ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 922 kiräkotust. Lausidõ kunts'helü EKI & WI
saa-.aasta|k, -ga, -kka38 e -gat13 = .aasta(ga)sada = sada-.aastak sajand, aastasada
saabas, .saapa, saabast22 saabas
saabõrda|ma, -q, -83 laaberdama
saadań, -a e -i, -at e -it4 = .saadlanõ saatan, paharet
saadanla|nõ, -(d)sõ, -st5 saatan, paharet; *satanist
saadi|k, -gu, -kut13 saadik
.saadla|nõ, -(d)sõ, -st5 = saadań
saadus, -(s)õ, -t11 saatus; ettemääratus
saadõq, .saatõ, saadõt18 saade
saaǵ, sae, .saagõ34 saag
saagõlda|ma, -q, -83 sagima
.saahuisi sajakaupa
.saajakäänüs*, -(s)e, saajatkäänüst11 < saanus.ütlejä* saav (kääne), translatiiv
sa(a)jali|nõ, -(d)sõ, -st5 pulmaline
sa(a)jaq, m .saajo, .saajo30 < pulm [1.] pulmad, saajad
sa(a)ja|rahvas, -.rahva, -rahvast22 pulmalised, pulmarahvas
saaḱ, saagi, .saaki37 saak
.saaḱsa, -, -t3 saagirohke
saaľ, saali, .saali37 saal
.saali|nõ, -dsõ, -st5 sajaline
.saama, saiaq, saa34 saama
.saamla|nõ, -(d)sõ, -st5 saam, laplane
saamõ|tama†, -taq, -da82 (pulmas) ande koguma
saań, saani, .saani37 saan
.saandõ = saaniq
.saandõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv hankima, (vaevaga) muretsema; püüdlema; midägiq olõ es saiaq, kykkõ pidi saandõlõma midagi ei olnud saada, kõike pidi vaevaga muretsema
saaniq = .saandõ saadik; hummogust saaniq hommikust saadik; tuustsaaniq sestsaadik, sestpeale
saanus.ütlejä*, -, -t3 > .saajakäänüs*
.saapa|poisś, -poisi, -.poissi37 = .saapasula(ha)|nõ, -(d)sõ, -st5 saabaste jalast tõmbamise pingike
saaŕ, saarõ, saart40 1. saar; metsatukk, salu; vihmasagar; 2. > saarnõq
saari|k, -gu, -kut13 laiguline lehm
saarildõ laiguti
saari|nõ, -dsõ, -st7 1.saarerikas; 2. > .saarnõ(i)
saaris.päilde: saarispäilde tulľ vihma hookaupa sadas vihma
saarispää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq52 vihmahoog
.saarla|nõ, -(d)sõ, -st5 = saarõkõnõ [2.] saarlane
saarnõh, .saarnõ, saarnõht20 = saarnõq
.saarnõ(i)|nõ, -dsõ, -st5 < saarinõ [2.] saarepuust
saarnõq, .saarnõ, saarnõt18 = saarnõs, .saarnõ, saarnõst22 = saarnõh < saaŕ [2.] saar, saarepuu
.saarva, -, -t3 = saarvas, .saarva, saarvast22 = savvõrn saarmas
saarõkõ|nõ, -sõ, -ist8 1. saareke, laid; 2. = .saarlanõ saarlane
saarõ|päiv, -päävä, -.päivä35 = saharipäiv 17. september
saas, saaso, .saaso37 (looma)kints, käntsakas kintsuliha; küläliseq tõiq saaso lihha külalised tõid käntsaka kintsuliha
.saatma, .saataq, saada61 saatma
saavõli|nahk, -naha, -.nahka33 saatananahk
sabi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = sapatama [2.] = savitsõma siblima
sabra|k, -gu, -kut13 = sabrusḱ, i, -it13 tagumik; sai vitsagaq sabrakut piten sai vitsaga vastu tagumikku
sada-.aasta|k, -ga, -kka38 e -gat13 = saa-.aastak sajand, aastasada
sa|da, -a, -ta29 sada
sadahuisi = sadakillaq kukkumas, varisemas; ripakil
sadakillõ ripakile
sa|dama, -taq, -ta, min 1. ja 3. p .sattõ69 kukkuma; sadama; varisema; maja satas kokko maja variseb kokku
sadami|k, -gu, -kku38 kosk, juga
sadang, -u, -ut13 1. varing; 2. = sadamik
sa|do, -o, -to27 1. sadu; sademed; 2. mädanenud puu; laisk inimene
sadoja|nõ, -dsõ, -st5 = sadoliganõ = sadonõ = .saonõ [2.] sajune
sadolda|ma, -q, -83 saduldama
sadoliga|nõ, -dsõ, -st5 = sadojanõ
sado|nõ, -dsõ, -st7 = sadojanõ
sado(va)ma†, satoq e .saodaq, sato e sadova88 pehkima
sadõm|õq, m -idõ, -it16 kuu- v päikesesapp (halonähtusena Kuu v Päikese kõrval paistev hele laik); kuusadõmõq tähendäseq külmä, pääväsadõmõq tuisku kuusapp tähendab külma, päikesesapp tuisku
sae.kaatri, -, -t3 saekaater
sa|go, -o, -ko27 sete, (kohvi- vms ) paks, sagu
sagonahe = sagonallaq rohkesti; kubinal; paksult, tihedalt; vesi olľ sagonallaq kalamaimõ täüś vesi oli kubinal kalamaime täis; supṕ om sagonallaq hernit täüś supp on paksult herneid täis
sagõhe = sagõhõhe
sagõhus, -õ, -t9 tihedus; sagedus
sagõhõhe = sagõhõlõ = sagõhe sageli, tihti, sagedasti
sagõhõmpa sagedamini
sahari|päiv, -päävä, -.päivä35 = saarõpäiv 17. september
sahkõrda|ma, -q, -83 sahkerdama
sahvrań, -, -it4 safran
sahvť, sahvti, .sahvti37 moos
sahvti|nõ, -dsõ, -st7 moosine
sai, saia, .saia30 sai
saibas, .saiba, saibast22 = saivas teivas
sain, saina, .saina30 sein
sainahyyrja, -, -t3 kontvõõras; poiss, kes peol ei tantsi
saina|papõŕ, -.paprõ, -papõrd22 1. tapeet; 2. plakat
sain|vi̬i̬ŕ, -veere, -vi̬i̬rt40 seinaäär; istus vaiki niguq vaǵa sainveeren istub vait nagu puupulk seinaääres
sais, saiso, .saiso37 seis; olukord
saisahta|ma, -q, -83 = saisahu|tma, -taq, -da62 seisatama
saisa|ḱ, -gi, -kit13 = saisang, -u, -ut13 seisak; rüht
saisatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = .saistõlõma korduv püsti tõusma; korduv seisatama; laisk hopõń tüküs saisatõllõma laisk hobune kipub kogu aeg seisatama
.saisma, (.)saistaq, saisa66 seisma
.saiso .jätmä: ma jäti taa saiso jätsin selle tagavaraks seisma
saisoli|nõ, -dsõ, -st5 püstine
saisoskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv seisatama; hopõń viisi ei vitäq, tüküs saisoskõllõma hobune ei viitsi vedada, kipub seisatama
saiso|tama, -taq, -da82 1. seisutama, seista laskma; 2.* < .parḱma [3.] parkima; auto sais sääl, kohe tä om saisotõt auto seisab seal, kuhu ta on pargitud
saisotus*, -õ, -t9 parkimine; saisotus(kotus, -platś, -paik) parkla, parkimisplats, -koht; välänpuul saisotus(kotus)t om saisotus keelet väljaspool parklat on parkimine keelatud
saistahu|tma, -taq, -da62 (äkki) püsti tõusma
.saista|ma, -q, -81 püsti tõusma; seisatama
.saistu|ma, -daq, -80 1. settima, selgima; 2. lahtuma; 3. säilima; lilliq saistusõq külmän parõmbahe lilled säilivad külmas paremini; 4. seiskuma; tarduma; motoŕ saistu mootor seiskus; 5. hanguma, kallerduma, tarretuma; süldiliiḿ saistus külmä käen kalõhõs süldileem hangub külma käes kõvaks
.saistus, -õ, -t9 peatus, seisatus
.saistõlõma, saistõldaq, .saistõlõ86 = saisatõ(l)lõma
.saisu|ma, -daq, -80 seisma, säilima; myni upin saisus suvõniq mõni õun säilib suveni
.saisus, -õ, -t9 seisus
saivas, .saiba, saivast23 = saibas teivas
sa|kaŕ, -gara, -garat4 (puust) uksehing
sakista|ma, -q, -83 kabistama; kikas sakistas kanna kukk kabistab kana
śaks, śaksa, .śaksa30 saks
śaksa|nõ, -dsõ, -st7 saksik; olľ sääne śaksanõ, käve vestigaq oli selline saksik, käis vestiga
śaksa|tama, -taq, -da82 saksa mängima
śaksa|tu̬u̬ḿ, -toomõ, -tu̬u̬34 toompihlakas
.śaksla|nõ, -(d)sõ, -st5 sakslane
sa|kuľ, -guli, -gulit4 mõrdadest ja neid ühendavast võrgulinast kalapüünis
sakusḱ, -i, -it13 suupiste (hrl alkoholi kõrvale)
sakõ, -, -t14 tihe, paks; sagu; kas tahat sakõt vai vedelät (suppi)? kas tahad paksu või vedelat (suppi)?; sakõq kardohkaq kartuli-kruubi puder; sakõ vaos põḣa pääle sagu vajub põhja
sakõr|manń, -manni, -.manni37 kurivaim, mait; ah sa poiśkõsõsakõrmanń! ah sa poisimait!
sakõrus, -õ, -t9 sasipea
sal|a, -a, -la28 = sallai 1. salalik, salakaval; sala pini purõ sälä takast salalik koer hammustab selja tagant; 2. nuhk, salakuulaja, spioon; varas; tuu mäntligaq miiś om sala see mantliga mees on nuhk
salaha|nõ, -dsõ, -st5 salajane; salalik
salahuisi salaja
salahus, -õ, -t9 = salandus saladus
salal|õma, -daq, -õ85 salgama
sala.mahtu salamahti
salandus, -õ, -t9 = salahus
sala|nõ, -dsõ, -st7 salalik
salasit|t, -a, -ta30 = salatsosś kõnek puss, vaikne peer
salastõlõ salakavalalt, valelikult
sala|ť, -di, -tit13 salat
sala|tś, -dsi, -tsit13 salakaval inimene
sala|tsosś, -tsossi, -.tsossi37 = salasitt
.salďma, .salliq, salli73 = .saľma sallima; armastama, meeldima; nääq sallisõq ütśtõist väega nad armastavad üksteist väga; ma väega sallõ taad papi lugõmist mulle meeldis väga see preestri jutlus
.saľdus, -õ, -t9 sallivus; armastus; näil om vasta ütśtõist saľdus ja tahtminõ neil on üksteise vastu armastus ja tahtmine
.salgama, saladaq, .salga77 salgama; lahti ütlema
.salguisi salaja; saladusse; asi jäi salguisi asi jäi saladusse
.salgus, -õ, -t9 salgamine; saladus; asi piät salgustõ jäämä asi peab saladuseks jääma
sali|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 1. lükkima; 2. = savitsõma siblima
salľ, salli, .salli37 sall
sal|lai, -aja, -ajat4 = sala
salḿ, salmi, .salmi37 salm
.saľma, .salliq, salli73 = .salďma
salpi̬i̬tre, -, -t3 salpeeter
salussihe = salussilõ saladusse, saladuseks; las taa jääs salussihe las see jääb saladusse
salussi(h)n saladuses
sal I, salvi, .salvi37 salv (salvi)
sal II, salvõ, .salvõ35 salv (salve); sag m kaevurake
.salvama, salvadaq, .salva77 1. salvama, hammustama; 2. solvama; 3. palkseina ehitama
.salvami|nõ, -sõ, -st5 1. hammustus; 2. solvang
sam|a, -a, -ma28 sama; sama hää võrdne; nääq ommaq sama hääq nad on võrdsed; sama olõma võrduma
.samblõ|nõ, -dsõ, -st5 samblane; samblast
.samblõsu̬u̬, -, -d52 raba
sambra|k, -gu, -kut13 = sapak pehkinud puu(halg)
sambõrda|ma, -q, -83 paterdama; sumama
samm, sammu, .sammu37 samm
sammas, .samba, sammast23 sammas; ausammas
sammas|pu̬u̬ľ, -poolõ, -pu̬u̬lt40 sammaspool
sammõľ, .samblõ, sammõld23 sammal; samblik
sammõľdu|ma, -daq, -84 sammalduma
sammõ|ť, -di, -tit13 samet
sammõti|nõ, -dsõ, -st5 sametine
.sampśma, .sampsiq, sampsi63 sumama, sumpama; jahmerdama
.sampus, -õ, -t9 šampanja
sam|pu̬u̬ń, -pooni, -pu̬u̬ni37 šampoon
sandi|nõ, -dsõ, -st7 sant, vigane (omadussõna) , vilets; sandinõ lugu sant lugu; sandidsõq rõivaq viletsad riided
sandividoni|k, -gu, -kku38 sanditalutaja
sandsav|i, -i, -vi26 mullasegune savi; sandsavist saa ei ahjo tetäq mullasegusest savist ei saa ahju teha
sann, sanna, .sanna30 saun
sannali|nõ, -(d)sõ, -st5 saunaline
sanna|mi̬i̬ś, -mehe, -mi̬i̬st39 saunik, pops, saunamees
sannu|tama, -taq, -da82 saunatama
sanť, sandi, .santi37 1. sant, vigane; 2. kerjus
.sanťma, .santiq, sandi63 kerjama
.sao|nõ, -dsõ, -st7 1.settene, (kohvi- vms )paksune, saone; 2. = sadojanõ sajune
sapa|k, -gu, -kut13 = sambrak = sapasḱ pehkinud puu(halg); naidõ sapakidõgaq saa-i joht sanna küttäq nende pehkinud puudega ei saa küll sauna kütta
sapaku|nõ, -dsõ, -st5 pehkinud
sapasḱ, -i, -it13 = sapak
sapa|tama, -taq, -da82 1. pehastama; 2. = sabitsõma siblima
sapa|tuma, -tudaq, -du84 pehkima
sapatus, -õ, -t9 pehkinud v poolvedel mass
sap|ṕ, -i, -pi37 sapp
saps, sapsu, .sapsu37 saps, looma eesjala ülaosa v kaenlaalune
.sapsõlõma, sapsõldaq, .sapsõlõ85 sumama
sapõrka, -, -t3 klatšija
sa(q), su(q), sinno sina, sa
sarapuu, -, -d50 sarapuu
saras, .sarda, sarast23 = sarrai sara, kerge varikatus heina hoidmiseks
sarbo, -, -t2 lobiseja
sarbo|tama, -taq, -da82 lobisema
sard, sarra, .sarda33 sard
sari, saŕa, .sarja43 sari, tuulamissõel
sari|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = .sarjama, saŕadaq, .sarja77 sarjama
sarlaq, m .sarlu, .sarlu30 sarlakid; ütel imäl kuuli sarlu neli last ühel emal suri sarlakitesse neli last
sarn, sarna, .sarna30 sarn, põsenukk
sarna|nõ, -dsõ, -st7 sarnane
sar|rai, -aja, -ajat4 = saras sara, kerge varikatus heina hoidmiseks
sarru|tama, -taq, -da82 sarda panema
sar, sarvõ, .sarvõ35 sarv
sarvi|k, -gu, -kut13 (sarviline) veis
sarvili|nõ, -dsõ, -st5 sarviline
sarvõ|nõ, -dsõ, -st7 sarvest; sarvõnõ väidsepää sarvest noapea
sataitõ|bi, -võ, -põ25 = satavhädä langetõbi
sa|tam, -dama, -damat4 1. sadam; 2. kosk
sataskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = satatõ(l)lõma taaruma; korduvalt maha kukkuma; joodik satatõllõs kodotii pääl joodik taarub koduteel
sata|tama, -taq, -da82 kõikuma; ahtagõsõ perägaq loodsik väega satatas kitsa ahtriga paat kõigub väga
satatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = sataskõ(l)lõma
satavhä|dä, -dä, -tä24 = sataitõbi
sa|toľ, -dola, -dolat4 sadul
satoľsep|p, -ä, -pä35 sadulsepp
sau, savvu, .savvu37 < suits [2.] suits
sauda|k, -gu, -kut13 vettinud ront
.sau|nõ, -dsõ, -st7 = savvunõ suitsune
sau|sann, -sanna, -.sanna30 = savvusann
sautar|õ, -õ, -rõ24 suitsutare
sav|i, -i, -vi26 savi
savi|k, -gu, -kut13 vaskuss
savika|nõ, -dsõ, -st5 savikas
savi.karva savikarva
savikiv|i, -i, -vi26 (savist) telliskivi, punane tellis
savi|nõ, -dsõ, -st7 savine
saviritsi|k, -ga e -gä, -kat e -kät13 kilk
savi|tama, -taq, -da82 savitama; saina savitõdi, ku vaenõ ollit ja krohvi jovva es tetäq seina savitati, kui vaene olid ja krohvi ei jaksanud teha
savitska, -, -t3 telliskivide valmistaja
savi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = sabitsõma = salitsõma [2.] siblima
.savvama, savvadaq, .savva77 < .suitsama suitsema; korsnaq savvasõq korstnad suitsevad
.savvu|ma, -daq, -80 suitsuma; liha om pant sanna savvuma liha on pandud sauna suitsuma
savvu|nõ, -dsõ, -st7 = .saunõ suitsune
savvu|sann, -sanna, -.sanna30 = sausann suitsusaun
savvu|tama, -taq, -da82 suitsutama
sav|võrn, -õrna, -õrnat4 = .saarva saarmas
sebi|vits, -vitsa, -.vitsa30 sebavits (reeparda osa)
sedelg = sederg, -ä, -ät13 sedelgas
sedämaid sedamaid
seebikiv|i, -i, -vi26 seebikivi, naatriumhüdroksiid
seebi|ne, -dse, -st7 seebine
seebiper|ä, -ä, -rä24 soop, seebi(keedu)pära
seebi|tämä, -täq, -dä82 = seebi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 seebitama
see(h)n = sise(h)n < sehen sees
see(h)nkäänüs*, -(s)e, -t11 < see(h)n.ütlejä*, -, -t3 seesütlev (kääne), inessiiv
seemen, si̬i̬mne, seemend17 = seemeq seeme
seemendä|mä, -q, -83 seemendama
seemeq, si̬i̬mne, seemend17 = seemen
seemüski|ne, -dse, -st5 seemisnahkne
seemüs|nahk, -naha, -.nahka33 seemisnahk
seeneli|ne, -(d)se, -st5 seeneline
seeni|ne I, -dse, -st5 = seenits = sendseq rehealuse eeskoda
seeni|ne II, -dse, -st5 senine
seeni(ni)q seni(ni)
seeniq.aoniq seniajani, senini
seeniqkavva(niq) senikaua(ks), niikaua(ks)
seeniqmaaniq = seoniqmaaniq senimaani, senini, siiani
seeni|ts, -dsä, -tsät13 = seenine [I]
seeri|k, -gu, -kut13 = seerik|saabas, -.saapa, -saabast22 säärik, säärsaabas
seest = sisest seest
seestkäänüs*, -(s)e, -t11 < seest.ütlejä*, -, -t3 seestütlev (kääne), elatiiv
segende|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 1. sebima, askeldama; timä segendelles ümbre tüü, ütte võtt, tõist pand, tüü vidähü eiq ta sebib ümber töö, üht võtab, teist paneb, töö ei lähe edasi; 2. = segähe(l)lemä vahelduma; ilm olõ-iq selge, segendelles, kuis sa tiit sääntsegaq haina ilm ei ole selge, vaheldub, kuidas sa teed sellisega heina
segi segi, segamini
se|go, -go, -ko26 segu
segähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = segende(l)lemä [2.] vahelduma; ilm täämbä väega segähelles ilm väga vaheldub täna
segähtä|mä, -q, -83 < segähütmä korraks segama; mul om supṕ tulõ pääl, lää segähtä ka tuud vahepääl mul on supp tulel, lähen segan seda ka vahepeal
segä()mä, sekäq e .siädäq, sekä e segähä88 segama
segähü|mä, -däq, -84 segunema
segähüs, -e, -t9 segadus
segähü|tmä, -täq, -dä62 > segähtämä
segämä|ne, -dse, -st5 segane, sega-; segämäne vili segavili; tää om puuľtartlanõ, kynõlõs segämäst kiilt ta on pooltartlane, räägib segakeelt; taa asi om kyiḱ segämäne, olõ-i ärq seletet see asi on kõik segane, ei ole ära seletatud
segände|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 segast juttu ajama; vassima, moonutama; miä sa segändelet uma jutugaq mis sa vassid oma jutuga
segä|ne, -dse, -st7 segane
seh säh
sehen > see(h)n
sehveldä|= sehverdä|mä, -q, -83 sekeldama, sehkendama, õiendama; sääl tä sehvelď ammõdimiihigaq, tiiä eiq, midä asja tä ai seal ta õiendas ametimeestega, ei tea, mis asja ta ajas; vana meherõibõq, kyiki naisigaq tä sehverdäs vana meheraisk, kõigi naistega ta sehkendab
sehvť, sehvti, .sehvti37 sehvt (äri; kurameerimine)
seiḃ, seibi, .seibi37 seib
seiḿ, seime, .seime35 (looma)sõim
sekkä sekka
se'kre|täŕ, -täri, -.tärri38 = se'kre|tääŕ, -tääri, -.tääri37 sekretär
sekunď, -i, -it13 sekund
se|käi, -gäjä, -gäjät4 segisti, mikser; segaja
seldsi(h)n seltsis (üheskoos; hulgas, seas)
seldsi|mi̬i̬ś, -mehe, -mi̬i̬st39 seltsimees
seleh(t)ü|mä, -däq, -84 = seletümä
sele|tämä, -täq, -dä82 = se(l)lätämä seletama
sele|tümä, -tüdäq, -dü84 = seleh(t)ümä = se(l)lätümä selgi(ne)ma; las vesi selehtüs las vesi selgineb
seletüs, -e, -t9 = se(l)lätüs seletus
.selge, -, -t3 selge
.selgehe = .selgele selgesti, selgelt
.selgü|mä, -däq, -80 selguma
.selgüs, -e, -t9 1. selgus; 2. = .sälgüs sõlgpuu, paare ühendav põikpuu, penn; perremiiś poi hindä küünü selgüse külge ärq peremees poos enda küüni penni külge
selľ, selli, .selli37 sell
selle sest; sellepärast; ma lää, selle et ma taha minnäq ma lähen, sest ma tahan minna; selle ma tulligiq sellepärast ma tulingi
se(l)|tämä, -täq, -dä82 = seletämä
se(l)|tümä, -tüdäq, -dü84 = seletümä
se(l)lätüs, -e, -t9 = seletüs
seltś, seldsi, .seltsi37 selts; seltskond
.seltsi seltsi, hulka, sekka
seltś|kund, -kunna, -.kunda32 seltskond
.seltśmä, .seltsiq, seldsi63 seltsima, läbi käima
semmeldä|mä, -q, -83 (villa) vatkuma
se(m)mi|näŕ, -näri, -.närri38 = se(m)mi|nääŕ, -nääri, -.nääri37 seminar
semmipuu, -, -d50 riist villade vatkumiseks
.semmä küüru, kõverasse
semmä(h)n küürus, kõveras
senďo, -, -t2 kronu
sendseq, .sendse, sendset18 = seenine [I] rehealuse eeskoda
seo, -, -d, sisseü .seoho e .seohu e .seohtõ < sjoo, < śoo see (hrl otse enda juures asuva kohta, vrd taa)
seoilma.aoli|nõ, -dsõ, -st5 tänapäevane; nüüdisaegne
seokõrd seekord
seoniqmaaniq = seeniqmaaniq senimaani, senini, siiani
seosuguma|nõ, -dsõ, -st5 seesugune
sepi|koda, -kua, -kota27 sepapaja, sepikoda
sep|p, -ä, -pä35 1. sepp; 2. pärm; sai küdsetäs sepägaq, muido tä ei nõsõq sai küpsetatakse pärmiga, muidu ta ei kerki
sepäli|ne, -dse, -st5 1. sepiline; 2. pärmiga küpsetatu; ma ei võiq midägiq sepälist süvväq ma ei või midagi süüa, mis pärmiga on küpsetatud
sepä|ne, -dse, -st7 pärmine; oluq sai sepäne, seod ei võiq juvvakiq õlu sai pärmine, seda ei või juuagi
serb, serbä, .serbä35 = serv serv, äär; lavvaserb lauaserv
.serblä|ne, -(d)se, -st5 serblane
serbähtä|mä, -q, -83 = servähtämä < serbähütmä korra rüüpama, lonksama
serbäh(t)üs, -e, -t9 = serväh(t)üs jook, rüübe; sõõm, lonks
serbähü|tmä, -täq, -dä62 > serbähtämä
.serbämä, servädäq e serbädäq, .serbä77 rüüpama
serbä|tś, -dsi, -tsit13 joodik; kiä serbäseq palľo, ommaq serbädsiq kes rüüpavad palju, on joodikud
.serkämä, sergädäq, .serkä77 sagima; segi ajama
.serṕmä, .serpiq, serbi13 rüüpima
serv, servä, .servä35 = serb
servikallaq = servilde serviti
servähtä|mä, -q, -83 = serbähtämä
serväh(t)üs, -e, -t9 = serbäh(t)üs
.servämä, servädäq, .servä77 servama, kantima
sessende|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv sessendämä
sessendä|mä, -q, -83 sagima, sebima, askeldama, sehkendama; miä sa tan nii kavva sessendät, ku magama saa eiq! mis sa seal nii kaua askeldad, et magama ei saa!
se|teľ, -deli, -delit4 sedel
seto, -, -t2 = setokõ|nõ, -sõ, -ist8 setu
setokõ|nõ, -sõ, -ist8 = seto
seto|nõ, -dsõ, -st7 setulik
si|ba, -ba, -pa26 (põllu, riide) riba, äär; taa nurmõsiba om külh halv kündäq see põlluriba on küll halb künda; lõikaq taa siba ärq, sis saa rõivas tasanõ! lõika see äär ära, siis saab riie tasane!
si|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha88 = sippama sibama
si|bi, -bi, -pi26 sibi
sibivi|täi, -däjä, -däjät4 sibivedaja
sibustõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 siputama
sidim|eq, m -ide, -it4 hobuseriistade (vask)kaunistused
si|dõ, -dõ, -tõ24 side (postiasutus, ühendus); ma lää sittõ ma lähen sidesse (postkontorisse)
siginemä, sikiq e .siidäq, sigine89 sigima, siginema
si̬i̬|mä, -däq, -80 hõõguma; pangu-i sannaahjo viil kinniq, lasõq hüdseq viil siibüseq ära pane saunaahju veel kinni, las söed veel hõõguvad
si̬i̬|mä, -däq, -80 vettima; miä ti naist puist vette olõt pandnuq, naaq ommaq noq ärq siidünüq mis te nendest puudest vette olete pannud, need on nüüd läbi vettinud
si̬i̬k, seegä, si̬i̬35 viljamõõt
si̬i̬m|nits, -nitsä, -.nitsä35 seemnetaim; kolm põrḱnast tsusati pindreotsa tõõsõs aastagas siimnitsäs kolm porgandit pisteti peenraotsa teiseks aastaks seemnetaimeks
si̬i̬ń, seene, si̬i̬nt40 seen
si̬i̬ṕ, seebi, si̬i̬pi37 seep
si̬i̬ŕ, seere, si̬i̬rt40 säär; ajaq püksiq siirde! aja püksid jalga!
si̬i̬ťmä, si̬i̬tiq, seedi63 seedima
siib, siiva, .siiba33 tiib
siiď, siidi, .siidi37 siid
.siide puruks, ribadeks (tõmmatud); jupka olľ siide seelik oli ribadeks
siidi|ne, -dse, -st7 siidist; siidine
siig, siia, .siiga32 > ehes, > ihes
sii(h)n siin
sii(h)nsama(h)n siinsamas
siiľ, siili, .siili37 siil (siili)
siil, siilo, .siilo37 siil (siilu)
siiro|ṕ, -bi, -pit13 = tsiiroṕ siirup
siiseń, -i, -it4 viiner
siist siit
siistsamast siitsamast
siivoli|nõ, -dsõ, -st5 tiivuline
siivo|tama, -taq, -da82 kurameerima, tiiba ripsutama; jalus tolknema
siivotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv siivotama
siiäq siia
siiäqmaaniq siiamaani, siiani
sikistä|mä, -q, -83 vastu panema, punnima, vastupanu osutama; miä sa sikistät ilma aśandaq, egaq sa kohegiq päse eiq mis sa ilma asjata vastu punnid, ega sa kuhugi ei pääse
sik|k, -a, -ka31 sikk, sokk
sik|kama, -adaq, -ka77 (hobusega) savi sõtkuma, reht peksma
sikkuisi kitsilt; kehvasti
sikkus, -õ, -t9 sitkus; ihnsus, kitsidus
sikkõ, -, -t3 sitke; ihne, kitsi
sikusk, -a, -at13 sikuti, tirk
siku|tama, -taq, -da82 sikutama, tõmbama
sild, silla, .silda33 sild
silestä|mä, -q, -83 = sili|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = .sillämä > ilestämä
silḱ, silgi, .silki37 silk, (soola)räim
sille, -, -t14 < sil|lev, -evä, -evät4 sile; sirge ja sillev, illos puu sirge ja sile, ilus puu
.sillämä, sillädäq, .sillä77 = silestämä > ilestämä
silm, silmä, .silmä35 silm (silma); silminiq täüś pilgeni täis; purupurjus; kruuś om silminiq täüś kruus on pilgeni täis
silmikä|ne = silmikä|s, -dse, -st5 1. silmiline; tahtsõ kartolt väega ohkõsõlt kuuriq, et sis saavaq hääq murrõq, a saiq silmikädseq, nii et es tihkaq lavva pääle pandagiq tahtsin kartuleid väga õhukeselt koorida, et siis saavad head muredad, aga said silmilised, nii et ei tihanud laua peale pannagi; 2. terava silmaga, tähelepanelik; tä om silmikäs vanamiiś, külh timä silmäq ärq nägeväq, miä om timä meele perrä ta on tähelepanelik vanamees, küll tema silmad näevad, mis on tema meele järgi
silmite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv silmitsema, uurima
silmi|tämä, -täq, -dä82 silmitsema
silmnäolt = silm.tsihti = silmält joonelt, otse(joones)
silmus, -(s)õ, -t11 silmus
.silmäjä*, -, -t3 skanner, optiline sisendseade
silmä|karv, -karva, -.karva30 ripse
silmäkiv|i, -i, -vi26 = sinikivi vaskvitriol
silmälak|k, -a, -ka31 silmalaug
silmält = silmnäolt
silmä.lumja, -, -t3 silmamoondaja
silmämun|a, -a, -na26 silmamuna
.silmämä, silmädäq, .silmä77 1. silmitsema, uurima; ma piät naid paprit veidükese silmämä ma pean neid pabereid veidi uurima; 2.* skannima, skanneri abil sisestama
silmä|piiŕ, -piiri, -.piiri37 silmapiir
silmä|pilk, -pilgu, -.pilku37 silmapilk
silmäter|ä, -ä, -rä24 silmatera
silmätühe = silmätüle järelevalveta; naid latsi saa ei sukugiq jättäq silmätühe neid lapsi ei saa sugugi jätta järelevalveta
silmä.valgu|s, -(sõ), -(s)t10 silmanägemine
.silmüisi selgesti, ilmselgelt; tuu miiś olľ silmüisi nätäq varas see mees oli ilmselgelt varas
.silmü|mä, -däq, -80 kohanema, harjuma; edimält om pümme, a ku ärq silmüt, sys nakkat nägemä esmalt on pime, aga kui ära harjud, siis hakkad nägema; las tä no kipõń silmüs vahtsõ kotusõgaq, sys kaet, miä saa las ta nüüd kübeke harjub uue kohaga, siis vaatad, mis saab
silť, sildi, .silti37 silt; (tee)viit
simmań, -i, -it4 simman
sim|mun, -una, -unat4 = simunapäiv simunapäev, 28. oktoober
simsś, simsi, .simssi37 simss
simuna|päiv, -päävä, -.päivä35 = simmun
sina sina
sine, -, -t2 = sinistüs pesusine
sine|ṕ, -bi, -pit13 = tsineṕ sinep
sinestü|mä, -däq, -84 = sinistümä siniseks muutuma; puu sinestüs ja habrastus koorõ all ärq puu pehkib koore all ja muutub siniseks
sine|tämä, -täq, -dä82 sinetama
sinevällä|ne, -dse, -st7 = sinivälläne sinine, sinetav
sinevälläq = sinivälläq sini-ne, sinetamas; taivas om sinivälläq taevas sinetab
singah(t)u|ma, -daq, -84 pingule tõmbuma; kärvama
.singu = singulõ pingul(e)
.singus*, -õ, -t9 pinge; pinevus
singu|tama, -taq, -da82 = tsingutama sikutama, tõmbama, pingutama, venitama
.singõ*, -, -t3 pingeline; pinev
sinika|= sinika|s, -dsõ, -st5 sinakas
sinikiv|i, -i, -vi26 = silmäkivi vaskvitriol
sini|lilľ, -lilli, -.lilli37 = sinininń rukkilill
sini|ne, -dse, -st7 sinine
sini|ninń, -ninni, -.ninni37 = sinililľ
sinistä|mä, -q, -83 siniseks muutma
sinistü|mä, -däq, -84 = sinestümä siniseks muutuma; ma tulli ussõst, külmänüq ja äräq sinistünüq niguq vana ńarts ma tulin väljast, külmunud ja siniseks muu-tunud nagu vana kalts
sinistüs, -e, -t9 = sine pesusine
sini.tiala|nõ, -(d)sõ, -st5 sinitihane
sinivällä|ne, -dse, -st7 = sinevälläne
sinivälläq = sinevälläq
.sinkama, singadaq, .sinka30 lööma, virutama; lehm singaś mullõ jalagaq, tahtsõ elo mant lüvväq lehm virutas mulle jalaga, tahtis surnuks lüüa
.sinḱmä, .sinkiq, singi63 kannatama ilma söömata v joomata; ku latś lavva man süü eiq ja jonni aja, sys las sinkiq, ku taht kui laps laua ääres ei söö ja jonnib, siis las olla söömata, kui tahab
sin|neľ, -eli, -elit4 sinel
sinnäq sinna
sip|pama, -adaq, -pa77 = siba(ha)ma sibama
si|puľ, -bula, -bulat4 sibul
sipuľ|upin, -ubina, -ubinat4 sibulõun
sipu|tama, -taq, -da82 siputama; raputama, puistama; sipudaq söögile suula pääle! raputa söögile soola peale!
siputõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv siputama
sipõrla|nõ, -(d)sõ, -st5 sipelgas
sirah(t)u|ma, -daq, -84 = .sirguma sirgeks minema; ma lää ussõ, vaest sys sirahusõq jalaq ma lähen välja, vast lähevad siis jalad sirgeks
sirah(t)us, -õ, -t9 sirutus
sirakillaq = siraku(h)n sirakil
sirakillõ sirakile
siraku(h)n = sirakillaq
.sirdus, -õ, -t9 lina- v kanepikimp nööri tegemiseks, nöörikeerd; kapla tetäs katõ sirdusõgaq, köüst kolmõgaq, näpo vaihõl keerotõdasõq nuuq sirdusõq kablas nööri tehakse kahe kimbuga, köit kolmega, näpu vahel keerutatakse need kimbud nööriks
.sirgu sirgu
.sirgu|ma, -daq, -80 = sirah(t)uma
.sirgõ, -, -t3 > õgõv
.sirgõhe = .sirgõlõ > .õkva [2.]
sirḿ, sirmi, .sirmi37 sirm, vihmavari
siro|tama, -taq, -da82 sirutama
sirotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv sirotama
sirovallaq sirgu
sis = sys siis
sisali|k, -gu, -kku38 = sysalik sisalik
sisaś, .siska, sisast22 = sisasḱ, -i, -it13 ööbik; sisasḱ ja piho tulõvaq sys, ku urb nakkas lahki minemä ja lehť puuhtõ tulõma ööbik ja peoleo tulevad siis, kui pungad hakkavad puhkema ja puud lehte minema
sise(h)n = see(h)n sees
sise|kund, -kunna, -.kunda37 = sisemä|dseq, m -idsi, -idsi5 sisikond
sisemä|ne, -dse, -st5 sisemine
sisest = seest seest
.siskiq = .syskiq siiski
.siśmä, .sissiq, sissi13 röövima, riisuma; pääle sya käveq sissiq rahvast siśmän pärast sõda käisid röövlid rahvast riisumas
sisś, sissi, .sissi37 siss, röövel; õel inimene
.sisse sisse; sisse pandma sisse panema; sisestama; sisse säädmä sisse seadma; sisustama; sisse minemä v tulõma sisenema
.sissekäänüs*, -(s)e, -t11 < .sisse.ütlejä*, -, -t3 sisseütlev (kääne), illatiiv
sissi|ne, -dse, -st7 salalik, salakaval
sisśo, -, -t2 lühinägelik; Miinal jo peris sisśoq silmäq, kuis tä viil kangast saa kutaq Miinal ju päris lühinägelikud silmad, kuidas ta veel kangast saab kududa
sis|u, -u, -su26 sisu
sisus, -(s)õ, -t11 sisemus; sisukord
sita.kärblä|ne, -(d)se, -st5 väike kollane kärbes, elab loomade väljaheidetel
sitali|nõ, -(d)sõ, -st5 sõnnikuveotalguline
sitama|ja, -ja, -ia28 väljakäik, kemmerg, käimla
sita|nõ, -dsõ, -st7 sitane; sõnnikune; määrdunud
sita|si̬i̬ń, -seene, -si̬i̬nt40 mittesöödav seen
sitasiti|k, -ga, -kat13 sitasitikas
sitastõ halvasti, sitasti
sita|tama, -taq, -da82 määrima
sitavidoni|k, -gu, -kku38 = sitavi|täi, -däjä, -däjät4 = sita.vuusni|k, -gu, -kku38 sõnnikuvedaja
siti|k, -ga e -gä e -ge, -kat e -kät e -ket13 = siťkas, .siťka, siťkast22 1. must sõstar; 2. sitikas
sitik|pihl*, -pihlõ e -pihla, -.pihlõ e -.pihla31 < aroonia aroonia
.sitma, sittuq, situ73 roojama; sittuma; seto sittõ silla pääle, tśuhkna pühke panni pääle setu sittus sillale, eestlane pühkis pannile (pilkesalm)
sit|t, -a, -ta30 1. sõnnik; väljaheide; sitt; hobõsõ-, lehmä- tsia-, tsirgusitt hobuse-, veise-, sea-, linnusõnnik v -väljaheide; 2. vilets, kehv, sitt
sitträbä|k, -gu, -kut13 viimane põllult kojutulija sõnnikuveotalgul
si|tuŕ, -duri, -durit4 > haarus
situ|tama, -taq, -da82 roojama panema, roojata laskma, potitama; mul latś taht situtaq mul on vaja laps ära potitada
sitõmbahe = sitõmbalõ halvemini, sitemini
siug, sivvu, .siugu36 madu; rästik
.siuhkõ, -, -t3 sihvakas, sirge
.siuhkõhe = .siuhkõlõ sirgelt
si(vv)utõ|bi, -võ, -põ25 rasedast peast mao ehmumisest saadud imikuhaigus; om latsõl siutõbi, sis värises täl pää ja piliseseq silmäq ku sivvul on lapsel siutõbi, siis väriseb tal pea ja pilguvad silmad kui maol
siä(h)n seas
.siä|ne, -dse, -st7 sega-; siäne vili segavili
siäst seast
sjoo, -, -d > seo
skaal, skaala, .skaala31 skaala
slovak|ḱ, -i, -ki37 slovakk
slo|vi̬i̬ń, -veeni, -vi̬i̬ni37 sloveen
sobija, -, -t3 = sopij nõid, posija
so|bima, -piq, -bi57 nõiduma, posima
sobinallaq 1. sosinal, posinal; 2. lumesodi täis; sulagaq ommaq tiiq kyiḱ sobinallaq sulaga on kõik teed lumesodi täis
sobista|ma, -q, -83 sulistama, lobistama
sobistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv sobistama
sobis|õma, -taq, -õ87 posisema; posima
soe|hammas, -.hamba, -hammast23 tungaltera; kangaviga
soe|haud, -havva, -.hauda33 hundiauk (püünis)
soe.julguisi = soejuluhna areldi, kartlikult
soenď, -i, -it13 libahunt
soeng, -u, -ut13 soeng
soe|pütsḱ, -püdse, -.pütske34 koerputk
.soe|tama, -taq, -da81 soetama; soeť hindäle kraami soetas endale kraami; tuld soetama tuld alustama
.soetus, -õ, -t9 tulehakatus
soe|tõlv, -tõlva, -.tõlva30 hundinui
soe|tähť, -tähe, -.tähte34 sünnimärk
sogõ, -, -t2 soni
sohḱ, sohi, .sohki37 sohk
sohva, -, -t2 < diivań diivan, sohva
soima, -, -t2 suur paat
.soi|nõ, -dsõ, -st7 = su̬u̬ soine
sok|k, -a, -ka31 kuivanud soo- v rannahein, kulu, sammal; kalameheq pandvaq tubinitsõ sisse sokaq, nuuq andvaq lämmind kalamehed panevad kinnastesse kuivanud rannaheina, see annab sooja
sokka minemä raisku minema
soko|laať, -laadi, -.laati37 šokolaad
soku|tama, -taq, -da82 sokutama
.soldań, -i, -it4 sõdur
.solḱna|hain, -haina, -.haina30 = .solḱnavarrõq soolikarohi (rohttaim)
solḱnas, .solḱna, solḱnast22 solge
.solḱna|varrõq, m -.varsi, -.varsi49 = .solḱnahain
śoo, -, -d > seo
sooda, -, -t2 sooda
soodsi|k, -gu, -kut13 vabe, võrgu kuivatamise puu
soola|kints, -kindsu, -.kintsu37 = soolalap|õq, -põ, -õt18 (soola)sink
soola|.maitsja, -, -t3 nimetissõrm, osutissõrm
soola|nõ, -dsõ, -st7 soolane
sooli|k, -gu, -kut13 sool, soolikas
soomi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 soomuseid kraapima, rappima, rookima; peksma, nuhtlema; tõrelema; ma hio väist kala soomidaq ma ihun nuga kala rookimiseks; taa iist tahi ma sinno soomitsaq selle eest tahtsin ma sind tõrelda (v nuhelda)
soomus, -(s)õ, -t11 = soomõq soomus
soomõkõ|nõ, -sõ, -ist8 = su̬u̬mlanõ soomlane
soomõ|nõ, -dsõ, -st7 soomuseline; kestendav, ketendav
soomõq, su̬u̬mõ, soomõt18 = soomus soomus
soomõ|tama, -taq, -da82 kestendama, ketendama
soonatus, -õ, -t9 soonetis, allikane, raskesti ligipääsetav koht
sooru|tama, -taq, -da82 1. raiskama, hävitama, rikkuma; sai külh suurõ varandusõ, a ärq sooruť kyiḱ sai küll suure varanduse, aga raiskas kõik ära; sooruť ärq naasõ peräst uma elo rikkus naise pärast oma elu ära; 2. kaotama; ärq tä sooruť mu vahtsõ räti ära ta kaotas mu uue räti; 3. peitma; tiiä eiq, kohe ti ärq olõt väidse soorutanuq, lövvä-i kostkiq ei tea, kuhu te olete noa peitnud, ei leia kuskilt
.sootśka, -, -t3 Seto Kuningriigi juht (Peko asemik maa peal); külavanem
so|pij, -bija, -bijat4 = sobija nõid, posija
sopsahta|ma, -q, -83 sopsatama
sopsah(t)u|ma, -daq, -84 1. sopsatama; 2. tusanema; purju jääma
sopsah(t)us, -õ, -t9 sops; vihmahoog
.sopśma, .sopsiq, sopsi63 sopsima; võltsima, kinni mätsima
.sopśna, -, -t3 sopsumine
sopu|tama, -taq, -da82 soputama, vihtlema; kanaq sopudiq hinnäst tuha seen kanad vihtlesid tuhas
sopõrda|ma, -q, -83 soperdama
sopõrus, -õ, -t9 soperdus; soperdis
sor|a I, -a, -ra26 1. = tsora munakollane, munarebu; 2. sorapärl (väga väike pärl)
sora II sorinal, libedalt
sorga, -, -t2 = sork
sorgu|tama, -taq, -da82 > horgutama
sor|i, -i, -ri26 laim; loba
sori|k, -gu, -kut13 laimaja, klatšija
sor|ima, -riq, -i57 = sori|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 laimama, klatšima; norima
sork, sorga, .sorka31 = sorga rott
sor|o, -o, -ro26 soru, veerandtoobine pudel viina
sorokas|veet, -veedi, -.veeti37 setu rahvakalendri tähtpäev, 22. märts
soro|ṕ, -bi, -pit13 keretäis; vihmasagar, vihmahoog; hää soroṕ vihma tulľ hea sagar vihma tuli
sorṕ, sorbi, .sorpi37 nõid
.sorṕma, .sorpiq, sorbi63 nõiduma
.sorpu|ma, -daq, -80 sassi minema
sorrõ, -, -t14 sõre; sorav; sorrõ jutt sorav jutt
sorrõ|hand, -hanna, -.handa33 rebane
sorrõjut|t, -u, -tu37 lobajutt
sorśo, -, -t2 korratu inimene
sorť, sordi, .sorti37 sort
.sorťma, .sortiq, sordi63 sortima, sorteerima
.soťla|nõ, -(d)sõ, -st5 šotlane
so'tsiaal|nõ, -sõ, -sõt6 > ütis.kundlinõ
so'tsia|lisḿ, -lismi, -.lismi37 sotsialism
so'tsia|lisť, -listi, -.listi37 sotsialist
so'tsioloogia, -, -t3 > ütiskunnatiieq*
souḿ, soumi, .soumi37 vaht, vahukoor, mannavaht
sporť, spordi, .sporti37 sport; spordimiiś, -naanõ, -tśura jne sportlane
.sporťla|nõ, -(d)sõ, -st5 sportlane
sua|laať, -laadi, -.laati37 soalaad
suda|k, -gu, -kut13 koha (kala)
su|ga, -a, -ka27 suga (vahend kanga koelõngade kinnilöömiseks; jäme hari v kamm)
sugarda|ma, -q, -83 < suga|.ritśma, -.ritsiq, -ritsi63 lõmmupakke lõhkuma (peergude tõmbamiseks)
su|gima, -kiq, -i, min 1. p soi, min 3. p -gi, kesks -it59 < .kaḿma kammima, sugema
su|gu, -u, -ku26 sugu
sugula|nõ, -(d)sõ, -st5 sugulane
suguli|nõ, -dsõ, -st5 sigiv; sugulinõ elläi om, kiä palľo poigõ tuu, inemise kottalõ või kah tuud üteldäq sigiv loom on, kes palju poegi toob, inimese kohta võib ka seda öelda
sugu|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 sigima
suguperäst natuke
sugõnõma, .soedaq e sugõnõdaq, sugõnõ89 sugenema, tekkima
suhkaŕ, -i, -it4 kuivik
suidsu|tama, -taq, -da82 suitsutama; suitsetama
.sui|dsõq, m -tsidõ, -tsit7 suitsed
suigahta|ma, -q, -83 < suigahutma suigatama, tukastama
suigah(t)us, -õ, -t9 suigatus, tukastus
suigahu|tma, -taq, -da62 > suigahtama
suigu|nui, -nuia, -.nuia31 unimüts
suigu|nõ, -dsõ, -st7 sombune; unesegane, uimane; tulľ vasta, suigunõ nägo pään tuli vastu uimane nägu peas
suik, suigu, .suiku37 suigatus
.suika|nõ, -dsõ, -st5 : suikadsõq paklaq peenemad takud
.suikma, .suikuq, suigu64 suikuma
.suiku soiku
suits, suidsu, .suitsu37 1. sigarett; 2. > sau
.suitsama, suidsadaq, .suitsa77 > .savvama
suka|püksiq, m -.pükse, -.pükse37 sukkpüksid
su|kaŕ, -gara, -garat4 peerupakust lõhutud särme, lõmmupuu (peergude tõmbamiseks)
suka|tama, -taq, -da82 = sukkama 1. ära ajama, taga ajama, otsima; pini sukatas kirpõ koer otsib (kraabib) kirpe; 2. sokutama, kaela määrima; ma sukada taa tüü sullõ ma sokutan selle töö sulle
suk|k, -a, -ka31 sukk; sokk; villadsõq sukaq villased sokid; miihi sukaq meestesokid
suk|kama, -adaq, -ka77 = sukatama
.sukmań, -i, -it4 setu seelik
śuko, -, -t2 = tśuko 1. lastek suu; musi; 2. suksu
śuko|tama, -taq, -da82 = tśukotama 1. lastek musitama; 2. suksutama
sukugiq = sukuginaq sugugi
sul|a, -a, -la26 sula
sulaha|nõ, -(d)sõ, -st5 = sulanõ sulane
sul|ama, -laq, -a19 sulama
sula|nõ, -dsõ, -st7 = sulahanõ
sula|tama, -taq, -da82 sulatama
sulbatus, -õ, -t9 lumelörts
sulg, sul(l)u, .sulgu36 1. sulg (aedik; tõke, takistus; pais, tamm); tsiasulg seasulg; jyyl om sulq iin jõel on pais ees; tii pääl om sulg iin teel on tõke v takistus; 2. > .klambri [1.]
sulǵ, sulõ, .sulgõ34 sulg (sule)
.sulgma, .sulguq, sulu64 tõkestama, üles paisutama; sulgema; kopraq ommaq uja kinniq sulgnuq koprad on oja üles paisutanud
suli|k, -gu, -kut13 suli
suli|nõ, -dsõ, -st7 sulgedest, sulgne; suline
sulõpää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq52 sulepea; pastapliiats, pastakas
sumbõ|nõ, -dsõ, -st7 = .sundõnõ sombune; udune; ilm om sumbõnõ, pilven ja niguq undsõnõ ja päiv ka ei paistuq ilm on sombune, pilves ja nagu udune ja päike ka ei paista
sumbõq, .sumpõ, sumbõt18 = sump linaligu
sumbõrda|ma, -q, -83 sumama
summ, summa, .summa31 summ, hulk
.summa 1. nurja, hukka; seo asi lätt summa see asi läheb nurja; 2. sekka, hulka
summa(h)n 1. nurjas, hukas; elo om summan elu on hukas; 2. seas, hulgas
sump, sumba, .sumpa31 = sumbõq
.sumṕma, .sumpiq, sumbi63 segama; vassima; nõiduma
sunď, sunni, .sundi36 sund, sundimine
.sunďma, .sundiq, sunni63 sundima
.sunďus, -õ, -t9 sundus
.sundõ(h)n = sunnu(h)n sompus; udune
.sundõ|nõ, -dsõ, -st5 = .sumbõnõ = sunnunõ sombune; udune
sung, sunga, .sunga31 kaheharuline kotinurk, õmmeldakse kotile selleks, et see paremini püsti püsiks
sun|ima, -niq, -i57 sonima
sunni|k, -gu, -kut13 = sunning, -u, -ut13 sunnik
sunnu(h)n = .sundõ(h)n sompus; udune; taivas om sunnun, ei olõq selget kotust, kyiḱ om viikarva hahk taevas on sombune, ei ole selget kohta, kõik on veekarva hall
sunnu|nõ, -dsõ, -st7 = .sundõnõ
su|ńo, -ńo, -nńo26 rumal inimene
supatus, -õ, -t9 pori
.suṕma, suppiq, supi63 puruks tampima
sup|ṕ, -i, -pi37 supp
surbi|nui, -nuia, -.nuia31 = surbipuu, -, -d50 uhmrinui
.surbma, .surbuq, surbu64 suruma
surbter|äq, m -ri, -ri24 uhmris tehtud kruubid
surm, surma, .surma31 surm
.surmama, surmadaq, .surma77 surmama
.surmli|k, -gu, -kku38 surelik
susi, soe, sutt42 hunt
susi|hand, -hanna, -.handa33 vankri esimest ja tagumist telge ühendav vehepuu
su|śo, -śo, -sśo26 lastek hunt; täi
sussõrda|ma, -q, -83 vusserdama
.sutma, suttaq, suta61 1. viitsima; suta-i ma täämbä kohegiq minnäq ma ei viitsi täna kuhugi minna; 2. jaksama, suutma; kyiḱ tüü om muq tetäq, ma olõ vana, ma ei sutaq inämb kõik töö on minu teha, ma olen vana, ma ei jaksa enam
suu, -, -d50 suu; suue; suud andma suudlema; suud mõskma hrl : nägu (suud ja silmi) pesema; jyysuu jõesuu, jõesuue
su̬u̬, -, -d52 soo; raba; suus minemä soostuma
su̬u̬kanari|k, -gu, -kku38 = su̬u̬kik|as, -ka, -ast22 sookail (puhmastaim)
su̬u̬|kurǵ, -kurõ, -.kurgõ34 sookurg
su̬u̬|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo37 sookask
su̬u̬l, soola, su̬u̬la31 sool
su̬u̬lama, sooladaq, su̬u̬la77 soolama
su̬u̬ldu|ma, -daq, -80 soolduma
su̬u̬l|li̬i̬ḿ, -leeme, -li̬i̬mi37 = su̬u̬l|vesi, -vi̬i̬, -vett42 soolvesi
su̬u̬mla|nõ, -(d)sõ, -st5 = soomõkõnõ soomlane
su̬u̬ń, soonõ, su̬u̬nt40 soon
su̬u̬|nõ, -dsõ, -st7 = .soinõ soine
su̬u̬rduma, su̬u̬rdudaq, sooru79 raisku v kaduma minema; tsia jago seemend om ärq suurdunuq niipalju seemet on raisku läinud, kui oleks kulunud sea söötmiseks
su̬u̬sť, soosti, su̬u̬sti37 soust, kaste
su̬u̬ť, soodi, su̬u̬ti37 < tiiḱ tiik; sookael, vesine koht teel
su̬u̬.tiala|nõ, -(d)sõ, -st5 sootihane
su̬u̬ , soovi, su̬u̬vi37 soov (kellelegi teisele)
su̬u̬vitsi|k, -gu, -kut13 sookail (puhmastaim)
su̬u̬ ma, su̬u̬viq, soovi63 (kellelegi teisele midagi) soovima; ma soovi sullõ hüvvä tervü(s)t ma soovin sulle head tervist
suu.andmi|nõ, -sõ, -st5 suudlus; suudlemine
suuha|go, -o, -ko27 lobamokk
suumõsu|kausś, -kausi, -.kaussi37 näopesu-, silmapesukauss
suupühüs, -(s)e, -t11 salvätt
suuŕ, suurõ, suurt40 suur; suuŕ inemine täiskasvanu
suuŕkoolili|nõ, -(d)sõ, -st5 = üliopilanõ üliõpilane
suuŕku̬u̬ľ, suurõkooli, suurtku̬u̬li37 = üliku̬u̬ľ ülikool
.suurma|li̬i̬ḿ, -leeme, -li̬i̬mi37 tangusupp
.suurma|nõ, -dsõ, -st5 tangune, tangudest; suurmanõ pudõr tangupuder
.suurma|pudõr, -pudro, -.putro47 tangupuder
suurmas, .suurma, suurmast22 hrl m tang (tangu)
.suurma|vorsť, -vorsti, -.vorsti37 tanguvorst
suuŕmer|i, -e, -d, m omast ja osast -ri41 = ilmameri ookean, maailmameri
suuŕrätť, suurõräti, suurträtti37 suurrätik
suuŕsärḱ, suurõsärgi, suurt.särki37 = pikksärḱ pikk-kuub
suuŕti̬i̬, - e suurõti̬i̬, -d e suurtti̬i̬d51 maantee
suuŕtükk, suurõtükü, suurttükkü37 suurtükk, kahur
.suurus, -õ, -t9 suurus
suurusta|ma, -q, -83 suurustama
suurustõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv suurustama
suurõli|nõ, -dsõ, -st5 suureline, ennast täis
suurõnda|ma, -q, -83 suurendama
suusa|tama, -taq, -da82 suusatama
suus(s), suusa, .suu(s)sa31 suusk
.suutumas sootumaks
suu|täüś, -tävve, -täüt49 suutäis
suv|i, -õ, -võ24 suvi
suvildõ suviti
suvili|nõ, -(d)sõ, -st5 suviline
suvi|nõ, -dsõ, -st7 suvine
suvistõ|pühiq, m -pühhi, -pühhi24 nelipühad, suvisted
suvi|tama, -taq, -da82 suvitama
suvõma|ja, -ja, -jja e -ia28 suvila
|ba, -ba, -pa26 sõba, suurrätt
sõbrali|k, -gu, -kku38 üsna sõbralik
sõbra|nõ, -dsõ, -st7 sõbralik
sõbroldõ sõpruse poolest; tekḱ mullõ sõbroldõ taa tüü ärq tegi mulle selle töö sõpruse poolest ära
sõbruska, -, -t3 halv kavaler
sõbrustõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 sõbrustama
sõbõr = sõbyŕ, sõbra, .sõpra45 = sõpr sõber
sõda, sya, sõta29 sõda
|dima, -tiq, -di57 sõdima; tülitsema; hullama
sõgluma, .sõkluq, sõglu, min 1. ja 3. p sõgli71 = sõgõlma sõeluma; sõgli sõglagaq liiva sõelusin sõelaga liiva
sõgõhuisi pimesi; ma tiiä taa tii sõgõhuisi ka ärq ma tean seda teed ka pimesi
sõgõhus, -õ, -t9 pimedus; sõgedus
sõgõl, sõgla, .sõkla45 = sõgyľ = sõkl sõel
sõgõlma, .sõkluq, sõglu, min 1. ja 3. p sõgli71 = sõgluma
sõgyľ, sõgla, .sõkla45 = sõgõl
sõidu|tama, -taq, -da82 sõidutama; pragama, sõimama; pernaanõ egäpäivi sõidutas minno perenaine sõimab mind iga päev
.sõimama, sõimadaq, .sõima77 sõimama
.sõimamiisi sõimates
.sõimõlõma, sõimõldaq, .sõimõlõ86 sõimlema
sõir, sõira, .sõira30 sõir
sõirapeesütüs, -e, -t9 praetud sõir; sõiramuroq lõigadiq ja küdsediq panni pääl, sys vinnüq niguq kabyľ lõigati sõiratükid ja praeti pannil, siis venisid nagu nöör
sõit, sõidu, .sõitu37 sõit; sõiduriist liiklusvahend, sõi-duriist
.sõitma, .sõitaq, sõida61 sõitma
.sõitõlõma, sõidõldaq, .sõitõlõ85 korduv sõitma; mitte paigal püsima
sõkiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv sõtkuma, tallama
sõk|kama, -adaq, -ka77 1. tallama; lehmile om haina palľo pant, sõkkasõq kyiḱ ärq lehmadele on heina liiga palju pandud, tallavad kõik ära; vokki sõkkama vokki tallama; 2. sugutama, tallama (hrl kuke kohta); kikas sõkkas kanna kukk tallab kana
sõkl, sõgla, .sõkla45 = sõgõl
.sõkli|nõ, -dsõ, -st5 sõklane
.sõkma, sõkkuq, sõku64 sõtkuma, tallama; pini sõkk lille, ajaq ärq! koer tallab lilli, aja ära!
.sõksama, sõksadaq, .sõksa77 korraks sõtkuma, jalaga vajutama
sõkõ, -, -t14 pime; sõge; mul ommaq sõkõq silmäq, näe ei niiti nõgla perrä aiaq mul on pimedad silmad, ei näe niiti nõela järele ajada; tohoh sõkõ seh, kohes sa tulõt! tohoh pime, kuhu sa tuled!; kiä sinno sõkõt tan tiid kes sind sõgedat teab
sõkõľ, .sõklõ, sõkõld22 hrl m sõkal, viljatera kest
sõkõla|nõ, -(d)sõ, -st5 1. pime v sõge inimene v loom; tohoh sõkõlanõ, kaeq, kohe astut! tohoh pime, vaata, kuhu astud!; 2. vaskuss
sõkõsik|k, -a, -ka31 = pümmesikk pimesikk; sõkõsikku aeti nii, et latsõq aiq ütśtõist sõgõhuisi takan, silmäq rätigaq kinniq köüdedüq pimesikku mängiti nii, et lapsed ajasid üksteist pimesi taga, silmad rätiga kinni seotud
sõlǵ, sõlõ, .sõlgõ34 sõlg
.sõlgama, sõladaq, .sõlga77 sõlega kinnitama
sõlǵpuu, -, -d50 = .sälgüspuu sõlgpuu, paare ühendav põikpuu, penn
sõlḿ, sõlmõ, .sõlmõ35 sõlm
.sõlmama, sõlmadaq, .sõlma77 sõlmama, korraks sõlmima
.sõlḿliga|nõ, -dsõ, -st5 sõlmiline
.sõlḿma, .sõlmiq, sõlmi63 sõlmima
sõlḿsyn|a*, -a, -na28 = köüdüssyna* keel sidesõna
sõm|mõŕ, -õra, -õrat4 sõmer
sõmmõŕ|hain, -haina, -.haina30 kaderohi (rohttaim)
sõmõri|nõ, -dsõ, -st5 sõmeraline
sõpr, sõbra, .sõpra45 = sõbõr sõber
.sõprus, -õ, -t9 sõprus
sõratõ|bi, -võ, -põ25 (suu- ja) sõrataud
sõrg, sõra, .sõrga33 sõrg
sõrḿ, sõrmõ, .sõrmõ35 sõrm; vt päss e pudroki̬i̬tjä, soola.maitsja e võiu.võtja e poti.lahkja, pikkpi̬i̬tre, kulla.kandja, tikandiirikene e tikatiirits e tsilľo.nakritsiirokõnõ
sõrmi|tama, -taq, -da82 = sõrmi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = .sõrmõlõma sõrmitsema
sõrmit(s)õ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv sõrmitsõma
sõrḿ|kinnas, -.kinda, -kinnast23 sõrmik, sõrmkinnas
sõrḿ|laud, -lavva, -.lauda33 klaviatuur, klahvistik (arvutil, klahvpillil); sõrmlaud (keelpillil)
sõrmuli|nõ, -dsõ, -st5 1. sõrm-, sõrmedega; sõrmulinõ kinnas sõrmik, sõrmkinnas; 2. pilli klahvid, nupud v sõrmeavad; vanast olľ katś ripa sõrmuliidsi härmoonikul, noq om jo kolm vanasti oli lõõtspillil kaks riba nuppe, nüüd on juba kolm
sõrmus, -(s)õ, -t11 = sõrḿ|vits, -vitsa, -.vitsa30 sõrmus
.sõrmõlõma, sõrmõldaq, .sõrmõlõ85 = sõrmitama
.sõudma, (.)sõudaq, sõvva66 sõudma
sõõmu|tama, -taq, -da82 jooma, rüüpama
sõõrah(t)u|ma, -daq, -84 sõõrduma
sõõra|tama, -taq, -da82 = syyrdma 1. sõõrutama; 2. (jalus) sõeluma, keerlema; latsõq sõõratasõq jalon lapsed sõeluvad jalus
sõõrmas, syyrma, sõõrmast23 = sõõrmõs, syyrmõ, sõõrmõst23 = sõõrõq, syyrmõ, sõõrõnd16 sõõre; soon; tärge; nynasõõrõq ninasõõre
säedüs*, -(s)e, -t11 1. seade (seade); lilli-, muusigasäedüs lille-, muusikaseade; 2. seade (seadme); eelektri-, külmetüssäedüs elektri-, külmutusseade
|gä, -gä, -kä24 säga
säidse, .säitsme, säidsend16 seitse
säidsekümmend, .säitsme.kümne, säidsendkümmend17 seitsekümmend
säidsesada, .säitsmesaa, säidsendsata29 seitsesada
säidsetõist(kümme(nd)), .säitsmetõist(.kümne), säidsendtõist(kümmend)17 seitseteist
.säitsmegese = .säitsme.geisi = .säitsme.geiste = .säitsme.geske seitsmekesi
.säitsmemagajidõ|päiv, -päävä, -.päivä35 seitsmemagajapäev, 27. juuni
.säitsmendi|k, -gu, -kku38 = .säitsmesjago seitsmendik
.säitsme|s, -ndä, -ndät4 seitsmes
.säitsme|sjago, -ndäjao, -ndätjako27 = .säitsmendik
.säitsmeveliste|päiv, -päävä, -.päivä35 seitmevennapäev, 10. juuli
sälg, sä(l)lä, .sälgä34 selg; hamõq om sälän särk on seljas; sälä pääl(e) selili; panď tõõsõ sälä pääle pani teise selili; makas sälä pääl magab selili
sälg|ru̬u̬ds, -roodsu, -ru̬u̬dsu37 =(l)läru̬u̬ds selgroog
.sälgüs, -e, -t9 = .sälgüspuu, -, -d50 = .selgüs [2.] = sõlǵpuu sõlgpuu, paare ühendav põikpuu, penn
(l)|ru̬u̬ds, -roodsu, -ru̬u̬dsu37 = sälgru̬u̬ds
(l)lül(d)e selili
(l)lüs, -(s)e, -t11 seljarihm leidel (hobuserakmete osa)
(l)lüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 selili lamasklema
(l)|tämä, -täq, -dä82 selili lamama
.sämblä|ne, -(d)se, -st5 = .tsämbläne kihulane
säng, sängü, .sängü37 voodi
sän|i, -i, -ni26 = tsäni [2.] (teatud liiki) tont
särǵ, säre, .särge34 särg
särḱ, särgi, .särki37 < pindsak [2.] kuub, pintsak; ku liinamehel särk (eesti keelen hamõh) säläst võttaq, jääs alastõ, a ku võrokõsõl särḱ säläst võtta, jääs hamõh sälgä kui linnamehel särk seljast võtta, jääb alasti, aga kui võrokesel särḱ (võru keeles pintsak) seljast võtta, jääb särk selga
säs|ü, -ü, -sü26 = tsädsü säsi; üdi; tuum; säsüfüüsiga* tuumafüüsika; säsüpomḿ* tuumapomm; säsüvägi* tuumaenergia
.säädelemä, säädeldäq, .säädele85 1. teesklema; ärq säädelguq! ära teeskle!; 2. korduv seadma; mukkima; säädeles piigli iin seab (mukib) ennast peegli ees
.säädelüs, -e, -t9 teesklus; seadmine; mukkimine
.säädmä, säädäq, sää e säe, kesks säet, min 1. p säi66 seadma
.säädü|mä, -däq, -80 korda saama, lahenema, laabuma
.säädü|s, -(se), -(s)t10 seadus; reegel
.säädüsli|k, -gu, -kku38 seaduslik
.säädüsli|ne, -dse, -st5 seaduslik; reeglipärane; seaduspärane
sääl seal
säälsama(h)n sealsamas
säält sealt
.säände|ne, -dse, -st5 = sääne, .sääntse e .säändse e .sändse, säänest7 = säänedä|ne, -dse, -st5 < .säärdene, < sääre selline, niisugune, säärane
säänesama, .sääntsesama, säänestsamma28 samasugune
.säärde|ne, -dse, -st5 = sääre, .säärtse, säärest7 > sääne
sääsi|guq, m -kide, -kit13 metskõrkjas (rohttaim)
sääsi|k, -gu, -kut13 > kiholanõ
sääs(s), sääsä, .sääs(s)ä35 sääs (seadeldis kalapüügiks)
säü, -, -d53 natuuratasu (sepale); sepäq tegeväq tüüd säü pääle sepad teevad tööd natuuratasu eest
säünäs, .säünä, säünäst22 säinas
.söeldä|mä, -q, -83 > .söendämä
.söende|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = süvende(l)lemä = korduv .söendämä [1.]
.söendä|mä, -q, -83 < .söeldämä 1. = süvendämä (külmast) kirvendama, kipitama; 2. julgema, söandama; pümmegaq söendä es inämb vällä minnäq pimedaga ei julgenud enam välja minna
söödi|k, -gu, -kut13 söödik
söödü(h)n söötis
söögikotus, -(s)õ, -t11 söögikoht, toitlustusasutus
söögi|kraaḿ, -kraami, -.kraami37 toiduaine(d)
söögi|maja, -maja, -maia28 söökla
söögipooli|nõ, -dsõ, -st7 toidupoolis
söögi|vaheq, -.vaihõ e -.vahjõ, -vahet e -vaiht19 söögivaheaeg, -vahetund
|di, -di, -ti26 südi, virk; tä om egä tüü man südi, täl tüü muguq lindas käen ta on iga töö juures südi, tal töö muudkui lendab käes
sügävähe = sügäväle = .süvvä sügavalt; sügavale
sügüse sügisel
sügüselt = sügüside
sügüse|ne, -dse, -st5 sügisene
sügüside = sügüselt sügiseti; sügüside lätväq latsõq kuuli, leheq kiriväs ja tsirguq lõunõmaalõ sügiseti lähevad lapsed kooli, lehed kirjuks ja linnud lõunamaale
|käv, -gävä, -gävät4 = süvä sügav; sügavik
|küs, -güse, -küst12 sügis
süküskuu, -, -d50 < se'ptembri september
sülǵ, sü(l)le, .sülge34 sülg
.sülge|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv .sülgämä
.sülgämä, sü(l)lädäq, .sülgä77 sülgama, sülitama
sül|i, -e, -d41 süld (pikkusmõõt)
sül|lem, -emä e -eme, -emät e -emet4 (mesilas)sülem
sülť, süldi, .sülti37 sült; peenükene sülť hakksült
.sümmä küüru, kõverasse
sümmä(h)n küürus, kõveras; taa vanaimäkene om nii sümmän, et nyna vasta maad see vanaemakene on nii küürus, et nina vastu maad
.sündjä|dseq = .sündjä|dsiq, m -tside, -tsiid7 sünnitus, lapse sündimine; sääl perren olliq sündjädsiq, tiiä eiq, kas olľ poig vai tütäŕ seal peres sündis laps, ei tea, kas oli poeg või tütar
.sündli|k, -gu, -kku38 sünnis; leplik
.sündsä, -, -t3 < viisakas kena, meeldiv, tore, mõnus, viisakas; sünnis
.sündsähe = .sündsäle < viisakahe kenasti, meeldivalt, toredalt, mõnusalt, viisakalt; sündsalt
.sündsüs, -e, -t9 < viisakus meeldivus, mõnusus, viisakus; sündsus
.sündümis(e)|päiv, -päävä, -.päivä35 = .sündüspäiv = sünnüpäiv sünnipäev
.sündümä, .sündüdäq, sünnü79 1. sündima; 2. sobima; sünnis olema; kuis neoq kängäq mullõ sünnüseq? kuidas need kingad mulle sobivad?; sääne asi sünnü ei joht selline asi ei sobi mitte; 3. toimuma; miä sääl sünnüs? mis seal toimub?
.sündüs|päiv = sünnü|päiv, -päävä, -.päivä35 = .sündümis(e)päiv
sünnü|tämä, -täq, -dä82 1. sünnitama; 2. sobitama; ku sünnü-iq, sys tulõ sünnütäq kui ei sobi, siis tuleb sobitada
sünnütüs, -e, -t9 sünnitus
.sü's|teḿ, -temi, -.temmi38 süsteem
süt|tümä, -tüdäq, -ü79 1. paranema; käsi olľ katśki, a noq om ärq süttünüq käsi oli katki, aga nüüd on ära paranenud; 2. süttima
sütüs, -(s)e, -t11 tulehakatis, süütis
sütü|tämä, -täq, -dä82 arstima, parandama
süvende|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = .söende(l)lemä = korduv süvendämä
süvendä|mä, -q, -83 = .söendämä [1.] (külmast) kirvendama, kipitama
.süvvä = sügävähe sügavalt; sügavale; kündku-iq nii süvvä! ära künna nii sügavalt!
.süvvü sügavune; miitri süvvü vesi meetrisügavune vesi
.süvvü|mä, -däq, -80 = süvähümä süvenema, süüvima; tä om tüühü süvvünüq ta on töösse süvenenud
.süvvü|s, -(se), -(s)t10 = süvähüs
süv|ä, -ä, -vä24 = sükäv sügav; sügavik
süvähü|mä, -däq, -84 = .süvvümä
süvähüs, -e, -t9 = .süvvüs = süvütüs sügavus
süvändä|mä, -q, -83 süvendama
süväste sügavalt
süvütüs, -e, -t9 = süvähüs
süä, .süäme, süänd16 süda; süänd võtma söandama; süä om tśalga(h)n süda on rahul; süä jääs tśalka süda jääb rahule
.süäkä|ne = .süäkä|s, -dse, -st5 südi, söakas
.süämni|k, -gu, -kku38 kuri, vihane inimene
.süändü|mä, -däq, -84 pahanema, vihastama
süäü̬ü̬, -, -d51 südaöö
süäü̬ü̬el|läi, -äjä, -äjät4 (süda)öise eluviisiga inimene, loom v tont, vaim
süü, -, -50 1. süü, süüdiolek; süüdü pandma süüdistama; 2. < .põhjus [1.] põhjus
sü̬ü̬däv, -ä, -ät4 = sü̬ü̬psä
sü̬ü̬|mä, -däq, -80 1. söömisega kuluma (hammaste kohta); hobõsõl olliq süüdünüq hambaq hobusel olid kulunud hambad; 2. sööbima
sü̬ü̬jä, -, -t3 hea, suure isuga; tä om süüjä väega, tä peris õkva suurõ suugaq süü ta on väga hea isuga, ta sööb kohe päris suure suuga; taa om süüjät jako inemine, selle tä om nii rammun see on suure isuga inimene, seepärast ta on nii rammus
sü̬ü̬ḱ, söögi, sü̬ü̬ki37 söök, toit
sü̬ü̬mä, süvväq, sü̬ü̬, min 1. ja 3. p .sei(e)54 sööma
sü̬ü̬m(ä)|aig, -ao, -.aigo36 ennelõunane tugev söömaaeg
sü̬ü̬psä, -, -t3 = sü̬ü̬däv söödav
sü̬ü̬t, söödü, sü̬ü̬37 sööt, söötis põld
sü̬ü̬tmä, sü̬ü̬täq, söödä61 söötma; tä süüt tsiko ta söödab sigu
süüdi|k, -gu e -ge, -kut e -ket13 hrl m = süüt sügelised
süüdiske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv sügama
.süüdlä|ne, -(d)se, -st5 süüdlane
.süüdü süüdi
(.)süüldäq süütu
süüt, süüdü, .süütü37 hrl m = süüdik sügelised; latsõl ommaq süüdüq sälän lapsel on sügelised kallal
.süütmä I, .süütäq, süüdä73 sügelema; kel sälg süüdäs, tuu sanna kütt kel selg sügeleb, see kütab sauna
.süütmä II, .süütäq, süüdä61 sügama; tä süüt sälgä ta sügab selga
.süü|tämä, -täq, -dä81 süüdistama; ti süütägu-i minno! ärge mind süüdistage!
sya|herr, -herrä, -.herrä35 sõjapealik; komandant, garnisoniülem
sya|liiń, -liini, -.liini37 (võitlus)rinne
.syali|nõ, -(d)sõ, -st5 sõdalane, sõjamees
sya|mi̬i̬ś, -mehe, -mi̬i̬st39 sõjamees, sõdur, sõjaväelane
sya|riist, -riista, -.riista30 relv, sõjariist
syasula|nõ, -(d)sõ, -st7 sõdur
syatar|õ, -õ, -rõ24 varjend
syavä|gi, -e, -ke25 sõjavägi, armee
syaülemb, -ä, -ät13 väepealik
syn|a, -a, -na28 sõna; timä synno perrä olľ asi nii tema sõnul oli asi nii; synna andma teatama, teada andma; annaq mullõ synna, ku midägiq sünnüs teata mulle, kui midagi toimub; synna viimä, tuuma sõna viima, tooma; nimisyna nimisõna; noomen; tegosyna tegusõna; tähüssyna märksõna
syna.andja, -, -t3 = synatu̬u̬ja teataja, sõnumitooja; käskjalg, kuller
synahuisi sõnahaaval
syna|jalg, -jala, -.jalga33 sõnajalg
synaka|= synaka|s, -dsõ, -st5 sõnakas
syna.kullõmaldaq sõnakuulmatu
synali|nõ, -dsõ, -st5 sõnakuulelik; hää synalinõ latś, niguq nimmat, nii õkva lätt ku välk hea sõnakuulelik laps, nagu mainid, nii kohe läheb nagu välk; taa om synalinõ hopõń, taad käänäq kohe taht see on sõnakuulelik hobune, seda pööra kuhu tahad
syna.mõistuisi mõistu
synaraama|t, -du, -tut13 sõnaraamat
synatu̬u̬ja, -, -t3 = syna.andja
syna|vaheq, -.vaihõ e -.vahjõ, -vahet e -vaiht19 sõnavahetus, tüli; synavahet ka olľ, a lasi halva syna läbi kõrvu sõnavahetust ka oli, aga lasin halva sõna kõrvust mööda
syna.võtja, -, -t3 = syna.võtli|k, -gu, -kku38 kuulekas, sõnakuulelik; taa latś om väega synavõtlik see laps on väga sõnakuulelik
synń, synni, .synni37 oinas, jäär
syn|noḿ, -oma, -omat4 sõnum, teade
syno .ikma itkema, itku laulma
synoja, -, -t3 sõnuja, lausuja, posija
synoli|nõ, -(d)sõ, -st5 1. rahvalaulik, rahvalaulu eeslaulja; 2. sõnakas
syn|oma, -noq, -o57 = syno|tama, -taq, -da82 sõnuma, lausuma, sajatama, needma; posima
synotus, -õ, -t9 sõnumine, sajatus, needus
synotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 sõnelema; pahandama, tõrelema
sys = sis siis
sysali|k, -gu, -kku38 = sisalik sisalik
sysa|ŕ, -ra e -rõ, -rd12 õde
sysa|ridsõq, m -.riidsi, -.riidsi5 õeksed
sysari|k, -gu, -kku38 kangakudumisviga; ku katś langa saa ütte nitsehe, sys tuu om sysarik kui kaks lõnga satub ühte niide, siis see on kudumisviga
.syskiq = .siskiq siiski
syym, sõõmu, syymu37 sõõm, lonks, suutäis
syyrd, sõõru, syyrdu36 ale; syyrdu palotama alet põletama
syyrdma, syyrduq, sõõru64 = sõõratama 1. sõõrutama; 2. (jalus) sõeluma, keerlema; kasś syyrd jalon kass keerleb jalus
syyrdu|ma, -daq, -80 sõõrduma