ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 796 kiräkotust. Lausidõ kunts'helü EKI & WI
aade aadõq .aatõ aadõt18, .korgõ v .ausa mõtõq; aatemees aatõmiiś, korgõ mõttõ miiś
aadelkond .aadli|kund -kunna -.kunda32
aadlik .aadli|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
aadress a(a)drõś -(s)i -sit13, .aadrõś .aadrõssi .aadrõssi37; kodune aadress kodoaadrõś; töökoha aadress tüüaadrõś; kiri saata uuel aadressil kiri saataq vahtsõ aadrõsi pääle
aamen aamõń -i -it4; aamen kirikus ku aamõń kerikun
aampalk (jämme) tal|a -a -la28
aare varandus -õ -t9, hüvändüs v .hüändüs -e -t9, hüvvüs -(s)e -t11, aarõq .aardõ aarõt19; hõbeaare hõpõvarandus
aas I (silmus) aas aasa .aasa30; nööri otsa seoti aas kabla otsa köüdeti aas
aasialane aasiala|nõ -sõ -st5
aasima .nükśmä .nüksiq nüksi63, .ir .irviq irvi63, tü̬ü̬kämä töögädäq tü̬ü̬77, .tśauńma .tśauniq tśauni63, tśan|ima -niq -i57, . ńoksama ńoksadaq . ńoksa77, .nöksämä nöksädäq .nöksä77, igra|tama -taq -da82; mis sa tast alailma aasid! mis sa tedä kõ̭gõ tśaunit!
aasta .aasta|k v .aaśta|k -ga -kka38 v -gat13, .aesta|k -ga -kka38 v -gat13, .aast|aig -ao -.aigo36, ajast|aig -ao -.aigo36, ajasta - -t3, .aasta - -t3; sel aastal, käesoleval aastal timahavva; aasta ringi aastak ümbre(tsõ̭õ̭ri); möödunud, eelmisel, läinud, mineval aastal minev(ä)aasta(ga); järgmisel, tuleval aastal tulõv(a)aasta(ga); head uut aastat! hüvvä vahtsõt aastakka!; 2002. aastal katõl tuhandõl tõõsõl aastagal; olin siis kuus aastat vana olli sõ̭s kuvvõ aastaga vana; ta põeb juba rohkem kui kümme aastat tä põdõ jo inämbät kümmend aastakka
aasta-aastalt .aastidõ .viisi, .aasta(ga)st .aasta(ga)he, ajastaig ajastajast edesi, egä .aasta(ga)gaq, .aasti(l)dõ, .aastagi(l)dõ
aastaarv .aasta(ga)|nummõŕ -.numbri -nummõrd23
aastakäik .aasta(ga)|käüḱ -käügi -.käüki37
aastane .aastaga|nõ -dsõ -st5, .aestaga|nõ -dsõ -st5, .aasta|nõ -dsõ -st7, .aast.ao|nõ -dsõ -st7, ajasta|nõ -dsõ -st5, ajast.ao|nõ -dsõ -st7, .aastali|nõ -dsõ -st5; mitme aastane ta on? mitmõ ajastaonõ tä om? ; ühe-, kahe-, nelja-aastane, kaheksa-aastane üte-, katõ-, nelä-, katsa-aastaganõ v üte, katõ, nelä, katsa aastaga vana
aastapäev .aasta(ga)|päiv -päävä -.päivä35
aastaraamat .aasta(ga)raama|t -du -tut13
aastaring .aasta(ga)|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭ri37, ao|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭ri37; mõts kasvo|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭ri37
aastaringne .ümbre.aastaga|nõ* -dsõ -st5, .ümbre.aasta|nõ* -dsõ -st7; treeningud olid aastaringsed haŕotaminõ käve aastak läbi
aastasada .aasta(ga)|sada -saa -sata29, sa(d)a.aasta|k -ga -kka38 v -gat13
aastatuhat .aasta(ga)tuha|t -ndõ -ndõt13, tuhat.aasta|k -ga -kka38 v -gat13
aateline .aatõli|nõ -dsõ -st5, .korgõmõttõli|nõ* -dsõ -st5, .ausamõttõli|nõ* -dsõ -st5
aatom aadoḿ -i -it4
aatomipomm aadoḿ|pomḿ -pommi -.pommi37, aadoḿ -i -it4, (t)säsü|pomḿ * -pommi -.pommi37
abajas (järve)nulk (-)nulga (-).nulka31, (mere)nulk (-)nulga (-).nulka31, klomḿ klommi
.klommi37, kolk kolga .kolka31
abar (kalavõrk) apaŕ abara abarat4
abessiiv kiiľ ilmakäänüs* -(s)e -t11, ilma.ütlejä* - -t3
abielluma .paari minemä, .paari .hiitmä, naist .võtma, mehele minemä, (naasõ kotsilõ) tano ala(q) .saama; vanaisa abiellus vanas eas teist korda vanaesä võtť vanan iän tõõsõ naasõ
abielu abi|elo -elo -ello26, paari|elo -elo -ello26; abielus abielon, paarin; abielus naine mehenaanõ v meheline naanõ v tano all naanõ ; abielus mees naasõmiiś v naasõlinõ miiś
abielulahutus abielolahutus -õ -t9, .lahkumine|ḱ -gi -kit13, erälemine|ḱ -gi -kit13
abielumees naasõ|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, abielo|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, ül|ä -ä -lä24
abielunaine mehe|naanõ -naasõ -naist8, abielo|naanõ -naasõ -naist8
abielupaar paari|rahvas -.rahva -rahvast22, (abielo)paaŕ (-)paari (-).paari37
abielurikkumine abielo.rikmi|nõ -sõ -st5, üle.vehmre.viskami|nõ -sõ -st5, abielo.häötämi|ne -se -st5
abikaasa tõõnõpu̬u̬ľ tõõsõpoolõ tõistpu̬u̬lt40, tõ̭nõpu̬u̬ľ tõsõpoolõ tõistpu̬u̬lt40, kaasa - -t2, abi|kaas -kaasa -.kaasa31, (miiś) ül|ä -ä -lä24
abiline abili|nõ -sõ -st5
abimees abi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
abinõu nõvv v nõu nõvvu v nõvvo (.)nõvvu v 
(.)nõvvo37, abi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39; ükski abinõu pole küllalt hea ütśkiq nõvv olõ-õi küländ hää
abipalve abi.pallõmi|nõ -sõ -st5
abiraha abi|raha -raha -rahha28
abistama avi|tama -taq -da82, .au|tama -taq -da81; Eesti abistas Lätit metsapõlengu kustutamisel Eesti aviť Lätil mõtsapalamist kistutaq
abitu armõ|du -du -tut1, hädä|ne -dse -st7, nilä|ne -dse -st7; abitu nagu vastsündinud vasikas niläne niguq sündünüq vaśk
abiturient keskkoolilõpõtaja - -t3, gümnaasiumilõpõtaja - -t3
abitööjõud abi|vägi -väe -väke25
abivalmis avitaja - -t3, abi|valmis -.valmi -valmist22; ta on abivalmis inimene tä om avitaja inemine
ablas ahni|k -gu -kut13, ahnõq .ahnõ ahnõt18; neeläski|ne -dse -st5, isoli|nõ -dsõ -st5, iso|nõ -dsõ -st7; ablas sööja ahnik süüjä; ablas lugeja raamaduneeläsḱ
ablatiiv kiiľ päältkäänüs* -(s)e -t11, mant.ütlejä* - -t3
abort (esiqhindäst) ärq.viskami|nõ -sõ -st5, (kunstlik) ärq.häötämi|ne -se -st5, .kaotami|nõ -sõ -st5, mant ärq .võtminõ; aborti tegema last ärq kaotama v last puistama; tegin aborti häödi uma latsõ mant ärq; lasi aborti teha lasḱ latsõ mant ärq võttaq
absint pälünä|viin* -viina -.viina30
absoluutne tävveli|ne -dse -st5
absoluutselt tävveste; (eitüslausõn) sukugiq; see on absoluutselt vale sääl ei olõq sukugiq õigust, tuu om tävveste võlsś
abstraktne abs.trakt|nõ -sõ -sõt6, mõttõli|nõ -dsõ -st5, üle|ne* -dse -st7, mõttõmängoli|nõ -dsõ -st5, mõttõ|nõ -dsõ -st7; abstraktne kunst mõttõmängolinõ kunsť; abstraktne mõiste mõttõ(li)nõ v ülene mõistõq
abstraktsioon ülestüs* -e -t9, abstraktsi|u̬u̬ń -ooni -u̬u̬ni37
absurd mõttõldaq asi, arolagõhus -õ -t9, absurď absurdi ab.surdi37; see on absurd tuu om ulľus; absurdianekdoot arolakõ nali; nad teevad absurditeatrit nä tegeväq arolakõt tiatrit
absurdne (ilm).arvosaamaldaq, (ilm).arvosaama|du -du -tut1, (ilm)aroldaq, (ilm)võimaldaq, mõttõldaq, arolakõ - -t14, ab.surd|nõ -sõ -sõt6
adekvaatne aśa.kotsi|nõ -dsõ -st5, kokko.käüvä - -t3, kõrra(h)n; adekvaatne tajumine aśast õigõ arvosaaminõ; see inimene ei ole adekvaatne seo inemine olõ-iq mudsu man; adekvaatne hinnang aśakotsinõ hindaminõ
ader adõr v atr adra .atra45; mitmehõlmaline ader m adraq
adessiiv kiiľ päälkäänüs* -(s)e -t11, man.ütlejä* - -t3
adjektiiv kiiľ umahussõ̭n|a -a -na28
administraator kõrraldaja - -t3, .juhťja - -t3
administratsioon juhť|kund -kunna -.kunda32
admiral admi|raaľ -raali -.raali37, .amb|raľ -rali -.ralli38
adopteerima kasulatsõs .võtma, latsõnda|ma -q -83; adopteerisin selle poisi latsõndi ärq taa poiskõsõ; adopteeris õelapsed võtť sõ̭saralatsõq kasulatsis
adrenaliin adrena|liiń -liini -.liini37
adressaat (kirä) .saaja - -t3, (kirä) .vasta.võtja - -t3, tsihť|märḱ -märgi -.märki37
adresseerima (aadrõsi pääle) .saatma, .tsihťmä .tsihtiq tsihi63; kellele see kiri on adresseeritud? kinkalõ seo kiri om mõtõld?; ta on mulle palju küsimusi adresseerinud tä om mullõ hulga küsümiisi üles v ette pandnuq
adru lam|u -u -mu26, adru - -t2
advokaat .kaitsja - -t3, ahu|kaať -kaadi -.kaati37, ahvo|kaať -kaadi -.kaati37
ae hõe(q), hõi; ema, ae, tule vaata! imä, hõeq, tulõq kaeq!
aed aid aia .aida33, tahr tahra .tahra30; aiaääred on ilusasti ära niidetud aidveereq ommaq ilosahe ärq niidedüq
aedik aid aia .aida33, aiakõ|nõ -sõ -ist8, sulg su(l)lu .sulgu36; ajas lambad aedikusse ai lambaq sulgu; seale tehti suveks aedik tsialõ tetti suvõs aid
aedmaasikas aia- v aidmaasi|k -ga -kat13, aia- v aid|.maaśk(as) -.maaśka -.maaśkat15
aednik .aidni|k -gu -kku38, .kär|näľ -näli -.nälli38, .kär|näŕ -näri -.närri38
aedvili aia|vili -vi(l)lä v -vi(l)ľa -.viljä v -.vilja43, aia|kraaḿ -kraami -.kraami37
aeg aig ao .aigo36; mis ajal sa tuled? kunal aiga sa tulõt?; laste jaoks mul aega jagub latsi jaos mul om aigo küländ; aega viitma aigo viitmä, aigo viiütämä; see asi on ajast ja arust tuu asi om aost ni arost lännüq
aegajalt aigaolt, .aoldõ
aeganõudev ao.võtja - -t3; see on aeganõudev töö seo tüü võtt aigo
aeglane .aigla|nõ -(d)sõ -st5, hilläli|ne -dse -st5, hillä|k -gu -kut13, (inemise kotsilõ) pikäli|ne -dse -st5, .oigõ - -t3, .oigu - -t1; (jutu kotsilõ) vi|täv -dävä -dävät4; Jaan on ikka ühtmoodi aeglane, põlegu või maja Jaan om iks üttemuudu oigõ, olkõq vai tarõ palas; aeglase jutuga mees vidävä jutugaq miiś
aeglaselt .aigopite(h)n, .hillä, hillä.keisi, hillä.keiste, hilľo.kõisi, hilľo.kõtsi, .tassa, tasaligult; (kõnõlõmisõ kotsilõ) vidävähe , vidäväle; sõida siin aeglaselt, tee on halb! lasõq siin tassa v tasalikku v hillä, tii om halv!; sulane hakkas aeglaselt tööd tegema sulanõ nakaś aigopiten tüüd tegemä ; Jaak on küll väga pika toimega, ta räägib ka nii aeglaselt Jaak om külh väega pikä toimõgaq, tä kõ̭nõlõskiq nii vidävähe
aeglasemalt .tas.sampa, .aigla.(d)sõmpa, 
.ai.gumpa, hillembähe, ta(s)sõmbahe, ta(s)sõmbalõ
aegne .aoli|nõ -dsõ -st5, .ao|nõ -dsõ -st7; vanaaegne lugu vanaaolinõvvana ao lugu
aegruum aig|ruuḿ -ruumi -.ruumi37
aegsasti .aigsahe, .aigsalõ, .aigsast(õ), .aiksahe, .aiksalõ, .aiksast(õ), .aohna(lõ), .aolõ; me peame aegsasti linna jõudma mi piät aohna liina joudma; aegsamini aigsambahe, aigsambalõ, aigsambast, innembi(de), innembä, innembüisi
aegu .aigo, .paiku; kella viie aegu kellä viie aigo
aeguma .aiguma .aigudaq aigu80, vanas minemä; aost .maaha .jäämä; mu pass on aegunud mu pasś om aigunuq; need kuriteod ei aegu neoq kuŕatüüq ei lääq vanas; aegunud seisukohad aost maaha jäänüq arvamisõq
aelema .ael|õma -daq -õ85, lesä|tämä -täq -dä82, .hulḱma .hulkiq hulgi63, väherdä|mä -q -83, hoďo|tama -taq -da82, .jõr(s)śma jõrssiq jõrsi63; aeleb ilma mööda ringi hoďotas v hulḱ ilma piten; aelesid keskpäevani voodis videliq keskpääväniq sängün; hakkas jooma ja naistega aelema naaś juuma ja naisigaq jõrsśma; ringi aelema ümbre aelõma, huura juuskma, hatsama, jõõsa pääl käümä; ringiaeleja jõõsanď
aer mõl|a -a -la28, air airo .airo37
aerofoto õhu|pilť -pildi -.pilti37, õhust tett pilť, aerofoto - -t2
aeroobika aeroobi|ga - -kat13
aerosool aerosu̬u̬ľ aerosooli aerosu̬u̬li37, pihostus* -õ -t9, udsutus* -õ -t9
aerutama .sõudma (.)sõudaq sõvva66, .tõ̭mbama tõ̭mmadaq .tõ̭mba77
aevastama .tśuhḱma .tśuhkiq tsuhi63, tsiha|tama -taq -da82, tśuha|tama -taq -da82, tśuhka|tama -taq -da82, aivasta|ma -q -83, (kõrra) tśuhahta|ma -q -83, tsihahta|ma -q -83, tśuhahu|tma -taq -da62, mitmit kõrdo .tśuhknõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, tsihatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; pipar pani aevastama pipõŕ panď tśuhḱma
aevastus tśuhah(t)us -õ -t9, tsihah(t)us -õ -t9, aivastus -õ -t9, (h)aivas .(h)aiva (h)aivast22
aferist su|li -li -lli26, petüs -(s)e -t11, suli|k -gu -kut13, afõ|risť -risti -.risti37
afgaan af|gaań -gaani -.gaani37
afäär pettüs -e -t9, petüs -(s)e -t11, suli(gu)tü̬ü̬ - -d52, .kahtl(ig)anõ ette.võtminõ; see afäär tuleb avalikuks seo sulitüü tulõ vällä; armuafäär sehverdüs
aga 1. a(q), agaq; aga miks? a mille? ; see on ilus, aga liiga kallis taa om illos, a palľo kallis ; 2. õ̭nnõ, .endä, enge† ; astu aga edasi! astuq õ̭nnõ edesi!; tule aga! tulõq endä!
agan kõlgas .kõlka kõlgast22, akań agana aganat4, tõlgus -(s)õ -t11; aganaleib üsädseleib
aganane üsä|ne -dse -st7
aganik kõlgus -(s)õ -t11, agani|k -gu -kku38, kroomi|ts -dsa -tsat13, kromp kromba .krompa31, .põhtja - -t3, .põhtjaalo|nõ -dsõ -st7
agar tra|gi -gi -ki26, .truksa - -t3, akaŕ agara agarat4, agras .akra agrast22, .väs(t)li - -t1
agaralt .truksahe, .truksalõ, agarahe, agaralõ, .väs(t)lihe, .väs(t)lile
agent a(a)genť a(a)gendi a(a).genti37, aagõnť aagõndi aagõntit13; müügiagent, müügimiiś naľ, sõim päähämäärjä, haŕokõnõ; sala-agent sala, sallai; kindlustusagent kindlustaja; FBIagent FBI-miiś
agentuur agõn|tuuŕ -tuuri -.tuuri37, tallitus -õ -t9
agitaator (üles)kihotaja - -t3, kihotuskõ̭nõlõja - -t3
agiteerima (üles) kiho|tama -taq -da82
agregaat massina|värḱ -värgi -.värki37, agrõ|gaať -gaadi -.gaati37
agressiivne pääle.tükjä - -t3, .külge.tükjä - -t3, .külgetulõja - -t3, .külgeminejä - -t3; agressiivne inimene pääletükjä inemine
agressioon .sõ̭agaq päälemineḱ
agronoom agro|nu̬u̬ḿ -noomi -nu̬u̬mi37
agu ago ao ako27, hahetus -õ -t9, haheq .hahkõ hahet19, taivaveretüs -e -t9, hummoguhäm|mär -ärä -ärät4
agul veere|liin -liina . -liina30, akuľ aguli agulit4
ah häh, hõh; ah; keda sa lolliks pead, ah? kedä sa ullis arvat, häh?; ah nii! vai nii!; ah sa pagan! ah sa pakań!
ahas .ahtakõ|nõ v .ahtagõ|nõ -sõ -ist8, ahas .ahta ahast23
ahastama mi̬i̬lt .hiitmä, meelest ärq olõma; hädände|(l)lemä -lläq -(l)le86; ta ahastab koledal kombel tä om hirmsahe meelest ärq; ära ahasta! murõhtagu-iq!
ahastus meele.hiitmi|ne -se -st5, hinge|vaiv -vaiva -.vaiva30, meele|vaiv -vaiva -.vaiva30, murõq .murrõ murõt18; ta on ahastuses täl om hinǵ vaivan v täl om miiľ vaivussin; ahastus närib südant murõq jürä süänd
ahel (h)ah|hil -ila -ilat4, ket|ť -i -ti37, ri|da -a -ta29; vang võeti ahelaist vanǵ võeti hahilist ärq; sündmuste ahel sündünüide asjo rida
aheldama hahilihe .pandma, kinniq .pandma; loomad aheldasid pererahva kodu külge eläjäq panniq perrerahva kodo külge kinniq
ahelik liiń liini .liini37, hah|hil -ila -ilat4; sõdurid hargnesid ahelikku soldaniq argsiq liini; mäeahelik mäkivüü, mäehahhil
ahelreaktsioon ketťreaktsi|u̬u̬ń -ooni -u̬u̬ni37; .mõotusjor|o* -o -ro26, ahhil.mõotus* -õ -t9
aher aher .ahtra aherd23
ahervare aho|kands -kandso -.kandso37, ahi|varõq -varrõ -varõt18, ahi|varś -varrõ -vart49
ahi ahi aho v aḣo .ahjo44, aho - .ahjo44; ahi jahtus aho kütt lätś ärq; kartulid pandi ahju kardohkaq panti ahjo
ahiküte ahiküt|eq -te -et18
ahing västäŕ .västrä västärd22, .västri - -t1
ahistama .piirdmä (.)piirdäq piirä66, .kiusama kiusadaq .kiusa77; ärimees ahistas teenindajat ärimiiś kiusaś teenindäjät; ahistaja kiusaja; lapseahistaja piirdjä
ahjuesine ahoedi|ne -dse -st7, ahoedüs -(s)e -st11
ahjukapp aho|kuuŕ -kuuri -.kuuri37, ahotsop|p -a -pa31, ahokuurukõ|nõ -sõ -ist8, petśo|k -ga -kat13, .pe(e)tśka - -t3; paneb sokid ahjukappi kuivama pand sukaq petśokahe kuioma
ahjukumm ahopääli|ne -dse -st7, kumḿ kummi .kummi37, lunḱ lungi .lunki37, lok|ḱ -i -ki37, kum|o -o -mo26; sulane läks ahjukummile magama sulanõ lätś aho pääle magama
ahjuküte ahoküt|eq -te -et18; ahjuküttega korter ahoküttegaq kortin
ahjupaiste aho|paistõq -.paistõ -paistõt18, aho.paistus -õ -t9; kass soojendab end ahjupaistel kasś piisles ahopaistusõn
ahjupealne ahopääli|ne -dse -st7, virus -(s)õ -t11, virsś virsi .virssi37
ahjupink le|śo -śo -sśo26, aho|külǵ -kü(l)le -.külge34, truup truuba .truupa31
ahjuroop aho|ru̬u̬ -roobi -ru̬u̬pi37, (puust) tapi|ts -dsa -tsat13; su käed on mustad nagu ahjuroobid sul ommaq käeq mustaq niguq tapidsaq
ahjutagune ahotago|nõ -dsõ -st7, viruskur|u -u -ru26, virustsor|o -o -ro26, aho|kurm -kurmu -.kurmu37
ahjuvõlv aho|võlľ -võlli -.võlli37, ahola|gi -e -kõ25
ahm ahm ahma .ahma31
ahmama .haardma haardaq haara66, haarahta|ma -q -83, habahta|ma -q -83; (suuhtõ) .ha(m)psama ha(m)psadaq .ha(m)psa77; koer ahmas kondi suhu pini haarď kundi suuhtõ
ahmima ha|bima -piq -bi57, .plahma .plahviq plahvi63; lapsed ahmivad palju toitu taldrikule latsõq habivaq hulga süüki taldrigu pääle; ahmis õhku haarď hõ̭ngu
ahne ahnõq .ahnõ ahnõt18, ahni|k -gu -kut13
ahnelt .ahnõhe, .ahnõlõ
ahnepäits ahnõq|kaal -kaala -.kaala30, ahnõq|kotť -koti -kotti37, ahnõq|päitś -päidsi -.päitsi37, neeläsḱ -i -it13, neelüsḱ -i -it13
ahnitsema ahni|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, ha|bima -piq -bi57, hangi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, .hankama hangadaq .hanka77, rohmi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, jõhi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, ri̬i̬ṕmä ri̬i̬piq reebi63, mitmit kõrdo habahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; (süvven) .jõhḿma .jõhmiq jõhmi63, neelüske|(l)lema -lläq
-(l)le86; hakkas maid ja maju kokku ahnitsema naaś maid ja majjo kokko hangitsõma
ahnus .ahnu|s -(sõ) -(s)t10
ahter per|ä -ä -rä24, taga|ots -otsa -.otsa31, perseq .perse pers(e)t18, korm kormu .kormu37
ahtma .atma attaq ata61
ahv ah ahvi .ahvi37, määr|kasś -kassi -.kassi37; ahv teeb kõik vigurid järgi, mis inimene ees teeb määrkasś tege kõ̭iḱ viguriq takan, miä inemine iin tege
ahvatlema meelü|tämä -täq -dä82, himmo pääle ajama, .himmo ajama
ahvatlev meelütäjä - -t3, himotekij* - -t3, .himmo|aiai* v -ajjai* -ajaja -ajajat4
ahvatlus meelütüs -e -t9, himotekij* - -t3, .himmo|aiai* v -ajjai* -ajaja -ajajat4
ahven ah|huń -una -unat4, ah|un -una -unat4, ahni|k -gu -kut13, ahuni|k -gu -kku38, .ahvni|k -gu -kku38
ahvima (kedägiq v midägiq) .perrä tegemä; (pilgatõn) op|põlõma -õldaq -põlõ85, ävvä|tämä -täq -dä82, mitmit kõrdo ävväte|(l)lemä -lläq
-(l)le86; ahvis õpetajat järele tekḱ oppajat perrä
aiaauk aia|mulk -mulgu -.mulku37, tahra|mulk -mulgu -.mulku37, (orsigaq kinniq pant) hrl m laiõq .laidõ laiõt19, hrl m laiõh .laidõ laiõht21; tee aiaauk lahti tiiq laidõq vallalõ; üks räägib aiast, teine aiaaugust ütś kõ̭nõlõs kuhja, tõõnõ kuḣaalost
aiamaa aidmaa - -d50, .kapstamaa - -d50, tahramaa - -d50; kasvatab aiamaal kapsaid kasvatas tahramaa pääl kapstit
aiand aid aia .aida33, aianď -i -it13
aiandus aiandus -õ -t9, aiapidämi|ne -se -st5; aianduskool aiakuuľ
aiateivas aid|saivas -.saiba -saivast23, aid|saibas -.saiba -saibast22
aidaa latsik aďah
aietama aia|tama -taq -da82, uia|tama -taq -da82, võia|tama -taq -da82
aim .tundmi|nõ -sõ -st5, tunnõq .tundõ tunnõt19; ti̬i̬dmi|ne -se -st5; mul oli aim, et ta siiski tuleb mul olľ tundminõ, et tä sõ̭skiq tulõ; minul pole aimugi maq joht tiiä-äiq; mul polnud aimugi, et see pull on kuri ma tiiä es hingestkiq, et taa pulľ kuri om
aimama .tundma (.)tundaq tunnõ min 1. k 
.tun(d)sõ v tunni66; ti̬i̬dmä teedäq tiiä66; me ei osanud halba aimatagi mi mõista-as halva arvadaq
aimus .tundmi|nõ -sõ -st5, tunnõq .tundõ tunnõt19; ti̬i̬dmi|ne -se -st5
aine 1. ainõq .ainõ ainõt18; õppeaine opiainõq ; 2. ollus -(s)õ -t11; väävel on kollane aine veeveľ om vahanõ ollus
aineline .ainõli|nõ -dsõ -st5; mátõri.aal|nõ -sõ -st6
aines = ainestik (lätte)ainõq (-).ainõ (-)ainõt18
ainevahetus ollusõ.vaeldus* -õ -t9, ollusõ.vaihtus* -õ -t9, sü̬ü̬mine-.sitminõ sü̬ü̬mise.sitmisõ sü̬ü̬mist-.sitmist5
ainiti ütsilde, ütsi(silmi); vaatas talle ainiti otsa kai tälle ütsilde pääle
ainsus kiiľ .ütsüs* -e -t9; ainsuse esimene pööre ütsüse edimäne käänüs
ainuke ainukõ|nõ -sõ -ist8, .ainugõ|nõ -sõ -ist8, ainuli|nõ -dsõ -st5
ainulaadne esiqeräli|ne -dse -st5, ainuli|nõ -dsõ -st5, esiqmu̬u̬du, ummamu̬u̬du
ainult õ̭nnõ, õ̭nngõiq, ütsindä, .endä, kõ̭gõst, .palľalt, ennegiq, enge†; ainult nii saab seda teha õ̭nnõ nii saa tuud tetäq; ainult et õ̭nnõgiq ; ma teeks seda, ainult et ma ei oska ma tennüq tuud, a ma õ̭nnõgiq mõista-iq; mängib ainult lolli mänǵ pääle ulli ; nad ainult ähvardavad, ei tee nad midagi nä ähvärdäseq pääle, tii eiq nä midägiq
ainus ainukõ|nõ -sõ -ist8, .ainugõ|nõ -sõ -ist8, ainus .ainu ainust10; üksainus kord ütśainukõnõ kõrd
ainuvalitseja .ainuvalitsõja - -t3
ainuõige ainukõnõ .õigõ
ainuüksi ütsi(ndä), õ̭nnõ
ais vehmeŕ .vehmre vehmerd22; aisapära perüs
aisakell kell kellä .kellä35
aistima (mi̬i̬ligaq) .tundma (.)tundaq tunnõ min 1. k .tun(d)sõ v tunni66, .aisťma .aistiq aisti63
aisting (mi̬i̬ligaq) .tundmi|nõ -sõ -st5, aisť* aisti .aisti37
ait ait aida .aita30
aitama avi|tama -taq -da82, .au|tama -taq -da81
aituma (.)aitjumma, (.)aiťu(m)ma
aitäh aitéh, (.)aitjumma, .tennäsiq
ajaarvamine aorehkendüs -e -t9, aig ao .aigo36; meie ajaarvamise järgi miiq ao perrä; enne meie ajaarvamist inne miiq aigo
ajajärk ao|jakk* -jaku -jakku37, (ao)vaih (-).vaihõ v (-).vahjõ (-)vaiht19
ajakava ao|kava -kava -kavva28
ajakiri ao|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43
ajakirjandus aokirändüs -e -t9
ajakirjanik aokiräni|k -gu -kku38, lehekirotaja - -t3, lehe|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, naľ kirätśur|a -a -ra26
ajakohane aoperäli|ne -dse -st5, .aoli|nõ -dsõ -st5
ajal .aigo, aol; töö ajal tüü aigo ; samal ajal samal aol, sis-samaldõ; sel ajal tuudaigo, tuulaigo
ajaleht lehť lehe .lehte34, ao|lehť -lehe -.lehte34, posti|lehť -lehe -.lehte34
ajalik .aoli|nõ -dsõ -st5, .aoldõ|nõ -dsõ -st5, .kaoja - -t3, mü̬ü̬däminejä - -t3
ajaline ao-; pikaajaline töö pikä ao tüü
ajaloolane ao.luula|nõ -sõ -st5
ajalooline ao.luuli|nõ -(d)sõ -st5, aoluu-
ajalugu aolu|gu -u -ku27
ajam aj|jam -ama -amat4, moodoŕ -i -it4; vintsil on hüdroajam vintś käü hüdro päält
ajama ajama aiaq v ajjaq aja min 1. ja 3. k .ai(õ) kesks aet56, .aama aiaq v ajjaq aa kesks aet55, ära ajama ärq ajama; vastu ajama vastama, vasta ajama; siga ei tahtnud laudast välja tulla, ajas jalad vastu tsiga taha-as laudast vällä tullaq, ai jalaq vasta; tule sööma, ära aja vastu! tulõq süümä, ärq ajaguq vasta!
ajamine ajami|nõ -sõ -st5, aja|ḱ -gi -kit13; karja kojuajamise aeg kaŕa kodoajagi aig
ajapikku pikäpääle, .aigopite(h)n
ajaraisk(amine) ao|raisk -raisu -.raisku36, ao.viitmi|ne -se -st5, aoviidäng -u -ut13, ao|viit -viidü -.viitü37
ajavahemik aig ao .aigo36; ajavahemik 10. –
12. sajandini aig 10. aastagasaast 12. aastagasaaniq
ajaviide aoviidüs -(s)e -t11, aoviidäng -u -ut13
ajaviitekirjandus viidüskirändüs -e -t9, 
.lihtsä lugõminõ
ajavöönd aovü̬ü̬ - -d51
ajend tougõq .toukõ tougõt , .mõotus -õ -t9, lättü|s* -(se) -(s)t10
ajendama (takast) .toukama tougadaq .touka77, .mõo|tama -taq -da81
aju I ajo ajo ajjo v aio26, m .aivõq .aividõ .aivit18, m aiuq (.)aiõ .aiõ37; suuraju suuŕ ajo; väikeaju väikene ajo;
aju II kibõhus -õ -t9, hu̬u̬|g - -gu36, hunń hunni .hunni37; ajami|nõ -sõ -st5; (jahin) masť masti .masti37; kihutas koleda ajuga mööda kupať hirmsa hunnigaq müüdä ; ajus oli kolm põtra mastin olľ kolm põtra seen
ajujaht ajo|jahť -jahi -.jahti36, ajo ajo ajjo v aio26; peeti ajujahti tetti ajo
ajuloputus ajo|mõsu -mõsu -mõssu26
ajurünnak mõttõtalos -(s)õ -t11
ajuti .aoldõ
ajutine .aotli|nõ -dsõ -st5, .aoldõ|nõ -dsõ -st5; ta on siin ajutine elanik tä om siin aotlinõ elänik
akaatsia kaadsipuu* - -d50, akaatsia - -t3
akadeemia a'kadeemiä - -t3, a'kadeemi - -t2
akadeemik a'kadeemi|k -gu -kut13
akadeemiline a'kadeemili|ne -dse -st5
aken akõń .aknõ akõnd17, akań .akna akand17; aknaruut, -laud, -raam aknõkruuť, -laud, -raaḿ; hädasid tuleb uksest ja aknast häti tulõ ussist ja aknist v lävest ja pajast
akord kokko|kõla -kõla -kõlla28, akorď akordi a.kordi37
akordion hä'rmooni|k -gu -kut13, .härmoń -i -it4, akórdi|oń -oni -.onni38
akrobaatika ákrobaati|ga -ga -kat13, (tasakaal).turńmi|nõ* -sõ -st5
akt 1. te|go -o -ko27; vägivallaakt vägivallatego; 2. käsü|papõŕ -.paprõ -papõrd22, akť akti .akti37; vastuvõtuakt vastavõtmispapõŕ; 3. .palľa inemise pilť v kujo, akť akti
.akti37; aktimaal palľa inemise maaľ
aktiiv kiiľ tekev tegomu̬u̬d*
aktiivne te|küs -güsä -güsät4, .võrksa - -t3, tetäq.tahtja - -t3; sa oled aktiivne inimene sa olõt teküs inemine
aktiivsus tegüsüs -e -t9, .võrksus -õ -t9; palun rohkem aktiivsust! olkõ noq võrksambaq!; kevadeti päikese aktiivsus tõuseb keväjält päävä tegüsüs kasus
aktiva hüvvüs -(s)e -t11, aktiva - -t3
aktiveerima tegüsäs tegemä, herä|tämä -täq -dä82; virgu|tama -taq -da82, üles .võrḱma; aktiveeritud lõik ärq märgit lõik
aktiveeruma tegüsäs minemä; .virgu|ma -daq -80, herä|nemä -(ne)däq -ne89
aktsent 1. murrõq .murdõ murrõt19, (võõras) ma|gu -u -ku27, (võõras) maik maigu .maiku37, keele.murdmi|nõ -sõ -st5, aktsenť aktsendi
ak.tsenti37; tal on vene aktsent tä kõ̭nõlõs vinne murdõgaq; soome aktsent soomõ maugaq jutt; räägib eesti keelt võru aktsendiga murd võro muudu eesti kiilt ; 2. kiiľ rasõhus -õ -t9, .rõuhkus -õ -t9
aktsepteerima tunnista|ma -q -83, umas .võtma, umas tunnistama; selliseid seisukohti me ei saa aktsepteerida sääntsit arvamiisi mi ei saaq tunnistaq v umas võttaq
aktsia aktsia -a -t3, väärt|papõŕ -.paprõ -papõrd22
aktsiaselts aktsia|seltś -seldsi -.seltsi37
aktsiisimaks eräkauba|mass* -massu -.massu37
aktsionär aktsio|nääŕ -nääri -.nääri37
aktsioon ette.võtmi|nõ -sõ -st5, te|go -o -ko27, tegemi|ne -se -st5
aktuaalne pääväkõrrali|nõ -dsõ -st5, (parhillaq) .tähtsä - -t3
aktus .aktus -õ -st9, pidolinõ kuun.istminõ; aktusel peeti pidulikke kõnesid aktusõl peeti pidoliidsi kõ̭nnit; koolialguse aktus koolialostusõ pidolinõ kuunolõminõ
aku aku - -t2; aku vajab laadimist akut om vaia laatiq
akustika kõl|a -a -la26; kõlaoppu|s* -(sõ) -(s)t10
akuut pehmehüs|märḱ -märgi -.märki37
akvaarium akvaari|uḿ -umi -.ummi38
akvarell vesi|värḿ -värmi -.värmi37, vesi|vär -värvi -.värvi37; vesivärmi|pilť -pildi -.pilti37
ala I (maa-ala) maa - -d50, al|a -a -la28, kotus -(s)õ -t11, (tegevüsala) al|a -a -la28; lagedad alad lakõq kotussõq; vallutatud alad ärqvõeduq maaq
ala II ala- all-; alapeatükk allpäätükk ; alapealkiri allpäälkiri ; alaealine alliäline v altiäline
alahindama (ilm(a)aśandaq) kehväs v .veitüs pidämä; alahindas teiste tööd pidi tõisi tüüd ilmaaśandaq kehväs; vastast ei tohi alahinnata vastast ei tohiq kehväs pitäq
alajaotus (all)ja|go -o -ko27
alakeha alomanõ kihäpu̬u̬ľ, kihä alomanõ pu̬u̬ľ, alakih|ä -ä -hä24
alaldi alandaja -a -t3, õgvõndaja -a -t3; voolualaldi voolualandaja, vooluõgvõndaja
alaleütlev kiiľ päälekäänüs* -(s)e -t11, mano(q).ütlejä* - -t3
alaline alali|nõ -dsõ -st5, alasi|nõ -dsõ -st5, alaski|nõ -dsõ -st5; alaline elukoht alasinõ elokotus
alalisvool õgõv|vu̬u̬l* -voolu -vu̬u̬lu37
alaltütlev kiiľ päältkäänüs* -(s)e -t11, mant.ütlejä* - -t3
alalõpmata egäalasi, ilm.lõpmaldaq, .lõpmaldaq
alalütlev kiiľ päälkäänüs* -(s)e -t11, man.ütlejä* - -t3
alalõpmata kõ̭iḱ aig, kõ̭
alam alamb -a -at13
alamkoda alamb|koda -kua -kota27
alamjooks alaja|go -o -ko27, ala|ots -otsa -.otsa31, alapu̬u̬lnõ ots, alomanõ jago; Võõpsu asub Võhandu jõe alamjooksul Võ̭õ̭pso om Võu jõ̭õ̭ alaotsan
alammäär ala|piiŕ -piiri -.piiri27, alomanõ piiŕ; palga alammäär palga alapiiŕ v alomanõ piiŕ
alampalk alapiiri|palk -palga -.palka30, alomanõ palk
alamsaksa: alamsaksa keel alambśaksa kiiľ
alamõõduline .allamõõduli|nõ -dsõ -st5; alamõõduline ahven allamõõdu ahhuń
alandama 1. alanda|ma -q -83; alandas end alanď hinnäst; 2. alla laskma; hindu alandati hinnaq lastiq alla; vererõhku alandav rohi vererõuhkust allavõtja rohi
alandlik ala.hiitjä - -t3, alandli|k -gu -kku3
alandlikult alandligult
alandus hä|bü -ü -pü27, .häüstüs -e -t9, ti|go† -o -ko27
alanema ala|nõma -(nõ)daq -nõ89, .alla minemä; vesi on jões alanenud vesi om jõ̭õ̭n alla lännüq
alarm hädä|kell -kellä . -kellä35, hädäpas|sun -una -unat4, hädä|larḿ -larmi -.larmi37, oho|larḿ -larmi -.larmi37
alasi al|(l)aś -asi -asit4
alaspidi alaspäidi, alaspäie, alasperi(lde); ripub pea alaspidi ripus alaspäidi
alasti pa(l)ľas .palľa pa(l)ľast15, alastõ, alastõllaq; saunas on inimesed alasti sannan ommaq inemiseq palľalt v alastõllaq; alastiolek keelatud! palľalt olõminõ keelet!
alatasa egäalasi, üttealasi, kõ̭, ütesttüküst; sinuga on alatasa üks häda suqkaq om egäalasi ütś hädä; ronib alatasa mulle sülle roni mullõ ütesttüküst üskä
alateadlik .tundmisõ .perrä, esiq.hindäst, loomusunnili|nõ -dsõ -st5, .arvosaamaldaq; alateadlik hirm arvosaamaldaq hirm
alateadvus .tundmi|nõ -sõ -st5, allmi̬i̬ľ* allmeele allmi̬i̬lt40
alates pääle, alostõn; järgmisest aastast alates tulõvast aastagast (pääle)
alati kõ̭, kõ̭õ̭, alasi, kõ̭iḱ aig; sul on alati kiire sul om alasi kipõ ; alati on nii olnud, 
 et ... kõ̭gõ om nii olnuq, et ...
alatine alasi|nõ -dsõ -st5
alatoitlus nälg nä(l)lä .nälgä34; kannatavad alatoitluse all ommaq ärq nälgünüq
alatu sal|a -a -la28, sal|lai -aja -ajat4, varas .varga varast23; alatu iseloomuga inimene sala olõmisõgaq inemine; käitus alatult pidi hinnäst varga muudu ülevän
alavääristama halvas v kehväs tegemä, halvas .pandma; .naar(d)ma naardaq naara66
alaväärsus .kehvü|s -(se) -(s)t10; .halvu|s -(sõ) -(s)t10, kehväspidämi|ne -se -st5
alaväärsuskompleks (.hindä) kehväspidämi|ne -se -st5, (.hindä) halvaspidämi|ne -se -st5, .kehvüs.tundmi|nõ* -sõ -st5
alaväärtuslik kehvä|ne -dse -st7, kehväke|ne -se -ist8, otav odava odavat4
albaanlane al.baanla|nõ -sõ -st5, .al|bań -bani -.banni38
album .al|buḿ -bumi -.bummi38
ale sõ̭õ̭rd sõõru sõ̭õ̭rdu36; alet põletama sõ̭õ̭rdu tegemä
alev al|lõ -õvi v -õva -õvit v -õvat4
alevik al|lõ -õvi v -õva -õvit v -õvat4
algaja alostaja - -t3
algallikas lät|eq -te -et18; kogu info tuleb algallikaist üle kontrollida kõ̭iḱ teedüs tulõ lättist üle kaiaq
algama (pääle) nakkama .naadaq v nakadaq na(k)ka77, (pääle) alosta|ma -q -83; .algnõma alõdaq .algnõ min 1. k .algsi min 3. k alõś75; varsti algab sügis pia nakkas v tulõ süküs ; jõgi algab allikast jõgi nakkas pääle v algnõs lättest ; eile algas kool eeläq alosť kuuľ v naaś eeläq pääle
algatama i̬i̬st .võtma, üles .võtma, alosta|ma -q -83, alostust tegemä; koolis oli tema see, kes kõik vembud algatas koolin olľ timä tuu, kiä kõ̭iḱ temboq iist võtť; tema vastu algatati kriminaalasi timä vasta alostõdi kriminaaľasi
algatus i̬i̬st.võtmi|nõ -sõ -st5, üles.võtmi|nõ -sõ -st5, alostus -õ -t9
algatusvõime päälenakkami|nõ -sõ -st5, i̬i̬st.võtmi|nõ -sõ -st5
algatusvõimeline (pääle)nakkaja - -t3, i̬i̬st.võtja - -t3; ta on algatusvõimeline inimene tä om päälenakkaja inemine
alge lu̬u̬m looma lu̬u̬ma31, ki|põń -bõna -bõnat4, tsä|päń -bänä -bänät4, seemeq si̬i̬mne seemend17; mõttealge mõttõkipõń; seemnealge siimneluum
algeline .väega .lihtsä
algkool alg|ku̬u̬ľ -kooli -ku̬u̬li37
algmaterjal alos|põhi -põḣa -.põhja43, alosmatõr|jaaľ -jaali -.jaali37, alos -(s)õ -t11
algne edimä|ne -dse -st5, vana vana vanna28; hoone restaureeriti algsel kujul hoonõq tetti vana kujo pääle tagasi; sai algsest kohmetusest üle sai edimädsest häbendelemisest üle
algul edimält, .algusõ(h)n, alostusõ(h)n; edeotsa(h)n; nädala algul nädäli edeotsan; algul ei tahtnud keegi mind kuulata edimält taha-as kiä minno kullõldaq
algupära periolõmi|nõ -sõ -st5, periolõ|ḱ -gi -kit13, alos|põhi -põḣa -.põhja43, juu|ŕ -rõ -rt40, umaper|ä -ä -rä24; millist algupära on meie suitsusaun? kost mi savvusann peri om?
algupärane umaperäli|ne -dse -st5, .hindäperi, .hindäperi|ne* -dse -st7, umapõḣali|nõ* -dsõ -st5; algupärane võru kirjandus umapõḣalinõ võro kirändüs
algupärand um|a -a -ma24, .ehtsä - -t3, edimä|ne -dse -st5, origi|naaľ -naali -.naali37; teatris oli nii algupärandeid kui ka tõlkeid tiatrin olľ nii ummi ku ümbrepantuisi tükke
algus alostus -õ -t9, ede|ots -otsa -.otsa31, .algu|s (-sõ) -(s)t10, alõnǵ -i -it13, alõng -u -ut13; alguses oli töö raske edimält v edeotsan olľ tüü rassõ ; esmaspäev on nädala algus iispäiv om nädäli alostus ; algusots alõnǵots ; algust tegema pääle nakkama
alimendid latsõkasvatus|raha -raha -rahha28
alistama ala(q) .hiitmä, .võitu v jako .saama; alistatud rahvad alaq hiidedüq rahvaq; korvpallis alistas Leedu Eesti korpallin sai Leedu Eestist jako
alistuma ala(q) .andma, .perrä .andma; vaenlane sunniti alistuma vainlanõ sunniti alaq andma; mehel tuli naise soovidele alistuda mehel tulľ naasõ tahtmiisilõ perrä andaq
alkohol alko|hoľ -holi -.holli38
alkoholijoove puŕo(h)nolõ|ḱ -gi -git13, hunń hunni .hunni37, puŕo puŕo purŕo26, tśomḿ tśommi .tśommi37, täüspää - -d sissek -.päähä v -pähäq52; kerge, keskmine, raske alkoholijoove väiko, keskmäne, kõva puŕonolõḱ; alkoholijoobes autojuht puŕon v võtnuq autojuhť; istus raskes alkoholijoobes autorooli lätś täüspäägaq v tśommin päägaq ruuli; istus kerges alkoholijoobes rooli lätś ruuli, lõhnaq man
alkoholilembus viina|viga -via -vika29
alkoholism viina|hädä -hädä -hätä24, viina.haigus -õ -t9; kannatab alkoholismi all täl om viinahädä man; alkoholism on tõsine probleem juuminõ om suuŕ hädä
alkoholiuim hunń hunni .hunni37, puŕo puŕo purŕo26; ta on alkoholiuimas täl om hunń pään; alkoholiuim on vaja välja magada puŕo om vaia vällä maadaq
alkohoolik joodi|k -gu -kut13, viina.haigõ - -t3
alkohoolne viina-; alkohoolne jook kraadigaq juuḱ; alkohoolne käärimine (viina, ollõ vms) käümine
all 1. all; laua all lavva all ; 2. (alanpuul) ala(h)n, alaha(h)n, alava(h)n, alamba(h)n ; 
seal all on veel üks talu sääl alahan om viil ütś talo
alla 1. (minkagiq) ala(q); laua alla lavva alaq ; 2. (kostkiq) .maaha v .alla; taevast alla taivast alla v maahaq; alla vajuma rippa v alla vaoma, ribahuma
allahindlus .hindo .alla.laskminõ
allakuseja kusi|k -gu -kut13, ala(q)|kussõi -kusõja -kusõjat4
allakäik hukkamine|ḱ -gi -kit13
allamäge .allamäke, mäest .alla; tee läheb kord allamäge, kord ülesmäge tii lätt kõrd mäest alla, kõrd mäkke üles; asjad lähevad allamäge aśaq lääväq rukka
allapanu ala(q)pannus -(s)õ -t11
allapoole .alla, (.)allapoolõ, alambahe, alamba(l)lõ
allatiiv kiiľ päälekäänüs* -(s)e -t11, mano(q).ütlejä* - -t3
allee (puiõ)rida (-)ria (-)rita29, ale - -t2; kaseallee kõorida
allergia üle.herkü|s* -(se) -(s)t10, allergiä - -t3
allergiline üle|herk* -hergä -.herkä35, allergili|ne -dse -st5
alles 1. alalõ; alles hoidma alalõ hoitma; mõned kompvekid olid veel alles mõ̭nõq kompvegiq olliq viil alalõ; 2. vi̬i̬l, .õkvalt, ammus ; ma alles ärkasin õkvalt ma heräsi; ta tuleb alles homme tä tulõ viil hummõń; alles ta oli siin! ammus tä olľ tan!
allikane lätte|ne -dse -st7, lätti|ne -dse -st7
allikas lät|eq -te -et18; allikavesi lättevesi ; tervendav allikas tervüseläteq
allikmaterjal m lätt|eq* -ide -it18; artikli allikmaterjal kirotusõ lätteq
alljärgnev .järǵmä|ne -dse -st5, .perrä|tullõv -tulõva -tulõvat4, .perrä|tullõi -tulõja -tulõjat4; alljärgnev loend järǵmäne nimekiri
alljärgnevalt alamba(h)n, alõmba(h)n, .perrätulõva(h)n, .perrätulõja(h)n, edesi; alljärgnevalt käsitleme teeremondi küsimusi edesi kaemiq tiiremondi küsümüisi
allkiri all|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43, alakirotus -õ -t9
allkirjastama ala(q) kirotama
allmaa(raud)tee tunnõľ(raud)ti̬i̬* - -d52, maaalonõ raudti̬i̬
allofoon allo|foń -foni -.fonni38, allo|fu̬u̬ń -fooni -fu̬u̬ni37
allohvitser allohvit|si̬i̬ŕ -seeri -si̬i̬ri37
allpool ala(h)n, ala(h)npu̬u̬l, alamba(h)n, alõmba(h)n, allpu̬u̬l; Alatare on Mäetarest allpool Alatarõ om Mäetarõst alõmban
alluma (minkagiq v kinkagiq) ala(q) .käümä; sõ̭nna .kullõma; instituut allub ministeeriumile instituuť käü ministeeriümi alaq
allumatu sõ̭na.kullõmaldaq, sõ̭na.kullõma|du -du -tut1
allutama (minkagiq v kinkagiq) ala(q) .hiitmä; sõ̭nna .kullõma .pandma
alluv alamb -a -at13, käsoalo|nõ -dsõ -st7, käealo|nõ -dsõ -st7; juhatajal oli kaks alluvat juhatajal olľ katś käealost; alluvad olid ülemusega rahul alambaq olliq ülembägaq rahu
allveelaev altvi̬i̬|laiv -laiva -.laiva30, vi̬i̬alonõ laiv
allüürnik kodapooli|nõ -dsõ -st7
almanahh almanak|ḱ -i -ki37
alpima .halṕma .halpiq halbi63, .haiklõma haigõldaq .haiklõ78; ära albi! ärq halṕkuq!
alpinism mäeronimi|nõ* -sõ -st5
alpinist mäe|ronnij* -ronija -ronijat4
alt alt; kana tuli aida alt välja kana tulľ aida alt vällä
alt muus alť aldi .alti37
altar .altri - -t1, aldaŕ . altri .altrit22, aldõŕ aldõri aldõrit4; kirikuõpetaja on juba altaris opõtaja om jo altri pääl
alternatiiv- = alternatiivne tõistmu̬u̬du, tõisildõ, .tõistõ; alternatiivmuusika tõistmuudu muusiga; alternatiivmeditsiin tõisildõ tohtõrdaminõ
altkulmu alt.kulmõ, altlaka, kõ̭õ̭rdu
altkäemaks mi̬i̬ľhää - -d50, meelehää - -d50, .määŕmi|ne -se -st5, käe.valgõ - -t3; altkäemaksu andma miiľhääd andma, määŕmä, valgustama; altkäemaksu võtma miiľhääd võtma
altpoolt ala(ha)st, alambast, alõmbast, altpu̬u̬lt
alumiinium álu|miiń -miini -.miini37
alumine aloma|nõ -dsõ -st5, alomi|nõ -dsõ -st5; ala-; alumine pool alomanõ puuľ, alapuuľ
alune alo|nõ -dsõ -st7; metsaalune mõtsaalonõ ; kaenlaalune kanglialonõ
alus 1. alos -(s)õ -st11; põhi põḣa .põhja43; kiiľ edimäne liigõq; alust panema põḣandama; 2. kq leelis
aluseline leheli|ne -dse -st5, lipõ - -t14, lipõ|nõ -dsõ -st7; aluseline vesi lipõ v leheline vesi
alusetu võlsś võlsi .võlssi37, tühi tühä .tühjä44, .põhjusõldaq; alusetu süüdistus võlsś süüdistüs; alusetu jutt tühi jutt
alusmets mõts alos|mõts -mõtsa -.mõtsa30; tiheda alusmetsaga männik paksu alosmõtsagaq pedästü
aluspesu (iho)mõsu (-)mõsu (-)mõssu26
aluspüksid m alos|püksiq -.pükse -.pükse37
alussärk hamõq .hammõ hamõt18, hamõh .hammõ hamõht20
alustaimestik mõts m alos|kasvoq -.kasvõ -.kasvõ37, m mõtsaalodsõq kasvoq
alustama alosta|ma -q -83; mitmit kõrdo alostõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, pääle nakkama; ta alustas kirjutamist tä alosť kirotamist ; alustab ühte ja teist, aga kunagi ei saa midagi valmis alostõllõs ütte ja tõist, a kunagiq saa-iq midägiq valmis; tööd alustama tüühü nakkama ; tuld alustama tuld soetama v läütmä
alustass alos.taldri|k -gu -kku38; kohvitassid käivad koos alustassidega kohvikroosiq kääväq alostaldrikkõgaq üten
alustus alostus -õ -t9; nakah(t)us -õ -t9
amatöör aśaarmastaja - -t3
ameeriklane (a)meeriklä|ne -se -st5
ameeriklanna (a)meeriklä|ne -se -st5, ameeriga naanõ
amelema .ael|õma -daq -õ85, .ümbre ajama v .tõ̭mbama; abielus naine, aga ameleb teiste meestega mehenaanõ, aq aelõs tõisi miihigaq v aja tõisi miihigaq ümbre
amet ammõ|ť -di -tit13, amma|ť -di -tit13; ametiasjus tüü- v ammõdiaśon; vahetas tihti ametit es piäq kotust, vaihť sagõhõhe ammõtit; ametiraha tunnusraha ; ametit pidama ammõtit valitsõma
ametialane ammõdi-, tü̬ü̬-; ametialane nõupidamine tüünõvvupidämine
ametiasutus ammõťasotus -õ -t9
ametiisik ammõťni|k -gu -kku38, aśa|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
ametikõrgendus ammõdiülendüs* -e -t9
ametimees ammõdi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, aśa|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, ammõť|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
ametisõit tü̬ü̬|sõit -sõidu -.sõitu37; ammõdi|sõit -sõidu -.sõitu37
ametiühing ammõdiütisüs* -e -t9
ametlik ammõťli|nõ -dsõ -st5; ametlikuvõitu ammõťlik ; seal valitses ametlik õhkkond sääl olľ sääne ammõťlinõ õhkkund
ametnik ammõťni|k -gu -kku38, aśa|aiai v -ajjai -ajaja -ajajat4, aśa|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
amm