ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 1071 kiräkotust. Lausidõ kunts'helü EKI & WI
.haabja|= .haabja|s, -dsõ, -st5 haabjas, haavakoore värvi, hallikas
.haaǵama, haaǵadaq, .haaǵa77 taga rääkima; ette heitma; laimama
haaḣ, hahe, haaht39 > hani
haaju, -, -t2 narr, kergemeelne
haaḱ, haagi, .haaki37 haak; haaki minemä tülli minema
.haakõlõma, haagõldaq, .haakõlõ85 1. (joostes) haake tegema; 2. tüli norima
.haaľma, .haaliq, haali63 1. haarama; ahnitsema; õgima; tööd rabama; 2. kahlama, sumpama
.haanigõ|nõ, -sõ, -ist8 Haani (Haanja) elanik
haani|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 õlu, taar (hrl luulekeeles)
.haani|mi̬i̬ś, -mehe, -mi̬i̬st39 meessoost Haani (Haanja) elanik
haaŕ, haari, .haari37 tiib, laba (tuulikul, vesiveskil, masinail)
haarahta|ma, -q, -83 < haarahu|tma, -taq, -da62 < habahutma korraks v kiiresti haarama, krahmama
haaras|.kitśma, -.kitsiq, -kitsi63 > haariskõ(l)lõma
.haardma, haardaq, haara66 haarama, kahmama
.haarduma, .haardudaq, haaru79 1. ulatuma, küündima; jätkuma, piisama; 2. sattuma, juhtuma; 3. nakkuma, sidurduma
haariskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 < haaras.kitśma (siit-sealt) haarama, midagi hookaupa tegema
haarus, -(s)õ, -t11 < situŕ sidur
haav, haava, .haava30 1. haab; 2. haav, vigastatud koht
.haavama, haavadaq, .haava77 haavama, vigastama
haava|nõ, -dsõ, -st7 = haavinõ haavapuine, haavapuust
haavaporovi|k = haavapuravi|k, -gu, -kku38 = haavatatť haavapuravik, punapuravik
haava|si̬i̬ń, -seene, -si̬i̬nt40 haavariisikas
haavatat|ť, -i, -ti37 = haavaporovik
haavi|nõ, -dsõ, -st7 = haavanõ
habahu|tma, -taq, -da62 > haarahtama
habahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = habal|õma, -daq, -õ85 = habõhõ(l)lõma < haba|.ritśma 1. kiiruga, rabeldes, uisapäisa tegutsema; 2. siit-sealt haarama; ahnitsema; jagelema, sõnelema
haba|.ritśma, -.ritsiq, -ritsi63 > habahõ(l)lõma
habasḱ, -i, -it13 1. kergats, lobiseja; 2. lai rõivas, ürp
ha|bima, -piq, -bi57 haarama; ahnitsema; suuŕ kala habi suurt süütä suur kala haarab suurt sööta
habinahe = habinallaq = habinalõ kiiresti, häälekalt (hrl söömise kohta)
habis|õma, -taq, -õ87 1. vabisema, värisema; kahisema, kohisema; nohisema; 2. lobisema; vastu rääkima
habras, .hapra, habrast22 habras, kergesti murduv, pude, rabe; mäda, pehkinud
habrasta|ma, -q, -83 hapraks muutma; pehastama
habrastu|ma, -daq, -84 = hubrastuma hapraks muutuma; pehkima
habõhõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = habõl|õma, -daq, -õ85 = habahõ(l)lõma
habõn|aq, m -idõ, -it4 < hapõń habe; habõnit ajama habet ajama
habõna|raud, -ravva, -.rauda33 > habõna|väitś, -väidse, -väist39 habemenuga
habõndu|ma, -daq, -84 habetuma, habemesse kasvama
habõni|k, -gu, -kku38 habemik
haďa|k, -gu, -kut13 kergats (hrl naine)
haďra = haďre, -, -t2 kerglane, edev inimene
ha|go, -o, -ko27 hagu, oks, vits
hagras, .hakra, hagrast22 hapu; tilgastanud
ha|gõma, -kõq, -e59 1. (hunti) hurjutama; hurjutama, keelama (hrl last); 2. haarama, ahnitsema; koguma, korjama;
haheq, .hahkõ, hahet19 = hahetus
hahe|tama, -taq, -da82 1. = .hahkama [1.] valgenema hakkama, koitma; 2. halli(ka)ks muutuma
hahetus, -õ, -t9 = haheq nõrk valgus, eha-, koidukuma
hah|hil, -ila, -ilat4 = ahhil ahel
hahk, haha, .hahka33 < ahk 1. (valkjas)hall, tuhkjas; hallikas; 2. nõrk valgus, koidukuma; 3. tühi jutt, loba
.hahkama, hahadaq, .hahka77 1. = hahetama [1.] valgenema hakkama, koitma; hahkama nakkas joq koitma hakkab juba; 2. tühja juttu ajama, luiskama; 3. halli(ka)ks muutma
hahka|tama, -taq, -da82 = hähkätämä lõõtsutama, hingeldama
hahka|tś, -dsi, -tsit13 lobiseja, tühja jutu rääkija
.hahkja|= .hahkja|s, -dsõ, -t5 hallikas
hahmah(t)u|ma, -daq, -84 = jahmah(t)uma jahmuma, ehmuma
hahmah(t)us, -õ, -t9 = jahmah(t)us jahmatus, ehmatus
haiba, -, -t2 = haiba|k, -gu, -kut13 = haibatś kergemeelne, edev inimene (hrl tüdruku kohta)
haiba|tama, -taq, -da82 edvistama; vigurdama; hullama
haiba|tś, -dsi, -tsit13 = haiba
haida|k, -gu, -kut13 kergemeelne; kergats
.haigla|nõ, -dsõ, -st5 = .haigõnõ
.haigus, -õ, -t9 haigus, tõbi
haigu|tama, -taq, -da82 haigutama
haigutus, -õ, -t9 = haik [1.] haigutus; mullõ tüküs haik pääle mind ajab haigutama
haigutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv haigutama
.haigõ, -, -t3 haige, tõbine; valus
.haigõma|ja, -ja, -ia28 haigla
.haigõ|nõ, -dsõ, -st5 = .haigõpooli|nõ, -dsõ, -st7 = .haiglanõ haiglane, haigevõitu, haigepoolne
.haigõtallitaja, -, -t3 põetaja
.hai(h)klõmiisi kaheldes, kõheldes
.haihkõlõma, haihõldaq, .haihkõlõ85 < .haikõlõma, < .harkõlõma [2.] kahtlema, kõhklema; viivitama, aega raiskama
haik, haigu, .haiku37 1. = haigutus haigutus; 2. kerglane; lapsik; saamatu
.haikama, haigadaq, .haika77 halvaks minema; haisema, lehkama; kala piät suula pandma, muido lätt haikama kala peab soola panema, muidu läheb haisema; liha om haiganuq hyngugaq liha on halvaks läinud haisuga
.haiklõma, haigõldaq, .haiklõ78 (rumalalt) vigurdama, edvistama, alpima
.haikõlõma, haigõldaq, .haiklõ85 > .haihkõlõma
hain-alo|nõ, -dsõ, -st7 madu; rästik
hain, haina, .haina37 hein; rohi; umbrohi
haina|k, -gu, -kut13 = hainang heinaaeg, heinailm; heinategu
haina|kaaŕ, -kaari, -.kaari37 heinakaar
hainaka(d)sa|k, -gu e -ga, -kut e -kat13 = hainaritsik
haina|kands, -kandsu, -.kandsu37 rohutüügas; niidetud heinamaa
hainakuu, -, -d50 < juuli juuli
hainali|nõ, -(d)sõ, -st5 heinaline
hainamaa, -, -d50 heinamaa
haina.maarja|päiv, -päävä, -.päivä35 heinamaarjapäev, 2. juuli
hainang, -u, -ut13 = hainak heinaaeg, heinailm; heinategu
haina|nõ, -dsõ, -st7 rohune, rohuga kaetud; umbrohtunud; heinane
hainaritsi|k, -ga e -gä, -kat e -kät13 = haina.ritśka|s, -, -(s)t15 = hainaka(d)sak = hainatsirts rohutirts
haina|tama, -taq, -da82 = hainotama (umb)rohtuma
hainate|go, -o, -ko27 heinategu
haina|tsirts, -tsirdsu, -.tsirtsu37 = hainaritsik
haino|tama, -taq, -da82 = hainatama
hais, haisu, .haisu37 hais, lõhn
.haisama, haisadaq, .haisa77 haisema, lõhnama
haiska, -, -t2 = haśka latatara
haiska|tama, -taq, -da82 = haśkatama latrama, keelt peksma
haisu|tama, -taq, -da82 haisutama
ha|jo, -jo, -io26 = hojo hulkuja, seikleja; vallatleja, ringiaeleja
hajol|õma, -daq, -õ85 1. vallatlema, kergemeelselt käituma; 2. hulkuma
hajopin|i, -i, -ni26 = hojopini hulkuv koer
hajovallaq = hajovillaq laokil, lohakil, hooletuses; hajuvil
hajovallõ = hajovillõ laokile, lohakile, hooletusse; hajuvile
hakḱ, haki, hakki37 1. hakk (viljavihud v linapeod); 2. hakk (lind); 3. Kasaritsa, Haanja või Võru kandi elanike pilkenimetus
haksikõ|nõ, -sõ, -ist8 kaltsakas
hal|a(ha)ma, -laq, -la88 halama
halahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 halama; haletsema, kaasa tundma
hala|pai, -paiu, -.paiu37 = hala(k)puu, -, -d50 leinapaju
haľas, .halja e .halľa, haľast22 haljas, roheline; selge, klaar (viina kohta)
halg, halo, .halgo36 (puu)halg
halgahta|ma, -q, -83 meenutama, meelde tuletama; ma halgahta miilde ma tuletan meelde
halgah(t)u|ma, -daq, -84 meenuma, meelde tulema
hall, halla, .halla30 hall, härmatis, öökülm
halľ, halli, .halli37 hall (värvitoon)
.hallama, halladaq, .halla77 = hallatama
halla|nõ, -dsõ, -st7 hallane
halla|tama, -taq, -da82 = .hallama hallatama, hallaga kat(tu)ma; hain om ärq hallatõt rohi on hallatanud
ha(l)ľa|tama, -taq, -da82 = ha(l)ľõ|tama haljendama, rohetama
hallika|= hallika|s, -dsõ, -st5 hallikas
halli|tama, -taq, -da82 = hallõtama = hallõtuma hallitama
hallitus, -õ, -t9 > hallõq [1.]
hal|lus, -usa, -usat4 < vallus valus
hallõ, -, -t14 hale; täbar, vilets
hallõldõ = halõhõhe haledasti; täbarasti
ha(l)lõli|k, -gu, -kku38 haleda-, härda-, tundelisevõitu
ha(l)lõli|nõ, -dsõ, -st5 hale, härras, tundeline; kaastundlik
hallõq, .hallõ, hallõt18 < hallitus 1. hallitus; 2. kirme, õhuke kord
ha(l)ľõ|tama, -taq, -da82 = ha(l)ľa|tama haljendama, rohetama
hallõ|tama, -taq, -da82 = hallõ|tuma, -tudaq, -du84 = hallitama
hal|u, -u, -lu26 < valu [I 2.] valu; hamba-, kõtu-, päähalu hamba-, kõhu-, peavalu
halusahe = halusalõ < valusahe valusasti
halu|tama, -taq, -da82 < valutama valutama
halv, halva, .halva30 halb
halvastõ halvasti; halvastõ palľo väga palju, liiga palju
halõhe = halõhõhe
halõhus, -õ, -t9 = halõndus haledus; haletsus
halõhõhe = halõhõlõ = hallõldõ = halõhe haledasti; täbarasti
halõndus, -õ, -t9 = halõhus
halõsta|ma, -q, -83 halastama, armu heitma; haletsema, kaasa tundma
halõstus, -õ, -t9 halastus; haletsus, kaastunne
halõ|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 haletsema, kaasa tundma, (kellestki) kahju olema
halõtuhe = halõtulõ haledalt; haledal kombel; väga kõvasti
hama|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 mõistma, aru saama; märkama; kavatsema
.hamba|(h)indś, -(h)indsi, -.(h)indsi37 naer(mine); irve, irvitus; naljahammas, irvhammas
.hamba|tahas*, .tahta, tahast23 hambapasta
hammas, .hamba, hammast23 hammas
.hampsama, hampsadaq, .hampsa77 = .hapsama (suhu) haarama, ahmama; hammustama
.hampśma, .hampsiq, hampsi63 = .hapśma [1.] aplalt, ahmides sööma, lõmpsima (sea kohta)
.hamśma, .hamssiq, hamsi63 1. = .hampśma; 2. sumama (läbi lume, vilja vms )
hamõh, .hammõ, hamõht20 = hamõq, .hammõ, hamõt18 särk; naasõl olliq nisaq hammõpuust välän naisel olid rinnad särgipõuest väljas
hand, hanna, .handa33 1. saba; 2. tarberiista osa, käepide, vars; 3. rida, rivi; järjekord, kõnek saba; haniq lääväq hannan haned lähevad rivis; võtkõq handa! võtke järjekorda (v rivvi)!
hand|ru̬u̬ds, -roodsu, -ru̬u̬dsu37 sabaroots, sabaluu
hanǵ, hangõ, .hangõ35 kõva jäätunud koorik lumel; (lume)hang
hangi|tama, -taq, -da82 = hangõtama lumekoorikut, jääkirmet peale tõmbama
hangi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 ahnitsema, endale püüdma
hangu(h)n 1. konksus, kõveras; küürus; kängus; 2. tülis, riius
hangu|tama, -taq, -da82 = .hankõlõma
hangõlda|ma, -q, -83 hangeldama, sahkerdama, kaubitsema
hangõ|tama, -taq, -da82 = hangitama lumekoorikut, jääkirmet peale tõmbama
han|i, -i, -ni26 < haaḣ hani
hani|pai, -paiu, -.paiu37 hanepaju (pajuliik)
hank, hangu, .hanku37 1. konks; 2. paaditull; 3. vigur, krutski
.hankama, hangadaq, .hanka77 = .hanḱma, .hankiq, hangi63 1. hankima, muretsema; 2. ahnitsema; 3. tööd rassima
.hanku 1. konksu, küüru, kõverasse, kängu; 2. tülli, riidu; meheq lätsiq hanku mehed läksid riidu
.hankõlõma, hangõldaq, .hankõlõ85 = hangutama vaidlema, sõnelema
hannaalo|nõ, -dsõ, -st7 sabaalune; (naise või emaslooma) suguelund
hannana|anõ, -asõ, -ist8 pruutneitsi, pulmades mõrsjat saatev naine
hannatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 kurameerima, sõbrustama
hanśa, -, -t2 = hansś, hansi, .hanssi37 puskar, samagonn
hao|kubo, -ku̬u̬, -kupo27 haokubu
hap|as*, -pa, -ast22 hape
hapasni|k, -gu, -kku38 hapnik
hapa|tama, -taq, -da82 hapendama, hapneda laskma
hapa|tś, -dsi, -tsit13 1. = hapatus [4.] = happ lobiseja, lõuapoolik, luiskaja; 2. hobuse peakott
hapatus, -õ, -t9 1. mudane, porine koht; mülgas; 2. hapendav või hapnev segu (naha parkimiseks; leivajuuretis); 3. jama, rumalus; 4. = hapatś [1.]
ha|pin, -bina, -binat4 1. värin; kohin, kahin; sahin; 2. sagin; kiirustamine
.hapni|k, -gu, -kku13 hapu aine, ollus; (maitselt) hapu
.hapnõma, hapadaq, .hapnõ, kesks hapanuq75 1. hapnema, hapuks minema; hapanuq jutt lorijutt, rumal jutt; 2. laisklema, tegevuseta ole(le)ma, olesklema
hap|p, -a, -pa30 = hapatś [1.]
hapsahta|ma, -q, -83 mulksatama, potsatama
hapsah(t)us, -õ, -t9 mulksatus, potsatus
.hapsama, hapsadaq, .hapsa77 = .hampsama
.hapśma, .hapsiq, hapsi63 1. = .hampśma aplalt, ahmides sööma, lõmpsima (sea kohta); 2. mulksuma, potsuma (keemisel)
.hapsna, mulksumine, potsumine
hapsõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv hapśma
hapu, .hapnõ, hapund17 hapu
hapuhain, .hapnõhaina, hapund.haina30 1. hapuoblikas; 2. jänesekapsas
hapupiim, .hapnõpiimä, hapund.piimä35 hapupiim
ha|põń, -bõna, -bõnat4 > habõnaq
haraga|lilľ, -lilli, -.lilli37 = haraklilľ 1. karikakar; härjasilm; 2. = varõslilľ ülane
harah|(t)ama, -taq, -(t)a83 1. eksitama; eemaldama; silmist kaotama; 2. võõrutama
harah(t)u|ma, -daq, -84 1. eksima; eemalduma; silmist kaduma; 2. võõrduma
hara|k, -ga, -kat13 harakas
harak|lilľ, -lilli, -.lilli37 = harak|ninń, -ninni, -.ninni37 = haragalilľ = harakninń 1. karikakar; härjasilm 2. ülane
harali(ga)|nõ, -dsõ, -st5 = .hargli(ga)= hargõlinõ = .harḱliganõ = harõlinõ haraline, haruline
haŕas, -(s)õ, -t11 (sea)harjas, (siili) okas
harasḱ, -i, -it13 haraline, haruline ese
haraskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = harõskõ(l)lõma vigurdama; eputama; lõkerdama
haravillaq (olõma) harali (olema)
haravillõ (ajama) harali (ajama)
harga, -, -t2 = hargatś = hargo = harisḱ = harõlǵ = harõsḱ eputis, kekats, lõkerdis, latatara
hargahu|tma, -taq, -da62 korraks v kiiresti sirutama, harki ajama
hargakillaq = hargikallaq = hargi(h)n = hargukillaq = harguvallaq harkis, harali, laiali
harga|tś, -dsi, -tsit13 = harga
hargikallaq = hargakillaq = hargi(h)n
.hargli(ga)|nõ, -dsõ, -st5 = harali(ga)= harikanõ haraline, haruline
hargo, -, -t2 = harga
hargukillaq = hargakillaq
hargukillõ = harguli = hargulõ = .harki harki, harali, laiali
hargu|tama, -taq, -da82 hargitama, (jalgu, käsi) harki või laiali ajama
hargutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv hargutama
harguvallaq = hargakillaq
hargõli|nõ, -dsõ, -st5 = .hargli(ga) haraline, haruline
hari, haŕa, .harja43 hari (katusel; linnul; puhastamiseks, kammimiseks; linatöötlemiseks)
harikallaq kaksiratsi
harika|nõ, -dsõ, -st5 = .hargli(ga) haraline, haruline
hariligult harilikult, tavaliselt
harili|k, -gu, -kku38 harilik, tavaline
harima, harriq, hari84 < arima (maad) harima; hooldama, kasima; harima, teadmisi, oskusi, kooliharidust andma või saama
hari|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 harjuma; kohanema; käsile harinuq taltsas
harinõmaldaq harjumatu, ebaharilik
harisḱ, -i, -it13 = harga
haritus, -õ, -t9 harjumus, komme
harḱ, hargi, .harki37 1. hark; 2. ärtu
.harki = hargukillõ harki, harali, laiali
.harḱliga|nõ, -dsõ, -st5 = harali(ga) haraline, haruline
.harku harki(s), harali, laiali
.harku|ma, -daq, -80 = .harpuma eralduma, eksima, teistest maha jääma
.harkõlõma, hargõldaq, .harkõlõ85 1. karglema, hüplema; edvistama; 2. > .haihkõlõma
harḿ, harmi, .harmi37 hall
harmooni|k, -gu, -kut13 1. harmoonium; 2. = härmoonik lõõtspill
har|o, -o, -ro26 haru
ha|ŕo, -ŕo, -rŕo26 tõhk, tuhkur
harokallaq harali
haŕokõ|nõ, -sõ, -ist8 1. harjusk, rändkaupmees; 2. = haŕolilľ
haŕo|lilľ, -lilli, -.lilli37 > rüälilľ
haroli|nõ, -dsõ, -st5 haruline; haraline
haŕo|tama, -taq, -da82 < tri ·i·ńmä harjutama; treenima; haŕotaminõ harjutamine, treening; käsile haŕotama taltsutama, dresseerima
haŕotus, -õ, -t9 harjutus
.harpu lahku, eraldi
.harpu|ma, -daq, -80 = .harkuma eralduma, eksima, teistest maha jääma
harśakõ|nõ, -sõ, -ist8 kasimatu, karvadesse kasvanud inimene
.harsśu|ma, -daq, -80 räbalduma, näruseks muutuma
harv, harva, .harva30 1. harv, hõre; 2. harva esinev, haruldane
.harva 1. harva, mõnikord, vähe; 2. = harvakult = harvalt = harvast(õ) = .harvuisi = harõvallaq hõredalt, hajali
harvõnda|ma, -q, -83 harvendama
harõlǵ, -a, -at13 = harga
harõli|nõ, -dsõ, -st5 = harali(ga) haraline, haruline
harõsḱ, -i, -t13 = harga
harõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = haraskõ(l)lõma vigurdama; eputama; lõkerdama
harõvallaq = .harva [2.] hõredalt, hajali
haśka, -, -t2 = haiska = haśkatś = haskõrus latatara
haśka|tama, -taq, -da82 = haiskatama = haskõrdama = .hassama = hassatama = hassõrdama latrama, keelt peksma
haśka|tś, -dsi, -tsit13 = haśka
haskõrda|ma, -q, -83 = haśkatama
haskõrus, -õ, -t9 = haśka
hasś, hassi, .hassi37 1. > hausś [1.]; 2. vanamees; habemik
hassa|k, -gu, -kut13 1. vits, hagu; ma võta sullõ üte hassagu! ma võtan sulle (ühe) vitsa!; 2. nigel, kidur, kängu jäänud olend v taim
.hassama, hassadaq, .hassa77 = hassa|tama, -taq, -da82 = haśkatama
has|sin, -ina, -inat4 lobisemine, latramine
hassõrda|ma, -q, -83 = haśkatama
ha|śu, -śu, -sśu26 lollike, napakas
hatala|latś, -latsõ, -last39 halv vallaslaps
hata|nõ, -dsõ, -st7 = hatik 1. emane (koera kohta); 2. kergete elukommetega (naise kohta)
hata|sõlḿ, -sõlmõ, -.sõlmõ35 kergesti järele andev umbsõlm
hati|k, -gu, -kut13 = hatanõ
haťokõ|nõ, -sõ, -ist8 kergats; Võrumaa lõunaosa elanike pilkenimetus
.hatsama, hatsadaq, .hatsa77 pulmi pidama (koerte kohta); ringi tõmbama (liiderlike inimeste kohta)
hat|t, -a, -ta30 1. emane koer; 2. hatt, liiderlik naine
hatt|sa(a)jaq, m -.saaju, -.saaju30 koerte jooksuaeg, koerapulm
haud, havva, .hauda33 1. (suurem) auk, koobas; süvend, lohk, nõgu; 2. haud (kalmistul)
.haudliga|nõ, -dsõ, -st5 = .haudlinõ = havvonõ ebatasane, auklik
.haudli|k, -gu, -kku38 ebatasase-, auklikuvõitu
.haudli|nõ, -dsõ, -st5 = .haudliganõ
.haudma, .hauduq, havvu64 hauduma
hauǵ, havvõ, .haugõ, m alaleü havvilõ34 haug
haugahta|ma, -q, -83 < haugahutma haugatama
haugah(t)us, -õ, -t9 haugatus
haugahu|tma, -taq, -da62 > haugahtama
haugas, .hauka, haugast22 kull; kanakull; haugas
haugu|tama, -taq, -da82 etteheiteid tegema; sõimama, pahandama; osatama
haugutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv haugutama
.haugõlõma†, havvõldaq, .haugõlõ85 mängima; hullama, vallatlema, jandama
hau(h) auh (koera haukumine)
.hauka|küüdś, -küüdse, -küüst39 kibuvits
.haukama, haugadaq, .hauka77 haukama, hammustama
.haukma, .haukuq, haugu, min 1. p haugi64 haukuma, klähvima; halvasti v järsult ütlema
.haurama, hauradaq, .haura77 valju häälega nutma, karjuma, röökima (lapse kohta)
hauśa, -, -t2 lobiseja, mõtlematu, kerglane, räpakas, alp inimene
hauśa|tama, -taq, -da82 = .hauśma, .haussiq, hausi63 lobisema, pilama, naljatlema; vigurdama
hausś, hausi, .haussi37 1. < hasś [1.] loba, lori; pila; haussi ajama lori ajama; 2. kerglane, räpakas inimene; vigurivänt
.haussõlõma, hausõldaq, .haussõlõ85 = korduv .hauśma
havvo|nõ, -dsõ, -st7 = .haudliganõ ebatasane, auklik
havvu|tama, -taq, -da82 hautama
hebehüisi = hebelüisi = hebevälläq kohevil; kergelt, lohakalt (riides)
hebevälle kohevile
hebevälläq = hebehüisi
hebo, -, -t2 edvistaja, eputis, kergats, pirtsutaja (hrl naine)
hebosḱ, -i, -it13 = hebo
heboskõ|(l)õma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv hebotama
hebo|tama, -taq, -da82 edvistama, eputama; uhkeldama (rõivastega)
heegeldä|mä, -q, -83 heegeldama; heegeldüsnõgõl heegelnõel
heemeke|ne, -se, -ist8 õhuke kord, kirme; õhuke v läbipaistev riie
heemendämä, -q, -83 = heeme|tämä, -täq, -dä82 narmendama; hõredaks kuluma
heemi|k, -gu, -kut13 õhuke vilets riie
heemile õhukeseks kulunud; heemile peet rõivas õhukeseks kulutatud rõivas
heenüs, -(s)e, -t11 korratu, lohaka välimusega inimene
heering, -ä, -ät13 heeringas
heeri|ts, -dsä, -tsät13 kelm, lurjus; kergats
heidüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 > hiidüske(l)lemä
heidü|tämä, -täq, -dä82 > hiidütämä
heiga, -, -t2 = heigatś = heigo = heik edvistaja, kergats
heiga|tama, -taq, -da82 = heigotama edvistama, eputama; vigurdama
heiga|tś, -dsi, -tsit13 = heigo, -, -t2 = heiga
heigo|nõ, -dsõ, -st7 edev, kerglane
heigo|tama, -taq, -da82 = heigatama
heigotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv heigotama
heik, heigo, .heiko37 = heiga
.heikelemä, heigeldäq, .heikele85 1. = korduv heigotama; 2. vilklema
heiḿ, heime, .heime35 kirme, õhuke kord
.heitmä, .heitäq, heidä61 > .hiitmä
.heitämä, heidädäq, .heitä77 > .hiitämä
.heitü|mä, -däq, -79 > .hiitümä
hek|ḱ, -i, -ki82 hekk
he'k|tääŕ, -tääri, -.tääri37 = .hek|täŕ, -täri, -.tärri38 hektar
.helde, -, -t3 helde
.heldüs, -e, -t9 heldus, armulikkus
helehehe = helehele heledasti, heledalt
hele|tämä, -täq, -dä82 helendama
helevälläq 1. elevil, ärevil, erutatud; 2. võimuses, meelevallas; puulehekene om tuulõhelevälläq puuleheke on tuule meelevallas; 3. paljas, irevil, katmata; kindsuq helevälläq kintsud paljad
helgeq, .helke, helget18 1. kõrvetav kuumus; 2. läige, sära
helge|tämä, -täq, -dä82 kõrvetavalt paistma, hõõguma, kuumust õhkuma
helgähtä|mä, -q, -82 helgatama; vilksatama
helinälläq helinal
helis|emä, -täq, -e87 helisema
helistä|mä, -q, -83 1. helistama, kõlistama; 2. helistama, telefoneerima
.helkelemä, helgeldäq, .helkele85 helklema, sädelema
.helksä, -, -t3 = .hilksa lõõskav; helkjas, helkiv; särav, hiilgav
.helkämä, helgädäq, .helkä77 = .hilkama lõõskama; helkima; läikima, hiilgama, sätendama
hell, hellä, .hellä35 hell, õrn
helle, -, -t14 1. hele, heledavärviline; hellerohilinõ, -sinine, -pruuń heleroheline, -sinine, -pruun; 2. helisev; kõrge (heli v hääle kohta)
hellever|rev, -evä, -evät4 helepunane; roosa
helli|k, -gu, -kut13 = helläne tundlik, õrn, hell; hellik, hellitatud
hel|lin, -inä, -inät4 helin
helläh(t)ü|mä, -däq, -84 heldima
helläh(t)üs, -e, -t9 heldimus
helläli|ne, -dse, -st5 lopsakas
helläliste lopsakalt
.hellämä, hellädäq, .hellä77 (hästi) hoolitsema, hellitama; loomi talitama, nuumama
hellä|ne, -dse, -st7 = hellik
hellänim|i, -e, -me24 hellitusnimi
hellä|tämä, -täq, -dä82 = hellütämä hellitama
hellätüs, -e, -t9 (üleriiete) volt, voldikimp; särgil ommaq hellätüseq sälä pääl pintsakul on voldid seljal
hellümun|a, -a, -na26 hellitatud laps
hellüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv hellütämä
hellü|tämä, -täq, -dä82 = hellätämä
helḿ, helme, .helme35 helmes
helme|kõrd, -kõrra, -.kõrda33 helmekee
he|ľoma, -lľoq, -ľo70 = helümä = hõľoma hõljuma; kõikuma, õõtsuma; aeglaselt liikuma
helähtä|mä, -q, -83 < helähü|tmä helatama, äkki või korraks helisema, heli tekitama
helähtü|mä, -däq, -84 = enesekoh helähtämä: edimiä helähtü miski helatas
heläh(t)üs, -e, -t9 helatus, (äkiline või ühekordne) heli, häälitsus
helähü|tmä, -täq, -dä62 > helähtämä
hel|ämä, -läq -lä88 helisema, helama; kajama
hel|ü, -ü, -lü26 1. hääl, häälitsus, heli; hellü andma hääletama, valima; 2.* keel häälik; peethelü ja vabahelü kaashäälik, konsonant ja täishäälik, vokaal; puuľpeethelü heliline konsonant; täüśpeethelü helitu konsonant; tuhmhelü sulghäälik, klusiil (vt ka hurt*)
helü|lyyŕ, -lõõri, -lyyri37 = hyngulyyŕ hingekõri, hingetoru
helümä, -llüq, -lü70 = heľoma
.hendä > .hindä
henǵ, henge, .henge = hinǵ 1. (inimese vm elusolendi) hing; 2. (ukse, akna vms ) hing
hengeli|ne, -(d)se, -st5 = hingeline hingeline, elusolend; elav, elus
henge.matmishä|dä*, -dä, -tä24 astma
.hengi|päiv, -päävä, -.päivä35 = .hingipäiv hingedepäev, 2. november
hengitse|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = hingitse(l)lemä = korduv hengitsemä
hengi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = hingitsemä hingitsema
henǵpuhussi(h)n = hinǵpuhussi(h)n hing kinni
hengähtä|mä, -q, -83 = hingähtämä korraks puhkama, puhata laskma
.hengämä, hengädäq, .hengä77 = .hingämä 1. hingama; 2. puhkama; 3. = .hengümä
.hengü|mä, -däq, -80 = .hingümä lahtuma, aurustuma
.hengüs, -e, -t9 = .hingüs 1. tuulevinu, tuuleõhk; 2. (igavene) puhkus, rahu; hengüsele minemä hingusele minema, tegutsemast lakkama, surema
hen|u, -u, -nu26 Saru valla elanike pilkenimi
he|peḿ, -beme, -bend16 ebe, kübe, helves
herehehe eredasti
herende|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv herendämä = hereske(l)lemä
herendä|mä, -q, -83 eputama; püsimatu või kärsitu olema
heresḱ, -i, -it13 edev, kasvatamatu
hereske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = herende(l)lemä
herevilläq = herevälläq ärevil; elevil
herga|tś, -dsi, -tsit13 = hergo, -, -t2 püsimatu inimene; eputis
hergo|nõ, -dsõ, -st7 edev; püsimatu; meeleline, himur (naisterahva kohta)
hergo|tama, -taq, -da82 eputama, edvistama
her|imä, -riq, -i57 tähele panema, häirida laskma; las rüüḱ, heri ei ma tuud las röögib, ma ei pane seda tähele
herk, hergo, .herko37 tundlik; kartlik; külmäherk külmakartlik
.herksä, -, -t3 ergas, erk, elav
.herkvälle elevile, ärevile
.herkvälläq elevil, ärevil
herneh, .herne, herneht20 = herneq 1. hernes; 2. m = .hernetõbi
.hernehirmutus, -õ, -t9 = .hernetunť hernehirmutis
.herne|kõdõr, -kõdra, -.kõtra45 hernekaun
herneq, .herne, hernet18 = herneh
.herne|ru̬u̬g, -ruvva, -ru̬u̬ga33 hernesupp
.herne|tunť, -tundi, -.tunti37 = .hernehirmutus
.hernetõ|bi, -võ, -põ25 = herneh [2.] rõuged
.hernetähi|ne, -dse, -st7 rõugearmiline
.herne|tähť, -tähe, .tähte34 rõugearm
herr, herrä, .herrä35 = herrä härra; saks; tõusik
herre, -, -t14 ere
herrä, -, -t2 = herr
herändä|mä, -q, -83 = herätämä äratama
herä|nemä, -däq e -nedäq, -ne89 ärkama
herä|tämä, -täq, -dä82 = herändämä
heräville ärkvele
herävilläq = herävälläq ärkvel
heüd, hevvü, .heüdü36 > höüd
hibali|k, -gu, -kku38 = hibõlik = hipaľ = hipõľ (riide)hilp; õhuke rõivas; räbal
hibis|emä, -täq, -e87 = libisemä = vibisemä lehvima, heljuma, värisema
hibõli|k, -gu, -kku38 = hibalik
hidsõq, .hitskmõ, hidsõnd16 külvirinna äärejoon; külviesi
hi|gi, -i, -ki27 higi
higi|mulk, -mulgu, -.mulku37 poor
higi|ne, -dse, -st7 = .hiine higine
higistä|mä, -q, -83 > higitsemä
higitsemä, higitsäq e .hiidäq, higidse90 = higonõma higistama
higoma, hikoq, hio59 ihuma, teritama
higonõma < higovama, .hiodaq e higonõdaq, higonõ89 = higitsemä higistama; tei taad tüüd hiotõn tegin seda tööd higistades
hi̬i̬(q) vaata!, näe(d)!; hiiq, kohe om hindä käknüq! näe(d), kuhu on enda peitnud!
.hiibõlõma, hiibõldaq, hiibõlõ85 (tuules) lehvima; (ringi) lonkima; jalus tolknema
hiideq, .hiite, hiidet18 1. heide; 2. sademed; kerge sadu; lumelörts
.hiidla|nõ, -(d)sõ, -st5 hiidlane
hiiďo, -, -t2 hajameelne v tähelepanematu inimene
hiiďo|nõ, -dsõ, -st7 hajameelne; tähelepanematu
hiidüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 < heidüske(l)lemä korduv ehmuma, (kergesti) kohkuma
hiidüski|ne, -dse, -st5 pelglik, kergesti ehmuv
hiidüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv ehmatama, hirmutama
hiidü|täma, -täq, -dä82 < heidütämä ehmatama
.hiilama, hiiladaq, .hiila77 hiilgama, särama; hõõguma
hiilas, .hiilsa, hiilast22 = .hiilva särav, hiilgav
hiile|tämä, -täq, -dä82 läikima, hiilgama; hõõguma
.hiilka, -, -t3 trääs; pässä ots läbi sõrmi om hiilka pöidla ots läbi sõrmede on trääs
.hiiľmä, .hiiliq, hiili63 hiilima
.hiilva, -, -t3 = hiilas
.hii|ne, -dse, -st7 < higine 1. higine; 2. udune, aurune (nt aken)
.hiinla|nõ, -(d)sõ, -st5 hiinlane
hiiŕ, hiire, hiirt40 1. hiir (ka arvutil); 2. näärmete kogumik; tuu hiiŕ om ümärik muna, läbi naha um tundaq see näärmete kogumik on ümarik muna, läbi naha on tunda
hiir, hiiro, .hiiro40 valkjashall, hiirekarva; hiir hopõń hiirekarva hobune; hiiroq habõnaq valkjashall habe
hiire|herneh, -.herne, -herneht20 1. hiirehernes; 2. suvivikk
hiiro, hiiro, hiirot2 = hiiŕo, hiiŕo, hiiŕot2 valkjashall, hiirekarva hobune
hiiś hiie, hiit, m alaleü hiisile e hiijile49 hiis
.hiitelemä, hiideldäq, .hiitele85 heitlema
.hiitli|k, -gu, -kku38 1. muutlik, vahelduv; 2. kergesti heituv, pelglik
.hiitmä, .hiitäq, hiidä61 < .heitmä viskama, heitma, loopima
.hiitämä, hiidädäq, .hiitä77 < .heitämä ennast (kuhugi v mingisse asendisse) heitma; ma hiitä pikäle ma heidan pikali
.hiitü|mä, -däq, -79 < .heitümä ehmuma, heituma
hiiv, hiiva, .hiiva30 (peen) puru
hiivalõ peeneks, puruks; viledaks, hatule
hikite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv hikitämä
hiki|tämä, -täq, -dä82 = kikitämä itsitama; eputama
hikko = hikkõ = hikkõhe = hikkõlõ: lätsi hikkõ(he) läksin higiseks
hikõrda|ma, -q, -83 naeru kihistama
hilba|k, -gu, -kut13 hilp, räbal; närune, katkine
.hilbõlõma, hilbõldaq, .hilbõlõ85 = .hilplõma = .vilbõlõma 1. lehvima, lipendama; 2. lippama, hüplema
hilestä|mä, -q, -83 = ilestämä silitama; siluma
.hiljüisi = .hillä
.hilkama, hilgadaq, .hilka77 = .helkämä lõõskama; helkima; läikima, hiilgama, sätendama
.hilksa, -, -t3 = .helksä lõõskav; helkjas, helkiv; särav, hiilgav
hil|le, -le e -ehe, -let e -ehet14 = ille sile; libe
hilľo.kõisi = hilľo.kõtsi > .hillä
.hillä = .hiljüisi = hillä.keisi = hillä.keiste aeglaselt; tasa(kesi), vaikselt; sõidaq hillembähe! sõida aeglasemalt!
hillä|k, -gu, -kut13 aeglane; laisk, saamatu
hillä.keisi = hillä.keiste = .hillä
.hillä.tassa = .hillätassa.kõistõ pisitasa, tasahilju
hilp, hilbu, .hilpu37 hilp
hilphara|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 hilpharakas
.hilplõma, hilbõldaq, .hilplõ78 = .hilbõlõma 1. lehvima, lipendama; 2. lippama, hüplema
himmastu|ma, -daq, -84 = himmästümä pehastuma
himmu, -, -2 > himo
himmusta|ma, -q, -83 > himostama
himmästü|mä, -däq, -84 = himmastuma
him|o, -o, -mo26 < himmu himu, kange tahtmine, isu; mul olõ-i määnestkiq himmo tuud tetäq mul pole mingit tahtmist seda teha
himoka|= himoka|s > himoli|nõ, -dsõ, -t5 himukas, himuline
himosta|ma, -q, -83 < himmustama himustama, tahtma
hinaragõ|nõ, -sõ, -ist8 vt hinnaŕ
hind, hinna, .hinda30 hind
.hindama, hinnadaq, .hinda77 hindama, hinda määrama
hindse|tämä, -täq, -dä82 narmendama
hindśo, -, -t2 varsa meelitusnimi ja kutsumishüüd
hindu, -, -t2 hindu
hi'ndu|isḿ, -ismi, -.ismi37 hinduism
.hindä = .hinne < .hendä enda, enese
.hindäette omaette, endamisi
.hindä.isḱmi|ne*, -se, -st5 astendamine
.hindä.keske(h)n = .hindävaihõl omavahel
.hindä.keske|ne, -dse, -st omavaheline
.hindä.kotsilt = .hindäkottalt 1. ise, iseseisvalt, omal jõul; 2. iseenesest; tä om hindäkotsilt peris hää inemine ta on iseenesest päris hea inimene
.hindäle = hinele endale, enesele
.hindämiisi = .hindä(h)n endamisi
.hindäperi sõltumatu, iseseisev
.hindäpidämi|ne*, -se, -st5 identiteet; eneseteadvus
.hindäpääl iseseisev, iseseisvalt, omaette
.hindäsugunõ, -dsõ, -st7 omasugune
.hindä(t) > hinnäst
.hindä.tapmi|nõ, -sõ, -st5 enesetapp
.hindä.vaihõl = .hindä.keske(h)n
.hindävol|i*, -i, -li26 < a'utonoomia autonoomia
.hindävoli|nõ*, -dsõ, -st7 < a'utonoomilinõ autonoomne
hinele = .hindäle
hinǵ, hinge, .hinge35 = henǵ 1. (inimese vms elusolendi) hing; 2. (ukse, akna vms ) hing
hingeli|ne, -(d)se, -st5 = hengeline hingeline, elusolend; elav, elus; hingelidseq eläseq edesi elavad elavad edasi (kaastundeavaldus)
.hingi|päiv, -päävä, -.päivä35 = .hengipäiv hingedepäev, 2. november
hingitse|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = hengitse(l)lemä = korduv hingitsemä
hingi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = hengitsemä hingitsema
hinǵpuhussi(h)n = henǵpuhussi(h)n hing kinni
hingähtä|mä, -q, -83 = hengähtämä korraks puhkama, puhata laskma; jovva-i inämb edesi minnäq, piät hingähtämä ei jõua enam edasi minna, peab korraks puhkama; hingähti hobõst lasin hobusel korraks puhata
.hingämä, hingädäq, .hingä77 = .hengämä 1. hingama; 2. puhkama; 3. = .hingümä
.hingü|mä, -däq, -80 = .hengümä lahtuma, aurustuma
.hingüs, -e, -t9 = .hengüs 1. tuulevinu, tuuleõhk; 2. (igavene) puhkus, rahu
hin|naŕ, -ara, -arat4 (naha- v liha)riba; lihatükk om hinaragõist piten tõõsõ külen kinniq lihatükk on ribakest pidi teise küljes kinni
.hinne = .hindä enda, enese
hinneq, .hinde, hinnet19 kiud (hrl lina-, kanepikiud)
hinnõq, .hindõ, hinnõt19 hinne
hinnäst < .hindä(t) ennast
hinnästpite(h)n 1. rase; 2. omaette, iseseisev, iseseisvalt
hinnästtäüś ennasttäis
.hintvas(ki(na)q) .pandma: tä panõ es tuud hintvaskinaq ta ei pannud seda tähelegi
hi|paľ, -bali, -balit4 = hipõľ = hibalik (riide)hilp; õhuke rõivas; räbal
hipi, -, -t2 1. edvistaja, eputis; 2. hipi
hipi|tämä, -täq, -dä82 edvistama, eputama
hipusḱ, -i, -it13 kips
hipõkõ|nõ, -sõ, -ist8 Mõniste valla naiste hüüdnimi
hi|põľ, -bõli, -bõlit4 = hibalik = hipaľ
hirm, hirmu, .hirmu37 hirm
hirmah(t)u|ma, -daq, -84 korraks hirmuma, ehmuma
.hirmsa, -, -t3 = hirmudu; 1. hirmus, kole, õudne; julm, toores; 2. = .hirmsahe [2.]
.hirmsahe = .hirmsalõ 1. hirmsasti, koledasti, õudselt; julmalt, toorelt; 2. = hirmutuhe väga, tohutult
.hirmu|ma, -daq, -80 hirmuma, ehmuma
hirmu|tama, -taq, -da82 hirmutama
hirmutuhe = hirmutulõ = .hirmsahe [2.]
hirmutus, -õ, -t9 hirmutis
hirnahta|ma, -q, -83 hirnatama
hirnah(t)us, -õ, -t9 hirnatus
.hirnma, .hirnuq, hirnu64 hirnuma
hiro(h)n-haro(h)n segi, laiali
hirre|mõts, -mõtsa, -.mõtsa30 noor palgimets
.hirro-.harro siia-sinna laiali
hirś, hirre, hirt49 (jämedam) ümarpuit, palk
.hirskama, hirsadaq, .hirska77 hirskama, vallatult käratsema, hullama; ringi aelema; muguq hirskas ilma piten muudkui aeleb ilma mööda ringi
.hirskõlõma, hirsõldaq, .hirskõlõ85 = korduv .hirskama
hirsś, hirsi, .hirssi37 hirss
hir, hirve, .hirve35 hirv
his.paanla|nõ, -(d)sõ, -st5 hispaanlane
.hiuhkma, .hiuhkuq, hiuhu64 kiljuma
.hiuhkõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .hiuhkma
hius, -(s)õ, -st11 juus; hiusnuuta vidämä (teine)teist juustest kiskuma
hius|karv = .hiu(s)|karv, -karva, -.karva30 juuksekarv
.hiu(s).lõikaja, -, -t3 juuksur, juukselõikaja
hiu(s)|nalľ, -nalli, -.nalli37 juukseklamber
.hiu(s)s|õq, m -idõ, -it11 juuksed
hobõ|nõ, -sõ, -st7 > hopõń
hobõsõ|joud, -jovvu, -.joudu36 hobujõud
ho|ďo, -ďo, -ťo26 = hojo = huďo = huiďa = huiďo hulkuja, seikleja; vallatleja, ringiaeleja
hoďos*, -(s)õ, -t11 = hoďo|tähť*, -tähe, -.tähte34 planeet
hoďo|tama, -taq, -da82 = hojotama = huďotama hulkuma, seiklema; ringi aelema, vallatlema
hoi, -, -d53 kangapool, kääv
hoia|tama, -taq, -da82 hoiatama
hoim, hoima, .hoima31 uim, uimasus
hoima|nõ, -dsõ, -st7 uimane
hoimasť*, -i, -it13 uimasti, narkootikum
hoimussihe = hoimussilõ uimaseks
hoimussi(h)n = hoimussillaq
hoimussillaq = hoimussi(h)n uimas, uimane; minestanud
hoimussilõ = hoimussihe
.hoitli|k, -gu, -kku38 (kokku)hoidlik
.hoitma, .hoitaq, hoia, kesks hoiõt, 3. p hoit, min 1. p hoiji, min 3. p hoiť66 1. (midagi kuskil) hoidma; (millekski) hoidma, säilitama; 2. (midagi) kinni hoidma; 3. < armastama, hoidma; 4. (last) hoidma; 5. (mingis olekus, nt püsti) püsima; kui hoit? kuidas püsib? (nalj, vulg meeste omavaheline tervitusküsimus suguti erektsiooni kohta).
hoitmi|nõ, -sõ, -st5 1. hoidmine; säilitamine; 2. kinnihoidmine; 3. < armastus armastus, hoolitsus; 4. (lapse)hoidmine; 5. (mingis olekus, nt püsti) püsimine; erektsioon; vanalmehel olõ-iq inämp hoitmist vanamehel pole enam erektsiooni
.hoitu|ma, -daq, -80 1. hoiduma; 2. säilima; talvõubinaq hoitusõq keldren keväjäniq taliõunad säilivad keldris kevadeni
.hoitus, -õ, -t9 hoiukoht
hoi|võrgõq, -.võrkõ, -võrgõt18 kehv lõng
ho|jo, -jo, -jjo e -io26 = hoďo = hajo hulkuja, seikleja; vallatleja, ringiaeleja
hojopin|i, -i, -ni26 = hajopini hulkuv koer
hojo|tama, -taq, -da82 = hoďotama hulkuma, seiklema; ringi aelema, vallatlema
hojotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv hojotama
ho|ľa, -ľa, -lľa26 rumal, edev
holahta|ma, -q, -83 solksatama, sulpsatama
holah(t)us, -õ, -t9 solksatus, sulpsatus
hoľahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 rumalusi tegema, edvistama; vallatlema
hoľa|laul, -laulu, -.laulu37 lorilaul
holinallaq = volinallaq vulinal, sulinal
holis|õma, -taq, -õ87 = volisõma vulisema, sulisema
hollandla|nõ, -(d)sõ, -st5 hollandlane
hol|lin, -ina, -inat4 = vollin vulin, sulin
ho|ľo, -ľo, -lľo26 = hoľo|ṕ, -bi, -pit13 tobu; logard
ho'lo|ponť, -pondi, -.ponti37 = e'(e)levanť elevant
hoľo|tama, -taq, -da82 lollitama; logelema; hoľotas kyiḱ uma ao maaha logeleb kogu oma aja maha
holvanď, -i, -t13 loikam
hoobis hoopis
hoodś = voodś lehmade jooma kutsumise hüüd
hoodõq†, hu̬u̬tõ, hoodõt18 = voodõq† sag m voodi; hiidäś huutidõ pääle pikäle heitis voodi peale pikali
hoolas, hu̬u̬la, hoolast22 = voolas kiirevooluline
hoolika|nõ, -dsõ, -st5 = hoolõlinõ hoolas
hooli|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 1. hoolitsema; 2 = voolitsõma voolima
hoolõli|nõ, -dsõ, -st5 = hoolikanõ hoolas
hoolõlistõ hoolsalt
hoolõtuhe = hoolõtulõ hooletult; hooletusse; aid om hoolõtuhe jätet aed on hooletusse jäetud
hoolõtus, -õ, -t9 hooletus
hoońa, -, -t2 tossike
hoonakõ|nõ, -sõ, -ist8 = voonakõnõ talleke
hoonõh, hu̬u̬nõ, hoonõht20 = hoonõq, hu̬u̬nõ, hoonõt18 hoone
hoora|poig, -puja, -.poiga32 nurg (kala)
hoora|sõlḿ, -sõlmõ, -.sõlmõ35 kergesti järele andev umbsõlm
ho|põń, -bõsõ, -bõst12 < hobõnõ hobune
horgulõ = hõrgulõ = hõrsulõ kohevil(e)
horgu|tama, -taq, -da82 = hõrgutama = hõrsutama < sorgutama kohevile ajama, hõredalt laotama, raputama; horgudaq hainaq lakja päävä kätte kuioma laota (raputa) heinad laiali päikese kätte kuivama
horguvallaq = .horkvallaq = hõrguvallaq = .hõrkvallaq kohevil
horľo, -, -t26 = horľo|ṕ, -bi, -pit13 = hoŕo = hoŕop = hoŕosḱ lollike; kergemeelne inimene; loru
horm, horma, .horma30 = hormus = hurm = hurmus 1. uim; lõpus; 2. kest, tupp (nt pähklil)
horḿ, hormi, .hormi37 = vorḿ vorm
.horḿma, .hormiq, hormi63 = .vorḿma vormima
hormus, -(s)õ, -t11 = horm: ahunal ommaq vaibaq hormussõq ahvenal on teravad uimed
ho|ŕo, -ŕo, -rŕo26 = hoŕo|ṕ, -bi, -pit13 = hoŕosḱ, -i, -it13 = horľo
hoŕoskõ|(l)lõma, -llaq, -l(l)õ86 = korduv hoŕotama
hoŕo|tama, -taq, -da82 lollitama; lorutama, logelema; ringi hulkuma
horśa, -, -t2 = horśa|k, -gu, -kut13 = horśo = horsś = horsõnď = hurśa lohakas inimene, soperdis
horśakuhe = horśakulõ = horśostõ lohakalt
horśa|tama, -taq, -da82 = horśotama = .horsśama = horsõndama = hurśatama = .hursśama lohakalt töötama, soperdama
horśo, -, -t2 = horśa
horśostõ = horśakuhe = horśakulõ lohakalt
horśo|tama, -taq, -da82 = horśatama
horsś, horsi, .horssi37 = horśa
.horsśama, horśadaq, .horsśa77 = horśatama = .hursśama
.horsśu|ma, -daq, -80 = .hursśuma sassi minema
horsõnď, -i, -it13 = horśa
horsõnda|ma, -q, -83 = horśatama
horsõndus, -õ, -t9 lohakus; lohakas töö
hor|vaať, -vaadi, -.vaati37 horvaat
hu|ba, -ba, -pa26 1. pude, rabe; pehkinud; 2. rumal
hu|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha88 = hubisõma hubisema, võbelema, värelema; tuli hupa tuli hubiseb; leheq hubahasõq lehed värelevad
hubahus, -õ, -t9 = huba|k, -gu, -kut13 hoop, obadus
hubaligu(h)n kobaras, koos, ligistikku
huba|nõ, -dsõ, -st7 pude, rabe; kohev
hubastu|ma, -daq, -84 pehkima
huba|ť, -di, -tit13 rumal, kerglane inimene
hu|bi, -bi, -pi26 kärsitu
hubinallaq hubinal, võbinal, väreldes
hubis|õma, -taq, -õ87 = huba(ha)ma = hübisemä
hubli|k, -gu, -kut13 väike oblikas
hubrastu|ma, -daq, -84 = habrastuma hapraks muutuma; pehkima
hudil|aq, m -idõ, -it4 hobuse suurauad
hu|ďo, -ďo, -ťo26 = hoďo hulkuja, seikleja; vallatleja, ringiaeleja
huďo|tama, -taq, -da82 = hoďotama hulkuma, seiklema; ringi aelema, vallatlema
hudśa|tama, -taq, -da82 = hutśutama [2.] (tagant) sundima, (tagant) utsitama
huheq, .huhtmõ, huhend16 hrl m loputusvesi
huhka|tama, -taq, -da82 > hähkätämä
.huhtma, .huhtaq, huha63 = .uhtma loputama, uhtma
huhu|tama, -taq, -da82 häälitsema (jänese kohta)
huhvi|tama, -taq, -da82 irvitama
huiďa = huiďo, -, -t2 = hoďo hulkuja, seikleja; vallatleja, ringiaeleja
hujuq (peletamis)hüüatus
huka(h)n hukas, raisus; kos sa no huka(h)n mis sa nüüd, kus sa sellega
hukatus, -õ, -t9 hukatus
hukkama, hukadaq, hukka77 hukkama
huku|tama, -taq, -da82 hukutama
huľahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv huľatama
huľa|tama, -taq, -da82 ulakust tegema, hullama
hulbõli|nõ, -dsõ, -st5 kirjatud
hulbõq, .hulpõ, hulbõt18 muster, kiri
hulga palju, hulga; palľo hulga liiga palju
hulga(h)n hulgas
hulga(h)na = hulgani = hulga.kõisi
hulga.kõisi = hulga(h)na = hulgani hulgakesi; hulgahna om julgõmb minnäq hulgakesi on julgem minna
hulga.nistõ hulganisti
hulǵus, -(s)õ, -t11 = hulgõrus, -õ, -t9 hulgus
huli|tama, -taq, -da82 laaberdama
hulk, hulga, .hulka31 hulk
.hulka hulka, sekka
.hulḱma, .hulkiq, hulgi63 hulkuma
.hulḱvallaq hulkvel, hulkumas
hull, hullu, .hullu37 > ulľ
.hullama, hulladaq, .hulla77 = hullõrdama hullama
hul|lin, -ina, -inat4 vulin, sulin, mulin
.hullus, -õ, -t9 hullus
hullõrda|ma, -q, -83 = .hullama
hum|maľ, -ala, -alat4 humal
hummo|k, -gu, -kut13 = hummo(n)g hommik
hummo(n)g, -u, -ut13 = hummok hommik
hummo(n)gidõ hommikuti
hummo(n)gu hommikul
hummo(n)gu|nõ, -dsõ, -st5 hommikune
hummõń homme
hummõni|nõ, -dsõ, -st5 homne
hu|ńa, -ńa, -nńa26 = huńe|= huńo = hünä tuim, laisk inimene, uimerdis
hu|ńa(ha)ma, -nńaq e -ńadaq, -nńa e -ńaha88 = .hunńama sumisema, ümisema, undama
huńahta|ma, -q, -83 = hünähtämä ühmama, korraks pomisema
huńah(t)us, -e, -t9 = hünäh(t)üs ühmatus
huńa|puss, -pussu, -.pussu37 käpard
hunda|menť, -mendi, -.menti37 < undõrmanń , < vundamenť vundament
hundśa|k, -gu, -kut13 untsakas
huńe|ṕ, -bi, -pit13 = huńa
hunis|õma, -taq, -õ87 = hünisemä ümisema, inisema; pomisema
hunń, hunni, .hunni37 < vunń 1. vurrkann, vurriluu; 2. hoop, löök; 3. hoog, kiirus; auto tulõ hüä hunnigaq siiäpoolõ auto läheneb õige suure kiirusega; 4. kerge joove, sumin
.hunńama, hunńadaq, .hunńa77 = huńa(ha)ma
hunni(h)n purjus
hun|nin, -ina, -inat4 = hünnin sumin, ümin, inin, undamine; pomin
hunni|tama, -taq, -da82 vurritama; ringi jooksma
hu|ńo, -ńo, -nńo26 = huńa tuim, laisk inimene, uimerdis
hunť, hundi, .hunti37 hundikoer
huntśhandśa|k, -gu, -kut13 untsantsakas
huntś|valť, -valdi, -.valti37 mürakaru, müraja
hupa|tama, -taq, -da82 upatama, hüpitama
hupa|tś, -dsi, -tsit13 kergats, eputis
hu|pin, -bina, -binat4 = hüpin hubin, võbin, värelus
hupista|ma, -q, -83 = hup|pama, -adaq, -pa77 upitama
hupś: tuli palas ni̬i̬ hupś-hupś tuli põleb ni̬i̬ vups-vups
hupsahta|ma, -q, -83 = vupsahtama lahvatama, vupsatama
hupsahtu|ma, -daq, -84 enesekoh lahvatama, vupsatama
hupsah(t)us, -õ, -t9 lahvatus, vuhvatus (tule kohta)
.hupsama, hupsadaq, .hupsa77 = .vupsama vupsama
.hupśma, .hupsiq, hupsi63 vupsuma
.hupśna, -, -t3 vupsumine, võbin
.hupsti: liha hupsti rasvagaq lei pliiniravval palama liha vupsti rasvaga lõi pannil põlema
hu|ŕa, -ŕa, -rŕa27 tõre inimene
hurahta|ma, -q, -83 = vurahtama vuratama
hurah(t)us, -õ, -t9 = vurah(t)us vuratus
hurasḱ, -i, -it13 nokatsmüts
hurdsi|k, -gu, -kut13 hurtsik
hurga|tama, -taq, -da82 lohakalt töötama
hurga|tś, -dsi, -tsit13 tatraveski; lobiseja
hurista|ma, -q, -83 = vuristama vuristama
huristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv huristama
huris|õma, -taq, -õ87 = vurisõma vurisema; sumisema
.hurjama, huŕadaq, .hurja77 tõrelema
hurľo, -, -t2 = hurlõ|ť, -di, -tit13 = vurľo vurle; logard, hulgus
hurlõ|tama, -taq, -da82 hulkuma, logelema, looderdama
hurm, hurma, .hurma30 = hurmus, -(s)õ, -t11 = horm 1. uim; lõpus; kala sälähurmaq kala seljauimed; 2. kest, tupp (nt pähklil)
hurmõli|nõ, -dsõ, -st5 haraline, sakiline
hurŕ, hurri, .hurri37 kurt
hurri|kaań, -kaani, -.kaani37 > pöörüs [1.]
hur|ril, -ila, -ilat4 1. viril; haigevõitu; pohmeluses; 2. vurrkann; 3. kuljus
hur|rin, -ina, -inat4 sumin, vurin; mehidseaian käve kõva hurrin mesilas käis kõva sumin
huŕsa, -, -t2 = hurśa|k, -gu, -kut13 = horśa = horśak lohakas inimene, soperdis
hurśa|tama, -taq, -da82 = .hursśama, hurśadaq, .hursśa77 = horśatama = horsśama = hursõndama lohakalt töötama, soperdama
.hursśu|ma, -daq, -80 = .horsśuma sassi minema
hursõnda|ma, -q, -83 = hurśatama = horsõndama
hurt, hurda, .hurta31 1. hurt (koer); 2.* keel hurt e nõstõt puuľkorgõ ülipikk vabahelü kõrgenenud keskkõrge ülipikk täishäälik, nt i̬i̬ sõnas ki̬i̬ľ ( keele, ki̬i̬lt)
hus|a(ha)ma, -saq e -adaq, -sa e -aha88 = husisõma = .hussama susisema, vusisema; nohisema
husahus, -õ, -t9 susin
husista|ma, -q, -83 susistama, vusistama; nohistama
husis|õma, -taq, -õ87 = husa(ha)ma < vusisõma
huska, -, -t2 mesiniku lõõts, suitsik
huskaŕ, -i, -it4 köbi, toss, hädavares
huska|tama, -taq, -da82 tossutama; pussutama
huska|tś, -dsi, -tsit13 liivasoss, kehv liivamaa
husś, hussi, .hussi37 < mado madu; uss
hussa-hassa lohakalt
.hussama, hussadaq, .hussa77 = husa(ha)ma susisema, vusisema; nohisema; tuuraq puuq hussasõq ahon toored puud susisevad ahjus
hussi.maarja|päiv, -päävä, -.päivä35 ussimaarjapäev, 8. september
hus|sin, -ina, -inat4 susin, vusin; nohin
.hussu|ma, -daq, -80 vaevaliselt põlema, hingitsema
huti pääl .käümä = .huťma
.huťma, .hutťaq, huti63 ehal käima
hutśu|tama, -taq, -da82 1. ässitama; 2. = hudśatama (tagant) sundima, (tagant) utsitama; 3. kiigutama, kussutama
hut|ť, -i, -ti37 = hütt kaelustuvi, meigas
hu̬u̬|g, -, -gu36 hoog
hu̬u̬gsahe = hu̬u̬gsalõ hoogsalt
hu̬u̬guisi hooti
hu̬u̬ľ, hoolõ, hu̬u̬lt40 hool
hu̬u̬ľma, hu̬u̬liq, hooli63 1. hoolima; 2. = vu̬u̬ľma voolima
hu̬u̬ľmaldaq hoolimatu; hoolimata
hu̬u̬nis|a, -a, -sa28 kevadkogrits (seen)
hu̬u̬ṕ, hoobi, hu̬u̬pi37 hoop
hu̬u̬|paadś, -paadsi, -.paadsi37 = paadsapuu = uhupaadś = vohopaadś paakspuu
hu̬u̬pama, hoobadaq, hu̬u̬pa77 sõudma
hu̬u̬r, hoora, hu̬u̬ra31 hoor
hu̬u̬rama, hooradaq, hu̬u̬ra77 hoorama
hu̬u̬ska, -, -t3 = hu̬u̬s|laaŕ, -laari, -.laari37 = hu̬u̬s|pilľ, -pilli, -.pilli37 tuulepea, võrukael; aeleja, vallatleja; hoolimatu, lohakas inimene
hu̬u̬ , hoovi, hu̬u̬vi37 hoov
huuľ, huulõ, huult40 huul
huuli|ts, -dsa, -tsat13 < uulits tänav
huulõ.hämmäjä, -, -t3 inimene, kes istub peolauas ilma suuremat söömata ega joomata
.huupi = hüppä 1. ilma asjata; asjatu(lt), kasutu(lt); miä sa huupi rabõhõlõt mis sa ilma asjata rabeled; taa olľ mul huupi käümine see oli mul kasutu käik; 2. huupi, umbropsu
huusť, huusti, .huusti37 sasipea
huv|i, -i, -vi26 huvi
huvi|tama, -taq, -da82 huvitama
huvitav, -a, -at4 huvitav; naljakas, imelik
hõbõhõ|nõ, -dsõ, -st5 hõbedane
hõdras, .hõtra, hõdrast22 = hõdõr habras
hõdrastu|ma, -daq, -84 habrastuma
|dśo, -dśo, -tśo26 = hõtsk 1. õõtsuv soopind; 2. hõõtsik, liivapugu (linnul)
hõdśo|nõ, -dsõ, -st7 soine, õõtsuv (kallas)
hõdõr = hõdyŕ, hõdra, .hõtra45 = hõdras = hõtr habras
hõel, hõela, .hõela30 õel; kehv, vilets; hõel ütlemine solvang; hõel lugu külh vilets lugu küll
.hõelahe = .hõelalõ = hõelastõ kehvalt, viletsasti; õelalt; solvavalt
.hõelus, -õ, -t9 õelus
hõginallaq aplalt
(h)hõrda|ma, -q, -83 = hõkõrdama lõkerdama
hõhka|tama, -taq, -da82 > hähkätämä
hõhv, hõhva, .hõhva30 = hõhvakõ|nõ, -sõ, -ist8 < õhv , < õhvakõnõ mullikas, õhv(ake)
hõhvildõ < õhvildõ mullikana, õhviti; lehm tulľ hõhvildõ nüsmä lehm tuli mullikana lüpsma
hõigahta|ma, -q, -83 hüüatama, hõigatama
.hõikama, hõigadaq, .hõika77 hõikama, hüüdma
.hõikma, .hõikuq, hõigu64 hõikuma
.hõikus, -õ, -t9 mahakuulutamine; kutse; tugev tahtmine, sisemine sund; näil om hõikus täämbä pitto minnäq neil on tugev tahtmine täna peole minna
hõim, hõimo, .hõimo37 hõim, suguvõsa
.hõimla|= hõimoli|nõ, -(d)sõ, -st5 hõimlane, sugulane
hõi(q) hõi, hei
hõisi|tama, -taq, -da82 (hüüetega) sigu peletama
.hõiskama, hõisadaq, .hõiska77 hõiskama
hõkatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 kõkutama
.hõkśma, .hõksiq, hõksi63 = .jõkśma = .lõkśma = .nikśma luksuma
.hõkśna, -, -t3 = .lõkśna [1.] luksumine
hõkõrda|ma, -q, -83 =(h)hõrdama lõkerdama
hõkõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv hõkõrdama
hõkõrus, -õ, -t9 lõkerdus; lõkerdis
|ľa, -ľa, -lľa28 = hõľahus, -õ, -t9 igatsus, ihaldus, soov; unistus
hõľahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = hõľal|õma, -daq, -õ85 < unistama [2.] igatsema, ihaldama, soovima; unistama; kedä sa hõľalõt? kelle järele sa igatsed?; vanǵ hõľahõlõs vabahust vang unistab vabadusest
hõlgas, .hõlka, hõlgast22 = hõllõ, -, -t14 halgas; hõlgas puu lahksas häste halgas puu läheb hästi lõhki
hõlm, hõlma, .hõlma31 hõlm
.hõlmama, hõlmadaq, .hõlma77 kaisutama, sülelema
hõlmi|k, -gu, -kut13 lai pealiskuub, keep, vihmamantel; võtaq hõlmik vihma vasta pääle võta vihmamantel vihma kaitseks peale
|ľoma, -lľoq, -ľo70 = heľoma hõljuma; kõikuma, õõtsuma; aeglaselt liikuma
hõľo|tama, -taq, -da82 hõljutama, lehvitama; kõigutama, õõtsutama
hõľova, -, -t3 liikva, eeterpiiritus
hõlp, hõlbu, .hõlpu37 hõlp, lust, kergus; hopõń olľ hõlpu täüś hobune oli puhanud, lustlik
.hõlpsa, -, -t3 hõlbus
.hõlpsahe = .hõlpsalõ hõlpsalt
hõlsť, hõlsti, .hõlsti37 hõlst
hõlõsti|k, -gu, -kku38 hõre mets
.hõpśma, .hõpsiq, hõpsi63 = .hympśma = .lympśma lõmpsima
|põ, -, -t14 hõbe
hõpõhalapuu, -, -d50 hõbepaju
hõra|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 punane sõstar; valgõ hõrak valge sõstar
hõra|silm, -silmä, -.silmä35 sõrasilm, kõõrdsilm
hõrga|tś, -dsi, -tsit13 = hõrga|tsiḿ, -tsimi, -.tsimmi38 sõrgats (kabjaliste jalal)
hõrgu|tama, -taq, -da82 = horgutama = hõrsutama kohevile ajama, hõredalt laotama, raputama
hõrguvallaq = .hõrkvallaq = horguvallaq kohevil
hõril|aq, m -(i)dõ, -it4 orel
.hõrksa, -, -t3 habras
.hõrkvallaq = hõrguvallaq
hõrn, hõrna, .hõrna30 = hõrnas, .hõrna, hõrnast22 jõeforell, hõrnas
hõrrõ, -, -t14 hõre
hõrrõli|k, -gu, -kku38 hõredavõitu
.hõrssama, hõrsadaq, .hõrssa77 sõimama; ruigama
hõrsulõ = horgulõ = hõrgulõ kohevil(e)
hõrsu|tama, -taq, -da82 = horgutama = hõrgutama kohevile ajama, hõredalt laotama, raputama
hõrts, hõrdso, .hõrtso37 mülgas, tüma koht
.hõrtsama, hõrdsadaq, .hõrtsa77 1. hullama; 2. tõrelema
hõr|u, -u, -ru26 1. tugev külm; 2. leinaloor
hõrõhuisi = hõrõhõhe = hõrõhõlõ hõredalt; vili om palľo hõrõhuisi külbet vili on liiga hõredalt külvatud
hõrõnda|ma, -q, -83 harvendama
hõrõ|tama, -taq, -da82 punetama
|til, -dila, -dilat4 1. ehe; 2. kartuliseemnenupp
hõtŕ, hõdra, .hõtra45 = hõdõr habras
hõtsk, hõdso, .hõtsko37 = hõdśo 1. õõtsuv soopind; 2. hõõtsik, liivapugu (linnul)
hõõda|k, -gu, -kut13 võõras, arusaamatu (keele kohta); taa om sääne hõõdakkeelegaq inemine, taast saa-iq midägiq arvo see on selline võõra keelega inimene, sellest ei saa midagi aru
hõõlas, hyyla, hõõlast22 rida, esi
hõõrahta|ma, -q, -83 < hõõrahu|tma, -taq, -da62 korraks hõõruma
hõõra|tama, -taq, -da82 = hyyr(d)ma hõõruma
häbehüs, -e, -t9 häbedus
häbeli|k, -gu, -kku38 = .häülik häbelik(uvõitu)
häbelä|ne = häbelä|s, -dse, -st5 = häüläs häbelik
häbemäldäq häbematu; rõve; aja häbemäldäq juttu ajab rõvedat juttu
häbende|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv häbendämä
häbendämiisi häbenedes, häbelikult
häbendä|mä, -q, -83 häbenema
|bä, -bä, -pä24 lastek valu(s), haige
|bü, -ü, -pü27 häbi
häbüstä|mä, -q, -83 häbistama
|dä, -dä, -tä24 häda; viga; probleem
hädä|abi, -abi, -api26 kiirabi; hädaabi; päästeteenistus
hädäldä|mä, -q, -83 hädaldama
hädäli|k, -gu, -kku38 hädise-, põduravõitu
hädäli|ne, -dse, -st5 1. pakiline, hädavajalik, tähtis; hädäline asi sai kõrda aetus pakiline asi sai korda aetud; 2. hädaline, hädasolija
hädände|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv hädäldämä
hädä|ne, -dse, -st7 hädine, põdur
hädä.ohtli|k, -gu, -kku38 hädaohtlik
hädäste hädasti
häh mis, kuidas, ah (küsi- v hüüdsõna)
hähkä|tämä, -täq, -dä82 = hahkatama < huhkatama, < hõhkatama, < hühkätämä lõõtsutama, hingeldama
hähn, hähnä, .hähnä35 rähn
hähäq, m .hähki, .hähki34 pulmad
häidseq, .häitsme, häidsend16 = häidseq, .häitse, häidset18 õis
häiehtä|mä, -q, -83 heietama
(i)elm, -ä, -ät4 = häierm
häierm, -ä, -ät4 =(i)elm õis; pähnähäiermäq pärnaõied
.häitsemä, häidsedäq, .häitse77 = .häitsnemä, häidsedäq, .häitsne75 õitsema
.hälḱmä, .hälkiq, hälgi63 helkima; iiveldama; valutama
.hälksämä, halksädaq, .hälksa77 helgatama, korraks helkima
häll, hällü, .hällü37 < hüll häll, kätki; kiik
.hällä|ne, -(d)se, -st5 linavästrik
hällü|tämä, -täq, -dä82 hällitama, kiigutama
hällüvälläq vetruvalt, õõtsuvalt
.hälmä, .hällüq, hällü73 kiikuma, õõtsuma
hälväh(t)ü|mä, -däq, -84 halvatuma
hälväh(t)üs, -e, -t9 halvatus
.hälvämä, hälvädäq, .hälvä77 1. halvama; 2. teotama
hämm, hämmä, .hämmä35 märg, niiske
hämmähtä|mä, -q, -83 < hämmähütmä korraks niisutama, kastma; hämmähť leibä hämmähüse sisse kastis leiba kastmesse
hämmäh(t)ü|mä, -däq, -84 = .hämmümä niiskuma, märjaks saama
hämmäh(t)üs, -e, -t9 = hämmätüs kaste, soust
hämmähü|tmä, -täq, -dä62 > hämmähtämä
.hämmämä, hämmädäq, .hämmä77 kastma, märjaks tegema; hämssi jalaq ärq tegin jalad märjaks
häm|mär, -ärä, -ärät4 hämar; hämarus; videvik
hämmästä|mä, -q, -83 pehastama
hämmästü|mä, -däq, -83 pehastuma
hämmä|tämä, -täq, -dä82 niisutama, kastma
hämmätüs, -e, -t9 = hämmäh(t)üs
.hämmü|mä, -däq, -80 = hämmäh(t)ümä
häm|o, -o, -mo26 hämarik, hägu
hämälä|ne, -(d)se, -st5 häbelik, saamatu inimene
hämäri|k, -gu, -kku38 hämarik
hämärüs, -e, -t9 hämarus
hänilä|ne, -(d)se, -t5 linavästrik
häpe, -, -t14 häbi
.härbäń, -i, -it4 = .här|bänń, -bänni, -.bänni37 häärber, härrastemaja
härel|emä, -däq, -e85 riidlema; urisema
härg, härä, .härgä34 härg
härg|hain, -haina, -.haina30 härghein (rohttaim)
härgüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv härgütämä
härgü|tämä, -täq, -dä82 ärgitama; ärritama
häris|emä, -täq, -e87 urisema
häristä|mä, -q, -83 tõrelema, riidlema; ma sai häristäq ma sain tõrelda
härm, härmä, .härmä35 1. härmatis; 2. = .härmläne = härmävitäi ämblik
härmi|k, -gu, -kut13 õhuke riie
.härmlä|ne, -e, -st5 = härm [2.]
härmooni|k, -gu, -kut13 = härmuľ, -i, -it4 = harmoonik [2.] lõõtspill
härmä|ne, -dse, -st7 ämblikuvõrke täis; härmane
härmä|tämä, -täq, -dä82 härmatama
härmätüs, -e, -t9 härmatis
härmävi|täi, -däjä, -däjät4 = härm [2.] ämblik
härmä|võrk, -võrgo, -.võrko37 ämblikuvõrk
.härrämä, härrädäq, .härrä77 = .hürrämä urisema; sõimama; mürisema
hässä, -, -t2 = hässä|k, -gu, -kut13 aeglane, saamatu inimene, kohmard
.hässämä, hässädäq, .hässä77 aeglaselt töötama, kohmerdama
.häste =(v)äste(le) [1.] < hästeq < .höste(he) hästi; mul lätś tüü häste mul läks töö hästi; tä om olõst häste laǵa ta on õlgadest hästi lai
hätserdä|mä, -q, -83 lohakalt töötama
hää, -, -d50 =(v)ä 1. hea; hästi; küllaltki, üpris; hää (külh) hea küll, hästi; hääd aigo! head aega!; hää palľo hästi (v üpris) palju; hää viiegaq viisakas, (peene)tundeline; 2. vara, varandus
häädkätt = hüvväkätt paremat kätt
.häädü|mä, -däq, -80 = häömä hävima, kaduma
.häädüs, -e, -t9 1. headus, heasoovlikkus; 2. väärtus, kvaliteet
.häägämä, häägädäq, .häägä77 kiruma
hääle|tämä, -täq, -dä82 > hellü andma (vt helü); > kätt nõstma (vt käsi)
.hääli|ne, -dse, -st5 healoomuline
hääli|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 meelitama; vaigistama, rahustama; silitama
hääpooli|nõ, -dsõ, -st7 = hää.puul|nõ, -sõ, -sõt6 =(v)äpoolinõ parempoolne
hää.tahtli|nõ, -dsõ, -st5 heatahtlik
hääte|go, -o, -ko27 heategu; teene
.häö|mä, -däq, -, min 1. ja 3. p .hävvü68 = .häädümä hävima, kaduma
häönǵ, -i, -it13 häving
.häössihe .jäämä kaduma jääma
.häössi(h)n olõma kadunud olema
.häöte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv .häötämä
.häö|tämä, -täq, -dä81 hävitama
.häötüs, -e, -t9 häving, hävimine; hävitus, tõrje
.häüldäq = .häütü häbitu
.häüligä|ne, -dse, -st5 = häüläs
.häüli|k, -gu, -kku38 = häbelik häbelik(uvõitu)
häüläs, .häülä, häüläst22 = häbeläne = häbeläs = .häüligäne häbelik
häüsendä|mä, -q, -83 = .häüssämä = häüsätämä 1. ilastama; 2. hooletult, asjatundmatult töötama
häüss, häüsä, .häüssä35 1. ila, sülg; 2. lori; ropendamine
.häüssämä, häüsädäq, .häüssä77 = häüsendämä
.häüstä|mä, -q, -81 häbistama
häüsäte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv häüsätämä
häüsä|tämä, -täq, -dä82 = häüsendämä
.häütühe = .häütüle häbitult
.hölpämä, hölbädäq, .hölpä77 = .hülpämä kalpsama; hüpleva v koogutava kõnnakuga kõndima; sumama
hörsä-härsä ülepeakaela
hösserdä|mä, -q, -83 lohakalt tegema, vusserdama
.höste < .höstehe > .häste
hööberüs, -e, -t9 = hööde, -, -t2 = hööderüs
hööderde|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv hööderdämä
hööderdä|mä, -q, -83 lööberdama, hulkuma
hööderüs, -e, -t9 = hööberüs = hööde lööberdis, hulgus; lohakas inimene
hööli|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 < hööveldämä hööveldama; vestma, siluma
hööl(m)äs, hü̬ü̬l(m)ä, hööl(m)äst22 = hü:ü(v)li höövel
hööri|k, -gu, -kut13 ümarik
hööriske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 veerlema, keerlema, pöörlema; korduv hööritama
höörä|tämä, -täq, -dä82 = höörü|tämä, -täq, -dä82 = vöörütämä veeretama, keerutama; hööritama
hööveldä|mä, -q, -83 > höölitsemä
höüd, hövvü, .höüdü36 < heüd ebe, helves, peenike kiud, kübe, ude; õhuke kord, kirme; välän satas höüdü väljas sajab peenikest lund (lumekübemeid); ijäheüdü juusk jõkõ piten jõge mööda voolab jääkirmet
.höühkelemä, höüheldäq, .höühkele85 uhkeldama, eputama (riietega)
.höüstelemä, höüsteldäq, .höüstele85 sõnelema
hübis|emä, -täq, -e87 = hubisõma hubisema, võbelema, värelema
hüdis|emä, -täq, -e87 värisema; tudisema
hüdsi, hüdse, hüst41 süsi
hüdsihappa|gaaś*, -gaasi, -.gaasi37 süsihappegaas
hüdsäsni|k*, -gu, -kku38 süsinik
|dü, -dü, -tü26 ude
hüdüke|ne, -se, -ist8 udemeke; (hallipäine) vanainimene, rauk, tudi(ke)
hühis|emä, -täq, -e87 eriliselt häälitsema (hobuse kohta); ku hopõń näge, et läät hainugaq vai joogigaq, sys aja pää ette ja hühises kui hobune näeb, et lähed heintega või joogiga, siis ajab pea ette ja häälitseb eriliselt
hühkä|tämä, -täq, -dä82 > hähkätämä
.hüiämä, hüiädäq, .hüiä77 1. askeldama, ringi käima; 2. ringi ajama, keerutama (nt võid)
hükerdä|mä, -q, -83 = hükü|tämä, -täq, -dä82 lohakalt töötama
hülbäh(t)ü|mä, -däq, -84 poolpaksuks muutuma (toidu kohta)
hülbäh(t)üs, -e, -t9 poolpaks toit; lake; laisk inimene
.hülge, -, -t3 hüljes
hüll, hüllü, .hüllü37 1. hunnik; hulk, kogu, laam; ütte hüllü läbisegi, kokku; üte(h)n hüllü(h)n koos, laamas, segi; 2. > häll
.hüllelemä, hülleldäq, .hüllele85 vaaruma, kõikuma
.hülp*, hülbä, .hülpä35 tarretis, kallerdis
.hülṕmä, .hülpiq, hülbi63 1. lürpima, helpima; 2. sumama
.hülpämä, hülbädäq, .hülpä77 = .hölpämä kalpsama; hüpleva v koogutava kõnnakuga kõndima; sumama
.hülpü|mä, -däq, -80 poolpaksuks muutuma, hanguma, kallerduma, tarretuma; hülpünüq niguq süldiliiḿ kallerdunud nagu süldileem
hülü pääle oletamisi
hülüvälläq poolhangunud (süldi kohta)
hünis|emä, -täq, -e87 = hunisõma ümisema, inisema; pomisema
hünḱ, hüngi, .hünki37 hink (kala)
.hünḱmä, .hünkiq, hüngi63 nuuksuma, tihkuma; inisema, ümisema
.hünksnä, -, -t3 nuuksumine, tihkumine; inin, ümin
hün|nin, -inä, -inät4 = hunnin sumin, ümin, inin, undamine; pomin
hün|ä, -ä, -nä24 = huńa tuim, laisk inimene, uimerdis
hünähtä|mä, -q, -83 = huńahtama ühmama, korraks pomisema
hünäh(t)üs, -e, -t9 = huńah(t)us ühmatus
|pin, -binä, -binät4 = hupin hubin, võbin, värelus
.hüppä = .huupi 1. ilma asjata; asjatu(lt), kasutu(lt); 2. huupi, umbropsu
.hüppämä, hüpädäq, .hüppä77 > .kargama [1.]
hüpä(h)n asjatu, tarbetu
hüpä|tś, -dsi, -tsit13 kerglane; kelkija
hüpüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 hüplema
hürel|emä, -däq, -e85 tülitsema; purelema
.hürgämä, hürgädäq, .hürgä77 üürgama, karjuma, röökima
hürgä|tś, -dsi, -tsit13 1. soperdaja; 2. karjuja, röökija
hürgä|tämä, -täq, -dä82 soperdama
hür|i, -i, -ri26 toriseja
hüris|emä, -täq, -e87 urisema; ümisema; jorisema
hüristä|mä, -q, -83 müristama
.hürkelemä, hürgeldäq, .hürkele85 kõhklema
.hürmelemä, hürmeldäq, .hürmele85 = hürmiste|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = hürmäste(l)lemä
hürmistä|mä, -q, -83 = .hürmämä
hürmä, -, -t2 tõre
hürmähtä|mä, -q, -83 käratama; kärgatama
.hürmämä, hürmädäq, .hürmä77 = .hürmistämä = hürmütämä kärkima, sõimama
hürmäste|(l)lemä = hürmüske|(l)lemä = hürmüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = .hürmelemä = hürmiste(l)lemä tõrelema; sõimlema; torisema
hürmü|tämä, -täq, -dä82 = .hürmämä
hürṕ, hürbi, .hürpi37 ürp
.hürrämä, hürrädäq, .hürrä77 = .härrämä urisema; sõimama; mürisema
hür|rüľ, -ülä, -ülät4 1. tige; viril; purjus; 2. = kivihürrül rünt (kala)
hür(r)ümür(r)ü, -, -t2 1. pikne; 2. toriseja
.hürske, -, -t3 turske, tüse, priske
hürsś, hürsi, .hürssi37 linamasin
hürsü|tämä, -täq, -dä82 loksutama; hüpitama
hürähtä|mä, -q, -83 uratama
hürähüs, -e, -t9 uratus
hüräsḱ, -i, -it13 toriseja
|tin, -dinä, -dinät4 judin, värin
hüt|t, -ü, -tü 37 = hutť kaelustuvi, meigas
|tül, -dülä, -dülät4 udejas, hõre; hüdüläq hiussõq udejad juuksed
hütü|tämä, -täq, -dä82 häälitsema (kaelustuvi kohta); hütt hütütäs kaelustuvi häälitseb
hüvihüs, -e, -t9 headus; voorus
hüvilde parempidi; õigetpidi
hüvväkätt = häädkätt paremat kätt
hüvvüs, -(s)e, -t11 varandus, rikkus
hüvvü|tämä*, -täq, -dä82 rikastama
(v)ä, hü(v)ä, hüvvä24 = hää 1. hea; hästi; küllaltki, üpris; hüä (külh) hea küll, hästi; (kykkõ) hüvvä! kõike head!, nägemiseni!; hüvvä aigo! head aega!; hüä palľo tüüd om taa aśagaq hästi (v üpris) palju tööd on selle asjaga; 2. vara, varandus; Kost sa taa hüä olõt saanuq? A vet ma taa iks üle uma hüä hoolõ sai. Kust sa selle varanduse oled saanud? No eks ma selle ikka oma hoole ja vaevaga sain
(v)ä.keiste kaunis hästi, kaunikesti
(v)ändüs, -e, -t9 1. headus; 2. vara
(v)äpooli|nõ, -dsõ, -st7 =(v)ä.puul|nõ, -sõ, -sõt6 = hääpoolinõ parempoolne
(v)äske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 (ennast teiste silmis) heaks tegema; heastama; hüvitama; käü ümbre ja hüäskeles hinnäst kyigilõ käib ringi ja teeb ennast teiste silmis heaks; mul tulõ taa sullõ ärq hüäskelläq mul tuleb see sulle hüvitada
(v)äste(le) 1. = .häste hästi; 2. hüvasti; hü(v)äste jätmä hüvasti jätma
hü̬ü̬, -, -d51 = vü:ü vöö; vööde
hü̬ü̬rdümä, hü̬ü̬rdüdäq, höörü79 = vi̬i̬rdümä = vü̬ü̬rdümä veerema
hü̬ü̬rlä|ne, -(d)se, -st5 herilane
.hüübü|mä, -däq, -80 hüübima; kallerduma
.hüübüs, -e, -t9 kallerdis
hyisk, hyisu, .hyisku36 (liigne) optimism, innustus; tormakus; hyisku täüś (liialt) optimistlik, innustunud; tormakas
.hyiskama, hyisadaq, .hyiska77 hõiskama
.hympśma, .hympsiq, hympsi63 = .hõpśma = .lympśma lõmpsima
hyng, hyngu, .hyngu37 lõhn, hõng; hingamine; hyngu haardma natuke puhkama, hingama
hyngahta|ma, -q, -83 < hyngahu|tma, -taq, -da62 = hyngutama veidi panema, lisama; hyngahti söögile vähä verevät pipõrd kah lisasin toidule ka natuke punast pipart
.hyngama, hyngadaq, .hynga77 = .hynkama lõhnama
.hyngsa, -, -t3 lõhnav
hyngukõ|nõ, -sõ, -ist8 natuke
hyngu|lyyŕ, -lõõri, -lyyri37 = helülyyŕ hingekõri, hingetoru
hyngu|tama, -taq, -da82 = hyngahtama
.hynkama, hyngadaq, .hynka77 = .hyngama
hyygama, hõõadaq, hyyga77 = hyyhkama, hõõhadaq, hyyhka77 hõõgama, õhkama, õhkuma
hyyr(d)ma, hyyr(d)uq, hõõru64 = hõõratama hõõruma