ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 197 kiräkotust. Lausidõ kunts'helü EKI & WI
ujuk ujo|ḱ -gi -kit13, lõst lõsta .lõsta31; veepaagi ujuk viipaagi ujok; ujukid hoiavad võrku vee peal lõstaq hoitvaq võrku vii pääl; kq ka õngekork
õbluke pi̬i̬ v kasina kundigaq, peenüke|ne -se -ist8; õbluke tüdruk peenükene tütrik; õbluke plika niblak
õde sõ̭sa|ŕ -ra v -rõ -rd12; poolõde puuľsõ̭saŕ v umak -sõ̭sard; meditsiini-, halastajaõde õdõ; püha õde pühä sõ̭saŕ; õeke tsidśa, tsidsi; õemees sõ̭saramiiś; õepoeg sõ̭sarapoig; õetütar sõ̭saratütäŕ
õdus kodo|nõ -dsõ -st7, hää - -d50, ko|kos -gosa -gosat4, mu|kav -gava -gavat4; õdus kodu hää lämmi kodo; õdus väikelinn kodonõ v kokos väiku liin; ahi annab õdusat sooja ahi and hääd lämmind; teeme olemise õdusaks teemiq olõmisõ kodotsõs v hääs
õed-vennad m sõ̭saraq-veleq sõ̭saridõ-.velji sõ̭sarit12-.velji43, m veli|dseq -tside -tsit7
ões sõ̭sa|ŕ -ra v -rõ -rd12; õeksed sõ̭saridsõq; õeste abikaasad kälüskidseq
õel hõel hõela .hõela30, võhl võhlu .võhlu37, kuri kuŕa .kurja43, tikõ - -t14, lähk läho .lähko36, ľahk ľaha . ľahka35; muutus vanast peast väga õelaks muutu vanast pääst väega hõelas; õelad naljad kuŕaq naľaq; õela silmaga katõ v kuŕa silmägaq; õela õnn ei õitse, kadeda kari ei kasva võhlul vinü-iq vili, katõl kasu-iq kari; küll täna on õel ilm külh täämbä om hõel v kuri ilm
õelalt .hõelahe, .hõelalõ, .hõelastõ, .võhluisi, tigõhõhe, tigõhõlõ; pahvatas õelalt naerma purdsahť hõelahe naardma
õelus .hõelus -õ -t9, .lähküs -e -t9, .võhlus -õ -t9, 
tigõhus -õ -t9; ta on õelust täis tä om hõelust täüs; tüdrukud ütlevad poisile õelusi tütriguq ütleseq poisilõ terävüisi; see mees on küll vana õelus ise seo miiś om külh vana tikõ esiq
õgard neelüsḱ -i -it13, neelänď -i -it13, neeläsḱ -i -it13, neelünď -i -it13, neelünǵ -i -it13, söödi|k -gu -kut13
õgima ni̬i̬ldmä neeldäq v ni̬i̬ldäq neelä66, .atma attaq ata61, .haaľma .haaliq haali63, jahvõrda|ma -q -83, lõ|bima -piq -bi57, pom|ima -miq -i57, mähä|tämä -täq -dä82; õgisin oma kõhu täis ati uma kõtu täüs; õgib silmadega süü silmigaq; leegid õgivad paberit tuli niild papõrd; küll ta õgis laua taga külq tä lavva takan pomõ
õgvendama õgvõnda|ma -q -83, õgvas ajama; .sirgõ(mba)s ajama v tegemä; seda teed on õgvendatud seod tiid om õgvõndõt; autoraami õgvendama autoraami rihťmä
õgvendus õgvõndami|nõ -sõ -st5, õgvõndus -õ -t9; teeõgvendus tiiõgvõndus; autokere õgvendus massinakere rihťmine
õhenema ohembas v .ohkumbas minemä, ohembas v .ohkumbas .muutuma; lumikate hakkab õhenema lumi nakkas ärq sulama; rahakott on kõvasti õhenenud rahakotť om kõvva kõhnõmbas jäänüq
õhetama vere|tämä -täq -dä82, rõõsa|tama -taq -da82, kuumõ|tama -taq -da82, hõ̭õ̭gama hõõadaq hõ̭õ̭ga77, .kuumama kuumadaq
.kuuma77, muhe|tama -taq -da37, õhe|tama -taq -da82; tütarlapsel nägu õhetab tütäŕlatsõl nägo kuumõtas; külm tuul pani palged õhetama külm tuuľ panď põsõq veretämä
õhin hõisk hõisu .hõisku36, hu̬u̬|g - -gu36, (h)äh|hin -inä -inät13, herevüs -e -t9, helevüs -e -t9, 
vunḱ vungi .vunki37, hurraa - -d52; poiss läks õhinat täis poisś lätś hõisku täüs; tegi kõike innu ja õhinaga tekḱ kõ̭kkõ himo ja helevüsegaq; suurõs õhinas jäeti pooled asjad maha suurõ hähinägaq jätediq poolõq aśaq maaha; esimese õhinaga tahtsime vana maja maha lõhkuda edimädse huugaq tahtsõmiq vana maja maaha lahkuq
õhk (h)õhk (h)õhu .(h)õhku36, luhť luh(t)i .luhti37, hõ̭ng† hõ̭ngu .hõ̭ngu37; külm õhk lõi väljast vastu külm lõhn lei väläst vasta; raske lämmatav õhk läpäh(t)üs; tuba tuleb tuulutada, selline lämmatav õhk on sees tarrõ piät tuulutama v luhtitama, sääne läpähtüs om seen; puhu pall õhku täis! puhuq palľ hõ̭ngu täüs!; õhuniiskus õhunesseq; õhku laskma vasta taivast laskma, üles(t) laskma
õhkama 1. .õhkama õhadaq .õhka77; ei öelnud midagi, ainult õhkas korra ütle-s midägiq, õhaś õ̭nnõ kõrra; õhkas oma raske elu üle kaivaś umma rassõt ello; noormees õhkab tüdruku järele nuuŕmiiś õhkas tütrigu perrä; 2. hõ̭õ̭gama hõõadaq hõ̭õ̭ga77, hõ̭õ̭hkama hõõhadaq hõ̭õ̭hka77, (kuuma) kuumõ|tama -taq -da82; õhkab külmetavatele kätele hingeõhku puhk külmänüisi kässi pääle lämmind hõ̭ngu; sügisene maa õhkas jahedust sügüsene maa hõ̭ngas jahhet vällä; ahi õhkab soojust ahi hõ̭õ̭hkas lämmind
õhkima .vasta taivast .laskma, purus .laskma; hoone õhitakse hoonõq lastas purus
õhkkond 1. (Maa) õhu|kihť -kihi -.kihti36, (Maa) gaasi|kihť -kihi -.kihti36, tuulõ|taivas† -.taiva -taivast22; õhkkond kaitseb elusorganisme liigse kiirguse eest õhukihť kaits elolii(d)si ülearvolidsõ kirgüse iist; 2. õhk|kund -kunna -.kunda32; talle meeldib ülikooli õhkkond tälle miildüs ülikooli õhkkund
õhkuma .hõhkama hõhadaq .hõhka77, hõ̭õ̭gama hõõadaq hõ̭õ̭ga77, hõ̭õ̭hkama hõõhadaq hõ̭õ̭hka77, helge|tämä -täq -dä82; temast õhkus headust timäst hõhaś häädüst; põrandast õhkub külma põrmand om külm v põrmand hõ̭ngas külmä; ahjust õhkus soojust ahost hõhaś lämmind
õhtu õda|k -gu -gut v -kut13, õtak õdagu õdagut v õdakut13, õda(n)g -u -ut13; tere õhtust! tereq õdagu(s)t!; head õhtut! hüvvä v hääd õdagut!; inglise keele õhtu inglüse keele õdak; mõis jääb linnast kaks versta õhtu poole mõisa om liinast katś verstä õdagu poolõ; pererahval on õhtu alles söömata perrerahval om õdagust viil söömäldäq
õhtukell .vesprekell -kellä -.kellä35; õhtukella löödi kell 6 õhtul vesprekellä lüüdi kell kuuś õdagu
õhtukleit õdagu|kleiť -kleidi -.kleiti37
õhtukool õdagu|ku̬u̬ľ -kooli -ku̬u̬li37; tööl käivad noored õppisid õhtukoolis tüül käüjäq noorõq opõq õdagukoolin
õhtul õdagu(lt); ma sõidan õhtul linna ma sõida õdagu liina; vaeseke, tema aeg on õhtul! vaesõkõnõ, timä aig om jo õdakun!
õhtune õdagu|nõ -dsõ -st5; õhtune päike õdagunõ päiv; töötab õhtuses vahetuses tüütäs õdagudsõn vaihtusõn; õhtune koosolek õdagunõ kuunolõḱ
õhtuoode õdaguoodus -(s)õ -t11, pääle.lõunõnõ .haukaminõ; viis õhtuoote haigele voodisse vei õdaguoodussõ haigõlõ sängü
õhtupoolik õdagus|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40; õhtupoolikul õdaguspoolõ
õhtustama õdagust sü̬ü̬, õdagusü̬ü̬ki sü̬ü̬; läksime restorani õhtustama lätsimiq restoraani õdagust süümä
õhtusöök õdagu|sü̬ü̬ -söögi -sü̬ü̬ki37, õdakli|nõ -dsõ -st5
õhtuti õdagidõ, õdagist; ta on õhtuti kodus tä om õdagist koton; lapsel on õhtuti palavik latsõl om õdagidõ palavik
õhuaken õhu|akõń . -aknõ -akõnd17, luhvt|akõń v luhť|akõń -.aknõ -akõnd17
õhujõud m õhu|jouq -.joudõ -.joudõ36, linnuvä|gi -e -ke25
õhuke .oh(ku)kõ|nõ v .ohkugõ|nõ v ohukõ|nõ -sõ -ist8, .ohku - -t3, ohuq .ohku ohut19, ohut .ohku .ohut19; jää on veel õhuke ijä om viil ohkõnõ; see (on) mul hea õhuke tekike mul taa hüä ohuq tekikene; lõikab õhukest lauda lõikas ohut lauda; varrukad on õhukeseks kulunud käüseq heemendäseq; õhukeseks kitkutud kulmud kitsas kidsuduq kulmuq; õhuke nagu munakoor: kui puudutad, läheb katki kõhna nigu munakuuŕ: pututat, nii lätt katśki; õhukesevõitu ohkukõnõ, ohelik
õhukeselt .oh(ku).kõistõ, ohu.kõistõ; rulli tainas õhukeselt laiali! trulliq tahas ohukõistõ lakja!; liiga õhukeselt riides kergele rõivin, kerge rõivagaq
õhukumm õhu|kumḿ -kummi -.kummi37, loh lohvi .lohvi37; jalgratta õhukumm läks katki jalgratta õhukumḿ lätś katśki
õhuline õhuli|nõ -dsõ -st5, .kerge - -t3, koh|hil -ila -ilat4, .õhku täüs; õhuline kangas õhulinõ kangas; õhuline lumi kerge lumi; õhulised küpsised kohilaq piskviidiq
õhuloss õhu|losś -lossi -.lossi37, naľ luhi|losś* -lossi -.lossi37
õhupall õhu|palľ -palli -.palli37, naľ luhť|ballooń -ballooni -bal.looni35
õhupuhasti õhupuhastaja - -t3
õhurikas õhuli|nõ -dsõ -st5; õhurikkad ruumid õhulidsõq tarõq; muld peab olema õhurikas maan piät olõma õhku
õhurõhk õhu.rõuhku|s* -(sõ) -(s)t10, õhu|rõhk -rõhu -.rõhku37; õhurõhk tõuseb, langeb õhurõuhkus nõsõs, satas; õhurõhku mõõtma õhurõuhkust mõ̭õ̭tma
õhusõiduk linnumassin -a -at4
õhutama tuulu|tama -taq -da82, õhu|tama -taq -da82, luhvti|tama -taq -da82, .värskit .õhku (.tarrõ) .laskma; härgü|tämä -täq -dä82, hütsü|tämä -täq -dä82, tõhu|tama -taq -da82; tube tuleb regulaarselt õhutada tarri piät kõrra perrä tuulutama; õhutas katla all tuld õhuť paa all tuld; perenaine õhutab külalisi sööma pernaanõ tõhutas küläliisi süümä
õhutemperatuur õhu|lämmi -.lämmä
-lämmind16, kraať kraadi .kraati37; õhutemperatuur tõuseb, langeb õhulämmi nõsõs, satas; õhutemperatuur on –10 kraadi külmä om 10 kraati; õhutemperatuur on 20 kraadi (õhu)lämmind om 20 kraati
õhutõrje õhu|kaidsõq -.kaitsõ -kaidsõt18, .taiva|kaidsõq* -.kaitsõ -kaidsõt18
õhuvahetus luhti.vaeldus -õ -t9, õhu.vaeldus -õ -t9, tuulutus -õ -t9; keskkunnavahetus -õ -t9; selles majas on loomulik õhuvahetus seon majan liigus õhk esiqhindäst v seo maja tuulutas hinnäst esiq; mulle soovitati õhuvahetust ja ma sõitsin mere äärde mullõ soovitõdi tõistsugumast õhku ja ma sõidi mere viirde
õhuväelane linnu.väelä|ne -se -st5, õhu.väelä|ne -se -st5
õhuvägi linnuvä|gi -e -ke25, õhuvä|gi -e -ke25
õhuvärskendaja õhuhõ̭ngutaja - -t3, .värski hõ̭ngu .andja
õhv (h)õhv (h)õhva .(h)õhva30, (h)õhvakõ|nõ -sõ -ist8; neil on majapidamises lehm ja kaks õhva näil om majapidämisen lehm ja katś hõhvakõist
õieli pikkä, pikä(h)n, tillikallaq, tillile, .pistü, .lakja, .harku, laja(h)n, hargu(h)n; 
 käsi õieli käsi pikän; ise peadpidi lumes, jalad taeva poole õieli esiq päädpiten lumõn, jalaq tillile taiva poolõ; ajab käed õieli, et lõngavihti hoida aja käeq lakja, et välmet hoitaq; laps näitas kodu poole, näpp õieli latś näüdäś kodo poolõ, näpp pistü; kukk ajas kaela õieli ja kires kikas ai kaala pikkä ja kirge
õiend õiõndus -õ -t9
õiendama õiõnda|ma -q -83, sehveldä|mä -q -83, sehverdä|mä -q -83, kobis|õma -taq -õ87, paśalda|ma -q -83; mul on linnas mitu asja õiendada mul om liinan mitu asja kõrda aiaq; ema õiendab pliidi juures imä toimõndas v õiõndas pliidi man; nagu uksest sisse astus, nii õiendama kukkus niguq ussõst sisse sai, nii kobisõma v paśaldama v õiõndama naaś; seal ta õiendas ametimeestega, ei tea, mis asja ta ajas sääl tä sehvelď ammõdimiihigaq, tiiä eiq, midä asja tä ai
õiendus (aśa)toimõndus -õ -t9, (aśa)õiõndus -õ -t9; parandus -õ -t9; praavitus -õ -t9, .klaaŕmi|nõ -sõ -st5; kodus on alati tuhat õiendust koton om kõ̭gõ tuhat aśatoimõndust; ajaleht avaldas artikli kohta õienduse aolehť ilmuť artikli kotsilõ parandusõ; pärast avariid oli politseiga õiendust päält avarii olľ politseigaq klaaŕmist
õieti .õigõhe, .õigõlõ, .õiguisi, .õigust üldäq, .õigõlõ üldäq, .ausahe üldäq, periselt, tõtõstõ; ei mäletagi, kui vana ta õieti on mälehtägi-iq, ku vana tä õigõlõ om; mis ta sinust õieti tahab? midä tä sust õigõhe taht?
õietolm .häitsme|hiiv* -hiiva -.hiiva30, .häitsme|tolm -tolmu -.tolmu37; ta on õietolmule allergiline tä om üleherk häitsmehiivalõ
õige I õigõq, küländ; kust sellist asja õige osta saab? kost säänest asja õigõq ostaq saa?; oli juba õige pime, kui koju jõudsime olľ joq küländ pümme, kuq kodo saimiq; õige magus häste makõ; õige mul asi! kah mul asi!; mine sa õige metsa oma jutuga! mineq sa kah mõtsa uma jutugaq!
õige II .õigõ - -t3; kõik on õige, mis ma räägin kõ̭iḱ om õigõ, mis ma kõ̭nõlõ; vali õige vastus! valiq õigõ vastus!; hobune ei püsinud õigel teel hopõń es püsüq õigõ tii pääl; otsib elus õiget kohta otś elon umma kotust; temast pole õiget töömeest timäst olõ-iq õigõt tüümiist; käis majas ringi nagu õige mees kunagi käve majja piten niguq õigõ miiś (õ̭ks); ta pole veel seda õiget leidnud tä olõ-iq viil tuud õigõt löüdnüq; tee nii, nagu õigem tundub! tiiq nii, niguq õigõmb tunnus!
õigeaegne (uma).aoli|nõ -dsõ -st5, .õigõl aol; õigeaegne künd aolinõ kündmine
õigeaegselt .õigõl aol, .õigõs aos, ao pääle, .aohna, .aol(d)õ; õigeaegselt sündinud laps ao pääle sündünüq latś; jõudis õigeaegselt kohale sai õigõs aos peräle; me peame õigeaegselt linna jõudma mi piät aohna liina joudma
õigekiri .õigõkirotus -õ -t9, .õigõ|kiri .õigõkirä .õigõt.kirjä43
õigemini .õigõmbalõ, .õigõmbahe, .õigust üldäq; teeksid õigemini, kui jätaksid minemata sa tennüq õigõmbahe, ku jätnüq minemäldäq; ta isa, õigemini kasuisa, suri hiljuti timä esä, õigõmbalõ kasuesä, kuuli ildaaigo
õigesti .õigõhe, .õigõlõ; sa tegid õigesti sa teit õigõhe; loodan, et sain õigesti aru looda, et sai õigõlõ arvo
õigetpidi .õigõtpite(h)n, .õigustpite(h)n, peripäidi, hüvilde, perilde; võta pliiats õigetpidi kätte! võtaq pleiätś õigõtpiten kätte!; sul on särk pahupidi seljas, keera õigetpidi! sul om hamõq paheldõ sälän, käänäq hüvilde!; kruus oli laual õigetpidi, ei olnud kummuli kruuś olľ lavva pääl perilde, olõ es kummalõ
õigeusk .õigõ|usk -uso -.usko36, vinne usk, seto usk; õigeusu preester õigõuso papṕ
õigeusklik .õigõusoli|nõ -dsõ -st5, vinneusoli|nõ -dsõ -st5, setousoli|nõ -dsõ -st5
õiglane .ausa - -t3, .õigõ - -t3, .õigla|nõ -sõ -st5; õiglase südamega mees ausa süämegaq miiś; müüs maja õiglase hinnaga möi maja õigõ hinnagaq; magab õiglase und maka niguq õigõ miiś
õiglaselt .ausahe, .ausalõ, .õigõhe, .õigõlõ; tulud jaotati õiglaselt tuloq jaotõdiq ausahe
õiglus .õigu|s -(sõ) -(s)t10, .õiglus -õ -t9; õiglust jalule seadma õigust masma pandma; õiglus võitis õigus võiť; pole siin ilmas õiglust olõ-iq seon ilman õigust ; sotsiaalne õiglus ütiskundlinõ õiglus
õigsus .õigõ - -t3, .õigu|s -(sõ) -(s)t10, .ehtsüs -e -t9; allkirjade õigsust tuli kontrollida alakirotuisi ehtsüst tulľ kontrolliq v tulľ kontrolliq, kas alakirotusõq ommaq õigõq
õigupoolest .õigust üldäq, .õigõlõ üldäq, .ausahe üldäq, tõtõstõ, .õigõhe, .õigusõ poolõst; õigupoolest peaksid ise sellest rääkima ausahe üldäq pidänüq sa esiq seost kõ̭nõlõma; õigupoolest pole mul kuhugi kiiret õigust üldäq olõ-iq mul kohegiq kipõt
õigus .õigu|s -(sõ) -(s)t10, meele|vald† -valla -.valda33, .säädü|s -(se) -(s)t10; tal on õigus täl om õigus; mul pole õigust dokumentidele alla kirjutada mul olõ-iq õigust paprilõ alaq kirotaq; õigust nõudma õigust ajama; muudkui nõuab oma õigust aja pääle umma õigust; Rooma õigus Rooma õigus; õpib õiguse ajalugu opṕ õigusõ aoluku; kodukariõigus kodokaristamisõ meelevald; õigust omav õigusõlinõ; õigust rääkima õigust kõ̭nõlõma
õigusjärgne .õigus(õ)li|nõ -dsõ -st5, .säädüse peri; õigusjärgne omanik säädüse peri umanik
õigusnõunik .õigus.nõuni|k -gu -kku38, .säädüsenõvvu|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39; presidendi õigusnõunik presidendi säädüsenõvvumiiś
õigustama sele|tämä -täq -dä82, .kaitsma .kaitsaq kaidsa61; õigustas oma hilinemist kehva ilmaga ai uma ildasjäämise kehvä ilma kaala v seleť umma ildasjäämist kehvä ilmagaq; õigustas end nagu suutis kaitsõ hinnäst niguq mõistsõ; õigustatud huvi jur õigusõgaq huvi; ta ei suutnud vanemate ootusi õigustada tä es sutaq vanõmbidõ luutuisi täütäq; uus bussiliin ei õigustanud ennast vahtsõst bussiliinist saa-s asja
õigusteadus .säädüseoppus -õ -t9, .õigus|tiieq* -ti̬i̬de -tiiet9, .õigusti̬i̬dü|s -(se) -(s)t10, .õigusõtegemi|ne -se -st5, juura - -t2
õigustus seletämi|ne -se -st5, .kaitsmi|nõ -sõ -st5, kaidsõq .kaitsõ kaidsõt18; mis sul enda õigustuseks öelda on? mis sul hindä kaitsõs üldäq om?
õigusvastane .õigusõ .vasta, .õigust .vasta, .säädüse .vasta, .säädüst .vasta; õigusvastane võõrandamine õigust vasta ärqvõtminõ
õilis .ausa - -t3, .uhkõ - -t3, suurõmeeleli|ne -dse -st5, avvuli|nõ -dsõ -st5; suuŕsuguma|nõ -dsõ -st5; õilsa hingega mees suurõmeelelidse hingegaq miiś; arsti õilis elukutse tohtri avvulinõ ammõť; ta on õilsast soost tä om korgõst suust
õilmitsema .häitsemä häidsedäq .häitse77, .häitsnemä häidsedäq .häitsne75, ninne|tämä -täq -dä82; orus õilmitsevad toomingad oron häitseseq toomõq
õis häidseq .häitsme häidsend16, häidseq .häitse häidset18, häierm -ä -ät4, häielm -ä -ät4, häelm v (.)häelmäs .häelmä .häelmät v häelmäst15, (palli muudu) tot|t -u -tu37, tot|ť -i -ti37, tut|t -u -tu37; pärnaõied pähnähäiermäq; väikesed punased õied tsilľokõsõq vereväq häitsmeq; suureõielised pojengid suuri tottõgaq puiõngiq; ostame ühe jorjeniõie! ostamiq üte jürjenitutu ! ; õiepung (häelmä)nupṕ; õisi täis lillepõõsas totliganõ lillipuhm
õisik kasvot tśaukhäierm* -ä -ät4, .häitsme|tśauk -tśauga -.tśauka31, .häelmäko|go* -go -ko26
õitsema .häitsemä häidsedäq .häitse77, .häitsnemä häidsedäq .häitsne75, ninne|tämä -täq -dä82; meil rukis juba õitseb meil rügä joq häitses; meri hakkas üleöö õitsema meri naaś üte üügaq häitsemä; tüdruk õitseb nagu moon tütrik ninnetäs niguq makuń; arvutimüüjate äri õitseb puutrimüüjide äri lätt häste v häitses; õitsev taim häitsejä kasv; küüned õitsevad küüdseq häitseseq
õitseng .häitsemi|ne -se -st5, häidsenǵ -i -it13; kevadise õitsengu ilu keväjädse häitsemise ilo; kunsti, kirjanduse, teaduse õitseng kunsti, kirändüse, tiidüse häitsemine; loomingulise õitsengu aastad kunstniku elus loomingulidsõ häitsemise aastaq kunsťnigu elon
õitsil öüdsi(h)n, .öütsil; olin hobustega õitsil olli hobõstõgaq öütsil; õitsil olemine öütś, üütś
õitsile .öütsi
õitsiline öüdsili|ne -se -st5
õitsituli öüdsi|tuli -tulõ -tuld41, öütś öüdsi .öütsi37, ü̬ü̬ öödsi ü̬ü̬tsi37
õlak 1. ola|märḱ -märgi -.märki37, pa|koń -goni -gonit4; 2. olalat|ť -i -ti37, olg|rihm -rihma
-.rihma30, olapääli|ne -dse -st5; tikandiga kaunistatud õlakud kirädüq olalatiq v olapäälidseq
õlavööde kaala|vits -vitsa . -vitsa30; õlavöötme luud kaalavitsa luuq
õlekõrs olõ|kõrś -kõrrõ -kõrt49; viisk, põis ja õlekõrs kussõm, viis ja olõkõrś
õlg ( õla ) olg ola .olga32; poisil on laiad õlad poisil ommaq lajaq olaq; õlavars olavarś, päälmäne käevarrõ jago; tuli appi, pani õla alla tulľ appi, lei turna alaq; kodune majapidamine jäi naise õlgadele kodonõ majapidämine jäi naasõ kandaq
õlg ( õle ) olǵ olõ .olgõ34; jõululaupäeva õhtul toodi õled tuppa joulupuuľpäävä õdagu tuudiq olõq tarrõ; õlgedest olinõ, olist; õlgübar olõküpäŕ; õlgkatus olõkatus, napukatus
õli õl|i -i -li26, õõli - -t2, õlľ õlli .õlli37, el|i† -i -li26; 
 õlis küpsetatud pirukad õli seen küdsedüq piiraguq; autol tuleb õli ära vahetada massinal tulõ õli ärq vaihtaq; lambis sai õli otsa lambil sai õli otsa; kallas oma jutuga õli tulle tekḱ uma jutugaq aśa hullõmbas; ära kalla õli tulle! ärq härgütäguq!
õlimaal õli|maaľ -maali -.maali37
õline õli|nõ -dsõ -st5; pesi õlised käed puhtaks mõsḱ õlidsõq käeq puhtas; rääkis õlise häälega kõ̭nõľ lipõ helügaq; need mehed on päevast päeva õlised neoq meheq ommaq pääväst päivä hunnin
õlitama õli|tama -taq -da82, õligaq .määŕmä; uksehinged on värskelt õlitatud ussõhingeq ommaq õkvalt õlitõduq; uksehinged vajavad õlitamist ussõhingeq tahtvaq õlli; õlitas oma lauluhäält õliť umma lauluhellü
õlivärv õli|värḿ -värmi -.värmi37, õli|vär -värvi -.värvi37
õlleankur ollõpunśu - -t1
õllekann ollõ|kanń -kanni -.kanni37, ollõ|kru̬u̬ś -kruusi v -kroosi -kru̬u̬si37
õllekas ollõtar|õ -õ -rõ24
õllekelder ollõkelleŕ -i -it4
õllepruulija (ollõ)pruuľ (-)pruuli (-).pruuli37; 
 ma lõbus õllepruulija ma olõ rõ̭õ̭msa ollõpruuľ
õllepurk ollõ|purḱ -purgi -.purki37
õlletehas ollõvabri|k -gu -kut13
õllevaat ollõ|vaať -vaadi -.vaati37; ollõpüt|t -ü -tü37
õlu oluq ollõ ol(u)t49, ollõkõ|nõ -sõ -ist8; pudeliõlu pairas; õlletuba ollõtarõ; lahtine õlu pütüoluq, vaadioluq
õmbleja .umblõja - -t3
õmblema .umblõma ummõldaq .umblõ78; suveks tuleb uued kleidid õmmelda suvõs tulõ vahtsõq kleidiq ummõldaq; õmble nööp ette! umblõq nöpś ette!; välja õmblema vällä umblõma; hooletult kokku õmblema pundsutama, pundsõrdama, pungama, pungitsõma, pungõrdama
õmblus ummõlus -õ -t9, .umblõmi|nõ -sõ -st5; tüdruk õpib linnas õmblust tütrik opṕ liinan umblõmist; õmblus on lahti hargnenud ummõlus om vallalõ aronuq
õmblusateljee ummõlus|koda -kua -kota27, .umblõmis|koda -kua -kota27, ummõlustar|õ -õ -rõ24
õmblusmasin ummõlusmassin -a -at4
õmblusnõel ummõlus|nõgõl -nõgla -.nõkla45
õnarus tsop|p -a -pa31, tśopṕ tśopi tśoppi31, tśomp tśombo .tśompo37, mulk mulgu .mulku37; õnarusi täis tśompliganõ
õndraluu anat hand|ru̬u̬ds -roodsu -ru̬u̬dsu37, (alaotsa) ru̬u̬dsjak|k -u -ku37
õndsalik .õ̭ndsali|k -gu -kku38, .õ̭ndsa - -t3; kuulas õndsaliku näoga muusikat kullõľ õ̭ndsaligu näogaq muusikat; maaelu õndsalik rahu maaelo õ̭ndsalik rahu
õndsus .õ̭ndsus -õ -t9; kannab hoolt hinge õndsuse eest kand huult hinge õ̭ndsusõ iist; milline õndsus on viimaks puhata! määne õ̭ndsus om lõpus hingädäq!
õng õ̭ õ̭ngõ .õ̭ngõ34; poiss võttis õnge ja läks kalale poisś võtť õ̭ngõ ja lätś kallo püüdmä; suur kala jäi õnge suuŕ kala jäi õ̭ngõ; mees valetab, naine läheb õnge miiś võlsś, naanõ lätt õ̭ngõ v jääs uskma; õpetaja ei lasknud end õnge võtta oppaja lasõ-s hinnäst õ̭ngõ võttaq v ärq pettäq
õngekork õ̭ngõ|korḱ -korgi -.korki37, lõst lõsta .lõsta77, seto kiiľ pok|k -a -ka31
õngenöör õ̭ngõ|nü̬ü̬ŕ -nööri -nü̬ü̬ri37
õngeritv õ̭ngõlat|ť -i -ti37, õ̭ngõ|valdas -.valta -valdast22, va|ba -ba -pa28, vi|ba -ba -pa28, va|bõ -bõ -põ28
õngitsema õ̭ngi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, ungi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, kalla .püüdmä; käib õhtuti õngitsemas käü õdagist õ̭ngitsõman; õngitses kotist fotoaparaadi ungitś kotist pildimassina; õngitseb purgist kurke püüd v ungitsõs purgist kurkõ
õnn õ̭ õ̭nnõ .õ̭nnõ35, rõ̭õ̭m rõõmu rõ̭õ̭mu37; vidämi|ne -se -st5; läks maailma õnne otsima lätś ilma õ̭nnõ otśma; hakkas suurest õnnest nutma naaś suurõ rõõmu peräst v suurõst häästmeelest ikma; täna oli meil õnne täämbä olľ meil õ̭nnõ v täämbä meil vidi v täämbä lätś meil häste; läks õnneks lätś õ̭nnõs
õnnal tśom|p tśombo .tśompo37, tsop|p -a -pa31, tśopṕ tśopi tśoppi31; põlveõnnal kindretśomp, kindretsälk
õnneks õ̭nnõs; minu õnneks jäi kontrolltöö ära muq õ̭nnõs jäi kontrolľtüü ärq; jõudsime õnneks vihma eest varju joudsõmiq õ̭nnõs vihma iist vaŕolõ
õnnelik õ̭nnõli|nõ -dsõ -st5, rõ̭õ̭msa - -t3, õ̭nnõli|k -gu -kku38; olin oma mehega õnnelik elli uma mehegaq häste; õnneliku ilmega rõ̭õ̭msa näogaq; õnnelik lapsepõlv illos v hää latsõpõl; see oli õnnelik õnnetus seo olľ õ̭nnõlik õ̭nnõtus; olen kõige õnnelikum inimene maailmas olõ kõ̭õ̭nnõlidsõmb inemine maa pääl
õnnelikult .häste, ilosahe, ilosalõ; abiellusid ja elasid õnnelikult lätsiq paari ja elliq ilosahe; elage õnnelikult! elägeq häste!; film lõppes õnnelikult filḿ lõppi häste; see asi lõppes teil veel õnnelikult seo asi lõppi teil viil häste
õnnesoov (õ̭nnõ)su̬u̬ (-)soovi (-)su̬u̬vi37, (õ̭nnõ)su̬u̬mi|nõ -sõ -st5; noorpaar võttis õnnesoove vastu nuuŕpaaŕ võtť hüvvi suuvõ vasta
õnnestuma õ̭nnistu|ma -daq -80, .kõrda minemä, õ̭nnah(t)u|ma -daq -84; mul õnnestus kõik hästi, mis ette võtsin mul õ̭nnahtu kõ̭iḱ häste, miä ette võti; temal õnnestub kõik timäl lätt kõ̭iḱ kõrda; tal õnnestus ära joosta tä sai ärq juuskõq; romaani ei õnnestunud avaldada romaani es saaq v es õ̭nnistuq v es lääq kõrda vällä andaq; õnnestunud ost kõrdalännüq ostminõ; õnnestunud üritus kõrdalännüq ettevõtminõ
õnnetu õ̭nnõ|du -du -tut1, kurb kurva .kurba32, kurvali|nõ -dsõ -st5, ikuli|nõ -dsõ -st5, hallõ - -t14; olin oma abielus õnnetu olli uman abielon õ̭nnõdu; laps oli õnnetu latś olľ kurb; olen meie tüli pärast väga õnnetu olõ mi tülü peräst väega kurb; filmil oli õnnetu lõpp filḿ olľ hallõ v kurva lõpugaq; õnnetu lapsepõlv kurvalinõ latsõpõl; see oli sul küll üks õnnetu mõte seo olľ sul külh ütś halv mõtõq; õnnetu elu hallõ elo; sai õnnetul kombel surma sai õ̭nnõtuhe surma
õnnetult õ̭nnõtuhe, õ̭nnõtulõ, kurvalt, kurvalidsõlt, kurva.listõ; laps vaatas õnnetult aknast välja latś kai õ̭nnõtulõ v kurvalt aknõst vällä; kukkus õnnetult ja murdis jalaluu sattõ halvastõ ja murď jalaluu ärq
õnnetus pahandus -õ -t9, õ̭nnõtus -õ -t9, äpärdüs -e -t9, hä|dä -dä -tä24; lapsel juhtus väike õnnetus latsõl juhtu väiku äpärdüs v pahandus; raudteel juhtus õnnetus raudtii pääl juhtu õ̭nnõtus; surmaga lõppenud õnnetus surmagaq lõpnuq õ̭nnõtus; minu õnnetus on see, et olen väga hajameelne mu hädä om tuu, et olõ väega suuŕ unõhtaja; kössitab nurgas nagu hunnik õnnetust kükütäs nukan niguq unik õ̭nnõtust v vaivavaglakõnõ
õnnetusehunnik õ̭nnõtus -õ -t9, vaivavaglakõ|nõ -sõ -ist8, (sita)hä|dä -dä -tä24
õnnetuseks kaḣos, nigu(q) hädä; õnnetuseks jäin ma haigeks kaḣos jäi ma haigõs
õnnetusjuhtum õ̭nnõtus -õ -t9, .johtumi|nõ -sõ -st5; seda õnnetusjuhtumit uurib politsei taad johtumist uuŕ politsei; suri õnnetusjuhtumi tagajärjel sai õ̭nnõtuhe hukka v otsa
õnnis .õ̭ndsa - -t3; kadonu|q - -t1; usk teeb inimese õndsaks uskminõ tege inemise õ̭ndsas; pidas kalliks oma õndsa mehe mälestust pidi kallis uma kadonu mehe mälehtüst; metsas valitses õnnis vaikus mõtsan olľ kallis v õ̭ndsa rahu
õnnistama õ̭nnista|ma -q -83, pühendä|mä -q -83; Jumal õnnistagu teid! Jummaľ õ̭nnistaguq teid!; rannarahvast õnnistati hea kalasaagiga rannarahvalõ õ̭nnistu v õ̭nnahtu hää loomus; kirikuõpetaja kutsuti uut maja õnnistama keriguopõtaja kutsuti vahtsõt majja pühendämä; rahvas õnnistas oma head valitsejat rahvas kitť umma hääd valitsõjat
õnnistus õ̭nnistus -õ -t9, õ̭nnistami|nõ -sõ -st5, pühendüs -e -t9, pühendämi|ne -se -st5
õnnitlema .õ̭nnõ su̬u̬ma, .kitmä kittäq kitä61, avvusta|ma -q -83; õnnitlen sind sünnipäeva puhul soovi sullõ sünnüpääväs õ̭nnõ; koolilõpu puhul õnnitlema koolilõpu puhul kitmä; president õnnitles olümpiavõitjat president avvusť olümpiävõitjat
õnnitlus (õ̭nnõ)su̬u̬ (-)soovi (-)su̬u̬vi37
õpe .oṕmi|nõ -sõ -st5, oppami|nõ -sõ -st5, koolitus -õ -t9, koolitami|nõ -sõ -st5; doktoriõpe doktorikoolitus; ümberõpe ümbreoṕminõ
õpetaja oppaja - -t3, ku̬u̬ľ.meistre - -t3, (kerigu)opõtaja - -t3; eesti keele õpetaja eesti keele oppaja; koolis on palju noori õpetajaid koolin om palľo nuuri oppajit; õpetajate tuba oppajidõ tarõ; kogudus oli terve aasta ilma õpetajata kogodus olľ terve aasta (ilma) opõtajaldaq
õpetama op|pama -adaq -pa77, kooli|tama -taq -da82; ema hakkas lapsele tähti õpetama imä naaś latsõlõ tähti oppama; ta õpetab ülikoolis vene keelt tä oppas korgõnkoolin vinne kiilt; ära tule mind õpetama! tulku-iq minno oppama!; õpetatud mehed koolitõduq meheq; Õpetatud Eesti Selts Koolitõt Eesti Seltś
õpetlane ti̬i̬dlä|ne -se -st5, ti̬i̬d(e).meistre* - -t3, 
ti̬i̬düs.meistre - -t3; Hiina õpetlased Hiina targaq
õpetlik oppusõgaq, oppusli|nõ -dsõ -st5; õpetlik raamat oppusõgaq v tark raamat; see on õpetlik lugu seost aśast om oppiq; see film on õpetlik seost filmist om oppiq
õpetus 1. oppu|s -(sõ) -(s)t10, oping -u -t13, oppami|nõ -sõ -st5, koolitami|nõ -sõ -st5; õpetus toimus eesti keeles oppaminõ v koolitaminõ käve eesti keelen; tee isa õpetuse järgi! tiiq esä oppusõ perrä!; olgu see sulle õpetuseks! olkõq seo sullõ opingus!; lugemisõpetus lugõma oppaminõ, lugõmisoppus; tarvitamisõpetus pruuḱmisoppus; lauseõpetus kiiľ lausõoppus; 2. seletüs -e -t9, seletämi|ne -se -st5, .arvo.saami|nõ -sõ -st5; pühakirja õpetus pühäkirä sõ̭na v seletüs; Hippokratese õpetus Hippokratesõ seletüs v sõ̭na; idamaised õpetused hummogumaa arvosaamisõq v tarkusõq
õpik opiraama|t -du -tut13, kooliraama|t -du -tut13; kirjandusõpik kirändüse opiraamat
õpilane .oṕja - -t3, kooli|latś -latsõ -last39, koolili|nõ -(d)sõ -st5, opili|nõ -(d)sõ -st5, opila|nõ -sõ -st5; meistri õpilane meistri opilanõ; klassis oli kakskümmend õpilast klassin olľ katśkümmend last; õpilastööde konkurss koolilatsi töie konkursś
õping hrl m .oṕmi|nõ -sõ -st5, kooli(h)n.käümi|ne -se -st5; jättis õpingud pooleli jätť koolinkäümise katśki; alustasin õpinguid ülikoolis lätsi ülikuuli; jätkas oma õpinguid välismaal lätś vällämaalõ edesi oṕma
õpipoiss (opi)poisś (-)poisi (-).poissi37, käealo|nõ -dsõ -st7, pursś† pursi .purssi37; läks sepa õpipoisiks lätś sepäle poisis; Joosep oli rätsepa õpipoiss, kuni oma käe peal õmblema hakkas Joosõp olľ rätsepä käealonõ, nikaguq uma käe pääl umblõma naaś
õppeaasta kooli.aasta|k -ga -kka38 v -gat13, opi.aasta|k -ga -kka38 v -gat13; õppeaasta algab septembris ja lõpeb juunis kooliaastak alostas süküskuun ja lõpõs piimäkuun
õppeaine opi|ainõq -.ainõ -ainõt18, (kooli)ainõq (-).ainõ (-)ainõt18
õppeasutus ku̬u̬ľ kooli ku̬u̬li37, koolituskotus -(s)õ -t11, .oṕmiskotus -(s)õ -t11; riiklik õppeasutus riigikuuľ
õppejõud oppaja - -t3; ülikooli õppejõud ülikooli oppaja; ta on bioloogia õppejõud tä om (ülikoolin) bioloogia oppaja
õppekeel opi|ki̬i̬ľ -keele -ki̬i̬lt40, oppamis|ki̬i̬ľ -keele -ki̬i̬lt40; vene õppekeelega kool vinne opikeelegaq kuuľ; meie kooli õppekeel on inglise keel miiq kooli oppamiskiiľ om inglüse kiiľ; võru õppekeelega lasteaed võro opikeelegaq latsiaid
õppelaen opi|lain -lainu -.lainu37
õppemaks opi|mass -massu -.massu37; selles koolis pole õppemaksu seon koolin saa massuldaq oppiq
õppetool opi|tu̬u̬ľ -tooli -tu̬u̬li37
õppetund (opi)tunń (-)tunni (-).tunni37; küll elu annab õppetunde külq elo oppas; kursus koosnes kahekümnest õppetunnist kursusõl olľ kokko katśkümmend tunni
õppetöö .oṕmi|nõ -sõ -st5, oppami|nõ -sõ -st5, oppu|s -(sõ) -(s)t10; õppetöö toimus eesti keeles oṕminõ käve eesti keelen; õppetöö algab kahe nädala pärast oṕminõ nakkas pääle katõ nädäli peräst; reedel õppetööd ei toimu riidi tunnõ ei olõq
õppetükk opitük|k -ü -kü37, koolitük|k -ü -kü37, koolitü̬ü̬ - -d52; päätük|k -ü -kü37; mine õppetükke tegema! mineq koolitüüd tegemä!; kas õppetükid on selged? kas koolitüü om tett? v kas opitüküq ommaq selgeq?; õpik on jaotatud kümneks õppetükiks opiraamat om jaet kümnes päätüküs
õppevahend oppamisõ asi, opi|asi -aśa -.asja43, kooli|asi -aśa -.asja43, opi|riist -riista -.riista30, opi|nõvv* -nõvvu -(.)nõvvu37, opi|ts* -dsa -tsat13; näitlikud õppevahendid oṕmisnäüdüsseq; kaardid, sõnaraamatud, õpikud ja muud õppevahendid kaardiq, sõ̭naraamaduq, opiraamaduq ja muuq oppamisõ aśaq
õppima .oṕma oppiq opi, 3. k opṕ v opis63, opi|tsõma† -tsaq v -daq -dsõ90; tütar õpib muusikakoolis klaverit tütäŕ opṕ muusigakoolin klavõrit; ma olen küll seda keelt õppinud, aga ikka pole selgeks saanud olõ ma tuud kiilt külh oṕnuq, a iks olõ-iq ärq oṕnuq; lapsed õpivad lugema latsõq oṕvaq lugõma; sul on temalt palju õppida sul om timä käest palľo oppiq
õppimine .oṕmi|nõ -sõ -st5; õppimine on õpilase töö oṕminõ om koolilatsõ tüü; küsi pinginaabrilt õppimist! küsüq pinginaabri käest oṕmist!
õppus oppu|s -(sõ) -(s)t10, haŕotus -õ -t9; päästetöötajatele korraldatakse õppusi pästjile kõrraldõdas haŕotuisi v oppuisi; võta sellest õppust ja ära rohkem nii tee! opiq seost v võtaq seost oppust ja tekku-iq inämb niimuudu!
õrn hell hellä .hellä35, õrn õrna .õrna35, hellä|ne -dse -st7, helli|k -gu -kut13, pehmeq .pehme pehmet18 v pehmend16, tasali|k -gu -kku38; ole oma naise vastu õrn! olõq uma naasõ vasta hell!; õrn pilk, naeratus hell kaeminõ, kerge naarahtus; õrna hingega poiss hellä hingegaq poisś; see on eriti õrn teema seo om esiqeränis hell teema; munakoor on õrn munakuuŕ om õrn v ohukõnõ v munakuuŕ lätt kergehe purus; väiksed õrnad käed väikuq pehmeq käeq; ta on õrna häälega tä om tasaligu helügaq; noore looma liha on õrn noorõ eläjä liha om pehmegene; näol on õrn päevitus nägo om veidükese päivä saanuq; ta on õrna tervisega tä om hellä tervüsegaq; tüdruk on õrnas eas tütrik om viil nuuŕ; õrnem sugu m naasõq; mul pole õrna aimugi tuust ei tiiäq ma midägiq
õrnalt helläste, .pehmehe, tasaligult, tasalikku; ema silitas õrnalt lapse pead imä silesť helläste latsõ pääd; seda karpi hoia õrnalt, seal on purunevad esemed! seod karpi hoiaq tasaligult, sääl seen ommaq katśkiminejäq aśaq!; taevas on õrnalt sinine taivas om kergelt sinine
õrnutsema hellä|tämä -täq -dä82; pärast tüli hakkas abielupaar jälle õrnutsema pääle tüllü naaś abielopaaŕ jälkiq kaala ümbrelt kinniq käümä
õrnus arm armu .armu37, .hellüs -e -t9; emalik õrnus imä arm; lapsed vajavad õrnust latsilõ om armu v hellüst vaia; mees sosistas naisele õrnusi miiś tsosisť naasõlõ helli sõ̭nno
õrritama .tsusḱma .tsuskiq tsusi63, .tsüsḱmä .tsüskiq tsüsi63, härgü|tämä -täq -dä82, mitmit kõrdo härgüte|(l)lemä -lläq -(l)le86; mis sa mind õrritad? midäs sa minno tsusit?
õrs orś orrõ ort49; lae all õrrel kuivasid vihad lae all orrõ pääl kuiviq vihaq; kanad olid õrrel kanaq olliq orrõ pääl
õu mor|o -o -ro26, mur|o -o -ro26, uss|aid -aia -.aida33, (kinniline) hu̬u̬ hoovi hu̬u̬vi37; aja auto õuele! ajaq auto moro pääle!; õu on porine ja aidaesine prahine moro om muanõ ja aida iist asunõ; kui kägu juba õuele tuleb, on õnnetus tulemas kuq kägo jo ussaida tulõ, om pahandus kah
õudne 1. .hirmsa - -t3, hirmu|du -du -tut1, jälle - -t2, jäle|dü -dü -tüt1; õudne film, raamat jälle filḿ, hirmsa raamat; lapsel hakkas üksinda õudne latś naaś ütsindä pelgämä; kuskilt tuleb õudset lehka kostkiq tulõ jället haisu; täna on õudne ilm täämbä om jälle ilm; seda oli õudne vaadata tuud olľ õkva hirmudu kaiaq; 2. (väega suuŕ) ilma|du -du -tut1, perä|dü -dü -tüt1, meele|dü -dü -tüt1, armõ|du -du -tut1, .kistuma(l)daq, kadomaldaq; mul oli õudne õunaisu mul olľ kistumaldaq ubinahimo
õudselt 1. .hirmsahe, .hirmsalõ, jälehehe, jälehele; mehe naer kõlas õudselt mehe naardminõ olľ hirmsa; tühi maja mõjus õudselt tühi maja ai hirmu pääle; 2. ilmadu, .kistumaldaq, .lõpmaldaq, otsaldaq, perätühe, perätüle, põḣadu, (.)ullimu̬u̬du, ullidu, .väega(q), .ütlemäldäq, kõnnõk .umbõ, .umbõhe, .umbõlõ; õudselt rikas mees perädü rikas miiś; meil oli õudselt igav meil olľ umbõ ikäv; tal on õudselt palju tööd täl om lõpmaldaq palľo tüüd
õudus hirm hirmu .hirmu37, .pelgüs -e -t9; kõiki haaras õudus kõigil tulľ hirm pääle; pimedus äratas õudust pümme panď pelgämä v ai hirmu pääle; see oli alles õuduste algus tuust edesi viil hirmsas v jälles lätś
õudusfilm hirmu|filḿ -filmi -.filmi37
õudusjutt hirmujut|t -u -tu37
õue .vällä, van .ussõ, uss.aida; ta jäi mind õue ootama tä jäi minno ussaida uutma
õuenarr hoovi|narŕ -narri -.narri37
õues vä(l)lä(h)n, van ussõ(h)n, ussaia(h)n; lapsed mängivad õues latsõq mänǵväq välän
õuest väläst, van ussõst, ussaiast; ta tuli õuest nüüdsama timä ussõst noqsama tulľ
õukond hu̬u̬|kund -kunna -.kunda32, hu̬u̬ hoovi hu̬u̬vi37
õukondlane hoovili|nõ* -sõ -st5; ta on kuninga õukondlane tä om kuninga hoovist v hoovilinõ
õun upin ubina ubinat4, latsik upo - -t2; õunad on alles toored ubinaq ommaq viil tuurõq; see õun on ussitanud seo upin om vaglotõt; õunamahl ubinamahl; õunamoos ubinasahvť; õunasüda ubinasüä; õunauss ubinavagõl; õunamähkur ubinaliblik
õunapuu .uibu - -t1; õunapuu on õunu täis uibu om ubinit täüs; õunapuine uibunõ; õunapuust kaelaehe uibunõ kaalaeheq
õõnes (seest) tühi; õõnes puutüvi seest tühi v oosõgaq puutüvi; kepp oli seest õõnes kepṕ olľ seest tühi; rääkis õõnsa häälega kõ̭nõľ kummõ helügaq; õõnsad sõnad tühäq sõ̭naq
õõnestama .uurdma (.)uurdaq uura66, .kauŕma .kauriq kauri63, .kaibma .kaibaq kaiba61; jänes on lumehange pika käigu õõnestanud jänes om lumõuarmõhe pikä käügi tennüq; riigikorda õõnestama riigikõrra alossit kaibma, riigikõrda lahkma v kõ̭igutama
õõnsus = õõs u̬u̬ś oosõ u̬u̬st39, u̬u̬ń oonõ u̬u̬nt39, urg uru .urgu32, anat ku̬u̬p kooba ku̬u̬pa31; vana tamme tüves on suur õõnsus vana tammõ tüve seen om suuŕ uuś; puuõõnsuses oli oravapesa puuoosõn olľ oravapesä; orav lipsas vana kuivanud puu õõnde orrav lipsaś vana kuionu puu oosõ sisse; kõhuõõs kõtukuup; suuõõne loputusvedelik naľ suukooba mõsuvesi
õõtshoob kiige - -t3
õõtsik hõ|dśo -dśo -tśo26, hõtsk hõdso .hõtsko37; õõtsiksoo hõdśo(suu)
õõtsuma .hälmä .hällüq hällü73, he|lümä -llüq -lü70, .kõikma .kõikuq kõigu73; õõtsuv ja soine hõdśonõ; puud õõtsuvad tuules puuq hällüseq tuulõ käen; laine pani laeva õõtsuma lainõq panď laiva hällümä; vili õõtsub vili lainõlõs v lohetas; purjus mees õõtsus kodu poole puŕon miiś kapõrď v kalluskõli kodo poolõ; soopind õõtsub jalge all suu hõľos jalgo all
õõtsutama hõľo|tama -taq -da82, heľo|tama -taq -da82, helü|tämä -täq -dä82, hällü|tämä -täq -dä82, võõgu|tama -taq -da82, kõigu|tama -taq -da82; tuul õõtsutab puude oksi tuuľ hõľotas puuossõ; vanaema õõtsutab hälli vanaimä kõigutas v liigutas hällü
õõtsuvalt .hällüvälläq