võro-eesti-võro sõnaraamat

raad raat raadi .raati37

raadio raadio - -t1 ; raadiojaam raadiojaam ; raadiosaade raadiosaadõq

raadius raadius -õ -t9 kõtaŕ|mõ̭õ̭t -mõõdu -mõ̭õ̭'tu37 kõ|taŕ -dara -darat4

raag ossakõ|nõ -sõ -ist8 raagõs -(s)õ v .raaksõ -t11 roodsi|k -gu -kut13 raag rao .raagu36 ; raagudest raaksinõ

raagremmelgas raag raa .raaga32 raa|pai -paiu -.paiu37

raagus roodsu(h)n .raagsi(h)n raa(h)n ; raagus põõsas roodsik puhm ; raagus puu lehildäq v (lehist) paľas puu

raam raaḿ raami .raami37 ; lapselapse foto seisis tal kummutil ilusas raamis latsõlatsõ pilť olľ täl kummodi pääl ilosa raami seen ; aknaraam aknõraaḿ ; projekti raames läbi viidud uuringud projektigaq läbi viidüq uuŕmisõq

raamat raama|t -du -tut13 (väikene) raamadukõ|nõ v raamadugõ|nõ -sõ -ist8 ; raamatukapp raamadukapṕ ; raamatupood raamadupuuť ; raamaturiiul raamaduriioľ ; raamatukogu raamadukogo ; e-raamat e-raamat

raamatupidaja raamadupidäjä - -t3 rehnudipidäjä - -t3 .arvõpidäjä - -t3 .arvõammõťni|k -gu -kku38

raamatupidamine raamadupidämi|ne -se -st5 rehnudipidämi|ne -se -st5 .arvõpidämi|ne -se -st5

raamatutarkus kooli.tarku|s -(sõ) -(s)t10 opit .tarkus raamadu.tarku|s -(sõ) -(s)t10

raamima .raaḿma .raamiq raami63 raami .sisse .pandma ; raamitud pilt raamit pilť

raas ter|ä -ä -rä24 põrm põrmu .põrmu37 su|gu -u -ku26 raas raasa .raasa31 ki|põń -bõna -bõnat4 kriim kriimo .kriimo37 kröömeq krü̬ü̬me kröömet18 ; supi sees oli raas liha supi seen olľ raasakõnõ lihha ; panin raasu võid ka leiva peale panni kriimo võidu kah leevä pääle ; ajame raas juttu ajamiq kipõń juttu ; tal ei ole raasugi huumorimeelt täl olõ-õi sukugiq v põrmugiq naľasuunt

raatsima .tahtu|ma -daq -80 .täümä .täüdäq täü68 .ihnama ihnadaq .ihna77 ; ma ei raatsinud seda minema visata mul tahtu es tuud minemä visadaq ; ihne ei raatsi ise süüa ega teisele anda ihnõq ihna-iq esiq süvväq, ei tõsõlõ andaq

raba su̬u̬ - -d52 .samblõsu̬u̬ - -d52 ; selles rabas on mitu laugast seo suu pääl om mitu suusilmä ; turbaraba turbasuu

rabama 1. .haardma haardaq haara66 ha|bima -piq -bi57 ; rabas mitu asja kaenlasse haarď mitu asja kanglihe 2. imehtämä .pandma jahmah|(t)ama -taq -(t)a83 jä(h)mäh|(t)ämä -täq -(t)ä83 põro|tama -taq -da82 hiidü|täma -täq -dä82 ; ta rabas oma teadmistega timä tiidmiseq panniq imehtämä ; rabav uudis põrotaja sõ̭nnoḿ 3. (tüüd tegemä) .murdma (.)murdaq murra66 ründsü|tämä -täq -dä82 .rüngämä rüngädäq .rüngä77 .rüntsämä ründsädäq .rüntsä77 (linno) ra|ba(ha)ma -badaq v -paq -ba(ha) v -pa88 ; rabab hommikust õhtuni tööd teha rüngäs hummogust õdaguniq (tüüd tetäq)

rabamets .samblõsuu|mõts -mõtsa -.mõtsa30

rabamurakas molohk -a -at13 murahk -a -at13 mura|k -ga -kat13

rabamännik su̬u̬pedästi|k -gu -kku38

rabandus rabandus -õ -t9 rabahus -õ -t9 rabandi|k -gu -kku38 ; ta sai rabanduse tä rabahti ärq

rabapüü su̬u̬püv|i -e -ve24 su̬u̬kan|a -a -na28 .valgõ teder

rabarber ra.barbri - -t37

rabe hu|ba -ba -pa26 kõrrõ - -t14 ra|ba -ba -pa26 raba|nõ -dsõ -st7 huba|nõ -dsõ -st7 habras .hapra habrast22 rapõ - -t14 putõ - -t14 (puu kotsilõ) .rauhtja|s - -t15 ; väga rabe vana riidetükk väega raba vana rõivatükk ; malm on rabe tsikuń om rapõ ; lepp on habras puu lepp om kõrrõ puu

rabelema rabõl|õma -daq -õ85 räbel|emä -däq -e85 rabõhõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 jõhmõlda|ma -q -83 .jõhńma .jõhniq jõhni63 .tsiplõma tsipõldaq .tsiplõ78 (hrl eläjide kotsilõ) .lüügelemä lüügeldäq .lüügele86 .kimplõma kimbõldaq .kimplõ78 ; muudkui rabeleb ringi, ei püsi paigal jõhmõldas ümbre, kongiq ei püsüq ; mis sa rabeled, püsi paigal! miä sa ruubõlõt, püsüq paigan! ; mis sa rabeled, tee korralikult! mis saq tan hupalõt-hapalõt, tiiq ilosahe! ; lehm kogu aeg rabeleb, ei lase lüpsta lehm kõ̭õ̭ kimplõs, lasõ õiq nüssäq ; rabeleja rabakarasḱ, rabasḱ ; rabelemine rabõlõminõ, rabõlus

rabi ra|bi -bi -pi26 juudi papṕ

rabin ra|pin -bina -binat4 ri|pin -binä -binät4 kro|pin -bina -binat4 rä|pin -binä -binät4 ; vihma tuleb rabinaga vihma tulõ rabinagaq

rabisema rabis|õma -taq -õ87 krabis|õma -taq -õ87 krobis|õma -taq -õ87 ribis|emä -täq -e87 ; vihm rabiseb vastu seina vihm kopa saina pääle

rabistama rabista|ma -q -83 robista|ma -q -83 rupa|tama -taq -da82 ; ei maksa rabistada, hiljaks me ei jää massa ei robistaq, jää ei mi ildas ; asi tehti rabistades ära asi tetti rupa-rapa ärq

rada ra|da -a -ta29 ; kõik läks jälle vana rada kõ̭iḱ lätś jälkiq vannamuudu

radar ra|taŕ -dari -darit4

radiaator radika|s - -t15 radi|k -gu v -ga -kut v -kat13

radiatsioon .kirgämi|ne -se -st5 kirgätüs -e -t9 .kirgüs -e -t9 ; radiatsioonitase on tõusnud kirgämine om kõvõmbas lännüq v kirgüst om manoq tulnuq

radikaal torḿ inemine

radikaalne torḿ tormi .tormi37 põḣali|k -gu -kku38 otsaniq radi.kaal|nõ -sõ -sõt6 ; radikaalselt ümber tegema otsaniq ümbre tegemä

radikuliit sä(l)lähä|dä -dä -tä24 .kukruhä|dä -dä -tä24 ; mul on (selja)radikuliit mul om sälg haigõ v mul om sälähädä

radioaktiivne säsü.kirgäjä - -t3

radioaktiivsus .kirgämi|ne -se -st5 kirgätüs -e -t9 .kirgüs -e -t9

raehärra raadi|herr -herrä -.herrä35

raekoda raatus -õ -t9 ; saame kokku raekoja platsil saamiq kokko raatusõ man

raev vih|a -a -ha28 mar|u -u -ru26 ; raevus marun

raevukalt räüsägaq vihatsõhe

raevutsema maru|tama -taq -da82 .müllämä müllädäq .müllä77 .maurama mauradaq .maura77 vihasta|ma -q -83 ; raevunud otsaniq ärq süändünüq

rafineerima puhasta|ma -q -83 .puhtas tegemä ; rafineeritud päevalilleõli puhastõt poslamasla ; rafineeritud suli piinü varas ; rafineeritud daam piinü daaḿ ; rafineeritud piinamisvõtted kavalaq piinamisvõttõq

ragin ra|kin -gina -ginat4 rä|kin -ginä -ginät4 ro|kin -gina -ginat4 .räpśnä - -t3 ; puu kukkus raginaga maha puu sattõ räginägaq maaha ; koer närib raginal konti pini jürä kunti niguq rokin ; töö läks täie raginaga lahti tüü lätś tävve huugaq vallalõ

ragisema rogis|õma -taq -õ87 rägis|emä -täq -e87 räbis|emä -täq -e87 rägä(hä)mä räkäq v .räädäq räkä v rägähä88 ; liigesed ragisevad jakuq rogisõsõq ; raadio hakkas ragisema raadio nakaś prõgisõma ; mees sikutab riideid selga nii et ragiseb miiś kisk rõivit sälgä niguq räkä õ̭nnõ

ragulka ra.gulka - -t3

raguu raguu - -d2

raha rah|a -a -ha28 nauď† naudi .naudi37 ; rahaasjad rahaaśaq ; metallraha raudraha, rahatükk, ting ; lahtine raha vallalinõ v väiko raha ; teeb kõike raha pärast tege kõ̭kkõ raha peräst ; rahapuudus rahapõud v rahahädä ; rahaahnus rahanälg ; ta maksaks küll, aga tal ei ole nii palju raha timä massassiq külh, a täl olõ-iq nii palľond naudi

rahakott rahakot|ť -i -ti37 tingeľ|pung -punga -.punga31 pung punga .punga31 kaugas .kauka kaugast22 ; võttis rahakoti põuest võtť punga puhust

rahaline rahali|nõ -dsõ -st5 raha- ; rahaline preemia rahapreemiä ; rahalised raskused rahahädäq

rahandus rahandus -õ -t9

rahandusministeerium raha(ndus)ministeeri|üḿ -ümi -.ümmi38

rahandusminister raha(ndus)mínistri - -t1

rahareform rahare|forḿ -formi -.formi37 raha.vaihtus -õ -t9

rahatäht .paprõrah|a -a -ha28 raha|papõŕ -.paprõ -papõrd22

rahe räüss räüsä .räüssä35 räss rässä .rässä35 räüseq .räüsse räüset18 ; väga tugev rahe, rahetorm rääräüss ; rahet sadama räüssämä, rässämä, rässätämä, räüssä tulõma ; sõnaderahe sõ̭nnoräüss

rahhiit rah|hiiť -hiidi -hiiti37 .latsi.haigus -õ -t9

rahmeldama rahmõlda|ma -q -83 roobõlda|ma -q -83 roobõnda|ma -q -83 ru̬u̬bõlõma roobõldaq ru̬u̬bõlõ85 remmeldä|mä -q -83 ; rahmeldas hommikust õhtuni ruubõli hummogust õdaguniq

rahmima .rohḿma .rohmiq rohmi63 .räṕmä räppiq räpi63 roobõlda|ma -q -83 ; rahmis tööd teha rohmõ tüüd tetäq

rahn (suuŕ) kiv|i -i -vi26 kivimürä|k -gu -kut13

rahu rah|u -u -hu26 kiv|i* -i -vi26

rahu I rah|u -u -hu26 rauh rauha .rauha35 ; naabrite vahel valitses rahu naabriidõ vaihõl olľ rahu ; tahan natuke aega rahus olla taha kipõń aigo rahu ollaq ; rahuaeg rahuaig ; rahus rahu(lõ), rahun, rahuhna ; ma tahan rahus tööd teha ma taha rahun tüüd tetäq ; puhka rahus! puhkaq rahu seen!

rahul rahu(lõ) ; kas oled rahul? kas olõt rahu(lõ)?

rahuldama: praegune töökoht rahuldas teda täiesti parhilladsõ tüükotussõgaq olľ tä tävveste rahu;

rahuldamatu .täütmäldäq

rahuldav rahul.oltav -a -at4 (küländ) kõrrali|k -gu -kku38 .hääke|ne -se -ist8 ; rahuldav saak küländ kõrralik v peris hää saaḱ ; sai hindeks rahuldava sai hindõs rahuldava

rahuldavalt (küländ) kõrraligult v .häste ; tegi töö rahuldavalt ära tekḱ tüü küländ kõrraligult v häste ärq

rahulduma rahu(lõ) olõma v .jäämä ; rahuldub oma elus vähesega om uman elon veitügaq rahu ; laps ei rahuldunud millegagi latś jää-äs minkagiq rahulõ

rahuldus rahu(lõ)|olõḱ -olõgi -olõkit13 rahu(lõ).jäämi|ne -se -st5 ; arutelu ei pakkunud kellelegi rahuldust arotusõgaq jää-äs kiäkiq rahulõ

rahule rahu(lõ) ; kas jäid nüüd rahule? kas jäit no rahu? ; süda jäi rahule, kui olin öelnud, mis ma temast arvan süä sai tśalka, ku ma olli ärq ülnuq, mida ma täst arva

rahuleping rahuleping -u -ut13 rahu.kontrah|ť -i -ti36

rahulik rahuli|nõ -dsõ -st5 rahu|nõ -dsõ -st7 tasali|k -gu -kku38 vaga|nõ -dsõ -st7 rahuli|k -gu -kku38 ; hobune teeb rahulikku sõitu hopõń tege tasalikku sõitu ; läks rahulikul sammul üle õue lätś tasaligu sammugaq üle muro ; olen nüüd rahulikum kui varem olõ noq vagatsõmb ku inne

rahulikult rahu.listõ rahuligult rahutsõhe rahutsõlõ tasaligult .tassa tasalikku vagatsõlt ; laps magab rahulikult latś makas rahulistõ ; elu kulgeb meie külas rahulikult elo lätt mi külän tasaligult ; võta asja rahulikumalt! võtaq asja vagatsõmbalt!

rahulolematu rahu(lõ)olõmaldaq - -t3 nurisõja ; ta on alati tujust ära ja rahulolematu tä om kõ̭iḱ aig tujost ärq ja olõ-iq minkagiq rahu ; rahulolematu klient rahulolõmaldaq kundõ

rahulolematus: millega ma su rahulolematuse ära olen teeninud? mille sa muqkaq rahu ei olõq?

rahulolev: ta nägu oli rahulolev tä näost olľ nätäq, et om rahu

rahulolu rahulõolõmi|nõ -sõ -st5 ; rääkis rahuloluga oma reisist kõ̭nõľ rahulõjäänült umast reisist

rahumeeli rahumeeli rahuligu meelegaq ; kõik läksid rahumeeli magama kõ̭iḱ lätsiq rahuligu meelegaq magama

rahumeelne rahulidsõ meelegaq v loomugaq ; kogunemine oli õnneks rahumeelne kokkosaaminõ olľ õ̭nnõs rahuligu loomugaq ; rahumeelne inimene rahulidsõ meelegaq inemine ; rahumeelne riik rahupidäjä riiḱ

rahunema rahuligus .saama v .jäämä .taltu|ma -daq -80 tasah(t)u|ma -daq -84 mi̬i̬ldü|mä -däq -80 li̬i̬ndü|mä -däq -80 ; rahune nüüd pisut! tasahtuq no veidükese! ; süda rahunes süä jäi v sai rahuligus

rahusti rahustaja - -t3 rahusť -i -it1

rahutu püsümäldäq rahu|du -du -tut1 .kärśmäldäq läbemäldäq pisla - -t2 ; meil oli rahutu hobune, andis kinni pidada meil olľ hopõń niguq piranď, anď kinniq pitäq ; ajad olid rahutud aoq olliq segädseq ; rahutu piirkond rahudu piiŕkund

rahutus herevüs -e -t9 segähüs -e -t9 ; meid valdas rahutus meid haarď herevüs ; tööliste rahutused suruti maha tüüliisi vastanakkaminõ surbõti maaha

rahuvalvaja rahu.valvja - -t3 rahu.hoitja - -t3

rahvahulk .rahva|summ -summa -.summa31 rahvas .rahva rahvast22 .rahva|hulk -hulga -.hulka31

rahvakalender .rahvakállõndri - -t1 .aasta|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37 .rahva ao.arvaminõ ; rahvakalendri tähtpäevad rahvaperälidseq tähťpääväq

rahvakunst .rahva|kunsť -kunsti -.kunsti37

rahvalaul .rahva|laul -laulu -.laulu37

rahvalaulik sõ̭noli|nõ -sõ -st5 lauluim|ä -ä -mä24 laulues|ä -ä -sä24

rahvalik .rahvali|k -gu -kku38 .rahvaperäli|ne -dse -st5 ; rahvalik laul rahvalik laul

rahvaloendus (ine.miisi v .rahva) kokkolugõmi|nõ v .kirjä.pandmi|nõ -sõ -st5 ülelugõmi|nõ -sõ -st5 .loetus -õ -t9

rahvaluule .rahva|luulõq -.luulõ -luulõt18

rahvamaja .rahva|maja -maja -majja v -maia28

rahvapärane .rahvaperäli|ne -dse -st7 .rahvali|k -gu -kku38 .rahvast peri

rahvariie .rahva|rõivas -.rõiva -rõivast15

rahvas rahvas .rahva rahvast15 ; rahvas läks laiali rahvas lätsiq v lätś lakja ; see jutt oli juba rahva seas tuu jutt olľ joba rahvan

rahvastik rahvas .rahva rahvast22 m ine|miseq -.miisi -.miisi5 ; riigi rahvastik riigi rahvas

rahvatants .rahva|tands -tandso -.tandso37 nal' kunsť.kargami|nõ -sõ -st5 ; rahvatantsija rahvatandśja

rahvus rahvas .rahva rahvast22 riiḱ riigi .riiki37 ; mis rahvusest ta on? määntse rahva hulgast tä om? ; ta on vene rahvusest tä om vindläne ; eesti rahvus eesti rahvas ; meil elab ka teistest rahvustest inimesi meil eläs ka muiõ maiõ inemiisi ; prantsuse rahvuse sündimine Prantsusõ riigi sündümine

rahvuskultuur .rahva kultuuŕ

rahvuslik .rahvusli|nõ -dsõ -st7 .rahvali|k -gu -kku38 .rahva- ; rahvuslik liikumine rahvuslinõ liikminõ ; rahvuslik tikand rahvalik välläumblõminõ

rahvuspark riigi|parḱ* -pargi -.parki37

rahvuspüha riigipüh|ä -ä -hä24 ; saami rahvuspüha saami rahva päiv ; 24. veebruar on Eesti rahvuspüha 24. radokuu päiv om Eesti riigipühä

rahvusriik üte .rahva riiḱ

rahvusvaheline .riike.vaihõli|nõ* -dsõ -st5 ; rahvusvaheline kohtumine, kaubatee riikevaihõlinõ kokkosaaminõ, kaubatii ; seminar oli rahvusvaheline seminääril olľ rahvit mitmõlt maalt ; rahvusvaheline konverents rahvidõvaihõlinõ konvõrentś

raibe 1. rõibõq .rõipõ rõibõt18 rõibõh .rõipõ rõibõht20 ; raipehais rõipõhais 2. rõibõq .rõipõ rõibõt18 raisk raisa .raiska32 ti̬i̬ndüs e -t9 ti̬i̬ndüseli|ne -dse -st5 .rõipõli|nõ -sõ -st5 ; kassiraibe kusi tuppa kassitiindüs kussi tarrõ

raidkiri raot kiri

raie mõts ragomi|nõ -sõ -st5 ; lageraie mõtsa maahavõtminõ, lakõsragominõ ; harvendusraie harvõndragominõ ; hooldusraie hoolõragominõ ; valgustusraie vitsaragominõ ; sanitaarraie haigõ puu ragominõ, sanitaŕragominõ, kuivaragominõ ; valikraie sorťva ragominõ ; uuendusraie lõppragominõ ; turberaie mitmõn jaon ragominõ ; aegjärkne raie hõrrõsragominõ ; häilraie lapildõ ragominõ ; veerraie ribaldõ ragominõ ; väljaraie välläragominõ ; raieküps mets täüsmõts, valmismõts

raiejäätmed ragõmisõ peräq mõts ossaq-ladvaq .ossõ-.latvo .ossõ-.latvo45 ; raiejäätmete põletamine ossapalotus

raieküna tsagimi|k -gu -kku38 tsa|kim -gima -gimat4 tsagi|mold -molli -.moldi37

raiering ragomisõ tsõ̭õ̭ŕ

raievanus ragomisõ .vannus

raisakotkas .rõipõ|kodas -.kotka -kodast23 .rõipõkodasḱ -i -it13

raisk (raisa) raisk raisa .raiska32 raisk raisu .raisku36 roisk roiso .roisko37 .rõipõli|nõ -sõ -st5

raisk (raisu) .raiskami|nõ -sõ -st5 raisk raisu .raisku36

raiskama .raiskama raisadaq .raiska77 .pilma .pilluq pillu64 .räütmä .räütäq räüdä61 praadsu|tama -taq -da82 pulgõnda|ma -q -83 haida|tama -taq -da82 ; ära raiska aega! ärq raisakuq v viitkuq aigo! ; temal raha ei püsi, raiskab kõik ära timä ärq haidatas raha, püsü-iq täl raha ; loodusvarade raiskav tarbimine luudusõ huuľmaldaq pruuḱminõ

raiskamine raisk raisu .raisku36 .raiskami|nõ -sõ -st5 ; see töö oli ainult ajaraiskamine taa tüü olľ õ̭nnõ aoraisk

raisku: raisku minema raisku minemä, raiskuma, tsurḱuma, sokka minemä, suurduma;

raisus huka(h)n raisu(h)n ; päev on raisus päiv om hukan ; raisus tüdruk v naine port

rajama lu̬u̬ma luvvaq lu̬u̬ 54 min 1. ja 3. k .lõi(õ) tegemä tetäq ti̬i̬60 alosta|ma -q -83 aso|tama -taq -da82 põḣanda|ma -q -83 ; see talu on mu isaisa rajatud taa talo om mu esäesä tett ; linn rajati järve äärde liin tetti järve viirde ; plaanis on rajada ka staadion plaanin om tetäq ka spordiplatś ; pubi rajaja kõrdsi asotaja ; ilusa koduaia rajamine nõuab aega ilosa kodoaia luuminõ nõud aigo ; maja peab rajama kindlale pinnale maja piät kimmä põḣa pääle põḣandama ; läbi soo on rajatud tee läbi suu om põḣandõt tii

rajanema põḣandu|ma* -daq -84 alossõs olõma põḣas olõma

rajatagune piiritago|nõ -dsõ -st7

rajatis ehitüs -e -t9 ; sillad, tammid, teed, tunnelid, kanalid jt rajatised sillaq, tammiq, tiiq, käügiq, kanaaliq jt ehitüseq

rajav kiil' piirikäänüs* -(s)e -t11 piiri.ütlejä* - -t3

rajoon ra|ju̬u̬ń -jooni -ju̬u̬ni37 raioń -i -it4

raju mar|u -u -ru26 maru|tuuľ -tuulõ -tuult35 torḿ tormi .tormi37 ; rajuilm maru ilm

rakats rak|ḱ -õ -kõ35

rake rõ̭ngas .rõ̭nga rõ̭ngast22 salv́ salvõ .salvõ35 ; kaevurakked kaosalvõq

rakend ettepant elläi ; hoburakend ettepant hopõńmettepantuq hobõsõq v hopõń riistogaq ; koerterakend m ettepantuq piniq

rakendama ette .pandma .käüki .pandma v .laskma ; rakenda hobune! panõq hopõń ette! ; rakendas töö juures oma teadmisi lasḱ tüü man käüki umaq tiidmiseq

rakendus .käüki.laskmi|nõ -sõ -st5 ; idee leidiski rakendust mõtõq lätśkiq käüki ; kõigile talgulistele ei leitudki rakendust kõ̭igilõ talgoliisilõ es löüdäkiq tüüd ; teooria ja selle rakendus teooria ja tuu pruuḱminõ v tarvitus

rakenduslik .pruuḱmis- elotarvili|nõ -dsõ -st5 ; rakenduslik kõrgharidus ammõdi korgõkoolitus v korgõmb ammõdikoolitus ; rakenduslik uurimistöö pruuḱmisperine uuŕmistüü

raketivägi raketivä|gi -e -ke25 ; tema poeg on raketiväes aega teeninud timä poig olľ raketiväen tiińnüq

rakett raket|ť -i -ti37 rakõ|ť -di -tit13 rake|ť -di -tit13

rakk II (vesi)vilľ (-)villi (-).villi37 paun pauna .pauna30 ; sai tööga rakud pihku sai tüügaq villiq peio ; käed on rakkus käeq ommaq villin ; õhtuks olid jalad rakkus õdagus olliq jalgo all paunaq

rakk I I rakk raku rakku37 ; maksa-, närvi-, pärmirakk massa-, hergo-, pärmirakk ; munarakk (imä)muna ; seemnerakk seemeq

rakkes: võtab hobuse rakkest võtt hobõsõ iist;

rakmed m (hobõsõ)riistaq (-).riisto (-).riisto30 ; rakmes sõdurid tävven rihman soldaniq ; sõdurirakmed soldanirihmaq, soldanirakmõq

raksatama (p)raksahta|ma -q -83 räksähtä|mä -q -83 triksahta|ma -q -83 ; äike raksatas pikne raksahť

raksatus (p)raksah(t)us -õ -t9 räksäh(t)üs -õ -t9 praks praksu .praksu37 trikś triksi .triksi37 ; puu kukkus raksatusega maha puu sattõ raksahtusõgaq maaha

raksuma .(p)raksma .(p)raksuq (p)raksu64 .räkśmä .räksiq räksi63 .rokśma .roksiq roksi63 .krõkśma .krõksiq krõksi63 ; tuli raksub pliidi all tuli praks pliidi all ; trepp raksus ta jala all trepṕ räkse tä jala all

raksumine .(p)raksna - -t3 .räkśnä - -t3 .rokśna - -t3 .krõkśna - -t3

rakurss nuk|k -a -ka31 ; filmis näidatakse silda erinevates rakurssides filmin näüdätäs silda eri nukkõ alt

ralli ralli - -t2 ralľ ralli .ralli37

ramb jovvõ|du -du -tut1 .oigõ - -t3 ramm ramma .ramma35 ramp ramba .rampa31 loid loiu .loidu36 uni|nõ -dsõ -st7

rambipalavik püünevär|rin -inä -inät4 püüne.pelgüs -e -t9 püünepalavi|k -gu -kku38 püüne|hirm -hirmu -.hirmu37

rambivalgus püüne.valgu|s -(sõ) -(s)t10

rambivalgus rambivalgu|s -(sõ) -(s)t10

ramm (rammi) kahr kahru .kahru37 karh karhu .karhu37 ; rammiga taoti postid sisse kahrugaq pestiq tulbaq sisse

ramm (rammu) ramm rammu .rammu37 joud jo(vv)u .joudu36 jõud jõ(vv)u .jõudu36 .rõhku|s† -(sõ) -(s)t10 ; rammu minema rammu minemä ; rammus olema rammun olõma ; kätes pole rammu kässi seen olõ-iq rõhkut

rammestama ra(m)mõhta|ma -q -83 ; kuumus rammestas kõiki kuum rammõhť kõ̭iki

rammestuma ra(m)mõh(t)u|ma -daq -84 rahmõh(t)u|ma -daq -84

rammestus ra(m)mõh(t)us -õ -t9 rahmõh(t)us -õ -t9 ; soojas toas tuli rammestus peale lämmän tarõn tulľ ramõhus pääle

rammetu ra(m)mõ|du -du -tut1 rahmõ|du -du -tut1

rammima .pesmä .pessäq pessä61 .sisse lü̬ü̬mä .tamṕma .tampiq tambi63 .murdma (.)murdaq murra66 .kranńama kranńadaq .kranńa77 ; nägin, kuidas silla poste maasse rammiti näi, kuis silla postõ maa sisse kranńati ; jäälõhkuja rammis paksust jääst läbi ijälahkja murď paksust ijäst läbi ; auto rammis aeda auto sõiť aialõ sälgä

rammus rammu|nõ -dsõ -st7 rammu(h)n - -t3 .ramsa lihali|nõ -dsõ -st5 vägi|ne -dse -st7 vä|kev -gevä -gevät4 ; lehm oli õige rammus lehm olľ õigõq ramsa v lihha täüs ; toit oli liiga rammus süüḱ olľ ülearvo väkev ; rukis tahab rammusat maad rügä taht rammust maad

rammusus .ramsus -õ -t9

ramp (ramba) rambõq .rampõ rambõt18 rambi|ts -dsa -tsat13 ; järve põhi oli rampu täis järve põhi olľ rampit täüs ; rampväsinud rampõnõ, rampliganõ

ramp (rambi) .nõlviti̬i̬* - -d51 pukḱ puki pukki37 ramṕ rambi .rampi37 ; laevaramp nõlvitii ; loomaveoki ramp pukḱ

rand (vi̬i̬)vi̬i̬ŕ (-)veere (-)vi̬i̬rt40 rand ranna .randa32 vii puult kaiaq (maa)vi̬i̬ŕ (-)veere (-)vi̬i̬rt40 ; suvel on rannad suplejaid täis suvõl ommaq viiveereq tsuklõjit täüs ; järve-, mererand järve-, mereviiŕ ; randa ranna pääle v vii viirde ; ärge rannast kaugele ujuge! ärkeq veerest kavvõdahe ujogõq! ; suplusrand tsukõluskotus, -platś ; rannaküla rannakülä ; rannaliiv rannaliiv ; rannavalve rannavalvõq,hrl mrannavahť

randaal ran|daaľ -daali -.daali37 randaľ -i -it4

randaalima ran|.daaľma -.daaliq -daali63 randaaligaq .pulsťma (ärq v üles) .lahkma .lahkuq lahu64 ; sööt tuleb ära randaalida süüt tulõ ärq v üles lahkuq

randlane ranna|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 .randla|nõ -sõ -st5 ; randlased rannarahvas

randuma vi̬i̬rde .joudma v .sõitma v tulõma ; laev randus Tallinna sadamas laiv tulľ v jouď Talina sadamahe

range kõv|a -a -va28 kuri kuŕa .kurja43 ; range kord kõva kõrd ; isa oli emast rangem esä olľ kuŕõmb immä ; sõja ajal sai leiba rangelt normi järgi sõ̭a aigo sai leibä väega (kimmähe) normi perrä ; range õpetaja kuri v nõudja oppaja

rangid m .taos|(s)õq -sidõ -sit11 ; rangiroomad rahkõq

rangjalad kõvõraq jalaq

rangluu kaalavitsaluu - -d50 rangluu - -d50

ranits ra(n)ni|ts -dsa -tsat13 raani|ts -dsa -tsat13

rannajoon maa|vi̬i̬ŕ -veere -vi̬i̬rt40

ranne randmõs .randmõ randmõst15 käejak|k -u -ku37

rannik rand ranna .randa32 randmaa - -d50 mere|vi̬i̬ŕ -veere -vi̬i̬rt40 ; Eesti rannikul Eesti ranna veeren ; pankrannik pankrand

rant ranť randi .ranti37 (hrl vedeligu kotsilõ) piireq .piirde piiret19 ; piimanõus oli koorerant näha piimäanoman olľ piireq nätäq ; punase randiga taldrikud verevä veeregaq taldriguq ; musta randiga kuulutus musta raamigaq kuulutus

raport teedüs -(s)e -t11 teedäq.andmi|nõ -sõ -st5 sõ̭n|noḿ -omi -omit4

raporteerima ette .kandma teedäq .andma

rapped (kalal) sise|kund -kunna -.kunda37 m .rapm|õq -idõ -it16 rakk|õq -idõ -it16 räüd rävvü .räüdü36 ; sead söövad rappeid tsiaq sööväq räüdü

rappima .pesmä .pessäq pessä61 kalla puhastama soomi|tsõma -tsaq -daq -dsõ .kolḱma .kolkiq kolgi63 .mütmä müttäq mütä61 ; sai kõvasti rappida sai kõvva pessäq

rappuma rap|puma -pudaq -u79 v -pu80 rapah(t)u|ma -daq -84 .jõ̭nkśma .jõnksiq jõnksi63 .tõrkuma .tõrkudaq tõrgu v#tõrku79 tõrahta|ma -q -83 mitmit kõrdo rap|põlõma -õldaq -põlõ86 ; naeris, nii et kogu kere rappus naarď, nii et terveq iho rappu ; põrand rapub tantsimisest põrmand rapus tandśmisõst ; vanker rappus vankri tõrku ; rong rapub ronǵ jõ̭nkś

rappumine rappumi|nõ -sõ -st5 tõrgah(t)us -õ -t9

raps (rapsi) rapś rapsi .rapsi37

raps (rapsu) rapsah(t)us -õ -t9

rapsama .rapsama rapsadaq .rapsa77 .ropsama ropsadaq .ropsa77 .räpsämä räpsädäq .räpsä30 (kõrra) rapsahta|ma -q -83 rapsahu|tma -taq -da62 ; karjane rapsas lehma vitsaga kaŕus ropsaś lehmäle vitsagaq ; koer rapsas kana sabast pini haarď kanal hannast

rapsatus rapsah(t)us -õ -t9 räpsäh(t)üs -e -t9

rapsima .ropśma .ropsiq ropsi63 .räpśmä .räpsiq räpsi63 ; rapsi mantel lumest puhtaks! ropsiq mäntli lumõst puhtas!

rapsimine (helü) .ropśna - -t3 .räpśnä - -t3

raputama rapu|tama -taq -da82 (hrl rõivit) .ropśma .ropsiq ropsi63 (pikkä aigo) .sarjama saŕadaq .sarja77 (hrl vankri kotsilõ) tõrgu|tama -taq -da82 mitmit kõrdo raputõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 kõrras rapahta|ma -q -83 (suula, liiva vms) rapahu|tma -taq -da62 (t)siputõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 tsipu|tama -taq -da82 ; raputas magajat õlast rapuť magajat olast ; pead raputama pääd raputama ; raputa söögile soola ka! tsipudaq söögile suula kah! ; raputa heinad laiali päikese kätte kuivama! horgudaq hainaq lakja päävä kätte kuioma! ; raputas puu otsast ploome maha saŕaś puu otsast pluumõ maaha ; raputa vaip puhtaks! ropsiq vaip puhtas! ; vanker raputas vankri tõrguť

rariteet .harvus -õ -t9

rariteetne harv harva .harva30 ainuli|nõ -dsõ -st5

rase rassõ - -t14 rasõhõ|nõ -dsõ -st5 rassõjalali|nõ -dsõ -st5 .vanna.jalga .hindäväsünü|q -q -t1 latsõ|nõ -dsõ -st7 tooja - -t3 toogi pääl ; tüdruk jäi rasedaks tütrik jäi rassõs ; naine on kolmandat kuud rase naanõ om kolmandat kuud rassõ jalagaq v rasõhõt ; poiss oli tüdruku rasedaks teinud poisś olľ tütrigu ärq tikanuq

rasedus rasõhus -õ -t9 rasõndus -õ -t9 .kandmi|nõ -sõ -st5

raseerima .maaha v .palľas ajama pü|gämä -käq -ä59 .karvo (.maaha) ajama

rasestuma rassõs v rasõhõs .jäämä (.)käünüs .jäämä v .saama

rasestumisvastane latsõ ärq.hoitja latsõ.saamisõ .vasta rasõhusvasta|nõ -dsõ -st7 rasõhusõ .vasta (.)käünüs.saamisõ .vasta ; rasestumisvastane vahend ärqhoitja

raske rassõ - -t14 rassõ rasõhõ rasõhõt14 (suur') ränk rängä .ränkä35 (kaalu poolõst) .kaalsa - -t3 ; suur raske mees suuŕ ränk miiś ; väga raske väega v palľo rassõ ; tänane ülesanne on raskem kui eilne täämbäne ülesannõq om rassõmb ku eeläne ; homme on raske päev hummõń om rassõ päiv ; raske liiklusõnnetus rassõ liikmisõ̭nnõtus ; raske kott kaalsa kotť

raskejalgne rassõjalali|nõ -dsõ -st5 rassõjala|nõ -dsõ -st7 rassõ.jalg|nõ -sõ -sõt6 rassõjaloli|nõ -dsõ -st5

raskejõustik sport (rassõ).jousti|k -gu -kku38 rassõ.jõusti|k -gu -kku38

raskekaal sport rassõ|kaal -kaalu -.kaalu37

raskekaallane rassõkaalu rassõt .kaalu (.sporťlanõ)

raskekujuline rassõ - -t14 rassõt mu̬u̬du ; raskekujuline kopsupõletik rassõ tävvüpalanik

raskelt rasõhõhe rasõhõlõ (.)rassõhe rassõst(õ) ; sai raskelt haavata sai rassõstõ haavadaq ; hingab raskelt hengäs rasõhõhe

raskemeelsus: ta kannatas raskemeelsuse all tä olľ kurvalinõ v norolinõ

raskendama rassõmbas v rasõhõmbas tegemä ; lumi raskendas teedel liikumist lumi tekḱ teie pääl liikmisõ rassõmbas ; süüd raskendavad asjaolud süüd suurõndajaq aśaluuq

raskepärane rassõpooli|nõ -dsõ -st7 rassõkõ|nõ -sõ -ist8 rassõli|k -gu -kku38 ; raskepärase stiiliga rassõlikku stiili

raskesti rasõhõhe rasõhõlõ (.)rassõhe rassõst(õ) ; käekiri on raskesti loetav käekirja om rassõ v halv lukõq ; ema jäi raskesti haigeks imä jäi rasõhõhe haigõs ; raskesti arusaadav rassõ arvo saiaq

rasketööstus rassõtü̬ü̬stüs -e -t9

raskune rassõ - -t14 (.)rassu - -t2 (.)rassu|nõ -dsõ -st7 rasõhu|nõ -dsõ -st5 ; minuraskune mees muqrassu miiś ; viie kilo raskune viiś killo rassõ

raskus rasõhus -õ -t9 rasõndus -õ -t9 ; jää murdus kõndijate raskuse all ijä murdu käüjide rasõhusõ all ; kangi abil saab suuri raskusi tõsta kaalmisõgaq saa suuri rasõhuisi üles nõstaq ; tal on töö leidmisega raskusi täl om rassõ tüüd löüdäq ; raskustest hoolimata jõudsime kohale huuľmaldaq rasõhuisist jõvvimiq peräle

raskusjõud rasõhus|joud -jo(vv)u -.joudu36

raskuskese rasõhus|punkť -punkti -.punkti37

raspel .raspli - -t1

rass rasś rassi .rassi37 tõug tõvvu .tõugu36 ; rassi diskrimineerimine rassi rõuhkminõ ; seal elavad teist rassi inimesed sääl eläseq tõist tõugu inemiseq

rassiline rassili|nõ -dsõ -st5 rassi- ; rassilised tunnused tõvvutunnussõq

rassima .murdma (.)murdaq murra66 .hankama hangadaq .hanka77 müüsterdä|mä -q -83 ründsü|tämä -täq -dä82 .rüngämä rüngädäq .rüngä77 .rüntsämä ründsädäq .rüntsä77 ; rassis päevad läbi põllul murdsõ pääväq läbi nurmõn tüüd tetäq ; ema rassis kogu päeva imä rabõľ terve päävä ; kalurid rassisid merel kalameheq mütseq mere pääl ; nad ei taha jääda tallu rassima nä ei tahaq jäiäq tallo rüngämä

rassism ras|sisḿ -sismi -.sismi37 rassivih|a -a -ha28 rassi|vain -vaino -.vaino37

rastapatsid m pulsť|pletiq* -plette -plette37 pulgatanuq v pulgatõduq pletiq*

raster .rastri - -t1

rasv rasõv v rasv rasva .rasva45 vä|gi -e -ke25 ; mõned loomad koguvad talveks naha alla rasva mõ̭nõq eläjäq korjasõq talvõs hindäle naha alaq rasva ; hane-, searasv hani-, tsiarasõv ; vanast rasvast elama vana rasva pääl elämä

rasvane vä|kev -gevä -gevät4 rasva|nõ -dsõ -st7 .väe|ne -dse -st7 vägi|ne -dse -st7 ; rasvane liha väkev liha ; suu on söömisest rasvane suu om süümisest rasvanõ ; rasvane kiri paks v rasvanõ kiri

rasvasisaldus rasõv v rasv rasva .rasva45 ; suure rasvasisaldusega piim (väega) rasvanõ v väkev piim ; madala rasvasisaldusega laih

rasvatihane rasva.tiala|nõ -sõ -st5 rasvatiga|nõ -sõ -st7 rasva|krantś -krandsi -.krantsi37

rasvavaba rasvaldaq

rasvuma liho|nõma -(nõ)daq -nõ89 vägih(t)ü|mä -däq -84 .rammu v .rasva minemä ; sügiseks metsloomad rasvuvad sügüses lääväq mõtsaeläjäq rammu

ratas tsõ̭õ̭ŕ tsõõri tsõ̭õ̭'ri37 ratas ratta ratast22 ; autol tuli ratas alt ära autol tulľ tsõ̭õ̭ŕ alt ärq ; viskus rongi rataste alla hiitse hinnäst rongitsõ̭õ̭rõ alaq ; kurjategija hukati rattal kuŕatekij hukati ratta pääl ärq ; rattake tsõõrikõnõ

ratastool tsõ̭õ̭ŕ|tu̬u̬ľ -tooli -tu̬u̬li37

ratifitseerima ratifit|si̬i̬ŕmä -si̬i̬riq -seeri63 (parlamendi pu̬u̬lt) kinnü|tämä -täq -dä82

ratsa .ratsa .ratsa(l)laq ratsakullaq ; ratsa sõitma ratsalaq sõitma

ratsanik .ratsani|k -gu -kku38 .ratsa|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

ratsionaalne .mõistusõperi ratsio.naal|nõ -sõ -sõt6 ; väga ratsionaalse mõtlemisega väega mõistusõperi mõtlõmisõgaq

ratsioon ports pordso .portso37 ; päevaratsioon pääväports

ratsu (.ratsa)ho|põń -bõsõ -bõst12 (malõn) ho|põń -bõsõ -bõst12 ; tugev ratsu tukõv hopõń ; must ratsu annab tuld must hopõń and tuld

ratsutama .ratsa(l)laq .sõitma ratsu|tama -taq -da82 ; ta käib iga päev paar tundi ratsutamas tä käü egä päiv paaŕ tunni ratsutaman

ratsuti oheli|k -gu -kku38 ohi|lõ̭ig -lõ̭ia -.lõ̭iga32 uhi|lõ̭ig -lõ̭ia -.lõ̭iga32 ratus -(s)õ -t11

rattarumm (ratta)rumḿ (-)rummi (-).rummi37 ; esirattarumm edetsõõrirumḿ

rattur ratta.sõitja - -t3

rauamaak ravva|maaḱ -maagi -.maaki37 raud ravva .rauda33 ; soos leidus rauamaaki suun löüdü ravvamaaki

raud raud ravva .rauda33 ; rauast ravvanõ, ravva-, ravvast ; rauda taguma rauda ragoma v tsagama ; sepp taob rauda sepp tsaga rauda ; kontrollib, kas kuul on rauas kaes üle, kas kuuľ om ravvan ; kõik rauad tules kõ̭iḱ ravvaq tulõn

raudahi tśuguń -i -it4 raud|ahi -aho v -aḣo -.ahjo44 pursuika - -t2

raudbetoon raudpettoń -i -it13 raudtsim|me(n)ť -mendi -.menti37

raudjas (hrl hopõn') .raudja|nõ v .raudja|s -dsõ -st5 .raudja|s - -t15

raudkang (raud)kanǵ (-)kangõ (-).kangõ35 kangõ|raud -ravva -.rauda33

raudkivi maakiv|i -i -vi26

raudkull tsirk|haugas -.hauka -haugast22 .väiko haugas

raudnael raud|nagõl -nagla -.nakla45 ; raudnael on heinas traať om haina seen ; mees nagu raudnael miiś ku mürgütükk

raudne ravva|nõ -dsõ -st7 ravvast ravva- ; raudne leedi ravvanõ leedi ; raudne eesriie ravvanõ vaihõsain ; tal on raudne tervis täl om kõva tervüs

raudnõges raudnõ|kõń -gõsõ -gõst12 raudnõ|kõś -gõ(s)sõ -gõst12 haľas nõkõń

raudrohi veri|hain -haina -.haina30 raud|hain -haina -.haina30

raudrüü soomus|rüüd -rüvvü -.rüüdü36 m raud|.rõivaq -.rõividõ -.rõivit22

raudtee raudti̬i̬ - -d51

raudteejaam (raudti̬i̬)jaam (-)jaama (-).jaama30 .vaksaľ -i -it4

raudteelane raudti̬i̬tü̬ü̬li|ne -se -st5

raudteerööbas raudti̬i̬|rööbeq -rü̬ü̬pe -rööbet18 raudti̬i̬|rööbäs -rü̬ü̬pä -rööbäst22 raudti̬i̬|rü̬ü̬p -rööbä -rü̬ü̬pä35 relsś relsi .relssi37

raudteetamm raudti̬i̬|tamḿ -tammi -.tammi37

raudus ravvo(h)n ravva(h)n ; kurjategija käed on raudus kuŕategijä käeq ommaq ravvon

raugalik van|a -a -na28 armõ|du -du -tut1

raugastuma vanas v kehväs v .väetüs .jäämä

rauge jovvõ|du -du -tut1 ramm ramma .ramma35 loid loiu .loidu36 .oigõ - -t3 rammõ|du -du -tut1 tasali|k -gu -kku38 ; kuumus teeb raugeks kuum tege rammõtus ; lained olid muutunud raugemaks lainõq olliq jäänüq tasaligumbas v jovvõtus ; rauge õhtupoolik tasalik õdaguspuuľ

raugema tasah(t)u|ma -daq -84 .perrä .andma jovvõdus v nõrgõmbas .jäämä rehväh(t)ü|mä -däq -84 .vaibu|ma -daq -80 ; viha rauges viha anď perrä ; sadu rauges õhtuks sado anď õdagus perrä v sado rehvähtü õdagus ärq

rautama ravvu|tama -taq -da82 ; hobust rautama hobõst ravvutama

rautamine ravvutus -õ -t9 ravvutami|nõ -sõ -st5

rautsik eläjät kusiraudsi|k -gu -kut13 mar|rań -ana -anat4

ravi rav|i -i -vi26 parandami|nõ -sõ -st5 praavitami|nõ -sõ -st5 tohtõrdami|nõ -sõ -st5 parandus -õ -t9 praavitus -õ -t9 ; kopsutuberkuloosi ravi kestab aastaid tävvütiisigu ravi käü aastit ; hambaravi hambaravi, hambapraavitus ; taastusravi perrätohtõrdus, takasttohtõrdus, peräpraavitus, sütütüs

ravikuur kuuŕ kuuri .kuuri37 vu̬u̬ŕ voori vu̬u̬ri37 ; mulle on määratud ravikuur ma piä voori rohto võtma

ravim (arsti)ru̬u̬h (-)roho (-)ru̬u̬ht39 arstiruhe - -t2 rohi roho .rohto44 roht roho .rohto37

ravimtaim roho|hain* -haina -.haina30 ravi|kasv* -kasvo -.kasvo37 ravi|hain* -haina -.haina30

ravimuda .tervü(se)mu|da -a -ta27 ravimu|da -a -ta27

ravitseja tervendäjä - -t3 ti̬i̬djä - -t3 (roho-)tark (-)targa (-).tarka30 .arsťja - -t3 nõid nõia .nõida33

ravitsema ravi|tama -taq -da82 ravi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 tohtõrda|ma -q -83 praavi|tama -taq -da82 .arsťma .arstiq arsti63

reaal- reaal- ; reaalaine reaalainõq

reaalne peris - -t2 tõtõ ; muinasjuttudes seguneb reaalne irreaalsega jutussin lätt tõtõ vällämõtõlduidõ asjogaq segi ; tema ellusuhtumine on muutunud reaalsemaks tä om naanuq elost arvo saama ; see ei ole reaalne tuu olõ-iq võimalik v tuud saa-aiq periselt ollaq

reaalselt periselt tõtõst(õ)

reaalsus re.aalsus -õ -t9 peris elo tõtõ|elo* -elo -ello26

reageerima rea|gi̬i̬ŕmä -gi̬i̬riq -geeri63 .vastama vastadaq .vasta77 tõrga|hama* -daq - v -ha88 .herkämä* hergädäq .herkä77 ; hapnik reageerib rauaga hapasnik pand ravva rossitama

reageering reagi̬i̬ŕmi|ne -se -st5 vastus -(s)õ -t11

reaktiiv- reaktiiv- ; reaktiivlennuk reaktiivlinnuḱ ; reaktiivjõud vastajoud

reaktor re.aktri - -t1 .mõotaja - -t3 .muundaja - -t3 ; tuumareaktor plahvatas tuumareaktri laheś

reaktsioon .mõotus -õ -t9 .vasta|mõjo -mõo -mõjjo v -mõio27 .vasta.mõomi|nõ -sõ -st5 reagi̬i̬ŕmi|ne -se -st5 .vasta.võtmi|nõ -sõ -st5 toimõq .toimõ toimõt18 ; aeglase reaktsiooniga inimene oigõ, pikä mõtlõmisõgaq inemine ; happelise reaktsiooniga muld hapu maa ; organismi reaktsioon ravimi suhtes roho vastavõtminõ

realiseerima .täüde vi̬i̬mä (.maaha) mü̬ü̬mä müvväq mü̬ü̬ min 1. ja 3. k .möi(e) kesks möönüq54 ; realiseeris oma idee vei uma mõttõ täüde ; realiseerimine täüdeviimine, maahamüümine

realism rea|lisḿ -lismi -.lismi37 tõtõ - -t2

realistlik tõ̭õ̭peräli|ne -dse -st5 rea.lisťli|k -gu -kku38 .õigõ - -t3 .ausa - -t3

reamees ria|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 .soldań -i -it4

reanimatsioon .ello v elolõ herätämine hinge mano(q) tu̬u̬minõ elo(h)n.hoitmi|nõ -sõ -st5

reanimobiil kipõ.tohtrimassin -a -at4

reastikku ridastikku rito .viisi ria(h)n

reba: püksid on rebadel püksiq ommaq kinnärde pääl

rebane re|päń -bäse -bäst12 rebä|ne -se -st7 latsik re|bo -bo -po26 ; rebaseurg rebäseuuś

rebend kakõhus* -õ -t9 kaksahus* -õ -t9 kakõnuq kotus rebähüs* -e -t9 ; lihase rebend lihakakõhus

rebestama .kaksama kaksadaq .kaksa77 .lahki v .katśki .tõ̭mbama ; tüdruk kukkus ja rebestas sukad tütäŕlatś sattõ ja tõ̭mmaś sukaq katśki

rebestuma kak|kõma -õdaq -kõ77 kakõhu|ma -daq -84 rebähü|mä -däq -84 räbis|emä -täq -e87

rebima .kaksama kaksadaq .kaksa77 .kiskma .kiskuq kisu64 käristä|mä -q -83 .tõ̭mbama tõ̭mmadaq .tõ̭mba77 rä|bimä -piq -bi57 .räḿmä .rämmiq rämmi63 .rämmämä rämmädäq .rämmä77 .rämpsämä rämpsädäq .rämpsä77 .rääṕmä .rääpiq rääbi63 rääbi|tsemä -tsäq v -däq -dse90 ; rebis puult lehe kaksaś puu külest lehe ärq ; tuul rebis nööril pesu tuuľ kisḱ mõssu nööri pääl ; lennuk rebis end stardirajalt lahti linnuḱ kisḱ hinnäst stardiraa päält vallalõ ; mees rebiti autost välja miiś kisti autost vällä ; rebis paberi katki tõ̭mmaś paprõ katśki ; rebitud pabeririba käristet paprõriba

rebu munasor|a -a -ra26 munakõlla|nõ -dsõ -st7

redel re|teľ -deli -delit4 ; redel ei küüni korstnani reteľ küünü-üiq korsna manoq vällä ; hein kuivab redelitel hain kuios redelde pääl

redigeerima toimõnda|ma -q -83 üle kobistama paranda|ma -q -83

redis redis -(s)e -t11 rõdis -(s)õ -t11

reduktsioon kiil' ärq.võtmi|nõ -sõ -st5 ; mõisate reduktsioon mõisidõ ärqvõtminõ ; häälikute reduktsioon helle tõsõsmineḱ

redutama .paossi(h)n olõma .paoskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 .kä|ḱmä -kkiq -ki63 .varjama vaŕadaq .varja77 var|ima -riq -i57 ; sõjapõgenikud redutasid nädalaid metsas sõ̭apagõhõjaq paoskõlliq nädälide viisi mõtsan ; kuuma ilmaga redutas koer aida all kuuma ilmagaq paoskõli pini aida all ; kus sa redutasid? kon sa videliq?

redutseerima tagasi .võtma .lihtsämbäs tegemä

reede ri̬i̬di - -t1 ri̬i̬de - -t3

reedene ri̬i̬de|ne -dse -st5 ri̬i̬di|ne -dse -st5

reegel .säädü|s -(se) -(s)t10 ri̬i̬gli - -t1 kõrd kõrra .kõrda33

reeglipärane kõrraperi .kõrdapite(h)n .säädüsperäli|ne -dse -st5 ; reeglipärane keelemuutus säädüsperäline keelemuutus

reeglipäratu .säädüsperäldäq kõrraldaq johusli|nõ -dsõ -st5

reetlik ärq.andja - -t3 .petjä - -t3 .petlika|nõ -dsõ -st5 sal|a -a -la28 sala|nõ -dsõ -st7 ; reetlik inimene ärqandja v petlikanõ inemine ; reetlik mälu petlikanõ meelenpidämine

reetma ärq v üles v .vällä .andma .salgama saladaq .salga77 .petmä pettäq petä61 avalda|ma -q -83 ; kes reetis meie peidukoha? kiä anď mi käḱmiskotussõ ärq? v kiä mi käḱmiskotussõ ärq avalď? ; vaata, et sa ennast ei reeda! kaeq, et sa hinnäst ärq ei annaq! ; miski ei reetnud ta tegelikke tundeid mitte miäkiq es annaq vällä, midä tä periselt tunď ; reetis oma põhimõtted salaś umaq põhimõttõq ärq ; reetmine ärqandminõ

reetur ärq.andja - -t3 .petjä - -t3 .maaha.müüjä - -t3 (.maaha).salgaja - -t3 ; kodumaa reetur kodomaa ärqandja

reeturlik ärq.andja - -t3 .petjä - -t3 .salgaja - -t3 ; reeturlik inimene petjä (inemine)

referaat kokkovõt|õq -tõ -õt18 üle.kaehus -õ -t9

refereerima kokko .võtma kokkovõtõt tegemä üle.kaehust .andma

referendum .rahvahääletämi|ne -se -st5

referent nõvvu|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 kokkovõttõ tegijä üle.kaehusõ .andja

refleks reflekś refleksi ref.leksi37

reflekteerima peegeldä|mä -q -83 .hindäst läbi .laskma läbi .märḱmä

reform pü̬ü̬rdmi|ne -se -st5 vahtsõndus -õ -t9 re|forḿ -formi -.formi37 ; agraarreform põllupidämise vahtsõndus, maaelo püürdmine ; rahareform rahareforḿ ; kohtureform kohtuvahtsõndus, kohtu ümbrekõrraldaminõ ; haridusreform koolielo tõistõkäändmine

reformeerima = reformima (.tõistõ) pü̬ü̬rdmä pöördäq v pü̬ü̬rdäq pöörä66 (.tõistõ) .käändmä (.)käändäq käänä66 .tõistõ tegemä vahtsõnda|ma -q -83

refrään .kõrdus|salḿ -salmi -.salmi37 kõrra|salḿ -salmi -.salmi37

regatt regatť regati regatti37 puŕosõidu .võistlus

regi regi ri̬i̬ reke25 ; sõiduregi sõiduregi ; talvel sõideti ikka reega talvõl sõidõti iks riigaq

regilaul leelo - -t2 leelo|laul -laulu -.laulu37 vana (.rahva)laul kõrra|laul -laulu -.laulu37 regi|laul -laulu -.laulu37 ; regilaulu laulma leelotama

regionaal- piiŕ.kundli|nõ -(d)sõ -st5 piiŕkunna- ; regionaalkeel piiŕkundlinõ kiiľ ; regionaalpoliitika piiŕkunna poliitiga

regioon piiŕ|kund -kunna -.kunda32 al|a -a -la28 maa - -d50

register registri - -t1 nimistü - -t1 nime|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43 ; peab registrit pidä nimekirja ; võtame teisest registrist võtamiq tõõsõst registrist ; hääl vajus järsku madalasse registrisse helü lätś äkki madalas

registratuur .kirjä.pandmiskotus -(s)õ -t11 .kirjä.pandmi|nõ -sõ -st5

registreerima .kirjä .pandma regist|ri̬i̬ŕmä -ri̬i̬riq -reeri63 ; kas sa oled ennast juba registreerinud? kas sa olõt hinnäst joba kirjä pandnuq? ; abielu registreerima registriiŕmä ; võistleja läks ennast registreerima võistlõja lätś kirotuistõ ; registreeriti maavärin maavärrin märgiti ärq ; registreerimine kirjäpandminõ, registriiŕmine

registreeruma .kirjä .pandma regist|ri̬i̬ŕmä -ri̬i̬riq -reeri63

reglement kõrd kõrra .kõrda33 kimmäs läbivi̬i̬mise kõrd

regress tagasimine|ḱ -gi -kit13 .alla|käüḱ -käügi -.käüki37 taang* taangu taangut13

regressiivne tagasi.kiskja - -t3

regulaarne kõrraperäli|ne -dse -st5 kõrra- ; inimene vajab regulaarset puhkust inemisel om vaia kõrraperälist puhkust

regulaarselt kõrra .perrä ; käin regulaarselt trennis ma käü kõrra perrä trennin

reguleerima .tiḿmä .timmiq timmi63 kõrralda|ma -q -83 .säädmä säädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66 .sääďmä .säädiq säädi63 lepü|tämä -täq -dä82 ; reguleerimata ristmik kõrraldamaldaq risťtii ; reguleerimine tiḿmine, kõrraldaminõ, säädmine

reha rih|a -a -ha28 (täht'kujo) rih|ä -ä -hä28 ; looreha suuŕriha, hobõsõriha ; rehereha reheriha ; Reha (tähťkujo) Pulgatäheq ; Koot ja Reha Kuuť ja Riha

rehabiliteerima .õigõs pidämä v lugõma .õigõs .mõistma .õigõs .saama

rehapulk (riha)pi|tim -dimä -dimät4 pidermä|s - -(s)t15 riha|pulk -pulga -.pulka31

reheahi rehe|ahi -aho v -aḣo -.ahjo44 ; reheahju võlv körsś

rehealune rehealo|nõ -dsõ -st7 seto kiil' kuuvna - -t1

rehepapp rehepap|ṕ -i -pi37 ri̬i̬hni|k -gu -kku38

rehepeks rehe|pess -pessü -.pessü37 rehe.pesmi|ne -se -st5 vilä|pess -pessü -.pessü37 vilä.pesmi|ne -se -st5

rehepeksumasin rehepessümassin -a -at4 viläpessümassin -a -at4

rehetuba rehetar|õ -õ -rõ24 ; rehetare külge ehitatud varjualune rehekapṕ

rehi ri̬i̬ḣ rehe ri̬i̬ht39 rehi rehe reht39 ; reht peksma riiht pesmä ; reht peksma jüvä(hä)mä ; reht peksma kooditama ; reht peksma kuuťma ; reht peksma hobõsõgaq sikkama

rehitsema rihi|tsemä -tsäq v -däq -dse90 rehi|tsemä -tsäq v -däq -dse90 riihi|tsämä -tsäq v -däq -dse90 .riibma .riibuq riibu64 ; peenart siledaks rehitsemä tasotsõma, silestämä, rehitsemä ; kana rehitseb kana sapitsõs

rehkendama rehkendä|mä -q -83 ; rehkendas hinna välja rehkenď hinna vällä ; rehkenda igale inimesele 100 grammi torti! rehkendäq egäle inemisele 100 grammi munakuuki! ; tuleb kohalike oludega rehkendada tulõ paikligu elämise-olõmisõgaq rehkendäq

rehmama .rehksämä rehästäq .rehksä76 .rehmämä rehmädäq .rehmä77 .viskama visadaq .viska77 ; rehmas käega ja läks ära rehäś v visaś käegaq ja lätś minemä

rehnung rehkendüs -e -t9 rehnu|ť -di -tit13 réhnunǵ -i -it13 ; ma pole rehnungit pidanud, kui palju reis maksma läks ma olõ-iq rehkendüst tennüq, palľo reiś masma lätś

rehv kumḿ kummi .kummi37 (vankril) trehv́ trehvi .trehvi37 ; talverehvid talvõkummiq

reibas .herksä - -t3 .virgõ - -t3 .võrksa - -t3 el|läv -ävä -ävät4 vilgõs .vilkõ vilgõst22 .truksa - -t3 .kistra - -t3 ; reibas vanahärra võrksa vanaherr ; marsiti reipal sammul marsiti herksä sammugaq

reid reid reidi .reidi37 käüḱ käügi .käüki37 ; ööseks jäid laevad reidile üüses jäiq laivaq reidi pääle ; politsei ootamatu reid turule politsei uutmaldaq käüḱ turu pääle

reinkarnatsioon .ümbre.sündümi|ne -se -st5 .vahtsõst.sündümi|ne -se -st5

reinuvader reinova|tõŕ -dõri -dõrit4 sorrõ|hand -hanna -.handa33

reipalt .herksähe elävähe .võrksahe ; vastas reipalt telefonile vastaś telefoni pääle herksähe

reis (reie) kints kindsu .kintsu37 ra|ǵa -ja -ḱa29 ra|gja -ja -kja29 ; kurel on konn reit pidi nokas kurõl om kunn raḱa pite suun

reis (reisi) reiś reisi .reisi37 .reiśmi|ne -se -st4 ti̬i̬ - -d51 ; ümbermaailmareis ümbre ilma reiś

reisibüroo reisi.kontoŕ -i -it4

reisikaaslane reisiseldsili|ne -dse -st5

reisikohver reisi.kohvri - -t1 reisitsuma|dań -dani -.danni38

reisilaev reisi|laiv -laiva -.laiva30

reisima .reiśmä .reisiq reisi63 (rännü pääl) .käümä .kävvüq käü 54 min 1. ja 3. k käve .sõitlõma sõidõldaq .sõitlõ78 ; ta on palju reisinud tä om palľo reiśnüq ; nad käisid reisimas nä käveq rännü pääl ; reisija reiśjä, sõitja

reisirong reisi|ronǵ -rongi -.rongi37 sõidu|ronǵ -rongi -.rongi37

reiting hinnõq .hindõ hinnõt19 .hindami|nõ -sõ -st5 .arvami|nõ -sõ -st5 au avvu (.)avvu37 .kuulsus -õ -t9

reket reke|ť -di -tit13 .lapju* - -t1

reklaam rek|laaḿ -laami -.laami37 üles.kitmi|ne -se -st5 kraami.kitmi|ne -se -st5 kauba.kitmi|ne -se -st5 mustõldus -õ -t9 mustõldami|nõ -sõ -st5 mustõrus -õ -t9 kitüs -(s)e -t11 .vällä.pakmi|nõ -sõ -st5 halv, nal' .päähä.määŕmi|ne -se -st5 ; reklaamipaus kitmisvaheq ; ei lasta filmi vaadata, üks reklaamipaus teise otsas ei lastaq filmi kaiaq, ütś kitmisvaheq tõõsõ takan

reklaamima .kitmä kittäq kitä61 mustõlda|ma -q -38 mustõrda|ma -q -38 .päähä .määŕmä ; televiisoris reklaamivad seda kaupa kogu aeg telekan kitväq tuud kaupa kõ̭gõ ; televiisoris reklaamitakse nii kaua, kui ostadki ära telekan mustõrdõdas nii kavva, ku ostatkiq ärq

rekonstrueerima .ümbre tegemä vahtsõnda|ma -q -83 tagasi tegemä

rekonstruktsioon perrätetüs* -(s)e -t11

rekord rekor|ď -di -dit13 edetul|lõḿ -õmi -õmit4 ; väljalüpsi rekord vällänüssü edetullõḿ

rekordiline inneolõmaldaq innenägemäldäq ; kartulisaak oli tänavu rekordiline timahava olľ inneolõmaldaq kardohkasaaḱ

rekreatiivne jovvulidsõs v .joulidsõs tegijä

rekreatsioon aoviidüs -(s)e -t11 jovvulidsõs v .joulidsõs tegemine

rektor .rektri - -t1 .rehtri - -t1 rektoŕ -i -it4

rektsioon kiil' rektśi|u̬u̬ń -ooni -u̬u̬ni37 .perrä.nõudmi|nõ* -sõ -st5 ; sõna „põgenema” rektsioon võru keeles on sageli osastavaline sõ̭na „pagõma” nõud võro keelen sagõhõhe osakäänüst

rekultiveerima paranda|ma -q -83 kujonda|ma -q -83 praavi|tama -taq -da82 ; kruusakarjäär rekultiveeritakse männiga ruusahaud kükätäs pedäjäluumõ täüs

rekvisiit rekvi|siiť -siidi -.siiti37 lava|asi -aśa -.asja43 tunnis|märḱ -märgi -.märki37

relatiivne rela.tiiv|nõ -sõ -sõt6 .tundõ .perrä

relee relee - -d2 rele - -t2

relevantne .tähtsä - -t3 .päämi|ne -dse -st5

religioon usk uso .usko36

religioosne uso- kerigu- ; religioosne inimene keriguinemine, usoinemine

reliikvia pühä asi mälehtüs|asi -aśa -.asja43

relikt .perräjäänü|q - -t1 jätüs -(s)e -t11

reljeef maaku|jo -jo -jjo v -io26 rel|jeeḟ -jeefi -.jeefi37

reljeefne mügärli|ne -dse -st5

relss relsś relsi .relssi37 raudti̬i̬|rööbeq -rü̬ü̬pe -rööbet18 raudti̬i̬|rööbäs -rü̬ü̬pä -rööbäst22 raudti̬i̬|rü̬ü̬p -rööbä -rü̬ü̬pä35

relv sõ̭a|riist -riista -.riista30 vääs† vääsä .vääsä35 ; mees haaras relva miiś haarď vääsä ; reporteri relv on mikrofon aokiränigu sõ̭ariist om mikri ; külmrelv külmvääs, viluvääs ; tulirelv laskmisriist, tulivääs, toro

relvaluba püssälu|ba -a -pa27

relvarahu sõ̭a.piätüs -e -t9

relvastama sõ̭a.riistohe .pandma ; sõdurid olid hästi relvastatud sõ̭ameheq olliq kõvva sõ̭ariiston ; hambuni relvastatud politseinik hambiniq sõ̭ariiston politsei ; kurjategija võib olla relvastatud kuŕatekij või ollaq sõ̭ariistagaq v püssägaq

relvastus m sõ̭a|riistaq -.riisto -.riisto30 püssäq .püsse .püsse35

relvaäri püssäär|i -i -ri26

remark .vaihõ|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43 .vaihõütelüs -e -t9 .vaihõseletüs -e -t9 veere.märküs -e -t9 sekkä.ütlemi|ne -se -st5

remiks re|mikś -miksi -.miksi37 .ümbre.säädmi|ne -se -st5 .ümbresäädüs -(s)e -t11

remmelgas raag raa .raaga32 pai paiu .paiu37 raag|pai -paiu -.paiu37 ; hõberemmelgas hõpõpai

remonditöökoda (remondi)tü̬ü̬|koda -kua -kota27 (praavitus)tü̬ü̬|koda -kua -kota27

remont re|monť -mondi -.monti37 parandus -õ -t9 kõbimi|nõ -sõ -st5 praavitami|nõ -sõ -st5

remontima re.monťma re.montiq remondi63 paranda|ma -q -83 kõ|bima -piq -bi57 praavi|tama -taq -da82

rendileping rindileping -u -ut13 rinť|kaup -kauba -.kaupa30 rendi|kaup -kauba -.kaupa30 rindi.kontrah|ť -i -ti36

renn rinń rinni .rinni37 renń renni .renni37 tsorikõ|nõ -sõ -ist8 redśo - -t2 nõrg nõru .nõrgu36 ; õue kaevati renne sulavee ärajuhtimiseks muro pääle kaibõdiq redśoq sulamisvii ärq-juhťmisõs ; vihmaveerennid vihmaviirinniq

renomee .ausa nimi au avvu (.)avvu37 ; ei tohi renomeed kahjustada tohi-iq ausat nimme täüs tetäq

renoveerima vahtsõnda|ma -q -83 .kõrda tegemä

rent rinť rindi .rinti37 renť rendi .renti37 ; rendile võtma rindi pääle võtma

rentaabel tas|sov -ova -ovat4 tul|los -osa -osat4 ; kas on rentaabel? kas taa tullo ka tuu? v kas kassu ka om?

rentima .rinťmä .rintiq rindi63 .renťmä .rentiq rendi63 .üüŕmä .üüriq üüri63 ; reisiks rentisime auto reisis võtimiq auto rindi pääle ; rentimine rinťmine

rentnik .rinťni|k -gu -kku38 .renťni|k -gu -kku38

rentsel .rentsli - -t1 ; rentslis sulises vihmavesi rentslin tsolisi vihmavesi

reo sõim räbä|k -gu -kut13 räbäkuli|nõ -sõ -st5 rõibõq .rõipõ rõibõt18 ; ah sa poisireo! ah sa poiskõsõräbäk! ; kass, reo, on linnu murdnud! kassiräbäk om tsirgu ärq murdnuq!

reorganiseerima .ümbre kõrraldama

reostama .tsolḱma .tsolkiq tsolgi63 pokanda|ma -q -83 pooga|tama -taq -da82 püre|tämä -täq -dä82 mustõ|tama -taq -da82 ; reostatud vesi tsolgit v püretet vesi

reostuma püretü|mä -däq -84 .tsurḱu|ma -daq -84 ; reostunud pinnas tsurgit maa

reostus .tsolḱmi|nõ -sõ -st5 püretüs -e -t9 .tsurḱus -õ -t9 õligaq õlihukahus -õ -t9 ; õhureostus õhutsurḱminõ

reovesi tsolḱ tsolgi .tsolki37 tsolgi|vesi -vi̬i̬ -vett42

repertuaar var|a -a -ra28 lauluvar|a -a -ra28 mängovar|a -a -ra28

repliik (lühkene) vaheütelüs -e -t9 vahe.ütlemi|ne -se -st5

reportaaž seletämi|ne -se -st5 mano(q)kõ̭nõlõmi|nõ -sõ -st5

reporter aokiräni|k -gu -kku38 seletäjä - -t3 mano(q)kõ̭nõlõja - -t3 re.portri - -t1 ; reporter oli … mängo seleť …

represseerima repres|si̬i̬ŕmä -si̬i̬riq -seeri63

repressioon repressi̬i̬ŕmi|ne -se -st5

reproduktsioon .perrätetüs* -(s)e -t11

reputatsioon (hää) nim|i -e -me24 ; laitmatu reputatsioon väega hää v ausa nimi ; kahtlase reputatsiooniga hää nimeldäq

reserv tagonavar|a -a -ra28 tagonavä|gi -e -ke25

reservaat keelet|mõts* -mõtsa -.mõtsa30 keeletmaa* - -d50 reser|vaať -vaadi -.vaati37 reser|vaať -vaadi -.vaati37

reservatsioon .kahtlõmi|nõ -sõ -st5 .märküs -e -t10 ; reservatsioonideta tävvegaq ; olen nõus, kuid mõningate reservatsioonidega piaaigo olõ nõun, a om paaŕ märküst v tõist arvamist

reserveerima kinniq .pandma

reservväelane tagona.väelä|ne -se -st5

resideerima el|ämä -läq -ä69 olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58

resident paigapääli|ne -dse -st7

residents resi|dentś -dentsi -.dentsi37 (elämis)kotus -(s)õ -t11 asõ -mõ v -ma -nd16 pes|ä -ä -sä24

resigneeruma väs|ümä -süq -ü70 leppü|mä -däq -80 .tülpü|mä -däq -80 .perrä .andma ala(q) .hiitmä ; resigneerunud inimene tülpünüq inemine

resistentne .vastapidäjä - -t3 .vasta.pandja - -t3 kõv|a -a -va28 kimmäs .kimmä kimmäst22 ; mürgi suhtes resistentne kihvtile vastapandja

resolutsioon pääl|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43 käsü|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43 otsus -(s)õ -t m osak -ssit#-e -t11 .tihtsüs* -(s)õ -t m osak -ssit#-e -t11 ; suure resolutsiooniga pilt suurõ tihtsüsegaq pilť

resoluutne kimmäs .kimmä kimmäst22 ; õpetaja oli oma nõudmistes resoluutne oppajal olliq kimmäq tahtmisõq

respekteerima .pelgämä pe(l)lädäq .pelgä77 avvusta|ma -q -83 avvu(h)n pidämä v .hoitma ; noored ei taha vanu respekteerida noorõq taha-iq vanno avvustaq

ressurss var|a -a -ra28 rah|a -a -ha28 resursś resursi re.surssi37 ; mul ei ole ressurssi seda läbi viia mul olõ-iq seo tegemises varra ; vallal ei jätku ressursse vallal olõ-iq rahha

rest resť resti .resti37 ; sauna põrandal on puust restid sanna põrmandu pääl ommaq puust restiq

restaureerima inneskidses tegemä ; restaureeritud kirik inneskidses tett kerik

restoran resto|raań -raani -.raani37 resto|rań -rani -.ranni38

resultaat tul|lõḿ -õmi -õmit4 tul|o -o -lo26 ; sel tööl pole mingit resultaati taal tüül olõ-iq määnestkiq tullo

resümee kokkovõt|õq -tõ -õt18

režii (näütemängo, filmi) .säädmi|ne -se -st5 .uhjami|nõ -sõ -st5

režiim kõrd kõrra .kõrda33 kar|i -i -ri26 ; range režiimiga vangla kõva karigaq vangimaja ; haigele määrati voodirežiim haigõ karistõdi sängü

režissöör (näütemängo, filmi) .säädjä - -t3 .uhjaja - -t3

retk käüḱ käügi .käüki37 reiś reisi .reisi37 ti̬i̬ - -d51 .käümi|ne -se -st5 .rändämi|ne -se -st5 ; võtsime ühe retke ette võtimiq üte käügi ette

retoorika retoori|ga -ga -kat3 .kõ̭nnõ|kunsť -kunsti -.kunsti37 ilo|kõ̭nõq -.kõ̭nnõ -kõ̭nõt18

retooriline .kõ̭nnõkunsti- ; retooriline küsimus küsümäldäq küsümine

retro tagasi.kaemi|nõ -sõ -st5 taasperi|ne -dse -st5 ; retroriided vannamuudu rõivaq

retrospektiivne tagasi.kaeja - -t3

retsenseerima .arvama arvadaq .arva77 .arvamist kirotama

retsensioon .arvami|nõ -sõ -st5

retseptsioon .vasta.võtmi|nõ -sõ -st5

retsidivist vana varas

reuma ju̬u̬skva - -t3 ju̬u̬skvatõ|bi -võ -põ25 ju̬u̬skvahä|dä -dä -tä24 ju̬u̬skjahä|dä -dä -tä24 rõuma - -t3

reumahaige ju̬u̬skva.haigõ - -t3 ju̬u̬skvatõbi|nõ -dsõ -st7

revanš tas|o -o -so26 revansś revansi re.vanssi37 tagasitegemi|ne -se -st5 ; võtan revanši tii sullõ tagasi ; esimeses mängus nad kaotasid, teises võtsid revanši edimädsen mängon nä saiq pessäq, tõsõn teiq tagasi ; esimese mängu nad võitsid, teises said kaotajad revanši edimädse mängo nä võidiq, tõõsõn saiq kaotajaq taso

revideerima kont|.roľma -.rolliq -rolli63 revi|di̬i̬ŕmä -di̬i̬riq -deeri63 üle v .ümbre .kaema .ümbre tegemä revi|di̬i̬ŕmä -di̬i̬riq -deeri63

revident üle.kaeja - -t3 kónt|rolľ -rolli -.rolli37

revisjon üle.kaemi|nõ -sõ -st5 kónt.roľmi|nõ -sõ -st5

revitaliseerima virgu|tama -taq -da82 .võrḱma .võrkiq võrgi64 .ello herätäma

revolutsionäär (riigi)pü̬ü̬rdjä - -t3 sõim jebona|jalg -jala -.jalga33 jeboni|jalg -jala -.jalga33

revolutsioon (riigi)pü̬ü̬rdmi|ne -se -st5

revolver ré(v)volvri - -t1

reväär käänüs -(s)e -t11 ; kuue reväär kuvvõkäänüs

riba ri|ba -ba -pa26 (nurmõl, rõival) si|ba -ba -pa26 (nahal, lihal) hin|naŕ -ara -arat4 hinarakõ|nõ v hinaragõ|nõ -sõ -ist8 ; lõikas paberist ribad lõigaś paprõst ribaq ; lihatükk on ribakest pidi teise küljes kinni lihatükk om hinaragõist piten tõõsõ külen kinniq ; seda põlluriba on küll halb künda taa nurmõsiba om külh halv kündäq ; seelik oli ribadeks (tõmmatud) jupka olľ siide ; ribadeks nirmis ; ribapõllud languisi nurmõq ; külviriba hidsa

ribakardin ribikardin -a -at4 sibakardin* -a -at4

ribi ri|bi -bi -pi26 kü(l)leluu - -d50 külǵluu - -d50 ri|bi -bi -pi26 ribiluu - -d50 ; radiaatori ribid radiga ribiq ; suitsuribi suidsuribi

ribiline .tsärṕliga|nõ -dsõ -st5

rida ri|da -a -ta29 rind rinna .rinda29 rõ̭nd rõ̭nna .rõ̭nda32 ro|do -do -to26 jor|o -o -ro26 liiń liini .liini37 ronǵ rongi .rongi37 ; aja ritta! ajaq rongi! ; haned lähevad reas haniq lääväq hannan ; võtke haneritta! võtkõq handa! ; luuletaja seab sõnu ritta luulõtaja sääd sõ̭nno ritta ; reas rindapiten, rinnan, rian ; sõdurid lähevad reas linna poole soldaniq lääväq rindapiten liina poolõ ; majad paiknevad ühes reas majaq ommaq üten rinnan

ridaelamu ridatar|õ -õ -rõ24 rida|maja -maja -majja v -maia28

ridamisi ridastikku kõrrast ; rannikualal oli linnu ridamisi mere veeren olľ liino ridastikku ; häid kontserte toimus lausa ridamisi häid kontsõrtõ olľ õkva kõrrast

ridastikku ridastikku ritta ria(h)n ; istutage puud ridastikku! istutagõq puuq ritta v ria pääle! ; põrandal magati ridastikku põrmandu pääl maati rian

rihm rihm rihma .rihma30 ; kannab pükste peal rihma kand pükse pääl rihma ; lapsele anti rihma latsõlõ annõti rihma ; kriisi ajal tuleb rihma pingutada rassõl aol tulõ rihma kokko tõ̭mmadaq

rihmik rihm|käng -kängä -.kängä35 .sandaľ -i -it4

rihtima .rihti ajama .rihťmä .rihtiq rihi63 .lihťmä .lihtiq lihi63 lu̬u̬ťma lu̬u̬tiq loodi63 ; rihtis külaskäigu täpselt lõunasöögi ajale rihte v sääď külänkäügi õkvalt lõunasöögi ao pääle ; neil olid kuulipildujad täpselt välja rihitud näil olliq kuulipritsiq täpsähe vällä rihidüq ; aiapostid tuleb paika rihtida aiatulbaq tulõvaq loodi perrä paika rihtiq

riiakas tü(l)lü.kakja - -t3 tü(l)lü.kiskja - -t3 tülütäjä - -t3 krassa|k -gu -kut13 hõel hõela .hõela30 ; tal on väga riiakas naaber täl om väegaq tülükakja naabri ; riiaka iseloomuga hõela loomugaq

riialane .riigla|nõ -sõ -st5 Riia liina inemine

riid tül|ü -ü -lü26 riid riiu .riidu37 tõr|a -a -ra26 när|riń -inä -inät4 ; sõnast süttib riid, sädemest süttib tuli sõ̭nast kasus tõra, kibõnast tulõ tuli ; mehed läksid riidu meheq pööriq tüllü v hanku ; nad on riius nä ommaq tülün v hangun

riideait .rõiva|ait -aida -.aita30

riidehari .rõiva|pürsť -pürsti -.pürsti37 .rõiva|hari -haŕa -.harja43

riidehilp .rõivatük|k -ü -kü26 hilp hilbu .hilpu37 pulsť pulsti .pulsti37 .rõivahibali|k -gu -kku38 .rõivahilba|k -gu -kut13 m nirdsoq-ńardsoq .nirtsõ-.ńartsõ .nirtsõ-.ńartsõ37 nännüski|q -de -t13 ; mees ostis naisele hulga uusi riidehilpe miiś osť naasõlõ hulga vahtsit rõivatükke ; kui sa ükskord sured, siis anna need riidehilbud mulle! ku sa ütśkõrd ärq koolõt, sõ̭s annaq naaq nirdsoq-ńardsoq mullõ! ; kui palju sa endale neid riidehilpe kogud? ku palľo sa hindäle naid hilpõ korjat?

riidehoid .rõiva|hoit -hoiu -.hoitu32

riidekapp .rõivakap|ṕ -i -pi37

riidenagi varn varna .varna30 vaǵa vaja vakja29 ; pani kasuka riidenagi otsa panď kaska vaja otsa v vakja

riidepuu .rõivapuu - -d50

riidetükk .rõivatük|k -ü -kü37 .rõivapal|a -a -la28 ; kuub oli ta ainuke soojem riidetükk pindsak olľ timä ainukõnõ lämmämb rõivatükk ; toppis augu ette villase riidetüki toppõ mulgu ette villadsõ rõivapala

riidevärv .rõiva|värḿ -värmi -.värmi37 pain painu .painu37 ; ostsin laadalt musta riidevärvi osti musta painu laadu päält

riidlema tõrõl|õma -daq -õ85 pahanda|ma -q -83 .tśanklõma tśangõldaq .tśanklõ78 .hürmämä hürmädäq .hürmä77 hürmistä|mä -q -83 jagõl|õma -daq -õ85 .riiglõma riiõldaq .riiglõ78 tülü|tämä -täq -dä82 ; ma sain riielda ma sai tõrõldaq ; muudkui riieldakse ja lepitakse jälle muguq tülütedäs ja lepütäs jälkiq ; ema riidles lapsega imä hürmäś last

riie rõivas .rõiva rõivast22 ; villane riie villanõ rõivas ; jäme riie porusḱ ; õhuke läbipaistev riie härmik, heemekene, heemik ; riidest kott rõivanõ kotť ; tööriided tüürõivaq ; pane riidesse! panõq rõivilõ v rõivihe!

riietama .rõivilõ v .rõivihe .pandma ; näitleja riietati rebaseks näütlejä panti rebäse muudu rõivilõ

riietuma .rõivit .sälgä .pandma .rõivilõ v .rõivihe .pandma v .säädmä ; riietus pidulikult panď pidorõivaq sälgä ; riietus lahti võtť rõivaq säläst v võtť rõivilt vallalõ

riietus m .rõivaq .rõividõ .rõivit22 ; sportlik riietus m sporťliguq rõivaq

riigiametnik riigiammõťni|k -gu -kku38

riigieelarve riigi raha|plaań -plaani -.plaani37

riigiettevõte riigiettevõt|õq -tõ -õt18 riigifirma - -t2

riigijuht riigi|juhť -juhi -.juhti36 riigipää - -d52

riigikaitse riigikaidsõq -.kaitsõ -kaidsõt18 riigi.kaitsmi|nõ -sõ -st5 ; riigikaitsele kulutati palju enam raha hulga inämb rahha kulutõdi riigikaitsmisõ pääle ; riigikaitset tuleb tugevdada riigikaidsõt tulõ tugõvambas tetäq

riigikeel riigi|ki̬i̬ľ -keele -ki̬i̬lt40

riigikogu riigiko|go -go -ko26

riigikontroll riigikónt|rolľ -rolli -.rolli37

riigikord riigi|kõrd -kõrra -.kõrda33

riigilipp riigilip|p -u -pu37

riigilõiv (riigi) aśaajamisõ mass ; kas sul on riigilõiv ära makstud? kas sul ommaq massuq massõduq? ; andis riigilõivu maksmise tõenduseks paberi anď aśaajamisõ massu tõ̭õ̭stamisõ paprõ

riigipea riigipää - -d52

riigipiir riigi|piiŕ -piiri -.piiri37

riigipööre riigipü̬ü̬rdmi|ne -se -st5

riigipüha riigipüh|ä -ä -hä24

riigistama riigile .võtma ; ettevõte riigistati ettevõtõq võeti ärq riigile

riigivastane riigivastali|nõ -dsõ -st5

riik riiḱ riigi .riiki37 vald valla .valda33 ; riikidevaheline riikevaihõlinõ ; veealune riik viivald

riiklik .riikli|k -dse -st5 riigi- .riikli|ne -gu -kku38 ; riiklikud huvid riigihuviq v riigi kasuq ; riiklik kindlustus riigikimmätüs ; see on riiklik ettevõte sjoo ettevõtõq om riigi uma

riim riiḿ riimi .riimi37 kokkokõl|a* -a -la26

riimuma kokko v .riimi minemä

riis riiś riisi .riisi37

riisikas piimä|si̬i̬ń -seene -si̬i̬nt40 ; tõmmuriisikas mustsiiń, tsiasiiń, härämokk, põdramokk

riismed (eläjäsöögi), m .ründ|eq -ide -it19 rünnüq .ründe .ründe36 .riibm|õq -idõ -it16 jätü(s)s|eq -ide -it11 per|ä -ä -rä24 ; riismed pandi küünis eraldi riibmõq pantiq küünün eräle ; kraapisin riismed kokku koobidsi peräq kokko ; lehmad olid heina ära söönud, ainult riismed olid järel lehmäq olliq hainaq ärq söönüq, õ̭nnõ ründeq olliq alalõ

riist riist riista .riista30 hrl m nõu† v nõvv† nõvvu (.)nõvvu37 ; hobuseriistad hobõsõriistaq ; selle jaoks olid tal omad riistad olemas tuu jaos olliq täl umaq nõvvuq olõman

riistvara riistvar|a -a -ra28

riistvõimlemine sport riist.võimlõmi|nõ -sõ -st5

riisuma .riibma .riibuq riibu64 mitmit kõrdo .riibõlõma riibõldaq .riibõlõ85 kõrras, kergehe riibsahta|ma -q -83 .riipsama riipsadaq .riipsa77 rü̬ü̬v́mä rü̬ü̬viq röövi63 .riisma .riisuq riisu64 pu̬u̬sťma pu̬u̬stiq poosti63 puusta|tama -taq -da82 .siśmä .sissiq sissi63 ; riisus lehti hunnikusse riibõ lehti unikuhe ; hõlpsasti riisutav riibsa ; pärast sõda käisid röövlid rahvast riisumas pääle sõ̭a käveq sissiq siśmän v rahvast rüüv́män ; ta on paljaks riisutud tä om puhtas v palľas poostit ; hirm on une riisunud hirm om unõ rüüv́nüq

riit riit riida .riita30 ; puud on riidas puuq ommaq riidan

riitus kommõq .kombõ kommõt19 .kombõ.täütmi|ne -se -st5

riiukukk tapukik|as -ka -ast22 kakukik|as -ka -ast22

riiul riioľ -i -it4 po(o)lka - -t3 ; raamaturiiul raamaduriioľ

riiv (sulgmisõs) riiv́ riivi .riivi37 riiv́ riivi .riivi37 kraaba|tś -dsi -tsit13 seto kiil' tjo(o)rka - -t3

riivama putu|tama -taq -da82 putah(t)u|ma -daq -84 putahta|ma -q -83 putahu|tma -taq -da62 .külge .putma ; tormise ilmaga riivavad oksad akent tormigaq putahusõq ossaq aknõhe ; kuul riivas kuuľ puttu külge ; laps riivas vaasi ja see kukkus maha latś puttõ vaasi külge ja tuu sattõ mahaq ; teda riivas mehe pilge timmä putuť mehe naŕminõ v tsusḱminõ ; sõda riivas meid rängalt sõda putuť meid halusahe

riivamisi vi̬i̬rt pite(h)n .kergehe .kergüisi pututamiisi ; teemat käsitleti vaid riivamisi asja kaeti õ̭nnõ kergüisi

riivatu häbemäldäq .sündümäldäq .kõlbmaldaq häbemäldä|ne -dse -st5 ; see on üks riivatu inimene ütś sündümäldäq inemine ; ta elab riivatut elu tä eläs pordoello ; riivatu nali häbemäldäq nali

riivatus: ära räägi riivatusi! kõ̭nõlgu-uiq häbemäldäq juttu!

riivima .riiv́mä .riiviq riivi63 kraaba|tama -taq -da82 seto kiil' tjo(o)rka|tama -taq -da82 ; riivin riiviga rõigast ma tjorkada tjorka pääl ritka

riivistama kinniq .riivi .pandma ; riivistas õhtul kõik uksed panď õdagu kõ̭iḱ ussõq riivi

rikas rik|as -ka -ast22 ; rikkaim mees kõ̭gõ rikkamb miiś ; rikas sõnavara rikas sõ̭navara ; kärarikas koht larmi täüs kotus ; seenerikas mets hää seenemõts

rikastama rikkambas tegemä mano(q) .andma ; lugemine rikastab õpilaste sõnavara lugõminõ tege opilaisi sõ̭navara rikkambas ; rohelised taimed rikastavad õhku hapnikuga rohilidsõq kasvoq andvaq õhulõ hapasnikku manoq

rikastuma rikkas minemä .saama ; mees on rikastunud miiś om rikkas lännüq v saanuq

rike hä|dä -dä -tä24 rik|õq -kõ -õt18 muting -u -ut13 jukõrus -õ -t9 vi|ga -a -ka29 ; pesumasina rike leiti üles mõsumassina rikõq löüti üles ; terviserike tervüsehädä ; südamerike süämeviga ; mootoril on rike moodoril om muting man ; puidurike puuviga

rikkalik suuŕ suurõ suurt40 kõrrali|k -gu -kku38 kõv|a -a -va28 ; tahan oma rikkalikke teadmisi jagada taha ummi suuri tiidmiisi edesi andaq ; rikkalik saak hää saaḱ ; tal on kodus rikkalik raamatukogu täl om koton hulga v mitmõsugumaidsi raamatit

rikkalikult .häste kõrraligult .kõvva hulga palľo ; õunapuud õitsesid tänavu rikkalikult uibuq häitsiq timahavva kõvva

rikkalt rikkahe rikkalõ ; tahab rikkalt elada taht rikkahe elläq

rikki rikkõhe rikkõlõ .katśki mutti ; sa oled mu raadio rikki ajanud sa olõt mu raadio mutti käändnüq ; auto läks rikki auto lätś katśki

rikkis rikkõ(h)n .katśki muti(h)n ; auto on rikkis massin om rikkõn

rikkuma .rikma rikkuq riku64 (ärq) .tsurḱma .tsurkiq tsurgi63 .tśurḱma .tśurkiq tśurgi63 .trotśma .trotsiq trotsi63 .vuśma .vussiq vussi63 julgõnda|ma -q -83 ; sa oled mu töö ära rikkunud sa olõt mu tüü ärq tsurḱnuq ; sa rikkusid uued riided (ära) vahtsõq rõivaq trotsõt ärq ; pidu oli rikutud pido olľ ärq tśurgit ; rikkus naise pärast oma elu (ära) sooruť ärq naasõ peräst uma elo

rikkumatu .rikma(l)daq .tsurḱma(l)daq ; rikkumatu loodus tsurḱmaldaq luudus

rikkumine .rikmi|nõ -sõ -st5 üle.astmi|nõ -sõ -st5 ; seaduserikkumine sai karistatud säädüsest üleastminõ sai nuheldus

rikkus rikkus -õ -t9 hüvvüs -(s)e -t11 ; kõik rikkused pärandati ainukesele pojale kõ̭iḱ vara jäteti ainukõsõlõ pujalõ ; meile on sedagi rikkust liiast meile om sedägiq hüvvüst liiga palľo ; ei ole rikkust kallist autot pidada olõ-õiq võimu kallist autot pitäq

riknema hukka v halvas minemä rikku|ma -daq -80 .tsurḱu|ma -daq -84 ; riknenud söök halvas lännüq süüḱ ; viskasin riknenud õunad ära visksi rikkunuq ubinaq ärq ; supil on riknenud maitse supil om leühtünüq magu man ; riknenud piim mültünüq piim

rikutus huka(h)n olõminõ ; linnaelu rikutus hukan liinaelo ; vastavalt rikutuse astmele niivõrd kuvõrd tä hukan om

rind rind rinna .rinda33 rõ̭nd rõ̭nna .rõ̭nda33 nis|a -a -sa28 latsik nänn nännä .nännä35 ; paljaste rindadega naine pallidõ rõ̭ndogaq v nissogaq naanõ ; laps imeb rinda latś süü rinda ; ema annab lapsele rinda imä nisatas last v and latsõlõ nissa ; rinnalaps nisalinõ latś ; aumärgid rinnas rahaq rõ̭nna pääl ; rinnus pistab rõ̭nna seen tsusḱ ; poisid läksid rindupidi kokku poiskõsõq lätsiq rindapitehn kokko ; rinnakõrgus rõ̭nnakorgus ; mõõda puutüve kõrgus ja rinnakõrguse diameeter mõõdaq puutüve korgus ja rõ̭nna korgult läbimõ̭õ̭t

rindkere rindker|e -e -re24 rinna|korv́ -korvi -.korvi37 rinnakap|ṕ -i -pi37 rinna|kasť -kasti -.kasti37

rindmik rind rinna .rinda32 rõ̭nd rõ̭nna .rõ̭nda32 ; putuka rindmiku külge kinnitub kolm paari jalgu mutiga rõ̭nna külest nakkas kolm paari jalgo

ring tsõ̭õ̭ŕ tsõõri tsõ̭õ̭'ri37 t(s)iir t(s)iiro .t(s)iiro37 rinǵ ringi .ringi37 ; näitering näütetsõ̭õ̭ŕ v näüterinǵ ; klubis töötab 16 ringi klubin tüütäs 16 huvitsõ̭õ̭ri v ringi ; lai teadmiste ring hulga tiidmiisi ; maadleja võitis teises ringis maadlõja võiť tõsõn voorin ; sõprade ringis on ta jutukas sõpro siän om tä jutulinõ

ringauditoorium tsõ̭õ̭ŕ|saaľ -saali -.saali37

ringhääling kavvõhel|ü* -ü -lü26 helü.laotus* -õ -t9

ringi .ümbre .kaari .tsiiro tsõ̭õ̭ri tsõõrakuhe pü̬ü̬rä ; lapsed muudkui jooksevad hoovi mööda ringi latsõq muguq laskvaq morro piten (kaari v tsiiro) ; läheb ringi ümber metsa lätt tsõ̭õ̭ri ümbre mõtsa ; mul hakkab pea ringi käima mul lätt pää ümbre ; pea käib ringi pää käü v lätt ümbre ; pöörame parem ringi! käänämiq parõmb otsa ümbre! ; puhkemaja töötab aasta ringi puhkõmaja tüütäs aastak läbi

ringiaeleja .ümbre.aelõja - -t3

ringiratast apa.kaari ratas(t).kaari tsõ̭õ̭ri pü̬ü̬rä .ümbretsõ̭õ̭ri ; aina jookseb ringiratast muguq lask rataskaari ; käid ümber maja ringiratast käüt ümbre tarõ apakaari ; karussell käib ringiratast püürhäll käü püürä ; ringiratast ei ole ühtegi veesilma ümbretsõ̭õ̭ri olõ-iq üttegiq viisilmä

ringis tsõõri(h)n tsõõraku(h)n tsiirakullaq .ümbre ligi .paiku ; rahvas seisab ringis ümber laua rahvas sais tsiirakullaq ümbre lavva ; ta palk on keskmise ringis palk om täl nii keskmäne v keskmädse ümbre ; poiss tuli koju kesköö ringis poisś tulľ kodo kesküü paiku

ringjas: hambaid harjatakse ringjate liigutustega hambit hõõrutas tsõõrikidõ liigutuisigaq

ringjoon tsõ̭õ̭ŕ tsõõri tsõ̭õ̭'ri37 tsõ̭õ̭ŕ|ju̬u̬ń -joonõ -ju̬u̬nt40 ; tõmbas maha ringjoone tõ̭mmaś mahaq tsõõri ; ringjoone pikkus tsõ̭õ̭ŕjoonõ pikkus

ringkaitse: poliitikud asuvad ringkaitsesse poliitiguq kaitsvaq ütśtõsõ sälätagost

ringkiri teedüs|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43 ; ringkiri saadeti listi teedüskiri saadõti kirätsõ̭õ̭ri

ringkond piiŕ|kund -kunna -.kunda32 .ümbre|kund -kunna -.kunda32 .ümbrüs|kund -kunna -.kunda -kunna -.kunda32 seltś|kund -kunna -.kunda -kunna -.kunda32 ; Island jaotub seitsmeks ringkonnaks Island om jaet säitsmes piiŕkunnas ; see noormees liigub ainult haritud ringkondades taa nuuŕmiiś liigus õ̭nnõ haritun ümbrekunnan v seltśkunnan ; valimisringkond valimispiiŕkund

ringkäik tsõ̭õ̭ŕ tsõõri tsõ̭õ̭'ri37 tsiir tsiiro .tsiiro37 tiir tiiro .tiiro37 ; aasta ringkäik on täis aastak om tsõõri pääle tennüq ; arst alustas oma hommikust ringkäiku arsť alosť umma hummogust tsõ̭õ̭ri ; tegime linnas väikese ringkäigu teimiq liinan väiku tsõõri v tsiiro

ringlema .ümbre .käümä .ümbre ju̬u̬skma tsõ̭õ̭rõlõma tsõõrõldaq tsõ̭õ̭'rõlõ85 tsõõra|tama -taq -da82 ; veri ringleb veri käü ümbre ; mees ringles unetult öistel tänavatel miiś tsõõrať unõldaq üüsetsit huulitsit piten ; jutt ringles aina raha ümber jutt käve kõ̭gõ raha ümbre ; gripp on jälle ringlemas gripp om jälq liikman ; raha ringleb raha liigus

ringlus .ümbre.käümi|ne -se -st5 .liikmi|nõ -sõ -st5 ; saun ergutab vereringlust sann pand vere parõmbahe käümä ; looduses on vesi pidevas ringluses luudusõn käü vesi kõ̭iḱ aig ümbre ; raharinglus raha liikminõ

ringmäng tsõõri|mäng -mängo -.mängo37 tsõ̭õ̭ŕ tsõõri tsõ̭õ̭'ri37 seto kiil' kara|vu̬u̬ť -voodi -vu̬u̬ti37 ; mängiti ringmängu tetti tsõ̭õ̭ri

ringrada tsõ̭õ̭ŕ tsõõri tsõ̭õ̭'ri37 rinǵra|da -a -ta29 ; autod kihutavad ringrajal autoq kupatasõq tsõ̭õ̭ri piten ; Pirita ringrada Pirita rinǵrada ; ringrajasõit rinǵraasõit

ringreis = ringsõit tuuŕ tuuri .tuuri37 rinǵ|reiś -reisi -.reisi37 ; teatri ringreis Lõuna-Eestis tiatri tuuŕ Lõunõ-Eestin ; peaministri ringreis mööda Saksamaad pääministri tuuŕ Śaksamaad piten

ringtee rõ̭ngas|ti̬i̬ - -d51 rinǵ|ti̬i̬ - -d51 ; ringtee viib linnast kaugemalt mööda rõ̭ngastii vii liinast kavvõmbalt müüdä ; jalutasime pargi ringteel kävemiq pargi rinǵtiid piten

ringutama ringu|tama -taq -da82 rõ̭ngu|tama -taq -da82 mitmit kõrdo ringutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 rõ̭ngutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86

ringutus ringutus -õ -t9 rõ̭ngutus -õ -t9

ringvaade .ümbre.kaeh(t)us -õ -t9 ; enne põhifilmi näidati ringvaadet inne põhifilmi näüdäti ümbrekaehust

rinnaesine rinnaedi|ne -dse -st7

rinnahoidja rinna.hoitja - -t3 nal' nisa|vesť -vesti -.vesti37 nisapi|täi* -däjä -däjät4

rinnak (mäe)külǵ (-)kü(l)le (-).külge34 (mäe)nõlv (-)nõlva (-).nõlva30 perv́ perve .perve35 rind|vits -vitsa -.vitsa30 rind|lehť -lehe -.lehte34 ; nende põllud on mäe põhjapoolsel rinnakul näide nurmõq ommaq mäe põḣaküle pääl ; südamemassaaži tehes surutakse rinnaku alumisele kolmandikule süämetasomisõ man vaotõdas rindvitsa alomadsõ kolmandigu pääle

rinnakas rinnaka|nõ v rinnaka|s -dsõ -st5 rinnaka|s - -t15 .suuri .rindogaq .suuri nissogaq ; rinnakas blondiin rinnakanõ valgõpää

rinnakorv rinna|korv́ -korvi -.korvi37 rinnakap|ṕ -i -pi37 rinna|kasť -kasti -.kasti37

rinnakuluu rind|vits -vitsa -.vitsa30 rind|lehť -lehe -.lehte34

rinnanõel rinna|nõgõl -nõgla -.nõkla45

rinnanääre rinna|nääreq -.näärme -nääret18 nisa|nääreq -.näärme -nääret18 ; rinnanäärmepõletik rinnanäärmepalanik

rinnapiim rinna|piim -piimä -.piimä35

rinnastama .kõrvu(isi) .säädmä .rinda .säädmä

rinnatasku rinna.karmań -i -it4

rinnatis .kaitsõ|valľ -valli -.valli37 .kaitsõ|sain -saina -.saina30 vi̬i̬ŕ veere vi̬i̬rt40 veerepuu - -d50 perv́ perve .perve35 ; suurtükke varjas rinnatis suuriltükel olľ iin kaitsõvalľ ; silla rinnatis silla viiŕ ; kraavi rinnatis variseb kraavi perv́ pudõnõs

rinnavähk rinna|vähk -vähä -.vähkä34

rinnaümbermõõt rinna.ümbre|mõ̭õ̭t -mõõdu -mõ̭õ̭'tu37

rinne väe|rind -rinna -.rinda33 väe|rõ̭nd -rõ̭nna -.rõ̭nda33 rind rinna .rinda32 liiń liini .liini37 mõts puu|rind -rinna -.rinda33 puu|rõ̭nd -rõ̭nna -.rõ̭nda33 ; rinne kulges metsa tagant sõ̭aliiń juusḱ mõtsa takast ; sõdurid saadeti rindele soldaniq saadõdiq liini pääle ; rinne hakkas lagunema väerind nakaś lagonõma ; on tegev spordi rindel tege sporditüüd ; rabab kahel rindel: tööl ja kodus murd tüüd katõ kotussõ pääl: tüü man ja koton ; Rahvarinne Rahvarinnõq ; alarinne alarind, tõõnõ rind ; ülarinne päärind, edimäne rind ; põõsarinne puhmakõsõq, puhmõrind

rinnuli rinnol(d)õ ; rinnuli olema rinnoldõ olõma, rinnotama, rinnotõlõma ; rinnuliujumine rinnoldõujominõkõnnõkkunnaujominõ

rinnus (hobõsõriisto osa) rinnus -(s)õ -t11

rinnutama rinno|tama -taq -da82 rinnotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; tüdruk rinnutas aknalaual tütrik rinnotõli aknõlavva pääl

rinnutsi rinnol(d)õ rinnotsidõ rinnotsikku ; nad tormasid rinnutsi kokku nä joosiq rinnoldõ v rindapite kokko ; mehed seisid rinnutsi ja haarasid üksteisil õlgadest meheq saisiq rinnotsidõ ja haariq ütśtõõsõl olõst kinniq

ripa-rapa ripa-rapa rupa-rapa hussa-hassa

ripakil ribahuisi ripakallaq rippu ribussi(h)n riba(h)n ribakallaq ribakullaq ribavallaq virahuisi lokikallaq lokuskallaq lokilõ lökäkilläq tillakullaq tolgulõ ; koeral oli keel ripakil suust väljas pinil olľ kiiľ ribakullaq suust välän ; sel perenaisel on kodus kõik asjad ripakil taal pernaasõl ommaq elon kõ̭iḱ aśaq ribavallaq ; mis ripakil, see ära miä ribahuisi, tuu ärq ; jättis tööriistad ripakile jätť tüüriistaq luisku ; ripakil vurrud tolgulõ vundsiq ; lips ripakil lipś tillakullaq ; püksid ripakil püksiq virahuisi ; palmilehed on ripakil palmileheq ommaq lökäkilläq

ripakile ribahuisi rippa ribava(l)lõ virahuisi lokika(l)lõ lokilõ lokussi(l)lõ tolgulõ tillaku(l)lõ lökäki(l)le ; lõug vajus ripakile lõug vaio rippa ; nägu mossis ja huul ripakile veninud nägo torsin ja huuľ ärq ribahunuq ; värav on ripakile vajunud värehť om lökäkile vaonuq ; tööd kipuvad ripakile jääma tüüq tüküse virahuisi jäämä

ripats ripus -(s)õ -t11 ripõndus -õ -st9 kli|põŕ -bõri -bõrit4 klipś klipsi .klipsi37 ; tal on kaelas kullast ripatsid täl ommaq kaalan kullast ripõndusõq ; lühtri ripatsid tilisevad laes lühtri ripõndusõq tiliseseq laen

ripendama = ripnema ripõnda|ma -q -83 .ripnõma ripõdaq .ripnõ75 rip|põlõma -õldaq -põlõ85 ripõndõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 .tillõlõma tillõldaq .tillõlõ85 ; salliots ripendab üle õla salliots ripnõs üle ola ; kase küljes ripendab tükk tohtu kõo külen ripõndõlõs tükükene tohko ; jalad ripnevad üle voodiserva jalaq tillõlõsõq üle sängüveere

ripplukk tabaluk|k -u -ku37

rippsild ripp|sild -silla -.silda33

rippu tillile ribussi(h)n riba(h)n tillakullaq rippu rippa rippuisi .tilli ; laskis käed rippu lasḱ käeq rippu ; jalad olid rippu jalaq olliq tillile

rippuma .ripma rippuq ripu64 ; lamp ripub laes lamṕ ripus laen ; katuseräästast ripuvad alla jääpurikad katusõkaartõn ripusõq ijätilgaq ; vööl rippuv puss vüü külen ripva tuutś ; poisi silmad rippusid tüdruku küljes poiskõsõ silmäq olliq tütrigu külen kinniq

rippus ribahuisi riba(h)n ripussi(h)n ribussi(h)n ribakallaq ribakullaq ribavallaq tillikallaq tillile vaaľu(h)n ; suu lahti, alahuul rippus suu vallalõ, alomanõ huuľ ribakullaq ; köis oli rippus köüdś olľ riban

ripse silmä|karv -karva -.karva30 ; pikad tihedad ripsmed pikäq tihtsäq silmäkarvaq

ripsmetušš silmäkarva|värḿ -värmi -.värmi37

riputama ripu|tama -taq -da82 üles .pandma rapu|tama -taq -da82 ; riputab mantli varna riputas mäntli varna ; riputas pesu nöörile panď mõsu nööri pääle ; riputab söögile soola raputas söögile suula pääle

risk oht oho .ohto37 ; siin pole mingit riski eksida tan olõ-õi määnestkiq essümise ohto

riskantne oho.julgõ* - -t3 oholi|nõ -dsõ -st5 pel(l)ädäq ; riskantne tegu ohojulgõ tego

riskima .julgu|ma -daq -80 .julguma julõdaq .julgu77 .julgama juladaq .julga77 ; mina küll ei riskiks sellist asja ette võtta maq joht julõnu-s säänest asja ette võttaq ; riskis eluga panď elo mängo ; kartsin küll, aga ikkagi riskisin pelgsi, pelgsi, ärq iks julgsi

risoom kasvot juu|ŕ -rõ -rt40 juuŕ|varś* -varrõ -vart49 ri|su̬u̬ḿ -soomi -su̬u̬mi37

rist v risť risti .risti37 ; kolme tee ristil kolmõ tii ristin v risti pääl

ristama .risti .pandma (kokko) segä(hä)mä sekäq v .siädäq sekä v segähä88 .sortõ segämä .ristämä ristädäq .ristä77 ; naine ristas käed naanõ panď käeq risti ; ristati kaks tõugu katś sorti ristäti v siäti kokko

ristamisi .risti ristikullaq .ristämiisi ristitämiisi ristilde ristildämiisi ; paneb käed rinnale ristamisi pand käeq rõ̭nna pääle risti ; sõrmed ristamisi sõrmõq ris(ti)tämiisi

ristand se|go -go -ko26 siätsordili|nõ -dsõ -st5 segävereli|ne -dse -st5 ristänď -i -it13 ; muul on eesli ja hobuse ristand muul om iisli ja hobõsõ sego

risti .risti ; suusad läksid hüppamisel risti suusaq lätsiq hüppämise man risti ; risti vastupidi risti vastapiten ; ristipuud (ehitüisil) risťmädseq puuq

risti-põiki pikku ja .piuta .risti ja .põiki ; mets otsiti risti-põiki läbi mõts otsiti pikku ja piuta läbi

risti-rästi .risti-.rästi ; välgud sähvivad risti-rästi tumedas taevas välgüq tsähv́väq risti-rästi tummõ taiva pääl ; jänes põgeneb koera eest risti-rästi hüpeldes ku jänes pinni pakõs, sõ̭s nakkas ristitämä

ristiema risťim|ä -ä -mä24 ristiim|ä -ä -mä24 risť|äm -ämä -ämmä24

ristiinimene ristiinemi|ne -se -st5

ristiisa risťes|ä -ä -sä24 risties|ä -ä -sä24

ristik(hein) ristik|hain -haina -.haina30 ; kassiristik põldhummaľ, utikhain

ristima .risťmä .ristiq risti63 ; kirikuõpetaja ristib last opõtaja risť last

ristimine .risťmi|ne -se -st5 vi̬i̬gaq .kastminõ ; ristimistalitus risťmistallitus

ristimärk risti|märḱ -märgi -.märki37 ; tegi lauba kohale ristimärgi tekḱ otsa pääle ristimärgi

ristine .risti ; seelikul on ristised triibud ündrikul ommaq ristijutiq

ristinimi ristinim|i -e -me24

ristipidi .ristipite(h)n ; koer haaras kondi ristipidi hammaste vahele pini haarď kundi risti hambihe

ristipoeg risti|poig -puja v -poja -.poiga32

ristipuu (puu, kohe matusõlisõq lõikasõq risti) risť risti .risti37 ristipuu - -d50 ; ristipuu on enamasti mänd või kuusk ristipuu om inämbüisi petäi vai kuuś ; Jeesus kannatas ja suri ristipuul Jeesus kannahť ja kuuli risti pääl

ristipäev risti|päiv -päävä -.päivä35

ristirahvas risti|rahvas -.rahva -rahvast22

ristiretk risti|sõit -sõidu -.sõitu37 ; taanlaste ristiretk eestlaste alistamiseks taanlaisi ristisõit eestläisi alahiitmises

ristis .risti ; surnu lebab kirstus, käed rinnal ristis koolnuq om kirstun, käeq rõ̭nna pääl risti

ristisõda risti|sõda -sõ̭a -sõta29

ristitütar risti|tütäŕ -.tütre -tütärd22

ristiusk risti|usk -uso -.usko36 ; ristiusu kirik ristiuso kerik

ristivanem ristivanõmb -a -at13

ristkülik risťküli|k -gu -kut13 ; ristkülik on täisnurkne nelinurk risťkülik om risťnukõlinõ nelinukk

ristleja .risťlejä - -t3 ; miiniristleja miinirisťlejä

ristlema .risťlemä risteldäq .risťle78 risti|tämä -täq -dä82 ; merel ristlevad sõjalaevad mere pääl risťleseq sõ̭alaivaq ; buss ristleb äärelinna tänavail busś ristitäs veereliina huulitsit piten ; valgusvihud ristlesid tumeda taeva taustal valgusvihuq risťliq tummõ taiva pääl

ristluu risťluu - -d50 hrl m .nirkus -õ -t9 m kõnõ|rusõq -.ruisi -.ruisi9

ristlõige risť|lõigõq -.lõikõ -lõigõt18 .risti|lõigõq -.lõikõ -lõigõt18 ; kõrred on ristlõikes ümmargused kõrrõq ommaq risťlõikõn tsõõriguq

ristmik risťti̬i̬ - -d51 (ti̬i̬)risť (-)risti (-).risti37 ; Jüri ja Tartu tänava ristmikul Jüri ja Tarto huulidsa risti pääl ; reguleeritav, reguleerimata ristmik valgusfoorigaq, valgusfoorildaq tiirisť ; auto ületas ristmiku auto sõiť üle risťtii

ristnurk risťnuk|k -a -ka31 kramṕ|nulk -nulga -.nulka31 karṕ|nulk -nulga -.nulka31 (jalgpallin) ülemäne nukk ; ristnurgaga saun risťnukagaq sann ; lõi palli värava ristnurka lei palli värehti ülemäste nukka

ristpael: pastla ristpaelad risťkablaq;

ristpalk risť|palḱ -palgi -.palki37 ; ristpalkehitis risťpalḱehitüs, risťpalgõst hoonõq

ristpea risťpää - -d52 ; ristpeaga kruvikeeraja risťpäägaq kruvvikäändjä

ristpiste risťummõlus -õ -t9 ; ristpistes tikitud särk risťummõluisigaq hamõq

ristsed m .risťjä|dseq -tside -tsit13 .risťjä|dsiq -tside -tsit13 .risťkä|dsiq -tside -tsit13

ristseliti sällülde peräniq vallalõ ; lamab ristseliti ja vahib lakke sällütäs v om sällülde ja vahis lakkõ ; uks oli ristseliti lahti jäänud usś olľ peräniq vallalõ jäänüq

ristsõna = ristsõnamõistatus hrl m risťsõ̭n|a -a -na28 ; lahendab ristsõnu tege risťsõ̭nno ; koostab ristsõnu pand risťsõ̭nno kokko

risttee risťti̬i̬ - -d51 ; auto läheneb ristteele auto nakkas risťtii pääle joudma

risttolmlema risť|.tolmõlõma -tolmõldaq -.tolmõlõ85 ; viljapuude risttolmlemine viläpuiõ risťtolmõlus

ristuma .risti olõma .risti ju̬u̬skma .risti minemä ; väiksemad tänavad ristusid peatänavaga päähuulidsagaq risti joosiq v olliq vähämbäq huulidsaq ; siin ristuvad mitme riigi huvid tan lääväq mitmõ riigi huviq ütśtõsõlõ vasta ; ristuvad sirged risti(olõvaq) õgvaqjoonõq

ristämblik risť|härm -härmä -.härmä35 ristigaq härmävitäi

risu ris|o -o -so26 prä|go -o -ko27 rä|dśo -dśo -tśo26 prahť prahi .prahti37 ask asu .asku36 ; park puhastati risust parḱ tetti risost puhtas ; viskas luuakontsu muu risu sekka visaś luvvakandso muu asu sekkä ; pööningule tassitakse igasugust risu tarõ pääle veetäs kõ̭gõsugumast kolli ; ta on teistele risuks kaelas tä om tõisilõ hädäs kaalan

risune riso|nõ -dsõ -st7 rädśo|nõ -dsõ -st7 .rää|ne -dse -st7

risustama riso|tama -taq -da82 .räästä|mä -q -83 .räämämä räämädäq .räämä77 .tsurḱma .tsurkiq tsurgi63 .tśurḱma .tśurkiq tśurgi63 ; liigsed võõrsõnad risustavad keelt ülearvo võ̭õ̭rit sõ̭nno tsurḱ kiilt ; ärge risustage loodust! luudusõn pilku-iq asku maaha!

ritsikas ritsi|k -ga v -gä -kat v -kät13 ritśk v (.)ritśkas .ritśka .ritśkat v ritśkast15

rituaal kommõq .kombõ kommõt19 .kombõ.täütmi|ne -se -st5

rituaalne: midagi rituaalset midägiq tunnõtut v sisseharinut

ritv vi|ba -ba -pa28 va|ba -ba -pa28 lat|ť -i -ti37 ridõv ridva .ritva45 ; lõikas pajust pika ridva lõigaś paiust pikä viba ; õngeritv õ̭ngõlatť, util

riugas .krutśki - -t1 vi|kuŕ -guri -gurit4 tük|k -ü -kü26 kriuk kriuga .kriuka32

riukalik viguri|nõ -dsõ -st5 .krutśki|nõ -dsõ -st5 kriuhka - -t2 ; riukalik küsimus krutśkinõ küsümine

rivaal vasta|nõ -(d)sõ -st7 .võitlõja - -t3 võigistaja - -t3 võigistõlõja - -t3

rivi ri|da -a -ta29 rind rinna .rinda32 ronǵ rongi .rongi37 ; võtke rivvi! võtkõq ritta v rinda! ; poisid tulid rivis poisiq tulliq üten joron ; lahingurivi lahengukõrd

rividrill riaoppu|s -(sõ) -(s)t10

rivistama ritta .pandma ritta .säädmä ; sõdurid rivistati üles sõ̭ameheq säediq ritta

rivistuma ritta v .rinda v .handa .võtma ; anti käsk rivistuda anti käsk ritta võttaq

robin ro|pin -bina -binat4 ra|pin -bina -binat4 ; metsise lendutõusmise robin mõtusõ linduminegi ropin ; õunu sadas puu otsast robinal maha ubinit sattõ puu otsast robinallaq maaha

robirohi ro|bi -bi -pi26 robi|hain -haina -.haina30

robot robo|ť -di -tit13 massin -a -at4

robustne pro(o)sta - -t2 nukõli|nõ -dsõ -st5 ; ta on selline robustne ja rumal mees tä om sääne prosta ja ulľ miiś ; robustne töö prosta tüü ; robustsed näojooned jämmeq näojoonõq

rododendron roosipuu - -d50 rododend|roń -roni -.ronni38

rodu ro|do -do -to26 jor|o -o -ro26 ; majad seisavad roduna tee ääres majaq saisvaq tii veeren rodon

roe sit|t -a -ta30 ; veis eritab aastas üle kaheksa tonni rooja tõbras tege aastan päält katsa tonni sitta

rogin ro|kin -gina -ginat4

rogisema rogis|õma -taq -õ87

rogusk (niidsest rõivas, niidsetuust) rogusḱ -i -it13 ragaś -i -it4

rohekas rohika|nõ v rohika|s -dsõ -st5 rohika|s - -t15 ; rohekashall karv rohikanõhalľ karv

roheline rohili|nõ -dsõ -st5 haľas .halľa ha(l)ľast22 ; roheline värv rohilinõ värḿ ; roheline rohi haľas hain ; roheline konn haľas kunn, rohilinõ kunn

rohelus rohili|nõ -dsõ -st5 .halľus -õ -t9 ; metsade rohelus mõtso rohilinõ ; aedlinna rohelus aidliina halľus ; linnas on palju rohelust liinan om palľo rohilist

roherähn (suuŕ) meldsas .meltsa meldsast22 kq ka hallpea-rähn

rohetama ha(l)ľõ|tama -taq -da82 ha(l)ľa|tama -taq -da82 (keväjä) muhe|tama -taq -da37 rohilinõ olõma rohilidsõs minemä ; oras rohetab oras haľõtas ; maapind lööb kevadiselt rohetama maa lüü keväjädselt muhetama ; meri rohetab meri om v paistus rohilinõ

rohevint rohilinõ vinť

rohi hain haina .haina37 ru̬u̬h roho ru̬u̬ht39 rohi roho .rohto44 roht roho .rohto44 ; soe vihm paneb rohu haljendama lämmi vihm pand haina haľõtama ; tema pole rohtusid kunagi tarvitanud tä olõ-iq ilmangiq ruuhi tarvitanuq

rohima .kitskma .kitskuq kidsu64 (näpotävve viisi) .täśmä .tässiq tässi63 ; ta rohib porgandeid tä kitsk põrḱnit v täsś põrḱnidõ sisest haina ; peenrad on rohimata pindreq ommaq kitskmaldaq

rohitsema rohi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 ravi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90

rohke suuŕ suurõ suurt40 hulga ; rohked kogemused hulga tiidmiisi ; rohkes rasvas praetud kartulid suurõ rasvagaq praadiduq kardohkaq ; ilmajaam hoiatab rohke vihma ja tugeva tuule eest ilmajaam hoiatas suurõ vihma ja kõva tuulõ iist ; ettekanne tekitas rohkeid vastuväiteid ettekandõ pääle tulľ hulga v palľo vastaütlemist ; rohke pakkumine viis hinnad alla kõva pakminõ lei hinnaq alla ; lumerohke talv suurõ lumõgaq talv́ ; osavõturohked valimised hulga osaliisigaq valimisõq ; rohkearvuline kuulajaskond hulga kullõjit

rohkem inämb -ä -ät13 .rohkõmb -a -at13 ; sa oled võimeline rohkemaks sa saat parõmbahe ; mõni lobiseb rohkem, teine vähem tõõnõ jututas inämb, tõõnõ veidemb ; siit Võrru on rohkem kui viiskümmend kilomeetrit siist Võrolõ om inämb viitkümmend kilomiitret ; sõnu vahetati rohkem viisakuse pärast kõ̭nõldi rohkõmb v innembä viisakusõst ; rohkemat mehed ei pärinud rohkõmb meheq küsü-üs

rohkesti hulga palľo .kõvva ; inimesi kogunes koosolekule rohkesti kuunolõkilõ kogosi hulga inemiisi ; raamatuid ilmub meil rohkesti raamatit andas meil vällä palľo ; kala saime rohkesti kalla saimiq kõvva

rohkus: parkide rohkus muudab linna kauniks palľo parkõ tege liina ilosas;

rohmakas pr(o)osta - -t2 jämme joonõgaq jämme - -t2 tahvitsõmaldaq nukõli|nõ -dsõ -st5 ; rohmakas hoone prostalt tett v tahvitsõmaldaq hoonõq ; rohmakad näojooned jämme joonõgaq v nukõlinõ nägo ; mõned muistsed tööriistad olid äärmiselt rohmakad mõ̭ni jago muistitsit tüüriisto olľ väegaq jämmelt tett ; rohmakad naljad prostaq naľaq ; rohmakas käitumine prosta ülevänpidämine

rohmama .rohmama rohmadaq .rohma77 .rehksämä rehästäq .rehksä76 ; kana rohmas teisele nokaga kana rehäś tõist tśangugaq ; poiss rohmab midagi vastuseks poisś rohmas midägiq vastussõs

rohtkate hain haina .haina30 ; hõre rohtkate hõrrõ hain

rohtla lakõmaa* - -d50 hainasmaa* - -d50 ; parasvöötme rohtlad on stepid ja preeriad parralämmävüü lakõmaaq ommaq tepiq ja preeriäq

rohttaim hain|kasv -kasvo -.kasvo37 hain haina .haina30 ; mitmeaastased rohttaimed mitmõaastagadsõq hainaq

rohtuma .haina kasuma haina|tama -taq -da82 ; peenrad rohtuvad, tuleks rohida pindreq kasusõq haina, tulnuq kitskuq ; kartulid on rohtunud kardohkaq ommaq ärq hainatõduq ; rohtunud rajad ärqkasunuq raaq

rohukamar (haina)kam|maŕ -ara -arat4 ; purustatud rohukamar turblikanõ maa

rohukarva rohili|nõ -dsõ -st5 haľas .halľa ha(l)ľast22

rohumaa hainmaa - -d50 hainamaa - -d50 ; looduslikud rohumaad luuduslidsõq hainmaaq

rohune haina|nõ -dsõ -st7 ; rohune teerada hainanõ tii

rohusoomets mõts hainasu̬u̬|mõts -mõtsa -.mõtsa30

rohusööja hainasü̬ü̬jä - -t3 ; lihasööjad ja rohusööjad loomad lihasüüjäq ja hainasüüjäq eläjäq

rohutirts (haina)ritsi|k -ga v -gä -kat v -kät13 (haina)ritśk v (-)(.)ritśkas (-).ritśka (-).ritśkat v (-)ritśkast15 haina|tsirts -tsirdsu -.tsirtsu37 hainaka(d)sa|k -gu v -ga -kut v -kat13 ; kilk on hall, rohutirts roheline tarõritsik om hahk, hainaritsik rohilinõ

rohutüügas haina|kands -kandso -.kandso37

roid ra(m)mõ|du -du -tut1 ; kuum päev teeb roiuks lämmi päiv tege rammõtus

roiduma ra(m)mõh(t)u|ma -daq -84 .röntsüma .röntsüdäq röndsü79 .roiduma .roidudaq roiu79 .vindsu|ma -daq -80 vindsõhu|ma -daq -84 väs|ümä -süq -ü70 ; nad olid magamata ja roidunud nä olliq magamaldaq ja ramõhunuq

roidumus .roidumi|nõ -sõ -st5 ra(m)mõh(t)us -õ -t9

roie kü(l)leluu - -d50

roigas saivas .saiba saivast23 ru̬u̬dli - -t1

roim .tapmi|nõ -sõ -st5 veretü̬ü̬ - -d52

roimar (inemise).tapja - -t1 mõrdsu|k -ga -kat13 ; sõjaroimar sõ̭amõrdsuk

roiskuma hukka minemä .haikama haigadaq .haika77 ; roiskunud toiduained hukkalännüq söögikraaḿ ; liha on roiskunud lõhnaga liha om haiganuq hõ̭ngugaq

roiskvesi tsolgi|vesi -vi̬i̬ -vett42 tsolḱ tsolgi .tsolki37

roitma .roitma .roitaq roida61 .hulḱma .hulkiq hulgi63 koosõrda|ma -q -83 hoďo|tama -taq -da82 hojo|tama -taq -da82 koobõrda|ma -q -83 ; poiss käis alailma üksinda metsas roitmas tśurakõnõ käve kõ̭gõ ütsindä mõtso piten hulḱman ; joodikud roidavad küla peal joobõriq roitvaq küllä piten

roiutama roio|tama -taq -da82 ra(m)mõhta|ma -q -83 ra(m)mõ|tama -taq -da82

roju ro|jo -jo -jjo v -io26 roisk roiso .roisko37 rõibõq .rõipõ rõibõt18 räbä|k -gu -kut13 ; kassiroju kassirõibõq v kassiräbäk

rokane roka|nõ -dsõ -st6 (ärq) rokatõ|t -du -dut1 ; lapsel oli lõug rokane latsõl olľ lõug ärq rokatõt

rokaoinas rokaoinas roka.oina rokaoinast22 tsungõr|manń -manni -.manni37 häüsä|lõug -lõvva -.lõuga33

rokk (roka) rok|k -a -ka31

rokk (roki) rok|ḱ -i -ki37 ; rokkmuusika rokḱmuusiga

roll os|a -a -sa26 osa.täütmi|ne -se -st5 rolľ rolli .rolli37 ammõ|ť -di -tit13 ; ei taha selles rollis olla taha-iq sändsen osan ollaq ; minu roll on siin selline muq osa om tan sääne

roller (moto)rollõŕ -i -it4 nal' kergo - -t2

romaan jutunǵ* -i -it13 ro|maań -maani -.maani37

romaani: romaani keeled romaani keeleq

romanss romansś romansi ro.manssi37 ; mustlasromanss tsiganiromansś

romantik romanti|k -gu -kut13 uidu - -t2

romantika romantiga - -t3

romantiline romantili|nõ -dsõ -st5 iloli|nõ -dsõ -st5 .tundõli|nõ -dsõ -st5 ; neil oli romantiline jutuajamine nääq aiq armujuttu

romb romḃ rombi .rombi37

rong ronǵ rongi .rongi37

rongkäik rongi|käüḱ -käügi -.käüki37 ronǵ rongi .rongi37 ; sportlased sammuvad rongkäigus staadionile sporťlasõq lätväq rongin spordiplatsi pääle

ronima ron|ima -niq -i57 ru|dima -tiq -di57 kedsimä† ketsiq kedsi57 ; poiss ronis puu otsa poiskõnõ ronõ puuhtõ ; roni siia paremale kohale! kedsiq siiäq parõmba kotusõ pääle! ; kuhu sa ronid? kohe sa tüküt?

ronitaim roni|kasv -kasvo -.kasvo37

ronk .kaarna - -t3 kaarnas .kaarna kaarnast22 kaarnõq .kaarnõ kaarnõt18 kaarnõh .kaarnõ kaarnõht20 kronkś kronksi .kronksi37 kronḱ krongi .kronki37 ; kui ronk üle talu lendab ja karjub, siis on tallu surijat oodata ku kaarnas üle talo lindas ja rüüḱ, sõ̭s om tallo kuuljat uutaq ; ronk kraaksub kaarna kronkś ; ronkmustad juuksed hiusõq mustaq ku kaarnõ siib

ront ronť rondi .ronti37 tümä|k -gu -kut13

roobitsema roobi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 kõrras roobahta|ma -q -83 roobahu|tma -taq -da62 ; roobitseb põõsa küljest sõstraid roobitsõs puhma külest hõrakit ; roobitses söed ahjusuu ette tõ̭mmaś hüdseq ahosuu ette

rood ku'mpanii - -d50 ru̬u̬t roodu ru̬u̬tu37

roog (roa) sü̬ü̬ḱ söögi sü̬ü̬ki37 ru̬u̬g ruvva ru̬u̬ga32 ; soojad ja külmad road lämmäq ja külmäq söögiq

roog (roo) ru̬u̬|g - -gu36 ; rookatus ruukatus

roojama .sitma sittuq situ73 pasanda|ma -q -83

roojane sita|nõ -dsõ -st7 pasa|nõ -dsõ -st7 poga|nõ -dsõ -st7 ; roojased mähkmed sitadsõq mähḱmeq ; juutidel ja araablastel on siga roojane loom juudõl ja araablaisil om tsiga poganõ elläi

rookima ru̬u̬ḱma ru̬u̬kiq roogi63 soomi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 ; vana kaev tuleb puhtaks rookida vana kaiv tulõ puhtas ruukiq ; ma ihun nuga kala rookimiseks ma hio väist kalla soomidaq ; kinnituisanud teeraja peab lahti rookima kinniqtuisanuq tiirada tulõ vallalõ kaibaq ; lähen välja lund rookima ma lää vällä lummõ luuma ; põrand oli nii must, et andis alles rookida! põrmand olľ nii must, et anď kassiq!

rool ru̬u̬ľ rooli ru̬u̬li37

roolima ru̬u̬li .käändmä

roolind ru̬u̬|tsirk -tsirgu -.tsirku37

rooliratas ru̬u̬ľ rooli ru̬u̬li37

room raheq .rahkõ rahet19 ; hobune veab, nii et roomad naksuvad hopõń vidä, nii et rahkõq naksõlõsõq

roomaja ru̬u̬maja - -t3 .siuglõja - -t3 ; linnud põlvnevad roomajatest tsirguq ommaq peri ruumajist

roomama ru̬u̬mama roomadaq ru̬u̬ma77 ru̬u̬pama roobadaq ru̬u̬pa77 ku̬u̬pama koobadaq ku̬u̬pa77 rü̬ü̬pämä rööbädäq rü̬ü̬pä77 ; väikesed lapsed roomasid põrandal väikoq latsõq ruumssiq v kuupsiq põrmandut piten ; olen juba küllalt su ees roomanud! olõ jo küländ su iin koobanuq! ; ohtlikust kohast mööduti roomates ohtlikust kotussõst minti müüdä roomakallaq

roomik linť lindi .linti37 ; roomiktraktor linť(traktoŕ)

roomlane ru̬u̬mla|nõ -sõ -st5

roop ru̬u̬ṕ roobi ru̬u̬pi37 tapi|ts† -dsa -tsat13

roopaline rü̬ü̬plikä|ne -dse -st5 ; roopaline tee rüüplikäne tii

roos II ru̬u̬ś roosi ru̬u̬si37 ; roosiõis, -põõsas roosihäidseq, -puhm

roos I I (haigus) ru̬u̬ś roosi ru̬u̬si37

roosa roosa - -t2 hellever|rev -evä -evät4

roosakas roosaka|nõ v roosaka|s -dsõ -st5 roosaka|s - -t15 roosa|nõ -dsõ -st7 ; taevaäär tõmbus roosakaks taivaviiŕ tõ̭mmaś vereväs

roosamanna roosamanna - -t2 mannaroosa - -t2 mannavat|t -u -tu37 souḿ soumi .soumi37

roosatama roosa|tama -taq -da82 vere|tämä -täq -dä82 ; nägu lõi piinlikkusest roosatama nägo lei häüst roosatama v õhetama v veretämä

roosiline roosili|nõ -dsõ -st5 ; tuju polnud kõige roosilisem tujo olõ-õs kõ̭gõ roosilidsõmb

roosk ru̬u̬sk roosa ru̬u̬ska32 ; tõmbas roosaga üle küüru tõ̭mmaś roosagaq üle kühmä

rooskapsas ru̬u̬ś|kapstas -.kapsta -kapstast22

rooste rossõq .rossõ rossõt18 rostõq .rostõ rostõt18 .rossõtõ|bi -võ -põ25 ; vikat oli täiesti roostes vikaht olľ üleniq ärq rossitõt ; ära lase oma annet roostesse minna! lasku-iq umma andi rossõhe minnäq! ; roostest pruunistunud lehed rossõtõvõgaq pruunis lännüq leheq

roostene .rossõ|nõ -dsõ -st7 .rostõ|nõ -dsõ -st7 ; roostesed torud rossõn toroq

roostetama rossi|tama -taq -da82 rosti|tama -taq -da82 rossitu|ma -daq -84 .rostu|ma -daq -80 ; uks kriuksub roostetanud hingedel usś kääts rossitunuisi hingi pääl ; vana arm ei roosteta vana arm rossida õiq

roostetus rossitus -õ -t9

roostevaba .rostumaldaq .rossõva|ba -ba -pa28

roostik ru̬u̬|g - -gu36 ru̬u̬kõ|nõ -sõ -ist8

roostuma ru̬u̬gu kasuma ; madal järv kipub roostuma mataľ järv́ tüküs ruugu kasuma

roosuhkur ru̬u̬.tsukru - -t14

roosärg runduľ -i -it4 rut|as -ta -ast22 rut|õq -tõ -õt18 ru̬u̬|särǵ -säre -.särge34

rootor roodoŕ -i -it4 ro(o)toŕ -i -it4 keeri ki̬i̬rdme keerind16

roots ru̬u̬ds roodsu ru̬u̬dsu37 ; põõsast jäid ainult rootsud alles puhmast jäiq õ̭nnõ roodsuq perrä

rootsi: rootsi keel roodsi kiiľ

rootslane ru̬u̬tsla|nõ -sõ -st5 ru̬u̬tś roodsi ru̬u̬tsi37

roov ru̬u̬v́ roovi ru̬u̬vi37 ; roovid paigaldatakse sarikatele rooviq pandasõq paarõ pääle

roovik roovi|k -gu -kut13 saivas .saiba saivast22 lat|ť -i -ti37 ru̬u̬dja|s - -st22 ru̬u̬dli - -t1 ru̬u̬ďma|s - -st22

roovima (ruuvõ paarõ külge pandma) ru̬u̬v́ma ru̬u̬viq roovi63 ru̬u̬võ .pandma ru̬u̬võ lü̬ü̬mä

ropendama ropõnda|ma -q -83 .tsortśma .tsortsiq tsordsi63 häbemäldäq juttu ajama häüsendä|mä -q -83 .häüssä ajama häüsä|tämä -täq -dä82 rop.puisi kõ̭nõlõma

ropp rop|p -u -pu37 kasimaldaq ; ropu suuga mees ropu v kasimaldaq suugaq miiś ; lapsed olid seal pesemata ja ropud latsõq olliq sääl mõskmaldaq ja kasimaldaq ; ropuvõitu ropunõ ; ropuvõitu jutud ümbreperse jutuq ; tal vedas roppu moodi täl jopahť ulli muudu

roppus roppus -õ -t9 häüsendüs -e -t9

rops rops ropsu .ropsu37 ropś ropsi .ropsi37 ropsah(t)us -õ -t9 ropsa|k -gu -kut13 ; tõusis järsu ropsuga püsti saistaś üte ropsugaq pistü ; saime tubli ropsu vihma saimiq kõrraligu ropsagu vihma ; esimese ropsuga ei osanudki midagi vastata edimädse ropsigaq mõistaki-is midä vastadaq

ropsama .ropsama ropsadaq .ropsa77 .rapsama rapsadaq .rapsa77

ropsatama ropsah(t)u|ma -daq -84 rapsah(t)u|ma -daq -84 ropsah(t)a|ma -daq -84 rapsah(t)a|ma -daq -84 ; vikat ropsatas otsapidi mättasse vikaht rapsahť otsagaq mättähe

ropsatus ropsah(t)us -õ -t9 rapsah(t)us -õ -t9 ropsa|k -gu -kut13

ropsilaud prääli|ts -dsä -tsät13 prääni|ts -dsä -tsät13 ponk|laud -lavva -.lauda30

ropsima .ropśma .ropsiq ropsi63 .pesmä .pessäq pessä61 roobi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 (linna) ra|ba(ha)ma -badaq v -paq -ba(ha) v -pa88 ossõnda|ma -q -83 ; saunalised ropsivad ägedasti vihtadega sannalidsõq pesväq kõvva vihagaq ; ropsis riietelt lume maha ropsõ rõividõ päält lumõ maaha

ropsimõõk ra|pai -baja -bajat4 roobi|ts -dsa -tsat13

ropult = ropusti ropustõ poganahe ; nii ropult ka ikka ei tohi rääkida nii ropustõ kah iks tohe-iq kõ̭nõldaq ; elab ropult poganahe eläs ; neil pidi küll ropult õnne olema näil pidi külq ulli muudu õ̭nnõ olõma

rosaarium roosi|aid -aia -.aida33

rosett roset|ť -i -ti37 .rõiva|ru̬u̬ś -roosi -ru̬u̬si37 kivi|ru̬u̬ś -roosi -ru̬u̬si37

rosin ros|sin -ina -inat4

rosmariin rosma|riiń -riini -.riini37

rosolje ro.solje - -t2 heeringäsala|ť -di -tit13 .sorna - -t1

rotatsioon pü̬ü̬rdümi|ne -se -st5 .kõrdapite(h)n .ümbre.käümine ; Maa rotatsioon Maa püürlemine

rott rot|ť -i -ti37 võhr võhru .võhru37 võhń võhni .võhni37 võhl võhlu .võhlu37 sork sorga .sorka31

rubla .ruubli - -t1 ; rublane ruublilinõ

rubriik ja|go -o -ko27

rudiment rudi|menť -mendi -.menti37 .perräjäänüs -(s)e -t11 jätüs -(s)e -t11

rudimentaarne .välläkasumaldaq ; rudimentaarne saba välläkasumaldaq hand

ruigama .ruigama ruiadaq .ruiga77 .roigma .roiguq roiu64

ruineerima hukka ajama .häö|tämä -täq -dä81

ruineeruma hukka minemä .häädü|mä -däq -80

rukis rü|gä -ä -kä25 ; külvas rukist tekḱ rüki maaha ; pikad rukkiõled napuq ; tänavu on kehv rukis, sellest pikki õlgi ei saa timahavva om hõel rügä, taast nappõ ei saaq ; suvi- ja talirukis suvõ- ja talv́rügä

rukkileib rüä|leib -leevä -.leibä34

rukkilill rüä|lilľ -lilli -.lilli37 rüä|ninń -ninni -.ninni37 haŕo|lilľ† -lilli -.lilli37 haŕokõ|nõ† -sõ -ist8

rukkiluste kasvot kahru|kaar -kaara -.kaara30 kostaŕ .kostra kostard22 kostõŕ .kostrõ kostõrd22

rukkilõikus rüä|põim -põimu -.põimu37 rüä.pandmi|nõ -sõ -st5

rukkimaarjapäev (15. põimukuu päiv) rüä.maarja|päiv -päävä -.päivä35 rüä.maaŕa|päiv -päävä -.päivä35

rukkirääk rääk räägo37 v räägü37 v .rääko v .rääkü v -räägo#-räägü -.rääko#-.rääkü rüä|rääk räägo37 v räägü37 v .rääko v .rääkü v -räägo#-räägü -.rääko#-.rääkü

rula rul|a -a -la28

rulaad ru|laať -laadi -.laati37

rulett rulet|ť -i -ti37

rull trulľ trulli .trulli37 ; laevu tuli rullidel kosest mööda vedada laivo tulľ trullõ pääl viisadangust müüdä vitäq ; keerab vaiba rulli käänd vaiba trulli ; toominga lehed on rulli tõmbunud toomõ leheq ommaq ruppi tõ̭mmanuq ; poisi kulm oli jälle rulli löödud poiskõsõl olľ kulm jälq lahki lüüd ; mururull murotrulľ

rullbiskviit trulľ|ku̬u̬ḱ -koogi -ku̬u̬ki37 trulľ.písk|viiť -viidi -.viiti37

rullik trullikõ|nõ -sõ -ist8 trulli|k -gu -kut13

rullima .truľma .trulliq trulli63 .käändmä (.)käändäq käänä66 ker|imä -riq -i57 ; põldu, muru rullima nurmõ, murro truľma ; piparkoogitainas rullitakse hästi õhukeseks vehveŕkoogi tainas trullitas häste ohkus ; kangas rulliti vineeritüki peale kangas trulliti vineeritükü pääle ; laps rullis plastiliinist pallikese latś vöörüť plastõliinist pallikõsõ ; pärast rongkäiku rulliti loosungid kokku pääle rongikäügi käänediq loosungiq kokko ; vaibad rulliti kokku ja viidi puhastusse vaibaq trullidiq kokko ja viidiq puhastustõ ; niipea kui siil enda lahti rullis, lõi rebane hambad sisse nii ku siiľ hindä vallalõ kere, lei repäń hambaq sisse

rullkardin trulľ(.)ka(a)rdin -a -at4 üles-(.)käändäq kardin

rullsuusk sport trulľ|suu(s)s -suusa -.suu(s)sa31

rulluisk sport trulľ|saabas -.saapa -saabast22

rulluisutamine trulľ|sõit -sõidu -.sõitu37

rulluma .truľma .trulliq trulli63 trulli(h)n olõma ; värvikiht hakkas tasapisi metalli pinnalt maha rulluma värmikõrd naaś tassakõisi metalli pinna päält vallalõ tulõma ; sel taimel on leheservad millegipärast rullunud taal kasvol ommaq leheveereq minkagiqperäst trullin ; auto võib üle katuse rulluda auto või üle pää käändäq

ruloo trulľ(.)ka(a)rdin -a -at4

rumal rum|maľ -ala -alat4 ulľ ulli .ulli37 mo|ľo -ľo -lľo26 moľo|nõ -dsõ -st7 turak -gu -kut13 ; rumal inimene rummaľ inemine, moľo, ulľ ; rumal lugu küll ulľ lugu külh ; rumal nali rummaľ nali ; see oli rumal poiss tuu olľ moľo(nõ) poiskõnõ ; rumalaid on ilmas ikka rohkem kui tarku ullõ om ilman iks inämb ku tarko ; üks rumal on ikka lollim kui teine ütś turak om iks ullimb ku tõ̭nõ ; näe, tuli selline rumal mõte kaeq, tulľ sääne ulľ mõtõq ; olen sattunud väga rumalasse olukorda olõ johtunuq väega ulli saiso ; ära kuula seda rumala suuga vanameest! kullõlgu-uiq säänest ropu suugaq vannamiist! ; sai rumala peaga välja öeldud rumaluisi sai kõ̭nõldus ; rumalavõitu puuľulľ, ullipoolinõ, ullinõ ; rumalavõitu inimene ullipoolinõ inemine ; on selline rumalavõitu inimene, mis sa temast tahad tä om sääne puuľulli inemist, miä sa täst tahat

rumalasti rumalahe rumalalõ ullistõ ; kõik kukkus kuidagi rumalasti välja kõ̭iḱ lätś kuikinaq rumalalõ ; rumalasti rääkima häüssä ajama

rumaluke ullikõ|nõ -sõ -ist8

rumalus .ulľus -õ -t9 rumalus -õ -t9 ullitus -õ -t9 ; olen suure rumalusega hakkama saanud olõ suurõ ulľusõ tennüq ; tal oli oma rumaluse pärast häbi täl olľ uma ulľusõ peräst häbü ; lapsed räägivad tihti üliarmsaid rumalusi latsõq kõ̭nõlõsõq sagõhõhe väega armsit rumaluisi ; ise täismees, aga viidab aega igasuguste rumalustega esiq täüsmiiś, a viit aigo egäsugumaidsi ullituisigaq ; rumalusi tegema ullitama mitmit kõrdo ullõlõma ; mis sa räägid rumalusi! mis sa noq ulli ajat!

rumeenia: rumeenia keel rumõõnia kiiľ

rumeenlane rumõ̭õ̭ńla|nõ -sõ -st5

rumm (rummi) rumḿ rummi .rummi37

rumm (rummu) rumm rummu .rummu37 rumḿ rummi .rummi37 (vankril ka) ratta|rumm -rummu -.rummu37 rattana|ba -ba -pa28 mu|tur† -dura -durat4

runo run|o -o -no26

rupskid m .(k)rupski|q -dõ -id1 päädi|geq -kide -kit13 ; rupskisupp päädigeruug v rupskisupṕ

ruse kasvot m soe.hamb|aq -idõ -it23 rusõq .ruskmõ rusõt19

rusikas rusi|k -gu -kut13 ruśk .ruśku .ruśkut15 .ruśk(as) .ruśka ruśkast15 kula|k -gu -kut13 ; rusikavõitlus rusiguvõigõlus ; rusikavõitleja rusiguvõikõlõja ; rusikareegel rusigusäädüs ; nagu rusikas silmaauku niguq kulak silmämulku ; käed on selja taga rusikas käeq ommaq sälä takan ruśkun ; mehike elab kogu aeg oma naise rusika all mehekene eläs kõ̭iḱaig uma naasõ malga all

ruske puna|nõ -dsõ -st7 tummõver|rev -evä -evät4

russiini: russiini keel russiini kiiľ

rusu kivipur|u -u -ru26 m varõm|õq -idõ -it16 kands kandso .kandso37 asõ -mõ v -ma -nd16 ahi|varś -varrõ -vart49 ; uhkest linnast jäid järele ainult rusud uhkõst liinast jäiq perrä õ̭nnõ varõmõq ; lennukirusud linnugi tüküq ; kõik oli rusudeks pommitatud kõ̭iḱ olľ purulõ pommitõt

rusuhunnik puruuni|k -gu -kut13

rusukalle kivipuru kallõq

rusuma .vaivama vaivadaq .vaiva77 .painama painadaq .paina77 pitsi|tämä -täq -dä82 ; miski nagu rusuks aina ta hinge midägiq õkva ku vaivas kõ̭gõ tä hinge ; mis sind rusub? miä sinno vaivas? ; rinnas rusub rinnon pitsitäs ; rusuv vaikus painaja vaikus ; igapäevaelu oli rusuvalt üksluine egäpääväne elo olľ rasõhõhe v umbõ ikäv

rusuvool kivi|vu̬u̬l -voolu -vu̬u̬lu37

rutakalt kibõhõhe kibõhõlõ kipõstõ kipõlõ rutugaq rutulidsõlt rutustõ ; rutakalt tehtud töö rutugaq tett tüü ; laps hakkas isukalt ja rutakalt sööma latś nakaś himogaq ja rutulidsõlt süümä ; ettepanekust keelduti liiga rutakalt pakminõ üteldi ärq ülearvo kipõstõ ; ära tee seda tööd nii rutakalt! ärq hapalguq taa tüügaq niimuudu!

rutakas rutuli|nõ -dsõ -st5 .rutliga|nõ -dsõ -st5 .rutli|k -gu -kku38 kipõ - -t14 räpä|k -gu -kut13 äkili|ne -dse -st5 ; astus rutakal sammul astõ rutulidsõ sammugaq ; iga lausega läks käekiri rutakamaks egä lausõgaq lätś käekiri räpäkumbas ; ära ole nii rutakas! olku-uiq nii äkiline! ; rutakas otsus äkiline otsus

rutem rutõmbahe rutõmbalõ rutõmbihe rutõmbuisi kipõmbahe kipõmbalõ rühembüisi† ; mida rutem töö valmis saad, seda parem midä rutõmbahe tüü valmis saat, tuu parõmb ; tule juba rutem! tulõq innembüisi!

rutiin ikäv igävä igävät4 ; ei talu rutiini ei kannahtaq taad üttemuudu elämist-olõmist

rutiinne (.sisse)harinu|q -q -t1

rutjuma .surbma .surbuq surbu64 pitsi|tämä -täq -dä82 .litsma .litsuq litsu64 ; vihmahoog on vilja vastu maad rutjunud vihmahuug om vilä mahaq pandnuq

rutt rut|t -u -tu37 kipõ - -t14 ru|pin -bina -binat4 ki|bu† -bu -pu26 ; sul on kogu aeg rutt sul om kõ̭gõ kipõ v sul om kõ̭gõ kibu takan

ruttama rut|tama -adaq -ta77 rutu|tama -taq -da82 kip|pama -adaq -pa77 ; peame ruttama, sest oleme niigi hiljaks jäänud mi piät ruttama, niigiq olõmiq ildas jäänüq ; ärevad mõtted ruttavad läbi pea hereväq mõttõq juuskvaq läbi pää ; ei maksa ajast ette rutata olõ-iq vaia aost ette rühkiq ; sõdur ruttas käsku täitma sõ̭amiiś rutaś käsko täütmä ; kuhu sa ruttad? no kohe sa rututat? ; rutta nüüd! kippaq noq! ; rutta aeglaselt! rühiq rahulidsõlt!

ruttu ruttu .virka virgastõ kipõstõ kibõhõhe kibõhõlõ .kähko käbehehe käpeste ; käi ruttu kodus ära! käüq virka koton ärq! ; aeg läheb ruttu aig lätt kibõhõhe ; tee nüüd ruttu, muidu jääme hiljaks! tiiq noq virka, muido jäämiq ildas! ; talvine õhtu jõuab ruttu kätte talvinõ õdak tulõ kipõstõ kätte ; tahab vähese tööga ruttu rikkaks saada taht veitü tüügaq ruttu rikkas saiaq

rutuline rutuli|nõ -dsõ -st5 .rutliga|nõ -dsõ -st5 kipõ - -t14 ; küsimus nõuab rutulist vastust küsümüs taht rutulist vastust ; külalise ärasõit oli õige rutuline külälise ärqsõit olľ õigõq äkiline ; tuleb rutulise sammuga tulõ kipõ astmisõgaq

ruuduline kruuduli|nõ -dsõ -st5 kruudili|nõ -dsõ -st5 kruudõli|nõ -dsõ -st5 ; joonelised ja ruudulised vihikud juťligadsõq ja kruudilidsõq vihuq

ruudustik m kruudiq .kruutõ .kruutõ37 kruuduq .kruutõ .kruutõ37 kruudõsti|k -gu -kku38 kruudõstu - -t1 ; malelaua ruudustik m malõlavva kruudiq ; lapsed joonistasid asfaldile ruudustiku latsõq joonistiq asvaldi pääle kruuduq

ruuge rebäse.karva tummõkõlla|nõ -dsõ -st7 helle|pruuń -pruuni -.pruuni37 ; tal on ruuged juuksed ja ruuge habe täl ommaq rebäsekarva hiusõq ja habõnaq

ruulima moodun olõma ; vanad asjad ruulivad täiega vanaq aśaq ommaq väega moodun

ruum ruuḿ ruumi .ruumi37 tar|õ -õ -rõ24 kotus -(s)õ -t11 ; ühel hetkel olin äkki täiesti väljaspool aega ja ruumi kõrragaq olli õkva peris välänpuul aigo ja ruumi ; koosoleku pidamiseks läks vaja suurt ruumi kuunolõgi pidämises olľ vaia suurt ruumi v tarrõ ; võtke end koomale, mul ei ole ruumi! võtkõq hindä kuumbalõ, mul olõ-iq ruumi!

ruumala ruuḿ|ala -ala -alla28 maht mahu .mahtu37 ; ruumala mõõtühik mahumõ̭õ̭t

ruumikas suuŕ suurõ suurt40 apaŕ abara abarat4 .ruuḿliga|nõ* -dsõ -st5 ; tuba oli madal, aga muidu ruumikas tarõ olľ mataľ, a muido apaŕ ; ilusad ruumikad toad ilosaq suurõq tarõq ; ruumikas õu laǵa moro

ruumikitsikus ruumi.puudu|s -(sõ) -(s)t10 ruumihä|dä -dä -tä24 ; pere kasvades sattusime ruumikitsikusse ku pereq kasvi, jäimiq ruumihättä

ruumiline ruumili|nõ -dsõ -st5 .ruuḿli|nõ -dsõ -st5 ; ruumiline nägemine ruumiline nägemine ; ruumiline geomeetria ruumilinõ geomeetriä

ruumimeeter ruumimi̬i̬tre - -t3 rummimi̬i̬tre - -t3 rumḿ rummi .rummi37

ruumipuudus ruumi.puudu|s -(sõ) -(s)t10 ruumihä|dä -dä -tä24 kitsas .kitsa kitsast22 ; aastaid ruumipuuduses olnud kool sai endale uue avara maja aastit ruumihädän olnuq kuuľ sai hindäle vahtsõ abara maja

ruun (ruuna) ruun ruuna .ruuna30

ruun (ruuni) ruuń ruuni .ruuni37

ruunaja täko.lõikaja - -t3 .ungru - -t1 .unkri - -t1

ruunama .ruunama ruunadaq .ruuna30 täkko .lõikama

ruupor .kõ̭nnõtor|o -o -ro26

ruut kruut kruudu .kruutu37 kruuť kruudi .kruuti37 ; kolm ruudus on üheksa kolm kruudun om ütessä ; aknaruudud olid katki aknõkruudiq olliq katśki

ruutjuur matõm kruutjuu|ŕ -rõ -rt40

ruutkilomeeter kruutkilomi̬i̬tre - -t3

ruutkood kruut|ku̬u̬ď -koodi -ku̬u̬di37

ruutmeeter kruutmi̬i̬tre - -t3 kruuťmi̬i̬tre - -t3 kanťmi̬i̬tre - -t3

ruutpesiti kruutpesälde ; ruutpesitsi kartulipanek jäeti varsti sinnapaika kruutpesälde kardohkapandminõ jäteti pia sinnäqpaika

ruutu (kaardimängon) (k)ruut (k)ruudu .(k)ruutu37 kruuť kruudi .kruuti37 ; ruutu on trump kruuť om trumṕ

rõdu rõ|du -du -tu26 tõr|a -a -ra26 ; üheksakorruselise maja rõdud ütsäkõrdsõ maja rõduq ; rõduga ait tõragaq ait

rõhk 1. füüs .rõuhku|s* -(sõ) -(s)t10 rõhk rõhu .rõhku37 survõq .survõ survõt18 truk|ḱ -i -ki37 ; reaktsiooni toimumiseks vajati kõrget rõhku vastamõo jaos olľ vaia suurt rõuhkust ; õlu on vaadis rõhu all ollõl om tönnin trukḱ man ; ta paneb väljanägemisele palju rõhku tä rõuhk väega vällänägemise pääle ; õhurõhk õhurõuhkus ; rehvirõhk kummisurvõq 2. kiil' rasõhus -õ -t10 ; selles sõnas on rõhk teisel silbil seon sõ̭nan om rasõhus tõsõ silbi pääl

rõhknael knopkas .knopka knopkast15 .knopka - -t3 nopka - -t2

rõhknööp truk|ḱ -i -ki37 trukḱ|nöpś -nöpsi -.nöpsi37

rõhtaed rohilinõ aid .kopli|aid -aia -.aida33

rõhtne pikku .rõuhku õhuli|nõ -dsõ -st5 ; majale oli pandud rõhtne laudadest vooder majalõ olľ pant pikkulavvast vu̬u̬dri

rõhtpalk: rõhtpalksein rõuhkupalgõst sain

rõhuline rasõhusõgaq rasõ.huisigaq rasõhusli|nõ -dsõ -st5 ; rõhulised ja rõhutud silbid rasõhusõgaq ja rasõhusõldaq silbiq ; rõhuline värsisüsteem rasõhuisigaq värsikõrd

rõhuma .rõ(u)hkma .rõ(u)hkuq rõ(u)hu64 pitsi|tämä -täq -dä82 .tsurḿma .tsurmiq tsurmi63 .surbma .surbuq surbu64 (pääle) .litsma .litsuq litsu64 ; president rõhus oma kõnes kestvatele väärtustele presidenť rõhkõ uman kõ̭nnõn püsüvide väärtüisi pääle ; luupainaja rõhub magajat vaivaja rõuhk magajat ; kott rõhus ebamugavalt seljale kotť litś halvastõ sälä pääle ; eluaeg on ta kõvasti tööd teha rõhunud eloaig om tä kõvva tüüd rüngänüq ; rõhutud väikerahvad (maaha)surbõduq väikoqrahvaq ; tüdruk oli rõhutud olemisega tütrik olľ vaivadu olõmisõgaq ; mure rõhub südant murõq pitsitäs süänd ; rõhus õlaga ukse lahti tsurmõ olagaq ussõ vallalõ ; rõhus vastase maha surbsõ vastadsõ maaha

rõhutama (.minkagiq pääle) rasõhust .pandma .vällä tu̬u̬ma .tähtsäs pidämä ; vöö rõhutab taljet vüü tuu keskkotusõ vällä ; rõhutab kõigiti oma tähtsust näütäs kõigildõ, ku tähtsä tä om ; viimast lauset rõhutas ta eriti perämädse lausõ pääle panď tä eräle suurt rõhku ; selline rõhutatud sõbralikkus mõjus ärritavalt sääne vällätuud sõbralikkus ai vihalõ

rõhutatult rasõhõhe rasõhõlõ esiqeränis ; rõhutatult häälduv sulghäälik rasõhõhe välläüteld täüspeethelü ; suurtähtedega kirjutatu tähendab rõhutatult ütlemist suuri tähtigaq kirotõt tähendäs rasõhõlõ ütlemist ; käitus rõhutatult viisakalt pidi hinnäst ülevän palľo viisakahe ; see portaal on rõhutatult riigikeskne taa võrguväreht om esiqeränis riigiasjo pääle rihit

rõhuv rassõ - -t14 suuŕ suurõ suurt40 ; rõhuv maksukoorem rassõ massukuurma ; nad on sattunud rõhuvasse vaesusesse nääq ommaq jäänüq suurõ vaesusõ sisse ; rõhuv enamik hääletas poolt suuŕ inämbüs hääleť puult ; rõhuv seljakott rassõ säläkotť

rõigas ritk rida .ritka32

rõivas rõivas .rõiva rõivast22 ; kasutatud rõivas pruugit rõivas, pulsť ; kasutatud rõivaste kauplus pulstipuuť ; toit ja rõivad on siin talus priid süüḱ ja rõivaq ommaq siin talon priiq ; mees oli nahkseis rõivais miiś olľ nahatsin rõivin

rõivistu .rõiva|ruuḿ -ruumi -.ruumi37 .rõiva|hoit -hoiu -.hoitu32 ; sportlased on alles rõivistus riideid vahetamas sporťlasõq ommaq viil rõivaruumin rõivit vaihtaman ; polikliiniku rõivistu polikliinigu rõivahoit

rõkatama hõigahta|ma -q -83 helähtä|mä -q -83 kõlahta|ma -q -83 ; rõkatas rõõmust hõigahť rõõmu peräst ; vise tabas ja rahvas rõkatas rõõmsalt visõ lätś täppi ja rahvas hõigahť rõ̭õ̭msahe

rõkatus hõigah(t)us -õ -t9 ; laagriplats täitus laste rõkatustest laagriplatś sai täüs latsi hõigahuisi

rõkkama .hõiskama hõisadaq .hõiska77 helä(hä)mä helläq v helädäq hellä v helähä88 helähtä|mä -q -83 helis|emä -täq -e87 kõlahta|ma -q -83 ; publik rõkkab heameelest publik helähäs häästmeelest ; mets rõkkab püssipaukudest mõts helähtäs püssäpaugõst ; sõimab nii, et kogu küla rõkkab sõimas nii, et terveq külä helises ; rõõmust rõkkav plikake rõõmust hõiskaja tütrigukõnõ ; selle peale puhkes rõkkav naer tuu pääle lätś vallalõ kõva naar

rõngaline .rõ̭ngali|nõ -dsõ -st5 (rõivakirä kotsilõ) pü̬ü̬rliga|nõ -dsõ -st5 ; rõngaliste tüvedega palmid rõ̭ngaliidsi tüvvigaq palmiq

rõngas rõ̭ngas .rõ̭nga rõ̭ngast22 vahr vahru .vahru37 ; keris traadi rõngasse kere traadi rõ̭ngahe ; olümpialipul on viis rõngast olümpiälipu pääl om viiś rõ̭ngast ; silme ees tantsisid värvilised rõngad silmi iin tandsõq värmilidseq rõ̭ngaq ; lindude märgistamiseks kasutatakse rõngaid tsirkõ märḱmises tarvitõdas rõ̭ngit ; värav on rõngast lahti jäänud värehť om vahrust vallalõ jäänüq

rõngassaar rõ̭ngas|saaŕ -saarõ -saart40

rõngassärk rõ̭ngas|hamõq -.hammõ -hamõt18

rõngastama rõ̭ngasta|ma -q -83 rõ̭ngast v .rõ̭ngit .pandma ; toonekurgede poegi hakati rõngastama juuli alguses toonõkurgi poelõ naati rõ̭ngit pandma hainakuu alostusõn ; ei meeldi mulle need rõngastatud kulmude ja ninadega tegelased miildü-üiq mullõ nuuq rõ̭ngastõduisi kulmõ ja nõ̭nnogaq tegeläseq ; päris uskumatu, et isegi temasugune poissmees on nüüd rõngastatud peris uskmaldaq asi, et eskiq timäsugumanõ poisśmiiś om noq ärq rõ̭ngastõt

rõngel = rõngik paránka - -t2 parasḱ -i -it13

rõnguss rõ̭ng|husś -hussi -.hussi37

rõske rõssõq .rõskõ rõssõt18 rõssõh .rõssõ rõssõht18 .rõskõ - -t1 nesse† - -t64 ; et toad rõskeks ei läheks, pandi ahjud kütte et tarõq rõssõs lääsi-iq, pantiq ahoq küttümä ; rõsked puud ei taha hästi põlema minna rõssõq puuq taha-iq häste palama minnäq ; ilm on täna rõskevõitu ilm om täämbä sääne rõssõnõ

rõskuma rõssõ|tama -taq -da82 .rõsku|ma -daq -80 rõssõh(t)u|ma -daq -84 rõssõtu|ma -daq -84 ; kastest rõskunud rohi kastõgaq rõssõhunuq hain

rõskus rõssõ - -t14 .rõskus -õ -t9 rõ(s)sõhus -õ -t9 ; rõskus poeb kontidesse rõssõ roni kuntõ sisse ; seinad olid rõskusest rohelised sainaq olliq rõsõhusõst rohilidsõq

rõugearm .herne|tähť -tähe -.tähte34 poka|tähť -tähe -.tähte34

rõugearmiline .hernetähi|ne -dse -st7 pokatäheli|ne -dse -st5 pokatähi|ne -dse -st7 ; rõugearmiline nägu hernetähine nägo

rõuged .hernetõ|bi -võ -põ25 m .hern|eq -ide -it20 .nõstv|aq -idõ -it3 (kaitsõprits'misel pantuq) pokaq pokkõ pokkõ31 ; rõugepanemine nõstmõpandminõ ; linnas puhkesid rõuged liinan lätś vallalõ hernetõbi ; ta on rõuged läbi põdenud herneq ommaq täl jo olnuq

rõuguredel rõugure|teľ -deli -delit4 (kolmõ nukagaq) Läti reteľ

rõuk rõuk rõugu .rõuku37 ; hein on parajalt kuiv rõuku panna hain om paras kuiv rõuku pandaq

rõve häbemäldäq rop|p -u -pu37 jälle - -t2 ; ajab rõvedat juttu aja häbemäldäq juttu ; rõve sõim ropp sõim

rõvedus roppu|s -(s)õ -st10 jälehüs -e -t9 pokandus -õ -t9 ; see film on rõvedusi täis sjoo filḿ om roppuisi täüs

rõvetsema ropõnda|ma -q -83 rop.puisi v jäle.hüisi kõ̭nõlõma ( v tegemä) pokanda|ma -q -83

rõõm rõ̭õ̭m rõõmu rõ̭õ̭'mu37 il|o -o -lo26 ; rahast polnud kauaks rõõmu rahast olõ-õs kavvas rõ̭õ̭mu ; tegin seda ema rõõmuks tei tuud imä rõõmus ; maised rõõmud maidsõq rõõmuq, mainõ ilo ; rõõm kuulda! rõ̭õ̭m kuuldaq! ; rõõmurohked päevad rõ̭õ̭mu täüs pääväq ; koer kargles rõõmust pini karõľ ilo peräst

rõõmsalt rõ̭õ̭msahe rõ̭õ̭msalõ ilolidsõlt ; jookseb rõõmsalt koju juusk rõ̭õ̭msahe kodo ; kaksikud on rõõmsalt riides katsikõsõq ommaq kirivähe rõivil

rõõmsameelne iloli|nõ -dsõ -st5 rõ̭õ̭msa - -t3 lustili|nõ -dsõ -st5 rõ̭õ̭msameeli|ne -dse -st5 ilolidsõ meelegaq rõ̭õ̭msa meelegaq ; rõõmsameelne inimene rõ̭õ̭msameeline v ilolinõ inemine ; tahaksin kuulata pisut rõõmsameelsemat muusikat tahassiq kullõldaq tsipa rõ̭õ̭msampa muusikat

rõõmus rõ̭õ̭msa - -t3 iloli|nõ -dsõ -st5 naľali|nõ -dsõ -st5 lustili|nõ -dsõ -st5 naaruli|nõ -dsõ -st5 ; muutusime üha rõõmsamaks lätsimiq kõrrast ilolidsõmbas ; klassi kõige rõõmsam poiss klassi kõ̭gõ naľalidsõmb poisś ; kirjud kardinad teevad toa rõõmsaks kiriväq kardinaq tegeväq tarõ rõ̭õ̭msas ; rõõmus tüdruk ilolinõ tütäŕlatś

rõõmustama rõõmusta|ma -q -83 rõ̭õ̭mu .tundma rõ̭õ̭mu tegemä rõ̭õ̭msas tegemä ; selle asja juures ei ole midagi rõõmustada taa aśa man olõ-iq midä rõõmustaq ; kokkusaamine ei rõõmustanud meid põrmugi trehvämine tii es meile sukugiq rõ̭õ̭mu ; mees rõõmustas naist lilledega miiś tekḱ naasõlõ lillegaq rõ̭õ̭mu ; küll seda last on raske rõõmustada külh taad last om rassõ rõ̭õ̭msas tetäq

rõõmutsema ilo|tama -taq -da82 rõõmusta|ma -q -83 naľa|tama -taq -da82 ; rõõmutsege ühes meiega! ilotagõq miiqkaq üten! ; süda rõõmutseb süä rõõmustas

rõõmutu rõõmuldaq iloldaq ; miks pruut ja peig nii rõõmutud on? mille mõrsja ja peigmiiś nii iloldaq ommaq? ; rõõmutu naeratus rõõmuldaq naarahtus ; rõõmutu maastik ikäv maastik ; rõõmutud värvid igäväq värmiq

rõõsakas rõõsali|k -gu -kku38 ; rõõsaka näoga ja hea tervise juures rõõsaligu näogaq ja hää tervü man

rõõsk rõ̭õ̭sk rõõsa rõ̭õ̭'ska32 ; rüüpas rõõska piima serbäś rõ̭õ̭ska piimä ; õed olid viiekümneseltki nii rõõsad, et pane või mehele sõ̭saraq olliq viiekümnedseltkiq nii rõõsaq, et panõq vai mehele

räbal 1. rä|päľ -bäli -bälit4 räbä|k -gu -kut13 närts närdso .närtso37 näräľ -i -it4 ri|puľ -buli -bulit4 ribusḱ -i -it13 när|o -o -ro26 luparď -i -it13 ; vana riideräbal vana rõivaräpäľ ; pühkis räbala sisse käed puhtaks pühke närdso sisse käeq puhtas ; räbalaiks kantud riided räbälis kannõduq rõivaq ; taevaalused pilveräbalad taivaalodsõq pilveribuliq ; kutsikas näris raamatu räbalaks kutsik jüri raamadu räbälis 2. kehv kehvä .kehvä35 vile|ts -dsä -tsät13 ; tervis muutub järjest räbalamaks tervüs lätt kõrrast kehvembäs ; kurdab, et elu on räbal kaibas, et elo om kehv

räbalasti kehväste viletsähe viletsäle sitastõ ; asjad lähevad räbalasti aśaq lätväq viletsähe ; tunneb end väga räbalasti tund hinnäst väega kehväste

räbalduma räbälis kuluma rebähü|mä -däq -84 närdsele minemä ; riided räbaldusid rõivaq lätsiq närdsele ; räbaldunud räbäline ; räbaldunud rõivatükk räbälis kulunuq rõivatükk ; vahin õhukesi räbaldunud pilvi kae ohkukõisi rebähünüid pilvi

räbu rä|bo -bo -po26 ravvasit|t -a -ta31 ; malmi tootmisel tekkinud räbu malmi tegemisest tulnuq ravvasitt ; varisenud müüri räbu kokkosadanu müürü räbo

räbune räbo|nõ -dsõ -st76 ; räbused silmad räbodsõq silmäq

räga rä|bä -bä -pä24 rä|dsü -dsü -tsü26 räbästi|k -gu -kku38 ; püüdis murdunud okste rägast välja rabelda pruumõ ärqmurdunuisi ossõ räbä seest vällä rabõldaq ; kivimajade räga kivimajjo summ

rägane .rää|ne -dse -st7 rädsü|ne -dse -st5 ; mets oli parasjagu rägane mõts olľ parasjago rääne

rägastik räbästi|k -gu -kku38 .räästi|k -gu -kku38 .räästü - -t1 rä|dśo -dśo -tśo26 rä|dsü -dsü -tsü26 räbändi|k -gu -kku38 räbästü - -t1 .roesti|k -gu -kku38 .roelmu† - -t1 prakś praksi .praksi37 par|i -i -ri26 ; metsistunud aiast oli saanud läbipääsmatu rägastik mõtsistunust aiast olľ saanuq läbipäsemäldäq räästü ; põõsaste rägastikus oli raske marju korjata puhmõ räästikun olľ rassõ marjo koŕadaq ; arvutilaua all on juhtmete rägastik puutrõlavva all om juhťmidõ puśa ; seda numbrite rägastikku ei suuda ma iialgi pähe õppida taad numbridõ rätsü jovva-iq ma ilmangiq päähä oppiq ; katusel on antennirägastik katusõ pääl om antenniräbästik

rägin rä|kin -ginä -ginät4

rägisema rägis|emä -täq -e87

rägistama rägistä|mä -q -83

rägu: olen ses sündmuste rägus pea kaotanud tuu, miä kõ̭iḱ johtunuq om, aja mul jo pää ullis; räga

rägune rädśo|nõ -dsõ -st7 rä|bonõ -dsõ -st7 ; rägune padrik rädśonõ võpistik

rähklema rabõl|õma -daq -õ85 rabõhõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 .rehkelemä reheldäq .rehkele85 roobõlda|ma -q -83 ru̬u̬bõlõma roobõldaq ru̬u̬bõlõ85 ; pöörleb ja rähkleb unetult asemel väherdeles ja rabõhõlõs unõldaq asõmõ pääl ; poisid rähklesid ja rüselesid omavahel terve vahetunni poisiq rehkeliq ja müdseliq hindäkesken terve vaihõtunni ; mis sa sedasi rähkled, anna endale puhkust! miä sa niimuudu ruubõlõt, annaq hindäle puhkust! ; pärast eilset kibekiiret rähklemist on kondid valusaks jäänud päält eeläskist kõvva rabamist ommaq kundiq halusas jäänüq

rähm rahk raha .rahka33 rähk rähä .rähkä34 rahm rahma .rahma31 rah(m)atus -õ -t9 ; pühkis silmist rähma pühke silmist rahka

rähmane rähä|ne -dse -st7 rahma|nõ -dsõ -st7 rah(m)atanu|q - -t1 raha|nõ -dsõ -st7 ; silmad on rähmased silmäq ommaq rahadsõq v rahatanuq ; silmad on rähmaseks läinud silmäq ommaq ärq rahatunuq

rähn hähn hähnä .hähnä35 puutõr|i -i -ri26 puutõristaja - -t3 ; rähn toksib puud hähn tsaga puud

räige jälle - -t2 .hirmsa - -t3 kärre - -t2 ; kajakate räige kisa kajakidõ jälle rüüḱmine ; kasutab maalidel liiga räigeid toone tarvitas maalõ pääl palľo kärehit värme ; räige sõim jälle vanminõ ; räige ülekohus hirmsa ülekohus

räim räiḿ räime .räime35 ; räimerull räimetrulľ

räitsakas rätsä|k -gu -kut13 ; suuri räitsakaid langeb aeglaselt alla suuri räitsit satas tassa alla ; hakkas sadama laia räitsakat nakaś sadama laḱa rätsäkut

räme 1. pr(o)osta - -t2 ; visati rämedat nalja visati prostat nalja 2. kärre - -t14 kahrõq .kahrõ kahrõt18 ; räme hääl kahrõq helü ; hääl on joomisest räme helü om juumisõst kähhe ; rämeda häälega inimene kärre helügaq inemine, märikahr ; köhib rämedalt köhi kärehehe

rämedus kärehüs -e -t9 pr(o)osta olõḱ pr(o)osta olõminõ pr(o)osta .ütlemine kahrõhus -õ -t9 ; tema rämedus oli kaitsekestaks tundlikule kunstnikuhingele timä prosta olõḱ olľ kaitsõkoorõs tundõlidsõlõ kunsťniguhengele ; hääle rämedus helü kärehüs

rämps ask asu .asku36 prahť prahi .prahti37 rämps rämpso .rämpso37 prü|gü -gü -kü26 ; need pole kunstiteosed, vaid odav rämps neoq olõ-õiq kunstiteosõq, a otav rämps ; kuuri alla on igasugust rämpsu kogunenud kuuri alaq om egäsugumast asku korjunuq ; ehitusest jäänud rämps põletati ära ehitüsest jäänüq prahť palotõdi ärq ; see oli küll täiesti rämps kaup seal lettidel tuu olľ külq otsaniq rämps kaup sääl lette pääl

rämpstoit rämps|sü̬ü̬ḱ -söögi -sü̬ü̬ki37 petüs|sü̬ü̬ḱ -söögi -sü̬ü̬ki37

ränd .rändämi|ne -se -st5 ränd ränno .rändo36 .roitmi|nõ -sõ -st5 roit roido .roito37 ; olen oma rännud rännanud maq olõ umaq roitmisõq ärq roitnuq ; mustlased on pidevalt rännus tsiganiq ommaq kõ̭gõ ränno pääl ; rändrahvas roitrahvas

rändaja .rändäjä - -t3 .roitja - -t3

rändama .rändämä rännädäq .rändä77 .roitma .roitaq roida61 ; ta on palju mööda maailma rännanud tä om palľo ilma piten roitnuq ; terved rahvad on rännanud paigast paika terveq rahvaq ommaq rännänüq paigast paika ; üks kuulujutt rändab ringi ütś kõlahus liigus ; terve päeva rändasin mööda metsa ja raba terve päävä roidi mõtsa ja suud piten ; vana mööbel rändas pööningule vana müübli rännäś tarõ pääle

rändauhind .rändäjä avvuhind rändvõidu|tähť -tähe -.tähte34

rändkauplus .autola(a)vka - -t2 leevä|.auto - -t1

rändkaupmees haŕokõ|nõ -sõ -ist8 haŕosni|k -gu -kku38

rändkino rändkin|o -o -no28

rändleja .roitõlõja - -t3

rändlema .ränd(e)lemä ränneldäq .ränd(e)le78 .roit(õ)lõma roidõldaq .roit(õ)lõ78 ; mustlased rändlevad mööda Euroopat tsiganiq roitõlõsõq Euruupat piten ; neenetsid rändlevad koos põhjapõtradega neenedsiq rändleseq üten põḣapõtrogaq

rändlind .rändäjä tsirk ; rändlindude teekond soojale maale rändäjide tsirkõ tii lämmäle maalõ

rändrahn (ijäao) kivimürä|k -gu -kut13

rändrott võhl võhlu .võhlu37 võhr võhru .võhru37 võhń võhni .võhni37

rändteater ränd.tiatri - -t1 laadu.tiatri - -t1

rändur .rändäjä - -t3 roidus -(s)õ -t11 ; maailmarändur ilmaroidus, ilmahulgus

rängalt = rängasti rängäste .ränkä rasõhõhe ; kukkus nii rängalt, et murdis jalaluu sattõ nii rängäste, et murď jalaluu ärq ; ta elab seda rängalt üle tä eläs tuud rasõhõhe üle ; mind on rängalt solvatud! minno om väega ärq pahandõt! ; tal on rängalt raha täl om ränkä muudu rahha ; küll ütles teisele rängalt! külh üteľ tõsõlõ halvastõ!

räni 1. rän|i -i -ni26 ; kõva nagu räni kõva niguq ränikivi 2. mõts ränipuu - -d50 rän|i -i -ni26

ränikivi ränikiv|i -i -vi26

ränipuit mõts rän|i -i -ni26 ränipuu - -d50

ränk ränk rängä .ränkä35 rassõ - -t14 ; ärge endale ränga tööga liiga tehke! tekku-uiq hindäle hätä rassõ tüügaq! ; rängad lahingud rassõq tapõlusõq ; rängale sajule ei paistagi lõppu tulevat rängäle saolõ paistu-uiq lõppu tullõv ; kuritööle järgnes ränk karistus kuŕalõtüüle tulľ rassõ nuhklus ; ränk ja raske töö ränk ja rassõ tüü

ränkraske ränkrassõ - -t14 perädü rassõ ; ränkrasked ajad ränkrassõq aoq ; ränkraske seljakott perädü rassõ säläkotť

rännak .rändämi|ne -se -st5 rännäng -u -t13 .roitmi|nõ -sõ -st5 roit roido .roito37 ; viietunnise rännaku järel jõudsime välja mere äärde pääle viietunnilist roitmist joudsõmiq vällä mere viirde ; võtsime ette pikki rännakuid võtimiq ette pikki rändämiisi ; väeosa asus juba enne koitu rännakule väeosa alosť jo inne aovalgõt rännängut

ränne .rändämi|ne -se -st5 ; rahvastiku ränne rahva rändämine ; lindude sügisene ränne on alanud tsirkõ sügüsene rändämine om pääle naanuq

räpakalt räpäkuhe räpäkälläq räpäkallaq räpäkullaq räppämiisi ropakuhe ropakulõ horśostõ ; räpakalt tehtud töö ropakuhe v ülekäe v hobõsõ säläst tett tüü, horsõndus ; räpakalt tegema horsõndama, räpätämä, räpäkuhe tegemä ; töötab hooletult ja räpakalt tege tüüd hoolõldaq ja räppämiisi ; lükkas akent pisut räpakalt ja klaas mõranes tougaś akõnd tsipa ropakuhe ja klaaś mõrahtu ärq

räpakas räpä|k -gu -kut13 räpäku|nõ -dsõ -st5 ropa|k -gu -kut13 ropaku|nõ -dsõ -st5 ; ta on muidu kena inimene, aga väga räpakas tä om muido kinä inemine, a väega ropak ; see poiss on loomult püsimatu ja räpakas taa poiskõnõ om loomu poolõst püsümäldäq ja räpäkunõ ; askeldas köögis räpakate, nurgeliste liigutustega tohkõnď köögin ropakidõ, nukõliidsi liigutuisigaq

räpane kasimaldaq asu|nõ -dsõ -st7 rop|p -u -pu37 must musta .musta31 mustõnu|q - -t1 ; räpane inimene ropp v kasimaldaq inemine, pokań, pooganď ; räpasel linal on räpased nõud mustõnu lina pääl ommaq mõskmaldaq anomaq ; kitsad ja räpased tänavad ahtagõsõq ja asudsõq huulidsaq ; räpase väljanägemisega vanamees kasimaldaq vanamiiś ; see on räpane laim taa om häbemäldäq laim

räpp muus räpṕ räpi räppi37

räppar muus räpi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

räsa (rist'pulk varrõ otsan) nas|a -a -sa26 ńas|a -a -sa26 ; labida, hangu räsa lapju, vigla nasa

räsama saetiid tegemä

räsima .kakma kakkuq kaku64 .pulsťma .pulstiq pulsti63 .räütmä .räütäq räüdä61 rä|dsimä -tsiq -dsi57 räsü|tämä -täq -dä82 ; torm on õunapuid kõvasti räsinud torḿ om uibiid kõvva pulsťnuq v kaknuq ; muredest räsitud mees murrist rädsit miiś ; suure tuule ja rahega on vili räsitud suurõ tuulõ ja räüsägaq om vili ärq rädsähünüq ; pärast kahte kuud välitöid nägid geoloogid väga räsitud välja pääle kattõ kuud välitöid näütsiq geoloogiq väega kakõnuq vällä

rästas rä(ä)stäs .rä(ä)stä rä(ä)stäst22

rästik rästi|k -gu -kut13 rästing -u -ut13 hainalo|nõ -dsõ -st7

rätik rät|ť -i -ti37 päärät|ť -i -ti37 ; suur linane rätik kaaľ ; rätik igapäevaseks kasutamiseks piirätť

rätsep rätťsep|p -ä -pä35 .rätsep .rätsebä .rätseppä38 .umblõja - -t3

rätt rät|ť -i -ti37

räuskama .präühkelemä präüheldäq .präühkele85 ; mehed räuskasid kõrtsis meheq präühkeliq kõrdsin

rääbakas rä(ä)bä|k -gu -kut13 rä|päľ -bälä -bälät4 rääbüs -(s)e -t11 rääbüsḱ -i -it13 ; rääbaka välimusega mees räbägu vällänäütämisegaq miiś ; mul pole muud kinki kui paar rääbakat lilleõit olõ-iq mul muud kingitüst ku paaŕ räbälit lillihäidsend ; koer oli pärast pulmi nagu vana rääbakas pini olľ päält hattsaajo nigu vana rääbüs

rääbakil räpäkilläq rääbäkilläq rääbükälläq .laonu|q - -t1 .laokillaq ; rääbakil riiete ja pulstunud juustega joodik räpäkilläq rõividõ ja pulsťunuisi hiussidõgaq joodik ; rääbakil katusega maja laonu katussõgaq maja

rääbakile räpäki(l)le rääbäki(l)le .laoki(l)lõ ; tühi maja jääb peagi rääbakile tühi maja jääs pia laokillõ

rääbis rääbüs -(s)e -t11 rääbüsḱ -i -it13 ; märg nagu rääbis likõ niguq rääbüs

rääk rüä|rääk -räägo -.rääko37 rääk räägo .rääko37

rääkima kõ̭nõl|õma -daq -õ85 ; laps alles õpib rääkima latś viil opṕ kõ̭nõlõma ; asi pole veel lõplikult selgeks räägitud asi olõ-iq viil lõpuniq selges kõ̭nõld ; mul pole siin midagi kaasa rääkida mul olõ-iq tan midägiq üten kõ̭nõldaq ; roppusi rääkima halvastõ suud pruuḱma ; ei jaksa osta ajalehtigi, raamatutest rääkimata jovva-iq ostaq aolehtigiq, raamatist kõ̭nõlõmaldaq ; ebaselgelt rääkima segätsehe kõ̭nõlõma, mämmätämä, mämä(hä)mä ; räägib nagu raamatust kõ̭nõlõs õkva ku kiräst kaes ; taga rääkima takan kõ̭nõlõma, tsoskatama, tsosistama, haaǵama, tśa(h)katama ; küla räägib teda taga külä kõ̭nõlõs timmä ; vastu rääkima vasta ajama, vasta haukma ; kui midagi käsid, siis ainult räägib vastu ku midä käset, sõ̭s jõbisõs vasta õ̭nnõ

rääksuma .rääḱmä .rääkiq räägi63 ; rukkirääk rääksub rukkis rääk rääḱ rüän

rääma .laoki(l)lõ ; räämajäänud maja laokillõjäänüq maja

räämas mustõnu|q - -t1 .laokillaq huka(h)n ; porisel ajal on lapsed õhtuks täiesti räämas muatsõl aol ommaq latsõq õdakus tävveste mustõnuq ; metsistunud ja räämas park ärqkasunuq ja laokillaq parḱ ; poissmehe elamine oli üsna räämas poisśmehe elämine olľ peris luisun ; riided räämas rõivaq hukan

räästaalune .kaartõalo|nõ -dsõ -st7 .kaardõalo|nõ -dsõ -st7 kaardaalo|nõ -dsõ -st7 ; saunavihad kuivavad räästaalusel sannavihaq kuiosõq kaartõ all ; laiad räästaalused lajaq kaartõalodsõq

räästapääsuke .kaartõ.pääs(t)lä|ne -(d)se -st5

räästas kaar(d)õq .kaartõ kaarõt19 kaar(d)as .kaarda kaarast23 kaarus -(s)õ -t11 ; seisin räästa all vihmavarjus saisi kaartõ all vihmavaŕon ; räästad tilguvad kaartõq tsilgusõq ; vihma käest räästa alla (lätt) viil hullõmbas

röga rä|gä -ä -kä25 rääg rää .räägä34 ; rögalahtisti köhäruuh, rääruuh, rinnaruuh

rögane .rää|ne -dse -st7

rögastama .räägämä räägädäq .räägä77 mitmit kõrdo rägähe|(l)lemä -lläq -(l)le86 rägäske|(l)lemä -lläq -(l)le86 .räägelemä räägeldäq .räägele85

rögin rä|kin -ginä -ginät4 .rüügämi|ne -se -st5 krõ̭õ̭gami|nõ -sõ -st5

rögisema .rüügämä rüvvädäq .rüügä77 rägis|emä -täq -e87 krõ̭õ̭gama krõõadaq krõ̭õ̭'ga77 rägäske|(l)lemä v rägähe|(l)lemä -lläq -(l)le86 .räägelemä räägeldäq .räägele85 ; vanal Villemil on kopsud läbi, muudkui köhib ja rögiseb, päris kole vaadata vanal Villemil ommaq tävvüq läbi, muguq pröhkätäs ja rüügäs, peris jälle kaiaq ; rögisevalt köhima (p)röhkätämä

röhitsema mitmit kõrdo .röühkelemä röüheldäq .röühkele85 röhü|tämä -täq -dä82 kõrras röhähtä|mä -q -83 röhüte|(l)lemä -lläq -(l)le86 .rõhkama rõhadaq .rõhka77 rõ̭õ̭hkama rõõhadaq rõ̭õ̭'hka77 ; siga röhitseb sulus tsiga röühkeles sulun ; ta ei suutnud enam süüa, ainult röhitses veel tä jovva-as inämb süvväq, õ̭nnõ rõhaś viil

röhitsus röüheq .röühke röühet19 rõhõq .rõhkõ rõhõt19 rõõgõq rõ̭õ̭'hkõ rõõgõt18 rõõgahus -õ -t9 ; limonaad tekitas tal röhitsusi limonaať ai timmä röühkelemä

röntgen m kiireq .kiiri .kiiri40 röntgeń -i -it4 ; arst saatis ta röntgenisse arsť saať timä kiiri alaq v pildile

röster praadimassin -a -at4 krõpõkü|tsäi* -dsäjä -dsäjät4

röstima .rösťmä .röstiq rösti63 krõp|pama -adaq -pa77 .praaťma .praatiq praadi63 kü|dsämä -tsäq -dsä 56 3. k -dsä

röstsai rösť|sai -saia -.saia30 krõpa|sai -saia -.saia30

rööbas rööbeq rü̬ü̬pe rööbet18 rööbäs rü̬ü̬pä rööbäst22 ; veoauto tekitas teele sügavad rööpad viomassin ai tiile süväq rüüpeq sisse ; elu hakkas jälle rööbastesse minema elo naaś jälq rüüpähe minemä ; raudteerööbas raudtiirööbeq, raudtiirööbäs, relsś ; kolm vagunit jooksis rööbastelt maha kolm vagonit joosiq rüüpide päält maaha ; kitsarööpmeline ahta rüüpegaq, ahta relsivaihõgaq ; laiarööpmeline laja rüüpegaq, laja relsivaihõgaq ; teda ei vii küll miski rööpast välja timmä vii-iq joht ütśkiq asi hindäst vällä

rööbaspuud m rööbäs|puuq -puiõ -puid50

rööbe rööbeq rü̬ü̬pe rööbet18 tsõõri.lakjus -õ -t9

rööbiti .kõrvuisi rööbilde rü̬ü̬psehe rü̬ü̬psele samal aol ütel aol ; lumes läksid peaaegu rööbiti kolmed jäljed lumõn lätsiq pia kõrvuisi kolmõq jäleq ; tänav kulgeb raudteega rööbiti huulits juusk raudtiigaq rööbilde ; ülesande kallal töötab rööbiti mitu uurimisrühma ülesandõgaq tüütäs samal aol mitu uuŕmisrühmä ; Kanadas on rööbiti kasutusel nii inglise kui prantsuse keel Kanadan pruugitas kõrvuisi nii inglüse ku prantsusõ kiilt

röögatama röögähtä|mä -q -83 röögähü|tmä -täq -dä62 (killõmbahe) kirsahta|ma -q -83 ; mees röögatas vihaselt miiś röögähť vihatsõhe ; röögatasin täiest kõrist röögähüdi kõ̭gõst jovvust ; röögatab lõikaval häälel kirsahtas killõ helügaq

röögatu perä|dü -dü -tüt1 armõ|du -du -tut1 ilma|du -du -tut1 perädü- v armõdu- v ilmadu|suuŕ -suurõ -suurt40 ; röögatu laev perädüsuuŕ laiv ; sinna on röögatu maa minna sinnäq om ilmadu maa minnäq tohutu, hiiglasuur

röögatus röögäh(t)üs -e -t9 (killõmb) kirsah(t)us -õ -t9

röökima rü̬ü̬ḱmä rü̬ü̬kiq röögi63 rü̬ü̬ḱämä röögädäq rü̬ü̬kä77 ämmärdä|mä -q -83 .äürämä äürädäq .äürä77 .haurama hauradaq .haura77 (killõmbahe) .kirsma .kirsuq kirsu64 ; räägi vaiksemalt, ära röögi! rüüku-uiq, kõ̭nõlõq hillembähe! ; pistis kõigest jõust röökima naaś kõ̭gõst jovvust ämmärdämä ; pull hakkas röökima pulľ nakaś haurama ; röökija rüüḱjä, röögänď, röögätś ; röökimine rüüḱmine, rüüḱ

rööpaline rü̬ü̬pliga|nõ -dsõ -st5 rü̬ü̬pli|ne -dse -st5 ; rööpaline külavahetee rüüpliganõ külätii

rööpkülik rü̬ü̬pküli|k -gu -kut13

röötsakil röndsäkilläq röödsäkilläq rööbäkilläq rädsäkilläq roodsakallaq roodsaku(h)n ; lösutab röötsakil tugitoolis videles röndsäkilläq tugitoolin

röötsakile röndsäki(l)le röödsäki(l)le rööbäki(l)le roodsakuhe roodsaku(l)lõ ; vajus voodisse röötsakile vaio sängü pääle roodsakuhe

rööv rü̬ü̬v́mi|ne -se -st5 ; röövpüük rüüv́püüdmine ; röövloom murdja (elläi) ; röövlind murdja tsirk ; röövmõrv rüüv́tapminõ, rüüv́kuritüü ; röövretk rüüv́mänkäüḱ, siśmine ; röövvallutaja rüüvli ; röövraie rüüv́ragominõ ; lennukirööv linnugirüüv́mine ; pangarööv pangarüüv́mine ; röövküttimine rüüv́jahť

röövel rü̬ü̬vli - -t1 ; mereröövel mererüüvli ; maanteeröövel (maan)tiirüüvli ; röövlijõuk rüüvlikamp ; röövlikoobas rüüvlikuup

röövellik rü̬ü̬vli- rü̬ü̬vjä - -t3 rü̬ü̬vli mu̬u̬du ; röövellikud maksud rüüv́jäq massuq

röövik (libligu) vagõl v vakl vagla .vakla45 ; paljud röövikud on taimekahjurid palľo vaklo ommaq kasvõ kaḣotegijäq ; kapsaliblika röövikud söövad kapsalehti kapstalibligu vaglaq sööväq kapstalehti

röövima rü̬ü̬v́mä rü̬ü̬viq röövi13 .riisma .riisuq riisu64 ; nad röövisid talt rahakoti nä rööveq täl rahakoti ärq ; ta on paljaks röövitud tä om palľas riisut ; sõda röövis naistelt mehed sõda võtť naisilt meheq ärq ; mure röövis mult une murõq võtť mul unõ ärq ; verekaotus röövis jõu verekaotus võtť jovvu ärq ; viin röövib mehelt mõistuse viin vii mehel meele pääst

rüblik .naaskli - -t1 latsõ|ots -otsa -.otsa31 latsõräbä|k -gu -kut13 .rüütlä|ne -(d)se -st5 .mardla|nõ -sõ -st5 krantś krandsi .krantsi37 ; poisirüblik poiskõsõnaaskli ; lapsed, rüblikud, on toa segi keeranud latsõq, rüütläseq, ommaq tarõ segi käändnüq ; väiksena oli ta paras rüblik väikust pääst olľ tä igäväne krantś v kabajandsik

rügama (tü̬ü̬d) .murdma (.)murdaq murra66 .rüngämä rüngädäq .rüngä77 .ründämä rünnädäq .ründä77 rü|bimä -piq -bi57 ; rügab tööd murd tüüd ; rügasin hommikust õhtuni rüngsi hummogust õdaguniq ; mehed rügavad kraavi kaevata meheq vehḱväq kraavi kaibaq

rügement rüge|menť -mendi -.menti37

rühikas .sirgõ - -t3 .siuhkõ - -t3 ; noor rühikas ohvitser nuuŕ sirgõ (sälägaq) ohvitsiiŕ

rühkima 1. .rühḱmä .rühkiq rühi63 rupi|tama† -taq -da82 ; tuleb edasi rühkida tulõ edesi rühkiq ; hakati mäest üles rühkima naati mäest üles rühḱmä 2. kq ka rügama

rühm parḱ pargi .parki37 parť pardi .parti37 rühm rühmä .rühmä35 salk salga .salka31 tśobari|k -gu -kku38 tsagari|k -gu -kku38 punť pundi .punti37 ; suur rühm inimesi suuŕ parḱ inemiisi ; väike hoonete rühm väiku tśobarik huunit ; haned kogunevad rühma, sügis on tulemas haniq võtvaq parki, süküs om tulõman ; teedel rändas inimesi küll üksikult, küll rühmiti teie pääl rännäś inemiisi külh ütsi, külh pargiviisi ; tüdrukul tuleb lasteaias rühma jõulupidu latśkõsõl tulõ latsiaian rühmä joulupido ; keset küla kompanii peatus ja jagunes rühmadeks kesk küllä jäi kompanii pidämä ja jagosi rühmis ; saadikute rühm saadikidõ rühm ; uurimisrühm uuŕmisrühm ; vanuserühm vannus(õ)rühm v iärühm ; rühmajuht rühmäjuhť v rühmävitäi ; rühmaviisi, rühmiti pargiviisi, pargildõ, rühmäviisi ; rühmaülem rühmäülemb

rühmama: perenaine rühmas terve eluaja pernaanõ ründsüť terve eloao; rügama

rühmitama (rühmis) ja|gama -kaq -a59 ; õpetaja rühmitas lapsed vanuse järgi oppaja jagi latsõq vannusõ perrä rühmis

rühmitis: poliitiline rühmitis poliitilinõ rühmitüs; rühmitus

rühmituma (rühmis) jagonõma .jaodaq v jago(nõ)daq jagonõ89 ; poisid on huvide järgi rühmitunud poiskõsõq ommaq tahtmiisi perrä jagonuq

rühmitus (rühmis)jagami|nõ -sõ -st5 rühmitüs -e -t5 ; rühmitusalus rühmisjagamisõ alos ; kunstnike rühmitus kunsťnikkõ rühmitüs

rüht kihä|hoit -hoiu -.hoitu32 saisang -u -ut13 ; hea, halb rüht hää, halv kihähoit ; sirge rühiga noormees sirgõ saisangugaq nuuŕmiiś ; tüdrukul on kaunis nägu ja uhke rüht tütrigul om illos nägo ja uhkõ saisang v kihähoit

rümp lihakih|ä -ä -hä24 ker|e -e -re24 ; searümp tsia lihakihä, tsiakere ; tursarümp tursakere

ründama .ründämä rünnädäq .ründä77 pääle minemä v tulõma v .murdma, .külge minemä v tulõma ; õhust ründas laevu lennuvägi õhust rünnäś laivo linnuvägi ; vaenlane ründas suurte jõududega vainlanõ tulľ suurõ jovvugaq pääle ; ründavad vaenlase kaitseliine lääväq vainlasõ kaitsõliine pääle ; vang ründas valvurit selja tagant vanǵ lätś vahilõ sälä takast külge ; koer ründas mind pini tulľ mullõ külge ; ajakirjandus ründab linnavolikogu aokirändüs ründäs liinavolikoko

rünkpilv mütsäk|pilv́ -pilve -.pilve35 ; rünkpilvitus mütsäkpilvitüs

rünnak .ründämi|ne -se -st5 rünnä|k -gu -kut13 päälemine|ḱ -gi -kit13 pääletulõmi|nõ -sõ -st5 ; väeosa läks rünnakule väeosa lätś pääle ; rünnak löödi tagasi rünnäk lüüdi tagasi ; pommirünnak pommirünnäk ; õhurünnak õhurünnäk ; algas rünnak vaenlase positsioonidele naati vainlasõ positsioonõlõ pääle minemä ; meie meeskonna rünnak lõppes väravaga miiq miiśkunna ründämine lõppi värehti lüümisegaq

rünt eläjät hür|rüľ -ülä -ülät4 kivihür|rüľ -ülä -ülät4 rünt ründä .rüntä35 ; rünt on väike täpiline kala kivihürrüľ om väiku täpliganõ kala

rüpp 1. üsk üsä .üskä34 ; laps poeb ema rüppe latś roni imäle üskä ; peitis oma näo tema rüppe käkke uma näo timä üskä ; naise rüpp oli viljatu naanõ saa-as latsi ; käed vajusid rüppe käeq vaioq üskä v rippu ; istub käed rüpes istus käeq üsän v ripun ; sellest tüdrukust ei saa asja, kes kogu aeg käed rüpes istub tuust latśkõsõst saa-aiq asja, kiä kõ̭iḱaig istus käeq putsiritsikun ; pääses linnast looduse rüppe pässi liinast luudustõ v luudusõ hõlma ; need asjad on ammu unustuse rüppe vajunud nuuq aśaq ommaq ammuq unõhtustõ v unõhtusõ hõlma vaonuq 2. (rõival) rüp|p -ü -pü37 ; korjas õunad rüppe ja tõi koju koŕaś ubinaq rüppü ja tõi kodo

rüselema rüsel|emä -däq -e85 räsel|emä -däq -e85 müdsel|emä -däq -e85 .rämpelemä rämbeldäq .rämpele85 ; poisid kipuvad vahetunnil rüselema poiskõsõq tüküseq vaihõtunni aigo müdselemä

rüselus rüselüs -e -t10 räselüs -e -t10 müdselüs -e -t10 .kiskmi|nõ -sõ -st5 nahelus -õ -t9 ; bussi ukse juures tekkis rüselus bussi ussõ man tekkü rüselüs ; jalgpallifännide ja politseinike vahel tekkis rüselus jalgpallihullõ ja politsei vaihõl lätś rüselüses

rüsin rüs|sin -inä -inät4 rüselüs -e -t10 räselüs -e -t10 .tsurḿmi|nõ -sõ -st5

rütm takť takti .takti37 joro|kõrd -kõrra -.kõrda30 ; elurütm elokõrd, elotakť ; elu on rütmist väljas elo om taktist välän ; tal pole rütmitunnet tä ei piäq takti ; süda on rütmist väljas süä om taktist välän ; samba rütm samba jorokõrd ; Ladina-Ameerika rütmid Ladina-Ameeriga jorokõrraq ; pill pani jalad muusika rütmis liikuma pilľ lei väega jalga pite

rüvetama .tsurḱma .tsurkiq tsurgi63 .tśurḱma .tśurkiq tśurgi63 .trotśma .trotsiq trotsi63 .teo|tama -taq -da81 pooga|tama -taq -da82 püre|tämä -täq -dä82 ; vaenlase sõjamehed rüvetasid meie naisi vainlasõ sõ̭ameheq tśurgõq v teodiq mi naisi ; pühadust rüvetama pühähüst teotama ; ära rüveta oma hinge! poogatagu-uiq umma henge! ; heitveed rüvetavad järve tsolgiviiq püretäseq järve

rüü rüüd rüvvü .rüüdü36 ; avar rüü apaŕ rüüd ; valges rüüs naine valgõ rüvvügaq naanõ ; raudrüü m raudrõivaq ; ametirüü ammõdirõivas ; põgenes linnast mungarüüs pagõsi liinast ärq munga rõivin ; maja on saanud uue rüü maja om saanuq vahtsõ vällänägemise

rüübe serbäh(t)üs -e -t9 serväh(t)üs -e -t9 ; jõi kruusi paari rüüpega tühjaks jõi kroosi paari serbähüsegaq tühäs ; see on väärt rüübe seo om hüä serbähüs v juuḱ

rüüpama .serbämä servädäq v serbädäq .serbä77 .serpämä serbädäq .serpä77 .körpämä körbädäq .körpä77 .kihmama kihmadaq .kihma77 kõrras serbähtä|mä -q -83 servähtä|mä -q -83 körbähtä|mä -q -83 ; rüüpas tubli sõõmu õlut serbäś kõva suutävve olt ; rüüpas ära kruusitäie hapupiima serväś ärq kroositävve hapundpiimä ; rüüpa üle kausiääre! körpäq üle kausiveere! ; teekäija rüüpas külma vett tiikäüjä serbäś külmä vett

rüüpima .serṕmä .serpiq serbi13 .körṕmä .körpiq körbi63 ; sõbrad istusid ja rüüpisid teed sõbraq istõq ja körbeq tsäid

rüüstama .rüüstämä rüüstädäq .rüüstä77 .riisma .riisuq riisu64 .häö|tämä -täq -dä81 pu̬u̬sťma pu̬u̬stiq poosti63 puusta|tama -taq -da82 ; vaenlase salgad rüüstasid maad vainlasõ salgaq riisõq maad ; majas oli käidud rüüstamas maja olľ ärq poostit ; ära rüüsta loodust! häötägu-uiq luudust! ; hauarüüstaja havvariisja

rüütel .rüütli - -t1 v ritõŕ -i -it4 ; raudrüütel raudrüütli v raudmiiś ; ristirüütel ristirüütli ; rüütelkond rüütliskund, ritõŕsahvť

rüütellik .ausa - -t3 .rüütlimeeli|ne -dse -st5 avvumeeli|ne -dse -st5 ; rüütellik noormees rüütlimeeline v ausa nuuŕmiiś ; toona oli tavaks rüütellik suhtumine vaenlasesse toonaq olľ kombõs vainlasõgaq ausahe ümbre kävvüq

Sisseminek