ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 811 kiräkotust.
haab haav haava .haava30; värisesin kui haavaleht ma värisi ku haavaleht'
haabjas 1. .haabja|nõ v .haabja|s - -t15; 2. ütepuuloodsi|k -gu -kut13, ütepuu|­vineq -.vinne -vinet18
haagis haagi|ts -dsa -tsat13, perä|käro -käro -kärro26; auto koos haagisega auto üten haagitsagaq; haagiselamu koometska, koomits, koonits; haagissuvila automaja
haak haak' haagi .haaki37, ts'ank ts'angu .ts'anku37, kramp' krambi .krampi37; ust haaki panema ust ts'anku v haaki v krampi pandma; lõuahaak lõvvahaak'; (joostes) haake tegema haakõlõma, ristitämä; kui jänes koera eest põgeneb, siis hakkab haake tegema ku jänes pinni pakõs, sõ:s nakkas ristitämä
haake- perän vitäq; haakeader perän vitäq adõr
haakekonks (perä)konks' (-)konksi (-).konksi37
haakima .haak'ma .haakiq haagi63; .taadõ v takka .võtma, .perrä .võtma, .perrä .haardma; haakis pluusi kinni haakõ pluusõ kinniq; haakis adra traktori järele võtt' v haard' v haakõ adra traktori taadõ v perrä; metsa­veo­traktori taha palke haakima ts'okõrdama
haaknõel prundsi|nõgõl -nõgla -.nõkla45, plett'|nõgõl -nõgla -.nõkla45, pula|k -gu -kut13, seto kiil' pulavka - -t2
haakrist haak'|rist' -risti -.risti37
haamer vas|sar' -ara -arat4
haarama .haardma haardaq haara66, ha|bima -piq -bi57; haaras lapse sülle haard' latsõ üskä; suur kala haarab suurt sööta suur' kala habi suurt süütä; korraks v kiiresti haarama haarahtama, haarahutma, habahutma; siit-sealt haarama haariskõ(l)lõma, haaraskitsma, habahõ(l)lõma; kaasa haarama üten kiskma
haarang haarah(t)us -õ -t9; kurjategijate tabamiseks korraldati öine haarang kur'ategijide kättesaamisõs tetti üüsine haarahus
haare .haardmi|nõ -sõ -st5, kinniq.hoitmi|nõ -sõ -st5, haarah(t)us -õ -t9; käte tugev haare kässi kimmäs haardminõ v kinniqhoitminõ; teaduse haare laieneb iga aastaga tiidüs küünüs egä aastagaq kavvõmbahe
haare eläjät haarus -(s)õ -t11; kaheksajala haarmed katsajala haarusõq
haarem haarõm' -i -it4
haav haav haava .haava30; lahtine haav vallalinõ haav
haavama 1. .haavama haavadaq .haava77, vika tegemä, .pihta .saama; haavata saama vika saama; sai kätest ja jalgadest haavata sai käsist ja jalost haavatus; 2. .tsolkama tsolga­daq .tsolka77, .ts'ankama ts'angadaq .ts'anka77, .ts'auna|ma ts'aunadaq .ts'auna77, .haavama haa­vadaq .haava77; see jutt haavas teda seo jutt tsolgas' tedä
haavand haav haava .haava30; maohaavand­tõbi m maohaavaq
haavapuine haavi|nõ -dsõ -st7, haava|nõ -dsõ -st7, haava.puu|nõ -dsõ -st7
haavapuravik haavapuravi|k -gu -kku38, haavaporovi|k -gu -kku38, haavatat|t' -i -ti37
haavariisikas haava|sii:n' -seene -sii:nt40
haavatu vikasaanu|q - -t1; haavatuile anti arstiabi vikasaanuilõ anti api
haavel .haavli - -t1; jäme haavel rint', rent'
haavik haavistu - -t1, haavisti|k -gu -kku38
haavuma paha|nõma -(nõ)daq -nõ89, .süän­dü|­mä -däq -84, .süändä|mä -q -83, tülväh(t)ü|mä -däq -84; ta haavus sellest jutust tä pahasi ärq taa jutu pääle
habe m habõn|aq -idõ -it4, (lühkene) habõna|nürss' -nürsi -.nürssi37; habet ajama habõnit ajama; tal on ilus habe täl ommaq ilosaq habõnaq v om illos hapõn'; habemesse pomisema nõ:na ala kõ:nõlõma
habemeajaja habõna|aiai v -ajjai -ajaja -ajajat4, habõnaajaja - -t3, tsirulni|k -gu -kku38
habemeajamisaparaat habõnaajamismassin -a -at4, vundsi|vurr'* -vurri -.vurri37
habemenuga habõna|väits' -väidse -väist39, habõna|raud -ravva -.rauda33
habemetüügas habõna|kands -kandso -.kandso37, har'as -(s)õ -t11; nädalane habemetüügas nädäline har'as
habemik habõni|k -gu -kku38
habetuma habõndu|ma -daq -84, karva|tama -taq -da82, habõnihe v habõnilõ kasuma; lõug ja kael olid tal habetunud lõug ja kaal olliq täl ärq karvatõduq
habras habras .hapra habrast22, hu|ba -ba -pa26; õrn õrna .õrna35, kõrrõ - -t14; jää on hapraks muutunud iä om hapras lännüq; habras portselan õrn pordsõlan'; habras mälestus õrn mälehtüs; lepp on habras puu lepp om kõrrõ v huba puu; hapra kehaehitusega kasina kundigaq
habrastama habrasta|ma -q -83, hubrasta|ma -q -83, hõdrasta|ma -q -83
habrastuma habrastu|ma -daq -84, hubrastu|ma -daq -84, hõdrastu|ma -daq -84, rabastu|ma -daq -84, kuduhu|ma -daq -84
hagema .kohtugaq .nõudma, .kohtuhe .kaibama
hageja .nõudja - -t3, .kaibaja - -t3
hagi .nõudmi|nõ -sõ -st5, .kaibus -õ -t9
hagijas hae|pini -pini -pinni26, ha|kij -gija -gijat4, jäle|pini -pini -pinni26
hagu ha|go -o -ko27, plõõ:ska - -t3; haokubu haokubo; anna hagu! tapaq takast!
hahetama (h)ahe|tama -taq -da82, .hahkama hahadaq .hahka77; idataevas hahetab juba hummogutaivas jo hahetas
hai hai - -d2
haige tõbi|nõ -dsõ -st7, .haigõ - -t3, tõbialo|nõ -dsõ -st7; haige inimene tõbinõ inemine; ta jäi haigeks tä jäi tõbitsõs; haige käsi haigõ käsi; haiget saama, tegema haigõt saama, tegemä; teeskleb haiget pand v tege hindä haigõs; haigevõitu haigõnõ, haigõpoolinõ, haiglanõ
haigekassa .haigõkassa - -t1
haigestuma tõbitsõs v .haigõs .jäämä, tõppõ .jäämä, .haigust v tõpõ .haardma; ta haigestub tä haarõtas tõbitsõs
haigla .haigõ|maja -maja -majja v -maia28
haiglane .haigõ|nõ -dsõ -st7, .haigõpooli|nõ -dsõ -st7, .haigla|nõ -sõ -st5, hur|ril -ila -ilat4, tiru|nõ -dsõ -st7, vigapooli|nõ -dsõ -st7; haiglane fantaasia m ulliq mõttõq
haigur .haigru - -t1
haigus tõ|bi -võ v -bõ -põ25, hä|dä -dä -tä24, .haigus -õ -t9, vigahus -õ -t9, vigandus -õ -t9; ta põdes rasket haigust tä põssi rassõt tõpõ v haigu(s)t; kutsehaigus ammõdihädä; külmetushaigus külmähädä; nahahaigus nahahädä; nakkushaigus külgenakkaja v nakahtaja tõbi v hädä; pärilik haigus külgesündünüq hädä; suguhaigus kuritõbi, titihädä; suhkruhaigus tsukrutõbi; vaimuhaigus ull'us, meelehädä
haigusleht .haigõ|papõr' -.paprõ -papõrd22, .haigõ­tunnistus -õ -t9, .haigõ|leht' -lehe
-.lehte34; oli haiguslehel oll' haigõpaprõ pääl
haiguslik .haigõli|nõ -dsõ -st5, .haigusli|nõ -dsõ -st5
haiguslugu tõvõ üleskirotus, tõvõ|kiri -kirä v -kir'a -.kirjä v -.kirja43
haigustoetus .haigõrah|a -a -ha28
haigutama haigu|tama -taq -da82; mitmit kõrdo haigutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; mind ajab haigutama mullõ tüküs haik pääle
haigutus haigutus -õ -t9, haik haigu .haiku37; haigutus tuleb peale haik tulõ pääle
haihtuma .kaih(t)u|ma -daq -84; praeguseks on see jutt juba haihtunud seosaos om taa jutt joba kaihtunuq
hais hais haisu .haisu37, nuus nuusu .nuusu37, nuheq .nuhkõ nuhet19, nuhk nuhu .nuhku36; sai haisu ninna sai haisu v nuusu nõ:nna
haisema .haisama haisadaq .haisa77, .haikama haigadaq .haika77; kala peab soola panema, muidu läheb haisema kala piät suula pandma, muido lätt haikama
haistma (.hõ:ngu v .haisu) .tundma (.)tundaq tunnõ min 1. k .tun(d)sõ v tunni66
haistmine hõ:ngu.tundmi|nõ -sõ -st5, haisu.tundmi|nõ -sõ -st5, nõ:n|a -a -na28; nohu puhul on haistmine ja maitsmine häiritud nohogaq ommaq hõ:ngu- ja maitsõtundminõ kõrrast ärq; koeral on hea haistmine pinil om hää nõ:na
haisutama haisu|tama -taq -da82, .haisama haisadaq .haisa77
hajali hajovallaq, hajovillaq, laja(h)n, laja­lõ, harõvallaq, .harva, harvakult, harvalt, harvast(õ), .harvuisi; mõtted on hajali mõttõq ommaq hajovallaq; hajali paiknevad talud harvakult saisvaq taloq
hajameelne (pall'o) unõhtaja - -t3, hiid'o|nõ -dsõ -st7; hajameelne inimene (pall'o) unõh­taja inemine, suur' unõhtaja, hiid'o(kõnõ); ta on hajameelne täl om pää otsan lajan v tä om (pall'o) unõhtaja v hiid'onõ
hajameelsus (suur') unõhtami|nõ -sõ -st5
hajevile hajova(l)lõ, hajovi(l)lõ, harvaku(l)lõ, .lakja, lajalõ
hajuma .lakja minemä, hajo|nõma -(nõ)daq -nõ89, .lahku|ma -daq -80; pilved hajusid pilveq lätsiq v vaioq lakja v lahku
hajus harv harva .harva30, hõrrõ - -t14; hajus pilvitus harvaq v hõrrõq v hajovallaq pilveq
hajutama .lakja ajama, hajovallõ ajama
hakatis alostus -õ -t9; tulehakatis tulõalostus; mehehakatis (väikene) mehekene; nuur'miis', poiskõsõots
hakatus alostus -õ -t9, nakah(t)us -õ -t9; tegi hakatust tekk' alostust
hakk ( haki ) I eläjät hakk' haki hakki37;
hakk ( haki ) II (vilä- v linavihuunik) hakk' haki
hakki37, kuhili|k -gu -kku38
hakk ( haku ) alostus -õ -t9; suve hakul suvõ alostusõn
hakkaja (pääle)nakkaja - -t3, ii:st.võtja - -t3, .väs(t)li - -t1, tra|gi -gi -ki26; ta on väga hakkaja inimene tä om häste päälenakkaja inemine
hakkama nakkama .naadaq v nakadaq na(k)ka77; nad hakkavad tööle nääq nakkasõq tüüle; tal hakkas häbi täl nakas' häbü; poeg hakkas kaupmeheks poig lei kaupmehes; hakkama saama toimõ tulõma, toimõ saama; pihta hakkama pääle nakkama, pääle alostama; vastu hakkama vasta nakkama; silma hakkama silmä nakkama v putma; vastu hakkama vasta nakkama
hakkepuit purutõt puu*, puutsä|bi* -bi -pi26, m puu|tsagimaq* -tsagimidõ -tsagimit4, hak|õq* -kõ -õt18
hakkima .lõikma .lõikuq lõigu64, tsa|gama -kaq -a59, tsälgo|tama -taq -da82, .tsälk'mä .tsälkiq tsälgi63; telefon hakib telefoni helü kaos vaehtõ­­pääl ärq; hakitud küüslauk tsaet tsisnak
hakkliha pii:nüliha pii:nütliha pii:nütlihha28, läbiaet liha, massina|liha -liha -lihha28, lihatsä|bi* -bi -pi26
hakkmasin lihamassin -a -at4, rasvamassin -a -at4
hala hädäldämi|ne -se -st5, tänitämi|ne -se -st5, tänn' tänni .tänni37, halahõ(l)lõmi|nõ -sõ -st5, võiatami|nõ -sõ -st5
halama hädäldä|mä -q -83, hädände|(l)lemä -lläq -(l)le86, täni|tämä -täq -dä82, hal|a(ha)ma -laq -la8, halahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .kui­gõlõma kuigõldaq .kuigõlõ85, .kaiblõma kai­võl­daq .kaiblõ85; hakkas halama, et tal pole ühtegi õiget sõpra naas' hädäldämä, et täl olõ-õi üttegiq õigõt sõpra
halastama halõsta|ma -q -83, .armu .hiitmä, .armu .andma; halasta mu peale! halõstaq mu pääle!
halastamatu (ilm)armuldaq, .armu.hiitmäl­däq, .armu.andmaldaq, .andis.andmaldaq, halõstamaldaq; õpetaja oli laste suhtes halastamatu oppaja oll' latsilõ ilmarmuldaq
halastamatult (ilm)armuldaq, .armu.hiitmäldäq, .armu.andmaldaq, halõstamaldaq
halastajaõde õdõ õõ: õtõ25
halastav halõstaja - -t3, armuli|k -gu -kku38, armu.hiitjä - -t3
halastus halõstus -õ -t9, armu.hiitmi|ne -se -st5, armu.andmi|nõ -sõ -st5
halb halv halva .halva30, hõel hõela .hõela30, kehv kehvä .kehvä35, kehvä - -t2; halb ilm halv ilm; halb kruusatee hõel ruusatii; mul on halb olla mul om süä kuri; halvaks minema hukka v halvas minemä, tsurk'uma
haldama vali|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, talli|tama -taq -da82, ka(m)manda|ma -q -83; kes neid maju haldab? kiä naid majjo valitsõs?
haldjas -esä -esä -essä24, -imä -imä -immä24, -.hoitja - -t3, .haldja - -t3; majahaldjas majahoitja, majavaim; metshaldjas mõtsaesä v -imä; keldi muinasjuttudes suhtlevad inimesed haldjatega keldi jutussin kääväq inemiseq haldjidõgaq läbi
haldur valitsõja - -t3, tallitaja - -t3; majahaldur majavalitsõja; pankrotihaldur pankrotitallitaja
haldus valitsõmi|nõ -sõ -st5, tallitus -õ -t9; see maa kuulub linna haldusse seo maa käü liina valitsõmisõ alaq; Eesti haldusjaotus Eesti valitsõmisjaotus; haldusreform valitsõ­mi­sõ ümbrekõrraldaminõ; ­haldusüksus valit­sõ­mis­­ütsüs; haldusala valitsõmisala
hale hallõ - -t14; ha(l)lõli|nõ -dsõ -st5; armõ|du -du -tut1; mul on sinust hale mul om sinno hallõ; hale lugu hallõ(linõ) lugu ; haledavõitu ha(l)lõlik, hallõpoolinõ; haledad riismed armõduq jätüseq
haledasti halõhõhe, halõhõlõ, hallõldõ, ha(l)lõhe, halõtuhe, halõtulõ, hallõ.listõ
haledus halõhus -õ -t9, halõndus -õ -t9, hallõ 
- -t14; ta tunneb haledust täl om hallõ
halenaljakas hallõkõ|nõ -sõ -ist8; halenalja­kas ilme hallõkõnõ n'ago; asi oli halenalja­kas asi oll' sääne, et tiiä-iq, kas ikkõq vai naardaq
haletsema halõ|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, halõs­ta|ma -q -83, halahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; 
ma haletsesin teda mul oll' timmä hallõ v ma halõdsi v halõsti v halahõli timmä
haletsus halõhus -õ -t9, halõndus -õ -t9, halõstus -õ -t9; enesehaletsus hindähalõhus
haletsusväärne armõ|du -du -tut1; ta on haletsusväärses olukorras tä om väega armõtun saison
halg halg halo .halgo36
halgas hõlgas .hõlka hõlgast22, .lahkõja - -t3, hõllõ - -t14; halgas puu läheb hästi lõhki hõlgas puu lahksas häste
haljas ha(l)l'as .hall'a ha(l)l'ast22; haljas rohi, raud, viin hal'as hain, raud, viin
haljasala hal'as jago, rohilinõ jago, muro|­plats' -platsi -.platsi37, park' pargi .parki37; sõitis haljasalale sõit' muro pääle
haljassööt .värski v toorõs hain; raiheina kasvatatakse nii haljassöödaks kui kuiva­ta­miseks raihaina kasvatõdas nii värskis söödäs ku kuivamisõs
haljastus ha(l)l'astus -õ -t9; haljastusega tegeles meil Jüri Jüri oll' meil iloaidnik
haljendama ha(l)l'õ|tama -taq -da82, ha(l)l'a|tama -taq -da82, rohilinõ olõma, ha(l)l'õtõ|­(l)lõma -llaq -(l)lõ86; õu ja mets haljendavad muro ja mõts hal'õtas; haljendama lööma rohilidsõs minemä
hall ( halla ) hall halla .halla30
hall ( halli ) I hall' halli .halli37, hahk haha .hahka33, harm' harmi .harmi37; olen juba vanadu­sest halliks läinud ma olõ jo vanahusõgaq hallis lännüq; habe hakkab halliks minema habõnaq nakkasõq harmis minemä
hall ( halli ) II saal' saali .saali37, hall' halli .halli37; jäähall ijähall'; kaubahall kaubahall'
hallane halla|nõ -dsõ -st7; ööd on juba hallased üüq ommaq jo halladsõq
halleluuja hallõ(.)luuja
hallikas hallika|nõ v hallika|s -dsõ -st5, halli­ka|s - -t15, .hahkja|nõ v .hahkja|s -dsõ -st5, .hahkja|s - -t15
hallinema hallis minemä, hahetu|ma -daq -84
hallitama halli|tama -taq -da82, hallõ|tama -taq -da82, hallõtu|ma -daq -84
hallitus hallõq .hallõ hallõt18, hallitus -õ -t9; hallitusjuust hallitusjuust
halljänes leto - -t2, .liitva - -t3, nurmõjänes -(s)e -t11
hallo(o) hallo
hallpea hall'pää - -d50, kulupää - -d50, .valgõ­pää - -d50
hallpea-rähn meldsas .meltsa meldsast22; kq ka roherähn
hallrästas pask|rä(ä)stäs -.rä(ä)stä -rä(ä)stäst22
halltõbi hall' halli .halli37; ta on halltõves tä sõit halli
hallutsinatsioon nägemi|ne -se -st5, lumm' lummi .lummi37, virbitüs -e -t9, virp' virbi .virpi37; sul olid hallutsinatsioonid sa näiq nägemiisi
halo m (päävä)sadõm|õq -idõ -it16, m (kuu-)sadõm|õq -idõ -it16, pääväsap|p' -i -pi37
haltuura erä|ots -otsa -.otsa31, haltuura - -t2; see pole korralik töö, vaid haltuura olõ-iq taa kõrralinõ tüü, taa om haltuura; haltuurat tegema kõrvalt tegemä
halvaa halvaa - -d50
halvama .hälvämä hälvädäq .hälvä77, hälvä|­tämä -täq -dä82, hälväh(t)ü|mä -däq -84; jalgadest halvatud jalost hälvät v hälvähünüq; ta halvati ära tä hälväti v hälvähü ärq
halvasti halvastõ, kehväste; ta käitub halvasti täl ommaq halvaq kombõq v tä pidä hinnäst halvastõ ülevän
halvatus hälväh(t)üs -e -t9; sai halvatuse tä hälväti ärq
halvendama halvõmbas v kehvembäs tege­mä; see halvendas meie suhteid tuu tekk' miiq läbisaamisõ kehvembäs
halvenema halvõmbas v kehvembäs mine­mä; nägemine halvenes nägemine läts' kehvembäs
halvustama .maaha tegemä, halvas .pandma, .põlgma .põlgõq põlõ61, .tsia|tama -taq -da81; halvustav suhtumine maahategemine; ära hakka teist kohe niimoodi halvustama! naaku-iq tõist ka õkva niimuudu tsiatama!
halvustus halvas.pandmi|nõ -sõ -st5, .põlgmi|nõ -sõ -st5
hambaarst .hamba.tohtri - -t3
hambahari .hamba|hari -har'a -.harja43, hamba|pürst' -pürsti -.pürsti37
hambapasta .hamba|tahas* -.tahta -tahast23
hambavalu .hambahal|u -u -lu26
hambuline .hambidõgaq, ts'akili|nõ -dsõ -st5; haugi hambulised lõuad havvõ hambidõgaq lõvvaq; hambuline leheserv ts'akilinõ leheserv
hamburger hamburgõr' -i -it4, .kótlõdi.kukli - -t1
hambutu (ilma) .hambildaq; hambutu inimene hambildaq inemine; tema naljad olid hambutud timä nal'aq olliq ilma nal'aldaq
hammas hammas .hamba hammast23; hammas valutab hammas halutas; hambad irevil hambaq indsi(le) v helevälläq; hambaid krigistama hambit jürämä ; alumised ja ülemised hambad all ja pääl hambaq; minu peale hammast ihuma muq pääle hammast higoma; sa tahad midagi hamba alla saada sa tahat hamba pääle midä hiitäq v sa tahat midä jürämist saiaq; tal sai hammas verele täl saiq hambaq verde; hambaid pesema hambit mõskma
hammasratas .hambarat|as -ta -ast22, hammas|tsõõ:r' -tsõõri -tsõõ:ri37
hammustama 1. (midägiq) .haukama hauga­daq .hauka77, .ha(m)psama ha(m)psadaq
.ha(m)psa77, .tsälkämä tsälgädäq .tsälkä77, ­pu­r|õma -raq -õ min 1. ja 3. k puri58, (äkki v kõrras) .tsälksämä tsälksädäq .tsälksä77, tsälgähtä|mä -q -83; hammustab õunast tüki haukas v hamp­sas ubina külest tükü; ära hammusta pähklit katki! tsälgäku-iq pähk'mäst kats'ki!; 2. (kedägiq) pur|õma -raq -õ min 1. ja 3. k puri58; tsälgähtä|mä -q -83; (sivvu kotsilõ) .pandma (.)pandaq panõ66, .salvama salvadaq .salva77; sind on koer hammustanud sinno om pini purnuq ; koer hammustas teda kintsust pini tsälgäht' tä kindso ärq; madu hammustas hobust jalast siug pand' hobõst jalga
hammustus purõmi|nõ -sõ -st5; (sivvu) .pandmi|nõ -sõ -st5, .salvami|nõ -sõ -st5, .tsuskami|nõ -sõ -st5; parmu hammustus on valus parmu purõminõ om hallus; see on koera hammustus taa om pini purt
hanepaju hani|pai -paiu -.paiu37
hanevits suu:vitsi|k -gu -kut13
hang ( hange ) .uarm|(as) -a -at15, .uarm|(õs) -õ -õt15, oormas uu:rma oormast22, (lumõ)hang' (-)hangõ (-).hangõ35; hanged ulatusid akendeni uarmaq küündüq aknidõniq; tee on hange tuisanud tii om kinniq tuisanuq
hang ( hangu ) vigõl v vikl vigla .vikla45; hanguvars viglahand; hangutäis heinu viglatäüs haina
hange hangõq .hankõ hangõt18, .pakmisõ küsü­mine; teeme auto ostmiseks hanke lasõmiq automüüjil pakmisõ tetäq
hangeldaja .sahkri - -t1, sahkõrdaja - -t3, hangõldaja - -t3, parsõldaja - -t3, parsõndaja - -t3
hangeldama sahkõrda|ma -q -83, parsõlda|ma -q -83, parsõnda|ma -q -83, hangõlda|ma -q -83; hangeldab salaviinaga sahkõrdas salaviina; kinnisvaraga hangeldama maad parsõldama
hanguma I kõvas minemä; küünlarasv hangub kündlerasõv lätt kõvas; hangunud nagu süldileem hülpünüq niguq süldiliim'
hanguma II viglagaq .nõstma v ammutama v .viskama v ajama; mees hangus heinad lakka miis' ammut' viglagaq hainaq lao pääle
hani han|i -i -ni26, haah' hahe haaht39; haneks tõmbama ärq petmä, ullis tegemä; see on talle nagu hane selga vesi tuu om tälle nigu hani sälgä vesi visadaq
hanijalg kasvot retel'|hain -haina -.haina37
hankima nõvvutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, ­.ots'ma .otsiq otsi63, halv .hank'ma .hankiq hangi63, .han­kama hangadaq .hanka77; hankis küla pealt sada krooni nõvvutõlli külä päält sada kruuni
hant hant' handi .hanti37
hape hap|as* -pa -ast22; sidrunhape tsitron'­hapas; väävelhape väävlihapas; soolhape suul­­hapas
hapendama hapa|tama -taq -da82, .hapnõma .pandma; hapendab kapsaid ja kurke hapatas kapstit ja kurkõ v pand kapstaq ja kurgiq hapnõma
hapnema .hapnõma hapadaq .hapnõ kesks hapanuq75; toit läks hapnema süük' läts' ärq hapnõs; tegi hapnemata leiba tekk' hapnõmaldaq leibä
hapnik hapasni|k -gu -kku38
happeline happali|nõ* -dsõ -st5
haprus pudõhus -õ -t9, rabõhus -õ -t9, hubahus -õ -t9
hapu hapu .hapnõ hapund17, .hapni|k -gu -kku13; hapuks minema hapnõs minemä; hapuks läinud õlu hapnõs lännüq v hapanuq oluq; hapu kali taar' ; selles morsis on vähe haput tan morsin om hapnikku veidüq
hapukapsas hapukapstas .hapnõ.kapsta hapund­kapstast22; hapukapsasupp hapnõkapsta­supp'
hapukas .hapnõli|k -gu -kku3, .hapnõkõ|nõ v .hapnõgõ|nõ -sõ -ist8
hapukoor hapukuu:r' .hapnõkoorõ hapundkuu:rt39
hapukurk hapukurk' .hapnõkurgi hapund.kurki37
hapuoblikas hapuhain .hapnõhaina hapund.haina30, hubli|k -gu -kut13; hapuoblikasalat hapnõhainasalat'
hapupiim hapupiim .hapnõpiimä hapund.piimä35
harakas hara|k -ga v -gu -kat v kut13; harakale meeldivad läikivad esemed harakulõ miildüseq läükväq as'aq
haraline harali(ga)|nõ -dsõ -st5, .hargli(ga)|nõ -dsõ -st5, haro(h)n, harõli|nõ -dsõ -st5, har­gõli|nõ -dsõ -st5, .hark'liga|nõ -dsõ -st5, harika|nõ -dsõ -st5, haroli|nõ -dsõ -st5; hirve haralised sarved hirve harkligadsõq sarvõq; us­si keel on haraline hussi kiil' om harolinõ
haravil haravillaq
haravile haravi(l)lõ
hardalt pühäligult, halõhõhe, hallõ meelegaq, tõsitsõhe; hardalt palvetama pühäligult pallõma; hardalt imetlema pühäligult imehtelemä
hardus pühälikkus -õ -t9, halõhus -õ -t9; räägib kadunust hardusega kõ:nõlõs kaonugõsõst halõhõhe v hallõ meelegaq v tõsitsõhe
harf harf harfi .harfi31, harp' harbi .harpi31
hargitama hargu|tama -taq -da82, (kõrra) hargahu|tma -taq -da62, mitmit kõrdo hargutõ|(l)lõ­ma -llaq -(l)lõ86; hargitab sõrmi aja näpoq lakja v harki
hargnema .(h)argnõma (h)arõdaq .(h)argnõ75, (h)aro|nõma -(nõ)daq v -nõ89, (h)arõ|nõma -(nõ)­daq -nõ89; kütid hargnesid mõlemale poole teed jahimeheq argsiq katõlõ poolõ tiid; tee hargneb tii aronõs; seelikuõmblus on lahti hargnenud ündrik om ummõlusõst vallalõ
hari I hari har'a .harja43; kuke-, laine-, katusehari kikka-, lainõ-, katussõhari; läks üle mäeharja läts' üle mäesälä; selle jutu peale läks tal hari punaseks tuu jutu pääle täl läts' hari v ladõv vereväs
hari II pürst' pürsti .pürsti37, hari har'a .harja43; võta hari ja pühi põrand puhtaks! võtaq pürst' ja pühiq põrmand puhtas!; riidehari rõivahari; harjavars pürstihand; juuksehari (pää)hari
haridus koolitus -õ -t9, oppu|s -(sõ) -(s)t10, haridus -õ -t9; alg-, põhi-, kesk-, kõrgharidus alg-, põhi-, kesk-, korgõkoolitus; kutse­haridus ammõdiharidus; lapsed said hea hariduse latsõq saiq häste koolitõdus; ta on kõrgharidusega tä om korgõn koolin käünüq
haridusministeerium koolitusministee­ri|üm' -ümi -.ümmi38, haridusministeeri|üm' -ümi -.ümmi38
haridusminister koolitusmi'nistri - -t1, haridusmi'nistri - -t1
harilik harili|k -gu -kku38; harinu|q - -t1; mänd on meie metsades harilik puu petäi om mi mõtson harilik puu; harilik pliiats harilik pleiäts'
harilikult hariligult, muido(q); harilikult oli sisukord raamatus eespool hariligult oll' sisukõrd raamatul iinpuul; harilikult siin seeni ei kasva, aga tänavu on teisiti muido siin siini ei kasuq, a timahavva om tõisildõ; harilikult käime teist teed muido käümiq iks tõist tiid
harima 1. (h)arima (h)arriq (h)ari57; põldu harima maad arima, maad tegemä; lähen sauna, ihu tahab harida lää sanna, iho taht harriq; 2. kooli|tama -taq -da82, oppust .andma, harima harriq hari57; tema poeg on kõrgesti haritud timä poig om korgõhe koolitõt
harimatu harimaldaq, koolitamaldaq
haripunkt ladõv ladva .latva45, hari har'a .harja43, hari|punkt' -punkti -.punkti37; pinge tõusis haripunkti pingõq läts' üles latva v pingõq nõssi har'aniq
haritlane koolitõt inemine, .op'nuq inemine, harit inemine, haritla|nõ -sõ -st5; ka haritlased kõnelevad meil võru keelt ka koolitõduq inemiseq kõ:nõlõsõq meil võro kiilt; tahtis tütrest haritlast teha tahtsõ tütre ärq koolitaq
haritlaskond m .op'nuq inemiseq; kuulake haritlaskonna häält! kullõlgõq, miä op'nuq inemiseq kõ:nõlõsõq!
harjama .harjama har'adaq .harja77, .pürstmä .pürstiq pürsti63, su|gima -kiq -i min 1. k soi, min 3. k -gi kesks -it59; harja hobust! harjaq hobõst!; harja hambaid kaks korda päevas! harjaq hambit kats' kõrd päävän!; rõivaid harjama rõivit pürstmä; harjab juukseid sugõ hiussit; harjab kingad läikima lüü v h õõ: rd kängäq läükmä
harjas har'as -(s)õ -t11; põrsa harjas on pehme põrsa har'as om pehmeq; habemeharjas m ajamaldaq habõnaq; juukseharjas m lühküq hiussõq
harjukas har'okõ|nõ -sõ -ist8
harjuma hari|nõma -(nõ)daq -nõ89, .silmü|mä -däq -80, .verbü|mä -däq -80, .verdü|mä -däq -80, verih(t)ü|mä -däq -84; las ta kübeke harjub uue kohaga las tä kipõn' harinõs vahtsõ kotusõgaq; esmalt on pime, aga kui ära harjud, siis hakkad nägema edimält om pümme, a ku ärq silmüt, sõ:s nakkat nägemä ; sõjas harjusin tapmise ja kõigega ärq verihtü sõ:an tuud tapmist ja kõ:kkõ
harjumus harinõmi|nõ -sõ -st5, muu:d moodu muu:du37; tal on selline harjumus täl om sääne muud man; suitsetamine saab harjumuseks suidsutaminõ harinõs mano
harjusk har'okõ|nõ -sõ -ist8; harjuskilt ostetud pearätt har'okõsõ käest ostõt päärätt'
harjutama har'o|tama -taq -da82; hari|nõma -(nõ)daq -nõ89; harjutamine har'otaminõ
harjutus har'otus -õ -t9; kirjutas harjutuse vihi­kusse kirot' har'otusõ vihku ärq
hark 1. hark' hargi .harki37; helihark helühark'; seisab jalad harkis sais jalaq harku ; 2. vigõl v vikl vigla .vikla45; tõstab hargiga sõnnikut, heina, põhku ammutas viglaga sitta, haina, põhku
harkader hark' hargi .harki37, hark'|adõr -adra -.atra45
harki .harku, .harki, hargikillaq, harguki(l)lõ, hargulõ, harguli; ajas jalad harki ai jalaq harku
harkis hargakillaq, hargikallaq, hargi(h)n, hargukillaq, harguvallaq; mõnel linnul on harkis saba mõ:nõl tsirgul om hand hargikallaq
harmoniseerima kokko.kõlla .säädmä
harmoonia kokkokõl|a* -a -la26, kuu:(h)n­kõl|a* -a -la26; vokaalharmoonia kiil' vabahelükokkokõla
harmooniline kokkokõlali|nõ* -dsõ -st5, kuu:(h)nkõlali|nõ* -dsõ -st5, .sündvä - -t1, .sündsä - -t1, tasakaalu(h)n; neil oli harmooniline abielu näil es olõq ütte tüllü, elo oll' sündsä; harmooniline inimene tasakaalun inemine
harmoonium ha'rmooni|k -gu -kut13, harmoo­ni|um' -umi -.ummi38
harras pühäli|k -gu -kku38; hallõ - -t14, tõsi|nõ -dsõ -st7, tõtõhallõ* - -t14; harras vaikus pühä­lik vaikus
harrastama (umast aost) tegemä tetäq tii:60, .aigo .viitmä; sporti harrastama sporti tegemä; harrastab kalapüüki käü umast aost kalal
harrastus (umast aost) tegemi|ne -se -st5, aoviidäng -u -ut13, aoviidüs -(s)e -t11, ao|viit -viidü -.viitü37; tema õel oli palju harrastusi timä sõ:sarõlõ miildü mitund asja tetäq; muusikaharrastus hindä lõbus muusigategemine; harrastuskunstnik as'aarmastaja kunst'nik
haru har|o -o -ro26; linnupesa oli puu harude vahel tsirgupesä oll' puu harrõ vaihõl; keeleteaduse harud keeletiidüse haroq
harukordne = haruldane harv harva .harva30, esiqeräli|ne -dse -st5; harukordne asi harv asi; haruldane linnuliik harv tsirgusort'; harukordne anne harv and' v väega esiqeräline and'; harukordne nähtus, tulemus esiqeräline ilmus, tullõm'; harukordne inimene väega esiqeräline inemine
haruldaselt esiqerälidselt, .väega(q); harul­daselt külm talv esiqerälidselt külm talv'; haruldaselt maitsev kala väega meksä kala
haruldus .harvus -õ -t9, harv harva .harva30; loodusharuldus luudusharvus*; selline ini­me­ne on suur haruldus säänest inemist trehväs harva
haruline haroli|nõ -dsõ -st5; harali(ga)|nõ -dsõ -st5, .hargli(ga)|nõ -dsõ -st5, hargõli|nõ -dsõ -st5, .hark'liga|nõ -dsõ -st5, harõli|nõ -dsõ -st5, harika|nõ -dsõ -st5; mitmeharuline mitmõharalinõ; haruline kask, mänd hargliganõ kõiv, petäi
harunema .(h)argnõma (h)arõdaq .(h)argnõ75, (h)arõ|nõma -(nõ)daq -nõ89; männitüvi haruneb kaheks pedäjätüvi argnõs katõs; köis hakkab otsast harunema köüds' nakkas ­otsast arõnõma
harutama aro|tama -taq -da82, lahenda|ma -q -83, .la(h)o|tama -taq -da81; harutab kingapaelad lahti arotas kängäpailaq vallalõ; mees harutas sassiläinud kalavõrku miis' lahend' punga lännüt kalavõrku; hakkame neid pükse harutama nakkamiq neid pökseq laotama
harv harv harva .harva30, hõrrõ - -t14; harvad juuksed hõrrõq hiusõq
harva .harva
harvalt .harvuisi, hõrrõlt, .harva, harvakult, harvalt, harvast(õ), harõvallaq; harvalt istutatud kapsad harvuisi kükädüq kapstaq
harvendama hõrõnda|ma -q -83, harvõnda|ma -q -83; ema harvendab porgandeid imä hõrõndas põrk'nit
harvik mõts hõrrõ|mõts -mõtsa -.mõtsa30, har­vistu - -t1
hasart huu:|g - -gu36, äh|hin -inä -inät4, vunk' vungi .vunki37; hasarti minema huugu minemä, ähinähe minemä; töötab suure hasardiga tüütäs suurõ ähinägaq; poisid läksid hasarti poisiq lätsiq huugu; hasartselt ähinälläq, huugaq
hasartmäng õ:nnõ|mäng -mängo -.mängo37
haspel langa|rist' -risti -.risti37; valmis viht võeti hasplilt ära valmis välmeq võeti langaristi päält ärq
haspeldama .välmehe .pandma, .välmehe ajama; haspeldamisviga virp'
hass (pini tsuiatamisõs) võts', ts'ui(q) , tsui(q), ts'uih, tsuih, tsõih; hass, võta kinni! tsuih, purõq!; hass, varas! tsõih, varas!
hassetama võss'a|tama -taq -da82, võt'a|tama -taq -da82, tsuia|tama -taq -da82
hatt hat|t -a -ta30
hatune lõhvõl, lõhvõhtunu|q - -t1; hatuseks kuluma hiivalõ v lõhvõlõ kuluma, lõhvõhtuma
hatutama lõhvõnda|ma -q -83, lõhvõ|tama -taq -da82; püksipõlved hatutavad püksipõlvõq lõhvõndasõq
hauakamber matusõ.kambri - -t1
hauakiri matusõ|kiri -kirä v -kir'a -.kirjä v -.kirja43, havva|kiri -kirä v -kir'a -.kirjä v -.kirja43
hauakivi matusõkiv|i -i -vi26, havvakiv|i -i -vi26; hauakivisse oli raiutud surnu nimi kadonugõsõ nimi oll' havvakivi pääl
hauakoht havvakotus -(s)õ -t11, võrõndi|k -gu -kku38, võrõng -u -ut13, võrõsti|k -gu -kku38; jões on sügavaid hauakohti jõõ:n om sügävit võrõndikkõ
hauaküngas kalm kalmu .kalmu37, kääbäs .kääpä kääbäst22; hauakünkale tuuakse lilli kalmu pääle tuvvas lille
haud matus -(s)õ -t11, haud havva .hauda33; haual kasvavad lilled matusõ pääl kasusõq lilliq; käisin ema haual käve imä matusõ pääl; puusärk lasti hauda kirst lasti hauda; hauda kaevama hauda kaibma; üks jalg juba hauas, teine haua ääre peal üts' jalg jo havvan, tõ:nõ havva veere pääl
hauduma .haudma .hauduq havvu64, hindäkotsinõ .hauduma .haududaq havvu79; lind haub pesal tsirk haud pesä pääl ; kana on seitse poega välja haudunud kana om säidse poiga vällä haudnuq; haub äikest haud pikset vällä; hauvad kättemaksu kaesõq, kui tagasi saa tetäq; munad hauduvad kana all munaq havvusõq kana all; toit haudub potiga ahjus süük' havvus paagaq ahon; jalad on ära haudunud jalaq ommaq ärq haudunuq
haug haug' havvõ .haugõ m päälek havvilõ34; isane haug jurlak
haugatama haugahta|ma -q -83, haugahu|tma -taq -da62; (helehehe) kilahta|ma -q -83, kilahu|tma -taq -da62; koer haugatas pini haugaht'; rebasekutsikas haugatab heledalt rebäsekutsik kilahtas
haugatus haugah(t)us -õ -t9
haugutama haugu|tama -taq -da82, op|põlõma -õldaq -põlõ85
haukama .haukama haugadaq .hauka77, tsälgähtä|mä -q -83, tsälgähü|tmä -täq -dä62, .tsälksämä tsälksädäq .tsälksä77; haukab leiva kõrvale tomatit haukas leevä manoq tumatit
haukuma .haukma .haukuq haugu min 1. k haugi64, kilga|tama -taq -da82, kilgu|tama -taq -da82; kutsikas haugub kutsik kilgutas; poiss haugub emale vastu poiskõnõ hauk imäle vasta
hauskar .viskli - -t1, .viskri - -t1, pilk pilga .pilka31, seto kiil' peel'ka - -t3; kühveldab hauskariga vett pilkas viskligaq v pilgagaq vett
hautama havvu|tama -taq -da82, kii:tmä kii:täq keedä61; hautatud kapsad, porgandid keedükapstaq, -põrk'naq; puunõusid peab kuuma veega hautama puuanomit piät kuuma viigaq havvutama
hautis keedüs -(s)e -t11; kapsahautis kapstakeedüs
hea hää - -d50, hü(v)ä hü(v)ä hüvvä24, kuku|nõ -dsõ -st7, .ausa - -t3; hea küll! hää (külh)! ; head aega! hääd aigo v hüvvä aigo!; kõike head! kõ:kkõ hääd v hüvvä!; auto eest maksti head hinda auto iist masti hääd rahha; ta on väga hea laps tä om väega hüä v kukunõ lats'; hea vaistuga hää nõ:nagaq, nõ:nakanõ, nõ:nakas; see on hea tööriist küll seo om ausa riist külq; ta on väga hea isuga tä om süüjä väegaq; hea tervisega kimmä v kõva tervüsegaq, tervüseline, tehrüline; hea väljanägemisega illos, kikstu; heaks arvama hääs arvama; hea­kene küll! hüäkene külq!
headus hüvähüs -e -t9, arm armu .armu37, 
.hü(v)ändüs -e -t9, hüvihüs -e -t9, .häädüs -e -t9, .hü(v)ädüs -e -t9; headus ja kurjus hüvähüs ja hõelus; lapsed said tunda ema headust latsõq saiq tundaq imä armu; ta oli väga halb inimene, temas polnud headuse raasugi väega halv inemine oll', täl es olõq hüvihüse põrmu; mulla, kauba headus mulla, kauba hüvihüs
heakskiit hääs.kitmi|ne -se -st5, hüvähüs* -e -t9; see töö on heakskiitu väärt seo tüü piät hääs kitmä v seo tüü iist piät kitmä; andis oma heakskiidu and' uma hüvähüse
healoomuline .hääli|ne -dse -st5, .hü(v)äli|ne -dse -st5; healoomuline kasvaja hääline kasuja; healoomuline kasvaja võib pahaloomuliseks muutuda hääline kasuja või hõelas minnäq
heameel häämii:l' häämeele häädmii:lt40, hü(v)ämii:l' hü(v)ämeele hüäd- v hüvvämii:lt40, meelehää - -d50; tahtsin sulle heameelt valmistada ma tahtsõ sullõ meelehääd tetäq; teeb ise kõik heameelega ära tege esiq kõ:ik' hää meelegaq ärq
heaolu hää v hü(v)ä olõminõ, hää v hü(v)ä
olõk', hää v hü(v)ä elo, hüvvüs -(s)e -t11, .hüvvüs .hüvvü .hüvvüst10; heaolutunne hää olõminõ; heaoluriik hääeloriik'; isiklik või üldine heaolu erä- vai ülene hüvvüs*
heaperemehelik kõrra(h)n.hoitva - -t3, kõrra(h)n.hoitja - -t3, huu:l'va - -t3, huu:l'ja - -t3, kokko.hoitva - -t3, kokko.hoitli|k -gu -kku38; loodusvarade heaperemehelik hoidmine ja kasutamine luudusvarro kokkohoitva pruuk'minõ
heasoovlik hää.tahtli|nõ -dsõ -st5, hü(v)ä.tahtli|nõ -dsõ -st5, armuli|nõ -dsõ -st5, kin|ä -ä -nä24; heasoovlik inimene häätahtlinõ inemine
heasoovlikkus hüvvä.tahtmi|nõ -sõ -st5, hüvä­hüs -e -t9, .häädüs -e -t9, .hü(v)ädüs -e -t9; hindan väga õpetaja heasoovlikkust ma hinda väega oppaja häädüst
heastama hääs v hü(v)äs tegemä, .hü(v)äs­ke|(l)lemä -lläq -(l)le86; mul tuleb see sulle heastada ma piät taa sullõ ärq hüäskelemä; kuidas sa seda heastada mõtled? kui sa mõtlõt taad hääs tetäq?
heasüdamlik .lahkõ - -t3, hää - -d50, .lõhkõ - -t3, lõõ:hkõ - -t3, hää v hü(v)ä .süämegaq; heasüdamlik toon, nägu, naeratus lahkõ tuun', nägo, naarahtus; heasüdamlik inimene hää süämegaq inemine
heatahtlik hää.tahtli|nõ -dsõ -st5, hü(v)ä.tahtli|nõ -dsõ -st5; heatahtlik inimene häätahtlinõ inemine; ole neiu vastu pisutki heatahtlikum olõq näio vasta vähäkenegiq hüvätahtlidsõmb
heategevus häätegemi|ne -se -st5, hü(v)ä­tege­mi|ne -se -st5; heategevuskontsert, -müük häätegemiskontsõrt', -müük'
heategu hääte|go -o -ko27, hü(v)äte|go -o -ko27; tee mulle üks heategu! tiiq mullõ üts' hää­tego!
heauskne hää.uskja - -t3; heauskne ostja hään uson ostja
heegeldama heegeldä|mä -q -83, seto kiil' pilo|­tama -taq -da82
heegelnõel heegeldüs|nõgõl -nõgla -.nõkla85, heegel|hank -hangu -.hanku37
heelium heeli|um' -umi -.ummi38
heeringas heering -ä -ät13
heide hiideq .hiite hiidet18, .hiitmi|ne -se -st5; vasaraheide vasarahiitmine
heidik ärqpõlõ|du -du -tut1, .maahajäte|dü -dü -tüt1, ärqhiide|dü -dü -tüt1
heidutama hiidü|tämä -täq -dä82; mitmit kõrdo hiidüte|(l)lemä -lläq -(l)le86; pauk heidutas varesed laiali pauk hiidüt' varõsõq lakja
heie häieq . häide häiet19, hiieq . hiide hiiet19
heietama häiehtä|mä -q -83; heietab lõnga häiehtäs langa; vanataat heietas oma mälestusi vanatätä häieht' ummi mälehtüisi
hein hain haina .haina37; heinakaar hainakaar'; heinakuhi hainakuhi; heinaküün hainaküün; väike heinahunnik kämm, kämmäk, kämmüs; heinakiht kants', kiht'; heinasaad ruga; heinavaal vaal; heinu laiali lööma v segama pala(ha)ma
heinaaeg hainang -u -ut13, haina|k -gu -kut13, haina|aig -ao -.aigo36; läksin heinaajaks koju lätsi hainangus kodo
heinaline hainali|nõ -sõ -st5
heinamaa hainamaa - -d50, niit niidü .niitü37, (matal') .uhtu - -t1; jõeäärne luhaheinamaa kund, kond
heinamaarjapäev haina.maarja|päiv -päävä -.päivä35, haina.maar'a|päiv -päävä -.päivä35
heinane haina|nõ -dsõ -st7, haino|nõ -dsõ -st7; kus sa käisid, et nii heinane oled? kos sa käveq, et niivõrra hainonõ olõt?; heinased peenrad hainadsõq pindreq
heinategu hainang -u -ut13, haina|k -gu -kut13, haina|tego -teo -teko27, haina|tüü: - -d52; heinategu hilineb sel aastal väga palju timahavva jääs hainang väega ildas
heinputk (kikka)pütsk' (-)püdse (-).pütske34, (kikka)pütsi|k -gu -kut13
heiskama üles .tõ:mbama; lipp heisati torni lipp tõ:mmati torni üles
heitlema .võitlõma võidõldaq .võitlõ78, .või­tõlõma võidõldaq .võitõlõ85, .hiitlemä hiidel­däq .hiitle78, .taplõma tapõldaq .taplõ78; haava­tu heitles surmaga vikasaanuq võidõl' v hii­del' surmagaq
heitlik .hiitliga|nõ -dsõ -st5, .hiitli|k -gu -kku38; hiidüski|ne -dse -st5, .hiitüjä - -t3, hiidüsklejä - -t3, rõ|ba -ba -pa28, rõbask' -i -it13, .käändlikä|ne -dse -st5; heitliku meelega inimene hiitliganõ inemine; heitlik hobune hiitüjä hopõn'
heitlus .võitlus -õ -t9, võidõlus -õ -t9, .hiitlemi|ne -se -st5, tapõlus -õ -t9
heitma .hiitmä .hiitäq hiidä61, hindäkotsinõ .hiitämä hiidädäq .hiitä77; kivi heitma kivvi hiitmä; lehm heidab pikali lehm hiitäs pikäle; hinge heitma hinge hiitmä
heitmed ask asu .asku36, hrl m perä -ä -rä24, (vete l' ) tsolk' tsolgi .tsolki37; tööstuse heitmed tüüstüse ask
heituma .hiitümä .hiitüdäq hiidü79 v .hiitü80, mitmit kõrdo hiidüske|(l)lemä -lläq -(l)le86
heitvesi tsolgi|vesi -vii: -vett42, tsolk' tsolgi .tsolki37
hekk hek|k' -i -ki82
heksel .heksli - -t1; heina-, põhuhekslid haina-, põhuheksliq
hekseldama hekseldä|mä -q -83; vikk hekseldatakse vikk' hekseldedäs ärq
hekslimasin .hekslimassin -a -at4
hektar he'k|täär' -tääri -.tääri37, .hek|tär' -täri -.tärri38; maad on 0, 2 hektarit maad om 20 saan­dikku
helama hel|ämä -läq -lä88, helis|emä -täq -e87, kõl|a(ha)ma -laq v -adaq -la v -aha88
helatama helähtä|mä -q -83, helähü|tmä -täq -dä62, 
kõlahta|ma -q -83; hindäkotsinõ heläh(t)ü|mä -däq -84; mets helatas mõts helähtü
helde .helde - -t3, .lahkõ - -t3, .lõhkõ - -t3, lõõ:hkõ - -t3; ta on helde käega tä om helde andma
heldima helläh(t)ü|mä -däq -84, hallõs mine­mä; lõpuks ema siiski heldis viimäte imä õ:ks hellähtü
heldimus helläh(t)üs -e -t9, halõhus -õ -t9, hallõmii:l' hallõmeele hallõtmii:lt40; silmad läksid heldimusest märjaks süä läts' hallõs ja silmäq likõs
heldus .heldüs -e -t9
hele helle - -t14, val|lus -usa -usat4, .valgõ - -t3, .valsja|nõ v .valsja|s -dsõ -st5, .valsja|s - -t15, valss valsu .valssu37; (helü kotsilõ) killõ - -t14; (vere kotsilõ) villõ - -t14; heleroheline, -sinine, -pruun, -punane helle- (hell'-, valsjas-) -rohilinõ, -sinine, -pruun', -verrev; hele täht vallus täht' ; heledat verd valgõt verd; heledahäälne killõ helügaq
helendama hele|tämä -täq -dä82; oli juba pime, ainult silmapiir helendas veel oll' joba pümme, õ:nnõ taivaviir' helet' viil; lamp helendas nõrgalt lamp' and' nõrka valgust
helgatama helgähtä|mä -q -82, .hälksämä hälksädäq .hälksa77, hilgahta|ma -q -82
helge il|los -osa -osat4, .valgõ - -t3; helge tulevik illos elo
helgiheitja .valgõ.hiitjä* - -t3
heli hel|ü -ü -lü26; (äkiline vai ütekõrdnõ) he­läh(t)üs -e -t9
helilaad helü|muu:d -moodu -muu:du37
helikopter helikoptõr' -i -it4
helilindistama .linti .võtma, lindi pääle .võtma; helilindistasin kaks laulu võti kats' laulu linti
heliline helüli|ne -dse -st5
helilooja viie.meistre* - -t3, viie|tekij -tegijä -tegijät4, viie.vehk'jä - -t3; maailmakuulus helilooja üleilmakuulsa viiemeistre
helin hel|lin -inä -inät4, kõl|lin -ina -inat4, til|lin -inä -inät4; äkiline v hetkeline helin kõlah(t)us; ma ei kuulnud telefoni helinat ma es kuulõq telefoni hellü
helinal helinälläq, kõlinallaq, tilinälläq
heliplaat helü|tsõõ:r' -tsõõri -tsõõ:ri37
heliredel muus helüre|tel' -deli -delit4
helisalvestis helüülesvõt|õq -tõ -õt18
helisalvestus helü üles.võtminõ
helisema helis|emä -täq -e87, hel|ämä -läq -lä88; telefon heliseb telefon helises v kõlisõs; mets helises linnulaulust mõts heläsi tsirgulaulust
helisev helle - -t14; tüdrukul on helisev hääl lats'kõsõl om väega helle helü
helistama kõlista|ma -q -83, helistä|mä -q -83, tiristä|mä -q -83, mitmit kõrdo tiriste|(l)lemä -lläq -(l)le86; helista parem homme! kõlistaq parõmb hummõn'!; mis sa helistad mulle päev otsa? miä sa tiristelet mullõ päiv läbi?
helitu helüldäq
heljuma he|l'oma -ll'oq -l'o70, he|lümä -llüq -lü70, hõ|l'oma -ll'oq -l'o70, .laugõlõma lavvõldaq .laugõlõ86, udsal|õma -daq -õ85; puulehed heljuvad tuules puuleheq hel'osõq tuulõn; kotkas heljus kõrgel järve kohal kodas lavvõl' korgõn järve kotsil
helk helgeq .helke helget18, helgäh(t)üs -e -t9
helkima .helkämä helgädäq .helkä77, ­.hilkama hilgadaq .hilka77, .hälk'mä .hälkiq hälgi63, here|tämä -täq -dä82, .leühkelemä leüheldäq .le­üh­kele86, .läükämä läügädäq .läükä77, pilis|emä -täq -e87; päike helgib silmipimestavalt päiv läükäs nii, et silmist võtt pümmes
helkiv = helkjas .helksä - -t3, .hilksa - -t3
helklema .helkelemä helgeldäq .helkele85
helkur hilga|ts'* -dsi -tsit13, .helkäjä* - -t3
hell hää - -d50, hü(v)ä hü(v)ä hüvvä24; hell hellä .hellä35, helli|k -gu -kut13, hellä|ne -dse -st7; hell emake hää imäkene; lohutas last hellade sõnadega meelüt' last hää sõ:nagaq; hapu muudab hambad hellaks hapu võtt hambaq hellikus; külmahell puu külmäle hellik puu
hellik helli|k -gu -kut13, hellä|ne -dse -st7; hrl lats' hellümun|a -a -na26, kukumun|a -a -na28; ta on pisut helliku loomuga tä om vähä hellädse loomugaq; ära ole selline hellik! olgu-iq sääne hellümuna!
hellitama hellä|tämä -täq -dä82, hellü|tämä -täq -dä82, .hellämä hellädäq .hellä77, kut'a|tama -taq -da82, kuku|tama -taq -da82, nunn'o|tama -taq -da82, pupi|tama -taq -da82, tile|tämä -täq -dä82, tillerdä|mä -q -83, tilli|tämä -täq -dä82, kull'a|tama -taq -da82, õhi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90; ta hellitas oma tütart, aga nüüd ei too see emale tilka vettki tä pupit' umma tütärd, a noq tuu eiq tuu imäle tsilka vett kah; ema on lapsed väga ära hellitanud imä om latsõq väega ärq tillitänüq; see laps on liialt hellitatud taa lats' om pall'o ärq munatõt
hellitlema hellüte|(l)lemä -lläq -(l)le86, laabi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90
hellitusnimi hellänim|i -e -me24
hellus hüvähüs -e -t9, arm armu .armu37, .hü(v)ändüs -e -t9, hüvihüs -e -t9, .häädüs -e -t9, .hü(v)ädüs -e -t9; emalik hellus imä arm; kellegi vastu hellust tundma kedägiq hoitma; mind valdas hellus ma hellähtü ärq
helmekee .helme|kõrd -kõrra -.kõrda33, kaala|­kõrd -kõrra -.kõrda33, .helme|kii:d -keedi -kii:di37
helmes helm' helme .helme35, helmeq .helme helmet18, hrl m krall' kralli .kralli37, sor|a -a -ra26; helmestega ehitud riided helmigaq ehitedüq rõivaq; paneb helmed kaela pand kralliq kaala
helpima .hülp'mä .hülpiq hülbi63, .lürp'mä .lürpiq lürbi63, .larp'ma .larpiq larbi63; helbib lusikaga suppi hülp' luidsagaq suppi
helves he|pem' -beme -bend16, ki|põn' -bõna -bõnat4, höüd hövvü .höüdü36, (söögikraam') hel­ves .helbe helvest 22 hrl m ; lumehelbeid sajab lumõkibõnit v -hebemit satas; kaerahelbed kaarahelbeq
helveskaal sport pudsu|kaal* -kaalu -.kaalu37
herilane hüü:rlä|ne -se -st5, hürülä|ne -se -st5; herilane nõelas mind hüürläne tsusas' minno
hermeetiline õhu|kimmäs -.kimmä -kimmäst22, luhti|kimmäs -.kimmä -kimmäst22; vii:|kimmäs -.kimmä -kimmäst22
hernehirmutis .hernehirmutus -õ -t9, .herne|­tont' -tondi -.tonti37, pe(l)lätüs -e -t9; ma olen nende riietega kole nagu hernehirmutis ma olõ naidõ rõividõgaq jälle niguq pellätüs
hernes herneq .herne hernet18, herneh .herne herneht20; hernekaun hernekõdõr; hernesupp herneruug
hertsog .hertso|k' -gi -kki38, her(d)so|k' -gi -kki38
heteroseksuaalne vastansuu.kaeja* - -t3
hetk kipõn' v kõrd .aigo, kõrrakõnõ .aigo, silmä|pilk -pilgu -.pilku37, rehk' rehi .rehki37, tolmah(t)us -õ -t9; mõtles hetke ja vastas siis mõtõl' kõrra(kõsõ) aigo ja sis ütel'; tuli ­ainult hetkeks tull' õ:nnõ kõrras (aos); selsamal hetkel, kui maha vaatasin, kukkus räästast jääpurikas pähe tuusama rehk', ku ma maaha kai, sattõ kaartõst ijätilk päähä; ühe hetkega oli tal kõik tehtud üte tolmahusõgaq oll' kõ:ik' täl tett; sobiv hetk tegutsema hakata õigõ aig pääle naadaq; ootas viimase hetkeni ja startis siis uut' tuu viimädse ao ärq ja sis läts'; oota üks hetk! oodaq kipõn'!; vabal hetkel vabal aol; ei saanud hetkekski rahu saa es silmäpilguskiq rahhu; saabus hetk, mil … tull' aig, kuq …
hibisk kasvot tarõ|kõiv -kõ(iv)o -.kõivo37, hiina ruu:s'
higi hi|gi -i -ki27; higi jookseb hiki lindas v higi juusk v lahmas
higine higi|ne -dse -st7, .hii|ne -dse -st7; higiseks minema hikkõ(he) v hikkõlõ minemä; keha on väga higine iho om vesilikõ
higiselt likõ ihogaq, higitsehe, .hiitsehe
higistama higonõma .hiodaq v higo(nõ)daq higonõ89, higitsemä higitsäq v .hiidäq higidse90, higovama .hiodaq v higovadaq higova89, higis­tä|mä -q -83, .hii|tsemä -däq e -tsäq -dsä90, .hii|­tämä -täq -dä82; tegin seda tööd higistades tei taad tüüd hiotõn
hiidlane .hiidla|nõ -sõ -st5
hiiglane mürä|k -gu -kut13, kolask' -i -it13, vägi|mii:s' -mehe -mii:st39; mõttehiiglane suur' mõtlõja, nal' vaimukolask', mudsumüräk
hiiglasuur ilmadu|suur' -suurõ -suurt40, armõ­du|suur' -suurõ -suurt40, perädü|suur' -suurõ -suurt40, .väega suur', kolaski|nõ -dsõ -st5, müräski|ne -dse -st5
hiilgama .helkämä helgädäq .helkä77, .hilkama hilgadaq .hilka77, .hiilama hiiladaq .hiila77, hiile|tämä -täq -dä82; kassi silmad hiilgavad pimeduses kassi silmäq helkäseq pümmen
hiilgav .helksä - -t3, .hilksa - -t3, hiilas .hiilsa hiilast22, .hiilva - -t3
hiilgus .helkämi|ne -se -st5, .hilkami|nõ -sõ -st5, helgeq .helke helget18, .hiilami|nõ -sõ -st5, hiiletüs -e -t9; kulla hiilgus kulla helkämine
hiilima .hiil'mä .hiiliq hiili63; mis sa hiilid siin varga kombel ringi! miä sa hiilit tan niguq varas!
hiilimisi .hiil'vähe, .hiil'väle
hiinlane .hiinla|nõ -sõ -st5
hiir ( hiire ) hiir' hiire hiirt40; koduhiir tarõhiir'
hiirehernes kasvot hiire|herneq -.herne -hernet18
hiirekarva hiir hiiro .hiiro40, hiiro hiiro hiirot2, hiir'o hiir'o hiir'ot2; hiirekarva hobune hiir hopõn'
hiirekõrv 1. kasvot luuvalu|hain -haina -.haina37; 2. (raamatul) hrl m tsia|kõrv -kõrva -.kõrva30
hiireviu eläjät (vihma)viu - -d2, vihma|haugas -.hauka -haugast22
hiis pühämõts pühämõtsa pühhä.mõtsa30,(pühä) sal|o -o -lo26, hiis' hiie hiit m päälek hiisile 
v hiijile49
hiivama .vinnama vinnadaq .vinna77; laev hiivas ankru laiv vinnas' ankru üles
hilbendama tilbõnda|ma -q -83, tilba|tama -taq -da82, libis|emä -täq -e87, hibis|emä -täq -e87, vibis|emä -täq -e87, .tilbõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, n'ardsõnda|ma -q -83
hiline illa|nõ -dsõ -st7, .ilda|nõ -dsõ -st7, illa|k -gu -kut13, illaha|nõ -dsõ -st5; hilised kartulid illadsõq kardohkaq; hiline õhtu ildanõ aig ; see jääb liiga hilisele kellaajale tuu jääs pall'o illagu ao pääle
hilinema .ildas .jäämä, illahu|tma -taq -da62; kui ta üks kord pool tundi hilineb, pole sellest midagi, aga kui mõtleb hakatagi hilinema, siis tulevad pahandused ku tä üts' kõrd puul' tunni illahut, tuust olõ-iq midägiq, a ku märk' naadagiq ildas jäämä, sis tulõvaq pahandusõq
hilissuvi .vasta süküst, suvõ lõpp v lõpuots v peräots
hilissügis illanõ süküs; hilissügisel ilda sügüse
hilisõhtu illanõ õdak, .vasta üü:d
hilja .ilda, illakult, illaldõ; õhtul hilja ilda õdagu; kevad tuli tänavu võrdlemisi hilja kevväi tull' timahavva küländ ilda v illakult v illaldõ; on juba hilja, tuleb magama minna aig om ildanõ, tulõ ärq magama v magalõ minnäq; mine, enne kui on hilja! mineq ärq, inne ku ilda om!; hiljaks jääma ildas jäämä
hiljaaegu .ilda.aigo
hiljem .il.dampa; täna ma jõuan koju ­hiljem täämbä ma jovva ildampa kodo; kümme aastat hiljem kümne aastaga peräst; varem või hiljem tuleb vale ikka välja üts'kõrd tulõ võls'minõ õ:ks vällä
hiljemalt kõ:gõ .il.dampa; töö peab hiljemalt õhtuks valmis saama tüü piät kõ:gõ ildampa õdagus valmis saama
hiljukesi hillä.keiste, hillä.keisi, .hillä, .hiljüisi, tassa.kõistõ
hiljuti .ilda.aigo, illakult, illaldõ, innest(ä), ääsäq, va(r)rõq†; ma olin hiljuti tõbine ma olli illaldõ tõbinõ ; ta jäi alles hiljuti koduseks illakult tä jäi viil kodo; ma käisin hiljuti linnas ma käve ääsäq liinan
hilp hibali|k -gu -kku38, hibõli|k -gu -kku38, hi|pal' -bali -balit4, hi|põl' -bõli -bõlit4, hilba|k -gu -kut13, hilp hilbu .hilpu37, ribatus -õ -t9
hilpharakas pulsti|prants -prandsu -.prantsu , hilphara|k -ga -kat13
himu him|o -o -mo26, himmu - -2, hõl|a -a -la26; sõi himu täis sei himo täüs; peab ikka himu olema, et jalgsi nii kaugele tulla piät iks hõla olõma jalgsi nii kavvõ tullaq
himukalt himogaq, himokahe
himukas = himuline himoka|nõ v himoka|s -dsõ -st5, himoka|s - -t15, himoli|nõ -dsõ -t5
himur ir|a -a -ra26, ira|nõ -dsõ -st7, lihalõja - -t3, lihahõ(l)lõja - -t3; himur olema iratsõma, irasklõma ; himurad huuled iradsõq huulõq
himustama = himutsema himosta|ma -q -83, himmusta|ma -q -83, rõõgi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, neelüske|(l)lema -lläq -(l)le86, .tahtma .tahtaq taha61, lihahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; ta himustab kalleid riideid tää himostas kallit rõivit; Juhan hakkas talu endale himustama Juhan' nakas' tallo hindäle rõõgitsõma; ta himustab iga meesterahvast tä lihahõllõs ekä meesterahvast
hind hind hinna .hinda30; hinnad alanevad, tõusevad, püsivad, kõiguvad hinnaq lääväq alla, nõsõsõq, püsüseq, kõigusõq; ei jäta grammigi hinnast alla jätä eiq sukugiq hinnast maaha; mitte mingi hinna eest ei ilmangiq; saavutas võidu tervise hinnaga massõ uma võidu tervüsegaq kinniq; igal minutil on kulla hind egä minot' om kullagaq vaihtaq v kullagaq kaaluq
hindama .hindama hinnadaq .hinda77, tunnis­ta|­ma -q -83, minkalõgiq .hinda .pandma; hindan su ausust ma tunnista su õiglast miilt; ta hindab oma teadmisi üle tä pidä ummi tiidmiisi pall'o hääs
hindu hindu - -t2
hinduism hi'ndu|ism' -ismi -.ismi37, hindu usk
hing hing' hinge .hinge35, heng' henge .henge35, toss tossu .tossu37; hingeli|ne -se -st5, hengeli|ne -se -st5; ukse- ja aknahinged ussõ- ja aknõhingeq v -hengeq; tõstan värava hingedelt maha nõsta värehti hingi päält maaha; hing jäi sisse heng' jäi manoq; olen hingetu mul om toss välän; hing kinni hing'puhussin, heng'puhussin; ta teeb kõike hingega tä tege kõ:kkõ süämegaq v kõ:gõst hingest; siit ei leia meid ükski hing siist saa eiq üts'kiq hingeline meid kätte; see loom on vaevalt hinges taa om vaivalt tossulinõ; hinge surematus henge häömäldäq v kadomaldaq olõminõ; hinge heitma hinge hiitmä; hinge vaakuma koolõnõma; (korraks) hinge tõmbama hõ:ngu võtma v vidämä, hingähtämä; las ma tõmban hinge! lasõq ma haara hyngu!
hingama .hingämä hingädäq .hingä77, .hen­gä­mä hengädäq .hengä77
hingamine hõ:ng hõ:ngu .hõ:ngu37, hõ:ngu.tõ:mbami|nõ -sõ -st5; mul jäi ehmatusest hingamine seisma mul jäi jahmahusõst hõ:ng kinniq v ma hiitü hõ:ngu kinniq; kunstlik hingamine hõ:ngu vallalõpästmine, (suust suuhtõ) luhti sissepuhkminõ
hingedepäev .hingi|päiv -päävä -.päivä35, .hengi|päiv -päävä -.päivä35
hingekõri hõ:ngu|lõõ:r' -lõõri -lõõ:ri37, helü|lõõ:r' -lõõri -lõõ:ri37; toit sattus hingekõrri süük' karas' kaala
hingeldama hähkä|tämä -täq -dä82, hahka|tama -taq -da82, huhka|tama -taq -da82, hõhka|­tama -taq -da82, hühkä|tämä -täq -dä82, tehä|­tämä -täq -dä82, tehkä|tämä -täq -dä82, lõõdsu|tama -taq -da82, puhelda|ma -q -83, puhka|tama -taq -da82, puhku|tama -taq -da82, tõha|tama -taq -da82, tõhka|tama -taq -da82; võtab hingeldama pand puhkatama; koeral on soe, sellepärast ta hingeldab pinil om lämmi, selle hähkätäs
hingeldustõbi hinge.matmishä|dä* -dä -tä24, (hobõsõl) .pausla|k' -gi -kki38, .puusla|k' -gi -kki38
hingeline hingeli|ne -(d)se -st5, hengeli|ne -(d)se -st5; (eläja kotsilõ) tossuli|nõ -(d)sõ -st5; õrnahingeline hellä hingegaq; ei olnud hingelistki olõ es hingelist es tossulist
hingepiin hinge|vaiv -vaiva -.vaiva30, hingehä|dä -dä -tä24
hingerahu meelerah|u -u -hu26, hingerah|u -u -hu26, rahulik mii:l'; mu hingerahu on kadunud mu meelerahu om kaonuq; ta ei andnud poisile hingerahu tä anna es poiskõsõlõ rahhu v tä jätä es poiskõsõ hinge rahulõ
hingesugulane hinge.hõimla|nõ -sõ -st5, henge.hõimla|nõ -sõ -st5, hingesugula|nõ -sõ -st5, hengesugula|nõ -sõ -st5
hingesugulus hinge.hõimlus -õ -t9, hinge­sugulus -õ -t9
hingetoru hõ:ngu|lõõ:r' -lõõri -lõõ:ri37, helü|lõõ:r' -lõõri -lõõ:ri37
hingetu hing' v heng' v toss välä(h)n, hingpuhussil(laq), hõ:nguldaq, puheldunu|q - -t1, puhendunu|q - -t1; inimene leiti hingetuna põrandalt inemine lövveti põrmandu päält, hing' välän; laps karjus end hingetuks lats' rüük'se hindä hingpuhussilõ; tuim ja hingetu inimene süämeldäq v hingeldäq inemine; hingetuks jääma puhelduma, puhenduma
hingetõmme hingähüs -e -t9, hengähüs -e -t9, .hingämi|ne -se -st5, hinge.tõ:mbus -õ -t9, henge.tõ:mbus -õ -t9; rahulikud, pikad, lühikesed, katkendlikud hingetõmbed rahuliguq, pikäq, lühküq, kakõhunuq hengähüseq
hingeõhk .hõ:ngu|s -(se) -(s)t10, hõ:ng hõ:ngu .hõ:ngu37, toss tossu .tossu37; puhub külmunud kätele sooja hingeõhku puhk lämmind hõ:ngu(st) külmänüide kässi pääle v hõ:ngas külmänüide kässi pääle lämmind; poiss sulatas hingeõhuga aknaklaasilt jääd poiskõnõ sulat' hõ:ngugaq aknõklaasi päält ijjä; hingeõhk oli soe hõ:ngus oll' lämmi; hingeõhk on külmaga näha toss om külmä käen nätäq
hingitsema hingi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, hengi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, .hussu|ma -daq -80; mitmit kõrdo hingitse|(l)lemä -lläq -(l)le86, hengitse|(l)lemä -lläq -(l)le86; vanake hingitses veel mõne nädala vanakõnõ hingitsi viil mõ:nõ nädäli; ei ela, ei sure, ainult hingitsed ei eläq, ei koolõq, hengitset õ:nnõ; tuli hingitseb põleda tuli hussus; südames hingitseb lootus süä viil luut
hingus .hingü|s -(se) -(s)t10, .hengü|s -(se) -(s)t10; 
 hingusele minema hingüsele minemä
hink eläjät kivijür|räi -äjä -äjät4, hünk' hüngi .hünki37
hinkuma kust .viskama; hobune hakkas hinkuma hopõn' naas' kust viskama
hinnaalandus hinna .allaminek', hinna .alla.laskminõ; hinnaalandus kuni 10% hinnaq ommaq kooniq 10% alla lastuq; hinnaalandust ei tehta kellelegi kedägiq ei lastaq kerembähe läbi
hinnaline kallis .kalli kallist22, hinna(h)n, väärt; hinnalised esemed kalliq as'aq; ostis hinnalise kasuka ost' kalli kaska; kullahinnaline kulla hinnan, kullagaq vaihtaq
hinnang .arvami|nõ -sõ -st5, rehkendüs -e -t9, .hindami|nõ -sõ -st5; positiivne, ­negatiivne, asjatundlik, ekslik hinnang tööle hää, halv, as'atundja, võlss' arvaminõ tüü kotsilõ; hinnangute kohaselt ulatub kahju 100   000 ­euro­ni rehkendüse perrä om kah'o pia 100 000 eurot; hinnanguliselt arvamisõ perrä
hinnapakkumine (hinna).pakmi|nõ -sõ -st5, rehnu|t' -di -tit13, hinnarehkendüs -e -t9
hinnapäring hinnaküsümi|ne -se -st5
hinne nummõr' .numbri nummõrd23, hinnõq .hindõ hinnõt19
hipi hipi - -t2, karvapää - -d50
hirm .pelgüs -e -t9, hirm hirmu .hirmu37, pelg pelü v pelo .pelgü v .pelgo36; tal pole hirmu ega häbi täl olõ-iq pelgü ei häpü; see koer on kogu küla hirm taa pini om kõ:gõlõ küläle hirmus; elasin kõik hirmud läbi pelgsi kõ:ik' pelüq ärq; mul on hirm ma pelgä
hirmsasti .hirmsahe, .hirmsalõ, jälehehe, jälehele, jäletühe; .väega(q), armõdulõ, armõtuhe; tahan hirmsasti magada ma taha väega maadaq; pea valutab hirmsasti pää halutas hirmsahe; väljas sajab hirmsasti välän satas hirmsahe; ta karjub hirmsasti tä rüük' jälehehe
hirmuma hirmah(t)u|ma -daq -84, .hirmu|ma -daq -80
hirmunult hirmugaq
hirmus .hirmsa - -t3, hirmu|du -du -tut1, jälle - -t2, jäle|dü -dü -tüt1; .väega(q), armõdu, .kistumaldaq, perädü, .lõpmaldaq; sa oled hirmus inimene sa olõt hirmsa inemine; küll ta on hirmsa välimusega külh tä om jäledü vällänägemisegaq; hirmus suur kivi armõdu suur' kivi; hirmus imelik lugu väega and'sak lugu
hirmutama hirmu|tama -taq -da82, hiidü|tämä -täq -dä82, .hirmu tegemä; tahtsin teda na­tuke hirmutada tahi tedä veidüq hirmutaq; püssipaugud hirmutasid linde püssä­pauguq hiidüdiq tsirkõ
hirmutis hirmutus -õ -t9, pe(l)lätüs -e -t9
hirmuäratav .hirmsa - -t3, jälle - -t2, jäle|dü -dü -tüt1; isa hääl oli karm ja hirmuäratav esä helü oll' kuri ja hirmsa; meile avanes hirmuäratav vaatepilt mi näi jäletüt pilti; hirmuäratav rahasumma perädü rahaunik; selline äike on hirmuäratav säänest pikset nakat pelgämä v sääne pikne pand pelgämä
hirnatama hirnahta|ma -q -83, turnahta|ma -q -83; hobune hirnatas hopõn' hirnaht'
hirnatus hirnah(t)us -õ -t9, turnah(t)us -õ -t9
hirnuma .hirnma .hirnuq hirnu64, .turnama turnadaq .turna77
hiromant kiro|mant' -mandi -.manti37, hiro|­mant' -mandi -.manti37, käe.kaeja - -t3; ma ei uskunud hiromandi ennustusi usu es maq kiromandi ettekuulutuisi
hirskama .hirskama hirsadaq .hirska77; mitmit kõrdo .hirskõlõma hirsõldaq .hirskõlõ85
hirs ruu:v' roovi ruu:vi37, ors' orrõ ort49, lat|t' -i -ti37; hirtest aed roovõst aid
hirss hirss' hirsi .hirssi37; hirsist keedetakse putru hirsist keedetäs putro
hirv hirv' hirve .hirve35
hispaanlane his.paanla|nõ -sõ -st5
historism ao.luulinõ sõ:na
hitt hit|t' -i -ti37
hobi aoviidäng -u -ut13, aoviidüs -(s)e -t11, ao|­viit -viidü -.viitü37; aiapidamine on mulle hobiks aiapidämine om mullõ aoviidüs; poisi hobiks on margikogumine poiskõnõ korjas umas lõbus markõ; tal on mitmeid hobisid tä jandas mitmõ as'agaq
hobu ho|põn' -bõsõ -bõst12
hobujõud hobo|joud -jovvu -.joudu36; mootori võimsus oli kümme hobujõudu moodori võim oll' kümme hobojoudu; masinad töötasid hobujõul massinit aeti hobõsõgaq ümbre
hobukastan (hobo).kas|tan' -tani -.tanni38
hobune ho|põn' -bõsõ -bõst12, hobõ|nõ -sõ -st7; hobuseajaja hobõsõaiai v -ajjai
hobureha suur'riha suurõriha suurtrihha28, suur'rihä suurõrihä suurtrihhä28, hobõsõrih|a -a -ha28, hobõsõrih|ä -ä -hä28; läksin hoburehaga riisuma lätsi suurõrihagaq riibma
hoburästas palo|rä(ä)stäs* -.rä(ä)stä -rä(ä)s­täst22
hoiak hoiang -u -ut13; .arvami|nõ -sõ -st5, olõ|k' -gi -kit13; noormehe sirge hoiak noorõmehe siuhkõ olõk'; poisi ülbe hoiak poiskõsõ kõrk' hoiang; sõbralik, vihane, positiivne, negatiivne hoiak sõbranõ, vihalinõ, hää, halv arva­minõ
hoiatama karista|ma -q -83, hoia|tama -taq -da82; ma hoiatasin sind, kuid sa ei kuulanud ma sinno karisti, a saq es kullõq
hoiatus hoiatami|nõ -sõ -st5, karistami|nõ -sõ -st5, hoiatus -õ -t9, karistus -õ -t9; tänan sõbraliku hoiatuse eest aiteh lõhkõ hoiatamisõ iist; võtke kuulda minu hoiatust! kullõlgõq muq karistamist!
hoid hoit hoiu .hoitu30
hoidis hoidus -(s)õ -t11
hoidja .hoitja - -t3, pi|täi -däjä -däjät4; koti(suu)hoidja (nt kardohkavõtmisõ man) kotipitäi v suupitäi ; lapsele on hoidjat vaja latsõlõ om hoitjat vaia
hoidla hoidus -(s)õ -t11, .hoitus -õ -t9; kartulihoidla kardohkahoitus; sõnnikuhoidla sitahoitus
hoidma .hoitma .hoitaq hoia 3. k hoit min 1. k hoiji min 3. k hoit' kesks hoiõt66, armi|tsõma† -tsaq v -daq -dsõ90, var|ima -riq -i57, (kinniq v valla­lõ) pi|dämä -täq -ä59; hoia end! hoiaq hinnäst!; hoia kotisuud! nal' piäq suu! ; hoia seda, mis sul olemas on! piäq kinniq, miä sul om!; mul tuleb neid riideid ikka hoida mul tulõ õ:ks armidaq naid rõivit ; hobune hoiab oma jalga hopõn' vari umma jalga; ta hoiab minust kõrvale tä vari minno; hoia koer minust eemal! kaidsaq pinni!; kokku hoidma ütte v kokko hoitma; sõbrad peavad ikka kokku hoidma sõbraq piät õ:ks ütte hoitma; me peame joogivett kokku hoidma miiq piät joogivett jakutama
hoiduma var|ima -riq -i57, (ärq) .hoitma .hoitaq hoia66; ta hoidub minu eest kõrvale tä vari minno; lapsed hoiduvad nurka latsõq hoitvaq nukka; hoidus suitsetamast hoit' hindä, et es tiiq suitsu; seened hoiduvad soolatult hästi seeneq saisvaq suulapantult häste
hoiuala hoital|a* -a -la28
hoiukassa hoiukassa - -t2, hoiuan|nom' -oma -omat4
hoiukoht hoiukotus -(s)õ -t11, hoidus -(s)õ -t11, .hoitus -õ -t9
hoiumets hoit|mõts* -mõtsa -.mõtsa30
hoiuruum hoiutar|õ -õ -rõ24, hoidus -(s)õ -t11, .hoitus -õ -t9
hoius hoius -(s)õ -t11, .panka pant raha; tähtajaline hoius tärmäni v ao pääle panka pant raha
hoki sport hokk hoki hokki37, hoki - -t2; jää-, maahoki i(j)ä-, maahokk; hokikepp, -litter, -meeskond, -mängija, -uisud, -värav hokikepp', -litri, -miis'kund, -mäng'jä, -viss'ravvaq, -väreht'
hollandlane hollandla|nõ -sõ -st5
hommik hummo|k -gu -gut v -kut13, hummo(n)g -u -ut13; varajane hommik varahanõ hummok
hommikueine pruu|kost' -kosti -.kosti37, käopet|eq -te -et18, tsirgujüv|ä -ä -vä24, tsirgupet|eq -te -et18; pere istus hommikueinele pereq naas' pruukosti võtma
hommikul hummo(n)gu
hommikumantel hummogu.mäntli - -t1
hommikune hummo(n)gu|nõ -dsõ -st5, hummo(n)gi|nõ -dsõ -st5; hommikuse unega inimene hummogidsõ unõgaq inemine; hommikune päike, udu, tuuleõhk hummogunõ päiv, undsõq, hengüs
hommikupoolik hummogu|puu:l' -poolõ -puu:lt40, söömä|vaih -.vaihõ v -.vahjõ -vaiht18, süü:m|vaih -.vaihõ v -.vahjõ -vaiht18; päikesepaisteline hommikupoolik päivliganõ hummogupuul'; mul on täna vaba hommikupoolik mul om täämbädse päävä hummogupuul' prii
hommikusöök hummogu|süü:k' -söögi -süü:ki37; ma katan hommikusöögiks laua ma kata hummogusöögis lavva; enne või pärast hommikusööki inne vai pääle hummogusüüki
hommikuti hummo(n)gidõ, hummo(n)gist; magab hommikuti kaua maka hummongidõ kavva; hommikuti on juba hämar hummogidõ om joba hämmär; ma ärkan hommikuti vara ma heräne hummogist varra
homne hummõni|nõ -dsõ -st5; homseni siis! sõ:s hummõniniq!
homo ho|mo -mo -mmo26
homonüüm kiil' samakujolinõ sõ:na, homo|­nüüm' -nüümi -.nüümi37
homoseksuaalne umasuu.kaeja* - -t3
honorar tegijä|palk -palga -.palka30, tegijä|­raha -raha -rahha28, hono|rar' -rari -.rarri38
hooaeg aig ao .aigo36, huu:|aig -ao -.aigo81; põllutööde hooaeg nurmõtöie aig; hooajatöölised päiviliseq, suvilisõq; Võru Linnateatri hooaja avaüritus Võro Liinatiatri huuao alostus
hoob kang' kangõ .kangõ35
hoog huu:|g - -gu36, vunk' vungi .vunki37, hunn' hunni .hunni37, vunn' vunni .vunni37, val|u -u -lu26, vuhv' vuhvi .vuhvi37; kelgul oli juba hea hoog sees riikesel oll' joba hää hunn' seen; ühe hooga üte valugaq, üte rutugaq
hoogne .laabsa - -t3, .laapsa