ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 448 kiräkotust. Lausidõ kunts'helü EKI & WI
jaagupipäev jaka(p)|päiv -päävä -.päivä35
jaam jaam jaama .jaama30, .vaksaľ -i -it4
jaanalind jaana|tsirk -tsirgu -.tsirku37, naľ jaana|kurǵ -kurõ -.kurgõ34
jaanilaupäev jaanipu̬u̬ľ|päiv -päävä -.päivä35, jaanipu̬u̬ľpüh|ä -ä -hä24; jaanilaupäeva õhtul tehakse jaanituld jaanipuuľpäävä õdagu tetäs jaanituld
jaanipäev jaani|päiv -päävä -.päivä35; jaanipäevaks toodi kased tuppa jaanipääväs tuudiq kõoq tarrõ
jaanituli jaani|tuli -tulõ -tuld sissek -.tullõ41; jaanilaupäeval hüpati üle jaanitule jaanipuuľpäävä karati üle jaanitulõ
jaaniuss tuli|vagõl -vagla -.vakla45, jaani|vagõl -vagla -.vakla45, jaani|silm -silmä -.silmä35; rohus helkisid jaaniussid haina sisen pilisiq jaanisilmäq
jaani-õnnehein jaani|hain -haina -.haina30
jaaniöö jaaniü̬ü̬ - -d51; rahvajuttude järgi õitsevad jaaniööl sõnajalad rahvajuttõ perrä häitseseq jaaniüüse sõ̭najalaq
jaanuar .vahtsõ.aasta(ga)kuu - -d50, jaanu|aaŕ -aari -.aari37, jaanu|aŕ -ari -.arri38, .kaarnakuu - -d50
jaapanlane jaapanla|nõ -sõ -st5, jaabanla|nõ -sõ -st5
jaatama nõu(h)n olõma, .perrä .kitmä; sai jaatava vastuse sai nõunolõgi; noogutasin jaatades pead nooguti perräkitten pääd; jaatab neid põhimõtteid om naidõ alossäädüisigaq nõun
jabur ulľ ulli .ulli37; jaburat juttu ajama ulli (juttu) ajama; poisikeste jaburad tembud poiskõisi ulliq tüküq v jõpõrusõq; jaburad mehed janďoq meheq
jae tükü.viisi; kaupa müüdi jae ja hulgi kaupa müüdi tüküviisi ni hulgaviisi; jaehind tükühind; jaekaubandus tüküviisi müümine; hulgi ostes saab kauba odavamalt kui jae summa ostõn tulõ odavamb kuq tüküviisi
jagama ja|gama -kaq -a59, .jao|tama -taq -da81; .arvo .saama, .mõistma .mõistaq mõista61; jagas õuna pooleks jagi ubina poolõs; Mari jagas kommid teistele Mari jaoť kommiq tõisilõ; ma ei jaga keemiat ma saa eiq keemiäst arvo; see poiss ei jaga matemaatikast midagi seo poiskõnõ mõista eiq sukugiq rehkendäq
jagelema jagõl|õma -daq -õ85, habahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, habal|õma -daq -õ85, tśagõl|õma -daq -õ85, purõl|õma -daq -õ85; jätke järele, mis te jagelete nii kaua! jätkeq mahaq, midä ti habalõt nii kavva!
jagelus jagõlus -õ -t9, habõlus -õ -t9, tśagõlõmi|nõ -sõ -st5
jagu ja|go -o -ko27, lugus -(s)õ -t11; jagu saama jako saama; te saite juba oma jao ära magatud teil om uma lugus jo ärq maat
jagunema jagonõma .jaodaq v jago(nõ)daq jagonõ89; Eesti jaguneb 15 maakonnaks Eesti jagonõs 15 maakunnas
jah jah, neh, külh
jahe vil|u -u -lu26, jahhe - -t14, jaahe - -t2, jaaḣ ja(a)he jaaht39; natuke jahe hakkas veidüq vilu naaś; vastuvõtt oli jahe vastavõtminõ olľ jahhe; ei ole külm, selline jahedavõitu ilm on olõ-iq külm, sääne jahelik v jahhepoolinõ ilm om; ilm läheb jahedaks ilm lätt jaahelõ
jahedalt = jahedasti jahehõhe, jahehõlõ, .oigõhe, .oigõlõ; ta suhtus sellesse jahedalt tä kai taa aśa pääle oigõlõ
jahedus jahhe - -t14; kivimüüridest õhkus jahedust kivimüürüq õhksiq külmä; naise hääles oli tunda jahedust naasõ helü olľ kalǵ
jahenema vilus v jahhes v külmembäs minemä; ilm jaheneb ilm lätt külmembäs; nende suhted on jahenenud näide läbisaaminõ om halvõmbas lännüq
jahikoer jahipin|i -i -ni26
jahikull jahi|haugas -.hauka -haugast22
jahiloom jahiel|läi -äjä -äjät4, mõtsel|läi -äjä -äjät4
jahiluba jahilu|ba -a -pa27
jahimees jahi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
jahindus jahipidämi|ne -se -st5, jahť jahi .jahti36; jahindusklubi jahiklubi
jahipüss jahi|püss -püssä -.püssä37
jahmatama hahmah|(t)ama -taq -(t)a83, jahmah|(t)ama -taq -(t)a83, jä(h)mäh|(t)ämä -täq -(t)ä83, hiidü|täma -täq -dä82; ta sõnad jahmatasid mind timä sõ̭naq hahmahtiq v hiidüdiq minno
jahmatus hahmah(t)us -õ -t9, jahmah(t)us -õ -t9, jä(h)mäh(t)üs -e -t9, .hiitümi|ne -se -st5
jahmerdama .sampśma .sampsiq sampsi63, aśa|tama -taq -da82, sehveldä|mä -q -83, sehverdä|mä -q -83, sessendä|mä -q -83, askõlda|ma -q -83; jahmerdab naistega sehveldäs naisigaq ; mis sa nende joodikutega jahmerdad? miä sa sampsit naidõ joodikidõgaq?
jahmuma hahmah(t)u|ma -daq -84, jahmah(t)u|ma -daq -84, jä(h)mäh(t)ü|mä -däq -84, .hiitümä .hiitüdäq hiidü79 v .hiitü80
jaht I jahť jahi .jahti36; jahile minna jahi pääle minnäq
jaht II lusti|laiv -laiva -.laiva30, jahť|laiv -laiva -.laiva30
jahtima .jahťma .jahtiq jahi63, .püüdmä (.)püüdäq püvvä66, taka(h)n ajama
jahtuma .ja(a)htuma .ja(a)htudaq ja(a)hu79, .jääbü|mä -däq -80, li̬i̬ndü|mä -däq -80, neeläh(t)ü|mä -däq -84, ni̬i̬ldü|mä -däq -80, oigah(t)u|ma -daq -84, .oigu|ma -daq -80, oigõnõma ojõdaq v oigõ(nõ)daq oigõnõ89, külmäs minemä, (aho kotsilõ) .viibü|mä -däq -80; las tee jahtub! las tsäi jahus!; soe vesi on ära jahtunud lämmi vesi om ärq oigahunuq ; pange pealegi ka see saad veel kokku, seni supp ka jahtub! pankõq noq taa ruga ka viil, nika ruug ka neelähüs! ; sepp paneb raua jahtuma sepp pand ravva niildümä
jahu jauh jauhõ .jauhõ35, jah|u -u -hu26, m .jahvõq .jahvidõ .jahvit19; jahujook rokk; jahukört peesütüs v rokk; jahurokk jüvä; veskiprahine jahu pühitakse veski põrandalt kokku räämejauh pühitäs kivi põrmandu päält kokko; jahutolmune turstinõ
jahune jahu|nõ -dsõ -st7, jauhõ|nõ -dsõ -st7, jüvä|ne -dse -st7
jahutama ja(a)hu|tama -taq -da79, neelü|täma -täq -dä37, leenü|tämä -täq -dä37; mitmit kõrdo ja(a)hutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; jahuta suppi! jahudaq ruuga!; jahuta natuke ahju ka, enne kui koogi sisse paned! neelüdäq no vähä ahjo, inne ku koogi sisse panõt!
jahutamine ja(a)hutus -õ -t9, neelütüs -e -t9, leenütüs -e -t9
jahuti = jahutusseade ja(a)hutus -õ -t9, ja(a)hutaja - -t3, neelütäjä - -t3, leenütäjä - -t3, külmämassin -a -at4
jahvatama .jauhma .jauhaq jauha61, .jahvma .jahvaq jahva61, jauha|tama -taq -da82; jahvatab terad jahuks jauh teräq jauhõs; jahvata mul ka see kott ära! jahvaq mul ka seo kotť ärq!
jahvatis jauhatus -õ -t9, jahvõq .jahvõ jahvõt18
jahvatus .jauhmi|nõ -sõ -st5, .jahvmi|nõ -sõ -st5; jauhatus -õ -t9; jauhatami|nõ -sõ -st5; jahvatus algab paari päeva pärast jauhataminõ nakkas paari päivi peräst pääle; tehti kaht liiki jahvatust: loomajahu ja leivajahu tetti kattõ sorti jauhatust: eläjäjahhu ni leeväjahhu
jakk jak|ḱ -i -ki37, kuhť kuhti .kuhti37; naiste jakk ülijakḱ
jaks toss tossu .tossu37, joud jo(vv)u .joudu36, jõud jõ(vv)u .jõudu36, kõht† kõhu .kõhtu32; jaksu on tal tublisti joudu om täl meheste; jaks on otsas toss om välän; hobune ei taha suurt koormat vedada, aga jaksu tal on hopõń taha-ai kiskuq suurt kuurmat, a kõhtu täl om
jaksama .joudma (.)joudaq jovva min 1. k jovvi v .joudsõ min 3. k jouď v .joudsõ66, .jõudma (.)jõudaq jõvva min 1. k jõvvi v .jõudsõ min 3. k jõuď v .jõudsõ66, .sutma suttaq suta61, .kõhtama† kõhadaq .kõhta77; ta on vana ja ei jaksa enam tööd teha tä om vana ni ei sutaq inämb tüüd tetäq; ei jaksa kalleid riideid osta jovva eiq kallit rõivit ostaq
jalajälg jala|jälǵ -jäle -.jälge34, jala|tśomp -tśombo -.tśompo37
jalakas jal|lai -aja -ajat4
jalakäija jala|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, jala.käüjä - -t3; õnnetus juhtus jalakäija ettevaatamatuse tõttu õ̭nnõtus juhtu jalamehe hoolõtusõ peräst
jalalaba jala|lehť -lehe -.lehte34; mulle löödi kogemata hanguga jalalabasse mullõ lüüdi tahtmaldaq jalalehe sisse viglagaq
jalam mäealo|nõ -dsõ -st7, mäe|jalg* -jala
-.jalga33; jalamil mäe all
jalamaid kõrrapäält, .õkva(lt), noqsama, .õkvaprõllaq, .aigo.viitmäldäq, nigu(q) välḱ v vikať, jala pääl; tule jalamaid siia! tulõq õkvalt siiäq!
jalamatt jalapühüs -(s)e -t11, jalgrõivas -.rõiva -rõivast22, jalamat|ť -i -ti37
jalaraud jalg(h)ah|hil -ila -ilat4; vang pandi jalaraudu vanǵ panti jalgahilahe; jalarauad võeti ära jalgahilaq võediq ärq
jalarest jalapühüs -(s)e -t11
jalarätt jalg|ńarts -ńardso -. ńartso37, jalgrät|ť -i -ti37, jala|ńarts -ńardso -. ńartso37, jalarät|ť -i -ti37, rask rasu .rasku36; sõdur peseb oma jalarätte soldań mõsk ummi jalgrätte
jalas jalas -(s)õ -t11
jalats kängi|ts -dsä -tsät13, kängi|ne -dse -st7, .jalgapannus -(s)õ -t11, m jala|vaŕoq -.varjõ -.varjõ44, m jalaq . jalgo .jalgo33; võta jalatsid ära! võtaq kängidsäq jalast v võtaq jalaq vallalõ!; pane jalatsid jalga! panõq jalaq kinniq!
jalavaev jala|vaiv -vaiva -.vaiva30
jalavägi jalavä|gi -e -ke25, jalgvä|gi -e -ke25
jalg jalg jala .jalga33, latsik lalľa - -t2; jala järgi jalaperä(hi)ne; jalatald jalatall, jalapõhi ; hüppasin ühel jalal terve kilomeetri kargsi üte jala otsan terve kilomiitre; jalga panema jalga pandma, kängitsemä, känǵmä; jalgu järel lohistama ruup(s)ama; poiss läheb jalgu järel lohistades kooli poole poiskõnõ ruupas kooli poolõ; jalgu vibutama tollitama, tollitõ(l)lõma; pane saapad jalga! ajaq saapaq siirde!; ema pani kalossid jalga imä panď kaloskiq jala otsa; jalapäkk jalamõhn; isa andis vitsaga jalgu mööda esä küdsi vitsagaq kindrit piten; aja püksid jalga! ajaq püksiq siirde v jalga!
jalgealune .jalgoalo|nõ -dsõ -st7
jalgpall jalg|palľ -palli -.palli37
jalgpallur jalgpalli.mänǵjä - -t3
jalgrada jalgti̬i̬ - -d51, jalg.raakõ|nõ -sõ -ist8, jalgra|da -a -ta29
jalgratas (jalg)rat|as -ta -ast22, jalg|pü̬ü̬r -pöörä -pü̬ü̬35, vänt|pü̬ü̬r -pöörä -pü̬ü̬35, vänt|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭ri37
jalgrattur (jalg)ratta|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, sport (jalg)ratta.sõitja - -t3
jalgsi jala(gaq), .jalgsi; ta käib jalgsi koolis tä käü jalagaq kuuli
jalgupidi .jalgopite(h)n; ära roni jalgupidi toolile! ronigu eiq jalgopiten tooli pääle!
jalgvärav jalgväreh|ť -ti -tit13, jalgväräh|ť -ti -tit13
jalule .pistü, pistüli, .jalgo pääle; aja ennast ometi jalule! ajaq noq hinnäst ummõhtõ pistü!; hobune tõusis jalule hopõń saistaś jalgo pääle üles
jalus I jalus -(s)õ -t11; mees pani jala jalusesse ja vinnas end hobuse selga miiś panď jala jalussõhe ni vinnaś hinnäst hobõsõ sälgä
jalus II jalo(h)n; lapsed on siin kõigil jalus latsõq ommaq siin kõigil jalon; jalus tolknema siivotama, siivotõ(l)lõma
jalutama .kõ̭nďma .kõ̭ndiq kõ̭nni63, jalo|tama -taq -da82, kuľa|tama -taq -da82, pat|si̬i̬ŕmä -si̬i̬riq -seeri63, mitmit kõrdo jalotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, kõ̭nnitõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .käül|emä† -däq -e85; vanaema jalutab lastega õues vanaimä jalotas latsigaq välän; lähen jalutan hobust lää kõ̭nnitõlõ hobõst; jalutuskepp patsõrtokḱ
jaluts jalo|tś -dsi -tsit13
jalutu jaloldaq, jalo|du -du -tut1; tulin sõjast ühe jalaga, aga oleks võinud jalutuks ka jääda tulli sõ̭ast üte jalagaq, a olõssiq võinuq hoobis jaloldaq ka jäiäq
jalutuskäik .kõ̭nďmi|nõ -sõ -st5, jalotami|nõ -sõ -st5, jalotus|käüḱ -käügi -.käüki37, patsi̬i̬ŕmi|nõ -sõ -st5, patsõrus -õ -t9; läksime linnast välja jalutuskäigule lätsimiq liinast vällä jalotama; tegin jalutuskäigu mereranda käve mere veeren käülemän
jama jandaľ -i -it4, jambaľ -i -it4, jam|a -a -ma26; hausś hausi .haussi37; vaat kus on nüüd jama, kui bussi ei tulegi kagos om no jambaľ, ku bussi tulõki-iq; ta ajab jama tä aja haussi
jamama .jampśma .jampsiq jampsi63, jama|ma -daq -88, janťma .jantiq jandi63, ulli|tama -taq -da82, porga|tama -taq -da82, porri v .haussi v .häüssä ajama; ära jama, räägi tõsist juttu! jampśku eiq, kõ̭nõlõq aśalikku juttu!; jamasin tüdrukuga paar nädalat, siis tüütas ära janďõ tütrigugaq paaŕ nädälit, sis sai viländ; ära jama! ullitagu-eiq!
jampsima .jampśma .jampsiq jampsi63; haige hakkas jampsima haigõ naaś jampśma
jant jambaľ -i -it4, jandaľ -i -it4, janďo - -t2
jantima jandi|tama -taq -da82, .janťma .jantiq jandi63, jando|tama -taq -da82, janďo|tama -taq -da82, vigurit tegemä, ulli|tama -taq -da82, 
sehverdä|mä -q -83, tembo|tama -taq -da82
janu joogihä|dä -dä -tä24, joogi|nälg -nä(l)lä -.nälgä34, (joogi)jan|o -o -no26; loomad on janus eläjil om joogihädä; mul on janu ma taha juvvaq; soolane paneb inimese janu tundma soolanõ pand inemise juuma; mul on kole joogijanu mul om hirmsa jooginälg
janune janoli|nõ -(d)sõ -st5; joogihädä(h)n, jano|nõ -dsõ -st7; siit saavad kõik janused juua siist saavaq kõ̭iḱ janolidsõq juvvaq; janune inimene, loom joogihädän inemine, elläi
janunema jano|nõma -(nõ)daq -nõ89, janovama† jano(va)daq janova89, joogihädä(h)n olõma
jaokaupa jao.kaupa, jupildõ, .jaoldõ, jupi.viisi; kõrraperäst; ta maksab oma võlga jaokaupa tä mass umma võlga jupiviisi; leiba anti jaokaupa leibä anti jaokaupa v kõrraperäst
jaoks jaos, .tarbõs; see vili on metsloomade jaoks seo vili om mõtseläjide jaos; nahkkindad tehti selle jaoks, et suure külmaga käia nahakindaq tetti tuu pääle, et suurõ külmägaq kävvüq
jaopärast jaoperäst, kõrraperäst; leiba on ainult jaopärast, ei ole võõrastele anda leibä om õ̭nnõ jaoperäst v kõrraperäst , olõ-iq võ̭õ̭rilõ andaq; liha ei antud vabalt kätte, anti jaopärast lihha es andaq volilt kätte, anti jaoperäst
jaoskond jaos|kund -kunna -.kunda32
jaotama (.vällä) ja|gama -kaq -a59, .jao|tama -taq -da81; mitmit kõrdo .jaotõ|(l)lõma -llaq
-(l)lõ86
jaoti jaolt, .jaoldõ; su jutt on ainult jaoti õige su jutt om õ̭nnõ jaolt õigõ
jaotus .jaotus -õ -t9, jagami|nõ -sõ -st5; haldusjaotus valitsõmisjaotus
jaurama .jaurama jauradaq .jaura77; peoseltskond jauras laulda pidorahvas jauraś lauldaq
jidiš jidiši ki̬i̬ľ
jobu jobokõ|nõ -sõ -ist8, jobo - -t2, ťohva - -t2, tśosś tśossi .tśossi37, tśobo - -t2, loťo - -t2, lok|ḱ -i -ki37; jobuks muutuma tśoboh(t)uma; tark ei ole ta kunagi olnud, aga nüüd on päris jobuks muutunud tark olõ ei tä kunagiq olnuq, a noq om peris jobus lännüq
jobutama jobo|tama -taq -da82, tśobo|tama -taq -da82; jobutab aja maha tśobotas ao ärq
jogurt jogur|ť -di -tit13
jokutama moľo|tama -taq -da82, hoľo|tama -taq -da82, joku|tama -taq -da82; tee ruttu, ära jokuta! tiiq ruttu, moľotagu eiq!; töö ootab, aga mehed jokutavad õlleklaasi taga tüü taht tetäq, aq mehe hoľotasõq ollõklaasi takan
jommi .tśommi, .hunni, .jommi, .tśoksi; jommi jääma tśobah(t)uma; lõpuks jäid kõik jommi lõpus jäiq kõ̭iḱ tśommi
jommis tśommi(h)n, hunni(h)n, jommi(h)n, tśoksi(h)n
jomp junť jundi .junti37, jumṕ jumbi .jumpi37
jomplik .junťli(ga)|nõ -dsõ -st5, .jumṕli(ga)|nõ -dsõ -st5, jundili|nõ -dsõ -st5
jonn jonń jonni .jonni37, junń junni .junni37, kius kiusu .kiusu37, kiust kius(t)u .kiustu37, .kangus -õ -t9, krasś krassi .krassi37, krilľ krilli .krilli37, kriiś kriisi .kriisi37, krõ̭ krõ̭lli .krõ̭lli37, ir|i -i -ri26, jor|o -o -ro26, tu|śo -śo -sśo26, tusśa - -t2, tusśo - -t2, kõ̭nń† kõ̭nni .kõ̭nni37; poiss on jonni täis poiskõnõ om kangust täüs; tegi seda jonni pärast tekḱ tuud kiusu peräst; ära jäta jonni! jätku eiq jonni!; ta jonnib minuga tä aja v vidä muqkaq krassi
jonnakas .kangõ - -t1, .jonni täüs, .kiusaja - -t3, kammõli|k -gu -kku38, ütsi|puinõ -.puidsõ -puist7; oli üks jonnakas vanamutt olľ ütś kiusaja vanamutť
jonnima .jońma .jonniq jonni63, .juńma .junniq junni63, .kiusama kiusadaq .kiusa77, .krańma .kranniq kranni63, .kraśma .krassiq krassi63, .kriľma .krilliq krilli63, .krilli ajama, .krõ̭ľma .krõ̭lliq krõ̭lli63, .tirśmä .tirssiq tirsi63, ti̬i̬ndelemä teeneldäq ti̬i̬ndele85, tooŕa|tama -taq -da82, võimusta|ma -q -83, võimu|tama -taq -da82; mitmit kõrdo võimutõ|(l)lõma -llaq
-(l)lõ86; laps jonnis isaga vähem kui emaga latś kiusaś esägaq vähämb kuq imägaq; küll oli halb laps, kogu aeg jonnis! võih olľ halv latś, kõ̭gõ tooŕať!; laps nutab ja jonnib latś ikk ja tirsś
jonnipunn junni|pulk -pulga -.pulka31
joobnud tśommi(h)n, puŕo(h)n; ju̬u̬bunu|q - -t1, joovah(t)unu|q - -t1; joobnud inimene ei tohi autorooli istuda puŕon inemine tohe eiq autoruuli istuq; õnnest joobnud joovahtunuq, õ̭nnõst ullis v segi lännüq
joobuma .purjo .jäämä, .hunni .käändmä; ju̬u̬bu|ma -daq -80, joovah(t)u|ma -daq -84
joobumus joovah(t)us -õ -t9, ju̬u̬bumi|nõ -sõ -st5
jood ju̬u̬ť joodi ju̬u̬ti37; pane haavale joodi! panõq haavalõ juuti pääle!
joodik joodi|k -gu -kut13, viina|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, joobõŕ -i -it4, joobõrus -õ -t9, joobõŕ|manń -manni -.manni37, laka|tś -dsi -tsit13, lakõ|ś -(s)sõ -st11, serbä|tś -dsi -tsit13; joodikust mehega on raske elada joobõri mehegaq om rassõ elläq; kes rüüpavad palju, on joodikud kiä serbäseq palľo, ommaq serbädsiq
jooga jooga - -t2, kihä.väändmi|ne -se -st5
joogi ju̬u̬ǵ joogi ju̬u̬gi37
joogipooline joogipooli|nõ -(d)sõ -st7
jook ju̬u̬ joogi ju̬u̬ki37, ju̬u̬mi|nõ -sõ -st5, serbäh(t)üs -e -t9, serväh(t)üs -e -t9; latsik mamm mamma .mamma30, mamma - -t2; hapupiimajook hapnõpiimäjuuḱ ; millist jooki teil seal on? määnest juumist teil sääl om?; laps tahab juua latś taht mamma
jooks ju̬u̬skmi|nõ -sõ -st5, ju̬u̬sk joosu ju̬u̬sku36; jooksuaeg joosuaig; jooksupoiss joosupoisś ; jänese jooks jänese juuskminõ
jooksev ju̬u̬skva - -t3, ju̬u̬sk-; jooksev remont hoolõpidämine ; jooksvad kulud juuskvaq kuluq; jooksev aasta seo v käümänollõv aastak; jooksev sõlm juusksõlḿ
jooksik pagõja - -t3, joosi|k -gu -kut13, .hulḱja - -t3
jookslema joosiskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .hilbõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .hilplõma hilbõldaq .hilplõ78, joosi|tama -taq -da82, .vilbõlõma vilbõldaq .vilbõlõ85
jooksma ju̬u̬skma ju̬u̬skõq v joostaq joosõ65; laps jookseb emale vastu latś juusk imäle vasta; rebane jooksis üle heinamaa repäń juussõ üle hainamaa; ringi jooksma traavõldama, traagõldama, juuskma, tradima; olen hommikust saadik aina ringi jooksnud ma olõ hummogust saaniq muguq tradinuq
jooksul aol, .aogaq, joosul, see(h)n; aasta jooksul aastaga aogaq; elu jooksul eloao seen; tee see viie minuti jooksul ära! tiiq seo viie minodigaq ärq!; õppeprotsessi jooksul oṕmisõ aol
jooksutama joosu|tama -taq -da82; ta jooksutas hobust tä joosuť hobõst
jooksva ju̬u̬skva - -t3, ju̬u̬skja - -t3, jakuhal|u -u -lu26, jakuhä|dä -dä -tä24
joom ju̬u̬m jooma ju̬u̬ma31; õhus hõljus suitsujoom savvujutť lätś üle taiva
jooma ju̬u̬ma juvvaq ju̬u̬ min 1. ja 3. k .jõi(õ)54; 
 latsi .mammama mammadaq .mamma77, ahnõhe klõ̭no|tama -taq -da82; laps joob piima latś juu piimä; mees joob juba nädal aega miiś juu joba nätäľ aigo; vaata midagi juua ka! kae no määnestkiq juumist kah!
joomatõbi joomatõ|bi -võ -põ25, viinahä|dä -dä -tä24
joomine ju̬u̬mi|nõ -sõ -st5, puŕotami|nõ -sõ -st5, .praśmi|nõ -sõ -st5; jättis joomise maha jätť juumisõ maaha
jooming ju̬u̬mi|nõ -sõ -st5, .praśmi|nõ -sõ -st5
joon jut|ť -i -ti37, ju̬u̬ń joonõ ju̬u̬nt40; tõmbas sõnale joone alla tõmmaś sõ̭nalõ juti ala; ta tegi töö ühe joonega ära tä tekḱ tüü üte jutigaq ärq; tõmbas plaanile joone peale tõmmaś plaanilõ kriipso pääle
joonduma (üte) joonõ pääle .võtma; vasakule joondu! kuralõ kaeq!
jooneline joonili|nõ -dsõ -st5, joonõli|nõ -dsõ -st5, jooni|lanõ -dsõ -st5, jooni|k -gu -kut13, joonika|nõ -dsõ -st5, jooni|nõ -dsõ -st7, ju̬u̬ńliga|nõ -dsõ -st5, .juťliga|nõ -dsõ -st5, joonikli|nõ -dsõ -st5, jutili|nõ -dsõ -st5; see vihik on jooneline seo vihk om juťliganõ
joonelt .õkva, silmnäolt, silm.tsihti, silmält, ütsijäli; rada viib joonelt läbi männiku rada lätt õkva pedästüst läbi; läksin joonelt hambaarsti juurde lätsi õkva hambatohtri manoq; läksin joonelt läbi vilja lätsi silmält läbi vilä
joonestama joonõ|tama* -taq -da82, tsehkendä|mä -q -83; joonesta sirkli ja joonlaua abil kolmnurk joonõdaq tsirkli ja juuńlavvagaq kolmnukk
joonis joonõtus* -õ -t9, joonis -(s)õ -t11, tsehkendüs -e -t9; nagu 7. jooniselt näha niguq säitsmendä joonissõ päält nätäq
joonistama joonista|ma -q -83, jooni|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, tsehkendä|mä -q -83; laps joonistas pildi raamatust maha latś joonisť pildi raamatust maaha
joonistus joonistus -õ -t9, tsehkendüs -e -t9
joonlaud ju̬u̬ń|laud -lavva -.lauda33, juti|laud -lavva -.lauda33, jutť|laud -lavva -.lauda33, juti|pulk -pulga -.pulka31, liini|jaań -jaani -.jaani37, liiń|jaań -jaani -.jaani37
jootma ju̬u̬tma ju̬u̬taq jooda61, juvvaq .andma; mine jooda loomad ära! mineq joodaq eläjäq ärq!; külalisi söödeti ja joodeti hästi küläliisile anti häste süvväq ja juvvaq; purju jootma täüs juutma, lakutama
jootraha mi̬i̬ľhää - -d50, mi̬i̬ľ|hü(v)ä -hü(v)ä -hüvvä24, käe.valgu|s -(sõ) -(s)t10, käe.valgõ - -t3, ju̬u̬trah|a -a -ha28
joovastama .purjo .pandma, .hunni .käändmä v lü̬ü̬mä, meele mano(q) .võtma, ju̬u̬bu|ma -daq -80, joovah(t)a|ma -daq -84, 
imeh(t)ä|mä -däq -84; alkoholi joovastav toime alkoholi hunnikäändvä toimõq; teda joovastas kevadine õhk keväjäne õhk võtť timä meele manoq; joovastav rõõm rõ̭õ̭m, miä võtť meele manoq
joovastus hamahus -õ -t9, .süäme üleajaminõ, meele üleki̬i̬mine, joovah(t)us -õ -t9, ju̬u̬bumi|nõ -sõ -st5; jomḿ jommi .jommi37; ta on joovastunud täl aja süä üle
joove hunń hunni .hunni37, jomḿ jommi .jommi37
jope jupṕ-pali|t -du -tut13, kuhť kuhti .kuhti37
jorin jor|o -o -ro26, jor|rin -ina -inat4, jõr|rin -ina -inat4, hür|rin -inä -inät4, jür|rin -inä -inät4, kõrras jorah(t)us -õ -t9, urah(t)us -õ -t9; kogu aeg see vana jorin! kõ̭iḱ aig taa vana joro!
jorisema joris|õma -taq -õ87, .jorrama jorradaq .jorra77, jüris|emä -täq -e87, .jarrama jarradaq .jarra77, .jõrrama jõrradaq .jõrra77, jor|a(ha)ma -raq v -adaq -ra v -aha88, kõrras jorahta|ma -q -83, jorahu|tma -taq -da62; mehed jorisesid laulda meheq jorisiq lauldaq; mis sa jorised mu kallal! midä sa jorrat mu külen!
jorutama joro|tama -taq -da82, jorro ajama; mitmit kõrdo jorotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86
jorutamine .õsna - -t3, õ̭õ̭sna - -t3, jorotami|nõ -sõ -st5, jorotus -õ -t9, jor|o -o -ro26; ma ei taha su jorutamist kuulata ma taha-iq su jorro kullõldaq
ju jo(q), vet; on ju om jo; see on ju teada tuu om jo teedäq; ju ta on siis kodus vet tä sõ̭s koton om
juba jo(q), joba; (eitüslausõn) joht, kimmähe; esi(q)kiq, esi(q)kinäq, .eśkiq; juba koidab hahetas joq; tema seda juba ei tee timä tuud joht tii-eiq; kui juba Jüri ei tea, siis ei tea keegi ku eskiq Jüri ei tiiäq, sis tiiä-eiq kiäkiq
jube jälle - -t2, jäle|dü -dü -tüt1, .hirmsa - -t3, hirmu|du -du -tut1; sõjaajast räägitakse jubedaid lugusid sõ̭aaost kõ̭nõldas hirmsit juttõ; jube veretöö jäledü veretüü; mul on jube nälg mul om umbõ nälg; jube ilus tüdruk kistumaldaq kinä latśkõnõ, lõpmaldaq illos tütrik
judin hü|tin -dinä -dinät4, ju|tin -dina -dinat4, jõ̭|tin -dina -dinat4, jut|ť -i -ti37, kahmistus -õ -t9, kahmustus -õ -t9, kahmõq .kahmõ kahmõt18; külm judin läbis keha külm hütin lätś kihäst läbi; külmajudin käis üle selja külmäkahmustus käve üle sälä
judisema hüdis|emä -täq -e87, judis|õma -taq -õ87, jõ̭dis|õma -taq -õ87, kahmistõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, kahmustõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; poiss judises vihma käes poiskõnõ hüdisi vihma käen
judistama hüdistä|mä -q -83, judista|ma -q -83, jõ̭dista|ma -q -83, kahmista|ma -q -83, kahmusta|ma -q -83
juga 1. ju|ga -a -ka27; auru-, tolmu-, tule-, vee-, piima-, õhujuga tossu-, tolmu-, tulõ-, 
vii-, piimä-, õhujuga; 2. sadang -u -ut13, sadami|k* -gu -kku38; Jägala juga Jägäla sadang
juhataja .juhťja - -t3, juhataja - -t3, di.rektri - -t1, diréktoŕ -i -it4; i̬i̬stvidäjä - -t3, juhť juhi .juhti36, pää|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39; koosoleku juhataja kuunolõgi vidäjä
juhatama juha|tama -taq -da82, .juhťma .juhtiq juhi63; juhata mind sinna! juhadaq minno sinnäq!; ta on juhatanud seda kooli juba 30 aastat tä om juhťnuq v kammandanuq seod kuuli joba 30 aastakka; juhatas koosoleku sisse alosť kuunolõgi ärq; juhatab koori juhť kuuri; juhata teed! näüdäq tiid!
juhatus 1. juhatami|nõ -sõ -st5; leidsin koha sinu juhatuse järgi üles löüdse kotusõ su juhatamisõ perrä kätte; 2. juhatus -õ -t9; juhatus kogunes nõupidamisele juhatus tulľ kokko nõvvu pidämä
juhe juheq .juhťmõ juhend16
juhend nõvvõq .nõudõ nõvvõt19, i̬i̬(h)n|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43, oppu|s -(sõ) -(s)t10, juhť juhi .juhti36, ettekirotus -õ -t9; ametijuhend ammõdinõvvõq; saime täpsed juhendid, kuidas seda tööd teha meile seletedi v näüdäti täpsähe ärq, kuimuudu taad tüüd piät tegemä; kasutusjuhend pruuḱmisoppus ; juhendi kohaselt juhi perrä
juhendaja (.)nõvvu.andja - -t3, .juhťja - -t3; magistritöö juhendaja magistritüü nõvvuandja
juhendama nõvvu .andma, .juhťma .juhtiq juhi63
juhiluba juhilu|ba -a -pa27
juhis nõvvõq .nõudõ nõvvõt19, oppu|s -(sõ)
-(s)t10; selle asja kohta pole kindlat juhist seo aśa kottalõ olõ-õiq kimmäst nõvvõt
juhm nühr nührü .nührü37, nührä - -t2, .taipamaldaq, .arvosaamaldaq, tuhḿ tuhmi .tuhmi37, tühmä - -t2; sa oled ikka juhm inimene küll, kui sa isegi sellest aru ei saa sa olõt õ̭ks ütś nühr külh, ku sa eskiq tuust arvo ei saaq
juht ( juhi ) 1. juhť juhi .juhti36; bussijuht, autojuht bussijuhť, autojuhť; vedurijuht rongijuhť. paravośnik; 2. pää|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, .pääli|k -gu -kku38, vido(s)ni|k -gu -kku38, juhi|k -gu -kut13; vabadusvõitluse juht vabahusvõidõlusõ päämiiś; juhtkoer juhik pini
juht ( juhu ) .johtumi|nõ -sõ -st5; mitte mingil juhul ei ilmangiq; sobival juhul tuletan talle seda meelde ma tulõda tälle taad miilde, ku õigõ aig om; isale tohib sellest ainult äärmisel juhul rääkida esäle või tuud õ̭nnõ sis kõ̭nõldaq, ku väega vaia v tõisildõ saa-eiq; ainult sellisel juhul õ̭nnõ sääntsel johtumisõl v kõrral; igal juhul nigunii , nii vai nii , egäl juhul; vaata igaks juhuks järele, kas uks sai kinni! kaeq naľas v moodu peräst perrä, kas usś sai kinniq!
juhtima .juhťma .juhtiq juhi63, .uhjama uḣadaq .uhja77; kraav juhib liigvee ära kraa juhť ülearvo vii ärq; juhib autot juhť autot; koosolekut juhtima kuunolõkit uhjama
juhtkiri juhť|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43
juhtkond m ülembäq ülembide ülembit19, juhťko|go -go -ko26; eile valiti uus juhtkond eeläq valiti vahtsõnõ juhťkogo
juhtnöör oppu|s -(sõ) -(s)t10, oppami|nõ -sõ -st5, i̬i̬(h)n|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43, juhi .andminõ; pead ise hakkama saama, juhtnööre pole kelleltki oodata piät esiq toimõ tulõma, oppust olõ-eiq kostkiq uutaq
juhtum .johtumi|nõ -sõ -st5, .juhtumi|nõ -sõ -st5; harukordne, huvitav, naljakas juhtum ainulinõ, põ̭nnõv, andśak johtuminõ; õnnetusjuhtum õ̭nnõtus
juhtuma .johtuma .johtudaq johu79, .trehvü|mä -däq -80, tulõh(t)u|ma -daq -84, .päädü|mä -däq -80, .juhtu|ma -daq -80; ehk juhtud ikka mõnikord meie poole ka vaest saq ka iks mõ̭nikõrd miiq poolõ trehvüt; juhtus üks selline lugu johtu ütś sääne asi
juhtumisi .johtumiisi
juhus .johtumi|nõ -sõ -st5, .trehvämi|ne -se -st5, johus -(s)õ -t11, juhus -(s)õ -t11, .juhtumi|nõ -sõ -st5; hea juhus päästis mu hädast hüä johtuminõ päsť mu hädäst ; puhta juhuse asi täütsä johtumisõ asi; see oli suur juhus seo olľ väega suuŕ trehvämine
juhuslik johusli|nõ -dsõ -st5, juhusli|nõ -dsõ -st5; saime juhusliku töö saimiq johuslidsõ tüü; ta on mu sõber, mitte mingi juhuslik inimene tä om mu sõbõr, olõ-iq määne huupi v niisama inemine
juhuslikult johusligult, juhusligult, kogõmaldaq, .kuhmuisi, koha.mahtu; sattusin siia täiesti juhuslikult johtu siiäq tävveste kogõmaldaq ; juhuslikult sain sinuga kokku kogõmaldaq õ̭nnahtu suq manoq v suqkaq kokko
juhutöö johuslinõ tü̬ü̬; juhutööline johuslidsõ tüü tegijä
jukerdama .jupśma .jupsiq jupsi63, jukõrda|ma -q -83, julgõnda|ma -q -83; mis sa kirvega jukerdad, siin on saagi vaja! miä sa kirvõgaq jupsit, tan om saagõ vaia!; süda jukerdab süä jukõrdas; auto mootor kipub jukerdama auto mootoŕ tüküs jupśma
julge .julgõ - -t3, kõva .süämegaq
julgelt .julgõhe, .julgõlõ
julgema .julgu|ma -daq -80, .julguma julõdaq .julgu77, .julgama juladaq .julga77, .söendä|mä -q -83, .söeldä|mä -q -83, usalda|ma -q -83, .uskma .uskuq usu73; pimedaga ei julgenud enam välja minna pümmegaq söendä es inämb vällä minnäq; kas sa julgeks sinna minna? kas sa usaldanuq sinnäq minnäq?
julgeolek .julgõ|olõḱ -olõgi -olõkit13, kaidsõq .kaitsõ kaidsõt18
julgestama julgusta|ma -q -83; kaljul või seinal ronijat julgestatakse köiega müürü vai saina piten ronijat julgustõdas köüdsegaq
julgesti .julgõhe, .julgõlõ
julgestus julgustus -õ -t9
julgus .julgus -õ -t9, julg julu .julgu36, jul|u -u -lu26; võttis julguse rääkida tõtt võtť julu kõ̭nõldaq õigust
julgustama julgusta|ma -q -83; hindäkotsinõ kirmahu|tma -taq -da62; julgustasin last julgusti last; julgustasin end kirmahudi hindä ärq; julgustatakse andas süänd
julgustus julgustus -õ -t9
julk julk julga .julka31
julm .hirmsa - -t3, hirmu|du -du -tut1, jõhiku|nõ -dsõ -st5, halõstamaldaq; julm vaenlane, karistus, kättemaks hirmsa vainlanõ, kättetasominõ, nuhklus; see oli julm tegu seo olľ hirmudu tego; Ivan Julm Ivan Hirmsa
julmalt .armu.hiitmäldäq, (ilm)armuldaq, .armu.andmaldaq, .hirmsahe, .hirmsalõ, hirmutuhe, hirmutulõ
julmur jõhi|k -gu -kut13, (.)jõhkaḿ -i -it4, .hirmsa - -t3
julmus jõhitsus -õ -t9, .hirmsus -õ -t9
julmutsema jõhi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, hirmutü̬ü̬d tegemä; vabadussõja ajal venelased julmutsesid vabahussõ̭a aigo teiq vinläseq hirmutöid
jultumus häbemäldäq olõḱ, .rohkus -õ -t9; tema jultumusel pole piire tä om otsaldaq häbemäldäq inemine; on alles jultumus! no või õ̭ks mõ̭ni inemine häbemäldäq ollaq!
jultunud häbemäldäq, .rohkõ - -t3; jultunud inimene häbemäldäq inemine; see on küll väga jultunud soov seo om külh väega rohkõ tahtminõ
jultunult häbemäldäq, .rohkõhe, .rohkõlõ; vahib mulle jultunult otsa vahť mullõ häbemäldäq v rohkõlõ otsa
jumal jum|maľ -ala -alat4, .taivaes|ä -ä -sä24, 
 latsik kukutätä - -t2
jumalaand jumal(a)|annõq -.andõ -annõt19, jummaľ|annõq -.andõ -annõt19
jumalagajätt jumalagaq.jätmi|ne -se -st5, hüväste.jätmi|ne -se -st5, .terves.jätmi|ne -se -st5
jumalakartlik jumala.pelgli|k -gu -kku38, va|ga -a -ka29, .uskli|nõ -dsõ -st5; jumalakartlik inimene usklinõ inemine; elas jumalakartlikku elu elli jumalapelglikku ello
jumalakartmatu jumala.pelgämäldäq, jumala.salgaja - -t3
jumalakeeli jumalakeeli, jumalajuttu; hakkas mind jumalakeeli paluma nakaś jumalajuttu minno pallõma
jumalakoda jumala|koda -kua -kota27, keri|k -gu -kut13, keŕk .keŕko .keŕkot48
jumalakuju .puusli - -t1, jummaľ -ala -alat4
jumalamuidu ilma i̬i̬st, ilm(a)aśandaq, jumalamuido; sain selle jumalamuidu sai taa ilma iist; mis sa istud siin jumalamuidu! miä sa istut tan niisamatõ v ilmaaśandaq!; õmbles tuttavatele jumalamuidu ummõľ tutvilõ ilma
jumalanna jum|maľ -ala -alat4, imäjum|maľ -ala -alat4, naisjum|maľ -ala -alat4
jumalasõna jumalasõ̭n|a -a -na28
jumalateenistus (jumala)teenistüs -e -t9, jumala.orjus -õ -t9; papp pidas jumalateenistuse papṕ pidi jumalaorjusõ; ole tasa, jumalateenistus käib! olõq tassa, kerik om seen!
jumalavallatu jumalavalla|du -du -tut1
jumaldama avvusta|ma -q -83, imehte|(l)lemä -lläq -(l)le86; ma jumaldan seda lauljat ma imehtelle taad lauljat v mullõ väega miildüs taa laulja; ma pole teda kunagi jumaldanud maq olõ-õiq tedä kunagiq määntseskiq jumalas pidänüq
jumalik jumali|k -gu -kku38
jumaluke(ne) jumalakõ|nõ v jumalagõ|nõ -sõ -ist8
jumalus jumalus -õ -st9
jume näo|värḿ -värmi -.värmi37, näo|vär -värvi -.värvi37; värḿ värmi .värmi37, vär värvi .värvi37; näos on jumet näon om värmi; õrna jumega pehmegese näovärmigaq; asi võtab jumet asi nakkas minemä v võtt värmi
jumestama näko .värḿmä v võ̭õ̭pama; ta
nägu jumestab … timä näko värḿ …; jumestas silmalaud rohekaks võõbaś silmäq rohilidsõs
jumikas kasvot nuti|lilľ -lilli -.lilli37
junkur .junkru - -t1
junn junń junni .junni37
juntsu jundsa|k -gu -kut13, juntś jundsi .juntsi37
jupp jup|ṕ -i -pi37, julk julga .julka31; lõnga-, nööri-, traadijupp langa-, kabla-, traadijupṕ
juriidiline .säädüse v .õigusõ .perrä, .õigus-; juriidilise aktiga sätestatud õigusaktigaq paika pant
jurist .säädüse|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, .säädüse.tundja - -t3, ju|risť -risti -.risti37
jusshein kasvot tsiahaŕas -(s)õ -t11
just .õkva, .õkvalt, ääsäq, innestä, jusť, eitüsen joht; ma tahtsin just välja minna ma tahtsõ õkva vällä minnäq; päike oli just tõusnud päiv olľ õkvalt nõsnuq; emal oli veel kasukas seljas, ta oli just koju jõudnud imäl olľ viil kask sälän, tä olľ ääsäq kodo joudnuq; sa tuled just parajal ajal sa tulõt õkvalt 
a(j)ohna; ta pole just töökas mees tä olõ-iq joht hää tüümiiś; see pole just päris see seo olõ-iq joht peris seo
justiitsministeerium justiitśministeeri|üḿ -ümi -.ümmi38
justiitsminister justiitśmínistri - -t1, van .kohtumínistri - -t1
justkui (.õkvalt) nigu(q); silmad justkui söed silmäq niguq hüdseq; kadus justkui maa alla kattõ (õkvalt) niguq maa alaq
jutiline .juťliga|nõ -dsõ -st5, jutili|nõ -dsõ -st5, joonili|nõ -dsõ -st5, joonika|nõ -dsõ -st5, jooni|k -gu -kut13; punasejutiline seelik verevide juttõgaq pruntś; jutiline riie juťliganõ rõivas
jutlema juttu ajama, jutu|tama -taq -da83; mehed jutlesid tänavanurgal meheq aiq uulidsanuka pääl juttu
jutlus jutus -(s)õ -t11; ega õpetaja kaks korda jutlust ei pea ega opõtaja katś kõrda jutust ei ütleq
jutlustaja lugija - -t3, jutu(s)sõpidäjä - -t3, jutu(s)sõpi|täi -däjä -däjät4; jutlustaja kuulutas hästi jumalasõna, pani naised nutma lugija kuuluť häste jumalasõ̭nna, panď naasõq ikma
jutlustama lugõma lukõq loe59, jutust pidämä v .ütlemä
jutt ( juti ) jut|ť -i -ti37, ju̬u̬ń joonõ ju̬u̬nt40; vigadele olid punased jutid alla tõmmatud vikolõ olliq vereväq jutiq alaq kisuduq; see asi on nüüd jutis seo asi om noq joonõn
jutt ( jutu ) jut|t -u -tu37, lu|gu -u -ku27; jutujätkuks jutujakus; juttu ajama jututama; jutuajamine jutua(j)aminõ; see on huvitav jutt seo om väega põ̭nnõv lugu
jutukas jutuli|nõ -dsõ -st5, lahva - -t2; jutukas mees lahva miiś
jutumees jutu|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
jutumärgid m jutu|märgiq -.märke -.märke37, m hani|jalaq† -.jalgo -.jalgo33
juturaamat juturaama|t -du -tut13
jutustama kõ̭nõl|õma -daq -õ85, sele|tämä -täq -dä82, jutusta|ma -q -83; see lugu jutustab Emajõe tekkest seo lugu kõ̭nõlõs Imäjõ̭õ̭ tekkümisest; ma jutustan sulle ühe loo ma kõ̭nõlõ sullõ üte jutu; jutusta, mida sa kuulsid! seledäq, miä sa kuuliq!; mõtle vaikselt, ära jutusta! mõtlõq mõttõgaq, mis sa suugaq kõ̭nõlõt!
jutustus jut|t -u -tu37, jutustami|nõ -sõ -st5
juubel juubõľ -i -it4, tsõõrik tähťpäiv
juubeldama .hõiskama hõisadaq .hõiska77
juubilar ju(u)bi|laaŕ -laari -.laari37
juudaline .juudakih|ä -ä -hä24, .juudali|nõ -sõ -st5, .juuda|nahk -naha -.nahka33; oh sa juudaline ! oh sa juudakihä!
juudas juudas .juuda juudast22
juuksed m .hiu(s)s|õq -idõ -it11, ärq vasśunuq m .tätr|äq -ide -it16; kammi oma juuksed ära! suiq umaq hiussõq ärq v soeq uma hius ärq!; kammi neid juukseid hästi! soeq naid tätrit häste!; naistel on pikad juuksed, meestel ja lastel lühikeseks lõigatud naisil ommaq pikäq hiusõq, mehil ja latsil polgaduq; lastel on juuksed kaua kammimata latsil ommaq hiusõq kavva sugimaldaq; sünnijuuksed imähius; juuksemask hiussõtahas
juuksekarv hius|karv -karva -.karva30, .hiu(s)sõ|karv -karva -.karva30, .hiu(s)sõ|kõrś -kõrrõ -kõrt49
juukseklamber .hiu(s)sõ|nalľ -nalli -.nalli37, .hiu(s)sõ|klammõŕ -.klambri -klammõrd23
juuksekumm .hiu(s)sõ|kumḿ -kummi -.kummi37
juukselõikaja .hiu(s)sõ.lõikaja - -t3
juuksur .hiu(s)sõ.lõikaja - -t3, tsirusni|k -gu -kku38, tsirulni|k -gu -kku38, tsäroni|k -gu -kku38
juuli hainakuu - -d50, juuli - -t2
juuni piimä|kuu - -d50, juuni - -t2
juunior nu̬u̬ŕ noorõ nu̬u̬rt40, noorõmb -a -at13; Hendrik Toompere juunior Hendrik Toompere noorõmb
juur juu|ŕ -rõ -rt40, (pikḱ pääjuur nt nakril vms) tiir tiira .tiira30; kuusejuure all oli rebaseurg kuusõjuurõ all olľ rebäseuuś; sugupuu juured ulatuvad 16. sajandisse sugupuu juurõq küünüseq 16. aastagasaaniq vällä; hambajuur hambajuuŕ; kurja juur kuŕa juuŕ
juura .õigusti̬i̬dü|s -(se) -(s)t10, .õigus|tiieq* -ti̬i̬de -tiiet19, .säädüseoppus -õ -t9, juura - -t2
juurde 1. mano(q); läks voodi juurde lätś sängü manoq; jäi oma arvamuse juurde jäi uma arvamisõ manoq; juurde tegema manoq tegemä; juurde võtma manoq võtma, lihonõma; 2. poolõ; sõitsin suveks vanaema juurde sõidi suvõs vanaimä poolõ
juurdekasv mano(q)kasumi|nõ -sõ -st5; rahvastiku juurdekasv inemiisi manoqkasuminõ
juurdepääs mano(q)päsemi|ne -se -st5
juurdlema .mõtlõma mõtõldaq .mõtlõ78, mõtiskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; urga|tama -taq -da82, urgatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .uuŕma .uuriq uuri63, .juurdlõma juurõldaq .juurdlõ78, juurutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; juurdlesin tõsiste eluprobleemide ja sõbra kummalise käitumise üle ma mõtli ello ja sõbra andśakit tegemiisi; juurdlemise käigus selgus … uuŕmisõgaq v juurdlõmisõgaq tulľ vällä …
juurdlus .uuŕmi|nõ -sõ -st5, .juurdlõmi|nõ -sõ -st5; juurdlusega tehti kindlaks, et … uuŕminõ tekḱ kimmäs, et …
juurduma .juurdu|ma -daq -80, .juurnõma juurõdaq .juurnõ75, (siimnide kotsilõ) .jalgu|ma -daq -80
juurepess juurõ|pess -pessü -.pessü37
juureravi juurõtohtõrdus -õ -t9
juures 1. man; ta on täie tervise juures tä om tävve tervüse man v tävveste terveq; pead sa siis igal pool ninapidi juures vahtima! piät sa sis egäl puul nõ̭nnapiten man vahťma!; 2. pu̬u̬l; ma olin pühade ajal sugulaste juures ma olli pühhi aigo sugulaisi puul
juuresolek man olõminõ; ära lase end meie juuresolekust häirida! lasku-iq hinnäst miiq man olõmisõst sekäq!
juurest 1. mant; käis oma murega ühe juurest teise juurde käve uma murrõgaq üte mant tõõsõ manoq; see mees on ajalehe juurest seo miiś om aolehe mant v aolehest; 2. pu̬u̬lt; tulin sõbra juurest tulli sõbra puult
juurestik m juurõq .juuri .juuri37, juuristu - -t1
juuretis juurõtus -õ -t9, juu|ŕ -rõ -rt40, nõstatus -õ -t9, hapatus -õ -t9; leivatainast jäeti üks kuklike leivale juuretiseks leevätahtast jäteti ütś kukligõnõ leeväle juurõtusõs
juurevõsu kitś kitsõ .kitsõ35; ploomipuud on aia juurevõsusid täis ajanud ploomi puuq ommaq aia kitsi täüs ajanuq; pookisin juurevõsule kultuursordi jaksi kitsõ pääle kultuuŕsordi
juurikas juuri|k -ga v -gu -kat v -kut13
juurima 1. .juuŕma .juuriq juuri63, juurõgaq .vällä .tõ̭mbama v .kakma; kändu juurima kandu kakma; 2. matõm .juuŕma .juuriq juuri63, juurt .võtma
juurutama tarvi.tustõ v .pruuḱ.mistõ .võtma; tuli hakata uusi töövõtteid juurutama tulľ naadaq tüü man vahtsit muudõ pruuḱmistõ võtma
juurvili m juuriguq juurikidõ juurikit13, juurõ|vili -vi(l)lä v -vi(l)ľa -.viljä v -.vilja43; juurviljaaed aidmaa, pindremaa, kapstamaa; juurviljahautis lühkü leemegaq juuriguq
juus hius .hiu(s)sõ hiust11; teineteist juustest kiskuma hiusnuuta vidämä; juuspeen hiussõpiinü v -peenüq
juust juust juustu .juustu37, van ki̬i̬s keesi ki̬i̬si37
juut juuť juudi .juuti37
juveel kalliskivi .kallikivi kallistkivvi26, kalliskiv|i -i -vi26; juveelikauplus kallikivipuuť
jõeforell eläjät eherüs -e -t9, iherüs -e -t9, hõrn hõrna .hõrna30, hõrnas .hõrna hõrnast22
jõehobu jõ̭õ̭ho|põń -bõsõ -bõst12
jõekäänak = jõekäänd (jõ̭õ̭)käänd (-)kääno (-).käändo33
jõekäär jõ̭õ̭|vang -vangu -.vangu37, (jõ̭õ̭)käärd (-)kääro (-).käärdo33, (jõ̭õ̭)kolk (-)kolga (-).kolka31; kari sööb jõekäärus kari süü jõ̭õ̭vangun
jõeluht jõ̭õ̭|luht -luha -.luhta32, kond konnu
.kondu36, jõ̭õ̭|niit -niidü -.niitü37
jõgi jõgi jõ̭õ̭ jõkõ25
jõgikond jõgi|kund -kunna -.kunda32
jõhkard jõhkõrus -õ -t9, jõhvarď -i -it4, jõhi|k -gu -kut13, (.)jõhkaḿ -i -it4; sa oled üks igavene jõhkard sa olõt ütś igäväne jõhik
jõhker .jõhkra - -t3, jõhiku|nõ -dsõ -st5; see on väga jõhker mees taa om väega jõhkra miiś; mees muutus järjest jõhkramaks miiś lätś kõrrast jõhikudsõmbas
jõhkrus .jõhkrus -õ -t9, .hirmsus -õ -t9; kuritöö jõhkrus kuŕatüü hirmsus
jõhv jõh jõhvi .jõhvi37, jõuh jõuhõ .jõuhõ35
jõhvikas kurõ|mari -maŕa -.marja43
jõledus jälehüs -e -t9; kes selle jõledusega hakkama sai? kiä seo jälehüse tekḱ?
jõlkuma .jõlkma .jõlkuq jõlgu64, jõlgu|tama -taq -da82, jõlgutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .elḱmä .elkiq elgi64
jõlli jõllilõ, .jõlli, .punni
jõllis jõllilõ, jõlli(h)n, punni(h)n
jõllitama jõlli|tama -taq -da82, jõlahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86
jõmakas tümäh(t)üs -e -t9, tümä|k -gu -kut13; andis jalaga tugeva jõmaka anď jalagaq kõva tümägu v tümähüse; jõmakas palk tümäk palḱ
jõmm jõ̭mḿ jõ̭mmi .jõ̭mmi37
jõmpsikas = jõnglane jundśo - -t2, jundsa|k -gu -kut13, jurdsa|k -gu -kut13, jungõŕ|manń -manni -.manni37, juntś jundsi .juntsi37, jurla|k -gu -kut13, jõlduń -i -it4, klõpa|tś -dsi -tsit13, plõkś plõksi .plõksi37
jõnks jõ̭nks jõ̭nksu .jõ̭nksu37, janks janksu .janksu37, jandsa|k -gu -kut13, võ̭nksah(t)us -õ -t9, jõ̭nksah(t)us -õ -t9, nõksah(t)us -õ -t9; hobune tõmbas paar jõnksu hopõń tõmmaś paaŕ jõ̭nksu v nõksahust; kõrisõlm tegi suure jõnksu kõrisõlḿ tekḱ suurõ jõ̭nksahusõ; esimesel vaol on jõnks sees edimädsel virksel om võ̭nksahus seen
jõnksatus jõ̭nksah(t)us -õ -t9, võ̭nksah(t)us -õ -t9, nõksah(t)us -õ -t9
jõnkslema .jõ̭nksõl|õma -daq -õ85, .võ̭nkama võ̭ngadaq .võ̭nka77; kui kodar on katki, siis ratas jõnksleb ku kõtaŕ om katśki, sõ̭s tsõ̭õ̭ŕ võ̭nkas
jõnksutama jõ̭nksu|tama -taq -da82, võ̭nksu|tama -taq -da82, jõ̭nksutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86
jõristama jõrista|ma -q -83, jõristõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86
jõud joud jo(vv)u .joudu36, vä|gi -e -ke25, jõud jõ(vv)u .jõudu36, .rõhku|s -(sõ) -(s)t10, kõht† kõhu .kõhtu32; see töö nõuab palju jõudu seo tüü võtt palľo joudu; jõudu on vähe jõud om kehvä v jõudu om veidüq; pole enam jõuraasugi olõ-iq inämb jovvu hõ̭ngu kah; kätes pole enam jõudu kässi seen olõ-iq inämb rõhkut v kõhtu; jõudu andma jo(vv)utama; üle jõu käiv töö üle kõhu tüü
jõude tü̬ü̬ldäq; on juba terve aasta jõude elanud om jo terve aastaga tüüldäq elänüq; teine regi seisab praegu jõude tõõnõ regi sais parhillaq tüüldäq
jõudma .joudma (.)joudaq jovva min 1. k jovvi 
v .joudsõ min 3. k jouď v .joudsõ66, .jõudma (.)jõudaq jõvva min 1. k jõvvi v .jõudsõ min 3. k jõuď v .jõudsõ66, .sutma suttaq suta61, .kõhtama† kõhadaq .kõhta77
jõudsalt = jõudsasti .joudsahe, .joutsahe, .joudsalõ, .joutsalõ, .laabsahe, .laapsahe, .laabsalõ, .laapsalõ, .vaotsahe, .vaotsalõ
jõudumööda .joudumü̬ü̬, jo(vv)u.kaupa, .jovvuisi, .jouduisi, .joudupite((h)n)
jõudus .joudsa - -t3, .joutsa - -t3, .laabsa - -t3, .laapsa - -t3, .vaotsa - -t3; jõudsa kasvuga laps joudsa kasumisõgaq latś; läks jõudsal sammul kodu poole lätś laabsa sammugaq kodo poolõ
jõuetu jovvõ|du -du -tut1, mallõ|du -du -tut1, võimõ|du -du -tut1, räng rängä .rängä35, närvä|dü -dü -tüt1; ta on sünnist saati selline jõuetu tä om sündümisest saaniq sääne mallõdugõnõ; jõuetuks jääma vaibuma
jõuetus jovvõtus -õ -t9, mallõtus -õ -t9, võimõtus -õ -t9, .rängüs -e -t9, närväh(t)üs -e -t9
jõujaam jovvu|jaam -jaama -.jaama30, é(e)lektri|jaam -jaama -.jaama30
jõuk kamp kamba .kampa31, jõuk jõugu .jõuku31, parḱ pargi .parki31, parť pardi .parti31; poistejõuk läks palli mängima poiskõisi kamp lätś palli mänǵmä; motojõuk tsikliparḱ
jõukalt jovvukahe, jovvukalõ, .joukahe, .joukalõ, rikkahe, rikkalõ; seal elatakse väga jõukalt sääl eletäs väega jovvukahe v kõvastõ
jõukas jovvuka|nõ v jovvuka|s -dsõ -st5, jovvuka|s - -t15, .jouka|s - -t15, jovvuli|nõ v .jouli|nõ -dsõ -st5, rik|as -ka -ast22
jõukohane .joudumü̬ü̬, jo(vv)u.kaupa, .joudupite((h)n); see töö on lapsele jõukohane seo tüü om latsõlõ joudumüüdä
jõukus .joukus -õ -t9, jovvukus -õ -t9, hüvvüs -(s)e -t11, rikkus -õ -t9; kord ja jõukus majas viisakas värḱ
jõul hrl m joul joulu .joulu37, jõul jõulu .jõulu37, m (.)talsi|pühiq -pühhi -pühhi24; iga jõul on isemoodi jouluq ommaq egä kõrd esiqmuudu; igaks jõuluks oled sa kingitusi saanud egä joul olõt sa kingitüisi saanuq; jõulukink joulukingitüs, -pakḱ; jõulukuusk joulukuuś , -puu; jõuluvana joulumiiś; jõuluõhtu jouluõdak
jõuline jovvuli|nõ -dsõ -st5, .jouli|nõ -dsõ -st5, vi|täv -dävä -dävät4, jovvuka|nõ v jovvuka|s -dsõ -st5, jovvuka|s - -t15; see on hea jõuline hobune, veab koorma mäkke taa om hää vitäv hopõń, vidä kuurma mäkke
jõululaupäev (joulu)pühipu̬u̬ľ|päiv -päävä -.päivä35, joulupu̬u̬ľ|päiv -päävä -.päivä35, joulupu̬u̬ľpüh|ä -ä -hä24, koodsi|päiv† -päävä -.päivä35
jõulupühad m joulu|pühiq -pühhi -pühhi24, m 
(.)talsi|pühiq -pühhi -pühhi24, m talvistõ|pühiq -pühhi -pühhi24
jõumees jo(vv)u|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
jõusööt jo(vv)u|sü̬ü̬t -söödä -sü̬ü̬37
jäide .i(j)ätüs -e -t9, kars karsa .karsa31; kohati võib esineda jäidet kotussidõ või ijätüst ollaq; külmaga on puuokstel jäidet külmägaq om kars ossõ pääl
jäigalt .kangõhe, .kangõlõ, kalõlt, .kimmäle; on omavahel jäigalt ühendatud ommaq umavaihõl kimmähe ütistedüq
jäigastuma kalõh(t)u|ma -daq -84, .kangõs v kõvas .tõ̭mbama v minemä
jäik .kangõ - -t1, kalǵ kalõ .kalgõ37, .perrä.andmaldaq, palľo|kimmäs -.kimmä -kimmäst22; pluusi krae on tärgeldatud või jäigast riidest pluusõ kraaǵ om tärgeldet vai kalõst rõivast; jäigad vaated, arvamused, eeskirjad perräandmaldaq v palľokimmäq kaehusõq, arvamisõq, säädüseq; jäigavõitu kangõpoolinõ, kangõlik, puinõ
jäine .i(j)ä|ne -dse -st7; (ijägaq katõt) .i(j)ätänü|q - -t1, (ijäkülm) .lõikaja - -t3, raud ravva .rauda33, i(j)ä|külm -külmä -.külmä35; jäine kiht, koorik puuokstel iäne kihť, kuuŕ ümbre puuossõ; jäine kallak, tee ijätänüq mäekallõq, tii; jäine tuul lõikaja tuuľ; jäine vesi raud vesi; jäine viisakus ijäkülm viisakus
jälestama .põlgma .põlgõq põlõ61, jälehtä|mä -q -83; ma jälestan joodikuid ma põlõ joodikit
jälestus .põlgmi|nõ -sõ -st5, jäleh(t)üs -e -t9
jälg jälǵ jä(l)le .jälge34; karu, rebase, koera jäljed kahru, rebäse, pini jäleq; hamba-, küünejäljed hamba-, küüdsejäleq; tulin jälgi mööda sinu järel ma tulli jälil sul takan
jälgima .vahťma .vahtiq vahi63, (päält) .kaema kaiaq kae67, .silmä pääl .hoitma; poiss jälgis, kuidas vend autot parandab poiskõnõ kai päält, kuis veli autot parandas; võistlust jälgis palju pealtvaatajaid võistlust kai hulga inemiisi; mees jälgib pidevalt uudiseid miiś kaes v kullõs kõ̭gõ uudissit; kurjategijat jälgiti igal sammul kuŕategijäl hoiti kõ̭gõ silm pääl
jälitama perä(h)n v taka(h)n .käümä, taka(h)n ajama, .silmä pääl .hoitma; koer jälitab jänest pini aja jänest takan; mis sa jälitad mind? miä sa käüt mul takan v perän?
jäljendama kedägiq v midägiq .perrä v taka(h)n
tegemä, .ahma .ahviq ahvi63; jäljendab teiste liigutusi tege tõisi takan
jälk .hirmsalõ .vastami̬i̬lt, jäle|dü -dü -tüt1; see tundus mulle jälk seo naaś mullõ hirmsalõ vasta
jälle = jällegi jälq, jalq, .jälki(nä)q, jällekiq; tulen siis homme jälle ma sis hummõń jälq tulõ; juba jälle sajab jälkiq satas; üks tuba on külm, teine jälle liiga soe ütś tarõ om külm, tõõnõ om jällekiq palľo lämmi
jäme jämme - -t14, jürre - t14, jark jargo .jarko37; häbemäldäq; kutsikas oli jäme nagu pakk kutsik olľ jämme niguq pakuots; jämeda kondiga mees jürre kundigaq miiś; karu ajas oma jämedat joru kahr ai umma jämmet jorro; mees oli jämedate näojoontega mehel olľ nägo niguq kirvõgaq raot; oli vanemate inimeste vastu jäme olľ vanõmbidõ inemiisi vasta häbemäldäq; jämedatüveline tüvikanõ v jämme tüvegaq; jämedavõitu jä(m)melik, jü(r)relik, tündseq, tündsälik
jämedalt jämehehe, jämehele, jämmeste; tä väljendub nii jämedalt tä kõ̭nõlõs nii jämehehe
jämedune (.)jämmü - -t1, (.)jämmü|ne -dse -st5, jämme - -t14; käejämedune käejämmü
jämedus jämehüs -e -t9, .jämmüs -e -t9; häbemäldäq olõḱ v jutt, jämehehe .ütlemine; sellel puul on jämedust omajagu seol puul om jämmüst umajago; ütleb emale jämedusi ütles imäle häbemäldäq sõ̭nno v kõ̭nõlõs imägaq jämehehe
jämesool jämmesooli|k -gu -kut13, körťsooli|k -gu -kut13; jämesooled visati metsa, neist ei saanud vorste teha körťsooliguq visadiq mõtsa, noid saa as vorstõs tetäq
jändama .jandama jannadaq .janda77, .jupśma .jupsiq jupsi63, .janťma .jantiq jandi63, .jahťma .jahtiq jahi63; peab terve päeva loomadega jändama piät kõ̭iḱ päiv v kõ̭gõ päävä eläjidegaq jandama; proovi nüüd korraga ära maksta, mis sa siin jändad! prooviq no kõrragaq ärq massaq, mis sa tan jukõrdat!; mis sa jändad nende tüdrukutega ! miä sa jahit naidõ tütäŕlatsigaq!
jändrik jäsäri|k -gu -kku38, .juntri|k -gu -kku38, jondõrus -õ -t9, kõur kõuri .kõuri37
jänes jänes -(s)e -t11, latsik nä|ńu -ńu -nńu26, jäń|o -o -no26; valgejänes mõtsajänes; halljänes leto, liitva, nurmõjänes
jänesekapsas jäne(s)se|kapstas -.kapsta -kapstast22, käo|kapstas -.kapsta -kapstast22
jänki jänki - -t1
jänku latsik jä|ńo -ńo -nńo26, näńu -u -nu26
jänni hättä, .janni, .pulka, .pulkõ; olen oma töödega jänni jäänud ma olõ ummi töiegaq hättä jäänüq
jännis hädä(h)n, janni(h)n, pulga(h)n, pulgõ(h)n
järama jür|ämä -räq -ä56; koer järab konti pini jürä kunti; siga järab hambaid, kui tal ussid on tsiga jürä hambit, ku vaglaq seen ommaq
järel perä(h)n, perähnä, taka(h)n, hanna(h)n; 
 mis sa käid mul järel? miä sa käüt mul perän v takan v hannan?; nad püsivad meil järel nä püsüseq meil perähnä; lapsed on ema järel latsõq ommaq imäl hannan
järeldama .arvama arvadaq .arva77; millest sa järeldad, et ma haige olen? mille sa arvat, et ma haigõ olõ?
järeldus .arvami|nõ -sõ -st5; ehk teed sellest loost oma järeldused või-ollaq sa taast aśast midägiq opit
järele .perrä, pite(h)n, pite, taka(h)n; alalõ, .järgi, .järge; järele jõudma perrä joudma; järeletehtud perrätett; kas raha järele ka jäi? kas rahha alalõ v perrä ka jäi?; jäta juba järele! jätäq no järgi v perrä!; tule v mine oma autole järele! otsiq uma auto ärq!; tegi isa allkirja järele tekḱ esä allkirä perrä; saada poeg arsti järele saadaq poig tohtri perrä; vedas haiget jalga järele vidi haigõt jalga takan v perän; see asi on mulle meele järele seo asi om mullõ miilt piten; järele andma perrä v peri andma; külm annab varsti järele külm lasõhus pia tagasi; maksin arved ära ja ei jäänud enam midagi järele massi arvõq ärq ni alalõ v perrä jää es inämb midägiq
järeleandlik (.)pehmeke|ne v (.)pehmege|ne -se -ist8, .perrä.andli|k -gu -kku38, .perrä.andja - -t3, puss pussu .pussu37, pussukõ|nõ -sõ -ist8, kõ̭õ̭ksa - -t3; järeleandlik tüdruk kõ̭õ̭ksa tütrik
järeleandmatu .kangõ - -t1, .perrä.andma(l)daq; ema oli seekord järeleandmatu seokõrd imä perrä es annaq
järelejätmatu .perrä.jätmäldäq, vaihtpidämäldäq, .katskõmaldaq; ta oli järelejätmatu tä es jätäq sukugiq perrä; töötati järelejätmatu hooga tetti tüüd perräjätmäldäq v vaihtpidämäldäq
järelemõtlematu .mõtlõma(l)daq, rabaśki|nõ -dsõ -st7, hu̬u̬s|pilľ -pilli -.pilli37; järelemõtlematu tegu mõtlõmaldaq tego; kuidas sa võisid nii järelemõtlematu olla! kui sa saiq sääne huuspilľ ollaq!
järelepärimine .perräküsümi|ne -se -st5, .nõudmi|nõ -sõ -st5
järelevalve .perrä.kaemi|nõ -sõ -st5, silmä pääl .hoitminõ; laps jäeti haiglasse arstide järelevalve alla latś jäteti haigõmajja tohtridõ silmä ala
järelevalveta ummapääd, silmist (ärq) last, silmätühe, silmätüle; neid lapsi ei saa sugugi järelevalveta jätta naid latsi saa ei sukugiq ummapääd jättäq; ära jäta lambakarja järelvalveta! ärq lambit silmist ärq laskuq!
järelikult tähendäs, selle, arvadaq om; sajab vihma, järelikult me täna välja ei lähe vihma satas, tähendäs täämbä miiq vällä ei lääq; mul on palavik, järelikult olen haige mul om palanik, arvadaq ma õ̭ks haigõ olõ
järelkasv päälekasumi|nõ -sõ -st5, m noorõq nu̬u̬ri nu̬u̬ri40, noorõmb sugu; metsa järelkasv alttulõja mõts; karja järelkasv nuuŕ kari; keegi peab ju ka järelkasvu eest hoolitsema kiäkiq piät jo kaema, et nuuri ka õ̭ks pääle tulõssiq; kuidas su järelkasv elab? kuis su noorõmb sugu eläs?
järelkäru (perä)kär|o -o -ro26, m peräratt|aq -idõ -it22
järelmaks .perrä|mass -massu -.massu37; ostsin selle pesumasina järelmaksuga osti seo
mõsumassina perrämassu pääle
järelsõna kiiľ peräsõ̭n|a* -a -na28, perä|jutt -jutu -juttu37
järelt takast; mina tema järelt küll koristama ei hakka nakka-iq ma joht timä takast kraaḿma
järeltulija latś latsõ last39, .perrätulõja* - -t3, perili|ne -dse -st5
järeltõlge takast(.perrä) .tõlkminõ
järelvanker perä.vankri - -t1
järg kõrd kõrra .kõrda33, järǵ järe .järge34; kuhu meil järg jäi? kohe meil kõrd jäi?
järgemööda perästikku, ütte.järge, kõrrast, ütśtõõsõ ala, .järgemiisi, .järgepite(h)n; oli mitu aastat järgemööda Soomes tööl olľ mitu aastakka üttejärge Soomõn tüül; tulge järgemööda, mitte kõik korraga! tulkõq kõrrast, tulgu-iq kõ̭iḱ kõrragaq!; tegime õega järgemööda süüa teimiq sõ̭saragaq perästikku v ütśtõõsõ alaq süvväq
järgi .perrä, peri, pite(h)n, pite, taka(h)n; tööd tuleb ilma järgi seada tüüd tulõ ilma perrä säädäq