ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 102 kiräkotust. Lausidõ kunts'helü EKI & WI
äbarik kehväke|ne -se -ist8, armõdukõ|nõ v armõdugõ|nõ -sõ -ist8, hädäli|ne -(d)se -st5, kägäri|k -gu -kku38, kägrätsi|ne -dse -st5, kägärä|ne -dse -st5; prälľ prälli .prälli37, pärdi|k -gu -kut13; on üks põrsaäbarik, sellest nüüd mõni siga saab om ütś põrsaprälľ, taast saa no määne tsiga; see meil üks äbarik on, ei ta söö ega joo õieti taa ütś pärdik om meil, ei tä süüq ei juuq õigõhe; äbarik puu v põõsas jugarik, kägärik; äbarik inimene v taim kägrätś; äbarikud kassipojad prällidseq kassipojaq
ädal ätäľ ädäli v ädälä ädälit v ädälät4; kari lasti ädalat sööma kari lasti ädälä pääle
äestama .äestä|mä -q -83; äestas vilja mulda ai vilä sisse
ägama .kaiblõma kaivõldaq .kaiblõ85, .oigama ojadaq .oiga77, võia|tama -taq -da82, uia|tama -taq -da82; hädäldä|mä -q -83; mitmit kõrdo hädände|(l)lemä -lläq -(l)le86, .oihkõl|(l)lõ-ma -llaq -(l)lõ86, uialõma uialdaq uialõ85; haige ägas valu käes haigõ ojaś halu käen
äge äkili|ne -dse -st5, per|o -o -ro26, torḿ tormi .tormi37, tsärre - -t14, kärre - -t14, kõnnõk vä|kev -gevä -gevät4; ta on väga äge mees tä om väega äkiline miiś; mees läks ägedaks miiś lätś tormi; ta on ägeda loomuga tä lätt kergele palama; on uuenduste äge vastane om tulitsõlõ vahtsõnduisi vasta; ära ole nii äge! olku-iq nii torḿ v tsärre!; käis äge kähmlus käve kõva tapõlus; äge vanamoor tsärre vanamutť; äge naisterahvas tsärdsä; äge kopsupõletik rassõ tävvüpalanik; äge pidu kõnnõk väkev pido
ägedalt tulitsõhe, tulitsõlõ, tsärehehe, tsärehele, tsärrelt; koosolekul vaieldi ägedalt kuunolõkil vaiõldi tulitsõhe; sääsed ründasid ägedalt hobust kiholasõq murriq vihatsõhe hobõsõlõ pääle
ägedus kärehüs -e -t9, tsärehüs -e -t9; mees oli tuntud oma ägeduse poolest miiś olľ teedäq äkiline
ägenema kõvõmbas minemä, tulitsõmbas minemä, vihatsõmbas minemä; haigus ägenes tõbi lätś hullõmbas; torm ägenes pidevalt torḿ lätś kõ̭iḱ aig kõvõmbas; ägenemine hullõmbasmineḱ
ägestuma palama minemä, süänd täüs minemä, ki̬i̬mä minemä; ta ägestus tühja asja pärast tä lätś tühä aśa pääle palama; kergesti ägestuv inimene äkiline inemine
ägin kä|kin -ginä -ginät4, ni|kin -ginä -ginät4; kostis lapse nutust äginat olľ kuuldaq latsõ ikulist käginät; ägises täis kõhu pärast kägisi täüs kõtu pääle
ägisema kägis|emä -täq -se87, nigis|emä -täq -e87; ägises valu käes nigisi halu käen; vanamees ajas end ägisedes püsti vanamiiś ai hinnäst käginägaq pistü; pidulaud ägiseb roogade all laud om loogan
ähkima tehkä|tämä -täq -dä82, .tehḱmä .tehkiq tehi63, tehä|tämä -täq -dä82, hahka|tama -taq -da82, hähkä|tämä -täq -dä82, tõhka|tama -taq -da82; jooksmine pani ähkima juuskminõ panď tehkätämä
ähm ha|pin -bina -binat4, herevüs -e -t9, segähüs -e -t9; ta oli ähmi täis tä olľ herevilläq; mul oli alati rahakott kaasas, nüüd läks suure ähmiga meelest ära mul olľ kõ̭gõ rahakotikõnõ üten, noq lätś taa suurõ habinagaq meelest; ärasõidu ähmis ununes see asi sootuks ärqsõitmisõ herevüsegaq lätś seo asi peris meelest ärq; ähmis habinan, herevilläq, segähüsen; miks sa nii ähmis oled? mis sa nii habinan v herevilläq olõt?; vaatas ähmis näoga ukse poole kai herevilläq näogaq ussõ poolõ
ähmane 1. tuhḿ tuhmi .tuhmi37, häm|mär -ärä -ärät4; ähmased aknad tuhmiq aknõq; prilliklaasid läksid ähmaseks prilliklaasiq lätsiq tuhmis; ähmane kiri hämmär kiri; 2. segä|ne -dse -st7, .undsõ|nõ -(dsõ) -st7, sumbõ|nõ -dsõ -st7; .selgüseldäq; see lugu on väga ähmane seo lugu om väega segäne; ähmaselt mäletan unõ iist mälehtä; piirjooned on ähmased piiriq olõ-iq selgeq; ähmane pilt undsõnõ pilť; ähmaselt kumamiisi, tuhmilt, segätsehe; ma mäletan ähmaselt ma kumamiisi mälehtä
ähmastuma tuhmis minemä; segätses minemä; aken ähmastus veeaurust akõń lätś viiaurust tuhmis; mälestused ähmastuvad ajapikku mälehtüseq lääväq pikäpääle segätses v tuhmis
ähvardama ähvärdä|mä -q -83, mitmit kõrdo ähvärde|(l)lemä -lläq -(l)le86; ta ähvardas mind lüüa tä ähvärď minno lüvväq; jõeäärseid talusid ähvardab üleujutus jõ̭õ̭viiŕseq taloq võivaq vii ala jäiäq v jääneseq vii ala; süda ähvardas seisma jääda süä tahtsõ saisma jäiäq; ta ähvardas mind töölt vallandada tä ähvärď minno tüült vallalõ tetäq; tema hääl oli ähvardav timä helü ai hirmu pääle; vaatas mulle ähvardavalt otsa kai kuŕastõ mullõ pääle
ähvardus ähvärdüs -e -t9, ähvärdämi|ne -se -st5; ma ei karda tema ähvardusi ma pelgä-iq timä ähvärdämist
äi mehe|esä -esä -essä24, naasõ|esä -esä -essä24, äi äiä .äiä35
äiakas (hain) äiäs|lilľ -lilli -.lilli37
äiatar (hain) äiä|täŕ -täri -.tärri38, äiä|tääŕ -tääri -.tääri37, pi̬i̬tre|lilľ -lilli -.lilli37, pi̬i̬tre|hain -haina -.haina30
äigama .rehksämä rehästäq .rehksä76, .ropsama ropsadaq .ropsa77, .ängämä ängädäq .ängä77, .tsiunama tsiunadaq .tsiuna77, .tõ̭mbama tõ̭mmadaq .tõ̭mba77, .(t)sinkama (t)singadaq .(t)sinka77; äigas käega üle higise otsaesise rehäś v ropsaś käegaq üle higidse otsaedidse; see lehm äigab sulle jalaga taa lehm tsiunas sullõ jalagaq
äike .pik|ne -se -set6, .pikjä|ne -dse -st5, kukutätä - -t2; äike müristab pikne tümistäs v kärḱ v käü; kukutätä tõrõlõs
äiksevihm .pikse|vihm -vihma -.vihma30, vanõmba|vihm† -vihma -.vihma30
äiutama kusśo|tama -taq -da82, .ää|tämä -täq -dä82, hällü|tama -täq -dä82, .tśuu|tama -taq -da81, tsusśo|tama -taq -da82; äiutasin lapse magama kusśodi latsõ magama
äke ägli - -t2, ägõ̭ľ ägli .äkli47, äkľ ägli .äkli47, pardsi|jalg -jala -.jalga33; puupulkadega äke puupulkõgaq ägli; traktorile pandi äke taha traktorilõ pantiq ägliq taadõ
äkiline äkili|ne -dse -st5; selga lõi äkiline valu sälgä lei äkiline halu; äkiline nõlvak pistüline per; jõgi teeb siin äkilise käänaku jõgi tege tan äkilidse kääno; äkiline mees torḿ miiś; ta on nii äkilise loomuga, võtab kergesti tuld tä om nii äkiline inemine, niguq kadajahago lätt palama
äkitselt äkki, kõrragaq; poiss pistis äkitselt jooksu poisś panď äkki juuskma; uks tehti äkitselt lahti usś tetti äkki vallalõ
äkki äkki, kõrragaq; peräkõrd, viimäte; äkki kostus kaks pauku äkki kuuldu katś pauku; aitäh kutsumast, vaat kui äkki tulengi aiteh kutsmast, kaeq ku peräkõrd tulõgiq; äkki tuleb meil ka minna? viimäte tulõ meil ka minnäq?
älves mülgeq .mülke mülget18; älveraba mülkene suu
ämber panǵ pangi .pangi37
ämblikuvõrk härmä|võrk -võrgu -.võrku37, härmä|häll -hällü -.hällü37; laes on ämblikuvõrgud laen ommaq pruudilooriq
ämm ämm ämmä .ämmä35, mehel naasõim|ä -ä -mä24, naasõl meheim|ä -ä -mä24
ämmaemand ämmäimänd -ä -ät13, mu̬u̬ moodsi mu̬u̬tsi37, vanana|anõ -asõ -ist8, ämmä|mu̬u̬ŕ -moori -mu̬u̬ri37, seto kiiľ paaba - -t2
ämmatoss (siiń) vananaasõ|puss -pussu -.pussu37, ämmä|toss -tossu -.tossu37, seto kiiľ paaba|puss -pussu -.pussu37
ängistama pitsi|tämä -täq -dä82, (süänd v .hinge) .vaivama vaivadaq .vaiva77, .painama painadaq .paina77
äng = ängistus (hinge)vaiv (-)vaiva (-).vaiva30, (hinge).vaivus -õ -t9, (hinge).pitsüs -e -t9; südant haaras ängistus süänd naaś vaivama; ängistus tuli peale hingevaivus v -pitsüs tulľ pääle; ängistusest tuleb üle saada hingevaivast tulõ vabas saiaq
äparduma äpärdü|mä -däq -84, vipõrdu|ma -daq -84, .vusśu|ma -daq -80, .vussi v hukka v .summa v .nurja v segi v .luhta minemä, mutťu|ma -daq -80; tema ettevõtmine äpardus timä ettevõtminõ lätś summa; perekonnaelu kippus äparduma perreelo tükse hukka v vussi minemä
äpardus äpärdüs -e -t9, pahandus -õ -t9, vipõrus -õ -t9
ära I (eitüssõna) är(ä)q, arq, aŕaq, alaq; ära tee! ärq tek(k)uq! v te(k)ku-iq!; ärge minge! ärkeq minkeq! v minku-iq! v mingu-iq!; ärgem laskem ennast eksitada! ärmiq lasõmiq hinnäst essütäq!; tulgu või ärgu tulgu, mis minul sellest? tulkuq vai tulõmaldaq, mis mul tuust?
ära II är(ä)q, är(q)kiq, arq, ar(q)kiq, aŕaq, .vällä; läks ära lätś ärq; hunt söövat suure näljaga teise hundi ära susi süübev suurõ nälägaq tõsõ soe ärq v vällä; mul varastati kirves ära mul varastõdi kirvõs ärq; ta kukkus jõkke ja uppus ära tä sattõ jõkkõ sisse ja uppu vällä; suri ära kuuli ärq v vällä
äraandja ärq.andja - -t3, .petjä - -t3, .maaha.müüjä - -t3; üks jüngritest osutus äraandjaks tulľ vällä, et ütś jungri olľ ärqandja
äraelamine (ärq)elämi|ne -se -st5, elo elo ello26, .toimõtulõmi|nõ -sõ -st5; selline palk tagab korraliku äraelamise sääne palk lask ilosahe ärq elläq
ärakiri .maahakirotus -õ -t9, paari|k* -gu -kut13; lepingu ärakiri lepingu paarik; ärakiri õige maahakirotus õigõ
äraolek muial v ärq- v kavvõmba(h)n olõminõ; minu äraolekul on linn väga palju muutunud tuu aogaq, ku ma muial olli, om liin väega palľo muutunuq v tuu ao sisen, ku minno es olõq, om liin väega tõsõs lännüq
ärasaatmine 1. ärq.saatmi|nõ -sõ -st5; vana aasta nõuab väärikat ärasaatmist vana aasta tulõ ilosahe ärq saataq ; 2. m .puhtõq .puhtidõ .puhtit19, m puhti|dsõq -tsidõ -tsit7, matus -(s)õ -t11, m mati|dsõq -tsidõ -tsit13, m .matja|dsiq v .matja|dsõq -tsidõ -tsit13; ärasaatmine (on) kodunt välla sadõtas kotost
ärasõit mine|ḱ -gi -kit13, ärq.sõitmi|nõ -sõ -st5; valmistume ärasõiduks säemiq ärq sõitma
äratama üles ajama, herä|tämä -täq -dä82, herändä|mä -q -83; peab lapsed äratama piät latsõq üles ajama; ärata mind hommikul vara! ajaq minno hummogu varra üles!; laste kisa äratas mehe mõtetest latsi rüüḱmine heräť mehe mõttist; raamat äratas tähelepanu raamatut panti tähele; asi äratas kahtlust asi paistu v tundu kahtlikanõ
äratundmine 1. ärq.tundmi|nõ -sõ -st5; ammuse sõbra äratundmiseks kulus vaid mõni sekund ammudsõ sõbra ärqtundmisõs lätś õ̭nnõ mõ̭ni sekonď; 2. .arvo.saami|nõ -sõ -st5, (kimmäs) .uskmi|nõ -sõ -st5, (kimmäs) .arvami|nõ -sõ -st5, .õigõspidämi|ne -se -st5; igaüks teeb oma parema äratundmise järgi õgaütś tege niguq tä õigõs pidä
äratus herätüs -e -t9, herätämi|ne -se -st5, ülesajami|nõ -sõ -st5; äratus on kell kuus herätüs om kell kuuś
äratuskell (herätüs)kell (-)kellä (-).kellä35, herätäjä - -t3; äratuskell hakkas helisema kell naaś plärisemä
ärev püsümäldäq, rahu|du -du -tut1, närvili|ne -dse -st5, .herksä - -t3, .murrõli|nõ -dsõ -st5; koosolekul valitses ärev meeleolu kuunolõkil olľ rahudu olõminõ; inimesed muutusid ärevaks inemiseq lätsiq kihovallõ; süda põksub ärevalt süä pess
ärevil herevälläq, .herkvälläq, helevälläq, kihovallaq
ärevile .herkvä(l)le, helevä(l)le, kihova(l)lõ
ärevus herevüs -e -t9, helevüs -e -t9; kuritegu ajas inimesed ärevusse kuŕatüü ai inemiseq herevüste; tühisest asjast ei tasu ärevusse minna tühäst aśast massa-iq hereväs minnäq
ärgas .herksä - -t3, .virgõ - -t3, .võrksa - -t3; kohv teeb ärksaks koh tege võrksas; ärksa vaimuga noormees herksä vaimugaq nuuŕmiiś; ärksad mõtted herksäq mõttõq
ärgitama härgü|tämä -täq -dä82, takast .tsusḱma, tõhu|tama -taq -da82, hutśu|tama -taq -da82, .hutsama hutsadaq .hutsa77, mitmit kõrdo härgüte|(l)lemä -lläq -(l)le86; külarahvast ärgitati koostööle külärahvast härgütedi kuuntüüd tegemä
äri 1. är|i -i -ri26, sehvť sehvti .sehvti37; ajab sakslastega äri aja śakslaisigaq ärri v tege śakslaisigaq sehvti; äri läheb hästi äri lätt häste; 2. pu̬u̬ť poodi pu̬u̬ti37, är|i -i -ri26; elektritarvete äri eelektrikauba puuť; ma tahaks hakata väikest äri pidama ma tahasiq naadaq tsillokõist puuti pidämä
äriasi äri|asi -aśa -.asja43; sõitis äriasjus Riiga lätś Riiga äriasjo ajama
ärijuht äri|juhť -juhi -.juhti36
ärimees äri|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
äripäev äri|päiv -päävä -.päivä35, tü̬ü̬|päiv -päävä -.päivä35
äripäeviti äripäivilde
äritehing äritegemi|ne -se -st5, kaup kauba .kaupa30; tulus, kahtlane äritehing kasulinõ, kahtlikanõ äri; nende abielu oli omamoodi äritehing näide abielo olľ ummamuudu äri
äritsema ärri ajama, mü̬ü̬ müvväq mü̬ü̬ min 1. ja 3. k .möi(e) kesks möönüq54, .kauplõma kaubõldaq .kauplõ78, hangõlda|ma -q -83, sahkõrda|ma -q -83, parsõlda|ma -q -83, parsõnda|ma -q -83; mitmit kõrdo mü̬ü̬ske|(l)lemä -llä -(l)le86; äritseja sahkri, pekulanť; äritseb turul kapsaste ja porganditega tege turu pääl kapstidõ ja põrḱnidõgaq rahha; naaber äritseb salaviinaga naabri sahkõrdas salaviinagaq
ärkama herä|nemä -(ne)däq -ne89, (äkki v kõrras) herähtü|mä -däq -84, (üles) .virgu|ma -daq -80; laps ärkas üles latś herähtü üles
ärkamisaeg heränemis|aig* -ao -.aigo36
ärkel .ärkli - -t1; ärklituba ärklitarõ
ärkvel ülevä(h)n, .ülle(h)n, herevil, herävilläq, herävälläq, herivelläq, virvehüisi, kuulussillaq, kuulussi(h)n; mure hoidis teda pool ööd ärkvel murõq lasõ-s täl puul üüd maadaq; oldi kaua ärkvel olti kavva üllen; haiget tuleb ärkvel hoida haigõt tulõ herevil hoitaq
ärkvele üles, herevi(l)le, herävi(l)le, herävä(l)le, herive(l)le, kuulussi(l)lõ, kuulussihe
ärritama 1. härgü|tämä -täq -dä82, .tsusḱma .tsuskiq tsusi63, vihalõ v kuŕas v .närvi ajama; ära ärrita mind oma küsimustega! härgütägu-iq minno ummi küsümiisigaq!; sulle kohe meeldib teda ärritada sullõ õkva miildüs timmä tsuskiq; teiste naer ärritas teda tõisi naar ai timmä vihalõ; mind see ei ärrita heri ei ma tuud; koer oli ärritatud pini olľ vihalõ aet; 2. ere valgus ärritab silmi herre valgus nakkas silmi pääle; küüslauk võib magu ärritada tsisnak või mao pääle naadaq
ärrituma 1. vihatsõs minemä v .saama, palama minemä, vihahu|ma -daq -84, (ärq) .süändü|mä -däq -84, .süändä|mä -q -83, paha|nõma -(nõ)daq -nõ89, .süände|(l)lemä -lläq
-(l)le86, .närvi minemä; iga tühja asja pärast pole mõtet ärrituda õga tühä aśa pääle olõ-iq mõtõt vihatsõs saiaq; kergesti ärrituv inimene kergele palama minejä inemine, suurõ süämegaq inemine; 2. helläs minemä v .jäämä; hõõrdumisest ärritunud nahk h õ̭õ̭ rdmisõst helläs jäänüq nahk
ärritus 1. vihanõ olõḱ, .süändümi|ne -se -st5; püüab oma ärritust varjata püüd umma vihha v süändümist tagasi hoitaq; käed kippusid ärritusest värisema käeq tükeq vihast värisemä; 2. härgütüs -e -t9, kibõndus* -õ -t9; 
 naha-, maoärritus naha-, maokibõndus; närvisüsteem reageerib ärritustele närvisüsteḿ reagiiŕ mõotusõlõ; toksilistest ainetest põhjustatud ärritus kihvtidse ollusõ mõotus
ärtu harḱ hargi .harki37
äsja .õkva(lt), innest(ä), ääsäq, .õkvaprõllaq, no(q)sama, nüüdsama; Liisi äsja rääkis mulle sellest Liisi ääsäq mullõ kõ̭nõľ tuud; saabusin äsja linnast õkva tulli liinast; äsja ametisse astunud vallavanem noqsama kotusõ pääle saanuq vallavanõmb; äsja valminud maja õkva valmis saanuq maja
äsjane .õkva(lt) olnuq, ääski|ne -dse -st7; kas tead, mida see äsjane pauk tähendas? kas tiiät, midä taa ääskine v õkva olnuq pauk tähenď v midä tuu pauk tähenď, miä õkva olľ?
äss I (pini tsuiatamisõs) tsui(q), tśuih; äss, võta kinni! tśuih, võtaq kinniq!
äss II tuu(s)s tuusa .tuu(s)sa37; ärtu äss hargi tuus
ässitama (takast) kiho|tama -taq -da82, hutśu|tama -taq -da82, tsütsü|tämä -täq -dä82, härgü|tämä -täq -dä82, (pinni) tsuia|tama -taq -da82, võsśa|tama -taq -da82, võťa|tama -taq -da82, purõ|tama -taq -da82, (kõrras pinni) tsuiahta|ma -q -83, tsuiahu|tma -taq -da62; naine ässitas meest palgakõrgendust küsima naanõ kihoť miist takast parõmbat palka küsümä; ässita ometi koera, lambad on naabri põllul! tsütsüdäq no pinni, lambaq ommaq naabri nurmõn!; madu ässitas Aadamat ja Eevat õuna võtma husś härgüť Aadamit ja Eevat ubinat võtma; ässitas koera teise mehe lehma kallale võsśať pini tõõsõ mehe lehmä pääle
ätt vana|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, tätä - -t2, taať taadi .taati37, teeda - -t2, vanaesä vanaesä vannaessä24; nii suurt põuda ei mäletanud muldvanad ätidki säänest põuda mälehtä es muldvanaq taadiq kah
äädikas äti|k -gä v -ge v -gu -kät v -ket v -kut13
äär vi̬i̬ŕ veere vi̬i̬rt40, serv servä .servä35, serb serbä .serbä35, ranť randi .ranti37, (loodsikul) parras .parda parrast23, parrõq .pardõ parrõt19, laid laia .laida32, (lavval) kanť kandi .kanti35; (nurmõl, rõival) si|ba -ba -pa26; kõndis põllu äärt mööda kodu poole kõndsõ nurmõ viirt piten kodo poolõ; maanteel tuleb käia vasakul äärel suurõtii pääl tulõ kura poolõ pääl kävvüq; kraavi äärtel kasvab rohi kraavi viiri pääl kasus hain; kuue alumine äär on kulunud pindsagu alomanõ viiŕ om kulunuq; kallas klaasi ääreni täis vali klaasi veereniq täüs; kruus on ääreni täis kruuś om veeretasa; tüdruk oli nutu äärel tütrik olľ ikma nakkaman; lõika see äär ära, siis saab riie tasane! lõikaq taa siba ärq, sis saa rõivas tasanõ!
äärde vi̬i̬rde; istuti lõkke äärde istuti tulõ mano v viirde; keskele istutati punased lilled, äärde kollased keskpaika kükädiq vereväq lilliq, viirde kõlladsõq; tee äärde jäi mitu söögikohta tii pääle v viirde jäi mitu söögikotust
äärelaud veere|laud -lavva -.lauda30, (aknõl v ussõl) leidunǵ -i -it13
äärelinn veere|liin -liina . -liina30, liina|vi̬i̬ŕ -veere -vi̬i̬rt40
ääremärkus veere.märküs -e -t10, veeremärgüs -(s)e -t11
äärepealt pia.aigo; (suurõ) hädägaq; varas oleks äärepealt põgenenud varas olõssiq piaaigo ärq paenuq; äärepealt oleksin naerma pahvatanud piaaigo olõssiq naardma naanuq
ääres veere(h)n; istuti laua ääres istuti lavva veeren v takan; peolised pikutasid aia ääres pidolisõq pikudiq aidveeren; seina ääres saina veeren, sainveeren; jõe ääres jõ̭õ̭ veeren
äärest veerest; lapsed tulid järve äärest latsõq tulliq järve veerest
ääretasa .triiki, veeretasa; kraav oli ääretasa vett täis kraa olľ triiki vett täüs; klaas on ääretasa täis klaaś om veeretasa
ääretu perä|dü -dü -tüt1, armõ|du -du -tut1, ilma|du -du -tut1, (ilm)otsaldaq, (ilm).lõp(põ)maldaq; sõitsime ääretute viljaväljade vahel sõidimiq ilmotsaldaq v lõpmaldaq vilänurmi vaihõl; ääretu vaesus perädü vaesus; lapse rõõm oli ääretu latsõl olľ armõdu hää miil
ääris vi̬i̬ŕ veere vi̬i̬rt40; luigel on musta äärisega nokk luigal om musta veeregaq nokḱ; punase äärisega liiklusmärgid verevä veeregaq liikmismärgiq
ääristama 1. veere(h)n olõma; teed ääristasid suured puud tii veeren olliq suurõq puuq; 2. vi̬i̬rde .pandma, vi̬i̬rt tegemä; tänav ääristatakse jalakatega uulidsa viirde pandasõq jalajaq kasuma; lõkkease ääristati kividega tulõasõmõ viiŕ tetti kivvest; ääristas riide sinise paelaga ummõľ rõiva viirde sinidse paila
ääri-veeri .ümbre nuka, (.)tassakõ|nõ -sõ -ist8, 
(.)tassa.kõistõ; ära räägi ääri-veeri, ütle ikka otse välja! kõ̭nõlgu-iq ümbre nuka, ütleq õ̭ks õkva vällä!; see asi hakkab ääri-veeri selguma taa asi nakkas tassakõistõ selges saama
äärmine vi̬i̬ŕmä|ne -dse -st5, perämä|ne -dse -st5; äärmine sõidurada viiŕmäne sõidurada; kõige äärmise maja aknas põles tuli kõ̭gõ perämädse maja aknõn palli tuli v aknõst paistu valgus
äärmiselt .väega(q), (ilm).kistumaldaq, armõdu, hirmudu, (ilm).lõpmaldaq, 
(ilm)otsatulõ, ilmadu, perädü, .jätmäldäq, otsaldaq, .ütlemäldäq; saabus äärmiselt tähtis teade tulľ ütlemäldäq tähtsä sõ̭nnoḿ; äärmiselt meeldiv inimene väega sündsä inemine; tuletegemisega tuleb olla äärmiselt ettevaatlik tulõtegemise man tulõ väega ette kaiaq; seda on äärmiselt raske öelda taad om perädü rassõ üldäq
äärmus veerepäälisüs -e -t10, vi̬i̬ŕmüs* -e -t10; äärmustesse kalduv inimene ütest veerest tõistõ kalduja inemine; ta kaldub sageli äärmustesse tä lätt sagõhõhe viimätseniq veereniq vällä; ühest äärmusest teise ütest veerest tõistõ; ühiskonna pinged läksid äärmuseni teravaks ütiskunna pingõq lätsiq viimätseniq veereniq teräväs; kõik sõnavõtud kaldusid äärmustesse kõ̭iḱ sõ̭navõtuq kalduq väega veere pääle; kaks äärmust katś vastanpuult
äärmuslane veerepääli|ne -dse -st7, vi̬i̬ŕmüslä|ne* -se -st5, veere.päällä|ne -se -st5; paremäärmuslane viiŕmäne hüväpoolinõ
äärmuslik veerepääli|ne -dse -st7, vi̬i̬ŕmä|ne -dse -st5; äärmuslikud elutingimused veerepääline elämine; äärmuslik lihtsus viiŕmäne v viimäne lihtsüs; mees oli kahe äärmusliku tunde meelevallas miiś olľ katõ vastapiten tundõ küüdsin
äärne veeri|ne -dse -st7, vi̬i̬ŕ|ne -se -set6; Läti piiri äärsed elanikud Läti piiri veeridseq inemiseq
äärtpidi vi̬i̬rtpite(h)n, veerilde; krundid puutuvad äärtpidi kokku krundiq putusõq veerilde kokko; seda teemat on vaid äärtpidi uuritud seod teemat om õ̭nnõ veidükese uurit
ääs ääś ääsi .ääsi37, äkś äksi .äksi37; sepad korjavad männikäbisid, et neid ääsil sütega põletada sepäq korjasõq pedäjäkukkõ, et näid hüstegaq äksi pääl palotaq