ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 148 kiräkotust. Lausidõ kunts'helü EKI & WI
daam daaḿ daami .daami37; daamid ja härrad! imändäq ja esändäq!
daatum kuu|päiv -päävä -.päivä35, ka(l)lendri|päiv -päävä -.päivä35
dataprojektor pildi.pilja - -t3
dateerima .vannust .pandma, kuu.päivä .pandma; söetükk dateeriti viiendasse aastatuhandesse hüdsetükü vannus panti viiendähe aastagatuhandõhe
debüteerima edimäst .kõrda .vällä tulõma
debüüt edimä|ne -dse -st5, alostus-; debüütromaan edimäne romaań; debüütplaat alostusplaať
deebet deebe|ť -di -tit13, maj .sissetulõgi|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40
defektne viga|nõ -dsõ -st7
defineerima ärq v .vällä v vallalõ seletämä, mõistõt .paika .pandma; kuidas defineerida keelt? kuimuudu ärq seletäq kiilt?
definitsioon ärqseletüs -e -t9, .välläseletüs -e -t9
defitsiit .puudu|jääḱ -jäägi -.jääki37, .puudu|s -(sõ) -(s)t10; toiduainete defitsiit söögikraami puudus
dekaan de|kaań -kaani -.kaani37
dekanaat deka|naať -naadi -.naati37
deklamatsioon ilolugõmi|nõ -sõ -st5
deklaratsioon teedüs -(s)e -t11, ammõťlinõ kuulutus v kuulutaminõ; inimõiguste deklaratsioon inemiseõigusõ kuulutus; tuludeklaratsioon tuloteedüs
deklareerima kuulu|tama -taq -da82, .vällä kuulutama, .vällä .ütlemä, teedäq .andma; kas sul on tulud deklareeritud? kas sul ommaq tuloq joba teedäq annõduq?; mul pole midagi tollis deklareerida mul olõ-iq tollin midägiq teedäq andaq
dekoltee kaala|mulk -mulgu -.mulku37; avar dekoltee suuŕ kaalamulk
dekoraator .ehťjä - -t3, ilostaja - -t3
dekoratsioon ehitüs -e -t9, eheq .ehťme ehend16, eheq .ehte ehet19, ilostus -õ -t9
dekoreerima .ehťmä .ehtiq ehi63, ehi|tsemä -däq v -tsäq -dsä90, ehi|tämä -täq -dä82, ilosas tegemä, ilosta|ma -q -83
dekreet käsü|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43, käsk käsü .käskü37, käsü|laud -lavva -.lauda30, .säädü|s -(se) -(s)t10
dekreetpuhkus latsõ.puhkus -õ -t9
delegaat voli|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, volini|k -gu -kku38, saadi|k -gu -kut13, edendäjä - -t3
delegatsioon m voli|meheq -mi̬i̬hi -mi̬i̬hi39, m saadiguq saadikidõ saadikit13, volimi̬i̬hi kogo; tehast külastas Soome ajakirjanike delegatsioon vabrikun käve külän Soomõ aokiränikke kamp; välisdelegatsioon m välämaa saadiguq
delfiin del|fiiń -fiini -.fiini37
delikaatne pi̬i̬nü.tundõli|nõ -dsõ -st5, pi̬i̬ .tundõgaq, pi̬i̬ - -t1; see inimene nõudis väga delikaatset lähenemist tuu inemisegaq pidi piinült ümbre käümä; delikaatne küsimus piinü küsümine; see mees oskab delikaatne olla, delikaatselt käituda seo miiś mõist väega piinü tundõgaq ollaq, piinült kammandaq
demagoogia võlsś jutt, petüjut|t -u -tu37, hausś hausi .haussi37
demineerima .miine ärq .korjama
demobiliseerima sõ̭aväest vallalõ .laskma
demokraat démo|kraať -kraadi -.kraati37
demokraatia démokraatia - -t3, .rahva võim
demokraatlik démo.kraatli|k -gu -kku38, .rahvavõimu-; demokraatlikud valimised vabaq valimisõq
demonstratiivne .uhkõ - -t3
demonstratiivselt .uhkuisi, .nimme; pööras demonstratiivselt selja käänď uhkuisi sälä
demonstratsioon .näütämi|ne -se -st5, .näütüs -e -t9; .tahtmis.näütämi|ne -se -st5, .tahtmisõ .näütämine; moedemonstratsioon moodu v muudõ näütämine
demonstreerima (.vällä) .näütämä näüdädäq .näütä v .näüdä77
demonteerima vallalõ .võtma, .lakja .lahkma
dendraarium puiõ|aid -aia -.aida33, puiõ|parḱ -pargi -.parki37
dendroaed puiõ|aid -aia -.aida33
dendroloog puiõti̬i̬dlä|ne -se -st5
dendroloogia puiõti̬i̬dü|s -(se) -(s)t10
dendropark puiõ|parḱ -pargi -.parki37
depressioon .pitsüs -(s)e -t11, pitsitüs -e -t9, kitsasolo* .kitsaolo kitsastollo26
desarmeerima sõ̭aväke .lakja .saatma
deserteerima sõ̭aväest ärq ju̬u̬skma v hüppämä v pagõma
desertöör sõ̭aväest ärq ju̬u̬skja v ärq pagõja v ärq .paenuq v ärq hüpänüq (mi̬i̬ś)
dessant sõ̭aväe maalõmineḱ v .maahanõsõng; dessantlane lindsalklanõ
dessert makus|sü̬ü̬ -söögi -sü̬ü̬ki37
dessertlusikas .keskmäne luits
dessertvein makõveiń makõveini makõt.veini37
destilleerima läbi ajama, puhasta|ma -q -83
detail jup|ṕ -i -pi37, ja|go -o -ko27, os|a -a -sa26
detailne ütsipulgõ|nõ -dsõ -st5; detailselt ütsipulgõ, jupõldõ
detektiiv (erä).uuŕja - -t3; detektiivibüroo eräuuŕmiskontoŕ
detsember joulukuu - -d50, (.)talsi(pühä)kuu - -d50, détsembri - -t1
detsiliiter detsi.liitri - -t1
detsimeeter detsimi̬i̬tre - -t3, detsimi̬i̬tri - -t1
devalvatsioon maj (raha) .alla.hindami|nõ -sõ -st5; vaimne devalvatsioon allakäüḱ
devalveerima maj deval|vi̬i̬ŕmä -vi̬i̬riq -veeri63, .alla lü̬ü̬, .alla .hindama
devalveeruma sa|dama -taq -ta min 1. ja 3. k sattõ69, .väärtüst .kaotama
diafragma vahelih|a -a -ha28
diagnoos tõvõ v hädä ärq.tundminõ v .löüdmine v .määrämine; ta kirjutas diagnoosi paberile tä kiroť lövvedü hädä paprõ pääle; ravi alustati vale diagnoosi alusel naati võlssi määrätüt tõpõ tohtõrdama
diagnoosima diag|nu̬u̬śma -nu̬u̬siq -noosi63, hätä .määrämä v ärq .tundma v .löüdmä, tõbõst .arvo .andma; tal diagnoositi kopsupõletik täl löüti täüpalanik ollõv; kergelt, raskelt diagnoositav haigus kergehe, rassõhe määrätäv tõbi; mul diagnoositi vale haigus nä panniq mullõ võlsś tõvõ
diagnostika hädä.otśmi|nõ -sõ -st5, tõvõ.otśmi|nõ -sõ -st5
diagonaal liuhk* liuha .liuhka37, diago|naaľ -naali -.naali37
diakrooniline ao.luuli|nõ -dsõ -st5, .aoli|nõ -dsõ -st5
dialekt kiiľ murrõq .murdõ murrõt19
dialektiline dialektili|ne -dse -st5
dialoog katõ|kõ̭nõq -.kõ̭nnõ -kõ̭nõt18, läbikõ̭nõlõmi|nõ -sõ -st5
diameeter läbi|mõ̭õ̭t -mõõdu -mõ̭õ̭tu37; vankriratta diameeter vankritsõõri korgus v suurus
dieet .tervüssü̬ü̬mi|ne* -se -st5, kimmäs sü̬ü̬miskõrd
diftong kiiľ katsikvabahel|ü* -ü -lü26
digiallkiri digiall|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43, digialakirotus -õ -t9
digitaalne digi.taal|nõ -sõ -sõt6
diisel .diisli - -t1; diiselmootor diisli(moodoŕ) ; diislikütus diisli(küteq), nahvta; biodiisel biodiisli
diivan sohva - -t2
diktaator käsüvalitsõja* - -t3
diktatuur käsüvalitsus* -õ -t9
dikteerima ette .ütlemä; pääle .sunďma
diktofon helü pääle.võtja
diktor ettelugõja - -t3
dimensioon mõ̭õ̭t mõõdu mõ̭õ̭tu37, .küündümi|ne -se -st5; aegruumi neli dimensiooni aigruumi neli mõ̭õ̭tu; ehituse tohutud dimensioonid ehitüse perädüq mõõduq
dinosaurus dino.saurus -õ -t9
diplom diploḿ -i -it4, .dipl|oḿ -omi -.ommi38, avvu|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43, kitüs|papõŕ -.paprõ -papõrd22, lõputunnistus -õ -t9
diplomaat diplo|maať -maadi -.maati37
diplomaatiline diplomaatili|nõ -dsõ -st5
diplomitöö diplomitü̬ü̬ - -d52, lõputü̬ü̬ - -d52
direktiiv ettekirotus -õ -t9, käsk käsü .käskü37
direktor di.rektri - -t1, diréktoŕ -i -it4, .juhťja 
- -t3, pää|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
dirigeerima ku̬u̬ri juhatama
dirigent koori|juhť -juhi -.juhti36
disain kujondus -õ -t9, moodutus* -õ -t9
disainima moodu|tama* -taq -da82
diskett tsibi|tsõ̭õ̭ŕ* -tsõõri -tsõ̭õ̭ri37, tsõõrikõ|nõ -sõ -ist8
disko disko - -t2
diskor diskoŕ -i -it4
diskreetne tagasi.hoitja - -t3, ette.kaeja - -t3, pi̬i̬ - -t1; diskreetne inimene tasadsõ loomugaq inemine, tassakõistõ v hilläkeiste kammandaja; diskreetselt käituma piinüle v tassa kammandama v ümbre käümä; tal on raske aeg, temaga peab diskreetselt käituma täl om rassõ aig, timägaq piät tassa ümbre käümä; ole temaga diskreetne! kaeq no timägaq tassa(kõistõ)!
diskrimineerima vaiht tegemä, alambas pidämä; sooline diskrimineerimine naisi alambaspidämine; rassiline diskrimineerimine tõõsõ nahavärmigaq inemiisi halvas pidämine
diskussioon vaiõlus -õ -t9, arotus -õ -t9, naľ purõlõmi|nõ -sõ -st5
dispetšer (tü̬ü̬)kõrraldaja - -t3
dispuut (hrl tiidläisi) avalik vaiõlus v arotus v mõttõ.vaihtus
dissident tõisildõ.mõtlõja - -t3, eräle.hoitja - -t3; .lahkla|nõ* -sõ -st5, lahkusoli|nõ -sõ -st5
distants vahemaa - -d50
distsipliin 1. kar|i -i -ri26, kõrd kõrra .kõrda30; töö juures on range distsipliin tüü man om kõva kari pääl; distsipliini ei olnud määnestkiq kõrda es olõq; 2. ti̬i̬düshar|o -o -ro26, opi|ainõq -.ainõ -ainõt18
distsiplineerima kar|ima -riq -i57, karri .andma, .kõrda .hoitma; lapsi on vaja distsiplineerida latsilõ om vaia karri andaq
diversant sala.häötäjä - -t3; diversandid lasid silla õhku salahäötäjäq laheq silla ärq
diversioon sala.häötüstü̬ü̬ - -d52, sala.häötämi|ne -se -st5, salaka|ḣo -ḣo -hḣo26; salaurgitsõmi|nõ -sõ -st5; ideoloogiline diversioon mõjub inimese psüühikale hävitavalt salaurgitsõminõ aja inemise pääst segi
dividend maj kasuos|a -a -sa26, tuloos|a -a -sa26; aasta lõpul jagati dividende aastaga lõpun masti egäle jagonikgulõ timä kasuosa vällä
diviis di|viiś -viisi -.viisi37
dogma .muutma(l)daq tõtõhus, ilm.essümäldäq tõtõ; dogmaatiline õpetus muutmaldaq kuulutus
doktor doktoŕ -i -it4
doktoritöö doktoritü̬ü̬ - -d52
dokument (ammõťlinõ) papõŕ .paprõ papõrd22, dokus|taať -taadi -.taati37; kas sul dokumendid on kaasas? kas sul paprõq ommaq üten?; dokumendid olid kabinetis laiali ammõdipaprõq olliq tarrõ piten lajan; isikut tõendav dokument hindäpapõŕ*
dokumentatsioon m .papr|õq -idõ -it18; kas su firmas on dokumentatsioon korras? kas su firman ommaq paprõq kõrran?
dollar dollaŕ -i -it4
domineerima vali|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, üle .käümä; ta domineerib teiste üle tä käü tõisist üle; puudest domineerib metsas kask mõtsan om kõ̭gõ inämb kõivo
domineeriv .päämi|ne -dse -st5, pää-; käitumise domineeriv joon üllenpidämise pääviiś; selle metsa domineeriv puuliik on mänd seon mõtsan kasus inämbüste petäi; domineeriv suund päätsihť
doonor .andja - -t3; doonorriigid andjaq riigiq
dotatsioon maj (majandusharrõ) tugõmi|nõ -sõ -st5, pääle.masmi|nõ -sõ -st5, tugi|raha - -rahha28; EL-is on põllumajandusele suur dotatsioon ette nähtud EL-in ommaq põllumajandustõ suurõq tugirahaq ette nättüq; millal need dotatsioonid välja makstakse? kuna tuu tugiraha vällä mastas?
dotsent dó|tsenť -tsendi -.tsenti37
draakon loh|e -e -he26, loh|i -i -hi26, siib|siug* -sivvu -.siugu36, .siibogaq siug*, lind|husś -hussi -.hussi37, .draa|koń -koni -.konni38
draama (tõtõ) .näüte|mäng -mängo -.mängo37, hallõ lugu, ülek tram|a -a -ma28; neil kodus käib üks draama: naine karjub ja lapsed nutavad näil koton käü ütś trama: naanõ rüüḱ ja latsõq ikvaq
dramaatiline tõtõ - -t2, rassõ - -t14, hallõ - -t14; dramaatilised sündmused rassõq v kurvaq luuq
dramaatiliselt halvastõ, hallõlt, .hõelalt, rassõlt, tõtõst; jalgpallimäng kulges dramaatiliselt väega rassõ jalgpallimäng olľ; see asi lõpeb neil dramaatiliselt tuu asi näil häste ei lõpõq; dramaatiliselt lõppenud lugu halvastõ lõpnuq lugu
dramaturg .näütemängo kirotaja, .näütekiräni|k -gu -kku38
drenaaž sala|kraa -kraavi -.kraavi37
dress dresś dressi .dressi37, spordi|rõivas -.rõiva -rõivast22
dresseerija oppaja - -t3, tri̬i̬ńjä - -t3; koerte dresseerija pinitriinjä
dresseerima käsile v .kässi haŕotama; kana oli tal nii dresseeritud, et lendas trepist üles õlale kana olľ täl nii kässi haŕotõt, et linnaś trepist üles ola pääle
džemm sahvť sahvti .sahvti37
džemper kampś kampsi .kampsi37, kamsś kamsi .kamssi37, .tsempri - -t1; ilm pole väga külm, panen õhema džempri selga ilm olõ-iq väega vilu, ma panõ kergembä kampsi sälgä
džentelmen avvu|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, herräs|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39; on alati käitunud nagu džentelmen om kõ̭gõ avvumiiś olnuq
džinn 1. kadaja|viin -viina -.viina30; 2. pudõli|vaim -vaimu -.vaimu37
džungel .tśungli - -t1
džiip tsiiṕ tsiibi .tsiipi37, .maastigumassin -a -at4, .maastru - -t14
džäss jats jatsu .jatsu37, tsäsś tsässi .tsässi37
dubleerima topõlda|ma -q -83, katõ.kõrdsõs tegemä, .kõrdama kõrradaq .kõrda77; filmi ki̬i̬lt .ümbre .pandma; sa dubleerid mind sa kõrdat minno; film dubleeriti eesti keelde filḿ panti eesti kiilde ümbre
duell katõ.võitlus -õ -t9; katõvõigõlus -õ -t9; sai duellil haavata sai katõvõitlusõn vika
duett paari(h)n.laulmi|nõ -sõ -st5; katõ|laul -laulu -.laulu37; paaŕ paari .paari37
dušš dusś dussi .dussi37
dünaamiline jovvuli|nõ -dsõ -st5, hu̬u̬gsa - -t3, el|läv -ävä -ävät4, .liikva - -t3; ta on dünaamilise mõtlemisega tä om elävä mõtlõmisõgaq
dünamiit tina|miiť -miidi -.miiti37, tina|menť -mendi -.menti37
dünamo tinamo - -t3
dünastia valitsõjasu|gu -u -ku26; Egiptuse vaaraode dünastia Egüptüse vaaraodõ sugu; Kriisade dünastia eesti muusikas Kriisa suguseltś eesti muusikan
düsenteeria (verine) kõtutõ|bi -võ -põ25, verepasandus -õ -t9