võro-eesti-võro sõnaraamat

T-särk T-hamõq T-.hammõ T-hamõt18

ta tä(ä) timä tiä

taaler .taaldri - -t1

taandama .maaha .võtma tagasi vi̬i̬mä .taanda|ma -q -83 .taa|tama -taq -da81 kokko .tõ̭mbama ; taandati kaks kandidaati katś kandidaati võeti maaha ; taanda ennast ametist! astuq ammõdi päält kõrvalõ! ; advokaat taandati ahukaať taatõdi ärq ; taanda murrud tõ̭mbaq murruq kuumbahe

taanduma tagasi v ärq minemä taganõma taganõdaq v .taadaq taganõ89 .taaśma .taasiq taasi61 ; väed sunniti taanduma vägi sunniti taganõma ; taanduti teise tuppa ja sõneldi seal edasi minti ärq tõistõ tarrõ ja tśangõldi sääl edesi ; meri kord tõusis, kord taandus meri kõrd nõssi, kõrd lätś ala ; palavik on veidi taandunud palavik om veidükese perrä andnuq ; taandus oma seisukohtadest üteľ umist arvamiisist vallalõ

taani taani - -t1 ; taani keel taani kiiľ

taanlane .taanla|nõ -sõ -st5

taar taaŕ taari .taari37 kvasś kvassi .kvassi37 (hrl luulõkeelen) haani|k -ga v -gu -kat v -kut13

taara taara - -t2 tühäq pudõliq v purgiq v tönniq v pakiq v kastiq .paḱmi|nõ -sõ -st5 ; taara maksumus arvestatakse hinna sisse paḱminõ om hinna seen

taas jälq jalq .jälki(nä)q jällekiq .vahtsõst ; homme jätkame taas oma tööd hummõń teemiq umma tüüd jälq edesi

taaselustama .vahtsõst elolõ herätämä elolõ .pästmä ; vanu kombeid taaselustama vanno kombit vahtsõst elolõ herätämä

taaskasutus .vahtsõst.pruuḱmi|nõ -sõ -st5 jälq.pruuḱmi|nõ -sõ -st5 tõist kõrd .pruuḱminõ ; jäätmed lähevad taaskasutusse kõ̭iḱ, mis üle jääs, pruugitas kah ärq

taassünd .vahtsõst.sündümi|ne -se -st5 heränemi|ne -se -st5 jälq.sündümi|ne -se -st5 .ümbre.sündümi|ne -se -st5 .vahtsõs .saaminõ ; 16. november on taassünnipäev 16. märdikuu om vahtsõst heränemise päiv ; konflikti taassünd tülü heränemine

taastama üles v tagasi tegemä .vahtsõst lu̬u̬ma ; taastas oma hea maine tekḱ uma nime jälq hääs ; taastati diplomaatilised suhted naati vahtsõst läbi käümä ; hävinud linnad taastati paari aastaga häönüq liinaq ehitediq paari aastagaq vahtsõst ; mõisa härrastemaja taastati mõisa härbäń tetti vahtsõst kõrda

taastamine .vahtsõstlu̬u̬mi|nõ -sõ -st5 üles- v tagasitegemi|ne -se -st5 ; taastamiskulud ülestegemiskuluq ; taastamistöö ülesehitüs, ülestegemine ; kohanimede taastamine kotusõnimmi tagasitegemine

taastootmine mano(q)tegemi|ne -se -st5 tagasikasumi|nõ -sõ -st5 päälekasumi|nõ -sõ -st5 ; rahvastiku taastootmine inemiisi päälekasuminõ

taastuma tagasi tulõma pääle kasuma ; tervis on taastunud tervüs om tagasi tulnuq ; taastuvad ja taastumatud loodusvarad päälekasujaq v tagasikasujaq ja otsasaajaq v päälekasumaldaq luudusvaraq

taastumine tagasitulõmi|nõ -sõ -st5 päälekasumi|nõ -sõ -st5 ; silmanägemise taastumine võtab aega silmänägemise tagasitulõḱ võtt aigo

taat tätä - -t2 taať taadi .taati37 teeda - -t2 esä esä essä24 vanaesä vanaesä vannaessä24

taba 1. riiv́ riivi .riivi37 2. ta|ba -ba -pa28

tabalukk tabaluk|k -u -ku37 vinneta|ba -ba -pa28

tabama .külge .saama täppi .saama v minemä putah(t)u|ma -daq -84 kätte .saama kinniq .püüdmä ; kivi tabas akent kivi lätś aknõhe ; tabas noolega märki sai nooligaq märgile külge ; ei taba mu jutu mõtet saa-iq mu jutu mõttõst arvo v ei haaraq mu jutu mõtõt v haaru-iq mu jutugaq ; tahtsin kirvega siga lüüa, aga tabasin sind tahtsõ kirvõgaq tsialõ lüvväq, a sullõ putahtu ; rumalad hakkasid kividega loopima, hea et meid ei tabanud ulliq naksiq kivvegaq pilma, hää, et meile pääle es lääq v es tulõq ; tulistasin, aga ei tabanud lasi, aq külge es saaq ; proovi, kas tabad! proomiq, kas saat külge v kas lätt pääle! ; kurjategija tabati kuŕategijä saadi kätte ; varas tabati varas püvveti kinniq ; perekonda tabas vaesus pereq jäi vaesustõ v kitsustõ ; poega tabas isa saatus poig tõ̭mmati esä tiid v pojal lätś niguq esäl

tabamine .külge.saami|nõ -sõ -st5 taba(ha)mi|nõ -sõ -st5 kätte.saami|nõ -sõ -st5 täppi.saami|nõ -sõ -st5

tabamus .külge.saami|nõ -sõ -st5 tabahus -õ -t9 täppi.saami|nõ -sõ -st5 ; sai kuuliga tabamuse sai kuuligaq külge ; võidab see, kel on kõige rohkem tabamusi võit tuu, kiä om kõ̭gõ inämb täppi saanuq ; sai lotomängus viis tabamust sai loton viiś nummõrd täppi ; täistabamus täppimineḱ, täüsmats

tabav hää - -d50 .õigõ - -t3 .täpsä - -t3 ; peo tabav kirjeldus pido hää v õigõ kujotaminõ ; tabav nali, ütlus, võrdlus hää nali, ütelüs, võrdõlõminõ ; joonistas tabava karikatuuri joonisť hää naľapildi ; tabav tuli täpsä tuli

tabavalt .häste .õigõhe .täpsähe ; poiss teeb õpetajat üsna tabavalt järele poisś tege oppajat peris häste perrä

tabel ta|põľ -bõli -bõlit4 joonõ|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä#-.kirja43

tablett tablet|ť -i -ti37 rohokõ|nõ -sõ -ist8

tabloo .tahvli - -t1 .numbri|laud -lavva -.lauda33 tsihvõr|plaať -plaadi -.plaati37

tabu ta|bu -bu -pu26 püh|ä -ä -hä24 .putmaldaq keele|t -dü -tüt1 ; jahilooma nimetamine oli tabu jahieläjä nimmaminõ olľ keelet ; tabuteema keelet jutt ; tabusõna keelet sõ̭na

taburet tabu|retť -reti -retti37 kerk kergo .kerko37 pinḱ pingi .pinki37 ; pani toidu voodi kõrvale taburetile panď söögi sängü kõrvalõ kergo pääle

tael tagõl v takl tagla .takla45 pess pessü .pessü37

taevaisa .taivaes|ä -ä -sä24 vanajummaľ vanajumala vannajumalat4 kukutätä - -t2 ; kui välku lööb ja müristab, siis taevaisa pahandab ku välkü lüü ja müristäs, sis kukutätä tõrõlõs

taevakeha (.taiva)tähť (-)tähe (-).tähte34 ; taevakehi vaatlema tähti kaema

taevalik .taiva|nõ -dsõ -st7 .taivali|nõ -dsõ -st5 ilm(a)il|los -osa -osat4 ; taevalikud ended taivadsõq märgiq ; taevalik loodus perädü illos v ilmillos luudus ; külma ilmaga on kuum tee lausa taevalik külmä ilmagaq om kuum tsäi (ilm)kistumaldaq hää

taevane .taiva|nõ -dsõ -st7 .taivali|nõ -dsõ -st5

taevas taivas .taiva taivast22 ilm ilma .ilma30 ; jumal lõi taeva ja maa jummaľ lõi ilma ja maa ; pole tal tööd ega elamist, elab lageda taeva all olõ-iq täl tüüd ei elämist, ripõndas ilma pääl v om lakõ taiva all ; matkal magati lageda taeva all matkal magati välän ; taevas halasta! jummaľ sunďkuq! ; seda on maa ja taevas! tuud om maailm!

taga taka(h)n perä(h)n ; veab longates jalga taga vidä jalga v takan limpas ; ta on põllutöödega meist taga tä om põllutöiegaq meist maan ; minekuga on kiirus taga minekigaq om kipõ ; nagu vanemad ees, nii lapsed taga niguq vanaq v vanõmbaq iin, nii latsõq takan ; tuleb minu taga ast takan minno ; taga ajama takan ajama v virotama, kargutama, krassatama ; koer ajab vasikaid aeda mööda taga pini kargutas vasikit aida piten takan ; taga kiusama (perän v takan) kiusama, võhlitsõma ; ketsereid kiusati taga usotaganõjit kiusati takan

taga taga- perä- ; tagajalad tagajalaq ; tagaratas ja esiratas tagatsõ̭õ̭ŕ ja edetsõ̭õ̭ŕ ; ees- ja tagavokaalid kiiľ teräväq ja kummõq vabahelüq ; ees- ja tagavokaalsed sõnad kiiľ teräväq ja kummõq sõ̭naq

tagaajamine taka(h)najami|nõ -sõ -st5 kargutami|nõ -sõ -st5 krassatami|nõ -sõ -st5

tagahoov taga|aid -aia -.aida33 majatago|nõ -dsõ -st7 tarõtago|nõ -dsõ -st7

tagaiste taga|istõq -.istmõ -istõnd16 tagomanõ istõq ; väikesed lapsed istuvad autos tagaistmel väikuq latsõq istusõq auton tagomadsõ istmõ pääl

tagajärg taga|järǵ -järe -.järge34 tul|lõm -õmi -õmit4 tul|o -o -lo26 perähüs* -e -t9 ; kes tagajärgede eest vastutab? kiä tuu iist vastust kand? ; kuriteol olid rasked tagajärjed kuŕaltüül olliq rassõq perähüseq v tagajäreq ; jäi õnnetuse tagajärjel vigaseks jäi õ̭nnõtusõ pääle sandis ; linn hävis tulekahju tagajärjel liin palli maaha ; suusatajad saavutasid võistlusel häid tagajärgi suusatajaq saiq võistluisil häid kotussit v tulõmit

tagajärjekas .kõrdalännü|q - -t1 te|küs -güsä -güsät4 ; seminar oli tagajärjekas seminäŕ lätś kõrda

tagajärjel tu̬u̬ pääle tu̬u̬ peräst

tagajärjetu .tühjälännü|q - -t1 .summalännü|q - -t1 ; tagajärjetud otsingud tühjälännüq v tühäq otśmisõq ; ravi jäi tagajärjetuks ravi lätś tühjä v ravist es tulõq midägiq

tagakiusamine (taka(h)n).kiusami|nõ -sõ -st5 .kiusus -õ -t10 kiust kius(t)u .kiustu37 kius kiusu .kiusu37 võhlitsõmi|nõ -sõ -st5 ; kannatab naabrite tagakiusamise all om naabridõ kiususõgaq v kiustugaq hädän ; on teda tagakiusamise pärast kohtusse kaevanud om tedä kiususõ peräst kohtulõ kaivanuq

tagakülg taga|külǵ -kü(l)le -.külge34 tagomanõ külǵ perämäne külǵ ; ajalehe tagakülg aolehe tagomanõ v perämäne külǵ ; maja tagaküljel on trepp maja takan v tagapoolõ pääl v takanpuul om trepṕ

tagala tagala - -t1 tagamaa - -d50 sä(l)lätago|nõ -dsõ -st7 ; saadeti rindelt tagalasse saadõti liini päält tagalahe ; oma tagala peab puhtana hoidma uma sälätagodsõ piät puhta hoitma

tagama .andma (.)andaq anna66 kimmä|tämä* -täq -dä82 kinnü|tämä -täq -dä82 ; leping tagas mulle sissetuleku kaheks aastaks kontrahť anď mullõ sissetulõgi katõs aastas ; kodanikele seadusega tagatud õigused kodanikõlõ säädüsegaq antuq õigusõq ; kas suudate julgeoleku tagada? kas sutatiq kaidsõt andaq? ; NATO tagab meile julgeoleku NATO and meile kaitsõ

tagamaa tagamaa - -d50 ; linna tagamaad liina tagamaaq ; heinalised jõudsid tagamaadelt koju alles õhtul hainalidsõq joudsõq tagamõtsast viil õdagu kodo ; otsuse tagamaad ei ole teada olõ-iq teedäq, mis taa otsussõ takan om

tagamine .andmi|nõ -sõ -st5 kimmätämi|ne* -se -st5 kinnütämi|ne -se -st5 ; ohutuse tagamine kaitsõ andminõ, hädä ärqhoitminõ

tagamõte (taga)mõt|õq -tõ -õt18 ; selles ütluses on mingi tagamõte taa ütlemise takan om midä muud ; läksin sinna tagamõttega sõpru näha lätsi sinnäq mõttõgaq sõpro nätäq

tagandama .maaha .võtma ärq .hiitmä ; juhataja tagandati ametikohalt juhataja võeti ammõdiposti päält maaha ; mees tagandas hobuse aiste vahele miiś taasť hobõsõ vehmerde vaihõlõ

taganema 1. taganõma taganõdaq v .taadaq taganõ89 tagasi .tõ̭mbama ; taganes ukse poole tagasi ussõ poolõ ; väesalk taganes vaenlase eest sõ̭aparḱ tagasi vainlast ; mets taganeb põldude ees mõts taganõs nurmi iin 2. .perrä .andma tagasi minemä ; haigus taganes iseenesest haigus anď esiqhindäst perrä ; ei tagane oma sõnadest ütle-iq umist sõ̭nnost vallalõ ; ei taganenud eluraskuste ees es annaq elorasõhuisilõ perrä ; ei mõelnudki tülis taganeda es mõtlõgiq tülün perrä andaq ; ta on usust taganenud tä om usost valla ütelnüq 3. vallalõ v .valla .ütlemä .perrä .andma

tagant takast ; auto sõitis tagant otsa auto sõitsõ takast sisse ; nõelal tuli niit tagant ära nõglal tulľ niit takast ärq ; kiitis teise juttu tagant kitse tõõsõ jutulõ perrä ; sunnib teisi tagant tapp v sunď tõisi takast ; tõusis laua tagant üles saistaś lavva takast üles ; saabus kauge maa tagant tulľ kavvõndast ; sinna käib buss iga tunni tagant sinnäq lätt buss egä tunni ao takast ; tagant kiirustama rututama ; ära kiirusta mind tagant, ma ei jaksa kiiremini! rututagu-iq minno, ma jovva-iq rutõmbahe! ; tagant sundima takast sunďma v tsusḱma v tapma, tõhutama, utsitama ; tagant tõukama takast toukama, takast kukkama ; ta häbeneb süüa, sunni muudkui tagant tä häbendeles süvväq, kõ̭gõ tõhudaq takast

tagantjärele takast.perrä ; tagantjärele tark takastperrä tark ; tagantjärele sain aru, et eksisin takastperrä sai arvo, et essü

tagantpoolt takast(pu̬u̬lt) ; tuul puhub tagantpoolt tuuľ om takast ; ma ei tundnud sind tagantpoolt ära ma es tunnõq sinno takastpuult ärq

tagaots per|ä -ä -rä24 perä|ots -otsa -.otsa31 taga|ots -otsa -.otsa31 ; ei pääsenud bussi tagaotsast välja es päseq bussi takastotsast vällä 2. kq ka tagumik

tagaotsitav nõvvõ|t -du -tut1 otsi|t -du -tut1 taka(h)notsi|t -du -tut1 ; tagaotsitavad varjavad end politsei eest takanotsiduq kuŕategijäq käḱväq hinnäst politsei iist ; tagaotsitav raamat nõvvõt raamat ; tagaotsitav tööline nõvvõt v otsit tüümiiś

tagaplaan taga|plaań -plaani -.plaani37 (taga)põhi (-)põḣa (-).põhja43 ; tagaplaanil paistsid mäed takast paistuq mäeq ; eraelu jäi tagaplaanile uma elo jäi taadõpoolõ

tagapool 1. tagomanõ jago tagomanõ pu̬u̬ľ taga|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40 per|ä -ä -rä24 perä|ots -otsa -.otsa31 tagaper|ä* -ä -rä24 ; rongkäigu tagapool jäi vihma kätte rongikäügi tagapuuľ jäi vihma kätte 2. taka(h)npu̬u̬l ; vend seisis õest veidi tagapool veli saisõ sõ̭sarast veidükene takanpuul ; bussis on tagapool ruumi küll bussin om takanpuul ruumi küländ

tagapõhi (taga)põhi (-)põḣa (-).põhja43 tagaper|ä* -ä -rä24 ; valge joon mustal tagapõhjal valgõ juuń musta põḣa pääl ; romaani ajalooline tagapõhi romaani aoluulinõ tagaperä

tagaratas taga|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri371 tagomanõ tsõ̭õ̭ŕ

tagaselja sä(l)lä taka(h)n taka(h)nsä(l)lä ; pilkab teist tagaselja pilkas tõist sälä takan ; tagaselja tegutsema takansälä toimõndama ; tagaseljajutt takansäläjutt ; kohus tegi tagaseljaotsuse kohus tekḱ otsusõ sälä takan v kohus tekḱ takansälä otsusõ

tagasi tagasi ; tule tagasi! tulõq tagasi! ; ei kohku millegi ees tagasi hiitü-iq minkastkiq ; aasta tagasi aastak tagasi ; tagasi hoidma tagasi hoitma

tagasiastumispalve: esitas tagasiastumispalve pallõľ hinnäst ammõtist vallalõ laskõq;

tagasihoidlik tasali|k -gu -kku38 tasa|nõ -dsõ -st7 umaette - -t3 .lihtsä ; tagasihoidlik tütarlaps tasalik tütrik ; ta on selline tagasihoidlik inimene tä om sääne tasalik inemine ; tagasihoidlik riietus m lihtsäq rõivaq ; elab tagasihoidlikku elu eläs lihtsät ello ; kostis tagasihoidlik koputus kuuldu tasanõ koputaminõ ; tagasihoidlik nali väiku nali ; tagasihoidlik aplaus hõrrõ plaksutaminõ ; see tüdruk on tagasihoidlikum kui teised seo tütäŕlatś om tasatsõmb ku tõõsõq

tagasihoidlikult tasatsõhe tasatsõlõ vagatsõhe vagatsõlõ .lihtsähe .lihtsäle ; käitus tagasihoidlikult pidi hinnäst tasatsõhe üllen ; tagasihoidlikult riietatud noormees lihtsäle rõivin nuuŕmiiś

tagasilöök tagasi|lü̬ü̬ḱ -löögi -lü̬ü̬ki37 ; laskmisel tekib tagasilöök: mürsk liigub edasi, kuid kahur veereb tagasi laskmisõ man teküs tagasilüüḱ: mürsk lindas edesi, aq suuŕtükk veerüs tagasi ; valimistel tabas erakonda tõsine tagasilöök valimiisil sattõ eräkund kõvastõ tagasi ; andis solvajale tagasilöögi anď salvajalõ v tśankajalõ tagasi v vasta

tagasiminek tagasimine|ḱ -gi -kit13 ; ootan koju tagasiminekut ooda kodo tagasiminekit ; tagasiminek majanduses majandusõ tagasimineḱ, sadaminõ, taasperikäüḱ

tagasiside vastus -(s)õ -t11 .vasta.kostus* -õ -t9 .vasta|mõjo -mõo -mõjjo v -mõio27 ; keerulistes süsteemides toimib üheaegselt palju tagasisidesid keerolisin süsteemen tüütäseq ütel aol mitmõq vastamõoq ; autoril puudus lugejate tagasiside autoŕ es tiiäq, mis lugõjaq timäst arvasõq ; tootjal pole tarbijate tagasisidet tegejäl olõ-iq tarvitajidõ käest vastakostust

tagasisõit tagasi|sõit -sõidu -.sõitu37 tagasi.sõitmi|nõ -sõ -st5 tagasitulõ|ḱ -gi -kit13 ; Helsingist tagasisõidul tabas neid torm Helsingist tagasitii pääl jäiq nä maru kätte ; tagasisõidupilet tagasipileť

tagasitee tagasiti̬i̬ - -d51 ; ma eksisin tagasiteel ära ma essü tagasi tullõn ärq ; siia majja tal tagasiteed enam pole siiäq majja täl inämb asja ei olõq

tagasitulek tagasitulõ|ḱ -gi -kit13 tagasitulõmi|nõ -sõ -st5 tagasi|tulõnǵ -i -it13

tagastama tagasi .andma tagasi tu̬u̬ma tagasi vi̬i̬mä ; tagastas raamatu raamatukokku vei raamadu raamadukokko tagasi ; sõitis võlga tagastamata minema sõiť võlga masmaldaq minemä ; see maa kuulub tagastamisele taa maa andas umanigulõ tagasi

tagastamine tagasi.andmi|nõ -sõ -st5 tagasivi̬i̬mi|ne -se -st5 tagasitu̬u̬mi|nõ -sõ -st5

tagatis taganus -õ -t9 taganusvar|a -a -ra28 kimmätüs* -e -t9 ; pangad tahavad väga suuri tagatisi pangaq tahtvaq väega suuri taganuisi ; maatükk oli laenu tagatiseks maa olľ lainu taganusvara ; keel on rahva püsimajäämise tagatis rahvas püsü-iq keeleldäq

tagatuba tagatar|õ -õ -rõ24 ; tuli tagatoast välja tulľ takasttarõst v tagatarõst vällä ; läks tagatuppa lätś taadõtarrõ v tagatarrõ

tagatuli taga|tuli -tulõ -tuld41 perä|tuli -tulõ -tuld41

tagauks taga|usś -ussõ -ust39 ; eesukse kaudu käisid saksad, tagauksest teenijarahvas iistussõst käveq śaksaq, takastussõst tiińjärahvas

tagavara tagavar|a -a -ra28 tagahus -õ -t9 tagahusvar|a -a -ra28 tagonavar|a -a -ra28 vanavara† vanavara vannavarra28 ; puude tagavara puiõ tagavara ; on sul veel mõni vale tagavaraks? om sul viil mõ̭ni võlśkus tagavaras? ; ait oli tagavaradest pungil ait olľ vannavarra haŕaniq täüs ; tagavaraks jätma saiso jätmä, taganusõs v tagavaras jätmä ; jätsin selle tagavaraks ma jäti taa saiso v hoiõ taa tagavaras

tagi II (rõivas) tagi tagi taki26 kuhť kuhti .kuhti37 ; teksatagi teksätagi ; nahktagi nahktagi

tagi I I tehnika ta|ǵa -ja -ḱa29 tagja taja takja29 ravvasit|t -a -ta31

taguma .pesmä .pessäq pessä61 .mütmä müttäq mütä61 .plaadśma .plaadsiq plaadsi63 .plaańma .plaaniq plaani63 .tamṕma .tampiq tambi63 .kolḱma .kolkiq kolgi63 klu|dima -tiq -di57 (sepä tüü man) .kluhv́ma .kluhviq kluhvi63 ra|goma -koq -o59 tsa|gama -kaq -a59 tegemä tetäq ti̬i̬60 ; taob rusikaga vastu lauda mütt rusigugaq vasta lauda ; kalamees taob jäässe augu kalamiiś rago ijä sisse mulgu ; sepp taob mõõka sepp tege mõ̭õ̭ka ; terasest taotud nuga teräsest tett väitś ; süda taob süä pess ; tao rauda, kuni see tuline on! tsaaq v raoq rauda, nikaguq tä kuum om! ; taob vastu ust plaań vasta ust ; hästitaotav metall metalľ, midä and häste tsakaq ; kaarte taguma kaartõ lüümä

tagumik taga|ots -otsa -.otsa31 perseq .perse pers(e)t18 per|ä -ä -rä24 hrl m tuh|haŕ -ara -arat4 ; suure tagumikuga tüdruk suurõ persegaq tütrik ; andis laksu tagumiku pihta anď laksu pers(e)t piten ; siis pole muud kui küta tagumik kuumaks sis olõ-iq muud ku kütäq perseq kuumas ; vaat kui nähvan sulle vitsaga vastu tagumikku kaeq ku tsipsa sullõ vitsagaq tuharit piten ; laseb tagumikul mäest alla lask perseqnühüssilläq v persükallaq mäest alla ; kes seal põõsa all palja tagumikuga on? naľ kiä sääl puhma all pildistäs? ; kukkus tagumikule maha sattõ persülde v persilde maaha

tagumine tagoma|nõ -dsõ -st5 viimä|ne -dse -st7 perämä|ne -dse -st7 taga- ; kassi tagumised käpad kassi tagakäpäq ; olgu see tagumine kord talle raha laenata! olkõq taa viimäne v perämäne kõrd tälle rahha lainadaq!

tagune tago|nõ -dsõ -st7 ; uue maja tagune oli koristamata vahtsõ maja takast olľ kasimaldaq ; see on kolme aasta tagune lugu seo om kolmõ aasta vannunõ v kolmõhavvanõ v kolm aastakka vana lugu

tagurdama taasperi(lde) .sõitma v ajama tagasi .laskma .taasta|ma -q -81 .taanda|ma -q -83 .taa|tama -taq -da81 mitmit kõrdo .taatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; juht tagurdas auto õuele juhť ai auto taasperi hoovi pääle v taať auto hoovi pääle

tagurdustuli taasperi|tuli -tulõ -tuld41 .taa(s)tamis|tuli -tulõ -tuld41

tagurlane tagasi.kiskja - -t3 tagasi.käändjä - -t3

tagurlik tagasi.kiskja - -t3 tagasi.käändjä - -t3 ; tagurlik valitsus tagasikiskja valitsus

tagurlus tagasi.kiskmi|nõ -sõ -st5 tagasi.käändmi|ne -se -st5 m tagasi|.kiskjaq -.kiskjidõ -.kiskjit3 tagasi|.käändjäq -.käändjide -.käändjit3

tagurpidi taasperi(lde) tagasiperi tagosiperi taossperilde taaspersilde takaspäidi persipäidi ; laps kukkus tagurpidi lumme latś sattõ persilde lummõ ; vaat kui jõgi hakkab tagurpidi voolama kaeq ku jõgi nakkas taasperilde juuskma ; särk tagurpidi seljas hamõ taasperi sälän ; läks tagurpidi välja lätś taasperi v sälg iin v tagosiperi ussõ

tagurpidikäik taasperi|käüḱ -käügi -.käüki37 tagasi|käüḱ -käügi -.käüki37 ; juht pani tagurpidikäigu sisse juhť panď taasperikäügi sisse

taha .taadõ takka ; vaatas taha kai taadõ ; kell jääb taha kell jääs perrä ; istus laua taha istõ lavva taadõ

tahapoole .taadõpoolõ takkapoolõ

tahe (tahte) .tahtmi|nõ -sõ -st5 kiim kiima .kiima35 him|o -o -mo26 is|o -o -so26 ; töötahe tüühimo, tüüiso ; hea tahte avaldus hää tahtmisõ vällänäütämine ; tal on kindel tahe võita täl om kimmäs himo võitaq

tahe (taheda) tahhe - -t14 tahenu|q - -t1 ; muld on juba piisavalt tahe maa om jo ärq tahenuq ; kas pesu on juba tahe? kas mõsu om jo tahenuq? ; ta ei taha kooki, vaid midagi tahedamat tä taha-iq kuuki, a midägiq soolast v kimmämbät ; heeringas teeb südame tahedaks heering tege süäme kimmäs v heeringäst saa süä kinniq ; teeme ära ja asi tahe teemiq ärq ja asi jutin

tahendama tahenda|ma -q -83 .kuivama kuivadaq .kuiva77 ; tuul tahendas maad tuuľ tahenď maad ; tahendab pestud marju kuivas mõstuisi marjo

tahenema tahe|nõma -(nõ)daq -nõ89 tahehu|ma -daq -84 muhe|nõma -(nõ)daq -nõ89 ; maa taheneb päikese käes maa tahenõs päävä käen ; vihmad lakkasid ja teed tahenesid sado jäi perrä ja tiiq tahesiq ; tõi õues tahenenud pesu tuppa kuivama tõi välän tahenuq mõsu tarrõ kuioma

tahes taht ; tulgu, kes tahes! tulkuq, kiä taht! ; tehke kuidas tahes! tekeq kui taht! ; pane selga milline kleit tahes! panõq kleiť sälgä määne taht!

tahes-tahtmata tahat vai ei (tahaq) päsemäldäq .tahtmaldaq ; koolikorrale peab tahes-tahtmata alluma koolikõrrast piät kinniq pidämä, tuust ei päseq ; ilus ilm teeb tahes-tahtmata meele rõõmsaks illos ilm tege meele hääs, tahat vai ei

tahk 1. külǵ kü(l)le .külge34 kanť kandi .kanti37 ; kuubi tahud kandi küleq ; sellel probleemil on mitu tahku taal hädäl om mitu külge 2. tahk taho .tahko36 kõvasḱ -i -it13 last lastu .lastu37 hi|go -o -ko27

tahke tahhe - -t14 kalǵ kalõ .kalgõ37 ; tahke aine tahhe ollus ; tahke leib kalǵ leib ; piiritus võib esineda gaasilises, vedelas ja tahkes olekus piiretüs või ollaq gaasilinõ, veteľ vai kalǵ ; tahke suusamääre kalǵ suusamääŕ

tahkekütus tahheküteq* tahhekütte tahhetkütet18 kalǵküt|eq* -te -et18 ; kivisüsi, turvas ja puit on tahkekütused merehüdsi, turbas ja puu ommaq tahheqkütteq

tahkuma kalõs minemä kalõhu|ma -daq -84 ; elavhõbe tahkub –38º juures ellävhõpõ lätt kalõs –38º man ; savikruus tahkub päikese käes savikruuś tahenõs päävä käen

tahm tahm tahma .tahma30 nõgi nõ̭õ̭' nõkõ25

tahmama tahma|tama -taq -da82 nõgi|tama -taq -da82 nõ̭õ̭|tama -taq -da81 ; suits tahmab lage sau tahmatas lakõ

tahmane tahma|nõ -dsõ -st7 nõ̭õ̭|nõ -dsõ -st7 nõgi|nõ -dsõ -st7

tahmuma ärq .tahmama .tahmu|ma -daq -84 tahmah(t)u|ma -daq -84 nõgih(t)u|ma -daq -84 nõ̭õ̭|tuma -tudaq -tu84 ; tahmunud pliidiraud tahmatunuq pliidiraud ; sauna seinad olid tahmunud sanna sainaq olliq ärq tahmanuq

taht tahť tahi .tahti36

tahtejõud .tahtmi|nõ -sõ -st5 .sutmi|nõ -sõ -st5 .tahtmis|vägi -väe -väke25 .tahtmis.kimmüs -e -t9 ; kõige tähtsam on tahtejõud kõ̭õ̭ tähtsämb om tahtminõ ; sul pole tahtejõudu ollagi sul olõ-iq sukugiq sutmist ; võtsin kogu tahtejõu kokku võti kõ̭iḱ uma tahtmisõ kokko

tahtejõuline = tahtekindel .tahtmisõgaq - -t3 .tahtja .sutja - -t3 kimmäs .kimmä kimmäst22 ; tahtejõuline sportlane sutja spordimiiś v -naanõ ; ta on vendadest kõige tahtejõulisem täl om velist kõ̭gõ inämb tahtmist

tahtlik .nimme meelegaq .tahtli|nõ -dsõ -st5 tsihigaq ; tahtlik vale nimme võlśminõ ; kehavigastuse tahtlik tekitamine meelegaq vika tegemine ; tahtlik tapmine tahtlinõ tapminõ ; heatahtlik häätahtlinõ, armulinõ ; kuritahtlik kuritahtlinõ ; pahatahtlik kuri, hõel ; vabatahtlik priitahtlinõ

tahtlikult .nimme nimelt meelegaq ; ta tegi seda tahtlikult tä tekḱ tuud nimme ; solvas kaaslasi tahtlikult üteľ seldsiliisile nimme halvastõ

tahtma .tahtma .tahtaq taha61 himosta|ma -q -83 ; tahtsin veel kooki ma tahtsõ viil kuuki ; ma ei tea isegi, mida tahan ma tiiä-iq esikiq, midä taha ; ta tahab linna minna, aga mina küll ei tahaks tä taht liina minnäq, a mul joht tahtu-iq minnäq ; elu tahab elamist, töö tegemist elo taht elläq, tüü taht tetäq ; ma ei taha süüa maq taha-ai süvväq v ma hooli-iq söögist

tahtmatult vägüsi .trehvämiisi .tahtmaldaq kogõmaldaq .vasta .tahtmist ; kurjad mõtted tulevad tahtmatult pähe kuŕaq mõttõq tulõvaq vägüsi päähä

tahtmine .tahtmi|nõ -sõ -st5 him|o -o -mo26 himmu - -2 is|o -o -so26 lusť lusti .lusti37 hõ|la -la -lla28 .hõikus -õ -t9 .lusťus -õ -t9 ; mul pole mingit tahtmist seda teha mul olõ-iq määnestkiq himmo tuud tetäq ; peab oma tahtmise saama piät umma tahtmist saama ; neil on tahtmine täna peole minna näil om hõikus v hõla täämbä pidolõ minnäq

tahuma tahvi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 .tahv́ma .tahviq tahvi63 .tahva|ma tahvadaq .tahva77 tah|o(ha)ma -hoq v -odaq -o v -oha88 tahva|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 tah|oma -hoq v -odaq -o88 taho|vama -(va)daq -va89 .kanťma .kantiq kandi63 ; taat tahub seinad siledamaks taať tahvitsõs sainaq sillembäs ; täna on tarvis palke tahuda täämbä om vaia palkõ kantiq

tahumatu pr(o)osta - -t2 .lihtsä - -t3 ; tahumatu käitumine prosta üllenpidämine

tahvel .tahvli - -t1 tahi|laud -lavva -.lauda33 ; tahvelarvuti tahvlipuutri, laabatś

tai II laih laiha .laiha30 la|ḣa -ḣa -hḣa28 ; tailiha ja pekk laih liha ja väkev liha

tai I I tai ; tai keel tai kiiľ

taibukas terä|ne -dse -st7 hää .päägaq .märksä - -t3 .taipsa - -t3 .taidsa - -t3 taitsa ; ta on klassi kõige taibukam poiss tä om klassi kõ̭õ̭ terätsemb poisś ; väga taibukas vastus väega taipsa vastaminõ

taidleja aśaarmastaja - -t3 esiqtegijä - -t3 ; taidlejad käivad rahvamajas näitemängu harjutamas aśaarmastajaq kääväq rahvamajan näütelemist haŕotaman

taidlema: naised käisid rahvamajas taidlemas naasõq käveq rahvamajja laulma v tandśma

taies kunstitü̬ü̬ - -d52 taiõq .taidõ taiõt19 kunstiteos -(s)õ -t11 ; lossis eksponeeriti kuulsaid taieseid lossin näüdäti kuulsat kunsti

taifuun .taifuń -i -it4 marupöörüs -(s)e -t11

taiga nõgla|mõts -mõtsa -.mõtsa30 taik* taigu .taiku37 (tummõt sorti) Tsiberi laań ; taigavööndi loomastik nõglamõtsavüü eläjäq

tailiha laih liha ; ma ei taha tailiha, ma tahan pekki taha-iq ma laiha lihha, ma taha vägevät

taim kasv* kasvo .kasvo37 (köögivilä, lilli vms) lu̬u̬m looma lu̬u̬ma31 ; istutab kapsataimi kükkäs kapst(a)luumõ

taimekasvatus kasvondus* -õ -t9 kasvomajandus* -õ -t9 kasvokasvatus* -õ -t9

taimelava (looma)laos -(s)õ -t11 ; lähen aganiku taha taimelava juurde taimi pritsima lää kõlgussõ taadõ laossõ manoq luumõ tsiukma ; ülikool on teadlaste taimelava ülikuuľ om tiidläisi kasvolava

taimemääraja kasvoraama|t -du -tut13 kasvo.määräjä - -t3 kasvo.tundja* - -t3

taimerasv kasvo|rasõv -rasva -.rasva45 ; looma- ja taimerasvad eläjä- ja kasvorasvaq

taimeriik kasvo|ilm* -ilma -.ilma30 kasvo|vald* -valla -.valda33

taimestik m kasvoq .kasvõ .kasvõ30 kasvistu* - -t1 ; rabataimestik m samblõsuu kasvoq ; alustaimestik m aloskasvoq ; hõreda rohttaimestikuga mäenõlv hõrrõ hainagaq mäeviiŕ

taimetoit (ilma) lihaldaq sü̬ü̬ḱ kasvo|sü̬ü̬ḱ -söögi -sü̬ü̬ki37

taimetoitlane kasvosü̬ü̬jä* - -t3 nal' liha.põlgja - -t3 ; taimetoitlastele oli kaetud eraldi laud kasvosüüjile olľ katõt eräle laud ; meil on siin üks taimetoitlaste laager sees naľ meil om tan ütś püdsejüräjide laagri seen

taimeõli söögiõl|i -i -li26 poslamasla - -t2 kasvoõl|i* -i -li26

taimkate m kasvoq .kasvõ .kasvõ30 kasvistu* - -t1 ; väikesel saarel puudus taimkate väiku saarõ pääl olõ-õs kasvõ

taimla kasvo|aid* -aia -.aida33 laos -(s)õ -t11 puu|aid -aia -.aida33 lu̬u̬m|aid -aia -.aida33 looma|aid† -aia -.aida33 ; käis taimlas kuusetaimi rohimas käve luumaian kuusõloomakõisi kitskman

taimne kasvo- kasvoli|nõ -dsõ -st5 ; taimne õli kasvoõli ; taimsed rasvad kasvorasvaq ; taimsed valgud kasvovalguq

taimtoiduline kasvosü̬ü̬jä* - -t3 ; karu on peamiselt taimtoiduline kahr om päämidselt kasvosüüjä

tainane .tahta|nõ -dsõ -st7 .taina|nõ -dsõ -st7

tainapea jahupää - -d50 .tainapää - -d50 .tahtapää* - -d50 ulľ ulli .ulli37 ulľpää - -d50 .vaarapää - -d50 ; kuradi tainapea! kuradi jahupää!

tainarull .tahta|trulľ -trulli -.trulli37 .taina|trulľ -trulli -.trulli37

tainas tahas .tahta tahast23 tainas .taina tainast22 (nõsõmaldaq) kohetus -õ -t9 ; leivatainaga paigati ämbrit ka leevätahtagaq paigati pangi kah ; täna panin leivataina hapnema, siis saab homme ära küpsetada täämbä panni leeväkohetusõ ärq hapnõma, sõ̭s saa hummõń ärq kütsäq ; ma sõtkun leivatainast ma kasta leibä

taip mu|dsu -dsu -tsu26 muts mutsu .mutsu37 taid taio .taido37 taip taibu .taipu37 .pulmu|s† -(sõ) -(s)t10 ; tal pole taipu, ta ei taipa üldse täl olõ-iq mutsu, tä saa-iq sukugiq arvo ; eks ta üks loll on, ei ole tal mingit arusaamist ega taipu ütś moľo om õ̭nnõ, olõ-iq täl üttegiq tundmist ei tõtõhust ; poisil oli taipu ära joosta poisil olľ mõistust ärq juuskõq

taipama .arvo .saama ja|gama -kaq -a59 .taipama taibadaq .taipa77 .pulmama† pulmadaq .pulma77 kava|tsõma† -tsaq v -daq -dsõ90 ; taipas kohe, mida teha sai õkva arvo, midä tetäq ; lapsed taipavad rohkem, kui arvatakse latsõq saavaq rohkõmb arvo, ku arvatas ; ta ei taibanud maast ega ilmast tä es jaaq maad ei ilma ; kas sa sellest asjast midagi taipad? kas sa taast aśast midägiq taipat? ; see laps ei taipa veel midagi taa latś pulma-iq viil midägiq ; ei taibanud naisele lilli tuua es tulõq tuu pääle, et naasõlõ lille tuvvaq ; arst taipas ära, et ma käojaani ajasin tohtri kavatś tuu aśa ärq, et ma narrijuttu pei ; ma ei taibanud kohe mul es tulõq kõrragaq taipust

taipamatu .mõistmaldaq .arvosaamaldaq .taipamaldaq ; vaatas mulle taipamatu näoga otsa kai mullõ mõistmaldaq näogaq otsa ; taipamatu inimene ugalanõ, arvosaamaldaq inemine ; no on üks taipamatu inimene no om ütś mõistmaldaq inemisetükk

taipamine .arvo.saami|nõ -sõ -st5 .mõistmi|nõ -sõ -st5 .taipus -õ -t9

taiplik terä|ne -dse -st7 .taipsa - -t3 .märksä - -t3 .taidsa - -t3 .taitsa - -t3 mudsuka|nõ -dsõ -st5 ter|räv -ävä -ävät4 ; väga taiplik mees väega teräne miiś

taiplikkus .taipsa olõminõ teräsüs -e -t9

taju .tundmi|nõ -sõ -st5 mi̬i̬ľ meele mi̬i̬lt40 ; ajataju ao tundminõ ; ruumitaju ruumi tundminõ ; valgustaju valgõ tundminõ ; sotsiaalne taju ütiskundlinõ miiľ ; kaotasime ajataju mi panõ es aigo tähele

tajuma .tundma (.)tundaq tunnõ min 1. k .tun(d)sõ v tunni66 .arvo .saama .tundmist .saama ; koer tajus ohtu pini tunď hätä ; vanaema tajub ilmamuutusi (ette) vanaimä tund ärq, ku ilm muutuma nakkas ; inimene ei taju kõiki helisid inemine kuulõ-iq kõ̭iki helle

takerduma .paklihe .jäämä pidämä .jäämä kinniq .jäämä ; vestlus on takerdunud jutuajaminõ om paklihe jäänüq ; vestlus takerdus jutt jäi pidämä ; piiriläbirääkimised takerdusid piirikõ̭nõlusõq joosiq paklihe v ommaq paklihe lännüq ; jalg takerdus oksa taha jalg jäi ossa taadõ ; keel takerdub kiiľ käü kapla ; mehe silmad takerdusid ilusal tüdrukul meesterahva silmäq jäiq ilosa tütrigu pääl kinniq

takerdumine .paklihe.jäämi|ne -se -st5 pidämä.jäämi|ne -se -st5 kinniq.jäämi|ne -se -st5

takistama segä(hä)mä sekäq v .siädäq sekä v segähä88 mitte .laskma ki̬i̬ldmä keeldäq v ki̬i̬ldäq keelä66 takista|ma -q -83 ; ära takista teiste tööd! segägu-iq tõisi tüütegemist! ; see hakkab meid takistama taa nakkas meid segämä ; miski on ta tulekut takistanud midägiq om tä tulõmist segänüq v olõ-iq täl lasknuq tullaq ; võrk takistab kärbeste sissetulemist võrk lasõ-iq kärbläisi sisse ; päästevest takistab vee alla vajumist pästevesť lasõ-iq vii ala vaodaq ; soe ilm takistab loomade talveunne jäämist lämmi ilm lasõ-iq eläjil talvõunnõ jäiäq

takistamatult segämäldäq ; pääsesime väravast takistamatult välja saimiq värehtist nii vällä, et kiäkiq es sekäq

takistus pidähüs* -e -t9 jukõrus -õ -t9 takistus -õ -t9 nakah(t)us -õ -t9 sulg su(l)lu .sulgu36 sulõng -u -ut13 ; takistus tekkis seal, kus seda kõige vähem kardeti jukõrus tulľ sääl ette, kon tuud kõ̭gõ veidemb peläti ; hingamistakistus hingämispidähüs ; teel on takistus tii pääl om sulg iin ; sõdur peab läbima kõik takistused sõ̭amiiś piät kõ̭gõst läbi minemä, ütśkõ̭iḱ miä ette tulõ

takistusjooks sport takistusju̬u̬skmi|nõ -sõ -st5 nal' jukõrusju̬u̬skmi|nõ -sõ -st5

takjas taḱas takḱa taḱast22 takjas .takja takjast22 naḱas nakḱa naḱast22 nakjas .nakja nakjast22 ; takjad hakkavad riiete külge nakjaq nakkasõq rõividõ külge ; takjalehed kobraleheq

takk hrl m pakaľ .pakla pakald22 pakõľ .paklõ pakõld22 laasi|k -ga -kat13 m .rehk|eq -ide -it18 lemmi|geq -kide -kit13 rabi|guq -kidõ -kit13 ; takku ketrama tokutama ; takku täis paklinõ ; takunöör paklanõ kabõl ; nagu kana takus niguq kana paklin ; takuse alaosaga särk pakladsõ jakugaq hamõq ; oled nagu kana takus, ei pääse edasi ega tagasi olõt niguq hao seen, ei hirgnõq, ei hargnõq taa asi

takka takast ; üks tõmbas eest, teine lükkas takka ütś tõ̭mmaś iist, tõõnõ tougaś takast

taks takś taksi .taksi37 hind hinna .hinda30 mass massu .massu37

taks I takś taksi .taksi37 taksipin|i -i -ni26

taksaator mõts taksi̬i̬ŕjä - -t3

takseerima .perrä v üle .kaema .silmämä silmädäq .silmä77 silmis|.kitśmä -.kitsiq -kitsi63 tak|si̬i̬ŕmä -si̬i̬riq -seeri63 ; takseerisime hobust kaimiq hobõst ; talumees takseeris viljaorast talomiiś silmiskitś viläorast

takso takso - -t2 takso.auto - -t1

taksojuht takso|juhť -juhi -.juhti36 ; mu naabrimees on taksojuht mu naabrimiiś sõit taksot

taksonoomia .sorťmi|nõ -sõ -st5 táksonoomia - -t3 ; lindude taksonoomia tsirkõsorťminõ

taksopeatus takso.piätüs -e -t9 takso.saistus -õ -t9 ; kus on taksopeatus? kon taksoq saisvaq?

takt 1. muus takť takti .takti37 2. (peenemb) .tundmi|nõ -sõ -st5 .sündsüs -e -t9

taktika takti|ga -ga -kat3 kõrd kõrra .kõrda33 .säädmi|ne -se -st5 kõrra|plaań -plaani -.plaani37 (.lühkü ao) plaań plaani .plaani37 ; tal on laste kasvatamisel oma taktika täl om latsi kasvatamisõ jaos uma kõrd ; praegu on vaikimine õige taktika põraq om vaikiolõḱ kõ̭gõ õigõmb v põra om kõ̭gõ õigõmb vaiki ollaq ; taktikajooks paśmisõgaq juusk, kavvaľ juuskminõ

taktikaline taktigali|nõ -dsõ -st5 ; taktikaline viga taktigalinõ viga

taktitu = taktitundetu .sündmäldäq .kõlbmaldaq pro(o)sta - -t2 ; tema poolt on taktitu seda meenutada timäst om sündmäldäq v kõlbmaldaq taad miilde tulõtaq ; temast on taktitu seda rääkida täl ei kõlbaq säänest juttu kõ̭nõldaq

taktitundeline pi̬i̬nü.tundõli|nõ -dsõ -st5 pi̬i̬nü .tundõgaq pi̬i̬nü - -t1 .sündsä - -t3 ; ta on taktitundeline inimene tä om peenembä tundmisõgaq v tä om sündsä

taktitunne peenemb .tundminõ ; haigetega tegelemine nõuab suurt taktitunnet tõbitsidõgaq ümbrekäümises v kammandamisõs om peenembät tundmist vaia

takune .pakla|nõ -dsõ -st5 ; takune särk paklanõ hamõh

tala tal|a -a -la28 vinütüs -e -t9 (väiko huunõ ainukõnõ tala) oripuu - -d50

talaar opõtaja|rüüd -rüvvü -.rüüdü36 hõlsť hõlsti .hõlsti37 taala|ŕ -ri -rit4 papi|rüüd -rüvvü -.rüüdü36

tald tall talla .talla30 ; saapatald saapatall ; taldu panema tallutama ; taldu tikutama peiľmä

taldrik .taldri|k -gu -kku38 livvakõ|nõ -sõ -ist8 taldre|k -gu -kut13

talent anď anni .andi37 annigaq inemine anni|k -gu -kut13 ; tal on selle asja peale talenti täl um tuu aśa pääle andi ; uute talentide otsing vahtsidõ andõ välläotśminõ v vahtsidõ annigaq inemiisi välläotśminõ

talgud talos -(s)õ -t11 m .talg|oq -idõ -it23 talos|(s)õq -sidõ -sit11 ; sõnnikuveotalgud sitatalos

talguline .talgoli|nõ -sõ -st5

tali II tehn tali ta(l)ľa .talja v .talľa43 tali tali talli26 vintś vindsi .vintsi37 ; talitross on katki taľatrosś om katśki

tali I I talv́ talvõ .talvõ35 ; talivili talvõvili ; talisibul talvõsipuľ

talisman .hoitja - -t3 õ̭nnõtu̬u̬ja - -t3 õ̭nnõaśakõ|nõ -sõ -ist8 õ̭nnõpu|tin -dina -dinat4 ; tal oli talisman alati taskus täl olľ õ̭nnõaśakõnõ kõ̭gõ karmanin ; nad istusid sadamas ja müüsid talismane nä istõq sadaman ja möiq õ̭nnõpudinit

talisport talvõ|sporť -spordi -.sporti37

talitama 1. tegemä tetäq ti̬i̬60 olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58 .ümbre .käümä .ülle(h)n pidämä ; ei tea, kas ma talitasin õigesti ei tiiäq, kas ma tei õigust 2. talli|tama -taq -da82 ka(m)manda|ma -q -83 toimõnda|ma -q -83 (eläjit) .hellämä hellädäq .hellä77 (tõbist) .paśma .passiq passi63 ; talitasin loomad ja lapsed tallidi eläjäq ja latsõq ärq ; ma pean kodus haiget ema talitama ma piä koton haigõt immä paśma

talitlema tallitõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 tü̬ü̬|tämä -täq -dä81

talitlus tallitlus -õ -t9 tü̬ü̬tämi|ne -se -st5 tallitõlõmi|nõ -sõ -st5

talitsema tagasi .hoitma pi|dämä -täq -ä59 vaossi(h)n .hoitma ; talitse oma keelt! piäq uma kiiľ vaossin! ; ta ei suutnud end enam talitseda tä es sutaq inämb hinnäst tagasi hoitaq

talitus ta(l)litus -õ -t9 toimõndus -õ -t9 ka(m)mandus -õ -t9 pidämi|ne -se -st5 asõľ† .asklõ asõld23 ; matusetalitus matusõpidämine

talje piht piha .pihta32 keskkotus -(s)õ -t11 kesk|paik -paiga -.paika30 keskkih|ä -ä -hä24 .talja - -t3 ; neiu on peene taljega näio om piinü pihagaq ; ta on taljest juurde võtnud tä om keskelt paksõmbas lännüq ; kampsun oli tihedalt ümber talje kampś olľ tihtsäle ümbre piha ; taljesse õmmeldud vest pihta ummõld vesť

tall (talle) voonakõ|nõ -sõ -ist8 hoonakõ|nõ -sõ -ist8 vu̬u̬n voona vu̬u̬na37 tsil|e -e le24 tallõkõ|nõ -sõ -ist8 (imäne) utikõ|nõ -sõ -ist8 (esäne) oońo - -t3 oiso - -t3 usśo - -t3 ; lambal on kolm talle lambal om kolm tsille v voonakõist ; lambatalle kutsuma tsiletämä

tall (talli) talľ talli .talli37

tallalaud (vokil, peelil) jalg|laud -lavva -.lauda33 jala|laud -lavva -.lauda33 lavva|k -gu -kut13 tallatus -õ -t11

tallama .sõkma sõkkuq sõku64 sõk|kama -adaq -ka77 sõku|tama -taq -da82 mitmit kõrdo sõkiskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; lehmadele on heina liiga palju pandud, tallavad kõik ära lehmile om haino palľo pant, sõkkasõq kõ̭iḱ ärq ; vokki tallama vokki sõkkama, hiirama ; maha tallama maaha sõkma ; maha tallama (rahe puult) räüssämä ; kukk tallab kana kikas sõkk kanna ; mis kukel viga tallata, kui kana ilma sabata mis kikkal viga kellädäq, ku kana ilma hannaldaq ; koer tallab lilli, aja ära! pini sõkk lille, ajaq ärq!

talletama (alalõ) .hoitma ; poeg raiskas ema talletatud raha ära poig raisaś imä koŕadu raha ärq ; need dokumendid tuleb arhiivi talletada neoq paprõq tulõ kiräkokko pandaq ; talletas mällu jätť miilde

tallinlane .Taľna inemine .taľnakõ|nõ v .taľnagõ|nõ -sõ -ist8

tallutama tallu|tama -taq -da82 taldu|tama -taq -da82

talong tsek|ḱ -i -ki37 pile|ť -di -tit13 talonǵ talongi ta.longi37 ; suhkrutalong tsukrutsekḱ

taltsas .välläopa|t -du -tut1 vaga|nõ -dsõ -st7 (.kässi v kä(s)sile) harinu|q - -t1 .taidsa - -t3 .taitsa .taltsa - -t3 ; tsirkuses esines taltsas lõvi tsirkusõn asť üles välläopat lõvi ; karupojad muutusid väga ruttu taltsaks kahrupojaq harisiq väega ruttu inemiisigaq ärq ; see on taltsas kassipoeg, laseb end sülle võtta seo om taidsa tiidśo, lask hindä üskä võttaq ; taltsa loomuga inimene tasaligu meelegaq inemine, tasalik inemine ; vastu hommikut jäi tuul taltsamaks vasta hummokut jäi tuult veidembäs ; see kits on nii taltsas! taa kits om nii kässi harinuq!

taltsutama 1. (.vällä) op|pama -adaq -pa77 (.kässi v kä(s)sile) haŕo|tama -taq -da82 ; taltsutatud karu vällä opat kahr ; see loom on juba väiksest peast taltsutatud, laseb paitada taa elläi om jo väikust käsile haŕotõt, lask ilestäq ; ka taltsutatud kiskja jääb ikka kiskjaks ka käsile harinuq murdja elläi jääs iks murdjas 2. tagasi .hoitma pi|dämä -täq -ä59 vaossi(h)n .hoitma ; taltsutage ometi oma kurja koera! hoitkõq ummõhtõ umma kurja pinni vaossin! ; noormeest ei suutnud miski taltsutada nuurtmiist es saiaq inämb kuiki tagasi hoitaq

taltuma tasah(t)u|ma -daq -84 .taltu|ma -daq -80 (.kässi v kä(s)sile) hari|nõma -(nõ)daq -nõ89 ; ta on äkiline, kuid taltub kiiresti tä om äkiline, a tasahus ruttu ; tormine meri on taltunud torminõ meri om tasahunuq ; autovargad on viimasel ajal natuke taltunud autovargaq ommaq viimätsel aol veidükene tagasi tõ̭mmanuq

talu tal|o -o -lo26 kotus -(s)õ -t11 elotus -õ -t9 elo elo ello26 elämi|ne -se -st5 ; renditalu rendikotus ; popsitalu popsikotus ; hajatalud hajovallaq taloq ; ostsin endale talu osti hindäle kotussõ

taluma (.vällä) kannahta|ma -q -83 (.vällä) .kandma (.)kandaq kanna66 si̬i̬ťmä si̬i̬tiq seedi63 ; talub nälga, valu kannahtas nälgä, hallu ; ta ei talu purjus inimesi silmaotsaski tä ei kannahtaq sukugiq puŕon inemiisi ; millist leili sa talud? määnest lõunat sa kannat?

talumaja talotar|õ -õ -rõ24

talumatu (.vällä)kannahtamaldaq ; suvel valitseb seal talumatu kuumus suvõl om sääl perädü v põrgu kuum ; vaikus muutus talumatuks vaikust jovva es inämb vällä kannahtaq

talumatult (.vällä)kannahtamaldaq ; valgus oli talumatult ere valgus olľ väega valgõ ; süda hakkas talumatult kiiresti lööma süä naaś palľo kipõstõ v ülearvo pesmä

talumees = talunik talo|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 talopidäjä - -t3 ; kas sa kuulud ka talunike liitu? kas sa olõt kah talomiihi liidon?

taluperemees talo.perre|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 ; nooremast pojast sai õpetaja, vanem hakkas taluperemeheks noorõmbast pojast sai oppaja, vanõmb naaś taloperremehes

talupidaja talopidäjä - -t3 talopi|täi -däjä -däjät4 kotu(s)sõpidäjä - -t3 põllupi|täi -däjä -däjät4

talupidamine talopidämi|ne -se -st5 ; peremees teeb talupidamise kõrvalt puutööd perremiiś tege talo kõrvalt puutüüd

talupoeg talo|poig -puja v -poja -.poiga32

talutaja .juhťja - -t3 avitaja - -t3 vido(s)ni|k -gu -kku38 vedo(s)ni|k -gu -kku38

talutama .juhťma .juhtiq juhi63 avi|tama -taq -da82 ; taluta ta siiapoole! juhiq tä siiäqpoolõ! ; talutas vanakese üle tee aviť vanakõsõ üle tii ; haige talutati voodisse haigõ avitõdi sängü ; talutab koera rihma otsas vidä pinni rihma otsan

talutav: kõige raskemini talutav aastaaeg oli seal suvi suvvõ olľ sääl kõ̭gõ rassõmb vällä kannahtaq;

taluvus (.vällä)kannahtami|nõ -sõ -st5 (.vällä).kandmi|nõ -sõ -st5 .vastapidämi|ne -se -st5 ; see puu on hea külmataluvusega seo puu kand küländ häste külmä ; sinu käitumine ületab juba kõik taluvuse piirid! su üllenpidämine lätt jo üle õgasugudsõ piiri! ; stressitaluvus pitsüse välläkannahtaminõ

taluõu uss|aid -aia -.aida33 moropääli|ne -dse -st7 mor|o -o -ro26 ; taluõuel mängisid lapsed latsõq mängeq moro pääl ; taluõuele pääses läbi värava ussaida pässi läbi värehti ; loomi ei tohi taluõuele lubada, need teevad lilledele liiga ja kipuvad tuppa eläjit tohe-iq ussaida laskõq, nuuq tegeväq lillele liiga ja tüküseq tarrõ

talv talv́ talvõ .talvõ35 ; vähese lumega talv ohukõnõ talv́

talveaed talvõ|aid -aia -.aida33 ; pidu toimus talveaias pido olľ v pito peeti talvõaian

talvehooaeg talv́ talvõ .talvõ35 talvinõ aig ; talvehooajal käib Haanjas palju suusatajaid talvõ(l) käü Haanin palľo suusatajit

talvel talvõl .talvõ ; talvel sõideti Riiga talvõ sõidõti Riiga

talvemantel talvõpali|t -du -tut13 talvõ.paľto - -t1

talvemüts talvõ|müts -mütsü -.mütsü37 talvõkü|päŕ -bärä -bärät4

talvike eläjät talvikõ|nõ -sõ -ist8 talvi|k -gu -kut13

talvine talvi|nõ -dsõ -st7 ; talvine koolivaheaeg talvinõ koolivaheq v talvõvaihõaig ; üleminek talvisele ajale talvõao pääle ülemineḱ ; talvine õhtu talvinõ õdak v talvõõdak ; talvine (lamba)vill talvik

talviti talvildõ

tambits (hrl kapstidõ tampmisõs) tambi|ts -dsa -tsat13 tamṕ tambi .tampi37

tamm (tamme) tamḿ tammõ .tammõ35 ; tamme(puu)st tamminõ, tammõ(puu)st

tamm (tammi) tamḿ tammi .tammi37 sulg su(l)lu .sulgu36 sulõndu - -t1 sulõng -u -ut13 lüüś lüüsi .lüüsi37 ; ojale tehti tamm ette oja suluti üles ; suurvesi lõhkus tammi suuŕvesi lahḱ tammi ärq ; ojal olid kopratammid oja pääl olliq majajidõ sulõnguq

tammetõru tammõ|tõhv -tõhva -.tõhva30

tammik tammistu - -t1 tammisti|k -gu -kku38

tammine tammi|nõ -dsõ -st7 tammõst tammõpuust

tammuma (üte kotusõ pääl) ta|dima -tiq -di57 tra|dima -tiq -di57 taiu|tama -taq -da82 (edesi-tagasi) taadsu|tama -taq -da82 taadõlda|ma -q -83 taara|tama -taq -da82 taaro|tama -taq -da82 mitmit kõrdo taaratõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 taarotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; mis sa tammud siin pori sees! midä sa tadit siin mua seen! ; tüürimees tammus edasi-tagasi tüürimiiś taarať edesi-tagasi ; kaupluse ees tammus üks mehike poodi iin ütś mehekene taadõlď

tampima .tamṕma .tampiq tambi63 .tumṕma .tumpiq tumbi63 .poḱma pokkiq poki63 ; ema pani poisi putru tampima imä panď poiskõsõ putro tamṕma ; tampige jalad lumest puhtaks! tramṕkõq jalaq lumõst ärq v puhtas! ; puruks tampima suṕma

tampoon .tampoń -i -it4 tropus -(s)õ -t11 paďakõ|nõ -sõ -ist8 ; verejooks suleti tampooniga verejuuskminõ panti tropussõgaq kinniq ; puhastas tampooniga fotoaparaadi objektiivi puhasť paďakõsõgaq pildimassina objõktiivi

tandem paaŕ paari .paari37 tandõḿ -i -it4 ; tandemõpe paarinoppaminõ

tang hrl m suurmas .suurma suurmast22 soormas su̬u̬rma soormast22 ; tangupuder suurmapudõr

tangid m tangiq .tangõ .tangõ37 ; sepatangid pihtõq, pihidsaq ; sepp hoiab punast rauda tangide vahel sepp hoit verevät rauda pihitsidõ vaihõl ; ümartangid kurõnokaq ; näpitstangid näpiq ; tuletangid tulõtangiq ; lõiketangid lõikamistangiq, haukamistangiq

tango tango - -t2

tangune .suurma|nõ -dsõ -st5

tangupuder .suurma|pudõr -pudro -.putro47

tangusupp .suurma|li̬i̬ḿ -leeme -li̬i̬mi37

tanguvorst .suurma|vorsť -vorsti -.vorsti37

tank tanḱ tangi .tanki37

tanker .tankri - -t1 tank|laiv -laiva -.laiva30 õli|laiv -laiva -.laiva30

tankima (kütet) .võtma võttaq võta61 (kütet) .pandma (.)pandaq panõ66 ; millal sa viimati tankisid? kuna sa viimäte kütet võtiq?

tankist tangi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 tangi.väelä|ne -se -st5 ; neli tankisti ja koer neli tangimiist ja pini

tankitõrje tangi|kaidsõq -.kaitsõ -kaidsõt18 tangi|tõrjõq -.tõrjõ -tõrjõt19 ; tankitõrjekraav tangikaitsõkraav́

tankla .pendsini|jaam -jaama -.jaama30 pendsu|jaam -jaama -.jaama30 gaasi|jaam -jaama -.jaama30 ; automaattankla automaaťpendsinijaam, pendsiniautomaať

tanksaapad m tanḱ.saap|aq -idõ -it13 kõnnõk tangiq .tankõ .tankõ37

tante .tantõ - -t3 ; kohvitante kohvitantõ

tants tands tandso .tandso37 .kargus -õ -t9 ; viib neiu tantsule vii näio tandśma ; teeme tantsu teemiq kargust ; esimese tantsu tantsis ta vennaga edimädse tandso tekḱ tä velegaq ; rahvatants rahvatands ; seltskonnatants seltśkunnatands, seldsitands ; standardtants standardtands ; võistlustants võistlustands ; rivitants joonõtands

tantsija .tandśja - -t3 .kargaja - -t3

tantsima .tandśma .tandsiq tandsi63 (diskot) tirgu|tama -taq -da82 (karõldõn) .kargama karadaq .karga77 ; oskab hästi tantsida mõist häste tandsiq

tantsitama tandso|tama -taq -da82 tandsi|tama -taq -da82

tantsupidu tandsopi|do -do -to26 tsimḿ tsimmi .tsimmi37 (.)(t)simmań -i -it4 tandsing -u -t13 kirmas -(s)õ -t11 kirmasḱ -i -it13 balľ balli .balli37

tantsuõhtu tandsoõda|k -gu -gut v -kut13

tanu tan|o -o -no26

tanum tan|noḿ -oma -omat4 m .tamm|õq -idõ -it18 kaŕati̬i̬ - -d51 ; lehmad läksid mööda tanumat niidule lehmäq lätsiq tanomat pite niidü pääle

tanutama rahvat tano|tama -taq -da82

taoline (säänest)mu̬u̬du .taoli|nõ -dsõ -st5 ; oli umbes sinu taoline mees olľ umbõs suq muudu miiś

taotlema küs|ümä -süq v -täq -ü 70 min 1. ja 3. k .küsse .pallõma pallõldaq .pallõ78 ; viisat taotlema viisat pallõma ; taotlesime maja ostmiseks pangalt laenu küssemiq maja ostmisõ jaos pangast lainu

taotlus küsümi|ne -se -st5 .tahtmi|nõ -sõ -st5 ; taotluste esitamise tähtaeg on nädala pärast (raha)küsümiisi tähťaig om nädäli peräst ; tema taotlus rahuldati timä küsümisele tulti vasta ; tee see taotlus ära tiiq tuu küsümine ärq

tapamaja tapa|maja -maja -majja v -maia28

tapeet tapõ|ť -di -tit13 saina|papõŕ -.paprõ -papõrd22

tapeetima tapõtit .pandma ; äsja tapeeditud korter kortõŕ, kohe om õkva vahtsõnõ tapõť pant

tapetu tapõt inemine ; tapetuid ei olnud tapõtuisi (inemiisi) olõ õs

tapja .tapja - -t3 ; enesetapja hindätapja ; seatapja tsiatapja

taplema .tap|lõma tapõldaq .taplõ78 tap|põlõma -õldaq -põlõ85 ; vanasti tapeldi mõõkadega vanast tapõldi mõ̭õ̭kogaq ; purjus mehed läksid omavahel taplema puŕon meheq lätsiq umavaihõl taplõma ; laps sai ema käest tapelda latś sai imä käest tõrõldaq v võttaq

taplus tapõlus -õ -t9

tapma .tapma tappaq tapa61 .maaha lü̬ü̬mä ello .vällä .võtma (eläjät) (ärq) .võtma .otsama otsadaq .otsa77 otsa|tama -taq -da82 ; mees oli noaga tapetud miiś olľ väidsegaq tapõt ; kuumus tahab tappa kuumus taht elo vällä võttaq ; tappis kõik kärbsed ära lei kõ̭iḱ kärbläseq maaha ; pühadeks tapame sea pühis võtamiq tsia ärq v pühis tulõ tsiga ärq võttaq

tapmine .tapmi|nõ -sõ -st5 .maahalü̬ü̬mi|ne -se -st5 hukkami|nõ -sõ -st5

tapmine .tapmi|nõ -sõ -st5 ; loomad veeti tapale eläjäq viidi tapmistõ v kombinaati

tapp (tapu) tap|p -u -pu37 ; enesetapp hindätapminõ, hindähukkaminõ ; hädatapp hädätapp ; vennatapp veletapp

tapp (tapu) thum|maľ -ala -alat4 tap|p -u -pu37 ; taputeivas tappsaivas

tapp 1. tap|ṕ -i -pi37 tap|ṕ -i -pi37 ; tapiga ühendama tapitama, hambahe pandma

tappa tappaq .pessäq ; Ats sai Jukult tappa Ats sai Juku käest pessäq

tappima .hambahe .pandma v .laskma

tara tahr tahra .tahra30 aid aia .aida33 ; koer hüppas üle tara pini karaś üle tahra ; maja ümber ehitatakse tugev tara maja ümbre ehitedäs kimmäs aid

tarakan tara|kań -kani -.kanni38 tara|ganń -ganni -.ganni37

tarbeese .tarbõ|asi -aśa -.asja43 ; saime kingiks kööginõusid ja muid tarbeesemeid saimiq kingitüses köögianomit ja muud tarvilist kraami

tarbekaup .tarbõ|kaup -kauba -.kaupa30 .tarbõ|kraaḿ -kraami -.kraami37 ; tarbekaupade hinnad on tublisti tõusnud tarbõkauba hind om kõvva nõsõnuq

tarbekunst .tarbõ|kunsť -kunsti -.kunsti37 ; tarbekunst ja kujutav kunst tarbõkunsť ja kujotaja kunsť ; tarbekunstinäitusel võis imetleda mööblit, vaipu, keraamikat tarbõkunstinäütüsel sai kaiaq müüblit, põrmandurõivit, savianomit

tarbekunstnik .tarbõ.kunsťni|k -gu -kku38

tarbepuit .tarbõpuu - -d50 ; kütte- ja tarbepuit kütte- ja tarbõpuu, küteq ja tarvõq

tarbetu .tarbõldaq aśaldaq kasuldaq mõttõldaq tühi tühä .tühjä44 .liisna - -t3 liisna - -t2 lisna (ilm(a))aśandaq ilma.aigo ; viskasime palju tarbetut koli minema vissimiq palľo tarbõldaq kolli minemä ; haige ei tee ühtki tarbetut liigutust haigõ tii-iq üttegiq aśaldaq liigutust

tarbija tarvitaja - -t3 .pruuḱja - -t3 tarbõndaja - -t3 kulutaja - -t3 kundõ - -t2 .ostja - -t3 ; tööstus on suurim elektrienergia tarbija tüüstüs om kõ̭gõ suurõmb elektri tarvitaja v kulutaja ; tarbijate ühistu tarvitajidõ ütisüs ; tarbijahinna indeks ostjahinna indekś

tarbijakaitse .ostja|abi -abi -api26 .ostja|kaidsõq -.kaitsõ -kaidsõt18 nal' .ostja.pästjä - -t3

tarbima tarvi|tama -taq -da82 .pruuḱma .pruukiq pruugi63 kulu|tama -taq -da82 tarbõnda|ma -q -83 ; töökoda tarbib elektrit tüükoda kulutas vuulu ; piima tarbiti vähem kui tarvis piimä juudi veidemb ku vaia

tarbimine tarvitami|nõ -sõ -st5 .pruuḱmi|nõ -sõ -st5 tarbõndami|nõ -sõ -st5 kulutami|nõ -sõ -st5 ; kauba tarbimine on suurenenud kaupa om inämb tarvitama naat

tarbimisühiskond .pilmisütis|kund* -kunna -.kunda32 tarbõlusütis|kund* -kunna -.kunda32

tarduma .saistu|ma -daq -80 kinnäh(t)ü|mä -däq -83 kahmõh(t)u|ma -daq -84 ; pani magustoidu külma tuppa tarduma panď makussöögi külmä tarrõ kinnähtümä ; ta tardus soolasambaks tä saistu soolasambas ; autode rivi oli seisma tardunud autidõ rivi olľ saisma jäänüq ; joodiku silmad olid tardunud joodigu silmäq olliq ärq saistunuq ; tardunud pilguga saistunuidõ silmigaq ; olen hirmust tardunud olõ hirmust kahmõhtunuq

tardumus kahmah(t)us -õ -t9 kahmõh(t)us -õ -t9

tare maja maja majja v maia28 tar|õ -õ -rõ24 elo|hoonõq -hu̬u̬nõ -hoonõt18 ; vana tare madalad kambrid vana tarõ madalaq kambrõq ; ehitas kodutallu uue tare ja sauna ehiť kodotallo vahtsõ tarõ ja sanna ; rehetare rehetarõ ; tares oli üksainuke tuba ja tilluke köök majan olľ ütśainukõnõ tarõ ja tsilľokõnõ küüḱ

targalt = targasti targastõ targalt .tarkuisi .tarka ; teed targalt, kui kaasa tuled tiit targastõ, ku üten tulõt

targu .tarkuisi .tassa tasaligult tasalikku ; jättis mõne asja targu ütlemata jätť mõnõ aśa tarkuisi ütlemäldäq ; asju peab ajama aegamööda ja targu asjo piät ajama aigopiten ja tassa ; tasa ja targu tassa ja tarkuisi ; targu talita tiiq targastõ v tarkuisi tallidaq

targutama targu|tama -taq -da82 poońa|tama -taq -da82 mitmit kõrdo targutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86

tariif massu|mõ̭õ̭t -mõõdu -mõ̭õ̭'tu37 takś taksi .taksi37 hind hinna .hinda30 ; tunnitariif tunnihind

taristu alos|värḱ* -värgi -.värki37 põhi|värḱ* -värgi -.värki37 ; koos elumajadega tuleb rajada ka taristu üten elomajjogaq tulõ vällä ehitäq ka põhivärḱ

tark 1. tark targa .tarka30 .arḃja - -t3 v ti̬i̬djä - -t3 ; loodustark v metsatark loonatark 2. tark targa .tarka30 .päägaq .oṕnu|q - -t1 .märksä - -t3 ; tark laps jõuab koolis hästi edasi tark latś joud koolin häste edesi

tarkus .tarku|s -(sõ) -(s)t10 ti̬i̬dmi|ne -se -st5

tarkvara tarkvar|a -a -ra28

tarm (tetäq).tahtmi|nõ -sõ -st5 .sutmi|nõ -sõ -st5 (tü̬ü̬)him|o -o -mo26 ; töötab suure tarmuga tüütäs suurõ himogaq ; tal on tarmu veel küllalt tä om viil küländ truksa

tarmukas te|küs -güsä -güsät4 .tahtmist täüs väke täüs .truksa - -t3 .väs(t)li - -t1 ; haigusest hoolimata on mees endiselt tarmukas haigusõ pääle kaemaldaq om miiś teküs niguq innegiq ; tarmuka sammuga truksa sammugaq

tarn tarn tarna .tarna30 luht luha .luhta32 .luhtõ|hain -haina -.haina30 ; kuivanud tarn sokk ; mätastarn, tarnamätas mätäspää

tarnima (kätte) tu̬u̬ma tuvvaq tu̬u̬ 54 min 1. ja 3. k .tõi(õ) (kätte) .saatma .saataq saada61 ; Jaapan tarnib autosid ka Euroopale Jaapań saat autit ka Õuruupalõ ; kohviube tarnitakse meile Brasiiliast kohviupõ tuvvas meile Brasiiliast

tarretama kallõrda|ma -q -83 (külmäst) kahu|tama -taq -da82 ; hirm tarretab vere hirm pand vere saisma ; kisa tarretas meid paigale rüüḱmine panď meid saisma

tarretis .hüübüs -e -t9 kallõr(d)us -õ -t9 hülp* hülbä .hülpä35

tarretuma kallõrdu|ma -daq -84 .hüübü|mä -däq -80 ; tarretunud süldileem kallõrdunuq süldiliiḿ, kallõrdus ; süda tarretus süä jäi saisma

tartlane .tartla|nõ -sõ -st5 .tartokõ|nõ v .tartogõ|nõ -sõ -ist8

tartu: tartu keel tarto kiiľ

taru tar|o -o -ro26 mesipak|k -u -ku37 mesi|puu - -d50 ; pettetaru pannakse puu otsa, et võõraid sülemeid kinni püüda kussaľ v konǵ pandas puu otsa, et võ̭õ̭rit sülemit kinniq püüdäq

tarvas mõts|härg -härä -.härgä34 tarvas .tarva tarvast22

tarve = tarvidus tarvõq .tarbõ tarvõt19 ; jätkub enda tarbeks ja jääb teistelegi jakkus hindäle ja jääs tõisilõgiq ; tarbe korral saad abi ku vaia tulõ, saat api ; ei ole tarvidust minna olõ-iq vaia minnäq ; isiklikuks tarbeks hindä tarbis v jaos

tarvilik tarvili|nõ -dsõ -st5 tarbili|nõ -dsõ -st5 .tarbli|nõ -dsõ -st5 .tarbõli|nõ -dsõ -st5 ; see on tarvilik asi seod või vaia minnäq

tarvis vaia vajja tarvis .tarbis ; seda võib mul tarvis minna taa(d) või mullõ tarbis tullaq ; jõudu tarvis! joudu vaia! ; tarvis olema vaia olõma

tarvitama tarvi|tama -taq -da82 .pruuḱma .pruukiq pruugi63 tarbõnda|ma -q -83 ; laps ei oska veel süües nuga tarvitada latś mõista-iq viil söögi man väist pruukiq ; joogiks tarvitati keedetud vett juumisõs tarvitõdi keedetüt vett ; tarvitasin kõik naelad ära ärq tarbõndi v kuludi kõ̭iḱ naglaq ; tarvitamine tarvitaminõ, pruuḱminõ, tarbõndaminõ ; tarvitamiskõlblik tarvitamiskõlvolinõ, pruuḱmiskõlvolinõ ; talus ei visatud midagi tarvitamiskõlblikku ära talon es visadaq midägiq pruuḱmiskõlvolist ärq ; tarvitamiskõlbmatu tarvitamiskõlbmaldaq, pruuḱmiskõlbmaldaq ; masin oli tarvitamiskõlbmatu massinat saa es pruukiq

tarvitamisjuhend tarvitamisoppu|s -(sõ) -(s)t10 .pruuḱmisoppu|s -(sõ) -(s)t10

tarvitsema vaia olõma .pruuḱma .pruukiq pruugi63 ; homme ei tarvitse vara tõusta hummõń olõ-iq vaia varra üles tullaq ; isal ei tarvitse täna tööd teha esäl olõ-iq vaia täämbä tüüd tetäq ; tarvitseb tal vaid sõrme viibutada, kui mehed juba jooksevad vaia täl õ̭nnõ sõrmõgaq tõ̭mmadaq, ku meheq jo juuskvaq

tarvitus tarvitus -õ -t9 tarvitami|nõ -sõ -st5 pruuḱ pruugi .pruuki37 .pruuḱmi|nõ -sõ -st5 tarbõndami|nõ -sõ -st5 ; tarvitusel pruuḱmisõn, tarvitusõl, pidämisen, pidessin, pidehin, pidejin ; meil on auto kogu aeg tarvitusel, poeg sõidab iga päev linna vahet meil om auto kõ̭iḱ aig pruuḱmisõn, poig sõit egä päiv liina vaiht ; see pott on tarvitusel supipotina, selles ei saa kartuleid keeta tuu pada om supigaq pidessin, tuugaq saa-iq kardohkit kiitäq

tasa 1. .tassa .hillä .vaiki vakka .hiljüisi hillä.keisi hillä.keiste hilľo.kõisi hilľo.kõtsi tassa.kõistõ tasaligult tasalikku ; ole tasa! olõq tassa! ; olge tasa! olkõq vaiki! ; räägib tasa kõ̭nõlõs tassakõistõ ; sõida tasa üle silla sõidaq hillä üle silla 2. tasa ; oja tõusis kaldaga tasa uja nõssi pervegaq (üte)tasa ; maksan võla, siis oleme tasa massa võla ärq, sis olõmiq tasa ; tegi kaotatud aja tasa tekḱ kaotõdu ao tasa ; tasaarvestus tasarehkendüs

tasahilju .hillä.tassa .hillätassa.kõistõ

tasakaal tasa|kaal -kaalu -.kaalu37 ; kaotas tasakaalu ja kukkus kaoť tasakaalu ja sattõ ; mure on naise tasakaalust välja viinud murõq om naasõ hindäst vällä veenüq ; ratas on tasakaalust väljas tsõ̭õ̭ŕ viskas ; ökoloogiline tasakaal luudusõ tasakaal

tasakaalukas rahuli|k -gu -kku38 tasakaalu(h)n ; tasakaalukas inimene rahulik inemine ; tasakaalukas arvustus tasakaalun arvaminõ

tasakaalustama tasa.kaalu .säädmä v ajama tasa tegemä ; tasakaalustatud toitumine tiidüsperine süümine ; suured tulud tasakaalustavad suuri kulusid suurõq tuloq tegeväq suurõq kuluq tasa ; auto rattad tasakaalustati auto tsõõriq aediq tasakaalu

tasakaalutu .hiitli|k -gu -kku38 .hiitliga|nõ -dsõ -st5 ; tasakaalutu iseloomuga inimene hiitligu olõmisõgaq inemine

tasakesi (.)tassa.kõistõ (.)tassa.kõisi tasaligult tasalikku tasahuisi .tassa .hillä .hiljüisi hillä.keisi hillä.keiste hilľo.kõisi hilľo.kõtsi ; sosistab tasakesi kõrva sisse tsosistas tassakõistõ kõrva sisse

tasand tasa|pind -pinna -.pinda32 tasõ -mõ -nd16 tasang* -u -t13 ; sõiduteed paiknesid eri tasandeil sõidutiiq olliq esiq korgusõ pääl ; arsti palk olgu samal tasandil pankuri palgaga tohtri piässiq sama palľo palka saama ku pangaherr ; asja arutatakse kõrgemal tasandil asja arotõdas korgõmbal puul ; kohtumine toimus välisministrite tasandil kokkosaaminõ olľ välisministride vaihõl

tasandama tasatsõs tegemä taso|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 tas|oma -soq -o57 õgvõnda|ma -q -83 .lihťmä .lihtiq lihi63 ; tasandasin peenra labida ja rehaga lapju ja rihägaq tasodsi pindre ärq ; teed tasandati höövliga suurttiid tasotsõdi hüüvligaq ; tasanda häält! võtaq no tassampa!

tasandik tasamaa - -d50 tasa|nõ -dsõ -st7 lausikmaa - -d50 tasandi|k -gu -kku38 ; veealune tasandik viialonõ tasamaa

tasanduma tasatsõs minemä tasah(t)u|ma -daq -84 tasandu|ma -daq -84 üte.tasa minemä ; mäetipud tasanduvad aeglaselt mäehaŕaq tasahusõq aigopiten

tasane 1. tasali|k -gu -kku38 tasa|nõ -dsõ -st7 ; sajab tasast vihma hilläkeiste satas ; ta on selline tasane inimene tä om sääne tasalik inemine ; tasane hobune hilläk hopõń 2. tasa|nõ -dsõ -st7 lausi|k -gu -kut13 ; tasane maa tasanõ maa ; tasased jõekaldad lausiguq jõ̭õ̭perveq ; tasasevõitu tasalik

tasapind tasa|pind -pinna -.pinda32 tasõ -mõ -nd16 tasang* -u -t13 ; teed ristuvad ühel tasapinnal tiiq lääväq risti üte korgusõ pääl ; luuk ulatus põranda tasapinnast kõrgemale luuḱ küündü põrmandust korgõmbalõ

tasapisi .hillä.tassa hillä.keiste (.)tassa.kõistõ

tasaselt tasatsõhe tasatsõlõ

tasavägine ütevõrrali|nõ -dsõ -st5 ütśvõrra|nõ -dsõ -st7 ütejovvuli|nõ -dsõ -st5 tasa.väe|nõ -dsõ -st7 ; tasavägine võistlus ütejovvulinõ võigõlus ; tasavägine mäng lõppes viigiga ütśvõrranõ mäng lõppi viigigaq ; jõud olid tasavägised jouq olliq ütevõrra kõvaq

tase tasõ -mõ -nd16 .korgus -õ -t9 ; uuel tasemel vahtsõ korgusõ pääl ; veetase on madal vesi om mataľ ; maailmatasemel võistlus maailmatasõmõgaq võigõlus

tasemini .tas.sampa ta(s)sõmbahe ta(s)sõmbalõ tasat.sõmpa hillämbile hillämbäle

tasku .karmań -i -it4 kár|manń -manni -.manni37 .taśku - -t1 .taśki - -t1

taskuarvuti rehkendäjä - -t3 rehkendüsmassin -a -at13 rehkenď* -i -it13

taskulamp patarei - -d m umak pata.reide2 v patareie53 patarei|lamṕ -lambi -.lampi37

taskunuga karmani|väitś -väidse -väist39 käänüspää|väitś -väidse -väist39 käänispää|väitś -väidse -väist39 śaksa väitś

taskuraha kulurah|a -a -ha28 kommirah|a -a -ha28 ; palju sa lastele taskuraha annad? palľo sa latsilõ kommirahha annat?

taskurätt nõ̭narät|ť -i -ti37 tatilap|ṕ -i -pi37 ; pabertaskurätt nõ̭napapõŕ, nohopapõŕ, tatipapõŕ

taskuvaras näpo|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 karmándsi|k -gu -kut13 varas .varga varast23 ; hoia end taskuvaraste eest! kaeq, et näpomiiś ligi ei tulõq!

tass kru̬u̬ś kroosi kru̬u̬si37 kroosikõ|nõ -sõ -ist8 tasś tassi .tassi37 ; võtan ühe tassi kohvi võta üte kroosikõsõ kohvi ; jõi kaks tassi teed jõi katś kruusi tsäid ; tassitäis kroositäüs

tassima .kandma (.)kandaq kanna66 vi|dämä -täq -ä59 .nõstma .nõstaq nõsta61 .vinnama vinnadaq .vinna77 .neśmä .nessiq nessi63 nü̬ü̬rämä nöörädäq nü̬ü̬rä77 tsän|imä -niq -i57 ; tassib kohvrit kand kohvrit ; tassime asjad autosse ära nõstamiq aśaq auto pääle ärq ; tassib lapsi igale poole kaasa vidä latsi õgalõ poolõ üten ; tassib vett toa juurde nüüräs vett tarõ mano

tasu tas|o -o -so26 palk palga .palka30 käe.valgu|s -(sõ) -(s)t10 käe.valgõ - -t3

tasuline massuli|nõ -dsõ -st5 raha i̬i̬st ; tasuline kõrgharidus massulinõ korgõkoolitus

tasuma .masma .massaq massa61 tasa tegemä tas|oma -soq -o57 ; vana võlg vaja ära tasuda vana võlg vaia ärq massaq ; küll ma sulle ära tasun külh ma sullõ tasa tii

tasuta massuldaq - -d50 tasoldaq ilma rahaldaq ilma i̬i̬st prii ; tasuta ajaleht, söök, haridus massuldaq lehť, prii süüḱ, koolitus ; tasuta sissepääs prii sissepäsemine

tasuv tul|los -osa -osat4 tuloli|nõ -dsõ -st5 kasuli|nõ -dsõ -st5 ; tasuv amet tullos ammõť ; vähetasuv jätt nälgä, tuu-iq sisse ; on see tasuv töö? kas ta tüü tullo ka tuu? v kas ta tüü iist mastas häste? ; tasuv ots rahalinõ ots

tasuvus tulo|anď -anni -.andi37 tulolisus -õ -t9 ; seakasvatuse tasuvus on madal tsiko pidämine tuu veidüq sisse v tsiko pidämise tulolisus om mataľ

tatar .tatri|k -gu -kku38 .tatre|k -gu -kku38

tatari tatari ; tatari keel tatari kiil

tatarlane tatarla|nõ -sõ -st5

tatik tati|si̬i̬ń -seene -si̬i̬nt40 tati|k -gu -kut13 ; lambatatik lambatatť

tatine tati|nõ -dsõ -st7 nõli|nõ -dsõ -st7 nõlõ|nõ -dsõ -st7 ; tatine ninaalune tatinõ nõ̭naalonõ ; lapsed on tal tatised, kuid muidu prisked latsõq ommaq täl nõlidsõq, a muido hürskeq ; sul on nina tatine sul om nõ̭na nõlinõ

tatistama tati|tama -taq -da82 .nõlgama nõladaq .nõlga77 nõlõ|tama -taq -da82 õnnõ sülegaq häüsä|tämä -täq -dä82 häüsendä|mä -q -83 .sülge|(l)lemä -lläq -(l)le86 .sülgämä sü(l)lädäq .sülgä77 ; oli oma rinnaesise ära tatistanud olľ uma rõ̭nnaedidse ärq nõlanuq ; mis sa tatistad? mis sa sülgelet?

tatsama tatõrda|ma -q -83 .töntśmä .töntsiq töntsi63 tuuru|tama -taq -da82 ; taat tatsab mööda tuba taať tatõrdas tarrõ piten

tatsuma tündsä|hämä -däq - v -hä88 ; kel jalg tatsub, sel suu matsub kel jalg tündsähäs, tuul kiiľ nilpsahas

tatt tat|ť -i -ti37 nõlǵ nõlõ .nõlgõ34 häüss häüsä .häüssä35 ; pühi oma nina tatist puhtaks! pühiq uma nõ̭na tatist puhtas!

tattnina tatťnõ̭n|a -a -na28

taud (.külgenakkaja) tõ|bi -võ v -bõ -põ25 tõvõpuhahus -õ -t9 katsk kadso .katsko36 ; suu- ja sõrataud (suu- ja) sõratõbi

taunima halvas pidämä v .pandma .maaha tegemä .laitma .laitaq laida61 halvastõ .kaema ; taunib igasugust meelelahutust pidä õgasugust aoviidüst halvas ; vaatas tauniva pilguga kai kõ̭õ̭rdu ; hilinemine on taunitav ildasjäämise pääle kaias halvastõ

taust tagamaa - -d50 (taga)põhi (-)põḣa (-).põhja43 tagaper|ä* -ä -rä24 ; valge triip mustal taustal valgõ jutť musta põḣa pääl ; romaani ajalooline taust romaani aoluulinõ tagaperä

tava kommõq .kombõ kommõt19 kummõq .kumbõ kummõt19 pruuḱ pruugi .pruuki37 mu̬u̬d moodu mu̬u̬du37 ; austab vanu tavu avvustas vanno kombit ; selles peres on tavaks vara tõusta seol perrel om kommõq varra üles tullaq v seon perren tuldas varra üles ; lillekinkimistava lillikinḱmiskommõq ; tal on rumal komme täl om ulľ muud ; tavad ja kombed pruugiq ja mooduq

tava- harili|k -gu -kku38 .lihtsä - -t3 ; tavainimene lihtsä inemine ; tavakodanik harilik kodanik ; tavaõigus perit õigus, põlisõigus

tavaline harili|k -gu -kku38 ; ülane on Eestis tavaline kevadlill varõslilľ om Eestin harilik keväjäne lilľ ; öökülmad on siin tavalised üükülmäq ommaq siin hariliguq ; isa istus oma tavalises kohas esä istõ uman hariligun paigan

tavaliselt hariligult ; sügisel sademete hulk tavaliselt suureneb sügüse satas hariligult iks inämb ; ta on tavaliselt rahulik mees tä om hariligult rahulinõ miiś ; tavalisem hariligumb

tavand .kombõ.täütmi|ne -se -st5 .kombõtallitus -õ -t9

tavapärane harili|k -gu -kku38 harinu|q - -t1 ; võttis baaris oma tavapärase joogi võtť baarin uma harinu joogi ; peoks valmistati tavapäraseid roogi pido jaos tetti harilikkõ pidosüüke

tavapäraselt hariligult nigu(q) iks ; sai eksamil tavapäraselt hea hinde sai eksämil hää hindõ niguq iks ; tööpäev kulges tavapäraselt tüüpäiv lätś hariligult

tavatsema .kombõs olõma ; mees tavatseb hilja tõusta mehel om kombõs ilda üles tullaq ; oma kavatsustest ei tavatse ta kõnelda täl olõ-iq kombõs umist plaanõst kõ̭nõldaq

tavatu inneolõmaldaq innenägemäldäq inne.kuuldmaldaq esiqeräli|ne -dse -st5 ; tavatu sündmus innenägemäldäq johtuminõ

tavatult: tavatult suur esiqerälidselt suuŕ

tavott tavot|ť -i -ti37 määŕ määri .määri37

te ti ti̬i̬q

teadaanne teedäq.andmi|nõ -sõ -st5 teedüs -(s)e -t11 kuulutus -õ -t9

teadagi teedäkiq muidokiq meelegaq .mõistaq .arvo saiaq ; olen teadagi nõus muidogiq olõ ma peri ; vahepeal on teadagi elu edasi läinud meelegaq mõistaq om elo vaihõpääl edesi lännüq

teadaolev teedäq - -t3 teedäqolõja ; esimene teadaolev eestikeelne raamat edimäne teedäq eestikeeline raamat ; see on teadaolevalt vanim muinasasula seo om tiidmise perrä kõ̭gõ vanõmb muistinõ elokotus

teade teedüs -(s)e -t11 teedäq.andmi|nõ -sõ -st5 sõ̭n|noḿ -oma -omat4 ; mis teateid sa tood? midä teedüst sa tuut? ; teadet tooma, viima sõ̭nna tuuma, viimä

teadetetahvel teedüsse.tahvli - -t1 sõ̭noma.tahvli - -t1

teadja ti̬i̬djä - -t3 tark targa .tarka30 posija - -t3 sobija - -t3 .arḃja - -t3 sõ̭noja - -t3

teadlane ti̬i̬dlä|ne -se -st5 ti̬i̬d(e).meistre* - -t3 ti̬i̬düs.meistre - -t3

teadlik ti̬i̬dsä - -t3 ; teadlik olema tiidmä ; olen sellest teadlik ma tiiä tuud ; teadlik vale nimme võlśminõ

teadlikult ti̬i̬dsähe ti̬i̬dsäle .nimme

teadma ti̬i̬dmä teedäq tiiä66 .tundma (.)tundaq tunnõ min 1. k .tun(d)sõ v tunni66 ; ma tean, et sa valetad mulle ma tiiä, et sa võlsit mullõ ; seda meest teavad kõik taad miist tiidväq v tundvaq kõ̭iḱ ; lapsed teavad luuletust peast latsõq tiidväq v mõistvaq luulõtust pääst ; ei või iial teada või-iq ilman teedäq ; teadev tiidjä ; teadva ilmega tiidjä näogaq ; iseteadev esiqtiidjä ; kõiketeadev kõ̭kkõtiidjä ; teada andma teedäq andma ; jäta see asi enda teada! jätäq taa asi hindä teedüssihe! ; seda tuleb enda teada hoida taad tulõ hindä tiiun hoitaq ; minu teada on kõik korras muq teedäq om kõ̭iḱ kõrran ; teada olema teedäq olõma ; teada saama teedäq saama ; kõik olid teada-tuntud mehed kõ̭iḱ olliq teedäq-tunnõduq meheq

teadmata ti̬i̬dmäldäq ; lahkus teiste teadmata lätś tõisi tiidmäldäq ärq ; teadmata kadunud tiidmäldäq kaonuq ; kurjategija lahkus teadmata suunas kuŕatekij lätś tiiä-iq kohe

teadmatus: olime teadmatuses meil olõ õs määnestkiq teedüst

teadmine ti̬i̬dmi|ne -se -st5 teedüs -(s)e -t11 tiid tiio .tiido36 .tundmi|nõ -sõ -st5 ; tema teadmist mööda timä tiidmise perrä v timä teedäq ; võtke see teadmiseks! võtkõq taa tiidmises! ; teadmisi omandama oṕma

teadmishimuline teedäq.tahtja - -t3 .härksä - -t3

teadur ti̬i̬düstü̬ü̬täja - -t3 ti̬i̬dlä|ne -se -st5 ti̬i̬d(e).meistre* - -t3 ti̬i̬drü* - -t1 .uuŕja - -t3

teadus ti̬i̬dü|s -(se) -(s)t10 tiieq* ti̬i̬de tiiet19

teaduskond ti̬i̬düs|kund -kunna -.kunda32 ti̬i̬de|kund* -kunna -.kunda32

teaduskraad ti̬i̬düs|kraať -kraadi -.kraati37 ti̬i̬de|kraať -kraadi -.kraati37 ; magister ja doktor on teaduskraadid magistri ja doktoŕ ommaq tiidüskraadiq

teaduslik ti̬i̬düsli|ne -dse -st5 ti̬i̬deli|ne* -dse -st5

teadustaja teedüstäjä - -t3 ettelugõja - -t3 teedäq.andja - -t3 .vällä.hõikaja - -t3

teadustama teedüstä|mä -q -83 teedäq .andma kuulu|tama -taq -da82 .vällä .hõikama

teadvus mi̬i̬ľ meele mi̬i̬lt40 .mõistu|s -(sõ) -(s)t10 meele.mõistu|s -(sõ) -(s)t10 ; juhtunu jõudis alles nüüd tema teadvusse tä sai viil nüüd arvo, miä juhtu ; ta on teadvuseta tä om ilma meeleldäq v täl om miiľ mant ärq ; kaotasin teadvuse mul lätś miiľ pääst ärq

teadvusetu meeleldäq meele.mõistusõldaq ; jõi end teadvusetuks jõi hindäl meele pääst

teadvustama mi̬i̬lde tu̬u̬ma .arvo .saama ; inimene ei teadvusta paljusid asju inemine taha-iq hulgast aśost arvo saiaq ; ei teadvustanud endale probleemi, vaid tõrjus selle alateadvusse es tahaq hädäst arvo saiaq ja tougaś tuu allmiilde ; teadvustatud saama miilde jäämä v tulõma

teatama teedäq .andma teedüstä|mä -q -83 .ütlemä üteldäq v (.)üldäq .ütle78 kõ̭nõl|õma -daq -õ85 ; matkast teatati kõigile huvilistele matkast anti kõ̭igilõ huviliisile teedäq ; poisid jooksid vanematele uudist teatama poisiq joosiq vanõmbilõ uudist kõ̭nõlõma ; teataja teedäqandja, sõ̭naandja, sõ̭natuuja

teatav ütś üte ütte35 määnegiq .määntsegiq v .mändsegiq määnestkiq23 mõ̭ni mõ̭nõ .mõ̭nda v mõ̭nt41 ; teatavas mõttes oli neil õiguski mõ̭nõn mõttõn olľ näil esikiq õigus ; propaan on teatav gaas propaań om ütś gaaś ; enne teeleminekut käidagu ära teatavas kohas inne minekit tulõ üten kotussõn ärq kävvüq

teatavasti nigu(q) teedäq (om) ; teatavasti oli ta vahepeal haige ja koolis ei käinud niguq teedäq, olľ tä vaihõpääl haigõ ja käü es koolin

teatejooks teedüsju̬u̬skmi|nõ -sõ -st5 nal' pulga|ju̬u̬sk -joosu -ju̬u̬sku36

teatepulk teedüs|pulk -pulga -.pulka31 joosu|pulk -pulga -.pulka31 ; juhataja andis teatepulga üle juhataja anď tüüjäre üle

teater .tiatri - -t1 ; sel teatril pole oma maja seol tiatril olõ-iq umma majja ; linn saab uue teatri liin saa vahtsõ tiatri ; jäime teatrisse hiljaks jäimiq tiatrihe ildas ; mulle meeldib teatris käia mullõ miildüs tiatrin kävvüq ; räägi tõsiselt, ära tee teatrit! kõ̭nõlõq tõsitsõlõ, teku-iq tiatrit! ; harrastusteater pühäpäävätiatri, esiqtegijide tiatri

teatesõit jaku|sõit -sõidu -.sõitu37

teateujumine jakuujomi|nõ -sõ -st5 teedüsujomi|nõ -sõ -st5

teatis teedüs -(s)e -t11 papõŕ .paprõ papõrd22 ; makseteatis massuteedüs ; mulle saadeti teatis auto teisaldamise kohta mullõ saadõti tuu kotsilõ teedüspapõŕ, et mu auto om platsi päält ärq viid

teatmeteos tarkraamat targaraamadu .tarkaraamatut13 teedüsraama|t -du -tut13 ; vaadake teatmeteosest! kaegõq targastraamatust!

teatmik teedüsraama|t -du -tut13 teedü(s)seko|go -go -ko26 ; teatmik ülikooli astujaile teedüsraamat ülikuuli minejile

teatraalne .tiatri|nõ -dsõ -st5 .tiatri mu̬u̬du .tiatri- võlsś- tett -ü -üt1 .tähtsä - -t3 ; teatraalne esinemine tiatrinõ ülesastminõ

teatrietendus .tiatri - -t1 .näüte|mäng -mängo -.mängo37 (.tiatri)tük|k -ü -kü26 ; käisime teatrietendusel kävemiq tiatrit kaeman ; teatrietendust mängitakse kolmel päeval tükkü mängitäs kolmõl pääväl

teatrilava püüne - -t1 lav|a -a -va28

teatrimaja (.tiatri)maja (-)maja (-)majja v (-)maia28 .tiatri - -t1 ; Rakvere uus teatrimaja Rakvere vahtsõnõ tiatrimaja ; Vanemuise suur ja väike teatrimaja Vanõmuisõ suuŕ ja väikene (tiatri)maja

teatrisaal .tiatri|saaľ -saali -.saali37 .tiatritar|õ -õ -rõ24

teatud ütś üte ütte35 määnegiq .määntsegiq v .mändsegiq määnestkiq23 mõ̭ni mõ̭nõ .mõ̭nda v mõ̭nt41

teave teedüs -(s)e -t11 ti̬i̬dü|s -(se) -(s)t10 ; saab ajalehtedest teavet majanduse kohta saa aolehist teedüst majandusõ kotsilõ ; massiteabevahend aokirändüs ; teabeallikas teedüsseläteq

teavitama teedüst v teedäq .andma teedüstä|mä -q -83 ; liiklusõnnetusest tuleks politseid kindlasti teavitada liikmisõ̭nnõtusõst piässiq politseile kimmähe teedäq andma ; vanemad teavitasid kooli lapse haigestumisest vanõmbaq anniq kuuli teedäq, et latś om haigõs jäänüq

teder teder v tetr tedre .tetre46

tedretähn tedre|tähť -tähe -.tähte34

tedretähniline tedretähe|ne -dse -st7 tedretähi|ne -dse -st7 ; tedretähniline nägu tedretähine nägo ; naisel oli kahvatu tedretähniline nahk naasõl olľ valgõ tedretähene nahk

tee II tsäi - -d53 ti̬i̬ - -d51 tsäi|vesi -vi̬i̬ -vett42 nal' ti̬i̬|vesi -vi̬i̬ -vett42 ; must tee must tsäi ; roheline tee rohilinõ tsäi ; rüüpa teed ka peale! serbähtäq tsäid ka pääle! ; kas keegi teed tahab? kas kiäkiq tiid taht? ; teekotike naľ paprõtsäi

tee I I ti̬i̬ - -d51 ; tee oli lagunenud tii olľ raisku lännüq ; tee tolmab tii tolmas ; teedel liigub palju masinaid teie pääl liigus palľo massinit ; lühim tee poodi läheb otse üle põllu kõ̭gõ lühemb tii poodi manoq lätt õkva üle nurmõ ; ennast teele seadma hinnäst minegi v tii pääle säädmä ; õde läks oma teed sõ̭saŕ lätś umma tiid ; teedelagunemine tiilagonõminõ ; teeharu tiiharo ; teekeha, teetamm tiitamḿ ; teeperv tiiperv́ ; teetähis tiimärḱ, tiitähüs, käelaud ; teerull tiitrulľ ; teeserv tiiviiŕ ; kiirtee kipõtii ; kruusatee ruusatii ; risttee risťtii ; teerist tiirisť

teedrajav ti̬i̬.näütäjä - -t3 tsihi.näütäjä - -t3 ti̬i̬ajaja - -t3 tsihiajaja - -t3 tsihiragoja - -t3 ; teedrajav uurimus, leiutis tiinäütäjä uuŕmistüü, vällälöüdüs

teejoomine tsäiju̬u̬mi|nõ -sõ -st5 ti̬i̬ju̬u̬mi|nõ -sõ -st5

teejuht ti̬i̬|juhť -juhi -.juhti36 ti̬i̬.näütäjä - -t3 juhi|k -gu -kut13 ; pimedal inimesel on teejuht pümmel inemisel om juhik

teekaaslane (ti̬i̬)seldsili|ne -se -st5

teekann tsäi|kanń -kanni -.kanni37 ti̬i̬|kanń -kanni -.kanni37 tsäini|k -gu -kut13

teeklaas tsäi|klaaś -klaasi -.klaasi37 ti̬i̬|klaaś -klaasi -.klaasi37

teekond reiś reisi .reisi37 ti̬i̬ - -d51 ; teekond viis üle ookeani reiś lätś üle ilmamere ; jätkas oma teekonda lätś umma tiid edesi

teekäija ti̬i̬.käüjä - -t3

teeleht kasvot .paisõ|lehť -lehe -.lehte34 ti̬i̬|lehť -lehe -.lehte34 ti̬i̬|hain -haina -.haina30 .varba|hain -haina -.haina30

teeline ti̬i̬.käüjä - -t3

teelusikas tsäi|luits -.luidsa -.luitsat13 ti̬i̬|luits -.luidsa -.luitsat13 .väiko luits ; kaks teelusikatäit suhkrut katś tsäiluidsatäüt tsukõrd

teema teema - -t2 ainõq .ainõ ainõt18 ti̬i̬m* teemä ti̬i̬mä35 ; see on artikli kirjutamiseks hea teema seo om kirotusõ jaos hää ainõq ; ära vaheta teemat! teku-iq tõist juttu! ; sel teemal rohkem ei räägitud taast aśast rohkõmb es kõ̭nõldaq

teemant timman|ť -di -tit13

teemeister tsäiki̬i̬tjä - -t3 tsäi.meistre - -t3 ti̬i̬ki̬i̬tjä - -t3 ti̬i̬.meistre - -t3

teemeister I ti̬i̬meistre - -t3 ; ta isa oli raudteel teemeister timä esä olľ raudtii pääl tiimeistre

teene hääte|go -o -ko27 hü(v)äte|go -o -ko27 ; osuta mulle üks teene! tiiq mullõ ütś hüätego! ; sai oma teenete eest aukirja sai ummi tegemiisi iist avvukirä ; härra ei vaja enam sinu teeneid herräle olõ-iq inämb su tiińmist vaia

teenekas tunnõ|t -du -tut1 teedäq nimegaq ; teenekas kunstnik palľo ärq tennüq kunsťnik ; ta on üks oma eriala teenekamaid spetsialiste tä om ütś uma ala tunnõtumb aśatundja

teeneline teeneli|ne -dse -st5 ; Eesti NSV teeneline arst, teadlane Eesti NSV teeneline tohtri, tiidläne

teener ti̬i̬ndri - -t3 ti̬i̬ndre - -t3 sula|nõ -(d)sõ -st7

teenija ti̬i̬ńjä - -t3 ori oŕa .orja43 ; ajateenija aotiińjä

teenijatüdruk .tütri|k -gu -kku38 näüdsi|k -gu -kut13

teenima ti̬i̬ńmä ti̬i̬niq teeni63 .päľmä† .pälliq pälli63 .kullõma† kullõldaq .kullõ78 ; teenib tööga raha tiiń tüügaq rahha ; hakkas ise leiba teenima naaś esiq leibä tiińmä ; kui palju sa kuus teenid? palľo sa kuun (palka) saat? ; käis metsas teenimas, puid lõikamas käve mõtsan päľmän, puid lõikaman ; peab teenima, kellel see kerge on? piät päľmä, kel taa kerge om? ; ta on selle ära teeninud tä om tuu ärq päľnüq ; kurjategija sai teenitud karistuse kuŕatekij sai, mis tä olľ vällä tiińnüq ; ta oli kuninga teenistuses, teenis kuningat tä olľ kuninga kullusõn, kullõľ kuningat ; teenimine tiińmine

teenimatu (ilm(a))aśandaq (ilm(a))aśaldaq .välläti̬i̬ńmäldäq ; teenimatu karistus vällätiińmäldäq nuhklus ; minu arvates on tal elus teenimatult hästi läinud muq meelest om täl elon ülearvo häste lännüq

teenindama ti̬i̬ńmä ti̬i̬niq teeni63 .paśma .passiq passi63 ka(m)manda|ma -q -83 teenindä|mä -q -83 ; müüja teenindab ostjaid müüjä tiiń ostjit ; ettekandja teenindab kliente ettekandja pasś kundõsit

teenindav ti̬i̬ńjä - -t3 .paśja - -t3 teenindäjä - -t3 ; teenindav personal m tiińjäq tüüliseq v tüüvägi m teenindäjäq, teenindäjärahvas

teenindus ti̬i̬ńmi|ne -se -st5 .paśmi|nõ -sõ -st5 teenindüs -e -t9 ; hea teeninduse eest võib ka hästi maksta hüä paśmisõ iist või häste massaq kah ; teenindussektoris on palgad tõusnud teenindäjil ommaq palgaq kasunuq

teenistuja ammõťni|k -gu -kku38 .kontoriinemi|ne -se -st5 ; töölised ja teenistujad tüüinemiseq ja kontorirahvas

teenistus 1. palk palga .palka30 rah|a -a -ha28 pälving† -u -ut13 ; terve kuu teenistus terve kuu palk ; töö oli seal raske ja teenistus nigel tüü olľ sääl rassõ ja palk vilets 2. tü̬ü̬ - -d52 teenistüs -e -t9 teenüsḱ† -i -it13 ; õpilastel on raske teenistust leida opilaisil om rassõ tüüd löüdäq ; noormees tahab kalalaevale teenistusse minna nuuŕmiiś taht kalalaiva pääle tüüle minnäq ; ta kutsuti väeteenistusse tä kutsuti sõ̭aväkke ; lasi enda teenistusse võtta lasḱ hinnäst ärq palgadaq ; sai ajateenistusest lahti om väeteenistüsest v väeteenüskist vallalõ 3. teenistüs -e -t9 ; kirikus peeti teenistust kerikun peeti teenistüst

teenus teenüs -(s)e -t11 tü̬ü̬ - -d52 ; kasutab juristi teenuseid pruuḱ säädüsetundja nõvvu ; koristusteenuse hind kraaḿja tüüraha ; otsin sellist teenuseosutajat, kes ... otsi säänest tüümiist, kiä ...

teerada ti̬i̬ra|da -a -ta29

tees juhťmõt|õq -tõ -õt18 ; ettekande teesid ettekandõ kokkovõtõq

teesklema tegemä tetäq ti̬i̬60 .mänǵmä .mängiq mängi63 ; teeskleb tobukest mänǵ ulli ; laps teeskleb haiget v mäng' haigõt latś om hindä haigõs tennüq ; ära teeskle! ärq mänǵkuq! ; teeskles, nagu poleks kuulnudki tegi, nigu ei olõssiq kuuldnugiq ; teeseldud lahkus tett lahkus ; teeskleb magamist om vinnekoolussin

teesklus .võlśmi|nõ -sõ -st5 .mänǵmi|ne -se -st5 ; teesklus on mulle võõras mullõ sääne võlśminõ ei miildüq ; ta haigust peeti teeskluseks arvati, et tä õ̭nnõ tege hinnäst haigõs

teevesi tsäi|vesi -vi̬i̬ -vett42 ti̬i̬|vesi -vi̬i̬ -vett42

teeviit silť sildi .silti37 ti̬i̬|silť -sildi -.silti37 ti̬i̬tulp -tulba -.tulpa31 käe|laud -lavva -.lauda30

teeäär tii|vi̬i̬ŕ -veere -vi̬i̬rt40

teflon .tefloń -i -it4 ; teflonpann teflonist panń

tegelane aśa|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 tegelä|ne -se -st5 osa.täütjä - -t3 ; näidendi tegelased näütemängo osatäütjäq ; siin käib igasuguseid tegelasi tan käü egäsugumaidsi aśamiihi ; kultuuritegelane kultuuritegeläne

tegelaskuju tegelä|ne -se -st5 ; romaani tegelaskujud romaanitegeläseq ; eluline tegelaskuju elost võet tegeläne

tegelema tegemä tetäq ti̬i̬60 ka(m)manda|ma -q -83 ; millega sa tegeled? mis sa tiit? ; lastega tuleb iga päev tegeleda latsigaq piät egä päiv kammandama ; mu poeg tegeleb joonistamisega mul poig joonistas

tegelik peris perüs tõtõ - -t2 ; tegelik elu on midagi muud peris elo om midägiq muud ; unistus sai tegelikuks igätsüs lätś täüde v tahtminõ sai tõtõs

tegelikkus (peris) elo elo ello26 tõtõ - -t2 ; tegelikkuses ei tulnud plaanist midagi välja periselt tulõ õs plaanist midägiq vällä ; tegelikkuses oli asi vastupidi periselt olľ asi vastapiten ; tegelikkuses käivad asjad teisiti (peris) elon kääväq aśaq tõisildõ

tegelikult periselt esiq.hindäst tõtõst(õ) ; kuidas lugu tegelikult oli? kui taa asi tõtõstõ olľ? ; tegelikult kulus aega rohkem kui planeeritud periselt kullu aigo inämb ku arvat ; tegelikult polnud asi nii halb esiqhindäst olõ-õs asi nii halv

tegelinski tege.linski - -t1 tegelä|ne -se -st5

tegema tegemä tetäq ti̬i̬60 ; ema hakkas kooki tegema imä naaś kuuki tegemä ; teen sulle sünnipäevaks kindad tii sullõ sünnüpääväs kindaq ; siin tehakse kalakonserve tan tetäs kalakondserve ; tegime aia taha suure lõkke teimiq aia taadõ suurõ tulõ ; kes selle pildi tegi? kiä taa pildi tekḱ? ; õpetaja tegi kurja häält oppaja tekḱ kurja hellü ; järele tegema perrä tegemä, takan tegemä ; haltuurat tegema mustalt tegemä, kõrvalt tegemä ; töö on tegemata tüü om tegemäldäq

tegemine tegemi|ne -se -st5 ; kõigil on palju tegemist kõigil om palľo tegemist ; ma ei taha temaga tegemist teha ma taha-iq timägaq tegemist tetäq

tegev te|kij -gijä -gijät4 tegijä - -t3 te|küs -güsä -güsät4 ; on kogu elu olnud spordis tegev om terve elo olnuq spordi man (aśalinõ) ; tegevjuht tüüjuhť, teküsjuhť ; tegevsportlane teküssporťlanõ ; tegevteenistus teküsteenistüs ; tegevliige teküsliigõq

tegevus tegemi|ne -se -st5 tü̬ü̬ - -d52 aoviidüs -(s)e -t11 ; otsi endale mingi tegevus! otsiq hindäle määnegiq aoviidüs! ; see on sulle jõukohane tegevus taa om sullõ paras tüü v tegemine ; firma lõpetas tegevuse firma lõpõť tüü

tegevusala tü̬ü̬ - -d52 tü̬ü̬al|a -a -la28 ; tegevusala kood tüüala nummõŕ

tegevusetu tü̬ü̬ldäq tööldäq ; tegevusetu elu ikäv elo ; tegevusetu päev ei tahtnud kuidagi õhtusse jõuda ikäv päiv taha-s kuigiq õdaguhe joudaq ; olen tüdinud tegevusetust olelemisest olõ väsünüq tööldäq videlemisest

tegevusetus tü̬ü̬ldäq olõḱ ; miski ei väsita rohkem kui tegevusetus miäkiq väsüdä-iq rohkõmb kuq tüüldäq olõḱ ; valitsust süüdistatakse tegevusetuses valitsusõlõ pandas süüs tegemäldäq jätmiisi

tegevuskava tü̬ü̬|plaań -plaani -.plaani37 plaań plaani .plaani37 ; läbimõeldud tegevuskava läbimõtõld tüüplaań ; koostati valitsuse lähemate kuude tegevuskava valitsusõ lähembide kuiõ tüüplaań panti kokko

tegevusnimi kiil' tegonim|i* -e -me24

tegevusvabadus .priius -õ -t9 tegemisvabahus -õ -t9 (teo)vabahus -õ -t9 vol|i -i -li26 ; täielik tegevusvabadus tävveline voli ; lastele ei meeldinud, et nende tegevusvabadust piirati latsilõ es miildüq, et näil lasta es tetäq, miä nä tahtsõq

tegija tegijä - -t3 te|kij -gijä -gijät4 ; tegijal juhtub tegijäl juhtus ; ei saa temast küll talutöö tegijat saa-iq timäst joht talotüü tegijät ; ta on poliitika vallas tuntud tegija tä om poliitikan tunnõt tekij ; vaimse töö tegija päägaq tüütekij

tegu tegemi|ne -se -st5 te|go -o -ko27 ; küll mul oli tegu, et tulema saada külh mul olľ tegemine, et tulõma saiaq ; varas tabati teolt vargalõ saadi pääle ; kelle tegu see on? kink tüü taa om? ; oli see siis nüüd mõni kiita tegu? olľ taa noq sis illos tego vai? ; kahetsen oma tegu kahidsõ umma teko ; tüdrukul polnud nägu ega tegu tütrigul olõ-õs näko, es mako

tegumood (tego)mu̬u̬d (-)moodu (-)mu̬u̬du37 olõmi|nõ -sõ -st5 olõḱ olõgi olõkit13 ; väärika tegumoega vanahärra avvulidsõ olõmisõgaq vanaherr ; lihtsa tegumoega lasterõivad lihtsä moodugaq latsirõivaq ; isikuline tegumood kiiľ eränäütäjä tegomuud

tegur .mõotaja* - -t4 ; mitme teguri koosmõju mitmõ aśa ütenmõjo ; ilma kujundavad mitmed tegurid ilmal om mitmit mõotajit

tegus te|küs -güsä -güsät4 väke täüs .mõiksa - -t1 ; ta on tegus naine, kes jõuab kõike tä om teküs naanõ, kiä joud kõkkõ ; tegus eluviis hoiab inimese terve teküs elo hoit inemise terve ; see jook on küll väga tegus seo juuḱ om külh väega teküs v mõiksa

tegusõna kiil' tegosõ̭n|a -a -na28

tegutsema toimõnda|ma -q -83 ka(m)manda|ma -q -83 talli|tama -taq -da82 tü̬ü̬(h)n olõma ; lastel lasti omapäi tegutseda latsil lasti ummapääd kammandaq ; tema rohkem mõtleb kui tegutseb timä rohkõmb mõtlõs ku tege ; selts on tegutsenud juba aastaid seltś om jo aastit olõman olnuq ; linnas tegutseb kolm raamatukogu liinan om kolm raamadukoko ; tegutsev firma teküs firma ; tegutsev vulkaan teküs tulõmägi

teguviis te|go -o -ko27 tego|viiś -viie -viit m päälek -viijile49 v -viisi -.viisi37 ; sellist teguviisi ma heaks ei kiida säänest teko ma hääs ei kitäq

teguvõimas väke täüs te|küs -güsä -güsät4

tehas vabri|k -gu -kut13

tehing kaup kauba .kaupa30 kaubategemi|ne -se -st5 ; ostu-müügi tehing ost-müüḱ ; tehing ebaõnnestus kaup jäi katśki ; ta lõikas selle tehingu pealt suurt kasu tä sai taa kaubategemise päält suurt kassu ; tehing tunnistati kehtetuks kaup loeti tühäs

tehis- kunsť- kuntś- tett -ü -üt1 tetüs* -(s)e -t11 ; tehisjärv kunsťjärv́ ; tehisintellekt kunsťmõistus ; tehiskliima kunsťilm

tehislik tett -ü -üt1 kunsť- kuntś- .kunsťli|nõ -dsõ -st5 .kuntśli|nõ -dsõ -st5 ; tehislikku päritolu koobas tett uuś, kaivõt kuup

tehnik tehni|k -gu -kut13 tekni|k -gu -kut13 .säädjä - -t3 .meistre - -t3 ; hambatehnik hambameistre ; helitehnik helüsäädjä

tehnika tehniga - -t3 tekniga - -t3

tehniline tehnili|ne -dse -st7 teknili|ne -dse -st7 ; sõiduki tehniline pass massina tehniline pasś ; auto on tehniliselt korras massin om tehnilidselt kõrran ; tehniliselt hästi sooritatud harjutus tehnilidselt häste tett haŕotus

tehnokraatia massina|usk -uso -.usko36

tehnoloogia tehnoloogia - -t3 teknoloogia - -t3

tehnoloogiline tehnoloogili|nõ -dsõ -st5 teknoloogili|nõ -dsõ -st5

tehtu tett -ü -üt1 ; tal oli aega tehtu üle järele mõelda täl olľ aigo tettü üle perrä mõtõldaq ; kahetses tehtut kahitś tettüt

teib eläjät .häsli|k -gu -kku38 seto kiil' jäle|tś -dsä -tsät13

teie ti ti̬i̬q

teietama teie|tämä -täq -dä81 ti̬i̬|tämä -täq -dä81 ; mis sa tuttavaid inimesi teietad? miä sa tutvit inemiisi tiität? ; teietas mind teieť minno

teine tõ|õnõ -õsõ -ist8 tõ̭nõ tõsõ tõist8 muu - -d50 ; elan teisel korrusel elä tõõsõ kõrra pääl ; teisi seal ei olnud olõ-õs sääl muid kedägiq ; sa pead teistega ka ikka arvestama sa piät õ̭ks tõisigaq kah rehkendämä

teinekord tõõnõkõrd tõ̭nõkõrd ; teinekord ei tea, mida teha tõõnõkõrd ei tiiäq, miä tetäq

teinepool tõõnõpu̬u̬ľ tõõsõpoolõ tõistpu̬u̬lt40 tõ̭nõpu̬u̬ľ tõõsõpoolõ tõistpu̬u̬lt40 ; sul oleks aeg endale teistpoolt otsima hakata sul olõssiq aig hindäle tõistpuult otśma naadaq

teineteise (umak; nimek olõ-iq) tõõnõtõõsõ tõõnõtõist8 tõ̭nõtõsõ tõ̭nõtõist8 ütśtõ(õ)sõ ütśtõist8 ; Jüri ja Juhan ei räägi teineteisega Jüri ja Juhan kõ̭nõlõ-iq tõõnõtõõsõgaq

teip kli̬i̬ṕ|linť -lindi -.linti37 kli̬i̬ṕ|pail -paila -.paila30

teisal muial mujjal tõõsõ(h)n paiga(h)n ; mõtted on teisal kui töö juures mõttõq ommaq muial ku tüü man ; nad kolisid teisale nä lätsiq tõistõ paika elämä

teisaldama t(õ)õsõst paigast .tõistõ .ümbre .nõstma

teisalt t(õ)õsõlt pu̬u̬lt muialt mujjalt ; abi tuli teisalt kui oodatud abi tulľ muialt ku oodõti ; teisalt võib asja ka nii seletada tõõsõlt puult või asja ka nii seletäq

teisejärguline vähä.tähtsä - -t3 vähämb -ä -ät13 tõ(õ)sõ|nõ* -dsõ -st7 kehvä - -t2 kehvä|ne -dse -st7 kehväpooli|nõ -dsõ -st7 ; see on teisejärguline probleem seo olõ-iq nii suuŕ hädä ; teisejärguline metsamaterjal kehvä mõts

teiseks tõ(õ)sõs ; esiteks, teiseks, kolmandaks edimädses, tõõsõs, kolmandas

teisend tõ(õ)sõnď -i -it13 vári|anť -andi -.anti37 vari|antś -andsi -.antsi37 ; muistend võib esineda mitmes teisendis rahvajutussõl või mitu varianti ollaq ; kuumaasikas on metsmaasika teisend kuumaaśk om mõtsmaaśka tõõsõnď

teisendama tõõsõs tegemä (tõistsugutsõs) .muutma .muutaq muuda61 (tõistsugutsõs) tegemä tetäq ti̬i̬60 matõm t(õ)õsõnda|ma -q -83 ; murdude teisendamine matõm murdõ tõõsõndaminõ ; rahvalaulik teisendab oma esitust laulja muut umma ettekandmist

teisenduma = teisenema (tõistsugutsõs) .muutu|ma -daq -80 tõ(õ)sõndõ|(l)lõma* -llaq -(l)lõ86 ; selle sõna tähendus on teisenenud seo sõ̭na tähendüs om muutunuq ; kuuldused levivad ja teisenduvad jutuq lääväq lakja ja muutusõq

teisik t(õ)õsõsḱ* -i -it13 ; poeg oli isa täielik teisik poig olľ esägaq õkva ütte näkko ; ta oli Volli täielik teisik tä olľ õkva niguq Volli esiq ; ta on minu vaimne teisik tä om vaimo poolõst õkva niguq maq

teisipidi tõistpite(h)n tõisipäidi .tõistõ tõisildõ ; sai asjast teisipidi aru sai aśast tõistpiten arvo ; pööras taskud teisipidi käänď karmaniq paheldõ ; rebane keerutas saba ühtpidi ja teisipidi repäń höörüť handa tõistõ ja tõistõ

teisipäev t(õ)õsõ|päiv -päävä -.päivä35

teisipäevane tõ(õ)sõpäävä|ne -dse -st7 kõnnõk tõ(õ)sõbä|ne -dse -st7

teisisõnu .tõisi sõ̭nnogaq tõisildõ v tõistmu̬u̬du üldäq ; 36 kuud ehk teisisõnu kolm aastat 36 kuud vai tõisi sõ̭nnogaq kolm aastakka

teisiti .tõistõ tõisildõ tõistmu̬u̬du ; läks teisiti, kui mina mõtlesin lätś tõistõ, ku ma mõtli

teismeline haŕali|nõ -(d)sõ -st5 .tõistli|nõ* -(d)sõ -st5 poisi kotsilõ jorsś jorsi .jorssi37 ; vanemad inimesed istusid lauas, lapsed ja teismelised seisid vanõmbaq inemiseq istõq lavva man, latsõq ja haŕalidsõq saisiq

teistmoodi tõistmu̬u̬du tõistsuguma|nõ -dsõ -st5 tõistsugu|nõ -dsõ -st7 tõ(õ)sõsuguma|nõ -dsõ -st5 tõisildõ .tõistõ ; ta on teistmoodi mees tä om tõistsugunõ miiś ; ta teeb seda asja teistmoodi tä tege taad asja tõisildõ

teistpidi tõistpite(h)n tõisipäidi

teistsugune tõ(õ)sõsuguma|nõ -dsõ -st5 tõistsuguma|nõ -dsõ -st5 ; ta on teistsugune kui teised tä om tõistsugumanõ ku tõõsõq

teistviisi tõist.viisi tõistmu̬u̬du tõisildõ ; pealtnägijad seletavad asja teistviisi mansaisjaq v päältnägijäq seletäseq asja tõistmuudu

teivas saivas .saiba saivast23 saibas .saiba saibast22 ; aiateivas aidsaivas

teivashüpe sport saivashüppämi|ne -se -st5

teke tekkümi|ne -se -st5 tegünemi|ne -se -st5 .sündümi|ne -se -st5 ; mullateke maa tegünemine ; tekkemuistend sündümislugu ; püsiva lumikatte teke lumõ maahajäämine ; keele teke ja areng keele tekkümine ja edenemine

tekitama sünnü|tämä -täq -dä82 lu̬u̬ma luvvaq lu̬u̬ 54 min 1. ja 3. k .lõi(õ) ; ettekanne tekitas küsimusi ettekannõq sünnüť küsümiisi ; õppimine tekitab talle raskusi oṕminõ om tälle rassõ ; talle esitati süüdistus raskete kehavigastuste tekitamises tälle panti süüs, et lei v tekḱ tõõsõ sandis ; kuumus tekitas piinava janu kuuma pääle tulľ perädü joogihädä

tekitamine tegemi|ne -se -st5 lu̬u̬mi|nõ -sõ -st5 sünnütämi|ne -se -st5 ; pahanduste tekitamine pahanduisi tegemine

tekk tek|ḱ -i -ki37

tekkima tek|kümä -küdäq -ü79 tegü|nemä -(ne)däq -ne89 sugõnõma .soedaq v sugõ(nõ)daq sugõnõ89 .sündümä .sündüdäq sünnü79 ; riigid tekivad ja kaovad riigiq sünnüseq ja kaosõq ; tekkis suur tüli tulľ suuŕ tülü ; vaasi on lilled tekkinud vaasi ommaq lilliq sugõnuq

tekkimine tekkümi|ne -se -st5 tegünemi|ne -se -st5 sugõnõmi|nõ -sõ -st5 .sündümi|ne -se -st5

teksad m teksä(s)|püksiq -.pükse -.pükse37 teksä|q -de -sit2 kuluv|aq -idõ -it4

tekst teksť teksti .teksti37 jut|t -u -tu37 ; saatis oma teksti toimetusse saať uma jutu toimõndustõ ; hauasambal olev tekst on tuhmunud havvasamba kiri om ärq tuhmis lännüq ; alltekst käkit mõtõq

tekstiil rõivas .rõiva rõivast15 tekstiiľ tekstiili teks.tiili37 ; geotekstiil ehitüskangas ; tekstiilitööstus rõivatüüstüs

tekstuur (puul) (puu)toimõq (-).toimõ (-)toimõt18 toim toimõ .toimõ35 (muial) kiri kirä v kiŕa .kirjä v .kirja43 kivi|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43 ehitüs -e -t9 sis|u -u -su26

tele tele - -t2 ; töötab teles tüütäs telen

tele- 1. kavvõst- kavvõlt- ; telepangandus kavvõltpangandus ; telemeetria kavvõst mõ̭õ̭tminõ 2. tele- ; telefilm telefilḿ ; telekanal telekannaľ

telefon tele|foń -foni -.fonni38 teleh|voń -voni -.vonni38 .kõ̭nnõ|traať -traadi -.traati37 ; laua-, seina-, mobiiltelefon lavva-, sainatelefoń, käsi- v karmanitelehvoń v mobiiľ

telefoneerima kõlista|ma -q -83 helistä|mä -q -83

telefonikõne telefoni|kõ̭nõq -.kõ̭nnõ -kõ̭nõt18

telefoninumber telefoni|nummõŕ -.numbri -nummõrd23

telefoniputka telefoni.putka - -t3

telefoniraamat telefoniraama|t -du -tut13 ; vaata telefoniraamatust järgi! kaeq telefoniraamatust perrä!

telefonitoru telefonitor|o -o -ro26

telefonitsi telefonildõ ; ajasin asja telefonitsi ära ai aśa telefonildõ ärq

telegraaf tele|gramḿ -grammi -.grammi37 sõ̭n|noḿ -oma -omat4

telegramm tele|gramḿ -grammi -.grammi37

telekas teleka|s - -t15 tele|k -ga -kat13

telepaatia kavvõst.tundmi|nõ* -sõ -st5 ; telepaatiline unenägu kavvõsttundmisõ uni

teler téleviisoŕ -i -it4 viisoŕ -i -it4

telesaade (tele)saadõq (-).saatõ (-)saadõt18

teleskoop .taivator|o* -o -ro26 pikḱ|silm -silmä -.silmä35 tele|sku̬u̬ṕ -skoobi -sku̬u̬pi37

telestaar tele|tähť -tähe -.tähte34 telenä|go -o -ko27

teletekst tele|teksť -teksti -.teksti37

televaataja tele.kaeja - -t3 ; kallid televaatajad! hääq telekaejaq!

televiisor téleviisoŕ -i -it4 viisoŕ -i -it4 kõnnõk tele|k -ga -kat13

televisioon télevisi|u̬u̬ń -ooni -u̬u̬ni37

telg telǵ te(l)ľe .telge34

telk löövi|ts -dsä -tsät13 lü̬ü̬v́ löövi lü̬ü̬vi37 telḱ telgi .telki37

telkima .telḱmä .telkiq telgi63 ; siin ei tohi telkida tan tohe-iq lüüvi üles pandaq v lüvväq ; telkisime jõekäärus leimiq uma laagri jõ̭õ̭vangu üles ; siin on telkimiskoht tan om lööviplatś v telgikotus

tellija .teľjä - -t3

tellima .teľmä .telliq telli63 ; neil on mitu ajalehte tellitud näil käü mitu aolehte ; selle tooli kõrgust saab tellida seo tooli korgust saa telliq v säädiq

tellimine .teľmi|ne -se -st5

tellimus .teľmi|ne -se -st5 ; kas olete juba tellimuse esitanud kas olõtiq joq ärq teľnüq?

telling telling -u -ut13 te(l)lüs -(s)e -t9 m talas|(s)õq -sidõ -sit7

tellis (verrev) savikiv|i -i -vi26 te(l)lüskiv|i -i -vi26 seto kiil' kirbi|ts -dsä -tsät13 (palotamaldaq) plunń plunni .plunni37 plönń plönni .plönni37

tema timä tiä tä(ä)

temaatika sis|u -u -su26 mõt|õq -tõ -õt18 .ainõ|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37 ; Lutsu juttude temaatika Lutsu juttõ ainõtsõ̭õ̭ŕ ; konverentsi temaatika konvõrendsi sisu v pääainõq ; konverentsi temaatika puudutas väikseid keeli konvõrendsil võediq jutus väikoq keeleq

temaatiline teemaperi|ne -dse -st5 teema .perrä

temasugune = temataoline timäsuguma|nõ -dsõ -st5 timä mu̬u̬du ; teisi temasuguseid annab otsida tõisi timäsugutsit v sändsit and otsiq ; temasugustega ma enam tegemist ei tee timäsugutsidõgaq ma inämb tegemist ei tiiq

tembeldama petsätit lü̬ü̬mä tembeldä|mä -q -83 ; mees tembeldati vargaks miiś tetti vargas

tembutama vigurit tegemä tembo|tama -taq -da82 timbõrda|ma -q -83 haraskõl|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 harõskõl|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 mitmit kõrdo tembotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; ära tembuta tõsise asjaga! ärq tekuq tõsidsõ aśagaq nalľa! ; poisid tembutasid poiskõsõq teiq vigurit

temp (tembi) tamṕ tambi .tampi37 ; hernetemp hernetamṕ ; kanepitemp (k)ruus(t)li, pintska, timp

temp (tembu) temp tembo .tempo37 vi|kuŕ -guri -gurit4 tük|k -ü -kü37 .krutśki - -t1 ; ise täismees, aga teeb poisikese tempe esiq täüsmiiś, a tege poiskõsõ vigurit v tempõ ; igasuguseid tempe on tehtud õgasugumaidsi tükke om tett ; tempe täis tembalinõ, krutśkit täüs

tempel .templi - -t1 (pühä)koda (-)kua (-)kota27 ; Hiina templid Hiina templiq

tempel II petsä|ť -di -tit13 ; lõi templiga iga kirja alla notari nime lei petsädigaq egä kirä ala notari nime ; postkaardile löödi tempel peale posťkaardilõ lüüdi petsäť pääle kangasõlg = kangatempel

temperament ku|raaś -raasi -.raasi37

temperamentne ku.raasi täüs kuraasi|nõ -dsõ -st7 el|läv -ävä -ävät4 tsärre - -t14 eläväneelähtäjä - -t3

temperatuur kraať kraadi .kraati37 õhu|lämmi -.lämmä -lämmind16 .lämmüs -e -t9 ; keemistemperatuur kiimiskraať v -punkť ; kehatemperatuur iholämmi

tempima .temṕmä .tempiq tembi63 .timṕmä .timpiq timbi63 ; veega tembitud piiritus viigaq timbit piiretüs ; tembi vannivesi soojaks! tembiq vannivesi lämmäs!

tempo vunḱ vungi .vunki37 hu̬u̬|g - -gu36 hunń hunni .hunni37 tamṕ tambi .tampi37 kibõhus -õ -t9 ; hoia tempot! hoiaq vunki! ; alanda tempot! piäq huugu!

temporaalne ao- ; temporaallause kiiľ aolausõq

tendents tsihť tsihi .tsihti36 kallõq .kaldõ kallõt19 kallunǵ* -i -t13 ; ajakirjal oli tugev aadlivastane tendents aokiri olľ aadli vasta

tendentslik üte(h)ntsihi(h)n kallutõ|t -du -dut1 .kaldu .liuhka ütele poolõ (.viltu) ; tendentslik ideoloogia kaldu v ütentsihin mõttõq

teng (raha, van) ting tingä .tingä31

tengelpung tingeľ|pung -punga -.punga31 tingeľkot|ť -i -ti37

tennis 1. tennüs -(s)e -t11 tõnnis -(s)õ -t11 ; kas sa tennist mängid? kas sa tennüst mängit? ; lauatennis lavvatennüs ; lauatennis kõnnõk pinkś ; seinatennis sainatennüs ; tennisepall tennüsepalľ ; tennisereket tennüserekeť, tennüslapju 2. tennüs -(s)e -t11 tõnnis -(s)õ -t11 ; ostsin uhiuued valged tennised osti vagivahtsõq valgõq tennüsseq

tenor muus tenoŕ -i -it4 ; ta on tenor tä om piinü helügaq miiś

teokarp tio|karṕ -karbi -.karpi37 (tsill'okõnõ) kili|kauḱ -kaugu -.kauku37 kili|kausś -kausi -.kaussi37

teoksil tegemise(h)n tegemisel käsil käümä(h)n käe(h)n jalal† ; neil on midagi tähtsat teoksil näil om midägiq tähtsät tegemisen ; ma ei saa tulla, mul on teine asi teoksil ma saa-iq tullaq, mul om tõ̭nõ asi käen

teoksile käsile kätte tetäq ; ei jõua enam midagi uut teoksile võtta jõvva-iq inämb midägiq vahtsõt käsile võttaq

teoline .teoli|nõ -sõ -st5

teoloogia usoti̬i̬dü|s -(se) -(s)t10 jumalaoppu|s* -(sõ) -(s)t10

teonimi kiil' tegemisnim|i -e -me24

teooria teooria - -t3 seletüs -e -t9 oppus -õ -t9 .arvo.saami|nõ -sõ -st5 .kaemi|nõ -sõ -st5 .kaeh(t)us -õ -t9 ; Jüril on juhtunu kohta oma teooria Jüril om aśast uma arvosaaminõ ; aegade jooksul teooriad vahetuvad aigõ joosul seletüseq muutusõq

teoreetiline teoreetili|ne -dse -st5 .perräpru̬u̬ḿmaldaq oppusli|nõ -dsõ -st5 ; teoreetiline taust oppusõ tagapõhi, arvosaamisõ alos ; artikli teoreetiline alus artikli oppuslinõ alos

teoreetiliselt teoreetilidselt ; teoreetiliselt oli asi lihtne, tegelikult keeruline teoreetilidselt olľ asi lihtsä, periselt keerolinõ

teoretiseerima targu|tama -taq -da82 märgüte|(l)lemä -lläq -(l)le86 ; teoretiseeriv ettekanne märgotaja ettekandminõ

teos teos -(s)õ -t11 tü̬ü̬ - -d52 ; kogutud teosed kokkokoŕaduq tüüq v teosõq ; teose autor teosõ autoŕ

teostama (ärq) tegemä tetäq ti̬i̬60 .täüde vi̬i̬mä teos tegemä ; plaan jäi teostamata plaań jäi täüde veemäldäq ; tal on tahet oma ideid teostada täl om päälenakkamist ummi mõttit teos tetäq ; selle töö teostamine võtab palju aega seo tüü (ärq)tegemine võtt kavva aigo

teostus (ärq)tegemi|ne -se -st5 .täüdevi̬i̬mi|ne -se -st5 teostegemi|ne -se -st5 lu̬u̬mi|nõ -sõ -st5 ; eneseteostus hindäluuminõ ; projekti teostus on takerdunud rahanappuse taha projekť om raha taadõ saisma jäänüq

teotahe (tetäq).tahtmi|nõ -sõ -st5 ; lapsed olid teotahet täis latsõq olliq (tetäq)tahtmist täüs

teotahteline tetäq.tahtja - -t3 tegijä - -t3 te|küs -güsä -güsät4 ; ta on teotahteline inimene tä om teküs inemine

teotama .teo|tama -taq -da81 .tio|tama -taq -da81 .hälvämä hälvädäq .hälvä77 .laimama laimadaq .laima77 ; teota meest, mitte mehe ametit! teodaq miist, mitte mehe ammõtit! ; kuidas sa julged teda sedaviisi teotada! kui sa julgut timmä niimuudu laimadaq!

teotus .teotus -õ -t9 .tiotus -õ -t9 ti|go -o -ko27

teovõime 1. tetäq.joudmi|nõ -sõ -st5 tegüsüs -e -t9 ; tal on imepärane teovõime tä joud lõpmaldaq palľo ärq tetäq 2. teo|võim* -võimu -.võimu37 ; piiratud teovõimega isik piiredü teovõimugaq inemine

teovõimeline 1. tetäq.sutja - -t3 ; tunnen end taas teovõimelisena tunnõ, et jovva jälq midägiq ärq tetäq 2. teovõimugaq v meele.mõistja inemine ; testamenti võib teha ainult teovõimeline isik tõstamenti või tetäq õ̭nnõ teovõimugaq inemine

teovõimetu: teovõimuldaq* ; hirm muutis ta teovõimetuks tä es saaq hirmu peräst midägiq tetäq ; kuni 7-aastane alaealine on teovõimetu kooniq 7-aastaganõ alliäline om teovõimuldaq

teping teping -u -ut13 läbiummõlus -õ -t9

teppima läbi .umblõma ; tepitud vatitekk läbi ummõld vatitekḱ

teps sukugiq joht ; seda ei taha ma teps tuud taha-iq ma sukugiq ; karta pole seal teps midagi pelädäq olõ-iq sääl joht midägiq ; seda maja pole teps enam olemas taad majja olõ-iq sukugiq inämb olõman ; kasu pole sellest teps mitte kassu olõ-iq tuust joht midägiq

tera 1. ter|ä -ä -rä24 ; kahe teraga mõõk katõ terägaq mõ̭õ̭k ; adratera adraterä ; noatera väidseterä 2. ter|ä -ä -rä24 jüv|ä -ä -vä24 ; rukki-, nisu-, odratera rüä-, nisu-, kesväterä ; rukkipea on teri täis rüäpää om jüvvä täüs ; tüdruk raputab kanadele teri maha tütrik siputas kanolõ terri maaha ; kallas terad salve vali teräq salvõ

teraapia .arsťmi|nõ -sõ -st5 tohtõrdus -õ -t9

terakas terä|ne -dse -st7 jüvä|ne -dse -st7 ; terakas vili teräne vili

terake 1. teräke|ne -se -ist8 jüväke|ne -se -ist8 ; lind nokib peo pealt terakesi tsirk tśauń peo päält teräkeisi 2. pisokõsõ veidükese tsipakõsõ vähäkese tsutikõsõ teräkese ; ajame terake juttu ajamiq tsipakõsõ juttu ; panin supi sisse terakese pipart ka panni supi sisse pisokõsõ pipõrd kah ; ära söö kõike ära, anna mulle ka terake! söögu-iq kõ̭kkõ ärq, annaq mullõ kah veidükese! ; oota terake! oodaq tsutikõsõ!

teraleib terä|leib -leevä -.leibä34

teraline terä|ne -dse -st7 teräli|ne -dse -st5 ; kaheteraline mõõk katõ terägaq mõ̭õ̭k ; teraline kalamari teräline kalamari ; teraline lumi suurmanõ lumi

terane terä|ne -dse -st7 ter|räv -ävä -ävät4 hää .päägaq .märksä - -t3 .taipsa - -t3 tsä|päŕ -bärä -bärät4 ; terane laps teräne latś ; poiss on masinate peale terane poisś om massinidõ pääle taipsa

terapeut .tohtri - -t1 .tohtrõ - -t3

terariist terä|riist -riista -.riista30

terarikas = terarohke jüvä|ne -dse -st7 ter|räv -ävä -ävät4 ; tänavu on terarohke rukis, palju teri on viljapeas sees teräväq rüäq ommaq timahavva, palľo terri sisen

teras teräs -(s)e -t11 mürk mürgü .mürkü37 ; roostevaba teras rossõvaba teräs ; kirves on heast terasest kirvõs om hääst mürgüst ; terast ei saa külmalt taguda mürkü saa-iq külmält rakoq

teraselt terätsehe terätsele terävähe teräväle tsäbärähe tsäbäräle .taipsahe .taipsalõ ; vaatab teisele teraselt otsa kaes tõõsõlõ terätsele otsa ; see laps oskab teraselt vastata seo latś mõist taipsalõ vastadaq

terasene = terasest terässi|ne -dse -st5 mürgüst mürgü|ne† -dse -st7 ; terasene mõõk mürgüst mõ̭õ̭k

terasus 1. terälisüs -e -t9 ; mulla terasus maa terälisüs 2. teräsüs -e -t9 terävüs -e -t9 .tarkus -õ -t9 ; silmade terasus silmi terävüs ; vastuste terasus vastussidõ tarkus

terav ter|räv -ävä -ävät4 vaib vaiba .vaiba30 vaib vaiva .vaiba32 vaiv vaiva .vaiva30 ; terava ninaga kingad terävä nõ̭nagaq kängäq ; terava otsaga suusakepp vaiva otsagaq suusakepṕ ; terav nuga vaib väitś ; terava silmaga silmikäne, silmikäs ; õpetajal on terav silm, näeb kõike oppajal om terräv silm, näge kõ̭kkõ ; tal on külmad ja teravad silmad täl ommaq külmäq ja kalõq silmäq ; ta on terava ütlemisega tä ütles tõisilõ halvastõ ; ta arvustas mind teravate, kalkide sõnadega tä õ̭nnisť minno kärehide, kalgõ sõ̭nnogaq ; terav kuulmine m teräväq v helleq kõrvaq ; terav lõhn terräv lõhn ; terav tuul villõ tuuľ ; terav kaste krehvtine v piprõnõ suusť ; teravam terävämb, vaibõmb ; teravamalt terävämpä

teravalt terävähe teräväle .vaiba ; teravalt ütlema kihvama, nähvämä, halvastõ ütlemä

teravamaitseline krehvti|ne -dse -st7 .piprõ|nõ -dsõ -st7 ; teravamaitseline kaste, toit krehvtine hämmätüs, süüḱ

teravdama: ere valgus teravdab varje herksä valgus tege vaŕoq terävämbäs v selgembäs;

teravik terräv v vaib ots ; pliiatsi teravik pleiädsi terräv ots

teravili (terä)vili (-)vi(l)lä v (-)vi(l)ľa (-).viljä v (-).vilja43 ; teraviljakasvatus (terä)viläkasvataminõ ; teraviljakombain (terävilä)kombaiń

teravmeelne vi|kuŕ -guri -gurit4 viguri|nõ -dsõ -st5 ; teravmeelne poiss vikuŕ poisś ; vahel võib ta üpris teravmeelne olla vahepääl või tä peris viguridsõ ütlemisegaq ollaq ; see oli küll teravmeelne ütlemine taa olľ külh häste üteld ; teravmeelne ütlus, nali, riim teräne ütlemine, nali, riiḿ ; teravmeelne leiutis kavvaľ vällämõtõlus

teravmeelsus hää .ütlemine ; tal oli alati mõni teravmeelsus varuks täl olľ kõ̭gõ mõ̭ni hää ütlemine tagavaras ; ta üllatab aeg-ajalt oma teravmeelsusega tä ütles tõnõkõrd uutmaldaq iks väega täppi ; mulle meeldivad tema teravmeelsused mullõ miildüseq timä hääq ütlemiseq

teravus terävüs -e -t9 ; pillub teravusi muguq ütles halvastõ

tere tereq tereh ; tere hommikust! (tereq) hummogu(s)t! ; tere õhtust! (tereq) õdagu(s)t! ; tere tulemast! ol(k)õq terveq (no) tulõma! v hää, et tullit(iq)! v ol(k)õq no terveq tulõma(st)!

teretulnud oodõ|t -du -tut1 kittäq ; teretulnud abivägi oodõt abivägi ; väga teretulnud mõte väega kittäq mõtõq ; külalised on meie majas alati teretulnud küläliseq ommaq mi majan kõ̭gõ oodõduq ; sa pole siin teretulnud sa ei olõq siiäq oodõt

teritama teräväs tegemä higoma hikoq hio59 vaivõnda|ma -q -83 vaibõnda|ma -q -83 teri|tsemä -tsäq v -däq -dse90 teri|tämä -täq -dä82 ter|ä(hä)mä -räq v -ädäq -rä v -ähä88 ; teritab kirvest higo kirvõst ; teritas pliiatsit tege pleiädsile otsa ; malemäng teritab mõistust malõmäng tege terätses ; poiss teritas kõrvu poisś kirgiť kõrvo ; teritavad poisi kallal keelt poisś om näil kõ̭gõ hambin

termiline kuuma- külmä- ; termiline töötlemine kuumagaq v külmägaq mõotamine

termin .termiń -i -it4 ammõdisõ̭n|a -a -na28 eräalasõ̭n|a -a -na28 .täpsä sõ̭na

terminal terminaľ -i -li38 (jaama- v lõpp-)ja|go -o -ko27 ; laev väljub sadama A-terminalist laiv lätt sadama A-jaost

terminatiiv kiil' piirikäänüs* -(s)e -t11 piiri.ütlejä* - -t3

terminoloogia ammõdisõ̭nastu - -t1 eräalasõ̭nastu - -t1

termodünaamika .lämmäoppu|s* -(sõ) -(s)t10

termomeeter kraadi|klaaś -klaasi -.klaasi37 .lämmämõõdusḱ -i -it13

termos termos -(s)õ -t11 .lämmä.hoitja* - -t3 ; termosauto, -vagun külmäauto, -vakoń

ternespiim tsäär(ä)|piim -piimä -.piimä35 toorõs piim

terrass tuhv́ tuhvi .tuhvi37 ; terrasspõld tuhvinurḿ, perv́nurḿ

territoorium maa - -d50 al|a -a -la28 territoori|uḿ -umi -.ummi38 ; märgistab territooriumi pand uma maa piiriq paika

territoriaalne maa- territori.aal|nõ -sõ -sõt6

territoriaalveed riigimer|i -e -d41 m territoriaal|vi̬i̬q -vessi v -vete -vessi42

terror terroŕ -i -it4 hirmuvalitsus -õ -st9 ; terroriakt hirmutego, hirmutüü

terroriseerima hirmu all .hoitma

terrorism térro|risḿ -rismi -.rismi37 hirmu all .hoitminõ

terrorist térro|risť -risti -.risti37 hirmutegijä - -t3 hirmu all .hoitja

terve 1. kõ̭|iḱ -gõ -kkõ35 terveq .terve tervet18 terveh .terve terveht20 ko|go -go -ko26 ; terve põrand värviti üle kõ̭iḱ põrmand värmiti üle ; terve pere elab ühes toas kõ̭iḱ pereq eläs üten tarõn ; terve hulk probleeme ütśjago häti 2. terveq .terve tervet18 terveh .terve terveht20 .tervüseli|ne -dse -st5 tehrüli|ne -dse -st5 ; kodus on kõik terved koton ommaq kõ̭iḱ terveq ; ta sai terveks tä sai terves ; terve mõistus selge miiľ

tervelt 1. kogoni .tervehnä ; aega on tervelt kolm tundi aigo om kogoni kolm tunni 2. .tervehe .tervele .tervelt .tervehnä ; jõudis elusalt ja tervelt tagasi jouď elo ja tervüsegaq tagasi ; paneb marjad tervelt kompoti sisse pand maŕaq tervelt kompoti sisse ; koer neelas kondi tervelt alla pini niilď luu elävält alla

tervendama .terves tegemä praavi|tama -taq -da82 tohtõrda|ma -q -83 sütü|tämä -täq -dä82 ; tervendav allikas tervüseläteq ; majandust tervendama majandust praavitama

tervenema .terves .saama para|nõma -(nõ)daq -nõ89 .praavu|ma -daq -80 .praav́ma .praaviq praavi63 süt|tümä -tüdäq -ü79 ; ta on juba tervenenud tä om jo ärq paranuq ; käsi tervenes käsi süttü

tervik terveq .terve tervet18 terveh .terve terveht20 kogotük|k -ü -kü37 üte(h)n tükü(h)n ; üks tervik ütś terveq ; loodus on suur tervik luudus om kõ̭iḱ ütś ; mõtteline, sisuline tervik mõttõlt, sisult ütś ; meri, maa ja taevas moodustavad terviku meri, maa ja taivas ommaq ütte lännüq ; vara müüdi tervikuna vara müüdi kõ̭gõ tävvegaq ; park võeti tervikuna kaitse alla parḱ võeti üten tükün v tervehnä kaitsmisõ ala ; tervikuks ühendama kokko pandma v lüümä

terviklik tävveli|ne -dse -st5 täüs tävve täüt49 terveq .terve tervet18 terveh .terve terveht20 ; sain juhtunust tervikliku pildi sai juhtunust tävvelidse pildi kätte ; terviklik maailmapilt kimmäs ilmanägemine

terviklikkus tävvelisüs -e -t9 ; looduskaitsealal säilib ökosüsteemide terviklikkus luuduskaitsõala pääl püsüseq ökosüsteemiq tervehnä v tävvegaq putmaldaq alalõ ; riik kaitseb oma territoriaalset terviklikkust riiḱ hoit umaq piiriq putmaldaq

tervis .tervü|s -(se) -(s)t10 .tehrü|s -(se) -(s)t10 ; ei ole mul head tervist olõ-iq mul hüvvä tervüt ; hakkas oma tervise eest enam hoolt kandma naaś uma tervüse iist inämb huult pidämä ; tervisi! hüvvi v häid tervit! ; terviseks! tervü pääle! v tervüses! v tehrü pääle!

tervisejooks (.tervüse)ju̬u̬skmi|nõ -sõ -st5 ; tervisejooksja tervüsejuuskja ; läks tervisejooksu tegema lätś (tervüst) juuskma

tervisesport .tervüse|sporť -spordi -.sporti37 liigutõ(l)lõmi|nõ* -sõ -st5 ; tervisesporti tegema liigutõ(l)lõma

tervishoid terveq.hoitmi|nõ -sõ -st5 .tervü(s).hoitmi|nõ -sõ -st5 ; hammaste tervishoid hambidõ terveqhoitminõ ; rahva tervishoid rahva terveqhoitminõ ; riigi kulutused tervishoiule on kasvanud riiḱ kulutas tervüshoitmisõ pääle inämb ; ümberkorraldused Eesti tervishoius Eesti tervüshoitmisõ ümbresäädmine

tervislik .tervüsli|ne -dse -st5 .tervüsli|k -gu -kku38 ; poiss puudus koolist tervislikel põhjustel poiskõnõ es olõq koolin halva tervüse peräst ; tema tervislik seisund on hea timä tervüs om hüä ; tervislik toitumine tervüsline süümine ; tervislikud elutingimused tervüsele hää elämine

tervitama .tervüisi v .tervit v .tervüt .saatma tervü|tämä -täq -dä82 tehrü|tämä -täq -dä82 tere|tämä -täq -dä82 ; tervitas tuttavaid kättpidi tereť tutvit kättpiten ; lauljat tervitati aplausiga lauljat tervütedi kässiplaksutamisõgaq ; õpetaja otsust tervitati rõõmuga oppaja otsus võeti rõõmugaq vasta ; tervita teda minu poolt! viiq tälle (muq puult) tervüisi v tervüt! ; kas tervitada saab? kas tervüisi üteldäq saa?

tervitus m .tervü|seq -isi -isi10 tervütüs -e -t9 tervütämi|ne -se -st5 tere(h)tämi|ne -se -st5 tehrütüs -e -t9 tehrütämi|ne -se -st5 ; tervitusi Võrust! tervüisi Võrolt! ; peeti tervituskõne üteldi tervüisi ; mu tervitus võeti lahkelt vastu mu teretämine võeti lahkõlõ vasta ; ta ei vastanud mu tervitusele tä es vastaq mu teretämise pääle ; saatis sõpradele tervitusi saať sõbrolõ tervüisi

tessatin van téssän|tiiń -tiini -.tiini37 tiin tiinu .tiinu37

test pru̬u̬ḿmi|nõ -sõ -st5 pru̬u̬ḿ proomi pru̬u̬mi37 läbipru̬u̬ḿmi|nõ -sõ -st5 proomi|tü̬ü̬ - -d52 tesť testi .testi37 ; liiklustest liikmistesť ; inglise keele test inglüse keele proomitüü

testament tõsta|menť -mendi -.menti37 testa|menť -mendi -.menti37 perändüsejagami|nõ -sõ -st5 ; Uus Testament Vahtsõnõ Tõstamenť

tibi ti|bo -bo -po26 ti|bi -bi -pi26 .latśkõ|nõ -sõ -ist8

tibla halv tibla - -t2

tibu ti|bo -bo -po26 tsiigu|poig -puja v -poja -.poiga m päälek -pujõlõ v -.poelõ32 tsiik tsiigu .tsiiku37 kana|poig -puja v -poja -.poiga m päälek -pujõlõ v -.poelõ32 tsipi - -t2 tsipike|ne -se -ist8 tsip|ṕ -i -pi37 ti|bi -bi -pi26 tsirgu|poig -puja v -poja -.poiga m päälek -pujõlõ v -.poelõ32 ; tibukesed, lähme lauta, õhtu on juba käes! tibikeseq, läkeq lauta, õdak om jo käen!

tige hõel hõela .hõela30 tikõ - -t14 vih|has -asa -hast7 võhl võhlu .võhlu37 hür|rüľ -ülä -ülät4 ; tal on tige vennanaine täl om hõel velenaanõ ; ta on üks tige inimene tä om ütś vihas inemine

tigedalt .hõelahe .hõelalõ .võhluisi tigõhõhe tigõhõlõ

tigedus .hõelus -õ -t9 .võhlus -õ -t9 tigõhus -õ -t9 .lähkus -õ -t9

tigetseja võhl võhlu .võhlu37 võhń võhni .võhni37 võhlanď -i -it13 võhla|tś -dsi -tsit13 tikõvele|tś -dsi -tsit13 tikõveli|ne -dse -st7 lähk läho .lähko36 ľahk ľaha .ľahka35

tigetsema võhli|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 .hõelust ajama

tigu ti|go -o -ko27 ti|go -go -ko26

tihe paks paksu .paksu37 pa|di -ďa -(t)ťa43 sakõ - -t14 .tihtsä - -t3 tihhe - -t14 ; tihe vili, riie, mets paks vili, rõivas, mõts ; sajab tihedat vihma paksu vihma tulõ ; tihedad juuksed paksuq hiusõq ; üks tihedam, teine hõredam ütś paďõmb, tõõnõ harvõmb ; tihe liiklus sakõ liikminõ ; tihe savimaa plinḱ v planḱ savimaa ; tapp peab tihe olema tapṕ piät tihtsä olõma ; esikoha pärast käis tihe rebimine edimädse kotusõ pääle käve kõva võigõlus ; tihe konkurents kõva võidõlus

tihedalt = tihedasti .paksu paksult paksust(õ) paďastõ sagonahe sagonallaq .tihtsähe .tihtsäle kidsõvahe lidu(h)n ; vili on tihedalt külvatud vili om paksu külbet ; puud on ahjus liiga tihedalt puuq ommaq ahon väega lidun ; kui hein vajub tihedasti kokku, siis ta ei kuiva ku hain vaos littu, sis tä ei kuioq ärq

tihedus .paksus -õ -t9 sagõhus -õ -t9 tihehüs* -e -t9 ; rahvastiku tihedus rahva sagõhus ; tiheduse järgi liigitatakse metallid kerg- ja raskemetallideks tihehüse perrä jaetasõq metalliq kergis ja rasõhis metallõs ; juuste tihedus hiusidõ paksus

tihend tihendüs -e -t9 tihenď -i -it4 ; kulunud tihend asendati uuega kulunu tihendüse asõmõlõ panti vahtsõnõ ; kui veekraan tilgub, peab tihendi ära vahetama kuq viikraań tsilgus, piät tihendi ärq vaihtama

tihendama 1. .toṕma toppiq topi63 ; tihenda aknad ära! topiq aknõq ärq! 2. sakõ(mba)stegemä ; busside tihendatud sõidugraafik bussõ sakõmb sõiduplaań ; sa võiksid oma ettekande teksti pisut tihendada sa võissiq uma ettekandõ juttu veidüq sakõmbas tetäq ; pinnast tihendama (maad) (kokko) tamṕma, (kokko) sõkma

tihenema sakõ(mba)s minemä v .muutuma ; vihm tihenes vihm lätś kõvõmbas ; liiklus aina tiheneb liikmine lätt õ̭nnõ sakõmbas ; tema külaskäigud üha tihenevad timä külänkäümiseq muguq lääväq õ̭nnõ sakõmbas ; laste sõprus tihenes latsi sõprus kasvi ; pilvitus tiheneb taivas lätt paksu pilve ; udu tiheneb undsõq lätt paksus ; tihenev lumesadu lumõsado lätt paksõmbas ; tihenev konkurents kõvõmbasminejä võidõlus

tihi (kaardimängon) tihi tihi tihhi26 tihť tihi .tihti37

tihkama .tihkama tihadaq .tihka77 .julgu|ma -daq -80 .julguma julõdaq .julgu77 ; ei tihka sõbra käest raha küsida tihka-iq sõbra käest rahha küssüq ; laps ei tihanud uksele koputada latś es julguq ussõ pääle koputaq

tihke paks paksu .paksu37 sakõ - -t14 .tihtsä - -t3 planḱ plangi .planki37 ; puder sai liiga tihke pudõr sai palľo sakõ ; tihke karvaga loom paksu karvagaq elläi ; tapp on tihke tapṕ om tihtsä ; õhk on tolmust tihke õhk om tolmust paks ; tihke savimaa planḱ savimaa ; tihkeks muutuma valah(t)uma

tihkuma .hünḱmä .hünkiq hüngi63 .nuutsḱma .nuutskiq nuudsi63 .tirśmä .tirssiq tirsi77 ; tüdruk tihub nutta tütrik hünḱ ; ära tihu nagu väike laps! tirśku-iq niguq väikene latś!

tihkumine .hünksnä - -t3 .nuutsḱna - -t3 .tirśnä - -t3

tihti sakõst(õ) sagõhõhe sagõhõlõ sagõhe paksustõ ; laps oli tihti haige latś olľ sagõhõhe haigõ ; kohtume temaga tihti saamiq timägaq sakõstõ kokko ; ta käib tihti kirikus tä käü paksustõ kerikun

tihtima (kinniq) .toṕma toppiq topi63 .tihtsämbäs tegemä (loodsikut) torosta|ma -q -83 ; seinapraod tihiti samblaga sainalahkõq topidiq sammõld täüs ; tihtis ja tõrvas paati torosť ja tõrvaś loodsikut

tihtipeale peris v hää sagõhõhe v sagõhõlõ v sagõhe v sakõst(õ) ; isa jääb tihtipeale kauemaks tööle esä jääs peris sagõhõhe kavvõmbas tüüle ; tihtipeale on ka headel asjadel oma halvad küljed peris sakõstõ ommaq ka häil aśol umaq halvaq küleq

tihu(meeter) tih|u -u -hu26 tihumi̬i̬tre - -t3 ; tihumeeter on kuupmeeter õhuvahedeta puitu tihu om kuupmiitre õhuvahjildaq puud

tiib siib siiva .siiba33 siib siivo .siibo37 (tuulõves'kil, viläniitjäl) haaŕ haari .haari37 ; putukatel on harilikult kaks paari tiibu mutikil om hariligult katś paari siibo ; lind lööb tiivad lahti tsirk lüü siivaq lajalõ ; lennuk kaldus vasakule tiivale linnuḱ kaldu kura siiva pääle ; tuulikul on kaks tiiba katki tuulõkivil om katś haari katśki ; hoone paremas tiivas on teater huunõ hään siivan om tiatri ; majale ehitati juurde uus tiib majalõ ehitedi vahtsõnõ siib manoq ; saali parempoolne tiib saali hää puuľ ; diviisi vasak tiib murti läbi diviisi kura siib murti läbi ; kahe tiivaga uks katõ poolõgaq usś ; nad kuuluvad ühe erakonna eri tiibadesse nä ommaq üte eräkunna esiq puuli pääl ; tiiba ripsutama siivotama, siivotõ(l)lõma ; tuult tiibadesse! hääd tiid sul v teil minnäq!

tiibeti: tiibeti keel tiibedi kiiľ

tiibhoone siib|hoonõq -hu̬u̬nõ -hoonõt18 ; mõisa härrastemajal on kaks tiibhoonet mõisa härbänil om katś siibhoonõt ; õpilaste ühiselamu asus koolimaja tiibhoones opilaisi ütiselämine olľ koolimaja siibhuunõn

tiibklaver siibklav|võŕ -õri -õrit4 suuŕ klavvõŕ

tiibur = tiiburlaev siib|laiv -laiva -.laiva30 ; sõitis hommikuse tiiburiga Soome lätś hummogudsõ siiblaivagaq Suumõ

tiiger ti̬i̬gri - -t1

tiik lumṕ lumbi .lumpi37 tiiḱ tiigi .tiiki37 su̬u̬ť soodi su̬u̬ti37 londśi|k -gu -kut13 seto kiil' mo|tsil -tsila -tsilat4 ; biotiik biotiiḱ

tiim võist|kund -kunna -.kunda32 mi̬i̬ś|kund -kunna -.kunda32

tiin van téssän|tiiń -tiini -.tiini37 tiin tiinu .tiinu37

tiine tiinõq .tiinõ tiinõt18 (.)käünüs saanuq rassõ - -t14 jämme - -t14 ju̬u̬stunu|q - -t1 toogi pääl läülä .läülmä läüländ16 (kassi kotsilõ) .poigõ täüs (hobõsõ kotsilõ) ramm ramma .ramma35 ; mära oli viimaseid päevi tiine märä olľ viimätsit päivi ramm ; tiineks jääma käünüs saama, tiinõs jäämä, juustuma

tiinestuma rassõs v .tiinõs .jäämä (.)käünüs .saama ju̬u̬stu|ma -daq -80

tiinus ti̬i̬nüs -e -t9 .rammu|s -(sõ) -(s)t10 ; lehmal paistab juba tiinus välja lehmäl paistus jo rammus vällä ; kassi tiinus kestab kaks kuud kasś kand (poigõ) katś kuud ; mitmes tiinus sel lehmal on? mitu poiga vana taa lehm om?

tiir 1. tsõ̭õ̭ŕ tsõõri tsõ̭õ̭'ri37 t(s)iir t(s)iiro .t(s)iiro37 vu̬u̬ŕ voori vu̬u̬ri37 tret|ť -i -ti37 tuuŕ tuuri .tuuri37 ; poiss tegi jalgrattaga õue peal paar tiiru poisś tekḱ jalgrattagaq hoovi pääl paaŕ tsõ̭õ̭ri ; käisin tiiru poes käve voori poodin ; käin ühe tiiru õues tii üte keero ussaian ärq ; ta oli teinud tiiru ümber terve metsa tä olľ kõ̭gõ mõtsa piirdu pandnuq 2. sport (.laskõ)tiir (-)tiiro (-).tiiro37 .laskmiskotus -(s)õ -t11 eläjät tiir tiiro .tiiro37 tiirataja - -t3 ; mehed harjutavad tiirus laskmist meheq haŕotasõq laskõtiiron laskmist

tiirane ir|a -a -ra26 ira|nõ -dsõ -st7 tiiras .tiira tiirast22 himo|nõ -dsõ -st7 ; lehm on tiirane lehm otś

tiirlema .tsiirõlõma tsiirõldaq .tsiirõlõ85 .tiirama tiiradaq .tiira77 tiirõnda|ma -q -83 taara|tama -taq -da82 mitmit kõrdo tiiratõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 taaratõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 taarotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; on alles lipitsev koer, muudkui tiirleb ümber jalgade om libasḱ pini, muguq tiiras õ̭nnõ jalgo ümbre ; Maa tiirleb ümber Päikese Maa tsiirõlõs ümbre Päävä ; mis sa ühtelugu tiirled siin jalus? miä sa ütteluku taaratõllõt tan jalgo iin? ; üks lind tiirles akna ümber ütś tsirk tsiirõľ ümbre aknõ ; Anni ümber tiirleb palju austajaid Anni ümbre tsiirõlõs palľo hiiľjit

tiisel .tiisli - -t1

tiisikus tiisikus -õ -t9 tiisik -gu -kut13 .tiiśkus -õ -t9 ; kopsutiisikus täütiisik ; tiisikusehaige tiisik

tiiskant muus .tiis|kanť -kandi -.kanti37

tiitel avvunim|i -e -me24 .tiitli - -t1

tiitelleht ede|lehť -lehe -.lehte34 nimi|lehť* -lehe -.lehte34 ; tiitellehel on autori nimi ja kirjatöö pealkiri edelehe pääl om kirotaja nimi ja kirätüü päälkiri

tiiter .tiitri - -t1 m kiräq .kirjo .kirjo43 ; filmi alguses jooksid tiitrid filmi algusõn joosiq kiräq

tiivik vir|ril -ilä -ilät4 propelleŕ -i -it4 ; lae all pöörleb ventilaatori tiivik lae all käü ventilaatri virril ümbre

tiivuline siivoli|nõ -(d)sõ -st5 .siibogaq ; tiivuline putukas siibogaq mutik ; metsas elab neljajalgseid ja tiivulisi mõtsan eläs neläjalaliisi ja siivoliisi

tiivustama takast ajama v kihotama

tikand kiri kirä v kiŕa .kirjä v .kirja43 kirätüs -e -t9 kirotus -õ -t9 maagõldus -õ -t9 ; rahvuslik tikand rahvarõiva kirätüs ; setu tikand seto kirotus ; tikandi motiivid kirä kõrraq ; tikandiga kaunistatud lina kirät lina

tikk tik|k -u -ku37 .pitśka .pitśka .pitśkat3 ; tõmbab tikust tuld tõ̭mbas pitskast tuld ; proovib peenikese tikuga, kas kook on küps pruuv́ peenükese tikugaq, kas kuuḱ om valmis

tikkama tik|kama -adaq -ka77 ; taat tikkab kaske taať tikkas kõivo

tikker .tikri - -t1 tikõrper|ä -ä -rä24 karus|mari -maŕa -.marja43 tikõrpuu - -d50 harak|mari -maŕa -.marja43 ; tikrimarjad tikõrperäq

tikkima .kirjämä kirädäq .kirjä77 kiro|tama -taq -da82 maagõlda|ma -q -83 .vällä .umblõma .tiḱmä tikkiq tiki63 ; tikitud särk kirät hamõq ; punane tikkimislõng maagõlang

tikksaag tikk|saaǵ -sae -.saagõ34

tikkuma .tükmä tükküq tükü63 .tüḱmä tükkiq tüki63 ; kuhu sa tikud? kohe sa tüküt?

tiks tikś tiksi .tiksi37

tiksatama tik(s)ahta|ma -q -83 ; kell keerati üles, kuid see vaid tiksatas ja jäi taas seisma kell kääneti üles, a tuu õ̭nnõ tikahť ja jäi vahtsõst saisma

tiksatus tik(s)ah(t)us -õ -t9

tiksuma .tiksma .tiksuq tiksu64 .tikśmä .tiksiq tiksi63 tika|tama -taq -da83 ; laual tiksub kell lavva pääl tikś kell ; tehke kähku, aeg tiksub! tekkeq virka, aig lätt!

tiksumine .tiksna - -t3 .tikśnä - -t3

tikutaja eläjät .taiva|sikk -siku v -sika -sikku v -sikka31 tikutaja - -t3

tikutama: tikutatud tallaga kingad peilidü tallagaq kängäq

tikutoos tiku|topś -topsi -.topsi37 .pitśka|tu̬u̬ś -toosi -tu̬u̬si37

tila til|a -a -la28 ti|ba -ba -pa26 ; kastekannu tila iiskanni tiba ; võtsin kasel tila ära, mahl on juba kinni võti kõol tila ärq, mahl om joq kinniq ; kirikukella vaskne tila kerigukellä vasõst kara

tilbutama tilli|tämä -täq -dä82 mitmit kõrdo tillite|(l)lemä -lläq -(l)le86 ; tilbutas kotti käe otsas tilliť kotti käe otsan

tilgastama müräh|(t)ämä -täq -(t)ä83 müräh(t)ü|mä -däq -84 kolah(t)u|ma -daq -84 ; piim on päris tilgastanud piim om peris ärq kolahtunuq

tilgastanud mürre - -t14 mürätänü|q - -t1 mürätünü|q - -t1 hagras† .hakra hagrast22 ; see piim küll juua ei kõlba, see on tilgastanud taa piim joht juvvaq sünnü-iq, taa om mürre

tilgutama tsilgu|tama -taq -da82 kõrras tsilgahta|ma -q -83 ; ema tilgutas lapsele rohtu kõrva imä tsilguť latsõlõ ruuht kõrva ; ära tilguta suppi särgile! tsilgutagu-iq suppi hammõ pääle!

tilin t(s)il|lin -inä -inät4 (ütekõrdnõ) tilah(t)us -õ -t9

tilisema t(s)ilis|emä -täq -e87 .tillama tilladaq .tilla77 (kõrra) til|a(ha)ma -laq v -adaq -la v -aha88 tilahta|ma -q -83 ; kellukesed tilisevad kelläkeseq tsiliseseq

tilistama tilistä|mä -q -83 ; tilistab kella tilistäs kelläkeist

tilk tsilk tsilga .tsilka31 tsilgõq .tsilkmõ tsilgõnd16 ; kolm tilka verd kolm tsilka verd ; ninatilgad nõ̭natsilgaq ; silmatilgad silmätsilgaq ; valas endale tilga teed vali hindäle tsilga tsäid ; mees ei võta tilkagi miiś võta-iq tsilkagiq ; ma ei võtnud peol tilkagi viina ma maidsa-as pido aigo viina pissogiq ; tilgakaupa tsilkmi(l)dõ, tsilgahna ; mesilased korjavad mee tilgakaupa kokku mehilädseq korjasõq mii tsilkmildõ kokko

tilkuma .tsilkma .tsilkuq tsilgu73 (kõrras) tsilgah(t)u|ma -daq -84 ; ninast tilgub verd nõ̭nast tsilgus verd ; katus tilgub läbi katus juusk (läbi) ; kask tilgub mahla kõiv tsilgus mahla ; mul tilkus natuke piima põrandale mul tsilgahtu tsipakõnõ piimä põrmandu pääle

till 1. kasvot tilľ tilli .tilli37 2. vulg tilk tilga .tilka31 titť titi titti37

tilluke tsipakõ|nõ -sõ -ist8 tsipi - -t2 tsipike|ne -se -ist8 t(s)ilľo - -t2 t(s)ilľokõ|nõ -sõ -ist8 tsilľa - -t14 tindśakõ|nõ -sõ -ist8 tsipa - -t2 ; kivi peal on tilluke sisalik kivi pääl om tsilľokõnõ sisalik ; laps on veel üsna tilluke latś om viil peris tsilľo ; maja ees on tilluke aed maja iin om tilľokõnõ aid

tilpnema tilbõnda|ma -q -83 tilba|tama -taq -da82 .tilbõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 tilbõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; koeral tilpnes keel suust välja pinil tilbõnď kiiľ suust vällä ; mine koju, mis sa tilpned poe juures! mineq kodo, mis sa tilbõlõt poodi man! ; mis sa tilpned mul jalus? midä sa tilbõlõt mul jalon?

timmima .tiḿmä .timmiq timmi63 ; timmi pill häälde! timmiq pill ärq v vällä! ; masinad on korralikult välja timmitud massinaq ommaq häste vällä timmidüq

timmis timmi(h)n ; viiul on timmis viioľ om timmin ; tema auto on alati timmis timä massin om kõ̭gõ timmin ; mehed olid juba parajalt timmis meheq olliq jo parrahe tśommin

timukas timohk -a -at13 timo|k -ga -kat13

timut (hain) timma|ť -di -tit13 timmo|ť -di -tit13

tina tin|a -a -na28 (.inglüs)tin|a -a -na28 ; anna mulle tükike tina, tahan õnne valada! annaq mullõ tükükene tinna, ma taha õ̭nnõ vallaq! ; jalad on nagu tina täis jalaq ommaq niguq tinna täüs ; mehed läksid tina panema meheq lätsiq juuma ; tina ja plii inglüstina ja tsiatina

tinane tina|nõ -dsõ -st7 ; tinane küünlajalg tinanõ kündlejalg

tindik tindi|si̬i̬ń -seene -si̬i̬nt40

tindipliiats tindipleiä|tś -dsi -tsit13

tindipott tindipot|ť -i -ti37 ; kastis sule tindipotti ja hakkas kirjutama hämmäś sulõ tindipotti ja naaś kirotama

ting ting tingu .tingu37 täimun|a -a -na28 ; tingu minema tingatama

tingima .tingõlõma tingõldaq .tingõlõ85 .tinkõlõma tingõldaq .tinkõlõ85 .kauplõma kaubõldaq .kauplõ78 ; ostja tingis müüjaga hinna üle ostja kaubõľ müüjägaq hinna peräst ; müüjale meeldib, kui sa tingid kaupmehele miildüs, ku sa tinkõlõt ; tingitud refleks külge v manoq harinuq muud ; tingimatu refleks külge sündünüq muud ; väsimusest tingitud vead väsümisest tulnuq v tettüq viaq ; millest see on tingitud? minkast seo tulõ? ; tingiv kõneviis kiiľ tinkõlõja kõ̭nnõviiś

tingimata .kimmähe .kimmäle nii vai nii egäl juhul ; pean tingimata homme ära sõitma nii vai nii v kimmähe ma piä hummõń ärq sõitma ; tule tingimata! tulõq kimmäle!

tingimisi ähvärdüisi* ; talle mõisteti tingimisi karistus tälle mõistõti ähvärdüisi nuhklus ; sai kaks aastat tingimisi kolmeaastase katseajaga sai ähvärdüisi katś aastakka kolmõaastadsõ proomigaq ; ta jäeti tingimisi tööle edasi tä jäteti proomi pääle tüüle edesi

tingimus .nõudmi|nõ -sõ -st5 ; ta nõustus tingimustega tä jäi nõudmiisigaq nõuhtõ ; lepingu tingimused lepingu nõudmisõq ; esitab tingimusi sääd nõudmiisi ; elab heades tingimustes eläs häste ; siin on töötamiseks soodsad tingimused tan ommaq tüütegemises hääq oloq

tinglik kokkolepü|t -dü -tüt1 ; tinglik nimetus kokkolepüt nimi ; linna tinglikuks sünnipäevaks loetakse selle esmamainimist liina kokkolepütüs sünnüpääväs loetas timä edimäst nimmamist

tinin tin|nin -inä -inät4 ; traadi tinin traadi tinnin

tinisema tinis|emä -täq -e87 tin|a(ha)ma -naq v -adaq -na v -aha88

tinistama tinistä|mä -q -83 ; tinistab kitarri tinistäs kitrat

tinktuur roho|viin -viina -.viina30 ; palderjanitinktuur m paldõrjaanitsilgaq

tint II tinť tindi .tinti37 ; must, sinine, lilla, punane tint must, sinine, lilla, verrev tinť ; käed olid tindiga koos käeq olliq tindigaq kuun ; tint läks laiali tinť lätś lakja

tint I I eläjät tinť tindi .tinti37 ; meritint meretinť ; tindipüük tindi püüdmine ; kuivatatud tint kuivat tinť

tinutama tino|tama -taq -da82 ; tinutab torud kokku tinotas toroq kokko ; jalad olid nagu maa külge tinutatud jalaq olliq niguq maa külge tinotõduq

tinutus tinotus -õ -t9

tipp ots otsa .otsa31 pää - -d sissek .päähä v pähäq52 ; teekond tippu tii ülespoolõ ; lipp tõmmati masti tippu lipp tõ̭mmati masti ; oma ala tipud uma ala kõ̭gõ parõmbaq ; vulkaani tipp tulõmäe pää ; läksin mäe tippu lätsi mäe otsa ; kahe tipuga mägi katõ otsagaq mägi

tippima .tiṕmä tippiq tipi63 .timpśmä .timpsiq timpsi63 tiperdä|mä -q -83 ; keegi oli väikeste sammudega läbi lume tippinud ütś olľ väikeisi sammukõisigaq läbi lumõ timpśnüq ; ära tipi siin mustade jalgadega, ajad põranda mustaks! tiperdägu-iq siin mustõ jalgogaq, ajat põrmandu mustas! ; preili tipib mööda tänavat preilna tipṕ huulitsat piten

tippjuht pääülemb -ä -ät13 tipp|juhť -juhi -.juhti36 ; peadirektor ja teised tippjuhid päädirektri ja tõõsõq suurõq ülembäq ; tippjuhtide kohtumine tippjuhtõ kokkosaaminõ

tippkohtumine riigi.juhtõ kokko.saaminõ m .ist|jaq* -jide -jit22 ; India ja Pakistani tippkohtumine India ja Pakistani riigijuhtõ kokkosaaminõ

tippkoormus täüsrasõhus -õ -t9 ; elektri tarbimise tippkoormus eelektri pruuḱmisõ täüsrasõhus ; masin töötab tippkoormusega massin tüütäs tävve jovvugaq

tippnõupidamine riigi.juhtõ nõvvupidämine ; suurriikide tippnõupidamine suuŕriike juhtõ nõvvupidämine

tippsaavutus suuŕ võit ; teaduse ja tehnika tippsaavutused tiidüse ja tehniga suurõq võiduq ; „Pisuhänd” on Eduard Vilde draamaloomingu tippsaavutus „Vitäi” om Vilde Eduardi kõ̭gõ päämäne v parõmb näütemäng

tippsportlane tipp.sporťla|nõ -sõ -st5 kõva .sporťlanõ ; tippsportlaseks saab vaid mõni üksik kõvas sporťlasõs saa õ̭nnõ mõ̭ni ütsik

tipptund korg|aig -ao -.aigo36 tipp|tunń -tunni -.tunni37 ; tipptundidel on trammid puupüsti täis korgaol ommaq trammiq puupistü rahvast täüs

tiraaž trükü|nummõŕ -.numbri -nummõrd23 trükü|ports -pordso -.portso37 ; raamatu tiraaž on kolm tuhat raamatut trükütäs kolm tuhat tükkü ; suure tiraažiga ajakiri suurõ trükünumbrigaq aokiri

tirgutama tirgu|tama -taq -da82 ; tirgutab kalu tirgutas kallo

tirima .kiskma .kiskuq kisu64 .kakma kakkuq kaku64 .vinnama vinnadaq .vinna77 vi|dämä -täq -ä59 .rüḿmä .rümmiq rümmi63 tsingu|tama -taq -da82 siku|tama -taq -da82 ; poiss tirib tüdrukut juustest poisś kakk tütrikku hiussist ; tirib jope seljast kisk kuhti säläst ; tirib mind varrukast vinnas minno käüsest ; koer tirib postimeest püksisäärest pini vinnas postimiist püksiseerest ; tirisime paadi suure vaevaga järve äärde vidimiq loodsigu suurõ vaivagaq järve viirde ; hobune tirib vankrit ülesmäge hopõń vinnas rattit mäkke üles ; ema tiris lapse poolvägisi tuppa imä vidi latsõ puuľväelüisi tarrõ

tirin II tir|rin -inä -inät4 ; uksekella hele tirin ussõkellä killõ tirrin

tirin I I tir|rin -inä -inät4 supian|noḿ -oma -omat4 ; supitirin supitirrin

tirisema tiris|emä -täq -e87

tiristama tiristä|mä -q -83 mitmit kõrdo tiriste|(l)lemä -lläq -(l)le86 ; tiristas uksekella tiristeli ussõkellä

tirk sikusk -a -at13 sikuska - -t3 tirk tirgu .tirku37

tirts 1. ritsi|k -ga v -gä -kat v -kät13 ritśk v (.)ritśkas .ritśka .ritśkat v ritśkast15 2. tsirts tsirdsu .tsirtsu37 trihka - -t2 v tirasḱ -i -it13 ; tüdruku- v plikatirts tütrigutsirts

tirtsutama .tirtśmä .tirtsiq tirdsi63 (t)sirdsu|tama -taq -da82 ; koer tirtsutab iga puu juures pini sirdsutas egä puu man

tisler .tiis|läŕ -läri -.lärri38 puutü̬ü̬|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

tiss nis|a -a -sa28 rind rinna .rinda32 rõ̭nd rõ̭nna .rõ̭nda32 latsik nänn nännä .nännä35 ; laps imeb tissi latś süü rinda ; ema annab lapsele tissi imä and latsõlõ nissa

tissitama nissa .andma nisa|tama -taq -da82 ; ema tissitab last imä nisatas last

tits ehitüs titś titsi .titsi37 tugipuu - -d50 ; titsid pandi toeks alla titsiq pantiq toes ala

titt tita - -t2 ; titt nutab, tahab vist süüa tita ikk, taht vaśt süvväq

tituleerima nimme .andma nimi|tämä -täq -dä82

toakaaslane tarõ.naabri - -t1 ; olime ülikooli ajal toakaaslased ollimiq ülikooli aigo tarõnaabriq ; kes su toakaaslased on? kiä su tarõnaabriq ommaq? v kinkagaq sa üten tarõn elät?

toalill tarõ|lilľ -lilli -.lilli 37 m umak ja osak -.lille ; viib osa toalilli suveks aeda vii osa tarõlille suvõs aida

toanurk tarõnuk|k -a -ka31

toatüdruk tarõ.tütri|k -gu -kku38 ti̬i̬ńjä.tütri|k -gu -kku38

tobe ulľ ulli .ulli37 narŕ narri .narri37 ; me peame tunnis tobedaid harjutusi tegema mi piät tunnin ullõ haŕotuisi tegemä ; tobedad riided narriq rõivaq

tobuke ullikõ|nõ -sõ -ist8

toekas tubli - -t2 .tuksa - -t3 kimmäs .kimmä kimmäst22 ; toekas mees tuksa miiś ; toekas toit kimmäs süüḱ

toestama tugõ(hõ)ma tukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88 tukõ v tuki .pandma ; kraav on vaja ära toestada kraavi tulõvaq toeq pandaq

toestik: silla alla paigaldati toestik sillalõ säediq toeq ala

toestus tugõmi|nõ -sõ -st5 tugõhus -õ -t9 .toetami|nõ -sõ -st5 tugi toe tukõ25 ; katuse toestuseks kasutati peamiselt puitu katusõ tugõmisõs pruugiti päämidselt puud ; selle silla toestus vajab pisut remonti seo silla tugi taht tsipakõnõ praavitamist

toetaja tugõja - -t3

toetajaskond m tugõjaq tugõjidõ tugõjit3 ; tal on suur toetajaskond täl om palľo tugõjit

toetama tugõ(hõ)ma tukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88 tukista|ma -q -83 ; kuuriseina toetati lattidega kuurisaina toeti saibidõgaq ; haiget tuleb kõndimisel toetada tõbist piät käümise man tugõma ; toetas end vastu puutüve toeť hindä vasta puud ; toeta jalad vastu maad, siis ei kuku maha! tukistaq jalaq vasta maad, sõ̭s sata-iq maaha! ; talle ei öeldud ühtki toetavat sõna tälle es üteldäq üttegiq hääd sõ̭nna ; toetas sõpra rahaga aviť sõpra rahagaq

toetamine tugõmi|nõ -sõ -st5

toetav tugõja - -t3 ; meie koolis on õppimist toetav keskkond miiq koolin om hää oppiq ; kõhtu toetav vöö kõtutugõja vüü ; jalgu toetavad sukad jalatugõjaq sukaq

toetuma .nõ̭atu|ma -daq -84 tugõ(hõ)ma tukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88 .toe|tama -taq -da81 ; toetub seljaga vastu ust nõ̭atus sälägaq vasta ust ; toetub kätega lauale tugõ kässigaq lavva pääle ; oma kogemustele toetudes uma tiidmise perrä ; sõber, kellele võib toetuda sõbõr, kink pääle võit luutaq

toetus tugi toe tukõ25 abi abi api26 .toetus -õ -t9 ; eluasemetoetus elokotusõraha ; vallasematoetus naľ latsõgaq tütrigu raha

toetuskiri tugi|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43

togima to|gima -kiq -gi57 .ńokśma .ńoksiq ńoksi63 .poksõlõma poksõldaq poksõlõ78 ; lapsed togivad üksteist jalgadega latsõq togivaq ütśtõist jalgogaq

tohoh = tohoo .tohho(q) tohoh tohoq ; tohoh hullu! tohho hullu (seh)! ; tohoo pele! tohoo tonti! tohoq tuhanõ!

toht tohk toho .tohko36 tuhḱ tuhi .tuhki36 ; kuiv toht on hea tulehakatis kuiv tohk om hää tulõalostus ; tohtu kiskuma tuhki kiskma ; koorib kaskedelt tohtu kuuŕ kõivõ külest tohko

tohter .tohtri - -t1 .tohtrõ - -t3

tohterdama tohtõrda|ma -q -83

tohtima .tohťma .tohtiq tohi v tohe63 .võima .võidaq või min 1. ja 3. k võisõ v võidsõ55 ; sinna ei tohi minna sinnäq tohe-iq minnäq ; kas siin tohib suitsetada? kas tan või suitsu tetäq? ; seda meest ei tohi usaldada taad miist tohe-iq uskuq

tohune toho|nõ -dsõ -st7 tohi|nõ -dsõ -st7

tohutu(lt) armõtuhe armõtulõ hirmutuhe hirmutulõ .hirmsahe ilm.kistumaldaq ilm.lõpmaldaq ilmotsatulõ ilmatuhe ilmatulõ marutuhe marutulõ perätühe perätüle .jätmäldäq otsaldaq maru (.)ulli .umbõ ; vasikas oli tohutu(lt) suur vasik olľ jätmäldäq suuŕ ; neil oli tohutu(lt) palju loomi näil olliq jätmäldäq eläjäq ; tohutu(lt) rikas otsaldaq rikas ; raha on tal ikka tohutu(lt) palju rahha om täl iks ulli palľo ; tohutu(lt) palju armõdu hulga ; ta tahtis seda tohutult tä tahť tuud ullimuudu

toibutama toibu|tama -taq -da82 kooru|tama -taq -da82 ; külmunuid toibutati sooja joogiga külmänüisi toibutõdi lämmä joogigaq

toiduaine(d) söögi|kraaḿ -kraami -.kraami37 ; leib ja piim on igapäevased toiduained leib ja piim om egäpääväne söögikraaḿ ; toiduainete kauplus söögipuuť

toidulaud söögi|laud -lavva -.lauda30 ; talvel jääb metsloomade toidulaud vaesemaks talvõl jääs mõtseläjide söögilaud kasinambas ; linlaste toidulaual on liiga vähe kala liinainemiisi lavva pääl om väega veidüq kalla

toidunõu (söögi)an|noḿ -oma -omat4 ; koristab laua ja peseb toidunõud puhtaks kraaḿ lavva ja mõsk söögianomaq puhtas

toidupood söögi|pu̬u̬ť -poodi -pu̬u̬ti37

toidupoolis söögipooli|nõ -dsõ -st7 ; rahaga oli talus kitsas, aga toidupoolist jätkus rahagaq olľ talon kitsas, a söögipoolist jakku

toidupuudus söögi.puudu|s -(sõ) -(s)t10 ; nende peres polnud kunagi toidupuudust näide perren olõ-s ilmangiq söögipuudust

toiduraha söögirah|a -a -ha28

toiduretsept söögioppus -õ -t9 söögi.ret|sepť -septi -.septi37

toidus (iho)toidus -(s)õ -t11 sü̬ü̬ḱ söögi sü̬ü̬ki37 rav|i -i -vi26 kõtu|täüdeq -.täüte -täüdet18 ; kõik korjavad endale talvetoidust kõ̭iḱ korjasõq hinele talvõtoidust

toiduõli söögiõl|i -i -li26

toigas saivas .saiba saivast23 saibas .saiba saibast22 malk malga .malka30 voosi|k -gu -kut13 tüpä|k -gu -kut13 tüssä|k -gu -kut13 tõlv tõlva .tõlva30 kaigas .kaika kaigast22 kebetsk -i v -a -it v -at13 ; kohendab toikaga tuld kobistas saibagaq tuld ; pehkinud puutoigas sapak

toim toim toimõ .toimõ35 ; jämeda toimega riie jämme toimõgaq rõivas ; puutoim oli läbi lõigatud puutoim olľ läbi lõigat

toime mõjo mõo mõjjo v mõio27 .mõikami|nõ -sõ -st5 .mõotus -õ -t9 .mõomi|nõ -sõ -st5 .mõotami|nõ -sõ -st5 ; ravimi toime saabus kiiresti arstiruuh naaś ruttu mõoma ; pikaldase toimega inimene pikäline v aiglanõ inemine ; toime tulema toimõ tulõma v saama, vällä tulõma, kõrda saama ; toime panema kõrda saatma, (ärq) tegemä ; kuritegu toime panema kuŕatüüd kõrda saatma

toimekalt tegüsähe tegüsäle agarahe agaralõ

toimekas te|küs -güsä -güsät41 .võrksa - -t3 .väs(t)li - -t1 tra|gi -gi -ki26 .truksa - -t3 akaŕ agara agarat4 agras .akra agrast22 kä|pe -pe v -behe -pet v -behet14 us|sin -ina -inat4 vikś viksi .viksi37 virk virga .virka30

toimetaja toimõndaja - -t3 ka(m)mandaja - -t3 tallitaja - -t3 ; ajalehe keeletoimetaja aolehe keeletoimõndaja ; vanem vend ei tee õieti midagi, noorem on see põhiline toimetaja vanõmb veli tii-iq suurt midägiq, noorõmb om tuu päämine kammandaja

toimetama toimõnda|ma -q -83 talli|tama -taq -da82 õiõnda|ma -q -83 (tassakõistõ) pohkõrda|ma -q -83 tohkõnda|ma -q -83 tohkõrda|ma -q -83 tśohkõnda|ma -q -83 ; toimetab ajalehte toimõndas aolehte ; perenaine toimetab köögis pernaanõ kammandas köögin ; peremees toimetab loomadega perremiiś tallitas eläjit ; midagi ei jõua teha, niisama tasapisi toimetan midägiq jovva-iq tetäq, tohkõnda niisama ; kätte toimetama kätte tallitama ; toimetaja tallitaja

toimetamine ka(m)mandami|nõ -sõ -st5 tallitami|nõ -sõ -st5 õiõndami|nõ -sõ -st5 toimõndami|nõ -sõ -st5

toimetis toimõndus -õ -t9 ; Võru Instituudi toimetised Võro Instituudi toimõndusõq

toimetulek (.hindägaq) .vällätulõmi|nõ -sõ -st5 .toimõ.saami|nõ -sõ -st5 .toimõtulõmi|nõ -sõ -st5 ; uute ülesannetega toimetulek nõudis pingutust vahtsidõ ülesandidõgaq toimõsaaminõ nõuď pingutamist ; väikese sissetulekuga inimestele makstakse toimetulekutoetust väiku sissetulõkigaq inemiisile mastas toimõsaamisõ tukõ

toimetus 1. tallitus -õ -t9 ka(m)mandami|nõ -sõ -st5 toimõndus -õ -t9 ; hea on teise inimese toimetusi pealt vaadata hää om tõõsõ inemise tallitamist päält kaiaq ; tänasida toimetusi ära viska homse varna! täämbädsidä toimõnduisi kukaku-iq hummõni(dsõ)s! 2. toimõndus -õ -t9 ; töötab ajakirja toimetuses tüütäs aokirä toimõndusõn

toimik kaust kausta .kausta30 m .paprõq .papridõ .paprit19 ; kriminaalasja toimik m kriminaaľaśa paprõq

toimima 1. tegemä tetäq ti̬i̬60 tü̬ü̬|tämä -täq -dä81 toimõnda|ma -q -83 talli|tama -taq -da82 ; ta toimis õigesti tä tekḱ õigust ; see plaan ei toimi taa plaań ei tüüdäq ; toimiv süsteem tüütäjä süsteḿ 2. .mõo|ma -daq -68 ; kiiresti toimiv ravim virka mõoja arstiruuh

toiming tegemi|ne -se -st5 te|go -o -ko27 tü̬ü̬ - -d52 toimõndus -õ -t9 ka(m)mandus -õ -t9 tallitus -õ -t9 ; rituaalsed toimingud kombõtäütmiseq, kombõtegemiseq, kombõpidämiseq ; teeb oma igapäevaseid toiminguid tege ummi egäpäävätsit tegemiisi

toimkond toim|kund -kunna -.kunda32 ; kes homme köögitoimkonnas on? kiä hummõń köögikõrran om? ; ürituse korraldustoimkond ettevõtmisõ kõrraldajaq v iistvõtjaqmkõrraldajidõ kogo

toimne (kanga kotsilõ) toima|nõ -dsõ -st7 toimi|nõ -dsõ -st7 .toimõli|nõ -dsõ -st5

toimuma .sündümä .sündüdäq sünnü79 olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58 ; mis seal toimub? miä sääl sünnüs? ; millal see pidu toimub? kuna tuu pido om v tulõ v peetäs?

toimumine .sündümi|ne -se -st5 olõmi|nõ -sõ -st5 ; peo toimumine on veel küsimärgi all olõ-iq viil kimmäs, kas pido tulõ ; rännete toimumise aeg aig, ku rändämiseq olliq

toimunu .sündünü|q - -t1 olnu|q - -t1 ; räägib toimunust kõ̭nõlõs olnust

toit sü̬ü̬ḱ söögi sü̬ü̬ki37 (iho)toidus -(s)õ -t11 rav|i -i -vi26 kõtu|täüdeq -.täüte -täüdet18 ; valmistab toitu tege süvväq ; kartul ja leib on tavaline tööinimese toit kardok ja leib om harilik tüüinemise süüḱ ; toitu valima nõ̭nagaq pilma, mullitõlõma, munitõlõma ; mis sa siin valid toitu, söö ruttu! miä sa tan mullitõlõt, süüq virka!

toitaine söögivä|gi* -e -ke25 ravivä|gi* -e -ke25 ramm|ainõq* -.ainõ -ainõt18 ; toit peab sisaldama kõiki vajalikke toitaineid söögi seen piät olõma kõ̭iḱsugumast tarvilist söögiväke ; toitaine(te)rikas muld jüväne maa ; toitaine(te)vaene muld rammainist vaenõ maa

toitev rammu|nõ -dsõ -st7 .ramsa - -t3 kimmäs .kimmä kimmäst22 vä|kev -gevä -gevät4 ; toitev lõuna kimmäs lõunasüüḱ

toiteväärtus söögi.väärtüs -e -t9 söögi|joud -.jo(vv)u -.joudu36 ; leiva toiteväärtus on väga suur leib om kimmäs süüḱ ; kõrge toiteväärtusega toit väkev v ramsa süüḱ

toitlustama (ärq) sü̬ü̬tmä sü̬ü̬täq söödä61 süvväq .andma ; laulupeolisi toitlustati mitmes vahetuses laulupidoliisi söödeti mitmõn jaon

toitlustus süvväq.andmi|nõ -sõ -st5 (ärq)sü̬ü̬tmi|ne -se -st5 ; kuidas esinejate toitlustus on korraldatud? kuis ülesastjidõ süütmine om kõrraldõt?

toitlustusasutus = toitlustusettevõte söögikotus -(s)õ -t11

toitma sü̬ü̬tmä sü̬ü̬täq söödä61 ravi|tama† -taq -da82 ravi|tsõma† -tsaq v -daq -dsõ90 ; lind toidab poegi putukatega tsirk süüt poigõ mutikidõgaq ; see töö ei toida taa tüügaq ärq ei eläq ; mees peab suutma toita naist ja lapsi miiś piät sutma naist ja latsi üllen pitäq ; rukkileib toidab nii inimest kui looma rüäleib ravitsõs nii rahvast ku tõbrast ; jõed toidavad oma vetega järvi ja meresid jõ̭õ̭q juutvaq uma viigaq järvi ja merri

toitmine sü̬ü̬tmi|ne -se -st5 ravitsus -õ -t9 ; külaliste toitmine läks palju maksma küläliisi ravitsus tulľ palľo masma

toituma sü̬ü̬mä süvväq sü̬ü̬ 54 min 1. ja 3. k .sei(e) ; toitub tervislikult süü tervüslidselt ; toitub peamiselt kalast ja riisist süü päämidselt kalla ja riisi ; allikatest toituv järv lättist joodõt järv́

toitumine sü̬ü̬mi|ne -se -st5 ; tervislik toitumine tervüsline süümine

toitumus: uuriti kalade toitumust uuriti, ku häste kalaq söönüq ommaq;

tokerduma .pulsťma .pulstiq pulsti63 .vasśu|ma -daq -80 .tohru|ma -daq -80 täkeldü|mä -däq -84 täkerdü|mä -däq -84 ; tokerdunud karvaga koer pulsťunu karvagaq pini

tokkroos tukḱ|ru̬u̬ś -roosi -ru̬u̬si37 tokḱ|ru̬u̬ś -roosi -ru̬u̬si37

toksama .kopsama kopsadaq .kopsa77 .kõksama kõksadaq .kõksa77 .tśoksama tśoksadaq .tśoksa77

toksiin kih(v)ť kih(v)ti .kih(v)ti37 kihvťollus -(s)õ -t11

toksikoos kihvtitõ|bi -võ -põ25 .kihvtüs -e -t9

toksiline kihvti|ne -dse -st7 mürgü|ne -dse -st5 vih|a -a -ha28 ; toksiline taim viha kasv

toksima .kopśma .kopsiq kopsi63 .kõkśma .kõksiq kõksi63 .tśokśma .tśoksiq tśoksi63 .tsikśmä .tsiksiq tsiksi63 tika|tama -taq -da83 ; toksib juttu arvutisse tśokś juttu puutrihe ; rähn toksib männi otsas hähn tikatas pedäjän

toksimine .kopśna - -t3 .kõkśna - -t3 .tśokśna - -t3 .tsikśnä - -t3 ; on kuulda kirjutusmasina toksimist kirotusmassina tśokśnat om kuuldaq

tola 1. narŕ narri .narri37 toľ|a -a -la26 nirsś nirsi .nirssi37 ; laadatola laadutoľa 2. toľ|a -a -la26 to|ľo -ľo -lľo26 ho|ľo -ľo -lľo26 toľosḱ -i -it13 toľadsõkõ|nõ v toľadsõgõ|nõ -sõ -ist8 ľo|bo -bo -po26 nirsś nirsi .nirssi37 ; ta on nendest kõige suurem tola tä om näist kõ̭gõ suurõmb toľosḱ ; poiss olevat natuke tola poisś ollõv veitkese toľadsõgõnõ ; vana tola selline, teeb muudkui lolli nalja vana nirsś sääne, tege õ̭nnõ ulli nalja

tolerantne .lepliga|nõ -dsõ -st5 .salja - -t3 .perrä.andja - -t3

tolerantsus .saľdus -õ -t9 .salďmi|nõ -sõ -st5

tolgus loro|ṕ -bi -pit13 .lur|bań -bani -.banni38 lorbasḱ -i -it13 tolgus -(s)õ -t11 heenüs -(s)e -t11

tolknema tolgõnda|ma -q -83 ribõl|õma -daq -õ85 (jalon) .hiibõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 mitmit kõrdo tolgõndõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 .tolbõlõma tolbõldaq .tolbõlõ85

toll 1. mõõt tolľ tolli .tolli37 2. tolľ tolli .tolli37 ; tollimaks tollimass

tollal tu̬u̬l aol tu̬u̬d.aigo toonaq tu̬u̬havva toonahavva† ; vanaisa oli tollal alles poisipõnn vanaesä olľ tuudaigo viil poiskõsõkunn

tollane = tolleaegne tu̬u̬.aoli|nõ -dsõ -st5 toona|nõ -dsõ -st7

tollepärast tu̬u̬peräst selle

tolliametnik tolliammõťni|k -gu -kku38

tollikontroll tollikónt|rolľ -rolli -.rolli37

tollima .toľma .tolliq tolli63 ; tollitav, tollimata kaup tolliq, toľmaldaq kaup

tollimõõt tolli|mõ̭õ̭t -mõõdu -mõ̭õ̭'tu37

tolline tollili|nõ -dsõ -st5 tolli|nõ -dsõ -st7 ; tolline nael tollilinõ nagõl ; kolmetolline nael kolmõtollinõ nagõl

tollipulk tolli|pulk -pulga -.pulka31

tollivaba tolliva|ba -ba -pa28 tolliprii - -d50 ilma tollildaq ; autode tollivaba import autidõ tollivaba sissetuuminõ

tolm v tolm tolmu .tolmu37 ; ema käskis Tiiul tolmu võtta imä käskse Tiiul tolmu pühkiq ; tuul keerutas tolmu üles tuuľ keeroť putsu üles ; tolmurull v tolmutort pudsu, tursť

tolmama .tolmama tolmadaq .tolma77 kõrras tolmahta|ma -q -83 ; tee tolmab tii tolmas ; põud pani mulla tolmama põud panď maa tolmama ; sai nagu tolmas! sai niguq häidseś!

tolmlema .tolmõlõma tolmõldaq .tolmõlõ85 ; rukis tolmleb rügä tolmõlõs v häitses

tolmuimeja pudsunudsija - -t3 pudsunu|tsij -dsija -dsijat4

tolmukas tolmusḱ* -i -it13

tolmulapp tolmulap|ṕ -i -pi37 tolmu|nuusť -nuusti -.nuusti37 luparď -i -it13

tolmuma (ärq) .tolmama tolmadaq .tolma77 .tolmu|ma -daq -80 ; suvila mööbel on talvega täiesti ära tolmunud suvõmaja müübli om talvõgaq puhtaniq ärq tolmanuq

tolmune tolmu|nõ -dsõ -st7

tolmutama tolmu|tama -taq -da82 .tolmu üles ajama ; tolmutaja tolmutaja, tolmatś

tolvan .tol|vanń -vanni -.vanni37 lonďo - -t2 lunďa - -t2 lundõrus -õ -t9 luťo - -t2 polvanď -i -it13

tomat toma|ť -di -tit13 tuma|ť -di -tit13

tomatikaste tomadihämmäh(t)üs -e -t9

tomp tomp tombo .tompo37 junť jundi .junti37 jumṕ jumbi .jumpi37 jundõrus -õ -t9 kunń kunni .kunni37 plunń plunni .plunni37 plönń plönni .plönni37 punť pundi .punti37 pundar .puntra pundard22 punds pundsu .pundsu37 pundsa|k -gu -kut13 punḱ pungi .punki37 putsa|k -gu -kut13 ; sula lumega jäävad hobusele (lume)tombud jalgade alla, hobune ei saa kõndida sula lumõgaq jääseq hobõsõlõ kunniq jalgo alaq, hopõń saa-iq kõ̭ndiq

toniseerima virgu|tama -taq -da82 võrgu|tama -taq -da82 ; jalutamine toniseerib keha käümine virgutas kihhä

tonkama .tünksämä tünksädäq .tünksä77 ; tonkab pisut saksa keelt tünksäs pisokõsõ śaksa kiilt

tonksama .tünksämä tünksädäq .tünksä77 .tonksama tonksadaq .tonksa77

tonn tonń tonni .tonni37

tont tonť tondi .tonti37 tunť tundi .tunti37 .tunťla|nõ -sõ -st5 pirasḱ -i -it13 purasḱ -i -it13 (t)sän|i -i -ni26

too (hrl hindäst kavvõmbal olõja kotsilõ) tu̬u̬ hrl umak tollõma|nõ -dsõ -st5 hellütäv tu̬u̬kõ|nõ -sõ -ist8 ; too mees seal tuu miiś sääl ; tolle ajani tooniqaoniq, tuuaoniq, tooniqmaaniq ; sinna oli nii palju maad nagu tolle majani sinnäq olľ nii palľo maad niguq tollõmadsõniq majaniq

toober tu̬u̬brõ - -t3 tu̬u̬rja - -t3 tu̬u̬rja|s - -(s)t15 ; vee-, viljatoober vii-, vilätuurja

toodang tetäng* -u -ut13 te|go -o -ko27 toodus* -(s)õ -t11 kaup kauba .kaupa30 ; toodang on kasvanud tetängut om manoq tulnuq ; kolmandik toodangust läheb ekspordiks kolmasjago tetängust lätt maalt vällä

toode tetüs* -(s)e -t11 vili vi(l)lä v vi(l)ľa .viljä v .vilja43 tü̬ü̬ - -d52 tul|lõḿ -õmi -õmit4 toodus* -(s)õ -t11 ; eelistab osta kodumaiseid tooteid pidä parõmbas kodomaa kraami ostaq ; müüs turul oma majapidamise tooteid: mune, mett ja puuvilju möi turu pääl uma majapidämise viljä: munnõ, mett ja puuviljo

tookord tu̬u̬kõrd tu̬u̬kõrra toonaq tu̬u̬havva

tookordne tu̬u̬.kõrd|nõ -dsõ -sõt6 toona|nõ -dsõ -st7 toonaski|nõ -dsõ -st5

tool tu̬u̬ľ tooli tu̬u̬li37 ; külaline istus toolile küläline istõ tooli pääle ; tugitool nõ̭atuuľ, tugituuľ, kresla

tooma tu̬u̬ma tuvvaq tu̬u̬ 54 min 1. ja 3. k .tõi(õ) ; tõime poest leiba tõimiq poodist leibä ; ema käskis keldrist kartuleid tuua imä käsḱ keldrist kardohkit tuvvaq ; keegi ei tea, mida homne päev toob kiäkiq tiiä-iq, midä hummõninõ päiv tuu

toomapäev tu̬u̬ma|päiv -päävä -.päivä36

toomingamari toomõ|mari -maŕa -.marja43

toomingane toomi|nõ -dsõ -st7 toomõ|nõ -dsõ -st7 ; kahmas maast toomingase kepi haarď maast toomidsõ kepi

toomingas tu̬u̬ḿ toomõ tu̬u̬mõ35 toomõpuu - -d50

toomkirik tu̬u̬mkeri|k -gu -kut13

toompihlakas śaksa|tu̬u̬ḿ -toomõ -tu̬u̬mõ34 kitsõpuu - -d50 kitsõ|tu̬u̬ḿ -toomõ -tu̬u̬mõ35 poolamusti|k -ga -kat13 ; toompihlakamari poolamustik

toon tu̬u̬ń tooni tu̬u̬ni37 värḿ värmi .värmi37 hel|ü -ü -lü26 ; hääletoon helüvärḿ ; tooniandev päämäne ; puhas toon puhas helü ; hea tooni juurde kuulub … hää viie manoq käü …

toona toonaq minehavva

toonane toona|nõ -dsõ -st7 toonaski|nõ -dsõ -st5 ; toonased arusaamad toonadsõq arvosaamisõq

toonekurg toonõ|kurǵ -kurõ -.kurgõ34 tooni|kurǵ -kurõ -.kurgõ34

toonela tooni - -t2 toonimaa - -d50 toonitar|õ -õ -rõ24

toonesepp eläjät sainatikutaja - -t3

toonik tooni|k -gu -kut13 sooda|vesi -vi̬i̬ -vett42 nal' pikendäjä - -t3

toonitama (.minkagiq pääle) rasõhust .pandma .rõuhkuq rõuhu64 .rõuhkma ; esineja toonitas eriliselt hügieeni tähtsust ettekandja panď puhtusõ tähtsüse pääle esierälist rõhku

toonus trammi(h)n olõḱ tramḿ trammi .trammi37 trimmi(h)n olõḱ

toop tu̬u̬ṕ toobi tu̬u̬pi37

tooraine toorus* -(s)õ -t11 alos|ainõq -.ainõ -ainõt18 ; mööblit tehakse kohalikust toorainest müüblit tetäs kotusõpäälitsest toorussõst v alosainõst ; tooraineallikas alosainõläteq ; toorainekriis alosainõpuudus

toorelt tu̬u̬rõlt tu̬u̬ralt .armu.hiitmäldäq (ilm)armuldaq .armu.andmaldaq .jõhkuisi ; köögivilja on kasulik süüa toorelt köögivillä om kasulinõ süvväq tuurõlt ; laps kisti emast toorelt eemale latś kisti imä mant armuhiitmäldäq ärq

toores 1. toorõs tu̬u̬rõ toorõst22 tooras tu̬u̬ra toorast22 2. .jõhkra - -t3 jõhiku|nõ -dsõ -st5 .hirmsa - -t3 hirmu|du -du -tut1 halõstamaldaq

toorik toori|k -gu -kut13

toormaterjal toorus* -(s)õ -t11

toormoos tu̬u̬r|sahvť -sahvti -.sahvti37 tu̬u̬r|mu̬u̬ś -moosi -mu̬u̬si37

toornahk .parḱmaldaq nahk raag|nahk -naha -.nahka33

toorpiim .värski piim

toorsalat .värski salať ; pakub prae juurde toorsalatit pakk praadi manoq värskit salatit

toorus .jõhkrus -õ -t9 jõhikus -õ -t9 ; temas on palju kalkust ja toorust timä sisen om palľo kalõhust ja jõhkrust

toorutsema .joudu .näütämä .taplõma tapõldaq .taplõ78 .võimu .näütämä ; poiss toorutses väiksemate kallal poiskõnõ näüdäś vähämbide pääl joudu ; kui ta purju jäi, hakkas kohe toorutsema ku tä purjo jäi, naaś õkva taplõma

toos tu̬u̬ś toosi tu̬u̬si37 topś topsi .topsi37 ; tikutoos tikutopś

toost .tervüsesõ̭n|a -a -na28 m .tervüsesõ̭n|aq -no -no28 .võtmisõsõ̭n|a -a -na28 .võtmisõsõ̭n|aq -no -no28 ; ütles pererahva terviseks toosti üteľ perrerahvalõ tervüsesõ̭naq

tootja te|kij -gijä -gijät4 tegijä - -t3 tu̬u̬tja - -t3 lu̬u̬ja - -t3 ; maailma suurim autotootja maailma kõ̭gõ suurõmb autotekij

tootlik te|küs -güsä -güsät4 viläli|ne -dse -st5 .joudsa v .joutsa - -t3 ; see oli hästi tootlik ettevõtmine seo olľ häste viläline ettevõtminõ ; tootlikud masinad tegüsäq v joudsaq massinaq

tootlikkus tegüsüs -e -t9 vilälisüs -e -t9 .vällä|anď -anni -.andi37 ; pakkeautomaadi tootlikkust on vaja tõsta paḱmisõ massina välläandi om vaia suurõndaq ; maa, metsa tootlikkus maa, mõtsa vilälisüs

tootma (valmis) tegemä tetäq ti̬i̬60 lu̬u̬ma luvvaq lu̬u̬ 54 min 1. ja 3. k .lõi(õ) tu̬u̬tma tu̬u̬taq tooda61 ; autotehases toodetakse ka haagiseid autovabrikun tetäs ka peräkärre

tootmine tegemi|ne -se -st5 lu̬u̬mi|nõ -sõ -st5 tu̬u̬tmi|nõ -sõ -st5 ; tootmiskulud tegemiskuluq

topelt topõlď katõvõrra t(õ)õsõvõrra katõvõrd t(õ)õsõvõrd ; töö olgu kiiresti tehtud, maksame topelt! tüü olguq kipõst tett, sõ̭s massamiq topõlď! ; topelt kallim tõsõvõrd kallimb

topelt- topõlď- katõ.kõrd|nõ -sõ -sõt6 katõkõrrali|nõ -dsõ -st5 ; topeltuks katõkõrdnõ usś ; talveks pandi topeltaknad ette talvõs pantiq tõsõq aknõq ette ; sõi topeltportsu sei katõ jao

topiline .tätriga|nõ -dsõ -st5 nupili|nõ -dsõ -st5 ; riie on topiliseks kantud rõivas om tätrigadsõs kannõt

topis topit|nahk* -naha -.nahka33 ; rebase topis rebäse topitnahk v topit repäń ; topispall topitpalľ

topograafia kotu(s)sõjoonistusti̬i̬dü|s -(se) -(s)t10 .täpsä kaardi tegemise ti̬i̬düs

toponüüm kiil' kotu(s)sõnim|i -e -me24 paiganim|i -e -me24

toponüümika m kotu(s)sõ|nimeq -nimmi -nimmi24 kotu(s)sõnimeti̬i̬dü|s -(se) -(s)t10

topp .tätri|k -gu -kku38 tätäŕ .täträ tätärd22 ; riie on toppe täis rõivas om tätrit täüs

topp pu̬u̬ľ|hamõq* -.hammõ -hamõt18 ; hariliku pesupulbri tarvitamisel oli topp varsti toppe täis prosta mõsupulbrigaq olľ puuľhamõq pia tätrit täüs

toppama pidämä .jäämä kinniq .jäämä .saisma .jäämä .saisma .pandma ; ära sinna kauaks toppama jää! ärq sinnäq pikält pidämä jääguq! ; minu taha see asi toppama ei jää mino taadõ seo asi saisma ei jääq ; laeva mootorid topati laiva moodoriq pantiq saisma

toppima 1. .toṕma toppiq topi63 ajama aiaq v ajjaq aja min 1. ja 3. k .ai(õ) kesks aet56 ; piipu toppima piipu toṕma ; külmaga topid rohkem riideid selga külmägaq topit inämb rõivit sälgä ; toppis puid pliidi alla ai puid pliidi alaq ; ei tea, kuhu sa oled selle raamatu toppinud? ei tiiäq, kohe sa olõt taa raamadu tsusanuq? ; topib end sinna, kuhu pole vaja tüküs sinnäq, kohe vaia olõ-iq 2. .toṕma toppiq topi63 .tükmä tükküq tükü63 .tüḱmä tükkiq tüki63 ; palgivahed on samblaga topitud palgivaihõq ommaq samblõgaq tüküdüq ; paati toppima torostama

tops topś topsi .topsi37 .topka - -t3 ; plekist topsiga võeti ämbrist vett plekidse topsigaq võeti pangist vett

torbik toori|k -gu -kut13 torṕ torbi .torpi37 torbi|k -gu -kut13 tuut tuudu .tuutu37 (puukoorõst) rupi|k -gu -kut13 ; karjapoiss tõi metsast torbikutäie marju kaŕatśura tõi mõtsast toorigutävve marjo ; müüja valas paberist torbikusse kompvekke müüjä vali paprõst tuudu sisse kumpvekke

tore kin|ä -ä -nä24 hää - -d50 hü(v)ä hü(v)ä hüvvä24 .sündsä - -t3 .armsa - -t3 torrõ - -t14 ; tore küll! kinä külh! ; päris tore ilm peris kinä ilmakõnõ ; ütlemata toredad inimesed kistumaldaq armsaq inemiseq ; sünnipäevalaps sai toredaid kingitusi sünnüpäävälatś sai uhkit kingitüisi ; nii toredaks läinud, et ei taha vanu sõpru ära tunda nii torrõs lännüq, et taha eiq inämb vanno sõpro ärq tundaq

toreadoor (hispaania) pulli.tsusḱja - -t3

toredalt = toredasti hüväste .häste .hüäste ilosahe kinäste .uhkõhe .sündsähe torõhõhe torõhõlõ ; seda sa ütlesid küll toredasti! seod sa ütliq külq hüäste! ; küll ta kõneles toredasti! võiq tä kõ̭nõľ kinäste! ; daam on toredalt riides daaḿ om uhkõhe v torõhõhe rõivin

toredus il|o -o -lo26 .uhkus -õ -t9 torõhus -õ -t9 ; õite toredus häitsmide ilo ; pealik maeti ülima toredusega vanõmb matõti uhkõmbast uhkõmbahe ; pandi rõhku välisele toredusele rõhuti uhkõ vällänäütämise pääle ; toredust taga ajama uhkust ajama

toretsema uhkõnda|ma -q -83 ; toretsevas stiilis maal uhkõndava moodugaq maaľ ; laual toretses kullatud küünlajalg kullat lüht saiś torõhõhe lavva pääl

torge .tsuskus -õ -t9 .tsuskami|nõ -sõ -st5 tsusahus* -õ -t9 tsämbäh(t)üs -e -t9 ; valutorge pusk, tsuskaja, tsuskus ; noatorge väidsegaq tsuskaminõ ; vehkleja sooritas torke mõõgavehḱjä tekḱ tsusahusõ v tsusaś ärq

torikulised m puu|seeneq -si̬i̬ni -si̬i̬ni40 pessuq .pessõ .pessõ37

torin tor|rin -ina -inat4 jõ|pin -bina -binat4 jor|rin -ina -inat4 ; ma lähen ära, ma ei jõua enam seda su torinat kuulata ma lää ärq, ma ei jovvaq inämb taad su jõbinat kullõldaq

toriseja torisõja - -t3 märi|kahr -kahru -.kahru37 tor|i* -i -ri26 ; mis sa siin mõmised nagu vana toriseja, oled pahane või? miä sa tan märiset niguq vana märikahr, olõt ärq pahanuq vai?

torisema toris|õma -taq -õ87 .torrama torradaq .torra77 joris|õma -taq -õ87 jõris|õma -taq -õ87 poris|õma -taq -õ87 ; vanaema oli hea südamega, torises niisama moepärast vanaimä olľ hää süämegaq, torisi niisama moodu peräst ; toriseb rahulolematult ei olõq rahu, jorras

torkama .tsuskama tsusadaq .tsuska77 .tsüskämä tsüsädaq .tsüskä77 .tśorkama tśorgadaq .tśorka77 .tśurkama tśurgadaq .tśurka77 kõrras .topsama topsadaq .topsa77 tsusahta|ma -q -83 tsusahu|tma -taq -da62 tśurgahta|ma -q -83 hindäkotsinõ .tsuskuma .tsuskudaq .tsusku80 ; torkas sõrmuse sõrme tsusaś sõrmusõ sõrmõ ; rinnus torkab rõ̭nnon tsuskas ; torka käsi kindasse! topsaq käsi kindahe! ; nael on jalga torganud jalg om naglagaq ärq tsuskunuq ; naabril kade meel, mitte ei saanud torkamata jätta naabril kadõ miiľ, es saaq mitte kihvamaldaq jättäq ; torkas silma karaś silmä

torkehaav tsusat haav .tsuskamis|haav -haava -.haava30 .tsuskamis|mulk -mulgu -.mulku37

torkerelv .tsuskamis|vääs -vääsä -.vääsä35 .tsuskamis|riist -riista -.riista30

torkima .tsusḱma .tsuskiq tsusi63 .tsüsḱmä .tsüskiq tsüsi63 .tsärḱmä .tsärkiq tsärgi63 ; seni torgid herilasepesa, kuni saad nõelata seeniq tsusit hüürläsepessä, kooniq poksu saat

torm torḿ tormi .tormi37 mar|u -u -ru26 ; tõusis torm nõssi torḿ ; laev heitles tormiga laiv sõdõ marulõ vasta v murrõľ marugaq ; hinges möllas torm henǵ mässäś ; torm veeklaasis sõda uma moro pääl

tormakalt läbemäldäq kibõhõhe kibõhõlõ ruttu ; tormakalt tegema marutama ; ära tee tööd tormakalt, pärast on tükid taga! ärq marutaguq tüü man, perän ommaq tüküq takan! ; teeb kõike tormakalt tege kõ̭kkõ joosugaq

tormakas läbemäldäq äkili|ne -dse -st5 torḿ tormi .tormi37 .hõisku täüs ; tema jutt oli pisut tormakas tää jutt olľ niguq läbemäldäq ; tormaka iseloomuga noormees äkiline nuuŕmiiś ; ei maksa nii tormakas olla! ei massaq nii torḿ ollaq!

tormakus äkiline mi̬i̬ľ

tormama .tormama tormadaq .torma77 (elävide kotsilõ) kupa|tama -taq -da82 viro|tama -taq -da82 maru|tama -taq -da82 ; tormas mulle käsitsi kallale tormaś mullõ kässigaq külge ; poisid tormasid pärast kooli kohe koju poisiq virodiq päält kooli õkva kodo ; väljas tormab välän tormas v marutas

tormihell mõts tuult.pelgäjä - -t3 ; tormihellad puistud tuultpelgäjäq mõtsaq

tormihellus mõts tuulõ.hellüs -e -t9

tormijooks pääle|ju̬u̬sk -joosu -ju̬u̬sku36 ; kindlus võeti tormijooksuga kantś võeti päälejoosugaq

tormikindlus mõts tuulõ.kimmüs -e -t9

tormilind tormi|tsirk -tsirgu -.tsirku37

tormiline maru|nõ -dsõ -st7 maruli|nõ -dsõ -st5 ; tormiline vastuvõtt marulinõ vastavõtminõ

tormine maru|nõ -dsõ -st7 tormi|nõ -dsõ -st7 tormili|nõ -dsõ -st5 ; tormised ilmad ei lase kalureid järvele tormidsõq ilmaq ei lasõq kalamiihi järve pääle

tormitsema maru|tama -taq -da82 .müllämä müllädäq .müllä77 .mässämä mässädäq .mässä77 ; meri tormitseb meri mässäs ; ei jõudnud poega ära oodata, kõndis mööda tube ja tormitses es jovvaq poiga ärq uutaq, käve tarri pite ja maruť

tormlema .mässelemä mässeldäq .mässele85 ; orupõhjas tormles kiirevooluline jõgi oropõḣan mässeľ kipõ joosugaq jõgi

torn (ehitüs, tüüriist) torń torni .torni37 ; tornist avanes ilus vaade ümbrusele tornist olľ illos ümbretsõ̭õ̭ri vällä kaiaq

tornaado (Ameeriga) tuulispää - -d52 .viskri|k -gu -kku38

torp (hobõsõ pääkott') torba - -t2 torba|tś -dsi -tsit13 hapa|tś -dsi -tsit13 ; pane hobusele torp pähe! panõq hobõsõlõ hapatś päähä!

tort tuusť tuusti .tuusti37 tuuť tuudi .tuuti37 rätsä|k -gu -kut13 (vatu või lumõ-) tük|k -ü -kü26 (vatu või lumõ-) mütsäk -gu -kut13 ; koera külgedel ripendasid villatordid pini külgi pääl ripõndõliq karvatuudiq

tort I muna|ku̬u̬ḱ -koogi -ku̬u̬ki37 torť tordi .torti37 ; šokolaaditort munakuuḱ sokolaadigaq ; jäätisetort ijätüsetorť

toru tor|o -o -ro26 ; maa sisse pandi torusid maa sisse panti torrõ ; katel on katki ja torud on kõverad katla om katśki ja toroq ommaq viriläq ; huuled torus, silmad pungis mokaq toron, silmäq jõllilõ ; torukesed (seentel) laih

torukübar tsi(l)lendri - -t1 torokü|päŕ -bärä -bärät4

torulukksepp toro|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 nal' torojür|i -i -ri26

torupill toro|pilľ -pilli -.pilli37

torustik toro|võrk -võrgu .-võrku37 m toroq torrõ torrõ26 ; torustik on umbes toroq ommaq umbõn

torutama 1. (huuli) toro|tama -taq -da82 2. (maad) toro|tama -taq -da82 ; mõis torutas maa ära, kavatses karjamõisat rajada mõisa toroť maa ärq, märke kaŕamõisat tetäq

tosin tos|sin -ina -inat4 tosi|nits -nitsa -.nitsa31

toss II (kängits) toss tossu .tossu37

toss I I (inemine) savv v sau savvu .savvu37 toss tossu .tossu37 ; põlevad autokummid ajasid pigimusta tossu palajaq autokummiq aiq pigimusta savvu ; ei tea, kas on veel elus või on juba toss väljas? ei tiiäq, kas om viil elon vai om joba toss välän? kangasõlg = kangatempel

tossama .savvama savvadaq .savva77 .tossama tossadaq .tossa77 ; korsten tossab korsna savvas ; mootor hakkas tossama mootoŕ naaś savvu ajama ; märjad riided tossavad likõq rõivaq tossasõq

tossike puss pussu .pussu37 pussa|k -gu -kut13 toss tossu .tossu37 tusśa|k -gu -kut13 tosśokõ|nõ -sõ -ist8 to|śo -śo -sśo26 hoońa - -t2 tohńa - -t2 tohna|tś -dsi -tsit13 tuhńa - -t2 ; ei sellest tossikesest saa töömeest saa-aiq seost hoońast tüümiist ; ei õppinud enda eest seisma, jäigi tossikeseks es opiq hindä iist välän olõma, jäigiq pussakus

tossune savvu|nõ -dsõ -st7

tossutama .savvu ajama huśka|tama -taq -da82 ; autod tossutavad õhu bensiinivingu täis autoq ajavaq õhu pendsinivingugaq savvu täüs

totaalne .umbõ- tävveli|ne -dse -st5 kõ̭gõ-

totaalselt (slängin) otsaniq ; totaalselt segi kamminud (slängin) otsaniq hunnin

totakas ulľ ulli .ulli37 ullipooli|nõ -dsõ -st7 toťa - -t2 toťo - -t2 poolõ torogaq ; totakas naeratus ullipoolinõ naarahus ; vahib totaka näoga vahis toťo näogaq ; on üks vana totakas om ütś vana toťo

totalitaarne kõ̭gõvõimuli|nõ* -dsõ -st5 ainuvõimuli|nõ* -dsõ -st5 totali.taar|nõ -sõ -sõt6 ; totalitaarne režiim kõ̭gõvõimulinõ (riigi-)kõrd

totrus .ulľus -õ -t9 ullitus -õ -t9 narritus -õ -t9 ; komistasin totruse otsa trehvsi narritusõ pääle

totter ulľ ulli .ulli37 rum|maľ -ala -alat4 narŕ narri .narri37 ; täiesti totter jutt hoobis rummaľ jutt ; totter on tasuta tööd teha narŕ om ilma iist tüüd tetäq

tou lit|ť -i -ti37 lõ̭t|ť -i -ti37 välḱ välgi .välki37 läüḱ läügi .läüki37

tpruu (hobõsõ kinnipidämises) tpruu tpruus ptruu tr(r)r trss

traageldama traagõlda|ma -q -83 ; enne traageldatakse varrukad külge, siis õmmeldakse õmblusmasinaga läbi inne traagõldõdasõq käüseq külge, perän ummõldasõq ummõlusmassinagaq läbi

traageldus traagõlus -õ -t9

traagika hallõlu|gu -u -ku27 traagi|ga -ga -kat3 ikulu|gu -u -ku27 hädä hädä hätä24

traagiline õ̭nnõ|du -du -tut1 põrotaja - -t3 (surmagaq lõpja) hukuli|nõ -dsõ -st5

traagiliselt õ̭nnõtuhe hukulidsõlt

traal suuŕnu̬u̬t suurõnooda suurtnu̬u̬ta31

traaler noodavi|täi -däjä -däjät4 nooda|laiv -laiva -.laiva30 .traalri - -t1 ; heeringatraaler heeringäpüüdjä ; miinitraaler miinipüüdjä

traat traať traadi .traati37 ; traadist traadinõ

traataed traať|aid -aia .-aida33 traať|tahr -tahra -.tahra30

traatjas traadi|nõ -dsõ -st7 ; sel mehel on traatjad juuksed tuul mehel ommaq traadidsõq hiusõq

traatjas (tripilüüjä vagõl), eläjät traaťhusś -hussi -.hussi37

traav traav́ traavi .traavi37 ; varss laskis juba traavi vars joba juusḱ traavi

traavel .traavli - -t1

traaveldama traavõlda|ma -q -83

traavima .traavi .laskma .traavi ju̬u̬skma .kapjama kabjadaq .kapja77 (inemise kotsilõ) traavõlda|ma -q -83 ; hobune traavis üle välja hopõń lasḱ üle välä traavi

traditsionaal rahva|laul -laulu -.laulu37 .rahvalik laul perüs|laul* -laulu -.laulu37

traditsioon kommõq .kombõ kommõt19 kummõq .kumbõ kummõt19 pruuḱ pruugi .pruuki37 mu̬u̬d moodu mu̬u̬du37 perändüs -e -t9 ; kevade vastuvõtmine Toomemäel on kujunenud traditsiooniks keväjä vastavõtminõ Toomõmäel om moodus saanuq ; see on elav traditsioon, mitte rekonstruktsioon! seo om perüs, mitte perrä tett! ; järgib traditsiooni pidä vanno kombit

traditsiooniline peri|t -dü -tüt1 .kombõperi .kombõperi|ne -dse -st7 .sisseharinu|q - -t1 egäkõrrali|nõ -dsõ -st5 ; traditsiooniline üritus (egä)kõrralinõ v sisseharinuq ettevõtminõ

trafaretne kulunu|q - -t1 ütemooduli|nõ -dsõ -st5 stambiperä|ne -dse -st5 viländäs lännüq igäväs lännüq ; räägib trafaretselt kõ̭nõlõs teedäq juttu ; koosolekute protokollid on trafaretsed ja sõnavaesed kuunolõkidõ protokolliq ommaq ütemoodulidsõq ni sõ̭navaesõq

tragi tra|gi -gi -ki26 trui - -d53 trakś traksi .traksi37 .truksa - -t3 keeraka|s - -t15 .prikstu - -t1 käpe - -t14 .võrksa - -t3 ; tragi olemisega perenaine truksa olõgigaq pernaanõ ; väga tragi poisike väega prikstu tśurakõnõ

tragilt .truksahe .truksalõ käpelt käbehehe käbehele

tragun ra|kuń -guni -gunit4

tragöödia hallõ|mäng -mängo -.mängo37 hallõlu|gu -u -ku27 hukkus|mäng* -mängo -.mängo37 .murrõ|mäng* -mängo -.mängo37 ; elutragöödia elo murrõmäng

trahh prauh prõuh

trahhoom med, m silmä|maŕaq -.marjo -.marjo43 maŕaq silmä(h)n

trahter .trahtri - -t1 kõrtś kõrdsi .kõrtsi37 ; trahteripidaja kõrdsimiiś, trahtõr(s)nik

trahv trahv́ trahvi .trahvi37 trahvi|raha - -rahha28 ; tasus talle määratud trahvi massõ tälle määrädü trahviraha ärq ; laskesuusataja tegi kaks trahviringi laskjasuusataja tekḱ katś trahvitsõ̭õ̭ri

trahvima .trahv́ma .trahviq trahvi63 .trahvi tegemä ; tulude varjajaid trahvitakse tulokäḱjäq saavaq trahvi

trajektoor .liikmisti̬i̬ - -d51 linnu|ju̬u̬ń -joonõ -ju̬u̬nt40 linnura|da -a -ta29 ; Päikese trajektoor Päävä liikmistii

traksid m träksiq .träkse .träkse37 traksiq .traksõ .traksõ37

traksis trakś traksi .traksi37 .truksa - -t3 nakkaja - -t3

traktaat trak|taať -taadi -.taati37 arotus -õ -t9

traktor (.)traktoŕ -i -it4 (väiko) põka - -t2 põka|tś -dsi -tsit13 ; murutraktor morotraktoŕ ; aiatraktor aiatraktoŕ ; linttraktor linť(traktoŕ) ; linttraktorijuht lindimiiś ; traktorihaagis traktorihaagits

traktorist trakto|risť -risti -.risti37 ; ta töötab traktoristina tä om traktori pääl

trall 1. pi|do -do -to26 tsir|ruľ -uli -ulit4 pilla|kaaŕ -kaari -.kaari37 ; pidu ja trall pido ja pillakaaŕ 2. larḿ larmi .larmi37 .hirskami|nõ -sõ -st5 ; heinale sõideti ikka suure tralliga hainalõ sõidõti õ̭ks suurõ hirskamisõgaq

trallitama .trallama tralladaq .tralla77 trallõrda|ma -q -83 tsirulit lü̬ü̬mä

tramburai .trantaľ -i -it4 randuľ -i -it4 ; päevast päeva käib ülemisel korrusel üks tramburai pääväst päivä lüvväs ülemädse kõrra pääl trantalit

tramm tramḿ trammi .trammi37

trammi .trammi .trimmi pingulõ pingalõ ; kogu keha tõmbus järsku trammi terveq iho tõmmaś äkki trammi

trammis trammi(h)n trimmi(h)n pingulõ pingalõ ; püksid olid trammis ümber tagumiku püksiq olliq ümbre perse trammin

trampima .tramṕma .trampiq trambi63 trambõlda|ma -q -83 tramba|tama -taq -da82 .sõkma sõkkuq sõku64 kõrras .trampama trambadaq .trampa77 trampsama trampsadaq .trampsa77 trambahta|ma -q -83 .kopsama kopsadaq .kopsa77 ; mustlaste hobused trampisid puudealuse poriks mustlaisi hobõsõq trambõq puiõalodsõ mualõ ; rohi oli maha trambitud hain olľ maaha sõkut ; ta trampis ukse ees saabastelt lume maha tä trambaś ussõ iin saapidõ päält lumõ maaha

transformaator trafo - -t2 ala|jaam -jaama -.jaama30 .ümbre.muutja - -t3

transformeerima .ümbre .muutma

transiit läbi.käümi|ne -se -st5 läbividämi|ne -se -st5 läbi.sõitmi|nõ -sõ -st5 ; transiitviisa läbisõiduviisa ; transiitkaup läbividämise kraaḿ

translatiiv kiil' .saajakäänüs* -(s)e .saajat-käänüst11 saanus.ütlejä* - -t3

transleerima üle .kandma

transport vi|do -o -to27 vidämi|ne -se -st5 .trans|porť -pordi -.porti37 ; ühistransport ütisvido, liiniliikminõ, ütistransporť

transportima vi|dämä -täq -ä59 vi̬i̬mä viiäq vi̬i̬ min 1. ja 3. k .vei(e) kesks veenüq55 tu̬u̬ma tuvvaq tu̬u̬ 54 min 1. ja 3. k .tõi(õ)

transs ärq.käümi|ne* -se -st5 lõv|i* -õ -võ24 lov|i* -õ -võ24

transseksuaal sugu.vaihtaja - -t3

transvestiit katõ.suuli|nõ -(d)sõ -st5 mi̬i̬ś|naanõ -naasõ -naist8 naasõ.rõivi(h)n mi̬i̬ś mehe.rõivi(h)n naanõ

trass tsihť tsihi .tsihti36 asõ -mõ v -ma -nd16 ti̬i̬ - -d51 suuŕti̬i̬ suurõti̬i̬ suurtti̬i̬d51 liiń liini .liini37 ; liinitrass liini asõ

trauma hä|dä -dä -tä24 vi|ga -a -ka29 ; psüühiline trauma hingehädä ; sünnitrauma külgesündünüq viga

traumapunkt hädäabi|punkť -punkti -.punkti37

traumeerima vika tegemä .hinge jürämä hingehätä tegemä trau|mi̬i̬ŕmä -mi̬i̬riq -meeri63 ; kodune vägivald traumeerib lapsi kododsõq tapõlusõq jüräseq latsil hinge

travestia püksiq pahepoodi (.näütemäng) ; Ibseni draama oli muudetud travestiaks Ibseni tõtõl näütemängol olliq püksiq pahepoodi käänedüq

treener treeneŕ -i -it4 tri̬i̬ńjä - -t3 oppaja - -t3

treenima haŕo|tama -taq -da82 tri̬i̬ńmä tri̬i̬niq treeni63

treening haŕotami|nõ -sõ -st5 tri̬i̬ńmi|ne -se -st5 trenń trenni .trenni37 van ihohaŕotami|nõ -sõ -st5

trehvama kokko .saama .trehvämä trehvädäq .trehvä77 ; mees laskis ja trehvas karule otse silma miiś lasḱ ja trehväś kahrulõ õ̭kva silmä

treial treiäľ -i -it4

treiler laava|tś -dsi -tsit13 laavi|ts -dsa -tsat13 la|ba -ba -pa28 laiv laiva .laiva30

treima .treiämä treiädäq .treiä77 ; kui muud ei oska, siis toolijalad trein ikka valmis ku muud mõista eiq, sõ̭s toolijalaq õ̭ks valmis treiä

treipink trei|pinḱ -pingi -.pinki37

treipink (puur') trelľ trelli .trelli37

trell m trelliq .trelle .trelle37 võr|a -a -ra26 ; lao aknale pandi trellid ette lao aknõlõ panti võra ette

trend tsihť tsihi .tsihti36 mu̬u̬d moodu mu̬u̬du37 ; trendid määrati Pariisis moodutsihiq pantiq Pariisin paika ; üldine trend tõuseb päätsihť näütäs nõsõmist ; trendikaubad moodukraaḿ

treng trenḱ trengi .trenki37

trenn trenń trenni .trenni37

trepiaste tuhv́ tuhvi .tuhvi37 ; võttis üles minnes mitu trepiastet korraga võtť üles minnen mitu tuhvi kõrragaq

trepikoda trepi|koda -kua -kota27 ; sama trepikoja rahvas üte trepikua rahvas

trepiline .treṕliga|nõ -dsõ -st5 ; tee on trepiline tii om trepinktrepṕ

trepp trep|ṕ -i -pi37

trett tret|ť -i -ti37 rehḱ rehi .rehki37 vu̬u̬ŕ voori vu̬u̬ri37

tribunal sõ̭a|kohus -.kohtu -kohu(s)t23 väli|kohus -.kohtu -kohu(s)t23

tribüün püüne - -t2

triibuline joonika|nõ -dsõ -st5 joonili|nõ -dsõ -st5 jooni|nõ -dsõ -st7 joonõli|nõ -dsõ -st5 ju̬u̬ńliga|nõ -dsõ -st5 jutili|nõ -dsõ -st5 .juťliga|nõ -dsõ -st5 ; triibuline seelik joonikanõ pruntś ; sulle taheti ka triibulisi teha selle eest, et lambad lahti pääsesid sullõ taheti ka joonikaidsi pökse andaq tuu iist, et lambaq vallalõ pässiq ; tegi lapsele triibulised ärq kiräś latsõ perse

triiki veeretasa .triiki ; triiki täis riibu täüs, veereniq täüs

triikima .preśmä .pressiq pressi63 .triiḱmä .triikiq triigi63 silestä|mä -q -83 ; triikimata püksid preśmäldäq pöksiq ; triigi taskurätt ära! silestäq nõ̭narätť ärq!

triikraud triiḱmassin -a -at4 presś|raud -ravva -.rauda33

triiksärk päävä|särḱ -särgi -.särki37

triip jut|ť -i -ti37 ju̬u̬ń joonõ ju̬u̬nt40 ; sebra triibud sebra jutiq ; sõiduteed piiravad triibud sõidutiid piirdväq joonõq ; seeliku triibud ündrigu joonõq

triivima .oiduma .oidudaq oiu79 ojoma oioq v ojjoq ojo70 ujoma uioq v ujjoq ujo70 merend .triiv́mä .triiviq triivi63 ; palgid triivivad jõge mööda palgiq oidusõq jõkõ piten ; laev triivis madalikule laiv oidu liite pääle ; laev jäeti triivima laiv jäteti triivi

trikk vi|kuŕ -guri -gurit4 .krutśki - -t1 (kuntś)tük|k -ü -kü37 nip|ṕ -i -pi37 ; tsirkuses näed uskumatuid trikke tsirkusõn näet uskmaldaq vigurit

trikoloor triko|lu̬u̬ŕ -loori -lu̬u̬ri37 kolmõvärmilip|p -u -pu37

trikoo trikoo - -d50 nal' vinüsḱ -i -it13

trikotaaž m trikoo|.rõivaq -.rõividõ v -rõivastõ -.rõivit22

triljon .tril|ľoń -ľoni -.ľonni38 .trilľon -i -it4 .trilľon -a -at4 must.milľ|oń -oni -.onni38 must.milľon -a -at4

triller muus vir|ruľ* -uli -ulit4 põnevik

trillerdama viristä|mä* -q -83

triloogia kolmiktü̬ü̬ - -d52 kolmik-

trimmer trimmeŕ -i -it4 trimmõŕ -i -it4 haina.ropśja - -t3 võso.ropśja - -t3 muro.ropśja - -t3

trimpama puŕo|tama -taq -da82 ju̬u̬ma juvvaq ju̬u̬ 54 min 1. ja 3. k .jõi(õ) prinni|tämä -täq -dä82 ; nad trimpasid kõrtsis nä puŕodiq kõrdsin ; vanamees vaaritas õllelaari, nüüd muudkui trimpab teist iga päev vanamiiś vaariť ollõlaari, noq muguq prinnitäs tõist egä päiv

trio kolmi|k -gu -kut13 muus kolmõlõlu|gu -u -ku27

trio (mäntlil, sukal) trip|ṕ -i -pi37

tripper tripõŕ -i -it4

triumf võidupi|do -do -to26 ; triumfikäik võiduronǵ ; triumfikaar võidukaaŕ, avvuvärehť

triviaalne (kogoniq) .lihtsä - -t3 harili|k -gu -kku38 pr(o)osta - -t2 ; täiesti triviaalne lugu väega lihtsä lugu ; triviaalne operett prostakõnõ opõretť

trobikond parḱ pargi .parki37 parť pardi .parti37 trobi|kund -kunna -.kunda32 ; perroonil ootas trobikond reisijaid jaamasilla pääl uuť reiśjide trobikund

trofee sõ̭a|saaḱ -saagi .-saaki37 võidu|märḱ -märgi -.märki37 trohvee - -d51 ; jahitrofee jahimälehtüs

troll I folkl trolľ trolli .trolli37

trollibuss trolľ trolli .trolli37 trolli|busś -bussi -.bussi37

tromb 1. med klomḿ klommi .klommi37 soonõsulus -(s)õ -t11 vere|klimṕ -klimbi -.klimpi37 tromḃ trombi .trombi37 ; haigel võib veresoones tekkida tromb haigõl või veresuundõ sulus tullaq 2. tuulispää - -d52 .viskri|k -gu -kku38 pöörüs|torḿ -tormi -.tormi37

tromboon muus trom|booń -booni -.booni37

trompet muus trompe|ť -di -dit13 tru|ba -ba -pa26

troon tru̬u̬ń trooni tru̬u̬ni37 avvu|järǵ -järe -.järge34 ; kuningas kukutati troonilt kuning tougati trooni päält

troopika troopi|ga -ga -kat3 lämmimaa .lämmämaa lämmindmaad50 kõnnõk .lõunõmaa - -d50 ; troopikas saabub öö kiiresti lämmälmaal tulõ üü kipõlt

troopiline: troopiline taimestik lõunõmaa kasvoq

troostitu perä|dü -dü -tüt1 iku|nõ -dsõ -st7 armõ|du -du -tut1 ; troostitu elu ikunõ elo ; autoaknast paistis troostitu maastik autoaknõst paistu armõdu maa ; troostitu paik perädü paik

tropp 1. tropi|ts -dsa -tsat13 trüpüs -(s)e -t11 tüküs -(s)e -t11 tropus -(s)õ -t11 tropusḱ -i -it13 ; vangile pisteti tropp suhu vangilõ lüüdi tropits suuhtõ 2. (punt', hulk, naps') trop|ṕ -i -pi37 tropus -(s)õ -t11 tropusḱ -i -it13 tsärä|k -gu -kut13 tsärk tsärgo .tsärko37 ; teeme tropid panõmiq tśauri v tsiukamiq v lasõmiq 3. (lühkene konksigaq, mõtsavidämise man) tśokõŕ -i -it4

troppi troppi .parki .punti tsähälikku tśobarikku ; uudistajad kogunesid ukse juurde troppi vahťjaq kogosiq ussõ mano parki ; ostjad jooksevad leti ette troppi ostjaq juuskvaq leti ette tsähälikku

troppija tśokõrdaja -a -t3 ; ta sai troppija kutse tä sai tśokõrdaja paprõq

troppima tśokõrda|ma -q -83

troppis tropi(h)n pargi(h)n pundi(h)n tsähäligu(h)n tśobarigu(h)n ; lapsed seisavad troppis õpetaja ümber latsõq saisvaq tropin oppaja ümbre

troska trośka - -t2

tross (metallist) trosś trossi .trossi37 (luuduslinõ) köüdś köüdse köüst39 ; trosside abil vinnati koorem üles trossõgaq vinnati kuurma üles ; lühike konksuga tross (metsaveol) tśokõŕ

trots jonń jonni .jonni37 kius kiusu .kiusu37 kiust kius(t)u .kiustu37 krasś krassi .krassi37 krilľ krilli .krilli37 krõ̭lľ krõ̭lli .krõ̭lli37 vasta(h)n|sais -saiso -.saiso37 .vastanakkami|nõ -sõ -st5 ; trots ei lubanud tal käega lüüa jonń es lasõq täl käegaq hiitäq

trotsima .vasta .saisma .vasta ajama mitte hu̬u̬ľma .kius(t)u ajama ; paat trotsib tuult ja laineid loodsik sais vasta tuulõlõ ja lainilõ

trotslik vastali|nõ -dsõ -st5 .kiusaja - -t3 .kangõ - -t1 ; trotslik näoilme, hääl vastalinõ nägo, helü

trubaduur: Adsonit kutsuti Sänna trubaduuriks Adsonit kutsuti Sännä trubaduuris

trukk (nöps') truk|ḱ -i -ki37 trukḱ|nöpś -nöpsi -.nöpsi37

trulla(kas) mädsäri|k -gu -kku34 .tüntska - -t3 ; lüheldane trullakas naine mädsärik naanõ ; trullakas piiga tubli tütrik

trulla(kas) muus trumḿ trummi .trummi37 seto kiil' puubõn -a -at4 ; taamal taoti trumme kavvõmban lüüdi trummõ

trummar trummi.lüüjä - -t3 trummi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

trummel .trumli - -t1 trummuľ -i -it4 ; viljavihke lasti trumlisse vilävihkõ lasti trummulilõ

trummeldama trummõlda|ma -q -83 mitmitkõrdo trummõldõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; öösel trummeldas vihm vastu aknaid üüse trummõldõli vihm aknidõ vasta ; rähn trummeldab hähn tsaga

trump trumṕ trumbi .trumpi37 koosõŕ -i -it4 ; käi trump välja! käüq koosõŕ vällä!

trumpama: üle trumpama üle lüümä, kõvõmb olõma, üle vigurdama;

trupp trup|ṕ -i -pi37 parḱ pargi .parki37 vata|k -gu -kut13 ; Vanemuise teatritrupp Vanemuisõ tiatritrupṕ

truu truvv́ truvvi .truvvi37 truu - -d50 trui - -d53 .ustav -a -at4 .ustva - -t1 ; koeral on truud silmad pinil ommaq truvviq silmäq ; randlased on seni kalapüügile truuks jäänud randlasõq ommaq seeniqmaaniq kalapüügi mano jäänüq

truudus .truudu|s -(sõ) -(s)t10 .truvvu|s -(sõ) -(s)t10 ; linna turuplatsil anti tsaarile truudusevanne liina turuplatsi pääl anti tsaarilõ truvvuskinnütüs

truudusetu .petjä - -t3 .ümbre.aelõja - -t3 ; oh sina truudusetu naine! võiq saq petjä naistõrahvas!

truudusetus .truudusõ.murdmi|nõ -sõ -st5 .petmi|ne -se -st5

truult .truvvi .truistõ .ustvahe .ausahe ; ta on mind truult teeninud tä om minno truvvi v ausahe tiińnüq

truup 1. (toro, lõõr') truup truuba .truupa31 ; truubis ulub tuul tuuľ undas truuba sisen 2. truup truuba .truupa31 ; kevadine suurvesi lõhkus truubi keväjäne vesi lahḱ truuba

träni = trään trääń trääni .trääni37 kraaḿ kraami .kraami37 kol|i -i -li26 ; külalaadal pakuti kõikvõimalikku trääni külälaadu pääl pakuti kõ̭kkõ trääni ; korja oma trään kokku ja käi koju! võtaq umaq nõvvuq ja nõsaraq ja käüq kodo!

trääs (päss katõ sõrmõ vaihõl) trääs trääsä .trääsä35 nip|ṕ -i -pi37 .hiilka - -t3 kiku|tś -dsi -tsit13 ; Eedu kutsus mind endale appi, aga mina näitasin trääsa ja ütlesin, et parem juba magan Eedu kutś minno appi hindäle, a maq lei nippi ja ütli, et innembä maka ; pöidla ots sõrmede vahel on trääs pässä ots läbi sõrmi om hiilka

trööst trü̬ü̬sť tröösti trü̬ü̬sti37 meelütüs -e -t9 halõstus -õ -t9

trööstima trü̬ü̬sťmä trü̬ü̬stiq tröösti63 meelü|tämä -täq -dä82 halõsta|ma -q -83 ; sa tröösti end, et küll leidub ikka pääsetee! saq trööstiq hindä, et lövvüs külh iks päsemisetii!

trügima .tsurḿma .tsurmiq tsurmi63 .tükmä tükküq tükü63 .tüḱmä tükkiq tüki63 .preśmä .pressiq pressi63 .tüünelema tüüneldäq .tüünele85 ; jõhkard trügis eesseisjad kõrvale jõhik tsurmõ iinsaisjaq kõrvalõ ; ära trügi vahele! ärq tükku-uiq vaihõlõ! ; reisijad trügivad ja tõrelevad üksteisega reiśjäq tüüneleseq ja tõrõlõsõq ütśütegaq ; rahvas trügib uksest sisse rahvas murd ussõst sisse

trühvel 1. (siin') tsia|pähḱmäs -.pähḱmä -.pähḱmä(s)t15 2. (makõ) .trühvli - -t1

trükikoda trükü|koda -kua -kota27

trükimasin trükümassin -a -at4

trükis trükütü̬ü̬ - -d52 trükütük|k* -ü -kü26 ; trükiste hulka kuuluvad nii ajalehed kui ka postkaardid trükütükes loetas nii aolehti ku ka posťkaartõ ; esimesed eestikeelsed trükised edimädseq maakeeli trükidüq aśaq ; kaunilt kujundatud trükis illos trükḱ

trükisõna kiräsõ̭n|a -a -na28

trükitäht 1. trükü|tähť -tähe -.tähte34 2. suuŕ tähť ; blankett tuleb täita trükitähtedega papõŕ tulõ täütäq suuri tähtigaq

trükivabadus kirävabahus* -õ -t9 ; koosoleku-, sõna- ja trükivabadus kuunolõgi-, sõ̭na- ja kirävabahus

trükiviga trüküvi|ga -a -ka29

trükk trük|k -ü -kü37 ; kõrgtrükk korgõtrükk ; esimene trükk edimäne trükk

trükkal .trükjä - -t3

trükkima .trükmä trükküq trükü64 .trüḱmä trükkiq trüki64 ; paberraha trükitakse juurde rahatähti trükütäs mano ; printeriga trükkima vällä trükmä

trümm trümḿ trümmi .trümmi37

tsaar .keisri - -t1 tsaaŕ tsaari .tsaari37

tsaarinna .keisriimänd -ä -ät13

tsaaritar .keisri|tütäŕ -.tütre -tütärd22

tsehh (tü̬ü̬)koda (-)kua (-)kota27 tsehḣ tsehhi .tsehhi37 lü̬ü̬v́ löövi lü̬ü̬vi37 ; vorstitsehh vorstikoda ; potitsehh savilüüv́

tselluliit junťih|o* -o -ho26 ; tselluliidiravi nahasilestüs

tselluloos tsellu|lu̬u̬ś -loosi -lu̬u̬si37

tsement tsimme|ť -di -tit13 tsim|me(n)ť -mendi -.menti37 tsimmen|ď -di -tit13

tsensor tsensoŕ -i -it4 raamadu.kohtuni|k -gu -kku38

tsensuur raamadu|kohus -.kohtu -kohu(s)t23 kiräkar|i* -i -ri26 tsen|suuŕ -suuri -.suuri37 ; ajakirjandus oli range tsensuuri all aokirändüs olľ kõva kontrolli all v aokirändüsele olľ kõva kiräkari pääle pant ; enesetsensuur umakari

tsenter .tsentri - -t1 keskkotus -(s)õ -t11 kesk|punkť -punkti -.punkti37

tsentner .tsenťneŕ -i -it4

tsentraalne pää- kesk-

tsentraliseerima kokko ajama tsentrali|si̬i̬ŕmä -si̬i̬riq -seeri63 ; tsentraliseeritud raamatupidamine üttekokko aet raamadupidämine

tsentrifuug hurŕ hurri .hurri37 hunń hunni .hunni37 vurŕ vurri .vurri37

tsentrum .tsentri - -t1 keskkotus -(s)õ -t11 kesk|punkť -punkti -.punkti37 pää- kesk-

tsepeliin luhi|laiv -laiva -.laiva30 tsepe|liiń -liini -.liini37

tseremoniaalne pido- .kombidõ .perrä .kombõperä|ne -dse -st7 ; lipp heisati tseremoniaalselt lipp nõstõti üles ekä muudu kombidõ perrä

tseremoonia .kombõ.täütmi|ne -se -st5 m (pido).kombõq (-).kombidõ (-)kommõtõ v (-).kombit19 avvutallitus -õ -t9

tsiitsitaja tsiidsitäjä* - -t3 ; rootsiitsitaja ruutsiidsitäjä ; talvike kuulub tsiitsitajate perekonda talvikõnõ loetas tsiidsitäjide perrehe

tsikkel .tsikli - -t1

tsink tsinḱ tsingi .tsinki37

tsirkulaar tsõõri|kiri* -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43 kirä|tsõ̭õ̭ŕ* -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37

tsirkulaarne tsõõri|k -gu -kut13

tsirkulatsioon .ümbre.käümi|ne -se -st5 tsõ̭õ̭ri|käüḱ -käügi -.käüki37 tsõ̭õ̭rõlõmi|nõ* -sõ -st5

tsirkuleerima tsõ̭õ̭ŕma tsõ̭õ̭'riq tsõõri63 tsõ̭õ̭rõlõma* tsõõrõldaq tsõ̭õ̭'rõlõ85 tsõõri|tama -taq -da82 .ümbre .käümä v .ümbre ju̬u̬skma tsõ̭õ̭ri .käümä ; tsirkuleerivad õhumassid tsõ̭õ̭rõlõjaq õhumassiq

tsirkus .tsirkus -õ -t9 ; on tal tõsi taga või teeb niisama tsirkust? kas tä mõtlõs periselt nii vai tege õ̭nnõ tsirkust v koomuskit?

tsistern (suuŕ) püt|t -ü -tü37 ; tsisternauto pütt ; tsisternvagun pütüvakoń, raudtiipütt

tsitaat (lainat) jutujup|ṕ -i -pi37 m sõ̭naq sõ̭nno sõ̭nno28 .perräütelüs* -e -t9 tsi|taať -taadi -.taati37 ; tema jutus oli palju tsitaate timä jutun olľ palľo (tõisi käest) lainatuid jutujuppõ

tsiteerima .täpsäle .perrä .ütlemä lugõma v .ütlemä .kinkagiq sõ̭nnogaq .perrä lugõma ; tsiteerin autorit ütle v kiroda kirotaja perrä

tsitrus .tsitrus -õ -t9

tsiviil- erä- ; tsiviilisik eräinemine ; tsiviilõigus eräõigus

tsivilisatsioon tsivilisatsi|u̬u̬ń -ooni -u̬u̬ni37 ütis|kund* -kunna -.kunda32 elo|kõrd -kõrra -.kõrda33 ; Hiina tsivilisatsioon Hiina elokõrd

tsiviliseerima umma elo.kõrda pääle .sunďma ; tsiviliseeritud inimese kombel (kõrraligu) inemise muudu

tsoneerima tsoonõs jagama

tsoon al|a -a -la28 tsu̬u̬ń tsooni tsu̬u̬ni37 piiŕ|kund -kunna -.kunda32 vü̬ü̬ - -d51

tsunami tsün|näḿ -ämi -ämit4 tsunami - -t2

tsunft kild killa .kilda33 killa|kund -kunna -.kunda32 ; tsunftivaim killamiiľ ; üks tsunft kõik kõ̭iḱ ommaq üte killa meheq

tsölibaat naasõ|ki̬i̬ld* -keelo -ki̬i̬ldo36

tsükkel .kõrdus -õ -t9 tsõ̭õ̭ŕ tsõõri tsõ̭õ̭'ri37 jao.kaupa ; pidev tsükkel kõrrast tüütämine ; ei saa tsüklist välja ei saaq tsõõri päält maaha v vällä ; tsükliõpe jaokaupa v tsõõriviisi oṕminõ ; klaveripalade tsükkel klavõripallo tsõ̭õ̭ŕ

tsüklon 1. suuŕpöörüs -(s)e -t11 mataľ.rõuhkus* madala.rõuhkusõ madalat.rõuhkust9 2. tehniga tolmu.korjaja - -t3

tšehh tsehḣ tsehhi .tsehhi37

tšehhi: tšehhi keel tsehhi kiiľ

tšekk tsek|ḱ -i -ki37 tsekike|ne -se -ist8 papõŕ .paprõ papõrd22 ; tšekiraamat tsekiraamat

tšello muus tsello - -t2

tšempion .meistre - -t3 .meistri - -t1 .võitja - -t3 ; tšempionide eine võitjidõ süümaig

tšetšeen tse|tseń -dsenä -dsenät4

tšilli(pipar) tsilli - -t14 veri|kõdõr -kõdra -.kõtra45 ; tšillipipar kasvas meil juba ammugi aknalaual potis verikõdraq kasviq meil joq ammukiq aknõlavva pääl potin

tšuktši tśuktś tśuktsi .tśuktsi37

tšuud tśuuď tśuudi .tśuudi37 tśuuť tśuudi .tśuuti37

tšuvašš tśu|vasś -vassi -.vassi37 tśa|vasś -vassi -.vassi37

tualett m (pido).rõivaq (-).rõividõ (-).rõivit22 peldi|k -gu -kut13 kemmerg -u -ut13 kimmerg -u -ut13 sitama|ja -ja -jja28 nuusni|k -gu -kut13 nusmi|k† -gu -kut13 .nuusna† - -t3 nal' ihokohendus|kammõŕ -.kambrõ -kammõrd23 ; õhtutualett õdagurõivaq ; tualettlaud tsipślaud, säädelemislaud v piiglilaud ; tualettseep suumõsusiiṕ ; kus siin tualett asub? kon siin kemmerg om? ; tualettpaber kemmergupapõŕ, peldigupapõŕ

tuba tar|õ -õ -rõ24 .kambri - -t1 ; ees- ja tagatuba ede- ja tagatarõ ; ma elan omaette toas maq elä eräle kambrin

tubakas tuba|k -gu -kut13 tuva|k -gu -kut13

tubakoks mõts tubak|oss -ossa -.ossa31

tubane tarõ|nõ -dsõ -st7 tarõ- ; välitööd on tehtud, nüüd võin tubaseks jääda välätüüq ommaq tettüq, noq või ärq tarõtsõs jäiäq ; tubane töö tarõtüü

tuberkuloos tiisikus -õ -t9 tiisi|k -gu -kut13 .tiiśkus -õ -t9 ; luutuberkuloos luutiisikus

tubli hää - -d50 hü(v)ä hü(v)ä hüvvä24 vikś viksi .viksi37 kimmäs .kimmä kimmäst22 kin(d)mäs .kin(d)mä kin(d)mäst22 tubli - -t2 ; meie klass on koolis kõige tublim miiq klasś om koolin kõ̭gõ parõmb ; tublit õpilast toodi teistele eeskujuks vikś oṕja säeti tõisile näüdüsses ; auto on tubli müksu saanud auto om hää matsu saanuq ; võttis tubli annuse unerohtu võtť kinmä pordso unõruuht ; ettevõte on tubli sammu edasi astunud ettevõtõq om kõva sammu edesi liiknuq

tublisti .h(ü)äste hüväste .hüäste meheste tublistõ hulga .kõvva ; süüa anti meile tublisti süvväq anti meile häste ; täna sai tublisti tööd tehtud täämbä sai meheste v hulga tüüd tettüs ; lisa tublisti soola! panõq suula tublistõ manoq!

tudeng tudõnǵ -i -it13 tüdenǵ -i -it13 tudenď -i -it13 stu|denť -dendi -.denti37 studioosus -(s)õ -t11 suuŕkoolili|nõ -sõ -st5 üliopila|nõ -sõ -st5 ; lõbusasti lauldes möödus akna alt salk tudengeid kari tüdengit lätś aknõ alt rõ̭õ̭msa laulugaq müüdä

tuder: linatuder judõr v jutr, judras

tudi(ke) hüdüke|ne -se -ist8 tu|di -di -ti26 ; peremees on päris tudikeseks jäänud perremiiś om joq paľas hüdükene

tudisema tudis|õma -taq -õ87 habis|õma -taq -õ87 väris|emä -täq -e87 hüdis|emä -täq -e87 ; naerab nii, et habe tudiseb naard nii, et habõnaq hüdiseseq

tuduma latsik tu|dima -tiq -di57 tu|ďoma -ťoq -ďo57 ; tudu, tudu, tuvike! tuďoq, tuďoq, tuvikõnõ!

tugev kõv|a -a -va28 kimmäs .kimmä kimmäst22 kin(d)mäs .kin(d)mä kin(d)mäst22 jo(vv)uli|nõ -dsõ -st5 .kõhtsa† - -t3 .tuksa - -t3 tu|kõv -gõva -gõvat4 te|küs -güsä -güsät4 rähmikä|ne† -dse -st5 tubli - -t2 jovvuka|nõ v jovvuka|s -dsõ -st5 jovvuka|s - -t15 ; karu on tugev, kuid rumal kahr om kõva, a ulľ ; katsumused on rahva tugevaks teinud vaivaq ommaq rahva kinmäs tennüq ; tugevate tiibadega kotkas jovvuliidsi siibogaq kodasḱ ; (kehalt) tugev inimene rähmik ; suur tugev mees suuŕ rähmikäne miiś ; tugevaim kõ̭gõ kõvõmb ; tugevalt kõvastõ

tugevasti .kõvva .kimmähe .kimmäle .kin(d)mähe .kin(d)mäle ; surus neiu tugevasti vastu rinda litś näio kimmähe rõ̭ndo vasta ; tugevasti kahjustatud hoone kõvva vika saanuq hoonõh

tugevatoimeline te|küs -güsä -güsät4 kõv|a -a -va28 ; tugevatoimeline ravim teküs v kõva ruuh

tugevdama kimmä|tämä -täq -dä82 kõvõmbas tegemä ; rahva usku on tarvis tugevdada rahva usko om vaia kimmätäq

tugevnema kimmätü|mä -däq -84 .kimmämbäs .saama kõvõmbas minemä ; tuul tugevnes tuuľ lätś kõvõmbas ; kõrgrõhkkond tugevneb korgõrõuhkus lätt kõvõmbas

tugevus .kõvvu|s -(sõ) -(s)t10 kõvahus -õ -t9 .kimmüs -e -t9 .kin(d)müs -e -t9 .rõhku|s -(sõ) -(s)t10 ; heli tugevus helü kõvvus ; proovib jalaga jää tugevust pruuḿ jalagaq iä kimmüst

tugi tugi toe tukõ25 .toetus -õ -t9 ; ei saanud temast vanemaile tuge es saaq timäst tukõ vanõmbilõ ; sai linnapeaks oma erakonna toel sai liinapääs uma eräkunna toegaq

tuginema tugõ(hõ)ma tukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88 ; uurimine tugines faktidel uuŕminõ saiś tõtõasjo pääl

tugirühm m tugõ|jaq -jidõ -jit3 tugiko|go -go -ko26

tugitool tugi|tu̬u̬ľ -tooli -tu̬u̬li37 kresla - -t2

tuhaase tuhkasõ -mõ v -ma -nd16

tuhane tuha|nõ -dsõ -st7

tuhar hrl m tuh|haŕ -ara -arat4 .perse|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40 ; mul on tuharad valusad mul ommaq tuharaq halusaq

tuhastama ärq palotama tuhas palotama

tuhastamine tuhaspalotami|nõ -sõ -st5

tuhat tuha|t -ndõ -ndõt13

tuhatnelja tuhat.nellä .nellä tuhatvallu tuhat.jalga ; tuhatnelja kihutama trikatjalga laskma

tuhatoos tuha|topś -topsi -.topsi37

tuhin 1. tuh|hin -ina -inat4 vuh|hin -ina -inat4 ; tuhinal tuhingugaq 2. hu̬u̬|g - -gu36 vunḱ vungi .vunki37 hõisk hõisu .hõisku36 .tahtmi|nõ -sõ -st5 kiim kiima .kiima35 ; vahel tuleb mulle peale suur koristamise tuhin tõõnõkõrd tulõ mullõ pääle hirmsa tahtminõ kraamiq

tuhisema: suusatajad tuhisesid mäest alla suusatajaq põrodiq mäest alla

tuhk tuhk tuha .tuhka32 ; ei teadnud asjast tuhkagi es tiiäq aśast tuhkagiq

tuhkapäev tuha|päiv -päävä -.päivä35 .tuhk(a)|päiv -päävä -.päivä35

tuhkjas (h)ahk (h)aha .(h)ahka33

tuhksuhkur .tsukru.jauhkõ|nõ -sõ -ist8

tuhkur .tuhkru - -t1 .tuhkri - -t1 .tohkri - -t1 tõhk tõhu .tõhku36 seto kiil' ha|ŕo -ŕo -rŕo26 haŕo|k -ga -kat13

tuhlama .tohrama tohradaq .tohra77 .tuhrama tuhradaq .tuhra77 tohvõlda|ma -q -83

tuhm 1. .läükeldäq tuhmi .tuhmi37 ; lõi tuhmid kingad läikima lei läükeldäq kängäq läükmä 2. tuhḿ tümme - -t14 häm|mär -ärä -ärät4 tinnõ - -t14 ; silmad on tuhmiks jäänud silmänägemine om tuhmis jäänüq ; taskulambi tuli on tuhmiks jäänud patareil om tuli tinnõs jäänüq ; kõneles tuhmil häälel kõ̭nõľ kistunu helügaq 3. tummõ - -t14 ; tuhmi mõistusega mees tuhńak

tuhmilt tinõhõhe tinõhõlõ tümehehe tümehele ; tuli põleb väga tuhmilt, kuidas te küll õppida näete? tuli väega tinõhõlõ palas, kuis ti no näet ka oppiq? ; petrooleumilamp põles tuhmilt petrolilamṕ palli kumamiisi

tuhmuma tuhmis minemä tuhmis .jäämä ; vanaisa kuulmine on täiesti tuhmunud vanaesä kuuldminõ om peris kehväs jäänüq ; nägemine on tuhmunud silmänägemine om tuhḿ ; kampsuni värvid on tuhmunud kampś om värmist ärq lännüq

tuhnima 1. .tsunǵma .tsungiq tsungi63 .pulsťma .pulstiq pulsti63 ; metssead on põllu üles tuhninud mõtstsiaq ommaq nurmõ ülest tsunǵnuq 2. .tuhńma .tuhniq tuhni63 tuhni|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 .pulsťma .pulstiq pulsti63 ; tuhnis hulk aega taskutes, enne kui võtme üles leidis tuhnitś hulga aigo taśkin, inne ku võťmõ üles löüď ; tuhnis terve toa läbi pulsťõ terve tarõ läbi

tuhud m sünnütüs|haluq -hallõ -hallõ26 ; tuhudes vaevlev sünnitaja sünnütüshallõ käen vaivlõja

tuhvel .tuhvli - -t1 .tohvli - -t1 pat|t -a -ta30 topa|k -gu -kut13 topa|tś -dsi -tsit13 ; pane tuhvlid jalga! panõq pataq jalga! ; tuhvlialune tallaalonõ

tuiama 1. .tuiama tuiadaq .tuia77 ; õllebaari ees tuias paar joodikut ollõtarõ iin tuiaś paaŕ joodikut 2. .roitma .roitaq roida61 ; suvel ei viitsinud poiss muud teha, kui mööda metsi ringi tuiata suvõl es viisiq poisś muud tetäq, ku mõtso müüdä roitaq

tuigerdama kungi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 tuubõrda|ma -q -83 tuudõrda|ma -q -83 kapõrda|ma -q -83 kapõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 tiiratõ|(l)õma -llaq -(l)lõ86 tuudi(h)n .käümä ; eksinud rändur tuigerdas teel essünüq rändäjä kungitś tii pääl ; haige tuigerdab hädiselt jalul haigõ tuudõrdas hädälidselt jalgo pääl

tuikama .tuikama tuigadaq .tuika77 tuigu|tama -taq -da82 tuio|tama -taq -da82 .läükelemä läügeldäq .läükele85 tuhis|õma -taq -õ87 ; pea hakkas jälle kergelt tuikama pää nakaś jälq tsipa tuigutama ; hinges tuikas rännukihk hengen tuigaś reisihimo

tuiksoon elo|su̬u̬ń -soonõ -su̬u̬nt40 ; linna tuiksooneks on tema peatänav liina elosuuń om timä päähuulits

tuikuma kapõrda|ma -q -83 tuigu|tama -taq -da82 tuubõrda|ma -q -83 tuudõrda|ma -q -83 .ripśmä .ripsiq ripsi63 mitmit kõrdo kapõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 .hüllelemä hülleldäq .hüllele85 ; lõi saadud müksust tuikuma saadu poksu pääle panď kapõrdama ; mis sa tuigud jalgadel, oled sa joonud või haige? miä sa ripsit jalgo pääl, kas olõt joonuq vai haigõ? ; üks joodik tuigerdas koju, teine jäigi kõrtsi juurde tuikuma ütś joodik kungitś ärq kodo, tõõnõ jäigiq kõrdsi mano tuigutama

tuim tuim tuima .tuima31 nuiaka|nõ v nuiaka|s -dsõ -st5 nuiaka|s - -t15 nuia|nõ -dsõ -st7 tambi|nõ -dsõ -st7 (elävide kotsilõ) tambi|ts -dsa -tsat13 (õnnõ inemise kotsilõ) .müütlä|ne -se -st5 .müütni|k -gu -kku38 pumba - -t2 pumba|nõ -dsõ -st7 põ̭mba - -t2 tanďa - -t2 tanďo - -t2 tumba|k -gu -kut13 tümbä - -t2 tümbä|tś -dsi -tsit13 tümbä|k -gu -kut13 hu|ńa -ńa -nńa26 hu|ńo -ńo -nńo26 hün|ä -ä -nä24 ; külmunud ninaots on tuim külmänüq nõ̭naots om tuim ; olin väsimusest tuim kui ront olli väsümisest nuianõ ; tuim valu ristluudes tuim halu risťluiõn ; turult ostetud liha on tuim ja puine turu päält ostõt liha om tuim ja puinõ ; vaatas mulle tuimalt otsa kai mullõ nuiakadsõ ńaogaq otsa ; raamatupidamine on tuim töö raamadupidämine om tuim tüü ; hobune on ju tuim nagu puutükk! hopõń om jo sääne tambits – niguq puutükk! ; see on selline tuim mees tuu om sääne pumba miiś ; oled sina alles tuim tükk olõt iks ütś müütläne külh ; tuimaks muutuma tuimuma

tuimastama tuimõsta|ma -q -83 tuimas tegemä ; haav tuimastati novokaiiniga haav tuimõstõdi novokaiinigaq ; nüri keskkond võib ärksamagi inimese tuimastada nührä keskkund või ka virgõmba inemise tuimas tetäq

tuimasti tuimõsť -i -it1 tuimõstaja - -t3

tuimastus tuimõstus -õ -t9 magamapandminõ

tuimuma .tuimu|ma -daq -80 tuimas minemä .nührü|mä -däq -80 ; meeled tuimusid väsimusest meeleq lätsiq ramõhusõ käen tuimas

tuimus .tuimus -õ -t9 ; emotsionaalne tuimus miili tuimus ; tundis alakehas imelikku tuimust tunď allkihän imelikku tuimust

tuisk tuisk tuisu .tuisku36 ; ilm kisub tuisule ilma kisk tuisulõ ; õhtu eel tõstis tuisku vasta õdagut nõsť tuisu

tuiskama .tuiskama tuisadaq .tuiska77 hindäkotsinõ .tuisku|ma -daq -84 .tormama tormadaq .torma77 ; talvel tuiskas siin läbipääsmatuid hangi kokku talvõ tuisaś siin läbipäsemäldäq uarmit kokko ; täistuisanud tänavad tuiskunuq huulidsaq ; koer tuiskas hooga nõlvast üles pini viroť vungigaq pervest üles ; pani tuisates ajama lätś niguq suidsaś v savvaś ; tuiskas uksest välja kaksaś ussõst vällä

tuisune tuisu|nõ -dsõ -st7

tuisupea huiďa - -t2 huiďo - -t2 hoisutaja - -t3

tuju tu|jo -jo -jjo v -io26 to|jo -jo -jjo v -io26 tuuŕ tuuri .tuuri37 mi̬i̬ľ meele mi̬i̬lt40 (äkiline) tujah(t)us -õ -t11 hõlahus -õ -t11 ; tujust ära tujost ärq ; tuju tõstev jook tuurikäändjä juuḱ ; vahel tuleb tal mingi hull tuju peale tõõnõkõrd kääväq täl mändseq tuuriq pääl ; saatuse tujud saadusõ tuuriq ; mul tuli tuju tantsima minna mul tulľ tujahus tandśma minnäq

tujukas tujoka|nõ v tujoka|s -dsõ -st5 tujoka|s - -t15 pisla - -t2 pisla|ḱ -gi -kit13 ; rääkis tujuka lapse toonil kõ̭nõľ niguq tujokanõ latś ; jürikuu tujukad ilmad mahlakuu tujokadsõq ilmaq ; tujukas hobune pisla(ḱ) hopõń

tujuküllane rõ̭õ̭msa - -t3 häätujoli|nõ -dsõ -st5 ; pidu tuleb lõpetada kõige tujuküllasemal hetkel pido tulõ saisma pandaq kõ̭gõ rõ̭õ̭msamba rehi pääl

tujutsema .kiusama kiusadaq .kiusa77 seto kiil' tooŕa|tama -taq -da82 ; tütreke kipub vahel tujutsema tütrekene tüküs tõõnõkõrd tooŕatama

tujutu tujost ärq (ilma) tujoldaq noroli|nõ -dsõ -st5 tośo|nõ -dsõ -st7 ; õhtu kujunes nukraks ja tujutuks õdak vidi norolidsõs

tukastus suigah(t)us -õ -t9 virah(t)us -õ -t9 virvehüs -e -t9 reeväh(t)üs -e -t9 ; unetukastus unõvirahus

tukk (tuki) tungõľ .tunglõ .tungõld22 ; poolpõlenud tukid levitavad vingu palamaldaq tunglõq ajavaq karmu

tukk (tuka) 1. lak|k -a -ka37 ; kannab tukaga soengut kand lakagaq soengut ; laps sai tukast sugeda latś sai karvostaq 2. saaŕ saarõ saart40 ; metsalõikajad olid ühe tuka kasvama jätnud mõtsalõikjaq olliq üte tśauga kasuma jätnüq ; pilliroog kasvas tukkadena ruukõnõ kasus lapildõ

tukkuma .suikma .suikuq suigu64 reevähtä|mä -q -83 rehvähtä|mä -q -83 ; mets tukkus põuavines mõts suiḱ põvvasuidsun ; tee kiiremini, mis sa tukud! tiiq kipõmbahe, mis sa makat! ; jäin korraks tukkuma jäi kõrras virvessihe ; ootajad tukuvad seina najal uutjaq suikvaq saina nõ̭al

tuks tuk(s) põk(s) ; süda tegi tuks-tuks-tuks süä lei tuk-tuk-tuk v põk-põk-põk

tuksatus tuksah(t)us -õ -t9 põksah(t)us -õ -t9

tukslema .põ̭nksõlõma põ̭nksõldaq .põ̭nksõlõ86 tuigu|tama -taq -da82 .tuikama tuigadaq .tuika77 tukutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; peas tuksles veel üksainus mõte pään tuigaś viil ütśainus mõtõq ; suu tuksles nutuselt suu kisõľ ikudsõlt

tuksuma .põ̭nksma .põ̭nksuq põnksu64 .tuksma .tuksuq tuksu64 tuku|tama -taq -da82 tuk|kama -adaq -ka77 ; süda tuksub valjusti süä põ̭nks kõvva ; neiu läheduses tuksus noormehe rind kirglikult neio lähükesen pesś noorõmehe süä himolidsõlt ; süda on lakanud tuksumast süä inämb ei lüüq ; suurlinna elu tuksub hoogsalt suurõliina elo käü tävve huugaq ; mootor tuksub paadipäras moodoŕ tukkas tohon

tulease tulõasõ -mõ v -ma -nd16 ; sõda jättis hooneist järele vaid tuleasemed sõda jätť huunist perrä palľaq tulõasõmõq

tulehakatis, -hakatus läüdüs -(s)e -t11 .läütüs -e -t9 sütüs -(s)e -t11 kivvutus -õ -t9 (tulõ-).soetus -õ -t9 (tulõ)alostus -õ -t9 ; tõrvas on hea tulehakatis tõrvas om kinä kivvutus

tulehark ülek kär|o -o -ro26 ; no see naine on üks tulehark küll no taa naanõ om ütś käro külh

tulek tulõ|ḱ -gi -kit13 tulõng -u -ut13 ; olin juba tulekul olli jo tulõgi pääl ; kaks last majas, kolmas tulekul katś last majan, kolmas tulõmisõ pääl ; nende siiatulek on seotud tööga nä tulõvaq siiäq tüü peräst

tulekahju tulõka|ḣo -ḣo -hḣo26 tulõ|kaih -kaiho -.kaiho37 tulõ|kuri -kuŕa -.kurja43 palami|nõ -sõ -st5 palang -u -ut13 pala|kaih -kaiho -.kaiho37 ; tulekahju puhkes öösel tulõkuri pässi vallalõ üüse ; metsatulekahju mõtsapalaminõ ; mis oli tulekahju põhjuseks? minkast tuli lätś v pässi?

tulekindel tulõ|kimmäs -.kimmä -kimmäst22 ; töömehel olid tulekindlad riided tüümehel olliq tulõkimmäq rõivaq

tulekivi tulõkiv|i -i -vi26

tulekustuti käsikistutaja - -t3 tulõkistutaja - -t3

tulem tul|lõḿ -õmi -õmit4 .vällätulõ|ḱ -gi -kit13

tulema tul|õma -laq -õ58 ; katsusin, et tulema sain kai, kuis tulõma saa ; heinaajal tuli abilisi palgata hainaaol pidi abiliisi palkama v tulľ abiliisi palgadaq ; tulgu mis tuleb! tulguq noq miä tulõ! ; ta laulis tulles tulõgi pääl tä lauľ ; tagasi tulema tagasi ilmuma

tulemasin tsäkś tsäksi .tsäksi37 tsikś tsiksi .tsiksi37 tulõmassin -a -at4

tulemine tulõmi|nõ -sõ -st5 tulõ|ḱ -gi -kit13 tulõng -u -ut13 tulek

tulemus tul|o -o -lo26 tul|lõḿ -õmi -õmit4 tulos -(s)õ -t11 tolk tolgu .tolku37 ; sellel tööl ei ole mingit tulemust taal tüül olõ-iq määnestkiq tullo ; mingit tulemust ei olnud tulõ-õs midägiq vällä ; uurimistöö tulemused avaldati trükis uuŕmistüü tulõmiq trükidiq ärq ; selgusid küsitluse tulemused sai teedäq, miä perräküsümisest vällä tulľ ; tema iseloom on kasvatuse tulemus timä loomus tulõ tuust, kuis tä üles kasvi ; kolmikhüppe tulemused kolmikhüppämise tulõmiq

tulemuslik .kõrdalännü|q - -t1 .väega .häste õ̭nnistunuq .vällätulnu|q - -t1 ; tulemuslik ravi kõrdalännüq arsťminõ ; tulemuslik uurimus palľoandnuq perräuuŕminõ

tulenema (.vällä) tul|õma -laq -õ58 .saama saiaq saa55 ; kehv saak tuleneb viletsast väetamisest hõel saaḱ tulõ kehväst väetämisest ; häbitunne tulenes vaesusest häpü tunti vaesusõ peräst ; talunimed on sageli tulenenud peremeeste nimedest talonimeq ommaq sagõhõhe saaduq perremiihi nimmist ; Meerapalo nimi tulenes Määrätüpalo nimest Määrätüpalo nimest murdu Meerapalo nimi

tulenevalt (minkagiq) peräst ; tulenevalt raskest majanduslikust olukorrast kehvä majanduslidsõ saiso peräst

tuleoht tulõ|hirm -hirmu -.hirmu37 tulõ.pelgüs -e -t9 ; kuivas metsas on suur tuleoht kuivan mõtsan om suuŕ tulõhirm

tuleohtlik tulõ.võtja - -t3 tulõ.pelgäjä - -t3 ; tuleohtlikud ained tulõpelgäjäq ainõq ; kevad on meil tuleohtlik aeg keväjädsel aol om meil suuŕ tulõhirm

tuleohutus tulõ i̬i̬st .hoitminõ tulõ.kaitsmi|nõ -sõ -st5 ; maja tuleohutus on tagatud maja om tulõ iist hoiõt

tuleraud räkś räksi .räksi37 tulõs -(s)õ -t11 ; tulerauaga tuld lööma räkśmä

tuleristsed tulõ|pru̬u̬ḿ -proomi -pru̬u̬mi37 .perrä.katsmi|nõ -sõ -st5

tulesäde (tulõ)ki|põń -bõna -bõnat4 (tulõ-)pis|o -o -so26 pisõq .piskmõ pisõnd16 m kebemeq kebende kebemit16 ; elav nagu tulesäde elläv niguq tulõpiso ; jaanitulest lendasid tulesädemed taeva poole jaanitulõst lindsiq kebemeq taiva poolõ ; meil oli hobune nagu tulesäde, andis kinni pidada meil olľ hopõń niguq piranď, anď kinniq pitäq

tuletama tulõ|tama -taq -da82 ; tuletage saadud ühendi valem! tulõtagõq saadu ainõliido vallõḿ! ; tuletan meelde ma tulõda miilde v meelüskele ; tuletasime üheskoos vanu aegu meelde ütenkuun meelüskelimiq vanna aigo ; see pilt seinal tuletab midagi meelde seo pilť saina pääl tuu midägiq miilde ; tüdruku kõnepruuk tuletab meelde tema kadunud ema tütrigu kõ̭nnõpruuḱ tuu miilde timä kadonu imä

tuletangid m .piht|õq -idõ -it19 pihi|dsaq -tsidõ -tsit13 pihiq .pihte .pihte36

tuletikk tik|k -u -ku37 .pitśka .pitśka .pitśkat3 pitśki - -t1

tuletis tulõtus -õ -t9 ; funktsiooni tuletis funktsiooni tulõtus

tuletorn tulõ|torń -torni -.torni37 maiak majaga maiakat13

tuletukk tungõľ .tunglõ tungõld22 ; ahju ei saa kinni panna, üks suur tuletukk on põlemata ahjo saa-iq kinniq pandaq, ütś suuŕ tungõľ om palamaldaq

tuletus tulõtus -õ -t9 kiil' tulõtami|nõ -sõ -st5 ; sõna-, verbituletus sõ̭na-, tegosõ̭natulõtaminõ ; meeldetuletus miildetulõtaminõ

tuletõrje pritsitallitus -õ -t9 m pritsi|meheq -mi̬i̬hi -mi̬i̬hi39 tulõkistutus -õ -t9 ; vabatahtlik tuletõrje priitahtlinõ tulõkaitsõliit ; tuletõrjevoolik viipritsilohv́

tuletõrje(depoo) pritsi|maja -maja -majja v -maia28

tuletõrjeauto tulõkistutusmassin -a -at4 pritsi.auto - -t1

tuletõrjuja tulõkistutaja - -t3 pritsi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

tulev tul|lõv -õva -õvat4 ; tuleval aastal tulõva-aasta(ga) ; Tartu poolt tulev buss Tarto puult tulõja busś ; mõtiskleti olnust, olevast ja tulevast märgütedi tuust, miä olľ, om ja tulõ

tulevahetus .laskmi|nõ -sõ -st5 ; puhkes tulevahetus lätś laskmisõs vallalõ

tulevane tulõva|nõ -dsõ -st5 .perrätulõja - -t3 ; tulevased sugupõlved peräntulõjaq sugupõlvõq ; kuidas su tulevase nimi on? kuis su tulõvadsõ nimi om?

tulevik tullõvaig* tulõv(a)ao v tullõvao tulõvat.aigo v tullõv.aigo36 tulõvi|k -gu -kku38 ; eesti keelel on tulevik, kuigi eesti keeles tulevikku pole eesti keelel om tulõvik, olguq et eesti keelen tullõvaigo olõ-õiq ; lauljana võib tal tulevikku olla niguq lauljal või täl tulõvikku ollaq

tuleviku- tulõvao- ; tulevikuplaan plaań tulõvaos v tulõvas aos, tulõviguplaań

tulevärk tulõ|värḱ -värgi -.värki37 veieŕ|värḱ -värgi -.värki37 ; kogu etendus oli üks sõnade tulevärk terveq etendüs olľ ütś sõ̭nno tulõvärḱ

tuli tul|i -õ -d 41 sissek .tullõ ; tuld lööma tsiksama ; tuld võtma (tasapisi) lägünemä, läügümä ; laustules ilmtulõn ; pada on tulel pada om tulõ pääl ; lisas puid tulle panď puid mano ; pista pea tulle! tsuskaq pää tullõ! ; kuivad puud võtsid hästi tuld kuivaq puuq haariq v võtiq tulõ häste külge ; tuli surnuks! tuli ärq! v tuli kistu! ; sul veel nii hilja tuli põleb! sul viil nii ilda tuli üllen! ; saali aknad olid tuledes saali aknaq olliq valgõq ; viiuldaja mängus on hoogu ja tuld kiigalüüjä mängon om huugu ja palamist ; ründajate pihta avati tuli ründäjide vasta anti tuld ; tuld! (tuld!) tuld! ; tuli takus tuli takan ; jalgadele tuld andma jalolõ tuld andma ; rahvas võttis kõneleja sõnadest tuld rahvas lätś kõ̭nõlõja sõ̭nnost palama ; õli tulle valama asja hullõmbas ajama

tulija tulõja - -t3 ; tulijaid oli nii lähedalt kui kaugelt tulõjit olľ nii ligidäst ku kavvõst

tulikas tuli|hain -haina -.haina30 tuli|lilľ -lilli -.lilli37 tulis|ninń -ninni -.ninni37

tuline tuli|nõ -dsõ -st7 kuum kuuma .kuuma31 ; puhkesid tulised vaidlused vallalõ lätsiq tulidsõq vaiõlusõq ; peaministri tuline poolehoidja pääministri tulinõ poolõhoitja ; tuline täkk tulinõ ťakk ; tal on tuline õigus täl om õkva õigus ; vihuti tulist tantsu vihuti tulist tandso ; sai ühe tulise vastu vahtimist sai üte tulidsõ vasta vahťmist ; isa tegi poisil kõrvad tuliseks esä tekḱ poisil kõrvaq tulitsõs ; sellest on küll tuline kahju tuust om külh tulidu kaḣo ; selle tööga on tuline kiire tuu tüügaq om tulimanõ kipõ

tulioks mõts tuli|oss -ossa -.ossa31

tulipunane tulõ.karva

tulirelv .laskmis|riist -riista -.riista30 tuli|vääs* -vääsä -.vääsä35 tor|o -o -ro26 kõnnõk paugu|riist -riista -.riista30 ; kurjategija kasutas tulirelva kuŕatekij tarviť laskmisriista

tuliselt tulitsõhe tulitsõlõ ; noored armastavad teineteist tuliselt noorõq himostasõq tõõnõtõist tulitsõhe

tulistaja .laskja - -t3

tulistama .laskma .laskõq v .laskaq lasõ65 tuld .andma ; kütt tulistas, aga laskis mööda jahimiiś lasḱ, aq müüdä ; linnamüüri tulistati suurtükkidest liinamüürüle anti tuld suuristtükest

tulistamine .laskmi|nõ -sõ -st5 tulõ.andmi|nõ -sõ -st5

tulistjalu = tulistvalu tulistjutti ; koerad lippasid tulistjalu jänesele järele piniq panniq jänesel takan, nii et tuli mutrist linnaś ; teeb kõike tulistjalu tege kõ̭kkõ nii, et kundsaq lööväq tuld

tulitama tuli|tama -taq -da82 ; jalatallad tulitavad pikast käimisest jalatallaq tulitasõq pikäst käümisest

tuliuus vagi.vahtsõ|nõ - -t6 vagi|vastanõ -vastadsõ -vastast7 hüdse|vastanõ -vastadsõ -vastast7

tull hank hangu .hanku37 mõla|harḱ -hargi -.harki37 ; tullid naksusid sõudes hanguq naksõq sõudmisõ man

tulnukas 1. .sissetulõja - -t3 ; hirved on meie maal tulnukad hirveq ommaq miiq maalõ sisse tulnuq 2. võ̭õ̭r(d)la|nõ* -sõ -st5

tulp (tulba) tulp tulba .tulpa31 posť posti .posti37 ; väravatulbad värtetulbaq, -postiq

tulp (tulbi) tulṕ tulbi .tulpi37

tulu kas|u -u -su26 tul|o -o -lo26 ; rahaline tulu rahalinõ kasu ; maksustatav tulu massualonõ tulo ; rääkimisest ei tõusnud mingit tulu kõ̭nõlõmisest es tulõq määnest tullo es

tuluallikas tulolät|eq -te -et18

tuluke tulõkõ|nõ -sõ -ist8

tulumaks tulo|mass -massu -.massu37

tulundusmets mõts tulo|mõts -mõtsa -.mõtsa30

tulus 1. tas|sov -ova -ovat4 kasuli|nõ -dsõ -st5 ärqtasoja - -t3 ; tulus äri kasulinõ äri ; tulusalt maha müüdud maja tulogaq maaha müüd maja 2. kasuli|nõ -dsõ -st5 .tarbli|nõ -dsõ -st5 tarvili|nõ -dsõ -st5 ; seda on tulus teada sedä om tarvilinõ teedäq

tulused m tulõ|riistaq -.riisto -.riisto30 tulõraud ja tulõkivi ; tulusel tulissin ; mehed läksid tulusele meheq lätsiq tulissihe

tulutu (ilm(a))aśandaq .tarbõldaq aśaldaq .huupi hüppä ; ponnistused jäid tulutuks puńmisõst es saaq asja

tulv upunǵ -i -it13 uputus -õ -t9 suuŕvesi suurõvi̬i̬ suurtvett42 ; äikesevihma tagajärel tekkis tulv piksevihmast tulľ upunǵ ; küsimuste tulv küsümüisiuputus

tulvama upu|tama -taq -da82 .lahksama lahastaq .lahksa77 .lahmama lahmadaq .lahma77 üle ajama ; vesi tulvab üle ääre vesi lahksas üle veere ; paati tulvab vett loodsikuhe lahmas vett ; higi tulvab üle kogu keha higi lahmas üle iho ; jõed tulvavad üle kallaste jõ̭õ̭q ajavaq üle ; tuppa tulvas valgust tarõ lei valgõs ; igalt poolt tulvas kokku inimesi egält puult vaio kokko inemiisi

tulvil pakituisil pakkuisi pakussillaq .pakvallaq täüs ; süda on rõõmust tulvil süä om rõõmust pakituisil ; kirik oli rahvast tulvil kerik olľ rahvast pakvallaq ; väljak on rahvast tulvil platś om rahvast täüś

tume 1. tummõ - -t14 tumm tumma .tumma31 tümme - -t14 .tümbe - -t3 pümme - -t14 must musta .musta31 ; tumelilla, -pruun, -punane, -roheline, -sinine pümme- v tummõlilla, -pruuń, -verrev, -rohilinõ, -sinine ; tumedad plekid Kuu pinnal tummõq plekiq Kuu pääl ; vesi oli sügav ja tume vesi olľ sükäv ja tumm ; tumedad äikesepilved mustaq v pümmeq piksepilveq ; päikese käes kantakse tumedaid prille päävä käen kannõtas mustõ prille ; tumedavõitu tummõlik, tummõnõ, pümehelik, pümmelik, tümbjäne ; tumedavõitu juuksed tummõliguq hiusõq 2. tummõ - -t14 tümme - -t14 .tümbe - -t3 ; kloostrikella tume kumin kluustrikellä tümme kummin 3. tummõ - - t14 tuhḿ tuhmi .tuhmi37 tunkõľ -i -it4 ; harimatu ja tume rahvas harimaldaq ja tummõ rahvas 4. häm|mär -ärä -ärät4 tummõ - -t14 ; istub ühe tumeda loo pärast vangis istus üte hämärä luu peräst kinniq

tumedalt mustalt tumõhõhe tumõhõlõ tinõhõhe tinõhõlõ ; vesi läikles tumedalt vesi läükeli mustalt ; mäletan üsna tumedalt, nagu läbi udu mälehtä küländ hämärähe, niguq unõ iist

tumedanahaline tummõ ihogaq tummõ nahagaq

tumedapäine musta .päägaq .musta .juhti

tumedavereline .mustaverd tinnõ veregaq tinnõt verd mustali|k -gu -kku38

tumedus tumõhus -õ -t9

tumendama tinõ|tama -taq -da82 .mustama mustadaq .musta77 püme|tämä -täq -dä82 tummõs tegemä tinõ|tama -taq -da82 ; silmapiiril tumendavad mäed taivaveeren tinõtasõq mäeq ; hoone fassaad oli tumendatud klaasist huunõ palgõpuuľ olľ tinõtõdust klaasist

tumenema tummõs minemä tummõs .tõ̭mbama mustas minemä tumõh(t)u|ma -daq -84 ; pildi valged servad olid tumenenud pildi valgõq veereq olliq tummõs tõmmanuq ; lambi valgus tumenes enne kustumist lambi valgus tinõhtu inne kistumist

tumestama .rikma rikkuq riku64 .tsurḱma .tsurkiq tsurgi63 muti|tama -taq -da82 muťu|tama -taq -da82 .mõo|ma -daq -68 tinõ|tama -taq -da82 tummõs tegemä ; tema lapsepõlve tumestas isa enneaegne surm timä latsõiä rikḱ esä inneaolinõ kuulminõ ; ahnus on mehe mõistuse tumestanud ahnus om mehe mõistusõ pääle mõonuq v mudsu pääle naanuq ; värvitud aken tumestab valgust värmit akõń tege valgusõ tummõs

tumm (tumma) tumḿ tummi .tummi37 keele|dü -dü -tüt1 keeleldäq helüldäq ; ta oli tummaks jäänud tä olľ tummis jäänüq ; tumm loom ei oska ju oma häda kurta keeledü elläi ei mõistaq jo umma hätä kaivadaq ; süda täis tumma valu süä täüs sõ̭noldaq hallu

tumm (tummi) tumḿ tummi .tummi37 rok|k† -a -ka31 ; haige võis süüa vaid tummi ja kuivikuid haigõ võisõ süvväq õ̭nnõ tummi ja suhkarit

tummalt tummilt sõ̭nna .lausmaldaq kõ̭nõlõmaldaq .vaiki vakka ; tunnistab meid tummalt tunnistas meid sõ̭nna lausmaldaq ; istuti tummalt ümber lõkke istuti vakka tulõ ümbre

tummfilm helüldäq filḿ tumḿ|filḿ -filmi -.filmi37

tummine .tämbe - -t3 .tämblä|ne -dse -st5 jüvä|ne -dse -st7 sakõ - -t14 hülbä|ne -dse -st7 ; tummiks keenud hüvvile v hüvvü keenüq ; tee ikka tummisem toit, ära tee lahjat! tiiq õ̭ks jüvätsemb süüḱ, ärq laiha tekuq!

tunaeile üle-eeläq

tunamullu üleminev(ä).aasta ülemulluq

tund tunń tunni .tunni37 ; veel pool tundi sõitu ja olemegi kohal viil puuľ tunni sõitaq ja sõ̭s olõmiq peräl ; tund läheb tunni järel tunń lätt tunni perrä ; tundide kaupa tunnõ viisi, tunnõ

tundeline .tundõli|nõ -dsõ -st5 .tundõli|k -gu -kku38 .tundõgaq ha(l)lõli|nõ -dsõ -st5 ha(l)lõli|k -gu -kku38 ; kõneleja hääl muutus tundeliseks kõ̭nõlõja helü muutu tundõlidsõs ; tundeline laul tundõgaq laul

tundemärk .tundõ|märḱ -märgi -.märki37 .näütäjä - -t3 tähť tähe .tähte34 iho|tähť -tähe -.tähte34 ; karedad käed on töömehe tundemärk kahrõq käeq ommaq tüümehe näütäjä ; mis on su venna tundemärgid? minkast su vele ärq tund?

tundeseisund meele|sais -saiso -.saiso37 meele|olo -olo -ollo26 hinge|sais -saiso -.saiso37 ; mõtles oma tundeseisundi üle järele meelüskeli umma hengesaiso

tundetu kalǵ kalõ .kalgõ37 tuim tuima .tuima31 kallõ - -t14 ; tundetu pilk kalǵ kaeminõ ; käsutab tundetul häälel kamandas tuima v kallõ helügaq ; looma kaitseb paks ja tundetu nahk eläjät hoit paks ja kalǵ nahk

tundlema .tundit .näütämä .herkämä* hergädäq .herkä77 .herkelemä* hergeldäq .herkele85 ; poliitikuid ei valita riigikokku õhkama ja tundlema poliitikit ei valitaq riigikokko õhkama ja herkelemä

tundlik hellä|ne -dse -st7 helli|k -gu -kut13 hell hellä .hellä35 .tundõli|nõ -dsõ -st5 herk hergä .herkä35 ; haige koht on üpris tundlik haigõ kotus om peris hellik ; kartul on tundlik öökülma suhtes kardohk om üükülmä vasta hell ; ta on väga tundlik, alati silmad vees, kui talle midagi ütled tä om väega hell, alasi ommaq silmäq vett täüs, ku midä ütlet ; tema tundlik kõrv tajus igat toonimuutust timä herk kõrv sai arvo egäst helümuutusõst

tundlikkus .tundmi|nõ -sõ -st5 .herksüs -e -t9 .hellüs -e -t9 ; vanaduses tundlikkus väheneb vanan iän tundminõ kahanõs ; suure tundlikkusega kaalud häste täpseq kaaluq ; mootori tundlikkust saab reguleerida moodori herksüst and timmiq

tundma .tundma (.)tundaq tunnõ min 1. k .tun(d)sõ v tunni66 ti̬i̬dmä teedäq tiiä66 ; kuidas sa end tunned? kuis sa hinnäst tunnõt? ; ma tunnen, et mind siin ei sallita ma tiiä ärq, et minno siin ei tahetaq ; selg annab tunda sälg and tundaq ; see naine tunneb asja seo naanõ tiid asja ; see mees tunneb hobuseid seo miiś tund v tiid hobõsit ; kobras on tuntav lapikust sabast maiai tunnus lapikust hannast ; tuntud kelm teedäq pätť ; tundsin sinust puudust mul olľ sinno puudus ; tunnen end nii õnnelikuna! ma olõ nii õ̭nnõlinõ! ; tundke end nagu kodus! olkõq niguq koton!

tundmatu ti̬i̬dmäldäq ti̬i̬dmä|dü -dü -tüt1 .tundmaldaq võõras võ̭õ̭'ra võõrast22 ; tundmatu haigus tiidmäldäq tõbi ; tundmatu käekiri tundmaldaq v võõras käekiri ; ära hüppa vette tundmatus kohas! karaku-iq vette võ̭õ̭ran paigan! ; kahe tundmatuga võrrand katõ tiidmädügaq võrranď

tundmatus: tundmatuseni muutunud nii muutunuq, et tunnõ-iq ärkiq;

tundmine ti̬i̬dmi|ne -se -st5 .tundmi|nõ -sõ -st5 .arvo.saami|nõ -sõ -st5 ; seaduste tundmine tuleb äris kasuks säädüisi tiidmine tulõ ärile kasus

tundra .tundra - -t1 ; tundravöönd tundravüü

tunduma .näütämä näüdädäq .näütä v .näüdä77 .paistuma .paistudaq paistu79 .tunduma .tundudaq tunnu79 näkkümä .näüdäq näü79 näkkümä näkküdäq näkü79 v näkkü80 ; ta polegi nii rumal, kui tundub ei olõq tä midägiq nii rummaľ, niguq vällä näütäs ; ta tundub nooremana, kui ta tegelikult on tä näütäs noorõmb, ku tä om ; see ainult tundus sulle nii seo õ̭nnõ paistu sullõ nii ; raamat tundus põnev raamat tundu põ̭nnõv ; marjad tunduvad magusad maŕaq tunnusõq makõq

tundur .tundru - -t1

tunduv nättäv -ä -ät4 nätäq tundaq ; tunduv ülekaal nättäv ülekaal ; tunduv osa maast on jäänud kasutamata suuŕ jago maad om jäänüq pruuḱmaldaq

tunduvalt hulga .kõvva tükü maad tükü jago ; tunduvalt suurem hulga v kõvva suurõmb ; tunduvalt soojem tükü maad lämmämb ; enesetunne paranes tunduvalt olõminõ lätś tükü maad v tükü jago parõmbas

tung .murdmi|nõ -sõ -st5 .toukus* -õ -t9 presś pressi .pressi37 .preśmi|ne -se -st5 him|o -o -mo26 hõ|la -la -lla28 sunď sunni .sundi36 ; sellele etendusele on suur tung taa tükü pääle om kõva murdminõ ; tung itta toukus hummogu poolõ ; tung teadmiste järele himo kõ̭kkõ teedäq saiaq ; tung tegutseda tetäqtahtminõ ; teda haaras tung teistele järele joosta täl tulľ hõla tõisilõ perrä juuskõq

tungal tungõľ .tunglõ tungõld22 tõrva|nõ -dsõ -st7 tõrvas -(s)õ -t11 tulõ|lonť -londi -.lonti37

tungaltera soe|hammas -.hamba -hammast23 tungõľter|ä -ä -rä24 m mustaq.hambaq .mustõ.hambidõ .mustõ.hambit23

tungima .tükmä tükküq tükü63 .tüḱmä tükkiq tüki63 (.sisse v .vällä) .murdma (.)murdaq murra66 .tsuskuma .tsuskudaq .tsusku80 .sisse minemä ; koolipeole tungisid mõned võõrad koolipidolõ tükeq mõ̭nõq võ̭õ̭raq ; rahvas tungib vagunisse rahvas murd vagonihe ; pommikild tungis südamesse pommikilst tsusku süämehe ; oda tungis puusse oda lätś puu sisse ; magus lõhn tungib ninna makus nuheq tüküs v kargas nõ̭nna ; mul ei õnnestunud asja sisusse tungida mul es õ̭nnistuq aśast otsaniq arvo saiaq ; neem tungib kaugele järve nõ̭na küünüs kavvõhe järve ; kallale tungima külge minemä

tungiv suuŕ suurõ suurt40 kõv|a -a -va28 kipõ - -t14 ; tungiv palve väega suuŕ palvõq ; tungiv vajadus kõva v kipõ hädä ; publiku tungival nõudmisel kaejidõ päälekäümisel

tungivalt .väega(q) .kõvva ; uksekell helises tungivalt ussõkell helisi väega v kõvva

tunglema .murdõlõma murrõldaq .murdõlõ85 .tsurḿma .tsurmiq tsurmi63 .tsurmõlõma tsurmõldaq .tsurmõlõ85 .tüünelema tüüneldäq .tüünele85 ; väljakul tungles vihane rahvahulk platsi pääl tsurmõ v murrõľ hulga vihast rahvast ; kassa juures tungeldi ja sõneldi kassa man tüüneldi ja õiõndõdi ; peas tunglevad mõtted pään tsurmõlõsõq mõttõq

tungraud tunǵ tungi .tungi37 tunḱ tungi .tunki37 tunk|raud -ravva -.rauda33

tunked pihagaq püksiq m tü̬ü̬|püksiq -.pükse -.pükse37 tü̬ü̬|rõivas -.rõiva -rõivast15 rübe - -t2

tunne .tundmi|nõ -sõ -st5 .tahtmi|nõ -sõ -st5 tunnõq .tundõ tunnõt19 ; toimi oma tunnete järgi! tallidaq uma tundmisõ perrä! ; selline tunne, et kohe jään haigeks sääne tunnõq, et õkva om haigõsjäämine ; mehel tekkisid naise vastu sügavad tunded miiś nakaś naist väega hoitma

tunnel käüḱ käügi .käüki37 tunnõľ -i -it4 ; jõealune tunnel jõ̭õ̭alonõ käüḱ ; La Manche’i tunnel La Manche’i tunnõľ

tunnetama .tundma (.)tundaq tunnõ min 1. k .tun(d)sõ v tunni66 (ärq) ti̬i̬dmä teedäq tiiä66 ; see luuletaja ei tunneta üldse riimi seo luulõtaja ei tunnõq sukuginaq riimi ; naised tunnetavad kohe, kui mehel on keegi teine naasõq tiidväq kõrragaq äräq, ku mehel om mõ̭ni tõ̭nõ

tunnetus .tundmi|nõ -sõ -st5 .kaemi|nõ -sõ -st5 ; mängis klaverit hea tunnetusega mänge klavõrit hüä tundmisõgaq ; teaduslik tunnetus tiidüsline kaeminõ

tunnimees tunni|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

tunniplaan tunni|plaań -plaani -.plaani37

tunnistaja tunnis|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 tunnistaja - -t3 ; ma võtsin külast kaks meest tunnistajateks ma võti katś miist küläst tunnismehis ; vanad pargipuud on mõisa endise hiilguse tunnistajad vanaq pargipuuq ommaq mõisa inneskidse torõhusõ tunnistajaq

tunnistama tunnista|ma -q -83 ; tunnistan oma vigu ma tunnista ummi viko ; neiu tunnistati teadmata kadunuks näio tunnistõdi tiidmäldäq kaonus ; tunnistas mind küll, kuid ära ei tundnud tunnisť külh minno, a ärq es tunnõq ; tunnistati õigeks kiteti õigõs ; üles tunnistama (üles) tunnistama, (ärq) avaldama ; tunnista oma süü mulle üles! avaldaq uma süü mullõ ärq!

tunnistus tunnistus -õ -t9 tunnis|märḱ -märgi -.märki37 tähť tähe .tähte34 tunnis|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43 ; tunnistusi andma tunnistuisi andma, tunnistama ; kaheksanda klassi tunnistus katsanda klassi tunnistus v tunniskiri ; muistseist elanikest annavad tunnistust majaasemed muistitsist elonigõst andvaq märko v tähte majaasõmõq

tunnitasu tunni|palk -palga -.palka30

tunnitöö tunnitü̬ü̬ - -d52

tunniviisi tunnildõ

tunnus tunnis|märḱ -märgi -.märki37 tunnis|tähť -tähe -.tähte34 kiil' .näütäjä* - -t3 tunnus -(s)õ -t11 ; teol puudusid kuriteo tunnused teol olõ-õs kuŕatüü tunnismärke ; olemuslikud tunnused paikapandjaq tunnusõq ; oleviku kesksõna tunnus ollõvao kesksõ̭na näütäjä

tunnusmärk tunnis|tähť -tähe -.tähte34 tähť tähe .tähte34 ; auto oli varustatud algaja juhi tunnusmärgiga auto pääl olľ alostaja juhi tunnistähť

tunnustama tunnista|ma -q -83 (hääs, üles) .kitmä kittäq kitä61 ; uut riiki tunnustama vahtsõt riiki tunnistama ; tehtut tuleb tunnustada miä um tett, tuud tulõ kittäq ; tunnustatud näitleja kitet näütlejä

tunnustavalt: patsutas teisele tunnustavalt õlale patsuť tõist kitüsses ola pääle

tunnustus .kitmi|ne -se -st5 kitüs -(s)e -t11 kitus -(s)õ -t11 kittüs -e -t9 ; tänan tunnustuse eest! ma tennä kittüse iist! ; teadlase tööd leidsid viimaks väärilise tunnustuse tiidläse tüüq saiq peräkõrd kittäq nii, niguq nä väärt olliq

tuntav tundaq ; pulsilöögid olid vaevalt tuntavad süäme lüümine olľ vaivalt tundaq

tuntud tunnõ|t -du -tut1 tunt .tuntu .tuntut1 tiie|t -dü -tüt1 ti̬i̬t -ü -üt1 teedäq nimegaq ; selles koolis on õppinud mitmed tuntud inimesed seon koolin ommaq oṕnuq mitmõq nimegaq inemiseq

tupik umbti̬i̬ - -d51 pümme ots ; auto peatus tupikus auto pidi kinniq umbtii pääl

tupp (pähk'näl v tõhval) tup|ṕ -õ -põ35 horm horma .horma30 hormus -(s)õ -t11 hurm hurma .hurma30 hurmus -(s)õ -t11 lüll lüllü .lüllü37 anat tup|ṕ -õ -põ35 vulg putś putsi .putsi37 vit|t -u -tu37 ; pistsin mõõga tuppe tsusksi mõõga tuppõ ; kärbseseene jala all on tupp kärbläseseenel om tupṕ jala all

tuppleht tupṕ|lehť -lehe -.lehte34 ; õie kroonlehed ja tupplehed häitsme kruuńleheq ja tupṕleheq

tups tot|t -u -tu37 tot|ť -i -ti37 ; kotti kaunistavad tupsud kotti ehťväq totiq ; vatitups vatitotukõnõ

tupsutama totu|tama -taq -da82 ; tupsuta haava joodiga! totudaq haava joodigaq!

turakas tura|k -gu -kut13 ulľ ulli .ulli37 (kaardimäng) potkitnoi - -d53 tura|k -gu -kut13

turb eläjät turd turra .turda32 turv turva .turva31 ; turb on paksu seljaga kala turrakala om paksu sälägaq

turban .turbań -i -it4

turbaraba .turbasu̬u̬ - -d52

turbasammal .turba|sammõľ -.samblõ -sammõld23

turbiin .turbiń -i -it4

turbulentne pöörüs- viru- ; õhuvool muutus turbulentseks õhuvuul lätś virutsõs

turbulents pöörüs -(s)e -t11 vir|u† -u -ru26

turduma .turdu|ma -daq -84 .turbu|ma -daq -84 turihu|ma -daq -84 tarahu|ma -daq -84 ; kui puu läbi liguneb, siis ta turdub ärq ligonõs puu, sõ̭s turihus ärq ; puunõu või vikativars pannakse vette turduma puuannoḿ vai vikahtilüüv́ pandas vette tarahuma

turg turg turu .turgu36 ; läksin turule (ostma) lätsi turu pääle ; Volli läks õuntega turule Volli lätś ubinidõgaq turgu ; käin turul ära käü turu pääl ärq ; turg määrab kulla hinna turg pand kulla hinna paika ; tuleme turule uue tootega tulõmiq turgu vahtsõ kaubagaq ; kaup paisati turule kaup lüüdi müüki

turgatama halgah(t)u|ma -daq -84 halgahta|ma -q -83 ; turgatas meelde karaś v halgahť miilde ; turgatas pähe karaś v tsusaś pähäq

turi turi v tuŕo tuŕo .turjo44 turi tuŕa .turja44 kõhŕ kõhri .kõhri35 torn tornu .tornu37 turn turna .turna31 ; turjal tuŕo v kühmä pääl, turildõ, kukil, kukõsä(l)län, (katsiratsildõ v katsiratsakilõ) sä(l)än ; istub istus ; hobuse turjal hobõsõ kõhri pääl ; võttis kassil turjast kinni võtť kassil tornust kinniq ; tegin tööd, nii et turi auras tei tüüd, nii et tuŕo tossaś ; tal on sada aastat turjal täl om sada aastakka tuŕo pääl ; võtsin koti turjale võti koti sälgä ; laine tõstab paadi oma turjale lainõq nõst loodsigu sälgä ; suur maksukoorem turjal suurõq massuq sälän ; annan sulle üle turja anna sullõ üle kühmä ; turja kargama sälgä v pääle kargama ; kõik kaaslased kargasid talle turja kõ̭iḱ seldsiliseq lätsiq tälle kõhri ; teiste turjal liugu laskma tõisil sälän elämä

turism tuuritami|nõ -sõ -st5 .ümbre.kaemi|nõ -sõ -st5 tu|risḿ -rismi -.rismi37 ; turismitalu küläliisitalo

turist tu|risť -risti -.risti37 tuuritaja - -t3 .ümbre.kaeja - -t3 nal' .roitõlõja - -t3

turjakas kõhri|k -gu -kut13 .tuksa - -t3 ; turjakas karjapoiss kõhrik kaŕatśura

turmtuli valu|tuli -tulõ -tuld 41 sissek -.tullõ

turnee tuuŕ tuuri .tuuri37 tuuri|reiś -reisi -.reisi37

turniir tur|niiŕ -niiri -.niiri37 .võistlus -õ -t9 võigõlus* -õ -t9 võidõlus* -õ -t9 ; finaalturniir lõpp-võidõlus ; rüütliturniir m rüütlimängoq

turnima .turńma .turniq turni63 mitmit kõrdo .turnõlõma turnõldaq .turnõlõ85 ru̬u̬bõlõma roobõldaq ru̬u̬bõlõ85 .rungõlõma rungõldaq .rungõlõ85 ron|ima -niq -i57 ; poisikesed turnivad varemeis poiskõsõq turnõlõsõq varõmin ; turnisime mööda õõtsuvat purret mi kungõli kõikjat purrõt piten

turri 1. .pistü .tohru .torni ; turri ajama tohrutama ; turri minema tohruma 2. .torssi .torsśu vihalõ ; läks ametniku sõnade peale päris turri tõmmaś aśamehe sõ̭nno pääle perüs torssi

turris 1. .pistü tohru(h)n torni(h)n ; karvad turris karvaq pistü 2. turśo|nõ -dsõ -st7 torsi(h)n .torsśunu|q - -t1 torśo(h)n torsś torsi .torssi37 turśa - -t2 ; turris ilme turśonõ nägo ; turris olema turśon olõma

turritama 1. .pistü .hoitma .pistü .saisma .tohru .hoitma .pistü ajama tohru|tama -taq -da82 ; peas turritab juuksepahmak pään sais pistü hiusõtrutsak ; kiisu turritas karvu tiidśu tohruť karvo 2. turśo(h)n olõma torsi(h)n olõma turśo|tama -taq -da82 ; mis sa tühja turritad! mis saq tühjä turśotat!

turse .paistus -õ -t9 paistõq .paistõ paistõt18 üles.aetus -õ -t9

tursk tursk tursa .turska33

turske järre - -t14 jürre - -t14 .hürske - -t3 .tuksa - -t3 jämme - -t14 ; vanem vend on minust turskem vanõmb veli om järremb minno

tursuma 1. .punńu|ma -daq -80 puhe|nõma -(nõ)daq -nõ89 .paistuma .paistudaq .paistu80 .paistõma .paistõdaq .paistõ77 üles ajama ; tursunud üles paistõt, pundsunuq ; kõht on ebaloomulikult suureks tursunud kõtt om üle mõistusõ suurõs punńunuq v kõtu om üle mõistusõ suurõs puńnuq ; pisaraist tursunud silmad ikust paistõduq silmäq 2. .urbu|ma -daq -80 .turdu|ma -daq -84 turihu|ma -daq -84 .punńu|ma -daq -80 (hrl puuanomidõ v -riisto kotsilõ) tarahu|ma -daq -84 ; tursuma panema tarrutama v tarahutma ; uks on niiskuse käes tursunud usś om nesse käen urbunuq

turtsakas pirdsa|k -gu -kut13 pirts pirdsu .pirtsu37 hürmä - -t2 ; uhke ja turtsakas tüdruk uhkõ ja pirdsak tütrik ; ülemus oli järsu ja turtsaka kõnepruugiga ülemb olľ äkilidse ja hürmä ütlemisegaq

turtsatus tśuhah(t)us -õ -t9 ; naeruturtsatus naarupurdsahus

turtsuma tśuha|tama -taq -da82 tśuhka|tama -taq -da82 .tśuhḱma .tśuhkiq tśuhi63 .tśuhnama tśuhnadaq .tśuhna77 mitmit kõrdo .tśuhknõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; vihast turtsuma viha käen tśuhkatama ; siil turtsub siiľ tśuhkatas ; haige köhib ja turtsub vahetpidamata haigõ köhi ja tśuhḱ vaiht pidämäldäq

turtsumine .tśuhḱna - -t3 tśuhkatami|nõ -sõ -st5 ; kuulsin mingit turtsumist kuuli määnest tśuhkatamist

turuhind turu|hind -hinna -.hinda30

turumajandus turumajandus -õ -t9

turundus müügikõrraldus -õ -t9 ; turundusdirektor müügipäälik

turuplats turu|platś -platsi -.platsi37

turustama mü̬ü̬mä müvväq mü̬ü̬ min 1. ja 3. k .möi(e) kesks möönüq54 .müüki vi̬i̬mä ; ettevõte turustab toodangut välisriikides ettevõtõq müü umma kaupa muial maal

turustus .müümi|ne -se -st5 müüḱ müügi .müüki37

turvafirma vahifirma* - -t2

turvakodu vaŕo|paik -paiga -.paika30

turvaline .julgõ - -t3 kimmäs .kimmä kimmäst22 kin(d)mäs .kin(d)mä kin(d)mäst22 rahuli|nõ -dsõ -st5 ; sinuga koos oli mul turvaline suqkaq üten mul olľ julgõ ollaq ; lapsel on kodus turvaline latsõl om koton kindmäs ollaq ; elati turvalist elu eleti rahulist ello ; turvaline auto (oho)kinmäs auto

turvalisus .julgõolõmi|nõ -sõ -st5 .julgõ|olõḱ -olõgi -olõkit13 kaidsõq .kaitsõ kaidsõt18 ; meresõidu turvalisus meresõidu julgõolõḱ ; turvalisuse huvides kaitsõ peräst ; oma kodu sisendab turvalisust uma elämine and julgust

turvama .kaitsma .kaitsaq kaidsa61 .hoitma .hoitaq hoia 3. k hoit min 1. k hoiji min 3. k hoiť kesks hoiõt66 .vahťma .vahtiq vahi63 ; metalluks turvas korterit varaste eest ravvanõ kortinausś kaitś vargit ; üritust turvab politsei kuunolõmisõl hoit silmä pääl politsei

turvamees vahť vahi .vahti36 vahi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 iho.kaitsja - -t3 ; kaupluse turvamees poodivahť

turvapadi .kaitsõ|padi -paďa v -padja -.patja v -patťa43

turvas turbas .turba turbast22 turvas .turba turvast22

turvateenistus vahiteenistüs -e -t9 ; panga turvateenistus panga vahiteenistüs

turvatool .kaitsõ|tu̬u̬ľ* -tooli -tu̬u̬li37

turvavarustus m .kaitsõ|aśaq* -.asjo -.asjo43 .kaitsõ|värḱ* -värgi -.värki37

turvavöö (.kaitsõ)rihm (-)rihma (-).rihma30 .kaitsõvü̬ü̬ - -d51 ; kinnita turvavöö! panõq rihm pääle!

turve kaidsõq .kaitsõ kaidsõt18 .kaitsmi|nõ -sõ -st5

turvis soomus* -(s)õ -t11 ; turvis selga! soomus pääle! ; turvisemustri sügavus kummikirä süvvüs

tusane noroli|nõ -dsõ -st5 noro(h)n nośo(h)n nuro(h)n tośo|nõ -dsõ -st7 turśo|nõ -dsõ -st7 turśo(h)n torsi(h)n torso(h)n ; tusane inimene tuśo, tusśa, tusśo, torsś, turśa ; tusaseks muutuma tu(s)śah(t)uma, turśah(t)uma, tusśo v tursśo minemä v tõ̭mbama ; terve päeva näis ta tusane päiv otsa näkkü tä noron ; tänane ilm teeb tusaseks täämbäne ilm tege tośotsõs ; noormehe ilme muutus tusaseks noorõmehe nägo tusśahtu v tõ̭mmaś tusśo

tusaselt tośodsõhe tośodsõlõ tuśogaq

tusatsema noro|tama -taq -da82 torśo|tama -taq -da82 põssa|tama -taq -da82 tusśo|tama -taq -da82 tusśo(h)n olõma ; istub ja tusatseb omaette istus ja norotas umaette ; tusatseb pahameelest tusśotas selle, et pahanuq om

tusatuju tu|śo -śo -sśo26 tusśa - -t2 tusśo - -t2 ; püüa oma tusatujust üle saada! püvväq umast tuśost jako saiaq!

tusk meelehal|u -u -lu26 tu|śo -śo -sśo26 murõq .murrõ murõt18 meele|halv -halva -.halva30 halvmi̬i̬ľ halvameele .halvami̬i̬lt40 tu(s)sahus -õ -t11 ; tusk rõhub südant meelehalu presś süämehe ; tusk tuli peale tuśo tulľ pääle ; vihmasadu teeb tuska vihmasado tege meele halvas

tušš muus tusś tussi .tussi37

tušš I tusś tussi .tussi37 tsehkendüs|värḿ -värmi -.värmi37

tutiline .totliga|nõ -dsõ -st5 ; tutilised sussid nuttõgaq v tottõgaq pataq

tutistama .hiu(s)sist .kakma tutu|tama -taq -da82 tutsu|tama -taq -da82 tutsõnda|ma -q -83 tuti|tama -taq -da82 .kahŕma .kahriq kahri63 saki|tsama -tsaq v -daq -dsa90 karvosta|ma -q -83 ; koolis ei tohi enam õpilasi tutistada koolin ei tohiq inämb opilaisi hiussist kakkuq ; ema tutistas mind valetamise eest imä tutuť minno petmise iist

tutkas mõtskik|as -ka -ast22

tutt tot|t -u -tu37 tot|ť -i -ti37 nut|ť -i -ti37 tuusť tuusti .tuusti37 tuuť tuudi .tuuti37 ; sõba otstes ripuvad tutid sõba otsõn ripusõq totuq ; lumest ulatus välja tutt rohukõrsi lumõst küündü vällä tuuť hainakõrsi ; ilvesel on kõrvaotstes karvatutid ilvessoel ommaq kõrvo otsan karvatuudiq ; tutist kinni võtma karvost kinniq v karvo peio võtma ; tutiga kana totigaq kana ; juuksetutt sakḱ ; vöötutt päädik

tuttav .tutva - -t3 .tundsa - -t1 teedäq ; lõpuks jõudsin tuttavasse kohta peräkõrd saiõ tutva v teedäq kotusõ pääle ; raadiost tuttavaks saanud hääl läbi raadio tundsas saanuq helü ; see on mu vana tuttav seo om mu vana tutva ; saage tuttavaks! saagõq tutvas! ; kõik inimesed pulmas olid mulle tuttavad pulman olliq mullõ kõ̭iḱ teedäq inemiseq

tuttavlik .tutvali|k -gu -kku3

tuttmüts tott|müts -mütsü -.mütsü37 totugaq küpäŕ

tuttu tutťo tuďolõ

tutvuma .tutvas .saama (.hindä v .hindäle) .tutvas tegemä ; alles me tutvusime! õkva saimiq tutvas! ; tutvusin vanalinnaga käve vannaliina kaeman ; tutvub vajalike dokumentidega kaes tarvilidsõq paprõq üle

tutvumine .tutvas.saami|nõ -sõ -st5 üle.kaemi|nõ -sõ -st5 läbi.kaemi|nõ -sõ -st5 ; tutvumine uue tehnikaga vahtsidõ massinidõ edimäne kaeminõ ; tutvumishind pruuḿmishind

tutvus: meie tutvus on kestnud paar kuud olõmiq tutvaq paaŕ kuud vana tutvuse võiks üles soojendada vana tutva võissiq jälq üles otsiq 2. .tutva - -t3 ; mul on seal poes tutvused mul om sääl poodin tutvit ; hankisin suitsuangerjaid tutvuse kaudu otsõ suidsuangõrjaq vällä tutvidõ kaudu ; tutvuse poolest sõbramehe poolõst

tutvusringkond m .tutvaq .tutvidõ .tutvit3 ; tutvusringkonnas tutvidõ siän ; ülikoolis tekkis tal uus tutvusringkond suuŕkoolin tegüsiq tä ümbre vahtsõq tutvaq

tutvustama .tutvas tegemä ; lubage tutvustada! lubagõq tutvas tetäq! v las ma tii teid tutvas! ; ta tutvustas end ärimehena tä üteľ hindä ärimehes ; tutvustati uut raamatut kõ̭nõldi vahtsõst raamatust

tutvustus .tutvastegemi|ne -se -st5 ; raamatututvustus raamaduteedüstüs v raamadukuulutus

tuub tuubõ - -t2 tuuṕ tuubi .tuupi37 ; värvituub värvituubõ

tuuba muus tuuba - -t2 basś bassi .bassi37

tuuker .tuukri - -t1 .tungri - -t2

tuul (kerge) tuulõ|hõ̭ng -hõ̭ngu -.hõ̭ngu37 tuuľ tuulõ tuult40 ; juuksed hakkavad tuules lehvima hiussõq lätväq tuulõheleville ; tuul pöördus läände tuuľ käänď õdaguhe ; tuul raugeb tuuľ rehvähtüs ; laev liikus edasi tuule jõul laiv lätś edesi tuulõ jovvugaq v väegaq ; lipp lehvib tuules lipp leüheles tuulõgaq ; pühkis minema nagu tuul kaksaś minemä niguq tuuľ ; saatuse tuuled viisid ta kodust kaugele elo käänähtüseq veiq tä kotost kavvõhe ; majanduses puhuvad uued tuuled majandusõn puhkvaq vahtsõq tuulõq ; ajad on muutunud, tuuled pöördunud aig om tõõsõs saanuq, tuulõq ommaq ärq käändnüq ; tema juba teab, kust tuul puhub! timä joba tiid, kost tuuľ puhk! ; tuulde lendama raisku minemä ; tuulde loopima lakja pilma

tuulama (vilä kotsilõ) tuulõ|tama -taq -da82 tuulu|tama -taq -da82 ; tuulamata vili rabandus ; viljatuulamiskorv vorikorv́ 2. kq ka tuhlama, tuhnima

tuulduma .tuuldu|ma -daq -79

tuuleheide mõts tuulõ|hiit* -hiidü -.hiitü37

tuulehingus tuulõ|hõ̭ng -hõ̭ngu -.hõ̭ngu37 tuulõnuhah(t)us -õ -t9 tuulõ|nuhk -nuhu -.nuhku36 tuulõ|õhk -õhu -.õhku36

tuulehoog = tuuleiil tuulõpistätüs -e -t9 tuulõhu̬u̬|g - -gu36 tuulõpuhah(t)us -õ -t9

tuulekaer kasvot tuulõ|kaar -kaara -.kaara30

tuulekeeris tuulõkeerelüs -e -t9 tuulõ|ki̬i̬rd -keero -ki̬i̬rdo36 tuulõpöörüs -(s)e -t11 tuulõvir|u -u -ru26 ; tuulekeeris tõstis maanteel tolmu tuulõkeerelüs nõsť suurõtii päält tolmu üles ; tuulekeeris puistas heina laiali hunń lei haina lakja

tuuleklaas tuulõ|klaaś -klaasi -.klaasi37

tuulelipp tuulõlip|p -u -pu37

tuulelohe tuulõlohe - -t2

tuulemurd mõts tuulõ|murd -murru -.murdu36 tuulõmurrang -u -ut13

tuulepea huiďo - -t2 huiďa - -t2 hu̬u̬s|pilľ -pilli -.pilli37 hu̬u̬ska - -t3 hu̬u̬s|laaŕ -laari -.laari37

tuulepesa tuulõpes|ä -ä -sä24 tuulõ|vihk -vihu -.vihku37 tuulõ|luud -luvva -.luuda32

tuuleratas (tuulõ)vir|ril -ilä -ilät4 tuulõvur|ril -ila -ilat4

tuulerõuged m tuulõ.hern|eq -ide -it18

tuuletallaja eläjät tuulõ.sõkja - -t3 tuulõ.veśki|kulľ -kulli -.kulli37

tuuletu vaga|nõ -dsõ -st7 tasa|nõ -dsõ -st7 tuulõldaq ; tuuletu ilm vaganõ ilm

tuuletõmbus tuulõneelüs -(s)e -t11 tuulõ.tõ̭mbus -õ -t9

tuuletõmme .tõ̭mbõ|tuuľ -tuulõ -tuult40 tuulõ.tõ̭mbus -õ -t9 tuulõ|tõ̭mmõq -.tõ̭mbõ -tõ̭mmõt19

tuuleveski tuulõ.veśki - -t1 tuuľkiv|i -i -vi26 tuulõkiv|i -i -vi26

tuuleõhk .hengü|s -(se) -(s)t10 .hingü|s -(se) -(s)t10 tuulõ|õhk -õhu -.õhku36

tuuline tuuli|nõ -dsõ -st7

tuulispask pöörüs -(s)e -t11 tuulispää - -d52 .viskri|k -gu -kku38

tuulutama tuulu|tama -taq -da82 luhti|tama -taq -da82

tuum 1. (teräl v pähk'mäl), (kõva), jüv|ä -ä -vä24 (pehmeq) säs|ü -ü -sü26 ; küpse tera kesta sees on tihe tuum valmi terä koorõ all om tihtsä jüvä 2. (t)säs|ü -ü -sü26 tsä|dsü -dsü -tsü26 jüv|ä -ä -vä24 ; rakutuum võib sisaldada veel tuumakest rakujüvä sisen või ollaq viil jüväkene ; maakera tuum maakerä säsü ; tuumafüüsika (t)säsüfüüsiga ; tuumapomm (t)säsüpomḿ ; ta ei mõistnud asja tuuma es saaq tä aśa jüväst arvo

tuumaenergia (t)säsüvä|gi* -e -ke25 aadomi|joud -jovvu -.joudu36 (t)säsü|joud -jovvu -.joudu36

tuumareaktor (t)säsüre.aktri - -t1 tuumare.aktri - -t1

tuumarelv (t)säsü|pomḿ -pommi -.pommi37

tuumik põhija|go -o -ko27 .süämi|k -gu -kku38 kesk|paik -paiga -.paika30 ; linna ajalooline tuumik aoluulinõ liinasüä

tuunikala tuunakal|a -a -la28 tuunikal|a -a -la28

tuupi: tuupi tegema nahutama

tuupima .päähä v pähäq ajama .päähä .tamṕma pähäq .oṕma ; tuupisin liivi keele sõnu aiõ liivi keele sõ̭nno pähäq ; enne eksamit tuubitakse öö otsa inne eksämit tambitas üü otsa tarkut päähä

tuur (tuura) riist tuur tuura .tuura37

tuur (tuura) eläjät tuur tuura .tuura37

tuur (tuuri) tuuŕ tuuri .tuuri37 t(s)iir t(s)iiro .t(s)iiro37 ; teeme väikese tuuri küla vahel teemiq väikse tuuri v tiiro külä vaihõl ; Itaalias lõppenud (jalgratta)tuur Itaalian läbi saanuq tuuŕ ; pani mootorrattale kõvad tuurid peale käänď tsiklile kõvaq tuuriq pääle

tuus tuu(s)s tuusa .tuu(s)sa37 äss ässä . ässä35

tuuseldama 1. .pulsťma .pulstiq pulsti63 pulsti|tama -taq -da82 tuustõrda|ma -q -83 ; sai tuuseldada sai pulstiq ; poisid tuuseldavad üksteist vahetunnis poisiq kisklõsõq vahetunnin ; naabri kukk sai meie oma käest tuuseldada naabri kikas sai miiq uma käest tolmutaq 2. tohkõnda|ma -q -83 tohkõrda|ma -q -83 to|dima -tiq -di56 .hüiämä hüiädäq .hüiä77 ; perenaine teeb ja tuuseldab hommikust õhtuni pernaanõ tallitas ja todi hummogust õdaguniq ; mis sa tuuseldad, otsi rahulikult! miä sa tohrat, otsiq rahuligult!

tuust tuust tuusta .tuusta31 tuuť tuudi .tuuti37 kursť kursti .kursti37 tursť tursti .tursti37 nuusť nuusti .nuusti37 nuusta|k -gu -kut13 kuba|k -gu -kut13 (hiusõ-) karva|ku̬u̬ḱ -koogi -ku̬u̬ki37 ; pühib tuustiga põrandat pühḱ tuustagaq põrmandut ; hull viskas kinnihoidja nagu tuusti eemale hull visaś kinniqhoitja niguq kubagu kavvõdahe ; koerad tirisid rebase sabatuusti pidi urust välja piniq kisiq rebäse hannaťolko piten oosõst vällä ; takutuust topitakse augu ette paklakursť topitas mulgu ette ; heinatuust hainanuusť

tuustima .pulsťma .pulstiq pulsti63 .tuusťma .tuustiq tuusti63 .tsunǵma .tsungiq tsungi63 .sorkama sorgadaq .sorka77 ; siga tuustis maad tsiga pulstõ v tsungõ maad ; tuustis paberites tuustõ papõrdõn ; tuustis kapis sorgaś kapin

tuutu torbi|k -gu -kut13 tuut tuudu .tuutu37

tuututama tutu|tama -taq -da82 piibi|tämä -täq -dä82

tuvastama .selges tegemä .löüdmä (.)löüdäq lövvä66 .leüdmä (.)leüdäq levvä66 teedäq .saama ärq .tundma .kimmäs tegemä ; küll kohus tuvastab meeste süü külh kohus tege meeste süü selges ; juhil tuvastati keskmine joove juhť lövveti ollõv keskmädselt puŕon ; politsei tuvastas kirja autori politsei sai kirä kirotaja teedäq ; surnute tuvastamine kuulnuisi ärqtundminõ

tuvi tuvi tuvi tuvvi26 ; kodutuvi tuvi

tuvilised m hütüq hütte hütte37

tõbi tõ|bi -võ v -bõ -põ25 hä|dä -dä -tä24 .haigus -õ -t9 ; kust sa selle tõve said? kost sa tuu hädä külge sait?

tõbine tõbi|nõ -dsõ -st7 .haigõ - -t3

tõbras 1. (elläi) tõbras .tõpra tõbrast22 2. tõbras .tõpra tõbrast22 rõibõq .rõipõ rõibõt18 el|läi -äjä -äjät4 loojus -(s)õ -t9

tõde tõtõ - -t2 tõtõ tõ̭õ̭' tõtõt14 .õigu|s -(sõ) -(s)t10 ; mis on tõde? miä um tõtõ? ; tõde tuleb päevavalgele tõtõ tulõ vällä ; Andrus tunnistas tõde Andrus võtť õigõs ; tõeks saama täüde minemä ; igaühel oma tõde egälütel uma õigus ; ärge vaielge minuga minu tõdede üle! ärkeq vaiõlgõq muqkaq tuu üle, midä ma õigõs piä!

tõdema tunnista|ma -q -83 .õigõs .võtma .arvo .saama .selges .saama ; tõdes, et on kaotanud tunnisť umma kaotust ; tõdes oma arvamuse ekslikkust sai selges, et olľ võlssi arvanuq

tõekspidamine .uskmi|nõ -sõ -st5 ti̬i̬dmi|ne -se -st5 .õigõspidämi|ne -se -st5 ; vanarahva tõekspidamised vanarahva uskmisõq ; tolleaegsete tõekspidamiste järgi asus põrgu maa all tuu ilma ao tiidmise perrä olľ põrgu maa all ; erinevate tõekspidamistega inimesed esiq ilmakaemisegaq inemiseq

tõeline peris perüs .ehtsä - -t3 .õigõ - -t3 ; tema armastus on tõeline, mitte võlts timä arm om perüs, mitte petüs ; tõelised lilled ehtsäq v peris lilliq ; see pole tõeline elu seo olõ-õiq õigõ elo ; tõeline mees miiś niguq miiś

tõeliselt periselt tõtõst(õ) ; räägi, kuidas asi tõeliselt oli kõ̭nõlõq, kuis asi periselt olľ ; tõeliselt hea raamat tõtõstõ hää raamat

tõelus tõtõ - -t2 (peris) elo elo ello26 ; lepi ometi tõelusega! tunnistaq ummõhtõ tõtõt! ; karm tõelus tuletas end taas meelde elo rasõhusõq tulõdiq hindä jälkiq miilde

tõemeeli tõ̭õ̭meeli ; kardad sa tõemeeli pimedust? kas saq pelgät tõ̭õ̭meeli pümmet? ; ütle nüüd tõemeeli! ütle noq ausahe ärq!

tõend kinnütüs -e -t9 tunnistus -õ -t9 (kinnütüs)papõŕ (-).paprõ (-)papõrd22 ; kohtule esitatud tõendid kohtu kätte antuq kinnütüseq ; notariaalselt kinnitatud tõend notari kinnitõt papõŕ

tõendama tõ̭õ̭sta|ma -q -81 kinnü|tämä -täq -dä82

tõendus kinnütüs -e -t9 tunnistus -õ -t9 ; ta on elav tõendus tä om elon tunnistus

tõene .õigõ - -t3 tõtõ - -t2 ; tõene väide tõtõ ütelüs

tõenäoline tõ̭õ̭.näoli|nõ -dsõ -st5 arva|t -du -tut1 arvadaq ; tõenäoliseks pidama uskma, uskvas võtma ; tõenäoline kokkusattumus tõ̭õ̭näoline kokkotrehvämine

tõenäoliselt arvadaq ; tõenäoliselt ta täna ei tule näütäs v uskuq võit, et tä täämbä ei tulõq

tõenäosus võimalus -õ -t9 ; sellise sündmuse tõenäosus on null sändse johtumisõ võimalus om nulľ ; küllalt suure tõenäosusega om küländ suuŕ võimalus ; tõenäosusteooria johtumisoppus

tõepoolest tõtõstõ .õiguisi .õigõhe .õigõlõ ; mine, kui sa tõepoolest tahad! mineq, ku sa iks tõtõstõ v väega tahat! ; tõepoolest, nii see oli! õigõ jah, nii taa olľ!

tõepärane tõ̭õ̭peräli|ne -dse -st5 .õigõ - -t3 .ausa - -t3 ; laval oli tükike tõepärast võru kultuuri püüne pääl olľ raasakõnõ õigõt võro kultuuri

tõestama tõtõs tegemä ärq .näütämä tõ̭õ̭sta|ma -q -81 ; dokumendid tõestavad kohtualuse süüd paprõq näütäseq kohtualodsõ süüd

tõesti tõtõstõ .õiguisi .õigõhe .õigõlõ ; kas tõesti? õigõhe vai? v tõtõstõ? v tõ̭õ̭meeli? ; see on tõesti tõsi seo om õigõhe tõtõ v tõtõstõ õigõ ; ta on vist tõesti hulluks läinud tä um vaśt tõ̭õ̭meeli ullis lännüq ; mets on tõesti maha raiutud mõts omginaq maaha raot ; see on tõestisündinud lugu taa om õkva sündünüq lugu

tõestus tõ̭õ̭stus -õ -t9 tõ̭õ̭stami|nõ -sõ -st5 tõtõstegemi|ne -se -st5 ärq.näütämi|ne -se -st5 ; arvamisest üksi on vähe, on vaja ka tõestust arvamisõst ütsindä om veidüq, om vaia ka tõtõs tetäq

tõhus te|küs -güsä -güsät4 lü̬ü̬psä - -t3 mõos .mõosa .mõosat4 ; tõhus liim teküs kliiḿ ; tõhus tööriist lüüpsä tüüriist

tõhusalt .mõosahe .mõiksahe .laapsahe lü̬ü̬psähe .kõvva ; abivajajaid toetatakse tõhusalt hädäliisi toetas mõosahe ; sa oled mind tõhusalt aidanud sa olõt minno kõvva avitanuq

tõhustama parõmbas .muutma kõvõmbas tegemä paranda|ma -q -83

tõik (tõtõ)asi (-)aśa (-).asja43 ; tuleb nentida tõika tulõ asja tunnistaq

tõke sulg su(l)lu .sulgu36 aid aia .aida33 sulõndu - -t1 sulõng -u -ut13 takistus -õ -t9 pidähüs* -e -t9 ; teel on tõke tii pääl om sulg iin ; järsaku serval polnud tõket äkilidse veere pääl olõ-õs aida iin ; kivid olid paadisõidul tõkkeks kiviq olliq loodsikulõ takistusõs

tõkestama .sulgma .sulguq sulu64 kinniq .pandma ärq .hoitma ; linna viivad teed tõkestati liina viiväq tiiq pantiq kinniq v suludiq kinniq ; nakkuse levik tõkestatakse nakahusõ lakjamineḱ hoiõtas ärq

tõkkejooks sport aidju̬u̬skmi|nõ* -sõ -st5

tõkkepuu ti̬i̬|valdas -.valta -valdast22 sulgpuu - -d50

tõld tõld tõlla .tõlda33 seto kiil' kare|t -da -tat13

tõlge .ümbrepannus* -(s)õ -t11 .ümbre.pandmi|nõ -sõ -st5 .tõlkmi|nõ -sõ -st5 tõlgõq .tõlkõ tõlgõt18 ; tõlge tuleb valmis teha ümbrepandminõ vaia ärq tetäq ; see pole originaal, see on tõlge seo olõ-õiq originaaľ, seo om tõlgõq

tõlgendama tõlgu|tama -taq -da82 sele|tämä -täq -dä82 ; Piiblit tõlgendama Piiblit seletämä

tõlgendus seletüs -e -t9 seletämi|ne -se -st5 tõlgutus -õ -t9 ; juhtumi väär tõlgendus johtumisõ võlsś seletüs ; don Giovanni Georg Otsa tõlgenduses don Giovanni Georg Otsa muudu v arvosaamisõ peri

tõlk tõlk tõlgu .tõlku37 tõlḱ tõlgi .tõlki37 ; ma ei oska vene keelt, ma pean tõlki kasutama ma mõista-iq vinne kiilt, ma piät tõlgu läbi kõ̭nõlõma

tõlkija .ümbre.pandja - -t3

tõlkima .tõlkma .tõlkuq tõlgu64 .tõlḱma .tõlkiq tõlgi63 .ümbre .pandma ; tõlgi mulle, mis see venelane rääkis! tõlguq mullõ, miä tuu vindläne kõ̭nõli! ; värskelt tõlgitud raamat värskilt ümbre pant raamat

tõllassepp tõldsep|p -ä -pä35

tõlv tõlv tõlva .tõlva30 ; tõlva kasutati pesupesemisel tõlva pruugiti mõsumõskmisõ man

tõlvik tõlv tõlva .tõlva30 tõlvi|k -gu -kut13 (vilä-)pää - -d50 ; maisitõlvik maisitõlvik v maisipää

tõmbama .tõ̭mbama tõ̭mmadaq .tõ̭mba77 .kiskma .kiskuq kisu64 siku|tama -taq -da82 (t)singu|tama -taq -da82 .kakma kakkuq kaku64 vi|dämä -täq -ä59 tir|imä -riq -i57 .rüḿmä .rümmiq rümmi63 .rümmämä rümmädäq .rümmä77 ; tõmba ennast koomale! tõ̭mbaq hindä kuumbahe! ; tõmbasin peerge kisi pirdõ ; tõmba kotisuu kõvasti kinni! tsingudaq kotisuu kõvastõ kinniq! ; ei jõudnud käru porist välja tõmmata jõvva-as kärro muast vällä vitäq ; auto tõmbas paigalt auto kaksaś paigast

tõmbetuul .tõ̭mbõtuuľ -õ -t40

tõmblema 1. .tõ̭mbama tõ̭mmadaq .tõ̭mba77 .kiskma .kiskuq kisu64 .kiskõlõma kisõldaq .kiskõlõ85 ; nägu hakkas tõmblema nägo naaś kiskma ; käed tõmblevad käeq kiskõlõsõq v tõ̭mbasõq 2. kärsi|tämä -täq -dä82 ; mis sa tõmbled, küll sa oma raha kätte saad! miä sa kärsität, külq sa uma raha kätte saat!

tõmblukk .tõ̭mbõluk|k -u -ku37

tõmblus .tõ̭mbami|nõ -sõ -st5 .kiskmi|nõ -sõ -st5

tõmbuma .tõ̭mbu|ma -daq -84 .tõ̭mbama tõ̭mmadaq .tõ̭mba77 .kiskma .kiskuq kisu64 vi|dämä -täq -ä59 vidäh(t)ü|mä -däq -84 (kokko) kokko .tõ̭mbama v vidäh(t)ümä ; taevas tõmbub pilve taivas tõ̭mbas v kisk v vidä pilve ; siil tõmbus kerra siiľ kisḱ kerrä v vidähtü kokko ; tõmbus endasse nakaś hindäette hoitma ; püksid olid peale pesemist nii kokku tõmbunud, et ei läinud enam jalga püksiq olliq päält mõskmist nii kokko vidähünüq, et lää es inämb jalga

tõmbus .tõ̭mbus -õ -st9

tõmme .tõ̭mbami|nõ -sõ -st5 .tõ̭mbus -õ -st9 ; ühe aerutõmbega üte mõlatõ̭mbamisõgaq ; ta tundis tõmmet kunsti poole timmä tõ̭mmaś kunsti poolõ

tõmmu tummõ - -t14 tinnõ - -t14 tümme - -t14 tummõtverd .mustaverd ; tõmmu inimene tummõtverd inemine ; laukavesi on väga tõmmu suuvesi om väega tummõ

tõmmukas tummõli|k -gu -kku38 tummõ|nõ -dsõ -st7

tõnisepäev tennüs|päiv -päävä -.päivä35

tõotama .too|tama -taq -da81 toovo|tama -taq -da82 .tõo|tama -taq -da81 lu|ba(ha)ma -paq v -badaq -pa v -baha88 ; täna tõotab sadama hakata täämbä tootas v lupas sadama naadaq

tõotus toovotus -õ -t9 .tõotus -õ -t9 vannõq .vandõ vannõt19 .tootus -õ -t9

tõre hürmä - -t2 torsi|nõ -dsõ -st7 turdśo|nõ -dsõ -st7 tikõ - -t14 viha|s -dsõ v -sa -st7 vih|has -asa -hast7 ; tõre teenindaja tikõ teenindäjä ; tõre inimene huŕa, turśa

tõrelema tõrõl|õma -daq -õ85 sõ̭notõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 soomi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 .trüńmä .trünniq trünni63 trünneldä|mä -q -83 häristä|mä -q -83 .hürmämä hürmädäq .hürmä77 hürmü|tämä -täq -dä82 hürmüske|(l)lemä -lläq -(l)le86 .hõrssama hõrsadaq .hõrssa77 mitmit kõrdo tõrõskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; selle eest tahtsin ma sinuga tõrelda taa iist tahi ma sinno soomitsaq ; ema tõreles lastega imä trünne latsi ; sinuga tuleb päevast päeva tõrelda sinno tulõ pääväst päivä hürmütäq

tõrelus tõrõlõmi|nõ -sõ -st5 tõr|a -a -ra26 .hürmämi|ne -se -st5 .trüńmi|ne -se -st5

tõrge muting -u -t13 pidähüs* -e -t9 jukõrus -õ -t9 vi|ga -a -ka29 ; töös tekkis tõrge tüü man tulľ muting ; mootori tõrge moodori jukõrus ; selle filmi juures tekkis psühholoogiline tõrge seo filḿ naaś vasta

tõrges vastali|nõ -dsõ -st5 ; tõrges inimene vastalinõ inemine, poońa

tõrje .häötüs -e -t9 kaidsõq .kaitsõ kaidsõt18 ; kõik olid valmis vaenlase tõrjeks kõ̭iḱ olliq valmis vainlast kaitsma

tõrjuma .kaitsma .kaitsaq kaidsa61 .häö|tämä -täq -dä81 ärq v kavvõmbahe ajama ; tõrjume aiast kahjureid kaidsamiq aiast kaḣotegijit ; poksija tõrjus vastase löögi pokśja kaitś vastasõ löögi ärq

tõrkuma .vasta ajama .vasta nakkama .vasta .puńma .vasta .punkõlõma .puikõlõma puigõldaq .puikõlõ85 .pusklõma pusõldaq .pusklõ78 seto kiil' .pinkõlõma pingõldaq .pinkõlõ85 ; haige tõrgub ega kuula arsti haigõ aja vasta ja tohtrõt ei kullõq ; tüdruk ei tõrkunud, kui talle käsi ümber piha pandi tütrik es puikõlõq, ku tälle käsi ümbre piha panti

tõrs .tõrdo - -t1 püt|t -ü -tü37

tõru tõhv tõhva .tõhva30

tõrv tõrv tõrva .tõrva30 ; tuld ja tõrva sülitama tuld ja tõrva sülgämä

tõrvama .tõrvama tõrvadaq .tõrva77

tõrvane tõrva|nõ -dsõ -st7 ; tõrvane puu tõrvas, tõrvik

tõrvasvähk tõrvas|vähk -vähä -.vähkä34

tõrvik tõrva|nõ -dsõ -st7 tõrvas -(s)õ -t11 tõrvi|k -gu -kut13 tõrva|lonť -londi -.lonti37 ; tõrvikutega rongkäik tõrvikidõgaq rongikäüḱ

tõsi tõtõ - -t2 .õigu|s -(sõ) -(s)t10 ; tõe vastu ei saa tõtõ vasta ei saaq ; tõtt näkku ütlema õkva ńakko ütlemä ; räägi tõtt! kõ̭nõlõq õigut! ; on see tõsi, mis lehes kirjutati? kas seo om õigus, miä lehen kiroť? ; tõsi küll! õigus! ; tõtt vaatama vasta v silmä vahťma ; tal on tõsi taga tä mõtlõs tuud tõ̭õ̭meeli ; sulatõsi sulatõtõ

tõsiasi (tõtõ)asi (-)aśa (-).asja43

tõsidus tõtõ mi̬i̬ľ tõtõ - -t2 ; täie tõsidusega tävveste tõsitsõhe

tõsimeelne: tõsimeelne usklik kimmäs usklik; tõsine

tõsine aśali|k -gu -kku38 tõsi|nõ -dsõ -st7 tõtali|nõ -dsõ -st5 tõtõli|nõ -dsõ -st5 tõtõli|k -gu -kku38 tõtõ|nõ -dsõ -st7 tõtõ - -t2 tõ̭õ̭meeleli|ne -dse -st5 kimmäs .kimmä kimmäst22 ; rääkis tõsist juttu kõ̭nõľ aśalikku juttu ; tõsine inimene ei ütle halba sõna, ei ta räägi palju ega aja lora tõtõlinõ inemine ütle eiq halva sõ̭nna, ei tä palľo kõ̭nõlõq, ei ajaq lorri ; kes on tõsine, see ei topi oma nina tühja jutu sisse kiä om tõtalinõ, tuu ei tsuskaq umma nõ̭nna tühä jutu manoq ; ära ole nii tõsine, naera ka natuke! olgu-iq nii tõtõ, naaraq kah veidükese! ; ega tõsise asjaga nalja ei ole egas tõtõ aśagaq nalľa ei olõq ; tõsine mees kimmäs miiś ; tõsine tahtmine õppida kimmäs tahtminõ oppiq ; tõsine pingutus kõva pingutaminõ ; tõsine süüdistus tõsinõ süüdistüs ; sõna tõsises mõttes õkva vällä üldäq

tõsiselt tõsitsõhe tõsitsõlõ tõtõstõ tõ̭õ̭meeli ; võtab elu tõsiselt võtt ello tõsitsõhe ; tõsiselt räägid või? tõ̭õ̭meeli kõ̭nõlõt vai? ; tõsiselt haavatud rasõhõhe haavat

tõstatama üles .nõstma

tõste nõstõq .nõstõ nõstõt18 .nõstmi|nõ -sõ -st5

tõstesport .nõstmi|nõ -sõ -st5 .nõstõ|sporť* -spordi -.sporti37

tõstma .nõstma .nõstaq nõsta61 mitmit kõrdo nõstiskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ85 .nõstõlõma nõstõldaq .nõstõlõ85 ; tõstis pilgu raamatult nõsť silmäq raamadu päält ; kui palju on neid kive tõstetud, aga tervis on ikka veel alles ku palľo om naid kivve nõstõld, a tervüs om iks viil alalõ ; on nii külm, et hobune hakkab jalgu tõstma nii külm om, et hopõń nakkas jalgo nõstiskõlõma ; tugev vihm hakkab järve veetaset tõstma kõva vihm nakkas järve nõsõtama ; tõsta endale suppi! hiidäq hindäle liimi! ; kohv tõstab vererõhku kohv́ kergütäs vererõhku ; pole jalgagi toast välja tõstnud ei olõq jalga tarõst vällä veenüq v saanuq

tõstmine sport .nõstmi|nõ -sõ -st5 nõstõlus* -õ -t9

tõstuk nõstu|ḱ -gi -kit13 ; autotõstuk viskatś

tõtt-öelda .õigust üldäq .õigõlõ üldäq .ausahe üldäq ; tõtt-öelda ma äsja valetasin õigust üldäq ma võlsi

tõttama rut|tama -adaq -ta77 .rühḱmä .rühkiq rühi63 kip|pama -adaq -pa77 .lõhnama lõhnadaq .lõhna77 ; keegi ei tõtanud appi es ruttaq kiä appi es ; kuhu sa tõttad, et kauem ei saa istuda? kohe sa lõhnat, et pikembält ei saaq istuq? ; aeg muudkui tõttab aig muguq rühḱ edesi

tõttu peräst läbi ; halva ilma tõttu jäi matk ära halva ilma peräst jäi käüḱ äräq ; pääsesin juhuse tõttu pässi johussõ läbi

tõuaretus sordilu̬u̬mi|nõ -sõ -st5 tõvvulu̬u̬mi|nõ -sõ -st5

tõug sorť sordi .sorti37 tõug tõvvu .tõugu36 ; loomatõud eläjäsordiq

tõuge .toukami|nõ -sõ -st5 tougõq .toukõ tougõt18 tougah(t)us -õ -t9 sport tsurmah(t)us -õ -t9 ; maavärina tõuked maavärinä tougahusõq ; lõi ühe tõukega värava lahti lei üte tsurmahusõgaq värehti vallalõ ; kuulitõuge sport kuulitoukaminõ

tõugjas eläjät .tõugja|s - -(s)t15

tõugurike mõts vaglavi|ga -a -ka29

tõuk vagõl v vakl vagla .vakla45 mardi|k -ga -kat13 ; tõugud on kõik kapsalehed ära söönud, ainult rootsud on alles jäänud vaglaq ommaq kapstaleheq kõ̭iḱ vällä söönüq, roodsuq ommaq perrä jäänüq õ̭nnõ

tõukama .toukama tougadaq .touka77 .tuukama tuugadaq .tuuka77 .tunkama tungadaq .tunka77 .tsurmama tsurmadaq .tsurma77 .tüünämä tüünädäq .tüünä77 (.alla, .ümbre) kuk|kama -adaq -ka77 kõrras tsurmahu|tma -taq -da62 ; tõukas ukse kinni tougaś ussõ kinniq ; poiss kipub teisi togima ja tõukama poisś tüküs tõisi togima ja tsurmama v tüünämä ; tõukas heinakoorma ümber kukaś hainakuurma ümbre ; kuuli tõukama kuuli toukama

tõukari sordi|kari -kaŕa -.karja43 m sordielä|jäq -jide -jit4

tõukekelk Soomõ kelk

tõuklema .touk(õ)lõma tougõldaq .touk(õ)lõ78 .mähkelemä mäheldäq .mähkele78 .tsurḿma .tsurmiq tsurmi63 .tüünelema tüüneldäq .tüünele78 ; tõugeldi paremate kohtade pärast tougõldi parõmbidõ kotustõ peräst ; lapsed tõuklevad ja kisavad latsõq mähkeleseq ja larmasõq ; reisijad tõuklevad perroonil reiśjäq tsurḿvaq jaamasilla pääl ; mehed tõuklevad ukse juures meheq tüüneleseq ussõ pääl

tõupuhas puhast .tõugu

tõus nõsõ|ḱ -gi -kit13 nõsõng -u -ut13 nõstatus -õ -t9 ülesmine|ḱ -gi -kit13 ; veetaseme tõus Emajões viinõsõḱ Imäjõ̭õ̭n ; tõus ja mõõn viinõsõng ja alamineḱ v vaong ; tõus mäetipule mäehaŕa pääle ülesmineḱ ; elukalliduse tõus elätüshinna ülesmineḱ ; elus käivad tõusud ja langused vaheldumisi elon kääväq ülesminegiq ni allasadamisõq vaeldamiisi ; päikesetõus päävänõsõng

tõuse m nõ̭na|kõsõq -.kõisi -.kõisi8 ; peeditõusmed peedinõ̭nakõsõq

tõusik üles.tükjä - -t3 huntśhandśa|k -gu -kut13 tettüqrikas tettürikka tettütrikast22 .vahtsõnõrikas .vahtsõrikka .vahtsõtrikast22 moodu|śaks* -śaksa -.śaksa30 nõsi|k* -gu -kut13 ; tõusikute kiht ülesronijidõ kihť ; ta on tõusikuks muutunud tä om piinüs ärq lännüq

tõusiklik śaksa|nõ -dsõ -st7 herrä|ne -dse -st7

tõusiklus üles.tükmi|ne -se -st5 .korgõhe.tükmi|ne -se -st5

tõusma nõs|õma -taq -õ72 .kerkü|mä -däq -80 üles minemä ; tõkkepuu tõusis valdas nõssi ; lennuk tõuseb maast lahti linnuḱ kerküs v nõsõs maast vallalõ ; käsi ei tõusnud teda lööma käsi es nõsõq timmä lüümä ; tee tõuseb sada meetrit tii nõsõs sada miitret ; nüüd me enam ei tõuse, vaid laskume noq mi inämb ei lääq üles, a läämiq alla ; püsti tõusma saistama ; tõuse püsti! saistaq pistü! v saistaq üles! ; tõuske üles! tulkõq üles!

tõuvili tõug tõvvu .tõugu36 suvõ|vili -vi(l)lä v -vi(l)ľa -.viljä v -.vilja43

tõvalane tõ̭vala|nõ -sõ -st5

täbar sanť sandi .santi37 kehv kehvä .kehvä35 tä|päŕ -bärä -bärät4 vile|ts -dsä -tsät13 ; asjad lähevad täbaraks kätte aśaq lääväq täbäräs kätte ; tõesti täbar olukord täpäŕ v hõel lugu külh

täbarasti kehväste sandistõ täbärähe halõhõhe räbälähe ; käsi käib täbarasti käsi käü täbärähe ; läksin täbarasti alt lätsi halõhõhe alt ; tunneb end täbarasti tund hindä räbälähe

tädi (imä sõsar') tä|di -di -ti26 (esä sõsar') tsõ|dsõ -dsõ -tsõ24 ; tädipoeg tädipoig v tsõdsõpoig ; täditütar täditütäŕ v tsõdsõtütäŕ ; tule tädi sülle! tulõq tädile üskä!

tädirand tädi|rand -ranna -.randa33 ; käib naabertalus tädirannas käü tõsõn talon tädirannan

täheldama tähele .pandma nä|gemä -täq -e60 kava|tsõma† -tsaq v -daq -dsõ90 tunnista|ma -q -83 tähendä|mä -q -83 ; täheldasin haiguse sümptomite süvenemist panni tähele, et haigus lüü kõrrast inämb vällä ; täheldatakse erakordselt eredaid virmalisi nätäs kistumaldaq herksit virmaliisi ; kõneleja täheldas, et viimastel päevadel on olukord muutunud kõ̭nõlõja tunnisť, et viimätsil päivil om sais muutunuq

tähelepandav nättäv -ä -ät4 nätäq - -t3 .silmä.jääjä ; leevike on pesitsusajal vähe tähelepandav punńpaapu panõ-õiq pesätämise aigo tähele

tähelepanek tähele.pandmi|nõ -sõ -st5 ; see on terane tähelepanek seo om teräne tähelepandminõ

tähelepanelik terä|ne -dse -st7 silmikä|ne v silmikä|s -dse -st5 silmikä|s - -t15 ; tähelepanelik kuulaja teräne kullõja ; ta on tähelepanelik vanamees, küll tema silmad näevad, mis on tema meele järgi tä om silmikäs vanamiiś, külh timä silmäq ärq nägeväq, miä om timä meele perrä ; koer muutus tähelepanelikuks pini muutu herksäs ; arst on patsientide vastu tähelepanelik tohtrõ pand ravialotsit tähele

tähelepanelikult terävähe teräväle terätsehe hoolõgaq ; kuula tähelepanelikult kullõq hoolõgaq!

tähelepanematu hoolõ|du -dsõ -st7 tähele.pandmaldaq hiiďo|nõ -du -tut1 ; tähelepanematu inimene tähelepandmaldaq inemine, hiiďo ; tähelepanematu autojuht hoolõdu autojuhť

tähelepanu tähele.pandmi|nõ -sõ -st5 hu̬u̬ľ hoolõ hu̬u̬lt40 ; mu tähelepanu hakkab hajuma mu tähelepandminõ nakas lakja minemä ; näidend väärib tähelepanu tükk om tähelepandmist väärt ; lärm äratas tähelepanu larmi naati tähele pandma ; tahab võita tähelepanu taht, et timmä tähele pandassiq ; pöörab tähelepanu oma välimusele pidä huult hindä vällänägemise iist ; sõudmine hõivas kogu tähelepanu kõ̭iḱ huuľ lätś sõudmisõ pääle ; meie tähelepanu juhiti iidsele sillale meile näüdäti muistist silda ; tähelepanu koondus solistile silm jäi iistlaulja pääle pidämä ; kaebus jäi tähelepanuta kaibusõst tetä es vällä ; kuidas teid tähelepanu eest tasuda? kuis ti huult tennädäq? ; tänan tähelepanu eest! aiteh kullõmast! ; Tähelepanu! Valmis olla! Start! Tähele pandaq! Valmis ollaq! Lätś!

tähelepanuväärne tähele .pandaq .nimmamist väärt .kõ̭nnõväärt .silmä.jääjä - -t3 .silmänakkaja - -t3 .tähtsä - -t3 ; saavutas tähelepanuväärse tulemuse sai kõ̭nnõväärt tulõmi ; äärmiselt tähelepanuväärne juhtum väega tähtsä johtuminõ

tähendama tähendä|mä -q -83 .näütämä näüdädäq .näütä v .näüdä77 lugõma lukõq loe59 ; mida see sõna tähendab? midä seo sõ̭na tähendäs? ; puhkus tähendas talle päikest ja suplemist puhkus tähenď tälle pääväpaistust ja tsuklõmist ; mustad nõud tähendavad, et perenaine on laisk olnud mõskmaldaq anomaq näütäseq, et pernaanõ om laisk olnuq ; tema jutt ei tähenda midagi timä jutt ei tähendäq v ei loeq midägiq ; pere tähendab talle palju pereh lugõ tälle palľo ; lubage tähendada, et kauplus suletakse lubagõq üldäq, et puuť pandas kinniq

tähendus tähendüs -e -t9 mõt|õq -tõ -õt18 mõt|õh -tõ -õht20 ; märgi tähendus on muutunud märgi tähendüs om muutunuq ; võrukeelse õpetuse tähendus laste identiteedile võrokeelidse oppusõ tähendüs latsi hindätiidmisele ; teadus selle sõna tõelises tähenduses tiidüs seo sõ̭na õigõn mõttõn ; kõigel, mida ta ütleb, on tähendus kõ̭gõl, midä tä ütles, um mõtõq sisen

tähendusrikas (suurõ) tähendüsegaq - -t3 (palľo)tähendäjä palľo.ütlejä - -t3 ti̬i̬djä - -t3 ; tähendusrikas unenägu tähendäjä uni ; tähendusrikas pilk tiidjä pilk ; tähendusrikas ilme tiidjä ńago

tähendusõpetus kiil' tähendüsoppu|s -(sõ) -(s)t10 semanti|ga - -kat3

tähenärija tähejür|räi -äja -äjat4 .hiu(s)sõkarva .lahkiajaja

tähestik tähistü - -t2

tähetorn tähe|torń -torni -.torni37 tähť|torń -torni -.torni37 .taiva.vahťmis|torń -torni -.torni37

tähis märḱ märgi .märki37 tähüs -(s)e -t11 ; oda lendas üle saja meetri tähise oda linnaś üle saa miitre märgi ; tähiseks pistetakse puuoksi lumme tähüsses tsusatasõq puuossaq lumõ sisse ; mõõtühikute tähised mõ̭õ̭tõ tähüsseq v märgiq

tähistama 1. (.maaha) .märḱmä .märkiq märgi63 tähüstä|mä -q -83 .näütämä näüdädäq .näütä v .näüdä77 ; õpperada on korralikult tähistatud opirada om kõrdapite tähüstet v maaha märgit ; kirjaniku sünnikohta tähistab mälestuskivi kiränigu sünnükotust märḱ mälehtüskivi ; kaardil on tähistatud kõik sadamad kaardi pääl ommaq näüdädüq kõ̭iḱ sadamaq ; O tähistab hapnikku O tähendäs hapasnikku 2. pi|dämä -täq -ä59 ; tähistati sünnipäeva peeti sünnüpäivä ; linnapargis tähistati kevade saabumist liinapargin võeti keväjät vasta

tähistus tähüs -(s)e -t11 märḱ märgi .märki37

tähn tähť tähe .tähte34 täp|ṕ -i -pi37 märḱ märgi .märki37 plak|ḱ -i -ki37 (hrl hobõsõl) .ruublitük|k -ü -kü3 rah|a -a -ha28 ; valgete tähnidega tiivasuled valgidõ tähtigaq siivasulõq ; punased tähnid haige kõhul vereväq täpiq haigõ kõtu pääl

täht tähť tähe .tähte34 ; viisnurkne täht viienukõlinõ tähť ; kirjatäht kirätähť ; q-täht tähistab erinevais keeltes erinevaid häälikuid q-tähť märḱ esiq keelin esiq hellü ; mu päev möödus õppimise tähe all päiv läbi opõ

tähtaeg .tärmäń -i -it4 (tähť)aig (-)ao (-).aigo36 tärń|päiv -päävä -.päivä35 ; artikli saatmise viimane tähtaeg kirotusõ saatmisõ perämäne tärmäń ; võla tasumise tähtaeg on kolm aastat võla tasomisõ aig om kolm aastakka

tähtajaline tähť.aoli|nõ -dsõ -st5 ao pääle ; tähtajaline hoius tärmäni v ao pääle panka pant raha ; tähtajaline töö ao pääle tüü

tähtima tähüstä|mä -q -83 ; tähitud kiri tähťkiri

tähtis .tähtsä - -t3 ; tal on midagi tähtsat öelda täl om midä tähtsät üldäq ; saabus tähtis tegelane peräle jõuď tähtsä aśamiiś ; kas on tähtis, keda ma esimesena tänan? kas tuu lugõ, kedä ma kõ̭gõ inne tennä? ; tervis olgu kõige tähtsam! nummõŕ ütś olguq tervüs! ; kütise matmine oli ikka üpris tähtis kütüsse matminõ olľ iks õigõq pääväärt ; tähtsaim päätähtsä, kõ̭gõ tähtsämb

tähtkuju tähť|kujo -kujo -kujjo v -kuio26

tähtpäev tähť|päiv -päävä -.päivä35 .tärmäń -i -it4 ; riiklikud tähtpäevad riigi tähťpääväq ; registreerimise viimane tähtpäev registriiŕmise perämäne aig

tähtraamat tähťraama|t -du -tut13 kallõndri - -t1

tähtsus .tähtsüs -e -t9 ; haava metsanduslik tähtsus haava tähtsüs mõtsandusõn ; kohaliku tähtsusega paiga pääl tähtsä ; mis tähtsust sel on! miä tuu lugõ!

tähtsusetu .tähtsüseldäq tühä .tühjä44 tühi ; kõik mured tundusid tähtsusetud kõ̭iḱ murrõq paistuq tühäq

tähtsustama .tähtsäs pidämä ; tähtsustatakse emakeelset haridust peetäs tähtsäs imäkeelist oppust

täi täi - -d53 latsik pu|śa -śa -sśa26 su|śo -śo -sśo26 (elläi, minkaq latsi hirmutõdas) tśu|dśu -dśu -tśu26 ; pea sügeleb, vist on mõni täi peas pää süüdäs, vaest om mõ̭ni puśa pään ; täisid otsima täielemä väiv

täide I I täüdeq .täüte täüdet19 .täütmi|ne -se -st5 täüdüs -(s)e -t11 ; kraavi täiteks toodi kruusa kraavi täütes tuudi ruusa

täide II: II täide minema täüde minemä, kõrda minemä;

täidesaatev .täüde.viijä - -t3 .täüde.saatja - -t3 ; valitsus on täidesaatev võim valitsus om täüdeviijä võim

täidis täüdüs -(s)e -t11 täüdeq .täüte täüdet19 säs|ü -ü -sü26 sis|u -u -su26 ; hambatäidis hambatäüdüs ; pirukatäidis piirakusisu, -täüdüs

täidisõieline: täidisõieline nartsiss topõlďnartsisś

täidlane tü(s)seli|k -gu -kku38 tüseheli|k -gu -kku38 paks paksu .paksu37 jämme - -t14 tubli - -t2 ; täidlane mees tüsselik miiś ; kõhn tüdruk on täidlaseks muutunud kõhn tütrik om tublis lännüq ; täidlased huuled paksuq huulõq

täielik tävveli|ne -dse -st5 tävveli|k -gu -kku38 täüs tävve täüt49 terveq .terve tervet18 otsaniq ; tal on täielik õigus lahkuda täl om tävveline õigus minemä minnäq ; Tammsaare teoste täielik kogu Tammsaarõ teossidõ täüskogo ; täielikku teksti polnud säilinud tervet teksti olõ-õs alalõ ; täielik mölakas täüstõbras

täielikult tävveste .puhtaniq otsani(st) kogoni tävvelidselt tävveligult ; usaldan sind täielikult usu sinno tävveste ; täielikult säilinud puhtaniq alalõ ; täielikult hävinud otsaniq häönüq ; mõtlemisvõime puudus tal täielikult mudsu olľ täl kogoni puudus

täiend tävvenď -i -it13

täiendama tävvendä|mä -däq -83 ; täiendatud ja parandatud trükk tävvendet ja parandõt välläannõq ; ta tahab oma keeleoskust täiendada tä taht kiilt mano oppiq ; täiendati toidutagavarasid võeti söögikraami mano

täiendav mano(q)- tävvendäv -ä -ät4 ; paar täiendavat küsimust paaŕ küsümüst mano ; täiendavad õpingud manooṕminõ

täiendus tävvendämi|ne -se -st5 tävvendüs -e -t9 ; põhikirja muudatused ja täiendused põhikirä muutmisõq ja tävvendämiseq ; raamatukogu saab täiendust raamadukogolõ tulõ tävvendüst ; õpikule täienduseks kasutage teatmeteoseid! opiraamadu mano pruukõq teedüsraamatit! ; väeosale saadeti täiendust väejakko saadõti soldanit mano

täienduskursused tävvendüsoppus -õ -t9 m tävvendüs|.kursusõq -.kur.suisi -.kur.suisi9

täiendõpe mano(q).oṕmi|nõ -sõ -st5

täienema tävve|nemä -(ne)dä -ne89 mano(q) tulõma ; teadmised muinasaja kohta täienevad muistidsõ ao kotsilõ tulõ tiidmist mano

täiesti tävveste tävvegaq .täütsä .täütsähe .täütsäle .puhtaniq .puhtamas otsaniq peris perüs kogoni ülepää hoobis ; haav kasvas täiesti kinni haav kasvi tävveste kinniq ; täiesti söögikõlblik täütsä kõlbas süvväq ; ta oli mu jaki täiesti ära kortsutanud tä olľ mu jaki puhtamas ärq krundśutanuq ; ole täiesti aus! olõq otsaniq ausa! ; sai täiesti terveks sai perüs terves ; ronk on täiesti must, aga vares on hallikam kaarnas om kogoni must, a varõs om hahõmb ; puhkus tuleb täiesti vahele jätta puhkaminõ tulõ ülepää vaihõlõ jättäq ; täiesti vee alla laev ei vajunud hoobis vii ala laiv es vaoq ; täiesti puruks purutumas ; täiesti terve tehiterveh, tehiterveq ; täiesti tõsi! õkva õigus!

täievoliline tävve voligaq ; erakorraline ja täievoliline suursaadik eräkõrralinõ ja tävve voligaq suuŕsaadik

täieõiguslik tävve .õigusõgaq tävve voligaq ; täieõiguslik peremees tävve õigusõgaq perremiiś

täima .täümä .täüdäq täü68 .ihnama ihnadaq .ihna77 .tahtu|ma -daq -80 ; ta ei täi midagi ära anda tä ei täüq midä ärq andaq eiq ; nii ihne, et ei täi süüagi nii ihnõq, et ihna-iq süvväq kah ; ma ei täinud sind äratada mul es tahtuq sinno herätäq

täis täüs tävve täüt49 terveq .terve tervet18 terveh .terve terveht20 kõ̭|iḱ -gõ -kkõ35 ; täis ja tühjad purgid tävveq v täüs ja tühäq purgiq ; tuleb vett täis ämbriga tulõ vett täüs pangigaq ; mees oli maani täis miiś olľ maaniq täüs ; täis kiilutud, täis tuubitud täüs topit ; talle pole vaja täit palka maksta tälle olõ-õiq vaia täüt palka massaq ; täie teadvuse juures tävve tiidmise man ; pööras täie näoga minu poole käänď terve ńao muq poolõ ; täies hiilguses tävven v kõ̭gõn hilkamisõn ; röögib täiest kõrist rüüḱ tävvest v kõ̭gõst kõrist ; mul on isu täis mul om viländ ; me ei tea täit tõtt mi ei tiiäq kõ̭kkõ ; puud on täies lehes puuq ommaq suurõn lehen ; kihutab täie vaardiga virotas nii, et tuli rummun ; täies ulatuses tävveni(ste), terveni(ste), tävvegaq ; kõige täiega kõ̭gõ tävvegaq ; täie ette minema tävve ette minemä ; täisvenelane puhas v välivindläne

täisealine (täüs).iäli|ne -dse -st5 täüsinemi|ne -se -st5 täüskasunu|q -mehe -mi̬i̬st1 täüs|mi̬i̬ś - -t39 ; tema lapsed on juba täisealised täl ommaq joq latsõq iälidseq ; nüüd oled täisealine noq olõt täüsinemine

täishäälik kiil' vabahel|ü* -ü -lü26

täiskasvanu suuŕ v vana inemine täüs.iäli|ne -dse -st5 täüskasunu|q - -t1 aiginemi|ne* -se -st5 ; lapsed jäljendavad täiskasvanuid latsõq teeväq suurile v vanolõ inemiisile perrä ; film ainult täiskasvanutele suuri inemiisi filḿ

täiskasvanud täüs.iäli|ne -dse -st5 tävve.iäli|ne -dse -st5 täüskasunu|q - -t1 suuŕ v vana inemine ; täiskasvanud mees täüsiäline miiś ; ta on klassis kõige täiskasvanum tä um klassin kõ̭gõ täüskasunumb ; neiu tunneb end täiskasvanuna näio tund hindä niguq suuŕ inemine ; täiskasvanud isasloom täüskasunuq esäne

täiskoormus täüsku̬u̬rma - -t3 ; mootori täiskoormus motori täüskuurma ; täiskoormusega töö tävve kotussõgaq tüü

täiskuu täüskuu tävvekuu täütkuud50 täüs|kuu -kuu -kuud50 ; täiskuu ajal täüskuugaq v kuu tävvegaq

täisminevik kiil' täüs|minnevaig* -minev(ä)ao v -minnevao -minevät.aigo v -minnev.aigo36 täüsminevi|k* -gu -kku38

täisnurk .vinkli - -t1 risťnuk|k -a -ka31 täüsnuk|k -a -ka31 ; põllud võiks välja mõõta täisnurga all nurmõq võinuq vinklin vällä mõ̭õ̭taq

täispiim ku̬u̬ŕmaldaq piim täüs|piim -piimä -.piimä35

täistabamus täppimine|ḱ -gi -kit13 täüs|mats -matsu -.matsu37

täistuled pikäq tulõq m kaug|tulõq -tulli -tulli41 ; lülita täistuled sisse tõ̭mbaq pikäq tulõq pääleq

täisvereline täüsvereli|ne -dse -st5 täütverd ; elab täisverelist elu eläs täüt ello

täisvillane täüsvilla|nõ -dsõ -st7

täisväärtuslik .õigõ - -t3 kõrrali|nõ -dsõ -st5 .rikmaldaq .tsurḱmaldaq ; täisväärtuslik toit õigõ v kõrralinõ süüḱ ; täisväärtuslik elu õigõ elo ; kaup jõudis kohale täisväärtuslikuna kaup jõuď rikmaldaq peräle

täitama .täi|tämä -täq -dä81

täitma 1. .täütmä .täütäq täüdä61 täüs .pandma täüs olõma ; täidetud õunad täüdedüq ubinaq ; tänavaaugud täidetakse huulidsamulguq pandasõq täüs ; kõhtu täitma kõttu täütmä ; ahi täidab pool tuba puuľ tarrõ om ahjo täüs 2. .täütmä .täütäq täüdä61 .täüde vi̬i̬mä teos tegemä ; käsk tuleb täita käskü piät täütmä ; lubadus tuleb täita lubamist piät pidämä ; otsus jäi täitmata otsus jäi täütmäldäq ; täitis oma kohust tekḱ tuud, midä pidi

täitmatu .täütmäldäq ; täitmatu ahnus täütmäldäq v perädü ahnus ; täitmatu loom täütmäldäq elläi

täitsa peris perüs tävveste küländ .täütsä .täütsähe .täütsäle hoobis kogoni kogonistõ kogona valu hää - -d50 hü(v)ä hü(v)ä hüvvä24 ; sa oled täitsa kaineks saanud sa olõt peris targas saanuq ; punased kartulid on täitsa head süüa vereväq kartoliq ommaq küländ hääq süvväq ; täitsa ilus tüdruk küländ v täütsä illos tütrik ; ta laulab täitsa isemoodi tä laul hoobis ummamuudu ; ema abiellus täitsa noorena imä lätś kogonistõ noorõn iän mehele ; su jutt läks täitsa rappa su jutt lätś valu rappa ; täitsa segane hoobis ulľ ; täitsa õige! (vot) õigus! ; täitsa lõpp! võiq vana! ; ole nüüd täitsa! olõq noq hää!

täitsamees .õigõ mi̬i̬ś ; ta on täitsamees, mitte mingi tossike tä om õigõ miiś, olõ-iq määne pussak

täituma täüs .saama täüs minemä .täüde minemä ; vann täitus veega vanń sai vett täüs ; suurim soov täitus kõ̭gõ suurõmb suuv́ lätś täüde ; silmad täituvad pisaraist silmäq lääväq likõs

täius .tävvü|s -(se) -(s)t10 tävvehüs -e -t9 ; püüd ilu ja täiuse poole tahtminõ joudaq iloniq ja tävvehüseniq ; kirjanik kujutab elu kogu tema täiuses kiränik näütäs ello kõ̭gõ timä tävvegaq

täiuslik puhas .puhta puhast23 .vialdaq tävveli|ne -dse -st5 ; täiuslik tööoskus tävveline tüütundminõ ; räägib täiuslikku võru keelt kõ̭nõlõs puhast võro kiilt ; täiuslik õnn puhas õ̭nń ; täiuslikud näojooned vialdaq ńago

täiustama parõmbas tegemä ; osav mees täiustas tööriistu taidsa miiś tekḱ tüüriisto parõmbas ; täiustatud mootor parõmbas tett moodoŕ

täiustuma parõmbas .saama parõmbas minemä ; töökorraldus täiustus tüükõrraldus lätś parõmbas ; inimene täiustub vaimselt inemine saa vaimu poolõst parõmbas

täke tsälk tsälgo .tsälko37 tśalk tśalgo .tśalko37 ; lõi puusse täkke lei puulõ tśalgo ; täkkesse minema täppi v tähte minemä

täkk ťak|k -o -ko37 täk|k -o -ko37 ; täkku täis ťakko täüs

täksama .tśaksama tśaksadaq .tśaksa77 .tsäksämä tsäksädäq .tsäksä77 .tsiksama tsiksadaq .tsiksa77 .tiksama tiksadaq .tiksa77 .tśoksama tśoksadaq .tśoksa77 kõrras tśaksahta|ma -q -83 tsäksähtä|mä -q -83 tsiksahta|ma -q -83 tśak(s)ahu|tma -taq -da62 tsäksähü|tma -täq -dä62 ; täksab mõne korra kirvega puud tsäksäs mõ̭nõ kõrra kirvõgaq puud ; täksas välgumihklist tuld tsiksahť tsäksist tuld

täksima .tsäkśmä .tsäksiq tsäksi63 tśaku|tama -taq -da82 tsäkü|tämä -täq -dä82 .tśokśma .tśoksiq tśoksi63 tsälgo|tama -taq -da82 .tsälḱmä .tsälkiq tsälgi63 ; püssipärale täksitud sälgud püssäperä pääle tsäksidüq tsälgoq ; täksib kirkaga jääd tśokś kirkagaq iäd

täksimine .tsäkśnä - -t3 .tśokśna - -t3 ; metsast kuuldus kirve täksimist mõtsast kuuldu kirvõ tsäkśnät

tämber helü|värḿ -värmi -.värmi37 helü|münt -mündü -.müntü37 .tämbri - -t1

täna .täämbä ; täna nädala pärast täämbä nädäli peräst ; Vanapagana jalajälgi teatakse veel tänagi Vanajuuda jalajälgi teedäs viil täämbä ; tänaõhtune täämbäõdagunõ

tänama .tennämä tennädäq .tennä77 .tehnämä tehnädäq .tehnä77 (moka otsast) tennähtä|mä -q -83 tehnähü|tmä -täq -dä62 ; tänan! aiteh!, aitjumma!, teno!, tennäsiq! ; jumal tänatud! jumalalõ teno! ; tänan väga! ma tennä väega! ; no tänan väga! no kinä külq! ; ei jõua teid küllalt tänada ei jõvvaq teid ärq tennädäq ; võttis paki vastu, tänas ja jooksis edasi võtť paki vasta, tennähť ja juusḱ edesi

tänamatu .tennämäldäq .tehnämäldäq tenoldaq ; tänamatu hoolealune tennämäldäq hoolõalonõ ; tänamatu töö tennämäldäq v tenoldaq tüü

tänamatus .tennämätüs -e -t9 teno.puudu|s -(sõ) -(s)t10 ; inimeste tänamatus inemiisi tenopuudus

tänane .täämbä|ne -dse -st5 ; tänane tulu täämbäne tulo ; mu müts on tänase päevani kadunud mu küpäŕ om täämbädseniq pääväniq kaonuq ; terve tänase päeva olen olnud söömata täämbäne päiv olõ olnuq söömäldäq ; linnus on püsinud tänaseni kantś om saisnuq täämbädseniq ; tänased noored täämbädse päävä noorõq tänapäevane

tänapäev seo ilma aig .täämbäne päiv parhillanõ aig .vahtsõnõ aig nügäne aig ; minevik ja tänapäev vana aig ja seo ilma aig ; tänapäeval tehakse neid töid arvutiga seo ilma aigo tetäs taad tüüd puutrigaq ; tänapäevaks on külast saanud linn täämbädses pääväs om küläst liin saanuq ; tänapäeva inimesed vahtsõ ao inemiseq

tänapäevane seoilma.aoli|nõ -dsõ -st5 seoilma.aig|nõ -sõ -sõt6 seto kiil' nügä|ne -dse -st7 .täämbädse päävä .vahtsõ ao ; tänapäevane arusaam seoilmaaolinõ v vahtsõ ao arvosaaminõ

tänav (h)uuli|ts -dsa -tsat13 ; elame Vaikses tänavas elämiq Vaiksõn huulitsan ; peremees tõstis meid tänavale perremiiś nõsť meid huulidsa pääle ; see tüdruk lõpetab veel tänaval seo tütrik lõpõtas viil huulidsa pääl ; karjatänav tannoḿ

tänavakaupmees (h)uulidsakaup|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

tänavanurk (h)uulidsanuk|k -a -ka31

tänavarahutused (h)uulidsamäs|ü -ü -sü26

tänavavalgustus m (h)uulidsa|tulõq -tulli -tulli41

tänavküla (h)uulitskül|ä -ä -lä24

tänavu timaha(a)va timahavva tinava tinahavva tinaha(a)va timav.aastaga tinavu timahalt timava timavu tinav.aasta(ga) seo .aastaga ; tänavu kevadel timahava keväjä

tänini .täämbädseniq pääväniq ; tal on palk tänini saamata täl om palk täämbädseniq saamaldaq

tänitama täni|tämä -täq -dä82 tśaaga|tama -taq -da82 tsääga|tama -taq -da82 ha|gõma -kõq -e59 ämmärdä|mä -q -83 mitmit kõrdo tśaagatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 tsäägatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; muudkui tänitas, et kus sa olid ja mis sa tegid muguq täniť, et kon sa ollit ja miä sa teit ; mis sa tänitad ta kallal? miä sa tsäägatat tä külen? ; tänitavad hommikust õhtuni tsäägatõlõsõq hummogust õdaguniq ; tänitab nii, et küla kajab rüüḱ nii, et külä heläs ; tänitama hakkama tänni nakkama

tänitamine tänń tänni .tänni37 tänitüs -e -t9 ; ilmast ilma käib üks tänitamine ilmast ilma ütś tänń käü

tänu ten|o -o -no26 .tehnü|s† -(se) -(s)t10 ; suur tänu! suuŕ teno!, suurõq tenoq! ; palju tänu! palľo tenno! ; pole tänu väärt! olõ-iq mink iist! ; tänu sinule sai töö tehtud teno sinolõ sai tüü tettüs ; jääme sulle tänu võlgu jäämiq sullõ teno võlgo

tänulik tenoli|nõ -dsõ -st5 tenomeeleli|ne -dse -st5 tenomeeli|ne -dse -st7 tenoli|k -gu -kku3 ; tänulik naeratus tenolinõ naarahus ; leidis tänuliku kuulaja löüď tenolidsõ kullõja ; olen sulle nõuande eest tänulik teno sullõ nõvvuandõ iist

tänulikkus teno|mi̬i̬ľ -meele -mi̬i̬lt40 ; tema tänulikkus oli ülevoolav timä tenomeelele es tulõq lõppu

tänulikult tenomeele(h)n ; kummardas tänulikult kumarď tenomeelen

tänusõna tenosõ̭n|a -a -na28

tänutunne teno|mi̬i̬ľ -meele -mi̬i̬lt40 ; meenutan vanemaid tänutundega mälehtä vanõmbit tenomeelen

tänutäheks tenotähes

tänuväärne = tänuväärt te(n)noväärt .kitmist väärt .tennämist väärt ; igasugune abi on tänuväärne egäsugunõ abi om kitmist väärt ; tänuväärt materjal artikli jaoks hää teedüs kirotusõ jaos

täpikhuik eläjät järvehüt|t -ü -tü37 jutitaja - -t3

täpiline täpili|ne -dse -st5 täpeli|ne -dse -st5 .täpliga|nõ -dsõ -st5 ; täpiline lepatriinu täpiline käolehm

täpipealt täpipäält karvapäält

täpne .täpsä - -t3 .täp|ne -se -set6 .õigõ - -t3 kimmäs .kimmä kimmäst22 kin(d)mäs .kin(d)mä kin(d)mäst22 pi̬i̬nü - -t1 ; laeva täpne asukoht laiva täpsä kotus ; ajalooliselt täpne film aoluu perrä täpsä filḿ ; täpne sõnastus täpsäq sõ̭naq ; täpne lask täpsä v kimmäs pauk ; kas su kell on täpne? kas su kell om õigõ? ; haiguse täpset põhjust ei teata haigusõ õigõt põhjust ei tiiäq ; haiglas on täpne päevakava haigõmajan om kimmäs pääväkõrd ; ei oska midagi täpsemat öelda mõista-iq midägiq selgembät v kimmämbät üldäq ; täpne mehhanism piinü massin

täpp täp|ṕ -i -pi37 tähť tähe .tähte34 ; valgete täppidega punane kübar verrev küpäŕ valgidõ täppegaq ; silmapiiril liikus tilluke täpp taivaveeren liiku tsilľokõnõ tähť ; täppi minema täppi v kõrda minemä ; täppe tegema täpitämä

täppisteadus .täpsäti̬i̬dü|s -(se) -(s)t10 .täpsä|tiieq* -ti̬i̬de -tiiet19

täpselt .täpsähe .täpsäle .täpsehe .täpsele täpipäält .õkva(lt) karvapäält ; täpselt kell seitse täpsähe kell säidse ; kapp mahub siia täpselt ära kapṕ mahus siiäq õkvalt äräq ; tegi täpselt nii, nagu öeldud tekḱ õkva nii, niguq olľ üteld ; täpselt nii! õkva nii! ; maksad täpselt kokkulepitud hinna massat karvapäält kokkolepüdü hinna ; mäletan täpselt mälehtä selgehe ; ei oska täpselt öelda ei mõistaq kimmähe üldäq

täpsemalt = täpsemini .täpsembähe .täpsembäle

täpsus .täpsü|s -(se) -(s)t10 kõrd kõrra .kõrda33 ; andmete täpsus andmidõ täpsüs ; kullassepa töö nõuab täpsust kullassepä tüü taht täpsüst ; ajab täpsust taga aja kõrda takan

täpsuslaskmine sport täppi.laskmi|nõ -sõ -st5

täpsustama täpsüstä|mä -q -83 .täpsembäs tegemä v ajama .selgembäs tegemä ; lepingut täpsustama lepüngit täpsüstämä ; peab täpsustama, kas homme on tööpäev tulõ selges tetäq, kas hummõń um tüüpäiv

täpsustus täpsüstüs -e -t9 .selgembäs tegemine

tärge (tsuvval) sõõrõq sõ̭õ̭'rmõ sõõrõnd16 sõõrmas sõ̭õ̭'rma sõõrmast23 tsärgeq .tsärke tsärget18 tsärgeq .tsärkme tsärgend16 ; topib pastlapaelu tärkmetesse aja tsuvvakaplo sõ̭õ̭rmihe

tärgeldama tärgeldä|mä -q -83 tärgendä|mä -q -83

täring .vürhvli - -t1

tärisema rägis|emä -täq -e87 tiris|emä -täq -e87 käris|emä -täq -e87 tõris|õma -taq -õ87 ; kuulipildujad tärisesid kuulipritsiq rägisiq ; kusagil täriseb niiduk kongiq tirises niidümassin ; aknaklaasid tärisevad aknaklaasiq tiriseseq ; vankril tärisesid piimanõud piimäplänniq tõrisiq rattidõ pääl

täristama tiristä|mä -q -83 tõrista|ma -q -83 rägistä|mä -q -83 ; söögitoas täristati lauanõudega söögitarõn tiristedi söögianomidõgaq ; relvi täristama vääsigaq vehḱmä

tärkama üles tulõma .tärkü|mä -däq -80 .tärknemä tärgedäq .tärkne75 kiho|nõma† -(nõ)daq -nõ89 .terkü|mä† -däq -80 tegü|nemä -(ne)däq -ne89 ; pärast vihma tärkas vili silmnähtavalt päält vihma vili silmi näten kihosi ; tärkas lootus pääsemisele tegüsi ärqpäsemise loodus ; tärkav kevad heränejä kevväi

tärkima .tsärḱmä .tsärkiq tsärgi63 ; poisid läksid taplema ja üks tärkis teisel noaga naha ära tśuraq lätsiq taplõma ni ütś tsärke tõõsõl väidsegaq naha ärq

tärklis .tärk(l)üs -e -t9

tärmin .tärmäń -i -it4 (tähť)aig (-)ao (-).aigo36 tähť|päiv -päävä -.päivä35 tärń|päiv -päävä -.päivä35 ; töö lõpetamise tärmin on möödas tüü tärmäń om müüdä

tärn tärń tärni .tärni37 tähť tähe .tähte34 ; tärnid õlakutel tärniq pagonidõ pääl ; viie tärniga konjak viietähekonjak

tärpentin tärben|diiń -diini -.diini37 tärpe|tiiń -tiini -.tiini37 tärpen|tiń -tini -.tinni38 tärbe|ť -di -tit13

tätar .tätri|k -gu -kku38 tätäŕ .täträ tätärd22 ; vana kampsun on tätraid täis vana kamsś om tätrit täüs

tätoveerima täto|vi̬i̬ŕmä -vi̬i̬riq -veeri63 nõglatsehkendüst tegemä*

tätoveering nõglatsehkendüs* -e -t9

tääk tääḱ täägi .tääki37 püssätik|k -u -ku37

töbi tö|bi -bi -pi26 nu|di -di -ti26 jup|ṕ -i -pi37 jupa|tś -dsi -tsit13 ; töbisaba töbi- v nudihand ; sabatöbi hannatöbi v -jupṕ v -jupatś

tögama nö|gimä -kiq -gi57 .nöksämä nöksädäq .nöksä77 .ńoksama ńoksadaq .ńoksa80 .pilkama pilgadaq .pilka77 .naar(d)ma naardaq naara66 .riimama† riimadaq .riima77 ; kaotajaid tögati heatahtlikult kaotajit nöksäti kergüisi

töinama .jõrvama jõrvadaq .jõrva77 .jõrmama jõrmadaq .jõrma77 .tsirrama tsirradaq .tsirra77 tsir|a(ha)ma -raq v -adaq -ra v -aha88 .ikma ikkõq ikõ61 ; pistis töinama panď jõrvama ; töinamine tänń

töine tü̬ü̬- tü̬ü̬d täüs ; kohtumine möödus töises meeleolus kokkosaaminõ olľ tüütujon ; töine päev tüüd täüs päiv

tökat täüdäs .täütä täüdäst11 tökä|ť -di -tit13 ťoka|ť -di -tit13 ; kasetohust aetud tökat kõotohost keedet v aet täüdäs ; must nagu tökat must niguq tõrv ; tökatit ajama täüdäst utma

töllakil tollilõ töllile tölläkil tollikullaq ripakallaq ; vahib, mokk töllakil vahis, mokk tölläkil

töllakile tollilõ töllile tolliku(l)lõ ripakallaq ; lõug vajus töllakile lõug vaio töllile

töllerdama .töllelemä tölleldäq .töllele85 .jõlkma .jõlkuq jõlgu64 jõlgu|tama -taq -da82 jõlgutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 töllerdä|mä -q -83 ; on pool päeva kaubamajas töllerdanud om puuľ päivä kaubamajan töllelnüq v jõlgutõlnuq ; mis sa siin töllerdad? miä sa siin tolgõndat?

töllerdis töllerüs -e -t9

tölp tö|bi -bi -pi26 ; tölbi sabaga koer töbi hannagaq pini

tölplane sõim nühr nührü .nührü37 tühmä - -t2 ; sa igavene tölplane! sa kuradi koobavahť!

tömp tümp tümbä .tümpä35 .tümpliga|nõ -dsõ -st5 tümbä|k -gu -kut13 tömbä|k -gu -kut13 tündsä|k -gu -kut13 ; muna tömp ots muna tümp ots ; tömbi ninaga tuhvlid tümpligadsõ nõ̭nagaq tuhvliq ; tömbid sõrmed tündsäguq ńapoq

tönts töndś töndsi .töndsi37 tündś tündsü .tündsü37 töndsä|k -gu -kut13 tündsä|k -gu -kut13 ; silm ja jalg on töntsiks jäänud silm ja jalg ummaq töndsis jäänüq

töntsakas tündsä|k -gu -kut13 tümbä|k -gu -kut13 ; töntsakas keha tündsäk kihä ; töntsakas olend pondśo

töö tü̬ü̬ - -d52 toimõndus -õ -t9 ammõ|ť -di -tit13 ; tööle hakkama tüühü v tüüle nakkama ; tööd tegema tüüd tegemä, tüütämä, toimõndama ; kus sa tööl käid? kohe sa tüühü v tüüle käüt? ; käib iga päev tööl om egä päiv ammõtin ; tööd vihtuma tüüd murdma ; tööle usin tüü pääle virk v ussin ; töö kandis vilja tüü lätś kõrda ; töö tahab tegemist tüü taht tetäq ; on veel mõned tööd teha, enne kui saan külla minna viil om mõ̭ni toimõndus, inne ku saa naadaq küllä minemä ; võistlusele saadetud tööd võigõlusõlõ saadõduq tüüq ; tööst kõrvale hoidma riugõlõma, riuhkõlõma

tööalane: tööalased teadmised tiidmiseq tüü kotsilõ;

tööandja tü̬ü̬.andja - -t3 .perre|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

töödejuhataja tü̬ü̬dejuhataja - -t3 i̬i̬st.võtja - -t3 podrõ|tś -dsi -tsit13 podrä'tsi|k -gu -kut13 ; töötab ehitusel töödejuhatajana om eihtüse pääl podrätsik

tööjaotus tü̬ü̬.jaotus -õ -t9

tööjõud tü̬ü̬|joud -jovvu -.joudu36 m tü̬ü̬|liseq -.lisi -.lisi5 tü̬ü̬vä|gi -e -ke25 tü̬ü̬|käeq -kässi -kässi42 ; talu vajas kogu pere tööjõudu talo tarviť terve perre tüükässi ; võõras tööjõud võõras tüüjoudmvõ̭õ̭raq tüüliseq

töökaaslane üte(h)ntü̬ü̬täjä - -t3 üte(h)n tü̬ü̬(h)n olõja tü̬ü̬|sõbõr -sõbra -.sõpra45 seldsi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 ; minu töökaaslased muqkaq üten tüütäjäq ; me oleme töökaaslased mi tüüdä üten v kuun ; poeg kutsus töökaaslased külla poig kutś tüüsõbraq küllä

töökas tü̬ü̬kä|s -dse -st5 v - -t15 töövikjä|ne v töövikjä|s -dse -st5 töövikjä|s - -t15 ; ta on ikka töökas inimene, seda ei või öelda, et ta laisk on tä iks om töövikjäs inemine, tuud ei võiq üldäq, et tä laisk om

töökinnas tü̬ü̬|kinnas -.kinda -kinnast23 tubi|nits -nitsa -.nitsa37 tu|pin -bina -binat4 ; tõmba töökindad villastele kinnastele peale! tõ̭mbaq tubinitsaq villatsilõ kindilõ pääle!

töökoda tü̬ü̬|koda -kua -kota27

töökoht tü̬ü̬kotus -(s)õ -t11 ; mu esimene töökoht oli lasteaed mu edimäne tüükotus olľ latsiaid ; ometi üks kindel töökoht! ummõtõ ütś kimmäs ammõť! ; elab töökoha lähedal eläs tüüle lähkün

töökohustus tü̬ü̬.sunďus -õ -t9 ; sekretäri töökohustused sekretäri tüükohusõq

töökord tü̬ü̬|kõrd -kõrra -.kõrda33 timḿ timmi .timmi37 ; riigikogu töökord riigikogo tüükõrd ; töökorras timmin, traksin, jutin ; mootor on töökorras moodoŕ om timmin ; masin on töökorras massin om jutin

töökorraldus 1. tü̬ü̬|kõrd -kõrra -.kõrda33 ; töökorraldus jätab soovida tüükõrd om käest äräq 2. tü̬ü̬|käsk -käsü -.käskü37 ; jättis töökorralduse täitmata jätť tüükäsü täütmäldäq

töökus tü̬ü̬kus -õ -t9 .virkus -õ -t9 usindus -õ -t9

tööleping tü̬ü̬leping -u -ut13 (tü̬ü̬)kaup (-)kauba (-).kaupa30 tü̬ü̬(kokko)|lepeq -leppe -lepet18 tü̬ü̬.kontrah|ť -i -ti36 ; töölepingu sõlmimine tüüleppe sõlḿminõ, kaubategemine ; kadunud tööleping kaonuq tüükontrahť

tööline tü̬ü̬li|ne -se -st5 tü̬ü̬inemi|ne -se -st5 ; töölised ja talupojad tüüliseq ja talorahvas

töölisklass tü̬ü̬lis|kund -kunna -.kunda32 tü̬ü̬|rahvas -.rahva -rahvast22 ; rahvusvaheline töölisklass kõ̭gõ ilma tüürahvas

töölisliikumine tü̬ü̬lis.liikmi|nõ -sõ -st5

tööluus tü̬ü̬hü tulõmaldaq .jätmine tü̬ü̬|luuś -luusi -.luusi37

töömahukas (palľo) tü̬ü̬d.nõudva - -t3

töömees tü̬ü̬|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

tööpuudus tü̬ü̬.puudu|s -(sõ) -(s)t10

tööpäev tü̬ü̬|päiv -päävä -.päivä35 ; viis tööpäeva nädalas viiś tüüpäivä nädälin ; tööpäeva pikendamine tüüao pikendämine

tööriist (tü̬ü̬)riist (-)riista (-).riista30 ; sepa tööriistad sepä riistaq ; inimene on Jumala tööriist inemine om Jumala tüüriist

töörõivas tü̬ü̬|rõivas -.rõiva -rõivast15

töörügaja tü̬ü̬.murdja - -t3 tü̬ü̬rü̬ü̬vli - -t1

tööstaaž m tü̬ü̬|.aastaq -.aastidõ -.aastit3 ; kui palju sul tööstaaži on? palľo sul tüüaastit om?

tööstur tü̬ü̬stüs- v .kuandusette.võtja - -t3 vabri|kanť -kandi -.kanti37

tööstus tü̬ü̬stüs -e -t9 .kuandus* -õ -t9 ; kerge-, raske-, metallitööstus kerge-, rassõ-, metallikuandus

tööstusettevõte tü̬ü̬stüsettevõt|õq -tõ -õt18

tööstuslik tü̬ü̬stüsli|ne -dse -st5 ; tööstuslik tootmine vabrigutüü

töösuhe tü̬ü̬.vaihõ|kõrd -kõrra -.kõrda33

töötahe tü̬ü̬|himo -himo -himmo26 tü̬ü̬lusť -lusti -.lusti37 ; tugev töötahe kõva tüühimo

töötaja tü̬ü̬täjä - -t3 tü̬ü̬li|ne -se -st5 tü̬ü̬tegijä - -t3

töötama tü̬ü̬|tämä -täq -dä81 tü̬ü̬d tegemä ; lohakalt töötama horśatama, horśotama, horsśama, hursśama, horsõndama, hurśatama, räbotama ; masin töötab massin tüütäs ; majas töötas varem kool majan olľ innembä kuuľ ; suutis mehe eest töötada jouď mehe iist tüüd tetäq ; töötas viis aastat arstina tüüť viiś aastakka tohtrin v olľ viiś aastakka tohtri

töötasu tü̬ü̬tas|o -o -so26 palk palga .palka30 teenüsḱ -i -it13 ; keskmine töötasu keskmäne tüütaso

töötingimused tü̬ü̬tegemise oloq ; talumatud töötingimused perädüq tüüoloq

töötlema .ümbre tegemä v tü̬ü̬tämä .säädelemä säädeldäq .säädele85 ; töötlev tööstus vabrigutüüstüs, -kuandus ; baaslaev töötleb püütud kalu baaślaiv tüütäs püvvetüid kallo ümbre ; puitu töötlev ettevõte puutsäpändüsettevõtõq ; tehas töötleb vanu akusid vabrik tsäpändäs vanno akusit ; põlevkivi töödeldakse gaasiks palavastkivist tetäs gaasi ; kirjanik töötles rahvajutte kiränik säädeľ rahva jutussit ; sind on tublisti töödeldud sinost om rasõhõhe üle käüdüq

töötlus tü̬ü̬tlüs -e -t9 säädelüs -e -t9 ; rahvamuusikatöötlus rahvamuusigasäädelüs, -tüütlüs

töötu tü̬ü̬ldäq tü̬ü̬ldäqtü̬ü̬li|ne -se -st5 ; töötute arv kasvab tüüldäq inemiisi tulõ mano ; pikaajaline töötu aplaagri

töötuba tü̬ü̬tar|õ -õ -rõ24

töötus tü̬ü̬ldä|olõḱ -olõgi -olõkit13 tü̬ü̬.puudus -õ -t9

töötõend tü̬ü̬tunnistus -õ -t9

tööviljakus tü̬ü̬.joudlus -õ -t9

töövõime tü̬ü̬|võim -võimu -.võimu37 .rõhku|s -(sõ) -(s)t10 (tü̬ü̬)ramm (-)rammu (-).rammu37 ; lihaste töövõime musklidõ rõhkus ; töövõime täielik kaotus otsaniq sandis jäämine ; õhtu poole töövõime langeb õdaguspoolõ tüü ei laabuq

töövõimeline tü̬ü̬kõlvoli|nõ -dsõ -st5 ; töövõimeline rahvastik m tüükõlvolidsõq inemiseq ; töövõimeline komisjon tüükõlvolinõ kogondus

töövõimetu tü̬ü̬s .kõlbmaldaq ; haiguse tõttu töövõimetu haigusõ peräst tüüs kõlbmaldaq ; töövõimetud pereliikmed inemiseq perren, kinkast olõ-iq tüütegijit

töövõtja tü̬ü̬.võtja - -t3 tü̬ü̬täjä - -t3

töövõtuleping tü̬ü̬.võtmisõ|lepeq -leppe -lepet18 tü̬ü̬.võtmisõ|kaup -kauba -.kaupa30 tü̬ü̬.võtmisõleping -u -ut13

tööõpetus tü̬ü̬oppu|s -(sõ) -(s)t10

tööülesanne tü̬ü̬ - -d52 ; tõlkimine kuulub mu tööülesannete hulka tõlkminõ käü mu tüü sisse ; tööülesanded jagati laiali tüüq jaediq kätte

tüdimus viländüs -e -t9 vinäldüs -e -t9 väsümi|ne -se -st5 viländ.saami|nõ -dsõ -st5 tülgäh(t)üs -e -t9 ; tüdimus tuli peale viländäs lätś ; olen seda juttu pidanud tüdimuseni kuulama taad juttu olõ pidänüq tülgähüseniq kullõma ; elutüdimus eloväsümüs

tüdinema viländ .saama .tülpü|mä -däq -80 väs|ümä -süq -ü70 tüdü|nemä -(ne)däq -ne89 tüdi|nemä -(ne)däq -ne89 tülgäh(t)ü|mä -däq -84 ; elust tüdinenud ello v elost viländ saanuq ; kas sa ükskord ei tüdine sellest näägutamisest? kas sul ütśkõrd viländ ei saaq taad tśaagatamist? ; olen surmani tüdinenud mul om otsaniq viländ ; tüdinud näoga tülpünü ńaogaq ; ei tüdine sellest laulust kunagi ära ilman väsü-iq taast laulust ärq ; hakkab vaidlusest tüdinema nakas vaiõlusõst tüdinemä

tüdruk .tütri|k -gu -kku38 tütäŕ|latś -latsõ -last39 .latśkõ|nõ -sõ -ist8 ; oled juba suur tüdruk sa olõt joba suuŕ tütrik ; üle küla tüdruk üle külä tütrik ; lapsega tüdruk latsõgaq tütrik ; sulased ja tüdrukud sulasõq ja tütriguq ; kas sündis poiss või tüdruk? kas sündü poiskõnõ vai tütäŕlatś? ; tüdrukute tööõpetus koolis tütäŕlatsi käsitüütunń koolin ; kas see oli poiss või tüdruk? kas tuu olľ poiskõnõ vai latśkõnõ? ; ajab tüdrukuid taga aja latśkõisi takan ; kas sul tüdrukut on? kas sul pruuti om?

tüdruksõber pruuť pruudi .pruuti37 .tütri|k -gu -kku38 ; sul on jälle uus tüdruksõber! sul jälq vahtsõnõ tütrik!

tüdrukuke tü|di -di -ti26 tü|dü -dü -tü26 tü|ďo -ďo -ťo26 .latśkõ|nõ -sõ -ist8

tüdrukutirts .tütrigu|tsirts -tsirdsu -.tsirtsu37 välgi|k† -gu -kut13 tirts

tühemik tühi kotus mulk mulgu .mulku37 vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19 ; kividevahelised tühemikud täideti mördiga tühäq kotusõq kivve vaihõl pantiq mörti v mördigaq täüs

tühermaa jätüsmaa* - -d50 tühüsmaa* - -d50

tühi tühi tühä .tühjä44 puhas .puhta puhast23 puusta - -t2 ; tühi pudel tühi putõľ ; tühi kõht tühi kõtt ; tühi töö tühi tüü ; alustasin tühjalt kohalt ma alosti tühä kotusõ päält ; tühjast tõusis tüli tühäst tulľ tülü ; läks rongile vastu, aga tuli tühjalt tagasi lätś rongi vasta, agaq tulľ tühält tagasi ; mis siin tühja vaielda miä siin tühjä vaiõldaq ; söö taldrik tühjaks! süüq taldrek puhtas! ; jõgi on kaladest tühi jõgi om kallost puhas ; vargad olid korteri tühjaks teinud vargaq olliq kortina puhtas tennüq ; asusime elama tühjale maale säimiq hindä puustalõ maalõ v puustustõ elämä ; nuttis end tühjaks ikḱ hindä vällä ; ilma lasteta näib elu tühi ilma latsildaq näütäs elo mõttõldaq ; tühja sellest! mis noq tuust! ; tühja kah! mõ̭ni hädä! ; ei mäleta tühjagi mälehtä-iq midägiq ; arvas, et saab hakkama, aga tühjagi! mõtõľ, et tulõ toimõ, agaq tutkit v midägiq! ; tühja minema lorri minemä ; tühi jutt tühi jutt,(h)ahk, hapanuq ; tühja juttu ajama hahkama, haussi v hapanut ajama ; tühja jutu ajaja sõim puustli, hahkatś ; tühjavõitu tühälik, tühäline, tühäne ; rahakott kipub tühjavõitu olema rahakotť tüküs tühälik olõma

tühi-tähi tühi-tähi tühä-tähä .tühjä-.tähjä44 puru-paru puru-paru purru-parru26

tühiasi tühi asi .väiko asi naľa|asi -aśa -.asja43 .väiko nali ; ärge muretsege tühiasjade pärast! murõhtagu-iq väikside asjo peräst! ; kõik muu on tühiasi muu om kõ̭iḱ väiko nali

tühik tühi kotus tühüs* -(s)e -t11 sõ̭na|vaih -.vaihõ v -.vahjõ -vaiht19 ; tekstis eraldavad sõnu tühikud tekstin ommaq sõ̭nno vaihõl tühüsseq ; tekstis oli 137 tühikut tekstin olľ 137 sõ̭navaiht ; tühik kanamunas tuulõvilu

tühikargaja mättä.räpsäjä - -t3 ; see pole õige mees, see on rohkem tühikargaja taa olõ-iq õigõ miiś, taa om rohkõmb sääne mättäräpsäjä

tühikäik tühikäüḱ tühäkäügi .tühjä.käüki37 ; tühikäigul tühäkäügi pääl

tühine .tähtsüseldäq armõ|du -du -tut1 ; tühise hinna eest armõdu hinna iist ; kartulisaak oli tühine kardohkasaaḱ olľ tühäline v armõdu ; allkirjata leping on tühine allkiräldäq kontrahť ei massaq ; tühine eksimus tähtsüseldäq essüng ; tühine ametnik tähtsüseldäq v väiku ammõťnik ; tühine inimene mõttõldaq inemine

tühipaljas pa(l)ľas .palľa pa(l)ľast15 ; tühipaljad lubadused palľaq lubahusõq ; tühipaljas kriimustus väiku kriim

tühistama tühäs tegemä .maaha .võtma tagasi .võtma üles .ütlemä ; seadus tühistati säädüs tetti tühäs ; valimistulemused tühistati valimiseq tettiq tühäs ; ülemus tühistas käsu ülemb võtť käsü maaha v tagasi ; kõik puhkused on tühistatud kõ̭iḱ puhkusõq ommaq üles üteldüq

tühisus: elu tühisus elo mõttõtus;

tühjendama tühäs tegemä tühendä|mä -q -83 kummu|tama -taq -da82 mitmit kõrdo kummutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; prügikast on tühjendamata asukorv́ om vällä veemäldäq v asukasť om ärq veemäldaq ; tühjendasime kartulikotte tühendimiq kardohkakottõ ; tühjendab kannu kannu järel kummutõlõs üte toobi v kanni tõsõ takan ; taskuid tühjendama karmanit tühäs v puhtas tegemä

tühjenema tühäs minemä tühäs .saama tühäs .jäämä ; saal hakkas tühjenema saaľ naaś tühäs minemä ; aku tühjeneb aku saa tühäs ; pärastlõunal kohvik tühjeneb päält lõunõ jääs kohvitarõ tühäs

tühjus tühi tühä .tühjä44 .tühjüs -e -t9 ; kõikjal on tühjus kõ̭igipooli om tühi ; majas valitseb tühjus maja om otsaniq tühi ; koolimajja sigines tühjus koolimaja sai tühäs ; põrnitseb tühjusse jõllitas tühjä ; tänavate tühjus tühäq huulidsaq

tükati lapildõ jupildõ tükelde tükä(lde) tükülde tükähüisi ; tapeet on tükati maha rebitud tapõť om lapildõ mahaq kist ; müür oli tükati säilinud müüŕ olľ tükä v tükelde v jupildõ alalõ

tükeldama (tükes) .lõikma .lõikuq lõigu64 (tükes) ra|goma -koq -o59 tükes .laskma v tegemä jupi|tama -taq -da82 jupõnda|ma -q -83 ja|gama -kaq -a59 ; tükeldatud aedvili lõiguduq aiaviläq ; jahimehed tükeldavad saagi jahimeheq ragovaq v jagavaq saagi tükes ; puu tükeldatakse pakkudeks puu jupõndõdas ärq ; mõisad tükeldati mõisaq jaatiq lakja

tükikaup tükü|kaup -kauba -.kaupa30

tükikaupa tükülde pala.viisi jupi.viisi jupi.kaupa tükü.viisi tükelde tükälde ; panime masina tükikaupa kokku mi panni massina jupiviisi kokko ; mune müüakse tükikaupa munnõ müvväs tüküviisi ; avaldas uurimuse tükikaupa ilmuť uuŕmistüü tükelde ; murdis tükikaupa leiba murď palaviisi leibä

tükike tüküke|ne -se -ist8 kibõnakõ|nõ v kibõnagõ|nõ -sõ -ist8 palakõ|nõ -sõ -ist8 ; tükike ajalugu tükükene v jupikõnõ aoluku ; majas pole tükikestki liha majan olõ-iq lihakibõnat eiq ; pistsin ühe leivatükikese suhu tsusksi üte leeväpalakõsõ suuhtõ

tükiline tükü(h)n tüküli|ne -dse -st5 tükeli|ne -dse -st5 .tükliga|nõ -dsõ -st5 ; tükiline puder tükün pudõr ; muld on tükiline maa om tükliganõ

tükitöö tükütü̬ü̬ - -d52

tükk 1. pal|a -a -la28 tük|k -ü -kü37 jup|ṕ -i -pi37 os|a -a -sa26 ja|go -o -ko27 ; hamba küljest tuli tükk ära hamba külest tulľ kilt äräq ; kauss kukkus käest, nii et tükid taga kausś linnaś käest, nii et pojaq takan ; lõhume auto tükkideks lahumiq auto jupõs ; meestel on kuuri all igasuguseid rauatükke mehil om kuuri all egäsugumaidsi ravvapallo ; tal on lapsi neli tükki latsi om täl neli (tükkü) ; lapsetükk latsõtükk ; ühes tükis üten tükün ; uus tükk tuuakse lavale vahtsõnõ tükk säetäs püüne pääle ; suhkur on tükki läinud tsukru um tükkü lännüq ; tükk leiba leeväpala ; vorstitükid vorstilõikmõq ; laba- ja seljatükk laba- ja sälätükk 2. tük|k -ü -kü37 jup|ṕ -i -pi37 ; olin tükk aega vait olli tükk v jupṕ v kõrd aigo vakka ; tükk maad edasi tükk v jupṕ maad edesi ; tükk aega tagasi tükk v jupṕ aigo tagasi, toonaqhavva, toonaqmustõ, toonaqvarrõq ; tal sündis juba tükk aega tagasi poeg täl sündü jo toonaqvarrõq poig ; tükk tegemist tükk v jupṕ tegemist 3. tük|k -ü -kü37 vi|kuŕ -guri -gurit4 ; mis tüki ta siis tegi? mis tükü tä sõ̭s tekḱ? ; küll me teame su tükke! tiiämiq su vigurit!

tükkima .tükmä tükküq tükü63 .tüḱmä tükkiq tüki63 ; tükib kogu aeg viina pakkuma tüküs kõ̭gõ viina pakma ; tükkis tülli tükke tüllü ; kuhu sa tükid! kohe sa ronit v tüküt! ; peale tükkima pääle preśmä v tükmä

tükkis: 1. puder on tükkis pudõr om tükün;

tükksuhkur tükü.tsukru - -t14 pala.tsukru - -t14

tülgastus jäleh(t)üs -e -t9 tülgäh(t)üs -e -t9 .vastanakkami|nõ -sõ -st5 ; hääl väriseb tülgastusest helü värises jälehüsest ; tal on tülgastus viina vastu tälle nakas viin vasta

tüli 1. tül|ü -ü -lü26 tõr|a -a -ra26 krasś krassi .krassi37 pra|da -da -ta28 ; tülli minema tüllü püürdmä ; mehed läksid tülli meheq lätsiq tüllü v hanku v vihossihe v vihossilõ ; sellest tõuseb veel suur tüli tast tulõ viil suuŕ tülü ; tüli kestis päikesetõusuni tõra käve päävänõsõnguniq ; tülis tülün, hangun, vihossin ; ta on vennaga tülis tä om velegaq krassi pääl ; oli seda tüli veel vaja! taad prata olľ viil vaia! ; tüli paisub järjest suuremaks räüss lätt kõrrast kõvõmbas ; tüli norima tüllü kakma ; tüli norima tüllü kiskma ; tüli norima haakõlõma ; tüli norima seto kiiľ krõ̭imama ; tüli norima mitmit kõrdo õu(h)kõlõma ; tüli norima krõ̭imõlõma ; tüli vaigistama vaibõndama 2. hä|dä -dä -tä24 vaiv vaiva .vaiva30 ; kott on ainult tüliks kaasas kotť um õ̭nnõ hädäs üten ; mesilastega on üks suur tüli mehitsidegaq um ütś suuŕ vaiv v jandaľ ; teed endale tüli tiit umalõ vaiva

tülikas vaiva|nõ -dsõ -st5 ; väga tülikas töö väega vaivanõ tüü ; imikuga on tülikas reisida rõ̭nnalatsõgaq om vaiv reisiq ; võilill on tülikas taim võiuninń om tülütegijä kasv ; muutus tülikaks naaś tüllü tegemä ; tülikad mõtted kiusajaq mõttõq

tülin: tülinaks olema jalon olõma; tüli

tülinorija tülü.kakja - -t3 tülü.kiskja - -t3 kisa|nõ -dsõ -st7 seto kiil' krõ̭ima - -t2 õu(h)ka - -t2 ; iseloomult tülinorija kisadsõ loomugaq, loomu poolõst kisanõ

tülitama tüllü tegemä segä(hä)mä sekäq v .siädäq sekä#segähä88 ; ilmaasjata tülitasin tuletõrjet ilmaaśandaq tei pritsimehile tüllü ; haiget ei maksa tülitada haigõt ei massaq sekäq ; vabandage tülitamast! andkõq andis, et ma (teid) sekä v segäsi!

tülitsema tülü|tsemä -tsäq v -däq -dse90 tülü|tämä -täq -dä82 hürel|emä -däq -e85 mitmit kõrdo tülüske|(l)lemä -lläq -(l)le86 tülüte|(l)lema -lläq -(l)le86 ; mis te siin tülitsete? miä ti tan tülütät? ; jõuab tööd teha ja tülitseda jõud tüüd tetäq ja tülüskelläq ; seal kõik tülitsevad isekeskis sääl kõ̭iḱ võtvaq ütśüte külen

tüll tüll|rõivas -.rõiva -rõivast15

tülpima .tülpü|mä -däq -80 tülgäh(t)ü|mä -däq -84 ; ta on pikast sõidust väsinud ja tülpinud tä om pikäst sõidust ärq väsünüq ja tülpünüq ; rutiinne töö teeb tülpinuks ikäv tüü lätt viländäs

tüma pehmeq .pehme pehmet18 v pehmend16 mä|dä -ä -tä25 ; tümaks pekstud mees pehmes pesset miiś ; tüma maa pehmeq maa ; tüma koht pehmeq kotus ; tüma soo mädäsuu ; tümaks sõidetud tee mualõ sõidõt tii

tümakas tümäh(t)üs -e -t9 tümä|k -gu -kut13 ; nii kui tümakas käis, olid kõik püsti niguq tümähüs käve, nii olliq kõ̭iḱ pistü ; anna pullile üks tümakas! annaq pullilõ ütś tümäk! 2. kq ka tümps

tümikas parts pardsu .partsu37 tümbä|k -gu -kut13 ; tümikaga taotakse poste maasse pardsugaq pessetäs tulpõ maa sisse ; tümikas nui löögivalmilt käes tümbäk nui lüümise peri käen ; sellise tuima tümikaga on väga raske tantsida sääntse tümbägugaq om väega rassõ tandsiq

tümin tüm|min -inä -inät4 ; trummide kume tümin trummõ kummõ tümmin ; vanker sõidab tüminal rattaq sõitvaq tüminägaq

tümisema tümis|emä -täq -e87 .tümpselemä tümpseldäq .tümpsele85 tõr|a(ha)ma -raq v -adaq -ra v -aha88 ; maa tümises jooksust maa tümisi juuskmisõ käen ; raudteesild tümiseb, kui rong üle sõidab raudtiisild tümpseles, ku ronǵ üle sõit ; tühjad tünnid tümisevad tühäq tönniq tõrahasõq

tümistama tümistä|mä -q -83 ; tümistasin rusikaga uksele tümisti kulagugaq ussõ pääle

tümitama .mütmä müttäq mütä61 .kolḱma .kolkiq kolgi63 .pesmä .pessäq pessä61 ; naised tümitavad kurikatega pesu naasõq mütväq tõlvogaq mõssu ; pool tundi tümitati vastu ust, enne kui sisse saadi puuľ tunni kolgiti ussõ takan, inne ku sisse saadi ; sind on läbi tümitatud sa olõt ärq pesset

tümps tümps tümpsü v tümpso .tümpsü v .tümpso37 .tümpsnä - -t3 ; pall kukkus tümpsuga põrandale palľ sattõ tümpsügaq põrmandulõ ; stuudios pandi laulule tümps juurde stuudion panti laululõ tümpsnä mano

tümpsatus tümpsäh(t)üs -e -t9

tümpsuma .tümpsmä .tümpsüq tümpsü64 .tümpselemä tümpseldäq .tümpsele85 ; põrand tümpsus tema sammude all põrmand tümpś timä astmisõ all ; plaadimängijast tümpsub uus kuum lugu plaadimänǵjän tümpseles vahtsõnõ kuum lugu

tümpsumine .tümpsnä - -t3 .müts(k)nä - -t3

tümpsutama .tümpśmä .tümpsiq tümpsi63 tumba|tama -taq -da82 põ̭mba|tama -taq -da82 ; raadiost vahel ei tulegi mingit viisi, muudkui tümpsutab raadion ka tõ̭nõkõrd tulõki-iq määnest viit, muguq tumbatas

tünder .tündri - -t1 ; tündritäis kulda tündritäüs kulda

tünn tönń tönni .tönni37 tünn tünnü .tünnü37 ; väike tünn tüńo, tünä ; setul oli tökatitünn vankripäras setol olľ täütätönń perä pääl ; kes see tünn on? kiä taa tüńo om?

tüpaaž 1. tüüṕ tüübi .tüüpi37 m tüübiq .tüüpe .tüüpe37 2. tüübistü - -t1

tüpoloogia kujooppus -õ -t9 tüübioppus -õ -t9

türa vulg munń munni .munni37 tür|ä -ä -rä24 titť titi titti37 tilk tilga .tilka31

türann tiranď -i -it13 hirmuvalitsõja - -t3

türanniseerima .rõuhkma .rõuhkuq rõuhu64 hirmu all .hoitma .kiusama kiusadaq .kiusa77 pääle .surbma

türgi: türgi keel türgi kiiľ

türklane .türklä|ne -se -st5 türk türgü .türkü37

türm türḿ türmi .türmi37 vangi|maja -maja -majja v -maia28

türnpuu soe.uibu - -t1

tüse paks paksu .paksu37 jämme - -t14 tubli - -t2 .hürske - -t3 tüsse - -t14 ; tüse portfell paks portveľ ; tüse mullakiht paks v sükäv muld ; eit on tüsedaks läinud muuŕ om paksus v tublis lännüq ; püüdis tüseda kogre püüď jämme v hürske kogrõ ; neli tüsedat sammast neli tugõvat v jämmet sammast ; tüseda kerega on raske ronida tüsse kihägaq om rassõ ronniq ; suur tüse mees suuŕ jürre miiś ; tüse uurimus tõtõ uuŕminõ ; tüse inimene rähmik, tüssäk ; tüsedavõitu tüsehelik, tüsselik ; tüsedavõitu ardenni hobune tüsehelik ardenni hopõń ; tüsedavõitu mehike väega häste söönüq mehekene

tüsedus .paksus -õ -t10 tüsehüs -e -t9 ; tüsedusele kalduv paksõmb, jämmemb

tüsenema .rammu v paksus v jämmes v .rasva minemä kas|uma -suq -u 71 min 1. ja 3. k .kasvi ; perenaine on paari aastaga tüsenenud pernaanõ om paari aastagaq rammu söönüq ; lumekiht tüsenes veelgi lumõkõrd lätś viil paksõmbas

tüsistus lisahä|dä -dä -tä24 mano(q)hä|dä -dä -tä24 halvõmbaspü̬ü̬rdmi|ne -se -st5 ; gripi tagajärjel tekkis tüsistusi gripist tulľ tõisi häti viil mano

tüssama (ärq) .petmä pettäq petä61 .tüssämä tüssädäq .tüssä77 pü|gämä -käq -ä59 ; tead, kuidas mustlane meid tüssas? tiiät, kuis tsikań meid tüssäś v ärq petť? ; kauplejad tüssavad lihtsameelseid kauplõjaq pügäväq v nüüŕväq ullikõisi ; mind tüssati turul ma sai turu pääl nühkiq

tütar tütäŕ .tütre tütärd22 ; sündis kupja tütrena sündü kubija tütres

tütarettevõte haroär|i* -i -ri26

tütarlaps tütäŕ|latś -latsõ -last39 .latśkõ|nõ -sõ -ist8 .tütri|k -gu -kku38 tü|di -di -ti26 tü|dü -dü -tü26 nal' .tütrik|latś -latsõ -last39 ; tütarlaste tantsuoskus jätab soovida tütäŕlatsõq v latśkõsõq mõista-iq õigõlõ tandsiq ; tütarlapsest sirgub naine tütrik kasus naasõs ; kas sündis poisslaps või tütarlaps? kas sündü poiskõnõ vai tütriklatś? ; Märdil on oma tütarlaps Märdil om pruuť olõman

tüvemaht mõts tüve|maht -mahu -.mahtu37

tüvi tüv|i -e -ve24 tüm|i -e -me24 kiil' tüv|i -e -ve24 ; sammaldunud tüvega õunapuu sammõldunu tümegaq uibu ; oksa tüvepoolne ots on jämedam ossa tüvimäne ots om jämmemb ; tüvepoolne tüvimäne ; omastavaline tüvi kiiľ umakäänüseline tüvi

tüübel .tüübli - -t1 punń punni .punni37 sala|pulk -pulga -.pulka31 ; kruvitüübel oli liiga pikk kruvvitüübli olľ palľo pikḱ ; lauaplaat oli tüüblitest lahti tulnud lavvaplaať olľ punnõst vallalõ tulnuq

tüüfus pallavtõ|bi -võ -põ25 soetõ|bi -võ -põ25

tüügas kands kandso .kandso37 ; oksatüügas ossakands ; rukkitüügas rüäkõrś ; soolatüükad käsnäq

tüükaline: tüükaline puupakk ossõgaq puupakk

tüümian tüümi|äń -äni -änni38

tüüne vaga|nõ -dsõ -st7 ; tüüne meri vaganõ meri

tüüp tüüṕ tüübi .tüüpi37 sorť sordi .sorti37 mu̬u̬d moodu mu̬u̬du37 münt mündä .müntä35 münt mündü .müntü37 ku|jo -jo -jjo v -io26 ; rahvalaulude tüübid rahvalaulõ tüübiq ; mis tüüpi auto sul on? määnest sorti auto sul om? ; uut tüüpi maja vahtsõt muudu maja ; linna tüüpi asula liina lihti kotus ; kirjanduslik tüüp kirändüsekujo ; teadusemehe tüüpi tiidüsemehe lihti v vurhvi ; kahtlane tüüp kahtlanõ kujo v tegeläne ; ta pole minu tüüp tä olõ-iq muq masti ; metsatüübid mõtsatüübiq

tüüpiline tüübili|ne -dse -st5 harinu|q - -t1 harili|k -gu -kku38 .õigõ - -t3 uma|nõ -dsõ -st7 tõtõ - -t2 tundaq .kimmä kimmäst22 kimmäs ; tüüpiline ja erandlik tüübiline ja esiqeräline ; tüüpiline käitumine harinuq üllenpidämine ; tüüpiline Setu talu õigõ Seto talo ; keskaja tüüpilised jooned keskaolõ umadsõq mooduq ; tüüpiline Saaremaa kadastik tõtõ Saarõma kadastik

tüür tüüŕ tüüri .tüüri37 (vennel) sopi|ts -dsa -tsat13 .tśopska - -t3 .tsopka - -t3 (tüürimõla) per|o -o -ro26 peromõl|a -a -la28 ; tüüri juures olev partei tüüri man saisja eräkund

tüürima .tüüŕmä .tüüriq tüüri63 (venet) .rihťmä .rihtiq rihi63 perro pidämä pero|tama -taq -da82 ; mehed tüürisid parve üle jõe meheq tüüreq parvõ üle jõ̭õ̭ ; sina tüüri, mina sõuan! perodaq saq, maq sõvva! ; auto tüüris teeserva poole auto rihte tiiveere poolõ ; kuhu sa oma jutuga tüürid? kohe sa uma jutugaq rihit v tüürit?

tüütama .vaivama vaivadaq .vaiva77 väsü|tämä -täq -dä82 segä(hä)mä sekäq v .siädäq sekä v segähä88 .närve pääle .käümä ; ta oli meid surmani ära tüüdanud tä olľ meid otsaniq ärq vaivanuq ; ootamine hakkab juba tüütama uutminõ nakkas joba väsütämä ; tüütab meid oma pärimisega sekä meid uma uuratamisõgaq ; tüütavad sääsed segäjäq kiholasõq ; ära tüütama viländ saama ; see mangumine tüütab ära taad mustõldamist saa viländ

tüütu väsütäv -ä -ät3 väsütäjä - -t3 segä(hä)jä - -t3 ; tüütult veniv koosolek väsütäjä minekigaq kuunolõḱ ; tüütud mõtted keerlevad peas segäjäq mõttõq laskvaq pään ümbre ; koolielu oli üksluine ja tüütu koolielo olľ ütsipuinõ ja vaivanõ ; tüütu inimene väsütäv inemine ; tüütu kärbes kiusaja kärbläne ; tüütu töö väsütäja v ikäv tüü

tüütus viländüs -e -t9 õ̭nnõtus -õ -t9 pääle.käüjä - -t3 ; tüütuseni nähtud näod viländüseniq nättüq ńaoq ; oled sina alles tüütüs! olõt sina ütś hädä v õ̭nnõtus! ; joodik oli igavene tüütus joodik olľ igäväne päälekäüjä

Sisseminek