võro-eesti-võro sõnaraamat

sa sa(q) kq ka sina 2

saabas saabas .saapa saabast22 saapanüüŕ ; talvesaabas talvõsaabas ; suusasaabas suusasaabas ; uisusaabas tritsusaabas ; sõdurisaabas soldanisaabas ; saapakonts saapakunds ; saapatald saapatall ; saapapael saapakabõl ; saapamääre saapamääŕ ; uhiuued sissekandmata saapad vagivahtsõq sissekäümäldäq saapaq ; saapatohlud vanaq tśabadiq ; süda vajus saapasäärde süä vaio saapasiirde

saabuma peräle .joudma (kätte) tul|õma -laq -õ58 ; juba hommikul hakkas külalisi saabuma jo hummogu naaś küläliisi tulõma ; rong saabub ronǵ joud peräle ; kevad on saabunud kevväi om tulnuq ; õhtu saabudes hakkasin raamatut lugema õdagu saiõn naksi raamatut lugõma ; peagi saabun tagasi su juurde pia ma jõvva tagasi su mano ; õhtu saabudes väsisime ära õdagus v õdagu saiõn vässümiq ärq ; saabuv reis sissetulõja reiś ; saabuv lennuk joudja linnuḱ

saabumine peräle .joudminõ tulõmi|nõ -sõ -st5

saabunu peräle .joudnuq v tulnuq ; reisilt saabunu jutustas oma muljetest reisi päält tulnuq kõ̭nõľ, midä nännüq olľ

saad ru|ga -a -ka27 (suu pääl) su|ga -a -ka27 ; hein pannakse saadu hain pandas rukka ; oksad pandi saadudele alla haoq pantiq ruõlõ alaq ; saokaupa rugahallaq, rugavallaq

saadaval (om) saiaq ; leib on poes alati saadaval leibä om poodin kõ̭gõ saiaq ; mul on uus töökoht saadaval mul om vahtsõnõ tüükotus saiaq

saade saadõq .saatõ saadõt18 .saatmi|nõ -sõ -st5 üte(h)n.mänǵmi|ne -se -st5 ; raadiosaade, telesaade, otsesaade, kordussaade raadiosaadõq, telesaadõq, õkvasaadõq, kõrdus ; lastesaade algab kell viis latsisaadõq nakkas kell viiś ; lauldakse saatega ja ilma saateta lauldas üten pilligaq ja ilma pillildäq ; laul esitati klaveri saatel laulmisõ mano mängiti klavõrit

saadetis pak|ḱ -i -ki37 kiri kirä v kiŕa .kirjä v .kirja43 vu̬u̬ŕ voori vu̬u̬ri37 posť posti .posti37 v ku̬u̬rma - -t3 ; kas sulle ei olnud veel postkontoris saadetist? kas sullõ es olõq viil postitarõn pakki v kirja? ; see saadetis peab tähtajaks kohale jõudma seo pakḱ v kiri piät õigõs aos peräle joudma ; kaubasaadetis kaubapakḱ ; postisaadetis postipakḱ ; rahasaadetis rahakiri ; kiirsaadetis kipõposť ; lihtsaadetis lihtposť ; tähtsaadetis tähťposť ; abisaadetis abipakḱ ; esimene saadetis vilja edimäne vuuŕ v kuurma villä ; relvasaadetis vääsävuuŕ

saadik (saadiku) saadi|k -gu -kut13 ; suursaadik suuŕsaadik ; rahvasaadik rahvasaadik ; saadikupuutumatus saadigu kohtukaidsõq

saadus vili vi(l)lä v vi(l)ľa .viljä v .vilja43 kraaḿ kraami .kraami37 ; viis turule oma majapidamise saadusi: võid, mune ja mett vei turgu uma majapidämise viljo: võidu, munnõ, mett ; aiasaadus, põllusaadus aiavili, põlluvili ; piima- ja lihasaadused piimä- ja lihakraaḿ

saag saaǵ sae .saagõ34

saagikas .saaḱsa - -t3 hüä saagigaq ; saagikas ploomisort saaḱsa ploomisorť ; see on saagikas viljasort seo viläsorť and häste vällä

saagikoristus põllu .pandminõ põim põimu .põimu37 .korjami|nõ -sõ -st5

saagikus .vällä.andmi|nõ -sõ -st5 .saaḱsus -õ -t9 ; see on suure saagikusega nisusort seo nisusorť and häste vällä ; kartuli saagikus on piirkonniti väga erinev kardohka saaḱsus om paiguldõ esiqsugumanõ

saagima (.saegaq) .lõikama lõigadaq .lõika77 .saaǵma .saagiq saagi63 saagõlda|ma -q -83 ; puu on maha saetud puu om maaha võet v last ; kaks meest saagisid palki katś miist lõiksiq palki ; küüni juures saeti ja raiuti küünü man saeti ja raoti ; vang oli trellid läbi saaginud ja põgenenud vanǵ olľ trelliq saegaq läbi lõiganuq ja ärq paenuq

saaja .saaja - -t3 ; tahtjaid oli palju, saajaid vähe tahtjit olľ palľo, saajit veidüq

saajad m sa(a)jaq .saajo .saajo30 hähäq .hähki .hähki34 pulm pulma .pulma31 ; sügisel peeti suured saajad sügüse peeti suurõq saajaq

saak saaḱ saagi .saaki37 nu̬u̬ś noosi nu̬u̬si37 püvvüs -(s)e -t11 ; valge klaarõun hakkab varakult saaki andma valgõ klaaŕupin nakkas aigsahe saaki andma ; tulin kalalt kenakese saagiga tulli kallo püüdmäst kinä noosigaq

saal saaľ saali .saali37

saalima joosi|tama -taq -da82 joositõ|lõma -llaq -lõ86 joosiskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 vu̬u̬ŕma vu̬u̬riq voori63 ta|dima -tiq -di57 nõgluma .nõkluq nõglu 71 min 1. ja 3. k nõgli .haaľma .haaliq haali63 ; saalib rahutult ühest toast teise joositas kärśmäldäq ütest tarõst tõistõ ; ettekandjad saalivad laudade vahel virtinäq kudavaq laudo vahel niguq kassikangast ; saalivad edasi-tagasi haaľvaq edesi-tagasi

saam saaḿ saami .saami37 .saamla|nõ -sõ -st5 .lapla|nõ -sõ -st5

saama .saama saiaq saa55 ; sain isalt sünnipäevaks koera sai esä käest sünnüpääväs pini ; täna saab lõunaks suppi täämbä saa lõunas suppi ; poiss sai koolis hea hinde poisś sai koolin hää hindõ ; maja on nüüd odavalt saada maja om noq odavahe saiaq ; ma ei saanud terve öö magada ma saa-s terveq üü maadaq ; talvest sai kevad, kevadest suvi talvõst sai kevväi, keväjäst suvi ; tuli tublisti kütta, enne kui tuba soojaks sai pidi kõvva kütmä, inne ku tarõ lämmäs lätś ; ma pole ammu koju saanud ma olõ-iq ammuq kodo saanuq ; teda ei saa uskuda timmä saa-iq uskuq ; kas sa ikka saad ise käia? kas sa õ̭ks saat esiq kävvüq? ; külas sai kõvasti söödud ja joodud külän sai kõvva süüdüs ja juudus ; ma ei saa ust lahti ma saa-iq ust vallalõ ; tahtmine on taevariik, saamine on iseasi tahtminõ om taivariiḱ, saaminõ om esiqasi ; raamatute müügist saadav tulu läheb heategevuseks raamatidõ müümisest saiaq raha lätt häätegemises

saamatu hä|dä -dä -tä24 hädä|ne -dse -st7 tuhńa|k -gu -kut13 puss pussu .pussu37 pussaku|nõ -dsõ -st5 pussu|nõ -dsõ -st7 toss tossu .tossu37 tośo|nõ -dsõ -st7 tosśokõ|nõ -sõ -ist8 tos|i -i -si26 to|śo -śo -sśo26 tossõrus -õ -t9 ťohva - -t2 koońo - -t2 nilä|ne -dse -st7 ; see mees on nii saamatu, midagi ei saa tehtud taa miiś om nii puss, midägiq ei saaq tettüs ; oli üks saamatu mehike olľ ütś pussunõ mehekene ; ei maksa nii saamatu olla, tuleb ikka enda eest seista massa-iq nii toss ollaq, tulõ iks hindä iist saistaq kah ; saamatu inimene tsosś, hässäk, hämäläne ; saamatu naisterahvas pussuoďe

saamatus: ta vallandati töölt saamatuse pärast tä olľ sääne hädä, selle lasti tüült vallalõ v tä es tulõq toimõ, selle lasti tüült valla

saami saami ; saami keeled saami keeleq

saan saań saani .saani37 (sõidu)regi (-)ri̬i̬ (-)reke25 ; hobune pandi saani ette hopõń panti saani ette

saapaviks (saapa)määŕ (-)määri (-).määri37

saar II saaŕ saarõ saart40 ; saarele oli raske pääseda saarõ pääle olľ rassõ saiaq ; järve-, mere-, soosaar järve-, mere-, suusaaŕ

saar I I .saarna - -t3 saarnõs .saarnõ saarnõst22 saarnõq .saarnõ saarnõt18 saarnõh .saarnõ saarnõht20 saaŕ saarõ saart40 ; saaremets saarnamõts ; siin metsas kasvavad tammed ja saared tan mõtsan kasusõq tammõq ja saarnõq ; saar läheb juba lehte saarnõq lätt joq lehte

saare: saare keel saarõ kiiľ

saareke saarõkõ|nõ -sõ -ist8

saarepuu: saarepuust saarinõ, saarnõnõ; saar I 1

saarestik saaristu - -t1 ; Eesti suurim saarestik on Lääne-Eesti saarestik Eesti kõ̭gõ suurõmb saaristu om Õdagu-Eesti saaristu

saarlane .saarla|nõ -sõ -st5 saarõkõ|nõ -sõ -ist8

saarmas udras .utra udrast22 saarvas .saarva saarvast22 .saarva - -t3 sav|võrn† -õrna -õrnat4 ; jões ja järves elavad saarmad jõ̭õ̭n ja järven eläseq utraq ; saarmanahkne müts, krae, kasukas saarvanahast mütś, kraaǵ, kask

saast sitt sita sitta30 .mustus -õ -t9 tsolḱ tsolgi .tsolki37 ask asu .asku36 ; nühib põrandalt ja seintelt saasta maha nühḱ põrmandidõ ja saino päält sita maaha ; peseb saunas oma ihult nädalase saasta maha mõsk sannan uma iho päält nädäli mustusõ maaha ; ära osta igasugust saasta! ostku-iq õgasugust asku!

saastama püre|tämä -täq -dä82 tsolḱma .tsolkiq tsolgi63 mustõ|tama -taq -da82 pokanda|ma -q -83 pooga|tama -taq -da82 sita|tama -ta -da2 ; autod saastavad õhku autoq püretäseq õhku ; reovesi saastab jõgesid ja järvi tsolgivesi tsolḱ jõki ja järvi ; vabrikud saastavad vett vabriguq tsolḱvaq vett

saastuma püretü|mä -däq -84 .tsurku|ma -daq -80 ; linnade õhk on tugevasti saastunud liino õhk om väega ärq tsurgit ; saastunud vesi tsolḱ

saatan saadan -a -at4 saadań -i -it4 kura|ť -di -dit v -tit13 pää|tigo -tio -tiko27 .saadla|nõ -sõ -st5 saadanla|nõ -sõ -st5 ; saatanasigidik saadanasünnütüs

saatanlik kuradi saadana vanahalva ; sel mehel on saatanlik iseloom taa miiś om hõel ku saadan ; saatanlik naine kurikavvaľ meelütäjä ; 666 olevat saatanlik arv 666 ollõv vanahalva nummõŕ

saatekava .saatõkav|a -a -va28 ; saatekavateade saatõkavateedüs

saatekiri .saatõ|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43 saadi|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43

saatekulu .saatmiskul|u -u -lu26 .saatmis|mass -massu -.massu37

saatel: läksime peremehe saatel põllule lätsimiq perremehegaq nurmõ pääle;

saateleht kauba|lehť -lehe -.lehte34 saadi|lehť -lehe -.lehte34 .saatõ|lehť -lehe -.lehte34 ; kontrollis kaupa saatelehtede järgi kai kauba papridõ perrä üle

saati saaniq .saandõ .pääle päälegiq (vi̬i̬l) ammu(q)kiq (vi̬i̬l) esiqeräle (vi̬i̬l) ; hommikust saati hummogust pääle ; sestsaati tuustsaaniq ; olen juba poolest saati nõus olõ joq poolõst saaniq peri ; ta seisis põlvist saati vees tä olľ põlviniq vii seen ; küün oli poolest saati heinu täis küün olľ poolõst saandõ haino täüs ; eilsest saati sajab eelätsest pääle satas ; ta on sügisest saati ilma tööta tä om sügüsest pääle ilma tüüldäq ; ta on lapsest saati maatööd teinud tä om latsõst pääle v saaniq maatüüd tennüq ; selle tuisuga ei pääse õuegi, saati siis kaugemale taa tuisugaq päse-iq ussõstkiq vällä, ammuqkiq viil kavvõmbalõ ; siin on valgeski ohtlik sõita, saati siis veel pimedas tan om eśkiq valgõgaq hirmsa sõitaq, (ammuq), sõ̭s viil pümmegaq

saatja .saatja - -t3 ; pakkus peo lõppedes end tüdrukule saatjaks pakḱ hinnäst pido lõpun tütrikku saatma ; kirjal puudus saatja aadress kirä pääl es olõq saatja aadrõssit ; raadio-, televisioonisaatja raadio-, telesaatja

saatjaskond m .saatj|aq -idõ -it15 üte(h)nolõ|jaq -jidõ -jit3 parḱ pargi .parki37 parť pardi .parti37 ; kuningas tuli suure saatjaskonnaga kuning tulľ hulga saatjidõgaq v suurõ pargigaq

saatkond saat|kund -kunna -.kunda32

saatma .saatma .saataq saada61 olõ|tama† -taq -da82 ; poiss saatis tüdruku koju poisś saať tütrigu kodo ; ma saadan pojale paki ma saada pojalõ paki ; saadab raha saat rahha ; ta tuleb sind saatma tä tulõ sinno saatma ; välja saatma vällä saatma ; lapsed saadeti magama latsõq kästiq magama

saatus saadus -(s)õ -t11 .saatus -õ -t9 ; see on meie ühine saatus seo om mi ütine saadus ; olime saatusekaaslased meile olľ üttemuudu ant v meil olľ sama saadus ; kurb saatus õ̭nnõdu elo ; see oli tema saatus tälle olľ niimuudu ant

saatuslik: see on saatuslik viga seo om päsemäldäq viga;

saav kiil' .saajakäänüs* .saajakäänü(s)se .saajatkäänüst11 (.)saanus.ütlejä* - -t3

saavutama kätte .saama v .võitma .joudma (.)joudaq jovva min 1. k jovvi v .joudsõ min 3. k jouď v .joudsõ66 ; nad olid saavutanud oma eesmärgi nä olliq uma tsihi kätte saanuq v võitnuq ; Jaan saavutas võistlustel esikoha Jaan pässi võistluisil edimädses ; selles asjas kokkuleppe saavutamine on väga tähtis seon aśan om väega tähtsä kokko leppüq

saavutus .kõrdamine|ḱ -gi -kit13 õ̭nnistumi|nõ -sõ -st5 võit võidu .võitu37 ; sportlase viimaste aastate saavutused sporťlasõ viimätside aastidõ kõrdaminegiq v võiduq

saba hand hanna .handa33 ; ära tiri kassi sabast! kisku-iq kassi hannast! ; kukel on kirjud sabasuled kikkal ommaq kiriväq hannasulõq ; panni saba on tuliseks läinud panni hand om kuumas lännüq ; kleidisaba jäi ukse vahele kleidihand jäi ussõ vaihõlõ ; mis sa käid mul sabas! mis sa käüt mul hannan! ; sörgib sabas juusk hannan, ; lühikese sabajupiga v sabata loom ťolkhand ; saba liputama handa höörütämä ; koeral on saba, aga poes on järjekord pinil om hand, aq poodin om saba

sabaalune hannaalo|nõ -dsõ -st7 handalo|nõ -dsõ -st7 ; kütan sabaaluse kuumaks ma tii sullõ pussuliina ala sõ̭a ; kütan sabaaluse kuumaks ma anna sullõ hako hanna ala

sabaluu hand|ru̬u̬ds -roodsu -ru̬u̬dsu37 ; sabaluus on valu handroodsun om valu seen

sabaroots hand|ru̬u̬ds -roodsu -ru̬u̬dsu37 ; kalast oli järel ainult sabaroots kalast olľ õ̭nnõ handruuds perrä jäänüq

sabin ra|pin -bina -binat4 ri|pin -binä -binät4 kah|hin -ina -inat4

sabisema = sabistama rabis|õma -taq -õ87 rabista|ma -q -83 ribis|emä -täq -e87 kobahama kopaq v kobadaq kopa v kobaha88 kahis|õma -taq -õ87 ; sabistab vihma vihma tulõ nigu rabisõs

sabotaaž sala.tsurḱmi|nõ -sõ -st5 ärq.tsurḱmi|nõ -sõ -st5

saboteerima .tsurḱma .tsurkiq tsurgi63 .tśurḱma .tśurkiq tśurgi63 .nimme v salahuisi ärq .tsurḱma

sada sa|da -a -ta29

sadakond sada|kund -kunna -.kunda32 ; karjas oli sadakond looma kaŕan olľ sadakund eläjät

sadam sa|tam -dama -damat4 pri(i)stań -i -it4

sadama sa|dama -taq -ta 69 min 1. ja 3. k sattõ ; öö läbi sadas üü läbi v kõ̭iḱ üü sattõ ; sajab nagu oavarrest vala niguq pangist ; lumi sadas maha lumi tulľ maaha ; katus sajab läbi katus lask läbi

sadamakai kai - -d53 ; sadamakai ääres seisis mitu laeva kai veeren saisõ mitu laiva

sadamalinn sadama|liin -liina -.liina30

sadamasild pri(i)stań -i -it4 sadama|sild -silla -.silda33

sade sa|go -o -ko27 ; punastel veinidel on põhjas sageli sade verevil veinel om põḣan sagõhõhe sago ; katlakivi on tahke kõva sade, mis tekib kareda vee kuumutamisel katlakivi om kalǵ sago, miä teküs, ku kahrõt vett lämmistäq ; õlul on sade põhjas ollõl om hiiv põḣan ; sade vajub põhja sakõ vaos põḣa pääle

sademed vihm ja lumi .taiva|vesi -vi̬i̬ -vett42 ; möödunud aasta oli sademeterohke mineväaasta sattõ palľo v tulľ palľo vihma ja lummõ

sadestuma .saistu|ma -daq -80 .põhja .vaoma ; mere põhja sadestunud liiv ja muda mere põhja vaonuq v saistunuq liiv ja muda ; pärm on veinipudeli põhja sadestunud hiiv om veinipudõli põhja saistunuq

sadism sa|disḿ -dismi -.dismi37 .vaivami|nõ -sõ -st5 .vaivamishim|o -o -mo26

sadist sa|disť -disti -.disti37 .vaivaja - -t3

sadu sa|do -o -to27 sadami|nõ -sõ -st5 (kerge) höüdeq .höüte höüdet18 hiideq .hiite hiidet18 ; kerge sadu ei teinud heinagi märjaks taa tśopś tii es hainagiq likõs ; ootasime, millal sadu lakkab oodimiq, kuna vihm perrä jääs ; ilm seab sajule ilm ehť sadama

sadul sa|tuľ -dula -dulat4

saduldama sadulahe .pandma sadulda|ma -q -83 ; sadulda hobune panõq hopõń sadulahe ; sadulda hobune panõq hobõsõlõ satuľ sälgä

sadulsepp satuľsep|p -ä -pä35

saeleht sae|lehť -lehe -.lehte34

saematerjal saemátõr|jaaľ -jaali -.jaali37 saematõr|jaľ -jali -.jalli38

saepuru saepur|u -u -ru26

saeraam sae|raaḿ -raami -.raami37 sae.kaadri - -t3 ; mees lõikas saeraamiga palke laudadeks miiś lõigaś saekaadrigaq palkõ lavvus

saeveski lavva.lõikus -õ -t9 lavvavabri|k -gu -kut13 sae.veśki - -t1 kõnnõk sae.kaadri - -t3 ; saeveskist toodi paar koormat saelaudu lavvavabrikust tuudi paaŕ kuurmat lauda

safari safari - -t1 jahi(h)n|käüḱ -käügi -.käüki37 .uuŕmis|käüḱ -käügi -.käüki37 .uuŕmistret|ť -i -ti37

safran sahvrań -i -it4

sagar 1. hinǵ hinge .hinge35 henǵ henge .henge35 sakar sagara sagarat4 ; ukse, värava sagarad ussõ, värehti hingeq 2. hu̬u̬|g - -gu36 ropsa|k -gu -kut13 robah(t)us -õ -t9 ; vihmasagar vihmatśopś, saarõvihm, vihmasaaŕ ; tuli tubli sagar vihma tulľ hää ropsahus vihma ; vihma sadas, sekka ka mõni sagar rahet vihma sattõ, vahel tulľ mõni ropsak räüssä kah 3. tśauk tśauga .tśauka31 tśobari|k -gu -kku38 tsäbäri|k -gu -kku38 parv́ parvõ .parvõ35 punť pundi .punti37 ; lapsed olid sagaras õpetaja ümber latsõq olliq tśobarikun oppaja ümbre ; kiirusagar kiirutsopp ; kuklasagar kukrutsopp ; kopsusagar kopsutśauk ; ajusagarad ajutsopaq

sage .tihtsä - -t3 sakõ - -t14 ; pulss on sage süä pess ; haige sage hingamine haigõ tihtsä hingämine ; ta oli meil sage külaline tä käve tihtsäle miiq poolõ

sagedamini sakõmbahe sagõ.hõmpa ; sa võiksid sagedamini kodu peale mõelda sa võinuq sagõhõmpa kodo pääle mõtõldaq

sagedane peris .tihtsä v sakõ hüä .tihtsä v sakõ küländ .tihtsä v sakõ ; Jaan oli meie peres sagedane külaline Jaan käve küländ sagõhõhe miiq poolõ ; liiga sagedane pesemine kahjustab juukseid palľo tihtsä mõskminõ tege hiussilõ kurja

sagedus sagõhus -õ -t9

sageli sagõhõhe sagõhõlõ sagõhe .tihtsähe .tihtsäle paksustõ ; see on sageli esinev haigus seod tõpõ tulõ sagõhõhe ette ; ta käib sageli Soomes tööl tä käü sagõhõhe Suumõ tüüle

sagenema mano(q) tulõma kipõmbas minemä ; haige hingamine sageneb haigõ hingämine lätt kipõmbas ; viimasel ajal on liiklusõnnetused sagenenud viimätsel aol om liikmisõ̭nnõtuisi manoq tulnuq

sagima tse|bimä -piq -bi57 (t)sõõra|tama -taq -da82 sessendä|mä -q -83 võssõrda|ma -q -83 mitmit kõrdo sessende|(l)lemä -lläq -(l)le86 ; inimesed sagivad tänavail inemiseq tsebiväq huulitsidõ pääl ; nad sagivad ümber laua nä sessendeleseq lavva ümbre ; jätke see jalus sagimine! jätkeq taa jalon tsõõrataminõ!

sagin tsebimi|ne -se -st5 (t)sõõratami|nõ -sõ -st5 vu̬u̬ŕmi|nõ -sõ -st5 sessendämi|ne -se -st5 võssõrdus -õ -t9 ; koolimaja õu oli täis laste saginat koolitarõ moro olľ täüs latsi tsebimist

sagrine = sagris kahuski|nõ -dsõ -st5 .pulsťunu|q - -t1 porsi(h)n tursi(h)n tohru(h)n tuusta(h)n ; lapse sagrine pea latsõ kahuskinõ pää ; sagris habemega vanamees tursin habõnidõgaq vanamiiś ; sagrine koer tuustan pini

sahharoos .tsukru - -t14 tsukõŕ .tsukrõ tsukõrd22

sahin kõs|sin -ina -inat4 kis|sin -ina -inat4 ha|pin -bina -binat4 tsi|pin -binä -binät4 kah|hin -ina -inat4 (kõrras) kõśah(t)us -õ -t9 ; ei kuule kahinat ega sahinat kuulõ-iq kisinät ei kõsinat ; ei olnud õiget pauku, ainult üks sahin käis olõ es õigõt pauku, õ̭nnõ ütś kõśahus käve ; kuivanud lehtede sahin kuionuisi lehti kõssin v hapin v tsipin

sahisema kõsis|õma -taq -õ87 kõ|dsa(ha)ma -tsaq v -dsadaq -tsa v -dsaha88 kõ|śa(ha)ma -sśaq v -śadaq -sśa v -śaha88 tsibis|emä -täq -e87 hibis|emä -täq -e87 kahis|õma -taq -õ87 ; puulehed sahisesid jalge all puuleheq kõsisiq jalgo all ; heinad on hästi kuivanud, sahisevad juba hainaq ommaq häste kuionuq, kahisõsõq joq

sahk sahk saha .sahka33 adõr v atr adra .atra45 adra|hõlm -hõlma -.hõlma31 ; pani hobuse saha ette ja läks kündma panď hobõsõ adra ette ja lätś kündmä ; harkadra sahad olid veel teravad hargi adraq olliq viil teräväq ; mees pani traktorile saha ette ja läks lund lükkama miiś panď traktorilõ terä ette ja lätś lummõ toukama

sahkerdaja hangõldaja - -t3 .sahkri - -t1 (hobõsidõgaq) parisni|k -gu -kku38

sahkerdama hangõlda|ma -q -83 sahkõrda|ma -q -83 parsõlda|ma -q -83 parsõnda|ma -q -83 ; mees sahkerdas varastatud kraamiga miiś hangõlď varastõdu kraamigaq

sahmakas tsopsah(t)us -õ -t9 tśopś tśopsi .tśopsi30 kahv́ kahvi .kahvi30 ; tuli üks sahmakas vihma tulľ ütś tsopsahus vihma v ütś kahv́ vihma tulľ

sahtel .suhvli - -t1 su'hvlaadi|k -gu -kut13 sśhv|laať -laadi -.laati37 sśhv|latť -lati -latti37 lavva|karṕ -karbi -.karpi37 ; pani rahakoti sahtlisse panď rahakoti suhvlihe

sahver .sahvri - -t1 külm|jakk -jaku -jakku37

sai sai saia .saia30

saiake saiakõ|nõ -sõ -ist8 ; ema hakkas saiakesi küpsetama imä naaś saiakõisi küdsämä

saialill .krõ̭ngli|lilľ -lilli -.lilli37 küüdse|lilľ -lilli -.lilli37 keero|lilľ -lilli -.lilli37 ; saialilletee küüdselillitsäi ; saialilletinktuur keerolilli (roho)viin ; saialillesalv küüdselillisalv́ v -määŕ

saiapäts saia|pätś -pätsi -.pätsi37

saja-aastane saa-.aasta(ga)|nõ -dsõ -st7 sada .aastakka vana ; saja-aastased tammed saa-aastagadsõq tammõq ; vanaisa on juba saja-aastane vanaesä om joq sada aastakka vana

sajakaupa .saahuisi saa.viisi

sajakroonine saakrooni|nõ -dsõ -st7

sajaline .saali|nõ -dsõ -st5 .saa|nõ -dsõ -st7 ; üks sajaline on veel puudu ütś saanõ om puudus viil

sajand .aasta(ga)|sada -saa -sata29 sa(d)a-.aasta|k -ga -kka38 v -gat -gat13 saa-aastaga lõpp saa-aasta tagonõ aastasaa vaihtus ; möödunud sajandil mineväl aastagasaal ; sajandilõpp saa-aastaga lõpp ; sajanditagune saa-aasta tagonõ ; sajandivahetus aastasaa vaihtus

sajandik .saandi|k -gu -kku38 saasjago .saandajao .saandatjako27 ; mitu sajandikku sul maad on? mitu saandikku sul maad om?

sajas saas .saanda .saandat13 ; homme on selle näidendi sajas etendus hummõń mängitäs taad näütemängo saandat kõrda ; olin uue kaupluse viiesajas ostja olli vahtsõ poodi viiessaas ostja

sajatama sõ̭n|oma -noq -o57 sõ̭no|tama -taq -da82 sõ̭nno ala(q) .pandma (ärq) .vanma .vannuq vannu64 ni̬i̬ťmä ni̬i̬täq needä61 nimmite|(l)lemä -lläq -(l)le86 ; sajatas naabrile häda kaela sõ̭noť naabrilõ hädä kaala ; peremees siunas ja sajatas oma joodikust sulast perremiiś lõhnaś ja vansõ umma joodikut sulast ; vanamoor hakkas koledasti sajatama vanamuuŕ naaś jälehehe vanma

sajatus sõ̭notus -õ -t9 ärq.vanmi|nõ -sõ -st5 vannunǵ -i -it13

sakk tśalk tśalgo .tśalko37 tsälk tsälgo .tsälko37 tśak|ḱ -i -ki37 tsäk|ḱ -i -ki37 tsärṕ tsärbi .tsärpi37 tip|p -u -pu37 ; mehel on väike sakk sees miiś om veidükese hunnin v vindin v tśommin ; sakkidega vahtraleht tśakliganõ vahtrõleht

sakkpael tsibri|k -gu -kut13

sakraalne kerigu- pühä- usoli|nõ -dsõ -st5 ; sakraalehitised pühäkuaq

saks säks säksa .säksa30 śaks śaksa .śaksa30 herr herrä .herrä35 herrä - -t2 ; saksa mängima śaksatama

saksa: saksa keel śaksa kiiľ;

saksakeelne śaksakeeli|ne -dse -st7 śaksaki̬i̬ľ|ne -se -set6

saksik śaksa|nõ -dsõ -st7 andśa|k -ga v -gu -kat v -kut13 ; oli selline saksik, käis vestiga olľ sääne śaksanõ, käve vestigaq ; tütar oli linnas saksikuks muutunud tütäŕ olľ liinan ärq śaksatsõs lännüq v säksas kätte lännüq ; rääkis saksikut keelt kõ̭nõľ andśakat kiilt ; saksik pidu pitśbalľ

sakslane .śaksla|nõ -sõ -st5

sakslanna .śaksla|nõ -sõ -st5 śaksa naanõ

saksofon sakso|foń -foni -.fonni38 sakso|fu̬u̬ń -fooni -fu̬u̬ni37 kõnnõk sakś saksi .saksi37

sakumm = sakuska = sakusment kõnnõk sakusḱ -i -it13 mano(q).võtmi|nõ -sõ -st5 pääle.haukami|nõ -sõ -st5 mano(q).haukami|nõ -sõ -st5 pääle.võtmi|nõ -sõ -st5 sakuska - -t2

sakutama .kakma kakkuq kaku64 karvosta|ma -q -83 plutsõnda|ma -q -83 tutsu|tama -taq -da82 tutsõnda|ma -q -83 .kiskma .kiskuq kisu64 ; keegi sakutas mind hõlmast kiäkiq kisḱ minno hõlmast ; koer sakutas võõra püksisäärt pini kakḱ võ̭õ̭ra püksisiirt ; ema sakutas poega juustest imä karvosť poiga

salaami salaami - -t2

saladus salahus -õ -t9 salandus -õ -t9 .salgus -õ -t9 ; see pole enam mingi saladus tuu olõ-iq inämb määnegiq salahus ; see on saladus seod tohe-iq kõ̭nõldaq ; saladusse salussihe, salussilõ, salguisi ; asi jäi saladusse asi jäi salguisi ; las see jääb saladusse las taa jääs salussihe ; saladuses salussin, salgusõn ; hoiame seda saladuses hoiamiq seod hindä teedäq ; saladuseks salussihe, salussilõ, salgustõ ; asi peab saladuseks jääma asi piät hindä teedäq jäämä

saladuslik sala|nõ -dsõ -st7 sal|a -a -la28 hämärä|ne -dse -st7 seletämäldäq .arvosaamaldaq meelegaq .mõistmaldaq ; saladuslik saar salanõ saaŕ

salaja .salguisi salahuisi .varguisi salajalt† ; kuulab salaja teiste juttu pealt kullõs salahuisi tõisi juttu päält ; poisikesena proovisin salaja luuletusi kirjutada poiskõsõn proovõ salguisi värsse kirotaq

salajane salaha|nõ -dsõ -st5 sala|nõ -dsõ -st7 ; salajane koosolek salahanõ kuunolõḱ ; see on saljane asi seo om vargu asi

salakaubandus keelet .kauplõminõ põrma(n)dualonõ .kauplõminõ ; alkoholi sisseveoga on sageli seotud ka salakaubandus alkoholi sissetuumisõgaq om köüdet ka keelet kauplõminõ

salakaubavedaja keeledü kauba vidäjä

salakaubavedu keeledü kauba vidämine ; alkoholi ja tubaka salakaubavedu on kasvanud keeledü alkoholi ja suidsu vidämine om suurõmbas lännüq

salakaup keelet kaup ; tabati laev salakaubaga saadi kätte laiv keeledü kaubagaq

salakavalalt kavalahe kavalalõ altnaha ; ta on inimene, kellele meeldib salakavalalt teisele probleeme valmistada taa om sääne inemine, kinkalõ miildüs altnaha tõõsõlõ käändäq

salakavalus kavalus -õ -t9

salakuulaja sal|a -a -la28 sal|lai -aja -ajat4 .nuhjus -õ -t9 nuhka|tś -dsi -tsit13 piioń -i -it4

salakuulama .nuhḱma .nuhkiq nuhi63

salakäik käküsti̬i̬ - -d52

salakütt sala|kütt -kütü -küttü37

salamahti = salamisi .varguisi sala.mahtu .salguisi salahuisi ; poisid tegid salamahti nurga taga suitsu poisiq kisiq varguisi nuka takan suitsu

salapolitsei salapólitsei - -d2 käküspólitsei - -d2

salapolitseinik salapólitsei - -d2 käküspólitsei - -d2

salapära salahusõ hõ̭ng hämärüs -e -t9 mõistatus -õ -t9 ; öö oma hämarusega oli täis salapära hämmär üü olľ täüs salahusõ hõ̭ngu

salapärane sala|nõ -dsõ -st7 sal|a -a -la28 hämärä|ne -dse -st7 seletämäldäq .arvosaamaldaq meelegaq .mõistmaldaq ; kes oli see salapärane võõras? kiä tuu salahanõ võõras olľ? ; salapäraseid asju ja nähtusi on maailmas palju hämärit asjo ja nätüssit om ilman palľo

salapäraselt kavalahe kavalalõ kavaluisi salahuisi ; tüdruk naeratas salapäraselt tütrik naarahť kavaluisi ; kõik oli nii salapäraselt vaikne kõ̭iḱ olľ nii imeligult vakka

salapäratsema sala olõma

salastama (ärq) .kä|ḱmä -kkiq -ki63 salahadsõs tegemä salussi(h)n v .salgusõ(h)n.hoitma .varjama vaŕadaq .varja77 ; tema telefoninumber on salastatud timä telefoninummõŕ ei olõq kätte saiaq v om salahadsõs tett ; salastatud dokumendid salahadsõq v keelo alaq pantuq paprõq ; lasi oma numbri salastada lasḱ uma numbri ärq käkkiq

salat sala|ť -di -tit13

salatsema sala olõma .hindäle .hoitma .käḱmä käkkiq käki63 var|ima -riq -i57 .varjama vaŕadaq .varja77 ; kinnise iseloomuga inimene, aina salatseb kinnilidse olõkigaq inemine, muguq hoit kõ̭iḱ hindäle ; räägi ometi, mis sa salatsed! kõ̭nõlõq ummõhtõ, mis sa hoiat kõ̭iḱ hindäle!

saldo maj saldo - -t2 sais saiso .saiso37

saledapoolne peeneli|k -gu -kku38 peenüli|k -gu -kku38 kõhnali|k -gu -kku38 ; pikk saledapoolne mees pikḱ kõhnalik miiś

saledus: teeb saleduskuuri pidä kimmäst süümiskõrda, hoit söögigaq

salgakaupa = salgakesi pargihna pargi(h)n vataku(h)n vatangu(h)n pundi(h)n ; poisikesed käivad salgakaupa mööda küla tśuraq kääväq vatangun küllä piten

salgama .salgama saladaq .salga77 salal|õma -daq -õ85 ; salgab oma süüd salgas umma süüd ; ta ei salanud midagi, rääkis kõik ausalt ära tä es salgaq midägiq, kõ̭nõľ kõ̭iḱ ausalõ ärq ; salgas oma lapse maha salaś uma latsõ ärq

salgamine .salgus -õ -t9

salk (salga) parḱ pargi .parki37 parť pardi .parti37 salk salga .salka31 punť pundi .punti37 parv́ parvõ .parvõ35 rühm rühmä .rühmä35 vatang -u -ut13 vata|k -gu -kut13 ; salk lapsi jookseb metsas parḱ latsi juusk mõtsan ; mehed on salka kogunenud meheq ommaq parki kogonuq ; röövlisalk rüüvliparḱ

sall sali - -t2 salľ salli .salli37

sallima .salďma .salliq salli73 .saľma .salliq salli73 kannahta|ma -q -83 ; see mees ei salli lapsi seo miiś salli-iq latsi ; ta ei salli mind silmaotsaski tä kannahta-iq minno sukugiq

sallimatu .salďmaldaq .saľmaldaq .lepmäldäq halvas.pandja - -t3 ; ta on minu suhtes sallimatu tä ei lepüq muqkaq

sallimatus vain vaino .vaino37 ; mehe ilmes oli tigedust ja sallimatust miiś olľ hõela ja kuŕa näogaq

salliv .lepjä - -t3 .lepliga|nõ -dsõ -st5 .saľja - -t3 .salďja - -t3 .lep|ne -se -set6

sallivus .saľdus -õ -t9 .saľmi|nõ -sõ -st5 .salďmi|nõ -sõ -st5

salm salḿ salmi .salmi37

salong sa|lonǵ -longi -.longi37 (pi̬i̬nü) külä.liisitar|õ -õ -rõ24 .kambri - -t1 ; ilusalong ilotarõ, kinähüstarõ ; õmblussalong ummõlustarõ ; moesalong moodutarõ

salpeeter salpi̬i̬tre - -t3 kõnnõk tsiili - -t2 kivi|su̬u̬l -soola -su̬u̬la31 ; ammooniumsalpeeter läpäsnigusalpiitre

salto salto - -t2 käkäs|kaal -kaala -.kaala30 õhukukõr|palľ -palli -.palli37

salu saaŕ saarõ saart40 mõtsa|salk -salga -.salka31 mõtsanuk|k -a -ka31 sal|o† -o -lo26 ; kingul kasvas ilus salu kundi pääl kasvi illos mõtsasalk ; linnud laulsid salus tsirguq lauliq mõtsanukan

salukuusik kuusõvari|k -gu -kut13

salumets vari|k -gu -kut13

saluteerima tervü|tämä -täq -dä82 .kulpi lü̬ü̬mä

salutihane su̬u̬.tiala|nõ -sõ -st5

saluut m avvu|pauguq -.paukõ -.paukõ37 teretüs -e -t9 ilotul|i -õ -d41

salv (salve) salv́ salvõ .salvõ35 ; salved olid ääreni vilja täis salvõq olliq veereniq villä täüs

salv (salvi) salv́ salvi .salvi37 määŕ määri .määri37

salvama .pandma (.)pandaq panõ66 .salvama salvadaq .salva77 pur|õma -raq -õ 58 min 1. ja 3. k puri ; madu salvas hobust jalast siug panď hobõst jalga ; sõnadega salvama sõ̭nnogaq purõma

salvestama (üles v pääle) .võtma võttaq võta61 (teedüst) .tsävvämä* tsävvädäq .tsävvä77 .pästmä* .pästäq pästä61 salvõsta|ma -q -83 ; muusika salvestatakse helilindile muusiga võetas linti v lindi pääle ; salvesta fail kõvakettale! pästäq v võtaq teedüstü kõvatsõõri pääle! ; arvutiga töötades tuleb tööd vahel ka salvestada, muidu võib see kaduma minna puutrigaq tüüten tulõ tüüd vaihtõpääl pästäq kah, muido või tuu kaoma minnäq

salvrätt suupühüs -(s)e -t11 salvrät|ť -i -ti37 suurät|ť -i -ti37

sama sam|a -a -ma28 ; me käime samas koolis mi käümiq saman koolin ; mis sa virised, teistel on sama raske! miä sa iriset, tõisil om niisama rassõ!

samaaegselt üteliste ütel aol ütelii(d)si ; mõlemad lapsed hakkasid samaaegselt rääkima mõlõmbaq latsõq naksiq üteliisi kõ̭nõlõma ; seaduse järgi ei saa minister olla samaaegselt üheski teises ametis säädüse perrä saa-iq ministri üteliste mitund ammõtit pitäq

samaealine üte|vana -vana -vanna28 ütehaŕali|nõ -dsõ -st5 sama vana ; ta on minuga samaealine tä om minogaq ütehaŕalinõ

samagonn hanśa - -t2 hansś hansi .hanssi37 puskaŕ -i -it4

samahästi sama .häste nigu(q) üte.häste ; see asi on nüüd siis samahästi kui otsustatud seo asi om noq sis sama häste ku otsustõt ; neile oli see samahästi kui mäng näile olľ tuu niguq mäng

samajämedune sama jämme ütejämme - -t14

samakõrgusjoon sama.korgus|ju̬u̬ń -joonõ -ju̬u̬nt40

samalaadne ütesuguma|nõ -dsõ -st5 üttemu̬u̬du .sääntsesama säänestsamma28 säänesama sarna|nõ -dsõ -st7 ; maakonnas on mitu samalaadset ettevõtet maakunnan om mitu ütesugumast ettevõtõt

samamoodi niisama sammamu̬u̬du üttemu̬u̬du ; ma saan sellest samamoodi aru kui sina maq saa tuust niisama arvo ku saq

samanimeline sama nimegaq ütenimeli|ne -dse -st5 ; meie klassis on mitu samanimelist tüdrukut miiq klassin om mitu ütenimelist tütrikku

samas säälsama(h)n ; rongi aknast paistavad põllud, samas jälle mets rongi aknõst ommaq nurmõq nätäq, säälsaman jälq mõts ; kõik tundus nii tuttav ja kodune, kuid samas ka uus kõ̭iḱ tundu nii tutva ja kodonõ, a üteliidsi vahtsõnõ kah ; rahakott on kapis pesu all ja samas on ka mõned ehted rahakotť om kapin mõsu all ja säälsaman ommaq mõ̭nõq ehteq

samastama samas pidämä samas lugõma ütes pidämä ; riiki ja ühiskonda ei saa samastada riiki ja ütiskunda saa-iq ütes ja samas pitäq

samasugune säänesama .sääntsesama säänestsamma28 ütesuguma|nõ -dsõ -st7 ; tal on samasugune auto kui mul täl om säänesama auto ku mul

samavõrd = samavõrra ütepalľo samapalľo ; lugu oli samavõrd imelik kui ka naljakas lugu olľ ütepalľo andśak ja naľalinõ kah

samaväärne ütehää ütehää üttehääd50 ütesuguma|nõ -dsõ -st5

samblane .samblõ|nõ -dsõ -st5

samblasoomets mõts .samblõsu̬u̬|mõts -mõtsa -.mõtsa30

samblik .sambli|k -gu -kku38 sammõli|k* -gu -kku38 sammõľ .samblõ sammõld23 .valgõsammõľ .valgõ.samblõ valgõtsammõld23 m kobri|k -gu -kut13 ; puutüvesid katsid samblikud puutüvvi pääl olliq sambliguq ; islandi samblik palokobrik, krobisõja, põdrasammõľmpalokõrvaq

samet sammõ|ť -di -tit13

sametine pehmeq .pehme pehmet18 v pehmend16 sammõtist sammõti|nõ -dsõ -st5 mahhe - -t14 ; tal oli peas sametine müts täl olľ pään sammõtist müts ; tal on pehme sametine nahk täl om pehmeq sammõtinõ nahk ; tumepunaste sametiste õitega lill tummõverevide sammõtiidsi häitsmidegaq lilľ ; naisel oli mahe sametine hääl naasõl olľ mahhe pehmeq helü ; sametine vein mahhe maigugaq maŕaviin ; sametine pilk sammõtinõ kaeminõ

samm samm sammu .sammu37 .astmi|nõ -sõ -st5 ; lapse esimesed sammud latsõ edimädseq sammuq ; kärme sammuga eideke käpe astmisõgaq mutikõnõ ; abiellumine on tõsine samm inimese elus paarimineḱ om tähtsä asi inemise elon ; samm-sammult kõrd-kõrralt v samm-sammust

sammal sammõľ .samblõ sammõld23 ; samblast (tehtud) samblõnõ

sammalduma sammõldu|ma -daq -84

sammas sammas .samba sammast23 tulp tulba .tulpa31 ; veesammas viitulp ; Tartu Ülikooli sambad Tarto Ülikooli sambaq

sammaspool sammas|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40

sammuma .astma .astuq astu64 .käümä .kävvüq käü 54 min 1. ja 3. k käve .kõ̭nďma .kõ̭ndiq kõ̭nni63 minemä minnäq lää kesks mint 3. k lätt min 1. k lätsi min 3. k lätś kesks lännüq55 ; hakkas kodu poole sammuma naaś kodo poolõ astma ; sammub edasi-tagasi kõ̭nď edesi-tagasi

samovar tsäimassin -a -at4 samo|vaaŕ -vaari -.vaari37

samuti ka(q) kah sammamu̬u̬du niisamatõ niisama sama nii ; võta pluus ära, ja särk samuti! võtaq pääväsärḱ ärq, ja hamõq kah!

sanatoorium sanatoori|uḿ -umi -.ummi38

sanatoorne: sanatoorne ravi puhkustohtõrdus, sanatooriumitohtõrdus

sandaal san|daal -daali -.daali37 .sandaľ -i -it4 sanda|letť -leti -letti37 m pini.päi|tseq -tside -tsit18

sandistama sandis v vigatsõs tegemä sandis v vigatsõs lü̬ü̬mä

sandisti halvastõ kehväste sitastõ viletsähe viletsäle ; haige tunneb end täna väga sandisti haigõl om täämbä väega halv ollaq ; magasin öösel sandisti magasi üüse halvastõ ; kõik algas hästi, aga lõppes sandisti kõ̭iḱ alosť häste, a lõppi kehväste

sandistuma sandis v vigatsõs .jäämä

sanditama sandi(h)n .käümä .santi ju̬u̬skma

saneerima .kõrda .pandma v tegemä praavi|tama -taq -da82

sang (käe)vang (-)vangu (-).vangu37 hand hanna .handa33 pi|tem -demä -demät3 pidermä|s - -(s)t15 (kannil v paal) kõrv kõrva .kõrva30 ; kartulikorvi sang kardohkakorvi vang

sangar .kangõla|nõ -sõ -st5 .kangõ mi̬i̬ś vägi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 ; suure sõja sangarid suurõ sõ̭a kangõq meheq

sangarlik mehe|ne -dse -st7 .kangõ - -t1 ; sangarlik tegu mehetego

sanglepp imälep|p -ä -pä35 must lepp

sanitaarne sani.taar|nõ -sõ -sõt6

sanitaarraie .haigõragomi|nõ -sõ -st5 kuivaragomi|nõ -sõ -st5

sanitar haigõtallitaja - -t3 mil sani|taŕ -tari -.tarri38 sani|taaŕ -taari -.taari37

sanktsioneerima lu|ba(ha)ma -paq v -badaq -pa v -baha88 lupa .andma hääs .kitmä

sanktsioon 1. lu|ba -a -pa27 luba luba lupa24 ; pealt kuulata võib ainult kohtuniku sanktsiooniga päält kullõldaq või õ̭nnõ kohtunigu luagaq 2. trahv́ trahvi .trahvi37 kar|i -i -ri26 ; tuleb rakendada sanktsioone tulõ trahv́ma naadaq ; Iraanile kehtestati majanduslikud sanktsioonid Iraanilõ panti majanduskari pääle

sanskriti: sanskriti keel sanskriti kiiľ

sant viga|nõ -dsõ -st7 sanť sandi .santi37 sandi|nõ -dsõ -st7 halv halva .halva30 hõel hõela .hõela30 sitt sita sitta30 ; jäi sõjas sandiks jäi sõ̭an vigatsõs ; santi kaupa ei osta keegi sitta kraami osta-iq kiäkiq ; tervis on sant tervüs om halv ; sant lugu sandinõ lugu

santima .sanťma .santiq sandi63 .kerjämä kerädäq .kerjä77 .nuiama nuiadaq .nuia77 ; mine vanas eas veel santima! mineq vanon päivin viil sanťma!

sapine 1. sapi|nõ -dsõ -st7 ; kala puhastades said käed sapiseks kala puhastamisõ aigo saiq käeq sapitsõs 2. hõel hõela .hõela30 tikõ - -t14 mõr|o -o -ro26 kuri kuŕa .kurja43 ; mees oli kibestunud ja sapine miiś olľ ärq kalõhunuq ja hõel ; sapine ilme mõro nägo ; sapine vanaeit hõel vanamuuŕ ; sapine nali kuri nali

sapp sap|ṕ -i -pi37 ; maksa küljes on sapipõis massa külen om sapṕ

saps 1. saps sapsu .sapsu37 ; hobune on väsinud, sapsud värisevad hopõń om väsünüq, sapsuq habisõsõq 2. välḱ välgi .välki37 plahv́ plahvi .plahvi37 plikś pliksi .pliksi37 tśopś tśopsi .tśopsi30 ; poiss andis mullikale vitsaga sapsu koodi pihta poisś anď hõhvalõ vitsagaq välgi kunti piten ; lõi laval vihaga mõne sapsu anď lava pääl vihagaq mõ̭nõ tśopsi 3. tśoks tśoksi .tśoksi30 tśopś tśopsi .tśopsi30 ; tuli väike saps vihma tulľ väiku tśoks vihma

sapsima .tśopśma .tsopsiq tsopsi63 ; naised sapsisid ennast kasevihaga naasõq tśopsõq hinnäst kõovihagaq ; sapsib käega oma tolmuseid riideid ropsas käegaq ummi tolmutsit rõivit ; kana sapsib tiibadega kana soputas siibogaq

saputama sopu|tama -taq -da82 sorgu|tama -taq -da82 .puistama puistadaq .puista77 (t)sipu|tama -taq -da82 ; pilvedest saputab lund pilvist tsiputas lummõ ; mehed saputasid riideid tolmust meheq sopudiq rõivit tolmust ; ema kohendas patju ja saputas linu imä kobisť patjo ja sopuť linno ; kana saputas sulgi kana sopuť sulgi

sara sar|a -a -ra28 kuuŕ kuuri kuuri37 saras .sarda sarast23 sar|rai -aja -ajat4 küün küünü .küünü37 kooni|ts -dsa -tsat13 koomi|ts -dsa -tsat13 ; tööriistad pandi sara alla tüüriistaq pantiq kuuri ala ; tuba on nagu sara, ei pea sugugi sooja tarõ om hõrrõ niguq ütś igäväne sara, lämmind piä-iq sukugiq

sarapik sarapuu|mõts -mõtsa -.mõtsa30 sarasti|k -gu -kku38 sarapuupuhmistu - -t1 sara|pist -pisti -.pisti37

sarapuu sarapuu - -d50

sard sard sarra .sarda33 ; linakuprad pandi sarda linakagaraq pantiq sarda

sardell sar|delľ -delli -.delli37

sardi: sardi keel sardi kiiľ

sardiin sar|diiń -diini -.diini37

sari 1. sari saŕa .sarja43 rida ria rita29 jor|o -o -ro26 vu̬u̬ŕ voori vu̬u̬ri37 ja|go -o -ko27 ; saatesari saatõsari ; loengusari loengidõ rida 2. sari saŕa .sarja43 ; puhtad terad langevad läbi sarja põrandale puhtaq jüväq satasõq läbi saŕa põrmandu pääle

sarikas paaripuu - -d50 ; (katuse)sarikad paariq

sarjama 1. (vilä kotsilõ) .sarjama saŕadaq .sarja77 sari|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 ; mehed läksid vilja sarjama meheq lätsiq villä sarjama 2. .sarjama saŕadaq .sarja77 .kakma kakkuq kaku64 karvosta|ma -q -83 ; torm sarjab puid torḿ sarjas puid ; sarjas poisi juukseid kakḱ poiskõsõ hiusit 3. nahu|tama -taq -da82 .võtma võttaq võta61 .nuhklõma nuheldaq .nuhklõ78 .sarjama saŕadaq .sarja77 sari|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 ; sai kriitikutelt sarjata sai arvostajidõ käest nahutaq ; teda vahel kiideti, siis aga laideti ja sarjati timmä vaihõpääl kiteti, sis jälq laidõti ja nuhõldi ; küll sa nüüd õpetaja käest sarjata saad! noq sa oppaja käest võttaq saat!

sark kirst kirstu .kirstu37

sarkasm hõel nali terräv v hõel .vällä.naardminõ

sarkastiline hõel hõela .hõela30 .salvaja - -t3

sarlakid m sarlaq .sarlu .sarlu30 särläq .särlü .särlü30 ; ühel emal suri sarlakitesse neli last ütel imäl kuuli sarluhe neli last

sarm tõ̭mmõq .tõ̭mbõ tõ̭mmõt19 ; tal oli sarmi tä olľ köütvä ; kui sul ikka sarmi pole, siis parem ära võta seda ametit ku sa iks uma olõkigaq inemiisi ligi ei tõ̭mbaq, sis parõmb ärq võtkuq taad ammõtit

sarmikas .köütvä - -t1 mi̬i̬ldüjä - -t3 meele .perrä

sarn sarn sarna .sarna30 põsõnuk|ḱ -i -ki37

sarnane üttemu̬u̬du ütesuguma|nõ -dsõ -st5 ütesugu|nõ -dsõ -st7 säänesamanõ .sääntsesamadsõ säänestsamast7 säänesama .sääntsesama säänestsamma28 üte.taoli|nõ -dsõ -st5 sarna|nõ -dsõ -st7 ; päris sarnane kogonisarnanõ ; sarnane olema üttemuudu olõma

sarnanema (kinkagiq) mu̬u̬du olõma üttemu̬u̬du olõma ütesugunõ olõma sarnanõ olõma ütte näkko v .vurhvi olõma ; tütar sarnaneb välimuselt emaga tütäŕ om vällänägemiselt imä muudu v tütäŕ näütäs imä muudu vällä v tütäŕ viskas imä näkko ; poiss püüdis kõiges isaga sarnaneda poisś pruuḿsõ egän aśan esä muudu ollaq ; kogu linn sarnanes suure külaga kõ̭iḱ liin olľ suurõ külä muudu ; õed-vennad sarnanevad üksteisega sõ̭saraq-veleq ommaq ütte vurhvi ; koer ja omanik sarnanevad teineteisega pini ja perremiiś ommaq ütte näkko

sarnasus: nende näos pole vähimatki sarnasust oma vanematega nä olõ-iq sukugiq imä-esä muudu

sarv sarv́ sarvõ .sarvõ35 lutusarv́ -sarvõ -.sarvõ35 ; pull lõi sarved mättasse pulľ lei sarvõq mättä sisse ; tal on sarved maha jooksmata täl ommaq noorõ iä ulľusõq tegemäldäq ; teeb oma mehele sarvi võtt kõrvalt v pett umma miist ; sarvekandja naine petet naanõ ; sarve puhuma sarvõ ajama, lututama

sarvest sarvõ|nõ -dsõ -st7 ; sarvest noapea sarvõnõ väidsepää

sarvik sarvi|k -gu -kut13 sarvili|nõ -dsõ -st5 sarvõli|nõ -dsõ -st5 ; teda kiusab vist sarvik ise timmä kiusas vaśt vanasarvik esiq ; mul on laudas kolm sarvikut mul om laudan kolm sarvilist ; ninasarvik nõ̭nasarvik

sarviline sarvili|nõ -dsõ -st5 sarvõli|nõ -dsõ -st5

sarvkest sarv́|kest -kestä -.kestä33 sarv́|nahk -naha -.nahka33 ; silma sarvkesta vigastused silmä sarv́kestä vigahusõq ; sarvkestapõletik sarv́kestäpalanik

sasi põhk põhu .põhku36 vor|i -i -ri26 pahn pahna .pahna37 punds pundsu .pundsu37 pundsa|k -gu -kut13 pundar v .puntra .puntra pundard22 .pundri|k -gu -kku38 trutsa|k -gu -kut13 ; pane vankrisse sasi, et oleks pehmem istuda! panõq vankrihe põhku, et pehmemb istuq olnuq! ; õngenöörisasi andis tükk aega lahti harutada õ̭ngõnöörä pundard anď tükk aigo vallalõ arotaq

sasima .vaśma .vassiq vassi63 .pulsťma .pulstiq pulsti63 segi ajama .pulka ajama pulsti|tama -taq -da82 pulgu|tama -taq -da82 tohru|tama -taq -da82 ; kes su juuksed ära on sasinud? kiä su hiusõq ärq om vaśnuq? ; tuul sasib juukseid tuuľ pulsť hiussit ; mees sasis raske koti turjale miiś haarď rassõ koti sälgä ; poiss sasis tüdruku sülle poisś haarď tütrigu üskä

sasipea kahusḱ -i -it13 huusť huusti .huusti37 sakõrus -õ -t9 tu|dśa -dśa -tśa26 turśo - -t2 tursś tursi .turssi37 tuustaŕ -i -it4 ; lapsel on sasipea latsõl pää om niguq vussõrus v pussõrus otsan

sassi: sassi minema segi minemä, (ärq) vasśuma, vusśuma, pulkuma, horsśuma, hursśuma, tohruma, pussõrduma, sorpuma;

sassis segi vussi(h)n sassi(h)n kahuski|nõ -dsõ -st5 porsi(h)n pulga(h)n pulgõ(h)n tohru(h)n ; juuksed on sassis hiussõq ommaq pulgan

satanist saadanakummardaja - -t3 saadana.pallõja - -t3 halvakummardaja* - -t3

satelliit üte(h)n.käüjä - -t3 üte(h)nolõja - -t3 .tilbõlõja - -t3 kõnnõk satť sati satti37 ; satelliitantenn kõnnõk satipanń ; satelliittelevisioon taivakanaľkõnnõk satť

saterkuub satõr|särḱ -särgi -.särki37

satiir tikõ nali terräv .vällä.naardminõ ; tema kirjatükk oli satiir valitsuse pihta timä kirätükk naarď valitsust

satiiriline ter|räv -ävä -ävät4 .pilkaja - -t3 .vällä.naardja - -t3

sattuma .trehvämä trehvädäq .trehvä77 .trehvü|mä -däq -80 .johtuma .johtudaq johu79 .juhtu|ma -daq -80 put|tuma -tudaq -u79 .pandu|ma -daq -80 jõmmõldu|ma -daq -84 .päädü|mä -däq -80 .haarduma .haardudaq haaru79 hään mõttõn õ̭nnah(t)u|ma -daq -84 õ̭nnistu|ma -daq -80 ; kui siiakanti satud, tule külla! kuq siiäqnukka trehvät v haarut, tulõq küllä! ; sattus jooma ja ei tulnudki paar päeva koju päädü juuma arq, ni tulõki-s kodo paaŕ päivä ; talle on hea naine sattunud tälle om hüä naanõ õ̭nnahunuq ; vaata, et sa näki kätte ei satu! kaeq, et sa vettevidäjä kätte ei jõmmõlduq!

sattumine .trehvämi|ne -se -st5 .johtumi|nõ -sõ -st5 johus -(s)õ -t11 .juhtumi|nõ -sõ -st5 juhus -(s)õ -t11

sau nui nuia .nuia31 tõlv tõlva .tõlva30 saivas .saiba saivast23 tok|ḱ -i -ki37 kep|ṕ -i -pi37 seto kiil' kiior -a -at4 ; mehel oli tugev sau käes mehel olľ kimmäs kepṕ käen ; karjasel oli vitsa asemel sau pihus kaŕussõl olľ vitsa asõmõl tokḱ käen ; liikluspolitseiniku sau liikmispolitsei nui

saun sann sanna .sanna30

saunalava la|ba -ba -pa28 lav|a -a -va28 .laudi - -t1 .laudu - -t1 ; mehed võtavad laval leili meheq võtvaq laba pääl lõunat

saunalina sannarät|ť -i -ti37 sannapala|k -gu -kut13 sannapal|lai -aja -ajat4

saunaline sannali|nõ -sõ -st5

saunamees 1. kq ka saunik 2. sanna|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 ; saunalised nõudsid saunamehelt paremat leili sannalisõq nõudsõq sannamehe käest kõvõmbat lõunõt

saunatama sannu|tama -taq -da82

saunaviht (sanna)viht (-)viha (-).vihta33

saunik popś popsi .popsi37 .popśni|k -gu -kku38 vi̬i̬ŕpooli|nõ -dsõ -st7 pobuľ -i -it4 pobutśni|k -gu -kku38 pombõrni|k -gu -kku38

savann sa|vanń -vanni -.vanni37

savi sav|i -i -vi26 ; savist toodetakse telliseid savist tetäs savikivve ; käed on saviga koos käeq ommaq savidsõq ; savi sõtkuma savvi sikkama ; savivile uigukõnõ

savikas savi|nõ -dsõ -st7 savika|nõ -dsõ -st5 saviperäli|ne -dse -st5 ; see taim kasvab hästi savikatel muldadel seo kasv kasus häste savikadsõ maa pääl

savine savi|nõ -dsõ -st7 (maa kotsilõ) planḱ plangi .planki37 plantś plandsi .plantsi37

savinõu savian|noḿ -oma -omat4

savitama savi|tama -taq -da82 ; seina savitati, kui vaene olid ja krohvi ei jaksanud teha saina savitõdi, ku vaenõ ollit ja krohvi jovva es tetäq

seade (seade) säädüs* -(s)e -t11 säädünǵ* -i -it4 .säetüs* -(s)e -t11 sätünǵ* -i -it4 ; lille-, muusikaseade lilli-, muusigasäädüs

seade (seadme) riist riista .riista30 massin -a -at4 värḱ värgi .värki37 sätüs* -(s)e -t11 ; elektri-, külmutusseade eelektri-, külmämisriist ; kanalisatsiooniseadmed tsolgitorovärḱ

seadeldis massin -a -at4 massina|värḱ -värgi -.värki37 riist riista .riista30 värḱ värgi .värki37 ; sadamas seisid kraanad ja muud seadeldised sadaman saisiq nõstugiq ja muuq massinaq

seadis värḱ värgi .värki37 ; fotoaparaadil on teravustamise seadis pildimassinal om pildi terävämbästegemise värḱ

seadma .säädmä säädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66 .sääďmä .säädiq säädi63 kobista|ma -q -83 ko|bima -piq -bi57 lepü|tämä -täq -dä82 mitmit kõrdo .säädelemä säädeldäq .säädele85 ; seadsin redeli seina najale püsti säi redeli saina pääle pistü ; seame oma asjad korda säemiq umaq aśaq kõrda ; seadsime end minekule säimiq hinnäst minegi peri ; hiirelõks oli üles seatud hiirelõkś olľ üles lepütet v säet

seadus v .säädü|s -(se) -(s)t10 ; riigikogus vastuvõetud seadus riigikogon vastavõet säädüs ; talus elati isaisade seaduste järgi talon eleti esäessi säädüisi perrä ; energia jäävuse seadus väe püsümise v jäämise säädüs ; seaduskuulekas säädüsetäütjä

seadusandlik .säädüs.andja - -t3 .säädüse.andja - -t3 ; seadusandlik võim säädüseandja võim ; seadusandliku initsiatiivi õigus säädüisi alostamisõ õigus

seadusandlus 1. .sää.düisi tegemine 2. m .säädüseq .sää.düisi .sää.düisi5 ; tuleb välja töötada seadusandlus, mis on kooskõlas teiste Euroopa riikide omaga tulõvaq tetäq säädüseq, miä klapisõq tõisi Euruupa riike säädüisigaq

seaduseelnõu .säädüsekav|a -a -va28 .säädüse|plaań -plaani -.plaani37 ; seaduseelnõu kiideti heaks, lükati tagasi säädüsekava kiteti hääs, tougati tagasi

seaduserikkumine .säädüsest üle .astminõ .säädüse .rikminõ säädüsest mü̬ü̬dämineḱ ; pani toime seaduserikkumise asť säädüsest üle ; seaduserikkuja üleastja

seaduslik .säädüsli|ne -dse -st5 .säädüsli|k -gu -kku38 .säädüst pite(h)n .säädüse peri ; ta on ikkagi tema seaduslik naine tä om iks timä säädüsline naanõ ; tegu oli täiesti seaduslik tego olľ tävveste säädüsline

seaduslikkus .säädüsperisüs -e -t9 ; kohtuprotsessi seaduslikkus kohtukäügi säädüsperisüs ; tuleb kahelda sellise tegevuse seaduslikkuses piät kaema, kas sääne tegemine om peris säädüseperi

seaduslikult .säädüse peri v .perrä .säädüst pite(h)n ; peame toimima seaduslikult piämiq säädüse perrä tegemä ; ta on seaduslikult abielus tä om säädüse perrä abielon

seaduspärane loomuperä|ne -dse -st7 kõrra peri .säädüsli|ne -dse -st5 ; organismi vananemine on seaduspärane protsess elolinõ piätkiq vanõmbas jäämä ; asjade seaduspärane käik asjo loomuperäne käüḱ

seaduspärasus kõrd kõrra .kõrda33 v kõrraper|ä -ä -rä24 ; keeles valitsevad seaduspärasused keelen ommaq umaq säädüseq v keelen om uma kõrd ; iga asi looduses allub kindlatele seaduspärasustele õga asi luudusõn käü kimmä kõrra perrä

seadusvastane .säädü(s)vastali|nõ -dsõ -st5 ; tehing oli seadusevastane kaup olľ vasta säädüst ; seadusvastaselt võõrandatud vara vasta säädüst ärq võet vara

seaharjas tsiahaŕas -(s)õ -t11

seahernes: aas-seahernes kõllanõ hiireherneq, kõllanõ hiirelääts;

seakarjus tsiakaŕus -(s)õ -t11 tsia.jungri - -t1

seakasvatus tsiapidämi|ne -se -st5 tsiakasvatus -õ -t9 ; seakasvatusest saadi head sissetulekut tsiapidämine anď hääd rahha

seal sääl ta(h)n ; seal on porine, tulge siiapoole sääl om muanõ, tulkõq siiäqpoolõ ; lähen ära linna, seal olevat elu kergem lää ärq liina, sääl ollõv elo keremb ; siin ja seal oli rohi veel vihmast märg siin ja sääl olľ hain viil vihmast likõ ; mis seal ikka, eks sõidame siis pealegi miä sääl õ̭ks, sõidamiq no päälegiq ; tule sealt ära! tulõq tast ärq!

sealaut paht paha .pahta33 tsia|paht -paha -.pahta33 tsia|laut -lauda -.lauta30 ; täna ma magan sealauda lakas täämbä mina maka tsiapaha pääl

sealhulgas säälhulga(h)n muuhulga(h)n muusiä(h)n ; kallinesid toidukaubad, sealhulgas liha- ja piimatooted kõ̭iḱ söögikraaḿ lätś kallimbas, liha- ja piimäkraaḿ kah

sealiha tsialih|a -a -ha28

sealjuures üteliste seo man taa man tu̬u̬ man samal aol ütehüisi ütelii(d)si ; mehed tegid aeda, ajades sealjuures juttu meheq teiq aida ja üteliidsi jutudiq tuu man

sealmaal niikavvõ(h)n säälmaal ; aeg on juba sealmaal, et võiks hakata koju minema aig jo säälmaal, et võinuq naadaq kodo minemä ; põllutöödega ollakse sealmaal, et võib külviga alustada põllutöiegaq oldas niikavvõn, et või külbmisegaq pääle naadaq

sealne säält ; sealsed inimesed olid mulle tuttavad säält inemiseq olliq mullõ tutvaq ; sealne loodus tuu kandi luudus

sealpool säälpu̬u̬l tu̬u̬lpu̬u̬l ; kas sealpool on veel talusid? kas säälpuul om viil tallõ? ; sealpool metsa olid heinamaad tuulpuul mõtsa olliq hainamaaq

sealsamas säälsama(h)n ta(h)nsama(h)n ; sealsamas koolimaja juures on bussipeatus tansaman koolitarõ man om bussipiätüs ; minu kodu on sealsamas metsatuka taga mu kodo om säälsaman mõtsanuka takan

sealt säält tast ; kes sealt tuleb? kiä säält tulõ? ; läksime üle väljaku, sealt oli kõige lühem tee lätsimiq üle platsi, säält olľ kõ̭gõ lühemb tii ; püüdsin siit ja sealt tööd leida proomõ siist ja säält tüüd löüdäq

sealtmaalt saaniq .saandõ .kotsilt ; sae jupp sealtmaalt maha saeq jupṕ säält saaniq v säält kotsilt maaha

sealtpoolt säältpu̬u̬lt

seanss vu̬u̬ŕ voori vu̬u̬ri37 v kõrd kõrra .kõrda30 ; filmi näidatakse kaks seanssi filmi näüdätäs katś kõrda ; me lähme viimast seanssi vaatama miiq lää viimäst vuuri kaema ; ma ei saa sel ajal tulla, mul on raviseanss ma ei saaq tuudaigo tullaq, mul om ravivuuŕ v arsťmiskõrd

seaohakas kasvot ja(h)he|lehť -lehe -.lehte34 ja(h)he|hain -haina -.haina37

seas siä(h)n see(h)n hulga(h)n summa(h)n ; ta on teiste seas nagu valge vares tä om tõisi siän niguq valgõ varõs ; selle kohta on rahva seas mitmesuguseid arvamisi tuu kotsilõ om rahva hulgan mitmõsugumaidsi arvamiisi ; huntide seas sutõ man

seast siäst seest hulgast summast ; nad lahkusid teiste seast nä lätsiq tõisi siäst v mant ärq ; otsisin teda rahva seast otsõ timmä rahva siäst v seest ; üks meie seast peab seda tegema ütś miiq hulgast piät tuud tegemä

seasulg tsia|sulg -su(l)lu -.sulgu36

seasõrg (ka silmus) tsia|sõrg -sõra -.sõrga33

seatalitaja tsiatallitaja - -t3

seatina tsiatin|a -a -na28

sebima 1. (võrku, õngõnüüri) tse|bimä -piq -bi57 2. segende|(l)lemä -lläq -(l)le86 sessendä|mä -q -83 tse|bimä -piq -bi57 tsõõra|tama -taq -da82 mitmit kõrdo sessende|(l)lemä -lläq -(l)le86 ; ta sebib ümber töö, üht võtab, teist paneb, töö ei lähe edasi timä segendelles ümbre tüü, ütte võtt, tõist pand, tüü vidähü eiq ; jätke see jalus sebimine! jätkeq taa jalon tsõõrataminõ!

sebra se(e)bra - -t2

sedakorda seokõrd ; tal ei olnud sedakorda aega sõpradega pikemalt rääkida täl olõ õs seokõrd aigo sõprogaq pikembält kõ̭nõldaq

sedamaid .õkva .õkvalt kõrragaq kõrrapäält noqsama nüüdsama .aigo.viitmäldäq üttemaid ; keeras külge ja jäi sedamaid uuesti magama käänď külge ja jäi õkva vahtsõst magama ; mehed olid ettepanekuga sedamaid päri meheq olliq pakmisõgaq kõrrapäält peri

sedamööda: lõunat söödi sedamööda, kuidas kellelgi aega lõunat süüdi nii, kuis kinkalgiq aigo olľ;

sedapuhku: sedapuhku on meil jutud räägitud seokõrd sis ommaq meil jutuq ärq kõ̭nõlduq; seekord

sedasi niimu̬u̬du nii ; nii ei ole ilus, ära tee sedasi! nii olõ-iq illos, tekku-iq niimuudu! ; vaata, kas sedasi on õige! kaeq, kas niimuudu om õigõ! ; asi on sedasi, et peame minema hakkama asi om nii, et piät minemä nakkama

sedasorti säänestmu̬u̬du ; tema pole sedasorti mees, keda usaldada võiks timä olõ-iq säänestmuudu miiś, kedä uskuq võinuq ; sedasorti naljad mulle ei meeldi säänestmuudu naľaq mullõ ei miildüq

sedaviisi niimu̬u̬du nii ; mulle meeldib sedaviisi metsas hulkuda mullõ miildüs niimuudu mõtsan hulkiq

sedavõrd niipalľo niivõrd niivõrra ; olin sedavõrd väsinud, et jäin kohe magama olli niipalľo väsünüq, et jäi õkva magama

sedel .paprõkõ|nõ v .paprõgõ|nõ -sõ -ist8 .paprõtük|k -ü -kü37 se|teľ -deli -delit4

sedelgarihm sedelgä|rihm -rihma -.rihma30

sedelgas sedelg -ä -ät13 sederg -ä -ät13 sederg|äs -ä -ät13 sedruk -a -at4

see (hrl hindä käen v õkva man) seo sjoo (hrl lähkedse as'a kotsilõ) śoo (hrl hindäst kavvõmba as'a kotsilõ) taa tu̬u̬ ; see, kus mina istun, on minu voodi, see minu juurest järgmine on sinu voodi ja too on tema voodi seo, koh maq istu, om muq säng, taa muq mant järǵmäne om suq säng ja tuu om timä säng ; seda ei või öelda, et ta laisk on tuud ei võiq üldäq, et tä laisk om ; selle jaoks ongi raamatud tuu jaos ommakiq raamaduq ; neil oli teine tütar ka, see hakkas ka meie pool käima näil olľ tõõnõ tütäŕ kah, tuukõnõ nakaś kah miiq poolõ käümä ; peale seda jäimegi ilma (talu)kohata päält tuud jäimikiq ilma kotussõldaq ; sügis on selleks korraks läbi süküs om seos kõrras läbi ; mida teha selleks, et kaup saaks müüdud? midä tetäq tuusjaos, et kaup saanuq müüdüs? ; selle võrra tuuvõrd, tuuvõrra ; mis sest enam rääkida miä tuust inämb kõ̭nõldaq ; seda ja teist taad ja tuud

see-eest tu̬u̬i̬i̬st ; töö oli raske, aga see-eest hästi tasuv tüü olľ rassõ, aq tuuiist häste massõt ; koer ei olnud kuigi suur, see-eest aga kuri pini olõ õs kuikiq suuŕ, aq tuuiist kuri

seebikas kõnnõk si̬i̬ṕ seebi si̬i̬pi37 ; kas sa täna oma seebikat ei vaatagi? kas sa täämbä umma siipi ei kaekiq?

seebikivi seebikiv|i -i -vi26 seebisooda - -t2

seebimull seebi|mulľ -mulli -.mulli37

seebine seebi|ne -dse -st7 seebigaq ku̬u̬(h)n

seebipära v mugõl mugla .mukla47 mukl

seebitama seebi|tämä -täq -dä82 seebi|tsemä -tsäq v -däq -dse90

seebivaht seebivat|t -u -tu37

seedeelund m si̬i̬ťmiseq si̬i̬ťmiisi si̬i̬ťmiisi5 ; magu, soolestik, kõhunääre, maks jt seedeelundid mago, sooliguq, kõtunääreq, mass jt siiťmiseq

seedehäire kõtuhä|dä -dä -tä24 ; tal esineb aeg-ajalt seedehäireid täl om aig-aolt kõtuhätä

seeder (t)si̬i̬dri - -t3 (t)si̬i̬dre - -t3

seedermänd .pähḱmäpe|täi -däjä -däjät4 (t)si̬i̬dripe|täi -däjä -däjät4

seedima si̬i̬ťmä si̬i̬tiq seedi63 ; seened on rasked seedida seeneq ommaq kõtulõ rassõq ; las ma seedin seda asja! las ma märgoda seod asja! ; ta ei seedi paberitööd tä kannahta-iq paprõtüüd

seeduma (ärq) si̬i̬tü|mä -däq -80 v (ärq) si̬i̬dü|mä -däq -80 ; kalatoidud seeduvad kergesti kalasöögi ommaq kergeq siitiq v ommaq kõtulõ kergeq

seega nii et selle (no) sõ̭s tu̬u̬peräst tähendäs ; oleme käinud juba kolm versta, minna jääb seega veel üks olõmiq käünüq joq kolm verstä, nii et minnäq jääs viil ütś ; Tartu on ülikoolilinn ja seega on noori seal eriti palju Tarto om ülikooliliin ja tuuperäst om sääl nuuri esieräle hulga

seejuures samal aol ütehüisi ütelii(d)si seo man taa man tu̬u̬ man sääl man ; hein sai enne õhtut küüni aetud, poiss oli seejuures suureks abiks hain sai inne õdagut küünü ala aetus, poiskõsõst olľ sääl man palľo api

seejärel pääle seod pääle taad pääle tu̬u̬d päält seo päält taa päält tu̬u̬ ja sõ̭s ; ta lõpetas keskkooli ja läks seejärel tööle tä lõpõť keskkooli ja sõ̭s lätś tüüle

seekord seokõrd tu̬u̬kõrd seod.kõrda tu̬u̬d.kõrda ; seekord ma ei saa tulla seokõrd saa-iq ma tullaq ; müüja oli seekord väga sõbralik müüjä olľ seokõrd väega sõbranõ ; seekord läksin ka näitust vaatama ma lätsi näütüst kaema kah seodkõrda ; seekord, kaks aastat tagasi, jäi võistlus ära tuukõrd, katś aastakka tagasi, jäi võistlus äräq

seekordne seo.kõrd|nõ -dsõ -sõt6

seelik .ündri|k -gu -kku38 .undru|k -gu -kku38 .undre|k -gu -kku38 .ümbri|k -gu -kku38 pruntś prundsi .pruntsi37 jupka - -t1 (küle päält vallalõ) ľortś ľordsi .ľortsi37 lörtś lördsi .lörtsi37 ; linane seelik linanõ ündrik, pallapuuľ ; paneb seeliku selga pand prundsi sälgä

seelikukütt .naisi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 elo|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 ; ära usu selle seelikuküti juttu! usku-iq seo prundsipüüdjä juttu! ; ta oli meie külas tuntud seelikukütt tä olľ mi külän häste teedäq naisimiiś ; ta on seelikukütt tä virotas naisi takan

seeläbi tu̬u̬peräst selle tu̬u̬st tu̬u̬gaq ; võta pealegi see raha, ega ma seeläbi veel vaeseks jää! võtaq no päälegiq seo raha, egaq ma tuuperäst viil vaesõs jää-iq!

seeme v seemeq si̬i̬mne seemend17 seemeń

seemendama 1. .külbmä .külbäq külbä v külvä61 .sisse ajama .sisse .laskma ; peremees tuli kaera seemendamast perremiiś tulľ kaara külbmäst ; peent heinaseemet ei tohi sügavale mulda seemendada piinüt hainaseemend tohe-iq süväle mulla sisse aiaq ; õhtuks jõuti seemendada kaks hektarit õdagus jouti katś hektärri maaha külbäq 2. seemendä|mä -q -83 ; selle pulli spermaga seemendati sada lehma seo pulli siimnegaq seemendedi sada lehmä

seemendus seemendämi|ne -se -st5 seemendüs -e -t9

seemik mõts lu̬u̬m looma lu̬u̬ma31 loomakõ|nõ -sõ -ist8 ; männiseemik pedäjäluum, pedäjäloomakõnõ

seemisnahk seemüsḱ|nahk -naha -.nahka33 ; seemisnahast kingad seemüsḱnahadsõq kängäq

seemisnahkne seemüski|ne -dse -st5 ; seemisnahksed kindad seemüskidseq kindaq

seemneistandik mõts si̬i̬mne|aid -aia -.aida33

seemnekasvatus si̬i̬mnekasvatus -õ -t9

seemnepuu si̬i̬mnepuu - -d50 seemeńpuu - -d50

seemnerakk v seemeq si̬i̬mne seemend17 seemeń

seemnetaim 1. si̬i̬mne|kasv -kasvo -.kasvo37 2. si̬i̬m|nits -nitsä -.nitsä35 seeme|nits -nitsä -.nitsä35 ; kolm porgandit pisteti peenraotsa teiseks aastaks seemnetaimeks kolm põrḱnat tsusati pindreotsa tõsõ aastaga siimnitsäs

seemnevili si̬i̬mne|vili -vi(l)lä v -vi(l)ľa -.viljä v -.vilja43

seen si̬i̬ń seene si̬i̬nt40 ; mittesöödav seen sitasiiń ; seenele siinde ; seenel seenen ; sõida seenele! mineq mõtsa!

seeneline seene(h)n.käüjä - -t3 seeneli|ne -se -st5

seenemürgi(s)tus seene.kihvtüs -e -t9 seenekihvtitüs -e -t9

seeneriik seene|ilm -ilma -.ilma30 seene|vald -valla -.valda33 m seeneq si̬i̬ni si̬i̬ni30 ; seeneriik on suur seeneilm om lagja

seenetama mädänemä .määdäq mädäne 89 kesks .määnüq si̬i̬ni täüs minemä seene|tämä -täq -dä82 halli|tama -taq -da82 hämmästä|mä -q -83 ; seinad kipuvad niiskusest seenetama sainolõ tüküseq niiskusõst seeneq pääle tulõma ; palgid on metsas juba seenetama läinud palgõlõ ommaq mõtsan joq seeneq pääle kasunuq

seenevihm udsu udsu utsu26 seene|vihm -vihma -.vihma30 ; sajab seenevihma utsu tulõ

seep si̬i̬ṕ seebi si̬i̬pi37 ; seebikeetmise sete mugõl, mukl

seepeale tu̬u̬ pääle pääle seod pääle taad pääle tu̬u̬d päält seo päält taa päält tu̬u̬ ; mis sa seepeale kostad? miä sa tuu pääle ütlet? ; akna tagant kostis samme ja seepeale koputus aknõ takast kuuldu astmist ja päält tuu olľ koputaminõ

seepärast selle seoperäst taaperäst tu̬u̬peräst tu̬u̬läbi ; olen pisut haige, seepärast lükkame kohtumise edasi ma olõ veidükese tõbinõ, tuuperäst toukamiq kokkosaamisõ edesi ; põld on seepärast kehv, et pole väetist saanud nurḿ om laih tuuläbi, et olõ-iq väke saanuq

seeria sari saŕa .sarja43 jor|o -o -ro26 vu̬u̬ŕ voori vu̬u̬ri37 kõnnõk seeriä - -t3 ja|go -o -ko27 ; filmi kolmas seeria filmi kolmas jago

seeriatoode vabrigutü̬ü̬ - -d52 saritü̬ü̬ - -d52 ; eelistan seeriatoodetele käsitööd ma piä käsitüüd vabrigutüüst parõmbas

seeriatootmine saŕa(h)n tegemine hulgavi̬i̬si tegemine ; pärast automudeli katsetamist alustatakse selle seeriatootmist päält automudõli pruuv́mist naatas tuud hulgaviisi tegemä ; masin läks seeriatootmisse massin lätś saŕaviisi tegemiste

seersant si̬i̬ŕ|sanť -sandi -.santi37

sees see(h)n sise(h)n ; puu juured on sügaval maa sees puu juurõq ommaq süvän maa sisen ; töötasime mootorite müra sees tüütimiq moodoridõ larmi seen ; tulge laupäeval, nädala sees pole mul aega! tulkõq puuľpäävä, nädäli seen olõ-iq mul aigo! ; ma olen omadega sees ma olõ peris paklin v pulgõn

seesama taasama taasama taadsamma28 tu̬u̬sama tu̬u̬sama tu̬u̬dsamma28 seosama seosama seodsamma28 ; täna käis siin seesama mees, kes eilegi täämbä käve tan tuusama miiś, kiä eeläqkiq ; seesama siin ongi minu poeg seosama ongiq muq poig

seesmine sisemä|ne -dse -st5 ; tal oli seesmine viga täl olľ sisemäne hädä ; seesmine uks sisemäne usś

seespool see(h)npu̬u̬l sise(h)npu̬u̬l ; uks on lukus ja võti on seespool usś om lukun ja võti om seenpuul

seest seest sisest

seestpoolt seestpu̬u̬lt sisestpu̬u̬lt

seestütlev kiil' seestkäänüs* -(s)e -t11 seest.ütlejä* - -t3

seesugune sääne .sääntse v .säändse v .sändse säänest7 .säände|ne -dse -st5 säänedä|ne -dse -st5 .säärde|ne -dse -st5 sääre .säärtse säärest7 nii|sääne -.sääntse v -.säändse v -.sändse -säänest7 seosuguma|nõ -dsõ -st5 ; seesugune rumal lugu juhtus, et ... niisääne ulľ lugu juhtu, et ...

seesütlev kiil' see(h)nkäänüs* -(s)e -t11 see(h)n.ütlejä* - -t3

seevastu seo.vasta .vastapite(h)n ; üks on lühike ja paks, teine seevastu pikk ja peenike ütś om lühkene ja paks, tõõnõ jälq pikḱ ja peenükene

sega segä- segämä|ne -dse -st5 .siä|ne -dse -st7 ; ta on pooltartlane, räägib segakeelt tää om puuľtartlast, kõ̭nõlõs segämäst kiilt

segaabielu segäabi|elo -elo -ello26

segadus segähüs -e -t9 posma|k -gu -kut13

segaja se|käi -gäjä -gäjät42 segäjä - -t3

segakoor muus segä|ku̬u̬ŕ -koori -ku̬u̬ri37

segama 1. segä(hä)mä sekäq v .siädäq sekä v segähä88 .sumṕma .sumpiq sumbi63 .mülmä .mülläq müllä61 .möľmä .mölliq mölli63 kõrras segähtä|mä -q -83 segähü|tmä -täq -dä62 ; mul on supp tulel, lähen segan seda ka vahepeal mul om ruug tulõ pääl, lää segähtä ka tuud vaihõpääl ; praaka segati mõlaga praagat mölliti mõlagaq 2. segä(hä)mä sekäq v .siädäq sekä v segähä88 muti|tama -taq -da82 v muťu|tama -taq -da82 ; ära mind sega! putku-iq minno! ; mis sa segad end teiste asjadesse? mis sa mutitat tan v mis sa tõisi asjo sisse sekät? ; segav asjaolu segäjä asi

segamatult umaette ; saime segamatult vestelda saimiq umaette kõ̭nõldaq ; sai segamatult töötada, õppida sai umaette tüüd tetäq, oppiq

segamini segi segilde ; mul on tuba väga segamini mul om tarõ väega segi ; käib segamini juustega käü niguq Tätri Hans v mõtsjeesus ; kõik on segi aetud kõ̭iḱ om segilde lüüd

segane 1. segä|ne -dse -st7 .arvosaamaldaq segämä|ne -dse -st5 ; eeskirjad olid üsna segased ettekirotusõq olliq küländ segädseq ; see asi on kõik segane, ei ole ära seletatud taa asi om kõ̭iḱ segämäne, olõ-iq ärq seletet 2. ulľ ulli .ulli37 (pääst) segi ; ta on murest segane tä om murrõst segi ; palavikust segane laps palanikust segi latś ; ajab segast juttu ulli juttu aja ; viinast segane pea viinast segi joonuq

segapuistu mõts segä|mõts -mõtsa -.mõtsa30

segavereline segävereli|ne -(d)se -st5 .siädü veregaq ; segavereline krants segäveregaq krantś ; Mari laps oli segavereline – isa oli lätlane Mari latś olľ siädü veregaq – esä olľ lätläne

segavili segä|vili -vi(l)lä v -vi(l)ľa -.viljä v -.vilja43 segämäne vili vikḱ viki vikki37

segi segi segilde ; poisi tuba on kohutavalt segi poiskõsõ tarõ om hirmsalõ segi ; rahe peksab rukkipõllu segi räüss lahk rüänurmõ segi ; tuul ajas juuksed segi tuuľ ai hiusõq segi ; koer on rõõmust päris segi pini om häästmeelest peris ulľ ; ajas riidekapi segi sergäś rõivakapi ärq ; ajas uksed segi ai ussõq segi ; lõi toa segi plaanõ tarõ segi

segisti se|käi -gäjä -gäjät4 segäjä - -t3 ; sooja ja külma vee segisti lämmä ja külmä vii segäjä

segregatsioon eräle.pandmi|nõ -sõ -st5 .vaihõtegemi|ne -se -st5 lahutami|nõ -sõ -st5

segu se|go -go -ko26 ; lubja ja liiva segu kalḱ ja liiv segi ; lapse välimus on segu mõlemast vanemast latś viskas mõlõmba vanõmba näkko ; mets oli männi ja kuuse segu mõtsan olliq pedäjäq ja kuusõq segi ; see koer on kolli ja hundikoera segu seo pini om kolli ja hundi sego ; tuleb rohusegu võtta tulõ ütś prokḱ pandaq

segunema segi minemä segähü|mä -däq -84 ; soe õhk seguneb põhjast tuleva külmema õhuvooluga lämmi õhk lätt põḣa puult tulõja külmembä õhugaq segi ; lumi segunes poriga lumi lätś muatsõs ; salatil tuleb lasta seista, et maitsed seguneksid salatil tulõ laskõq saistaq, et mekiq ütte läässiq

sehkendama 1. sessendä|mä -q -83 tsehkendä|mä -q -83 sehveldä|mä -q -83 sehverdä|mä -q -83 mitmit kõrdo sessende|(l)lemä -lläq -(l)le86 asõndõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 segende|(l)lemä -lläq -(l)le86 ; sehkendab terve päeva, aga töö ikka tegemata sessendäs terve päävä, a tüü õ̭ks tegemäldäq ; vana meheraisk, kõigi naistega ta sehkendab vana meherõibõq, kõ̭iki naisigaq tä sehverdäs 2. van tsehkendä|mä -q -83 joonista|ma -q -83 jooni|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 tsikõrda|ma -q -83 kiro|tama -taq -da82 ; oli siin üks kunstnik, sehkendas ka minust pildi olľ tan ütś kunsťnik, tsehkenď must kah pildi ; plokk oli pilte täis sehkendatud plokḱ olľ pilte täüs joonistõt ; sehkenda siia oma nimi alla! tsehkendäq taaha uma nimi alaq!

sehvt 1. sehvť sehvti .sehvti37 är|i -i -ri26 ; tal on ärivaimu, sehvt läheb hästi täl om ärisuunt, sehvť lätt häste 2. sehvť sehvti .sehvti37 plaań plaani .plaani37 ; Ants teeb peretütrega sehvti Ants pidä perretütregaq plaani

seib seiḃ seibi .seibi37

seier tseieŕ -i -it4

seif raudkap|ṕ -i -pi37 sei|ḟ -i -i37

seik asi aśa .asja43 johus -(s)õ -t11 .johtumi|nõ -sõ -st5 ; kõneleja peatus paaril huvitaval seigal kõ̭nõlõja jäi paari huvitava aśa pääl pidämä v kõ̭nõlõja putuť paari huvitavat asja ; need seigad ei puutu meisse neoq aśaq ei putuq meile ; mulle meenub seik lapsepõlvest mullõ tulõ miilde johtuminõ latsõpõlvõst

seikleja õ̭nnõ v põ̭nõvusõ .otśja johu(s)sõ.otśja - -t3 .rändäjä - -t3 otsiskõlõja* - -t3 ilmahulgus -(s)õ -t11 .roitõlõja - -t3 roidus -(s)õ -t11 .seiklejä - -t3

seiklema .õ̭nnõ v põ̭nõvust v johussit .otśma .rändämä rännädäq .rändä77 .hulḱma .hulkiq hulgi63 segendä|mä -q -83 vandõrda|ma -q -83 .roitõlõma roidõldaq .roitõlõ85 hoďo|tama -taq -da82 mitmit kõrdo otsiskõ|(l)lõma* -llaq -(l)lõ86 ; Kusti on seigelnud maal ja merel Kusti om maad ja merd piten seigelnüq ; poisile meeldis seigelda poiskõsõlõ miildü põ̭nõvust otsiq v ümbre hulkiq

seiklus .johtumi|nõ -sõ -st5 johus -(s)õ -t11 seigelüs -e -t9 vandõrus -õ -t9 roidõlus -õ -t9 ; ta sattus teel mitmesugustesse seiklustesse täl olľ tii pääl mitmõsugumaidsi seigelüisi ; meremees jutustas oma seiklustest meremiiś kõ̭nõľ umist johtumiisist

seiklusjutt seigelüs|jutt -jutu -juttu37 ; lapsena lugesin palju seiklusjutte latsõn loi palľo seigelüsjuttõ

seimer ehitüs .seimri - -t1

sein v sain saina .saina30 ; seina äärde sainviirde ; seinaäärne pink sainviiŕmäne v sainaveerine pinḱ ; istub vait nagu puupulk seina ääres istus vaiki niguq vaǵa sainveeren ; uuel majal on seinad juba püsti vahtsõl majal ommaq sainaq joq pistü ; siin moodustab jõekallas järsu seina tan om jõ̭õ̭perv́ niguq pistüline sain ; kaks ristuvat seina jaotavad südame neljaks katś risti saina jagavaq süäme neläs

seinakontakt .tepslipes|ä -ä -sä24 v tepsli - -t1 ; tõmba triikraud seinakontaktist välja! tõ̭mbaq triiḱmassin tepslist v saina seest vällä!

seinariiul sainariioľ -i -it4 (ütest lavvast) .laudi - -t1 .laudu - -t1

seinavaip saina|rõivas -.rõiva -rõivast22 saina|vaip -vaiba -.vaipa35

seirama 1. .vahťma .vahtiq vahi63 (päält) .kaema .silmä pääl .hoitma .perrä .kaema biol .silmämä silmädäq .silmä77 ; seirab möödujaid kaes müüdäminejit 2. perä(h)n v taka(h)n tulõma v minemä perä(h)n v taka(h)n .käümä ; märkasin, et keegi võõras seiras mind panni tähele, et kiäkiq võõras käve mul takan ; maletajat seiras turniiril ebaõnn malõtajal olľ turniiril halv õ̭nń kundsa pääl ; sportlast seiras ebaõnn sporťlasõl lätś sitastõ

seire biol .perrä.kaemi|nõ -sõ -st5 .silmämi|ne -se -st5 ; kontrollseire ülekaeminõ ; mereseire merel silmä pääl hoitminõ ; kaugseire kavvõstsilmämine

seis .saismi|nõ -sõ -st5 sais saiso .saiso37

seisak saisang -u -ut13 v saisa|ḱ -gi -kit13 ; leinaseisak leinäsaisminõ v leinäsaisatus ; töötsoonis võib esineda liiklusseisakuid tüüpiiŕkunnan või sõidusaistuisi ette tullaq

seisatama saisahta|ma -q -83 saisahu|tma -taq -da62 mitmit kõrdo saisatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 .saistõlõma saistõldaq .saistõlõ86 saisoskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; laisk hobune kipub kogu aeg seisatama laisk hopõń tüküs saisatõllõma ; lähenev auto seisatas punase tule taga lähembäle tulõja auto jäi verevä tulõ takan saisma

seiskuma .saiso .jäämä .saisma .jäämä (ärq) .saistu|ma -daq -80 ; mootor seiskus motoŕ saistu

seisma 1. .saisma (.)saistaq saisa66 .saisu|ma -daq -80 tugõ(hõ)ma tukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88 .toe|tama -taq -da81 .toetu|ma -daq -84 ; kurg seisab posti otsas kurǵ tukõ tulba otsan ; seisma jääma saisma jäämä ; hobune ei viitsi vedada, kipub seisma jääma hopõń viisi ei vitäq, tüküs saisoskõllõma ; vahepeal sain istuda, aga muidu tegin tööd kogu aeg seistes vahepääl sai istuq, a muido tei tüüd kõ̭iḱ aig saisu ; seisev vesi saisva vesi ; seisev rebane saisja repäń 2. .saisma (.)saistaq saisa66 .saisu|ma -daq -80 .hoitu|ma -daq -80 ; taliõunad seisavad keldris kevadeni talvõubinaq saisvaq keldren keväjäniq

seisnema olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58 ; küsimus seisnes ainult rahas küsümüs olľ õ̭nnõ rahan ; asi ei seisne sugugi ainult ajapuuduses asi olõ-iq sukugiq õ̭nnõ aopuudusõn ; milles seisneb õnn? miä om õ̭nń?

seisuaeg .saismisõ aig ; rongi seisuaeg jaamas on viis minutit ronǵ sais jaaman viiś minotit

seisukoht 1. .saismisõ kotus ; bussis on istekohad ja seisukohad bussin ommaq istmisõ kotusõq ja saismisõ kotusõq ; seisukohti pole! inemiisi saisma ei võetaq! 2. .arvami|nõ -sõ -st5 (aśa) nägemi|ne -se -st5 .kaemi|nõ -sõ -st5 ; selgitas meile oma seisukohti seleť meile ummi arvamiisi

seisukord (saiso)kõrd (-)kõrra (-).kõrda30 v sais saiso .saiso37 ; kehtestati sõjaseisukord sõ̭akõrd v sõ̭asäädüs panti masma ; millises seisukorras su riided on? mändsen kõrran su rõivaq ommaq?

seisund sais saiso .saiso37 ; haige viidi raskes seisundis haiglasse haigõ viidi rassõn saison haigõmajja

seisus .saisus -õ -t9 ; teenija oli tõusnud perenaise seisusse tiińjäst olľ pernaanõ saanuq

seitse säidse .säitsme säidsend16

seitsekümmend säidsekümmend .säitsme-.kümne säidsendkümmend17 ; haigus avastati seitsmekümne kaheksal seal tõbi löüti säitsmelkümnel katsal tsial

seitsesada säidsesada .säitsmesaa säidsendsata29

seitseteist säidsetõist(kümme(nd)) .säitsmetõist(.kümne) säidsendtõist(kümmend)17 kõnnõk säidse.tõisku .säitsme.tõisku säidsend.tõiskut1

seitsmekesi .säitsme.keiste .säitsme.geiste .säitsmekese .säitsmegese .säitsme.keske .säitsme.geske .säitsme.keisi .säitsme.geisi

seitsmekümnes .säitsme(s).kümnes .säitsme-.kümnendä .säitsme.kümnendät3

seitsmemagajapäev .säitsmemagajidõ|päiv -päävä -.päivä35

seitsmendik .säitsme|sjago -ndäjao -ndätjako27 .säitsmendi|k -gu -kku38

seitsmene .säitsme|ne -dse -st7 .säitsmeli|ne -dse -st5 ; nende laps on juba seitsmene näide latś om joba säitsmene ; seitsmene buss (kellä) säitsme busś ; seitsmene meeskond säitsmeline miiśkund

seitsmes .säitsme|s -ndä -ndät4

seitsmeteistkümnes .säitsme(s)tõist.kümnes .säitsmetõist.kümnendä .säitsmetõist.kümnendät3

seitsmevennapäev .säitsmeveliste|päiv -päävä -.päivä35

seitsmevõistlus sport .säitsme.võistlus -õ -t9 .säitsmevõigõlus* -õ -t9

sekeldus jandaľ -i -it4 jambaľ -i -it4 janť jandi .janti37 ; poistega on palju sekeldusi poiskõisigaq om palľo jandalit

sekka .seltsi .summa sekkä .hulka ; kadus rahva sekka kattõ rahva hulka ; poetas ka sõna sekka üteľ kah sõ̭na sekkä

sekkuma .vaihõlõ segä(hä)mä .vaihõlõ tulõma ; inimene sekkub tihti looduse loomulikku kulgu inemine sekäs sagõhõhe vaihõlõ luudusõ loomuperätsele käügile ; asjasse sekkus politsei politsei tulľ aśalõ vaihõlõ

sekretär sekre|täŕ -täri -.tärri38 sekre|tääŕ -tääri -.tääri37 kirotaja - -t3

seks koin koina .koina37 krõpś krõpsi .krõpsi37 sekś seksi .seksi37 nusś nussi .nussi37 ilotü̬ü̬ - -d52 iho|rõ̭õ̭m -rõõmu -rõ̭õ̭'mu37

sekser kuut .sorti v mu̬u̬du sakuskiq

seksikas seksi|käs -gä -kät15 ligi.tõ̭mbaja - -t3

seksikus seksiküs -e -t9 ligi.tõ̭mbus* -õ -st9

seksima .sekśmä .seksiq seksi63 suku tegemä suku .soetama .nuśma .nussiq nussi63 .jõpśma .jõpsiq jõpsi63 .koinlõma koinõldaq .koinlõ78 .koinama .koinadaq .koina77 paari|tama -taq -da82 (kedägiq) .maa|tama -taq -da81 .kargama karadaq .karga77 tuk|kama -adaq -ka77 ; „Seksisin selle naisega, ” ütles mu kaaslane „Tuksi tuud naist,” üteľ mu seldsiline

seksuaalne seksi- krõpsi- suguli|nõ -(d)sõ -st5 sugu- ; seksuaalne käitumine sugulinõ üllenpidämine

seksuaalsuhe sugu.vaihõ|kõrd -kõrra -.kõrda33 magatami|nõ -sõ -st5 paaritami|nõ -sõ -st5

seksuaalsus sugulinõ loomus ; kõrgenenud seksuaalsusega hirmsa tahtmisõgaq

seksuaalvähemus suguline veidembüs

sekt uso|lahk -lahu -.lahku34

sektant lahkusoli|nõ -sõ -st5

sektor .sektoŕ -i -it4 jup|ṕ -i -pi37 ja|go -o -ko27 har|o -o -ro26 ; keeleinstituudi murdesektor keeleinstituudi murdõharo

sektsioon ja|go -o -ko27

sekund (t)sekonď -i -it13 ; sekundiosuti sekonditseieŕ

sekundaarne tõ(õ)sõ|nõ* -dsõ -st7

sekundeerima kõrvalt härgütämä .perrä .haukma kõrvalt .haukma sekun|di̬i̬ŕmä -di̬i̬riq -deeri63

selekteerima .vällä .sorťma v valima

selektsioon .sorťmi|nõ -sõ -st5 valimi|nõ -sõ -st5 sordi lu̬u̬minõ

seletama sele|tämä -täq -dä82 se(l)lä|tämä -täq -dä82 v poońa|tama -taq -da82 ; asja seletati mitut moodi asja sellätedi mitund muudu ; kas sinu silm seletab? kas su silm näge ärq v seletäs? ; seda ei oskagi seletada tuud ei mõistakiq ärq kõ̭nõldaq ; see on lihtsalt seletatav tuud saat lihtsäle ärq seletäq

seletamatu seletämäldäq .arvosaamaldaq ; hinges oli seletamatu nukrus hengen olľ kurbus, midä olľ rassõ ärq seletäq

seletus seletüs -e -t9 se(l)lätüs -e -t9 ; pidi oma tegude kohta seletust andma pidi umaq tegemiseq ärq seletämä

selg sälg sä(l)lä .sälgä34 ; särk on seljas hamõq om sälän ; talle meeldib hobuse seljas sõita tälle miildüs hobõsõ sälän sõitaq

selge .selge - -t3 klaaŕ klaari .klaari37 lahhe - -t14 val|lus -usa -usat4 ; nuuskpiiritus lööb pea selgeks nuuskpiiretüs lüü pää lahhes ; kas lapsel on lugemine juba selge? kas latsõl om lugõminõ joba selge? ; õhtuks läks taevas selgeks õdagus lätś taivas klaaris ; selge leemega supp valusa leemegaq supṕ ; konverentsi toimumise aeg pole veel selge konvõrendsi pidämise aig olõ-iq viil kimmäs ; seadusetekst peaks selgem olema säädüseteksť piässiq selgemb olõma

selgelt .selgehe .selgele ; mul on selgelt meeles, kuidas ta lahkus mul om selgehe meelen, kuis tä ärq lätś

selgeltnägija nä|kij -gijä -gijät4 nägijä - -t3

selgesti .selgehe .selgele .silmüisi ; ilusa ilmaga on torn selgesti näha ilosa ilmagaq om torń selgehe nätäq

selginema .selgembäs minemä .klaaru|ma -daq -80 ; taevas hakkab selginema taivas nakkas klaaruma

selgitama sele|tämä -täq -dä82 se(l)lä|tämä -täq -dä82 .selges tegemä .klaaŕma .klaariq klaari63 v õiõnda|ma -q -83 ; asja peab rahvale selgitama asja piät rahvalõ seletämä ; arusaamatused selgitati kohe pahandusõq klaaridiq v õiõndõdiq õkva ärq ; süüdlane jäi välja selgitamata süüdläne jäi vällä uuŕmaldaq ; õnnetuse põhjused tuleb välja selgitada õ̭nnõtusõ põhjusõq tulõ selges tetäq

selgitus seletämi|ne -se -st5 seletüs -e -t9 se(l)lätüs -e -t9

selgitustöö seletüstü̬ü̬ - -d52

selgroog sälg|ru̬u̬ds -roodsu -ru̬u̬dsu37 sä(l)lä|ru̬u̬ds -roodsu -ru̬u̬dsu37 ; selgrool on kaela-, rinna- ja nimmelülid säläroodsul om kaala-, rinna- ja nimesjago

selgroolüli sälgroodsujak|k -u -ku37

selguma .selges saama .vällä tulõma se(l)lätü|mä -däq -84 ; tulemused selguvad homme tulõmiq saavaq selges hummõń ; selgus, et tegemist oli valega tulľ vällä, et tuu olľ võlsś

selgus v .selgü|s -(se) -(s)t10 ; asjasse taheti selgust saada aśa sisse taheti selgüt saiaq v asi taheti selges saiaq ; kiidab allikavee selgust kitt puhast lättevett

selgusetu .arvosaamaldaq segä|ne -dse -st7 .selgüseldäq

selili sä(l)lül(d)e sä(l)lä pääle sä(l)lä pääl ; pani teise selili panď tõõsõ sälä pääle ; magab selili makas sälülde ; seliliujumine sälüldeujominõ ; selili olema sä(l)lütämä

seljaaju sä(l)lä|ajo -ajo -ajjo v -aio26 sälgroodsu säsü

seljak (mäe)sälg (-)sä(l)lä (-).sälgä34 säländi|k -gu -kku38 säländü* - -t1 ; seljakult avaneb ilus vaade mäesälä päält om illos kaeminõ

seljakott sä(l)läkot|ť -i -ti37 kormus -(s)õ -t11 paun pauna .pauna30 seto kiil' torbas .torba torbast22

seljanka .mitmõlihasup|ṕ -i -pi37 sel.janka - -t1

seljataga sä(l)lä taka(h)n ; pikk päev on seljataga pikḱ päiv om sälä takan v pikḱ päiv sai müüdä ; seljataga sõimati teda kõvasti sälä takan sai tä kõvva sõimadaq

seljatagune sä(l)lätago|nõ -dsõ -st7 ; tal on kindel seljatagune täl om kimmäs sälätagonõ

seljatama sä(l)lä pääle v sä(l)lülde .pandma ; seljatas väitluses vastase olľ vaiõlusõn vastatsõst üle

sell v selľ selli .selli37 ; kolm lõbusat selli kolm lustilist poissi v tegeläst

sellal seol v tu̬u̬l aol seod- v tu̬u̬d.aigo tu̬u̬l-.aiga toonaq tu̬u̬havva ; sellal, kui pere tööl oli, käisid vargad tuul aol, ku pereq tüül olľ, käveq vargaq ; püssirohtu sellal ei tuntud tuudaigo püssäruuht viil es teedäq

sellegipoolest .sõ̭skiq .siskiq tu̬u̬giqperäst .taagiqperäst .seogiqperäst tu̬u̬st hu̬u̬ľmaldaq ; ta näeb küll hea välja, kuid on sellegipoolest imelik vaadata tä näütäs külh hää vällä, a om tuust huuľmaldaq andśak kaiaq

sellekohane aśa.kotsi|nõ -dsõ -st5 tu̬u̬ .kotsilõ sääne .sääntse v .säändse v .sändse säänest7 ; puhkusesaamiseks tuleb esitada sellekohane avaldus puhkusõsaamisõs tulõ tetäq aśakotsinõ avaldus ; meil puuduvad sellekohased andmed meil olõ-iq säänest teedüst

sellepärast selle seoperäst taaperäst tu̬u̬peräst seo.perrä ; sellepärast ma tulingi selle ma tulligiq

seller selleŕ -i -it4

selline sääne .sääntse v .säändse v .sändse säänest7 .säände|ne -dse -st5 säänedä|ne -dse -st5 .säärde|ne -dse -st5 sääre .säärtse säärest7 nii|sääne -.sääntse v -.säändse v -.sändse -säänest7 .särne .särtse säräst7

selliselt niimu̬u̬du nii

selts seltś seldsi .seltsi37

seltsi .seltsi

seltsiline seldsili|ne -dse -st5 sõbõŕ sõbra .sõpra45 ; lapsele on seltsilist vaja latsõlõ om seltsi vaia

seltsim seldsimb seldsemb ; kahekesi on seltsim minna katõkõisi om seldsemb minnäq

seltsima .seltśmä .seltsiq seldsi63 läbi .käümä sõbrustõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 .parki lü̬ü̬mä ; poiss seltsib omavanustega meelsasti poiskõnõ käü hindävannuidsigaq hää meelegaq läbi ; vanemad elevandid ei seltsinud karjaga vanõmbaq eelevandiq es tahaq kaŕagaq seltsiq ; seltsiv inimene seldsiinemine, seldsikäs v seltsjä v kampaja inemine

seltsimees seldsi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

seltsis seldsi(h)n ku̬u̬(h)n üte(h)n üte(h)nku̬u̬(h)n ; sõbrad käisid seltsis jõhvikal sõbraq käveq ütenkuun kurõmaŕan

seltskond seltś|kund -kunna -.kunda32 seltś seldsi .seltsi37 ; istusime mõnusas seltskonnas istõmiq hään seltśkunnan ; tüdruk tundis end poiste seltskonnas väga hästi tütäŕlatś tunď hinnäst poissõ seldsin väega häste ; seltskonnaelu seldsielo ; seltskonnainimene seldsiinemine ; seltskonnatants seltśkunnatands

seltskondlik seltśkunna- ; seltskondlik mäng seltśkunnamäng

semantika kiil' tähendüsoppu|s -(sõ) -(s)t10 semanti|ga -ga -kat3

semester sé(m)mestri - -t1

semikoolon punkťkom|a -a -ma28

seminar se(m)mi|näŕ -näri -.närri38 se(m)mi|nääŕ -nääri -.nääri37

semu semlä|k -gä - kät13 sem|u -u -mu26

senaator se.naatri - -t1

senat sena|ť -di -tit13

seni seeni(ni)q seeniqmaaniq ; seni on kõik hästi läinud seeniqmaaniq om kõ̭iḱ häste lännüq ; oota seni, kuni ma tulen! oodaq seeniq, kooniq ma tulõ!

seniilne vanast ulľ ; seniilseks muutuma tśoboh(t)uma ; vanamees on päris seniilseks muutunud vanamiiś om peris ärq tśobohunuq v rumalas jäänüq

seniit se|niiť -niidi -.niiti37 ; Päike paistab seniidist Päiv paist lagipäähä

senikaua seeniqkavva nika niikavva ; sa tee süüa, ma käin senikaua poes! sa tiiq süvväq, ma käü nika poodi man ärq! ; senikaua kui nikaniq, nikaguq, niikavva ku

senikauaks seeniqkavvaniq niikavvas nikas nikaniq ; jään senikauaks koju, kui isa töölt tuleb jää nikas kodo, ku esä tüült tulõ v jää kodo, nikas ku esä tüült tulõ

senine seeni|ne -dse -st5

senini seeni(ni)q seeniq.aoniq seoniq-.aoniq seeniqmaaniq seoniqmaaniq

sensatsioon (suuŕ) pauksõ̭n|noḿ* -oma -omat4 kõva kõmmin ; talle meeldib sensatsioone üles puhuda tälle miildüs lokku lüvväq ; puhkes tõeline sensatsioon kõva kõmmin lätś vallalõ ; ajakirjandus tegi sellest asjast suure sensatsiooni aokirändüs tekḱ taast aśast suurõ pauksõ̭noma

sensatsiooniline inne.kuuldma(l)daq

sensitiiv läbinägijä - -t3 nõid nõia .nõida33

sensuaalne meele|ne -dse -st7 himoli|nõ -dsõ -st5

sensuaalsus: temast lausa õhkub sensuaalsust tä näütäs egä tolľ meelene vällä

sent (t)senť tsendi .tsenti37 ; pole sentigi raha olõ-iq tsentigiq rahha

sentimeeter tsendimi̬i̬tre - -t3 tsendimi̬i̬tri - -t1

sentimentaalne makõhallõ - -t14 hallõmakõ - -t14 hallõ - -t14 iku|nõ -dsõ -st7 ; sentimentaalne kirjandus hallõmakõ kirändüs ; miks sa nii sentimentaalseks muutusid? mis sa nii ikutsõs lätsit?

seonduma köüdüsse(h)n olõma .köütü|mä -däq -80 ; seonduv probleem küsümüs, miä taagaq tulõ

seos köüdüs -(s)e -t11 .vaihõ|kõrd -kõrra -.kõrda33 ; tööstuse ja põllumajanduse seos tüüstüse ja põllumajandusõ köüdüs ; mis seos sel minuga on? kuis tuu mullõ putus?

seosetu segä|ne -dse -st7 köüdüsseldäq ; ajas seosetut juttu ai segäst juttu

seostama .köütmä .köütäq köüdä61 ütte .köütmä kokko .pandma ; kõrgharidusega inimesed seostavad oma tulevikku Eestiga korõmba koolitusõ saanuq inemiseq köütväq hindä tulõvigu Eestigaq kokko ; ta ei osanud neid asju seostada tä es mõistaq naid asjo kokko pandaq

seostuma ütte .panduma ütte minemä kokko .käümä mano(q) .käümä (kokko) .putma puttuq putu73 .köütü|mä -däq -80 ; kadripäevaga seostub hulk kombeid katripäävägaq käü kokko hulga kombit

separaat sepa|raať -raadi -.raati37

separaatrahu eräle rahu

separatism eräle.kiskmi|nõ -sõ -st5 erälelü̬ü̬mi|ne -se -st5 eräle.tahtmi|nõ -sõ -st5

sepatangid m .piht|õq -idõ -it19 pihi|dsaq -tsidõ -tsit13 pihiq .pihte .pihte36 sepä|tangiq -.tangõ -.tangõ37

sepik nisu|vatsk -vadsa -.vatska33 rõ̭õ̭sk rõõsa rõ̭õ̭'ska32

sepikoda sepi|koda -kua -kota27

sepis sepätü̬ü̬ - -d52 sepä- ; valmistame nii suuri kui väikseid sepiseid teemiq nii suuri ku väiksit sepätöid ; sepisnael sepänagõl

sepistama sepätü̬ü̬d tegemä

sepitsema .plaani pidämä plaani|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 .märḱmä .märkiq märgi63 .vällä märgütämä .haudma .hauduq havvu64 kokko .pandma v .säädmä meisterdä|mä -q -83 ; mõne päevaga sepitses ta kirjutise valmis mõ̭nõ päävägaq sääď tä kirätüü kokko ; sepitses intriigi kuninga vastu pidi kuninga vasta plaani ; talumees sepitses oma lastele kõik mänguasjad ise talomiiś meisterď hindä latsilõ kõ̭iḱ mängoaśaq esiq

sepitsus .tsusḱmi|nõ -sõ -st5 ; salasepitsus (sala)tsusḱminõ, (sala)lugu, sori ; tema sepitsuste pärast küüditati pere Siberisse timä tsusḱmiisi peräst kiudutõdi pereq Tsiberihe

sepp sep|p -ä -pä35 raudsep|p -ä -pä35

september süküskuu - -d50 séptembri - -t1

septik septi|k -gu -kut13 kõnnõk sitapüt|t -ü -tü37

serbia: serbia keel serbiä kiiľ

serblane .serblä|ne -(d)se -st5

serenaad sere|naať -naadi -.naati37 seri|naať -naadi -.naati37

seriaal séri|aaľ -aali -.aali37 järe|filḿ -filmi -.filmi37

sertifikaat tunnistus -õ -t9

serv (serva) vi̬i̬ŕ veere vi̬i̬rt40 serv servä .servä35 serb serbä .serbä35 (loodsikul) parras .parda parrast23 parrõq .pardõ parrõt19 laid laia .laida32 ; paberi vasakusse serva oli midagi käsitsi kirjutatud paprõ kura veere pääle olľ midägiq käegaq kirotõt ; hakkame põlluservast peale! nakkamiq nurmõveerest pääle!

serv (servi) serv́ servi .servi37

servama .servämä servädäq .servä77 (seimrigaq) seimerdä|mä -q -83 ; servatud ja servamata lauad servädüq ja servämäldäq lavvaq

serveerima ette .andma lavva pääle .säädmä .lauda .katma ; järelroaks serveeriti jäätist makussöögis anti ijätüst ; raamatus on õpetus serveeritud rahvalikus keeles raamatun om oppus annõt v kirotõt rahvalikun keelen

serveerimislaud söögi.pakmis|laud -lavva -.lauda33 ette.andmis|laud -lavva -.lauda33

server serveŕ -i -it4 .mõisa.puutri* - -t1

serviis ser|viiś -viisi -.viisi37 m (üttemu̬u̬du) anom|aq -idõ -it4 ; hinnaline serviis kalliq anomaq ; mul pole korralikku serviisi mul olõ-iq kõrralikkõ üttemuudu anomit

serviti servilde .servi servägaq veeregaq servikallaq

servjett serv|jetť -jeti -jetti37 salvrät|ť -i -ti37

sesoon aig ao .aigo36 ; rannasesoon tsuklõmisaig

sessioon: eksamisessioon eksämiaig

sest selle selle et tollõ ; ma lähen, sest ma tahan minna ma lää, selle et ma taha minnäq

sestap selle seoperäst taaperäst tu̬u̬peräst tollõ

sestpeale tu̬u̬staost tu̬u̬stpääle säält pääle tu̬u̬stsaaniq

sestsaadik tu̬u̬stsaaniq seostsaaniq siistsaaniq

sete .saistus -õ -t9 sa|go -o -ko27 sakõ - -t14 set|eq -te -et18 ; veresete oli neli millimeetrit veresaistus olľ neli millimiitretkõnnõkveresago olľ nelä pääl ; settekaev settekaiv ; settekivimid saistkivi(q)

settima .saistu|ma -daq -80 ; mere põhja on settinud liiva liiv om saistunuq mere põhja

setu seto - -t2 setokõ|nõ -sõ -ist8

setu: setu keel seto kiiľ

setulik seto|nõ -dsõ -st7 ; setulik sõna setonõ sõ̭na

setverik tsetveri|k -gu -kku38

setvert tsét|verť -verdi -.verti37

sfäär al|a -a -la28 kihť kihi .kihti36 tsõ̭õ̭ŕ tsõõri tsõ̭õ̭'ri37 kih|ä -ä -hä24 sfääŕ sfääri .sfääri37 kerä pind ; kirjanduse mõjusfäär kirändüse mõoala ; tema mõtted liiguvad kõrgemates sfäärides hõľos korgin mõttin ; mõjusfäär mõoala ; mõjusfäärist välja mõo alt vällä

show .näütämi|ne -se -st5 .näütüs -e -t9 mäng mängo .mängo37 .kaemi|nõ -sõ -st5 .kaemis|mäng -mängo -.mängo37 ; valgus tulõvärḱ ; moe moodunäütämine

sibama si|ba(ha)ma -paq v -badaq -pa v -baha88 sip|pama -adaq -pa77 tsä|bimä -piq -bi57 ju̬u̬skma ju̬u̬skõq v joostaq joosõ65 .ümbre .laskma ta|dima -tiq -di57 ; hiired sibavad pööningul hiireq laskvaq tarõ pääl

siberlane tsiberlä|ne -se -st5

sibi si|bi -bi -pi26 ; sibivedaja sibivitäi

sibul si|puľ -bula -bulat4 ; sibulapealsed sibulalaugaq, sibulaleheq, sibulaladvaq, sibulapäälüsseq

sibulõun sipuľ|upin -ubina -ubinat4 porstikõ|nõ -sõ -ist8 porsś porsi .porssi37 si|puľ -bula -bulat4

side (side) 1. si|dõ -dõ -tõ24 posť.kon|toŕ -tori -.torri38 ; ma lähen sidesse ma lää sittõ ; sidepataljon sidõpataljoń 2. ütehüs* -e -t9 läbi.käümi|ne -se -st5 ; saare ja mandri vahel katkes side mitmeks päevaks ütehüs saarõ ja maisõmaa vaihõl jäi mitmõs pääväs katśki v saarõ ja maa vaihõl es saaq mitu päivä läbi kävvüq ; peame sidet! teemiq hellü!

side (sideme) 1. mäheq .mähḱme mähend16 mähüs -(s)e -t11 pinde - -t2 ; kata haav puhta ja kuiva sidemega! panõq haava pääle puhas ja kuiv mähüs! 2. läbi.käümi|ne -se -st5 külä(h)n.käümi|ne -se -st5 köüdüs -(s)e -t11 kokko.putmi|nõ -sõ st5 .vaihõ|kõrd -kõrra -.kõrda33 läbi.saami|nõ -sõ -st5 ; võrukestel on tugevad sidemed oma suguvõsaga võrokõisil om kimmäs köüdüs uma suguseldsigaq ; vendade vahel on tugev side veleq hoitvaq kokko

sideaine köüdüsollus -(s)õ -t11

sidekriips jaku|kriipś -kriipsi -.kriipsi37 jakkaja - -t3

sidesõna kiil' köüdüssõ̭n|a* -a -na28

sidisema tsibis|emä -täq -e87 tsidsistä|mä -q -83 tsidsis|emä -täq -e87

sidistama tsidsistä|mä -q -83 tsitserdä|mä -q -83 tsitsi|tämä -täq -dä82 ki(d)sistä|mä -q -83 v kädsistä|mä -q -83 ; pääsukesed sidistavad pääsläseq kidsistäseq v tsidsistäseq ; tüdrukud, jätke sidistamine järgi! latśkõsõq, jätkeq noq taa kisistämine (perrä)!

sidrun .tsitro|ń -ni -nni38 ; sidruniga tee tsitronigaq tsäi

sidrunhape .tsitrońhap|as* -pa -ast22

siduma .köütmä .köütäq köüdä61 ; seob rätiku pähe, kotisuu kinni köüt räti päähä, kotisuu kinniq ; seotud olema köüdet olõma ; seotuks pidehihe, pidejihe, pidessihe, pidessile ; selle tööga jääd nii seotuks, et ei jää enam sugugi aega taa tüügaq jäät nii pidehihe, et jää ei inämb sukugiq aigo ; kuidas see asi sinuga seotud on? kuis taa asi sullõ putus? ; sidumisnöör köüdüs ; siduv leping kuunhoitja leping ; siduv munavalgepulber kokkokliiṕjä munavalgõpulbri

sidur si|tuŕ -duri -durit4 haarus -(s)õ -t11

siga tsi|ga -a -ka29 ; sobisid kokku nagu siga ja kägu saiq ku tsiga lambagaq kokko

sigadus tsia|temp -tembo -.tempo37 tsiatük|k -ü -kü37 ; saatis korda suure sigaduse tekḱ suurõ tsiatembo

sigala tsigala - -t4 tsiola* - -t3 tsia|laut -lauda -.lauta30 (vähämb) tsia|paht -paha -.pahta33

sigar tsi|kaŕ -gari -garit4

sigaret tsigare|ť -di -tti38 tsiga|retť -reti -retti37 suits suidsu .suitsu37 ; sigaretipakk suidsupakḱ

sigima siginemä sikiq v .siidäq sigine89 sugu|nõma -(nõ)daq -nõ89 sugõ|nõma -(nõ)daq -nõ89 ; hiired sigisid sel aastal hästi hiireq sigisiq timahavva häste ; kalad ei saa seal sigida kalaq saa-iq sääl sugõnõdaq ; juustesse sigib halli hiussidõ sisse sugõnõs halli ; sigiv sugulinõ ; sigiv loom on see, kes palju poegi toob sugulinõ elläi om, kiä palľo poigõ tuu

sigimatu sigi(ne)mäldäq viläldäq aher .ahtra aherd23 ; tal oli sigimatu naine, lapsi nad ei saanud täl olľ aher naanõ, latsi nä es saaq

sigimik si̬i̬mne|koda -kua -kota27

sigimine siginemi|ne -se -st5 sugunõmi|nõ -sõ -st5 sugõnõmi|nõ -sõ -st5 ; sigimisvõimeline siginemisvõimugaq, siginejä ; sigimisvõimetu siginemäldäq v viläldäq v aher

siginema siginemä sikiq v .siidäq sigine89 sugu|nõma -(nõ)daq -nõ89 sugõ|nõma -(nõ)daq -nõ89 ; majja siginesid rotid majja sigisiq võhluq

sigitama (inemise kotsilõ) last tegemä (eläjide kotsilõ) .poigõ tegemä ; on oma mehega kolm last sigitanud om uma mehegaq kolm last tennüq ; ära sigita endale vaenlasi! ärq soetagu eiq hindäle vainlaisi!

sigivus sugõnõmis|võim -võimu -.võimu37 sugõnõmisvä|gi -e -ke25 ; sigade sigivus on hea tsiaq saavaq häste põrsit ; sigivusmaagia siginemisnõidus, siginemiskuntś

signaal märgüs -(s)e -t11 ; heli-, valgussignaal helü-, valgusmärgüs

signalisatsioon märgüsse.andja - -t3 valvõq .valvõ valvõt18 nal' pätipas|sun -una -unat4 ; signalisatsioon lülitati sisse valvõq panti pääle

signaliseerima .märkü v märgüst .andma

sigur kohvijuu|ŕ -rõ -rt40 tsi|kuŕ -guri -gurit4

sihik tsihi|k -gu -kut13 v tähe|ť -di -tit13 ; võttis vaenlase sihikule võtť vainlasõ kirbulõ v tsihke vainlasõ vällä ; mul on uus töökoht sihikul ma tsihi vahtsõt tüükotust

sihikindel tsihi|kimmäs -.kimmä -kimmäst22 tsihiti̬i̬dsä - -t3

sihilik .nimme meelegaq tsihigaq ; sihilik tegu meelegaq v nimme tett

sihilikult .nimme meelegaq tsihigaq ; maja süüdati sihilikult maja panti nimme palama

sihipärane tsihiperäli|ne -dse -st5 tsihi .perrä aśa i̬i̬st .ausa - -t3 ; loodusvarade sihipärane kasutamine luudusvarro tsihi peri pruuḱminõ ; riigivara sihipärane kasutamine riigivara õigõ pruuḱminõ

sihiteadlik tsihiti̬i̬dsä - -t3

sihitis kiil' tegemisalo|nõ* -dsõ -st7

sihitu .huupi mõttõldaq ; algas sihitu tulistamine naaś huupi laskminõ

sihitult .huupi mõttõldaq ; hulkus sihitult tänavatel käve mõttõldaq huulitsit pite ; raiskas sihitult raha pillõ rahha mõttõldaq

siht tsihť tsihi .tsihti36 tsihḱ tsihi .tsihki36 ; sihtmärk tähetüs

sihtasutus tsihťsäädünǵ* -i -it4

sihtima .tsihťmä .tsihtiq tsihi63 .tsihḱmä .tsihkiq tsihi63 tähendä|mä -q -83 tähe|tämä -täq -dä82 ; ta sihtis mind püssiga tä täheť minno püssäst

sihtkapital tsihťrah|a -a -ha28 tsihťkapi|taľ -tali -.talli38

sihtkoht tsihťkotus -(s)õ -t11 ; buss jõudis sihtkohta hilinemisega busś jouď peräle ildampa ; lähtekoht ja sihtkoht alostuskotus ja lõppkotus

sihtotstarbeline tsihigaq tsihiperi ; sihtotstarbeline annetus tsihiperi annõt (raha)

sihvakas .siuhkõ - -t3 orsika|nõ v orsika|s -dsõ -st5 orsika|s - -t15 pikḱpeenükene pikäpeenükese pikkäpeenükeist5

sihverplaat tsihvõŕ|plaať -plaadi -.plaati37

siia siiäq (veidüq kavvõmbahe) .taaha tahaq .ta(a)htõ ; tule siia! tulõq siiäq! ; siia tallu on vaja uusi masinaid taaha tallo om vaia vahtsit massinit

siia-sinna siiäq-sinnäq edesi-tagasi ; siia-sinna olid mõned lilled istutatud siiäq-sinnäq olliq mõ̭nõq lilliq istutõduq ; lind lendab siia-sinna tsirk lindas edesi-tagasi ; jookseb siia-sinna juusk ütte ja tõistõ kotussõhe

siiamaani = siiani seeniqmaaniq seoniqmaaniq siiäqmaaniq taaniqmaaniq seoniq.aoniq seeni(ni)q ; siiani oleme söögiga välja tulnud seoniqaoniq olõmiq söögigaq vällä tulnuq

siiber .siibri - -t1 ; pöördsiiber kriisaq ; mul on sinust siiber! mul om sinno viländ!

siiberdama tsiibõrda|ma -q -83 ; siiberdamine tsiibõrus ; siiberdaja tsiibõrus

siid siiď siidi .siidi37 śolk ś ś#olga .#olka31 ; siidist siidine ; siidkleit siidikleiť ; siidrätik siidirätť, śolgarätť

siider .siidri - -t1

siidine siidi|ne -dse -st7 śolka|nõ -dsõ -st7 śolga|nõ -dsõ -st7

siidisaba eläjät viristä|jä - -t3

siig ihes -(s)e -t11 ehes -(s)e -t11 siig siia .siiga32

siil v siiľ siili .siili37 ; siilil on okkad siilil ommaq nõglaq v haŕasõq

siil (siilu) siil siilo .siilo37 laid laia .laida32 ; riidesiil rõivalaid ; põllusiilud nurmõlangaq, nurmõsibaq

siilisoeng siilisoeng -u -ut13 haŕas|hius -.hiu(s)sõ -hiust11

siin sii(h)n (hrl veidüq kavvõmban) ta(h)n ; siin linnas ei ole mul midagi teha tan liinan olõ-iq mul midägiq tetäq

siin-seal sii(h)n-sääl kotu(s)si(l)dõ paiguldõ ; toas vedeles siin-seal raamatuid tarõn videli siin-sääl raamatit ; siin-seal on lumi juba põlvini kotussildõ om lumi joba põlviniq

siinjuures taa man ; siinjuures peab mainima, et karistus oli liiga karm (taa man) piät nimmama, et nuhklus olľ ülearvo kõva

siinkandis ta(h)n miiq nuka(h)n v kolga(h)n v paiga(h)n v kandi(h)n meil ; siinkandis pole elu veel välja surnud tan nukan olõ-õiq elo viil vällä koolnuq

siinkohal taa kotu(s)sõ pääl ta(h)n kotsil ; jätame jutu siinkohal pooleli jätämiq jutu taa kotussõ pääl poolõlõ

siinne seo seo kandi v paiga v nuka taa nuka elost ; siinsed põllud on savised seo nuka nurmõq ommaq savidsõq ; olen siinsest elust palju õppinud olõ taa nuka elost palľo oṕnuq

siinpool sii(h)npu̬u̬l ta(h)npu̬u̬l ta(h)n(kandi(h)n v paiga(h)n) ; tulin vaatama, kuidas siinpool elatakse tulli kaema, kuis tan (kandin) ka eletäs ; osa perest elab siinpool, teine teispool lahte ütśjago perrest eläs siinpuul, tõõnõ tõõsõlpuul merd

siinsamas sii(h)nsama(h)n (hrl veidüq kavvõmban) ta(h)nsama(h)n

siira-viira tsiiri-tsääri tsiiro-tsääro tsiuru(q)-tśauru(q) ; teerada läks siira-viira kaevuni tiirada lätś käänelden kao manoq v viirde

siiralt .ausahe tõ̭õ̭meeli tõtõstõ

siiras .ausa - -t3 .ausami̬i̬ľ|ne -se -set6 tõtõ - -t2 ; ma usun, et ta oli minu vastu siiras ma usu, et tä olľ mu vasta ausa ; neid sidus siiras sõprus nä olliq tõtõstõ sõbraq v näil olľ sõprus, miä olľ sõprus ; jälgisin tema tegemisi siira huviga ma kai timä tegemiisi peris huvigaq

siirdama .vahtsõt .pandma mano(q) .pandma istu|tama -taq -da82 ; haigele siirati neer haigõlõ panti vahtsõnõ rauh ; arst siirdas haigele südamestimulaatori tohtri panď haigõlõ süämesunďja manoq

siirdesoo haina-.samblõsu̬u̬ - -d52

siirduma minemä minnäq lää 3. k lätt min 1. k lätsi min 3. k lätś kesks lännüq kesks mint55 ; külalised siirdusid aeda küläliseq lätsiq aida ; lapsed siirdusid välismaale elama latsõq lätsiq välämaalõ elämä ; siirdus vene usku lätś vinne usko

siire ülemine|ḱ -gi -kit13 minemi|ne -se -st5 edesimine|ḱ -gi -kit13 ; siirdeala üleminegimaa, üleminegivaih ; maovähi siirded kopsus maovähä edesimineḱ tävvü

siirup (t)siiro|ṕ -bi -pit13

siirus .ausa|mi̬i̬ľ -meele -mi̬i̬lt40 .ausu|s -(sõ) -(s)t10 ; rääkis erilise siirusega kõ̭nõľ esiqerälidselt ausahe

siiruviiruline tsiiroviiroli|nõ -dsõ -st5 ju̬u̬ńliga|nõ -dsõ -st5

siis sõ̭s sis

siiski .sõ̭skiq .siskiq õ̭ks iks ummõ(h)t(õ) ; juhtus õnnetus, kuid siiski lõppes kõik hästi juhtu õ̭nnõtus, ummõhtõ lõppi kõ̭iḱ häste

siit siist (hrl veidüq kavvõmbast) tast ; siit külast on pärit palju kuulsaid inimesi tast küläst om peri hulga kuulsit inemiisi ; tuli siit välja tulľ siist vällä

siit-sealt siist-säält

siitpeale seost (aost) pääle siistpääle tastpääle tu̬u̬stpääle ; siitpeale ei kuulanud ta üldse sõna tuust pääle kullõ-õs tä sukugiq

siitsamast siistsamast tastsamast siist tast

sikk sik|k -a -ka31 ; koplis sõi kaks sikku koplin sei katś sikka

siksak vink-vank vingu-vangu .vinku-.vanku37 tsikḱ-tsakḱ tsiki-tsaki tsikki-tsakki37 ; rästikul on siksak selja peal sivvul om tsakilinõ juuń sälä pääl ; teeb õmblusmasinaga siksakke tege ummõlusmassinagaq tsikkõ-tsakkõ ; siksakikäärid tsakikääriq

siksakiline .vinku-.vanku

sikutama .kakma kakkuq kaku64 .kiskma .kiskuq kisu64 .tõ̭mbama tõ̭mmadaq .tõ̭mba77 siku|tama -taq -da82 (t)singu|tama -taq -da82 ; hobune sikutas koormat kogu jõust hopõń tõ̭mmaś kuurmat kõ̭gõst jovvust ; poiss sikutab tüdrukut patsist poiskõnõ kisk tütäŕlast palmikust ; sikutas ja sikutas ning tuligi lahti kakḱ, kakḱ ja ärkiq kaksaś

sikuti tirk tirgu .tirku37 sikusk -a -at13

silbitama (t)silbendä|mä -q -83

sild sild silla .silda33

sile sille - -t14 sil|lev -evä -evät4 (h)ille - -t14 planḱ plangi .planki37 v tasa|nõ -dsõ -st7 ; lapse nahk on sile latsõ nahk om sille ; sirge ja sile puu sirgõ ja sillev puu ; sile tee tasanõ v sille tii ; sile rehv planḱ kumḿ

siledasti silehehe sillelt ilehehe ilehele .laabsahe .laapsahe ; naisevõtt läks siledasti naasõvõtt lätś laapsahe

silgupütt silgupüt|t -ü -tü37

silikaat sili|kaať -kaadi -.kaati37

silinder tsi(l)lendri - -t1 tsü(l)lendri - -t1 pot|ť -i -ti37 püt|t -ü -tü37

silitama (h)ilestä|mä -q -83 silestä|mä -q -83 sili|tsemä -tsäq v -däq -dse90 .sillämä sillädäq .sillä77 (prostalt) laabi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 .laaṕma .laapiq laabi63 ; tüdruk silitab koera tütäŕlatś silestäs pinni ; vanamees silitab habet vanamiiś silläs habõnit

silk räiḿ räime .räime35 (soolat) soola|räiḿ -räime -.räime35 silḱ silgu .silku37

silkama lippama lipadaq lippa77 ; lapsed silkavad järve poole latsõq lippasõq järve poolõ

sillerdama .helkelemä helgeldäq .helkele85 .helkämä helgädäq .helkä77 .läükelemä läügeldäq .läükele85 ; meri sillerdab hõbedaselt meri helkeles ku hõpõ

sillutama .katma kattaq kata61 prügü|tämä -täq -dä82 ; tee sillutati kividega tii katõti kivvegaq

sillutis kat|õq -tõ -õt18 päälüs -e -t9 ; sillutiseta tänav ilma kattõldaq uulits

silm (silma) silm silmä .silmä35 latsik tsimmä - -t2 ; tegi silmad lahti tekḱ silmäq vallalõ ; kurja (kaetava) silmaga kahi silmägaq ; kadus silmist kattõ silmist ; silma peale viskama silmä pääle viskama, kaehtama, kaehutma ; mul on lausa silme ees, kuidas isa emaga tantsis mul om õkva silmän, kuis esä imägaq tandsõq ; keda ta silmas pidas, kui nii ütles? kedä tä mõtõľ, ku nii üteľ? ; kunstsilm tinasilm

silm (silmu) kivijür|räi -äjä -äjät4 kivijüräsḱ -i -it13 sutť suti sutti37 ; silm on ussi moodi kala, elab jões kivijürräi om hussi muudu kala, jõ̭õ̭n eläs

silmaarst silmä.tohtri - -t1 silmä.tohtrõ - -t3

silmahammas silmä|hammas -.hamba -hammast23 ; silmahambad silmähambaq

silmakirjalik võlsś võlsi .võlssi37 petüs -(s)e -t11 petü- sala- ; ma ei taha olla silmakirjalik maq taha-aiq kattõ juttu aiaq ; ta on silmakirjalik tä tege hindä ausas v silmä all kõ̭nõlõs, ku hää puuľ pääl

silmakirjatsema (hinnäst .ausas v hääs) tegemä tetäq ti̬i̬60 v .mänǵmä .mängiq mängi63 ; ära silmakirjatse! teku-iq hinnäst ausas! v teku-iq hääs näko!

silmalaug (silmä)lak|k -a -ka m umak -lakko30 v -lakkõ31 silmä|laud -lavva -.lauda33

silmama .silmämä silmädäq .silmä77 .kaema kaiaq kae67 nä|gemä -täq -e60 .kaeskõ|(l)lõ-ma -llaq -(l)lõ86 kõrras .kaehta|ma -q -81 .kaehu|tma -taq -da62 ; ma ei silmanud ruumis ühtki tuttavat ma es näeq ruumin üttegiq tutvat ; toimetaja silmas kirjatöö üle toimõndaja silmäś v kai kirätüü üle ; mine silma, mis lapsed teevad! mineq silmäq v kaeq, midä latsõq tegeväq!

silmamoondaja silmä.luḿja - -t3 silmä-.muutja - -t3 silmä.petjä - -t3

silmamoondus silmä.luḿmi|nõ -sõ -st5 silmä.muutmi|nõ -sõ -st5 silmäpetüs -(s)e -t11

silmamuna silmämun|a -a -na26

silmamõõt silmä|mõ̭õ̭t -mõõdu -mõ̭õ̭'tu37 ; määras puu kõrguse silmamõõduga panď puu korgusõ silmä perrä paika ; tal on hea silmamõõt täl om hää silmämõ̭õ̭t

silmanurk silmänuk|k -a -ka31 silmä|nulk -nulga -.nulka31 silmä|kolk -kolga -.kolka31

silmanägemine silmänägemi|ne -se -st5

silmanähtav silmägaq nätäq (ilm).selge - -t3 ; tema areng on olnud silmanähtav timä edenemine om olnuq silmägaq nätäq

silmapaistev .silmänakkaja - -t3 v .tähtsä - -t3 (.selgehe v häste) nätäq ; silmapaistev sportlane hää v kõva sporťlanõ ; midagi silmapaistvat ei toimunud midägiq tähtsät es sünnüq

silmapesukauss suumõsu|kausś -kausi -.kaussi37

silmapiir silmä|piiŕ -piiri -.piiri37 .taiva|vi̬i̬ŕ -veere -vi̬i̬rt40 .taiva|rand -ranna -.randa32 ; vahimadrus uurib silmapiiri vahimadrus uuŕ taivaviirt ; päike vajus silmapiiri taha päiv lätś jumalihe ; silmapiirile kerkis uus töökoht silmäpiirile tulľ vahtsõnõ tüükotus

silmapilk 1. v kõrragaq rehi .rehki37 .õkvalt noqsama ; kiirabi jõudis silmapilk kohale kipõabi jouď kõrragaq peräle ; üks silmapilk! oodaq tsipa! v õkva saa! 2. kõrrakõnõ .aigo rehḱ kipõń .aigo silmä|pilk -pilgu -.pilku37 tolmah(t)us -õ -t9 ; oli silmapilgu tasa olľ kipõń aigo v kõrrakõnõ aigo vaiki

silmapilkselt kõrragaq hoobilt

silmaring ilma.kaemi|nõ -sõ -st5 ilmanägemi|ne -se -st5 ti̬i̬dmi|ne -se -st5 ; laia silmaringiga lakjo tiidmiisigaq

silmarõõm silmä|rõ̭õ̭m -rõõmu -rõ̭õ̭'mu37 silmäil|o -o -lo26

silmatera silmäter|ä -ä -rä24

silmatorkav .silmänakkaja - -t3 silmägaq v kõrragaq nätäq ; abikaasade vanusevahe on silmatorkav mehe ja naasõ vannusõvaih jääs õkvalt silmä

silmavaade .kaeh(t)us -õ -t9 v (silmä).kaemi|nõ -sõ -st5 ; hea silmavaatega hää v lämmä kaehtusõgaq, hää silmägaq

silmavalgus silmänägemi|ne -se -st5 silmä.valgu|s -(sõ) -(s)t10

silmini silminiq pilgõniq ; on end silmini täis joonud om hindä maaniq v silminiq täüs joonuq ; laev on silmini täis laiv om silminiq v pilgõniq täüs

silmipimestav herre - -t14 val|lus -usa -usat4 pümmeslü̬ü̬jä - -t3 ; silmipimestav valgus vallus valgus ; silmipimestav naeratus pümmeslüüjä naarahtus

silmipimestavalt: päike särab silmipimestavalt päiv läükäs nii, et silmist võtt pümmes; päiv läükäs valusahe

silmitsema .kaema kaiaq kae67 .vahťma .vahtiq vahi63 .kaeskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; jäi meest umbusklikult silmitsema jäi miist võõrildõ kaema ; silmitses aeg-ajalt kella kaeskõlli kellä

silmitsi silm silmä .vasta ; seisis surmaga silmitsi kai surmalõ silmä

silmkude (.vardidõgaq) koet .koedu .koetut1 ; silmkoes vest vardidõgaq koet vesť

silmus silmus -(s)õ -t11 (tsiatapmisõ man) ving vingu .vingu37 (jahin) linna(s)|ki̬i̬ľ -keele -ki̬i̬lt40 (kudamisõn) silm silmä .silmä35 ; mehed tegid köiest silmuse meheq teiq köüdsest silmussõ ; sea nina köidetakse silmusega tsialõ pandas ving nõ̭nna ; kütt seadis jänesele silmuse üles jahimiiś panď jänesele linnakeele vällä ; heegelsilmus heegelsilm ; siis pole muud kui silmus kaela! sõ̭s olõ-õiq muud, ku nüüŕ v kabõl kaala!

silo (t)sil|o -o -lo26 ; siloauk silohaud

silp (t)silṕ (t)silbi .(t)silpi37 ; lühike, pikk silp lühkü, pikḱ silṕ

silt silť sildi .silti37

siluett kujo kujo kujjo v kuio26 vaŕo|kujo -kujo -kujjo v -kuio26

siluma (h)ilestä|mä -q -83 silestä|mä -q -83 sili|tsemä -tsäq v -däq -dse90 hööli|tsemä -tsäq v -däq -dse90 ; silus teed tõ̭mmaś tii tasatsõs ; silusin juukseid silesti hiussit ; proovib suhteid siluda pruuv́ läbisaamist praavitaq

simman (.)(t)simmań -i -it4 tsimḿ tsimmi .tsimmi37 kirmasḱ -i -it13 kirmas -(s)õ -t11

simss vi̬i̬ŕ veere vi̬i̬rt40 simps simpsu .simpsu31 simsś simsi .simssi37 ; tikud on kaminasimsil tikuq ommaq kaminaveere pääl

simulant .mänǵjä - -t3 .petjä - -t3 simu|lanť -landi -.lanti37

simuleerima .petmä pettäq petä61 ; simuleerib, et on haige tege hinnäst haigõs

simultaanne üte.taoli|nõ -dsõ -st5 kõrragaq ütekõrragaq

simunapäev simuna|päiv -päävä -.päivä35 sim|mun -una -unat4

sina I sini|ne -dse -st7 ; taevasina taivasinine

sina II sa(q) sin|a ; sinuga suqkaq v sukkaq ; ma ei armasta sind ma ei tahaq sinno ; ma tulen sinuga ma tulõ sukkaq

sinakas sinika|nõ v sinika|s -dsõ -st5 sinika|s - -t15 sinipooli|nõ -dsõ -st5

sinama sine|tämä -täq -dä82 v .sinkämä singädäq .sinkä30 ; sinavad metsad sinidseq v sinetäjäq mõtsaq ; mis seal kauguses sinab? miä sääl kavvõdan sinetäs?

sinasõber: me oleme sinasõbrad tä om mul hää sõbõr; tä om mullõ niguq veli

sinatama sina .ütlemä sina pääl olõma ; nad sinatasid nääq olliq sina pääl

sindel .sindli - -t1 .sindri - -t1

sinder .sindri - -t1 ; sindrinahk sindrinahk

sinel sin|neľ -eli -elit4

sinep (t)sine|ṕ -bi -pit13 ; sinepiplaaster tsinebiplaastri

sinetama sine|tämä -täq -dä82 .sinkämä singädäq .sinkä30 ; taevas sinetab süngelt taivas sinetäs ; metsaalune sinetab marjadest mõtsaalonõ sinetäs maŕost

singel .singli - -t1 kaardimängon ütsi|k -gu -kut13

sinikael-part eläjät tsiga|partś -pardsi -.partsi37 ; sinikael-pardid on suuremad ja kopsakamad, aga piilpardid on väiksemad tsigapardsiq ommaq suurõmbaq ja tublitsõmbaq, aq piirpardsiq ommaq vähämbäq

sinikas I joovi|k -ga v -gu -kat v -kut13 johvi|k -ga v -gu -kat v -kut13 .johv́k(as) .johv́ka .johv́kat15 joobi|k -ga v -gu -kat v -kut13 .jooṕk(as) .jooṕka .jooṕkat15

sinilill sine|ninń -ninni -.ninni37 sini|ninń -ninni -.ninni37 massa|lilľ -lilli -.lilli37 massa|hain -haina -.haina30 ; kevadel sinetab metsaalune sinililleõitest keväjä om mõtsaalonõ massahainahäitsmist sinevälläq

sinimustvalge sinine-must-valgõ sinidse-musta-valgõ sinist-musta-valgõt3

sinine sini|ne -dse -st7 sinnin sinidse sinist7 ; siniseks muutma sinistämä ; siniseks muutuma sinitses minemä ; ma tulin väljast, külmunud ja siniseks muutunud nagu vana kalts sinestümä, sinistümä ; puu muutub siniseks ma tulli ussõst, külmänüq ja äräq sinistünüq niguq vana ńarts ; ja pehkib koore all puu sinestüs ja habrastus koorõ all ärq ; puus on siniseks löödud puus om sinivallaq

siniraag sinine varõs eläjät sinihara|k -ga -kat13 sini|raag -raa -.raagu36

sinisilmne 1. sinitside .silmigaq ; tal on sinisilmsed lapsed täl ommaq sinitside silmigaq latsõq 2. .kergehe.uskja - -t3 .lihtsämeeli|ne -dse -st5 .lihtsä meelegaq ; ära ole nii sinisilmne! ärq olkuq nii lihtsä meelegaq! v ärq uskuq nii kergehe!

sinitihane sini.tiala|nõ -sõ -st5 sini.pääke|ne -se -ist8

sink (suidsu)lih|a -a -ha28 kinḱ kingi .kinki37 ; suitsusink suidsukinḱ ; keedusink poodisinḱ

sinna sinnäq ; sinna sõidab rong sinnäq sõit ronǵ ; lähme sinna! läämiq sinnäq! ; sinna on veel mitu päeva sinnäq om viil mitu päivä

sinnamaani tooniqmaaniq toonindi tooniq sinnäqmaaniq

sinnapaika sinnäq.paika .maaha sinnäq.samma ; jättis auto sinnapaika ja läks jalgsi edasi jätť auto sinnäqpaika ja lätś jalagaq edesi

sinnapoole sinnäqpoolõ ; vaata sinnapoole! kaeq sinnäqpoolõ!

sinnasamasse sinnäq.samma

sipelgapesa .kuklasõpes|ä -ä -sä24 (mõtsakuklaisil ka) muruspes|ä -ä -sä24

sipelgas .kukla|nõ -sõ -st7 sipõrla|nõ -sõ -st5 ; väike must sipelgas musťokõnõ, mustakõnõ ; väike punane sipelgas marrań, pintślanõ ; kui väike punane sipelgas hammustab, on väga valus ku marrań purõ, om väega hallus ; kõige suuremad sipelgad on hobusipelgad kõ̭gõ suurõmbaq kuklasõq ommaq keisrikusikuklasõq ; Jüril on sipelgad püksis Jüril olõssiq niguq kirbuq püksen

siplema .(t)siplõma (t)sipõldaq .(t)siplõ78 tsibõrda|ma -q -83 rabõl|õma -daq -õ85 mitmit kõrdo tsibõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 v .rõ̭nklõma† rõ̭ngõldaq .rõ̭nklõ78 ; ussike siples õnge otsas vaglakõnõ tsipõľ õ̭ngõ otsan ; kala siples õnge otsas kala rabõľ õ̭ngõ otsan ; pere siples vaesuses pereq tsipõľ v vaivõľ vaesusõn ; laps siples teki pealt latś tsipõľ teki päält

sips = sipsak tsipś tsipsi .tsipsi37 tsipsah(t)us -õ -t9 tsipsa|k -gu -kut13

sipsama .tsipsama tsipsadaq .tsipsa77 kõrras tsipsahta|ma -q -83 tsipsahu|tma -taq -da62

sipsima .tsipśma .tsipsiq tsipsi63

sipsti tsipsť

sirakas tsähv́ tsähvi .tsähvi37 nähv́ nähvi .nähvi37 litť liti litti37 välḱ välgi .välki37 läüḱ läügi .läüki37 plahv́ plahvi .plahvi37 ; andis siraka üle selja anď tsähvi üle sälä

sirakil sirakillaq siraku(h)n sä(l)lä pääl pikäle ; on juba kolmandat päeva sirakil om joba kolmandat päivä sirakun

sirama .hilkama hilgadaq .hilka77 .helkämä helgädäq .helkä77 .hiilama hiiladaq .hiila77 .läükämä läügädäq .läükä77 v .kõlkśma .kõlksiq kõlksi63 ; tähed siravad taevas täheq hilkasõq v kõlkśvaq taivan

sireen .hüürgäjä - -t3 .undaja - -t3 pas|sun -una -unat4 hädäpas|sun -una -unat4 müt si|ri̬i̬ń -reeni -ri̬i̬ni37 ; kiirabi sõitis sireeni huilates kipõtohtri sõiť ja undaja tüüť ; sireenide laul siriine laul

sirel tsireľ -i -it4 ; sirelipõõsas tsirelipuhm

sirelikarva tsireli.karva tsireli|ne -dse -st5

sirge 1. õgõv v õkv õgva .õkva45 õgvali|nõ -dsõ -st5 .õigõ - -t3 v .sirgõ - -t3 .siuhkõ - -t3 ; sirge tänav õgõv huulits ; sirge tee õigõ tii, joonõ- v nöörätii ; ilus sirge puu illos õgõv puu ; ükskord tuleb asjad sirgeks rääkida ütśkõrd tulõ aśaq selges kõ̭nõldaq ; sirgeks minema sirah(t)uma, sirguma ; sirgeks tegema õgvõndama ; sirgemini õgvõmbahe, õgvõmbalõ 2. matõm õgõvju̬u̬ń õgvajoonõ .õkvaju̬u̬nt40

sirgeldama tsikõrda|ma -q -83 tsukõrda|ma -q -83 tsirgõlda|ma -q -83 ; sirgeldas kriidiga tahvlile tsikõrď kriidigaq tahvli pääle ; sirgeldas lehe äärest ääreni täis tsukõrď lehe veerest veereniq täüs

sirgeldus tsikõr(d)us -õ -t9 tsukõrus -õ -t9

sirgelt .õkva .õiguisi .sirgõhe .siuhkõhe .siuhkõlõ .õigõhe .õigõlõ .sirgõlõ ; seisa sirgelt! saisaq siuhkõhe v sirgõhe v õkva! ; pani rõivad sirgelt toolile panď rõivaq kõrdapiten v ilosahe tooli pääle ; sae sirgelt! saeq õkva!

sirgjoon õgõv|ju̬u̬ń -joonõ -ju̬u̬nt40 ; kivi kukkus sirgjoones alla kivi sattõ õkva alla

sirgjooneline õgõv õgva .õkva45 õgvali|nõ -dsõ -st5 ; sirgjooneline liikumine õkvaliikminõ ; ta esitas sirgjoonelisi küsimusi tä küsse õkva ; ta on sirgjooneline inimene tä om õkvaütlejä inemine

sirgu .sirgu pikkä siruvallaq ; ajas jalad sirgu ai jalaq pikkä (vällä) ; ta lokkis juuksed on rohkem sirgu läinud tä tsäron hiusõq ommaq inämb sirgõs lännüq

sirguma kas|uma -suq -u 71 min 1. ja 3. k .kasvi ; lapsed sirguvad kiiresti latsõq kasusõq kipõstõ ; küll sa oled sirgunud! külh sa olõt visanuq!

sirin tsir|rin -inä -inät4 ; rohutirtsude sirin hainaritsikide tsirrin

sirinal tsirinälläq ; piim jooksis sirinal lüpsikusse piim juusḱ tsirinälläq nüssikuhe ; veri jooksis sirinal veri juusḱ ku tsirisi

sirisema tsiris|emä -täq -e87 tsir|a(ha)ma -raq v -adaq -ra v -aha88 .tsirrama tsirradaq .tsirra77 ; päike on kevadveed sirisema pannud päiv om keväjäviiq tsirisemä pandnuq

siristama tsiristä|mä -q -83 mitmit kõrdo tsiriste|(l)lemä -lläq -(l)le86 ; lind siristas puu otsas tsirk tsirisť puu otsan

sirkel .tsirkli - -t1 ; sirkliga mõõtma tsirkligaq mõ̭õ̭tma, tsirgõldama ; sirkliga maad mõõtma tsirklit pandma

sirm (t)sirḿ (t)sirmi .(t)sirmi37 seto kiil' saavesa|rõivas -.rõiva -rõivast22 ; haige voodi oli sirmi taga tõbidsõ säng olľ sirmi takan

sirmik tsirmi|k -gu -kut13

sirp tsirṕ tsirbi .tsirpi37

sirts 1. tsir(ds)ah(t)us -õ -t9 tsirts tsirdsu .tsirtsu37 2. ritsi|k -ga37 v -gä -kat13 v -kät 3. .latśkõ|nõ -sõ -ist8 tütäŕ|latś -latsõ -last39 ; sellest sirtsust on kodus juba abi taast latśkõsõst om koton joba api

sirtsama .tsirkama tsirgadaq .tsirka77 .tsirksama tsirksadaq .tsirksa77 .tsirtsama tsirdsadaq .tsirtsa77 .tsiukama tsiugadaq .tsiuka77 tsirgahta|ma -q -83 tsir(ds)ahta|ma -q -83 tsirksahta|ma -q -83 ; sirtsa marinaadile äädikat juurde! tsirkaq marinaadilõ ätikät manoq!

sirtsatama tsirgahta|ma -q -83 tsir(ds)ahta|ma -q -83 tsirksahta|ma -q -83

sirtsti tsirksť tsirtsť

sirtsuma tsirka|tama -taq -da82

sirtsutama (t)sirdsu|tama -taq -da82 mitmit kõrdo .tsirkõlõma tsirgõldaq .tsirkõlõ85 kusiskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; koerad sirtsutasid kõik kohad täis piniq tsirkõliq kõ̭iḱ kotusõq täüs

siruli pikkä ; heitis voodisse siruli hiidäś sängü pääle pikkä ; mürk võttis rebase siruli kihvť võtť rebäse (pikkä) maaha

sirutama siro|tama -taq -da82 mitmit kõrdo sirotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; sirutas käe välja ai käe pikkä ; käsi on välja sirutatud käsi om pikän

sirutuma küünü|tämä -täq -dä82 .küündümä .küündüdäq küünü79 ajama aiaq v ajjaq aja min 1. ja 3. k .ai(õ) kesks aet56 ; lill sirutub päikese poole lilľ küünütäs päävä poolõ ; suust sirutus välja punane keel suust küündü vällä verrev kiiľ ; tema pea sirutub kuklasse tä aja pää sälgä

sirutus sirah(t)us -õ -t9 sirotus -õ -t9

sirvima läbi .kaema sõrmi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 ; sirvis ajalehe läbi kai lehe läbi

sisaldama (seen) olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58 ; sõnaraamat sisaldab palju uusi sõnu sõ̭naraamatun om (seen) palľo vahtsit sõ̭nno

sisalduma (seen) olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58 ; piimas sisalduv laktoos piimä seen olõja tsukõŕ

sisaldus sisähüs -e -t9 sis|u -u -su26 ; kurgi veesisaldus on suur kurgi seen om hulga vett

sisalik sisali|k -gu -kku38 sõ̭sali|k -gu -kku38 tsisasḱ -i -it13

siseasi sise|asi -aśa -.asja43 sisemäne värḱ uma.vaihõlinõ asi ; siseasjad siseaśaq

siseelund sisemä|ne -dse -st5 m sisemädseq sise.mäidsi sise.mäidsi5 riist riista .riista30 ; siseelundid sisekund ; maks on siseelund mass om ütś sisemäidsi

sisehaigus sisemäne tõbi v hädä

sisekord sise|kõrd -kõrra -.kõrda30 sisemäne kõrd v .säädüs kodo|kõrd -kõrra -.kõrda30 ; kehtestati uued sisekorraeeskirjad panti masma vahtsõnõ kodokõrd

sisekujundaja sisekujondaja - -t3 ruumi.säädjä - -t3 tarõ.säädjä - -t3

sisekujundus ruumi.säädmi|ne -se -st5 sisekujondus -õ -t9 tarõkujondus -õ -t9 tarõ.säädmi|ne -se -st5

sisekõrv sise|kõrv -kõrva -.kõrva30 kuulmas .kuulma kuulmast22 kuur(d)mas .kuur(d)ma kuur(d)mast22

sisemaa sisemaa - -d50

sisemajandus sisemajandus -õ -t9 ; sisemajanduse kogutoodang sisemajandusõ kogotego

sisemine sisemä|ne -dse -st5 ; sisemine uks oli lukus sisemäne usś olľ lukun ; riigis valitsesid suured sisemised vastuolud riigin olliq suurõq sisemädseq vastansaisoq ; sisemine ilu sisemäne ilo

siseministeerium sisemínisteeri|üḿ -ümi -.ümmi38

siseminister sisemínistri - -t1

sisemiselt: sisemiselt murtud mees hingest murrõt miiś

sisemus sisemäne pu̬u̬ľ sise|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40 v sis|u -u -su26 ; maakera sisemus maakerä sisu v sisemäne puuľ ; mehed kadusid laeva sisemusse meheq lätsiq laiva sisse ; sisemuses ma naersin selle jutu peale hindä seen ma naari taa jutu pääle

sisendama .uskma .pandma .tundma .pandma .sisse haŕotama ; võimas hoone sisendas aukartust väkev hoonõq panď avvustust tundma ; arst sisendas patsiendile lootust tohtri anď ravialotsõlõ usko ; lastele sisendati korraarmastust latsilõ haŕotõdi kõrda sisse

sisenema .sisse minemä v tulõma ; sisenes majja lätś v tulľ majja (sisse) ; Maa atmosfääri sisenes tundmatu päritoluga keha Maa õhukihti tulľ tundmaldaq asi ; bussi sisenes piletikontroll bussi pääle tulľ piledikontrolľ ; sisenemine keelatud! sissemineḱ keelet!

sisepoliitika kodopoliiti|ga -ga -kat3 sisepoliiti|ga -ga -kat3

sisestama .sisse .pandma v vi̬i̬mä v lü̬ü̬mä ; sisesta PIN-kood! lüüq sisse PIN-kuuď, vannaq PIN-kuuď! ; parandusi sisestama paranduisi sisse viimä

siseturg sise|turg -turu -.turgu36 kodomaa|turg -turu -.turgu36

siseveed m jõ̭õ̭q-järveq jõki-.järvi jõki-.järvi35

sisikond sise|kund -kunna -.kunda37 m sisemädseq sise.mäidsi sise.mäidsi5 (kalal ka) .rapm|õq -idõ -it16 (eläjäl) .(k)rupski|q -dõ -id1

sisim kõ̭gõ sisemäne (esiq).hindä(h)n .süämest hingest ; Piibel on tema sisim usk Piibli om tälle süämeusk ; sisimas oli ta õnnelik hingest olľ tä õ̭nnõlik ; sisimas süüdistasin iseennast hengen arvssi aśa hindä süüs ; hoidsin asja sisimas hoiõ asja hindän

sisin tsis|sin -inä -inät4 v hus|sin -ina -inat4 ; õhk tuli autorehvist sisinal välja luhť tulľ autokummist tsisinälläq v tsisinägaq vällä ; mao sisin hussi tsissin ; tedrekuke sisin tedrekikka hussin ; äkiline sisin tsisah(t)us

sisisema tsisis|emä -täq -e87 tsis|a(ha)ma -saq v -ada -sa v -aha88 husis|õma -taq -õ87 ; hani hakkas sisisema hani naaś husisõma ; ahjus sisisevad niisked halud ahon husisõsõq likõliguq puuq

sisistama tsisistä|mä -q -83 husista|ma -q -83 ; sisistas ja nõudis vaikust tsisisť ja pallõľ vaikust

siss (t)sisś (t)sissi .(t)sissi37 siis siisi .siisi30

sisse .sisse ; ärge astuge pori sisse! astku-iq mua sisse! ; katus oli katki ja vihm sadas sisse katus olľ katśki ja vihm sattõ sisse ; ajas vaod sisse ai virkseq sisse ; astu sisse! astuq sisse! ; jää oli nõrk ja ta kukkus sisse ijä olľ nõrk ja tä vaio sisse ; sisse panema sisse pandma ; sisse seadma sisse säädmä ; sisse elama harinõma ; sisse vedama sisse vidämä, tüssämä v petmä

sisseastumiseksam .sissepäsemiseksäḿ -i -it1 .sisse.astmis.katsmi|nõ -sõ -st5

sissejuhatus alostus -õ -t9 i̬i̬(h)n|jutt -jutu -juttu37 i̬i̬st|kõ̭nõq -.kõ̭nnõ -kõ̭nõt18 mano(q).juhťmi|nõ -sõ -st5 .sissejuhatus -õ -t9 ; tegi pika sissejuhatuse tekḱ pikä alostusõ

sissekanne kirotus -õ -t9 .kirjä.pandmi|nõ -sõ -st5 ; kirikuraamatus algavad korrapärased sissekanded 1624. aastast keriguraamatun nakkasõq kõrraperälidseq kirotusõq v kirjäpandmisõq 1624. aastagast ; teen sissekande päevikusse kiroda pääväraamatuhe

sissekirjutus .sissekirotus -õ -t9

sissekäik .sisse|käüḱ -käügi -.käüki37 ussõkotus -(s)õ -t11 .sissepäsemi|ne -se -st5 ; eraldi sissekäiguga korter umaette sissepäsemisegaq kortin

sissemakse .sisse.masmi|nõ -sõ -st5 .sisse|mass -massu -.massu37 ; teeb esimese sissemakse mass edimädse jao ärq

sissemurdmine .sisse.murdmi|nõ -sõ -st5 see(h)n.käümi|ne -se -st5

sisseost .ostmi|nõ -sõ -st5 v ostus -(s)õ -t11 ; käib sisseoste tegemas käü poodi man v poodin v ostussin ; tuli sisseoste tegemast tulľ poodi mant v poodist, tulľ ostussist ; läheb sisseoste tegema lätt ostussihe v ostussilõ, lätt puuti

sissepoole .sissepoolõ ; aken avanes sissepoole akõń käve sissepoolõ vallalõ

sissepääs .sissepäsemi|ne -se -st5 .sisse|käüḱ -käügi -.käüki37 ussõkotus -(s)õ -t11 v usś ussõ ust39 ; sissepääs tasuta sisse saa massuldaq v sissepäsemine ilma iist ; saame kokku teatri sissepääsu ees saamiq kokko tiatri ussõ v sissekäügi iin

sisserändaja .sisse.rändäjä - -t3 .sisse|tulnuq -.tulnu -tulnut1

sisseränne .sisse.rändämi|ne -se -st5 .sissetulõmi|nõ -sõ -st5

sissesõit .sisse|sõit -sõidu -.sõitu37 .sisse.sõitmi|nõ -sõ -st5 ; sissesõit keelatud! sissesõitminõ keelet!

sissetulek 1. .sissetulõ|ḱ -gi -kit13 rah|a -a -ha28 tul|o -o -lo26 palk palga .palka30 ; tal on väike sissetulek tä saa väikeist rahha 2. .sissetulõmi|nõ -sõ -st5 ; sakslaste sissetulek maale śakslaisi sissetulõminõ maalõ

sissetung .sissetulõmi|nõ -sõ -st5 .sissemine|ḱ -gi -kit13 pääletulõmi|nõ -sõ -st5

sissevedu .sissevidämi|ne -se -st5 v .sissetu̬u̬mi|nõ -sõ -st5 ; apelsinide sissevedu Marokost on kasvanud apõlsiinõ sissevidämine Marokost om kasunuq v apõlsiinõ om naatuq Marokost inämb sisse tuuma

sisseütlev kiil' .sissekäänüs* -(s)e -t11 .sisse.ütlejä* - -t3

sisu sis|u -u -su26 ; pudeli sisu muudkui vähenes putõľ sai muguq tühembäs ; raamatu sisu raamadu sisu

sisukas hää (sisugaq) - -d50 jüvä|ne -dse -st7 sisu.tihtsä - -t3 mõttõrik|as -ka -ast22 v sisuli|nõ -sõ -st5 ; pidas sisuka kõne pidi sisutihtsä kõ̭nnõ ; tema tunnid on alati sisukad olnud timä tunniq ommaq kõ̭gõ mõttõgaq v hää sisugaq olnuq

sisukokkuvõte (sisu)kokkovõtus -(s)õ -t11 (sisu)kokkovõt|õq -tõ -õt18

sisukord sisus -(s)õ -t11 sis|u -u -su26 sisu|kõrd -kõrra -.kõrda30

sisuline sisuli|nõ -dsõ -st5 ; artiklis oli palju sisulisi vastuolusid artikli sisun olľ palľo vastaossuisi ; sisulised ja vormilised märkused märgüsseq sisu ja vormi kotsilõ

sisuliselt: asja tuleb vaadata sisuliselt asja tulõ kaiaq sisu poolõ päält;

sisustama 1. .sisse .säädmä ; toad olid maitsekalt sisustatud tarõq olliq kinäste sisse säedüq 2. sisus olõma ; millega sa vaba aega sisustad? midä sa vabal aol tiit? ; tema elu sisustas laps timä elo sisus olľ latś

sisustus tarõ|kraaḿ -kraami -.kraami37 .sisse|säädeq -.sääde -säädet18 ; müüa korter koos sisustusega müvväq kortõŕ üten tarõkraamigaq ; kohviku sisustus maksis palju kohvitarõ sissesäädeq massõ palľo

sisutu tühi tühä .tühjä44 sisuldaq ; elab sisutut elu eläs tühjä ello ; sisutu ettekanne tühi ettekannõq

sitane sita|nõ -dsõ -st7

sitapea sõim .persevas|sil -ila -ilat4 .perserih|a -a -ha28 rõibõq .rõipõ rõibõt18 ; küll on sitapead, jätsid asja ajamata! ommaq külh persevasilaq, jätiq aśa ajamaldaq!

sitasitikas sitasiti|k -ga -kat13

sitasti sitastõ

sitikas siti|k -ga v -gä v -ge -kat v -kät v -ket13 .siťk(äs) .siťkä .siťkät15 mardi|k -ga -kat13

sitke sikkõ - -t3 kõ̭õ̭ksa - -t3 .vindsõ - -t3 ; hällivibu peab olema hästi sitke hällünõdõrm piät olõma häste kõ̭õ̭ksa ; sitke mees vindsõ miiś ; sitke savi sikkõ savi

sitkus sikkus -õ -t9 vindsõhus -õ -t9

sits tsitś tsitsi .tsitsi37

sitsi tsitsi- tsitsi|ne -dse -st7 ; sitsirätik tsitsirätť

sitsima .tsitśmä .tsitsiq tsitsi63 ; paneb koera sitsima tsitsitäs pinni

sitskleit tsitsi|kleiť -kleidi -.kleiti37 v tsitserg -u -ut13 ; kannab sitskleite kand tsitsitsit kleite v tsitsergit

sitt vulg sit|t -a -ta30 pask pasa .paska33 halv halva .halva30 ; on alles sitt lugu! või om iks sitt lugu! ; sitemini sitõmbahe, sitõmbalõ

sittuma vulg .sitma sittuq situ73 pasanda|ma -q -83 ; susi sittus sillale susi sittõ silla pääle

situatsioon sais saiso .saiso37 aśalu|gu -u -ku27 ; situatsioon on nüüd selline sais om noq sääne

siug siug sivvu .siugu36 sjuug sjuu .sjuugu36 husś hussi .hussi37

siuh(ti) .tsiuh(ti)

siunama .lõhnama lõhnadaq .lõhna77 .van(d)ma .vanma lõhnu|tama -taq -da82 õ̭nnista|ma -q -83 ; siunas mõttes kõiki oma õpetajaid vansõ mõttõn kõ̭iki ummi oppajit ; küll ta siunas teda! külh tä timmä lõhnaś! vanduma

siutsuma .tsiiksma .tsiiksuq tsiiksu64 .tsiidsmä .tsiidsuq tsiidsü64 .tsiukma .tsiukuq tsiugu64 tsiugu|tama -taq -da82 tsidse|tämä -täq -dä82 tsi̬i̬|tämä -täq -dä81 tsitserdä|mä -q -83 ; tibud siutsuvad tsiiguq tsiiksvaq ; varblased siutsuvad varblasõq tsiitäseq ; siutsumine tsiiksna, tsiidsnä

skaala skaala - -t2 mõõdu|laud -lavva -.lauda30 ; millist skaalat te kasutate? mändse mõõdulavva perrä ti tiit?

skandaal .skandaľ -i -it4 jandaľ -i -it4 ; sellest tõusis skandaal tuust tulľ ütś jandaľ

skandaalitsema .skandalit v jandalit tegemä tükke tegemä .larmama larmadaq .larma77 ; kipub purjus peaga skandaalitsema tüküs puŕon päägaq larmama

skandaalne häbemäldäq .sündmäldäq ; skandaalne kleit sündmäldäq kleiť ; skandaalne käitumine sündmäldäq üllenpidämine

skandinaavlane skandi.naavla|nõ -sõ -st5

skanner .sisse.võtja* - -t3 pildi.võtja* - -t3

skannima .sisse lugõma .sisse .võtma

skaut skauť skaudi .skauti37

skeem plaań plaani .plaani37 skeema - -t2 ski̬i̬m skeemä ski̬i̬mä35 ; tubade skeem tarri plaań

skelett kille|ť -di -tit13 kele|ť -di -tit13 luuker|e -e -re24

skemaatiline skeema- ; skemaatiline kaart skeemakaarť

skeptik .hai(h)klõja - -t3 kattõlõja* - -t3 katsildõ.mõtlõja - -t3

skeptiline: selles asjas ma olen skeptiline taan aśan ma olõ-iq peris kimmäs;

skisofreenia lahkmi̬i̬lsüs* -e -t9 lahkmeelisüs* -e -t9 skisofreeniä - -t3

skisofreenik lahkmeeli|ne* -dse -st7

skitseerima skit|si̬i̬ŕmä -si̬i̬riq -seeri63

skleroos kõnnõk (veresu̬u̬ni) .lupjumi|nõ -sõ st5 ; mul on skleroos kõnnõk mul olõ-iq meelenpidämist

skorbuut skor|buuť -buudi -.buuti37 tsõnga - -t1

skorpion skorpi|oń -oni -.onni38

skulptor kujo|rakoi* -ragoja -ragojat4 kujote|kij* -gijä -gijät4

skulptuur ku|jo -jo -jjo v -io26 kujoragomi|nõ -sõ -st5

skumbria .skumbria - -t3 ma|krõlľ -krõlli -.krõlli37 .makrõľ -i -it4

skväär moro|platś -platsi -.platsi37 ; skvääridel õitsesid sirelid moroplatsõ pääl häitsiq tsireliq

skäär skääŕ skääri .skääri37 kivi|saaŕ -saarõ -saart40

slaalom slaaloḿ -i -it4 (suusasport) jõ̭õ̭rdlõmi|nõ* -sõ -st5 jõõrõlus* -õ -t9 käänelüs|sõit* -sõidu -.sõitu37 kõnnõk slalľ slalli .slalli37 ; slaalomit sõitma jõ̭õ̭rdõlõma

slaavi slaavi ; slaavi keeled slaavi keeleq

slaavlane .slaavla|nõ -sõ -st5

slaid slaiď slaidi .slaidi37

slepp lepṕ lepi leppi37 ; võta mind sleppi! võtaq minno leppi! ; näitleja rollislepp näütlejä osatäütmiisi joro

slogan lõugah(t)us -õ -t9

slovaki: slovaki keel slovaki kiiľ

slovakk slovak|ḱ -i -ki37

sloveen slo|vi̬i̬ń -veeni -vi̬i̬ni37 slovi̬i̬nlä|ne -se -st5

sloveeni: sloveeni keel sloveeni kiiľ

släng slänǵ slängi .slängi37 ki̬i̬ľ keele ki̬i̬lt40 ; arstislängis tohtridõ keelen ; vanglasläng vangimaja kiiľ

smirgel .mürgli - -t1 .smürgli - -t1 ; vikati teritamiseks on parim smirgelluisk vikahti hikoq om kõ̭gõ parõmb mürglilast

snaiper täppi.laskja - -t3

snepper .snepri - -t1

sobilik kõlvoli|nõ -dsõ -st5 kõlbuli|nõ -dsõ -st5 .paśva - -t2 .sündsä - -t3 .pasli|k -gu -kut13 paras .parra parast22 ; see nuga pole kartulite koorimiseks sobilik taa väitś sünnü-iq kardohkidõ kuurmisõs ; sa tulid just sobilikul ajal sa tullit õkva parral aol ; sobilik riietus sündsäq rõivaq

sobima .paśma .passiq passi63 .klaṕma klappiq klapi63 .sündümä .sündüdäq sünnü79 sünnähü|mä -däq -84 mõ̭õ̭du|ma -daq -80 .laabu|ma -daq -80 .kõlbama kõlvadaq .kõlba77 (kokko) kokko .kõlbama v .klaṕma ütte minemä v .sündümä ; selline asi ei sobi mitte sääne asi sünnü eiq joht ; see asi sobib talle taa asi mõ̭õ̭dus tälle ; nad ei sobi kokku nimäq ei laabuq kokko ; täna ei tahtnud meil jutt sobida täämbä es tahaq meil jutt klappiq ; nad ei sobi hästi näil olõ-iq hüvvä klappi ; nende lapsed sobivad hästi kokku näide latsõq kõlbasõq häste kokko ; see mutter ei sobi selle poldiga kokku taa mutri lää-iq tuu poldigaq ütte ; see ei sobi taa ei passiq ; kas nii sobib? kas nii kõlbas? ; kuidas need kingad mulle sobivad? kuis neoq kängäq mullõ sünnüseq?

sobimatu .sündümä|dü -dü -tüt1 .sünd(ü)-mäldäq .kõlbmaldaq

sobimine .klaṕmi|nõ -sõ -st5 klap|ṕ -i -pi37

sobitama klapi|tama -taq -da82 passi|tama -taq -da82 sünnü|tämä -täq -dä82 ; sobitab osad kokku klapitas jupiq kokko ; kui ei sobi, siis tuleb sobitada ku sünnü-iq, sõ̭s tulõ sünnütäq ; vanu esemeid saab uutega kokku sobitada vanno asjo saa vahtsidõgaq kokko klapitaq ; sobitab tüdrukuga tutvust tege hinnäst tütäŕlatsõgaq tutvas ; plokid olid täpselt üksteise peale sobitatud plokiq olliq täpsähe ütśtõõsõ pääle lihidüq

sobituma .sündümä .sündüdäq sünnü79 .pandu|ma -daq -80 ; sõna sobitus lausesse sõ̭na sündü lausõhe

sobiv: täna on sobiv meenutada kadunukest täämbä passis kadonukõist miilde tulõtaq; sobilik

sodi ask asu .asku36 prahť prahi .prahti37 lä|gä -ä -kä25 so|di -di -ti26 ľum|o -o -mo26 lüm|ü -ü -mü26 ; sodiks ľumolõ, lümüle, limolõ, tsädsele, tsääle, vädsäle ; taskus oli poisil igasugust sodi poiskõsõl olľ karmanin egäsugust asku ; sõitis auto sodiks sõitsõ auto unikuhe ; kartulid on sodiks keedetud kardohkaq ommaq limolõ keededüq ; auto pritsis mu lumesodiga üle auto tsiuksõ minno lumõlopagaq ; filter on sodi täis kurn om sitta täüs ; sodiks minema vädsähtümä ; sodiks tampima tśausťma

sodima tsukõrda|ma -q -83 tsikõrda|ma -q -83

soe lämmi .lämmä lämmind16 ; õues on üsna soe välän om peris lämmi ; pani selga sooja kampsuni panď lämmä kampsi sälgä ; kõlas soe aplaus kuuldu lämmi plaksutaminõ ; maja ei pea sooja maja piä-iq lämmind ; linnud lendavad soojale maale tsirguq lindasõq lämmäle maalõ ; soojem lämmämb ; ilmad lähevad soojemaks ilmaq lääväq lämmämbäs

soemüür truup truuba .truupa31

soeng soeng -u -ut13 ; tal on moodne soeng täl ommaq hiusõq moodu perrä ärq säedüq

soetama .soe|tama -taq -da81 .hanḱma .hankiq hangi63 .ostma .ostaq osta61 .võtma võttaq võta61 .kaema kaiaq kae67 murõhta|ma -q -83 ; soetas endale kitse soeť v võtť hindäle kitsõ ; nad soetasid uue auto nä ostiq vahtsõ auto ; soetavad lapsi tegeväq latsi ; soetasid endale arvuti kaiq hindäle puutri

soga sa|go -o -ko27 (vii pääl) lam|u -u -mu26 läm|ü -ü -mü26 lä|gä -ä -kä25 ; purgis on rohekas soga purgin om rohilinõ lägä

sogane sago|nõ -dsõ -st7 .lää|ne -dse -st7 lämü|ne -dse -st7 .mua|nõ -dsõ -st7 ; sogaseks ajama tsoľma, püretämä ; suplejad muutsid tiigivee kiiresti sogaseks tsuklõjaq aiq lumbivii kipõstõ muatsõs ; sogaseks minema tsolluma, püretümä, püürdümä ; kaevus on madal vesi, kui liigutad, läheb sogaseks kaon om mataľ vesi, ku liigutat, pöörüs ärq

sohilaps (t)sohi|latś -latsõ -last39 tsohḱ tsohi .tsohki37 tsoh|i* -i -hi26 ; mõisniku sohilaps mõisnigu sohilatś

sohk (t)sohḱ (t)sohi .(t)sohki37 und|rehḱ -rehi -.rehki36 .petmi|ne -se -st5 ; ära tee sohki! ärq teku eiq tsohki! ; mõni müüja teeb sohki mõ̭ni kaupmiiś pett ; oksjonil tehti sohki inämbpakmisõl tetti undrehki

sohva sohva - -t2 diivań -i -it4 .diiva|ń -ni -nni38

soiku .soiku .suiku ; asi jäi soiku asi jäi suiku v sinnäqpaika v riibala

soine .soi|nõ -dsõ -st7 su̬u̬|nõ -dsõ -st7 hõdśo|nõ -dsõ -st7 ; soine mets suumõts ; soine järveäär hõdśonõ järveviiŕ

soja soja soja sojja v soia26

sokk (soki) suk|k -a -ka31 (pikk' villanõ) kapu|t -da -tat13 (lühkese seeregaq) tallakõ|nõ -sõ -ist8 tallukõ|nõ -sõ -ist8 ; villased sokid villadsõq sukaq, villasukaq ; meestesokid miihi sukaq

sokk (soku) sik|k -a -ka31 pok|k -u -ku37 ; mehel oli habe lõua otsas nagu sokul mehel olliq habõnaq lõvva otsan niguq sikal

sokkel .sokli - -t1

sokusarv pill' (lutu)sarv́ (-)sarvõ (-).sarvõ35 lut|t -u -tu37

sokutama soku|tama -taq -da82 suka|tama -taq -da82 suk|kama -adaq -ka77 ; ma sokutan selle töö sulle ma sukada taa tüü sullõ ; ta sokutas ikka tütrele raha tä sukaś iks tütrele rahha

solaarium päävätar|õ* -õ -rõ24 päävämassin* -a -at13 päävä.kambri* - -t1 ; käisin solaariumis käve päävämassinan päivä võtman

soldat .soldań -i -it4 solda|ť -di -tit13

solge solḱnas .solḱna solḱnast22 solǵnas .solḱna solǵnast22 ; seasooled olid solkmeid täis tsiasooliguq olliq solḱnit täüs

solgerdama tsolgõnda|ma -q -83 tsolista|ma -q -83 .tsollama tsolladaq .tsolla77 lobista|ma -q -83 ; solgerdaja tsolganď

solgine tsolgi|nõ -dsõ -st7

solgivesi tsolḱ tsolgi .tsolki37 tsolgi|vesi -vi̬i̬ -vett42

solgiämber tsolgi|panǵ -pangi -.pangi37 mustavi̬i̬|panǵ -pangi -.pangi37

solgutama tsolgu|tama -taq -da82 lotsu|tama -taq -da82 tsorgu|tama -taq -da82 mitmit kõrdo tsolgutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; naised solgutasid jões hilpe naasõq lotsudiq jõ̭õ̭n rõivatükke ; lapsed solgutavad kassi latsõq tsorgudiq v vändsüdiq kassi ; solgutasin ojas jalgu tsolgudiq ujan jalgo

solidaarne ütemeeleli|ne -dse -st5 ütte mi̬i̬lt ütemeeli|ne -dse -st5 ütśmeele- ; olin nendega solidaarne olli näide puult ; solidaarsed kolleegid ütte miilt tüükaaslasõq

solidaarsus ütśmi̬i̬ľ ütemeele üttemi̬i̬lt40 ütte|hoit -hoiu -.hoitu32 pu̬u̬ltolõ|ḱ -gi -kit13 ütemeelelisüs -e -t9 ; läks solidaarsusest isaga kaasa olľ esä puult ja lätś timägaq üten

solidaarsus- ütte mi̬i̬lt ütśmeele- ; solidaarsusstreik tugõmisstreik

soliidne .sündsä - -t3 kõrrali|nõ -sõ -st7 .kikstu - -t1 ; soliidne käitumine hindä sündsä üllenpidämine ; kohtusin soliidse härrasmehega sai kikstu herrägaq kokko ; soliidne firma kõrralinõ firma

solin tsol|lin -ina -inat4 ; vesi voolas solinal vanni vesi juusksõ tsolinallaq vanni

solisema tsolis|õma -taq -õ87

solist so|lisť -listi -.listi37 i̬i̬st.laulja - -t3 i̬i̬st.tandśja - -t3

solistama tsolista|ma -q -83 .tsollama tsolladaq .tsolla77 lobista|ma -q -83 lo|ba(ha)ma -paq v -badaq -pa v -baha88 patsõrda|ma -q -83 tsollõrda|ma -q -83 mitmit kõrdo tsolistõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; lapsed solistasid porilombis latsõq tsolistiq mualumbin ; pardid solistasid vees pardsiq patsõrdiq viin ; solistaja tsolasḱ

solk tsolḱ tsolgi .tsolki37 ; solk visati tänavale tsolḱ hiideti uulidsa pääle ; ei tea, mis solki meile sisse joodetakse tiiä-iq, määnest tsolki meile sisse joodõtas ; õu nagu solgiauk muro nigu pürgätüs

solkima .tsolḱma .tsolkiq tsolgi63 .tsurḱma .tsurkiq tsurgi63 .tśurḱma .tśurkiq tśurgi63 tsolgõnda|ma -q -83 ; ära solgi toitu! ärq tsolkuq süüki! ; turgu solkima turgu tsurḱma

solksatus tsol(g)ah(t)us -õ -t9 holah(t)us -õ -t9 volah(t)us -õ -t9

solvama halvastõ .ütlemä ärq pahandama .salvama salvadaq .salva77 .tśankama tśangadaq .tśanka77 .tśaunama tśaunadaq .tśauna77 .haavama haavadaq .haava77 ; need sõnad solvasid teda naaq sõ̭naq pahandiq tedä ; solvav ütlus hõel ütlemine

solvang hõel v halvastõ .ütlemine .salvami|nõ -sõ -st5 .tsuskami|nõ -sõ -st5 ; vastastikused solvangud ei tahtnud lõppeda kummaltkiq puult taha-as tsuskamisõq lõppõq

solvavalt .hõelahe .hõelalõ .hõelastõ halvastõ

solvuma paha|nõma -(nõ)daq -nõ89 .süändü|mä -däq -84 .süändä|mä -q -83 tülväh(t)ü|mä -däq -84 ; solvus ärq pahasi ; solvunud pahanõ, ärq pahanuq ; ta oli minu peale solvunud tä olľ mu pääle (ärq) pahanuq ; ta on solvunud, isegi ei räägi minuga tä om ärq tülvähünüq, ei kõ̭nõlõgiq eiq muqkaq ; ta solvus, kui teda ei märgatud tä pahasi halvastõ ärq, ku tedä tähele es pandaq

solvumine (ärq)pahanõmi|nõ -sõ -st5 .süändümi|ne -se -st5

sombune .sundõ|nõ -dsõ -st5 sunnu|nõ -dsõ -st7 suigu|nõ -dsõ -st7 sumbõ|nõ -dsõ -st7 ; ilm on sombune ilm om sumbõnõ

sompus .sundõ(h)n sunnu(h)n ; taevas on sompus, kõik on veekarva hall taivas om sunnun, kõ̭iḱ om viikarva hahk

sond sonď sondi .sondi37 proomi|ts -dsa -tsat13 ; nafta otsimise sond nafta otśmisõ proomits

sondeerima son|di̬i̬ŕmä -di̬i̬riq -deeri63 .perrä pru̬u̬ḿma v pru̬u̬v́ma

song med song songa .songa31

songermaa tsungõrmaa - -d50 tsungõrmu - -t1 tsungõrus -õ -t9 tsungõlmu - -t1 ; metsa ääres on seasongermaa mõtsa veeren om tsiatsungõlmu

soni sogõ - -t2

sonima son|ima -niq -i57 sun|ima -niq -i57 jampśma .jampsiq jampsi63 ; haige sonib palavikus tõbinõ soni kuumõtusõn ; ära soni, see pole sinu oma! ärq jampsku-iq, taa olõ-iq suq uma!

sonkima .tsunǵma .tsungiq tsungi63 tsungõnda|ma -q -83 kõrras tsungahta|ma -q -83 tsungahu|tma -taq -da62 ; laps songib lusikaga putru, on alles rokaoinas latś tsunǵ luitsagaq putro, no om tsungõrmanń

sonoorne kõlaja - -t3 kõlahtaja - -t3 hõlahtaja - -t3 sonu̬u̬r|nõ -sõ -sõt6

sonorant kõlaja peethelü

soo su̬u̬ - -d52 ; hobune vajus sohu hopõń vaio suuhu ; kõrgsoo suu, samblõsuu ; madalsoo suu, hainasuu ; mädasoo mädäsuu ; käis soos käve suu pääl

soobel su̬u̬bli - -t1 tsiberi nukiś ; sooblinahkne kasukas suublinahast kask

sooda sooda - -t2 ; lisa jahule teelusikatäis soodat! panõq jahu sisse tiiluidsatäüs soodat!

soodne hää - -d50 otav odava odavat4 kasuli|nõ -dsõ -st5 tuloli|nõ -dsõ -st5 ; heinateoks soodne ilm hainategemises hää ilm ; tegi soodsa ostu tekḱ hää ostu ; tähtede seis on külvamiseks soodne tähti sais om külbmises hää ; autopesu on täna soodsam kui muidu automõsu om täämbä odavamb ku muido

soodsalt .häste kasulidsõlt odavahe pu̬u̬ľmuido pu̬u̬ľilma ; maja õnnestus soodsalt maha müüa maja õ̭nnistu hää hinnagaq maaha müvväq ; sai soodsalt laenu sai lainu puuľmuido ; ostis kasuka soodsalt osť kaska odavahe

soodus hää - -d50 otav odava odavat4 kasuli|nõ -dsõ -st5 tuloli|nõ -dsõ -st5 ; suusatamiseks soodus aeg suusatamisõs hää aig ; soodusmüük otavmüüḱ, odavahe müümine ; soodushind otav hind, allalast hind

soodustama (üte(h)n) avi|tama -taq -da82 takast .toukama ; see ampoon soodustab juuste kasvu taa sampuuń avitas hiusil kassuq ; vanemad soodustavad lapse tegutsemistahet vanõmbaq avitasõq ekä muudu üten latsõ tetäqtahtmiisilõ

soodustus odavamb hind kergendüs -e -t9 ; tehti maksusoodustusi tetti massukerendüisi ; õpilastele ja pensionäridele kehtivad soodustused opilaisilõ ja pensionäärele om hind odavamb

soojakraad .lämmä|kraať -kraadi -.kraati37 ; väljas on juba mõni soojakraad välän om joba mõ̭ni kraať lämmind

soojalt .lämmähe .lämmäle .lämmält .lämmäst pääst ; päike paistab soojalt päiv paist v paistus joba lämmält ; mu auto ei lähe soojalt käima mu auto lää-äiq lämmäst pääst käümä ; panin end soojalt riidesse panni hinnäst lämmähe rõivihe

soojendama lämmistä|mä -q -83 lämmi|tämä -täq -dä82 peesü|tämä -täq -dä82 pi̬i̬stä|mä -q -81 .lämmäs ajama kõrras peesähtä|mä -q -83 peesähü|tmä -täq -dä62 (hinnäst) pi̬i̬slemä peeseldäq pi̬i̬sle78 ; pannil soojendatud kartulid panni pääl lämmäs lastuq v piistedüq kardohkaq ; ma soojendan korraks pliidi ees käsi ma peesähtä kässi pliidi iin

soojendus lämmi(s)tüs -e -t9 (spordin) .lämmästegemi|ne -se -st5 ; jooksjad teevad soojendust juuskjaq tegeväq hindä lämmäs ; elektrisoojendus eelektrilämmistüs

soojenema .lämmä(mbä)s minemä pi̬i̬sü|ma -däq -80 ; toit soojeneb pliidil süüḱ piisüs pliidi pääl ; ahi juba soojeneb ahi lätt joba lämmäs

soojus lämmi .lämmä lämmind16 v .lämmüs -e -t9 ; ahi levitab soojust ahi and lämmind ; mõtles emale erilise soojusega mõtõľ imä pääle esiqerälidse lämmüsegaq v hellä meelegaq

soojusenergia .lämmävä|gi -e -ke25

soojussõlm .lämmäkeskus -õ -t9

soojustama lämmindä|mä -q -83 .lämmäpidäjäs tegemä ; soojustas maja laed ja seinad lämminď maja laeq ja sainaq ärq

soojustus lämmindüs -e -t9 külmä|hoit -hoiu -.hoitu32 ; soojustuseks pandi seina vahele linaluid lämmindüses pandas saina vaihõlõ linaluid ; saepuru oli pööningul soojustuseks seapuru olľ laepääl külmähoius

soojusõpetus füüs .lämmäoppu|s -(sõ) -(s)t10

sookaasik su̬u̬kõivistu - -t1

sookail .tśahkna - -t3 .tsähknä - -t3 su̬u̬kik|as -ka -ast22

sookask su̬u̬|kõiv -kõ(iv)o -.kõivo37

sookurg su̬u̬|kurǵ -kurõ -.kurgõ34

sool soola su̬u̬l soola su̬u̬la31 ; liha pandi soola liha panti suula ; jäme, peenike sool jämme, peenükene suul ; keretäis oli soolas keretäüs olľ soolan

sool soole sooli|k -gu -kut13 ; jämesool jämmesoolik ; toored vorstid lambasooles tuuraq vorstiq lambasoolikun

soolakala soolakal|a -a -la28 ; sõime soolakala seimiq soolatut kalla

soolaleivapidu soolaleeväpi|do -do -to26

soolama su̬u̬lama sooladaq su̬u̬la77 su̬u̬la .pandma ; kuivatatud ja soolatud nahad kuivatõduq ja sooladuq nahaq

soolane soola|nõ -dsõ -st7 (väega) pis|o -o -so26 ; oi, küll see on soolane supp! võiq, taa om ütś piso supṕ! ; soolane hind kallis v kõva hind

soolasus su̬u̬l soola su̬u̬la31 soola maik ; kuidas soolasus on? kuis soolalõ om? v kuis suul(a) om? ; merevee soolasus Kassaris on kõrge Kassarin om küländ soolanõ vesi

soolatama su̬u̬la .pandma ; hommikul soolatati teed hummogu panti teie pääle suula

soolatüügas käsn käsnä .käsnä35

soolduma su̬u̬ldu|ma -daq -80 ; liha pole veel sooldunud liha olõ-iq viil ärq suuldunuq

soolestik m sooliguq soolikidõ soolikit13

soolikarohi .solḱna|hain -haina -.haina30 m .solḱna|varrõq -.varsi -.varsi49 solḱna|rohi -roho -.rohto44

soolikas sooli|k -gu -kut13

sooline suu- sugu- ; soolised erinevused naisi-miihi, tütrikkõ-poiskõisi, imätside-esätside vaihõq v suuvaihõq ; sooline võrdõiguslikkus suguütśväärsüs v miihi ja naisi ütśväärsüs

soolo soolo - -t2

soolvesi su̬u̬l|vesi -vi̬i̬ -vett42 su̬u̬l|li̬i̬ḿ -leeme -li̬i̬mi37 ; valab kurkidele soolvett vala kurgõlõ suulvett

soome soomõ ; soome keel soomõ kiiľ ; Soome kelk Soomõ kelk

soome-ugri soomõ-ugri - -t2

soomekeelne soomõkeeli|ne -dse -st7 soomõki̬i̬ľ|ne -se -set6

soomepärane soomõ mu̬u̬du soomõ .värki soomõperäli|ne -dse -st5

soomets su̬u̬|mõts -mõtsa -.mõtsa30

soomeugrilane soomõugrila|nõ -sõ -st5

soomlane su̬u̬mla|nõ -sõ -st5

soomlanna su̬u̬mla|nõ -sõ -st5 soomõ naanõ

soomus soomus -(s)õ -t11 soomõq su̬u̬mõ soomõt18 ; soomuseid kraapima soomitsõma ; kalal olid läikivad soomused kalal olliq läükjäq soomussõq

soomusauto soomus.auto - -t1

soomuseline soomõ|nõ -dsõ -st7 soomussidõgaq soomussi|nõ -dsõ -st7

soomusrong soomus|ronǵ -rongi -.rongi37

soomusrüü soomus|rüüd -rüvvü -.rüüdü36

soomusvest soomus|vesť -vesti -.vesti37 kuuli|vesť -vesti -.vesti37

soomusvägi tangivä|gi -e -ke25 .pantsõŕvä|gi -e -ke25

soon su̬u̬ń soonõ su̬u̬nt40 ; veri hakkas soontes kiiremini voolama veri naaś suuni seen kipõmbahe juuskma ; veesoon viisuuń ; soonega laud soonõgaq laud ; leiti uus naftasoon lövveti vahtsõnõ nahvtasuuń ; kolme soonega kaabel kolmõ soonõgaq kaabli ; ta on hea huumorisoonega tä om hää naľasoonõgaq ; lauasahtel jookseb soonte sees lavvasuhvli juusk redsede seen

sooneline soonõli|nõ -dsõ -st5 su̬u̬nliga|nõ -dsõ -st5 ; vanaemal olid soonelised käed vanalimäl olliq soonõlidsõq käeq

soonima pitsi|tämä -täq -dä82 pu̬u̬ma puvvaq pu̬u̬ 54 min 1. ja 3. k .poi(õ) su̬u̬ńma su̬u̬niq sooni63 ; kotirihm soonib õlga kotirihm suuń olga

soopihl varõs|jalg -jala -.jalga33

sooritama (ärq) tegemä tetäq ti̬i̬60 .kõrda .saatma ; sooritas lõpueksamid edukalt tekḱ lõpueksämiq häste ärq ; sooritamine tegemine ; maksete sooritamine masminõ ; eksami sooritamine eksämi tegemine

soosaar (su̬u̬)saaŕ (-)saarõ (-)saart40

soosik lemmi|k -gu -kut13 armualo|nõ -dsõ -st7 v pai|latś -latsõ -last39 ; õpetaja soosik oppaja pailatś ; tuhandete soosik tuhandidõ lemmik ; kuninga soosik kuninga armualonõ v lemmik

soosima tugõ(hõ)ma tukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88 pu̬u̬lt olõma ; sellist asja soositakse väga säänest asja väega toetas ; ilm ei soosinud sportlasi ilm es olõq sporťlaisi puult ; saatus on mind soosinud saadus om minno hoitnuq ; soosituim puhkuseaeg kõ̭gõ tahetumb puhkusõaig

soosing tugi toe tukõ25 .toetus -õ -t9 tugõmi|nõ -sõ -st5 hääspidämine -sõ -st5 ; ajaleht oli saanud suure soosingu osaliseks aolehť olľ palľodõlõ meeleperätses saanuq ; noorte soosingusse tõusnud ansambel nuuri siän popis saanuq andsambli

soostuma 1. su̬u̬s minemä ; Tabina järv hakkab tasapisi soostuma Tabina järv́ nakkas hillä-tassa suus minemä 2. nõuhtõ v .nõuhu .jäämä peri olõma ; keegi ei soostunud ettepanekuga kiäkiq es olõq ettepanõkigaq peri

soot II luudustiidüs su̬u̬ť soodi su̬u̬ti37 ata|k -gu -kut13 ; sootides leidub kevaditi rohkelt kalu keväjist om suutõ seen hulga kallo

soot I I (laival) su̬u̬ť soodi su̬u̬ti37 ; tuul pöördus ja sooti tuleb pingutada tuuľ käänď ja suuti tulõ pääle käändäq

sootuks .suutumas tävveste .puhtaniq otsaniq peris kogoni ülepää hoobis ; olin koosoleku sootuks unustanud olli kuunolõgi tävveste ärq unõhtanuq ; ta on palgast sootuks ilma jäetud tä om palgast kogoni ilma jäet ; aed on sootuks harimata aid om peris arimaldaq

soov .tahtmi|nõ -sõ -st5 him|o -o -mo26 hõ|la -la -lla28 (kinkalõgiq tõõsõlõ) su̬u̬v́ soovi su̬u̬vi37 ; tal oli kolm soovi täl olľ kolm tahtmist ; tema soov ei läinud täide timä tahtminõ lää-äs täüde ; see on mu südamesoov taad mu süä himostas ; tal oli sünnipäevalapsele hea soov täl olľ sünnüpäävälatsõlõ hää suuv́

sooviavaldus sooviavaldus -õ -t9 .tahtõavaldus -õ -t9 teedäq.andmi|nõ -sõ -st5

soovima .tahtma .tahtaq taha61 himosta|ma -q -83 (kinkalõgiq tõõsõlõ midägiq) su̬u̬v́ma su̬u̬viq soovi63 ; ta soovis endale juba ammu uut pluusi tä himosť joba ammuq hindäle vahtsõt pluusõt ; ma soovin sulle head tervist ma soovi sullõ hüvvä tervüst ; juhutöö soovijaid oli palju johuslidsõ tüü tahtjit olľ hulga ; kes soovib veel kartulit? kiä taht viil kardohkit?

soovimatu .tahtmaldaq .vastami̬i̬lt .suuv́maldaq ; soovimatu külaline vastamiilt küläline ; soovimatu rasedus tahtmaldaq rasõhus

soovitama .vällä .pakma .kitmä kittäq kitä61 soovi|tama -taq -da82 ; nad soovitasid mulle seda arsti nääq kitiq mullõ tuud arsti ; soovita lugemiseks midagi head! pakuq mullõ lugõmisõs midägiq hääd vällä! ; arst soovitas mul vitamiine võtta tohtri üteľ, et ma võissiq vitamiine võttaq ; soovitan soojalt kitä väega

soovitatav: soovitatav kirjandus manoqlukõq kirändüs;

soovitav: soome keele oskus on soovitav soomõ keele mõistminõ tulõ kasus;

soovitus hääs.kitmi|ne -se -st5 v .kitmi|ne -se -st5 nõvv v nõu nõvvu v nõvvo (.)nõvvu#(.)nõvvo37 nõvvu|annõq -.andõ -annõt19 tugi toe tukõ25 .toetus -õ -t9 ; seltsi astumiseks vajatakse teise liikme soovitust seltsi astmisõs om vaia tõõsõ liikmõ hääskitmist v tukõ ; talita arsti soovituse järgi! tiiq tohtri nõvvu perrä!

soovituskiri tugi|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43

sopakirjandus askkirändüs* -e -t9 kõllanõ kirändüs

soperdama (t)sopõrda|ma -q -83 horsõnda|ma -q -83 .tsurḱma .tsurkiq tsurgi63 .tśurḱma .tśurkiq tśurgi63 häüsendä|mä -q -83 ; nad on siin andmetega soperdanud nääq ommaq tan teedüssegaq sopõrdanuq ; teen tööd ettevaatlikult, sest kardan midagi ära soperdada tii tüüd ette kaiõn, selle et pelgä midä ärq tsurkiq ; soperdas jällegi uue käsikirja valmis horsõnď jälkiq vahtsõ käsikirä valmis

soperdis 1. (t)sopõrus -õ -t9 horsõndus -õ -t9 pasandus -õ -t9 häüsendüs -e -t9 2. (inemine) (t)sopõrdaja - -t3 horśa - -t2 horśa|k -gu -kut13 tsungõr|manń -manni -.manni37

soperdus (t)sopõrdami|nõ -sõ -st5 (t)sopõrus -õ -t9 tsukõrus -õ -t9 ossõndus -õ -t9 häüsendämi|ne -se -st5 ; sa tegid valmis ühe soperduse sa teiq valmis üte ossõndusõ

sopiline .tsopliga|nõ -dsõ -st5 tsoppõgaq .kolkõ|nõ -dsõ -st7 .nukliga|nõ -dsõ -st5 ; sopiline merelaht kolkõnõ merelahť

sopp (sopa) mu|da -a -ta27 pask pasa .paska33 sitt sita sitta30 ; püksid on nüüd sopaga koos püksüq ommaq noq muagaq kuun ; ajakirjandus valas ta sopaga üle aokirändüs vali tä pasagaq üle

sopp (sopi) tsop|p -a -pa31 tśopṕ tśopi tśoppi31 nuk|k -a -ka31 nulk nulga .nulka31 kolk kolga .kolka31 kurm kurmu .kurmu37 klomḿ klommi .klommi37 ; sõuame järve lõunapoolsesse soppi sõvvamiq järve lõunapuulsõhe kolka ; tunnen selle põllu igat soppi tunnõ taa nurmõ ekä tsoppa ; hoiab saladust südame sügavaimas sopis hoit salahust hindä kõ̭gõ süvembän süämepõḣan ; kotisopp kotinukk ; kõhusopp kõtutsopp

sopran muus .soprań -i -it4

sops (t)sopsah(t)us -õ -t9 tsopś tsopsi .tsopsi37 ; annab kadakavihaga paar sopsu and kadajavihagaq paaŕ sopsahust ; õunad kukkusid sops ja sops puu otsast alla ubinaq sattõq ku sopsahti puu otsast maaha

sopsama (t)sopsahta|ma -q -83 sopsah(t)u|ma -daq -84 lü̬ü̬mä lüvväq lü̬ü̬ 54 min 1. ja 3. k .lei(e) ; sopsas paar korda vihaga ja rohkem ei vihelnudki lei õ̭nnõ vihagaq paaŕ kõrda ja inämb vihuki es ; pall sopsas korvi palľ tsopsahť korvi

sopsatus (t)sopsah(t)us -õ -t9 sadami|nõ -sõ -st5

sopsima .(t)sopśma .(t)sopsiq (t)sopsi63 .tsopslõma tsopsõldaq .tsopslõ78 .vihtma .vihtuq vihu64 ; sopsib kasevihaga selga tsopś kõovihagaq sälgä ; sopsib liiva pükstelt maha lüü liiva pükse päält maaha

sopsti tsopsť

soputama sopu|tama -taq -da82 sorgu|tama -taq -da82 horgu|tama -taq -da82 ; kanad soputavad liivas kanaq soputasõq liiva seen ; soputab padjad kohevaks horgutas paďaq üles

sorakil laja(h)n lokakillaq lohakallaq lohvakallaq ; sorakil riided lohvakallaq rõivaq ; juuksed on sorakil hiusõq ripõndasõq

sorav .laabsa - -t3 .laapsa - -t3 vu̬u̬lsa - -t3 ; poliitiku sorav jutt poliitigu laabsa jutt ; lugemisoskus on juba sorav lugõminõ lätt joba joudsalõ

soravalt .laabsahe .laapsahe .laabsalõ .laapsalõ vu̬u̬lsahe ; loeb soravalt lugõ virka ; tüdruk räägib soravalt latśkõsõl jutt juusk nigu sora

sorbi: sorbi keel sorbi kiiľ

sordiaretus tõvvulu̬u̬mi|nõ -sõ -st5 sordilu̬u̬mi|nõ -sõ -st5 ; rukki sordiaretus rüä sordiluuminõ

sordiseeme sordi|seemeq -si̬i̬mne -seemend17 väärt|seemeq -si̬i̬mne -seemend17

sorgu .norgo ripakallaq rippu ; koer lasi saba sorgu pini lasḱ hanna ripakallaq

sorgus ripakallaq noogu(h)n noroli|nõ -dsõ -st5 noro(h)n nośo(h)n nuro(h)n loisu(h)n ; sorgus tiibadega vares ripakallaq siibogaq varõs

sorima sori|tsõma -tsaq e -daq -dsõ90 .tohrama tohradaq .tohra77 .tuhrama tuhradaq .tuhra77 .tuhńma .tuhniq tuhni63 .sorťma .sortiq sordi63 ; sorib asjades soritsõs asjo seen ; soris rahakotis, niikaua kui leidiski õige raha sobõ rahakotin, niikavva ku löüďkiq õigõ raha ; vaesed sorivad prügikastis vaesõq sorťvaq asukastõ ; sorin tööriistu sordi tüüriisto ; sorib minevikus tuhń olnuisi asjo seen

sorin tsor|rin -ina -inat4 tsol|lin -ina -inat4 ; vee sorin vii tsorrin

sorinal tsorinallaq ; kraanist jookseb sorinal vett kraanist juusk tsorinallaq vett

sorisema tsoris|õma -taq -õ87 .tsorrama tsorradaq .tsorra77 tsor|a(ha)ma -raq v -adaq -ra v -aha88 ju̬u̬skma ju̬u̬skõq v joostaq joosõ65 ; piim, kraan soriseb piim, kraań tsorisõs ; räästad sorisevad kaartõq juuskvaq tsorinallaq ; vili soriseb kotti vili juusk kotti

sorkama .tsuskama tsusadaq .tsuska77 ; sorkas naaskli naha sisse tsusaś naaskli naha sisse

sorkima .tsurḱma .tsurkiq tsurgi63 .tśurḱma .tśurkiq tśurgi63 .tsunǵma .tsungiq tsungi63 .tsusḱma .tsuskiq tsusi63 ; sorgib täägiga heinakuhja tsusḱ täägigaq hainakuhja ; poisid leidsid varemetes sorkides paar vana münti poisiq lövviq müüre pääl tsungin mõ̭nõ vana raudraha ; sorgib pudrus tsunǵ putro

sorr (tsorrin) tsorr

sort sorť sordi .sorti37 marḱ margi .marki37 masť masti .masti37 v ja|go -o -ko27 ; kõrgema korgõmba sordi jahu ; sordi jahu viläpuiõ tõvõkimmäq sordiq ; viljapuude haiguskindlad sordid küdsä nellä sorti kuukõ ; küpsetan nelja sorti kooki om mitund masti ; on mitut sorti mehi jako miihi

sorteerima = sortima .sorťma .sortiq sordi63 eräldä|mä -q -83 erä|tämä -täq -dä82 vali|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 mitmit kõrdo valitsõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 (kardohkit) nop|pama -adaq -pa77 ; ma sorteerin need kartulid läbi ma noppa neoq kardohkaq läbi

sortiment m sordiq .sortõ .sortõ30

sorts (sortsi) võhl võhlu .võhlu37 võhń võhni .võhni37 nõid nõia .nõida33

sorts (sortsu) tsir(ds)ah(t)us -õ -t9 tsärä|k -gu -kut13 ; tuli üks hea sorts vihma tulľ ütś hää tsäräk vihma ; lisas teele sortsu rummi panď tsäi sisse tsirdsahusõ rummi

sortsama .tsirkama tsirgadaq .tsirka77 .tsirksama tsirksadaq .tsirksa77 .tsirtsama tsirdsadaq .tsirtsa77 tsorahta|ma -q -83 tsorahu|tma -taq -da62 tsipsama tsipsadaq .tsipsa77 tsirgahta|ma -q -83 tsir(ds)ahta|ma -q -83 tsirksahta|ma -q -83 ; sortsa kerisele vett! tsirksaq keresse pääle vett!

sortsatama tsorahta|ma -q -83 tsorahu|tma -taq -da62

sortsti tsirksť

sortsutama .tsirkõlõma tsirgõldaq .tsirkõlõ85

soru sor|o -o -ro26 ; mehel oli üks soru puuriida vahele peidetud mehel olľ ütś soro puuriida vaihõlõ käkit

sosin (t)sos|sin -ina -inat4 (t)so|pin -bina -binat4 pos|sin -ina -inat4 (lühkene) tsosah(t)us -õ -t9 ; sosin kostis igasse ruumi nurka tsossin olľ kuuldaq ekkä ruumi nukka

sosinal (t)sobinallaq (t)sosinallaq

sosistama (t)sosista|ma -q -83 (t)soska|tama -taq -da82 tśossa|tama -taq -da82 (t)sobista|ma -q -83 ; ütlesin seda sosistades ütli taad tsosistõn ; sosistas kõrva üteľ kõrva sisse

soss-sepp vusś.meistre* - -t3 vussõŕ.meistre* - -t3

sotsiaaldemokraat sótsiaaľdemo|kraať -kraadi -.kraati37

sotsiaalhooldus sótsi.aalnõ hoolõpidämine v avitaminõ ütis.kundlinõ hu̬u̬ľ

sotsiaalkindlustus sótsi.aalnõ tugõminõ ütis.kundlinõ tugi

sotsiaalministeerium sótsiaaľministeeri|üḿ -ümi -.ümmi38

sotsiaalminister sótsiaaľmínistri - -t1

sotsiaalne ütis.kundli|nõ -dsõ -st5 sótsi.aal|nõ -sõ -sõt6

sotsiaalselt ütis.kundlidsõlt sótsi.aalsõlt

sotsialism sótsia|lisḿ -lismi -.lismi37

sotsialist sótsia|lisť -listi -.listi37

sotsialistlik sótsia.listli|nõ -dsõ -st5

sotsiolingvistika ütiskunnakeeleti̬i̬dü|s -(se) -(s)t10 sótsiolingvisti|ga -ga -kat3

sotsioloogia ütiskunnati̬i̬dü|s -(se) -(s)t10 sótsioloogia - -t3

soust su̬u̬sť soosti su̬u̬sti37 hämmäh(t)üs -e -t9 hämmätüs -e -t9

sovhoos sov|hu̬u̬ś -hoosi -hu̬u̬si37 riigi.mõisa - -t3

spagaat spa|gaať -gaadi -.gaati37

spagett spaget|ť -i -ti37 .tahta|kõrś* -kõrrõ -kõrt49

spargel .pargli - -t1

spasm spasḿ spasmi .spasmi37 kramṕ krambi .krampi37

spekter .(s)pektri - -t1 viker|värḿ* -värmi -.värmi37

spekulant (s)peku|lanť -landi -.lanti37 .sahkri - -t1 sahkõrdaja - -t3

spekulatsioon 1. sahkõrdus -õ -t9 2. .arvami|nõ -sõ -st5 .pakmi|nõ -sõ -st5 võlsś võlsi .võlssi37 ; spekulatsioonide tasemele jäänud uurimus arvamiisi tasõmõ pääle jäänüq uuŕminõ ; lendude ärajätmine on spekulatsioon lindamiisi ärqjätmine om võlsśjutt

spekuleerima 1. sahkõrda|ma -q -83 parsõlda|ma -q -83 parsõnda|ma -q -83 hangõlda|ma -q -83 2. .arvama arvadaq .arva77 .pakma pakkuq paku64

speller spelleŕ -i -it13 keele|vahť -vahi -.vahti36 ; spelleri peab välja lülitama keelevahi piät vällä ärq võtma ; võru keele speller võro keele vahť ; inglise keele speller inglüse keele vahť

sperma seemeq si̬i̬mne seemend17

spetsiaalne (s)petś- eräle ; selle töö jaoks on spetsiaalseid tööriistu tarvis tuu tüü jaos om eräle riisto vaia

spetsialiseeruma (erä)alla valima ammõtit valima

spetsialist aśa.tundja - -t3 (s)petsiä|lisť -listi -.listi37 (s)petś mi̬i̬ś

spetsiifiline (esiq)eräli|ne -dse -st5 eräuma|nõ -dsõ -st7 ; spetsiifilised häälikud esiqerälidseq helüq ; klooril on spetsiifiline lõhn klooril om uma kimmäs hõ̭ng

spidomeeter (s)pidomi̬i̬tre - -t3 kibõhusõ.näütäjä - -t3 kõnnõk spidoka|s - -t15

spiiker spiikri - -t1

spikerdama .tsihvama tsihvadaq .tsihva77 .maaha kirotama v tegemä v .kaema ; koolis spikerdasin pinginaabri pealt maha koolin tsihvsi pinginaabri päält maaha

spikker tsihva - -t2

spinat (s)pina|ť -di -tit13

spinning (s)pinning -u -ut13 kõnnõk (s)pinńa - -t2

spionaaž sala.kullõmi|nõ -sõ -st5 .nuhḱmi|nõ -sõ -st5

spioneerima sala|.kullõma -kullõldaq -.kullõ78 nuhḱma .nuhkiq nuhi63

spioon piioń -i -it4 sal|a -a -la28 sal|lai -aja -ajat4 nuhi|k -gu -kut13 piiuń -i -it4

spiraal keerüs -e -t9 pöörüs -e -t9 keerüs|tsõ̭õ̭ŕ* -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37 piraaľ piraali pi.raali37 ; spiraalvedru keerüsvetr

spiritism .vaimõ.uskmi|nõ -sõ -st5

spiritistlik: spiritistlik seanss vaimõ välläkutsminõ

sponsor tugõja - -t3 raha.andja - -t3

spontaanne esiq.hindäst loomuli|k -gu -kku38 (.süämest v .käü(s)sest v .taivast) tulnu|q - -t1 .antu|q - -t1 ; puhkes spontaanne naer naati ütekõrraga naarma

spontaanselt .antu|q - -t1 esiq.hindäst (.süämest v .käü(s)sest v . .taivast) tulnu|q - -t1 ; haigus taandus spontaanselt tõbi lätś esiqhindäst üle ; kirjutasin selle luuletuse täiesti spontaanselt kirodi taa luulõtusõ niguq taivast antu

sporaadiline hajovallaq ; hn-inessiivi esineb Võrumaal sporaadiliselt hn-seenkäänüst om Võromaal hajovallaq

spordiala spordial|a -a -la28

spordiklubi spordiklu|bi -bi -pi26

spordilaager spordi.laagri - -t1

spordireporter sprodiaokiräni|k -gu -kku38 spordiseletäjä - -t3

spordiriietus spordi|rõivas -.rõiva -rõivast22

sporditarbed spordi|kraaḿ -kraami -.kraami37 spordi|värḱ -värgi -.värki37 ; sporditarvete kauplus spordikraami puuť

spordivõistlus spordi.võistlus -õ -t9

spordiväljak spordi|platś -platsi -.platsi37 van turni|platś -platsi -.platsi37

sport sporť spordi .sporti37

sportima .sporti tegemä

sportlane spordi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 spordi|naanõ -naasõ -naist8 sporditśur|a -a -ra26 .sporťla|nõ -sõ -st5 .sporťja - -t3

sportlik .sporťli|k -gu -kku38 ; sportlik kalapüük sporťlik kalapüündmine

sprint .lühkümaa .võikiajaminõ

sprinter sprindi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 sprindina|anõ -asõ -ist8

sprott (s)protť (s)proti (s)protti37

spurt mano(q)|vunḱ* -vungi -.vunki37 nähvähüs* -e -t9 ; alustas spurti naaś vunki manoq pandma ; lõpu-, vahespurt lõpu-, vaihõnähvähüs

spurtima .vunki mano(q) .pandma ; jooksja spurtis vahetult enne finišit juuskja panď õkva inne lõppu vunki mano

sputnik (s)putni|k -gu -kut13

staabiülem staabiülemb -ä -ät13 pää.kortina ülemb

staadion spordi|platś -platsi -.platsi37 staadi|oń -oni -.onni38

staadium olõ|ḱ -gi -kit13 sais saiso .saiso37 ots otsa .otsa31 jago jao jako27 tap|ṕ -i -pi37 jup|ṕ -i -pi37 ; algstaadium edimäne ots ; viimane staadium peräots ; haiguse erinevad staadiumid tõvõ püürdmise eri tapiq

staap staaṕ staabi .staapi30 pää|.kortin -a -at4

staar tähť tähe .tähte34 tegijä - -t3 suuŕ tegijä te|kij -gijä -gijät4 ; pornostaar pornotekij ; superstaar helletähť

staaritsema .tähte .mänǵmä

staaž staaś staasi .staasi37 ; õpetajastaaž m oppaja-aastagaq

staažikas pikä.aoli|nõ -dsõ -st5 ; staažikas pedagoog pikäaolinõ oppaja

staatus .staatus -õ -st9 sais saiso .saiso37 ; ametlik staatus m õigusõq ; sain välistöölise staatuse ma sai välätüülise õigusõq

stabiilne kimmäs .kimmä kimmäst22 püs|süv -üvä -üvät4 üteli|ne -dse -st7

stabiilselt (kõ̭iḱ aig) üttemu̬u̬du ütelidselt ütesugumadsõlt ; jookseb stabiilselt juusk ütelidse v ütesugumadsõ huugaq ; hinnad on püsinud stabiilselt ühesugused hinnaq ommaq püsünüq kõ̭iḱ aig üttemuudu

stabiilsus ütelidsüs* -e -t9 ütesugumanõ olõḱ püsümi|ne -se -st5

stabiliseeruma .paika v .kimmäs v .perrä .jäämä püsüväs .saama ; kinnisvaraturg on stabiliseerunud maa hind ei sataq inämb

stagnaaeg mülgü|aig* -ao -.aigo36

stagnatsioon läppümi|ne -se -st5 lumbistumi|nõ* -sõ -st5 paiga(h)nsaismi|nõ -sõ -st5

stagneeruma panõh(t)u|ma -daq -84 läppü|mä -däq -80 lumbistu|ma* -daq -84 ; stagneerunud ühiskond läppünüq ütiskund ; stagneerunud inimene panõhtunuq inemine

stalinlik stalinli|nõ -dsõ -st5

stamp 1. petsä|ť -di -tit13 2. .sisseharinuq mu̬u̬d ; stampväljend sisseharinuq ütlemine

standard mõ̭õ̭t mõõdu mõ̭õ̭'tu37 norḿ normi .normi37 tasõ -mõ -nd16 m normi.nõud|õq -idõ -it4 etteannõduq mõõduq ; üleeuroopalised standardid üle Õuruupa mõõduq

standardiseerima .normi ajama normi ala(q) vi̬i̬mä

standardne normiperä|ne -dse -st5

stardikapital alostusrah|a -a -ha28 ; stardikapital puudub olõ-iq alostusrahha

start alostus -õ -t9 .valla.pästmi|ne -se -st5 starť stardi .starti37

starter 1. stardi.kohtuni|k -gu -kku38 2. käüvi|ť -di -tit13 .käümä.pandja - -t3 .startri - -t1

startima alosta|ma -q -83 minemä .pandma v .kaksama

stažeerima ammõtit .oṕma

stažeerimine ammõdi.oṕmi|nõ -sõ -st5

stažöör opitü̬ü̬li|ne -se -st5 opi|poisś -poisi -.poissi37

statiiv sta|tiiv́ -tiivi -.tiivi37 kolm|jalg -jala -.jalga33 jalg jala .jalga33

statist sta|tisť -tisti -.tisti37 .rahva.mänǵjä - -t3 ; kutsuti statisti mängima kutsuti rahvast mänǵmä

statistika (s)tatistiga - -t2

statistiline numbri- .numbrili|nõ -dsõ -st5 statistili|nõ -dsõ -st5

statsionaarne paigapääli|ne -dse -st7 kimmäs .kimmä kimmäst22 püs|süv -üvä -üvät4 ; statsionaarne ravi haigõmaja ravi

statuut (.vällä.andmisõ) kõrd kõrra .kõrda33 .säädüs|kõrd -kõrra -.kõrda33 ; ordeni kandmise statuut ordeni kandmisõ kõrd

stend .tahvli - -t1 ; stendiettekanne tahvliettekannõq

stenogramm jutu üleskirotus

stepp II stepṕ|tands -tandso -.tandso37 (s)tepi|tands -tandso -.tandso37

stepp I I lakõmaa lakõmaa lakõtmaad50 (s)tep|ṕ -i -pi37 haina(s)|maa* - -d50

stepsel .tepsli - -t1

stereotüüp .sisseharinuq v kivistünüq mu̬u̬d v mutõľ

stereotüüpne kivistünü|q - -t1 .sisseharinu|q - -t1

steriilne 1. puhas .puhta puhast23 valu|puhas -.puhta -puhast23 ; steriilsed arstiriistad valupuhtaq arstiriistaq 2. sigimäldäq 3. eloldaq kõllõ - -t14

steriliseerima sterili|si̬i̬ŕmä -si̬i̬riq -seeri63 valu.puhtas tegemä sigimädüs tegemä ; kass steriliseeriti kassil võeti siginemine ärq

stiihia müll müllü .müllü37 mäs|ü -ü -sü26 mar|u -u -ru26 hu̬u̬ṕ hoobi hu̬u̬pi37 vä|gi -e -ke25 (s)tiihiä - -t3 ; looduse stiihia luudusvägi, loonavägi

stiihiline esiq.hindäst etteti̬i̬dmäldäq

stiil mu̬u̬d moodu mu̬u̬du37 viiś viie viit 49 m päälek viijile vurhv́ vurhvi .vurhvi37 ku|raaś -raasi -.raasi37 v ju̬u̬ń joonõ ju̬u̬nt40 ; kirjutamisstiil kirotamisõ muud ; see on tema stiil seo om timä viiś ; hüppestiil hüppämise viiś ; temas on stiili täl om vurhvi v kuraasi v juunt

stiilne mooduli|nõ -dsõ -st5 joonõgaq viiegaq moodu- ; stiilsed riided moodulidsõq rõivaq ; stiilne mees moodumiiś

stiimul hü(v)ä hü(v)ä hüvvä24 himote|kij -gijä -gijät4 kihotus -õ -t9 lät|eq -te -et18 tougõq .toukõ tougõt18 meelütüs -e -t9 ; annab stiimulit meelütäs ; tal ei ole stiimulit olõ-iq meelütüst iin

stimuleerima himmo tegemä meelü|tämä -täq -dä82

stipendiaat tsihťraha .saaja ; sõitis stipendiaadina välismaale sõiť tsihťrahho iist välämaalõ

stipendium abirah|a -a -ha28 tsihťrah|a -a -ha28 (s)tipendi|üḿ -ümi -.ümmi38

stjuardess linnuimänd* -ä -ät13

stjuuard (laiva, linnugi) majaülemb -ä -ät13 ti̬i̬ńjä - -t3 linnuesänd* -ä -ät13

stoiline kimmäs .kimmä kimmäst22 rahuli|k -gu -kku38 rahuli|nõ -dsõ -st5 .stoili|nõ -dsõ -st5

stomatoloogia .hamba|tiieq -ti̬i̬de -tiiet9 .hambaoppu|s -(sõ) -(s)t10 nal' lõvvalu|gu -u -ku27

stoppama kinniq pidämä .saisma v pidämä .jäämä

stopper .stopri - -t1

strateegia (pikä ao v kimmäs) plaań plaani .plaani37 sõ̭a|plaań -plaani -.plaani37 ; vale strateegia võlsś plaań

strateegiline .tähtsä - -t3 ; strateegiline plaan tähtsä plaań

streik (s)treiḱ (s)treigi .(s)treki37 saisang -u -ut13 tü̬ü̬|saisang -u -ut13

streikija saisangupi|täi -däjä -däjät4 .(s)treiḱjä - -t3

streikima .jupśma .jupsiq jupsi63 jukõrda|ma -q -83 tü̬ü̬d .perrä .jätmä v .(s)treiḱmä .(s)treikiq (s)treigi63 ; kell hakkas streikima kell nakaś jupśma v jukõrdama ; töölised hakkasid streikima tüüliseq jätiq tüü perrä v naksiq streiḱmä

stress .vaotus -õ -t9 v vaiva(h)nolõ|ḱ -gi -kit13 ; olen stressis mu elo om ahtalõ lännüq v ma olõ vaivan ; stressi maandama vaivast vallalõ saama ; tööstress tüüvaotus

strippar iho.näütäjä - -t3

striptiis .palľas.võtmi|nõ -sõ -st5 strip|tiiś -tiisi -.tiisi37

stritsel .tritsli - -t1 palmik|sai -saia -.saia30 keero|sai -saia -.saia30

stroof salḿ salmi .salmi37

struktuur ehitüs -e -t9 sisemäne ehitüs kõrd kõrra .kõrda33 ; atmosfääri struktuur õhkkunna kõrd

stseen jup|ṕ -i -pi37 pildike|ne -se -ist8 .pildike|ne -se -ist8 .sündmüs -e -t9 larḿ larmi .larmi37 v tram|a -a -ma26 ; Volli tapmise stseen Volli ärqtapmisõ pildikene ; üks stseen möödunud talvest ütś sündmüs minevädsest talvõst ; naine tegi stseene naanõ tekḱ tramma v lei larmi

stsenaarium (.näütemängo, filmi ) lu|gu -u -ku27 tulõvigu|pilť -pildi -.pilti37 võimalus -õ -t9

studeerima .oṕma oppiq opi63 .uuŕma .uuriq uuri63 tud|i̬i̬ŕmä -i̬i̬riq -eeri63 opi|tsõma† -tsaq v -daq -dsõ90

stuudio 1. tar|õ -õ -rõ24 hoonõq hu̬u̬nõ hoonõt18 stuudio - -t3 ; telestuudio teletarõ ; helistuudio helüstuudio 2. opi.tiatri - -t1

stuudium .oṕmi|nõ -sõ -st5 .oṕmis|aig -ao -.aigo36 ; tema stuudium hakkab lõppema tä oṕmisõq nakkasõq läbi saama

subjekt tegijä - -t3 te|kij -gijä -gijät4 inemi|ne -se -st5 hinǵ hinge .hinge35 v osa|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40 ; on alles subjekt om sääne hirmsa v võimaldaq inemine ; kahtlane subjekt esiqmuudu inemine

subjektiivne .hindäperi eräpooli|k -gu -kut13 ; subjektiivne arvamus hindäperi arvaminõ

subproduktid m .(k)rupski|q -dõ -id1

subsideerima pääle .masma tugõ(hõ)ma tukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88

substantiiv kiil' perisnimisõ̭n|a -a -na28

substitutsioon asõmõlõ .pandmine tõõsõs tegemine

substraat alos|kihť -kihi -.kihti36 per|ä -ä -rä24

subtiiter hrl m ala|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43

suga su|ga -a -ka27

sugema su|gima su|gõma -kõq -i min 1. k soi min 3. k -gi kesks -it59 .kaḿma .kammiq kammi63 .pesmä .pessäq pessä61 .kolḱma .kolkiq kolgi63 .mütmä müttäq mütä61 nüpeldä|ma -q -83 .kluhv́ma .kluhviq kluhvi63 ; ei olnud aega peadki sugeda olõ-s aigo päädkiq sukõq ; poiss sai tembu eest kõvasti sugeda poisś sai tembo iist kõvva nüpeldäq

sugenema sugõnõma .soedaq v sugõ(nõ)daq sugõnõ89 tegü|nemä -(ne)däq -ne89 tekkü|mä -däq -79 .sündümä .sündüdäq sünnü79 ; ruumi sugenes vaikus ruumi tegüsi vaikus

sugereerima .uskma v .tundma .pandma .mõo|tama -taq -da81 ; sugereerib õudust aja hirmu sisse

sugestiivne te|küs -güsä -güsät4 .luḿja - -t3 ; sugestiivne pilk luḿja kaehtus

sugestioon sisendüs -e -t9 ärqtegemi|ne -se -st5

sugu v su|gu -u -ku26 ; peres kasvavad eri soost lapsed perren kasusõq eri suku latsõq ; mees-, nais-, kesksugu miiś-, nais-, aśasugu ; on kõrgest soost om suurt suku v om suurõst suust

suguelu sugu|elo -elo -ello26 ; elab aktiivset suguelu eläs tegüsät suguello

suguelund m elä|miseq -.miisi -.miisi5 riistaq .riisto .riisto37

sugugi sukugiq sukuginaq suku ülepää ; see töö ei ole veel sugugi valmis taa tüü olõ-iq viil ülepää valmis

suguhaigus sugutõ|bi -võ -põ25

suguharu suguhar|o -o -ro26 hõim hõimo .hõimo37 ; kiviaja suguharud kiviao suguharoq

sugukond sugu|seltś -seldsi -.seltsi37 hõim hõimo .hõimo37 vahmil -a -at4 vam|mil -ila -ilat4 biol sugu|kund -kunna -.kunda32

sugulane sugula|nõ -sõ -st5 suguli|nõ -sõ -st5

sugulaskeel sugu(las)|ki̬i̬ľ -keele -ki̬i̬lt40 hõimo|ki̬i̬ľ -keele -ki̬i̬lt40

suguline sugu- suguli|nõ -dsõ -st5 ; loomade suguline käitumine eläjide armuelo

sugulus sugulus -õ -t9 sugulasõs olõminõ ; keelesugulus kiili sugulasõs olõminõ, keelesugulus ; milline on teie sugulussuhe? kuimuudu ti sugulasõq olõt?

sugupool sugu|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40 ; teise sugupoole võõristus tõsõ sugupoolõ pelgüs

sugupuu v sugupuu - -d50 ; minu sugupuu ulatub 17. sajandisse muq sugupuu küünüs 17. aastagasatta v ma tiiä umma suku 17. aastagasaast

sugupõlv põlv́ põlvõ .põlvõ35 sugu|põlv́ -põlvõ -.põlvõ35 ; elame siin juba neljandat sugupõlve elämiq tan joba neländät põlvõ

sugutama paari|tama -taq -da82 .kargama karadaq .karga77 (kikka kotsilõ) sõk|kama -adaq -ka77 (lehmä) pulli|tama -taq -da82 (tsika) kuldi|tama -taq -da82 ; kukk sugutab kana kikas sõkkas kanna

suguti titť titi titti37 vulg munń munni .munni37 tür|ä -ä -rä24 tilk tilga .tilka31 (eläjäl) kar|a -a -ra28 tsu̬u̬ŕ tsoori tsu̬u̬ri37

suguvõimeline sugujovvuli|nõ -dsõ -st5

suguvõimetu sugu.väeldäq sugujovvuldaq viläldäq aher .ahtra aherd23

suguvõsa sugu|seltś -seldsi -.seltsi37 hõim hõimo .hõimo37 vahmil -a -at4 vam|mil -ila -ilat4 sugu|puhm* -puhma -.puhma31 ; suguvõsa viga vammila viga

suguühe (sugulinõ) .vaihõ|kõrd -kõrra -.kõrda33 sugute|go -o -ko27 kõnnõk jõpś jõpsi .jõpsi37 krõpś krõpsi .krõpsi37 nusś nussi .nussi37 koin koina .koina37 nik|k -u -ku37 ; tüdruk oli väga noorelt suguühtes olnud tütrik olľ väegaq noorõlt ärq tikat ; suguühtes olema suku tegemä, suku soetama

suhe .vaihõ|kõrd -kõrra -.kõrda33 läbi.saami|nõ -sõ -st5 läbi.käümi|ne -se -st5 ; aja jooksul on meie suhe katkenud aogaq om mi läbikäümine katśki jäänüq ; uurib keele ja mõtlemise suhteid uuŕ keele ja mõtlõmisõ vaihõkõrdo ; intiimsuhe sugulinõ läbikäümine ; lipu pikkuse ja laiuse suhe lipu pikkusõ ja lagjahusõ vaihõkõrd

suhkruasendaja .tsukruasõmi|k -gu -kku38 .tsukru asõmõlolõja kunsť.tsukru - -t14

suhkruhaige .tsukrutõbi|nõ -dsõ -st7

suhkruhaigus .tsukrutõ|bi -võ -põ25

suhkrupeet .tsukru|pi̬i̬ť -peedi -pi̬i̬ti37

suhkruroog .tsukruru̬u̬|g - -gu36

suhkrustuma tsukrustu|ma -daq -84

suhkrutoos .tsukru|tu̬u̬ś -toosi -tu̬u̬si37

suhkur .tsukru - -t14 tsukõŕ .tsukrõ tsukõrd22 .tsukri - -t14 ; suhkrust tsukrunõ ; suhkrune tsukrunõ

suhteline: kõik on suhteline kõ̭iḱ om nii, kuis võttaq;

suhteliselt küländ peris ; artikkel sai valmis suhteliselt ruttu artikli sai valmis küländ kipõstõ ; seenesaak oli sel aastal suhteliselt väike seenesaaḱ olľ timahavva küländ väiku

suhtes: toidu suhtes on ta leplik söögigaq om tä leplik;

suhtlema läbi .käümä läbi .saama tegemist tegemä kõ̭nõl|õma -daq -õ85 ; naabritega ma ei suhtle naabridõgaq ei tiiq ma tegemist ; avatud suhtleja vallalinõ inemine v vallalidsõ meelegaq inemine ; õpetaja ei oska lastega suhelda oppaja mõista-iq latsigaq läbi saiaq ; nad suhtlesid telefoni teel nääq kõ̭nõliq telefonigaq

suhtlemine läbi.käümi|ne -se -st5 läbi.saami|nõ -sõ -st5 ; ta on hea suhtlemisoskusega tä mõist häste läbi saiaq

suhtlus läbi.käümi|ne -se -st5 ; tal on lai suhtlusringkond tä käü läbi hulga tutvidõgaq ; suhtlusvahend läbikäümisenõvv ; rahvusvaheline suhtlus riikevaihõlinõ läbikäümine

suhtuma .arvama arvadaq .arva77 (aśa) pääle .kaema ; kuidas sa sellesse suhtud? kuis sa taa aśa pääle kaet? ; poisi vanemad suhtuvad tema sõpradesse hästi poiskõsõ vanõmbaq arvasõq timä sõbrost häste ; suhtub minusse kui lapsesse pidä minno latsõs ; kuidas ta naistesse suhtub? kuis tä naisist arvas? ; suhtub oma töösse tõsiselt võtt umma tüüd tõsitsõhe

sui: vaatas etendust ammuli sui kai näütelemist suu ammulõ

suigatama suigahta|ma -q -83 suigahu|tma -taq -da62 reevähtä|mä -q -83 rehvähtä|mä -q -83 virahta|ma -q -83 virvessihe .jäämä ; kui ma kirikus suigatan, siis müksa mind! ku ma kerikun suigahta, sõ̭s tüünäq minno! ; suigatasin alles vastu hommikut suigahti viil vasta hummogut

suigatus virah(t)us -õ -t9 suigah(t)us -õ -t9 suik suigu .suiku37 unõrõõmah(t)us -õ -t9 ; pärast suigatust oli pea palju selgem päält unõrõõmahust olľ pää hulga selgemb ; suigatus tuli peale suik tulľ pääle

suigutama suigu|tama -taq -da82 uinu|tama -taq -da82 maga(ha)ma .pandma unista|ma† -q -83 ; igav jutt suigutas ikäv jutt ai suikma ; laps suigutas end ise unne latś hällüť hinnäst esiq magama

suikuma .suikma .suikuq suigu64 reeväh(t)ü|mä -däq -84 rehväh(t)ü|mä -däq -84 tohku|tama -taq -da82 v virah(t)u|ma -daq -84 ; suikusin rongis mõne minuti suigi rongi pääl mõ̭nõ minodi ; suikus igavesele unele jäi igävädsele unõlõ v panď silmäq igävädses kinniq ; nahkhiired on suikunud talveunne üüsiskaq ommaq jäänüq talvõunnõ

suikvel unõvirussi(h)n suigatama(h)n kõtťkoolussi(h)n virvessi(h)n

suisa kogoni kogonistõ kogona .õkvalt .täütsä peris hoobis valu ; ta on suisa hukka läinud tä om hoobis hukka lännüq ; kook suisa sulab suus kuuḱ õkva (ku) sulas suun ; olukord on suisa vastupidine olokõrd om kogoni vastapiten

suits savv v sau savvu .savvu37 suits suidsu .suitsu37 ; kus suitsu, seal tuld kos kaagutamist, sääl munõmist ; ahi ajas suitsu sisse ahi ai suitsu sisse ; kalad pandi suitsu kalaq pantiq savvu ; pakis on veel kolm suitsu pakin om viil kolm suitsu

suitsed m .sui|tsõq -tsidõ -tsit7 ravvaq .raudo .raudo33 hudil|aq -idõ -it4 ; päitsed pähe, suitsed suhu päitseq päähä, ravvaq suuhtõ ; hoiab hobust suitsetest hoit hobõst suu mant v suu veerest

suitsema .savvama savvadaq .savva77 .suitsama suidsadaq .suitsa77 ; korstnad suitsevad korsnist tulõ savvu ; toored puud suitsevad tuuraq puuq tossasõq

suitsetaja suidsu|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 suidsutaja - -t3 suidsu.kiskja - -t3 suidsu.kakja - -t3

suitsetama suidsu|tama -taq -da82 .kiskma .kiskuq kisu64 .kakma kakkuq kaku64 .tõ̭mbama tõ̭mmadaq .tõ̭mba77 (hrl piipu) piibu|tama -taq -da82 .piipama piibadaq .piipa77 ; suitsetab nagu vana korsten om ütś vana tubagunõ̭na ; suitsetab paki sigarette päevas tõ̭mbas paki päävän

suitsiid .hindähukkami|nõ -sõ -st5 .hindä.tapmi|nõ -sõ -st5

suitsik huśka - -t2 huśkataja - -t3 (mehiläse)piip (-)piibu (-).piipu37

suitsuandur (suidsu)märgü.andja* - -t3 suidsu.näütäjä* - -t3 nal' savvuröögä|tś -dsi -tsit13 suidsupiibitäjä - -t3 savvuritsi|k* -ga v -gä -kat v -kät13

suitsuauk pa|ja -ja -jja v -ia28

suitsujuust suidsu|juust -juustu -.juustu37 savvutõt juust

suitsukala suidsukal|a -a -la28 savvutõt kala

suitsuliha suidsulih|a -a -ha28 savvutõt liha

suitsuma .savvu|ma -daq -80 .savvama savvadaq .savva77 ; liha on pandud sauna suitsuma liha om pant sanna savvu ; suitsunud seinapalgid ärq savvunuq sainapalgiq

suitsune .sau|nõ v savvunõ -dsõ -st7 suidsu|nõ -dsõ -st7

suitsuots suidsu|ots -otsa -.otsa31 juńaper|ä -ä -rä24

suitsupääsuke (lauda).pääs(t)lä|ne -(d)se -st5 harḱ|hand -hanna -.handa33

suitsusaun sa(vv)u|sann -sanna -.sanna30 suidsu|sann -sanna -.sanna30

suitsusink suidsulih|a -a -ha28 savvutõt liha

suitsutama savvu|tama -taq -da82 suidsu|tama -taq -da82 ; hakkas liha suitsutama naaś lihha suidsutama

suitsutare sa(vv)utar|õ -õ -rõ24

sujuma ede|nemä -(ne)däq -ne89 (edesi) .liikma v minemä .laabu|ma -daq -80 ; algas sujuv üleminek uuele süsteemile naati tassakõisi vahtsõ kõrra pääle üle minemä ; reis sujus tõrgeteta reiś lätś jukõruisildaq ; asi ei sujunud asi es laabuq ; sujuv kõne vuulsa jutt

sujuvalt .laabsahe .laapsahe .laabsalõ .laapsalõ ladusahe ladusalõ ; eurole üleminek läks sujuvalt õuro pääle ülemineḱ lätś laabsahe

sukahoidja suka.hoitja - -t3 sukapi|täi -däjä -däjät4

sukasilm suka|silm -silmä -.silmä35

sukavarras suka|varras -.varda -varrast23

sukelduma vi̬i̬ ala(q) minemä v hüppämä ; treener õpetas sukelduma treeneŕ opaś vii alaq minemä ; ta on töösse sukeldunud tä om hindä tüü sisse matnuq ; part sukeldus partś lätś vii alaq ; sukelduja vii all ujoja, vii alaq käüjä

sukk suk|k -a -ka31 (hrl villanõ) kapu|t -da -tat14 ; siidisukad śolgasukaq

sukkpüksid m suka|püksiq -.pükse -.pükse37

suksu (t)śuko - -t2 toko - -t2

suksutama (t)śuko|tama -taq -da82 toko|tama -taq -da82

sula sul|a -a -la26 sol|a -a -la26 ; kevadine sula lumõlago

sulailm sul|a -a -la26 sula|ilm -ilma -.ilma30

sulalumi likõ lumi

sulam sul|laḿ* -ami -amit4 (kokko)sulatus* -õ -t9 ; pronks on vase ja tina sulam pronkś om vasõ ja tina kokkosulatus

sulama sul|ama -laq -a19 .kostu|ma -daq -80 ; jäätis sulab kiiresti ijätüs sulas kipõst ; külmunud maa sulab päeva jooksul üles külmänüq maa kostus päävä pääle ; jääsulamine ijä kostuminõ ; päike paneb vee sulama päiv kost vii vallalõ ; süda sulas süä sulli ; üles sulama üles sulama, kostuma ; külmunud maa sulab päeva jooksul üles külmänüq maa kostus päävä pääle ; tood külmunud pesu tuppa, sulab üles külmänüq mõsu tuut tarrõ, kostus ärq

sulane sula|nõ -(d)sõ -st7 sulaha|nõ -sõ -st5 poisś poisi .poissi37 tü̬ü̬|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 ; pooleaja sulane poolit-aiga-sulanõ

sularaha sularah|a -a -ha28 .paprõ- ja raudraha

sularahaautomaat rahaauto|maať -maadi -.maati37 pangaauto|maať -maadi -.maati37 kõnnõk (raha)sain (-)saina (-).saina30 (raha)mulk (-)mulgu (-).mulku37 ; mul on raha tarvis, pean sularahaautomaadi juures käima mul om rahha vaia, piä saina man käümä

sularasv sula|rasõv -rasva -.rasva45

sulaselge sula.selge - -t3

sulatama sula|tama -taq -da82 .kostma .kostaq kosta61 kostu|tama -taq -da82 (metalli) ki̬i̬tmä ki̬i̬täq keedä61 ; metalli sulatama metalli kokko kiitmä ; üles sulatama üles sulatama, kostutama

sulatus sulatami|nõ -sõ -st5 sulatus -õ -t9

sulavõi sula|võid -võiu -.võidu36 ; lillkapsas valati sulavõiga üle lillkapstas valõti sulavõiugaq üle

sulepea sulõpää - -d52

sulestik m sulõq .sulgi .sulgi34 ; rähnil on kirju sulestik hähn om kirivide sulgigaq

suletud kinniq kinnili|ne -dse -st5 ; pood on täna suletud puuť om täämbä kinniq ; suletud istung kinniline istminõ

sulg (sule) sulǵ sulõ .sulgõ34 pu|tsai -dsaja -dsajat4 ; oota, kuni ta verisulist välja saab! oodaq, kooniq tä veripudsajaq maahaq aja! ; kanasuled kanasulõq ; suletekk pudsajatekḱ ; sulgedest sulinõ, pudsaja-

sulg (sulu) 1. (kirävaihõmärk') .klambri - -t1 sulg su(l)lu .sulgu36 ; see sõna on sulgudes taa sõ̭na om klambridõ seen ; noolsulg nuuľklambri ; ümarsulg kaaŕklambri, kummõŕklambri ; looksulg luukklambri, loogõlinõ klambri ; nurksulg kanťklambri 2. sulg su(l)lu .sulgu36 pahr|aid -aia -.aida33 ; seasulg tsiasulg 3. (vi̬i̬)sulg (-)su(l)lu (-).sulgu36 sulõng -u -ut13 ; jõele ehitati sulg jõ̭õ̭ pääle tetti sulg

sulgema kinniq .pandma .sulgma .sulguq sulu64 ; sulges uksed ja aknad panď ussõq ja aknõq kinniq ; muuseum on esmaspäeviti suletud muusõuḿ om iispäivilde kinniq ; verejooks tuleb kiiresti sulgeda verejuusk tulõ kipõstõ sulguq v kinniq saiaq ; tema suu suleti timä suu panti sulussihe

sulgemine kinniq.pandmi|nõ -sõ -st5 kinniqpanõ|ḱ -gi -kit13

sulghäälik kiil' kakkõhel|ü* -ü -lü26

sulgloom kodo|tsirk -tsirgu -.tsirku37

sulgne suli|nõ -dsõ -st7 ; udusulgne udsusulinõ

sulguma kinniq v kokko minemä ; uksed sulguvad ise ussõq lääväq esiq kinniq ; sulgus mitmeks päevaks oma tuppa panď hindä mitmõs pääväs umma tarrõ kinniq ; lilleõied sulguvad vastu õhtut lillihäiermäq lääväq vasta õdakut kinniq

suli suli|k -gu -kut13 masuuri|k -gu v -ga -kut v -kat13 karmándsi|k -gu -kut13 petüs -(s)e -t11 ; need ei ole mingid lapsed, need on valmis sulid naaq ei olõq määntsegiq latsõq, naaq ommaq valmis karmandsiguq

sulin hul|lin -ina -inat4 vol|lin -ina -inat4 hol|lin -ina -inat4 ; sulinal holinallaq, volinallaq ; vesi voolas sulinal vesi juusḱ holinallaq

suline suli|nõ -dsõ -st7

sulisema hulis|õma -taq -õ87 volis|õma -taq -õ87 holis|õma -taq -õ87

sulistama tśolista|ma -q -83 tsukõlda|ma -q -83 mitmit kõrdo sobistõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; lapsed sulistavad tiigis latsõq tsukõldasõq lumbin

sulp m .mõskm|õq -idõ -it16 .(h)uhtm|õq -idõ -it16

sulpsatus tsolksah(t)us -õ -t9 tsolah(t)us -õ -t9 tsola|k -gu -kut13 lopsah(t)us -õ -t9 volah(t)us -õ -t9 holah(t)us -õ -t9 plunksah(t)us -õ -t9 ; tiigi äärest kostis sulpsatus lumbi veerest kostu tsolahtus

sulpsti .plunkst(i) .(t)solkst(i) tsolahti

sulpsuma .tsolksma .tsolksuq tsolksu64 .plunksma .plunksuq plunksu64

sulpsumine .tsolksna - -t3 .plunksna - -t3

sultan sultań -i -it4

sulundama (ehitüs) .puńma .punniq punni63 ; sulundatud lauad punniduq lavvaq

sumama sumbõrda|ma -q -83 .sampśma .sampsiq sampsi63 .sapsõlõma sapsõldaq .sapsõlõ85 sambõrda|ma -q -83 .hölpämä hölbädäq .hölpä77 .hülpämä hülbädäq .hülpä77 .hülṕmä .hülpiq hülbi63 hülberdä|mä -q -83 (läbi lumõ, vilä vms) .hamśma .hamssiq hamsi63 ; sumas läbi lume kodu poole hamssõ läbi lumõ kodo poolõ ; sumasin läbi pori hülberdi läbi mua

sumatama tsumah(t)u|ma -daq -84 ; poisike sumatas purdelt vette tśura tsumahtu purdõ päält vette

sumbuma .häädü|mä -däq -80 .tassa .jäämä .hillä .jäämä mattu|ma -daq -80 ; kõne sumbus sosinaks kõ̭nõq häädü tsosinas ; lained sumbusid pilliroos lainõq jäiq pilliruu man tasaligus ; linnulaul sumbus automürinasse tsirguhelü mattu automürinähe

sumdi .tsumdi tsumḿ

sume sumõri|k -gu -kku38 sumbõ|nõ -dsõ -st7 häm|mär -ärä -ärät4 ; sumedad augustiõhtud ilosaq põimukuu õdaguq ; taevas tõmbus sumedaks taivas tõ̭mmaś pilve ; põles sume öölamp palli hämmär üülamṕ ; sumedad värvid pehmeq värviq ; sume ilm pilvealonõ ilm

sumisema hu|ńa(ha)ma -nńaq v -ńadaq -nńa v -ńaha88 .hunńama hunńadaq .hunńa77 hünis|emä -täq -e87 hümi|semä -täq -e87 huris|õma -taq -õ87 vuris|õma -taq -õ87 ; aias sumisevad mesilased aian hunńasõq mehidseq ; kõrts sumises rahvast kõrdsin huńasi rahvas

summ summ summa .summa31 parḱ pargi .parki37 punť pundi .punti37 hulk hulga .hulka31 ; poodi sisenes rahvasumm rahvasumm tulľ puuti

summa 1. summa - -t2 ko|go -go -ko26 ; seitsme ja viie summa on kaksteist säidse ja viis om kokko katśtõist 2. rah|a -a -ha28 summa - -t2 ; maksis nõutud summa masś niipalľo, ku küsti

summaarne kogo- kokko- ; summaarne tähtede heledus tähti helehüs kokko

summeerima kokko .arvama v .pandma

summutama matu|tama -taq -da82 sumbu|tama -taq -da82 kinniq .matma kistu|tama -taq -da82 tagasi .hoitma ; kummikingad summutasid sammude kaja kummikängäq sumbudiq sammõ helü ärq ; leeke prooviti tekiga summutada tulõkiili prooviti tekigaq kistutaq ; ta ei jõudnud oma viha summutada tä es jõvvaq umma vihha tagasi hoitaq

summuti (autol, püstolil jm) sumbutaja - -t3 matutaja* - -t3

sumpama .sumṕma .sumpiq sumbi63 .haaľma .haaliq haali63 .sampśma .sampsiq sampsi63 .humpśma .humpsiq humpsi63 .sampsõlõma sampsõldaq .sampsõlõ85 ; sumpasime soos sumbõmiq suud piten

sund sunď sunni .sundi36 .sunďus -õ -t9 v .sunďmi|nõ -sõ -st5 ; kui õppimishuvi pole, ei aita sundki ku oṕmishuvvi olõ-iq, sõ̭s avidaq-iq sunďminõgiq ; läks vargile nälja sunnil lätś vargilõ nälä peräst v nälä sunďus ai vargilõ v nälg ai vargilõ

sundima .sunďma .sundiq sunni63 suti|tama -taq -da82 tõhu|tama -taq -da82 ajama ajjaq v aiaq aja min 1. ja 3. k .ai(õ) kesks aet56 .trõ̭ńma .trõ̭nniq trõ̭nni63 hudśa|tama -taq -da82 hutśu|tama -taq -da82 ; arst sundis haige sööma tohtrõ sundsõ haigõ süümä ; halb ilm sunnib lapsed tuppa halv ilm aja latsõq tarrõ ; olin sunnitud linna minema pidi liina minemä ; teda pidi nii kaua tagant sundima, kui tööle hakkas tedä tulľ niikavva trõ̭nniq, ku tüüle naaś

sundimatu va|ba -ba -pa28 loomuli|k -gu -kku38 loomuperä|ne -dse -st7 ; rääkis sundimatult kõ̭nõľ vabalt

sundimine = sundus .sunďmi|nõ -sõ -st5 .sunďus -õ -t9 sunď sunni .sundi36

sunduslik .sunďusli|nõ -dsõ -st5 sunniviisili|ne -dse -st5

sunnitöö sunnitü̬ü̬ - -d52

sunnitööline sunnitü̬ü̬li|ne -se -st5

sunniviisiline pääle sunnit pääle surbut pääle aet .sunďusli|nõ -dsõ -st5 ; sunniviisiline töö päälesunnit tüü

sunniviisiliselt .sunďusõgaq sunni.viisi ; andis sunniviisiliselt ära anď sunniviiel ärq

supelrand tsukõluskotus -(s)õ -t11 tsukõlus|rand -ranna -.randa32

supeltrikoo tsukõlustrikoo - -d50 tsukõlus|rõivas -.rõiva -rõivast22 nal' vinüsḱ -i -it13

super .umbõ .väega(q) üle kõ̭gõ ; super kena naine umbõ v väega illos naanõ ; supermarket suuŕpuuť

supikulp (supi)kop|p -a -pa31 (supi)kulṕ (-)kulbi (-).kulpi37 (leeme)kulṕ (-)kulbi (-).kulpi37

supiköök supi|kü̬ü̬ḱ -köögi -kü̬ü̬ki37

supilusikas supi|luits -.luidsa -.luitsat13 leeme|luits -.luidsa -.luitsat13 suuŕluits suurõ-.luidsa suurt.luitsat13

supitaldrik supi.taldri|k -gu -kku38 leeme.taldri|k -gu -kku38

supitirin (supi)tir|rin -inä -inät4 (supi)an|noḿ -oma -omat4

suplema .tsuklõma tsukõldaq .tsuklõ78 tsukõlda|ma -q -83

suplus .tsuklõmi|nõ -sõ -st5 tsukõlus -õ -t9 ; supluskoht tsukõlus

supp sup|ṕ -i -pi37 li̬i̬ḿ leeme li̬i̬mi37 (paksõmb) ru̬u̬g ruvva ru̬u̬ga32 ; esimeseks roaks pakuti klimbisuppi edimädses söögis pakuti klõ̭mbisuppi ; sõime tangusuppi seimiq suurmaruuga

supsama = supsatama tśupsahta|ma -q -83

supsti .tśupst(i)

surelik .surmli|k -gu -kku38 .häöjä - -t3 .kaoja - -t3

surema ku̬u̬lma kooldaq koolõ74 (eläjä kotsilõ) .lõpma lõppõq lõpõ74 ; kui ma ükskord suren, küll sa siis aru saad ku ma ütśkõrd ärq kao, külh sa sõ̭s arvo saat ; on suremas om minegi pääl ; suri nälga kuuli nälgä ; suremas olema koolõnõma ; vanaisa on surnud vanaesä om (vällä v ärq) koolnuq

surematu .häömäldäq kadomaldaq ku̬u̬lmaldaq

surematus igäväne elo .häömäldäq v kadomaldaq olõminõ

suremus ku̬u̬lmi|nõ -sõ -st5

suretama koolõ|tama -taq -da82

surfama = surfima lainõt pite(h)n .laskma ; Internetis surfama roitma v roitõlõma v müllämä Internetin

surija ku̬u̬lja - -t3 ärqminejä - -t3

surin mur|rin -ina -inat4 sur|rin -ina -inat4 ; pardel töötab surinal habõnaajamismassin tüütäs surinagaq

suririided ku̬u̬lma|rõivas -.rõiva -rõivast22 m koolu|.rõivaq -.rõividõ -.rõivit22

surisema muris|õma -taq -õ48 .hurrama hurradaq .hurra77 v suris|õma -taq -õ87 ; föön surises hiusõkuivaja hurraś ; käed-jalad surisevad töötegemisest käeq-jalaq surisõsõq v väriseseq tüütegemisest

surivoodi ku̬u̬lja|säng -sängü -.sängü37

surkima (ärq) .tsurḱma .tsurkiq tsurgi63 .tśurḱma .tśurkiq tśurgi63 .vuśma .vussiq vussi63

surm ku̬u̬lmi|nõ -sõ -st5 ku̬u̬l koolu ku̬u̬lu37 v surm surma .surma31 ; ta nägi sõjas palju surma tä näkḱ sõ̭an palľo kuulmist ; muudkui istud ja ootad, millal surm järele tuleb muguq istut ja oodat, kunas surm perrä tulõ ; surm silme ees surm süämen v silmi iin ; surmasuus (olema) surm suu veeren ; kalamehed päästeti järvejäält surma suust kalameheq pästediq järve ijä päält surma suust ; kukkus maha ja saigi surma sattõ maalõ ni tappu ärkiq ; surma teesklemas vinnekoolussin, soekoolussin ; rebane teeskles surnut repäń tekḱ v panď hindä kuulnus v repäń olľ vinnekoolussin ; surmale määratu koolupiirak ; kurjategija mõisteti surma kuŕatekij saadõti surma

surmajuhtum ku̬u̬lmi|nõ -sõ -st5 ku̬u̬l koolu ku̬u̬lu37 surm surma .surma31 ; uuritakse kahtlast surmajuhtumit uuritas kahtligast kuulmist

surmakuulutus surmateedüs -(s)e -t11 surmakuulutus -õ -t9 surmast teedäq.andminõ

surmama .surmama surmadaq .surma77 ärq .tapma .maaha lü̬ü̬mä elolt .võtma ; vana koer surmati mürgisüstiga vana pini panti kihvtisüstigaq magama ; öökülmad surmasid mitmeid õisi üükülmäq häödiq mitmit häiermit ; kõik nakatunud kodulinnud surmati kõ̭iḱ tõvõ külge saanuq kodotsirguq tapõdiq ärq ; kirves surmas selle mao kirvõs võtť elolt tuu hussi

surmamõistetu .surmamõistõ|t -du -tut1 surmalõ määrät .surmasaadõ|t -du -tut1

surmanuhtlus surma.nuhklus -õ -t9

surmaotsus surmaotsus -(s)õ -t 11 m osak -ssit

surmaputk ku̬u̬lja|pütsḱ -püdse -.pütske35

surmatunnistus surmatunnistus -õ -t9 surma|tähť -tähe -.tähte34

surmavalt: kits sai surmavalt haavata kits sai surmahaava;

surmkindel kimmäs .kimmä kimmäst22 tävveste kimmäs .kimmämbäst .kimmämb

surmväsinud läbiväsünü|q - -t1 surmaniq väsünüq

surnu kadonu|q - -t1 .kaonukõ|nõ v .kaonugõ|nõ -sõ -ist8 kalmuli|nõ -sõ -st5 kool(n)uq kool(n)u kool(n)ut18 ku̬u̬lnu|q - -t1 v ku̬u̬lja - -t3 ; surnu pesti ja pandi kirstu koolnuq mõsti ärq ja panti kirstu ; tõuseb surnuist üles heränes ello ; surnumatja matja ; surnuks lööma kuulus v surnus lüümä ; lõi rästiku surnuks rehke hussi ärq

surnuaed matus|aid -aia -.aida33 m matussõq matussidõ matussit18 kalm(u)|aid -aia -.aida33 kalmõ(h)t|aid -aia -.aida33 kabõli|aid -aia -.aida33 surnu|aid -aia -.aida33 ka|põľ -bõli -bõlit4 kalmõht -u -ut13 kalmõq .kalmõ kalmõt18 kalmõ|t -du -tut13 ; surnu viidi surnuaiale kuulja viidi matussilõ ; läks surnuaiale lätś matusaida ; surnuaiapüha surnuaiapühä, matusaiapäiv

surnukeha kool(n)uq kool(n)u kool(n)ut18 ku̬u̬lnu - -t1 ku̬u̬lnukih|ä -ä -hä24 koolukih|ä -ä -hä24 (eläjä kotsilõ) .lõpnu - -t1

surnukirst kirst kirstu .kirstu37

surnulava .lautsi - -t1 lava|tś -dsi -tsit13

surnuteriik tooni - -t2 toonimaa - -d50

surrogaat surro|gaať -gaadi -.gaati37 asõ|ainõq -.ainõ -ainõt18

suruma .tsurḿma .tsurmiq tsurmi63 .surbma .surbuq surbu64 .litsma .litsuq litsu64 pitsi|tämä -täq -dä82 .vao|tama -taq -da81 ; peale suruma päähä määŕmä, pääle preśmä ; kirikuõpetaja surus kõigil kätt keriguopõtaja pitsiť kõ̭igil kätt ; ei suutnud uhkust maha suruda es saaq uhkust maaha surbuq ; surus oma arvamust peale presse umma arvamist pääle ; pikkamööda surusid kuused männid metsast välja aigopiten tsurmõq kuusõq pedäjäq mõtsast vällä ; tüdruk oli nurka surutud tütäŕlatś olľ nukka litsut ; surus sõrme kellanupule vaoť kellänuppi ; marjad suruti katki ja pandi sügavkülma maŕaq surbudiq katśki ja pantiq sügävähekülmä

surutis .pitsüs* -(s)e -t11 ; majandussurutis majanduspitsüs

surve .pitsüs -(s)e -t11 .surbmi|nõ -sõ -st5 presś pressi .pressi37 .preśmi|ne -se -st5 truk|ḱ -i -ki37 ; surve all pitsüssilläq, pitsüssin ; surve alla pitsüssihe, pitsüssile ; laev triivis tuule survel randa laiv triive tuulõgaq vii viirde ; surveproov trukipruuv́ ; vesi voolab suure survega vesi juusk suurõ trukigaq

susi susi soe sutt42

susin hus|sin -ina -inat4 tsus|sin -ina -inat4 kõrras husahus -õ -t9

susistama tsusista|ma -q -83 husista|ma -q -83 tsosśu|tama -taq -da82 ; susistab s-tähte tsusistas s-tähte

suskama .tsuskama tsusadaq .tsuska77 .tsüskämä tsüsädaq .tsüskä77

suskima .tsusḱma .tsuskiq tsusi63 .tsüsḱmä .tsüskiq tsüsi63 .tsärḱmä .tsärkiq tsärgi63 ; laps susib näpuga leivas latś tsusḱ näpogaq leibä

susla susla - -t2

suslik susli|k -gu -kut13 maaor|rav* -ava -avat4

suss susś sussi .sussi37 .tohvli - -t1 .tuhvli - -t1 topa|k -gu -kut13 topa|tś -dsi -tsit13 pat|t -a -ta30 ; pane sussid jalga! panõq tohvliq jalga! ; sussikott sussikotť

susspüss tsosś|püss -püssä -.püssä37

sussutama usśu|tama -taq -da82 kusśo|tama -taq -da82 .tśuu|tama -taq -da81

sutenöör .naisiparsõldaja - -t3 hataparisni|k -gu -kku38 hooraparsõldaja - -t3

suu suu - -d50 latsik (t)śuko - -t 2 sissek tśukko ; avab suu tege suu vallalõ ; lapsesuu ei valeta latś ei petäq ; ei ole suu peale kukkunud olõ-õiq suu pääle sadanuq ; püssisuu püssäsuu

suubuma (.sisse) ju̬u̬skma ju̬u̬skõq v joostaq joosõ65 ; Võhandu suubub Lämmijärve Võhandu juusk Lämmijärve

suudlema suud .andma muśo|tama -taq -da82 kõrras mudsahta|ma -q -83 latsik (t)śuko|tama -taq -da82

suudlus suu.andmi|nõ -sõ -st5 mu|śo -śo -sśo26 ; esimene suudlus edimäne muśo

suue suu - -d50 ; jõesuue jõ̭õ̭suu

suukorv v nõ̭na|korv́ -korvi -.korvi37 ; paneb koerale suukorvi pähe pand pinile nõ̭nakorvi (pääle) ; ajakirjanikele pannakse suukorv pähe aokiränikke suu pandas kinniq v sulussilõ

suulagi suula|gi -e -kõ25

suuline .suuli|nõ -dsõ -st5 suusõ̭nali|nõ -dsõ -st5 ; suuline pärimus suulinõ perändüs ; suuline kokkulepe suusõ̭nal kokkolepmine 2. kq ka suitsed

suunama .juhťma .juhtiq juhi63 juha|tama -taq -da82 .tsihti kätte .andma .tsihťmä .tsihtiq tsihi63 .rihťmä .rihtiq rihi63 .saatma .saataq saada61 ; liiklus on ümber suunatud liikminõ om ümbre juhatõt ; kogu jõud suunati majanduse arendamisse kõ̭iḱ joud panti majandusõ edendämiste ; kodu suunab lapse arendamist kodo and latsõlõ tsihi kätte ; lambi valgus oli suunatud lauale lambi valgõ olľ rihit lavva pääle

suunatuli suuna|tuli -tulõ -tuld 41 sissek -.tullõ käänü|tuli -tulõ -tuld41

suunaviit käe|laud -lavva -.lauda30 (tsihi)silť (-)sildi (-).silti37 ; suunaviit näitas Valgemetsa käelaud näüdäś Valgõmõtsa pääle

suund tsihť tsihi .tsihti36 tsihḱ tsihi .tsihki36 ; hakkas liikuma mere suunas naaś mere poolõ liikma ; suunamuutus käänähüs ; võttis suuna Austraalia poole võtť tsihi Austraalia pääle ; elu ise andis õige suuna kätte elo esiq anď õigõ tsihi kätte

suunduma .kalduma .kaldudaq kallu79 .kalluma .kalludaq kallu79 minemä minnäq lää kesks lännüq 3. k lätt min 1. k lätsi min 3. k lätś kesks mint55 v .käändümä .käändüdäq käänü79 ; sealt suundusin kodu poole säält ma kääni ; rongkäik suundus lauluväljakule kaldu kodo poolõ ; Saksamaale rongikäüḱ naaś laulupidoplatsi poolõ minemä ; suunduval lennukil ilmnes rike Śaksamaalõ minejä linnuḱ lätś rikkõlõ

suundumus tsihť tsihi .tsihti36 tsihḱ tsihi .tsihki36 kallõq .kaldõ kallõt19 kallunǵ* -i -t13 ; kirjanduse viimase aja suundumused kirändüse perämädse ao kallungiq

suunurk huulõ|kolk -kolga -.kolka31 suunuk|k -a -ka31 ; piip oli tal kogu aeg suunurgas piip olľ täl kõ̭iḱ aig huulõkolgan

suupill huulõ|pilľ -pilli -.pilli37 suu|pilľ -pilli -.pilli37

suupiste (mano(q)).haukami|nõ -sõ -st5 (hrl viina kõrvalõ) sakusḱ -i -it13 supuśka - -t3 ; külmad ja soojad suupisted külmäq ja lämmäq haugahusõq ; kergemad suupisted kerembäq haukamisõq

suupärane .meksä - -t3 hää - -d50 ni̬i̬ldmä.pandva - -t3 .laabsa - -t3 .laapsa - -t3 suu .perrä suuperi ; pakuti sülti, vorsti ja muud suupärast pakuti jahhelihha, vorsti ja muud hääd ; teeb kohvi endale suhkru ja piimaga suupäraseks tege kohvi hindäle meksäs tsukru ja piimägaq ; suupäraseks tehtud nimi suu perrä ümbre tett nimi

suur v suuŕ suurõ suurt40 ; suur tuba suuŕ tarõ ; mõned teenivad ilmatu suurt raha mõ̭nõq tiińväq perädü suurt rahha ; laps jookseb suure kisaga ema juurde latś juusk suurõ rüüḱmisegaq imä manoq ; selle jutu taga ei olnud midagi suurt taa jutu takan olõ-õs midä suurt ; on suured sõbrad ommaq suurõq sõbraq ; ega ta minust suuremat noorem ei ole egaq tä palľo noorõmb minno olõ-õiq ; ta mõtleb suurelt tä mõtlõs suurõlt ; lodi on venest suurem lodi om ülemb vinet v lodi om suurõmb ku vineq ; fotot saab arvutis ka suuremalt vaadata pilti saa puutrin ka suurõmbalt kaiaq ; maakera suurim vulkaan asub Lõuna-Ameerikas maakerä kõ̭gõ suurõmb tulõmägi om Lõuna-Ameerikan

suurauad m ravvaq .raudo .raudo33 .sui|tsõq -tsidõ -tsit7 hudil|aq -idõ -it4

suurejooneline laja joonõgaq suurõjoonõli|nõ -dsõ -st5 .väega suuŕ ilmadu suuŕ v .uhkõ torrõ - -t14 vä|kev -gevä -gevät4 ; suurejooneline pidu ilmadu uhkõ pido ; suurejoonelise käitumisega inimene laja joonõgaq inemine ; elab suurejoonelist elu eläs lakja ello

suureline suurõli|nõ -dsõ -st5

suuremeelne .helde - -t3 .lahkõ - -t3 suurõmeeleli|ne -dse -st5 .andis.andja - -t3

suurendama suurõmbas tegemä v ajama suurõnda|ma -q -83 ; suusataja on teiste suhtes vahemaad suurendanud suusataja om tõisist viil inämb ette lännüq ; kuumus suurendab janu kuum tege joogihätä viil suurõmbas v kuum aja viil inämb juuma ; suurenda seda fotot! tiiq taad pilti suurõmbas! ; suurenda pilti kaks korda! tiiq pilti katś kõrda suurõmbas!

suurendus suurõmbastegemi|ne -se -st5 suurõndus -õ -t9 ; seade annab 2000-kordse suurenduse riist tege 2000 kõrda suurõmbas ; kahekordne suurendus katõkõrdnõ suurus

suurendusklaas suurõstegijä klaaś suurõndus|klaaś -klaasi -.klaasi37 luuṕ luubi .luupi37

suurenema suurõmbas minemä mano(q) tulõma kas|uma -suq -u 71 min 1. ja 3. k .kasvi ; töötute arv suureneb kogu aeg tüüldäqtüüliisi arv kasus kõ̭iḱ aig v tüüldäqtüüliisi tulõ kõ̭iḱ aig manoq ; kuumaga suureneb higieritus kuumagaq tulõ inämb hiki ; kilpnääre on suurenenud kilṕnääreq om suurõs lännüq

suurepärane .väega v .kistumaldaq v armõdu hää suurõperäli|ne -dse -st5 suurõperä|ne* -dse -st7 .umbõ hää ; suurepärane kõnemees väegaq hää kõ̭nnõmiiś ; ta on suurepärane kokk tä om armõdu hää kokk ; täna on suurepärane ilm täämbä om kistumaldaq hää ilm

suurepäraselt .väega v .kistumaldaq v armõdu .häste ; pidu õnnestus suurepäraselt pido lätś väegaq häste kõrda

suuresti .kõvva palľo suurõlt jaolt tublistõ küländ palľo hulga ; viljasaak oleneb suuresti ilmastikust viläsaaḱ olõnõs palľo ilmast ; see tuleks asjale suuresti kasuks taa tulõssiq aśalõ tublistõ kasus

suurettevõte suuŕettevõ|tõq -tõ -õt18

suurkuju suuŕku|jo -jo -jjo v -io26 suuŕ inemine ; Kauksi Ülle on võru kirjanduse suurkuju Kauksi Ülle om võro kirändüse suuŕkujo ; ta on tõeline suurkuju tä om tõtõst suuŕ inemine

suurlinn suuŕliin suurõliina suurt.liina30 ; New York ja Pariis on suurlinnad New York ja Pariis ommaq suurõqliinaq

suurmees suuŕmi̬i̬ś suurõmehe suurtmi̬i̬st39

suurpuhastus suuŕpuhastus -õ -t9 suurõmb .kraaḿminõ v kasiminõ ; enne jõule peab tegema suurpuhastuse inne joulu piät tegemä üte suurõmba kraaḿmisõ

suurriik suuŕriiḱ suurõriigi suurt.riiki37

suurrätik suuŕrätť suurõräti suurträtti37 sõ|ba -ba -pa26 villań -i -it4 kõri|k -gu -kut13 ; sai vanaemalt päranduseks suurrätiku sai vanaltimält perändüses suurõräti

suursaadik suuŕsaadik suurõsaadigu suurtsaadikut13

suursaatkond suuŕsaatkund suurõsaatkunna suurtsaat.kunda32

suursugune suuŕsuguma|nõ -dsõ -st5 suurõst v .korgõst suust suurt suku torrõ - -t14 ; põlvneb suursugusest perekonnast om suurõst suust peri ; suursugune häärber torrõ härbäń ; suursugune daam suurt suku provva

suursündmus suuŕ.sündmüs -e -t9 suuŕtegemi|ne -se -st5 suuŕ asi suuŕ olõminõ .sündüs* -e -t9 ; Uma Pido on võrukeste suursündmus Uma Pido om võrokõisilõ ütś väkev asi

suurtööstus suuŕtü̬ü̬stüs suurõtü̬ü̬stüse suurttü̬ü̬stüst9 suuŕ.kuandus* suurõ.kuandusõ suurt-.kuandust9

suurtükiväelane suurõtükü|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

suurtükivägi suurõtüküvä|gi -e -ke25

suurtükk suuŕtükk suurõtükü suurttükkü37

suurune suuru|nõ -dsõ -st7 .suuru|nõ -dsõ -st5 (.)suuru - -t1 ; nende koer oli vasikasuurune näide pini olľ vaśka suuru(nõ)

suurus .suurus -õ -t9 ko|go -go -ko26 mõ̭õ̭t mõõdu mõ̭õ̭'tu37 ; suuruselt maailma teine börs suurusõ poolõst maailma tõ̭nõ börsś ; näidake, palun, suuruselt järgmisi kindaid! pallõsiq, näüdäkeq nummõŕ suurõmbit kindit! ; põllul on küll suurust, aga saada pole sealt midagi nurmõl kogo om suuŕ, a saiaq olõ-iq säält midägiq ; kleite oli paljudes suurustes kleite olľ mitund suurust

suurusjärk .suurus -õ -t9 .suurus|järk -järgo -.järko32 ; ta on esimese suurusjärgu täht tä om edimädse suurusjärgo tähť ; tulu oli suurusjärgu võrra oodatust suurem tulo olľ oodõtust suurusjärgo võrra suurõmb

suurustaja suurustaja - -t3 suurustõllõja - -t3 jupi|jupś -jupsi -.jupsi37

suurustama suurusta|ma -q -83 suurõlinõ olõma kirmistä|mä -q -83 mitmit kõrdo suurustõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 kirmiste|(l)lemä -lläq -(l)le86 ; ta suurustas, et saab mehest jagu küll tä olľ suurõlinõ, et külh tä mehest jako saa

suurvesi suuŕvesi suurõvi̬i̬ suurtvett42

suusahüpe suusahüppämi|ne -se -st5 suusahüp|eq -pe -et18

suusahüppemägi suusahüppemä|gi -e -ke25

suusakepp suusakep|ṕ -i -pi37 (suusa)tok|ḱ -i -ki37

suusamääre suusa|määŕ -määri -.määri37

suusarada suusara|da -a -ta29

suusasport suusa|sporť -spordi -.sporti37 suusatami|nõ -sõ -st5

suusataja suusataja - -t3 .suuskõlõja* - -t3 nal' .pilpa.ratsani|k -gu -kku38 ; laskesuusataja laskjasuusataja

suusatama suusa|tama -taq -da82 .suuskõlõma* suusõldaq .suuskõlõ85 ; läheb metsa suusatama lätt mõtsa suusatama

suusatamine suusatami|nõ -sõ -st5 .suuskõlõmi|nõ* -sõ -st5

suusavõistlus suusa.võistlus -õ -t9 suusavõigõlus -õ -t9

suusk suu(s)s suusa .suu(s)sa31 nal' pütü|laud -lavva -.lauda30 ; suusad libisevad tänase ilmaga hästi suusaq juuskvaq täämbädse ilmagaq häste

suuteline = suutlik: ta pole suuteline oma tegude eest vastutama timäst olõ-iq ummi tekõ iist vastutajat;

suutlikkus kõht† kõhu .kõhtu32 .kõhtami|nõ† -sõ -st5 anď anni .andi37 ; võistlus näitas meeskonna kõrget suutlikkust võistlus näüdäś, et miiśkund om kõva külh

suutma .joudma (.)joudaq jovva min 1. k jovvi v .joudsõ min 3. k jouď v .joudsõ66 .jõudma (.)jõudaq jõvva min 1. k jõvvi v .jõudsõ min 3. k jõuď v .jõudsõ66 .sutma suttaq suta61 .mõistma .mõistaq mõista61 .kõhtama† kõhadaq .kõhta77 ; koos suudeti kivi paigast liigutada ütenkuun jouti kivi paigast ärq liigutaq ; kokkutulnud ei suutnud uskuda, mida neile räägiti kokkotulnuq es tahaq uskuq, midä näile kõ̭nõldi ; meie maal suudavad vähesed hieroglüüfe kirjutada miiq maal mõistvaq õ̭nnõ mõ̭nõq hieroglüüfe kirotaq ; kas te ei suuda minutitki paigal püsida? kas ti kõhta-iq minotitkiq paigal püssüq?

suutmatus: teda valdab suutmatus oma eluga toime tulla tä mõista-ai hindä elogaq toimõ tullaq;

suutäis suu|täüs -tävve -täüt49 v sõ̭õ̭m sõõmu sõ̭õ̭'mu37 ; hammustas leivapätsist suure suutäie haugaś leeväpätsist suurõ suutävve ; suutäis viina lõvvatäüs viina ; kes jättis selle suutäie söömata? kiä jätť seo suupala v suutävve söömäldäq? ; parem suutäis soolast kui maotäis magusat parõmb suutäüs soolast ku maotäüs makõt

suva .tahtmi|nõ -sõ -st5 hääs.arvami|nõ -sõ -st5 ; tegi oma suva järgi tekḱ uma hääsarvamisõ perrä

suvaline ütśkõ̭iḱ määne .hindäperi ; vedelik valatakse suvalise kuju ja suurusega anumasse vedelik valõtas ütśkõ̭iḱ määntse kujo ja suurusõgaq anomahe ; otsus oli suvaline otsus olľ hindäperi tett

suvatsema hääs .arvama vaivas .võtma ; mida härra direktor suvatseb käskida? midä direktriherr arvas hääs käskeq? ; keegi ei suvatsenud selle asjaga tegelda kiäkiq es võtaq vaivas taa aśagaq tegemist tetäq

suveaeg suvõ|aig -ao -.aigo36 suvinõ aig

suvehooaeg suv|i -õ -võ24 suvinõ aig

suvekodu suvõko|do -do -to sissek -kodo seenk -kodo(h)n seestü -kodost26

suvel suvõl .suvvõ ; eelmisel suvel käisin Soomes minevä suvvõ käve Soomõn

suvemaja suvõ|maja -maja -majja v -maia28 suvõtar|õ -õ -rõ24

suveniir (ilo)aśakõ|nõ -sõ -ist8 mälehtüs|asi -aśa -.asja43 meelüs* -e -t9 ; tõin selle endale suveniiriks tõi taa hindäle mälehtüses ; suveniiripood iloaśapuuť

suvepäevad m suvõ|pääväq -.päivi -.päivi35 ; ettevõtte suvepäevad korraldati Võrumaal ettevõttõ suvõpääväq kõrraldõdiq Võromaal

suveräänne esiq.saisja - -t3 esiqolõja - -t3 .hindäperi .hindäpääl

suveräänsus esiq.saismi|nõ -sõ -st5 esiqolõmi|nõ -sõ -st5

suvevaheaeg suvõ|vaih -.vaihõ v -.vahjõ -vaiht19 suvõ.vaihõ|aig -ao -.aigo36 suvinõ vaih

suveöö suvõü̬ü̬ - -d51 suvinõ ü̬ü̬

suveülikool suvõüli|ku̬u̬ľ -kooli -ku̬u̬li37

suvi v suv|i -õ -võ24 ; ta oli suvi otsa maatööd teinud tä olľ suvi läbi v terve suvõ maatüüd tennüq ; lapsed kasvasid suve jooksul kõvasti pikemaks latsõq kasviq suvõgaq hulga pikembäs

suvila suvõ|maja -maja -majja v -maia28 suvõko|do -do -to sissek -kodo seenk -kodo(h)n seestü -kodost26 ; sõitsime suvilasse peale jaanipäeva sõidimiq suvõmajja päält jaanipäävä ; autosuvila elämiseauto, maja-auto

suviline suvili|nõ -sõ -st5

suvine suvi|nõ -dsõ -st7 ; suvine päike kõrvetas nahka suvinõ päiv paloť nahka ; ilm on soe ja suvine ilm om lämmi ja suvinõ

suvinisu suvõnis|u -u -su26

suvisted m suvistõ|pühiq -pühhi -pühhi24 ; suvisteks tuuakse kased tuppa suvistõpühis tuvvasõq kõoq tarrõ

suvitaja suvitaja - -t3 ; Pärnu rannas käib tuhandeid suvitajaid Pärno randa käü tuhandit suvitajit

suvitama suvi|tama -taq -da82 ; läks mere äärde suvitama lätś mere viirde suvitama

suviti suvildõ

suvivikk kasvot vikḱ viki vikki37 kurõ|herneq -.herne -hernet18

suvivili tõug tõvvu .tõugu36 tõ(vv)u|vili -vi(l)lä v -vi(l)ľa -.viljä v -.vilja43 suvõ|vili -vi(l)lä v -vi(l)ľa -.viljä v -.vilja43

svastika haaḱ|risť -risti -.risti37

sviit sviiť sviidi .sviiti37 lukśtar|õ -õ -rõ24

sviiter kampś kampsi .kampsi37 kamsś kamsi .kamssi37

sõba sõ|ba -ba -pa26 suuŕrätť suurõräti suurträtti37 kõri|k -gu -kut13 ; võttis sõba õlgadele ja astus kiriku poole võtť kõrigu olgõ pääle ja astsõ kerigu poolõ

sõber sõbõr v sõpr sõbra .sõpra45 ; poisil on palju sõpru poisil om hulga sõpro ; kel sõira, sel sõber kel sõira, tuul sõpra ; ta on suur raamatusõber tä om suuŕ raamadusõbõr ; ta hakkas mu sõbraks tä lei mullõ sõbras

sõbralik sõbõr v sõpr sõbra .sõpra45 sõbra|nõ -dsõ -st7 .moośka - -t3 (küländ) sõbrali|k -gu -kku38 ; sa võiksid ta vastu sõbralikum olla sa võissit timä vasta lahkõmb ollaq ; ta on sõbralik koer tä om sõbõr pini ; sõbralikum sõbrõmb

sõbralikult sõbratsõhe .lahkõhe ; koer liputas sõbralikult saba pini olľ sõbõr, höörüť handa ; leppige sõbralikult ära! lepkeq hään meelen ärq!

sõbranna = sõbratar sõbõr v sõpr sõbra .sõpra45 ; ta on mu kooliaegne sõbranna tä om mul kooliaolinõ sõbõr

sõbrunema sõbras .saama ; lapsed sõbrunevad kergesti latsõq saavaq kergehe sõbras

sõbrustama sõbrustõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 sõbõr olõma ; poiss sõbrustas hobustega poiskõnõ olľ hobõsidõgaq sõbõr ; ta ei sõbrustanud kellegagi tä es sõbrustõllõq kinkagiq

sõda sõda sõ̭a sõta29 tapõlus -õ -t9 ; Esimene maailmasõda Edimäne ilmasõda ; Teine maailmasõda Tõõnõ ilmasõda ; lume-, vee-, sõnasõda lumõ-, vii-, sõ̭nasõda ; kahe perenaise vahel käib köögis alati sõda katõ pernaasõ vaihõl käü köögin alasi tapõlus

sõdalane sõ̭a|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 .sõ̭ali|nõ -sõ -st5

sõdima sõta pidämä .tap|lõma tapõldaq .taplõ78 sõ|dima -tiq -di57 ; sõditi viimse veretilgani tapõldi viimätseniq veretsilganiq ; nad sõdisid sõnadega peiq sõ̭nnogaq sõta

sõdur .soldań -i -it4 .sol|dań -dani -.danni38 sõ̭a|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 solda|ť -di -tit13

sõel sõgõl v sõkl sõgla .sõkla45 (plekist) .tursla - -t3 turs|laaḱ -laagi -.laaki37 .tursla|ḱ -gi -kki38 .turslah -i -hi26 ; hõõrus marjad läbi sõela hõ̭õ̭rď maŕaq läbi sõgla ; neiu sai läbi tiheda sõela siiski ülikooli sisse näio sai läbi tihtsä sõgla sõ̭skiq suurtõkuuli sisse

sõeluma 1. sõgluma v .sõklma v sõgõlma .sõkluq sõglu 71 min 1. ja 3. k sõgli ; sõelusin sõelaga liiva sõgli sõglagaq liiva ; sõeluti, kuni leitigi sobiv kandidaat valiti, nika ku löütigiq paslik kandidaať 2. (jalon) sõõra|tama -taq -da82 sõ̭õ̭rdma sõ̭õ̭'rduq sõõru64 edesi-tagasi ju̬u̬skma ; lapsed sõeluvad jalus latsõq sõõratasõq jalon ; ringi sõeluma traagõldama, traavõldama, tsõõratama, sõgluma

sõge sõkõ - -t14 rum|maľ -ala -alat4 ulľ ulli .ulli37 ; oli nii sõge, et jättis kohvri valveta olľ nii rummaľ, et jätť kohvri valvõldaq ; kes sind sõgedat teab? kiä sinno ulli tan tiid?

sõgelane eläjät pümmeparm pümmeparmu pümmet.parmu37

sõiduauto sõiduauto - -t1 .väiko massin

sõiduk sõidu|riist -riista -.riista30 ri̬i̬q-rattaq reki-rattidõ reki van m -rattit25

sõidukiirus (sõidu)kibõhus -õ -t9 (sõidu)käbehüs -e -t9

sõidukijuht massina|juhť -juhi -.juhti36 sõiduriista|juhť -juhi -.juhti36

sõiduplaan sõidu|plaań -plaani -.plaani37

sõiduriist sõidu|riist -riista -.riista30 ri̬i̬q-rattaq reki-rattidõ reki van m -rattit25 ; auto on maal vajalik sõiduriist auto om maal tarvilinõ sõiduriist

sõidutama sõidu|tama -taq -da82 .sõitma .sõitaq sõida61 ; käisin arsti sõidutamas käve tohtrit sõitman

sõidutee sõiduti̬i̬ - -d51 ; ära astu sõiduteele! astku eiq tii pääle!

sõiduvesi sõidu|vesi -vi̬i̬ -vett42 ; on oma sõiduvees om uman sõiduviin

sõim (sõime) seiḿ seime .seime35 pala|ť -di -tit13 kromp kromba .krompa31 ; sõim on hobusel ja lehmal, kuhu hein sisse pannakse kromp om hobõsõl ja lehmäl, kohe hain sisse pandas ; lastesõim latsiseiḿ

sõim (sõimu) .sõimami|nõ -sõ -st5 vannu|ḱ -gi -kit13 .vanmi|nõ -sõ -st5 ; mõnel pool ei kuule muud kui sõimu mõ̭nõl puul kuulõ-iq muud ku sõimamist

sõimama .sõimama sõimadaq .sõima77 .vanma .vannuq vannu64 .haukma .haukuq haugu 64 min 1. k haugi õ̭nnista|ma -q -83 õiõnda|ma -q -83 ; sõimas töötajal näo täis sõimaś tüütäjäl näo täüs ; perenaine sõimab mind iga päev pernaanõ egäpäivi sõimas minno ; koeraks sõimama pinitämä ; litsiks sõimama litsitämä ; märaks sõimama märätämä ; seaks sõimama tsiatama ; sõimates sõimamiisi

sõimerühm seime|rühm -rühmä -.rühmä35

sõimlema .sõimõlõma sõimõldaq .sõimõlõ86 jagõl|õma -daq -õ85

sõimunimi sõimunim|i -e -me24

sõimusõna sõimusõ̭n|a -a -na28 vannugisõ̭n|a -a -na28 .vanmissõ̭n|a -a -na28

sõir sõir sõira .sõira30 (küdset) sõirapeesütüs -e -t9 ; sõira tehakse ikka jaanipäevaks sõira tetäs iks jaanipääväs ; lõigati sõiratükid ja praeti pannil, siis need venisid nagu nöör sõiramuroq lõigadiq ja küdsediq panni pääl, sõ̭s nuuq vinnüq niguq kabõľ

sõit sõit sõidu .sõitu37 .sõitmi|nõ -sõ -st5 ; kiire sõit kipõ sõit ; meil on pikk sõit ees meil om pikḱ sõit iin ; jalgrattasõit rattasõit ; võidusõit võikisõitminõ, võituajaminõ ; rallisõit rallisõitminõ

sõitja .sõitja - -t3 ; sõitjad sisenesid bussi inemiseq tulliq bussi pääle ; krossisõitja krossisõitja

sõitlema .sõitlõma sõidõldaq .sõitlõ78

sõitma .sõitma .sõitaq sõida61 (tassakõistõ) ľoko|tama -taq -da82 kõdśo|tama -taq -da82 mitmit kõrdo .sõitlõma sõidõldaq .sõitlõ78 seto kiil' kata|tama -taq -da82 ; sõidab laevaga Soome sõit laivagaq Suumõ ; auto sõitis 140 km/h auto sõitsõ 140 km/h ; sõitis seenele sõitsõ siinde ; ringi sõitma katatama, sõitlõma ; ennem sõita aeglaselt, kui paar korda kraavis käia innemb kõdśotaq, ku paaŕ kõrda kraavin kävvüq ; maalt linna sõitev buss maalt liina sõitja busś ; vastlanädalal sõidetakse hobustega hobõstõgaq katatõdas maaselitsah

sõitmine .sõitmi|nõ -sõ -st5 sõit sõidu .sõitu37 ; merejääl sõitmine keelati keeleti mereijä pääl sõitminõ

sõjaaeg sõ̭a|aig -ao -.aigo36 ; sõjaaja mälestused sõ̭aao mäletämiseq

sõjaaegne sõ̭a ao sõ̭a.aoli|nõ -dsõ -st5 sõ̭a.aig|nõ -sõ -sõt6 ; sõjaaegsed lapsed sõ̭a ao latsõq

sõjaeelne inne sõta innesõ̭a.aoli|nõ -dsõ -st5 innesõ̭a.aig|nõ -sõ -sõt6 ; sõjaeelsed aastad aastaq inne sõta

sõjajärgne päält sõ̭a ; sõjajärgne maailm maailm päält sõ̭a

sõjakas .sõ̭ali|nõ -dsõ -st5 tü(l)lü.kakja - -t3 tü(l)lü.kiskja - -t3 tapõlusõhimoli|nõ -dsõ -st5 ; viikingid olid sõjakas rahvas viikingiq olliq tüllükakja rahvas

sõjakohus sõ̭a|kohus -.kohtu -kohu(s)t23

sõjakäik sõ̭a|käüḱ -käügi -.käüki37 ; sõjakäigult toodi kaasa sõjasaaki sõ̭akäügilt tuudi üten sõ̭ahääd

sõjalaev sõ̭a|laiv -laiva -.laiva30

sõjalaevastik sõ̭alaivistu* - -t1 laivavä|gi -e -ke25 m sõ̭a|laivaq -.laivo -.laivo30

sõjaline sõ̭a- .sõ̭ali|nõ -dsõ -st5 ; riik palus sõjalist abi riiḱ pallõľ sõ̭aapi ; tal on sõjaline haridus täl om sõ̭akoolitus

sõjamees sõ̭a|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 .sõ̭ali|nõ† -dsõ -st5

sõjandus sõ̭aaśandus -õ -t9

sõjanui sõ̭a|nui -nuia -.nuia31 kooluper|ä† -ä -rä24 seto kiil' kiior -a -at4

sõjaolukord sõ̭a|aig -ao -.aigo36 sõda sõ̭a sõta29 sõ̭a|sais -saiso -.saiso37

sõjapealik sõ̭a.pääli|k -gu -kku38 sõ̭a|herr -herrä -.herrä35 väe.pääli|k -gu -kku38

sõjapõgenik sõ̭apagõ(hõ)ja - -t3 sõ̭apagula|nõ -sõ -st5 sõ̭a.paossi(h)n olõja ; kui lahingud lõppesid, läksid sõjapõgenikud koju tagasi ku tapõlusõq olliq läbi, lätsiq (sõ̭a)paossin olõjaq kodo tagasi

sõjariist sõ̭a|riist -riista -.riista30 vääs† vääsä .vääsä35

sõjasaak sõ̭ahää - -d50 sõ̭ahüä - -d50 sõ̭a|saaḱ -saagi .-saaki37

sõjaseisukord sõ̭a.säädü|s -(se) -(s)t10 ; sõjaseisukorra tõttu ei pääsenud inimesed liikuma sõ̭asäädüse perrä es päseq inemiseq liikma ; Brasiilias kehtestati sõjaseisukord Brasiilian panti masma sõ̭asäädüs

sõjatööstus sõ̭atü̬ü̬stüs -e -t9

sõjavang sõ̭a|vanǵ -vangi -.vangi37

sõjavastane sõ̭avastali|nõ -(d)sõ -st5 sõ̭avasta|nõ -dsõ -st7 sõ̭a .vasta ; linnas toimus sõjavastane meeleavaldus liinan näüdäti sõ̭a vasta miilt ; ta on sõjavastane tä om sõ̭a vasta

sõjaveteran sõ̭avete|raań -raani -.raani37

sõjaväebaas sõ̭aväe tugikotus sõ̭aväe|baaś -baasi -.baasi37

sõjaväekohustus (sõ̭a)väe.sunďus -õ -t9

sõjaväekohustuslane väesunnialo|nõ -dsõ -st7

sõjaväelane sõ̭a|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 sõ̭a.väelä|ne -dse -st5

sõjaväeline sõ̭aväe- sõ̭a- .sõ̭ali|nõ -dsõ -st5 sõ̭a.väeli|ne -dse -st5 ; sõjaväeline riigipööre sõ̭aväe riigipüürdmine

sõjaväeosa sõ̭aväeos|a -a -sa26

sõjaväeteenistus väeteenistüs -e -t9 väeteenüsḱ -i -it13 väeti̬i̬ńmi|ne -se -st5 ; sõjaväeteenistus köidab naisi üha enam väeteenistüs miildüs naisilõ kõrrast inämb

sõjavägi sõ̭avä|gi -e -ke25 vä|gi -e -ke25 sõda† sõ̭a sõta29 ; sõjaväes olema väe all olõma ; poiss kutsuti sõjaväkke poisś kutsuti sõ̭aväkke ; sõjavägi tuli linna sõda tulľ liina

sõkal hrl sõkõľ .sõklõ sõkõld22 ; sõklad kõśu, kõsikõsõq, sõklõq

sõklane .sõkli|nõ -dsõ -st5 kõśu|nõ -dsõ -st7

sõlg sõlǵ sõlõ .sõlgõ34 ; sõlega kinnitama sõlgama

sõlm sõlḿ sõlmõ .sõlmõ35 ; tegi niidile sõlme otsa tekḱ niidi otsa sõlmõ ; soojussõlm lämmäkeskus ; keel läks sõlme kiiľ lätś sõlmõ ; laeva kiirus oli viis sõlme laiva kibõhus olľ viiś sõlmõ

sõlmiline .sõlḿliga|nõ -dsõ -st5 ; sõlmiline lõng sõlḿliganõ lang

sõlmima .sõlḿma .sõlmiq sõlmi63 .köütmä .köütäq köüdä61 kõrras .sõlmama sõlmadaq .sõlma77 ; sõlmib niidiotsad kokku sõlmas niidiotsaq kokko ; sõlmis rätinurgad lõua alla köüť rätinukaq lõvva alaq sõlmõ ; sõlmis kiiresti uusi tutvusi sai kipõlt vahtsidõ inemiisigaq tutvas ; noored sõlmisid abielu noorõq lätsiq paari

sõlmküsimus .päämäne küsümüs v hädä pää|asi -aśa -.asja43 ; lahkarvamused sisepoliitika sõlmküsimustes vaiõlusõq sisepoliitiga päämäidsin küsümüisin

sõltlane ori oŕa .orja43 lõ̭ianolõja - -t3 ; alkoholisõltlane viinaori, viinahaigõ

sõltuma olõnõ|ma -daq -89 olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58 ; meie tulek sõltub mitmest asjaolust mi tulõminõ olõnõs mitmõst aśast ; gaasi ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust gaasi ruuḿala olõnõs lämmäst ja rõhust ; kõik sõltub sinust endast kõ̭iḱ om su hindä tetäq ; ta ei sõltu kellestki timä ei piäq kedägiq kullõma v tä ei olõq kinkagiq käskeq-keeldäq ; selles riigis on meedia poliitikutest sõltuv seon riigin om meediä poliitikidõ käsüalonõ v meelevallan

sõltumatu .hindäperi va|ba -ba -pa28 ; tüdruk läks tööle ja on nüüd majanduslikult sõltumatu tütäŕlatś lätś tüühü ja eläs noq uma käe pääl ; sõltumatu ajakirjandus vaba aokirändüs

sõltumatult umaette eräl(d)e .hindäette ; loodusseadused toimivad meist sõltumatult luudusõ säädüseq masvaq mi tahtmisõst erälde

sõltuvus olõnõmi|nõ -sõ -st4 .orjus -õ -t9 lõ̭ig lõ̭ia .lõ̭iga32 ; ravimi-, uimastisõltuvus rohost, hoimarohost olõnõminõ ; viin tekitab sõltuvust viin võtt võimust

sõmer sõm|mõŕ -õra -õrat4 ; sõmer liiv sorrõ liiv ; sõmer lumi teräline lumi

sõna sõ̭n|a -a -na28 ; sõna viima, tooma sõ̭nna viimä, tuuma ; sõna kuulama sõ̭nna kullõma ; sa võtsid mul sõnad suust sa haarit mul sõ̭naq suust ; tema sõnul oli asi nii timä sõ̭nno perrä olľ asi nii ; vahetasin sõbraga tänavanurgal paar sõna kõ̭nõli sõbragaq uulidsa nuka pääl paaŕ sõ̭nna ; ta ei oska sõnagi rootsi keelt tä mõista-aiq sõ̭nna roodsi kiilt ; onu saatis Kanadast sõna, et on elus uno saať Kanadast sõ̭na, et om elon ; võttis sünnipäevalauas sõna võtť sünnüpäävälavvan sõ̭nna ; ta ei saa sõna suust täl ei tulõq sõ̭nna suust ; kas keegi soovib veel sõna? kas kiäkiq taht viil midä üldäq? ; nimisõna nimisõ̭na ; tegusõna tegosõ̭na ; märksõna tähüssõ̭na ; omasõna umasõ̭na ; põlissõna põlinõ sõ̭na, põlissõ̭na ; laensõna lainat sõ̭na, lainsõ̭na ; tehissõna tett sõ̭na, tetüssõ̭na ; deskriptiivne sõna helüloomulinõ sõ̭na ; onomatopoeetiline sõna helüperrä sõ̭na ; murdesõna murdõsõ̭na ; slängisõna slängisõ̭na ; muutuvad ja muutumatud sõnad muutujaq ja muutmaldaq sõ̭naq ; sõnaliigid sõ̭naliigiq ; sõnajärg liikmõjärekõrd

sõna-sõnalt sõ̭nalt sõ̭na-sõ̭nalt .täpsähe .täpsäle ; laps tuupis õppetüki sõna-sõnalt pähe latś ai opitükü hindäle sõ̭na-sõ̭nalt päähä ; korda sõna-sõnalt, mis ta sulle ütles! kõrdaq sõ̭nalt, midä tä sullõ üteľ!

sõnahaaval sõ̭nahuisi üte sõ̭na .viisi

sõnajalg sõ̭na|jalg -jala -.jalga33

sõnakas sõ̭naka|nõ v sõ̭naka|s -dsõ -st5 sõ̭naka|s - -t15 hää .ütlemisegaq hää jutugaq v suuvärgigaq ; sõnakas mees sõ̭nakas miiś

sõnake sõ̭nakõ|nõ -sõ -ist8 ; keegi ei poetanud sõnakestki kiäkiq es lausuq sõ̭nna kah ; ma ütleksin ka sõnakese ma ütelnüq kah sõ̭nakõsõ

sõnakehv .veitü v .väiko jutugaq ; sõnakehv inimene müütläne, müütnik, mürk, mürkläne, ugalanõ ; kõik olid väsinud ja sõnakehvad kõ̭iḱ olliq väsünüq ja veitü jutugaq

sõnakuulelik sõ̭na.kullõja - -t3 sõ̭nali|nõ -dsõ -st5 v sõ̭na.võtli|k -gu -kku38 ; hea sõnakuulelik laps hää sõ̭nalinõ v sõ̭nakullõja latś ; see on sõnakuulelik hobune, seda pööra, kuhu tahad taa om sõ̭nalinõ hopõń, taad käänäq, kohe taht

sõnakuulmatu sõ̭na.kullõmaldaq kammõli|k -gu -kku38 (latsõ kotsilõ) .mardla|nõ -sõ -st5 ; sõnakuulmatud lapsed sõ̭nakullõmaldaq latsõq v mardlasõq

sõnakõlks paľas sõ̭na sõ̭na|kõlkś -kõlksi -.kõlksi37 ; ära võta tõsiselt, ma ütlesin seda sõnakõlksuks! ma ütli tuud sõ̭nas, ärq võtkuq tõsitsõhe!

sõnalavastus sõ̭natük|k -ü -kü37

sõnama .ütlemä üteldäq v (.)üldäq .ütle78 .lausma .lausuq lausu64 .kitmä kittäq kitä61

sõnamurdja sõ̭nasü̬ü̬jä - -t3 .petjä - -t3 petüs -(s)e -t11 ; Vello osutus sõnamurdjaks Vello piä-äs sõ̭nna

sõnamäng sõ̭na|mäng -mängo -.mängo37 sõ̭navi|kuŕ -guri -gurit4

sõnapidaja sõ̭napidäjä - -t3 sõ̭nali|nõ -)d)sõ -st5 sõ̭nakõ|nõ -sõ -ist8 ; tema on sõnapidaja inimene timä om sõ̭nalinõ inemine

sõnaraamat sõ̭naraama|t -du -tut13

sõnastama sõ̭(n)nos .säädmä .sõ̭nna .pandma sõ̭nnogaq .ütlemä v kirotama ; raskesti sõnastatud tekst rassõn keelen v keerolinõ teksť ; küsimused tuleb sõnastada lühidalt küsümüseq tulõ lühkühe üldäq ; ümber sõnastama ümbre ütlemä

sõnastik sõ̭nastu - -t1 sõ̭nako|go -go -ko26 (vähämb) sõ̭naraama|t -du -tut13 ; piltsõnastik lastele pilťsõ̭nastu latsilõ

sõnastus ki̬i̬ľ keele ki̬i̬lt40 sõ̭naq sõ̭nno sõ̭nno28 m sõ̭na.säädmi|ne -se -st5 ; artikli sõnastus polnud hea artikli olľ kehvä keelegaq ; muudab veidi sõnastust sääd veidüq sõ̭nno ümbre ; ülevas sõnastuses luuletused pidolikun keelen luulõtusõq

sõnasõda .ütlemi|ne -se -st5 vaiõlus -õ -t9 tül|ü -ü -lü26 ; läks sõnasõjaks lätś ütlemises

sõnatu sõ̭noldaq vakka .vaiki ; sõnatu käepigistus sõ̭noldaq käeandminõ ; mehed olid sünged ja sõnatud meheq olliq torsin ja vakka ; see võttis mind sõnatuks mul es olõq sõ̭nno

sõnavabadus sõ̭navabahus -õ -t9

sõnavahetus sõ̭na|vaih -.vaihõ v -.vahjõ -vaiht19 vaiõlus -õ -st9 tül|ü -ü -lü26 .ütlemi|ne -se -st5 ; sõnavahetust oli ka, aga lasin halva kõrvust mööda sõ̭navaiht ka olľ, a lasi kuŕa läbi kõrvo

sõnavara sõ̭navar|a -a -ra28 m sõ̭naq sõ̭nno sõ̭nno28 ; lapse sõnavara on kasvanud latś tiid joba inämb sõ̭nno v latsõl om joba inämb sõ̭nno ; põhisõnavara põhisõ̭navara ; üldsõnavara laemb sõ̭navara ; oskussõnavara eräalasõ̭navara

sõnavaraõpetus sõ̭navaraoppu|s -(sõ) -(s)t10 leksikoloogia - -t3

sõnavõtja kõ̭nõlõja - -t3 sõ̭na.võtja - -t3

sõnavõtt jut|t -u -tu37 kõ̭nõq .kõ̭nnõ kõ̭nõt18 kõ̭nõlõmi|nõ -sõ -st5 üles.astmi|nõ -sõ -st5 ; direktori sõnavõtt oli lühike direktri kõ̭nõq olľ lühkene ; koosolekul oli palju sõnavõtte kuunolõkil olľ mitmit kõ̭nõlõjit

sõnaõigus sõ̭na.õigu|s -(sõ) -(s)t10

sõnelema .tśank(õ)lõma tśangõldaq .tśank(õ)-lõ85 tśagõl|õma -daq -õ85 .hank(õ)lõma hangõldaq .hank(õ)lõ85 .höüstelemä höüsteldäq .höüstele85 .tõ̭nkõlõma tõ̭ngõldaq .tõ̭nkõlõ85 hangu|tama -taq -da82 sõ̭notõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 sõ̭nõl|õma -daq -õ85 sõ̭no|tama -taq -da82 ; mõnikord hakatakse sõnelema tühise asja pärast mõ̭nikõrd naatas tühä aśa peräst tśankõlõma

sõnn pulľ pulli .pulli37

sõnnik sit|t -a -ta30 kaŕaaia vägi ; hobuse-, veise-, sea-, linnusõnnik hobõsõ-, lehmä- tsia-, tsirgusitt ; sõnnikut vedama sitta vidämä ; sõnnikuhais sitahais

sõnnikuhark sita|vigõl -vigla -.vikla45 sita|harḱ -hargi -.harki37

sõnnikuhunnik sitauni|k -gu -kut13

sõnnikune sita|nõ -dsõ -st7

sõnnikuvedaja sitavi|täi -däjä -däjät4 sitavidoni|k -gu -kku38 sita.vuusni|k -gu -kku38

sõnnikuveotalgud sitavidämise talos sitatalos -(s)õ -t11

sõnum sõ̭n|noḿ -oma v -omi -omat v -omit4 sõ̭n|a -a -na28 teedüs -(s)e -t11 ti̬i̬dü|s -(se) -(s)t10 ti̬i̬dmi|ne -se -st5 ti̬i̬d tiiu ti̬i̬du37 ; läks sõnumit viima lätś teedüst viimä ; saatis sõnumi saať sõ̭nomi

sõnuma sõ̭n|oma -noq -o57 sõ̭no|tama -taq -da82 ärq tegemä ; ära nüüd ära sõnu! sõ̭nogu-iq noq!

sõnumine sõ̭notus -õ -t9

sõnumitooja sõ̭natu̬u̬ja - -t3 sõ̭na.andja - -t3

sõprus m .sõprus -õ -t9 sõbra- ; sõpruskohtumine sõprusmäng ; sõpruslinn sõbraliin ; sõpruse poolest sõbra(mehe) poolõst ; tegi mulle selle töö sõpruse poolest ära tekḱ mullõ sõbroldõ taa tüü ärq ; sõpruskond m sõbraq

sõprussidemed hää läbi.saaminõ v läbi.käümine

sõrasilm hõra(s)|silm -silmä -.silmä35

sõre sorrõ - -t14 ; sõre jahu sorrõ jauh

sõrendus hõrrõkiri* hõrrõkirä v hõrrõkiŕa hõrrõt-.kirjä v hõrrõt.kirja43 ; autori sõrendus autori hõrrõkiri

sõrestik vah(t)|värḱ -värgi -.värki37 sõrõsti|k -gu -kku38 roovindus* -õ -t9 hõrõsti|k* -gu -kku38

sõrg sõrg sõra .sõrga33 pägü|mits -mitsä -.mitsä37 pägü|nits -nitsä -.nitsä35 pä|küm -gümä -gümät4

sõrgats (kabjaliidsi jalal) hõrga|tś -dsi -tsit13 hõrga|tsiḿ -tsimi -.tsimmi38

sõrm näp|p -o -po37 ńap|p -o -po37 v sõrḿ sõrmõ .sõrmõ35 ; tal oli juba sõrm päästikul täl olľ ńapp joba trikli pääl ; sõrme vedama tśanku vidämä ; vaatas läbi sõrmede kai müüdä v es tiiq vällä

sõrmeava sõrmuli|nõ -sõ -st5

sõrmejälg näpo|jälǵ -jäle -.jälge34

sõrmeküüs sõrmõ|küüdś -küüdse -küüst39

sõrmik sõrḿ|kinnas -.kinda -kinnast23 sõrmulinõ kinnas

sõrmitsema näpeldä|mä -q -83 sõrmi|tama -taq -da82 sõrmi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 .sõrmõlõma sõrmõldaq .sõrmõlõ85 mitmit kõrdo näpotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 sõrmit(s)õ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; mungad sõrmitsevad palvehelmeid mungaq sõrmitsõllõsõq palvushelmit ; sõrmitseb kitarrikeeli sõrmitsõllõs kitarrikiili

sõrmkäpp: kuradi-sõrmkäpp juuda-jumalakäpp, käokäterätť

sõrmkübar sõrḿkü|päŕ -bärä -bärät42 nal' näpo.kiivri - -t1

sõrmlaud muus sõrḿ|laud -lavva -.lauda33 sõrmuli|nõ -sõ -st5 sõrmili|nõ -sõ -st5

sõrmus sõrmus -(s)õ -t11 (sõrḿ)vits (-)vitsa (-).vitsa30 ; kuldsõrmus kuldvits, kuldsõrmus

sõrnik kohopiimäkót|letť -leti -letti37 sõrni|k -gu -kut13

sõstar (verrev) hõra|k -ga v -gu -kat v -kut13 jaani|mari -maŕa -.marja43 (must) siti|k -ga v -gä -kat v -kät13 ; valge sõstar valgõ jaanimari, valgõ hõrak, valgõ sitik ; mage sõstar mõtshõrak ; roheline sõstar ha(l)ľas sitik

sõtkas eläjät sõtkas .sõtka sõtkast22

sõtkuma .sõkma sõkkuq sõku64 kõrras .sõksama sõksadaq .sõksa77 mitmit kõrdo sõkiskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 (leibä, savvi) .kastma .kastaq kasta61 (savvi) sikkama sikadaq sikka77 ; heina sisse sõtkutud teerada haina sisse sõkut tiirada ; loomad sõtkusid vilja eläjäq sõkiq villä ; leivatainast sõtkuma leibä kastma

sõudepaat .sõudmisloodsi|k -gu -kut13

sõudesport .sõudõ|sporť -spordi -.sporti37

sõudja .sõudja - -t3

sõudma .sõudma (.)sõudaq sõvva66 .tõ̭mbama tõ̭mmadaq .tõ̭mba77 (sälägaq loodsigu nõna poolõ) hu̬u̬pama hoobadaq hu̬u̬pa77 ; sõudsid üle jõe sõvviq üle jõ̭õ̭

sõõm sõ̭õ̭m sõõmu sõ̭õ̭'mu37 (k)lõ̭nkś (k)lõ̭nksi .(k)lõ̭nksi37 klõ̭mahk -u -ut13 klõ̭mḿ klõ̭mmi .klõ̭mmi37 serbäh(t)üs -e -t9 serväh(t)üs -e -t9 lõvva|täüs -tävve -täüt49 suu|täüs -tävve -täüt49 ; jõi suure sõõmu külma vett jõi suurõ lõvvatävve külmä vett ; hingas sõõmu külma õhku hengäś sõõmu külmä õhku

sõõr tsõ̭õ̭ŕ tsõõri tsõ̭õ̭'ri37 ; istuvad tule ümber sõõris istusõq tulõ ümbre tsõõrin ; valgussõõr valgusõtsõ̭õ̭ŕ

sõõrduma sõ̭õ̭rdu|ma -daq -80 sõõrah(t)u|ma -daq -84

sõõre sõõrmas sõ̭õ̭'rma sõõrmast23 sõõrmõs sõ̭õ̭'rmõ sõõrmõst23 sõõrõq sõ̭õ̭'rmõ sõõrõnd16 ; ninasõõre nõ̭nasõõrõq

sõõrik 1. tsõõri|k -gu -kut13 ; sõõriku põhjaga puunõu tsõõrigu põḣagaq puuannoḿ 2. tsõõri|sai -saia -.saia30 tsõõri|k -gu -kut13 pondsi|k -gu -kut13 ; lapsed sõid korraga ära pool kilo sõõrikuid latsõq seiq kõrragaq ärq puuľ killo tsõõrisaio

sõõrutama sõõra|tama -taq -da82 sõ̭õ̭rdma sõ̭õ̭'rduq sõõru64

säbruline tsäberi|k -gu -kku38 tsibõri|k -gu -kku38 tsäbroli|nõ -dsõ -st5 hurmõli|nõ -dsõ -st5 ; lillel on ilusad säbrulised lehed lillil ommaq ilosaq tsäbrolidsõq leheq

säbrus tsäbrä(h)n tsäbro(h)n

säbrutama tsäbrä|tämä -täq -dä82 tsäbro|tama -taq -da82 tsäbärdä|mä -q -83 tsähü|tämä -täq -dä82 ; oli oma juuksed ära säbrutanud olľ umaq hiusõq ärq tsäbrätänüq

säde ki|põń -bõna -bõnat4 ti|põń -bõna -bõnat4 tsi|põń -bõna -bõnat4 tsä|peń -benä -benät4 tsä|päń -bänä -bänät4 kirǵ kire .kirge34 v .kirgli - -t1 ; tulesäde tulõkipõń, tulõkirǵ ; kuusepuu põlemisel tekivad sädemed tulõkirglit aja vällä, ku kuusõpuu palas ; tal oli kaval säde silmis täl olľ kavvaľ kipõń silmin v tä kai kavaluisi

sädelema .helkelemä helgeldäq .helkele85 .läükelemä läügeldäq .läükele85 ; lumi sädeleb lumi helkeles ; seinakontakt sädeleb sainatepsli pill joba kibõnit

sädelev .läükelejä - -t3 .helksä - -t3 .hilksa - -t3 ; ostis endale sädeleva ripsmetuši osť hindäle läükelejä silmäkarvavärmi

sädelus läügeq .läüke läüget18 helgeq .helke helget18 hilgõq .hilkõ hilgõt18 ; lume pimestav sädelus lumõ vallus läügeq ; nägin ta silmis rõõmusädelust näi tä silmin rõõmuhelget

sädin tsa|kin -gina -ginat4 tsä|kin -ginä -ginät4 tsä|tsin -dsinä -dsinät4 ; varblaste sädin kostus tuppa varblaisi tsakin olľ tarrõ kuuldaq

sädisema tsädsis|emä -täq -e87 tsägis|emä -täq -e87

sädistama tsädsistä|mä -q -83 tsägis|emä -täq -e87 ; tüdrukud sädistasid koridoris tütäŕlatsõq tsädsistiq kalitorin

säga sä|gä -gä -kä24 sä|gä -ä -kä25

säh seh ; säh, koer, sulle ka vorsti! seh, pini, sullõ kah vorsti! ; säh sulle vaba õhtut! seh sullõ vapa õdakut!

sähvakas tsähv́ tsähvi .tsähvi37 nähv́ nähvi .nähvi37 tsähvä|k -gu -kut13 nähvä|k -gu -kut13 ; andis hobusele ühe sähvaka anď hobõsõlõ üte tsähvi

sähvama .tsähvämä tsähvädäq .tsähvä77 .tsihvama tsihvadaq .tsihva77 vihvahu|tma -taq -da62 ; sähvas vihaselt midagi vastuseks tsähväś vihatsõhe midägiq vastussõs ; lehm sähvas sabaga lehm tsihvaś hannagaq

sähvatama .tsähvämä tsähvädäq .tsähvä77 ; tikk sähvatas põlema tikk tsähväś palama ; pilve seest sähvatas välk pilve seest tsähväś välḱ alla

sähvatus tsähvähüs -e -t9 tsähv́ tsähvi .tsähvi37 tsähvä|k -gu -kut13 ; taevas lõi sähvatusest äkki valgeks taivas lei tsähvähüsest kõrragaq valgõs ; mõttesähvatus mõttõhälgähtüs

sähvima .tsähv́mä .tsähviq tsähvi63 .tsihv́ma .tsihviq tsihvi63 vihvu|tama -taq -da82 .pälkämä pälgädäq .pälkä77 ; kõmiseb kõu ja sähvivad välgud tümistäs ja pälkäs ; sähvin vikatiga aia äärest nõgeseid tśoksi vikahtigaq aidveerest nõgõssit

säile põrm põrmu .põrmu37 jälǵ jäle .jälge34 ; pühakute säilmed pühhi miihi põrmuq ; leiti muinasaja kultuuri säilmed lövveti innemuistidsõ kultuuri jälgi

säilik muusõumi|asi -aśa -.asja43

säilikpuu hoiõt puu jätet puu

säilima .hoitu|ma -daq -80 püs|ümä -süq -ü70 .saistu|ma -daq -80 .saisu|ma -daq -80 v .saisma (.)saistaq saisa66 ; vana heinaküün on suurepäraselt säilinud vana hainaküün om väega häste alalõ püsünüq ; taliõunad säilivad keldris kevadeni talvõubinaq hoitusõq keldren keväjäniq ; lilled säilivad külmas paremini lilliq hoitusõq v saistusõq külmän parõmbahe ; mõni õun säilib suveni mõ̭ni upin saisus v sais suvõniq ; kombed on tänaseni säilinud kombõq ommaq täämbädseniq alalõ hoitunuq

säilitama .hoitma .hoitaq hoia 3. k hoit min 1. k hoiji min 3. k hoiť kesks hoiõt66 ; maasikaid ei saa värskena kuigi kaua säilitada maaśkit saa eiq kukki kavva värskilt hoitaq ; arhiivis säilitatakse ladinakeelseid käsikirju kiräkogon hoiõtas ladinakeelitsit käsikirjo ; säilitamine (alalõ)hoitminõ

säilitusained .hoitja|kraaḿ -kraami -.kraami37 .hoitjaollus -(s)õ -t11 .hoitmisollus -(s)õ -t11

säilivus .hoitumi|nõ -sõ -st5 .saismi|nõ -sõ -st5 ; sel kartulisordil on hea säilivus taa kardohkasorť sais häste üle talvõ ; säilivusaeg hoitumisaig ; kauba säilivusaeg on kolm kuud kaup kõlbas kolm kuud

säinas säünäs .säünä säünäst22

sälguline .tśalkliga|nõ -dsõ -st5 .tśaukliga|nõ -dsõ -st5 tsälgoli|nõ -dsõ -st5 tsärbeli|ne -dse -st5 ; mardikad närisid leheservad sälguliseks mardigaq jüriq lehti veereq tsälgolidsõs

sälk tśalk tśalga .tśalka30 tsälk tsälgä .tsälkä35 ; hakkas tüvesse sälku lõikama naaś tüve sisse tśalka lõikama

sälkama .tśalkama tśalgadaq .tśalka77

sämp tśamp tśambo .tsampo37 tśak|ḱ -i -ki37 tśalk tśalga .tśalka30 ; heegeldas pitsi serva kaherealised sämbud heegelď pitsi viirde katõrialidsõq tśakiq ; puuesemed kaunistati sämpudega puuaśaq ilostõdiq tśalkõgaq

säng säng sängü .sängü37 asõ -mõ v -ma -nd16 ; tõusis juba hommikul vara sängist nõssi joba hummogu varra sängüst üles ; jõgi on mitmes kohas sängi muutnud jõgi om mitmõn kotussõn juusku muutnuq ; jõesäng jõ̭õ̭põhi, jõ̭õ̭asõ

sängitama .kalmu .kandma (.maaha) .matma mattaq mata61 ; vanaema sängitati mulda vanaimä kannõti kalmu

sänikael tsäni|kaal -kaala -.kaala30 tsän|i -i -ni26 .väs(t)li - -t1 koir koira .koira37 krantś krandsi .krantsi37 .päähä.kääntäv -ä -ät4

sära helgeq .helke helget18 hiilõq .hiilõ hiilõt18 läügeq .läüke läüget18 .kirgelemi|ne -se -st5 .helkämi|ne -se -st5 .hilkämi|ne -se -st5 ; päikse, silmade sära päävä, silmi helgeq ; tema kõnes polnud erilist sära timä kõ̭nnõn olõ-õs tuud kibõnat ; tähtede sära tähti hilkämine ; särasilmad kibõnit pilvaq silmäq

säraküünal kibõna|künneľ* -.kündle -künneld23 tsärinä|künneľ* -.kündle -künneld23

särama .hiilama hiiladaq .hiila77 .läükämä läügädäq .läükä77 .helkämä helgädäq .helkä77 .hilkama hilgadaq .hilka77 v .kirgämä kirädäq .kirgä77 ; päike särab silmipimestavalt päiv läükäs nii, et silmist võtt pümmes ; lapsel läksid silmad peas särama latsõl lätsiq silmäq pään palama v helkämä ; tuba säras kullast ja karrast tarõ hiilaś kullast ja karrast

särav .helksä - -t3 .hilksa - -t3 hiilas .hiilsa hiilast22 .läüksä - -t3 .läükjä - -t3 .helkäjä - -t3 .hilkaja - -t3 v .kirgäjä - -t3 ; puhtusest särav kodu tarõ, miä läügüs puhtusõst ; särav isiksus illos v silmänakkaja inemine ; särav päike helkäjä päiv

säre tsärre - -t14

särg särǵ säre .särge34

särin tsär|rin -inä -inät4 ; kuuseoksad võtsid särinal tuld kuusõossaq võtiq tsärinälläq tuld

särisema tsäris|emä -täq -e87 .tsärrämä tsärrädäq .tsärrä77 tsär|ä(hä)mä -räq v -ädäq -rä v -ähä88 ; kui rasv pannil säriseb, on õige aeg pannkoogid peale panna ku rasõv panni pääl joba tsärises, om õigõ aig pliiniq pääle pandaq

säristama tsäristä|mä -q -83 ; säristab pannil liha praať panni pääl lihha ; isa säristab pardliga lõua puhtaks esä vuristas vundsivurrigaq lõvva puhtas ; keevitaja säristas viis minutit keevitäjä tsärisť viiś minotit

särk hamõq .hammõ hamõt18 hamõh .hammõ hamõht20 pluusõ - -t2 päävä|särḱ -särgi -.särki37 ; takune särk paklanõ hamõq ; kannab ruudulist päevasärki käü kruudulidsõ pääväsärgigaq ; hullusärk ullihamõq ; kui linnamehel särk seljast võtta, jääb ta alasti, aga kui võrokesel särk' seljast võtta, jääb särk selga ku liinamehel särk säläst võttaq, jääs alastõ, a ku võrokõsõl särḱ säläst võtta, jääs hamõh sälgä

särts v .võrkus -õ -t9 ; vanaisal on veel küllalt särtsu sees vanaesä om viil küländ võrksa v nakkamist täüs

särtsakas tsärre - -t14 .truksa - -t3 käpe - -t14 tsäpe - -t14 el|läv -ävä -ävät4 .võrksa - -t3 ; särtsakas naisterahvas tsärdsä ; väga särtsakas naisterahvas, läheb põlema kui tuli väega tsärre naistõrahvas, lätt palama ku tuli ; särtsakas maitse terräv maik

särtsatus tsärdsäh(t)üs -e -t9 tsäräh(t)üs -e -t9

särtsuma tsärähtü|mä -däq -84 tsärähtä|mä -q -83 .tsärtsmä .tsärtsüq tsärdsü64 ; proovisin, kas triikraud juba särtsub proovõ, kas presśraud joba tsärts

säru: Viru säru Viro tsirruľ;

säsi säs|ü -ü -sü26 tsä|dsü -dsü -tsü26 ; puusäsi puu süä

säte v .säädüse|sõ̭na* -sõ̭na -sõ̭nna28 ; on vastuolus põhikirja sätetega om põhikirä vasta v lätt põhikirä sõ̭nalõ vasta

sätendama .helkämä helgädäq .helkä77 .hilkama hilgadaq .hilka77 .helkelemä helgeldäq .helkele85 kimõlõ|ma -daq -80 ; meri sätendas meri helgäś

sätestama .paika .pandma ette kirotama .määrämä määrädäq .määrä30 .säädüste .pandma ; on sätestatud om üles pant ; juriidilise aktiga sätestatud õigusaktigaq paika pant ; seaduses sätestatud juhtudel säädüsen paika pantuil juhtumiisil

sättima .säädmä säädäq sää v säe 66 min 1. k säi .sääďmä .säädiq säädi 63 kesks säet mitmit kõrdo .säädelemä säädeldäq .säädele85 v lepü|tämä -täq -dä82 ; sätib ennast peegli ees säädeles piigli iin ; säti ennast mugavalt istuma! säeq hinnäst häste istma! ; sätib sajule vihma sääd v kisk vihmalõ ; oksad olid nii sätitud, et loom auku kukuks ossaq olliq nii lepütedüq, et elläi sisse satassiq

säuhti .tsäuht(i)

säutsuma .tsiukśma .tsiuksuq tsiuksu64 .tsiiksma .tsiiksuq tsiiksu64 tsädsistä|mä -q -83 ; varblased säutsuvad pesas varblasõq tsiukśvaq pesä pääl

säär v si̬i̬ŕ seere si̬i̬rt40 ; kuri koer võib hambad säärde lüüa kuri pini või seerest haardaq ; vesi on poolde säärde vesi om puuldõ siirde v poolõniq seereniq ; poiss on õues paljasääri poiss om välän pallidõ siirigaq ; poolsaar lõpeb pika kivise säärega puuľsaarõ ots om pikḱ kivine nõ̭na

säärane sääne .sääntse v .säändse v .sändse säänest7 .säände|ne -dse -st5 säänedä|ne -dse -st5 .säärde|ne -dse -st5 sääre .säärtse säärest7 nii|sääne -.sääntse v -.säändse v -.sändse -säänest7 .särne .särtse säräst7

sääreluu seereluu - -d50

sääremari seere|mari -maŕa -.marja43

säärik seeregaq saabas si̬i̬ŕ|saabas -.saapa -saabast22 seeri|k -gu -kut13 seerik| -.saapa -saabast22 saabas

sääsk kihola|nõ -sõ -st5 un|o -o -no26 ; sääsed imevad verd kiholasõq sööväq verd ; lomp on sääsevastseid täis lumṕ om loogahiitjit täüs

sääst kokko.hoitmi|nõ -sõ -st5 kõrvalõpant raha v kraaḿ ; esialgu elab ta säästudest edimält eläs tä kõrvalõpantust rahast ; automaat annab aastas mitu tuhat eurot säästu massin avitas mitu tuhat eurot aastan kokko hoitaq ; säästulamp hoiupirń v veitüvoolupirń

säästlik kokko.hoitva - -t3 .hoitja - -t3 .hoitli|k -gu -kku38 ; säästlik majandamine hoitlik majandaminõ ; säästlik auto väiku kulugaq auto

säästma kokko .hoitma .hoitma .hoitaq hoia 3. k hoit min 1. k hoiji min 3. k hoiť kesks hoiõt66 ; säästke energiat ja kustutage liigsed lambid! hoitkõq kokko ja kistutagõq ülearvo tulõq ärq! ; sõda säästis meie perekonda sõda es putuq mi peret ; säästis raha ja ostis maja hoiť rahha kokko ja osť maja

söakas päälenakkaja - -t3 tra|gi -gi -ki26 .julgõ - -t3 .süäka|nõ v .süäka|s -dsõ -st5 .süäka|s - -t15 ; söakas pensionär nabis varga kinni tragi pensionäŕ võtť varga kinniq

söandama .julgu|ma -daq -80 .julguma julõdaq .julgu77 .julgama juladaq .julga77 .söendä|mä -q -83 .söeldä|mä -q -83 .tihkama tihadaq .tihka77 süänd .võtma ; ei söandanud nii kõrgelt alla vaadata es julguq nii korgõlt alla kaiaq ; tahtis võõra nime teada saada, kuid ei söandanud küsida tahť võ̭õ̭ra nimme teedäq saiaq, a es tihkaq küssüq

söekaevandus hüdsekaivandus -õ -t9

söekaevur hüdse.kaibja - -t3 hüdse .vällä.kaibja

söestuma mustas v hüdsele palama hüdsästü|mä -däq -84 ; söestunud palgijupid mustas palanuq palgijupiq ; söestunud surnukehad hüdsele palanuq koolnukihäq

söetablett hüdsetablet|ť -i -ti37 hüdserohokõ|nõ -sõ -ist8 hüdsi hüdse hüst41

sölkupi: sölkupi keel sölkupi kiiľ

sörk törk törgü .törkü37 türk türgü .türkü37 tsia|türk -türgü -.türkü37 v traav́ traavi .traavi37 ; Jaan läks pikkade sammudega, mina lasin tema taga sörki Jaań lätś pikki sammõgaq, ma lasi täl takan tsiatürkü ; hobune laseb sörki hopõń lask türk-türkädi v hopõń lask tirku ; sörki puuľjoostõn ; Tamula sörk Tamula türk

sörkima türgü|tämä -täq -dä82 ťongo|tama -taq -da82 ťoko|tama -taq -da82 törgü|tämä -täq -dä82 .törḱmä .törkiq törgi64 ; hobune sörkis aeglaselt hopõń lassõ aiglast traavi ; sörgib sabas juusk hannan ; sörkisime kodu poole mi türgüdi kodo poolõ

sööbima sü̬ü̬dü|mä -däq -80 ; hape sööbib raua pinda hapas süüdüs ravva sisse ; pilt sööbis mällu pilť jäi silmi ette

söödapeet eläjä|pi̬i̬ť -peedi -pi̬i̬ti37 runguľ -i -it4 .runkuľ -i -it4

söödav söögi- söögikõlvoli|nõ -dsõ -st5 sü̬ü̬däv -ä -ät4 sü̬ü̬psä† - -t3 ; õun on veel söödav küll upin kõlbas viil süvväq külh ; otsi endale midagi söödavat! otsiq hindäle midä süvväq! ; söödavad seened söögiseeneq

söödik söödi|k -gu -kut13 söödiklä|ne -se -st5 ; väimees on suur söödik väümiiś om suuŕ süüjä ; kirbud, täid ja muud söödikud kirbuq, täiq ja muuq söödiguq

söögiisu söögihim|o -o -mo26 söögiis|o -o -so26

söögikartul söögikardo(h)k|(as) -a -at15

söögikoht söögikotus -(s)õ -t11

söögilaud söögi|laud -lavva -.lauda30 ; rikkalik söögilaud loogan laud ; söögilaual peaksid olema nii puu- kui juurviljad lavva pääl piässiq olõma nii puu- ku juurõviläq

söögimaja söögi|maja -maja -majja v -maia28 söögitar|õ -õ -rõ24

söögitoru söögi|lõ̭õ̭ŕ -lõõri -lõ̭õ̭'ri37 söögitor|o -o -ro26

söögivaheaeg söögi|vaih -.vaihõ v -.vahjõ -vaiht19

söögivahetund söögi|vaih -.vaihõ v -.vahjõ -vaiht19

söök sü̬ü̬ḱ söögi sü̬ü̬ki37 (egäpääväne v vetel') helbätüs -e -t9 van rav|i -i -vi26 ; jõuluks tehti head sööki joulus tetti hüvvä ravvi ; söök on juba laual süüḱ om joba lavva pääl

söökla söögi|maja -maja -majja v -maia28 söögitar|õ -õ -rõ24 söögikotus -(s)õ -t11

sööma sü̬ü̬mä süvväq sü̬ü̬ 54 min 1. ja 3. k .sei(e) ru̬u̬ga .võtma ; üleliia sööma rumaluisi süümä ; lapsed sõid magustoitu latsõq seiq makõtsüüki ; me sööme kolm korda päevas mi süümiq kolm kõrd päävän ; lähme sööme midagi! läämiq haukamiq midägiq! ; närvesööv olukord painaja sais ; teda tahetakse töölt välja süüa tedä tahetas tüü mant vällä süvväq ; tulge sööma! tulkõq süümä! ; söömine süümine ; nädalavahetusel oli suurem söömine ja joomine nädälilõpun olľ suurõmb süümine ja juuminõ

söömaaeg sü̬ü̬m|aig -ao -.aigo36 suuŕ sü̬ü̬mine

sööming sü̬ü̬mi|ne -se -st5 pidosü̬ü̬mi|ne -se -st5

sööst .tormami|nõ -sõ -st5 .kargami|nõ -sõ -st5 hüppämi|ne -se -st5 tsusahus* -õ -t9 tolmahus -õ -t9 ; vihasööst vihapurskus ; valusööst valutsusahus ; koer tegi kiire sööstu uksest välja pini panď kipõlt ussõst vällä

sööstma .kaksama kaksadaq .kaksa77 .tormama tormadaq .torma77 .kargama karadaq .karga77 hüppämä hüpädäq hüppä77 ; tuletõrjujad sööstsid põlevasse majja pritsimeheq tormssiq palavahe majja ; kull sööstis kana kallale haugas linnaś kanalõ õkva sälgä ; kitsed sööstsid pakku kitsõq panniq pakku ; hullunud fänn sööstis jalgpalliväljakule jalgpallihull hüpäś õkva platsi pääle ; äkki sööstis ta meist mööda äkki kaksaś tä meist müüdä

sööt (sööda) sü̬ü̬t söödä sü̬ü̬tä37 (eläjä)sü̬ü̬ḱ (-)söögi (-)sü̬ü̬ki37 ; kala ei tahtnud sööta võtta kala taha-as võttaq ; jahimehed varuvad loomadele sööta jahimeheq korjasõq eläjile süüki ; söödavarumine haina- ja silotegemine

sööt (söödi) sü̬ü̬t söödü sü̬ü̬tü37 ; lambad aeti söödile lambaq aediq söödü pääle ; maa jäi sööti, keegi ei kasutanud, mets kasvas peale maa jäi puustusõs, kiäkiq es tarvidaq, mõts kasvi pääle ; söötis söödün

sööt (söödu) pasś passi .passi37 .viskami|nõ -sõ -st5 visõq .viskõ visõt19 ; anna sööt! annaq passi! ; tegi kiire söödu anď kipõ passi ; sai söödu ja viskas korvi sai passi ja visaś korvi

söötma 1. sü̬ü̬tmä sü̬ü̬täq söödä61 ravi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 ravi|tama -taq -da82 praavi|tama -taq -da82 praavi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 ; ta söödab sigu tä süüt tsiko ; loomad on juba söödetud, sul pole täna enam vaja söötma minna eläjäq ommaq jo raviduq, sul olõ-iq vaia inämb täämbä minnäq ravitsõma ; püügikoht söödetakse varem sisse püügikotus söödetäs innembi joba sisse 2. .passi .andma sport .viskama visadaq .viska77 ; söötis palli teisele mängijale visaś palli tõsõlõ mänǵjäle

söötmine 1. sü̬ü̬tmi|ne -se -st5 ravitsus -õ -t9 2. .viskami|nõ -sõ -st5

söövitama sü̬ü̬dü|mä -däq -80 söödü|tämä* -täq -dä82 .sisse sü̬ü̬mä palo|tama -taq -da82 ; puhastusvahend söövitas kangasse augu puhastuskriiḿ tekḱ v sei rõiva sisse mulgu ; ettevaatust, see võib söövitada! kaeq ette, taa või süüdüdäq! ; hape söövitab plekki hapas süü pleki läbi ; vaskplaadi sisse söövitatud kiri vasõst plaadi sisse söödütet kiri

süda v süä .süäme süänd16 ; süda jäi seisma süä jäi saisma ; siis on süda rahul sõ̭s om süä rahu(lõ) ; tema süda jäi rahule, kui ta sai teisele oma solvangu välja öelda timä süä sai tśalka, ku tä sai tõõsõlõ ärq tsusadaq ; süda on paha süä om kuri v riugõ ; süda läheb pahaks süä lätt kuŕas v süä ei kannaq ; südamenõrkus närb süä ; tal läks süda täis tä lätś süänd täüs v tä süändeli ; ajas mul südame täis ai mul süäme täüs ; tal on midagi südamel täl om midägiq süäme pääl ; tegin südame kõvaks ma kahrõti süänd v lei süäme kõvas ; süda tõuseb kurku süä tulõ üles ; nagu kivi langes südamelt niguq palḱ sattõ süäme päält maaha ; südametäiega süämetävvegaq ; süda muretseb süä vaivas ; ämm noomis mind, see läks mulle südamesse meheimä hürmitś minno, tuu lätś mullõ kihhä pite ; süda lööb süä lüü ; süda peksab süä pess ; südameklapid süäme klapiq v kõrvaq

südalinn kesk|liin -liina -.liina30 liina|süä -.süäme -süänd16

südameasi .süäme|asi -aśa -.asja43 ; ta on lapsehoidmise võtnud oma südameasjaks tä om latsõhoitmisõ võtnuq umas süämeaśas

südamehaigus .süämehä|dä -dä -tä24 .süäme.haigus -õ -t9 .süämetõ|bi -võ -põ25

südamelähedane meele .perrä meeleperi meeleli|ne -dse -st5 meeleperäli|ne -dse -st5 mi̬i̬lt pite(h)n mi̬i̬lt mü̬ü̬dä ; see koht muutus talle järjest südamelähedasemaks seo kotus sai tälle inämb ja inämb armsas ; tal on südamelähedane töö täl om meele perrä tüü

südamelöök .süäme|lü̬ü̬ḱ -löögi -lü̬ü̬ki37

südamerabandus .süämerabandus -õ -t9 .süämerabahus -õ -t9 .süämerabandi|k -gu -kku38 ; ta sai südamerabanduse tä (süä) rabahti ärq

südamesoov .süäme|su̬u̬v́ -soovi -su̬u̬vi37 .süäme.tahtmi|nõ -sõ -st5 ; tema südamesoov on oma kodu saada taht süämest umma koto saiaq

südamestimulaator .süäme.sunďja* - -t3

südamesõber (.väega) hää sõbõr

südametemurdja meelütäjä - -t3 (miis') naistõ|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 (naanõ) mi̬i̬hi.luḿja* - -t3

südametu hu̬u̬ľmaldaq .süämeldäq kalǵ kalõ .kalgõ37

südametunnistus .süämetunnistus -õ -t9 süä .süäme süänd16 ; vaevleb südametunnistuse piinades süämetunnistus vaivas ; see jääb sinu südametunnistusele tuu jääs su süäme pääle

südamik süä .süäme süänd16 kesk|paik -paiga -.paika30 keskkotus -(s)õ -t11 ; luku südamik luku süä ; õuna südamik ubina süä ; nool läks märklaua südamikku nuuľ lätś õkva märḱlavva keskpaika ; puu südamik säsü

südamlik kin|ä -ä -nä24 lämmi .lämmä lämmind16 hää.tahtli|nõ -dsõ -st5 armuli|nõ -dsõ -st5 ; südamlik kohtumine süämeheminejä kokkosaaminõ ; südamlikud õnnesoovid sünnipäevaks lämmäq õ̭nnõsooviq sünnüpääväs ; südamlik inimene armulinõ inemine

südantliigutav .süämeheminejä - -t3 illoshallõ* ilosahallõ ilosathallõt14

südapäev kesk|päiv -päävä -.päivä35 süäkesk|päiv -päävä -.päivä35 päävä|süä -.süäme -süänd16 . .lõuna|aig -ao -.aigo36

südasuvi kesksuv|i -õ -võ24 süäsuv|i -õ -võ24

südaöö keskü̬ü̬ - -d51 süäü̬ü̬ - -d51 ; südaöise eluviisiga (inimene, loom, tont, vaim) süäüüelläi

südi .süäka|nõ v .süäka|s -dsõ -st5 .süäka|s - -t15 sü|di -di -ti26 ; ta on südi mees, hakkas kallaletungijale vastu tä om süäkanõ miiś, naaś külgetulõjalõ vasta

sügama .süütmä .süütäq süüdä61 k(r)õhvi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 .kratśma .kratsiq kratsi63 mitmit kõrdo süüdiske|(l)lemä -lläq -(l)le86 ; ta sügab selga tä süüt sälgä ; süga mu selga! süüdäq mu sälgä! ; sügas lehma sarvede vahelt kõhvitś lehmä sarvi vaihõlt

sügav sü|käv -gävä -gävät4 v süv|ä -ä -vä24 ; lumi, vesi oli sügav lumi, vesi olľ sükäv ; kala otsib, kus sügavam, inimene, kus parem kala otś vett süvembät, inemine taht ello parõmbat ; millises kohas on järv kõige sügavam? kon kotsil om järv́ kõ̭gõ süvemb? ; sügav hääl kummõ v sükäv helü ; sügavsinine värv küdsesinine värḿ

sügaval süvä(h)n sügävä(h)n ; talvel elavad vihmaussid sügaval mullas talvõl eläseq liivikõsõq süvän maa seen

sügavale .süvvä sügävähe sügäväle ; vajus sügavale lume sisse vaio sügävähe lummõ

sügavalt .süvvä sügävähe sügäväle süväste ; ära künna nii sügavalt! kündku-iq nii süvvä! ; laps magab sügavalt lats süväste maka

sügavik sü|käv -gävä -gävät4 süv|ä -ä -vä24 ; meresügavik meresükäv ; kukkus sügavikku sattõ sügävähe

sügavkülm sükäv|külm sügäväkülmä sügävät-.külmä35 krõpõ|külm* -külmä -.külmä35 ; pani marjad sügavkülma panď maŕaq sügävähekülmä

sügavune (.)süvvü - -t1 sü|käv -gävä -gävät4 ; seitsme meetri sügavune vesi säidse miitret sükäv vesi ; mehesügavune kraav mehesüvvü kraav́

sügavus .süvvü|s -(se) -(s)t10 süvähüs -e -t9 v süvütüs -e -t9 ; järve keskmine sügavus on kümme meetrit järve keskmäne süvähüs om kümme miitret v järv́ om keskeltläbi kümme miitret sükäv

sügelema .süütmä .süütäq süüdä73 süvendä|mä -q -83 süvende|(l)lemä -lläq -(l)le86 ; kel selg sügeleb, see kütab sauna kinkal sälg süüdäs, tuu sanna kütt

sügelised hrl m süüdi|k -gu v -ge -kut v -ket13 süüt süüdü .süütü37 ; lapsel on sügelised latsõl ommaq süüdüq sälän

sügis sü|küs -güse -küst12 ; sügisel sügüse ; kevad-sügismantel kerge palit ; pikkadel pimedatel sügisõhtutel loeme kamina ees raamatut pikil ja pümehil sügüseõdagil loemiq kamina iin raamatut

sügisene sügüse|ne -dse -st5

sügiseti sügüside sügüselt sügüse ; sügiseti lähevad lapsed kooli sügüse lääväq latsõq kuuli

sügishooaeg sü|küs -güse -küst12 sügüsene aig ; kalapüügi sügishooaeg sügüsene kalapüüdmisaig

süld (pikkusmõõt) sül|i -e -d41 süld süllä .süldä32 ; umbes kolm sülda pikk nii kolm süld pikḱ ; järve sügavus oli üle kahe sülla järv́ olľ üle katõ süle sükäv

süle üsä- üsäli|ne -dse -st5 ; sülekoer üsäpini

sülearvuti üsä.puutri* - -t1

sülelaps üsä|latś -latsõ -last39 üsäli|ne -(d)se -st5 (latś)

sülelema .ümbrelt kinniq .võtma v .haardma v .hoitma kallista|ma -q -83

sülelus .hõlma.haardmi|nõ -sõ -st5 kallistami|nõ -sõ -st5 ; võttis sülelusse haarď hõlma

sülem sül|lem -emä v -eme -emät v -emet4 ; sülem kogunes puuoksa külge kobarasse süllem lei kahha puuossa külge

sülemlema sülemät .laskma

sületäis üsä|täüs -tävve -täüt49 rüpü|täüs -tävve -täüt49

sülg sülǵ sü(l)le .sülge34 häüss häüsä .häüssä35 ; räägib seda, mis sülg suhu toob aja suust vällä, midä sülǵ suuhvõ vidä ; räägib nii, et sülge lendab kõ̭nõlõs nii, et häüss lindas

süli üsk üsä .üskä34 v rüp|p -ü -pü37 ; võtab lapse sülle võtt latsõ üskä ; pidevalt sülle võtma nõstiskõlõma, nõstõlõma ; ta on lapse väga ära hellitanud, kogu aeg võtab aga sülle tä om latsõ väega ärq tillitänüq, nõstiskõlõs pääle ; lapsena olin ma kogu aeg ema süles ma latsõn olli kõ̭gõ imä rüpün ; süles hoidma üsän hoitma v üsätämä

sülitama .sülgämä sü(l)lädäq .sülgä77 tati|tama -taq -da82 mitmit kõrdo .sülge|(l)lemä -lläq -(l)le86 .tsirkõlõma tsirgõldaq .tsirkõlõ85 ; sülitas maha süläś maaha ; sülitas välja süläś vällä

sült ja(h)helih|a -a -ha28 sülť süldi .sülti37 ; hakksült peenükene sülť

sümbioos üte(h)nelämi|ne -se -st5 üte(h)nkasumi|nõ -sõ -st5 ; tehnika ja kunsti sümbioos tehniga ja kunsti läbikasuminõ ; seente ja taimede sümbioos siini ja kasvõ ütenelämine

sümbol tunnis|märḱ -märgi -.märki37 võrdku|jo -jo -jjo v -io26 .võrrõ|märḱ* -märgi -.märki37

sümboliseerima tähendä|mä -q -83 märgigaq .näütämä võrdkujos olõma

sümboolne tähendüsegaq ; sümboolse tasu eest ilma iist, nime iist

sümfoonia muus sümfoonia - -t2 ; sümfooniaorkester sümfooniaorkestri

sümmeetria võrdpoolisus* -õ -t9

sümmeetriline võrdpooli|nõ* -dsõ -st5

sümpaatia mi̬i̬ldümi|ne -se -st5 .hoitmi|nõ -sõ -st5 ; uus õpetaja võitis kiiresti laste sümpaatia vahtsõnõ oppaja naaś latsilõ kipõlt miildümä

sümpaatne mi̬i̬ldüjä - -t3 kin|ä -ä -nä24 meeleperi ; ta on mulle sümpaatne tä miildüs mullõ ; sümpaatne inimene kinä v meeleperi inemine

sümpaatselt .häste .sündsähe .sündsäle .armsahe .armsalõ armustõ ; mõjub sümpaatselt mõos häste

sümpatiseerima mi̬i̬ldü|mä -däq -80

sümpoosion üte(h)n.istmi|nõ -sõ -st5 ku̬u̬(h)n.istmi|nõ -sõ -st5

sümptom tunnus -(s)õ -t11 märḱ märgi .märki37 märgistü - -t2

sünd .sündümi|ne -se -st5 ilma pääle tulõḱ ; lapse sünd oli vanematele suur rõõm latsõ sündümine olľ vanõmbilõ suurõs rõõmus ; ümbersünd ümbresündümine ; taassünd vahtsõstsündümine

sündikaat sündi|kaať -kaadi -.kaati37

sündima .sündümä .sündüdäq sünnü79 tegü|nemä -(ne)däq -ne89 ; sündis sepa pojana sündü sepä pojas ; tülist sündis taplus tülüst tulľ tapõlus ; oad sünnivad juba süüa uaq sünnüseq joba süvväq ; asula sündis mõne aastaga allõv́ tegüsi mõ̭nõ aastagaq ; sündimata sündümäldäq ; sündinu sündünüq ; sündiv sündüjä

sündmatu .sünd(ü)mäldäq .kõlbma(l)daq rum|maľ -ala -alat4

sündmus .sündmüs -e -t9 ette.võtmi|nõ -sõ -st5 .johtumi|nõ -sõ -st5 ; kultuurisündmused kultuuriaśaq ; sõjasündmused sõ̭an sündünüq aśaq ; filmi sündmused toimuvad vanalinnas filmi johtumisõq ommaq vananliinan

sündmuskoht .johtumiskotus -(s)õ -t11 .johtumis|paik -paiga -.paika30 ; sündmuskohale jõudis esimesena politsei paiga pääle jouď edimält politsei

sündmustik .sündünüq aśaq m .johtumisõq .johtu.miisi .johtu.miisi5 ; põneva sündmustikuga raamat põ̭nõvidõ johtumiisigaq raamat

sündroom tunnus|pilť* -pildi -.pilti37 tunnus -(s)õ -t11 m märgiq .märke .märke37 ; läbipõlemise sündroom läbipalamisõ tunnuspilť

sündsalt .sündsähe .sündsäle viisakahe viisakalõ ilosahe

sündsus .sündsüs -e -t9 viisakus -õ -t9

sündsusetu .sünd(ü)mäldäq .kõlbma(l)daq rum|maľ -ala -alat4 ; sündsusetu jutuga ropu suugaq ; sündsusetud sõnad rumalaq sõ̭naq

sünergia klap|ṕ -i -pi37 kokko|laul -laulu -.laulu37 sünergiä - -t3

sünge tummõ - -t14 pümme - -t14 perä|dü -dü -tüt1 pilve(h)n torsi(h)n pahanu|q - -t1 ; ilm on sünge ilm om pümme ; sünged varemed perädüq varõmõq ; oli täna sünges meeleolus olľ täämbä torsin ; sünge näoga pilven näogaq

sünkjas tummõli|k -gu -kku38 pü(m)meli|k -gu -kku38

sünkretism algütisüs -e -t9 vanaütisüs -e -t9 kogoni|ütś -üte -ütte35 sünkre|tisḿ -tismi -.tismi37 ; laulu ja tantsu sünkretism vanemates folkloorikihistustes vanõmban rahvaperimüsen olliq laul ja tands kogoniütś

sünkrooniline = sünkroonne sama.aoli|nõ -dsõ -st5

sünkroontõlge .õkvalt .ümbre.pandminõ kõrragaq .tõlkminõ

sünniaeg .sündümise aig sünnü|aig -ao -.aigo36

sünnikoht .sündümise kotus sünnükotus -(s)õ -t11 sünnü|paik -paiga -.paika30

sünnimaa esämaa - -d50 kodomaa - -d50

sünnimärk sünnü|märḱ -märgi -.märki37 (suurõmb) soe|tähť -tähe -.tähte34 tulõ|tähť -tähe -.tähte34

sünnipäev .sündümis(e)|päiv -päävä -.päivä35 .sündüs|päiv -päävä -.päivä35 sünnü|päiv -päävä -.päivä35 hällü|päiv -päävä -.päivä35 ; palju õnne sünnipäevaks! palľo õ̭nnõ sünnüpääväs!

sünnipäevalaps sünnüpäävä|latś -latsõ -last39 hällü|latś -latsõ -last39

sünnipärane .sündünü|q - -t1 sünnüperä|ne -dse -st7 sünnü .perrä .külge.sündünü|q - -t1 ; sünnipäraselt andekas sündünüq tark ; sünnipärased instinktid külgesündünüq sunniq

sünnis .sündsä - -t3 viisa|kas -ga -kat15 kõlvoli|nõ -dsõ -st5 kõlbuli|nõ -dsõ -st5 ; kõik sündsad korterid olid kallid kõ̭iḱ viisagaq kortinaq olliq kalliq ; sünnis ajaviide sündsä aoviidüs ; see ei ole sünnis seo ei sünnüq ; sünnis olema sündsä olõma

sünnitaja sünnütäjä - -t3 nukana|anõ -asõ -ist8

sünnitama sünnü|tämä -täq -dä82 nukka .saama† .maaha .saama last tu̬u̬ma tegemä tetäq ti̬i̬60 ; sõda sünnitab häda sõda tege häti

sünnitunnistus sünnütunnistus -õ -t9 sünnü|tähť -tähe -.tähte34

sünnitus sünnütämi|ne -se -st5 sünnütüs -e -t9 m .sündjä|dseq v .sündjä|dsiq -tside -tsit13 latsõ|olõḱ -olõgi -olõkit13 ; tal oli kerge sünnitus täl olľ kerge sünnütüs ; pärast sünnitust oli ema koos lapsega nädalapäevad saunas perän latsõolõkit olľ imä latsõgaq nätäľ päivi sannan ; sünnitusvalu latsõhalu

sünnitusmaja sünnütüs|maja -maja -majja v -maia28

sünonüüm sama tähendüsegaq sõ̭na süno|nüüḿ -nüümi -.nüümi37 ; eesti keele sõnad pärn ja lõhmus on sünonüümid pärn ja lõhmus ommaq eesti keelen sama tähendüsegaq sõ̭naq

sünoptik ilmakuulutaja - -t3 vihmakuulutaja - -t3

süntaks kiil' .lausõoppu|s* -(sõ) -(s)t10

süntees kokkoki̬i̬tmi|ne -se -st5 sün|teeś -teesi -.teesi37

sünteetiline kuntś- kunsť- tetüs- ; kunstriie tetüsrõivas ; looduslikud ja sünteetilised värvid loona- ja kuntśvärmiq

süntesaator sünť sündi .sünti37

sürjamets mõts kundi|mõts -mõtsa -.mõtsa30

sürpriis ti̬i̬dmäldäq v u̬u̬tmaldaq asi v anď .vahtsõnõ asi imehtedüs* -e -t9 ülehüs* -e -t9

sürrealism sürrea|lisḿ -lismi -.lismi37

süsi hüdsi hüdse hüst41 ; võttis ahjust tuliseid süsi välja võtť ahost tulitsit hütsi vällä

süsihape hüdsihap|as* -pa -ast22 hüdse|hapu -.hapnõ -hapund17

süsihappegaas hüdsihappa|gaaś* -gaasi -.gaasi37 hüdse.hapnõ|gaaś -gaasi -.gaasi37

süsimust hüdsi|must -musta -.musta31

süsinik hüdsäsni|k* -gu -kku38 hü|dśo* -dśo -tśo26

süsivesik hüdsivesi|k* -gu -kut13 ; toidust saame valke, rasvu ja süsivesikuid söögist saamiq valkõ, rasvo ja hüdsivesikit

süsivesinik hüdsivesäsni|k* -gu -kku38

süst (süsta) süst süstä .süstä31 tsolohkloodsi|k* -gu -kut13 tsol|o* -o -lo26 ; süstasõitja tsolohknamiiś

süst (süsti) pritś pritsi .pritsi37 süsť süsti .süsti37 ; käevarde süsti tegemine pole nii valus kui istmikku süsti tegemine käevardõ pritsipandminõ olõ-iq nii hallus ku tagaotsa pritsipandminõ

süstal pritś pritsi .pritsi37 ; süstlanõel pritsinõgõl

süsteem .sü's|teḿ -temi -.temmi38 .sü'steḿ -i -it4 sü'sti̬i̬ḿ süsteemi süsti̬i̬mi37 kõrd kõrra .kõrda33 ; seitsmeväljasüsteem säitsmejaolinõ külvikõrd

süsteemne kõrraperäli|ne -dse -st5 kõrra .perrä kõrraperi .süstemi(h)n ; ettekanne oli süsteemne ettekannõq olľ kõrraperäline

süstemaatiline kõrraperäli|ne -dse -st5 kõrraperi

süstematiseerima .kõrda .pandma .kõrda .säädmä süstemati|si̬i̬ŕmä -si̬i̬riq -seeri63

süstima .pritsi .pandma .süsti tegemä .pritśmä .pritsiq pritsi63 ; haigele süstiti valuvaigistit haigõlõ tetti haluvõtja pritś ; ta süstis meisse tegevustahet tä lei meile vungi sisse

süžee (sisu) käüḱ käügi .käüki37

sütitama virgu|tama -taq -da82 elämä .pandma .köütmä .köütäq köüdä61 üte(h)n .haardma härgü|tämä -täq -dä82 ; pidas sütitava kõne pidi härgütäjä kõ̭nnõ

süttima (hillä-tassa) lägü|nemä -(ne)däq -ne89 palama minemä tuld .võtma .läügü|mä -däq -35 äkki läügäh(t)ü|mä -däq -80 ; auto süttis põlema auto lätś palama ; need puud lähevad põlema küll, aga nad süttivad väga aeglaselt naaq puuq lätväq palama külh, a nääq väega tassakõistõ lägüneseq

süvend haud havva .hauda33 mulk mulgu .mulku37 kaivanď -i -it13 tsop|p -a -pa31 kraav́ kraavi .kraavi37 ; kaevasime süvendi vundamendi jaoks kaibimiq hundamendi jaos havva

süvendama .kaibma .kaibaq kaiba61 üle .kaibma süvembäs tegemä süvändä|mä -q -83 mitmit kõrdo süvende|(l)lemä -lläq -(l)le86 ; jõgi puhastati ja süvendati jõgi puhastõdi ja kaibõti süvembäs ; reisid süvendasid tema loodusehuvi reisiq nõstiq timä luudusõhuvvi ; töö süvendas tema haigust tõbi lätś täl tüügaq hullõmbas

süvenema süvembäs minemä .süvvü|mä -däq -80 süvähü|mä -däq -84 .sisse minemä ; ta on töösse süvenenud tä om tüühü süvvünüq ; vastuolud sisse lännüq ; üha süvenesid vastaossusõq lätsiq kõrrast süvembäs ; süvenev süvembäsminejä

süvik suuŕsükäv suurõsügävä suurtsügävät4

süü 1. süüd süvvü .süüdü36 süü - -d50 ; süüks panemine süvvüs pandminõ ; tal ei olnud süüd täl olõ-õs süüdü 2. (puu)toim (-)toimõ (-).toimõ35 lu̬u̬m looma lu̬u̬ma31 m .aasta|tsõõriq -tsõ̭õ̭'rõ -tsõ̭õ̭'rõ37 ; lõikab puud piki süüd lõikas puud toimõ piten v piki kiudu ; peene süüga puu peenükese loomagaq puu

süüdi .süüdü

süüdimatu vastutamisõvõimuldaq ; räägib süüdimatut juttu kõ̭nõlõs ulli juttu

süüdimõistetu .süüdümõistõ|t -du -tut1 .süüdlä|ne -se -st5 süüalo|nõ -dsõ -st7

süüdiolek .süüdüolõmi|nõ -sõ -st5 süüd süvvü .süüdü36

süüdistaja süüs.pandja - -t3 .süüstäjä* - -t3 süüdüstäjä - -t3

süüdistama süüs .pandma .süüdü .pandma .süü|tämä -täq -dä81 süüdüstä|mä -q -83 .süüstä|mä -q -83 v tagista|ma -q -83 ; ärge mind süüdistage! ti süütägu-iq minno! v panku-iq minno süüdü! ; teda süüdistatakse varguses tälle pandas vargust süüs

süüdistatav .kaibusõalo|nõ -dsõ -st7 .kohtualo|nõ -dsõ -st7

süüdistus süüs.pandmi|nõ -sõ -st5 süüdüstüs -e -t9

süüdiv vastutamisõvõimugaq .mõistusõ man tävvearoli|nõ -dsõ -st5 tävve.mõistusõgaq

süüdlane .süüdlä|ne -se -st5

süüfilis .süüfilis -e -t9 kuritõbi kuŕatõvõ .kurjatõpõ25 .prantsus -õ -t9 ; kellel on nina sisse vajunud, sellel on süüfilis olnud kinkal om nõ̭na sisse sadanuq, tuul om prantsus olnuq

süümepiin .süämetunnistus -õ -t9 süä .süäme süänd16 ; tal on süümepiinad täl süä vaivas ; tal tekkisid süümepiinad täl jäi süä vaivama

süütaja palotaja - -t3 palama.pandja - -t3

süütama palama .pandma .läütämä läüdädäq .läütä77 .läütmä .läütäq läüdä61 ; süütas küünla panď kündle palama ; süütasin kaminas tule läüdässi kaminan tulõ

süütamine palama.pandmi|nõ -sõ -st5 .läüt(ä)mi|ne -se -st5

süütegu süüte|go -o -ko27 pahate|go -o -ko27 ; püüdis oma süütegu varjata pruuv́sõ umma süüteko ärq käkkiq

süüteküünal (tehnika) künneľ .kündle künneld23 (tehnika) .läütüs|künneľ -.kündle -künneld23 (tehnika) kibõna|künneľ -.kündle -künneld23

süütis läüdüs -(s)e -t11 .läütüs -e -t9 sütüs -(s)e -t11 (tulõ).soetus -õ -t9 alostus -õ -t9 kivvutus -õ -t9

süütu 1. (.)süüldäq ; süütu mees pandi vangi süüldäq miiś panti vangimajja ; süütu nali ilmsüüldäq nali 2. .putmaldaq (tütär'lats') .tse(e)lka - -t3 .neitsü - -t1 ; see poiss on veel süütu seo poisś olõ-õi viil naist saanuq ; süütu tüdruk putmaldaq v kargamaldaq tütäŕlatś v tseesna tseelkagaq

süütus 1. .süüldäqolõ|ḱ -gi -kit13 au avvu (.)avvu37 ; peab oma süütust tõestama piät umma süüldäqolõkit tõ̭õ̭stama 2. .putmaldaqolõ|ḱ -gi -kit13 ; süütu poiss putmaldaq poisś

süüvima .süvvü|mä -däq -80 süvähü|mä -däq -84 .sisse minemä ; autor on püüdnud süüvida inimhinge saladustesse kirotaja om pruuv́nuq inemise henge salahuisi sisse minnäq ; on mõtteisse süüvinud om mõttihe süvähünüq

Sisseminek