ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 2094 kiräkotust. Lausidõ kunts'helü EKI & WI
tü:ü|riist, -riista, -.riista30 tööriist
tü:ü|tämä, -täq, -dä81 töötama; massin tüütäs masin töötab
taa, -, -d see (hrl lähiümbruses asuva kohta); seo, koh maq istu, om muq säng, taa muq mant järgmäne om suq säng ja tuu om timä säng see, kus mina istun, on minu voodi, see minu juurest järgmine on sinu voodi ja too on tema voodi
taabõlda|ma, -q, -83 laudu virna panema
taadsu|tama, -taq, -da82 tammuma; patsutama
.taadõ = takka taha
taadõlda|ma, -q, -83 tammuma; poodi iin ütś mehekene taadõlď kaupluse ees tammus üks mehike
.taadõpoolõ = takkapoolõ tahapoole
.taaha = tahaq siia (hrl lähiümbrusesse); taaha tallo om vaia vahtsit massinit siia tallu on vaja uusi masinaid
.taanda|ma, -q, -83 = .taastama = .taatama tagurdama; taganema
taaniqmaaniq siiani; taaniqmaaniq olõmiq söögigaq vällä tulnuq siiani oleme söögiga välja tulnud
.taanla|nõ, -(d)sõ, -st5 taanlane
taaŕ, taari, .taari37 hapu kali, taar
taara|tama, -taq, -da82 = taarotama tammuma, (sihitult) edasi-tagasi käima; (jalus) keerlema, tiirlema; lendlema
taaratõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv taaratama = taarotõ(l)lõma: miä sa ütteluku taaratõllõt tan jalgo iin mis sa ühtelugu tiirled siin jalus; ütś tsirk taaratõlli ümbre aknõ üks lind tiirles akna ümber
taaro|tama, -taq, -da82 = taaratama
taarotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = taaratõ(l)lõma
taasama, taasama, taadsamma28 seesama (hrl lähiümbruses asuva kohta)
taasperi(lde) = taaspersilde = tagasiperi = tagosiperi = taossperilde tagurpidi
.taasta|ma, -q, -81 = .taa|tama, -taq, -da81 = .taandama tagurdama; taganema
taatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv tagurdama
taavi|ts, -dsa, -tsat13 = tõhvits puukauss
ta|ba, -ba, -pa28 taba, ripplukk
ta|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha88 tabama
taba|tama, -taq, -da82 lukustama
ta|dima, -tiq, -di57 = tradima tammuma; ringi jooksma
ta|ga, -ga, -ka28 tagumine osa (sõiduriistal)
ta|ǵa, -ja, -ḱa29 = tagja paakunud kiht; tagi (raual)
taǵahu|ma, -daq, -84 = tagjahuma paakuma; tagikihti moodustama (raual)
tagahus, -õ, -t9 = tagonavara < tagavara tagavara
taganus, -õ, -t9 = taganusvar|a, -a, -ra28 < ga'rantii tagatis, garantii; pangaq tahtvaq väega kalliid taganuisi pangad tahavad väga kalleid tagatisi
taganõma, taganõdaq e .taadaq, taganõ89 taganema
taga|ots, -otsa, -.otsa31 taguots
tagaper|ä*, -ä, -rä24 taust, tagapõhi
tagasi tagasi; ütś lehekülg tagasi eelmine lehekülg, eelmisel(e) leheküljel(e); aastak tagasi aasta tagasi, eelmisel aastal; päiv tagasi eelmisel päeval
tagasiperi = taasperi(lde) = tagosiperi tagurpidi
tagatar|õ, -õ, -rõ24 tagatuba, tagumine tuba
taga|tsyyŕ, -tsõõri, -tsyyri37 tagaratas
tagavar|a, -a, -ra28 > tagahus
ta|gja, -ja, -kja29 = taǵa
tagjahu|ma, -daq, -84 = taǵahuma
tagoma|nõ, -dsõ, -st5 tagumine
tagonavar|a, -a, -ra28 = tagahus tagavara
tago|nõ, -dsõ, -st7 tagune
tagosiperi = taasperi(lde) = tagasiperi tagurpidi
tagõl = tagyľ, tagla, .takla45 = takl tael
tahan > ta(h)n
tahaq = taaha siia (hrl lähiümbrusesse)
tahas, .tahta, tahast23 1. tainas; leevätahtagaq paigati pangi kah leivataignaga paigati pange ka; 2.* < pasta pasta; hambatahas* hambapasta; tahaspleiätś* pastapliiats
tahehu|ma, -daq, -84 = tahenõma tahenema, kuivama; tahkuma
tahehõhe tahedalt
tahelus*, -õ, -t9 taotlus
tahenda|ma, -q, -83 tahendama, kuivatama
tahe|nõma, -nõdaq e -daq, -nõ89 = tahehuma
tahhe, -, -t14 tahe; tahke
tahi|laud, -lavva, -.lauda33 (kirjutus)tahvel
tahk, taho, .tahko36 luisk
tahm, tahma, .tahma30 tahm
tahma|nõ, -dsõ, -st7 tahmane; tusane
tahma|tama, -taq, -da82 tahmama
ta(h)n < tahan, < tanh siin (hrl lähiümbruses)
ta(h)n < tahan, < tanh siin (hrl lähiümbruses); tan liinan olõ-i mul midägiq tetäq siin linnas ei ole mul midagi teha
tah|o(ha)ma, -hoq e -odaq, -o e -oha88 = tahvitsõma < tah|o(va)ma, -hoq e, -odaq, -o e -ova88
tahr, tahra, .tahra30 < tarh varbaed, tara
tahr|aid, -aia, -.aida33 < tarhaid karjaaed
tahramaa, -, -d50 < aiamaa aiamaa
taht tahes; tulkuq kiä taht tulgu kes tahes
tahť, tahi, .tahti36 (lambi)taht
.tahta|kõrś, -kõrrõ, -kõrt49 makaron
.tahta|mari, -maŕa, -.marja43 kibuvitsamari
.tahta|nõ, -dsõ, -st7 tainane, nätske; pastane
.tahtapuu, -, -d50 kibuvits
.tahtma, .tahtaq, taha61 1. tahtma, soovima; 2. < armastama (lihalikult) armastama, himustama
.tahtmi|nõ, -sõ, -st5 1. tahtmine, soov; 2. < armastus (lihalik) armastus, himu
.tahto|ma, -daq, -80 tahtma; raatsima; mul tahto es tuud minemä visadaq ma ei raatsinud seda minema visata
.tahtõlõma*, taheldaq, .tahtõlõ85 taotlema
.tahva|ma, tahvadaq, .tahva77 = tahva|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = tahvitsõma
tahvi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = taho(ha)ma = .tahvama = tahvatsõma = .tahma tahuma
.tahma, .tahviq, tahvi63 = tahvitsõma
tahvõ|ť, -di, -tit13 käskjalg, virgats; tahvõť tõi vallamajja rutulist tiidmist käskjalg tõi vallamajja kiireloomulist informatsiooni
taid, taio, .taido37 aru, taip, mõistus; tä om poolõ taiogaq ta on poole aruga
.taidma, (.)taidaq, taia66 = .taltma oskama, mõistma; ma taia ei üttegiq synna läti kiilt ma ei oska ühtegi sõna läti keelt; poig taid aidnigutüüd poeg oskab aednikutööd
.taidsa, -, -t3 < .taigsa arukas, taibukas; mõistlik, viisakas
.taidsahe = .taidsalõ arukalt, mõistlikult, viisakalt
.taigsa, -, -t3 > .taidsa
tainas, .taina, tainast22 > tahas
taip, taibu, .taipu37 taip
.taipama, taibadaq, .taipa77 taipama
.taipamaldaq taipamatu
.taipsa, -, -t3 taibukas, arukas
taiu|tama, -taq, -da82 tammuma; taaruma
.taivaes|ä, -ä, -sä24 taevaisa, ilmataat, jumal
.taivali|nõ, -dsõ, -st5 taevalik
.taiva|nõ, -dsõ, -st7 taevane
.taivaoppu|s*, -(sõ), -(s)t10 < a'stronoomia astronoomia
taivas, .taiva, taivast22 taevas
.taiva|sikk, -siku e -sika, -sikku e -sikka31 tikutaja
.Taivati̬i̬, -, -d51 = Tsirgurada Linnutee, Galaktika
.taiva|vi̬i̬ŕ, -veere, -vi̬i̬rt40 silmapiir
.taiva.võťm|õq, m -idõ, -it16 nurmenukk
taiõq*, .taidõ, taiõt9 kunst
taka(h)n < takanh taga
taka(h)npu̬u̬l tagapool
taḱas, takḱa, taḱast22 = takjas
takaspäidi tagurpidi
takast tagant
takastpu̬u̬lt tagantpoolt
takjas, .takja, takjast22 = nakjas = taḱas takjas
ťak|k, -o, -ko37 = täkk täkk
takka = .taadõ taha
takl, tagla, .takla45 = tagõl tael
ťako|tama, -taq, -da82 = täkotama vallatlema, suguütes olema (mehe v isaslooma kohta)
takś, taksi, .taksi37 taksikoer
takť, takti, .takti37 takt
takõldu|ma, -daq, -84 = pakõlduma pulstuma
tal|a, -a, -la28 tala
talas|(s)õq, m -sidõ, -sit7 tellingud
.tald|ma, .taldaq, talda61 maldama, läbema, kärsima; maq es taldaq inämb uutaq ma ei mallanud enam oodata
.taldri|k, -gu, -kku38 taldrik
taldu|tama, -taq, -da82 rahustama; taad piät iks taldutama, muido pahanõs ärq teda peab ikka rahustama, muidu saab pahaseks
.talgoli|nõ, -(d)sõ, -st5 talguline
.talg|oq, m -idõ, -it23 = talos(s)õq talgud
talgu|tama, -taq, -da82 seletama
.talja, -, -t3 talje, piht; taljakotus vöökoht
tall, talla, .talla30 tald
talľ, talli, .talli37 tall (talli)
tallakõ|nõ, -sõ, -ist8 = tallukõnõ õhuke niidisokk
talli|tama, -taq, -da82 1. talitama, toimetama; tallidi eläjäq ja latsõq ärq talitasin loomad ja lapsed; 2.* haldama
tallitus, -õ, -t9 1. talitus, toimetus; 2.* haldus
tallukõ|nõ, -sõ, -ist8 = tallakõnõ
tallu|tama, -taq, -da82 tallutama, taldu panema
tallõkõ|nõ, -sõ, -ist8 (lamba)tall(eke); taa ei olõq inämb tallõkõnõ, taa om jo voonakõnõ see ei ole enam väike talleke, see on juba suur tall
tal|o, -o, -lo26 talu
talo|mi̬i̬ś, -mehe, -mi̬i̬st39 talumees
talo|poig, -puja e -poja, -.poiga32 talupoeg
talos|(s)õq, m -sidõ, -sit11 = .talgoq
talsi|pühiq, m -pühhi, -pühhi24 = talvistõpühiq jõulupühad
.taltma, .taltaq, talda61 = .taidma oskama, mõistma
.talto|ma, -daq, -80 taltuma, rahunema
.taltsa, -, -t3 taltsas
tal, talvõ, .talvõ35 talv
talvi|k, -gu, -kut13 talvine vill
talvikõ|nõ, -sõ, -ist8 talvike (lind)
talvildõ talviti
talvi|nõ, -dsõ, -st7 talvine
talvistõ|pühiq, m -pühhi, -pühhi24 = talsipühiq jõulupühad
tambi|nui, -nuia, -.nuia31 pudrunui, uhmrinui
tambi|nõ, -dsõ, -st7 tuim, tundetu; laisk
tambi|ts, -dsa, -tsat13 tambits (hrl kapsaste tampimiseks); tuim olend
tamḿ I, tammi, .tammi37 tamm, pais
tamḿ II, tammõ, .tammõ35 tamm (puu)
tammi|nõ, -dsõ, -st7 tammine, tamme(puu)st
.tamm|õq, m -idõ, -it18 > tannoḿ
tamṕ, tambi, .tampi37 1. puder; 2. kiirus; sund; täl om kygõ tamṕ takan tal on alati kiire
.tam(p)ka, -, -t3 kabe
.tamṕma, .tampiq, tambi63 < .tomṕma tampima
tanďa = tanďo, -, -t2 tuim inimene
.tandra|nui, -nuia, -.nuia31 teole ajamise teatepuu; anti tandranui läbi aknõ sisse, sys pidit teolõ minemä, tandranuial olľ tõsõn otsan mõisa petsäť anti teatepuu läbi akna sisse, siis pidid teole minema, teatepuul oli teises otsas mõisa pitsat
tands, tandsu, .tandsu37 tants
.tandsja, -, -t3 tantsija
.tandśma, .tandsiq, tandsi63 tantsima
tandso|tama, -taq, -da82 tantsitama
tangiq, m .tangõ, .tangõ37 tangid
tanh > ta(h)n
tanḱ, tangi, .tanki37 tank
.tankõlõma, tangõldaq, .tankõlõ85 nägelema, vaidlema; askeldama
tan|noḿ, -oma, -omat4 < .tammõq tanum, (aiaga piiratud) külavahetee, karjatee
tan|o, -o, -no26 tanu
tano|tama, -taq, -da82 tanutama
tansama(h)n siinsamas (hrl lähiümbruses)
.tantõ, -, -t3 tante; kohvitantõ kohvitante
taosperilde = taasperilde tagurpidi
.taos|(s)õq, m -sidõ, -sit11 rangid
tapa, .tapnõ, tapand17 pahmas (peksmiseks mahalaotatud suvivilja lade)
tapama|ja, -ja, -jja e -ia28 tapamaja
tapi|tama, -taq, -da82 tapiga ühendama
tapi|ts, -dsa, -tsat13 puust ahjuroop; sul ommaq käeq mustaq niguq tapidsaq su käed on mustad nagu ahjuroobid
.tap|lõma, tapõldaq, .taplõ78 = tappõlõma
.tapma, tappaq, tapa61 tapma
tap|ṕ, -i, -pi37 tapp (tapi)
tap|p, -u, -pu37 humal
tappu|ma, -daq, -80 surma saama; sattõ maalõ ni tappu ärki kukkus maha ja saigi surma
tap|põlõma, -õldaq, -põlõ85 = .taplõma taplema
tapukik|as, -ka, -ast22 riiukukk
tapõlus, -õ, -t9 taplus
tapõ|ť, -di, -tit13 tapeet
tarahu|ma, -daq, -84 tursuma, paisuma (hrl puunõude v puidust tööriistade kohta); tõrdolõ tulõ vett sisse pandaq, sys tarahus ärq, nakka-iq läbi juuskma tõrrele tuleb vett sisse panna, siis ta paisub ega hakka läbi jooksma
tarahu|tma, -taq, -daq62 = korraks tarrutama
tara|kań, -kani, -.kanni38 = tara|kanń, -kanni, -.kanni37 prussakas, tarakan
tarbili|nõ, -dsõ, -st5 = tarvilinõ tarvilik, vajalik
.tarbis tarvis, vaja; taa(d) või mullõ tarbis tullaq seda võib mul tarvis minna
tarbõnda|ma, -q, -83 > tarvitama: ärq tarbõndi kyiḱ naglaq tarvitasin kõik naelad ära
targalt = .tarkuisi targalt; kainelt
targastu|ma, -daq, -84 = .tarkuma kainenema
targastõ targasti
targuta|ma, -q, -82 targutama; mõtlema, arutama; miiq targuda siin hummõnist sitavito me arutame siin homset sõnnikuvedu
targutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv targutama
tarh, tahra, .tahra31 > tahr
tarh|aid, -aia, -.aida33 > tahraid
tari|k, -gu e -ga, -kut e -kat13 vanamees
tark, targa, .tarka30 1. kaine; targa päägaq kainelt; 2. tark, arukas; 3. tark; nõid, posija
.tarkuisi = targalt targalt; kainelt
.tarku|ma, -daq, -80 = targastuma kainenema
.tarku|s, -(sõ), -(s)t10 tarkus, arukus; kainus
tarn, tarna, .tarna30 tarn
tar|o, -o, -ro26 taru
tarru|tama, -taq, -da82 paisutama, tursuma ajama (hrl puunõude v puidust tööriistade kohta); vikahti jalus tulõ inne niitmist viigaq ärq tarrutaq vikati käepidet tuleb enne niitmist veega paisutada
.tartla|nõ, -(d)sõ, -st5 tartlane
tarvas, .tarva, tarvast22 ürgveis, tarvas
tarvili|nõ, -dsõ, -st5 = tarbilinõ tarvilik, vajalik
tarvi|tama, -taq, -da82 < tarbõndama tarvitama, kasutama; tarbima
tar|õ, -õ, -rõ24 tuba; (talu)maja
tarõlus = tarõndus, -õ, -t9 silla alus, sõrestik
tarõ|nõ, -dsõ, -st7 tubane; välätüüq ommaq tettüq, noq või ärq tarõtsõs jäiäq välitööd on tehtud, nüüd võin tubaseks jääda
tarõpääli|ne, -dse, -st7 pööning
tasa < viiḱ [2.] ühetasa; viiki, viik; mäng jäi tasa mäng jäi viiki (vrd .tassa)
tasa tegemä tasuma; kätte maksma; külh ma sullõ tasa tii küll ma sulle ära tasun; küll ma sulle kätte maksan
tasah(t)u|ma, -daq, -84 vaikse(ma)ks jääma, vaibuma; rahunema; tasaseks muutuma, tasanduma; oodamiq noq, ku tuuľ vähä tasahus ootame nüüd, kuni tuul veidi vaibub; tasahtuq no veidükese! rahune nüüd pisut!
tasa|kaal, -kaalu, -.kaalu37 tasakaal
tasaligult = tasalikku tasakesi, vaikselt; õrnalt; rahulikult, aeglaselt; ettevaatlikult; võtaq taa kotť tasaligult, tan ommaq munaq seen võta see kott ettevaatlikult, siin on munad sees
tasali|k, -gu, -kku38 tasase-, vaiksevõitu; õrn; rahulik, aeglasevõitu; ettevaatlik; tä on tasaligu helügaq ta on vaiksevõitu v õrna häälega; hopõń tege tasalikku sõitu hobune teeb rahulikku sõitu
tasalikku = tasaligult: lasõq tan tasalikku, tii om halv sõida siin aeglaselt, ettevaatlikult, tee on halb
tasandu|ma, -daq, -84 tasanduma
tasa|nõ, -dsõ, -st7 1.tasane, vaikne, tagasihoidlik; olľ sääne tasanõ tütrik oli selline vaikne tüdruk; 2. sile, tasane; tasanõ tii sile tee
tasasti|k, -gu, -kku38 tasandik
tasatsõhe = tasatsõlõ tasaselt
tasatsõmpa tasemini
taśka, -, -t2 lobamokk; miä sa vana taśka taśkatat! mis sa vana lobamokk lobised!
taśka|tama, -taq, -da82 lobisema
tas|o, -o, -so26 tasu
tas|oma, -soq, -o57 1. masseerima; tasoq mu sälgä! masseeri mu selga!; 2. = tasotsõma: lapjo ja rihagaq tasõ pindre ärq tasandasin labida ja rehaga peenra ära; 3. tasuma, maksma; kätte maksma; vana võlg vaia ärq tassoq vana võlg vaja ära tasuda
taso|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = tasoma [2.] tasandama; kirvõgaq tasotsõt lavva silles kirvega tasandad laua siledaks
.tassa tasa, vaikselt; aeglaselt; olõq tassa! ole tasa! lasõq siin tassa, tii om halv sõida siin aeglaselt, tee on halb (vrd tasa)
tassa.kõistõ tasakesi
.tassampa = tasõmbahe tasemini; aeglasemalt
tast siit (hrl lähiümbrusest); tast küläst om hulga kuulsit miihi peri siit külast on pärit palju kuulsaid mehi
tasõmbahe = .tassampa = tasõmbalõ tasemini; aeglasemalt
tasõ|q, -mõ, -nd16 tase
tataŕ, -i, -it4 = tatarla|nõ, -(d)sõ, -st5 tatarlane
tati|nõ, -dsõ, -st7 tatine; ligane; tii om tatinõ tee on ligane
tati|si̬i̬ń, -seene, -si̬i̬nt40 = tatť [2.] tatik (seen); puravik
tati|tama, -taq, -da82 tatistama; seenetama
.tatri|k, -gu, -kku38 tatar
tat|ť, -i, -ti37 1. tatt; liga; 2. = tatisi̬i̬ń
tatťnyn|a, -a, -na28 tattnina (nolk; väike vilets valgusti)
tatõrda|ma, -q, -83 tatsama
tatõr|sälǵ, -sä(l)lä, -.sälgä34 võhumõõk, iiris (taim); tatõrsäläq ommaq katõjaolidsõq, sinitside ja kõllatsidõ häelmidegaq, kasusõq aian ja jyy veeren võhumõõgad on kahesugused, siniste ja kollaste õitega, kasvavad aias ja jõe ääres
taur|manń, -manni, -.manni37 sõim kurivaim; ah sa vana taurmanń! ah sa vana kurivaim!
tedremar|rań, -ana, -anat18 tedremaran (taim)
tedretähe|ne = tedretähi|ne, -dse, -st7 tedretäheline, -tähniline
tedre|tähť, -tähe, -.tähte34 tedretäht, -tähn
tedyŕ, tedre, .tetre46 = tetr teder
teeda, -, -t2 taat
teeda|hain, -haina, -.haina30 karuohakas
teeďo|tama, -taq, -da83 > teegatama
teedäq < tiidäq teada; teedäq andma teada andma, teadustama, informeerima; teedäq inemine tuntud inimene
teedüs, -(s)e, -t11 = ti̬i̬düs [1.] teade, sõnum, teadaanne; *teave, info(rmatsioon), andmed; midä teedüst sa tuut? mis teateid sa tood?; jätäq taa asi hindä teedüssihe jäta see asi enda teada; mul om salahast teedüst mul on salajast informatsiooni v salajasi andmeid
teedü(s)ko|go*, -go, -ko26 andmebaas
teedüstä|mä, -q, -83 teatama, teavitama, teadustama
teedüstü*, -, -t1 < faiľ fail; andmekogum; teksti-, käsüteedüstü teksti-, käsufail; pästäq teedüstü tsõõri pääle! salvesta fail kettale!
teega|tama, -taq, -da82 < teeďotama last kiigutama
teenistüs, -e, -t9 teenistus
teenü|ḱ, -gi, -kit13 teenistus, palk
teenüs, -(s)e, -t11 1. = teenüḱ; 2. teenus
teenüsḱ, -i, -it13 1. = teenüḱ; 2. teenija
tegemi|ne, -se, -st5 tegemine, tegu; tegevus; kül mul olľ tegemine, et tulõma saiaq küll mul oli tegu, et tulema saada; tegemise(h)n teoksil, tegemisel
tegemä, tetäq, ti̬i̬ 60 1. tegema; tegelema; ärq tegemä teostama, ära tegema; tekev ja tettäv tegomuud* keel aktiiv ja passiiv; 2. tootma; autovabrikun tetäs autit autotehases toodetakse autosid
tegijä, -, -t3 = tekij tegija
te|go, -o, -ko27 tegu (tegemine, tehtu; mõisaorjus)
tegoja|s, -dsõ, -st5 teokohuslane
tego|mu̬u̬d, -moodu, -mu̬u̬du37 keel tegumood (vt ka tegemä)
tegonim|i*, -e, -me24 keel tegevusnimi, infinitiiv
tegosyn|a, -a, -na28 keel tegusõna, pöördsõna, verb
tegü|nemä, -däq e -nedäq, -ne89 = tekkümä tekkima
tegüsähe = tegüsäle mõjusalt; toimekalt, aktiivselt
tehi|terveh, -.terve, -terveht20 = tehi|terveq, -.terve, -tervet18 täiesti terve
.tehḱmä, .tehkiq, tehi63 = tehätämä [1.] lõõtsutama, hingeldama, ähkima, puhkima
.tehksämä, tehästäq, .tehksä76 korraks ähkima; ühmama
.tehkämä, tehädäq, .tehkä77 = tehätämä [2.] hoolima, välja tegema; kõssama; ma tuud tehkägi-s ma ei teinud sellest väljagi
tehn, tehno, .tehno37 = .tehnüs = teno < tenh tänu
tehniga, -, -t3 > tekniga
tehnähü|tmä, -täq, -dä62 korraks (moka otsast) tänama
.tehnämä, tehnädäq, .tehnä77 = .tennämä tänama
.tehnämäldäq = .tennämäldäq tänamatu
.tehnü|s, -(se), -(s)t10 = tehn tänu
tehrüli|ne, -dse, -st5 terve, hea tervisega
.tehrü|s, -(se), -(s)t10 = .tervüs tervis; tehrü pääle! terviseks!
tehrü|tämä, -täq, -dä82 = teretämä = tervütämä = terütämä teretama, tervitama
tehrütüs, -e, -t9 tervitus
tehähtä|-q, -83 < tehähü|tmä, -täq, -dä62 korraks ähkima; ühmama
tehä|tämä, -täq, -dä82 = tõhatama 1. = .tehḱmä lõõtsutama, hingeldama, ähkima, puhkima; 2. = .tehkämä hoolima, välja tegemä; kõssama
teiras, .teira, teirast22 virk, kärmas, erk; võiq ku teiraq latsõkõsõq! oi kui virgad lapsed!
te|kij, -gijä, -gijät4 = tegijä tegija
tek|ḱ, -i, -ki37 tekk
tekkü|mä, -däq, -79 = tegünemä tekkima
tekniga, -, -t3 < tehniga tehnika
teksť, teksti, .teksti37 tekst
te|küs, -güsä, -güsät4 1. tugev(atoimeline), kange, mõjus, efektiivne; teküs oluq kange õlu; 2. tegus, toimekas, aktiivne; sa olõt teküs inemine sa oled aktiivne inimene
telbä|tümä, -tüdäq, -dü84 paatuma
tele|foń, -foni, -.fonni38 = tele|fu̬u̬ń, -fooni, -fu̬u̬ni37 = teleh|voń, -voni, -.vonni38 = telehvu̬u̬ń telefon; lavva-, saina-, käsitelehvoń laua-, seina-, mobiiltelefon
telehvonildõ telefonitsi; ai aśa telehvonildõ ärq ajasin asja telefonitsi ära
teleh|vu̬u̬ń, -vooni, -vu̬u̬ni37 = telehvoń
te'leviisoŕ, -i, -it4 = viisoŕ televiisor
te'levi|śu̬u̬ń, -śooni, -śu̬u̬ni37 televisioon
televälläq hõivatud, tegevuses
telǵ, te(l)ľe, .telge34 telg
telḱ, telgi, telki37 > löövits
te(l)leq, m .telgi, .telgi34 kangasteljed
telling, -u, -ut13 = te(l)lüs
te(l)lüs, -(s)e, -t9 = telling telling
te(l)lüskiv|i, -i, -vi26 tellis(kivi)
.teľmä, .telliq, telli63 tellima
.telśmä, .telssiq, telsi63 minema; minekut tegema, minema panema; telsse minemä ku savvaś pani minema, nii et suits taga; kohes saq telsit? kuhu sa lähed?
tembali|nõ, -dsõ, -st5 tempe täis, tembukas
tembeldä|mä, -q, -83 tembeldama
tembota|ma, -q, -83 tembutama
tembotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tembotama
temp, tembo, .tempo37 temp, vemp
tenh, tehno, .tehno36 > tehn
tennähtä|mä, -q, -83 korraks (moka otsast) tänama
.tennämä, tennädäq, .tennä77 = .tehnämä tänama
.tennämäldäq = .tehnämäldäq tänamatu
tennüs, -(s)e, -t11 tennis (mäng; jalanõu)
tennüs|päiv, -päävä, -.päivä35 tõnisepäev, 17. jaanuar
ten|o, -o, -no26 = tehn tänu
tenoli|nõ, -dsõ, -st5 = tenomeeleli|ne, -dse, -st5 = tenomeeli|ne, -dse, -st7 tänulik
teno|mi̬i̬ľ, -meele, -mi̬i̬lt40 tänulikkus, tänutunne; tenomeele(h)n tänulikult
.teoli|nõ, -(d)sõ, -st5 teoline
teos, -(s)õ, -t11 teos
.teo|tama, -taq, -da81 teotama
.teotus, -õ, -t9 teotus
teping, -u, -ut13 väljaõmmeldud vaip; teping; teping om põrmando pääl vaip on põrandal
tereh = tereq
terehtä|mä, -q, -83 = teretämä
tereq = tereh tere; tereq hummogust! tere hommikust!; tereq õdagust tere õhtust
tere|tämä, -täq, -dä82 = tehrütämä = terehtämä teretama, tervitama
ter|imä, -riq, -i57 kaunu avama ja ube v herneid välja võtma
teri|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = teri|tämä, -täq, -dä82 = terä()= terändämä 1. teritama, ihuma; 2. = terimä
terroŕ, -i, -it4 terror
te'rro|risḿ, -rismi, -.rismi37 terrorism
te'rro|risť, -risti, -.risti37 terrorist
ter|räv, -ävä, -ävät4 1. terav; 2. terane; 3. terarikas; teräväq rüäq ommaq timahavva, palľo terri sisen terarohke rukis on tänavu, palju teri on sees (viljapeas); 4.* keel eespoolne, ees-; eesvokaalne; terräv vabahelü eesvokaal (vt ka kummõ [2.])
terveh, .terve, terveht20 = terveq terve
.tervehe = .tervele = .tervelt tervelt
terveq, .terve, tervet18 = terveh
.tervihnä terve(lt); hää supṕ, tervihna muna panni klimbele hea supp, terve muna panin klimpidele
tervühtä|mä, -q, -83 korra teretama, tervitama
.tervü|s, -(se), -(s)t10 = .tehrüs tervis; olõ-i mul hüvvä tervüt ei ole mul head tervist; hüvvi e häid tervit! häid tervisi!; tervü pääle! e tervüses! terviseks!
.tervüseli|ne, -dse, -st5 terve, hea tervisega
.tervüsli|k, -gu, -kku38 tervislik
tervü|tämä, -täq, -dä82 = tehrütämä = terütämä teretama, tervitama
ter|ä, -ä, -rä24 1. (vilja)tera, iva; raas; 2. (lõike)tera
ter|ä()mä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä88 = terändä|mä, -q, -83 = teritämä
teräke|ne, -se, -st5 1. natuke, terake; 2. pooleteramees
teräli|ne, -dse, -st5 teraline
terä|ne, -dse, -st7 1.terane, taibukas; tähelepanelik; 2. teraline; terakas
teräs, -(s)e, -t11 teras
terässi|ne, -dse, -st5 terasene, terasest
terä|vili, -vi(l)lä e -vi(l)ľa, -.viljä e -.vilja43 teravili
terävähe = teräväle teravalt; teraselt; selgesti; ilosa ilmaga om torń terävähe nätäq ilusa ilmaga on torn selgesti näha
terävüs, -e, -t9 teravus; terasus
terütä|mä, -q, -83 = tehrütämä teretama, tervitama
te'ssän|tiiń, -tiini, -.tiini37 = tiin tiin, tessatin (endisaegne pinnamõõt)
tetr, tedre, .tetre46 = tedyŕ teder
tetänǵ*, -i, -it13 toodang
tetüs*, -(s)e, -t11 toode
ti, ti, teid = ti̬i̬q teie, te
.tiala|nõ, -(d)sõ, -st5 = .tia|nõ I, -dsõ, -st7 = tigalanõ = tiganõ = tihalanõ tihane
.tia|nõ II = tia|s, -dsõ, -st7 = tias|hain, -haina, -.haina30 = tigashain = tõianõ = tõias = tõiashain kõrvik (rohttaim)
ti|ba, -ba, -pa26 > tila
ti|bi, -bi, -pi26 = tibo tibu; tibikeseq, läkeq lauta, õdak om jo käen! tibukesed, lähme lauta, õhtu on juba käes!
tibi|tolk, -tolga, -.tolka31 tugipuu (vankri osa)
tibla, -, -t2 halv venelane, tibla
ti|bo, -bo, -po26 = tibi
tigala|nõ, -(d)sõ, -st5 = tiga|nõ, -dsõ, -st7 = .tialanõ
tigas|hain, -haina, -.haina30 = tiashain
ti|go, -o, -ko27 1. tigu; 2. häbi, häbistus; teotus, laim; häbitu inimene; koir miiś, tälle piäsiq külh kyik külä tiko andma üleannetu mees, teda peaks küll kogu küla häbistama; taa om tigo mi talolõ see on häbi meie talule; vanatigo kurat
tigola|nõ, -(d)sõ, -st5 = tikõlanõ sunnik; paharet, kuradike
tigonõma, .tiodaq e tigonõdaq, tigonõ89 määrduma
tigõhus, -õ, -t9 = .tihkus tigedus
tihala|nõ, -(d)sõ, -st5 = .tialanõ
tihehüs, -e, -t9 tihedus
tihhe, -, -t14 tihe
.tihkama, tihadaq, .tihka77 tihkama; söandama
.tihkus, -õ, -t9 = tigõhus
.tihkõ, -, -t14 tige; kitsi
.tihkõhe = .tihkõlõ tigedalt; kitsilt
tihkõnda|ma, -q, -83 häbenema
tihkõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tihkõndama
tihna|nõ, -dsõ, -st7 kehv, kidur, ebaõnnestunud; kapstaloomaq ommaq timahavva tihnadsõq kapsataimed on tänavu kidurad
tihnas, -(s)õ, -t11 sõim ihnuskoi; kurivaim
tihni|k, -gu, -kut13 1. kitsi; saamatu; 2. > pihestik
tihni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = tihveldämä kohmitsema, nokitsema; terahaaval korjama; tihnidsi marjo puhma man nokitsesin põõsast marju
.tihnõlõma, tihnõldaq, .tihnõlõ86 häbenema, mitte tihkama, kõhklema; miä sa tan tihnõlõt, tulõq süümä! mis sa häbened, tule sööma!
tihť, tihi, .tihti37 tihi (kaardimängus)
.tihťmä, .tihtiq, tihi3 toppima, tihendama (nt aknavahesid)
.tihtsä, -, -t3 tihe, tihke
.tihtsähe = .tihtsäle tihedalt
tih|u, -u, -hu26 1. kidur (vilja kohta); vili om tihu päägaq, katś-kolm terrä pään vili on kidura peaga, kaks-kolm tera peas; 2. tihu(meeter) (mõõtühik)
tihu|nõ, -dsõ, -st7 kidur (vili)
tihveldä|mä, -q, -83 = tihnitsõma
ti̬i̬, -, -d51 1. tee; teekond, reis; 2. tee (jook)
ti̬i̬deli|ne*, -dse, -st5 teaduslik (vrd ti̬i̬düsline*)
ti̬i̬djä, -, -t3 tark
ti̬i̬dlä|ne, -(d)se, -st5 = ti̬i̬d(e).meistre*, -, -t3 = ti̬i̬drü* teadlane, teadur
ti̬i̬dmi|ne, -se, -st5 teadmine; tarkus
ti̬i̬dmä, teedäq, tiiä66 teadma; tundma; tiit miiś teatud, tuntud mees
ti̬i̬dsä, -, -t3 teadlik
ti̬i̬|s, -(se), -(s)t10 1. = teedüs teade, sõnum, teadaanne; *teave, info, andmed; kost sa säänest tiidüst saiq? kust sa sellist infot said?; 2. > tiieq
ti̬i̬düsli|ne*, -dse, -st5 informatiivne, sisutihe (vrd ti̬i̬deline*)
ti̬i̬|hain, -haina, -.haina30 = ti̬i̬lehť
ti̬i̬|juhť, -juhi, -.juhti36 = ti̬i̬.näütäjä
ti̬i̬.käüjä, -, -t3 teekäija
ti̬i̬|lehť, -lehe, -.lehte34 = ti̬i̬hain teeleht
ti̬i̬m, teemä, ti̬i̬35 teema
ti̬i̬ndelemä, teeneldäq, ti̬i̬ndele85 jonnima, tõrkuma; endale karistust välja teenima; taa tiindeles hindäle täämbä külh nahatävve see teenib endale täna küll nahatäie
ti̬i̬ndre, -, -t3 teener
ti̬i̬ndüs, -e, -t9 = ti̬i̬ndüseli|ne, -dse, -st5 sõim raibe, kurivaim; kassitiindüs kussi tarrõ kassiraibe kusi tuppa
ti̬i̬njä, -, -t3 teenija
ti̬i̬ńmä, ti̬i̬niq, teeni63 teenima
ti̬i̬.näütäjä, -, -t3 = tiijuhť = ti̬i̬vidonik teejuht
ti̬i̬q, ti̬i̬q, teid = ti teie
ti̬i̬ra|da, -a, -ta29 teerada
ti̬i̬|silť, -sildi, -.silti37 = ti̬i̬tulp
ti̬i̬tulp, tulba, .tulpa31 = ti̬i̬silť teeviit
ti̬i̬|tämä, -täq, -dä81 teietama; miä sa tutvit inemiisi tiität mis sa tuttavaid inimesi teietad
ti̬i̬|vesi, -vi̬i̬, -vett42 tee (jook), teevesi
ti̬i̬vidoni|k, -gu, -kku38 = ti̬i̬.näütäjä teejuht
tiibret|ť, -i, -ti37 kandik
tiide, -, -t14 lastek kass, kiisu
tiidśu, -, -t14 = tsiidśo kiisu
tiidäq > teedäq
tiieq*, .tiide, tiiet19 < tiidüs [2.] teadus
tiiḱ, tiigi, .tiiki37 > lumṕ, > su̬u̬ť
tiin, tiinu, .tiinu37 = te'ssäntiiń tiin, tessatin (endisaegne pinnamõõt)
tiinõq, .tiinõ, tiinõt18 tiine
tiio(h)n: taad tulõ hindä tiion hoita seda tuleb enda teada hoida
.tiipu|ma, -daq, -80 kõhnuma
tiir I, tiira, .tiira30 vars (marjal, õunal); pikk peajuur (nt naeril v kaalikal); ubinatiir õunavars; maŕatiir marjavars
tiir II, tiiro, .tiiro37 1. sügelev vill peopesas v talla all; 2. tiir, ring, kord
tiira, -, -t2 vurrkann
tiirahta|ma, -q, -38 = tiirahu|tma, -taq, -da62 korraks tiirutama
tiirak, -gu, -kut13 kidur juurvili
.tiirama, tiiradaq, .tiira77 = tiira|tama, -taq, -da82 = tiirõndama tiirlema, keerlema, lipitsema; om lipõ pini, muguq tiiras ynnõ ümbre jalgo on alles lipitsev koer, muudkui tiirleb ümber jalgade
tiiratõll|õma, -aq, -õ86 = korduv tiiratama
tiiro|tama, -taq, -da82 = tsiirotama tiirutama; pöörlema; vingerdama
tiirõnda|ma, -q, -83 = tiiratama
tiisikus, -õ, -t9 tiisikus
tiis|kanť, -kandi, -.kanti37 sopran, tiiskant
.tiis|läŕ, -läri, -.lärri38 tisler
tiis(s) hüüe kassi kutsumiseks; tiis-tiis kiisu-kiisu, kiiss-kiiss
.tii|tämä, -täq, -dä81 laulma (tihase kohta)
tii|vi̬i̬ŕ, -veere, -vi̬i̬rt40 teeäär
tikahta|ma, -q, -83 tiksatama
tikandiirike|ne, -se, -ist8 = tikatiirits väikesõrm
tika|ť, -di, -tit13 = tikatś = .tiksli (kella)pendel
tika|tama, -taq, -da83 tiksuma; toksima; hähn tikatas pedäjän rähn toksib männi otsas
tikatiiri|ts, -dsä, -tsät13 = tikandiirikene
tika|tś, -dsi, -tsit13 = tikať
tik|k, -u, -ku37 tikk
tik|kama, -adaq, -ka77 1. tikkama, puule mahla saamiseks auku sisse tegema, mahla laskma; keväjä tulõ kõiv tikadaq kevadel tuleb kasel mahl jooksma lasta; 2. = tikkõlõma
tikk|saaǵ, -sae, -.saagõ34 tikksaag
tikkõlõma, tikõldaq, tikkõlõ85 = tikkama [2.] = .tiksõlõma (mune) koksima
.tiḱmä, .tikkiq, tiki63 tikkima
tikś, tiksi, .tiksi37 tiks; täks; tiksi lüümä paukuma, raksuma; aiasaibaq lööväq külmäst tiksi aiateibad pauguvad külmast
tiksahta|ma, -q, -83 1. tiksatama; 2. = tiksah(t)uma; ma ei toheq ärq tiksahtaq mul ei tohi jõud üles öelda
tiksah(t)u|ma, -daq, -84 üles ütlema (jõud), nõrkema; tää tiksahtu ärq tal ütles jõud üles
tiksah(t)us, -õ, -t9 tiksatus
.tiksama, tiksadaq, .tiksa77 koksama; täksama
.tikśma, .tiksiq, tiksi63 tiksuma; koksima
.tikśna, -, -t14 tiksumine
.tiksõlõma, tiksõldaq, .tiksõlõ85 = tikkõlõma
tikutaja, -, -t3 tikutaja (lind)
tikõ, -, -t14 tige
tikõla|nõ, -(d)sõ, -st5 = tigolanõ sunnik; paharet, kuradike
tikõŕper|ä, -ä, -rä24 = tikõŕpuu, -, -d50 = .tikri tikker, karusmari
tikõvele|tś, -dsi, -tsit13 = tikõveli|ne, -dse, -st7 tigeda, võõra meelega inimene
til|a, -a, -la28 < tiba 1. tila (renn, toru); võti kõol tila ärq, mahl om jo kinniq võtsin kasel renni ära, mahl on juba kinni; 2. lastek peenis, noku
til|a(ha)ma, -laq e -adaq, -la e -aha88 = .tillama tilisema
tila(h)n 1. kambas, koos; 2. hädas, kimpus; võiq mi olli timägaq tilan! küll me olime temaga hädas!
tilahta|ma, -q, -83 korra tilisema, kilksatama
tilah(t)us, -õ, -t9 (ühekordne) tilin, kilksatus
tilbas, .tilpa, tilbast22 = tipaľ kalkuni lott; midagi tilpnevat
tilba|tama, -taq, -da82 = tilbõndama tilbendama, tilpnema
.tilbõlõma, tilbõldaq, .tilbõlõ86 = tilbõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 tilbendama, tilpnema
tilbõnda|ma, -q, -83 = tilbatama
tile|tämä, -täq, -dä82 = tillerdämä = tillitämä [2.] hellitama
tilga|nõ, -dsõ, -st7 urbadega
tilgõ|tama, -taq, -da82 tolgendama, ripnema
tilis|emä, -täq, -ä87 tilisema
tilistä|mä, -q, -83 tilistama
tilk, tilga, .tilka31 1. peenis; 2. osi (taim); 3. jääpurikas; 4. (lepa v sarapuu) urb
.tilkama, tilgadaq, .tilka77 sugutama (mehe v isaslooma kohta)
.tilkśma, .tilksiq, tilksi63 kilksuma, kõlksuma
.tilkśna, -, -t3 kilksumine, kõlksumine
tilľ, tilli, .tilli37 1. till (taim); 2. = trilľ kala ujupõis
.tilla kokku, kampa; lei timägaq tilla lõin temaga kampa
tillai: tohho(q) tillai! tohoh tonti!
tillakullaq ripakil
tillakulõ ripakile
.tillama, tilladaq, .tilla77 = tila(ha)ma
tillerdä|mä, -q, -83 = tiletämä = tillitämä [2.]
tillikallaq rippus, õieli
tillile rippu(s); õieli esiq päädpiten lumõn, jalaq tillile taiva poolõ ise peadpidi lumes, jalad taeva poole õieli
til|lin, -inä, -inät4 tilin
tillite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv tillitämä
tilli|tämä, -täq, -dä82 1. kõlgutama, tilbutama; 2. = tiletämä = tillerdämä hellitama; imä om latsõq väega ärq tillitänüq ema on lapsed väga ära hellitanud
tilľo, -, -t2 = tilľokõ|nõ, -sõ, -ist8 = tsilľo tilluke, väike
tilľu|tama, -taq, -da82 hüpitama; kõlgutama; miä sa tan jalgo tilľutat mis sa seal jalgu kõlgutad
.tillõlõma, tillõldaq, .tillõlõ85 ripnema
ti|ľo, -ľo, -lľo26 lastek peenis, noku; miä sul taa tiľo välän om, varõs vii tiľu ärq mis sul see noku väljas on, vares viib noku ära
tilp, tilba, .tilpa31 vanunud juuksesalk; latsil ommaq hiusõq kavva sugimaldaq, puha tilbaq pään lastel on pead kaua kammimata, puha salgud peas
timaha(a)va = timahalt = timahavva = timava = timav.aastaga = timavu = tinaha(a)va = tinahavva = tinava = tinavu tänavu
timaha(a)va|nõ, -dsõ, -st7 = timav.aastaganõ
timahalt = timaha(a)va = timahavva
timahavva|nõ, -dsõ, -st7 = timatsi|nõ, -dsõ, -st5 = timav.aastaganõ
timava = timaha(a)va = timav.aasta(ga)
timav.aastaga|nõ, -dsõ, -st5 = timav.aasta|nõ, -dsõ, -st7 = timava|nõ, -dsõ, -st5 = timaha(a)vanõ = timahavvanõ = timatsinõ = timavunõ = tinaha(a)vanõ = tinahavvanõ tänavune
timavu = timahava
timavu|nõ, -dsõ, -st5 = timavanõ
timbõrda|ma, -q, -83 tembutama
timḿ, timmi, .timmi37 häälestus (pillil), (töö)kord
timma|ť, -di, -tit13 = timmoť timut (rohttaim)
timmerdä|mä, -q, -83 meisterdama
timmi(h)n hääles, timmis (pilli kohta); (töö)korras; pilľ om timmin pill on hääles; massin om timmin masin on (töö)korras
timmo|ť, -di, -tit13 = timmať
.tiḿmä, .timmiq, timmi63 häälestama, timmima; reguleerima
timohk, -a, -at13 = timo|k, -ga, -kat13 timukas
timṕ, timbi, .timpi37 (kanepi)temp, kanepiseemne tambe (toit)
.timṕmä, .timpiq, timbi63 tempima
.timpśmä, .timpsiq, timpsi63 tippima; ütś olľ väikeisi sammukõisigaq läbi lumõ timpśnüq keegi oli väikeste sammudega läbi lume tippinud
timä, -, tedä e timmä = tiä =(ä) tema
tin|a, -a, -na28 tina
tinaha(a)va = timaha(a)va tänavu
tinaha(a)va|nõ, -dsõ, -st7 = timav.aastaganõ
tin|a(ha)ma, -naq e -adaq , -na e -aha88 tinisema
tinahavva = timaha(a)va
tinahavva|nõ, -dsõ, -st7 = timav.aastaganõ
tina|nõ, -dsõ, -st7 tinane, tinast
tinava = timaha(a)va = tinavu
tindśakõ|nõ, -sõ, -ist8 tilluke
ting I, tingu, .tingu37 ting, täimuna
ting II, tingä, .tingä31 teng (endisaegne rahaühik)
tingahu|ma, -daq, -83 = .tinguma kängu jääma
tingakõ|nõ, -sõ, -ist8 = tingukõnõ = tingatś = tingõs kängujäänu, kidur olend
tinga|tama, -taq, -da82 tingu minema
tinga|tś, -dsi, -tsit13 = tingakõnõ
tingeľ|pung, -punga, -.punga31 rahakott, tengelpung
tingukõ|nõ, -sõ, -ist8 = tingakõnõ
.tingu|ma, -daq, -80 = tingahuma
tingu|nõ, -dsõ, -st7 kängu jäänud, vilets; tingune
tingõľ, -i, -it4 kabjapõletik
.tingõlõma, tingõldaq, .tingõlõ85 = .tinkõlõma
tingõs, -(s)õ, -t11 = tingakõnõ
tingäli|ne, -dse, -st5 kopikaline
tinis|emä, -täq, -e87 tinisema
tinistä|mä, -q, -83 tinistama
.tinkõlõma, tingõldaq, .tinkõlõ85 = .tingõlõma tingima; tinkõlõja kynnõviiś* keel tingiv kõneviis
tin|nin, -inä, -inät4 tinin
tinnõ, -, -t14 tume, tõmmu; pime, hämar; tinnõ veregaq tumedavereline; tinnõ näogaq tõmmu näoga; sügüse om palľo tinõhit ilmo, ku päivä paistu-i sukugiq sügisel on palju hämaraid ilmu, mil päike üldse ei paista
tinota|ma, -q, -83 tinutama
tinotus, -õ, -t9 tinutus
tinť, tindi, .tinti37 tint (kirjutustint; kala)
tinõhõhe = tinõhõlõ tumedalt, tuhmilt; tuli väega tinõhõlõ palas, kuis ti no näet ka oppiq tuli põleb väga tuhmilt, kuidas te küll õppida näete
tinõ|tama, -taq, -da82 tumendama (tumedana paistma)
tio|karṕ, -karbi, -.karpi37 teokarp
ti|paľ, -bala, -balat4 = ti|paŕ, -bara, -barat4 = tilbas kalkuni lott; midagi tilpnevat
tiperdä|mä, -q, -83 käima, tipsima; tiperdägu-i siin mustõ jalgogaq, ajat põrmando mustas ära tipsi siin mustade jalgadega, ajad põranda mustaks
.tiṕmä, tippiq, tipi63 tippima; (küljest ära) noppima; kardohkil tulõvaq iärmeq ärq tippiq kartulitel tuleb idud ära noppida
tip|p, -u, -pu37 tipp; sakk
tippu|ma, -daq, -80 kehvaks jääma, ikalduma; vili tippus ärq vili jääb kehvaks v ikaldub
.tipśmä, .tipsiq, tipsi63 (lammast) pügama
tipsu|tama, -taq, -da82 napsitama
.tipsämä, tipsädäq, .tipsä77 = .nipsama napsama
ti|põń, -bõna, -bõnat4 = kipõń = tsipõń säde; kübe; täpike
tir|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = .tirrama klirisema, kõrisema; virisema, nurisema
tirahta|ma, -q, -83 < tirahutma korraks klirisema, kõrisema
tirah(t)u|ma, -daq, -84 = tirgah(t)uma känguma, rippu vajuma
tirah(t)us, -õ, -t9 = tirak 1. klirin, kõrin; 2. äpardus; kagoh tirahus! vaat kus äpardus!
tirahu|tma, -taq, -da62 > tirahtama
tira|k, -gu, -kut13 = tirah(t)us
tiranď, -i, -it13 = tirasḱ
tirani|k, -gu, -kku38 käterätt
tira|nõ, -dsõ, -st7 viril
tirasḱ, -i, -it13 = tiranď viriseja, iriseja
tira|tama, -taq, -da82 klirisema, kõrisema
tirba|k, -gu, -kut13 = tirbi|k, -gu, -kut13 = tirba närb, vähese isuga; saq olõt nii tirbak uma süümisegaq sa oled nii närb sööma
tirga, -, -t2 = pirga kerglane, edev; pirtsakas; kärsitu; peru inimene v loom
tirgah(t)u|ma, -daq, -84 = tirah(t)uma = .tirkuma känguma, rippu vajuma
tirga|tama, -taq, -da82 hüplema; kükitama
tirga|tś, -dsi, -tsit13 hüpleja
tirgatus, -õ, -t9 hüplemine
tirgu, -, -t2 kärme tütarlaps
tirgu|tama, -taq, -da82 1. edasi-tagasi liigutama; suguühtes olema; 2. hüplema; sörkima
tir|i, -i, -ri26 1. iriseja, viriseja; irin, virin; tirri ajama virisema; 2. vurrkann
tirikaadsa(h)n ripakil
tirilitti lü̬ü̬= lytti lü̬ü̬ lulli lööma, logelema
tiris|emä, -täq, -e87 tirisema; klirisema
tiriste|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv tiristämä
tiristä|mä, -q, -83 1. tiristama; kliristama; 2. helistama; 3. vikatit pinnima
tiri.tinska, -, -t3 vallatu tüdrukutirts
tirk, tirgu, .tirku37 tirk, sikuti (kalapüügivahend)
.tirkama, tirgadaq, .tirka30 jooksma, silkama
.tirksnä, -, -t3 klirin, kõrin
.tirku .laskma sörki jooksma
.tirku|ma, -daq, -80 känguma, rippu vajuma
.tirkõlõma, tirgõldaq, .tirkõlõ85 hüplema
tirṕ, tirba, .tirpa31 närb
.tirrama, tirradaq, .tirra77 = tira(ha)ma klirisema, kõrisema; virisema, nurisema
tir|rin, -inä, -inät4 1. tirin; klirin; 2. (supi)tirin
tirrõ, -, -t14 virk, kärmas, elujõuline, erk; tirrõ tütrik kärmas tüdruk; tä om viil küländ tirrõ vanainemine ta on veel küllalt erk vanainimene
tirsi|ne, -dse, -st7 = tirsunõ vingune; mossis
.tirśmä, .tirssiq, tirsi77 jonnima, tihkuma
tirss, tirsu, .tirssu37 = tirsś, tirsi, .tirssi37 ving
tirsu(h)n mossis
tirsu|nõ, -dsõ, -st7 = tirsine
.tirtśmä, .tirtsiq, tirdsi63 pritsima, tirtsutama
tiru|nõ, -dsõ, -st7 haiglane
.tiśmä, .tissiq, tissi63 nokitsema
.tisselemä, tisseldäq, .tissele85 = korduv .tiśmä
tisurna, -, -t3 valvur
tita, -, -t2 tita
titata|ma, -q, -83 hellitama; Miili titať umma tütärd, a noq om tuu sääne, et tuu ei imäle tsilka vett kah Miili hellitas oma tütart, aga nüüd on too selline, et ei too emale tilka vettki
titś, titsi, .titsi37 tugipuu, tits
titť, titi, titti37 peenis, till
tiuk, tiugu, .tiuku37 vilets olend
.tiukama, tiugadaq, .tiuka77 narrima
.tiukrõ|nõ, -dsõ, -st7 väike, vilets, kehv
tiä, timä, tedä e timmä = timä =(ä) tema
tjulk, tjulgu, .tjulku37 koot; tjulguliha pandas süldi sisse koodiliha pannakse süldi sisse
tobakõ|nõ, -sõ, -ist8 rumal
to|bi, -bi, -pi26 1. tömp; 2. (piibu)tobi
to|dima, -tiq, -di56 kiiresti rahmeldama, askeldama
.toe|tama, -taq, -da81 > tugõ()ma
.toe|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kavatsema; toedsi tälle viil midägi üteldäq, a ärq olľ jo lännüq tahtsin talle veel midagi öelda, aga ta oli juba ära läinud
.toetu|ma, -daq, -84 > tugõ()ma [1.]
.toetus, -õ, -t9 > tugi
to|ga, -ga, -ka26 togu, tobu
to|gima, -kiq, -gi57 togima
.tohho(q) = tohoh = tohoq 1. oh; tohhoq, olõ-i hätä oh, pole viga; tohoq, tuust olõ-i midägiq oh, sellest pole midagi; 2. tohoh, tohoo; tohho hullu! tohoh hullu!
tohi|nõ, -dsõ, -st7 = tohonõ tohune, tohust tehtud
tohk, toho, .tohko36 1. < tuhḱ (kase)toht; 2. paadipära; vinnel om katś otsa, nyna ja tohk venel on kaks otsa, nina ja pära
.tohk|manń, -manni, -.manni37 = .tohmanń tohman
.tohkni|k, -gu, -kku38 paadi tüürimees
tohku|tama, -taq, -da82 suikuma
tohkõnda|ma = tohkõrda|ma, -q, -83 = pohkõrdama = tśohkõndama askeldama, tasapisi toimetama, nokitsema; midägiq jovva-i tetäq, tohkõnda niisama midagi ei jõua teha, niisama tasapisi toimetan
tohľo, -, -t2 = tohńa
.toh|manń, -manni, -.manni37 = tohma|tś, -dsi, -tsit13 = .tohkmanń = .tuhmanń tohman, ohmu
tohńa, -, -t2 = tohna|tś, -dsi, -tsit13 = tohľo = tuhńa ohmu, tohman; tossike
tohoh = .tohho(q)
toho|nõ, -dsõ, -st7 = tohinõ tohune, tohust tehtud
toho|pakk, -pako, -.pakko37 paadi pärapakk
tohoq = .tohho(q)
.tohrama, tohradaq, .tohra77 = .tuhrama tuhlama, tuhnima
tohru(h)n turris, sassis
.tohru|ma, -daq, -80 turri, sassi minema, tokerduma; tohrunuq karvagaq pini tokerdunud karvaga koer
tohru|tama, -taq, -da82 turri, sassi ajama
.tohťma, .tohtiq, tohi63 tohtima
tohtõrda|ma, -q, -83 ravima, tohterdama
ťohva, -, -t2 saamatu, jobu
tohvõlda|ma, -q, -83 lohinal käima; tuhlama
.toibu|ma = .toidu|ma, -daq, -80 toibuma
toidus, -(s)õ, -t11 toit, toidus; kyik korjasõq hinele talvõtoidust kõik korjavad endale talvetoidust
toiga|tś, -dsi, -tsit13 = .toikaḿ, -i, -it4 rumal inimene, tohman
toima|= toimi|nõ, -dsõ, -st7 = .toimõlinõ toimne (kanga kohta)
toim.lahkmõ|nõ, -dsõ, -st5 murdtoimne
.toimõli|nõ, -dsõ, -st5 = toimanõ
toimõnda|ma, -q, -83 toimetama; talitama; tegutsema
toimõndus, -õ, -t9 toimetus, töö; (ajalehe)toimetus; toimetis; Võro Instituudi Toimõndusõq Võru Instituudi Toimetised
toimõq, .toimõ, toimõt18 toime (olek; koekiri, puidu kiri); tää om sääne pikä toimõgaq miiś ta on niisugune pika toimega mees
toivõrdu|ma, -daq, -84 toibuma
to|jo, -jo, -jjo e -io26 = tujo tuju, meeleolu
tok|ḱ, -i, -ki37 tokk, kepp; tokḱruuś tokkroos (lill)
ťoko|tama, -taq, -da82 = ľokotama = ťongotama aeglaselt sõitma; sörkima, lonkima
toku|tama, -taq, -da82 1. takku ketrama; 2. mõtlema, arutlema
tokõrda|ma, -q, -83 < kombõrdama koperdama; komberdama
toľ|a, -a, -la26 = toľo [1.] tola
toľadsõgõ|nõ, -sõ, -ist8 rumalavõitu inimene, tola, lollike
toľa|nõ, -dsõ, -st7 rumalavõitu
.tolbõlõma, tolbõldaq, .tolbõlõ85 = tolgõndõ(l)lõma
tolga|tś, -dsi, -tsit13 krapp, karjakell
tolgulõ ripakil
tolgõnda|ma, -q, -83 tolgendama, tolknema, kõlkuma
tolgõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = .tolbõlõma = korduv tolgõndama
tolgõrus, -õ, -t9 tolge(nd), miski tolknev
ťolk, ťolgo, .ťolko37 jupp, lühike asi; tuust, salk; piniq kisiq rebäse hannaťolko piten oosõst vällä koerad tirisid rebase sabatuusti pidi urust välja
tolk, tolgo, .tolko37 taip; kasu
ťolk|hand, -hanna, -.handa33 lühikese sabajupiga v sabata loom
tolľ, tolli, .tolli37 1. toll (mõõtühik); 2. toll (asutus); tollimaks
tollikullaq töllakil
tollikullõ töllakile
tollili|nõ, -dsõ, -st5 tolline
tollilõ töllakil(e)
tolli|tama, -taq, -da82 1. kummardama; 2. jalgu vibutama
tollitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tollitama
tollõma|nõ, -dsõ, -st5 hrl omast too, seal asuv; sinnäq olľ nii palľo maad niguq tollõmadsõ majaniq sinna oli nii palju maad nagu tolle majani
tolm, tolmu, .tolmu37 tolm
.toľma, .tolliq, tolli63 (tollipuuga) mõõtma
tolmahta|ma, -q, -83 korraks tolmama
tolmah(t)us, -õ, -t9 tolmupahvak; hoop; hetk, silmapilk; üte tolmahusõgaq olľ täl kyiḱ tett ühe hetkega oli tal kõik tehtud
.tolmama, tolmadaq, .tolma77 tolmama
tolma|tś, -dsi, -tsit13 tolmutaja
.tolmu|ma, -daq, -80 tolmuma
tolmu|nõ, -dsõ, -st7 tolmune
tolmu|tama, -taq, -da82 1. tolmutama; 2. tuuseldama
.tolmõlõma, tolmõldaq, .tolmõlõ85 tolmlema
to|ľo, -ľo, -lľo26 1. = toľa tola; 2. aru, mõistus; sul olõ-i ka taad tolľo sukugiq pään sul pole ka raasugi mõistust peas
tolohkna, -, -t3 kama; tolohkna om veteľ süüḱ, tetäs hapnõ vai rõõsa piimä sisse kama on vedel söök, seda tehakse hapu või rõõsa piimaga
toľosḱ, -i, -it13 sõim tola
.tolśli|k, -gu, -kku38 = .tölślik laisavõitu
.tol|vanń, -vanni, -.vanni37 tolvan
toma|ť, -di, -tit13 = tumať tomat
tomp, tombo, .tompo37 tomp
.tompliga|nõ, -dsõ, -st5 tombuline
.tomṕma, .tompiq, tombi63 > .tamṕma
ťongo|tama, -taq, -da82 = ťokotama aeglaselt sõitma; sörkima, lonkima
tonis|õma, -taq, -õ48 pomisema
tonń, tonni, .tonni37 tonn
ton|nin, -ina, -inat4 pomin
tonť, tondi, .tonti37 = tunť tont
toomi|nõ, -dsõ, -st7 toomingane, toomingapuust
toomõ|mari, -maŕa, -.marja43 toomingamari
toona|nõ, -dsõ, -st7 = toonaskinõ toonane, tookordne
toonaq toona, tookord
toonaqhavva = toonaq.mustõ = toonaqvarrõq ammu, tükk aega tagasi; täl sündü jo toonavarrõq poig tal sündis juba tükk aega tagasi poeg
toonaqhavva|nõ, -dsõ, -st7 ammune
toonaq.mustõ = toonaqhavva = toonaqvarrõq
toonaski|nõ, -dsõ, -st5 = toonanõ
tooni, -, -t2 = toonimaa toonela, hauatagune maailm, surnuteriik
tooni|kurǵ, -kurõ, -.kurgõ34 = toonõkurǵ toonekurg
toonikä|go, -o, -ko27 vaenukägu (lind)
toonimaa, -, -d50 = tooni
tooniq seni; tooniq ku ilmalõpuni kuni maailmalõpuni
tooniq.aoniq tolle ajani, niikaua
tooniqmaaniq sinnani; tolle ajani, niikaua; tooniqmaaniq lätś mul häste ku sõtta pidi minemä niikaua läks mul hästi kui sõtta pidi minema
toonõ|kurǵ, -kurõ, -.kurgõ34 = toonikurǵ
tooras, tu̬u̬ra, toorast22 = toorõs toores
tooŕa|tama, -taq, -da82 tujutsema, jonnima, kiusama; võih olľ halv latś, kygõ toorať küll oli halb laps, kogu aeg jonnis
toori|k, -gu, -kut13 1. toorik; 2. torbik; kaŕatśura tõi mõtsast toorigutävve marjo karjapoiss tõi metsast torbikutäie marju
toorõs, tu̬u̬rõ, toorõst22 = tooras
.too|tama, -taq, -da81 = toovotama < .tõotama tõotama, lubama; ähvardama; kavatsema; täämbä tootas sadama naadaq täna tõotab sadama hakata; tä tooť minno lüvväq ta ähvardas mind lüüa; ma toodi laadust vahtsõ kirve tuvvaq, a olõ-s meelen ma kavatsesin laadalt uue kirve tuua, aga ei olnud meeles; kas sa tootat haigõs jäiäq? kas sa kavatsed haigeks jääda?
.tootus, -õ, -t9 = toovotus < .tõotus tõotus
toovo|tama, -taq, -da82 = .tootama
toovotus, -õ, -t9 = .tootus
topa|k, -gu, -kut13 = topa|tś, -dsi, -tsit13 suss, tuhvel
topit|nahk*, -naha, -.nahka33 topis; rebäse topitnahk e topit repäń rebase topis
.topka, -, -t3 (viina)pits; ütś topka viina üks pits viina
.toṕma, toppiq, topi63 toppima; tihendama
topś, topsi, .topsi37 tops (topsi)
.topsama, topsadaq, .topsa77 korraks toppima, torkama, pistma; topsaq käsi kindahe! torka käsi kindasse!
topõlď topelt
torasḱ, -i, -it13 vaht, valvur
torba, -, -t2 = torbatś hobuse peakott, torp
torba(hu)= torbilõ = tormilõ mossi(s); mille sa nii torbilõ olõdõq? miks sa nii mossis oled?
torbahu|ma, -daq, -84 = torbõhuma = tormahuma pahanema
torba|k, -gu, -kut13 = torbik [2.] pahane inimene
torba|tś, -dsi, -tsit13 = torba
torbi(h)n = torbo(h)n = tordo(h)n = tormi(h)n mossis
torbi|k, -gu, -kut13 = torṕ 1. torbik; 2. = torbak
torbilõ = torba(hu)
torbitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 mossitama
torbo(h)n = torbi(h)n = torbussi(h)n
torbõhu|ma, -daq, -84 = torbahuma
.torbõ|nõ, -dsõ, -st7 pahane, mossis
torďo, -, -t2 pahane, mossis inimene (hrl laps)
tordo(h)n = torbi(h)n
tor|ima, -riq, -i57 paranema, paremaks muutuma; haigõ nakkas jo torima haige hakkab juba paranema
toris|õma, -taq, -õ87 torisema
torḿ, tormi, .tormi37 torm; äge, äkiline; olku-i nii torḿ ära ole nii äge; tä om väega torḿ miiś ta on väga äge mees
tormahu|ma, -daq, -84 = torbahuma
.tormama, tormadaq, .torma77 tormama; sööstma
.tormi mossi; ägedaks
tormi(h)n = torbi(h)n
tormili|nõ, -dsõ, -st5 = torminõ tormine
tormilõ = torba(hu)
tormi|nõ, -dsõ, -st7 = tormilinõ
torḿmok|k, -a, -ka31 pahane, vihane, mossis inimene
torń, torni, .torni37 torn (ehitis; tööriist)
torn, tornu, .tornu37 turi
tor|o, -o, -ro26 1. toru; 2. aru, mõistus; poolõ torogaq poolearuline, timä tege iks umma torro piten tema teeb ikka omamoodi, nii nagu ise arvab; 3. = torokõnõ
toro(h)n torus; mossis
torokõ|nõ, -sõ, -ist8 = torosḱ tobu, poolearuline
torokü|päŕ, -bärä, -bärät4 torukübar
toroli|nõ, -dsõ, -st5 täie aruga, normaalne, tark
torolot|ť, -i, -ti37 kapuuts
toro|pilľ, -pilli, -.pilli37 torupill
toros, -(s)õ, -t11 paadilaudade tihend
torosḱ, -i, -it13 = torokõnõ
torosta|ma, -q, -83 paati tihtima
toro|tama, -taq, -da82 torutama (huuli); nutma
torṕ, torbi, .torpi37 = torbik 1. torbik; 2. = torsś
torṕ|huuľ, -huulõ, -huult40 hrl m : niigriq ommaq mustaq, tsäropää ja torṕhuuligaq neegrid on mustad, kräsupea ja paksude huultega
.torpi mossi
.torrama, torradaq, .torra77 torisema
tor|rin, -ina, -inat4 torin
torrõ, -, -t14 1. tore, uhke, ilus; tõllan istus torrõ miiś, kuldküpäŕ pään tõllas istub uhke mees, kuldkübar peas; 2. uhke, kõrk; Ruudi om torrõ, ei tulõq minno kaema Ruudi on uhke, ei tule mind vaatama; 3. madal (hääle kohta); kynõlõs torrõ helügaq, niguq pütüpõḣast räägib madala häälega, nagu tõrrepõhjast
torśahu|ma, -daq, -84 = .torsśuma 1. pahanema; 2. sassi minema
torsi(h)n = torśo(h)n mossis, sünge, pahane
torśo|nõ, -dsõ, -st7 = torśo(h)n
torśo|tama, -taq, -da82 mossitama
torsś, torsi, .torssi37 = torṕ [2.] pahane inimene
.torsśu|ma, -daq, -84 = torśahuma
torõhõhe = torõhõlõ 1. toredasti; uhkelt, kõrgilt; Elmar pand hindä yks torõhõhe rõivilõ, ku Liidi manoq lätt Elmar paneb end ikka uhkelt riidesse, kui Liidi poole läheb; 2. madala(häälse)lt
tos|i, -i, -si26 = tośo
tos|ima, -siq, -i57 nokitsema, aeglaselt midagi tegema; sa tah tassakõistõ tosit, sa joht väsünüq vaest olõ-iq? sa siin tasakesi nokitsed, sa ei ole vist küll väsinud?
tosi|nits, -nitsa, -.nitsa31 = tossin tosin
toskõrda|ma, -daq, -83 = tossõrdama kohmerdama
to|śo, -śo, -sśo26 = tosi = toss [2.] = tosśokõnõ = tossõrus tossike; saamatu; mannetu
tośo|nõ, -dsõ, -st7 mannetu, vilets, armetu; saamatu; tusane; tośonõ mehekene mannetu mehike
toss, tossu, .tossu37 1. aur; hingeõhk; hing; paast tulõ tossu pajast tuleb auru; mul om toss vällän olen hingetu; 2. = tośo tossike; saamatu; mannetu; massa-i nii toss ollaq, tulõ iks hindä iist saistaq kah ei maksa nii saamatu olla, tuleb ikka enda eest seista ka
.tossama, tossadaq, .tossa77 aurama; suitsema; tsäi tossas tee aurab; korsna tossas korsten suitseb
tos|sin, -ina, -inat4 = tosinits tosin
tosśokõ|nõ, -sõ, -ist8 = tośo
tossuli|nõ, -dsõ, -st5 elav (loom), hingeline
.tossu|ma, -daq, -80 1. auruma; aurustuma; vesi om paast ärq tossunuq vesi on pajast aurunud; 2. tohletuma
tossu|mulk, -mulgu, -.mulku37 leitseauk
tossu|nõ, -dsõ, -st7 aurune, suitsune
tossu|tama, -taq, -da82 tossutama
tossõrda|ma, -q, -83 = toskõrdama kohmerdama
tossõrus, -õ, -t9 = tośo
toťa, -, -t2 = toťo totakas
.totliga|nõ, -dsõ, -st5 tutiline; õisi täis totliganõ lillipuhm õisi täis lillepõõsas
toťo, -, -t2 = toťa totakas; vahis toťo näogaq vahib totaka näoga; om ütś vana toťo on üks vana totakas
tot|t, -u, -tu37 = tot|ť, -i, -ti37 tutt; õis; totigaq kana tutiga kana; suuri tottõgaq puiõngiq suureõielised pujengid
.toukama, tougadaq, .touka77 = .tuukama tõukama, lükkama
.toukami|nõ, -sõ, -st5 tõuge; tõukamine; kuulitoukaminõ kuulitõuge
.toukõlõma, tougõldaq, .toukõlõ85 tõuklema
tpruu = tpruus tpruu (hüüd hobuse peatamiseks)
traadi|lang, -langa, -.langa30 pigitraat
traadi|nõ, -dsõ, -st7 traadist; traatjas; tuul mehel ommaq traadidsõq hiusõq sel mehel on traatjad juuksed
traagõlda|ma, -q, -83 traageldama
traagõlus, -õ, -t9 traageldus
traasi|tama, -taq, -da82 tõrelema; ägedaks ajama
traať, traadi, .traati37 traat
traa, traavi, .traavi37 traav
traavõlda|ma, -q, -83 traaveldama, ringi jooksma
trada|tama, -taq, -da82 ringi aelema
tra|dima, -tiq, -di57 = tadima tammuma; ringi jooksma; ku nuuŕ hopõń pelgäs, sys nakkas tradima kui noor hobune kardab, siis hakkab tammuma
tra|gi, -gi, -ki26 tragi, agar
trahkõlda|ma, -q, -83 rahmeldama
trah, trahvi, .trahvi37 trahv, karistus; perremiiś olľ trahvis kolm aastaigo Riia liinan vangin peremees oli karistuseks kolm aastat Riia linnas vangis; miä sullõ trahvis panti? mis sulle karistuseks määrati?
.trahma, .trahviq, trahvi63 trahvima, karistama
trakś, traksi, .traksi37 tragi, kraps
traktoŕ, -i, -it4 traktor
traktori|mi̬i̬ś, -mehe, -mi̬i̬st39 = trakto|risť, -risti, -.risti37 traktorist
tral|ima, -liq, -i57 saalima
tralľ, tralli, .tralli37 kuljus
.trallama, tralladaq, .tralla77 trallitama, trallama
trallõrda|ma, -q, -83 trallitama; hüplema
tram|a, -a, -ma26 = trambať mürgel; poiśkõsõq teiq tramma poisikesed tegid mürglit
trambahta|ma, -q, -83 korraks v äkki trampima
tramba|ť, -di, -tit13 = trama
tramba|tama, -taq, -da82 = trambõlda|ma, -q, -83 trampima
.trammi trammi, pingule
trammi(h)n trammis, pingul
.trampama, trambadaq, .trampa77 = trampsama korraks trampima; tä trambaś ussõ iin saapidõ päält lumõ maaha ta trampis ukse ees saabastelt lume maha
.tramṕma, .trampiq, trambi63 trampima
.trampsama, trampsadaq, .trampsa77 = .trampama
traudsi(h)n salgana, üheskoos; mi lää üten traudsin läheme üheskoos
treeneŕ, -i, -it4 treener
treh, trehvi, .trehvi37 (ratta)rehv
.trehvämä, trehvädäq, .trehvä77 kohtama
.trehvü|mä, -däq, -80 sattuma, juhtuma; vaest saq ka iks mynikõrd miiq poolõ trehvüt ehk juhtud ikka mõnikord meie poole ka
treiakõ|nõ, -sõ, -st8 kaseriisikas
trei|pinḱ, -pingi, -.pinki37 treipink
treiäľ, -i, -it4 treial
.treiämä, treiädäq, .treiä77 treima
trelľ, trelli, .trelli37 trell ((raud)varb; trellpuur)
trenḱ, trengi, .trenki37 treng, veorihm, -kett (rakmetel)
trepi|koda, -kua, -kota27 trepikoda
.treṕliga|nõ, -dsõ, -st5 trepiline
trep|ṕ, -i, -pi37 trepp
tret|ť, -i, -ti37 käik, ots, kord, trett
tri|dsu, -dsu, -tsu26 naise suguelund
trihka, -, -t2 (tüdruku)tirts, plika
trihť, trihi, .trihti36 (seeliku, kardina) volang
tri̬i̬ńmä, tri̬i̬niq, treeni63 > haŕotama
.triiki triiki, ääretasa, pilgeni
.triiḱma, .triikiq, triigi63 > .preśmä [2.]
triiḱmassin, -a, -at4 > presśraud
trikś, triksi, .triksi37 = trykś praks, naks
triksahta|ma, -q, -83 prõksatama, praksatama, naksatama
.trikśma, .triksiq, triksi63 prõksuma, praksuma, naksuma; kuusõhaloq väega trikśvaq ahon kuusehalud praksuvad väga ahjus
triksť prõksti, praksti, naksti
triksu|tama, -taq, -da82 prõksutama, naksutama
trilľ, trilli, .trilli37 = tilľ [2.] kala ujupõis
trimmeldä|mä, -q, -83 klimberdama
.trimmi pingule, trammi
trimmi(h)n pingul, trammis
tripa|tś, -dsi, -tsit13 kõrvalrakendi hobune
trip|ṕ, -i, -pi37 tripp (mantlil, sukal)
trobi|kund, -kunna, -.kunda32 trobikond
trombi(h)n = trommi(h)n = trompsi(h)n pruntis, mossis
trommilõ = trompi prunti, mossi; aja kygõ huuli trompi, niguq ei tiiäq miä hädä olõssiq ajab kogu aeg suu mossi, nagu oleks midagi häda
trompś, trompsi, .trompsi37 = trompśo mossitaja
trompsi(h)n = trombi(h)n
trompsi|nõ, -dsõ, -st7 pruntis, mossis
trompśo, -, -t3 = trompś mossitaja
tropi(h)n troppis
tropi|ts, -dsa, -tsat13 = trüpüs tropp; tihend
trop|ṕ, -i, -pi37 = tropus, -(s)õ, -t11 = tropusḱ, -i, -it13 tropp (salk, hulk; naps)
trośka, -, -t2 sõiduvanker
trosś, trossi, .trossi37 1. tross; 2. kraam, kola; korjaq uma trosś kokko! korja oma kola kokku!
.trotśma, .trotsiq, trotsi63 = .trötśmä 1. laimama, kiusama; naaku-i tütäŕlast trotśma ära hakka tütarlast laimama; trotśku-iq jumala nimme! ära laima jumala nime!; 2. (ära) rikkuma; vahtsõq rõivaq trotsõq ärq rikkusid uued riided ära
tru|ba, -ba, -pa26 1. trompet; 2. toru, korsten
trui, -, -d53 virk, tragi, usin, püüdlik; väega trui poisś, kykkõ tege häste ja ruttu väga virk ja püüdlik poiss, kõike teeb hästi ja ruttu; noq olõ jo paranuq ja trui tüüd tegemä nüüd olen juba paranenud ja virk tööd tegema
truk|ḱ, -i, -ki37 = trukḱ|nöpś, -nöpsi, -.nöpsi37 trukk(nööp)
.truksa, -, -t3 tragi, energiline, elujõuline; sirge
.truksahe = .truksalõ tragilt, energiliselt, elujõuliselt; sirgelt
trulľ, trulli, .trulli37 rull
.truľma, .trulliq, trulli63 rullima (põldu)
trumḿ, trummi, .trummi37 trumm (löökpill)
trummuľ, -i, -it4 trummel; kooniline keedunõu
trummõlda|ma, -q, -83 trummeldama
trummõldõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv trummõldama
trumṕ, trumbi, .trumpi37 trump (kaardimängus)
trutsa|k, -gu, -kut13 pundar
.trutśu|ma, -daq, -80 kortsuma
truu, -, -d50 = truv truu, ustav, kindel; truu hopõń jätä ei kuurmat mäe alaq truu hobune ei jäta koormat mäe alla
tru̬u̬ń, trooni, tru̬u̬ni37 troon
tru̬u̬skama, troosadaq, tru̬u̬ska77 puristama
.truudu|s, -(sõ), -(s)t10 truudus, ustavus
truup, truuba, .truupa31 truup (toru; lõõr; soemüür)
.truuska, -, -t3 pulmavanem (setudel)
truv, truvvi, .truvvi37 = truu
.truvvi truult, ustavalt; tä om minno truvvi tiińnüq ta on mind truult teeninud
träksiq, m .träkse, .träkse37 traksid
trääń, trääni, .trääni37 trään, kraam, kolu
trääs, trääsä, .trääsä35 trääs (pöial kahe sõrme vahel)
trääseldä|mä, -q, -83 = .trääśmä, .trääsiq, trääsi63 tõrelema
.trötśmä, .trötsiq, trötsi63 = .trotśma 1. laimama, kiusama; 2. (ära) rikkuma
trük|k, -ü, -kü37 trükk
.trükmä, trükküq, trükü64 trükkima; vällä trükmä printima
.trüńmä, .trünniq, trünni63 tuuseldama; tõrelema
trüpüs, -(s)e, -t11 = tropits tropp; tihend
trü̬ü̬sťmä, .trü̬ü̬stiq, tröösti63 trööstima, lohutama
trykś, tryksi, .tryksi37 = trikś praks, naks
.trykśna, -, -t3 = .trikśna prõksumine, prõgin, nagin
tśaaga, -, -t2 = tsääga vadistaja, kädistaja
tśaaga|tama, -taq, -da82 = tsäägatama kädistama, taga rääkima; nägelema; naasõq lõhvõrdiq ja tśaagadiq hummogu kao man, tiiä-i kiä näil hambin olľ naised lõhverdasid ja klatšisid hommikul kaevu juures, ei tea, kes neil hambus oli
tśaagatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tśaagatama = tsäägatõ(l)lõma
tśaagu|tama, -taq, -da82 = tsäägutama näägutama
tśaala, -, -t2 kirju hobune
tsaaŕ, tsaari, .tsaari37 tsaar
tsa|bi, -bi, -pi26 peenestatud (loomatoit)
tsabi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = tsapitsõma siblima
tsae|raud, -ravva, -.rauda33 = tsagaraud = tsagiraud raieraud
tsa|gama, -kaq, -a59 < tsahatama (hrl söödajuurvilja) peeneks raiuma; vikatit pinnima; rauda taguma; sepp tsaga rauda sepp taob rauda
tsaga|raud, -ravva, -.rauda33 = tsaeraud
tsagimi|k, -gu, -kku38 = tsakim
tsagi|raud, -ravva, -.rauda33 = tsaeraud
tsagõh|õq, m -idõ, -it14 = tsagõm|õq, m -idõ, -it16 = tsakõq peeneks raiutud sööt
tśagõl|õma, -daq, -õ85 sõnelema, nägelema
tsaha|tama, -taq, -da82 > tsagama
tśa(h)ka|tama, -taq, -da82 lobisema; sädistama; taga rääkima; külä tśahkatas küla räägib taga
.tśahkna, -, -t3 = .tsähknä sookail (puhmastaim)
tśakili|nõ, -dsõ, -st5 = tśakõli| sakiline
tsa|kim, -gima, -gimat4 = tsagimik raieküna; lehti rakoq tsakim raieküna lehtede (v rohu) peenestamiseks
tsa|kin, -gina, -ginat4 kädin, sädin
tsak|ḱ, -i, -ki37 sakk
tśaksahta|ma, -q, -83 = tsäksähtämä < tśak(s)ahutma korraks täksama
tśak(s)ahu|tma, -taq, -da62 > tśaksahtama
.tśaksama, tśaksadaq, .tśaksa77 = .tsäksämä täksama
tśaku|tama, -taq, -da82 = tsäkütämä täksima, raiuma
tśakõli|nõ, -dsõ, -st5 = tśakilinõ
tsa|kõq, m -kkidõ e -gõhidõ, -kkit e -gõhit14 = tsagõhõq
tśalgo|tama, -taq, -da82 = tsälgotama närima; hakkima; sälkima
tśalk, tśalgo, .tśalko37 = tsälk sälk; süä sai tśalka süda jäi rahule
.tśalḱma, .tśalkiq, tśalgi63 = .tsälḱmä närima, mäluma
tśamp, tśambo, .tsampo37 sämp, sälk
tśangahta|ma, -q, -83 = tśaunahtama noksama, korra nokkima
tśangah(t)u|ma, -daq, -84 = .tśankuma konksu tõmbuma; longu vajuma; känguma
.tśangu konksu; longu; kängu
tśangu(h)n 1. < konksi(h)n konksus; 2. longus; kängus
tśangu|tama, -taq, -da82 noogutama
tśank, tśangu, .tśanku37 1. < konkś konks; lell lei tśankõgaq köüst kokko onu punus konksudega köit; tśanku viskama sõrmkooku vedama; 2. nokk; 3. sõnnikuhark
.tśankama, tśangadaq, .tśanka77 = .tśaunama korra nokkima, nokaga lööma; napsama; halvasti ütlema, solvama
.tśanḱma, .tśankiq, tśangi63 = .tśauńma
.tśanku|ma, -daq, -84 = tśangah(t)uma
.tśankõlõma, tśangõldaq, .tśankõlõ85 korduv nokkima; sõnelema
tsapi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = tsabitsõma siblima
tśaposka, -, -t2 = tsäposka (setude) kaelaehe
.tśapśma, .tśapsiq, tśapsi63 lõikuma
tśarka|tama, -taq, -da82 säutsuma
tśar|o, -o, -ro26 = tsäro lokk, kihar
tśaro(h)n = tsäro(h)n lokkis, krussis
tśaro|tama, -taq, -da82 lokkima
tśasson, -a, -at4 = tsässon (setu) palvemaja, kabel
tśaugõ ebaühtlaselt; hainamaa olľ tśaugõ niidet heinamaa oli ebaühtlaselt niidetud
tśauk, tśauga, .tśauka31 kobar; maŕatśauk marjakobar
.tśaukliga|nõ, -dsõ, -st5 ebaühtlane, sälguline; kobaraline
tśauń, tśauni, .tśauni37 nokk
tśaunahu|tma, -taq, -da62 > tśaunahta|ma, -q, -82 = tśangahtama noksama, korra nokkima
.tśauna|ma, tśaunadaq, .tśauna77 = .tśankama korra nokkima, nokaga lööma; napsama; halvasti ütlema, solvama; maq ka tśauna siist su söögi mant veiťkene ma napsan ka siit su söögist pisut
.tśauńma, .tśauniq, tśauni63 = .tśanḱma nokkima; kanaq tśauńvaq terri kanad nokivad teri
tśausť, tśausti, .tśausti37 = tśausti|k, -gu, -kut13 pehme kapsapea
.tśausťma, .tśaustiq, tśausti63 hakkima, sodiks tampima
tse|bimä, -piq, -bi57 sebima
tseego, -, -t2 lihtne kokkupandav magamisraam, välivoodi
.tseelka, -, -t3 süütu tüdruk; süütu (tüdruku kohta)
tsehḣ, tsehhi, .tsehhi37 tšehh
tsehkendä|mä, -q, -83 joonistama, sehkendama
tseh, tsehvi, .tsehvi37 1. pael; tsehvegaq põlľ paeltega põll; 2. šeff, linnast saadetud abitööline
tseieŕ, -i, -it4 seier
tsekś, tseksi, .tseksi37 pootshaak, konks
tsello, -, -t2 tšello
tsemḿ, tsemmi, .tsemmi37 kinnituskonks
tsenk, tsengo, .tsenko37 tapiauk
.tsenḱmä, .tsenkiq, tsengi63 puhasnurka tegema
tsenk|nulk, -nulga, -.nulka31 puhasnurk
tsenť, tsendi, .tsenti37 sent; olõ-i tsentigiq rahha pole sentigi raha
.tsent|neŕ, -neri, -.nerri38 tsentner
tserbä|k, -gu, -kut13 kopsik, leilikibu
tserk, tsergü, .tserkü37 = .tserküs
.tserkämä, tsergädäq, .tserkä77 varama (ehitusel)
.tserküs, -e, -t9 = tserk varamisraud; palgivara
.tserpämä, tserbädäq, .tserpä77 vett viskama, läigatama, sortsama
tse|tseń, -dsenä, -dsenät4 tšetšeen
tsetveri|k, -gu, -kku38 setverik (endisaegne kuivainemõõt)
tse't|verť, -verdi, -.verti37 setvert (endisaegne mõõt: 8 setverikku)
tsia|hain, -haina, -.haina30 linnurohi (rohttaim)
tsiahaŕas, -(s)õ, -t11 1. seaharjas; 2. kõva lühikesekõrreline hein; tsiahaŕast jovva-i muido niitäq ku kastõgaq kõva lühikesekõrrelist heina ei jõua muidu niita kui ainult kastega
tsia|kapstas, -.kapsta, -kapstast22 seakapsas (taim)
tsia|mari, -maŕa, -.marja43 = tsiapalohk leesikas
tsia|ohtjas, -.ohtja, -ohtjast22 seaohakas
tsia|paht, -paha, -.pahta33 sealaut
tsiapalohk, -a, -at13 = tsiamari leesikas
tsiapussu|hain, -haina, -.haina30 = pinipussuhain põldmünt (rohttaim)
tsia|sõrg, -sõra, -.sõrga33 seasõrg (silmus)
.tsia|tama, -taq, -da81 sõimama, laimama, halvustama; naaku-i tõist ka õkva niimuudu tsiatama, egaq tä nimme es tiiq ära hakka teist ka kohe niimoodi halvustama, ega ta meelega teinud
tsiati|go, -o, -ko27 nälkjas
tsia|tilk, -tilga, -.tilka31 põldosi (taim)
tsia|türk, -türgü, -.türkü37 sörk; Jaań lätś pikki sammõgaq, ma lasi täl takan tsiatürkü Jaan läks pikkade sammudega, mina lasin tema taga sörki
tsiavabarn, -a, -at4 = kahruvabarn kitsemurakas
tsibahta|ma, -q, -83 pritsima, piserdama
tsibi|hand, -hanna, -.handa33 konnakulles
tsibi.hällä|ne = tsibihämälä|ne = tsibihänilä|ne = tsibi.härblä|ne, -(d)se, -st5 linavästrik
tsibi|kõrd†, -kõrra, -.kõrda33 ehted
tsibilä|ne, -(d)se, -st5 1. liblikas; tsibiläisi om siin egasugumaidsi: valgit, vahatsit ja kirivit liblikaid on siin igasuguseid: valgeid, halle ja kirjusid; 2. mudilane
tsibimak|ḱ*, -i, -ki37 pleier
tsibipu|tin*, -dina, -dinat4 elementaarosake
tsibis|emä, -täq, -e87 sahisema; sidisema
tsibiste|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv sahistama; (vihma) tibama; siputama
tsibistä|mä, -q, -83 sahistama; (vihma) tibama; siputama
tsibi|tsyyŕ*, -tsõõri, -tsyyri37 = tsõõrikõnõ [2.*] diskett, flopi(ketas)
tsibra(h)n = tsibro(h)n lokkis, krussis
tsibra|tama, -taq, -da82 (juukseid) lokkima
tsibri|k, -gu, -kut13 sakiline pael, sakkpael
tsibro(h)n = tsibra(h)n lokkis, krussis
tsibroli|nõ, -dsõ, -st5 lokiline; sakiline
tsi|bu, -bu, -pu26 kribu; kirbukiri; kirotas nigu tsipu kirjutab nagu kirbukirja
tsibõr, tsibra, .tsipra47 = tsibyŕ = tsipr lokk, kähar, kruss
tsibõrda|ma, -q, -83 siplema
tsibõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tsibõrdama
tsibõri|k, -gu, -kku38 säbruline; sakiline
tsibyŕ, tsibra, .tsipra47 = tsibõr
tsi|dśa, -dśa, -tśa26 = tsidsi õeke
tsidse|tämä, -täq, -dä82 siutsuma
tsi|dsi, -dsi, -tsi26 = tsidśa
tsidsis|emä, -täq, -e87 sidistama
tsidsistä|mä, -q, -83 sidisema, sidistama; pääsläseq tsidsistiq pääsukesed sidistasid; laudapääline tsidsisi pääsläisist laudapealne oli pääsukeste sidinat täis
tsi|ga, -a, -ka29 siga
tsiganď, -i, -it13 = tsikań mustlane
tsiga|partś, -pardsi, -.partsi37 sinikael-part; tsigapardsiq ommaq suurõmbaq ja tublitsõmbaq, aq mudapardsiq, nuuq ommaq vähämbäq sinikael-pardid on suuremad ja jõulisemad, aga piilpardid, need on väiksemad
tsigare|ť, -di, -tti38 = tsiga|retť, -reti, -.retti37 sigaret
tsignas, -(s)õ, -t11 küüslauk
tsiguni|nõ, -dsõ, -st5 malmist
tsih-tsih = tsäh-tsäh paras (parastamissõna)
tsiha|tama, -taq, -da82 aevastama
tsihatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tsihatama
tsihi|tämä, -täq, -dä82 parastama
tsihḱ, tsihi, .tsihki36 = tsihť
.tsihḱmä, .tsihkiq, tsihi63 = .tsihḱmä
tsihť, tsihi, .tsihti36 = tsihḱ siht; suund
.tsihťmä, .tsihti, tsihi63 = .tsihḱmä sihtima
.tsihvama, tsihvadaq, .tsihva77 1. nähvama, sähvama; 2. spikerdama; koolin tsihvsi pinginaabri päält maaha koolis spikerdasin pinginaabri pealt maha
.tsihma, .tsihviq, tsihvi63 sähvima
tsihvõr|plaať, -plaadi, -.plaati37 sihverplaat
tsi̬i̬|tämä, -täq, -dä81 siutsuma; varblasõq tsiitäseq varblased siutsuvad
tsiibõrda|ma, -q, -83 vingerdama; siiberdama, edasi-tagasi käima, sõeluma
tsiibõrus, -õ, -t9 vingerdaja; siiberdaja; vingerdamine; siiberdamine
tsiidsi = tsiidśo, -, -t2 = tiidśu kiisu
tsiigu|poig, -puja e -poja, -.poiga, m alaleü pujõlõ e .poelõ32 = tsiik, tsiigu, .tsiiku37 linnupoeg; kanapoeg, tibu
.tsiiksma, .tsiiksuq, tsiiksu64 siutsuma, piiksuma; tsiiguq tsiiksvaq tibud siutsuvad
.tsiiksna, -, -t3 siutsumine, piiksumine; tsirgupesäst kuuldu tsiiksna linnupesast kostus piiksumine
tsiiṕ, tsiibi, .tsiipi37 džiip
tsiirahta|ma, -q, -83 < tsiirahu|tma, -taq, -da62 korra sirgeldama
tsiirakullaq ringis; ümberringi; rahvas sais tsiirakullaq ümbre lavva rahvas seisab ringis ümber laua
tsiira|tama, -taq, -da82 = tsiirotama
tsiiri-tsääri = tsiiro-tsääro siira-viira
.tsiiro ringi; lätt tsiiro ümbre mõtsa läheb ringi ümber metsa
tsiiro-tsääro = tsiiri-tsääri
tsiiroli|nõ, -dsõ, -st5 viiruline
tsiiro|ṕ, -bi, -pit13 = siiroṕ siirup
tsiiro|tama, -taq, -da82 = tiirotama = tsiiratama tiirutama; pöörlema; vingerdama
tsiirotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tsiirotama
tsiiroviiroli|nõ, -dsõ, -st5 siiruviiruline
.tsiirõlõma, tsiirõldaq, .tsiirõlõ85 tiirlema; Maa tsiirõlõs ümbre Päävä Maa tiirleb ümber Päikese
tsi|kań, -gani, -ganit4 = tsiganď mustlane
tsi|kaŕ, -gari, -garit4 sigar
tsikś, tsiksi, .tsiksi37 tulemasin
tsiksahta|ma, -q, -83 korraks täksama
.tsiksama, tsiksadaq, .tsiksa77 toksama, täksama, tuld lööma
.tsikśma, .tsiksiq, tsiksi63 toksima, tuld lööma
.tsikśna, -, -t3 toksimine; hähnä tsikśnat om kuuldaq rähni toksimist on kuulda
tsi|kuń, -guni, -gunit4 < malḿ malm
tsi|kuŕ, -guri, -gurit4 sigur
tsikõrda|ma, -q, -83 sirgeldama
tsikõr(d)us, -õ, -t9 sirgeldus
tsil|e, -, le2 lambatall; lambal om kolm tsille lambal on kolm talle
tsile|tämä, -täq, -dä82 lambatalle kutsuma
tsilgahta|ma, -q, -83 korra tilgutama
tsilgahtu|ma, -daq, -84 (maha) tilkuma, pudenema, kukkuma
tsilgahu|tma, -taq, -da62 > tsilgahtama
tsilgu|tama, -taq, -da82 tilgutama
tsilgõ(q)-tśalgõ(q) vähehaaval
tsilgõq, .tsilkmõ, tsilgõnd16 pritse, piisk, tilk
tsilk, tsilga, .tsilka31 tilk
.tsilkma, .tsilkuq, tsilgu73 tilkuma
.tsilkmi(l) tilgakaupa; mehiläseq korjasõq mii tsilkmildõ kokko mesilased korjavad mee tilgakaupa kokku
.tsilkõ-.tśalkõ ebaühtlaselt
tsilľa, -, -t14 = tsilľo
tsilli, -, -t14 1. = tsilľo; 2. tšilli(pipar)
tsilľo, -, -t14 = tilľo = tsilľa = tsilľokõnõ tilluke, väike
tsilľokõ|nõ, -sõ, -st5 = tilľokõnõ = tsilľo
tsilľo.nakritsiirokõ|nõ, -sõ, -ist8 väikesõrm
tsil|o, -o, -lo26 silo
tsim|a(ha)ma, -maq e -adaq, -ma e -aha88 immitsema, nõrguma; kõoossast tsimma mahla kaseoksast immitseb mahla
tsimis|emä, -täq, -e87 nirisema
tsimḿ, tsimmi, .tsimmi37 simman; tsimmikängäq peokingad
tsimmenď, -i, -it13 tsement
tsimmä, -, -t2 lastek silm
tsine|ṕ, -bi, -pit13 = sineṕ sinep
tsingu|tama, -taq, -da82 = singutama sikutama, tõmbama, pingutama, venitama; tsingudaq kotisuu kõvastõ kinniq! tõmba kotisuu kõvasti kinni!
.tsingõlõma, tsingõldaq, .tsingõlõ78 kisklema
tsinḱ, tsingi, .tsinki37 tsink
tsipa, -, -t2 = tsipakõ|nõ, -sõ, -ist8 1. natuke, pisut; väike, tilluke; tsäi seen om tsipa(kõsõ) palľo tsukrut tee sees on pisut palju suhkrut; 2. = tsipi
tsipi, -, -t2 = tsipike|ne, -se, -ist8 1. väike, tilluke; 2. = tsipṕ kanapoeg, tibu
tsi|pin, -binä, -binät4 sahin; (vihma) tibamine
.tsiplõma, tsipõldaq, .tsiplõ78 siplema
tsip|ṕ, -i, -pi37 = tsipi [2.] kanapoeg, tibu
tsipr, tsibra, .tsipra47 = tsibõr lokk, kähar, kruss
.tsipra = .tsipro lokki, krussi
tsipś, tsipsi, .tsipsi37 = tsipsah(t)us = tsipsak laks, nähvak, sips(ak)
tsipsahta|ma, -q, -83 korra nähvama, sipsama
tsipsah(t)us, -õ, -t9 = tsipś
tsipsahu|tma, -taq, -da62 > tsipsahtama
tsipsa|k, -gu, -kut13 = tsipś laks, nähvak, sips(ak)
.tsipsama, tsipsadaq, .tsipsa77 1. nähvama, sipsama; 2. lõikama, näpsama (nt lihatükki); 3. ruttu ära käima v viima; tsipsaq minno autogaq kodo ärq! vii mind autoga koju!, kõnek viska mind koju ära!
.tsipśma, .tsipsiq, tsipsi63 1. nähvima, sipsima; 2. lõikuma; pügama; tsipsõ tsirelihekki pügasin sirelihekki; 3. mukkima, üles lööma; tsipś hinnäst piigli iin mukib ennast peegli ees
tsipsť sipsti, niuhti
tsipu|tama, -taq, -da82 raputama, puistama; tsipudaq söögile suula ka pääle raputa söögile soola ka peale
tsiputõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tsiputama
tsipõ, -, -t14 kübe, pritse
tsi|põń, -bõna, -bõnat4 = kipõń = tipõń säde; kübe; täpike
tsir|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = .tsirrama nirisema, sirisema; virisema, nutma
tsiraskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 soristama
tsir(ds)ahta|ma, -q, -83 = tsirgahtama
tsir(ds)ah(t)us, -õ, -t9 sirts, sorts
tsir(ds)ahu|tma, -taq, -da62 > tsir(ds)ahtama
tsirdsu|tama, -taq, -da82 sirtsutama
tsireľ, -i, -it57 sirel
tsireli.karva lilla, sirelikarva
tsireli|ne, -dse, -st5 lilla, sirelikarva; sirelipuine
tsirgahta|ma, -q, -83 = tsir(ds)ahtama = tsirksahtama korraks v äkki sirtsama, sortsama, läigatama; sirtsatama
tsirgu|haugas, -.hauka, -haugast22 = tsirkhaugas tuuletallaja (lind)
tsirgujüv|ä, -ä, -vä24 = tsirgupet|eq, -te, -et18 = käopeteq kerge varahommikune eine, linnupete; hummogu tohe-i kotost vällä minnäq, ku olõ-i tsirgupetet võtnuq, muido tsirk pett ärq hommikul ei tohi kodunt välja minna, kui pole linnupetet võtnud, muidu lind petab ära
Tsirgura|da, -a, -ta29 = Taivati̬i̬ = Tsirguti̬i̬ Linnutee
tsirgura|da*, -a, -ta29 = tsirguti̬i̬ galaktika (muu kui meie oma)
tsirgu|silm, -silmä, -.silmä35 pääsusilm
Tsirguti̬i̬, -, -d51 = Tsirgurada
tsirguti̬i̬*, -, -d51 = tsirgurada
tsirgõlda|ma, -q, -83 1. sirkliga mõõtma; 2. sirgeldama
tsirinälläq sirinal
tsiri|pilľ, -pilli, -.pilli37 nutt; piripill
tsiris|emä, -täq, -e87 sirisema; tsiko, lambit tapõti, veri juusḱ ku tsirisi sigu, lambaid tapeti, veri jooksis sirinal
tsiriste|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv tsiristämä
tsiristä|mä, -q, -83 siristama; soristama
tsirk, tsirgu, .tsirku37 lind
.tsirkama, tsirgadaq, .tsirka77 = .tsirksama = .tsirtsama sirtsama, sortsama, läigatama; tsirkaq marinaadilõ ätikät manoq sirtsa marinaadile äädikat juurde
tsirka|tama, -taq, -da82 sirtsuma
tsirk|haugas, -.hauka, -haugast22 = tsirguhaugas
tsirksahta|ma, -q, -83 = tsirgahtama
.tsirksama, tsirksadaq, .tsirksa77 = .tsirkama
tsirksť sirtsti, sortsti
.tsirkus, -õ, -t9 tsirkus; palagan
.tsirkõlõma, tsirgõldaq, .tsirkõlõ85 korduv sirtsutama, sortsutama, pritsima; sülitama; piniq tsirkõliq kyik kotusõq täüś koerad sirtsutasid kõik kohad täis
tsirṕ, tsirbi, .tsirpi37 sirp
tsirŕ, tsirri, .tsirri37 = tsiur vurrkann
.tsirrama, tsirradaq, .tsirra77 = tsira(ha)ma nirisema, sirisema; virisema, nutma
tsirra(q)-tsorrakullaq lohakil
tsirra(q)-tsorrakullõ lohakile; jäteti kyiḱ siiäq tsirra-tsorrakullõ jäeti kõik siia lohakile
tsir|rin, -inä, -inät4 sirin
tsir|ruľ, -uli, -ulit4 1. pidu, trall; 2. latikas
tsirtś, tsirdsi, .tsirtsi37 1. piibupigi; 2. putkeprits
tsirts, tsirdsu, .tsirtsu37 tirts; tütrigutsirts tüdruku- e plikatirts
.tsirtsama, tsirdsadaq, .tsirtsa77 = .tsirkama
tsirulni|k = tsirusni|k, -gu, -kku38 juuksur
tsis|a(ha)ma, -saq e -ada, -sa e -aha88 sisisema
tsisah(t)us, -õ, -t9 äkiline sisin
tsisasḱ, -i, -it13 sisalik
tsisis|emä, -täq, -e87 sisisema
tsisistä|mä, -q, -83 sisistama
tsis|sin, -inä, -inät4 sisin
.tsitroń, -i, -it4 sidrun; tsitronitsäi sidrunitee
.tsitrońhap|as*, -pa, -ast22 sidrunhape
tsitś, tsitsi, .tsitsi37 sits
tsitserdä|mä, -q, -83 siutsuma; sidistama
tsitserg, -u, -ut13 sitsikleit
tsitśha|põń, -bõna, -bõnat4 kikkhabe
tsitsi|ne, -dse, -st7 sitsi-; kand tsitsitsit kleite kannab sitskleite
tsitsi|tämä, -täq, -dä82 1. sidistama; 2. sitsima panema
.tsitśmä, .tsitsiq, tsitsi63 sitsima
tsiu-tśau pilla-palla
tsiugahta|ma, -q, -83 < tsiugahutma 1. korraks pritsima; 2. piuksatama
tsiugah(t)u|ma, -daq, -84 enesekoh korraks pritsima; vesi tsiugahu vasta näko vesi pritsis korraks vastu nägu
tsiugah(t)us, -õ, -t9 1. piuksatus; 2. (hetkeline) pritsimine; pritse
tsiugahu|tma, -taq, -da62 > tsiugahtama
tsiugu|tama, -taq, -da82 = .tsiukma
.tsiugõlõma, tsiugõldaq, .tsiugõlõ85 liuglema
tsiugõq, .tsiukmõ, tsiugõnd16 pritse; lumbist pillu tsiukmit lakja lombist paiskus pritsmeid laiali
tsiuh siuh
.tsiuhti siuhti
.tsiukama, tsiugadaq, .tsiuka77 = .tsiuksama korraks pritsima
.tsiukma, .tsiukuq, tsiugu64 = tsiugutama 1. < .pritśmä [1.] pritsima; 2. siutsuma
.tsiuksama, tsiuksadaq, .tsiuksa77 = .tsiukama
.tsiuku|ma, -daq, -80 < .pritsümä enesekoh pritsima; püksiq tsiukuq muatsõs püksid said (pritsiti) poriseks; rasõv tsiuku pliidi pääle rasv pritsis pliidile
.tsiukõlõma, tsiugõldaq, .tsiukõlõ85 = korduv .tsiukma
.tsiunama, tsiunadaq, .tsiuna77 äigama, lööma; taa lehm tsiunas sullõ jalagaq see lehm äigab sulle jalaga
tsiur, tsiuru, .tsiuru37 = tsirŕ vurrkann
tsiuru(q)-tśauru(q) siira-viira
tśobah(t)u|ma, -daq, -84 1. näost otsa lõppema, kõhnuma; 2. jommi, purju jääma
tśoba|k, -gu, -kut13 mudane v porine koht
tśobari|k, -gu, -kku38 kobar, salk, punt; kaŕamaaq ommaq üten tśobarigun kyiḱ järve veeren karjamaad on kõik järve ääres ühes kobaras; meheq ommaq tśobarikku kogonuq mehed on salka kogunenud
tśo|bima, -piq, -bi57 mehkeldama
tśobista|ma, -q, -83 sosistama; lobistama
tśobis|õma, -taq, -õ87 = tsöbisemä pobisema, pomisema; posima
tśobo, -, -t2 jobu; seniilne
tśoboh(t)u|ma, -daq, -84 jobuks, seniilseks muutuma; vanamiiś om peris ärq tśobohunuq vanamees on päris seniilseks muutunud
tśobo|tama, -taq, -da82 1. jobutama; 2. hellitama
tśoha|tama, -taq, -da82 sosistama
tśohehõhe = tśohehõlõ muhedasti
tśoh(h)e, -, -t14 muhe
tśohḱ, tśohi, .tśohki36 sohk
tśohka, -, -t14 puskar
tśohka(q)-tśohka(q): mehekene astus tśohkaq-tśohkaq tiid piteh meheke astub lohinal mööda teed
tśohkõnda|ma, -q, -83 = tohkõndama askeldama, tasapisi toimetama, nokitsema
tśokś, tśoksi, .tśoksi37 1. toks, täks; 2. < kökś (koorma-, kuhja- vms )köks; niidü päält ütś tśoksikõnõ saa viil haino niidult ühe köksikese saab veel heinu
.tśoksama, tśoksadaq, .tśoksa77 toksama; täksama
.tśoksi jommi, purju
tśoksi(h)n jommis, purjus
.tśokśma, .tśoksiq, tśoksi63 toksima; täksima; kõmpima, aeglaselt käima; tśokś juttu puutrihe toksib juttu arvutisse; tśurakõnõ tśokś kooli poolõ poisike kõmbib kooli poole
.tśokśna, -, -t3 toksimine; täksimine; kirotusmassina tśokśnat om kuuldaq kirjutusmasina toksimist on kuulda
tśokõŕ, -i, -it4 lühike konksuga tross (nt metsaveol)
tśokõrda|ma, -q, -83 metsaveotraktori taha palke haakima
tsolahta|ma, -q, -83 = tsolksahtama
tsolah(t)us, -õ, -t9 = tsola|k, -gu, -kut13 = tsolksah(t)us
tsolasḱ, -i, -it13 solistaja
tsoldsu|tama, -taq, -da82 laksutama (hrl ööbiku kohta)
tsolgah(t)us, -õ, -t9 solksatus; porine koht
tsolganď, -i, -it13 solgerdaja
tsolgi|nõ, -dsõ, -st7 solgine
tsolgu|tama, -taq, -da82 solgutama
tsolgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tsolgutama
tsolgõnda|ma, -q, -83 solkima; solgerdama
tsolinallaq solinal
tsolista|ma, -q, -83 = .tsollama solistama
tsolistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tsolistama
tsolis|õma, -taq, -õ87 solisema
tsolḱ, tsolgi, .tsolki37 = tsoltś solk
.tsolkama, tsolgadaq, .tsolka77 pilkama; solvama; iistläseq tüküseq setokõisi tsolkama eestlased kipuvad setusid pilkama
.tsolḱma, .tsolkiq, tsolgi63 solkima
tsolksahta|ma, -q, -83 = tsolahtama solksatama
tsolksah(t)us, -õ, -t9 = tsolah(t)us = tsolak sulpsatus
tsolksahu|tma, -taq, -da62 > tsolksahtama
.tsolksma, .tsolksuq, tsolksu64 solksuma
.tsolksna, -, -t3 solksumine
tsolľ, tsolli, .tsolli37 1. kraav; lomp; 2. kört, lurr; 3. väike paat; tsolľ om kygõ vähämb vinneliiḱ, tuu om üte lavvagaq ja mataľ, loodsik om jo vähäkese suurõmb kõige väiksem paadiliik on tsolľ, see on ühe lauaga ja madal, lootsik on juba natuke suurem
.tsollama, tsolladaq, .tsolla77 = tsolistama
tsol|lin, -ina, -inat4 solin
.tsollu|ma, -daq, -84 (segi) loksuma, sogaseks minema; sago olľ põḣast üles tsollunuq sete oli põhjast üles loksunud
.tsollõlõma, tsollõldaq, .tsollõlõ85 = korduv .tsollama
.tsoľma, .tsolliq, tsolli63 (segi) loksutama, sogaseks ajama
tsol|o, -o, -lo26 = tsolohk, -a, -at13 = tsolo(h)kna|s, -, -t15 = tsolo|ṕ, -bi, -pit13 süstik
tsoltś, tsoldsi, .tsoltsi37 = tsolḱ
.tśommi jommi, purju
tśommi(h)n jommis, purjus
tsom|p, tsombo, .tsompo37 (väike) lohk, õnarus; kanglialodsõq tsombokõsõq kaenlaalused (lohukesed); põlvõtsomp põlveõnarus
.tsompliga|nõ, -dsõ, -st5 lohklik, lohke v õnarusi täis
tśooma, -, -t2 tobu
tsooru|tama, -taq, -da82 kaotama, raiskama
tsop|p, -a, -pa31 lohk, auk; süvend; ahotsopp ahjukapp; kanglitsopp kaenlaauk; silmäq ommaq tsoppa jäänüq silmad on lohku vajunud; suuŕ tsopp om moro pääl, vaia ärq tassoq suur lohk on hoovi peal, vaja ära tasandada; mäe pääl ommaq ruusakaibmisõ tsopaq mäel on kruusaaugud
tsopsahta|ma, -q, -83 sopsatama
tsopsah(t)us, -õ, -t9 sopsatus, sahmakas; vihmahoog; tulľ ütś tsopsahus vihma tuli üks sahmakas vihma
.tsopska, -, -t3 paadi tüür
.tsopśma, .tsopsiq, tsopsi63 sopsima; vassima; ma kynõli õigust, a paarimiiś nakaś tsopśma mina rääkisin õigust, kuid paarimees hakkas vassima
tsopsť sopsti
tsopõ|nõ, -dsõ, -st7 = .tsopliga|nõ, -dsõ, -st5 lohklik, lohke täis
tsor|a, -a, -ra26 = sora [I 1.] munakollane, munarebu; katõ tsoragaq muna kahe rebuga muna
tsor|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = .tsorrama sorisema; lobisema
tsorahta|ma, -q, -83 < tsorahutma sortsama, sortsatama
tsorah(t)us, -õ, -t9 sortsatus
tsorahu|tma, -taq, -da62 > tsorahtama
tsorba|k, -gu, -kut13 mudane v porine koht
tsordsahu|tma, -taq, -da62 korra vanduma
tsorg, tsoro, .tsorgo36 = tsori [1.]
tsorga|tama, -taq, -da82 lobisema, lorama
tsorgu|tama, -taq, -da82 solgutama
tsor|i, -i, -ri26 = tsoro 1. = tsorg oja, kraav; niiske heinamaariba; 2. loba; lobiseja
tsorinallaq sorinal
tsorista|ma, -q, -83 soristama
tsoristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv soristama
tsoris|õma, -taq, -õ87 sorisema
.tśorkama, tśorgadaq, .tśorka77 = .tśurkama torkama, pistma, sisse kastma; latś ka tśorgaś uma sõrmõkõsõ miipotti laps ka pistis oma sõrmekese meepotti
.tśorḱma, .tśorkiq, tśorgi63 lirtsuma; maa om likõ, tśorḱ jalgo all maa on märg, lirtsub jalge all
tsor|o, -o, -ro26 = tsori
tsorr sorr (sorin)
.tsorrama, tsorradaq, .tsorra77 = tsora(ha)ma
tsor|rin, -ina, -inat4 sorin
tsortś, tsordsi, .tsortsi37 lorijutt
.tsortśma, .tsortsiq, tsordsi63 lorijuttu ajama; taga rääkima; ropendama
.tsortõlõma, tsordõldaq, .tsortõlõ85 vanduma, kiruma
tsos|a(ha)ma, -saq e -adaq, -sa e -aha88 = tsosisõma = .tsossama 1. susisema; sosisema; 2. tossama; 3. põõnama
tsosah(t)us, -õ, -t9 hetkeline susin, sosin
tsosista|ma, -q, -83 = tsoskatama
tsosis|õma, -taq, -õ87 = tsosa(ha)ma
tsoska|tama, -taq, -da82 = tsosistama = tsossatama sosistama; taga rääkima
tsosku|tama, -taq, -da82 keetma, vaaritama
tsosś, tśossi, .tśossi37 1. saamatu inimene, jobu; 2. kehv liivane pinnas; olõ-i tuu hää maa, ütś liivatsosś om ynnõ see ei ole hea maa, on üks kehv liivamaa
.tsossa|ma, -daq, -84 = tsosa(ha)ma
tsossa|tama, -taq, -da82 = tsoskatama
.tsossi .laskma liugu laskma; uisutama
tsossõrda|ma, -q, -83 askeldama; aega viitma
tśubari|k, -gu, -kku38 uberik, onn, hurtsik; Liiso tśubarik om peris lumõ sisse mattunuq Liiso uberik on päris lumme mattunud
tśu|dśu, -dśu, -tśu26 lastek hunt; täi (loom, millega lapsi hirmutatakse)
tśuguń, -i, -it4 raudahi; malmpada
tśuhahta|ma, -q, -83 < tśuhahutma korraks aevastama; turtsatama
tśuhah(t)us, -õ, -t9 aevastus; turtsatus
tśuhahu|tma, -taq, -da62 > tśuhahtama
tśuha|tama = tśuhka|tama, -taq, -da82 = .tśuhḱma, .tśuhkiq, tsuhi63 = .tśuhnama aevastama; turtsuma
.tśuhḱna, -, -t3 1. aevastamine; turtsumine; kuuli, et sääne tśuhḱna, ni kae: pinil nyna nügräoosõn ja esiq tśuhḱ kuulsin mingit turtsumist, vaatan: koeral nina mutiurus ja ise aevastab; 2. eestlane (setu keeles)
.tśuhknõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .tśuhḱma
.tśuhnama, tśuhnadaq, .tśuhna77 = tśuhatama
tśuia, -, -t2 kuri inimene
tsuiahta|ma, -q, -83 < tsuiahu|tma, -taq, -da62 korraks koera ässitama
tsuia|tama, -taq, -da82 = .tsuitama koera ässitama
tsuio|tama, -taq, -da82 äiutama
tsui(q) = tśuih äss, hass (ässitushüüd koerale); tśuih, võtaq kinniq! äss, võta kinni!
.tsui|tama, -taq, -da81 = tśuiatama
.tsuklõma, tsukõldaq, .tsuklõ78 suplema
tśuko, -, -t2 = śuko 1. lastek suu; musi; 2. suksu
tśuko|tama, -taq, -da82 = śukotama 1. lastek musitama; 2. suksutama
.tsukri = .tsukru, -, -t14 = tsukõŕ suhkur
.tsukru|nõ, -dsõ, -st5 suhkrune; suhkrust
tsukrustu|ma, -daq, -84 suhkrustuma
tśuktś, tśuktsi, .tśuktsi37 tšuktši
tsukõlda|ma, -q, -83 sulistama, suplema; latsõq tsukõldasõq lumbin lapsed sulistavad tiigis
tsukõlus, -õ, -t9 1. suplus; 2. = tsukõlmu
tsukõŕ-tsakõŕ ülepeakaela
tsukõŕ, .tsukrõ, tsukõrd22 = .tsukru
tsukõrda|ma, -q, -83 soperdama; sirgeldama
tsukõrus, -õ, -t9 soperdus; sirgeldus
tsumahtu|ma, -daq, -84 sumatama; tśura tsumahtu purdõ päält vette poisike sumatas purdelt vette
.tsumdi sumdi
tsummõrdu|ma, -daq, -84 komistama, kukkuma
tsungahta|ma, -q, -83 < tsungahu|tma, -taq, -da62 korraks sonkima; (rutuga) muldama; tsungahudi hobõsõgaq kardohkaq kah ärq läbi muldasin hobusega ruttu kartulid ka ära
.tsunǵma, .tsungiq, tsungi63 sonkima
tsungõnda|ma, -q, -83 (ära) määrima, mäkerdama
tsungõrmaa, -, -d50 = tsukõlmu
tsungõr|manń, -manni, -.manni37 sonkija; soperdis
tsungõrmu, -, -t9 = tsungõrus, -õ, -t9 = tsukõlmu
tśupsahta|ma, -q, -83 supsatama
.tśupsti supsti
tśur|a, -a, -ra26 poisike, poiss; taa om jo tśura, taa tege jo koiruisi see on juba nii suur poiss, teeb juba koerusi; taa no määne miiś, taa om viil tśurakõnõ see nüüd mõni mees, see on veel poisike; taa olõ-iq inämb tśura, taa om jo nuuŕmiiś see pole enam poisike, see on juba noormees; tśura om sääne, kiä koiruisi tege, myni saa ei elo lõpuniq mehes poisike on selline, kes teeb koerusi, mõni ei saa elu lõpuni meheks; kaŕatśura karjapoiss; kirätśura nalj ajakirjanik, leheneeger
tśurgahta|ma, -q, -83 = korraks .tśurkama
tśurgah(t)us, -õ, -t9 1. kaste, soust; 2. = tśurgõq
tśurgu|tama, -taq, -da82 (pesu) pesema, lobistama, solgutama
tśurgõq, .tśurḱmõ, tśurgõnd16 = tśurgah(t)us [2.] (pastla) tärge
.tśurkama, tśurgadaq, .tśurka77 = .tśorkama torkama, pistma, sisse kastma
.tśurkla|nõ, -(d)sõ, -st5 segavereline inimene; Mari latś olľ tśurklanõ - esä olľ lätläne Mari laps oli segavereline - isa oli lätlane
.tśurḱma, .tsurkiq, tsurgi63 rikkuma; sorkima; vägistama
.tśurku|ma, -daq, -84 riknema, halvaks minema; raisku minema
tsurmahu|tma, -taq, -da62 = äkki .tsurmama
.tsurmama, tsurmadaq, .tsurma77 tõukama, müksama
.tsurḿma, .tsurmiq, tsurmi63 tõuklema, müksima, mükslema
tsusahta|ma, -q, -83 < tsusahu|tma, -taq, -da62 1. korraks torkama; 2. korraks susisema
tsusas, .tsuska, tsusast23 naaskel; torkenuga, pistoda
tsusis|õma, -taq, -õ85 < tsüsisemä susisema
.tsusk(a)ja, -, -t3 valupiste
.tsuskama, tsusadaq, .tsuska77 < .tsüskämä torkama, pistma
.tsusḱma, .tsuskiq, tsusi63 < tsüsḱmä torkima; pistma (valutama); narrima, õrritama; tõist päivä tsusḱ sälä seen teist päeva pistab seljas; midäs sa minno tsusit mis sa mind õrritad; tsusku-i pinni! ära narri koera!
.tsuskuma, .tsuskudaq, .tsusku80 torgata saama; torkama, (sisse) tungima; jalg om kongiq terävä viläkandsugaq ärq tsuskunuq jalg on kuskil terava viljakõrrega torgata saanud; nagõl tsusku jala sisse nael torkas jalga; pommikilst tsusku süämehe pommikild tungis südamesse
.tsuskus, -õ, -t9 (valu)piste; torge
tsusś, tsussi, .tsussi37 madu
tsus|sin, -ina, -inat4 susin
tsutikõ|nõ, -sõ, -ist8 natuke
u̬u̬ŕ, tsoori, .tsu̬u̬ri37 soor (soora), isaslooma, eriti täku v härja suguliige (kuivatatult kasutati piitsana)
tsuug, tsuvva, .tsuuga32 pastel
tśuu|tama, -taq, -da81 äiutama, kussutama
tsõ|dsõ, -dsõ, -tsõ24 isa õde (tädi)
.tsõe|tama, -taq, -da81 = tsõidsõ|tama, -taq, -da82 = tsyytama last põlve peal kiigutama, hüpitama
tsõõrahu|tma, -taq, -da62 korraks keerutama
tsõõrakuhe ringi
tsõõraku(h)n ringis
tsõõra|tama, -taq, -da82 keerlema, ringi sõeluma, sebima; jätkeq taa jalon tsõõrataminõ! jätke see jalus sebimine!
tsõõri|k, -gu, -kut13 1. ümar(ik), ümmargune; täidlane, tüse; tsõdsõ tsõõrik, perseq höörik tädi täidlane, tagumik ümarik; 2. kausitaoline (puust) toidunõu
tsõõrika|nõ, -dsõ, -st5 = tsõõrik [1.]
tsõõrikõ|nõ, -sõ, -ist8 1. ringike; rattake; kettake; 2.* = tsibitsyyŕ* diskett, flopi(ketas)
tsõõrimäng, -mängo, -.mängo37 ringmäng
tsõõri|tama, -taq, -da82 keerutama
tsäbehe|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv tsäbä(): sa tsäbehelliq kardohkaq palľo tsäpes sa hakkisid kartulid liiga peeneks
tsäberi|k, -gu, -kku38 säbruline
tsä|bimä, -piq, -bi57 sibama
tsäbo|tama, -taq, -da82 = tsäbä()
tsäbri|k, -gu, -kut13 = tsäbräk
tsäbro(h)n = tsäbrä(h)n
tsäbrä(h)n = tsäbro(h)n lokkis, säbrus
tsäbrä|k, -gu, -kut13 = tsäbrik kähar, säbrik; velel om mõrsja tsäbrägu päägaq vennal on käharpäine pruut
tsäbrä|tämä, -täq, -dä82 = tsäbärdämä = tsähütämä lokkima, kähardama, säbrutama; naasõq käveq liinan tsirulnigu man hiussit tsäbrätämän naised käisid linnas juuksuri juures juukseid lokkimas
tsäbäh(t)ü|ma, -däq, -84 pudenema; pehkima
tsäbäh(t)üs, -e, -t9 tükike, kild, kübe; tsusksi üte leevätsäbähüse suuhtõ pistsin ühe leivatükikese suhu
tsä|()mä, -päq e -bädäq, -pä e -bähä88 = tsäbotama peenestama, hakkima, lõikuma
tsäbähü|tmä, -täq, -dä62 korraks lõikama; napsama, näppama
tsäbär, tsäbrä, .tsäprä46 = tsäbyŕ = tsäpr lokk, kähar
tsäbärdä|mä, -q, -83 = tsäbrätämä
tsäbärähe = tsäbäräle 1. käharalt; 2. teraselt, kärmesti
tsäbyŕ, tsäbrä, .tsäprä46 = tsäbär
tsä|dse, -dse, -tse24 puru; imä võtť keelegaq tsädse silmäst vällä ema võttis keelega puru silmast välja
tsädsele = .tsääle puruks, lömaks, sodiks; narmendavaks; pehmeq ubinaq pitsüseq kotin tsädsele pehmed õunad lähevad kotis puruks
tsädseliga|nõ, -dsõ, -st5 auklik, hõre
tsädserdü|mä, -däq, -84 auklikuks, hõredaks kuluma; püksiperseq olľ ärq tsädserdünüq püksitagumik oli hõredaks kulunud
tsädsis|emä, -täq, -e87 sädisema; kädisema
tsädsistä|mä, -q, -83 sädistama; kädistama
tsä|dsü, -dsü, -tsü26 = säsü säsi; üdi; tuum
tsägel|emä, -däq, -e85 nägelema
tsägis|emä, -täq, -e87 kägisema
tsäh-tsäh = tsih-tsih paras (parastamissõna)
.tsähknä, -, -t3 = tśahkna sookail (puhmastaim)
tsäh, tsähvi, .tsähvi37 nähv, sirakas; sähvatus
.tsähmä, .tsähviq, tsähvi63 sähvima
.tsähvämä, tsähvädäq, .tsähvä77 sähvama
.tsähvü|s*, -(se), -(s)t10 1. sähvimine; sädelus; 2. elekter; elektrilöök; ma sai traadist tsähvüst sain traadist elektrit (elektrilöögi)
tsähäli|k, -gu, -kku38 kobar; salk; viinamaŕaq kasusõq tsähäligun viinamarjad kasvavad kobaras; naasõq ommaq tsähälikku kogonuq naised on salka kogunenud; naanõ ai hiusõq päälae pääle tsähälikku naine tõstis juuksed pealaele kokku
tsähü|tämä, -täq, -dä82 = tsäbrätämä lokkima, kähardama, säbrutama
tsäi, -, -d53 tee; serbähtäq tsäid ka pääle! rüüpa teed ka peale!
tsäi|vesi, -vi̬i̬, -vett42 tee; teevesi
tsä|kin, -ginä, -ginät4 lõgin; tsirulnik lasḱ massinagaq hiussit maaha niguq tsäkin juuksur lasi masinaga lõginal juukseid maha
.tsäkliga|nõ, -dsõ, -st5 sakiline
tsäkś, tsäksi, .tsäksi37 1. täks; 2. väike kirves; 3. tulemasin
.tsäkśmä, .tsäksiq, tsäksi63 täksima
.tsäkśnä, -, -t3 täksimine; mõtsast kuuldu kirvõ tsäkśnät metsast kuuldus kirve täksimist
tsäksähtä|mä, -q, -83 = tśaksahtama korraks täksama
tsäksäh(t)üs, -e, -t9 < tsäksähütmä täks (kerge löök; selle tulemus); pikne panď üte tsäksähüse pikne pani ühe pisikese paugu
tsäksähü|tmä, -täq, -dä62 > tsäksähtämä
.tsäksämä, tsäksädäq, .tsäksä77 = .tśaksama täksama
tsäkü|tämä, -täq, -dä82 = tśakutama täksima, raiuma
tsälgoli|nõ, -dsõ, -st5 sälguline
tsälgo|tama, -taq, -da82 = tśalgotama närima, hakkima, sälkima
tsälgähtä|mä, -q, -83 < tsälgähü|tmä, -täq, -dä62 haukama, äkki, korraks hammustama; pini tsälgähť naabrimehe kindso ärq koer hammustas naabrimeest kintsust
tsälk, tsälgo, .tsälko37 = tśalk sälk
.tsälkliga|nõ, -dsõ, -st5 sakiline
.tsälḱmä, .tsälkiq, tsälgi63 = .tśalḱma närima, mäluma; niildku-i süüki tervehe alla, tsälgiq kah! ära neela toitu tervelt alla, mälu ka!
.tsälksämä, tsälksädäq, .tsälksä77 = .tsälkämä, tsälgädäq, .tsälkä77 haukama, korraks hammustama; imä tsälgäś niidi hambagaq katśki ema haukas niidi hammastega katki
.tsämblä|ne, -(d)se, -st5 = .sämbläne kihulane; tsämbläseq ommaq kiholasõst vähämbäq mutigaq kihulased on sääsest väiksemad putukad
tsämbäh(t)üs, -e, -t9 torge, piste; kiire seksuaalvahekord, kõnek kähkukas
tsämbähü|tmä, -täq, -dä62 korraks torkama, pistma; suguühet ruttu ära tegema, kõnek kähkukat tegema
tsän|i, -i, -ni26 1. sänikael; 2. = säni (teatud liiki) tont
tsän|imä, -niq, -i57 tassima, vedama
tsäpe, -, -t14 1. käbe, tragi, kärmas; 2. peen, peenestatud; tsäpes lõigut peeneks lõigutud
tsäpe|kõrv*, -kõrva, -.kõrva30 mikrofon
tsäpeli|ne, -dse, -st5 = tsäpolinõ sälguline, sakiline; paprõ viiŕ om tsäpeline paberi äär on sakiline
tsä|peń, -benä, -benät4 = tsäpäń kübe; laast, puru; täpike; säde
tsäpendä|mä, -q, -83 = tsäpändämä
tsäpe|silm*, -silmä, -.silmä35 kaamera
tsäpoli|nõ, -dsõ, -st5 = tsäpeline
tsäposka, -, -t2 = tśaposka (setude) kaelaehe
tsäp|pämä, -ädäq, -pä77 = .tsäpsämä napsama, näppama; harak tsäpäś pinil kundi ärq harakas napsas koeralt kondi ära
tsäpr, tsäbrä, .tsäprä46 = tsäbär lokk, kähar
.tsäpro = .tsäprä lokki, käharasse
.tsäpśmä, .tsäpsiq, tsäpsi63 sapsima; naasõq tsäpseq hinnäst kõovihagaq naised sapsisid ennast kasevihaga
.tsäpsämä, tsäpsädäq, .tsäpsä77 = tsäppämä
tsä|päń, -bänä, -bänät4 = tsäpeń
tsäpändä|mä, -q, -83 = tsäpendämä 1. tükeldama, peenestama, hakkima, lõikuma; 2. meisterdama, ehitama, (seinu üles) raiuma; tsäpändi hindäle sanna ehitasin (raiusin üles) endale sauna; 3. palgiotstele õnaraid raiuma (et hoone nurgad tihedalt koos püsiksid)
tsä|päŕ, -bärä, -bärät4 1. tihedalt kähar, säbar; 2. terane, kärmas
tsärbeq, .tsärpe, tsärbet18 = tsärgeq
tsärdsä, -, -t2 särtsakas, äge, käre naisterahvas
tsärdsähtä|mä, -q, -83 särtsatama
tsärdsäh(t)üs, -e, -t9 särtsatus
tsärdsä|k, -gu, -kut13 mudane v porine koht
tsärehehe = tsärehele ägedalt, äkiliselt; käredalt
tsärgeq, .tsärke, tsärget18 = tsärgmäs, .tsärkmä, tsärgmäst22 = tsärbeq pastla tärge
tsäris|emä, -täq, -e87 särisema
tsäristä|mä, -q, -83 säristama; tsäristäs panni pääl lihha säristab pannil liha
tsärk, tsärgo, .tsärko37 = tsääräk viinapits, tops; võtaq ütś tsärk viina! võta üks pits viina!
.tsärḱmä, .tsärkiq, tsärgi63 tärkima, torkima; tśuraq lätsiq tappõlõma ni ütś tsärke tõõsõl väidsegaq naha ärq poisid läksid taplema ja üks tärkis teisel noaga naha ära
.tsärkämä, tsärgädaq, .tsärkä77 viina viskama
tsär|o, -o, -ro26 = tśaro lokk, kihar; tütrik sääde uma tsäro kõrva taadõ tüdruk seadis oma kihara kõrva taha
tsäro(h)n = tśaro(h)n lokkis, krussis
tsärṕ, tsärbi, .tsärpi37 sakk
.tsärṕliga|nõ, -dsõ, -st5 sakiline
.tsärṕmä, .tsärpiq, tsärbi13 sakitama
tsärre, -, -t14 säre, särtsakas, elavaloomuline; äge, käre; väega tsärre naistõrahvas, lätt palama ku tuli väga särtsakas naisterahvas, läheb põlema kui tuli; olgu-i nii tsärre! ära ole nii äge!
tsär|rin, -inä, -inät4 särin
.tsärrämä, tsärrädäq, .tsärrä77 = tsärä() särisema
tsärähtä|mä, -q, -83 < tsärähütmä särtsatama
tsäräh(t)üs, -e, -t9 särtsatus; elektrilöök
tsär|ä()mä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä88 = .tsärrämä: sibulaq tsärähäseq panni pääl sibulad särisevad pannil
tsärähü|tmä, -täq, -dä62 > tsärähtämä
tsärä|k, -gu, -kut13 kobar; salk; sorts tulľ ütś hüä tsäräk vihma tuli üks hea sorts vihma
tsässon, -a, -at4 = tśasson (setu) palvemaja, kabel
tsätserdä|mä, -q, -83 = tsätsätämä kädistama; laterdama; papagoi tsätserdäs papagoi kädistab
tsä|tsin, -dsinä, -dsinät4 kädin
tsätsä|tämä, -täq, -dä82 = tsätserdämä: naasõq muguq jõiq kohvi ja tsätsädiq naised muudkui jõid kohvi ja kädistasid
tsätsüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv närima, nätsutama
tsätsü|tämä, -täq, -dä82 närima, nätsutama
tsäuhť säuhti
.tsävvämä*, tsävvädäq, .tsävvä77 > .pästmä [2.]
tsääga, -, -t2 = tśaaga vadistaja, kädistaja
tsääga|tama, -taq, -da82 = tśaagatama kädistama, taga rääkima; nägelema
tsäägatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = tśaagatõ(l)lõma = korduv tsäägatama
tsäägu|tama, -taq, -da82 = tśaagutama näägutama
.tsääle = tsädsele puruks, lömaks, sodiks; narmendavaks; uaq ommaq tsääle kiinüq oad on puruks keenud
tsäär|piim, -piimä, -.piimä35 ternespiim
tsäärä|k, -gu, -kut13 = tsärk viinapits, tops
tsäärä|tümä, -tüdäq, -dü84 kokku minema (piima kohta)
tsääsť, tsäästi, .tsäästi37 ritv, latt (kalade võrku hirmutamiseks)
tsöbis|emä, -täq, -e87 = tśobisõma pobisema, pomisema; posima; vanamutť tsöbisi hindäette vanamutt pobises omaette
tsüsis|emä, -täq, -e87 > tsusisõma
.tsüsḱmä, .tsüskiq, tsüsi63 > .tsusḱma
.tsüskämä, tsüsädäq, .tsüskä77 > .tsuskama
tsütsü|tämä, -täq, -dä82 1. ässitama tsütsüdäq no pinni, lambaq ommaq naabri nurmõn ässita ometi koera, lambad on naabri põllul; husś tsütsüť Aadamit ja Eevat ubinat võtma madu ässitas Aadamat ja Eevat õuna võtma; 2. kortsutama
tsüüdsähtä|mä, -q, -83 iitsatama
tsüüdsäh(t)üs, -e, -t11 iitsatus
tsyyŕ, tsõõri, tsyyri37 1. ring; ringmäng; 2. < ratas [2.] ratas; 3. ketas; arvutiketas (diskett, kõva-, v laserketas), laserplaat
tsyyŕma, tsyyriq, tsõõri63 ringi käima
tsyy|tama, -taq, -da81 = .tsõetama last põlve peal kiigutama, hüpitama
tuba|k, -gu, -kut13 1. tubakas; 2. loll, rumal
tubi|nits, -nitsa, -.nitsa37 = tupin nahkkinnas; (nahast) labakinnas, töökinnas; tymbaq tubinitsaq villatsilõ kindilõ pääle tõmba töökindad villastele kinnastele peale
tubli, -, -t2 tubli; tugev, elujõuline; paksuke
tublistõ tublisti
tu|dima, -tiq, -di57 = tu|ďoma, -ťoq, -ďo57 lastek magama, tuduma
tu|dśa, -dśa, -tśa26 sasipea
tugi, toe, tukõ25 < .toetus 1. tugi; 2. toetus; soosing
tugi|kiri, -kirä, -.kirjä43 soovitus(kiri), toetuskiri
tuglas, .tukla, tuglast22 väikest kasvu mustaverd inimene
tugma|tś, -dsi, -tsit13 = tuhmatś nui; tuim inimene
tugõhus, -õ, -t9 toestus
tugõ()ma, tukõq e .toedaq, tukõ e tugõhõ88 < .toetama 1. < .toetuma toetama; toetuma; seisma; toestama; kurǵ tukõ tulba otsan kurg seisab posti otsas; herneq tahtvaq üles tukõq herned on vaja ära toestada; 2. toetama; soosima; säänest asja väega toetas sellist asja soositakse väga
tuhael|läi, -äjä, -äjät4 lehetäi
tuha|nõ, -dsõ, -st7 tuhane
tuhaper|ä, -ä, -rä24 tuhaleelis; lehetäid; kapstalehti pääle om tuhaperä löönüq kapsalehtedele on tekkinud lehetäid
tuha|päiv, -päävä, -.päivä35 tuhkapäev
tuha|t, -ndõ, -ndõt13 tuhat
tuhat.aasta|k, -ga, -kka38 e -gat13 = .aasta(ga)tuhat aastatuhat
tuhat.nellä tuhatnelja
tuh|haŕ, -ara, -arat4 hrl m tuhar; tagumik; kaeq ku tsipsa sullõ vitsagaq tuharit pite vaat kui nähvan sulle vitsaga vastu tagumikku
tuh|hin, -ina, -inat4 tuhin
tuhis|õma, -taq, -õ87 tuhisema
tuhk, tuha, .tuhka32 tuhk
tuhḱ, tuhi, .tuhki36 > tohk [1.]
tuhk|haud, -havva, -.hauda33 = tuha.puskri pliidi v ahju ees olev õõnsus tuha kogumiseks
.tuhku minemä katsikule minema
tuhḿ, tuhmi, .tuhmi37 tuhm
.tuh|manń, -manni, -.manni37 = .tohmanń tohman, ohmu
tuhma|tś, -dsi, -tsit13 = tugmatś
tuhńa, -, -t2 = tuhńa|k, -gu, -kut13 = tohńa = tuhńatś = tuhńo ohmu, tohman; tossike
tuhńa|nõ, -dsõ, -st7 rumal
tuhńa|tś, -dsi, -tsit13 = tuhńak
tuhni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 tuhnima; kohmerdama; nokitsema
.tuhńma, .tuhniq, tuhni63 tuhnima, nokitsema
tuhńo, -, -t2 = tuhńa
.tuhrama, tuhradaq, .tuhra77 = .tohrama tuhlama, tuhnima
tuh, tuhvi, .tuhvi37 trepiaste; võtť trepist üles minnen mitu tuhvi kõrragaq võttis trepist üles minnes mitu astet korraga
.tuiama, tuiadaq, .tuia77 tuiama
tuiďo|tama, -taq, -da82 kohmerdama
tuigu|tama, -taq, -da82 1. = .tuikama; 2. tuikuma; ütś joodik kungitś ärq kodo, tõõnõ jäigiq pingi pääle tuigutama üks joodik tuigerdas koju, teine jäigi pingile tuikuma
tuigutus, -õ, -t11 tuikamine, (pea)valu
.tuikama, tuigadaq, .tuika77 = tuigutama [1.] tuikama, tukslema, valutama
tuim, tuima, .tuima31 tuim
.tuimu|ma, -daq, -80 tuimaks muutuma
.tuimus, -õ, -t9 tuimus
tuio|tama, -taq, -da82 1. konutama, vahtima; 2. tuikama
tuisk, tuisu, .tuisku36 tuisk
.tuiskama, tuisadaq, .tuiska77 tuiskama
tuisu|nõ, -dsõ, -st7 tuisune
tujah(t)us, -õ, -t11 äkiline tuju; kapriis; mul tulľ tujahus tandśma minnäq mul tuli tuju tantsima minna; ekä latsõ tujahust saat sa no tähele pandaq saad sa nüüd lapse iga kapriisi tähele panna
tu|jo, -jo, -jjo e -io26 = tojo tuju, meeleolu; olõ-i tuio pole tuju
tujoka|= tujoka|s, -dsõ, -st5 tujukas
tuka, .tukma, tukand16 (peaaegu lõpuni põlenud) peeruots
tuka|ť, -di, -tit13 tukat
tukista|ma, -q, -83 1. (vastu) toetama; ennast üles ajama; tukistaq jalaq vasta maad, sys sata-i maaha toeta jalad vastu maad, siis ei kuku maha; tukisti hindä jalgo pääle ajasin enda jalule; 2. vastu puiklema, punnima, vastupanu osutama; pini tukisť külh vasta, a Ants vidi tä saina viirde ja panď ketti koer punnis küll vastu, kuid Ants vedas ta seina äärde ja pani ketti
tukistu|ma, -daq, -84 komistama
tukistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tukistama
tuk|kama, -adaq, -ka77 1. tuksuma; pekslema; süä tukkas seen süda peksleb sees; 2. suguühtes olema, seksima; tuksi tuud naist, ütles myni miiś seksisin selle naisega, ütleb mõni mees; 3. võrku v mõrda kontrollima, kalu välja võtma; mett võtma
tukś, tuksi, .tuksi37 vertikaalse tõsteraamiga iseliikuv laadur
.tuksa, -, -t3 tugev, turske, tüse
.tuksma, .tuksuq, tuksu64 tuksuma
tuku|tama, -taq, -da82 1. tuksuma; 2. tukastama; ma peris magahama ei lääq, ma ynnõ tukuda vähä ma päris magama ei lähe, ma ainult tukastan pisut
tukutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 tukslema
tukõrda|ma, -q, -83 vaevaliselt, pingutusega töötama või liikuma
tu|kõv, -gõva, -gõvat4 tugev; kange; tüse; taa juuḱ om palľo tukõv, panõq vett manoq see jook on liiga kange, pane vett juurde
tulh, tulhvi, .tulhvi37 mansett
tul|i, -õ, -d, sisseü .tullõ41 tuli
tuli|hain, -haina, -.haina30 = tulililľ
tulih(t)u|ma, -daq, -84 kuumaks minema (hrl heinte, jahu vms kohta)
tuli|lilľ, -lilli, -.lilli37 = tulihain = tulisninń tulikas (lill)
tulima|nõ, -dsõ, -st5 : tuu tüügaq om tulimanõ kipõ selle tööga on tuline kiire
tuli|nõ, -dsõ, -st7 tuline
tuli|raig, -raia, -.raiga33 nahahaigus
tulis|ninń, -ninni, -.ninni37 = tulililľ
tulissihe = tulissilõ: meheq lätsiq tulissihe mehed läksid tulusele (tulevalgel ahinguga kala püüdma)
tulissi(h)n tulusel, tulevalgel ahinguga kala püüdmas
tuli(s)s|õq, m -idõ, -t11 endisaegsed tuletegemise riistad (tuleraud, tulekivi ja tael)
tuli|tama, -taq, -da82 tulitama
tulitsõhe = tulitsõlõ tuliselt; kiiresti; ägedalt
tuli|vagõl, -vagla, -.vakla45 jaaniuss
tul|lõv, -õva, -õvat4 järgmine, tulev; tulõva nädäli, kuu, aastaga järgmisel nädalal, kuul, aastal
tullõvaig*, tulõv(a)ao e tullõvao, tulõvat.aigo e tullõv.aigo36 = tulõvik tulevik
tul|o, -o, -lo26 1. tulemus; tagajärg; taal tüül olõ-i määnestki tullo sellel tööl ei ole mingit tulemust; 2. tulu, kasu
tulp, tulba, .tulpa31 post, tulp, sammas; viit; veerg; värte-, aia-, eelektri-, telehvoni-, tiitulp värava-, aia-, elektri-, telefonipost, teeviit
tulṕ, tulbi, .tulpi37 tulp (lill)
.tulpu|ma, -daq, -84 känguma, kängu jääma (vilja kohta); kesev om ärq tulpunuq oder on kängu jäänud
tulõ|harḱ, -hargi, -.harki37 pilak, peerupiht
tulõ|hoonõq, -hu̬u̬nõ, -hoonõt18 elumaja, köetav (tulekoldega) hoone
tulõh(t)u|ma, -daq, -84 ette tulema, juhtuma; osaks langema; elon tulõhtus kykkõ elus tuleb kõike ette; sul naid häti om kah tulõhunuq sulle on ka neid hädasid osaks langenud
tulõ|ḱ, -gi, -kit13 = tulõng tulek; olli jo tulõgi pääl olin juba tulekul
tulõka|ḣo, -ḣo, -hḣo26 = tulõ|kaih, -kaiho, -.kaiho37 = tulõkuri tulekahju, kahjutuli
tulõkiv|i, -i, -vi26 tulekivi, räni(kivi); kõva niguq tulõkivi kõva nagu räni
tulõ|kuri, -kuŕa, -.kurja43 = tulõkaḣo
tul|õma, -laq, -õ58 tulema
tulõng, -u, -ut13 = tulõḱ
tulõ|tama, -taq, -da82 tuletama; ma tulõda miilde tuletan meelde
tulõ|tähť, -tähe, .tähte34 sünnimärk (arvati tulevat tulekahju ehmumisest)
tulõva|nõ, -dsõ, -st5 tulevane
tulõvi|k, -gu, -kku38 = tullõvaig* tulevik
tuma|ť, -di, -tit13 = tomať tomat
tumba|k, -gu, -kut13 kohmakas, tuim inimene
tumba|tama, -taq, -da82 tümpsutama; klimberdama; raadion ka vahest olõki-i määnest viit, muguq tumbatas raadios ka vahest ei olegi mingit viisi, muudkui tümpsutab
tumm, tumma, .tumma31 = tummõ: vesi olľ sükäv ja tumm vesi oli sügav ja tume
tumḿ, tummi, .tummi37 1. tumm, kõnevõimetu; tä olľ tummis jäänüq ta oli tummaks jäänud; 2. tumm, paks leem
tumma|nõ, -dsõ, -st7 = tummõlik
tummõ, -, -t14 = tumm = tümme tume; tõmmu; sünge, pime
tummõli|k, -gu, -kku38 = tummanõ tumedavõitu, tõmmukas; sünkjas
.tumṕma, .tumpiq, tumbi63 tampima
.tumpsama, tumpsadaq, .tumpsa77 tonksama
tumõhus, -õ, -t9 tumedus
tumõhõhe = tumõhõlõ tumedalt
tundiho|põń, -bõsõ, -bõst12 kiil, tondihobu
.tundma, (.)tundaq, tunnõ, min 1. p .tun(d)sõ e tunni66 tundma; teadma; tunnetama; aimama
.tundmi|nõ, -sõ, -st5 tundmine, teadmine; aimdus
.tundu|ma, -daq, -84 tunduma
tungõľ, .tunglõ, .tungõld22 (tule)tukk; ahjo saa-i kinniq pandaq, ütś suuŕ tungõľ om palamaldaq ahju ei saa kinni panna, üks suur tukk on põlemata
tungõľpää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq52 nõgipea, nõgihaigusesse nakatunud viljapea
tungõľter|ä, -ä, -rä24 tungaltera (taimehaigus)
.tunkama, tungadaq, .tunka77 = .tuukama tõukama
tunń, tunni, .tunni37 tund
tunnildõ tunniti, tunniviisi
tunnipak|k, -o, -ko37 päikesekell
tunnis, -(s)õ, -t11 tunnus
tunnis|mi̬i̬ś, -mehe, -mi̬i̬st39 = tunnistaja tunnistaja
tunnis|märḱ, -märgi, -.märki37 tunnus; sümbol
tunnistaja, -, -t3 = tunnismi̬i̬ś
tunnista|ma, -q, -83 tunnistama; tunnustama; möönma; uurima, vaatama; tunnist külh minno, a ärq es tunnõq tunnistas küll mind, kuid ära ei tundnud; tunnistaja kynnõviiś* keel möönev kõneviis e jussiiv
tunnistus, -õ, -t9 tunnistus
tunnis|tähť, -tähe, -.tähte34 tunnusmärk, tunnus
tunni|vaheq, -.vaihõ e -.vahjõ, -vahet e -vaiht19 = vahetunń vahetund
tunnõhuisi tundide kaupa
tunnõq, .tundõ, tunnõt19 tunne; aimdus
tunť, tundi, .tunti37 = .tunťla|nõ, -(d)sõ, -st5 = tonť tont
tu|pin, -bina, -binat4 = tubinits nahkkinnas; (nahast) labakinnas, töökinnas
tupi|ts, -dsa, -tsat13 vemmal, malk; sullõ tulõ tupits võttaq sulle tuleb vemmal võtta
tup|ṕ, -õ, -põ35 tupp
tura|k, -gu, -kut13 1. turakas, loll, tobu; 2. kaotaja, kaotus (kaardimängus); turakas (kaardimäng); ma sai jälq turagu ma sain jälle kaotuse
turbas, .turba, turbast22 1. mätas; 2. turvas
.turbi|nõ, -dsõ, -st7 = turbiska|nõ, -dsõ, -st5 = .turbliga| mätlik
turbistu|ma, -daq, -84 mätlikuks muutuma
.turbliga|nõ, -dsõ, -st5 = .turbinõ
turd, turra, .turda32 turb (kala); turrakala om paksu sälägaq turvakala on paksu seljaga
.turdu|ma, -daq, -84 = turihuma turduma, niiskusest paisuma; puuannom vai vikahtivarś pandas vette turduma puunõu või vikativars pannakse vette turduma
turg, turu, .turgu36 turg
turgahta|ma, -q, -83 turgatama
ťurgu|tama, -taq, -da82 = türgütämä sörkima, (hobusega) aeglaselt sörki sõitma
turi, tuŕo, .turjo44 = tuŕo turi; kas sa minno tuŕo pääle võtat? kas sa mind turjale (e kukile) võtad?
turihu|ma, -daq, -84 = .turduma: ärq ligonõs puu, sys turihus ärq kui puu läbi liguneb, siis ta paisub
turn, turna, .turna31 turi; tulľ appi, lei turna alaq tuli appi, pani õla alla
turnahta|ma, -q, -83 korraks pruuskama; aevastama
turnah(t)us, -õ, -t9 pruusatus; aevastus
.turnama, turnadaq, .turna77 puristama, pruuskama; aevastama
.turńma, .turniq, turni63 turnima; võimlema
.turnõlõma, turnõldaq .turnõlõ85 = korduv .turnama
tuŕo, -, .turjo44 = turi: tuŕo pääl turjal e kukil; tei tüüd nii et tuŕo tossaś tegin tööd nii et turi auras
tur|ril, -ila, -ilat4 mossis, jommis
turśa, -, -t2 pahur inimene
turśah(t)u|ma, -daq, -84 tusaseks muutuma
.tursla, -, -t3 = turs|laaḱ, -laagi, -.laaki37 = .tursla|ḱ, -gi, -kki38 plekist sõel, kurn
turśo, -, -t2 sasipea; siilipea
turśo(h)n olõma turris olema; tusane, torssis olema
turśo|nõ, -dsõ, -st7 turris; tusane, torssis
tursť, tursti, .tursti37 (seintele) ladestunud jahutolm, -tuust (veskis); miä viga möldrel elläq, süüt turstigaq tsiko mis möldril viga elada, söödab jahutolmuga sigu
tursti|nõ, -dsõ, -st7 (jahu)tolmune
.tuśma, .tussiq, tussi63 kohmitsema
tu|śo, -śo, -sśo26 = tusśa, -, -t2 = tusśo jonn, tusatuju; tusane inimene
tu(s)śah(t)u|ma, -daq, -84 tusaseks muutuma, pahanema
tusśa|k, -gu, -kut13 tossike
tusśo, -, -t2 = tuśo
tutsa|k, -gu, -kut13 nutsak
.tutsu|ma, -daq, -80 vanuma; pulstuma
tutsu|tama, -taq, -da82 = tutsõnda|ma, -q, -83 1. kägardama, kortsutama; 2. tutistama, sakutama
tut|t, -u, -tu37 õis; urb; ostamiq üte jürjenitutu! ostame ühe jorjeniõie!
tutťo lastek tuttu, magama
tutu, -, -t2 tuutu
tutu|tama, -taq, -da82 1. tuututama; 2. tutistama
.tutva, -, -t3 tuttav; tutvas tegemä tutvustama; tutvas saama tutvuma
tutõrda|ma, -q, -83 < kombõrdama koperdama; komberdama
tutõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tutõrdama
tu̬u̬, -, -d too, see (hrl endast kaugemal asuva kohta, vrd taa); tuu miiś sääl too mees seal; tuud ei võiq üldäq, et tä laisk om seda ei või öelda, et ta laisk on; tuujaos ommakiq raamaduq sellejaoks ongi raamatud
tu̬u̬havva tollal, tookord
tu̬u̬|nõ, -sõ, -ist8 vähend see, too; näil olľ tõõnõ tütäŕ kah, tuukõnõ nakaś kah miiq poolõ käümä neil oli teine tütar ka, see hakkas ka meie pool käima; päält tuukõsõ jäimikiq ilma kotussõldaq peale seda jäimegi ilma (talu)kohata
tu̬u̬kõrd = tu̬u̬kõrra tookord
tu̬u̬ľ, tooli, tu̬u̬li37 tool
tu̬u̬läbi selle tõttu; seeläbi; põld om laih tuuläbi, et olõ-iq väke põld on kehv selle tõttu, et pole väetist
tu̬u̬ḿ, toomõ, tu̬u̬35 toomingas
tu̬u̬ma, tuvvaq, tu̬u̬, min 1. ja 3. p .tõi(õ)54 tooma
tu̬u̬ma|päiv, -päävä, -.päivä36 toomapäev, 21. detsember
tu̬u̬ń, tooni, tu̬u̬ni37 toon
tu̬u̬ṕ, toobi, tu̬u̬pi37 toop
tu̬u̬peräst sellepärast, tollepärast
tu̬u̬ralt = tu̬u̬rõlt toorelt
tu̬u̬rja, -, -t3 = tu̬u̬rja|s, -, -(s)t15 suur puunõu, toober; liha-, vilätuurja liha-, viljatoober
tu̬u̬rõlt = tu̬u̬ralt
tu̬u̬ś, toosi, tu̬u̬si37 toos, karbike
tu̬u̬stsaaniq sestsaadik, sestpeale
tu̬u̬võrd = tu̬u̬võrra niipalju; tuuvõrra om meil tõistmuudu, et... niipalju on meil teistmoodi, et...
tuubõ, -, -t2 = tuuṕ tuub
tuubõrda|ma = tuudõrda|ma, -q, -83 kõikuma, tuikuma
.tuugõlõma, tuugõldaq, .tuugõlõ78 = .tuuhõlõma lehvima, lehvlema
.tuuhõlõma, tuuhõldaq, .tuuhõlõ85 = .tuugõlõma
.tuukama, tuugadaq, .tuuka77 = .toukama = .tunkama tõukama, lükkama
tuuľ, tuulõ, tuult40 tuul
tuuľalo|dsõq, m -tsidõ, -tsit7 kergemad viljaterad tuulamisel
.tuuldu|ma, -daq, -79 tuulduma
tuuli|nõ, -dsõ, -st7 tuuline
tuulispää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq52 tuulispask, tromb
tuuľkiv|i, -i, -vi26 = tuulõkivi tuulik, tuuleveski
tuulu|tama, -taq, -da82 tuulutama; tuulama
tuulõhereville: hiussõq lätväq tuulõhereville juuksed lähevad tuult täis, hakkavad tuules lehvima
tuulõherevilläq = tuulõherevälläq tuult täis, tuules lehvimas; hiusõq ommaq tuulõherevilläq juuksed on tuult täis, lehvivad tuules
tuulõ.hern|eq, m -ide, -it18 tuulerõuged
tuulõ|hyng, -hyngu, -.hyngu37 = tuulõnuhah(t)us
tuulõ|kaar, -kaara, -.kaara30 tuulekaer (umbrohi)
tuulõkeerelüs, -e, -t9 = tuulõ|keermäs, -ki̬i̬rmä, -keermäst22 = tuulõ|ki̬i̬rd, -keero, -ki̬i̬rdo36 tuulekeeris
tuulõkiv|i, -i, -vi26 = tuuľkivi tuulik, tuuleveski
tuulõneelüs, -(s)e, -t11 = tuulõ.tymbus tuuletõmme, tuuletõmbus
tuulõnuhah(t)us, -õ, -t9 = tuulõ|nuhk, -nuhu, -.nuhku36 = tuulõhyng nõrk tuulehoog, tuulehingus
tuulõ|pasś, -passi, -.passi37 tuulamisseadeldis
tuulõpes|ä, -ä, -sä24 = tuulõvihk
tuulõpuhah(t)us, -õ, -t9 tuulepuhang
tuulõ|tama, -taq, -da82 tuulama
tuulõ.tymbus, -õ, -t9 = tuulõneelüs
tuulõ|vihk, -viho, -.vihko37 = tuulõpesä tuulepesa, puu võrasse tekkinud tihe oksapõimik
tuulõvil|u, -u, -lu26 tühimik kanamunas
tuulõvir|ril, -ilä, -ilät4 = tuulõvur|ril, -ila, -ilat4 tuuleratas
tuuṕ, tuubi, .tuupi37 = tuubõ tuub
tuur, tuura, .tuura37 tuur (terariist jää raiumiseks)
tuuŕ, tuuri, .tuuri37 tuur, tuju; tiir
tuurakallaq = tuurakillaq urvakil
tuurilõ urvakile
tuuri|tama, -taq, -da82 tiirutama
tuuru|tama, -taq, -da82 urvitama, upakil olema
tuus(s), tuusa, .tuu(s)sa37 äss, tuus
tuust, tuusta, .tuusta31 tuust
tuustaŕ, -i, -it4 sasipea
tuustõrda|ma, -q, -83 lohakalt töötama, soperdama
tuuť, tuudi, .tuuti37 tuust, tuustak
tuut, tuudu, .tuutu37 tuutu, torbik
.tuuti lü̬ü̬ hullama, mürama, mängima; noorõq piniq lööväq tuuti noored koerad hullavad
tuutś, tuudsi, .tuutsi37 puss(nuga)
tuv|i, -i, -vi26 (kodu)tuvi
|bi, -võ, -põ25 tõbi, haigus
tõbi|nõ, -dsõ, -st7 tõbine, haige
tõbras, .tõpra, tõbrast22 veis; tõbras
tõha|tama, -taq, -da82 = tehätämä = tõhkatama 1. lõõtsutama, hingeldama, ähkima, puhkima; 2. hoolima, välja tegemä; kõssama
tõherus, -õ, -t9 väljaheitehunnik; vanast anda es tsiolõ häste süvväq, sys tsiaq käveq nulgatagotsit piten ja seiq tõheruisi vanasti ei antud sigadele hästi süüa, siis sead käisid nurgataguseid mööda ja sõid väljaheitehunnikuid
tõhka|tama, -taq, -da82 = tõhatama
.tõhrama, tõhradaq, .tõhra77 põõnama, magama; tõhras poolõ(niq) pääväniq põõnab poole päevani
tõhu|tama, -taq, -da82 ergutama, tagant sundima, õhutama; hurjutama; tä häbendeles süvväq, kygõ tõhudaq takast ta häbeneb süüa, sunni muudkui tagant; tõhudaq no tedä, et tä inämb rumaluisi es tiissiq hurjuta teda ometi, et ta enam rumalusi ei teeks
tõhv, tõhva, .tõhva30 tõru
tõhva|k, -gu, -kut13 = .tõhvli hoop
tõhvi|ts, -dsa, -tsat13 = taavits puukauss
tõia|= tõia|s, -dsõ, -st7 = tõias|hain, -haina, -.haina30 = .tianõ = tias = tiashain kõrvik (rohttaim)
tõigahta|ma, -q, -83 = tyngahtama < tõigahu|tma, -taq, -da62 korraks pead noogutama
tõir, tõira, .tõira37 kuhjavarras
tõisildõ teisiti, teistmoodi
tõisipäidi teisipidi
tõisi|tama, -taq, -da82 = tõõsitama vaidlema
.tõistli|nõ*, -dsõ, -st5 teismeline
tõistmu̬u̬du teistmoodi
tõistsuguma|nõ, -dsõ, -st5 = tõistsugu|nõ, -dsõ, -st7 =(õ)sõsugumanõ teistsugune, teistmoodi, erinev; tä om tõistsugumanõ ku tõõsõq ta on teistsugune kui teised e teistest erinev
tõist.viisi teistviisi
.tõistõ teisiti; lätś tõistõ ku ma mõtli läks teisiti kui mina mõtlesin
tõld, tõlla, .tõlda33 tõld
tõldsep|p, -ä, -pä35 tõllassepp; vankrimeister
tõlgu(s)s|õq, -idõ, -it11 aganad
tõlgu|tama, -taq, -da82 seletama, tõlgendama
tõlk, tõlgu, .tõlku37 < tõlḱ , tõlgi, .tõlki37 tõlk; ma mõista-iq vinne kiilt, ma piät tõlgu läbi kynõlõma ma ei oska vene keelt, ma pean tõlgi läbi rääkima
.tõlkma, .tõlkuq, tõlgu64 < .tõlḱma, .tõlkiq, tõlgi63 tõlkima; tõlguq mullõ, miä tuu vindläne kynõli tõlgi mulle, mis see venelane rääkis
tõlv, tõlva, .tõlva30 tõlv, nui, kurikas
.tõo|tama, -taq, -da81 > .tootama
.tõotus, -õ, -t9 > .tootus
tõr|a, -a, -ra26 1. rõdu; kooripealne (kirikus); 2. tüli, riid, tõrelemine; synast lägünes tõra, kibõnast lägünes tuli sõnast süttib riid, sädemest süttib tuli
tõr|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 põrisema, tümisema
tõrahta|ma, -q, -83 < tõrahutma mürtsatama, põrutama
tõrah(t)us, -õ, -t9 mürtsatus
tõrahu|tma, -taq, -da62 > tõrahtama
tõrgahta|ma, -q, -83 < tõrgahutma nõksatama
tõrgahtu|ma, -daq, -84 rappuma, põruma; vedu võtma, kuulda võtma, välja tegema; ku timmä käsedeq, sys timä tõrgahugiq eiq kui teda käsid, siis tema ei tee väljagi
tõrgah(t)us, -õ, -t9 põrutamine, rappumine
tõrgahu|tma, -taq, -da62 > tõrgahtama
tõrgu|tama, -taq, -da82 raputama
tõrikõ|nõ, -sõ, -ist8 tõrs
tõrista|ma, -q, -83 tõristama, põristama
tõris|õma, -taq, -õ87 tõrisema, põrisema
.tõrkna, -, -t3 mürtsumine, paukumine
.tõrkuma, .tõrkudaq, tõrgu79 rappuma, põruma
.tõrkvallaq vastu kajamas; Jaań rüüḱ nii et Saru vald om tõrkvallaq Jaan karjub nii et Saru vald kajab vastu
tõrmi|härg, -härä, -.härgä34 = puskihärg sõim vihane inimene
tõr|rin, -ina, -inat4 tõrin, põrin
tõrv, tõrva, .tõrva30 tõrv
tõrva|lilľ, -lilli, -.lilli37 tõrvalill
.tõrvama, tõrvadaq, .tõrva77 tõrvama
tõrvanď, -i, -it13 must olend, ese; must ku vana tõrvanď must nagu vana tont
tõrva|nõ, -dsõ, -st7 1.tõrvane; 2. = tõrvas
tõrvas, -(s)õ, -t11 vaigune puu, tõrvas; tõrvik
tõrvas|siug, -sivvu, -.siugu36 = tõrvas|husś, -hussi, -.hussi37 must madu
tõrõla|nõ, -(d)sõ, -st5 toriseja
tõrõl|õma, -daq, -õ85 = tõrõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 tõrelema, riidlema
tõsi|nõ, -dsõ, -st7 tõsine
tõsitsõhe = tõsitsõlõ tõsiselt
tõsta|menť, -mendi, -.menti37 testament
tõtali|nõ, -dsõ, -st5 = tõtõlinõ: kiä om tõtalinõ, tuu ei tsuskaq umma nynna tühä jutu manoq kes on tõsine, see ei topi oma nina tühja jutu sisse
tõtul võidu; tõtul juuskma, sõitma võidu jooksma, sõitma
tõtõ, -, -t2 1. tõde, tõsi; sulatõtõ sulatõsi; egas tõtõ aśagaq nalja ei olõq ega tõsise asjaga nalja ei ole; 2. tõsine; aus; tõtõ miiś tõsine, aus mees; olgu-i nii tõtõ, naaraq kah veidükese! ära ole nii tõsine, naera ka natuke!
tõtõhus, -õ, -t9 arusaamine, taip; ütś moľo om ynnõ, olõ-i täl üttegiq tundmist ei tõtõhust eks ta üks loll on, ei ole tal mingit taipu ega arusaamist
tõtõli|nõ, -dsõ, -st5 = tõtõli|k, -gu, -kku38 = tõtalinõ tõsine, aus, lahke; tõtõlinõ inemine ütle ei halba synna, ei tä palľo kynõlõq, ei ajaq lorri tõsine inimene ei ütle halba sõna, ei ta räägi palju ega aja lora
tõtõstõ tõesti; tõsiselt
tõug, tõvvo, .tõugo36 1. suvivili; 2. tõug, liik
.tõugja|s, -, -(s)t15 tõugjas (kala)
tõõgu|tama, -taq, -da82 noogutama
tõõhujuq hüüatus looma (hrl hundi) peletamiseks
|õnõ, -õsõ, -ist8 = tynõ teine
tõõnõkõrd = tynõkõrd teinekord, mõnikord, vahel
tõõnõpu̬u̬ľ, tõõsõpoolõ, tõistpu̬u̬lt40 = tynõpu̬u̬ľ teinepool, abikaasa
tõõnõtõõsõ (omast; nimet puudub), osast tõõnõtõist8 = tynõtõsõ teineteise
tõõsi|tama, -taq, -da82 = tõisitama vaidlema
tõõsitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tõõsitama
(õ)sõnď, -i, -it13 < v a'rianť teisend, variant, versioon
tõ(õ)sõndõ|(l)lõma*, -llaq, -(l)lõ86 varieeruma, teisenema, teisenduma, vahelduma
(õ)|nõ*, -dsõ, -st7 teisejärguline, sekundaarne
(õ)|päiv, -päävä, -.päivä35 teisipäev
(õ)sõqpoolõq, m .tõisipu̬u̬li, .tõisipu̬u̬li40 päramised
(õ)sõsḱ*, -i, -it13 teisik
(õ)sõsuguma|nõ, -dsõ, -st5 =(õ)sõsugu|nõ, -dsõ, -st7 = tõistsugumanõ teistsugune, teistmoodi, erinev
(õ)sõvõrra teisevõrra
|di, -di, -ti26 tädi (ema õde)
tädi|rand, -ranna, -.randa33 tädirand (ehal käimise kohta)
tähele .pandma tähele panema, märkama
tähele.pandmaldaq tähelepanematu, märkamatu
täheli|ne, -dse, -st5 = tähikanõ = tähine = .tähťliganõ tähniline
tähendä|mä, -q, -83 1. tähendama; 2. mainima; 3. üles tähendama, märkima; 4. > tähetämä
tähendüs, -e, -t9 tähendus
tähes, -(s)e, -t11 sääs (seadeldis kalapüügiks)
tähe|tiieq*, -.tiide, -tiiet19 < a'stroloogia astroloogia
tähe|tämä, -täq, -dä82 < tähendämä [4.] sihtima; tä täheť minno püssäst ta sihtis mind püssiga
tähi|k, -gu, -kut13 lauguga veis
tähika|nõ, -dsõ, -st5 = tähi|ne, -dse, -st7 = täheline
tähistü, -, -t2 tähestik
.tähńmä, .tähniq, tähni63 nokitsema
tähť, tähe, .tähte34 1. täht; 2. tähn; lauk; 3. (kirja)märk; tunnus(märk); tähti piten lugõma veerima
.tähťliga|nõ, -dsõ, -st5 = täheline
tähť|päiv, -päävä, -.päivä35 tähtpäev
tähťraama|t, -du, -tut13 kalender, tähtraamat
.tähtsä, -, -t3 tähtis
.tähtsüs, -e, -t9 tähtsus
tähüs, -(s)e, -t11 tähis, tähistus; tähüsses tsusatas puuossõ lumõ sisse tähiseks pistetakse puuoksi lumme; keel *tähüssyna märksõna
tähüstä|mä, -q, -83 tähistama
täi, -, -d53 täi
.täielemä, täieldäq, .täiele85 täisid otsima
täimun|a, -a, -na28 ting, täimuna
.täi|tämä, -täq, -dä81 täitama
täkeldü|= täkerdü|mä, -däq, -84 pulstuma, tokerduma; känguma
täk|k, -o, -ko37 = ťakk täkk
täko|tama, -taq, -da82 = ťakotama vallatlema, suguühtes olema (mehe v isaslooma kohta)
tälbä|tämä, -täq, -dä82 ära määrima
tälbä|tümä, -tüdäq, -dü84 määrduma
tälgeq, .tälḱme, tälgend16 idu
.tämbe, -, -t3 = .tämblä|ne, -dse, -st5 udune; tummine
täni|tämä, -täq, -dä82 tänitama, karjuma, hädaldama, nutma
tänń, tänni, .tänni37 tänitamine, karjumine, hädaldamine, nutmine; nakaś tänni hakkas karjuma (hädaldama, nutma)
tänähtä|mä, -q, -83 < tänähü|tmä, -täq, -dä62 karjatama; ma nii kõvva hiitü, et peris tänähüdi ma ehmusin nii kõvasti, et päris karjatasin
täpeli|ne, -dse, -st5 = .täpliganõ
täpipäält täpipealt
täpi|tämä, -täq, -dä82 täppe tegema
.täpliga|nõ, -dsõ, -st5 = täpeline täpiline