ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 448 kiräkotust.
jaagupipäev jaka(p)|päiv -päävä -.päivä35
jaam jaam jaama .jaama30, .vaksal' -i -it4
jaanalind jaana|tsirk -tsirgu -.tsirku37, nal' jaa­na|­kurg' -kurõ -.kurgõ34
jaanilaupäev jaanipuu:l'|päiv -päävä -.päivä35, jaanipuu:l'püh|ä -ä -hä24; jaanilaupäeva õhtul tehakse jaanituld jaanipuul'päävä õdagu tetäs jaanituld
jaanipäev jaani|päiv -päävä -.päivä35; jaani­päevaks toodi kased tuppa jaanipääväs tuudiq kõoq tarrõ
jaanituli jaani|tuli -tulõ -tuld sissek -.tullõ41; jaanilaupäeval hüpati üle jaanitule jaanipuul'päävä karati üle jaanitulõ
jaaniuss tuli|vagõl -vagla -.vakla45, jaani|vagõl -vagla -.vakla45, jaani|silm -silmä -.silmä35; rohus helkisid jaaniussid haina sisen pilisiq jaanisilmäq
jaani-õnnehein jaani|hain -haina -.haina30
jaaniöö jaaniüü: - -d51; rahvajuttude järgi õitsevad jaaniööl sõnajalad rahvajuttõ perrä häitseseq jaaniüüse sõ:najalaq
jaanuar .vahtsõ.aasta(ga)kuu - -d50, jaanu|aar' -aari -.aari37, jaanu|ar' -ari -.arri38, .kaarnakuu - -d50
jaapanlane jaapanla|nõ -sõ -st5, jaabanla|nõ -sõ -st5
jaatama nõu(h)n olõma, .perrä .kitmä; sai jaatava vastuse sai nõunolõgi; noogutasin jaatades pead nooguti perräkitten pääd; jaatab neid põhimõtteid om naidõ alos­säädüisigaq nõun
jabur ull' ulli .ulli37; jaburat juttu ajama ulli (juttu) ajama; poisikeste jaburad tembud poiskõisi ulliq tüküq v jõpõrusõq; jaburad mehed jand'oq meheq
jae tükü.viisi; kaupa müüdi jae ja hulgi kaupa müüdi tüküviisi ni hulgaviisi; jaehind tükühind; jaekaubandus tüküviisi müümine; hulgi ostes saab kauba odavamalt kui jae summa ostõn tulõ odavamb kuq tüküviisi
jagama ja|gama -kaq -a59, .jao|tama -taq -da81; .arvo .saama, .mõistma .mõistaq mõista61; jagas õuna pooleks jagi ubina poolõs; Mari jagas kommid teistele Mari jaot' kommiq tõisilõ; ma ei jaga keemiat ma saa eiq keemiäst arvo; see poiss ei jaga matemaatikast midagi seo poiskõnõ mõista eiq sukugiq rehkendäq
jagelema jagõl|õma -daq -õ85, habahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, habal|õma -daq -õ85, ts'agõl|õma -daq -õ85, purõl|õma -daq -õ85; jätke järele, mis te jagelete nii kaua! jätkeq mahaq, midä ti habalõt nii kavva!
jagelus jagõlus -õ -t9, habõlus -õ -t9, ts'agõ­lõmi|nõ -sõ -st5
jagu ja|go -o -ko27, lugus -(s)õ -t11; jagu saama jako saama; te saite juba oma jao ära magatud teil om uma lugus jo ärq maat
jagunema jagonõma .jaodaq v jago(nõ)daq jagonõ89; Eesti jaguneb 15 maakonnaks Eesti jagonõs 15 maakunnas
jahe vil|u -u -lu26, jahhe - -t14, jaahe - -t2, jaah' ja(a)he jaaht39; natuke jahe hakkas veidüq vilu naas'; vastuvõtt oli jahe vastavõtminõ oll' jahhe; ei ole külm, selline jahedavõitu ilm on olõ-iq külm, sääne jahelik v jahhepoolinõ ilm om; ilm läheb jahedaks ilm lätt jaahelõ
jahedalt = jahedasti jahehõhe, jahehõlõ, .oigõhe, .oigõlõ; ta suhtus sellesse jahedalt tä kai taa as'a pääle oigõlõ
jahedus jahhe - -t14; kivimüüridest õhkus jahedust kivimüürüq õhksiq külmä; naise hääles oli tunda jahedust naasõ helü oll' kalg'
jahenema vilus v jahhes v külmembäs minemä; ilm jaheneb ilm lätt külmembäs; nende suhted on jahenenud näide läbisaaminõ om halvõmbas lännüq
jahikoer jahipin|i -i -ni26
jahikull jahi|haugas -.hauka -haugast22
jahiloom jahiel|läi -äjä -äjät4, mõtsel|läi -äjä -äjät4
jahiluba jahilu|ba -a -pa27
jahimees jahi|mii:s' -mehe -mii:st39
jahindus jahipidämi|ne -se -st5, jaht' jahi .jahti36; jahindusklubi jahiklubi
jahipüss jahi|püss -püssä -.püssä37
jahmatama hahmah|(t)ama -taq -(t)a83, jahmah|(t)ama -taq -(t)a83, jä(h)mäh|(t)ämä -täq -(t)ä83, hiidü|täma -täq -dä82; ta sõnad jahmatasid mind timä sõ:naq hahmahtiq v hiidüdiq minno
jahmatus hahmah(t)us -õ -t9, jahmah(t)us -õ -t9, jä(h)mäh(t)üs -e -t9, .hiitümi|ne -se -st5
jahmerdama .samps'ma .sampsiq ­sampsi63, as'a|tama -taq -da82, sehveldä|mä -q -83, sehverdä|mä -q -83, sessendä|mä -q -83, askõlda|ma -q -83; jahmerdab naistega seh­veldäs naisigaq ; mis sa nende joodikutega jahmerdad? miä sa sampsit naidõ joodiki­dõgaq?
jahmuma hahmah(t)u|ma -daq -84, jahmah­(t)u|ma -daq -84, jä(h)mäh(t)ü|mä -däq -84, .hiitümä .hiitüdäq hiidü79 v .hiitü80
jaht I jaht' jahi .jahti36; jahile minna jahi pääle minnäq
jaht II lusti|laiv -laiva -.laiva30, jaht'|laiv -laiva -.laiva30
jahtima .jaht'ma .jahtiq jahi63, .püüdmä (.)püü­däq püvvä66, taka(h)n ajama
jahtuma .ja(a)htuma .ja(a)htudaq ja(a)hu79, .jääbü|mä -däq -80, lii:ndü|mä -däq -80, nee­läh(t)ü|mä -däq -84, nii:ldü|mä -däq -80, oigah­(t)u|ma -daq -84, .oigu|ma -daq -80, oigõnõma ojõdaq v oigõ(nõ)daq oigõnõ89, külmäs minemä, (aho kotsilõ) .viibü|mä -däq -80; las tee jahtub! las tsäi jahus!; soe vesi on ära jahtunud lämmi vesi om ärq oigahunuq ; pange pealegi ka see saad veel kokku, seni supp ka jahtub! pankõq noq taa ruga ka viil, nika ruug ka neelähüs! ; sepp paneb raua jahtuma sepp pand ravva niildümä
jahu jauh jauhõ .jauhõ35, jah|u -u -hu26, m .jahvõq .jahvidõ .jahvit19; jahujook rokk; jahu­kört peesütüs v rokk; jahurokk jüvä; veskiprahine jahu pühitakse veski põrandalt kokku räämejauh pühitäs kivi põrmandu päält kokko; jahutolmune turstinõ
jahune jahu|nõ -dsõ -st7, jauhõ|nõ -dsõ -st7, jüvä|ne -dse -st7
jahutama ja(a)hu|tama -taq -da79, neelü|täma -täq -dä37, leenü|tämä -täq -dä37; mitmit kõrdo ja(a)hutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; jahuta suppi! jahudaq ruuga!; jahuta natuke ahju ka, enne kui koogi sisse paned! neelüdäq no vähä ahjo, inne ku koogi sisse panõt!
jahutamine ja(a)hutus -õ -t9, neelütüs -e -t9, leenütüs -e -t9
jahuti = jahutusseade ja(a)hutus -õ -t9, ja(a)hutaja - -t3, neelütäjä - -t3, leenütäjä - -t3, külmämassin -a -at4
jahvatama .jauhma .jauhaq jauha61, .jahvma .jahvaq jahva61, jauha|tama -taq -da82; jahvatab terad jahuks jauh teräq jauhõs; jahvata mul ka see kott ära! jahvaq mul ka seo kott' ärq!
jahvatis jauhatus -õ -t9, jahvõq .jahvõ jahvõt18
jahvatus .jauhmi|nõ -sõ -st5, .jahvmi|nõ -sõ -st5; jauhatus -õ -t9; jauhatami|nõ -sõ -st5; jahvatus algab paari päeva pärast jauhataminõ nakkas paari päivi peräst pääle; tehti kaht liiki jahvatust: loomajahu ja leivajahu tetti kattõ sorti jauhatust: eläjäjahhu ni leeväjahhu
jakk jak|k' -i -ki37, kuht' kuhti .kuhti37; naiste jakk ülijakk'
jaks toss tossu .tossu37, joud jo(vv)u .joudu36, jõud jõ(vv)u .jõudu36, kõht† kõhu .kõhtu32; jaksu on tal tublisti joudu om täl meheste; jaks on otsas toss om välän; hobune ei taha suurt koormat vedada, aga jaksu tal on hopõn' taha-ai kiskuq suurt kuurmat, a kõhtu täl om
jaksama .joudma (.)joudaq jovva min 1. k jovvi v .joudsõ min 3. k joud' v .joudsõ66, .jõudma (.)jõudaq jõvva min 1. k jõvvi v .jõudsõ min 3. k jõud' v .jõudsõ66, .sutma suttaq suta61, .kõhtama† kõhadaq .kõhta77; ta on vana ja ei jaksa enam tööd teha tä om vana ni ei sutaq inämb tüüd tetäq; ei jaksa kalleid riideid osta jovva eiq kallit rõivit ostaq
jalajälg jala|jälg' -jäle -.jälge34, jala|ts'omp -ts'ombo -.ts'ompo37
jalakas jal|lai -aja -ajat4
jalakäija jala|mii:s' -mehe -mii:st39, jala.käüjä - -t3; õnnetus juhtus jalakäija ettevaatamatuse tõttu õ:nnõtus juhtu jalamehe hoolõtusõ peräst
jalalaba jala|leht' -lehe -.lehte34; mulle löödi kogemata hanguga jalalabasse mullõ lüüdi tahtmaldaq jalalehe sisse viglagaq
jalam mäealo|nõ -dsõ -st7, mäe|jalg* -jala
-.jalga33; jalamil mäe all
jalamaid kõrrapäält, .õkva(lt), noqsama, .õkvaprõllaq, .aigo.viitmäldäq, nigu(q) välk' v vikat', jala pääl; tule jalamaid siia! tulõq õkvalt siiäq!
jalamatt jalapühüs -(s)e -t11, jalgrõivas -.rõiva -rõivast22, jalamat|t' -i -ti37
jalaraud jalg(h)ah|hil -ila -ilat4; vang pandi jalaraudu vang' panti jalgahilahe; jalarauad võeti ära jalgahilaq võediq ärq
jalarest jalapühüs -(s)e -t11
jalarätt jalg|n'arts -n'ardso -. n'artso37, jalgrät|t' -i -ti37, jala|n'arts -n'ardso -. n'artso37, jalarät|t' -i -ti37, rask rasu .rasku36; sõdur peseb oma jalarätte soldan' mõsk ummi jalgrätte
jalas jalas -(s)õ -t11
jalats kängi|ts -dsä -tsät13, kängi|ne -dse -st7, .jalgapannus -(s)õ -t11, m jala|var'oq -.varjõ -.varjõ44, m jalaq . jalgo .jalgo33; võta jalatsid ära! võtaq kängidsäq jalast v võtaq jalaq vallalõ!; pane jalatsid jalga! panõq jalaq kinniq!
jalavaev jala|vaiv -vaiva -.vaiva30
jalavägi jalavä|gi -e -ke25, jalgvä|gi -e -ke25
jalg jalg jala .jalga33, latsik lall'a - -t2; jala järgi jalaperä(hi)ne; jalatald jalatall, jalapõhi ; hüppasin ühel jalal terve kilomeetri kargsi üte jala otsan terve kilomiitre; jalga panema jalga pandma, kängitsemä, käng'mä; jalgu järel lohistama ruup(s)ama; poiss läheb jalgu järel lohistades kooli poole poiskõnõ ruupas kooli poolõ; jalgu vibutama tollitama, tollitõ(l)lõma; pane saapad jalga! ajaq saapaq siirde!; ema pani kalossid jalga imä pand' kaloskiq jala otsa; jalapäkk jalamõhn; isa andis vitsaga jalgu mööda esä küdsi vitsagaq kindrit piten; aja püksid jalga! ajaq püksiq siirde v jalga!
jalgealune .jalgoalo|nõ -dsõ -st7
jalgpall jalg|pall' -palli -.palli37
jalgpallur jalgpalli.mäng'jä - -t3
jalgrada jalgtii: - -d51, jalg.raakõ|nõ -sõ -ist8, jalgra|da -a -ta29
jalgratas (jalg)rat|as -ta -ast22, jalg|püü:r -pöörä -püü:rä35, vänt|püü:r -pöörä -püü:rä35, vänt|tsõõ:r' -tsõõri -tsõõ:ri37
jalgrattur (jalg)ratta|mii:s' -mehe -mii:st39, sport (jalg)ratta.sõitja - -t3
jalgsi jala(gaq), .jalgsi; ta käib jalgsi koolis tä käü jalagaq kuuli
jalgupidi .jalgopite(h)n; ära roni jalgupidi toolile! ronigu eiq jalgopiten tooli pääle!
jalgvärav jalgväreh|t' -ti -tit13, jalgväräh|t' -ti -tit13
jalule .pistü, pistüli, .jalgo pääle; aja ennast ometi jalule! ajaq noq hinnäst ummõhtõ pistü!; hobune tõusis jalule hopõn' saistas' jalgo pääle üles
jalus I jalus -(s)õ -t11; mees pani jala jalusesse ja vinnas end hobuse selga miis' pand' jala jalussõhe ni vinnas' hinnäst hobõsõ sälgä
jalus II jalo(h)n; lapsed on siin kõigil jalus latsõq ommaq siin kõigil jalon; jalus tolknema siivotama, siivotõ(l)lõma
jalutama .kõ:nd'ma .kõ:ndiq kõ:nni63, jalo|tama -taq -da82, kul'a|tama -taq -da82, pat|sii:r'mä -sii:riq -seeri63, mitmit kõrdo jalotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, kõ:nnitõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .käül|emä† -däq -e85; vanaema jalutab lastega õues vanaimä jalotas latsigaq välän; lähen jalutan hobust lää kõ:nnitõlõ hobõst; jalutuskepp patsõrtokk'
jalutu jaloldaq, jalo|du -du -tut1; tulin sõjast ühe jalaga, aga oleks võinud jalutuks ka jääda tulli sõ:ast üte jalagaq, a olõssiq võinuq hoobis jaloldaq ka jäiäq
jalutuskäik .kõ:nd'mi|nõ -sõ -st5, jalotami|nõ -sõ -st5, jalotus|käük' -käügi -.käüki37, patsii:r'mi|nõ -sõ -st5, patsõrus -õ -t9; läksime linnast välja jalutuskäigule lätsimiq liinast vällä jalotama; tegin jalutuskäigu mereranda käve mere veeren käülemän
jama jandal' -i -it4, jambal' -i -it4, jam|a -a -ma26; hauss' hausi .haussi37; vaat kus on nüüd jama, kui bussi ei tulegi kagos om no jambal', ku bussi tulõki-iq; ta ajab jama tä aja haussi
jamama .jamps'ma .jampsiq jampsi63, jama|ma -daq -88, jant'ma .jantiq jandi63, ulli|tama -taq -da82, porga|tama -taq -da82, porri v .haussi v .häüssä ajama; ära jama, räägi tõsist juttu! jamps'ku eiq, kõ:nõlõq as'alikku juttu!; jamasin tüdrukuga paar nädalat, siis tüütas ära jand'õ tütrigugaq paar' nädälit, sis sai viländ; ära jama! ullitagu-eiq!
jampsima .jamps'ma .jampsiq jampsi63; haige hakkas jampsima haigõ naas' jamps'ma
jant jambal' -i -it4, jandal' -i -it4, jand'o - -t2
jantima jandi|tama -taq -da82, .jant'ma .jantiq jandi63, jando|tama -taq -da82, jand'o|tama -taq -da82, vigurit tegemä, ulli|tama -taq -da82, 
sehverdä|mä -q -83, tembo|tama -taq -da82
janu joogihä|dä -dä -tä24, joogi|nälg -nä(l)lä -.nälgä34, (joogi)jan|o -o -no26; loomad on janus eläjil om joogihädä; mul on janu ma taha juvvaq; soolane paneb inimese janu tundma soolanõ pand inemise juuma; mul on kole joogijanu mul om hirmsa jooginälg
janune janoli|nõ -(d)sõ -st5; joogihädä(h)n, jano|nõ -dsõ -st7; siit saavad kõik janused juua siist saavaq kõ:ik' janolidsõq juvvaq; janune inimene, loom joogihädän inemine, elläi
janunema jano|nõma -(nõ)daq -nõ89, janovama† jano(va)daq janova89, joogihädä(h)n olõma
jaokaupa jao.kaupa, jupildõ, .jaoldõ, jupi.viisi; kõrraperäst; ta maksab oma võlga jao­kaupa tä mass umma võlga jupiviisi; leiba anti jaokaupa leibä anti jaokaupa v kõrraperäst
jaoks jaos, .tarbõs; see vili on metsloomade jaoks seo vili om mõtseläjide jaos; nahkkindad tehti selle jaoks, et suure külmaga käia nahakindaq tetti tuu pääle, et suurõ külmägaq kävvüq
jaopärast jaoperäst, kõrraperäst; leiba on ainult jaopärast, ei ole võõrastele anda leibä om õ:nnõ jaoperäst v kõrraperäst , olõ-iq võõ:rilõ andaq; liha ei antud vabalt kätte, anti jaopärast lihha es andaq volilt kätte, anti jaoperäst
jaoskond jaos|kund -kunna -.kunda32
jaotama (.vällä) ja|gama -kaq -a59, .jao|tama -taq -da81; mitmit kõrdo .jaotõ|(l)lõma -llaq
-(l)lõ86
jaoti jaolt, .jaoldõ; su jutt on ainult jaoti õige su jutt om õ:nnõ jaolt õigõ
jaotus .jaotus -õ -t9, jagami|nõ -sõ -st5; haldusjaotus valitsõmisjaotus
jaurama .jaurama jauradaq .jaura77; peoselts­kond jauras laulda pidorahvas jauras' lauldaq
jidiš jidiši kii:l'
jobu jobokõ|nõ -sõ -ist8, jobo - -t2, t'ohva - -t2, ts'oss' ts'ossi .ts'ossi37, ts'obo - -t2, lot'o - -t2, lok|k' -i -ki37; jobuks muutuma ts'oboh(t)uma; tark ei ole ta kunagi olnud, aga nüüd on päris jobuks muutunud tark olõ ei tä kunagiq ­olnuq, a noq om peris jobus lännüq
jobutama jobo|tama -taq -da82, ts'obo|tama -taq -da82; jobutab aja maha ts'obotas ao ärq
jogurt jogur|t' -di -tit13
jokutama mol'o|tama -taq -da82, hol'o|tama -taq -da82, joku|tama -taq -da82; tee ruttu, ära jokuta! tiiq ruttu, mol'otagu eiq!; töö ootab, aga mehed jokutavad õlleklaasi taga tüü taht tetäq, aq mehe hol'otasõq ollõklaasi takan
jommi .ts'ommi, .hunni, .jommi, .ts'oksi; jom­mi jääma ts'obah(t)uma; lõpuks jäid kõik jommi lõpus jäiq kõ:ik' ts'ommi
jommis ts'ommi(h)n, hunni(h)n, jommi(h)n, ts'oksi(h)n
jomp junt' jundi .junti37, jump' jumbi .jumpi37
jomplik .junt'li(ga)|nõ -dsõ -st5, .jump'li(ga)|nõ -dsõ -st5, jundili|nõ -dsõ -st5
jonn jonn' jonni .jonni37, junn' junni .junni37, kius kiusu .kiusu37, kiust kius(t)u .kiustu37, .kangus -õ -t9, krass' krassi .krassi37, krill' krilli .krilli37, kriis' kriisi .kriisi37, krõ:ll' krõ:lli .krõ:lli37, ir|i -i -ri26, jor|o -o -ro26, tu|s'o -s'o -ss'o26, tuss'a - -t2, tuss'o - -t2, kõ:nn'† kõ:nni .kõ:nni37; poiss on jonni täis poiskõnõ om kangust täüs; tegi seda jonni pärast tekk' tuud kiusu peräst; ära jäta jonni! jätku eiq jonni!; ta jonnib minuga tä aja v vidä muqkaq krassi
jonnakas .kangõ - -t1, .jonni täüs, .kiusaja - -t3, kammõli|k -gu -kku38, ütsi|puinõ -.puidsõ -puist7; oli üks jonnakas vanamutt oll' üts' kiu­saja vanamutt'
jonnima .jon'ma .jonniq jonni63, .jun'ma .junniq junni63, .kiusama kiusadaq .kiusa77, ­.kran'ma .kranniq kranni63, .kras'ma .krassiq krassi63, .kril'­ma .krilliq krilli63, .krilli ajama, .krõ:l'ma .krõ:lliq krõ:lli63, .tirs'mä .tirssiq tirsi63, tii:ndelemä teeneldäq tii:ndele85, toor'a|tama -taq -da82, võimusta|ma -q -83, võimu|tama -taq -da82; mitmit kõrdo võimutõ|(l)lõma -llaq
-(l)lõ86; laps jonnis isaga vähem kui emaga lats' kiusas' esägaq vähämb kuq imägaq; küll oli halb laps, kogu aeg jonnis! võih oll' halv lats', kõ:gõ toor'at'!; laps nutab ja jonnib lats' ikk ja tirss'
jonnipunn junni|pulk -pulga -.pulka31
joobnud ts'ommi(h)n, pur'o(h)n; juu:bunu|q - -t1, joovah(t)unu|q - -t1; joobnud inimene ei tohi autorooli istuda pur'on inemine tohe eiq autoruuli istuq; õnnest joobnud joovah­tunuq, õ:nnõst ullis v segi lännüq
joobuma .purjo .jäämä, .hunni .käändmä; juu:bu|ma -daq -80, joovah(t)u|ma -daq -84
joobumus joovah(t)us -õ -t9, juu:bumi|nõ -sõ -st5
jood juu:t' joodi juu:ti37; pane haavale joodi! panõq haavalõ juuti pääle!
joodik joodi|k -gu -kut13, viina|mii:s' -mehe -mii:st39, joobõr' -i -it4, joobõrus -õ -t9, joo­bõr'|­mann' -manni -.manni37, laka|ts' -dsi -tsit13, lakõ|s' -(s)sõ -st11, serbä|ts' -dsi -tsit13; joodikust mehega on raske elada joobõri mehegaq om rassõ elläq; kes rüüpavad palju, on joodikud kiä serbäseq pall'o, ommaq serbädsiq
jooga jooga - -t2, kihä.väändmi|ne -se -st5
joogi juu:g' joogi juu:gi37
joogipooline joogipooli|nõ -(d)sõ -st7
jook juu:k' joogi juu:ki37, juu:mi|nõ -sõ -st5, serbäh(t)üs -e -t9, serväh(t)üs -e -t9; latsik mamm mamma .mamma30, mamma - -t2; hapu­piimajook hapnõpiimäjuuk' ; millist jooki teil seal on? määnest juumist teil sääl om?; laps tahab juua lats' taht mamma
jooks juu:skmi|nõ -sõ -st5, juu:sk joosu juu:sku36; jooksuaeg joosuaig; jooksupoiss joosupoiss' ; jänese jooks jänese juuskminõ
jooksev juu:skva - -t3, juu:sk-; jooksev remont hoolõpidämine ; jooksvad kulud juuskvaq kuluq; jooksev aasta seo v käümänollõv aastak; jooksev sõlm juusksõlm'
jooksik pagõja - -t3, joosi|k -gu -kut13, .hulk'ja - -t3
jookslema joosiskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .hilbõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .hilplõma hilbõldaq .hilplõ78, joosi|tama -taq -da82, .vilbõlõma vilbõldaq .vilbõlõ85
jooksma juu:skma juu:skõq v joostaq joosõ65; laps jookseb emale vastu lats' juusk imäle vasta; rebane jooksis üle heinamaa repän' juussõ üle hainamaa; ringi jooksma traavõldama, traagõldama, juuskma, tradima; olen hommikust saadik aina ringi jooksnud ma olõ hummogust saaniq muguq tradinuq
jooksul aol, .aogaq, joosul, see(h)n; aasta jooksul aastaga aogaq; elu jooksul eloao seen; tee see viie minuti jooksul ära! tiiq seo viie minodigaq ärq!; õppeprotsessi jooksul op'misõ aol
jooksutama joosu|tama -taq -da82; ta jooksutas hobust tä joosut' hobõst
jooksva juu:skva - -t3, juu:skja - -t3, jakuhal|u -u -lu26, jakuhä|dä -dä -tä24
joom juu:m jooma juu:ma31; õhus hõljus suitsujoom savvujutt' läts' üle taiva
jooma juu:ma juvvaq juu: min 1. ja 3. k .jõi(õ)54; 
 latsi .mammama mammadaq .mamma77, ahnõhe klõ:no|tama -taq -da82; laps joob piima lats' juu piimä; mees joob juba nädal aega miis' juu joba nätäl' aigo; vaata midagi juua ka! kae no määnestkiq juumist kah!
joomatõbi joomatõ|bi -võ -põ25, viinahä|dä -dä -tä24
joomine juu:mi|nõ -sõ -st5, pur'otami|nõ -sõ -st5, .pras'mi|nõ -sõ -st5; jättis joomise maha jätt' juumisõ maaha
jooming juu:mi|nõ -sõ -st5, .pras'mi|nõ -sõ -st5
joon jut|t' -i -ti37, juu:n' joonõ juu:nt40; tõmbas sõnale joone alla tõmmas' sõ:nalõ juti ala; ta tegi töö ühe joonega ära tä tekk' tüü üte jutigaq ärq; tõmbas plaanile joone peale tõmmas' plaanilõ kriipso pääle
joonduma (üte) joonõ pääle .võtma; vasakule joondu! kuralõ kaeq!
jooneline joonili|nõ -dsõ -st5, joonõli|nõ -dsõ -st5, jooni|lanõ -dsõ -st5, jooni|k -gu -kut13, joo­nika|nõ -dsõ -st5, jooni|nõ -dsõ -st7, juu:n'­liga|nõ -dsõ -st5, .jut'liga|nõ -dsõ -st5, joo­nikli|nõ -dsõ -st5, jutili|nõ -dsõ -st5; see vihik on jooneline seo vihk om jut'liganõ
joonelt .õkva, silmnäolt, silm.tsihti, silmält, ütsijäli; rada viib joonelt läbi männiku rada lätt õkva pedästüst läbi; läksin joonelt hambaarsti juurde lätsi õkva hambatohtri manoq; läksin joonelt läbi vilja lätsi silmält läbi vilä
joonestama joonõ|tama* -taq -da82, tsehken­dä|mä -q -83; joonesta sirkli ja joonlaua abil kolmnurk joonõdaq tsirkli ja juun'lavvagaq kolmnukk
joonis joonõtus* -õ -t9, joonis -(s)õ -t11, tsehkendüs -e -t9; nagu 7. jooniselt näha niguq säitsmendä joonissõ päält nätäq
joonistama joonista|ma -q -83, jooni|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, tsehkendä|mä -q -83; laps joonistas pildi raamatust maha lats' joonist' pildi raamatust maaha
joonistus joonistus -õ -t9, tsehkendüs -e -t9
joonlaud juu:n'|laud -lavva -.lauda33, juti|laud -lavva -.lauda33, jutt'|laud -lavva -.lauda33, juti|­pulk -pulga -.pulka31, liini|jaan' -jaani -.jaani37, liin'|jaan' -jaani -.jaani37
jootma juu:tma juu:taq jooda61, juvvaq .andma; mine jooda loomad ära! mineq joodaq eläjäq ärq!; külalisi söödeti ja joodeti hästi küläliisile anti häste süvväq ja juvvaq; purju jootma täüs juutma, lakutama
joovastama .purjo .pandma, .hunni .käändmä v lüü:mä, meele mano(q) .võtma, juu:­bu|ma -daq -80, joovah(t)a|ma -daq -84, 
imeh(t)ä|mä -däq -84; alkoholi joovastav toime alkoholi hunnikäändvä toimõq; teda joovastas kevadine õhk keväjäne õhk võtt' timä meele manoq; joovastav rõõm rõõ:m, miä võtt' meele manoq
joovastus hamahus -õ -t9, .süäme üleajami­nõ, meele ülekii:mine, joovah(t)us -õ -t9, juu:bumi|nõ -sõ -st5; jomm' jommi .jommi37; ta on joovastunud täl aja süä üle
joove hunn' hunni .hunni37, jomm' jommi .jommi37
jope jupp'-pali|t -du -tut13, kuht' kuhti .kuhti37
jorisema joris|õma -taq -õ87, .jorrama jorradaq .jorra77, jüris|emä -täq -e87, .jarrama jarradaq .jarra77, .jõrrama jõrradaq .jõrra77, ­jor|a(ha)ma
 -raq v -adaq -ra v -aha88, kõrras jorahta|ma -q -83, jorahu|tma -taq -da62; mehed jorisesid laulda meheq jorisiq lauldaq; mis sa jorised mu kallal! midä sa jorrat mu külen!
jorutama joro|tama -taq -da82, jorro ajama; mitmit kõrdo jorotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86
jorutamine .õsna - -t3, õõ:sna - -t3, jorotami|nõ -sõ -st5, jorotus -õ -t9, jor|o -o -ro26; ma ei taha su jorutamist kuulata ma taha-iq su jorro kullõldaq
ju jo(q), vet; on ju om jo; see on ju teada tuu om jo teedäq; ju ta on siis kodus vet tä sõ:s koton om
juba jo(q), joba; (eitüslausõn) joht, kimmähe; esi(q)kiq, esi(q)kinäq, .es'kiq; juba koidab hahetas joq; tema seda juba ei tee timä tuud joht tii-eiq; kui juba Jüri ei tea, siis ei tea keegi ku eskiq Jüri ei tiiäq, sis tiiä-eiq kiäkiq
jube jälle - -t2, jäle|dü -dü -tüt1, .hirmsa - -t3, hirmu|du -du -tut1; sõjaajast räägitakse jubedaid lugusid sõ:aaost kõ:nõldas hirmsit juttõ; jube veretöö jäledü veretüü; mul on jube nälg mul om umbõ nälg; jube ilus tüdruk kistumaldaq kinä lats'kõnõ, lõpmaldaq illos tütrik
judin hü|tin -dinä -dinät4, ju|tin -dina -dinat4, jõ:|tin -dina -dinat4, jut|t' -i -ti37, kahmistus -õ -t9, kahmustus -õ -t9, kahmõq .kahmõ kahmõt18; külm judin läbis keha külm hütin läts' kihäst läbi; külmajudin käis üle selja külmäkahmustus käve üle sälä
judisema hüdis|emä -täq -e87, judis|õma -taq -õ87, jõ:dis|õma -taq -õ87, kahmistõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, kahmustõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; poiss judises vihma käes poiskõnõ hüdisi vihma käen
judistama hüdistä|mä -q -83, judista|ma -q -83, jõ:dista|ma -q -83, kahmista|ma -q -83, kahmusta|ma -q -83
juga 1. ju|ga -a -ka27; auru-, tolmu-, tule-, vee-, piima-, õhujuga tossu-, tolmu-, tulõ-, 
vii-, piimä-, õhujuga; 2. sadang -u -ut13, sadami|k* -gu -kku38; Jägala juga Jägäla sadang
juhataja .juht'ja - -t3, juhataja - -t3, di.rektri - -t1, dire'ktor' -i -it4; ii:stvidäjä - -t3, juht' juhi .juhti36, pää|mii:s' -mehe -mii:st39; koosoleku juhataja kuunolõgi vidäjä
juhatama juha|tama -taq -da82, .juht'ma .juhtiq juhi63; juhata mind sinna! juhadaq minno sinnäq!; ta on juhatanud seda kooli juba 30 aastat tä om juht'nuq v kammandanuq seod kuuli joba 30 aastakka; juhatas koosoleku sisse alost' kuunolõgi ärq; juhatab koori juht' kuuri; juhata teed! näüdäq tiid!
juhatus 1. juhatami|nõ -sõ -st5; leidsin koha sinu juhatuse järgi üles löüdse kotusõ su juhatamisõ perrä kätte; 2. juhatus -õ -t9; juhatus kogunes nõupidamisele juhatus tull' kokko nõvvu pidämä
juhe juheq .juht'mõ juhend16
juhend nõvvõq .nõudõ nõvvõt19, ii:(h)n|kiri -kirä v -kir'a -.kirjä v -.kirja43, oppu|s -(sõ) -(s)t10, juht' juhi .juhti36, ettekirotus -õ -t9; ametijuhend ammõdinõvvõq; saime täpsed juhendid, kui­das seda tööd teha meile seletedi v näü­däti täpsähe ärq, kuimuudu taad tüüd piät te­gemä; kasutusjuhend pruuk'misoppus ; ju­hen­­di kohaselt juhi perrä
juhendaja (.)nõvvu.andja - -t3, .juht'ja - -t3; ma­gistritöö juhendaja magistritüü nõvvuandja
juhendama nõvvu .andma, .juht'ma .juhtiq juhi63
juhiluba juhilu|ba -a -pa27
juhis nõvvõq .nõudõ nõvvõt19, oppu|s -(sõ)
-(s)t10; selle asja kohta pole kindlat juhist seo as'a kottalõ olõ-õiq kimmäst nõvvõt
juhm nühr nührü .nührü37, nührä - -t2, .taipamaldaq, .arvosaamaldaq, tuhm' tuhmi .tuhmi37, tühmä - -t2; sa oled ikka juhm inimene küll, kui sa isegi sellest aru ei saa sa olõt õ:ks üts' nühr külh, ku sa eskiq tuust arvo ei saaq
juht ( juhi ) 1. juht' juhi .juhti36; bussijuht, auto­juht bussijuht', autojuht'; vedurijuht rongijuht'. paravos'nik; 2. pää|mii:s' -mehe -mii:st39, .pääli|k -gu -kku38, vido(s)ni|k -gu -kku38, juhi|k -gu -kut13; vabadusvõitluse juht vaba­husvõidõlusõ päämiis'; juhtkoer juhik pini
juht ( juhu ) .johtumi|nõ -sõ -st5; mitte mingil juhul ei ilmangiq; sobival juhul tuletan talle seda meelde ma tulõda tälle taad miilde, ku õigõ aig om; isale tohib sellest ainult äärmisel juhul rääkida esäle või tuud õ:nnõ sis kõ:nõldaq, ku väega vaia v tõisildõ saa-eiq; ainult sellisel juhul õ:nnõ sääntsel johtumisõl v kõrral; igal juhul nigunii , nii vai nii , egäl juhul; vaata igaks juhuks järele, kas uks sai kinni! kaeq nal'as v moodu peräst perrä, kas uss' sai kinniq!
juhtima .juht'ma .juhtiq juhi63, .uhjama uh'adaq .uhja77; kraav juhib liigvee ära kraav' juht' ülearvo vii ärq; juhib autot juht' autot; koosolekut juhtima kuunolõkit uhjama
juhtkiri juht'|kiri -kirä v -kir'a -.kirjä v -.kirja43
juhtkond m ülembäq ülembide ülembit19, juht'ko|go -go -ko26; eile valiti uus juhtkond eeläq valiti vahtsõnõ juht'kogo
juhtnöör oppu|s -(sõ) -(s)t10, oppami|nõ -sõ -st5, ii:(h)n|kiri -kirä v -kir'a -.kirjä v -.kirja43, juhi .andminõ; pead ise hakkama saama, juhtnööre pole kelleltki oodata piät esiq toi­mõ tulõma, oppust olõ-eiq kostkiq uutaq
juhtum .johtumi|nõ -sõ -st5, .juhtumi|nõ -sõ -st5; harukordne, huvitav, naljakas juhtum ainulinõ, põ:nnõv, ands'ak johtuminõ; õnne­tusjuhtum õ:nnõtus
juhtuma .johtuma .johtudaq johu79, .trehvü|mä -däq -80, tulõh(t)u|ma -daq -84, .päädü|mä -däq -80, .juhtu|ma -daq -80; ehk juhtud ikka mõnikord meie poole ka vaest saq ka iks mõ:nikõrd miiq poolõ trehvüt; juhtus üks selline lugu johtu üts' sääne asi
juhtumisi .johtumiisi
juhus .johtumi|nõ -sõ -st5, .trehvämi|ne -se -st5, johus -(s)õ -t11, ju­hus -(s)õ -t11, .juhtumi|nõ -sõ -st5; hea juhus päästis mu hädast hüä johtuminõ päst' mu hädäst ; puhta juhuse asi täütsä johtumisõ asi; see oli suur juhus seo oll' väega suur' trehvämine
juhuslik johusli|nõ -dsõ -st5, juhusli|nõ -dsõ -st5; saime juhusliku töö saimiq johuslidsõ tüü; ta on mu sõber, mitte mingi juhuslik inimene tä om mu sõbõr, olõ-iq määne huupi v niisama inemine
juhuslikult johusligult, juhus­ligult, kogõ­maldaq, .kuhmuisi, koha.mahtu; sattusin siia täiesti juhuslikult johtu siiäq tävveste kogõmaldaq ; juhuslikult sain sinuga kokku kogõmaldaq õ:nnahtu suq manoq v suqkaq kokko
juhutöö johuslinõ tüü:; juhutööline johus­lid­sõ tüü tegijä
jukerdama .jups'ma .jupsiq jupsi63, jukõrda|ma -q -83, julgõnda|ma -q -83; mis sa kirvega jukerdad, siin on saagi vaja! miä sa kirvõgaq jupsit, tan om saagõ vaia!; süda jukerdab süä jukõrdas; auto mootor kipub jukerdama auto mootor' tüküs jups'ma
julge .julgõ - -t3, kõva .süämegaq
julgelt .julgõhe, .julgõlõ
julgema .julgu|ma -daq -80, .julguma julõdaq .julgu77, .julgama juladaq .julga77, .söendä|mä -q -83, .söeldä|mä -q -83, usalda|ma -q -83, .usk­ma .uskuq usu73; pimedaga ei julgenud enam välja minna pümmegaq söendä es ­inämb vällä minnäq; kas sa julgeks sinna minna? kas sa usaldanuq sinnäq minnäq?
julgeolek .julgõ|olõk' -olõgi -olõkit13, kaidsõq .kaitsõ kaidsõt18
julgestama julgusta|ma -q -83; kaljul või sei­nal ronijat julgestatakse köiega müürü vai saina piten ronijat julgustõdas köüdsegaq
julgesti .julgõhe, .julgõlõ
julgestus julgustus -õ -t9
julgus .julgus -õ -t9, julg julu .julgu36, jul|u -u -lu26; võttis julguse rääkida tõtt võtt' julu kõ:nõldaq õigust
julgustama julgusta|ma -q -83; hindäkotsinõ kirmahu|tma -taq -da62; julgustasin last jul­gusti last; julgustasin end kirmahudi hindä ärq; julgustatakse andas süänd
julgustus julgustus -õ -t9
julm .hirmsa - -t3, hirmu|du -du -tut1, jõhiku|nõ -dsõ -st5, halõstamaldaq; julm vaenlane, karistus, kättemaks hirmsa vainlanõ, kätte­tasominõ, nuhklus; see oli julm tegu seo oll' hirmudu tego; Ivan Julm Ivan Hirmsa
julmalt .armu.hiitmäldäq, (ilm)armuldaq, .armu.andmaldaq, .hirmsahe, .hirmsalõ, hirmutuhe, hirmutulõ
julmur jõhi|k -gu -kut13, (.)jõhkam' -i -it4, .hirmsa - -t3
julmus jõhitsus -õ -t9, .hirmsus -õ -t9
julmutsema jõhi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, hirmutüü:d tegemä; vabadussõja ajal venela­sed julmutsesid vabahussõ:a aigo teiq vinlä­seq hirmutöid
jultumus häbemäldäq olõk', .rohkus -õ -t9; tema jultumusel pole piire tä om otsaldaq häbemäldäq inemine; on alles jultumus! no või õ:ks mõ:ni inemine häbemäldäq ollaq!
jultunud häbemäldäq, .rohkõ - -t3; jultunud inimene häbemäldäq inemine; see on küll väga jultunud soov seo om külh väega rohkõ tahtminõ
jultunult häbemäldäq, .rohkõhe, .rohkõlõ; vahib mulle jultunult otsa vaht' mullõ häbemäldäq v rohkõlõ otsa
jumalaand jumal(a)|annõq -.andõ -annõt19, jummal'|annõq -.andõ -annõt19
jumalagajätt jumalagaq.jätmi|ne -se -st5, hüväste.jätmi|ne -se -st5, .terves.jätmi|ne -se -st5
jumalakartlik jumala.pelgli|k -gu -kku38, va|ga -a -ka29, .uskli|nõ -dsõ -st5; jumalakartlik inimene usklinõ inemine; elas jumalakartlikku elu elli jumalapelglikku ello
jumalakartmatu jumala.pelgämäldäq, jumala.salgaja - -t3
jumalakeeli jumalakeeli, jumalajuttu; hakkas mind jumalakeeli paluma nakas' jumalajuttu minno pallõma
jumalakoda jumala|koda -kua -kota27, keri|k -gu -kut13, ker'k .ker'ko .ker'kot48
jumalakuju .puusli - -t1, jummal' -ala -alat4
jumalamuidu ilma ii:st, ilm(a)as'andaq, jumala­muido; sain selle jumalamuidu sai taa ilma iist; mis sa istud siin jumalamuidu! miä sa istut tan niisamatõ v ilmaas'andaq!; õmbles tuttavatele jumalamuidu ummõl' tutvilõ ilma
jumalasõna jumalasõ:n|a -a -na28
jumalateenistus (jumala)teenistüs -e -t9, jumala.orjus -õ -t9; papp pidas jumalateenistuse papp' pidi jumalaorjusõ; ole tasa, jumalateenistus käib! olõq tassa, kerik om seen!
jumalavallatu jumalavalla|du -du -tut1
jumaldama avvusta|ma -q -83, imehte|(l)le­mä -lläq -(l)le86; ma jumaldan seda ­lauljat ma imehtelle taad lauljat v mullõ väega miildüs taa laulja; ma pole teda kunagi ju­maldanud maq olõ-õiq tedä kunagiq määntseskiq jumalas pidänüq
jumalik jumali|k -gu -kku38
jumaluke(ne) jumalakõ|nõ v jumalagõ|nõ -sõ -ist8
jumalus jumalus -õ -st9
jume näo|värm' -värmi -.värmi37, näo|värv' -värvi -.värvi37; värm' värmi .värmi37, värv' värvi .värvi37; näos on jumet näon om värmi; õrna jumega pehmegese näovärmigaq; asi võtab jumet asi nakkas minemä v võtt värmi
jumestama näko .värm'mä v võõ:pama; ta
nägu jumestab … timä näko värm' …; jumestas silmalaud rohekaks võõbas' sil­mäq rohilidsõs
jumikas kasvot nuti|lill' -lilli -.lilli37
junkur .junkru - -t1
juntsu jundsa|k -gu -kut13, junts' jundsi .juntsi37
jupp jup|p' -i -pi37, julk julga .julka31; lõnga-, nööri-, traadijupp langa-, kabla-, traadijupp'
juriidiline .säädüse v .õigusõ .perrä, .õigus-; juriidilise aktiga sätestatud õigusaktigaq paika pant
jurist .säädüse|mii:s' -mehe -mii:st39, .säädüse.tundja - -t3, ju|rist' -risti -.risti37
jusshein kasvot tsiahar'as -(s)õ -t11
just .õkva, .õkvalt, ääsäq, innestä, just', eitü­sen joht; ma tahtsin just välja minna ma tahtsõ õkva vällä minnäq; päike oli just tõusnud päiv oll' õkvalt nõsnuq; emal oli veel kasukas seljas, ta oli just koju jõudnud imäl oll' viil kask sälän, tä oll' ääsäq kodo joudnuq; sa tuled just parajal ajal sa tulõt õkvalt ­
a(j)ohna; ta pole just töökas mees tä olõ-iq joht hää tüümiis'; see pole just päris see seo olõ-iq joht peris seo
justiitsministeerium justiits'ministeeri|üm' -ümi -.ümmi38
justiitsminister justiits'mi'nistri - -t1, van .kohtumi'nistri - -t1
justkui (.õkvalt) nigu(q); silmad justkui söed silmäq niguq hüdseq; kadus justkui maa alla kattõ (õkvalt) niguq maa alaq
jutiline .jut'liga|nõ -dsõ -st5, jutili|nõ -dsõ -st5, joonili|nõ -dsõ -st5, joonika|nõ -dsõ -st5, joo­ni|k -gu -kut13; punasejutiline seelik verevide juttõgaq prunts'; jutiline riie jut'liganõ rõivas
jutlema juttu ajama, jutu|tama -taq -da83; mehed jutlesid tänavanurgal meheq aiq uulidsa­nuka pääl juttu
jutlus jutus -(s)õ -t11; ega õpetaja kaks korda jutlust ei pea ega opõtaja kats' kõrda jutust ei ütleq
jutlustaja lugija - -t3, jutu(s)sõpidäjä - -t3, jutu(s)sõpi|täi -däjä -däjät4; jutlustaja kuulutas hästi jumalasõna, pani naised nutma lugija kuulut' häste jumalasõ:nna, pand' naasõq ikma
jutlustama lugõma lukõq loe59, jutust pidämä v .ütlemä
jutt ( juti ) jut|t' -i -ti37, juu:n' joonõ juu:nt40; viga­dele olid punased jutid alla tõmmatud vikolõ olliq vereväq jutiq alaq kisuduq; see asi on nüüd jutis seo asi om noq joonõn
jutt ( jutu ) jut|t -u -tu37, lu|gu -u -ku27; jutujätkuks jutujakus; juttu ajama jututama; jutuajamine jutua(j)aminõ; see on huvitav jutt seo om väega põ:nnõv lugu
jutukas jutuli|nõ -dsõ -st5, lahva - -t2; jutukas mees lahva miis'
jutumees jutu|mii:s' -mehe -mii:st39
jutumärgid m jutu|märgiq -.märke -.märke37, m hani|jalaq† -.jalgo -.jalgo33
juturaamat juturaama|t -du -tut13
jutustama kõ:nõl|õma -daq -õ85, sele|tämä -täq -dä82, jutusta|ma -q -83; see lugu jutus­tab Emajõe tekkest seo lugu kõ:nõlõs Imäjõõ: tekkümisest; ma jutustan sulle ühe loo ma kõ:nõlõ sullõ üte jutu; jutusta, mida sa kuulsid! seledäq, miä sa kuuliq!; mõtle vaikselt, ära jutusta! mõtlõq mõttõgaq, mis sa suugaq kõ:nõlõt!
jutustus jut|t -u -tu37, jutustami|nõ -sõ -st5
juubel juubõl' -i -it4, tsõõrik täht'päiv
juubeldama .hõiskama hõisadaq .hõiska77
juubilar ju(u)bi|laar' -laari -.laari37
juudaline .juudakih|ä -ä -hä24, .juudali|nõ -sõ -st5, .juuda|nahk -naha -.nahka33; oh sa juuda­line ! oh sa juudakihä!
juudas juudas .juuda juudast22
juuksed m .hiu(s)s|õq -idõ -it11, ärq vass'unuq m .tätr|äq -ide -it16; kammi oma juuksed ära! suiq umaq hiussõq ärq v soeq uma hius ärq!; kammi neid juukseid hästi! soeq naid tätrit häste!; naistel on pikad juuksed, meestel ja lastel lühikeseks lõigatud naisil ommaq pikäq hiusõq, mehil ja latsil polgaduq; lastel on juuksed kaua kammimata latsil ommaq hiusõq kavva sugimaldaq; sünnijuuksed imähius; juuksemask hiussõtahas
juuksekarv hius|karv -karva -.karva30, .hiu(s)­sõ|­karv -karva -.karva30, .hiu(s)sõ|kõrs' -kõrrõ -kõrt49
juukseklamber .hiu(s)sõ|nall' -nalli -.nalli37, .hiu(s)sõ|klammõr' -.klambri -klammõrd23
juuksekumm .hiu(s)sõ|kumm' -kummi -.kummi37
juukselõikaja .hiu(s)sõ.lõikaja - -t3
juuli hainakuu - -d50, juuli - -t2
juuni piimä|kuu - -d50, juuni - -t2
juunior nuu:r' noorõ nuu:rt40, noorõmb -a -at13; Hendrik Toompere juunior Hendrik Toompere noorõmb
juur juu|r' -rõ -rt40, (pikk' pääjuur nt nakril vms) tiir tiira .tiira30; kuusejuure all oli rebaseurg kuusõjuurõ all oll' rebäseuus'; sugupuu juu­red ulatuvad 16. sajandisse sugupuu juurõq küünüseq 16. aastagasaaniq vällä; hambajuur hambajuur'; kurja juur kur'a juur'
juura .õigustii:dü|s -(se) -(s)t10, .õigus|tiieq* -tii:de -tiiet19, .säädüseoppus -õ -t9, juura - -t2
juurde 1. mano(q); läks voodi juurde läts' sängü manoq; jäi oma arvamuse juurde jäi uma arvamisõ manoq; juurde tegema manoq tegemä; juurde võtma manoq võtma, liho­nõma; 2. poolõ; sõitsin suveks vanaema juurde sõidi suvõs vanaimä poolõ
juurdekasv mano(q)kasumi|nõ -sõ -st5; rahvastiku juurdekasv inemiisi manoqkasu­minõ
juurdepääs mano(q)päsemi|ne -se -st5
juurdlema .mõtlõma mõtõldaq .mõtlõ78, mõ­tis­kõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; urga|tama -taq -da82, urgatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .uur'ma .uuriq uuri63, .juurdlõma juurõldaq .juurdlõ78, juurutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; juurdlesin tõsiste eluprobleemide ja sõbra kummalise käitumise üle ma mõtli ello ja sõbra ands'akit tegemiisi; juurdlemise käigus selgus … uur'misõgaq v juurdlõmisõgaq tull' vällä …
juurdlus .uur'mi|nõ -sõ -st5, .juurdlõmi|nõ -sõ -st5; juurdlusega tehti kindlaks, et … uur'minõ tekk' kimmäs, et …
juurduma .juurdu|ma -daq -80, .juurnõma juurõdaq .juurnõ75, (siimnide kotsilõ) .jalgu|ma -daq -80
juurepess juurõ|pess -pessü -.pessü37
juureravi juurõtohtõrdus -õ -t9
juures 1. man; ta on täie tervise juures tä om tävve tervüse man v tävveste terveq; pead sa siis igal pool ninapidi juures vahtima! piät sa sis egäl puul nõ:nnapiten man vaht'ma!; 2. puu:l; ma olin pühade ajal sugulaste juures ma olli pühhi aigo sugulaisi puul
juuresolek man olõminõ; ära lase end meie juuresolekust häirida! lasku-iq hinnäst miiq man olõmisõst sekäq!
juurest 1. mant; käis oma murega ühe juu­rest teise juurde käve uma murrõgaq üte mant tõõsõ manoq; see mees on ajalehe juurest seo miis' om aolehe mant v aolehest; 2. puu:lt; tulin sõbra juurest tulli sõbra puult
juurestik m juurõq .juuri .juuri37, juuristu - -t1
juuretis juurõtus -õ -t9, juu|r' -rõ -rt40, nõstatus -õ -t9, hapatus -õ -t9; leivatainast jäeti üks kuklike leivale juuretiseks leevätahtast jäteti üts' kukligõnõ leeväle juurõtusõs
juurevõsu kits' kitsõ .kitsõ35; ploomipuud on aia juurevõsusid täis ajanud ploomi­ puuq ommaq aia kitsi täüs ajanuq; pookisin juurevõsule kultuursordi jaksi kitsõ pääle kultuur'sordi
juurikas juuri|k -ga v -gu -kat v -kut13
juurima 1. .juur'ma .juuriq juuri63, juurõgaq .vällä .tõ:mbama v .kakma; kändu juurima kandu kakma; 2. matõm .juur'ma .juuriq juuri63, juurt .võtma
juurutama tarvi.tustõ v .pruuk'.mistõ .võtma; tuli hakata uusi töövõtteid juuruta­ma tull' naadaq tüü man vahtsit muudõ pruuk'mistõ võtma
juurvili m juuriguq juurikidõ juurikit13, juurõ|­vili -vi(l)lä v -vi(l)l'a -.viljä v -.vilja43; juurvilja­aed aidmaa, pindremaa, kapstamaa; juur­viljahautis lühkü leemegaq juuriguq
juus hius .hiu(s)sõ hiust11; teineteist juustest ­kiskuma hiusnuuta vidämä; juuspeen hius­sõ­piinü v -peenüq
juust juust juustu .juustu37, van kii:s keesi kii:si37
juut juut' juudi .juuti37
juveel kalliskivi .kallikivi kallistkivvi26, kallis­kiv|i -i -vi26; juveelikauplus kallikivipuut'
jõehobu jõõ:ho|põn' -bõsõ -bõst12
jõekäänak = jõekäänd (jõõ:)käänd (-)kääno (-).käändo33
jõekäär jõõ:|vang -vangu -.vangu37, (jõõ:)käärd (-)kääro (-).käärdo33, (jõõ:)kolk (-)kolga (-).kolka31; kari sööb jõekäärus kari süü jõõ:vangun
jõeluht jõõ:|luht -luha -.luhta32, kond konnu
.kondu36, jõõ:|niit -niidü -.niitü37
jõgikond jõgi|kund -kunna -.kunda32
jõhkard jõhkõrus -õ -t9, jõhvard' -i -it4, jõhi|k -gu -kut13, (.)jõhkam' -i -it4; sa oled üks iga­vene jõhkard sa olõt üts' igäväne jõhik
jõhker .jõhkra - -t3, jõhiku|nõ -dsõ -st5; see on väga jõhker mees taa om väega jõhkra miis'; mees muutus järjest jõhkramaks miis' läts' kõrrast jõhikudsõmbas
jõhkrus .jõhkrus -õ -t9, .hirmsus -õ -t9; kuri­töö jõhkrus kur'atüü hirmsus
jõhv jõhv' jõhvi .jõhvi37, jõuh jõuhõ .jõuhõ35
jõhvikas kurõ|mari -mar'a -.marja43
jõledus jälehüs -e -t9; kes selle jõledusega hakkama sai? kiä seo jälehüse tekk'?
jõlkuma .jõlkma .jõlkuq jõlgu64, ­jõlgu|tama -taq -da82, jõlgutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .elk'mä .elkiq elgi64
jõlli jõllilõ, .jõlli, .punni
jõllis jõllilõ, jõlli(h)n, punni(h)n
jõllitama jõlli|tama -taq -da82, jõlahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86
jõmakas tümäh(t)üs -e -t9, tümä|k -gu -kut13; andis jalaga tugeva jõmaka and' jalagaq kõva tümägu v tümähüse; jõmakas palk tümäk palk'
jõmm jõ:mm' jõ:mmi .jõ:mmi37
jõmpsikas = jõnglane junds'o - -t2, jundsa|k -gu -kut13, jurdsa|k -gu -kut13, jungõr'|mann' -manni -.manni37, junts' jundsi .juntsi37, jurla|k -gu -kut13, jõldun' -i -it4, klõpa|ts' -dsi -tsit13, plõks' plõksi .plõksi37
jõnks jõ:nks jõ:nksu .jõ:nksu37, janks janksu .janksu37, jandsa|k -gu -kut13, võ:nksah(t)us -õ -t9, jõ:nksah(t)us -õ -t9, nõksah(t)us -õ -t9; hobune tõmbas paar jõnksu hopõn' tõmmas' paar' jõ:nksu v nõksahust; kõrisõlm tegi suure jõnksu kõrisõlm' tekk' suurõ jõ:nksahusõ; esimesel vaol on jõnks sees edimädsel virksel om võ:nksahus seen
jõnksatus jõ:nksah(t)us -õ -t9, võ:nksah(t)us -õ -t9, nõksah(t)us -õ -t9
jõnkslema .jõ:nksõl|õma -daq -õ85, .võ:nkama võ:ngadaq .võ:nka77; kui kodar on katki, siis ratas jõnksleb ku kõtar' om kats'ki, sõ:s tsõõ:r' võ:nkas
jõnksutama jõ:nksu|tama -taq -da82, võ:nksu|­tama -taq -da82, jõ:nksutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86
jõristama jõrista|ma -q -83, jõristõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86
jõud joud jo(vv)u .joudu36, vä|gi -e -ke25, jõud jõ(vv)u .jõudu36, .rõhku|s -(sõ) -(s)t10, kõht† kõhu .kõhtu32; see töö nõuab palju jõudu seo tüü võtt pall'o joudu; jõudu on vähe jõud om kehvä v jõudu om veidüq; pole enam jõuraasugi olõ-iq inämb jovvu hõ:ngu kah; kätes pole enam jõudu kässi seen olõ-iq inämb rõhkut v kõhtu; jõudu andma jo(vv)utama; üle jõu käiv töö üle kõhu tüü
jõude tüü:ldäq; on juba terve aasta jõude elanud om jo terve aastaga tüüldäq elänüq; teine regi seisab praegu jõude tõõnõ regi sais parhillaq tüüldäq
jõudma .joudma (.)joudaq jovva min 1. k jovvi 
v .joudsõ min 3. k joud' v .joudsõ66, .jõudma (.)jõudaq jõvva min 1. k jõvvi v .jõudsõ min 3. k jõud' v .jõudsõ66, .sutma suttaq suta61, .kõhtama† kõhadaq .kõhta77
jõudsalt = jõudsasti .joudsahe, .joutsahe, .joudsalõ, .joutsalõ, .laabsahe, .laapsahe, .laabsalõ, .laapsalõ, .vaotsahe, .vaotsalõ
jõudumööda .joudumüü:dä, jo(vv)u.kaupa, .jovvuisi, .jouduisi, .joudupite((h)n)
jõudus .joudsa - -t3, .joutsa - -t3, .laabsa - -t3, .laapsa - -t3, .vaotsa - -t3; jõudsa kasvuga laps joudsa kasumisõgaq lats'; läks jõudsal sammul kodu poole läts' laabsa sammugaq kodo poolõ
jõuetu jovvõ|du -du -tut1, mallõ|du -du -tut1, võimõ|du -du -tut1, räng rängä .rängä35, när­vä|­dü -dü -tüt1; ta on sünnist saati ­selline jõuetu tä om sündümisest saaniq sääne mal­lõ­dugõnõ; jõuetuks jääma vaibuma
jõuetus jovvõtus -õ -t9, mallõtus -õ -t9, võimõtus -õ -t9, .rängüs -e -t9, närväh(t)üs -e -t9
jõujaam jovvu|jaam -jaama -.jaama30, é (e)lekt­ri|jaam -jaama -.jaama30
jõuk kamp kamba .kampa31, jõuk jõugu .jõuku31, park' pargi .parki31, part' pardi .parti31; poistejõuk läks palli mängima poiskõisi kamp läts' palli mäng'mä; motojõuk tsiklipark'
jõukalt jovvukahe, jovvukalõ, .joukahe, .jou­kalõ, rikkahe, rikkalõ; seal elatakse väga jõukalt sääl eletäs väega jovvukahe v kõvastõ
jõukas jovvuka|nõ v jovvuka|s -dsõ -st5, jovvuka|s - -t15, .jouka|s - -t15, jovvuli|nõ v .jouli|nõ -dsõ -st5, rik|as -ka -ast22
jõukohane .joudumüü:dä, jo(vv)u.kaupa, .joudupite((h)n); see töö on lapsele jõu­kohane seo tüü om latsõlõ joudumüüdä
jõul hrl m joul joulu .joulu37, jõul jõulu .jõulu37, m (.)talsi|pühiq -pühhi -pühhi24; iga jõul on isemoodi jouluq ommaq egä kõrd esiqmuudu; igaks jõuluks oled sa kingitusi saanud egä joul olõt sa kingitüisi saanuq; jõulukink joulukingitüs, -pakk'; jõulukuusk joulukuus' , -puu; jõuluvana joulumiis'; jõuluõhtu joulu­õdak
jõuline jovvuli|nõ -dsõ -st5, .jouli|nõ -dsõ -st5, vi|täv -dävä -dävät4, jovvuka|nõ v jovvuka|s -dsõ -st5, jovvuka|s - -t15; see on hea jõuline hobune, veab koorma mäkke taa om hää vitäv hopõn', vidä kuurma mäkke
jõululaupäev (joulu)pühipuu:l'|päiv -päävä -.päivä35, joulupuu:l'|päiv -päävä -.päivä35, joulu­puu:l'püh|ä -ä -hä24, koodsi|päiv† -päävä -.päivä35
jõulupühad m joulu|pühiq -pühhi -pühhi24, m 
(.)talsi|pühiq -pühhi -pühhi24, m talvistõ|­pühiq -pühhi -pühhi24
jõumees jo(vv)u|mii:s' -mehe -mii:st39
jõusööt jo(vv)u|süü:t -söödä -süü:tä37
jäide .i(j)ätüs -e -t9, kars karsa .karsa31; kohati võib esineda jäidet kotussidõ või ijätüst ollaq; külmaga on puuokstel jäidet külmägaq om kars ossõ pääl
jäigalt .kangõhe, .kangõlõ, kalõlt, .kimmä­le; on omavahel jäigalt ühendatud ommaq umavaihõl kimmähe ütistedüq
jäigastuma kalõh(t)u|ma -daq -84, .kangõs v kõvas .tõ:mbama v minemä
jäik .kangõ - -t1, kalg' kalõ .kalgõ37, .perrä.andmaldaq, pall'o|kimmäs -.kimmä -kimmäst22; pluusi krae on tärgeldatud või jäigast riidest pluusõ kraag' om tärgeldet vai kalõst rõivast; jäigad vaated, arvamused, eeskirjad perräandmaldaq v pall'okimmäq kaehusõq, arvamisõq, säädüseq; jäigavõitu kangõpoolinõ, kangõlik, puinõ
jäine .i(j)ä|ne -dse -st7; (ijägaq katõt) .i(j)ätänü|q - -t1, (ijäkülm) .lõikaja - -t3, raud ravva .rauda33, i(j)ä|külm -külmä -.külmä35; jäine kiht, koo­rik puuokstel iäne kiht', kuur' ümbre puuossõ; jäine kallak, tee ijätänüq mäekallõq, tii; jäine tuul lõikaja tuul'; jäine vesi raud vesi; jäine viisakus ijäkülm viisakus
jälestama .põlgma .põlgõq põlõ61, jälehtä|mä -q -83; ma jälestan joodikuid ma põlõ joodikit
jälestus .põlgmi|nõ -sõ -st5, jäleh(t)üs -e -t9
jälg jälg' jä(l)le .jälge34; karu, rebase, koera jäljed kahru, rebäse, pini jäleq; hamba-, küünejäljed hamba-, küüdsejäleq; tulin jälgi mööda sinu järel ma tulli jälil sul takan
jälgima .vaht'ma .vahtiq vahi63, (päält) .kaema kaiaq kae67, .silmä pääl .hoitma; poiss jälgis, kuidas vend autot parandab poiskõnõ kai päält, kuis veli autot parandas; võistlust jälgis palju pealtvaatajaid võistlust kai hulga inemiisi; mees jälgib pidevalt uudiseid miis' kaes v kullõs kõ:gõ uudissit; kurjategijat jälgiti igal sammul kur'ategijäl hoiti kõ:gõ silm pääl
jälitama perä(h)n v taka(h)n .käümä, taka(h)n ajama, .silmä pääl .hoitma; koer jälitab jä­nest pini aja jänest takan; mis sa jälitad mind? miä sa käüt mul takan v perän?
jäljendama kedägiq v midägiq .perrä v ­ta­ka(h)n
tegemä, .ahv'ma .ahviq ahvi63; jäljendab teis­te liigutusi tege tõisi takan
jälk .hirmsalõ .vastamii:lt, jäle|dü -dü -tüt1; see tundus mulle jälk seo naas' mullõ hirmsalõ vasta
jälle = jällegi jälq, jalq, .jälki(nä)q, jällekiq; tulen siis homme jälle ma sis hummõn' jälq tulõ; juba jälle sajab jälkiq satas; üks tuba on külm, teine jälle liiga soe üts' tarõ om külm, tõõnõ om jällekiq pall'o lämmi
jäme jämme - -t14, jürre - t14, jark jargo .jarko37; häbemäldäq; kutsikas oli jäme nagu pakk kutsik oll' jämme niguq pakuots; jämeda kondiga mees jürre kundigaq miis'; karu ajas oma jämedat joru kahr ai umma jämmet jorro; mees oli jämedate näojoontega mehel oll' nägo niguq kirvõgaq raot; oli vanemate inimeste vastu jäme oll' vanõmbidõ inemiisi vasta häbemäldäq; jämedatüveline tüvikanõ v jämme tüvegaq; jämedavõitu jä(m)melik, jü(r)relik, tündseq, tündsälik
jämedalt jämehehe, jämehele, jämmeste; tä väljendub nii jämedalt tä kõ:nõlõs nii jämehehe
jämedune (.)jämmü - -t1, (.)jämmü|ne -dse -st5, jämme - -t14; käejämedune käejämmü
jämedus jämehüs -e -t9, .jämmüs -e -t9; häbemäldäq olõk' v jutt, jämehehe .ütlemine; sellel puul on jämedust omajagu seol puul om jämmüst umajago; ütleb emale jämedusi ütles imäle häbemäldäq sõ:nno v kõ:nõlõs imägaq jämehehe
jämesool jämmesooli|k -gu -kut13, kört'sooli|k -gu -kut13; jämesooled visati metsa, neist ei saanud vorste teha kört'sooliguq visadiq mõtsa, noid saa as vorstõs tetäq
jändama .jandama jannadaq .janda77, .jups'ma .jupsiq jupsi63, .jant'ma .jantiq jandi63, .jaht'ma .jahtiq jahi63; peab terve päeva loomadega jändama piät kõ:ik' päiv v kõ:gõ päävä eläjidegaq jandama; proovi nüüd korraga ära maksta, mis sa siin jändad! prooviq no kõrragaq ärq massaq, mis sa tan jukõrdat!; mis sa jändad nende tüdrukutega ! miä sa jahit naidõ tütär'latsigaq!
jändrik jäsäri|k -gu -kku38, .juntri|k -gu -kku38, jondõrus -õ -t9, kõur kõuri .kõuri37
jänes jänes -(s)e -t11, latsik nä|n'u -n'u -nn'u26, jän'|o -o -no26; valgejänes mõtsajänes; halljänes leto, liitva, nurmõjänes
jänesekapsas jäne(s)se|kapstas -.kapsta -kaps­tast22, käo|kapstas -.kapsta -kapstast22
jänki jänki - -t1
jänku latsik jä|n'o -n'o -nn'o26, nän'u -u -nu26
jänni hättä, .janni, .pulka, .pulkõ; olen oma töödega jänni jäänud ma olõ ummi töiegaq hättä jäänüq
jännis hädä(h)n, janni(h)n, pulga(h)n, pulgõ(h)n
järama jür|ämä -räq -ä56; koer järab konti pini jürä kunti; siga järab hambaid, kui tal ussid on tsiga jürä hambit, ku vaglaq seen ommaq
järel perä(h)n, perähnä, taka(h)n, hanna(h)n; 
 mis sa käid mul järel? miä sa käüt mul perän v takan v hannan?; nad püsivad meil järel nä püsüseq meil perähnä; lapsed on ema järel latsõq ommaq imäl hannan
järeldama .arvama arvadaq .arva77; millest sa järeldad, et ma haige olen? mille sa arvat, et ma haigõ olõ?
järeldus .arvami|nõ -sõ -st5; ehk teed sellest loost oma järeldused või-ollaq sa taast as'ast midägiq opit
järele .perrä, pite(h)n, pite, taka(h)n; alalõ, .järgi, .järge; järele jõudma perrä joudma; järeletehtud perrätett; kas raha järele ka jäi? kas rahha alalõ v perrä ka jäi?; jäta juba järele! jätäq no järgi v perrä!; tule v mine oma autole järele! otsiq uma auto ärq!; tegi isa allkirja järele tekk' esä allkirä perrä; saada poeg arsti järele saadaq poig tohtri perrä; vedas haiget jalga järele vidi haigõt jalga takan v perän; see asi on mulle meele järele seo asi om mullõ miilt piten; järele andma perrä v peri andma; külm annab varsti järele külm lasõhus pia tagasi; maksin arved ära ja ei jäänud enam midagi järele massi arvõq ärq ni alalõ v perrä jää es inämb midägiq
järeleandlik (.)pehmeke|ne v (.)pehme­ge|ne -se -ist8, .perrä.andli|k -gu -kku38, .perrä.andja - -t3, puss pussu .pussu37, pussukõ|nõ -sõ -ist8, kõõ:ksa - -t3; järeleandlik tüdruk kõõ:ksa tütrik
järeleandmatu .kangõ - -t1, .perrä.andma(l)­daq; ema oli seekord järeleandmatu seokõrd imä perrä es annaq
järelejätmatu .perrä.jätmäldäq, vaihtpidä­mäl­däq, .katskõmaldaq; ta oli järelejätmatu tä es jätäq sukugiq perrä; töötati järelejätmatu hooga tetti tüüd perräjätmäldäq v vaihtpidämäldäq
järelemõtlematu .mõtlõma(l)daq, rabas'­ki|nõ -dsõ -st7, huu:s|pill' -pilli -.pilli37; järele­mõtlematu tegu mõtlõmaldaq tego; kuidas sa võisid nii järelemõtlematu olla! kui sa saiq sääne huuspill' ollaq!
järelepärimine .perräküsümi|ne -se -st5, .nõudmi|nõ -sõ -st5
järelevalve .perrä.kaemi|nõ -sõ -st5, silmä pääl .hoitminõ; laps jäeti haiglasse ­arstide järelevalve alla lats' jäteti haigõmajja tohtridõ silmä ala
järelevalveta ummapääd, silmist (ärq) last, silmätühe, silmätüle; neid lapsi ei saa sugugi järelevalveta jätta naid latsi saa ei sukugiq ummapääd jättäq; ära jäta lambakarja järelvalveta! ärq lambit silmist ärq laskuq!
järelikult tähendäs, selle, arvadaq om; sajab vihma, järelikult me täna välja ei lähe vihma satas, tähendäs täämbä miiq vällä ei lääq; mul on palavik, järelikult olen haige mul om palanik, arvadaq ma õ:ks haigõ olõ
järelkasv päälekasumi|nõ -sõ -st5, m noorõq nuu:ri nuu:ri40, noorõmb sugu; metsa järel­kasv alttulõja mõts; karja järelkasv nuur' kari; keegi peab ju ka järelkasvu eest hoolitsema kiäkiq piät jo kaema, et nuuri ka õ:ks pääle tulõssiq; kuidas su järelkasv elab? kuis su noorõmb sugu eläs?
järelkäru (perä)kär|o -o -ro26, m peräratt|aq -idõ -it22
järelmaks .perrä|mass -massu -.massu37; ostsin selle pesumasina järelmaksuga osti seo
mõsumassina perrämassu pääle
järelsõna kiil' peräsõ:n|a* -a -na28, perä|jutt -jutu -juttu37
järelt takast; mina tema järelt küll koristama ei hakka nakka-iq ma joht timä takast kraam'ma
järeltulija lats' latsõ last39, .perrätulõja* - -t3, perili|ne -dse -st5
järeltõlge takast(.perrä) .tõlkminõ
järelvanker perä.vankri - -t1
järg kõrd kõrra .kõrda33, järg' järe .järge34; kuhu meil järg jäi? kohe meil kõrd jäi?
järgemööda perästikku, ütte.järge, kõrrast, üts'tõõsõ ala, .järgemiisi, .järgepite(h)n; oli mitu aastat järgemööda Soomes tööl oll' mitu aastakka üttejärge Soomõn tüül; tulge järgemööda, mitte kõik korraga! tulkõq kõrrast, tulgu-iq kõ:ik' kõrragaq!; tegime õega järgemööda süüa teimiq sõ:saragaq perästikku v üts'tõõsõ alaq süvväq
järgi .perrä, peri, pite(h)n, pite, taka(h)n; tööd tuleb ilma järgi seada tüüd tulõ ilma perrä säädäq; kingad peavad jala järgi olema kängäq piät jala peri v jalga piten olõma; asjad on käe järgi as'aq ommaq käeperi
järgima kinniq pidämä; seadust, nõuandeid järgima säädüsest kinniq pidämä, nõvvuandmist meelen pidämä
järglane perä(h)ntulõja - -t3, .järg'mä|ne -dse -st5
järgmine tul|lõv -õva -õvat4, .järg'mä|ne -dse -st5, ii:(h)ntul|lõv -õva -õvat4; järgmisel nädalal, kuul tulõva nädäli, kuu; järgmisel aastal tulõv(a)-aastaga
järgnema perä(h)n v taka(h)n tulõma v minemä; järgnege mulle! tulkõ mu takan!; äiksele järgnesid jahedad ilmad pääle pikse lätsiq ilmaq vilus
järi kerk kergo .kerko31, kergo - -t1, kergokõ|nõ -sõ -ist8, järg† järü .järgü34; pliidi ees oli väike järi pliidi iin oll' väiko kergokõnõ; vanamees istus järil ja puhastas marju vanamiis' istõ kergo pääl ja puhast' marjo
järjekindel vis|a -a -sa28, visa|nõ -dsõ -st7, ütsi|puinõ -.puidsõ -puist7, kimmäs .kimmä kimmäst22; Mari on väga järjekindel tüdruk Mari om väega visa tütrik
järjekindlalt ütsipuiõ; ajab järjekindlalt oma asju ütsipuiõ aja ummi asjo
järjekord järe|kõrd -kõrra -.kõrda30, järg' järe .järge34, kõrd kõrra .kõrda33, sab|a -a -pa28, hand hanna .handa33; võtke järjekorda! võtkõq järekõrda v handa!; varsti jõuab järjekord minuni varsti om muq järg' v kõrd käen; väljaspool järjekorda välänpuul järekõrda; järjekorras seisma saban saisma
järjekordne vii:l üts', kõrrasti|nõ -dsõ -st5, .vahtsõ|nõ - t6; tegi purjuspäi järjekordse rumaluse tekk' pur'on päägaq vahtsõ v viil üte ull'usõ
järjest kõrrast, .järgemiisi, .järgepite(h)n, järest, perästikku, rinnast, ütsiotsõ, ütte.heidä; ärge jätke vahet, võtke järjest! jätku-iq vaihõlõ, võtkõq kõrrast!; oli kolm aastat järjest merel oll' kolm aastakka järge­piten mere pääl; see lank siin raiutakse kõik järjest maha seo lank' lõigatas kõ:ik' ­siihn rinnast maaha; vihma on sadanud juba kaks nädalat järjest vihma om sadanuq jo kats' nädälit ütteheidä; mis te valite, võtke järjest! miä ti sordit, võtkõq kõrrast!
järjestama järe.kõrda v ritta v peräkile .pandma v .säädmä
järk 1. ja|go -o -ko27, jup|p' -i -pi37; järk-järgult kõrd-kõrrast; kraavi kaevati järkude kaupa kraavi kaivõti jaoviisi v jupiviisi; 2. järk järgo .järko32; esimese järgu orden edimädse järgo orden'
järkama jupõlda|ma -q -83, (lastu jaos) pluki|tama -taq -da82
järsak äkili|ne -(d)se -st5, pistüli|ne -(d)se -st5; järsakust rabises liiva alla äkilisest rabisi liiva alla
järsk äkili|ne -dse -st5, pistüli|ne -dse -st5, .pist­sä - -t3, .pistvä - -t3; hüppas järsult kaldalt alla karas' pistülidse perve päält alla; järsu sõnaga mees äkilidse ütlemisegaq miis'; jõel oli järsk langus jõõ:l oll' äkiline sadamine
järsku äkki
järv järv' järve .järve35; (tsill'okõnõ) land lannu .landu37; järvesopp klomm', kolk
järvalane = järvakas järvola|nõ -sõ -st5
järvekarp kunna|karp' -karbi -.karpi37
järvekaur kuku.huikaja - -t3
järverikas järvi|ne -dse -st7, järvili|ne -dse -st5
järvestik järvistü - -t1
järv-lahnarohi tsirrul'|hain -haina -.haina37
jäse jalg jala .jalga33, käp|p -ä -pä35, kä|si -e -tt42; koera jäsemed pini käpäq; jäsemed käeq-jalaq v luuq-liikmisõq
jässakas rähmi|k -gu -kut13, .hürske - -t3, rähmikä|ne -dse -st5; jässakas koer rähmik pini
jätis pät|t' -i -ti37
jätk jak|k -u -ku37; jätku leivale! jakku (leibä)!; kett on lühike, vaja jätk otsa panna kett' om lühkene, vaia jakk otsa pandaq
jätkama jak|kama -adaq -ka77; jätkas nöörile jupi otsa jakas' nöörilõ jupi otsa; jätkan oma õpinguid Tartus opi Tarton edesi; poeg jätkas isa tööd poig pidi esä ammõtit edesi
jätkuline .jakliga|nõ -dsõ -st5, jakuli|nõ -dsõ -st5; kolmejätkuline kolmõjakulinõ
jätkuma jakku|ma -daq -80, .haarduma .haardudaq haaru79, viländ v küländ .saama, .küün­dümä .küündüdäq küünü79; maja ehita­mine jätkub kevadel maja ehitämine jakkus keväjä v lätt keväjä edesi; tööd jätkub kõigile tüüd haarus kõ:igilõ; auto ostmiseks veel raha ei jätku auto ostmisõs seost rahast viil saa eiq; saade jätkub sügisel saadõq lätt sügüse edesi
jätkusuutlik jakkuja - -t3, edesiminejä - -t3, .kestjä - -t3, püsüjä - -t3
jätma .jätmä jättäq jätä61; jätsin noa koju jäti väidse kodo; jätan selle loo enda teada jätä seo luu hindä teedäq
jää i(j)ä i(j)ä ijjä v iiä sissek .ijjä v .iiä25, igä iä ikä25, (veidemb soovitõt) jää - -d50; mandrijää suur' maaijä
jääaeg i(j)ä|aig -ao -.aigo36
jääauk i(j)ä|mulk -mulgu -.mulku37, läp|p -ü -pü37; püüab jääaugust kalu püüd iämulgust kallo
jäädav .jäädvä - -t3, igävä|ne v igäve|ne -dse -st5
jäähoki hokk' hoki hokki37
jääk per|ä -ä -rä24, peräke|ne -se -ist8, jääk' jäägi .jääki37; jääk 150 eurot perä 150 õurot; puudujääk puudus, puudujääk'; ülejääk liig, ülejääk'; toidujäägid pane külmkappi söögi­peräkeseq panõq külmetüste
jääkaru i(j)ä|kahr -kahru -.kahru37
jääkirme i(j)ä|kard -karra -.karda33, i(j)ä|­kird­sõq -.kirdsõ -kirdsõt18, kõrõh(t)us -õ -t9, kõ­rõs­ti|k -gu -kku38, i(j)ä|höüd -hövvü -.höüdü36; vesi kattus õhukese jääkirmega vesi tõ:mmas' ohkõsõ ijäkarra pääle
jääkülm i(j)ä|külm -külmä -.külmä35; jääkülm vesi, tuba ijäkülm vesi, tarõ
jäälind sini|tsirk -tsirgu -.tsirku37, sini.siibo tsirk
jääliustik .i(j)ändü* - -t1
jäälõhkuja i(j)ä.lahkja - -t3, i(j)ä.murdja - -t3
jääma .jäämä jäiäq jää67; jäin kauaks sõbra poole ma viibü kaugõs sõbra poolõ v ma jäi kavvas sõbra manoq; kokku jääma ütte v kokko jäämä, köütümä; nad jäid kokku nä jäiq ütte; lumi jääb kokku lumi jääs määdsä
jääminek i(j)ämine|k' -gi -kit13
jäänus jätüs -(s)e -t11, per|ä -ä -rä24; laevajäänused leiti kolm aastat hiljem laivajätüsseq löütiq kolm aastakka ildampa
jääpank i(j)ä|plaak' -plaagi -.plaaki37, i(j)ä­­lap|õq -põ -õt18
jääpurikas .kaartõtil|a -a -la26, .kaartõ|t(s)ilk -t(s)ilga -.t(s)ilka31, i(j)ä|t(s)ilk -t(s)ilga
-.t(s)ilka31
jäätama .i(j)ä|tämä -täq -dä81, karsa|tama -taq -da82, kahu|tama -taq -da82; pakane on vee ära jäätanud külm om vii ärq ijätänüq v kahutanuq; kaevupump oli jäätanud kaivopump oll' ärq karsatanuq
jäätis .i(j)ätüs -e -t9
jäätmaa süü:t söödü süü:tü37, söödümaa - -d50
jäätmed m jätü(s)s|eq -side -sit11; radio­aktiiv­sed jäätmed säsükirgäjäq peräq v jätüsseq; ohtlikud jäätmed oholidsõq jätüsseq
jäätmejaam prügü|jaam -jaama -.jaama30, asu.sort'mis|jaam -jaama -.jaama30
jäätmekäitlus asu.sort'mi|nõ* -sõ -st5
jäätmemajandus asumajandus* -õ -t9
jäätuma .i(j)ätü|mä -däq -84, karsatu|ma -daq -84; puuoksad olid hommikuks jäätunud puuossaq olliq hummogus karsatunuq v i(j)äd­­seq
jäätükk i(j)äpal|a -a -la28, hulga ijäpallo i(j)ä­­pra|gi -gi -ki26; jalad on külmad nagu jää­tükid jalaq ommaq külmäq niguq ijäpalaq; jões ujusid suured jäätükid jõõ: pääl oiduq suurõq ijälappõq
jääv igävä|ne v igäve|ne -dse -st5, .jäädvä - -t3, alasi|nõ -dsõ -st5; maailmas pole midagi jäävat maailman olõ-iq midägiq igäväst; jääv suurus alasinõ suurus; jäävhammas perishammas
jünger .jungri - -t1
jüripäev jüri|päiv -päävä -.päivä35
jürituli jüri|tuli -tulõ -tuld sissek -.tullõ41