ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 344 kiräkotust.
ida hummo|k -gu -gut v -kut13, päävänõsõng -u -ut13; tuul pöördub itta tuulõ käänd hummoguhe ; idatuul hummogutuul'; päike tõuseb idast päiv nõsõs hummogust
idamaa hummogumaa - -d50; idamaade aja­lugu, kombed hummogumaiõ aolugu, kombõq
idamaine hummogumaa-, hummogu.mai|­nõ -dsõ -st7, hummogu.maali|nõ -dsõ -st5; idamaine toit, linn, muusika hummogumaa süük', liin, muusiga; idamaine rätt, seelik hummogumainõ päärätt', prunts'
idandama idonõma v idänemä .pandma, .iä|tämä -täq -dä81; idandab teri, kurgiseemneid iätäs terri, kurgisiimnit
idanema idonõma .iodaq v ido(nõ)daq idonõ89, idänemä .iädäq v idänedäq idäne89, .jalgu|ma -daq -80, .urbu|ma -daq -80; kartulid on keldris idanema läinud kardohkaq ommaq keldren idonõma lännüq; mu peas hakkas üks mõte idanema mu pään naas' üts' mõtõq idänemä; seeme on nelja päevaga maa sees ära idanenud seemen' om nelä päävägaq maa seen ärq jalgunuq
ideaal i'de|aal' -aali -.aali37, (ülemb)tsiht'* (ülembä)tsihi (ülembät).tsihti36, korõmb .tahtmi­nõ*, näüdüs|kujo* -kujo -kujjo v -kuio26, kõ:gõ|­kujo* -kujo -kujjo v -kuio26; ideaaliks on võrukeelne teater korõmbas tahtmisõs on võro­keeline tiatri; naise-, meheideaal naasõ-, meheideaal'
ideaalne .vialdaq, tävveli|ne -dse -st5, 
i'de.aal|nõ -sõ -sõt6; välismaal pole ka elu ideaalne välämaal olõ-õi ka elo hätildäq; ideaalne lennuilm väega hää ilm lindamisõs; ideaalne gaas tävveline gaas'
ideaalselt tävvelidselt, tävveligult, i'de.aal­sõlt; sobib ideaalselt klapis tävveligult
idee mõt|õq -tõ -õt18, idee - -d50; meil on palju häid ideid meil om pall'o häid mõttit
ideeline kõ:gõhingeli|ne -dse -st5, tävvehinge­li|ne -dse -st5, .korgõmõttõli|nõ -dsõ -st5; ta oli ideeline kommunist tä oll' kõ:gõst hingest kommunist'; ideeline jutt korgõmõttõlinõ jutt
identiteet .hindätii:dmi|ne* -se -st5, .hindä­pidämi|ne* -se -st5, .hindäsolõmi|nõ* -sõ -st5, esiq.hindäs pidämine; identiteedi kasv hindätiidmise nõsõminõ, hindäsolõmisõ kimmästümine
ideoloog (ii:st).mõtlõja - -t3, ideo|luu:g' -loogi
-luu:gi37; ta on erakonna ideoloog tä om erä­kunna iistmõtlõja
ideoloogia hrl m põhimõt|õq -tõ -õt18, mõttõ|­viis' -viie -viit m päälek -viijile49 v -viisi -.viisi37, oppu|s -(sõ) -(s)t10, ideoloogia - -t3; võtsin omaks rohelise ideoloogia võti umas rohilidsõq põhimõttõq
ideoloogiline põhimõttõli|nõ -dsõ -st5; ideoloogiline vastasseis põhimõttidõ vastasaisminõ; ideoloogiline orientatsioon põhimõttõlinõ tsiht'
idioot peris ull', täüs|ull' -ulli -.ulli37, (.umbõ) ull' ulli .ulli37
idu (.)iärmes .iärme .iärmet v iärmest15, ido io ito27, seto kiil' tälgeq .tälk'me tälgend16; seeme ajab idusid seemen' aja iärmit
iduleht looma|leht' -lehe -.lehte34; kurgil on kaks idulehte kurgil om kats' loomalehte
idüll idüll' idülli i.dülli37, ilo-ol|o* -o -lo26, ilo|pilt' -pildi -.pilti37; perekonnaidüll perreidüll'
idülliline . õ:ndsa - -t3, iloli|nõ -dsõ -st5, idüllili|ne -dse -st5; idülliline külake järve ääres küläkene järve veeren nigu pildi pääl
iga ( iga ) egä egä ekä24, õga õga õka24; igal aastal egä aastaga; igal ööl õga üü, egäöie; iga päev õga päiv, egäpäivi; iga nädal nädäli(l)de; 
 iga­üks egäüts' ; iga-aastane õga-aasta(ga)nõ; püüan teda igat moodi meelitada püvvä timmä kõ:igipäidi v ekä muudu meelütäq
iga ( ea ) igä iä ikä25, igähüs -e -t9, .vannus -õ -t9, .vahnus -õ -t9; kingad on oma ea ära elanud kängäq ommaq uma iä ärq elänüq; küpses eas mees täüsiän v vanõmb miis'; oma ea kohta kõbus uma vannusõ kotsilõ viil küländ kõpõ
igakülgne põh'ali|k -gu -kku38, ütsikas'ali|nõ -dsõ -st5, egä kandi päält, läbi.haardva - -t3; asja igakülgne uurimine as'a põh'alik uur'minõ; rahvuskultuuri igakülgne areng rahvuskultuuri läbihaardva v egä kandi päält edeng'
igand jäänüs -(s)e -t11, perä -ä -rä24; väike­kodanlik igand väikokodanlinõ jätüs; mineviku igandid mineviguperäq; see on nõukogude aja igand taa om nõvvukogo ao jäänüs v taa om nõvvukogo aost jäänüq
iganema igähü|mä -däq -84, vana|nõma -(nõ)daq -nõ89, vanah(t)u|ma -daq -84, aost minemä; iganenud kombed, vaated, seisu­kohad igähünüq kombõq, kaehusõq, arvami­sõq; tõeline kunst ei igane õigõ kunst' ei igähüq; iganenud seisukoht aost lännüq ­arvaminõ
iganes .iäle, elo(ilma)(h)n, üsigiq†, .üskiq†; saad, mida iganes tahad saat, midä iäle tahat; kui raha on, võid minna, kuhu iganes tahad ku rahha om, võit minnäq kohe üsigiq tahat; mida iganes üts'kõ:ik' midä
igapidi ekäpite(h)n, õkapite(h)n, kõ:igipäidi; igapidi hea ettevõtmine ekäpite hää ettevõtminõ
igapäevane egäpäävä|ne -dse -st7, õga­päävä|­ne -dse -st7
igasugune egäsuguma|nõ -dsõ -st5, õgasuguma|nõ -dsõ -st5, kõ:gõsuguma|nõ -dsõ -st5; lapsed teevad igasuguseid rumalusi latsõq tegeväq egäsugumaidsi ull'uisi
igatahes .kimmähe, .kimmäle, .kin(d)mähe, .kin(d)mäle, külh; tema igatahes tuleb timä tulõ kimmähe; minule igatahes aitab mullõ külh avitas; igatahes mitte enne laupäeva inne puul'päivä kimmähe mitte
igati kõ:igildõ, ekä .kanti; igati tubli ekä kanti tubli v lüüpsä; pidu õnnestus igati pido läts' kõ:igildõ kõrda
igatsema .ihkama ihadaq .ihka77, (.väega) .tahtma .tahtaq taha61, hõlahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, hõlal|õma -daq -õ85, taka(h)n .ikma, igä|tsemä -tsäq -dse90; laps igatses koju lats' taht' väega kodo; kelle järele sa igatsed? kedä sa igätset?; me igatseme nii väga juba suve mi ooda nii väega joba suvvõ
igatsus ikäv igävä igävät4, hõlahus -õ -t9, ha|lu -lu -llu28, hõ|la -la -lla28, igätsüs -e -t9; koduigatsus kodoikäv v kodohalu; süda on täis igatsust süä om hallu täüs; lembuseigatsus armuhalu
igav ikäv igävä igävät4, kurrõ - -t3; ilma sõpradeta on elu väga igav ilma sõbroldaq om elo väega kurrõ v ikäv
igavene igävä|ne v igäve|ne -dse -st5; perä|dü -dü -tüt1, ilma|du -du -tut1; miski ei ole igavene miäkiq olõ ei igäväne; igavene üliõpilane igäväne tüdeng'; igavene tüli ja riid hommikust õhtuni üts' igäväne tülü ja kakõlus hummogust õdaguniq; puu kukkus igavese raginaga puu sattõ perädü räginägaq
igavesti igäväste
igavik (ilm).lõpmaldaq aig, igäväne aig; ma pole sind terve igaviku näinud ma olõ ei sinno ilmadu ao nännüq
igavlema mol'o|tama -taq -da82, niisama .vaht'ma; Juku igavles tunnis Juku vahtõ tunnin niisama; me igavlesime töö juures pool päeva mi mol'odi tüü man puul päivä
igavus ikäv igävä igävät4, ikävhä|dä -dä -tä24, igävüs -e -t9; raamat ajab igavuse peale raamat aja igävä pääle; igavus kipub ­kallale ikävhädä tüküs külge; lausa sure igavuse kätte kogoni koolõq igävä kätte
igaüks egäüts' egäüte ekäütte sissek ekkäütte päälek egäleütele35, õgaüts' õgaüte õkaütte sissek õkkaütte päälek õgalõütele35
ige ikim igimä igimät4
igerik armõ|du -du -tut1, vile|ts -dsä -tsät13, kägrätsi|ne -dse -st5, kägärä|ne -dse -st5, jaga­ri|k -gu -kku38, .tiukrõ|nõ -dsõ -st7, tihna|nõ -dsõ -st7, n'araku|nõ -dsõ -st5, nä(l)lä|k -gu -kut13, oholi|nõ -dsõ -st5, rojo|nõ -dsõ -st7, san­­di|nõ -dsõ -st7, ki|tur' -dura -durat4; igerik saun armõdu sannakõnõ; väike igerik mehike väikokõnõ kägrätsine mehekene; igerikud männid pedäjäkägäriguq
igiammu kogonivanast, .väega(q) ammuq, inne­mu(i)stõ
igihaljas igi|ha(l)l'as -.hall'a -ha(l)l'ast23, talvõ|­ha(l)l'as -.hall'a -ha(l)l'ast23
igivana muldvan|a -a -na28
ignorantne as'a.tundmaldaq, .mõistmaldaq; ignorantne hariduspoliitika mõistmaldaq koolielo kõrraldus
ignorantsus tii:dmätüs -e -t9; ignorantsus teatriprobleemides tiidmätüs tiatrias'on
ignoreerima müü:dä .kaema; ei saa ignoreerida ei saaq müüdä kaiaq
iha him|o -o -mo26, himmu - -26, hõ|la -la -lla28, hõlahus -õ -t9, .ihkus -õ -t9; vabaduseiha vabahusõihkus; iha terveks saada himo terves saiaq
ihaldama himosta|ma -q -83, himmusta|ma -q -83, hõlahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, hõlal|õma -daq -õ85, .ihkama ihadaq .ihka77; õnne, kuulsust, vabadust, paremat töökohta ja elu ihaldama õ:nnõ, kuulsust, vabahust, parõmbat tüükotust ja ello ihkama; poisid ihaldasid üht ja sama tüdrukut poisiq himostiq ütte ja samma tütrikku
ihalema imehte|(l)lemä -lläq -(l)le86, himos­ta|ma -q -83, himmusta|ma -q -83; ei ole vaja ihaleda vanu aegu olõ-õi vaia himostaq vanno aigõ; kuulab ihaledes ööbikulaulu kullõs imehtellen siskalaulu
ihar ira|nõ -dsõ -st7, ir|a -a -ra26
iherus mere|hõrn -hõrna -.hõrna30, mere-ehe­rüs -e -t9
ihkama .ihkama ihadaq .ihka77, himosta|ma -q -83, himmusta|ma -q -83, .tahtma .tahtaq taha61; vang ihkab vabadust vang' taht priipõlvõ; mis sa, hing, veel ihkad? midä sa, hing', iks parõmbat mõistat himostaq?
ihne ihnõq .ihnõ ihnõt18, ihnõ|du -du -tut1, nähr nährä .nährä35, nähkäri|ne -dse -st5, näh­kätsi|­ne -dse -st5, ihniku|nõ -dsõ -st5, ki|dsi -dsi -tsi26, näss'o - -t2, nässi|ne -dse -st7; ta on selline ihne ja alati omakasu peal väljas tä om sääne nähkärine ja kõ:gõ hindäkasu pääl välän; nii ihne mees, et ei raatsi süüagi niivõrra ihnõdu miis', et ihna-ei süvväqkiq
ihnelt .ihnõhe, .ihnõlõ, kidsi .käegaq
ihnsus .ihnus -õ -t9
ihnuskoi ihna|ts' -dsi -tsit13, ihnus -(s)õ -t11, .ihnus -õ -t9, ihnusk' -i -it13, nühkä - -t2, koi - -d53, .nähkri - -t1, nähkä - -t2, nähkär' -i -it4, nähkä|ts' -dsi -tsit13, nähro - -t2, (.)ihnuskoi - -d53, ihnõq|kaal -kaala -.kaala30, ihnõqkoi - -d53, kidsi|pung -punga -.punga31, nihka|ts' -dsi -tsit13, nä(l)läkoi - -d53, tihnas -(s)õ -t11; ära ole selline ihnuskoi! olgu-eiq sääne ihnats'!; säärane ihnuskoi ei laena sulle kopikatki sääne ihnõqkoi laina eiq sullõ kopkastkiq
ihu ih|o -o -ho26; särk kleepub higise ihu külge hamõq kliip' higidse iho külge
ihualasti ihoalastõ(llaq)
ihuma higoma hikoq hio59; kirvest, nuga ihuma kirvõst, väist higoma; sõdalane ihub oma mõõga teravaks sõ:amiis' higo uma mõõga teräväs
ihunuhtlus iho.nuhklus -õ -t9
ihupesu hrl m alos|rõivas -.rõiva -rõivast22, ihomõs|u -u -su26
ihuüksi ühiütsindä, ihoütsindä; elab suures majas ihuüksi eläs suurõn majan ühiütsindä
iialgi (elo)ilma(h)ngiq, iäl, ilma .päälgiq; ma ei unusta seda iialgi ma ei unõhtaq taad ilmangiq; nüüd või mitte iialgi noq vai ei ilmangiq
iidne mu(i)sti|nõ -dsõ -st7, mu(i)stõhavva|nõ -dsõ -st7, kogonivan|a -a -na28, põli|nõ -dsõ -st7; iidne matusepaik, ohvrikivi, kultuur kogonivana v muistinõ matmiskotus, ohvri­kivi, kultuur'; iidsed kombed muistõhavvadsõq kombõq
iil puhahus -õ -t9, huu:|g - -gu36; põhjatuule külmad ja järsud iilid põh'atuulõ külmäq ja äkilidseq puhahusõq; vihma ja rahet rabistas iilidena vastu akent vihma ja räüssä tull' puhahuisi vasta akõnt; auto tormas suure iiliga nurga tagant välja auto virot' suurõ huugaq nuka takast vällä
iiris 1. kalmus|lill' -lilli -.lilli37, voho|mõõ:k -mõõga -mõõ:ka30, iiris -(s)e -t11; kollased, sinised, valged iirised kõlladsõq, sinidseq, valgõq kalmuslilliq; iirisepeenar iirisepinnär'; 2. iiris -(s)e -t11; ostsin paki iiriseid osti paki iirissit; 3. silm silmä .silmä35, silmäter|ä -ä -rä24; sinise, tumeda iirisega silmad sinidseq, tummõq silmäq; mõnel loomal on pimedas punased iirised mõni elläi om pümmen verevide silmigaq
iirlane .iirlä|ne -se -st5
iitsatama tsüüdsähtä|mä -q -83, nuudsahta|ma -q -83; ära sellest asjast kellelegi iitsata! tsüüdsähtägu eiq seost as'ast kinkalõgiq!; keegi ei iitsatanudki kiäkiq nuudsahtagiq es
iitsatus tsüüdsäh(t)üs -e -t11, nuudsah(t)us -õ -t11
iive mano(q)kasumi|nõ -sõ -st5; rahvastiku iive inemiisi manoqkasuminõ; iivet tõstma manoqkasumist nõstma
iiveldama .tülkmä .tülküq tülgü63, ossõlõ ajama, ossõt .kakma, süänd kur'as v .räüges ajama, .hälk'mä .hälkiq hälgi63; paadisõit, karussell ajas lapse südame iiveldama loodsigugaq sõitminõ, püürdhäll' ai latsõ süäme tülkmä; selline rumal jutt ajab iiveldama sääne hapanuq jutt aja süämegiq räüges; ­ iiveldab süä om kuri
iiveldus .tülkmi|ne -se -st5, .hälk'mi|ne -se -st5
ikalduma ikeldü|mä -däq -84, äpärdü|mä -däq -84, tippu|ma -daq -80, hukka minemä, .kundu|ma .kundudaq kunnu79, kron'o|tama -taq -da82; vili ikaldub, kui vihma ei tule põld lätt hukka, kuq vihma ei tulõq; tänavu kartul ikaldus timahavva kardohkas ikeldü; meie plaan ikaldus miiq plaan' äpärdü; vili ikaldub vili tippus ärq
ikaldus hukatus -õ -t9, huka(h)n|olõk' -olõgi -olõkit13, ikelüs -e -t9, äpärdüs -e -t9, tippu­mi|nõ -sõ -st5
ike ik|eq -ke -et18, ik|äs -kä -äst22; kui härgadega künti, pandi ike härgadele sarvede külge ku härgigaq künneti, panti ikäs härile sarvi külge
ikebana lillisäädüs* -(s)e -t11, ikebana - -t3
ikka õ:ks, iks, .niäle; ikka veel õ:ks viil ; on ikka om õ:ks ; nagu ikka niguq iks; tee läheb ikka kitsamaks tii lätt kõrrast kitsambas; kuidagi ikka saab kuigiq iks saa
ikoon pühä|ne -se -st7, pühäs -(s)e -t11, pühäpilt' pühäpildi pühhä.pilti37, .puusli - -t1; süütab ikooni ette küünla pand pühäse ette kündle palama
ila häüss häüsä .häüssä35
ilalõug häüsä|lõug -lõvva -.lõuga33; see ilalõug pole mingi peigmees taast häüsälõvvast kah mõ:ni peigmiis' vai asi
ilastama häüsendä|mä -q -83, .häüssämä häüsädäq .häüssä77, häüsä|tämä -täq -dä82, häü­säte|(l)lemä -lläq -(l)le86; vasikas ilastas mütsi ära vask' häüsend' mütsü ärq
ilge jälle - -t2, jäle|dü -dü -tüt1, ilõ|du -du -tut1, ile|dü -dü -tüt1; ilge hais jälle hais ; ilge naeratus hirmsa naarahus
illatiiv kiil' .sissekäänüs* -(s)e -t11, .sisse.ütlejä* - -t3
illegaalne .vasta .säädüst, .paprildaq, põrma(n)dualo|nõ -dsõ -st7; illegaalne immig­ratsioon vasta säädüst sisserändämine
illusioon petüku|jo -jo -jjo v -io26, võlss'ku|jo -jo -jjo v -io26, petüs -(s)e -t11, virp' virbi .virpi37; lõin endale illusiooni tei esiqhindäle petü­kujo
illustratsioon (raamadu)pilt' (-)pildi (-).pilti37
illustreerima (raamadu).pilti tegemä, joo­nista|ma -q -83, tsehkendä|mä -q -83; .näütit tuu:ma; illustreeris … pildiq tekk' …; illustreeris näidetega selet' näütidegaq ärq
ilm ilm ilma .ilma30; ilmateade ilmateedüstüs, ilmaütlemine ; ilmaennustus ilmakuulutus, ilma ettekuulutus; ilm läheb halvaks, ilusaks, külmaks, soojaks, tuuliseks ilm lätt halvalõ, ilosalõ, külmäle, lämmäle, tuulõlõ; terve ilm teab kõ:ik' ilm tiid
ilma ilma; teed võib ka ilma suhkruta juua tsäid või ka ilma tsukrõldaq juvvaq
ilmaaegu ilma.aigo, ilm(a)as'andaq; ega ma ilmaaegu tulnud, oli ikka asja ka tulõ-õs ma ilmaaigo, asja ka õ:ks oll'
ilmaasjata ilm(a)as'andaq, (ilm).huupi, hüp­pä
ilmakaar kaar' kaari .kaari37; põhilised ilmakaared on põhi, ida, lõuna, lääs päämidseq kaariq ommaq põhi, hummok, lõunaq, õdak
ilmalik ilmali|k -gu -kku38, .ilmli|k -gu -kku38; ilmalik kirjandus ilmalik kirändüs; ilmalik matus ilmalik matus
ilmaski (elo)ilma(h)n, (elo)ilma(h)ngiq; seda ei anna ma talle ilmaski andeks tuud anna eiq ma tälle ilmangiq andis; sinust poleks seda ilmaski uskunud sust usknu es taad ilman
ilmastik ilm ilma .ilma30; muutlik ilmastik muutliganõ ilm; ilmastikukindel materjal ilmakimmäs matõrjaal'
ilmataat .taivaes|ä -ä -sä24, kukutätä - -t2
ilmateade ilmateedüs -(s)e -t11, ilmateedüstüs -e -t9; ilmateade lubab homseks vihma ilmateedüs lupa hummõnis vihma
ilmatu ilma|du -du -tut1, .ilmli|k -gu -kku38; ilmatu koolimaja ilmadu koolimaja, suur' ilma koolimaja; ilmatu suur kivi ilmligu suur' kivi; tõi järvest ilmatu palju kalu tõi järvest ilmliguq kalaq ; kohal oli ilmatu palju rahvast platsi oll' tulnuq maailma pall'o rahvast
ilmaütlev kiil' ilmakäänüs* -(s)e -t11, ilma.ütlejä* - -t3
ilme nä|go -o -ko27, vurhv vurhvi .vurhvi37; manasin näole rõõmsa ilme tei rõõ:msa näo; tema ilme väljendas imestust täl oll' imehtünüq nägo; ajakiri sai uue ilme aokiri sai vahtsõ näo; loodusel on juba sügisene ilme luudusõl om joq sügüse nägo; vana mantel sai uue ilme vana mäntli sai vahtsõ vurhvi
ilmekas el|läv -ävä -ävät4; ilmekas nägu, ilmekad silmad elläv nägo, eläväq silmäq; ilmekas näide elläv näüdeq; ettekanne oli väga ilmekas ettekannõq oll' väega elläv
ilmeksimatu(lt) ilm.essümäldäq
ilmestama näko .andma, elämä .pandma; filmi ilmestasid kenad viisid filmi panniq elämä kinäq viieq
ilmetu tuim tuima .tuima31; ilmetud silmad tuimaq silmäq; ilmetu nägu, pilk, välimus tuim nägo, kaehus, vällänägemine; tema kiri oli kuiv ja ilmetu timä kiri oll' kuiv ja tuim
ilming ilmus* -(s)õ -t11, .vällälüü:mi|ne -se -st5; tal esineb nõmeduse ilminguid täl lüü ull'us vahepääl vällä
ilmne teedäq, (ilm).selge - -t3; on ju ilmne, et ta käis seal tuu om jo teedäq, et tä käve sääl; kuulab ettekannet ilmse huviga kullõs ettekannõt selge huvigaq; see on ilmne pettus! seo om selge petüs!
ilmnema .vällä tulõma, .selges .saama, .selgü|mä -däq -80, .ilmu|ma -daq -80; on ilmnenud mitmesuguseid vigu mitmõsugumaidsi viko om vällä tulnuq; eile ilmnes, et olukord pole kiita eeläq sai selges, et as'aluuq olõ eiq sukugiq hääq
ilmselge meelegaq .mõistaq, silmägaq nätäq
ilmselgelt .silmüisi, meelegaq .mõistaq, silmägaq nätäq; see mees oli ilmselgelt varas tuu miis' oll' silmüisi nätäq varas
ilmselt arvadaq, nätäq, nigunii; ilmselt on käsikiri hävinud arvadaq om käsikiri häönüq; ilmselt tuleb külm talv nätäq tulõ külm talv'; ta on ilmselt väsinud paistus, et tä om väsünüq
ilmsi .ilmu(isi), .ilma; unes või ilmsi unõn vai ilmuisi
ilmuma (.vällä v nätäq) tulõma, .ilmu|ma -daq -80; mis kellaks sa koju kavatsed ilmuda? mis aos sa kodo mõtlõt tullaq?; näole ­ilmus naeratus naarahtus tull' näkko; see ajaleht ilmub iga päev seo aoleht' tulõ õga päiv (vällä); päike ilmus pilve tagant välja päiv tull' vällä; sa oled ka välja ilmunud saq olõt ka vällä ilmunuq
ilmutama .vällä .näütämä; .vällä .andma; ilmu|tama -taq -da82; ilmutab head tahet näütäs hääd tahtmist vällä; poeet ilmutas uue värsikogu laulik and' vahtsõ värsikogo vällä; ilmutas filmi ilmut' filmi
ilmutus avaldami|nõ -sõ -st5, avaldus -õ -t9; Johannese ilmutus Jaani avaldaminõ v avaldus
ilu kinähüs -e -t9, il|o -o -lo26; sügise ilu sügüse kinähüs; ilupuu ehtepuu, ilopuu; ilupõõsas ilopuhm
ilupael kaarus -(s)õ -t11; kuue peal on punased ilupaelad särgi pääl ommaq vereväq kaarusõq
iludus illos inemine, ilosakõ|nõ v ilosagõ|nõ -sõ -ist8, kinäke|ne -se -ist8, kauni|tar' -tari -.tarri38
ilukirjandus kirändüs -e -t9, kunts'kirändüs -e -t9
iluravi kinähüspraavitami|nõ -sõ -st5, kinä­hüs­praavitus -õ -t9; linnale tehti iluravi liina tetti ilosambas v vundsiti; iluravikabinet kinähüs(praavitus)tarõ
ilus il|los -osa -osat4, kin|ä -ä -nä24, .uhkõ - -t3; ilusad silmad, juuksed ilosaq silmäq, hiussõq; valetada ei ole ilus võlssiq olõ eiq illos; ilusad põllud uhkõq põlluq
ilusalong kinähüstar|õ -õ -rõ24, ilo|.kambri - -t1, .muk'mistar|õ -õ -rõ24
ilusamini ilo.sampa, kinämbähe
ilustama ilosas tegemä, ilosta|ma -q -83, üles .kitmä; räägi nagu on, ära hakka asja ilustama! kõ:nõlõq niguq om, naaku-iq asja ilosambas tegemä!; nüüd oled sa seda lugu küll tublisti ilustanud noq olõt sa taad luku külh kõvva üles kitnüq
ilutulestik tulõ|värk' -värgi -.värki37, veier'|värk' -värgi -.värki37; Võrus oli ilutulestik Võro liinan tetti veiervärki
iluuisutamine visselüs -e -t9, kunst'visselüs* -e -t9, kunst'livvõlus* -õ -t9, kunst'.liuglõmi|nõ* -sõ -st5
ilves ilves -(s)e -t11, ilves|susi -soe -sutt42
imago ku|jo -jo -jjo v -io26, immi|ts* -dsä -tsät13
imal .länge - -t3, .mäl(d)sä - -t3; banaanil on veidi imal maitse banaan' om vähäkese länge maigugaq; ta lausus seda imala häälega tä ütel' tuud mäldsä helügaq; imal maitse imbünüq maik; imalaks minema i(m)mahuma, i(m)mähümä; imalaks muutma imähtämä
imbuma .sisse .võtma, .sisse .tõ:mbama; vesi imbub liiva sisse liiv võtt vii sisse; vihkamisest läbi imbunud vihkamist täüs v vihkamisõst rassõ
ime imeq .imme imet18, imeh .imme imeht20, ime|asi -as'a -.asja43; see nüüd mõni ime! seo noq määne imeh!; raadio oli kunagi suur ime raadio oll' kunagiq suur' imeasi; no mida imet sa sinna läksid! no midä imeht sa sinnäq lätsiq!
imeilus .väega v perädü v armõdu illos
imeja nudsija - -t3, nisali|nõ -(d)sõ -st5; imeja noorloom nisalinõ (elläi)
imelik ands'a|k -ga v -gu -kat v -kut13, na(l)l'a|­kas -ga -kat15, na(l)l'a|nõ -dsõ -st7, kin|ä -ä -nä24, imeli|k -gu -kku38; see on päris imelik riietusese taa om peris ands'ak rõivatükk; sellist imelikku asja pole küll enne juhtunud säänest nall'a olõ-iq joht inne olnuq; oli selline imelik jutt oll' sääne imelik v nal'anõ jutt ; no see asi hakkab siin küll juba väga imelikuks muutuma no taa asi nakkas tan külh joba väega nal'akas v kinäs kiskma
imelikult ands'akahe, ands'akalõ, ands'akuhe, ands'akulõ, imeligult
imeline imeli|ne -dse -st5
imema nu|dsima -tsiq -dsi57, nutsu|tama -taq -da82, immi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, nü|dsi­mä -tsiq -dsi57, nütsü|tämä -täq -dä82, ru|dsima -tsiq -dsi57, ni|bimä -piq -bi57, im|emä -meq -e69; kõrras nudsahta|ma -q -83, nudsahu|tma -taq -da62; lastele meeldib mahla läbi kõrre imeda latsilõ miildüs mahla läbi kõrrõ immitsäq v nutsiq; joo, mis sa sellest pudelist imed! juuq, mis sa tuust pudõlist immitset!; laps võttis rinnanibu suhu, imes korraks ja lasi lahti lats' võtt' nisanublagu suuhtõ, nudsaht' ja lask' vallalõ; sääsed imevad verd kiholasõq sööväq verd
imenduma .sisse minemä; hapupiim imendub sooles hõlpsamini kui rõõsk piim hapundpiimä võtt soolik parõmbahe vasta ku rõõ:ska piimä
imestama imehtä|mä -q -83, .immes ­.pandma, .immes pidämä, mitmit kõrdo imeh­te|(l)le-­mä -lläq -(l)le86; ta imestas väga, et laps on nii kannatlik tä pand' väegaq immes, et lats' om nii pikä meelegaq
imestuma imeh(t)ü|mä -däq -84; ma olin küll väga imestunud selle asja peale ma olli tuu as'a pääle külh väega imehtünüq
imestus imeh(t)üs -e -t9; tal jäi imestusest suu lahti täl jäi imehtüsest suu vallalõ; imestusväärne imehtüsperine v imehtelläq v imehtäq
imetaja eläjät nisalinõ -sõ -st5, nisataja - -t3, imetäjä - -t3, piimäel|läi -äjä -äjät4, nännä­el|läi -äjä -äjät4; .nännäjä - -t3, nännä - -t3; ­ elevant on üks suuremaid imetajaid eele­vant' om üts' kõ:gõ suurõmb imetäjä
imetama nisa|tama -taq -da82, nännä|tämä -täq -dä82, ime|tämä -täq -dä82; mitmit kõrdo imete|(l)lemä -lläq -(l)le86
imetegu imeq .imme imet18, imeh .imme imeht20
imetlema imehte|(l)lemä -lläq -(l)le86, .kaema kaiaq kae67; kõik imetlesid tema tarkust kõ:ik' imehteliq timä tarkust; tüdruk imetles end peegli ees lats'kõnõ kai hinnäst var'okaehusõ päält
imetlus imeh(t)üs -e -t9, imehte(l)lemi|ne -se -st5; imetlusväärne imehtüsperine v imehtelläq v imehtäq
imik rinna|lats' -latsõ -last39, üsä|lats' -latsõ -last39, nisali|nõ -(d)sõ -st5, nännäli|ne -(d)se -st5; su laps on alles imik sul om lats' viil nännäline
iminõges imänõ|kõn' -gõsõ -gõst12, imänõgõ|nõ -sõ -st7, imänõ|kõs' -gõ(s)sõ -gõst12
imiteerima .perrä v taka(h)n tegemä
immigrant .sisse.tulnu|q - -t1, .sisse.rändäjä - -t3
immigratsioon .sissetulõmi|nõ -sõ -st5, .sisse.rändämi|ne -se -st5
immitsema .indsü|mä -däq -80, igri|tsemä -tsäq v -däq -dse90, immi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, tsim|a(ha)ma -maq v -adaq -ma v -aha88, 
nu|dsima -tsiq -dsi57; puust immitseb vaiku puust igritses vaiku; kaseoksast immitseb mahla kõoossast tsimmas mahla; mesi immitseb praost välja mesi nudsi lahkõst vällä
immutama hämmäte|(l)lemä* -lläq -(l)le86, immu|tama -taq -da82; immutatud elektripostid immutõduq eelektripostiq; tordipõhi immutage kohvi või piimaga tordi põhja hämmäkeq kohvi vai piimägaq
immuunsus tõvõ.kimmüs -e -t9
impeerium suur'|riik' -riigi -.riiki37, ilma|riik'* -riigi -.riiki37
import .sissetuu:mi|nõ -sõ -st5, .sissevidä­mi|­ne -se -st5
importima .sisse tuu:ma, .sisse vidämä
impotent sugujovvuldaq
improviseerima kõrrapäält luu:ma; improviseerimisvõime kõrrapäält luumisõ võimõq; kastidest sai poodium improviseeritud püüne sai kõrrapäält kastõst kokko pant
impulss tougõq .toukõ tougõt , .toukami|nõ -sõ -st5; kunstnik on impulsse saanud loodusest kunst'nikku om mõotanuq luudus; närvi­impulss nal' hergojõ:ngahus
ind 1. .ots'mi|nõ -sõ -st5, ir|a -a -ra26, .aelõmi|nõ -sõ -st5; loomal on innaaeg elläi ots'; 2. him|o -o -mo26, himmu - -2, huu:|g - -gu36; kõik olid innuga asja juures kõ:ik' olliq himogaq as'a man; töötasin suure innuga tei suurõ huugaq tüüd
indeks indeks' -i -it19; postiindeks tsiht'nummõr'
indiaanlane indi.aanla|nõ -sõ -st5, põlis­ameerikla|nõ -sõ -st5
indialane .indiala|nõ -sõ -st5
individuaalne erä-, um|a -a -ma24, .hindä, .hindäperä|ne -dse -st5, ütsilde; põllumaad harisid talupojad individuaalselt põllumaad arõq talopojaq egäüts' eräle; õpilastele tuleb osata individuaalselt läheneda koolilatsi piät mõistma ütekaupa kaiaq; individuaalõpe ütsilde oppus; see on mu individuaalne asi seo om mu eräasi
indiviid inemi|ne -se -st5; el|läi -äjä -äjät4; sama loomaliigi indiviidid võivad üksteisest väli­muse poolest erineda ütest sordist eläjäq võivaq väega esiqmuudu vällä nätäq
indlema .ots'ma .otsiq otsi63, .ael|õma -daq -õ85, proku|tama -taq -da82; (tsia kotsilõ) pahri|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90; (kassi kotsilõ) . r'auna .sõitma, . r'auna .sõitõlõma, . r'aunama r'au­na­daq . r'auna77, (hobõsõ kotsilõ) ir|a(ha)ma -adaq v -raq -ra v -aha88; lehm indleb lehm ots' (pulli); kevadel hakkavad kassid indlema keväjä nakkasõq kassiq aelõma; emis hakkas indlema immis naas' ots'ma; märal on pikk indlemisaeg märä om pikä iragaq
industrialiseerima tüü:stüslidses tegemä, tüü:stüse pääle üle vii:mä
inertne .oigõ - -t3
inerts huu:|g - -gu36, .laiskus -õ -t9, .oigus -õ -t9, inerts' inerdsi i.nertsi37; läheb inertsist edasi lätt huust edesi
inessiiv kiil' see(h)nkäänüs* -(s)e -t11, see(h)n.ütlejä* - -t3
inetu jälle - -t2, ilo|du -du -tut1, ilõ|du -du -tut1, nur'a|du -du -tut1, .näo|du -du -tut1, jäle|dü -dü -tüt1, ärä|dü -dü -tüt1, .hirmsa - -t3; inetu ja räpane linn jälle ja asunõ liin; inetu tegu nur'adu tego; see oli sinust küll väga inetu seo oll' sust külh väega ilodu; koer tuli pulmast ja nägi inetu välja pini tull' hattsaajast ni näkk' nur'adu vällä
inetult jälehehe, jälehele, ilotuhe, ilotulõ, nur'atuhe, nur'atulõ, .näotuhe, .näotulõ, ärä­tühe, ärätüle, .hirmsahe, .hirmsalõ; ajab suu inetult pärani lahti aja suu jälehehe peräniq vallalõ; jalg on inetult paistes jalg om hirmsahe üles paistõt
inetus jälehüs -e -t9, ilotus -õ -t9, nur'atus -õ -t9; temast räägiti igasuguseid inetusi täst kõ:nõldi egäsugumaidsi jälehüisi
infarkt in|farkt' -farkti -.farkti37, (.süäme)suu:ni .umbõminek'
infinitiiv kiil' tegonim|i* -e -me24
info teedüs -(s)e -t11; kust sa sellist infot said? kost sa säänest teedüst saiq? ; mul on salajast informatsiooni mul om salahast teedüst; info­leht teedüspapõr'
informatiivne teedüst.andva - -t1; on informatiivne om hulga teedüst
informeerima teedüst v teedäq .andma; informeeris and' teedüst v teedäq
infrapunane pümmever|rev -evä -evät4
ingel .engli - -t1, .ingli - -t1; see laps on täpselt nagu väike ingel seo lats' om õkva niguq tsill'okõnõ engli
ingerlane ingerlä|ne -se -st5, ingerisuu:mla|nõ -sõ -st5
inglane .inglä|ne -se -st5
inglanna .inglä|ne -se -st5, .inglüse naanõ
ingliskeelne .inglüs(e)keeli|ne -dse -st7, .ing­lis(e)keeli|ne -dse -st7, .inglus(õ)keeli|ne -dse -st7, .inglüs(e)kii:l'|ne -se -set6
ingver i'ng|vii:r' -veeri -vii:ri37, i'nger|vii:r' -veeri -vii:ri37
inimene inemi|ne -se -st5; seal olid kõik sõbralikud inimesed sääl olliq kõ:ik' sõbradsõq inemiseq; saime inimese moodi süüa saimiq inemise muudu süvväq; inimesehakatis inemiseluum; inimeselaps inemiselats'
inimgeograafia maatii:düs ütiskunnast
inimjätis hõel inemisetükk
inimkond inemis|kund* -kunna -.kunda32, m (kõ:ik' ilma) inemiseq, ine.miisi ine.miisi5; kuritegu kogu inimkonna vastu kuritüü kõ:gõ inemiskunna vasta
inimlik inemli|ne* -dse -st5, inemise muu:du v .perrä, inemise; ole inimlik!1 olõq inemine!; inimlikud elamistingimused inemise muudu v perrä elämine
inimlikkus inemises olõminõ
inimpõlv põlv' põlvõ .põlvõ35, põlv'|kund -kunna -.kunda32, inemis(e)|põlv' -põlvõ -.põlvõ35
inimsus inemlisüs -e -t9, inemisüs -e -t9, ine­mises olõminõ; inimsusevastased kuritööd ei aegu kuritüüq inemise vasta ei lääq vanas
inimsööja inemisesüü:jä - -t3
inimväärikus inemis(e)perisüs* -e -t9; inimväärikust säilitama, kaotama inemiseperisüst alalõ hoitma, kaotama
inimõigus inemise.õigu|s -(sõ) -(s)t10
inin hün|nin -inä -inät4, hüh|hin -inä -inät4, hun|nin -ina -inat4, in|nin -inä -inät4, (kõrras) inahus -õ -t9, inähüs -e -t9
inisema hünis|emä -täq -e87, hühis|emä -täq -e87, in|a(ha)ma -naq v -adaq -na v -aha88, hunis|õma -taq -õ87, inis|emä -täq -e87; loomad inisesid näljast eläjäq inisiq nälä peräst; mis sa inised, räägi korralikult! miä sa hüniset, kõ:nõlõq kõrdapiten!
initsiaal (sõna v lausõ alostusõn) vikur'|täht' -tähe -.tähte34, ilo|täht' -tähe -.tähte34; initsiaalid nimetäheq, edimädseq täheq
initsiatiiv päälenakkami|nõ -sõ -st5; näitas üles initsiatiivi naas' õkva tüügaq pääle; initsiatiiv on karistatav päälenakkamisõ iist võit vasta pääd ka saiaq
inkvisiitor kerigu.kohtu|mii:s' -mehe -mii:st39, kerigu.kohtu|herr -herrä -.herrä35
inkvisitsioon kerigu|kohus -.kohtu -kohu(s)t23
innaaeg ira|aig -ao -.aigo81, joosu|aig -ao -.aigo81, pulma|aig -ao -.aigo81, .aelõmisõ aig; innaajal ei tohi looma tappa – liha ei kõlba süüa aelõmisõ aigo tohe eiq eläjät tappa – liha ei kõlbaq süvväq
innovatiivne .vahtsõ viiegaq v moodugaq
innovatsioon vahtsõndus* -õ -t9, .vahtsõt muu:du v .vahtsõ moodu .perrä v .vahtsõ viiegaq v .vahtsõ moodugaq tegemine
innukas (pääle)nakkaja - -t3, tulima|nõ -dsõ -st5, tuli|nõ -dsõ -st7, hakar' hagara hagarat4, tra|gi -gi -ki26; innukas looduskaitsja hakar' luudusõkaitsja; innukas huvi kõige uue vastu tulinõ huvi kõõ: vahtsõ vasta
innustama takast .tsusk'ma, tõhu|tama -taq -da82, huts'u|tama -taq -da82, .hutsama hutsadaq .hutsa77; hea õpetaja oskab lapsi innustada hää oppaja mõist latsi takast tsuskiq
innustus takast.tsusk'mi|nõ -sõ -st5, härgütüs -e -t9, huu:|g - -gu36, hõisk hõisu .hõisku36, kiimahus -õ -t9; õpin õe innustusel kuduma opi sõ:sara härgütüse pääle kudama; innustus kipub kaduma huug tüküs ärq kaoma; ära ole igast uuest asjast nii innustuses! olku-iq egäst vahtsõst as'ast nii hõisku täüs!
insener insi|nör' -nöri -.nörri38, insi|nüü:r' -nööri -nüü:ri37
inspektor ins.pektri - -t1, inspektor' -i -it4, .perrä.kaeja - -t3; maksuinspektor massu­ammõt'nik; kooliinspektor kooliperräkaeja; metsainspektor mõtsaperräkaeja
inspiratsioon vaim vaimo .vaimo37, vaimopuhahus -õ -t9; ära sega mind, mul tuli inspiratsioon peale! ärq segäguq minno, mul tull' vaim pääle!; mul ei tule inspiratsiooni peale mul tulõ-iq vaimo pääle
inspireerima .mõo|tama -taq -da81, .kutsma .kutsuq kutsu64, .kiskma .kiskuq kisu64; see töö ei inspireeri mind seo tüü ei kisuq v ei kutsuq minno
installatsioon .paika.säädmi|ne -se -st5, .paikus|kunts' -kundsi -.kuntsi37; (kunstin) kunst'.säädmi|ne* -se -st5
installeerima .paika .säädmä
instinkt (loomu)sund' (-)sunni (-).sundi36; enese alalhoiuinstinkt hindähoitmissund'; karja­instinkt kar'asund'
instinktiivne nõ:na .perrä, esiq.hindäst; .külge.sündünü|q - -t1
instinktiivselt esiq.hindäst, .tundõ .perrä; instinktiivselt tajus ta hädaohtu tä tundsõ ärq, et hädä tulõ
institutsioon ammõ|t' -di -tit13, asotus -õ -t9, institutsi|uu:n' -ooni -uu:ni37, .säädü|s -(se)
-(s)t10, .säädüs|kõrd -kõrra -.kõrda30; ­ riiklikud institutsioonid riigiammõdiq; kirik oli mõjuvõimas institutsioon kerik oll' suurõ mõogaq asotus; veritasu institutsioon on meil hääbunud veritaso säädüs v kommõq om meil ärq häönüq; noorte kasvatamisega tege­levad mitmed institutsioonid nuuri kasvataminõ om mitmõlõ poolõ lakja jaet
instituut insti|tuut' -tuudi -.tuuti37
instruktiiv kiil' viie.ütlejä - -t3
instruktsioon (.pruuk'mis)oppu|s -(sõ) -(s)t10, juht' juhi .juhti36; neile anti instruktsioone, mida edasi teha näile anti oppust, midä edesi tetäq
instrument riist riista .riista30, tüü:|riist -riista -.riista30, mängo|riist -riista -.riista30, pill' pilli .pilli37
integreerima ütte .köütmä, kokko passita­ma, klapi|tama -taq -da82; immigrandid oleks vaja Eesti ühiskonda integreerida sissetulnuq olnuq vaia Eesti ütiskunnagaq klapitaq
intellekt .mõistu|s -(sõ) -(s)t10, mu|dsu -dsu -tsu26; tehisintellekt kunts'mudsu
intellektuaal vaimoinemi|ne -se -st5, mõttõinemi|ne -se -st5
intellektuaalne .vaim|nõ -sõ -sõt6, .vaimli|nõ -dsõ -st5, vaimo-; intellektuaalne tegevus vaimotüü, mõttõtüü
intelligent koolitõt inemine, haritla|nõ -sõ -st5, .op'nuq inemine, harit inemine
intelligentne .op'nu|q - -t1, hari|t -du -tut1, tark targa .tarka30; loomulikult intelligentne esiq­hindäst tark
intelligents m koolitõduq inemiseq; .tarku|s -(sõ) -(s)t10; loomulik intelligents esiqhindäst tarkus
intensiivne kimmäs .kimmä kimmäst22, te|küs -güsä -güsät4, kütse - -t14; intensiivsed värvitoonid kütseq värmiq; intensiivse maakasutusega kurnad maa ära tihtsä harimisõgaq vaivat maa ärq
intensiivsus huu:|g - -gu36, .kimmüs -e -t9; mõttetöö intensiivsus mõttõtüü huug
interdistsiplinaarne opi(.ainõ).vaihõli|nõ -dsõ -st5, .mitmõ ala; interdistsiplinaarne konverents mitmõ ala konvõrents'
interjöör sisekujondus -õ -t9, sis|u -u -su26
internaat .intri - -t1, inter|naat' -naadi -.naati37
internatsionaalne .riike.vaihõli|nõ -dsõ -st5
internet internet -i -ti37, võrk võrgu .võrku37; internetisõnaraamat võrgusõ:naraamat
interpreteerima ärq seletämä, .ümbre seletämä, tõlgu|tama -taq -da82; neid fakte võib interpreteerida mitut moodi naist as'ost või mitund muudu arvo saiaq
intervall vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19
intervjueerima küsüte|(l)lemä -lläq -(l)le86
intervjuu küsüte(l)lemi|ne -se -st5; andis aja­lehele intervjuu vastas' lehe küsümiisile; Uma Leht võttis intervjuu Vahur Kersnalt Uma Leht küsütelli Kersna Vahurit
intiimne eräelo-, umaette; intiimne nurgake umaette nukakõnõ; intiimne valgus (lämmi) hämmär
intiimteenus hatatüü: - -d52, hooratüü: - -d52
intonatsioon hel|ü -ü -lü26, lauluhel|ü -ü -lü26; saarlased räägivad laulva intonatsiooniga saarlasõq kõ:nõlõsõq laulva helügaq; intonatsioonist saab aru, mida rääkija sinust ­arvab helüst saat arvo, midä kõ:nõlõja sust arvas; intonatsioon langeb helü korgus satas
intress mano(q)rah|a* -a -ha28, int|ress' -ressi -.ressi37, oodus -(s)õ -t11; raha kasvatab int­ressi raha kasvatas rahha manoq; saab 10% intressi saa 10% mano; liisinguintressid on madalad liisinguintressiq ommaq madalaq
intrigant sori|k -gu -kut13, .tsusk'ja - -t3, kiilu­lüü:jä - -t3, igrataja - -t3
intrigeerima .tsusk'ma .tsuskiq tsusi63, sor|ima -riq -i57, .väntä lüü:mä v .käändmä, igrata|ma -taq -da82; intrigeeriv ettekanne här­gütäjä ettekandminõ
intriig (sala).tsusk'mi|nõ -sõ -st5, (sala)lugu (-)luu (-)luku27, sor|i -i -ri26
introduktsioon .sissetuu:mi|nõ -sõ -st5
intsident .johtumi|nõ -sõ -st5, äpärdüs -e -t9, tül|ü -ü -lü26; riigipiiril toimus relvastatud intsident riigipiiri pääl oll' laskmist
intuitsioon kõtu|tunnõq -.tundõ -tunnõt19, nõ:na|­tunnõq -.tundõ -tunnõt19
invaliid sant' sandi .santi37, jovvõdu inemine
inventar kraam' kraami .kraami37, m riistaq .riisto .riisto37; põllumajandusinventar m põllutüüriistaq ja -massinaq; müüa maja koos inventariga müvväq maja kõõ: kraamigaq
inventuur üle.kaehus* -õ -t9, ülelugõmi|nõ -sõ -st5, .hindami|nõ -sõ -st5; vabandage, meil on inventuur! andis, meil om kõrralinõ hindaminõ!
investeerima rahha .sisse .pandma; välismaalased on viimasel ajal Eesti majandusse kõvasti investeerinud vällämaalasõq ommaq viimätsel aol Eesti majandustõ hulga rahha sisse pandnuq
investeering raha .sisse.pandminõ
irduma eräl(d)e lüü:mä, .lahku minemä v .jäämä, vallalõ tulõma, harah(t)u|ma -daq -84, .harku|ma -daq -80; ta on elust irdunud tä om elost kavvõhe v eräle jäänüq; olen seltskonnast irdunud olõ selts'kunnast lahku löönüq
irevil(e) .indsi, indsile, .irvi, irvile; hambad irevil hambaq indsi v irvi
irin ir|rin -inä -inät4, jür|rin -inä -inät4, jürämi|ne -se -st5, ir|i -i -ri26, tir|i -i -ri26, hür|rin -inä -inät4; see igavene irin käib närvidele seo igäväne irrin käü närve pääle
iriseja (v)irask' -i -it13, tir|i -i -ri26, iri|pill' -pilli -.pilli37, irupot|t' -i -ti37, piripa|da -a -ta29, piri|parts' -pardsi -.partsi37, n'auga|ts' -dsi -tsit13
irisema .(v)irrama (v)irradaq .(v)irra77, jür|ämä -räq -ä69, iris|emä -täq -e87, ir|a(ha)ma -adaq v -raq -ra v -aha88, irri ajama, . n'augma . n'auguq n'avvu64; iriseb kehva toidu üle irras kehvä söögi pääle; iriseb kogu aeg selle ühe asja kallal jürä kõ:gõ seo üte as'a man
ironiseerima .inds'mä .indsiq indsi63
iroonia (pii:nü) .vällä.naardmi|nõ -sõ -st5, .pilkus -õ -t9, inds' indsi .indsi37; eneseiroonia hindä üle naardminõ
irooniline indsili|ne -se -st5; irooniline muie indsitüs; irooniline jutt indsiline jutt, indsijutt
irvakil(e) .poikvõ(l)lõ, .poikvallaq, .indsi, indsile, .irvi, irvile; uks on veidi irvakil uss' om veidükese poikvallaq; lase aken irvakile! poiguda akõnd v lasõq akõn' poikvõlõ!
irve (h)inds (h)indsi .(h)indsi37, .(h)indsüs -e -t9, .hamba|(h)inds' -(h)indsi -.(h)indsi37; ta näole ilmus õel irve timä näkko tull' kuri indsüs
irvhammas inds'|hammas -.hamba -hammast23, indsi|k -gu -kut13, irvi|k -gu -kut13, .hamba|­(h)inds' -(h)indsi -.(h)indsi37, .hamba|mii:s' -mehe -mii:st39
irvitama indsi|tämä -täq -dä82, .irv'mä .irviq irvi63, huhvi|tama -taq -da82, .inds'mä .indsiq indsi63, irvi|tämä -täq -dä82; mitmit kõrdo .irve­lemä irveldäq .irvele85, irvite|(l)lemä -lläq -(l)le86, indsite|(l)lemä -lläq -(l)le86; irvitab nõrgema üle irv' nõrgõmbat; laes irvitab pragu laen om laheq
irvitus (h)indsihüs -e -t9, .hamba|(h)inds' -(h)indsi -.(h)indsi37
isa es|ä -ä -sä24; isakodu esäkodo; isa õde tsõdsõ; isaisa vend vanalell; isa(s)-, isane esä-; isahani, -part esähani, -parts'
isadus esäsolõmi|nõ -sõ -st5, esähüs -e -t9; isaduse tuvastamine esäsolõmisõ kimmästegemine
isaisa esäes|ä -ä -sä24
isakanep kidsukan'õ|p' -bi -pit13, esäkan'õ|p' -bi -pit13
isalik esä-; isalikud tunded esätundõq; isalik hoolitsus esähuul'
isamaa kodomaa - -d50, (luulõlidsõlt) esäessimaa - -d50; isamaa-armastus kodomaahoitminõ
isamees kos'aes|ä -ä -sä24, raudkä|si -e -tt42; Jüri hakkas Mardile isameheks Jüri naas' Mardilõ kos'aesäs
isamesilane läsk' läsä .läskä34
isand esänd -ä -ät13
isane esä|ne -dse -st7
ise esiq, e(s)s'; küünal kustus ise ära künnel' kistu esiq ärq; laps oskab juba ise käia lats' mõist joba esiq kävvüq; räägib iga kord ise juttu kõ:nõlõs egä kõrd esiq juttu
iseasi esiqasi, tõ(õ)nõasi
iseenda = iseenese esiq.hindä; tegi seda ise­enese tarkusest tekk' tuud uma mudsugaq
iseenesest (esiq).hindäst, .hindä.kotsilt, .hindä­kottalt; ta on iseenesest päris hea inimene tä om hindäst peris hää inemine; haigus kadus iseenesest tõbi kattõ esiqhindäst
isegi esi(q)kiq, esi(q)kinäq, .es'kiq; seda oskab isegi laps teha tuud mõist esiqkiq lats' tetäq; tal tööd isegi palju täl es'kiq pall'o tüüd
isekas hinnästtäüs, .hindäperi|ne -dse -st7, .kangõ - -t1, nõ:na|tark -targa -.tarka30, .uhkõ - -t3, .võimli|k -gu -kku38; isekas inimene kangõkaal; ta on ju nii isekas, et talle ei saa midagi öelda tä om jo nivõrra uhkõ, et tälle ei saaq midägiq üldäq
isekus .hindäperisüs -e -t9, .kangus -õ -t9, .uhkus -õ -t9
iseloom esiqolõmi|nõ -sõ -st5, .hindäsolõmi|nõ -sõ -st5, olõ|k' -gi -kit13, olõmi|nõ -sõ -st5, loomus -(s)õ -t11; hea, halva iseloomuga hää, halva olõkigaq; sel tüdrukul on iseloomu seol tütrigul om esiqolõmist; palk sõltub töö iseloomust palka mastas tüü perrä
iseloomulik loomuperäli|ne -dse -st7, esiq­perä|ne -dse -st7, esiqmuu:du, ummamuu:du; haigusel on iseloomulikud sümptomid tõvõl ommaq umaq tunnussõq
iseloomustama .arvama arvadaq .arva77, .ütlemä üteldäq v (.)üldäq .ütle78; kuidas sa seda inimest iseloomustad? midä sa seost inemisest arvat?; kirjanik iseloomustas oma tegelasi kir'ämiis' kõ:nõl' ummist tegeläisist; iseloomustas hästi ütel' häste
iseloomustus .arvami|nõ -sõ -st5; võta töö­kohast, koolist, eelmiselt tööandjalt iseloo­mustus! võtaq tüükotusõst, koolist, perämädse tüüandja käest arvaminõ!
isemeelne .päähäkäänetäv -ä -ät4, .päähä­käändäq, kangõla|nõ -sõ -st5, .kangõ - -t1, .kangust täüs, kammõli|k -gu -kku38, ütsi|­puinõ -.puidsõ -puist7; isemeelne ja hellita­tud tüdruk kangõ ja ärq tillitet lats'kõnõ; isemeelne inimene jebonajalg
isemoodi esiq-, .hindäperi|ne -dse -st7, esiq­muu:du, ummamuu:du; iga lill lõhnab ise­moodi egäl lillil esiq nuheq; igal maal on ise­moodi kombed egäl maal ommaq esiqmuudu kombõq; tema tegi ikka isemoodi timä tekk' õ:ks umma torro piten
iseseisev esiq.saisja - -t3, esiqolõja - -t3, 
.hindä.kotsi|nõ -dsõ -st5, umaette, .hindäperi, .hindä­pääl, hinnästpite(h)n; iseseisev riik umaette riik'; noored alustavad iseseisvat elu noorõ alostasõq umma elämist; sai iseseisvaks läts' uma elo pääle
iseseisvalt umma.joudu, uma .jougaq, uma abigaq, esiq, .hindä ette, .hindä.kotsilt, .hindä­kottalt, .hindäpääl, hinnästpite(h)n; 
 tuleb iseseisvalt hakkama saada tulõ ummajoudu toimõ tullaq; olen harjunud iseseisvalt elama olõ harinuq uma arugaq elämä; laps peab iseseisvalt hakkama saama lats' piät mõistma hindä ette ollaq
iseseisvuma .hindäperi .saama; Eesti iseseisvumise aastapäev Eesti hindäperi saamisõ aastagapäiv
iseseisvus esiq.saismi|nõ -sõ -st5, esiqolõ­mi|­nõ -sõ -st5, esiqolõja - -t3, .hindäette v umaette olõminõ; lapses tuleb kasvatada iseseisvust latsõlõ piät hindäette olõmist oppama; Eesti iseseisvuspäev Eesti esiqsaismispäiv v Eesti hindäperi saamisõ päiv
iseseisvuspäev esiq.saismis|päiv -päävä -.päi­vä35, .hindäperi.saamis|päiv -päävä -.päivä35
isesugune esiqsuguma|nõ -dsõ -st5
iseteadvus .hindätii:dmine -se -st5; rahvuslik iseteadvus rahva hindätiidmine
iseteenindus esiq(.hindä).pas'mi|nõ -sõ -st5, uma.käeline teenindüs; iseteenindus­kauplus umakäeline puut'
isetegevus esiq tegemine; lapse isetegevust ei tohi takistada latsõ esiq tegemist tohe eiq keeldäq; siin ei tohi lubada mingit isetegevust uma päägaq ei toheq siin midägiq tetäq
isevalitseja esiqvalitsõja - -t3
iseõppija ummapääd.op'ja - -t3, esiq.op'ja - -t3; Ants on iseõppija Ants om ummapäädop'ja
iseäralik esiqeräli|ne -dse -st5, ummamuu:du, esiqmuu:du; midagi iseäralikku ei juhtu­nud midägiq esiqerälist es juhtuq; iseäralik välimus ummamuudu vällänägemine
iseäranis üle kõ:gõ, esiqerälidselt, esiq­­eräl(d)e, esiqeräliste, nimelt, eräle, inne­kõ:kkõ, .väega(q); iseäranis meeldis neile meri meri miildü näile üle kõ:gõ; iseäranis julge inimene väega julgõ inemine; sulle on see iseäranis kasulik sullõ om taa nimelt kasulik
iseärasus ummamuu:du olõminõ v n'ago; rahvuslikud iseärasused rahva ummamuudu n'ago
isik inemi|ne -se -st5, hing' hinge .hinge35, kih|ä -ä -hä24; juriidiline isik juriidiline kihä; füü­silisest isikust ettevõtja inemine-­ettevõtja; isikut tõendav dokument hindäpapõr'*; tsi­viilisik eräinemine; isikukultus üte inemise kumardaminõ; väga tähtis isik väega tähtsä inemine
isiklik erä-, esiqum|a -a -ma24, .hindä(-), erä­li|ne* -dse -st5; isiklik auto eräauto; see on minu isiklik arvamus seo om muq hindä ­arvaminõ; mul on sulle üks isiklik jutt mul om sullõ üts' eräjutt; isiklik raha hindäraha
isiklikult esiq, e(s)s'; ma nägin seda isiklikult pealt ma näi tuud esiq päält
isiksus olõ|k' -gi -kit13, hing' hinge .hinge35, ine­mi|ne -se -st5; õpetaja isiksus oppaja olõk'; Jüri on tugev isiksus Jüri om kimmä olõkigaq v kimmäs miis'; isiksuseomadused esiqumahusõq; isiksuse kahestumine hinge katõsminek'; omapärane isiksus esiqmuudu inemine
isikukood pää|nummõr'* -.numbri -nummõrd23, eräs|kuu:d'* -koodi -kuu:di37
isikuline kiil' erä.näütäjä* - -t3; isikuline ase­sõna, tegumood eränäütäjä asõsõ:na, tegomuud
isikunimi inemisenim|i -e -me24; isikunimede register inemiisi nimekiri
isikutunnistus m (.hindä)paprõq* ( -).papridõ ( -).paprit19, erästunnistus* -õ -t9, pass' passi .passi37
isikuvabadus inemise vabahus, priiolõmi|­nõ -sõ -st5; see on isikuvabaduse piiramine! seo om inemise vabahusõ piirdmine!
islam muhamedi|usk -uso -.usko36, .is|lam' -lami -.lammi38
islamiusuline muhamedi.usko, .islamiusoli|nõ -sõ -st5, .mos|lem' -lemi -.lemmi38
islandlane (.)islandla|nõ -sõ -st5
isoleerima eräldä|mä -q -83, erä|tämä -täq -dä82, .mähk'mä .mähkiq mähi13, eräle lüü:mä; haige isoleeriti tervetest haigõ lüüdi tervist eräle; juhtmed isoleeriti isoleerpaelaga juht'mõq tõ:mmadiq mähkpailagaq v isoliirpailagaq üle
isoterm sama.lämmä|juu:n' -joonõ -juu:nt40
issand .essänd -ä -ät13
issi latsik papa - -t2, es|ä -ä -sä24, tätä - -t2
istandik aid aia .aida33, istutus -õ -t9; viina­marjaistandik viinamar'aaid; kuuse-, kapsa-, õunapuuistandik kuusõ-, kapsta-, uibu­istutus
iste istõq .istmõ istõnd16; istme seljatugi istmõ sälätugi; istepink istõpink'; pakub bussis ­istet and bussin asõma; pakub külalisele istet pakk külälisele istmist
istik luu:m looma luu:ma31; viljapuude, marja­põõsaste istikud viläpuiõ, mar'apuhmõ loomaq; kuuseistik kuusõluum; männiistik pedäjäluum
istmik taga|ots -otsa -.otsa31, perseq .perse pers(e)t18
istukil(e) = istuli persilde, persülde, persükallaq, .istu, istukillaq; kukkusin istuli sattõ persilde; koer on nii istuli kui seistes ühekõrgune pini üts'korgu istu ni saisu
istuma .istma .istuq istu73, mitmit kõrdo istuskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, laisalt persü|tämä -täq -dä82; istub aina ühest kohast teise kohta, ei viitsi tööd teha istuskõllõs ütest paigast tõistõ, ei viisiq tüüd tetäq; mis sa siin istud, tee midagi! miä sa persütät tan, tiiq midägi!; vangis istuma kinniq istma; istet pakkuma istutama, istma pandma
istung istang' -i -it13, kuu:(h)nolõ|k' -gi -kit13, kuu:(h)nolõmi|nõ -sõ -st5
istutama kük|kämä -ädäq -kä77, kükü|tämä -täq -dä82, kasuma .pandma, istu|tama -taq -da82; istutab kapsataimi kükkäs kapstaluumõ; õunapuud istutama uibut kasuma pandma
isu is|o -o -so26, him|o -o -mo26, himmu - -2; hakkasin isuga sööma naksi isogaq süümä; ma olen õuntest isu täis söönud mul om ubinist himo täüs; mul polnud mingit isu külla minna mul olõ es määnestkiq himmo küllä minnäq; see on suure isuga inimene, seepärast ta on nii rammus taa om süüjät jako inemine, selle tä om nii rammun
isukas isoli|nõ -dsõ -st5, iso|nõ -dsõ -st7, hää v suurõ söömägaq v süü:misegaq; isukas söömine isonõ süümine
isur ingerikar'ala|nõ -sõ -st5
isutu närb süü:mä, nirgi söögigaq
isutult närvätühe, närvätüle, närvält, .nälbe­lemiisi; isutult sööma näibelemä, närbelemä v nälbelemä
isutus .närbüs -e -t9; isutus põhjustab nõrkust närbüs võtt pikäpääle jõu ärq
isuäratav hää - -d50, nii:ldmä.pandva - -t3; laual olid isuäratavad puuviljad lavva pääl olliq niildmäpandvaq puuviläq; isuäratav toit, lõhn hää süük', nuheq
itaallane i.taalla|nõ -sõ -st5
itk iku|laul -laulu -.laulu37, ik|k -u -ku37, .perrä.ikmi|nõ -sõ -st5
itkema folkl sõ:no .ikma
itsitama hikõrda|ma -q -83, hiki|tämä -täq -dä82, kiki|tämä -täq -dä82, itsi|tämä -täq -dä82, indsi|tämä -täq -dä82; mitmit kõrdo hikite|(l)lemä -lläq -(l)le86, itsite|(l)lemä -lläq -(l)le86, indsi­te|(l)lemä -lläq -(l)le86; itsitab heameelest hikitäs häästmeelest; laps itsitab lats' hikikikitäs
iva ter|ä -ä -rä24, jüv|ä -ä -vä24; pole ivagi hamba alla saanud ei olõq jüvvägiq suuhtõ saanuq