ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 1865 kiräkotust. Lausidõ kunts'helü EKI & WI
paaba, -, -t2 eit; ämmaemand
paabapraasni|k, -gu, -kut13 = paabapäiv setu naiste tähtpäev (neljas kolmapäev pärast maasenitsa)
paaba|puss, -pussu, -.pussu37 ämmatoss (seen)
paaba|päiv, -päävä, -.päivä35 = paabapraasnik
paadikõ|nõ, -sõ, -ist8 kahvatukollane v luitunud-pruun pullike
paadsapuu, -, -d50 = hu̬u̬paadś = uhupaadś = vohopaadś paakspuu
paadśo, -, -t2 ülipaks inimene v loom; ma tiiäki ei tan külän tõisi sääntsit paadśosit ku taa Eevi olľ ma ei teagi siin külas teisi selliseid ülipakse nagu see Eevi oli
paadõrda|ma, -q, -83 patrama
.paagaŕ, -i, -it4 kuhjamalk
paagas, .paaka, paagast23 = paak
paaga|tama, -taq, -da82 1. paakuma; 2. määrduma, karbaga kattuma, praagatama
paak, paaga, .paaka30 = paagas = plaaḱ paak, (mulla)kamakas
paaḱ, paagi, .paaki37 paak (paagi)
.paakja|nõ, -dsõ, -st5 paakunud
paaŕ, paari, .paari37 paar; pruutpaar; abielupaar
.paari minemä, .pandma paari minema, panema
paariel|o, -o, -lo26 abielu
paari(h)n = paarihna
paarihna = paari(h)n paaris, paariti, paarikaupa; latsõq, armastajaq ja politseiq kynďvaq paarihna lapsed, armastajad ja politseinikud kõnnivad paaris
paarildaq = paaridu
paarili|nõ, -(d)sõ, -st5 paariline
paari|mi̬i̬ś, -mehe, -mi̬i̬st39 paarimees
paariq, m .paarõ, .paarõ37 1. sarikas; 2. kaelkoogud; võtť vii paarõgaq sälgä võttis vee kaelkookudega selga
paari|rahvas, -.rahva, -rahvast22 abielupaar
paaritsidõ = paaritsikku paaristikku
paari|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kurameerima
paaŕkümmend, paari.kümne, .paarikümmend17 paarkümmend
paaŕsada, paarisaa, .paarisata29 paarsada
.paaru|ma, -daq, -80 paarituma
.paarõ = paarõhuisi paariti
paas, paasa, .paasa31 palgi vara
paaś, paasõ, paast39 ahju põrand
.paasama, paasadaq, .paasa77 (palki) varama
paast, paastu, .paastu37 paast
.paastma, .paastuq, paastu61 paastuma
paastukuu, -, -d50 < märtś märts
.paastus, -õ, -t9 veetõus (tuule tagajärjel)
paasõq, .paasmõ, paasõnd16 pasmas, paralleelsete lõngade arv kangakudumisel
paať, paadi, .paati37 1. = .paatja|= .paatja|s, -dsõ, -st5 kahvatukollane, luitunud-pruunikas, paatjas; 2. sõim lohakas ja ropp naisterahvas
pa|da, -a, -ta29 pada
pada|jasś, -jassi, -.jassi37 põngerjas
pada|kunn, -kunna, -.kunna31 kärnkonn, padakonn
paďastõ tihedasti
padi I, paďa e padja, patťa e .patja43 padi
pa|di II, -ďa, -(t)ťa43 tihe; paks; padi vili, rõivas, mõts tihe vili, riie, mets; paďaq hiusõq tihedad juuksed; pähkmäl om padi kuuŕ pähklil on paks koor; ütś paďõmb, tõõnõ harvõmb üks tihedam, teine hõredam
padoni|k, -gu, -kku38 potikaupmees
padra|tś, -dsi, -tsit13 lobiseja, patraja
padsahta|ma, -q, -83 patsatama
paďu = paďu|nõ, -dsõ, -st7 paksune; lumi om miitrepaďu lumi on meetripaksune; poolõ miitre paďu ijä poole meetri paksune jää; põrmandos tulõ ütśpaďudsõq lavvaq pandaq põrandaks tuleb panna ühepaksused lauad
paďutus, -õ, -t9 paksus
paganali|nõ, -(d)sõ, -st5 sõim pagan, kurivaim
paganatul|i, -õ, -d41 sootuluke, virvatuli
paganď, -i, -it13 = pakań pagan
pa|go, -o, -ko27 1. pagu, põgenemine; pelgupaik; panď pakko põgenes, pani plehku; 2. = palgipago pakk palgiveoreel, mis takistab ree purunemist; 3. paadi tüüripuu
pagola|nõ, -(d)sõ, -st5 pagulane
pagõ()ja, -, -t3 põgenik, põgeneja; syapagõhõjaq pagõhõsõq sõta sõjapõgenikud põgenevad sõja eest
pagõ()ma, pakõq e .paedaq, pakõ e pagõhõ88 põgenema; kedä sa pakõt? kelle eest sa põgened?; lambaq pagõhõsõq pinni lambad põgenevad koera eest
pah|a, -a, -ha28 väga; paha palľo tüüd om tetäq väga palju tööd on teha
pahali|k, -gu, -kku38 pahasevõitu
pahali|nõ, -dsõ, -st5 > pahanõ
pahanda|ma, -q, -83 pahandama
pahandus, -õ, -t9 pahandus
paha|nõ, -dsõ, -st7 < pahalinõ pahane; solvunud
paha|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 pahaseks saama; solvuma; ärq pahasi sai pahaseks; solvus; tä olľ mu pääle (ärq) pahanuq ta oli minu peale pahane v solvunud
paheldõ = pahelidõ = pahepoodi = pahepooli = pahepu̬u̬ldõ = pahepäidi pahupidi
pahe|pu̬u̬ľ, -poolõ, -pu̬u̬lt40 pahem pool, pahupool
paherda|ma, -q, -83 püherdama
paherdus, -õ, -t9 püherdus; lamandunud vili
pahka|tś, -dsi, -tsit13 pahane inimene, pahutseja
pahr, pahru, .pahru37 < pardo < paro kult
pahrahus, -õ, -t9 pulstunud olend, rääbakas
pahr|aid, -aia, -.aida33 seasulg
pahri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 indlema (sigade kohta)
paht, paha, .pahta33 sealaut; täämbä mina maka tsiapaha pääl täna mina magan sealauda lakas
pahus, -(s)õ, -t11 1. tüli; naabrigaq tulľ pahus naabriga tuli tüli; 2. roos (haigus), paise
pahuskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 pahutsema
pahussihe pahuksisse
pahussillaq pahuksis
pahussillõ = pahussihe
pahussõllaq = pahussillaq
pai I, -, -d53 pai
pai II, paiu, .paiu37 paju; painiidś pajuniin
paiguldõ = .paikuisi paiguti, kohati; ilmatiidüs üteľ, et täämbä satas paiguldõ vihma ilmateade ütles, et täna sajab paiguti vihma
paik, paiga, .paika30 1. paik, koht; 2. paik, lapp
.paikama, paigadaq, .paika77 paikama, lappima
.paikliga|nõ, -dsõ, -st5 lapiline
.paiku paiku; kellä ütsä paiku kella üheksa paiku
.paikuisi = paiguldõ
.paikus, -õ, -t9 paikamine
pail, paila, .paila30 pael
paimõnda|ma, -q, -83 karjatama, õiendama, talitama
pain, paino, .paino37 = painõq 1. paine; 2. = .painaja = .painja (luu)painaja; 3. = painopakk; 4. riide- v lõngavärv; osti musta paino laado päält ostsin laadalt musta riidevärvi
painahta|ma, -q, -83 < painahu|tma, -taq, -da62 korraks painduma v painutama
.painaja, -, -t3 = pain [2.] = .painja (luu)painaja
.painama, painadaq, .paina77 painama
painasḱ, -i, -it13 = paina|tś, -dsi -tsit13 nuruja
painatus, -õ, -t9 ree kodaraid ühendav ristpuu, painard
.painja, -, -t3 = .painaja < pain|jaań†, -jaani, -.jaani37 painaja
.painma, .painaq, paina61 värvima (lõnga, riiet); olõ-s siipi ni hädägaq painiq valgõq rõivaq mustas ei olnud seepi, siis hädaga värvisid valged rõivad mustaks; paini langa vereväs värvisin lõnga punaseks
.painoma, .painodaq, paino79 painduma
painopak|k, -o, -ko37 = painos, -(s)õ, -t11 = pain [3.] = painõq [3.] paindepakk, painik
painossihe = painossilõ paindesse
painossi(h)n paindes
paino|tama, -taq, -da82 painutama
painotus, -õ, -t9 painutus
painotõ|(l)lõma, -laq, -(l)lõ45 korduv painutama; end painutades võimlema (joogaharjutused vms ); ku India joogiq painotõlõsõq, sys saisvaq pää pääl ja käändväq hindäl käeq ja jalaq sõlmõ kui India joogid võimlevad, siis nad seisavad pea peal ja keeravad endal käed ja jalad sõlme
.painsa, -, -t3 painduv
.painõlõma, painõldaq, .painõlõ85 = korduv painõndama
painõnda|ma, -q, -83 nuruma
painõq, .painõ, painõt18 = pain
pairas, -(s)sõ, -t11 pudeliõlu
.paistma, .paistuq, paistu73 = .paistuma I, .paistudaq, paistu79 1. paistma; päiv paistus päike paistab; 2. paistma, näima, tunduma
.paistuma II, .paistudaq, .paistu80 = .paistõma paistetama; noq om tervüs õigõq kinä, ynnõ kõtt om niguq paistut nüüd on tervis õige hea, ainult kõht on nagu paistes
.paistus, -õ, -t9 = paistõq 1. paistetus; 2. paiste; päävä-, ahopaistus päikese-, ahjupaiste
.paistõlõma, paistõldaq, .paistõlõ85 tule v päikese paistel ennast soojendama
.paistõma, paistõdaq, .paistõ77 = .paistuma [II]: üles paistõnuq paistetanud, paistes
paistõq, .paistõ, paistõt18 = .paistus: paistõ(h)n olõma paistes olema; paistõhe minemä paistesse minema
.paisu|ma, -q, -83 paisuma
paisõq, .paisõ, paisõt18 paise
.pai|tama, -taq, -da81 > ilestämä
.paitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .paitama
paiuhara|k, -ga, -kat13 siniraag (lind)
paiu|nõ, -dsõ, -st7 pajupuust
paiu|pilľ, -pilli, -.pilli37 pajupill
pa|ja, -ja, -jja e -ia28 suitsuauk, pajaaken
paja|tama, -taq, -da82 pajatama
pajatus, -õ, -t9 pajatus
pakaľ, .pakla, pakald22 hrl m takk
pa|kań, -gana, -ganat4 = paganď pagan
pakituisil = pakkuisi = pakussillaq = .pakvallaq pakil, tulvil
pak|ḱ, -i, -ki37 pakk (paki)
pak|k, -o, -ko37 pakk (paku)
pakko pakku, peitu; pakko minemä põgenema, pakku minema
pakkratt|aq, m -idõ, -it15 = pakk.vankri kiviveovanker; pakkrattidõgaq veeti müürükivve kiviveovankriga veeti müürikive
pakk|regi, -ri̬i̬, -reke25 kiviveoregi
pakkuisi = pakituisil
.pakla|nõ, -dsõ, -st5 takune; paklanõ hamõh takune särk
.pakli|nõ, -dsõ, -st5 takku täis, halvasti soetud (lina kohta)
paḱma, pakkiq, paki63 pakkima, kokku panema
.pakma, pakkuq, paku64 pakkuma
paks, paksu, .paksu37 paks; tihe
.paksu = paksult = paksust(õ) paksult; tihedalt; vili om paksu külbet vili on tihedalt külvatud
.paksu|nõ, -dsõ, -st5 paksune
.paksus, -õ, -t9 paksus
paksust(õ) = .paksu = paksult paksult; tihedalt
paksõmbahe = paksõmbalõ paksemalt
pakussillaq = pakituisil = .pakvallaq
pakõldu|ma, -daq, -84 = takõlduma pulstuma; pää olľ ärq pakõldunuq juuksed olid pulstunud
pal|a, -a, -la28 tükk, pala; miihil om kuuri all egäsugutsit ravvapallo meestel on kuuri all igasuguseid rauatükke
pal|a(ha)ma, -laq e -adaq, -la e -aha88 1. kaarutama, heinu laiali lööma; 2. pleegitama
palahu|ma, -daq, -84 pleekima
pal|ama, -laq, -a69 1. põlema; panõq tuli palama! pane tuli põlema!; süüta valgus!; 2. päevituma; tä om suvõgaq pruunis palanuq ta on suvega pruuniks päevitunud
palang, -u, -ut13 1. põleng; 2. rutt; 3. heinalade
palani|k, -gu, -kku38 põletik; palavik
palasḱ, -i, -it13 vana kulunud terariist, nt kirvõ-, väidsepalasḱ
pala|ť, -di, -tit13 1. magamisase; loomasõim; 2. palat
palavahe = palavalõ palavalt
palavi|k, -gu, -kku38 palavik
palavli|k, -gu, -kku38 palavavõitu
paldõr|jaań, -jaani, -.jaani37 = paldõr|jań, -jani, -.janni38 palderjan
palgali|nõ, -dsõ, -st5 palgaline
palgipa|go, -o, -ko27 = pago [2.] pakk palgiveoreel, mis takistab ree purunemist
palǵnas, .palḱna, palǵnast22 = .palḱna
.palgus, -õ, -t9 = palistus palistus, õmblus
.palg|õq, m -idõ, -it19 rangide polsterdus
palista|ma, -q, -83 palistama
palistus, -õ, -t9 = .palgus palistus
pali|t, -du, -tut13 = .paľto mantel, palitu
.paljalt = .palľalt
palk, palga, .palka30 palk (palga)
palḱ, palgi, .palki37 palk (palgi)
.palkama, palgadaq, .palka77 palkama
.palḱna, -, -t3 = palḱnas, .palḱna, palḱnast22 = palǵnas kangarull; müüjä lõigaś palḱnast miitre rõivast müüja lõikas rullist meetri kangast
palľ, palli, .palli37 pall
pal|lai, -aja, -ajat4 (voodi)lina
.palľalt = .paljalt 1. paljalt; 2. ainult
palla|pu̬u̬ľ, -poolõ, -pu̬u̬lt40 pallapool, piklik (linane) riidetükk suurrätikuna v seelikuna kandmiseks
pa(l)ľas, .pa(l)ľa, pa(l)ľast15 paljas
pal|lav, -ava, -avat4 palav
pallavtõ|bi, -võ, -põ25 soetõbi, tüüfus
palľo liiga; palju; palľo hüä olõ-i ka hüä liiga hea ei ole ka hea
palľokõ|nõ, -sõ, -ist8 paljuke(ne)
palľond palju: mul olõ-i inämb palľond aigo mul pole enam palju aega
palľos kui palju (siis)
palľos .pandma liialduseks pidama; pihlõtsit rõivit panti vanast palľos oranže riideid peeti vanasti liialduseks
.pallus, -õ, -t9 = .palvus palvetalitus, palvus
.pallõma, pallõldaq, .pallõ78 1. paluma; 2. palvetama
pallõmi|nõ, -sõ, -st5 palumine; palve; mul om sullõ sääne pallõmine mul on sulle selline palve
palḿ, palmi, .palmi37 palm
palmi|k, -gu, -kut13 palmik
palmi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = .palḿma, .palmiq, palmi63 palmitsema
palmõh, .palmõ, palmõht20 = palmõq, .palmõ, palmõt18 vorp; lei piidsagaq, nii et iho pääle tulľ palmõq üles lõi piitsaga, nii et nahale tekkis vorp
.palmõ|nõ, -dsõ, -st5 vorbiline
pal|o, -o, -lo26 kuiv, liivane okasmets, palu; nõmm
palohk, -a, -at13 = palo|k, -ga, -kat13 pohl
palokobri|k, -gu, -kut13 põdrasammal
palo|mõts, -mõtsa, -.mõtsa30 kuiv, liivane okasmets, palumets
palo|nõ, -dsõ, -st7 palumetsane; nõmmene
palo|nõid, -nõia, -.nõida32 kivisisalik
palo|sammõľ, -.samblõ, -sammõld23 palusammal
palo|si̬i̬n, -seene, -si̬i̬nt40 männiriisikas
palota|ǵa, -ja, -ḱa28 islandi samblik
palotaja, -, -t3 põletaja; kõrvetis
palo|tama, -taq, -da82 põletama; põleda laskma; palotagu-iq päävä aigo tulli, eelektri om kallis! ära lase tuledel päeval põleda, elekter on kallis!
palotat|ť, -i, -ti37 liivtatik (seen)
palotus, -õ, -t9 põletus; kõrvetis
.palvus, -õ, -t9 = .pallus palvetalitus, palvus
palvõq, .palvõ, palvõt18 palve
palõh, .palgõ, palõht21 = palõq pale, nägu; tedretähidse palgõgaq tütrik tedretähnilise palgega tüdruk; paksu palgõgaq inemine paksu näoga inimene; vanaaodsõ ruubli pääl olľ keisri palõh vanaaegse rubla peal oli keisri nägu
palõligult palgest palgesse
palõq, .palgõ, palõt19 = palõh
.pandma, .pandaq e pandaq, panõ66 1. panema; 2. salvama, nõelama; siug panď hobõst jalga madu salvas hobust jalast
.pandu|ma, -daq, -80 asetuma, sobituma, sattuma; ütte panduma seostuma
panǵ, pangi, .pangi37 pang, ämber
pangili|nõ, -dsõ, -st5 pangene; kas taa pada om pangilinõ vai katõ(pangi)linõ? kas see pada on pangene või kahe(pange)ne?
pank, panga, .panka30 pank (rahaasutus)
pankrot|ť, -i, -ti37 pankrot
panń, panni, .panni37 pann
panń|haaḱ, -haagi, -.haaki37 = panń|harḱ, -hargi, -.harki37 kangatempel
pa(n)ni|paik, -paiga, -.paika30 = pannus panipaik
pannus, -(s)õ, -t11 = pa(n)nipaik
pannõľ, .pandlõ, pannõld23 pannal
panť, pandi, .panti37 pant
panť|vorḿ, -vormi, -.vormi37 paeluss
panõh(t)u|ma, -daq, -84 1. (püsima) jääma, stabiliseeruma; (välja) kujunema; kaemiq, kuis ilm panõhtus, kas jääs kuivas vai nakkas jälq sadama vaatame, milliseks ilm kujuneb, kas jääb kuivaks või hakkab jälle sadama; ku aśaq ommaq jo niimuudu panõhtunuq, las sys jäiäkiq nii kui asjad on juba niimoodi välja kujunenud, las siis jäädagi nii; 2. paranema; haigõ nakkas jo panõhuma haige hakkab juba paranema; 3. lamanduma; panõhunuq hain lamandunud hein
panõh(t)us, -õ, -t9 samm; jalatäis maad; künniriba
panõ|ḱ, -gi, -kit13 panemine, panek
pao(h)n = .paossil = .paossi(h)n paos; peidus; paguluses
.paoskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 paos olema; end peitma; paguluses olema; Eesti pagolasõq paoskõlliq verevide võimu Eesti pagulased olid paguluses punaste võimu eest
paos|(s), -(s)õ, -t11 pagu, pelgupaik
.paossihe = .paossilõ pakku; peitu
.paossi(h)n = pao(h)n
.paossil = pao(h)n
.paossilt = .paossist paost; peidust
.paossilõ = .paossihe
.paossist = .paossilt
.pao|tama, -taq, -da81 1. peitma; paotas aśaq ärq peidab asjad ära; 2. paotama, lahti tegema
papa, -, -t2 papa
papagoi, -, -d,53 papagoi; kiä pidä papagoiõ, tuul tulõ ka papagoiõ tsätserdämist kannahtaq kes peab papagoisid, sel tuleb ka papagoide kädistamist taluda
papi|nõ, -dsõ, -st7 papist; papidsõq kastiq pappkastid
pap|ṕ, -i, -pi37 1. papp, õigeusu vaimulik; 2. papp (paks paber)
papri|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 paprika
.paprõgõ|nõ, -sõ, -ist8 sedel, väike paberileht
papõŕ, .paprõ, papõrd22 paber; dokument
para.aigo = parahallaq = paraq = parhillaq = parõhõllaq = põra.aigo praegu
par(a)halt = parhillaq
parahuisi = .parruisi parajasti
parahu|ma, -daq, -84 = paranõma paranema; haigõ parahus joq haige paraneb juba
parahus, -õ, -t9 = .parrus parajus; mõõdukus
pa'ralleeli|ne, -dse, -st7 paralleelne
pa'ral|li̬i̬ľ, -leeli, -li̬i̬li37 paralleel
paranda|ma, -q, -83 parandama
parandus, -õ, -t9 parandus
para|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 = parahuma
paraq = para.aigo praegu; mul olõ-i paraq aigo mul pole praegu aega
paras, .parra, parast22 paras; mõõdukas
pa'ra|siiť, -siidi, -.siiti37 parasiit
parasḱ, -i, -it13 baranka, rõngel
parasḱni|k, -gu, -kku38 baranka-, rõngliküpsetaja
parasta|ma, -q, -83 parastama
para|vosś, -vossi, -.vossi37 vedur
parba, -, -t2 latatara
parba|tama, -taq, -da82 laterdama
pardo, -, -t2 > pahr
pardsahta|ma, -q, -83 partsatama
pardsah(t)us, -õ, -t9 partsatus
pardsa|k, -gu, -kut13 parts(atus)
pardsi|jalg, -jala, -.jalga33 äke
pardsutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 paugutama
pargihna = pargi(h)n salgana, salgaga, salgakesi; tśuraq kääväq pargihna küllä piten poisikesed käivad salgakesi mööda küla
parhḣ, parhi, .parhhi37 flanell
parhilla|nõ, -dsõ, -st5 praegune
parhillaq = para.aigo = parahallaq = paraq = par(a)halt = parlaq = parõhõllaq = prõllaq = põra.aigo = põraq = põrlaq = põrõhõllaq = põrõhõlt = põrõla praegu
parisni|k, -gu, -kku38 (hobustega) sahkerdaja, hangeldaja, parisnik
parḱ, pargi, .parki37 1. = parť rühm, hulk, salk, trobikond; 2. park, puiestik
.parḱma, .parkiq, pargi63 1. (nahka) parkima; 2. sööma, (kõhtu täis) parkima; 3. > saisotama [2.]
parḱsep|p, -ä, -pä35 parkal
.parku|ma, -daq, -80 parkuma
parlaq = parhillaq = põrlaq
parm, parmu, .parmu37 parm
par|o, -o, -ro26 > pahr
.parrahe = .parralõ parajalt; parajasti
parras, .parda, parrast23 = parrõq parras, äär, serv
par|roń, -oni, -onit4 parun, mõisnik
.parruisi = parahuisi parajasti
.parrus, -õ, -t9 = parahus
parrõq, .pardõ, parrõt19 = parras
parś, parrõ, part49 pars (rehetoa taladel asetsev peenpalk); Petra parsilt padsahti, nii et maa all madsahti Petra partelt patsatas, nii et maa all matsatas (rahvalaulukatke)
.parśma, .parsiq, parsi63 = parsõlda|ma = parsõnda|ma, -q, -83 parseldama
parť, pardi, .parti37 = parḱ (1.( rühm, hulk, salk, trobikond
partś, pardsi, .partsi37 part
parts, pardsu, .partsu37 1. puunui, tümikas; pardsugaq pessetäs tulpõ maa sisse tümikaga taotakse poste maasse; 2. hoop
partś|hain, -haina, -.haina30 parthein (rohttaim)
par, parvõ, .parvõ35 1. parv; kari, salk; 2. parv (veesõiduk)
.parvama, parvadaq, .parva77 = parvõ|tama, -taq, -da82 parvetama (vt ka ojotama)
parõhõllaq = para.aigo = parahallaq = põrõhõllaq
parõmb, -a, -at13 parem; pigem
parõmbahe = parõmbalõ = parõmbast = parõmbidõ = parõmbihe = parõmbilõ = parõmbuisi paremini
pasalda|ma, -q, -83 sekeldama, õiendama
pasanda|ma, -q, -83 1. pasandama; 2. = pasaldama
pasandus, -õ, -t9 1. pasandamine; 2. soperdis
pasa|nõ, -dsõ, -st7 pasane; porine, ligane; keväjä ommaq tiiq pasadsõq kevadel on teed ligased
pa'satsḱ, -i, -it13 pasatski
pask, pasa, .paska33 pask; pori, liga
pask|(ä)stäs, -.rä(ä)stä, -rä(ä)stäst22 pasknäär (lind)
pasla|k, -gu, -kut13 kapuuts, peakott; paslakugaq kuhť kapuutsiga jopp
.paśma, .passiq, passi63 1. sobima, passima; proovima, sobitama; taa ei passiq see ei sobi; pasś rõivit sälgä proovib riideid selga; 2. vahtima; varitsema; jahimiiś pasś kitsi jahimees varitseb kitsi; 3. teenindama; sääl restoraanih väegaq kõrdapiteh passitas seal restoranis teenindatakse väga hästi
.paśmi|nõ, -sõ, -st5 1. sobivus; nail olõ-i kimmäst paśmist neil pole kindlat sobivust; 2. varitsus; paśminõ olľ üles säet oli üles seatud varitsus; 3. teenindus; hüä paśmisõ iist või häste massaq kah hea teeninduse eest võib ka hästi maksta
pasś, passi, .passi37 pass, isikutunnistus
passi|tama, -taq, -da82 sobitama, passitama
pa|sśom, -śoma, -śomat4 puuder; daamõl om nägo paśomagaq kokko tett daamil on nägu puuderdatud
pas|sun, -una, -unat4 pasun
pasta, -, -t2 > tahas [2.]
patal|joń, -joni, -.jonni38 = patal|ju̬u̬ń, -jooni, -ju̬u̬ni37 pataljon
patal(õ) lauakirikus(se) pihil(e)
pata|nõ, -dsõ, -st7 patune
patarei, -, -d2 patarei
patol(õ) kukil(e); tätä, võtaq patolõ! issi, võta kukile!
.patroń, -i, -it4 padrun
patsa|k, -gu e -ga, -kut e -kat13 patsakas
patsõrda|ma, -q, -83 plätserdama, solistama, patserdama
pat|t, -a, -ta30 suss, tuhvel; panõq pataq jalga! pane sussid jalga!
pat|t, -o, -to37 patt
paugahta|ma, -q, -83 < paugahutma paugatama
paugah(t)us, -õ, -t9 paugatus
paugahu|tma, -taq, -da62 > paugahtama
paugu|tama, -taq, -da82 paugutama
paugutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv paugutama
pauk, paugu, .pauku37 pauk
.paukma, .paukuq, paugu64 paukuma
.paukna, -, -t2 paukumine
.paukõlõma, paugõldaq, .paukõlõ85 = korduv paukuma
paun, pauna, .pauna30 1. paun; (selja)kott; 2. = pauť [1.] vahend ujuma õppimiseks; last opati ujoma luapaunaq kangli all last õpetati ujuma lugadest kimbud kaenla all
.pausla|ḱ, -gi, -kki38 = .puuslaḱ puuslak, hingeldustõbi, kopsutursega köha
pauť, paudi, .pauti37 1. = paun [2.]; 2. hrl m mehe, ka looma munand
pe|daaľ, -daali, -.daali37 > petäľ
pedi|köŕ, -köri, -.körri38 = pedi|kü̬ü̬ŕ, -kööri, -kü̬ü̬ri38 pediküür
pedäjä|ne, -dse, -st5 männipuine, männipuust
pedäjä|si̬i̬n, -seene, -si̬i̬nt40 männiriisikas
pedäjüs, -e, -t9 > pedästi|k, -gu, -kku38 = pedästü, -, -t9 männik
peegeldä|mä, -q, -83 peegeldama; peeglisse vahtima; peegeldäs hinnäst piigli man vahib ennast peeglist
peeleq, m .pi̬i̬li, .pi̬i̬li35 kangasteljed
peeneli|k, -gu, -kku38 = peenülik 1. peenevõitu; saledapoolne; pikk peenelik miiś pikk saledapoolne mees; 2. väikesevõitu (marjade jms väikeste asjade kohta); peeneliguq maŕaq väikesevõitu marjad
peenembähe = peenembäle = pi̬i̬nümbähe peenemalt
peeni|ts, -dsä, -tsät13 = peenüs kangatempel
peeńokõ|nõ, -sõ, -ist5 > peenükene
peenü.keiste peenelt
peenüke|ne, -se, -ist5 = peenüq < peeńokõnõ 1. peenike; 2. väike (marjade jms väikeste asjade kohta)
peenüli|k, -gu, -kku38 = peenelik
peenüq, pi̬i̬nü, peenüt18 = peenükene = pi̬i̬
peenüs, -e, -t9 = peenits
peeriske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = peerüske(l)lemä korduv peeretama
peerähtä|mä, -q, -83 < peerähü|tmä, -täq, -dä62 korra peeretama
peeräh(t)üs, -e, -t9 peer, peeretus
peerüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = peeriske(l)lemä
peesähtä|mä, -q, -83 < peesähü|tmä, -täq, -dä62 korraks soojendama; ma müüdä minnen peesähtä kässi pliidi iin ma soojendan mööda minnes korraks pliidi ees käsi
peesü|tämä, -täq, -dä82 = pi̬i̬stämä soojendama; peesütet supṕ soojendatud supp
peesütüs, -e, -t9 1. soojendamine; 2. soojendatud söök; jahukört
peethel|ü*, -ü, -lü26 keel kaashäälik, konsonant; vaba- ja peethelüq täis- ja kaashäälikud; puuľpeet- ja täüśpeethelü heliline kaashäälik ja sulghäälik
.peetüs, -e, -t9 takistus
pe|go, -o, -ko27 = peo = pigo = pio pihk, peo; linapeo
pego|nahk, -naha, -.nahka33 Meerapalo inimeste pilkenimetus (vrd magonahk)
peheli|k, -gu, -kku38 = pehelüs, -e, -t9 sidumata viljavihk
pehesti|k, -gu, -kku38 = pihestik padrik, tihnik
.pehmegeiste = .pehmehe = pehme.keiste pehmelt; õrnalt
.pehmege|ne, -se, -ist8 = pehmekene pehme; õrn; järeleandlik; tahtejõuetu
pehmehtä|mä, -q, -83 pehmendama; keel *peenendama, palataliseerima
pehmehü|mä, -däq, -84 = .pehmümä pehmenema; keel *peenenema, palataliseeruma
pehmehüs, -e, -t9 = .pehmüs pehmus; keel *peenendus, palatalisatsioon
pehmehüs|märḱ*, -märgi, -.märki37 peenendusmärk
.pehme.keiste = .pehme.geiste
pehmeke|ne, -se, -ist8 = .pehmegene
(.)pehmeli|k, -gu, -kku38 pehmevõitu
pehmeq, .pehme, pehmend16 pehme; keel *peenendunud, palataliseeritud
pehmähü|mä, -däq, -84 tohletama
.pehmü|ma, -daq, -80 = pehmehümä
.pehmüs, -e, -t9 = pehmehüs
pehmü|tämä, -täq, -dä82 pehmendama; pehmitama
pehmütüs, -e, -t9 pehmitus
peht, pehe, .pehte34 suur vana männimets
.peht|eq, m -ide, - it20 tangid, näpits-, tuletangid
peig|mi̬i̬ś, -mehe, -mi̬i̬st39 peigmees, peiu
peiľ, peili, .peili37 saapatikk
.peiľmä, .peiliq, peili63 taldu tikutama
peio|poisś, -poisi, -.poissi37 peiupoiss
pek|ḱ, -i, -ki37 1. korjanduskarp kirikus; 2. > väkev [2.]
peko, -, -t2 1. lastek pepu; 2. = pekojummaľ
pekojum|maľ, -ala, -alat4 jumalakuju setudel
peks, pekso, .pekso37 väike koorem
pelg, pelü e pelo, .pelgü e .pelgo36 hirm, kartus; täl olõ-i pelgü ei häpü tal pole hirmu ega häbi; vihmapelü peräst minti haina manoq rohkõmba rahvagaq vihma kartuses mindi heinale rohkema rahvaga
pelgli|k, -gu, -kku38 kartlik
.pelgämiisi kartlikult
.pelgämä, pelädäq, .pelgä77 kartma
.pelgüs, -e, -t9 kartus, hirm
pe(l)lätüs, -e, -t9 (herne)hirmutis; ma olõ naidõ rõividõgaq jälle niguq pellätüs ma olen nende riietega kole nagu hernehimutis
pelť, peldi, .pelti37 ahjukapp; ettetõstetav ahjuuks
penḱ, pengi, .penki37 > pinḱ
penń, penni, .penni37 penn (raha)
pensi|oń, -oni, -.onni38 pension
pensio|näŕ, -näri, -.närri38 = pensio|nääŕ, -nääri, -.nääri37 pensionär
pents, pendso, .pentso37 kõnek bensiin
peo, peo, pejjo e peio, sisseü .pejjo e .peio, m omast ja osast pejje e peie26 = pego = pigo = pio pihk, peo; linapeo
perduń, -i, -it4 jõmpsikas
pereh, .perre e .perhe, pereht20 = pereq pere; perekond
pereq, .perre, peret18 = pereh
pereski|q, m -dõ, -id13 Vene saapad
pergeq, .perke, perget18 mülgas; õõtsuv soopind; pergeq hõľos, ku pääle läät, põhja ei olõkiq all soopind õõtsub, kui peale lähed, põhja ei olegi all
peri olõma päri, nõus olema
perijä, -, -t3 = peritsejä = perrij
perilde püsti, õiget pidi; kruuś olľ lavva pääl perilde, olõ es kummalõ kruus oli laual püsti, polnud kummuli
per|imä, -riq, -i57 = peritsemä
peri.päivä päripäeva
peris = perüs [II] päris (tõeline, tegelik; küllaltki)
periselt päriselt, tegelikult
peri(t) pärit; kost sa peri olõt? kust sa pärit oled?
peri|t, -dü, -tüt13 pärilik
peritsejä, -, -t3 = perijä = perrij pärija; varaperitsejä varapärija
peri|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = perimä pärima, pärandust saama
.perklä|ne, -dse, -st5 kurat
perna|anõ, -asõ, -ist8 perenaine
per|o, -o, -ro26 peru, äge
peroskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv perotama
pero|tama, -taq, -da82 perutama
.perreli|ne, -dse, -st5 perekonna-, perekonda omav; perreline inemine perekonnainimene
pe(r)re|mi̬i̬ś, -mehe, -mi̬i̬st39 peremees
per|rij, -ijä, -ijät4 = perijä = peritsejä
per|ril, -ilä, -ilät4 ree seljatugi
.perrä 1. järele; perrä joudma järele jõudma; perrätett võlts, järeletehtud; 2. järgi; tüüd tulõ ilma perrä säädäq tööd tuleb ilma järgi seada
.perrä .ütlemä kordama, järele ütlema v laulma; *tsiteerima; ütle v kiroda kirotaja perrä tsiteerin autorit
.perrä.andli|k, -gu, -kku38 järeleandlik
.perrätulija, -, -t3 järeltulija
.perrä|tuuľ, -tuulõ, -tuult35 pärituul
.perräütelüs*, -e, -t9 tsitaat
.persekrae, -, -d2 nalj miniseelik
perseq, .perse, pers(e)t18 istmik, tagumik, taguots; perse; anď laksu pers(e)t piten andis laksu tagumiku pihta; nilbõ persegaq kotť libeda põhjaga kott
perseqnühüssilläq nühakil, tagumiku peal lohistades; lask perseqnühüssilläq mäest alla laseb tagumiku peal nühakil mäest alla
.persevas|sil, -ila, -ilat4 sõim sitapea, pasaperse (meesterahva kohta); ommaq külh persevasilaq, jätiq aśa ajamaldaq küll on sitapead, jätsid asja ajamata
persi|k, -gu, -kut13 virsik
persikallaq = persükallaq
persilde = persülde
persipäidi tagurpidi
persükallaq = persikallaq = perüskallaq istukil; tagurpidi; tagumikul, perseli, persekil
persülde = persilde istuli; tagurpidi; tagumikule; sattõ persülde maaha kukkus tagumikule maha; lätś persülde ussõ läks tagurpidi välja
persü|tämä, -täq, -dä82 (laisalt) istuma
per, perve, .perve35 kallas, perv
pervi|ne, -dse, -st7 äkiline, äkilis(t)e perve(de)ga
per|ä, -ä, -rä24 pära; tagumine ots; tagumik; lõpuosa; ülejääk, m riismed, jäänused; põhi; kargaq riiperä pääle! hüppa reeotsale!; suurõ perägaq tütrik suure tagumikuga tüdruk; sa võit perä süüki ärq süvväq sa võid ülejäänud söögi ära süüa; kanni perä pääl om viil veidükese tsäid kannu põhjas on veel natuke teed; koobidsi peräq kokko kraapisin riismed kokku
perä(h)n = perähnä 1. järel, kannul; miä sa käüt mul perän? mis sa käid mul järel?; 2. pärast; perän kaemiq, miä saa pärast vaatame, mis saab
perä(h)npoolõ pärastpoole
perähnä = perä(h)n 1. järel, kannul; nä püsüseq meil perähnä nad püsivad meil järel; 2. pärast
peräh(t)ü|mä, -däq, -84 1. rämedaks muutuma (hääle kohta); perähünüq helü räme hääl; 2. kängu jääma
perä|joogiq, m -ju̬u̬kõ, -ju̬u̬37 = peräpütt: lätväq peräjoogõlõ lähevad viimasel päeval pulma vm peole
peräkõrd = perä.kõrda = peräkõrra viimaks, viimati, äkki; aiteh kutsmast, kaeq ku peräkõrd tulõgiq aitäh kutsumast, vaat kui viimaks tulengi
peräl(e) päral(e)
perält päralt
perämä|ne, -dse, -st5 viim(a)ne
perändä|mä, -q, -83 pärandama
perändüs, -e, -t9 pärandus; pärimus
peräniq pärani
perä|ots, -otsa, -.otsa31 lõpp; tagumine v viimane ots; perä(n)otsan lätś tüü kipõmbahe lõpus läks töö kiiremini
perä.põrgu, -, -t3 pärapõrgu
peräpüt|t, -ü, -tü37 sag m = peräjoogiq järelpulm; järelpidu, peo viimane päev
peräpütüli|ne, -(d)se, -st5 järelpulmaline; peo viimaseid külalisi; jäi pulma kolmandas pääväs peräpütülidses jäi pulma kolmandaks päevaks viimaste külaliste hulka
perä(s)ni|k, -gu, -kku38 tüürimees; hirsnik
peräsooli|k, -gu e -ga, -kut e -kat13 pärasool
peräst: minkagiq peräst millegi pärast
peräsyn|a*, -a, -na28 keel järelsõna
perätside = perätsikku üksteise taga, pärastikku
perätühe = perätüle 1. tohutult, väga; 2. kehvasti, laokil(e); tan om kyiḱ nii perätühe, et halv pääle kaiaq siin on kõik nii laokil, et halb peale vaadata
perüs I, -(s)e, -t11 1. nöörist aisapära; 2. noot (nooda)
perüs II = peris päris (tõeline, tegelik; küllaltki)
perüskallaq = persükallaq
pesite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = pesätämä pesitsema
.pesmä, .pessäq, pessä61 peksma; ära lööma; pesś jala perrä lõi jala katki, vigaseks
pess, pessü, .pessü37 1. peks, peksmine; 2. puukäsn, tael
.pesselemä, pesseldäq, .pessele85 pekslema
.pessü|mä, -däq, -80 end (millegi vastu) ära peksma, peksuma
pes|ä, -ä, -sä24 pesa
pesähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = pesände(l)lemä kohmitsema
pesämun|a, -a, -na26 pesamuna
pesände|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = pesähe(l)lemä
pesä|tämä, -täq, -dä82 = pesite(l)lemä pesitsema; taan puun pesätäseq siskaq sellel puul pesitsevad ööbikud
pet|eq, -te, -et18 = petüs [2.] pete
peter|selľ, -selli, -.selli37 petersell
.petmä, pettäq, petä61 petma
.petroľ, -i, -it4 petrooleum
petś, petśo, .petśo37 = .pe(e)tśka, -, -t3 = petśo|k, -ga, -kat13 = petśorka, -, -t3 ahjukapp; latś lätś petśkahe piislemä laps läks ahjukappi ennast soojendama; pand sukaq petśokahe kuioma paneb sokid ahjukappi kuivama
petsä|ť, -di, -tit13 pitser; pitsat; lüü petsädi pääle lööb pitseri peale
pettüs, -e, -t9 pettus
.petvä, -, -t3 petlik
pe|täi, -däjä, -däjät4 mänd
pe|täľ, -däli, -dälit4 < pedaaľ pedaal
petüs, -(s)e, -t11 1. petis; 2. = peteq pete
pia varsti, pea(gi)
pia.aigo peaaegu
piakõsõ pea; piakõsõ tuu talgiq ei tulõq pea see talvgi ei tule
pidehihe = pidejihe = pidessihe hõivatuks, seotuks; taa tüügaq jäät nii pidehihe, jää ei inämb sukugiq aigo selle tööga jääd nii hõivatuks, ei jää enam sugugi aega
pidehi(h)n = pideji(h)n = pidessi(h)n kinni, hõivatud; tarvitusel; ma olõ taa tüügaq väega pidehin ma olen selle tööga väga hõivatud
pidejihe = pidehihe = pidessihe
pideji(h)n = pidehi(h)n
pidermä|s, -, -(s)t15 > pitim
pidessihe = pidessile = pidehihe = pidejihe
pidessi(h)n = pidehi(h)n kinni, hõivatud; tarvitusel; piät jo iks vapa aigo kah olõma, saa-i nii, et olõt kyiḱ aig pidessin peab ju ikka vaba aega ka olema, ei saa nii, et oled kogu aeg hõivatud; meil om auto kyiḱ aig pidessin, poig sõit egä päiv liina vaiht meil on auto kogu aeg tarvitusel, poeg sõidab iga päev linna vahet
pi|do, -do, -to26 < praasnik pidu
pidoli|k, -gu, -kku38 pidulik
pidoli|nõ, -(d)sõ, -st5 peoline, piduline
pidos|(s)õq, -(s)idõ, -(s)it11 (söögilauaga) pidu; ku pidossilõ minti, sys küdseti suurõq tsõõriguq saiaq, võeti üten kui (söögilauaga) peole mindi, siis küpsetati suured ümarad saiad, võeti kaasa
pidähü|mä, -däq, -84 vastu pidama; peetud saama; tiiä-iq, kas auto pidähüs kodo sõitaq ei tea, kas auto kojusõitu vastu peab; vanakraamipoodin müvväs pidähünüid asjo komisjonikaupluses müüakse peetud asju
pidähüs*, -e, -t9 takistus, tõke; tõrge; ummik, ummistus
pi|dämä, -täq, -ä59 1. pidama (kohustatud olema); ma piät minemä ma pean minema; 2. (kinni v lahti) hoidma, pidama; pidurdama, takistama; peatuma; piäq suu! pea suu!, vaiki!; nalj hoia kotisuud!; nilbõgaq tohe-i äkki pitäq libedaga ei tohi äkki pidurdada; piäq kinniq! pea kinni!, peatu!; piäq kinniq, miä sul om! hoia seda, mis sul olemas on!
pi|gi, -gi, -ki26 pigi
pigihü|mä, -däq, -84 pigituma
pigi|ne, -dse, -st7 pigine
pigi|tämä, -täq, -dä82 pigitama
pi|go, -o, -ko27 = pego = peo = pio pihk, peo; linapeo
piha|aid, -aia, -.aida33 varbaed
pihaluu, -, -d50 abaluu
pihesti|k, -gu, -kku38 = pehestik = pihistik = pihistü < tihnik [2.] padrik, tihnik
pihi|dsäq, m -tside, -tsit13 pihid, (sepa)tangid
pihk, piha, .pihka32 kivi v raua higi (tarvitatud ravimina); kivi tulõ pihka palotaq kivi tuleb higiseks põletada
pihkaŕ, -i, -it4 hapu; mõru
pihka|tś, -dsi, -tsit13 pihtkasukas
pihl, pihlõ e pihla, .pihlõ e .pihla31 pihlakas; pihlõmari, -puu pihlamari, -puu
pihlõ|nõ, -dsõ, -st7 1. < orantś oranž, kollakaspunane, punakaskollane; tuud panti vanast palľos, ku pihlõnõ rõivas olľ sälän seda peeti vanasti liialduseks, kui oranž rõivas oli seljas; 2. pihlakane, pihlapuine
pih|o, -o, -ho26 < piholih|o†, -o, -ho26 peoleo
piht, piha, .pihta32 piht (piha); pihast piinü pihast peenike
piht.kask|(as), -a, -a(s)t15 pihtkasukas
pihtpümme, -, -t14 kottpime
piht|särḱ, -särgi, -.särki37 lühike kuub
.piht|õq, m -idõ, -it19 pihid
pi̬i̬ľ I, peele, pi̬i̬lt40 külgpuu, äärepuu (nt redelil, vankril, väraval)
pi̬i̬ľ II, peeli, pi̬i̬li37 > pi̬i̬gli
pi̬i̬nühe = pi̬i̬nüle peenelt
pi̬i̬nümbähe = pi̬i̬nümbäle = peenembähe peenemalt
pi̬i̬ŕ, peeru, pi̬i̬ru37 peer (peeru)
pi̬i̬rämä, peerädäq, pi̬i̬77 peeretama
pi̬i̬slemä, peeseldäq, pi̬i̬sle78 ennast soojendama; peesitama
pi̬i̬stä|mä, -q, -81 = peesütämä soojendama; panni pääl piistedüq kardohkaq pannil soojendatud kartulid
pi̬i̬|ma, -däq, -80 soojenema
pi̬i̬ť, peedi, pi̬i̬ti37 peet; peedikas (vein)
pi̬i̬tre|hain, -haina, -.haina30 = pi̬i̬tre|lilľ, -lilli, -.lilli37 äiatar (rohttaim)
pi̬i̬tre|päiv, -päävä, -.päivä35 peetripäev, 29. juuni
pi̬i̬täjä, -, -t3 väänkael (lind)
pi̬i̬|tämä, -täq, -dä81 väänkaela häälitsuse kohta; pi·i·täjä pi·i·täs väänkael hääliseb
piibaŕ, -i, -it4 karjapasun
piibe|lehť, -lehe, -.lehte34 = piiplehť piibeleht, maikelluke
piibusḱ, -i, -it13 piibunosu, -tobi
piibu|tama, -taq, -da82 = .piipama piipu suitsetama; piibutas niguq vana korsna suitsetab piipu nagu vana korsten
piidsahta|ma, -q, -83 piiksatama
piidsah(t)us, -õ, -t9 piiksatus
piidsa|k, -gu, -kut13 peru
piigaŕ, -i, -it4 viripill
piiḱ, piigi, .piiki37 piik
piiľo, -, -t2 piilu, part, pardipoeg (meelitusnimena ja kutsumiseks)
piim, piimä, .piimä35 piim
piim|hain, -haina, -.haina30 = piim(ä)|ohtjas, -.ohtja, -ohtjast22 piimohakas
piimä|hammas, -.hamba, -hammast23 piimahammas
piimä|kuu, -, -d50 < juuni juuni
piimä|si̬i̬ń, -seene, -si̬i̬nt40 riisikas (seen)
piin, piina, .piina31 piin
.piinama, piinadaq, .piina77 piinama
piioń, -i, -it4 spioon
piip, piibu, .piipu37 piip
.piipama, piibadaq, .piipa77 = piibutama
piip|lehť, -lehe, -.lehte34 = piibelehť piibeleht, maikelluke
piiŕ, piiri, .piiri37 piir
piira|k, -gu, -kut13 pirukas
piiratus, -õ, -t9 > piiretüs
piird, piiru, .piirdu36 piire; piird pandas ümbre, eläjäq lastasõq sisse piire pannakse ümber, loomad lastakse sisse; piirdu pandma ümber e sisse piirama; (ümber millegi) tiiru tegema; meheq olliq soe piirdu pandnuq mehed olid hundi ümber piiranud; maja panti piirdu maja piirati ümber; tä olľ kygõ mõtsa piirdu pandnuq ta oli teinud tiiru ümber terve metsa
.piirdmä, (.)piirdäq, piirä66 = .piiŕmä piirama; kuuljaluud piät piirdmä vastapäivä tuu seebigaq, minka koolnut om mõst kooljaluud peab piirama vastupäeva selle seebiga, millega surnut on pestud
.piirdü|mä, -däq, -80 lõhenema, mõranema
piireq, .piirde, piiret19 (hrl vedeliku varasemat taset näitav) piirjoon, rant; tä käve salahuisi piimä jooman, kygõ olľ anoman piireq nätäq ta käis salaja piima joomas, alati oli nõus (koore)rant näha
piiretüs, -e, -t9 < piiratus piiritus
piirikäänüs*, -(s)e, -t11 < piiri.ütlejä* rajav (kääne), terminatiiv
piiri|ts, -dsä, -tsät13 piirits, (h)ui
piiri.ütlejä*, -, -t3 > piirikäänüs*
.piiŕmä, .piiriq, piiri63 = .piirdmä
piiŕ.pääs(t)|ne, -(d)se, -st5 piirpääsuke
.piisko|ṕ, -bi, -ppi38 = piis|kopṕ, -kopi, -.koppi37 piiskop
piit, piida, .piita30 piit
piitsk, piidsa, .piitska33 piits
.piitsma, .piitsuq, piidsu64 piiksuma
.piitsna, -, -t3 piiksumine
piiuldõ = piiuta = pikuldõ pikuti
.piiult = pikkult = pittult pikkuselt
.piiu|nõ, -dsõ, -st5 = .piiu = pikkunõ = pittunõ
piiuta = piiutamiisi = piiuldõ
piiutus, -õ, -t9 = pikkus = pittus pikkus
pika|tś, -dsi, -tsit13 kudumisviga
pikembähe = pikembäle = pikembält pikemalt
pikendä|mä, -q, -83 pikendama
pikendüs, -e, -t9 pikendus
pikilpäivil päevad läbi, terved päevad; sügüse, ku veidüq kärbläisi, kääväq lehmäq pikilpäivil välän sügisel, kui kärbseid vähe, on lehmad päevad läbi väljas; tä tege pikilpäivil tüüd ta teeb v tal on pikad tööpäevad
.pikjä|ne, -dse, -st5 = pikne
pik|k, -ä, -kä35 pikk; pikä meelegaq kannatlik
pikkpi̬i̬tre, -, -t3 keskmine sõrm
pikk|päiv, -päävä, -.päivä35 aeglane inimene, venivillem; no olõt sa külh ütś pikkpäiv! no oled sa alles venivillem!
pikk|rüüs, -rüüsä, -.rüüssä35 läkaköha
pikksärḱ, pikäsärgi, pikkä.särki37 = suuŕsärḱ pikk-kuub
pikktroska, -, -t2 pikkvanker
pikkult = .piiult = pittult pikkuselt
pikku|nõ, -dsõ, -st5 = .piiunõ = pikku = pittunõ pikkune
pikkupite(h)n pikkupidi, pikisuunas
pikkus, -õ, -t9 = piiutus = pittus pikkus; keel pikkus, *välde; edimädsen, tõõsõn ja kolmandan pikkusõn synaq esma-, teise-, ja kolmandavältelised sõnad
pikkä pikali, siruli; sirgu, õieli; lasḱ hindä pikkä maaha heitis pikali; ai käe pikkä sirutas käe (välja)
pikkämiisi pikkamisi
.pikliga|nõ, -dsõ, -st5 = .pikli|k, -gu, -kku38 piklik
.pik|ne, -se, -set6 = .pikjäne äike, pikne
.piksepin|i, -i, -ni26 päevakoer (liblikas)
pikuldõ = piiuldõ < piudaldõ pikuti
piku|tama, -taq, -da82 pikutama
pikutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv pikutama, lamasklema; pikutõlõs sängü pääl, viisi ei tüüd tetäq lamaskleb voodis, ei viitsi tööd teha
pikä(h)n 1. pikali, siruli; om sängü pääl pikän on voodis pikali; 2. väljasirutatud, õieli; käsi pikän käsi välja sirutatud
pikälde pikali; pikalt
pikäle pikali; pikale
pikäli|ne, -dse, -st5 aeglane, pikaldane (inimese kohta)
pikält pikalt
pikämeeleli|ne, -dse, -st5 kannatlik, pikameelne
pikäpääle pikapeale
pilahk, -u, -t13 = pila|k, -gu, -kut13 1. pilak, peerupiht; 2. üleannetu
pilbas, .pilpa, pilbast22 pilbas
pilbõnda|ma, -q, -83 pilbastama
pildimak|ḱ*, -i, -ki37 videomagnetofon
pildimassin, -a, -at4 fotoaparaat
pildistä|mä, -q, -83 pildistama; nalj palja tagumikuga olema; kiä sääl puhma all pildistäs? kes seal põõsa all palja tagumikuga on?
pile|ť, -di, -tit13 pääse, pilet
pilgahta|ma, -q, -83 välgatama, vilksatama
pilgahus, -õ, -t9 välgatus, vilksatus
pilgu|tama, -taq, -da82 pilgutama
pilgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv pilgutama
pilis|emä, -täq, -e87 helkima; pilkuma
pilk I, pilga, .pilka31 veekühvel (paadist vee välja viskamiseks)
pilk II, pilgu, .pilku37 pilk
.pilkama, pilgadaq, .pilka77 1. alavääristama; pilkama, narrima; 2. paadist vett välja kühveldama
.pilksja*, -, -t3 kursor
.pilkśkõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv vilkuma, virvendama; silmi iin pilkskõlõs silme ees virvendab
.pilkśma, .pilksiq, pilksi13 vilkuma, virvendama
.pilku (täüś) pilgeni (täis)
.pilkus, -õ, -t9 pilkamine
pilľ, pilli, .pilli37 pill (muusikariist; nutt)
pilla|kaaŕ, -kaari, -.kaari37 pillerkaar
pilli|mi̬i̬ś, -mehe, -mi̬i̬st39 pillimees
pilliru̬u̬|g, -, -gu36 pilliroog
.pillu|ma, -daq, -80 paiskuma, viskuma; kukkuma; auto tsyyrõ alt pillus ruusa üles auto rataste alt paiskub kruusa üles; auto pillu tii päält vällä auto paiskus teelt välja; inemiseq ommaq päält sõta lakja pillunuq inimesed on pärast sõda laiali paisatud; latś pillu maaha laps kukkus maha
.pillõlõma, pillõldaq, .pillõlõ85 visklema, hüplema; pini pillõlõs keti otsan koer viskleb keti otsas
.pilma, .pilluq, pillu64 loopima, pilduma
pilosḱ, -i, -it13 = pirosḱ plotski
.pilpi|nõ, -dsõ, -st5 pilbastest
pilť, pildi, .pilti37 1. pilt; 2. < foto foto; pilti tegemä pildistama, fotografeerima; pildimakḱ*, -kassetť*, -kaamõra* videomagnetofon, -kassett, -kaamera
.pilťni|k, -gu, -kku38 = pääväpilťnik fotograaf
pil|u, -u, -lu26 pilu, pragu
piluhõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv vilkuma
pilukallaq pilukil
pilu|koda, -kua, -kota27 = pinokoda püstkoda, (püstroigastest) suveköök
pilu|paun, -pauna, -.pauna30 padi
pilu|tama, -taq, -da82 pilutama (paotama; pilutikandiga kaunistama)
pil, pilve, .pilve35 pilv
pilvealo|nõ, -dsõ, -st7 pilves; pilvealonõ ilm om pilves ilm on
pilve(h)n pilves
pilvepal|a, -a, -la28 pilvetük|k, -ü, -kü37 vahune limatükk rohul
pilvi|ne, -dse, -st7 pilvine
pilviske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 < pilvis|.kitśmä, -.kitsiq, -kitsi63 pilvitama
pind, pinno, .pindo36 pind (pinnu)
.pindliga|nõ, -dsõ, -st5 pinnuline
pindsa|k, -gu, -kut13 1. > särḱ; 2. lõmmu südamik
pindseldä|mä, -q, -83 pintseldama, värvima
pindsuń, -i, -it4 pinsol, jalatsi vahetald
pinga|nõ, -dsõ, -st7 = .pinkliganõ ebaühtlane (lõnga kohta)
pin|i, -i, -ni26 koer
pinihä|dä, -dä, -tä24 = pinitõbi ehmatusest saadud haigus
pini|ki̬i̬ľ, -keele, -ki̬i̬lt40 penikeel (rohttaim)
piniku̬u̬rma, -, -t3 penikoorem
pini|köömeq, -kü̬ü̬mne, -köömend17 näär (rohttaim)
pinilih|a, -a, -ha28 1. liigliha hobuse kabja all; 2. seene eostorukesed (peam puravikel); tatil tulõ piniliha ärq võttaq, tuu om vaklo täüś puravikul tuleb eostorukesed ära võtta, need on usse täis
pini|nagõl, -nagla, -.nakla45 koeranael
pini|ne, -dse, -st7 häbematu
pininuk|ḱ, -i, -ki37 = pininut|ť, -i, -ti37 = pininyn|a, -a, -na28 koerakoonlane, peninukk
pini|puss, -pussu, -.pussu37 = pinipussu|hain, -haina, -.haina30 = tsiapussuhain põldmünt (rohttaim)
pini|pütsḱ, -püdse, -.pütske35 koerputk
pinitõ|bi, -võ, -põ25 = pinihädä
pini|tämä, -täq, -dä82 (koeraks) sõimama
pini|tümä, -tüdäq, -dü84 häbematuks muutuma; pinitünüq poiśkõnõ häbematuks muutunud poiss
pini.vardõ kängu
pinivarrõ(h)n kängus, kidura kasvuga; taa latś om pinivarrõn, ei lääq kasvo poolõst sukuginaq edesi see laps on kängus, ei lähe kasvu poolest sugugi edasi
pink, pinga, .pinka31 peenike koht lõngas
pinḱ, pingi, .pinki37 < penḱ pink
.pinkliga|nõ, -dsõ, -st5 = pinganõ ebaühtlane (lõnga kohta)
pinḱratt|aq, m -idõ, -it22 pikkvanker
.pinkõlõma, pingõldaq, .pinkõlõ85 tõrkuma
.pińmä, .pinniq, pinni63 pinnima, tungivalt küsitlema
pinnalõ minemä (pindudeks) lõhenema
pinnu(h)n purjus
pinnu|tama, -taq, -da82 purjutama
pinnäŕ, .pindre, pinnärd23 peenar
pin|o, -o, -no26 = pino|koda, -kua, -kota27 = pilukoda püstkoda, (püstroigastest) suveköök
pinsś, pinsi, .pinssi37 = pintś, pindsi, .pintsi37 kõnek pension
.pintska, -, -t3 kanepitemp
.pintsla|nõ, -(d)sõ, -st5 sipelgas
pio, pio, pijjo e piio, sisseü .pijjo e .piio, m omast ja osast pijjõ e piiõ26 = pego = peo = pigo pihk, peo; linapeo
pio|kinnaś, -.kinda, -kinnast23 labakinnas
piopes|ä, -ä, -sä24 peopesa
pio|täüś, -tävve, -täüt49 peotäis
pip|ṕ, -i, -pi37 lastek piim; imä, annaq pippi ja päppä! ema, anna piima ja leiba!
pipõŕ, .piprõ, pipõrd22 pipar
pipõŕ|ku̬u̬ḱ, -koogi, -ku̬u̬ki37 = vehveŕku̬u̬ piparkook
pira-pinna e pira ja pinna = pisa-pinna puruks, peenikesteks kildudeks, pihuks ja põrmuks; klaaś sattõ kivi pääle pira-pinna klaas kukkus kivi peale puruks
pir|a, -a, -ra26 pragu
pirand, -u, -ut13 = piranď, -i, -it13 1. heledasti põlev peerg v peergude kimp; üte käegaq püüď vähki ja panď kotti, tõõsõgaq hoiť pirandit ühe käega püüdis vähke ja pani kotti, teisega hoidis põlevat peergu; 2. kärsitu, rahutu, olevus; meil olľ hopõń niguq piranď, anď kinniq pitäq meil oli hobune nagu tulesäde, andis kinni pidada
pirasḱ, -i, -it13 = purasḱ [2.] sõim kurask, tont, koll
pird, pirru, .pirdu36 peerg, pird
pirdsa|k, -gu, -kut13 = pirts pirtsakas, turtsakas
pirdsosḱ, -i, -it13 pirtsutaja; edvistaja
pirdsoskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = pirdsotõ(l)lõma = .pirtskõlõma korduv pirtsutama
pirdso|tama, -taq, -da82 pirtsutama
pirdsotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = pirdsoskõ(l)lõma
pirga, -, -t2 = pirgo = pirgõ = tirga kerglane, edev; pirtsakas; kärsitu; peru inimene v loom
pirga|tś, -dsi, -tsit13 edvistaja; pirtsutaja; perutaja
pirgo, -, -t2 = pirga
pirgo|tama, -taq, -da82 = pirgõldama edvistama; pirtsutama; perutama
pirgotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv pirgotama
pirgõ, -, -t2 = pirga = pirgõnõ kerglane, edev; pirtsakas; kärsitu; peru inimene v loom
pirgõlda|ma, -q, -83 = pirgotama edvistama; pirtsutama; perutama
pirgõ|nõ, -dsõ, -st7 = pirgõ
piripa|da, -a, -ta29 = piri|partś, -pardsi, -.partsi37 = piri|pilľ, -pilli, -.pilli37 = iripilľ = viripilľ piripill, viriseja, iriseja
piris|ema, -täq, -e87 pirisema; virisema
piristä|mä, -q, -83 piristama
.pirkõlõma, pirgõldaq, .pirkõlõ85 pirtsutama
pirla|k, -gu, -kut13 haug
pirń, pirni, .pirni37 pirn (puuvili; elektripirn); pirnipuu pirnipuu
pirosḱ, -i, -it13 = pilosḱ plotski
pirra|nõ, -dsõ, -st7 peergudest; latś tekḱ pirradsõ majakõsõ laps tegi peergudest majakese
pir|rin, -inä -inät4 pirin; virin
pirru.pehteq, m -.pehtide, -.pehtit20 peerupiht, pilak
pirrutuk|as, -ka, -ast22 peeru põlemata ots
pirts, pirdsu, .pirtsu37 = pirdsak pirtsakas
.pirtskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = pirdsoskõ(l)lõma korduv pirtsutama
pisa-pinna e pisa ja pinna = pira-pinna puruks, peenikesteks kildudeks, pihuks ja põrmuks
pisa|.ritśma, -.ritsiq, -ritsi13 kangekaelselt vaikima, mitte vastama
pisla, -, -t2 = pisla|ḱ, -gi, -kit13 püsimatu, rahutu, närviline, rahulolematu; taa om ütś pislaḱ lammas, lasõ-i pükäq see on üks rahutu lammas, ei lase pügada
pis|o, -o, -so26 1. = pisõq piisk, pisar; tulesäde; ütś (vihma)piso sattõ üks (vihma)piisk kukkus; 2. = pisokõnõ pisut, natuke; piso rohkõmb pisut rohkem; 3. (väga) soolane; võiq, taa om ütś piso supṕ oi, küll see on soolane supp
pisokõ|nõ, -sõ, -ist8 = piso [2.]
pis|saŕ, -ara, -arat4 pisar
pistembähe = pistembäle püstisemalt
.pistsä = .pistvä, -, -t3 = pistüline püstine; järsk; karaś pistvä perve päält alla hüppas järsult kaldalt alla
.pistü püsti; turris
pistüli|ne, -dse, -st5 = .pistsä
pisõnda|ma, -q, -83 = pisõrdama tibutama, (vihma) piserdama
pisõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv pisõndama = pisõrdõ(l)lõma
pisõq, .piskmõ, pisõnd16 = piso [1.] = pisõrm piisk, pisar; tulesäde; vihma-, higipisõq vihma-, higipisar
pisõrda|ma, -q, -83 = pisõndama
pisõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = pisõndõ(l)lõma
pisõrm, -a, -at4 = pisõq
pi|taľ, -dali, -dalit4 pidalitõbi
pite = pite(h)n mööda, pidi; tiid piten teed mööda
pi|tim, -dimä, -dimät3 < pidermäs 1. rehapulk; 2. pide; käepide
pitś, pitsi, .pitsi37 pits (kudum)
pitsa|tama, -taq, -da82 pitseerima
pitś|balľ, -balli, -.balli37 küla tantsupidu; peen, saksik pidu
pitśho|põń, -bõsõ, -bõst12 eesrakendi hobune
pitsi(h)n eesrakendis
pitsite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv pigistama, pitsitama
pitsitäjä, -, -t3 luupainaja
pitsi|tämä, -täq, -dä82 pigistama, pitsitama
pitsitüs, -e, -t9 pigistus, pitsitus
pitśkas, .pitśka, pitśkast15 tuletikk
.pitśka|tu̬u̬ś, -toosi, -tu̬u̬si37 tikutoos
pitsähtä|mä, -q, -83 < pitsähü|tmä, -täq, -dä11 korraks pigistama, pitsitama
.pitsü|mä, -däq, -80 pigistada saama; varbaq ommaq kängi sisen ärq pitsünüq varbad on kingade sees pigistada saanud
pitsüs, -(s)e, -t11 1. surve; 2.* depressioon
pitsüssihe = pitsüssil(l)e surve alla
pitsüssilläq = pitsüssi(h)n surve all
pittult = .piiult = pikkult pikkuselt
pittu|nõ, -dsõ, -st5 = .piiunõ= pikkunõ = pittu
pittus, -õ, -t9 = piiutus = pikkus pikkus
pi|tuŕ, -duri, -durit4 = pitäi [2.]
pi|täi, -däjä, -däjät4 1. hoidja; pidaja; kotipitäi e suupitäi koti(suu)hoidja (nt kartulivõtmisel); suka-, nisapitäi suka-, rinnahoidja; talopitäi talupidaja; 2.* pidur; ku pitäq tahat, tulõ pidäjä pääle vaotaq kui pidurdada tahad, tuleb pidurile vajutada
piudaldõ > pikuldõ
piuh(k)|pümme, -, -t14 kottpime
piuss, piusa, .piussa31 hrl m murulauk; piusaq ommaq jo hüäq pikäq, naid saa jo söögi sisse tsipsadaq murulauk on juba üsna pikk, seda saab juba toidu sisse näpistada
.piuta(miisi) = .piutapite(h)n pikuti, pikkupidi
piva|tama, -taq, -da82 püüdma, pingutama; egäütś pivatas ärq tetäq uma tüü igaüks püüab oma töö ära teha
piät peab; nii piät tegemä nii peab tegema; ma piä(t) ma pean; sa piät sa pead; tä piät ta peab; mi piät me peame; ti piät te peate; nä piät nad peavad
.piä|tämä, -täq, -dä82 peatama; pidurdama; piädi külh, a es saaq pidämä pidurdasin küll, kuid ei saanud pidama
.piätüs, -e, -t9 peatus; tekeq noq väikene piätüs tehkem nüüd väike peatus; bussi-, taksopiätüs bussi-, taksopeatus
plaadi.mängjä, -, -t3 plaadimängija, grammofon
plaadsa|tama, -taq, -da82 plaksatama; plartsatama
.plaadśma, .plaadsiq, plaadsi63 = .plaańma
.plaadśna, -, -t3 plaksumine, paukumine; pladin, plartsumine; mõsu mõskmisõ man ütś plaadśna käve ynnõ pesu pesemise ajal üks pladin ainult käis
plaadsu|tama, -taq, -da82 plaksutama; plartsutama
plaaga|tuma, -taq, -da82 1. määrduma, karbaga kattuma, praagatama; 2. kõvaks kuivama, paakuma
plaaḱ, plaagi, .plaaki37 = paak paak, (mulla)kamakas; savimaa olľ plaaki kuionuq savimaa oli paaka kuivanud
.plaaku|ma, -daq, -80 paakuma, kõvaks kuivama
plaań, plaani, .plaani37 1. välimus, kehakuju; ilosa plaanigaq ilusa kehakujuga; 2. plaan
.plaańma, .plaaniq, plaani63 = .plaadśma (ust) kõvasti kinni lööma, paugutama, prõmmima; segi lööma, peksma, laamendama; plaańku-i ust! ära prõmmi uksega!; plaanõ tarõ segi lõi toa segi
plaať, plaadi, .plaati37 plaat
pla|ga(ha)ma, -kaq e -gadaq, -ka e -gaha88 plagama, jooksma
plagista|ma, -q, -83 plagistama
plagis|õma, -taq, -õ87 plagisema
pľahka, -, -t2 lahmija
.plahkaḿ, -i, -it4 = plahma|k, -gu, -kut13 lahmakas, lahkam
plah, plahvi, .plahvi37 = plõh hoop, mats, löök
plahva, -, -t2 hakkaja
plahvahta|ma, -q, -83 plahvatama, lahvatama
plahvah(t)us, -õ, -t9 plahvatus
.plahvama, plahvadaq, .plahva77 lahmama; tuli plahvas palama tuli lahvab põlema
.plahma, .plahviq, plahvi63 ahmima; lahmama; välja laduma, rääkima; plahvõ kyiḱ süäme päält vällä ladusin kõik südame pealt välja
plaka|ť, -di, -tit13 plakat
plakatś|pasś, -passi, -.passi37 paber kompressiks (rahvameditsiinis)
pla|kin, -gina, -ginat4 plagin
plak|ḱ, -i, -ki37 laik
.plaḱliga|nõ, -dsõ, -st5 = plakõnõ laiguline; plekiline
plakś, plaksi, .plaksi37 plaks
plaksahta|ma, -q, -83 plaksatama
plaksah(t)us, -õ, -t9 plaksatus
plaksi|nõ, -dsõ, -st7 nätske; leib om plaksinõ ku savi leib on nätske nagu savi
.plakskõlõma, plaksõldaq, .plaksõlõ86 korduv plaksuma, plagisema
.plakśma, .plakśiq, plaksi64 plaksuma
.plakśna, -, -t3 plaksumine, plagin
plaksu|tama, -taq, -da82 plaksutama
plakõ|nõ, -dsõ, -st7 = .plaḱliganõ
plańa|k, -gu, -kut13 (maa)lahmakas
planasḱ, -i, -it13 lohmakas ese, olend; kirvõplanasḱ raske nüri kirves; naasõplanasḱ inetu vormitu naine
plangi|nõ, -dsõ, -st7 plankudest
planḱ, plangi, .planki37 1. plank, paks laud; laudtara; 2. = plantś plink, savine (maa kohta); 3. paljas, sile; tühi; vaene; planḱ papõŕ tühi paber; ma olõ parhillaq nii planḱ, et midägiq saa ei ostaq ma olen praegu nii vaene, et midagi ei saa osta
plannõ|ť, -di, -tit13 planeet
plan|tś, -dsi, -tsi37 = planḱ [2.]
platś, platsi, .platsi37 plats; koht
.platsi kohale; võtaq platsi! asu kohale!
platsi(h)n kohal
platsi|tama, -taq, -da82 hooplema
.platsliga|nõ, -dsõ, -st5 lapiline
pleegi|aid, -aia, -.aida33 = pli̬i̬ḱaid pleekaed, aed, kus kangaid pleegitati
pleeni|tś, -dsä, -tsät13 palgiparve osa
pleiä|tś, -dsi, -tsit13 = plövvätś pliiats
pleki|ne, -dse, -st7 plekist; plekine; plekine annom plekknõu
pleki|tämä, -täq, -dä82 plekiga katma
plek|ḱ, -i, -ki37 plekk (laik; materjal)
plekḱsep|p, -ä, -pä35 plekksepp
.pleḱliga|nõ, -dsõ, -st5 plekiline
plentś, plendsi, .plentsi37 nätske
.pleśmä, .plessiq, plessi63 ennast üles lööma; midäs sa vanapoisikrõbu hindäst iks inämb plessit, egaq tütriguq sinno nigunii ei tahaq mis sa vanapoisikrõbi endast ikka enam üles lööd, ega tüdrukud sind nagunii ei taha
plesś, plessi, .plessi37 kiilas; kiilas pealagi; vanamiiś sai nuiagaq plessi piten vanamees sai nuiaga vastu kiilast pealage
plesśpää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq52 kiilaspea
.pleťmä, plettiq, pleti63 punuma
plet|ť, -i, -ti37 pats, palmik; pikki plettegaq tütrik pikkade patsidega tüdruk
pletť|nõgõl, -nõgla, -.nõkla45 haaknõel
pletä|nits, -nitsä, -.nitsä35 nööri keere
pli̬i̬ḱ, pleegi, pli̬i̬ki37 pleegitusaine; pleegitus
pli̬i̬|aid, -aia, -.aida33 = pleegiaid
pli̬i̬ḱmä, pli̬i̬kiq, pleegi63 pleekima; päevitama
pli̬i̬küma, pli̬i̬küdäq, pleegü79 pleekima; päevituma
pli̬i̬ń, pleeni, pli̬i̬ni37 värava ristpuu
pliida|nõ, -dsõ, -st7 paekivine
pliiń, pliini, .pliini37 pannkook
pliini|raud, -ravva, -.rauda33 (pannkoogi)pann
pliit, pliida, .pliita31 paas
pliiť, pliidi, .pliiti37 pliit
.pliitü|mä, -däq, -80 kokku vajuma (nt leiva kohta)
plikś, pliksi, .pliksi37 löök, (hele) plaks; eelektrijuhťmist sai pliksi ärq sain elektrijuhtmetest löögi
pliksahta|ma, -q, -38 (heledalt) plaksatama
pliksah(t)us, -õ, -t9 (hele) plaksatus
.plikśma, .pliksiq, pliksi63 (heledalt) plaksuma
.plikśna, -, -t3 (hele) plaksumine
pliksutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv plõksutama
plinḱ, plingi, .plinki37 plink, tihe, sile, sitke
.plitska, -, -t3 nätske, halvasti kerkinud (nt leiva kohta)
plohka|tama = plohku|tama, -taq, -da82 köhima
.plohma, .plohviq, plohvi63 klohmima, peksma
ploksahta|ma, -q, -83 plaksatama
ploksahus, -õ, -t9 plaksatus
.plokśma, .ploksiq, ploksi63 plaksuma; ku kurõmarjo keedät, sys nakkasõq pia paan plokśma kui jõhvikaid keedad, siis hakkavad varsti pajas plaksuma
.plokśna, -, -t3 plaksumine
plokõrus, -õ, -t9 halvasti tehtud töö, käkerdis
.plorkśna, -, -t3 podin; pudõr kiis ku plorkśna puder keeb nii et podiseb
pluhka|tama, -taq, -da82 (haiglaselt) lõõtsutama
plukikõ|nõ, -sõ, -ist8 jõmpsikas
pluki|tama, -taq, -da82 1. puitu lühikeseks järkama; 2. köietama, ketitama; looma köie v ketiga teise kohta panema; lehmäq tahtvaq ärq plukitaq lehmad on vaja teise kohta panna
pluk|ḱ, -i, -ki37 1. kindla mõõduga (puu)pakk; 2. tokk, vai (lehmade köietamiseks v ketitamiseks); lehmäq ommaq plukin lehmad on köies v ketis
plukś, pluksi, .pluksi37 vikati käepide, löe kark
plunksahta|ma, -q, -83 sulpsatama, mulksatama
plunksah(t)us, -õ, -t9 sulpsatus, mulksatus
.plunksma, .plunksuq, plunksu64 sulpsuma, mulksuma
.plunksna, -, -t3 sulpsumine
plunkst sulpsti
plunń, plunni, .plunni37 1. = plönn põletamata tellis, plonn; savine maa; tomp, (savi)kamakas; 2. = plynń põnn, põngerjas
pluta(h)n kimpus
.plutsn|õq, -idõ, -it17 näpped, (villastest) kaltsudest harutatud kiudaine
plutsõnda|ma, -q, -83 sakutama
plutsõndu|ma, -daq, -84 pulstuma
plu̬u̬ḿ, ploomi, plu̬u̬mi37 ploom; ploomipuu
.pluudśma, .pluudsiq, pluudsi63 hulkuma; koh sa pluudsõq üü läbi? kus sa hulkusid öö läbi
pluusõ, -, -t2 pluus
plõgis|õma, -taq, -õ87 plõgisema
plõh, plõhvi, .plõhvi37 = plah hoop, mats, löök; sai plõhvi vasta pääd sai matsu vastu pead
plõkasḱ, -i, -it13 = plõkatś krapp, (puust) karjakell
plõka|tama, -taq, -da82 plõgisema; ringi hulkuma, logelema
plõka|tś, -dsi, -tsit13 = plõkasḱ
plõkkõlõma, plõkõldaq, plõkkõlõ86 = korduv plõkatama
plõkś, plõksi, .plõksi37 1. väike olend, nolk; havvõplõkś väike haug, hauenolk; poiśkõsõplõkś väike poiss, poisinolk; 2. plõks
plõksahta|ma, -q, -83 plõksatama
plõksahus, -õ, -t9 plõksatus
.plõkśma, .plõksiq, plõksi63 plõksuma
.plõkśna, -, -t3 plõksumine
plõksu|tama, -taq, -da82 plõksutama
plähkä, -, -t2 lohakas inimene
pläkerdä|mä, -q, -83 määrima; rõivaq olliq ärq pläkerdedüq riided olid ära määritud
pländsä|k, -gu, -kut13 nätske (nt leiva kohta)
plärdsähtä|mä, -q, -83 plärtsatama
pläris|emä, -täq, -e87 plärisema
pläristä|mä, -q, -83 pläristama
plär|o, -o, -ro26 plotski, pläru
plär|rin, -inä, -inät4 plärin; plära; jovva-i maq ämp su plärinät kullõldaq ei jõua mina enam sinu plära kuulata
.plärrämä, plärrädäq, .plärrä77 plärama
plärtse|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 plärtsuma
plär|ä, -ä, -rä24 plära
plätserdä|mä, -q, -83 plätserdama
plö|di, -di, -ti26 lödi
plöhkä, -, -t2 halb söök, lurr
plönń, plönni, .plönni37 = plunń [1.] põletamata tellis, plonn; savine maa; tomp, (savi)kamakas
plöntś, plöndsi, .plöntsi37 löga
plötserdä|mä, -q, -83 plätserdama
plövvä|tś, -dsi, -tsit13 = pleiätś = plüvvätś pliiats
plüsś, plüssi, .plüssi37 pluss
plüvvä|tś, -dsi, -tsit13 = plövvätś
plynń, plynni, .plynni37 = plunń [2.] põnn, põngerjas
plyyska, -, -t3 puujupp, oksaraag, hagu; vanamudikõnõ korjas mõtsa alt plyyskit pliidi alaq vanamutike korjab metsa alt puujuppe pliidi alla
po|bi, -bi, -pi26 hambutu inimene
po|bima, -piq, -bi57 mugima
pobimok|k, -a, -ka31 pobiseja; lobiseja
pobis|õma, -taq, -õ87 pobisema
pobuľ, -i, -it4 = pobutśni|k, -gu, -kku38 = pombõrnik pops
podrõ|tś, -dsi, -tsit13 töödejuhataja
.poelda|ma, -q, -81 1. kiratsema; 2. paotama
.poeli|nõ, -dsõ, -st5 = pujõlinõ poegadega, poegi omav
poganahe = poganalõ ropult; nii poganahe kah iks tohe-i kynõldaq nii ropult ka ikka ei tohi rääkida
po|gima, -kiq, -gi57 pugima, mugima
poginallaq = pogi.nitsu kubinal; laut olľ poginitsu kärbläisi täüś laut oli kubinal kärbseid täis
pogis|õma, -taq, -õ87 pugisema
pogri|ts, -dsa, -tsat13 pugerik; arestikamber, pogri, karts
pohkõrda|ma, -q, -83 = tohkõrdama askeldama, tasapisi toimetama, nokitsema
pohma|k, -gu, -kut13 pundar
pohmista|ma = pohmõrda|ma = pohmusta|ma, -q, -83 vohmima, mugima; pohmisť hindäl kõtu täüś vohmis endal kõhu täis
poig, puja e poja, .poiga, m alaleü pujõlõ e .poelõ32 1. poeg; 2. pujus, neel (mõrras kalade väljapääsu takistav sissepoole ahenev lehter)
.poignõ|ma, .poignõdaq e pujõdaq e .poedaq, -89 poegima
poigu|tama, -taq, -da82 paotama
po|i̬i̬ḿ, -eemi, -i̬i̬mi37 poeem
.poiku = .poikuisi = poiulõ paokile, poikvele
.poiśkõ|nõ, -sõ, -ist8 poiss, poisike
poisś, poisi, .poissi37 1. poiss; 2. sulane
poi(u)kallaq = poi(u)kullaq
poi(u)kul(l)aq = .poik(u)vallaq = poi(u)kallaq paokil, poikvel
poiulõ = .poiku
po|kań, -gani, -ganit4 = pooganď ropp, räpane inimene
pokanda|ma, -q, -83 = poogatama reostama; rüvetama; ära määrima, täis tegema
pokatäheli|ne, -dse, -st5 = pokatähi|ne, -dse, -st7 rõugearmiline
poki(h)n kipras
po|kin, -gina, -ginat4 pugin
poki|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 soperdama
pok|k, -a, -ka31 hrl m (kaitsepookimisel pandud) rõuged
pok|k, -u, -ku37 oinas, sokk
pokki kipra
.poḱma, pokkiq, poki63 põtkima, tampima; vana lammas pokḱ jalagaq vasta maad, taht hirmutaq vana lammas põtkib jalaga vastu maad, tahab hirmutada
poko, -, -t2 = põko lastek oinas
poks, poksu, .poksu37 1. müks; 2. kribul
poksahta|ma, -q, -83 põksatama
poksah(t)us, -õ, -t9 põksatus
.poksama, poksadaq, .poksa77 poksama
.pokśma, .poksiq, poksi63 puksima; poksima
.poksõlõma, poksõldaq, .poksõlõ86 pukslema; pokuq tüküseq poksõlõma oinad kipuvad pukslema
pokõrda|ma, -q, -83 pusima, pukerdama
polďa, -, -t2 pudikeelne inimene
polďastõ = poldatsõhe pudistades (rääkimise kohta)
polďa|tama, -taq, -da82 = pulďatama lobisema; putrama, pudinal rääkima
polďatsõhe = poldastõ
polďatus, -õ, -t9 loba; ma taha-iq säänest polďatust kullõldagiq ma ei taha sellist loba kuulatagi
polgu|tama, -taq, -da82 pilgutama
poliiti|ga, -ga, -kat3 poliitika
poliiti|k, -gu, -kut13 poliitik
poliitili|nõ, -dsõ, -st5 poliitiline
po'litsei, -, -d2 politsei; politseinik; politseiq tüütäseq politsein politseinikud töötavad politseis
polk, polgu, .polku37 polk
.polka, -, -t3 polka (tants)
.polkama, polgadaq, .polka77 juukseid lühikeseks lõikama; naisil ommaq pikäq hiusõq, miihil ja latsil polgaduq naistel on pikad juuksed, meestel ja lastel lühikeseks lõigatud
.polkśna, -, -t3 solksumine
polľa, -, -t2 tobu
.polḿma, .polmiq, polmi63 põimima; mässima; polmõ kinniq külh, a kõrdapiten saa es köüdetüs mässisin kinni küll, kuid korralikult ei saanud seotud
polo|nits, -nitsa, -.nitsa31 mõrd
polť, poldi, .polti37 polt
polvanď, -i, -it13 tolvan
polvõ|rits, -ritsa, -.ritsa30 poluvernik; setu
pomboľ, -i, -it4 ripats
.pombri, -, -t3 uhmrinui
pombõrni|k, -gu, -kku38 = pobutśnik pops
pom|ima, -miq, -i57 = pomista|ma, -q, -83 mugima
pomis|õma, -taq, -õ87 pomisema
pomḿ, pommi, .pommi37 pomm (lõhkekeha; kaalu-, kellapomm)
.pommama, pommadaq, .pomma77 ühmama, pomisema; pommaś midägiq üle ola ühmas midagi üle õla
pom|min, -ina, -inat4 pomin
pommista|ma, -q, -83 õgima
pommi|tama, -taq, -da82 pommitama
pondsahta|ma, -q, -83 mütsatama
pondśo, -, -t2 pontsakas inimene v loom
pon|i, -i, -ni26 poni
pon|ima, -niq, -i57 1. nõeluma, parandama, kohendama; miä sa inämb ponit vanna räbälätükkü mis sa enam nõelud vana räbalatükki; 2. segaselt rääkima, pobisema; ei saaq arvo, midä tä sääl poni ei saa aru, mis ta seal pobiseb
ponk|laud, -lavva, -.lauda30 ropsilaud
poodi pidi (vt nt kyigipoodi, pahepoodi)
poodsa|k, -gu, -kut13 losu (miski losutav, vedelev, lagunenu)
poodõlda|ma, -q, -83 kiusujuttu ajama
pooganď, -i, -it13 = pokań ropp, räpane inimene
pooga|tama, -taq, -da82 = pokandama reostama; rüvetama; ära määrima, täis tegema
poolakõ|nõ, -sõ, -ist8 poolakas
poolamusti|k, -ga, -kat13 toompihlakas, toompihlakamari
poolarit|ť, -i, -ti37 vurrkann
pooli|k, -gu, -kut13 poolik
poolikallaq = poolikullaq = poolõlõ pooleli
poolit.aigasula|nõ, -(d)sõ, -st7 pooleaja sulane
po(o)lka, -, -t3 riiul; nari
poolõ poole; nääq tulõvaq miiq poolõ nad tulevad meie poole
poolõhuisi = poolõldõ = poolõlistõ pooleldi
poolõlõ = poolikallaq pooleli
poolõnda|ma, -q, -83 poolitama
poolõteräke|ne, -se, -ist8 = poolõterä|mi̬i̬ś, -mehe, -mi̬i̬st39 pooleteramees
poońa, -, -t2 tõrges
poońa|tama = pooni|tama, -taq, -da82 vaidlema
poordi(h)n volangis; krussis
popa|tama, -taq, -da82 pobisema; lobisema
po|pin, -bina, -binat4 pobin; lobin
popś, popsi, .popsi37 = .popśnik pops, vabadik
.popśma, .popsiq, popsi63 popsima
.popśni|k, -gu, -kku38 = popś
popsu|tama, -taq, -da82 popsutama
po'pu.laar|nõ, -sõ, -sõt6 populaarne
por|a, -a, -ra26 = pori
por|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = .porrama lobisema, patrama; luiskama; poiśkõnõ, mis porrat! poiss, mis sa luiskad!
porḃo|tama, -taq, -da82 = porgatama
pordśo|pilľ, -pilli, -.pilli37 vilepill
porga, -, -t2 = porgatś lobiseja, loraja
porga|tama, -taq, -da82 = porḃotama = .porkama lobisema, lorama; luiskama
porga|tś, -dsi, -tsit13 = porga
porgatus, -õ, -t9 porilomp
por|i, -i, -ri26 = pora loba, lora; ajagu-i porri! ära aja lora!
poris|õma, -taq, -õ87 torisema, porisema; lorama
.porkaḿ, -i, -it13 lobasuu
.porkama, porgadaq, .porka77 = porgatama
poro|jonń, -jonni, -.jonni37 porujomm (naps; purjus-olek)
porovi|k, -gu, -kku38 = puravik puravik
.porrama, porradaq, .porra77 = pora(ha)ma
por|rin, -ina, -inat4 porin
porsaq, m .porssõ, .porssõ31 vuntsid
porsi(h)n sassis
.porśma, .porssiq, porsi63 purssima
port, pordo, .porto37 liiderlik, raisus tüdruk v naine; eläs pordoello elab liiderlikku elu
.porťma, .portiq, pordi63 liiderdama
ports, pordso, .portso37 ports
po'rtu.galla|nõ, -(d)sõ, -st5 portugallane
.portus, -õ, -t9 porduelu, liiderlik elu
porusḱ, -i, -it13 jäme riie
posija, -, -t3 posija
pos|ima, -siq, -i57 = pośka|tama, -taq, -da82 1. posima; 2. pusima, kohmitsema
poslamasla, -, -t2 > päävälilliõli
posma|k, -gu, -kut13 segadus
possõrda|ma, -q, -83 vusserdama
posť, posti, .posti37 post (tulp; postiasutus)
poti.lakja, -, -t3 nimetissõrm, osutissõrm
potiseto, -, -t2 kaltsukaupmees, potisetu
potisini|ne, -dse, -st7 potisinine
poti|tama, -taq, -da82 potitama
potkitnoi, -, -d53 turakas (kaardimäng)
.potlõma, potõldaq, .potlõ78 pottidega kauplema
.potrama, podradaq, .potra77 patrama
potsõrda|ma, -q, -83 mäkerdama
pot|ť, -i, -ti37 1. pott; 2. poti (kaardimast); potť om trumṕ poti on trump
potťsep|p, -ä, -pä35 pottsepp
praadi|ahi, -aho, -.ahjo44 praeahi
praadsu|tama, -taq, -da82 priiskama, raiskama
praagama|go, -o, -ko27 paks inimene, praagamagu
praak, praaga, .praaka30 viinapõletamise jäätmed, praak (praaga)
.praaḱli, -, -t3 praakija, praaker
.praaľma, .praaliq, praali63 praalima
praasni|k, -gu, -kut13 > pido
praať, praadi, .praati37 praad
.praaťma, .praatiq, praadi63 praadima, küpsetama
.praaťu|ma, -daq, -80 enesekoh praadima, küpsema; kardohkaq praaťusõq pruunis kartulid praevad pruuniks
praavi|tama, -taq, -da82 = praavitsõ|ma, -q, -83 = parandama; söötma
.praavu|ma, -daq, -80 paranema; tüsenema
praavõlda|ma, -q, -83 praalima
pra|da, -da, -ta28 tüli; taad prata olľ viil vaia! oli seda tüli veel vaja!
prada|nõ, -dsõ, -st7 tülikas
pragista|ma, -q, -83 pragistama
pragistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv pragistama
pragis|õma, -taq, -õ87 pragisema
pŕa|go, -o, -ko27 = prägo risu, rämps, praak
pragonõma, .praodaq e pragonõdaq, pragonõ89 pragunema
prahi|nõ, -dsõ, -st7 > asonõ
prahť, prahi, .prahti37 > ask
prahva|k, -gu, -kut13 prahvakas
pra|kin, -gina, -ginat4 pragin
prak|ḱ, -i, -ki37 praak; tä tüü tunnistõdi prakis tema töö tunnistati praagiks
.praḱma, prakkiq, praki63 praakima
praks, praksu, .praksu37 1. praks, prõks; 2. rägastik
praksahta|ma, -q, -83 = praksahtu|ma, -daq, -84 praksatama; edimiä praksahtu miski praksatas
praksah(t)us, -õ, -t9 praksatus
.praksma, .praksuq, praksu64 praksuma
.praksna, -, -t3 praksumine
.praksõlõma, praksõldaq, .praksõlõ86 = korduv .praksma: puuq praksõlõsõq ahon puud praksuvad ahjus
prakti|ga, -ga, -kat3 praktika
prakti|ganť, -gandi, -.ganti37 praktikant
prakti|k, -gu, -kut13 praktik
praktili|nõ, -dsõ, -st5 praktiline
prańa|tsõma, -daq e -tsaq, -dsõ90 tõrelema
prandsahta|ma, -q, -83 = prandsahtu|ma, -daq, -84 prantsatama
prandsõrda|ma, -q, -83 lartsudes käima, lartsima
.pranńama, pranńadaq, .pranńa77 = .prantśma priiskama, prassima
.prantsla|nõ, -(d)sõ, -st5 prantslane
.prantśma, .prantsiq, prandsi63 = .pranńama
.prantsus, -õ, -t9 süüfilis; kel om nyna sisse sadanuq, tuul om prantsus olnuq kellel on nina sisse vajunud, sellel on süüfilis olnud
praosḱ, .praoski, .praoskit37 praost
.praśma, .prassiq, prassi63 prassima
prav|vil, -ila, -ilat4 vankrijuhe
prei, -, -d2 hobuse kabjahaigus
.preilna, -, -t3 preilna
presi|denť, -dendi, -.denti37 president
.preśmä, .pressiq, pressi63 1. pressima; 2. < .triiḱma triikima
presś, pressi, .pressi37 press
presś|raud, -ravva, -.rauda33 < triiḱmassin triikraud
pridana, -, -t3 = pritan kaasavara
pri|gi, -gi, -ki26 piibupigi
prii, -, -d50 prii, vaba
pri̬i̬ś, preesi, .pri̬i̬si37 prees
priinim|i, -e, -me24 = väärnimi perekonnanimi
.priiskama, priisadaq, .priiska77 priiskama
.priiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv priiskama
.priius, -õ, -t9 priius
.priksna, -, -t3 prõksumine
prillesni|k, -gu, -kku38 prillikandja
prilliq, m .prille, .prille37 prillid
prinks, prinksu, .prinksu37 = prunks (lühike) peeretus
prinni|tämä, -täq, -dä82 jooma, trimpama; mul ka vanamiiś vaariť ollõlaari, sys noq muguq prinnitäs tõist egä päiv mul ka vanamees vaaritas õllelaari, siis nüüd muudkui trimpab teist iga päev
printś, prindsi, .printsi37 prints
pri'n|tsesś, -tsessi, -.tsessi37 printsess
.priskõ, -, -t3 priske
pri|tan, -dana, -danat4 = pridana kaasavara
pritś, pritsi, .pritsi37 prits; süstal; pritsinõgõl süstlanõel
pri'tsen|ť, -di, -tit13 present
pritsima|ja, -ja, -ia28 tuletõrje(maja)
pritsi|mi̬i̬ś, -mehe, -mi̬i̬st39 tuletõrjuja
pritsitallitus, -õ, -t9 tuletõrje
.pritśmä, .pritsiq, pritsi63 1. > .tsiukma; 2. süstima; käevardõ pritśmine olõ-i nii hallus ku persehe pritśmine käevarde süstimine pole nii valus kui istmikku süstimine
.pritsü|mä, -däq, -80 > .tsiukuma
pro|gramḿ, -grammi, -.grammi37 programm
.prohvus, -õ, -t9 prohvus (kirumissõna)
prohvõ|ť, -di, -tit13 prohvet
proiḿ, proimõ, .proimõ34 käiseauk
pro|je'kť, -je'kti, -.je'kti37 projekt
pro'jek|ti̬i̬ŕmä, -ti̬i̬riq, -teeri63 projekteerima
prok|ḱ, -i, -ki37 rebasemürk
prokś, proksi, .proksi37 härjavärss
pro'ku|röŕ, -röri, -.rörri38 = pro'ku|rü̬ü̬ŕ, -rööri, -rü̬ü̬ri38 prokurör
proku|tama, -taq, -da82 indlema
proosa, -, -t2 proosa
proosahta|ma, -q, -83 korra aevastama
proosah(t)u|ma, -daq, -84 purskuma; naksi naardma nii et süüḱ proosahtu suust vällä hakkasin naerma nii et söök purskus suust välja
proosah(t)us, -õ, -t9 = pru̬u̬sk aevastus
proosiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = pru̬u̬skõlõma korduv aevastama
pro(o)sta, -, -t2 lihtne, labane; taktitu
proovoda, -, -t3 matusejutlus (setudel)
proovo|tama, -taq, -da82 matusejutlust pidama (setudel)
prosś, prossi, .prossi37 pross
pro'|tsenť, -tsendi, -.tsenti37 = pro'tsõn|ť, -di, -tit13 protsent
provva, -, -t2 = provvi proua
provva|nõ, -dsõ, -st7 proualik
provvi, -, -t2 = provva
pruh, pruhvi, .pruhvi37 < viiḱ [1.] (püksi)viik; pruhvõgaq püksiq viigipüksid
prukś, pruksi, .pruksi37 räsa, ristpulk varre otsas (hangul, labidal)
prundśo(h)n pruntis
prunkś, prunksi, .prunksi37 pronks
prunks, prunksu, .prunksu37 = prinks (lühike) peeretus
prunť, prundi, .prunti37 krooge
.prunťma, .pruntiq, prundi63 krookima
pruntś, prundsi, .pruntsi37 seelik
prusś, prussi, .prussi37 pruss (ehitusmaterjal)
prussa|k, -gu, -kut13 prussakas
pru̬u̬ḿma, pru̬u̬miq, proomi63 = pru̬u̬ ma proovima, üritama; pruumiq iks või proovida võib ikka
pru̬u̬s|hank, -hangu, -.hanku37 pootshaak
pru̬u̬sk, proosu, pru̬u̬sku36 = proosah(t)us aevastus
pru̬u̬skama, proosadaq, pru̬u̬ska77 korskama
pru̬u̬sḱma, pru̬u̬skiq, proosi63 aevastama
pru̬u̬skõlõma, proosõldaq, pru̬u̬skõlõ85 = proosiskõllõma korduv aevastama
pru̬u̬ ma, pru̬u̬viq, proovi63 = pru̬u̬ḿma proovima
pruudi|.mõisa, -, -t3 nalj pruudikodu, pruudimõis
pruuḱ, pruugi, .pruuki37 pruuk, komme, tava, traditsioon
.pruuḱma, .pruukiq, pruugi63 pruukima, tarvitama
pruu|kosť, -kosti, -.kosti37 pruukost, hommikueine
pruuľ, pruuli, .pruuli37 (õlle)pruul, pruulija
.pruuľma, .pruuliq, pruuli63 pruulima
pruuḿ, pruumi, .pruumi37 = pruuń
pruumika|= pruumika|s = .pruumja|= .pruumja|s, -dsõ, -st5 = pruunikanõ = pruunikas = .pruunjanõ pruunikas, pruunjas
pruuń, pruuni, .pruuni37 = pruuḿ pruun
pruunika|= pruunika|s, -dsõ, -st5 = pruumikanõ = .pruunjanõ
pruunista|ma, -q, -83 pruunistama
.pruunja|= .pruunja|s, -dsõ, -st5 = .pruumjanõ = pruunikanõ
pruusa|k, -gu, -kut13 preislane; (Preisimaa) sakslane
pruus(s), pruusa, .pruu(s)sa31 = kruus(s) (poolmetsik) pirn, pirnipuu; makõ vii seen keededüq pruusaq ommaq väega hääq poolmetsikutest pirnidest keedetud kompott on väga hea
pruuť, pruudi, .pruuti37 > .mõrsja
prõgista|ma, -q, -83 prõgistama
prõgis|õma, -taq, -õ87 prõgisema
prõ|kin, -gina, -ginat4 prõgin
prõksahta|ma, -q, -83 prõksatama; edimiä prõksahť miski prõksatas
prõksah(t)us, -õ, -t9 prõksatus
.prõksma, .prõksuq, prõksu64 prõksuma
.prõksna, -, -t3 prõksumine
.prõksõlõma, prõksõldaq, .prõksõlõ85 = korduv .prõksma
prõllaq = põrõhõllaq praegu
prõssaľ, -i, -it4 kepslemine
.prõssama, prõssadaq, .prõssa77 = prõssa|tama, -taq, -da82 kepslema; latsõq prõssatasõq moro pääl lapsed kepslevad õuel
prä|go, -o, -ko27 = pŕago risu, rämps, praak
.prähklemä, präheldäq, .prähkle78 pragama
prähkä, -, -t2 rögiseja
prähkä|tämä, -täq, -dä82 köhima
prähvähtä|mä, -q, -83 prahvatama
prähvähtü|mä, -däq, -84 enesekoh prahvatama, lahti paiskuma; usś prähvähtü vallalõ uks prahvatas lahti
prähväh(t)üs, -e, -t9 prahvatus
.prähvämä, prähvädäq, .prähvä77 prahvama
präkä|tämä, -täq, -dä82 = präägätämä
prälľ, prälli, .prälli37 1. kõhn, kidur olevus, äbarik; om ütś põrsaprälľ, taast saa no määne tsiga on üks põrsaäbarik, sellest nüüd mõni siga saab
prälli|ne, -dse, -st7 kängus
.prällü|mä, -däq, -80 känguma
prändsähtä|mä, -q, -83 = prändsähtü|mä, -däq, -84 prantsatama
prändsäh(t)üs, -e, -t9 = pränts, prändsü, .präntsü37 prantsatus
prässä|k, -gu, -kut13 nässakas
prätä|k, -gu, -kut13 pahandus; olľ meil no taad prätäkut vaia oli meil nüüd seda pahandust vaja
präädi|tämä, -täq, -dä82 = .präätämä ketrama
präägu|tama, -taq, -da82 = präägätämä
präägutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv präägutama
präägähtä|mä, -q, -83 prääksatama
präägäh(t)üs, -e -t9 prääksatus
präägä|tämä, -täq, -dä82 = präkätämä = präägutama 1. prääksuma; 2. (rõivaid) määrima; poiśkõnõ om vahtsõ hammõ ärq präägätänüq poiss on uue särgi ära määrinud
.prääkmä, .prääkuq, präägu63 = .prääḱmä, .prääkiq, präägi63 prääksuma
prääli|ts, -dsä, -tsät13 ropsilaud; koonlalaud
prääni|k, -gu, -kut13 = prääńk(as), .präänka, prääńkast15 präänik
.prää|tämä, -täq, -dä81 = prääditämä
.präätüs, -e, -t9 ketrus
.präühkelemä, präüheldäq, .präühkele85 räuskama, (räusates) hooplema; meheq präühkeliq kõrdsin mehed räuskasid kõrtsis
pröhkä|tämä, -täq, -dä82 = röhkätämä [2.] rögisevalt köhima
prü|gü, -gü, -kü26 > ask
prügü|kasť, -kasti, -.kasti37 prügikast
prügü|ne, -dse, -st7 prügine
.prüüskämä, prüüsädäq, .prüüskä77 määrima, rikkuma; laimama, põhjama
prynguľ, -i, -it4 = rynguľ pillerkaar, pidu, lust; viisi ei tüüd tetäq, lööväq ynnõ pryngulit ei viitsi tööd teha, peavad aga pillerkaari
.prynkõlõma, pryngõldaq, .prynkõlõ85 logelema
psü'koloogia, -, -t3 psühholoogia
psü'ko|lu̬u̬ǵ, -loogi, -lu̬u̬gi37 psühholoog
.ptruu|tama, -taq, -da81 ptruutama, ptruu-hüüdega hobust peatama
pu|di, -di, -ti26 pudi
pudinahe = pudinallaq = pudinalõ pudinal; tä väega pudinahe kynõlõs ta räägib väga pudinal
pudi|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 = pudõnõma pudenema
pudisḱ, -i, -it13 = pudľa pudikeelne inimene
pudis|õma, -taq, -õ87 pudisema
pudľa, -, -t2 = pudisk
pudľa|tama, -taq, -da82 pudinal rääkima; putrama
pudro|ki̬i̬ľ, -keele, -ki̬i̬lt40 pudikeel
pudroki̬i̬tjä, -, -t3 pöial
pudroli|nõ, -dsõ, -st5 segane; pudrolist juttu aja ajab segast juttu
pudro|päiv, -päävä, -.päivä35 vastlapäev
pudropöörüs, -(s)e, -t11 pudrumänd (-männa)
pudro|tama, -taq, -da82 pudrutama
pudsajalõ vähehaaval; taa om suuŕ tüü, pudsajalõ tiit kah, sys saa ei viil niipia valmis see on suur töö, vähehaaval teed ka, siis ei saa veel niipea valmis
pu|dsu, -dsu, -tsu26 ebe, ude; udusulg; puruke, tolmurullike
pudsunudsija, -, -t3 = pudsunu|tsij, -dsija, -dsijat4 tolmuimeja
pudsu|nõ, -dsõ, -st7 ebemeid täis; purune
pudõ|nõma, -nõdaq e -daq, -nõ89 = pudinõma pudenema
pudõr = pudyŕ, pudro, .putro47 = putr puder
pu|go, -go, -ko26 pugu; kõht
pugõri|k, -gu, -kku38 pugerik
puha puha; taa niidü päält olõ-iq midägiq saiaq, kyiḱ puha angõrhain sellelt niidult pole midagi saada, kõik puha angervaks
puhahus, -õ, -t9 puhang; tuulõpuhahus tuulepuhang
puhas, .puhta, puhast23 puhas
puhasta|ma, -q, -83 puhastama
puhasti|k, -gu, -kku38 raiesmik
puhastu|ma, -daq, -84 puhastuma
puhastus, -õ, -t9 puhastus; päramised
puhelda|ma, -q, -83 hingeldama
puheldu|ma = puhendu|ma, -daq, -84 väsima, hingetuks jääma
puhe|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 tursuma
puhe|tama, -taq, -da82 koitma; päiv jo puhetas päev juba koidab
puhka, -, -t2 1. = puhkatś morn inimene; 2. karusnahast ääris; kodojänessest saa kübäräle hää puhka küülikust saab kübarale hea äärise
.puhkama, puhadaq, .puhka77 1. puhkama; 2. ohkama
puhka|tama, -taq, -da82 = puhkutama hingeldama
puhka|tś, -dsi, -tsit13 = puhka [1.]
.puhḱma, .puhkiq, puhi63 puhkima
.puhkma, .puhkuq, puhu64 puhuma
.puhksama, puhastaq, .puhksa76 = .puhksõma, puhastaq, .puhksõ76 korraks puhuma; taa toro om umbõn, taa tulõ läbi puhastaq see toru on umbes, see tuleb läbi puhuda
.puhkus, -õ, -t9 1. puhkus; 2. ohe
puhku|tama, -taq, -da82 = puhkatama
.puhkõlõ minemä puhkama minema; lätś lõunasvaihtõs puhkõlõ läks lõunavaheajaks puhkama
.puhkõ|päiv, -päävä, -.päivä35 puhkepäev
puhm, puhma, .puhma31 = puhm, puhmo, .puhmo37 põõsas
puhmisto|= .puhmliga|= puhmõli|nõ, -dsõ, -st5 = puhmõ|nõ, -dsõ, -st7 põõsaid täis, võsastunud
.puhtahe = .puhtalõ puhtalt
.puhtamas täiesti; tä olľ mu jaki puhtamas ärq krundśutanuq ta oli mu jaki täiesti ära kortsutanud
.puhtavere|su̬u̬ń*, -soonõ, -su̬u̬nt40 arter
puhti|dsõq, m -tsidõ, -tsit7 = .puhtõq
.puhtus, -õ, -t9 puhtus
.puhtõli|nõ, -(d)sõ, -st5 peieline, matuseline
.puhtõq, m .puhtidõ, .puhtit19 = puhtidsõq peied, matused
puhus, -(s)õ, -t11 nõiutud asi; vaimlasõlõ viidi vanast puhussit moro pääle vaenlasele viidi vanasti nõiutud asju õuele
puhussi(h)n = puhuvallaq = puhussillaq = tühüssilläq = tühüssi(h)n puhituses, gaasi täis
puhussillaq = puhussi(h)n
puhussillõ = tühüssille puhitusse
puhva'ika, -, -t2 vattkuub
puiam, -o, -ot4 ankrumärk
puiań, -i, -it4 pujään
puibus, -(s)õ, -t11 pujus, neel mõrras v rüsas
.puika, -, -t3 poiss
.puikõlõma, puigõldaq, .puikõlõ85 puiklema
.pui|nõ, -dsõ, -st7 puine
.puistama, puistadaq, .puista77 puistama
.puistu|ma, -daq, -80 pudenema
.puistõlõma, puistõldaq, .puistõlõ86 = korduv .puistama
puiõnǵ, -i, -it13 = pu|jenǵ = pujjõnǵ pojeng (lill)
puja|koda, -kua, -kota27 emakas
pujali|nõ, -dsõ, -st5 = pujõlinõ poegadega, poegi omav; viiepujalinõ lehm viis korda poeginud lehm
pujanď, -i, -it13 kasupoeg
pu|jenǵ, -jengi, -.jengi37 = pujjõnǵ, -i, -it13 = puiõnǵ
pu|jo, -jo, -jo e -io26 = pujokõ|nõ, -sõ, -ist8 puju (rohttaim)
pujõli|nõ, -dsõ, -st5 = .poelinõ = pujalinõ poegadega, poegi omav; meil om pujõlinõ ja pujõldaq lammas meil on poegadega ja poegadeta lammas
puk|ḱ, -i, -ki37 pukk, alus
puk|kama, -adaq, -ka77 putkama
pukõrda|ma, -q, -83 ukerdama; pusima
pukõ|ť, -di, -tit13 bukett
pulań, -i, -it4 kollane hobune
pulďa|tama, -taq, -da82 = polďatama lobisema; putrama, pudinal rääkima
pulga(h)n = pulgõ(h)n 1. sassis, pulstunud; hiussõq ommaq pulgan juuksed on pulstunud; 2. hädas, jännis, kimpus
pulgaŕ, -i, -it4 liipripakk
pulga|tama, -taq, -da82 pulstuma; pulgatunuq karvagaq pini pulstunud karvaga koer
Pulga|täheq, m -.tähti, -.tähti34 Reha (tähtkuju)
pulgu|tama, -taq, -da82 sasima
pulgõ(h)n = pulga(h)n
pulgõnda|ma, -q, -83 kulutama, raiskama; olľ mul palľo palḱnit kirstuh, naksi pulgõndama - olľegiq läbi oli mul palju kangarulle kirstus, hakkasin kulutama - olidki läbi
pulk, pulga, .pulka31 pulk
.pulka = .pulkõ 1. sassi, pulsti; 2. hätta, jänni, kimpu; seo aśagaq ma jää pulka selle asjaga ma jään kimpu
.pulkama, pulgadaq, .pulka77 pulkadega kinnitama; lõikuma
.pulku|ma, -daq, -80 sassi minema, pulstuma
.pulkõ = .pulka
pulľ, pulli, .pulli37 pull, sõnn
pulli|lilľ, -lilli, -.lilli37 kullerkupp
pulli|tama, -taq, -da82 (lehma) paaritama
pulm, pulma, .pulma31 1. > sa(a)jaq; 2. = .pulmus
.pulmama, pulmadaq, .pulma77 oskama; aru saama, taipama, mõistma; ma pulma-i määnestkiq tõist kiilt ma ei oska mitte mingit teist keelt; taa latś pulma-i viil midägiq see laps ei taipa veel midagi
.pulmu|s, -(sõ), -(s)t10 = pulm [2.] taip; mõistus; täl olõ-i pulmu(s)t, tä pulma-i sukugiq tal pole taipu, ta ei taipa üldse
pu|ľo, -ľo, -lľo26 = puśo [1.] härjavärss, pullike
pulsť, pulsti, .pulsti37 = pulsta|k, -gu, -kut13 pulst; kalts; (kasutatud) rõivas
pulsti|nõ, -dsõ, -st7 pulstunud
pulsti|pu̬u̬ť, -poodi, -pu̬u̬ti37 kõnek kasutatud (odavate) riiete kauplus, kaltsukas
pulsti|tama, -taq, -da82 sasima
.pulstja|nõ, -dsõ, -st7 vanunud
.pulsťma, .pulstiq, pulsti63 = .pulsťu|ma, -daq, -80 pulstuma
pumba, -, -t2 = pumba|nõ, -dsõ, -st7 tuim, rumal (inimese kohta); tuu om sääne pumba miiś see on selline tuim mees
pumbu|tś, -dsi, -tsit13 jomp, tombuke lõnga sees
pump, pumba, .pumpa31 pump
.pumpama, pumbadaq, .pumpa77 pumpama
pund, punna, .punda32 pund
.punda .jäämä kängu jääma
pundar, .puntra, pundard22 = .pundrik
.pundri|k, -gu, -kku38 = punds, pundsu, .pundsu37 = pundsa|k, -gu, -kut13 = pundar pundar; tomp
pundsulõ pungil(e); puntras(se)
.pundsu|ma, -daq, -80 punduma
pundsu|tama, -taq, -da82 = pundsõrda|ma, -q, -83 = .pungama = pungitsõma = pungõrdama vusserdama; kortsima, hooletult kokku õmblema
pundsõrus, -õ, -t9 vusserdis
pung, punga, .punga31 1. rahakott; 2. = pungatś; 3. pundar; langaq ommaq punga kistuq, naid mõista-i inämb ärq arotaq lõngad on puntrasse kisutud, neid ei oska enam lahti harutada
.pungama, pungadaq, .punga77 = pundsutama
punga|tś, -dsi, -tsit13 = pung [2.] = pungõs kasvult kängu jäänud olevus
pungi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = pungõrda|ma, -q, -83 = pundsutama
pungõs, -(s)õ, -t11 = pungatś
punḱ, pungi, .punki37 1. tomp; 2. punk; pungimiiś, -naanõ punkar
.punḱliga|nõ, -dsõ, -st5 = .punťliganõ tombuline
.punḱma, .punkiq, pungi63 1. kohmitsema; 2. vastu punnima
punkť, punkti, .punkti37 punkt
.punkõlõma, pungõldaq, .punkõlõ85 puiklema; külh tä pungõľ, a iks pidi minemä küll ta puikles, aga ikka pidi minema
.puńma, .punniq, punni63 1. (vastu) punnima; pingutama; 2. laudu punnima, sulundama
punń, punni, .punni37 punn, prunt; vistrik
.punni = punnilõ pungil(e), punni(s); põsõq lätväq punni v punnilõ põsed lähevad punni; põsõq ommaq punni v punnilõ põsed on punnis
punni(h)n punnis, pungil
punnivallaq pungis, punnis
punń|paap, -paabu, -.paapu37 leevike
.punńu|ma, -daq, -80 tursuma
pu|ńo, -ńo, -nńo26 lastek punnu, kõht
punť, pundi, .punti37 punt, kimp; salk; tomp
.punťliga|nõ, -dsõ, -st5 = .punḱliganõ
pupi, -, -t2 = pupṕ
pupi|tama, -taq, -da82 hellitama
pup|ṕ, -i, -pi37 = pupi nukk; ńardsopupṕ kaltsunukk; pupitiatri nukuteater
pup|p, -u, -pu37 lastek puder
pupõŕ|lilľ, -lilli, -.lilli37 kullerkupp
pur|a, -a, -ra26 booraks, booraks-glütseriin
puras, .purga, purast23 = purasḱ, -i, -it13 1. peitel; 2. = pirasḱ sõim kurask, tont, koll
puravi|k, -gu, -kku38 = porovik puravik
purdsahta|ma, -q, -83 purtsatama
purdsah(t)us, -õ, -t9 purtsatus
purima|nõ, -dsõ, -st5 : purimanõ hammas purihammas
.purjo = puŕokillõ purju
.purjo|ma, -q, -80 purju jääma
purḱ, purgi, .purki37 purk
.purkama, purgadaq, .purka77 purskama
purla|k, -gu, -kut13 üleannetu poiss; liiderdaja (mees)
pu|ŕo, -ŕo, -rŕo26 1. puri; 2. alkoholiuim; puŕo om vaia vällä maadaq alkoholiuim on vaja välja magada
puŕo(h)n = puŕokillaq purjus
puŕokillaq = puŕo(h)n
puŕokillõ = .purjo
puŕolt purjuspäi
puŕo|tama, -taq, -da82 1. purjutama; 2. purjetama
puŕotus, -õ, -t9 purjutamine
purr|nääŕ, -nääri, -.nääri4 vurrkann
purrõq, .purdõ, purrõt19 purre
.purskama, pursadaq, .purska77 = .purtskama purskama
.purśma, .purssiq, pursi63 purssima, vusserdama
pursś, pursi, .purssi37 õpipoiss
purťni|k, -gu, -kku38 (väiksem) sõudepaat
.purtskama, purdsadaq, .purtska77 = .purskama
pur|u, -u, -ru26 puru, prügi
puru|lauk, -laugu, -.lauku37 porrulauk
purulõ = purus puruks; auto om purulõ sõidõt auto on puruks sõidetud
puru|nõ, -dsõ, -st7 purune, prügine
purus = purulõ
puru|tama, -taq, -da82 purustama, pudendama
purutumas täiesti puruks
puruvanakõ|nõ, -sõ, -ist8 puruvana (putukas)
purõľ, -i, -it13 räbal
purõl|õma, -daq, -õ85 purelema
pur|õma, -raq, -õ, min 1. ja 3. p puri58 purema, hammustama; sinno om pini purnuq sind on koer hammustanud
purõ|tama, -taq, -da82 pureda laskma; kallale ässitama
purõtus, -õ, -t9 peeneks näritud toit
pu|śa, -śa, -sśa26 1. pusa; 2. lastehirmutis, koll; puśa tulõ, ku ti vaiki ei jääq! koll tuleb, kui te vait ei jää; 3. lastek täi; pää süüdäs, vaest om myni puśa pään pea sügeleb, vist on mõni täi peas; 4. madu; näi pusśa puhmo sisse minnev nägin madu põõsasse minevat
pusan, -a, -at4 väike paks härg (ka laps)
pus|i, -i, -si26 (ratta)puks
pus|ima, -siq, -i57 = puskõrdama pusima, kohmerdama
pusipuu, -, -d50 tööriist ahte (parsile kuivama pandud vilja) kohendamiseks
pusk, pusu, .pusku36 valupiste; kõtust käve pusk läbi kõhust käis läbi valupiste
.puskama, pusadaq, .puska77 puskama
puskaŕ, -i, -it4 puskar
puski|härg, -härä, -.härgä34 = tõrmihärg sõim vihane inimene
.pusklõma, pusõldaq, .pusklõ78 pusklema
.pusḱma, .puskiq, pusi63 puskima
puskõrda|ma, -q, -83 = pusima
puslõ, -, -t2 > kildamäng*
.pusl|õq, m -idõ, -it22 kõlud
.pusma, .pussuq, pussu14 = .pussama
pusma|k, -gu, -kut13 hoop
pu|śo, -śo, -sśo26 1. = puľo härjavärss, pullike; 2. lastek kõht; kas puśo jo täüś? kas kõht juba täis?
puss, pussu, .pussu37 1. peer; toss; 2. saamatu; tossike; taa miiś om nii puss, nii puss, midägi ei saaq tettüs see mees on nii saamatu, nii saamatu, midagi ei saa tehtud; 3. ämmatoss (seen)
pussahta|ma, -q, -83 korra peeretama
pussah(t)u|ma, -daq, -84 pehkima; pussahtunuq puu pehkinud puu
pussa|k, -gu, -kut13 1. tossike, kohmard; 2. vilets, nüri nuga
pussaku|nõ, -dsõ, -st5 = pussunõ saamatu
.pussama, pussadaq, .pussa77 = .pusma = pussutama pussu laskma, pussutama
pussilõ mossis
pussu|nõ, -dsõ, -st7 = pussakunõ saamatu; olľ ütś pussunõ mehekene oli üks saamatu mehike
pussuoďe, -, -t2 aeglane, saamatu naisterahvas
pussuŕ, -i, -it4 peeretaja
pussu|sõgõl, -sõgla, -.sõkla45 ehterätt tagumikul
pussu|tama, -taq, -da82 = .pussama
pussõni|k, -gu, -kku38 lapuline, kontvõõras
pussõrda|ma, -q, -83 pusserdama, pusima
pussõrdu|ma, -daq, -84 sassi minema
pussõrus, -õ, -t9 sassiläinud lõng
pusõrda|ma, -q, -83 1. puserdama, märga pesu välja väänama; 2. krookima; häste pusõrdõt kleit hästi kroogitud kleit
pusõrihe = pusõrilõ puseriti; hambaq olliq pusõrihe suun hambad olid suus puseriti
pusõri|k, -gu, -kku38 puserik
pusõrilõ = pusõrihe
putahta|ma, -q, -83 < putahutma korraks puudutama
putah(t)u|ma, -daq, -84 pihta minema, külge puutuma, tabama; tahtsõ kirvõgaq tsialõ lüvväq, a sullõ putahtu tahtsin kirvega seale lüüa, aga tabasin sind
putah(t)us, -õ, -t9 = putas viga, takistus
putahu|tma, -taq, -da62 > putahtama
pu|taŕ, -dara, -darat4 lodi
put|as, -ta, -ast22 = putah(t)us
pu|tin, -dina, -dinat4 puru; osake
.putka, -, -t3 = .puutka putka; kiosk
.putka|vahť, -vahi, -.vahti36 = koobavahť sõim tölplane, lollike, tobuke
.putma, puttuq, putu73 puutuma
.putmaldaq puutumata; puutumatu; süütu, neitsilik
putr, pudro, .putro47 = pudõr puder
.putrama, pudradaq, .putra77 putrama, puterdama
putś, putsi, .putsi37 vulg puts
pu|tsai, -dsaja, -dsajat4 (udu)sulg, ebe, kübe, helves; edev naine; lumõpudsajit satas lumehelbeid sajab
putsa|k, -gu, -kut13 nutsak, tomp
.putsama, putsadaq, .putsa77 = putsõldama 1. ehtima; kaeq noq, kuis om hinnäst ärq putsanuq! vaata nüüd, kuidas on ennast ära ehtinud!; 2. polsterdama
putsu|tama, -taq, -da82 koera ässitama
putsõlda|ma = putsõnda|ma = putsõrda|ma, -q, -83 = .putsama
putu|tama, -taq, -da82 puudutama
putõ, -, -t14 pude; putõq kardohkaq pudedad kartulid
pu|tõľ, -dõli, -dõlit4 = .putli pudel
puu, -, -d50 puu
pu̬u̬, -, -d52 põu; panõq putõľ puuhu! pane pudel põue!
pu̬u̬gna, -, -t3 poogen (paberileht; viiulipoogen)
pu̬u̬g|nits, -nitsa, -.nitsa31 nahast (kasuka)nööp
pu̬u̬.karmań, -i, -it4 põuetasku
pu̬u̬ľ I, pooli, pu̬u̬li37 pool (pooli); värten
pu̬u̬ľ II, poolõ, pu̬u̬lt40 pool (poole)
pu̬u̬l (kellegi) pool; ma olõ tiiq pu·u·l käünüq ma olen teie pool käinud
pu̬u̬ľ|kask, -.kaska, -.kaskat48 poolkasukas
pu̬u̬ľkuulussillaq poolärkvel
pu̬u̬ľküllü|ne, -dse, -st7 poolviltune
pu̬u̬ľlihvõldõ libamisi
pu̬u̬ľmin|nij, -ijä, -ijät4 sag osast vabaabieluminia, poja vabaabielunaine v armuke; mul puuľminijät om väega virk, tege ja toimõndas kyiḱ miä vaia mu poja vabaabielunaine on väga virk, teeb ja toimetab kõik mis vaja
pu̬u̬ľna|anõ, -asõ, -ist8 sag osast vabaabielunaine; vallasema; armuke; tä om täl puuľnaist ta on tal vabaabielunaine (v armuke)
pu̬u̬ľni|k, -gu, -kku38 osanik
pu̬u̬ľ.peo|= pu̬u̬ľpido|nõ, -dsõ, -st7 poolpidune, kantud, poolkulunud
pu̬u̬ľ.pistü poolpüsti
pu̬u̬ľpistüli|ne, -dse, -st5 poolpüstine
pu̬u̬ľ|päiv, -päävä, -.päivä35 = pu̬u̬ľpühä laupäev
pu̬u̬ľpäävä|ne, -dse, -st7 = pu̬u̬ľpühäne laupäevane
pu̬u̬ľpüh|ä, -ä, -hä24 = pu̬u̬ľpäiv
pu̬u̬ľpühä|ne, -dse, -st7 = pu̬u̬ľpääväne
pu̬u̬ľsysa|ŕ, -ra e -rõ, -rd12 sag osast poolõde
pu̬u̬lt poolt; tulli liina puult tulin linna poolt; ma olõ su puult ma olen sinu poolt
pu̬u̬ľtald, poolõtalla, pu̬u̬lt.talda33 pooltald
pu̬u̬ľtõist, poolõtõõsõ, pu̬u̬lttõist8 poolteist
pu̬u̬ľ|tütäŕ, -.tütre, -tütärd22 sag osast võõrastütar
pu̬u̬ľ|veli, -ve(l)le, -.veljä e -.velle43 sag osast poolvend; tä om mu puuľveljä ta on mu poolvend
pu̬u̬lveli|dseq, m -tside, -tsit7 poolvennad
pu̬u̬ḿ, poomi, pu̬u̬mi37 poom
pu̬u̬ma, puvvaq, pu̬u̬, min 1. ja 3. p .poi(õ)54 pooma
pu̬u̬m|vill, -villa, -.villa30 puuvill
pu̬u̬mvilla|nõ, -dsõ, -st7 puuvillane
pu̬u̬rna|päiv, -päävä, -.päivä35 setu rahvakalendri tähtpäev, lihavõtte paastu esimene pühapäev
pu̬u̬rť, poordi, pu̬u̬rti37 volang; kruss
pu̬u̬rti volangi; krussi
pu̬u̬ssihe = pu̬u̬ssilõ pooksisse, poomisseisundisse
pu̬u̬ssi(h)n pooksis, poomisseisundis, hing kinni jäämas
pu̬u̬stlipää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq52 vurrkann
pu̬u̬sťma, pu̬u̬stiq, poosti63 1. = puustatama röövima, riisuma, rüüstama; tä om puhtas v palľas poostit ta on paljaks riisutud; 2. nõiduma
pu̬u̬ť, poodi, pu̬u̬ti37 kauplus, pood; poodi mant tulõ leibä tuvvaq kauplusest tuleb leiba tuua
pu̬u̬tma, pu̬u̬taq, pooda61 pudendama, peenendama; poodaq leib piinüs! pudenda leib peeneks!
pu̬u̬ťni|k, -gu, -kku38 poepidaja
puubõn, -a, -at4 trumm
puudali|nõ, -dsõ, -st5 puudane
puuduli|k, -gu, -kku38 napakas
puuduli|nõ, -dsõ, -st5 puudulik
.puudu|ma, -daq, -80 puuduma
.puudus, -õ, -t9 puudus; puudus olõma puudu olema, puuduma
puudu|tama, -taq, -da82 = .puutama kaalumisel petma; turu pääl myni omgiq puudutamisõ pääl välän turul mõni ongi kaalupettuse peal väljas
puudõq, .puutõ, puudõt18 vöö
puuḱ, puugi, .puuki37 kratt, pisuhänd
puuk|jalg, -jala, -.jalga33 kõmp, laste mängukark
.puu|nõ, -dsõ, -st7 puust, puidust
puuŕ, puuri, .puuri37 1. puur (kinnipidamiseks); 2. puur (tööriist)
puu|rada, -raa, -rata29 raiesmik
.puuŕma, .puuriq, puuri63 puurima
puusk, puusa, .puuska31 puus
.puusla|ḱ, -gi, -kki38 = .pauslaḱ puuslak, hingeldustõbi, kopsutursega köha
puu(s)sep|p, -ä, -pä35 puusepp
puusť, puusti, .puusti37 hoop, kõrvakiil
puusta, -, -t2 vaene, tühi, paljas; sääl om nii puusta maa, lambalgiq olõ-i midä võttaq seal on nii paljas maa, lambalgi ei ole midagi võtta
puusta|tama, -taq, -da82 = pu̬u̬sťma [1.]
.puusťma, .puustiq, puusti63 lööma
.puustu|ma, -daq, -80 manduma
.puustus, -õ, -t9 kõnnumaa, tühi, söötis v laastatud maa; maa jäi puustusõs, kiäkiq es tarvidaq, mõts kasvi pääle maa jäi sööti, keegi ei kasutanud, mets kasvas peale
puut, puuda, .puuta31 puud
.puu|tama, -taq, -da36 = puudutama kaalumisel petma
.puutka, -, -t3 = .putka putka; kiosk
.puutri, -, -t1 < arvoť arvuti, kompuuter
puutõr|i, -i, -ri26 = puutõristaja, -, -t3 rähn
puutäi, -, -d53 puuk (putukas)
põdramok|k, -a, -ka31 põdramokk (seen)
põdra|sammõľ, -.samblõ, -sammõld23 põdrasammal
põdratat|ť, -i, -ti37 seen
põdri|k, -gu, -kut13 1. noor põder; 2. põdrakarva lehm; 3. = põdrus kuhjavarda tugi
põdristi|k, -gu, -kku38 padrik
põdrus, -(s)õ, -t11 = põdrik [3.] kuhjavarda tugi
põdõla|nõ, -(d)sõ, -st5 põdur inimene
põdõli|k, -gu, -kku38 põduravõitu
põdõli|nõ, -dsõ, -st5 põdur
|dõma, -tõq, -e, m 1. ja 3. p .põssi, kesks põnnuq e põdõnuq59 põdema
põdõr = põdyŕ, põdra, .põtra45 = põtr põder
põgis|õma, -taq, -õ87 ülbitsema, vastu rääkima; miä sa poiśkõnõ põgisõt, olõq vaiki! mis sa poiss ülbitsed, ole vakka!
põḣa, -, .põhja43 = põhi [1.] põhi (alus); (veekogu) põhi; järvepõḣa järvepõhi
Põḣa|nagõl, -nagla, -.nakla45 põhjanael
põḣanda|ma, -q, -83 rajama; alust tegema; maja piät kimmä põḣa pääle põḣandama maja peab rajama kindlale pinnale; läbi suu om põḣandõt tii läbi soo on rajatud tee
põḣandu|ma*, -daq, -84 rajanema, põhinema
põḣandus, -õ, -t9 vundamendi maa-alune osa
põḣa.valgu|s, -(sõ), -(s)t10 = põḣaval|o, -o, -lo26 põhjavalgus, virmalised
põhi, põḣa, .põhja43 1. = põḣa; 2. põhi (ilmakaar)
.põhjus, -õ, -t9 1. > süü [2.]; 2. > põhi [1.]
põhk, põho, .põhko36 põhk
põhn, põhna, .põhna31 kõrgem koht madalal heinamaal
.põhtja, -, -t3 = .põhtjaalo|nõ, -dsõ, -st7 rehealune, põhu panipaik
põigus, -(s)õ, -t11 põikpuu; küün aeti põigussiniq haino täüś küün aeti põikpuudeni heinu täis
põim, põimu, .põimu37 viljalõikus
põimma, .põimaq, põima63 vilja lõikama
põimukuu, -, -d50 < augusť august
põimupüh|ä, -ä, -hä24 lõikuspüha, 4. oktoober
põka, -, -t2 = põka|tś, -dsi, -tsit13 (väike) traktor, põkats
põko, -, -t2 = poko lastek oinas
põld, põllo, .põldo36 (külvatud vilja)põld; põld om maaha tett vili on külvatud
.põlgma, .põlgõq, põlõ61 põlgama; ma põlõ-i tuud joht ärq ma ei põlga seda küll ära
põli|nõ, -dsõ, -st7 > mu(i)stinõ [2.]
põlľ, põllõ, .põllõ35 põll
põlla(ldõ) põlluviisi
põllusihe = põllussilõ kammitsasse
põllussi(h)n kammitsas
põllõq, .põldõ, põllõt18 kõrgem koht (keset madalat, hrl soist maad); platvorm
põl, põlvõ, .põlvõ35 1. põlv; 2. põlvkond
põlvikallaq = põlvikullaq = põlvil(d)õ põlvili
põlvi|tama, -taq, -da82 põlvitama
põpa|tama, -taq, -da82 lobisema; popsutama, põrisema; põka tulõ põpatõn põkats tuleb põrisedes
põra.aigo = para.aigo = põrõhõllaq praegu
põr|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = .põrrama põruma; vankriperä põrra, saa eiq sääl häste istuq vankripära põrub, seal ei saa hästi istuda
põrahta|ma, -q, -83 < põrah(t)uma korraks põrutama; põratama
põrah(t)u|ma, -daq, -84 põruma
põrah(t)us, -õ, -t9 mürtsatus
põrahu|tma, -taq, -da62 > põrahtama
põraq = põrõhõllaq praegu
põrba|tama, -taq, -da82 müristama
.põrgla|nõ, -(d)sõ, -st5 = .põrgulinõ põrguline, kurat, saatan
põrǵnas, .põrḱna, põrǵnast22 = põrḱnas porgand
.põrguli|nõ, -(d)sõ, -st5 = .põrglanõ
põristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 põristama
.põrkama, põrgadaq, .põrka77 põrkama
põrḱnas, .põrḱna, põrḱnast22 = põrǵnas porgand
põrlaq = parlaq = põrõhõllaq
põrm, põrmu, .põrmu37 1. raas, kübe, puru, põrm; 2. tüll, loor
.põrmama, põrmadaq, .põrma77 torisema
põrmand, -o, -ot13 põrand
põrmando|rõivas, -.rõiva, -rõivast22 vaip, põrandariie; vanaq ńardsoq koetasõq põrmandorõivas vanad kaltsud kootakse vaibaks
põrmu|nõ, -dsõ, -st7 õhuke, hõre (riide kohta)
põrn, põrna, .põrna30 1. põrn; 2. kolmnurkne riidetükk pükstel
põro|tama, -taq, -da82 põrutama
põrotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv põrotama
.põrrama, põrradaq, .põrra30 = põra(ha)ma
põrs(a)s, .põrsa, põrs(as)t22 põrsas
põrõhõllaq = põrõhõlt = põrõla = parahallaq = parhillaq = parõhõllaq = prõllaq = põra.aigo = põraq = põrlaq praegu
põsḱ, põsõ, .põskõ34 põsk
põtalihe = põtalilõ kimpu, kimbatusse, hätta; kaeq ette, vaest köüdät hindä määntsehe põtalihe! vaata ette, võib-olla jääd kimpu!
põtali(h)n kimpus, kimbatuses, hädas; hüä olľ võttaq külh lainu, a noq olõt põtalin, jovva-i ärq massaq hea oli küll laenu võtta, aga nüüd oled kimpus, ei jõua ära maksta
põtr, põdra, .põtra45 = põdõr põder
põud, põvva, .põuda32 1. põud; 2. > pöüd
.põudliga|nõ, -dsõ, -st5 = põvva|nõ, -dsõ, -st7 põuane
pägü|mits, -mitsä, -.mitsä37 = pägü|nits, -nitsä, -.nitsä35 = päküm sõrg
päheq, .pähḱme, pähend16 > pähḱmäs, .pähḱmä, pähḱmäst22 = pähḱnäs, .pähḱnä, pähḱnäst22 pähkel
pähn, pähnä, .pähnä35 pärn; pähnähäierm, -hä(i)elm, -häidseq pärnaõis; pähnähäiermätii e -tsäi pärnaõietee
pähnä|ne, -dse, -st7 pärnapuine
pähü|tś, -dsi e -dse, -tsit e -st13 peats, päits
.päi|dseq, m -tside, -tsit18 päitsed
päidsi|k, -gu, -kut13 valgepäine veis, päitsik
päie|orś, -orrõ, -ort49 koormapuu
.päindü|mä, -däq, -80 = .päi|nemä, -däq e -nedäq, -ne89 pead looma (vilja kohta)
päipäidi ülepeakaela; kaeq no jala ette, mingu-i päipäidi, nii satat maaha! vaata jala ette, ära mine ülepeakaela, nii kukud maha!
päiv, päävä, .päivä35 päike; päev; pääväjutť päikesekiir
päivilde = .päivüisi päeviti; päivilde käü tüühü, öilde maka päeviti käin tööl, öösiti magan
päivili|ne, -dse, -st5 päeviline
.päivli|k, -gu, -kku38 päike; päikesepaiste(line)
.päivä päeval
.päivüisi = päivilde päeviti
päkeldä|mä, -q, -83 näperdama
päkite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv päkeldämä
päk|k, -ä, -kä35 = päss pöial
päk|kämä, -ädäq, -kä77 näppama
päkä|tś, -dsi, -tsit13 = pässätś päkapikk; lühike olend
|küm, -gümä, -gümät4 = pägümits sõrg
pälgähtä|mä, -q, -83 korraks välku lööma, sähvatama
pälgäh(t)üs, -e, -t9 välgusähvatus
pälk, pälgü, .pälkü37 põuavälk
.pälkelemä, pälgeldäq, .pälkele85 läiklema
.pälḱmä, .pälkiq, pälgi63 1. välku lööma; 2. valendama
.pälkämä, pälgädäq, .pälkä77 1. välku lööma; 2. (enneaegu) vilja küpsetama; pälk pälkäs viljo valmis põuavälk küpsetab vilju valmis
päl|lün, -ünä, -ünät4 koirohi
.päľmä, .pälliq, pälli63 teenima; käve mõtsan päľmän, puid lõikaman käis metsas teenimas, puid lõikamas; piät päľmä, kel taa kerge om peab teenima, kellel see kerge on; tä om tuu ärq päľnüq ta on selle ära teeninud
päl, pälvi, .pälvi37 = pälveq, .pälve, pälvet18 lumevaba koht kevadel; õsumata koht viljas
pälving, -u, -ut13 teenistus
.pälmä, .pälviq, pälvi63 luurama, varitsema, (peale) passima; mustlasõq tuud pälvägiq, koh myni lammas hoolõtuhe vai usś vallalõ mustlased seda varitsevadki, kui mõni lammas hooletusse on jäetud või uks lahti; ma pälvi perrä, kohes ti läät ma passin peale, kuhu te lähete
pändä(h)n kimpus, kimbatuses
.päntä kimpu, kimbatusse
päp|p, -ä, -pä35 lastek leib; nännä, annaq pippi ja päppä! emme, anna piima ja leiba!
pärdi|k, -gu, -kut13 pärdik; äbarik, kõhn, vilets olevus; taa ütś pärdik om meil, ei tä süüq ei juuq õigõhe see meil üks äbarik on, ei ta söö ega joo õieti
pärgäs, .pärgä, pärgäst22 erk; kartlik
pär|i, -i, -ri26 1. jäär; 2. = pärre räme (hääle kohta)
pärimun|a, -a, -na26 sõõrik, pontšik
päri|oinas, -.oina, -oinast22 rämeda häälega oinas
päris|emä, -täq, -e87 = .pärrämä plärisema
päristä|mä, -q, -83 pläristama
pärḿ, pärmi, .pärmi37 pärm
pärre, -, -t14 = päri [2.] räme (hääle kohta)
pär|rin, -inä, -inät4 plärin
.pärrämä, pärrädäq, .pärrä77 = pärisemä plärisema
pär|rüľ, -ülä, -ülät4 väike latikas, nuru ja latika hübriid
.pärt(l)üs|päiv, -päävä, -.päivä35 pärtlipäev, 24. august
päräh(t)ü|mä, -däq, -84 kängu jäma; seo elläi om ärq pärähtünüq see loom on kängu jäänud
päs|emä, -täq, -e72 pääsema
päss, pässä, .pässä35 = päkk pöial
pässä|tś, -dsi, -tsit13 = päkätś päkapikk; lühike olend
päs|süľ, -ülä, -ülät4 margapuu, päsmer, käsikaal
.pästmä, .pästäq, pästä61 1. päästma; laskma; pästkeq minno ärq! päästke mind!; pästi pini vallalõ lasin koera lahti; 2.* < .tsävvämä* (andmeid) salvestama, seivima; pästäq (e võtaq) teedüstü kõvatsõõri pääle! salvesta (e võta) fail kõvakettale!; puutrigaq tüüten tulõ tüüd vaihtõpääl pästäq kah, muido või tuu kaoma minnäq arvutiga töötades tuleb tööd vahel ka salvestada, muidu võib see kaduma minna (vt ka .võtma)
pätern, -ä, -ät4 viisk; toasuss, tuhvel
pätś, pätsi .pätsi37 päts
pätserdä|mä, -q, -83 paterdama
pätsi|k, -gu, -kut13 kakuke; saviplonn
pät|ť, -i, -ti37 pätt, hulgus
pää, -, -d, sisseü .päähä e pähäq52 1. pea; päähä oṕma pähe õppima; 2. ots, tipp
pääaśaligult peaasjalikult, peamiselt
pää|asi, -aśa, -.asja43 peaasi
päädeh, .pääte, päädet20 = päädik vöötutt
pääderu̬u̬|g, -, -gu36 päideroog (rohttaim)
päädi|geq, m -kide, -kit13 rupskid jm jäägid loomatapmise juures
päädi|k, -gu, -kut13 = päädeh vöötutt
.päädü|mä, -däq, -80 juhtuma, sattuma; ilmuma; päädü juuma arq, ni tulõki-s kodo paaŕ päivä sattus jooma ja ei tulnudki paar päeva koju; saq olõt ka vällä päädünüq sa oled ka välja ilmunud
.päähä .määŕmä peale suruma; nalj reklaamima
.päähä.käändävä|ne, -dse, -st5 = .päähäkäänetäv = .päähä.kääntäv, -ä, -ät4 1. üleannetu, ohjeldamatu; 2. päähäkään(e)täv väitś kokkupandav nuga, taskunuga
.päähä.määŕmi|ne, -se, -st5 pealesurumine; nalj reklaam
pää|.juhtja*, -, -t3 peadirektor
pääkot|ť, -i, -ti37 (hobuse) peakott; kapuuts
pää|ku̬u̬ľ, -kooli, -ku̬u̬li37 < li̬i̬ŕ leer, kiriklik leeriõpetus
pääl peal, otsas
pääla|gi, -e, -kõ25 pealagi
pääle 1. peale; pääle minemä ründama, peale tungima; pääle ajama sisendama; peale käima; 2. muudkui, ainult; mõista-i taa miiś midägiq tetäq, mänǵ pääle ulli ei oska see mees midagi teha, muudkui mängib ainult lolli; kynõlasõq pääle tuud Õuruupahe minekit muudkui räägivad sellest Euroopasse minekust; tohhoq, naaq ähvärdäseq pääle, tii ei nä midägiq oh, nad ainult ähvardavad, ei tee nad midagi
päälegiq = päälekiq pealegi
päälekauba pealekauba
päälekiq = päälegiq
päälekäänüs*, -(s)e, -t11 < mano(q).ütlejä* alaleütlev (kääne), allatiiv
päälemine|ḱ, -gi, -kit13 1. pealeminek, (sõidukisse) sisenemine; pääleminegi aigo om kõva tsurḿminõ sisenemisel on kõva tõuklemine; 2. rünnak, pealetung; alustus
päälepannus, -(s)õ, -t11 kate; koorõvatt lätt munakoogilõ päälepannussõs vahukoor läheb tordikatteks; võtaq võidu leeväle päälepannussõs! võta võid leivakatteks!; eterniiť om katussõ päälepannus eterniit on katusekate
päälepoolõ pealepoole
pää|liin, -liina, -.liina30 pealinn
pääli|k, -gu, -kut13 1. pealik, juht; 2. lakk, pööning; keldripealne
päälitsikku pealistikku
pääl|kiri, -kirä e -kiŕa, -.kirjä e -.kirja43 pealkiri
päälkäänüs*, -(s)e, -t11 < man.ütlejä* alalütlev (kääne), adessiiv
.päälmä|ne, -dse, -st5 pealmine
päälpu̬u̬l pealpool
päält 1. pealt; 2. peale; päält muq peale minu; 3. pärast; päält kellä nellä pärast kella nelja; 4. üle; päält kümne mehe olľ kokko tulnuq üle kümne mehe oli kokku tulnud
päältkäänüs*, -(s)e, -t11 < mant.ütlejä* alaltütlev (kääne), ablatiiv
päältpu̬u̬lt pealtpoolt
pääluu, -, -d50 pealuu
päälü|ne, -dse, -st7 = päälüs 1. pealne, pealis; 2. = päälüpiim koor; riibi piimäl päälüse ärq riisusin piimalt koore
päälü|piim, -piimä, -.piimä35 = päälüne [2.]
päälüs, -(s)e, -t11 = päälüne
päälüs|rõivas, -.rõiva, -rõivast22 ülerõivas
pää|mi̬i̬ś, -mehe, -mi̬i̬st39 peamees, esimees, juht
pää|orś, -orrõ, -ort49 koormapuu
pää|ots, -otsa, -.otsa31 peats, päits
pääpap|ṕ*, -i, -pi37 paavst
pääpolmus, -(s)õ, -t11 = pääpõllus peakammits; hopõń om pääpolmussõn, ei saaq tuu kohegiq juuskõq hobune on peakammitsas, ei saa ta kuhugi joosta
pääpuu, -, -d50 ree, adra osa
pääpõllus, -(s)õ, -t11 = pääpolmus
päärät|ť, -i, -ti37 rätik, pearätt
.pääs(t)|ne, -(d)se, -st5 = pääsokõ|nõ, -sõ, -ist8 = pääsüke|ne, -se, -ist8 pääsuke
pääter|ä, -ä, -rä24 hrl m raske tera (tuulamisel)
pää|tigo, -tio, -tiko27 kurat, saatan
.pääťmä, .päätiq, päädi63 vöötama
päätoidus, -(s)õ, -t11 peatoidus, ülalpidamine
.pää|tämä, -täq, -dä81 volitama
pää|täüś, -tävve, -täüt49 peatäis; makas päätäüt vällä magab peatäit välja
pää|vari, -vaŕo, -.varjo44 peavari, ulualune
pää|vihk, -viho, -.vihko36 peavihk (hakil, viljakuhjal)
päävä|lill, -lilli, -.lilli37 päevalill
päävälilliõl|i, -i, -li26 < poslamasla päevalilleõli
pääväminenǵ, -i, -it13 = päävämine|ḱ, -gi, -kit13 päikeseloojang
päävä|ne, -dse, -st7 päevane
päävänõsõng, -u, -ut13 päikesetõus; ida; käänd tuulõ päävänõsõnguhe tuul pöördub itta; päävänõsõngutuuľ idatuul
päävä.paistus, -õ, -t9 päikesepaiste; imä arm om niguq lämmi pääväpaistus ema arm on nagu soe päikesepaiste
päävä|pilť, -pildi, -.pilti37 < foto foto
päävä.pilťni|k, -gu, -kku38 = .pilťnik fotograaf
pääväpõrõhõ(he) päikesepaistel(e)
pääväs, -(s)e, -t11 valgepäine lehm
päävä|särḱ, -särgi, -.särki37 pluus, triiksärk
päävä.valgu|s, -(sõ), -(s)t10 = päävä.valgõ, -, -t3 päikesevalgus, päevavalgus; ku no päävävalgõgaq kodo joudnuq kui nüüd päevavalges koju jõuaks
päävü̬ü̬, -, -d51 peapael
pökerdä|mä, -q, -83 mäkerdama; koperdama
pöksiq, m .pökse, .pökse37 > püksiq
pöörelde|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv pööreldämä
pööreldä|mä, -q, -83 pööritama
pööreq, pü̬ü̬rde, pööret19 pööre
pöörähtä|mä, -q, -83 < pöörähütmä korraks pöörama
pööräh(t)üs, -e, -t9 keeris
pöörähü|tmä, -täq, -dä62 > pöörähtämä: pöörähüdäq, ma kae, määne sa sälä takast olõdõq pööra korraks, ma vaatan, missugune sa selja tagant oled
pööräli|ne, -dse, -st5 pöörane
pöörändüs, -e, -t9 (üle leiva lõigatud) leivaviilukas
pöörüs, -e, -t9 1. pööris, keeris; tuulispask, tromb; pöörüstorḿ < hurrikaań keeristorm, orkaan; 2. (kaera)pööris
pöörüske|(l)lemä = pöörüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv pööritama; keerutama
pöörü|tämä, -täq, -dä82 pööritama; keerutama
pöüd, pövvä, .pöüdä34 < põud [2.] (ratta)rehv; kumḿ om tühi, pövvä pääl sõidat kumm on tühi, rehvi peal sõidad
püdse|hain, -haina, -.haina30 = püdse|lehť, -lehe, -.lehte34 = pütskhain naat
|gämä, -käq, -ä59 pügama
|gü, -ü, -kü27 pügamine; pöetud villakogus; neoq ommaq ilosaq pehmeq villaq, niguq hoonakõsõl edimäne pügü iks see on ilus pehme vill, nagu ikka talle esimesel pügamisel; siin om ütś pügü villo siin on ühe pügamise jagu villa
pühendä|mä, -q, -83 kiruma, vanduma, needma
pühendüs, -e, -t9 kirumine, vanne, needus
pühi|k, -gu, -kut13 pühapäeval sündinud lehm
pühi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = pühändämä pühitsema; pühendama
.pühḱm|eq, m -ide, -it16 pühkmed
.pühḱmä, .pühkiq, pühi63 pühkima
.pühksämä, pühästäq, .pühksä76 kergelt pühkima; taa om jala pühästäq põrmandorõivas, pühäskeq taaha jalaq ärq! see on jalgade pühkimise vaip, pühkige siia jalad ära!
.pühkämä†, pühädäq, .pühkä77 õnnistama
.pühkü|mä, -däq, -80 enesekoh pühkima, pühitud saama; moro pühkü tuulõgaq puhtas tuul pühkis õue puhtaks
püh|ä, -ä, -hä24 püha
pühä|mi̬i̬ś, -mehe, -mi̬i̬st39 (mees)pühak
pühäna|anõ, -asõ, -ist8 (nais)pühak
pühändä|mä, -q, -83 = pühitsemä pühitsema; pühendama
pühändüs, -e, -t9 pühitsus; pühendus
pühä|ne, -dse, -st7 = pühäs
pühä|päiv, -päävä, -.päivä35 pühapäev
pühäs, -(s)e, -t11 = pühäne pühapilt, ikoon
pühüs, -(s)e, -t11 pühkimis- v kuivatusvahend, pühis (vt jala-, käe-, suupühüs)
pükerdä|mä, -q, -83 < kombõrdama vaevaliselt liikuma, koperdama
püksiq, m .pükse, .pükse37 < pöksiq püksid
pümeheli|k, -gu, -kku38 = pümmelik pimedavõitu, tumedavõitu
pümehüisi pimesi; taad tiid ma mõista pümehüisigiq sõitaq seda teed ma oskan pimesigi sõita
pümehüs, -e, -t9 pimedus
pümendüs, -e, -t9 päikesevarjutus; pimendus
püme|tämä, -täq, -dä82 mustendama
pümme, -, -t14 pime; pümme viha raev
pümmeli|k, -gu, -kku38 = pümehelik
pümmelilla, -, -t2 tumelilla; *ultraviolett
pümme|parm, -parmu, -.parmu37 sõgelane (putukas)
pümmesik|k, -u, -ku37 = sõkõsikk pimesikk
pümmever|rev, -evä, -evät4 tumepunane; *infrapunane
.pündre, -, -t3 püdel, poolvedel
püperdä|mä, -q, -83 (jahu sees) veeretama; leevätahtast jäteti ütś kukligõnõ alalõ, tuu püperdedi jahu sisehn ärq ja panti mõhe nukka tõõsõlõ leeväle juurõtusõs leivatainast jäeti üks kuklike alles, seda veeretati jahu sees ja pandi leivaküna nurka teisele leivale juuretiseks
püre, -, -t2 püree
püre|tämä, -täq, -dä82 sogaseks ajama; reostama, saastama; rüvetama
püre|tümä, -tüdaq, -dü84 sogaseks minema; reostuma, saastuma
pürǵ†, püre, .pürge34 piison
.pürgli, -, -t9 = pürgätüs, -e, -t9 (paks) pori
pürsť, pürsti, .pürsti37 hari
pürsť|pail, -paila, -.paila30 pael seeliku alaääre tugevdamiseks
.püsni|k, -gu, -kku38 püssimees
püss, püssä, .püssä35 püss
.püssämä, püssädäq, .püssä77 hiilima, luurama, varitsema; kasś püssäs köögin hiirt kass varitseb köögis hiirt
püssä|ru̬u̬h, -roho, -ru̬u̬ht39 püssirohi
püstoľ, -i, -it4 püstol
püs|ümä, -süq, -ü70 püsima
|tel, -delä, -delät4 püdel
pütsḱ, püdse, .pütske34 putk; toru
pütsḱ|hain, -haina, -.haina30 = püdsehain naat
püt|t, -ü, -tü37 pütt
|täľ, -dälä, -dälät4 kaan (kaani)
püv|i, -e, -ve24 püü (lind)
püvvüs, -(s)e, -t11 püünis, saak
pü̬ü̬ŕ, pööri, pü̬ü̬ri37 (padja)püür
pü̬ü̬r, pöörä, pü̬ü̬35 1. pöör; 2. vänt; pöörägaq kaiv vändaga kaev; 3. käi; tä higo pöörä pääl väist ta teritab käia peal nuga
pü̬ü̬r(d)|häll, -hällü, -.hällü37 karussell
pü̬ü̬rdlemä, pööreldäq, pü̬ü̬rdle78 pöörlema
pü̬ü̬rdmä, pöördäq e pü̬ü̬rdäq, pöörä66 pöörama; käiama; pööräq väitś vaibas! käia nuga teravaks!
pü̬ü̬rdümä, pü̬ü̬rdüdäq, pöörü79 1. pöörduma; 2. sogaseks minema; kaon om mataľ vesi, ku liigutat, pöörüs ärq kaevus on madal vesi, kui liigutad, läheb sogaseks
pü̬ü̬rliga|nõ, -dsõ, -st5 rõngaline (mustri kohta)
pü̬ü̬ ringi(ratast)
püüdeldä|mä, -q, -83 < püüḱmä püülima
.püüdli, -, -t1 < püüḱ [3.] püül
.püüdmä, (.)püüdäq, püvvä66 = .püündmä püüdma
püügi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 pesu pesema
püüḱ, püügi, .püüki37 1. püük, püüdmine; 2. pesu; 3. > püüdli
.püüḱmä, .püükiq, püügi63 > püüdeldämä
.püündmä, (.)püündäq, püünä66 püüdma
püüne, -, -t2 näitelava
pymba, -, -t2 tuim inimene
pynda|k, -gu, -kut13 = pyndsas, .pyntsa, pyndsast22 = pynts väike küngas, põndak
pyngahama, pyngadaq, pynga(ha)88 müristama
pyngahus, -õ, -t9 mürin
pyngahu|tma, -taq, -da11 kärgatama
.pynksma, .pynksuq, pynksu64 põksuma, tuksuma
.pynksõlõma, pynksõldaq, .pynksõlõ86 tukslema
pynń, pynni, .pynni37 põnn, väike olend; poisi-, vaśka-, pinipõnń poisipõnn, väike vasikas, väike koer
.pynni .jäämä kängu jääma, känguma
pynts, pyndso, .pyntso37 = pyndsas väike küngas, põndak
pyyn, põõna, pyyna37 põõn
pyynama, põõnadaq, pyyna77 põõnama, magama
pyy|tama, -taq, -da81 põetama