ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 1943 kiräkotust.
nemad m nimäq näide näid , m niäq näide näid , m nä(äq) näide näid ; kq ka tema
ta tä(ä) tää v timä tedä v timmä ( v tääd) , timä tedä v timmä , tiä timä tedä v timmä
taaler .taaldri - -t1
taandama .maaha .võtma, tagasi vii:mä, .taanda|ma -q -83, .taa|tama -taq -da81; matõm kokko .tõ:mbama; taandati kaks kandidaati kats' kandidaati võeti maaha; taanda ennast ametist! astuq ammõdi päält kõrvalõ!; advokaat taandati ahukaat' taatõdi ärq; taanda murrud tõ:mbaq murruq kuumbahe
taanduma tagasi v ärq minemä, taganõma taganõdaq v .taadaq taganõ89, .taas'ma .taasiq
taasi61; väed sunniti taanduma vägi sunniti taganõma; taanduti teise tuppa ja sõneldi seal edasi minti ärq tõistõ tarrõ ja ts'angõldi sääl edesi; meri kord tõusis, kord taandus meri kõrd nõssi, kõrd läts' ala; palavik on veidi taandunud palavik om veidükese perrä andnuq; taandus oma seisukohtadest ütel' umist arvamiisist vallalõ
taani taani - -t1; taani keel taani kiil'
taanlane .taanla|nõ -sõ -st5
taar taar' taari .taari37, kvass' kvassi .kvassi37, (hrl luulõkeelen) haani|k -ga v -gu -kat v -kut13
taara taara - -t2, m tühäq pudõliq v purgiq v tönniq v pakiq v kastiq vms , .pak'mi|nõ -sõ -st5; taara maksumus arvestatakse hinna sisse pak'minõ om hinna seen
taaruma kapõrda|ma -q -83, taaru|tama -taq -da82, taara|tama -taq -da82, taaratõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, kupõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, tuudõrda|ma -q -83, taiu|tama -taq -da82; joodik taarub koduteel joodik kapõrdas kodotii pääl; sai hoobi, taarus pisut, aga jäi jalule sai liti, kapõrd' veidükese, a jäi pistü
taas jälq, jalq, .jälki(nä)q, jällekiq, .vahtsõst; homme jätkame taas oma tööd hummõn' teemiq umma tüüd jälq edesi
taaselustama .vahtsõst elolõ herätämä, elolõ .pästmä; vanu kombeid taaselustama vanno kombit vahtsõst elolõ herätämä
taaskasutus .vahtsõst.pruuk'mi|nõ -sõ -st5, 
jälq.pruuk'mi|nõ -sõ -st5, tõist kõrd .pruuk'­minõ; jäätmed lähevad taaskasutusse kõ:ik', mis üle jääs, pruugitas kah ärq
taassünd .vahtsõst.sündümi|ne -se -st5, he­rä­nemi|ne -se -st5, jälq.sündümi|ne -se -st5, 
.ümbre.sündümi|ne -se -st5, .vahtsõs .saa­minõ; 16. november on taassünnipäev 16. märdikuu om vahtsõst heränemise päiv; konflikti taassünd tülü heränemine
taastama üles v tagasi tegemä, .vahtsõst luu:ma; taastas oma hea maine tekk' uma nime jälq hääs; taastati diplomaatilised suhted naati vahtsõst läbi käümä; hävinud linnad taastati paari aastaga häönüq liinaq ehitediq paari aastagaq vahtsõst; mõisa härrastemaja taastati mõisa härbän' tetti vahtsõst kõrda
taastamine .vahtsõstluu:mi|nõ -sõ -st5, üles- v tagasitegemi|ne -se -st5; taastamiskulud ülestegemiskuluq; taastamistöö ülesehitüs, ülestegemine; kohanimede taastamine kotusõnimmi tagasitegemine
taastootmine mano(q)tegemi|ne -se -st5, tagasikasumi|nõ -sõ -st5, päälekasumi|nõ -sõ -st5; rahvastiku taastootmine inemiisi päälekasuminõ
taastuma tagasi tulõma, pääle kasuma; tervis on taastunud tervüs om tagasi tulnuq; taastuvad ja taastumatud loodusvarad päälekasujaq v tagasikasujaq ja otsasaajaq v päälekasumaldaq luudusvaraq
taastumine tagasitulõmi|nõ -sõ -st5, pääle­kasumi|nõ -sõ -st5; silmanägemise taastu­mine võtab aega silmänägemise tagasitulõk' võtt aigo
taat tätä - -t2, taat' taadi .taati37, teeda - -t2, esä esä essä24, vanaesä vanaesä vannaessä24
taba 1. riiv' riivi .riivi37; 2. ta|ba -ba -pa28
tabalukk tabaluk|k -u -ku37, vinneta|ba -ba -pa28
tabama 1. .külge .saama, täppi .saama v minemä, putah(t)u|ma -daq -84; kivi tabas akent kivi läts' aknõhe; tabas noolega ­märki sai nooligaq märgile külge; ei taba mu jutu mõtet saa-iq mu jutu mõttõst arvo v ei haaraq mu jutu mõtõt v haaru-iq mu jutugaq; tahtsin kirvega siga lüüa, aga tabasin sind tahtsõ kirvõgaq tsialõ lüvväq, a sullõ putahtu; rumalad hakkasid kividega loopima, hea et meid ei tabanud ulliq naksiq kivvegaq pilma, hää, et meile pääle es lääq v es tulõq; tulistasin, aga ei tabanud lasi, aq külge es saaq; proovi, kas tabad! proomiq, kas saat külge v kas lätt pääle!; 2. kätte .saama, kinniq .püüdmä; kurjategija tabati kur'ategijä saadi kätte; varas tabati varas püvveti kinniq; 3. perekonda tabas vaesus pereq jäi vaesustõ v kitsustõ; poega tabas isa saatus poig tõ:mmati esä tiid v pojal läts' niguq esäl
tabamine .külge.saami|nõ -sõ -st5, taba(ha)mi|nõ -sõ -st5, kätte.saami|nõ -sõ -st5, täppi.saami|nõ -sõ -st5
tabamus .külge.saami|nõ -sõ -st5, tabahus -õ -t9, täppi.saami|nõ -sõ -st5; sai kuuliga taba­muse sai kuuligaq külge; võidab see, kel on kõige rohkem tabamusi võit tuu, kiä om kõ:gõ inämb täppi saanuq; sai lotomängus viis tabamust sai loton viis' nummõrd täppi; täistabamus täppiminek', täüsmats
tabav hää - -d50, .õigõ - -t3, .täpsä - -t3; peo tabav kirjeldus pido hää v õigõ kujotaminõ; tabav nali, ütlus, võrdlus hää nali, ütelüs, võrdõlõminõ; joonistas tabava karikatuuri joonist' hää nal'apildi; tabav tuli täpsä tuli
tabavalt .häste, .õigõhe, .täpsähe; poiss teeb õpetajat üsna tabavalt järele poiss' tege ­oppajat peris häste perrä
tabel ta|põl' -bõli -bõlit4, joonõ|kiri -kirä v -kir'a -.kirjä v -.kirja43
tablett tablet|t' -i -ti37, rohokõ|nõ -sõ -ist8
tabloo .tahvli - -t1, .numbri|laud -lavva ­-.lauda33, tsihvõr|plaat' -plaadi -.plaati37
tabu ta|bu -bu -pu26, püh|ä -ä -hä24, .putmaldaq, keele|t -dü -tüt1; jahilooma nimetamine oli tabu jahieläjä nimmaminõ oll' keelet; tabuteema keelet jutt; tabusõna keelet sõ:na
taburet tabu|rett' -reti -retti37, kerk kergo .kerko37, pink' pingi .pinki37; pani toidu voodi kõrvale taburetile pand' söögi sängü kõrvalõ kergo pääle
tael tagõl v takl tagla .takla45, pess pessü .pessü37
taevaisa .taivaes|ä -ä -sä24, vanajummal' vanajumala vannajumalat4, kukutätä - -t2; kui välku lööb ja müristab, siis taevaisa pahandab ku välkü lüü ja müristäs, sis kukutätä tõrõlõs
taevakeha (.taiva)täht' (-)tähe (-).tähte34; taeva­kehi vaatlema tähti kaema
taevalik .taiva|nõ -dsõ -st7, .taivali|nõ -dsõ -st5; ilm(a)il|los -osa -osat4; taevalikud ended tai­vadsõq märgiq; taevalik loodus perädü illos v ilmillos luudus; külma ilmaga on kuum tee lausa taevalik külmä ilmagaq om kuum tsäi (ilm)kistumaldaq hää
taevane .taiva|nõ