ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 843 kiräkotust. Lausidõ kunts'helü EKI & WI
ńaaga, -, -t2 näägutaja
ńaagu|tama, -taq, -da82 näägutama
ńaagutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv näägutama
na|anõ, -asõ, -ist8 naine
naaq, naidõ, naid need (hrl lähiümbruses asuva kohta); neoq aśaq ommaq muq käen, naaq suq ja nuuq timä käen need asjad siin on minu käes, need sinu ja nood tema käes
naar, naaru, .naaru37 naer
naarahta|ma, -q, -83 naeratama
naarah(t)us, -õ, -t9 naeratus
naaraskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = naariskõ(l)lõma korduv naerma; tütriguq naaraskõllõsõq tüdrukud naeravad kogu aeg
naaratõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv naeratama, naeratlema; ullikõnõ naaratõllõs lollike naeratab kogu aeg
.naar(d)ma, naardaq, naara66 naerma
naaris, .naari, naarist22 > .nakri
naaris|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo36 vaevakask; naariskõiv kasus põlvõkorgus vaevakask kasvab põlvekõrguseks
naariskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = naaraskõ(l)lõma
naari|ts, -dsa, -tsat13 naarits
naarukillaq naerukil
naarukillõ naerukile; suu vidähü naarukillõ suu tõmbus naerukile
naaruli|nõ, -dsõ, -st5 = naaru|nõ, -dsõ, -st7 naerune
naarus, -(s)õ, -t11 naerualune; tä om rahva naarus ta on rahva naerualune
naaru|tama, -taq, -da82 naerutama
naarutus, -õ, -st9 naerutamine; naasõq tahtvaq naarutust naised tahavad naerutamist
naarutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv naarutama
naasõli|k, -gu, -kku38 naiselik; tuu miiś om väega naasõlik too mees on väga naiselik
naasõli|nõ, -dsõ, -st5 abielus; naasõlinõ miiś e naasõmiiś naisemees, abielumees
na|ba, -ba, -pa28 naba; seo ilma aigo tütriguq riputasõq nappa ryngit nüüdsel ajal tüdrukud riputavad nabasse rõngaid
naba|hain, -haina, .haina30 tedremaran (taim)
naba|pulk, -pulga, -.pulka31 adra, voki osa
naba|varś, -varrõ, -vart49 nabaväät
na|do, -o, -to27 meheõde
nagahama, .naadaq, naka e nagaha88 = nakkama hakkama; naasõq nakasõq e nagahasõq tüüle naised hakkavad tööle
nagis|õma, -taq, -õ87 nagisema
naglali|nõ, -dsõ, -st5 = nagla|nõ, -dsõ, -st7 1.naelane; 2. naelu täis; kõva (nt herne kohta); naglalidsõq lavvaq naelu täis lauad
naglo|tama, -taq, -da82 naelutama
ńa|go, -o, -ko27 = nägo nägu; väljanägemine, välimus
nagõl = nagyľ, nagla, .nakla45 = nakl nael (kinnitusvahend; massi- ja rahaühik)
naha|nõ, -dsõ, -st7 nahkne
naha|täüś, -tävve, -täüt49 nahatäis; sai nahatävve pessä sain nahatäie peksa
nah|hin, -ina, -inat4 nahin
nahis|õma, -taq, -õ87 nahisema
nahk, naha, .nahka33 nahk
nahk|hiiŕ, -hiire, -hiirt40 nahkhiir
.nahku|ma, -q, -83 : süüḱ (supṕ, pudõr, kiisla) om ärq nahkunuq söögile (supile, pudrule, kaerakilele) on nahk peale tekkinud
.nahkõlõma, naheldaq, .nahkõlõ85 taplema, kaklõma
nahu|tama, -taq, -da82 nahutama
nahvt, nahvta, .nahvta31 nafta
naistõpuna|hain, -haina, -.haina30 naistepuna (rohttaim)
naistõ|rahvas, -.rahva, -rahvast22 naisterahvas
nakah(t)aja, -, -t3 = nakkaja 1. nakkus, nakataja, nakkav; nakahtaja tõbi nakkushaigus; 2. ettevõtlik, hakkaja, algatusvõimeline; tä om väega (pääle)nakkaja inemine ta on väga hakkaja inimene
nakahta|ma, -q, -82 nakkama; külge hakkama
nakah(t)us, -õ, -t9 = nakkus 1. hakatus; alustus; 2. ettevõtlikkus, algatusvõime; 3. nakkus
nakah(t)usluu, -, -d50 linaluu
naḱas, nakḱa, naḱast22 = nakjas, .nakja, nakjast22 = takjas takjas; nakjaq nagahasõq rõividõ külge takjad hakkavad riiete külge
nakaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 kokutama, kogelema
nakatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv nakahtama
na|kin, -gina, -ginat4 nagin
nakkama, nakadaq e .naadaq, nakka77 = nagahama hakkama; pühiq nakkasõq pääle hummõń pühad algavad homme
nakkus, -õ, -t9 = nakah(t)us
nakl, nagla, .nakla45 = nagõl
.naklama, nagladaq, .nakla77 naelama (rautamisel naela liha sisse lööma)
naksah(t)us, -õ, -t9 naksatus
nakõŕ, .nakrõ, nakõrd22 = .nakri
nali, na(l)ľa, .nalja e .nalľa43 nali; naljajutt; anekdoot; imelik juhus; kynõlõq tuud nalja! räägi seda nalja v anekdooti!; säänest nalľa olõ-i joht inne olnuq sellist imelikku asja pole küll enne juhtunud
nalľ, nalli, .nalli37 < .klambri [2.] klamber; nalliq hoitvaq paprit kuun (kirja)klambrid hoiavad pabereid koos; (hiussõ)nalľ juukseklamber
na(l)ľa|kas, -ga, -kat15 = na(l)ľanõ imelik; naljakas; no taa asi nakkas tan külh jo väega naľakas kiskma no see asi hakkab siin küll juba väga imelikuks muutuma; sa olõt nii naľakas, sinno õkva naarat sa oled nii naljakas (v ka imelik), et ajad päris naerma
na(l)ľali|nõ, -dsõ, -st5 lõbus; tä om ütś naľalinõ ja naarulinõ näiokõnõ ta on üks lõbus ja naerune neiuke
na(l)ľalt naljalt, lihtsalt
na(l)ľa|nõ, -dsõ, -st7 = na(l)ľakas: olľ sääne naľanõ jutt oli selline imelik jutt
na(l)ľa|tama, -taq, -da82 naljatama
na(l)ľatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 naljatlema
napistõ = ńapostõ = näpostõ napilt, kasinasti; rõivast om ńapostõ, ei tiiäq, kas saa püksele riiet on napilt, ei tea, kas püksteks jätkub
nap|ṕ, -i, -pi37 (toidu)karp
ńap|p, -o, -po37 = näpp näpp, sõrm
napś, napsi, .napsi37 naps, pits viina
.napsama, napsadaq, .napsa77 = .näpsämä napsama, näpsama
napuq, m nappõ, nappõ37 pikad rukkiõled; timahavva om kehv rügä, taast nappõ ei saaq tänavu on kehv rukis, sellest pikki õlgi ei saa
ńara|k, -gu, -kut13 närakas
ńaraku|nõ, -dsõ, -st5 närune, vilets, hukas
ńardsa|k, -gu, -kut13 narts; närakas; närune; tä om ńardsagu loomugaq ta on näruse iseloomuga
ńardsa|= ńardso|nõ, -dsõ, -st7 närune
ńardso|tama, -taq, -da82 = nördsütämä = nürdsütämä kortsutama
ńardsõnda|ma, -q, -83 = ńardsõ|tama, -taq, -da82 = narmõndama = narmõtama narmendama, hilbendama, lipendama; hammõl käüseotsaq ńardsõtasõq särgil varrukaotsad narmendavad
ńardsõtuhe = ńardsõtulõ näruselt; pidi hinnäst ńardsõtuhe üllen käitus näruselt
nari|ts, -dsa, -tsat13 udarahaigus
.naŕma, .narriq, narri63 narrima
narmas, .narma, narmast22 narmas
narmi|nõ, -dsõ, -st7 narmane
.narmliga|nõ, -dsõ, -st5 narmaline
narmõnda|ma, -q, -83 = narmõ|tama, -taq, -da82 = ńardsõtama
ńar|o, -o, -ro26 näru
ńaro|nõ, -dsõ, -st7 närune
ńaro|tama, -taq, -da82 aega viitma, lorutama; meheq ńarotasõq poodi man mehed lorutavad kaupluse juures
ńarotsõhe = ńarotsõlõ näruselt
ńaro|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 narmendama
narŕ, narri, .narri37 narr, rumal
narri|tama, -taq, -da82 narritama; narritagu-i pinni! ära narrita koera!
ńarts, ńardso, .ńartso37 = närts narts; lapp
na'r|tsisś, -tsissi, -.tsissi37 nartsiss
.ńartsu|ma, -daq, -80 = .nörtsümä = .nürtsümä kortsuma; ńartsunuq ündrik kortsunud seelik
ńas|a, -a, -sa26 näsa
nassõlda|ma, -q, -83 nuuskima
nasti|k, -gu, -kut13 = nasting, -u, -ut13 nastik
nauď, naudi, .naudi37 raha, vara(ndus), nodi; timä massassiq külh, a täl olõ-i nii palľond naudi ta maksaks küll, aga tal ei ole nii palju raha
ńaugahta|ma, -q, -83 näugatama
ńaugah(t)us, -õ, -t9 näugatus
ńauga|tś, -dsi, -tsit13 viriseja; naanõ om täl egävene ńaugatś naine on tal igavene viriseja
.ńaugma, .ńauguq, ńavvu64 näuguma
ńaugu|tama, -taq, -da83 näugutama; miä sa last ńaugutat, anna tälle asi kätte! mis sa last näugutad, anna talle asi kätte!
.ńaugõlõma, ńavvõldaq, .ńaugõlõ85 korduv näuguma; virisema
.ńauhti näuhti
needilde niimoodi; needilde passis parõmbahe niimoodi sobib paremini
neelähtä|mä, -q, -83 < neelähütmä neelatama
neeläh(t)ü|mä, -däq, -84 jahtuma; jahenema; pankõq noq taa ruga ka viil, nika ruug ka neelähüs! pange pealegi ka see saad veel kokku, seni supp ka jahtub!
neeläh(t)üs, -e, -t9 neelatus
neelähü|tmä, -täq, -dä62 > neelähtämä
neelänď = neeläsḱ= neelünď = neelünǵ = neelüsḱ, -i, -it13 õgard; ahnepäits
neelüske|(l)lema, -lläq, -(l)le86 kugistama; ahnitsema
neelü|täma, -täq, -dä37 jahutama; neelüdäq no vähä ahjo, inne ku koogi sisse panõt! jahuta natuke ahju ka, enne kui koogi sisse paned!
neeveľ, -i, -it4 sõim kurivaim, pagan; ah sa neeveľ! ah sa kurivaim!
neio, -, -t2 = näio neiu
.neḱmä, .nekkiq, neki63 nöökama, narrima
.nekru|ť, -di, -tit13 nekrut
nektäŕ, -i, -it4 nektar
nektä|riiń, -riini, -.riini37 = nektä|riń, -rini, -.rinni38 nektariin
.neljä = .neljüisi = .nelľä nelja, galoppi; hopõń aja neljä hobune jookseb nelja
nelḱ, nelgi, .nelki37 1. nelk (lill); 2. > risťnaglakõsõq
ne(l)li, ne(l)lä, .neljä e .nellä43 neli
ne(l)likümmend, ne(l)lä.kümne, .neljäkümmend e .nelläkümmend17 nelikümmend
ne(l)lisada, ne(l)läsaa, .neljäsata29 nelisada
ne(l)litõist(kümme(nd)), ne(l)lätõist(kümne), .neljätõist(kümmend) e .nellätõist(kümmend)17 neliteist
.nelľä = .neljä
ne(l)lägese = ne(l).keisi = ne(l).keske neljakesi
ne(l)läkäpäkille neljakäpukile
ne(l)läkäpäkilläq neljakäpukil
ne(l)läli|ne, -dse, -st5 neljane
ne(l)ländi|k, -gu, -kku38 = ne(l)läsjago neljandik
ne(l)läpäiv, -päävä, -.päivä35 neljapäev
ne(l)|s, -ndä, -ndät4 neljas
ne(l)|sjago, -ndäjao, -ndätjako27 = ne(l)ländik
neoq, neide, neid < njooq need (hrl otse enda juures asuva kohta, vrd naaq)
nep|ṕ, -i, -pi37 metskurvits (lind); vanast śaksaq käveq nepijahin vanasti saksad käisid metskurvitsajahil
.neśmä, .nessiq, nessi63 = nessitämä tassima
nesse, -, -t64 niiske, märjavõitu; hain om nesse rohi on märjavõitu
nesseq, .nesse, nesset18 niiskus; vedelik; vesi olõ-i tahhe, tä om nesseq vesi ei ole tahke, ta on vedelik; papõŕ tymbas nesset sisse paber imab niiskust v vedelikku
nessi|tämä, -täq, -dä82 = .neśmä
.nessümä, .nessüdäq, nessü79 = .nestümä niiskuma
nessü|tämä, -täq, -dä82 = nestütämä niisutama; nestütäs huuli niisutab huuli
.nestü|mä, -däq, -80 = .nessümä
nestü|tämä, -täq, -dä82 = nessütämä
ni ja, ning
ni|bimä, -piq, -bi57 imema; näksima
nibri|ts, -dsä, -tsät13 nähvits; tütrigunibrits tüdrukunähvits
ni|bu, -bu, -pu26 = nipp nibu
nigis|emä, -täq, -e87 nagisema, ägisema
ni|go, -o, -ko27 luksumine
nigo(ha)ma, nikoq e .niodaq, niko e nigoha59 luksuma
nigoh(t)us, -õ, -t9 luksatus
nigri|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 nokitsema
nigula|päiv, -päävä, -.päivä35 = nikuľ < migulapäiv nigulapäev, 9. mai, 6. detsember
nihka|tś, -dsi, -tsit13 1. ihnuskoi; 2. nihkkaliiber, nihik (mõõteriist)
.nihku|ma, -daq, -80 nihkuma
nih|uq, m -hõ, -hõ26 niuded
nihu|tama, -taq, -da82 nihutama
.nihvama, nihvadaq, .nihva77 = .nähvämä [2.] näppama
nihva|tś, -dsi, -tsit13 näppaja
nihvõl|dama, -daq, -da83 nüpeldama, peksma
nii < .niida nii, nõnda
ni̬i̬ldmä, neeldäq e ni̬i̬ldäq, neelä66 neelama; õgima, kugistama; külh niild, niguq kolm päivä söömäldäq olnuq küll kugistab, nagu oleks kolm päeva söömata olnud
ni̬i̬ldü|mä, -däq, -80 jahtuma; sepp pand ravva niildümä sepp paneb raua jahtuma
ni̬i̬r, neero, ni̬i̬ro37 > rahu [I 2.], > rauh
ni̬i̬ť, needi, ni̬i̬ti37 neet
ni̬i̬ťmä, ni̬i̬tiq, needi63 neetima
niidś, niidse, niist39 niin; pähnäniidsest koeti päternit pärnaniinest punuti viiske
niidsahta|ma, -q, -83 niutsatama; pini niidsahť koer niuksatas
.niidśmä, .niidsiq, niidsi63 kalu nöörile ajama
ni(i)ganiq > niikavvaniq
.niigiq niigi
ni(i)gunii niikuinii, nagunii
ni(i)guq nagu, niikui
niikavva = niikavvaniq < ni(i)ganiq, < nika, < nikaniq niikaua; las latś ollaq mu man, niikavvaniq ku saq tüü man olõt las laps olla minu juures, niikaua kui sina tööl oled
niimu̬u̬du niimoodi
niipalľo niipalju
niipia niipea
nii.saandõ = nii.saatõ = niisamatõ
niisama niisama
niisamatõ = nii.saandõ niisamuti; niisama
niisk, niisa, .niiska31 1. niisk; 2. kõhetu inimene
.niisku|ma, -daq, -80 niiskuma
.niiskus, -õ, -t9 niiskus
.niiskõ, -, -t3 niiske
niisu|tama, -taq, -da82 niisutama
nii|sääne, -.sääntse e -.säändse e -.sändse, -säänest7 niisugune, seesugune; niisääne ulľ lugu juhtu, et... seesugune rumal lugu juhtus, et...
niiť, niidi, .niiti37 niit (niidi)
niit, niidü, .niitü37 niit (niidu)
.niitmä, .niitäq, niidä61 niitma
nii.viisi niiviisi
niivõrd = niivõrra niivõrd, sedavõrd
niivõrrakõ|nõ, -sõ, -ist8 hrl osast nii vähe; niivõrrakõsõ taad sys olľgiq nii vähe seda siis oligi
nika = nikaniq > niikavva
nikagu(q) niikaua kui
nikahta|ma, -q, -83 = niksahtama nikastama; ärq nikahti jala nikastasin jala
nikah(t)u|ma, -daq, -84 = niksah(t)uma nikastuma
nikah(t)us, -õ, -t9 = niksah(t)us nikastus
nikaniq = nika > niikavva
nika|tś, -dsi, -tsit13 1. halvasti tehtud asi, logu; olľ ütś nikatś valmis tett oli üks logu valmis tehtud; 2. kerimisniks
niki|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 näkitsema
nik|k, -u, -ku37 vulg nikk, suguühe
.nikma, .nikkuq, niku64 1. vulg nikkuma, suguühtes olema; 2. nõtkuma
nikś, niksi, .niksi37 kerimisniks
niksahta|ma, -q, -83 = nikahtama nikastama
niksah(t)u|ma, -daq, -84 = nikah(t)uma nikastuma
niksah(t)us, -õ, -t9 = nikah(t)us nikastus
.nikśma, .niksiq, niksi63 = .hõkśma luksuma
ni|kuľ, -gula, -gulat4 = nigulapäiv < mikuľ, < migulapäiv nigulapäev, 9. mai, 6. detsember
niku|tama, -taq, -da82 1. noogutama; 2. vulg seemendama, paaritama
nikõrda|ma, -q, -83 nikerdama, nokitsema
.nilbu|ma, -daq, -80 libisema
.nilbus, -õ, -t9 libedus
.nilbõ, -, -t3 libe
.nilbõ|nõ, -dsõ, -st7 libe, libedavõitu
nilbõstu|ma, -daq, -84 = nilvõstuma libastuma
.nilgma, .nilguq, nilu64 nülgima
.nilgnõma, nilõdaq, .nilgnõ75 = .nilgõma marraskile minema, marrastuma; künnäŕpää päält olľ nahk ärq nilõnuq küünarnukil oli nahk marraskil
.nilgu|ma, -daq, -80 kooruma (naha kohta); ku hää nilgja om, külh sys nahk ka häste nilgus kui on hea nülgija, küll siis nahk ka hästi koorub
.nilgõ marraskile; põlvõ päält om nahk nilgõ lännüq põlve peal on nahk marraskile läinud
.nilgõma, nilõdaq, .nilgõ75 = .nilgnõma
.nilksama, nilksadaq, .nilksa76 ruttu ära nülgima; nilksaq sa taa jänes ärq! nüli sa ruttu see jänes ära!
.nilplõma, nilbõldaq, .nilplõ78 ripnema
.nilṕma, .nilpiq, nilbi63 = nilpsa|hama, -daq, - e -ha88 = .nilpśma limpsima
nilpsahta|ma, -q, -83 korraks limpsama
nilpsah(t)us, -õ, -t9 limpsatus
.nilpsama, nilpsadaq, .nilpsa77 limpsama
.nilpśma, .nilpsiq, nilpsi63 = .nilṕma
nilvõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 libisema; auto tüküs ijädse tii pääl nilvõskõlõma auto kipub jäisel teel libisema
nilvõstu|ma, -daq, -84 = nilbõstuma libastuma
nilä|ne, -dse, -st7 abitu, väeti; saamatu; niläne niguq sündünüq vaśk abitu (v saamatu) nagu vastsündinud vasikas
nimekäänüs*, -(s)e, -t11 < nimes.ütlejä* nimetav (kääne), nominatiiv
nimelt = .nimme nimelt, meelega
nimes, -(s)e, -t11 = nimmeq hrl m nimme (ristluu ja rindkere vaheline osa seljast)
nimesti|k, -gu, -kku38 = nimistü nimestik, nimekiri
nimes.ütlejä*, -, -t3 > nimekäänüs*
nime|tämä, -täq, -dä82 1. mainima; ma olõ tälle tuud nimetänüq olen talle seda maininud; 2. nimetama
nim|i, -e, -me24 nimi
nimi|lehť*, -lehe, -.lehte34 tiitelleht; nimilehe pääl om kirotaja nimi ja kirätüü päälkiri tiitellehel on autori nimi ja kirjatöö pealkiri
nimisyn|a, -a, -na28 noomen; nimisõna; perisnimisyna nimisõna, substantiiv
nimi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = nimi|tämä, -täq, -dä82 nimetama; tuud, ku tüüd viisi ei tetäq, nimitsedäs laiskusõs seda, kui tööd ei viitsi teha, nimetatakse laiskuseks
nimitüs, -e, -t9 nimetus
.nimmama, nimmadaq, .nimma77 korra mainima, vihjama; ma tälle tuud nimssi, a tä om tuu ärq unõhtanuq ma korra mainisin seda talle, aga ta on selle unustanud
.nimme = nimelt nimelt, meelega
nimmeq, .nimme, nimmet18 = nimes
nimmi|k, -gu, -kut13 nimekaim
nimmite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv sõimama, sajatama
nimäq, näide, näid = niäq =(äq) nemad
ninń, ninni, .ninni37 = lilľ lill
ninne|tämä, -täq, -dä82 õilmitsema, õitsema
ninni, -, -t2 lastek nina
ni|pin, -binä, -binät4 väike ese, vidin
nipi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = nipõrdama näperdama
.niṕma, nippiq, nipi63 näppima
nip|ṕ, -i, -pi37 1. nips (nipsu); trääs (pöidla ots läbi sõrmede); Eedu kutś minno appi hindäle, a maq lei nippi ja ütli, et süüdä-i muq käeq kah suq tüü peräst, innembä maka Eedu kutsus mind endale appi, aga mina näitasin trääsa ja ütlesin, et ei sügele minu käed ka sinu töö pärast, parem juba magan; 2. teatud õmblus varrukaotste ilustamiseks ja tugevdamiseks
nip|p, -u, -pu37 = nibu nibu; nipp olľ kärnän, latś saa es nissa nibu oli kärnas, laps ei saanud rinda
nip|pama, -adaq, -pa77 veidi näppama, napsama, haarama
.nipsama, nipsadaq, .nipsa77 = .tipsämä napsama
.nipśma, .nipsiq, nipsi63 näppama, napsama, haarama; latsõq nipśvaq lavva päält präänikit lapsed näppavad laualt küpsiseid
nipõrda|ma, -q, -83 = nipitsõma
nir|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 nurisema
nirbi|k, -gu, -kut13 närb
nirdsõnda|ma, -q, -83 narmendama; lipendama
nirga|tś, -dsi, -tsit13 närb
nirgiske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = .nirkelemä närvalt sööma
nirgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 nihelema
nir|i, -i, -ri26 viriseja
niris|emä, -täq, -e87 nirisema
nirk, nirga, nirka30 = nirp närb, isutu
nirḱ, nirgi, .nirki37 > las(n)its
.nirkelemä, nirgeldäq, .nirkele85 = nirgiske(l)lemä
.nirkus, -õ, -t9 ristluu
nirmas, .nirma, nirmast22 narmas
nirmõnda|ma, -q, -83 = nirmõtama narmendama
nirmõndus, -õ, -t9 kaltsakas
nirmõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv nirmõndama
nirmõ|tama, -taq, -da82 = nirmõndama narmendama
nirp, nirba, .nirpa37 = nirk
nir|rin, -inä, -inät4 nirin
nirs, nirsa, nirsa31 : halg tymbas nirsa sisse halg läheb vales suunas lõhki (kirvega puid lõhkudes)
nirs, nirsa, nirsa31 : halg tymbas nirsa sisse; halg läheb vales suunas lõhki (kirvega puid lõhkudes)
nirsś, nirsi, .nirssi37 narr, tola, veiderdaja, lollike; vana nirsś, olõ-i õigõt tolľo pään, tege ynnõ ulli nalja vana tola, pole õiget aru peas, teeb muudkui lolli nalja
nirvõndus, -õ, -t9 hrl m (hrl liha lõikamisel v raiumisel tekkivad) narmad, ribad; kakuq ärq lihal külest naaq rasvanirvõndusõq! tõmba liha küljest need ripnevad rasvaribad ära!
nirõľ, -i, -it4 räbal
nis|a, -a, -sa28 rind; nisa; pallidõ nissogaq naanõ paljaste rindadega naine; imä and latsõlõ nissa ema annab lapsele rinda
nisali|nõ, -dsõ, -st5 1. nisalinõ (latś) rinnalaps, imik, tita; nisalinõ (elläi) imeja noorloom; 2. rinnakas, suurte rindadega
nisapi|täi*, -däjä, -däjät4 = nisavesť
nisa|tama, -taq, -da82 imetama, rinda andma
nisa|vesť, -vesti, -.vesti37 = nisapitäi* rinnahoidja
nis|u, -u, -su26 nisu
nisõlda|ma, -q, -83 = nisõrdama nikastama
nisõldu|ma, -daq, -84 = nisõrduma nikastuma; sadamisegaq nisõldu mul jalg ärq kukkumisega nikastus mul jalg ära
nisõldus, -õ, -t9 = nisõrdus nikastus
nisõldus|hain, -haina, -.haina30 linnurohi (rohttaim)
nisõrda|ma, -q, -83 = nisõldama
nisõrdu|ma, -daq, -84 = nisõlduma
nisõrdus, -õ, -t 9 = nisõldus
nitseq, .nitse, nitset18 hrl m niis (kangaspuudel)
.nitse|varb, -varba, -.varba30 niievarb
.nitśmä, .nitsiq, nitsi63 niietama, niide panema
nit|ť, -i, -ti37 lõige, šabloon
.niuksma, .niuksuq, niuksu64 niuksuma
nivvildõ = noidildõ = .noildõ niiviisi, niimoodi; niipidi; kuvvildõ mõisti, noidildõ ütli; nagu oskasin, nii ütlesin
.niäle ikka(gi), ometi(gi); lüngeli, lüngeli ni ärq iks kui niäle lüngeli üle läve komberdasin ja vaarusin ning kuidagi ikkagi üle läve ära komberdasin; avidaq no minno kui niäle! no aita mind ometi kuidagi!; saadaq no kiä niäle liina! no saada ometi keegi linna!
niäq, näide, näid = nimäq nemad
njooq, neide, neid > neoq
no|bima, -piq, -bi57 korjama
noblu, -, -t2 küüslauk
nobri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = nokitsõma nokitsema
nobõhus, -õ, -t9 nobedus
nobõhõhe = nobõhõlõ nobedasti
no|dśo, -dśo, -tśo2 = nosi = nośo (1.( piibunosu
ńo|gima, -kiq, -gi57 = nögimä 1. tögama; 2. midagi aeglaselt tegema
no|go, -go, -ko26 = ńoko
noh|hin, -ina, -inat4 nohin
nohi|k, -gu, -kut13 = nohka = nohkatś = nohko nohik
nohista|ma, -q, -83 = nohkatama nohistama
nohis|õma, -taq, -õ87 = nuhisõma nohisema
nohka, -, -t2 = nohik
nohka|tama, -taq, -da82 = nohistama
nohka|tś, -dsi, -tsit13 = nohik
nohki|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = nokitsõma
nohko, -, -t2 = nohik
noh|o, -o, -ho26 = nuho nohu
noho|nõ, -dsõ, -st7 = nuhonõ nohune
.nohvama, nohvadaq, .nohva77 napsama, näppama; nohvaś mul ubina nyna alt ärq napsas mul õuna nina alt ära
nohvõlda|ma, -q, -83 näppama
noidildõ = nivvildõ
noijah = nojjah nojah
.noildõ = nivvildõ
nojjah = noijah
noka|tś, -dsi, -tsit13 nokats, nokkmüts
nokista|ma, -q, -83 (ära) näpistama
noki|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = nobritsõma = nohkitsõma nokitsema
nok|k, -a, -ka31 nokk
ńoko, -, -t2 = nogo 1. notsu; 2. möku
ńoko|tama, -taq, -da82 1. siga kutsuma, notsutama; 2. mökutama
ńokś, ńoksi, .ńoksi37 väike heinasaad; vistrik
.ńoksama, ńoksadaq, .ńoksa77 = .nöksämä nöökama
noku|tama = ńoku|tama, -taq, -da82 kergelt noogutama
noogu(h)n: pää noogun pea norgus
ńoogus, -(s)õ, -t11 liiges; ku iks kyiḱ päiv ärq kungutat, sys võtt noogusõq haigõs külq kui ikka kogu päeva küürutad, siis võtab liigesed haigeks küll
noogu|tama, -taq, -da82 noogutama
noomitus, -õ, -t9 noomimine, noomitus
noori|k, -gu, -kut13 noorik; pruut; noorepoolne naisterahvas
nooru|tama, -taq, -da82 1. uuendama, noorendama, värskendama; noorema vastu välja vahetama; Manni olľ hindä ärq noorutanuq, tunnõ es inämb ärkiq Manni oli ennast noorendanud, ei tundnud enam äragi; ma noorudi hobõsõ ümbre vahetasin hobuse noorema vastu välja; 2. kuuma ja niiskuse abil pehmendama; anomavitso ja hobõsõ luuka, saagi ja kirvit noorutõdas pehmendatakse anumavitsu ja hobuse looka, saage ja kirveid
noorõh(t)u|ma, -daq, -84 noorenema
noorõkõ|nõ, -sõ, -ist8 nooruke
noorõli|k, -gu, -kku38 = nu̬u̬rjanõ = nu̬u̬rjas noorevõitu
noorõnda|ma, -q, -83 = noorõstama noorendama
noorõpooli|nõ, -dsõ, -st7 = noorõpu̬u̬l|nõ, -sõ, -sõt6 noorepoolne
noorõsta|ma, -q, -83 = noorõndama
noosõlda|ma, -q, -83 nuhkima
nop|pama, -adaq, -pa77 (läbi) sorteerima; ma noppa neoq kardohkaq läbi ma sorteerin need kartulid läbi
no(q) 1. < nüüd nüüd; noq om jo palľo ilda nüüd on juba liiga hilja; kas noq vai ei kunagiq kas nüüd või mitte kunagi; mineq noq! mine nüüd!; oodaq noq! oota nüüd!; 2. no; no midäs sa viil oodat no mis sa veel ootad
no(q)sama < nüüdsama nüüdsama
norahta|ma, -q, -83 norsatama
norah(t)us, -õ, -t9 norsatus
nordsu|tama, -taq, -da82 = nurdsutama = nördsütämä kortsutama
.norgo = .norro = .nurgu norgu
nor|ima, -riq, -i57 norima
norḿ, normi, .normi37 norm
noroli|nõ, -dsõ, -st5 = noro(h)n = nośo(h)n = nuro(h)n norgus, tusane; miä sa käüt nyna nośon, esiq tahat viil naist võttaq! mis sa käid nina norus, ise tahad veel naist võtta!
noro|tama, -taq, -da82 norutama, tusatsema
norrala|nõ, -(d)sõ, -st5 norralane
nor|rin, -ina, -inat4 norin
.norro = .norgo = .nurra norgu
.norskama, norsadaq, .norska77 norskama
.nortsu|ma, -daq, -80 = .nurtsuma kortsuma
nos|i, -i, -si26 1. = nodśo = nośo (1.( (piibu)nosu; 2. nohik
nos|ima, -siq, -i57 = nośka|tama, -taq, -da82 nosima; nokitsema
no|śo, -śo, -sśo26 = nosś 1. = nodśo = nosi piibunosu; 2. nohik
nośo(h)n = noro(h)n = nuro(h)n norus
nośo|tama, -taq, -da82 norutama; omaette nohisema
nosś, nossi, .nossi37 = nośo
nossõlga|s, -, -t15 kanderaam
notsi = notśo, -, -t2 = nugŕo = nutśa = nutśo notsu (sea v põrsa meelitusnimetus ja kutsumishüüd)
nua|laiv, -laiva, -.laiva30 eriline piklik üle taeva ulatuv pilvekogum
nubla|k, -gu, -kut13 nupp; kubel; nibu (vt nudsahtama)
nu|di, -di, -ti26 nudi
nu|dima, -tiq, -di57 = nudi|tama, -taq, -da82 nudistama, nudiks tegema; poiśkõsõl om pää ärq nudit poisil on pea nudiks tehtud
nudrõ|tś, -dsi, -tsit13 peitmunandiga täkk
nudsahta|ma, -q, -83 < nudsahu|tma, -taq, -da62 korraks imema; rüüpama; latś võtť nisanublagu suuhtõ, nudsahť ja lasḱ vallalõ laps võttis rinnanibu suhu, imes korraks ja lasi lahti
nu|dsima, -tsiq, -dsi57 = nüdsimä < rudsima imema; lutsima; latsilõ miildüs mahla läbi kõrrõ nutsiq lastele meeldib mahla läbi kõrre imeda
nudśo, -, -t2 = nuts lutt; lapsele imeda antud (nartsu sisse mähitud) leivatükk; latś nudsi nutśo laps imeb lutti
nugŕo, -, -t2 = notśo notsu (sea v põrsa meelitusnimetus ja kutsumishüüd)
ńugõr = ńugyŕ, ńugra, .ńukra35 = ńukr = nügyŕ = mügyŕ mutt (loom)
nuhahta|ma, -q, -83 < nuhahutma korraks nuusutama
nuhah(t)us, -õ, -t9 nuusutus; nuuskamine
nuhahu|tma, -taq, -da62 > nuhahtama
nuha|tama, -taq, -da82 = nuhutama
nuhel.päähä minemä ülekäte minema
nuheq, .nuhkõ, nuhet19 lõhn; ma nuhuda, mis nuheq taal lillil om ma nuusutan, mis lõhn sellel lillel on
nuhe|tama, -taq, -da82 lõhnastama; mynõq tüküseq hindä ülearvo ärq nuhetama mõned kipuvad ennast üleliia lõhnastama
nuh|hin, -ina, -inat4 nohin; kohin
nuhi|k, -gu, -kut13 = .nuhjus = nuhkatś nuuskur, nuhk
nuhis|õma, -taq, -õ87 = nohisõma nohisema
.nuhjus, -õ, -t9 = nuhik: käü ja kullõs kykkõ niguq vana nuhjus käib ja kuulab kõike nagu vana nuuskur
nuhk, nuhu, .nuhku36 lõhn; tuulepuhang; tiiä-i kost sai jo inne tõisi nuhu nynna ei tea kust sai juba enne teisi haisu ninna (sai teada)
ńuhka|tama, -taq, -da82 = nühkätämä nühkima
nuhka|tś, -dsi, -tsit13 = nuhik
.nuhklus, -õ, -t9 nuhtlus
.nuhklõma, nuheldaq, .nuhklõ78 < .nuhtlõma nuhtlema
.nuhḱma, .nuhkiq, nuhi63 nuhkima; nuuskima
.ńuhku = .nühkü libisedes; nühakil
.ńuhku|ma, -daq, -80 = .nühkümä kuluma
nuh|o, -o, -ho26 = noho nohu
nuho|nõ, -dsõ, -st7 = nohonõ nohune
.nuhtlõma, nuheldaq, .nuhtlõ78 > .nuhklõma
nuhu|tama, -taq, -da82 = nuhatama nuusutama
nuhutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv nuhutama: ma kygõ nuhutõlõ siin naid häitsit ma nuusutan siin pidevalt neid õisi
ńuhva, -, -t2 Newfoundlandi koer
nui, nuia, .nuia31 nui
nuiaka|= nuiaka|s, -dsõ, -st5 = nuia|nõ, -dsõ, -st7 tuim
.nuiama, nuiadaq, .nuia77 = nuiotama
nuio, -, -t2 nuruja, manguja, nuiaja
nuio|tama, -taq, -da82 = .nuiama = nutitama nuruma, manguma, nuiama
nukahta|ma, -q, -83 tukkuma jääma, suigatama; ku ma kerikun nukahta, sys tüünäq minno! kui ma kirikus suigatan, siis müksa mind!
nukana|anõ, -asõ, -ist8 > nulganaanõ
nu|kiś, -gis(s)õ, -gist12 = nukuś nugis
nuk|k I, -a, -ka31 > nulk
nuk|k II, -u, -ku37 uig (rätik pruudi näo katmiseks pulmasõidul)
.nukliga|nõ, -dsõ, -st5 > .nulkliganõ
.nukma|nõ, -dsõ, -st5 > .nulkmanõ
ńukr, ńugra, .ńukra35 = ńugõr
nu|kuś, -gus(s)õ, -gust12 = nukiś
nukõldõ > nulgõldõ
nukõli|nõ, -dsõ, -st5 > nulgõlinõ
nulgana|anõ, -asõ, -ist8 < nukanaanõ, < ohonaanõ lapsevoodis olev naine, nurganaine
nulgatamiisi = nulgõldõ
nulga|voodõh†, -vu̬u̬tõ, -voodõht20 lapsevoodi, nurgavoodi
nulgõldõ = nulgatamiisi = nulgõldõmistõ < nukõldõ nurgeti
nulgõli|nõ, -dsõ, -st5 = .nulkliganõ < nukõlinõ
nulk, nulga, .nulka31 < nukk [I] nurk
.nulkliga|nõ, -dsõ, -st5 = nulgõlinõ < .nukliganõ nurgeline
.nulkma|nõ, -dsõ, -st5 < .nukmanõ nurkmine
nulľ, nulli, .nulli37 null
nummõŕ, .numbri, nummõrd23 number
nummõrda|ma, -q, -83 nummerdama
nunn, nunna, .nunna31 nunn
nunńo, -, -t2 hellitl väike armas olend v asi, nunnu
nunńo|tama, -taq, -da82 hellitama
nupili|nõ, -dsõ, -st5 tombuline, krobeline, nupuline
nup|p, -u, -pu37 > nup|ṕ, -i, -pi37 nupp
nur|a, -a, -ra26 vana, kulunud, nüri ese v olend; väidsenura vana kulunud nuga; vanamehenura vanamehenäss
nur|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = nuratama = .nurrama 1. nurisema; virisema; 2. nurruma; 3. nuruma
nura(h)n norgus
nurah(t)us, -õ, -t9 kassi häälitsus, korraks nurrumine
nurasḱ, -i, -it13 nüri tööriist; taa nuraskigaq joht rakoq saa eiq selle nüri riistaga küll raiuda ei saa
nura|tama, -taq, -da82 = nura(ha)ma
nuŕatuhe = nuŕatulõ inetult, näruselt
nuŕatus, -õ, -t9 nurja läinud asi
nuratõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv nuratama
nurdso(h)n pahane, solvunud; kortsunud
nurdso|tama, -taq, -da82 = nordsutama kortsutama
.nurgama, nurgadaq, .nurga77 = nurisõma
nurgi|ts, -dsa, -tsat13 = nurgus
nurgi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = .nurḱma nuhkima
.nurgu = .norgo norgu
nurgus, -(s)õ, -t11 = nurgits = nurgõs nuhkija
.nurgõlõma, nurõldaq, .nurgõlõ85 korduv 1. nurisema; virisema; nuruma; 2. nurruma; 3. eesmärgitult olelema, lorutama; joodiguq nurgõlõsõq ümbre poodi joodikud lorutavad ümber kaupluse
nurgõs, -(s)õ, -t11 = nurgus
nuri, nuŕa, .nurja43 äpardus
nuris|õma, -taq, -õ87 = .nurgama 1. = nürisemä nurisema; 2. nurruma
.nurja minemä nurja minema, ebaõnnestuma
.nurḱma, .nurkiq, nurgi63 = nurgitsõma nuhkima; kyiḱ kotusõq ommaq latsil läbi nurgiduq kõik kohad on lastel läbi nuhitud
.nurkõlõma, nurgõldaq, .nurkõlõ43 = korduv .nurḱma
nurḿ, nurmõ, .nurmõ35 põld, nurm, väli
nurmi|k, -gu, -kut13 (puust) kaanega toidunõu
nurḿkan|a, -a, -na28 = nurḿpüv|i, -e, -ve24 põldpüü
nuro(h)n = noro(h)n = nośo(h)n norgus
.nurra = .norro norgu
.nurra|ma, nurradaq, .nurra77 = nura(ha)ma
nur|rin, -ina, -inat4 nurin, nurisemine
.nurro lü̬ü̬mä, .laskma nurru lööma
nursta|k, -gu, -kut13 näru, räbal
.nurtso .jäämä pahanema, solvuma; kortsu jääma
.nurtsu|ma, -daq, -80 = .nortsuma kortsuma
nuru|tama, -taq, -da82 nuruma, manguma, kerjama; latś nurutas nikagu tälle koorigugõnõ saa laps nurub niikaua kui saab koorukese; saq nurutat siin santõ puul, mineq nurudaq saq ka sääl, kost midägiq saiaq om! sa kerjad siin kerjuste pool, mine kerja sina ka seal, kust midagi saada on!
.nuśma, .nussiq, nussi63 vulg nussima, suguühtes olema
nusmi|k, -gu, -kut13 = nuusnik käimla
nusś, nussi, .nussi37 vulg nuss, suguühe
nussõldõ halvasti, kehvasti; taa asi om külh nussõldõ tett see asi on küll kehvasti tehtud; mul elo lätt nussõldõ mul läheb elu kehvasti
.nussõlõma, nussõldaq, .nussõlõ85 = korduv .nuśma
nuti|k, -ga, -kat13 nutikas, teravmeelne
nutili|nõ, -dsõ, -st5 = .nuťliganõ nupuline, konarlik
nuti|tama, -taq, -da82 = nuiotama nuruma, manguma, nuiama
.nuťliga|nõ, -dsõ, -st5 = nutilinõ
.nuťma, nuttiq, nuti63 1. nuruma; 2. peksma
nuts, nutso, .nutso37 = nudśo lutt; lapsele imeda antud (nartsu sisse mähitud) leivatükk
nutśa, -, -t2 = notśo notsu
nutsa|k, -gu, -kut13 komps; nutsakas
nu|tsin, -dsina, -dsinat4 ludin
nutśo, -, -t2 = notśo
nutsu|tama, -taq, -da82 = nütsütämä 1. imema, lutsutama; 2. = mütsütämä [1.] kägardama, nutsakusse keerama
nut|ť, -i, -ti37 1. nutt (nuti), nupp; 2. = nuuť nuut
nut|t, -u, -tu37 = lutt 1. lutt; 2. huulik keelpillil
nu̬u̬k: miiś olľ nuuk nynagaq mees oli kongus ninaga
nu̬u̬ksama, nooksadaq, nu̬u̬ksa77 nokutama
nu̬u̬ku norgu; pää om nuuku vaonuq pea on norgu vajunud
nu̬u̬ľ, noolõ, nu̬u̬lt40 nool
nu̬u̬ḿma, nu̬u̬miq, noomi63 noomima
nu̬u̬q, noidõ, noid nood, need (hrl endast kaugemal asuva kohta, vrd naaq)
nu̬u̬ŕ, noorõ, nu̬u̬rt40 noor
nu̬u̬rdu|ma, -daq, -80 1. uuenema, noorenema, värskenema; 2. pehmenema (nt puidu või terariista kohta)
nu̬u̬ŕherr, noorõherrä, nu̬u̬rt.herrä35 noorhärra
nu̬u̬rja|= nu̬u̬rja|s, -dsõ, -st5 = noorõlik noorevõitu
nu̬u̬ŕmi̬i̬ś, noorõmehe, nu̬u̬rtmi̬i̬st39 noormees
nu̬u̬ŕpaaŕ, noorõpaari, nu̬u̬rt.paari37 noorpaar
nu̬u̬rskama, noorsadaq, nu̬u̬rska77 korskama, norskama (hobuse kohta)
nu̬u̬rus, -õ, -t9 noorus
nu̬u̬ś, noosi, nu̬u̬si37 saak, noos
nu̬u̬t, nooda, nu̬u̬ta31 noot (nooda)
nu̬u̬ť, noodi, nu̬u̬ti37 noot (noodi)
nuudi|k, -gu, -kut13 = nuuť nuut
nuudi|tama, -taq, -da82 nuudiga peksma, nuutima
nuudsahta|ma, -q, -83 nuuksatama; iitsatama
nuum, nuuma, .nuuma31 nuum
.nuumama, nuumadaq, .nuuma77 nuumama
nuus, nuusu, .nuusu37 lõhn; hais
nuusahta|ma, -q, -83 korraks nuuskama
.nuuskama, nuusadaq, .nuuska77 nuuskama
.nuuskõlõma, nuusõldaq, .nuuskõlõ86 = korduv nuuskama
.nuusna, -, -t3 = nuusni|k, -gu, -kut13 = nusmik käimla
nuusť, nuusti, .nuusti37 (kokkukeeratud) kimbuke, nuust, tuust; hainanuusť heinatuust
nuusta|k, -gu, -kut13 tuust, nutsak
nuusõlda|ma, -q, -83 askeldama
nuuť, nuudi, nuuti37 = nutť [2.] = nuudik nuut
.nuutri, -, -t1 < .paatri nuuter (taime, hrl kapsa juurehaigus)
.nuutsḱma, .nuutskiq, nuudsi63 nuuksuma
.nuutsḱna, -, -t3 nuuksumine
.nuutskõlõma, nuudsõldaq, .nuutskõlõ85 = korduv .nuutsḱma: ikk olľ jo üle lännüq, a jutu seen tükke iks nuutskõlõma nutt oli juba üle läinud, kuid jutu sees kippus ikka nuuksuma
|dśo, -dśo, -tśo26 = nõtsk nõgu; nõgus; nõdśo kotus nõgus koht
nõdśo|nõ, -dsõ, -st7 nõgusid täis; nõgus
nõdsõrmus, -õ, -t9 vajuv, vetruv pinnas, mudane koht
nõdõr, nõdra, .nõtra45 = nõdyŕ = nõtr 1. painduv, vetruv; 2. kätkivibu
nõdõrm, -u, -t4 = nõdõrmu, -, -t9 = nõdõrmus, -õ, -t9 kätkivibu
nõdyŕ, nõdra, .nõtra45 = nõdõr
nõgi, nyy, nõkõ25 nõgi
nõgih(t)u|ma, -daq, -84 = nyytuma nõetuma
nõgikik|as, -ka, -ast22 musträhn; määrdunud inimene
nõgi|nõ, -dsõ, -st7 = nyynõ nõgine
nõgi|tama, -taq, -da82 = nyytama [1.] nõetama
nõglandus, -õ, -t9 = nõglatś
nõglapuu, -, -d50 okaspuu; nõgla(puu)mõts okas(puu)mets
nõgla|tś, -dsi, -tsit13 = nõglandus nõelatäis; nõglatś niiti nõelatäis niiti
nõgli|k, -gu, -kut13 nõelik (käsitöövahend)
nõgluma, .nõkluq, nõglu, min 1. ja 3. p nõgli71 nõeluma; nõgli sukkõ nõelusin sokke; latsõq nõglusõq tarrõ piten lapsed nõeluvad tuba mööda (käivad edasi-tagasi)
nõglu|nõ, -dsõ, -st7 okkaline
nõglu|tama, -taq, -da82 pistma (valutama); kipitama; joosi läbi nõgõssidõ, jalaq nõglutasõq jooksin läbi nõgeste, jalad kipitavad
nõgõl, nõgla, .nõkla45 = nõgyľ = nõkl nõel; okas; heegeldüs-, koti-, nöpś-, pletť-, pritsi-, suka-, ummõlus-, ummõlusmassinanõgõl heegeldus-, koti-, nööp-, haak-, süstla-, suka-, õmblus-, õmblusmasinanõel;
nõgõl|ohtjas, -.ohtja, -ohtjast22 karuohakas
nõgyľ, nõgla, .nõkla45 = nõgõl
nõia|kõld, -kõlla, -.kõlda32 ungrukold (taim); nõiakõllaq ommaq reboraikõ muudu ungrukollad on karukoldade moodi
nõid, nõia, .nõida33 nõid; ravitseja; šamaan; võlur, maag
.nõidla|nõ, -(d)sõ, -st5 halb inimene
.nõidli|k, -gu, -kku38 nõialik, nõiataoline
.nõidma, .nõiduq, nõiu64 nõiduma
.nõidus, -õ, -t9 nõidus
nõkl, nõgla, .nõkla45 = nõgõl
.nõklama, nõgladaq, .nõkla77 nõelama
nõks, nõksu, .nõksu37 nõks
nõksahta|ma, -q, -83 nõksatama
nõksah(t)us, -õ, -t9 nõksatus
|kõń, -gõna, -gõnat4 =|kõń =|kõś, -gõs(s)õ, -gõst12 nõges
nõlǵ, nõlõ, .nõlgõ34 tatt
.nõlgama, nõladaq, .nõlga77 = nõlõtama tatistama; olľ uma rynnaedidse ärq nõlanuq oli oma rinnaesise ära tatistanud
nõlgutõ|bi, -võ, -põ25 > nõlõtõbi
nõli|nõ, -dsõ, -st7 = nõlõnõ tatine; latsõq ommaq täl nõlidsõq, a muido hürskeq lapsed on tal tatised, kuid muidu prisked
nõlv, nõlva, .nõlva30 nõlv
nõlva|k, -gu, -kut13 nõlvak, kallak
.nõlvi kaldu; pangu-i pudõlit nõlvi saisma, lätt ümbre! ära pane pudelit kaldu seisma, läheb ümber!
nõlvikallaq = nõlvikullaq kallakil
nõlvil(d)õ kallakile
nõlõ|nõ, -dsõ, -st7 = nõline tatine
nõlõ|tama, -taq, -da82 = .nõlgama tatistama
nõlõtõ|bi, -võ, -põ25 < nõlgutõbi nõletõbi (hobuste nakkushaigus)
nõr|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 nõrisema
nõrah(t)u|ma, -daq, -84 nõrguma; lähädi seeneq ärq ni panni nõrahuma kupatasin seened ära ja panin nõrguma
nõrg, nõrõ, .nõrgõ34 renn
nõrgah(t)u|ma, -daq, -84 minestama; nõrkema
nõrgah(t)us, -õ, -t9 1. minestus; 2. = .nõrkus [1.] nõrkus
nõrgameeleli|ne, -dse, -st5 nõdrameelne
nõrgastõ = .nõrka
.nõrgu|ma, -daq, -80 nõrguma
nõrgu|tama, -taq, -da82 1. noogutama; painutama; sirutama; lausu-s synnagiq, nõrguť ynnõ nynna ei lausunud sõnagi, noogutas ainult; jalg om nii haigõ, et põlvõst või ei nõrgutaq sukugiq jalg on nii haige, et põlvest ei või üldse painutada; külänt istut, lää jalgo nõrgutama küllalt istutud, lähen jalgu sirutama; 2. kohupiimale koort hulka segama; pandas vaarat kaussi ja valõtas hapundkuurt pääle pannakse kaussi kohupiima ja valatakse hapukoort peale
nõrgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 noogutama, kõlgutama; käü tan alasi umma nynna nõrgutõllõn käib siin alati oma pead kõlgutades
nõrgõmbahe = nõrgõmbalõ nõrgemalt; lahjemalt
nõrgõq, .nõrkmõ, nõrgõnd16 sag m vedru; sängünõrkmõq voodivedrud
nõrista|ma, -q, -83 nõristama
nõris|õma, -taq, -õ87 nõrisema
nõrk, nõrga, .nõrka31 nõrk
.nõrka = nõrgastõ lõdvalt, nõrgalt; kotiq ommaq nõrka köüdedüq kotid on nõrgalt (kinni) seotud
.nõrkja|= .nõrkja|s, -dsõ, -st5 nõrgavõitu
.nõrkmõq vt nõrgõq
.nõrku|ma, -daq, -80 nõtkuma, vetruma
.nõrkus, -õ, -t9 1. = nõrgah(t)us [2.] nõrkus; 2. nõtkus, vetruvus
nõrõq, .nõrrõ, nõrõt18 nire, nõre
nõrõ|tama, -taq, -da82 nõretama
nõsar|aq, m -idõ, -it12 kraam, träni, vt nõu [2.]
nõsta|ḱ, -gi, -kit13 = nõstang, -u, -ut13 kandam; panõq uma puunõstaḱ aho ette! pane oma puukandam ahju ette!
nõstatus, -õ, -t9 juuretis; (ree)jalase kumerus
nõstiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ85 = .nõstõlõma korduv tõstma; pidevalt sülle võtma; nii külm om, et hopõń nakkas jalgo nõstiskõlõma nii külm on, et hobune hakkab jalgu tõstma; tä om latsõ väega ärq tillitänüq, nõstiskõlõs pääle ta on lapse väga ära hellitanud, kogu aeg võtab aga sülle
.nõstma, .nõstaq, nõsta61 tõstma
nõstu|ḱ, -gi, -kit13 tõstuk
.nõstv|aq, m -idõ, -it3 rõuged
.nõstõlõma, nõstõldaq, .nõstõlõ85 = nõstiskõ(l)lõma: ku palľo om naid kivve nõstõld, a tervüs om iks viil alalõ kui palju on neid kive tõstetud, aga tervis on ikka veel alles
nõsõ|ḱ, -gi, -kit13 = nõsõng
nõs|õma, -taq, -õ72 tõusma
nõsõng, -u, -ut13 = nõsõḱ tõus, tõusmine; päävänõsõng päikesetõus; ida
nõsõ|tama, -taq, -da82 kergitama; sepp nõsõtas tahast pärm kergitab tainast
nõtr, nõdra, .nõtra45 = nõdõr 1. painduv, vetruv; 2. kätkivibu
nõtsk, nõdso, .nõtsko36 = nõdśo nõgu; nõgus; seol hobõsõl om sälg palľo nõtsk sellel hobusel on selg liiga nõgus
.nõts(k)liga|nõ, -dsõ, -st5 lohklik, nõgusid täis; asõq om nõtsliganõ (magamis)ase on lohklik
.nõtsko nõtku; vaos nõtsko vajub nõtku
nõu, nõvvo, (.)nõvvo37 = nõvv 1. nõu, nõuanne; nõuhtõ jäämä nõustuma; nõu(h)n olõma nõus olema; 2. m riist, vahend, abinõu; ese, asi, osa; hobõsõnõvvoq hobuseriistad; seo ilma aigo om egäsugumaidsi tegüsit nõvvõ olõman tänapäeval on olemas igasuguseid efektiivseid vahendeid; võtaq umaq nõ(vv)oq ja nõsaraq ja käüq kodo! korja oma asjad kokku ja käi koju!
.nõudli|k, -gu, -kku38 nõudlik
.nõudma, .nõudaq e nõudaq, nõvva66 nõudma
.nõudmi|nõ, -sõ, -st5 nõudmine, tingimus; tä jäi nõudmiisigaq nõuhtõ ta nõustus tingimustega
nõ'uroloogia, -, -t3 neuroloogia
nõ'uro|lu̬u̬ǵ, -loogi, -lu̬u̬gi37 neuroloog
nõut.raal|nõ, -sõ, -sõt6 neutraalne
nõ'utrali|si̬i̬ŕmä, -si̬i̬riq, -seeri63 neutraliseerima
nõvv, nõvvo, (.)nõvvo37 = nõu
nõvvatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 küsitlema; sääl minno nõvvatõldi seal mind küsitleti
nõvvo|tama, -taq, -da82 nõustama, nõu andma
nõvvotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 nõutama, hankima, muretsema; nõvvotõlli külä päält sada kruuni hankis küla pealt sada krooni
nädsel|emä, -däq, -e85 = näselemä = jäselemä hullama; purelema, kisklema
nädselm, -ä, -ät4 = nädselmä|hain, -haina, -.haina30 = nädserm, -ä, -ät4 = nädsermä|hain, -haina, -.haina30 vesihein (umbrohi)
nädsäh(t)ü|mä, -däq, -84 nätskeks muutuma; ku sai ärq jahtu, sys nädsähü ärq kui sai ära jahtus, siis läks nätskeks
nädälihüisi nädalate kaupa; istus nädälihüisi koton istub nädalate kaupa kodus
nädäli(l)de nädaliti, iga nädal; käü nädälide koton käib iga nädal kodus
nädäli|ne, -dse, -st5 nädalane; mitmõnädäline mitmenädalane
nägel|emä, -däq, -e85 nägelema
nägelüs, -e, -t9 nägelus
nägemi|ne, -se, -st5 1. nägemine; hüvvä e hääd nägemist! nägemist!, nägemiseni!; 2. nägemus, hallutsinatsioon, kummitus, viirastus; näge nägemiisi näeb nägemusi
|gemä, -täq, -e60 nägema; taa tüü tulõ nätäq mul esiq ärq tetäq see töö tuleb nähtavasti mul endal ära teha
nägemäldäq nähtamatu; õhk om nägemäldäq õhk on nähtamatu
|go, -o, -ko27 = ńago nägu; väljanägemine, välimus; ei teko ei näko ei tegu ega nägu
nägünemä, .näüdäq e nägünedäq, nägüne89 paistma; kodo jo kavvõst nägünes kodu paistab juba kaugelt
nähkäri|ne, -dse, -st5 ihne, kitsi; tä om sääne nähkärine ja kygõ hindäkasu pääl välän ta on selline ihne ja alati omakasu peal väljas
nähkä|tś, -dsi, -tsit13 = .nähkri
nähr, nährä, .nährä35 ihne
nährikä|ne, -dse, -st5 vintske
nähro, -, -t2 = .nähkri
näh, nähvi, .nähvi37 nähv
nähvi|ts, -dsä, -tsät13 nähvits
nähvähtä|mä, -q, -83 korraks nähvama
nähvä|k, -gu, -kut13 nähvakas
.nähvämä, nähvädäq, .nähvä77 1. nähvama; 2. = .nihvama näppama
.näibelemä, näibeldäq, .näibele85 = .nälbelemä
näio, -, -t2 = neio neiu
näkinäio, -, -t2 = näkḱ
näki|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 näkitsema
näk|ḱ, -i, -ki37 = näkinäio = näkś näkk, näkineiu
näkkümä, .näüdäq, näü79 paistma, näima, tunduma; asi näkküs tõisildõ ollõv asi näib teisiti olevat
näkś, näksi, .näksi37 = näkḱ
.näkselemä, näkseldäq, .näksele85 = korduv .näkśmä
.näkśmä, .näksiq, näksi63 näksima
.näksämä, näksädäq, .näksä77 näksama
|küs, -güsä, -güsät4 < .näokas nägus
.nälbelemiisi närvalt, isutult
.nälbelemä, nälbeldäq, .nälbele85 = .näibelemä = .närbelemä kiduma, närvalt, isutult sööma
nälg, nä(l)lä, .nälgä34 nälg
.nälgelemä, nä(l)leldäq, .nälgele85 = korduv .nälgümä
nälg|hain, -haina, -.haina30 nälghein (umbrohi)
nälgsü|tämä, -täq, -dä82 =(l)lütämä näljutama
.nälgü|mä, -däq, -80 nälgima
(l)|k, -gu, -kut13 näljane; vilets, vaene
(l)läkoi, -, -d53 ihnuskoi
(l)|ne, -dse, -st7 näljane
(l)lätsehe =(l)lätsele näljaselt
(l)|tämä, -täq, -dä82 = nälgsütämä
nänn, nännä, .nännä35 lastek tiss (rind; nisa)
nännä, -, -t2 lastek ema, emme; tätä ja nännä ommaq takantarõn ja es lupaq sekäq issi ja emme on tagatoas ja ei lubanud (ennast) segada
nännäli|ne, -dse, -st5 imev (laps), imik; sul om latś viil nännäline sul on laps alles imik; suurõnännäline suuretissiline
nännä|tämä, -täq, -dä82 imetama
nännüsḱ, -i, -it13 riidehilp; ku saq ütśkõrd ärq koolõt, sys annaq naaq nännüskiq mullõ kui sa ükskord sured, siis anna need riidehilbud mulle
.näoka|s, -dsõ, -st5 > näküs
näo|pilť, -pildi, -.pilti37 portree
.näotuhe = .näotulõ näotult, inetult
näpeldä|mä, -q, -83 = näperdä|mä, -q, -83 = näpitsemä = näpotama näperdama, näppima, sõrmitsema
näpiq, m .näppe, .näppe37 näpitstangid
näpistä|mä, -q, -83 näpistama
näpistüs, -e, -t9 näpistus
näpi|ts, -dsä, -tsät13 näpits; pesupulk
näpi|tsemä, -tsäq e däq, -dse90 = näpi|tämä, -täq, -dä82 = .näṕ|mä, -piq, -i63 = näpeldämä
näposni|k, -gu, -kku38 varas
näpostõ = ńapostõ napilt, kasinasti; mul om aigo väega näpostõ mul on aega väga napilt
näpo|tama, -taq, -da82 = näpeldämä
näpotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv näpotama
näpo|täüś, -tävve, -täüt49 näputäis
näp|p, -o, -po37 = ńapp näpp, sõrm
näp|pämä, -ädäq, -pä77 näppama
.näpśmä, .näpsiq, näpsi63 näpsima, näksima
.näpsämä, näpsädäq, .näpsä77 = .napsama näpsama, napsama
närb, närvä, .närbä34 = .närbe, -, -t3 = närvädü = närväs närb (isutu; jõuetu)
.närbelemä, närveldäq, .närbele85 = .nälbelemä = närbüske(l)lemä kiduma, närvalt, isutult sööma
närbäh(t)ü|mä, -däq, -84 = närväh(t)ümä närtsima
.närbüs, -e, -t9 isutus; jõuetus
närbüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = .närbelemä
närel|emä, -däq, -e85 riidlema
näre|tämä†, -täq, -dä82 mäletsema
när|i, -i, -ri26 nuriseja
när|imä, -riq, -i57 = näris|emä, -täq, -e87 irisema, nurisema
när|riń, -inä, -inät4 nurin; riid; urin
.närrämä, närrädäq, .närrä77 = närä()
närsś, närsi, .närssi37 = näsś 1. näss; 2. kitsipung
närts, närdso, .närtso37 = ńarts narts; lapp
när, närvi, .närvi37 närv; närvi(h)n olõma närvis olema
närvili|ne, -dse, -st5 närviline
närvi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 närvitsema
närvähtä|mä, -q, -83 närtsitama
närväh(t)ü|mä, -däq, -84 = närbäh(t)ümä 1. närbuma; tohletama; 2. minestama
närväh(t)üs, -e, -t9 1. isutus; jõuetus; 2. minestus
närväs, .närbä, närväst22 = närb
närähtä|mä, -däq, -83 < närähütmä uratama
näräh(t)üs, -e, -t9 urin; nurin
när|ä()mä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä88 = .närrämä urisema; nurisema; närähäs niguq pini uriseb nagu koer; närrä ja närrä, jovva-i kullõldaq tuud närinät nuriseb ja nuriseb, ei jaksa kuulata seda nurinat
närähü|tmä, -täq, -dä62 > närähtämä
näräľ, -i, -it4 kalts, räbal
närä|ṕ, -bi, -pit13 vintske, okslik puu(pakk); naaq näräbiq lää eiq sukugiq lahki need vintsked puud ei lähe üldse lõhki
näräsḱ, -i, -it13 nuriseja
näsel|emä, -däq, -e85 = jäselemä = nädselemä hullama; purelema, kisklema
näsimä, nässiq, näsi57 näsima
näsś, nässi, .nässi37 = närsś 1. näss; 2. kitsipung
nässi|ne, -dse, -st7 kitsi
näts, nätsü, .nätsü37 närimiskumm
nätsk, nädsä, .nätskä34 nätske
nätsü|tämä, -täq, -dä82 nätsutama
nättäv, -ä, -ät4 nähtav
nättävähe = nättäväle nähtavale
nättäväl(e) nähtaval(e)
|täľ, -däli, -dälit4 nädal
nätäq vt nägemä
nätüs, -se, -t9 nähtus
(äq), näide, näid = nimäq nemad
nääreq, .näärme, nääret18 nääre
näüdeq, .näüte, näüdet18 näide
näüdsi|k, -gu, -kut13 näitsik, teenijatüdruk
näüdüs, -(s)e, -t11 eeskuju; näidis, mudel; näüdüst võtma eeskuju võtma
näüs(s) eks näeb, eks paistab, eks me näe; näüs noh, miä taast aśast saa eks näeb, mis sellest asjast saab
.näüt(e)lejä, -, -t3 näitleja
.näütelemä, näüdeldäq, .näütele85 näitlema
.näüte|mäng, -mängo, -.mängo37 näitemäng
.näütämä, näüdädäq, .näütä e .näüdä77 1. näitama; 2. paistma, tunduma; asi näütäs halv ollõv asi paistab halv olevat
.näütüs, -e, -t9 1. näitus; näitamine; 2. näide; näütüses või tuvvaq... näiteks võib tuua...
|gimä, -kiq, -gi57 = ńogima 1. tögama; 2. midagi aeglaselt tegema
.nöksämä, nöksädäq, .nöksä77 = .ńoksama nöökama
nöpś, nöpsi, .nöpsi37 = nüpś nööp
nöpś|nõgõl, -nõgla, -.nõkla45 nööpnõel
nördsü|tämä, -täq, -dä82 = ńardsotama = nordsutama = nürdsütämä kortsutama
nörts, nördsü, .nörtsü37 korts
.nörtsü|mä, -däq, -80 = .ńartsuma = .nürtsümä kortsuma
nööbi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 nüpeldama, peksma
nööri|tämä, -täq, -dä82 = nü̬ü̬ŕmä (2.( nööriga märkima
nööserdä|mä, -q, -83 endale ahnitsema; nööserdäs kyiḱ hindäle, jätä-i tõisilõ midägiq ahnitseb kõik endale, ei jäta teistele midagi
nööverdä|mä, -q, -83 manööverdama
nübli|k, -gu, -kut13 malk
|dsimä, -tsiq, -dsi57 = nudsima imema; lutsima
|gä, -ä, -kä25 vetikad seisval veekogul, roheline kiht veel
nügä|ne, -dse, -st7 nüüdne, nüüdisaegne; nügätsel aol nüüdisajal, nüüdsel ajal; nügädse ao massinaq nüüdisaegsed masinad
nügyŕ, nügrä, .nükrä35 = mügyŕ = ńugyŕ = nükr mutt (loom)
nühikallaq = nühikilläq = nühäkilläq
.nühḱmä, .nühkiq, nühi63 nühkima
.nühksähtä|mä, -q, -83 müksama
nühksäh(t)üs, -e, -t9 müks
.nühksämä, nühästäq, .nühksä76 pisut (kergelt) nühkima; autoklaasi päält tulõ mustus ärq nühästäq autoklaasilt tuleb mustus ära nühkida
.nühkä vidämä lohistama; hainaq veeti nühkä kodo manoq heinad veeti koju lohistades
nühkä, -, -t2 nohik; ihnur
nühkäkilläq = nühäkilläq
nühkä|tämä, -täq, -dä82 = ńuhkatama nühkima
.nühkü = .ńuhku libisedes; nühakil
.nühkü|mä, -däq, -80 = .ńuhkuma kuluma
nühr, nührü, .nührü37 = nührä, -, -t2 = nührü nüri; nühr väitś tulõ vaibas hikoq nüri nuga tuleb teravaks ihuda; nühr vikahť tsaetas teräväs nüri vikat pinnitakse teravaks
nühräsḱ, -i, -it13 nüri terariist
nühräski|ne, -dse, -st5 nüri
nührü, -, -t2 = nührä
.nührümä, .nührüdäq, nührü79 nürinema
.nührüs, -e, -t9 nüridus
nührü|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 > nührü|tämä, -täq, -dä82 nüriks tegema (teravat asja)
nühähtä|mä, -q, -83 < nühähü|tmä, -täq, -dä62 korraks kergelt nühkima
nühäkilläq = nühikallaq = nühikilläq = nühkäkilläq = nühäkullaq = nühäl = nühä(h)n = nühüssilläq nühakil, lohistades; tsika olľ hää tükk maad veet maad piten nühän siga oli hea tükk maad veetud maad pidi lohistades
nükr, nügrä, .nükrä35 = nügyŕ
.nükśmä, .nüksiq, nüksi63 nöökama
nüle|ṕ, -bi, -pit13 väga üleannetu inimene v loom, käitumishälvik; erikoolin opis hirmsit nülepiid erikoolis õpib hirmsaid käitumishälvikuid
nülü|nemä = nülü|vämä†, -däq e -nedäq, -ne89 kuluma
nüpeldä|ma, -q, -83 nüpeldama
nüpś, nüpsi, .nüpsi37 = nöpś nööp
nürdsä|k, -gu, -kut13 kortsunud ese
nürdsü|tämä, -täq, -dä82 = ńardsotama = nordsutama = nördsütämä kortsutama
nüris|emä, -täq, -e87 = nurisõma [1.] nurisema
nürsś, nürsi, .nürssi37 : habõnanürsś lühike habe
.nürtsü|mä, -däq, -80 = .ńartsuma = .nörtsümä kortsuma
nür|ä()mä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä88 1. nurruma; 2. nurisema
nüräsḱ, -i, -it13 nuriseja
.nüsmä, .nüssäq, nüssä61 lüpsma
nüss, nüssü, .nüssü37 lüps
nüssi|k, -gu, -kut13 lüpsik
nüssä|k, -gu, -kut13 = nüssäng, -u, -ut13 lüps, lüpsiaeg
nütsü|tämä, -täq, -dä82 = nutsutama 1. imema, lutsutama; 2. = mütsütämä [1.] kägardama, nutsakusse keerama
.nüä|ne, -dse, -st7 vetikaid täis kasvanud (seisva veekogu kohta)
.nü̬ü̬bli, -, -t3 kimbatus; ma sattõ nüüblihe sattusin kimbatusse
nü̬ü̬ŕ, nööri, nü̬ü̬ri37 nöör
nü̬ü̬ŕmä, nü̬ü̬riq, nööri63 1. nöörima, tüssama; 2. = nööritämä nööriga märkima
nü̬ü̬rämä, nöörädäq, nü̬ü̬77 kandma, tassima
nüüd > noq (1.(
nüüdsama > no(q)sama
nüüsterdä|mä, -q, -83 = tüüsterdämä määrima, mustaks tegema; kon sa umaq rõivaq nii ärq nüüsterdänüq olõt? kus sa oma riided nii ära oled määrinud?
.nüüstmä, .nüüstäq, nüüstä61 hõõruma
.nyakallaq = .nyakillõ najakil, nõjakil
.nyakallõ najakile, nõjakile
.nyakillaq = .nyakallaq
.nyakillõ = .nyakallõ
nyal najal
nyalt najalt
.nyalõ najale
.nya|tama, -taq, -da81 najatama, nõjatama
.nya|tuma, -tudaq, -du84 najatuma, nõjatuma, toetuma
.nyatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .nyatama
nyn|a, -a, -na28 nina; neem; vaist; mul nyna ütles vaist ütleb mulle; nyna perrä vaistlikult; nynna nõrgutama v nõrgutõ(l)lõma pead noogutama, kõlgutama (vt ka nõrgutama ja nõrgutõ(l)lõma)
nynaka|= nynaka|s, -dsõ, -st5 nupukas, arukas; hea vaistuga; mulgiq olliq väega nynakadsõq meheq, ostiq meil kygõ parõmbaq kotusõq hinele mulgid olid väga nupukad mehed, ostsid meil kõige paremad (talu)kohad endale; väega nynakanõ miiś, õkva tund, ku kost midä saa väga hea vaistuga mees, kohe tunneb, kui kuskilt midagi saab
nynakillõ = nynol(d)õ ninuli, ninali
nyna|mi̬i̬ś, -mehe, -mi̬i̬st39 = nynasḱ
nyna|pääli|ne, -dse, -st7 neemepealne
nynarät|ť, -i, -ti37 taskurätt
nynasḱ, -i, -it4 = nynami̬i̬ś ninamees, eestvedaja
nyna|tark, -targa, -.tarka30 ninatark
nynatsikku ninapidi (koos)
nynnapite(h)n vidämä ninapidi vedama
nynol(d)õ = nynakillõ
nyy! nõõ! (hüüd hobusele)
nyyku kummargile; lasõq hinnäst nyyku lase ennast kummargile
nyyl, nõõlu, nyylu37 vokinöör
nyy|nõ, -dsõ, -st7 = nõginõ nõgine
nyytama, nyytaq, nõõda81 1. = nõgitama nõetama; 2. nõõtama (hobust)
nyy|tuma, -tudaq, -du84 = nõgih(t)uma nõetuma; pada om ärq nyytunuq pada on nõetunud