ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 1968 kiräkotust.
paabel .paabli - -t1, paabõl' -i -it4; keelte ­paabel kiili paabli
paabulind vau - -d m umak .vaudõ2 v vauõ53, nal' paaba|tsirk -tsirgu -.tsirku37
paadialune paadialo|nõ -dsõ -st7, hulgus -(s)õ -t11, pät|t' -i -ti37
paadipära per|ä -ä -rä24, korm kormu .kormu37, tohk toho .tohko36; venel on kaks otsa – nina ja paadipära vinnel om kats' otsa – nõ:na ja tohk
paadisild loodsigu|sild -silla -.silda33, loodsi­gu|­purrõq -.purdõ -purrõt19
paaduma 1. kalõh(t)u|ma -daq -84, kalõ|tama -taq -da82, kõvah(t)u|ma -daq -84; paadunud joodik päsemäldäq v kalõhtunuq joodik; paadunud pedagoog päsemäldäq v kalõhtunuq kuul'meistri, kõnnõk ulliskuionuq oppaja; 2. kq paakuma
paak ( paaga ) plaak' plaagi .plaaki37, paak paaga .paaka30, paagas .paaka paagast23; savimaa oli paaka kuivanud savimaa oll' plaaki kuionuq
paak ( paagi ) paak' paagi .paaki37, püt|t -ü -tü37, an|nom' -oma -omat4; valas bensiini paaki vali pendsini paaki
paakspuu huu:|paads -paadsa -.paadsa30, uhu|­paads -paadsa -.paadsa30, vooho|paads -paadsa -.paadsa30, paadsapuu - -d50, kitsõ.uibu - -t1, oho|paads -paadsa -.paadsa30
paakuma .plaaku|ma -daq -80, p(l)aaga|tama -taq -da82, p(l)aagatu|ma -daq -84, präägä|tämä -täq -dä82, tag'ahu|ma -daq -84, tagjahu|ma -daq
-84, vaaratu|ma -daq -84, krooba|tama -taq -da82, telbä|tämä -täq -dä82, valah(t)u|ma -daq -84; maapind oli kuumaga paakunud maa oll' kuumagaq ärq plaakunuq; savimaa künd paakub, seda peab harimisega lõhkuma savimaa künd tõ:mbas plaaki, tuud piät arimisõgaq lahkma; terve kauss on pudrust paakunud kauss' om kõ:ik' pudrogaq ärq kroo­batanuq; mustad paakunud nõud mustaq vaaratunuq anomaq; paakunud paakjanõ; paakunud kiht tag'a, tagja
paan laid laia .laida32, laiõq .laidõ laiõt19, paan' paani .paani37; ühest tapeedirullist sai lõigata neli paani ütest tapõditrullist sai neli paani v juppi
paanika .hiitümi|ne -se -st5, .pelgämi|ne -se -st5, perädü v suur' .pelgüs v hirm, hirmu.ull'us -õ -t9; paanikas lambakari hii­tünüq lambakari; ärge tehke paanikat! ärkeq hii­dütägeq!; paanikas inimesed ull'­hiitünüq ine­miseq; ostupaanika ostmisull'us; paanika­nupp hädänupp'; puhkes paanika minti hirmust ullis
paar 1. paar' paari .paari37; kaks paari kingi kats' paari kängi; võtke paaridesse! ­ võtkõq paarikaupa!; vanapaarile pakuti istet vana­lõpaarilõ pakuti istmist; siin pesitseb kaks paari kotkaid tan ommaq pesäq katõl kotkapaaril; 2. üts'-kats' üte-katõ ütte-kattõ35, mõ:ni mõ:nõ .mõ:nda v mõ:nt41, paar' paari .paari37; nägin paari tuttavat näi mõ:nt tutvat; paar-kolm üts'-kats' v paar'-kolm; hilinesin paar minutit jäi mõ:ni minot' ildas ; paar päeva tuli oodata paar' päivi tull' uutaq; paari päeva pärast maksan sulle ära paari päivi peräst massa sullõ ärq; paar kana tuleb ära tappa paar' kanno tulõ ärq tappaq
paari .paari; pane sokid paari! panõq ­sukaq paari!; noored olid salaja paari läinud noorõq olliq salahuisi paari lännüq; olid juba enne sõda paari pandud olliq joba inne sõta paari pantuq
paarikaupa paarihna, paari(h)n, paari.viisi, paaritsidõ, paaritsikku, paarõ, paaritsillaq; vihad pandi paarikaupa kuivama vihaq pantiq paarihna kuioma
paariline paarili|nõ -sõ -st5, paari|mii:s' -mehe -mii:st39; Ants oli metsatööl minu paariline Ants oll' mõtsatüün muq paarimiis'; ta ei ole endale veel sobilikku paarilist leidnud tä olõ-iq viil hindäle meelelist paarilist löüdnüq
paarimees paari|mii:s' -mehe -mii:st39
paaris paarihna, paari(h)n, paari.viisi; laste­aialapsed kõndisid paaris latsiaialatsõq kõ:nnõq paarihna
paarisarv paarikarv paariguarvo paarikut.arvo37; paarisarv mängijaid paarikarv mäng'jit
paaristikku paaritsidõ, paaritsikku, paarihna, paari(h)n, paari.viisi
paaritama paari|tama -taq -da82, joosi|tama -taq -da82, joositõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, (lehmä) pulli|tama -taq -da82, (tsika) kuldi|tama -taq -da82; paaritas mära puhtatõulise täkuga paarit' märä puhast tõugu täkogaq ärq; käisin emist paaritamas ma käve immist kulditaman
paariti .paarõ, paarõhuisi, paarihna, paa­ri(h)n; paariti elavad linnud paarihna eläjäq tsirguq; paariti asetsevad õied paariguq häiermäq
paaritu paarildaq; paaritu arv paarildaq arv; paaritu luu paarildaq luu; see on paaritu kinnas seol kindal olõ-iq vastust
paarituma paari|tama -taq -da82, joosi|tama -taq -da82, joositõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, ärq .käümä, .ael|õma -daq -õ85, .kargama kara­daq .karga77; las lehm paaritub las lehm aelõs ärq; lehm on paaritunud lehm om ärq joo­sitanuq
paaritus paaritami|nõ -sõ -st5, paaritus -õ -t9
paarkümmend üts' kats'kümmend, paar'­küm­mend paari.kümne .paarikümmend17; ­ paa­ri­­kümnemeheline rüüstajate jõuk paari­­küm­ne mehegaq rüüvlipunt'
paarsada üts' kats'sada, paar'sada paarisaa .paarisata29; paarisajas tuhandes kodus paarin­saan tuhandõn kodon
paas kalk'kiv|i -i -vi26, pliit pliida .pliita31, pliit' pliidi .pliiti37, tõr|a -a -ra26; vanasti murti paasi käsitsi paemurrust vanast murrõti kalk'kivve käsilde pliidahavvast; paekallas müürmägi; paest laut pliidalaut
paast paast paastu .paastu37; paastu rikkuma seto kiil' koronits'ma; paastulaager paastmislaagri
paastuma .paastma .paastuq paastu61, .paastu pidämä; mungad paastusid nelikümmend päeva mungaq peiq paastu nelikümmend päivä; nüüd tuleb natuke paastuda noq tulõ haina pääl istuq mõ:ni aig
paastumaarjapäev kapst.maar'a|päiv -päävä -.päivä35, kapst.maarja|päiv -päävä -.päivä35
paat loodsi|k -gu -kut13, veneq .venne veneht20, vineq .vinne vinet18, (lausigu põh'agaq) hipo - -t2, 
irbus† -(s)õ -t11, (väiko) klöts' klötsi ­.klötsi37; paadi pärapakk tohopakk ; paadi tüür ts'ops­ka; paadi tüürimees tohknik; paadi tüüripuu pago
paatjas 1. paat' paadi .paati37, .paatja|nõ -dsõ -st5, .paatja|s -dsõ -st5; paatjas pullike paadikõnõ; 2. loodsigu kujogaq, loodsigu muu:du
paatuma .plaaku|ma -daq -80, p(l)aaga|tama -taq -da82, .klintsu|ma -daq -80, telbätü|mä -däq -84, krooba|tama -taq -da82, (maa kotsilõ) kobritu|ma -daq -84; paatunud käed krooba­tanuq käeq; kui maa on paatunud, siis võib teda juba traktoriga harida ku maa om ­kobritunuq, sõ:s või tedä jo traktorigaq arriq
paavst paavst' paavsti .paavsti37, paavusk' -i -it13
paber papõr' .paprõ papõrd22; punases paberis kompvekid verevä paprõ seen kumpvegiq; kärbsepaber kärbläsepapõr'; tualettpaber kemmergupapõr'; väärtpaber väärtpapõr'; kirjutas paberitele alla kirot' paprilõ alaq; kompressipaber rahvameditsiinin plakats'­pass'; pani oma mõtted paberile pand' umaq mõttõq paprõhe v paprõ pääle; müüme paberi­puud möömiq paprõpuud v kõnnõk möömiq lutõriid; pakkepaber pak'mispapõr'; paberikorv paprõkorv'; paberileht leht' papõrd v paprõleht'; paberihunt paprõtsäpendäjä*
paberlik .paprõ pääl, .paprõli|nõ -dsõ -st5; paberlik asjaajamine paprõ pääl as'aajaminõ
pabeross pabi|ross' -rossi -.rossi37, pabõ|ross' -rossi -.rossi37, peerosk' -i -it13, pirosk' -i -it13; kas sa suitsetad sigarette või paberosse? kas sa tiit tsigaretti vai pabõrossi?
paberraha .paprõrah|a -a -ha28; ühekroonised paberrahad kadusid käibelt ütekrooni­lidsõq paprõrahaq kattõq käügist ärq
pabistama murõhta|ma -q -83, närvi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, kärsi|tämä -täq -dä82; ema pabistab oma poja pärast imä murõhtas poiga
pabul junn' junni .junni37, julk julga .julka31, (lambal) jo|pul' -buli -bulit4, (ubina kotsilõ) ubina|puss -pussu -.pussu37, pundsa|k -gu -kut13, kiid­sakõ|nõ -sõ -ist8; kartulid olid pisikesed nagu pabulad kardohkaq olliq tsill'okõsõq niguq jobuliq
pada 1. pa|da -a -ta29, (malmist) tsi|kun' -guni -gunit4, tsu|kun' -guna -gunat4; paja sang paa vang; pada ajama nall'a v haussi ajama; 2. (kaardimängon) pot|t' -i -ti37; padaemand poti­imänd
padakonn k(r)obi|kunn -kunna -.kunna31, rubi|­kunn -kunna -.kunna31
padi padi pad'a v padja .patja v patt'a43
padjapüür pad'akot|t' -i -ti37, püü:r' pöörä püü:rä37
padrik räbästü - -t1, räbästi|k -gu -kku38, rä­bän­di|k -gu -kku38, par|i -i -ri26, võpisti|k -gu
-kku38, pehesti|k -gu -kku38, pihesti|k -gu -kku38, 
pihisti|k -gu -kku38, pihistü - -t1, paks paksu .paksu37, tihni|k -gu -kut13; padrik­usse kas­va­n­ud heinamaa hainamaaräbästik
padrun .patro|n' -ni -nni38; padrunvõti pat­ron'­võti
paekivi kalk'kiv|i -i -vi26, kalgikiv|i -i -vi26, pliit pliida .pliita31; paekivist hoone kalgi­kivist hoonõq
paekivine pliida|nõ -dsõ -st7, kalk'kiveli|ne -dse -st5; paekivine merekallas kalk'kiveline merekallõs
pael pail paila .paila30, tsehv' tsehvi .tsehvi37, kabõl kabla .kapla45; paeltega põll tsehvegaq põll'; pastlapaelad tsuvvakablaq
paeluma .köütmä .köütäq köüdä61, üte(h)n .haardma, kablu(h)n .hoitma, .kaema v .kullõma .pandma; kontserdi paeluvaim osa kontsõrdi kõ:gõ ütenhaardvamb osa
paeluss pant|vorm' -vormi -.vormi37, lint'|huss' -hussi -.hussi37
pagan 1. pa|kan' -gana -ganat4, pagand' -i -it13, paganali|nõ -(d)sõ -st5; ristitud ja paganad ristidüq ja paganaq; 2. .põrgla|nõ -sõ -st5, kura|t' -di -dit v -tit13, vanahalv vanahalva vanna.halva30, sõim .prohvus -õ -t9, neevel' -i -it4; kus
pagana kohas sa olid? kon kuradin v kuradi kotussõn sa ollit?; pagan võtku! kurat' võtkuq! v prohvus külh!; pagana hea! kur'ailma hää!
paganlik paganli|nõ -dsõ -st5, paganli|k -gu -kku38
pagar .pekri - -t1; pagaritööstus pekritüüstüs; pagariäri saiapuut'
pagas 1. reisi|kraam' -kraami -.kraami37, m .kohv­ri|q -dõ -t1, m reisi|as'aq -.asjo -.asjo43, m pakiq pakkõ pakkõ37; kaks kohvrit on kogu mu pagas kats' kohvrit om kõ:ik' mu reisikraam'; suurema kohvri andsime paga­sisse suurõmba kohvri annimiq pakiruumi; 2. hrl m tii:dmi|ne -se -st5, .tundmi|nõ -sõ -st5, .mõistmi|nõ -sõ -st5; rikkalik teadmiste­pagas m lajaq tiidmiseq; tal oli vaid valla­koo­list saadud teadmistepagas täl olliq õ:nnõ vallakoolist saaduq tiidmiseq
pagasiruum paki|ruum' -ruumi -.ruumi37, (autol) pagasni|k -gu -kut13
pagema pagõ(hõ)ma pakõq v .paedaq pakõ v pagõhõ88, pakku minemä; ma pagen hundi eest ma pakõ sutt
pagendama muialõ ärq .saatma, .vällä .saat­ma; suri pagendatuna Siberis oll' saadõt Tsiberihe ja kuuli sääl ärq
pagendus .vällä.saatmi|nõ -sõ -st5, pa|gu -o -ku27, paossi(h)n olõminõ v elämine; ta tuli mõne aasta pärast pagendusest tagasi tä tull' mõ:nõ aasta peräst välläsaadõtuist tagasi; elas aastaid pagenduses oll' aastit vällä saadõt
pagu pa|gu -o -ku27, paos|(s) -(s)õ -t11; kq ka pak­ku, paos
pagulane pagula|nõ -sõ -st5; elas pagulasena Rootsis elli Roodsin paon; pagulasaastad paoaastaq; pagulaskirjanik pagulaskiränik
pagulus pao(h)n v .paossil v .paossi(h)n olõ­minõ, paos|(s) -(s)õ -t11; paguluses olema paoskõ(l)lõma; Eesti pagulased olid pagulu­ses punaste võimu eest Eesti pagulasõq pagõ­siq verevide võimu; esimesed aastad pa­­guluses olid kõige raskemad edimädseq aas­taq pagulasõn olliq kõ:gõ rassõmbaq
pagun ola|märk' -märgi -.märki37, pa|kon' -goni -gonit4
paha halv halva .halva30, hõel hõela .hõela30, kehv kehvä .kehvä35, (süäme kotsilõ) kuri kur'a .kurja43, .räüge - -t3, .riugõ - -t3; sellise ruma­la jutu peale läheb südagi pahaks sääntse hapanu jutu pääle lätt süägiq räüges; süda on paha süä om riugõ v kuri; pahad teeolud hõelaq tiiq; paha lugu sant' lugu; ära pane pahaks! pangu-iq halvas! v pahanõgu-iq ärq!
pahaloomuline hõel hõela .hõela30, halva loomugaq, halvaloomuli|nõ -dsõ -st5
pahameel meele|halv -halva -.halva30, halv|­mii:l' -meele -mii:lt40, .süäme|täüs -tävve -täüt49; rääkis asjast sügava pahameelega kõ:nõl' as'ast süämetävvegaq
pahandama pahanda|ma -q -83, sõ:notõ|(l)lõ­ma -llaq -(l)lõ86, ämmärdä|mä -q -83, .hür­mä­mä hürmädäq .hürmä77, tõrõl|õma -daq -õ85; iga asja pärast ei tohi pahandada massa-iq egä as'a pääle pahandaq; vanamoor kukkus pahandama vanamuur' püürd' ämmärdämä; lapsed said ema käest pahandada latsõq saiq imä käest tõrõldaq; vastus pahandas meest vastussõ pääle pahasi miis' ärq
pahandus pahandus -õ -t9, seto kiil' prätä|k -gu -kut13; pahandust tegema rüüdeldämä v pahandust tegemä ; jälle teeb pahandust, nähtavasti on äsjane keretäis unustatud jälq rüüdeldäs, inneskine sorop' nätäq unõh­tõt ; oli meil nüüd seda pahandust vaja oll' meil no taad prätäkut vaia
pahane pahanu|q - -t1, paha|nõ -dsõ -st7, tor­si(h)n, tors'o(h)n, nurdso(h)n, pahali|nõ -dsõ -st5, (inemine) pahka|ts' -dsi -tsit13, torba|k -gu -kut13, torss' torsi .torssi37, torp' torbi .torpi37, türbüs -(s)e -t11, (hrl lats) tord'o - -t2; pahaseks saama pahanõma; sai pahaseks ärq pahasi; ta oli minu peale pahane tä oll' mu pääle (ärq) pahanuq; pahasevõitu pahalik ; selle peale võib ta pahaseks saada tuu pääle või tä ärq süändüdäq
pahanema pahanõ|ma -daq -89, .süändü|mä -däq -84, .süändä|mä -q -83, .nurtso .jäämä, torbahu|ma -daq -84, tors'ahu|ma -daq -84, .torss'u|ma -daq -84, tu(s)s'ah(t)u|ma -daq -84, türbäh(t)ü|mä -däq -84
paharet kuradili|nõ -sõ -st5, saadanla|nõ -sõ -st5, tigola|nõ -sõ -st5, .põrgla|nõ -sõ -st5, .põrguli|nõ -sõ -st5, tikõla|nõ -sõ -st5, vadila|nõ -sõ -st5; kuhu see paharet ometi kadus? kohe tuu tikõlanõ ummõt jäi?
pahatahtlik kuri kur'a .kurja43, hõel hõela .hõela30; pahatahtlikud kommentaarid hõelaq arvamisõq; pahatahtlik inimene võhl ine­mine
pahategija halvategijä - -t3, halvate|kij -gijä -gijät4, halv halva .halva30, kur'ali|nõ -(d)sõ -st5
pahategu pahandus -õ -t9; väiksemad pahateod antakse andeks vähämbäq pahandusõq andasõq andis; pahateolt tabatud poisike pahandusõ päält kätte saad poiskõnõ
pahatihti harvsakõst, sagõhõhe, sagõhõlõ, sagõhe, sakõst; karistas pahatihti eba­õig­la­selt nuhõl' sagõhõhe ilmaas'andaq
pahe vi|ga -a -ka29, hä|dä -dä -tä24, .halv muu:d; kahest pahest suurem katõst viast suurõmb; inimlikud pahed inemise halvaq mooduq
paheline .sündmäldäq, halv halva .halva30; paheline käitumine sündmäldäq üllenpidä­mine; elu pahelisemad küljed elo patatsõmbaq küleq
pahem kur|a -a -ra26, kuri kur'a .kurja43; jõe pahem kallas jõõ: kurapoolinõ perv'; pahem pool pahepuul'; pahemat kätt kurra v kurja kätt
pahempidi paheldõ, paheliti, pahepooli, kurapoodi; lapsed pöörasid kogu maja pahempidi latsõq kääniq terve maja paheldõ; särk pahempidi seljas hamõq pahepooli sälän; kq ka pahupidi
pahempoolne kurapooli|nõ -dsõ -st7, kura­puu:l|nõ -sõ -sõt6, kurrakätt; laua pahem­poolsed sahtlid lavva kurapoolidsõq suhvliq
pahin hus|sin -ina -inat4, müh|hin -inä -inät4, koh|hin -ina -inat4, ra|pin -bina -binat4; aurumasina töötamise pahin aurukatla tüütämise hussin; metsis tõusis suure pahinaga lendu mõtus läts' suurõ rabinagaq lindu; vesi jookseb pahinal vesi juusk vungigaq
pahisema mühis|emä -täq -e87, kohis|õma -taq -õ87; ahtri taga pahiseb vesi perä takan vesi kohisõs
pahk käsn käsnä .käsnä35, jum|a -a -ma26; pahkadega kaetud peopesa mõhnliganõ piopesä; suure pahaga kask suurõ käsnägaq kõiv; kõige enam pahku on kasel kõ:gõ rohkõmb jummõ om kõol; puupahk käsn, juma
pahkluu munaluu - -d50, kunt' kundi .kunti37; seelik küünib pahkluudeni undruk küünüs kundõniq
pahmas tapa .tapnõ tapand17, tapan' .tapna
tapand17; tallab pahmast sõkk tapand; juukse­pahmas hiusõtrutsak
pahn vor|i -i -ri26; ask asu .asku36, praht' prahi .prahti37; kuurinurgas vedeles igasugust pah­na kuurinukan videli egäsugust asku; kogu seda pahna ei jaksa ma selgeks õppida kõ:kkõ taad asku jovva-iq maq ärq oppiq; paberipahn paprõask
pahtel .pahtli - -t1
pahteldama (ärq) pahtõlda|ma -q -83; maalrid pahteldasid seinu ja lagesid maalõr'meistreq pahtõldiq saino ja laki
pahuksis pahussillaq, pahussõllaq, vihos­si(h)n, pulgõ(h)n
pahuksisse pahussihe, pahussi(l)lõ, vihos­sihe, vihossi(l)lõ; läks ülemusega pahuksisse ja lasti töölt lahti püürd' ülembägaq tüllü ni lasti tüü mant vallalõ
pahupidi paheldõ, pahepooli, pahelidõ, 
pahepoodi, pahepuu:ldõ, paheliti, pahepäidi, karvopooli, kurapoodi, kurapite; keeras terve toa pahupidi käänd' kõ:gõ tarõ paheldõ; pahupidi kasukas karvopooli kask; ajas kasuka pahupidi selga ai kaska kura­poodi sälgä; kq ka pahempidi
pahupool pahe|puu:l' -poolõ -puu:lt40, kura|puu:l' -poolõ -puu:lt40; elu pahupool elo kurapuul'
pahur torsi(h)n, .torss'unu|q - -t1, tors'o(h)n, noroli|nõ -dsõ -st5, noro(h)n, torss' torsi .torssi37, (inemine) trombso - -t2, turs'a - -t2; pahur vanahärra torss'unuq vanaherr; oli pahuras tujus oll' torsin
pahutsema pahuskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, pahanõ olõma, halva(h)n tujo(h)n olõma, mõroskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, tors'o|tama -taq -da82, tuss'o|tama -taq -da82; laps pahutseb lats' tors'otas; pahutseja pahkats'
pahvak puhahus -õ -t9, vuhah(t)us -õ -t9, pahva|k -gu -kut13; uksest tuli pahvak külma ussõst tull' külmäpuhahus sisse; puhus teisele pahvaku suitsu näkku puhksõ tõõsõlõ pahvagu savvu näkko; naerupahvak naaru­purdsahus
pahvatama .plahv'ma .plahviq plahvi63, pahva|tama -taq -da82, lüü:mä lüvväq lüü: min 1. ja 3. k .lei(e)54, prähvähtü|mä -däq -84; halb lõhn pahvatas näkku halv hais lei vasta; hüppas jõkke, nii et vesi pahvatas kõrgele hüpäs' jõkkõ, nii et vesi lei korgõhe; pahvatas naerma purdsaht' naarma; pahvatas vihaga teravusi ülek sülläs' suust süänd vällä
pai 1. pai - -d53; tee kiisule pai! tiiq tiids'olõ pai!; 2. ninni - -t2, kuku - -t2, kuku|nõ -dsõ -st7; paike hellätävält kukukõnõ; kullapai pere­naine kukunõ pernaasõkõnõ
paigal paiga(h)n, paigal, paiga pääl, (üte) kotu(s)sõ pääl; aeg näikse paigal seisvat näütäs, niguq aig saisassiq; paigal püsima paigan v paiga pääl püsümä; püsi paigal! püsüq paigal!; paigalpüsimatu püsümäldäq; olime mõned päevad paigal, enne kui edasi sõitsime ollimiq mõ:nõq pääväq paiga pääl, inne ku edesi sõidimiq
paigaldama .pandma (.)pandaq panõ66, .paika v kotu(s)sõ pääle .pandma, .paika ­.säädmä; uude majja paigaldati kaablit vahtsõhe majja panti kaablit
paigaldus .pandmi|nõ -sõ -st5, .säädmi|ne -se -st5; liigese paigaldus jaku paikapandminõ
paigale .paika, paigalõ; jääge paigale! jäägeq paika!; ühte viirgu paigale! ütte ritta paigalõ! v ütte rõ:nda paika!
paigalt paigast, paiga päält, üte kotu(s)sõ päält; ei liigu paigalt ei liiguq paigast; nihu­tas kapi paigalt liigut' kapi paiga päält ärq
paigutama .pandma (.)pandaq panõ66, .säädmä säädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66, .säädmä .säädiq säädi63, .paika .säädmä v ­.pandma; pingid paigutati seina äärde pingiq ­pantiq sainviirde; külalised paigutame hotelli kü­lä­liseq panõmiq hotelli; kirjanik on paigu­tanud tragöödia keskaega kiränik om hallõ­mängo säädnüq keskaigo; paigutas raha kinnisvarasse pand' raha kimmävara pääle; ümber paigutama ümbre nõstma; paigutamine pandminõ, säädmine
paiguti kotu(s)si(l)dõ, paiguldõ, ­.paikuisi, .jaoldõ; ilmateade ütles, et täna sajab paiguti vihma ilmakuulutus ütel', et täämbä satas paiguldõ vihma; valu on terav, paiguti väljakannatamatu halu om terräv, jaolt jõvva-iq vällä kannahtaq
paigutus .pandmi|nõ -sõ -st5, .säädmi|ne -se -st5; valgustite paigutus ruumis pole kõige parem lambiq ei olõq tüütarõn kõ:gõ parõmbahe säedüq
paik 1. kotus -(s)õ -t11, paik paiga .paika30; asi on paigas asi om paigan; jättis kõik sinnapaika jätt' kõ:ik' tahaqsamma paika; keskpaik keskkotus, keskpaik, süä; panipaik pannus; paika panema paika pandma; oletused ei pidanud paika arvamisõq es olõq õigõq; paikapidav õigõ, tõtõ; 2. paik paiga .paika30, .paikus -õ -t9; õmbles tasku peale paiga ummõl' karmanilõ paiga pääle
paikama .paikama paigadaq .paika77, .lap'ma lappiq lapi63; tal oli vana paigatud kasukas seljas täl oll' vana paigat kask sälän; paikamine paikus
paikkond nuk|k -a -ka31, nulk nulga .nulka31, kolk kolga .kolka31, kant' kandi .kanti37; paikkonda läbib Tallinna–Tartu maantee tast nukast lätt Tal'na–Tarto suur'tii läbi
paikne paigali|nõ -dsõ -st5, paiga-, kotu(s)sõ­pääli|ne -dse -st5; paikne inimene paigalinõ inemine; paiksed naised paigahoitjaq naasõq
paiknema (.ko(h)ngiq) olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58; jõe vasakul kaldal paiknev küla külä jõõ: kura perve pääl; rahvastik paikneb maakeral väga ebaühtlaselt maailman olõ-iq rahvast egäl puul ütepall'o
paiku .ümbre, .aigo, .paiku, .paiku(i)si, kan­­di(h)n; kella üheksa paiku kellä ütsä paiku; tuli koju kahe paiku nii kellä katõ aigo tull' kodo
pailaps kuku|lats' -latsõ -last39, ninni|lats' -latsõ -last39, kuku|nõ -dsõ -st7, (halv) kitukiti - -t2
painaja .vaivaja - -t3, .painja - -t3, pain painu .painu37, pain|jaan'† -jaani -.jaani37; käib nagu painaja oma jutuga peale käü niguq painja pääle uma jutugaq
painama .vaivama vaivadaq .vaiva77, .painama painadaq .paina77; painav mõte vaivaja mõtõq; painas nagu mustlane painas' niguq tsigan'
paindepakk pain painu .painu37, painupak|k -u -ku37, painus -(s)õ -t11, painõq .painõ painõt18
paindlik 1. kq painduv ; 2. .lepli|k -gu -kku38, .perrä.andja - -t3; uute võimaluste leidmisel ei oldud küllalt paindlikud vahtsidõ võimaluisi ots'misõ man es oldaq küländ lepliguq
painduma .painduma .paindudaq painu79, .nõr­ku|ma -daq -80, .kungu|ma -daq -80, kõrras painahta|ma -q -83, painahu|tma -taq -da62, 
 (maaha v allapoolõ) .kaaldu|ma -daq -80, .kalduma .kaldudaq kallu79, .vaal'uma .vaa­l'u­daq vaal'u79; haavapuust lauad on painduvad haavalavvaq painusõq; puu oli maha pain­dunud puu oll' ärq kaaldunuq; oksad olid lumega alla paindunud ossaq olliq lumõgaq alla vaal'unuq
paindumatu .kangõ - -t1, kalg' kalõ .kalgõ37, .perrä.andmaldaq, .andis.andmaldaq, ütsi|­pui­nõ -.puidsõ -puist7; paindumatu ise­loomuga kangõ loomugaq
painduv .painsa - -t3, kõõ:ksa - -t3, nõdõr v nõtr nõdra .nõtra45, .nõrksa - -t3; hällivibu peab olema hästi painduv hällünõdõrm piät olõma häste kõõ:ksa
paine ( paine ) painõq .painõ painõt18, vaiv ­ vaiva .vaiva30, pain painu .painu37; pääses nagu painest pässi niguq painu alt
paine ( painde ) painutami|nõ -sõ -st5, pain painu .painu37; puidu vastupanu survele ja paindele puu vastapandminõ surbmisõlõ ja painutamisõlõ; paindes painussin; paindesse painussihe, painussilõ
painutama painu|tama -taq -da82, nõrgu|tama -taq -da82, kõrras painahta|ma -q -83, paina­hu|tma -taq -da62, mitmit kõrdo painutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, (maaha v allapoolõ) .vaal'ma .vaaliq vaali63; jalg on nii haige, et põlvest ei või üldse painutada jalg om nii haigõ, et põlvõst või ei nõrgutaq sukugiq; lumi on kased kõverasse painutanud lumi om kõoq kõvõrahe vaal'nuq
painutus painutus -õ -t9; painutusharjutus painutushar'otus
pais lüüs' lüüsi .lüüsi37, sulg su(l)lu .sulgu36, sulõndu - -t1, sulõng -u -ut13, tamm' tammi .tammi37; jõel on pais jõõ:l om sulg iin
paise paisõq .paisõ paisõt18, paisõh .paisõ pai­sõht18, pahus -(s)õ -t11; paiset katki tegema rakastama; paise tehakse katki, kui see ise katk