ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 691 kiräkotust. Lausidõ kunts'helü EKI & WI
naaber .naabri - -t1, piiri|mii:s' -mehe -mii:st39, .naabri|mii:s' -mehe -mii:st39, .pindre|mii:s' -mehe -mii:st39; naabrimees ja naabrinaine naabrimiis' ja naabrinaanõ; naabertalu seto kiil' kõrvalinõ talo; naabrirahvas muidõrahvas; naabripere piirirahvas
naabrus .lähküs -e -t9, .kõrvuisiolõ|k' -gi -kit13, .ümbre|kund -kunna -.kunda32; naabruses piiri pääl, kõrvuisi, lähkün, lähkesen, lähükesen, lähkon
naarits (suu)nari|ts -dsa -tsat13
naaskel .naaskli - -t1, tsusas .tsuska tsusast23
naasma tagasi tulõma v .joudma; naasis pikalt reisilt tull' pikä reisi päält tagasi
naat püdse|leht' -lehe -.lehte34, püdse|hain -haina -.haina30, pütsk'|hain -haina -.haina30, pütsk'|leht' -lehe -.lehte34, laa(s)s|naat' -naadi -.naati37
naatriumhüdroksiid seebikiv|i -i -vi26
naba na|ba -ba -pa28; nüüdsel ajal riputavad tüdrukud nabasse rõngaid seo ilma aigo riputasõq tütriguq rõ:ngit nappa; lõuna- ja põhjanaba lõunõ- ja põh'anaba; nabaväät nabavars'
nabima .haardma haardaq haara66, ha|bima -piq -bi57, no|bima -piq -bi57; nabis poisil turjast kinni haard' poiskõsõl har'ast kinniq; varas nabiti kinni varas võeti kinniq; hunt hakkas põrsaid kinni nabima susi naas' põrssit nobima
nadu na|do -o -to27, mehe sõ:sar'
nael 1. nagõl v nakl nagla .nakla45; võta naela otsast võti! võtaq võti nagla otsast!; naelu täis naglalinõ, naglanõ; naelu täis lauad nagladsõq v naglodsõq lavvaq; 2. nagõl v nakl nagla .nakla45; tal polnud südant neljakümmet naela rukkijahu anda tä halõsta as rüäjauhõ nellikümend nakla andaq
naelane naglali|nõ -dsõ -st5, nagla|nõ -dsõ -st7
naelik nagla|käng -kängä -.kängä35, nagli - -t2
naelsterling nagõl v nakl nagla .nakla45
naelutama naglo|tama -taq -da82, (.naklo) lüü:mä, .naklama nagladaq .nakla77; naelutab kasti kokku naglotas kasti kokko; halvatus naelutas vanaisa aastateks voodisse vanaesä pidi hälvähtüsegaq aastit sängün olõma; häbiposti naelutama lüllitulpa lüümä
naer naar naaru .naaru37; nägu läheb naerule nägo kisk naarulõ; teiste naeru alla sattuma tõisilõ naarus saama; naerupahvak naarupurdsahus
naeratama naarahta|ma -q -83, naara|tama -taq -da82, mitmit kõrdo naaratõ|(l)lõma -llaq
-(l)lõ86, naaraskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, naariskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; naeratab oma kavalat naeratust naariskõllõs kavaluisi; naeratav ja abivalmis müüja naarulinõ ja abivalmis poodimüüjä; lollike ikka naeratab kogu aeg ullikõnõ iks om kõ:gõ naarunäogaq
naeratus naarah(t)us -õ -t9, naaratus -õ -t9; Mona Lisa salapärane naeratus Mona Lisa salanõ naarahtus
naeris .nakri - -t1, nakõr' .nakrõ nakõrd22, naaris .naari naarist22
naerma .naar(d)ma naardaq naara66, mitmit kõrdo naaraskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, naariskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; pidime end lõhki naerma pidimiq hinnäst likõs v lahki naarma; tüdrukud naeravad kogu aeg tütriguq muguq naariskõllõsõq; ohjeldamatult naerma naaru tõ:mbama; kui mees läheb mujale, siis naine naerdakse kodus ära ku miis' muialõ lätt, naanõ kodo naardas
naerualune naarus -(s)õ -t11; ta on rahva naerualune tä om rahvalõ naarus v tä om rahva naardaq
naerul naarukillaq, naarul; nägu on naerul nägo om naarukillaq
naerule naaruki(l)lõ; suu tõmbus naerule suu vidähü naarukillõ
naerune naaruli|nõ -dsõ -st5, naaru|nõ -dsõ -st7; vaatab mulle naeruste silmadega otsa kaes mullõ naaruliidsi silmigaq pääle
naerutama naaru|tama -taq -da82, mitmit kõrdo naarutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; kloun naerutas rahvast koomuskitekij naarutõli rahvast ; naisi peab naerutama naisi piät naarutama
naeruvääristama .naar(d)ma naardaq naara66, naarus .pandma, (hinnäst) naarus tegemä; kõik püüdsid tema ideed naeruvääristada kõ:ik' proomõq timä mõtõt vällä naardaq; naeruvääristas end külarahva silmis tekk' hinnäst külärahva naarus
naeruväärne naardaq, naaru-; see on tema jaoks naeruväärne hind seo hind om tälle naardaq; sattusin veelgi naeruväärsemasse olukorda ma jäi viil rohkõmb naaru alaq
nafta nahvta - t2, maaõl|i* -i -li26
nagi varn varna .varna30, va|g'a v va|gja -ja -kja29
nagin kä|kin -ginä -ginät4, na|kin -gina -ginat4; põrandalaudade nagin põrmandulaudo käkin; väikseid naginaid tuli ette väiksit ütlemiisi tull' ette
nagisema kägis|emä -täq -e87, nagis|õma -taq -õ87; kiik nagiseb ja kääksub häll kägises ja kääds
nagu ni(i)gu(q), nii ku; mees nagu härg miis' ku härg; tuba külm nagu hundilaut tarõ külm niguq keller'; tegi nagu poleks midagi kuulnud tekk' nii, niguq es kuuldnuq midägiq; vihm om nagu hõredamaks jäänud vihm olõssiq niguq harvõmbas jäänüq
nagunii ni(i)gunii; nagunii ta ei saa millestki aru nigunii tä saa-iq minkastkiq arvo
nahaalne häbemä(l)däq, .häüldäq, .rohkõ - -t3
nahahaigus nahahä|dä -dä -tä24, nahatõ|bi -võ -põ25
nahapoor higi|mulk -mulgu -.mulku37, nahaoosõkõ|nõ* -sõ -ist8
nahatäis kere|täüs -tävve -täüt49, naha|täüs -tävve -täüt49, koosa - -t2, koosõr' -i -it4, koslõ|p' -bi -pit13, kosma|k -gu -kut13; isa andis talle nahatäie esä and' tälle üte kosmagu ; sain nahatäie ma sai nahatävve
nahin nah|hin -ina -inat4; hingab vaikse nahinaga hingäs tasaligu nahinagaq
nahisema nahis|õma -taq -õ87
nahk nahk naha .nahka33; tal on hele nahk täl om valgõ iho; sain seda omal nahal tunda sai tuud uma naha pääl tundaq; ajas hirmu nahka ai hirmu pääle; naha peale saama pessäq saama; tema nahas ei tahaks küll olla timä asõmal ei tahassiq külh ollaq; nahkköites nahkkaasigaq v nahka köüdet; nahktaldadega kingad nahktallogaq kängäq; nahktagi nahkkuht'; pistsime kõik pirukad nahka seimiq kõ:ik' piiraguq viimätseniq ärq v pannimiq kõ:ik' piiraguq nahka; ise oled oma elu nahka pannud esiq olõt uma elo ärq häötanüq
nahkehistöö nahatüü: - -d52
nahkhiir nahk|hiir' -hiire -hiirt40, üü:|sisas -.siska -sisast23
nahkkinnas naha|kinnas -.kinda -kinnast23, tubi|nits -nitsa -.nitsa37, tu|pin -bina -binat4, tubi|nahk -naha -.nahka33
nahkne naha|nõ -dsõ -st7, .nahk|nõ -sõ -sõt6; lambanahkne kasukas lambanahast v lambanahka kask; nahksete lehtedega taimed nahatsidõ lehtigaq kasvoq
nahutama nahu|tama -taq -da82, .kolk'ma .kolkiq kolgi63, .mütmä müttäq mütä61, .pesmä .pessäq pessä61; sai kriitikutelt nahutada sai arvostajidõ käest nahutaq v sanna; poiss sai isa käest nahutada poiskõnõ sai esä käest koosa
naiivne .kergehe.uskja - -t3, .lihtsämeeli|ne -dse -st5, .lihtsä meelegaq, ull' ulli .ulli37; ära ole naiivne! olku-iq ull'!; kirjutab naiivseid jutukesi kirotas lihtsäkeisi v lihtsämeelitsit juttõ
naima naasõs v naist .võtma; nais klassiõe võtt' klassisõ:sara naasõs
naine na|anõ v na|an'õ -asõ v -as'õ -ist8, seto kiil' paaba - -t2; abielunaine meheline naanõ v mehenaanõ; rase naine rassõ(jalgnõ) naanõ; naistesse minema huti v jõõsa pääle minemä, hut'ma
naiselik naasõli|k -gu -kku38, naasõ|nõ -dsõ -st7, imä|ne -dse -st7, naasõ muu:du; see mees on väga naiselik taa miis' om väega naasõnõ; tüdrukus on juba naiselikku võlu tütär'latsõn om joba naasõ illo; pane oma naiselikud võlud mängu! pruugiq ummi naasõkunstõ!
naisemees naasõ|mii:s' -mehe -mii:st39, naasõlinõ mii:s', ül|ä† -ä -lä24
naiskond nais|kund -kunna -.kunda32, (rahvalauljil) .naisi|park' -pargi -.parki37
naiskoor muus .naisi|kuu:r' -koori -kuu:ri37
naistemees .naisi|mii:s' -mehe -mii:st39
naistepuna viina|lill' -lilli -.lilli37, viina|ninn' -ninni -.ninni37
naisterahvas naistõ|rahvas -.rahva -rahvast22; hakkaja naisterahvas päälenakkaja naistõrahvas
naitma mehele .pandma, naasõs .andma; poega, tütart naitma pojalõ naist võtma, tütärd mehele pandma
najakil .nõ:akallaq, .nõ:akil(laq), .nõ:aki(l)lõ
najakile .nõ:aka(l)lõ, .nõ:aki(l)lõ
najal nõ:al, naal; ma käin kepi najal ma kõ:nni kepi nõ:al
najale .nõ:alõ; toetub kepi najale tukõ kepi pääle; pani redeli posti najale tugõsi redeli tulba nõ:alõ
najalt nõ:alt
najatama .nõ:a|tama -taq -da81, tugõ(hõ)ma tukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88, mitmit kõrdo .nõ:atõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; najatab pea kätele nõ:atas pää kässi pääle
najatuma .nõ:a|tuma -tudaq -tu84, .nõ:aldu|ma -daq -80, tugõ(hõ)ma tukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88
nakatama .külge v edesi .andma, nakahta|ma -q -82, nakatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; nakataja nakah(t)aja, nakkaja; haige nakatas köhimisega teisedki grippi tõbinõ and' uma köhimisegaq gripi tõisilõgiq külge; lehemädanikust nakatatud kartulipõld lehemädänikun kardohkanurm'; hea tuju nakatab hää tujo nakkas külge; käib ja nakatab teistelegi oma halba tuju käü ja nakatõllõs tõisi kah uma halva tujogaq
nakatuma tõpõ .saama, tõppõ .jäämä, tõpõ .külge .saama; solkmetega võib nakatuda ka toidu kaudu solk'natõvõ võit ka söögist külge saiaq; ta nakatus kergesti uutest ideedest tä võtt' vahtsist mõttist kergehe tuld
nakitsema näki|tsemä -tsäq v daq -dse90
nakkama (.külge) nakkama, nakahta|ma -q -82, mitmit kõrdo nakatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; gripp nakkab väga kergesti gripp' nakkas väegaq kergehe külge; nakkav (külge)nakkaja, nakah(t)aja; tuberkuloos on nakkav tiisik om külgenakkaja (tõbi); tema tusatuju nakkas teistelegi timä halv tujo nakas' tõisilõgiq külge
nakkus nakah(t)us -õ -t9, nakkus -õ -t9, nakkami|nõ -sõ -st5; piisknakkus piskmõnakkus*; soolenakkus sooligunakkus
nakkushaige nakah(t)us.haigõ - -t3
nakkushaigla nakah(t)us.haigõ|maja -maja -majja v -maia28
nakkushaigus .külgenakkaja v nakahtaja tõbi v hädä; katk on eriti ohtlik nakkushaigus katsk om väegaq kuri külgenakkaja tõbi
naks .kõps'na; töö tehtud nagu naks tüü tett niguq kõps'na
naks ( naksi ) triks' triksi .triksi37, trõ:ks' trõ:ksi .trõ:ksi37; tõi naksi nooriku majja tõi triksi(n) noorigu majja
naks ( naksu ) naks naksu .naksu37, krõks' krõksi .krõ:ksi37, tsips' tsipsi .tsipsi37, plõks' plõksi .plõksi37; väike naks ja porgand on väljas tsips' ja põrk'nas omgiq välän; kondid teevad naksu, kui käsi liigutad kundiq tegeväq krõksi, ku kässi liigutat; lüliti tegi naksu nüpsli tekk' plõksi
naksama . n'aksama n'aksada . n'aksa77, .näksä|mä näksädäq .näksä77; naksab näpitsatega traadi katki tsipsas näpitsidegaq traadi kats'ki; koer naksas meest säärest pini n'aksas' miist seerest
naksatama naksahta|ma -q -83, triksahta|ma -q -83; redelipulk naksatas jala all redelipulk triksaht' jala all
naksatus naksah(t)us -õ -t9, triksah(t)us -õ -t9
naksti trikst', tsipst', nipst'; lõikas lindi naksti kääridega läbi lõigas' lindi trikst' kääregaq läbi; eksam sai tehtud nagu naksti eksäm' sai tettüs niguq nipst'; tõmbab niidi naksti katki tõ:mbas niidi tsipst' kats'ki
naksuma .triks'ma .triksiq triksi63, .naksma .naksuq naksu63; värskelt värvitud põrand naksub veel värskilt värvit põrmand viil naks
naksur eläjät tripilüü:jä - -t3
naksutama triksu|tama -taq -da82, naksu|tama -taq -da82, krõksu|tama -taq -da82; naksutab sõrmi krõksutas sõrmi
nali nali na(l)l'a .nall'a v .nalja 43, hauss' hausi .haussi37; räägi seda nalja! kõ:nõlõq tuud nall'a!; kuidas muidu nalja saab, kui ise ei tee kuis nall'a saa, ku esiq tii-iq; küll siin tehakse nalja! kül tan visatas haussi!
naljahammas .hamba|(h)inds' -(h)indsi 
-.(h)indsi37, inds'|hammas -.hamba -hammast23, indsi|k -gu -kut13
naljajutt nal'ajut|t -u -tu37, nali na(l)l'a .nall'a v .nalja 43, hauss' hausi .haussi37, ilojut|t -u -tu37; naljajutte rääkima nall'a ajama; rääkis tüdrukutele naljajutte kõ:nõl' tütär'latsilõ ilojuttõ
naljakalt ands'akahe, ands'akalõ, ands'akuhe, ands'akulõ, nal'akahe; käib naljakalt riides käü ands'akulõ rõivin
naljakas ands'a|k -ga v -gu -kat v -kut13, na(l)l'a|kas -ga -kat15, na(l)l'a|nõ -dsõ -st7; sa oled nii naljakas, et ajad päris naerma sa olõt nii nal'akas, sinno õkva naarat; oled sa ka naljakas, räägid naisele kõik ära olõt saq ka kinä, kõ:nõlõt kõ:ik' naasõlõ ärq
naljalt na(l)l'alt, .kergehe, niisama; tema juba naljalt järele ei anna timä joba nal'alt perrä ei annaq
naljamees nal'a|mii:s' -mehe -mii:st39, vigurinõ mii:s'
naljand folkl nal'ajut|t -u -tu37, nali na(l)l'a .nall'a v .nalja 43, vigurijut|t -u -tu37
naljatama na(l)l'a|tama -taq -da82, .nall'a tegemä; tõsise asjaga ei naljatata tõsidsõ as'agaq nall'a ei tetäq; ütles naljatades, et läheb kosja ütel' nal'agaq, et lätt kosja
naljatlema na(l)l'atõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .haussi .viskama, mitmit kõrdo .haussõlõma hausõldaq .haussõlõ85; räägib naljatleval toonil kõ:nõlõs hausõldõn
napakas (.)puuduli|nõ -dsõ -st5, (.)puuduli|k -gu -kku38, poolõ torogaq, poolõ meelegaq, poolõ toobigaq, ull' ulli .ulli37, rum|mal' -ala -alat4
napilt napistõ, n'apostõ, näpostõ, pia.aigo; riiet on napilt, ei tea, kas püksteks jätkub rõivast om n'apostõ, ei tiiäq, kas saa püksele; mul on aega väga napilt mul om aigo väega näpostõ; valgust on napilt valgõt om veidüq; napilt pool tundi vaivalt puul' tunni; napilt kaks kilomeetrit kasinahe kats' kilomiitret; napilt ulatab täpsele v piaaigo küünüs; napilt riides puul'alastõllaq; raha on napilt rahha om veidüq
napp ( napa ) nap|p' -i -pi37
napp ( napi ) vähäli|k -gu -kku38, kas|sin -ina -nat4, veidüq .veitü .veitüt1, veidüke|ne -se -ist8, vähäke|ne -se -ist8, veid'okõ|nõ -sõ -ist8, pisokõ|nõ -sõ -ist8; toit on küll maitsev, aga portsjonid on napid süük' om hää külh, a väegaq pisokõsõq pordsoq; sai napi võidu sai vähäligu võidu; napp haridus väiko haridus; napp riietus kerge rõivas; napp seelik peris lühkü prunts'; siit on napp kilomeeter tema majani siist om kassin kilomiitre timä majaniq
nappima .veitüs v vähäs .jäämä, .puudus tulõma; kui raha nappis, ajasime vähemaga läbi ku rahha oll' veidüq, aimiq kitsambahe läbi; aega napib aost tulõ puudus
nappus .puudu|s -(sõ) -(s)t10, kitsikus -õ -t9, .kitsus -õ -t9; toidunappus söögipuudus; tal on rahanappus täl om rahast kitsikus käen
naps naps' napsi .napsi37; tervisenaps tervüsenaps'; tegime väikesed napsud lasimiq paar' klõ:mmi
napsama .napsama napsadaq .napsa77, .näpsämä näpsädäq .näpsä77, .nipsama nipsadaq .nipsa77, nip|pama -adaq -pa77, .tipsämä tipsädäq .tipsä77, .nohvama nohvadaq .nohva77, tsäp|pämä -ädäq -pä77, .tsäpsämä tsäpsädäq .tsäpsä77, kõrras tsäbähü|tmä -täq -dä62; ma napsan ka siit su söögist pisut maq ka ts'auna siist su söögi mant veitkese; napsas mul õuna nina alt ära nohvas' mul ubina nõ:na alt ärq; harakas napsas koeralt kondi ära harak tsäpäs' pinil kundi ärq; kass napsas hiire kinni kass' nipsas' hiire kinniq; hobune püüab tee äärest rohtu napsata hopõn' pruuv' tii veerest haina haardaq
napsitama tipsu|tama -taq -da82, pur'o|tama -taq -da82, juu:ma juvvaq juu: min 1. ja
3. k .jõi(õ)54, .tsiukama tsiugadaq .tsiuka77, napsi|tama -taq -da82; eile sai napsitatud, täna pea valutab eeläq sai veidükese võetus, täämbä pää valutas
nari krava|t' -di -tit13, po(o)lka - -t2, paladi|säng -sängü -.sängü37, nar|i -i -ri26
narkomaan narko|maan' -maani -.maani37, hoima|hull* -hullu -.hullu37, roho.haigõ* - -t3
narkomaania roho|lõ:ig* -lõ:ia -.lõ:iga32, hoimatõ|bi* -võ -põ25
narkoos magama.pandmi|nõ -sõ -st5; narkoosi all magama pant
narkootikum hoima|ruu:h -roho -ruu:ht39, narkooti|k -gu -kut13
narmaline .narmliga|nõ -dsõ -st5, .narmi|nõ -dsõ -st7; narmaline rätik narmliganõ rätt'
narmas narmas .narma narmast22, nirmas .nirma nirmast22, mani|ts -dsa -tsat13; sellel rätil on ilusad pikad narmad ääres taal rätil ommaq ilosaq pikäq manidsaq veeren
narmendama narmõnda|ma -q -83, narmõ|tama -taq -da82, nirmõnda|ma -q -83, nirmõ|tama -taq -da82, nirdsõnda|ma -q -83, n'ardsõnda|ma -q -83, n'ardsõ|tama -taq -da82, närdse|tämä -täq -dä82, nirmõndõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; särgil varrukaotsad narmendavad hammõl käüseotsaq n'ardsõtasõq
narr narr' narri .narri37, haaju - -t2, nirss' nirsi .nirssi37, tol'|a -a -l'a28, has'|u -u -su26; kuninga narr kuninga narr'; narr olukord ull' olokõrd; narr hind kehv hind; kõik lähevad nagu narrid minema ja jätavad ema üksi lääväq niguq haajukõsõq kõ:ik' minemä ja jätväq imä ütsindä
narratiiv jutus -(s)õ -t11, jutt jutu juttu37
narrima .nar'ma .narriq narri63, .tsusk'ma .tsuskiq tsusi63, .tsüsk'mä .tsüskiq tsüsi63, .pilkama pilgadaq .pilka77, .nek'mä nekkiq neki63, .tiukama tiugadaq .tiuka77, .krihvama krihvadaq .krihva77, .inds'mä .indsiq indsi63, .tsorts'ma .tsortsiq tsordsi63; ära narri koera! tsusk'ku-iq pinni!; ära narri teda! inds'ku-iq tedä!; poistele meeldib tüdrukuid narrida poisõlõ miildüs tütrikke tsortsiq; peremees oli teenijatüdruku ära narrinud perremiis' oll' tiin'jätütrigu ärq nar'nuq
narritama narri|tama -taq -da82, .tsusk'ma .tsuskiq tsusi63, hani|tama -taq -da82; ära narrita koera! tsusk'ku-iq pinni!
narrus .ull'us -õ -t9, ullitus -õ -t9, narritus -õ -t9; mis narrusi sa räägid? mis ull'uisi sa kõ:nõlõt?; mis narrus see veel on? mis ullitus v narritus taa viil om?
narts n'arts n'ardso . n'artso37, närts närdso .närtso37, n'ardsa|k -gu -kut13, när|o -o -ro26, räbä|k -gu -kut13, rä|päl -bälä -bälät4, pulst' pulsti .pulsti37, träpka - -t2; vana riidenarts vana rõivaräbäk; mähib nartsud jala ümber, tõmbab saapad otsa mähk' n'ardsoq jala ümbre, tõ:mbas saapaq otsa; nii ihne, et käib nartsudes nii ihnõq, et käü n'ardsakin; mees nagu narts miis' niguq räbäk
nartsiss nár|tsiss' -tsissi -.tsissi37
nasaal kii l' nõ:nahel|ü -ü -lü26
nastik nasti|k -gu -kut13, nasting -u -ut13
nats nats' natsi .natsi37
natsionaliseerima riigile .võtma; hoidsin oma metsa, käisin riigimetsast puid tegemas, aga lõpuks ikka kõik natsionaliseeriti hoiõ umma mõtsa, käve riigimõtsast puid tegemän, a lõpus võeti õ:ks kõ:ik' käest ärq
natsionalism nátsiona|lism' -lismi -.lismi37
natsionalist nátsiona|list' -listi -.listi37
natt kauh kauha .kauha31, kahv kahva .kahva30, vähä|mõrd -mõrra -.mõrda33, (võrgust) koss' kossi .kossi37
natuke tsipa - -t2, tsipakõ|nõ -sõ -ist8, veidüq .veitü .veitüt m umak .veitüide m osak .veitüid1, .veitke|ne -se -ist8, veid'oq .veit'o veid'ot m umak .veit'oidõ m osak .veit'oid18, vähäke|ne -se -ist8, .veits(e), veid'okõ|nõ -sõ -ist8, veidüke|ne -se -ist8, tsutikõ|nõ -sõ -ist8, hõ:ngukõ|nõ -sõ -ist8, pis|o -o -so26, pisokõ|nõ -sõ -ist8, teräke|ne -se -ist8, vähä, suguperäst, kih|o -o -ho26, rõimõkõ|nõ -sõ -ist8, ki|põn' -bõna -bõnat4; ma olen natuke väsinud maq olõ tsipakõsõ väsünüq; heida natukeseks ajaks pikali! hiitäq veitüs aos pikäle!; on juba natuke hilja veits(e) ilda om joq; puhkasin natuke hingässi veidükese; natuke vähem vähä veidemb; natuke rohkem piso rohkõmb; käisin natukese aja eest väljas ma käve ääsäq ussõn; tee natuke kiiremini! tiiq kipõn' rutõmbahe!
naturaalne natu.raal|nõ -sõ -sõt6, luu:dusli|nõ -dsõ -st5, puhas .puhta puhast23, alguperäli|ne -dse -st5, luu:nus-†
naturalistlik häbendämäldäq, häbendelemäldäq
natuur 1. luu:m looma luu:ma31, loomus -(s)õ -t11; 
 kindla natuuriga kimmä loomugaq; 2. luu:du|s -(sõ) -(s)t10; maalib natuurist maal' õkva elost
natuuras luu:nusmass -massu -.massu37, (sepäle) säü - -d53; sepatöö eest makstakse natuuras sepäq tegeväq tüüd säü pääle
nauding mõ:n|o -o -no26, il|o -o -lo26, hääol|o -o -lo26, hää|olõk' -olõgi -olõkit13; tunneb muusikast naudingut tund muusikast mõ:nno; puhtas vees on nauding supelda puhtan viin om õkvalt hää tsukõldaq; pakkus naudingut tekk' illo; kehaline nauding kihämõ:no; vaimne nauding vaimumõ:no
nautima mõ:nno .tundma, mõ:nol|õma -daq -õ85, ilo|tama -taq -da82, häädmii:lt .tundma, hääd olõkit tegemä; naudib head veini tege hindäle mar'aviina man hüvvä ärqolõkit; nauditav film hää film'
navigeerima (laiva, linnukit vms) .juht'ma .juhtiq juhi63, navi|gii:r'mä -gii:riq -geeri63
need (hrl hindä käen v õkva man) neoq v njooq neide neid , (hrl lähkedse as'a kotsilõ) naaq naidõ naid; (hrl hindäst kavvõmbadsõ as'a kotsilõ) nuu:q noidõ noid; need asjad siin on minu käes, need sinu ja nood tema käes neoq as'aq ommaq muq käen, naaq suq ja nuuq timä käen; needsamad neoqsamaq v naaqsamaq v nuuqsamaq; kq ka see
needma .vanma .vannuq vannu64, nii:t'mä nii:tiq needä63, sõ:n|oma -noq -o57, sõ:no|tama -taq -da82, sõ:nno ala(q) .pandma; neab saatust vann umma ello; olgu ta neetud! jummal' tedä sund'kuq!; neetud kärbsed! kuradi kärbläseq!
needus needüs -(s)e -t11, .vanmi|nõ -sõ -st5, pühendüs -e -t9, sõ:notus -õ -t9; temal lasub nagu mingi needus tälle om niguq midä pääle pant; nõid on talle needuse peale pannud nõid om tä sõ:nno alaq pandnuq v nõid om tä ärq tennüq
neeger nii:gri - -t1
neel 1. kaal kaala .kaala30, nii:l(d) neelü v neelo nii:ldü v nii:ldo37; toit siirdub neelu ja söögitoru kaudu makku süük' lätt kaalast alla läbi söögitoro makko; 2. tal käivad neelud käivad tä neelüskles, neelähüskles; 3. rahvat poig puja v poja .poiga m päälek pujõlõ v .poelõ32, mõrra|kurk -kurgu -.kurku37
neelama nii:ldmä neeldäq v nii:ldäq neelä66, 
.(k)lõ:mpsama (k)lõ:mpsadaq .(k)lõ:mpsa77, (kõrragaq) lõbahta|ma -q -83, lõ:mbahta|ma -q -83; 
 kurk on haige, neelata on valus kaal om haigõ, neeldäq om vallus; pean mitmeid tablette neelama piä mitmit ruuhtõ süümä; nii huvitav raamat, et neelasin selle ühe ööga nii põ:nnõv raamat, et loi tuu üte üügaq läbi
neelamine nii:ldmi|ne -se -st5, (ahnõq)
 .(k)lõ:mps'na - -t3, (k)lõ:nksah(t)us -õ -t9
neelatama neelähtä|mä -q -83, neelähü|tmä -täq -dä62, (k)lõ:mpsahta|ma -q -83, (k)lõ:nksahta|ma -q -83, klõ:nksahu|tma -taq -da62, lõ:mpsahta|ma -q -83; neelatab toidu lõhna peale neelähtäs söögi lõhna pääle
neelatus neeläh(t)üs -e -t9, (k)lõ:nksah(t)us -õ -t9, lõ:mpsah(t)us -õ -t9
neelukoht pöörüs -(s)e -t11, nii:ld neelü nii:ldü36, neelükotus -(s)õ -t11; jões on palju neelukohti jõõ:n om pall'o pöörüssit
neem nõ:n|a -a -na28, nuk|k -a -ka31, (vähämb) nokk' noki nokki37; neemel asuv maja nõ:napääline tarõ; võtsime kursi neeme tipule võtimiq kursi nõ:na otsa pääle; neemel kasvab üksik mänd nõ:na pääl kasus ütsik petäi
neer rah|u -u -hu26, rauh rauha .rauha31, nii:r neero nii:ro37, ritsõq† . ritskmõ ritsõnd16; inimestel ja loomadel, kõigil on kaks neeru inemiisil ja eläjil, kõ:igil om kats' rahhu; sea kopsud ja neerud on ära kupatatud tsia täüq ja rauhaq ommaq ärq lähätedüq; mul neerud valutavad mul rauhaq halutasõq; rändneer hulk'ja rahu; ära löö lapsele seljale, lööd neerud lahti! ärq lööguq latsõlõ sällä pääle, lüüt rahu maaha!
neet nii:t' needi nii:ti37; neetidega tagi niitegaq kuht'
neetima nii:t'mä nii:tiq needi63
negatiivne nega.tiiv|nõ -sõ -sõt6, halv halva .halva30; negatiivne ja positiivne poolus miinuspuul' ja pluss'puul'; negatiivne arv miinusarv; negatiivse suhtumisega halva olõkigaq; negatiivne pinnavorm nõtsko pinnavorm' v maakujo
neid näio - -t2, neio - -t2, ka|bo -bo -po26, kabõhi|nõ -sõ -st5, kabõhõ|nõ -sõ -st5
neitsi .neitsü - -t1, .näütsi - -t1, .neitsü|t† - -t1
neitsilik .putmaldaq, (.)kaemaldaq; neitsilik loodus putmaldaq luudus; neitsilik häbelikkus lats'kõsõ häbendämine
neitsilikkus avv v au avvu v avvo (.)avvu v 
(.)avvo37, .putmaldaq olõk'; tüdruk peab oma neitsilikkust hoidma nii, nagu hoitakse prügi piima peale sattumast tütrik piät umma avvu hoitma, niguq rõõsa piimä päält purru hoiõtas
neiu = neidis näio - -t2, neio - -t2, .lats'kõ|nõ -sõ -ist8, ka|bo -bo -po26, kabõhi|nõ -sõ -st5, kabõhõ|nõ -sõ -st5, .tütri|k -gu -kku38; lilleneiu lillinäio; neiupõlvenimi tütrigunimi
nekroloog mälehtämi|ne -se -st5, .perrä.hõikami|nõ -sõ -st5; ajalehes ilmus kirjaniku nekroloog lehen ilmu kadonu kiränigu mälehtämine v lehen mälehtedi kadonut kirämiist
nekrut nekru|t' -di -tit13
nektar .häitsme|hämmeq -.hämme -hämmet18, .nek|tär' -täri -.tärri38, mesi|mahl* -mahla -.mahla30; kevad juba käes, mesilased korjavad nektarit kevväi joba käen, mehidseq ots'vaq häitsmehämmet
nektariin nektä|riin' -riini -.riini37, nektä|rin' -rini -.rinni38, sillepersik* sillepersigu silletpersikut13
neli ne(l)li ne(l)lä .neljä v .nellä43; kell saab pool neli kell saa puul' neli; murrab kirja neljaks kokku murd kirä neläs kokko; rääkisime nelja silma all kõ:nõlimiq nelä silmä all; lapsed on läinud nelja tuule poole latsõq ommaq lännüq kõ:gõ nelä tuulõ perrä
nelik ne(l)li|k -gu -kut13
nelikümmend ne(l)likümmend ne(l)lä.kümne .neljäkümmend17
nelinurk ne(l)linuk|k -a -ka31
nelinurkne .nellänukka, ne(l)länukõli|nõ -dsõ -st5, ne(l)lä nukagaq; põrand kaeti nelinurksete kiviplaatidega põrmandu pääle pantiq nellänukõlidsõq kiviplaadiq
nelipühad m suvistõ|pühiq -pühhi -pühhi24
nelisada ne(l)lisada ne(l)läsaa .neljäsata29
neliteist ne(l)litõist(kümme(nd)) ne(l)lätõist(.kümne) .neljätõist(kümmend)17, kõnnõk ne(l)li.tõisku ne(l)lä.tõisku .neljä.tõiskut1
nelja .neljä, .nellä, nelihüisi, .neljüisi; hobune jookseb nelja hopõn' aja neljä
neljakandiline ne(l)läkandili|nõ -dsõ -st5, ne(l)lä.kantliga|nõ -dsõ -st5, .nellä.kanti, ne(l)likant' ne(l)läkandi .nellä.kanti37
neljakesi ne(l)lä.keisi, ne(l)lägese, ne(l)lä.keske
neljakäpakil ne(l)läkäpäkilläq, käpükällä, käpilde; neljakäpakile ne(l)läkäpäkille
neljakümnes ne(l)lä(s).kümnes ne(l)lä.kümnendä ne(l)lä.kümnendät3
neljandik ne(l)ländi|k -gu -kku38, ne(l)lä|sjago -ndäjao -ndätjako27, veeränd' -i -it13; kolm neljandikku kolm neländätjako
neljane ne(l)lä|ne -dse -st7, ne(l)läli|ne -dse -st5; kella neljane rong kellä nelä rong'; sai neljaseks sai nelätses
neljapäev ne(l)läpäiv -päävä -.päivä35; kaduneljapäev kadoneläpäiv v vana kuu kõva ao neläpäiv
neljapäevane ne(l)läpäävä|ne -dse -st7, kõnnõk ne(l)läbä|ne -dse -st7
neljas ne(l)lä|s -ndä -ndät4; jäi neljandaks jäi neländäs
neljateistkümnes ne(l)lä(s)tõist.kümnes ne(l)lätõist.kümnendä ne(l)lätõist.kümnendät3
nelk 1. kasvot nelk' nelgi .nelki37; habenelk talvõnelk'; nurmnelk näälikene; 2. nelk' nelgi .nelki37, m rist'nagla|kõsõq -.kõisi -.kõisi8, nal' m silgupulga|kõsõq -.kõisi -.kõisi8; nelki pannakse kõrvitsamarinaadile rist'naglakõisi pandas kürvidsäleemele
nemad m nimäq näide näid , m niäq näide näid , m nä(äq) näide näid ; kq ka tema
nentima .ütlemä üteldäq v (.)üldäq .ütle78, .nimmama nimmadaq .nimma77, nimi|tämä -täq -dä82, kinnü|tämä -täq -dä82, tunnista|ma -q -83, tähendä|mä -q -83, .kitmä kittäq kitä61; tuleb nentida, et Soomes on head kiirteed piät ütlemä, et Soomõn ommaq hääq kipõtiiq; nentis, et oli eksinud tunnist', et oll' essünüq
neologism kiil' .vahtsõnõ sõ:na v keelenättüs
neto neto - -t2; netopalk peo pääle
neuroloog nõ'uro|luu:g' -loogi -luu:gi37, hergü.tohtri - -t1
neuroloogia nõ'uroloogia - -t3, hergütii:dü|s -(se) -(s)t10
neutraalne nõut.raal|nõ -sõ -sõt6, eräpoolõldaq, üts'kõ:ik'; jääb neutraalseks ei sekäq hinnäst tõisi asjo sisse
neutraliseerima nõ'utrali|sii:r'mä -sii:riq -seeri63, tasa tegemä; leelis neutraliseerib happe lipõ tege happa tasa
neutraliteet eräpoolõldaq olõk'; säilitas neutraliteedi jäi eräpoolõldaq
nibu ni|bu -bu -pu26, nubla|k -gu -kut13, nip|p -u -pu37; nibu oli lõhenenud, laps ei saanud rinda nipp oll' lahenuq, lats' saa es nissa; kurgunibu kurgunibu
nigel kehv kehvä .kehvä35, vile|ts -dsä -tsät13, hõel hõela .hõela30; kuulitõukes jäid tulemused nigelaks kuulitoukamisõn jäiq tulõmiq kehväs; nigelad palgad viledsäq palgaq; nigel söök hõel süük'; nigel olend v taim hassak
nigin-nagin nikin-nakin nigina-nagina niginatnaginat4; kiik käib niginal-naginal häll käü niguq nikin-nakin
nigulapäev nigula|päiv -päävä -.päivä35, ni|kul' -gula -gulat4, mi|kul' -gula -gulat4; Siim teeb silla, Nigul lööb naeltega kinni (vanasõna) Siimon' sääd silla, Nikul' lüü naklogaq kinniq
nihe .nihkus -õ -t9; maakoore nihked maakoorõ nihkusõq; vähenda ettenihet! (nt treipingil) lasõq veidemb pääle! ; tema jutud ja teod on omavahel nihkes timä jutuq ja tegemiseq ei lääq umavaihõl kokko; lastekirjanduses on toimunud rõõmustavaid nihkeid latsikirändüsen ommaq as'aq parõmbas lännüq; kivimikihid on murrangujoonel nihkes kivikihiq ommaq lahkõ kotsal paigast lännüq v nihkuisi
nihelema .kõhvõlõma kõhvõldaq .kõhvõlõ85, iira|tama -taq -da82, kiibõrda|ma -q -83, kügäske|(l)lemä -lläq -(l)le86, nirgutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, mitmit kõrdo kiibõrdõ|(l)lõ-ma -llaq -(l)lõ86, (hrl eläjä kotsilõ) .lüügelemä lüvveldäq .lüügele85; kui öösel uni ära läheb, niheled niisama voodis ku üüse lätt uni ärq, kõhvõlõt niisama sängün; hobune niheleb, ei hoia tekki peal hopõn' iiratas, ei piäq tekki pääl; mis sa siin niheled, püsi paigal! mis sa tan kiibõrdat, püsüq paigal!; ei saa sellest kuskil olejat, hakkab igal pool nihelema saa ei taast kongiq olõjat, nakkas egäl puul kügäskellemä; niheleb nagu ussike, ei püsi omas nahas kiibõrdõllõs ku vagõl, püsü-iq uma naha seen
nihestama nisõlda|ma -q -83, nisõrda|ma -q -83, jakust .vällä minemä; nihestas kukkudes jala sattõ maaha ja nisõld' jala ärq
nihestus nisõldus -õ -t9, jakust .välläminek'
nihik = nihkkaliiber nihka|ts' -dsi -tsit13
nihkuma kip|pama -adaq -pa77, .nihku|ma -daq -80, (paigast ärq) jõ:nksah(t)u|ma -daq -84; sa pead natuke edasi nihkuma, siis mahume meie ka pingiotsale sa piät veidüq edesi kippama, sis mahu mi kah pingi otsa pääle; vedur tõmbas ja vagunid nihkusid paigalt vitur' tõ:mmas' ja vagoniq jõ:nksahtuq
nihutama nihu|tama -taq -da82, lihka|tama -taq -da82; (hinnäst edesi) kip|pama -adaq -pa77, kipõnda|ma -q -83; nihutame veidi kappi nihutamiq veidükese kappi; nihuta end veidi sinnapoole! kippaq v kipõndaq hinnäst veidüq sinnäqpoolõ!; pink on vaja lauast kaugemale nihutada pink' vaja lavvast kavvõmbahe kipadaq; tähtaeg nihutati edasi täht'aig tougati edesi
nii nii, niimuu:du, niida; nii või naa nii vai nii; nii või teisiti nii vai nii; mul on nii hea meel! mul om nii hää miil'!; kuhu sa nii vara lähed? kohes sa nii aigsahe läät?; nii see asi muidugi polnud niimuudu taa asi muidogiq es olõq; nii vähe seda siis oligi niivõrrakõsõ taad sõ:s oll'giq; jään veel nii paariks nädalaks maale jää viil vas't paaris nädälis maalõ
niide .niitmi|ne -se -st5, niidüs -(s)e -t11; ristikupõllu teine niide ristikhainaädäli niitmine
niidistik m niidiq . niite .niite37; seeneniidistik m seeneniidiq
niiduk = niidumasin niidümassin -a -at4, .niitjä - -t3, haina.niitjä - -t3; muruniiduk muroniitjä, murotsagaja
niidukaar kaar' kaari .kaari37
niietama .nits'mä .nitsiq nitsi63
niievarb .nitse|varb -varba -.varba30
niigi .niigiq, .niikiq, nikkiq (pall'o); ära tee akent lahti, toas on niigi jahe! tekku-iq akõnd vallalõ, tarõn om niigiq vilu!
niikaua ni(i)ganiq, niikavva, niikavvaniq, nika (ku), nikaniq, seenis, seeniq ku, seeniqkooniq, tooniq.aoniq, tooniqmaaniq; las laps on minu juures, niikaua kui sina tööl oled las lats' ollaq muq man, niikavvaniq ku saq tüü man olõt; niikaua läks mul hästi, kui sõtta pidi minema tooniqmaaniq läts' mul häste, ku sõtta pidi minemä; niikaua kui nikaguq; niikaua(ks) seeniqkavva(niq)
niikuinii ni(i)gunii
niimoodi niimuu:du, nii.viisi, nivvildõ, noidildõ, .noildõ, needilde, niida; niimoodi ei tohi rääkida! niimuudu või-iq kõ:nõldaq!; niimoodi sobib paremini needilde passis parõmbahe; nagu oskasin, niimoodi ütlesin kuvvildõ mõisti, noidildõ ütli
niin niids' niidse niist39; pärnaniinest punuti viiske pähnä- v lõhmusniidsest koeti päternit
niinimetatud (nii)kutsu|t -du -tut1, (nii)üteld -ü -üt1, (nii)nimma|t -du -tut1; lepa emasõisikud, niinimetatud lepakäbid lepä imäninniq, niikutsuduq lepäkukuq
niipalju niipall'o, tuu:võrd, tuu:võrra, seovõrd; püüab aidata, niipalju kui võimalik pruuv' avitaq, niipall'o ku saa; niipalju on meil teistmoodi, et ... tuuvõrra om meil tõistmuudu, et ...
niipea niipia; ega sa veel niipea ära ei lähe? egaq sa viil niipia ärq ei lääq?
niipidi nivvildõ, noidildõ, .noildõ, niipite(h)n; asja arutati nii- ja teistpidi asja arotõdi nivvildõ ja noidildõ
niis hrl m nitseq .nitse nitset18; niide panema nits'mä; niiepakk nitseköütmispuu, nitselaud; niidepanek nits'mine
niisama niisama; see oli niisama suusoojaks öeldud tuu oll' niisama jutu jakus üteld; poeg on tal niisama pikk nagu ta ise poig om täl niisama pikk' ku tä esiq; esikoht oli tal niisama hästi kui käes edimäne kotus oll' täl, võit üldäq, käen
niisamuti nii.saandõ, nii.saatõ, niisamatõ, niisamadõ; elab niisamuti kui mullu eläs niisamatõ niguq innembigiq
niisiis (no) sõ:s, nii et; niisiis on neil kuulujuttudel tõepõhi all nii et jutuq ommaq sõ:s õigõq v sõ:s ommaq jutuq õ:ks õigõq
niisk niisk niisa .niiska31, niitsk niidsa .niitska33, niisaka|s -a -t15; kõhn nagu silguniisk peenükene ku kiisaniisk
niiske .niiskõ - -t3, hämm hämme v hämmä .hämme v .hämmä35, nesseq† .nesse nesset18, likõ|nõ -dsõ -st7, .hämli|k -gu -kku38, likõli|k -gu -kku38; pesu on niiske mõsu om nesse; hein on veel niiske hain om viil nädsä; maa on niiske maa om pehmeq
niiskuma .niisku|ma -daq -80, hämmäh(t)ü|mä -däq -84, .hämmü|mä -däq -80, .nessümä† .nessüdäq nessü79, .nestü|mä -däq -80, rõssõtu|ma -daq -84, (haina kotsilõ) .lasku|ma -daq -80, lasõh(t)u|ma -daq -83; ära niiskunud riietega välja mine! ärq sa hämmünüisi rõividõgaq vällä minkuq!; hein niiskub, kui õigel ajal üles ei võta hain lasõhus tagasi, ku õigõl aol üles ei võtaq; keha niiskub higist iho lätt likõs; prilliklaasid niiskuvad prilliq lääväq hikkõ
niiskus .niiskus -õ -t9, nesseq† .nesse nesset18, .hämmüs -e -t9, hämm hämme v hämmä .hämme v .hämmä35, .rõskus -õ -t9, rõ(s)sõhus -õ -t9, likõ - -t14; mullas on niiskust liiga vähe maa seen om niiskust veidüq; õhuniiskus õhunesseq; paber imab niiskust papõr' tõ:mbas nesset sisse; niiskuskindel kell viikimmäs kell; toores puu ajab niiskust välja tooras puu aja vett vällä
niisugune sääne .sääntse v .säändse v .sändse säänest7, .säände|ne -dse -st5, säänedä|ne -dse -st5, .säärde|ne -dse -st5, sääre .säärtse
säärest7, .särne .särtse säräst7, nii|sääne -.sääntse v -.säändse v -.sändse -säänest7; juhtus niisugune rumal lugu niisääne ull' lugu juhtu; niisugust asja näen ma küll esimest korda säänest asja näe maq külh edimäst kõrd; mul oli niisugune hirm, et lausa värisesin mul oll' sääne hirm pääl, et võtt' iho jõ:disõma; inimesi on niisuguseid ja naasuguseid inemiisi om sääntsit ja määntsit
niisutama hämmä|tämä -täq -dä82, .hämmämä hämmädäq .hämmä77, nessü|tämä -täq -dä82, nestü|tämä -täq -dä82, rõssõ|tama -taq -da82, niisu|tama -taq -da82, kõrras hämmähtä|mä -q -83, hämmähü|tmä -täq -dä62; niisutab huuli nestütäs huuli; hommikune kaste niisutab rohtu hummogunõ kastõq nessütäs haina; niisutatavad põllud vetütüsegaq nurmõq; niisutav kreem nessütäjä määr' v nessütüsmäär'; riiet niisutatakse, et triikida saaks rõivast kostutõdas, et triikiq saassiq
niisutus vetütüs* -e -t9, nessütüs -e -t9; niisutussüsteem vetütüssüstem'; niisutuspõllundus vetütüspõllumajandus
niit ( niidi ) niit' niidi .niiti37; hõõgniit hõõ:gtraat' v lambitraat'; niidirull niiditrull'; leidis niidiotsa sai langaotsa kätte
niit ( niidu ) 1. niit niidü .niitü37; põllud ja niidud nurmõq ja niidüq; aruniit maaniit; luhaniit luhaniit, kond; puisniit puiõgaq niit, puiõgaq kond; rannaniit rannaniit; sooniit suuniit; 2. .niitmi|ne -se -st5, niidüs -(s)e -t11; hommikul kastega algas niit hummogu kastõgaq nakas' niitmine pääle; lutsern annab aastas kolm niitu lutsõrnist saat aastan kolm niidüst
niitma .niitmä .niitäq niidä61; ra|goma -koq -o59; hakati võsa niitma naati võsso niitmä v ragoma; niideti lambaid pöeti lambit; niitis jalust maha lei jalost maaha
niiviisi niimuu:du, nii.viisi, nivvildõ, noidildõ, needilde; ära räägi minuga niiviisi! ärq kõ:nõlgu-iq muqkaq niimuudu!; mis loomad need niiviisi häälitsevad? määntseq eläjäq nuuq säänest hellü tegeväq?; tee niiviisi või teisiti, ikka on halvasti tiiq nivvildõ vai noidildõ, õ:ks om halvastõ
niivõrd niipall'o, niipall'ond, niivõrra(kõsõ); niivõrd tihe udu, et ei näe mõne meetri kauguselegi niipall'o paks udsu, et mõ:nõ miitre päälegiq näe-iq; niivõrd ilusast asjast on kahju loobuda nii ilosast as'ast om rassõ vallalõ üldäq
nii-öelda niiü(te)ldäq, üldäq (nii); need pildid on õpetuseks, nii-öelda näidiseks naaq pildiq ommaq oppusõs, niiüldäq näüdüsses
nikastama nisõlda|ma -q -83, nisõrda|ma -q -83, osahta|ma -q -83, osahu|tma -taq -da62, jõmmõlda|ma -q -83, nikahta|ma -q -83, niksahta|ma -q -83; nikastasin jala ärq nisõldi jala; vaat kui kukud maha ja nikastad jala, siis ei saa kuhugi minna kaeq, ku satat maaha ja jõmmõldat jala ärq, sõ:s ei saaq kohegiq minnäq
nikastuma nisõldu|ma -daq -84, nisõrdu|ma -daq -84, osah(t)u|ma -daq -84, jõmmõldu|ma -daq -84, jõ:nksah(t)u|ma -daq -84, nikah(t)u|ma -daq -84, niksah(t)u|ma -daq -84; kukkumisega nikastus mul jalg sadamisõgaq nisõldu mul jalg ärq; sul on käsi õlavarrest nikastunud? sul om käsi olajakust ärq jõmmõldunuq vai?
nikastus nisõldus -õ -t9, nisõrdus -õ -t9, osah(t)us -õ -t9, nikah(t)us -õ -t9, niksah(t)us -õ -t9; liigese nikastus jakunisõldus
nikerdama 1. .vällä .lõikama, vooli|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, nigri|tsemä -tsäq v -däq -dse90; nikerdas luust kujukese lõigas' luust kujokõsõ vällä; 2. .tis'mä .tissiq tissi63, mitmit kõrdo .tisselemä tisseldäq .tissele85; kq ka nokitsema
nikk vulg koin koina .koina37, nuss' nussi .nussi37, nik|k -u -ku37, krõps' krõpsi .krõpsi37
nikkel .nikli - -t1
nikkuma vulg .nus'ma .nussiq nussi63, .nikma nikkuq niku64, .krõps'ma .krõpsiq krõpsi63, .koinama .koinadaq .koina77, .koinlõma koinõldaq .koinlõ78
nikotiin niko|tiin' -tiini -.tiini37, tubagu|kih(v)t' -kih(v)ti -.kih(v)ti37
niks ( niksi ) nika|ts' -dsi -tsit13, niks' niksi .niksi37
niks ( niksu ) niks niksu .niksu37, niks' niksi .niksi37; tüdruk tänas ja tegi niksu tütär'lats' tennäs' ja tekk' niksi
nilbe häbemäldäq, .sündmäldäq, rop|p -u -pu37, .ümbre.perse; tegi nilbe märkuse tekk' sündmäldäq märküse
nilbus häbemäldäq v ropp asi, jälehüs -e -t9; räägib nilbusi kõ:nõlõs häbemäldäq asjo
nilp(s)ama .nilpsama nilpsadaq .nilpsa77, nilpsahta|ma -q -83, .haardma haardaq haara66; tulekeeled nilpsavad katust tulõkeeleq lakvaq katust
nimbus (avvu)paistõq (-).paistõ (-)paistõt18, (avvu).paistus -õ -t9, pühä.paistus -õ -t9; päikesenimbus pääväkruun'
nimekaart nime|kaart' -kaardi -.kaarti37; ulatas mulle oma nimekaardi and' mullõ uma nimekaardi
nimekaim ni(m)mi|k -gu -kut13; mul on mitu nimekaimu mul om mitu nimmikut v muq-nimeliidsi om mitu
nimekas tunnõ|t -du -tut1, nimegaq; nimekas näitleja tunnõt näütlejä; nimekas teater nimegaq tiatri
nimekiri nimistü - -t1, nime|kiri -kirä v -kir'a -.kirjä v -.kirja43; sattus musta nimekirja johtu musta nimistühe
nimeline nimeli|ne -dse -st5, nimegaq; Kreutzwaldi-nimeline gümnaasium Kreutzwaldinimeline gümnaasium'; Mihkli-nimeline tegelane Mihkli nimegaq miis'
nimelt .nimme, nimelt, meelegaq, .õkvalt, .tahtsi; tahab nimelt rohelist mantlit taht õkvalt rohilist mäntlit; õhtul lähen nimelt teatrisse õdagu lää, kaeq, tiatrihe; kas tegid seda kogemata või nimelt? kas teit taad tahtmaldaq vai nimme?
nimesilt nime|silt' -sildi -.silti37, nimelapa|ts' -dsi -tsit13, nimelapa|k -gu -kut13
nimestik nimistü - -t1, nime|kiri -kirä v -kir'a -.kirjä v -.kirja43; bibliograafianimestik raamadunimistü
nimetaja matõm jagaja - -t3, ja|kai -gaja -gajat4; ühine nimetaja ütine asi
nimetama .nimmama nimmadaq .nimma77, nimi|tämä -täq -dä82, nimi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, .kutsma .kutsuq kutsu64, .ütlemä üteldäq v (.)üldäq .ütle78, ma(i)ni|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, man|ima -niq -i57; ametisse nimetama ammõtihe nimitsemä; nimeta seda ka teistele! mainidsõq v nimmaq tuud tõisilõ kah!; tänav nimetati ümber huulits nimitedi ümbre; ta oli selle asja enda omaks nimetanud tä oll' tuu as'a hindäle ärq nimitsenüq; sõbrad nimetavad teda nalja pärast proua Elfriedeks sõbraq kutsvaq tedä nall'a peräst Elfride-provvis; seda, kui tööd ei viitsita teha, nimetatakse laiskuseks ku tüüd viisi ei tetäq, tuud üldäs laiskus(õs); nimetage tuntumaid läti kirjanikke! ütelgeq v nimmakõq tuntumbit läti kiränikkõ!; kuuske, mändi ja kadakat nimetatakse okaspuudeks kuust, pedäjät ja kadajat üteldäs nõglapuiõs; nimeta hind! ütleq hind!; hunti ei või nimetada, kui jahti lähed sutt ei võiq üldäq, ku jahti läät; nimetas mind lolliks ütel' minno ullis; kas ta jutu sees ka mind nimetas? kas tä jutu sisen minno kah mäleht'?
nimetamats nimeldäq|mats' -matsi -.matsi37, nimete|sõrm' -sõrmõ -.sõrmõ35, kulla.kandja - -t3
nimetamisväärne .nimmamist väärt, .kõ:nnõväärt, mainitsõmisväärt; töö ei andnud nimetamisväärseid tulemusi tüütulõmist massa-iq kõ:nõldaq
nimetav kiil' nimekäänüs* -(s)e -t11, nimes.ütlejä* - -t3
nimetissõrm edimäne sõrm', püssänäp|p -o -po37, (näppõ üles lukõn) poti.lakja - -t3, soola.maitsja - -t3, võiu.võtja - -t3, koorõ.lakja 
- -t3
nimetu nimeldäq, tii:dmäldäq; nimetud hauad nimmildäq matussõq
nimetus nim|i -e -me24, kiil' nimitüs -e -t9; lillede ladinakeelsed nimetused ninne ladinakeelidseq nimeq; anti välja üle saja nimetuse raamatuid annõti vällä päält saa raamadu
nimi nim|i -e -me24; eesnimi nimi, ristinimi, edenimi; perekonnanimi väärnimi, priinimi, perrenimi; kohanimi kotussõnimi, paiganimi; isikunimi inemisenimi; hüüdnimi hellänimi, sõimunimi, kutsunimi; hellitusnimi hellänimi; kelle nimel maja on? kink nime pääl maja om?; tuttav inimene, aga nime olen unustanud tutva inemine, a nime olõ ärq unõtanuq; asju tuleb õige nimega nimetada piät kutsma nii, niguq as'aq ommaq; näitlejat tuntakse vaid varjunime all tedä teedäs õ:nnõ näütlejänimegaq