ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 811 kiräkotust. Lausidõ kunts'helü EKI & WI
haab haav haava .haava30; värisesin kui haavaleht ma värisi ku haavaleht'
haabjas 1. .haabja|nõ v .haabja|s - -t15; 2. ütepuuloodsi|k -gu -kut13, ütepuu|vineq -.vinne -vinet18
haagis haagi|ts -dsa -tsat13, perä|käro -käro -kärro26; auto koos haagisega auto üten haagitsagaq; haagiselamu koometska, koomits, koonits; haagissuvila automaja
haak haak' haagi .haaki37, ts'ank ts'angu .ts'anku37, kramp' krambi .krampi37; ust haaki panema ust ts'anku v haaki v krampi pandma; lõuahaak lõvvahaak'; (joostes) haake tegema haakõlõma, ristitämä; kui jänes koera eest põgeneb, siis hakkab haake tegema ku jänes pinni pakõs, sõ:s nakkas ristitämä
haake- perän vitäq; haakeader perän vitäq adõr
haakekonks (perä)konks' (-)konksi (-).konksi37
haakima .haak'ma .haakiq haagi63; .taadõ v takka .võtma, .perrä .võtma, .perrä .haardma; haakis pluusi kinni haakõ pluusõ kinniq; haakis adra traktori järele võtt' v haard' v haakõ adra traktori taadõ v perrä; metsaveotraktori taha palke haakima ts'okõrdama
haaknõel prundsi|nõgõl -nõgla -.nõkla45, plett'|nõgõl -nõgla -.nõkla45, pula|k -gu -kut13, seto kiil' pulavka - -t2
haakrist haak'|rist' -risti -.risti37
haamer vas|sar' -ara -arat4
haarama .haardma haardaq haara66, ha|bima -piq -bi57; haaras lapse sülle haard' latsõ üskä; suur kala haarab suurt sööta suur' kala habi suurt süütä; korraks v kiiresti haarama haarahtama, haarahutma, habahutma; siit-sealt haarama haariskõ(l)lõma, haaraskitsma, habahõ(l)lõma; kaasa haarama üten kiskma
haarang haarah(t)us -õ -t9; kurjategijate tabamiseks korraldati öine haarang kur'ategijide kättesaamisõs tetti üüsine haarahus
haare .haardmi|nõ -sõ -st5, kinniq.hoitmi|nõ -sõ -st5, haarah(t)us -õ -t9; käte tugev haare kässi kimmäs haardminõ v kinniqhoitminõ; teaduse haare laieneb iga aastaga tiidüs küünüs egä aastagaq kavvõmbahe
haare eläjät haarus -(s)õ -t11; kaheksajala haarmed katsajala haarusõq
haarem haarõm' -i -it4
haav haav haava .haava30; lahtine haav vallalinõ haav
haavama 1. .haavama haavadaq .haava77, vika tegemä, .pihta .saama; haavata saama vika saama; sai kätest ja jalgadest haavata sai käsist ja jalost haavatus; 2. .tsolkama tsolgadaq .tsolka77, .ts'ankama ts'angadaq .ts'anka77, .ts'auna|ma ts'aunadaq .ts'auna77, .haavama haavadaq .haava77; see jutt haavas teda seo jutt tsolgas' tedä
haavand haav haava .haava30; maohaavandtõbi m maohaavaq
haavapuine haavi|nõ -dsõ -st7, haava|nõ -dsõ -st7, haava.puu|nõ -dsõ -st7
haavapuravik haavapuravi|k -gu -kku38, haavaporovi|k -gu -kku38, haavatat|t' -i -ti37
haavariisikas haava|sii:n' -seene -sii:nt40
haavatu vikasaanu|q - -t1; haavatuile anti arstiabi vikasaanuilõ anti api
haavel .haavli - -t1; jäme haavel rint', rent'
haavik haavistu - -t1, haavisti|k -gu -kku38
haavuma paha|nõma -(nõ)daq -nõ89, .süändü|mä -däq -84, .süändä|mä -q -83, tülväh(t)ü|mä -däq -84; ta haavus sellest jutust tä pahasi ärq taa jutu pääle
habe m habõn|aq -idõ -it4, (lühkene) habõna|nürss' -nürsi -.nürssi37; habet ajama habõnit ajama; tal on ilus habe täl ommaq ilosaq habõnaq v om illos hapõn'; habemesse pomisema nõ:na ala kõ:nõlõma
habemeajaja habõna|aiai v -ajjai -ajaja -ajajat4, habõnaajaja - -t3, tsirulni|k -gu -kku38
habemeajamisaparaat habõnaajamismassin -a -at4, vundsi|vurr'* -vurri -.vurri37
habemenuga habõna|väits' -väidse -väist39, habõna|raud -ravva -.rauda33
habemetüügas habõna|kands -kandso -.kandso37, har'as -(s)õ -t11; nädalane habemetüügas nädäline har'as
habemik habõni|k -gu -kku38
habetuma habõndu|ma -daq -84, karva|tama -taq -da82, habõnihe v habõnilõ kasuma; lõug ja kael olid tal habetunud lõug ja kaal olliq täl ärq karvatõduq
habras habras .hapra habrast22, hu|ba -ba -pa26; õrn õrna .õrna35, kõrrõ - -t14; jää on hapraks muutunud iä om hapras lännüq; habras portselan õrn pordsõlan'; habras mälestus õrn mälehtüs; lepp on habras puu lepp om kõrrõ v huba puu; hapra kehaehitusega kasina kundigaq
habrastama habrasta|ma -q -83, hubrasta|ma -q -83, hõdrasta|ma -q -83
habrastuma habrastu|ma -daq -84, hubrastu|ma -daq -84, hõdrastu|ma -daq -84, rabastu|ma -daq -84, kuduhu|ma -daq -84
hagema .kohtugaq .nõudma, .kohtuhe .kaibama
hageja .nõudja - -t3, .kaibaja - -t3
hagi .nõudmi|nõ -sõ -st5, .kaibus -õ -t9
hagijas hae|pini -pini -pinni26, ha|kij -gija -gijat4, jäle|pini -pini -pinni26
hagu ha|go -o -ko27, plõõ:ska - -t3; haokubu haokubo; anna hagu! tapaq takast!
hahetama (h)ahe|tama -taq -da82, .hahkama hahadaq .hahka77; idataevas hahetab juba hummogutaivas jo hahetas
hai hai - -d2
haige tõbi|nõ -dsõ -st7, .haigõ - -t3, tõbialo|nõ -dsõ -st7; haige inimene tõbinõ inemine; ta jäi haigeks tä jäi tõbitsõs; haige käsi haigõ käsi; haiget saama, tegema haigõt saama, tegemä; teeskleb haiget pand v tege hindä haigõs; haigevõitu haigõnõ, haigõpoolinõ, haiglanõ
haigekassa .haigõkassa - -t1
haigestuma tõbitsõs v .haigõs .jäämä, tõppõ .jäämä, .haigust v tõpõ .haardma; ta haigestub tä haarõtas tõbitsõs
haigla .haigõ|maja -maja -majja v -maia28
haiglane .haigõ|nõ -dsõ -st7, .haigõpooli|nõ -dsõ -st7, .haigla|nõ -sõ -st5, hur|ril -ila -ilat4, tiru|nõ -dsõ -st7, vigapooli|nõ -dsõ -st7; haiglane fantaasia m ulliq mõttõq
haigur .haigru - -t1
haigus tõ|bi -võ v -bõ -põ25, hä|dä -dä -tä24, .haigus -õ -t9, vigahus -õ -t9, vigandus -õ -t9; ta põdes rasket haigust tä põssi rassõt tõpõ v haigu(s)t; kutsehaigus ammõdihädä; külmetushaigus külmähädä; nahahaigus nahahädä; nakkushaigus külgenakkaja v nakahtaja tõbi v hädä; pärilik haigus külgesündünüq hädä; suguhaigus kuritõbi, titihädä; suhkruhaigus tsukrutõbi; vaimuhaigus ull'us, meelehädä
haigusleht .haigõ|papõr' -.paprõ -papõrd22, .haigõtunnistus -õ -t9, .haigõ|leht' -lehe
-.lehte34; oli haiguslehel oll' haigõpaprõ pääl
haiguslik .haigõli|nõ -dsõ -st5, .haigusli|nõ -dsõ -st5
haiguslugu tõvõ üleskirotus, tõvõ|kiri -kirä v -kir'a -.kirjä v -.kirja43
haigustoetus .haigõrah|a -a -ha28
haigutama haigu|tama -taq -da82; mitmit kõrdo haigutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; mind ajab haigutama mullõ tüküs haik pääle
haigutus haigutus -õ -t9, haik haigu .haiku37; haigutus tuleb peale haik tulõ pääle
haihtuma .kaih(t)u|ma -daq -84; praeguseks on see jutt juba haihtunud seosaos om taa jutt joba kaihtunuq
hais hais haisu .haisu37, nuus nuusu .nuusu37, nuheq .nuhkõ nuhet19, nuhk nuhu .nuhku36; sai haisu ninna sai haisu v nuusu nõ:nna
haisema .haisama haisadaq .haisa77, .haikama haigadaq .haika77; kala peab soola panema, muidu läheb haisema kala piät suula pandma, muido lätt haikama
haistma (.hõ:ngu v .haisu) .tundma (.)tundaq tunnõ min 1. k .tun(d)sõ v tunni66
haistmine hõ:ngu.tundmi|nõ -sõ -st5, haisu.tundmi|nõ -sõ -st5, nõ:n|a -a -na28; nohu puhul on haistmine ja maitsmine häiritud nohogaq ommaq hõ:ngu- ja maitsõtundminõ kõrrast ärq; koeral on hea haistmine pinil om hää nõ:na
haisutama haisu|tama -taq -da82, .haisama haisadaq .haisa77
hajali hajovallaq, hajovillaq, laja(h)n, lajalõ, harõvallaq, .harva, harvakult, harvalt, harvast(õ), .harvuisi; mõtted on hajali mõttõq ommaq hajovallaq; hajali paiknevad talud harvakult saisvaq taloq
hajameelne (pall'o) unõhtaja - -t3, hiid'o|nõ -dsõ -st7; hajameelne inimene (pall'o) unõhtaja inemine, suur' unõhtaja, hiid'o(kõnõ); ta on hajameelne täl om pää otsan lajan v tä om (pall'o) unõhtaja v hiid'onõ
hajameelsus (suur') unõhtami|nõ -sõ -st5
hajevile hajova(l)lõ, hajovi(l)lõ, harvaku(l)lõ, .lakja, lajalõ
hajuma .lakja minemä, hajo|nõma -(nõ)daq -nõ89, .lahku|ma -daq -80; pilved hajusid pilveq lätsiq v vaioq lakja v lahku
hajus harv harva .harva30, hõrrõ - -t14; hajus pilvitus harvaq v hõrrõq v hajovallaq pilveq
hajutama .lakja ajama, hajovallõ ajama
hakatis alostus -õ -t9; tulehakatis tulõalostus; mehehakatis (väikene) mehekene; nuur'miis', poiskõsõots
hakatus alostus -õ -t9, nakah(t)us -õ -t9; tegi hakatust tekk' alostust
hakk ( haki ) I eläjät hakk' haki hakki37;
hakk ( haki ) II (vilä- v linavihuunik) hakk' haki
hakki37, kuhili|k -gu -kku38
hakk ( haku ) alostus -õ -t9; suve hakul suvõ alostusõn
hakkaja (pääle)nakkaja - -t3, ii:st.võtja - -t3, .väs(t)li - -t1, tra|gi -gi -ki26; ta on väga hakkaja inimene tä om häste päälenakkaja inemine
hakkama nakkama .naadaq v nakadaq na(k)ka77; nad hakkavad tööle nääq nakkasõq tüüle; tal hakkas häbi täl nakas' häbü; poeg hakkas kaupmeheks poig lei kaupmehes; hakkama saama toimõ tulõma, toimõ saama; pihta hakkama pääle nakkama, pääle alostama; vastu hakkama vasta nakkama; silma hakkama silmä nakkama v putma; vastu hakkama vasta nakkama
hakkepuit purutõt puu*, puutsä|bi* -bi -pi26, m puu|tsagimaq* -tsagimidõ -tsagimit4, hak|õq* -kõ -õt18
hakkima .lõikma .lõikuq lõigu64, tsa|gama -kaq -a59, tsälgo|tama -taq -da82, .tsälk'mä .tsälkiq tsälgi63; telefon hakib telefoni helü kaos vaehtõpääl ärq; hakitud küüslauk tsaet tsisnak
hakkliha pii:nüliha pii:nütliha pii:nütlihha28, läbiaet liha, massina|liha -liha -lihha28, lihatsä|bi* -bi -pi26
hakkmasin lihamassin -a -at4, rasvamassin -a -at4
hala hädäldämi|ne -se -st5, tänitämi|ne -se -st5, tänn' tänni .tänni37, halahõ(l)lõmi|nõ -sõ -st5, võiatami|nõ -sõ -st5
halama hädäldä|mä -q -83, hädände|(l)lemä -lläq -(l)le86, täni|tämä -täq -dä82, hal|a(ha)ma -laq -la8, halahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .kuigõlõma kuigõldaq .kuigõlõ85, .kaiblõma kaivõldaq .kaiblõ85; hakkas halama, et tal pole ühtegi õiget sõpra naas' hädäldämä, et täl olõ-õi üttegiq õigõt sõpra
halastama halõsta|ma -q -83, .armu .hiitmä, .armu .andma; halasta mu peale! halõstaq mu pääle!
halastamatu (ilm)armuldaq, .armu.hiitmäldäq, .armu.andmaldaq, .andis.andmaldaq, halõstamaldaq; õpetaja oli laste suhtes halastamatu oppaja oll' latsilõ ilmarmuldaq
halastamatult (ilm)armuldaq, .armu.hiitmäldäq, .armu.andmaldaq, halõstamaldaq
halastajaõde õdõ õõ: õtõ25
halastav halõstaja - -t3, armuli|k -gu -kku38, armu.hiitjä - -t3
halastus halõstus -õ -t9, armu.hiitmi|ne -se -st5, armu.andmi|nõ -sõ -st5
halb halv halva .halva30, hõel hõela .hõela30, kehv kehvä .kehvä35, kehvä - -t2; halb ilm halv ilm; halb kruusatee hõel ruusatii; mul on halb olla mul om süä kuri; halvaks minema hukka v halvas minemä, tsurk'uma
haldama vali|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, talli|tama -taq -da82, ka(m)manda|ma -q -83; kes neid maju haldab? kiä naid majjo valitsõs?
haldjas -esä -esä -essä24, -imä -imä -immä24, -.hoitja - -t3, .haldja - -t3; majahaldjas majahoitja, majavaim; metshaldjas mõtsaesä v -imä; keldi muinasjuttudes suhtlevad inimesed haldjatega keldi jutussin kääväq inemiseq haldjidõgaq läbi
haldur valitsõja - -t3, tallitaja - -t3; majahaldur majavalitsõja; pankrotihaldur pankrotitallitaja
haldus valitsõmi|nõ -sõ -st5, tallitus -õ -t9; see maa kuulub linna haldusse seo maa käü liina valitsõmisõ alaq; Eesti haldusjaotus Eesti valitsõmisjaotus; haldusreform valitsõmisõ ümbrekõrraldaminõ; haldusüksus valitsõmisütsüs; haldusala valitsõmisala
hale hallõ - -t14; ha(l)lõli|nõ -dsõ -st5; armõ|du -du -tut1; mul on sinust hale mul om sinno hallõ; hale lugu hallõ(linõ) lugu ; haledavõitu ha(l)lõlik, hallõpoolinõ; haledad riismed armõduq jätüseq
haledasti halõhõhe, halõhõlõ, hallõldõ, ha(l)lõhe, halõtuhe, halõtulõ, hallõ.listõ
haledus halõhus -õ -t9, halõndus -õ -t9, hallõ 
- -t14; ta tunneb haledust täl om hallõ
halenaljakas hallõkõ|nõ -sõ -ist8; halenaljakas ilme hallõkõnõ n'ago; asi oli halenaljakas asi oll' sääne, et tiiä-iq, kas ikkõq vai naardaq
haletsema halõ|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, halõsta|ma -q -83, halahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; 
ma haletsesin teda mul oll' timmä hallõ v ma halõdsi v halõsti v halahõli timmä
haletsus halõhus -õ -t9, halõndus -õ -t9, halõstus -õ -t9; enesehaletsus hindähalõhus
haletsusväärne armõ|du -du -tut1; ta on haletsusväärses olukorras tä om väega armõtun saison
halg halg halo .halgo36
halgas hõlgas .hõlka hõlgast22, .lahkõja - -t3, hõllõ - -t14; halgas puu läheb hästi lõhki hõlgas puu lahksas häste
haljas ha(l)l'as .hall'a ha(l)l'ast22; haljas rohi, raud, viin hal'as hain, raud, viin
haljasala hal'as jago, rohilinõ jago, muro|plats' -platsi -.platsi37, park' pargi .parki37; sõitis haljasalale sõit' muro pääle
haljassööt .värski v toorõs hain; raiheina kasvatatakse nii haljassöödaks kui kuivatamiseks raihaina kasvatõdas nii värskis söödäs ku kuivamisõs
haljastus ha(l)l'astus -õ -t9; haljastusega tegeles meil Jüri Jüri oll' meil iloaidnik
haljendama ha(l)l'õ|tama -taq -da82, ha(l)l'a|tama -taq -da82, rohilinõ olõma, ha(l)l'õtõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; õu ja mets haljendavad muro ja mõts hal'õtas; haljendama lööma rohilidsõs minemä
hall ( halla ) hall halla .halla30
hall ( halli ) I hall' halli .halli37, hahk haha .hahka33, harm' harmi .harmi37; olen juba vanadusest halliks läinud ma olõ jo vanahusõgaq hallis lännüq; habe hakkab halliks minema habõnaq nakkasõq harmis minemä
hall ( halli ) II saal' saali .saali37, hall' halli .halli37; jäähall ijähall'; kaubahall kaubahall'
hallane halla|nõ -dsõ -st7; ööd on juba hallased üüq ommaq jo halladsõq
halleluuja hallõ(.)luuja
hallikas hallika|nõ v hallika|s -dsõ -st5, hallika|s - -t15, .hahkja|nõ v .hahkja|s -dsõ -st5, .hahkja|s - -t15
hallinema hallis minemä, hahetu|ma -daq -84
hallitama halli|tama -taq -da82, hallõ|tama -taq -da82, hallõtu|ma -daq -84
hallitus hallõq .hallõ hallõt18, hallitus -õ -t9; hallitusjuust hallitusjuust
halljänes leto - -t2, .liitva - -t3, nurmõjänes -(s)e -t11
hallo(o) hallo
hallpea hall'pää - -d50, kulupää - -d50, .valgõpää - -d50
hallpea-rähn meldsas .meltsa meldsast22; kq ka roherähn
hallrästas pask|rä(ä)stäs -.rä(ä)stä -rä(ä)stäst22
halltõbi hall' halli .halli37; ta on halltõves tä sõit halli
hallutsinatsioon nägemi|ne -se -st5, lumm' lummi .lummi37, virbitüs -e -t9, virp' virbi .virpi37; sul olid hallutsinatsioonid sa näiq nägemiisi
halo m (päävä)sadõm|õq -idõ -it16, m (kuu-)sadõm|õq -idõ -it16, pääväsap|p' -i -pi37
haltuura erä|ots -otsa -.otsa31, haltuura - -t2; see pole korralik töö, vaid haltuura olõ-iq taa kõrralinõ tüü, taa om haltuura; haltuurat tegema kõrvalt tegemä
halvaa halvaa - -d50
halvama .hälvämä hälvädäq .hälvä77, hälvä|tämä -täq -dä82, hälväh(t)ü|mä -däq -84; jalgadest halvatud jalost hälvät v hälvähünüq; ta halvati ära tä hälväti v hälvähü ärq
halvasti halvastõ, kehväste; ta käitub halvasti täl ommaq halvaq kombõq v tä pidä hinnäst halvastõ ülevän
halvatus hälväh(t)üs -e -t9; sai halvatuse tä hälväti ärq
halvendama halvõmbas v kehvembäs tegemä; see halvendas meie suhteid tuu tekk' miiq läbisaamisõ kehvembäs
halvenema halvõmbas v kehvembäs minemä; nägemine halvenes nägemine läts' kehvembäs
halvustama .maaha tegemä, halvas .pandma, .põlgma .põlgõq põlõ61, .tsia|tama -taq -da81; halvustav suhtumine maahategemine; ära hakka teist kohe niimoodi halvustama! naaku-iq tõist ka õkva niimuudu tsiatama!
halvustus halvas.pandmi|nõ -sõ -st5, .põlgmi|nõ -sõ -st5
hambaarst .hamba.tohtri - -t3
hambahari .hamba|hari -har'a -.harja43, hamba|pürst' -pürsti -.pürsti37
hambapasta .hamba|tahas* -.tahta -tahast23
hambavalu .hambahal|u -u -lu26
hambuline .hambidõgaq, ts'akili|nõ -dsõ -st5; haugi hambulised lõuad havvõ hambidõgaq lõvvaq; hambuline leheserv ts'akilinõ leheserv
hamburger hamburgõr' -i -it4, .kótlõdi.kukli - -t1
hambutu (ilma) .hambildaq; hambutu inimene hambildaq inemine; tema naljad olid hambutud timä nal'aq olliq ilma nal'aldaq
hammas hammas .hamba hammast23; hammas valutab hammas halutas; hambad irevil hambaq indsi(le) v helevälläq; hambaid krigistama hambit jürämä ; alumised ja ülemised hambad all ja pääl hambaq; minu peale hammast ihuma muq pääle hammast higoma; sa tahad midagi hamba alla saada sa tahat hamba pääle midä hiitäq v sa tahat midä jürämist saiaq; tal sai hammas verele täl saiq hambaq verde; hambaid pesema hambit mõskma
hammasratas .hambarat|as -ta -ast22, hammas|tsõõ:r' -tsõõri -tsõõ:ri37
hammustama 1. (midägiq) .haukama haugadaq .hauka77, .ha(m)psama ha(m)psadaq
.ha(m)psa77, .tsälkämä tsälgädäq .tsälkä77, pur|õma -raq -õ min 1. ja 3. k puri58, (äkki v kõrras) .tsälksämä tsälksädäq .tsälksä77, tsälgähtä|mä -q -83; hammustab õunast tüki haukas v hampsas ubina külest tükü; ära hammusta pähklit katki! tsälgäku-iq pähk'mäst kats'ki!; 2. (kedägiq) pur|õma -raq -õ min 1. ja 3. k puri58; tsälgähtä|mä -q -83; (sivvu kotsilõ) .pandma (.)pandaq panõ66, .salvama salvadaq .salva77; sind on koer hammustanud sinno om pini purnuq ; koer hammustas teda kintsust pini tsälgäht' tä kindso ärq; madu hammustas hobust jalast siug pand' hobõst jalga
hammustus purõmi|nõ -sõ -st5; (sivvu) .pandmi|nõ -sõ -st5, .salvami|nõ -sõ -st5, .tsuskami|nõ -sõ -st5; parmu hammustus on valus parmu purõminõ om hallus; see on koera hammustus taa om pini purt
hanepaju hani|pai -paiu -.paiu37
hanevits suu:vitsi|k -gu -kut13
hang ( hange ) .uarm|(as) -a -at15, .uarm|(õs) -õ -õt15, oormas uu:rma oormast22, (lumõ)hang' (-)hangõ (-).hangõ35; hanged ulatusid akendeni uarmaq küündüq aknidõniq; tee on hange tuisanud tii om kinniq tuisanuq
hang ( hangu ) vigõl v vikl vigla .vikla45; hanguvars viglahand; hangutäis heinu viglatäüs haina
hange hangõq .hankõ hangõt18, .pakmisõ küsümine; teeme auto ostmiseks hanke lasõmiq automüüjil pakmisõ tetäq
hangeldaja .sahkri - -t1, sahkõrdaja - -t3, hangõldaja - -t3, parsõldaja - -t3, parsõndaja - -t3
hangeldama sahkõrda|ma -q -83, parsõlda|ma -q -83, parsõnda|ma -q -83, hangõlda|ma -q -83; hangeldab salaviinaga sahkõrdas salaviina; kinnisvaraga hangeldama maad parsõldama
hanguma I kõvas minemä; küünlarasv hangub kündlerasõv lätt kõvas; hangunud nagu süldileem hülpünüq niguq süldiliim'
hanguma II viglagaq .nõstma v ammutama v .viskama v ajama; mees hangus heinad lakka miis' ammut' viglagaq hainaq lao pääle
hani han|i -i -ni26, haah' hahe haaht39; haneks tõmbama ärq petmä, ullis tegemä; see on talle nagu hane selga vesi tuu om tälle nigu hani sälgä vesi visadaq
hanijalg kasvot retel'|hain -haina -.haina37
hankima nõvvutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .ots'ma .otsiq otsi63, halv .hank'ma .hankiq hangi63, .hankama hangadaq .hanka77; hankis küla pealt sada krooni nõvvutõlli külä päält sada kruuni
hant hant' handi .hanti37
hape hap|as* -pa -ast22; sidrunhape tsitron'hapas; väävelhape väävlihapas; soolhape suulhapas
hapendama hapa|tama -taq -da82, .hapnõma .pandma; hapendab kapsaid ja kurke hapatas kapstit ja kurkõ v pand kapstaq ja kurgiq hapnõma
hapnema .hapnõma hapadaq .hapnõ kesks hapanuq75; toit läks hapnema süük' läts' ärq hapnõs; tegi hapnemata leiba tekk' hapnõmaldaq leibä
hapnik hapasni|k -gu -kku38
happeline happali|nõ* -dsõ -st5
haprus pudõhus -õ -t9, rabõhus -õ -t9, hubahus -õ -t9
hapu hapu .hapnõ hapund17, .hapni|k -gu -kku13; hapuks minema hapnõs minemä; hapuks läinud õlu hapnõs lännüq v hapanuq oluq; hapu kali taar' ; selles morsis on vähe haput tan morsin om hapnikku veidüq
hapukapsas hapukapstas .hapnõ.kapsta hapundkapstast22; hapukapsasupp hapnõkapstasupp'
hapukas .hapnõli|k -gu -kku3, .hapnõkõ|nõ v .hapnõgõ|nõ -sõ -ist8
hapukoor hapukuu:r' .hapnõkoorõ hapundkuu:rt39
hapukurk hapukurk' .hapnõkurgi hapund.kurki37
hapuoblikas hapuhain .hapnõhaina hapund.haina30, hubli|k -gu -kut13; hapuoblikasalat hapnõhainasalat'
hapupiim hapupiim .hapnõpiimä hapund.piimä35
harakas hara|k -ga v -gu -kat v kut13; harakale meeldivad läikivad esemed harakulõ miildüseq läükväq as'aq
haraline harali(ga)|nõ -dsõ -st5, .hargli(ga)|nõ -dsõ -st5, haro(h)n, harõli|nõ -dsõ -st5, hargõli|nõ -dsõ -st5, .hark'liga|nõ -dsõ -st5, harika|nõ -dsõ -st5, haroli|nõ -dsõ -st5; hirve haralised sarved hirve harkligadsõq sarvõq; ussi keel on haraline hussi kiil' om harolinõ
haravil haravillaq
haravile haravi(l)lõ
hardalt pühäligult, halõhõhe, hallõ meelegaq, tõsitsõhe; hardalt palvetama pühäligult pallõma; hardalt imetlema pühäligult imehtelemä
hardus pühälikkus -õ -t9, halõhus -õ -t9; räägib kadunust hardusega kõ:nõlõs kaonugõsõst halõhõhe v hallõ meelegaq v tõsitsõhe
harf harf harfi .harfi31, harp' harbi .harpi31
hargitama hargu|tama -taq -da82, (kõrra) hargahu|tma -taq -da62, mitmit kõrdo hargutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; hargitab sõrmi aja näpoq lakja v harki
hargnema .(h)argnõma (h)arõdaq .(h)argnõ75, (h)aro|nõma -(nõ)daq v -nõ89, (h)arõ|nõma -(nõ)daq -nõ89; kütid hargnesid mõlemale poole teed jahimeheq argsiq katõlõ poolõ tiid; tee hargneb tii aronõs; seelikuõmblus on lahti hargnenud ündrik om ummõlusõst vallalõ
hari I hari har'a .harja43; kuke-, laine-, katusehari kikka-, lainõ-, katussõhari; läks üle mäeharja läts' üle mäesälä; selle jutu peale läks tal hari punaseks tuu jutu pääle täl läts' hari v ladõv vereväs
hari II pürst' pürsti .pürsti37, hari har'a .harja43; võta hari ja pühi põrand puhtaks! võtaq pürst' ja pühiq põrmand puhtas!; riidehari rõivahari; harjavars pürstihand; juuksehari (pää)hari
haridus koolitus -õ -t9, oppu|s -(sõ) -(s)t10, haridus -õ -t9; alg-, põhi-, kesk-, kõrgharidus alg-, põhi-, kesk-, korgõkoolitus; kutseharidus ammõdiharidus; lapsed said hea hariduse latsõq saiq häste koolitõdus; ta on kõrgharidusega tä om korgõn koolin käünüq
haridusministeerium koolitusministeeri|üm' -ümi -.ümmi38, haridusministeeri|üm' -ümi -.ümmi38
haridusminister koolitusmínistri - -t1, haridusmínistri - -t1
harilik harili|k -gu -kku38; harinu|q - -t1; mänd on meie metsades harilik puu petäi om mi mõtson harilik puu; harilik pliiats harilik pleiäts'
harilikult hariligult, muido(q); harilikult oli sisukord raamatus eespool hariligult oll' sisukõrd raamatul iinpuul; harilikult siin seeni ei kasva, aga tänavu on teisiti muido siin siini ei kasuq, a timahavva om tõisildõ; harilikult käime teist teed muido käümiq iks tõist tiid
harima 1. (h)arima (h)arriq (h)ari57; põldu harima maad arima, maad tegemä; lähen sauna, ihu tahab harida lää sanna, iho taht harriq; 2. kooli|tama -taq -da82, oppust .andma, harima harriq hari57; tema poeg on kõrgesti haritud timä poig om korgõhe koolitõt
harimatu harimaldaq, koolitamaldaq
haripunkt ladõv ladva .latva45, hari har'a .harja43, hari|punkt' -punkti -.punkti37; pinge tõusis haripunkti pingõq läts' üles latva v pingõq nõssi har'aniq
haritlane koolitõt inemine, .op'nuq inemine, harit inemine, haritla|nõ -sõ -st5; ka haritlased kõnelevad meil võru keelt ka koolitõduq inemiseq kõ:nõlõsõq meil võro kiilt; tahtis tütrest haritlast teha tahtsõ tütre ärq koolitaq
haritlaskond m .op'nuq inemiseq; kuulake haritlaskonna häält! kullõlgõq, miä op'nuq inemiseq kõ:nõlõsõq!
harjama .harjama har'adaq .harja77, .pürstmä .pürstiq pürsti63, su|gima -kiq -i min 1. k soi, min 3. k -gi kesks -it59; harja hobust! harjaq hobõst!; harja hambaid kaks korda päevas! harjaq hambit kats' kõrd päävän!; rõivaid harjama rõivit pürstmä; harjab juukseid sugõ hiussit; harjab kingad läikima lüü v h õõ: rd kängäq läükmä
harjas har'as -(s)õ -t11; põrsa harjas on pehme põrsa har'as om pehmeq; habemeharjas m ajamaldaq habõnaq; juukseharjas m lühküq hiussõq
harjukas har'okõ|nõ -sõ -ist8
harjuma hari|nõma -(nõ)daq -nõ89, .silmü|mä -däq -80, .verbü|mä -däq -80, .verdü|mä -däq -80, verih(t)ü|mä -däq -84; las ta kübeke harjub uue kohaga las tä kipõn' harinõs vahtsõ kotusõgaq; esmalt on pime, aga kui ära harjud, siis hakkad nägema edimält om pümme, a ku ärq silmüt, sõ:s nakkat nägemä ; sõjas harjusin tapmise ja kõigega ärq verihtü sõ:an tuud tapmist ja kõ:kkõ
harjumus harinõmi|nõ -sõ -st5, muu:d moodu muu:du37; tal on selline harjumus täl om sääne muud man; suitsetamine saab harjumuseks suidsutaminõ harinõs mano
harjusk har'okõ|nõ -sõ -ist8; harjuskilt ostetud pearätt har'okõsõ käest ostõt päärätt'
harjutama har'o|tama -taq -da82; hari|nõma -(nõ)daq -nõ89; harjutamine har'otaminõ
harjutus har'otus -õ -t9; kirjutas harjutuse vihikusse kirot' har'otusõ vihku ärq
hark 1. hark' hargi .harki37; helihark helühark'; seisab jalad harkis sais jalaq harku ; 2. vigõl v vikl vigla .vikla45; tõstab hargiga sõnnikut, heina, põhku ammutas viglaga sitta, haina, põhku
harkader hark' hargi .harki37, hark'|adõr -adra -.atra45
harkis hargakillaq, hargikallaq, hargi(h)n, hargukillaq, harguvallaq; mõnel linnul on harkis saba mõ:nõl tsirgul om hand hargikallaq
harmoniseerima kokko.kõlla .säädmä
harmoonia kokkokõl|a* -a -la26, kuu:(h)nkõl|a* -a -la26; vokaalharmoonia kiil' vabahelükokkokõla
harmooniline kokkokõlali|nõ* -dsõ -st5, kuu:(h)nkõlali|nõ* -dsõ -st5, .sündvä - -t1, .sündsä - -t1, tasakaalu(h)n; neil oli harmooniline abielu näil es olõq ütte tüllü, elo oll' sündsä; harmooniline inimene tasakaalun inemine
harmoonium hármooni|k -gu -kut13, harmooni|um' -umi -.ummi38
harras pühäli|k -gu -kku38; hallõ - -t14, tõsi|nõ -dsõ -st7, tõtõhallõ* - -t14; harras vaikus pühälik vaikus
harrastama (umast aost) tegemä tetäq tii:60, .aigo .viitmä; sporti harrastama sporti tegemä; harrastab kalapüüki käü umast aost kalal
harrastus (umast aost) tegemi|ne -se -st5, aoviidäng -u -ut13, aoviidüs -(s)e -t11, ao|viit -viidü -.viitü37; tema õel oli palju harrastusi timä sõ:sarõlõ miildü mitund asja tetäq; muusikaharrastus hindä lõbus muusigategemine; harrastuskunstnik as'aarmastaja kunst'nik
haru har|o -o -ro26; linnupesa oli puu harude vahel tsirgupesä oll' puu harrõ vaihõl; keeleteaduse harud keeletiidüse haroq
harukordne = haruldane harv harva .harva30, esiqeräli|ne -dse -st5; harukordne asi harv asi; haruldane linnuliik harv tsirgusort'; harukordne anne harv and' v väega esiqeräline and'; harukordne nähtus, tulemus esiqeräline ilmus, tullõm'; harukordne inimene väega esiqeräline inemine
haruldaselt esiqerälidselt, .väega(q); haruldaselt külm talv esiqerälidselt külm talv'; haruldaselt maitsev kala väega meksä kala
haruldus .harvus -õ -t9, harv harva .harva30; loodusharuldus luudusharvus*; selline inimene on suur haruldus säänest inemist trehväs harva
haruline haroli|nõ -dsõ -st5; harali(ga)|nõ -dsõ -st5, .hargli(ga)|nõ -dsõ -st5, hargõli|nõ -dsõ -st5, .hark'liga|nõ -dsõ -st5, harõli|nõ -dsõ -st5, harika|nõ -dsõ -st5; mitmeharuline mitmõharalinõ; haruline kask, mänd hargliganõ kõiv, petäi
harunema .(h)argnõma (h)arõdaq .(h)argnõ75, (h)arõ|nõma -(nõ)daq -nõ89; männitüvi haruneb kaheks pedäjätüvi argnõs katõs; köis hakkab otsast harunema köüds' nakkas otsast arõnõma
harutama aro|tama -taq -da82, lahenda|ma -q -83, .la(h)o|tama -taq -da81; harutab kingapaelad lahti arotas kängäpailaq vallalõ; mees harutas sassiläinud kalavõrku miis' lahend' punga lännüt kalavõrku; hakkame neid pükse harutama nakkamiq neid pökseq laotama
harv harv harva .harva30, hõrrõ - -t14; harvad juuksed hõrrõq hiusõq
harva .harva
harvalt .harvuisi, hõrrõlt, .harva, harvakult, harvalt, harvast(õ), harõvallaq; harvalt istutatud kapsad harvuisi kükädüq kapstaq
harvendama hõrõnda|ma -q -83, harvõnda|ma -q -83; ema harvendab porgandeid imä hõrõndas põrk'nit
harvik mõts hõrrõ|mõts -mõtsa -.mõtsa30, harvistu - -t1
hasart huu:|g - -gu36, äh|hin -inä -inät4, vunk' vungi .vunki37; hasarti minema huugu minemä, ähinähe minemä; töötab suure hasardiga tüütäs suurõ ähinägaq; poisid läksid hasarti poisiq lätsiq huugu; hasartselt ähinälläq, huugaq
hasartmäng õ:nnõ|mäng -mängo -.mängo37
haspel langa|rist' -risti -.risti37; valmis viht võeti hasplilt ära valmis välmeq võeti langaristi päält ärq
haspeldama .välmehe .pandma, .välmehe ajama; haspeldamisviga virp'
hass (pini tsuiatamisõs) võts', ts'ui(q) , tsui(q), ts'uih, tsuih, tsõih; hass, võta kinni! tsuih, purõq!; hass, varas! tsõih, varas!
hassetama võss'a|tama -taq -da82, võt'a|tama -taq -da82, tsuia|tama -taq -da82
hatt hat|t -a -ta30
hatune lõhvõl, lõhvõhtunu|q - -t1; hatuseks kuluma hiivalõ v lõhvõlõ kuluma, lõhvõhtuma
hatutama lõhvõnda|ma -q -83, lõhvõ|tama -taq -da82; püksipõlved hatutavad püksipõlvõq lõhvõndasõq
hauakamber matusõ.kambri - -t1
hauakiri matusõ|kiri -kirä v -kir'a -.kirjä v -.kirja43, havva|kiri -kirä v -kir'a -.kirjä v -.kirja43
hauakivi matusõkiv|i -i -vi26, havvakiv|i -i -vi26; hauakivisse oli raiutud surnu nimi kadonugõsõ nimi oll' havvakivi pääl
hauakoht havvakotus -(s)õ -t11, võrõndi|k -gu -kku38, võrõng -u -ut13, võrõsti|k -gu -kku38; jões on sügavaid hauakohti jõõ:n om sügävit võrõndikkõ
hauaküngas kalm kalmu .kalmu37, kääbäs .kääpä kääbäst22; hauakünkale tuuakse lilli kalmu pääle tuvvas lille
haud matus -(s)õ -t11, haud havva .hauda33; haual kasvavad lilled matusõ pääl kasusõq lilliq; käisin ema haual käve imä matusõ pääl; puusärk lasti hauda kirst lasti hauda; hauda kaevama hauda kaibma; üks jalg juba hauas, teine haua ääre peal üts' jalg jo havvan, tõ:nõ havva veere pääl
hauduma .haudma .hauduq havvu64, hindäkotsinõ .hauduma .haududaq havvu79; lind haub pesal tsirk haud pesä pääl ; kana on seitse poega välja haudunud kana om säidse poiga vällä haudnuq; haub äikest haud pikset vällä; hauvad kättemaksu kaesõq, kui tagasi saa tetäq; munad hauduvad kana all munaq havvusõq kana all; toit haudub potiga ahjus süük' havvus paagaq ahon; jalad on ära haudunud jalaq ommaq ärq haudunuq
haug haug' havvõ .haugõ m päälek havvilõ34; isane haug jurlak
haugatama haugahta|ma -q -83, haugahu|tma -taq -da62; (helehehe) kilahta|ma -q -83, kilahu|tma -taq -da62; koer haugatas pini haugaht'; rebasekutsikas haugatab heledalt rebäsekutsik kilahtas
haugatus haugah(t)us -õ -t9
haugutama haugu|tama -taq -da82, op|põlõma -õldaq -põlõ85
haukama .haukama haugadaq .hauka77, tsälgähtä|mä -q -83, tsälgähü|tmä -täq -dä62, .tsälksämä tsälksädäq .tsälksä77; haukab leiva kõrvale tomatit haukas leevä manoq tumatit
haukuma .haukma .haukuq haugu min 1. k haugi64, kilga|tama -taq -da82, kilgu|tama -taq -da82; kutsikas haugub kutsik kilgutas; poiss haugub emale vastu poiskõnõ hauk imäle vasta
hauskar .viskli - -t1, .viskri - -t1, pilk pilga .pilka31, seto kiil' peel'ka - -t3; kühveldab hauskariga vett pilkas viskligaq v pilgagaq vett
hautama havvu|tama -taq -da82, kii:tmä kii:täq keedä61; hautatud kapsad, porgandid keedükapstaq, -põrk'naq; puunõusid peab kuuma veega hautama puuanomit piät kuuma viigaq havvutama
hautis keedüs -(s)e -t11; kapsahautis kapstakeedüs
hea hää - -d50, hü(v)ä hü(v)ä hüvvä24, kuku|nõ -dsõ -st7, .ausa - -t3; hea küll! hää (külh)! ; head aega! hääd aigo v hüvvä aigo!; kõike head! kõ:kkõ hääd v hüvvä!; auto eest maksti head hinda auto iist masti hääd rahha; ta on väga hea laps tä om väega hüä v kukunõ lats'; hea vaistuga hää nõ:nagaq, nõ:nakanõ, nõ:nakas; see on hea tööriist küll seo om ausa riist külq; ta on väga hea isuga tä om süüjä väegaq; hea tervisega kimmä v kõva tervüsegaq, tervüseline, tehrüline; hea väljanägemisega illos, kikstu; heaks arvama hääs arvama; heakene küll! hüäkene külq!
headus hüvähüs -e -t9, arm armu .armu37, 
.hü(v)ändüs -e -t9, hüvihüs -e -t9, .häädüs -e -t9, .hü(v)ädüs -e -t9; headus ja kurjus hüvähüs ja hõelus; lapsed said tunda ema headust latsõq saiq tundaq imä armu; ta oli väga halb inimene, temas polnud headuse raasugi väega halv inemine oll', täl es olõq hüvihüse põrmu; mulla, kauba headus mulla, kauba hüvihüs
heakskiit hääs.kitmi|ne -se -st5, hüvähüs* -e -t9; see töö on heakskiitu väärt seo tüü piät hääs kitmä v seo tüü iist piät kitmä; andis oma heakskiidu and' uma hüvähüse
healoomuline .hääli|ne -dse -st5, .hü(v)äli|ne -dse -st5; healoomuline kasvaja hääline kasuja; healoomuline kasvaja võib pahaloomuliseks muutuda hääline kasuja või hõelas minnäq
heameel häämii:l' häämeele häädmii:lt40, hü(v)ämii:l' hü(v)ämeele hüäd- v hüvvämii:lt40, meelehää - -d50; tahtsin sulle heameelt valmistada ma tahtsõ sullõ meelehääd tetäq; teeb ise kõik heameelega ära tege esiq kõ:ik' hää meelegaq ärq
heaolu hää v hü(v)ä olõminõ, hää v hü(v)ä
olõk', hää v hü(v)ä elo, hüvvüs -(s)e -t11, .hüvvüs .hüvvü .hüvvüst10; heaolutunne hää olõminõ; heaoluriik hääeloriik'; isiklik või üldine heaolu erä- vai ülene hüvvüs*
heaperemehelik kõrra(h)n.hoitva - -t3, kõrra(h)n.hoitja - -t3, huu:l'va - -t3, huu:l'ja - -t3, kokko.hoitva - -t3, kokko.hoitli|k -gu -kku38; loodusvarade heaperemehelik hoidmine ja kasutamine luudusvarro kokkohoitva pruuk'minõ
heasoovlik hää.tahtli|nõ -dsõ -st5, hü(v)ä.tahtli|nõ -dsõ -st5, armuli|nõ -dsõ -st5, kin|ä -ä -nä24; heasoovlik inimene häätahtlinõ inemine
heasoovlikkus hüvvä.tahtmi|nõ -sõ -st5, hüvähüs -e -t9, .häädüs -e -t9, .hü(v)ädüs -e -t9; hindan väga õpetaja heasoovlikkust ma hinda väega oppaja häädüst
heastama hääs v hü(v)äs tegemä, .hü(v)äske|(l)lemä -lläq -(l)le86; mul tuleb see sulle heastada ma piät taa sullõ ärq hüäskelemä; kuidas sa seda heastada mõtled? kui sa mõtlõt taad hääs tetäq?
heasüdamlik .lahkõ - -t3, hää - -d50, .lõhkõ - -t3, lõõ:hkõ - -t3, hää v hü(v)ä .süämegaq; heasüdamlik toon, nägu, naeratus lahkõ tuun', nägo, naarahtus; heasüdamlik inimene hää süämegaq inemine
heatahtlik hää.tahtli|nõ -dsõ -st5, hü(v)ä.tahtli|nõ -dsõ -st5; heatahtlik inimene häätahtlinõ inemine; ole neiu vastu pisutki heatahtlikum olõq näio vasta vähäkenegiq hüvätahtlidsõmb
heategevus häätegemi|ne -se -st5, hü(v)ätegemi|ne -se -st5; heategevuskontsert, -müük häätegemiskontsõrt', -müük'
heategu hääte|go -o -ko27, hü(v)äte|go -o -ko27; tee mulle üks heategu! tiiq mullõ üts' häätego!
heauskne hää.uskja - -t3; heauskne ostja hään uson ostja
heegeldama heegeldä|mä -q -83, seto kiil' pilo|tama -taq -da82
heegelnõel heegeldüs|nõgõl -nõgla -.nõkla85, heegel|hank -hangu -.hanku37
heelium heeli|um' -umi -.ummi38
heeringas heering