ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 344 kiräkotust. Lausidõ kunts'helü EKI & WI
ida hummo|k -gu -gut v -kut13, päävänõsõng -u -ut13; tuul pöördub itta tuulõ käänd hummoguhe ; idatuul hummogutuuľ; päike tõuseb idast päiv nõsõs hummogust
idamaa hummogumaa - -d50; idamaade ajalugu, kombed hummogumaiõ aolugu, kombõq
idamaine hummogumaa-, hummogu.mai|nõ -dsõ -st7, hummogu.maali|nõ -dsõ -st5; idamaine toit, linn, muusika hummogumaa süüḱ, liin, muusiga; idamaine rätt, seelik hummogumainõ päärätť, pruntś
idandama idonõma v idänemä .pandma, .iä|tämä -täq -dä81; idandab teri, kurgiseemneid iätäs terri, kurgisiimnit
idanema idonõma .iodaq v ido(nõ)daq idonõ89, idänemä .iädäq v idänedäq idäne89, .jalgu|ma -daq -80, .urbu|ma -daq -80; kartulid on keldris idanema läinud kardohkaq ommaq keldren idonõma lännüq; mu peas hakkas üks mõte idanema mu pään naaś ütś mõtõq idänemä; seeme on nelja päevaga maa sees ära idanenud seemeń om nelä päävägaq maa seen ärq jalgunuq
ideaal íde|aaľ -aali -.aali37, (ülemb)tsihť* (ülembä)tsihi (ülembät).tsihti36, korõmb .tahtminõ*, näüdüs|kujo* -kujo -kujjo v -kuio26, kõ̭gõ|kujo* -kujo -kujjo v -kuio26; ideaaliks on võrukeelne teater korõmbas tahtmisõs on võrokeeline tiatri; naise-, meheideaal naasõ-, meheideaaľ
ideaalne .vialdaq, tävveli|ne -dse -st5, 
íde.aal|nõ -sõ -sõt6; välismaal pole ka elu ideaalne välämaal olõ-õi ka elo hätildäq; ideaalne lennuilm väega hää ilm lindamisõs; ideaalne gaas tävveline gaaś
ideaalselt tävvelidselt, tävveligult, íde.aalsõlt; sobib ideaalselt klapis tävveligult
idee mõt|õq -tõ -õt18, idee - -d50; meil on palju häid ideid meil om palľo häid mõttit
ideeline kõ̭gõhingeli|ne -dse -st5, tävvehingeli|ne -dse -st5, .korgõmõttõli|nõ -dsõ -st5; ta oli ideeline kommunist tä olľ kõ̭gõst hingest kommunisť; ideeline jutt korgõmõttõlinõ jutt
identiteet .hindäti̬i̬dmi|ne* -se -st5, .hindäpidämi|ne* -se -st5, .hindäsolõmi|nõ* -sõ -st5, esiq.hindäs pidämine; identiteedi kasv hindätiidmise nõsõminõ, hindäsolõmisõ kimmästümine
ideoloog (i̬i̬st).mõtlõja - -t3, ideo|lu̬u̬ǵ -loogi
-lu̬u̬gi37; ta on erakonna ideoloog tä om eräkunna iistmõtlõja
ideoloogia hrl m põhimõt|õq -tõ -õt18, mõttõ|viiś -viie -viit m päälek -viijile49 v -viisi -.viisi37, oppu|s -(sõ) -(s)t10, ideoloogia - -t3; võtsin omaks rohelise ideoloogia võti umas rohilidsõq põhimõttõq
ideoloogiline põhimõttõli|nõ -dsõ -st5; ideoloogiline vastasseis põhimõttidõ vastasaisminõ; ideoloogiline orientatsioon põhimõttõlinõ tsihť
idioot peris ulľ, täüs|ulľ -ulli -.ulli37, (.umbõ) ulľ ulli .ulli37
idu (.)iärmes .iärme .iärmet v iärmest15, ido io ito27, seto kiiľ tälgeq .tälḱme tälgend16; seeme ajab idusid seemeń aja iärmit
iduleht looma|lehť -lehe -.lehte34; kurgil on kaks idulehte kurgil om katś loomalehte
idüll idülľ idülli i.dülli37, ilo-ol|o* -o -lo26, ilo|pilť -pildi -.pilti37; perekonnaidüll perreidülľ
idülliline .õ̭ndsa - -t3, iloli|nõ -dsõ -st5, idüllili|ne -dse -st5; idülliline külake järve ääres küläkene järve veeren nigu pildi pääl
iga ( iga ) egä egä ekä24, õga õga õka24; igal aastal egä aastaga; igal ööl õga üü, egäöie; iga päev õga päiv, egäpäivi; iga nädal nädäli(l)de; 
 igaüks egäütś ; iga-aastane õga-aasta(ga)nõ; püüan teda igat moodi meelitada püvvä timmä kõ̭igipäidi v ekä muudu meelütäq
iga ( ea ) igä iä ikä25, igähüs -e -t9, .vannus -õ -t9, .vahnus -õ -t9; kingad on oma ea ära elanud kängäq ommaq uma iä ärq elänüq; küpses eas mees täüsiän v vanõmb miiś; oma ea kohta kõbus uma vannusõ kotsilõ viil küländ kõpõ
igakülgne põḣali|k -gu -kku38, ütsikaśali|nõ -dsõ -st5, egä kandi päält, läbi.haardva - -t3; asja igakülgne uurimine aśa põḣalik uuŕminõ; rahvuskultuuri igakülgne areng rahvuskultuuri läbihaardva v egä kandi päält edenǵ
igand jäänüs -(s)e -t11, perä -ä -rä24; väikekodanlik igand väikokodanlinõ jätüs; mineviku igandid mineviguperäq; see on nõukogude aja igand taa om nõvvukogo ao jäänüs v taa om nõvvukogo aost jäänüq
iganema igähü|mä -däq -84, vana|nõma -(nõ)daq -nõ89, vanah(t)u|ma -daq -84, aost minemä; iganenud kombed, vaated, seisukohad igähünüq kombõq, kaehusõq, arvamisõq; tõeline kunst ei igane õigõ kunsť ei igähüq; iganenud seisukoht aost lännüq arvaminõ
iganes .iäle, elo(ilma)(h)n, üsigiq†, .üskiq†; saad, mida iganes tahad saat, midä iäle tahat; kui raha on, võid minna, kuhu iganes tahad ku rahha om, võit minnäq kohe üsigiq tahat; mida iganes ütśkõ̭iḱ midä
igapidi ekäpite(h)n, õkapite(h)n, kõ̭igipäidi; igapidi hea ettevõtmine ekäpite hää ettevõtminõ
igapäevane egäpäävä|ne -dse -st7, õgapäävä|ne -dse -st7
igasugune egäsuguma|nõ -dsõ -st5, õgasuguma|nõ -dsõ -st5, kõ̭gõsuguma|nõ -dsõ -st5; lapsed teevad igasuguseid rumalusi latsõq tegeväq egäsugumaidsi ulľuisi
igatahes .kimmähe, .kimmäle, .kin(d)mähe, .kin(d)mäle, külh; tema igatahes tuleb timä tulõ kimmähe; minule igatahes aitab mullõ külh avitas; igatahes mitte enne laupäeva inne puuľpäivä kimmähe mitte
igati kõ̭igildõ, ekä .kanti; igati tubli ekä kanti tubli v lüüpsä; pidu õnnestus igati pido lätś kõ̭igildõ kõrda
igatsema .ihkama ihadaq .ihka77, (.väega) .tahtma .tahtaq taha61, hõlahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, hõlal|õma -daq -õ85, taka(h)n .ikma, igä|tsemä -tsäq -dse90; laps igatses koju latś tahť väega kodo; kelle järele sa igatsed? kedä sa igätset?; me igatseme nii väga juba suve mi ooda nii väega joba suvvõ
igatsus ikäv igävä igävät4, hõlahus -õ -t9, ha|lu -lu -llu28, hõ|la -la -lla28, igätsüs -e -t9; koduigatsus kodoikäv v kodohalu; süda on täis igatsust süä om hallu täüs; lembuseigatsus armuhalu
igav ikäv igävä igävät4, kurrõ - -t3; ilma sõpradeta on elu väga igav ilma sõbroldaq om elo väega kurrõ v ikäv
igavene igävä|ne v igäve|ne -dse -st5; perä|dü -dü -tüt1, ilma|du -du -tut1; miski ei ole igavene miäkiq olõ ei igäväne; igavene üliõpilane igäväne tüdenǵ; igavene tüli ja riid hommikust õhtuni ütś igäväne tülü ja kakõlus hummogust õdaguniq; puu kukkus igavese raginaga puu sattõ perädü räginägaq
igavesti igäväste
igavik (ilm).lõpmaldaq aig, igäväne aig; ma pole sind terve igaviku näinud ma olõ ei sinno ilmadu ao nännüq
igavlema moľo|tama -taq -da82, niisama .vahťma; Juku igavles tunnis Juku vahtõ tunnin niisama; me igavlesime töö juures pool päeva mi moľodi tüü man puul päivä
igavus ikäv igävä igävät4, ikävhä|dä -dä -tä24, igävüs -e -t9; raamat ajab igavuse peale raamat aja igävä pääle; igavus kipub kallale ikävhädä tüküs külge; lausa sure igavuse kätte kogoni koolõq igävä kätte
igaüks egäütś egäüte ekäütte sissek ekkäütte päälek egäleütele35, õgaütś õgaüte õkaütte sissek õkkaütte päälek õgalõütele35
ige ikim igimä igimät4
igerik armõ|du -du -tut1, vile|ts -dsä -tsät13, kägrätsi|ne -dse -st5, kägärä|ne -dse -st5, jagari|k -gu -kku38, .tiukrõ|nõ -dsõ -st7, tihna|nõ -dsõ -st7, ńaraku|nõ -dsõ -st5, nä(l)lä|k -gu -kut13, oholi|nõ -dsõ -st5, rojo|nõ -dsõ -st7, sandi|nõ -dsõ -st7, ki|tuŕ -dura -durat4; igerik saun armõdu sannakõnõ; väike igerik mehike väikokõnõ kägrätsine mehekene; igerikud männid pedäjäkägäriguq
igiammu kogonivanast, .väega(q) ammuq, innemu(i)stõ
igihaljas igi|ha(l)ľas -.halľa -ha(l)ľast23, talvõ|ha(l)ľas -.halľa -ha(l)ľast23
igivana muldvan|a -a -na28
ignorantne aśa.tundmaldaq, .mõistmaldaq; ignorantne hariduspoliitika mõistmaldaq koolielo kõrraldus
ignorantsus ti̬i̬dmätüs -e -t9; ignorantsus teatriprobleemides tiidmätüs tiatriaśon
ignoreerima mü̬ü̬dä .kaema; ei saa ignoreerida ei saaq müüdä kaiaq
iha him|o -o -mo26, himmu - -26, hõ|la -la -lla28, hõlahus -õ -t9, .ihkus -õ -t9; vabaduseiha vabahusõihkus; iha terveks saada himo terves saiaq
ihaldama himosta|ma -q -83, himmusta|ma -q -83, hõlahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, hõlal|õma -daq -õ85, .ihkama ihadaq .ihka77; õnne, kuulsust, vabadust, paremat töökohta ja elu ihaldama õ̭nnõ, kuulsust, vabahust, parõmbat tüükotust ja ello ihkama; poisid ihaldasid üht ja sama tüdrukut poisiq himostiq ütte ja samma tütrikku
ihalema imehte|(l)lemä -lläq -(l)le86, himosta|ma -q -83, himmusta|ma -q -83; ei ole vaja ihaleda vanu aegu olõ-õi vaia himostaq vanno aigõ; kuulab ihaledes ööbikulaulu kullõs imehtellen siskalaulu
ihar ira|nõ -dsõ -st7, ir|a -a -ra26
iherus mere|hõrn -hõrna -.hõrna30, mere-eherüs -e -t9
ihkama .ihkama ihadaq .ihka77, himosta|ma -q -83, himmusta|ma -q -83, .tahtma .tahtaq taha61; vang ihkab vabadust vanǵ taht priipõlvõ; mis sa, hing, veel ihkad? midä sa, hinǵ, iks parõmbat mõistat himostaq?
ihne ihnõq .ihnõ ihnõt18, ihnõ|du -du -tut1, nähr nährä .nährä35, nähkäri|ne -dse -st5, nähkätsi|ne -dse -st5, ihniku|nõ -dsõ -st5, ki|dsi -dsi -tsi26, näsśo - -t2, nässi|ne -dse -st7; ta on selline ihne ja alati omakasu peal väljas tä om sääne nähkärine ja kõ̭gõ hindäkasu pääl välän; nii ihne mees, et ei raatsi süüagi niivõrra ihnõdu miiś, et ihna-ei süvväqkiq
ihnelt .ihnõhe, .ihnõlõ, kidsi .käegaq
ihnsus .ihnus -õ -t9
ihnuskoi ihna|tś -dsi -tsit13, ihnus -(s)õ -t11, .ihnus -õ -t9, ihnusḱ -i -it13, nühkä - -t2, koi - -d53, .nähkri - -t1, nähkä - -t2, nähkäŕ -i -it4, nähkä|tś -dsi -tsit13, nähro - -t2, (.)ihnuskoi - -d53, ihnõq|kaal -kaala -.kaala30, ihnõqkoi - -d53, kidsi|pung -punga -.punga31, nihka|tś -dsi -tsit13, nä(l)läkoi - -d53, tihnas -(s)õ -t11; ära ole selline ihnuskoi! olgu-eiq sääne ihnatś!; säärane ihnuskoi ei laena sulle kopikatki sääne ihnõqkoi laina eiq sullõ kopkastkiq
ihu ih|o -o -ho26; särk kleepub higise ihu külge hamõq kliiṕ higidse iho külge
ihualasti ihoalastõ(llaq)
ihuma higoma hikoq hio59; kirvest, nuga ihuma kirvõst, väist higoma; sõdalane ihub oma mõõga teravaks sõ̭amiiś higo uma mõõga teräväs
ihunuhtlus iho.nuhklus -õ -t9
ihupesu hrl m alos|rõivas -.rõiva -rõivast22, ihomõs|u -u -su26
ihuüksi ühiütsindä, ihoütsindä; elab suures majas ihuüksi eläs suurõn majan ühiütsindä
iialgi (elo)ilma(h)ngiq, iäl, ilma .päälgiq; ma ei unusta seda iialgi ma ei unõhtaq taad ilmangiq; nüüd või mitte iialgi noq vai ei ilmangiq
iidne mu(i)sti|nõ -dsõ -st7, mu(i)stõhavva|nõ -dsõ -st7, kogonivan|a -a -na28, põli|nõ -dsõ -st7; iidne matusepaik, ohvrikivi, kultuur kogonivana v muistinõ matmiskotus, ohvrikivi, kultuuŕ; iidsed kombed muistõhavvadsõq kombõq
iil puhahus -õ -t9, hu̬u̬|g - -gu36; põhjatuule külmad ja järsud iilid põḣatuulõ külmäq ja äkilidseq puhahusõq; vihma ja rahet rabistas iilidena vastu akent vihma ja räüssä tulľ puhahuisi vasta akõnt; auto tormas suure iiliga nurga tagant välja auto viroť suurõ huugaq nuka takast vällä
iiris 1. kalmus|lilľ -lilli -.lilli37, voho|mõ̭õ̭k -mõõga -mõ̭õ̭ka30, iiris -(s)e -t11; kollased, sinised, valged iirised kõlladsõq, sinidseq, valgõq kalmuslilliq; iirisepeenar iirisepinnäŕ; 2. iiris -(s)e -t11; ostsin paki iiriseid osti paki iirissit; 3. silm silmä .silmä35, silmäter|ä -ä -rä24; sinise, tumeda iirisega silmad sinidseq, tummõq silmäq; mõnel loomal on pimedas punased iirised mõni elläi om pümmen verevide silmigaq
iirlane .iirlä|ne -se -st5
iitsatama tsüüdsähtä|mä -q -83, nuudsahta|ma -q -83; ära sellest asjast kellelegi iitsata! tsüüdsähtägu eiq seost aśast kinkalõgiq!; keegi ei iitsatanudki kiäkiq nuudsahtagiq es
iitsatus tsüüdsäh(t)üs -e -t11, nuudsah(t)us -õ -t11
iive mano(q)kasumi|nõ -sõ -st5; rahvastiku iive inemiisi manoqkasuminõ; iivet tõstma manoqkasumist nõstma
iiveldama .tülkmä .tülküq tülgü63, ossõlõ ajama, ossõt .kakma, süänd kuŕas v .räüges ajama, .hälḱmä .hälkiq hälgi63; paadisõit, karussell ajas lapse südame iiveldama loodsigugaq sõitminõ, püürdhälľ ai latsõ süäme tülkmä; selline rumal jutt ajab iiveldama sääne hapanuq jutt aja süämegiq räüges; iiveldab süä om kuri
iiveldus .tülkmi|ne -se -st5, .hälḱmi|ne -se -st5
ikalduma ikeldü|mä -däq -84, äpärdü|mä -däq -84, tippu|ma -daq -80, hukka minemä, .kundu|ma .kundudaq kunnu79, krońo|tama -taq -da82; vili ikaldub, kui vihma ei tule põld lätt hukka, kuq vihma ei tulõq; tänavu kartul ikaldus timahavva kardohkas ikeldü; meie plaan ikaldus miiq plaań äpärdü; vili ikaldub vili tippus ärq
ikaldus hukatus -õ -t9, huka(h)n|olõḱ -olõgi -olõkit13, ikelüs -e -t9, äpärdüs -e -t9, tippumi|nõ -sõ -st5
ike ik|eq -ke -et18, ik|äs -kä -äst22; kui härgadega künti, pandi ike härgadele sarvede külge ku härgigaq künneti, panti ikäs härile sarvi külge
ikebana lillisäädüs* -(s)e -t11, ikebana - -t3
ikka õ̭ks, iks, .niäle; ikka veel õ̭ks viil ; on ikka om õ̭ks ; nagu ikka niguq iks; tee läheb ikka kitsamaks tii lätt kõrrast kitsambas; kuidagi ikka saab kuigiq iks saa
ikoon pühä|ne -se -st7, pühäs -(s)e -t11, pühäpilť pühäpildi pühhä.pilti37, .puusli - -t1; süütab ikooni ette küünla pand pühäse ette kündle palama
ila häüss häüsä .häüssä35
ilalõug häüsä|lõug -lõvva -.lõuga33; see ilalõug pole mingi peigmees taast häüsälõvvast kah mõ̭ni peigmiiś vai asi
ilastama häüsendä|mä -q -83, .häüssämä häüsädäq .häüssä77, häüsä|tämä -täq -dä82, häüsäte|(l)lemä -lläq -(l)le86; vasikas ilastas mütsi ära vasḱ häüsenď mütsü ärq
ilge jälle - -t2, jäle|dü -dü -tüt1, ilõ|du -du -tut1, ile|dü -dü -tüt1; ilge hais jälle hais ; ilge naeratus hirmsa naarahus
illatiiv kiiľ .sissekäänüs* -(s)e -t11, .sisse.ütlejä* - -t3
illegaalne .vasta .säädüst, .paprildaq, põrma(n)dualo|nõ -dsõ -st7; illegaalne immigratsioon vasta säädüst sisserändämine
illusioon petüku|jo -jo -jjo v -io26, võlsśku|jo -jo -jjo v -io26, petüs -(s)e -t11, virṕ virbi .virpi37; lõin endale illusiooni tei esiqhindäle petükujo
illustratsioon (raamadu)pilť (-)pildi (-).pilti37
illustreerima (raamadu).pilti tegemä, joonista|ma -q -83, tsehkendä|mä -q -83; .näütit tu̬u̬ma; illustreeris … pildiq tekḱ …; illustreeris näidetega seleť näütidegaq ärq
ilm ilm ilma .ilma30; ilmateade ilmateedüstüs, ilmaütlemine ; ilmaennustus ilmakuulutus, ilma ettekuulutus; ilm läheb halvaks, ilusaks, külmaks, soojaks, tuuliseks ilm lätt halvalõ, ilosalõ, külmäle, lämmäle, tuulõlõ; terve ilm teab kõ̭iḱ ilm tiid
ilma ilma; teed võib ka ilma suhkruta juua tsäid või ka ilma tsukrõldaq juvvaq
ilmaaegu ilma.aigo, ilm(a)aśandaq; ega ma ilmaaegu tulnud, oli ikka asja ka tulõ-õs ma ilmaaigo, asja ka õ̭ks olľ
ilmaasjata ilm(a)aśandaq, (ilm).huupi, hüppä
ilmakaar kaaŕ kaari .kaari37; põhilised ilmakaared on põhi, ida, lõuna, lääs päämidseq kaariq ommaq põhi, hummok, lõunaq, õdak
ilmalik ilmali|k -gu -kku38, .ilmli|k -gu -kku38; ilmalik kirjandus ilmalik kirändüs; ilmalik matus ilmalik matus
ilmaski (elo)ilma(h)n, (elo)ilma(h)ngiq; seda ei anna ma talle ilmaski andeks tuud anna eiq ma tälle ilmangiq andis; sinust poleks seda ilmaski uskunud sust usknu es taad ilman
ilmastik ilm ilma .ilma30; muutlik ilmastik muutliganõ ilm; ilmastikukindel materjal ilmakimmäs matõrjaaľ
ilmataat .taivaes|ä -ä -sä24, kukutätä - -t2
ilmateade ilmateedüs -(s)e -t11, ilmateedüstüs -e -t9; ilmateade lubab homseks vihma ilmateedüs lupa hummõnis vihma
ilmatu ilma|du -du -tut1, .ilmli|k -gu -kku38; ilmatu koolimaja ilmadu koolimaja, suuŕ ilma koolimaja; ilmatu suur kivi ilmligu suuŕ kivi; tõi järvest ilmatu palju kalu tõi järvest ilmliguq kalaq ; kohal oli ilmatu palju rahvast platsi olľ tulnuq maailma palľo rahvast
ilmaütlev kiiľ ilmakäänüs* -(s)e -t11, ilma.ütlejä* - -t3
ilme nä|go -o -ko27, vurhv vurhvi .vurhvi37; manasin näole rõõmsa ilme tei rõ̭õ̭msa näo; tema ilme väljendas imestust täl olľ imehtünüq nägo; ajakiri sai uue ilme aokiri sai vahtsõ näo; loodusel on juba sügisene ilme luudusõl om joq sügüse nägo; vana mantel sai uue ilme vana mäntli sai vahtsõ vurhvi
ilmekas el|läv -ävä -ävät4; ilmekas nägu, ilmekad silmad elläv nägo, eläväq silmäq; ilmekas näide elläv näüdeq; ettekanne oli väga ilmekas ettekannõq olľ väega elläv
ilmeksimatu(lt) ilm.essümäldäq
ilmestama näko .andma, elämä .pandma; filmi ilmestasid kenad viisid filmi panniq elämä kinäq viieq
ilmetu tuim tuima .tuima31; ilmetud silmad tuimaq silmäq; ilmetu nägu, pilk, välimus tuim nägo, kaehus, vällänägemine; tema kiri oli kuiv ja ilmetu timä kiri olľ kuiv ja tuim
ilming ilmus* -(s)õ -t11, .vällälü̬ü̬mi|ne -se -st5; tal esineb nõmeduse ilminguid täl lüü ulľus vahepääl vällä
ilmne teedäq, (ilm).selge - -t3; on ju ilmne, et ta käis seal tuu om jo teedäq, et tä käve sääl; kuulab ettekannet ilmse huviga kullõs ettekannõt selge huvigaq; see on ilmne pettus! seo om selge petüs!
ilmnema .vällä tulõma, .selges .saama, .selgü|mä -däq -80, .ilmu|ma -daq -80; on ilmnenud mitmesuguseid vigu mitmõsugumaidsi viko om vällä tulnuq; eile ilmnes, et olukord pole kiita eeläq sai selges, et aśaluuq olõ eiq sukugiq hääq
ilmselge meelegaq .mõistaq, silmägaq nätäq
ilmselgelt .silmüisi, meelegaq .mõistaq, silmägaq nätäq; see mees oli ilmselgelt varas tuu miiś olľ silmüisi nätäq varas
ilmselt arvadaq, nätäq, nigunii; ilmselt on käsikiri hävinud arvadaq om käsikiri häönüq; ilmselt tuleb külm talv nätäq tulõ külm tal; ta on ilmselt väsinud paistus, et tä om väsünüq
ilmsi .ilmu(isi), .ilma; unes või ilmsi unõn vai ilmuisi
ilmuma (.vällä v nätäq) tulõma, .ilmu|ma -daq -80; mis kellaks sa koju kavatsed ilmuda? mis aos sa kodo mõtlõt tullaq?; näole ilmus naeratus naarahtus tulľ näkko; see ajaleht ilmub iga päev seo aolehť tulõ õga päiv (vällä); päike ilmus pilve tagant välja päiv tulľ vällä; sa oled ka välja ilmunud saq olõt ka vällä ilmunuq
ilmutama .vällä .näütämä; .vällä .andma; ilmu|tama -taq -da82; ilmutab head tahet näütäs hääd tahtmist vällä; poeet ilmutas uue värsikogu laulik anď vahtsõ värsikogo vällä; ilmutas filmi ilmuť filmi
ilmutus avaldami|nõ -sõ -st5, avaldus -õ -t9; Johannese ilmutus Jaani avaldaminõ v avaldus
ilu kinähüs -e -t9, il|o -o -lo26; sügise ilu sügüse kinähüs; ilupuu ehtepuu, ilopuu; ilupõõsas ilopuhm
ilupael kaarus -(s)õ -t11; kuue peal on punased ilupaelad särgi pääl ommaq vereväq kaarusõq
iludus illos inemine, ilosakõ|nõ v ilosagõ|nõ -sõ -ist8, kinäke|ne -se -ist8, kauni|taŕ -tari -.tarri38
ilukirjandus kirändüs -e -t9, kuntśkirändüs -e -t9
iluravi kinähüspraavitami|nõ -sõ -st5, kinähüspraavitus -õ -t9; linnale tehti iluravi liina tetti ilosambas v vundsiti; iluravikabinet kinähüs(praavitus)tarõ
ilus il|los -osa -osat4, kin|ä -ä -nä24, .uhkõ - -t3; ilusad silmad, juuksed ilosaq silmäq, hiussõq; valetada ei ole ilus võlssiq olõ eiq illos; ilusad põllud uhkõq põlluq
ilusalong kinähüstar|õ -õ -rõ24, ilo|.kambri - -t1, .muḱmistar|õ -õ -rõ24
ilusamini ilo.sampa, kinämbähe
ilusasti ilosahe, ilosalõ
ilustama ilosas tegemä, ilosta|ma -q -83, üles .kitmä; räägi nagu on, ära hakka asja ilustama! kõ̭nõlõq niguq om, naaku-iq asja ilosambas tegemä!; nüüd oled sa seda lugu küll tublisti ilustanud noq olõt sa taad luku külh kõvva üles kitnüq
ilutulestik tulõ|värḱ -värgi -.värki37, veieŕ|värḱ -värgi -.värki37; Võrus oli ilutulestik Võro liinan tetti veiervärki
iluuisutamine visselüs -e -t9, kunsťvisselüs* -e -t9, kunsťlivvõlus* -õ -t9, kunsť.liuglõmi|nõ* -sõ -st5
ilves ilves -(s)e -t11, ilves|susi -soe -sutt42
imago ku|jo -jo -jjo v -io26, immi|ts* -dsä -tsät13
imal .länge - -t3, .mäl(d)sä - -t3; banaanil on veidi imal maitse banaań om vähäkese länge maigugaq; ta lausus seda imala häälega tä üteľ tuud mäldsä helügaq; imal maitse imbünüq maik; imalaks minema i(m)mahuma, i(m)mähümä; imalaks muutma imähtämä
imbuma .sisse .võtma, .sisse .tõ̭mbama; vesi imbub liiva sisse liiv võtt vii sisse; vihkamisest läbi imbunud vihkamist täüs v vihkamisõst rassõ
ime imeq .imme imet18, imeh .imme imeht20, ime|asi -aśa -.asja43; see nüüd mõni ime! seo noq määne imeh!; raadio oli kunagi suur ime raadio olľ kunagiq suuŕ imeasi; no mida imet sa sinna läksid! no midä imeht sa sinnäq lätsiq!
imeilus .väega v perädü v armõdu illos
imeja nudsija - -t3, nisali|nõ -(d)sõ -st5; imeja noorloom nisalinõ (elläi)
imelik andśa|k -ga v -gu -kat v -kut13, na(l)ľa|kas -ga -kat15, na(l)ľa|nõ -dsõ -st7, kin|ä -ä -nä24, imeli|k -gu -kku38; see on päris imelik riietusese taa om peris andśak rõivatükk; sellist imelikku asja pole küll enne juhtunud säänest nalľa olõ-iq joht inne olnuq; oli selline imelik jutt olľ sääne imelik v naľanõ jutt ; no see asi hakkab siin küll juba väga imelikuks muutuma no taa asi nakkas tan külh joba väega naľakas v kinäs kiskma
imelikult andśakahe, andśakalõ, andśakuhe, andśakulõ, imeligult
imeline imeli|ne -dse -st5
imema nu|dsima -tsiq -dsi57, nutsu|tama -taq -da82, immi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, nü|dsimä -tsiq -dsi57, nütsü|tämä -täq -dä82, ru|dsima -tsiq -dsi57, ni|bimä -piq -bi57, im|emä -meq -e69; kõrras nudsahta|ma -q -83, nudsahu|tma -taq -da62; lastele meeldib mahla läbi kõrre imeda latsilõ miildüs mahla läbi kõrrõ immitsäq v nutsiq; joo, mis sa sellest pudelist imed! juuq, mis sa tuust pudõlist immitset!; laps võttis rinnanibu suhu, imes korraks ja lasi lahti latś võtť nisanublagu suuhtõ, nudsahť ja lasḱ vallalõ; sääsed imevad verd kiholasõq sööväq verd
imenduma .sisse minemä; hapupiim imendub sooles hõlpsamini kui rõõsk piim hapundpiimä võtt soolik parõmbahe vasta ku rõ̭õ̭ska piimä
imestama imehtä|mä -q -83, .immes .pandma, .immes pidämä, mitmit kõrdo imehte|(l)le-mä -lläq -(l)le86; ta imestas väga, et laps on nii kannatlik tä panď väegaq immes, et latś om nii pikä meelegaq
imestuma imeh(t)ü|mä -däq -84; ma olin küll väga imestunud selle asja peale ma olli tuu aśa pääle külh väega imehtünüq
imestus imeh(t)üs -e -t9; tal jäi imestusest suu lahti täl jäi imehtüsest suu vallalõ; imestusväärne imehtüsperine v imehtelläq v imehtäq
imetaja eläjät nisalinõ -sõ -st5, nisataja - -t3, imetäjä - -t3, piimäel|läi -äjä -äjät4, nännäel|läi -äjä -äjät4; .nännäjä - -t3, nännä - -t3; elevant on üks suuremaid imetajaid eelevanť om ütś kõ̭gõ suurõmb imetäjä
imetama nisa|tama -taq -da82, nännä|tämä -täq -dä82, ime|tämä -täq -dä82; mitmit kõrdo imete|(l)lemä -lläq -(l)le86
imetegu imeq .imme imet18, imeh .imme imeht20
imetlema imehte|(l)lemä -lläq -(l)le86, .kaema kaiaq kae67; kõik imetlesid tema tarkust kõ̭iḱ imehteliq timä tarkust; tüdruk imetles end peegli ees latśkõnõ kai hinnäst vaŕokaehusõ päält
imetlus imeh(t)üs -e -t9, imehte(l)lemi|ne -se -st5; imetlusväärne imehtüsperine v imehtelläq v imehtäq
imik rinna|latś -latsõ -last39, üsä|latś -latsõ -last39, nisali|nõ -(d)sõ -st5, nännäli|ne -(d)se -st5; su laps on alles imik sul om latś viil nännäline
iminõges imänõ|kõń -gõsõ -gõst12, imänõgõ|nõ -sõ -st7, imänõ|kõś -gõ(s)sõ -gõst12
imiteerima .perrä v taka(h)n tegemä
immigrant .sisse.tulnu|q - -t1, .sisse.rändäjä - -t3
immigratsioon .sissetulõmi|nõ -sõ -st5, .sisse.rändämi|ne -se -st5
immitsema .indsü|mä -däq -80, igri|tsemä -tsäq v -däq -dse90, immi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, tsim|a(ha)ma -maq v -adaq -ma v -aha88, 
nu|dsima -tsiq -dsi57; puust immitseb vaiku puust igritses vaiku; kaseoksast immitseb mahla kõoossast tsimmas mahla; mesi immitseb praost välja mesi nudsi lahkõst vällä
immutama hämmäte|(l)lemä* -lläq -(l)le86, immu|tama -taq -da82; immutatud elektripostid immutõduq eelektripostiq; tordipõhi immutage kohvi või piimaga tordi põhja hämmäkeq kohvi vai piimägaq
immuunsus tõvõ.kimmüs -e -t9
impeerium suuŕ|riiḱ -riigi -.riiki37, ilma|riiḱ* -riigi -.riiki37
import .sissetu̬u̬mi|nõ -sõ -st5, .sissevidämi|ne -se -st5
importima .sisse tu̬u̬ma, .sisse vidämä
impotent sugujovvuldaq
improviseerima kõrrapäält lu̬u̬ma; improviseerimisvõime kõrrapäält luumisõ võimõq; kastidest sai poodium improviseeritud püüne sai kõrrapäält kastõst kokko pant
impulss tougõq .toukõ tougõt , .toukami|nõ -sõ -st5; kunstnik on impulsse saanud loodusest kunsťnikku om mõotanuq luudus; närviimpulss naľ hergojõ̭ngahus
ind 1. .otśmi|nõ -sõ -st5, ir|a -a -ra26, .aelõmi|nõ -sõ -st5; loomal on innaaeg elläi otś; 2. him|o -o -mo26, himmu - -2, hu̬u̬|g - -gu36; kõik olid innuga asja juures kõ̭iḱ olliq himogaq aśa man; töötasin suure innuga tei suurõ huugaq tüüd
indeks indekś -i -it19; postiindeks tsihťnummõŕ
indiaanlane indi.aanla|nõ -sõ -st5, põlisameerikla|nõ -sõ -st5
indialane .indiala|nõ -sõ -st5
individuaalne erä-, um|a -a -ma24, .hindä, .hindäperä|ne -dse -st5, ütsilde; põllumaad harisid talupojad individuaalselt põllumaad arõq talopojaq egäütś eräle; õpilastele tuleb osata individuaalselt läheneda koolilatsi piät mõistma ütekaupa kaiaq; individuaalõpe ütsilde oppus; see on mu individuaalne asi seo om mu eräasi
indiviid inemi|ne -se -st5; el|läi -äjä -äjät4; sama loomaliigi indiviidid võivad üksteisest välimuse poolest erineda ütest sordist eläjäq võivaq väega esiqmuudu vällä nätäq
indlema .otśma .otsiq otsi63, .ael|õma -daq -õ85, proku|tama -taq -da82; (tsia kotsilõ) pahri|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90; (kassi kotsilõ) . ŕauna .sõitma, . ŕauna .sõitõlõma, . ŕaunama ŕaunadaq . ŕauna77, (hobõsõ kotsilõ) ir|a(ha)ma -adaq v -raq -ra v -aha88; lehm indleb lehm otś (pulli); kevadel hakkavad kassid indlema keväjä nakkasõq kassiq aelõma; emis hakkas indlema immis naaś otśma; märal on pikk indlemisaeg märä om pikä iragaq
industrialiseerima tü̬ü̬stüslidses tegemä, tü̬ü̬stüse pääle üle vi̬i̬
inertne .oigõ - -t3
inerts hu̬u̬|g - -gu36, .laiskus -õ -t9, .oigus -õ -t9, inertś inerdsi i.nertsi37; läheb inertsist edasi lätt huust edesi
inessiiv kiiľ see(h)nkäänüs* -(s)e -t11, see(h)n.ütlejä* - -t3
inetu jälle - -t2, ilo|du -du -tut1, ilõ|du -du -tut1, nuŕa|du -du -tut1, .näo|du -du -tut1, jäle|dü -dü -tüt1, ärä|dü -dü -tüt1, .hirmsa - -t3; inetu ja räpane linn jälle ja asunõ liin; inetu tegu nuŕadu tego; see oli sinust küll väga inetu seo olľ sust külh väega ilodu; koer tuli pulmast ja nägi inetu välja pini tulľ hattsaajast ni näkḱ nuŕadu vällä
inetult jälehehe, jälehele, ilotuhe, ilotulõ, nuŕatuhe, nuŕatulõ, .näotuhe, .näotulõ, ärätühe, ärätüle, .hirmsahe, .hirmsalõ; ajab suu inetult pärani lahti aja suu jälehehe peräniq vallalõ; jalg on inetult paistes jalg om hirmsahe üles paistõt
inetus jälehüs -e -t9, ilotus -õ -t9, nuŕatus -õ -t9; temast räägiti igasuguseid inetusi täst kõ̭nõldi egäsugumaidsi jälehüisi
infarkt in|farkť -farkti -.farkti37, (.süäme)su̬u̬ni .umbõmineḱ
infinitiiv kiiľ tegonim|i* -e -me24
info teedüs -(s)e -t11; kust sa sellist infot said? kost sa säänest teedüst saiq? ; mul on salajast informatsiooni mul om salahast teedüst; infoleht teedüspapõŕ
informatiivne teedüst.andva - -t1; on informatiivne om hulga teedüst
informeerima teedüst v teedäq .andma; informeeris anď teedüst v teedäq
infrapunane pümmever|rev -evä -evät4
ingel .engli - -t1, .ingli - -t1; see laps on täpselt nagu väike ingel seo latś om õkva niguq tsilľokõnõ engli
ingerlane ingerlä|ne -se -st5, ingerisu̬u̬mla|nõ -sõ -st5
inglane .inglä|ne -se -st5
inglanna .inglä|ne -se -st5, .inglüse naanõ
ingliskeelne .inglüs(e)keeli|ne -dse -st7, .inglis(e)keeli|ne -dse -st7, .inglus(õ)keeli|ne -dse -st7, .inglüs(e)ki̬i̬ľ|ne -se -set6
ingver íng|vi̬i̬ŕ -veeri -vi̬i̬ri37, ínger|vi̬i̬ŕ -veeri -vi̬i̬ri37
inimene inemi|ne -se -st5; seal olid kõik sõbralikud inimesed sääl olliq kõ̭iḱ sõbradsõq inemiseq; saime inimese moodi süüa saimiq inemise muudu süvväq; inimesehakatis inemiseluum; inimeselaps inemiselatś
inimgeograafia maati̬i̬düs ütiskunnast
inimjätis hõel inemisetükk
inimkond inemis|kund* -kunna -.kunda32, m (kõ̭iḱ ilma) inemiseq, ine.miisi ine.miisi5; kuritegu kogu inimkonna vastu kuritüü kõ̭gõ inemiskunna vasta
inimlik inemli|ne* -dse -st5, inemise mu̬u̬du v .perrä, inemise; ole inimlik!1 olõq inemine!; inimlikud elamistingimused inemise muudu v perrä elämine
inimlikkus inemises olõminõ
inimpõlv põl põlvõ .põlvõ35, põl|kund -kunna -.kunda32, inemis(e)|põl -põlvõ -.põlvõ35
inimsus inemlisüs -e -t9, inemisüs -e -t9, inemises olõminõ; inimsusevastased kuritööd ei aegu kuritüüq inemise vasta ei lääq vanas
inimsööja inemisesü̬ü̬ - -t3
inimväärikus inemis(e)perisüs* -e -t9; inimväärikust säilitama, kaotama inemiseperisüst alalõ hoitma, kaotama
inimõigus inemise.õigu|s -(sõ) -(s)t10
inin hün|nin -inä -inät4, hüh|hin -inä -inät4, hun|nin -ina -inat4, in|nin -inä -inät4, (kõrras) inahus -õ -t9, inähüs -e -t9
inisema hünis|emä -täq -e87, hühis|emä -täq -e87, in|a(ha)ma -naq v -adaq -na v -aha88, hunis|õma -taq -õ87, inis|emä -täq -e87; loomad inisesid näljast eläjäq inisiq nälä peräst; mis sa inised, räägi korralikult! miä sa hüniset, kõ̭nõlõq kõrdapiten!
initsiaal (sõna v lausõ alostusõn) vikuŕ|tähť -tähe -.tähte34, ilo|tähť -tähe -.tähte34; initsiaalid nimetäheq, edimädseq täheq
initsiatiiv päälenakkami|nõ -sõ -st5; näitas üles initsiatiivi naaś õkva tüügaq pääle; initsiatiiv on karistatav päälenakkamisõ iist võit vasta pääd ka saiaq
inkvisiitor kerigu.kohtu|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, kerigu.kohtu|herr -herrä -.herrä35
inkvisitsioon kerigu|kohus -.kohtu -kohu(s)t23
innaaeg ira|aig -ao -.aigo81, joosu|aig -ao -.aigo81, pulma|aig -ao -.aigo81, .aelõmisõ aig; innaajal ei tohi looma tappa – liha ei kõlba süüa aelõmisõ aigo tohe eiq eläjät tappa – liha ei kõlbaq süvväq
innovatiivne .vahtsõ viiegaq v moodugaq
innovatsioon vahtsõndus* -õ -t9, .vahtsõt mu̬u̬du v .vahtsõ moodu .perrä v .vahtsõ viiegaq v .vahtsõ moodugaq tegemine
innukas (pääle)nakkaja - -t3, tulima|nõ -dsõ -st5, tuli|nõ -dsõ -st7, hakaŕ hagara hagarat4, tra|gi -gi -ki26; innukas looduskaitsja hakaŕ luudusõkaitsja; innukas huvi kõige uue vastu tulinõ huvi kõ̭õ̭ vahtsõ vasta
innustama takast .tsusḱma, tõhu|tama -taq -da82, hutśu|tama -taq -da82, .hutsama hutsadaq .hutsa77; hea õpetaja oskab lapsi innustada hää oppaja mõist latsi takast tsuskiq
innustus takast.tsusḱmi|nõ -sõ -st5, härgütüs -e -t9, hu̬u̬|g - -gu36, hõisk hõisu .hõisku36, kiimahus -õ -t9; õpin õe innustusel kuduma opi sõ̭sara härgütüse pääle kudama; innustus kipub kaduma huug tüküs ärq kaoma; ära ole igast uuest asjast nii innustuses! olku-iq egäst vahtsõst aśast nii hõisku täüs!
insener insi|nöŕ -nöri -.nörri38, insi|nü̬ü̬ŕ -nööri -nü̬ü̬ri37
inspektor ins.pektri - -t1, inspektoŕ -i -it4, .perrä.kaeja - -t3; maksuinspektor massuammõťnik; kooliinspektor kooliperräkaeja; metsainspektor mõtsaperräkaeja
inspiratsioon vaim vaimo .vaimo37, vaimopuhahus -õ -t9; ära sega mind, mul tuli inspiratsioon peale! ärq segäguq minno, mul tulľ vaim pääle!; mul ei tule inspiratsiooni peale mul tulõ-iq vaimo pääle
inspireerima .mõo|tama -taq -da81, .kutsma .kutsuq kutsu64, .kiskma .kiskuq kisu64; see töö ei inspireeri mind seo tüü ei kisuq v ei kutsuq minno
installatsioon .paika.säädmi|ne -se -st5, .paikus|kuntś -kundsi -.kuntsi37; (kunstin) kunsť.säädmi|ne* -se -st5
installeerima .paika .säädmä
instinkt (loomu)sunď (-)sunni (-).sundi36; enese alalhoiuinstinkt hindähoitmissunď; karjainstinkt kaŕasunď
instinktiivne nõ̭na .perrä, esiq.hindäst; .külge.sündünü|q - -t1
instinktiivselt esiq.hindäst, .tundõ .perrä; instinktiivselt tajus ta hädaohtu tä tundsõ ärq, et hädä tulõ
institutsioon ammõ|ť -di -tit13, asotus -õ -t9, institutsi|u̬u̬ń -ooni -u̬u̬ni37, .säädü|s -(se)
-(s)t10, .säädüs|kõrd -kõrra -.kõrda30; riiklikud institutsioonid riigiammõdiq; kirik oli mõjuvõimas institutsioon kerik olľ suurõ mõogaq asotus; veritasu institutsioon on meil hääbunud veritaso säädüs v kommõq om meil ärq häönüq; noorte kasvatamisega tegelevad mitmed institutsioonid nuuri kasvataminõ om mitmõlõ poolõ lakja jaet
instituut insti|tuuť -tuudi -.tuuti37
instruktiiv kiiľ viie.ütlejä - -t3
instruktsioon (.pruuḱmis)oppu|s -(sõ) -(s)t10, juhť juhi .juhti36; neile anti instruktsioone, mida edasi teha näile anti oppust, midä edesi tetäq
instrument riist riista .riista30, tü̬ü̬|riist -riista -.riista30, mängo|riist -riista -.riista30, pilľ pilli .pilli37
integreerima ütte .köütmä, kokko passitama, klapi|tama -taq -da82; immigrandid oleks vaja Eesti ühiskonda integreerida sissetulnuq olnuq vaia Eesti ütiskunnagaq klapitaq
intellekt .mõistu|s -(sõ) -(s)t10, mu|dsu -dsu -tsu26; tehisintellekt kuntśmudsu
intellektuaal vaimoinemi|ne -se -st5, mõttõinemi|ne -se -st5
intellektuaalne .vaim|nõ -sõ -sõt6, .vaimli|nõ -dsõ -st5, vaimo-; intellektuaalne tegevus vaimotüü, mõttõtüü
intelligent koolitõt inemine, haritla|nõ -sõ -st5, .oṕnuq inemine, harit inemine
intelligentne .oṕnu|q - -t1, hari|t -du -tut1, tark targa .tarka30; loomulikult intelligentne esiqhindäst tark
intelligents m koolitõduq inemiseq; .tarku|s -(sõ) -(s)t10; loomulik intelligents esiqhindäst tarkus
intensiivne kimmäs .kimmä kimmäst22, te|küs -güsä -güsät4, kütse - -t14; intensiivsed värvitoonid kütseq värmiq; intensiivse maakasutusega kurnad maa ära tihtsä harimisõgaq vaivat maa ärq
intensiivsus hu̬u̬|g - -gu36, .kimmüs -e -t9; mõttetöö intensiivsus mõttõtüü huug
interdistsiplinaarne opi(.ainõ).vaihõli|nõ -dsõ -st5, .mitmõ ala; interdistsiplinaarne konverents mitmõ ala konvõrentś
interjöör sisekujondus -õ -t9, sis|u -u -su26
internaat .intri - -t1, inter|naať -naadi -.naati37
internatsionaalne .riike.vaihõli|nõ -dsõ -st5
internet internet -i -ti37, võrk võrgu .võrku37; internetisõnaraamat võrgusõ̭naraamat
interpreteerima ärq seletämä, .ümbre seletämä, tõlgu|tama -taq -da82; neid fakte võib interpreteerida mitut moodi naist aśost või mitund muudu arvo saiaq
intervall vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19
intervjueerima küsüte|(l)lemä -lläq -(l)le86
intervjuu küsüte(l)lemi|ne -se -st5; andis ajalehele intervjuu vastaś lehe küsümiisile; Uma Leht võttis intervjuu Vahur Kersnalt Uma Leht küsütelli Kersna Vahurit
intiimne eräelo-, umaette; intiimne nurgake umaette nukakõnõ; intiimne valgus (lämmi) hämmär
intiimteenus hatatü̬ü̬ - -d52, hooratü̬ü̬ - -d52
intonatsioon hel|ü -ü -lü26, lauluhel|ü -ü -lü26; saarlased räägivad laulva intonatsiooniga saarlasõq kõ̭nõlõsõq laulva helügaq; intonatsioonist saab aru, mida rääkija sinust arvab helüst saat arvo, midä kõ̭nõlõja sust arvas; intonatsioon langeb helü korgus satas
intress mano(q)rah|a* -a -ha28, int|resś -ressi -.ressi37, oodus -(s)õ -t11; raha kasvatab intressi raha kasvatas rahha manoq; saab 10% intressi saa 10% mano; liisinguintressid on madalad liisinguintressiq ommaq madalaq
intrigant sori|k -gu -kut13, .tsusḱja - -t3, kiilulü̬ü̬ - -t3, igrataja - -t3
intrigeerima .tsusḱma .tsuskiq tsusi63, sor|ima -riq -i57, .väntä lü̬ü̬ v .käändmä, igrata|ma -taq -da82; intrigeeriv ettekanne härgütäjä ettekandminõ
intriig (sala).tsusḱmi|nõ -sõ -st5, (sala)lugu (-)luu (-)luku27, sor|i -i -ri26
introduktsioon .sissetu̬u̬mi|nõ -sõ -st5
intsident .johtumi|nõ -sõ -st5, äpärdüs -e -t9, tül|ü -ü -lü26; riigipiiril toimus relvastatud intsident riigipiiri pääl olľ laskmist
intuitsioon kõtu|tunnõq -.tundõ -tunnõt19, nõ̭na|tunnõq -.tundõ -tunnõt19
invaliid sanť sandi .santi37, jovvõdu inemine
inventar kraaḿ kraami .kraami37, m riistaq .riisto .riisto37; põllumajandusinventar m põllutüüriistaq ja -massinaq; müüa maja koos inventariga müvväq maja kõ̭õ̭ kraamigaq
inventuur üle.kaehus* -õ -t9, ülelugõmi|nõ -sõ -st5, .hindami|nõ -sõ -st5; vabandage, meil on inventuur! andis, meil om kõrralinõ hindaminõ!
investeerima rahha .sisse .pandma; välismaalased on viimasel ajal Eesti majandusse kõvasti investeerinud vällämaalasõq ommaq viimätsel aol Eesti majandustõ hulga rahha sisse pandnuq
investeering raha .sisse.pandminõ
irduma eräl(d)e lü̬ü̬, .lahku minemä v .jäämä, vallalõ tulõma, harah(t)u|ma -daq -84, .harku|ma -daq -80; ta on elust irdunud tä om elost kavvõhe v eräle jäänüq; olen seltskonnast irdunud olõ seltśkunnast lahku löönüq
irevil(e) .indsi, indsile, .irvi, irvile; hambad irevil hambaq indsi v irvi
irin ir|rin -inä -inät4, jür|rin -inä -inät4, jürämi|ne -se -st5, ir|i -i -ri26, tir|i -i -ri26, hür|rin -inä -inät4; see igavene irin käib närvidele seo igäväne irrin käü närve pääle
iriseja (v)irasḱ -i -it13, tir|i -i -ri26, iri|pilľ -pilli -.pilli37, irupot|ť -i -ti37, piripa|da -a -ta29, piri|partś -pardsi -.partsi37, ńauga|tś -dsi -tsit13
irisema .(v)irrama (v)irradaq .(v)irra77, jür|ämä -räq -ä69, iris|emä -täq -e87, ir|a(ha)ma -adaq v -raq -ra v -aha88, irri ajama, . ńaugma . ńauguq ńavvu64; iriseb kehva toidu üle irras kehvä söögi pääle; iriseb kogu aeg selle ühe asja kallal jürä kõ̭gõ seo üte aśa man
ironiseerima .indśmä .indsiq indsi63
iroonia (pi̬i̬nü) .vällä.naardmi|nõ -sõ -st5, .pilkus -õ -t9, indś indsi .indsi37; eneseiroonia hindä üle naardminõ
irooniline indsili|ne -se -st5; irooniline muie indsitüs; irooniline jutt indsiline jutt, indsijutt
irvakil(e) .poikvõ(l)lõ, .poikvallaq, .indsi, indsile, .irvi, irvile; uks on veidi irvakil usś om veidükese poikvallaq; lase aken irvakile! poiguda akõnd v lasõq akõń poikvõlõ!
irve (h)inds (h)indsi .(h)indsi37, .(h)indsüs -e -t9, .hamba|(h)indś -(h)indsi -.(h)indsi37; ta näole ilmus õel irve timä näkko tulľ kuri indsüs
irvhammas indś|hammas -.hamba -hammast23, indsi|k -gu -kut13, irvi|k -gu -kut13, .hamba|(h)indś -(h)indsi -.(h)indsi37, .hamba|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
irvitama indsi|tämä -täq -dä82, .ir .irviq irvi63, huhvi|tama -taq -da82, .indśmä .indsiq indsi63, irvi|tämä -täq -dä82; mitmit kõrdo .irvelemä irveldäq .irvele85, irvite|(l)lemä -lläq -(l)le86, indsite|(l)lemä -lläq -(l)le86; irvitab nõrgema üle ir nõrgõmbat; laes irvitab pragu laen om laheq
irvitus (h)indsihüs -e -t9, .hamba|(h)indś -(h)indsi -.(h)indsi37
isa es|ä -ä -sä24; isakodu esäkodo; isa õde tsõdsõ; isaisa vend vanalell; isa(s)-, isane esä-; isahani, -part esähani, -partś
isadus esäsolõmi|nõ -sõ -st5, esähüs -e -t9; isaduse tuvastamine esäsolõmisõ kimmästegemine
isaisa esäes|ä -ä -sä24
isakanep kidsukańõ|ṕ -bi -pit13, esäkańõ|ṕ -bi -pit13
isalik esä-; isalikud tunded esätundõq; isalik hoolitsus esähuuľ
isamaa kodomaa - -d50, (luulõlidsõlt) esäessimaa - -d50; isamaa-armastus kodomaahoitminõ
isamees kośaes|ä -ä -sä24, raudkä|si -e -tt42; Jüri hakkas Mardile isameheks Jüri naaś Mardilõ kośaesäs
isamesilane läsḱ läsä .läskä34
isand esänd -ä -ät13
isane esä|ne -dse -st7
ise esiq, e(s)ś; küünal kustus ise ära künneľ kistu esiq ärq; laps oskab juba ise käia latś mõist joba esiq kävvüq; räägib iga kord ise juttu kõ̭nõlõs egä kõrd esiq juttu
iseasi esiqasi, tõ(õ)nõasi
iseenda = iseenese esiq.hindä; tegi seda iseenese tarkusest tekḱ tuud uma mudsugaq
iseenesest (esiq).hindäst, .hindä.kotsilt, .hindäkottalt; ta on iseenesest päris hea inimene tä om hindäst peris hää inemine; haigus kadus iseenesest tõbi kattõ esiqhindäst
isegi esi(q)kiq, esi(q)kinäq, .eśkiq; seda oskab isegi laps teha tuud mõist esiqkiq latś tetäq; tal tööd isegi palju täl eśkiq palľo tüüd
isekas hinnästtäüs, .hindäperi|ne -dse -st7, .kangõ - -t1, nõ̭na|tark -targa -.tarka30, .uhkõ - -t3, .võimli|k -gu -kku38; isekas inimene kangõkaal; ta on ju nii isekas, et talle ei saa midagi öelda tä om jo nivõrra uhkõ, et tälle ei saaq midägiq üldäq
isekus .hindäperisüs -e -t9, .kangus -õ -t9, .uhkus -õ -t9
iseloom esiqolõmi|nõ -sõ -st5, .hindäsolõmi|nõ -sõ -st5, olõ|ḱ -gi -kit13, olõmi|nõ -sõ -st5, loomus -(s)õ -t11; hea, halva iseloomuga hää, halva olõkigaq; sel tüdrukul on iseloomu seol tütrigul om esiqolõmist; palk sõltub töö iseloomust palka mastas tüü perrä
iseloomulik loomuperäli|ne -dse -st7, esiqperä|ne -dse -st7, esiqmu̬u̬du, ummamu̬u̬du; haigusel on iseloomulikud sümptomid tõvõl ommaq umaq tunnussõq
iseloomustama .arvama arvadaq .arva77, .ütlemä üteldäq v (.)üldäq .ütle78; kuidas sa seda inimest iseloomustad? midä sa seost inemisest arvat?; kirjanik iseloomustas oma tegelasi kiŕämiiś kõ̭nõľ ummist tegeläisist; iseloomustas hästi üteľ häste
iseloomustus .arvami|nõ -sõ -st5; võta töökohast, koolist, eelmiselt tööandjalt iseloomustus! võtaq tüükotusõst, koolist, perämädse tüüandja käest arvaminõ!
isemeelne .päähäkäänetäv -ä -ät4, .päähäkäändäq, kangõla|nõ -sõ -st5, .kangõ - -t1, .kangust täüs, kammõli|k -gu -kku38, ütsi|puinõ -.puidsõ -puist7; isemeelne ja hellitatud tüdruk kangõ ja ärq tillitet latśkõnõ; isemeelne inimene jebonajalg
isemoodi esiq-, .hindäperi|ne -dse -st7, esiqmu̬u̬du, ummamu̬u̬du; iga lill lõhnab isemoodi egäl lillil esiq nuheq; igal maal on isemoodi kombed egäl maal ommaq esiqmuudu kombõq; tema tegi ikka isemoodi timä tekḱ õ̭ks umma torro piten
iseseisev esiq.saisja - -t3, esiqolõja - -t3, 
.hindä.kotsi|nõ -dsõ -st5, umaette, .hindäperi, .hindäpääl, hinnästpite(h)n; iseseisev riik umaette riiḱ; noored alustavad iseseisvat elu noorõ alostasõq umma elämist; sai iseseisvaks lätś uma elo pääle
iseseisvalt umma.joudu, uma .jougaq, uma abigaq, esiq, .hindä ette, .hindä.kotsilt, .hindäkottalt, .hindäpääl, hinnästpite(h)n; 
 tuleb iseseisvalt hakkama saada tulõ ummajoudu toimõ tullaq; olen harjunud iseseisvalt elama olõ harinuq uma arugaq elämä; laps peab iseseisvalt hakkama saama latś piät mõistma hindä ette ollaq
iseseisvuma .hindäperi .saama; Eesti iseseisvumise aastapäev Eesti hindäperi saamisõ aastagapäiv
iseseisvus esiq.saismi|nõ -sõ -st5, esiqolõmi|nõ -sõ -st5, esiqolõja - -t3, .hindäette v umaette olõminõ; lapses tuleb kasvatada iseseisvust latsõlõ piät hindäette olõmist oppama; Eesti iseseisvuspäev Eesti esiqsaismispäiv v Eesti hindäperi saamisõ päiv
iseseisvuspäev esiq.saismis|päiv -päävä -.päivä35, .hindäperi.saamis|päiv -päävä -.päivä35
isesugune esiqsuguma|nõ -dsõ -st5
iseteadvus .hindäti̬i̬dmine -se -st5; rahvuslik iseteadvus rahva hindätiidmine
iseteenindus esiq(.hindä).paśmi|nõ -sõ -st5, uma.käeline teenindüs; iseteeninduskauplus umakäeline puuť
isetegevus esiq tegemine; lapse isetegevust ei tohi takistada latsõ esiq tegemist tohe eiq keeldäq; siin ei tohi lubada mingit isetegevust uma päägaq ei toheq siin midägiq tetäq
isevalitseja esiqvalitsõja - -t3
iseõppija ummapääd.oṕja - -t3, esiq.oṕja - -t3; Ants on iseõppija Ants om ummapäädoṕja
iseäralik esiqeräli|ne -dse -st5, ummamu̬u̬du, esiqmu̬u̬du; midagi iseäralikku ei juhtunud midägiq esiqerälist es juhtuq; iseäralik välimus ummamuudu vällänägemine
iseäranis üle kõ̭, esiqerälidselt, esiqeräl(d)e, esiqeräliste, nimelt, eräle, innekõ̭kkõ, .väega(q); iseäranis meeldis neile meri meri miildü näile üle kõ̭; iseäranis julge inimene väega julgõ inemine; sulle on see iseäranis kasulik sullõ om taa nimelt kasulik
iseärasus ummamu̬u̬du olõminõ v ńago; rahvuslikud iseärasused rahva ummamuudu ńago
isik inemi|ne -se -st5, hinǵ hinge .hinge35, kih|ä -ä -hä24; juriidiline isik juriidiline kihä; füüsilisest isikust ettevõtja inemine-ettevõtja; isikut tõendav dokument hindäpapõŕ*; tsiviilisik eräinemine; isikukultus üte inemise kumardaminõ; väga tähtis isik väega tähtsä inemine
isiklik erä-, esiqum|a -a -ma24, .hindä(-), eräli|ne* -dse -st5; isiklik auto eräauto; see on minu isiklik arvamus seo om muq hindä arvaminõ; mul on sulle üks isiklik jutt mul om sullõ ütś eräjutt; isiklik raha hindäraha
isiklikult esiq, e(s)ś; ma nägin seda isiklikult pealt ma näi tuud esiq päält
isiksus olõ|ḱ -gi -kit13, hinǵ hinge .hinge35, inemi|ne -se -st5; õpetaja isiksus oppaja olõḱ; Jüri on tugev isiksus Jüri om kimmä olõkigaq v kimmäs miiś; isiksuseomadused esiqumahusõq; isiksuse kahestumine hinge katõsmineḱ; omapärane isiksus esiqmuudu inemine
isikukood pää|nummõŕ* -.numbri -nummõrd23, eräs|ku̬u̬ď* -koodi -ku̬u̬di37
isikuline kiiľ erä.näütäjä* - -t3; isikuline asesõna, tegumood eränäütäjä asõsõ̭na, tegomuud
isikunimi inemisenim|i -e -me24; isikunimede register inemiisi nimekiri
isikutunnistus m (.hindä)paprõq* ( -).papridõ ( -).paprit19, erästunnistus* -õ -t9, pasś passi .passi37
isikuvabadus inemise vabahus, priiolõmi|nõ -sõ -st5; see on isikuvabaduse piiramine! seo om inemise vabahusõ piirdmine!
islam muhamedi|usk -uso -.usko36, .is|laḿ -lami -.lammi38
islamiusuline muhamedi.usko, .islamiusoli|nõ -sõ -st5, .mos|leḿ -lemi -.lemmi38
islandlane (.)islandla|nõ -sõ -st5
isoleerima eräldä|mä -q -83, erä|tämä -täq -dä82, .mähḱmä .mähkiq mähi13, eräle lü̬ü̬; haige isoleeriti tervetest haigõ lüüdi tervist eräle; juhtmed isoleeriti isoleerpaelaga juhťmõq tõ̭mmadiq mähkpailagaq v isoliirpailagaq üle
isoterm sama.lämmä|ju̬u̬ń -joonõ -ju̬u̬nt40
issand .essänd -ä -ät13
issi latsik papa - -t2, es|ä -ä -sä24, tätä - -t2
istandik aid aia .aida33, istutus -õ -t9; viinamarjaistandik viinamaŕaaid; kuuse-, kapsa-, õunapuuistandik kuusõ-, kapsta-, uibuistutus
iste istõq .istmõ istõnd16; istme seljatugi istmõ sälätugi; istepink istõpinḱ; pakub bussis istet and bussin asõma; pakub külalisele istet pakk külälisele istmist
istik lu̬u̬m looma lu̬u̬ma31; viljapuude, marjapõõsaste istikud viläpuiõ, maŕapuhmõ loomaq; kuuseistik kuusõluum; männiistik pedäjäluum
istmik taga|ots -otsa -.otsa31, perseq .perse pers(e)t18
istukil(e) = istuli persilde, persülde, persükallaq, .istu, istukillaq; kukkusin istuli sattõ persilde; koer on nii istuli kui seistes ühekõrgune pini ütśkorgu istu ni saisu
istuma .istma .istuq istu73, mitmit kõrdo istuskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, laisalt persü|tämä -täq -dä82; istub aina ühest kohast teise kohta, ei viitsi tööd teha istuskõllõs ütest paigast tõistõ, ei viisiq tüüd tetäq; mis sa siin istud, tee midagi! miä sa persütät tan, tiiq midägi!; vangis istuma kinniq istma; istet pakkuma istutama, istma pandma
istung istanǵ -i -it13, ku̬u̬(h)nolõ|ḱ -gi -kit13, ku̬u̬(h)nolõmi|nõ -sõ -st5
istutama kük|kämä -ädäq -kä77, kükü|tämä -täq -dä82, kasuma .pandma, istu|tama -taq -da82; istutab kapsataimi kükkäs kapstaluumõ; õunapuud istutama uibut kasuma pandma
isu is|o -o -so26, him|o -o -mo26, himmu - -2; hakkasin isuga sööma naksi isogaq süümä; ma olen õuntest isu täis söönud mul om ubinist himo täüs; mul polnud mingit isu külla minna mul olõ es määnestkiq himmo küllä minnäq; see on suure isuga inimene, seepärast ta on nii rammus taa om süüjät jako inemine, selle tä om nii rammun
isukas isoli|nõ -dsõ -st5, iso|nõ -dsõ -st7, hää v suurõ söömägaq v sü̬ü̬misegaq; isukas söömine isonõ süümine
isur ingerikaŕala|nõ -sõ -st5
isutu närb sü̬ü̬, nirgi söögigaq
isutult närvätühe, närvätüle, närvält, .nälbelemiisi; isutult sööma näibelemä, närbelemä v nälbelemä
isutus .närbüs -e -t9; isutus põhjustab nõrkust närbüs võtt pikäpääle jõu ärq
isuäratav hää - -d50, ni̬i̬ldmä.pandva - -t3; laual olid isuäratavad puuviljad lavva pääl olliq niildmäpandvaq puuviläq; isuäratav toit, lõhn hää süüḱ, nuheq
itaallane i.taalla|nõ -sõ -st5
itk iku|laul -laulu -.laulu37, ik|k -u -ku37, .perrä.ikmi|nõ -sõ -st5
itkema folkl sõ̭no .ikma
itsitama hikõrda|ma -q -83, hiki|tämä -täq -dä82, kiki|tämä -täq -dä82, itsi|tämä -täq -dä82, indsi|tämä -täq -dä82; mitmit kõrdo hikite|(l)lemä -lläq -(l)le86, itsite|(l)lemä -lläq -(l)le86, indsite|(l)lemä -lläq -(l)le86; itsitab heameelest hikitäs häästmeelest; laps itsitab latś hikikikitäs
iva ter|ä -ä -rä24, jüv|ä -ä -vä24; pole ivagi hamba alla saanud ei olõq jüvvägiq suuhtõ saanuq