära
umaperäli|ne, -dse, -st5 = umaperä|ne, -dse, -st7 omapärane
umasuguma|nõ, -dsõ, -st5 = umasugu|nõ, -dsõ, -st7 omasugune
umas.ütlejä*, -, -t3 > umakäänüs*
umavahel = uma.vaihõl omavahel
umaveli|ne, -dse, -st7 oma, tuttava meelelaadiga inimene
umb, ummõ, .umbõ34 = umbhengeline uskmatu, umbusklik; külh om umb inemine, tälle saa-i midägiq selges tetäq küll on umbusklik inimene, talle ei saa midagi selgeks teha
.umba-.untsu vägisi
umbhengeli|ne, -dse, -st5 = umb
umb|ki̬i̬ľ, -keele, -ki̬i̬lt40 võõras keel
.umblõja, -, -t3 õmbleja
.umblõma, ummõldaq, .umblõ78 õmblema
umb|ots, -otsa, -.otsa31 ummik
umb|sõlḿ, -sõlmõ, -.sõlmõ35 umbsõlm
umbtõ|bi, -võ, -põ25 = .umb(õ)palanuq
umb|usk, -uso, -.usko36 umbusk
umb.uskli|k, -gu, -kku38 = umb.uskmaldaq umbusklik
.umbõ I = .umbõhe = .umbõlõ 1. umbe, kinni; umbselt; 2. kõnek väga; umbõ(lõ) suuŕ väga suur
.umbõ II, -, -t3 = .umbõnõ
.umbõ.haigõ, -, -t3 = .umb(õ)palanuq
.umbõhe = .umbõ [I] = .umbõlõ
.umbõ(h)n 1. umbes, ummuksis, kinni; jär om talvõl umbõn järv on talvel ummuksis; 2. pilves; umbõn ilm pilves ilm
.umbõ|nõ, -dsõ, -st7 = .umbõ [II] = umminõ umbne, kinnine
.umbõs umbes, ligikaudu
.umb(õ)|vihm, -vihma, -.vihma31 pikaajaline vihm
umma.kõrda omakorda
ummamu̬u̬du omamoodi
ummapääd omapead
ummi|k, -gu, -kut13 ummik; kaanega puunõu
ummi|nõ, -dsõ, -st7 = .umbõnõ
ummista|ma, -q, -83 ummistama
ummistu|ma, -daq, -84 ummistuma
ummuskilõ = ummussõhe
ummussillaq = ummussi(h)n = ummussõ(h)n ummuksis
ummussõhe = ummuskilõ = ummussõlõ ummuksisse
ummussõ(h)n = ummussillaq
ummõhtõ(giq) ometi(gi)
ummõlus, -õ, -t9 õmblus
ummõlusmassin, -a, -at4 õmblusmasin
uńasḱ, -i, -it13 unimüts
und, unna, .unda32 und (õngpüünis)
.undama, unnadaq, .unda77 1. ulguma; undama; 2. undama, huugama, valutama (nt pea)
und|rehḱ, -rehi, -.rehki36 = und|rehť, -rehi, -.rehti36 pettus, sohk; myni kaupmiiś tege müümise man undrehki mõni müüja teeb müües sohki
.undru|k, -gu, -kku38 > .ündrik
undsõh, .undsõ, undsõht20 = undsõq
.undsõ|nõ, -dsõ, -t7 udune
undsõq, .undsõ, undsõt18 = undsõh udu; uduvihm; nii paks undsõq olľ, et umma kätt ka näe es nii tihe udu oli, et oma kätt ka ei näinud; undsõt ajama udutama, uduvihma sadama
undsõ|tama, -taq, -da82 udutama, uduvihma sadama
undõr|manń, -manni, -.manni37 > hundamenť
ungarla|nõ, -(d)sõ, -st5 ungarlane
ungi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 urgitsema, õngitsema
ungõrda|ma, -q, -83 küürutama
un|i, -õ, -d41 uni; unenägu
uni|k, -gu, -kut13 hunnik
uni|nõ, -dsõ, -st7 unine
unista|ma, -q, -83 1. uniseks tegema, muutma, uinutama; tä ynnõ unistas inemiisi uma igävä jutugaq oma igava jutuga ta ainult ajab inimestele une peale; 2. > hõľahõ(l)lõma
unistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 uniseks jääma
unitsi|ga, -a, -ka29 unimüts, laiskvorst
unnah(t)us, -õ, -t9 hetkeline ulgumine
un|o, -o, -no26 1. onu (ema vend); 2. sääsk
uno|tama, -taq, -da82 pinisema (hrl sääse kohta)
unõ|hain, -haina, -.haina30 = unõlilľ tõrvalill (rohttaim)
unõhta|ma, -q, -83 < unõhutma unustama
unõh(t)u|ma, -daq, -84 ununema
unõh(t)us, -õ, -t9 unustus
unõhuisi unarul(e)
unõhu|tma, -taq, -da62 > unõhtama
unõ|lilľ, -lilli, -.lilli37 = unõhain
unõ|müts, -mütsü, -.mütsü37 unimüts
unõnä|go, -o, -ko27 unenägu
unõrõõmah(t)us, -õ, -t9 sügav lühike uni, suigatus; päält unõrõõmahust olľ pää hulga selgemb pärast suigatust oli pea palju selgem
unõssihe = unõssilõ unarule
unõssi(h)n unarul
unõvirussi(h)n poolunes, suikvel
upakallaq = upakillaq upakil
upakillõ = upakulõ = upil(d)õ upakil(e)
upin, ubina, ubinat4 1. õun; 2. > maaupin
upin|hain, -haina, -.haina30 kummel
upi|ninń, -ninni, -.ninni37 kullerkupp
upitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 küürutama
upo, -, -t2 lastek õun; kartul
uppi uppi
up|puma, -pudaq,-u79 uppuma
upunǵ, -i, -it13 = uputus uputus, üleujutus; hainamaa lätś upungihe heinamaa ujutas üle
upuskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 1. hulpima, aeg-ajalt vee alla vajuma; 2. üle ujutatud olema; moro upuskõllõs õu on üle ujutatud
upu|tama, -taq, -da82 uputama; üle ujutama
uputus, -õ, -t9 = upunǵ
upõr|paudś, -paudsi, -.paudsi37 = ukõrpaudś kukerpall
ur|a†, -a, -ra26 = ora [2.] = urg [1.]
urb, urba, .urba31 1. urb; 2. pung; keväjä nakkasõq urbaq lahkõma ja urbõ seest tulõvaq leheq vällä kevadel hakkavad pungad puhkema ja pungadest tulevad lehed välja
.urbama, urbadaq, .urba77 suure häälega nutma
urbaut|ť, -i, -ti37 < utť [2.] pajuurb
.urbu|ma, -daq, -80 pakatama (pungade kohta); (leotamisel) paisuma, tursuma; idanema; herneq urbusõq vii seen herned paisuvad vees
urbõli|nõ, -dsõ, -st5 = urbõ|nõ, -dsõ, -st7 urvarikas, urvakas
.urbõ|päiv, -päävä, -.päivä35 palmipuudepüha
urg II, uru, .urgu32 > u̬u̬ś
urg† I, ura, .urga32 = ura† oja
urga|tama, -ta(q), -da82 = uuratama puurima; urgitsema; (tüütult) uurima, küsitlema
urru|tama, -taq, -da82 sigu kutsuma
uru|parm, -parmu, -.parmu37 pealetükkiv inimene
.urvi = urvil(d)õ urvakil(e), uppi(s)
urvikallaq = urvikillaq = urvikullaq urvakil, uppis
urvil(d)õ = .urvi
urvi|tama, -taq, -da82 urvitama, urvakil olema
urvitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv urvitama
usalda|ma, -q, -83 julgema; kas sa usaldanuq sinnäq minnäq? kas sa julgeks sinna minna?
usinahe = usinalõ usinalt
usindus, -õ, -t9 usinus
usk, uso, .usko36 usk; uskumus; religioon; seto usk, vinne usk õigeusk; seto- v vinneusulinõ õigeusklik
.uskla|nõ, -dsõ, -st5 = .uskli|k, -gu, -kku38 = .uskli|nõ, -dsõ, -st5 usklik
.uskma, .uskuq, usu73 uskuma; usaldama; kas sa ei usuq minno, et sa mu takan nurgitsõt? kas sa ei usalda mind, et sa mu taga nuhid?; taad miist ei võiq uskuq seda meest ei või usaldada
.uskma(l)daq uskmatu; umbusklik
.uskmi|nõ, -sõ, -st5 usaldus; uskumus, arvamus
usoli|nõ, -dsõ, -st5 usklik; usuline
usotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 veenma, (oma arvamust) sisendama
usś, ussõ, ust39 uks
uss|aid, -aia, -.aida33 taraga piiratud ukseesine õu; eläjit tohe-i ussaida laskõq, nuuq tegeväq lillele liiga ja tüküseq tarrõ loomi ei tohi ukseesisele õuele lubada, need teevad lilledele liiga ja kipuvad tuppa
us|sin, -ina, -inat4 usin
usśo, -, -t2 = oiśo = osśo = uiśo oinastall
usśu|tama, -taq, -da82 sussutama
ussõ välja; ajaq pini ussõ! aja koer välja!
ussõ(h)n väljas; põrhõllaq om ussõn peris külm tuuľ praegu on väljas päris külm tuul
ussõst väljast; miä elläi saa noq ussõst, kyiḱ kotusõq ommaq palľaq mis loom praegu väljast saab, kõik kohad on paljad
.ustav, -a, -at4 ustav
utaŕ, udara, udarat4 udar
uti|k, -gu, -kut13 utt, utt-tall
util, udila, udilat4 ritv
.utma, uttaq, uta61 1. peksma (reht); 2. vaevama, kurnama (maad); 3. vaiku v tökatit ajama
ut|ť, -i, -ti37 1. utt; 2. > urbautť
uttu|ma, -daq, -80 enesekoh kurnama, kurnatud saama (maa kohta); taa om ärq uttunuq maa, tast saa ei määnestkiq saaki see on kurnatud maa, siit ei saa mingit saaki
utu|tama, -taq, -da82 maad kurnama
utõ, -, -t2 < uďe ute (lamba hellitusnimetus ja kutsumissõna)
u̬u̬ń, oonõ, u̬u̬nt39 = u̬u̬ś
u̬u̬ńliga|nõ, -dsõ, -st5 = ooninõ = u̬u̬śliganõ
u̬u̬ś, oosõ, u̬u̬st39 = u̬u̬ń < urg [II] urg; õõs; rebäseuuś rebaseurg
u̬u̬śliga|nõ, -dsõ, -st5 = oosinõ = u̬u̬ńliganõ urge täis, õõneline
u̬u̬ś.pääslä|ne, -(d)se, -st5 kaldapääsuke
u̬u̬tma, u̬u̬taq, ooda61 ootama
u̬u̬tmaldaq ootamatu(lt)
uudis, -(s)õ, -t11 uudis
uudishim|o, -o, -mo26 uudishimu
uudishimoli|k, -gu, -kku38 uudishimulik
uudsõq, .uutsõ, uudsõt18 uudsevili, -leib
uuli|ts, -dsa, -tsat13 > huulits
uuŕ, uuri, .uuri37 uur
uura|tama, -taq, -da82 = urgatama puurima; urgitsema; (tüütult) uurima, küsitlema
uuratõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv uuratama
.uurdma, (.)uurdaq, uura66 puurima; uuristama
uuri|k, -gu, -kut13 keldri esik
uurikallaq = uurikullaq uurakil, upakil, kummargil
uurista|ma, -q, -83 uuristama
.uuŕma, .uuriq, uuri63 uurima
uurõq, .uurdõ, uurõt19 1. uure; 2. puusaluu