ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 197 kiräkotust.
ujuk ujo|k' -gi -kit13, lõst lõsta .lõsta31; veepaagi ujuk viipaagi ujok; ujukid hoiavad võrku vee peal lõstaq hoitvaq võrku vii pääl; kq ka õngekork
õbluke pii:nü v kasina kundigaq, peenüke|ne -se -ist8; õbluke tüdruk peenükene tütrik; õbluke plika niblak
õde sõ:sa|r' -ra v -rõ -rd12; poolõde puul'sõ:sar' v umak -sõ:sard; meditsiini-, halastajaõde õdõ; püha õde pühä sõ:sar'; õeke tsids'a, tsidsi; õemees sõ:saramiis'; õepoeg sõ:sarapoig; õetütar sõ:saratütär'
õdus kodo|nõ -dsõ -st7, hää - -d50, ko|kos -gosa -gosat4, mu|kav -gava -gavat4; õdus kodu hää lämmi kodo; õdus väikelinn kodonõ v kokos väiku liin; ahi annab õdusat sooja ahi and hääd lämmind; teeme olemise õdusaks teemiq olõmisõ kodotsõs v hääs
õed-vennad m sõ:saraq-veleq sõ:saridõ-.velji sõ:sarit12-.velji43, m veli|dseq -tside -tsit7
ões sõ:sa|r' -ra v -rõ -rd12; õeksed sõ:saridsõq; õeste abikaasad kälüskidseq
õel hõel hõela .hõela30, võhl võhlu .võhlu37, kuri kur'a .kurja43, tikõ - -t14, lähk läho .lähko36, l'ahk l'aha . l'ahka35; muutus vanast peast väga õelaks muutu vanast pääst väega hõelas; ­ õelad naljad kur'aq nal'aq; õela silmaga katõ v kur'a silmägaq; õela õnn ei õitse, kadeda kari ei kasva võhlul vinü-iq vili, katõl kasu-iq kari; küll täna on õel ilm külh täämbä om hõel v kuri ilm
õelalt .hõelahe, .hõelalõ, .hõelastõ, .võhlui­si, tigõhõhe, tigõhõlõ; pahvatas õelalt naerma purdsaht' hõelahe naardma
õelus .hõelus -õ -t9, .lähküs -e -t9, .võhlus -õ -t9, 
tigõhus -õ -t9; ta on õelust täis tä om hõelust täüs; tüdrukud ütlevad poisile õelusi tütriguq ütleseq poisilõ terävüisi; see mees on küll vana õelus ise seo miis' om külh vana tikõ esiq
õgard neelüsk' -i -it13, neeländ' -i -it13, neeläsk' -i -it13, neelünd' -i -it13, neelüng' -i -it13, söödi|k -gu -kut13
õgima nii:ldmä neeldäq v nii:ldäq neelä66, .atma attaq ata61, .haal'ma .haaliq haali63, jahvõrda|ma -q -83, lõ|bima -piq -bi57, pom|ima -miq -i57, mähä|tämä -täq -dä82; õgisin oma kõhu täis ati uma kõtu täüs; õgib silmadega süü silmigaq; leegid õgivad paberit tuli niild papõrd; küll ta õgis laua taga külq tä lavva takan pomõ
õgvendama õgvõnda|ma -q -83, õgvas ajama; .sirgõ(mba)s ajama v tegemä; seda teed on õgvendatud seod tiid om õgvõndõt; auto­raami õgvendama autoraami riht'mä
õgvendus õgvõndami|nõ -sõ -st5, õgvõndus -õ -t9; teeõgvendus tiiõgvõndus; autokere õgvendus massinakere riht'mine
õhenema ohembas v .ohkumbas minemä, ohembas v .ohkumbas .muutuma; lumikate hakkab õhenema lumi nakkas ärq sulama; rahakott on kõvasti õhenenud rahakott' om kõvva kõhnõmbas jäänüq
õhetama vere|tämä -täq -dä82, rõõsa|tama -taq -da82, kuumõ|tama -taq -da82, hõõ:gama hõõadaq hõõ:ga77, .kuumama kuumadaq
.kuuma77, muhe|tama -taq -da37, õhe|tama -taq -da82; tütarlapsel nägu õhetab tütär'latsõl nägo kuumõtas; külm tuul pani palged õhetama külm tuul' pand' põsõq veretämä
õhin hõisk hõisu .hõisku36, huu:|g - -gu36, (h)äh|­hin -inä -inät13, herevüs -e -t9, helevüs -e -t9, 
vunk' vungi .vunki37, hurraa - -d52; poiss läks õhinat täis poiss' läts' hõisku täüs; tegi kõike innu ja õhinaga tekk' kõ:kkõ himo ja helevüsegaq; suurõs õhinas jäeti pooled asjad maha suurõ hähinägaq jätediq poolõq as'aq maaha; esimese õhinaga tahtsime vana maja maha lõhkuda edimädse huugaq tahtsõmiq vana maja maaha lahkuq
õhk (h)õhk (h)õhu .(h)õhku36, luht' luh(t)i .luhti37, hõ:ng† hõ:ngu .hõ:ngu37; külm õhk lõi väljast vastu külm lõhn lei väläst vasta; raske lämmatav õhk läpäh(t)üs; tuba tuleb tuulutada, selline lämmatav õhk on sees tarrõ piät tuulutama v luhtitama, sääne läpähtüs om seen; puhu pall õhku täis! puhuq pall' hõ:ngu täüs!; õhuniiskus õhunesseq; õhku laskma vasta taivast laskma, üles(t) laskma
õhkama 1. .õhkama õhadaq .õhka77; ei öelnud midagi, ainult õhkas korra ütle-s midägiq, õhas' õ:nnõ kõrra; õhkas oma raske elu üle kaivas' umma rassõt ello; noormees õhkab tüdruku järele nuur'miis' õhkas tütrigu perrä; 2. hõõ:gama hõõadaq hõõ:ga77, hõõ:hkama hõõhadaq hõõ:hka77, (kuuma) kuumõ|tama -taq -da82; õhkab külmetavatele kätele hinge­õhku puhk külmänüisi kässi pääle ­lämmind hõ:ngu; sügisene maa õhkas jahedust sügü­sene maa hõ:ngas jahhet vällä; ahi õhkab soojust ahi hõõ:hkas lämmind
õhkima .vasta taivast .laskma, purus .laskma; hoone õhitakse hoonõq lastas purus
õhkkond 1. (Maa) õhu|kiht' -kihi -.kihti36, (Maa) gaasi|kiht' -kihi -.kihti36, tuulõ|taivas† -.taiva -taivast22; õhkkond kaitseb elusorga­nisme liigse kiirguse eest õhukiht' kaits elolii(d)si ülearvolidsõ kirgüse iist; 2. õhk|kund -kunna -.kunda32; talle meeldib ülikooli õhkkond tälle miildüs ülikooli õhkkund
õhkuma .hõhkama hõhadaq .hõhka77, hõõ:gama hõõadaq hõõ:ga77, hõõ:hkama hõõhadaq hõõ:hka77, helge|tämä -täq -dä82; temast õhkus headust timäst hõhas' häädüst; põrandast õhkub külma põrmand om külm v põrmand hõ:ngas külmä; ahjust õhkus soojust ahost hõhas' lämmind
õhtu õda|k -gu -gut v -kut13, õtak õdagu õdagut v õdakut13, õda(n)g -u -ut13; tere õhtust! tereq õdagu(s)t!; head õhtut! hüvvä v hääd õdagut!; inglise keele õhtu inglüse keele õdak; mõis jääb linnast kaks versta õhtu poole mõisa om liinast kats' verstä õdagu poolõ; pererahval on õhtu alles söömata perre­rahval om õdagust viil söömäldäq
õhtukell .vesprekell -kellä -.kellä35; õhtukella löödi kell 6 õhtul vesprekellä lüüdi kell kuus' õdagu
õhtukleit õdagu|kleit' -kleidi -.kleiti37
õhtukool õdagu|kuu:l' -kooli -kuu:li37; tööl käivad noored õppisid õhtukoolis tüül käüjäq noorõq opõq õdagukoolin
õhtul õdagu(lt); ma sõidan õhtul linna ma sõida õdagu liina; vaeseke, tema aeg on õhtul! vaesõkõnõ, timä aig om jo õdakun!
õhtune õdagu|nõ -dsõ -st5; õhtune päike õdagunõ päiv; töötab õhtuses vahetuses tüütäs õdagudsõn vaihtusõn; õhtune koosolek õdagunõ kuunolõk'
õhtuoode õdaguoodus -(s)õ -t11, pääle.lõu­nõnõ .haukaminõ; viis õhtuoote haigele voodisse vei õdaguoodussõ haigõlõ sängü
õhtupoolik õdagus|puu:l' -poolõ -puu:lt40; õhtupoolikul õdaguspoolõ
õhtustama õdagust süü:mä, õdagusüü:ki süü:mä; läksime restorani õhtustama lätsi­miq restoraani õdagust süümä
õhtusöök õdagu|süü:k' -söögi -süü:ki37, õdakli|­nõ -dsõ -st5
õhtuti õdagidõ, õdagist; ta on õhtuti kodus tä om õdagist koton; lapsel on õhtuti palavik latsõl om õdagidõ palavik
õhuaken õhu|akõn' . -aknõ -akõnd17, luhvt|akõn' v luht'|akõn' -.aknõ -akõnd17
õhujõud m õhu|jouq -.joudõ -.joudõ36, linnuvä|gi -e -ke25
õhuke .oh(ku)kõ|nõ v .ohkugõ|nõ v ohukõ|nõ -sõ -ist8, .ohku - -t3, ohuq .ohku ohut19, ohut .ohku .ohut19; jää on veel õhuke ijä om viil ohkõnõ; see (on) mul hea õhuke tekike mul taa hüä ohuq tekikene; lõikab õhukest lauda lõikas ohut lauda; varrukad on õhukeseks kulunud käüseq heemendäseq; õhukeseks kitkutud kulmud kitsas kidsuduq kulmuq; õhuke nagu munakoor: kui puudutad, läheb katki kõhna nigu munakuur': pututat, nii lätt kats'ki; õhukesevõitu ohkukõnõ, ohelik
õhukeselt .oh(ku).kõistõ, ohu.kõistõ; ­ rulli tainas õhukeselt laiali! trulliq tahas ohukõistõ lakja!; liiga õhukeselt riides kergele rõivin, kerge rõivagaq
õhukumm õhu|kumm' -kummi -.kummi37, lohv' lohvi .lohvi37; jalgratta õhukumm läks katki jalgratta õhukumm' läts' kats'ki
õhuline õhuli|nõ -dsõ -st5, .kerge - -t3, koh|hil -ila -ilat4, .õhku täüs; õhuline kangas õhulinõ kangas; õhuline lumi kerge lumi; õhulised küpsised kohilaq piskviidiq
õhuloss õhu|loss' -lossi -.lossi37, nal' luhi|loss'* -lossi -.lossi37
õhupall õhu|pall' -palli -.palli37, nal' luht'|balloon' -ballooni -bal.looni35
õhupuhasti õhupuhastaja - -t3
õhurikas õhuli|nõ -dsõ -st5; õhurikkad ruu­mid õhulidsõq tarõq; muld peab olema õhu­rikas maan piät olõma õhku
õhurõhk õhu.rõuhku|s* -(sõ) -(s)t10, õhu|rõhk -rõhu -.rõhku37; õhurõhk tõuseb, langeb õhurõuhkus nõsõs, satas; õhurõhku mõõtma õhurõuhkust mõõ:tma
õhusõiduk linnumassin -a -at4
õhutama tuulu|tama -taq -da82, õhu|tama -taq -da82, luhvti|tama -taq -da82, .värskit .õhku (.tarrõ) .laskma; härgü|tämä -täq -dä82, hütsü|tämä -täq -dä82, tõhu|tama -taq -da82; tube tuleb regulaarselt õhutada tarri piät kõrra perrä tuulutama; õhutas katla all tuld õhut' paa all tuld; perenaine õhutab külalisi sööma pernaanõ tõhutas küläliisi süümä
õhutemperatuur õhu|lämmi -.lämmä
-lämmind16, kraat' kraadi .kraati37; õhutempera­tuur tõuseb, langeb õhulämmi nõsõs, satas; õhutemperatuur on –10 kraadi külmä om 10 kraati; õhutemperatuur on 20 kraadi (õhu)lämmind om 20 kraati
õhutõrje õhu|kaidsõq -.kaitsõ -kaidsõt18, .taiva|­kaidsõq* -.kaitsõ -kaidsõt18
õhuvahetus luhti.vaeldus -õ -t9, õhu.vaeldus -õ -t9, tuulutus -õ -t9; keskkunnavahetus -õ -t9; selles majas on loomulik õhuvahetus seon majan liigus õhk esiqhindäst v seo maja tuulutas hinnäst esiq; mulle soovitati õhuvahetust ja ma sõitsin mere äärde mullõ soovitõdi tõistsugumast õhku ja ma sõidi mere viirde
õhuväelane linnu.väelä|ne -se -st5, õhu.väelä|ne -se -st5
õhuvägi linnuvä|gi -e -ke25, õhuvä|gi -e -ke25
õhuvärskendaja õhuhõ:ngutaja - -t3, .värski hõ:ngu .andja
õhv (h)õhv (h)õhva .(h)õhva30, (h)õhvakõ|nõ -sõ -ist8; neil on majapidamises lehm ja kaks õhva näil om majapidämisen lehm ja kats' hõhvakõist
õieli pikkä, pikä(h)n, tillikallaq, tillile, .pistü, .lakja, .harku, laja(h)n, hargu(h)n; 
 käsi õieli käsi pikän; ise peadpidi lumes, jalad taeva poole õieli esiq päädpiten lumõn, jalaq tillile taiva poolõ; ajab käed õieli, et lõngavihti hoida aja käeq lakja, et välmet hoitaq; laps näitas kodu poole, näpp ­õieli lats' näüdäs' kodo poolõ, näpp pistü; kukk ajas kaela õieli ja kires kikas ai kaala pikkä ja kirge
õiend õiõndus -õ -t9
õiendama õiõnda|ma -q -83, sehveldä|mä -q -83, sehverdä|mä -q -83, kobis|õma -taq -õ87, pas'alda|ma -q -83; mul on linnas mitu asja õiendada mul om liinan mitu asja kõrda aiaq; ema õiendab pliidi juures imä toimõndas v õiõndas pliidi man; nagu uksest sisse astus, nii õiendama kukkus niguq ussõst sisse sai, nii kobisõma v pas'aldama v õiõndama naas'; seal ta õiendas ametimeestega, ei tea, mis asja ta ajas sääl tä sehveld' ammõdimiihigaq, tiiä eiq, midä asja tä ai
õiendus (as'a)toimõndus -õ -t9, ­(as'a)õiõndus
 -õ -t9; parandus -õ -t9; praavitus -õ -t9, .klaar'mi|nõ -sõ -st5; kodus on alati tuhat õiendust koton om kõ:gõ tuhat as'atoimõndust; ajaleht avaldas artikli kohta õienduse aoleht' ilmut' artikli kotsilõ parandusõ; pärast avariid oli politseiga õiendust päält avarii oll' politseigaq klaar'mist
õieti .õigõhe, .õigõlõ, .õiguisi, .õigust üldäq, .õigõlõ üldäq, .ausahe üldäq, periselt, tõtõstõ; ei mäletagi, kui vana ta õieti on mälehtägi-iq, ku vana tä õigõlõ om; mis ta sinust õieti tahab? midä tä sust õigõhe taht?
õietolm .häitsme|hiiv* -hiiva -.hiiva30, .häitsme|tolm -tolmu -.tolmu37; ta on õietolmule allergiline tä om üleherk häitsmehiivalõ
õige I õigõq, küländ; kust sellist asja õige osta saab? kost säänest asja õigõq ostaq saa?; oli juba õige pime, kui koju jõudsime oll' joq küländ pümme, kuq kodo saimiq; õige magus häste makõ; õige mul asi! kah mul asi!; mine sa õige metsa oma jutuga! mineq sa kah mõtsa uma jutugaq!
õige II .õigõ - -t3; kõik on õige, mis ma räägin kõ:ik' om õigõ, mis ma kõ:nõlõ; vali õige vastus! valiq õigõ vastus!; hobune ei püsinud õigel teel hopõn' es püsüq õigõ tii pääl; ­ otsib elus õiget kohta ots' elon umma kotust; temast pole õiget töömeest timäst olõ-iq õigõt tüümiist; käis majas ringi nagu õige mees kunagi käve majja piten niguq õigõ miis' (õ:ks); ta pole veel seda õiget leidnud tä olõ-iq viil tuud õigõt löüdnüq; tee nii, nagu ­õigem tundub! tiiq nii, niguq õigõmb tunnus!
õigeaegne (uma).aoli|nõ -dsõ -st5, .õigõl aol; õigeaegne künd aolinõ kündmine
õigeaegselt .õigõl aol, .õigõs aos, ao pääle, .aohna, .aol(d)õ; õigeaegselt sündinud laps ao pääle sündünüq lats'; jõudis õigeaegselt kohale sai õigõs aos peräle; me peame õigeaegselt linna jõudma mi piät aohna liina joudma
õigekiri .õigõkirotus -õ -t9, .õigõ|kiri .õigõkirä .õigõt.kirjä43
õigemini .õigõmbalõ, .õigõmbahe, ­.õigust üldäq; teeksid õigemini, kui jätaksid minemata sa tennüq õigõmbahe, ku jätnüq minemäldäq; ta isa, õigemini kasuisa, suri hiljuti timä esä, õigõmbalõ kasuesä, kuuli ildaaigo
õigesti .õigõhe, .õigõlõ; sa tegid õigesti sa teit õigõhe; loodan, et sain õigesti aru looda, et sai õigõlõ arvo
õigetpidi .õigõtpite(h)n, .õigustpite(h)n, peripäidi, hüvilde, perilde; võta pliiats õigetpidi kätte! võtaq pleiäts' õigõtpiten kätte!; sul on särk pahupidi seljas, keera õigetpidi! sul om hamõq paheldõ sälän, käänäq hüvilde!; kruus oli laual õigetpidi, ei olnud kummuli kruus' oll' lavva pääl perilde, olõ es kummalõ
õigeusk .õigõ|usk -uso -.usko36, vinne usk, seto usk; õigeusu preester õigõuso papp'
õigeusklik .õigõusoli|nõ -dsõ -st5, vinneusoli|nõ -dsõ -st5, setousoli|nõ -dsõ -st5
õiglane .ausa - -t3, .õigõ - -t3, .õigla|nõ -sõ -st5; õiglase südamega mees ausa süämegaq miis'; müüs maja õiglase hinnaga möi maja õigõ hinnagaq; magab õiglase und maka niguq õigõ miis'
õiglaselt .ausahe, .ausalõ, .õigõhe, .õigõlõ; tulud jaotati õiglaselt tuloq jaotõdiq ausahe
õiglus .õigu|s -(sõ) -(s)t10, .õiglus -õ -t9; õiglust jalule seadma õigust masma pandma; õiglus võitis õigus võit'; pole siin ilmas õiglust olõ-iq seon ilman õigust ; sotsiaalne õiglus ütiskundlinõ õiglus
õigsus .õigõ - -t3, .õigu|s -(sõ) -(s)t10, .ehtsüs -e -t9; allkirjade õigsust tuli kontrollida alakirotuisi ehtsüst tull' kontrolliq v tull' kontrolliq, kas alakirotusõq ommaq õigõq
õigupoolest .õigust üldäq, .õigõlõ üldäq, .ausahe üldäq, tõtõstõ, .õigõhe, .õigusõ poolõst; õigupoolest peaksid ise sellest rääkima ausahe üldäq pidänüq sa esiq seost kõ:nõlõma; õigupoolest pole mul kuhugi kiiret õigust üldäq olõ-iq mul kohegiq kipõt
õigus .õigu|s -(sõ) -(s)t10, meele|vald† -valla -.valda33, .säädü|s -(se) -(s)t10; tal on õigus täl om õigus; mul pole õigust dokumentidele alla kirjutada mul olõ-iq õigust paprilõ alaq kirotaq; õigust nõudma õigust ­ajama; muudkui nõuab oma õigust aja pääle umma õigust; Rooma õigus Rooma ­õigus; õpib ­õiguse ajalugu opp' õigusõ aoluku; kodukariõigus kodokaristamisõ meelevald; ­ õigust omav õigusõlinõ; õigust rääkima ­õigust kõ:nõlõma
õigusjärgne .õigus(õ)li|nõ -dsõ -st5, .säädüse peri; õigusjärgne omanik säädüse peri umanik
õigusnõunik .õigus.nõuni|k -gu -kku38, .sää­dü­senõvvu|mii:s' -mehe -mii:st39; presidendi õigusnõunik presidendi säädüsenõvvumiis'
õigustama sele|tämä -täq -dä82, .kaitsma .kaitsaq kaidsa61; õigustas oma hilinemist kehva ilmaga ai uma ildasjäämise kehvä ilma kaala v selet' umma ildasjäämist kehvä ilmagaq; ­ õigustas end nagu suutis kaitsõ hinnäst niguq mõistsõ; õigustatud huvi jur õigusõgaq huvi; ta ei suutnud vanemate ­ootusi õigustada tä es sutaq vanõmbidõ luutuisi täütäq; uus bussiliin ei õigustanud ­ennast vahtsõst bussiliinist saa-s asja­
õigusteadus .säädüseoppus -õ -t9, .õigus|­tiieq* -tii:de -tiiet9, .õigustii:dü|s -(se) -(s)t10, .õigusõtegemi|ne -se -st5, juura - -t2
õigustus seletämi|ne -se -st5, .kaitsmi|nõ -sõ -st5, kaidsõq .kaitsõ kaidsõt18; mis sul enda õigustuseks öelda on? mis sul hindä kaitsõs üldäq om?
õigusvastane .õigusõ .vasta, .õigust .vasta, .säädüse .vasta, .säädüst .vasta; õigusvastane võõrandamine õigust vasta ärqvõtminõ
õilis .ausa - -t3, .uhkõ - -t3, suurõmeeleli|ne -dse -st5, avvuli|nõ -dsõ -st5; suur'suguma|nõ -dsõ -st5; õilsa hingega mees suurõmeelelidse hingegaq miis'; arsti õilis elukutse tohtri avvulinõ ammõt'; ta on õilsast soost tä om korgõst suust
õilmitsema .häitsemä häidsedäq .häitse77, .häitsnemä häidsedäq .häitsne75, ninne|tämä -täq -dä82; orus õilmitsevad toomingad oron häitseseq toomõq
õis häidseq .häitsme häidsend16, häidseq .häitse häidset18, häierm -ä -ät4, häielm -ä -ät4, häelm v (.)häelmäs .häelmä .häelmät v häelmäst15, (palli muudu) tot|t -u -tu37, tot|t' -i -ti37, tut|t -u -tu37; pärnaõied pähnähäiermäq; väikesed punased õied tsill'okõsõq vereväq ­häitsmeq; suureõielised pojengid suuri tottõgaq puiõn­giq; ostame ühe jorjeniõie! ostamiq üte jürjenitutu ! ; õiepung (häelmä)nupp'; õisi täis lillepõõsas totliganõ lillipuhm
õisik kasvot ts'aukhäierm* -ä -ät4, .häitsme|­ts'auk -ts'auga -.ts'auka31, .häelmäko|go* -go -ko26
õitsema .häitsemä häidsedäq .häitse77, .häitsne­mä häidsedäq .häitsne75, ninne|tämä -täq -dä82; meil rukis juba õitseb meil rügä joq häitses; meri hakkas üleöö õitsema meri naas' üte üügaq häitsemä; tüdruk õitseb nagu moon tütrik ninnetäs niguq makun'; arvutimüüjate äri õitseb puutrimüüjide äri lätt häste v häitses; õitsev taim häitsejä kasv; küüned õitsevad küüdseq häitseseq
õitseng .häitsemi|ne -se -st5, häidseng' -i -it13; kevadise õitsengu ilu keväjädse häitsemise ilo; kunsti, kirjanduse, teaduse õitseng kunsti, kirändüse, tiidüse häitsemine; loomingulise õitsengu aastad kunstniku elus loo­mingulidsõ häitsemise aastaq kunst'nigu elon
õitsil öüdsi(h)n, .öütsil; olin hobustega õitsil olli hobõstõgaq öütsil; õitsil olemine öüts', üüts'
õitsile .öütsi
õitsiline öüdsili|ne -se -st5
õitsituli öüdsi|tuli -tulõ -tuld41, öüts' öüdsi .öütsi37, üü:ts' öödsi üü:tsi37
õlak 1. ola|märk' -märgi -.märki37, pa|kon' -goni -gonit4; 2. olalat|t' -i -ti37, olg|rihm -rihma
-.rihma30, olapääli|ne -dse -st5; tikandiga kaunistatud õlakud kirädüq olalatiq v olapäälidseq
õlavööde kaala|vits -vitsa . -vitsa30; õlavöötme luud kaalavitsa luuq
õlekõrs olõ|kõrs' -kõrrõ -kõrt49; viisk, põis ja õlekõrs kussõm, viis ja olõkõrs'
õlg ( õla ) olg ola .olga32; poisil on laiad õlad poisil ommaq lajaq olaq; õlavars olavars', päälmäne käevarrõ jago; tuli appi, pani õla alla tull' appi, lei turna alaq; kodune maja­pidamine jäi naise õlgadele kodonõ maja­pidämine jäi naasõ kandaq
õlg ( õle ) olg' olõ .olgõ34; jõululaupäeva õhtul toodi õled tuppa joulupuul'päävä õdagu tuu­diq olõq tarrõ; õlgedest olinõ, olist; õlg­übar olõküpär'; õlgkatus olõkatus, napukatus
õli õl|i -i -li26, õõli - -t2, õll' õlli .õlli37, el|i† -i -li26; 
 õlis küpsetatud pirukad õli seen küdsedüq piiraguq; autol tuleb õli ära vahetada massinal tulõ õli ärq vaihtaq; lambis sai õli otsa lambil sai õli otsa; kallas oma jutuga õli tulle tekk' uma jutugaq as'a hullõmbas; ära kalla õli tulle! ärq härgütäguq!
õlimaal õli|maal' -maali -.maali37
õline õli|nõ -dsõ -st5; pesi õlised käed puhtaks mõsk' õlidsõq käeq puhtas; rääkis õlise häälega kõ:nõl' lipõ helügaq; need mehed on päevast päeva õlised neoq meheq ommaq pääväst päivä hunnin
õlitama õli|tama -taq -da82, õligaq .määr'mä; uksehinged on värskelt õlitatud ussõhingeq ommaq õkvalt õlitõduq; uksehinged vajavad õlitamist ussõhingeq tahtvaq õlli; õlitas oma lauluhäält õlit' umma lauluhellü
õlivärv õli|värm' -värmi -.värmi37, õli|värv' -värvi -.värvi37
õlleankur ollõpuns'u - -t1
õllekann ollõ|kann' -kanni -.kanni37, ollõ|kruu:s' -kruusi v -kroosi -kruu:si37
õllekas ollõtar|õ -õ -rõ24
õllekelder ollõkeller' -i -it4
õllepruulija (ollõ)pruul' (-)pruuli (-).pruuli37; 
 ma lõbus õllepruulija ma olõ rõõ:msa ollõpruul'
õllepurk ollõ|purk' -purgi -.purki37
õlletehas ollõvabri|k -gu -kut13
õllevaat ollõ|vaat' -vaadi -.vaati37; ollõpüt|t -ü -tü37
õlu oluq ollõ ol(u)t49, ollõkõ|nõ -sõ -ist8; pude­li­õlu pairas; õlletuba ollõtarõ; lahtine õlu pütü­oluq, vaadioluq
õmbleja .umblõja - -t3
õmblema .umblõma ummõldaq .umblõ78; suveks tuleb uued kleidid õmmelda suvõs tulõ vahtsõq kleidiq ummõldaq; õmble nööp ette! umblõq nöps' ette!; välja õmblema vällä umb­lõma; hooletult kokku õmblema pundsutama, pundsõrdama, pungama, pungitsõma, pungõrdama
õmblus ummõlus -õ -t9, .umblõmi|nõ -sõ -st5; tüdruk õpib linnas õmblust tütrik opp' liinan umblõmist; õmblus on lahti hargnenud ummõlus om vallalõ aronuq
õmblusateljee ummõlus|koda -kua -kota27, .umblõmis|koda -kua -kota27, ummõlustar|õ -õ -rõ24
õmblusmasin ummõlusmassin -a -at4
õmblusnõel ummõlus|nõgõl -nõgla -.nõkla45
õnarus tsop|p -a -pa31, ts'opp' ts'opi ts'oppi31, ts'omp ts'ombo .ts'ompo37, mulk mulgu .mulku37; õnarusi täis ts'ompliganõ
õndraluu anat hand|ruu:ds -roodsu -ruu:dsu37, (alaotsa) ruu:dsjak|k -u -ku37
õndsalik . õ:ndsali|k -gu -kku38, . õ:ndsa - -t3; kuulas õndsaliku näoga muusikat kullõl' õ:ndsaligu näogaq muusikat; maaelu õndsalik rahu maaelo õ:ndsalik rahu
õndsus . õ:ndsus -õ -t9; kannab hoolt hinge õndsuse eest kand huult hinge õ:ndsusõ iist; milline õndsus on viimaks puhata! määne õ:ndsus om lõpus hingädäq!
õng õ:ng' õ:ngõ . õ:ngõ34; poiss võttis õnge ja läks kalale poiss' võtt' õ:ngõ ja läts' kallo püüdmä; suur kala jäi õnge suur' kala jäi õ:ngõ; mees valetab, naine läheb õnge miis' võlss', naanõ lätt õ:ngõ v jääs uskma; õpetaja ei lasknud end õnge võtta oppaja lasõ-s hinnäst õ:ngõ võttaq v ärq pettäq
õngekork õ:ngõ|kork' -korgi -.korki37, lõst lõsta .lõsta77, seto kiil' pok|k -a -ka31
õngenöör õ:ngõ|nüü:r' -nööri -nüü:ri37
õngeritv õ:ngõlat|t' -i -ti37, õ:ngõ|valdas -.valta -valdast22, va|ba -ba -pa28, vi|ba -ba -pa28, va|bõ -bõ -põ28
õngitsema õ:ngi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, ungi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, kalla ­.püüdmä; käib õhtuti õngitsemas käü õdagist õ:ngit­sõman; õngitses kotist fotoaparaadi ungits' kotist pildimassina; õngitseb purgist kurke püüd v ungitsõs purgist kurkõ
õnn õ:nn' õ:nnõ . õ:nnõ35, rõõ:m rõõmu rõõ:mu37; vidämi|ne -se -st5; läks maailma õnne otsima läts' ilma õ:nnõ ots'ma; hakkas suurest õnnest nutma naas' suurõ rõõmu peräst v suurõst häästmeelest ikma; täna oli meil õnne täämbä oll' meil õ:nnõ v täämbä meil vidi v täämbä läts' meil häste; läks õnneks läts' õ:nnõs
õnnal ts'om|p ts'ombo .ts'ompo37, tsop|p -a -pa31, ts'opp' ts'opi ts'oppi31; põlveõnnal kindrets'omp, kindretsälk
õnneks õ:nnõs; minu õnneks jäi kontrolltöö ära muq õ:nnõs jäi kontroll'tüü ärq; jõudsime õnneks vihma eest varju joudsõmiq õ:nnõs vihma iist var'olõ
õnnelik õ:nnõli|nõ -dsõ -st5, rõõ:msa - -t3, õ:nnõ­li|k -gu -kku38; olin oma mehega õnnelik elli uma mehegaq häste; õnneliku ilmega rõõ:msa näogaq; õnnelik lapsepõlv illos v hää latsõpõlv'; see oli õnnelik õnnetus seo oll' õ:nnõlik õ:nnõtus; olen kõige õnnelikum inimene maailmas olõ kõ:gõ õ:nnõlidsõmb inemine maa pääl
õnnelikult .häste, ilosahe, ilosalõ; abiellusid ja elasid õnnelikult lätsiq paari ja elliq ilosahe; elage õnnelikult! elägeq häste!; film lõppes õnnelikult film' lõppi häste; see asi lõppes teil veel õnnelikult seo asi lõppi teil viil häste
õnnesoov (õ:nnõ)suu:v' (-)soovi (-)suu:vi37, (õ:nnõ)suu:v'mi|nõ -sõ -st5; noorpaar võttis õnnesoove vastu nuur'paar' võtt' hüvvi suuvõ vasta
õnnestuma õ:nnistu|ma -daq -80, .kõrda mine­mä, õ:nnah(t)u|ma -daq -84; mul õnnestus kõik hästi, mis ette võtsin mul õ:nnahtu kõ:ik' häste, miä ette võti; temal õnnestub kõik timäl lätt kõ:ik' kõrda; tal õnnestus ära joosta tä sai ärq juuskõq; romaani ei õnnestunud avaldada romaani es saaq v es õ:nnistuq v es lääq kõrda vällä andaq; õnnestunud ost kõrdalännüq ostminõ; õnnestunud üritus kõrdalännüq ettevõtminõ
õnnetu õ:nnõ|du -du -tut1, kurb kurva .kurba32, kurvali|nõ -dsõ -st5, ikuli|nõ -dsõ -st5, hallõ - -t14; olin oma abielus õnnetu olli uman abi­elon õ:nnõdu; laps oli õnnetu lats' oll' kurb; olen meie tüli pärast väga õnnetu olõ mi tülü peräst väega kurb; filmil oli õnnetu lõpp film' oll' hallõ v kurva lõpugaq; õnnetu lapsepõlv kurvalinõ latsõpõlv'; see oli sul küll üks õnnetu mõte seo oll' sul külh üts' halv mõtõq; õnnetu elu hallõ elo; sai õnnetul kombel surma sai õ:nnõtuhe surma
õnnetult õ:nnõtuhe, õ:nnõtulõ, kurvalt, kurvalidsõlt, kurva.listõ; laps vaatas õnne­tult aknast välja lats' kai õ:nnõtulõ v kurvalt aknõst vällä; kukkus õnnetult ja murdis jalaluu sattõ halvastõ ja murd' jalaluu ärq
õnnetus pahandus -õ -t9, õ:nnõtus -õ -t9, äpär­düs -e -t9, hä|dä -dä -tä24; lapsel juhtus väike õnnetus latsõl juhtu väiku äpärdüs v pahandus; raudteel juhtus õnnetus raudtii pääl juhtu õ:nnõtus; surmaga lõppenud õnnetus surmagaq lõpnuq õ:nnõtus; minu õnnetus on see, et olen väga hajameelne mu hädä om tuu, et olõ väega suur' unõhtaja; kössitab nurgas nagu hunnik õnnetust kükütäs nukan niguq unik õ:nnõtust v vaivavaglakõnõ
õnnetusehunnik õ:nnõtus -õ -t9, vaiva­vagla­kõ|nõ -sõ -ist8, (sita)hä|dä -dä -tä24
õnnetuseks kah'os, nigu(q) hädä; õnnetuseks jäin ma haigeks kah'os jäi ma haigõs
õnnetusjuhtum õ:nnõtus -õ -t9, .johtumi|nõ -sõ -st5; seda õnnetusjuhtumit uurib politsei taad johtumist uur' politsei; suri õnnetus­juhtumi tagajärjel sai õ:nnõtuhe hukka v otsa
õnnis . õ:ndsa - -t3; kadonu|q - -t1; usk teeb ini­mese õndsaks uskminõ tege inemise õ:ndsas; pidas kalliks oma õndsa mehe mälestust pidi kallis uma kadonu mehe mälehtüst; metsas valitses õnnis vaikus mõtsan oll' kallis v õ:ndsa rahu
õnnistama õ:nnista|ma -q -83, pühendä|mä -q -83; Jumal õnnistagu teid! Jummal' õ:nnis­taguq teid!; rannarahvast õnnistati hea kala­saagiga rannarahvalõ õ:nnistu v õ:nnahtu hää loomus; kirikuõpetaja kutsuti uut maja õnnistama keriguopõtaja kutsuti vahtsõt majja pühendämä; rahvas õnnistas oma head valitsejat rahvas kitt' umma hääd valit­sõjat
õnnistus õ:nnistus -õ -t9, õ:nnistami|nõ -sõ -st5, pühendüs -e -t9, pühendämi|ne -se -st5
õnnitlema . õ:nnõ suu:v'ma, .kitmä kittäq kitä61, avvusta|ma -q -83; õnnitlen sind ­sünnipäeva puhul soovi sullõ sünnüpääväs õ:nnõ; kooli­lõpu puhul õnnitlema koolilõpu puhul kitmä; president õnnitles olümpiavõitjat presi­dent avvust' olümpiävõitjat
õnnitlus (õ:nnõ)suu:v' (-)soovi (-)suu:vi37
õpe .op'mi|nõ -sõ -st5, oppami|nõ -sõ -st5, koolitus -õ -t9, koolitami|nõ -sõ -st5; doktoriõpe doktorikoolitus; ümberõpe ümbreop'minõ
õpetaja oppaja - -t3, kuu:l'.meistre - -t3, (keri­gu)opõtaja - -t3; eesti keele õpetaja eesti keele oppaja; koolis on palju noori õpetajaid koolin om pall'o nuuri oppajit; õpetajate tuba oppajidõ tarõ; kogudus oli terve aasta ilma õpetajata kogodus oll' terve aasta (ilma) opõtajaldaq
õpetama op|pama -adaq -pa77, kooli|tama -taq -da82; ema hakkas lapsele tähti õpetama imä naas' latsõlõ tähti oppama; ta õpetab ülikoolis vene keelt tä oppas korgõnkoolin vinne kiilt; ära tule mind õpetama! tulku-iq minno oppama!; õpetatud mehed koolitõduq meheq; Õpetatud Eesti Selts Koolitõt Eesti Selts'
õpetlane tii:dlä|ne -se -st5, tii:d(e).meistre* - -t3, 
tii:düs.meistre - -t3; Hiina õpetlased Hiina targaq
õpetlik oppusõgaq, oppusli|nõ -dsõ -st5; õpetlik raamat oppusõgaq v tark raamat; see on õpetlik lugu seost as'ast om oppiq; see film on õpetlik seost filmist om oppiq
õpetus 1. oppu|s -(sõ) -(s)t10, oping -u -t13, oppa­mi|nõ -sõ -st5, koolitami|nõ -sõ -st5; õpetus toimus eesti keeles oppaminõ v koolitaminõ käve eesti keelen; tee isa õpetuse järgi! tiiq esä oppusõ perrä!; olgu see sulle õpetuseks! olkõq seo sullõ opingus!; luge­misõpetus lugõma oppaminõ, lugõmisoppus; tarvitamisõpetus pruuk'misoppus; lause­õpe­­tus kiil' lausõoppus; 2. seletüs -e -t9, sele­­tämi|ne -se -st5, .arvo.saami|nõ -sõ -st5; pühakirja õpetus pühäkirä sõ:na v seletüs; Hippokratese õpetus Hippokratesõ seletüs v sõ:na; idamaised õpetused hummogumaa arvosaamisõq v tarkusõq
õpik opiraama|t -du -tut13, kooliraama|t -du -tut13; kirjandusõpik kirändüse opiraamat
õpilane .op'ja - -t3, kooli|lats' -latsõ -last39, kooli­li|nõ -(d)sõ -st5, opili|nõ -(d)sõ -st5, opila|nõ -sõ -st5; meistri õpilane meistri opilanõ; klassis oli kakskümmend õpilast klassin oll' kats'kümmend last; õpilastööde konkurss koolilatsi töie konkurss'
õping hrl m .op'mi|nõ -sõ -st5, kooli(h)n.käü­mi|ne -se -st5; jättis õpingud pooleli jätt' koolinkäümise kats'ki; alustasin õpinguid ülikoolis lätsi ülikuuli; jätkas oma õpinguid välismaal läts' vällämaalõ edesi op'ma
õpipoiss (opi)poiss' (-)poisi (-).poissi37, käe­alo|­nõ -dsõ -st7, purss'† pursi .purssi37; läks sepa õpipoisiks läts' sepäle poisis; Joosep oli rätsepa õpipoiss, kuni oma käe peal õmb­lema hakkas Joosõp oll' rätsepä käealonõ, nikaguq uma käe pääl umblõma naas'
õppeaasta kooli.aasta|k -ga -kka38 v -gat13, opi.aasta|k -ga -kka38 v -gat13; õppeaasta algab septembris ja lõpeb juunis kooliaastak alostas süküskuun ja lõpõs piimäkuun
õppeaine opi|ainõq -.ainõ -ainõt18, (kooli)ainõq (-).ainõ (-)ainõt18
õppeasutus kuu:l' kooli kuu:li37, koolituskotus -(s)õ -t11, .op'miskotus -(s)õ -t11; riiklik õppe­asutus riigikuul'
õppejõud oppaja - -t3; ülikooli õppejõud ülikooli oppaja; ta on bioloogia õppejõud tä om (ülikoolin) bioloogia oppaja
õppekeel opi|kii:l' -keele -kii:lt40, oppamis|kii:l' -keele -kii:lt40; vene õppekeelega kool vinne opikeelegaq kuul'; meie kooli õppekeel on inglise keel miiq kooli oppamiskiil' om ing­lüse kiil'; võru õppekeelega lasteaed võro opikeelegaq latsiaid
õppelaen opi|lain -lainu -.lainu37
õppemaks opi|mass -massu -.massu37; selles koolis pole õppemaksu seon koolin saa massuldaq oppiq
õppetool opi|tuu:l' -tooli -tuu:li37
õppetund (opi)tunn' (-)tunni (-).tunni37; küll elu annab õppetunde külq elo oppas; kursus koosnes kahekümnest õppetunnist kursusõl oll' kokko kats'kümmend tunni
õppetöö .op'mi|nõ -sõ -st5, oppami|nõ -sõ -st5, oppu|s -(sõ) -(s)t10; õppetöö toimus eesti keeles op'minõ käve eesti keelen; õppetöö algab kahe nädala pärast op'minõ nakkas pääle katõ nädäli peräst; reedel õppetööd ei toimu riidi tunnõ ei olõq
õppetükk opitük|k -ü -kü37, koolitük|k -ü -kü37, koolitüü: - -d52; päätük|k -ü -kü37; mine õppetükke tegema! mineq koolitüüd tegemä!; kas õppetükid on selged? kas koolitüü om tett? v kas opitüküq ommaq selgeq?; õpik on jaotatud kümneks õppetükiks opiraamat om jaet kümnes päätüküs
õppevahend oppamisõ asi, opi|asi -as'a -.asja43, kooli|asi -as'a -.asja43, opi|riist ­ -riista -.riista30, opi|nõvv* -nõvvu -(.)nõvvu37, opi|ts* -dsa -tsat13; näitlikud õppevahendid op'mis­näüdüsseq; kaardid, sõnaraamatud, ­õpikud ja muud õppevahendid kaardiq, sõ:na­raa­maduq, opiraamaduq ja muuq oppamisõ as'aq
õppima .op'ma oppiq opi, 3. k opp' v opis63, opi|tsõma† -tsaq v -daq -dsõ90; tütar õpib muusikakoolis klaverit tütär' opp' muusigakoolin klavõrit; ma olen küll seda keelt õppinud, aga ikka pole selgeks saanud olõ ma tuud kiilt külh op'nuq, a iks olõ-iq ärq op'nuq; lapsed õpivad lugema latsõq op'vaq lugõma; sul on temalt palju õppida sul om timä käest pall'o oppiq
õppimine .op'mi|nõ -sõ -st5; õppimine on õpilase töö op'minõ om koolilatsõ tüü; küsi pinginaabrilt õppimist! küsüq pinginaabri käest op'mist!
õppus oppu|s -(sõ) -(s)t10, har'otus -õ -t9; päästetöötajatele korraldatakse õppusi pästjile kõrraldõdas har'otuisi v oppuisi; võta sellest õppust ja ära rohkem nii tee! opiq seost v võtaq seost oppust ja tekku-iq inämb niimuudu!
õrn hell hellä .hellä35, õrn õrna .õrna35, hellä|ne -dse -st7, helli|k -gu -kut13, pehmeq .pehme pehmet18 v pehmend16, tasali|k -gu -kku38; ole oma naise vastu õrn! olõq uma naasõ vasta hell!; õrn pilk, naeratus hell kaeminõ, kerge naarahtus; õrna hingega poiss hellä hingegaq poiss'; see on eriti õrn teema seo om esiqeränis hell teema; munakoor on õrn munakuur' om õrn v ohukõnõ v munakuur' lätt kergehe purus; väiksed õrnad käed väikuq pehmeq käeq; ta on õrna häälega tä om tasaligu helügaq; noore looma liha on õrn noorõ eläjä liha om pehmegene; näol on õrn päevitus nägo om veidükese päivä saanuq; ta on õrna tervisega tä om hellä tervüsegaq; tüdruk on õrnas eas tütrik om viil nuur'; ­ õrnem sugu m naasõq; mul pole õrna aimugi tuust ei tiiäq ma midägiq
õrnalt helläste, .pehmehe, tasaligult, tasalikku; ema silitas õrnalt lapse pead imä silest' helläste latsõ pääd; seda karpi hoia õrnalt, seal on purunevad esemed! seod karpi hoiaq tasaligult, sääl seen ommaq kats'kiminejäq as'aq!; taevas on õrnalt sinine taivas om kergelt sinine
õrnutsema hellä|tämä -täq -dä82; pärast tüli hakkas abielupaar jälle õrnutsema pääle tüllü naas' abielopaar' jälkiq kaala ümbrelt kinniq käümä
õrnus arm armu .armu37, .hellüs -e -t9; emalik õrnus imä arm; lapsed vajavad õrnust latsilõ om armu v hellüst vaia; mees sosistas naisele õrnusi miis' tsosist' naasõlõ helli sõ:nno
õrritama .tsusk'ma .tsuskiq tsusi63, .tsüsk'mä .tsüskiq tsüsi63, härgü|tämä -täq -dä82, mitmit kõrdo härgüte|(l)lemä -lläq -(l)le86; mis sa mind õrritad? midäs sa minno tsusit?
õrs ors' orrõ ort49; lae all õrrel kuivasid vihad lae all orrõ pääl kuiviq vihaq; kanad olid ­õrrel kanaq olliq orrõ pääl
õu mor|o -o -ro26, mur|o -o -ro26, uss|aid -aia -.aida33, (kinniline) huu:v' hoovi huu:vi37; aja auto õuele! ajaq auto moro pääle!; õu on porine ja aidaesine prahine moro om muanõ ja aida iist asunõ; kui kägu juba õuele tuleb, on õnnetus tulemas kuq kägo jo ussaida tulõ, om pahandus kah
õudne 1. .hirmsa - -t3, hirmu|du -du -tut1, jälle - -t2, jäle|dü -dü -tüt1; õudne film, raamat jälle film', hirmsa raamat; lapsel hakkas üksinda õudne lats' naas' ütsindä pelgämä; kuskilt tuleb õudset lehka kostkiq tulõ jället haisu; täna on õudne ilm täämbä om jälle ilm; seda oli õudne vaadata tuud oll' õkva hirmudu kaiaq; 2. (väega suur') ilma|du -du -tut1, perä|dü -dü -tüt1, meele|dü -dü -tüt1, armõ|du -du -tut1, .kistuma(l)daq, kadomaldaq; mul oli õudne õunaisu mul oll' kistumaldaq ubinahimo
õudselt 1. .hirmsahe, .hirmsalõ, jälehehe, jälehele; mehe naer kõlas õudselt mehe naardminõ oll' hirmsa; tühi maja mõjus õudselt tühi maja ai hirmu pääle; 2. ilmadu, .kistumaldaq, .lõpmaldaq, ­otsaldaq, perätühe, perätüle, põh'adu, (.)ullimuu:du, ullidu, .väega(q), .ütle­mäldäq, kõnnõk .umbõ, .umbõhe, .umbõlõ; õudselt rikas mees perädü rikas miis'; meil oli õudselt igav meil oll' umbõ ikäv; tal on õudselt palju tööd täl om lõp­maldaq pall'o tüüd
õudus hirm hirmu .hirmu37, .pelgüs -e -t9; kõiki haaras õudus kõigil tull' hirm pääle; pimedus äratas õudust pümme pand' pelgämä v ai hirmu pääle; see oli alles õuduste algus tuust edesi viil hirmsas v jälles läts'
õudusfilm hirmu|film' -filmi -.filmi37
õudusjutt hirmujut|t -u -tu37
õue .vällä, van .ussõ, uss.aida; ta jäi mind õue ootama tä jäi minno ussaida uutma
õuenarr hoovi|narr' -narri -.narri37
õues vä(l)lä(h)n, van ussõ(h)n, ussaia(h)n; lapsed mängivad õues latsõq mäng'väq välän
õuest väläst, van ussõst, ussaiast; ta tuli õuest nüüdsama timä ussõst noqsama tull'
õukond huu:v'|kund -kunna -.kunda32, huu:v' hoovi huu:vi37
õukondlane hoovili|nõ* -sõ -st5; ta on ku­ninga õukondlane tä om kuninga hoovist v hoovilinõ
õun upin ubina ubinat4, latsik upo - -t2; õunad on alles toored ubinaq ommaq viil tuurõq; see õun on ussitanud seo upin om vaglotõt; õunamahl ubinamahl; õunamoos ubina­sahvt'; õunasüda ubinasüä; õunauss ubinavagõl; õunamähkur ubinaliblik
õunapuu .uibu - -t1; õunapuu on õunu täis uibu om ubinit täüs; õunapuine uibunõ; õunapuust kaelaehe uibunõ kaalaeheq
õõnes (seest) tühi; õõnes puutüvi seest tühi v oosõgaq puutüvi; kepp oli seest õõnes kepp' oll' seest tühi; rääkis õõnsa häälega kõ:nõl' kummõ helügaq; õõnsad sõnad tühäq sõ:naq
õõnestama .uurdma (.)uurdaq uura66, .kaur'ma .kauriq kauri63, .kaibma .kaibaq kaiba61; jänes on lumehange pika käigu õõnestanud jänes om lumõuarmõhe pikä käügi tennüq; riigi­korda õõnestama riigikõrra alossit kaibma, riigikõrda lahkma v kõ:igutama
õõnsus = õõs uu:s' oosõ uu:st39, uu:n' oonõ uu:nt39, urg uru .urgu32, anat kuu:p kooba kuu:pa31; vana tamme tüves on suur õõnsus vana tammõ tüve seen om suur' uus'; puuõõnsuses oli orava­pesa puuoosõn oll' oravapesä; orav lipsas vana kuivanud puu õõnde orrav lipsas' vana kuionu puu oosõ sisse; kõhuõõs kõtukuup; suuõõne loputusvedelik nal' suukooba mõsuvesi
õõtshoob kiige - -t3
õõtsik hõ|ds'o -ds'o -ts'o26, hõtsk hõdso .hõtsko37; õõtsiksoo hõds'o(suu)
õõtsuma .hälmä .hällüq hällü73, he|lümä -llüq -lü70, .kõikma .kõikuq kõigu73; õõtsuv ja soi­ne hõds'onõ; puud õõtsuvad tuules puuq hällüseq tuulõ käen; laine pani laeva õõtsuma lainõq pand' laiva hällümä; vili õõtsub vili lainõlõs v lohetas; purjus mees õõtsus kodu poole pur'on miis' kapõrd' v kalluskõli kodo poolõ; soopind õõtsub jalge all suu hõl'os jalgo all
õõtsutama hõl'o|tama -taq -da82, hel'o|tama -taq -da82, helü|tämä -täq -dä82, hällü|tämä -täq -dä82, võõgu|tama -taq -da82, kõigu|tama -taq -da82; tuul õõtsutab puude oksi tuul' hõl'otas puuossõ; vanaema õõtsutab hälli vanaimä kõigutas v liigutas hällü
õõtsuvalt .hällüvälläq