ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 1293 kiräkotust.
laabuma .laabu|ma -daq -80, .jouduma .jou­dudaq jovvu79, .kõrda v edesi minemä, .sää­dü|mä -däq -80; mäng ei tahtnud laabuda mäng es lääq häste v es klapiq; tema käes laabub kõik timä käen lätt kõ:ik' häste edesi v täl as'aq laabusõq v täl õkvalt laabus; töö hakkas juba laabuma tüü nakas' jo mõõ:duma; laabuv laabsa, joudsa, säädsä
laad ( laadi ) muu:d moodu muu:du37, mast' masti .masti37, münt mündä .müntä35, münt mündü .müntü37; ühte laadi rõivad ütte müntä rõivaq; seda laadi säänest muudu; elulaad elämise muud; mis laadi mees ta on? määnest laida miis' tä om?
laad ( lae ) laat' laadi .laati37, per|ä -ä -rä24; püss teeb pauku, laad laseb püss tege pauku, laat' lask
laadaline laaduli|nõ -sõ -st5
laadaplats laadu|plats' -platsi -.platsi37
laadima pääle .pandma, .laat'ma .laatiq laadi63; laadis koorma peale pand' kuurma pääle; akut, püssi laadima akut, püssa laat'ma
laadung kuu:rma - -t3; viljalaadung viläkuurma; tõi poest laadungi toidukraami tõi poodist nõstangu söögikraami
laager 1. .laagri - -t1, lii:r' leeri lii:ri37; võru keele laager võro keele laagri v liir'; 2. .laagri - -t1; kuullaager kuul'laagri
laagerdama laagõrda|ma -q -83, saistaq .laskma
laagerduma .saistu|ma -daq -80, laagõrdu|ma -daq -84, .tõ:mbama tõ:mmadaq .tõ:mba77, .saisma (.)saistaq saisa66; liha pandi laagerduma liha panti saistuma; õlu peab veel laagerduma ollõl piät viil saistaq laskma
laamendama .plaan'ma .plaaniq plaani63, .plaads'­ma .plaadsiq plaadsi63, larmi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90; ta hakkab purjus peaga alati laamendama tä nakkas pur'on päägaq kõ:gõ plaan'ma; laamendab isa rahaga kõrt­se mööda praavõldas esä rahagaq kõrtsõ piten
laanemets mõts laan' laanõ laant35
laanepüü mõtspüv|i -e -ve24, laas'püv|i -e -ve24
laar laar' laari .laari37, te|go -o -ko27, kõrd kõrra .kõrda33; keedab suure laari suppi tege suurõ laari v paatävve suppi; sai laar õlut tehtud sai kõrd olt tettüs
laas laan' laanõ laant35
laasima .laas'ma .laasiq laasi63, .ossõ lüü:mä v .laskma; laasi sa kirvega need väiksemad puud ära, ma laasin saega selle suure lüüq sa kirvõgaq noil vähämbil puiõl ossaq ärq, ma lasõ saegaq seol suurõl
laast last lastu .lastu37, kilt kilda .kilta31, kilst kilstu .kilstu31, kildakõ|nõ -sõ -ist8
laastama (ärq) .häö|tämä -täq -dä81, .räüstä|mä -q -81; äike oli viljapõldu kõvasti laastanud piksevihm oll' viläpõldu kõvastõ räüstänüq; sõda laastas linnad ja külad sõda häöt' lii­naq ja küläq ärq
laast(u)katus lastukatus -(s)õ -t11
laasuma .laas'u|ma -daq -80; puu laasub, kui ära kuivab puu laas'us, ku ärq kuios; laasu­nud puu laasjanõ puu
laat laat laadu .laatu37, laat laadõ .laatõ35; lähme laadale läämiq laatu v laadu pääle; kui laadal on, siis laadalt ostan ku laadun om, sõ:s laadust osta
laatsaret laadsa|rett' -reti -retti37, sõ:aväe.haigõ|maja -maja -majja v -maia28
laava laava - -t2
labajalg laba|jalg -jala -.jalga33, jala|leht' -lehe -.lehte34, (jala)lapard' -i -it4
labakinnas peo|kinnas' v ­pio|kinnas' -.kinda
-kinnast23, rusik|kinnas v rus'k|kinnas -.kinda ­-kinnast23, hrl m labanõ kinnas
labakäsi kämmel' .kämble kämmeld23, kämmäl .kämblä kämmäld23
labane pr(o)osta - -t2, .lihtsä - -t3; laba|nõ -dsõ -st7; labane nali prosta nali; kas see riie on toimne või labane? kas taa rõivas om toi­minõ vai labanõ?;
labaselt pr(o)ostalt, pros.toitsõhe, pros.toitsõlõ
labastama .tsurk'ma .tsurkiq tsurgi v ­.ts'urk'ma .ts'urkiq ts'urgi63, pr(o)ostas tegemä; ära labasta sõnadega seda, mis südames! tsurk'ku-iq sõ:nnogaq tuud, miä süämen liigus!
labasus pr(o)osta jutt; räägib labasusi kõ:nõ­lõs prostat juttu
labiilne püsümäldäq, .vaelduja - -t3, heik heigo .heiko37, .hiitliga|ne -dsõ -st5
labiilsus .hiitlikküs -e -t9, püsümädüs -e -t9
labor = laboratoorium labor' -i -it4, tüü:tar|õ -õ -rõ24
labürint labü|rint' -rindi -.rinti37
lade kiht' kihi .kihti36, la|do -o -to27, la|tõm' -dõmõ -dõnd16, kõrd kõrra .kõrda30; sõnnikulade kõrd sitta; heinalade kiht' haino; viljalade latõm', lado
ladestuma .korju|ma -daq -80, kogonõma kuu:daq v kogo(nõ)daq kogonõ89; järve ­põhja ladestunud setted järve põhja korjunuq mua­kõrd; rasvkude ladestub naha alla rasvaq korjusõq naha alaq
ladin la|pin -bina -binat4; vesi jookseb ladinal vesi juusk labinahe v labinal
ladistama labista|ma -q -83; vihma ladistab vihma labistas; pardid ladistavad järves pardsiq labistasõq järven
ladu la|do -o -to27
laduma (.riita, .kihti v üts'tõõsõ pääle) .pandma v .säädmä, ku|dama -taq -a59; lao need puud riita! panõq neoq puuq riita!; müüri laduma kivve saina pandma v müürü kudama; korstnat laduma korsnat kudama; lao välja, mida sa selle asja kohta tead! kõ:nõlõq vällä, midä sa seo as'a kotsilõ tiiät!; ladusin kõik südame pealt välja plahvõ kõ:ik' süäme päält vällä
ladusalt .laabsahe, .laapsahe, .laabsalõ, .laapsalõ, ladusahe, ladusalõ, vuu:lsahe, vuu:lsalõ, .loohvkahe; töö läheb ladusalt tüü lätt laabsahe; tal tulevad sõnad nii ladusalt täl tulõvaq sõ:naq nii loohvkahe
ladvatuli mõts ladva|tuli -tulõ -tuld sissek -.tullõ41
ladvik päälüs|kiht' -kihi -.kihti36, .päälmäne kiht', m ülembäq ülembide ülembit19
laegas laadi|k -gu -kut13, .suhvli - -t1; raha­laegas rahalaadik
laekuma .sisse v pääle tulõma, peräle .joudma; kas raha on laekunud? kas raha om tulnuq?; täna laekus seitse avaldust täämbä tull' v tuudi v anti säidse avaldust; raamatu­müügist laekunud summa on päris suur raamatidõ müümisest om peris suur' raha sisse tulnuq
laekur kassapidäjä - -t3
laen lain lainu .lainu37, võlg võla .võlga33, võlg­rah|a -a -ha28, lainus -(s)õ -t11; pidin pangast laenu võtma pidi pangast võlgo võtma; laenuks anda lainussõs andaq
laenama .lainama lainadaq .laina77, .võlgo v .lainu v lainus .võtma v .andma, lainu pääle .võtma
laeng laading* -u -ut4; positiivne, negatiivne laeng positiivnõ, negätiivne laading; püssil on laeng rauas püssäl om kuul' v pauk ravvan; sain näidendist tugeva emotsionaalse laengu sai näütemängost kõva tundõ kätte
laenutama .vällä .lainama, lainus .andma
laenutus .vällä.lainami|nõ -sõ -st5; lainu|maja* -maja -majja v -maia28; jalgrataste laenutus rattidõ vällälainaminõ; tõi laenutusest pesumasina tõi lainumajast mõsumassina
laev laiv laiva .laiva30; laevahukk laivakado; laevamast mast'; laevatekk laivatekk'
laevandus laivandus -õ -t9, laivamajandus -õ -t9, mereas'andus -õ -t9; meresõidu ja laevanduse ajalugu meresõidu ja laivamajandusõ aolugu; laevanduse kiire areng laiva­majandusõ kipõ edesiminek'
laevastik laivistu* - -t1, m laivaq .laivo .laivo30; Rootsi laevastik tuli Emajõele Roodsi lai­vaq tulliq Imäjõõ: pääle
laevnik .laivni|k -gu -kku38
lagastama rökendä|mä -q -83, sitata|ma -q -83
lage lakõ - -t14; lageda taeva all lakõ taiva all; meid tehti lagedaks meid tetti lakõs; lagedal lakõ pääl; lagedale lakõ pääle; tuli lagedale uue seletusega tull' vällä vahtsõ seletüsega
lagedus lagõhus -õ -t9
lagendik lakõ - -t14, lagõhus -õ -t9, lakõpääli|ne -dse -st7; keset metsa sattusin lagendikule kest mõtsa sai lakõ pääle
lagi la|gi -e -kõ25; hüppa või lakke kasvai lakkõ annaq karadaq
lagin hõkõrdus -õ -t9, lõkõrdus -õ -t9, la|kin -gina -ginat4; naerab laginal naard niguq kõrrin
lagipea pääla|gi -e -kõ25, lagipää - -d sissek -.päähä v -pähäq52; lõi lagipähe lei lagipäähä; lagipea oli paljas päälagi oll' pal'as
lagistama hõkõrda|ma -q -83, lõkõrda|ma -q -83, lagista|ma -q -83; lagistavad naeru kõkutasõq
lagrits I lagri|ts -dsa -tsat13
lagrits II orrav|hiir' -hiire -hiirt40
lagunema lagonõma .laodaq v lago(nõ)daq ­lagonõ89, lagovama .laodaq v lagovadaq ­lagova89; jää on veel lagunemata ijä om viil lagonõmaldaq
lahas lat|t' -i -ti37; lambal pandi jalg lahasesse lambal panti jalg latti
lahastama latti .pandma
lahe apar' abara abarat4, av|var' -ara -arat4, lopõ - -t14, lahhe - -t14; .hõlpsa - -t3, .lihtsä - -t3, .kerge - -t3; .moos'ka - -t3, .lahkõ - -t3, mosna - -t2; (hrl villa, lina kotsilõ) .lauh(k)õ - -t3; matkasaabas olgu piisavalt lahe matkasaabas olkõq küländ apar' v lahhe; teil on siin metsade keskel päris lahe olemine teil om siin mõtso sisen peris apar' v lahhe olõminõ; küll temal on lahe elu külq timäl om hõlpsa elo; ta on väga lahe mees tä om väega moos'ka miis'; pikk lahe vill v lina pikk' lauhõ vill v lina; lahe pidu kinä pido; see tuba on umbne, tee aken lahti, siis läheb lahedamaks! seo tarõ om umbõnõ, tiiq akõn' vallalõ, sõ:s saa lauhkõmb!
lahedalt = lahedasti lobõhõhe, lobõhõlõ, lobõvallaq, .loohvkahe; see mahub lahedasti ära taa mahus lobõvallaq ärq
lahendama (ärq) .klaar'ma .klaariq klaari63, .kõrda ajama, .klat'ma klattiq klati63, lahen­da|ma -q -83; ma pean selle arusaamatuse siin ära lahendama ma piät seo pahandusõ siin ärq klaar'ma; õpilased lahendavad ülesandeid latsõq tegeväq ülesandit; talle meeldib ristsõnu lahendada tälle miildüs rist'sõ:nno tetäq; ülesandeid lahendama üles­andit ärq tegemä; probleemi lahendama küsümüst kõrda ajama
lahendus .välläpäsemi|ne -se -st5, tullõm' tulõmi tulõmit4; olukorrale leiti lahendus olokõrrast löüti välläpäsemine; ülesande lahendus rehkendüse tullõm'; lahenduskäik rehkendüskäük'; me peame mingi lahenduse leidma asi tulõ ärq klaariq
lahenema .säädü|mä -däq -80, .kõrda .saama v minemä, .klaaru|ma -daq -80; asjad lahenesid as'aq lätsiq kõrda
lahin la|pin -bina -binat4, lah|hin -ina -inat4; vesi jookseb lahinal vesi juusk nigu lapin v ku üts' lapin
lahing tapõlus -õ -t9, laheng -u -ut4; ta pidavat lahingusse minema täl ollõv lahenguhe minek'
lahistama labis|õma -taq -õ87, .lahmama lahmadaq .lahma77
lahja laih laiha .laiha30, la|h'a -h'a -hh'a28, kehvä - -t2, kõhna - -t2, veesala - -t3; (supi v joogi kotsilõ) villõ - -t14; lehm on neil ka lahjaks jäänud lehm om näil kah kehväs jäänüq; ­ lahjavõitu kehvälik, kõhnalik, lah'alik, lah'a­poo­linõ, kehväpoolinõ, kõhnapoolinõ; odav kala, lahja leem otav kala, laih liim'; maa on lahjaks jäänud maa om ärq laihtunuq
lahjendama .temp'mä .tempiq tembi63, laihõmbas tegemä, nõrgu|tama -taq -da82; äädikat lahjendatakse veega ätiket tembitäs viigaq
lahjuma kõhnas v kehväs .jäämä, .laih(t)u|ma -daq -80, .luih(t)u|ma -daq -80; näljased loomad lahjuvad nälädseq eläjäq laihtusõq
lahkama .lahkama lahadaq .lahka77, .lahksama lahastaq .lahksa76; kas sa lasid koerale lahkamise ka teha? kas sa lasiq pini üles ka lahastaq?
lahkarvamus .tõistõ.arvami|nõ -sõ -st5, tõi­sildõ.arvami|nõ -sõ -st5; raamat tekitas lahkarvamusi raamat sünnüt' vastakäüvit ­arvamiisi
lahke .lahkõ - -t3, .lõhkõ - -t3, lõõ:hkõ - -t3, hää - -d50, armuli|nõ -dsõ -st5; ta on ikka liiga lahke tä om õ:ks ulli lõõ:hkõ; lahkelt lahkõhe, lahkõlõ, lõhkõhe, lõhkõlõ, armustõ†
lahkheli tül|ü -ü -lü37, pahandus -õ -t9; neil on peres tõsised lahkhelid näil ommaq perren kõvaq ütlemiseq v õkva tülüq
lahknema .lahku minemä, .lahku|ma -daq -80, .argnõma arõdaq .argnõ75, aro|nõma -(nõ)daq -nõ89, kattõ .lihti v jakko minemä; tee lahk­neb tii argnõs v tiil tulõ lahkuminõ; meie ­arvamused lahknevad miiq arvamisõq lääväq lahku
lahku .lakja, .lahku, eräl(d)e, eräkullõ, .harpu; lahkukirjutus lakja kirotaminõ; nad läksid lahku nääq lätsiq lakja v lahku; metsa jõudes läks vanaema meist lahku mõtsa joudõn läts' vanaimä meist harpu
lahkuma ärq minemä; õpetaja lahkus klassist oppaja läts' klassist ärq; meil tuleb teineteisest lahkuda meil tulõ tõnõtõõsõ mant ärq minnäq
lahkumisavaldus ärqminegiavaldus -õ -t9
lahkumispidu ärqminegipi|do -do -to26
lahkunu .kaonu|q - -t1, .kaonukõ|nõ v .kaonugõ|nõ -sõ -ist8, kadonu|q - -t1, kadonukõ|nõ v kadonugõ|nõ -sõ -ist8
lahkus .lahkus -õ -t9, .lõhkus -õ -t9, lõõ:hkus -õ -t9
lahkusuline lahkusoli|nõ -dsõ -st5
lahmakas .plahkam' -i -it4, plahma|k -gu -kut13, lahma|k -gu -kut13, plan'a|k -gu -kut13; lahmakas voodi sängülahmak; lahmakas maad maalahmak
lahmama .plahv'ma .plahviq plahvi63, .plahvama plahvadaq .plahva77, .rohmama rohmadaq .rohma77
lahmija pl'ahka - -t2, plä(h)kä|ts' -dsi -tsit13
lahmima sõ:nno .pilma, plä(h)kä|tämä -täq -dä82
laht laht' lahe lahtõ34, kolk kolga .kolka31, mere|­kii:l' -keele -kii:lt40; Soome laht Soomõ laht'; järve laht järve kolk
lahter .lahtri - -t1, .latri - -t1, vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19
lahti vallalõ, .valla, lakk'a, .lakja, lajalõ; jättis ukse lahti jätt' ussõ valla(lõ); lahti pääsema vallalõ päsemä; ära tee ust nii lahti, väljas on külm! ajagu-iq ust nii peräniq, välän om külm!; lahti paiskuma vallalõ kargama v lindama, prähväh(t)ümä; uks paiskus lahti uss' prähvähtü vallalõ; lahti rabelema vallalõ rabõlõma, vallalõ rüm'mä, vallalõ rümmämä; rabelesin enda tema käest lahti rümme hindä timä käest vallalõ; lahti tegema valla(lõ) tegemä; lahti ütlema vallalõ ütlemä, (ärq) salgama
lahtine vallali|nõ -dsõ -st5; lahtine aken, uks, kivi vallalinõ akõn', uss', kivi; see asi jääb praegu lahtiseks taa asi jääs parhillaq vallalidsõs; lahtine luumurd vallalinõ luumurd
lahtuma .hengü|mä -däq -80, .hingü|mä -däq -80, .saistu|ma -daq -80, ärq .hingämä; see viin on lahtunud taa viin om ärq hingünüq; viha lahtus viha läts' üle
lahus I lah|u* -u -hu26, lahu* - -t2, se|go -go -ko26; füsioloogiline lahus ihosoolanõ lahu; suhkrulahus tsukruvesi
lahus II eräl(d)e, lahu(h)n; nad elavad juba ammu lahus nä eläseq joba ammuq erälde
lahustama sula|tama -taq -da82; suhkrut, soola vees lahustama tsukrut, suula vii seen sula­tama; bensiin lahustab rasva pensin' sulatas rasva
lahusti sulataja - -t3, lahutaja - -t3; happed on tugevad lahustid happaq omma kimmäq sulatajaq
lahustuma sul|ama -laq -a19, .lakja minemä; suhkur lahustub vees tsukru sulas vii seen (ärq); lahustuv kohv saoldaq kohv'
lahutama lahu|tama -taq -da82; .maaha .arvama, eräle minemä; Euroopat ja Aafrikat lahutab Vahemeri Euruupa ja Afriga vaihõl om Vaihõmeri; nad lahutasid oma ­abielu nääq lasiq uma abielo ärq lahutaq; käigu vahetamise ajal peab siduri ära lahutama käügi vaihtamisõ aigo piät haarussõ vallalõ pästmä; lahuta viiest kolm! arvaq viiest kolm maaha!
lahutus .lakjamine|k' -gi -kit13, .lahkumine|k' -gi -kit13; naine andis lahutuse sisse naanõ and' lahkuminegi sisse
lahvatama hupsahta|ma -q -83, vupsahta|ma -q -83, hupsah(t)u|ma -daq -84, plahvahta|ma -q -83, läügäh(t)ü|mä -däq -80; tuli lahvatas põlema tuli hupsaht' palama
lahvatus hupsah(t)us -õ -t9, vupsah(t)us -õ -t9
lai la|g'a -ja -k'a29, la|gja -ja -kja29; lai tänav, jõgi, kraav, voodi lag'a huulits, jõgi, kraav', säng; laia silmaringiga inimene abara meelegaq, pall'o nännüq inemine; läks laiale teele läts' laja tii pääle v hukka; laiavõitu lajalik, lag'alik; laiem laemb; laiemalt laembalt; katsuge asju laiemalt näha! kaegõq no laembalt!
laialdane lajali|nõ -dsõ -st5, laja|nõ -dsõ -st7
laiali lakk'a, .lakja, lajalõ, lagovallaq; la­ja(h)n; laiali minema lakja minemä; pidu on läbi, rahvas on laiali läinud pido om läbi, rahvas om ärq lakja lännüq; asjad on laiali as'aq ommaq lajan
laialt suurõlt, suurõstõ, lajalt; võttis laialt ette võtt' suurõlt ette
laiarööpmeline laja rüü:pägaq v rüü:pegaq
laid 1. laid laiu .laidu36, saarõkõ|nõ -sõ -ist8, (liivanõ) leedeq lii:te leedet18; jõgi on siia laiu üles kuhjanud jõgi om siiäq liite ussõ visanuq; 2. (rõival) laid laia .laida32
laiduväärne .laitaq, halv halva .halva30, lai­du(s)sõ väärt; laiduväärne käitumine laitaq v halv üllenpidämine
laiend .laendus -õ -t9; .laendaja - -t3; veeni­laiendid suuni laendusõq; nimisõna, tegu­sõna laiend kii l' nimisõ:na, tegosõ:na laendaja
laiendama .laenda|ma -q -83, .laembas tege­mä; teed laiendatakse kümne meetri võrra tii tetäs kümme metrit laembas; nad on oma müügipinda laiendanud nääq ommaq umma puuti suurõmbas ehitänüq; matõm murru laiendamine murru laendaminõ; kiil' laiendatud ja laiendamata lihtlause laendõt ja laendamaldaq lihtlausõq
laiendus .laendus -õ -t9, .laendami|nõ -sõ -st5
laienema .laembas minemä; tee laieneb tii lätt laembas; see nõue laieneb ka teile tuu nõudminõ käü tiiq kotsilõ kah
laiguline .plak'liga|nõ -dsõ -st5, .plek'liga|nõ -dsõ -st5, plakõ|nõ -dsõ -st5, lapili|nõ -dsõ -st5, kir|riv -ivä -ivät4; laigulised sõjaväe­riided lapilidsõq sõ:aväerõivaq; laiguline nägu plak'liganõ nägo
laiguti lapildõ, tükälde, tükelde, tükä, tükä­hüisi, saarildõ; laiguti oli veel lumi sulamata tükälde oll' lumi viil sulamaldaq
laik plak|k' -i -ki37, plek|k' -i -ki37, lap|p' -i -pi37, lapikõ|nõ -sõ -ist8
laim ( laimi ) laim' laimi .laimi37; laimijook laimi­juuk'
laim ( laimu ) laim laimu .laimu37, sor|i -i -ri26, por|i -i -ri26, .teotus -õ -t9, ti|go -o -ko27; see on alatu laim seo om häbemäldäq võlss' jutt; ära aja minu peale laimu! ajagu-iq muq pääle sorri v laimu!
laimaja sori|k -gu -kut13, puu:stli - -t1
laimama .trots'ma .trotsiq trotsi63, .tröts'mä .trötsiq trötsi63, .laimama laimadaq .laima77, sor|ima -riq -i57, sori|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, .haag'ama haag'adaq .haag'a77, tõsõ pääle .võlssi kõ:nõlõma; ära hakka tütarlast laimama! naaku-iq tütär'last trots'ma!; ära laima jumala nime! tröts'ku-iq jumala nimme!
laine lainõq .lainõ lainõt18, lainõh .lainõ lainõht20; lainetes lainallaq, lainõllaq, lainil;
laineline .lainõli|nõ -dsõ -st5; (hrl matõrjali kotsilõ) rõõ:ndliga|nõ -dsõ -st5, rõõ:nõli|nõ -dsõ -st5; laineline plekk rõõ:nõlinõ plekk
lainepikkus .lainõpikkus -õ -t9
lainetama lainõ|tama -taq -da82, mitmit kõrdo .lainõlõma lainõldaq .lainõlõ86; odrapõld lainetab kesvänurm' om lainallaq
lainetus lainõtus -õ -t9
laip kool(n)uq kuu:l(n)u kool(n)ut1, kuu:lnu|q - -t1, kool(n)u|(q) - -t2; laip viidi lahkamisele koolnuq viidi lahksamistõ; tee on siililaipu täis tii om koolnuid siile täüs
laisalt laisastõ, .laiska, vedelähe, vedeläle, vedelüisi, .kangõhe; koer ajas end laisalt püsti pini ai hinnäst laisastõ pistü
laisk laisk laisa .laiska33, ve|tel' -delä -delät4, hillä|k -gu -kut13, rimask' -i -it13, tambi|nõ -dsõ -st7, .kangja|s - -t15, kõhma - -t2; laisa­võitu tols'lik, töls'lik, tündsälik
laisklema .laisklõma laisõldaq .laisklõ85, .lais­kõlõma laisõldaq .laiskõlõ85, .lehmämä leh­mädäq .lehmä77, lehmä|tämä -täq -dä82, .luis­kõlõma luisõldaq .luiskõlõ85, .rõipõlõma rõi­bõldaq .rõipõlõ86, kõõ:mõlõma kõõmõldaq kõõ:mõlõ85, lõ:tarit v lõ:taskit lüü:mä, .riugõ­lõ­ma riugõldaq .riugõlõ85, .riuhkõlõma riuhõldaq .riuhkõlõ85; minagi laisklen siin, ei viitsi üles tõusta maq ka siin luiskõlõ, ei viisiq üles tullaq
laiskvorst unitsi|ga -a -ka29, videlüs -e -t9, vetel'|vorst' -vorsti -.vorsti37, vidäsk' -i -it13, vinüsk' -i -it13, kõhma - -t2, kõõland' -i -it13, sa|do -o -to27, lehmo - -t2, hülbäh(t)üs -e -t9; kuidas sa selline laiskvorst saad olla? kuis sa sääne videlüs saat ollaq?; oled paras laiskvorst, vaata, milline su õu on! olõt hää lehmo, kaeq, määne sul moro om!
laitma .laitma .laitaq laida61, .maaha tegemä; laitku nad pealegi las näil laitaq pääle; laitis mu plaani maha tekk' mu plaani maaha
laitmatu kõrra(h)n, .vialdaq; olõ-i midä üldäq; laitmatu välimusega noormees pääle kaiaq ütegiq vialdaq nuur'miis'; kodu oli laitmatult korras kodo oll' väega häste v ilosahe v otsaniq kõrran; käitus laitmatult pidi hinnäst väega häste üllen; süda töötab teil laitmatult süä tüütäs teil väega häste v om täütsä kõrran
laitus laidus -(s)õ -t11; laitusi ma ei karda laidussit ma ei pelgäq
laiuma lajan olõma; ümber maja laiuvad põllud ümbre maja ommaq lajaq põlluq; laiu­vad viljaväljad lajalidsõq vilänurmõq
laiune lakk'u, laiuq, .lakju, .laiu, lakk'u|nõ -dsõ -st5, .lakju|nõ -dsõ -st5, laiu|nõ -dsõ -st5, lag'ahu|nõ -dsõ -st5; aken oli kahe ja poole meetri laiune akõn' oll' katõ ja poolõ miitre lakk'u v kats' ja puul' miitret lag'a
laius .lakjus -õ -t9, lakk'us -õ -t9, .laius -õ -t9, lag'ahus -õ -t9, lagjahus -õ -t9, laiutus -õ -t9, .laitus -õ -t9; laiusest ei või maha võtta, võtame pigem pikkusest laiutusõst ei võiq mahaq võttaq, võtamiq innembi pikkusõst
laiuskraad .laius|kraat' -kraadi -.kraati37, .lakjus|kraat' -kraadi -.kraati37, .laitu|kraat'* -kraadi -.kraati37
laiutama laiu|tama -taq -da82, .laotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .lao|tama -taq -da81; istuge koomale, ärge laiutage! istkõq kokkopoolõ, laotõlõgu-iq tan!; mees laiutas käsi miis' laot' kässi; lõugu laiutama lõugõ laotama; peab joominguid ning laiutab rahadega pidä joomingit ja pillõlõs rahhogaq
laiuti laiuta, .laita, .lauta, lakk'uisi, lag'a­huisi; pikuti laiem kui laiuti piuta laemb ku lauta
lajatama viro|tama -taq -da82, lüü:mä lüvväq lüü: min 1. ja 3. k .lei(e)54, .andma (.)andaq anna66; lajatas käega vastu lauda virot' v lei käegaq vasta lauda; maja taga lajatas pauk maja takan kõmaht' üts' pauk
lake lakah(t)us -õ -t9, lir|i -i -ri26, vilask' -i -it13, lörts' lördsi .lörtsi37; õllelake ollõlörts'
lakei lakei - -d2, tii:ndri - -t3, käsü.täütjä - -t3, piltl pini|poiss' -poisi -.poissi37, pin|i -i -ni26
lakk ( laka ) I liht' lihi .lihti36, lak|k -a -ka37; pika lakaga hobune pikä lihigaq hopõn'
lakk ( laka ) II (lao)pääli|ne -dse -st7, pääli|k -go -kot13, lak|k -a -ka37; suvel magati lakas suvõl maati lao­päälitsen; lauda-, aida-, saunalakk lauda-, aida-, sannapääline; leidsin ta aidalakast löüdse tä aida päält; maja lakk tarõpääline
lakk ( laki ) lak|k' -i -ki37; küünelakk küüdse­värm'
lakkama .perrä v .maaha .jäämä, .otsa .saama, reeväh(t)ü|mä v rehväh(t)ü|mä -däq -84; vihm lakkas vihm jäi perrä; valu lakkas halu rehvähtü; elutegevus lakkas elo sai otsa
lakkamatult ütesttüküst, .perräjäämäldäq, .perrä.jätmäldäq
lakkima .lak'ma lakkiq laki64; lakib põrandat lakk' põrmandut; tüdrukud lakivad küüsi tütär'latsõq värm'väq küüdsi
lakmus .lakmus -õ -t9; lakmuspaber lakmuspapõr'
lakooniline .lühkü - -t1, lakoonili|nõ -dsõ -st5; lakoonilise ütlemisega lühkü ütlemisegaq; lakoonilise sisustusega lihtsä sissesäädegaq
laks laps lapsu .lapsu37, lahv' lahvi .lahvi37, tsips' tsipsi .tsipsi37, tsipsa|k -gu -kut13, välk' välgi .välki37, litt' liti litti37, lõ:tt' lõ:ti lõ:tti37; anna lehmale üks laks! annaq lehmäle üts' lahv'!; sai laksu ära sai üte välgi
laksama .lapsama lapsadaq .lapsa77, ­.lahvama lahvadaq .lahva77; ema ei löönud kõvasti, ainult laksas käega imä es lüüq kõvva, õ:nnõ lapsas' piogaq
laksatama lapsahta|ma -q -83, lopsahta|ma -q -83
laksatus lapsah(t)us -õ -t9, lopsah(t)us -õ -t9, lahvah(t)us -õ -t9
laksuma .lapsma .lapsuq lapsu64, .laps'ma .lapsiq lapsi63; peseb pesu, nii et laksub mõsk mõssu ku lap s'
laksumine .lapsna - -t3, .lopsna - -t1; laine laksumine lainõ lapsna
laksutama lapsu|tama -taq -da82, .lops'ma .lopsiq lopsi63; ( hrl sisaski kotsilõ) tsoldsu|tama -taq -da82
laktatsioon piimä|kõrd -kõrra -.kõrda33; lehm on kuuendal laktatsioonil lehm om kuus' kõrda nüsmä tulnuq
laktobatsill (.hapnõ)piimäpisiläne -se -st5
lamama piku|tama -taq -da82, pikäle olõma, lamaskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, lamõskõ|(l)lõ­ma -llaq -(l)lõ86; (sällülde) sä(l)lü|tämä -täq -dä82; arst käskis mul lamada tohtri käskse mul pikäle ollaq; selili, pikali, külili la­mav sällülde, pikäle, küllülde (ollõv); lamav polit­seinik kõnnõk pikäle politsei
lamamistool nõ:a|tuu:l' -tooli -tuu:li37, sä(l)lü­tämis|tuu:l' -tooli -tuu:li37, lesä|tuu:l' -tooli -tuu:li37
lamanduma panõh(t)u|ma -daq -84, .pandu|ma -daq -80, ridsahu|ma -daq -84; lamandu­nud hein panõhunuq hain; lamandunud maahapant, mahaqpant; lamandunud vili paherdus
lamasklema lamaskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, la­muskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, lamõskõ|(l)­lõma -llaq -(l)lõ86, lamiskõ|(l)lõma -llaq
-(l)lõ86, pikutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; (sällülde) sä(l)lüte|(l)lemä -lläq -(l)le86; lamaskleb voodis, ei viitsi tööd teha pikutõlõs sängü pääl, viisi ei tüüd tetäq
lamatis .haudmis|haav -haava -.haava30; tal on lamatised tä om haudmishaavo täüs
lambahänilane .lambahänilä|ne -se -st5, .lamba|tsirk -tsirgu -.tsirku37
lambakoer hunt' hundi .hunti37, kar'apin|i -i -ni26; Saksa lambakoer s'aksa hunt'; Kaukaasia lambakoer kaukaaslanõ; Ida-Euroopa lambakoer vinne hunt'; Šoti, Austraalia lambakoer šoti, austraalia kar'apini
lambanahkne .lambanahast, .kaska-; lamba­nahkne vest lambanahast vest', kaskavest'
lambatall tsil|e -e le24, tallõkõ|nõ -sõ -ist8, ut|t' -i -ti37, vuu:n voona vuu:na37, hoonakõ|nõ -sõ -ist8, voonakõ|nõ -sõ -ist8; lambal on kolm talle lambal om kolm tsille; lambatalle kutsuma tsiletämä
lambatatik (siin') .lambatat|t' -i -ti37
lame lausi|k -gu -kut13, lammõ - -t2, lapi|k -gu -kut13, lamõhõ|nõ -dsõ -st5, tasa|nõ -dsõ -st5; lame katus lausik katus; lamedad naljad prostaq nal'aq; lameda põhjaga tasadsõ põh'agaq
lamedus lamõhus -õ -t9, .lammus -õ -t9; ära räägi lamedusi! jätäq no prostaq jutuq!
lamell lista|k -gu -kut13, la|mell' -melli -.melli37
lamm jõõ: ujotusorg; lammorg lag'aorg
lammas lammas .lamba lammast23; lokilammas kõnnõk tsäropää
lammimets ujotus|mõts -mõtsa -.mõtsa30
lammutama (.maaha v ärq v .lakja) .lahkma .lahkuq lahu64, .häö|tämä -täq -dä81, .lao|tama -taq -da81, mitmit kõrdo .laotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; vanad puumajad lammutati vanaq puumajaq lahudiq maaha; lammutab arvuti osadeks lahk puutri lakja; poliitikud tegelesid kolhooside lammutamisega poliitiguq häödiq kolhoosõ
lamp lamp' lambi .lampi37; taskulamp patarei­(lamp'); laelamp laetuli; laualamp lavva­lamp'; öölamp üülamp', tsill'okõnõ tuli; leeklamp tulõlamp'
lampkast lamp'|kast' -kasti -.kasti37, tsolgi|kaiv -ka(iv)o -.kaivo37
lamppöid lamp'|jalg -jala -.jalga33, täüs|tall 
-talla -.talla30
lang I lang langu .langu37; sööge langud, jooge langud söögeq languq, joogõq languq
lang II sadami|nõ -sõ -st5, sa|tam -dama -damat4; temperatuuri järsk tõus ja lang õhulämmä äkiline nõsõminõ ja sadaminõ; järsu languga tee äkilidse sadamisõgaq tii; suure languga jõgi suurõ sadamisõgaq v sadamagaq jõgi
langema sa|dama -taq -ta min 1. ja 3. k sattõ69, .vaoma . vaodaq v vaioq v vajjoq vao68; uks langes pauguga kinni uss' läts' v sattõ paugugaq kinniq; kaste langeb maha kastõq tulõ maaha; langes teiselt kohalt kümnendaks sattõ tõõsõ kotusõ päält kümnendäs; veetase kaevus on langenud vesi om kaon alla sadanuq; elatustase langeb elojärg' lätt kehvembäs; langes põlvili ema hauale vaio imä matusõ pääle põlvildõ; linn langes vaenlase kätte vainlanõ sai liina hindä kätte; pettuse, kallaletungi ohvriks langema pettäq saama, pessäq saama
langemine sadami|nõ -sõ -st5; vaba langemi­ne vaba sadaminõ; vererõhk on langenud vererõhk om sadanuq
langenu tappunu|q - -t1, .surmasaanu|q - -t1; oli palju langenuid oll' pall'o surmasaanuid
langetama .maaha v .alla .laskma, .maaha .võtma; ra|goma -koq -o59; lipp tuleb õhtul langetada lipp tulõ õdagu alla laskõq; need puud langetatakse neoq puuq võetasõq maaha v raotasõq maaha
langetõbi satavhä|dä -dä -tä24, ­sataitõ|bi -võ -põ25, .köühkelemi|ne -se -st5, koolõs­kõlõmisõ hädä; langetõbe põdema koo­lõs­kõlõma
langetõbine satavhädäli|ne -(d)se -st5, satai­tõbi|nõ -dsõ -st5, .köühkelejä - -t3, koo­lõs­kõlõja - -t3
langevari .laskõ|vari* -var'o -.varjo44
langevarjur .laskõvar'ohüppäjä - -t3
langus sadami|nõ -sõ -st5; rahakursi langus raha hinna sadaminõ; meeleolu langus tujo sadaminõ
lank lank' langi .lanki37; raielank lank', raotu; oksad jäid raielangile maha ossaq jäiq raotu pääle maaha
lant lant' landi .lanti37
lantima .lanti .hiitmä v .pilma, kõnnõk .lant'ma .lantiq landi63
laohoidja lao|mii:s' -mehe -mii:st39
laokil laja(h)n, .laokallaq, .laokillaq, hajovallaq, hajovillaq; asjad on toas laokil as'aq ommaq tarrõ piten lajan; siin on kõik nii ­laokil, et paha vaadata tan om kõ:ik' nii laokillaq, et halv pääle kaiaq
laokile .lakja, .laoki(l)lõ, hajova(l)lõ, hajovi(l)lõ; jättis oma riided laokile jätt' umaq rõivaq laokillõ
laostama .vaesõs v .pall'as tegemä v süü:mä, .häö|tämä -täq -dä81; sõda laostas riigi majanduse sõda häöt' riigi majandusõ; sa oled meid laostanud sa olõt meid vaesõs tennüq
laostuma .vaesõs .jäämä, .häö|mä -däq - min 1. ja 3. k .hävvü68; laostunud tervis häönüq tervüs; moraalselt laostunud inimesed hukka­lännüq v hukan inemiseq
laotama .la(h)o|tama -taq -da81, mitmit kõrdo .laotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; sõnnikut laotama sitta laotama
lapats lapa|t' -di -tit13, lapa|ts' -dsi -tsit13
laperdama lapõrda|ma -q -83, lopõrda|ma -q -83
lapi saami, lapi; lapi keel saami kiil'
lapik lapi|k -gu -kut13; lapikuks tegema latutama ; lapik pudel lapik putõl'
lapiline laiguli|nõ -dsõ -st5, .laikliga|nõ -dsõ -st5, .lap'liga|nõ -dsõ -st5, .plats'liga|nõ -dsõ -st5
lapiti lapildõ, lappi, latti; lauad on lapiti pandud lavvaq ommaq latti pantuq
laplane .lapla|nõ -sõ -st5, .saamla|nõ -sõ -st5
lapp lap|p' -i -pi37, n'arts n'ardso . n'artso37, närts närdso .närtso37, paik paiga .paika30; pühkisin laua lapiga tolmust puhtaks pühe lavva lapigaq tolmust puhtas; pilvede vahelt paistis lapp sinist taevast pilvi vaihõlt paistu lapikõnõ sinist taivast; pajalapp (paa)lapp'; maalapp lapikõnõ maad; lapitekk närdso­tekk'
lappama ker|imä -riq -i57, se|bimä -piq -bi57; sõrmi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90; lappa köis kokku keriq köüds' kokko; lappasin raamatu läbi sõrmidsi raamadu läbi; kangas lapatakse kangas pandas latti
lappima .paikama paigadaq .paika77; lapib pükse, katust paikas pükse, katust
laps lats' latsõ last39; lastega pere latsinõ v latsigaq pereq; lapsehoolduspuhkus latsõpuhkus; lapse sündimine m sündjädseq, sündjädsiq; seal peres sündis laps, ei tea, kas oli poeg või tütar sääl perren olliq sündjädsiq, tiiä eiq, kas oll' poig vai tütär'
lapsehoidja latsõ.hoitja - -t3
lapselaps latsõ|lats' -latsõ -last39
lapselik latsõli|k -gu -kku38, latsõmuu:du
lapselikkus latsõhus -õ -t9
lapsendama (kasu)latsõs .võtma, pujas v .tütres .võtma; lapsendasin selle poisi võti seo poiskõsõ hindäle (kasu)latsõs v pojas
lapsepõlv latsõ|igä -iä -ikä25, latsõ|põlv' -põlvõ -.põlvõ35
lapsevanem (latsõ)vanõmb -a -at13; lapse­vanemate koosolek (latsi)vanõmbidõ kuun­olõk'; lapsevanemad peaks seda teadma imäq-esäq pidänüq taad tiidmä
lapsevanker latsõkär|o -o -ro26, latsõ.vankri - -t1
lapsevoodi 1. latsõ säng; 2. nulga|voodõh† -vuu:tõ -voodõht20; lapsevoodis olev naine nuka­naanõ, nulganaanõ, ohonaanõ
lapsik latsi|k -gu -kut13, latsõ meelegaq; ära ole nii lapsik! olku-iq nii latsik!; see on tal lapsik jonn taa om täl latsõ kius
lapsuke lats' latsõ last39, latsõkõ|nõ -sõ -ist8
lapuline kunt'|võõras -võõ:ra -võõrast22, kunt'jalali|nõ -sõ -st5, kunt'jala|mii:s' -mehe -mii:st39, kunt'|jalg -jala -.jalga33, .lapla|nõ -sõ -st5, lapuli|nõ -sõ -st5, pussõni|k -gu -kku38; lapuliseks olema kunt'ma, lapulisõs olõma
laristama lajalt elämä, larista|ma -q -83, .raiskama raisadaq .raiska77, sooru|tama -taq -da82, .praal'ma .praaliq praali63, läbi lüü:mä, (rahha) .pilma .pilluq pillu64; laristas kõik raha kõrtsis maha lei kõ:ik' raha kõrdsin läbi; ta väga laristab tä pill väega rahha
larpima .larp'ma .larpiq larbi63, .(k)lõ:mp'ma .(k)lõ:mpiq (k)lõ:mbi63
lartsatama lardsahta|ma -q -83
lartsatus lardsah(t)us -õ -t9
lartsima prandsõrda|ma -q -83, platsõrda|ma -q -83; lartsib poris prandsõrdas muta piten
lartsuma .(p)larts'ma .(p)lartsiq (p)lardsi63, .(p)lärts'mä (p)lärtsiq (p)lärdsi63
larüngaalklusiil kiil' kakkõhel|ü* -ü -lü26, kurgupeethel|ü* -ü -lü26, hõ(q)q hõqi .hõ(q)qi37, hõkk' hõki hõkki37
laser lasõr' -i -it4; laserprinter lasõr'trükli
laserplaat lasõr'|tsõõ:r' -tsõõri -tsõõ:ri37; laserplaadimängija lasõr'(tsõõri)mäng'jä
lasila = lasipuu las|sil -ila -ilat4
lask pauk paugu .pauku37; kõik lasud tabasid kõ:ik' pauguq trehvsiq v lätsiq pihta; üksiklask lasõng
laskemoon m pauguq .paukõ .paukõ37, sõ:a|­muu:n -moona -muu:na31; laskemoon on otsas pauguq ommaq otsan; laskemoonaladu sõ:amoonalado
lasketiir .laskmiskotus -(s)õ -t11; ­ kaitseliidu lasketiir kaitsõliido laskmiskotus; jahi­lasketiir laskmisõ rada
laskma .laskma .laskõq v .laskaq lasõ65; käisime metsas laskmas kävemiq mõtsan püssä laskman; lase mul magada! lasõq mul maadaq!; koer lasi kõrvad lonti pini lask' kõrvaq lunti; lasin koera lahti pästi pini vallalõ; las käia! lasõq kävvüq!; lase jalga! lasõq jalga! v kabludaq minemä!; laseb ametist lahti hiit ammõtist ärq
laskmine .laskmi|nõ -sõ -st5
laskuma .laskma .laskõq v .laskaq lasõ65; tuuk­rid laskusid järve põhja tungriq lasiq hinnäst järve põhja; kummargile, põlvili, käpuli, kükki, kõhuli laskuma kumarillõ, põlvilõ, käpile, kükkü, kõtulõ laskma; udu laskub alla undsõq tulõ maaha; pimedus laskub üle maa pümme tulõ maaha; ära lasku kakluseni! naaku-iq taplõma!; lennuk laskub linnuk' tulõ v lask v lätt allapoolõ
laskur .laskja - -t3
lasso ling lingu .lingu37
last kuu:rma - -t3
lasteaed .latsi|aid -aia -.aida33; lasteaialaps ­ latsiaialats', latsiaialinõ; lasteaiaõpetaja latsi­aiaoppaja
lastearst .latsi.tohtri - -t3
lastehaigla .latsi .haigõmaja
lastehalvatus .latsihälväh(t)üs -e -t9
lastekirjandus .latsikirändüs -e -t9
lastekodu .latsiko|do -do -to26, kasvandi|k -gu -kku38, kasvandu - -t1; laps viidi lastekodus­se lats' viidi kasvandikku; see laps oli kuni kahe­teiskümnenda eluaastani laste­kodus seo lats' oll' nikaguq katõtõistkümne aastatsõniq kasvandun
lasteraamat .latsiraama|t -du -tut13
lastesõim .latsi|seim' -seime -.seime37
lastetuba 1. .latsi tarõ; 2. piltl tal on olnud hea lastetuba tä om häste kasvatõt v opat
lastetu latsildaq; lastetu abielupaar latsildaq paarirahvas
lastetus latsildaq .jäämine, latsildaq olõk
lastima kuu:rmat pääle .pandma
lasu uni|k -gu -kut13, kuhi kuh'a .kuhja44; paberi­lasu paprõunik
lasuma pääl olõma v .saisma; kellel lasub vastutus? kiä kand vastust?
latakas .lahkam' -i -it4, lata|k -gu v -ga -kut v -kat13
latgal .latgal' -i -it4
latikas lati|k -ga -kat13, lat'k .lat'ka .lat'kat15, tsir|rul' -uli -ulit4
latimets mõts roovistu - -t1, orrõ|mõts -mõtsa -.mõtsa30
latraja lõka - -t2, lõka|ts' -dsi -tsit13, ladra - -t2, ha(i)ska - -t2, haska|ts' -dsi -tsit13, haskõrus -õ -t9, lärbä - -t2, parba - -t2, lapõrus -õ -t9, larba|ts' -dsi -tsit13, larga - -t2, suuha|go -o -ko27, porgand' -i -it4, tas'ka - -t2, löperüs -e -t9, läpä - -t2, lõust' lõusti .lõusti37; mis sa, vana latraja, lobised! miä sa, vana tas'ka, tas'katat!
latrama lõka|tama -taq -da82, ­ha(i)ska|tama
 -taq -da82, haskõrda|ma -q -83, .hassama hassadaq .hassa77, hassa|tama -taq -da82, hassõr­da|ma -q -83, jahvõrda|ma -q -83, ladra|tama -taq -da82, larba|tama -taq -da82, larga|tama -taq -da82, lapõrda|ma -q -83, parba|tama -taq -da82, .latrama ladradaq .latra77; nad latrasid siin peaaegu hommikuni nä lõkadiq tan pia hummoguniq
latramine lõkatus -õ -t9, has|sin -ina -inat4, haskõrdus -õ -t9, latõrdus -õ -t9, ladra - -t2
latsutama latsu|tama -taq -da82; kuri emis latsutas lõugu kuri immis latsut' lõugo
lattaed ruu:v'|aid -aia -.aida33, roovik|aid -aia -.aida33, .roelmu|aid -aia -.aida33; karjamaale tehti lattaed ümber kar'amaalõ tetti roel­mu­aid ümbre
latter .la(h)tri - -t1, (seime)vaheq (-).vaihõ v
 (-).vahjõ (-)vahet v (-)vaiht19; iga hobune oma latris egä hopõn' uman lahtrin; aja hobune oma latrisse ajaq hopõn' umma vaihõlõ
latv ladõv v latv ladva .latva45; kased olid latvu­pidi kokku pulmaväravaks seotud kõoq olliq ladvoldõ kokko pulmavärtes köüdedüq
lauatennis lavvatennüs -(s)e -t11, kõnnõk pinks' pinksi .pinksi37
laud laud lavva .lauda30; lauatükk lavvajupp'; lauakaaslane lavvaseldsiline; laudadest lavvunõ; laudu virna panema laudo (s)taabõldama v kihti pandma; pere sööb ühise laua ääres pereq süü üten lavvan v üte lavva man; istusime lauda istõmiq lauda
laudis lavvotus -õ -t9
laudkond lavva|rahvas -.rahva -rahvast22, 
lavva­selts'|kund -kunna -.kunda32, laud|kund -kunna -.kunda32
laudlina lavvalin|a -a -na28, laudlin|a -a -na28, lavvarät|t' -i -ti37
laug lak|k -a -ka30, nahk naha .nahka33, (silmä)laud (-)lavva (-).lauda30; lapsel on uni laugel latsõl om uni silmän; silmalaud silmälakaq, silmälavvaq; langetas laud lask' silmäq maaha
laugas suu:|silm -silmä -.silmä35, suu:|haud -havva -.hauda33, loosah(t)us -õ -t9
lauge .laugõ - -t3, .liuhka - -t3, lausi|k -gu -kut13, lausk lausa .lauska32; see on lauge mägi, siit on hea alla minna seo om lausk mägi, siist om hüä alla minnäq; laugelt laugõhe, laugõlõ
laugjalt lausikuhe, lausikulõ
lauglema .laugõlõma lavvõldaq .laugõlõ86; kotkas laugleb kõrgel taevas kodas laugõlõs korgõn taivan
lauk I lauk lauga v laugu .lauka v .lauku37; sibul kuulub laukude hulka sipul' om üts' lauk; küüslauk tsisnak, kipluk', .kuruslauk, .pirus­lauk; murulauk piuss; porrulauk purulauk
lauk II lauk' laugi .lauki37; lauk on valge lauguga must lind lauk' om valgõ laugigaq must tsirk
laul laul laulu .laulu37; eepiline laul laulus*
laulatama laula|tama -taq -da82
laulatus laulatus -õ -t9
laulev laululi|nõ -dsõ -st5, .laulva - -t3, .laulja - -t3, laulu|nõ -dsõ -st5; laulev revolutsioon laululinõ riigipüürdmine; laulev hääl laulva helü; laulev laps laulja lats'; laulev lind laulja tsirk; rootsi keeles on laulev intonatsioon roodsi keelen käü helü üles-alla
laulik lauli|k -gu -kut13, lauluraama|t -du -tut13; .laulja - -t3
laulja .laulja - -t3, lauli|k -gu -kut13; eestlaulja sõ:nolinõ v lauluvitäi
lauljanna .laulja - -t3, lauli|k -gu -kut13, .laulja|­naanõ -naasõ -naist8, laulu|naanõ -naasõ -naist8
laulma .laulma (.)lauldaq laula61; mitmit kõrdo lauliskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; laulmine laulminõ
lauluema lauluim|ä -ä -mä24
lauluhimuline laululi|nõ -dsõ -st5; meil on lauluhimulised lapsed meil ommaq laululidsõq latsõq; ta on täna väga lauluhimuline tä om täämbä väega laululinõ
laulujoru .õsna v õõ:sna - -t3, jorotus -õ -t9; ajab muudkui oma laulujoru aja pääle umma õõ:snat
laulukoor (laulu)kuu:r' (-)koori (-)kuu:ri37
laululava laululav|a -a -va28
laulupidu laulupi|do -do -to26; üldlaulupidu suur' laulupido; laulupeo rongkäik laulupido rongikäük'
lauluraamat lauluraama|t -du -tut13
laulurästas laulu|rä(ä)stäs -.rä(ä)stä -rä(ä)stäst22
lauluväljak laulu(pido)|plats' -platsi -.platsi37, laululav|a -a -va28, laululava edine
laup ots otsa .otsa31, otsaedi|ne -dse -st7; pühib laubalt higi pühk' otsa iist hiki
laupäevane puu:l'päävä|ne -dse -st7, puu:l'­pühä­|ne -dse -st7, puu:l'pühi|ne -dse -st7
laureaat avvuhinna .saaja, preemiä .saaja; ta on Nobeli preemia laureaat tä sai Nobeli avvuhinna
lauritsapäev labõ|rits -ritsa -.ritsa37, labõritsa|­päiv -päävä -.päivä35, lauri|ts -dsa -tsat13, lauridsa|päiv -päävä -.päivä35
laus- väli-, valu-; lausvale välivõlss'; lausvihm valuvihm
lausa kogoni, kogonistõ, kogona, .õkva, .õkvalt, .täütsä, peris, valu, väli; ütles lausa näkku, mis ta temast arvab ütel' õkvalt näkko, midä tä timäst arvas; ei või tõtt rääkida, aga lausa valetada ka ei taha tohe-iq õigust kõ:nõldaq, a peris võlssiq ka taha-iq; ta on ju lausa loll tä om jo peris ull'; mehed olid õhtuks lausa väsinud meheq olliq õdagus valu väsünüq
lause kiil' lausõq .lausõ lausõt18; lihtlause, liitlause, täislause lihtlausõq, liitlausõq, täüs­­lausõq; lauselühend lausõ lühendüs; ­ osa­lau­se osalausõq; laiendatud ja laienda­mata liht­lause laendõt ja laendamaldaq lihtlausõq; lauseliikmed: alus, öeldis, ­sihitis, määrus, öeldistäide, täiend lausõliikmõq: edimäne liigõq, tegehüs, tegemisalonõ, määrüs, tegehüs­täüdüs, tävvend'; väitlause, küsilause, käsklause, soovlause, hüüdlause, koondlause ütlemislausõq, küsümislausõq, käskmislausõq, suuv'mislausõq, ­hõikuslausõq, üleslugõmislausõq
lauseõpetus kiil' .lausõoppu|s -(sõ) -(s)t10
lauskmaa .laugõ maa, tasanõ maa
lausuma 1. .ütlemä üteldäq v (.)üldäq .ütle78, .lausma .lausuq lausu64; ei lausunud sõnagi ütle-es v lausu-us sõ:nnagiq; selle peale ei oska sõnagi lausuda tuu pääle mõista-iq midägiq üldäq; 2. sõ:n|oma -noq -o57, sõ:no|tama -taq -da82
laut laut lauda .lauta30; laudalakk laudapääline; sealaut tsiapaht; häid lambaid mahub palju ühte lauta kitsahe lauta mahus pall'o hüvvi lambit
lauter paadikotus -(s)õ -t11, .valgma† - -t3; iga talu all jõe ääres oli lauter egä talo all jõõ: veeren oll' valgma
lauto .lüütnä - -t3, lauto - -t2
lava (sannalava) lav|a -a -va28, la|ba -ba -pa28; (üles­astmiskotus) püüne - -t1, lav|a -a -va28, (väikon ruumin) tõr|a -a -ra26; kes leili ei kannatanud, kobis lavalt maha kiä lõunõt es kannahtaq, tuu kobõ lava päält alla; millal koor lavale tuleb? kuna kuur' püüne pääle tulõ?; toob näidendi lavale tuu v sääd näütemängo püüne pääle; lavas kasvatati taimi ette laossõn kasvatõdi luumõ ette
lavastaja lavastaja - -t3, .vällä.säädjä - -t3
lavastama .vällä .säädmä; näidendi on lavastanud Taago Tubin näütemängo om vällä säädnüq Tubina Taago; lavastatud kohtu­protsess välläsäet kohtumõistminõ; ta lavastas mu süüdlaseks tä tekk' mu süüdläses
lavastuma .vällä tulõma
lavastus .säädmi|ne -se -st5, säädüng* -i -it4, tük|k -ü -kü37; sõna-, tantsu-, muusikalavastus sõ:na-, tandso-, laulutükk ; „Libahundi” uudne lavastus vahtsõt muudu säet „Soend'”
lavats lava|ts' -dsi -tsit13, krava|t' -di -tit13, .lao­kõ|nõ -sõ -ist8, pala|t' -di -tit13; lapsed ja ­neiud heitsid lavatsile latsõq ja tütriguq lamssiq kravadi pääle magama; vana rehetoa nurgas oli ikka lavats vanan rehetarõn oll' nulgan õ:ks kravat'
laviin (lumõ)sadang -u -ut13; matkajad jäid lumelaviini alla matkajaq jäiq lumõsadangu alaq
lebama piku|tama -taq -da82, pikäle olõma; lebab diivanil, voodis, murul pikutas sohva, sängü, muro pääl; raamat lebab laual raamat om lavva pääl; lebav pikäle
leebe tasali|k -gu -kku38, mahhe - -t14, .pehme­ge|ne v (.)pehmeke|ne -se -ist8, pehmeq .pehme pehmet18 v pehmend16, (talvõilma kotsilõ) lep|eq -pe -et18, leppe|ne -dse -st5; ta on leebe inimene tä om tasalik inemine; leebe naeratus, ilme, hääletoon mahhe naarah­tus, sõbralik nägo, tasalik helü; täna on hea leebe ilm täämbä om hää pehmegene v lepeq ilm
leebuma tasahu|ma -daq -84, tagasi .laskuma, lii:ndü|mä -däq -80, (ilma v tuulõ kotsilõ) leppü|­mä -däq -80; esialgu oli vihane, pärast leebus edimält oll' vihanõ, perän tasahu v liindü ärq
leebus .pehmüs -e -t