uberik = ubrik ubõri|k-gu -kku38ubõ|rits-ritsa -.ritsa37pugõri|k-gu -kku38tśubari|k-gu -kku38pogri|ts-dsa -tsat13 ; mu tuba oli väike uberik ühe kingsepa juuresmu tarõ olľ väiku pugõrik üte kängsepä man ; Liisu uberik on päris lumme mattunudLiiso tśubarik om peris lummõ ärq uppunuq
udu udsuudsu utsu26undsõq.undsõ undsõt18undsõh.undsõ undsõht20(aknõ- v prilliklaasi pääl) hi|gi-i -ki27 ; heinamaa kohal heljub uduudsu hõľos hainamaa kotsil ; udu langes mahaundsõq tulľ maaha ; soost tõuseb uduundsõq tulõ suu päält üles v nõsõs suu päält ; nii tihe udu oli, et oma kätt ka ei näinudnii paks undsõq olľ, et umma kätt ka näe es ; mets on hallis udusmõts om hahan undsõn ; udus on nähtavus halbundsõgaq näe-iq häste ; uttu mähkunud mäetipudundsõhe mähidüq mäehaŕaq ; udu peidus saaredundsõhe käkkünüq saarõq ; mäletan nagu läbi udumälehtä unõ iist ; tõmba uttu!kaoq minemä! v pakõq mant! ; aegade uttu kadunudaohämärikku kaonuq ; udu(juttu) ajamahaussi ajama, hauśma ; udujoomundsõjuum ; udukoguudsukogo
udune .undsõ|nõ-(dsõ) -st7udsu|nõ-dsõ -st7(aknõ- v prilliklaasi kotsilõ) .hii|ne-dse -st7higi|ne-dse -st7hikkõ(h)n ; udused ilmadundsõ(dsõ)q ilmaq ; silmapiir on udunetaivaviiŕ om undsõn ; õhtu oli sompus ja uduneõdak olľ sundõn ja udsunõ ; aken tõmbus uduseksakõń tõ̭mmaś hikkõ ; silme ees läheb uduseksudsu tulõ silmi ette ; udused fotodudsudsõq pääväpildiq ; udused mälestusedsegädseq v hämäräq mälehtüseq
uduselt hämärähehämärälesegätsehesegätsele ; rääkis asjast uduseltkõ̭nõľ aśast segätsehe ; meenus uduselttulľ niguq läbi udsu miilde
udusulg pu|tsai-dsaja -dsajat4udsu|sulǵ-sulõ -.sulgõ34 ; udusulis linnupojadpudsajin v udsusulin tsirgupojaq ; kerge kui udusulgkerge niguq putsai ; patja kloppides ajad padja küljest udusulgi ülespatja kloppin ajat padja külest utsu üles
udutama undsõ|tama-taq -da82udsu|tama-taq -da82 ; udutab vihmaundsõtas v aja undsõt ; väljas udutab, midagi pole nähavälän undsõtas v um undsõq, näe-iq midägiq ; udutavad aknaklaasidhiidseq aknõklaasiq
uduvihm udsu|vihm-vihma -.vihma30undsõq.undsõ undsõt18undsõh.undsõ undsõht20 ; uduvihma sadama, udutamaundsõt ajama v undsõtama v udsutama
ufo ti̬i̬dmäldäq v .tundmaldaq .lindaja asitiila*- -t2
uhkama (üles v .vällä) .lahvamalahvadaq .lahva77.lahksamalahastaq .lahksa76.kirgämäkirädäq .kirgä77 ; allikas uhkab vettlättest lahvas vett üles ; higi uhkas ihulehigi lahvaś üle iho ; aknast uhkas jahedat õhkuaknõst lahksaś jahhet luhti ; maapinnast uhkab külmustmaa hengäs külmä vällä ; isandast uhkas võimuesändä olõkist kiräś võimu vällä
uhke .uhkõ- -t3torrõ- -t14kin|ä-ä -nä24kõrḱkõrgi .kõrki37.ausa- -t3 ; uhke ja alistumatu rahvasuhkõ ja allahiitmäldäq rahvas ; uhke oma tütre üleuhkõ uma tütre pääle ; ära ole alati nii uhke ja suureline!olgu-iq alasi nii uhkõ ja suurõlinõ! ; üks kleit uhkem kui teineütś kleiť tõsõst uhkõmb ; uhke losstorrõ losś ; tõllas istub uhke mees, kuldkübar peastõllan istus torrõ miiś, kuldküpäŕ pään ; külm ja uhke iluduskülm ja kõrḱ kaunitaŕ ; uhke ilmekõrḱ ńago ; on uhkeks läinudom uhkõs v torrõs lännüq ; vaata, kui uhke see inimene on!kaeq, ku korgõ kaemisõgaq taa inemine om! ; väga uhked riidedväega ausaq rõivaq
uhkeldama uhkõnda|ma-q -83ilo|tama-taq -da82mitmit kõrdo uhkõndõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86.uhkõlõmauhkõldaq .uhkõlõ85ilotõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86(rõividõgaq) .höühkelemähöüheldäq .höühkele85 ; ema uhkeldas oma targa lapsegaimä uhkõnď uma targa latsõgaq ; aias uhkeldavad roosipõõsadaian uhkõndasõq roosipuhmuq ; uhkeldab küla vahel uue autogailotõlõs külä vaihõl vahtsõ massinagaq ; mis sa ilmaasjata uhkeldad!miä saq ilmaaśandaq uhkut ajat! ; uhkeldas kallis ülikonnashöühkeli kalli ülikunnagaq
uhkelt .uhkõhe.uhkõlõtorõhõhetorõhõlõ.uhkuisi ; astub uhkelt ja püstipäiastus uhkõhe ja pää pistü ; Elmar paneb end ikka uhkelt riidesse, kui Liidi poole lähebElmar pand hindä õ̭ks uhkõlõ rõivilõ, ku Liidi poolõ lätt ; kõndis uhkelt kõigist möödakõ̭ndõ torõhõhe kõ̭igist müüdä ; vastas uhkelt: ei!üteľ uhkuisi vasta: ei!
uhkus .uhkus-õ -t9torõhus-õ -t9 ; ta on nii uhkust täistä om nii uhkust täüs ; aetakse uhkust taga, ostetakse kallist mööblitaias torõhust takan, ostõtas kallist müüblit ; järv oli Saareküla uhkuseksjärv́ olľ Saarõkülä ilo
uhkustama uhkõnda|ma-q -83kõrgista|ma-q -83mitmit kõrdo uhkõndõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86.uhkõlõmauhkõldaq .uhkõlõ85kõrgiskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86kõrgistõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86.kõrkõlõmakõrgõldaq .kõrkõlõ85 ; ta ei uhkustanud oma teadmistegatä uhkõnda-as ummi tiidmiisigaq ; pole mul millegagi uhkustadaolõ-iq mul minkaq kõrgistõllaq
uhtma .(h)uhtma.(h)uhtaq (h)uha63(kergehe) .(h)uhtsama(h)uhastaq .(h)uhtsa76kõrras lopahta|ma-q -83lopahu|tma-taq -da62 ; uhtis jõe ääres vaipahuhtõ jõ̭õ̭ veeren põrmandurõivast ; vesi uhab järve kallastvesi uht järve perve ; meri uhtis uppunu kaldalemeri huhtõ uppunu vällä ; laine uhas üle paadi äärelainõq lopahť üle venne veere ; poiss saab isa käest uhtapoisś saa esä käest uhtaq v mäntli
uimane hoima|nõ-dsõ -st7hoima|du-du -tut1hoimussillaqhoimussi(h)n.oigõ- -t3.oigu- -t1jovvõ|du-du -tut1 ; päike teeb uimasekspäiv tege hoimatsõs ; uimaseks jäämahoimussihe v hoimussile jäämä ; ta on kukkumisest veel uimanetä om sadamisõst viil hoimussin ; valvur löödi uimaseksvahť lüüdi hoimatsõs ; meie klassi poistest oli Märt kõige uimasemmiiq klassi poissõ hulgan olľ Märt kõ̭gõ oigõmb ; see on uimane põrsas, laseb ennast sülle võttaseo om oigõ põrss, lask hindä üskä võttaq
uimastama hoimatsõs tegemä v lü̬ü̬mä ; suurtes valudes vaevlev haige uimastati ravimitegasuurõn valun haigõ tetti ruuhtõgaq hoimatsõs ; vastane uimastati täpse löögigavastalinõ lüüdi täpsä välgigaq hoimatsõs ; sookailude lõhn uimastabtśahknidõ hõ̭ng tege hoimatsõs v pand purjo ; kirg uimastas tema meelihimo nakaś tälle mudsu mano
uimasus hoimahus-õ -t9hoimhoima .hoima31 ; palavik tekitab peavalu ja uimasustpalavigust tulõ päähalu ja hoimahus ; värskes õhus vabanes ta uimasusestvärskin õhun sai tä hoimast vallalõ
uimerdama: ei viitsi tööd teha, ainult uimerdabei viisiq tüüd tetäq, muguq makas man v vinnüs ja vinnüs õ̭nnõ;
uimerdis hu|ńa-ńa -nńa26huńe|ṕ-bi -pit13hu|ńo-ńo -nńo26hün|ä-ä -nä24 ; kukkus uimerdisest mehe otsatrehvü huńalõ mehele
uinak uinah(t)us-õ -t9uinang-u -ut13uina|k-gu -kut13magah(t)us-õ -t9kurvah(t)us†-õ -t9 ; pärastlõunane uinakpäältlõunõnõ uinahus v magaminõ ; põgus uinak rongiskerge uinahus rongi pääl ; kui oled väsinud, tee üks uinak!lasõq ütś kurvahus, ku väsünüq olõt! ; teen pooletunnise uinakuma lasõ poolõs tunnis silmä kinniq
uinuma .uinu|ma-daq -80magalõ v maga(ha)ma .jäämäuinussi(l)lõ .jäämäuinah(t)u|ma-daq -84 ; uinu, uinu, rumaluke!uinuq, uinuq, ullikõnõ! ; haige püüab uinudahaigõ pruuḿ magama jäiäq ; järv uinus kuuvalgeljärv́ magasi kuuvalgõn ; uinunud vulkaanuinussil tulõmägi
uinutama uinu|tama-taq -da82maga(ha)ma .pandmasuigu|tama-taq -da82unista|ma†-q -83 ; uinutasin lapse magamauinudi latsõ magama ; rahva tähelepanu uinutatakse lubadustegarahvas petetäs lubamiisigaq ärq ; kella tiksumine uinutaskellä tikśnä tekḱ unitsõs v ai unõ pääle
uisapäisa huisapäisä(h)uisapäisi.(h)uiskuülejalaüle(suu)pääkaala.mõtlõma(l)daqulli .päägaq.huupi ; see töö on tehtud uisapäisaseo tüü om tett huisapäisä ; ta ei tee midagi uisapäisa, enne mõtleb kõik läbitä ei tiiq midägiq ülejala v ülepääkaala, inne rehkendäs kõ̭iḱ vällä ; kuhu sa uisapäisa tormad?kos sa joosõt (uma) ulli päägaq? ; ära uisapäisa otsusta!otsustagu-iq huupi!
ujuma ujomauioq v ujjoq ujo70ojomaoioq v ojjoq ojo70.oidma.oiduq oiu64.oiduma.oidudaq oiu79 ; ujusime üle järvemi uio üle järve ; poisid ujuvad üle jõetśuraq oidvaq üle jõ̭õ̭ ; koera ujumapinni ujoma ; ujuvad saaredoidsaarõq ; ujuv suvilaviipäälne suvõmaja ; vett on nii palju, et õu lausa ujubvett om nii palľo, et moro õkva lainõtas ; taevas ujusid pilvedtaivan oiduq pilveq ; kust sina välja ujusid?kost saq vällä kargsit?
ujumine ujomi|nõ-sõ -st5ojomi|nõ-sõ -st5 ; rinnuliujuminerinnoldõujominõ ; rinnuliujuminekõnnõk kunnaujominõ ; ujus 200 m rinnuliuio 200 m kunna muudu
ujumiskoht ojomiskotus-(s)õ -t11tsukõlus-õ -t9 ; jõekäärus on hea ujumiskohtjõ̭õ̭vangun om hää ojomiskotus
ujutama ujo|tama-taq -da82ojo|tama-taq -da82 ; läheme hobust ujutamami lää hobõst ojotama ; üle ujutamauputama ; suurvesi ujutas heinamaa ülesuuŕvesi upuť hainamaa ärq ; kogu madalik on üle ujutatudkõ̭iḱ mataľmaa om upungin v ujovallaq v kõ̭iḱ mataľmaa upuskõllõs ; lugejad ujutavad meid kirjadega ülelugõjaq uputasõq meid kirjo ala
ukerdama ukõrda|ma-q -83mukõrda|ma†-q -83mitmit kõrdo ukõrdõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; ukerdan mööda libedat tänavatukõrda nilbõt huulitsat pite ; keegi ukerdas maanteekraaviskiäkiq ukõrď suurõtiikraavin ; vaatasin, et üks väikene ukerdaja paistab, tuli lähemale – oma laps olikai, et ütś väikene mukõrus paistus, tulľ lähkümbähe – uma latś olľ
uks usśussõ ust39(katõ poolõgaq), m .värt|eq-ide -it18.vähr|äq-ide -it18.värr|äq-ide -it18.värj|äq-ide -it18 ; uks avaneb väljapooleusś käü välläpoolõ ; teine uks viis aedatõ̭nõ usś lätś aida ; perenaine vahib ukselpernaanõ vahis ussõ pääl ; vaatas üle uksekai üle ussõ v läve ; uksest sisse, välja minemaussõst v lävest sisse, vällä minemä ; tule eesuksest, eesuks on lahti!tulõq iistussõst, edeusś om vallalõ! ; vanatüdruk näitas kosilasele ustvanatütrik ai kosilasõ ussõst vällä ; õnnetused tulevad uksest ja aknasthädäq tulõvaq ussist ja aknist v lävest ja pajast
ukseava ussõ|mulk-mulgu -.mulku37läv|i-e -ve24 ; madal ukseava sundis kummardamamataľ ussõmulk panď kumardama ; suits läheb ukseavast väljasuits lätt lävest vällä
ula: on kusagil ula pealaelõs koskil v om koskil uľa pääl
ulaelu (.ümbre).aelõmi|nõ-sõ -st5 ; lubas ulaelu maha jättalubasi ümbreaelõmisõ maaha jättä ; mis töö seal kontoris ka on, puha logelemine ja ulaelu!mis tüü sääl kontorin õ̭ks om, paľas logõlõminõ ja videlemine!
ulakas koirkoira .koira37krantśkrandsi .krantsi37kelḿkelmi .kelmi37ula|k-gu -kut13 ; ulakad lapsedkoiraq latsõq ; sa oled väga ulakas poisssa olõt väega koir v kelḿ poisś
ulakus .koirus-õ -t10.krantśus-õ -t10.koirustük|k-ü -kü37koirasti|k-gu -kku38tük|k-ü -kü37 ; on mingi ulakusega hakkama saanudom mändsegiq tükü tennüq
ulatama 1. (kätte) .andma(.)andaq anna66küünü|tämä-täq -dä82.ängämäängädäq .ängä77.pakmapakkuq paku64 ; ulatab käeküünütäs v and käe v pakk kätt ; karjapoiss ulatas hundile noaga leibakaŕapoisś küünüť soele väidsegaq leibä ; ulata mulle kitarr, ma mängin ühe loo!ängäq mullõ kitrat, ma mängi üte luu! ; ulata kooki laua teise otsa!pakuq kuuki lavva tõ̭istõ otsa! ; ulatasin lilled ja kingituseanni kätte lilliq ja kingitüse 2. kq kaulatuma
ulatuma .küündümä.küündüdäq küünü79.haarduma.haardudaq haaru79 ; kleit ulatub maanikleiť küünüs maaniq ; jõulukuuse latv ulatus laenijoulukuusõ ladõv küündü v puttõ lakkõ ; käsi ei ulatunud õunaniupin es küünüq kätte ; laulja kuulsus ulatus üle maailmalaulja kuulsus küündü üle maailma ; traditsioon ulatub kristluse-eelsesse aegakommõq küünüs v lätt tagasi aigo inne ristiusko ; sa ehk ulatud paremini sinna juurdesa vaest haarut innembi sinnäq mano ; nii kaugele kui silm ulatub, laiub preerianii kavvõlõ ku silm küünüs, om nätäq lakõmaa ; kas nüüd ulatub?kas noq küünähüt? ; see jutt on minugi kõrvu ulatunudseo jutt om mullõgiq kõrva putnuq
ulatus .suurus-õ -t9.küündümi|ne-se -st5 ; kahjustuse ulatuskaḣo suurus ; globaalse ulatusega probleemüleilmahädä ; mu hääleulatus on kolm oktaavimu helü võtt kolm oktavit ; kogu tee ulatusesterve tii pikkusõn ; kogu Euroopa ulatusesüle terve Euruupa ; ebaseaduslik äri on võtnud suure ulatusesäädüsvastalinõ äri om suurõs v lajas lännüq ; vastuhakk omandab üha laiema ulatusevastanakkaminõ lätt kõrrast laembas ; täita nõu veega kolmveerandi ulatusestäütäq annoḿ viigaq kolmveerändiniq ; ülesvõtteid on kuue tunni ulatusesülesvõttit om kuvvõ tunni jago ; põder oli püssi laskeulatusespõdõr olľ püssägaq laskõq ; tiibade siruulatussiibo lakjus
umbe .umbõ.umbõhe.umbõlõkinniq ; torud läksid umbetoroq lätsiq umbõ ; teed on umbe tuisanudtii ommaq umbõhe v kinniq tuisanuq ; umbe kasvav jõesängett ; tiik oli umbe kasvanudlumṕ olľ umbõlõ kasunuq ; sõrm läks umbesõrḿ lätś umbõhe
umbes IIringi(h)n.ümbreniiarvadaqpiavaśtinämb-vähämbsilmnätäq.umbõs ; umbes kümme tuhat meestkümne tuhandõ mehe ringin v ümbre ; umbes kümme meetritnii kümme miitret ; umbes minuvanunearvadaq minovannu ; umbes ühepikkusedpia v silmnätäq ütepikku ; läks umbes sinnapoolelätś inämb-vähämb sinnäqpoolõ ; umbes viis aastat tagasimõ̭ni viiś aastakka tagasi ; täpselt ei tea, aga umbes arvantäpselt ei tiiäq, agaq sinnäqpoolõ arva ; ära vasta nii umbes!vastaku-iq nii huupi! ; millest ta umbes rääkis?minkast tä umbõs kõ̭nõľ?
umbes I I.umbõ(h)n ; tee on jalgratastest umbestii om jalgrattist umbõn ; umbes kraanikaussumbõn kraanikausś
umbkeelne umbkeeli|ne-dse -st7umbki̬i̬ľ|ne-se -set6 ; Võru linnas leidub ka umbkeelseid eestlasiVõro liinast lövvät ka umbkeelitsit eestläisi v umbeestläisi
umbselt .umbõhe.umbõlõ.umbõmüldüssi(h)n ; tee lõppes umbselttii lõppi umbõ ; ei tohi umbselt sulgedaei võiq umbõhe kinniq pandaq ; kartuleid ei tohi umbselt säilitadakardohkit ei tohiq müldüssin hoitaq
umbusaldama mitte .uskma.kahtlasõs pidämä ; alguses nad umbusaldasid tedanääq es usuq timmä edeotsa ; ma umbusaldan selliseid juttema ei tahaq sääntsit juttõ uskuq ; kõiki võõraid umbusaldataksekõ̭iki võ̭õ̭rit peetäs kahtlaisis
umbusaldus: ministrile avaldati umbusaldustministrile näüdäti üles umbusko v uskmatust
umbusk umb|usk-uso -.usko36.kahtlus-õ -t9 ; umbusk võõramaalaste suhtesumbusk võ̭õ̭ramaalaisi vasta ; äärmine umbusk kõige uue vastuperädü kahtlus kõ̭gõ vahtsõ kotsilõ ; umbusku hajutamakahtluisi kaotama
ummistus ummistumi|nõ-sõ -st5pidähüs*-e -t9ummistus-õ -t9 ; radiaatori ummistusradika ummistuminõ ; veresoonte ummistusveresuuni ummistuminõ ; ummistus on teises toruspidähüs om tõsõ toro seen
ummuksis 1. ummussi(h)nummussil(laq)ummussõ(h)nmülgüssi(h)n ; järv on talvel ummuksisjärv́ om talvõl umbõn ; kalad olid jää all ummuksiskalaq olliq iä all ummussin2. mülgüssi(h)nmüldüssi(h)nummussi(h)n ; süsi põletatakse kolm ööpäeva ummuksishütsi palotõdas kolm päivä (puuľ)müldüssin ; ummuksis kustumamültümä ; ahi põleb ummuksisahi palas ummussin
unarule = unarusse unõssiheunõssi(l)lõunõhuisiunõh(t)ustõ.laoki(l)lõhoolõldaq ; unarusse jäänud suhtedunõssihe jäänüq läbikäümine ; unarusse jäetud kutsikashoolõldaq jätet kutsik ; unarusse vajunud kombedunõhtustõ jäänüq kombõq ; jätab oma ametikohustused unarussejätt uma ammõdi hoolõtuhe
und (kalapüüdmisriist) undunna .unda32unnunna .unda32
undama .undamaunnadaq .unda77.hunńamahunńadaq .hunńa77hunis|õma-taq -õ87 ; sireen undas vahetpidamatahädäpassun unnaś vaiht pidämäldäq ; parmud lendavad unnatesparmuq lindasõq nii mis hunńas ; rehepeksumasina undaminepessümassina hunńaminõ ; keha undab valustiho aja vallu vällä
unelema unõskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86unista|ma-q -83 ; meeleolu on unelevmiiľ unõskõlõs ; viiul uneles vaikseltviioľ unõskõli tassakõisi ; neile meeldis unelda kaugetest maadestnäile miildü unistaq kaugist maiõst ; mis sa siin uneled?midä sa unistat v unõskõlõt siin?
unenägu un|i-õ -d41unõnä|go-o -ko27unõ((h)n)nägemi|ne-se -st5 ; väga selge unenäguväega selge uni ; elu näib halva unenäonaelo paistus niguq halv uni ; ilus elu nagu unenäosillos elo niguq unõn näessiq
unesegane suigu|nõ-dsõ -st7unõsegä|ne-dse -st7 ; unesegane nägu peassuigunõ nägo pään
uni un|i-õ -d41 ; und nägemaund nägemä ; nägin sellist undnäi sändse unõ ; mul on praegu kange unimul om parhillaq kangõ uni pääl ; rahutu unihalv magaminõ ; unne jääma, unne vajumamagama v magalõ jäämä ; magab õiglase undmaka niguq õigõ miiś ; oma igava jutuga ajab ta inimestele une pealetä õ̭nnõ unistas inemiisi uma igävä jutugaq ; uni oli kui peoga pühituduni olľ niguq pühit ; käib peale nagu uniaja pääle niguq uni ; poleks uneski arvanudei olõssiq unõn ka nännüq ; kerges unesvirvessilläq, virvessin ; kergesse unnevirvessihe, virvessile
unistama unista|ma-q -83ette kujotamaigä|tsemä-tsäq -dse90 ; iga tütarlaps unistab armastusest ja õnnestegä tütäŕlatś igätses armu ja õ̭nnõ ; vaatab unistades tähtede poolekaes unistõn tähti poolõ ; unistavate silmadega noormeesunistaja silmigaq nuuŕmiiś ; poiss unistab, kuidas ta suureks saades elama hakkabpoisś kujotas ette, kuis tä suurõst pääst elämä nakkas
unistus su̬u̬v́soovi su̬u̬vi37igätsüs-e -t9unistus-õ -t9ettekujotus-õ -t9 ; unistuste pulmviimädse pääl pulm ; eluunistuselo unistus ; purunenud unistusedtühjä lännüq sooviq ; tema unistus on saada kuulsaks kirjanikukstä luut saiaq kuulsas kiränigus ; oma talu oli Andrese suurim unistusuma talo olľ Andresõ kõ̭gõ suurõmb suuv́ ; unistus läks täidesuuv́ lätś täüde ; kandub unistustes kaugetele maadelevöörüs uman ettekujotusõn kaugidõ maiõ pääle ; unistuste naineigätsüisi naanõ ; ta virgus oma unistustesttä virgu umast unistamisõst
unisus uninõ olõḱ v olõminõ ; tunnen pidevat unisustkõ̭iḱ aig om mul uninõ olõminõ v uni pääl
ununema unõh(t)u|ma-daq -84meelest (ärq) minemä(meelest) ärq .haarduma ; taskusse ununenud võtmedkarmanihe unõhtunuq võťmõq ; pikapeale ununevad koolist saadud teadmisedkoolitarkus lätt pikäpääle meelest ; ununes mul ootamatultärq haardu no meelest mul v niguq võeti (meelest) ärq mul
unustama unõhta|ma-q -83unõhu|tma-taq -da62meelest .laskma ; ära unusta kirja posti viia!ärq unõhtaguq v meelest laskuq kirjä posti pandaq! ; unustasin raamatu mahaunõhti v jäti raamadu maaha ; laps kaldub unustamalatś tüküs unõhtama ; unustasin end lugemaunõhti hindä lugõma ; kõiki peetakse meeles, kedagi ei unustatakõ̭iki peetäs meelen, kedägiq ei unõhtõdaq ; kõigi poolt unustatud vanameeskõ̭igist maaha jätet vanamiiś ; unustab söögi, joogi ja unelask meelest süümise, juumisõ ja magamisõ ; vihahoos võib ta ennast hoopis unustadavihahuun või täl miiľ hoobis pääst minnäq ; unustamine sageneb vanas easvanan iän lätt unõhtaminõ hullõmbas v vanan iän nakatas kõrrast inämb unõhtama
unustus unõh(t)us-õ -t9 ; viibib sellises unustuses, et ei mäleta tervet eilset päevaom sääntsen unõhtusõn, et ei mälehtäq tervet eeläst päivä ; endise kuulsa mehe elu lõppes unustusesinneskidse kuulsa mehe elo lõppi unõhtusõn ; unustusse vajumaunõh(t)uma ; tahaks end unustuseni täis juuatahtnuq hindäl meele pääst ärq juvvaq ; unustusehõlmasunõhusõ üsän
upakil 1. upakallaqupakillaqupikullaqupil(d)õ ; auto on kraavis upakilauto om kraavin upakallaq2. .urviurvil(d)õurvikallaqurvikillaqurvikullaquurikallaquurikullaqkumaruisi ; upakil olematuurutama ; laps otsis peidetud mänguasja, poolest saadik voodi all upakillatś otsõ käkitüt mängoasja, poolõst saaniq sängü all urvi ; vana kuur on hullusti upakilvana kuuŕ om jälehehe lüngi
upakile upaki(l)lõupaku(l)lõupil(d)õ ; lamaja ajas end upakilepikäleolõja ai hindä upakillõ
uperkuuti upõr.kuutiupõr.paudsiupõr.tautsikukõr.paudsiüle pää ; auto käis uperkuutiauto käve üle pää ; see vastane lööb su uperkuutiseo vastalinõ lüü su upõrpaudsi
upitama 1. kuk|kama-adaq -ka77(h)up|pama-adaq -pa77(h)upista|ma-q -83.vinnamavinnadaq .vinna77 ; upitas raske koti mulle selgahupaś v hupisť rassõ koti mullõ sälgä ; upita mind koorma otsa!huppaq minno kuurma otsa! ; katsun end istukile upitadama püvvä hindä istma vinnadaq ; tundmatu kuju upitati linnapeakstundmaldaq tegeläne kukati liinapääs2. küünü|tämä-täq -dä82 ; tagapool seisjad upitasid endid kõrgemaletakanpuul saisjaq küünüdiq hindä korõmbalõ ; eneseupitaminehindäkergütämine
uppi 1. uppi ; uppi lendamauppi lindama ; uppi tõugatud tõrsümbre v uppi tougat tõrdo2. .urviurvil(d)õ ; ajab end nii uppi kui võimalikaja hindä nii urvi ku and
uppis 1. uppi ; uppis riiuluppi riioľ2. .urviurvil(d)õurvikallaqurvikillaqurvikullaq ; seisab vanni kohal uppissais vanni kotsil urvikillaq
uppuma up|puma-pudaq -u79.põhja minemä ; poiss uppus jõkkepoisś uppu jõkkõ ärq ; vaadake, inimene upub!kaegõq, inemine upus ärq! ; kalurid uppusid tormiskalameheq lätsiq tormigaq põhja ; laev upub otse meie silme alllaiv lätt õkva mi silmi näten põhja ; toimetaja upub töössetoimõndaja upus tüü sisse ärq ; rohelusse uppunud linnaosarohilist v haljust täüs liinajago ; silmapiir uppus uttutaivaviiŕ kattõ undsõhe
uputama upu|tama-taq -da82.põhja .laskma.põhja ajama ; ära neid kassipoegi ära uputa!uputagu-iq naid kassipoigõ ärq! ; suurvesi uputab heinamaadsuuŕvesi uputas hainamaad ; laev uputati merelahinguslaiv lasti merelahengun põhja ; torm uputab kõik meie paadidmaru aja kõ̭iḱ mi loodsiguq põhja
uputus uputus-õ -t9upunǵ-i -it13vi̬i̬nõsõng-u -ut13 ; tamm oli kaitseks uputuste eesttamḿ kaitś uputust ; tänavu on meil õunauputustimahavva om meil ubinauputus ; kartulipõldu tabas uputuskardohkanurḿ jäi upungihe ; äikesevihmad tõid kaasa uputusepiksevihmost tulľ viinõsõng
urgas urguru .urgu32ku̬u̬pkooba ku̬u̬pa31 ; istub trepi all oma urkasistus trepi all uman urun ; kust urkast sa välja ilmusid?kost koobast sa vällä tullit? ; vanalinna kahtlased urkadvanaliina kahtladsõq nukatagodsõq
urgitsema uura|tama-taq -da82.kauŕma.kauriq kauri63igra|tama-taq -da82ugri|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90urga|tama-taq -da82juura|tama-taq -da82 ; urgitses näpuga ninauurať ńapogaq nõ̭nna ; tõsta endale ilusasti ette, mis sa urgitsed!nõstaq hindäle ilosahe ette, miä sa kaurit! ; urgitsesin niikaua, kuni auk sisse saiigradi nikavva, kooniq mulk sisse sai ; muudkui urgitseb oma küsimustegamuguq juuratas ummi küsümiisigaq ; elan nagu tahan, ärgu teised urgitsegu!elä niguq taha, ärkeq tõsõq uuratagõq! ; mis sa urgitsed mu hinge kallal!miä sa jürät mu hinge! ; urgitses tema minevikust patte väljanurgitś timä minevikust pattõ vällä
usaldama .uskma.uskuq usu64kimmäs olõmalu̬u̬tmalu̬u̬taq looda61 ; kas sa ei usalda mind, et sa mu taga nuhid?kas sa ei usuq minno, et sa mu takan nurgitsõt? ; seda meest ei või usaldadataad miist ei võiq uskuq ; meie kätte usaldatakse …miiq kätte usutas andaq … ; teda võis usaldada: ta tegi, mida oli lubanudtimä pääle võidsõ kimmäs ollaq v luutaq: tä tekḱ, midä olľ lubanuq ; ma ei usalda enam uuesti küsidama ei usuq inämb vahtsõst küssüq
usaldav .uskja- -t3.julgõ- -t3 ; sa poleks pidanud nii usaldav olema!ärnüq olnuq nii uskja! ; pääsuke on inimese suhtes usaldavpääsläne ei pelgäq inemist ; vaatas nii usaldavalt mulle otsa!kai sändse usogaq v uskmisõgaq mullõ otsa! ; sookured on muutunud usaldavakssuukurõq ommaq julgõs muutunuq
usaldus .uskmi|nõ-sõ -st5usaldus-õ -t9 ; sõprus põhineb usalduselsõprus sais ütśüte uskmisõ pääl ; tunneb naise vastu täielikku usaldustom naasõ pääle kimmäs ; ta ei äratanud usaldusttimmä es saaq uskuq ; pikapeale võitis ta minu usaldusepikäpääle naksi ma timmä uskma ; püüan õigustada teie usaldustpüvvä teid mitte alt vitäq v püvvä mitte petjäs jäiäq
usaldushääletus ammõtihe.jätmise hääletüs
usalduslik: mul on ülemusegama saa ülembägaq kõ̭gõst kõ̭nõldaq
usaldusmees uma mi̬i̬śi̬i̬stkõ̭nõlõja- -t3 ; ülemus saatis siia oma usaldusmehedülemb saať siiäq umaq meheq ; kihelkonna usaldusmeeskihlkunna iistkõ̭nõlõja
usaldusväärne usutav-a -at4kimmäs.kimmä kimmäst22.uskmisõväärt.uskmist väärt ; inimene on usaldusväärneinemine om usutav ; väga usaldusväärne töömeesväega ausa tüümiiś ; teade pole usaldusväärneteedüst saa-iq uskuq ; tulemus polnud päris usaldusväärnetullõḿ olõ-õs peris usutav v kimmäs
usin virkvirga .virka30us|sin-ina -inat4kä|pe-pe v -behe -pet v -behet14tü̬ü̬kä|s-dse -st5 v - -t15 ; tüdruk oli tööle usintütrik olľ tüü pääle virk ; usinad mesilasedusinaq mehidseq ; vanaema on usin kirikuskäijavanaimä om kerikuhe (käümä) ussin v trui ; usin ei karda ühtki töödussin v virk ei pelgäq mitte ütte tüüd
usinalt = usinasti usinaheusinalõ.virka ; ütle mulle usinasti, mul on aega kasinasti!rahvalaul ütleq mullõ usinahe, mul om aigo kasinahe!
usk uskuso .usko36 ; usk hingede rändamisseusk hingi rändämise sisse ; on sul usku iseendasse?kas sa usut esiqhindä sisse? ; kadus usk sõbrasse ja tema lubadustessees usuq inämb sõpra ja timä lubamiisi ; rahva usk valitsusserahva usk valitsustõ ; heas usushüä uso pääle tallitama ; toimimausk õigusõ sisse tulľ tagasi ; taastus usk õiglusselutõri usk, märdiusk ; luteri uskkatoligu usk, poola usk ; katoliku uskpaavstiusk
usklik .uskli|k-gu -kku38usoinemi|ne-se -st5 ; usklik inimeneusklik inemine ; sügavalt uskliksüväusklik ; usklike kogunemineusorahva kokkotulõminõ ; meie vallas pole palju usklikkemiiq vallan olõ-iq palľo keriguinemiisi
uskmatu .uskmaldaqusoldaq ; sõda uskmatute vastusõda uskmaldaq rahva vasta ; pärast seda juhtumit muutusin uskmatukspäält tuu johtumisõ sai minost uskmaldaq inemine ; uskmatu pilkuskmaldaq kaeminõ
uskuma .uskma.uskuq usu73 ; uskuma jäämauskma jäämä v uskvas võtma ; usub jumalaisseusus jumalit ; uskus paremasse tulevikkuuskõ parõmbat tulõvataigo ; usu või ära usu!usuq vai ärq uskuq! v usuq vai uskmaldaq! ; rahvas peab oma juhtidesse uskumarahvas piät ummi juhtõ (sisse) uskma
uskumatu .uskmaldaq ; üks lugu uskumatum kui teineütś lugu inämb uskmaldaq ku tõ̭nõ ; uskumatu lärmuskmaldaq v perädü larḿ
uskumatult .uskmaldaq
uskumus .uskmi|nõ-sõ -st5uskuso .usko36uso|mu̬u̬d-moodu -mu̬u̬du37.arvami|nõ-sõ -st5 ; ärge arvustage kohalikke uskumusi!ütelgu-iq midägiq paigapäälside uskmiisi kotsilõ! ; see on põline uskumusseo om põlinõ usk ; neid uskumusi oli seal mitmesuguseidnoid usomuudõ olľ sääl mitmõsugutsit
uss 1. husśhussi .hussi37vagõl v vaklvagla .vakla45 ; lame- ja ümarussidlammõ- ja höörikhussiq ; vihmaussliivikõnõ, vihmavagõl ; usse täisvaglanõ, vaglonõ ; (vihma-)usse täis maavaglonõ maa ; ajab ussi õnge otsaaja vagla õ̭ngõ otsa ; lihal on ussid seeslihal ommaq vaglaq sisen2. siugsivvu .siugu36husśhussi .hussi37hainalo|nõ-dsõ -st7nal' paloangõrja|s- -t15 ; lapsed materdavad ussilatsõq rehḱväq hussi ; sai ussi käest salvatasai sivvu käest salvadaq ; uss nõelashusś panď
usund uskuso .usko36 ; polüteistlikud usundidmitmõjumala usoq ; monoteistlikud usundidütejumala usoq ; keldi usundm keldi jumalaq
usutav: see lugu pole küll usutavseod juttu saa-iq joht uskuq;
usutavalt: miljöö on filmis usutavalt edasi antudkeskkund om filmin edesi ant nii, et jäät uskma;
usutlema nõvvatõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86küsüte|(l)lemä-lläq -(l)le86.pińmä.pinniq pinni63usotõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; ma ei hakanud võõrast usutlema, kes ta on ja kust tulebes nakaq ma võõrast küsütelemä, kiä tä om ja kost tulõ ; nad usutlesid mind, kuidas see asi ikka olinä nõvvatõliq v usotõliq minno, iks kuis tuu asi olľ
usutlus nõvvatõ(l)õmi|nõ-sõ -st5küsüte(l)lemi|ne-se -st5.pińmi|ne-se -st5.uuŕmi|nõ-sõ -st5 ; kodus algavad usutlused ja etteheitedkoton nakkas pińmine ja õiõndaminõküsitlus
utsitama takast .tsusḱmautsi|tama-taq -da82hutśu|tama-taq -da82härgü|tämä-täq -dä82 ; kaua sind peab utsitama, enne kui sa üles tõused?kavva sinno piät utsitama, inne ku sa üles saat? ; töödejuhataja käis mehi muudkui tagant utsitamastüüjuhataja käve miihi muguq takast tsusḱman
utt ut|ť-i -ti37 ; pooled talled olid uted, pooled jääradpoolõq tallõq olliq utiq, poolõq oinaq
uu uu ; uu, tule koju!uu, tulõq kodo!
uudis sõ̭n|noḿ-oma -omat4uudis-(s)õ -t11(.vahtsõnõ) ti̬i̬dmi|ne-se -st5(.vahtsõnõ) teedüs-(s)e -t11 ; see oli mulle täielik uudistuu olľ mu jaos edimäne kuuldminõ ; mis kodus uudist on?miä koton vahtsõt om? ; uudiste rubriik ajalehessõ̭nomidõ jago aolehen ; mis uudist?midä vahtsõt? ; mis uudist sa tood?midä sa kuulutat?
uudisekünnis sõ̭nomiläv|i-e -ve24 ; sündmus ei ületanud uudisekünnistasi es küünüq üle sõ̭nomiläve v aśast es saaq sõ̭nomit
uudistama .vahťma.vahtiq vahi63teedäq .tahtma.juurdlõmajuurõldaq .juurdlõ85 ; lapsed uudistavad külalistlatsõq vahisõq külälist ; vaatas teda uudistadeskai timmä uudishimogaq ; uudistasime kaua kingitusikavva imehtellimiq kingitüisi ; rebane käib metsaserval uudistamasrepäń käü mõtsa viirde paśma v hiiľmä ; uudistati, kuidas mul läkstaheti teedäq, kuis mul lätś ; uudistajavahťja
uudistoode .vahtsõnõ tetüs*.vahtsõnõ asi v kaup v kraaḿ ; uudistoode on välja lastudvahtsõnõ tetüs om vällä tulnuq ; firma uudistoodete näitusfirma vahtsidõ asjo näütüs
uudne .vahtsõ|nõ- t6.vahtsõt mu̬u̬du.vahtsõ moodugaq ; sõnale on antud uudne tähendussõ̭nalõ om ant vahtsõnõ tähendüs ; uudse lahendusega kortervahtsõ moodugaq kortin ; uudse lõikega rõivadvahtsõt nitti rõivaq
uuenema .vahtsõs .saama(.vahtsõs) .muutuma v minemä(.vahtsõ .vasta) .vällä .vaihtuma ; vahetpidamata uuenev maailmvaihtpidämäldäq vahtsõs saav maailm ; rahva toitumisharjumused on uuenenudrahval ommaq tulnuq vahtsõq süümismooduq ; linn areneb ja uuenebliin edenes ja lätt noorõmbas ; pool parlamendi koosseisust uuenespuuľ parlamenti vaihtu vällä ; uuenenud võrgulehekülgüle kobistõt võrgulehekülǵ ; kännuvõsude abil uuenev puukannuvõsost kasuja puu
uuesti .vahtsõhe.vahtsõlõ.vahtsõst ; üha uuesti ja uuestiiks vahtsõst ja vahtsõst ; parem kirjutan kogu artikli uuesti ümberma parõmb kiroda kõ̭gõ artikli vahtsõhe ümbre ; hakkas uuesti sadamanakaś vahtsõst sadama ; uuesti tegemavahtsõst tegemä
uunikum ütśainukõ|nõ v ütś.ainugõ|nõ-sõ -ist8ütsiki|ne*-dse -st5
uurakil .nõlvi.liuhkanõlvikallaq.urviurvil(d)õurvikallaqurvikillaqurvikullaquurikallaquurikullaqkumaruisi ; õlletõrs on uurakilollõtõrdo om nõlvi ; uurakil hütturvikallaq hurdsik ; vanaeit oli peenra kohal uurakilvanamuuŕ olľ pindre kotsil urvi v kumaruisi
uurakile .nõlvinõlvil(d)õ.urviurvilõuurika(l)lõurvika(l)lõ ; nõu pannakse uurakileannoḿ pandas nõlvi
uure uurõq.uurdõ uurõt19redśe- -t2redśo- -t2renńrenni .renni37rõõnõqrõ̭õ̭'nõ rõõnõt18 ; tee tünn nii, et uurded oleks tihedad!tiiq tönń nii, et uurdõq olõssiq tihtsäq! ; kaabib pajapõhja uurdedki puhtakskaaṕ paapõḣa uurdõq kah puhtas ; seinas on uurded juhtmete jaokssaina seen ommaq redśoq v rõ̭õ̭nõq juhťmidõ jaos ; vooluvete uurdedjuuskja vii renniq
uurija .uuŕja- -t3 ; töötas mitu aastat uurijanatüüť mitu aastakka uuŕjan ; kohanimede uurijakotusõnimmi uuŕja
uurima 1. .uuŕma.uuriq uuri63.silmämäsilmädäq .silmä77tunnista|ma-q -83mitmit kõrdo silmite|(l)lemä-lläq -(l)le86.juurdlõmajuurõldaq .juurdlõ85juura|tama-taq -da82(väsütävält) urga|tama-taq -da82uura|tama-taq -da82 ; mehed uurisid uut masinatmeheq uurõq v tunnistiq vahtsõt massinat ; bioloog uurib elusloodustbioluuǵ uuŕ elävät luudust ; uuriv ajakirjandusuuŕva aokirändüs ; ma pean neid pabereid veidi uurimama piät naid paprit veidükese silmämä ; uuris mind tükk aega, pealaest jalatallanitunnisť minno tükk aigo, päälaest jalatallaniq ; kõik muudkui uurivad, kuidas eksam läkskõ̭iḱ muguq juurdlõsõq, kuis eksäm lätś ; mis te uurite ja pärite nii palju?miä ti uuratat ja küsüt nii palľo?2. .uuŕma.uuriq uuri63 ; asi on antud politseile uuridaasi om ant politsei uuriq v politseile uuŕmisõs
uurimine .uuŕmi|nõ-sõ -st5.juurdlõmi|nõ-sõ -st5juuratami|nõ-sõ -st5urgatami|nõ-sõ -st5uuratami|nõ-sõ -st5 ; kodu-uuriminekodouuŕminõ ; lähemal uurimisel selgus tõdeligembä uuŕmisõ pääle tulľ tõtõ vällä ; jätke juba see uurimine!jätkeq joba seo urgataminõ! ; kohtulik uuriminekohtulinõ uuŕminõ
uuristama .kauŕma.kauriq kauri63.uurdma(.)uurdaq uura66uurista|ma-q -83igra|tama-taq -da82(.vällä) .kaibma.kaibaq kaiba61 ; kartulisilmi välja uuristamakardohkasilmi vällä kauŕma ; uuristame kiviplaadi sisse sooneuuramiq soonõ kiviplaadilõ sisse ; vesi uuristab lubjakivisse koopaidvesi uurd kalḱkivi sisse kuupõ ; jõgi uuristab kallastjõgi uuristas perve ; ta uuristas lusikaga augu seinatä igrať luidsagaq mulgu saina sisse ; toores puu oli uuristamiseks paras pehmetuuralt olľ puud pehmeq kaibaq
uus .vahtsõ|nõ- t6 ; uuest peastvahtsõst pääst ; head uut aastat!hääd v hüvvä vahtsõt aastakka! ; uusim aegkõ̭gõ vahtsõmb aig ; olen nagu uus inimeneolõ niguq tõ̭nõ inemine ; vaatas asja uue pilgugakai aśa pääle vahtsõ silmägaq ; uusim tehnikaviimädse ao tehniga
uusasukas .vahtsõnõ tulõja ; uusasukail on põliselanike omadest erinevad huvidvahtsil tulõjil ommaq tõsõq tahtmisõq ku vanol olõjil
uusrikas .vahtsõnõ rikas
uustulnuk(as) .vahtsõnõ tulõja ; romaanivõistlusel osales mitu uustulnukatromaanivõigõlusõst võtť ossa mitu vahtsõt tulõjat ; kust see uustulnukas pärineb?kost vallast seo põhku saa?
uutmoodi .vahtsõt mu̬u̬du ; asi hakkas hoopis uutmoodi paistmaasi nakaś hoobis vahtsõt muudu paistuma v näütämä ; uutmoodi adradvahtsõt muudu adraq
