ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 828 kiräkotust. Lausidõ kunts'helü EKI & WI
maa-alo|nõ, -dsõ, -st7 maa-alune
maa, -, -d50 maa; muld; hää kohhil maa hea kobe muld
.maadaḿ, -i, -it9 madam, proua
.maadja|= .maadja|s, -dsõ, -st5 madal, maadligi
.maadlus, -õ, -t9 maadlus
.maadlõma, maadõldaq, .maadlõ78 maadlema; maas püherdama
maagõ|lang, -langa, -.langa30 (punane) tikkimislõng
maagõlda|ma, -q, -83 tikkima
.maaha = mahaq < maalõ maha; maaha arvama lahutama; maaha pandma lamandama; hain, vili pandas maaha hein, vili lamandub (personaalne passiiv)
maaha.arvami|nõ, -sõ, -st5 lahutamine
.maahapant = mahaqpant lamandunud
maa(h)n < maal [2.] maas
maaho|põń, -bõsõ, -bõst12 Eesti maatõugu hobune
maahä|dä, -dä, -tä24 (naha)haigus; maast tulnud haigus; ku külmä maa pääl istut, lätt maahädä sisse kui külma maa peal istud, läheb maahäda sisse
maa|ilm, -ilma, -.ilma82 = ilmamaa maailm; ma(a)ilm! piisab!, küllalt! (nt leili viskamisel)
maaim|ä, -ä, -mä24 maaema
maaḱ, maagõ, .maakõ35 = makuń moon (mooni)
maa|kari, -kaŕa, -.karja43 Eesti maatõugu kari
maaker|ä, -ä, -rä24 maakera
maa|ki̬i̬ľ, -keele, -ki̬i̬lt40 maakeel
maakiv|i, -i, -vi26 raudkivi, maakivi
maa|kund, -kunna, -.kunda32 maakond
maal 1. maal, maakohas; 2. > maa(h)n
maaľ, maali, .maali37 maal (maali)
.maala|nõ, -(d)sõ, -st5 eestlane
.maali|nõ, -dsõ, -st5 maadligi (hoiduv); vesihain om maalinõ hain vesihein on maadligi (hoiduv) hein; om maalinõ ja pistüline herneh on olemas maadligi ja püstine hernes
.maaľma, .maaliq, maali63 maalima; värvima
maalt 1. maalt; 2. > maast
maalõ 1. maale; 2. > maaha
maanasyn|aq, m -no, -no28 nõidumissõnad
maana|tark, -targa, -.tarka30 manatark, nõid
maapõrmand, -o, -ot13 muldpõrand
.maarja|hain, -haina, -.haina30 nõmm-liivatee (rohttaim)
.maarja|i(j)ä, -i(j)ä, -iiä25 maarjajää
.maarja|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo36 maarjakask
.maarja|päiv, -päävä, -.päivä35 maarjapäev
.maarjasyna|jalg, -jala, -.jalga33 maarjasõnajalg
maasi|k, -ga, -kat13 = maaśk(as), .maaśka, maaśkast15 maasikas
maast < maalt [2.] maast
maať, maadi, .maati37 lõige, šabloon
.maa|tama, -taq, -da81 magatama
maa|tiieq*, -.tiide, -tiiet9 geograafia
maatü̬ü̬, -, -d52 maatöö; põllumajandus
maau|pin, -bina, -binat4 < upin [2.] kartul
maa|usk, -uso, -.usko36 maausk
maa|vagõl, -vagla, -.vakla45 vihmauss
maavih|a, -a, -ha28 maa külmus; maaviha tege maahätä maa külmus tekitab haigust (vt maahädä)
maa|väitś, -väidse, -väist39 (eesti) talupojanuga
madalahe = madalalõ = madalast = madaluisi madalalt
madali|k, -gu, -kku38 madalavõitu; lüheldane; madalik hürske naistõrahvas lüheldane tüse naisterahvas
madi(s)|päiv, -päävä, -.päivä35 madisepäev, 21. september
ma|do, -o, -to27 > husś
madra|tś, -dsi, -tsit13 madrats
ma|dśa, -dśa, -tśa24 = medśe paks naine
madsahta|ma, -q, -83 matsatama; sattõ maaha niguq madsahti kukkus matsatusega maha
madsahus, -õ, -t9 matsatus
madsis|õma, -taq, -õ87 müdisema
maga(ha)ma, .maadaq, maka88 magama
maǵah(t)u|ma, -daq, -84 = magjah(t)uma maiaks muutuma, maiustuste v hea toiduga harjuma; latsõq ommaq ärq maǵahunuq lapsed on väga maiaks läinud (v hea toiduga harjunud)
magah(t)us, -õ, -t9 lühike magamine, uinak; magamiskoht; puhma all olliq mõtstsia magahusõq põõsa all olid metssea magamiskohad
maǵahus, -õ, -t9 = magjahus = .makjus maius, maiustus; himostas maǵahuisi himustab maiustusi; maǵahust ajama maiustama
magahustar|õ, -õ, -rõ24 = magamistarõ magamistuba
maǵahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = magjahõ(l)lõma = majaskõllõma korduv maiustama
magalõ minemä magama minema
magamistar|õ, -õ, -rõ24 = magahustarõ magamistuba
magjahu|ma, -daq, -84 = maǵahuma
magjahus, -õ, -t9 = maǵahus
magjahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = maǵahõ(l)lõma
ma|go, -o, -ko27 magu
mago|nahk, -naha, -.nahka33 Pedäspää inimeste pilkenimetus (vrd pegonahk)
ma|gu, -o, -ku27 maik, maitse
magusahe = magusalõ magusasti
magõhus, -õ, -t9 magusus; magedus
magõhõhe = magõhõlõ magusasti; magedalt
mahaq = maaha maha
mahaqpant = .maahapant lamandunud
maheli|k, -gu, -kku38 magedavõitu; supṕ om veidükese mahelik, toogõq suula! supp on veidi magedavõitu, tooge soola!
mahhe, -, -t14 mahe; vanaltsõdsõl om kygõ mahhe nägo vanatädil on kogu aeg mahe nägu; pehmegene mahhe tuuľ õrn mahe tuul
mahl, mahla, .mahla30 mahl
mahlakuu, -, -d50 < .apriľ aprill
mahla|nõ, -dsõ, -st7 mahlane
.mahtuma, .mahtudaq, mahu79 mahtuma
mahu|tama, -taq, -da82 mahutama
mahva|k, -gu, -kut13 (suitsu)mahv
mai, -, -d53 > lehekuu
ma|iai, -jaja, -jajat4 = majajas = majjai kobras
maidsahta|ma, -q, -83 korraks maitsma
maidsu|pätś, -pätsi, -.pätsi37 katsekakk
maidsõq, .maitsõ, maidsõt18 maitse
maik, maigu, .maiku37 maitse, maik
mai|kell, -kellä, -.kellä35 maikelluke
.maildõ maitsi, maad mööda
mai|lilľ, -lilli, -.lilli37 sinilill
maim, maimo, .maimo37 (kala)maim
maimi|k, -gu, -kut13 peenesilmaline võrk
maini|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = manitsõma nimetama, mainima
.mai|nõ, -dsõ, -st7 mainõ maa mineraalmaa; viljakas maa
.mai|nõ, -dsõ, -st7 : mainõ maa mineraalmaa; viljakas maa
maioŕ, -i, -it4 = majjoŕ major
maiś, maisi, .maisi37 mais
.maisõmaa, -, -d50 kuiv maa (mitte soo); mineraalmaa; olõ ei meil suud, meil om kyiḱ maisõmaa meil ei ole sood, meil on kõik kuiv maa; liivamaa, savimaa, ruusamaa, mullamaa - kyiḱ om maisõmaa liivamaa, savimaa, kruusamaa, mullamaa - kõik on mineraalmaa
mait, maida, .maita30 sõim mait, raisk, sunnik
.maitsma, .maitsaq, maidsa61 maitsma
majaja|s, -, (s)t15 = maiai = majas [II] = majjai kobras
majali|nõ, -(d)sõ, -st5 majaelanik; ku latsõq kodo tulõvaq, sys om majaliidsi hulga kui lapsed koju tulevad, siis on majaelanikke palju
majandus, -õ, -t9 majandus
majapidämi|ne, -se, -st5 majapidamine
majas I, makḱa e .makja, majast23 = maḱas
majas II, -(s)õ, -t11 = majas, .majja, majast22 = majajas
majaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = maǵahõllõma korduv maiustama; jäi ütsindä lavva manoq majaskõllõma jäi üksinda laua juurde maiustama
maj|jai, -aja, -ajat4 = maiai = majajas kobras
majjoŕ, -i, -it4 = maioŕ major
ma'jo|ni̬i̬ś, -neesi, -ni̬i̬si37 majonees
maka|roń, -roni, -.ronni38 = maka|ru̬u̬ń, -rooni, -ru̬u̬ni37 makaron
ma|ḱas, -kḱa, -ḱast22 = makjas, .makja, makjast 22 = majas [I] maias
.makjus, -õ, -t9 = maǵahus = makḱus maius, maiustus
mak|ḱ, -i, -ki37 magnetofon
makḱus, -õ, -t9 = .makjus
.ma'k|rõľ, -rõli, -.rõlli38 makrell
ma|kuń, -guna, -gunat4 = maaḱ moon
ma|kus, -gusa, -gusat4 = makõ [1.]
makõ, -, -t14 1. magus; magusus; ullimakõ liiga magus; 2. mage; magedus
ma'kõdu̬u̬ńla|nõ, -(d)sõ, -st5 makedoonlane
makõ|kahi, -kaḣa, -.kahja43 = makõkop|p, -a, -pa31 = kahi [1.] piimast (v sõiraraasukestest) ja õllest valmistatud magus pulmajook; joogiohver
makõkürvi|ts, -dsä, -tsät13 < arbuuś arbuus
makõli|k, -gu, -kku38 1. magusavõitu; 2. magedavõitu
makõ.meitra, -, -t3 maiasmokk; meelitaja
makõ|si̬i̬ń, -seene, -si̬i̬nt40 pilvik
makõ|tama, -taq, -da82 meelitama; külh tä makõť, a minno tä ärq es kynõlõq küll ta meelitas, aga mind ta nõusse ei saanud
maldsa|k, -gu, -kut13 nuustik, matsalka
malgu|tama, -taq, -da82 malgaga peksma; (katuse)malku panema
malk, malga, .malka30 malk, malakas
malḿ, malmi, .malmi37 > tsikuń
malts, maldsa, .maltsa30 1. malts (umbrohi); 2. maltspuit (tüve puidu heledam väline osa)
mal†, malvi, .malvi37 malev
malõ, -, -t2 male
mamm, mamma, .mamma30 lastek jook; latś taht mamma laps tahab juua
mamma, -, -t2 1. mamma, (vana)ema; 2. = mamm
.mammama, mammadaq, .mamma77 lastek jooma
man juures
mańahta|ma, -q, -83 < mańahu|tma, -taq, -da62 korraks mainima
manda|riiń, -riini, -.riini37 = manda|riń, -rini, -.rinni38 mandariin
mani|köŕ, -köri, -.körri38 = mani|kü̬ü̬ŕ, -kööri, -kü̬ü̬ri38 maniküür
man|ima, -niq, -i57 > manitsõma
mani|ts, -dsa, -tsat13 narmas; taal rätil ommaq ilosaq pikäq manidsaq veeren sellel rätil on ilusad pikad narmad ääres
mani|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = mainitsõma < manima nimetama, mainima
mannõrg, -u e -a, -ut e -at13 mannerg
mano(q) juurde; manoq arvama liitma; manoq tegemä juurde tegema, paljundama
mano(q).arvami|nõ, -sõ, -st5 liitmine
mano(q)|kiri*, -kirä e -kiŕa, -.kirjä e -.kirja43 kaaskiri
mano(q).kiskmi|nõ*, -sõ, -st5 külgetõmme; gravitatsioon
mano(q).kiskmisvä|gi*, -e, -ke25 külgetõmbejõud; gravitatsioonijõud
mano(q)massin*, -a, -at4 = manotusmassin* paljundusmasin
mano(q).võtmi|nõ, -sõ, -st5 1. (kaalus) juurdevõtmine; 2. leivakõrvane; sakusment
mano(q).ütlejä*, -, -t3 > päälekäänüs*
mano|tama*, -taq, -da82 paljundama, kopeerima
manotus*, -õ, -t9 paljundis, koopia; paljundus
manotusmassin*, -a, -at4 = mano(q)massin*
mant juurest
mantś, mandsi, .mantsi37 lastek mari, mamm
mant.ütlejä*, -, -t3 > päältkäänüs*
man.ütlejä*, -, -t3 > päälkäänüs*
mao|aiai e -ajjai, -ajaja, -ajajat4 teismeline poiss
.maoka|= .maoka|s, -dsõ, -st5 kõhukas
ma(q), mu(q), minno mina, ma
maŕa(h)n marjul
maŕali|nõ, -(d)sõ, -st5 marjuline
maŕast marjult
maŕasti|k, -gu, -kku38 = maristik = maristo marjamaa, marjakoht
maŕa|tśauk, -tśauga, -.tśauka30 marjakobar
mardi|k, -ga, -kat13 = marďkas, .marďka, marďkast22 tõuk, vagel, ussike; mardikas; mardigaq ommaq kapstaleheq kyiḱ vällä söönüq, roodsuq ommaq perrä jäänüq ynnõ tõugud on kõik kapsalehed ära söönud, ainult rootsud on alles jäänüd
.mardla|nõ, -(d)sõ, -st5 sõnakuulmatu, ulakas (lapse kohta); sõnakuulmatu, ulakas laps, marakratt; mardladsõq latsõq sõnakuulmatud lapsed
ma'rga|riiń, -riini, -.riini37 margariin
marguń, -i, -it13 väga mõru v kibe asi; taa viin om jo igävene marguń, a iks juvvas ynnõ see viin on ju väga kibe asi, aga ikka muudkui juuakse
mari, maŕa, .marja43 mari
mari|hapu, -.hapnõ, -hapund17 magushapu
marila|nõ, -(d)sõ, -st5 mari (rahvus); mäe- ja niidümarilasõq mäe- ja niidumarid
mari|naať, -naadi, -.naati37 marinaad
ma'ri|ni̬i̬ŕmä, -ni̬i̬riq, -neeri63 marineerima
.marja marjule; läkeq marja! lähme marjule!
mark, marga, .marka30 mark (rahaühik)
marḱ, margi, .marki37 1. postmark; 2. (kauba) sort, liik
marmõ|laať, -laadi, -.laati37 marmelaad
mar|rań, -ana, -anat4 1. maran (taim); 2. väike punane sipelgas, raudsipelgas; ku marrań purõ, om väega hallus kui väike punane sipelgas hammustab, on väga valus
.marru marru; marutaudi; pini lätś marru koer jäi marutaudi
marśma, .marssiq, marsi63 marssima
marsś, marsi, .marssi37 marss
mar|u, -u, -ru26 1. maru; 2. väga, tohutu(lt); maru hulga väga palju
maru|hain, -haina, -.haina30 koerapöörirohi; ku piniq maruhaina sööväq, sys lääväq marru kui koerad koerapöörirohtu söövad, siis lähevad pööraseks
maru(h)n marus; marutõbine
maru.kärblä|ne, -(d)se, -st5 porikärbes
marunď, -i, -it13 sõim kuramus, kurivaim
maru|nõ, -dsõ, -st7 1.marune, tormine; 2. maruline; 3. marutõbine
maru|tama, -taq, -da82 märatsema, marutsema
marutuhe = marutulõ tohutult
marutõ|bi, -võ, -põ25 marutaud
masḱ, maski, .maski37 mask
.masla|nõ, -dsõ, -st7 väike sääsk, kihulane
.masma, .massaq, massa9 maksma
mass I, massa, .massa30 maks (maksa)
mass II, massu, .massu37 maks (maksu)
massa|hain, -haina, -.haina30 = massa|lilľ, -lilli, -.lilli37 sinilill; keväjä om mõtsaalonõ massahainahäitsmist sinevälläq kevadel metsaalune sinetab sinililleõitest
massanǵ, -i, -it13 = massunǵ makse, maksmine
massin, -a, -at4 1. masin; 2. auto; väikenemassin sõiduauto; viomassin veoauto
massinakirotaja, -, -t3 masinakirjutaja
massinda|ma, -q, -83 masindama
massuldaq tasuta; massuldaq lehť, süüḱ, koolitus tasuta (aja)leht, söök, haridus
massuli|nõ, -dsõ, -st5 tasuline; massulinõ korgõkoolitus tasuline kõrgharidus
massunǵ, -i, -it13 = massanǵ
masť, masti, .masti37 1. kaardimast; 2. laevamast; 3. õlgmatt; 4. metsatükk; ajujahil sissepiiratav ala; mõts olľ kyiḱ masti kaupa vällä mõõdõt ja tsihiq olliq sisse raoduq kogu mets oli tüki kaupa välja mõõdetud ja sihid olid sisse raiutud
masuuri|k, -gu e -ga, -kut e -kat13 masuurikas, suli
ma|taľ, -dala, -dalat4 madal
mati|dsõq, -tsidõ, -tsit13 = .matja|dsiq e -dsõq, m -tsidõ, -tsiid13 matused
.matja|rahvas, -.rahva, -rahvast22 matuselised; matjarahvalõ pakutas matusaian viina matuselistele pakutakse surnuaial viina
.matma, mattaq, mata61 matma
mats, matsu, .matsu37 1. mats (matsu); 2. kull (mäng); latsõq mängväq matsu lapsed mängivad kulli; 3. tükk, käntsakas; mats leibä, lihha, savvi käntsakas leiba, liha, savi
ma|tsin, -dsina, -dsinat4 madin, müdin
matśka, -, -t2 = mutśka vanaeit, -mutt
.matskma, .matskuq, madsu64 matsuma
.matskna, -, -t3 matsumine
matsu|tama, -taq, -da82 matsutama
mat|ť, -i, -ti37 matt (mahumõõt; mativili; jalamatt; tuhm)
mattu|ma, -daq, -80 mattuma; sumbuma
matus, -(s)õ, -t11 haud; matus; matusõ pääl kasusõq lilliq haual kasvavad lilled
matus|aid, -aia, -.aida33 surnuaed
matutaja*, -, -t3 summuti (autol, püstolil jm )
matu|tama, -taq, -da82 summutama
ma'tõmaatiga, -, -t3 matemaatika
ma'tõmaati|k, -gu, -kut13 matemaatik
ma'tõmaatili|nõ, -dsõ, -st5 matemaatiline
matõr|jaaľ, -jaali, -.jaali37 = matõr|jaľ, -jali, -.jalli38 materjal
.ḿaugri, -, -t1 sõim viriseja, vinguja
mauk, mauga, .mauka30 vaal (vaalu); hainaq ja olõq riibutasõq mauka heinad ja õled riisutakse vaalu
medi|k, -gu, -kut13 meedik
me'di|tsiiń, -tsiini, -.tsiini37 = me'di|tsiń, -tsini, -.tsinni38 meditsiin
me|dśe, -dśe, -tśe24 = madśa paks naine
meelekotus, -(s)õ, -t11 meelekoht, oim
meeleldäq meelemärkuseta, teadvusetu
meeleli|ne, -dse, -st5 = meeleperäline meelepärane; kygõ meelelidsemb süüḱ, vär, tegemine, aoviidüs lemmiksöök, -värv, -tegevus, -ajaviide
meeleperi = meeleperrä meeltmööda
meeleperäli|ne, -dse, -st5 = meeleline
meelikä|s, -dse, -st5 meeldiv
meeli(s).kaudu mälu järgi; meeltmööda
meeliske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv meelitsemä < meelis|.kitśmä, -.kitsiq, -kitsi63
meeli|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 meenutama; järele mõtlema
meelüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv meelitsemä
meelü|tämä, -täq, -dä82 1. meelitama; veetlema; 2. lohutama
meelütäv, -ä, -ät4 meelitav; veetlev
meelütüs, -e, -t9 1. meelitus; 2. lohutus
meeniq kuni, selle aja sees; milleni; meeniq ma sinnäq lätsi, seeniq olľ tä jo ärkiq lännüq kuni ma sinna läksin, oli ta juba läinud; näütäq mullõ tuu kotus, meeniq ma minemä piät näita mulle see koht, milleni ma minema pean
meeraka|= meerakõ|nõ, -sõ, -ist8 Meerapalu elanik
meerikla|nõ, -(d)sõ, -st5 = ameeriklanõ ameeriklane
meeste|rahvas, -.rahva, -rahvast22 mees, meesterahvas
mehehüs, -e, -t9 mehisus
meheke|ne, -se, -ist8 meheke; mehike
meheli|k, -gu, -kku38 mehelik
meheli|ne, -dse, -st5 abielus, mehel; meheline naanõ abielunaine
mehena|anõ, -asõ, -ist8 abielunaine
mehe|ne, -dse, -st7 mehine
meheste tublisti, palju
mehidse|aid, -aia, -.aida33 mesila
mehikua|nõ, -dsõ, -st7 kärjekirja muster (kudumitel)
mehilä|ne, -(d)se, -st5 = mehi|ne, -dse, -st7 mesilane
mehka, -, -t2 Mõniste valla meeste hüüdnimi
mehkeldä|mä, -q, -83 mehkeldama
meieŕ, -i, -it4 meier
meisterdä|mä, -q, -83 meisterdama
meistre, -, -t3 meister
mekel|müts, -mütsü, -.mütsü37 lastehirmutis
mek|ḱ, -i, -ki37 maitse
.meḱmä, mekkiq, meki63 maitsema
.meksä, -, -t3 maitsev
.meksämä, meksädäq, .meksä30 korraks maitsema
meldsas, .meltsa, meldsast22 rohe- ja hallrähn
meloń, -i, -it4 > mesikürvits*
memḿ, memme, .memme35 memm, (vana)ema
menüü, -, -d50 menüü
merehü|dsi, -dse, -st41 kivisüsi
mere|mi̬i̬ś, -mehe, -mi̬i̬st39 meremees
mere|ru̬u̬ds, -roodsu, -ru̬u̬dsu37 pilliroog
meres, -(s)e, -t11 tihedasilmaline noodakujuline tõmbevõrk (nt viidikate püüdmiseks)
meri, mere, merd41 meri
merilde meritsi, merd mööda; Suumõ saa merilde rutõmb ku maildõ Soome saab meritsi rutem kui maitsi
merni|k, -gu, -kut13 mõõdunõu
mesi, mi̬i̬, mett42 mesi
mesikäp|p, -ä, -pä35 mesikäpp, karu
mesikürvi|ts*, -dsä, -tsät13 < meloń melon
mesi|leib, -leevä, -.leibä34 õietolm
mesi|ne, -dse, -st7 mesine, mesimagus
mesini|k, -gu, -kku38 mesinik
mesipak|k, -o, -ko37 = mesi|puu, -, -d50 taru
mesś, messi, .messi37 = mõsś meski (leotis õlle v viina tegemiseks)
me|talľ, -talli, -.talli37 metall
metoď, -i, -it13 meetod
.metri, -, -t3 = mi̬i̬tre = mi̬i̬tri meeter
me|täľ, -däli, -dälit4 medal
mi, mi, meid = mi̬i̬q me
midä vt miä
midäs mida (siis); midäs ma tii? mida ma (siis) teen?
migula|päiv, -päävä, .päivä35 = mikuľ > nigulapäiv
.mihkli|päiv, -päävä, -.päivä35 mihklipäev, 29. september
mi̬i̬|kärǵ, -käre, -.kärge34 meekärg
mi̬i̬ľ, meele, mi̬i̬lt40 meel; teadvus; mõistus; miilde tulõma meenuma, meelde tulema; miilde tulõtama meenutama, meelde tuletama; tä om ilma meeleldäq e täl om miiľ mant ärq ta on teadvuseta; täl om niguq miiľ pääst ärq ta on nagu meeletu
mi̬i̬ldü|mä, -däq, -80 = mi̬i̬ldümä, mi̬i̬ldüdäq, meelü79 meeldima; mullõ taa miildüs e meelüs mulle see meeldib
mi̬i̬ltpite(h)n meeltmööda
mi̬i̬q, mi̬i̬q, meid = mi meie
mi̬i̬ś, mehe, mi̬i̬st, m omast mi̬i̬hi, m alaleü mehile39 mees
.miildü|mä, -däq, -80 vaibuma, rahunema
miiń, miini, .miini37 miin
miini.hiitjä, -, -t3 miinipilduja
mi|kuľ, -gula, -gulat4 = migulapäiv > nikuľ
milľarď, -i, -it13 miljard
mille miks; a mille? aga miks?
milles miks (siis); milles sa nii tiit? miks sa (siis) nii teed?
.milľon, -a, -at4 miljon
min|a, -o, -no mina; kas ti minno kynõlõt? kas te räägite minust?
minehtä|mä, -q, -83 = mineh(t)ümä [1.] = minestämä minestama
mineh(t)ü|mä, -däq, -84 1. = minehtämä = minestümä; 2. korda minema, edenema; täl tüü minehüs tal töö edeneb
minehtüs, -e, -t9 = minestüs minestus
mine|ḱ, -gi, -kit13 = mineng minek; päävämineḱ päikeseloojang
minemä, minnäq, lää, kesks lännüq, kesks mint, 3. p lätt, min 1. p lätsi, min 3. p lätś34 minema; tä lätt mu mant minemä ta läheb mu juurest minema
mineng, -u, -ut13 = mineḱ
minestä|mä, -q, -83 = minestü|mä, -däq, -84 = minehtämä = mineh(t)ümä [1.]
minestüs, -e, -t9 = minehtüs
minevi|k, -gu, -kku38 = minnevaig* minevik
minev(ä).aasta(ga) < mullu möödunud aasta(l), mullu
minev(ä).aastaga|nõ, -dsõ, -st5 = minev(ä).aasta|nõ, -dsõ, -st7 < mullunõ möödunudaastane, mullune
minevä|ne, -dse, -st5 möödunud, eelmine; minevädsel kõrral möödunud e eelmisel korral
mink vt miä
.minkaq millega
.minkas millega (siis)
.minḱmä, .minkiq, mingi63 minkima
minkperäst mispärast, millepärast, miks
mink.tarbis milleks, mistarvis, mille jaoks
min|nev, -evä, -evät4 1. möödunud, eelmine; minevä kõrd e mineväl kõrral möödunud e eelmisel korral; 2. minev, menukas
minnevaig*, minev(ä)ao e minnevao, minevät.aigo e minnev.aigo36 = minevik minevik; liht-, täüś-, inneminnevaig liht-, täis-, enneminevik
min|nij, -ijä, -ijät4 minia
minnä|k, -gu, -kut13 kadunuke; ma ikõ umma minnäkut ma nutan oma kadunukest taga
min|o, -o, -no26 minek, menu; kulu, väljaminek; kaubal olľ laadun hää mino kaubal oli laadal hea minek; Mannil om minno Mannil on menu; täl om raha mino suuŕ, pereht om palľo tal on suured väljaminekud, pere on suur
mino|ť, -di, -tit13 minut
mir|ruľ, -uli, -ulit4 = mir|ruń, -uni, -unit4 mürgel; rotiq tegeväq tarõ pääl mirulit rotid mürgeldavad pööningul
mirulda|ma, -q, -83 mürgeldama
mis missugune, mis (ainult umbmäärases siduvas tähenduses); kaemiq, mis näo tä tege vaatame, mis näo ta teeb; ei tulõq miilde, mis päiv olľ ei tule meelde, mis päev oli
.mitmus, -õ, -t9 mitmus
.mitmõgese = .mitmõ.keske((h)n) = .mitmõ.kõisi = .mitmõ.kõistõ mitmekesi
.mitmõ|s, -nda, -ndat4 mitmes
.mitmõviisili|ne, -dse, -st5 mitmesugune
.miťmä, .mittiq, miti63 mettima, lõnga metiga immutama, vanutama
mit|ť, -i, -ti37 mett, linaseemnetest keedetud kleepuv vedelik lõimelõngade immutamiseks, ka loomade ravimiseks
mitte > joht
mitu, .mitmõ, mitund16 mitu
miä, mink, midä e mitä mis; miä seo om? mis see on?; tuu, miä ma ütli see, mis ma ütlesin
.miäkiq, .minkagiq, midägiq miski
moki|tama, -taq, -da82 muigutama
mokitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv mokitama
mok|k, -a, -ka31 mokk; asi moka(h)n asi mokas
moko, -, -t2 suur, rumal, uhke, võimukas inimene v valitsus; no tuu maavanõmb olľ ütś moko külh no too maavanem oli küll üks täispuhutud lollpea
mokś, moksi, .moksi37 = mukk noor, väike loom; nolk; härä-, ahunamokś väike härg, ahvenanolk
moksala|nõ, -(d)sõ, -st5 mokša
molď, moldi, .moldi37 > ruih
moldovla|nõ, -(d)sõ, -st5 moldovlane
molista|ma, -q, -83 = mulistama mulistama
molis|õma, -taq, -õ87 = mulisõma mulisema
mo|ľo, -ľo, -lľo26 rumal, loll, tobu
molohk, -a, -at13 = murahk = murak murakas
moľo|nõ, -dsõ, -st7 rumal, loll; tuu olľ sääne moľonõ poiśkõnõ see oli selline rumal poiss
moľo|tama, -taq, -da82 rumalusi tegema; mõttetult, tegevusetult vahtima
moodoŕ, -i, -it4 = mo(o)toŕ
moodśa, -, -t2 vanaeit, vanamoor
mooduli|nõ, -dsõ, -st5 -moeline; moodne; vanamoodulinõ vanamoeline; moodulidsõq rõivaq moodsad riided
mooduoppu|s*, -(sõ), -(s)t10 vormiõpetus, morfoloogia
moodu|tama, -taq, -da82 moodustama; kujundama; vormistama; vormima
moodutus, -õ, -t9 moodustus; kujundus; vormistus; vormimine
mooga|tama, -taq, -da82 vigurdama, teesklema
moonakõ|nõ, -sõ, -ist8 = moona|mi̬i̬ś, -mehe, -mi̬i̬st39 moonakas
.moośka, -, -t3 sõbralik, mõnus, lahe; tä om väega moośka miiś ta on väga lahe mees
mo(o)toŕ, -i, -it4 = moodoŕ mootor
mo|raaľ, -raali, -.raali37 = moraľ, -i, -it4 moraal
.mordvala|nõ, -(d)sõ, -st5 mordvalane
mor|o, -o, -ro26 = muro [1.] muru; õu; ajaq auto moro pääle! aja auto õuele!; moro om muanõ ja aidaedüne asonõ õu on porine ja aidaesine prahine
morsi(h)n mossis
morsś, morsi, .morssi37 mossis inimene
mo|tsil, -dsila, -dsilat4 linaligu; auk, lomp
.mua|nõ, -dsõ, -st7 porine; mudane
.mua|tama, -taq, -da81 poriseks v mudaseks tegema
.muatus, -õ, -t9 porine v mudane koht; mülgas
mu|da, -a, -ta27 pori; muda
mudakurvi|ts, -dsa, -tsat13 koovitaja
mudala|nõ, -(d)sõ, -st5 väike sääsk, kihulane
muda|partś, -pardsi, -.partsi37 = laanõpartś = mõtspartś piilpart
mudas|kund, -kunna, -.kunda32 lodu, lodumets, soine võserik
mu|di, -di, -ti26 eit, (vana)mutt
mudila|nõ, -(d)sõ, -st5 mudilane
mudsahta|ma, -q, -83 musi andma, korra musutama
mudsah(t)us, -õ, -t9 musu
mu|dsu, -dsu, -tsu26 mõistus, aru
mudsu|kas, -ga, -kat15 arukas
muguq = muudku(q) muudkui
mugõl = mugyľ, mugla, .mukla47 = mukl seebipära, seebikeetmise sete
muhahõ|(l)lõma = muhaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = muhel|õma, -daq, -õ85 muhelema
muhe|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 kohedaks, tahedaks, muhedaks muutuma; ku maa nakkas muhenõma, sys või jo viljä naadaq tegemä kui muld hakkab kohedaks muutuma, siis võib juba hakata vilja külvama
muhe|tama, -taq, -da37 1. haljendama, rohetama; muro ja mõts muhetas õu ja mets haljendab; 2. õhetama, punetama; punastama; tä om nii häüläs, muguq muhetas ynnõ ta on nii häbelik, muudkui aina punastab
muhk, muhu, .muhku36 muhk
.muhkliga|nõ, -dsõ, -st5 muhklik
muial = mujjal mujal
muialt = mujjalt mujalt
muialõ = mujjalõ mujale
muido muidu
muidokiq = muidokinaq muidugi
mu(i)sti|nõ, -dsõ, -st7 = .mu(i)stõhavvanõ 1. muistne; 2. < põlinõ põline, väga ammune; miiq olõ siin mustidsõq eläjäq v olõjaq me oleme siin põlised elanikud
.mu(i)stõ = .mu(i)stõhavva = .mu(i)stõl.aiga = muuhavva (enne)muiste, väga ammu, palju aega tagasi; tuu olľ mustõlaiga, kiä tuud inämb mälehtäs see oli väga ammu, kes seda enam mäletab
.mu(i)stõhavva|nõ, -dsõ, -st7 = mu(i)stinõ = muuhavvanõ 1. muistnõ; 2. põline, väga ammune
.mu(i)stõl.aiga = .mu(i)stõ
mujjal = muial
mujjalt = muialt
mujjalõ = muialõ
mu|kav, -gava, -gavat4 mugav
muki|tama, -taq, -da82 1. mukkima; mukitas ja säädeles vaŕokaehtusõ iih mukib ja seab end peegli ees; 2. pudistama, pudikeelt rääkima
mukitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 suurustama
muk|k, -u, -ku37 = mokś noor, väike loom; nolk; tan järven muud olõ-iq ku ahunamukuq siin järves muud ei ole kui ahvenanolgid
mukl, mugla, .mukla47 = mugõl
mukõlda|ma, -q, -83 sagima; sekeldama
mukõlus, -õ, -t9 sagin; sekeldus
mukõrda|ma, -q, -83 > ukõrdama [1.]
mukõrus, -õ, -t9 ukerdaja; kai, et ütś väikene mukõrus paistus, tulľ lähkembähe: uma latś olľ vaatasin, et üks väikene ukerdaja paistab, tuli lähemale: oma laps oli
mu|ľa(ha)ma, -lľaq e -ľadaq, -lľa e -ľaha88 mulisema
muľahta|ma, -q, -83 mulksatama
muľah(t)us, -õ, -t9 mulksatus
muld, mulla, .mulda32 1. muld; 2. rauk, muldvana inimene
.muldama, mulladaq, .mulda30 muldama
muld|hirś, -hirre, -hirt49 hoone alumine palk (nurgast tapitud palkide all)
.muldre, -, -t3 = .muldri|k, -gu, -kku38 mulder, vundamendi väljaulatuv muldäär
mulga|tama, -taq, -da82 mulksuma, mulisema; lobisema
mulga|tś, -dsi, -tsit13 lobiseja
mulgu|tama, -taq, -da82 augustama; pilutama (pilutikandiga kaunistama)
mulgõli|nõ, -dsõ, -st5 = .mulkliganõ
mulista|ma, -q, -83 = molistama mulistama
mulis|õma, -taq, -õ87 = molisõma mulisema
mulḱ, mulgi, .mulki37 mulk, Mulgimaa elanik
mulk, mulgu, .mulku37 auk; mulk, avaus; hamba seen om mulk hambas on auk; aknõmulk aknaava
.mulkliga|nõ, -dsõ, -st5 = mulgõlinõ auklik, mulguline; mulkliganõ tii, rõivas auklik tee, riie
mulksahta|ma, -q, -83 mulksatama
mulksah(t)us, -õ, -t9 mulksatus
.mulksma, .mulksuq, mulksu64 mulksuma
.mulksna, -, -t3 mulksumine
.muľkus, -õ, -t9 molkus
mulľ, mulli, .mulli37 mull
mullakõ|nõ, -sõ, -ist8 vanake, rauk
mulla|nõ, -dsõ, -st7 mullane
mul|lin, -ina, -inat4 mulin
mullitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = munitõ(l)lõma toitu sorima, valima, isutult, närvalt sööma; miä sa tan mullitõlõt, süüq nobõhõlõ! mis sa siin sorid, söö ruttu!
mullu > minev(ä).aasta(ga)
mullu|nõ, -dsõ, -st7 > minev(ä).aastaganõ
multi|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 lastek multikas, multifilm
mun|a, -a, -na26 muna
muna|k, -gu, -kut13 šarniir, liigend
munakot|ť, -i, -ti37 munandikott
muna|ku̬u̬ḱ, -koogi, -ku̬u̬ki37 tort
munakõlla|nõ, -dsõ, -st7 = munasor|a, -a, -ra26 munakollane, (muna)rebu
muna|tama, -taq, -da82 hellitama; taa latś om palľo ärq munatõt see laps on liialt hellitatud
muna.valgõ, -, -t3 munavalge
munaveerütüs, -e, -t9 munaveeretamismäng
munitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = mullitõ(l)lõma
munk, munga, .munka31 munk
munń, munni, .munni37 vulg munn, peenis
munńmägäŕ, -i, -it4 kohitseja
munnõ|pühiq, m -pühhi, -pühhi24 ülestõusmispüha, lihavõttepüha
mun|õma, -nõq, -õ, min 1. ja 3. p .munni69 > lu̬u̬ma [2.]
murahk, -a, -at13 = mura|k, -ga, -kat13 = molohk murakas
.murdama, murradaq, .murda30 = .murdsama korra murdma
.murdja, -, -t3 murdja, kiskja; susi ja kahr ommaq murdjaq hunt ja karu on kiskjad
.murdma, (.)murdaq, murra66 murdma
.murdsama, murrastaq, .murdsa76 = .murdama korra murdma; taa piinü pulga võit niisama poolõs murrastaq selle peene pulga võid niisama pooleks murda
.murdu = murru(h)n murdu
.murduma, .murdudaq, murru79 murduma
.murdõlõma, murrõldaq, .murdõlõ85 maadlema, taplema, kaklema; pingutades midagi tegema; purssima; ku häbendeles võro kiilt kynõldaq, sys murdõlõs kiräkiilt kui häbeneb võru keelt rääkida, siis pursib kirjakeelt
muris|õma, -taq, -õ48 torisema; surisema
mur|o, -o, -ro26 1. = moro muru; õu; 2. (leiva)viil
muro.kaap|õq, m -idõ, -it18 kevadised villad
muromun|a, -a, -na26 murumuna (seen)
muro(s)pes|ä, -ä, -sä24 sipelgapesa
murrah(t)u|ma, -daq, -84 äkki murduma
murrahu|tma, -taq, -da62 korra murdma
murra|k, -gu, -kut13 (keele)murrak
mur|rin, -ina, -inat4 torin; surin
murru(h)n = .murdu murdu; rahvast olľ murru(h)n rahvast oli murdu
.murrõli|nõ, -dsõ, -st5 = murõhinõ
murrõq, .murdõ, murrõt19 (keele)murre, dialekt
murśa, -, -t2 räpane inimene v loom
murśa|tama, -taq, -da82 = mursõnda|ma, -q, -83 ennast ära määrima
.murtu|süä, -.süäme, -süänd16 murtudsüda (lill)
murõh, .murrõ, murõht20 = murõq
murõhi|nõ, -dsõ, -st5 = .murrõlinõ = murõlinõ murelik
murõhta|ma, -q, -83 = murõtama muretsema
murõľ, -i, -it4 murel
murõli|k, -gu, -kku38 murelikuvõitu; nukker
murõli|nõ, -dsõ, -st5 = murõhinõ
murõq, .murrõ, murõt18 = murõh mure; hool
murõ|tama, -taq, -da82 = murõhtama
muska|ť, -di, -tit13 muskaat; muskaťpähkmäs, -vein muskaatpähkel, -vein
.mu's|liḿ, -limi, -.limmi38 moslem, islamiusuline, muhamedlane
mu|śo, -śo, -sśo26 musi
muśo|tama, -taq, -da82 musitama
must, musta, .musta31 must (värv); must, määrdunud
.mustama, mustadaq, .musta77 mustama (mustendama; laimama); mustaks värvima; mineq kaeq, miä tuu mustas sääl tii pääl, kas myni maka vai om ärq koolnuq? mine vaata, mis see mustab seal tee peal, kas mõni magab või on surnud?; saq mustaku-i tõist, mõtlõq perrä, egaq sa esikiq targõmb olõ-iq! sa ära musta teist, mõtle järgi, ega sa isegi targem ei ole!; ma nakka rõivast mustama hakkan riiet mustaks värvima
mustaq.hambaq, m .mustõ.hambidõ, .mustõ.hambit23 tungalterad
musta|tama, -taq, -da82 mustaks tegema, ära määrima; mustigaq mustatasõq suu ärq mustikad teevad suu mustaks
mustavereli|ne, -dse, -st5 mustaverd, mustavereline
mustavere|su̬u̬ń*, -soonõ, -su̬u̬nt40 veen
musti|k, -ga, -kat13 = musťk(as) mustikas
.mustja|= .mustja|s, -dsõ, -st5 mustjas
musťk(as), .musťka, musťkast15 = mustik
.mustla|nõ, -(d)sõ, -st5 mustlane
.mustnõma, mustõdaq, .mustnõ75 määrduma; mustõnuq rõivaq määrdunud riided
musťokõ|nõ, -sõ, -ist8 väike must sipelgas
.mustrili|nõ, -dsõ, -st5 mustriline
musträ(ä)stäs, musta.rä(ä)stä, .mustarä(ä)stäst22 musträstas
musttuhat, mustatuhandõ, .mustatuhandõt13 musttuhat
.mustu|ma, -daq, -80 mustaks minema, mustuma
.mustus, -õ, -t9 mustus
mustõlda|ma = mustõrda|ma, -q, -38 manguma, lunima, nuruma; pealetükkivalt pakkuma, reklaamima; mustõldas man seeniq, ku piät tälle andma mangub su juures seni, kui pead talle andma; telekan mustõrdõdas nii kavva, ku ostatkiq ärq televiisoris reklaamitakse nii kaua, kui ostadki ära
mustõ|tama, -taq, -da82 mustendama; mustikit om nii et maa mustõtas mustikaid on nii et maa mustendab; lumi om ärq sulanuq, maa jo mustõtas lumi on sulanud, maa juba mustendab
muti(h)n rikkis; auto om mutin auto on rikkis
muti|k, -ga, -kat13 putukas; suvõl om kyiḱ maa ja ilm kygõsugumaidsi mutikit täüś suvel on kõik maa ja ilm kõiksuguseid putukaid täis
muting, -u, -t13 viga; rike
muti|tama, -taq, -da82 1. korrastama, korda seadma; kiä taad morro mutitas ja purru kokko pühksäs kes seda õue korda seab ja puru kokku pühib; 2. = muťutama
muts, mutsu, .mutsu37 = .mutśka vanaeit, -mutt
mutsa|k, -gu, -kut13 = mütsäk komps; nutsakas; hunnik
mutśka, -, -t2 = matśka = muts
mutťama, muťadaq, mutťa77 jäljendama, matkima
mutti rikki; saq olõt mu raadio mutti käändnüq sa oled mu raadio rikki ajanud
mutťu|ma, -daq, -80 ebaõnnestuma; taa tüü mul mutťu see töö mul ebaõnnestus
mu|tuŕ, -dura, -durat4 rattarumm
muťu|tama, -taq, -da82 = mutitama [2.] segama, häirima; rikkuma; muťutagu-i minno! ära mind sega!; minno tuu ei muťudaq mind see ei häiri; sa olõt mu tüü ärq muťutanuq sa oled mu töö ära rikkunud
muu, -, -d50 muu
mu̬u̬, -, -d52 (koristatud) põld; kanaq kääväq olismuu pääl terri otśman kanad käivad koristatud kõrrepõllult teri otsimas; kardohkamuu pääle om sitt ärq veet koristatud kartulimaale on sõnnik veetud
mu̬u̬d, moodu, mu̬u̬du37 mood; vorm; laad; moodu perrä rõivin moodsalt riides; synamuud* keel sõnavorm
mu̬u̬du moodi; tä om väega muq muudu ta on väga minu moodi
mu̬u̬n, moona, mu̬u̬na31 moon (moona)
mu̬u̬ń, mooni, mu̬u̬ni37 moon (mooni)
mu̬u̬ŕ, moori, mu̬u̬ri37 moor, eit
mu̬u̬tś, moodsi, mu̬u̬tsi37 ämmaemand
mu̬u̬tsa, -, -t3 kena; nägus; mul vanamiiś presse iks püksele pruhviq ka sisse, sis olľ nigu muutsamb vällä minnäq mul vanamees pressis ikka pükstele viigid ka sisse, siis oli nagu kenam välja minna; Juula om õigõq muutsa näogaq tütrigugõnõ, õkva muutsa pääle kaiaq Juula on õige kena näoga tüdruk, kohe kena otsa vaadata
muudatus, -õ, -t9 muudatus
muudku(q) = mugu(q) muudkui
muudus, -(s)õ, -t11 = .muutus muutus
muuhavva = .mu(i)stõhavva: muuhavva, ku nimäq viil olliq latsõdsõq palju aega tagasi, kui nad olid veel lapseohtu
muuhavva|nõ, -dsõ, -st7 = .mu(i)stõhavva|
muuk|raud, -ravva, -.rauda33 muukraud
muusiga, -, -t3 = .muuśka, -, -t3 muusika
muusõ|uḿ, -umi, -.ummi38 muuseum
.muu|tama, -taq, -da81 moondama; nõid muutas mehe kunnas nõid moondab mehe konnaks
.muutma, .muutaq, muuda61 muutma
.muutu|ma, -daq, -80 muutuma
.muutus, -õ, -t9 = muudus
|du, -du, -tu26 mõdu
mõgli|ma, -daq, -88 = mõiõldama peksma, nüpeldama
mõheriibatus, -õ, -t9 kaapekakk
mõhis|õma, -taq, -õ87 = mymisõma mõmisema
mõhk, mõhe, .mõhkõ79 leivaküna
mõhn, mõhna, .mõhna31 kühm; pässä-, jalamõhn pöidla-, jalapäkk
.mõikama, mõigadaq, .mõika77 = .mõrkama [2.] mõikama, mõjuma
.mõisa, -, -t3 mõis
.mõisa|herr, -herrä, -.herrä35 mõisnik, mõisahärra
.mõisaprovva, -, -t2 mõisaproua
.mõisavalitsõja, -, -t3 mõisavalitseja
.mõisni|k, -gu, -kut13 mõisnik
mõista, -, -t2 = mõistali|nõ, -dsõ, -st5 arukas, mõistlik; tiä um mõista inemine, tuugaq ajat hüä meelegaq juttu, kiä mõista um ta on mõistlik inimene, sellega ajad hea meelega juttu, kes mõistlik on
mõista|tama, -taq, -da82 = mõistutama mõistatama
mõistatus, -õ, -t9 mõistatus
mõistatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = mõistutõ(l)lõma = korduv mõistatama
.mõistli|k, -gu, -kku38 mõistlik
.mõistma, .mõistaq, mõista61 1. oskama; 2. mõistatama
.mõistmaldaq mõistmatu
.mõistus, -õ, -t9 mõistus
mõistu|tama, -taq, -da82 = mõistatama mõistatama
mõistutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = mõistatõ(l)lõma korduv = mõistatama
|ius, -jusa, -jusat4 = mõjjus
mõiõlda|ma, -q, -83 = mõglima peksma, nüpeldama
mõj|jus, -usa, -usat4 =|ius mõjus, mõjuv
mõjo, mõo, mõjjo e mõio27 mõju
mõl|a, -a, -la28 aer; mõla
mõlḱma, .mõlkiq, mõlgi63 mõlkima; peksma
mõlõmb|aq, m -idõ, -it13 mõlemad
.mõoka|s, -, -t15 mõjukas
.mõo|ma, -daq, -68 mõjuma
.mõo|tama, -taq, -da81 mõjutama
.mõotus, -õ, -t9 mõjutus, mõju
mõrah(t)u|ma, -daq, -84 1. = mõrih(t)uma; 2. mõruks muutuma
mõraskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = mõroskõ(l)lõma
mõrd, mõrra, .mõrda33 mõrd
mõrdsu|k, -ga, -kat13 mõrtsukas
mõr|i, -i, -ri26 = mõrrõq
mõrih(t)u|ma, -daq, -84 = mõrah(t)uma [1.] = mõristuma = mõrõnõma = mõrõstuma mõranema
mõrimõr|rõv, -õva, -õvat4 väga mõru
mõristu|ma, -daq, -84 = mõrih(t)uma
mõris|õma, -taq, -õ87 möirgama, mörisema
.mõrkama, mõrgadaq, .mõrka77 1. mõru v kibe olema, mõrult v kibedalt maitsema; kiisla mõrkas, selle et jahuq ommaq vanaq kaerakilel on mõru maitse, sest jahu on vana; süüḱ olľ nii soolanõ, et parlaq viil mõrkas suuhn vasta söök oli nii soolane, et praegu veel on kibe maitse suus; 2. = .mõikama mõikama, mõjuma; mõrka-iq toolõ poisilõ ütśkiq ütlemine ei mõju sellele poisile ükski ütlemine
.mõrkja|= .mõrkja|s, -dsõ, -st5 = .mõrksa, -, -t3 = mõrolik mõrkjas
mõr|o, -o, -ro26 1. mõru; 2. = mõrohus mõrudus
mõro|hain, -haina, -.haina30 kirburohi (rohttaim)
mõrohus, -õ, -t9 = mõro [2.] mõrudus
mõroli|k, -gu, -kku38 = .mõrkjanõ
mõro|ritk, -rida, -.ritka32 mädarõigas
mõroskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = mõraskõ(l)õma pahutsema, vihane olema
mõrosta|ma, -q, -83 kurjustama
mõrrõq, .mõrdõ, mõrrõt19 = mõri mõra
mõr|rõv, -õva, -õvat4 mõru
.mõrsja, -, -t3 < pruuť pruut; kallim
.mõrsja.and|õq, m -idõ, -it19 veimed, veimevakk, mõrsja kingid pulmalistele; kaasavara
mõrõ|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 = mõrõstu|ma, -daq, -84 = mõrih(t)uma mõranema
mõsiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .mõskma
mõsk, mõsu, .mõsku36 = mõsu: kas mõsk om ärq mõst? kas pesu on pestud?
.mõskma, .mõskõq, mõsõ65 pesema
.mõskm|õq, m -idõ, -it16 pesuvesi; sulp
.mõsku|ma, -daq, -35 enesekoh pesema, pestud saama, puhtaks minema; auto mõskus vihmagaq puhtas auto läheb vihmaga puhtaks; ma käü poodin niikavva ku mõsu massinan mõskus ma käin poes niikaua kui masin pesu peseb
mõsś, mõssi, .mõssi37 = mesś meski (leotis õlle v viina tegemiseks)
mõs|u, -u, -su26 = mõsk pesu; mõsunäpṕ pesupulk
mõtiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 mõtisklema
.mõtli|k, -gu, -kku38 mõtlik
.mõtlõma, mõtõldaq, .mõtlõ78 mõtlema
mõts, mõtsa, .mõtsa30 mets
mõts(a)el|läi, -äjä, -äjät4 metsloom
mõtsali|nõ, -(d)sõ, -st5 metsaline, koletis
mõts(a)maasi|k, -ga, -kat13 metsmaasikas
mõts(a)mehi|ne, -dse, -st7 metsmesilane
mõtsa|mi̬i̬ś, -mehe, -mi̬i̬st39 metsamees, metsas töötaja; metsavend
mõtsa|nõ, -dsõ, -st7 metsane
mõtsapüv|i, -e, -ve24 laanepüü (lind)
mõts(a)tsi|ga, -a, -ka29 metssiga
mõtsa|vahť, -vahi, -.vahti36 metsavaht
mõtsa|veli, -ve(l)le, -.veljä e -.velle43 metsavend
mõts|härg, -härä, -.härgä34 ürgveis, tarvas
mõtsi|k, -gu, -kut13 metsik
mõts|kitś, -kitsõ, -.kitsõ35 metskits
mõts|kund, -kunna, -.kunda32 metskond
.mõtsli|k, -gu, -kku38 metsikuvõitu; taa om maahajätet ja mõtslik kotus see on mahajäetud ja metsikuvõitu koht
.mõtsni|k, -gu, -kku38 metsnik
mõts|pahr, -pahru, -.pahru37 metskult
mõts|partś, -pardsi, -.partsi37 = laanõpartś = mudapartś piilpart
mõtus, -(s)õ, -t11 metsis
mõtõlus, -õ, -t9 mõtlus, mõtisklus, meditatsioon, kontemplatsioon
mõtõl|õma, -daq, -õ85 mõtisklema, mediteerima
mõt|õq, -tõ, -õt18 mõte
mõtõssi(h)n mõtetes, mõttes; tä om nii mõtõssin, et ei kuulõq ei näeq ta on nii mõtetes, et ei kuule ega näe
mõurahta|ma, -q, -83 möiratama
.mõurama, mõuradaq, .mõura77 = .mäürämä = .möürämä lõugama; möirgama
mädsäri|k, -gu, -kku38 lühike tüse olevus, paksuke
|dä, -ä, -tä25 mäda
mädähüs, -e, -t9 mädanemine, mädanik
mädäli|k, -gu, -kku38 mädavõitu
mädänemä, .määdäq, mädäne, kesks .määnüq89 mädanema
mädäni|k, -gu, -kku38 mädanik
.mäe(l)|ne, -dse, -st5 ülemine, mäel asetsev
.mäe|ne, -dse, -st7 = mägine mägine; mäedse maa pääl om rassõ põldo arriq mägisel maal on raske põldu harida
mägesti|k, -gu, -kku38 = mägistik
|gi, -e, -ke25 mägi
mägi|ne, -dse, -st7 = .mäene
mäheq, .mähḱme, mähend16 mähe, side
.mähkelemä, mäheldäq, .mähkele85 = mähähe(l)lemä = mähälemä = .mühkelemä hullama; tõuklema, rabelema
.mähḱmä, .mähkiq, mähi13 mähkima
.mähksämä, mähästäq, .mähksä76 ruttu kergelt mähkima; mähksäq mul sõrḿ kinniq! mähi mul ruttu sõrm kinni!
mähkä, -, -t2 nätske; mähkä leib nätske leib
.mähkü|mä, -däq, -80 mähkuma
mähähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = mähäl|emä, -däq, -e85 = .mähkelemä
mähüs, -(s)e, -t11 side, mähis
mäih, mäihä, .mäihä35 mähk
mäkerdä|mä, -q, -83 määrima, mäkerdama
mäkä|tämä, -täq, -dä82 = mökätäma mökitama
.mäl(d)sä, -, -t3 lääge, läila, imal; taa kisseľ sai väega mälsä see kissell sai väga lääge
mälehtä|mä, -q, -83 1. mäletama; 2. mälestama; 3. mäletsema
mälehtäväst = mälehtümäst mäletamisest saati; mäletamist mööda; muq mälehtäväst niipalju e niikaua kui mina mäletan
mäleh(t)üs, -e, -t9 1. mälestus; 2. mäletamine, mälu; 3. mäletsetav toit
mäl|o, -o, -lo26 mälu
mäl, mälvi, .mälvi37 linnu rind, mälv
mämḿ, mämmi, .mämmi37 nätske leib
mämmä|tämä, -täq, -dä82 = mäm|ä()mä, -mäq e -ädäq, -mä e -ähä88 ebaselgelt rääkima, mõmisema; midäs sa mämähät, kynõlõq selgehe! mis sa mõmised, räägi selgesti!
mäng, mängo, .mängo37 mäng
.mänǵmä, .mängiq, mängi63 mängima
mängä|tämä, -täq, -dä82 mängitama
märdikuu, -, -d50 = .märtekuu < no'(v)vembri november
märdi|päiv, -päävä, -.päivä35 = .märtepäiv = .märtnäpäiv mardipäev, 10. november
märdi|ru̬u̬ś, -roosi, -ru̬u̬si37 < krü'sänteḿ krüsanteem
märdi|sanť, -sandi, -.santi37 = .märtnäsanť mardisant
märgüs, -(s)e, -t11 märguanne, vihje; märkus
märgü|tämä, -täq, -dä82 mõtlema, aru pidama
.märhämä, märhädäq, .märhä77 mürama
märi|kahr, -kahru, -.kahru37 toriseja; rämeda häälega inimene; miä sa tah märiset nigu vana märikahr, olõt ärq pahanuq vai? mis sa siin torised nagu vana toriseja, oled pahane või?
märis|emä, -täq, -e48 mõmisema
märḱ, märgi, .märki37 märk, tähis
märk, märgo, .märko37 mõistus; märko andma märku andma
.märḱmä, .märkiq, märgi63 1. mõtlema; kavatsema; mi märge sanna küttäq mõtlesime sauna kütta; taad asja piät märḱmä selle asja üle tuleb mõelda; 2. märkima
.märksä, -, -t3 arukas, nutikas, tark
.märrämä, märrädäq, .märrä30 = märähämä
märsś, märsi, .märssi37 märss
.märte|kuu, -, -d50 = märdikuu november
.märte|päiv, -päävä, -.päivä35 = .märtnä|päiv, -päävä, -.päivä35 = märdipäiv mardipäev, 10. november
.märtnä|sanť, -sandi, -.santi37 = märdisanť mardisant
märtś, märdsi, .märtsi37 > paastukuu
mär|ä, -ä, -rä24 mära
mär|ähämä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä88 = .märrämä hullama, mürama; latsõq märähäseq kyik aig, püsü-i paigan sukugiq lapsed hullavad kogu aeg, ei püsi üldse paigal
mäss, mässo, .mässo37 mäss, ülestõus
.mässelemä, mässeldäq, .mässele85 hullama; mäslema
.mässämä, mässädäq, .mässä77 mässama
mässätüs, -e, -t9 riistapuu, vidin, vigur; mänguasi
.mätliga|nõ, -dsõ, -st5 = mättine = mättäne mätlik, mättaline
mätsä|k, -gu, -kut13 nätske, paks
mätti|ne = mättä|ne, -dse, -st7 = .mätliganõ
mättä.räpsäjä, -, -t3 tühikargaja; taa olõ-i õigõ miiś, taa om rohkõmb sääne mättäräpsäjä see pole õige mees, see on rohkem selline tühikargaja
mät|äs, -tä, -äst22 mätas
määds, määdsä, .määdsä35 (lume)pall; käkk; poiśkõsõq pilvaq lumõmäädsi poisid loobivad lumepalle
.määǵmä, .määgiq, määgi63 määgima
määgähtä|mä, -q, -83 määgatama
määgäh(t)üs, -e, -t9 määgatus
.mäände|ne, -dse, -st7 = määne [1.]
.mää|ne, -dse, -st7 mädane
määne, .määntse e .mändse, määnest23 1. = .määndene < määre(s), < määräne milline, missugune; määne(s) tuu om? milline see (siis) on?; 2. mingi(sugune); taa no määne mehe jutt kas see nüüd mingi mehe jutt on
määnegiq mingi(sugune)
määŕ, määri, .määri37 määre; saapa-, vankrimääŕ saapa-, vankrimääre
määre(s), .määrtse e .märdse, määrest23 > määne [1.]
määr|kasś, -kassi, -.kassi37 ahv; määrkasś ollõv inemise muudu ahv olevat inimese moodi; määrkasś tege kyiḱ viguriq takan, miä inemine iin tege ahv teeb kõik vigurid järgi, mis inimene ees teeb; mäüräs ku vana määrkasś lõugab nagu vana ahv
.määŕmä, .määriq, määri63 määrima
.määrämä, määrädäq, .määrä30 määrama; koolõ-i kiäkiq inne aigo, egäl ütel om aig määrät ei sure keegi enneaegselt, igal ühel on aeg määratud
määrä|ne, -dse, -st7 > määne [1.]
.mää|tämä, -täq, -dä81 mädandama
.määtüs, -e, -t9 mädanema pandud v mäda asi; siumäätüs piirituses rästik (ravimiks)
.mäürämä, mäürädäq, .mäürä77 = .mõurama = .möürämä lõugama; möirgama
mögis|emä, -täq, -e87 mögisema
mökä|tämä, -täq, -dä82 = mäkätämä mökitama
.möldre, -, -t3 mölder
.möľmä, .mölliq, mölli63 kõvasti segama, kloppima; seo tahas taha ei möľmist, seod piät tassa segähämä see tainas ei taha kloppimist, seda peab tasa segama
möögähtä|mä, -q, -83 = müvvähtämä < möögähütmä möögatama
möögäh(t)üs, -e, -t9 = müvväh(t)üs möögatus
möögähü|tmä, -täq, -dä62 > möögähtämä
.möürämä, möürädäq, .möürä77 = .mõurama = .mäürämä
müdis|emä, -täq, -e87 = mügisemä müdisema
müdistä|mä, -q, -83 = mügistämä müdistama
müdsel|emä, -däq, -e85 = .mütskelemä hullama, tõuklema, rüselema; poiśkõsõq tüküseq vahetunni aigo müdselemä poisid kipuvad vahetunnil rüselema
müdsäri|k, -gu, -kku38 kobar; mütsak
mügis|emä, -täq, -e87 = müdisemä
mügistä|mä, -q, -83 = müdistämä
mügrämüt|eq, -te, -et18 = mügrämüterüs, -e, -t9 = mügrämüt|t, -ä, -tä35 e -ü, -tü37 = mütüs mutimullahunnik
mügyŕ, mügrä, .mükrä46 = mükr = mütt [2.] = ńugyŕ = nügyŕ mutt (loom)
müh|hin, -inä, -inät4 mühin
mühis|emä, -täq, -e87 mühisema
mühk, mühü, .mühkü37 (pirru)kubu
.mühkelemä, müheldäq, .mühkele85 = .mähkelemä hullama; tõuklema, rabelema
.mühksämä, mühästäq, .mühksä76 ühmama, kohmama; mühäś midägiq üle ola ühmas midagi üle õla
mühkä|tś, -dsi, -tsit13 = mühüs mühakas, mühkam
mühä|k, -gu, -kut13 1. mütsak; 2. = mühkätś
mühüs, -(s)e, -t11 = mühkätś
|kin, -ginä, -ginät4 = mütin müdin
mükr, mügrä, .mükrä46 = mügyŕ mutt (loom)
mükähü|tmä, -täq, -dä62 mühatama
müküke|ne, -se, -ist8 kokutaja
mükü|tämä, -täq, -dä82 kokutama
mülgeq, .mülke, mülget18 = mülgätüs, -e, -t9 mülgas; porine v mudane koht
mülgüssi(h)n ummuksis, umbselt
mülgü|tämä, -täq, -dä82 kustutama; ku ärq läät, mülgüdäq tuli kah ärq! kui ära lähed, kustuta tuli ka ära!
.mülkü|mä, -däq, -80 ummistuma
mülľ, mülli, .mülli37 poolvedel toit
müll, müllü, .müllü37 möll
.müllämä, müllädäq, .müllä77 möllama, hullama
.mülmä, .mülläq, müllä61 segama (toitu)
.mültü|mä, -däq, -80 1. ummuksis kustuma; tuli mültüs ärq, ku õhku saa-iq tuli kustub, kui ei saa õhku; 2. riknema
münť, mündi, .münti37 = münt, mündä, .müntä35 = münt, mündü, .müntü37 laad, kuju; ilosat müntü hopõń ilusa kujuga hobune; ütte müntä rõivaq ühte laadi rõivad
mürdsähtä|mä, -q, -83 mürtsatama
mürgü|ne, -dse, -st7 terasene, terasest
müris|emä, -täq, -e87 mürisema
müristä|mä, -q, -83 müristama
mürk, mürgü, .mürkü37 1. teras; 2. = .mürkläne
mürk|hain, -haina, -.haina30 mürkputk (rohttaim)
.mürklä|ne, -se, -st5 = mürk [2.] sõnakehv inimene
.mürmelemä, mürmeldäq, .mürmele85 = mürmüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 kuri olema; kurjustama; su hopõń vyyralõ mürmüskelles su hobune on võõrale kuri
mürre, -, -t14 tilgastanud; taa piim joht juvvaq sünnü-i, taa om mürre see piim küll juua ei kõlba, see on tilgastanud
mür|rin, -inä, -inät4 mürin
.mürrämä, mürrädäq, .mürrä77 mürama; tśuraq mürräseq takantarõn poisikesed müravad tagatoas
.mürtsknä, -, -t3 mürtsumine
mür|ä, -ä, -rä24 müra
mürähtä|mä, -q, -83 kärgatama, mürtsatama
müräh(t)ü|mä, -däq, -84 tilgastama
müräh(t)üs, -e, -t9 kärgatus, mürtsatus
mür|ähämä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä88 mürisema; möirgama
mürä|k, -gu, -kut13 1. suur, mürakas; sääntse mürägu mehegaq ma taplõma ei lääq sellise müraka mehega ma taplema ei lähe; 2. mürts; kõva müräk käve käis kõva mürts
müs|imä, -siq, -i57 pusima; külh sul tahtos tan man müssiq on sul aga tahtmist selle kallal pusida
.müssü kobarasse, punti
müssü(h)n kobaras, pundis
|tin, -dinä, -dinät4 = mükin müdin
.mütliga|nõ, -dsõ, -st5 tombuline
.mütmä, müttäq, mütä61 1. peksma, kloppima; kalu toikaga võrku hirmutama; 2. mulda üles ajama (mutt)
müts, mütsü, .mütsü37 müts
.mütskelemä, müdseldäq, .mütskele85 = müdselemä hullama, tõuklema, rüselema
.mütskmä, .mütsküq, mütsü64 mütsuma
.mütsknä, -, -t3 mütsumine
mütsähü|tmä, -täq, -dä62 korraks kägardama, nutsakusse keerama
mütsä|k, -gu, -kut13 = mutsak komps; nutsakas; hunnik
mütsü|tämä, -täq, -dä82 1. = nutsutama [2.] = nütsütämä [2.] kägardama, nutsakusse keerama; 2. (isuga) sööma, mugima; lehm mütsütäs hainu lehm mugib heinu
müt|t, -ä, -tä35 1. mütt (nui v toigas kalade võrku hirmutamiseks); 2. = mügyŕ mutt (loom)
mütüs, -(s)e, -t11 = mügrämüteq mutimullahunnik
müvvähtä|mä, -q, -83 = möögähtämä möögatama
müvväh(t)üs, -e, -t9 = möögäh(t)üs möögatus
mü̬ü̬ mööda
mü̬ü̬ǵmä, mü̬ü̬giq, möögi63 ammuma, möögima
mü̬ü̬mä, müvväq, mü̬ü̬, min 1. ja 3. p .möi(e), kesks möönüq54 müüma; turustama
mü̬ü̬ske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv kauplema, kaubitsema, äritsema; lehest loi, et tśuraq müüskeleseq koolin hoimastiid lehest lugesin, et poisikesed kaubitsevad koolis uimastitega
.müüjä, -, -t3 müüja
müüḱ, müügi, .müüki37 müük, müümine;
müür, müürü, .müürü37 1. müür; 2. = müürmägi
.müüŕmä, .müüriq, müüri63 = .müürämä müürima
müürmä|gi, -e, -ke25 = müür [2.] järsk kõrge paljanduv (liiva)kivikallas
müürsep|p, -ä, -pä35 müürsepp
.müürämä, müürädäq, .müürä77 = .müüŕmä
müüsterdä|mä, -q, -83 askeldama
müüť, müüdi, müüti37 müüt
.müütlä|ne, -(d)se, -st5 = .müütni|k, -gu, -kku38 mühkam, jõhkard, sõnakehv, vihane, tuim inimene; taa vana müütläne, tiit tälle tüü ärq, a tä tennägi eiq sinno see vana mühkam, teed talle töö ära, aga ta isegi ei täna sind
mym|a(ha)ma, -maq e -adaq, -ma e -aha88 = mymis|õma, -taq, -sõ87 = mõhisõma mõmisema
mym|min, -ina, -inat4 mõmin
myndvu̬u̬ri = mynikõrd
myni, mynõ, .mynda e mynt41 mõni
mynikõrd = myndvu̬u̬ri mõnikord
myni|tama, -taq, -da82 mõnitama
mynitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv mynitama
myn|o, -o, -no26 mõnu
myydu|ma, -daq, -80 1. edenema; tüü nakkas jo myyduma töö hakkab juba edenema; 2. sobima; taa asi myydus tälle see asi sobib talle
myyk, mõõga, myyka30 mõõk
myyt, mõõdu, myytu37 = myyť, mõõdi, myyti37 mõõt; mõõtühik, ühik; miitre om pikkus-, gramḿ rasõhus- ja kruuń rahamyyt meeter on pikkus-, gramm massi- ja kroon rahaühik; ümbremyyt ümbermõõt
myytma, myytaq, mõõda61 mõõtma