ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 796 kiräkotust.
aade aadõq .aatõ aadõt18, .korgõ v .ausa mõ­tõq; aatemees aatõmiis', korgõ mõttõ miis'
aadress a(a)drõs' -(s)i -sit13, .aadrõs' ­ .aadrõssi .aadrõssi37; kodune aadress kodoaadrõs'; töökoha aadress tüüaadrõs'; kiri saata uuel aadressil kiri saataq vahtsõ aadrõsi pääle
aamen aamõn' -i -it4; aamen kirikus ku ­aamõn' kerikun
aampalk (jämme) tal|a -a -la28
aare varandus -õ -t9, hüvändüs v .hüändüs -e -t9, hüvvüs -(s)e -t11, aarõq .aardõ aarõt19; hõbeaare hõpõvarandus
aas I (silmus) aas aasa .aasa30; nööri otsa seoti aas kabla otsa köüdeti aas
aasialane aasiala|nõ -sõ -st5
aasima .nüks'mä .nüksiq nüksi63, .irv'mä .irviq irvi63, tüü:kämä töögädäq tüü:kä77, .ts'aun'ma .ts'auniq ts'auni63, ts'an|ima -niq -i57, . n'oksama n'oksadaq . n'oksa77, .nöksämä nöksädäq .nöksä77, igra|tama -taq -da82; mis sa tast alailma ­aasid! mis sa tedä kõ:gõ ts'aunit!
aasta .aasta|k v .aas'ta|k -ga -kka38 v -gat13, .aesta|k -ga -kka38 v -gat13, .aast|aig -ao -.aigo36, ajast|aig -ao -.aigo36, ajasta - -t3, .aasta - -t3; sel aastal, käesoleval aastal timahavva; aasta ringi aastak ümbre(tsõõ:ri); möödunud, eelmisel, läinud, mineval aastal minev(ä)aasta(ga); järgmisel, tuleval aastal tulõv(a)aasta(ga); head uut aastat! hüvvä vahtsõt aastakka!; 2002. aastal katõl tuhandõl tõõsõl aastagal; olin siis kuus aastat vana olli sõ:s kuvvõ aastaga vana; ta põeb juba rohkem kui kümme aastat tä põdõ jo inämbät kümmend aastakka
aasta-aastalt .aastidõ .viisi, .aasta(ga)st .aasta­(ga)he, ajastaig ajastajast edesi, egä .aasta(ga)gaq, .aasti(l)dõ, .aastagi(l)dõ
aastaarv .aasta(ga)|nummõr' -.numbri -nummõrd23
aastakäik .aasta(ga)|käük' -käügi -.käüki37
aastane .aastaga|nõ -dsõ -st5, .aestaga|nõ -dsõ -st5, .aasta|nõ -dsõ -st7, .aast.ao|nõ -dsõ -st7, ajasta|nõ -dsõ -st5, ajast.ao|nõ -dsõ -st7, .aastali|nõ -dsõ -st5; mitme aastane ta on? mitmõ ajastaonõ tä om? ; ühe-, kahe-, nelja-­aastane, kaheksa-aastane üte-, katõ-, nelä-, katsa-aastaganõ v üte, katõ, nelä, katsa aastaga vana
aastapäev .aasta(ga)|päiv -päävä -.päivä35
aastaraamat .aasta(ga)raama|t -du -tut13
aastaring .aasta(ga)|tsõõ:r' -tsõõri -tsõõ:ri37, ao|tsõõ:r' -tsõõri -tsõõ:ri37; mõts kasvo|tsõõ:r' -tsõõri -tsõõ:ri37
aastaringne .ümbre.aastaga|nõ* -dsõ -st5, .ümbre.aasta|nõ* -dsõ -st7; treeningud olid aastaringsed har'otaminõ käve aastak läbi
aastasada .aasta(ga)|sada -saa -sata29, sa(d)a­­.aasta|k -ga -kka38 v -gat13
aastatuhat .aasta(ga)tuha|t -ndõ -ndõt13, tuhat.aasta|k -ga -kka38 v -gat13
aateline .aatõli|nõ -dsõ -st5, .korgõmõttõli|nõ* -dsõ -st5, .ausamõttõli|nõ* -dsõ -st5
aatomipomm aadom'|pomm' -pommi -.pommi37, aadom' -i -it4, (t)säsü|pomm' * -pommi -.pommi37
abajas (järve)nulk (-)nulga (-).nulka31, (me­re)nulk (-)nulga (-).nulka31, klomm' klommi
.klommi37, kolk kolga .kolka31
abar (kalavõrk) apar' abara abarat4
abessiiv kiil' ilmakäänüs* -(s)e -t11, ilma.ütlejä* - -t3
abi abi - api26; abiks olema abis olõma
abielluma .paari minemä, .paari .hiitmä, naist .võtma, mehele minemä, (naasõ kotsilõ) tano ala(q) .saama; vanaisa abiellus vanas eas teist korda vanaesä võtt' vanan iän tõõsõ naasõ
abielu abi|elo -elo -ello26, paari|elo -elo -ello26; abielus abielon, paarin; abielus naine mehenaanõ v meheline naanõ v tano all naanõ ; abielus mees naasõmiis' v naasõlinõ miis'
abielulahutus abielolahutus -õ -t9, .lahkumine|k' -gi -kit13, erälemine|k' -gi -kit13
abielumees naasõ|mii:s' -mehe -mii:st39, abi­elo|mii:s' -mehe -mii:st39, ül|ä -ä -lä24
abielunaine mehe|naanõ -naasõ -naist8, abi­elo|naanõ -naasõ -naist8
abielupaar paari|rahvas -.rahva -rahvast22, (abi­elo)paar' (-)paari (-).paari37
abielurikkumine abielo.rikmi|nõ -sõ -st5, üle.vehmre.viskami|nõ -sõ -st5, abielo.häötämi|ne -se -st5
abikaasa tõõnõpuu:l' tõõsõpoolõ tõistpuu:lt40, tõ:nõpuu:l' tõsõpoolõ tõistpuu:lt40, kaasa - -t2, abi|kaas -kaasa -.kaasa31, (miis') ül|ä -ä -lä24
abiline abili|nõ -sõ -st5
abimees abi|mii:s' -mehe -mii:st39
abinõu nõvv v nõu nõvvu v nõvvo (.)nõvvu v 
(.)nõvvo37, abi|mii:s' -mehe -mii:st39; ükski abi­nõu pole küllalt hea üts'kiq nõvv olõ-õi küländ hää
abipalve abi.pallõmi|nõ -sõ -st5
abiraha abi|raha -raha -rahha28
abistama avi|tama -taq -da82, .au|tama -taq -da81; Eesti abistas Lätit metsapõlengu kustutamisel Eesti avit' Lätil mõtsapalamist kistutaq
abitu armõ|du -du -tut1, hädä|ne -dse -st7, nilä|ne -dse -st7; abitu nagu vastsündinud vasikas niläne niguq sündünüq vas'k
abiturient keskkoolilõpõtaja - -t3, gümnaa­siumilõpõtaja - -t3
abitööjõud abi|vägi -väe -väke25
abivalmis avitaja - -t3, abi|valmis -.valmi -valmist22; ta on abivalmis inimene tä om avitaja inemine
ablas ahni|k -gu -kut13, ahnõq .ahnõ ahnõt18; neeläski|ne -dse -st5, isoli|nõ -dsõ -st5, iso|nõ -dsõ -st7; ablas sööja ahnik süüjä; ablas lugeja raamaduneeläsk'
ablatiiv kiil' päältkäänüs* -(s)e -t11, mant.ütlejä* - -t3
abort (esiqhindäst) ärq.viskami|nõ -sõ -st5, (kunst­lik) ärq.häötämi|ne -se -st5, .kaotami|nõ -sõ -st5, mant ärq .võtminõ; aborti tegema last ärq kaotama v last puistama; tegin aborti häödi uma latsõ mant ärq; lasi aborti teha lask' latsõ mant ärq võttaq
absint pälünä|viin* -viina -.viina30
absoluutne tävveli|ne -dse -st5
absoluutselt tävveste; (eitüslausõn) sukugiq; see on absoluutselt vale sääl ei olõq sukugiq õigust, tuu om tävveste võlss'
abstraktne abs.trakt|nõ -sõ -sõt6, mõttõli|nõ -dsõ -st5, üle|ne* -dse -st7, mõttõmängoli|nõ -dsõ -st5, mõttõ|nõ -dsõ -st7; abstraktne kunst mõttõmängolinõ kunst'; abstraktne mõiste mõttõ(li)nõ v ülene mõistõq
abstraktsioon ülestüs* -e -t9, abstraktsi|uu:n' -ooni -uu:ni37
absurd mõttõldaq asi, arolagõhus -õ -t9, absurd' absurdi ab.surdi37; see on absurd tuu om ull'us; absurdianekdoot arolakõ nali; nad teevad absurditeatrit nä tegeväq arolakõt tiatrit
absurdne (ilm).arvosaamaldaq, (ilm).arvo­saama|du -du -tut1, (ilm)aroldaq, (ilm)­või­­maldaq, mõttõldaq, arolakõ - -t14, ab.surd|nõ -sõ -sõt6
adekvaatne as'a.kotsi|nõ -dsõ -st5, kokko.käüvä - -t3, kõrra(h)n; adekvaatne tajumine as'ast õigõ arvosaaminõ; see inimene ei ole adekvaatne seo inemine olõ-iq mudsu man; adekvaatne hinnang as'akotsinõ hindaminõ
ader adõr v atr adra .atra45; mitmehõlmaline ader m adraq
adessiiv kiil' päälkäänüs* -(s)e -t11, man.ütlejä* - -t3
adjektiiv kiil' umahussõ:n|a -a -na28
administraator kõrraldaja - -t3, .juht'ja - -t3
administratsioon juht'|kund -kunna -.kunda32
admiral admi|raal' -raali -.raali37, .amb|ral' -rali -.ralli38
adopteerima kasulatsõs .võtma, latsõnda|ma -q -83; adopteerisin selle poisi latsõndi ärq taa poiskõsõ; adopteeris õelapsed võtt' sõ:saralatsõq kasulatsis
adrenaliin adrena|liin' -liini -.liini37
adressaat (kirä) .saaja - -t3, (kirä) .vasta.võtja - -t3, tsiht'|märk' -märgi -.märki37
adresseerima (aadrõsi pääle) .saatma, .tsiht'­mä .tsihtiq tsihi63; kellele see kiri on adresseeritud? kinkalõ seo kiri om mõtõld?; ta on mulle palju küsimusi adresseerinud tä om mullõ hulga küsümiisi üles v ette pandnuq
adru lam|u -u -mu26, adru - -t2
advokaat .kaitsja - -t3, ahu|kaat' -kaadi -.kaati37, ahvo|kaat' -kaadi -.kaati37
ae hõe(q), hõi; ema, ae, tule vaata! imä, hõeq, tulõq kaeq!
aed aid aia .aida33, tahr tahra .tahra30; aiaääred on ilusasti ära niidetud aidveereq ommaq ilosahe ärq niidedüq
aedik aid aia .aida33, aiakõ|nõ -sõ -ist8, sulg su(l)lu .sulgu36; ajas lambad aedikusse ai lambaq sulgu; seale tehti suveks aedik tsialõ tetti suvõs aid
aedmaasikas aia- v aidmaasi|k -ga -kat13, aia- v aid|.maas'k(as) -.maas'ka -.maas'kat15
aednik .aidni|k -gu -kku38, .kär|näl' -näli -.nälli38, .kär|när' -näri -.närri38
aedvili aia|vili -vi(l)lä v -vi(l)l'a -.viljä v -.vilja43, aia|kraam' -kraami -.kraami37
aeg aig ao .aigo36; mis ajal sa tuled? kunal aiga sa tulõt?; laste jaoks mul aega jagub latsi jaos mul om aigo küländ; aega viitma aigo viitmä, aigo viiütämä; see asi on ajast ja arust tuu asi om aost ni arost lännüq
aegajalt aigaolt, .aoldõ
aeganõudev ao.võtja - -t3; see on aeganõudev töö seo tüü võtt aigo
aeglane .aigla|nõ -(d)sõ -st5, hilläli|ne -dse -st5, hillä|k -gu -kut13, (inemise kotsilõ) pikäli|ne -dse -st5, .oigõ - -t3, .oigu - -t1; (jutu kotsilõ) vi|täv -dävä -dävät4; Jaan on ikka ühtmoodi aeglane, põlegu või maja Jaan om iks üttemuudu oigõ, olkõq vai tarõ palas; aeglase jutuga mees vidävä jutugaq miis'
aeglaselt .aigopite(h)n, .hillä, hillä.keisi, hillä.keiste, hill'o.kõisi, hill'o.kõtsi, . ­tassa, tasaligult; (kõnõlõmisõ kotsilõ) vidävähe , vidäväle; sõida siin aeglaselt, tee on halb! lasõq siin tassa v tasalikku v hillä, tii om halv!; sulane hakkas aeglaselt tööd tegema sulanõ nakas' aigopiten tüüd tegemä ; Jaak on küll väga pika toimega, ta räägib ka nii aeglaselt Jaak om külh väega pikä toimõgaq, tä kõ:nõlõskiq nii vidävähe
aeglasemalt .tas.sampa, .aigla.(d)sõmpa, 
.ai.gum­pa, hillembähe, ta(s)sõmbahe, ta(s)­sõmbalõ
aegne .aoli|nõ -dsõ -st5, .ao|nõ -dsõ -st7; vanaaegne lugu vanaaolinõ v vana ao lugu
aegruum aig|ruum' -ruumi -.ruumi37
aegsasti .aigsahe, .aigsalõ, .aigsast(õ), .aiksahe, .aiksalõ, .aiksast(õ), .aohna(lõ), .aolõ; me peame aegsasti linna jõudma mi piät aohna liina joudma; aegsamini aigsambahe, aigsambalõ, aigsambast, innembi(de), innembä, innembüisi
aegu .aigo, .paiku; kella viie aegu kellä viie aigo
aeguma .aiguma .aigudaq aigu80, vanas minemä; aost .maaha .jäämä; mu pass on aegunud mu pass' om aigunuq; need kuri­teod ei aegu neoq kur'atüüq ei lääq vanas; aegunud seisukohad aost maaha jäänüq arvamisõq
aelema .ael|õma -daq -õ85, lesä|tämä -täq -dä82, .hulk'ma .hulkiq hulgi63, väherdä|mä -q -83, hod'o|tama -taq -da82, .jõr(s)s'ma jõrssiq jõrsi63; aeleb ilma mööda ringi hod'otas v hulk' ilma piten; aelesid keskpäevani voodis videliq keskpääväniq sängün; hakkas jooma ja naistega aelema naas' juuma ja naisigaq jõrss'ma; ringi aelema ümbre aelõma, huura juuskma, hatsama, jõõsa pääl käümä; ringiaeleja jõõsand'
aer mõl|a -a -la28, air airo .airo37
aerofoto õhu|pilt' -pildi -.pilti37, õhust tett pilt', aerofoto - -t2
aeroobika aeroobi|ga - -kat13
aerosool aerosuu:l' aerosooli aerosuu:li37, pihostus* -õ -t9, udsutus* -õ -t9
aerutama .sõudma (.)sõudaq sõvva66, .tõ:mbama tõ:mmadaq .tõ:mba77
aevastama .ts'uhk'ma .ts'uhkiq tsuhi63, tsiha|tama -taq -da82, ts'uha|tama -taq -da82, ts'uhka|tama -taq -da82, aivasta|ma -q -83, (kõrra) ts'uhahta|ma -q -83, tsihahta|ma -q -83, ts'uhahu|tma -taq -da62, mitmit kõrdo .ts'uhknõ|(l)­lõma -llaq -(l)lõ86, tsihatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; pipar pani aevastama pipõr' pand' ts'uhk'ma
aevastus ts'uhah(t)us -õ -t9, tsihah(t)us -õ -t9, aivastus -õ -t9, (h)aivas .(h)aiva (h)aivast22
aferist su|li -li -lli26, petüs -(s)e -t11, suli|k -gu -kut13, afõ|rist' -risti -.risti37
afgaan af|gaan' -gaani -.gaani37
afäär pettüs -e -t9, petüs -(s)e -t11, suli(gu)tüü: - -d52, .kahtl(ig)anõ ette.võtminõ; see afäär tuleb avalikuks seo sulitüü tulõ vällä; armu­afäär sehverdüs
aga 1. a(q), agaq; aga miks? a mille? ; see on ilus, aga liiga kallis taa om illos, a pall'o kallis ; 2. õ:nnõ, .endä, enge† ; astu aga edasi! astuq õ:nnõ edesi!; tule aga! tulõq endä!
agan kõlgas .kõlka kõlgast22, akan' agana aganat4, tõlgus -(s)õ -t11; aganaleib üsädseleib
aganane üsä|ne -dse -st7
aganik kõlgus -(s)õ -t11, agani|k -gu -kku38, kroo­mi|ts -dsa -tsat13, kromp kromba .krompa31, .põhtja - -t3, .põhtjaalo|nõ -dsõ -st7
agar tra|gi -gi -ki26, .truksa - -t3, akar' agara agarat4, agras .akra agrast22, .väs(t)li - -t1
agaralt .truksahe, .truksalõ, agarahe, agaralõ, .väs(t)lihe, .väs(t)lile
agent a(a)gent' a(a)gendi a(a).genti37, aagõnt' aagõndi aagõntit13; müügiagent, müügimiis' nal', sõim päähämäärjä, har'okõnõ; sala-agent sala, sallai; kindlustusagent kindlustaja; FBIagent FBI-miis'
agentuur agõn|tuur' -tuuri -.tuuri37, tallitus -õ -t9
agitaator (üles)kihotaja - -t3, kihotuskõ:nõlõja - -t3
agiteerima (üles) kiho|tama -taq -da82
agregaat massina|värk' -värgi -.värki37, agrõ|­gaat' -gaadi -.gaati37
agressiivne pääle.tükjä - -t3, .külge.tükjä - -t3, .külgetulõja - -t3, .külgeminejä - -t3; agressiivne inimene pääletükjä inemine
agressioon .sõ:agaq pääleminek'
agronoom agro|nuu:m' -noomi -nuu:mi37
agu ago ao ako27, hahetus -õ -t9, haheq .hahkõ hahet19, taivaveretüs -e -t9, hummoguhäm|mär -ärä -ärät4
agul veere|liin -liina . -liina30, akul' aguli agulit4
ah häh, hõh; ah; keda sa lolliks pead, ah? kedä sa ullis arvat, häh?; ah nii! vai nii!; ah sa pagan! ah sa pakan'!
ahas .ahtakõ|nõ v .ahtagõ|nõ -sõ -ist8, ahas .ahta ahast23
ahastama mii:lt .hiitmä, meelest ärq olõma; hädände|(l)lemä -lläq -(l)le86; ta ahastab koledal kombel tä om hirmsahe meelest ärq; ära ahasta! murõhtagu-iq!
ahastus meele.hiitmi|ne -se -st5, hinge|vaiv -vaiva -.vaiva30, meele|vaiv -vaiva -.vaiva30, murõq .murrõ murõt18; ta on ahastuses täl om hing' vaivan v täl om miil' vaivussin; ahastus närib südant murõq jürä süänd
ahel (h)ah|hil -ila -ilat4, ket|t' -i -ti37, ri|da -a -ta29; vang võeti ahelaist vang' võeti hahilist ärq; sündmuste ahel sündünüide asjo rida
aheldama hahilihe .pandma, kinniq .pandma; loomad aheldasid pererahva kodu külge eläjäq panniq perrerahva kodo külge kinniq
ahelik liin' liini .liini37, hah|hil -ila -ilat4; sõdurid hargnesid ahelikku soldaniq argsiq liini; mäeahelik mäkivüü, mäehahhil
ahelreaktsioon kett'reaktsi|uu:n' -ooni -uu:ni37; .mõotusjor|o* -o -ro26, ahhil.mõotus* -õ -t9
aher aher .ahtra aherd23
ahervare aho|kands -kandso -.kandso37, ahi|varõq -varrõ -varõt18, ahi|vars' -varrõ -vart49
ahi ahi aho v ah'o .ahjo44, aho - .ahjo44; ahi jahtus aho kütt läts' ärq; kartulid pandi ahju kardohkaq panti ahjo
ahiküte ahiküt|eq -te -et18
ahing västär' .västrä västärd22, .västri - -t1
ahistama .piirdmä (.)piirdäq piirä66, .kiusama kiusadaq .kiusa77; ärimees ahistas teenindajat ärimiis' kiusas' teenindäjät; ahistaja kiusaja; lapseahistaja piirdjä
ahjuesine ahoedi|ne -dse -st7, ahoedüs -(s)e -st11
ahjukapp aho|kuur' -kuuri -.kuuri37, ahotsop|p -a -pa31, ahokuurukõ|nõ -sõ -ist8, pets'o|k -ga -kat13, .pe(e)ts'ka - -t3; paneb sokid ahjukappi kuivama pand sukaq pets'okahe kuioma
ahjukumm ahopääli|ne -dse -st7, kumm' kummi .kummi37, lunk' lungi .lunki37, lok|k' -i -ki37, kum|o -o -mo26; sulane läks ahjukummile magama sulanõ läts' aho pääle magama
ahjuküte ahoküt|eq -te -et18; ahjuküttega korter ahoküttegaq kortin
ahjupaiste aho|paistõq -.paistõ -paistõt18, aho.paistus -õ -t9; kass soojendab end ahjupaistel kass' piisles ahopaistusõn
ahjupealne ahopääli|ne -dse -st7, virus -(s)õ -t11, virss' virsi .virssi37
ahjupink le|s'o -s'o -ss'o26, aho|külg' -kü(l)le -.külge34, truup truuba .truupa31
ahjuroop aho|ruu:p' -roobi -ruu:pi37, (puust) ta­pi|ts -dsa -tsat13; su käed on mustad nagu ahju­roobid sul ommaq käeq mustaq niguq tapidsaq
ahjutagune ahotago|nõ -dsõ -st7, viruskur|u -u -ru26, virustsor|o -o -ro26, aho|kurm -kurmu -.kurmu37
ahjuvõlv aho|võll' -võlli -.võlli37, ahola|gi -e -kõ25
ahm ahm ahma .ahma31
ahmama .haardma haardaq haara66, haarahta|ma -q -83, habahta|ma -q -83; (suuhtõ) .ha(m)p­sa­ma ha(m)psadaq .ha(m)psa77; koer ahmas kondi suhu pini haard' kundi suuhtõ
ahmima ha|bima -piq -bi57, .plahv'ma .plahviq plahvi63; lapsed ahmivad palju toitu taldrikule latsõq habivaq hulga süüki taldrigu pääle; ahmis õhku haard' hõ:ngu
ahne ahnõq .ahnõ ahnõt18, ahni|k -gu -kut13
ahnelt .ahnõhe, .ahnõlõ
ahnepäits ahnõq|kaal -kaala -.kaala30, ahnõq|kott' -koti -kotti37, ahnõq|päits' -päidsi -.päitsi37, neeläsk' -i -it13, neelüsk' -i -it13
ahnitsema ahni|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, ha|­bima -piq -bi57, hangi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, .hankama hangadaq .hanka77, rohmi|t­sõ­ma -tsaq v -daq -dsõ90, jõhi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, rii:p'mä rii:piq reebi63, mitmit kõrdo habahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; (süvven) .jõhm'ma .jõhmiq jõhmi63, neelüske|(l)lema -lläq
-(l)le86; hakkas maid ja maju kokku ahnitsema naas' maid ja majjo kokko hangitsõma
ahnus .ahnu|s -(sõ) -(s)t10
ahter per|ä -ä -rä24, taga|ots -otsa -.otsa31, perseq .perse pers(e)t18, korm kormu .kormu37
ahtma .atma attaq ata61
ahv ahv' ahvi .ahvi37, määr|kass' -kassi -.kassi37; ahv teeb kõik vigurid järgi, mis inimene ees teeb määrkass' tege kõ:ik' viguriq takan, miä inemine iin tege
ahvatlema meelü|tämä -täq -dä82, himmo pääle ajama, .himmo ajama
ahvatlev meelütäjä - -t3, himotekij* - -t3, .himmo|aiai* v -ajjai* -ajaja -ajajat4
ahvatlus meelütüs -e -t9, himotekij* - -t3, .himmo|aiai* v -ajjai* -ajaja -ajajat4
ahven ah|hun' -una -unat4, ah|un -una -unat4, ahni|k -gu -kut13, ahuni|k -gu -kku38, .ahvni|k -gu -kku38
ahvima (kedägiq v midägiq) .perrä tegemä; (pilgatõn) op|põlõma -õldaq -põlõ85, ävvä|tämä -täq -dä82, mitmit kõrdo ävväte|(l)lemä -lläq
-(l)le86; ahvis õpetajat järele tekk' oppajat perrä
aiaauk aia|mulk -mulgu -.mulku37, tahra|mulk -mulgu -.mulku37, (orsigaq kinniq pant) hrl m laiõq .laidõ laiõt19, hrl m laiõh .laidõ laiõht21; tee aiaauk lahti tiiq laidõq vallalõ; üks räägib aiast, teine aiaaugust üts' kõ:nõlõs kuhja, tõõnõ kuh'aalost
aiamaa aidmaa - -d50, .kapstamaa - -d50, tahra­maa - -d50; kasvatab aiamaal kapsaid kasvatas tahramaa pääl kapstit
aiandus aiandus -õ -t9, aiapidämi|ne -se -st5; aianduskool aiakuul'
aiateivas aid|saivas -.saiba -saivast23, aid|saibas -.saiba -saibast22
aidaa latsik ad'ah
aietama aia|tama -taq -da82, uia|tama -taq -da82, võia|tama -taq -da82
aim .tundmi|nõ -sõ -st5, tunnõq .tundõ tunnõt19; tii:dmi|ne -se -st5; mul oli aim, et ta siiski tuleb mul oll' tundminõ, et tä sõ:skiq tulõ; minul pole aimugi maq joht tiiä-äiq; mul polnud aimugi, et see pull on kuri ma tiiä es hingestkiq, et taa pull' kuri om
aimama .tundma (.)tundaq tunnõ min 1. k 
.tun(d)sõ v tunni66; tii:dmä teedäq tiiä66; me ei osanud halba aimatagi mi mõista-as halva arvadaq
aimus .tundmi|nõ -sõ -st5, tunnõq .tundõ tunnõt19; tii:dmi|ne -se -st5
aine 1. ainõq .ainõ ainõt18; õppeaine opiainõq ; 2. ollus -(s)õ -t11; väävel on kollane aine veevel' om vahanõ ollus
aineline .ainõli|nõ -dsõ -st5; ma'tõri.aal|nõ -sõ -st6
aines = ainestik (lätte)ainõq (-).ainõ (-)ainõt18
ainevahetus ollusõ.vaeldus* -õ -t9, ollusõ.vaihtus* -õ -t9, süü:mine-.sitminõ süü:mise.sitmisõ süü:mist-.sitmist5
ainiti ütsilde, ütsi(silmi); vaatas talle ainiti otsa kai tälle ütsilde pääle
ainsus kiil' .ütsüs* -e -t9; ainsuse esimene pööre ütsüse edimäne käänüs
ainuke ainukõ|nõ -sõ -ist8, .ainugõ|nõ -sõ -ist8, ainuli|nõ -dsõ -st5
ainulaadne esiqeräli|ne -dse -st5, ainuli|nõ -dsõ -st5, esiqmuu:du, ummamuu:du
ainult õ:nnõ, õ:nngõiq, ütsindä, .endä, kõ:­gõst, .pall'alt, ennegiq, enge†; ainult nii saab seda teha õ:nnõ nii saa tuud tetäq; ­ ainult et õ:nnõgiq ; ma teeks seda, ainult et ma ei oska ma tennüq tuud, a ma õ:nnõgiq mõista-iq; mängib ainult lolli mäng' pääle ulli ; nad ainult ähvardavad, ei tee nad midagi nä ähvärdäseq pääle, tii eiq nä midägiq
ainus ainukõ|nõ -sõ -ist8, .ainugõ|nõ -sõ -ist8, ainus .ainu ainust10; üksainus kord üts'ainukõnõ kõrd
ainuvalitseja .ainuvalitsõja - -t3
ainuõige ainukõnõ .õigõ
ais vehmer' .vehmre vehmerd22; aisapära perüs
aisakell kell kellä .kellä35
aistima (mii:ligaq) .tundma (.)tundaq tunnõ min 1. k .tun(d)sõ v tunni66, .aist'ma .aistiq aisti63
aisting (mii:ligaq) .tundmi|nõ -sõ -st5, aist'* aisti .aisti37
ait ait aida .aita30
aitama avi|tama -taq -da82, .au|tama -taq -da81
aituma (.)aitjumma, (.)ait'u(m)ma
aitäh aite'h, (.)aitjumma, .tennäsiq
ajaarvamine aorehkendüs -e -t9, aig ao .aigo36; meie ajaarvamise järgi miiq ao perrä; enne meie ajaarvamist inne miiq aigo
ajajärk ao|jakk* -jaku -jakku37, (ao)vaih (-).vai­hõ v (-).vahjõ (-)vaiht19
ajakava ao|kava -kava -kavva28
ajakiri ao|kiri -kirä v -kir'a -.kirjä v -.kirja43
ajakirjandus aokirändüs -e -t9
ajakirjanik aokiräni|k -gu -kku38, ­lehekirotaja - -t3, lehe|mii:s' -mehe -mii:st39, nal' kiräts'ur|a -a -ra26
ajakohane aoperäli|ne -dse -st5, .aoli|nõ -dsõ -st5
ajal .aigo, aol; töö ajal tüü aigo ; samal ajal samal aol, sis-samaldõ; sel ajal tuudaigo, tuul­aigo
ajaleht leht' lehe .lehte34, ao|leht' -lehe -.lehte34, posti|leht' -lehe -.lehte34
ajalik .aoli|nõ -dsõ -st5, .aoldõ|nõ -dsõ -st5, .kaoja - -t3, müü:däminejä - -t3
ajaline ao-; pikaajaline töö pikä ao tüü
ajaloolane ao.luula|nõ -sõ -st5
ajalooline ao.luuli|nõ -(d)sõ -st5, aoluu-
ajalugu aolu|gu -u -ku27
ajam aj|jam -ama -amat4, moodor' -i -it4; vintsil on hüdroajam vints' käü hüdro päält
ajama ajama aiaq v ajjaq aja min 1. ja 3. k .ai(õ) kesks aet56, .aama aiaq v ajjaq aa kesks aet55, ära ajama ärq ajama; vastu ajama vastama, vasta ajama; siga ei tahtnud laudast välja tulla, ajas jalad vastu tsiga taha-as laudast vällä tullaq, ai jalaq vasta; tule sööma, ära aja vastu! tulõq süümä, ärq ajaguq vasta!
ajamine ajami|nõ -sõ -st5, aja|k' -gi -kit13; karja kojuajamise aeg kar'a kodoajagi aig
ajapikku pikäpääle, .aigopite(h)n
ajaraisk(amine) ao|raisk -raisu -.raisku36, ao.viitmi|ne -se -st5, aoviidäng -u -ut13, ao|viit -viidü -.viitü37
ajavahemik aig ao .aigo36; ajavahemik 10. –
12. sajandini aig 10. aastagasaast 12. aastaga­saaniq
ajaviide aoviidüs -(s)e -t11, aoviidäng -u -ut13
ajaviitekirjandus viidüskirändüs -e -t9, 
.lihtsä lugõminõ
ajavöönd aovüü: - -d51
ajend tougõq .toukõ tougõt , .mõotus -õ -t9, lättü|s* -(se) -(s)t10
ajendama (takast) .toukama tougadaq .touka77, .mõo|tama -taq -da81
aju I ajo ajo ajjo v aio26, m .aivõq .aividõ .aivit18, m aiuq (.)aiõ .aiõ37; suuraju suur' ajo; väike­aju väikene ajo;
aju II kibõhus -õ -t9, huu:|g - -gu36, hunn' hunni .hunni37; ajami|nõ -sõ -st5; (jahin) mast' masti .masti37; kihutas koleda ajuga mööda kupat' hirmsa hunnigaq müüdä ; ajus oli kolm põtra mastin oll' kolm põtra seen
ajujaht ajo|jaht' -jahi -.jahti36, ajo ajo ajjo v aio26; peeti ajujahti tetti ajo
ajuloputus ajo|mõsu -mõsu -mõssu26
ajurünnak mõttõtalos -(s)õ -t11
ajuti .aoldõ
ajutine .aotli|nõ -dsõ -st5, .aoldõ|nõ -dsõ -st5; ta on siin ajutine elanik tä om siin aotlinõ elänik
akaatsia kaadsipuu* - -d50, akaatsia - -t3
akadeemia a'kadeemiä - -t3, a'kadeemi - -t2
akadeemik a'kadeemi|k -gu -kut13
akadeemiline a'kadeemili|ne -dse -st5
aken akõn' .aknõ akõnd17, akan' .akna akand17; aknaruut, -laud, -raam aknõkruut', -laud, -raam'; hädasid tuleb uksest ja aknast häti tulõ ussist ja aknist v lävest ja pajast
akord kokko|kõla -kõla -kõlla28, akord' akordi a.kordi37
akordion hä'rmooni|k -gu -kut13, .härmon' -i -it4, ako'rdi|on' -oni -.onni38
akrobaatika a'krobaati|ga -ga -kat13, (tasa­kaal).turn'mi|nõ* -sõ -st5
akt 1. te|go -o -ko27; vägivallaakt vägivalla­tego; 2. käsü|papõr' -.paprõ -papõrd22, akt' akti .akti37; vastuvõtuakt ­ vastavõtmispapõr'; 3. .pall'a inemise pilt' v kujo, akt' akti
.akti37; aktimaal pall'a inemise maal'
aktiiv kiil' tekev tegomuu:d*
aktiivne te|küs -güsä -güsät4, .võrksa - -t3, tetäq.tahtja - -t3; sa oled aktiivne inimene sa olõt teküs inemine
aktiivsus tegüsüs -e -t9, .võrksus -õ -t9; palun rohkem aktiivsust! olkõ noq võrksambaq!; kevadeti päikese aktiivsus tõuseb keväjält päävä tegüsüs kasus
aktiva hüvvüs -(s)e -t11, aktiva - -t3
aktiveerima tegüsäs tegemä, herä|tämä -täq -dä82; virgu|tama -taq -da82, üles .võrk'ma; aktiveeritud lõik ärq märgit lõik
aktiveeruma tegüsäs minemä; .virgu|ma -daq -80, herä|nemä -(ne)däq -ne89
aktsent 1. murrõq .murdõ murrõt19, (võõras) ma|gu -u -ku27, (võõras) maik maigu .maiku37, keele.murdmi|nõ -sõ -st5, aktsent' aktsendi
ak.tsenti37; tal on vene aktsent tä kõ:nõlõs vinne murdõgaq; soome aktsent soomõ maugaq jutt; räägib eesti keelt võru aktsendiga murd võro muudu eesti kiilt ; 2. kiil' rasõhus -õ -t9, .rõuhkus -õ -t9
aktsepteerima tunnista|ma -q -83, umas .võtma, umas tunnistama; selliseid seisukohti me ei saa aktsepteerida sääntsit arvamiisi mi ei saaq tunnistaq v umas võttaq
aktsia aktsia -a -t3, väärt|papõr' -.paprõ -papõrd22
aktsiaselts aktsia|selts' -seldsi -.seltsi37
aktsiisimaks eräkauba|mass* -massu -.massu37
aktsionär aktsio|näär' -nääri -.nääri37
aktsioon ette.võtmi|nõ -sõ -st5, te|go -o -ko27, tegemi|ne -se -st5
aktuaalne pääväkõrrali|nõ -dsõ -st5, (parhillaq) .tähtsä - -t3
aktus .aktus -õ -st9, pidolinõ kuun.istminõ; aktusel peeti pidulikke kõnesid aktusõl peeti pidoliidsi kõ:nnit; koolialguse aktus kooli­alostusõ pidolinõ kuunolõminõ
aku aku - -t2; aku vajab laadimist akut om vaia laatiq
akustika kõl|a -a -la26; kõlaoppu|s* -(sõ) -(s)t10
akuut pehmehüs|märk' -märgi -.märki37
akvaarium akvaari|um' -umi -.ummi38
akvarell vesi|värm' -värmi -.värmi37, vesi|värv' -värvi -.värvi37; vesivärmi|pilt' -pildi -.pilti37
ala I (maa-ala) maa - -d50, al|a -a -la28, kotus -(s)õ -t11, (tegevüsala) al|a -a -la28; lagedad alad lakõq kotussõq; vallutatud alad ärqvõeduq maaq
ala II ala- all-; alapeatükk allpäätükk ; alapealkiri allpäälkiri ; alaealine alliäline v altiäline
alahindama (ilm(a)as'andaq) kehväs v .vei­tüs pidämä; alahindas teiste tööd pidi tõisi tüüd ilmaas'andaq kehväs; vastast ei tohi alahinnata vastast ei tohiq kehväs pitäq
alajaotus (all)ja|go -o -ko27
alakeha alomanõ kihäpuu:l', kihä alomanõ puu:l', alakih|ä -ä -hä24
alaldi alandaja -a -t3, õgvõndaja -a -t3; voolualaldi voolualandaja, vooluõgvõndaja
alaleütlev kiil' päälekäänüs* -(s)e -t11, mano(q).ütlejä* - -t3
alaline alali|nõ -dsõ -st5, alasi|nõ -dsõ -st5, alaski|nõ -dsõ -st5; alaline elukoht alasinõ elokotus
alalisvool õgõv|vuu:l* -voolu -vuu:lu37
alaltütlev kiil' päältkäänüs* -(s)e -t11, mant.ütlejä* - -t3
alalõpmata egäalasi, ilm.lõpmaldaq, .lõp­mal­daq
alalütlev kiil' päälkäänüs* -(s)e -t11, man.ütlejä* - -t3
alalõpmata kõ:ik' aig, kõ:gõ
alamkoda alamb|koda -kua -kota27
alamjooks alaja|go -o -ko27, ala|ots -otsa -.otsa31, alapuu:lnõ ots, alomanõ jago; Võõp­su asub Võhandu jõe alamjooksul Võõ:pso om Võu jõõ: alaotsan
alammäär ala|piir' -piiri -.piiri27, alomanõ piir'; palga alammäär palga alapiir' v alomanõ piir'
alampalk alapiiri|palk -palga -.palka30, alomanõ palk
alamsaksa: alamsaksa keel alambs'aksa kiil'
alamõõduline .allamõõduli|nõ -dsõ -st5; alamõõduline ahven allamõõdu ahhun'
alandama 1. alanda|ma -q -83; alandas end ­ aland' hinnäst; 2. alla laskma; hindu alandati hinnaq lastiq alla; vererõhku alandav rohi vererõuhkust allavõtja rohi
alandlik ala.hiitjä - -t3, alandli|k -gu -kku3
alandlikult alandligult
alandus hä|bü -ü -pü27, .häüstüs -e -t9, ti|go† -o -ko27
alanema ala|nõma -(nõ)daq -nõ89, .alla mi­ne­mä; vesi on jões alanenud vesi om jõõ:n alla lännüq
alarm hädä|kell -kellä . -kellä35, hädäpas|sun -una -unat4, hädä|larm' -larmi -.larmi37, oho|­larm' -larmi -.larmi37
alasi al|(l)as' -asi -asit4
alaspidi alaspäidi, alaspäie, alasperi(lde); ripub pea alaspidi ripus alaspäidi
alasti pa(l)l'as .pall'a pa(l)l'ast15, alastõ, alastõllaq; saunas on inimesed alasti sannan ommaq inemiseq pall'alt v alastõllaq; alastiolek keelatud! pall'alt olõminõ keelet!
alatasa egäalasi, üttealasi, kõ:gõ, ütesttüküst; sinuga on alatasa üks häda suqkaq om egäalasi üts' hädä; ronib alatasa mulle sülle roni mullõ ütesttüküst üskä
alateadlik .tundmisõ .perrä, esiq.hindäst, loomusunnili|nõ -dsõ -st5, .arvosaamaldaq; alateadlik hirm arvosaamaldaq hirm
alateadvus .tundmi|nõ -sõ -st5, allmii:l'* allmeele allmii:lt40
alates pääle, alostõn; järgmisest aastast alates tulõvast aastagast (pääle)
alati kõ:gõ, kõõ:, alasi, kõ:ik' aig; sul on alati kiire sul om alasi kipõ ; alati on nii olnud, 
 et ... kõ:gõ om nii olnuq, et ...
alatine alasi|nõ -dsõ -st5
alatoitlus nälg nä(l)lä .nälgä34; kannatavad alatoitluse all ommaq ärq nälgünüq
alatu sal|a -a -la28, sal|lai -aja -ajat4, varas .varga varast23; alatu iseloomuga inimene sala olõmisõgaq inemine; käitus alatult pidi hinnäst varga muudu ülevän
alavääristama halvas v kehväs tegemä, halvas .pandma; .naar(d)ma naardaq naara66
alaväärsus .kehvü|s -(se) -(s)t10; .halvu|s -(sõ) -(s)t10, kehväspidämi|ne -se -st5
alaväärsuskompleks (.hindä) kehväspidä­mi|ne -se -st5, (.hindä) halvaspidämi|ne -se -st5, .kehvüs.tundmi|nõ* -sõ -st5
alaväärtuslik kehvä|ne -dse -st7, kehväke|ne -se -ist8, otav odava odavat4
albaanlane al.baanla|nõ -sõ -st5, .al|ban' -bani -.banni38
album .al|bum' -bumi -.bummi38
ale sõõ:rd sõõru sõõ:rdu36; alet põletama sõõ:rdu tegemä
alev al|lõv' -õvi v -õva -õvit v -õvat4
alevik al|lõv' -õvi v -õva -õvit v -õvat4
algaja alostaja - -t3
algallikas lät|eq -te -et18; kogu info tuleb alg­allikaist üle kontrollida kõ:ik' teedüs tulõ lättist üle kaiaq
algama (pääle) nakkama .naadaq v nakadaq na(k)ka77, (pääle) alosta|ma -q -83; . ­algnõma alõdaq .algnõ min 1. k .algsi min 3. k alõs'75; varsti algab sügis pia nakkas v tulõ süküs ; jõgi algab allikast jõgi nakkas pääle v algnõs lättest ; eile algas kool eeläq alost' kuul' v naas' eeläq pääle
algatama ii:st .võtma, üles .võtma, alosta|ma -q -83, alostust tegemä; koolis oli tema see, kes kõik vembud algatas koolin oll' timä tuu, kiä kõ:ik' temboq iist võtt'; tema vastu algatati kriminaalasi timä vasta alostõdi krimi­naal'asi
algatus ii:st.võtmi|nõ -sõ -st5, üles.võtmi|nõ -sõ -st5, alostus -õ -t9
algatusvõime päälenakkami|nõ -sõ -st5, ii:st.võtmi|nõ -sõ -st5
algatusvõimeline (pääle)nakkaja - -t3, ii:st.võtja - -t3; ta on algatusvõimeline inimene tä om päälenakkaja inemine
alge luu:m looma luu:ma31, ki|põn' -bõna -bõnat4, tsä|pän' -bänä -bänät4, seemeq sii:mne seemend17; mõttealge mõttõkipõn'; seemnealge siimneluum
algeline .väega .lihtsä
algkool alg|kuu:l' -kooli -kuu:li37
algmaterjal alos|põhi -põh'a -.põhja43, alosmatõr|jaal' -jaali -.jaali37, alos -(s)õ -t11
algne edimä|ne -dse -st5, vana vana vanna28; hoone restaureeriti algsel kujul hoonõq tetti vana kujo pääle tagasi; sai algsest kohmetu­sest üle sai edimädsest häbendelemisest üle
algul edimält, .algusõ(h)n, alostusõ(h)n; ede­otsa(h)n; nädala algul nädäli edeotsan; algul ei tahtnud keegi mind kuulata edimält taha-as kiä minno kullõldaq
algupära periolõmi|nõ -sõ -st5, periolõ|k' -gi -kit13, alos|põhi -põh'a -.põhja43, juu|r' -rõ -rt40, umaper|ä -ä -rä24; millist algupära on meie suitsusaun? kost mi savvusann peri om?
algupärane umaperäli|ne -dse -st5, .hindäperi, .hindäperi|ne* -dse -st7, umapõh'ali|nõ* -dsõ -st5; algupärane võru kirjandus umapõh'alinõ võro kirändüs
algupärand um|a -a -ma24, .ehtsä - -t3, edi­mä|­ne -dse -st5, origi|naal' -naali -.naali37; teat­ris oli nii algupärandeid kui ka tõlkeid tiatrin oll' nii ummi ku ümbrepantuisi tükke
algus alostus -õ -t9, ede|ots -otsa -.otsa31, .algu|s (-sõ) -(s)t10, alõng' -i -it13, alõng -u -ut13; alguses oli töö raske edimält v edeotsan oll' tüü rassõ ; esmaspäev on nädala algus iispäiv om nädäli alostus ; algusots alõng'ots ; algust tegema pääle nakkama
alimendid latsõkasvatus|raha -raha -rahha28
alistama ala(q) .hiitmä, .võitu v jako .saama; alistatud rahvad alaq hiidedüq rahvaq; korvpallis alistas Leedu Eesti korv'pallin sai Leedu Eestist jako
alistuma ala(q) .andma, .perrä .andma; vaenlane sunniti alistuma vainlanõ sunniti alaq andma; mehel tuli naise soovidele alistuda mehel tull' naasõ tahtmiisilõ perrä andaq
alkohol alko|hol' -holi -.holli38
alkoholijoove pur'o(h)nolõ|k' -gi -git13, hunn' hunni .hunni37, pur'o pur'o purr'o26, ts'omm' ts'ommi .ts'ommi37, täüspää - -d sissek -.päähä v -pähäq52; kerge, keskmine, raske alkoholi­joove väiko, keskmäne, kõva pur'onolõk'; ­ alkoholijoobes autojuht pur'on v võtnuq auto­juht'; istus raskes alkoholijoobes autorooli läts' täüspäägaq v ts'ommin päägaq ruuli; istus kerges alkoholijoobes rooli läts' ruuli, lõhnaq man
alkoholilembus viina|viga -via -vika29
alkoholism viina|hädä -hädä -hätä24, viina.haigus -õ -t9; kannatab alkoholismi all täl om viinahädä man; alkoholism on tõsine probleem juuminõ om suur' hädä
alkoholiuim hunn' hunni .hunni37, pur'o pur'o purr'o26; ta on alkoholiuimas täl om hunn' pään; alkoholiuim on vaja välja magada pur'o om vaia vällä maadaq
alkohoolik joodi|k -gu -kut13, viina.haigõ - -t3
alkohoolne viina-; alkohoolne jook kraadigaq juuk'; alkohoolne käärimine (viina, ollõ vms) käümine
all 1. all; laua all lavva all ; 2. (alanpuul) ala(h)n, alaha(h)n, alava(h)n, alamba(h)n ; 
seal all on veel üks talu sääl alahan om viil üts' talo
alla 1. (minkagiq) ala(q); laua alla lavva alaq ; 2. (kostkiq) .maaha v .alla; taevast alla taivast alla v maahaq; alla vajuma rippa v alla vaoma, ribahuma
allahindlus .hindo .alla.laskminõ
allakuseja kusi|k -gu -kut13, ala(q)|kussõi -kusõja -kusõjat4
allakäik hukkamine|k' -gi -kit13
allamäge .allamäke, mäest .alla; tee läheb kord allamäge, kord ülesmäge tii lätt kõrd mäest alla, kõrd mäkke üles; asjad lähevad allamäge as'aq lääväq rukka
allapanu ala(q)pannus -(s)õ -t11
allapoole .alla, (.)allapoolõ, alambahe, alamba(l)lõ
allatiiv kiil' päälekäänüs* -(s)e -t11, mano(q).ütlejä* - -t3
allee (puiõ)rida (-)ria (-)rita29, ale - -t2; kaseallee kõorida
allergia üle.herkü|s* -(se) -(s)t10, allergiä - -t3
allergiline üle|herk* -hergä -.herkä35, allergi­li|ne -dse -st5
alles 1. alalõ; alles hoidma alalõ hoitma; mõned kompvekid olid veel alles mõ:nõq kompvegiq olliq viil alalõ; 2. vii:l, .õkvalt, ammus ; ma alles ärkasin õkvalt ma heräsi; ta tuleb alles homme tä tulõ viil hummõn'; alles ta oli siin! ammus tä oll' tan!
allikane lätte|ne -dse -st7, lätti|ne -dse -st7
allikas lät|eq -te -et18; allikavesi lättevesi ; tervendav allikas tervüseläteq
allikmaterjal m lätt|eq* -ide -it18; artikli allikmaterjal kirotusõ lätteq
alljärgnev .järg'mä|ne -dse -st5, .perrä|tullõv -tulõva -tulõvat4, .perrä|tullõi -tulõja -tulõjat4; alljärgnev loend järg'mäne nimekiri
alljärgnevalt alamba(h)n, alõmba(h)n, .perrä­tulõva(h)n, .perrätulõja(h)n, edesi; alljärgnevalt käsitleme teeremondi küsimusi edesi kaemiq tiiremondi küsümüisi
allkiri all|kiri -kirä v -kir'a -.kirjä v -.kirja43, alakirotus -õ -t9
allkirjastama ala(q) kirotama
allmaa(raud)tee tunnõl'(raud)tii:* - -d52, maaalonõ raudtii:
allofoon allo|fon' -foni -.fonni38, allo|fuu:n' -fooni -fuu:ni37
allohvitser allohvit|sii:r' -seeri -sii:ri37
allpool ala(h)n, ala(h)npuu:l, alamba(h)n, alõmba(h)n, allpuu:l; Alatare on Mäetarest allpool Alatarõ om Mäetarõst alõmban
alluma (minkagiq v kinkagiq) ala(q) .käümä; sõ:nna .kullõma; instituut allub ministeeriumile instituut' käü ministeeriümi alaq
allumatu sõ:na.kullõmaldaq, sõ:na.kullõma|du -du -tut1
allutama (minkagiq v kinkagiq) ala(q) .hiitmä; sõ:nna .kullõma .pandma
alluv alamb -a -at13, käsoalo|nõ -dsõ -st7, käe­alo|nõ -dsõ -st7; juhatajal oli kaks alluvat juhatajal oll' kats' käealost; alluvad olid ülemusega rahul alambaq olliq ülembägaq rahu
allveelaev altvii:|laiv -laiva -.laiva30, vii:alonõ laiv
allüürnik kodapooli|nõ -dsõ -st7
almanahh almanak|k' -i -ki37
alpima .halp'ma .halpiq halbi63, .haiklõma haigõldaq .haiklõ78; ära albi! ärq halp'kuq!
alpinism mäeronimi|nõ* -sõ -st5
alpinist mäe|ronnij* -ronija -ronijat4
alt alt; kana tuli aida alt välja kana tull' aida alt vällä
alt muus alt' aldi .alti37
altar .altri - -t1, aldar' . altri .altrit22, aldõr' ­ aldõri aldõrit4; kirikuõpetaja on juba altaris opõ­taja om jo altri pääl
alternatiiv- = alternatiivne tõistmuu:du, tõisildõ, .tõistõ; alternatiivmuusika tõistmuudu muusiga; alternatiivmeditsiin tõisildõ tohtõrdaminõ
altkulmu alt.kulmõ, altlaka, kõõ:rdu
altkäemaks mii:l'hää - -d50, meelehää - -d50, .määr'mi|ne -se -st5, käe.valgõ - -t3; altkäemaksu andma miil'hääd andma, määr'mä, valgustama; altkäemaksu võtma miil'hääd võtma
altpoolt ala(ha)st, alambast, alõmbast, altpuu:lt
alumiinium a'lu|miin' -miini -.miini37
alumine aloma|nõ -dsõ -st5, alomi|nõ -dsõ -st5; ala-; alumine pool alomanõ puul', alapuul'
alune alo|nõ -dsõ -st7; metsaalune mõtsaalonõ ; kaenlaalune kanglialonõ
alus 1. alos -(s)õ -st11; põhi põh'a .põhja43; kiil' ­edimäne liigõq; alust panema põh'andama; 2. kq leelis
aluseline leheli|ne -dse -st5, lipõ - -t14, lipõ|nõ -dsõ -st7; aluseline vesi lipõ v leheline vesi
alusetu võlss' võlsi .võlssi37, tühi tühä .tühjä44, .põhjusõldaq; alusetu süüdistus võlss' süüdistüs; alusetu jutt tühi jutt
alusmets mõts alos|mõts -mõtsa -.mõtsa30; tiheda alusmetsaga männik paksu alosmõtsagaq pedästü
aluspesu (iho)mõsu (-)mõsu (-)mõssu26
aluspüksid m alos|püksiq -.pükse -.pükse37
alussärk hamõq .hammõ hamõt18, hamõh .hammõ hamõht20
alustaimestik mõts m alos|kasvoq -.kasvõ -.kasvõ37, m mõtsaalodsõq kasvoq
alustama alosta|ma -q -83; mitmit kõrdo alostõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, pääle nakkama; ta alustas kirjutamist tä alost' kirotamist ; alustab ühte ja teist, aga kunagi ei saa midagi valmis alostõllõs ütte ja tõist, a kunagiq saa-iq midägiq valmis; tööd alustama tüühü nakkama ; tuld alustama tuld soetama v läütmä
alustass alos.taldri|k -gu -kku38; kohvitassid käivad koos alustassidega kohvikroosiq kääväq alostaldrikkõgaq üten
alustus alostus -õ -t9; nakah(t)us -õ -t9
amatöör as'aarmastaja - -t3
ameeriklane (a)meeriklä|ne -se -st5
ameeriklanna (a)meeriklä|ne -se -st5, amee­riga naanõ
amelema .ael|õma -daq -õ85, .ümbre ajama v .tõ:mbama; abielus naine, aga ameleb teiste meestega mehenaanõ, aq aelõs tõisi miihigaq v aja tõisi miihigaq ümbre
amet ammõ|t' -di -tit13, amma|t' -di -tit13; ameti­asjus tüü- v ammõdias'on; vahetas tihti ametit es piäq kotust, vaiht' sagõhõhe ammõtit; ametiraha tunnusraha ; ametit pidama ammõtit valitsõma
ametialane ammõdi-, tüü:-; ametialane nõu­pidamine tüünõvvupidämine
ametiasutus ammõt'asotus -õ -t9
ametiisik ammõt'ni|k -gu -kku38, as'a|mii:s' -mehe -mii:st39
ametikõrgendus ammõdiülendüs* -e -t9
ametimees ammõdi|mii:s' -mehe -mii:st39, as'a|­mii:s' -mehe -mii:st39, ammõt'|mii:s' -mehe -mii:st39
ametisõit tüü:|sõit -sõidu -.sõitu37; ammõdi|sõit -sõidu -.sõitu37
ametiühing ammõdiütisüs* -e -t9
ametlik ammõt'li|nõ -dsõ -st5; ametlikuvõitu ammõt'lik ; seal valitses ametlik õhkkond sääl oll' sääne ammõt'linõ õhkkund
ametnik ammõt'ni|k -gu -kku38, as'a|aiai v -ajjai -ajaja -ajajat4, as'a|mii:s' -mehe -mii:st39
ammendama ärq kulutama, tühäs tegemä; kõik varud on ammendatud kõ:ik' tagavaraq ommaq ärq kulutõduq; see teema on ammendatud seo teema om otsaniq ärq kõ:nõld; ammendatud kruusakarjääri istutatakse mets tühäs saanuq ruusahaud pandas mõtsa alaq
ammendamatu .otsa.lõpmaldaq, .lõpmaldaq, .otsa.lõpma|du -du -tut1
ammu ammuq; toonaqhavva
ammugi ammu(q)kiq
ammukil ammukallaq, peräniq
ammukile ammuki(l)lõ, peräniq
ammuks ammukõsõ, ammus; sul ei tasu süüa tuua, ammuks ma sõin sul massa-iq süvväq tuvvaq, ammus ma sei; ammuks ma seal käisin ammus v varõq ma käve sääl
ammuli ammulõ, vallalõ, peräniq, laja(h)n; suud ammuli ajama kurgutama; vahtis suu ammuli vahtõ suu ammulõ v lajan; suu vajus ammuli suu sattõ vallalõ
ammuma müü:g'mä müü:giq möögi63; mis sa ammud, lehm? lehm, mis saq möögit?
ammune ammu|nõ -dsõ -st7, ammus(k)i|nõ -dsõ -st5, toonaqhavva|nõ -dsõ -st7; ammu­sest ajast saadik ammust saaniq; üks ammune asi tuli meelde üts' ammuskinõ asi tull' miilde
ammutama 1. (vett, villä vms) ammu|tama -taq -da82; ammutas vilja kottidesse ammut' villä kottõ sisse; 2. (suu kotsilõ) ammulõ olõma v ajama, ammu|tama -taq -da82
amnestia armu.andmi|nõ -sõ -st5
amoraalne .kombõvastali|nõ -dsõ -st5, .kõlb­maldaq, häbemäldäq, .häüldäq, .sündmäl­däq; amoraalne käitumine sündmäldäq üllenpidämine
amort = amortisaator amo'rt' am ó rdi a.m ó rti37, löögipehmendäjä* - -t3
amortisatsioon 1. kulumi|nõ -sõ -st5; 2. löögipehmendüs* -e -t9
amortiseeruma läbi minemä v kuluma, ärq kuluma; torud on täielikult amortiseerunud toroq ommaq tävveste läbi kulunuq
ampull .a'mpull' . á mpulli . á m.pulli37
amputeerima (iholiigõnd) .maaha .võtma v .lõikama; jalg amputeeritakse jalg võetas maaha
amps hamps hampsu .hampsu37, palakõ|nõ -sõ -ist8, suu|täüs -tävve -täüt49
amulett hinge.hoitja - -t3, .kaitsõas'akõ|nõ -sõ -ist8, .kaitsõvi|tin' -dinä -dinät4, .kaitsõpu|tin -dina -dinat4
anaalne anaal|nõ -sõ -sõt5, .perse-
analoog tõ(õ)sõnd' -i -it13, samamooduli|nõ -dsõ -st7; ütemooduli|nõ -dsõ -st7; analoog­ravimid roho tõõsõndiq; vitamiinid ja nende analoogid vitamiiniq ja tõõsõq sääntseq
analoogia analoogia - -t3, ütteminemi|ne -se -st5, kokkominemi|ne -se -st5, ütte.käümi|ne -se -st5, ütte.pas'mi|nõ -sõ -st5, kokko.pas'­mi|nõ -sõ -st5, .klap'mi|nõ -sõ -st5; analoogia põhjal tehtud järeldus analoogia perrä tett arvaminõ
analoogiline üttemuu:du, sammamuu:du, sama­suguma|nõ -dsõ -st5, samamooduli|­nõ* -dsõ -st5; need asjad on analoogilised neoq as'aq ommaq üttemuudu
analüüs .lahksami|nõ -sõ -st5, pruu:m' proomi pruu:mi37, pruu:v' proovi pruu:vi37, .vallaharotus -õ -t9, .uur'mi|nõ -sõ -st5; vereanalüüs vere­pruum'; andmeanalüüs teedüsse sõgluminõ
analüüsima .lahksama lahastaq .lahksa76, .uur'ma .uuriq uuri63; asja analüüsiti igakülgselt asja lahasti egä küle päält
ananass ana|nass' -nassi -.nassi37, mahla­kuk|k* -u -ku37, kukk|upin* -ubina -ubinat4
anarhia kõrralagõhus -õ -t9, a.narkia - -t3, a.narhia - -t3
anarhist a'nar|kist' -kisti -.kisti3, a'nar|hist' -histi -.histi3, riigi.häötäjä* - -t3, võimuvastali|nõ -dsõ -st5
anastama (kedägiq) ala(q) .hiitmä, .väegaq v jovvugaq .võtma, väevõimugaq .võtma; anastav majandus võtja majandus
anatoomia anatoomia - -t3
and 1. annõq .andõ annõt m umak .andidõ m osak .andit19, annus -(s)õ -t11; püha allika juurde viidi ande pühä lätte manoq viidi andit; 2. and' anni .andi37; tal on lauluandi täl om lauluandi
andekas annigaq, vallalidsõ .päägaq ( v kässigaq v .suugaq); andekas inimene annigaq v vallalidsõ päägaq inemine, annik; ta on andekas tälle om pall'o ant, tä om vallalidsõ päägaq
andekus and' anni .andi37; tema andekus on väljaspool kahtlust timä annin olõ-iq midägiq arotaq
andestama .andis .andma, .andis .jätmä; on asju, mida ei saa andestada om asjo, midä saa-iq andis andaq
andestamatu .andis.andmaldaq; selline käi­tumine on andestamatu säänest üllenpidämist saa-iq andis andaq
andetu annildaq, anni|.vaenõ -.vaesõ -vaest7
andma .andma (.)andaq anna66; andis käsu and' käsü; anna süüa! annaq süvväq!
andmebaas teedü(s)ko|go* -go -ko26
andmekogum teedüstü* - -t1
andmestik m .andmõq . andmidõ .andmit19, m .näütäjäq .näütäjide .näütäjit3
andmetöötlus teedüs(e).sort'mi|nõ* -sõ -st7, tii:düs(e).sort'mi|nõ* -sõ -st7
andresepäev .andrõ|päiv -päävä -.päivä35, 30. märdikuu päiv
anduma hinnäst kätte .andma, pühi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, pühändä|mä -q -83; vaatas õpetajale andunud ilmel otsa kai oppajalõ ärq pühändänü näogaq vasta
andur märgü.andja - -t3
anekdoot nali na(l)l'a .nall'a v .nalja 43; räägi seda anekdooti! kõ:nõlõq tuud nall'a!
angerjas angõrja|s - -t15, angõrus -õ -t9
angervaks angõr|pist' -pistä -.pistä31, angõr|­hain -haina -.haina30
angiin kaalahä|dä -dä -tä24, kurguhä|dä -dä -tä24, kaalamädäni|k -gu -kku38; mul on angiin mul om kaal haigõ
ankeet .vastamis|leht' -lehe -.lehte34, (.perrä)küsümis|leht'* -lehe -.lehte34
ankur 1. .(h)ankru - -t1, .(h)ankri - -t1; tõi õlle­ankru keldrist maja taha tõi ollõhankru keld­rist tarõ taadõ; 2. merend .ankru - -t1, .ankri - -t1; laev on ankrus laiv om ankrun
anne ( ande ) and' anni .andi37; tal on selle asja peale annet täl um tuu as'a pääle andi
anne ( andme ) teedüs -(s)e -t11, tii:dü|s -(se)
-(s)t10, m .andmõq . andmidõ .andmit19, m .näü­täjäq .näütäjide .näütäjit3; mul on salajasi and­meid mul om salahast teedüst; andmeid koguma teedüst korjama; kas sul on tema kohta andmeid? kas sul om timä kotsilõ teedüst?
annetaja .andja - -t3, tugõja - -t3
annetama (rahha v .asjo) .andma (.)andaq anna66, tugõ(hõ)ma tukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88; annetab iga kuu osa oma palgast heategevuseks and egä kuu üte jao umast palgast häätegemises
annetus annõq .andõ annõt19, annus -(s)õ -t11, .andmi|nõ -sõ -st7
annulleerima tühäs tunnistama, tühästä|mä -q -83
annus ports pordso .portso37, ja|go -o -ko27
anonüüm- = anonüümne nimeldäq; anonüümkiri nimeldäq kiri
anoreksia iso.närbüs -e -t9; anoreksia all kannatama närbüske(l)lemä
anorektik närbüskelejä - -t3
ansambel a'n.(d)sambli - -t1
antenn antenn' antenni an.tenni30
antiikne vana.aoli|nõ -dsõ -st5, mu(i)sti|nõ -dsõ -st7, vana vana vanna28
antikvariaat vanakraami|puu:t' -poodi -puu:ti37
antipaatia .vastamii:lsüs -e -t9
antonüüm kiil' .vastapite(h)n sõ:na, anto|­nüüm' -nüümi -.nüümi37
antropoloogia inemise|tiieq* -tii:de -tiiet19, a'ntropoloogia - -t3
anum an|nom' -oma -omat4
anuma .väega .pallõma, hallõldõ .pallõma; anusin, et ta aitaks mind ma väega palssi, et tä minno avitanuq
aovalgus ao.valgõ - -t3, ago ao ako27, aoval|u -u -lu26, ao.valgu|s -(sõ) -(s)t10
aparaat massin -a -at4, apa|raat' -raadi -.raati37; fotoaparaat pildimassin, pildikast'
aparatuur m apa|raadiq -.raatõ -.raatõ37, massina|värk' -värgi -.värki37, m massin|aq -idõ -it22
apelane hopala|nõ -sõ -st5, Hopa inemine
apelleerima edesi .kaibama; tukõ .ots'ma, tugõ(hõ)ma tukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88; mõni apelleerib mõistusele, mõni tunnetele mõ:ni rõuhk mõistusõ, mõ:ni tundidõ pääle
apelsin a'põl'|siin' -siini -.siini37, a'põl'|sin' -sini -.sinni38
aplalt .ahnõhe, .ahnõlõ, (suurõ) himogaq, hõginallaq, ähinälläq, ähinähe, ähinäle; loeb aplalt raamatuid lugõ suurõ himogaq raamatit
aplaus kässiplaksutami|nõ -sõ -st5, kässi­plaadsutami|nõ -sõ -st5
aplodeerima kässi plaksutama v plaadsutama
apoliitiline (ilma) poliitikaldaq, poliitiga­prii - -d50, politiigava|ba -ba -pa28; riigiametnikud peavad olema apoliitilised riigiammõt'niguq piät olõma välänpuul poliitikat
apostel a.po'stli - -t1
appi appi; appi hüüdma appi hõikma
aprikoos apri|kuu:s' -koosi -kuu:si37, karva|pluu:m'* -ploomi -pluu:mi37,
aprill mahlakuu - -d50, .ap|ril' -rili -.rilli38; ­aprilli tegema ärq petmä, pikkä nõ:nna tegemä; aprillinali pikänõ:nanali, aprilinali
apteek .apte|k' -gi -kki38, .ap|tii:k -teegi -tii:ki37, roho|puu:t' -poodi -puu:ti37
apteeker .aptii:kri - -t1, .aptii:gri - -t1, roho­kaup|mii:s' -mehe -mii:st39, rohopuu:tni|k -gu -kku38
araablane a.raabla|nõ -sõ -st5
aralt .pelgüisi, peläte(h)n, soe.julguisi
arbuma .arb'ma .arbiq arbi63
arbuus makõkürvi|ts* -dsä -tsät13, ar|buus' -buusi -.buusi37
areaal al|a -a -la28, piir'|kund -kunna -.kunda32, elomaa* - -d50; männi levikuareaal pedäjä kasumisõ ala v elomaa
areen plats' platsi .platsi37, tsõõ:r' tsõõri tsõõ:ri37, väli vä(l)lä .väljä v .vällä43; tsirkuseareen tsirkusõtsõõ:r' v -plats'; hokiareen hokiplats', poliitiliselt areenilt lahkunud poliitikast ärq lännüq; rahvusvahelisel areenil riikevaihõlidsõ välä pääl
areldi .pelgüisi, .varguisi, soe.julguisi, soejuluhna, julõtuhe, julõtulõ
arendama edendä|mä -q -83, jovvu|tama -taq -da82, .jou|tama -taq -da82, arõnda|ma -q -83; mäng arendab last mäng edendäs last
arendus edendüs -e -st9, arõndus -õ -st9; ­ kinnisvaraarendus kimmävara-arõndus
arendusjuht edendüs|juht' -juhi -.juhti36, arõndus|juht' -juhi -.juhti36
arenema ede|nemä -(ne)däq -ne89, .jouduma .joududaq jovvu79, arõ|nõma -(nõ)daq -nõ89, .arg­nõma arõdaq .argnõ75; vähktõbi on tal juba kaugele arenenud kassuvhädä om täl joba kavvõlõ lännüq; inimese saba on taand­arenenud inemisel om hand ärq kao­nuq v häönüq; arenenud riik edengimaa
areng edenemi|ne -se -st5, edeng' -i -it13
arenguklass mõts edenemis|klass' -klassi -.klassi37
arengumaa .maahajäänüq maa, kasujamaa - -d50
arest (.lühkü) kinniq.istmi|nõ -sõ -st5; (vara) keelo ala(q) .pandminõ, kinniq.hoitmi|nõ -sõ -st5; talle määrati kolm päeva aresti tä panti kolmõs pääväs kinniq
arestikamber pogri|ts -dsa -tsat13, .pokri - -t1
arestima (varra) kinniq pidämä
aretama jovvu|tama -taq -da82, .jou|tama -taq -da82, .sorti v .tõugu luu:ma, (.sorti v .tõugu) paranda|ma -q -83
aretus sordiluu:mi|nõ -sõ -st5, tõvvuluu:mi|nõ -sõ -st5, sordi- v tõvvuparandus -õ -t9; aretuskari tõvvukari
arg .pelgäjä - -t3, .hiitüjä - -t3; mees lõi araks miis' naas' pelgämä
argikeel egäpäävä|kii:l' -keele -kii:lt40
argipäev äri|päiv -päävä -.päivä35
argipäevane äripäävä|ne -dse -st7
argipäeviti äripäivilde
arglik .pelgli|k -gu -kku38, hiidüski|ne -dse -st5, julõdukõ|nõ -sõ -ist8; arglik suudlus pelglik suuandminõ
argument tõõ:stusalos* -(s)õ -t11, argument' -mendi -.menti37
argus .pelgü|s -(se) -(s)t10, .pelgämi|ne -se -st5
arhailine vanaperäli|ne -dse -st5, vanamoo­duli|nõ -dsõ -st5, vana.aoli|nõ -dsõ -st5, mu(i)s­ti|nõ -dsõ -st7; arhailine keel vanaperäline kiil'; arhailine elulaad vannamuudu elämine
arhaism kiil' vanamoodulinõ sõ:na, vanamoodulinõ keelenättüs
arheoloog (mu(i)stitsidõ .asjo v vanaao) .vällä.kaibja* - -t3, arkeo|luu:g' -loogi -luu:gi37
arheoloogia (mu(i)stitsidõ .asjo v vanaao) .vällä.kaibmi|nõ* -sõ -st5, arkeoloogia - -t3
arhiiv kiräko|go* -go -ko26, arhiiv' arhiivi ar.hiivi37, arkiiv' arkiivi ar.kiivi37
arhitekt ehitüs.kunst'ni|k -gu -kku38, arhi|tekt' -tekti -.tekti37, arki|tekt' -tekti -.tekti37
arhitektuur ehitüs|kunst' -kunsti -.kunsti37; talu­arhitektuur taloehitüskunst'
aristokraat ülemb -ä -ät13; aristokraadid tulid kokku ülembäq tulliq kokko
aristokraatia ülembrahvas* ülembä.rahva ülembätrahvast22, m ülemb|äq -ide -it18, ülemb­kiht' ülembäkihi ülembät.kihti36
arm ( armi ) arm' armi .armi37, arb arva .arba33, jam|a -a -ma26, jum|a -a -ma26, juhm juhma .juhma31; põletusarm palotõt jama
arm ( armu ) arm armu .armu37; armu andma armu hiitmä, armu andma, halõstama
armas .armsa - -t3, armas .arma armast22, kulla, kull'a, kuku - -t1; armas Mari! kulla Mari!
armastama .hoitma .hoitaq hoia 3. k hoit min 1. k hoiji min 3. k hoit' kesks hoiõt66, armasta|ma -q -83, .sald'ma .salliq salli73, .sal'ma .salliq salli73, .armsas pidämä; (lihaligult, himogaq) .tahtma .tahtaq taha61, himosta|ma -q -83, lihahõ|(l)lõ­ma -llaq -(l)lõ86; nad armastavad üksteist väga nä hoitvaq üts'tõist väega
armastus .hoitmi|nõ -sõ -st5, armastus -õ -t9, arm armu .armu37, .sald'us -õ -t9; (lihalik) ­armastus tahtminõ ; nende vahel on armastus näil om vasta üts'tõist sal'dus v nä hoitvaq üts'tõist
armatsema kallista|ma -q -83; .ael|õma - daq -õ85, .krõps'ma .krõpsiq krõpsi63; kq ka armastama, seksima
armatuur a'rmatuur' armatuuri arma.tuuri37; laearmatuur m laelambiq, armatuurlaud mõõdunäütüsakõn'
armee (sõ:a)vä|gi -e -ke25; Loodearmee Põh'aõdaguvägi
armeenlane armii:nlä|ne -se -st5
armetu kehv kehvä .kehvä35, vile|ts -dsä -tsät13; nur'a|du -du -tut1, nur'a|nõ -dsõ -st7, ala|du -du -tut1, tos'o|nõ -dsõ -st7; perä|dü -dü -tüt1, armõ|du -du -tut1; ta on vanaks ja armetuks jäänud tä om vanas ja viletsäs jäänüq; arme­tu välimusega nur'adu vällänägemisegaq; armetu asjaajamine tos'onõ as'aajaminõ; arme­tu mahajäetud koht perädü maahajätet kotus
armetult kehväste, viletsähe, viletsäle, nu­r'a­tuhe, nur'atulõ; armõtuhe, armõtulõ; oli armetult riides oll' kehväste v viletsähe v nu­r'atuhe rõivin; teda peksti armetult tedä pesseti armõtuhe
armiline .armõ täüs, arbõli|nõ -dsõ -st5
armsasti .armsahe, .armsalõ, armustõ, kinäste
armuand armu|annõq -.andõ -annõt19, annõq .andõ annõt19, annus -(s)õ -t11
armuandmispalve armu.hiitmis|palvõq -.palvõ -palvõt18, halõstusõ.pallõmi|nõ -sõ -st5
armukade pääle.pas'ja - -t3, kahtlustaja - -t3, kadõ -(hõ) -(hõ)t14
armukadedus kadõhus -õ -t9
armuke armukõ|nõ -sõ -ist8, naistõrahvas pruut' pruudi .pruuti37, puu:l'|naanõ -naasõ -naist8, abi|­naanõ -naasõ -naist8, üle.vehmre|naanõ -naasõ -naist8, meesterahvas peig|mii:s' -mehe -mii:st39, üle.vehmre|mii:s' -mehe -mii:st39; see on tema armuke taa om täl puul'naist v taa om täl ülevehmremiis'; ise on abielus mees, aga tal on armuke ka esiq om naasõmiis', a täl om salanaanõ kah; tal on igas külas armuke täl om õgan külän pruut'
armulaud laud lavva .lauda30; käis armulaual käve lavval v lavvakerikun; kirikuõpetaja andis haigele viimast armulauda opõtaja võtt' haigõ viimäst kõrda lavvalõ
armulikkus arm armu .armu37, .heldüs -e -t9
armuma .hoitma nakkama; himostama nak­kama, .tahtma nakkama, lihahõlõma nakkama; nad on teineteisesse armunud nääq ommaq tõõnõtõist hoitma nakanuq; armus esimesest silmapilgust niguq näkk', nii himostama nakas'
armutu armuldaq, ilmarmuldaq, .andis.andmaldaq
aroom nuheq .nuhkõ nuhet19, hõ:ng hõ:ngu .hõ:ngu37
aroonia sitik|pihl* -pihlõ v -pihla -.pihlõ v
 -.pihla31, aroonia - -t3
arreteerima kinniq .võtma v vii:mä v .pandma; politsei arreteeris kaks meest politsei võtt' kats' miist kinniq
arreteerimine kinniq.võtmi|nõ -sõ -st5, kinniqvii:mi|ne -se -st5, kinniq.pandmi|nõ -sõ -st5
arstiabi ravitsõmi|nõ -sõ -st5, ravitsus -õ -t9; tasuta arstiabi prii ravitsus
arstim ruu:h roho ruu:ht39, rohi roho .rohto44, roht roho .rohto36, ruhe - -t2
arstima ravi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, tohtõrda|ma -q -83, sütü|tämä -täq -dä82, 
.arst'ma .arstiq arsti63
arstiteadus .tohtritii:dü|s -(se) -(s)t10
arstitõend .tohtri|papõr' -.paprõ -papõrd22, ars­ti|papõr' -.paprõ -papõrd22, .tohtrikinnütüs -e -t9
arter elo|suu:n' -soonõ -suu:nt40, .puhtavere|­suu:n'* -soonõ -suu:nt40, tuik|suu:n' -soonõ -suu:nt40
artikkel a'rtikli - -t1, kirotus -õ -t9; (kaubaliik) kauba|sort' -sordi -.sorti37; kiil' a'rtikli - -t1
artist kunstite|kij -gijä -gijät4; tsirkuseartist tsirkusõtekij, palaganitekij
artistlik kunstili|nõ -dsõ -st5, kunstiperä|ne -dse -st7; tema esinemine oli artistlik timä etteastõq oll' kunstilinõ
aru I (kuiv hainamaa) aro aro arro26, kund kunnu .kundu31; arumaa aromaa
aru II mu|dsu -dsu -tsu26, .mõistu|s -(sõ) -(s)t10, taid taio .taido37, mii:l' meele mii:lt40, arv arvo .arvo37, aro aro arro26; minu arust muq meelest v arost ; aru saama arvo saama ; aru pidama märgütämä; ta on poole aruga tä om poolõ torogaq v taiogaq; poolearuline poolõ torogaq, poolõtorolinõ; pole aru peas olõ-iq miilt pään; aru andma arvo v arro andma
aruanne aro|annõq -.andõ -annõt19; aastaaruanne aastagaaroannõq
arukalt .märksähe, .märksäle, .taipsahe, .taipsalõ, .taidsahe, .taitsahe, .taidsalõ, .taitsalõ, arvo .perrä
arukas .märksä - -t3, .taidsa - -t3, .taitsa - -t3, mudsuka|nõ v mudsuka|s -dsõ -st5, mudsuka|s - -t15; .mõistli|k -gu -kku38, mõista - -t2, mõistali|nõ -dsõ -st5; tark targa .tarka30; arukas jutt mõistlik jutt; koer on päris arukas loom pini om küländ taidsa elläi
arukask aro|kõiv -kõ(iv)o -.kõivo37, varik|kõiv -kõ(iv)o -.kõivo37
arukus .märksä mii:l'
arumets mõts maisõ(maa)|mõts -mõtsa -.mõtsa30
arupärimine .perräküsümi|ne -se -st5, uso­tõlõmi|nõ