ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 254 kiräkotust.
uba uba ua upa27; oas kasvas ka maltsa ua sisen kasvi ka maltsa; vihma kallab nagu oavarrest (vihma) satas nigu uavarrõst alla; aed­uba türgü uba
ubaleht kasvot m uba|leheq -.lehti -.lehti34, uba|­leht' -lehe -.lehte34, uba|hain -haina -.haina30, vii:ristik|hain -haina -.haina30, seto kiil' upar|­leht' -lehe -.lehte34
uberik = ubrik ubõri|k -gu -kku38, ubõ|rits -ritsa -.ritsa37, pugõri|k -gu -kku38, ts'ubari|k -gu -kku38, pogri|ts -dsa -tsat13; mu tuba oli väike uberik ühe kingsepa juures mu tarõ oll' väiku pugõrik üte kängsepä man; Liisu uberik on päris lumme mattunud Liiso ts'ubarik om peris lummõ ärq uppunuq
udar utar' udara udarat4; udarapõletik udara­palanik
ude höüd hövvü .höüdü36, heüd hevvü .heüdü36, hü|dü -dü -tü26, pu|dsu -dsu -tsu26, pu|tsai -dsaja -dsajat4, udsu udsu utsu26; rinnalapse peas on juuste asemel valkjad udemed rõ:nnalatsõ pään om hiustõ asõmõl valsjas hüdü; udemes lõug hüdüne lõug; võilille udemed võiuninni pudsu; udekarv udsukarv; kuldne ude naise säärtel kullanõ udsu naasõ siiri pääl; udemeid ajama udsutama; udemeid täis udsunõ; udemeke hüdükene
udejas hü|tül -dülä -dülät4; udejad juuksed hüdüläq hiussõq
udmurt ud|murt' -murdi -.murti37
udu udsu udsu utsu26, undsõq .undsõ undsõt18, undsõh .undsõ undsõht20; (aknõ- v prilliklaasi pääl) hi|gi -i -ki27; heinamaa kohal heljub udu udsu hõl'os hainamaa kotsil; udu langes maha undsõq tull' maaha; soost tõuseb udu undsõq tulõ suu päält üles v nõsõs suu päält; nii tihe udu oli, et oma kätt ka ei näinud nii paks undsõq oll', et umma kätt ka näe es; mets on hallis udus mõts om hahan undsõn; udus on nähtavus halb undsõgaq näe-iq häste; uttu mähkunud mäetipud undsõhe mähidüq mäehar'aq; udu peidus saa­red undsõhe käkkünüq saarõq; mäletan nagu läbi udu mälehtä unõ iist; tõmba uttu! kaoq minemä! v pakõq mant!; aegade uttu kadunud aohämärikku kaonuq; ­ udu(juttu) ajama haussi ajama, haus'ma; udujoom undsõjuum; udukogu udsukogo
udune .undsõ|nõ -(dsõ) -st7, udsu|nõ -dsõ -st7; (aknõ- v prilliklaasi kotsilõ) .hii|ne -dse -st7, higi|­ne -dse -st7, hikkõ(h)n; udused ilmad undsõ(dsõ)q ilmaq; silmapiir on udune taiva­viir' om undsõn; õhtu oli sompus ja udune õdak oll' sundõn ja udsunõ; aken tõmbus uduseks akõn' tõ:mmas' hikkõ; silme ees läheb uduseks udsu tulõ silmi ette; udused fotod udsudsõq pääväpildiq; udused mälestused segädseq v hämäräq mälehtüseq
uduselt hämärähe, hämäräle, segätsehe, segätsele; rääkis asjast uduselt kõ:nõl' as'ast segätsehe; meenus uduselt tull' niguq läbi udsu miilde
udusulg pu|tsai -dsaja -dsajat4, udsu|sulg' -sulõ -.sulgõ34; udusulis linnupojad pudsajin v udsu­sulin tsirgupojaq; kerge kui udusulg kerge niguq putsai; patja kloppides ajad padja küljest udusulgi üles patja kloppin ajat padja külest utsu üles
udutama undsõ|tama -taq -da82, udsu|tama -taq -da82; udutab vihma undsõtas v aja undsõt; väljas udutab, midagi pole näha välän undsõtas v um undsõq, näe-iq midägiq; udutavad aknaklaasid hiidseq aknõklaasiq
uduvihm udsu|vihm -vihma -.vihma30, undsõq .undsõ undsõt18, undsõh .undsõ undsõht20; uduvihma sadama, udutama undsõt ajama v undsõtama v udsutama
ufo tii:dmäldäq v .tundmaldaq .lindaja asi, tiila* - -t2
ugrilane ugrila|nõ -sõ -st5
uhama 1. kq uhtma ; 2. viro|tama -taq -da82; Haapsalu poole uhama Haapsalu poolõ virotama
uh(h) hu(h)h; uhh, kui külm! huhh, ku külm!
uhhaa uhhaa - -d50, uhka - -t2, kala|lii:m' -leeme -lii:mi37, kalasup|p' -i -pi37
uhiuus vagi.vahtsõ|nõ - -t6, vägivahtsõ|nõ - -t6, vahi.vahtsõ|nõ - -t6, veri.vahtsõ|nõ - t6
uhkama (üles v .vällä) .lahvama lahvadaq .lahva77, .lahksama lahastaq .lahksa76; .kirgämä kirädäq .kirgä77; allikas uhkab vett lättest lahvas vett üles; higi uhkas ihule higi lahvas' üle iho; aknast uhkas jahedat õhku aknõst lahksas' jahhet luhti; maapinnast uhkab külmust maa hengäs külmä vällä; isandast uhkas võimu esändä olõkist kiräs' võimu vällä
uhke .uhkõ - -t3, torrõ - -t14, kin|ä -ä -nä24, kõrk' kõrgi .kõrki37, .ausa - -t3; uhke ja alistumatu rahvas uhkõ ja allahiitmäldäq rahvas; uhke oma tütre üle uhkõ uma tütre pääle; ära ole alati nii uhke ja suureline! olgu-iq alasi nii uhkõ ja suurõlinõ!; üks kleit uhkem kui teine üts' kleit' tõsõst uhkõmb; uhke loss torrõ loss'; tõllas istub uhke mees, kuldkübar peas tõllan istus torrõ miis', kuldküpär' pään; külm ja uhke iludus külm ja kõrk' kaunitar'; uhke ilme kõrk' n'ago; on uhkeks läinud om uhkõs v torrõs lännüq; vaata, kui uhke see inimene on! kaeq, ku korgõ kaemisõgaq taa inemine om!; väga uhked riided väega ­ausaq rõivaq
uhkeldama uhkõnda|ma -q -83, ilo|tama -taq -da82, mitmit kõrdo uhkõndõ|(l)lõma -llaq
-(l)lõ86, .uhkõlõma uhkõldaq .uhkõlõ85, ilo­tõ|(l)­lõma -llaq -(l)lõ86, (rõividõgaq) .höühke­lemä höüheldäq .höühkele85; ema uhkeldas oma targa lapsega imä uhkõnd' uma targa latsõgaq; aias uhkeldavad roosipõõsad aian uhkõndasõq roosipuhmuq; uhkeldab küla vahel uue autoga ilotõlõs külä vaihõl vahtsõ massinagaq; mis sa ilmaasjata uhkeldad! miä saq ilmaas'andaq uhkut ajat!; uhkeldas kallis ülikonnas höühkeli kalli ülikunnagaq
uhkelt .uhkõhe, .uhkõlõ, torõhõhe, torõhõlõ, .uhkuisi; astub uhkelt ja püstipäi astus uhkõhe ja pää pistü; Elmar paneb end ikka uhkelt riidesse, kui Liidi poole läheb Elmar pand hindä õ:ks uhkõlõ rõivilõ, ku Liidi poolõ lätt; kõndis uhkelt kõigist mööda kõ:ndõ torõhõhe kõ:igist müüdä; vastas uhkelt: ei! ütel' uhkuisi vasta: ei!
uhkus .uhkus -õ -t9, torõhus -õ -t9; ta on nii uhkust täis tä om nii uhkust täüs; aetakse uhkust taga, ostetakse kallist mööblit aias torõhust takan, ostõtas kallist müüblit; järv oli Saareküla uhkuseks järv' oll' Saarõkülä ilo
uhkustama uhkõnda|ma -q -83, kõrgista|ma -q -83, mitmit kõrdo uhkõndõ|(l)lõma -llaq
-(l)lõ86, .uhkõlõma uhkõldaq .uhkõlõ85, kõrgis­kõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, kõrgistõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .kõrkõlõma kõrgõldaq .kõrkõlõ85; ta ei uhkustanud oma teadmistega tä uhkõnda-as ummi tiidmiisigaq; pole mul millegagi uhkustada olõ-iq mul minkaq kõrgistõllaq
uhmer .huhmri - -t1, huhmõr' .huhmrõ huh­mõrd22; uhmris peenestatud pähklid huhmrin piinüs tettüq pähk'näq; uhmris tehtud kruubid surbteräq
uhmrinui .pekli - -t1, tambi|nui -nuia -.nuia31, tambi|ts -dsa -tsat13, surbi|nui -nuia -.nuia31, surbipuu - -d50, tambipuu - -d50, .pombri - -t3
uhtma .(h)uhtma .(h)uhtaq (h)uha63, (­kergehe) .(h)uhtsama (h)uhastaq .(h)uhtsa76, kõrras lo­pah­ta|ma -q -83, lopahu|tma -taq -da62; uhtis jõe ääres vaipa huhtõ jõõ: veeren põrmandu­rõivast; vesi uhab järve kallast vesi uht jär­ve perve; meri uhtis uppunu kaldale meri huhtõ uppunu vällä; laine uhas üle paadi ääre lainõq lopaht' üle venne veere; poiss saab isa käest uhta poiss' saa esä käest uhtaq v mäntli
ui piiri|ts -dsä -tsät13
ui(h) vai, või(q), võe(h); ui-ui! võe-võekõnõ! v või-võiakõnõ!
uim ( uima ) hoim hoima .hoima31, hoimus -(s)õ -t11; uimas hoimussillaq, hoimussin; noored on armastuse uimas noorõq ommaq suurõst armust hoimussillaq; viinauimas mees kükitab teepervel ts'ommin miis' kükütas tiiperve pääl; teda valdas õnneuim tä jäi õ:nnõst purjo
uim ( uime ) horm horma .horma30, hormus -(s)õ -t11, hurm hurma .hurma30, hurmus -(s)õ
-t11, hoimus -(s)õ -t11; ahvenal on teravad ­uimed ahunal ommaq teräväq hormussõq; kala ujub uimede abil kala oius hurmõga
uimane hoima|nõ -dsõ -st7, hoima|du -du -tut1, hoimussillaq, hoimussi(h)n; .oigõ - -t3, .oigu - -t1, jovvõ|du -du -tut1; päike teeb ­uimaseks päiv tege hoimatsõs; uimaseks jääma hoimussihe v hoimussile jäämä; ta on kukkumisest veel uimane tä om sadami­sõst viil hoimussin; valvur löödi uimaseks vaht' lüüdi hoimatsõs; meie klassi poistest oli Märt kõige uimasem miiq klassi poissõ hulgan oll' Märt kõ:gõ oigõmb; see on uimane põrsas, laseb ennast sülle võtta seo om oigõ põrss, lask hindä üskä võttaq
uimastama hoimatsõs tegemä v lüü:mä; suurtes valudes vaevlev haige ­uimastati ravimitega suurõn valun haigõ tetti ruuhtõgaq hoimatsõs; vastane uimastati täpse löögiga vastalinõ lüüdi täpsä välgigaq hoimatsõs; sookailude lõhn uimastab ts'ahknidõ hõ:ng tege hoimatsõs v pand purjo; kirg uimastas tema meeli himo nakas' tälle mudsu mano
uimasti hoima|ruu:h* -roho -ruu:ht39, narkooti|k -gu -kut13, hoimast'* -i -it13, hoimastaja - -t3
uimasus hoimahus -õ -t9, hoim hoima .hoima31; palavik tekitab peavalu ja uimasust palavigust tulõ päähalu ja hoimahus; värskes õhus vabanes ta uimasusest värskin õhun sai tä hoimast vallalõ
uimerdis hu|n'a -n'a -nn'a26, hun'e|p' -bi -pit13, hu|n'o -n'o -nn'o26, hün|ä -ä -nä24; kukkus ­uimerdisest mehe otsa trehvü hun'alõ mehele
uinak uinah(t)us -õ -t9, uinang -u -ut13, uina|k -gu -kut13, magah(t)us -õ -t9, kurvah(t)us† -õ -t9; pärastlõunane uinak päältlõunõnõ uinahus v magaminõ; põgus uinak rongis kerge uinahus rongi pääl; kui oled väsinud, tee üks uinak! lasõq üts' kurvahus, ku väsünüq olõt!; teen pooletunnise uinaku ma lasõ poolõs tunnis silmä kinniq
uinuma .uinu|ma -daq -80, magalõ v maga(ha)ma .jäämä, uinussi(l)lõ .jäämä, uinah(t)u|­ma -daq -84; uinu, uinu, rumaluke! uinuq, uinuq, ullikõnõ!; haige püüab uinuda haigõ pruum' magama jäiäq; järv uinus kuuvalgel järv' magasi kuuvalgõn; uinunud vulkaan ­ uinussil tulõmägi
uinutama uinu|tama -taq -da82, maga(ha)ma .pandma, suigu|tama -taq -da82, unista|ma† -q -83; uinutasin lapse magama uinudi latsõ magama; rahva tähelepanu uinutatakse lubadustega rahvas petetäs lubamiisigaq ärq; kella tiksumine uinutas kellä tiks'nä tekk' unitsõs v ai unõ pääle
uinuti unõ|ruu:h -roho -ruu:ht39, uinu|t' -di -tit13
uisapäisa huisapäisä, (h)uisapäisi, .(h)uisku, ülejala, üle(suu)pääkaala, .mõtlõma(l)-daq, ulli .päägaq, .huupi; see töö on tehtud uisapäisa seo tüü om tett huisapäisä; ta ei tee midagi uisapäisa, enne mõtleb kõik läbi tä ei tiiq midägiq ülejala v ülepääkaala, inne reh­kendäs kõ:ik' vällä; kuhu sa uisapäisa tormad? kos sa joosõt (uma) ulli päägaq?; ära uisapäisa otsusta! otsustagu-iq huupi!
uisk viss'|raud -ravva -.rauda33, trits tritsu .tritsu37, huisk huisu .huisku36, seto kiil' kan'o|k -ga -kat13; vanasti tehti uisud vikatiseljast vanast tettiq viss'ravvaq vikahtisäläst; uisusaabas tritsu­saabas; uisusamm siuhkasamm*
uisutaja .visselejä - -t3, tritsutaja - -t3
uisutama .visselemä visseldäq .vissele85, vissi|tämä -täq -dä82, tritsu|tama -taq -da82, .huiskõlõma huisõldaq .huiskõlõ85, livvus­kõ|­(l)lõma -llaq -(l)lõ86
uisutamine livvuskõ(l)lõmi|nõ -sõ -st5, tritsutami|nõ -sõ -st5, .huiskõlõmi|nõ -sõ -st5, .visselemi|ne -se -st5; iluuisutamise meistri­võistlused vikur'visselemise meistrevõistlu­sõq; kiiruisutamine virkavisselemine*, kipõ­li­vvuskõlõminõ*; iluuisutamine vikur'­visselemine*, vikur'livvuskõlõminõ*
uitama = uitma .hulk'ma .hulkiq hulgi63, .roitma .roitaq roida61, .ronk'ma .ronkiq rongi63, .kõ:nd'ma .kõ:ndiq kõ:nni63; poisid uitavad niisama linna peal poisiq hulk'vaq niisama liina pääl; päeval uitas ta metsas päivä roit' tä mõtsa pite; siinkandis uitab karu ringi siinkandin liigus kahr; mõtted uitavad oma rada mõttõq kääväq ummamuudu
uitmõte hajomõt|õq -tõ -õt18
uje häbendelejä - -t3, häbelä|ne -dse -st5, häüläs .häülä häüläst22, .häüligä|ne -dse -st5, häbeli|k -gu -kku38, .häüli|k -gu -kku38; uje pilk häüläs kaeminõ; uje tütarlaps häbelik tütrik; ta muutus seltskonnas ujedaks tä läts' rahva iin häüligädses
ujuja ujoja - -t3, ojoja - -t3, .oidja - -t3
ujuk ujo|k' -gi -kit13, lõst lõsta .lõsta31; veepaagi ujuk viipaagi ujok; ujukid hoiavad võrku vee peal lõstaq hoitvaq võrku vii pääl; kq ka õngekork
ujula tsukõlus|maja -maja -majja v -maia28, ujola - -t4, ojola - -t4
ujulest (eläjil) oiu|nahk -naha -.nahka33, leht' lehe .lehte34; ujulestadega jalad lapardiq
ujuma ujoma uioq v ujjoq ujo70, ojoma oioq v ojjoq ojo70, .oidma .oiduq oiu64, .oiduma .oidudaq oiu79; ujusime üle järve mi uio üle järve; poisid ujuvad üle jõe ts'uraq oidvaq üle jõõ:; koera ujuma pinni ujoma; ujuvad saared oidsaarõq; ujuv suvila viipäälne suvõ­maja; vett on nii palju, et õu lausa ujub vett om nii pall'o, et moro õkva lainõtas; taevas ujusid pilved taivan oiduq pilveq; kust sina välja ujusid? kost saq vällä kargsit?
ujumine ujomi|nõ -sõ -st5, ojomi|nõ -sõ -st5; rinnuliujumine rinnoldõujominõ, kõnnõk kunnaujominõ; ujus 200 m rinnuli uio
200 m kunna muudu
ujumiskoht ojomiskotus -(s)õ -t11, tsukõlus -õ -t9; jõekäärus on hea ujumiskoht jõõ:­vangun om hää ojomiskotus
ujumisstiil ujomis|muu:d -moodu -muu:du37
ujupõis (kalal) t(r)ill' t(r)illi .t(r)illi37
ujur eläjät .oidru* - -t1
ujutama ujo|tama -taq -da82, ojo|tama -taq -da82; läheme hobust ujutama mi lää hobõst ojotama; üle ujutama uputama; suurvesi ujutas heinamaa üle suur'vesi uput' haina­maa ärq; kogu madalik on üle ujutatud kõ:ik' matal'maa om upungin v ujovallaq; kõ:ik' matal'maa upuskõllõs; lugejad ujutavad meid kirjadega üle lugõjaq uputasõq meid kirjo ala
ukerdama ukõrda|ma -q -83, mukõrda|ma† -q -83, mitmit kõrdo ukõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; 
 ukerdan mööda libedat tänavat ukõrda nilbõt huulitsat pite; keegi ukerdas maanteekraavis kiäkiq ukõrd' suurõtiikraavin; vaatasin, et üks väikene ukerdaja paistab, tuli lähemale – oma laps oli kai, et üts' väikene mukõrus paistus, tull' lähkümbähe – uma lats' oll'
ukrainlane .uk.rainla|nõ -sõ -st5, hohol' -i -it4
uks uss' ussõ ust39, (katõ poolõgaq) m .värt|eq -ide -it18, m .vähr|äq -ide -it18, m .värr|äq -ide -it18, m .värj|äq -ide -it18; uks avaneb väljapoole uss' käü välläpoolõ; teine uks viis aeda tõ:nõ uss' läts' aida; perenaine vahib uksel pernaanõ vahis ussõ pääl; vaatas üle ukse kai üle ussõ v läve; uksest sisse, välja minema ussõst v lävest sisse, vällä minemä; tule eesuksest, eesuks on lahti! tulõq iistussõst, edeuss' om vallalõ!; vanatüdruk näitas kosilasele ust vanatütrik ai kosilasõ ussõst vällä; õnnetused tulevad uksest ja aknast hädäq tulõvaq ussist ja aknist v lävest ja pajast
ukseava ussõ|mulk -mulgu -.mulku37, läv|i -e -ve24; madal ukseava sundis kummardama matal' ussõmulk pand' kumardama; suits läheb ukseavast välja suits lätt lävest vällä
uksehing ussõ|hing' -hinge -.hinge35, (puust) sa|kar' -gara -garat4
uksehoidja ussõ.hoitja - -t3, ussõ|vaht' -vahi -.vahti36
ukselink ussõ|link' -lingi -.linki37, ussõ|lenk' -lengi -.lenki37
ulaelu (.ümbre).aelõmi|nõ -sõ -st5; lubas ula­elu maha jätta lubasi ümbreaelõmisõ maaha jättä; mis töö seal kontoris ka on, puha logelemine ja ulaelu! mis tüü sääl kontorin õ:ks om, pal'as logõlõminõ ja videlemine!
ulakas koir koira .koira37, krants' krandsi .krant­si37, kelm' kelmi .kelmi37, ula|k -gu -kut13; ula­kad lapsed koiraq latsõq; sa oled väga ula­kas poiss sa olõt väega koir v kelm' poiss'
ulakus .koirus -õ -t10, .krants'us -õ -t10; .koirus­tük|k -ü -kü37, koirasti|k -gu -kku38, tük|k -ü -kü37; on mingi ulakusega hakkama saanud om mändsegiq tükü tennüq
ulatama 1. (kätte) .andma (.)andaq anna66, küünü|tämä -täq -dä82, .ängämä ängädäq .ängä77, .pakma pakkuq paku64; ulatab käe küünütäs v and käe v pakk kätt; karjapoiss ulatas hundile noaga leiba kar'apoiss' küünüt' soele väidsegaq leibä; ulata mulle kitarr, ma mängin ühe loo! ängäq mullõ kitrat, ma mängi üte luu!; ulata kooki laua teise otsa! pakuq kuuki lavva tõ:istõ otsa!; ulatasin lilled ja kingituse anni kätte lilliq ja kingitüse ; 2. kq ulatuma
ulatuma .küündümä .küündüdäq küünü79, .haarduma .haardudaq haaru79; kleit ulatub maani kleit' küünüs maaniq; jõulukuuse latv ulatus laeni joulukuusõ ladõv küündü v puttõ lakkõ; käsi ei ulatunud õunani upin es küünüq kätte; laulja kuulsus ulatus üle maailma laulja kuulsus küündü üle maailma; traditsioon ulatub kristluse-eelsesse aega kommõq küünüs v lätt tagasi aigo inne ristiusko; sa ehk ulatud paremini sinna juurde sa vaest haarut innembi sinnäq mano; nii kaugele kui silm ulatub, laiub preeria nii kavvõlõ ku silm küünüs, om nätäq lakõmaa; kas nüüd ulatub? kas noq küünähüt?; see jutt on minugi kõrvu ulatunud seo jutt om mullõgiq kõrva putnuq
ulatus .suurus -õ -t9, .küündümi|ne -se -st5; kahjustuse ulatus kah'o suurus; globaalse ulatusega probleem üleilmahädä; mu hääle­ulatus on kolm oktaavi mu helü võtt kolm oktavit; kogu tee ulatuses terve tii pikkusõn; kogu Euroopa ulatuses üle terve Euruupa; ebaseaduslik äri on võtnud suure ulatuse säädüsvastalinõ äri om suurõs v lajas lännüq; vastuhakk omandab üha laiema ulatuse vastanakkaminõ lätt kõrrast laembas; täita nõu veega kolmveerandi ulatuses täütäq ­annom' viigaq kolmveerändiniq; ülesvõtteid on kuue tunni ulatuses ülesvõttit om kuvvõ tunni jago; põder oli püssi laskeulatu­ses põdõr oll' püssägaq laskõq; tiibade siru­ulatus siibo lakjus
ulatuslik lajali|nõ -dsõ -st5, la|g'a -ja -k'a29, suur' suurõ suurt40; ulatuslik metsapõleng lajalinõ mõtsapalang; ulatuslikul territooriumil laja v suurõ maa pääl; ulatuslikud muudatused suurõq muutmisõq; ulatuslik loomeperiood pikk' luumisaig
ulguma .undama unnadaq .unda77, .(h)ulgma .(h)ulguq (h)ulu64; soos uluvad hundid soeq undasõq suu pääl; kostis tuule ulgumist oll' kuuldaq tuulõ undamist; lapsuke ulgus nutta latsõkõnõ vaug'; kukub haledasti ulguma pand halõhõhe jõrvama
ulgumine .undami|nõ -sõ -st5, .ulgmi|nõ -sõ -st5, kõrras unnah(t)us -õ -t9
uljas .julgõ - -t3, .uhkõ - -t3, ku.raasi täüs, vahva - t2; uljas mereretk julgõ merereis'; ­ uljas kihutaja sõitis vastu posti julgõ kupataja sõit' vasta tulpa; uljas ohvitser uhkõ ohvitsiir'; uljas sõjaväelaul uhkõ sõ:alaul; ulja olekuga tüdruk julgõ olõkigaq tütrik; uljas rüht kiks­tu saisang; astub uljal sammul lätt lüüpsä sammugaq
uljus .julgus -õ -t9, .uhkus -õ -t9, ku|raas' -raasi -.raasi37; nooruse uljus noorõiä julgus; uljust täis kuraasi täüs
ulme ettekujotus -õ -t9, ulmõq .ulmõ ulmõt18, hõ|l'o* -l'o -ll'o26; ulmefilm hõl'ok(as), ulmõfilm'
ultimaatum perämäne .nõudminõ, ähvär­dü­segaq .nõudminõ, ähvärdüs|käsk -käsü -.käskü37, kuri|käsk -käsü -.käskü37, ulti.maatum -i -it4
ultimatiivne ähvärdäjä - -t3
ultra- .väega-; ultraparempoolsed ja -vasakpoolsed viir'midseq hüä- ja kurapoolidsõq
ultraheli .ultrahel|ü -ü -lü26
ultramariin mõsusine - -t2
ultraviolett pümmelilla* - -t2
ulualune 1. pää|vari -var'o -.varjo44, var'oalo|nõ -dsõ -st7, lõkualo|nõ -dsõ -st7; kuusk pakkus teelisele ulualust kuus' and' tiikäüjäle päävarjo; põhu jaoks teeme mingi ulualuse põhu jaos teemiq mändseginaq var'oalodsõ; 2. lõkualo|nõ -dsõ -st7, lokualo|nõ -dsõ -st7, kaarialo|nõ -dsõ -st7, .kaartõalo|nõ -dsõ -st7; rehielamu ulualune rehetarõ lõkualonõ v lokualonõ v kaartõalonõ
uluk mõts(a)el|läi -äjä -äjät4
ulukikahjustus eläjide tett kaih
umbe .umbõ, .umbõhe, .umbõlõ, kinniq; torud läksid umbe toroq lätsiq umbõ; teed on umbe tuisanud tii ommaq umbõhe v kinniq tuisanuq; umbe kasvav jõesäng ett; tiik oli umbe kasvanud lump' oll' umbõlõ kasu­nuq; sõrm läks umbe sõrm' läts' umbõhe
umbes I .umbõ(h)n; tee on jalgratastest umbes tii om jalgrattist umbõn; umbes kraanikauss umbõn kraanikauss'
umbes II ringi(h)n, .ümbre, nii, arvadaq, pia, vas't, inämb-vähämb, silmnätäq, .umbõs; umbes kümme tuhat meest kümne tuhandõ mehe ringin v ümbre; umbes kümme meetrit nii kümme miitret; umbes minu­vanune arvadaq minovannu; umbes ühepikkused pia v silmnätäq ütepikku; läks umbes sinnapoole läts' inämb-vähämb sinnäqpoolõ; umbes viis aastat tagasi mõ:ni viis' aastakka tagasi; täpselt ei tea, aga umbes arvan täpselt ei tiiäq, agaq sinnäqpoolõ arva; ära vasta nii umbes! vastaku-iq nii huupi!; millest ta umbes rääkis? minkast tä umbõs kõ:nõl'?
umbkeelne umbkeeli|ne -dse -st7, umbkii:l'|ne -se -set6; Võru linnas leidub ka umbkeelseid eestlasi Võro liinast lövvät ka umbkeelitsit eestläisi v umbeestläisi
umbluu umbluu - -d50; umbluud ajama haussi v hapanut ajama, vas'ma, ullitama
umbmäärane segämä|ne -dse -st5, segä|ne -dse -st7, .undsõ|nõ -(dsõ) -st7; .määrämäldäq; ajas umbmäärast juttu ai ümbrenuka juttu; umbmäärased asesõnad kiil' määrämäldäq asõsõ:naq
umbne ummi|nõ -dsõ -st7, .umbõ|nõ -dsõ -st7, ummussi(h)n; .lämbünü|q - -t1, läpäh(t)ü­nü|q - -t1; täis bussis hakkab umbne täüs bussin lätt olõminõ ummitsõs v täüs buss' jääs ummussihe; tuulutamata toa umbne õhk tuu­lutamaldaq tarõ lämbünüq v läpähünüq luht'; umbne okupatsiooniaeg umbõnõ oku­patsiooniaig
umbrohi hain haina .haina37, kah'o|hain* -haina -.haina37, ask|hain* -haina -.haina ; umbrohtu kitkuma haina kitskma, kakma; umbrohtu kasvama hainatama, haina kasuma; kitkutud umbrohi m kitskmõq, kidsõlmaq; umb­rohtude määraja kah'ohaino ärqtundja
umbrohtuma haina|tama -taq -da82, haino|tama -taq -da82, .haina kasuma
umbrohutõrje askhaina .häötämine, kah'ohaina .häötämine
umbropsu .huupi, hüppä, .umbõhe, .mõt­lõ­maldaq, pümehüisi, tüminä .päähä, t'omna pääle
umbselt .umbõhe, .umbõlõ, .umbõ, mül­düs­si(h)n; tee lõppes umbselt tii lõppi umbõ ; ei tohi umbselt sulgeda ei võiq umbõhe kinniq pandaq; kartuleid ei tohi umbselt säilitada kardohkit ei tohiq müldüssin hoitaq
umbsõlm umb|sõlm' -sõlmõ -.sõlmõ35, hata|­sõlm' -sõlmõ -.sõlmõ35, plunk'|sõlm' -sõlmõ -.sõlmõ35; sidus koti umbsõlme köüt' koti umbsõlmõ
umbtänav umbtii: - -d51, pümme ots, umb|ots -otsa -.otsa31
umbusaldama mitte .uskma, .kahtlasõs pidämä; alguses nad umbusaldasid teda nääq es usuq timmä edeotsa; ma umbusaldan selliseid jutte ma ei tahaq sääntsit juttõ uskuq; kõiki võõraid umbusaldatakse kõ:iki võõ:rit peetäs kahtlaisis
umbusk umb|usk -uso -.usko36; .kahtlus -õ -t9; umbusk võõramaalaste suhtes umbusk võõ:ramaalaisi vasta; äärmine umbusk kõige uue vastu perädü kahtlus kõ:gõ vahtsõ kotsilõ; umbusku hajutama kahtluisi kaotama
umbusklik (veidüq) .uskmaldaq, .kahtlõja 
- -t3; veidi umbusklikul häälel veidüq usk­maldaq helügaq; umbusklik ilme kahtlõja nägo
umbusklikult .kahtlusõgaq; silmitseb mind umbusklikult kaes minno võõrildõ
ummik ummi|k -gu -kut13, pidähüs* -e -t9, ummistus -õ -t9, umb|ots -otsa -.otsa31; läbi­r­ääkimised pääsesid ummikust välja läbi­kõ:nõlõmisõq pässiq pidähüsest vällä; kõik maa-alused käigud lõppesid ummikuga kõ:ik' maa-alodsõq käügiq lõppiq umbotsa; eluga ummikusse jõudnud elogaq umb­ots­a joudnuq; ummikusse jooksma unikuhe juuskma; väravas tekib inimestest ummik värehti iin korjusõq inemiseq troppi; küsimustega ummikusse ajama küsümiisigaq ahtalõ ajama; liiklusummik liikmisummik v tropp'
ummisjalu suurõ joosugaq, joostõ(h)n, 
(.)kaemaldaq; tormas ummisjalu bussi peale juusk' kaemaldaq bussi pääle
ummistama ummista|ma -q -83, .umbõ(he) ajama, täüs ajama; rämps on torustiku ummistanud ask om toroq ärq ummistanuq; tuisk ummistab kõik teed tuisk aja kõ:ik' tiiq umbõ
ummistuma ummistu|ma -daq -84, .mülkü|mä -däq -80, .umbõ(he) minemä, täüs minemä; karburaator ummistub ühtelugu karburaat­ri ummistas ütteluku ärq; ummistunud tiik mülkünüq lump'; tolmust ummistunud nina tolmu täüs nõ:na
ummistus ummistumi|nõ -sõ -st5, pidähüs* -e -t9, ummistus -õ -t9; radiaatori ummistus radika ummistuminõ; veresoonte ummistus veresuuni ummistuminõ; ummistus on teises torus pidähüs om tõsõ toro seen
ummuksis 1. ummussi(h)n, ummussil(laq), ummussõ(h)n, mülgüssi(h)n; järv on tal­vel ummuksis järv' om talvõl umbõn; kalad olid jää all ummuksis kalaq olliq iä all ummussin; 2. mülgüssi(h)n, müldüssi(h)n, 
ummussi(h)n; süsi põletatakse kolm öö­päeva ummuksis hütsi palotõdas kolm päi­vä (puul')müldüssin; ummuksis kustuma mültümä; ahi põleb ummuksis ahi palas ummussin
unarul = unaruses unõssi(h)n, unõhuisi, unõh(t)usõ(h)n; unaruses mõisapark lao­killaq mõisapark'
unarule = unarusse unõssihe, unõssi(l)lõ, 
unõhuisi, unõh(t)ustõ; .laoki(l)lõ, hoo­lõl­daq; unarusse jäänud suhted unõssihe jäänüq läbikäümine; unarusse jäetud kutsikas hoolõldaq jätet kutsik; unarusse vaju­nud kombed unõhtustõ jäänüq kombõq; jätab oma ametikohustused unarusse jätt uma ammõdi hoolõtuhe
und (kalapüüdmisriist) und unna .unda32, unn unna .unda32
undama .undama unnadaq .unda77; ­.hunn'ama hunn'adaq .hunn'a77, hunis|õma -taq -õ87; sireen undas vahetpidamata hädäpassun unnas' vaiht pidämäldäq; parmud lendavad unna­tes parmuq lindasõq nii mis hunn'as; rehe­peksumasina undamine pessümassina hunn'aminõ; keha undab valust iho aja vallu vällä
unelema unõskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, unista|ma -q -83; meeleolu on unelev miil' unõskõlõs; viiul uneles vaikselt viiol' unõskõli tassakõisi; neile meeldis unelda kaugetest maadest näile miildü unistaq kaugist maiõst; mis sa siin uneled? midä sa unistat v unõskõlõt siin?
unenägu un|i -õ -d41, unõnä|go -o -ko27, 
unõ((h)n)nägemi|ne -se -st5; väga selge une­nägu väega selge uni; elu näib halva une­näona elo paistus niguq halv uni; ilus elu nagu unenäos illos elo niguq unõn näessiq
unesegane suigu|nõ -dsõ -st7, unõsegä|ne -dse -st7; unesegane nägu peas suigunõ nägo pään
unetu unõldaq, unõ|du -du -tut1, magamaldaq; unetud olevused unõldaq hingeliseq; unetute probleemid unõtuisi hädäq; unetu öö magamaldaq üü
unetus unõ.puudu|s -(sõ) -(s)t10; kurdab unetuse üle kaibas unõpuudust; kannatas unetuse all vaivõl' unõpuudusõ käen
ungarlane ungarla|nõ -sõ -st5, mad'ar' -i -it4
ungas kahru|perseq -.perse -perset18; tuli oli unkast välja tulnud tuli oll' kahrupersest vällä tulnuq
ungrukold kasvot nõia|kõld -kõlla -.kõlda32, seto kiil' nõia|hain -haina -.haina37; ungrukollad on karukoldade moodi nõiakõllaq ommaq rebo­raikõ muudu
uni un|i -õ -d41; und nägema und nägemä; nägin sellist und näi sändse unõ; mul on praegu kange uni mul om parhillaq kangõ uni pääl; rahutu uni halv magaminõ; unne jääma, unne vajuma magama v magalõ jäämä; magab õiglase und maka niguq õigõ miis'; oma igava jutuga ajab ta inimestele une peale tä õ:nnõ unistas inemiisi uma igävä jutugaq; uni oli kui peoga pühitud uni oll' niguq pühit; käib peale nagu uni aja pääle niguq uni; poleks uneski arvanud ei olõssiq unõn ka nännüq; kerges unes virvessilläq, virvessin; kergesse unne virvessihe, virvessile
unikaalne ainuli|nõ -dsõ -st7, üte.kõrd|nõ -dsõ -sõt6; unikaalne loodus ainulinõ luudus; unikaalne võimalus ütekõrdnõ võimalus
unimüts suigu|nui -nuia -.nuia31, unõ|müts -mütsü -.mütsü37, uni|müts -mütsü -.mütsü37, unitsi|ga -a -ka29
unine uni|nõ -dsõ -st7, suigu|nõ -dsõ -st7; hommikuti olen kaua unine hummogidõ olõ pikält uninõ; unisest peast ei taibanud ta mõhkugi unidsõ päägaq es jaaq tä tuhkagiq; hilissügise unine ilm uninõ ilm vasta talvõ; linnakese unine elurütm liinakõsõ suigunõ elovuul; uniseks jääma unistõlõma; uniseks muutma, uniseks tegema unistama; ma jäin uniseks mul tull' unõhädä pääle
unistama unista|ma -q -83, ette kujotama, igä|tsemä -tsäq -dse90; iga tütarlaps unistab armastusest ja õnnest egä tütär'lats' igätses armu ja õ:nnõ; vaatab unistades tähtede poole kaes unistõn tähti poolõ; unistavate silmadega noormees unistaja silmigaq nuur'­miis'; poiss unistab, kuidas ta suureks saades elama hakkab poiss' kujotas ette, kuis tä suurõst pääst elämä nakkas
unistus suu:v' soovi suu:vi37, igätsüs -e -t9, unistus -õ -t9; ettekujotus -õ -t9; purunenud unistused tühjä lännüq sooviq; tema unistus on saada kuulsaks kirjanikuks tä luut ­saiaq kuulsas kiränigus; oma talu oli And­rese suurim unistus uma talo oll' Andresõ kõ:gõ suurõmb suuv'; unistus läks täide suuv' läts' täüde; kandub unistustes kaugetele maa­dele vöörüs uman ettekujotusõn kaugidõ maiõ pääle; unistuste naine igätsüisi naanõ; ta virgus oma unistustest tä virgu umast unistamisõst; unistuste pulm viimädse pääl pulm; eluunistus elo unistus
unisus uninõ olõk' v olõminõ; tunnen pidevat unisust kõ:ik' aig om mul uninõ olõminõ v uni pääl
universaalne kõ:gõli|nõ -dsõ -st5, kõ:gõ ilma, kõ:gõ-; universaalne keelenähtus kõ:gõlinõ keelenättüs; universaalne liim kõ:gõkliip'jä kliim'; universaaltreipink egä tüü treipink'
universum kõ:gõko|go* -go -ko26, ilm ilma .ilma30; miss universum miss' kõ:gõkogo, miss' maailm, (maa)ilmanäio, kõ:gõkogokabo*
univorm .mundri - -t1, vormi|rõivas -.rõiva -rõivast22
unts unts' undsi . untsi37
untsakas hunds'a|k -gu -kut13; hunds'aku|nõ -dsõ -st7; tahtis saada saksaks, aga välja tuli untsakas s'aksas taht' saiaq, a vällä tull' ­hunds'ak
untsantsakas hunts'hands'a|k -gu -kut13
ununema unõh(t)u|ma -daq -84, meelest (ärq) minemä, äkki (meelest) ärq .haarduma; ­ taskusse ununenud võtmed karmanihe unõhtunuq võt'mõq; pikapeale ununevad koo­list saadud teadmised koolitarkus lätt pikäpääle meelest; ununes mul oota­matult ärq haardu no meelest mul v niguq võeti (meelest) ärq mul
unustama unõhta|ma -q -83, unõhu|tma -taq -da62, meelest .laskma; ära unusta kirja ­posti viia! ärq unõhtaguq v meelest laskuq kirjä posti pandaq!; unustasin raamatu maha unõhti v jäti raamadu maaha; laps kaldub unustama lats' tüküs unõhtama; ­ unustasin end lugema unõhti hindä lugõma; kõiki peetakse meeles, kedagi ei unustata kõ:iki peetäs meelen, kedägiq ei unõhtõdaq; kõigi poolt unustatud vanamees kõ:igist maaha jätet vanamiis'; unustab söögi, joogi ja une lask meelest süümise, juumisõ ja magamisõ; vihahoos võib ta ennast hoopis unustada vihahuun või täl miil' hoobis pääst minnäq; unustamine sageneb vanas eas vanan iän lätt unõhtaminõ hullõmbas v vanan iän nakatas kõrrast inämb unõhtama
unustus unõh(t)us -õ -t9; viibib sellises unustuses, et ei mäleta tervet eilset päeva om sääntsen unõhtusõn, et ei mälehtäq tervet eeläst päivä; endise kuulsa mehe elu lõppes unustuses inneskidse kuulsa mehe elo lõppi unõhtusõn; unustusse vajuma unõh(t)uma; tahaks end unustuseni täis juua tahtnuq hindäl meele pääst ärq juvvaq; unustuse­hõlmas unõhusõ üsän
upakil 1. upakallaq, upakillaq, upikullaq, upil(d)õ; auto on kraavis upakil auto om kraavin upakallaq; 2. .urvi, urvil(d)õ, urvikallaq, urvikillaq, urvikullaq, uurikallaq, uurikullaq, kumaruisi; upakil olema tuurutama; laps otsis peidetud mänguasja, poolest saadik voodi all upakil lats' otsõ käkitüt mängoasja, poolõst saaniq sängü all urvi; vana kuur on hullusti upakil vana kuur' om jälehehe lüngi
upakile upaki(l)lõ, upaku(l)lõ, upil(d)õ; lamaja ajas end upakile pikäleolõja ai hindä upakillõ
uperkuuti upõr.kuuti, upõr.paudsi, upõr.tautsi, kukõr.paudsi, üle pää; auto käis uperkuuti auto käve üle pää; see vastane lööb su uperkuuti seo vastalinõ lüü su upõr­paudsi
upitama 1. kuk|kama -adaq -ka77, (h)up|pama -adaq -pa77, (h)upista|ma -q -83; .vinnama vinnadaq .vinna77; upitas raske koti mulle selga hupas' v hupist' rassõ koti mullõ sälgä; upita mind koorma otsa! huppaq minno kuurma otsa!; katsun end istukile upitada ma püvvä hindä istma vinnadaq; tundmatu kuju upitati linnapeaks tundmaldaq tegeläne kukati liinapääs; 2. küünü|tämä -täq -dä82; tagapool seisjad upitasid endid kõrgemale takanpuul saisjaq küünüdiq hindä korõmbalõ; eneseupitamine hindäkergütämine
uppi 1. uppi; uppi lendama uppi lindama; uppi tõugatud tõrs ümbre v uppi tougat tõrdo; 2. .urvi, urvil(d)õ; ajab end nii uppi kui võimalik aja hindä nii urvi ku and
uppis 1. uppi; uppis riiul uppi riiol'; 2. .urvi, urvil(d)õ, urvikallaq, urvikillaq, urvikullaq; seisab vanni kohal uppis sais vanni kotsil urvikillaq
uppuma up|puma -pudaq -u79; .põhja minemä; poiss uppus jõkke poiss' uppu jõkkõ ärq; vaadake, inimene upub! kaegõq, inemine upus ärq!; kalurid uppusid tormis kalameheq lätsiq tormigaq põhja; laev upub otse meie silme all laiv lätt õkva mi silmi näten põhja; toimetaja upub töösse toimõndaja upus tüü sisse ärq; rohelusse uppunud linnaosa rohilist v haljust täüs liinajago; silmapiir uppus uttu taivaviir' kattõ undsõhe
uppunu uppunu|q - -t1; uppunut püüti elustada uppunut püvveti ello herätäq; uppunu elustamine uppunu võrk'minõ
upsakalt suurõlidsõlt, .uhkõhe, .uhkuisi; vas­tas küsimusele upsakalt vastas' küsümise pääle suurõlidsõlt; käitub alati upsakalt aja kõ:gõ nõ:na pistü
upsakas .uhkõ - -t3, suurõli|nõ -dsõ -st5, hinnäst täüs, kõrk' kõrgi .kõrki37, .tähtsä - -t3; linnas muutud varsti upsakaks liinan läät pia uhkõs ärq; upsakas ilme suurõlinõ n'ago; uhke ja upsakas inimene uhkõ ja kõrk' ine­mine; upsakas olema hinnäst tähtsäs tegemä; upsaka olekuga ametnik tähtsä v hinnäst täüs olõmisõgaq ammõt'nik
upsakus .uhkus -õ -t9, .kõrk'us -õ -t9, suurõlisus -õ -t9
uputama upu|tama -taq -da82; .põhja .laskma, .põhja ajama; ära neid kassipoegi ära uputa! uputagu-iq naid kassipoigõ ärq!; suurvesi uputab heinamaad suur'vesi uputas haina­maad; laev uputati merelahingus laiv lasti merelahengun põhja; torm uputab kõik meie paadid maru aja kõ:ik' mi loodsiguq põhja
uputus uputus -õ -t9, upung' -i -it13; vii:nõsõng -u -ut13; tamm oli kaitseks uputuste eest tamm' kaits' uputust; tänavu on meil õuna­uputus timahavva om meil ubinauputus; kartulipõldu tabas uputus kardohkanurm' jäi upungihe; äikesevihmad tõid kaasa upu­tuse piksevihmost tull' viinõsõng
ura(h)tama hürähtä|mä -q -83, ­hürä(h)hü|tmä† -täq -dä62, närähtä|mä -däq -83; koer ainult uratab korraks pini õ:nnõ hürähtäs kõrras; vanamees uratas midagi vihaselt vanamiis' närähüt' midäginaq vihatsõhe
uratus hürähüs -e -t9
urb urb urba .urba31, urv v urb urva .urba31, paiu­(urba)ut|t' -i -ti37; urvarikas urbõlinõ, urbõnõ; (pikad) lepa-, sarapuu-, kase- või haavaurvad tilgaq; urbadega (lepp, sarapuu, kask, haab) tilganõ; lepa käbijad (emas)urvad lepäkukuq; lepal on palju emasurbi lepp om kukun; paju läheb urba pai lätt urba
urbaniseeruma liinah(t)u|ma* -daq -84
urg uu:s' oosõ uu:st39, uu:n' oonõ uu:nt39, urg uru .urgu32, kuu:p kooba kuu:pa31; kaldapääsukeste urud pervepääsläisi uruq; lapsed otsisid vähki­de urge latsõq otsõq vähäurgõ; urge täis ooninõ, oosinõ, uus'liganõ, uun'liganõ, oosõtõt; rebaseurg rebäseuus'
urgas urg uru .urgu32, kuu:p kooba kuu:pa31; istub trepi all oma urkas istus trepi all uman urun; kust urkast sa välja ilmusid? kost koobast sa vällä tullit?; vanalinna kahtlased urkad vanaliina kahtladsõq nukatagodsõq
urgitsema uura|tama -taq -da82, .kaur'ma .kauriq kauri63, igra|tama -taq -da82, ugri|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, urga|tama -taq -da82, juu­ra|­tama -taq -da82; urgitses näpuga nina uurat' n'apogaq nõ:nna; tõsta endale ilusasti ette, mis sa urgitsed! nõstaq hindäle ilosahe ette, miä sa kaurit!; urgitsesin niikaua, kuni auk sisse sai igradi nikavva, kooniq mulk sisse sai; muudkui urgitseb oma küsimustega muguq juuratas ummi küsümiisigaq; elan nagu ta­han, ärgu teised urgitsegu! elä niguq taha, ärkeq tõsõq uuratagõq!; mis sa urgitsed mu hinge kallal! miä sa jürät mu hinge!; urgitses tema minevikust patte välja nurgits' timä minevikust pattõ vällä
uriin kus|i -õ -t41
urin hür|rin -inä -inät4, när|rin -inä -inät4; tigeda koera urin tikõ pini hürrin; kuuldus rolleri urinat oll' kuuldaq rollõri hürinät; nurgast kostis urinat, seal sõi kass hiirt nulgast tull' närrin, kass' sei sääl hiirt
urineerima kusõma kustaq kusõ72
urisema 1. hüris|emä -täq -e87, jõris|õma -taq -õ87, jüris|emä -täq -e87, .närrämä närrä­däq .närrä77, när|ä(hä)mä -räq v -ädäq -rä v -ähä88; ehmunud kass urises heitünüq kass' hürisi; jää rahule, ära urise! jääq rahu, ärq jüriskuq!; kubjas viriseb ja uriseb meeste kallal kubijas irises ja härises miihi külen; 2. .hürrämä hürrädäq .hürrä77; mootor lõi urisema moodor' pand' hürrämä
urn an|nom' -oma -omat4, urn' urni .urni37; hääletussedel lasti urni helüandmissetel' lasti valimiskasti; prügiurn asuannom'; urnimatus tuhamatminõ, m tuhapuhtõq
urr (helü) (h)rrr
urukoer oosõpin|i -i -ni26
urvakil .urvi, urvil(d)õ, urvikallaq, urvikillaq, urvikullaq, uurikallaq, uurikullaq, tuurakallaq, tuurakillaq; urvakil olema urvitama, mitmit kõrdo urvitõ(l)lõma; naised vaol, istmikud urvakil naasõq virkse pääl, perseq urvikallaq; otsisin urvakil kadunud sõrmust tuurakallaq otsõ kaonut sõrmust
urvakile .urvi, urvil(d)õ, tuurilõ; ajas tagumiku urvakile ai perse urvi
urvaplaaster kõo|sõir -sõira -.sõira30, urba.plaastri - -t1
urvitama urvi|tama -taq -da82, mitmit kõrdo urvi­tõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, tuuru|tama -taq -da82; urvitas taguotsa taeva poole tuurut' tagaotsa taiva poolõ
usaldama .uskma .uskuq usu64, kimmäs olõma, luu:tma luu:taq looda61; kas sa ei usalda mind, et sa mu taga nuhid? kas sa ei usuq minno, et sa mu takan nurgitsõt?; seda meest ei või usaldada taad miist ei võiq uskuq; meie kätte usaldatakse … miiq kätte usutas andaq …; teda võis usaldada: ta tegi, mida oli lubanud timä pääle võidsõ kimmäs ­ollaq v luutaq: tä tekk', midä oll' lubanuq; ma ei ­usalda enam uuesti küsida ma ei usuq ­inämb vahtsõst küssüq
usaldav .uskja - -t3, .julgõ - -t3; sa poleks pidanud nii usaldav olema! ärnüq olnuq nii uskja!; pääsuke on inimese suhtes usaldav pääsläne ei pelgäq inemist; vaatas nii usaldavalt mulle otsa! kai sändse usogaq v uskmisõgaq mullõ otsa!; sookured on muutunud usaldavaks suukurõq ommaq julgõs muutunuq
usaldus .uskmi|nõ -sõ -st5, usaldus -õ -t9; sõprus põhineb usaldusel sõprus sais üts'üte uskmisõ pääl; tunneb naise vastu täielikku usaldust om naasõ pääle kimmäs; ta ei äratanud usaldust timmä es saaq uskuq; pikapeale võitis ta minu usalduse pikäpääle naksi ma timmä uskma; püüan õigustada teie usaldust püvvä teid mitte alt vitäq v püvvä mitte petjäs jäiäq
usaldushääletus ammõtihe.jätmise hääletüs
usaldusmees uma mii:s', ii:stkõ:nõlõja - -t3; ülemus saatis siia oma usaldusmehed ülemb saat' siiäq umaq meheq; kihelkonna usaldusmees kihlkunna iistkõ:nõlõja
usaldusväärne usutav -a -at4, kimmäs .kimmä kimmäst22, .uskmisõväärt, .uskmist väärt; inimene on usaldusväärne inemine om usutav; väga usaldusväärne töömees ­väega ausa tüümiis'; teade pole usaldusväärne teedüst saa-iq uskuq; tulemus polnud päris usaldusväärne tullõm' olõ-õs peris usutav v kimmäs
usbekk usbek|k' -i -ki37
usin virk virga .virka30, us|sin -ina -inat4, kä|pe -pe v -behe -pet v -behet14, tüü:kä|s -dse -st5 v - -t15; tüdruk oli tööle usin tütrik oll' tüü pääle virk; usinad mesilased usinaq mehidseq; vanaema on usin kirikuskäija vanaimä om kerikuhe (käümä) ussin v trui; usin ei karda ühtki tööd ussin v virk ei pelgäq mitte ütte tüüd
usinalt = usinasti usinahe, usinalõ, .virka; ütle mulle usinasti, mul on aega kasinasti! rahvalaul ütleq mullõ usinahe, mul om aigo kasinahe!
usinus .virkus -õ -t9, usin(d)us -õ -t9
usk usk uso .usko36; usk hingede rändamisse usk hingi rändämise sisse; on sul usku ise­endasse? kas sa usut esiqhindä sisse?; kadus usk sõbrasse ja tema lubadustesse es usuq inämb sõpra ja timä lubamiisi; rahva usk valitsusse rahva usk valitsustõ; heas usus toi­mima hüä uso pääle tallitama; taastus usk õiglusse usk õigusõ sisse tull' tagasi; luteri usk lutõri usk, märdiusk; katoliku usk kato­ligu usk, poola usk, paavstiusk
usklik .uskli|k -gu -kku38, usoinemi|ne -se -st5; usklik inimene usklik inemine; sügavalt usklik süväusklik; usklike kogunemine usorahva kokkotulõminõ; meie vallas pole palju usklikke miiq vallan olõ-iq pall'o kerigu­inemiisi
uskmatu .uskmaldaq, usoldaq; sõda uskma­tute vastu sõda uskmaldaq rahva vasta; pärast seda juhtumit muutusin uskmatuks päält tuu johtumisõ sai minost uskmaldaq ine­mine; uskmatu pilk uskmaldaq kaeminõ
uskuma .uskma .uskuq usu73; uskuma jääma uskma jäämä, uskvas võtma; usub juma­laisse usus jumalit; uskus paremasse tulevikku uskõ parõmbat tulõvataigo; usu või ära usu! usuq vai ärq uskuq! v usuq vai uskmaldaq!; rahvas peab oma juhtidesse uskuma rahvas piät ummi juhtõ (sisse) uskma
uskumatu .uskmaldaq; üks lugu uskumatum kui teine üts' lugu inämb uskmaldaq ku tõ:nõ; uskumatu lärm uskmaldaq v perädü larm'
uskumus .uskmi|nõ -sõ -st5, usk uso .usko36; uso|muu:d -moodu -muu:du37, .arvami|nõ -sõ -st5; ärge arvustage kohalikke uskumusi! ütelgu-iq midägiq paigapäälside uskmiisi kotsilõ!; see on põline uskumus seo om põlinõ usk; neid uskumusi oli seal mitmesuguseid noid usomuudõ oll' sääl mitmõsugutsit
uss 1. huss' hussi .hussi37, vagõl v vakl ­ vagla
.vakla45; lame- ja ümarussid lammõ- ja höörik­­hussiq; vihmauss liivikõnõ, vihma­vagõl; usse täis vaglanõ, vaglonõ; (vihma-)usse täis maa vaglonõ maa; ajab ussi õnge otsa aja vagla õ:ngõ otsa; lihal on ussid sees lihal ommaq vaglaq sisen; 2. siug sivvu
.siugu36, huss' hussi .hussi37, hain-alo|nõ -dsõ -st7, nal' paloangõrja|s - -t15; lapsed materdavad ussi latsõq rehk'väq hussi; sai ussi käest salvata sai sivvu käest salvadaq; uss nõelas huss' pand'
ussiauk vagla|mulk -mulgu -.mulku37
ussike vaglakõ|nõ -sõ -ist8, mardi|k -ga -kat13, mard'kas .mard'ka mard'kast22; ussikesed panid meie sõstrapõõsad nahka mardigaq panniq mi hõragapuhmaq nahka; oled vaid armetu ussike olõt õ:nnõ armõdu vaglakõnõ
ussikeel kasvot hussi|kii:l' -keele -kii:lt40, seto kiil' sini|­.uhtjas -.uhtja -.uhtjat15
ussilakk kasvot hoora|mari -mar'a -.marja43, soe|mari -mar'a -.marja43
ussimaarjapäev (8. süküskuu päiv) hussi.maarja|päiv -päävä -.päivä35, hussi.maar'a|päiv -päävä -.päivä35
ussitama vaglo|tama -taq -da82, vagla|tama -taq -da82, läbi ajama; ussitanud vaglanõ, vaglonõ; ussitanud liha vaglanõ liha; ussita­nud õunad vaglotõduq ubinaq; ussitanud kartulid läbi aeduq kardohkaq
ussitatar kasvot lamba|kii:l' -keele -kii:lt40
ustav .ustav -a -at4, truu - -d50, truvv' truvvi .truvvi37, kimmäs .kimmä kimmäst22; ustav sõber ustav v kimmäs sõbõr; oma peremehele ­ustav umalõ perremehele truu
ustavalt .truvvi; .ustavahe, .kimmähe; tee­nib ustavalt oma riiki tiin' truvvi umma riiki; armastas abikaasat ustavalt hoit' abikaasat ustavahe; seisab ustavalt oma aadete eest sais kimmähe ummi aatidõ iist
ustavus .truudu|s -(sõ) -(s)t10, .ustavus -õ -t9
usulahk usolaheng -u -ut4, sekt' sekti .sekti37; kq ka sekt
usuline usoli|nõ -dsõ -st5, uso-; usuline elamus, kogemus usolinõ läbielämine; usuline ind usotuli
usund usk uso .usko36; polüteistlikud usundid mitmõjumala usoq; monoteistlikud usundid ütejumala usoq; keldi usund m keldi jumalaq
usutlema nõvvatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, kü­sü­te|(l)lemä -lläq -(l)le86, .pin'mä .pinniq pinni63, usotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; ma ei hakanud võõrast usutlema, kes ta on ja kust tuleb es nakaq ma võõrast küsütelemä, kiä tä om ja kost tulõ; nad usutlesid mind, kuidas see asi ikka oli nä nõvvatõliq v usotõliq minno, iks kuis tuu asi oll'
usutlus nõvvatõ(l)õmi|nõ -sõ -st5, küsüte(l)lemi|­ne -se -st5, .pin'mi|ne -se -st5, .uur'­mi|nõ -sõ -st5; kodus algavad usutlused ja etteheited koton nakkas pin'mine ja õiõndaminõ; kq ka küsitlus
usutunnistus 1. usk uso .usko36, .uskmi|nõ -sõ -st5; 2. usotunnistami|nõ -sõ -st5; usotunnistus -õ -t9
usuvabadus usovabahus -õ -t9; meie riigis on usuvabadus miiq riigin om voli uskuq, midä tahat, kedä tahat ja kuis tahat
usuõpetus usooppu|s -(sõ) -(s)t10; vanasti õppi­sid lapsed koolis usuõpetust vanast opõq latsõq koolin jumalasõ:nna
ute (lamba hellänimi ja kutsmissõna) ud'e ud'e ut'e24, ut'e - -t2, tsil|e -e le2; ute-ute-ute! ud'e-ud'e-ud'e! v ut'e-ut'e-ut'e!
utiil vana- (raud, papõr') jne
utiliseerima ärq .pruuk'ma, .ümbre tegemä
utma ajama aiaq v ajjaq aja min 1. ja 3. k .ai(õ) kesks aet56, .utma uttaq uta61; utetakse tõrva aetas tõrva
utoopia ettekujotus -õ -t9
utoopiline ilmvõimaldaq
utsitama takast .tsusk'ma, utsi|tama -taq -da82, huts'u|tama -taq -da82, härgü|tämä -täq -dä82; kaua sind peab utsitama, enne kui sa üles tõused? kavva sinno piät utsitama, inne ku sa üles saat?; töödejuhataja käis mehi muudkui tagant utsitamas tüüjuhataja käve miihi muguq takast tsusk'man
utt ut|t' -i -ti37; pooled talled olid uted, pooled jäärad poolõq tallõq olliq utiq, poolõq oinaq
uu uu; uu, tule koju! uu, tulõq kodo!
uudis sõ:n|nom' -oma -omat4, uudis -(s)õ -t11, (.vahtsõnõ) tii:dmi|ne -se -st5, (.vahtsõnõ) teedüs -(s)e -t11; see oli mulle täielik uudis tuu oll' mu jaos edimäne kuuldminõ; mis kodus uudist on? miä koton vahtsõt om?; ­ uudiste rubriik ajalehes sõ:nomidõ jago aolehen; mis uudist? midä vahtsõt?; mis uudist sa tood? midä sa kuulutat?
uudisekünnis sõ:nomiläv|i -e -ve24; sündmus ei ületanud uudisekünnist asi es küünüq üle sõ:nomiläve v as'ast es saaq sõ:nomit
uudishimu uudishim|o -o -mo26; kuulab suure uudishimuga kullõs suurõ (uudis)himogaq; põles uudishimust värisi uudishimo käen
uudishimulik uudishimoli|nõ -dsõ -st5
uudistama .vaht'ma .vahtiq vahi63; teedäq .taht­ma, .juurdlõma juurõldaq .juurdlõ85; lapsed uudistavad külalist latsõq vahisõq külälist; vaatas teda uudistades kai timmä uudishimogaq; uudistasime kaua kingitusi kavva imehtellimiq kingitüisi; rebane käib metsaserval uudistamas repän' käü mõtsa viirde pas'ma v hiil'mä; uudistati, kuidas mul läks taheti teedäq, kuis mul läts'; uudistaja vaht'ja
uudisteagentuur teedüstallitus -õ -t9
uudistoode .vahtsõnõ tetüs*, .vahtsõnõ asi v kaup v kraam'; on välja lastud ­ uudistoode vahtsõnõ tetüs om vällä tulnuq; firma ­ uudis­toodete näitus firma vahtsidõ asjo näütüs
uudne .vahtsõ|nõ - t6, .vahtsõt muu:du; .vahtsõ moodugaq; sõnale on antud uudne tähendus sõ:nalõ om ant vahtsõnõ tähendüs; uudse lahendusega korter vahtsõ moodugaq kortin; uudse lõikega rõivad vahtsõt nitti rõivaq
uudseleib uudsõq .uutsõ uudsõt18; värskelt küpsetatud uudseleib värskilt küdset uudsõq
uudsevili uudsõq .uutsõ uudsõt18; juba koris­tatakse uudsevilja joq pandas uudsõt
uuendama 1. .vahtsõs tegemä, vahtsõnda|ma* -q -83, .ümbre luu:ma, .ümbre kõrral­dama; uuendatud konstruktsiooniga inst­rument vahtsõt muudu riist; noores riigis tuli uuendada kõike noorõn riigin tull' kõ:ik' ümbre luvvaq; uuendatud õppekava ­ümbre kõrraldõt opiplaan'; uuendatud tarkvara noo­rutõt tarkvara; 2. .vällä .vaihtama; uuen­dati mädanenud lagi mädänüq lagi vaih­tõdi vällä; vanad marjapõõsad tuleks uuendada vanaq mar'apuhmuq tahtvaq vällä vaihtaq; 3. vanu tutvusi uuendama vanno tutvit vahtsõhe üles ots'ma; rendilepin­gut uuendama rendilepingut vahtsõndama v vahtsõs tegemä; unustasin ajalehe tellimuse uuendamata unõhti aolehe vahtsõst telliq
uuendus .vahtsõnõ asi v .säädüs v kõrd, .ümbrekõrraldus -õ -t9, vahtsõndus* -õ -t9; tehnilised, majanduslikud uuendused (miä om) vahtsõnõ tehnika man, majandusõ man; uuendused kunstis, muusikas vahtsõq as'aq taidõn, muusikan; uuendused maksunduses massõ ümbrekõrraldus; keeleuuendus keelevahtsõndus, keelenoorutus; metsa looduslik uuendus mõtsa päälekasuminõ
uuenduslik .vahtsõ moodugaq; uuenduslik teater vahtsõ moodugaq tiatri
uuenema .vahtsõs .saama, (.vahtsõs) .muutuma v minemä, (.vahtsõ .vasta) .vällä .vaihtuma; vahetpidamata uuenev maailm vaihtpidämäldäq vahtsõs saav maailm; rahva toitumisharjumused on uuenenud rahval ommaq tulnuq vahtsõq süümismooduq; linn areneb ja uueneb liin edenes ja lätt noorõmbas; pool parlamendi koosseisust uuenes puul' parlamenti vaihtu vällä; uuenenud võrgulehekülg üle kobistõt võrgulehekülg'; kännuvõsude abil uuenev puu kannuvõsost kasuja puu
uuesti .vahtsõhe, .vahtsõlõ, .vahtsõst; üha uuesti ja uuesti iks vahtsõst ja vahtsõst; parem kirjutan kogu artikli uuesti ümber ma parõmb kiroda kõ:gõ artikli vahtsõhe ­ümbre; hakkas uuesti sadama nakas' vahtsõst sadama; uuesti tegema vahtsõst tegemä
uunikum üts'ainukõ|nõ v üts'.ainugõ|nõ -sõ -ist8, ütsiki|ne* -dse -st5
uur uur' uuri .uuri37
uurakil .nõlvi, .liuhka, nõlvikallaq, .urvi, ur­vil(d)õ, urvikallaq, urvikillaq, urvikul­laq, uurikallaq, uurikullaq, ­kumaruisi; õlletõrs on uurakil ollõtõrdo om nõlvi; uurakil hütt urvikallaq hurdsik; vanaeit oli peenra kohal uurakil vanamuur' oll' pindre kotsil urvi v kumaruisi
uurakile .nõlvi, nõlvil(d)õ, .urvi, urvilõ, uuri­ka(l)lõ, urvika(l)lõ; nõu pannakse uurakile annom' pandas nõlvi
uure uurõq .uurdõ uurõt19, reds'e - -t2, reds'o - -t2, renn' renni .renni37, rõõnõq rõõ:nõ rõõnõt18; tee tünn nii, et uurded oleks tihedad! tiiq tönn' nii, et uurdõq olõssiq tihtsäq!; kaabib pajapõhja uurdedki puhtaks kaap' paapõh'a uurdõq kah puhtas; seinas on uurded juhtmete jaoks saina seen ommaq reds'oq v rõõ:nõq juht'midõ jaos; vooluvete uurded juuskja vii renniq
uurija .uur'ja - -t3; töötas mitu aastat uurijana tüüt' mitu aastakka uur'jan; kohanimede uurija kotusõnimmi uur'ja
uurima 1. .uur'ma .uuriq uuri63; .silmämä silmädäq .silmä77, tunnista|ma -q -83, mitmit kõrdo silmite|(l)lemä -lläq -(l)le86; .juurdlõma juurõldaq .juurdlõ85, juura|tama -taq -da82, (väsütävält) urga|tama -taq -da82, uura|tama -taq -da82; mehed uurisid uut ­masinat meheq uurõq v tunnistiq vahtsõt massinat; bioloog uurib elusloodust bioluug' uur' elä­vät luudust; uuriv ajakirjandus uur'va ao­kirändüs; ma pean neid pabereid veidi uurima ma piät naid paprit veidükese silmämä; uuris mind tükk aega, pealaest jalatallani tunnist' minno tükk aigo, päälaest jalatallaniq; kõik muudkui uurivad, kuidas eksam läks kõ:ik' muguq juurdlõsõq, kuis eksäm läts'; mis te uurite ja pärite nii palju? miä ti uuratat ja küsüt nii pall'o?; 2. .uur'ma .uuriq uuri63; asi on antud politseile uurida asi om ant politsei uuriq v politseile uur'misõs
uurimine .uur'mi|nõ -sõ -st5; .juurdlõmi|nõ -sõ -st5, juuratami|nõ -sõ -st5, urgatami|nõ -sõ -st5, uuratami|nõ -sõ -st5; kodu-uurimine kodouur'minõ; lähemal uurimisel selgus tõde ligembä uur'misõ pääle tull' tõtõ vällä; jätke juba see uurimine! jätkeq joba seo urgataminõ!; kohtulik uurimine kohtulinõ uur'minõ
uurimistöö .uur'mistüü: - -d52
uurimus .uur'mistüü: - -d52, .uur'mi|nõ -sõ -st5; keeleuurimus keeleuur'minõ; selle kohta oli eriuurimus seo kotsilõ oll' esiq uur'mistüü
uuring .uur'mi|nõ -sõ -st5, .uur'mistüü: - -d52, uurang* -u -ut13; läksin haiglasse uuringu­te­le lätsi haigõmajja uur'misõlõ v uurangulõ; taustauuring tagapõh'a uur'minõ
uuristama .kaur'ma .kauriq kauri63, .uurdma (.)uurdaq uura66, uurista|ma -q -83, igra|tama -taq -da82, (.vällä) .kaibma .kaibaq kaiba61; kartulisilmi välja uuristama kardohka­silmi vällä kaur'ma; uuristame kiviplaadi sisse soone uuramiq soonõ kiviplaadilõ sisse; vesi uuristab lubjakivisse koopaid vesi uurd kalk'­kivi sisse kuupõ; jõgi uuristab kallast jõgi uuristas perve; ta uuristas lusikaga augu seina tä igrat' luidsagaq mulgu saina sisse; toores puu oli uuristamiseks paras pehme tuuralt oll' puud pehmeq kaibaq
uuristuma .uurdit ajama, .uurdu|ma -daq -79; liivakivisse uuristunud org liivakivi sisse uurdunuq tsori
uus .vahtsõ|nõ - t6; uuest peast vahtsõst pääst; head uut aastat! hääd v hüvvä vahtsõt aastakka!; uusim aeg kõ:gõ vahtsõmb aig; olen nagu uus inimene olõ niguq tõ:nõ inemine; vaatas asja uue pilguga kai as'a pääle vahtsõ silmägaq; uusim tehnika viimädse ao tehniga
uusaasta (1. jaanuaar') .vahtsõ.aasta|päiv -päävä -.päivä35
uusaeg .vahtsõnõ aig; varauusaeg varravahtsõnõ aig*
uusasukas .vahtsõnõ tulõja; uusasukail on põliselanike omadest erinevad huvid vahtsil tulõjil ommaq tõsõq tahtmisõq ku vanol olõjil
uusrikas .vahtsõnõ rikas
uustulnuk(as) .vahtsõnõ tulõja; romaani­võistlusel osales mitu uustulnukat romaani­võigõlusõst võtt' ossa mitu vahtsõt tulõjat; kust see uustulnukas pärineb? kost vallast seo põhku saa?
uutmoodi .vahtsõt muu:du; asi hakkas hoopis uutmoodi paistma asi nakas' hoobis vahtsõt muudu paistuma v näütämä; uutmoodi adrad vahtsõt muudu adraq
uvertüür muus .valla|mäng -mängo -.mängo37