ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 691 kiräkotust. Lausidõ kunts'helü EKI & WI
naaber .naabri - -t1, piiri|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, .naabri|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, .pindre|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39; naabrimees ja naabrinaine naabrimiiś ja naabrinaanõ; naabertalu seto kiiľ kõrvalinõ talo; naabrirahvas muidõrahvas; naabripere piirirahvas
naabrus .lähküs -e -t9, .kõrvuisiolõ|ḱ -gi -kit13, .ümbre|kund -kunna -.kunda32; naabruses piiri pääl, kõrvuisi, lähkün, lähkesen, lähükesen, lähkon
naarits (suu)nari|ts -dsa -tsat13
naaskel .naaskli - -t1, tsusas .tsuska tsusast23
naasma tagasi tulõma v .joudma; naasis pikalt reisilt tulľ pikä reisi päält tagasi
naat püdse|lehť -lehe -.lehte34, püdse|hain -haina -.haina30, pütsḱ|hain -haina -.haina30, pütsḱ|lehť -lehe -.lehte34, laa(s)s|naať -naadi -.naati37
naatriumhüdroksiid seebikiv|i -i -vi26
naba na|ba -ba -pa28; nüüdsel ajal riputavad tüdrukud nabasse rõngaid seo ilma aigo riputasõq tütriguq rõ̭ngit nappa; lõuna- ja põhjanaba lõunõ- ja põḣanaba; nabaväät nabavarś
nabima .haardma haardaq haara66, ha|bima -piq -bi57, no|bima -piq -bi57; nabis poisil turjast kinni haarď poiskõsõl haŕast kinniq; varas nabiti kinni varas võeti kinniq; hunt hakkas põrsaid kinni nabima susi naaś põrssit nobima
nadu na|do -o -to27, mehe sõ̭saŕ
nael 1. nagõl v nakl nagla .nakla45; võta naela otsast võti! võtaq võti nagla otsast!; naelu täis naglalinõ, naglanõ; naelu täis lauad nagladsõq v naglodsõq lavvaq; 2. nagõl v nakl nagla .nakla45; tal polnud südant neljakümmet naela rukkijahu anda tä halõsta as rüäjauhõ nellikümend nakla andaq
naelane naglali|nõ -dsõ -st5, nagla|nõ -dsõ -st7
naelik nagla|käng -kängä -.kängä35, nagli - -t2
naelsterling nagõl v nakl nagla .nakla45
naelutama naglo|tama -taq -da82, (.naklo) lü̬ü̬, .naklama nagladaq .nakla77; naelutab kasti kokku naglotas kasti kokko; halvatus naelutas vanaisa aastateks voodisse vanaesä pidi hälvähtüsegaq aastit sängün olõma; häbiposti naelutama lüllitulpa lüümä
naer naar naaru .naaru37; nägu läheb naerule nägo kisk naarulõ; teiste naeru alla sattuma tõisilõ naarus saama; naerupahvak naarupurdsahus
naeratama naarahta|ma -q -83, naara|tama -taq -da82, mitmit kõrdo naaratõ|(l)lõma -llaq
-(l)lõ86, naaraskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, naariskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; naeratab oma kavalat naeratust naariskõllõs kavaluisi; naeratav ja abivalmis müüja naarulinõ ja abivalmis poodimüüjä; lollike ikka naeratab kogu aeg ullikõnõ iks om kõ̭gõ naarunäogaq
naeratus naarah(t)us -õ -t9, naaratus -õ -t9; Mona Lisa salapärane naeratus Mona Lisa salanõ naarahtus
naeris .nakri - -t1, nakõŕ .nakrõ nakõrd22, naaris .naari naarist22
naerma .naar(d)ma naardaq naara66, mitmit kõrdo naaraskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, naariskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; pidime end lõhki naerma pidimiq hinnäst likõs v lahki naarma; tüdrukud naeravad kogu aeg tütriguq muguq naariskõllõsõq; ohjeldamatult naerma naaru tõ̭mbama; kui mees läheb mujale, siis naine naerdakse kodus ära ku miiś muialõ lätt, naanõ kodo naardas
naerualune naarus -(s)õ -t11; ta on rahva naerualune tä om rahvalõ naarus v tä om rahva naardaq
naerul naarukillaq, naarul; nägu on naerul nägo om naarukillaq
naerule naaruki(l)lõ; suu tõmbus naerule suu vidähü naarukillõ
naerune naaruli|nõ -dsõ -st5, naaru|nõ -dsõ -st7; vaatab mulle naeruste silmadega otsa kaes mullõ naaruliidsi silmigaq pääle
naerutama naaru|tama -taq -da82, mitmit kõrdo naarutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; kloun naerutas rahvast koomuskitekij naarutõli rahvast ; naisi peab naerutama naisi piät naarutama
naeruvääristama .naar(d)ma naardaq naara66, naarus .pandma, (hinnäst) naarus tegemä; kõik püüdsid tema ideed naeruvääristada kõ̭iḱ proomõq timä mõtõt vällä naardaq; naeruvääristas end külarahva silmis tekḱ hinnäst külärahva naarus
naeruväärne naardaq, naaru-; see on tema jaoks naeruväärne hind seo hind om tälle naardaq; sattusin veelgi naeruväärsemasse olukorda ma jäi viil rohkõmb naaru alaq
nafta nahvta - t2, maaõl|i* -i -li26
nagi varn varna .varna30, va|ǵa v va|gja -ja -kja29
nagin kä|kin -ginä -ginät4, na|kin -gina -ginat4; põrandalaudade nagin põrmandulaudo käkin; väikseid naginaid tuli ette väiksit ütlemiisi tulľ ette
nagisema kägis|emä -täq -e87, nagis|õma -taq -õ87; kiik nagiseb ja kääksub häll kägises ja kääds
nagu ni(i)gu(q), nii ku; mees nagu härg miiś ku härg; tuba külm nagu hundilaut tarõ külm niguq kelleŕ; tegi nagu poleks midagi kuulnud tekḱ nii, niguq es kuuldnuq midägiq; vihm om nagu hõredamaks jäänud vihm olõssiq niguq harvõmbas jäänüq
nagunii ni(i)gunii; nagunii ta ei saa millestki aru nigunii tä saa-iq minkastkiq arvo
nahaalne häbemä(l)däq, .häüldäq, .rohkõ - -t3
nahahaigus nahahä|dä -dä -tä24, nahatõ|bi -võ -põ25
nahapoor higi|mulk -mulgu -.mulku37, nahaoosõkõ|nõ* -sõ -ist8
nahatäis kere|täüs -tävve -täüt49, naha|täüs -tävve -täüt49, koosa - -t2, koosõŕ -i -it4, koslõ|ṕ -bi -pit13, kosma|k -gu -kut13; isa andis talle nahatäie esä anď tälle üte kosmagu ; sain nahatäie ma sai nahatävve
nahin nah|hin -ina -inat4; hingab vaikse nahinaga hingäs tasaligu nahinagaq
nahisema nahis|õma -taq -õ87
nahk nahk naha .nahka33; tal on hele nahk täl om valgõ iho; sain seda omal nahal tunda sai tuud uma naha pääl tundaq; ajas hirmu nahka ai hirmu pääle; naha peale saama pessäq saama; tema nahas ei tahaks küll olla timä asõmal ei tahassiq külh ollaq; nahkköites nahkkaasigaq v nahka köüdet; nahktaldadega kingad nahktallogaq kängäq; nahktagi nahkkuhť; pistsime kõik pirukad nahka seimiq kõ̭iḱ piiraguq viimätseniq ärq v pannimiq kõ̭iḱ piiraguq nahka; ise oled oma elu nahka pannud esiq olõt uma elo ärq häötanüq
nahkehistöö nahatü̬ü̬ - -d52
nahkhiir nahk|hiiŕ -hiire -hiirt40, ü̬ü̬|sisas -.siska -sisast23
nahkkinnas naha|kinnas -.kinda -kinnast23, tubi|nits -nitsa -.nitsa37, tu|pin -bina -binat4, tubi|nahk -naha -.nahka33
nahkne naha|nõ -dsõ -st7, .nahk|nõ -sõ -sõt6; lambanahkne kasukas lambanahast v lambanahka kask; nahksete lehtedega taimed nahatsidõ lehtigaq kasvoq
nahutama nahu|tama -taq -da82, .kolḱma .kolkiq kolgi63, .mütmä müttäq mütä61, .pesmä .pessäq pessä61; sai kriitikutelt nahutada sai arvostajidõ käest nahutaq v sanna; poiss sai isa käest nahutada poiskõnõ sai esä käest koosa
naiivne .kergehe.uskja - -t3, .lihtsämeeli|ne -dse -st5, .lihtsä meelegaq, ulľ ulli .ulli37; ära ole naiivne! olku-iq ulľ!; kirjutab naiivseid jutukesi kirotas lihtsäkeisi v lihtsämeelitsit juttõ
naima naasõs v naist .võtma; nais klassiõe võtť klassisõ̭sara naasõs
naine na|anõ v na|ańõ -asõ v -aśõ -ist8, seto kiiľ paaba - -t2; abielunaine meheline naanõ v mehenaanõ; rase naine rassõ(jalgnõ) naanõ; naistesse minema huti v jõõsa pääle minemä, huťma
naiselik naasõli|k -gu -kku38, naasõ|nõ -dsõ -st7, imä|ne -dse -st7, naasõ mu̬u̬du; see mees on väga naiselik taa miiś om väega naasõnõ; tüdrukus on juba naiselikku võlu tütäŕlatsõn om joba naasõ illo; pane oma naiselikud võlud mängu! pruugiq ummi naasõkunstõ!
naisemees naasõ|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, naasõlinõ mi̬i̬ś, ül|ä† -ä -lä24
naiskond nais|kund -kunna -.kunda32, (rahvalauljil) .naisi|parḱ -pargi -.parki37
naiskoor muus .naisi|ku̬u̬ŕ -koori -ku̬u̬ri37
naistemees .naisi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
naistepuna viina|lilľ -lilli -.lilli37, viina|ninń -ninni -.ninni37
naisterahvas naistõ|rahvas -.rahva -rahvast22; hakkaja naisterahvas päälenakkaja naistõrahvas
naitma mehele .pandma, naasõs .andma; poega, tütart naitma pojalõ naist võtma, tütärd mehele pandma
najakil .nõ̭akallaq, .nõ̭akil(laq), .nõ̭aki(l)lõ
najakile .nõ̭aka(l)lõ, .nõ̭aki(l)lõ
najal nõ̭al, naal; ma käin kepi najal ma kõ̭nni kepi nõ̭al
najale .nõ̭alõ; toetub kepi najale tukõ kepi pääle; pani redeli posti najale tugõsi redeli tulba nõ̭alõ
najalt nõ̭alt
najatama .nõ̭a|tama -taq -da81, tugõ(hõ)ma tukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88, mitmit kõrdo .nõ̭atõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; najatab pea kätele nõ̭atas pää kässi pääle
najatuma .nõ̭a|tuma -tudaq -tu84, .nõ̭aldu|ma -daq -80, tugõ(hõ)ma tukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88
nakatama .külge v edesi .andma, nakahta|ma -q -82, nakatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; nakataja nakah(t)aja, nakkaja; haige nakatas köhimisega teisedki grippi tõbinõ anď uma köhimisegaq gripi tõisilõgiq külge; lehemädanikust nakatatud kartulipõld lehemädänikun kardohkanurḿ; hea tuju nakatab hää tujo nakkas külge; käib ja nakatab teistelegi oma halba tuju käü ja nakatõllõs tõisi kah uma halva tujogaq
nakatuma tõpõ .saama, tõppõ .jäämä, tõpõ .külge .saama; solkmetega võib nakatuda ka toidu kaudu solḱnatõvõ võit ka söögist külge saiaq; ta nakatus kergesti uutest ideedest tä võtť vahtsist mõttist kergehe tuld
nakitsema näki|tsemä -tsäq v daq -dse90
nakkama (.külge) nakkama, nakahta|ma -q -82, mitmit kõrdo nakatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; gripp nakkab väga kergesti gripṕ nakkas väegaq kergehe külge; nakkav (külge)nakkaja, nakah(t)aja; tuberkuloos on nakkav tiisik om külgenakkaja (tõbi); tema tusatuju nakkas teistelegi timä halv tujo nakaś tõisilõgiq külge
nakkus nakah(t)us -õ -t9, nakkus -õ -t9, nakkami|nõ -sõ -st5; piisknakkus piskmõnakkus*; soolenakkus sooligunakkus
nakkushaige nakah(t)us.haigõ - -t3
nakkushaigla nakah(t)us.haigõ|maja -maja -majja v -maia28
nakkushaigus .külgenakkaja v nakahtaja tõbi v hädä; katk on eriti ohtlik nakkushaigus katsk om väegaq kuri külgenakkaja tõbi
naks .kõpśna; töö tehtud nagu naks tüü tett niguq kõpśna
naks ( naksi ) trikś triksi .triksi37, trõ̭ trõ̭ksi .trõ̭ksi37; tõi naksi nooriku majja tõi triksi(n) noorigu majja
naks ( naksu ) naks naksu .naksu37, krõkś krõksi .krõ̭ksi37, tsipś tsipsi .tsipsi37, plõkś plõksi .plõksi37; väike naks ja porgand on väljas tsipś ja põrḱnas omgiq välän; kondid teevad naksu, kui käsi liigutad kundiq tegeväq krõksi, ku kässi liigutat; lüliti tegi naksu nüpsli tekḱ plõksi
naksama . ńaksama ńaksada . ńaksa77, .näksä|mä näksädäq .näksä77; naksab näpitsatega traadi katki tsipsas näpitsidegaq traadi katśki; koer naksas meest säärest pini ńaksaś miist seerest
naksatama naksahta|ma -q -83, triksahta|ma -q -83; redelipulk naksatas jala all redelipulk triksahť jala all
naksatus naksah(t)us -õ -t9, triksah(t)us -õ -t9
naksti triksť, tsipsť, nipsť; lõikas lindi naksti kääridega läbi lõigaś lindi triksť kääregaq läbi; eksam sai tehtud nagu naksti eksäḿ sai tettüs niguq nipsť; tõmbab niidi naksti katki tõ̭mbas niidi tsipsť katśki
naksuma .trikśma .triksiq triksi63, .naksma .naksuq naksu63; värskelt värvitud põrand naksub veel värskilt värvit põrmand viil naks
naksur eläjät tripilü̬ü̬ - -t3
naksutama triksu|tama -taq -da82, naksu|tama -taq -da82, krõksu|tama -taq -da82; naksutab sõrmi krõksutas sõrmi
nali nali na(l)ľa .nalľa v .nalja 43, hausś hausi .haussi37; räägi seda nalja! kõ̭nõlõq tuud nalľa!; kuidas muidu nalja saab, kui ise ei tee kuis nalľa saa, ku esiq tii-iq; küll siin tehakse nalja! kül tan visatas haussi!
naljahammas .hamba|(h)indś -(h)indsi 
-.(h)indsi37, indś|hammas -.hamba -hammast23, indsi|k -gu -kut13
naljajutt naľajut|t -u -tu37, nali na(l)ľa .nalľa v .nalja 43, hausś hausi .haussi37, ilojut|t -u -tu37; naljajutte rääkima nalľa ajama; rääkis tüdrukutele naljajutte kõ̭nõľ tütäŕlatsilõ ilojuttõ
naljakalt andśakahe, andśakalõ, andśakuhe, andśakulõ, naľakahe; käib naljakalt riides käü andśakulõ rõivin
naljakas andśa|k -ga v -gu -kat v -kut13, na(l)ľa|kas -ga -kat15, na(l)ľa|nõ -dsõ -st7; sa oled nii naljakas, et ajad päris naerma sa olõt nii naľakas, sinno õkva naarat; oled sa ka naljakas, räägid naisele kõik ära olõt saq ka kinä, kõ̭nõlõt kõ̭iḱ naasõlõ ärq
naljalt na(l)ľalt, .kergehe, niisama; tema juba naljalt järele ei anna timä joba naľalt perrä ei annaq
naljamees naľa|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, vigurinõ mi̬i̬ś
naljand folkl naľajut|t -u -tu37, nali na(l)ľa .nalľa v .nalja 43, vigurijut|t -u -tu37
naljatama na(l)ľa|tama -taq -da82, .nalľa tegemä; tõsise asjaga ei naljatata tõsidsõ aśagaq nalľa ei tetäq; ütles naljatades, et läheb kosja üteľ naľagaq, et lätt kosja
naljatlema na(l)ľatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .haussi .viskama, mitmit kõrdo .haussõlõma hausõldaq .haussõlõ85; räägib naljatleval toonil kõ̭nõlõs hausõldõn
napakas (.)puuduli|nõ -dsõ -st5, (.)puuduli|k -gu -kku38, poolõ torogaq, poolõ meelegaq, poolõ toobigaq, ulľ ulli .ulli37, rum|maľ -ala -alat4
napilt napistõ, ńapostõ, näpostõ, pia.aigo; riiet on napilt, ei tea, kas püksteks jätkub rõivast om ńapostõ, ei tiiäq, kas saa püksele; mul on aega väga napilt mul om aigo väega näpostõ; valgust on napilt valgõt om veidüq; napilt pool tundi vaivalt puuľ tunni; napilt kaks kilomeetrit kasinahe katś kilomiitret; napilt ulatab täpsele v piaaigo küünüs; napilt riides puuľalastõllaq; raha on napilt rahha om veidüq
napp ( napa ) nap|ṕ -i -pi37
napp ( napi ) vähäli|k -gu -kku38, kas|sin -ina -nat4, veidüq .veitü .veitüt1, veidüke|ne -se -ist8, vähäke|ne -se -ist8, veiďokõ|nõ -sõ -ist8, pisokõ|nõ -sõ -ist8; toit on küll maitsev, aga portsjonid on napid süüḱ om hää külh, a väegaq pisokõsõq pordsoq; sai napi võidu sai vähäligu võidu; napp haridus väiko haridus; napp riietus kerge rõivas; napp seelik peris lühkü pruntś; siit on napp kilomeeter tema majani siist om kassin kilomiitre timä majaniq
nappima .veitüs v vähäs .jäämä, .puudus tulõma; kui raha nappis, ajasime vähemaga läbi ku rahha olľ veidüq, aimiq kitsambahe läbi; aega napib aost tulõ puudus
nappus .puudu|s -(sõ) -(s)t10, kitsikus -õ -t9, .kitsus -õ -t9; toidunappus söögipuudus; tal on rahanappus täl om rahast kitsikus käen
naps napś napsi .napsi37; tervisenaps tervüsenapś; tegime väikesed napsud lasimiq paaŕ klõ̭mmi
napsama .napsama napsadaq .napsa77, .näpsämä näpsädäq .näpsä77, .nipsama nipsadaq .nipsa77, nip|pama -adaq -pa77, .tipsämä tipsädäq .tipsä77, .nohvama nohvadaq .nohva77, tsäp|pämä -ädäq -pä77, .tsäpsämä tsäpsädäq .tsäpsä77, kõrras tsäbähü|tmä -täq -dä62; ma napsan ka siit su söögist pisut maq ka tśauna siist su söögi mant veitkese; napsas mul õuna nina alt ära nohvaś mul ubina nõ̭na alt ärq; harakas napsas koeralt kondi ära harak tsäpäś pinil kundi ärq; kass napsas hiire kinni kasś nipsaś hiire kinniq; hobune püüab tee äärest rohtu napsata hopõń pruu tii veerest haina haardaq
napsitama tipsu|tama -taq -da82, puŕo|tama -taq -da82, ju̬u̬ma juvvaq ju̬u̬ min 1. ja
3. k .jõi(õ)54, .tsiukama tsiugadaq .tsiuka77, napsi|tama -taq -da82; eile sai napsitatud, täna pea valutab eeläq sai veidükese võetus, täämbä pää valutas
nari krava|ť -di -tit13, po(o)lka - -t2, paladi|säng -sängü -.sängü37, nar|i -i -ri26
narkomaan narko|maań -maani -.maani37, hoima|hull* -hullu -.hullu37, roho.haigõ* - -t3
narkomaania roho|lõ̭ig* -lõ̭ia -.lõ̭iga32, hoimatõ|bi* -võ -põ25
narkoos magama.pandmi|nõ -sõ -st5; narkoosi all magama pant
narkootikum hoima|ru̬u̬h -roho -ru̬u̬ht39, narkooti|k -gu -kut13
narmaline .narmliga|nõ -dsõ -st5, .narmi|nõ -dsõ -st7; narmaline rätik narmliganõ rätť
narmas narmas .narma narmast22, nirmas .nirma nirmast22, mani|ts -dsa -tsat13; sellel rätil on ilusad pikad narmad ääres taal rätil ommaq ilosaq pikäq manidsaq veeren
narmendama narmõnda|ma -q -83, narmõ|tama -taq -da82, nirmõnda|ma -q -83, nirmõ|tama -taq -da82, nirdsõnda|ma -q -83, ńardsõnda|ma -q -83, ńardsõ|tama -taq -da82, närdse|tämä -täq -dä82, nirmõndõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; särgil varrukaotsad narmendavad hammõl käüseotsaq ńardsõtasõq
narr narŕ narri .narri37, haaju - -t2, nirsś nirsi .nirssi37, toľ|a -a -ľa28, haś|u -u -su26; kuninga narr kuninga narŕ; narr olukord ulľ olokõrd; narr hind kehv hind; kõik lähevad nagu narrid minema ja jätavad ema üksi lääväq niguq haajukõsõq kõ̭iḱ minemä ja jätväq imä ütsindä
narratiiv jutus -(s)õ -t11, jutt jutu juttu37
narrima .naŕma .narriq narri63, .tsusḱma .tsuskiq tsusi63, .tsüsḱmä .tsüskiq tsüsi63, .pilkama pilgadaq .pilka77, .neḱmä nekkiq neki63, .tiukama tiugadaq .tiuka77, .krihvama krihvadaq .krihva77, .indśmä .indsiq indsi63, .tsortśma .tsortsiq tsordsi63; ära narri koera! tsusḱku-iq pinni!; ära narri teda! indśku-iq tedä!; poistele meeldib tüdrukuid narrida poisõlõ miildüs tütrikke tsortsiq; peremees oli teenijatüdruku ära narrinud perremiiś olľ tiińjätütrigu ärq naŕnuq
narritama narri|tama -taq -da82, .tsusḱma .tsuskiq tsusi63, hani|tama -taq -da82; ära narrita koera! tsusḱku-iq pinni!
narrus .ulľus -õ -t9, ullitus -õ -t9, narritus -õ -t9; mis narrusi sa räägid? mis ulľuisi sa kõ̭nõlõt?; mis narrus see veel on? mis ullitus v narritus taa viil om?
narts ńarts ńardso . ńartso37, närts närdso .närtso37, ńardsa|k -gu -kut13, när|o -o -ro26, räbä|k -gu -kut13, rä|päl -bälä -bälät4, pulsť pulsti .pulsti37, träpka - -t2; vana riidenarts vana rõivaräbäk; mähib nartsud jala ümber, tõmbab saapad otsa mähḱ ńardsoq jala ümbre, tõ̭mbas saapaq otsa; nii ihne, et käib nartsudes nii ihnõq, et käü ńardsakin; mees nagu narts miiś niguq räbäk
nartsiss nár|tsisś -tsissi -.tsissi37
nasaal kii ľ nõ̭nahel|ü -ü -lü26
nastik nasti|k -gu -kut13, nasting -u -ut13
nats natś natsi .natsi37
natsionaliseerima riigile .võtma; hoidsin oma metsa, käisin riigimetsast puid tegemas, aga lõpuks ikka kõik natsionaliseeriti hoiõ umma mõtsa, käve riigimõtsast puid tegemän, a lõpus võeti õ̭ks kõ̭iḱ käest ärq
natsionalism nátsiona|lisḿ -lismi -.lismi37
natsionalist nátsiona|lisť -listi -.listi37
natt kauh kauha .kauha31, kahv kahva .kahva30, vähä|mõrd -mõrra -.mõrda33, (võrgust) kosś kossi .kossi37
natuke tsipa - -t2, tsipakõ|nõ -sõ -ist8, veidüq .veitü .veitüt m umak .veitüide m osak .veitüid1, .veitke|ne -se -ist8, veiďoq .veiťo veiďot m umak .veiťoidõ m osak .veiťoid18, vähäke|ne -se -ist8, .veits(e), veiďokõ|nõ -sõ -ist8, veidüke|ne -se -ist8, tsutikõ|nõ -sõ -ist8, hõ̭ngukõ|nõ -sõ -ist8, pis|o -o -so26, pisokõ|nõ -sõ -ist8, teräke|ne -se -ist8, vähä, suguperäst, kih|o -o -ho26, rõimõkõ|nõ -sõ -ist8, ki|põń -bõna -bõnat4; ma olen natuke väsinud maq olõ tsipakõsõ väsünüq; heida natukeseks ajaks pikali! hiitäq veitüs aos pikäle!; on juba natuke hilja veits(e) ilda om joq; puhkasin natuke hingässi veidükese; natuke vähem vähä veidemb; natuke rohkem piso rohkõmb; käisin natukese aja eest väljas ma käve ääsäq ussõn; tee natuke kiiremini! tiiq kipõń rutõmbahe!
naturaalne natu.raal|nõ -sõ -sõt6, lu̬u̬dusli|nõ -dsõ -st5, puhas .puhta puhast23, alguperäli|ne -dse -st5, lu̬u̬nus-†
naturalistlik häbendämäldäq, häbendelemäldäq
natuur 1. lu̬u̬m looma lu̬u̬ma31, loomus -(s)õ -t11; 
 kindla natuuriga kimmä loomugaq; 2. lu̬u̬du|s -(sõ) -(s)t10; maalib natuurist maaľ õkva elost
natuuras lu̬u̬nusmass -massu -.massu37, (sepäle) säü - -d53; sepatöö eest makstakse natuuras sepäq tegeväq tüüd säü pääle
nauding mõ̭n|o -o -no26, il|o -o -lo26, hääol|o -o -lo26, hää|olõḱ -olõgi -olõkit13; tunneb muusikast naudingut tund muusikast mõ̭nno; puhtas vees on nauding supelda puhtan viin om õkvalt hää tsukõldaq; pakkus naudingut tekḱ illo; kehaline nauding kihämõ̭no; vaimne nauding vaimumõ̭no
nautima mõ̭nno .tundma, mõ̭nol|õma -daq -õ85, ilo|tama -taq -da82, häädmi̬i̬lt .tundma, hääd olõkit tegemä; naudib head veini tege hindäle maŕaviina man hüvvä ärqolõkit; nauditav film hää filḿ
navigeerima (laiva, linnukit vms) .juhťma .juhtiq juhi63, navi|gi̬i̬ŕmä -gi̬i̬riq -geeri63
need (hrl hindä käen v õkva man) neoq v njooq neide neid , (hrl lähkedse aśa kotsilõ) naaq naidõ naid; (hrl hindäst kavvõmbadsõ aśa kotsilõ) nu̬u̬q noidõ noid; need asjad siin on minu käes, need sinu ja nood tema käes neoq aśaq ommaq muq käen, naaq suq ja nuuq timä käen; needsamad neoqsamaq v naaqsamaq v nuuqsamaq; kq ka see
needma .vanma .vannuq vannu64, ni̬i̬ťmä ni̬i̬tiq needä63, sõ̭n|oma -noq -o57, sõ̭no|tama -taq -da82, sõ̭nno ala(q) .pandma; neab saatust vann umma ello; olgu ta neetud! jummaľ tedä sunďkuq!; neetud kärbsed! kuradi kärbläseq!
needus needüs -(s)e -t11, .vanmi|nõ -sõ -st5, pühendüs -e -t9, sõ̭notus -õ -t9; temal lasub nagu mingi needus tälle om niguq midä pääle pant; nõid on talle needuse peale pannud nõid om tä sõ̭nno alaq pandnuq v nõid om tä ärq tennüq
neeger ni̬i̬gri - -t1
neel 1. kaal kaala .kaala30, ni̬i̬l(d) neelü v neelo ni̬i̬ldü v ni̬i̬ldo37; toit siirdub neelu ja söögitoru kaudu makku süüḱ lätt kaalast alla läbi söögitoro makko; 2. tal käivad neelud käivad tä neelüskles, neelähüskles; 3. rahvat poig puja v poja .poiga m päälek pujõlõ v .poelõ32, mõrra|kurk -kurgu -.kurku37
neelama ni̬i̬ldmä neeldäq v ni̬i̬ldäq neelä66, 
.(k)lõ̭mpsama (k)lõ̭mpsadaq .(k)lõ̭mpsa77, (kõrragaq) lõbahta|ma -q -83, lõ̭mbahta|ma -q -83; 
 kurk on haige, neelata on valus kaal om haigõ, neeldäq om vallus; pean mitmeid tablette neelama piä mitmit ruuhtõ süümä; nii huvitav raamat, et neelasin selle ühe ööga nii põ̭nnõv raamat, et loi tuu üte üügaq läbi
neelamine ni̬i̬ldmi|ne -se -st5, (ahnõq)
 .(k)lõ̭mpśna - -t3, (k)lõ̭nksah(t)us -õ -t9
neelatama neelähtä|mä -q -83, neelähü|tmä -täq -dä62, (k)lõ̭mpsahta|ma -q -83, (k)lõ̭nksahta|ma -q -83, klõ̭nksahu|tma -taq -da62, lõ̭mpsahta|ma -q -83; neelatab toidu lõhna peale neelähtäs söögi lõhna pääle
neelatus neeläh(t)üs -e -t9, (k)lõ̭nksah(t)us -õ -t9, lõ̭mpsah(t)us -õ -t9
neelukoht pöörüs -(s)e -t11, ni̬i̬ld neelü ni̬i̬ldü36, neelükotus -(s)õ -t11; jões on palju neelukohti jõ̭õ̭n om palľo pöörüssit
neem nõ̭n|a -a -na28, nuk|k -a -ka31, (vähämb) nokḱ noki nokki37; neemel asuv maja nõ̭napääline tarõ; võtsime kursi neeme tipule võtimiq kursi nõ̭na otsa pääle; neemel kasvab üksik mänd nõ̭na pääl kasus ütsik petäi
neer rah|u -u -hu26, rauh rauha .rauha31, ni̬i̬r neero ni̬i̬ro37, ritsõq† . ritskmõ ritsõnd16; inimestel ja loomadel, kõigil on kaks neeru inemiisil ja eläjil, kõ̭igil om katś rahhu; sea kopsud ja neerud on ära kupatatud tsia täüq ja rauhaq ommaq ärq lähätedüq; mul neerud valutavad mul rauhaq halutasõq; rändneer hulḱja rahu; ära löö lapsele seljale, lööd neerud lahti! ärq lööguq latsõlõ sällä pääle, lüüt rahu maaha!
neet ni̬i̬ť needi ni̬i̬ti37; neetidega tagi niitegaq kuhť
neetima ni̬i̬ťmä ni̬i̬tiq needi63
negatiivne nega.tiiv|nõ -sõ -sõt6, halv halva .halva30; negatiivne ja positiivne poolus miinuspuuľ ja plusśpuuľ; negatiivne arv miinusarv; negatiivse suhtumisega halva olõkigaq; negatiivne pinnavorm nõtsko pinnavorḿ v maakujo
neid näio - -t2, neio - -t2, ka|bo -bo -po26, kabõhi|nõ -sõ -st5, kabõhõ|nõ -sõ -st5
neitsi .neitsü - -t1, .näütsi - -t1, .neitsü|t† - -t1
neitsilik .putmaldaq, (.)kaemaldaq; neitsilik loodus putmaldaq luudus; neitsilik häbelikkus latśkõsõ häbendämine
neitsilikkus avv v au avvu v avvo (.)avvu v 
(.)avvo37, .putmaldaq olõḱ; tüdruk peab oma neitsilikkust hoidma nii, nagu hoitakse prügi piima peale sattumast tütrik piät umma avvu hoitma, niguq rõõsa piimä päält purru hoiõtas
neiu = neidis näio - -t2, neio - -t2, .latśkõ|nõ -sõ -ist8, ka|bo -bo -po26, kabõhi|nõ -sõ -st5, kabõhõ|nõ -sõ -st5, .tütri|k -gu -kku38; lilleneiu lillinäio; neiupõlvenimi tütrigunimi
nekroloog mälehtämi|ne -se -st5, .perrä.hõikami|nõ -sõ -st5; ajalehes ilmus kirjaniku nekroloog lehen ilmu kadonu kiränigu mälehtämine v lehen mälehtedi kadonut kirämiist
nekrut nekru|ť -di -tit13
nektar .häitsme|hämmeq -.hämme -hämmet18, .nek|täŕ -täri -.tärri38, mesi|mahl* -mahla -.mahla30; kevad juba käes, mesilased korjavad nektarit kevväi joba käen, mehidseq otśvaq häitsmehämmet
nektariin nektä|riiń -riini -.riini37, nektä|riń -rini -.rinni38, sillepersik* sillepersigu silletpersikut13
neli ne(l)li ne(l)lä .neljä v .nellä43; kell saab pool neli kell saa puuľ neli; murrab kirja neljaks kokku murd kirä neläs kokko; rääkisime nelja silma all kõ̭nõlimiq nelä silmä all; lapsed on läinud nelja tuule poole latsõq ommaq lännüq kõ̭gõ nelä tuulõ perrä
nelik ne(l)li|k -gu -kut13
nelikümmend ne(l)likümmend ne(l)lä.kümne .neljäkümmend17
nelinurk ne(l)linuk|k -a -ka31
nelinurkne .nellänukka, ne(l)länukõli|nõ -dsõ -st5, ne(l)lä nukagaq; põrand kaeti nelinurksete kiviplaatidega põrmandu pääle pantiq nellänukõlidsõq kiviplaadiq
nelipühad m suvistõ|pühiq -pühhi -pühhi24
nelisada ne(l)lisada ne(l)läsaa .neljäsata29
neliteist ne(l)litõist(kümme(nd)) ne(l)lätõist(.kümne) .neljätõist(kümmend)17, kõnnõk ne(l)li.tõisku ne(l)lä.tõisku .neljä.tõiskut1
nelja .neljä, .nellä, nelihüisi, .neljüisi; hobune jookseb nelja hopõń aja neljä
neljakandiline ne(l)läkandili|nõ -dsõ -st5, ne(l)lä.kantliga|nõ -dsõ -st5, .nellä.kanti, ne(l)likanť ne(l)läkandi .nellä.kanti37
neljakesi ne(l)lä.keisi, ne(l)lägese, ne(l)lä.keske
neljakäpakil ne(l)läkäpäkilläq, käpükällä, käpilde; neljakäpakile ne(l)läkäpäkille
neljakümnes ne(l)lä(s).kümnes ne(l)lä.kümnendä ne(l)lä.kümnendät3
neljandik ne(l)ländi|k -gu -kku38, ne(l)lä|sjago -ndäjao -ndätjako27, veeränď -i -it13; kolm neljandikku kolm neländätjako
neljane ne(l)lä|ne -dse -st7, ne(l)läli|ne -dse -st5; kella neljane rong kellä nelä ronǵ; sai neljaseks sai nelätses
neljapäev ne(l)läpäiv -päävä -.päivä35; kaduneljapäev kadoneläpäiv v vana kuu kõva ao neläpäiv
neljapäevane ne(l)läpäävä|ne -dse -st7, kõnnõk ne(l)läbä|ne -dse -st7
neljas ne(l)lä|s -ndä -ndät4; jäi neljandaks jäi neländäs
neljateistkümnes ne(l)lä(s)tõist.kümnes ne(l)lätõist.kümnendä ne(l)lätõist.kümnendät3
nelk 1. kasvot nelḱ nelgi .nelki37; habenelk talvõnelḱ; nurmnelk näälikene; 2. nelḱ nelgi .nelki37, m risťnagla|kõsõq -.kõisi -.kõisi8, naľ m silgupulga|kõsõq -.kõisi -.kõisi8; nelki pannakse kõrvitsamarinaadile risťnaglakõisi pandas kürvidsäleemele
nemad m nimäq näide näid , m niäq näide näid , m nä(äq) näide näid ; kq ka tema
nentima .ütlemä üteldäq v (.)üldäq .ütle78, .nimmama nimmadaq .nimma77, nimi|tämä -täq -dä82, kinnü|tämä -täq -dä82, tunnista|ma -q -83, tähendä|mä -q -83, .kitmä kittäq kitä61; tuleb nentida, et Soomes on head kiirteed piät ütlemä, et Soomõn ommaq hääq kipõtiiq; nentis, et oli eksinud tunnisť, et olľ essünüq
neologism kiiľ .vahtsõnõ sõ̭na v keelenättüs
neto neto - -t2; netopalk peo pääle
neuroloog nõ'uro|lu̬u̬ǵ -loogi -lu̬u̬gi37, hergü.tohtri - -t1
neuroloogia nõ'uroloogia - -t3, hergüti̬i̬dü|s -(se) -(s)t10
neutraalne nõut.raal|nõ -sõ -sõt6, eräpoolõldaq, ütśkõ̭iḱ; jääb neutraalseks ei sekäq hinnäst tõisi asjo sisse
neutraliseerima nõ'utrali|si̬i̬ŕmä -si̬i̬riq -seeri63, tasa tegemä; leelis neutraliseerib happe lipõ tege happa tasa
neutraliteet eräpoolõldaq olõḱ; säilitas neutraliteedi jäi eräpoolõldaq
nibu ni|bu -bu -pu26, nubla|k -gu -kut13, nip|p -u -pu37; nibu oli lõhenenud, laps ei saanud rinda nipp olľ lahenuq, latś saa es nissa; kurgunibu kurgunibu
nigel kehv kehvä .kehvä35, vile|ts -dsä -tsät13, hõel hõela .hõela30; kuulitõukes jäid tulemused nigelaks kuulitoukamisõn jäiq tulõmiq kehväs; nigelad palgad viledsäq palgaq; nigel söök hõel süüḱ; nigel olend v taim hassak
nigin-nagin nikin-nakin nigina-nagina niginatnaginat4; kiik käib niginal-naginal häll käü niguq nikin-nakin
nigulapäev nigula|päiv -päävä -.päivä35, ni|kuľ -gula -gulat4, mi|kuľ -gula -gulat4; Siim teeb silla, Nigul lööb naeltega kinni (vanasõna) Siimoń sääd silla, Nikuľ lüü naklogaq kinniq
nihe .nihkus -õ -t9; maakoore nihked maakoorõ nihkusõq; vähenda ettenihet! (nt treipingil) lasõq veidemb pääle! ; tema jutud ja teod on omavahel nihkes timä jutuq ja tegemiseq ei lääq umavaihõl kokko; lastekirjanduses on toimunud rõõmustavaid nihkeid latsikirändüsen ommaq aśaq parõmbas lännüq; kivimikihid on murrangujoonel nihkes kivikihiq ommaq lahkõ kotsal paigast lännüq v nihkuisi
nihelema .kõhvõlõma kõhvõldaq .kõhvõlõ85, iira|tama -taq -da82, kiibõrda|ma -q -83, kügäske|(l)lemä -lläq -(l)le86, nirgutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, mitmit kõrdo kiibõrdõ|(l)lõ-ma -llaq -(l)lõ86, (hrl eläjä kotsilõ) .lüügelemä lüvveldäq .lüügele85; kui öösel uni ära läheb, niheled niisama voodis ku üüse lätt uni ärq, kõhvõlõt niisama sängün; hobune niheleb, ei hoia tekki peal hopõń iiratas, ei piäq tekki pääl; mis sa siin niheled, püsi paigal! mis sa tan kiibõrdat, püsüq paigal!; ei saa sellest kuskil olejat, hakkab igal pool nihelema saa ei taast kongiq olõjat, nakkas egäl puul kügäskellemä; niheleb nagu ussike, ei püsi omas nahas kiibõrdõllõs ku vagõl, püsü-iq uma naha seen
nihestama nisõlda|ma -q -83, nisõrda|ma -q -83, jakust .vällä minemä; nihestas kukkudes jala sattõ maaha ja nisõlď jala ärq
nihestus nisõldus -õ -t9, jakust .vällämineḱ
nihik = nihkkaliiber nihka|tś -dsi -tsit13
nihkuma kip|pama -adaq -pa77, .nihku|ma -daq -80, (paigast ärq) jõ̭nksah(t)u|ma -daq -84; sa pead natuke edasi nihkuma, siis mahume meie ka pingiotsale sa piät veidüq edesi kippama, sis mahu mi kah pingi otsa pääle; vedur tõmbas ja vagunid nihkusid paigalt vituŕ tõ̭mmaś ja vagoniq jõ̭nksahtuq
nihutama nihu|tama -taq -da82, lihka|tama -taq -da82; (hinnäst edesi) kip|pama -adaq -pa77, kipõnda|ma -q -83; nihutame veidi kappi nihutamiq veidükese kappi; nihuta end veidi sinnapoole! kippaq v kipõndaq hinnäst veidüq sinnäqpoolõ!; pink on vaja lauast kaugemale nihutada pinḱ vaja lavvast kavvõmbahe kipadaq; tähtaeg nihutati edasi tähťaig tougati edesi
nii nii, niimu̬u̬du, niida; nii või naa nii vai nii; nii või teisiti nii vai nii; mul on nii hea meel! mul om nii hää miiľ!; kuhu sa nii vara lähed? kohes sa nii aigsahe läät?; nii see asi muidugi polnud niimuudu taa asi muidogiq es olõq; nii vähe seda siis oligi niivõrrakõsõ taad sõ̭s olľgiq; jään veel nii paariks nädalaks maale jää viil vaśt paaris nädälis maalõ
niide .niitmi|ne -se -st5, niidüs -(s)e -t11; ristikupõllu teine niide ristikhainaädäli niitmine
niidistik m niidiq . niite .niite37; seeneniidistik m seeneniidiq
niiduk = niidumasin niidümassin -a -at4, .niitjä - -t3, haina.niitjä - -t3; muruniiduk muroniitjä, murotsagaja
niidukaar kaaŕ kaari .kaari37
niietama .nitśmä .nitsiq nitsi63
niievarb .nitse|varb -varba -.varba30
niigi .niigiq, .niikiq, nikkiq (palľo); ära tee akent lahti, toas on niigi jahe! tekku-iq akõnd vallalõ, tarõn om niigiq vilu!
niikaua ni(i)ganiq, niikavva, niikavvaniq, nika (ku), nikaniq, seenis, seeniq ku, seeniqkooniq, tooniq.aoniq, tooniqmaaniq; las laps on minu juures, niikaua kui sina tööl oled las latś ollaq muq man, niikavvaniq ku saq tüü man olõt; niikaua läks mul hästi, kui sõtta pidi minema tooniqmaaniq lätś mul häste, ku sõtta pidi minemä; niikaua kui nikaguq; niikaua(ks) seeniqkavva(niq)
niikuinii ni(i)gunii
niimoodi niimu̬u̬du, nii.viisi, nivvildõ, noidildõ, .noildõ, needilde, niida; niimoodi ei tohi rääkida! niimuudu või-iq kõ̭nõldaq!; niimoodi sobib paremini needilde passis parõmbahe; nagu oskasin, niimoodi ütlesin kuvvildõ mõisti, noidildõ ütli
niin niidś niidse niist39; pärnaniinest punuti viiske pähnä- v lõhmusniidsest koeti päternit
niinimetatud (nii)kutsu|t -du -tut1, (nii)üteld -ü -üt1, (nii)nimma|t -du -tut1; lepa emasõisikud, niinimetatud lepakäbid lepä imäninniq, niikutsuduq lepäkukuq
niipalju niipalľo, tu̬u̬võrd, tu̬u̬võrra, seovõrd; püüab aidata, niipalju kui võimalik pruu avitaq, niipalľo ku saa; niipalju on meil teistmoodi, et ... tuuvõrra om meil tõistmuudu, et ...
niipea niipia; ega sa veel niipea ära ei lähe? egaq sa viil niipia ärq ei lääq?
niipidi nivvildõ, noidildõ, .noildõ, niipite(h)n; asja arutati nii- ja teistpidi asja arotõdi nivvildõ ja noidildõ
niis hrl m nitseq .nitse nitset18; niide panema nitśmä; niiepakk nitseköütmispuu, nitselaud; niidepanek nitśmine
niisama niisama; see oli niisama suusoojaks öeldud tuu olľ niisama jutu jakus üteld; poeg on tal niisama pikk nagu ta ise poig om täl niisama pikḱ ku tä esiq; esikoht oli tal niisama hästi kui käes edimäne kotus olľ täl, võit üldäq, käen
niisamuti nii.saandõ, nii.saatõ, niisamatõ, niisamadõ; elab niisamuti kui mullu eläs niisamatõ niguq innembigiq
niisiis (no) sõ̭s, nii et; niisiis on neil kuulujuttudel tõepõhi all nii et jutuq ommaq sõ̭s õigõq v sõ̭s ommaq jutuq õ̭ks õigõq
niisk niisk niisa .niiska31, niitsk niidsa .niitska33, niisaka|s -a -t15; kõhn nagu silguniisk peenükene ku kiisaniisk
niiske .niiskõ - -t3, hämm hämme v hämmä .hämme v .hämmä35, nesseq† .nesse nesset18, likõ|nõ -dsõ -st7, .hämli|k -gu -kku38, likõli|k -gu -kku38; pesu on niiske mõsu om nesse; hein on veel niiske hain om viil nädsä; maa on niiske maa om pehmeq
niiskuma .niisku|ma -daq -80, hämmäh(t)ü|mä -däq -84, .hämmü|mä -däq -80, .nessümä† .nessüdäq nessü79, .nestü|mä -däq -80, rõssõtu|ma -daq -84, (haina kotsilõ) .lasku|ma -daq -80, lasõh(t)u|ma -daq -83; ära niiskunud riietega välja mine! ärq sa hämmünüisi rõividõgaq vällä minkuq!; hein niiskub, kui õigel ajal üles ei võta hain lasõhus tagasi, ku õigõl aol üles ei võtaq; keha niiskub higist iho lätt likõs; prilliklaasid niiskuvad prilliq lääväq hikkõ
niiskus .niiskus -õ -t9, nesseq† .nesse nesset18, .hämmüs -e -t9, hämm hämme v hämmä .hämme v .hämmä35, .rõskus -õ -t9, rõ(s)sõhus -õ -t9, likõ - -t14; mullas on niiskust liiga vähe maa seen om niiskust veidüq; õhuniiskus õhunesseq; paber imab niiskust papõŕ tõ̭mbas nesset sisse; niiskuskindel kell viikimmäs kell; toores puu ajab niiskust välja tooras puu aja vett vällä
niisugune sääne .sääntse v .säändse v .sändse säänest7, .säände|ne -dse -st5, säänedä|ne -dse -st5, .säärde|ne -dse -st5, sääre .säärtse
säärest7, .särne .särtse säräst7, nii|sääne -.sääntse v -.säändse v -.sändse -säänest7; juhtus niisugune rumal lugu niisääne ulľ lugu juhtu; niisugust asja näen ma küll esimest korda säänest asja näe maq külh edimäst kõrd; mul oli niisugune hirm, et lausa värisesin mul olľ sääne hirm pääl, et võtť iho jõ̭disõma; inimesi on niisuguseid ja naasuguseid inemiisi om sääntsit ja määntsit
niisutama hämmä|tämä -täq -dä82, .hämmämä hämmädäq .hämmä77, nessü|tämä -täq -dä82, nestü|tämä -täq -dä82, rõssõ|tama -taq -da82, niisu|tama -taq -da82, kõrras hämmähtä|mä -q -83, hämmähü|tmä -täq -dä62; niisutab huuli nestütäs huuli; hommikune kaste niisutab rohtu hummogunõ kastõq nessütäs haina; niisutatavad põllud vetütüsegaq nurmõq; niisutav kreem nessütäjä määŕ v nessütüsmääŕ; riiet niisutatakse, et triikida saaks rõivast kostutõdas, et triikiq saassiq
niisutus vetütüs* -e -t9, nessütüs -e -t9; niisutussüsteem vetütüssüsteḿ; niisutuspõllundus vetütüspõllumajandus
niit ( niidi ) niiť niidi .niiti37; hõõgniit hõ̭õ̭gtraať v lambitraať; niidirull niiditrulľ; leidis niidiotsa sai langaotsa kätte
niit ( niidu ) 1. niit niidü .niitü37; põllud ja niidud nurmõq ja niidüq; aruniit maaniit; luhaniit luhaniit, kond; puisniit puiõgaq niit, puiõgaq kond; rannaniit rannaniit; sooniit suuniit; 2. .niitmi|ne -se -st5, niidüs -(s)e -t11; hommikul kastega algas niit hummogu kastõgaq nakaś niitmine pääle; lutsern annab aastas kolm niitu lutsõrnist saat aastan kolm niidüst
niitma .niitmä .niitäq niidä61; ra|goma -koq -o59; hakati võsa niitma naati võsso niitmä v ragoma; niideti lambaid pöeti lambit; niitis jalust maha lei jalost maaha
niiviisi niimu̬u̬du, nii.viisi, nivvildõ, noidildõ, needilde; ära räägi minuga niiviisi! ärq kõ̭nõlgu-iq muqkaq niimuudu!; mis loomad need niiviisi häälitsevad? määntseq eläjäq nuuq säänest hellü tegeväq?; tee niiviisi või teisiti, ikka on halvasti tiiq nivvildõ vai noidildõ, õ̭ks om halvastõ
niivõrd niipalľo, niipalľond, niivõrra(kõsõ); niivõrd tihe udu, et ei näe mõne meetri kauguselegi niipalľo paks udsu, et mõ̭nõ miitre päälegiq näe-iq; niivõrd ilusast asjast on kahju loobuda nii ilosast aśast om rassõ vallalõ üldäq
nii-öelda niiü(te)ldäq, üldäq (nii); need pildid on õpetuseks, nii-öelda näidiseks naaq pildiq ommaq oppusõs, niiüldäq näüdüsses
nikastama nisõlda|ma -q -83, nisõrda|ma -q -83, osahta|ma -q -83, osahu|tma -taq -da62, jõmmõlda|ma -q -83, nikahta|ma -q -83, niksahta|ma -q -83; nikastasin jala ärq nisõldi jala; vaat kui kukud maha ja nikastad jala, siis ei saa kuhugi minna kaeq, ku satat maaha ja jõmmõldat jala ärq, sõ̭s ei saaq kohegiq minnäq
nikastuma nisõldu|ma -daq -84, nisõrdu|ma -daq -84, osah(t)u|ma -daq -84, jõmmõldu|ma -daq -84, jõ̭nksah(t)u|ma -daq -84, nikah(t)u|ma -daq -84, niksah(t)u|ma -daq -84; kukkumisega nikastus mul jalg sadamisõgaq nisõldu mul jalg ärq; sul on käsi õlavarrest nikastunud? sul om käsi olajakust ärq jõmmõldunuq vai?
nikastus nisõldus -õ -t9, nisõrdus -õ -t9, osah(t)us -õ -t9, nikah(t)us -õ -t9, niksah(t)us -õ -t9; liigese nikastus jakunisõldus
nikerdama 1. .vällä .lõikama, vooli|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, nigri|tsemä -tsäq v -däq -dse90; nikerdas luust kujukese lõigaś luust kujokõsõ vällä; 2. .tiśmä .tissiq tissi63, mitmit kõrdo .tisselemä tisseldäq .tissele85; kq ka nokitsema
nikk vulg koin koina .koina37, nusś nussi .nussi37, nik|k -u -ku37, krõpś krõpsi .krõpsi37
nikkel .nikli - -t1
nikkuma vulg .nuśma .nussiq nussi63, .nikma nikkuq niku64, .krõpśma .krõpsiq krõpsi63, .koinama .koinadaq .koina77, .koinlõma koinõldaq .koinlõ78
nikotiin niko|tiiń -tiini -.tiini37, tubagu|kih(v)ť -kih(v)ti -.kih(v)ti37
niks ( niksi ) nika|tś -dsi -tsit13, nikś niksi .niksi37
niks ( niksu ) niks niksu .niksu37, nikś niksi .niksi37; tüdruk tänas ja tegi niksu tütäŕlatś tennäś ja tekḱ niksi
nilbe häbemäldäq, .sündmäldäq, rop|p -u -pu37, .ümbre.perse; tegi nilbe märkuse tekḱ sündmäldäq märküse
nilbus häbemäldäq v ropp asi, jälehüs -e -t9; räägib nilbusi kõ̭nõlõs häbemäldäq asjo
nilp(s)ama .nilpsama nilpsadaq .nilpsa77, nilpsahta|ma -q -83, .haardma haardaq haara66; tulekeeled nilpsavad katust tulõkeeleq lakvaq katust
nimbus (avvu)paistõq (-).paistõ (-)paistõt18, (avvu).paistus -õ -t9, pühä.paistus -õ -t9; päikesenimbus pääväkruuń
nimekaart nime|kaarť -kaardi -.kaarti37; ulatas mulle oma nimekaardi anď mullõ uma nimekaardi
nimekaim ni(m)mi|k -gu -kut13; mul on mitu nimekaimu mul om mitu nimmikut v muq-nimeliidsi om mitu
nimekas tunnõ|t -du -tut1, nimegaq; nimekas näitleja tunnõt näütlejä; nimekas teater nimegaq tiatri
nimekiri nimistü - -t1, nime|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43; sattus musta nimekirja johtu musta nimistühe
nimeline nimeli|ne -dse -st5, nimegaq; Kreutzwaldi-nimeline gümnaasium Kreutzwaldinimeline gümnaasiuḿ; Mihkli-nimeline tegelane Mihkli nimegaq miiś
nimelt .nimme, nimelt, meelegaq, .õkvalt, .tahtsi; tahab nimelt rohelist mantlit taht õkvalt rohilist mäntlit; õhtul lähen nimelt teatrisse õdagu lää, kaeq, tiatrihe; kas tegid seda kogemata või nimelt? kas teit taad tahtmaldaq vai nimme?
nimesilt nime|silť -sildi -.silti37, nimelapa|tś -dsi -tsit13, nimelapa|k -gu -kut13
nimestik nimistü - -t1, nime|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43; bibliograafianimestik raamadunimistü
nimetaja matõm jagaja - -t3, ja|kai -gaja -gajat4; ühine nimetaja ütine asi
nimetama .nimmama nimmadaq .nimma77, nimi|tämä -täq -dä82, nimi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, .kutsma .kutsuq kutsu64, .ütlemä üteldäq v (.)üldäq .ütle78, ma(i)ni|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, man|ima -niq -i57; ametisse nimetama ammõtihe nimitsemä; nimeta seda ka teistele! mainidsõq v nimmaq tuud tõisilõ kah!; tänav nimetati ümber huulits nimitedi ümbre; ta oli selle asja enda omaks nimetanud tä olľ tuu aśa hindäle ärq nimitsenüq; sõbrad nimetavad teda nalja pärast proua Elfriedeks sõbraq kutsvaq tedä nalľa peräst Elfride-provvis; seda, kui tööd ei viitsita teha, nimetatakse laiskuseks ku tüüd viisi ei tetäq, tuud üldäs laiskus(õs); nimetage tuntumaid läti kirjanikke! ütelgeq v nimmakõq tuntumbit läti kiränikkõ!; kuuske, mändi ja kadakat nimetatakse okaspuudeks kuust, pedäjät ja kadajat üteldäs nõglapuiõs; nimeta hind! ütleq hind!; hunti ei või nimetada, kui jahti lähed sutt ei võiq üldäq, ku jahti läät; nimetas mind lolliks üteľ minno ullis; kas ta jutu sees ka mind nimetas? kas tä jutu sisen minno kah mälehť?
nimetamats nimeldäq|matś -matsi -.matsi37, nimete|sõrḿ -sõrmõ -.sõrmõ35, kulla.kandja - -t3
nimetamisväärne .nimmamist väärt, .kõ̭nnõväärt, mainitsõmisväärt; töö ei andnud nimetamisväärseid tulemusi tüütulõmist massa-iq kõ̭nõldaq
nimetav kiiľ nimekäänüs* -(s)e -t11, nimes.ütlejä* - -t3
nimetissõrm edimäne sõrḿ, püssänäp|p -o -po37, (näppõ üles lukõn) poti.lakja - -t3, soola.maitsja - -t3, võiu.võtja - -t3, koorõ.lakja 
- -t3
nimetu nimeldäq, ti̬i̬dmäldäq; nimetud hauad nimmildäq matussõq
nimetus nim|i -e -me24, kiiľ nimitüs -e -t9; lillede ladinakeelsed nimetused ninne ladinakeelidseq nimeq; anti välja üle saja nimetuse raamatuid annõti vällä päält saa raamadu
nimi nim|i -e -me24; eesnimi nimi, ristinimi, edenimi; perekonnanimi väärnimi, priinimi, perrenimi; kohanimi kotussõnimi, paiganimi; isikunimi inemisenimi