va van|a-a -na28igävä|ne v igäve|ne-dse -st5 ; va koeranässvana pininäsś ; va hädavaresigäväne hädävarõs ; seda va ihurammu tal jätkussedä ihorammu täl jakku
vaade 1. .kaeh(t)us-õ -t9.kaemi|nõ-sõ -st5pilťpildi .pilti37 ; range vaatega kooliõpetajakuŕa kaemisõgaq oppaja ; tema vaates polnud hirmutimä silmin olõ-õs hirmu ; vaade paremale, vasakule!kaeq hääle, kuralõ! ; vaade Munamäe tornistkaehus v kaeminõ Munamäe tornist ; postkaart Võrumaa vaadetegaposťkaarť Võromaa piltegaq v kaehuisigaq ; avaneb suurepärane vaadeom väega häste nätäq v om väega illos kaiaq ; mets segas vaadet merelemõts segäsi mere nägemist v mere poolõ kaemist ; üks aken on vaatega aedaütś akõń om aia poolõ2. ilma.kaemi|nõ-sõ -st5ilmanägemi|ne-se -st5elonägemi|ne-se -st5 ; millised vaated sul on?kuis sa asjo näet? ; demokraatlikud vaateddemokraatlinõ ilmakaeminõ ; mulle ei meeldi tema vaade moraalilemullõ ei miildüq, kuis timä sündsüsest arvo saa ; kindel vaade elulekimmäs elonägemine3. .kaeh(t)us-õ -t9 ; eest-, külgvaadeiist-, külekaehus
vaap vaapvaaba .vaapa30 ; valge vaabaga piparkoogidvalgõ vaabagaq vehveŕkoogiq ; kaussi katab kuldne vaapkausil om kullanõ vaap ; seal on paks porivaap seljastsial om paks muakõrd sälän ; hambavaaphambavaap
vaarikas vabarn-a -t4vabõrn-a -t4va(v)võrn-a -t4va(v)varn-a -t4 ; vaarikaid on punaseid ja (hele)kollaseid, kitsemurakas on mustvabarnit om verevit ja valgit, kahruvabarn om must ; vaarikad kasvavad raiesmikelvabõrnaq kasusõq raotu pääl
vaaruma kapõrda|ma-q -83kupõrdõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86tuudõrda|ma-q -83.hüllelemähülleldäq .hüllele85.lüngelemälüngeldäq .lüngele85tuigu|tama-taq -da82mitmit kõrdo kapõrdõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86.kõikma.kõikuq kõigu73 ; vaarus vastase antud hoobistkapõrď v tuudõrď vastalidsõ antust hoobist ; laps kõndis vaarudeslatś kõ̭nďsõ kupõrdõlõn ; väsinud mees vaarub üle õueväsünüq miiś lüngeles üle moro ; joodik vaarus jalgeljoodik ripse jalgo pääl ; puu lõi vaaruma ja langes mahapuu lei kõikma ja sattõ vasta maad
vaas vaaśvaasi .vaasi37an|noḿ-oma -omat4 ; laual seisab kõrge vaaslavva pääl sais korgõ vaaś ; hauavaaskalmuvaaś
vaat(a) kaeqhi̬i̬(q) ; vaat kuskaeq kos(t), kagos(t), kaeq koh(n) kagoh(n), kaǵa, kagja, vot kos ; vaat kus lugu!kagos om lugu! ; vaat nii on lugukaeq nii om lugu ; vaat sulle säh!vot sullõ seh! ; vaat kui võtan sulle rihma!kaeq ku võta sullõ rihma! ; söök oli seal vaat et odavamgisüüḱ olľ sääl kaeq viil odavamb ; vaat kus lops!vot määne pauk! v kos olľ v om pauk! ; vaata, kuhu on enda peitnud!hiiq, kohe om hindä käḱnüq!
vaatama .kaemakaiaq kae67.kaeskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86tunnista|ma-q -83.silmämäsilmädäq .silmä77.vahťma.vahtiq vahi63kõrras .kaehta|ma-q -81.kaehu|tma-taq -da62 ; ette vaatamaette kaema ; järele vaatamaperrä kaema ; üle vaatamaüle v perrä kaema ; läbi sõrmede vaatamaläbi sõrmi kaema ; tornist vaadates oli kõik nagu peo pealtornist kaiaq olľ kõ̭iḱ niguq peo pääl ; tahaks linna vaadatatahtnuq liina kaiaq ; seda on vastik vaadataseod om jälle kaiaq ; siin oli palju vaadatasiin olľ palľo kaemist ; ei jõudnud seda imet ära vaadatajõvva-as taad imeht ärq kaiaq ; tulin teid vaatamatulli teid kaema ; paugu peale vaatasin ülespaugu pääle kaehti v kaehudi üles ; vaatas ja vaatas, aga ära ei tundnudtunnisť ja tunnisť, a tunnõ-õs ärq ; tõele näkku vaatamatõtõt tunnistama ; vaatame seda kaupa lähemaltkaemiq v silmämiq seod kaupa lähembält ; mine vaata, kui kaugel traktor juba on!mineq kaeq v silmäq, kavvõn traktoŕ joba om ; oled sa ajalehti vaadanud?olõt postilehti silmänüq? ; tal on aega vähe, aina vaatab kellatäl om aigo veidüq, muguq vahis kellä ; istus sillal ja vaatas vetteistõ silla pääl ja vahtõ vette ; istus ja vaatas aknast väljaistõ ja vahtõ aknõst vällä ; tõmbad sahtli lahti: sealt vaatab vastu tühjustõ̭mbat suhvli vallalõ̭ tühi vahis vasta ; oma naisest ei hoolinud, vaatas nooremaides hooliq umast naasõst, hiile noorõmbit ; maja aknad vaatavad läändemaja aknõq ommaq õdagu poolõ ; Mari oli Jaanist vaata et pikemgikaeq ku Mari viil Jaanist pikemb es olõq ; teda tundis siin vaata et igaükstimmä tiiď siin pia egäütś ; eks vaatame!kaemiq noh! ; vaadake, nii on lugu!kaegõq, nii om lugu! ; vaata aga vaata!kaeq-kaeq! v kaeq no kaeq!
vaatamata (.)kaemaldaqhu̬u̬ľmaldaq.olkõq et ; sellele vaatamatatuu pääle kaemaldaq ; vaatamata sellele, et …huuľmaldaq tuust, et ... v olkõq et … ; äikesevihmale vaatamatapiksevihmast huuľmaldaq
vaatamisväärsus .kaemist väärt (kotus, asi )(miä) tasos kaiaq.kaemiskotus-(s)õ -t11 ; mis on Tartu vaatamisväärsused?midä Tarton kaiaq tasos? v määntseq ommaq Tarto kaemist väärt kotusõq? ; kas siin on mingeid vaatamisväärsusi?kas tan midä kaiaq om?
vaatemäng mängmängo .mängo37pilťpildi .pilti37.kaemi|nõ-sõ -st5.tiatri- -t1.näüt(e)lemi|ne-se -st5.tiatri|mäng-mängo -.mängo37.tsirkus-õ -t9 ; ilutulestik oli uhke vaatemängtulõvärḱ olľ uhkõ mäng ; vulkaanipurse on võimas vaatemängtulõmäepurgahus om väkev pilť ; härjavõitlus on jõhker vaatemänghärävõigõlus om hirmsa kaeminõ
vaatenurk .kaemi|nõ-sõ -st5nägemi|ne-se -st5 ; täiesti oma vaatenurkperis v otsaniq uma kaeminõ ; majanduslikust vaatenurgastmajandusõ poolõ päält kaiaq ; lähenes asjale subjektiivsest vaatenurgastkai asja umast nukast v uma poolõ päält ; sellest vaatenurgast paistavad asjad teisitiseo kandi päält kaiaq paistusõq aśaq tõistõ
vaatepilt pilťpildi .pilti37nätäq v kaiaq (asi) ; sellist vaatepilti ei näinud iga päevsäänest pilti es näeq egäpäivi ; imekaunis vaatepiltkistumaldaq illos kaiaq ; põlev maja oli kohutav vaatepiltmaja palaminõ olľ hirmsa nätäq v kaiaq ; juga pakub suurepärast vaatepiltiviisadang om uhkõ kaiaq
vaatetorn .kaemis|torń-torni -.torni37 ; Suure Munamäe vaatetornSuurõ Munamäe torń
vaateväli: puud varjasid vaateväljapuuq lasõ-s vällä nätäq;
vaatleja .silmäjä- -t3.kaeja- -t3.vahťja- -t3 ; linnuvaatlejatsirgukaeja ; looduses oli ta hea vaatlejaluudusõn olľ täl hää silm kõ̭gõ pääle ; rahvusvahelised vaatlejad Bosniasriikevaihõlidsõq silmäjäq v silmänhoitjaq Bosnian ; diplomaatiline vaatlejakaejadiplomaať ; valimisjaoskonnas istusid vaatlejadvalimisjaoskunnan istõq manvahťjaq
vaatlema 1. .kaemakaiaq kae67.silmämäsilmädäq .silmä77.vahťma.vahtiq vahi63mitmit kõrdo .kaeskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86silmite|(l)lemä-lläq -(l)le86 ; vaatleb huviga piltekaes v vahis pilte himogaq ; käisin täna metsas linde vaatlemaskäve täämbä mõtsan tsirkõ kaeman2. .uuŕma.uuriq uuri63.silmämäsilmädäq .silmä77.kaemakaiaq kae67 ; siin vaadeldav ajajärkaovaheq, midä tan kaias v uuritas ; autor vaatleb lüüdi ja karjala keelt ühtse keelenaautoŕ kaes lüüdi ja kaŕala kiilt kuun niguq ütte kiilt
vaatlus .kaemi|nõ-sõ -st5.silmämi|ne-se -st5.vahťmi|nõ-sõ -st5.kaeskõ(l)lõmi|nõ-sõ -st5 ; astronoomiline vaatlustaivakaesklus, taivakaeminõ ; laiba vaatluskuulnu ülekaeminõ ; pikaajalised vaatlusedpikäaolinõ v pikä ao seen silmänpidämine ; täpne vaatlus näitas, et …täpsä perräkaeminõ näüdäś, et … ; ekspeditsioonil korraldati mitmesuguseid vaatlusiuuŕmisreisi aigo silmäti v uuriti mitmõsugumaidsi asjo ; tuleb võtta vaatluse alla ka need probleemidtulõ naadaq kaema v silmämä ka noid häti ; Kauksi Ülle loomingu vaatlusarvaminõ Kauksi Ülle luudu kotsilõ, Kauksi Ülle luudu uuŕminõ
vaatus ja|go-o -ko27.kaeh(t)us-õ -t9 ; näidend kahes vaatuses ja neljas pildisnäütemäng katõn jaon ja nelän pildin ; elu lõppvaatuselo peräots
vaba va|ba-ba -pa28prii- -d50lopõ- -t14 ; vabaks ostetud oripriis ostõt ori ; lõpuks tundsin ennast vabanaperäkõrd tunni hindä vaba(s) ; Eesti on vaba maaEesti om vaba maa ; kodumaa on jälle vabakodomaa om jälkiq prii ; tehke tee vabaks!tekkeq tii vallalõ! ; ajujää tagant paistis vaba vesiojoja iä takast paistu vallalinõ vesi ; pääsesime saarte vahelt vabasse vettepässimiq saari vaihõlt suurõ vii pääle ; vaba vaade mereleapaŕ kaeminõ mere pääle ; rabeles kinnihoidjate käest vabaksrabõľ kinniqhoitjidõ käest vallalõ ; mees andis mulle vabad käedmiiś anď mullõ meelevalla ; ole nii vaba ja loomulik kui oskad!olõq nii lopõ ja loomulik niguq mõistat! ; õppetööst vaba aegoṕmisõst prii aig ; valskusest vabavõlsist prii v võlsildaq ; julge ja vaba maalimisviisjulgõ ja lopõ maaľmisõmuud ; vaba fantaasialopõ ettekujotus ; vaba langeminefüüs vaba sadaminõ ; vaba istekohtprii istmisõkotus ; vaba pindvaba pind ; vaba tahevaba tahtminõ ; vaba volivoli ; vabas õhusvälän ; vabapääsepriipileť ; lumevabalumõldaq
vabaabielu: nad on vabaabielusnä eläseq kokko v eläseq kuun
vabadus vabahus-õ -t9.priius-õ -t9vol|i-i -li26meele|vald-valla -.valda33seto kiil' vooľa- -t1 ; uus seadus piirab meie vabadust, vabadusivahtsõnõ säädüs vähändäs mi vabahust, vabahuisi ; vabadust kätte võitmapriiust kätte võitma ; pääses vabadussepässi vabas v priis ; vabaduses elavad rahvadpriiq rahvaq ; vabadus kõike tehameelevald v voli kõ̭kkõ tetäq
vabadusekaotus kinniq.pandmi|nõ-sõ -st5 ; vabadusvõitlejale määrati viis aastat vabadusekaotustvabahusvõitlõja mõistõti viies aastagas kinniq
vabakutseline .hindäette.hindäperi.hindäpääl ; tulin töölt ära, olen nüüd vabakutselinetulli ammõtist äräq, noq tüüdä uma käe pääl ; vabakutseline kirjanikhindäperi v hindäette kirämiiś
vabakäik vaba|käüḱ-käügi -.käüki37vaba|ju̬u̬sk-joosu -ju̬u̬sku36 ; libedaga ei maksa vabakäigul mäest alla sõitanilbõgaq massa-iq vabakäügigaq mäest alla sõitaq
vabalt vabaltpriiltvoliltvoľonalõ ; siin tohib vabalt kala püüdasiin tohis vabalt v volilt kalla püüdäq ; laps võis vabalt teha, mida tahtislatś võisõ vabalt v volilt tetäq, miä tahť ; raha oli neil vabalt käesrahha olľ näil voľonalõ käeh ; kunstnikul on õigus vabalt luuakunsťnigul om õigus hindäperi luvvaq ; mahtus vabalt läbimahtu ilosahe läbi ; sa jõuad vabalt bussi pealesa jõvvat ilosahe bussi pääle ; ta võis meid kahte vabalt segi ajadatä võisõ meid kattõ kergehe v lihtsähe segi aiaq ; vestlus kulges vabaltjutt juusḱ lobõhõhe ; vabalt istuv ülikondapaŕ ülikund ; julgeti juba vabalt kõneldajulõti joba kõvva kõ̭nõldaq ; räägib vabalt kolme võõrkeeltkõ̭nõlõs laabsahe v sorrõhe kolmõ võõrast kiilt ; võta vabalt, asi on juba korras!tõ̭mbaq tagasi, asi om joba kõrran! ; vabalt!vabalt! ; võib vabalt olla, et …või väega ollaq, et …
vabameelne vabami̬i̬ľ|ne-se -set6vabameeli|ne-dse -st7vaba meelegaq ; poliitiliselt vabameelnepoliitilidsõlt vabamiiľne ; vabameelsed vanemad lubavad lapsel seda filmi vaadatavabameelidseq vanõmbaq lupasõq latsõl seod filmi kaiaq
vabandama 1. .andis .andmavabanda|ma-q -83 ; vabanda(ge) mind, palun!olõq hää, annaq (mullõ) andis! v olkõq hääq, andkõq (mullõ) andis! ; ma vabandan teid hea meelegama anna teile hää meelegaq andis2. .õigõs .mõistma.vällä kõ̭nõlõma ; püüdis end vabandada haigusegapruumõ hinnäst haigusõgaq vabandaq ; sellist tegu ei vabanda miskisäänest asja ei saaq kuiginaq õigõs mõistaq ; vabandas end ajapuudusegatõi ette aopuudusõ
vabandus 1. vabandus-õ -t9(.andis).pallõmi|nõ-sõ -st5vabandami|nõ-sõ -st5 ; vabandust palumaandis pallõma ; palus meie käest vabandustpallõľ miiq käest andis ; vabandus vastu võetud!vabandus vasta võet!2. .pästmi|ne-se -st5ettekäänüs-(s)e -t11 ; tahab midagi enda vabanduseks öeldataht hindä pästmises midä üldäq ; muudkui otsis vabandusi tööst pääsemiseksmuguq otsõ ettekäänüssit, et tüüst päsedäq
vabanema päsemävabas v priis .saamavabas v priis päsemävallalõ .saama ; sõltuvuses olnud rahvas vabaneslõ̭ial olnuq rahvas sai priis ; meri vabanes jäästmeri pässi iäst vabas ; vanglast vabanemavangist vallalõ saama ; tahtis prussakatest vabanedatahť prussakist vallalõ saiaq ; maadleja vabaneb ründaja haardestmaadlõja päses ründäjä pitsitüsest ; millal sa täna koolist vabaned?kuna sa täämbä koolist päset? ; põlemisel vabaneb soojusenergiapalamisõ man päses vällä lämmäjoud ; kohvikus vabanes kaks laudakohvitarõn jäi katś lauda tühäs
vabastama (vabas v priis v vallalõ) .pästmä.pästäq pästä61vabas v priis v vallalõ tegemäpriis .laskmavabasta|ma-q -83 ; meid vabastati enamlaste käestmeid pästeti inämbläisi käest ; orjad vabastatakse ahelaistoŕaq pästetäseq hahilist ; üliõpilased vabastatakse õppemaksusttudõndiq vabastõdasõq opimassust ; ta vabastati vanglasttä lasti vangist vallalõ ; ta vabastati kooliõpetaja ametikohalttä tetti oppajast vallalõ ; tehnika vabastab meid paljudest muredesttehniga tege meid palľosist murrist priis ; vabastage autodele tee!tekkeq autilõ tii vabas v vallalõ! ; olen raskemast tööst vabastatudma olõ rassõmbast tüüst vabas lubat
vabastus: mul on õppetööstma olõ oṕmisõst prii
vabatahtlik prii.tahtli|nõ-dsõ -st5umast .tahtmisõstesiq.tahtli|nõ*-dsõ -st5esiq.tahtja- -t3 ; vabatahtlik tuletõrjujapriitahtlinõ pritsimiiś ; vabatahtlikud abistajadumast tahtmisõst appitulõjaq ; vabatahtlik õppeaineesiqtahtlinõ opiainõq ; Soome vabatahtlikud tulid meile appiSoomõ vabatahtlidsõq tulliq meile appi ; kas vabatahtlikke on?kas kiä esiq taht?
vabatahtlikult umast .tahtmisõst ; vabatahtlikult ma seda tööd ei teeksumast tahtmisõst ma seod tüüd es tennüq ; ta tuli vabatahtlikulttä esiq tahť tullaq
vabin ju|tin-dina -dinat4vär|rin-inä -inät4hü|tin-dinä -dinät4kahmistus-õ -t9 ; kehast käis vabin läbiihost käve jutin läbi
vabisema väris|emä-täq -e87hüdis|emä-täq -e87rap|puma-pudaq -u79 v -pu80.jõ̭nkśma.jõnksiq jõnksi63 ; hakkas hirmu pärast vabisemanaaś hirmu käen hüdisemä ; vabiseb külma käesjudisõs külmä käen ; ta vabises kogu kehasttäl kõ̭iḱ iho rappu ; maja vabises, kui rong möödusmaja rappu, ku ronǵ müüdä sõiť
vadin kä|tsin-dsinä -dsinät4mul|lin-ina -inat4 ; laste rõõmus vadinlatsi rõ̭õ̭msa kätsin
vadistama jutu|tama-taq -da82lopa|tama-taq -da82mulga|tama-taq -da82polďa|tama-taq -da82 ; tüdrukud tulevad vadistadestütriguq tulõvaq jututõn ; naiste vadistamisele ei tulnud lõppunaisi lopatamisõlõ tulõ-õs lõppu
vaen vih|a-a -ha28vainvaino .vaino37 ; vaen vendade vahel süvenesviha velji vaihõl lätś süvembäs ; rahvastevaheline vaenvain rahvidõ vaihõl ; oleme temaga ammu vaenusolõmiq täägaq ammuq vihossin
vaene .vae|nõ-sõ -st7kehvkehvä .kehvä35tühäli|ne†-dse -st5kitsas.kitsa kitsast22 ; üks vendadest oli rikas, teine vaeneütś veli olľ rikas, tõ̭nõ vaenõ ; küla vaesed tulid kokkukülä vaesõq tulliq kokko ; vaeseks jäänudleeväldäq jäänüq ; ma olen praegu nii vaene, et ei saa midagi ostama olõ parhillaq nii planḱ, et midägiq saa ei ostaq ; põllumaa on siin vaenemaa om siin kehv ; vaene elukitsas elo
vaenlane .vainla|nõ-sõ -st5.vaimla|nõ-sõ -st5vihala|nõ-sõ -st5vihali|nõ-dsõ -st5 ; lepatriinud on lehetäide vaenlasedkäokiräseq ommaq lehetäie vaimlasõq ; vaenlane tungis meie maalevainlanõ murď mi maalõ sisse ; ma ei tea endal ühtegi vaenlast olevatma ei tiiäq hindäl üttegiq vaimlast ollõv
vaenulik vainoli|nõ-dsõ -st5viha|nõ-dsõ -st7 ; pärismaalased olid võõraste vastu vaenulikudperismaalasõq olliq võ̭õ̭ridõ vasta vainolidsõq v perismaalaisil olľ vain võ̭õ̭ridõ vasta ; tema hääletoon oli vaenuliktimä helü olľ vihanõ ; elame vaenulikus ümbrusesmi ümbre eläseq vainlasõq ; ta on meie vastu vaenulik inimenetä om mi vihalanõ ; võõraste vaenulikud kavatsusedvõ̭õ̭ridõ kuŕaq plaaniq
vaenutsema vihha pidämä
vaeseke .vaesõkõ|nõ v .vaesõgõ|nõ-sõ -ist8.vaenõkõ|nõ v .vaenõgõ|nõ-sõ -ist8 ; mul hakkas vaesekeset kahjumul naaś vaesõgõist hallõ
vaeselt .vaesõhe.vaesõlõ.kitsahe.kitsalõarmõtuhearmõtulõ ; nad elavad vaeseltnä eläseq kitsahe v vaesõhe ; lapsed olid riietatud vaeselt, kuid puhtaltlatsõq olliq rõivin armõtuhe, aq puhtahe
vaesus .vaesus-õ -t9.kitsus-õ -t9 ; pärast sõda valitses vaesuspäält sõ̭a olľ vaesus egäl puul ; püüab vaesusest välja rabeledapruuḿ kitsusõst vällä rabõldaq
vaev vaivvaiva .vaiva30hä|dä-dä -tä24 ; vaeva nägemavaiva nägemä ; vaevaks võtmavaivas võtma ; vaevas olemavaivussin olõma ; haige jalg teeb mulle vaevahaigõ jalg tege mullõ vaiva v hätä ; suure vaevaga sai ta voodist väljasuurõ hädägaq sai tä sängüst üles ; kerge vaevaga saadud rahakergehe saad raha ; kõik see on mahavisatud vaevkõ̭iḱ taa om aśandaq vaiv v pinile hainategemine
vaevaline vaivali|nõ-dsõ -st5vaiva|nõ-dsõ -st7armõ|du-du -tut1kehvkehvä .kehvä35 ; vaevaline teekondvaivalinõ tii ; vanainimeste astumine on vaevalinevanol om astminõ vaivalinõ ; silmanägemine oli jäänud vaevalisekssilmänägemine olľ jäänüq armõtus ; tema saksa keel on vaevalinetimä śaksa kiiľ om hädäline
vaevalt vaivalt ; vaevalt ta enam tulebvaivalt tä inämb tulõ ; sinna on vaevalt pool kilomeetritsinnäq om vaivalt puuľ kilometrit ; vaevalt jõudis koju, kui juba otsis raamatud väljaõ̭nnõ sai kodo, joba otsõ raamaduq vällä ; ta on nii muutunud, et vaevalt tunneb äratä om nii tõsõs lännüq, et hädägaq tunnõt ärq
vaevama .vaivamavaivadaq .vaiva77.utmauttaq uta61hindäkotsinõ .vaivu|ma-daq -80.vaibu|ma-daq -80 ; see töö vaevas ta väga äratä vaivu taa tüügaq väega ärq ; vanainimest vaevavad haigusedvannainemist vaivasõq v piinasõq tõvõq ; põtru vaevasid sääsedpõtro vaivssiq v kiussiq kiholasõq ; ära vaeva ilmaasjata oma pead!vaivaku-iq aśandaq umma pääd! ; mis sa ennast vaevad, las nooremad teevad!miä sa hinnäst tapat, lasõq noorõmbaq tegeväq! ; olin väga ära vaevatudolli väegaq ärq uttunuq ; lapsed on karjaskäimisest ära vaevatudkaŕan käümisegaq ommaq latsõq ärq vaibunuq
vagusi vakkavagusahe.tassa ; koer haukus veidi, siis jäi vagusipini hauḱ veidükese, sõ̭s jäi vakka ; lind püsib pesal vagusitsirk püsüs vagusahe v hillä pesä pääl ; ole vagusi, ära liiguta!olõq tassa, liigutagu-iq!
vahe (vahe) vaih v vaheq.vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19.vahju|s†-(sõ) -(s)t10 ; vahet tegemavaiht tegemä ; poe- ja turuhindade vahepoodi- ja turuhindo vaheq ; perenaine käis toa ja köögi vahetpernaanõ käve tarõ ja köögi vahet ; põõsaste vahedest tuli heina niitapuhmõ vahjist tahť hain niitäq ; pole mingit vahet, kas tuled või eiolõ-iq määnest vaiht, kas tulõt vai ei ; lahutamisel saame kahe arvu vahemaahaarvamisõst jääs katõ arvo vaheq
vahe (vaheda) vaibvaiba .vaiba30vaibvaiva .vaiba32vaivvaiva .vaiba30ter|räv-ävä -ävät4 ; vahe nuga, kirvesvaib väitś, kirvõs ; vaheda ütlemisega kirjameesterävä ütlemisegaq kirämiiś ; sel naisel on ütlemata vahe mõistustal naasõl om kistumaldaq terräv mudsu
vaheaeg vaih v vaheq.vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19.vaihõ|aig-ao -.aigo36 ; vihma sadas lühikeste vaheaegadega päev otsavihma sattõ lühkeisi vahjidõgaq päiv otsa
vahejuhtum .johtumi|nõ-sõ -st5.trehvämi|ne-se -st5vahe(q)johus-(s)õ -t11jam|a-a -ma26 ; teel siia oli naljakas vahejuhtumsiiäqtulõgi pääl olľ andśak trehvämine ; politsei saab teateid vahejuhtumitestpolitsei saa teedüst johtumiisi kotsilõ ; tüli võib alata tühisest vahejuhtumisttülü või alostaq tähtsüseldäq johtumisõst
vahekord .vaihõ|kõrd-kõrra -.kõrda33läbi.saami|nõ-sõ -st5läbi.käümi|ne-se -st5 ; elu ja kunsti vahekordelo ja kunsti vaihõkõrd ; meil on ülemusega soe vahekordmeil om ülembägaq hää läbisaaminõ ; suguline vahekordsugulinõ läbikäümine
vahel tõõnõkõrdtõ̭nõkõrdmõ̭nikõrd.vaih(t)õpääl.vahjõpääl ; vahel käisime kinos või teatristõ̭nõkõrd kävemiq kinon vai tiatrin ; tule mind ka vahel vaatama!tulõq minno ka tõ̭nõkõrd kaema!
vahel I .vaihõl.vahjõl ; hulkusin linna vahelma hulgõ liina vaihõl v pääl ; varblasel on kõrs noka vahelvarblasõl om kõrś noka vaihõl v nokan ; kella kümne ja üheteistkümne vahelkellä kümne ja ütetõistkümne vaihõl ; omade vahelumavaihõl ; olete omadega vahel!jäitiq kinniq! ; pihtide vahel olemapitsitüsen olõma
vahelduma .vaeldu|ma-daq -80.vaihõlõmavaihõldaq .vaihõlõ85.vahjõlõmavahjõldaq .vahjõlõ85segende|(l)lemä-lläq -(l)le86segähe|(l)lemä-lläq -(l)le86(hrl ilma v ilmanätüste kotsilõ) laagõskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; metsatukad vaheldusid põldudegamõtsasaarõq vaelduq v olliq vaeldumiisi nurmigaq v mõtsasaari vaihõl olliq nurmõq ; öö ja päev vahelduvad lõputultüü ja päiv vaihtusõq v vaihõlõsõq lõpmaldaq ; ilm ei ole selge, vaheldub, kuidas sa teed sellisega heinailm olõ-iq selge, segendelles, kuis sa tiit sääntsegaq haina ; ilm on täna väga vahelduvilm täämbä väega segähelles ; kevadel on väga vahelduv ilmkeväjä ilm väega laagõskõllõs ; täna on vahelduv pilvitustäämbä pilveq laagõskõllõsõq v täämbä pilviskeles ; põlevkivikihid vahelduvad lubjakivikihtidegapalavakivikihiq ommaq ütśtõsõ ala kalgikivikihtegaq
vaheldumisi .vaeldamiisi.vaeldumiisiütśtõsõala(q)ütśüteala(q) ; seelik on vaheldumisi kollaste ja punaste triipudegapruntś om vaeldamiisi kõllatsidõ ja verevide triipõgaq ; tuul puhub vaheldumisi põhjast ja idasttuuľ puhk vaeldumiisi põḣast ja hummogust ; väsinud mehed sõudsid vaheldumisiväsünüq meheq sõvviq ütśtõsõ ala ; tantsuga vaheldumisi tehakse ringmängutandso vaihõlõ tetäs tsõ̭õ̭ri ; ema nuttis ja naeris vaheldumisiimä kõrd ikḱ, sõ̭s jälkiq naarď
vaheldus .vaeldus-õ -t9.vaeldumi|nõ-sõ -st5vahelus-õ -t9 ; reisimine pakub vaheldustreiśmine pakk vaeldust v tõistmuudu tunnõt ; aastaaegade vaheldusaastaaigo vaelduminõ ; künkad tõid maastikku vaheldustkingoq teiq maa tõsõsugumadsõs ; väike vaheldus kuluks äravõissiq vaihtõpääl vähäkese midägiq muud ollaq v tetäq
vahele .vaihõlõ.vahjõlõ ; tee pöördub metsa vaheletii käänd mõtsa vaihõlõ ; ta jäi inspektorile vaheleinspektri sai tä kinniq ; jäägu see meie vahele!jääguq seo asi õ̭nnõ miiq teedäq!
vaheline .vaihõli|nõ-dsõ -st5 ; mägedevaheline tasandikmäkivaihõlinõ tasamaa v tasamaa mäki vaihõl ; meievaheline suheläbikäümine miiq vaihõl
vaheliti .vaeldõ.vaelihe.vaelilõtõ̭nõtõsõ pääle ; seadis hõlmad vahelitisääď hõlmaq kokko ; katuselaastudel peavad servad vaheliti jäämakatusõlastõl piät veereq tõ̭nõtõsõ pääle jäämä
vahelt .vaihõlt.vahjõlt.vaihõst.vahjõst ; kokku ostes ja edasi müües teenis kõvasti vaheltostmisõ ja edesimüümisegaq tiine v tekḱ kõvva vaihõlt ; põõsaste vaheltpuhmõ vahjõst
vahemaa vaih v vaheq.vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19maa- -d50 ; linnade vahemaad on pikadliino vaihõl ommaq pikäq maaq ; vahemaa kodust kooli on lühikekotost kuuli om lühüq maa
vahemik vaih v vaheq.vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19 ; maantee ja jõe vahemik on maju täis ehitatudsuurõtii ja jõ̭õ̭ vaih om majjo täüs ehitet ; marjapõõsaste vahemikus oli lillepeenarmaŕapuhmõ vaihõn olľ lillipinnäŕ
vahend riistriista .riista30nõvv v nõunõvvu hrl m nõvvo (.)nõvvu v (.)nõvvo37abi|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39 ; tänapäeval on olemas igasuguseid efektiivseid vahendeidseo ilma aigo om egäsugumaidsi tegüsit riisto olõman ; rasestumisvastased vahendidlatsõ ärqhoitmisõ nõvvuq ; töö kergendamiseks on leiutatud igasuguseid vahendeidtüü laapsambas tegemises om egäsugumaidsi abimiihi vällä mõtõld ; vahendeid valimataminkastkiq huuľmaldaq, minkagiq pääle kaemaldaq ; raha väljapressimisel ei valitud vahendeidraha välläpreśmise man es hoolitaq minkastkiq ; nappide vahenditega loodud teosvähädsegaq luud v ärq tett asi ; osa vahendeid tuleb riigieelarvestosa rahha tulõ riigi käest ; sõiduvahendsõiduriist
vahendaja .vahe|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39vahetallitaja- -t3.sahkri- -t1kaup|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39 ; preestrid on vahendajateks inimeste ja jumalate vahelpriistreq ommaq vahetallitajis inemiisi ja jumalidõ vaihõl ; vahendajad teenivad põhilise tulukaupmeheq v sahkriq võtvaq suurõ raha hindäle
vahendama edesi mü̬ü̬mäedesi .andma ; ta oli valmis vahendama meie tehinguttä olľ valmis mi kauba man vahetallitajas olõma ; oma kirjades vahendab ta reisimuljeid sõpradeleumin kiŕon and tä reisi pääl nättüt sõbrolõ edesi
vahendus vahetallitus-õ -t9 ; sai töökoha tuttavate vahenduselsai tüükotusõ tutvidõ kaudu ; jutt on võru keelde tõlgitud komi keelest eesti keele vahenduseljutt om võro kiilde tõlgut komi keelest üle eesti keele ; vahendustasutallitusraha
vahepeal .vaih(t)õpääl.vahjõpäälvahe(q)pääl ; ma käin vahepeal kodusma käü vaihtõpääl koton ärq ; puhka ka vahepeal!haaraq hõ̭ngu kah vaihtõpääl! ; olin siin vahepeal haigeolli tan ütevaihõ tõbinõ
vahepealne vahema|nõ-dsõ -st5.vaih(t)õpääli|ne-dse -st7 ; redelil on üks vahepealne pulk äraredelil om ütś vahemanõ pulk ärq ; tema vahepealsest elust ei tea ma midagitimä vaihtõpäälitsest elost ei tiiäq ma midägiq ; sadas midagi vihma ja lume vahepealsetsattõ midägiq vihma ja lumõ vaihtõpäälist
vahest vaestvaśtvaistvõi-ollaq ; seda juhtub harva, vahest kord või paar aastasseod johus harva, aastagan vaest v või-ollaq kõrd vai paaŕ ; vahest aitab juba!a ku avitas joq!
vahetama vahe|tama-taq -da82.vaihta|ma-q -81.vaelda|ma-q -81 ; kütid vahetasid nugisenahad toiduaineteksjahimeheq vaihtiq nugisõnahaq söögikraami vasta ; metsloomad vahetavad sügisel karvamõtseläjäq vahetasõq sügüse karva ; vahetage omavahel kohad!vaeldagõq kotusõq ärq! ; vabalt vahetatavadvaba vaihtusõgaq ; kogemusi vahetamatiidmiisi vaihtama ; kõneainet vahetamatõist juttu tegemä ; vahetage sajaline lahti!tekeq saalinõ vallalõ! ; pärast koosolekut vahetati muljeidpäält kuunolõgi kõ̭nõldi juttu ; kohvilauas vahetatakse mõtteidkohvilavvan targutõdas v arotõdas v märgütedäs ; ta oli nagu ära vahetatudtä olľ niguq ümbre tett
vahetpidamata ütesttüküstütsiotsõkõ̭gõkõrrastvaiht pidämäldäqütte.heidä† ; vahetpidamata käis äge taplusvaiht pidämäldäq v ütesttüküst käve kõva tapõlus ; pool päeva on vahetpidamata sadanudpuuľ päivä om kõrrast sadanuq v puuľ päivä ütesttüküst om sadanuq ; raske on vahetpidamata kõvasti töötadarassõ om ütsiotsõ v kõ̭gõ kõvva tüüd tetäq ; tuleb vahetpidamata ahju kütta, et tuba soe püsikstulõ ütsiotsõ ahjo küttäq, et tarõ lämmi püsüssiq
vahetu .õkva ; küsitletakse õnnetuse vahetuid pealtnägijaidküsütäs noidõ käest, kiä õ̭nnõtust õkva päält näiq ; vahetu kokkupuudeõkva kokkoputminõ ; vahetus lähedusesõkva man ; need asjad olid omavahel kõige vahetumas seosesneoq aśaq olliq hindävaihõl õkva köüdüssen ; see on kirjutatud vahetute muljete põhjaltaa om kirotõt õkva nägemise v kuuldmisõ perrä ; minu vahetu ülemusmu kõ̭gõ ligemb ülembsiiras
vahetult .õkva ; võtsin sellest sündmusest vahetult osaolli õkva tollõ aśa sisen ; paugud järgnesid vahetult üksteiselepauguq käveq ütśtõsõ otsa
vahetuma vahetu|ma-daq -80.vaih(t)u|ma-daq -80.vaeldu|ma-daq -80.vaihtustõ minemä.muutu|ma-daq -80 ; tunnimehed vahetuvadvahiq vaihtusõq v vaihtõdasõq vällä ; valitsused vahetusid üpris sagelivalitsusõq vaelduq v muutuq küländ sagõhõhe ; aasta on vahetunudvahtsõnõ aastak om tulnuq
vahtima .paśma.passiq passi63.kaemakaiaq kae67.vahťma.vahtiq vahi 3. k vahť v vahis63 ; töö juures vahtimaherrälemä ; lapsed vahivad võõrastlatsõq vahťvaq võõrast ; mis sa vahid, ei tunne ära või?miä sa vahit, ärq ei tunnõq vai? ; õngitseja vahtis õngekorkikalamiiś passõ õ̭ngõkorki ; mida sina siin vahid?midä saq siin passit? ; vahi, millega hakkama sai!kaeq, miä ärq tekḱ! ; ringi vahtimakaelõma, kaeskõlõma ; vahtis ümberringikaeľ ümbretsõ̭õ̭ri ; vastu vahtimistüle nägemise
vahtkond vahť|kund-kunna -.kunda32 ; vahtkond läks väljavahiq lätsiq vällä
vahva vahva- -t1vahvas.vahva vahvast22.julgõ- -t3mar|u-u -ru26 ; vahva sõjamees, ei karda kedagivahva v julgõ sõ̭amiiś, pelgä-iq kedägiq ; küll oli vahva pidu!külh olľ väkev pido! ; autojuhiamet on vahvasohvriammõť om vahva ; vahva, et me kokku saime!kinä, et mi kokko sai!
vai va|ǵa-ja -ḱa29va|gja-ja -kja29saivas.saiba saivast23tok|ḱ-i -ki37(lehmi kapla v ketti pandaq) pluk|ḱ-i -ki37 ; telk kinnitati vaiadega maa külgelüüv́ panti vakjogaq maa külge kinniq ; noortele õunapuudele pannakse vaiad tugedeksnoorilõ uibilõ pandasõq tokiq toes ; raudbetoonist vaiadele ehitatud hooneraudpettonist postõ pääle ehitet hoonõq ; lehm tõmbas vaia väljalehm tõ̭mmaś pluki v vaja vällä
vaibuma .perrä v vakka v tassa v .hillä .jäämätasah(t)u|ma-daq -84 ; õhtuks tuul vaibusõdagus jäi tuuľ perrä v reevähtü ; rongi müra vaibubrongi mürrin jääs vakka v hillembäs ; aplaus ei tahtnud vaibudaplaksutaminõ es tahaq otsa saiaq v perrä jäiäq ; ootame nüüd, kuni tuul veidi vaibuboodamiq noq, ku tuuľ vähä tasahus ; kuulujutt on vaibunudkõlahus om ärq kaihtunuq ; rahusta teda, et tal viha natuke vaibuksleenüdäq tedä, et täl viha veidükese liindünüq ; äike vaibus metsa tahapikne vaio mõtsa taadõ
vaid 1. õ̭nnõinne ; vaatas mulle vaid korraks otsakai õ̭nnõ kõrras mu pääle ; seda on võimalik teha, kui sa vaid tahadtuud and tetäq, ku sa õ̭nnõ tahat ; mõelda vaid!mõtõldaq!2. a(q)agaqenge† ; tööd ei tehta ükskõik kuidas, vaid korralikulttüüd tetä-iq ütśkõ̭iḱ kui, enge kõrraligult ; seda ei teinud peremees ise, vaid sulasedtaad es tiiq perremiiś esiq, aq suladsõq ; viga ei ole siin, vaid kusagil mujalhädä olõ-iq siin, aq kongiq muial ; tüdruk polnud mitte ainult ilus, vaid ka tarktütrik olõ-õs õ̭nnõ illos, a olľ tark kah ; laps ei kartnud külalist, vaid ronis talle süllelatś es pelgäq võõrast, ronõ tälle üskä
vaidlema .vaidlõmavaiõldaq .vaidlõ78.jahťlõmajaheldaq .jahťlõ78tõisi|tama-taq -da82tõõsi|tama-taq -da82poońa|tama-taq -da82mitmit kõrdo tõõsitõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; seal vaieldi ägedalt millegi ülesääl vaidliq kõvva minkagiq pääle ; asi tuleb selgeks vaieldaasi tulõ selges vaiõldaq ; vaidlesime pikalt ja mulle jäi õigustõisitimiq pikält ja mullõ jäi õigus ; kipub lõbu pärast vaidlematükḱ poońatama viguri peräst ; naised vaidlesid nii, et oleksid tülli läinudnaasõq võigistiq nii, et tahtsõq tüllü püürdäq ; vastu vaidlemavasta kõ̭nõlõma v ütlemä v ajama v poońatama ; naljapärast vaidlesin vastuma naľa peräst poońadi ; vaat kus halb poiss, vaidleb isale vastu!kagoh poiskõsõtükk, kobisõs esäle vasta!
vaik vaikvaigu .vaiku37tõrvtõrva .tõrva30 ; männilaud ajab vaikupedäjälaud aja vaiku v tõrva ; kõrvavaikkõrvasitt
vaikima 1. vakka v .vaiki v .hillä olõma ; kõneleja vaikis natuke aegakõ̭nõlõja olľ veitse aigo vakka ; kuulab vaikidesom vaiki v hillä ja kullõs ; sellest asjast on parem vaikidatuu kotusõ päält om parõmb vakka ollaq ; maha vaikimaütlemäldäq v kõ̭nõlõmaldaq jätmä v vakka olõma ; vaikiv nõusolekvaganõ v vakka v vaiki periolõḱ ; vaikiv ajastuvaganõ aig ; vaikiv pealtvaatajavakka päältkaeja2. vakka .jäämä.tassa .jäämä.vaiku|ma-daq -80 ; tuul vaikistuuľ jäi vakka v vagatsõs
vaikne vaga|nõ-dsõ -st7tasa|nõ-dsõ -st7.vaikli|k-gu -kku38tasali|k-gu -kku38(.)tassakõ|nõ-sõ -ist8 ; vihmasadu hakkab juba vaiksemaks jäämavihmasado nakkas jo riimpsämbäs jäämä ; vaikne huumortasalik nali ; jõe vool on siin vaiknejõ̭õ̭ vuul om tah tasalik ; kõik jäi vaiksekskõ̭iḱ jäi vakka v tassa ; majas on täiesti vaiknemajan om tävveline vaikus ; vaikne lootusvälläütlemäldäq loodus ; vaiksevõituvaiklik, tasalik ; ilm on vaiksevõitu, ei saa hästi vilja tuulatailm om vaiklik, saa ei häste viljä tuulõtaq ; ta on vaiksevõitu häälegatä on tasaligu helügaq ; vaikne õhtuvaganõ õdak ; vaikne meesvaganõ miiś ; oli selline vaikne tüdrukolľ sääne tasanõ tütrik ; räägib vaikse häälegakõ̭nõlõs tasadsõ helügaq ; mul oleks kodus vaiksem elumul koton olõssiq vaikligumb elo ; elasin vaikses tänavasma elli vaikligun huulitsan ; vaikse(ma)ks jäämatasah(t)uma, vaikuma, reeväh(t)ümä, rehväh(t)ümä ; vihm, valu hakkab vaiksemaks jäämavihm, halu nakkas riimbäle jäämä v rehvähtümä
vaikselt .hillä.tassa.hillä-.tassa.hiljüisihillä.keisihillä.keistehilľo.kõisihilľo.kõtsi.vaikligulttasaligulttasalikku ; räägitakse väga vaikseltkõ̭nõldas väega tassa v hillä ; metsas tuleb liikuda vaikseltmõtsan piät hillä liikma ; elame siin vaikseltmiiq tan hillä-tassa elä ; laps hakkas vaikselt nutmalatś nakaś hilläkeiste ikma ; vaikselt voolav ojahilľokõisi juuskja oja ; vaikselt lootmaumaette luutma
vaikus .vaikus-õ -t9rah|u-u -hu26.vaikiolõ|ḱ-gi -kit13 ; pärast vaikust puhkes uuesti lärmpäält vaikusõ lätś larḿ vahtsõst vallalõ ; rusuv vaikusrassõ vaikus ; vaikus muutub juba piinlikuksvaikus nakas joq vaivama ; tekkis piinlik vaikusjäädi häügaq vakka ; lossis valitses sügav vaikuslossin olľ kõ̭iḱ väega vaiki ; vaikust!tassa!
vaim vaimvaimo .vaimo37vaimvaimu .vaimu37 ; tema vaim on nürinenudtimä vaim om nühräs jäänüq ; kunst ülendab vaimukunsť kergütäs vaimo ; vaimus olin teiegavaimon ma olli tiikaq ; mehed on täis isamaalist vaimumeheq ommaq täüs esämaalist vaimo ; võimu ja vaimu vastasseisvõimu ja vaimu vastansais ; elati edasi vanas vaimuseleti vannamuudu edesi ; käidi mõisas vaimukskäüdi mõisakõrda ; kõrtsi keldris nähakse vaimukõrdsi keldrin nätäs vaimo ; Püha VaimPühä Vaim ; vaimust vaenevaimust vaenõ ; head ja kurjad loodusvaimudhääq ja kuŕaq loonavaimoq ; kõnelejale tuli vaim pealekõ̭nõlõjalõ tulľ vaim pääle
vaimne .vaimli|nõ-dsõ -st5vaimo- ; vaimne töövaimotüü, päägaq tüü ; tal on vaimsed huvidtimmä tõ̭mbasõq vaimlidsõq aśaq ; vaimse puudega inimenevaimoviagaq v puudulinõ inemine ; vaimsed häiredmudsuhädäq
vaimselt vaimostvaimoltvaimo poolõst ; seisab meist vaimselt kõrgemalsais meist vaimo poolõst korõmbal ; vangla hävitas mehe vaimseltvangimaja häöť mehe vaimo
vaimsus vaimvaimo .vaimo37 ; ajastu vaimsus mõjutab noorinuuri mõotas aovaim
vaimukas hää .ütlemisegaq.taipsa- -t3.märksä- -t3viguri|nõ-dsõ -st5vaimorik|as-ka -ast22naľali|nõ-dsõ -st5 ; vaimukas seltskonnainimenehää ütlemisegaq seltśkunnainemine ; sa oled alati nii vaimukas!sa olõt kõ̭gõ nii hää ütlemisegaq! ; kirjaniku vaimukad mõttekäigudkirämehe vaimorikkaq mõttõkäügiq
vaimukus vi|kuŕ-guri -gurit4hää .ütlemine ; pildus vaimukusivisaś vigurit ; romaan paistab silma vaimukusegajutunǵ paistus silmä hää ütlemisegaq
vaimulik 1. uso-usoli|nõ-dsõ -st5vaimoli|k-gu -kku38vaimoli|nõ-dsõ -st5 ; vaimulik talitususotalitus ; vaimulik kirjandususolinõ kirändüs ; vaimulik ja ilmalik võimvaimolik ja ilmalik võim2. vaimoli|k-gu -kku38 ; islami vaimulikudmuhamediuso vaimoliguq
vaimusilm nägemi|ne-se -st5 ; nägin vaimusilmasmul olľ nägemine ; vaimusilmas näen kadunud kodusilmi ette tulõ kaonuq kodo
vaimustama härgü|tämä-täq -dä82suurt rõ̭õ̭mu tegemä(üte(h)n) .haardma(.)haardaq haara66helevä(l)le ajama ; võitjat tervitavad vaimustatud rahvahulgadvõitjat tervitäs rõ̭õ̭mu täüs rahvas ; „Vana kandle” rikkus vaimustab mind„Vana kandlõ” rikkus haard minno üten ; noored olid sellest mõttest vaimustatudnoorõq olliq taast mõttõst haarõduq ; vaimustav loodusimeline luudus ; olen sellest sõidust vaimustatudolõ seo sõidu helevälläq
vaimustuma haarõt olõmapalama minemähelevällä olõma ; vaimustusin sellest kontserdistlätsi seost kontsõrdist palama ; ta on sellest mehest vaimustunudtaa miiś võtt täl meele pääst
vaimustus hõiskhõisu .hõisku36helevälläq olõminõhaarõt olõminõ ; vaimustuseshõisun v hõisku v rõ̭õ̭mu täüs ; ta oli oma plaanist vaimustusestä olľ umast plaanist hõisun ; ta on sellest näitusest vaimustusestä om tuu näütüse helevälläq ; sattusin kontserdist vaimustusselätsi kontsõrdist palama ; hääl värises vaimustusesthelü värisi suurõst rõõmust
vaip põrma(n)du|rõivas-.rõiva -rõivast22vaipvaiba .vaipa35 ; vanad kaltsud kootakse vaibaksvanaq ńardsoq koetasõq põrmandurõivas ; maad katab lehtedest vaipmaa pääl om lehekõrd
vaist (sisemäne) .tundmi|nõ-sõ -st5(sisemäne) tunnõq.tundõ tunnõt19ti̬i̬dmi|ne-se -st5(loomu).sunďus-õ -t9nõ̭n|a-a -na28 ; vaist ütleb mullemul nõ̭na ütles v mul om sääne tundminõ ; vaist sundis rändlinnud lahkumaloomusundus v sisemäne tiidmine ai rändäjäq tsirguq liikma ; hea vaistuganõ̭nakanõ v hää nõ̭nagaq ; mulgid olid väga hea vaistuga mehedmulgiq olliq väega nõ̭nakadsõq meheq ; mingi vaist ütleb, et seda inimest ei saa usaldadakuigiq tunnõt ärq, et seod inemist saa-ai uskuq
vaistlik .tundmisõ .perrä.tundmistperi.tundmist pite(h)nloomusunnili|nõ-dsõ -st5esiq.hindäst ; vaistlik põgeneminetundmist pite pagõminõ ; tõmbasin vaistlikult käe äratõmpsi esiqhindäst käe ärq
vait vakka.vaik(i) ; vait jäämavaikuma ; vait jäämavakka jäämä ; ole vait!olõq vakka v vaiki! ; vait kui sukkvaiki niguq sukk
vaja vaiavajja.tarbistarvis ; vaja olemavaia olõma ; kui sul midagi vaja on, siis hõika!ku sul midä vaia, sõ̭s hõikaq! ; seda asja võib meil vaja minnatuu asi või meil tarbis tullaq
vajadus vajahus-õ -t9tarvõq.tarbõ tarvõt19.nõudmi|nõ-sõ -st5 ; inimese füsioloogilised vajadusedinemise iholidsõq vajahusõq ; kasvatas aedvilja oma vajadusekskasuť aiaviljä hindä tarbõs v jaos ; nende vajadused tuleb rahuldadatulõ tetäq, miä näil vaia ; tekkis vajadus puhatapuhadaq olľ vaia ; vajaduse korralsõ̭s, ku vaia ; loomulikke vajadusi rahuldamahätä ärq ajama, aśal käümä
vajalik vaiatarvili|nõ-dsõ -st5tarbili|nõ-dsõ -st5.tarbli|nõ-dsõ -st5.tarbõli|nõ-dsõ -st5 ; ta oli meile äärmiselt vajalik inimenetaad inemist olľ meil hirmsahe vaia ; piim sisaldab kõiki inimesele vajalikke toitaineidpiimä sisen ommaq kõ̭iḱ söögiväeq, midä inemisele vaia ; on tingimata vajalik, et …om kimmähe vaia, et … ; pidas vajalikuks …arvaś, et om vaia … ; ma olen seal vajalikum kui siinminno om sinnäq v sääl inämb vaia ku siiäq v siin ; võtke kõik vajalikud tööriistad kaasa!võtkõq kõ̭iḱ tarblidsõq riistaq üten!
vajalikkus: õpilased ei mõista alati õppimise vajalikkustopilasõq saa-ai kõ̭gõ arvo, et oppiq om vaia
vajama vaia olõma v minemätarvi|tama-taq -da82.tarbis olõma v minemä ; kas sa vajad seda haamrit?kas sa tarvitat seod vasarat? v kas sul lätt seod vasarat vaia? ; laps vajab värsket õhkulatsõl om värskit luhti vaia ; kool vajab noori õpetajaidkoolilõ om vaia nuuri oppajit ; hea pillimees ei vaja mängimisel nootehää pillimiiś mänǵmise man nuutõ ei tarvidaq
vajuma .vaoma.vaodaq v vaioq v vajjoq vao68.vaivuma†.vaivudaq vaivu79kokko .vaoma(nt leevä kotsilõ) .pliitü|mä-däq -80(nt tahta v hainarua kotsilõ) la(a)dsah(t)u|ma-daq -84lä(ä)dsäh(t)ü|mä-däq -84(rõividõ kotsilõ) lidsah(t)u|ma-daq -84 ; vajus muttavaio v vaivu mutta ; nagu maa alla vajunudniguq maa ala vaonuq ; uni vajub laugelesilmäq vaosõq kinniq v uni tulõ silmä ; vajuva pinnasega kohtvaova ; alla vajumavirah(t)uma ; sukkpüksid on sul alla vajunudsukapüksiq ommaq sul alla virahtunuq ; küla vajub pimedussepümme tulõ külä pääle ; haige põsed on auku vajunudhaigõ põsõq ommaq sisse sadanuq ; vajus põlvililasḱ põlvildõ ; unne vajumamagalõ jäämä ; mõttesse vajumamõttõhe jäämä ; rahvas vajus toast väljarahvas pudõsi tarõst vällä ; päev vajub õhtussepäiv kallus õdaguhe ; pärast nädalaajalist vihmasadu olid saod kokku vajunudpäält nädälit aigo vihma olliq ruaq ärq ladsahunuq ; eilne kohupiim on kokku vajunudeeläne kohopiim om ärq lidsahunuq
vajutama .vao|tama-taq -da81mitmit kõrdo .vaotõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86.tsurmamatsurmadaq .tsurma77.litsma.litsuq litsu64.preśmä.pressiq pressi63 ; jalaga vajutamasõksama ; vajutasin lingile ja uks avanesvaodi linki ja usś lätś vallalõ ; vajuta nupule!litsuq nuppi! ; raske lumi on katused sisse vajutanudrassõ lumi om katusõq sisse litsnuq ; vajuta klahvi Enter!vaodaq v tśoksaq klahvi Enter!
vaktsiin vak|siiń-siini -.siini37.kaitsõ|ru̬u̬h-roho -ru̬u̬ht39 ; vaktsiini manustatakse suu kaudu või süstidesvaksiini andas sisse vai pandas pritsigaq
vald 1. valdvalla .valda33 ; Rõuge valdRõugõ valdvõimus2. valdvalla .valda33 ; saavutused teaduse ja tehnika vallasõ̭nnistumisõq v edesiminegiq tiidüse ja tehniga vallan
valdaja valitsõja- -t3.perre|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39 ; kes oli selle krundi tegelik valdaja?kiä olľ taa maatükü peris perremiiś?
valdama vali|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90 ; kes neid maid valdab?kiä naid maid valitsõs? ; valdab vabalt mitut võõrkeeltmõist vabalt mitund võõrast kiilt ; mind valdas suur nõrkusmul tulľ suuŕ nõrkus pääle ; teda valdab muretä om väega murrõn
valdav suuŕsuurõ suurt40.päämä|ne-dse -st5 ; valdav enamussuuŕ inämbüs v ülekaal ; valdav enamussuurõmb jago ; valdav osainämbjago ; valdavaks kalaliigiks on siin ahvenpäämäne kala om siin ahhuń
valdavalt inämbüisi ; kliima oli tol ajal valdavalt soe ja niiskeilm olľ tuudaigo inämbüisi lämmi ja nesse
valdkond: ühiskonnaelu erinevad valdkonnadütiskunnaelo esiq haroq v vallaq;
valelik .võlśja- -t3.petjä- -t3petüs-(s)e -t11varas.varga varast23 ; oled läbi ja läbi valelik!olõt otsaniq võlsś! ; see mees on valelikseo miiś om petjä v petüs
valendama valõ|tama-taq -da82hele|tämä-täq -dä82valgõ|tama-taq -da82valul|õma-daq -õ85valõnda|ma-q -83 ; mis seal metsa ääres valendab?miä tan mõtsa veeren valõtas v mõtsa veerest vasta heletäs? ; merel valendas üksik purimere pääl heleť ütsik puŕo
valeraha petüs|raha-raha -rahha28võlsś|raha-raha -rahha28perrätett raha
valesti .võlssi ; sa teed valestisa tiit võlssi
valetaja .võlśja- -t3.petjä- -t3.võlśni|k-gu -kku38 ; sa oled suur valetajasa olõt suuŕ võlśja
valetama .võlśma.võlssiq võlsi63.petmäpettäq petä61 ; ära valeta!võlśku-iq! ; oskab hästi valetadamõist häste võlssiq v pettäq ; kraadiklaas valetab: nii külm ei saa ollakraadiklaaś pett: nii külm saa-ai ollaq ; teile valetati tema kohtateile kõ̭nõldi timäst võlssi ; ta valetab minu pealetä võlsś muq pääle ; mida kõike me kokku valetasime!midä kõ̭kkõ mi kokko luulõdi!
valge .valgõ- -t3val|lus†-usa -usat4 ; valge sõstarvalgõ hõrak ; valge öö, ilmvalgõ v vallus üü, ilm ; valget verdvalusat v valgõt verd ; valge viinvalgõ viin ; hommik on, hakkab valgeks minemahummok om, nakas valgõs minemä ; üks aken oli öö läbi valgeütś akań olľ üü otsa valgõ ; pruut oli valgesmõrsja olľ valgõn ; suur valge väljassuuŕ valgõ välän ; tööd tehti küünalde valgeltüüd tetti künnelde valun ; püüame selle töö valges ära tehaproomimiq seo tüü valgõvalugaq ärq tetäq ; ei lausu musta ega valgetei lausuq sõ̭nna v ei lausuq musta ei valgõt ; valge kaelusega koerkrantśkaalagaq pini ; valgejalgne hobunekaputjalg
valgenema .valgõs v .valgõmbas minemä ; valgenema hakkamahahetama v hahkama ; kell pool seitse hakkas valgenemakell puuľ säidse nakaś hahetama ; ilm valgeneb kiirestiilm lätt ruttu valgõs ; aastatega naise juuksed valgenesidaastakkõgaq lätsiq naasõ hiusõq valgõs
valguma tul|õma-laq -õ58ju̬u̬skmaju̬u̬skõq v joostaq joosõ65.vaoma.vaodaq v vaioq v vajjoq vao68 ; uksest valgus esikusse soojustussõst tulľ vüürüste lämmind ; kevadel valguvad kraavid vett täiskeväjä juuskvaq kraaviq vett täüs ; silmad valgusid pisaraid täissilmäq lätsiq vett täüs ; veri valgub pähe, näkkuveri juusk päähä, ńakko ; lektori jutt valgus laialiettekandja jutt vaio lakja ; rahvas valgus tänavalerahvas pudõsi huulidsa pääle ; tööotsijad valguvad maalt linnatüüotśjaq kallusõq maalt liina ; nägu valgub laia naeru täisńago lätt lakja naaru täüs
valgus .valgu|s-(sõ) -(s)t10.valgõ- -t3val|u-u -lu26 ; valguse kiirusvalgusõ kibõhus ; see valgus on liiga tugevseo valgus om palľo hallus ; valgus langes ta näolevalgus paisť v paistu tä ńao pääle ; vaatas riiet vastu valgustkai rõivast vasta valgõt ; ära seisa valguse ees!saisku-iq valgõ iin! ; tule valguse kätte!tulõq valgõ kätte! ; istume lõkketule valgusesistumiq tulõ valgõl ; lamp andis heledat valgustlamṕ anď hellet valgut ; toas süttib valgustarõn lätt tuli palama ; uurimine näitas asja uues valgusesuuŕminõ näüdäś asja vahtsõn valgusõn ; püüab end näidata soodsas valgusespruuḿ hinnäst hääst külest näüdädäq ; need kirjad heitsid valgust tema elukäiguleneoq kiräq selediq tä elokäüki ; sulle tahetakse halba valgust heitasinno tahetas mustadaq ; valgustkartev ärimust äri ; päevavalguspäävävalgõ ; hommikuvalgushummoguvalgõ
valgustama valgusta|ma-q -83.valgust .andma.valgust .näütämä.valgõs tegemävalasta|ma-q -83 ; tänavaid valgustati gaasilampidegahuulitsit valgustõdi gaasilampõgaq ; Päike valgustab ja soojendab meidPäivlik and meile valgust ja lämmind ; täiskuu valgustas ümbrusttäüskuu näüdäś ümbretsõ̭õ̭ri valgust ; ruum on halvasti valgustatudruumin om vilets valgus ; maja kõik aknad olid valgustatudmaja kõ̭iḱ aknõq olliq valgõq v palliq ; ajakirjanik valgustab sündmust uuest küljestaokiränik näütäs sündmüst vahtsõst külest ; ettekannetes on seda küsimust põhjalikult valgustatudettekandin om seod asja põḣaniq valgustõt v seletet ; valgusta mind, et ma aru saaksin!tiiq mullõ selges, et ma arvo saasiq!
valgusti lamṕlambi .lampi37 ; suure võimsusega valgustiväega tukõv lamṕ
valgustus .valgu|s-(sõ) -(s)t10valgustus-õ -t9valgustami|nõ-sõ -st5 ; valgustus on puudulikvalgust om veidüq v tulõq ommaq pümmeq ; lavavalgustuspüünevalgus ; valgustustöövalgustustüü ; valgustusaja ideedvalgustamisao mõttõq
vali kõv|a-a -va28kurikuŕa .kurja43krõpõ- -t14 ; vali häälkõva helü ; vali tuulvali v kõva tuuľ ; isa on laste vastu väga valiesä om latsi vasta väega kuri ; vali saatuskuri elo ; vali noomituskõva noomitus ; kasvas valjude vanemate käe allkasvi nõudjidõ vanõmbidõ käe all
valija 1. val|lij-ija -ijat4valija- -t3 ; pooled valijatest andsid oma hääle Reformierakonnalepoolõq valijist anniq uma helü Reformieräkunnalõ2. .sorťja- -t3 ; söögi juures on ta valijasöögi man tä pill nõ̭nagaq v pirtsõlõs
valik (.vällä)valimi|nõ-sõ -st5 ; reisikaaslaste valik oli raske ülesannereisiseldsiliisi vällävaliminõ olľ rassõ tüü ; sõnaraamatus on hea märksõnade valiksõ̭naraamatuhe ommaq märḱsõ̭naq häste validuq ; meid seati valiku ettemeile anti valliq ; sul pole valikut, tuleb minna!sa saa-iq valliq, tulõ minnäq! ; minu valik on Tööerakondma vali Tüüeräkunna ; valik rahvalaulevaliduq rahvalauluq ; looduslik valikluudusõ tett valiminõ ; müügil oli laias valikus kaupamüvväq olľ kõ̭gõsugumast kraami
valima val|ima-liq -i57.sorťma.sortiq sordi63vali|tsõma†-tsaq v -daq -dsõ90 ; välja valimavällä valima v sorťma ; sa ei oska endale sõpru validasa mõista-iq hindäle sõpro valliq ; pidusöök valitud külalistelepidosüüḱ valituilõ küläliisile ; valis kastist endale rõivaidsortõ kastist hinele rõivit vällä
valitsema vali|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90mitmit kõrdo valitsõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86riiki ; riiki valitseb kuningasvalitsõs kuning ; ei suuda ennast valitsedaei jovvaq hinnäst tagasi hoitaq ; selles metsas on valitsevaks puuks mändtan mõtsan om petäi päämäne puu ; eelmise sügise rõivamoes valitses punaneminevä sügüse rõivin olľ moodun verrev värḿ ; kogu maal valitseb nälgtervel maal om nälg ; kuu aega valitses kange külmkuu aigo püssü kangõ külm
valkjas .valsja|s v .valsja|nõ-dsõ -st5.valsja|s- -t15.valgõli|k-gu -kku38valssvalso .valsso37 ; valkja kõhualusega lindvalsja kõtualodsõgaq tsirk ; üks liiv on hallikas, teine on valkjamtõõnõ liiv om hahk, tõõnõ om valsõmb
vall valľvalli .valli37müürmüürü .müürü37 ; lumi oli valli aetudlumi olľ valli aet ; vallikraavmüürükraav́, vallikraav́
valla vallalõ.vallalahti
vallaline ütsi|k-gu -kut13 ; ega vallaline pole leskõgaq ütsik olõ-iq läsḱ ; tal oli kaks vallalist tütarttäl olľ katś tütärd mehele pandmaldaq ; kas su poeg on veel vallaline?kas su poig olõ-iq viil naist võtnuq?
vallatlema .hullamahulladaq .hulla77vallatõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86lu̬u̬ndõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86.haugõlõma†havvõldaq .haugõlõ85 ; poiss vallatleb õe ja vennagapoiskõnõ hullas sõ̭sarõ ja velegaq ; kutsikad vallatlesid õuespinipujaq haugõliq moro pääl
vallatu koirkoira .koira37valla|du-du -tut1meeleval|lus-usa -usat4meelevalla|du-du -tut1ülemeeli|k-gu -kut13viguri|nõ-dsõ -st5 ; laps on vallatulatś om meelevallus v ülemeelik
vallatus .koirus-õ -t9vallatus-õ -t9 ; nooruse vallatusednoorõiä vallatusõq v tüküq ; vallatust tegematükke v vigurit tegemä ; lapsed teevad aina vallatustlatsõq teeväq kõ̭gõ koirust v ullitasõq
vallutama ärq .võtmaala(q) .hiitmä ; Napoleon vallutas MoskvaNapoleon võtť Moskva äräq ; mäetippu vallutamamäke (ärq) võtma ; vaenlase poolt vallutatud alavainlasõst alaqhiidet maa ; teda vallutab äkiline hirmäkiline hirm tulõ tälle pääle
vallutus ärq.võtmi|nõ-sõ -st5ala(q).hiitmi|ne-se -st5 ; sõjalised vallutused jätkuvadsõ̭alinõ alaqhiitmine lätt edesi ; uued vallutused liideti Vene riigigavahtsõq ärqvõeduq maaq jakadiq Vinne riigi külge
valmima valmis .saama.vaľmu|ma-daq -80(vilä kotsilõ) valmistu|ma-daq -84 ; laut valmib sügisekslaut saa sügüses valmis ; vili hakkab valmimavili nakas vaľmuma v valmistuma ; õunad puude otsas olid juba valminudubinaq puiõ otsan olliq joba kütseq ; tänavu valmivad marjad kiirestitimahavva küdsäseq maŕaq kipõstõ v timahavva lätväq maŕaq kipõstõ valmis
valmis 1. valmis.valmi valmist22 ; valmis saamavalmis saama ; pane ennast valmis!panõq v säeq hindä valmis! ; valmis suurteks tegudeksvalmis suuri asjo tegemä2. valmis.valmi valmist22kütse- -t14kütseq.kütse kütset18kütseh.kütse kütseht20 ; valmid ploomidvalmiq v kütseq ploomiq
valmistama (valmis) tegemätetäq ti̬i̬60 ; valmistatud Eestistett Eestin ; toitu valmistamasüvväq tegemä ; poiss valmistas ise endale suusadtśura tekḱ esiq hindäle suusaq ; kingitusega valmistan vanematele heameeltma tii vanõmbilõ kingitüsegaq häädmiilt ; vana vundamendi ülesleidmine ei valmistanud raskusivana hundamendi üleslöüdmine olõ-õs rassõ ; pidu valmistas pettumusepido olõ-õs midägiq asi
valmistuma (.hindä v hinnäst) valmista|ma-q -83.säädmäsäädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66.säädmä.säädiq säädi63aso|tama-taq -da82.ehťmä.ehtiq ehi63 ; valmistume reisiksasotamiq v säemiq reisile minemä ; linnud valmistuvad lahkumatsirguq säädväq minekit v minekile ; matusteks valmistuti viis päevapuhtit v puhtis valmistõdi viiś päivä ; valmistutakse lahinguksvalmistõdas lahingus ; ta valmistus ülikooli astumatä valmisť ülikuuli minekis
valus hal|lus-usa -usat4val|lus-usa -usat4.haigõ- -t3latsik hä|bä-ä -pä27 ; selg on valussälg om hallus ; tema häda oli valus vaadatatimä hätä olľ vallus kaiaq ; valus on teadmine, et sind enam ei vajatahallus om teedäq, et sinno olõ-iq inämb vaia ; ta on valusaid päevi näinudtä om valusit päivi nännüq ; kõik kohad olid valusadkõ̭iḱ kotusõq olliq hallu täüs ; lapsel on valuslatsõl om häbä ; see on valus küsimusseo om ütś rassõ asi ; hagu põles valusa tulegalepäpuu palli halusa tulõgaq
valusalt = valusasti halusahehalusalõvalusahevalusalõ ; rahapuudus annab valusasti tundarahapuudus and halusahe tundaq
valutama halu|tama-taq -da82valu|tama-taq -da82.haiglõma†haiõldaq .haiglõ78 ; mis sa ilmaasjata oma südant valutad!miä sa ilmaaśandaq umma süänd vaivat!
valvama .vahti pidämä(pääle) .vahťma.vahtiq vahi63.perrä .kaema(pääle) .paśma.passiq passi63.hoitma.hoitaq hoia 3. k hoit min 1. k hoiji min 3. k hoiť kesks hoiõt66.valvmavalvaq valva61 ; tunnimehed valvasid väravastunnimeheq peiq värehti pääl vahti ; valvame kordamööda kuni hommikunipiämiq kõrdamüüdä vahti kooniq hummoguniq ; öösel tuli käia ladusid valvamasüüse tulľ kävvüq latõ vahťma ; püssimehed pandi vange valvamapüssämeheq pantiq vangõ vahťma ; õpetaja ei jõua ka kogu aeg kõigi laste järele valvatakuuľmeistre jovva-iq ka kõ̭gõ kõ̭iki latsi perrä kaiaq ; hästi valvatud supelrandhäste perrä kaet tsukõluskotus ; sina jääd maja valvamasaq jäät majalõ perrä kaema v koto hoitma ; varas valvab parajat aega, kui maja on tühivaras pasś pääle parast aigo, ku maja tühi om ; tuld valvamatuld hoitma ; karjus valvab karjakaŕus hoit karja v kaes kaŕa perrä ; läksime koos surnut valvamalätsimiq seldsin koolut valvma
valvas .virgõ- -t3terä|ne-dse -st7.herksä- -t3 ; valvas tunnimeesvirgõ olõmisõgaq tunnimiiś ; valvsad naabrid märkasid varastterädseq naabriq panniq varast tähele ; inimese lõhn muudab kitsed valvsaksinemise hais aja kitsõq herksäs
valve vahipidämi|ne-se -st5m vahiq.vahtõ .vahtõ36valvõq.valvõ valvõt18.valvmi|nõ-sõ -st5 ; majas tugevdatakse valvetmajan naatas kimmämbähe vahti pidämä ; pean valvesse minemama piät vahi pääle minemä ; teedel on valve väljasteie pääl ommaq vahiq välän ; valveta ülesõidukohtvahildaq ülesõidukotus ; haige jäi arstide valve allahaigõ jäi tohtridõ passiq ; lõket ei tohi valveta jättatulõ mant tohi eiq ärq minnäq ; videovalvevideovalvõq, videosilm
vana van|a-a -na28vahn†vahna .vahna30 ; kuus aastat vanakuuś aastakka v kuvvõ aastaga vana ; näost vanaks jäänudńaost vanas lännüq ; astus vanasse küüni sisseastõ vanna küünü ; läheb oma vana kodu vaatamalätt umma vanna koto v elämist kaema ; elu läheb vana radaelo lätt vannamuudu ; õppetöö jätkus vanas vaimusoppamine käve vannamuudu edesi ; mida kõike ma veel vanas eas näha saan!midä kõ̭kkõ ma viil vanan iän v vanon päivin nätäq saa! ; lehtpuud raiu vana kuuga!lehepuud raoq vana kuugaq v vana kuu aol! ; vanast rasvast elamavana rasva pääl elämä ; vanad kolisid maja teise otsavanaq säiq uma elo maja tõistõ otsa ; Vana TestamentVana Tõstamenť ; koer on õpetamiseks vanavõitupini om oppamisõs vana
vana-aasta vana-.aastakvana-.aastaga vanna-.aastakka38 v vanna-.aastagat13
vana-aastaõhtu vana-.aasta(ga)õda|k-gu -gut v -kut13
vanaaeg vanaaigvanaao vanna.aigo36 ; enne keskaega oli vanaaeginne keskaigo olľ vanaaig
vanaisa vanaesävanaesä vannaessä24tätä- -t2teeda- -t2 ; lähme vanaisa poole!läämiq tätä poolõ! ; maailm on Vanaisa loodudkõ̭iḱ ilm om Vanaesä tett
vanake vanaineminevanainemise vannainemist5vanakõ|nõ-sõ -ist8van|a-a -na28elä(hü)nüq inemine ; lase vanakesel üle tee minna!lasõq vanainemine üle tii minnäq! v lasõq vanainemine lätt üle tii! ; hädine vanakearmõdu vanakõnõ ; külas elasid ainult lapsed ja vanakesedkülän elliq õ̭nnõ latsõq ja vanaq
vanamees vanami̬i̬śvanamehe vannami̬i̬st39tari|k-gu v -ga -kut v -kat13 ; viinaviga on tal vanamehelt päritudviinaviga om täl vanamehe käest v mant v vanamehest
vanametall vanaraudvanaravva vanna.rauda33 ; traktor müüdi vanametallikstraktoŕ müüdi vanasravvas
vanamoodi vannamu̬u̬duvana moodugaqvanna.viisi ; ta ei taha enam vanamoodi eladatä taha-iq inämb vannaviisi elläq
vanamoodne vanamooduli|nõ-dsõ -st5vannamu̬u̬duvana moodugaq ; mu vanemad on väga vanamoodsadmu vanõmbaq ommaq väega vanamoodulidsõq ; vanamoodsad prillidvannamuudu prilliq
vananema 1. vanas .jäämävanõmbas .saamavanõmbas .jäämävana|nõma-(nõ)daq -nõ89 ; mees on märgatavalt vananenudmiiś om silmägaq nätäq vanas jäänüq ; vananev naine vaatab nukralt pidulisiello nännüq naistõrahvas kaes pidorahvast kurva ńaogaq ; vein läheb vananedes paremaksveiń lätt saistõn parõmbas2. igähü|mä-däq -84.aiguma.aigudaq .aigu80vanas minemävanah(t)u|ma-daq -84 ; vananenud tehnikaigänüq v aigunuq tehniga ; sul on vananenud andmedsu tiidmine om igähünüq v aost ja arvost ; see auto on juba vananenud, seda ei saa enam maha müüataa auto om jo ärq vananuq, taad saa-iq inämb ärq müvväq
vanapagan (vana)pakań(vana)pagana (vanna-)paganat4 ; Kaval-Ants ja VanapaganKavvaľ-Ants ja Vanapakań ; vanapaganad tulid koopast väljapaganaq tulliq oosõst vällä
vanapoiss vanapoisśvanapoisi vanna.poissi37 ; kuidas läheb, vanapoiss?kuulõq, vanamiiś, kuis sa sõ̭s elät?
vanapoolne vanapooli|nõ-dsõ -st5vanali|k-gu -kku38 ; vanapoolne härrasmeesvanapoolinõ herrä ; hobune oli juba vanapoolnehopõń olľ joba vanalik ; vanapoolne ülikondpuuľpeet ülikund
vanapärane vana moodugaqvanamooduli|nõ-dsõ -st5vanaperäli|ne-dse -st5vannamu̬u̬du ; vanapärane riietusvanamoodulidsõq v vana moodugaq rõivaq ; vanapärane keelepruukvanaperäline v vannamuudu keelepruuḱ
vanarahvas vanarahvasvana.rahva vannarahvast22 ; selle talu vanarahvasm seo talo vanaq ; vanarahva tarkusvana ao tarkus
vanasti vanast(õ)vanal aol(inne)mu(i)stõmu(i)stõhavvakolmaha(v)vainnembüisi ; vanasti elasime talusvanast mi elli talon ; vanasti kirjutati raamatuid käsitsivanast v muistõhavva kirotõdi raamatit käsilde
vanasõna vanasõ̭navanasõ̭na vannasõ̭nna28 ; meie kandis on abielu kohta palju vanasõnumiiq nukan om abielo kotsilõ palľo ütelüisi v ütlemiisi
vanatädi vanatädivanatädi vannatäti26vanatsõdsõvanatsõdsõ vannatsõtsõ24 ; bussis oli üks vanatädibussi pääl olľ ütś mutikõnõ
vanatüdruk vana.tütrikvana.tütrigu vanna-.tütrikku38vanapiigavanapiiga vannapiigat2piikpiiga .piika31 ; ta on veel vanatüdruktä om viil tütrik
vandetõotus vannõq.vandõ vannõt19 ; tõstis vandetõotuseks käenõsť vandõandmisõs käe
vanduma 1. .too|tama-taq -da81.vanma.vannuq vannu64.vandma.vanduq vannu64 ; nad vandusid igavest sõprustnä toodiq igäväst sõprust ; vannume truudust isamaaletootamiq ollaq esämaalõ truuq ; vannu, et kõneled tõtt!vannuq, et sa õigut kõ̭nõlõt!2. .vanma.vannuq vannu64.vandma.vanduq vannu64pühendä|mä-q -83.tsortõlõmatsordõldaq .tsortõlõ85seto kiil', kõrras tsordsahu|tma-taq -da62 ; istub nurgas ja vannub omaetteistus nukan ja vann hindäette ; küll ta vandus teda!külh tä pühenď timmä! ; külamehed vandusid uut kordakülämeheq sõimssiq vahtsõt kõrda ; ei vannu haigusele allaanna ei tõvõlõ perrä ; vanduminevan(d)minõ, vannunǵ, vannuḱ ; läks lahti vali vanduminekõva vannunǵ lätś vallalõ
vanem 1. vanõmb-a -at13 ; maarahva vanemad pidasid nõumaarahva vanõmbaq pidiq nõvvu ; Obinitsa rahvas koguneb vanema õueleObinitsa rahvas kogo hinnäst sootśka moro pääle2. seto kiil' .sootśka- -t3hrl m vanõmb-a -at13 ; tema vanemad elavad maaltä vanõmbaq eläseq maal
vang (vangi) vanǵvangi .vangi37 ; vangi minemavangi v kinniq minemä ; vangis istumavangin v kinniq istma ; vangist vabanemavangist vallalõ saama ; juba sõja algul langesin vangijoba sõ̭a alostusõn sattõ ma vangi ; olin täiesti selle muusika vangisma olli tävveniste taa muusiga vangin
vang (vangu) vangvangu .vangu37 ; pajal puudus vangpaal olľ vang puudus ; käevanguskäevangunsang
vangipõli = vangipõlv vangi|põlv́-põlvõ -.põlvõ35vangi|elo-elo -ello26 ; veetis kümme aastat vangipõlveselli kümme aastakka vangipõlvõn v pidi kümme aastakka vangipõlvõ
vangistama .vangi .võtmakinniq .võtma.vangi .pandma ; mõrtsukas oli vangistatudtapja olľ kinniq võet ; halb ilm vangistab pidulised tuppahalv ilm hoit pidoliisi tarõn (kinniq)
vangistus vangi|põlv́-põlvõ -.põlvõ35vanginolõ|ḱ-gi -kit13 ; eluaegne vangistuseloaignõ vangipõlv́ ; suri vangistuseskuuli vangi v vangin ; neile mõistetakse kaheaastane vangistusnäid mõistõtas katõs aastagas vangi v kinniq v näile mõistõtas katś aastakka vangin
vankuma sata|tama-taq -da82kalluskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86.kungõlõmakungõldaq .kungõlõ85.kõikma.kõikuq kõigu73.nõrku|ma-daq -80tuigu|tama-taq -da82tuudõrda|ma-q -83.ripśmä.ripsiq ripsi63tukõrda|ma-q -83 ; purjus mees vangub jalgelpuŕon miiś kalluskõlõs v ripś jalgo pääl ; ta lõi vankuma, kuid ajas end taas sirgutä lei kõikma v kungõlõma, aq ai hindä vahtsõst sirgu ; koorem vankus tagakuurma kungõli takan ; trepp vankus jalge alltrepṕ nõrku jalgo all ; haige vangub tuppatõbinõ tukõrdas v tuudõrdas tarrõ ; vangub elu ja surma piirilkõigus elo ja surma vaihõl
vanne vannõq.vandõ vannõt19vannutus-õ -t9toovotus-õ -t9.tootus-õ -t9 ; vannet andmavannõt vandma ; andis vande all tunnistusttunnisť vannutusõ all ; võtan teilt vande, et te sellest asjast vaikitevõta ti käest toovotusõ, et tiq seost aśast vakka olõt ; arstivannetohtritoovotus ; kirikuvande alla panemakerigu sunni ala pandma
vantsima .astma.astuq astu64.kõmṕma.kõmpiq kõmbi63.kõmpśma.kõmpsiq kõmpsi63.tölśmä.tölssiq tölsi63.tülśmä.tülssiq tülsi63 ; isa istus hobuse seljas, poeg vantsis jalaesä istõ hobõsõ sälän, poig kõmpsõ v astõ jalgsi ; andis alles vantsida!anď õ̭ks astuq! ; vantsib metsas ringitölsś v kõmṕ mõtsa pite ; poiss vantsib kooli poolepoisś toukas kooli poolõ ; olime mitu kilomeetrit maha vantsinudmi olli mitu kilometrit mahaq marśnuq
vanuigi vana(h)n iä(h)nvanast pääst
vanuma .vannuma.vannudaq vannu79vanõh(t)u|ma-daq -84täterdü|mä-däq -84.tutsu|ma-daq -80rädsäh(t)ü|ma-däq -84 ; kampsun kipub vanumakampś tüküs ärq vannuma ; vanamehe märg ja vanunud habevanamehe likõq ja täterdünüq v pulstjadsõq habõnaq
vanune (.)vannu- -t1.vahnu- -t1.vannu|nõ-dsõ -st5vannu|nõ-dsõ -st7nooru- -t1 ; ta on minuvanunetä om muqvannunõ v muqvahnu ; ta on minuga ühevanunetä om muqkaq üttevannu v ütenooru ; vajatakse hoidjat kahe kuu vanusele lapseleom vaia hoitjat katõ kuu vannutsõlõ latsõlõ ; üle tuhande aasta vanused kivikujudpäält tuhandõ aastaga vanaq kivikujoq
vanus .vannus-õ -t9.vahnus-õ -t9igäiä ikä25 ; tuli kirja panna vanus ja elukohtkirjä tulľ pandaq vannus ja elokotus ; kõrge vanuskorgõ igä ; ebamäärases vanuses härramäärämäldäq iän herr ; vastu võeti igas vanuses huvilisivasta võeti tahtjit egän iän ; asulakoha vanus on teadmataelokotusõ vannus om tiidmäldäq
vanuseklass .vannus|järk-järgo .-järko32.vannus|vaih-.vaihõ v -.vahjõ -vaiht19
vanuseline .iäli|ne-dse -st5 ; organismi vanuselised muutusediho iälidseq muutusõq ; rahvastiku vanuseline koosseisrahva jagonõminõ vannusõ perrä
vanuselt .vannult.vahnult.vannudsõlt.vannutsõlt ; abiellus kahekümne aasta vanuseltlätś paari katõkümne aastaga vannult v vannusõn v vannun
vanutama vannu|tama-taq -da82.miťmämittiq miti63 ; villa vanutamise juures öeldi: „Vilsti-pulsti!”villa vannutamisõ man ülti:„Vilsti-pulsti!”
vaohari kuk|ḱ-i -ki37.virksõ|hari-haŕa -.harja43 ; enne istutamist tuleb vaoharjad tasandadainne istutamist tulõ kukiq ärq tasotsaq
vaoshoitud tagasi hoiõtvaossi(h)n hoiõt ; vastas vaoshoitud ärritusegavastaś hinnäst tagasi hoitõn
vapustama rapu|tama-taq -da82põro|tama-taq -da82jahmah|(t)ama-taq -(t)a83(.väega ärq) hiidü|täma-täq -dä82 ; mäss vapustab riikimäss raputas riiki ; kontsert vapustas mindkontsõrť rapuť mu läbi ; pargi ilu vapustas meelipargi ilo lei meeleq segi ; kaotus vapustas mindkaotus murď mu mahaq
vapustav: vapustav uudispõrotav uudis;
vapustus üleelämi|ne-se -st5põrah(t)us-õ -t9paukpaugu .pauku37matsmatsu .matsu37 ; tal on olnud tõsine hingeline vapustustäl om olnuq määnegiq rassõ üleelämine v pauk v mats ; vapustused maailma ajaloosraputusõq maailma aoluun
vara IIvarandus-õ -t9var|a-a -ra28kraaḿkraami .kraami37nauďnaudi .naudi37hää†- -d50hü(v)ä†hü(v)ä hüvvä24 ; varast tal puudus ei olnudnaudi v kraami täl puudus tulõ-õs ; hing on tal vara küljes kinnitä om uma varandusõ külen kinniq ; emandal on kirstud vara täisimändäl ommaq kirstuq hüäd täüs ; isiklik ja riigi varahindä ja riigi vara ; kogu vara põles sissekõ̭iḱ kraaḿ palli sisse
vara IIIvar|a-a -ra28tserktsergü .tserkü37.tserküs-e -t9paaspaasa .paasa31 ; palk toetub varaga alumisele palgilepalḱ tukõ varagaq alomadsõ palgi pääle 2. kq kavararaud
vara I I.varravaratsõlt ; hommikul varahummogu varra ; sa tuled liiga varasa tulõt palľo varra ; varalahkunudinneaigo koolnuq v ärqlännüq
varahommik varahanõ v .varranõ hummokkikka|aig-ao -.aigo36 ; varahommikulvarra hummogu
varajane varaha|nõ-dsõ -st5varahi|nõ-dsõ -st5varali|nõ-dsõ -st5.varra|nõ-dsõ -st7inne.aoli|nõ-dsõ -st5 ; varajased kartulidvarahadsõq v virgaq kardohkaq ; varjane kevadvarahanõ kevväi ; vanemate varajane surmvanõmbidõ varajanõ v inneaolinõ surm v inneaosurm ; varajased kivikalmedvanõmbaq kivikalmatuq ; varajasem seisukoht ei pidanud paikainneskine arvaminõ es piäq paika
varaküps .varra suurõs v (.)valmis saanuq ; varaküps tütarlapsvarra välläkasunuq tütrik ; varaküps kunstniknoorõn valmis kunsťnik ; varaküps õunvarra valmis saanuq upin
varal nõ̭alabigaq ; elab ainult rohtude varaleläs õ̭nnõ ruuhtõ nõ̭al ; lehmad elasid üle talve õlgede varallehmäq elliq talvõ üle olgi pääl ; kassi ei saa vitsa varal õpetadakassi saa-aiq vitsagaq opadaq
varaline varali|nõ-dsõ -st5 ; varalised õigusedvaralidsõq õigusõq v õigusõq vara kotsilõ ; varaline vastutusvaragaq v vara iist vastutaminõ
varandus varandus-õ -t9var|a-a -ra28nauďnaudi .naudi37hää†- -d50hü(v)ä†hü(v)ä hüvvä24 ; mootorratas maksab terve varandusetsikli mass terve varandusõ ; kogu varandus läks haamri allakõ̭iḱ varandus lätś oksjoni ala ; ta maksaks küll, aga tal ei ole nii palju varandusttimä massassiq külh, a täl olõ-iq nii palľond naudi ; kust sa selle varanduse oled saanud?kost sa taa hüä olõt saanuq?
vare (vareme) müürüq.müüre .müüre37.kandskandso .kandso37m varõm|õq-idõ -it16 ; linnusevaremedliinakands v liinamüürüq ; vana veski varemedvana veśki v kivi kands ; kirik jäi pärast põlengut varemeissepäält palamisõ jäiq kerikust müürüq perrä ; klooster on juba ammu varemeiskluustrist ommaq joq ammuq õ̭nnõ müürüq perrä ; varemetes majakokkosadanuq maja ; antiikunsti varemeile tekkis uus kunstkreeka-rooma kunsti kandso pääle sündü vahtsõnõ kunsť ; tragist töömehest on paljas vare järeltragist tüümehest om paľas vari perrä jäänüq ; inimvareinemisenura v inemisepalakõnõahervare
varem .varrampavara.hampainnembinnembä.varrambvarrõmb ; oleks sa minut varem tulnud!olõssiq sa minoť varahampa tulnuq! ; kõige varem ärkab emakõ̭gõ varrampa v kõ̭gõ inne virgus imä ; varem oli elu pareminnembä olľ elo parõmb ; mida varem, seda paremmidä innemb, tuud parõmb ; tänavu valmib vili varemtimahavva saa vili innembä v varramb valmis ; kus sa varem olid?kon sa innembä ollit? ; tahab varemöeldule veel midagi lisadataht innembä ültüle viil midä mano üldäq
varemalt innembüisiinneinnembävara.hampa ; tal oli juba varemalt Tartus kortertäl olľ joba inne v innembüisi Tarton kortin
vargsi .varguisi.vargusalahuisisoe.julguisi ; vaatas vargsi pealt, mida lapsed teevadkai varguisi päält, miä latsõq tegeväq ; hiilis vargsi toast väljahiile soejulguisi v hilľäkeiste tarõst vällä ; vargsi loodetakse võitusalahuisi loodõtas võitu
vargus varastami|nõ-sõ -st5.vargu|s-(sõ) -(s)t10 ; pandi varguse eest vangita panti varastamisõ iist kinniq ; teda süüdistatakse kahe auto varguseställe pandas süüs katõ auto varastamist ; kardab vargusega vahele jäädapelgäs varastamisõgaq kinniq jäiäq ; talvel on siin palju vargusi olnudtalvõl om tan palľo vargust olnuq ; nad tabati varguseltnä saadiq vargusõ päält kätte
vari 1. varivaŕo .varjo44 ; puud heitsid teele pikki varjepuuq hiidiq v visksiq tii pääle pikki varjõ ; meie majale langeb torni varimi maja pääle jääs torni vari ; pilve vari libises üle põllupilve vari juusḱ üle nurmõ ; neid kummitavad mineviku varjudnäile käü pääle minevigu vari ; see kunstnik on oma õpetaja kahvatu variseo kunsťnik om uma oppaja hallõ vari ; valguse ja varju kontrastidvalgusõ ja vaŕo kontrastiq v vaihõq ; talle langes kahtluse varitimmä naati kahtladsõs pidämä ; tema süüs ei saa kahtluse varjugi ollatimä süü om kimmäs ; temä näol oli pettumuse varitä näost paistu petet olõminõ ; tema käitumine heitis meile kõigile halba varjutimä üllenpidämine näüdäs meid kõ̭iki halvan valgusõn2. varivaŕo .varjo44vil|u-u -lu26 ; kari puhkab lepavõsa varjuskari puhkas lepävõso vaŕon ; teeline ei leidnud kusagilt varju tuule eesttiikäüjä es lövväq tuulõ iist varjo v tuulõst päsemist kost es ; viis jalgratta varju allavei jalgratta vaŕo ala ; laval jätad sa kõik teised varjupüüne pääl sa jätät kõ̭iḱ tõsõq varjo ; kirikus oli hea varikerikun olľ hää vilu ; varjus oli kolmkümmend kraadi soojavilun olľ kolmkümmend kraati lämmind ; sõja eest mindi metsa varjulesõ̭a iist minti mõtsa paossihe v pakku ; päike paistab pilve varjustpäiv paist v paistus pilve takast ; meie emakeeles varjul olev ilumi imäkiilde käkit ilo ; sinu eest ei jää miski varjulesuq iist käki eiq midägiq ; mees kadus majade varjumiiś kattõ majjo taadõ ; põgeneme pimeduse varjuspakõmiq pümmegaq ärq
varia kõ̭gõsugumast
variant tõ(õ)sõnď-i -it13vári|anť-andi -.anti37vári|antś-andsi -.antsi37 ; sellest muinasjutust oli rahvasuus mitu variantiseod jutust olľ rahvasuun mitu tõsõndit v mitman tõsõndin ; seaduse uus variantsäädüse vahtsõnõ variantś v tõsõnď ; on mitu varianti, kuidas sellest olukorrast pääsedaom mitu viit, kuis taast saisost päsedäq ; võimalikud on variandidsaa mitund muudu ; varuvarianttagavarianť
variatsioon tõ(õ)sõnď-i -it13vári|antś-andsi -.antsi37viiśviie viit 49 m päälek viijiletõistmu̬u̬du olõḱtõ(õ)sõndus-õ -t9.muutus-õ -t9 ; luules kordub armastuse teema paljudes variatsioonidesluulõn kõrratas juttu saľdusõst palľodõ tõsõnduisigaq ; orel mängis algul teemat ja hiljem variatsioonehõrilaq mängeq edimält põhiviit ja perän mängitüisi ; teema variatsioonidegateema mängitüisigaq
varieeruma tõ(õ)sõndõ|(l)lõma*-llaq -(l)lõ86.muutu|ma-daq -80 ; keele varieeruminekeele tõsõndõllõminõ ; rahvalaul varieerub ja muutub pidevaltrahvalaul tõsõndõllõs ja muutus kõ̭iḱaig ; sõjajärgsel ajal inimeste riietus peaaegu ei varieerunudpäält sõ̭a käveq inemiseq pia üttemuudu rõivin ; liiva värvus varieerub valgest tumepruuniniliiva värḿ om valgõst tummõpruuniniq ; olenevalt toidust varieerub ka sülje koostissöögi perrä muutus ka süle kuustus v sisu
variisik: olen talle ainult variisikuksolõ tälle õ̭nnõ nimelainajas;
varing (.sisse)sadami|nõ-sõ -st5kokko.vaomi|nõ-sõ -st5 ; raudteetunneli varingraudtiitunnõli sissesadaminõ ; nägime kivide varingutnäimiq kivve sadamist ; jõudsime kohta, kus varing sulges teejovvimiq sinnäq, kon tii kinniq olľ sadanuq
varisema sa|dama-taq -ta 69 min 1. ja 3. k sattõpudõ|nõma-(nõ)daq -nõ89 ; maja varisebmaja satas sälgä ; maja variseb kokkumaja satas kokko ; lehed varisevad puudeltleheq satasõq puiõ päält ; poolenisti varisenud käigudpoolõlistõ kokko sadanuq käügiq ; lagi on varisenudlagi om alla sadanuq ; varisevad ka suured riigidsuurõq riigiq kah satasõq kokko ; varises käpuli mahasattõ käpilde maaha ; sisse varisemasisse sadama ; kokku varisemakokko sadama v (eläväst) vaoma ; valminud vili hakkas juba varisemavalminuq vili naaś joq pudõnõma ; põrmuks varisemapõrmus pudõnõma ; nende plaanid varisesid kokkunäide plaaniq pudõsiq kuust ; manalasse varisemakalmu ala kaoma ; varisemassadahuisi, sadakillaq
varitsema .hiiľmä.hiiliq hiili63.pälv́mä.pälviq pälvi63.püssämäpüssädäq .püssä77.luuramaluuradaq .luura77.paśma.passiq passi63 ; jahimees varitseb kitsijahimiiś pasś kitsi ; röövlid varitsesid metsas teelisirüüvliq passõq mõtsan tiikäüjit ; rebane käis kanu varitsemasrepäń käve kanno paśman v hiiľmän ; mustlased seda varitsevadki, kus mõni lammas hooletusse on jäetud või uks lahtitsiganiq tuud pälv́vägiq, kon mõ̭ni lammas hoolõtuhe vai usś vallalõ ; kass varitseb köögis hiirtkasś kaes köögin hiirt ; lapsi varitsevad kooliteel mitmed ohudlatsõq piät koolitii pääl pelgämä mitmit ohtõ ; seal varitsesid laevu leetseljakudsääl olliq liiteq laivolõ ohos
varitsus .paśmi|nõ-sõ -st5.paśmiskotus-(s)õ -t11 ; maja ümber korraldatakse varitsusmaja ümbre naatas pääle paśma ; mind tulistati varitsusestminno passiti pääle ja lasti ; sattusin varitsuseletrehvsi lõksi v paśjidõ pääle ; varitsussalkpaśmisõparḱ
varjama .käḱmäkäkkiq käki63.varjamavaŕadaq .varja77var|ima-riq -i57 ; sõdureid varjab pimedussõ̭amiihi käkḱ pümme ; kübar varjas tema nägu päikese eestküpäŕ käkke v hoiť timä näko päävä iist ; püüab oma armi puudriga varjatapüüd umma armi puudri ala ärq käkkiq ; varjab end kinnivõtjate eestkäkḱ hinnäst kinnivõtjidõ iist v pakõ kinnivõtjit ; varjasime naabrimeest endi juureskäkemiq naabrimiist hindä man ; mõni ärimees varjab oma sissetulekuidmõ̭ni ärimiiś käkḱ v varjas ummi sissetulõkit ; tundeid varjamatundit käḱmä v tagasi hoitma ; varjatud eluviisiga lindvaŕolidsõ elogaq tsirk ; haab ei varja teisi puidhaav ei varjaq tõisi puid ; pilved varjasid päikesepilveq katiq päävä kinniq v varssiq päävä ärq ; puud kipuvad maja varjamapuuq tüküseq majja varjo jätmä v ärq varjama ; uus maja varjas vaatevahtsõnõ maja panď välläkaemisõ kinniq ; varjatud kaameraga filmitudvarguisi üles võet ; ma ei varjanud tema eest, et olukord on murettekitavma es jätäq tälle ütlemäldäq, et sais om sanť ; varjatud muresalamurõq
varjamatu .käḱmäldäsilmägaq nätäq.selge- -t3 ; mu kõne võeti vastu varjamatu vaenugamu kõ̭nnõ pääle lätsiq inemiseq silmi näten vihatsõs
varjualune vaŕoalo|nõ-dsõ -st7koŕus-(s)õ -t11koomi|ts-dsa -tsat13kooni|ts-dsa -tsat13vaagus-(s)õ -t11 ; polnud mingit varjualust, kuhu vihma eest pagedaolõ-õs määnest vaŕoalost, kohe vihma iist paedaq ; pane heinad maha, neli posti püsti, katus peale, saad heinale varjualuse!panõq hainaq maa pääle, neli tulpa pistü, katus pääle, saat hainakoŕusõ! ; varjualuses seisavad sõiduriistadkoomidsa all saisvaq riiq-rattaq
varjukülg vaŕo|pu̬u̬ľ-poolõ -pu̬u̬lt40vaŕo|külǵ-kü(l)le -.külge34 ; elu varjuküljedelo kurapuuľ
varjulill: lõhnav varjulillmõtsneitsü
varjuline vaŕoli|nõ-dsõ -st5varis-a -at4vaŕos-a -at4 ; hea varjuline kohthää vaŕos kotus ; tule siia, siin on varjulisem!tulõq siiäq, siin om varisamb! ; varjuliste puude allvaŕoliidsi puiõ all ; varjuline sadamakohtvaŕolinõ sadamakotus
varjuma (.hindä v hinnäst) käḱmäkäkkiq käki63pakku minemä.varjo minemäpaossi(h)n olõmavaŕo(h)n olõmakäküssi(h)n olõma ; püüpojad oskavad väga hästi varjudapüvepojaq mõistvaq hindä väega häste ärq käkkiq ; vaenlase tule eest varjuti metsavainlasõ tulõ iist minti mõtsa pakku v varjo v käkiti hinnäst mõtsa ; pommitamise eest varjusime keldrispommitamisõ aigo ollimiq keldren paossin
varjund vaŕondus-õ -t9hõ̭nghõ̭ngu .hõ̭ngu37(ala)tu̬u̬ń(-)tooni (-)tu̬u̬ni37 ; sinaka varjundiga valgesinikadsõ hõ̭ngugaq valgõ ; tema hääles oli tunda heameele varjundittimä helüst olľ tundaq häädmiilt v häämeele hõ̭ngu ; punase värvuse varjundidverevä alatooniq ; tundevarjundidtundõtooniq ; roheline õun on kollaka varjundigaupin om rohiline ja veidükese viskas kõllast kah ; igal sünonüümil on juures erinev varjundegäl sünonüümil om esiq mekḱ man
varjupaik vaŕo|paik-paiga -.paika30pao|paik-paiga -.paika30 ; vihma korral on meie varjupaigaks heinaküünvihmagaq om hainaküün mi vaŕopaik ; loomade varjupaikeläjide vaŕopaik ; kodutute varjupaikkodoldaq inemiisi vaŕopaik ; poliitiline varjupaikpoliitiline vaŕopaik v paopaik ; soosaared pakkusid sõja ajal varjupaikasuusaarõq olliq sõ̭a aigo paopaigaq
varjusurm vaŕo|surm-surma -.surma31koolus*-(s)õ -t11 ; varjusurmaskoolussin ; kas tartu keel on varjusurmas?kas tarto kiiľ om koolussin?
vars varśvarrõ vart49handhanna .handa33(kirvõl) kuvvas.kuuda kuvvast23(mar'al, ubinal) tiir†tiira .tiira30 ; liilial on tugev varsliilial om tukõv varś ; hanguvarsviglavarś v -hand ; lusika-, pannivarsluidsa-, pannihand ; tegi haamrile korraliku varretekḱ vasaralõ ausa hanna ; paneb luuale varre tahapand luvvalõ hanna v varrõ taadõ
varss varsvarsa .varsa30(hellänimi) hindśo- -t2 ; mära tõi kevadel varsamärä sai keväjä varsa ; varsaga märavarsanõ märä ; vana mees, varsa aruvana miiś, varsa miiľ
varsti pia.varsti ; ema tuleb üsna varstiimä tulõ õigõq pia ; sa oled varsti tervesa saat pia terves ; juba varsti tulebki talvpiakõsõ tuu talv́giq jo tulõ-iq
varu tagavar|a-a -ra28tagahus-õ -t9taganus-õ -t9tagonavar|a-a -ra28 ; maailma naftavarudterve ilma nahvtatagavara(q) ; võttis oma varudest paar purki moosivõtť umast tagavarast paaŕ purki sahvti ; neil oli pisut raha varuksnäil olľ veitkese rahha tagavaras ; nutt varuksikk tulõman v ikulugu ; nälg varuksnälg silmägaq nätäq ; lõikasin need lauad paarisentimeetrise varugalõiksi naaq lavvaq paaŕ tsendimetrit pikembäq v üle mõõdu ; õmblusvarukokkoumblõmisõ jago
varuma kogo(ha)makokoq v kogodaq v ku̬u̬daq kogo v koko88.korjamakoŕadaq .korja77kokko .ostma ; jõudu varumajoudu kogoma ; mesilased varuvad mettmehidseq korjasõq mett tagavaras ; talveks varuti loomadele heinutalvõs tetti eläjile haina ; ehitusmaterjalid on juba valmis varutudeihtüsekraaḿ om joba olõman ; selle töö jaoks tuleb aega varudataa tüü jaos tulõ aigo võttaq ; laevad varusid joogivettlaivaq võtiq joogivett tagavaras
varuosa tagavaraos|a-a -sa26jup|ṕ-i -pi37 ; ukse kohal on silt „Kodumasinate varuosad”ussõ kottal om silť „Kodomassinidõ tagavaraosaq” ; auto varuosadauto jupiq ; müüa auto tagavaraosadeksmüvväq auto jupõs
varustaja kaubatu̬u̬ja- -t3.soetaja- -t3 ; toiduga varustajateks on meil talupidajadsöögikraami saias meil talopidäjide käest
varustama .andma(.)andaq anna66(.kaupa) tu̬u̬matuvvaq tu̬u̬54 min 1. ja 3. k .tõi(õ)(pääle) .pandma(.)pandaq panõ66 ; järv varustab linna veegajärv́ and liinalõ vett ; Savi talu varustas kauplusi värske kartuligaSavi talo tõi poodõlõ varahaidsi kardohkit ; maja varustati piksevardagamajalõ panti piksevarras ; moodsa tehnikaga varustatud laborvahtsõ ao riistogaq laboŕ ; varustage end soojade riietega!kaegõq v otśkõq hindile lämmäq rõivaq!
varustus (tarvilinõ) kraaḿkraami .kraami37m aśaq.asjo .asjo43riistaq.riisto .riisto37värḱvärgi .värki37 ; kaamerad, mõõteriistad ja muu varustus laaditi bussikaamõraq, mõõduriistaq ja muu kraaḿ nõstõti bussi pääle ; sõjamehed on täies varustusessõ̭ameheq ommaq tävven riiston ja rõivin ; kirka ja labidas kuulusid kaevuri varustuse hulkakirka ja lapju olliq mäekaibjalõ tarvilidsõq riistaq ; jahivarustusjahimehe värḱ ; sõduri varustus kaalub vähemalt 40 kgsõ̭amehe värḱ kaald kõ̭gõ veidemb 40 kg ; veevarustusviisaaminõ
varvas varbas.varba varbast22varvas.varba varvast23 ; varvas vaatas katkisest sokist väljavarbas kai katśkidsõ suka sisest vällä ; ära talla mu varvastel!ärq sõkku eiq mu varbidõ pääl! ; vargad viskasid varvastvargaq visksiq v väristiq varbast ; kand ja varvas!kunds ja varbas!
vasak kur|a-a -ra26kurikuŕa .kurja43 ; vasak käsikura v kuri käsi ; vasakut kättkurra v kurja kätt ; võttis noa vasakusse kättevõtť väidse kurra kätte ; süda on vasakul poolsüä om kura poolõ pääl v kural puul ; viskas kepi vasakule poolevisaś toki kurrakätt v kuralõ poolõ v kurja puuldõ ; va-sak pool! pa-rem pool!ku-ra-lõ! hü-vä-le! ; partei vasak tiiberäkunna kura puuľ ; vasaku jalaga voodist tõusnudkura jalagaq sängüst vällä tulnuq ; vasakkeermega kruvivastapiten vindigaq kruvv́
vasakpoolne kurapooli|nõ-dsõ -st7kurapu̬u̬l|nõ-sõ -sõt6kural pu̬u̬lkurrakätt ; vasakpoolne liikluskurapoolinõ liikmine ; vasakpoolsete vaadetega üliõpilanekurapoolidsõ ilmakaemisõgaq üliopilanõ
vasakul(e) kurrakätt.kurja kättkural(õ).kurra ; osa ehituskive läks vasakuleosa eihtüskivve lätś kõrvalõ ; see on vasakultuu om kurrakätt ; keera vasakule!käänäq kurrakätt v kuralõ! ; istus minust vasakulistõ must kurrakätt v kural puul ; seda loetakse paremalt vasakuleseod loetas häält kuralõ ; vasakule vaat!kuralõ kaeq!
vasakult: vasakult esimene majakuralt edimäne maja;
vasall lääni|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39va|salľ-salli -.salli37 ; Suur-Saksamaa ja tema vasallidSuuŕ-Śaksamaa ja timä võimualodsõq
vasikas vasi|k-ga v -gõ -kat v -kõt13.vaśk(as).vaśka .vaśkat15 ; lehm tõi vasikalehm sai vasiga ; temaga vaielda on sama hea kui vasikaga võidu joostatimägaq vaiõldaq vai vaśkagaq võiki joostaq – tege ütś vällä ; esimene vasikas läheb ikka aia tahaedimäne vasik lätt iks aia taadõ ; härgvasikashärivasikvissi
vassima .vaśma.vassiq vassi63.võlśma.võlssiq võlsi63.sumṕma.sumpiq sumbi63.tsopśma.tsopsiq tsopsi63jungõrda|ma-q -83 ; ajalugu vassimaaoluku vaśma ; faktid olid meelega vassitudaśaq olliq meelegaq võlsiduq ; vassis vabanduseks midagi kokkusumpõ päsemises midägiq kokko ; mina rääkisin õigust, kuid paarimees hakkas vassimamaq kõ̭nõli õigust, a paarimiiś nakaś tsopśma ; vassib ühtepidi ja teistpidi, aga õigust ei räägi sõnagijungõrdas ütsilde ja tõisildõ, aq õigust ütle eiq sõ̭nnagiq
vast .õkvaõ̭nnõnoqsamanüüdsamaääsä ; vast käima hakanud lapsukeõkva kõ̭nďma naanuq latsõkõnõ ; mässas pool tundi, siis vast sai tule ülesmässäś puuľ tunni, sõ̭s viil sai tulõ üles ; vastvalminud maaääsä valmis saanuq maja ; on see vast lugu!kos om lugu!
vastaline 1. vastanolõja- -t3 ; vastalised said jaamas kaua oodatavastanolõjaq saiq jaaman pikält uutaq2. vastali|nõ-(d)sõ -st5vastuli|nõ-(d)sõ -st5 ; kõik vastalised vallandatakse tööltkõ̭iḱ vastalisõq tetäseq tüült vallalõ ; kirjutisest leiti vastalisi väljendeidkirätüüst lövveti vastaliidsi välläütlemiisi
vastama 1. .vastamavastadaq .vasta77.kostma.kostaq kosta61(.vasta) .ütlemäüteldäq v (.)üldäq .ütle78 ; vastas tervitusele naeratusegavastaś teretüsele naarahusõgaq ; vastas eksami viielevastaś eksämi viie pääle ; jätab küsimusele vastamatajätt küsümise pääle kostmaldaq v vastamaldaq ; vastan vaikimisegama ei ütleq midä vasta ; kas ta su küsimusele midagi vastas?kas tä su küsümise pääle midä vasta üteľ? ; telefon ei vastakiäkiq ei võtaq telehvoni vasta ; ülekohtule vastati streigigaülekohtulõ vastati treigigaq v ülekohtu vasta naati treikmä2. .klaṕmaklappiq klapi63kokko .käümä v minemä v .paśma ; kaup ei vasta standardilekaup ei klapiq v ei lääq kokko normõgaq ; hüpotees vastas tõelearvaminõ olľ õigõ v lätś täppi ; ühele kilomeetrile looduses vastab üks sentimeeter kaardilütś tsendimiitre kaardi pääl om ütś kilomiitre välän
vastamisi vastatsidõ.vastamiisiütśüte v tõ̭nõtõsõ .vasta ; poisikesed seisid vastamisi purdelpoiskõsõq saisiq purdõ pääl ütśüte vasta ; istutakse, seljad vastamisiistutas, säläq vastatsidõ v vastatsikku ; sattusin metsas karuga vastamisima trehvü mõtsan kahrugaq kokko ; ta seati uurijaga vastamisitä säeti uuŕjagaq ütśüte vasta ; marjulised hõiklevad vastamisimaŕalisõq hõikasõq tõõnõtõõsõlõ v ütśütele vasta ; ollakse vastamisi keerulise probleemigaoldas rassõ küsümüse iin ; käidi vastamisi sünnipäevadelkäüti tõõnõtõõsõl v ütśütel sünnüpääväl ; üritame vastamisi midagi õppidapüvvämiq ütśüte v tõõnõtõõsõ käest midä mano oppiq
vastand .vastapite(h)n asivasta(h)n|pu̬u̬ľ-poolõ -pu̬u̬lt40 ; hommik on õhtu vastandhummok om õdagulõ vastapiten asi ; ta oli oma venna vastandtä olľ umast velest egän aśan tõistmuudu ; vastandinavastapiten ; vastandina männile on kuusk varjutaluvvastapiten pedäjäle kannahtas kuuś varjo
vastandama .vasta .säädmä ; vastandas vaimu võimulesääď vaimu võimulõ vasta ; vastandas end ühiskonnalesääď hinnäst ütiskunna vasta ; näidendis vastandatakse vaeste ja rikaste maailmanäütemängon säetäseq vaesidõ ja rikkidõ maailm tõ̭nõtõsõ vasta
vastanduma .vasta säet olõmahinnäst.vasta .säädmä ; jutus vastanduvad terve mõistus ja lapsemeelne uskjutu sisen säetäseq tõ̭nõtõsõ vasta mudsu ja latsõmeeline usk ; rahvuslik iseteadvus vastandus venestamiselerahva hindätiidmine naaś vasta vinnestämisele
vastane vastali|nõ-(d)sõ -st5vasta|nõ-dsõ -st7.vasta.saisja- -t3 ; ta oli kuningavõimu kirglik vastanetä olľ kuningavõimu kõva vastalinõ v tä olľ kuningavõimulõ kõvastõ vasta ; demokraatia pooldajad ja vastasedrahvavõimu poolõhoitjaq ja vastalidsõq v vastasaisjaq ; nad on ujumises võrdsed vastasednä ommaq ujomisen ütehääq ; siinkandis talle vastast ei leidunudsiinkandin es saaq kiä tälle vasta es ; võidame vastase tema koduväljakulmi võida tõisi näide kodovälä pääl ; vastase allveelaevadvainlasõ viialodsõq laivaq ; Ameerika Ühendriikide vastane propagandaAmeeriga Ütisriike vastalinõ üleskihotus v üleskihotus Ameeriga Ütisriike vasta ; kollatõve vastane vaktsineeriminevaksiniiŕmine kõllatõvõ vasta ; tuleb hankida raha, vastasel juhul kukub üritus läbitulõ rahha otsiq, muido lätt ettevõtminõ põhja
vastas vasta(h)n.vasta ; vastas käimavastan v vastal käümä ; käis iga päev rongi vastaskäve egä päiv rongi vastan v rongil vastal ; nad seisid tükk aega keset saali teineteise vastasnä saisiq jupṕ aigo kesk saali tõ̭nõtõsõ vastan v vasta ; postkontori vastas on poodpostitarõ vastan v vasta om puuť ; istusid külg külje vastasistõq külǵ küle vasta ; otse vastas on metsmõts om õkva vasta ; elas siinsamas vastaselli tansaman vastan v vasta
vastas- vasta(h)n- ; vastaskallastõ̭nõ kallas v tõ̭nõ viiŕ ; vastasmajavastanmaja
vastaselt: autori tahte vastaseltluuja tahtmisõ vasta v vasta luuja tahtmist
vastaspool vasta(h)n|pu̬u̬ľ-poolõ -pu̬u̬lt40 ; tänava vastaspoolhuulidsa vastanpuuľ ; vaidluses kuula ära ka vastaspool!vaiõlusõn kullõq ärq ka tõ̭nõ puuľ!
vastast vastast ; lapsed tulid bussi vastastlatsõq tulliq bussi vastast v vastalt
vastastikune katõpooli|nõ-dsõ -st7mõlõmbapooli|nõ-dsõ -st7.hindä.vaihõli|nõ-dsõ -st5tõ̭nõtõsõütśütevastatsikku ; vastastikune usalduskatõpoolinõ tõ̭nõtõsõ uskminõ ; vastastikused süüdistusedütśüte süütämine v süüdüpandminõ ; taimede ja seente vastastikused seosedköüdüsseq kasvõ ja siini vaihõl ; tegutseme vastastikusel kokkuleppelteemiq niguq hindä vaihõl kokko lepemiq
vastav ütteminejä- -t3kokkominejä- -t3.klaṕva- -t3.vastaja- -t3.perrä ; otsi sellele lukule vastav võtiotsiq seolõ lukulõ vastaja võti ; nõuetele vastav toimiminenõudmiisi perrä tallitaminõ ; vastav seadus kehtib juba mõnda aegasääne säädüs v säädüs taa kotsilõ mass joba mõ̭nt aigo ; vastav otsus võeti vastutaa otsus võeti vasta
vastavalt .perräperi.järgipite(h)n ; toimitakse vastavalt määruseletetäs määrüse perrä v peri ; vastavalt vajaduseleniguq vaia ; soomlasi elas nii Viru- kui Harjumaal, vastavalt 20 ja 12 protsentisuumlaisi elli nii Viro- ku Haŕomaal, tähendäs 20 ja 12 protsenti
vastavus ütteminemi|ne-se -st5kokkominemi|ne-se -st5ütte.käümi|ne-se -st5ütte.paśmi|nõ-sõ -st5kokko.paśmi|nõ-sõ -st5.klaṕmi|nõ-sõ -st5 ; vastavuses olemaütte v kokko minemä ; sisu olgu vastavuses vormigasisu piät vormigaq ütte minemä v kokko minemä v kokko paśma ; kästi kontrollida tõlke vastavust originaalilekästi perrä kaiaq, kas ümbrepannus lätt originaaligaq kokko ; nõuetega vastavusse viimanõudmiisigaq kokko viimä v klapitama v kokko passitama
vaste vastus-(s)õ -t11kokkomine|ḱ-gi -kit13 ; võru keele sõnadele otsiti soome vasteidotsiti võro sõ̭nolõ soomõ vastussit ; meie saunakultuuril on vasteid indiaanlaste juuresmiiq sannakombõq lääväq kotussidõ kokko indiaanlaisi ummigaq
vastik jälle- -t2jäle|dü-dü -tüt1.vastami̬i̬lt ; vastik ilmjälle ilm ; see joodik oli kõigile vastiktuu joodik olľ kõ̭igilõ vastamiilt ; see on mulle vastikseo nakas mullõ vasta ; linnaelu muutus vastikuksliinaelo naaś vasta
vastikult jälehehejälehelejällehejäletühe
vastikus jäleh(t)üs-e -t9 ; raibe tekitab vastikustrõibõq aja jälehüse pääle ; joogi maitse äratab vastikustjoogi mekḱ om jälle
vastne 1. poigpuja eläjät poja .poiga v pujõlõ m päälek .poelõ32vagõlvagla .vakla45 ; rohutirtsude vastsed on tiivutudhainaritsikide pojaq ommaq siivoldaq 2. kq kauus
vastsündinu .sündünüq latś
vastu .vasta ; nõjatus aia vastutugi hindä aia vasta v vasta aida ; minu vastu lahkemullõ lahkõ ; külaliste vastu viisakasküläliisigaq viisakas ; armastus isamaa vastuesämaahoitminõ ; viha varaste vastuviha vargidõ pääle ; kiriku vastu olid nad ükskõiksedkerikust olľ näil ütśkõ̭iḱ ; tal on huvi keemia vastutimmä tõ̭mbas keemiä ; eksis korra vastuessü kõrra vasta ; keegi ei julge tema vastu kätt tõstaei julguq kiä tä vasta kätt nõstaq eiq ; toa aknad olid vastu tänavattarõ aknõq olliq vasta huulitsat v huulidsa poolõ ; sööb vastu tahtmistsüü vasta tahtmist ; vastu ootusi ilm paranesilm parasi uutmaldaq ; seal võid valusasti vastu sõrmi saadasääl võit halusahe ńappõ piten saiaq ; sa oled tuki vastu käe ära määrinudsa olõt tunglõ mant käe mustas tennüq
vastuabinõu .vasta|nõu-nõvvu -(.)nõvvu37vastus-(s)õ -t11.vastu|s-(sõ) -(s)t10 ; kui vastuabinõusid ei leita, siis lõpeb asi halvastiku vastust ei löüdäq, sis lõpõs asi halvastõ ; tuleb võtta tarvitusele vastuabinõudtaa vasta tulõ midägiq tetäq ; tuleb leida vastuabinõutaa aśa vasta tulõ nõu löüdäq
vastukaja 1. kq kakaja2. .vastaka|ja-ja -jja28kum|o-o -mo26vastus-(s)õ -t11mõjomõo mõjjo v mõio27 ; laulupeo vastukajad ajalehtedeslaulupido kumo aolehin ; protest jäi vastukajataõiõndaminõ jäi ilma vastussõldaq ; tema õpetus leidis rahva hulgas vastukajatimä opõtus tulľ rahva siän jutus ; üleskutse ei leia vastukajaüleskutsminõ võta-iq tuld
vastukarva .vasta.karva.vastami̬i̬lt ; selline jutt on ametnikele vastukarvasääne jutt om aśamehile vastamiilt
vastukäiv .risti .vasta ; pealtnägijate tunnistused on vastukäivadpäältnägijide tunnistusõq kääväq risti vasta
vastumeelne .vastami̬i̬lt ; vastumeelne isikvastamiilt inemine ; jutuajamine muutus juba vastumeelseksjutuajaminõ naaś joba vasta
vastumeelselt .vastami̬i̬lt
vastumeelsus .vastami̬i̬lt.vastanakkami|nõ-sõ -st5 ; külastab venda vastumeelsusegalätt velele küllä vastamiilt ; raske töö tekitas vastumeelsustrassõ tüü nakaś vasta
vastumeelt .vastami̬i̬lt
vastunäidustus: patsiendil esineb vastunäidustus kaelamassažileravialotsõlõ ei passiq kaalatasominõ;
vastuoksa (.risti) .vastapite(h)n
vastuolu .vasta.ossus-õ -t9vastan|sais-saiso -.saiso37.vastaol|o-o -lo26 ; vastuolusid täis juttvastaossuisi täüs jutt ; sotsiaalsed vastuoludütiskundlidsõq vastansaisoq ; tema teod on sõnadega vastuolustä teoq lää eiq sõ̭nnogaq kokko v ommaq sõ̭nnogaq tülün ; vastuolus iseendagatülün esiqhindägaq ; reform läks senitehtuga vastuolluvahtsõndus lätś seeniqtettüle vasta
vastuoluline .vasta.käüvä- -t3.vasta.käüjä- -t3.vasta.os.suisigaq ; teda valdavad vastuolulised tundedtimä tundmisõq kääväq ütśütele vasta ; kirjaniku elutee oli vastuolulinekirämehe elo olľ täüs vastaossuisi
vastupanu .vastanakkami|nõ-sõ -st5.vasta.pandmi|nõ-sõ -st5.vasta.saismi|nõ-sõ -st5 ; vastupanu osutamavasta nakkama v sikistämä v tukistama ; vastupanuta alla andmavasta pandmaldaq alla andma ; vastupanu asemele peab tulema võitlusvastasaismisõ asõmõl tulõ naadaq taplõma ; organismi vastupanu haigustelekihä vastapandminõ haiguisilõ ; kergema vastupanu teed minemakerembät tiid minemä
vastupidi .vastapite(h)n.vastapäidi ; otse vastupidi!hoobis vastapiten! ; seda ütlust võib ka vastupidi mõistaseost ütlemisest või ka vastapiten arvo saiaq
vastupidine .vastapite(h)n ; olin vastupidisel arvamuselma arvssi vastapiten ; nüüd on olukord vastupidinenoq om asi vastapiten
vasturünnak .vastapäälemine|ḱ-gi -kit13 ; meie polk läks vasturünnakulemiiq polk lätś ummakõrda pääle ; ajakirjandus asus vasturünnakuleaokirändüs naaś vasta ründämä
vastus .vastu|s-(sõ) -(s)t10.vastami|nõ-sõ -st5vastus-(s)õ -t11 ; vastust andmavastust andma, kostma ; sa pead oma kuriteo eest vastust andmasa piät uma kuŕatüü iist vastust andma ; küsimusele tuli vastusküsümise pääle tulľ vastus v kostminõ ; jaatav või eitav vastusvastus „jaa” vai „eiq” ; kuulutusele tuli palju vastuseidkuulutusõ pääle tulľ hulka vastamiisi ; tema kirg jäi vastusetatimä himo jäi vastamaldaq
vastuseis .vasta.saismi|nõ-sõ -st5.vasta|sais-saiso -.saiso37 ; projekt leiab ägedat vastuseisuprojektilõ saistas vihatsõhe vasta ; juhataja vastuseis tegi ümberkorraldustele lõpujuhataja vastasaisminõ tekḱ ümbrekõrralduisilõ otsa pääle
vastutama vastust .andma v .kandma ; vastutad oma peagakannat vastust uma päägaq ; tema korraldas peo, tema ka vastutagu!timä kõrralď pito, timä andkuq v kandkuq ka vastust! ; kes selle eest vastutab?kiä tuu iist vastust kand? ; vastutav toimetajavastutaja toimõndaja ; vastutav töövastutaja tüü
vastutasu: mida sa vastutasuks tahad?miä sa vasta tahat?
vastutus vastutami|nõ-sõ -st5vastutus-õ -t9vastus-(s)õ -t11hu̬u̬ľhoolõ hu̬u̬lt40.kostmi|nõ-sõ -st5 ; kollektiivne vastutusütine vastutaminõ v vastutus ; vastutust kandmavastust kandma ; ta võeti varguste eest vastutuseletä panti varastamisõ iist vastust kandma ; tundis suurt vastutusttunď suurt huult ; see töö jääb sinu vastutuseletuu tüü jääs suq pääle v hoolõs ; talle on pandud suur vastutustimä pääle om palľo asjo pant ; võtab endale kogu vastutuse selle ürituse eestvõtt seo ettevõtmisõ tävveniq hindä kandaq v hoolõs ; kui sa sinna lähed, siis omal vastutuselku sa sinnäq läät, sõ̭s esiq tiiät ; sa said selle töö minu vastutuselsa sait taa ammõdi pääle, selle et ma naksi sullõ käemehes
vastutustundetu hoolõldaqhu̬u̬ľmaldaq ; ta on täiesti vastutustundetutä om hoobis hoolõldaq inemine ; vastutustundetu suhtumine töössehuuľmaldaq tüütegemine
vastutustundlik hoolõli|nõ-dsõ -st5hoolõ- ; ta on vastutustundlik inimenetä om hoolõinemine
vastutustunne hu̬u̬ľhoolõ hu̬u̬lt40 ; tal pole kübekestki vastutustunnethooli eiq tä summagiq v sukugiq
vastutusvõimeline vastutamisõvõimugaq ; ta on juba vastutusvõimelinetä või joba hindä iist kostaq
vastutusvõimetu vastutamisõvõimuldaq
vastuvaidlematu .vastaajamaldaqküsümäldäqkimmäs.kimmä kimmäst22 ; vastuvaidlematu kuuletuminevastaajamaldaq sõ̭nakullõminõ ; vastuvaidlematu õigus tõde teadakimmäs v küsümäldäq õigus tõtõt teedäq
vastuvoolu .vastavu̬u̬lu.vastapite(h)n ; kala tuli jõge mööda vastuvoolu üleskala tulľ jõkõ piten üles
vastuvõetamatu .sünd(ü)mäldäq.kõlbmaldaq ; tema nõudmised on meile vastuvõetamatudtimä nõudmisõq kõlba-iq meile sukugiq ; selline töötaja oli neile täiesti vastuvõetamatusääne tüütäjä sünnü-üs näile kogoni
vastuvõetav kõlvoli|nõ-dsõ -st5 ; see plaan on vastuvõetavtaa plaań kõlbas v istus külh ; selline mõte oli ka mulle vastuvõetavsääne mõtõq istõ mullõ kah
vastuvõtlik .vasta.võtja- -t3 ; koerad on marutaudile vastuvõtlikudpinele nakas marutõbi kergehe külge ; ta oli muljetele vastuvõtlik neiutä olľ herksä meelegaq näio ; ta on sellele muusikale nii vastuvõtliktä võtt taad muusikat väega hinge
vastuvõtt .vasta.võtmi|nõ-sõ -st5.vastavõt|t-u -tu37 ; raamat on saanud sooja vastuvõtu osaliseksraamat om häste vasta võtõt ; arsti vastuvõtt 8–11tohtrõ võtt vasta 8–11 ; lähen presidendi vastuvõtulema lää presidendi vastavõtulõ ; ülikooli vastuvõttülikuuli sissesaaminõ
vastuvõtuaeg jutu|aig-ao -.aigo36.vasta.võtmisõ|aig-ao -.aigo36 ; linnapea vastuvõtuaegliinapää jutuaig
vastuväide .vasta.ütlemi|ne-se -st5.vastaväüdüs*-(s)e -t11 ; mul polnud vastuväiteidmul olõ-õs midä vasta üldäq ; esitab oma vastuväited kirjalikultand umaq vastaütlemiseq paprõ pääl
vedaja vi|täi-däjä -däjät4vidäjä- -t3 ; vedaja hoolitsegu koorma eest!vitäi pidäguq kuurma iist huult! ; ta on selle ürituse vedajatä om seo ettevõtmisõ vidonik
vedama 1. vi|dämä-täq -ä59ve|dämä-täq -ä59 ; traktor veab äkettraktoŕ vidä äglit ; autoga veeti kartuleidautogaq veeti kardohkit ; alt vedamaalt vidämä ; seanahka vedamatsianahka vidämä, viiri viskama ; ilm veab pilveilm kisk pilve ; küll ta selle rahaga välja veabkülq tä seo rahagaq vällä v läbi tulõ2. õ̭nnõs minemävi|dämä-täq -ä59õ̭nnah(t)u|ma-daq -84 ; sul vedas, et sa ellu jäidsul lätś õ̭nnõs, et sa ello jäit ; vaat kus mul vedas, et sind näginkaeq, kuis mul vidi v trehväś, et sinno näi ; lõpuks hakkab ka mul elus vedamaperäkõrd nakas mul ka elo minemä
vedel II(lant') ve|teľ-delä -delät4 ; sul on vilets vedel, sellepärast sa ei saa kalasul om vilets veteľ, selle sa ei saaq kalla
vedel I Ive|teľ-delä -delät4 ; sõitsime läbi vedela porisõidimiq läbi vedelä mua ; ära nüüd vedelaks löö!löögu-iq noq nõrgas!
vedelema videl|emä-däq -e85lu̬u̬skõlõmaloosõldaq lu̬u̬skõlõ86 ; vedeles terve päeva voodisvideli terveq päiv sängün ; kui kaua sa voodis vedeled?ku kavva sa sängün hapnõt? ; mis sa kodus vedeled, mine parem tööle!miä sa koton ribõlõt v videlet, mineq parõmb tüüle! ; raamat vedeleb põrandalraamat videles põrmandu pääl ; riided vedelevad nurgasrõivaq ribõlõsõq nukan
vedelik li̬i̬ḿleeme li̬i̬mi37ve|teľ-delä -delät4vedeli|k-gu -kku38vedelüs-e -t9nesseq.nesse nesset18hämmeq.hämme hämmet18 ; pärast seismist valage vedelik pealt ära!perän saismist valagõq liiḿ v veteľ päält äräq! ; haavast immitses vedelikkuhaavast tulľ liimi ; seemnevedeliksiimneliiḿ ; süütevedelikläütenesseq ; vesi ei ole tahke, ta on vedelikvesi olõ-iq tahhe, tä om nesseq
vedruäke vedõr v vetrvedro .vetro47 ; kas see hobune jõuab ikka vedruäket vedada?kas seo hopõń joud iks vetro vitäq?
vedu vi|do-o -to27ve|do-o -to27vidämi|ne-se -st5 ; kolme silla veoga veoautokolmõ silla viogaq krusa ; rahvusvahelised veodriikevaihõlidsõq vioq ; palkide veoks oli vaja autotpalkõ vidämises olľ autot vaia ; rääkisin pika jutu maha, tema ei võtnud ikka vedukõ̭nõli pikä jutu maaha, timä es tõrgahtugiq ; pidu ei võta vedupido ei lääq käümä
veekogu vi̬i̬ko|go-go -ko26 ; maailma suurimad veekogud on ookeanidilmamereq ommaq kõ̭gõ suurõmbaq viikogoq maailma pääl ; Võrumaa veekogudVõromaa jõ̭õ̭q-järveq
veekonn rohilinõ kunnhaľas kunn
veel vi̬i̬l ; töö pole veel alanudtüü olõ-iq viil pääle naanuq ; kas soovid veel leiba?kas tahat viil leibä? v kas tahat leibä mano? ; lootis veel rohkem raha teenidaluuť viil inämb rahha tiiniq ; see veel puudus!tuud viil olľ vaia! v tuu viil puudus! v tuust viil olľ puudus! ; see kleit sobib sulle, ja kuidas veel!taa kleiť sullõ istus, ja viil kuis!
veenduma .kimmäs .saama.selges .saama.uskma nakkama.uskma .jäämä ; veendunud olemakimmäs olõma, kimmähe uskma ; tahan veenduda, et siin kedagi teist ei olema taha kimmäs saiaq, et tan kedä muud olõ-iq ; viimaks veendus uurija, et mees kõneles tõttperäkõrd sai uuŕja selges, et miiś kõ̭nõľ õigut ; vaatasin ringi ja veendusin oma rõõmuks, et kõik asjad on allesma kai ümbre ja näi umas hääsmeeles ärq, et kõ̭iḱ aśaq ommaq alalõ
veendumus (kimmäs) .uskmi|nõ-sõ -st5(kimmäs) .arvami|nõ-sõ -st5.õigõspidämi|ne-se -st5 ; oma veendumusi kaitsmaummi arvamiisi v õigõspidämiisi kaitsma ; jätsime hüvasti veendumuses, et kohtume veeljätimiq jumalagaq kinmä usogaq, et külq trehvämiq viil ; kõneleb asjast täie veendumusegakõ̭nõlõs aśast tävve kimmüsegaq ; ta on veendunud, et kõrgharidus peab olema tasulinetä om päähä võtnuq, et korõmba koolitusõ iist tulõ massaq ; jõudsin veendumusele, et mind on petetudmullõ sai selges, et ma olõ pettäq saanuq
veendunult .kimmä usogaq.kimmä ti̬i̬dmisegaq ; kaitses veendunult oma seisukohtasaiś kimmähe uma arvamisõ iist ; räägib veendunultkõ̭nõlõs kimmän uson
veenev usutav-a -at4.uskma.pandja- -t3kimmäs.kimmä kimmäst22 ; veenev põhjendususutav seletüs ; see on veenevtuud või uskuq
veenma ärq kõ̭nõlõma.selges tegemä.uskma .pandma ; kas teda saab veenda, et ta kaasa tuleks?kas timmä saa ärq kõ̭nõldaq, et tä üten tulõsiq? ; suutsin haiget veenda, et paranemine on võimalikjõvvi tõbidsõ uskma pandaq v tõbitsõlõ selges tetäq, et tä või terves saiaq ; ümber veenmaümbre kõ̭nõlõma
veenvalt .kimmähe.selgeheusutavalt(nii, et) pand .uskma ; katse tõestas veenvalt, et …perräpruuḿminõ näüdäś selgehe, et … ; tema jutt kõlab veenvalttimä juttu või uskuq
veer (veeru) perv́perve .perve35kallõq.kaldõ kallõt19 ; järskude veerudega orgpistvide pervigaq org ; maja seisab mäe veerulmaja sais mäe kaldõ pääl
veerand veeränď-i -it13neländi|k-gu -kku38ne(l)lä|sjago-ndäjao -ndätjako27 ; ei läinud veerandit tundigies lääq veerändit tunni ; veerand sellest segust on liivneläs jago seod seko om liiv
veetlema meelü|tämä-täq -dä82ligi .tõ̭mbamamano(q) .tõ̭mbama.köütmä.köütäq köüdä61 ; keisrinna kaunidus veetles mehikeisriimändä ilo meelüť miihi ; tüdruk veetles oma lihtsusegatütrik köüť uma lihtsä olõgigaq ; teda veetlevad relvadtimmä tõ̭mbas sõ̭ariisto poolõ
veetlev meelütäv-ä -ät4kin|ä-ä -nä24mano(q)meelütäjä- -t3mano(q).kiskja- -t3mano(q).tõ̭mbaja- -t3ligi.tõ̭mbaja- -t3.köütjä- -t3 ; veetlev noormeeskinä nuuŕmiiś ; veetlevad tänavakohvikudmanoqtõ̭mbajaq väläkohviguq ; tal on veetlev naeratustimä naarahtus tõ̭mbas ligi
veetlus: ta pole oma veetlust kaotanudtä om iks viil illos
veetma olõmaollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58mü̬ü̬dä .saatma ; veedab aega lugemisegasaat aigo müüdä lugõmisõgaq ; veedab nädalavahetuse maalom nädälilõpun maal
veevärk m vi̬i̬|toroq-torrõ -torrõ26vi̬i̬|värḱ-värgi -.värki37 ; linna veevärk on rikkisliina viitoroq ommaq rikkõn ; tahtis veevärgiga korterittahť viivärgigaq kortinat
vegeteerima videl|emä-däq -e85olõmaollaq olõ58hingi|tsemä-tsäq v -däq -dse90
vehkima .rehḱmä.rehkiq rehi63.vehḱmä.vehkiq vehi63.vipśma.vipsiq vipsi63.vuhv́ma.vuhviq vuhvi63vuhvõlda|ma-q -83.viuhkma.viuhkuq viuhu64mitmit kõrdo rehite|(l)lemä-lläq -(l)le86 ; vehib kätegarehḱ v vehḱ kässigaq ; ära vehi selle kepiga!ärq vehḱkuq taa tokigaq! ; lehm vehib sabagalehm vipś v pess hannagaq ; kukk kires ja vehkis tiibadegakikas kirge ja vuhvõ siibogaq ; kärbseid oli nii palju, et võttis kohe vehkimakärbläisi olľ nii palľo, et õkva võtť rehitellemä ; vehkis tööd tehavehke tüüd tetäq ; Jaan vehib juba kodu pooleJaan kakk joq kodo poolõ ; sisse vehkimaärq virotama
vehklema .rehklemäreheldäq .rehkle78.rehkelemäreheldäq .rehkele85.rehḱmä.rehkiq rehi63.vehklemäveheldäq .vehkle85.vehkelemäveheldäq .vehkele78 ; laps vehkleb käte ja jalgadegalatś rehkles v vehkles kässi ja jalgogaq ; õpib mõõgaga vehklemaopṕ mõõgagaq vehklemä ; kull vehkles tiibadega, et õhus paigal püsidahaugas vuhvõ siivogaq, et üllen üte kotusõ pääl püssüq ; välgud vehklesid öötaevasvälgiq tsähveq üütaivan
veider andśa|k-ga v -gu -kat v -kut13andśaku|nõ-dsõ -st7esiqmu̬u̬duimeli|k-gu -kku38na(l)ľa|kas-ga -kat15seto kiil' tśuuda- -t1 ; veider kübarandśak küpäŕ ; ta oli täna kuidagi veidertä olľ täämbä kuigiq esiqmuudu ; tal oli veider arusaam elusttäl olľ elost esiqmuudu arvosaaminõ ; veider küll, et koer ei haugugi tänaimelik v tśuuda külh, et pini täämbä ei haugukiq
veiderdaja kommõ|ť-di -tit13kommõ|janť-jandi -.janti37vigurdaja- -t3ullitaja- -t3nirsśnirsi .nirssi37 ; oled ikka veiderdaja!õigõ sa kommõť olõt!
veidi(ke) veidüq.veitü .veitüt m umak .veitüide m osak .veitüid1veiďoq.veiťo veiďot m umak .veiťoidõ m osak .veiťoid18.veits(e)veidükese.veitkesevähätsipa(kõsõ)tsutťtsutikõnõtsütt ; veidi kulunud kingadveitse kulunuq kängäq ; tuli veidi mõeldapidi veidükese märḱmä ; lisa veidi soola!panõq veits v tsutť v tsipa suula manoq! ; seisa veidi kaugemale!saistaq vähä v tsipa v tsutť kavvõmbahe! ; oota veidi!oodaq vähä! ; kas tohib veidikeseks sisse astuda?kas tohis veitkeses v kõrras sisse tullaq? ; ole veidi aega siin lapse juures!olõq kõrd aigo v kõrrakõnõ aigo tan latsõ man! ; veidi aja pärastkõrra ao peräst
veidralt andśakuheandśakulõimeligultesiqmu̬u̬du ; vaatas mind nii veidraltkai minno nii imeligult
veidrik imeli|k-gu -kku38andśa|k-ga v -gu -kat v -kut13esiqmu̬u̬duullikõ|nõ-sõ -ist8 ; tal on veidriku mainetimmä peetäs imelikus v ulľikõsõs ; muutus vanas eas veidrikukslätś vanast pääst ullis kätte
vemmeldama võ̭mmõlda|ma-q -83vemmeldä|mä-q -83 ; vemmeldas koerapesś pinni ; küll ma sind vemmeldan!külq ma su vemmeldä! ; veri vemmeldabveri vemmeldäs
vemp temptembo .tempo37timptimbo .timpo37tük|k-ü -kü26.krutśki- -t1vi|kuŕ-guri -gurit4 ; sõber mängis meile vembusõbõr tekḱ meile üte tembo ; koolipoiste vembudkoolipoissõ tüküq
vend velive(l)le .veljä v .velle m umak ja osak .velji v .velli43veli|ne-dse -st7 ; ta on mu poolvendtä om mul puuľveljä ; vennad SaaredSaarõ veleq v velidseq ; teine vendadest oli tark meestõõnõ velji olľ tark miiś ; aitäh, vennad!aitjumma, velekeseq! ; Margus oli üks nutikas vendMargus olľ ütś taipsa miiś v selľ ; vähemad vennad ei pääse löögilegivähämbäq meheq ei päseq ligigiq
venima .vinnü|mä-däq -80vinü|mä-däq -70kõrras vi(n)näh(t)ü|mä-däq -84 ; välja veninudärq vinnünüq ; kummipael venibkummipail vinnüs ; koosolek venis pikalekuunolõḱ vinnü pikäle ; mis sa venid, tee rutemini!miä sa vinnüt, tiiq rutõmb! ; tüdruku nägu venis pikakstütrigu ńago vaio pikäs
venitama vi(n)nü|tämä-täq -dä82kõrras vi(n)nähü|tmä-täq -dä62(sälgä) ärq vinütämä.kaksamakaksadaq .kaksa77 ; selle tööga ei või enam venitadataa tüügaq või eiq inämb vinütäq ; oli ennast selle tööga ära venitanudolľ hindä taa tüügaq ärq vinütänüq ; vanamees rääkis venitadesvanamiiś kõ̭nõľ vinütämiisi ; sa venitad selja ära!sa tõ̭mbat sälä ärq!
veri ver|i-e -d41 ; sääsk imeb verdkiholanõ süü verd ; saabas hõõrus jala verelesaabas hõ̭õ̭rď jala verele ; konjak pani vere käimakonjak panď vere käümä ; hirm pani vere soontes tardumahirmust jäi süä saisma ; tal sai hammas vereletäl saiq hambaq verde v verele ; süda tilgub verdsüä ikk verd v tsilgus verd ; verd valamaverd laskma v valama ; verd täis valgunud silmadegaverdünüisi silmigaq
verme palmõq.palmõ palmõt18kriimkriimo .kriimo37 ; tema selg on vermeisse pekstudtimä sälg om verele pesset ; üleni muhke ja vermeid täisüleniq muhkõ ja kriimõ täüs
vermima rahha lü̬ü̬mä ; Tartus vermitud müntTarton lüüd raha
versioon tõ(õ)sõnď-i -it13tõsõng-u -ut13vári|anť-andi -.anti37vári|antś-andsi -.antsi37ku|jo-jo -jjo v -io26 ; i uus versiooni vahtsõnõ kujo ; raamatu filmiversioonraamadu perrä tett filḿ ; uurija esitas kohtule oma versiooniuuŕja pakḱ kohtulõ uma seletüse v tõlgutusõ
vesi vesivi̬i̬ vett m umak vessi v vete m osak vessi42latsik veťo- -t2 ; gaseeritud vesivurdsuvesi, vurtsvesi, kibõnidõgaq vesi, kibõnagaq vesi, kibisäjä vesi ; võta lonks vett!võtaq lõ̭nkś vett! ; peagi jõuame Hispaania vetessepia jõvvamiq Hispaania vii sisse ; kuidas sa tulid, maad või vett pidi?kuis sa tullit, maildõ vai vesilde? ; silmad veessilmäq viin v vett täüs ; vesi ahjusvesi ahon ; nagu hane selga vesiniguq hani sälgä vesi ; kadus nagu vits vettekattõ ku kivi v vits vette
veto veto- -t1(ärq)ki̬i̬ldmi|ne-se -st5ki̬i̬ldkeelo ki̬i̬ldo36 ; president pani seadusele vetopresidenť panď säädüsele veto ; vetoõigusvetoõigus v ärqkiildmisõigus
vetruma vedro|tama-taq -da82.nõrku|ma-daq -80 ; voodi vetrus istumise allsäng vedroť istmisõ all ; pajuoks vetrub hästipaiuoss nõrkus häste ; põrandalauad vetruvad, kui ma siin kõnninpõrmandulavvaq kõigusõq, ku ma siin kõnni ; soo vetrus jala allsuu hällü v vaio jalgo all
vettima vettü|mä-däq -80si̬i̬dü|mä-däq -80ligonõma.liodaq v ligo(nõ)daq ligonõ89 ; puud on ära vettinudpuuq ommaq ärq vettünüq ; vettinud õlekuhiläbi ligonuq olõkuhi
viga vi|ga-a -ka29hä|dä-dä -tä24muting-u -t13putah(t)us-õ -t9put|as-ta -ast22jukõrus-õ -t9 ; viga saamavika saama, vigahuma ; kukkus puu otsast alla ja sai vigasattõ puu otsast maaha ja sai vika ; kirjandis pole ühtki vigakirätüün olõ-iq ütte vika ; viljasaagil polnud vigaviläsaagil es olõq vika v hätä ; kellal on mingi viga, et ta ei käikelläl om määne hädä v muting man, et tä ei näütäq ; head ja veadhääq ja hädäq ; mis sa nutad, mis sul viga on?miä sa ikõt, miä sul hädä v hätä om? ; pole viga, elan üle!olõ-iq hätä, eletäs edesi! ; kas mul on midagi viga, et mind ei sallita?kas mul om määne putas man, et minno taheta-iq? ; mis sul viga rääkida!sul hää kõ̭nõldaq! ; oma viga, kui hakkama ei saauma viga v esiq süüdü, ku toimõ ei tulõq
vigane viga|nõ-dsõ -st7.viagaqvigali|nõ-dsõ -st5sandi|nõ-dsõ -st7sandi|nõ-dsõ -st7vigala|nõ-sõ -st5sanťsandi .santi37 ; vigane lapsviganõ latś ; ta peksti vigasekstä pesseti sandis ; tema võru keel on viganetimä võro kiiľ om vigalinõ ; vigane lukkviagaq lukk
vigaselt vikogaqvigatsõhevigatsõlõ
vigastama vika tegemähätä tegemä.haavamahaavadaq .haava77 ; vigastada saamavika v hätä saama ; vigastasin töö juures oma kättma tei v sai tüü man umalõ käele vika v hätä ; vigastatud jalgvikasaanuq jalg ; mürsukillud võivad sind vigastadamürsükildaq võivaq sinno haavadaq
vigastus vi|ga-a -ka29vigahus-õ -t9hä|dä-dä -tä24puul läsḱläsä .läskä34 ; tal on lülisamba vigastustäl om säläruuds vika saanuq ; jäi vigastuse tõttu võistlusest kõrvalejätť vikasaamisõ peräst võistlõmaldaq ; üliraskete vigastustegaväega rasõhõhe vika saanuq ; silma sarvkesta vigastusedsilmä sarv́kestä vigahusõq ; laeva vigastused pole suuredlaiv olõ-iq palľo hätä saanuq ; vigastustega puud lähevad tulepuudeksläsägaq puuq lääväq tulõpuiõs
viha 1. vih|a-a -ha28vihahus-õ -t9 ; viha pidamavihha pidämä, süänd kiskma ; vihagavihahuisi, vihagaq ; vihale ajamavihalõ ajama ; ta läheb viha täistä lätt vihha täüs ; langeme kõik tema viha allasaamiq kõ̭iḱ timä vihaalotsis ; suur viha on üle läinudsuuŕ süä om üle lännüq2. mõr|o-o -ro26 ; üksainus viha maitsega seen võib ära rikkuda kogu roaütśainus mõro mekigaq siiń või terve söögi ärq tsurkiq
vihamees vihala|nõ-sõ -st5vihali|nõ-sõ -st5.vainla|nõ-sõ -st5 ; see on mu vana vihameesseo om mu vana vainlanõ ; nad on eluaegsed vihamehednä ommaq otsaniq tülün
vihane viha|nõ-dsõ -st7.süändänü|q- -t1pahanu|q- -t1kurikuŕa .kurja43 ; vihaseks saamavihalõ minemä, vihatsõs saama, vihanõma, ärq pahanõma, ärq süändämä ; saab vihasekssüä tulõ üles ; vihane olemakuri olõma ; ta oli vihanetä olľ süänd täüs ; kukk on vihane ja korjab purukesi, eks näe, kas taplema ka tulebkikas krilľ ja korjas purukõisi, näüs, kas taplõma ka tulõ ; sa poleks pidanud tema peale nii vihane olemaärnüq olnuq tä pääle nii kuri ; vihane võitluskõva tapõlus ; ta on meil päris vihane töömeestä om meil häste vihas tüühü
vihaselt vihagaqvihatsõhevihatsõlõvihalikku
vihastama 1. vihasta|ma-q -83vihalõ v vihatsõs ajama ; ära vihasta mind sellise jutuga!ajagu-iq minno vihalõ sändse jutugaq! ; te olete ta välja vihastanudti olõt tä otsaniq ärq pahandanuq2. vihasta|ma-q -83vihatsõs minemä v .saamaviha|nõma-(nõ)daq -nõ89.süändü|mä-däq -84.süändä|mä-q -83paha|nõma-(nõ)daq -nõ89mitmit kõrdo vihastõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86süände|(l)lemä-lläq -(l)le86 ; ära tühja asja pärast vihasta!pahandagu-iq tühä aśa pääle! ; kergesti vihastavsuurõ süämegaq
vihjama .märki .andma.mõistaq .andma ; minister vihjab võimalikule tagasiastumiseleministri and mõistaq, et tä või tagasi astuq ; kirjutises on vihjatud konkreetsele isikulekirätüün mõtõldas ütte kinmäst inemist
vihje .mõistaq.andmi|nõ-sõ -st5märḱmärgi .märki37.märko.andmi|nõ-sõ -st5märgo.andmi|nõ-sõ -st5 ; peen vihjepiinü mõistaqandminõ ; politsei sai vihjepolitsei sai teedäqandmisõ
vihkama .vihkamavihadaq .vihka77 ; nad elavad koos teineteist vihatesnä eläseq kuun ja vihkasõq tõ̭nõtõist ; ta vihkab koeritä kannahta-iq v salli-iq pinne
vihm vihmvihma .vihma30 ; lausvihmumbsado, umb(õ)vihm ; sadas vihmasattõ v tulľ vihma ; vihma tibabvihma tsibistäs v tsilgutas
vihmauss liivikõ|nõ-sõ -ist8liivi|k-gu -kut13liimi|k-gu -kut13vihma|vagõl-vagla -.vakla45maa|vagõl-vagla -.vakla45vihmamardi|k-ga -kat13 ; peaaegu iga kala võtab vihmaussipia egä kala võtt liimikut
vihmavaling valõng-u -ut13vihmaval|u-u -lu26 ; tuli alles õhtul vihmavaling, kallas nagu pangest!kagost tulľ õdagu vihmavalu, vali ku pangist!
vihmavari 1. vihma|vari-vaŕo -.varjo44 ; istun kuuse all vihmavarjusistu kuusõ all vihmavaŕon2. (vihma)(t)sirḿ(-)(t)sirmi (-).(t)sirmi37vihma|vari-vaŕo -.varjo44
viibe .riibmi|nõ-sõ -st5.käegaq .näütäminekurtõkeelen käe|märḱ-märgi -.märki37 ; kutsus mu viipega enda juurderiiḃ mu käegaq hindä mano
viibima (.ko(h)ngiq) olõmaollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58 ; ta ei viibi praegu Eestistimmä olõ-iq parhillaq Eestin ; väljalend viibisvällälindaminõ viibü v jäi ildas ; (kusagil) viibimine(paigan) olõminõ
viibutama vipu|tama-taq -da82hõľo|tama-taq -da82.vehḱmä.vehkiq vehi63.rehḱmä.rehkiq rehi63 ; kätt viibutamakäegaq rehḱmä ; linavästrik viibutab sabatsibihäniläne pill v hõľotas handa ; käratsedes ja mõõku viibutades joosti lahingusserüüḱmise ja mõ̭õ̭ko vehḱmisegaq juusti tapõlustõ
viil (viilu) huunõl kelpkelbä .kelpä37 ; poolkelpkatuspoolõ kelbägaq katus ; viil on maja otsas seina ja katuse vahelkelp om maja otsan saina ja katusõ vaihõl
viilima 1. .viiľmä.viiliq viili632. kõrvalõ .hoitmaloodõrda|ma-q -83tsia.nahka vidämä.riugõlõmariugõldaq .riugõlõ85.riuhkõlõmariuhõldaq .riuhkõlõ85 ; selle töö juures ei saanud viilidatuu tüü mant es saaq kõrvale hoitaq
viima vi̬i̬mäviiäq vi̬i̬min 1. ja 3. k .vei(e) kesks veenüq55 ; viisin kirja postima vei kirä posti ; lähen, kuhu jalad viivadlää, kohe jalaq veeväq ; reis viib Itaaliassereiś lätt Itaalialõ ; viis jutu teistele asjadelekäänď v vidi jutu tõisi asjo pääle ; kuhu see tee viib?kohe taa tii lätt? ; seadus tuleb viia eluga kooskõllasäädüs tulõ säädäq elo perrä ; plaan viidi elluplaań viidi täüde ; vii see asi lõpule!tiiq taa asi lõpuniq v valmis! v mineq taa aśagaq lõpuniq! ; haigus viis mehe haudatõbi ai mehe hauda ; õnnetus viis meilt isaõ̭nnõtus võtť meilt esä
viimaks peräkõrdperä.kõrdaperäkõrraviimäte ; viimaks tehti uks lahtiperäkõrd tetti usś vallalõ ; aitäh kutsumast, vaat kui viimaks tulengiaiteh kutsmast, kaeq ku peräkõrd tulõgiq
viimane perämä|ne-dse -st5perämi|ne-dse -st5viimä|ne-dse -st7viimäski|ne-dse -st5 ; viimane uks paremalviimäne usś hääd kätt ; filmi viimane osafilmi viimäne v perämäne jago ; olgu see viimane kord!olkõq taa viimäne! ; viimane mohikaanlaneperämäne mahikań ; viimane kui pilbas on siin minu tehtudsiin om perämine ku pilbas muq tett ; närvid olid juba viimase vindini pingulnärviq olliq jo perämädse vindi pääl ; abi saabus viimasel hetkelabi jouď peräle viimätsel minotil v viimätsel aol ; tehnika viimane sõnatehniga kõ̭gõ vahtsõmb sõ̭na ; mina pean see viimane loll olemamaq piä tuu viimäne ulľ olõma
viimati peräkõrdperä.kõrdaperäkõrraviimäte ; aitäh kutsumast, vaat kui viimati tulengiaiteh kutsmast, kaeq ku peräkõrd tulõgiq ; millal sa teda viimati nägid?kuna sa timmä viimäte v viimäne kõrd v perämäne kõrd näit?
viimistlema (h)ilestä|mä-q -83silestä|mä-q -83üle tegemähooni|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90ehi|tsemä-tsäq v -däq -dse90(.vällä) .ehťmä.ehtiq ehi63ilosas tegemä.säädmäsäädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66.sääďmä.säädiq säädi63 ; seinad on alles viimistlematasainaq ommaq viil ilosas tegemäldäq ; hoone oli viimistletud marmorplaatidegahoonõq olľ marmoŕplaatõgaq vällä ehit ; ettekannet on vaja veel viimistledaettekannõq taht viil perämäne kõrd üle kävvüq
viipama .vehksämävehästäq .vehksä76(manokutsmisõs) .riibma.riibuq riibu64.riipsamariipsadaq .riipsa77.käegaq .näütämä ; viipasin talle, et ta minu juurde tuleksma riibõ tedä hindä manoq ; ma viipasin talle, aga tema lõi käegama riipsi tälle, a timä rehmäś käegaq ; meid viibati ligemalekäegaq kutsuti meid ligembäle ; pöördub ringi ja viipab mütsigakäänd ümbre ja lehvütäs kübärät ; viipab tervituseksterehtäs
viiplema kässigaq kõ̭nõlõma ; viibeldud eesti keelkässigaq kõ̭nõld eesti kiiľ
viirastuma virbitü|mä-däq -84.silmi ette tulõmanäge.miisi nägemävi̬i̬ldü|mä-däq -80vi̬i̬lde|(l)lemä-lläq -(l)le86 ; emale viirastus, nagu nutaks lapsimäl kuuldu kuuldmist, niguq latś olõssiq iknuq ; mulle viirastus, mis kõik oleks võinud juhtudamul tulľ silmi ette, miä kõ̭iḱ olõssiq võinuq johtudaq ; talle viirastuvad inglidtimäl viildelles silmi iin, et timä näge englit
viirastus nägemi|ne-se -st5virbitüs-e -t9virṕvirbi .virpi37virvetüs-e -t9vi̬i̬lüs-e -t9vaimvaimo vaimo37ku|jo-jo -jjo v -io26ko|go-go -ko26 ; viirastus tuli silme ettevirṕ tulľ silmi ette ; sa näed juba viirastusisa näet joba nägemiisi ; mungarüüs mehe viirastusmungarõivin mehe vaim
viis (viie) viiśviie viit 49 m päälek viijile ; õppis viiteleoppõ viisi pääle
viis (viisi) viiśviie viit 49 m päälek viijileviiśviisi .viisi37mu̬u̬dmoodu mu̬u̬du37 ; kirjaviiskiräviiś ; laste õpetamise viise on mitmeidlatsi saa opadaq mitund muudu v viisi ; kõik oli endist viisikõ̭iḱ olľ vanna viisi v muudu
viis (viisi) viiśviie viit 49 muus viijilemuus viiśviisi .viisi37 ; Mehkamaa rahvalauludel on erilised viisidMehkamaa rahvalaulõl ommaq ummamuudu viieq
viisakalt .sündsähe.sündsäleviisakaheviisakalõ ; ta ei oska viisakalt süüatä ei mõistaq sündsähe süvväq
viisakas .sündsä- -t3viisa|kas-ga -kat15hää viiegaq ; ei ole viisakas sellest rääkidaseost olõ-iq sündsä kõ̭nõldaq ; sul on nii viisakad lapsedsul ommaq nii viisagaq latsõq ; kõigi vastu viisakaskõ̭igi vasta viisakas ; väga viisakas müüjaväega hää viiegaq müüjä ; päris viisakas palkperis sündsä v hää palk
viisakus .sündsüs-e -t9viisakus-õ -t9 ; selline viisakus oli üllatavsäänest viisakust es oodaq ; kuulas ainult viisakuse pärastkullõľ õ̭nnõ moodu peräst
viisi .viisi.kaupa ; ootasin teda tundide viisioodi timmä mitu tunni (järjest) v tunnõ viisi ; aastate viisiaastidõ viisi ; virnade viisi raamatuidunikidõ viisi v kaupa raamatit
viitma .viitmä.viitäq viidä61(.aigo) kulu|tama-taq -da82(.aigo) .raiskamaraisadaq .raiska77hindäkotsinõ .viitü|ma-däq -80 ; ära viida aega!viitku-iq aigo! ; söögitegemine viitis palju aegasöögitegemine võtť v viiť palľo aigo ärq ; hulk aega on ilmaasjata ära viidetudhulga aigo om ilmaaśandaq ärq viitünüq
viitsima .viiśmä.viisiq viisi13.sutmasuttaq suta61 ; poiss on laisk, ei viitsi õppidapoisś om laisk, ei viisiq oppiq ; ma ei viitsi täna kuhugi minnasuta-iq ma täämbä kohegiq minnäq
viivitama vi(n)nü|tämä-täq -dä82viivi|tämä-täq -dä82.aigo .viitmäu̬u̬tmau̬u̬taq ooda61 ; külaline viivitab lahkumisegaküläline vinütäs minekigaq v viit minekigaq aigo ; pulmadega ei tasu viivitadasaajogaq massa-iq uutaq ; tule ruttu, ära viivita!tulõq ruttu, ärq viivitäguq!
viivitamatult kõrrapäält.aigo .viitmäldäqao.viitmäldäqkõrragaq.õkva(lt)jalapäältjäreldäq ; kui rästik on hammustanud, tuleb viivitamatult arsti juurde minnaku siug om pandnuq, tulõ õkva v järeldäq arsti manoq minnäq ; juhtunust teatati viivitamatultaigo viitmäldäq v jalapäält anti teedäq, miä olľ johtunuq
viivitus .ildas.jäämi|ne-se -st5ao.viitmi|ne-se -st5u̬u̬tmi|nõ-sõ -st5viivitüs-e -t9ao.kaotus-õ -t9 ; paarinädalane viivituspaarinädäline ildasjäämine ; tee peal tuli ette viivitusitii pääl lätś aigo kaoma ; ostja pahandab viivituse pärastostja pahandas aoviitmise v uutmisõ peräst
viivuke .veits(e)veidükese.veitkesetsipakõsõtsutťtsutikõnõtsütt ; viivuke aega olid kõik vaittsipakõsõ v tsütt aigo olliq kõ̭iḱ vakka ; tahaks viivukese puhatatahtnuq tsutikõnõ v tsipakõsõ hõ̭ngu haardaq
vilama (silmi kotsilõ) ju̬u̬skmaju̬u̬skõq v joostaq joosõ65 ; tüdruku silmad vilasid mööda tuba, nagu otsiks ta midagitütrigu silmäq joosiq tarrõ piten, niguq tä otsissiq midägiq
vildak(as) vilda|k-gu -kut13vir|ril-ilä -ilät4 ; vildak korstenvildak korsna ; vildakas naeratuskõvvõŕ v virril naarahus ; tal on mõnest asjast vildakas arusaaminetäl om mõ̭nõst aśast virril arvosaaminõ
vile (vile) vile- -t2vil|u-u -lu26vilistämi|ne-se -st5vile- -t2 ; vilet ajamavillu ajama ; vedur andis viletvituŕ anď vilet ; kohtuniku kaelas rippus vilekohtumehe kaalan rippu vile
vile (vileda) villõ- -t14 ; viledaks kulumaheemendämä, heemetämä, hiivalõ kuluma ; viledaks kulunudheemile peet ; varrukad on viledadkäüseq heemendäseq ; vile püksitagumikvillõ püksiperseq
vile(s)pill vile|pilľ-pilli -.pilli37vile- -t2vali|pilľ-pilli -.pilli37(savist) pordso|pilľ-pilli -.pilli37 ; karjalapsed tegid endile vilepillikaŕalatsõq teiq hindäle valipilli ; setu andis lastele savist vilepilliseto anď latsilõ savist pordsopilli
vilets armõ|du-du -tut1vile|ts-dsä -tsät13kehvkehvä .kehvä35kehvä- -t2kõhnkõhna .kõhna30kõhna- -t2hõelhõela .hõela30sit|t-a -ta30oholi|nõ-dsõ -st5(elävide kotsilõ) ńaraku|nõ-dsõ -st5nä(l)lä|k-gu -kut13 ; jalust viletsaks jäänudjalost armõtus jäänüq ; vilets silmanägeminevilets v kehv silmänägemine ; tervis on viletstervüs om kehv ; viletsad ilmadkehväq v hõelaq ilmaq ; üks silm on viletsa nägemisegaütś silm om kõhna ; vilets lugu küllhõel lugu külh ; ma olen väga viletsat elu näinudma olõ väega oholist ello nännüq ; viletsad riidedsandidsõq rõivaq ; vilets autoautotükk ; seda viletsat heina ei maksa niitagitaad kõtśo massa-iq niitägiq ; vilets olendrojo, tiuk, pärdik ; laudas oli viis viletsat lehmalaudan olľ viiś rojost lehmä ; külalise jaoks on see küll vilets vastuvõttkõhn vastavõtminõ taa om külq külälise jaos ; kui on vilets suvi, siis saab ka leib viletsku kõhn suvi om, sõ̭s saa ka kõhn leib
viletsalt = viletsasti armõtuhearmõtulõviletsäheviletsäle.hõelahe.hõelalõ.hõelastõkehvästesitastõvirelüisikõhnastõ ; töö on tehtud viletsalttüü om kehväste v sitastõ tett ; ta on viletsalt riidestä om armõtuhe v viletsähe rõivin ; vili kasvab viletsastivili kasus hõelahe ; sulle antakse seal viletsasti süüasullõ andas sääl kõhnastõ süvväq
viletsus viletsüs-e -t9.kehvü|s-(s)e -(s)t10hä|dä-dä -tä24armõtus-õ -t9ohtoho .ohto37 ; mul on elus palju viletsust olnudmul om elon palľo ohto olnuq v ma olõ elon palľo häti nännüq ; külas valitses viletsuskülän eleti kehväste v armõtuhe ; igavene rist ja viletsus selle joodikugaigäväne hädä ja risť taa joodigugaq
vili vilivi(l)lä v vi(l)ľa .viljä v .vilja v .villä v .vilľa m umak ja osak .viljo v viljü43 ; poest saab osta lõunamaiseid viljupoodist saa osta lõunõmaa viljo ; põuavälk küpsetab vilja valmispälk pälkäs vilä valmis ; vilja lõikamapõimma ; vilja koristamaviljä pandma v kasima, põldu pandma ; puhtast viljast leibpuhtast viläst leib ; töö kandis viljatüü kanď vilja ; see on tema fantaasia viliseo om timä ettekujotusõ vili v neoq ommaq tä ettekujotamisõ häitsmeq
vilin vil|lin-inä -inät4vilistämi|ne-se -st5.vingmi|nõ-sõ -st5 ; auto pidurdas kummide vilinalauto pidi kinniq kummõ vingmisõgaq ; kuulide vilinkuulõ vingminõ
vilistama vilistä|mä-q -83villu ajamavillu .laskmavalmi|tsõma†-tsaq v -daq -dsõ90kõrras valmahu|tma†-taq -da62mitmit kõrdo viliste|(l)lemä-lläq -(l)le86 ; oskab läbi hammaste vilistadamõist läbi hambidõ vilistäq v villu aiaq ; vilista oma koera!vilistäq uma pini! ; teekann vilistab pliidiltsäikanń pliidi pääl vilistäs ; vilistas seadustelepõlľ säädüseq ärq
vilistlane vilistlä|ne-se -st5inneskine kooli(h)n.käüjä ; Tartu ülikooli vilistlasedTarto ülikooli lõpõtanuq
viljakandev viläli|ne-dse -st5 ; maa muutus viljakandvaksmaa naaś villäkandvas
viljarikas viläli|ne-dse -st5leeväli|ne-dse -st5 ; tänavu on viljarikas aasta, hea rukkisaagigatimahavva om leeväline aastaig, rüki palľo
viljasalv (vilä)salv́(-)salvõ (-).salvõ35 ; elab nagu rott viljasalveseläs ku kana vilärõugu otsan
viljastama seemendä|mä-q -83rassõs v .rammõs tegemälu̬u̬maluvvaq lu̬u̬54 min 1. ja 3. k .lõi(õ) ; need putukad arenevad viljastatud munadestneoq mutugaq tulõvaq seemendedüist munnõst ; munaploomi viljastamiseks on vaja teise ploomisordi õietolmumunaploomi seemendämises v luumisõs om vaia tõsõ ploomisordi tolmu ; see oli viljastav kogemusseo olľ härgütäjä läbielämine v teedäqsaaminõ
viljastuma seemendedüs .saamarassõs v .rammõs .jäämä(.)käünüs .saama ; viljastunud munarakkseemendet imämuna ; rott võib viljastuda juba päev pärast poegimistrotť või rammõs jäiäq joba päiv päält poignõmisõ
vilkuma .pilkśma.pilksiq pilksi13.pilkśkõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86.pilkma.pilkuq pilgu63.pilk(s)õ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86piluhõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; kalliskivid vilkusid küünlavalguseskalliskiviq pilksõq kündlevalgõn ; mis tuli see seal vilgub?mis tuli tuu sääl pilkśkõlõs?
vill (villa) villvilla .villa30 ; kare villvohovill ; siin on ühe pügamise jagu villasiin om ütś pügü villo ; rohke villagavilva
vill (villi) vilľvilli .villi37 ; vill läheb katkivilľ rakkõs v lahkõs ; villi katki tegemarakastama ; vill tehakse katki, kui see ise katki ei lähevilli rakastõdas, ku esiq ei rakkõq ; ville täisvillene ; ville täis minemavillitümä ; ville täis olema v ajamavillitämä ; jalad on villisjalaq ommaq villin
villand viländvinäldküländ ; villand saamatävvelt saama v olõma ; mul saab su jutu kuulamisest juba villandmul saa jo viländ v mul lätt jo viländäs su juttu kullõldaq ; mul on sinust villandmul om sinno viländ ; tal sai paljast lõuast villand, nüüd hakkas jälle habet kasvatamasai täl palľast lõuga küländ, noq nakaś jälq habõnit kasvatama
viltu .viltu.lüngi.nõlvi.liuhka.liuhkahe.liuhkalõ.liuhkamiisikõvõrahekõvõralõvirilähevirilälevääde.lömmi ; kübar viltu peasküpäŕ viltu pään ; vahib meid, pea viltuvahis meid, pää viltu ; post on viltu vajunudtulp om lüngi v viltu v virilähe vaonuq ; puu kasvab viltupuu kasus lüngi v vääde ; põrand oli veidi viltupõrmand olľ tsipakõsõ nõlvi ; viltu lõigatud vorstliuhka lõigat vorsť ; vankril on rattad viltu allrattil ommaq tsõõriq vääde all ; kuhjavarras oli katki ja kuhi oli (pool)viltuimäsaibas olľ katśki ja kuhi olľ lümmükilläq ; maja on viltu vajunudmaja om lömmi v ärq vaonuq ; nägu tõmbus valu pärast viltuńago kisḱ halugaq virilähe ; ülemused vaatavad meie peale viltuülembäq kaesõq miiq pääle kõ̭õ̭rdu v kõvõruisi ; see asi läks meil viltutaa asi lätś meil vussi v viltu ; vahel veab viltutõ̭nõkõrd ei viäq ; siin on midagi viltutan om midä kõrrast äräq v võlssi
viltune vilda|k-gu -kut13.liuhkavir|ril-ilä -ilät4kõv|võŕ-õra -õrat4.nõlvi.lüngi ; viltune korstenvildak v liuhka korsna ; viltune Pisa tornnõlvi v lüngi Pisa torń
vilu vil|u-u -lu26vilu|nõ-dsõ -st7viluja|nõ-dsõ -st5villõ- -t14 ; puude viluspuiõ vilun ; vilu kohtvilu kotus ; vilus olemavilutama ; kuumaga on hea puu vilus ollakuumagaq om hüä puu all vilutaq ; ilm läheb viluksilm lätt vilulõ ; vilu tuulvillõ tuuľ ; tule vilust päikese kätte!tulõq vaŕost päävä kätte!
viluma hari|nõma-(nõ)daq -nõ89oppust .võtma.selges .saama ; mõne kuuga vilusime pulkadega söömamõ̭nõ kuugaq harisimiq pulkõgaq süümä ; vilunudmõistja, harinuq, (vällä)oṕnuq, tiidjä, hää, vana ; vilunud liigutusedsisseharinuq liigutusõq ; vilunud silm leidis kiiresti veaharinuq v oṕnuq silm löüď kipõstõ via ; vilunud kudujamõistja v vana kudaja
vilumatu harinõmaldaq.oṕmaldaq ; ta on selles töös veel vilumatutä om seo tüügaq viil harinõmaldaq
vilumus .mõistmi|nõ-sõ -st5(.sisse)harinõmi|nõ-sõ -st5ti̬i̬dmi|ne-se -st5 ; vilumus ei tule töötamõistminõ tulõ-iq ilma tüüldäq ; erialane vilumusuma aśa tundminõ v mõistminõ
vimm kiuskiusu .kiusu37kiustkius(t)u .kiustu37vih|a-a -ha28krilľkrilli .krilli37krasśkrassi .krassi37vainvaino .vaino37 ; vimma kiskumakiusu v krassi ajama ; vimma pidamavihha pidämä ; vana vimmvana vain ; haiguse vimm on veel seestõbi om viil sisen v naha vaihõl
vinduma .vin(d)su|ma-daq -80.husśu|ma-daq -80 ; tuli vindubtuli husśus ; märjad puud vindusid ahjuslikõq puuq husśuq aḣon ; meie keel on kaua aega võõra võimu all vindunudmiiq kiiľ om võ̭õ̭ra võimu all pikält vindsunuq ; kohtuasi jäi aastateks vindumakohtoasi jäi aastis vinnümä
vine undsõq.undsõ undsõt18vineq.vinne vinet18 ; päike paistab läbi vinepäiv paistus läbi undsõ ; taevas on vinestaivas om vinnen
vingus vingu(h)nvingu|nõ-dsõ -st7 ; käib vingus näoga ringikõnď vingun ńaogaq
vinka-vonka vinka-võnkavingõr(di)-vangõr(di)
vinkel .vinkli- -t1 ; seinad on ilusasti vinklissainaq ommaq ilosahe vinklin ; vinkel on teiste tööriistade juuresvinkli om tõisi tüüriisto man
vinn (vinna) vinnvinna .vinna30kaol valdas.valta valdast22kaalkaalu .kaalu37linglingu .lingu37ku̬u̬kkoogu ku̬u̬ku37 ; vibu on vinnasvibu om vinnan ; asi jäi poolde vinnaasi jäi puuldõ vinna ; vinnaga kaevvaltagaq v kaalugaq v koogugaq kaiv
vintske .vin(d)sõ- -t3(puu kotsilõ) nährikä|ne-dse -st5nähri|k-gu -kut13 ; vintske, okslik puu(pakk)vindsõ puu, näräṕ ; need vintsked puud ei lähe üldse lõhkinaaq näräbiq lää eiq sukugiq lahki ; vintskeks muutumavindsõhtuma ; vintske lihavindsõ liha ; ta on vintske mees, ei anna kergesti allatä om vindsõ miiś, ei annaq kergehe alla
vintskelt .vindsõhe.vindsõlõ ; pani vintskelt vastupanď vindsõhe vasta
vintsklema .tsiplõmatsipõldaq .tsiplõ78rabõl|õma-daq -õ85väherdä|mä-q -83lu̬u̬skõlõmaloosõldaq lu̬u̬skõlõ86 ; vintskles nagu kala kuivaltsipõľ niguq kala kuiva maa pääl
vintsutama .vaivamavaivadaq .vaiva77vindsu|tama-taq -da82vändsü|tämä-täq -dä82 ; elu on neid kõvasti vintsutanudelo om näid kõvva vindsutanuq v vaivanuq ; tormis vintsutada saanud laevtormi käen saŕadaq saanuq laiv
vintsutus vaivvaiva .vaiva30vindsutami|nõ-sõ -st5hä|dä-dä -tä24 ; ta on kõik vintsutused üle elanudtä om kõ̭iḱ vaivaq üle elänüq
viperus ikelüs-e -t9vipõrus-õ -t9jukõrus-õ -t9vigahus-õ -t9vigandus-õ -t9äpärdüs-e -t9 ; reis kulges viperustetareiś lätś vipõruisildaq v jukõruisildaq ; mul juhtus tulles üks viperusmul tullõn juhtu ütś ikelüs v äpärdüs ; viiuldaja mängus polnud ühtki viperustviiolimänǵjä mängon olõ-õs ütte vigahust
virelema ribõl|õma-daq -õ85ridumarituq ridu57.vi|guma-kuq -gu70vigu|nõma-(nõ)daq -nõ89vigõhu|ma-daq -84vigõl|õma-daq -õ85virõl|õma-daq -õ85ńaro|tama-taq -da82 ; virelema jätma v jäämavaivussihe v vaivussilõ jätmä v jäämä ; vireleme siin vaesusesvirõlõmiq siin vaesusõn ; ei saanud enam terveks ja vireles elu lõpunisaa-as inämb terves ja ridõ elo lõpuniq
virgalt = virgasti .virkavirgastõkipõstõ.võrksahe.võrksalõtulitsõhetulitsõlõ ; töötas virgastitüüť virgastõ v võrksahe
virguma .virgu|ma-daq -80(üles) herä|nemä-(ne)däq -ne89herähtü|mä-däq -84.võrku|ma-daq -80 ; rahvas on virgunud uuele elulerahvas om virgunuq v heränüq vahtsõlõ elolõ ; ma virgusin unestma virgu v heräsi üles
viril vingu(h)nvingu|nõ-dsõ -st7vir|ril-ilä -ilät4viru|nõ-dsõ -st7tira|nõ-dsõ -st7iku|nõ-dsõ -st7ikuli|nõ-dsõ -st5hädä|ne-dse -st7hädäli|ne-dse -st5 ; ta on alati viril, pole millegagi rahultä om kõ̭gõ vingunõ v hädäne, olõ-iq minkaq rahu eiq ; väsinud laps vaatas meile virila näoga otsaväsünüq latś kai meile ikudsõ ńaogaq otsa ; jonniv laps tegi virila näojońja latś tekḱ kõvõra ńao
virutama viro|tama-taq -da82.lahksamalahastaq .lahksa76lü̬ü̬mälüvväq lü̬ü̬54 min 1. ja 3. k .lei(e).(t)sinkama(t)singadaq .(t)sinka77.virmamavirmadaq .virma77 ; pikali virutamapikäle lüümä v virotama ; viruta talle üks hoop, et ta su rahule jätaks!lahksaq tälle ütś huuṕ, et tä su rahulõ jätässiq! ; lehm virutas mulle jalaga, pidi surnuks löömalehm singaś mullõ jalagaq, tahť elo mant lüvväq ; ma sulle virutan!ma sullõ virma v tõ̭mba! ; jalgratas on kuurist ära virutatudratas om kuuri alt ärq virotõt ; virutasin läbi metsa kodu poolekaki läbi mõtsa kodo poolõ
virvendama virvendä|mä-q -83virve|tämä-täq -dä82kire|tämä-täq -dä82 ; tuul pani vee virvendamatuuľ panď vii virvendämä ; ei näe hästi, silme ees virvendabnäe ei häste, silmi iin virvetäs v pilkskõlõs v kiretäs
visa vis|a-a -sa28visa|nõ-dsõ -st7.vin(d)sõ- -t3 ; visa võitlus kahe sõjaväe vahelvisa v perräandmaldaq tapõlus katõ väe vaihõl ; koger on visa hingegakogõr om vindsõ elogaq ; kassil on visa hingkassil om vindsõ elo ; visa vastanevindsõ vastalinõ ; vanamees on visa, ei ta veel surevanamiiś om hää hingegaq, ei koolõq tä kohegiq
visadus visahus-õ -t9püsümi|ne-se -st5püs|ü-ü -sü26 ; tal puudub visadus selle töö jaokstäl olõ-iq püssü taa tüü jaos
visalt .perrä.jätmäldäq.vindsõlõ.vindsõhe.vintskõhe.vintskõltvia.unda.vaivuisi ; talle tuleb visalt peale käia, muidu ei saatälle piät perräjätmäldäq pääle käümä, muido ei saaq ; meie omad panid vaelasele visalt vastumiiq umaq panniq vainlasõlõ vindsõhe vasta ; kevad tuleb visaltkevväi tulõ viaunda v vindsõlõ
visand visandus-õ -t9visatus-õ -t9 ; kunstnik istus ja tegi visandeidkunsťnik istõ ja tekḱ visanduisi ; äriplaani visandäriplaani visandus
visandama (.paprõ pääle) .viskamavisadaq .viska77visanda|ma-q -83skit|si̬i̬ŕmä-si̬i̬riq -seeri63 ; visandas paberile maja plaanivisaś paprõ pääle maja plaani ; visandab mõttes homset kõnetmärgütäs hummõnist kõ̭nõt
vise .viskami|nõ-sõ -st5.hiitmi|ne-se -st5visõ.viskõ visõt19 ; tema esimene vise andis kõige parema tulemuseedimäne kõrd visaś v hiiť tä kõ̭gõ kavvõmbahe ; tal on kolm visettä saa kolm kõrda visadaq
visioon ettekujotus-õ -t9nägemi|ne-se -st5 ; minu visioon on sellinemaq näe asja niimuudu v maq kujoda asja niimuudu ette v muq ettekujotus aśast om sääne ; peame koostama selle kohta oma visiooni!mi piät taa kotsilõ uma arvamisõ v plaani v tsihi vällä märḱmä! v mi piät märḱmä, kuis mi taad näe v kuis mi taad ette kujoda!
visisema visis|emä-täq -e87husis|õma-taq -õ87.husśu|ma-daq -80.hüssü|mä-däq -80 ; märjad puud visisevad ahjuslikõq puuq husśusõq ahon ; kui purk kaane vahelt õhku välja laseb, siis öeldakse, et purk visisebku purḱ kaasõ vaihõlt vällä lask, sis üldäs, et purḱ kisises
viskama .viskamavisadaq .viska77.hiitmä.hiitäq hiidä61hindäkotsinõ .hiitämähiidädäq .hiitä77kõrras virahu|tma-taq -da62 ; viskas varest kivigavisaś varõst kivigaq ; viskas palli korvivisaś palli korvi ; viskas särgi tooli pealevisaś v hiiť hammõ tooli pääle ; viskas mulle vett kaelakahvaś mullõ vett kaala ; lähen viskan korraks pikalima lää hiitä v viska pikkä ; ratas viskabratas viskas v võnkas ; viska üks viieline!viskaq ütś viieline! ; viska viina!tsiukaq! ; üle viskamaviländ saama ; nina peale viskamaette haukma
visklema .pillõlõmapillõldaq .pillõlõ85lu̬u̬skõlõmaloosõldaq lu̬u̬skõlõ86.tsiplõmatsipõldaq .tsiplõ78rabõl|õma-daq -õ85 ; koer viskleb keti otsaspini pillõlõs keti otsan ; kui und ei ole, siis viskled voodisku und olõ-iq, sõ̭s luuskõlõt sängün
vitriin vit|riiń-riini -.riini37.kaemis|akõń-.aknõ -akõnd17(klaaś)letť(-)leti (-)letti37klaaśkap|ṕ-i -pi37 ; nägin vitriinis uut raamatutnäi poodiaknõ pääl vahtsõt raamatut ; vitriinis olid kuldehtedletin välän olliq kuldehteq ; muuseumi vitriinis olid kindadmuusõumin klaasi all v klaasi takan olliq kindaq
vits vitsvitsa .vitsa30hassa|k-gu -kut13kébetśka- -t3 ; vitstest (tehtud)vitsunõ ; õllevaat oli vitsad pealt ära löönudollõvaať olľ vitsaq päält löönüq ; kaseoks on karjapoisi vitskõoraagõs om kaŕapoisi vits ; vitsa andmavitsa v malka andma, hako hanna ala andma ; ma võtan sulle vitsa!ma võta sullõ üte hassagu! ; kadus nagu vits vettekattõ niguq kivi vette v vaio nigu vits vette
vitsutama vitsu|tama-taq -da82(kõttu täüs) .parḱma.parkiq pargi63(kõttu täüs) vitsu|tama-taq -da82(kõttu täüs) mütsü|tämä-täq -dä82(kõttu täüs) .mähksämämähästäq .mähḱsä76ähinälläq sü̬ü̬mä.sisse ajama ; isa jäi koju tõrt vitsutamaesä jäi kodo tõrdot vitsutama ; vitsutati liha ja kohupiimamütsütedi lihha ja kohopiimä ; küll ta vitsutas hapukapsaid!külh tä mähäś hapnitkapstit
voldiline voldõ|nõ-dsõ -st7voldõli|nõ-dsõ -st5.voltõgaqvoldõ(h)n ; voldiline kardinvoldõlinõ v voltõgaq aknõrõivas
voldine voldi|nõ-dsõ -st7voldili|nõ-dsõ -st5 ; kahesaja kahekümne voldine pirnkatõsaa katõkümne voldinõ v voldilinõ pirń
voli vol|i-i -li26võimvõimu .võimu37meele|vald-valla -.valda33seto kiil' vooľa- -t2 ; kui laps teeb oma voli järgi kõike, mida tahab, on varsti pahandus käesku latś tege uma voli perrä, miä taht, sõ̭s om pia pahandus takan ; ta annab vahel kätele voli, kui naisterahvaga kahekesi jääbtä tüküs tõ̭nõkõrd kässi külge ajama, ku naistõrahvagaq katõkõisi jääs ; kui ta kellegagi tülli läks, siis andis alati kätele voliku tä kinkagaq tüllü lätś, sõ̭s lasḱ kõ̭gõ käeq käüki v lätś kõ̭gõ kässigaq külge ; ei maksa tunnetele voli andaei massaq tundit vällä näüdädäq v vallalõ pästäq
volitama voli|tama-taq -da82volli .andma ; ma volitan teda, siis tema läheb minu eest hääletamama tii tälle volitusõ, sõ̭s timä lätt muq iist hellü andma
volitus volitus-õ -t9volitami|nõ-sõ -st5 ; ta oli siin juhatuse volituseltä olľ siin juhatusõ volitusõgaq v volitamisõl v volitusõl
vool vu̬u̬lvoolu vu̬u̬lu37ju̬u̬skjoosu ju̬u̬sku36(eelektrivuul) vu̬u̬lvoolu vu̬u̬lu37 ; kiire vooluga jõgikipõ joosugaq v voolugaq jõgi ; ujuja ei jõudnud tugevale voolule vastu pannaujoja jõvva-as kõvalõ voolulõ vasta pandaq ; piduliste vool liigub lava poolepidoliisi vuul liigus püüne poolõ ; voolukohtvoolukotus ; vool läks äravuul v eelektri lätś ärq ; alalis- ja vahelduvvoolõgõv- ja vaelduvvuul
voolama ju̬u̬skmaju̬u̬skõq v joostaq joosõ65.lahmamalahmadaq .lahma77.lahkamalahadaq .lahka77vu̬u̬lamavooladaq vu̬u̬la77 ; jõgi voolabjõgi juusk ; kraavis voolab vihmavesikraavin vuulas vihmavesi ; vili voolas kottivili juusḱ kotti ; higi, veri voolabhigi, veri juusk v lahmas v lindas ; aknast voolab tuppa värsket õhkuaknõst tulõ tarrõ värskit õhku ; rahvas voolas väljakulerahvas vuurõ platsi pääle ; kõik voolab ja muutubkõ̭iḱ liigus ja muutus
voolav vu̬u̬lsa- -t3voolasvu̬u̬la voolast22ju̬u̬skja- -t3 ; voolav juttjuuskja jutt ; voolav vesijuuskja vesi ; mõni aine on voolavam kui vesimõ̭ni ainõq om vuulsamb ku vesi ; tema kõne oli voolavtäl jutt juusḱ häste
voolavalt vu̬u̬lsahe ; kõneleb selgelt ja voolavaltkõ̭nõlõs selgehe ja ladusahe
voorus hüvähüs-e -t9.häädüs-e -t9hää- -d50hüvvüs-(s)e -t11.õigõmi̬i̬lsüs-e -t9 ; inimlikud voorusedinemise häädüseq ; tal pole ühtki voorusttä man olõ-iq midägiq hääd v täl olõ-iq hüvähüse põrmugiq ; selle kanga peamine voorus on vastupidavusseo kanga päämäne häädüs om vastapidämine ; arutati näidendi voorusi ja puudusiarotõdi näütemängo häid ja halvo külgi ; sina oled küll vooruse verstapost!kiä sinno külq kittäq joud!
vooruslik .ausa- -t3.õigõ- -t3kõrrali|nõ-dsõ -st5 ; ta on vooruslik meesterahvas: ei joo ega suitsetatä om ausa meesterahvas: ei juuq viina, ei tiiq suitsu ; ta pole vooruslik inimenetä ei olõq iks õigõ v kõrralinõ inemine
vorm mu̬u̬dmoodu mu̬u̬du37ku|jo-jo -jjo v -io26vorḿvormi .vormi37horḿhormi .hormi37 ; kandilise vormiga klaaskanťlikadsõ kujogaq klaaś ; kübar on vormist väljasküpäŕ om kujost ärq ; kleit tõi daami täiuslikud vormid esilekleiť tõi daami vialdaq kihäkujo nättäväle ; jooksja on heas vormisjuuskja om hään vormin ; plekist vorm koogi jaoksplekine vorḿ koogi jaos ; teose vorm ei vasta sisuleteossõ vorḿ lää-iq sisugaq kokko ; ta kandis kaitseliitlase vormitä olľ kaitsõliitlasõ mundrin v vormirõivin ; mulle antakse sõna ainult vormi pärastmullõ andas sõ̭nna õ̭nnõ moodu peräst ; sõnavormsõ̭namuud
vormiline vormi poolõstmooduperäst ; romaanil on vormilisi viguromaan om vormi poolõst vigalinõ ; nende abielu oli üksnes vormilinenä olliq abielon õ̭nnõ mooduperäst
vormima .vorḿma.vormiq vormi63.horḿma.hormiq hormi63.vormi .andmakujjo .andma.säädmäsäädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66.sääďmä.säädiq säädi63 ; käsitsi vormitud savinõudkäsilde tettüq savianomaq ; kullassepp vormis hõbedatkullasepp hormõ hõpõt ; hakklihast vormitakse pallikesedpiinüstlihast pätsitäseq kuuliq ; huuled vormisid sõnuhuulõq säiq sõ̭nno ; ühiskond vormib inimestütiskund painutas inemist hindä perrä
vormuma .vormi .võtmakujjo .võtmalu̬u̬maluvvaq lu̬u̬54 min 1. ja 3. k .lõi(õ) ; ootamatult hakkas ta peas vormuma uus mõteuutmaldaq naaś tä pään luuma vahtsõnõ mõtõq
vorp palmõh.palmõ palmõht20palmõq.palmõ palmõt18vorṕvorbi .vorpi37 ; lõi piitsaga, nii et nahale tekkis vorplei piidsagaq, nii et iho pääle tulľ palmõq üles
vorpima .vorṕma.vorpiq vorbi63.vehḱmä.vehkiq vehi63 ; kui detailidest puudu tuleb, siis vorbime juurdeku juppõ puudus tulõ, sõ̭s vorbimiq mano ; vabrik vorbib odavaid jalatseidvabrik vehḱ odavit kängitsit tetäq
vusserdama vussõrda|ma-q -83pundsõrda|ma-q -83possõrda|ma-q -83.tsurḱma.tsurkiq tsurgi63.tśurḱma.tśurkiq tśurgi63sussõrda|ma-q -83tsossõrda|ma-q -83hüssü|tämä-täq -dä82hösserdä|mä-q -83 ; kes selle puuriida valmis vusserdas?kiä taa puuriida valmis vussõrď? ; ta ei tee korralikku tööd, vusserdab kõik äratä tii ei kõrralist tüüd, tsurḱ kõ̭iḱ ärq
vusserdis vussõrdaja- -t3vussõrus-õ -t9possõrus-õ -t9 ; paranda ise oma vusserdis ära!parandaq esiq uma häüsätüs ärq!
vussi .vussihukka.summa ; meie elu on vussi läinudmi elo om vussi v hukka v summa lännüq
vuuk vuuḱvuugi .vuuki37 ; poodi oli sisse murtud – puhas vuuk!poodin om seen käüt – puhas ots v puhas tüü!
võbelema hubis|õma-taq -õ87hu|ba(ha)ma-paq v -badaq -pa v -baha88hübis|emä-täq -e87vibis|emä-täq -e87 ; tuli võbelebtuli hubisõs ; tema silmalaud võbelevadtäl silmälavvaq vibiseseq
võbin (ihon) ju|tin-dina -dinat4jõ̭|tin-dina -dinat4(eloldaq as'ast) hu|pin-bina -binat4hü|pin-binä -binät4.hupśna- -t3kahmõq.kahmõ kahmõt18kahmistus-õ -t9kahmustus-õ -t9kahmahus-õ -t9 ; küünlaleegi võbinkündletulõ hupin ; võbin käis läbi keha, kui uksest välja astusinkahmõq käve üle iho, ku ussõst vällä astõ
võbisema väris|emä-täq -e87(tulõ kotsilõ) hubis|õma-taq -õ87(iho kotsilõ) kahmistõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86kahmustõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86liglõ|tama-taq -da82judis|õma-taq -õ87kahmusta|ma-q -83 ; mingi vari võbises seinalmäänegiq vari hubisi saina pääl ; võbiseb külma käeskahmistõlõs külmä käen ; ehmus nii, et hakkas kogu kehast võbisemahiitü nii, et iho naaś sälän liglõtama
võeh võihvõi(q)võe(q)võeh ; võeh, kui palju rahvast!võiq, ku palľo rahvast!
võhik aśa.tundmaldaq- -t14tummõ ; ärge siia võhikuid ligi laske!ärkeq siiäq aśatundmaldaq inemiisi ligi laskõq! ; ta on tehnikas täielik võhiktä ei taipaq tehnikast midägiq
võhm joudjo(vv)u .joudu36jurssjursu .jurssu37 ; võhma tal jätkubjoudu täl jakkus ; võtab võhmalevõtt jursu vällä
võhumõõk kalmus|lilľ-lilli -.lilli37voho|mõ̭õ̭k-mõõga -mõ̭õ̭'ka30 ; kollane võhumõkkõllanõ kalmuslilľ v vohomõ̭õ̭k ; siberi võhumõõksinine kalmuslilľ v vohomõ̭õ̭k ; võhumõõgad on kahesugused, siniste ja kollaste õitega, kasvavad aias ja jõe ääreskalmuslilliq ommaq katõjaolidsõq, sinitside ja kõllatsidõ häelmidegaq, kasusõq aian ja jõ̭õ̭ veeren
või IIvõidvõiu .võidu36võisi†.võismõ võisind16 ; võist (tehtud)võiunõ ; määris võid leivalepanď võidu leevä pääle ; perenaine lööb võid kokkupernaanõ lüü võidu kokko v höörütäs võidu ; elab nagu või seeseläs niguq võiu sisen
või I Ivai ; ei või jaaei vai jaa ; see ka mõni mees või asi!taa ka mõ̭ni miiś vai asi! ; või nii!vai nii! ; või veel!vai viil! ; mine või lolliks!mineq vai ullis! ; kas lähed välja või?läät vällä vai?
võib-olla või-ollaqvaestvaśtviimäteperäkõrd ; need olid haned, aga võib-olla ka luigednaaq olliq haniq, a või-ollaq hoobis luigaq ; võib-olla tõestivõi-ollaq tõtõstõ v või-ollaq kah ; ta võib-olla ei tulegi enamviimäte tä inämb tulõki-iq
võidma .võidma.võidaq võia 61 min 1. k võiji.määŕmä.määriq määri63salv́ma.salviq salvi63 ; latikarasvaga on hea lõhenenud käsi võidalatigarasvagaq om hää lahenuisi kässi võidaq v määriq ; Heinrich võiti kuningaksHeinrich võiõti v salviti kuningas ; viimne võidmineperämäne võidminõ v salv́minõ
võidu .võiki.võitu.võikna ; võidujooks, -laulminevõikijuuskminõ, -laulminõ ; lapsed jooksevad võidulatsõq juuskvaq võiki v võitu ; poisikesed karjuvad üksteise võidutśuraq rüüḱväq ütśtõõsõ võiki ; tahan sinuga võidu liugu lastama taha suqkaq võiki liugu laskõq ; käisime üksteise võidu kukeseenelütśtõsõ võikna mi käve kikkasiinde
võidukalt .võitja mu̬u̬du.võitja .kombõlnigu(q) .võitja ; vaatas võidukalt otsakai võitja ńaogaq otsa ; sõda lõppes meile võidukaltsõda lõppi miiq võidugaq
võidukas võiduli|nõ*-dsõ -st5.võitja- -t3võidurik|as-ka -ast22võidõ|t-du -tut1 ; meie väejuht oli lahingus võidukasmiiq väeülemb jäi tapõlusõn võitjas ; võidukas naeratus(ärq)võitja naarahus ; võidukas marsimuusikavõidulinõ marsimuusiga ; sportlane oli olümpiamängudel võidukassporťlanõ olľ olümpiämängõl võidumiiś ; võidukas sõdavõidõt sõda
võidukäik võidu|käüḱ-käügi -.käüki37 ; omakeelse teatri võidukäikumakeelidse tiatri võidukäüḱ
võiduma .võidu|ma-daq -80vägih(t)ü|mä-däq -84 ; võidunud riidedvõidunuq v vägihünüq rõivaq
võidutsema .võitu pühitsemä.võitu kuulutama.võitu .saama ; õiglus võidutsesõigus jäi pääle v pühitś võitu ; „Käes!” võidutses poiss„Käen!” kuuluť poisś võitu ; korvpallis võidutsesid leedulasedkorv́pallin saiq võidu leedulasõq
võie võiõq.võidõ võiõt19määŕmääri .määri37võius†-(s)õ -t11 ; vanarahval oli ainult kaks võiet: või ja koorvanalrahval olľ õ̭nnõ katś võiust: võid ja kuuŕ ; lindude suled on kaetud võidegatsirkõ sulgi pääl om võiõq ; pähklivõiepähḱmävõiõq
võim võimvõimu .võimu37vä|gi-e -ke25meele|vald-valla -.valda33 ; uus partei pääses võimulevahtsõnõ eräkund pässi võimu mano ; võimust loobumavõimu käest ärq andma ; võimult kukutamavõimu mant toukama ; võimude lahususvõimõ erälehoitminõ ; kurjategija anti võimude kättekuŕatekij anti võimõ kätte ; ükski võim ei suuda mind sundida siia jäämamitte ütś vägi ei jovvaq minno sundiq tahaq jäämä ; laulu võimlaulu vägi v joud ; olen elanud mitme võimu allma olõ mitmõ valitsusõ all elänüq
võima .võima.võidaq või min 1. ja 3. k võisõ v .võidsõ55.saamasaiaq saa55.tohťma.tohtiq tohi63 ; võisin käia, kus ise tahtsinma võisõ kävvüq, kon esiq tahi ; mõni ei või oma verd nähamõ̭ni või-iq v saa-iq umma verd nätäq ; soojas võivad kartulid idanema minnalämmän võivaq kardohkaq idonõma minnäq ; ei või olla!ei saaq v ei võiq ollaq! v kullõq noq! ; ta tegi, mis võistä tegi, midä sai ; sinna ei või midagi tehasinnäq ei saaq v ei annaq midä tetäq eiq ; kuidas sa võisid nii teha!kuis sa sait nii tetäq! ; lapsed, neid seeni ei või süüalatsõq, naid siini või-iq v tohi-iq süvväq ; võiks öelda, et elame sinuga eri maailmadesvõinuq üldäq, et miiq suqkaq elä kuagiq esiq ilman
võimaldama lu|ba(ha)ma-paq v -badaq -pa v -baha88(tetäq) .laskma.laskõq v .laskaq lasõ65 ; rahaline seis võimaldas uue auto ostarahasais lubasi vahtsõ auto ostaq ; ilus ilm võimaldab lõpetada heinateoillos ilm lask haina ärq tetäq ; mulle võimaldati koht ühiselamusmullõ anti kotus ütiselämisen
võimalik võimali|k-gu -kku38 ; on võimalikvõi v saa ollaq ; see pole võimalik!taad ei saaq ollaq ; seda on võimalik tehataad and v saa tetäq ; väga võimalik, et oleme varem kohtunudvõi väega ollaq, et olõmiq joba trehvänüq ; tuleme niipea kui võimaliktulõmiq niipia, ku saamiq ; suurim võimalik täpsuskõ̭gõ suurõmb täpsüs
võimalikkus: elu võimalikkus kosmoseselo võimalus ilmaruumin
võimalikult: ta pidi võimalikult palju jalutamatä pidi nii palľo kõ̭nďma ku saa
võimalus .johtumi|nõ-sõ -st5johus-(s)õ -t11.trehvämi|ne-se -st5võimalus-õ -t9 ; sellist võimalust ei tohi mööda lasta!säänest johust tohi-iq müüdä laskõq! ; linnaelu pakkus rohkem võimalusiliinaelo pakḱ inämb võimaluisi ; tal avanes võimalus välismaale õppima minnatäl johtu, et sai välämaalõ oṕma minnäq ; see on ainus võimalus pääsedataa om ainukõnõ, kuis päsedäq ; põgenesin esimesel võimaluselpagõsi niipia, ku sai ; meile ei antud võimalust kõneldameil es lastaq kõ̭nõldaq ; viimase võimaluseni täis topitud kottviimätseniq täüs topit kotť ; neid vigu tuleb võimalust mööda parandadanaid viko tulõ parandaq, niguq and v niipalľo ku saa ; võimalikud (on) variandidsaa mitund muudu
võimas vä|kev-gevä -gevät4kõv|a-a -va28kimmäs.kimmä kimmäst22tu|kõv-gõva -gõvat4.võimsa- -t3 ; võimas tammepuuväkev tammõpuu ; see on võimas mees, ta oskab kõiketaa om kõva miiś, tä mõist kõ̭kkõ tetäq ; nende elulaadi kaitsevad võimsad traditsioonidnäide elokõrda hoitvaq alalõ kimmäq kombõq ; võimsad näitlejatöödtugõvaq näütlejätüüq ; lodi on venest võimsamlodi om ülemb vineht
võimatu (ilm)võimaldaqvõima|du-du -tut1 ; see on võimatutuud saa-iq ollaq v tuu om ilmvõimaldaq asi ; seda on võimatu tehatuud anna-iq tetäq v tuud om ilmvõimaldaq tetäq ; edasiliikumine osutus võimatukskuikiqmuudu päse-es edesi liikma ; majas valitses võimatu mustuselämine olľ jälehehe v võimaldaq ropp ; ta on täiesti võimatu inimenetä om hoobis hõel inemine
võime joudjo(vv)u .joudu36võimvõimu .võimu37vä|gi-e -ke25anďanni .andi37 ; ta hindab oma võimeid ületä hindas umma joudu üle ; võime haigustele vastu pannajoud haiguisilõ vasta pandaq ; tal on võime inimesi terveks tehatäl om võim v vägi inemiisi terves tetäq ; tema muusikalised võimed tulid juba lapsena ilmsikstimä muusigaanď lei joba latsõn vällä ; head matemaatilised võimedhää pää matõmaatiga pääle
võimekas kimmäs.kimmä kimmäst22hää- -d50kõv|a-a -va28 ; võimekas riigimeeskimmäs v kõva riigimiiś ; siia pääsevad õppima ainult võimekadtahaq päseseq oṕma õ̭nnõ anniguq ; ta on väga võimekas lauljatä mõist väega häste lauldaq ; õpetaja peab olema väga võimekasoppaja piät väega palľo joudma
võimendus võimõndus-õ -t9 ; laval olgu korralik võimenduspüüne pääl olguq kimmäs võimõndus
võimetu võimõ|du-du -tut1jovvõ|du-du -tut1 ; võimetus vihas raputati rusikaidjovvõtun vihan näüdädi rusikit ; riik oli röövlite vastu võimeturiiḱ es saaq rüüvlide vasta v olľ rüüvlide vasta jovvõdu ; ta on kõnevõimetutä saa-iq kõ̭nõldaq ; ta on loominguliselt võimetutäst olõ-iq vahtsõ luujat ; ta oli võimetu püsti tõusmata saa-as pistü tullaq v pistü saistadaq v tä võta-as jalgo ala
võimetus: kehaline ja vaimne võimetusiho- ja vaimujovvõtus
võimlema .võimlõmavõimõldaq .võimlõ78liigutõ|(l)lõma*-llaq -(l)lõ86.turńma.turniq turni63(ihho) haŕo|tama-taq -da82 ; mu laps võimleb igal hommikulmu latś tege haŕotuisi v liigutõlõs egä hummok
võimlemine .võimlõmi|nõ-sõ -st5.turńmi|nõ-sõ -st5haŕo.tuisi tegemine ; võimlemine kui spordialavõimlõminõ ku spordiala
võimsalt .kimmähekõvastõvägevähe ; meie laul püsis edetabelis võimsalt esikohalmiiq laul püssü edetabõlin kimmähe edimädse kotusõ pääl ; tuul mühiseb võimsalttuuľ mühises kõvastõ
võimsus võimvõimu .võimu37vä|gi-e -ke25joudjo(vv)u .joudu36 ; vabrik töötab täie võimsusegavabrik tüütäs tävve jovvugaq ; Rooma riigi muistne võimsusRooma riigi mustinõ vägevüs ; võimsuse ühik on vattvõimu mõ̭õ̭t om vatť ; riigi sõjalise võimsuse tugevdamineriigi sõ̭ajovvu kasvataminõ
võimuorgan võimuammõ|ť-di -tit13 ; kohalikud võimuorganidumavalitsusõq ; kõrgeim võimuorgan on Riigikogukõ̭gõ korõmb võimuammõť om Riigikogo
võimus võimus-(s)õ -t11meele|vald-valla -.valda33 ; maa on vaenlase võimusesmaa om vainlaisi võimu all v võimussõn ; vaesus võttis võimustvaesus võtť võimust ; maja oli tule võimusesmaja olľ tulõ helevil
võimutsema .võimu .näütämävali|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90võimul olõma.võimõlõma†võimõldaq .võimõlõ43 ; linnas võimutsesid uued valitsejadliinan näütsiq umma võimu vahtsõq valitsõjaq ; aidas võimutsevad rotidaidan om rottõ valitsus
võistleja .võistlõja- -t3.võikõlõja*- -t3vasta|nõ-dsõ -st7.võitlõja- -t3võigistaja- -t3võigistõlõja- -t3 ; armukade abikaasa nägi igas mehes võistlejatkahtlustav tõõnõpuuľ pidi ekä miist hindä vastatsõs
võistlema .võistlõmavõistõldaq .võistlõ78.võikõlõma*võigõldaq .võikõlõ85.võiki (midägiq) tegemä ; sõidame Taani võistlemasõidamiq Taani võikõlõma ; jõu poolest ei suutnud keegi temaga võisteldajovvu poolõst olõ-õs kedä tälle vasta pandaq
võistlus .võistlus-õ -t9võigõlus*-õ -t9.võiklus*-õ -t9.võiki tegemine ; halva ilma tõttu jäeti võistlused ärahalva ilma peräst jätediq võigõlusõq ärq ; võistlus ümbermaailmapurjetamisespuŕolaivagaq võiki ümbre ilma sõitminõ
võit võitvõidu .võitu37 ; kumb võidu sai?kummalõ võit sai? ; ta on oma võidus kindeltä om uma võidu pääle kimmäs ; headus pääses võidulehüvähüs pässi võidulõ ; sai hirmust võitusai pelgüsest jako
võitja .võitja- -t3võidu|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39 ; väljus võistlusest võitjanatulľ võistlusõ võitjas
võitleja .võit(õ)lõja- -t3.taplõja- -t3sõdija- -t3 ; vanad võitlejad jutustasid oma mälestusivanaq võitlõjaq kõ̭nõliq ummi mälehtüisi ; lahingus on ta mehine võitlejalahengun tä om mehene taplõja
võitlema .võitlõmavõidõldaq .võitlõ78.võitõlõmavõidõldaq .võitõlõ85sõ|dima-tiq -di57.tap|lõmatapõldaq .taplõ78 ; ta on eluaeg võidelnud vabaduse eesttä om eloaig võidõlnuq vabahusõ iist ; mehed võitlesid elu ja surma pealemeheq tapliq elo ja surma pääle ; võitleb linnavalitsusega vee hinna küsimusessõdi liinavalitsusõgaq vii hinna peräst ; võitlev ajakirjandusvõitlõja v sõdija aokirändüs
võitlus .võitlus-õ -t9võidõlus-õ -t9.võit(õ)lõmi|nõ-sõ -st5tapõlus-õ -t9sõdimi|nõ-sõ -st5lü̬ü̬mi|ne-se -st5 ; kangelaslik võitlus suudab meid päästavõimiq päsedäq, ku mehetsehe võitlõmiq ; vaenlasega peeti veriseid võitlusivainlasõgaq peeti veritsit tapõluisi ; kukevõitluskikkatapõlus
võitluskaaslane sõ̭a|veli-ve(l)le -.veljä v -.velle43üte(h)n.võitlõja- -t3
võitlusväli sõ̭a|väli-vä(l)lä -.väljä v -.vällä43tapõlus|väli-vä(l)lä -.väljä v -.vällä43
võitma .võitma.võitaq võida61.väärdmä(.)väärdäq väärä 66 kesks vääret.väärämäväärädäq .väärä77pääle .jäämäjako .saama ; võitis kuldmedalivõiť kuldmedäli ; kumb võitis?kummalõ võit sai? ; otseteed minnes võidame pool tundimi võida puuľ tunni, ku õkvatiid läämiq ; see advokaat võidab kõikituu ahukaať vääräs kõ̭iḱ ärq ; valimistel võitsid vanameelsedvalimiisil jäiq pääle vanameelidseq ; uudishimu võidab hirmuuudishimo saa hirmust jako ; mida sa oma rabelemisega võitnud oled?miä sa umast rabõlõmisõst saanuq olõt? ; ta püüab mu usaldust võitatä pruuḿ tetäq nii, et ma timmä usknuq
võitmatu ärq.võitmaldaq ; kindlust peeti võitmatukskantś arvati ollõv ärqvõitmaldaq ; teda valdab võitmatu uniärqvõitmaldaq v ärqpäsemäldäq uni tulõ tälle pääle
võitu -.võitu-pooli|nõ-dsõ -st5 ; lagedavõitulakõvõitu, lakõpoolinõ ; kadedavõitu juttkadõlik jutt
võlgu .võlgovõla(h)n.võlga ; pangale võlgu olemapangagaq v pangalõ võlgo olõma ; mul on veel kaks eksamit võlgumul om viil katś eksämit võlan ; sent surmale võlgusenť surmalõ v surmagaq võlgo
võll võlľvõlli .võlli37(hällül) ori|hirś-hirre -hirt49 ; elektrimootori võllidelektrimoodori võlliq ; puust võll oli nii veskil kui linamasinalpuust kistavarś olľ nii veski man ku linamassina man
võltsing .perrätetüs-(s)e -t11petüs-(s)e -t11 ; maal osutus võltsingukstulľ vällä, et maaľ om perrätetüs
võlu tõ̭mmõq.tõ̭mbõ tõ̭mmõt19lumḿlummi .lummi37il|o-o -lo26.nõidus-õ -t9 ; uudsuse võluvahtsõ aśa tõ̭mmõq ; naine paneb oma võlud mängunaanõ pand uma ilo ja kundsiq mängo ; värsside võlu läheb selles esituses kadumavärsse ilo lätt seo lugõmisõ man kaotsihe ; milles peitus selle laulu võlu sinu jaoks?minkaq seo laul sinno köüť? ; talvisel puhkusel olid oma võludtalvitsõl puhkusõl olliq umaq hääq küleq
võlujõud ime|joud-jovvu -.joudu36nõia|joud-jovvu -.joudu36imevä|gi-e -ke25nõiavä|gi-e -ke25 ; tema suurte silmade võlujõudtä suuri silmi imevägi ; pääseme vangist võlujõulnõiaväel päsemiq vangist
võluma .luḿma.lummiq lummi63ärq tegemä.nõidma.nõiduq nõiu64imeht tegemä.tõ̭mbamatõ̭mmadaq .tõ̭mba77 ; vanamees võlus poisile tiivad selgavanamiiś nõiď poisilõ siivaq sälgä ; ma olin teda nähes täielikult võlutudma olli timä nägemisest otsaniq ärq tett ; soine järvekallas ei võlu matkajaidhõdśonõ järveviiŕ tõ̭mba-iq rännomiihi ; kust sa selle asja välja võlusid?kost sa taa aśa vällä tõ̭mbsit?
võmm (võmmu) matsmatsu .matsu37plahv́plahvi .plahvi37plõhv́plõhvi .plõhvi37tümä|k-gu -kut13 ; sai võmmu kuklassesai matsu v plõhvi vasta pääd
võnge võ̭ngõq.võnkõ võngõt18.võ̭nkmi|nõ-sõ -st5raputus-õ -t9rappumi|nõ-sõ -st5 ; plahvatuse võnkeid oli tunda ka meie majasplahvahusõ võ̭nkit v raputuisi olľ tundaq ka miiq majan
võngutama võ̭ngu|tama-taq -da82lõngu|tama-taq -da82liigu|tama-taq -da82 ; võnguta seda teivast, et ta maa seest välja tuleks!lõngudaq v liigudaq seod saivast, et tä maa sisest vällä tulnuq! ; kass võngutab sabakasś liigutas v hõľotas handa
võnkuma .kõikma.kõikuq kõigu73 ; füüsikatunnis panime pendli võnkumafüüsigatunnin mi panni pendli kõikma v käümä ; pillikeeled võnguvad, tekitades helipillikeele võnkasõq ja tuust tulõ helü
võpatama liigahta|ma-q -83kergähtä|mä-q -83värähtä|mä-q -83rapsahta|ma-q -83tuksahta|ma-q -83 ; ta võpatas ootamatu heli pealetä kergähť v liigahť uutmaldaq helü pääle ; süda võpatab rõõmustsüä kargas häästmeelest ; võpatas ärkvelehiitü üles
võpatus liigah(t)us-õ -t9värähtüs-e -t9rapsa|k-gu -kut13tuksah(t)us-õ -t9jõ̭nksjõ̭nksu .jõ̭nksu37 ; kehast käib läbi võpatusihost käü värähtüs v jõ̭nks läbi
võppuma rap|puma-pudaq -u79 v -pu80väris|emä-täq -e87 ; ta võppus naerusttä rappu naaru käen
võra kru̬u̬ńkrooni kru̬u̬ni37m ossaq.ossõ .ossõ31 ; puude võrad puutusid oja kohal kokkupuiõ ossaq puttõq uja kotsil kokko ; kitsa võraga puukitsa kroonigaq puu
võrdeliselt: kulud kasvasid võrdeliselt laste kasvamisegakuluq kasviq üten latsi kasumisõgaq
võrdkuju võrdku|jo-jo -jjo v -io26näüdüs|pilť*-pildi -.pilti37
võrdlema .võrdõlõma*võrrõldaq .võrdõlõ85.kõrvu(isi) .säädmäkõrragaq v üte(h)n.kaema ; ta võrdleb kallima silmi taevatähtedegatä võrdõlõs kallikõsõ silmi taivatähtigaq v tä sääd kallikõsõ silmäq taivatähtigaq kõrvuisi v tä pand kallikõsõ silmäq taivatähtigaq ütte ; võrreldi palku kodus ja välismaalkõrvuisi kaeti palko koton ja välämaal ; Norra heeringas on Hollandi heeringaga võrreldes kehvemNorra heeringeq ommaq Hollandi heeringit vasta kehvembäq
võrdlemisi küländ(kiq)periskaunis ; tal on oma ea kohta veel võrdlemisi hea tervistäl om uma iä kotsilõ viil küländ hää tervüs ; ilm on juba võrdlemisi soeilm om joba peris lämmäkene
võrdlus .võrdõlõmi|nõ*-sõ -st5.kõrvu(isi).säädmine v .pandminõkõrragaq v üte(h)n .kaeminõ ; tõi võrdluseks soome keeletõi kõrvalõ soomõ keele ; tarvitab oma kirjutistes rahvalikke võrdlusitarvitas umin kirätöien rahvasuust peri võrdõlõmiisi v kõrvusäädmiisi
võrdne ütehääütehää üttehääd50sama hääütesuguma|nõ-dsõ -st5.võrd|nõ-dsõ -sõt6 ; võrdse pikkusegaütepikäq ; tabeliseis oli võrdne – mõlemal meeskonnal viis punktitabõlisais olľ mõlõmbal miiśkunnal ütś – viiś punkti ; kõigil on võrdsed võimalused ennast teostadakõ̭iḱ võivaq hindä tahtmiisi ütevõrra v ütepalľo teos tetäq
võrdselt roovnaütevõrdütevõrraütśvõrraüttemu̬u̬du ; ta sai kõigega võrdselt hästi hakkamatä tulľ kõ̭gõgaq üttemuudu häste toimõ
võrdsustama seto kiil' rovna|tama-taq -da82samas lugõmaütes pidämä ; liikluses on ratsanik võrdsustatud autojuhigatii pääl liikmisõn loetas ratsanik samas niguq autojuhť ; üliõpilaselu võrdsustas kõige erinevamaid inimesitudõndielo tekḱ kõ̭gõ esiqsugumadsõmbaq inemiseq ütehääs v üteväärses
võrduma (sama) olõmaollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58.võrdnõ olõmaütś .vällä tegemä ; kaks korda kolm võrdub kuuegakatś kõrda kolm om v tege kuuś
võrgutama (ärq) võrgu|tama-taq -da82.võrku .võtma(ärq) .petmäpettäq petä61.himmo ajama(ärq) meelü|tämä-täq -dä82 ; neiu püüdis noormeest pilkudega võrgutadanäio pruumõ nuurtmiist silmigaq võrgutaq ; ta võrgutab su ära ja pärast jätab mahatä pett su ärq ja perän jätt mahaq
võrin võr|rin-ina -inat4hür|rin-inä -inät4vur|rin-ina -inat4hur|rin-ina -inat4 ; laps luges võrinallatś lugi niguq võrrin ; kärbsed lendavad võrinalkärbläseq laskvaq niguq hurrin
võrk võrkvõrgu .võrku37krõ̭õ̭śkrõõsi krõ̭õ̭'si37 ; võrku vette laskmavõrku atma ; võrkkottkarsś, võrk ; mul oli käes võrk poest toodud toidukraamigamul olľ käen võrk poodist tuudu söögikraamigaq ; arvutid on omavahel võrguks ühendatudarvudiq ummaq hindävaihõl võrku pantuq ; tunnelid moodustavad siin maa all võrgusiin maa all ommaq käügiq niguq võrk
võrra võrravõrrakõsõjago ; vihma ju sajab, tööd tehakse selle võrra vähemvihma jo satas, tüüd tetäs tuuvõrra veidemb ; kuue kivi võrra müüri oli juba laotudkuvvõ kivi jago müürü olľ joba koet ; poole võrra odavampoolõ odavamb ; taganes kolme sammu võrrataať kolm sammu
võrratu suurõperä|ne-dse -st7armõdu hääimeli|ne-dse -st5nigu(q) imeqkõ̭gõ parõmbüle kõ̭gõ ; sa oled võrratuolõ-iq tõist säänest ku saq v sa olõt üle kõ̭gõ v sa olõt kõ̭gõ parõmb ; see söök oli võrratutaa süüḱ olľ armõdu hää v sääne, et parõmbat saa-iq ollaq ; lausa võrratu!õkva niguq imeq!
võrratult .väega .häste.väega palľo ; tervis on rahast võrratult tähtsamtervüs om hulga tähtsämb ku raha ; ta oskas võrratult tantsidatä mõisť väega häste v parõmbast parõmbahe tandsiq
võrre kiil' võrrõq.võrdõ võrrõt19 ; alg-, kesk- ja ülivõrrealg-, kesk- ja ülivõrrõq
võrreldav: andmed peavad olema võrreldavadandmit piät saama võrrõldaq
võrulane võrokõ|nõ-sõ -ist8Võro liina inemine ; Kreutzwald oli kõige kuulsam võrulaneKreutzwald olľ kõ̭gõ kuulsamb Võro liina inemine
võsa võs|o-o -so26võpisti|k-gu -kku38võpistu- -t1vitsisti|k-gu -kku38võsõri|k-gu -kku38prakśpraksi .praksi37puhmisti|k-gu -kku38puhmistu- -t1 ; millal me siit võsast välja tee peale jõuame?kuna mi siist võsost vällä tii pääle jovva?
võtma .võtmavõttaq võta61 ; hakkasin ruttu tolmu võtmanaksi kipõst tolmu võtma ; homme võetakse teid töölehummõń võetas teid tüüle ; rahvalt on võetud sõnaõigussõ̭naõigus om rahva käest ärq võet ; päikest võtmapäivä võtma ; lapsed, võtke istet!latsõq, istkõq maaha! ; võta ometi mõistus pähe!võtaq ummõhtõ mudsu v mõistus päähä! ; kust sa võtsid, et buss täna ei tule?kost sa võtit, et busś täämbä ei tulõq? ; võtavad teineteise kallal hommikust õhtunivõtvaq tõ̭nõtõsõgaq hummogust õdaguniq ; mu mõistus ei võta, kuidas see sai juhtudamu mõistus ei võtaq, kuis taa sai johtudaq ; võta või jäta!võtaq vai jätäq! ; kõneleja nägu oli võtnud tähtsa ilmekõ̭nõlõja ńago olľ tähtsäs tõ̭mmanuq v lännüq ; võta heaks!võtaq hääs! ; kurat võtaks!juudas v kurať võtkuq! ; võta, Muri!võtś v tsui, Muri! ; võttis jutu paari lausega kokkovõtť jutu paari lausõgaq kokko ; (end) kokku võtmakokko võtma, kirmahutma ; alguses kartsin, kuid siis võtsin end kokkuedimält pelgsi, aq sis kirmahudi hindä ärq
võõpama .vaapamavaabadaq .vaapa77võ̭õ̭pamavõõbadaq võ̭õ̭'pa77.värḿmä.värmiq värmi63.plötsämäplötsädäq .plötsä77 ; väga äravõõbatud näguväega ärqvaabat ńago ; siin võõbatakse sõiduteedtan võõbatas sõidutiid ; võõpa see tala üle!plötsäq taa tala üle!
võõramaalane võ̭õ̭ra.maala|nõ-sõ -st5võ̭õ̭ra maa inemine
võõrandama käest .andmakäest .võtma ; mõisnike maa võõrandatimõisnikõl võeti maa käest ; neid aktsiaid võib vabalt võõrandadaneid väärtpaprit võit vabalt käest andaq ; sundvõõrandamakäest võtma
võõras võõrasvõ̭õ̭'ra võõrast22.tundmaldaq ; küla vahel kõndis võõras meeskülä vaihõl kõ̭ndõ võõras miiś ; võõrad inimesedvõ̭õ̭raq inemiseq ; talutöö polnud talle võõrastalotüü es olõq tälle tundmaldaq ; õhtul tuleb meile võõraidõdagu tulõ meile küläliisi
võõrduma võ̭õ̭rdu|ma-daq -80võ̭õ̭ras .jäämäharah(t)u|ma-daq -84 ; laps võõrdus emastlatś võ̭õ̭rdu v harahu imäst ärq ; ta hakkas juba suitsunäljast võõrdumatä nakaś joba suidsunäläst vallalõ saama
võõriti võõrildõ ; vahib võõritivahis võõrildõ ; võimatu on tema sõnu võõriti mõistatimä sõ̭nost ei annaq võlssi arvo saiaq
võõrustama .vasta .võtmasü̬ü̬tmä-ju̬u̬tmasü̬ü̬täq-ju̬u̬taq söödä-jooda61 ; nädala pärast võõrustame soomlasinädäli peräst võtamiq vasta suumlaisi
võõrutama võõru|tama-taq -da82(mant) ärq haŕotama ; vanal kuul võõrutatud laps saab vana näogavanal kuul võõrutõt latś saa vana ńaogaq ; naine võõrutas mehe joomisestnaanõ haŕoť mehel juumisõ mahaq
võõrutusnäht m .maaha.jätmis|vaivaq-.vaivo -.vaivo30
väga .väega(q)ilmadu.ilmli|k-gu -kku38.veiga(q)(ilm)otsaldaq(ilm).kistumaldaq(ilm).lõpmaldaqarmõdu.umbõ(.)ulli ; sa tulid väga varasa tullit väega varra ; väga paljuväega palľo v armõdu hulga, ulli palľo ; väga palju tööd on tehapaha palľo tüüd om tetäq ; väga suurumbõ(lõ) suuŕ ; väga kõvakõhikõva ; väga rikasotsaldaq v põḣadu rikas ; sel pildil pole väga vigagiseol pildil olõ-iq väega vika ; palun väga, astu sisse!tulõq sisse, pallõsiq väegaq! ; nad elavad väga uhkes majasnä eläseq ilmadu uhkõn majan
vägev kõv|a-a -va28kimmäs.kimmä kimmäst22tu|kõv-gõva -gõvat4.uhkõ- -t3vä|kev-gevä -gevät4 ; vägev tammepuuuhkõ v tukõv tammõpuu ; mul on vägev kaitsja selja tagamul om kimmäs kaitsja sälä takan ; vägev lõunasöökränk lõunasüüḱ ; vägev tuulsuuŕ tuuľ ; ei maksa vägevatega vaieldamassa ei suuri herrigaq vaiõldaq
vägi vä|gi-e -ke25joudjo(vv)u .joudu36jõudjõ(vv)u .jõudu36vä|gi-e -ke25sõda†sõ̭a sõta29 ; nõial oli väge inimesi ravidanõial olľ väke inemiisi terves tetäq ; mees on väge täismiiś om väke täüs ; mis väega ma sigu siit eemale hoiaksin?mis väegaq ma tsiko tast kavvõmbal hoitnuq? ; armastuse vägi ühendas nende südameidarmu vägi köüť näide süämeq ütte ; ta püüab kõigest väest, aga tööd jätkub veel mitmeks päevakstä tege tävve jovvugaq, a tüüd jakkus viil mitmas pääväs ; Rootsi väed vallutasid LiivimaaRoodsi väeq võtiq Liivimaa
vägihein kasvot vägi|hain-haina -.haina30kq ka .ütsämehevä|gi-e -ke25
vägivald vägi|vald-valla -.valda33väe|võim-võimu -.võimu37 ; vägivald sünnitab vägivaldavägivallast tulõ õ̭nnõ vahtsõt vägivalda ; mul võeti auto vägivallaga käestmul võeti auto väevõimugaq käest ; kodune vägivaldkododsõq tapõlusõq
vägivaldne vägi.vald|nõ-sõ -sõt6 ; vägivaldne valitsejavägivaldnõ valitsõja ; sel naisel on vägivaldne meestal naasõl om külgetükjä miiś ; mässu vägivaldne mahasuruminemässü jovvugaq maahasurbminõ ; vägivaldne surmhukksurm
vähe veidüq.veitü .veitüt m umak .veitüide m osak .veitüid1veidüke|ne-se -ist8vähä.veiťo veiďot m umak veiťoidõ m osak veiťoid18veiďoq ; raha on väherahha om veidüq ; kuuris oli puid liiga vähekuurin olľ puid palľo veidüq ; homseks anti vähe õppidahummõnis anti veidüq v vähä oppiq ; aega jäi väheksaigo jäi veitüs ; vähe puudus, et oleksin alla kukkunudveidükene jäi puudus, et olõssiq alla sadanuq ; ta on vähe imeliktä om veidüq v tsipa v vähä imelik ; vähe sellestvähä tuust ; kas ma talle seda veel vähe olen rääkinud?!vähäs v veidüs ma tälle tuud olõ kõ̭nõlnuq?! ; vähe aja pärastveitü v veitse ao peräst ; vähevõituveitüperrä, veidüq ; raha on alati vähevõiturahha om kõ̭gõ veitüperrä v veidüq
vähegi vähägiqveidüqüsigiq†.üskiq†vi̬i̬l ; ta tuleb, kui aeg vähegi lubabtä tulõ, ku aig vähägiq v veitsegiq lupa ; kütsime pliiti, et vähegi sooja saadami küti pliiti, et kasvai veidüq lämmind saiaq ; jookse nagu vähegi jõuad!joosõq niguq üskiq jovvat! ; võttis kõik kaasa, mis vähegi majas olivõtť kõ̭kkõ üten, miä üskiq majan olľ ; räägi nii tasa kui vähegi saad!kõ̭nõlõq nii tassa niguq viil saat!
vähehaaval .veitse.viisi.veitsi.viisi.veitsüisiväheüsitsilgõ(q)-tśalgõ(q) ; haige peab sööma vähehaavaltõbinõ piät süümä veitseviisi ; tuul hakkas vähehaaval nõrgenematuuľ naaś aigopite v pikäpääle perrä andma
väheke veidüqhrl umak veidüke|ne-se -ist8vähäke|ne-se -ist8veits.veitsisugutsipa ; ta on juba väheke väsinudtä om joba vähäkene v vähäkese väsünüqpisut
vähem veidemb-ä -ät13vähämb-ä -ät13 ; sa pole teistest vähem haritudolõ-iq sa tõisist veidemb koolitõt ; ta pole püssi kättegi võtnud, veel vähem sellest pauku teinudtä olõ-iq püssä peio kah võtnuq, viil veidemb v ammukiq viil tuugaq pauku tennüq ; hiired ja muud vähemad loomadhiireq ja muuq vähämbäq v tsillembäq eläjäq
vähemalt = vähemasti vähämbält(kas)vaikõ̭gõ vähämbkõ̭gõ veidemb ; kokku tuli vähemalt viiskümmend inimestkokko tulľ kõ̭gõ vähämb viiśkümmend inemist ; hea vähemalt, et ei tuiskahää tuugiq, et ei tuiskaq ; vähemalt sina peaks siia valvele jäämavähämbält saq pidänüq siiäq paśma jäämä ; ilus mees, vähemalt meie küla naiste meelestillos miiś, vähämbält v olguq vai õ̭nnõ miiq külä naisi meelest ; ta on vähemalt austä om vähämbält ausa ; jää vähemalt sina koju!jääq vai saqkiq kodo!
vähemuskeel veidembüs|ki̬i̬ľ*-keele -ki̬i̬lt40vähämbüs|ki̬i̬ľ-keele -ki̬i̬lt40vähämb ki̬i̬ľ ; kas võru keel jääb Võrumaal vähemuskeeleks?kas võro kiiľ jääs Võromaal veidembüskeeles?
vähendama veidembäs v vähämbäs tegemäveidembäs v vähämbäs .jätmäveidembäs v vähämbäs .võtmakahanda|ma-q -83vähändä|mä-q -83 ; palka vähendataksepalka võetas veidembäs ; roheline tee vähendab janutunnetrohiline tsäi võtt jooginälgä veidembäs v vähämbäs ; vähenda kiirust!võtaq huugu mahaq!
vähene veidüq.veitü .veitüt m umak .veitüide m osak .veitüid1kas|sin-ina -inat4vile|ts-dsä -tsät13kehvkehvä .kehvä35.väiko- -t1ütsi|k-gu -kut13mõ̭nimõ̭nõ .mõ̭nda v mõ̭nt41 ; ta oli ka vähesega rahultä olľ ka veitügaq rahu ; vähene kartulisaakarmõdu v kehv kardohkasaaḱ ; isa on vähese unegaesä om väiko unõgaq ; tuleb vähese pilvitusega, sademeteta ilmpilvi tulõ veidüq, sato tulõ eiq ; võib tulla väheste sademetega ilmvõi tullaq vähä sato ; vähesel määral peetakse ka parteveidüq peetäs ka partõ ; vähesedütsiguq ; vähesed pidasid lõpuni vastuütsiguq peiq lõpuniq vasta
vähenema veidembäs .jäämävähämbäs .jäämäkaha|nõma-(nõ)daq -nõ89vähä|nemä-(ne)däq -ne89 ; rahvaarv riigis vähenebrahvast jääs riigin veidembäs ; toidutagavara vähenessöögitagavara kahasi ; läbimüük on vähenenudläbimüüḱ om vähänüq
vähenõudlik .veitügaq .lepjä.lepli|k-gu -kku38.lihtsä- -t3 ; rabas kasvavad taimed on vähenõudlikudsamblõsuu pääl kasusõq veitügaq lepjäq kasvoq ; rahvateater ei pea mängima ainult vähenõudlikke tükkerahvatiatri ei piäq mänǵmä õ̭nnõ lihtsit tükke
väheusutav vaivalt, et ... ; väheusutav juttjutt, midä võit vaivalt uskuq
vähim: tal polnud vähimatki aimu su tulekusttä tiiä es tolmugiq su tulõkist
vähk (vii-elläi) vähkvähä .vähkä34vähkvähä .vähkä34kasujahä|dä-dä -tä24kassuvhädäkasuvahädä kasuvathätä24 ; vähi lakkvähä kaal ; vähki püüdmavähitsemä ; naabrimees jäi vähkinaabrimiiś jäi vähkä
vähkrema väherdä|mä-q -83.vähkremäväherdäq .vähkre78.kõhvõlõma†kõhvõldaq .kõhvõlõ85mitmit kõrdo väherde|(l)lemä-lläq -(l)le86 ; ei saanud und, vähkresin öö läbisaa es und, väherdelli üü läbi
väide väüdüs*-(s)e -t11ütelüs-e -t9jut|t-u -tu37.pakmi|nõ-sõ -st5kinnütüs-e -t9 ; väide ja tõestusväüdüs ja tõ̭õ̭stus ; kust sa võtad väite, nagu sind ei usaldataks?kost sa võtat tuu jutu, niguq sinno ei usutasiq? ; tema väited ei maksa kohtus midagitä kinnütüseq massa ei kohtun midägiq
väidetavalt niguq kõ̭nõldasnigu(q) kitetäs ; väidetavalt on see vesi tervendava toimegataa vesi tegevät terves, niguq kitetäs
väike .väike|ne-se -ist8.väiku- -t1.väiko- -t1.väikukõ|nõ v .väikugõ|nõ-sõ -ist8.väikokõ|nõ v .väikogõ|nõ-sõ -ist8(marjo jt väikside asjo kotsilõ) pi̬i̬nü- -t1peenüke|ne-se -ist8peeńokõ|nõ-sõ -ist8peenüqpi̬i̬nü peenüt18t(s)ilľo- -t2 ; väike tubaväiko tarõ ; see väike töö saab varsti tehtudtaa väiku tüü saa pia tettüs ; väikesed lapsedväikukõsõq latsõq ; väikest kasvu inimenevähälik v madalat kasvo inemine ; ma võtan väiksemad asjad käe otsama võta vähämbäq v väiksembäq aśaq käe otsa ; juba väiksena tahtis ta arstiks saadajoba väikust pääst tahť tä tohtris saiaq ; peole tulid suured ja väikesedpidolõ tulliq suurõq ja väikuq ; nii väikesi marju on raske puhastadanii peeńokõisi marjo om vaiv puhastaq ; väiksemvähämb ; väiksem vendvähämb veli ; väikesevõitu kortervähälik kortin ; väikesevõitu marjadpeeneliguq maŕaq
väiklane .väiko- -t1.ahta meelegaq ; väiklane norimineväikeisi asjo pääle õiõndaminõ ; ümberkaudu elavad ainult väiklased inimesedümbretsõ̭õ̭ri eläseq õ̭nnõ ahta meelegaq inemiseq ; kuidas sa võid nii väiklane olla!kuis sa võit nii hindätähtsä ollaq!
väikseke .väikokõ|nõ v .väikogõ|nõ-sõ -ist8.väikukõ|nõ v .väikugõ|nõ-sõ -ist8.väikseke|ne v .väiksege|ne-se -ist8 ; see on minu väiksekese pilt viie kuu vanuselttaa om muq väikukõsõ pilť viie kuu vannutsõlt
väiksus: oma väiksuse kohta on sel linnul vali hääluma väikse kere kottalõ om taal tsirgul kõva helü;
väitma .ütlemäüteldäq v (.)üldäq .ütle78.kitmäkittäq kitä61kinnü|tämä-täq -dä82 ; ma väidan, et see lause on tõenema ütle, et seo lausõq om tõtõ ; ta küll väidab nii, kuid tal ei pruugi õigus ollatä külq ütles nii, a täl ei piäq viil õigus olõma ; ta väitis mulle, et maa on veel külmunudtä kitť mullõ, et maa om viil külmänüq ; väitis, et nägi varastkinnüť, et näkḱ varast ; vastu väitmavasta vaidlõma ; väidetav spioon peeti kinniarvat luuraja peeti kinniq
väiv eläjät veiḿveime .veime35veimeq.veime veimet18veimeq.veimne veimend17väimväimä .väimä35väimeq.väime väimet18väimeq.väimne väimend17 ; kui loomal on väivid seljas, siis ta jääb kõhnaksku eläjäl ommaq veimeq sälän, sõ̭s tä jääs kõhnas
välde kiil' pikkus*-õ -t9pikkus|astõq*-.astmõ -astõnd16 ; esma-, teise- ja kolmandavältelised sõnadedimädsen, tõõsõn ja kolmandan pikkusõn sõ̭naq
väle välle- -t14ville- -t14kipõ- -t14.nopri- -t1nopõ- -t14välgäs.välkä välgäst22 ; noorena olid mul väledad jaladnoorõn olliq mul välkäq v kergeq jalaq
väledasti välehehevilehehekibõhõhekipõstõ
välgatama välgähtä|mä-q -83pilgahta|ma-q -83pilgah(t)u|ma-daq -84halgahta|ma-q -83 ; puude vahel välgatas jänese sabapuiõ vaihõl välgähť jänesse hand ; tuli välgatas korrakstuli pilgahtu kõrras ; mõtlesin ja välgataski!mõtli ja halgahťkiq!
välitöö vä(l)lä|tü̬ü̬-sõ -st5.korjami|nõ-sõ -st5 ; keeletudengid olid nädala Võrumaal välitöödeltudõngiq korssiq nätäľ aigo Võromaal kiilt
välivoodi kokko.käüjä sängtseego- -t2krõka|tś-dsi -tsit13 ; ma toon sulle esikust välivoodima tuu sullõ vüürüsest tseego
välja .vällä.ussõ ; läks väljalätś vällä ; aja koer välja!ajaq pini ussõ! ; ta ei teinud mu jutust väljagitimä tõrgahugiq es mu jutu pääle ; hommikuks ilmus ta väljahummogus tä ilmu vällä ; kevadel anti meile magasiaidast vili välja, kui vaja olikeväjä anti meile magasiaidast vili ussõ, ku vaia olľ ; välja arvamavällä arvama ; välja mõtlemavällä märgütämä ; välja vahetamavällä vaihtama ; välja ütlemavällä ütlemä ; välja kasvamavällä kasuma ; välja elamatossu vällä laskma ; vii lehm välja!viiq lehm mõtsa!
väljakannatamatu .välläkannahtamaldaq ; valu on terav, paiguti väljakannatamatuhalu om terräv, jaolt jõvva-iq vällä kandaq
väljakutse (.vällä)kutsõq-.kutsõ -kutsõt18.kutsmi|nõ-sõ -st5proomilõ.pandmi|nõ-sõ -st5 ; kiirabi sai uue väljakutsekipõabi sai vahtsõ kutsõ ; ma vajan uusi väljakutseidma taha hinnäst vahtsõst proomilõ pandaq
väljakäik .vällä|käüḱ-käügi -.käüki37peldi|k-gu -kut13kemmerg-u -ut13nuusni|k-gu -kut13sita|maja-maja -majja v -maia28
väljalase .vällä.laskmi|nõ-sõ -st5lasõnǵ-i -it13 ; see auto on 1965. aasta väljalasetaa auto om 1965. aastal vällä last
väljamakse .vällä.masmi|nõ-sõ -st5.vällämassan|ǵ*-gi -git13 ; tegi sularaha väljamaksetekḱ sularaha vällämassangi
väljaminek .vällämine|ḱ-gi -kit13min|o-o -no26 ; tal on suured väljaminekud, pere on suurtäl om raha mino suuŕ, pereht om palľo ; ootamatud väljaminekuduutmaldaq välläminegiq ; sissetulekud ja väljaminekudtuloq ja minoq ; isalt tuli väljaminekuks luba küsidaesä käest tulľ välläminekis lupa küssüq
väljamõeldis .võlśmi|nõ-sõ -st5.vällämõtõlus-õ -t9.vällämõtõld asi ; ära usu tema väljamõeldisiärq uskuq timä võlśmiisi
väljanägemine .vällänägemi|ne-se -st5.vällä.näütämi|ne-se -st5nä|go-o -ko27 ; pöörab oma väljanägemisele suurt tähelepanupand hindä vällänägemise pääle suurt rõhku ; toidu väljanägemine pole kiita, kuid maitseb hästisüüḱ ei näütäq hää vällä, a meksäs häste
väljapanek .vällä.pandmi|nõ-sõ -st5.välläpanõ|ḱ-gi -kit13(.vällä).näütüs-e -t9 ; muuseumi väljapanek oli vananenudmuusõumi välläpanõḱ olľ vanas jäänüq ; veerandi lõpp on hinnete väljapaneku aegveerändi lõpp om hindidõ välläpandmisõ aig
väljapoole (.)välläpoolõ ; uks avaneb väljapooleusś käü välläpoolõ ; linnamüürist väljapoole oli keelatud kivihooneid ehitadavälläpoolõ liinamüürü olľ keelet kivihuunit ehitäq
väljapääs (.vällä)päsemi|ne-se -st5.vällä.ussõ ; kus asub väljapääs?kost tan vällä päset? ; ainuke väljapääs on operatsioonpäst õ̭nnõ lõikus ; väljapääs merelemere pääle päsemine
väljapääsmatu (.vällä)päsemäldäq ; väljapääsmatu olukordpäsemäldäq lugu, m päsemäldäq pääväq
väljas vä(l)lä(h)nussõ(h)n ; lapsel oli keel suust väljaslatsõl olľ kiiľ suust välän ; praegu on väljas päris külm tuulparhillaq om ussõn peris külm tuuľ ; ta on nüüd endast väljastä om noq ku meelest ärq ; peab ikka enda eest väljas olemapiät iks hindä iist saisma
väljasaatmine .vällä.saatmi|nõ-sõ -st5kiudutami|nõ-sõ -st5 ; kadunukese väljasaatmine toimub kodustkaonukõsõ välläsaatminõ om kotost ; 1949. aasta väljasaatmine1949. aastaga kiudutaminõ
väljaspool vä(l)lä(h)npu̬u̬l ; uksevõti on väljaspoolussõvõti om välänpuul ; on tuntud ka väljaspoolom tunnõt ka välänpuul
väljast vä(l)lästussõst ; tuli väljast sissetulľ väläst sisse ; mis loom praegu väljast saab, kõik kohad on paljad!miä elläi saa noq ussõst, kõ̭iḱ kotusõq ommaq palľaq!
väljastama .vällä v kätte .andma.vällä .laskma ; automaat väljastas sõidupiletiautomaať lasḱ vällä sõidupiledi ; pakid väljastati tagaruumistpakiq antiq kätte takastruumist
väljastpoolt vä(l)lästpu̬u̬lt ; vaatasime maja vaid väljastpooltkaimiq majja õ̭nnõ välästpuult
väljasõit .vällä|sõit-sõidu -.sõitu37lusti|sõit-sõidu -.sõitu37 ; kiirabil oli pühade ajal palju väljasõitekipõlabil olľ pühhi aigo palľo välläsõitõ ; eile tegime väljasõidu mere äärdeeeläq teimiq lustisõidu mere viirde
väljatulek .vällätulõ|ḱ-gi -kit13.vällätulõmi|nõ-sõ -st5.toimõtulõ|ḱ-gi -kit13 ; raamatu väljatulek oli suur sündmusraamadu vällätulõḱ olľ suuŕ asi
väljavaade (.vällä).kaeh(t)us-õ -t9(.vällä-).kaemi|nõ-sõ -st5võimalus-õ -t9 ; meil on väljavaade merelemiiq mant om mere pääle nätäq ; tal on kõige suuremad väljavaated võistlus võitatäl om kõ̭gõ suurõmb võimalus võistlus võitaq
väljavalitu .vällävali|t-du -tut1 ; peole olid kutsutud vaid väljavalitudpidolõ olliq kutsuduq õ̭nnõ vällävaliduq ; tüdruk oli tema väljavalitutütäŕlatś olľ timä pruuť
väljavedu .vällävidämi|ne-se -st5.vällätu̬u̬mi|nõ-sõ -st5 ; puude väljavedu metsastpuiõ mõtsast vällävidämine
väljavõte .vällävõtus-(s)õ -t11.vällävõt|õq-tõ -õt18
väljaõpe .välläoppami|nõ-sõ -st5koolitus-õ -t9 ; hea väljaõppega koerhäste vällä opat pini
väljend .ütlemi|ne-se -st5ütelüs-e -t9 ; väljend kinnistus keelesütlemine jäi kiilde pidämä ; kasutab paari ladinakeelset väljendittarvitas paari ladinakeelist ütelüst
väljenduma .vällä .paistumakõ̭nõl|õma-daq -õ85 ; milles see väljendus?minkast tuu vällä paistu? ; et selgemini väljenduda, tarvitas lektor vaid mõnda võõrsõnaet jutt selgemb paistussiq, tarviť kõ̭nõlõja õ̭nnõ paari võõrast sõ̭nna ; väljendu selgemalt!kõ̭nõlõq selgembähe! ; vanasõnades väljenduvad rahvatarkusedvanostsõ̭nost tulõvaq vällä rahvatarkusõq
väljendus (.vällä).näütämi|ne-se -st5.vällä.ütlemi|ne-se -st5 ; tants on hinge väljendustands om henge vällänäütämine ; mees oli oma väljendustes väga järskmiiś olľ umin välläütlemiisin väega äkiline
väljuma .vällä minemä.vällä tulõma.maaha minemä ; väljusin kodust kell kuuslätsi kotost vällä kell kuuś ; millal laev väljub?kuna laiv vällä lätt? ; kas te väljute?kas ti läät maaha?
väljund .vällä|anď-anni -.andi37tü̬ü̬- -d52tul|lõḿ-õmi -õmit4 ; sisend ja väljundsisseanď ja välläanď ; teadusel on ka praktilised väljundidtiidüsel ommaq ka praktilidsõq tulõmiq
välkuma .välkmä.välküq välgü64.pälkelemäpälgeldäq .pälkele85välgähtä|mä-q -83 ; jookseb, nii et kannad välguvadtä juusk niguq perseq välk õ̭nnõ v nigu jalaq kukrohe kääväq ; nägi metsatuka taga valgust välkuvatnäkḱ mõtsasaarõ takan valgust pälkelev ; kurjategija käes välkus pussnugakuŕategijä käen välgähť tuutś
vältama olõmaollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58püs|ümä-süq -ü70.kestmä.kestäq kestä61 ; haigus on väldanud juba mitu kuudtõbi om olnuq joba mitu kuud ; film vältab 90 minutitfilḿ käü 90 minotit ; põud on väldanud juba kuu aegapõud om püsünüq joba kuu aigo
vältel joosulsee(h)n.aogaq ; kõik juhtus sekundi murdosa vältelkõ̭iḱ juhtu sekondi murdosa seen ; mängu vältel ei toimunud midagi erilistmängo joosul es sünnüq midägiq esiqerälist ; selle aja vältel ei juhtunud midagituu aogaq es juhtuq midägiq
vältima var|ima-riq -i57kõrvalõ v ärq .hoitma ; ta väldib mindtä vari minno ; suuri vigastusi õnnestus vältidasuuri häti õ̭nnistu ärq hoitaq
vältimatu hädätarvili|nõ-dsõ -st5hädäperäli|ne-dse -st5(mü̬ü̬dä)päsemäldäq ; arvuti on kujunenud vältimatuks abivahendikspuutrist om saanuq hädätarvilinõ abimiiś ; vältimatu abihädäperäline abi ; vältimatu olukordm päsemäldäq pääväq
väntama .väntämävändädäq .väntä77.käändmä(.)käändäq käänä66pü̬ü̬rdmäpöördäq v pü̬ü̬rdäq pöörä66 ; muuseumis tahtsid kõik lapsed käia vändatamuusõumin tahiq kõ̭iḱ latsõq püürä käändäq ; väntab meie külast filmitege mi küläst filmi ; jalgratast väntamaratast sõkma
värav värdeq.värte värdet18värehť-i -it13väre|ť-di -tit13vär|räi-äjä -äjät4(katõ poolõgaq), m .värt|eq v .vähr|äq v .värr|äq v .värj|äq-ide -it18 ; värav on lahtivärräi om vallalõ ; avab väravadlask värteq vallalõ ; mängus löödi kaks väravatmängon lüüdi katś värehtit
värbama kohegiq v .kinkaskiq .võtma.palkamapalgadaq .palka77meelü|tämä-täq -dä82.kutsma.kutsuq kutsu64 ; värvati nekrutiksvõeti nekrutis ; ta värvati luureteenistusse juba viis aastat tagasitä kutsuti luurõteenistüste joba viiś aastakka tagasi
värk värḱvärgi .värki37asiaśa .asja43 ; Vene värkVinne värḱ ; masinavärkmassinavärḱ ; aias kasvab tal igasugust värkiaian kasus täl egäsugumast värki ; mis värk on?mis mäng om? ; mis selle värgiga saab?miä taa mängogaq saa? ; kõik see värk on veiderkõ̭iḱ taa värḱ v mäng om imelik
värskendama .värskimbäs v .vahtsõmbas tegemä ; ujumine värskendas matkajaidtsuklõminõ tekḱ matkajaq värskimbäs ; elamist on vaja värskendadaelämist om vaia vahtsõmbas tetäq
värskenema .värskimbäs .saama
värskus .värski olõḱ ; toidukaupa ostes veendu selle värskuses!söögikraami ostõn olõq kimmäs, et tuu om värski! ; naine on värskuse kaotanudnaanõ om näost vanas jäänüq ; kevadine värskuskeväjäne kerge olõminõ
värv värḿvärmi .värmi37värv́värvi .värvi37(rõiva jaos) painpainu .painu37 ; tumesinist värvi seeliktumõsinist värvi v karva v juhti undruk ; musta värvi riiemusta juhti rõivas ; tema kodu on rõõmsates värvidestimä kodo om rõ̭õ̭msidõ värmegaq ; värviteleviisorvärvitelek ; ostsin riide jaoks värviosti rõiva jaos painu
värvel .värbli- -t1.värdli- -t1 ; mees pistis käe värvli vahelemiiś tsusaś käe värbli vaihõlõ
värvikas värmili|ne-dse -st5kir|riv-ivä -ivät4 ; kandis värvikaid riideidkanď kirivit rõivit ; turul võib näha värvikaid inimesituru pääl või nätäq esiqmuudu rahvast
väänama .käändmä(.)käändäq käänä66pü̬ü̬rdmäpöördäq v pü̬ü̬rdäq pöörä66.väändmä(.)väändäq väänä66 ; politseinik väänas vargal käed selja tahapolitsei käänď vargal käeq sälä taadõ ; väänas jala väljanisõlď jala ärq ; jalg on välja väänatudjalg om jakust ärq keeverdünüq ; pesust vett välja väänamamõsust vett vällä käändmä v pitsitämä
väänduma kõvõras minemäki̬i̬rdümäki̬i̬rdüdäq keerü79 ; jalgratta tagaratas oli väändunudjalgratta tagatsõ̭õ̭ŕ olľ kõvõras lännüq ; humal on puu ümber väändunudhummaľ om hindä puu ümbre käändnüq
väärt väärt.kalli kallist22kallishää- -d50 ; kingad olid 100 eurot väärtkängäq olliq 100 õurot väärt ; see on väärt raamattaa om väärt raamat ; kas asi on seda väärt?kas tuu asi tasos ärq?
väärtus .väärtüs-e -t9.häädüs-e -t9hindhinna .hinda30väärt olõminõ ; sellel pole püsiväärtusttaa asi ei jääq hinda ; varastati tuhande euro väärtuses tööriistuvarastõdi tuhandõ õuro iist tüüriisto ; kas emakeel on väärtus?kas imäkiilt peetäs tähtsäs?
väärtusetu .väärtüseldäqotavodava odavat4tähendüseldäq ; see asi on väärtusetutaa asi olõ-õi midägiq väärt
väärtuslik .väärtüsli|ne-dse -st5väärt- -t3.tähtsäkallis.kalli kallist22tarvili|nõ-dsõ -st5.tarbli|nõ-dsõ -st5 ; mesi on väärtuslik toitmesi om tarvilinõ süüḱ ; kõige väärtuslikum mängijakõ̭gõ parõmb mänǵjä ; väärtuslik aegkallis aig
