võro-eesti-võro sõnaraamat

paabel .paabli - -t1 paabõľ -i -it4 ; keelte paabel kiili paabli

paabulind vau - -d m umak .vaudõ2 v vauõ53 nal' paaba|tsirk -tsirgu -.tsirku37

paadialune paadialo|nõ -dsõ -st7 hulgus -(s)õ -t11 pät|ť -i -ti37

paadipära per|ä -ä -rä24 korm kormu .kormu37 tohk toho .tohko36 ; venel on kaks otsa – nina ja paadipära vinnel om katś otsa – nõ̭na ja tohk

paadisild loodsigu|sild -silla -.silda33 loodsigu|purrõq -.purdõ -purrõt19

paaduma kalõh(t)u|ma -daq -84 kalõ|tama -taq -da82 kõvah(t)u|ma -daq -84 ; paadunud joodik päsemäldäq v kalõhtunuq joodik ; paadunud pedagoog päsemäldäq v kalõhtunuq kuuľmeistri ; paadunud pedagoog kõnnõk ulliskuionuq oppaja 2. kq ka paakuma

paak (paaga) plaaḱ plaagi .plaaki37 paak paaga .paaka30 paagas .paaka paagast23 ; savimaa oli paaka kuivanud savimaa olľ plaaki kuionuq

paak (paagi) paaḱ paagi .paaki37 püt|t -ü -tü37 an|noḿ -oma -omat4 ; valas bensiini paaki vali pendsini paaki

paakspuu hu̬u̬|paads -paadsa -.paadsa30 uhu|paads -paadsa -.paadsa30 vooho|paads -paadsa -.paadsa30 paadsapuu - -d50 kitsõ.uibu - -t1 oho|paads -paadsa -.paadsa30

paakuma .plaaku|ma -daq -80 p(l)aaga|tama -taq -da82 p(l)aagatu|ma -daq -84 präägä|tämä -täq -dä82 taǵahu|ma -daq -84 tagjahu|ma -daq -84 vaaratu|ma -daq -84 krooba|tama -taq -da82 telbä|tämä -täq -dä82 valah(t)u|ma -daq -84 ; maapind oli kuumaga paakunud maa olľ kuumagaq ärq plaakunuq ; savimaa künd paakub, seda peab harimisega lõhkuma savimaa künd tõ̭mbas plaaki, tuud piät arimisõgaq lahkma ; terve kauss on pudrust paakunud kausś om kõ̭iḱ pudrogaq ärq kroobatanuq ; mustad paakunud nõud mustaq vaaratunuq anomaq ; paakunud paakjanõ ; paakunud kiht taǵa, tagja

paan laid laia .laida32 laiõq .laidõ laiõt19 paań paani .paani37 ; ühest tapeedirullist sai lõigata neli paani ütest tapõditrullist sai neli paani v juppi

paanika .hiitümi|ne -se -st5 .pelgämi|ne -se -st5 perädü v suuŕ .pelgüs v hirm hirmu.ulľus -õ -t9 ; paanikas lambakari hiitünüq lambakari ; ärge tehke paanikat! ärkeq hiidütägeq! ; paanikas inimesed ulľhiitünüq inemiseq ; ostupaanika ostmisulľus ; paanikanupp hädänupṕ ; puhkes paanika minti hirmust ullis

paaniline: paaniline kisa jälle rüüḱmine;

paar 1. paaŕ paari .paari37 ; kaks paari kingi katś paari kängi ; võtke paaridesse! võtkõq paarikaupa! ; vanapaarile pakuti istet vanalõpaarilõ pakuti istmist ; siin pesitseb kaks paari kotkaid tan ommaq pesäq katõl kotkapaaril 2. ütś-katś üte-katõ ütte-kattõ35 mõ̭ni mõ̭nõ .mõ̭nda v mõ̭nt41 paaŕ paari .paari37 ; nägin paari tuttavat näi mõ̭nt tutvat ; paar-kolm ütś-katś v paaŕ-kolm ; hilinesin paar minutit jäi mõ̭ni minoť ildas ; paar päeva tuli oodata paaŕ päivi tulľ uutaq ; paari päeva pärast maksan sulle ära paari päivi peräst massa sullõ ärq ; paar kana tuleb ära tappa paaŕ kanno tulõ ärq tappaq

paari .paari ; pane sokid paari! panõq sukaq paari! ; noored olid salaja paari läinud noorõq olliq salahuisi paari lännüq ; olid juba enne sõda paari pandud olliq joba inne sõta paari pantuq

paarikaupa paarihna paari(h)n paari.viisi paaritsidõ paaritsikku paarõ paaritsillaq ; vihad pandi paarikaupa kuivama vihaq pantiq paarihna kuioma

paariline paarili|nõ -sõ -st5 paari|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 ; Ants oli metsatööl minu paariline Ants olľ mõtsatüün muq paarimiiś ; ta ei ole endale veel sobilikku paarilist leidnud tä olõ-iq viil hindäle meelelist paarilist löüdnüq

paarimees paari|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

paaris paarihna paari(h)n paari.viisi ; lasteaialapsed kõndisid paaris latsiaialatsõq kõ̭nnõq paarihna

paarisarv paarikarv paariguarvo paarikut.arvo37 ; paarisarv mängijaid paarikarv mänǵjit

paaristikku paaritsidõ paaritsikku paarihna paari(h)n paari.viisi

paaritama (tsika) kuldi|tama -taq -da82 paari|tama -taq -da82 joosi|tama -taq -da82 joositõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 (lehmä) pulli|tama -taq -da82 ; paaritas mära puhtatõulise täkuga paariť märä puhast tõugu täkogaq ärq ; käisin emist paaritamas ma käve immist kulditaman

paariti .paarõ paarõhuisi paarihna paari(h)n ; paariti elavad linnud paarihna eläjäq tsirguq ; paariti asetsevad õied paariguq häiermäq

paaritu paarildaq ; paaritu arv paarildaq arv ; paaritu luu paarildaq luu ; see on paaritu kinnas seol kindal olõ-iq vastust

paarituma paari|tama -taq -da82 joosi|tama -taq -da82 joositõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ärq .käümä .ael|õma -daq -õ85 .kargama karadaq .karga77 ; las lehm paaritub las lehm aelõs ärq ; lehm on paaritunud lehm om ärq joositanuq

paaritus paaritami|nõ -sõ -st5 paaritus -õ -t9

paarkümmend ütś katśkümmend paaŕkümmend paari.kümne .paarikümmend17 ; paarikümnemeheline rüüstajate jõuk paarikümne mehegaq rüüvlipunť

paarsada ütś katśsada paaŕsada paarisaa .paarisata29 ; paarisajas tuhandes kodus paarinsaan tuhandõn kodon

paas kalḱkiv|i -i -vi26 pliit pliida .pliita31 pliiť pliidi .pliiti37 tõr|a -a -ra26 ; vanasti murti paasi käsitsi paemurrust vanast murrõti kalḱkivve käsilde pliidahavvast ; paekallas müürmägi ; paest laut pliidalaut

paast seto kiil' paast paastu .paastu37 ; paastu rikkuma koronitśma ; paastulaager paastmislaagri

paastuma .paastma .paastuq paastu61 .paastu pidämä ; mungad paastusid nelikümmend päeva mungaq peiq paastu nelikümmend päivä ; nüüd tuleb natuke paastuda noq tulõ haina pääl istuq mõ̭ni aig

paastumaarjapäev kapst.maaŕa|päiv -päävä -.päivä35 kapst.maarja|päiv -päävä -.päivä35

paat loodsi|k -gu -kut13 veneq .venne veneht20 vineq .vinne vinet18 (lausigu põh'agaq) hipo - -t2 irbus† -(s)õ -t11 (väiko) klötś klötsi .klötsi37 ; paadi pärapakk tohopakk ; paadi tüür tśopska ; paadi tüürimees tohknik ; paadi tüüripuu pago

paatjas 1. paať paadi .paati37 .paatja|nõ -dsõ -st5 .paatja|s -dsõ -st5 ; paatjas pullike paadikõnõ 2. loodsigu kujogaq loodsigu mu̬u̬du

paatuma .plaaku|ma -daq -80 p(l)aaga|tama -taq -da82 .klintsu|ma -daq -80 telbätü|mä -däq -84 krooba|tama -taq -da82 (maa kotsilõ) kobritu|ma -daq -84 ; paatunud käed kroobatanuq käeq ; kui maa on paatunud, siis võib teda juba traktoriga harida ku maa om kobritunuq, sõ̭s või tedä jo traktorigaq arriq

paavst paavsť paavsti .paavsti37 paavusḱ -i -it13

paber papõŕ .paprõ papõrd22 ; punases paberis kompvekid verevä paprõ seen kumpvegiq ; kärbsepaber kärbläsepapõŕ ; tualettpaber kemmergupapõŕ ; väärtpaber väärtpapõŕ ; kirjutas paberitele alla kiroť paprilõ alaq ; kompressipaber rahvameditsiinin plakatśpasś ; pani oma mõtted paberile panď umaq mõttõq paprõhe v paprõ pääle ; müüme paberipuud möömiq paprõpuud v kõnnõk möömiq lutõriid ; pakkepaber paḱmispapõŕ ; paberikorv paprõkorv́ ; paberileht lehť papõrd v paprõlehť ; paberihunt paprõtsäpendäjä

paberlik .paprõ pääl .paprõli|nõ -dsõ -st5 ; paberlik asjaajamine paprõ pääl aśaajaminõ

pabeross pabi|rosś -rossi -.rossi37 pabõ|rosś -rossi -.rossi37 peerosḱ -i -it13 pirosḱ -i -it13 ; kas sa suitsetad sigarette või paberosse? kas sa tiit tsigaretti vai pabõrossi?

paberraha .paprõrah|a -a -ha28 ; ühekroonised paberrahad kadusid käibelt ütekroonilidsõq paprõrahaq kattõq käügist ärq

pabistama murõhta|ma -q -83 närvi|tsemä -tsäq v -däq -dse90 kärsi|tämä -täq -dä82 ; ema pabistab oma poja pärast imä murõhtas poiga

pabul junń junni .junni37 julk julga .julka31 (lambal) jo|puľ -buli -bulit4 (ubina kotsilõ) ubina|puss -pussu -.pussu37 pundsa|k -gu -kut13 kiidsakõ|nõ -sõ -ist8 ; kartulid olid pisikesed nagu pabulad kardohkaq olliq tsilľokõsõq niguq jobuliq

pada 1. pa|da -a -ta29 (malmist) tsi|kuń -guni -gunit4 tsu|kuń -guna -gunat4 ; paja sang paa vang ; pada ajama nalľa v haussi ajama 2. (kaardimängon) pot|ť -i -ti37 ; padaemand potiimänd

padakonn k(r)obi|kunn -kunna -.kunna31 rubi|kunn -kunna -.kunna31

padi padi paďa v padja .patja v patťa43

padjapüür paďakot|ť -i -ti37 pü̬ü̬ŕ pöörä pü̬ü̬rä37

padrun .patro|ń -ni -nni38 ; padrunvõti patrońvõti

paduvihm: sajab paduvihma vala õkva ku pangist

paekivi kalḱkiv|i -i -vi26 kalgikiv|i -i -vi26 pliit pliida .pliita31 ; paekivist hoone kalgikivist hoonõq

paekivine pliida|nõ -dsõ -st7 kalḱkiveli|ne -dse -st5 ; paekivine merekallas kalḱkiveline merekallõs

pael pail paila .paila30 tsehv́ tsehvi .tsehvi37 kabõl kabla .kapla45 ; paeltega põll tsehvegaq põlľ ; pastlapaelad tsuvvakablaq

paeluma .köütmä .köütäq köüdä61 üte(h)n .haardma kablu(h)n .hoitma .kaema v .kullõma .pandma ; kontserdi paeluvaim osa kontsõrdi kõ̭gõ ütenhaardvamb osa

paeluss pant|vorḿ -vormi -.vormi37 linť|husś -hussi -.hussi37

pagan 1. pa|kań -gana -ganat4 paganď -i -it13 paganali|nõ -(d)sõ -st5 ; ristitud ja paganad ristidüq ja paganaq 2. .põrgla|nõ -sõ -st5 kura|ť -di -dit v -tit13 vanahalv vanahalva vanna-.halva30 sõim .prohvus -õ -t9 neeveľ -i -it4 ; kus pagana kohas sa olid? kon kuradin v kuradi kotussõn sa ollit? ; pagan võtku! kurať võtkuq! v prohvus külh! ; pagana hea! kuŕailma hää!

paganlik paganli|nõ -dsõ -st5 paganli|k -gu -kku38

pagar .pekri - -t1 ; pagaritööstus pekritüüstüs ; pagariäri saiapuuť

pagas 1. reisi|kraaḿ -kraami -.kraami37 m .kohvri|q -dõ -t1 reisi|aśaq -.asjo -.asjo43 pakiq pakkõ pakkõ37 ; kaks kohvrit on kogu mu pagas katś kohvrit om kõ̭iḱ mu reisikraaḿ ; suurema kohvri andsime pagasisse suurõmba kohvri annimiq pakiruumi 2. hrl m ti̬i̬dmi|ne -se -st5 .tundmi|nõ -sõ -st5 .mõistmi|nõ -sõ -st5 ; rikkalik teadmistepagas m lajaq tiidmiseq ; tal oli vaid vallakoolist saadud teadmistepagas täl olliq õ̭nnõ vallakoolist saaduq tiidmiseq

pagasiruum paki|ruuḿ -ruumi -.ruumi37 (autol) pagasni|k -gu -kut13

pagema pagõ(hõ)ma pakõq v .paedaq pakõ v pagõhõ88 pakku minemä ; ma pagen hundi eest ma pakõ sutt

pagendama muialõ ärq .saatma .vällä .saatma ; suri pagendatuna Siberis olľ saadõt Tsiberihe ja kuuli sääl ärq

pagendus .vällä.saatmi|nõ -sõ -st5 pa|gu -o -ku27 paossi(h)n olõminõ v elämine ; ta tuli mõne aasta pärast pagendusest tagasi tä tulľ mõ̭nõ aasta peräst välläsaadõtuist tagasi ; elas aastaid pagenduses olľ aastit vällä saadõt

pagu pa|gu -o -ku27 paos|(s) -(s)õ -t11 pakku, paos

pagulane pagula|nõ -sõ -st5 ; elas pagulasena Rootsis elli Roodsin paon ; pagulasaastad paoaastaq ; pagulaskirjanik pagulaskiränik

pagulus pao(h)n v .paossil v .paossi(h)n olõminõ paos|(s) -(s)õ -t11 ; paguluses olema paoskõ(l)lõma ; Eesti pagulased olid paguluses punaste võimu eest Eesti pagulasõq pagõsiq verevide võimu ; esimesed aastad paguluses olid kõige raskemad edimädseq aastaq pagulasõn olliq kõ̭gõ rassõmbaq

pagun ola|märḱ -märgi -.märki37 pa|koń -goni -gonit4

paha halv halva .halva30 hõel hõela .hõela30 kehv kehvä .kehvä35 (süäme kotsilõ) kuri kuŕa .kurja43 .räüge - -t3 .riugõ - -t3 ; sellise rumala jutu peale läheb südagi pahaks sääntse hapanu jutu pääle lätt süägiq räüges ; süda on paha süä om riugõ v kuri ; pahad teeolud hõelaq tiiq ; paha lugu sanť lugu ; ära pane pahaks! pangu-iq halvas! v pahanõgu-iq ärq!

pahaloomuline hõel hõela .hõela30 halva loomugaq halvaloomuli|nõ -dsõ -st5

pahameel meele|halv -halva -.halva30 halv|mi̬i̬ľ -meele -mi̬i̬lt40 .süäme|täüs -tävve -täüt49 ; rääkis asjast sügava pahameelega kõ̭nõľ aśast süämetävvegaq

pahandama pahanda|ma -q -83 sõ̭notõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ämmärdä|mä -q -83 .hürmämä hürmädäq .hürmä77 tõrõl|õma -daq -õ85 ; iga asja pärast ei tohi pahandada massa-iq egä aśa pääle pahandaq ; vanamoor kukkus pahandama vanamuuŕ püürď ämmärdämä ; lapsed said ema käest pahandada latsõq saiq imä käest tõrõldaq ; vastus pahandas meest vastussõ pääle pahasi miiś ärq

pahandus pahandus -õ -t9 seto kiil' prätä|k -gu -kut13 ; pahandust tegema rüüdeldämä v pahandust tegemä ; jälle teeb pahandust, nähtavasti on äsjane keretäis unustatud jälq rüüdeldäs, inneskine soroṕ nätäq unõhtõt ; oli meil nüüd seda pahandust vaja olľ meil no taad prätäkut vaia

pahane pahanu|q - -t1 paha|nõ -dsõ -st7 torsi(h)n torśo(h)n nurdso(h)n pahali|nõ -dsõ -st5 (inemine) pahka|tś -dsi -tsit13 torba|k -gu -kut13 torsś torsi .torssi37 torṕ torbi .torpi37 türbüs -(s)e -t11 (hrl lats) torďo - -t2 ; pahaseks saama pahanõma ; sai pahaseks ärq pahasi ; ta oli minu peale pahane tä olľ mu pääle (ärq) pahanuq ; pahasevõitu pahalik ; selle peale võib ta pahaseks saada tuu pääle või tä ärq süändüdäq

pahatahtlik kuri kuŕa .kurja43 hõel hõela .hõela30 ; pahatahtlikud kommentaarid hõelaq arvamisõq ; pahatahtlik inimene võhl inemine

pahategija halvategijä - -t3 halvate|kij -gijä -gijät4 halv halva .halva30 kuŕali|nõ -(d)sõ -st5

pahategu pahandus -õ -t9 ; väiksemad pahateod antakse andeks vähämbäq pahandusõq andasõq andis ; pahateolt tabatud poisike pahandusõ päält kätte saad poiskõnõ

pahatihti harvsakõst sagõhõhe sagõhõlõ sagõhe sakõst ; karistas pahatihti ebaõiglaselt nuhõľ sagõhõhe ilmaaśandaq

pahe vi|ga -a -ka29 hä|dä -dä -tä24 .halv mu̬u̬d ; kahest pahest suurem katõst viast suurõmb ; inimlikud pahed inemise halvaq mooduq

paheline .sündmäldäq halva .halva30 halv ; paheline käitumine sündmäldäq üllenpidämine ; elu pahelisemad küljed elo patatsõmbaq küleq

pahem kur|a -a -ra26 kuri kuŕa .kurja43 ; jõe pahem kallas jõ̭õ̭ kurapoolinõ perv́ ; pahem pool pahepuuľ ; pahemat kätt kurra v kurja kätt

pahempidi paheldõ paheliti pahepooli kurapoodi ; lapsed pöörasid kogu maja pahempidi latsõq kääniq terve maja paheldõ ; särk pahempidi seljas hamõq pahepooli sälän pahupidi

pahempidine: pahempidine silmus pahelde silm, pahepoolinõ silm

pahempoolne kurapooli|nõ -dsõ -st7 kurapu̬u̬l|nõ -sõ -sõt6 kurrakätt ; laua pahempoolsed sahtlid lavva kurapoolidsõq suhvliq

pahin hus|sin -ina -inat4 müh|hin -inä -inät4 koh|hin -ina -inat4 ra|pin -bina -binat4 ; aurumasina töötamise pahin aurukatla tüütämise hussin ; metsis tõusis suure pahinaga lendu mõtus lätś suurõ rabinagaq lindu ; vesi jookseb pahinal vesi juusk vungigaq

pahisema mühis|emä -täq -e87 kohis|õma -taq -õ87 ; ahtri taga pahiseb vesi perä takan vesi kohisõs

pahk käsn käsnä .käsnä35 jum|a -a -ma26 ; pahkadega kaetud peopesa mõhnliganõ piopesä ; suure pahaga kask suurõ käsnägaq kõiv ; kõige enam pahku on kasel kõ̭gõ rohkõmb jummõ om kõol ; puupahk käsn, juma

pahkluu munaluu - -d50 kunť kundi .kunti37 ; seelik küünib pahkluudeni undruk küünüs kundõniq

pahmas tapa .tapnõ tapand17 tapań .tapna tapand17 ; tallab pahmast sõkk tapand ; juuksepahmas hiusõtrutsak

pahn vor|i -i -ri26 ask asu .asku36 prahť prahi .prahti37 ; kuurinurgas vedeles igasugust pahna kuurinukan videli egäsugust asku ; kogu seda pahna ei jaksa ma selgeks õppida kõ̭kkõ taad asku jovva-iq maq ärq oppiq ; paberipahn paprõask

pahtel .pahtli - -t1

pahteldama (ärq) pahtõlda|ma -q -83 ; maalrid pahteldasid seinu ja lagesid maalõŕmeistreq pahtõldiq saino ja laki

pahuksis pahussillaq pahussõllaq vihossi(h)n pulgõ(h)n

pahuksisse pahussihe pahussi(l)lõ vihossihe vihossi(l)lõ ; läks ülemusega pahuksisse ja lasti töölt lahti püürď ülembägaq tüllü ni lasti tüü mant vallalõ

pahupidi paheldõ pahepooli pahelidõ pahepoodi pahepu̬u̬ldõ paheliti pahepäidi karvopooli kurapoodi kurapite ; keeras terve toa pahupidi käänď kõ̭gõ tarõ paheldõ ; pahupidi kasukas karvopooli kask ; ajas kasuka pahupidi selga ai kaska kurapoodi sälgä pahempidi, pahempidi

pahupool pahe|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40 kura|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40 ; elu pahupool elo kurapuuľ

pahur torsi(h)n .torsśunu|q - -t1 torśo(h)n noroli|nõ -dsõ -st5 noro(h)n torsś torsi .torssi37 (inemine) trombso - -t2 turśa - -t2 ; pahur vanahärra torsśunuq vanaherr ; oli pahuras tujus olľ torsin

pahutsema tusśo|tama -taq -da82 pahuskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 pahanõ olõma halva(h)n tujo(h)n olõma mõroskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 torśo|tama -taq -da82 ; laps pahutseb latś torśotas ; pahutseja pahkatś

pahvak puhahus -õ -t9 vuhah(t)us -õ -t9 pahva|k -gu -kut13 ; uksest tuli pahvak külma ussõst tulľ külmäpuhahus sisse ; puhus teisele pahvaku suitsu näkku puhksõ tõõsõlõ pahvagu savvu näkko ; naerupahvak naarupurdsahus

pahvatama .plahv́ma .plahviq plahvi63 pahva|tama -taq -da82 lü̬ü̬mä lüvväq lü̬ü̬ 54 min 1. ja 3. k .lei(e) ülek prähvähtü|mä -däq -84 ; halb lõhn pahvatas näkku halv hais lei vasta ; hüppas jõkke, nii et vesi pahvatas kõrgele hüpäś jõkkõ, nii et vesi lei korgõhe ; pahvatas naerma purdsahť naarma ; pahvatas vihaga teravusi sülläś suust süänd vällä

pahvima: korstnast pahvib musta suitsu korsnast aja musta savvu vällä;

pai 1. pai - -d53 ; tee kiisule pai! tiiq tiidśolõ pai! 2. ninni - -t2 kuku - -t2 hellätävält kuku|nõ -dsõ -st7 ; paike hellätävält kukukõnõ ; kullapai perenaine kukunõ pernaasõkõnõ

paigal paiga(h)n paigal paiga pääl (üte) kotu(s)sõ pääl ; aeg näikse paigal seisvat näütäs, niguq aig saisassiq ; paigal püsima paigan v paiga pääl püsümä ; püsi paigal! püsüq paigal! ; paigalpüsimatu püsümäldäq ; olime mõned päevad paigal, enne kui edasi sõitsime ollimiq mõ̭nõq pääväq paiga pääl, inne ku edesi sõidimiq

paigaldama .pandma (.)pandaq panõ66 .paika v kotu(s)sõ pääle .pandma .paika .säädmä ; uude majja paigaldati kaablit vahtsõhe majja panti kaablit

paigaldus .pandmi|nõ -sõ -st5 .säädmi|ne -se -st5 ; liigese paigaldus jaku paikapandminõ

paigale .paika paigalõ ; jääge paigale! jäägeq paika! ; ühte viirgu paigale! ütte ritta paigalõ! v ütte rõ̭nda paika!

paigalt paigast paiga päält üte kotu(s)sõ päält ; ei liigu paigalt ei liiguq paigast ; nihutas kapi paigalt liiguť kapi paiga päält ärq

paigutama .pandma (.)pandaq panõ66 .säädmä säädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66 .säädmä .säädiq säädi63 .paika .säädmä v .pandma ; pingid paigutati seina äärde pingiq pantiq sainviirde ; külalised paigutame hotelli küläliseq panõmiq hotelli ; kirjanik on paigutanud tragöödia keskaega kiränik om hallõmängo säädnüq keskaigo ; paigutas raha kinnisvarasse panď raha kimmävara pääle ; ümber paigutama ümbre nõstma ; paigutamine pandminõ, säädmine

paiguti kotu(s)si(l)dõ paiguldõ .paikuisi .jaoldõ ; ilmateade ütles, et täna sajab paiguti vihma ilmakuulutus üteľ, et täämbä satas paiguldõ vihma ; valu on terav, paiguti väljakannatamatu halu om terräv, jaolt jõvva-iq vällä kannahtaq

paigutus .pandmi|nõ -sõ -st5 .säädmi|ne -se -st5 ; valgustite paigutus ruumis pole kõige parem lambiq ei olõq tüütarõn kõ̭gõ parõmbahe säedüq

paik 1. kotus -(s)õ -t11 paik paiga .paika30 ; asi on paigas asi om paigan ; jättis kõik sinnapaika jätť kõ̭iḱ tahaqsamma paika ; keskpaik keskkotus, keskpaik, süä ; panipaik pannus ; paika panema paika pandma ; oletused ei pidanud paika arvamisõq es olõq õigõq ; paikapidav õigõ, tõtõ 2. paik paiga .paika30 .paikus -õ -t9 ; õmbles tasku peale paiga ummõľ karmanilõ paiga pääle

paikama .paikama paigadaq .paika77 .laṕma lappiq lapi63 ; tal oli vana paigatud kasukas seljas täl olľ vana paigat kask sälän ; paikamine paikus

paikkond nuk|k -a -ka31 nulk nulga .nulka31 kolk kolga .kolka31 kanť kandi .kanti37 ; paikkonda läbib Tallinna–Tartu maantee tast nukast lätt Taľna–Tarto suuŕtii läbi

paikne paigali|nõ -dsõ -st5 paiga- kotu(s)sõpääli|ne -dse -st5 ; paikne inimene paigalinõ inemine ; paiksed naised paigahoitjaq naasõq

paiknema (.ko(h)ngiq) olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58 ; jõe vasakul kaldal paiknev küla külä jõ̭õ̭ kura perve pääl ; rahvastik paikneb maakeral väga ebaühtlaselt maailman olõ-iq rahvast egäl puul ütepalľo

paiku .ümbre .aigo .paiku .paiku(i)si kandi(h)n ; kella üheksa paiku kellä ütsä paiku ; tuli koju kahe paiku nii kellä katõ aigo tulľ kodo

pailaps kuku|latś -latsõ -last39 ninni|latś -latsõ -last39 kuku|nõ -dsõ -st7 (halv) kitukiti - -t2

painaja .vaivaja - -t3 .painja - -t3 pain painu .painu37 pain|jaań† -jaani -.jaani37 ; käib nagu painaja oma jutuga peale käü niguq painja pääle uma jutugaq

painama .vaivama vaivadaq .vaiva77 .painama painadaq .paina77 ; painav mõte vaivaja mõtõq ; painas nagu mustlane painaś niguq tsigań

paindepakk pain painu .painu37 painupak|k -u -ku37 painus -(s)õ -t11 painõq .painõ painõt18

paindlik 1. kq ka painduv 2. .lepli|k -gu -kku38 .perrä.andja - -t3 ; uute võimaluste leidmisel ei oldud küllalt paindlikud vahtsidõ võimaluisi otśmisõ man es oldaq küländ lepliguq

painduma .painduma .paindudaq painu79 .nõrku|ma -daq -80 .kungu|ma -daq -80 kõrras painahta|ma -q -83 painahu|tma -taq -da62 (maaha v allapoolõ) .kaaldu|ma -daq -80 .kalduma .kaldudaq kallu79 .vaaľuma .vaaľudaq vaaľu79 ; haavapuust lauad on painduvad haavalavvaq painusõq ; puu oli maha paindunud puu olľ ärq kaaldunuq ; oksad olid lumega alla paindunud ossaq olliq lumõgaq alla vaaľunuq

paindumatu .kangõ - -t1 kalǵ kalõ .kalgõ37 .perrä.andmaldaq .andis.andmaldaq ütsi|puinõ -.puidsõ -puist7 ; paindumatu iseloomuga kangõ loomugaq

painduv .painsa - -t3 kõ̭õ̭ksa - -t3 nõdõr v nõtr nõdra .nõtra45 .nõrksa - -t3 ; hällivibu peab olema hästi painduv hällünõdõrm piät olõma häste kõ̭õ̭ksa

paine (paine) painõq .painõ painõt18 vaiv vaiva .vaiva30 pain painu .painu37 ; pääses nagu painest pässi niguq painu alt

paine (painde) painutami|nõ -sõ -st5 pain painu .painu37 ; puidu vastupanu survele ja paindele puu vastapandminõ surbmisõlõ ja painutamisõlõ ; paindes painussin ; paindesse painussihe, painussilõ

painutama painu|tama -taq -da82 nõrgu|tama -taq -da82 kõrras painahta|ma -q -83 painahu|tma -taq -da62 mitmit kõrdo painutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 (maaha v allapoolõ) .vaaľma .vaaliq vaali63 ; jalg on nii haige, et põlvest ei või üldse painutada jalg om nii haigõ, et põlvõst või ei nõrgutaq sukugiq ; lumi on kased kõverasse painutanud lumi om kõoq kõvõrahe vaaľnuq

painutus painutus -õ -t9 ; painutusharjutus painutushaŕotus

pais lüüś lüüsi .lüüsi37 sulg su(l)lu .sulgu36 sulõndu - -t1 sulõng -u -ut13 tamḿ tammi .tammi37 ; jõel on pais jõ̭õ̭l om sulg iin

paise paisõq .paisõ paisõt18 paisõh .paisõ paisõht18 pahus -(s)õ -t11 ; paiset katki tegema rakastama ; paise tehakse katki, kui see ise katki ei lähe paisõq rakastõdas, ku esiq ei rakkõq

paiseleht ämmä|lehť -lehe -.lehte34 ämmägu|lehť -lehe -.lehte34

paisjärv ülessulut järv́ sulg sulu .sulgu36 sulõng -u -ut13 ; Vastseliina kandis on palju paisjärvi Vahtsõliina nukan om hulga järvi üles sulut

paiskama .hiitmä .hiitäq hiidä61 .viskama visadaq .viska77 lü̬ü̬mä lüvväq lü̬ü̬ 54 min 1. ja 3. k .lei(e) .pilma .pilluq pillu64 viro|tama -taq -da82 ; geisrid paiskavad vett ja auru kümnete meetrite kõrgusele geisriq hiitväq vett ja tossu kümnide metride korgustõ ; tuul paiskas ukse lahti tuuľ lei ussõ vallalõ ; segamini paisatud tuba segi lüüd tarõ ; prügikast paisati ümber asukorv́ virotõdi ümbre

paiskuma .pillu|ma -daq -80 .lindama linnadaq .linda77 .viskama visadaq .viska77 ; auto rataste alt paiskub kruusa üles auto tsõ̭õ̭rõ alt pillus v viskas ruusa üles ; auto paiskus teelt välja auto linnaś tii päält vällä

paiste II .paistus -õ -t9 paistõq .paistõ paistõt18 ; paistes üles paistõnuq ; käsi läks mesilase nõelamisest paiste käsi lätś mehidse pandmisõst paistõhe

paiste I I paistõq .paistõ paistõt18 .paistus -õ -t9 ; päikese-, ahjupaiste päävä-, ahopaistõq v -paistus ; luges lõkke paistel raamatut lugi tulõ paistõn raamatut ; aupaiste avvupaistus

paistekakk (ede)ohi|k -gu -kut13

paistetama .paistuma .paistudaq .paistu80 .paistõma paistõdaq .paistõ77 ; põsk oleks nagu paistetanud põsḱ olõssiq niguq paistut ; paistetanud üles paistõt v üles ajanuq ; öösel paistetas põsk hambavalust üles üüse ai hamba üles

paistma 1. .paistma .paistaq paista61 .paistuma .paistudaq paistu79 näkkümä .näüdäq näü79 näkkümä näkküdäq näkü79 .näütämä näüdädäq .näütä v .näüdä77 nägünemä .näüdäq v nägü(ne)däq nägüne89 ; metsa tagant paistev järv järv́, miä paistus mõtsa takast ; asi paistab halb olevat asi näütäs halv ollõv ; kodu paistab juba kaugelt kodo jo kavvõst nägünes 2. .paistma .paistuq paistu73 .paistuma .paistudaq paistu79 (päävä kotsilõ), kõvastõ helge|tämä -täq -dä82 ; päike paistab päiv paist v paistus ; kuu paistis otse tuppa kuu paistu õkvalt tarrõ ; hea oli külmetavaid käsi küdeva ahju ees paista hää olľ külmi kässi küttüvä aho iin lämmistäq 3. lämmistä|mä -q -83 pi̬i̬slemä peeseldäq pi̬i̬sle78 .paistlõma paistõldaq .paistlõ78

paisuma .paisu|ma -daq -80 .pundsu|ma -daq -80 .puńdu|ma -daq -80 (leotamisõ man) .urbu|ma -daq -80 (hrl puuanomidõ v puust tüüriisto kotsilõ) tarahu|ma -daq -84 .porsu|ma -daq -80 ; niiskusest paisunud uks likõgaq paisunuq usś ; paisuv vaht paisuja vatt ; piimast paisunud udaraga lehmad piimäst puńdunu udaragaq lehm ; herned paisuvad vees herneq urbusõq vii seen ; suurveest laiaks paisunud jõgi suurõstviist lajas ajanuq jõgi ; väike lahkheli paisus suureks tüliks tsilľokõnõ pahandus kasvi suurõs tülüs

paisutama paisuta|ma -taq -da82 tarru|tama -taq -da82 (vii kotsilõ) üles .sulgma kõrras tarahu|tma -taq -daq62 ; üles paisutatud oja oja olľ üles sulut ; koprad on oja üles paisutanud kopraq ommaq oja kinniq v üles sulgnuq

paitama (h)ilestä|mä -q -83 silestä|mä -q -83 pai tegemä sili|tsemä -tsäq v -däq -dse90 mitmit kõrdo .paitõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 (halvastõ) laabi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 ; talleke laskis end paitada voonakõnõ lasḱ hindäle pai tetäq ; elu ei ole teda kunagi paitanud elo olõ-iq timä vasta armulinõ olnuq

paitus .paitami|nõ -sõ -st5 (s)ilestämi|ne -se -st5 ; lapse paitus latsõ paitaminõ

paja koda kua kota27 ; rahapaja rahakoda v kopakoda

pajaaken pa|ja -ja -jja v -ia28 otspa|ja -ja -jja v -ia28

pajatama paja|tama -taq -da82 jutusta|ma -q -83 porga|tama -taq -da82 ; pajatas ammustest aegadest pajať ammuskidsist aigõst ; ära palju pajata! ärq palľo porgataguq! ; pajatas vana aja asjadest lahuť vanaaoliidsi asjo

pajatus pajatus -õ -t9 jutus -(s)õ -t11

paju pai paiu .paiu37 (puukujolinõ) raag raa .raaga32 ; pajuniin painiidś ; pajupuust paiunõ

pajupill paiu|pilľ -pilli -.pilli37

pajustik paiustu - -t1 .paistu - -t1 pai paiu .paiu37 paiusti|k -gu -kku38

pajuurb urvaut|ť -i -ti37 urbaut|ť -i -ti37 ut|ť -i -ti37 tii(s)s tiisu .tiissu37

pakane kõva v kimmäs külm (väega kõva) kidsu|külm -külmä -.külmä35 hõr|u† -u -ru26 ; hommikul oli kõva pakane hummogu olľ kõva külm ; on täna alles pakane, ilm on nii külm ja selge! külq om täämbä hõru, ilm om nii külm ja selge!

pakatama 1. .lahkõma lahedaq .lahkõ 77 min 3. k laheś .lahki minemä ; leotamisel seemned pakatavad leotamisõ man lääväq siimneq lahki ; aidad pakatasid viljast aidaq olliq villä täüs ; süda pakatab rõõmust süä kas lahkõs rõõmust ; pakatab tervisest iho om väke täüs 2. (urbõ kotsilõ) .urbu|ma -daq -80 .lahkõma lahedaq .lahkõ 77 min 3. k laheś ; õienupud pakatavad häitsmenupiq urbusõq ; pakatanud krobelise koorega puu lahenuq korbatanuq koorõgaq puu ; käed on pakatanud käeq ommaq ärq lahenuq

pakend tühäq pudõliq v purgiq v tönniq v pakiq v kastiq pakis* -(s)õ -t11 .ümbrüs -e -t9 ; kalorsus on pakendil kirjas kaloriq ommaq paki pääl kirän

pakendama .paḱma pakkiq paki63 pakki .pandma

pakett .paḱmi|ne -se -st5 pak|ḱ -i -ki37 ; paketti kuulub majutus, kuid mitte toit raha seen om üümaja, a olõ-iq süüki ; pakettaken pakḱakõń ; reisipakett reisipakminõ

pakihoid pakkõ hoiuruuḿ paki|ruuḿ -ruumi -.ruumi37

pakil pakituisil pakussillaq .paḱvallaq ; udar on piimast pakil piim om udaran paḱvallaq

pakiline ainuli|nõ -dsõ -st5 hädäli|ne -dse -st5 kipõ - -t14 rutuli|nõ -dsõ -st5 pakili|nõ -dsõ -st5 ; pakiline asi sai korda aetud hädäline asi sai kõrda aetus ; midagi pakilist mul ees pole midägiq kipõt mul iin olõ-iq ; mul on nii pakiline asi, et ei saa minemata jätta mul om nii ainulinõ asi, et saa-iq minemäldäq jättäq

pakiliselt .ainu(i)si ainustõ hädä(li)ste kipõlt ; vaene ei saa osta sedagi, mida pakiliselt vaja vaenõ saa-iq ostaq tuudkiq, miä hädäste vaia

pakitsema 1. .tuikama tuigadaq .tuika77 halu|tama -taq -da82 valu|tama -taq -da82 kiivõnda|ma -q -83 kiivõndõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 v -tsaq#-daq -dsõ90 ; jalad pakitsevad pikast käimisest jalaq tuikasõq pikäst käümisest ; hammas pakitses terve öö hammaś kiivõnď terveq üü ; kui eksamile mõtlesin, hakkas süda pakitsema ku eksämi pääle mõtli, nakaś süä halutama 2. paki|tsõma -llaq -(l)lõ86 v -tsaq#-daq -dsõ90 ; põis pakitseb kusõhädä om pääl ; nutt pakitseb kurgus ikk tüküs pääle

pakk (paki) pak|ḱ -i -ki37 ; 200-grammine kohvipakk 200-grammilinõ kohvipakḱ ; jõuluvana jagas pakke joulumiiś jagi pakkõ ; õpetajal oli mitu pakki vihikuid parandada kuuľmeistrel olľ mitu pakki vihkõ ärq parandaq

pakk (paku) pak|k -u -ku37 (palgividämise riil) pa|go -o -ko27 palgipa|go -o -ko27 ; istus pliidi ette pakule istõ pliidi ette paku pääle ; lävepakk lävepakk, piitjalg ; laastupakk lastuplukḱ

pakkima .paḱma pakkiq paki63 ; pakib kohvrit pakḱ kohvrit ; pakkija paḱja

pakku .paossihe .paossilõ pakku ; pakku minema pakku minemä ; jooksis pakku panď pakku ; läks sõja eest pakku lätś sõ̭a iist paossihe pagu, paos

pakkuma .pakma pakkuq paku64 .ängämä ängädäq .ängä77 ; pakuti välja mitmeid lahendusi pakuti vällä mitmõsugutsit võimaluisi ; pakkumine pakminõ ; võta vastu, kui pakutakse! võtaq vasta, ku pakutas! ; turul pakuti erinevat kaupa turu pääl pakuti kõ̭gõsugust kraami ; palju selle auto eest ka pakutakse? palľo seo auto iist ka ängätäs? ; meile pakuti süüa meile anti süvväq ; töö pakub talle rahuldust tüü tege täl meele hääs ; päris häbi on, et pole külalisele midagi pakkuda peris häpe om, ei olõq midägiq külälisele ängädäq

paks paks paksu .paksu37 jämme - -t14 jürre - -t14 pa|di -ďa -(t)ťa43 (õnnõ inemise v eläjä kotsilõ) tu|kõv -gõva -gõvat4 söönüq sü̬ü̬nü söönüt18 .hürske - -t3 tubli - -t2 tüsse - -t14 haani|kas -ga -kat15 (söögi kotsilõ) sakõ - -t14 mätsä|k -gu -kut13 ; paks raamat jürre v paks raamat ; vana paks vana jämme ; pähklil on paks koor pähḱmäl om padi kuuŕ ; paksud juuksed paďaq hiusõq ; kas tahad supi seest paksu või vedelat? kas tahat sakõt vai vedelät? ; lühike, paks inimene v olend tüntska ; lastele keedeti poolpaksu putru latsilõ keedeti säänest hülbälist paksu putro ; poolpaksuks muutuma söögist hülpümä ; paksem paksõmb ; paks mees söönüq miiś ; paks inimene halv praagamago, tüńo, tünä ; paks naine halv madśa, medse ; paksuke mädsärik, tubli ; paksuks minema rammu minemä, paksus minemä, lihonõma, vägihtümä ; paksemalt paksõmbahe, paksõmbalõ

paksenema paksõmbas minemä ; paksenev jää paksõmbas minejä ijä

paksult .paksu paksult paksust(õ) paksust(õ) paksult sagonahe sagonallaq ; kalu tuli paksult meie püügikohta kallo tulľ paksust sinnäq, kon mi püvvi ; supis on paksult herneid supṕ om sagonallaq hernit täüs ; sai on paksult rosinaid täis sai om tihtsäle rosinit täüs

paksune .paksu|nõ -dsõ -st5 pa|ďu -ďu -ťu27 paďu|nõ -dsõ -st7 ; lumi on meetripaksune lumi om miitrepaksunõ v miitrepaďu ; poole meetri paksune jää poolõ miitre paďu ijä ; põrandaks tuleb panna ühepaksused lauad põrmandus tulõ ütśpaďudsõq lavvaq pandaq

paksus .paksus -õ -t10 paďutus -õ -t9 .jämmüs -e -t9 (väikene) .ohkus -õ -t9 ; esimese jää paksus edimädse ijä paksus ; paberi paksus oli 0,1 mm paprõ paksus olľ 0,1 mm ; talle tuli kogu aeg paksust juurde tälle tulľ kõ̭gõ jämmüst manoq

pakt .riike.vaihõlinõ leping (kokko).lepmi|ne -se -st5 pakť pakti .pakti37

pala 1. (suu)pal|a -a -la28 ; hoidis paremad palad lapsele hoiť parõmbaq suupalaq latsõlõ 2. pal|a -a -la28 tükk tükü tükkü37 luguhus* -õ -t9 ; muusikapala muusigapala ; klaveripala klavõriluguhus

palagan janť jandi .janti37 koomusḱ -i -it13 .tsirkus -õ -t9 pala|ganń -ganni -.ganni37

palat .haigõtar|õ -õ -rõ24 pala|ť -di -tit13 palla|ť -di -tit13 ; palat number kuus haigõtarõ nummõr kuuś

palatalisatsioon kiil' pehmehüs* -e -t9 pehmendüs -e -t9 .pehmüs* -e -t9

palataliseerima kiil' pehmendä|mä -q -83 pehmehtä|mä* -q -83 ; palataliseeritud pehmeq

palataliseeruma kiil' pehmendü|mä -däq -84 pehmehü|mä* -däq -84 .pehmü|mä* -däq -80

palav pal|lav -ava -avat4 lämmi .lämmä lämmind16 kuum kuuma .kuuma31 ; palavalt palavahe, palavalõ ; palavavõitu palavlik, lämmäkene

palavik kuumõtus -õ -t9 .kuumus -õ -t9 palavi|k -gu -kku38 palavus -õ -st9 kuumahä|dä -dä -tä24 pallavhä|dä -dä -tä24 ; kõrge palavik korgõ palavik ; oli palavikus kuumõť

palavus kuum kuuma .kuuma31 lämmi .lämmä lämmind16 .lämmüs -e -t9 helgeq .helke helget18 ; keskpäevane palavus keskpäävä lämmi

pale palõq .palgõ palõt19 palõh .palgõ palõht21 ; tedretähnilise palgega tüdruk tedretähidse palgõgaq tütrik ; palgest palgesse palõligult

palee losś lossi .lossi37 palla|ť* -di -tit13 ; kuningapalee kuningalosś ; kremli kongresside palee kremli kongresse pallať ; pioneeride palee pioniire pallať

palgaline 1. palgali|nõ -sõ -st5 ori oŕa .orja m umak .orjõ44 v .orjo43 ; ma pidasin palgalisi, tegin töö palgalistega ma pei orjõ, tei orjõgaq tüü

palgapäev palga|päiv -päävä -.päivä35

palgasõdur palga.soldań -i -it4 ammõdi.soldań -i -it4 palgasõ̭a|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 ammõdisõ̭a|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

palgatöö leevätü̬ü̬ - -d52 palgatü̬ü̬ - -d52

palistama pa(l)lista|ma -q -83 kummo|tama -taq -da82

palistus .palgus -õ -t9 palistus -õ -t9 kummotus -õ -t9

palitu pali|t -du -tut13 .paľto - -t1 .päľtu - -t1 .mäntli - -t1

paljajalu .pallidõ .jalgogaq .palľa jalagaq .pallil jalol

paljalt 1. alastõllaq .rõivildaq .palľalt ; võttis paljalt päikest võtť alastõllaq päivä ; paljalt ei tohi välja minna tohi-iq palľalt vällä minnäq 2. õ̭nnõ ütsindä kõ̭gõst .palľalt ; need on paljalt puud neoq ommaq õ̭nnõ puuq

paljand müür müürü .müürü37 pae - -d2 ; liivakivipaljand liivakivimüür

paljapäi .palľa .päägaq kübäräldäq

paljas pa(l)ľas .palľa pa(l)ľast15 alastõllaq tühä .tühjä44 tühi puusta - -t2 ; paljas kui porgand palľas ku piiť ; jõime paljast vett jõimiq palľast vett ; tuli külla paljaste kätega tulľ küllä palľa käegaq ; paljas maa, lambalgiei ole midagi võtta puusta maa, lambalgiq olõ-iq midä võttaq

paljaspäine .palľa .päägaq

paljastama 1. .palľas tegemä .palľas .jätmä .vällä .näütämä .näütämä näüdädäq .näütä v .näüdä77 .palľas .võtma ; paljastas pea võtť pää palľas ; paljastas oma keha näüdäś umma ihho 2. .vällä .näütämä avalda|ma -q -83 avaligus tegemä .vällä .nuhḱma v .nurḱma ; tundeid paljastama tundit vällä näütämä ; paljastas riikliku saladuse avalď riiklidse salahusõ ; paljastamine vällänuhḱminõ ; salakuulajad paljastati salaq nurgidiq vällä

paljastuma .vällä v avaligus tulõma .paistma .paistaq paista61 .paistu|ma -daq -80 ; nende salajased plaanid paljastusid näide salahadsõq plaaniq tulliq vällä ; naermisel paljastusid ta valged hambad naardmisõ man paistuq timä valgõq hambaq vällä

palju 1. palľo - -t v -nd2 palľond hulga meheste ; liiga palju palľo hulga, hulga palľo, palľopalľo ; mul pole enam palju aega mul olõ-iq inämb palľond aigo ; palju aastaid tagasi mu(i)stõhavva v kolmõhavva v palľo aastit tuust, ku … ; paljuke(ne) palľokõnõ ; vii talle palju tervisi! viiq tälle palľo tervüisi! ; sul võib paljuski õigus olla sul või ütśjago õigus ollaq 2. palľo - -t v -nd2 hulga mitu .mitmõ v .mitma mitund16 ; paljudele see ei meeldinud tuu es miildüq palľosilõ ; paljud inimesed hulga rahvast ; paljud arvavad nii mitmõq arvasõq nii ; ta ei pane seda paljuks tä panõ-iq tuud palľos

paljundama mano|tama* -taq -da82 mano(q) tegemä v .saama ko|pi̬i̬ŕmä -pi̬i̬riq -peeri63 ; lilli paljundatakse seemnetest lille saias manoq siimnist

paljundus manotus* -õ -t9 mano(q)tegemi|ne -se -st5 ; paljundusmasin mano(q)massin, manotusmassin

paljunema siginemä sikiq v .siidäq sigine89 edesi minemä ; bakterid paljunevad pooldumise teel pisiläseq sigineseq poolõsminegigaq ; malts paljuneb väga hästi mälts lätt armõdu häste edesi ; hein paljuneb vegetatiivselt hain lätt juurõst edesi

paljurahvuseline .mitmõ .rahvagaq .mitmõ.rahvaõli|nõ -(d)sõ -st5

paljutõotav: algus oli paljutõotav alostus anď luutaq;

palk (palga) palk palga .palka30 teenü|ḱ -gi -kit13 teenüsḱ -i -it13 ; saab suurt palka täl om suuŕ teenüsḱ ; seal makstakse kõrgemat palka sääl mastas kallimpa palka

palk (palgi) palḱ palgi .palki37 hirś hirre hirt49 ; palkmaja palgõst tarõ ; palkidest hirsine

palkama .palkama palgadaq .palka77 tü̬ü̬le .võtma ; peremees palkas uue sulase perremiiś võtť tüüle vahtsõ suladsõ

pall 1. palľ palli .palli37 ; lapsed mängivad õues palli latsõq mänǵväq välän palli ; lumepall lumõkuuľ, lumõpalľ, lumõmääds 2. palľ palli .palli37 ; maavärina tugevus oli seitse palli maavärrin olľ säidse palli kõva

palm palḿ palmi .palmi37

palmik palmi|k -gu -kut13 plet|ť -i -ti37 seto kiil' kruntśas .kruntśa kruntśast22 ; kudus palmikutega kampsuni kudi palmikidõgaq kamsi

palmipuudepüha .urbõ|päiv -päävä -.päivä35 m .urbõ|pühiq -pühhi -pühhi24 ; palmipuudepühal urbitakse urbõpääväl urvitõdas

palmitsema palmi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 .polḿma .polmiq polmi63 .palḿma .palmiq palmi63 .poiḿma .poimiq poimi63 .pleťmä plettiq pleti63 ; palmitses juuksed kahte pikka patsi plette hiusõq kattõ pikkä palmikuhe

palsam .palsaḿ -i -it4 roho|viin -viina -.viina30 ; juuksepalsam hiussõmääŕ ; jõime Riia palsamit jõimiq Riia rohoviina

palsameerima palsa|mi̬i̬ŕmä -mi̬i̬riq -meeri63 ; vanad egiptlased palsameerisid oma surnuid vanaq egüptläseq palsameereq ummi kuulnuid

palu pal|o -o -lo26

paluke pal|a -a -la28 palakõ|nõ -sõ -ist8 raasakõ|nõ -sõ -ist8 jüv|ä -ä -vä24 ; lahkus palukestki söömata lätś jüväldäq vällä

paluma .pallõma pallõldaq .pallõ78 mitmit kõrdo .pallõlõma pallõldaq .pallõlõ85 ; palus mõtlemisaega pallõľ märḱmises aigo ; perenaine palus rahva lauda pernaanõ pallõľ rahva lauda ; palumine pallõminõ ; palun! olõq hää! ; palun! olgõq hääq! ; palun! pallõ(si)! ; palun anna mulle … olõq hää, annaq mullõ … ; palun võtke! pallõsi võttaq! ; teiselt andeks paluma tõist andis pallõma

palumets pal|o -o -lo26 ; palumetsane palonõ

palve .pallõmi|nõ -sõ -st5 palvõq .palvõ palvõt18 .pallus -õ -t9 .palvus -õ -t9 ; mul on sulle selline palve mul om sullõ sääne pallõminõ ; meieisapalve paadri ; meieisapalvet lugema paad(õ)rit lugõma

palvekiri .palvõ|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43

palvemaja .pallusõtar|õ -õ -rõ24 .palvõ|maja -maja -majja v -maia28

palverändur pühässil.käüjä* - -t3 .pilg|rim -rimi -.rimmi38 ; palverändurid olid teel Mekasse pühässilkäüjäq lätsiq Mekka

palvetama .pallõma pallõldaq .pallõ78 .palvit tegemä .palvust v .pallust pidämä ; palvetas põlvili pallõľ põlvildõ ; palvetage tema eest! pallõlgõq timä iist! ; käis palvetamas käve palvit tegemän

palvetund lugõmi|nõ -sõ -st5 .palvõ|tunń -tunni -.tunni37

palvus .pallus -õ -t9 .palvus -õ -t9

pamflett tsusi|kiri* -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43

pamp komps kompso .kompso31 nutsa|k -gu -kut13 mütsä|k -gu -kut13 ; keeras pesu pambuks ja viis pesumajja käänď mõsu nutso ja vei mõsumajja ; tuli lapsepambuga meile tulľ latsõmütsägugaq miiq poolõ

pampel tsiavabarn -a -t4 kahruvabarn -a -t4

pan pan panni .panni37

panderoll pandõ|rolľ -rolli -.rolli37 postipak|ḱ -i -ki37

pandimaja pandi|maja -maja -majja v -maia28

paneel saina.tahvli - -t1 saina|plaať -plaadi -.plaati37 pannõľ -i -it4 sainaplok|ḱ -i -ki37 ; paneelmaja sainaplokõst maja

paneerima muna v jahu see(h)n veerütämä pa|ni̬i̬ŕmä -ni̬i̬riq -neeri63 ; paneeri kotletid riivsaias! veerüdäq kotlette riividü saia seen!

panek panõ|ḱ -gi -kit13 .pandmi|nõ -sõ -st5 ; kartulipanekuga ei saa enam viivitada kardohkapandmisõgaq saa-iq inämb uutaq

panema .pandma (.)pandaq panõ66 ; pani kirja posti, ukse lukku panď kirä posti, ussõ lukku ; lapsed pandi varakult magama latsõq pantiq aigsahe magama ; pani ennast maksma panď hindä masma ; poiss pani kõigest kõrist röökima poisś panď tävvest kõrist rüüḱmä ; muuseumis oli välja pandud vanade fotode näitus muusõumihe olľ üles pant vanno pilte vällänäütüs ; keegi ei pannud tähele, millal ta ära läks kiäkiq es panõq tähele, kuna tä ärq lätś ; teedele pandav sool kahjustab tee pinda, loodust ja autosid teie pääle pant suul tsurḱ teid, luudust ja autiid ; mõtlemapanev lugu lugu, miä pand mõtlõma ; tähele panema tähele pandma, kavatsõma ; tähele panema (eitüslausõn) hintvas(ki(na)q) pandma, herimä ; oskab ilmamärke tähele panna mõist ilmamärke tähele pandaq ; õpetaja pani tähele, et ma hoian ennast kõrvale oppaja kavatś ärq, et ma hoia hindä kõrvalõ ; pane hästi tähele, nii et sulle meelde jääb! täämendäq sa höste ärq, et sullõ miilde jääs! ; ta ei pannud mu juttu tähelegi tä panõ es mu juttu hintvaskinaq ; las röögib, ma ei pane seda tähele las rüüḱ, heri ei ma tuud ; vaenlasele vastu panema vainlasõlõ vasta pandma v vasta saisma ; ma ei suutnud su ilule vastu panna ma saa-as su kinähüsele vasta pandaq ; meil pole tema saavutustele midagi vastu panna meil olõ-iq timä tettüle midä vasta säädäq

pang panǵ pangi .pangi37 ; panges oli kalu kuhjaga pangin olľ kallo kuḣagaq v kuḣapäägaq

pangaametnik pangaammõťni|k -gu -kku38

pangakonto panga|arvõq -.arvõ -arvõt18

pangamets mõts perve|mõts -mõtsa -.mõtsa30

pangandus pangandus -õ -t9

pangaülekanne raha.kandmi|nõ -sõ -st5 ; teen pangaülekande ma kanna raha üle

pangene pangili|nõ -dsõ -st5 ; kas see pada on pangene või kahe(pange)ne? kas taa pada om pangilinõ vai katõ(pangi)linõ?

panipaik pannus -(s)õ -t11 pa(n)ni|paik -paiga -.paika30 (.)kom(p)ka - -t3 seto kiil' tśolona - -t3 ; trepialune panipaik trepialonõ kompka

pank pank panga .panka30 ; vaatasime pangalt alla kaimiq panga päält alla

pank I pank panga .panka30 ; raha viidi panka raha viidi panka

pankreas kõtu|nääreq -.näärme -nääret18

pankrot pankrot|ť -i -ti37 ; pankrotihaldur pankrotivalitsõja ; talu läks pankrotti talo lätś pankrotti ; pankrotis äri uppi lännüq äri

pankrotistuma pankrotti minemä uppi minemä kummalõ minemä

pankur panga|pitäi -pidäjä -pidäjät4 panga|herr -herrä -.herrä35

pann panń panni .panni37 ; lõi munad pannile lei munaq panni pääle

pannal pannõľ .pandlõ pannõld23 pannal .pandla pannald23

pannkook pliiń pliini .pliini37 panń|ku̬u̬ḱ -koogi -ku̬u̬ki37

panoraam .ümbre.kaeh(t)us -õ -t9 ; panoraamkino tsõõrikkino

pansion kostigaq v söögigaq ü̬ü̬maja kosti|maja -maja -majja v -maia28 ; tema pansionis elasid peamiselt tudengid timä man kostõl elliq inämbjaolt tudõngiq

pant panť pandi .panti37 taganus -õ -t9 kihl kihla .kihla30 ; pani oma korteri pangale panti anď uma kortina pangalõ taganusõs ; panin riided pandiks anni rõivaq kihla ; mängisime pantide lunastamist mängemiq kihlamängo

panter .pantri - -t1 .pardli† - -t1

pantima .panti v pandis .pandma v .andma taganusõs .andma kihla ala(q) .andma .kihla .andma ; Jüri pantis maja Jüri panď maja pandis

pantomiim tumḿ .näütemänǵ tumḿtükk tummitükü .tummitükkü26 tumḿ-mäng tummimängo .tummi.mängo37 sõ̭noldaq mäng

pantvang panť|vanǵ -vangi -.vangi37 ; nende poeg võeti pantvangi näide poig võeti taganusõs

panus 1. pannus -(s)õ -t11 annõng* -u -ut13 anna|k -gu -kut13 ; suur teaduslik panus suuŕ tiidüsannõng 2. pannus -(s)õ -t11 panõng -u -ut13 .pandmi|nõ -sõ -st5 ; ta mängis üha suuremate panustega tä panď järest inämb rahha mängo ; panuste poolest rikkad hauad matussõq, kon om palľo asjo üten pant 3. annus -(s)õ -t11 pannus -(s)õ -t11 panõng -u -ut13 üte(h)n- v mano(q).pandmi|nõ -sõ -st5

panustama mano(q) .pandma v .andma .rõhkma .rõhkuq rõhu64 ; panustas mustale hobusele panď raha musta hobõsõ pääle ; panustab haridusse pand haridusõ pääle rõhku

paokil(e) poiuku(l)laq .poikullaq .poik(u)vallaq poiuka(l)laq .poikallaq poiaki(l)lõ poi(a)kallaq poiul(õ) .poiku .poikuisi piluki(l)lõ ; uks oli paokil usś olľ poikuisi

paos .paossi(h)n pao(h)n .paossil ; paos olema paoskõlõma v hinnäst käḱmä ; paost paossilt, paossist pagu, pakku

paotama poigu|tama -taq -da82 .poelda|ma -q -81 pilu|tama -taq -da82 ; paotas ust poiguť ust ; paotas suud tekḱ suu vallalõ ; ei paotanud peaaegu üldse suud ütle es suurt midägiq

paotuma vallalõ v .valla minemä poigah(t)u|ma -daq -84 ; värav paotus värehť vaio poiku v poigahtu

papa papa - -t2

papagoi papagoi - -d m umak papa.goidõ2 v papagoiõ53 ; kes peab papagoisid, sel tuleb ka papagoide vadistamist taluda kiä pidä papagoiõ, tuul tulõ ka papagoiõ tsätserdämist kullõldaq

papp II pap|ṕ -i -pi37 ; pappkastid papidsõq kastiq v papṕkastiq ; papist papinõ ; katusepapp katussõpapṕ ; pappkatus papist katus

papp I I pap|ṕ -i -pi37 kerigupap|ṕ -i -pi37 ; papp pani nad paari papṕ panď nääq paari

pappel .papli - -t1

paprika papri|k -ga v -gu -kat v -kut13

paraad pa|raať -raadi -.raati37 ; vabariigi aastapäeval näidatakse sõjaväeparaadi vabariigi aastapääväl näüdätäs sõ̭aväeparaati

paradigma näüdüs|kõrd -kõrra -.kõrda30 (alos)kõrd (-)kõrra (-).kõrda30 ; verbi paradigma kiiľ tegosõ̭na muutmiskõrd v käänüskõrd

paradiis para|diiś -diisi -.diisi37 .taiva|riiḱ -riigi -.riiki37

paradoks .vasta.ossus -õ -t9 para|dokś -doksi -.doksi37

paradoksaalne .vasta.ossusli|nõ -dsõ -st5 para.doksli|nõ -dsõ -st5

parafiin kunsťvah|a -a -ha28 .kündle|rasõv -rasva -.rasva45

paragrahv para|grahv́ -grahvi -.grahvi5 .säädüsepü|käľ -gälä -gälät4

parajalt .parrahe .parralõ .parruisi parajalõ ; nii vihma kui päikesepaistet on parajalt parruisi om vihma ni päivlikku

parajasti .parrahe parahuisi parajusi .parhidõ parajahe parajalt parajidõ .õkva(lt)

parajus parahus -õ -t9 .parrus -õ -t9

paraku miä tetäq aq näet hädä külh kaḣos ; paraku pole minust tulijat kaḣos olõ-iq must tulõjat ; paraku oli töö halvasti tehtud miä tetäq, tüü olľ halvastõ tett

paralleel maatiidüsen .laitu|ju̬u̬ń -joonõ -ju̬u̬nt40

paralleelne rü̬ü̬p|ne -se -set6 .kõrvuisi - -t3 rü̬ü̬psä

paralleelselt 1. rööbilde rü̬ü̬psehe rü̬ü̬psele .kõrvuisi 2. samal aol ütelii(d)si ; loenguid peeti paralleelselt loenguq olliq samal aol

paralüseerima ärq .hälvämä

parameedik abitohtõrdaja - -t3 kipõ.tohtri - -t3

parandama paranda|ma -q -83 praavi|tama -taq -da82 praavi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 ; parandamine parandaminõ, praavitus ; mehed parandasid sisselangenud silda meheq parandiq sissesadanut silda ; maad parandama maad parandama, kraavitama ; tervist parandama tervüst praavitama ; käis hambaid parandamas käve hambit parandaman ; parandas vea paranď via ärq ; tuleb natuke koplit parandada piät veidüq kaŕaaida kobistama ; see rohi on mu käe ära parandanud taa rohi om mu käe ärq sütütänüq

parandamatu pü̬ü̬rdmäldäq .pästmäldäq tävveli|ne -dse -st5 loodussõldaq lu̬u̬tusõldaq parandamaldaq ; põeb parandamatut haigust põdõ parandamaldaq tõpõ ; on parandamatu optimist om tävveline hääuskja

parandus parandus -õ -t9 praavitus -õ -t9

paranema para|nõma -daq v -nõdaq -nõ89 parahu|ma -daq -84 .praavu|ma -daq -80 panõh(t)u|ma -daq -84 ravihu|ma -daq -84 süt|tümä -tüdäq -ü79 tor|ima -riq -i57 ; haige paraneb juba haigõ parahus joq ; haige hakkab juba paranema haigõ nakkas jo panõhuma ; käsi oli katki, aga nüüd on ära paranenud käsi olľ katśki, a noq om ärq süttünüq ; paranemine parõmbasmineḱ, praavuminõ

paranoia paranoia - -t2 .ulľus -õ -t9

paras paras .parra parast22 (parastamissõna) tsih-tsih tsäh-tsäh ; seelik on sulle täiesti paras undruk om sullõ tävveste paras v undruk istus sullõ õkva kakrass sälgä ; paras sulle, paras, paras! tsäh-tsäh, paras sullõ! ; poiss on juba paras rüblik poiskõnõ om joba paras rüütläne ; enam-vähem paras paralik

parasiit para|siiť -siidi -.siiti37

parasiitlik parasiidi- ; on parasiitliku eluviisiga eläs parasiidiello v eläs tõisi sälän

parasjagu parasjago .parrahe .parralõ parajahe ; rahvast oli parasjagu, nii et kõik pääsesid ligi rahvast olľ parrahe, nii et kõ̭iḱ pässiq ligi ; oli juba parasjagu pime, kui koju jõudsime joba olľ peris pümme, ku kodo jõvvimiq ; parasjagu oli pärnade õitsemise aeg olľ õkvalt lõhmussidõ häitsemise aig

parastama parasta|ma -q -83 tsihhi|tämä -täq -dä82 ; teised parastasid teda tõõsõq parastiq tedä

parasvööde .parra.lämmävü̬ü̬ - -d51 ; parasvöötme kliima on meile sobiv parralämmävüü ilmaq ommaq meile hääq

parata: sinna pole midagi parata sinnäq v anna-iq midägiq tetäq

paratamatu päsemäldäq ; surm on paratamatu surm om päsemäldäq

paratamatult: paratamatult tuli tegelda ka igavate asjadega es päseq, igäväq aśaq tulliq ka ärq tetäq

pardel habõna(ajamis)massin -a -at4 nal' vundsi|vurŕ -vurri -.vurri37

pardipoeg pardsi|poig -puja v -poja -.poiga32 latsik piiľo - -t2

parem II 1. parõmb -a -at13 etemb -ä -ät13 ette .ausamb .ausamba .au.sampa v .ausambat13 ; kas tervis on täna parem? kas tervüs om täämbä parõmb? ; temast paremat inimest annab otsida timäst parõmbat inemist and otsiq ; otsib endale paremat töökohta otś hindäle etembät tüükotust 2. hää - -d50 hü(v)ä hü(v)ä hüvvä24 ; parem ja vasak käsi hää ja kura v kuri käsi, ninnikäsi ja kura käsi ; pöörake siit paremale! käändkeq tast hääle (poolõ) v hüvvä kätt v hüväkulõ v hääkäe peri! ; paremat kätt häädkätt, hüvväkätt ; paremalt vasakule häält (puult) kuralõ (poolõ)

parem I I parõmb ; lähme parem koju läämiq parõmb tarõ manoq ärq v läämiq innembi kodo ärq

paremik parõmb jago ede|ots -otsa -.otsa31 ; ta on tõusnud eesti maadlejate paremikku tä om nõsõnuq eesti maadlõjidõ edeotsa v timäst om saanuq ütś eesti parõmbit maadlõjit ; kirjaniku loomingu paremikust ilmus uus raamat kiränigu loomingu parõmbast jaost anti vällä vahtsõnõ raamat

paremini parõmbahe parõmbalõ parõmbast parõmbidõ parõmbihe parõmbilõ parõmbuisi ; hakkasime paremini elama naksimiq parõmbahe elämä

parempidi hü(v)vilde hü(v)äpite((h)n) hüvvipäidi hü(v)äpooli hüvvipoodi ; parempidi kasukas hüvilde kask

parempidine: parempidine silmus hüvilde v hääpääline v hüvipäädi v hüvvipooli v hääpooli silm, rõivassilm

paremus .häädüs -e -t9 .hü(v)ädüs -e -t9 hüvvüs -(s)e -t11 parõmbus -õ -t9 ; pööre paremuse poole hääspüürd(ü)mine ; püüdleme paremuse poole proovimiq parõmbahe ; maratoni paremusjärjestus maratoni parõmbidõ nimekiri

parfümeeria tuhtitu̬u̬tmi|nõ* -sõ -st5 tuhtitegemi|ne* -se -st5 ; parfümeerialett nuheletť

parfüüm tuhť tuhti .tuhti37 luhť luhti .luhti37 nuheq .nuhkõ nuhet19

pargas lodi loďa v lodja .lotja43 .parka - -t2 pu|taŕ -dara -darat4

parim kõ̭gõ parõmb v etemb kõ̭gõ ette ; ta on oma ala parim tä om uma ala kõ̭gõ parõmb ; parim enne kõlbas (häste v kimmähe) kooniq v om hää nika ku v parõmb inne v kimmäs kooniq ; kiisk on kaladest parim kusḱ om üle kallo kala

parisnik parisni|k -gu -kku38 .parsni|k -gu -kku38 ; hobuse-, metsaparisnik hobõsõ-, mõtsaparisnik

park II parḱ pargi .parki37 ; bussi-, taksopark bussi-, taksoparḱ

park III .parḱmi|nõ -sõ -st5 ; parkaine parḱollus

park I I parḱ pargi .parki37 ; pargipink pargipinḱ ; mõisapark mõisaparḱ

parkal parḱsep|p -ä -pä35 naha.pesjä - -t3

parkett par|ketť -keti -ketti37 parke|ť -di -tit13 plaaťpõrma(n)d -u -ut13 klotśpõrma(n)d -u -ut13 klupṕ-põrma(n)d -u -ut13

parkima II .parḱma .parkiq pargi63 saisotama* -taq -da82 .autot .jätmä ; auto seisab seal, kuhu ta pargiti auto sais sääl, kohe tä saisotõdi ; parkimine parḱminõ, saisotus

parkima I I 1. (.nahka) .parḱma .parkiq pargi63 ; pargitud lambanahast kasukas pargitust lambanahast kask 3. (kõttu täüs) .parḱma .parkiq pargi63 4. naha pääle .andma

parkimisplats = parkla saisotus -õ -t9 saiso|platś -platsi -.platsi37 saisotuskotus* -(s)õ -t11 ; väljaspool parklat on parkimine keelatud auto jätmine välläpoolõ saisotus(kotus)t om keelet

parkuma .parḱu|ma -daq -80 ; käed on parkunud käeq ommaq ärq parḱunuq

parlament parla|menť -mendi -.menti37 .rahvaedüstüs -e -t9 .rahvai̬i̬stüs* -e -t9 ; parlamendiliige rahva iistollõi, rahvaedüstäjä

parm parm parmu .parmu37

parmupill parmu|pilľ -pilli -.pilli37

parodeerima .perrä tegemä naarus .pandma mooga|tama -taq -da82 ; see poiss on osav parodeerima taa poisś mõist häste moogataq

paroodia .perrätegemi|ne -se -st5 naarus.pandmi|nõ -sõ -st5

parool salasõ̭n|a -a -na28 tunnissõ̭n|a -a -na28

parras parras .parda parrast23 parrõq .pardõ parrõt19 laid laia .laida32 loodsigu|vi̬i̬ŕ -veere -vi̬i̬rt40 ; üle vene parda paiskub vett sisse üle venne laia viskas vett sisse ; kukkus üle parda sattõ üle loodsiguveere

pars parś parrõ part49 ; vili kuivas parsil vili kuivi parsil

parseldama .parśma .parsiq parsi63 parsõlda|ma -q -83 parsõnda|ma -q -83 pars|.nitśma -.nitsiq -nitsi63 sahkõrda|ma -q -83 ; parseldas maja maha parsõnď tarõ maaha ; parseldaja sahkri

part partś pardsi .partsi37 (hõikaminõ ja hellänimi) piiľo - -t2 ; sõime lõunaks parti seimiq lõunas partsi ; sinikaelpart tsigapartś ; piilpart piirpartś ; rägapart mudapartś

partei erä|kund -kunna -.kunda32 partei - -d2 parť* pardi .parti31 parḱ* pargi .parki31 ; meie partei mees miiq pardi miiś

parteiline eräkunna- pardi-* pargi-* ; parteiline distsipliin eräkunnakõrd, pargikõrd

parter .partri - -t1 .tiatripõrma(n)d -u -ut13

parthein kasvot partś|hain -haina -.haina30

partii ja|go -o -ko27 os|a -a -sa26 te|go -o -ko27 ; teeme veel ühe kaardipartii teemiq viil üte tsõõri v mängo ; saabus partii uut kaupa ütś jago vahtsõt kaupa tulľ ; tegi suurepärase partii tekḱ hää kauba

partisan pardi|saań -saani -.saani37 (t)sisś (t)sissi .(t)sissi37 siiś siisi .siisi37 mõtsa|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 mõtsa|veli -ve(l)le -.veljä v -.velle43

partitiiv kiil' osakäänüs* -(s)e -t11 osas.ütlejä* - -t3

partitsiip kiil' kesksõ̭n|a -a -na28

partner paarili|nõ -sõ -st5 paaŕ paari .paari37 paari|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 ; jäi partnerita jäi paarilisõldaq v paarildaq ; tantsupartner tandsopaarilinõ ; äripartner kaubasõbõr

parts par|ts -dsu -tsu37

partsatama pardsahta|ma -q -83 pardsahu|tma -taq -da62

partsatus pardsah(t)us -õ -t9 pardsa|k -gu -kut13

parukas paru|k -ga -kat13 liiaq hiu(s)sõq m võlsś.hiu(s)s|õq -idõ -it11

parun par|roń -oni -onit4 vaba|herr -herrä -.herrä35 vonń vonni .vonni37 śaks śaksa .śaksa30 (.mõisa)herr (-)herrä (-).herrä35

paruness paroniprovva - -t2 paroni.preili - -t1

parv 1. parv́ parvõ .parvõ35 parḱ pargi .parki37 ; kalad olid parves kalaq olliq parvõn ; linnud lendavad parves tsirguq lindasõq pargõ ; linnud kogunevad sügisel parvedesse tsirguq lööväq sügüse parki 2. parv́ parvõ .parvõ35 ; päästeparv pästmiseparv́ ; parvlaev parv́laiv ; palgiparv plotť

parvekaupa pargõ ; vareseid tuli parvekaupa varõssit tulľ pargõ

parvetama parvõ|tama -taq -da82 .parvama parvadaq .parva77 ujo|tama -taq -da82 ; palke parvetati palkõ ujotõdi v parvõtõdi

pasandama pasanda|ma -q -83 .paskama pasadaq .paska77 ; pasandamine pasandaminõ, pasandus ; pasandaja paskru, paskri

pasane pasa|nõ -dsõ -st7 sita|nõ -dsõ -st7

pasatski passatski - -t1 pásatsḱ -i -it13

pask pask pasa .paska33 sit|t -a -ta30

pasknäär paiuhara|k -ga -kat13

pasmas rahvat paasõq .paasmõ paasõnd16 .paas(k)ma - -t3

pass pasś passi .passi37 ; passikontroll passikaehus

passiiv tettäv tegomu̬u̬d*

passiivne laisk laisa .laiska33 hu̬u̬ľmaldaq hoima|nõ -dsõ -st7 .oigõ - -t3 .paśja - -t3 vaga|nõ -dsõ -st7 ; passiivsed üliõpilased oigõq tudõngiq ; passiivne vastupanu vaganõ vastapandminõ ; tal on passiivne keeleoskus tä kiilt mõist, a ei tarvidaq

passima 1. .paśma .passiq passi63 .klaṕma klappiq klapi63 .sündümä .sündüdäq sünnü79 ; kübar passib hästi su kleidiga küpäŕ sünnüs su kleidigaq häste kokko 2. .paśma .passiq passi63 passi|tama -taq -da82 pru̬u̬ḿma pru̬u̬miq proomi63 ; passis mantlit selga passõ mäntlit sälgä 3. .paśma .passiq passi63 .vahťma .vahtiq vahi63 .pälv́mä .pälviq pälvi63 ; passisime seal tükk aega passõmiq sääl tükü aigo ; passi peale, et mesilassülem ära ei lendaks! passiq pääle, et süllem ärq es linnanuq! ; ma passin peale, kuhu te lähete ma pälvi perrä, kohes ti läät 4. .paśma .passiq passi63 ; passib oma vanemaid pasś ummi vanõmbit

passitama passi|tama -taq -da82 .paśma .passiq passi63 .säädmä säädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66 pru̬u̬ḿma pru̬u̬miq proomi63 ; passitab mütsi pähe pruuḿ mütsü päähä

passiva maj passiva - -t3 kohus -(s)õ -t11

pasta pasta - -t2 tahas .tahta tahast23 ; hambapasta hambatahas

pastakas pasta|k -gu v -ga -kut v -kat13 pastapleiä|tś* -dsi -tsit13 kuuli|pulk* -pulga -.pulka31

pasteet massakam|a -a -ma28 pas|ti̬i̬ť -teedi -ti̬i̬ti37 .pasteť .pastedi .pastetti38

pastel tsuug tsuvva .tsuuga32 ; pastlapaelad tsuvvakablaq

pastor opõtaja - -t3 kerikesänd -ä -ät13 kerik|herr -herrä -.herrä35 opõtaja|herr -herrä -.herrä35 keriguopõtaja - -t3

pastoraat 1. kerigu.mõisa - -t3 2. opõtaja|maja -maja -majja v -maia28

pasun pas|sun -una -unat4 tor|o -o -ro26 ; pasunakoor pasunakuuŕ ; karjapasun piibaŕ ; puhub pasunat aja piibarit

patakas patśa|k -gu v -ga -kut v -kat13 pat.sahkaḿ -i -it4 ; patakas pabereid patsak papõrd v paprit

pataljon patal|joń -joni -.jonni38

patarei patarei - -d m umak pata.reide2 v patareie53

pateetiline pidoli|nõ -dsõ -st5 ilo.kõ̭nnõli|nõ -dsõ -st5

patent pa|tenť -tendi -.tenti37

paterdama pätserdä|mä -q -83 patsõrda|ma -q -83 sambõrda|ma -q -83 ; pardid paterdavad üle õue pardsiq pätserdäseq üle muro

patraja padra|tś -dsi -tsit13 porganď -i -it13

patriarh es|ä* -ä -sä24 esänd -ä -ät13 patri|arḱ -argi -.arki37

patriarhaat mi̬i̬hivalitsus* -õ -t9 esä|võim -võimu -.võimu37 esä.õigu|s -(sõ) -(s)t10 ; patriarhaalne esäperine

patrioot kodomaa.hoitja - -t3 patri|ooť -oodi -.ooti37 ; kodukandi patrioot umanukahoitja

patriotism kodomaa.hoitmi|nõ -sõ -st5 esämaa.hoitmi|nõ -sõ -st5

patroon .kaitsja - -t3 i̬i̬stkõ̭nõlõja - -t3 pat|rooń -rooni -.rooni37 tugõja - -t3 tu|kõi -gõja -gõjat4

patrull vahi|parḱ -pargi -.parki37 vahť vahi .vahti36 m vahiq .vahtõ .vahtõ36 ; patrullauto vahiauto ; politseipatrull m politseivahiq ; läheb patrulli lätt vahikõrda

pats lats pats(t) paads ; astus pats! ja pats! läbi pori astõ lats-lats muast läbi ; vana kass kõnnib pats-pats vana kasś ast paads-paads

pats (patsi) plet|ť -i -ti37 palmi|k -gu -kut13 seto kiil' koss kossa .kossa37 ; pikkade patsidega tüdruk pikki plettegaq tütrik ; patsi panema pleťmä, pletitämä ; rastapatsid pulsť-pletiq ; afropatsid piitskpletiq

pats (patsu) lats latsu .latsu37 lapś lapsi .lapsi37

patsatama padsahta|ma -q -83

patsient ravialo|nõ -dsõ -st7 hädäli|ne -(d)se -st5 .arsťmisalo|nõ -dsõ -st7 ravitsõmisalo|nõ -dsõ -st7 ; sellel arstil on palju patsiente tuul tohtril om naid ravialotsit palľo

patsutama patsu|tama -taq -da82 (tahast, savvi) .lapśma .lapsiq lapsi63 lapsu|tama -taq -da82 latsu|tama -taq -da82 ; patsutas sõbrale õlale patsuť sõbralõ ola pääle ; patsutas hobust kaelale lapsuť hobõst kaala pääle

patt pat|t -u -tu37 ; patuga pooleks patugaq poolõs ; patukahetsus patukahitsõminõ

patune pata|nõ -dsõ -st7 .patli|k -gu -kku38

patuoinas: temast tehti patuoinas timäst tetti süüdläne;

patustama pattu tegemä .essümä .essüdäq essü79 ; patustas seaduse vastu essü säädüse vasta

paugatama paugahta|ma -q -83 paugahu|tma -taq -da62 kõ̭mah(t)a|ma -q -83 ; jahimeeste püssid paugatasid peaaegu korraga jahimiihi püssäq paugahtiq pia kõrragaq ; uks paugatas kinni usś kõ̭mahť kinniq

paugatus paugah(t)us -õ -t9 kõ̭mah(t)us -õ -t9 tümäh(t)üs -e -t9 plaads plaadsu .plaadsu37 ; luuk langes tugeva paugatusega kinni luuḱ sattõ kõva plaadsatusõgaq kinniq

paugutama paugu|tama -taq -da82 .plaadśma .plaadsiq plaadsi63 .plaańma .plaaniq plaani63 mitmit kõrdo pardsutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 paugutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; paugutas püstolit pauguť pistulit ; paugutab uksi plaadś ussi

pauk pauk paugu .pauku37 kõ̭mah(t)us -õ -t9 tümä|k -ga v -gu -kat v -kut13 par|ts -dsu -tsu37 ; pauk oli nii kõva, et lõi kõrvad lukku pauk olľ nii kõva, et lei kõrvaq kinniq ; paukpadrun paukpatroń

paukuma .paukma .paukuq paugu64 .pauku tegemä mitmit kõrdo .paukõlõma paugõldaq .paukõlõ85 .partsma .partsuq pardsu63 ; raketid lendasid paukudes õhku raketiq lindsiq paukõgaq õhku ; püstol paukus pistuľ paugahť ; pakane paugub külm lüü t(r)iksi ; aiateibad pauguvad aidsaibaq tikśväq ; mees paukus ja kärkis kõigiga miiś paukõ ja kärke kõ̭iki pääle

paukumine .paukna - -t2 .plaadśna - -t3 .tõrkna - -t3

paun paun pauna .pauna30 märsś märsi .märssi37 ; viskas pauna selga ja läks matkama visaś pauna sälgä ja lätś hulḱma

paus saisahus -õ -t9 vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19 vahe|aig -ao -.aigo36 ; kohvipaus kohvivaheq ; suitsupaus suidsutunń ; esineja tegi väikse pausi ülesastja pidi väiko vahjõ

paviljon .putka - -t3 ; näitusepaviljon näütüsetarõ

pea II pia .piakõsõ ; pea see talvgi ei tule piakõsõ tuu talv́giq ei tulõq ; mantel ulatus pea maani mäntli küündü pia maaniq

pea I I pää - -d sissek .päähä v pähäq52 ; vanaema silitas mu pead vanaimä silesť mul pääd ; pead noogutama tõigahtama, tõ̭ngahtama, tõigahutma, tõ̭nksama, tõ̭ngahutma ; hobune noogutas korraks pead hopõń tõ̭ngahť päägaq ; pead murdma pääd murdma v pääd nõrgutama ; pähe õppima päähä oṕma ; peaga poiss päägaq poisś ; kiilaspea plesśpää, kulupää ; kammib pead sugõ pääd ; kräsupea tsäropää ; kapsas hakkab juba pead keerama kapstas nakas joba päindümä v päinemä v pääd käändmä ; haamri pea ja vars vasara pää ja hand ; lapsed on üle pea kasvanud latsõq ommaq üle pää kasunuq ; pead segi ajama pääd ullis ajama ; see ei mahu mulle pähe mu mõistus ei võtaq tuud vasta v muq päähä tuu ei mahuq ; peast põrunud pääst niksahtanuq ; pimedast peast pümmest pääst ; lapsest peast olen seal käinud latsõn v latsõst pääst olõ sääl käünüq

peaaegu pia(.aigo) ; on peaaegu valge om pia valgõ ; oleks peaaegu unustanud olõssiq piaaigo ärq unõhtanuq

peaaju pää|ajo -ajo -ajjo v -aio26 m .aivõq .aividõ .aivit18 pääaiuq -(.)aiõ -.aiõ37 aju 1

peaarst pää.tohtri - -t1

peaasi pää|asi -aśa -.asja43 .päämi|ne -dse -st5 .päämä|ne -dse -st5 ; peaasi on asjast rääkida päämine om aśast kõ̭nõldaq

peaasjalikult pääaśaligult .päämidselt .päämädselt

peadirektor päädi.rektri - -t1

peagi (õigõq) pia ; peagi on pööripäev pia om pääväkäänd kah

peakapsas kapst(as) .kapsta kapstast22

peakate pähä(q)pannus -(s)õ -t11 pääkat|õq -tõ -õt18 kü|päŕ -bärä -bärät4

peakorter pää.kortin -a -at4 staaṕ staabi .staapi30 ; NATO peakorter NATO pääkortin

peakott pääkot|ť -i -ti37 pasla|k -gu -kut13 pasli|k -gu -kut13 (hobõsõl) hapa|tś -dsi -tsit13

peal pääl ; laua peal lavva pääl ; on vee ja leiva peal om vii ja leevä pääl ; käisime linna peal kävemiq liina pääl

pealagi pääla|gi -e -kõ25 ; paljas pealagi plesś(pää)

peale pääle pääleq päält ; peale hakkama pääle nakkama ; ärkasin kära peale üles heräsi larmi pääle üles ; tegime saarele ringi peale teimiq saarõlõ tsõõri pääle ; kõik peale minu olid kohal kõ̭iḱ päält muq v pääle muq olliq platsin ; peale lihavõtteid perän lihavõttõ ; peale suruma päähä määŕmä, pääle preśmä ; peale käima pääle preśmä

pealegi päälegiq päälekiq ; olgu siis pealegi olkõq sis pääle(kiq) v lasõq no ollaq

pealehakkamine alostami|nõ -sõ -st5 päälenakkami|nõ -sõ -st5 nakkus -õ -t9 ; tal on pealehakkamist täl om nakkamist

pealekaebaja pääle.kaibaja - -t3 issi|k -gu -kut13

pealekauba päälekauba päältkauba ja päält tu̬u̬ vi̬i̬l

pealetung päälemine|ḱ -gi -kit13 pääle.murdmi|nõ -sõ -st5 pääletulõmi|nõ -sõ -st5

pealetükkiv pääle.käüjä - -t3 (pääle).tükjä - -t3 pääle.presjä - -t3 ; ma ei taha liiga pealetükkiv olla ma taha-iq väegaq pääle kävvüq ; on väga pealetükkiv käü väega kaala pääle v käü väega nöpse pite

pealik pää|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 .pääli|k -gu -kku38 vido(s)ni|k -gu -kku38

pealinn pää|liin -liina -.liina30

pealis päälü|ne -dse -st7 päälüs -(s)e -t11 päälüs|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40

pealiskaudselt .kergüisi .räpsämiisi mü̬ü̬däminnehn ; luges pealiskaudselt lugi kergüisi

pealispind .päälmäne pu̬u̬ľ päälüs -(s)e -t11 päälüs|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40 ; vihm niisutas vaid mulla pealispinda vihm tekḱ maa õ̭nnõ päält likõs

pealisrõivas üle|rõivas -.rõiva -rõivast22 päälüs|rõivas -.rõiva -rõivast22

pealistikku päälitsikku päälitsigu päälistikku

pealkiri pääl|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43

pealmine .päälmä|ne -dse -st5 .päälmi|ne -dse -st5 ; pealmised püksid päälmädseq püksüq

pealne päälü|ne -dse -st7 pääli|ne -dse -st7 päälüs -(s)e -t11 ; lakapealne päälik 2. kq ka pealsed

pealpool päälpu̬u̬l .ülle(h)npu̬u̬l ; lennuk lendas pealpool pilvi linnuḱ linnaś üllenpuul pilvi

pealsed m päälüss|eq -ide -it18 pääliss|eq -ide -it18 ladvaq .latvo .latvo45 (peedil) leheq .lehti .lehti34

pealt päält ; hüppas sõidu pealt maha hüpäś sõidu päält maaha ; ajab lauda pealt heinu alla aja lauda päält haino alla ; tuli rongi pealt tulľ rongi päält ; elu on iga kandi pealt paremaks läinud elo om egä nuka päält parõmbas lännüq ; laps on teki pealt ajanud latś om teki päält ärq ajanuq

pealtnäha (päält)nätäq päältkaiaq ; pealtnäha oli ta täiesti terve päältnätäq olľ tä tävveste terveq

pealtvaataja (päält).kaeja - -t3 ; pealtvaatajaid oli etendusel vähevõitu tiatrikaejit olľ veidüq

pealuu pääluu - -d50 ; tuul on nii kõva, et lõikab pealuust läbi tuuľ om nii kõva, et lõikas õkvalt läbi pääluu ; surnupealuu koolupää

peamine .päämi|ne -dse -st5 .päämä|ne -dse -st5 ; meie peamiseks liiklusvahendiks on jalgratas mi päämädses sõiduriistas om jalgratas

peaminister päämínistri - -t1

peamiselt .päämidselt .päämädselt pääaśaligult

peamurdmine pää.murdmi|nõ -sõ -st5 ; matemaatikaülesannetega oli alati peamurdmist matõmaatigamärgogaq olľ alasi päämurdmist

peanupp ko|ľo -ľo -lľo26 päänup|ṕ -i -pi37 ; veest paistsid ainult ujujate peanupud viist paistiq õ̭nnõ ujojidõ päänupiq

peaosa pääos|a -a -sa26 ; peaosaline pääosa mänǵjä

peapael päävü̬ü̬ - -d51 pää|pail -paila -.paila30

peaparandus pääparandus -õ -t9 pääparandami|nõ -sõ -st5 ; rüüpas paar pitsi peaparanduseks lasḱ paaŕ pitsi pääparandusõs

peapesu 1. pää.mõskmi|nõ -sõ -st5 ; too mulle peapesuks vihmavett! tuuq mullõ pääd mõskõq vihmavett! 2. koslõ|ṕ -bi -pit13 koosa - -t2 ; poeg sai ema käest kõva peapesu poig sai imä käest kõva koslõbi ; kuulsin, kuidas sulle peapesu tehti kuuli, ku sullõ lõunõt hiideti

peapiiskop pää.piisko|ṕ -bi -ppi38 ; luterliku kiriku peapiiskop lutõrlaisi kerigupää

peaproov pää|pru̬u̬v́ -proovi -pru̬u̬vi37 ; laulupeo peaproov laulupido pääpruuv́

peapuuliik mõts pääpuu|liiḱ -liigi -.liiki37

peapööritus pää .ümbremineḱ pääpööreldüs -e -t9 pää .ümbre.käümine ; haige tunneb peapööritust haigõl lätt pää ümbre

pearätt (pää)rät|ť -i -ti37 ; heleda pearätiga tüdruk helle päärätigaq tütäŕlatś

peas pää(h)n ; kassipojal on juba silmad peas kassipojal ommaq joba silmäq pään ; tal on laulusõnad peas täl ommaq laulusõ̭naq pään

peasekretär pääsékre|täŕ -täri -.tärri38 pääkirotaja - -t3 ; fennougristika kongressi peasekretär fennougristiga kongressi pääsekretäŕ ; ÜRO peasekretär ÜRO pääsekretäŕ

peast pääst ; teab peast mitut luuletust tiid pääst mitund luulõtust ; peastarvutamine päästrehkendämine ; viin võttis aru peast viin võtť meele pääst v mudsu mant

peatama (kinniq) pi|dämä -täq -ä59 .saisma .pandma ; mees peatas hobuse ja ronis vankrist maha miiś pidi hobõsõ kinniq ja ronõ vangõrdõ päält maaha ; vaenlase väed peatati enne pealinna vainlanõ panti inne pääliina saisma ; verejooks peatati veri panti saisma v vaigistõdi ; peatamine pidämine, kinniqpidämine, saismapandminõ

peatee pääti̬i̬ - -d51 ; keeras peateelt kõrvalteele käänď päätii päält kõrvaltii pääle

peategelane päätegelä|ne -se -st5 pääosa.täütjä - -t3 ; kiideti filmi peategelast kiteti filmi päätegeläst

peatne: peatse nägemiseni! näemiq (pia)!

peatoidus päätoidus -(s)õ -t11 leib leevä .leibä34 ; rannarahvas sai oma peatoiduse merest rannarahvas sai uma päätoidussõ merest

peatoimetaja päätoimõndaja - -t3 päätallitaja - -t3 ; ajalehe peatoimetaja aolehe päätallitaja

peats pähü|tś -dsi v -dse -tsit v -st13 ; seadis aseme peatsiga akna poole sääď sängü pähüdsi aknõ poolõ

peatselt pia .piakõsõ ; see aeg tuleb peatselt piakõsõ tuu aig tulõ

peatuma .saisma .jäämä (kinniq) pi|dämä -täq -ä59 .piä|tämä -täq -dä82 saisahta|ma -q -83 ; peatus vaateakna ees jäi kaemisaknõ iin saisma ; peatu! piäq (kinniq)! ; rong peatub siin ainult viis minutit ronǵ sais siin õ̭nnõ viiś minotit ; buss peatus, et meid peale võtta busś piäť, et meid pääle võttaq ; peatusime korraks saisahudimiq ; näis nagu oleks aeg peatunud paistu niguq olõssiq aig saisma jäänüq ; Tartus käies peatusin sugulaste pool ku Tarton käve, olli sugulaisi man ; peatugem lähemalt juubilari tööl ja tegevusel! kaemiq lähkümbäst juubilaari tüüd ja tegemiisi!

peatus .piätüs -e -t9 .saistus -õ -t9 saisokotus -(s)õ -t11 ; tehkem nüüd väike peatus! tekeq noq väikene piätüs! ; bussipeatus bussipiätüs ; taksopeatus takso saisokotus ; matkajad tegid järve ääres peatuse matkajaq peiq järve veeren kinniq ; peatuspaik piätämise kotus ; kas teil on Tallinnas peatuspaik olemas? kas teil om Taľnan olõminõ olõman?

peatäis pää|täüs -tävve -täüt49 ; magab peatäit välja makas pääd v päätäüt vällä ; nuttis hea peatäie ikḱ hää päätävve

peatänav pää(h)uuli|ts -dsa -tsat13 ; linna peatänava remont algab sügisel liina pääuulitsat naatas sügüse praavitama

peatükk ja|go -o -ko27 päätük|k -ü -kü26 ; raamat koosneb sissejuhatusest ja kolmest peatükist raamatul om alostus ja kolm jako ; sõbra kaotus oli kurvemaid peatükke tema elus sõbrast ilmajäämine olľ ütś kõ̭gõ halvõmb lugu timä elon

peavalu päähal|u -u -lu26 pääval|u -u -lu26 tuigutus -õ -t11 ; laps oksendas ja kaebas peavalu latś ossõnď ja kaivaś päähallu ; ehitajatele valmistab peavalu ehitusmaterjalide halb kvaliteet ehitüsmehile tege murõht kehv ehitüsmatõrjaaľ

peavari pää|vari -vaŕo -.varjo44 ; sai tädi juures peavarju sai tädi man elläq

peber tätri|k -gu -kku38 tätäŕ .täträ tätärd22 ; heinapeber hainatäträkene

pedaal pe|daaľ -daali -.daali37 pe|täľ -däli -dälit4 ; vajuta gaasipedaali! vaodaq lapatsit!

pedagoog (kooli)oppaja - -t3 ; sai pedagoogihariduse sai oppaja koolitusõ

pedagoogika oppamisõ ti̬i̬düs oppamisti̬i̬dü|s -(se) -(s)t10 oppamis|tiieq* -.tiide -tiiet19

pedant tähejür|räi -äja -äjat4 .hiu(s)sõkarva .lahkiajaja .täpsä - -t3

pedantne .täpsä - -t3 nööri .perrä

pedantselt .täpsähe .täpsäle nööri .perrä ; on pedantselt täpne om väega täpsä inemine

pediküür pedi|kü̬ü̬ŕ -kööri -kü̬ü̬ri38 (.varba)küüdse.hellämi|ne* -se -st5 (.varba)küüdse.värḱmi|ne* -se -st5

pedofiil .latsi.piirdjä* - -t3 pedo|fiiľ -fiili -.fiili37 ; pedofiil saadeti mitmeks aastaks vanglasse latsipiirdjä saadõti mitmõs aastagas vangimajja

peedistama häpü tegemä läbi .võtma ärq kõ̭nõlõma .pehmes kõ̭nõlõma

peegel pi̬i̬gli - -t1 vaŕo.kaeh(t)us -õ -t9 ; saalis on peeglid maast laeni saalin ommaq piigliq maast laeniq ; meri on sile kui peegel meri om sille ja hille ku piigli ; peeglike, peeglike seina peal, kes on kauneim kogu maal? piiglikene, piiglikene saina pääl, kiä om ilosamb ilma pääl? ; peeglist v peeglisse vahtima peelitämä, peegeldämä ; vahib ennast peeglist peegeldäs hinnäst piigli man ; ajaleht on oma ajastu peegel aolehť näütäs uma ao näko ; peegelkaamera piigligaq kaamõra

peegeldama edesi .andma kujo|tama -taq -da82 .vällä .näütämä peegeldä|mä -q -83 ; valgustatud keha peegeldab valgust valgustõt kihä hiit valgust edesi v tagasi ; järv peegeldab pilvi järve päält peegeldäseq pilveq vasta ; toodud arvud ei peegelda tegelikku olukorda naaq numbriq ei näütäq peris õigõt saiso ; peegeldamine piiglihe käändmine

peegelduma .vasta .paistuma .vasta .paistma peegeldü|mä -däq -80 ; vees peegelduvad puud viist paistusõq v paistvaq puuq vasta ; maalis peegeldusid kunstniku vaated elule maali päält olľ nätäq ka kunsťnigu elokaeminõ ; valgus peegeldub lume pinnalt tagasi valgus peegeldüs lumõ päält vasta

peegeldus .vasta.kaeh(t)us -õ -t9 .vasta.paistus -õ -t9

peegelpilt pi̬i̬gli - -t1 .kaeh(t)us -õ -t9

peeker .pikri - -t1 .piikri - -t1 pikõŕ .pikri .pikrit1 ; hõbepeeker hõpõpikri ; munapeeker munatopś

peekon 1. läbikasunuq liha ; hommikusöögiks oli muna peekoniga hummogusöögis olľ muna (läbikasunu) lihagaq 2. pekoonitsi|ga -a -ka29

peen pi̬i̬nü - -t1 peenüq pi̬i̬nü peenüt18 peenüke|ne -se -ist8 peeńokõ|nõ -sõ -ist8 ; peene tüvega sookask peenükene suukõiv ; peenpalk peenükene palḱ ; peened sääred piinüq seereq ; klaas oli täis peeni pragusid klaasi seen olliq peenükeseq mõrdõq ; peeneks raiutud loomapeet piinüs tsaet runguľ ; tegi peent näputööd tekḱ piinüt näpotüüd ; see oli peen vihje tuu olľ peenükene märgüs ; pudel peenemat viina putõľ peenembät viina ; läheme kuhugi peenemasse kohta sööma läämiq kohegiq parõmbahe kotussõhe süümä ; ta on väga peen sell tä om väega piinü selľ ; peen pidu pitśbalľ ; peenehambaline saag piinü v väiko hambagaq saaǵ ; peenemad takud suikadsõq paklaq ; pane midagi peenemat selga! panõq midägiq sündsämpä sälgä! ; peenemalt peenembähe, peenembäle, piinümbähe, piinümbäle ; peenevõitu peenelik, peenülik, piinüvõitu ; peenevõitu sõrmed peeneliguq sõrmõq

peenar pinnäŕ .pindre pinnärd23 ; pikk peenar kurke pikḱ kurgipinnäŕ ; seisab põllupeenral sais pindre pääl ; tal on oma peenramaa täl om uma pindremaa

peenelt pi̬i̬nühe pi̬i̬nüle peenü.keiste ; peenelt tikitud põll piinühe välläummõld põlľ ; siin elatakse väga peenelt tan eletäs väega piinühe ; peenelt punutud intriig kavalahe tsusit lugu

peenendama peenendä|mä -q -83 kiil' pehmendä|mä -q -83 pehmehtä|mä* -q -83 ; peenendatud konsonandid kiiľ pehmendedüq peethelüq

peenenduma peenembäs .muutuma kiil' pehmendü|mä -däq -84 pehmehü|mä* -däq -84 .pehmü|mä* -däq -80 ; peenendunud konsonant pehmeq peethelü

peenendus kiil' pehmehüs* -e -t9 pehmendüs -e -t9 .pehmüs* -e -t9

peenendusmärk pehmehüs|märḱ* -märgi -.märki37

peenenema peenembäs .muutuma ; ülalt peenenev sammas üllestpuult peenemb sammas

peenestama .piinüs tegemä pu̬u̬tma pu̬u̬taq pooda61 tsä|bä(hä)mä -päq v -bädäq -pä v -bähä88 tsäpendä|mä -q -83 tsäpändä|mä -q -83 mitmit kõrdo tsäbehe|(l)lemä -lläq -(l)le86 pindsu|tama -taq -da82 ; peenestatud tsäpe ; peenestatud loomatoit tsabi ; pulbriks peenestatud kriit pulbris poodõt kriiť ; purihambad peenestavad toidu purimadsõq hambaq tśalḱvaq söögi piinüs ; peenestatud sibul piinüs lõigut sipuľ ; köögikombain peenestab juurvilja köögikumbaiń pindsutas juurõviljä

peenetundeline pi̬i̬nü.tundõli|nõ -dsõ -st5 pi̬i̬nü .tundõgaq pi̬i̬nü - -t1 peenembä .tundmisõgaq ; peenetundeline inimene peenembä tundmisõgaq inemine

peenike pi̬i̬nü - -t1 peenüq pi̬i̬nü peenüt18 peenüke|ne -se -ist8 peeńokõ|nõ -sõ -ist8 ; peenike kui piitsavars peenükene niguq kiisaniisk ; peenike peos hädän, ahtalõ, päivin

peenleib pi̬i̬nü v peenüq leib ; tehti peenleiba tetti piinüt leibä

peensus pu|tin -dina -dinat4 pulk pulga .pulka31 ; teadis seda lugu viimse peensuseni tiiď tuud luku viimätseniq pulganiq ; laskus peensustesse nakaś asja ütsipulgõ seletämä

peenus pi̬i̬nüs -e -t9

peenutsema ilosta|ma -q -83 .uhkust ajama moki|tama -taq -da82 ; mis sa selle laudlinaga veel peenutsed! mis sa taa lavvalinagaq viil uhkust takan ajat! ; peenutseja hanťvärḱ

peer pi̬i̬r peeru pi̬i̬ru37 peeräh(t)üs -e -t9 ; laseb peeru lask piiru ; peerukott pussuŕ, peerukotť

peeretaja peeru.laskja - -t3 pi̬i̬räjä - -t3

peeretus peeräh(t)üs -e -t9 puss pussu .pussu37 (lühkene) prinks prinksu .prinksu37 prunks prunksu .prunksu37

peerg pird pirru .pirdu36 ; peergudest pirranõ ; laps tegi peergudest majakese latś tekḱ pirrumajakõsõ ; peergudest korv pirrukorv́, lastukorv́ ; peerulõmm pirrulõ̭mm ; pani pliidi alla tulehakatuseks kuivi peerge panď pliidi alaq läütüses kuivi pirdõ ; vanasti loeti peerutule valgel vanast loeti pirrutulõ valgõl

peesitama peesü|tämä -täq -dä82 pi̬i̬slemä peeseldäq pi̬i̬sle78 peesähü|tmä -täq -dä62 .paistlõma paistõldaq .paistlõ78 ; peesitas rannaliival peeseľ rannaliiva pääl

peet pi̬i̬ť peedi pi̬i̬ti37 ; keedupeet keedipiiť ; söödapeet runkuľ, runguľ, eläjäpiiť ; punapeet verrev piiť, verrev nakri

peetripäev pi̬i̬tre|päiv -päävä -.päivä35

pehkima hämmästä|mä -q -83 hämähtä|mä -q -83 räpäh(t)ü|mä -däq -84 sadovama† .saodaq v sadovadaq sadonõ v sadova88 tsäbäh(t)ü|ma -däq -84 mädänemä .määdäq mädäne 89 kesks .määnüq (kuivalt) habrastu|ma -daq -84 hubrastu|ma -daq -84 hubastu|ma -daq -84 pussah(t)u|ma -daq -84 ; pehkinud habras, huba, sapakunõ ; pehkinud kartul pussahtunuq kardohk ; pehkinud puu(halg) sapak, sapasḱ ; nende pehkinud puudega ei saa küll sauna kütta naidõ sapakidõgaq saa-iq joht sanna küttäq

pehme pehmeq .pehme pehmet18 v pehmend16 .pehmege|ne -se -ist8 (.)pehmeke|ne -se -ist8 (ilm) lep|eq -pe -et18 leppe|ne -dse -st5 .loiskõ - -t3 ; pehmete kaantega raamat pehmide kaasigaq raamat ; pehme tekk pehmeq tekḱ ; maa on pehme, ei saa peale (põllu harimisel) maa om pehmeq v pudronõ, saa ei pääle ; pehme puu huba puu ; pehmeks pehmes, pehmehe, lädsäle, lödsäle, vädsäle ; üleküpsenud tomat läheb pehmeks üleküdsänüq tomať lätt lädsäle ; pehmeks rääkima pehmes kõ̭nõlõma ; pehmeks minema vädsäh(t)ümä ; pehmem pehmemb, lädsemb ; pehmevõitu pehm(e)lik, pehmeline, lädsälik, lödsälik

pehmelt .pehmehe .pehme.geiste pehme.keiste ; asi oli pehmelt öeldes mokas asi olľ pehmehe üldäq persen

pehmendama .pehme(mbä)s tegemä pehmehtä|mä -q -83 pehmü|tämä -täq -dä82 ; lapse nutt pehmendas ema südant latsõ ikk tekḱ imä süäme pehmes ; süüd pehmendavad asjaolud süüd kergendäjäq aśaluuq

pehmitama pehmü|tämä -täq -dä82 mitmit kõrdo pehmüte|(l)lemä -lläq -(l)le86 ; pehmitab luid-liikmeid kuuma vihaga pehmüteles luid-jakkõ kuuma vihagaq

pehmuma .pehmes minemä ; D-vitamiini vaeguse korral hakkavad luud pehmuma ku D-vitamiini om veidüq, nakkasõq luuq pehmes minemä

pehmus pehmehüs -e -t9 .pehmüs -e -t9

peibutama meelü|tämä -täq -dä82 mano(q) v ligi meelütämä mano(q) .kutsma ; peibutab linde vilega kuts tsirkõ vilegaq manoq ; rahvast peibutati lubadustega rahvast meelütedi v peteti manoq lubamiisigaq ; lambivalgus peibutab ööliblikaid ligi lambivalgus meelütäs üüliblikit ligi

peidik = peidukoht käküs -(s)e -t11 .käḱmise kotus ; võttis peidukohast võtmed võtť käküssest võťmõq vällä ; otsis peidukohta otsõ käḱmise kotust

peidus käküssi(h)n pao(h)n .paossi(h)n .paossil ; oli metsas peidus olľ mõtsan paossin

peidust .paossilt .paossist ; päike vaatas pilve peidust päiv kai pilve takast

peied m puhti|dsõq -tsidõ -tsit7 .puhtõq .puhtidõ .puhtit19 matus -(s)õ -t11 mati|dsõq -tsidõ -tsit13 .matja|dsiq v .matja|dsõq -tsidõ -tsit13 ; järelpeied perä(n)puhtõq

peielaud .puhtõ|laud -lavva -.lauda30 matu(s)sõ|laud -lavva -.lauda30 matidsõ|laud -lavva -.lauda30

peieline .puhtõli|nõ -sõ -st5 matussõli|nõ -sõ -st5 matidsõli|nõ -sõ -st5

peig = peigmees peig|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 peid|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 kava|li̬i̬ŕ -leeri -li̬i̬ri37 ; tal on peigmehi jalaga segada täl om peidmiihi niguq muta

peilima .vällä .otśma v .tsihťmä ; peilis rannast paistvaid majakaid tsihte rannan olõjit tulõtornõ ; peilis välja, kes tegi nuhkõ vällä, kiä tekḱ

peitel .peikli - -t1 .peitli - -t1 purasḱ -i -it13 puras .purga purast23

peitepilt käküs|pilť* -pildi -.pilti37

peitma .käḱmä käkkiq käki63 .pao|tama -taq -da81 mitmit kõrdo käk|kelema -eldäq -kele85 käküske|(l)lemä -lläq -(l)le86 .paoskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; peitis enda põõsasse käkke hindä puhma sisse ärq ; peidab asjad ära käkḱ aśaq ärq ; Huugo peitis end Saksa ajal Huugu paoť hinnäst Śaksa aigo

peitsima .pei|tśmä -tsiq -dsi57 (langalõ) .kimmüst .pandma ; peitsitud puit peidsit puu ; lõnga peitsima langalõ kimmüst manoq pandma

peitu .paossihe .paossi(l)lõ käküssehe käküsse(l)le käküssihe käküssi(l)le pakku ; peitu minema pakku minemä

peituma käküssihe v paossihe minemä (hinnäst) ärq .käḱmä käküssi(h)n olõma .paossi(h)n olõma ; putukad peituvad külmade tulekul koorepragudesse ku külmäs lätt, lääväq mutigaq koorõlahkihe paossihe ; õnn ei peitu rahas õ̭nń olõ-iq rahan ; pärismaalased peitusid mäekurudes perismaalasõq paoskõlliq mäki pääl ; mis peitub nende sõnade taga? mis naidõ sõ̭nnogaq üldäq tahetas?

peitus (ärq).käḱmi|ne -se -st5 käküs -(s)e -t11 .käklemi|ne -se -st5 ; peitust mängima käḱmist v käküst v käkissit mänǵmä, käkkelema, käküskelemä, käküssel käümä ; mängisime peitust mängemiq ärqkäḱmist

peiupoiss peio|poisś -poisi -.poissi37

pekk vä|kev -gevä -gevät4 pek|ḱ -i -ki37 (harva) .valgõ - -t3 .valgõliha .valgõliha .valgõtlihha28 ; sellel lihal on nii taid kui ka pekki taal lihal om nii laiha ku vägevät

peks pess pessü .pessü37 .pesmi|ne -se -st5 ; ähvardas poissi peksuga ähvärď poisilõ pessäq andaq ; rehepeks rehepesmine, rehepess ; peksumasin pessümassin ; keelepeks keelepesmine, lora, takankõ̭nõlõminõ

peksa: peksa andma pessäq andma;

pekslema .rapśma .rapsiq rapsi63 .räpśmä .räpsiq räpsi63 .peslemä pesseldäq .pesle78 .pesselemä pesseldäq .pessele85 tuk|kama -adaq -ka77 ; kala peksleb kala rabõlõs v rapś ; süda peksleb sees süä pesseles seen

peksma .pesmä .pessäq pessä61 .kolḱma .kolkiq kolgi63 .mütmä müttäq mütä61 lü̬ü̬mä lüvväq lü̬ü̬ 54 min 1. ja 3. k .lei(e) k(l)u|dima -tiq -di57 .kluhv́ma .kluhviq kluhvi63 ubľa|tama -taq -da82 ubľo|tama -taq -da82 (malgagaq) malgu|tama -taq -da82 (reht) .utma uttaq uta61 (nt ust) .plaadśma .plaadsiq plaadsi63 .plaańma .plaaniq plaani63 ; hakkas teivast maa sisse peksma nakaś saivast maa sisse pesmä ; süda hakkas peksma süä naaś pesmä ; ta peksti julmalt läbi tä pesti hirmsahe ärq ; aknad peksti sisse aknõq pestiq v pessediq sisse ; aga ma teda peksin! agaq ma tedä mütse! ; peksis jalaga vastu maad lei jalagaq vasta maad

peldik sita|maja -maja -majja v -maia28 peldi|k -gu -kut13 kemmerg -u -ut13 krimmek -u -ut13

peletama ärq ajama hujo|tama -taq -da82 vässü|tämä -täq -dä82 hiidü|täma -täq -dä82 ; kuri koer peletas lapsed eemale purõja pini ai latsõq ärq ; lehm peletab sabaga kärbseid lehm rehḱ hannagaq kärbläisi ärq ; peletas sõbrad eemale hiidüť sõbraq hindäst ärq ; püss oli karude peletamiseks püss olľ kahrõ hiidütämises

peletis jõlõ|ṕ -bi -pit13 jälendüs -e -t9 pelätüs -e -t9 hirmutus -õ -t9

pelg 1. pelg pelü v pelo .pelgü v .pelgo36 .pelgämi|ne -se -st5 .pelgüs -e -t9 hirm hirmu .hirmu37 ; tunneb pelgu pelgäs 2. pa|gu -o -ku27 paos|(s) -(s)õ -t11 paokotus -(s)õ -t11

pelgalt õ̭nnõ .palľalt ütsindä õ̭nnõldõ inne kõ̭gõst enge† ; ma ei teinud seda pelgalt enda pärast ma es tiiq tuud ütsindä hindä peräst ; see on mulle pelgalt kohustus taa om mullõ õ̭nnõ kohus

pelgama .pelgämä pe(l)lädäq .pelgä77 ; mis sa hundist pelgad? midäs sa sutt pelgät? ; pelgab pimedust pelgäs pümmet

pelglik .pelgäjä - -t3 häbendäjä - -t3 hiidüski|ne -dse -st5 hiidüsklejä - -t3 ; ta on väga pelglik tä om väegaq pelgäjä ; külmapelglik külmäpelgäjä

pelgupaik pa|gu -o -ku27 paos|(s) -(s)õ -t11 paokotus -(s)õ -t11 käküs -(s)e -t11 ; otsib pelgupaika tagaajajate eest otś, kohe takanajajidõ iist paedaq

pelgur .pelgäjä - -t3

pelk: see oli pelk juhus tuu olľ õ̭nnõ trehvämine;

pelmeen pel|meeń -meeni -.meeni37 .pel|meń -meni -.menni38 liha|klimṕ* -klimbi -.klimpi37 ; sõime pelmeene hapukoorega seimiq pelmenne hapnõkoorõgaq

pendel (nt kelläl) .tiksli - -t1 lika|tś -dsi -tsit13 tika|ť -di -tit13 tika|tś -dsi -tsit13 .pendli - -t2 ; seinakella pendel jäi seisma sainakellä tiksli jäi saisma

pendeldama edesi-tagasi .käümä v .sõitlõma joosi|tama -taq -da82 joosiskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 .käüske|(l)lemä -lläq -(l)le86 ; pendeldab toa ja sauna vahet joositas tarõ ja sanna vaiht

penikeel kasvot pini|ki̬i̬ľ -keele -ki̬i̬lt40 ; kaeluspenikeel vähähain

penikoorem piniku̬u̬rma - -t3

peninukk pininuk|ḱ -i -ki37 pininut|ť -i -ti37 pininõ̭n|a -a -na28

penitsilliin penetsil|liiń -liini -.liini37 penitsil|liiń -liini -.liini37 pinitsil|liiń -liini -.liini37

penn II sõlǵpuu - -d50 .sälgüspuu - -d50 .selgüs -e -t9 .sälgüs -e -t9 ; küünis oli heinu pennideni küünün olľ haina kooniq sõlǵpuuniq ; peremees poos enda küüni penni külge perremiiś poi hindä küünü selgüse külge ärq ; kanad magasid pennil kanaq magasiq orrõ pääl

penn I I penń penni .penni37 (t)senť (t)sendi .(t)senti37 kopi|k -ga v -gu -kat v -kut13 krosś krossi .krossi37 ; kümme marka ja 20 penni kümme marka ja 20 penni ; mul ei ole poolt pennigi mul olõ-iq rahha puult tsentigiq

pension pensi|oń -oni -.onni38 kõnnõk pinsś pinsi .pinssi37 pintś pindsi .pintsi37 paiuk pajugi paiukit13 ; politseinikud lastakse varakult pensionile politseiq lastasõq noorõn iän pajugi pääle ärq ; saan korralikku pensioni ma saa hääd pensionni ; pensionipäev pinsipäiv

pensionär pensio|näŕ -näri -.närri38 pensio|nääŕ -nääri -.nääri37

pentsik andśa|k -ga v -gu -kat v -kut13 esiqmu̬u̬du imeli|k -gu -kku38 ; mehe pentsik välimus tegi kõigile nalja mehe andśak vällänäütämine tekḱ kõ̭igilõ nalľa

peo 1. pe|go -o -ko27 pi|go -o -ko27 peo peo pejjo v peio sissek .pejjo v .peio m umak ja osak pejje v peie26 pio pio piio v pijjo sissek .pijjo v .piio m umak ja osak piiõ v pijjõ26 ; elab peost suhu eläs piost suuhtõ ; jagas peoga komme jagi peogaq kumpvekke 2. pe|go -o -ko27 pi|go -o -ko27 peo peo pejjo v peio26 pio pio piio v pijjo26 ; kitkutud linad seoti peodesse kakuduq linaq köüdediq pekko

peolaud pido|laud -lavva -.lauda30

peoleo pih|o -o -ho26 vihma|tsirk -tsirgu -.tsirku37 vihma|kasś -kassi -.kassi37 piholih|o† -o -ho26

peoline pidoli|nõ -sõ -st5

peopesa peopes|ä -ä -sä24

peotäis peo|täüs -tävve -täüt49 käpä|täüs -tävve -täüt49 ; peotäis jahu peotäüs jahhu

peps pirts pirdsu .pirtsu37 pirga|tś -dsi -tsit13 nirdsa|k -gu -kut13 pi̬i̬nü - -t2 pipi - -t2 .sorťja - -t2 ; peps preili piinü preili ; me pole pepsid miiq olõ-iq sorťjaq

pepu latsik peku - -t2 petśo - -t2

pere pereq .perre peret18 v pereh .perre 20 mrk">20 m .perhe pereht ; pereema perreimä ; pereisa perreesä ; kogu pere oli õhtul kodus terveq pereq olľ õdagu koton ; mardisandid käisid perest peresse märdisandiq käveq tarõst tarrõ ; külas on viis peret külän om viiś tallo v peret v ello ; meie pere miiq pereq v miiq rahvas ; pisipere m latsõq ; mesilaspere mehidsepereq ; kärgpere kärǵpereq

perekond pereq .perre peret18 pereh .perre v .perhe pereht20 vahmil -a -at4 vam|mil -ila -ilat4 ; perekonna viga vahmila viga ; ta on heast perekonnast pärit tä om hääst perrest peri ; suur lõvide perekond suuŕ lõvvõ pereq ; perekonda omav perreline

perekondlik .perreli|ne -dse -st5 .perre- ; perekondlik pidu perrepido

perekonna .perreli|ne -dse -st5 .perre- ; perekonnainimene perreline inemine ; perekonnalugu perre lugu ; perekonnaelu perreelo

perekonnanimi priinim|i -e -me24 väärnim|i -e -me24 .perrenim|i -e -me24 vahmilanim|i -e -me24

perekonnaseis .perre(kunna)|sais -saiso -.saiso37

perekonnaseisuamet .perreammõ|ť* -di -tit13

perekonnaseisuametnik .paari.pandja - -t3

pereliige (miiq) .perre inemine

peremees .perre|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 esänd -ä -ät13 ; olen iseenda peremees olõ esiqhindä perremiiś ; korteriperemees kortõriperremiiś ; peremeesorganism üllenpidäjä

perenaine perna|(a)nõ -(a)sõ -ist8 imänd -ä -ät13 ; Aada oli maja perenaine Aada olľ maja imänd

perepoeg .perre|poig -puja v -poja -.poiga m päälek -pujõlõ v -.poelõ32

pererahvas pereq .perre peret18 umaq inemiseq miiq rahvas .perre|rahvas -.rahva -rahvast22

peretütar .perre|tütäŕ -.tütre -tütärd22

perfekt kiil' täüsminnev|aig -ao -.aigo36

perfektne tävveli|ne -dse -st5 .umbõ hää ; perfektne sooritus ilosahe v puhtahe tett

perfektselt: räägib perfektselt saksa keelt kõ̭nõlõs umbõ häste v vialdaq śaksa kiilt

perifeeria veeremaa - -d50

perifeerne veerepääli|ne -dse -st7

periood aig ao .aigo36 ao|vaih -.vaihõ v -.vahjõ -vaiht19 aojup|ṕ -i -pi37 péri|u̬u̬ď -oodi -u̬u̬di37 ; vihmaperiood vihmo aig ; puhkeperiood puhkamisaig ; üleminekuperiood üleminegi-aig

perioodika kõrraperäline (ao)kirändüs kõrraperälidseq .vällä.andõq

perioodiline kõrra .perrä kõrraperäli|ne -dse -st5 aoperäli|ne -dse -st5

permanentne püs|süv -üvä -üvät4 püsüjä - -t3 .saisja - -t3 ütesttüküst vaihtpidämäldäq ; permanentne areng ütesttüküst arõnõminõ

perroon jaama|sild -silla -.silda33 ti̬i̬ - -d52

perse perseq .perse pers(e)t18 perseh .perse pers(eh)t18 ; tal on ju auto perse all! täl om jo auto perse all! ; nad on lahutamatud nagu särk ja perse nä ommaq kuun niguq püks ja perseq ; mine perse! mineq persehe!

perseli persükallaq persikallaq perüskallaq

personal m inemiseq ine.miisi ine.miisi5 tü̬ü̬tä|jäq -jide -jit22 tü̬ü̬|liseq -.liisi -.liisi37 tü̬ü̬tegi|jäq -jide -jit22 tü̬ü̬vä|gi -e -ke25 ; teatripersonal tiatrirahvasmtiatriinemiseq ; personalijuht inemiisi juhť

perspektiiv .kaehus* -õ -t9 ruumi.kaehus* -õ -t9 tulõvigu.kaehus* -õ -t9 ; pildil oli vale perspektiiv pildi pääl olľ ruumikaehus võlssi ; sel tööl ei ole perspektiivi seol tüül olõ-iq tulõvikku ; vaatab asja uuest perspektiivist kaes asja vahtsõ nuka alt

peru pirga - -t2 pirgo - -t2 pirgõ - -t2 per|o -o -ro26 piidsa|k -gu -kut13 pirga|tś -dsi -tsit13 pirgõ|nõ -dsõ -st7 tirga - -t2 ; üsna peru noor kõrb peris pero nuuŕ kõrḃ ; tüdruk oli nii peru, et ei lasknud end puudutadagi tütäŕlatś olľ nii pirgo, et es lasõq hinnäst puttugiq

perutama pero|tama -taq -da82 pirgo|tama -taq -da82 pirgõlda|ma -q -83 peräh(t)ü|mä -däq -84 mitmit kõrdo peroskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 pirgotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; perutaja pirgatś ; hobune hakkas perutama ja vanker läks uppi hopõń naaś lahkma ja vangõŕ lätś ümbre ; hakkas perutama ja töö jäi pooleli naaś perotama ja tüü jäi katśki

perv perv́ perve .perve35 ; teeperv tiiperv́

perversne loomuvastali|nõ -dsõ -st5 loomu.haigõ* - -t3 .haigõ loomugaq

pervert loomuvastalinõ inemine .haigõ - -t3 loomu.haigõ* - -t3

pesa pes|ä -ä -sä24 ; kana haub pesal kana haud pesä pääl ; pääsukese pesa pääsläse pesä ; keeras pirni pessa käänď pirni pessä ; pesahoidjad ja pesahülgajad linnud pesähoitjaq ja pesäpagõjaq tsirguq

pesakond kurn kurnu .kurnu31 kurn kurna .kurna31 pes|ä -ä -sä24 ; see on vana hea emis, ta on juba mitu pesakonda põrsaid toonud taa vana hää immis, taa om jo mitu kurnu poigõ toonuq ; mul tuli sel aastal mitu pesakonda kanapoegi välja mul tulľ timahavva mitu kurnu kanassit vällä ; tõmbas pesakonna kartuleid üles tõ̭mmaś üte pesä kardohkit üles

pesamuna 1. loodõq lu̬u̬tõ loodõt18 lu̬u̬tus -õ -t9 lu̬u̬t(õ)mun|a -a -na26 kukumun|a -a -na26 loodi|k -gu -kut13 pesämun|a -a -na26 ; pesamuna oli pesas katki läinud luutõmuna olľ pesä pääl katśki lännüq 2. kukumun|a -a -na26 ; naabrite pesamuna sai aastaseks naabrirahva kukumuna sai aastadsõs

pesapaik pesä|paik -paiga -.paika30 pesäasõ -mõ v -ma -nd16 pesäkotus -(s)õ -t11 ; lind otsis pesapaika tsirk otsõ pesäasõnd ; otsib endale uut pesapaika otś hindäle vahtsõt pesäpaika

pesema .mõskma .mõskõq mõsõ65 hindäkotsinõ .mõsku|ma -daq -35 mitmit kõrdo mõsiskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 (kavva, huulsahe) leebi|tsemä -tsäq v -däq -dse90 (mõssu) püügi|tsemä† -tsäq 90 e -däq -ds90 e ; pesemata nõud asudsõq anomaq ; hambaid pesema hambit mõskma ; hakkas põrandat pesema nakaś põrmadut mõskma ; reisitolmu pesime jões maha reisitolmu mõsimiq jõ̭õ̭n maaha ; ma käin poes, niikaua kui masin pesu peseb ma käü poodin, niikavva ku mõsu massinan mõskus ; pesemine mõskminõ

pesitikülv mõts pesilde|külv́ -külvi -.külvi37 lapi pääle külv́

pesitsema pesä|tämä -täq -dä82 pesite|(l)lemä -lläq -(l)le86 pessä tegemä ; sellel puul pesitsevad rästad taan puun pesätäseq rästaq ; Koiva puisniitudel pesitseb paarkümmend linnuliiki Koiva jõ̭õ̭ konnu pääl pesitelles mitukümmend sorti tsirkõ ; talud pesitsesid metsatukkade vahel taloq olliq mõtsasaari vaihõl lajan ; mure pesitses südames murõq olľ süämehe pesä tennüq

pessimism halva.uskmi|nõ -sõ -st5

pessimist halva.arvaja - -t3 halva.uskja - -t3

pessimistlik halva.arvaja - -t3 halva.uskja - -t3

pestitsiid kih(v)ť kih(v)ti .kih(v)ti37 vilä.kaitsmis|kih(v)ť -kih(v)ti -.kih(v)ti37

pesu 1. .mõskmi|nõ -sõ -st5 mõs|u -u -su26 ; kõik pluusid on pesus kõ̭iḱ pluusõq ommaq mõsun 2. mõs|u -u -su26 mõsk mõsu .mõsku36 püüḱ† püügi .püüki37 ; kas pesu on pestud? kas mõsk om ärq mõst? ; aluspesu ihomõsu ; soe pesu lämmi mõsu ; ei hakanud teiste silme all oma musta pesu pesema es nakkaq tõisi iin hindä musta mõssu mõskma

pesukauss kausś kausi .kaussi37 suumõsu|kausś -kausi -.kaussi37

pesukurikas mõsu|tõlv -tõlva -.tõlva30

pesuköök mõsu|kü̬ü̬ḱ -köögi -kü̬ü̬ki37

pesumaja mõsu|maja -maja -majja v -maia28

pesumasin mõsumassin -a -at4

pesupink mõsipak|k -u -ku37

pesupulber mõsu.pulbri - -t1 mõsu|hiiv* -hiiva -.hiiva30

pesupulk näpi|ts -dsä -tsät13 mõsunäp|ṕ -i -pi37

pesurull mõsu|trulľ -trulli -.trulli37 vaali|trulľ -trulli -.trulli37

pesuruum mõsu|ruuḿ -ruumi -.ruumi37 mõsutar|õ -õ -rõ24

pesuseep (mõsu)si̬i̬ṕ (-)seebi (-)si̬i̬pi37

pesusine (mõsu)sine - -t2 sinistüs -e -t9

pesuvesi mõsu|vesi -vi̬i̬ -vett42 m .mõskm|õq -idõ -it16

pesuõmblus rahvat kummutus -õ -t9 ; pesuõmblusega palistama kummutama ; pesuõmblusega palistama mitmit kõrdo kummutõlõma

pete pet|eq -te -et18 petüs -(s)e -t11 .petmi|ne -se -st5

petersell peter|selľ -selli -.selli37 piter|selľ -selli -.selli37

petis .petjä - -t3 petüs -(s)e -t11 suli|k -gu -kut13 varas .varga varast23 heri|ts -dsä -tsät13 ; petisest kaupmees petjä kaupmiiś

petlik .petjä - -t3 .petvä - -t3 .petlika|nõ -dsõ -st5 ; petlikud tuled petjäq tulõq ; petlik sära võlsśhelgeq ; petlikud märgid võlsśmärgiq

petma .petmä pettäq petä61 sulli tegemä .võlśma .võlssiq võlsi63 ; ära usu, ta petab teid! ärq usku-iq, tä võlsś sullõ! ; müüja pettis viie euroga kaupmiiś petse viie õurogaq ; mälu petab sageli meelenpidämine vidä sakõstõ alt ; temalt peteti raha välja timä käest peteti rahha vällä ; mu mees petab mind mu miiś kaes tõisi naisi

petroglüüf kivi|kiri* -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43 pae|pilť* -pildi -.pilti37 kivijoonistus -õ -t9 kivi .sisse raot pilť

petrooleum .petroľ -i -it4 lambiõl|i -i -li26

pett I võiu|li̬i̬ḿ -leeme -li̬i̬mi37 .võismõ|li̬i̬ḿ -leeme -li̬i̬mi37 võiu|piim -piimä -.piimä35 petť peti petti37 ; ostsime poest paki petti ostimiq poodist paki petti

pette- petü- ; pettepilt petüs, virṕ, nägemine

pettuma ärq pahanõma ärq .süändümä pettü|mä -däq -80 ; ta on elus pettunud elo om tedä petnüq ; lootsin tema peale, aga pettusin kõvasti loodi timä pääle, a sai pettäq ; olin lavastuses pisut pettunud tiatritükk olõ-õs peris tuu, midä ma oodi ; olen temas nii pettunud mul om timäst nii viländ saanuq ; sa oled vist natuke pettunud sa olõt vaśt tsipakõsõ ärq pahanuq ; ma olen selles mehes pettunud taad miist ma inämb ei usuq

pettumus: saime tõelise pettumuse osaliseks saimiq kõvva pettäq;

pettur .petjä - -t3 petüs -(s)e -t11 suli|k -gu -kut13 varas .varga varast23 ; hoiatan kõiki selle petturi eest! kaegõq kõ̭iḱ taa suligugaq ette!

pettus pettüs -e -t9 .petmi|ne -se -st5 pet|eq -te -et18 peting -u -ut13 petüng -i -it13 petüs -(s)e -t11 .võlśmi|nõ -sõ -st5 ; teda süüdistati pettuses tälle panti petmist süüs ; jäi pettusega vahele sattõ võlśmisõgaq sisse

petu- petüs- ; petukaup petüskaup

petuunia .köstre|ninń -ninni -.ninni37 petuunia - -t2

pianiino pianiino - -t2 .väiko klavvõŕ v klapõŕ .pist(ü)klav|võŕ -õri -õrit4

pianist klavõri.mänǵjä - -t9 klabõri.mänǵjä - -t9

pidaja pi|täi -däjä -däjät4 pidäjä - -t3 ; talupidaja talomiiś, kotussõpidäjä, põllupitäi ; koerapidaja pinihoitja

pidalitõbi pi|taľ -dali -dalit4 pidalitõ|bi -võ -põ25

pidama 1. pi|dämä -täq -ä59 pe|dämä -täq -ä59 ; pea suu! piäq suu! ; Võrus peetav konverents konvõrents, midä peetäs Võrol ; kitse pidav naine kitsõpidäjä naanõ ; peetud saama pidähümä ; komisjonikaupluses müüakse peetud asju vanakraamipoodin müvväs pruugituisi asjo ; vastu pidama vasta pidämä, kanduma, pidähümä ; laev ei pidanud tormile vastu laiv es piäq marulõ vasta ; sellisele närvipingele ei pea keegi vastu sääntsele närvipitsüsele ei piäq kiäkiq vasta ; kas see auto kodunigi vastu peab? kas taa auto kodonigiq kannus? ; ei tea, kas auto kojusõitu vastu peab tiiä-iq, kas auto pidähüs kodo sõitaq ; teda on juba päris kaua kinni peetud tedä om joba peris kavva aigo kinniq peet ; ilusat ilma veel peab hääd ilma viil pidä ; ahi ei pea enam sugugi sooja ahi piä-iq inämb sukugiq lämmind ; poisid pidasid maha korraliku lahingu poisiq peiq kõrraligu tapõlusõ maaha 2. pi|dämä -täq -ä59 ; peab piät ; nii peab tegema nii piät tegemä ; ma pean ma piä(t) ; sa pead sa piät ; ta peab tä piät ; me peame mi piät ; te peate ti piät ; nad peavad nä piät ; ma pean minema ma piät minemä ; me peame maale sõitma mi piät maalõ sõitma ; sa pidavat haige olema sa ollõv haigõ ; üks päev pidin auto alla jääma ma olõssiq ütś päiv pia auto alaq jäänüq ; ma pidin maha kukkuma ma tahi maaha sataq

pide 1. vang vangu .vangu37 pi|tim -dimä -dimät3 pi|term -dermä -dermät3 pidermä|s - -(s)t15 ; ukse käepide ussõ pitim, ussõ vang 2. pidämi|ne -se -st5 ; otsib mäeküljelt jalale pidet, et mitte alla libiseda otś mäeküle päält jalalõ pidämist, et mitte alla nilvõstudaq ; hingepide elopiätüs, elopeetüs 3. pi|tem -demä -demät3 ; võttis automaadi magasinist pideme välja võtť automaadi magasinist pidemä vällä

pidev järest kakkõmaldaq .järgemü̬ü̬dä kõrrast ütesttüküst .perräjäämäldäq .perrä.jätmäldäq ; elasime pidevas hirmus ellimiq ütesttüküst hirmun ; pidev mürin perräjäämäldäq mürrin ; pidev magamatus kõ̭iḱ aig magamaldaq olõminõ ; pidev töö kakkõmaldaq tüü

pidevalt ütesttüküst ütsiotsõ ütte.puhku ütte.rehki kõ̭iḱaig kõ̭gõ kõ̭õ̭ üttealasi ; sinuga on pidevalt üks häda suqkaq om kõ̭gõ ütś hädä ; ta rikkus koolis pidevalt korda tä rikkõ ütesttüküst koolin kõrda ; tuul puhus pidevalt põhjast tuuľ puhḱ ütesttüküst põḣa puult

pidi pite(h)n pite poodi päädi mü̬ü̬dä pooli ; teed pidi tiid piten ; pahupidi pahelde, pahepoodi, pahepooli ; edaspidi edespiten, edesipoolõ ; ninapidi koos nõ̭nnapiten, nõ̭noldõ (kuun), nõ̭natsikku ; ronis redelit pidi üles ronõ redelit piten üles ; tunnen teda nägupidi tunnõ tedä näo perrä ; meesliini pidi mehe puult ; pikkupidi piiuldõ, pittu, piiju, piuta(miisi) ; valepidi võlssi, võlsśpite

pidžaama (.püksegaq) ü̬ü̬|rõivas -.rõiva -rõivast15 magamis|rõivas -.rõiva -rõivast22 ; jooksis pidžaama väel õue juusḱ üürõividõgaq vällä

pidu pi|do -do -to26 tsir|ruľ -uli -ulit4 kirmas -(s)õ -t11 kirmasḱ -i -it13 (.)(t)simmań -i -it4 praasni|k -gu -kut13 (söögilavvagaq), m pidos|(s)õq -(s)idõ -(s)it11 ; kui lauaga peole mindi, siis küpsetati suured ümarad saiad, mis võeti kaasa ku pidossilõ minti, sõ̭s küdsediq suurõq tsõõriguq saiaq, võediq üten ; järelpidu jakupido ; peo viimane päev peräjoogiq, peräpütüq ; sünnipäevapidu sünnüpääväpido ; peokõne pidokõ̭nõq ; pidupäev pidopäiv ; pidusöök pidosüüḱ, pidosüümaig ; peokingad tsimmikängäq

pidulik pidoli|k -gu -kku38 pidoli|nõ -dsõ -st5 .uhkõ - -t3 ; pidulik riietus m pidorõivaq ; pidulik vastuvõtt uhkõ vastavõtminõ

pidulikult pidoligult .uhkõhe .uhkõlõ ; seltsi aastapäeva tähistati pidulikult seldsi aastapäivä peeti uhkõhe ; direktor rääkis tõsiselt ja uhkelt direktri kõ̭nõľ tõsitsõhe ja tähtsähe

piduline pidoli|nõ -sõ -st5 ; pidulised paluti lauda pidolisõq pallõldiq lauda

pidur pi|tuŕ -duri -durit4 tormas -(s)õ -t11 tormasḱ -i -it13 pitäi pidäjä pidäjät4 pidäjä - -t3 ; kui pidurdada tahad, tuleb pidurile vajutada ku pitäq tahat, tulõ pidäjä pääle vaotaq

pidurdama (kinniq) pi|dämä -täq -ä59 .piä|tämä -täq -dä82 ; pidurdasin küll, kuid ei saanud pidama piädi külh, a es saaq pidämä ; libedaga ei tohi äkki pidurdada nilbõgaq tohe-iq äkki pitäq ; ennast pidurdada hinnäst tagasi hoitaq

pidurdamatu pidämäldäq ; ta on pidurdamatus jutuhoos täl om pidämäldäq jutuhuug pääl

pidustus m pidos|(s)õq -(s)idõ -(s)it11 hrl m pi|do -do -to26 ; juubelipidustused juubõlipidoq

pidutsema pito v praasnikut pidämä ; pidutseti hommikuni pito peeti hummoguniq

pigem innemb innembi(de) innembä parõmb ; pigem rohkem kui vähem innemb rohkõmb ku veidemb ; see pole käsk, pigem nõuanne taa olõ-iq käsk, innembi nõvvuannõq ; pigem surra, kui taluda niisugust häbi parõmb ärq kooldaq, ku säänest häpü kannahtaq

pigi pi|gi -gi -ki26 ; must kui pigi hüdsimust ; nüüd olid nad küll pigis! noq olliq nä külh hädän v päivin! ; bituumenipigi bituumenitõrv

pigine pigi|ne -dse -st7

pigistama pitsi|tämä -täq -dä82 kõrras pitsähtä|mä -q -83 pitsähü|tmä -täq -dä11 mitmit kõrdo pitsite|(l)lemä -lläq -(l)le86 ; pigistas meest kõrist pitsiť miist kõrist ; särgikaelus pigistab pluusõ kaalamulk käkistäs v puu ; pintsak pigistab kaenla alt särḱ kisk kangli alt ; pigistada saama pitsümä ; varbad on kingade sees pigistada saanud varbaq ommaq kängi sisen ärq pitsünüq ; omanik pigistab töötajatest viimase välja umanik pitsitäs tüütäjide seest viimädse vällä ; pigistas peenikest naeru pitsiť peenükeist naaru ; pigistas hambad kokku litś hambaq kokko

pigistus pitsitüs -e -t9 ; tugev käepigistus kimmäs v kõva käepitsitüs ; pigistustunne on kurgus pitsitüs om kaalan v kaalan pitsitäs

pigitama pigi|tämä -täq -dä82

pigitraat pigi|traať -traadi -.traati37 traadi|lang -langa -.langa30

pigituma pigihü|mä -däq -84 ; ahjulõõrid on pigitunud aholõõriq ommaq ärq pigitedüq

pigment värḿ värmi .värmi37 värv́ värvi .värvi37 tooni|värḿ -värmi -.värmi37 pig|menť -mendi -.menti37 ; pigmendilaik soetähť, tulõtähť

pihid m .piht|õq -idõ -it19 pihi|dsaq -tsidõ -tsit13 pihiq .pihte .pihte36 sepä|tangiq -.tangõ -.tangõ37

pihk pe|go -o -ko27 peo peo pejjo v peio sissek .pejjo v .peio m umak ja osak pejje v peie26 pi|go -o -ko27 pio pio piio v pijjo sissek .pijjo v .piio m umak ja osak piiõ v pijjõ26 ; pistis mulle raha pihku tsusaś mullõ raha peio

pihlakane pihlõ|nõ -dsõ -st7 pihlika|nõ -dsõ -st7 ; pihlakased rehapulgad pihlõdsõq pidimäq

pihlakas pihl pihlõ v pihla .pihlõ v .pihla31 pihlapuu - -d50 pehla|k -ga v -gu -kat v -kut13 ; pihlamari, -puu pihlamari, -puu

piht (piha) piht piha .pihta32 keskkotus -(s)õ -t11 keskkih|ä -ä -hä24 .talja - -t3 ; pihast peenike pihast piinü ; pani käe tüdruku piha ümber panď tütrikulõ käe keskkotusõ ümbre ; köidab vöö ümber piha köüt vüü pihta

piht: (pihi) pihile võtma patutama, patatama;

pihta .külge .vasta pääle ; lõi pallile pihta lei pallilõ pääle ; läks pihta lätś külge ; sai löögi nina pihta sai läügü vasta nõ̭nna ; kas lasid pihta või mööda? kas lasit vasta vai müüdä? ; pihta minema putahtuma ; ei saa pihta saa-iq külge ; ma ei saa pihta, millest ta räägib ma saa-iq arvo, minkast tä kõ̭nõlõs ; pihta panema pihta pandma

pihtima .süäme päält ärq kõ̭nõlõma süänd kergendämä üles tunnistama ; kutsuge preester, haige tahab pihtida! kutskõq papṕ, haigõ taht patuq ärq kõ̭nõldaq! ; pihtis sõbrale, et on armunud kõ̭nõľ sõbralõ ärq, et om kedägiq hoitma nakanuq

pihtimus ärqkõ̭nõlõmi|nõ -sõ -st5 ülestunnistus -õ -t9 avaldus -õ -t9 ; puhtsüdamlik pihtimus süämest tulnuq ülestunnistus

pihtkasukas pihka|tś -dsi -tsit13 piht.kask|(as) -a -at15

pihu pur|u -u -ru26 tsä|peń -benä -benät4 põrm põrmu .põrmu37 ; tuul tõi peent pihu silma tuuľ tõi peenükeist purru silmä ; pihuks ja põrmuks pira-pinna v pira ja pinna, pisa-pinna ; klaas kukkus kivi peale pihuks ja põrmuks klaaś sattõ kivi pääle pira-pinna

pihustama udsu|tama -taq -da82 uidso|tama -taq -da82 .tsiukma .tsiukuq tsiugu64 pisõrda|ma -q -83 pihosta|ma -q -83 puru|tama -taq -da82 ; pihustas kaenla alla deodoranti lasḱ kandli alaq deodoranti ; vihmuti pihustab hästi aiavalaja tsiuk häste ; värv pihustatakse puidu pinnale värv́ lastas puu pääle ; plahvatus pihustas osa kivimeid tolmuks plahvahus tekḱ osa kivve tolmus

pihusti udsutaja - -t3

pihv kót|letť -leti -letti37 .kótlõ|ť -di -tti38

pii pi|tim -dimä -dimät3 pidermä|s - -(s)t15 ; kultivaatori pii käpp ; kammipiid kammihambaq

piibel .piibli - -t1

piibeleht piip|lehť -lehe -.lehte34 piibe|lehť -lehe -.lehte34 kirekäre|lehť -lehe -.lehte34

piibutama .piipama piibadaq .piipa77

piiga .tütri|k -gu -kku38 tütäŕ|latś -latsõ -last39 ka|bo -bo -po26 .latśkõ|nõ -sõ -ist8 ; vanapiiga vanatütrik

piik oda oda ota26 oda oa ota29 piiḱ piigi .piiki37 ; vastane torgati piigi otsa vastalinõ tsusati piigi otsa

piiksatama piidsahta|ma -q -83 ; vaata, et sa sellest ei piiksata! kaeq, et sa uma suu kinniq hoiat! v kaeq, et sa umma suud vallalõ ei tiiq! ; hiirepoeg piiksatas ehmunult hiirepoig piidsahť hiitünühe

piiksatus piidsah(t)us -õ -t9

piiksuma .piitsma .piitsuq piidsu64 .piitskma .piitskuq piidsu64 .piiksma .piiksuq piiksu64 .tsiiksma .tsiiksuq tsiiksu64 ; kanapojad piiksuvad tsiigupojaq tsiiksvaq ; proovisin midagi vastu piiksuda, aga ei saanud ma proovõ midägiq vasta tsiiksuq, a saa es

piiksumine .piitsna - -t3 .piiksna - -t3 .tsiiksna - -t3 ; linnupesast kostus piiksumine tsirgupesäst kuuldu tsiiksna

piilpart eläjät piir|partś -pardsi -.partsi37 ; piilpardid on väiksemad kui sinikael-pardid piirpardsiq ommaq vähämbäq ku tsigapardsiq

piilu latsik, meelütüs- ja kutsmissõna piiľo - -t2

piiluma .hiiľmä .hiiliq hiili63 .varguisi v salahuisi .kaema ; piilus lukuaugust hiiľse v kai salahuisi võťmõmulgust ; mis sa piilud! midäs sa hiilit! ; talvel päike ainult piilub üle mäe talvõl päiv õ̭nnõ pilulõs üle mäe

piim piim piimä .piimä35 latsik pip|ṕ -i -pi37 ; rõõsk piim rõ̭õ̭sk piim ; ternespiim tsäär(ä)piim ; ema, anna piima ja leiba! imä, annaq pippi ja päppä! ; piimatoidud piimäsöögiq

piimahammas piimä|hammas -.hamba -hammast23

piimakari piimä|kari -kaŕa -.karja43

piimanõu piimäan|noḿ -oma -omat4 kard karra .karda33 (vähämb) piimä|plänń -plänni -.plänni37

piimanääre piimä|nääreq -.näärme -nääret18

piimatööstus piimätü̬ü̬stüs -e -t9 piimä kombi|naať -naadi -.naati37 piimävabri|k -gu -kut13

piimjuur kasvot kaarajuu|ŕ† -rõ -rt40

piimohakas piim(ä)|.ohtjas -.ohtja -.ohtjat15 piim|hain -haina -.haina30 m piimä|leheq -.lehti -.lehti34

piin vaiv vaiva .vaiva30 hä|dä -dä -tä24 piin piina .piina31 ; tal olid suured piinad täl olliq rassõq vaivaq ; haige jalg teeb tõelist piina haigõ jalg tege hirmsat hätä ; vaevleb südametunnistuse piinades süä(metunnistus) vaivas timmä

piinama .piinama piinadaq .piina77 .vaivama vaivadaq .vaiva77 .kiusama kiusadaq .kiusa77 ; ära piina end liigse õppimisega! ärq vaivaku-iq hinnäst taa suurõ oṕmisõgaq! ; mees piinati surnuks mehel vaivati hinǵ vällä ; piinav üksindus ütsiolõngi vaiv ; piinav valu perädü valu ; põud piinas rahvast ja maad põud piinaś rahvast ja maad ; piinaja vaivaja

piinarikas vaiva|nõ -dsõ -st5

piinlema .vaivlõma vaivõldaq .vaivlõ78 vaivussi(h)n olõma ; ta piinleb tä om vaivussin ; piinlesin janu käes olli joogivaivan ; loom jäi teele piinlema elläi jäi tii pääle vaivlõma

piinlik hä|bü -ü -pü27 häpe - -t14 .tihkõ - -t14 rum|maľ ; mul on piinlik, et lasksin teid oodata mul om häpe, et lasi teil uutaq ; kõigil oli piinlik sobimatu sõnavõtu pärast kõ̭igil sai häpe rumala sõ̭navõtmisõ pääle ; ei tahtnud enam vaadata, piinlik hakkas taha es inämb vahtiq, tihkõs lätś ; nüüd juhtus küll piinlik lugu noq juhtu külh sääne rummaľ lugu v niisääne rummaľ lugu juhtu noq ; piinlik täpsus häbemäldäq täpsüs

piinlikkus hä|bü -ü -pü27 häpe - -t14 ; lõin silmad piinlikkusest maha ma lei silmäq häü peräst maaha ; tunneb võõra ees piinlikkust tund võ̭õ̭ra iin häpü

piip piip piibu .piipu37 piibusḱ -i -it13 ; tõmbas mõne popsu piipu tõ̭mmaś mõ̭nõ popsu piipu ; vesipiip vesipiip ; rahupiip rahupiip ; piibunosu nodśo

piir piiŕ piiri .piiri37 ; Eesti–Läti piir Eesti–Läti piiŕ ; looduslik piir luuduslinõ piiŕ ; talude piiriks oli oja tallõ piiŕ olľ oja pääl ; tõmbab piiri enda ja alluvate vahele tõ̭mbas piiri hindä ja alambidõ vaihõlõ ; elu ja surma piiril kõikuv haige elo ja surma vaihõpääl haigõ ; kõik toimus seaduse piires kõ̭iḱ käve säädü perrä ; piirimaa veeremaa ; linna piires on kauba kojuvedu tasuta liina seen om kauba kodotuuminõ ilma iist

piirama .piirdmä (.)piirdäq piirä66 .piiŕmä .piiriq piiri63 ; soodega piiratud ala maa, kon suuq ümbretsõ̭õ̭ri ; koppel piirati lattaiaga kopli piireti roovikaiagaq ärq ; kull piiras õuel siblivat kanakarja kulľ piirdse muro pääl sabitsõvat kanakarja ; söömist, huntide arvu peab piirama süümist, sussõ hulka piät vähändämä ; linnust piirati mitu päeva liina piireti mitu päivä ; sisse piirama sisse piirdmä ; ümber piirama ümbre võtma, piirdu pandma ; kooljaluud peab piirama vastupäeva selle seebiga, millega surnut on pestud kuuljaluud piät piirdmä vastapäivä tuu seebigaq, minkaq koolnut om mõst ; piiratud koguses jao peräst ; mehed olid hundi ümber piiranud meheq olliq soe piirdu pandnuq ; maja piirati ümber maja panti piirdu

piiramatu (ilm)otsaldaq .lõpmaldaq ; kuninga piiramatu võim kuninga otsaldaq võim ; Ameerika on piiramatute võimaluste maa Ameeriga om otsaldaq võimaluisi maa ; naftavarud pole piiramatud naftatagavaraq olõ-iq lõpmaldaq

piiramatult .lõpmaldaq otsaldaq ; mõisnik võis talupoegi piiramatult karistada mõisnik võisõ talopoigõ karistamaldaq nuheldaq

piiramine .piirdmi|ne -se -st5 .ümbre.võtmi|nõ -sõ -st5 ; toimus Sevastoopoli piiramine Sevastoopoli ümbre võeti tsõ̭õ̭ri

piirang .piirdmi|ne -se -st5 piirang -u -ut13 piiŕ piiri .piiri37 kiild keelo ki̬i̬ldo36 ; viinamüügi piirang viinamüügile pääle pant piiŕ

piiratus: mõttemaailma piiratus ahtami̬i̬ľsüs*;

piirduma: tuleb piirduda vaid väikeste ümberkorraldustega tulõ tetäq õ̭nnõ väiksit ümbrekõrralduisi;

piire piird piiru .piirdu36 piiŕ piiri .piiri37 ; piire pannakse ümber, loomad lastakse sisse piird pandas ümbre, eläjäq lastasõq sisse ; krundi piirdeks oli laotud kiviaed krundi piiri pääle olľ tett kiviaid v kivvest krantś ; piirdelaud (nt aknõl) leidünǵ

piiritlema ärq .piirdmä (mõistõt) .paika .pandma .selges kõ̭nõlõma ; pole kerge piiritleda kunsti mõistet olõ-iq lihtsä kunsti mõistõt paika pandaq ; töölepinguga piiritletakse tööandja ja töövõtja õigused ja kohustused tüülepüngigaq pandasõq paika tüüandja ja tüüvõtja õigusõq ja kohussõq

piirits piiri|ts -dsä -tsät13

piiritsoon piirial|a -a -la28 piiri|tsu̬u̬ń -tsooni -tsu̬u̬ni37

piiritu (ilm)otsaldaq (ilm).lõpmaldaq ; piiritu ookean otsaldaq ilmameri ; piiritu armastus lõpmaldaq armastus ; rõõm oli piiritu rõ̭õ̭m olľ otsaldaq

piiritus piiretüs -e -t9 piiratus -õ -t9 piirõtus -õ -t9

piiritähis kupa|tś -dsi -tsit13 kupõ|tś -dsi -tsit13 kubli|k -gu -kut13

piirivalve piiri|valvõq -.valvõ -valvõt18 m piiri|vahiq -.vahtõ -.vahtõ36

piirivalvur piiri.valvja - -t3 piiri|vahť -vahi -.vahti36

piirjoon piiŕ piiri .piiri27 piireq .piirde piiret19 veere|ju̬u̬ń -joonõ -ju̬u̬nt40 veerejut|ť -i -ti37 ; mägede piirjooned mäki veerejoonõq

piirkond nuk|k -a -ka31 maa - -d50 maa|nulk -nulga -.nulka31 kolk kolga .kolka31 piiŕ|kund -kunna -.kunda32 kanť kandi .kanti37 ; see on üks arenenud piirkond taa om ütś edesilännüq maanulk ; valud südame piirkonnas valuq süäme man ; mõjupiirkond mõoala ; selle piirkonna inimesed seo nuka inemiseq

piirnema: Eesti piirneb lõunas Lätiga Eesti naabri lõuna puul om Läti;

piirpääsuke piiŕ.pääs(t)lä|ne -(d)se -st5 piiripääsüke|ne -se -ist8

piisama avi|tama -taq -da82 .haarduma .haardudaq haaru79 jakku|ma -daq -80 tävvelt .saama v olõma küländ v viländ .saama ; piisab! küländ! ; sellest piisab taad om maailm ; piisab vaid kokkuleppest avitas ütsindä kokkolepmisest ; toitu peaks kõigile piisama süüki piässiq kõ̭igilõ haarduma

piisav .jaksa - -t3 ; asutusel polnud piisaval hulgal raha asotusõl olõ-õs küländ hulga rahha

piisavalt küländ küländäle viländ viländäle vinäld vinäldäle .jaksahe ; lund on piisavalt, võib suusatama minna lummõ om küländ, või suusatama minnäq ; Jaan on piisavalt tark, et järele anda Jaan om küländ tark, et perrä andaq ; liha oli piisavalt lihha olľ jaksahe

piisk pis|o -o -so26 pisõq .piskmõ pisõnd16 pisõrm -a -at4 tsilk tsilga .tsilka31 tsilgõq .tsilkmõ tsilgõnd16 ; üks vihmapiisk kukkus ütś vihmapiso sattõ ; higipisar higipisõq ; ta pole elu sees piiskagi viina suhu võtnud tä olõ-õi elo seen tsilkagiq viina suuhtõ võtnuq

piiskop .piisko|ṕ -bi -ppi38 piis|kopṕ -kopi -koppi37

piison .pii|soń -soni -.sonni38 pürǵ† püre .pürge34

piit piit piida .piita30 piit|jalg -jala -.jalga33 lenǵ lengi .lengi37

piits piitsk piidsa .piitska33 .nüpli - -t1 ru̬u̬sk roosa ru̬u̬ska32 (laja nahkrihmagaq) karba|tś -dsi -tsit13 ; andis hobusele piitsa anď hobõsõlõ piitska ; piitsa ja prääniku poliitika piidsa ja präänigu poliitiga ; piitsanöör v -rihm vihv, viuhk ; kärbsepiits kärbläselapatś

piitsutama piidsagaq .pesmä .piitska .andma nüpeldä|ma -q -83 ; tihe vihm piitsutas akent kõva vihm pesse vasta akõnd ; meid piitsutas üks mõte: kiiremini koju meid kõ̭iki kihoť takast ütś mõtõq: kipõmbahe kodo ; piitsutas oma artiklis kõiki arvosť v laiť v tekḱ maaha uman artiklin kõ̭iki

pikaajaline pikä.aoli|nõ -dsõ -st5 pikkä .aigo .umbõ|nõ -dsõ -st7 ; pikaajaline vihm umb(õ)sado ; haige vajab pikaajalist ravi tõbitsõl om vaia pikäaolist ravvi ; pikaajaline laen pikḱ lain ; pikaaegne haigus pikḱ tõbi

pikaealine pikä.iäli|ne -dse -st5 pikä .iägaq van|a -a -na28 ; jaapanlased on pikaealised jaapanlasõq eläseq vanas

pikajuukseline hiusi|k* -gu -kut13 pikki .hiu(s)sidõgaq pikä .hiu(s)sõgaq ; pikajuukseline piiga pikki hiusidõgaq tütrik

pikaldane .oigla|nõ -dsõ -st5 .oigõ - -t3 .oigu - -t1 .aigla|nõ -sõ -st5 (inemine) pikäli|ne -dse -st5 pikälidse olõkigaq ; pikaldase mõtlemisega inimene pikä mudsugaq inemine ; Jaan on ikka ühtmoodi pikaldane, põlegu või maja Jaan om iks üttemuudu oigõ, palaguq vai maja ; pikaldase jutuga mees aiglasõ jutugaq miiś ; kanga loomine on pikaldane töö kangaluuminõ om pikäaolinõ tüü

pikaldaselt .härgämiisi

pikale pikäle pikkä ; mäng läks juba liiga pikale mäng lätś joba väega pikäle ; ooteaeg läheks väga pikale uutminõ lääsiq väega pikäs ; ajab näpud pikale aja näpoq pikkä

pikali pikäle pikälde pikkä pikä(h)n kuľassillaq ; ta on voodis pikali tä om sängü pääl pikäle ; pikali heitma lammõma ; heitis pikali hiiť pikäle v lasḱ hindä pikkä maaha v lammõś maaha ; jooksis poisi pikali juusḱ poiskõsõ jalost maaha ; kukkusin pikali sattõ pikäle

pikalt pikält pikälde ; ta oli pikalt haige tä olľ kavva v pikält tõbinõ ; saatsin ta pikalt saadi tä persehe

pikamaajooks pikämaaju̬u̬skmi|nõ -sõ -st5

pikameelne pikämeeleli|ne -dse -st5 pikä meelegaq

pikanäpumees varas .varga varast23 näpo|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 ; ta on pikanäpumees täl om näpomuud man

pikapeale pikäpääle peräkõrd ; pikapeale harjusin olukorraga pikäpääle harisi ärq ; pikapeale tuli ta ikka koju peräkõrd tulľ tä iks kodo

pikeerima 1. pi|ki̬i̬ŕmä -ki̬i̬riq -keeri63 (.alla) .tõ̭mbama tõ̭mmadaq .tõ̭mba77 ; pommituslennuk pikeeris järsult pommihiitjä tõ̭mmaś äkki alla 2. .ümbre istutama ; tomatitaimed on vaja pikeerida tomadiloomakõsõq om vaia ümbre istutaq

pikemalt pikembähe pikembäle pikembält

pikendama pikendä|mä -q -83 jak|kama -adaq -ka77 pikembäs tegemä ; pikendas viisat pikenď viisat ; pikendas juukseid jakaś hiusit ; teed pikendati tiid tetti pikembäs

pikendus jak|k -u -ku37 pikendüs -e -t9 ; ajapikendus aopikendüs ; juuksepikendused jakugaq hiusõq ; pikendusjuhe pikendüs(juheq)

pikenema pikembäs minemä ; päev pikenes ja öö lühenes päiv lätś pikembäs ja üü lühembäs ; järjekord pikenes hand lätś pikembäs

pikergune .pikli|k -gu -kku38 .pikliga|nõ -dsõ -st5 ; pikergune kartul, laud pikliganõ kardohk, laud

pikett 1. meele .vällä.näütämine meeleavaldami|nõ -sõ -st5 2. sõ̭aväe v politsei .valvõrühm

piki pite(h)n pite mü̬ü̬dä .piuta piku pikuldõ ; piki jõekallast jõ̭õ̭perve pite ; piki kiudu lõigatud liha piuta lõigat liha v kiudu pite lõigat liha

pikisilmi ainuldõ v .väega(q) piki(h)n silmi(h)n pikil silmil ; ootab pikisilmi poega koju uut pikin silmin poiga kodo

pikitriibuline pikältjoonika|nõ -dsõ -st5 pikältju̬u̬nt .allaju̬u̬nt ; pikitriibuline seelik pikältjoonikanõ pruntś

pikivahe ede|vaih -.vaihõ v -.vahjõ -vahet v -vaiht19 otsa|vaih -.vaihõ -vahet19 kundsa|vaih -.vaihõ -vahet19 ; kui suur peab olema pikivahe? ku suuŕ piät olõma kundsavaih?

pikk pik|ḱ -ä -kä35 ; sa oled minust pikem sa olõt pikemb minno ; pikemalt pikembähe ; pikim kõ̭gõ pikemb ; Jakob on pikk mees Jakap om pikḱ miiś ; jäi pika ninaga jäi pikä nõ̭nagaq ; pikk ootamine ikäv uutminõ ; kohtusime üle pika aja saimiq üle hulga ao kokko

pikk-kuub pikḱsärḱ pikäsärgi pikkä.särki37 suuŕ|särḱ -särgi -.särki37

pikkamisi .vaotamiisi pikkämiisi .vindsõhe .vindsõlõ .aigopite(h)n .aigomü̬ü̬dä via.unda ; töö edeneb pikkamisi tüü edenes vindsõhe ; selliste ilmadega kuivab hein väga pikkamisi sändside ilmogaq kuios hain väega viaunda

pikkima 1. .ümbre istutama ; taimed pikitakse lavasse loomakõsõq istutõdasõq laossõhe ümbre 2. .piḱmä pikkiq piki63 .tsusḱma .tsuskiq tsusi63 ; pikkis sealiha küüslauguga tsuskõ tsialiha sisse tsisnakit

pikkpoiss pikḱ|poisś -poisi -.poissi37 pi̬i̬nüliha|pätś -pätsi -.pätsi37 võlsśjänes* -(s)e -t11

pikksilm pikḱ|silm -silmä -.silmä35

pikkune pikku|nõ -dsõ -st5 piiu|nõ -dsõ -st7 .piiu|nõ -dsõ -st5 piku|nõ -dsõ -st7 pittu|nõ -dsõ -st5 (.)piiu(q) .piiu (.)piiut1 pikku - -t1 pittu - -t1 piku - -t1 ; sa oled minu pikkune sa olõt muq pikku ; minu pikkune mees muq piiu miiś v niisama pikḱ miiś ku maq

pikkupidi pikkupite(h)n pikuldõ .piu(h)ta pittu ; puu koor oli pikkupidi lõhenenud puu kuuŕ olľ piuta lahenuq

pikkus pikkus -õ -t9 pittus -õ -t9 piiutus -õ -t9 .piius -õ -t9 ; keskmine pikkus keskmäne pikkus ; pikkuse järgi pikkusõ perrä ; pikkuselt pikkult, piiult, pittult

pikkuskraad pikkus|kraať -kraadi -.kraati37 .piutu|kraať* -kraadi -.kraati37

pikkvanker pikḱ.vankri - -t1 m pinḱratt|aq -idõ -it22 (pikḱ)troska - -t2

piklik .pikliga|nõ -dsõ -st5 .pikli|k -gu -kku38 .pikligu|nõ -dsõ -st7

pikne .pik|ne -se -set6 .pikjä|ne -dse -st5 hü(r)rümü(r)rü - -t2 ; piksemürin kärḱnä ; piksevarras piksevarras, välgipüüdjä ; pikne müristab pikne tümistäs v kärḱ v käü ; pikne müristab kukutätä tõrõlõs

pikutama piku|tama -taq -da82 mitmit kõrdo pikutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; pikutab voodis, ei viitsi tööd teha pikutõlõs sängü pääl, viisi eiq tüüd tetäq

pikuti pikuldõ piiuldõ piiuta .piuta piudaldõ .piutõ .piutu .piuta(miisi) .piutapite(h)n pikkuisi ; jagas pikuti pooleks jagi piuta poolõs

pila hausś hausi .haussi37 häüss häüsä .häüssä35 hasś hassi .hassi37 .tśusḱmi|nõ -sõ -st5 .tśankmi|nõ -sõ -st5 .tśauńmi|nõ -sõ -st5 ; pilajutt hoľajutt ; pilalaul hoľalaul

pilak rahvat pilahk -u -ut13 pila|k -gu -kut13 m pirru|.pihtõq -.pihtidõ -.pihtit20 tulõ|harḱ -hargi -.harki37

pilama hauśa|tama -taq -da82 .hauśma .haussiq hausi63 .tsusḱma .tsuskiq tsusi63 mitmit kõrdo .haussõlõma hausõldaq .haussõlõ85 .naar(d)ma naardaq naara66 ; oskab pilada nii teisi kui ennast mõist nii hindä ku tõisi üle naardaq ; väljaütlemise pärast on teda kõvasti pilatud välläütlemise peräst om tedä kõvva tśangut

pilapilt naľa|pilť -pildi -.pilti37 tsusi|pilť* -pildi -.pilti37

pilbas pilbas .pilpa pilbast22 .pilpakõ|nõ v .pilpagõ|nõ -sõ -ist8 last lastu .lastu37 ; pilpake lipatś ; pilbaskatus lastukatus ; pilbasteks lõhutud pilpis lahut ; pilbastest pilpinõ

pilbastama pilbõnda|ma -q -83

pildistama pildistä|mä -q -83 kõnnõk .tsikśmä .tsiksiq tsiksi63 .pilti tegemä üles .võtma .klõpśma .klõpsiq klõpsi63 mitmit kõrdo pildiste|(l)lemä -lläq -(l)le86

pilduma .pilma .pilluq pillu64 .pildma .pilduq pillu64 hindäkotsinõ .pillõlõma pillõldaq .pillõlõ85 ; ma pildusin kive vette ma pilsõ kivve vette ; ma pildusin teda poriga ma pilli tedä muagaq ; tüdruk pildus pead tütrik pilsõ nõ̭nagaq ; pildus sõnu pilľ sõ̭nno

pilet luba|tähť -tähe -.tähte34 pi(l)le|ť -di -tit13 papõŕ .paprõ papõrd22 ; lugejapilet lugõja (luba)tähť ; loteriipilet õ̭nnõloosipileť ; kaheotsapilet edesi-tagasi pileť ; jahipilet jahimehhepapõŕ ; raiepilet ragomisõ papõŕ

pilge .pilkami|nõ -sõ -st5 .nöksämi|ne -se -st5 .vällä.naardmi|nõ -sõ -st5 .riimami|nõ -sõ -st5 .pilkus -õ -t9 indś indsi .indsi37

pilgeni silminiq pilgõniq pilgoniq .triiki ; pilgeni (täis) pilku (täüs) ; valas klaasi pilgeni täis vali klaasi silminiq täüs ; pilgeni rahvast täis staadion otsast otsaniq rahvast täüs staadioń ; nõu on pilgeni täis annoḿ om punni täüs ; buss on pilgeni täis busś om punni täüs v puupistü täüs

pilgutama pilgu|tama -taq -da82 polgu|tama -taq -da82 mitmit kõrdo pilgutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; pilgutas mulle kavalalt silma polguť mullõ kavaluisi silmä ; kõik käis nii ruttu, et ei jõudnud silmagi pilgutada kõ̭iḱ käve nii kipõlt, et jõvva-as silmägiq pilgahtaq ; pilgutus pilksahus

piljard pilľarď -i -it13

pilk .kaemi|nõ -sõ -st5 pilk pilgu .pilku37 .kaeh(t)us -õ -t9 ; peremehel oli õel pilk perremehe kaeminõ olľ hõel ; meie pilgud kohtusid hetkeks mi silmäq trehvsiq kõrras kokko ; heida pilk peale viskaq silm pääle

pilkama .pilkama pilgadaq .pilka77 .haukma .haukuq haugu 64 min 1. k haugi haugu|tama -taq -da82 .riimama riimadaq .riima77 .sinkama singadaq .sinka77 .nöksä|mä -däq -80 .tsolkama tsolgadaq .tsolka77 ; eestlased kipuvad setusid pilkama iisťläseq tüküseq setokõisi tsolkama ; esitas pilkava küsimuse küsse nöksämiisi ; pilkamine pilkus, pilkaminõ ; pilkaja pilgatś

pilkuma .pilkma .pilkuq pilgu63 pilis|emä -täq -e87 ; seisis valvel, nii et silmgi ei pilkunud saiś valvõl, nii et silmgiq es pilguq ; see laps küll ei maga, silmad pilguvad taa latś külh ei makaq, silmäq piliseseq ; tähed pilkusid täheq pilisiq ; laeva signaallatern hakkas pilkuma laiva märgüslamṕ naaś pilkskõlõma

pill 1. pilľ pilli .pilli37 ; rahvalikud pillid rahvapilliq ; torupill toropilľ ; lõõtspill lõ̭õ̭ts, lõ̭õ̭tsmoonik, lõ̭õ̭tspilľ ; kõrvad hakkasid pilli lööma kõrvaq naksiq pilli ajama v laulma ; mina nende pilli järgi tantsima ei hakka maq näide pilli perrä tandśma ei nakkaq ; firma pani pillid kotti firma panď pilliq kotti 2. pilľ pilli .pilli37 ; neelas rahustavaid pille niilď rahuligustegijit pille

pilla-palla hiro(h)n-haro(h)n tsirra-tsorraku(l)lõ hörsä-härsä tsiu-tśau .tsiudõ-.tśaudõ .hirro-.harro ; kõik oli pilla-palla kõ̭iḱ olľ hiron-haron ; viskas asjad pilla-palla visaś aśaq hirro-harro v lakja

pillama 1. .maaha .saatma v .laskma tsilgu|tama raisadaq .raiska77 ; pillas kausi käest saať kausi maaha ; vaata, et sa kruusi maha ei pilla! kaeq, et sa kroosikõist maaha ei tsilgudaq! ; koduteel ei pillanud ta ainsatki sõna kodotii pääl es lausuq tä üttegiq sõ̭nna 2. .raiskama -taq -da82 .pilma .pilluq pillu64 ; meil pole raha pillata meil olõ-iq rahha raisadaq ; pillab raha pill rahha siiäq-sinnäq ; mida isa korjab, seda poeg pillab midä esä korjas, tuud poig laotas

pillerkaar pilla|kaaŕ -kaari -.kaari37 (p)rõ̭nguľ -i -it4

pillerkaaritama tirilitti v lõ̭tti v prõ̭ngulit lü̬ü̬mä illo pidämä .hirskama hirsadaq .hirska77

pillilugu (pilli)lu|gu -u -ku27 luguhus* -õ -t9 ; lase kitarriga üks ilus lugu! lasõq kitragaq ütś illos luguhus!

pillima tsir|a(ha)ma -raq v -adaq -ra v -aha88 .tsirrama tsirradaq .tsirra77 .ikma ikkõq ikõ61 ; lapsed pillisid terve tee latsõq tsirrassiq terveq tii

pillimees pilli|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 mängo|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

pilliroog (pilli)ru̬u̬|g - -gu36 mere|ru̬u̬ds -roodsu -ru̬u̬dsu37

pillutama (.lakja) .pilma .pilluq pillu64 .viskama visadaq .viska77 ; tuhk pillutati põllule tuhk pilluti v külveti nurmõ pääle lakja ; torm pillutas paati torḿ pilsõ v visaś loodsikut

piloot (linnugi)juhť (-)juhi (-).juhti36 .lindaja - -t3 ; pilootprojekt pruuv́, luutśprojekť ; autopiloot tiihoitja, raahoitja

pilt pilť pildi .pilti37 ; lõikas ajakirjast pilte välja lõigaś aokiräst pilte vällä ; pilt oli üsna masendav pilť olľ peris hallõ ; mäletan hästi seda pilti: kõik seisid püsti ja laulsid mul om tuu pilť häste meelen: kõ̭iḱ saisiq pistü ja lauliq ; ajaleht andis juhtunust üsna tõetruu pildi lehť anď küländ õigõ pildi tuust, miä juhtu ; pildiraamat pildiraamat ; piltpostkaart pildigaq posťkaarť, pilťposťkaarť ; kujuta pilti! kaeq ummõhtõ! v mõtlõq! ; piltilus illos ku pildi pääl v illos ku upin

piltlik .piltli|k -gu -kku38 .piltliga|nõ -dsõ -st5 ; sõna kasutamine piltlikus tähenduses sõ̭na tarvitaminõ piltligun tähendüsen ; kirjaniku piltlik keel kiränigu piltliganõ kiiľ

pilu 1. pil|u -u -lu26 pil|o -o -lo26 laheq .lahkõ lahet19 ; kirjakasti pilu kiräkasti pilo ; katusepiludest paistis valgust katussõlahkist paistu valgust ; lutikad elutsesid vana puuvoodi piludes lutigaq elliq vana puust sängü lahkin 2. pil|u -u -lu26 pil|o -o -lo26 ; piludega kaunistati naiste ja meeste särke pilugaq tetti naisi ja miihi hammit ilosambas

pilukil pilukil(laq) pilukallaq pilu(h)n k(r)issi(h)n ; vaatas pilukil silmadega päikse poole kai pilukallaq silmigaq päävä poolõ

pilukile pilukil(l)õ

pilutama 1. pilukilõ .tõ̭mbama k(r)issi|tämä -taq -da82 ; mees pilutas silmi, et paremini näha miiś kissiť silmi, et parõmbahe nätäq 2. pilu|tama -täq -dä82 mulgu|tama -taq -da82 ; pilutatud laudlina pilutõt lavvalina

pilv pilv́ pilve .pilve35 ; ilm läks pilve ilm lätś pilve v ilma laśk pilve ; pilves pilven, umbõn, pilv́alonõ, kolkmõn ; pilves ilm pilven ilm v umbõn ilm v pilvealonõ ilm ; hõljub pilvedes hõľos pilvi pääl ; must pilv pümme pilv́

pilvelõhkuja pilve.lahkja - -t3 pilve.laotaja - -t3 .taiva.lahkja - -t3 ; lift viis meid pilvelõhkuja 50. korrusele nõstukapṕ vei meid pilvelahkja 50. kõrra pääle

pilvik makõ|si̬i̬ń -seene -si̬i̬nt40

pilvine pilvi|ne -dse -st7 pilven kivvanõ ; kiudpilvine hindõnõ ; taevas on pilvine taivas om pilven

pilvisus pilviske(l)lemi|ne -se -st5 pilviskel|ü* -ü -lü26 ; vahelduva pilvisusega kuiv ilm juuskjidõ v sõitjidõ pilvigaq kuiv ilm, ilm pilviskelles, a om kuiv ; täna on vahelduv pilvisus täämbä pilveq laagõskõllõsõq

pilvitama .pilvi ajama pilviske|(l)lemä -lläq -(l)le86 pilvis|.kitśmä -.kitsiq -kitsi63 vilu|tama -taq -da82 ; pilvitab tugevasti, hakkab vist sadama pilvi aja, nakas vaśt sadama

pilvitu pilvildäq - -t3 .selge

pime pümme - -t14 (nägemise kotsilõ) sõkõ - -t14 (ilm) tinnõ - -t14 (inemine, elläi) sõkõla|nõ -sõ -st5 ; sügis on kõige pimedam aeg süküs om kõ̭gõ pümmemb aig ; meid viis kokku pime juhus pümme johus vei meid kokko ; pimedast peast pümmest pääst, pü(m)mehüisi, pümehehe ; jäi pimedaks jäi pümmes ; pime viha sõkõ viha ; mul on pimedad silmad, ei näe niiti nõela järele ajada mul ommaq sõkõq silmäq, näe eiq niiti nõgla perrä aiaq ; tohoh pime, kuhu sa tuled! tohoh sõkõ seh, kohes sa tulõt! ; tohoh pime, vaata, kuhu astud! tohoh sõkõlanõ, kaeq, kohe astut! ; lapsed kartsid pimedas õue minna latsõq pelgsiq pümmen vällä minnäq ; pimedavõitu pü(m)melik, pümehelik

pimedus pümehüs -e -t9 sõgõhus -õ -t9 ; pimeduse tõttu ei seletanud silm midagi pümme peräst es seledäq silm midägiq ; värvipimedus värvipümme ; ta oli pimedusega löödud tä olľ ku sõkõlanõ

pimendus pümendüs -e -t9 ; akendele pandi pimenduskatted ette aknidõ ette pantiq pümendüsrõivaq

pimenema pümme(mbä)s minemä pümehü|mä -däq -84 pümmes .kiskma ; väljas hakkas juba pimenema välän nakaś joba pümmembäs minemä

pimesi pümehüisi sõgõhuisi .(h)uisku tüminä .päähä ťomna pääle ; seda teed ma oskan pimesigi sõita taad tiid ma mõista pümehest v pümmest pääst kah sõitaq ; ma tean seda teed ka pimesi ma tiiä taa tii sõgõhuisi ka ärq ; kõigesse ei saa pimesi uskuda kõ̭kkõ massa-iq pümmest pääst uskuq ; kuhu sa pimesi tormad? kos sa huisku joosõt?

pimesikk pümmesik|k -u -ku37 pümmesikk pümmesika pümmetsikka31 sõkõsik|k -u -ku37 sõkõsikk sõkõsika sõkõtsikka31 ; pimesikku mängiti nii, et lapsed ajasid üksteist pimesi taga, silmad rätiga kinni seotud sõkõsikku aeti nii, et latsõq aiq ütśtõist sõgõhuisi takan, silmäq rätigaq kinniq köüdedüq

pimesool pümmesooli|k -gu -kut13 pümmesoolik pümmesooligu pümmetsoolikut13 .umbõsooli|k -gu -kut13 ; pimesoolepõletik pümmesooligupalanik

pimestama pümmes tegemä v lü̬ü̬mä ; valge lumi pimestas silmi valgõ lumi lei silmäq pümmes ; ta pimestas mind oma iluga tä lei mu uma ilogaq pümmes ; autotuled pimestavad autotulõq lööväq silmä

pinal pin|naľ -ali -alit4 pleiädsi|tu̬u̬ś -toosi -tu̬u̬si37 pleiädsikot|ť -i -ti37 pleiädsi|karṕ -karbi -.karpi37

pind (pinna) pind pinna .pinda32 päälüs -(s)e -t9 ; pealispind päälüs ; Põhja-Eesti paene pind Põḣa-Eesti paekivine pind ; allveelaev tõusis pinnale viialonõ laiv tulľ vii pääle ; elamispind elämine ; kerapind keräpind ; tugev aluspind tõra

pind (pinnu) pind pinnu .pindu36 ; pind läks sõrme pind lätś ńappo ; jalg ajas nagu pinde välja jalg ai pindõ

pindala (pinna) suurus -õ -t9 pindal|a -a -la28 ; krundi pindala on neli hektarit krundi suurus om neli hektääri ; maakera pindalast hõlmab suurema osa meri suurõmb jago maakerä pinnast om meri

pinev ter|räv -ävä -ävät4 pitsitäjä - -t3 .singõ* - -t3 ; olukord riigis on pinev sais riigin om terräv ; pinev vaikus pitsitäjä vaikus

pinevalt .singvallaq .singuisi

pinevus .singus* -õ -t9 ; jälgib toimuvat pinevusega kaes singuisi, miä sünnüs ; pindpinevus tsilgaskiskminõ

pinge .singus* -õ -t9 pingõq .pingõ pingõt18 ; pinges olema om pingulõ v trimmin ; pinges vibunöör pingulõ trimmin vibunüüŕ ; rikkis pesumasin jäi pinge alla katśki lännüq mõsumassin jäi voolu alaq ; film ei pakkunud mingit pinget filḿ olľ ikäv

pingeline kipõrassõ - -t14 .singõ* - -t3 ; pingeline tööpäev kipõrassõ v kõva tüüpäiv ; pingeline võistlus kõva võigõlus

pinginaaber pingi.naabri - -t1 pingikõrvali|nõ -(d)sõ -st5 pingi.kõrvma|nõ -dsõ -st5

pingsalt .kõvva terävähe ; mõtles pingsalt mõtõľ kõvva ; jälgis pingsalt kai terävähe

pingul trammi(h)n trimmi(h)n pingulõ .vinna tõ̭mmanuq .singu singulõ pingal ; pingul purjed kummin puŕoq

pingule .singu singulõ .trammi .trimmi pingalõ ; pingule tõmbuma singah(t)uma, trimmi minemä

pingutama pingu|tama -taq -da82 pingalõ .tõ̭mbama .puńma .punniq punni63 (t)singu|tama -taq -da82 .koe|tama -taq -da81 seto kiil' piva|tama -taq -da82 (egä hinna iist, kõvva) .väeldä|mä -q -83 .väütämä väüdädäq .väütä v .väüdä77 .väe|mä -däq -68 ; ma pingutasin niipalju, et sain selle asja kätte ma koedi niipalľo, et sai tuu aśa kätte ; peab kõvasti pingutama, et töö valmis saaks piät kõvva väemä, et tüü ärq saanuq ; ma ikka pingutan kõvasti, et see töö ära teha ma iks väeldä taa tüü ärq tetäq ; seljakoti rihmad pingutati parajaks säläkoti rihmaq tetti parras ; treeningutega pingutati üle triińmisegaq minti liialõ ; pingutav töö kõva v rassõ tüü ; ise ei jõua midagi, aga ikka pingutab esiq jõvva eiq midägiq, a iks väütäs tetäq ; pingutati pesunööri mõsunüüŕ tõ̭mmati trammi

pingutus pingutami|nõ -sõ -st5 .väütämi|ne -se -st5 ; tõusis pingutusega püsti nõssi rasõhuisigaq pistü

pingviin .ping|viń -vini -.vinni38 .ping|viiń -viini -.viini37

pinin (p)in|nin -inä -inät4 tin|nin -inä -inät4 ; sääse ja kihulase pinin kiholasõ ja mualasõ pinnin

pinisema pinis|emä -täq -e87 tinis|emä -täq -e87 (v)in|a(ha)ma -naq v -adaq -na v -aha88 ; kärbes piniseb liimipaberil kärbläne pinises liimipaprõ külen

pink pinḱ pingi .pinki37 penḱ pengi .penki37 (väikene) kerk kergo .kerko37 kergokõ|nõ -sõ -ist8

pinnakate päälüs|kõrd -kõrra -.kõrda33 päälüskõrra .päälmäne jago ; pinnakattetaimed katjaq kasvoq

pinnamood maaku|jo -jo -jjo v -io26 reljeeḟ reljeefi rel.jeefi37 maa nägo ; vahelduva pinnamoega ala vaelduja kujogaq maa

pinnapealne 1. .päälmä|ne -dse -st5 ; pinnapealsed juured maadligi juurõq 2. .kergeke|ne v .kergege|ne -se -ist8 kehväke|ne -se -ist8 ; üsna pinnapealne artikkel kergekene kirotus ; pinnapealne haridus kergekene koolitus v kehväste koolitõt

pinnas maa - -d50 muld mulla .mulda32 ; savikas, soine pinnas savimaa, suumaa ; pinnase kerkimine ja vajumine maa kerkümine ja vaominõ ; sademed imbuvad pinnasesse vesi tõ̭mbas maa sisse

pinnatuli mõts maa|tuli -tulõ -tuld 41 sissek -.tullõ

pinnavesi maa|vesi -vi̬i̬ -vett42 maapääline vesi päälüs|vesi -vi̬i̬ -vett42 ; järve pinnavesi järve päälmäne vesi ; seisev pinnavesi saisja päälüsvesi

pinnima 1. tsa|gama -kaq -a59 .pińmä .pinniq pinni63 ; pinnib vikatit tsaga vikahtit 2. .pińmä .pinniq pinni63 pitsi|tämä -täq -dä82 .vaivama vaivadaq .vaiva77 juuru|tama -taq -da82 ; küll ta pinnis, aga teada ei saanud külh tä juuruť v vaivaś, a teedäq es saaq ; süüdlasi pinniti kõvasti süüdläisi pinniti kõvva ; ajalooõpetaja armastas aastaarve pinnida aoluuoppajalõ miildü aastaarvõgaq pitsitäq

pinnuline .pindliga|nõ -dsõ -st5

pintsak pindsa|k -gu -kut13 särḱ särgi .särki37 kuup kuuba .kuupa31 ; naiste pintsak ülijakḱ ; see pintsak on sulle kitsas taa pindsak om sullõ kitsas ; pintsaku all kannab ta vesti särgi all kand tä vesti

pintsel .pin(t)sli - -t1 ; pintslitõmme pinslilüüḱ ; maalis peene pintsliga mustreid maalõ peenükese pintsligaq kirjo ; pistis terve leiva pintslisse panď kõ̭iḱ leevä pinslihe v lei terve leevä kinniq v sei terve leevä ärq

pintseldama pindseldä|mä -q -83 .värḿmä .värmiq värmi63 .värv́mä .värviq värvi63 ; pintseldab aknaraamid valgeks värv́ aknõraamiq valgõs ; pintseldab haiget kurku rohuga pindseldäs haigõt kurku rohogaq

pintsett näpi|ts -dsä -tsät13 pind|setť -seti -setti37

pioneer pío|ni̬i̬ŕ -neeri -ni̬i̬ri37 pio|neŕ -neri -nerri38 ii(h)n.käüjä - -t3 ti̬i̬te|kij -gijä -gijät4 ; pioneertaimed iinkäüjäq v edimädseq kasvoq ; pioneerväed pioneŕväeq ; pioneerpataljon pioneŕpataljoń

pipar pipõŕ .piprõ pipõrd22 ; must, valge, roheline, punane pipar must, valgõ, rohilinõ pipõŕ, verrev pipõŕ v verikõdõr ; tüdruk on igavene pipar tütrik om igäväne pipõŕ v vastaajaja

pipardama 1. pipõrd .pandma pirtsutama

piparkook vehveŕ|ku̬u̬ḱ -koogi -ku̬u̬ki37 pipõŕ|ku̬u̬ḱ -koogi -ku̬u̬ki37 ; jõuludeks küpsetasime suure kuhja piparkooke jõulõsküdsimiq suurõ unigu vehveŕkuukõ

piparmünt vehveŕ|ment(ś) -mend(s)i -.ment(s)i37 vehveŕ|vent(ś) -vend(s)i -.ventsi37 ; jõime piparmünditeed jõimiq vehveŕmenditsäid

piraat mererü̬ü̬vli - -t1 ; piraatide musta lipuga laev mererüüvlide musta lipugaq laiv ; piraattarkvara varastõt tarkvara

pirakas 1. ilmadu v perädü v armõdu suuŕ jura|k -gu -kut13 mürä|k -gu -kut13 jürre - t14 ; küll on pirakas kartul! külh om ilmadu suuŕ kardohk! ; pirakas kala, kartul jurak kala, kardohk ; pani rusikaga pallile paraja piraka panď kulakugaq pallilõ hää matsu 2. kärähüs -e -t9 kärdsähüs -e -t9

pird pird pirru .pirdu36

pirin pir|rin -inä -inät4 ; tüütu kärbsepirin väsütäv kärbläse pirrin ; sääsepirin kiholasõ pinnin

pirisema piris|emä -täq -e87 .t(s)irrama t(s)irradaq .t(s)irra77 .pirrama pirradaq .pirra77 ; parm piriseb parm pinises ; laps pirises kogu tee latś tsirraś terveq tii

pirn 1. pirń pirni .pirni37 (puul'mõtsik) pruu(s)s pruusa .pruu(s)sa31 kruu(s)s kruusa .kruu(s)sa31 (suurõmb), seto kiil' tuul tuula .tuula37 ; pirnipuu pirnipuu, kruusapuu ; pirnikompott sissetettüq pruusaq 2. pirń pirni .pirni37 ; pirn põles läbi pirń palli läbi ; säästupirn kokkohoitja pirń 3. pirń pirni .pirni37 ; vaat kus nüüd pani pirni! kaeq kos noq panď pirni!

pirtsakas pirts pirdsu .pirtsu37 pirdsa|k -gu -kut13 pirga - -t2 pirgo - -t2 pirgõ - -t2 tirga - -t2 tujoka|nõ v tujoka|s -dsõ -st5 tujoka|s - -t15 ; ta on pirtsakas tä om sääne pirts

pirtsutaja pirts pirdsu .pirtsu37 pirdsosḱ -i -it13 pirga|tś -dsi -tsit13

pirtsutama pirdsu|tama -taq -da82 .pirkõlõma pirgõldaq .pirkõlõ85 pirgo|tama -taq -da82 pirgõlda|ma -q -83 mõrgi|tama -taq -da82 mitmit kõrdo pirdsoskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 pirdsotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 .pirtskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 pirgotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; ainult pirtsutab toidu juures, ei taha hästi süüa mõrgitas õ̭nnõ söögi man, ei tahaq häste süvväq ; tegi töö pirtsutamata ära ärq tekḱ tüü pirdsoskõllõmaldaq

pirukas piira|k -gu -kut13 ; singi-, moosipirukas liha-, moosipiirak ; jagavad riigipirukat jagavaq riigipiirakut

pisar pis|saŕ -ara -arat4 silmä|vesi -vi̬i̬ -vett42 pis|o -o -so26 pisõq .piskmõ pisõnd16 tsilk tsilga .tsilka31 ; vanaema vaatas pisarsilmil lapselast vanaimä kai latsõlast vesi silmänukan ; pisar tuli silma vesi tulľ silmä ; naer läbi pisarate naarminõ läbi iku ; nägin, kuidas tal pisarad voolasid ma näi, kuis täl silmäq joosiq ; kevadvihma soojad pisarad keväjädse vihma lämmäq pisoq ; kastepisar viitsilk

pisarane pisari|nõ -dsõ -st5

pisendama vähämbäs v kehväs tegemä vähändä|mä -q -83 ; ta ei peaks oma tähtsust pisendama tä ei piässiq hinnäst nii kehväs tegemä

pisiasi .väiko v tühi asi pu|tin -dina -dinat4 ki|põń -bõna -bõnat4 ; tema mäletab iga pisiasjagi timäl om egä putin meelen ; norib iga pisiasja pärast õiõndas egä väiko aśagaq ; unustasime mõned pisiasjad unõhtimiq mõ̭nõq väikoq aśaq

pisik pisilä|ne -se -st5 ; haigusi tekitavad pisikud haigõstegijäq pisiläseq ; teatri-, spordipisik tiatri-, spordipisiläne

pisike 1. t(s)ilľo - -t14 t(s)ilľokõ|nõ -sõ -ist8 tsipa - -t2 tsipakõ|nõ -sõ -ist8 tsipi - -t2 tsipike|ne -se -ist8 .väike|ne -se -ist8 .väiko - -t1 .väiku - -t1 ; meie köök on liiga pisike mi küüḱ om palľo väiku ; pisim kõ̭gõ tsillemb ; õunad olid pisikesed ja ussitanud ubinaq olliq väikuq ja vaglatõduq ; see on pisike viga taa om väiku hädä ; Tõnu oli Toomasest tükk maad pisem Tõnu olľ Toomassõst jupṕ maad tsillemb 2. latś latsõ last39 t(s)ilľokõ|nõ -sõ -ist8 ; naabritel on varsti pisikest oodata naabriil om pia tsilľokõist uutaq

pisitasa (.)tassa.kõistõ .hillä.tassa .hillä(.)tassa.kõistõ .aigopite(h)n ; hoone laguneb pisitasa hoonõq hillätassa lagonõs

piss pisi - -t2 kus|i -õ -t41

pissima pi|simä -ssiq -si57 kusõma kustaq kusõ72 mitmit kõrdo kusiskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; laps läks poti peale pissile latś lätś poti pääle kusõlõ ; pissis püksi kussi pükse

pissine pisi|ne -dse -st7 kusõ|nõ -dsõ -st7

pissitama kusõ|tama -taq -da82 kusõlõ vi̬i̬mä v .pandma ; läks koera pissitama lätś pinni kusõlõ viimä

piste .tsuskami|nõ -sõ -st5 .tsuskus -õ -t9 tsusahus* -õ -t9 .tsüsküs -e -t9 tsämbäh(t)üs -e -t9 läüḱ läügi .läüki37 ; mesinik sai mõne piste mesinik sai mõ̭nõ pinni ; valupiste pusk, tsuskaja, tsuskus ; kaebas rinnus pisteid kaivaś rõ̭nnon tsuskamiisi ; päikesepiste pääväplikś v pääväplõ̭nń ; erinevates pistetes tehtud ornament eri nõglatsuskuisigaq tett kiri ; tikkpiste pilu

pistik 1. .tepsli - -t1 .kahvli - -t1 ; pistikupesa tepsli ; unustas triikraua pistikupesast välja tõmbamata unõť triiḱravva hanna saina seest vällä tõ̭mmadaq 2. kasvot tśorgõq* .tśorkõ tśorgõt18 .tśorkõ-* ; taim hakkab pistikust kasvama kasv nakas tśorkõst kasuma ; oks-, varspistik tśorkõoss, tśorkõvarś

pistis mi̬i̬ľhää - -d50 meelehää - -d50 .määŕmi|ne -se -st5 käe.valgõ - -t3 ; andis arstile pistist anď tohtrilõ miiľhääd

pistma 1. .tsuskama tsusadaq .tsuska77 .tsüskämä tsüsädäq .tsüskä77 .tśorkama tśorgadaq .tśorka77 .tśurkama tśurgadaq .tśurka77 kõrras .topsama topsadaq .topsa77 tsämbähü|tmä -täq -dä62 ; laps pistis oma sõrmekese meepotti latś tśorgaś uma sõrmõkõsõ miipotti ; pistis niidi nõela taha ai niidi nõgla perrä ; pistsin lille rinda tsusksi lilli rõ̭nda ; pistis prae ahju tsusaś praadi ahjo ; pistis piibu põlema panď piibu palama ; pistsime marju kahe suu poolega pitsitimiq marjo katõ suupoolõgaq ; poisid pistsid jooksu poisiq panniq juuskma ; pistis kõva häälega nutma püürď kõva helügaq ikma ; pistis pea ukse vahelt sisse tsusaś pää ussõ vaihõlt sisse ; kuhu sa selle noa jälle oled pistnud? kohe sa taa väidse jälq olõt soorutanuq? ; pistmine tsuskus, tśorkaminõ 2. .tsuskama tsusadaq .tsuska77 .tsusḱma .tsuskiq tsusi63 .tsüsḱmä .tsüskiq tsüsi63 nõglu|tama -taq -da82 .läükämä läügädäq .läükä77 ; teist päeva pistab seljas tõist päivä tsusḱ sälä seen ; mingi okas pistis sõrme määnegiq nõgõľ tsusaś ńappo ; külje sees pistab küle seen tsusḱ v läükäs ; pistmine tsuskus, tśorkaminõ, tsuskaminõ

pistoda tsusas .tsuska tsusast23 tääḱ täägi .tääki37 tsusasḱ -i -it13

pistrik eläjät .pistri* - -t1

pisuhänd puuḱ puugi .puuki37 vi|täi -däjä -däjät4 ; pisuhänd vedanud peremehele varandust puuḱ vidänüq perremehele varandust

pisuke .väike|ne -se -ist8 .väiko - -t1 .väiku - -t1 t(s)ilľo - -t14 t(s)ilľokõ|nõ -sõ -ist5 tsipa - -t2 tsipakõ|nõ -sõ -ist8 tsipi - -t2 tsipike|ne -se -ist8 ; ta veel nii pisuke, et ema võtab vahel sülle timä viil nii väiku, et imä võtt vaihõpääl üskä ; graafikus tehti pisuke muutus aoplaani muudõti veidüq

pisut tsipakõ|nõ -sõ -ist8 tsipa - -t2 ki|põń -bõna -bõnat4 veidüq .veitü .veitüt m umak .veitüide m osak .veitüid1 .veitke|ne -se -ist8 veiďoq .veiťo veiďot m umak .veiťoidõ m osak .veiťoid18 vähäke|ne -se -ist8 veits(e) veiďokõ|nõ -sõ -ist8 veidüke|ne -se -ist8 tsutikõ|nõ -sõ -ist8 hõ̭ngukõ|nõ -sõ -ist8 pis|o -o -so26 pisokõ|nõ -sõ -ist8 teräke|ne -se -ist8 vähä suguperäst ; ta on pisut väsinud tä om tsipa väsünüq ; valu andis pisut järele valu and tsipakõsõ perrä ; räägime pisut kõ̭nõlõmiq veidükese ; lugu on pisut imelik lugu om veidüq andśak ; tee sees on pisut palju suhkrut tsäi seen om kipõń palľo tsukõrd ; pisut rohkem piso inämb ; ühest silmast ta veel pisut nägi tä ütest silmäst viil tühä iist näkḱ ; ma söön pisut ma süü väikselt

pits 1. pitś pitsi .pitsi37 ; heegelpits heegeldet pitś ; niplispits pulkõgaq koet pitś 2. tśark tśargu .tśarku37 tśaara|k -gu -kut13 pitś pitsi .pitsi37 topś topsi .topsi37 .topka - -t3 ; kallas pitsi viina täis vali tśargu viina täüs ; üks pits viina ütś topka viina ; pits viina klahv́ ; anna mulle üks pits viina! ängäq mullõ ütś klahv́!

pitsa pitsa - -t2

pitsat petsä|ť -di -tit13 .templi - -t1 ; pitsatsõrmus petsäťsõrmus

pitseerima petsä|tämä -täq -dä82 kinniq .pandma ; uks pitseeriti kinni usś panti petsädi alaq

pitser 1. petsä|ť -di -tit13 .templi - -t1 ; lööb pitseri peale lüü petsädi pääle 2. jälǵ jäle .jälge34 märḱ märgi .märki37

pitsitama mitmit kõrdo pitsite|(l)lemä -lläq -(l)le86 pitsi|tämä -täq -dä82 kõrras pitsähtä|mä -q -83 pitsähü|tmä -täq -dä11 ; pitsitas sõrmed rusikasse pitsiť sõrmõq rusikuhe ; tal ei läinud korda saladust välja pitsitada täl õ̭nnistu-us salahust vällä pitsitäq

pitsitus pitsitüs -e -t9 pitsitämi|ne -se -st5 ; tundsin südames valusat pitsitust tunni süämen halusat pitsitämist

piug vihv vihva .vihva30 viuhk viuha .viuhka32 (piidsa)ki̬i̬ľ (-)keele (-)ki̬i̬lt40 piitsk piidsa .piitska33

piuksatama tsiugahta|ma -q -83 tsiugahu|tma -taq -da62 tsüüdsähtä|mä -q -83 (p)iidsahta|ma -q -83 piugahta|ma -q -83 .piiksma .piiksuq piiksu64 ; hiir piuksatas seina vahel hiiŕ piiksahť saina vaihõl ; palga tõstmisest ei julgenud ta piuksatadagi palga nõstmisõst julgu es tä iidsahtagiq

piuksatus tsiugah(t)us -õ -t9 ; hiire piuksatus hiire piugahus

piuksuma .tsiikśmä .tsiiksüq tsiiksü64 .tsiukma .tsiukuq tsiugu64 .tsiukśma .tsiuksuq tsiuksu64 ; linnupojad piuksuvad toitu oodates tsirgukõsõq tsiikśväq süüki uutõn ; räägib peene piuksuva häälega kõ̭nõlõs piinü helügaq

plaadimängija plaadi.mänǵjä - -t3

plaan plaań plaani .plaani37 kav|a -a -va28 .märḱmi|ne -se -st5 märk märgo .märko37 ; tal oli kaval plaan täl olľ kavvaľ plaań ; tehti küll suuri plaane, kuid need ei teostunud tetti külh suuri plaanõ, a nuuq lää-äs täüde ; puhkuseplaan puhkusõplaań ; korteri plaan kortina plaań ; kaamera tõi saatejuhi suurde plaani kaamõra tõi saatõjuhi suurtõ plaani ; pidasime plaani, kuhu minna peimiq plaani, kohe minnäq ; tehke plaani järgi tekeq asja märgo perrä

plaanima .plaani pidämä .märḱmä .märkiq märgi63 plaani|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 plaani|tama -taq -da82 .plaańma .plaaniq plaani63 ; pidu plaaniti maal pidada pito märgiti maal pitäq ; ettekanne on plaanitud seminari lõppu ettekandminõ om plaanit seminääri lõppu

plaanipärane plaaniperäli|ne -dse -st5 plaani v märgo .perrä .plaani pite(h)n ; plaanipärane tegevus kandis vilja plaaniperäline tüü lätś kõrda ; plaanipäraselt plaani v märgo perrä

plaanitsema .plaani pidämä plaani|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 .märḱmä .märkiq märgi63 ; ta plaanitseb pikemat matka tä pidä plaani pikemb matk ette võttaq ; poisid plaanitsesid midagi kurja poiskõsõq märgeq midägiq kurja

plaanvanker plaań plaani .plaani37 laamõ|tś -dsi -tsit13 vuura - -t2

plaaster .plaastri - -t1 ; pipraplaaster piprõplaastri ; urvaplaaster kõosõir

plaaž peesü|platś -platsi -.platsi37 tsukõlus|vi̬i̬ŕ -veere -vi̬i̬rt40 plääś plääsi .plääsi37 ; päevitasime plaažil võtimiq plääsi pääl päivä

plaat plaať plaadi .plaati37 ; keraamilised plaadid savikiviplaadiq, saina- v põrmaduplaadiq ; CD-plaat lasõŕtsõ̭õ̭ŕ

pladin .plaadśna - -t3 pla|tin -dina -dinat4 ; pesu pesemise ajal käis ainult üks pladin mõsu mõskmisõ man ütś plaadśna käve õ̭nnõ ; tormas pladinal läbi vee juusḱ plaadśnagaq viist läbi ; vihmapladin katusel vihmalatin katussõ pääl

plagama pla|ga(ha)ma -kaq v -gadaq -ka v -gaha88 ärq ju̬u̬skma ; hamster pani puurist plagama hamstri panď puurist minemä

plagin pla|kin -gina -ginat4 .plakśna - -t3 k(l)a|pin -bina -binat4 ; kabjaplagin kabjaklapin

plagisema plagis|õma -taq -õ87 mitmit kõrdo .plakskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 .plaksõlõma -plaksõldaq .plaksõlõ86 ; lipp plagises tuules lipp plakskõli tuulõ käen ; tal oli nii külm, et hambad plagisesid täl olľ nii külm, et võtť hambaq plakśma v klõbisõma

plagistama plagista|ma -q -83 ; toonekurg plagistab nokka toonikurǵ plagistas nokki v lõgistas vasaragaq

plahvatama plahvahta|ma -q -83 ; märg püssirohi ei plahvata likõ püssäruuh plahvahta-aiq joht ; mul plahvatas lõpuks, mis ta tahtis lõpus ma sai arvo, midä tä tahť

plahvatus plahvah(t)us -õ -t9 ; gaasi-, pommiplahvatus gaasi-, pommiplahvahus ; plahvatusohtlik piirkond plahvahtaja (maa)nukk

plakat kuulutus -õ -t9 plaka|ť -di -tit13 saina|papõŕ -.paprõ -papõrd22 ; reklaam-, teatriplakat üleskitmis-, tiatrikuulutus

plaks plakś plaksi .plaksi37 (helle) plikś pliksi .pliksi37

plaksatama plaadsahta|ma -q -83 plaksahta|ma -q -83 ploksahta|ma -q -83 pliksahta|ma -q -38 ; püünisrauad plaksatasid kokku püvvüsseravvaq plaadsahtiq kokko ; piits plaksatas piitsk pliksahť

plaksatus plaksah(t)us -õ -t9 ploksah(t)us -õ -t9 (helle) pliksah(t)us -õ -t9 ; kostis õhupüssi plaksatus kuuldu õhupüssä plikś

plaksuma .plakśma .plaksiq plaksi64 .plokśma .ploksiq ploksi63 (hellelt) .plikśma .pliksiq pliksi63 .plakskõ(l)lõma .plaksõlõma ; pesu plaksub tuule käes mõsu plakskõlõs tuulõ käen ; marjad hakkasid keedes potis plaksuma maŕaq naksiq potin keien plokśma

plaksumine .plaadśna - -t3 .plakśna - -t3 .plokśna - -t3 (helle) .plikśna - -t3

plaksutama kässi kokko .pesmä v lü̬ü̬mä plaksu|tama -taq -da82 plaadsu|tama -taq -da82 ; plaksutas käsi lei kässi kokko

planeerima 1. plaani|tama -taq -da82 .märḱmä .märkiq märgi63 .plaańma .plaaniq plaani63 ; kursus planeeriti kahele semestrile kursus rehkendedi katõ semmestri pääle 2. .laugõlõma lavvõldaq .laugõlõ86 3. tasatsõs tegemä silestä|mä -q -83

planeet hoďos* -(s)õ -t11 hoďo|tähť* -tähe -.tähte34 plannõ|ť -di -tit13 ; Maa on üks Päikesesüsteemi planeet Maa om ütś Pääväsüstemi hoďotähť

plank planḱ plangi .planki37 plank plangu .planku37 ; paksud plangud on virnas paksuq plangiq ommaq kihin ; poiss ronib üle plangu poisś roni üle aia ; plankaed plankaid ; plankudest planginõ

plankton .plank|toń -toni -.tonni38 pogi|nits -nitsa -.nitsa30 hõľos* -(s)õ -t 11 m osak -sit (vii)pudu|rits* -ritsa -.ritsa30 ; kalamaimud toituvad planktonist kalamaimuq sööväq puduritsa

plartsutama plaadsu|tama -taq -da82 ; plartsutamine plaadśna

plasku pläsku - -t2 plaaska - -t2

plast = plastik plasť plasti .plasti37 ; plastämber plasťpanǵ ; plastreha plasťriha

plastiliin plastõ|liiń -liini -.liini37

plats platś platsi .platsi37 ; kirikuesine plats kerigu iin platś ; kuldnokad on platsis kuldnokiq ommaq platsin

platvorm lav|a -a -va28 sild silla .silda33 trep|ṕ -i -pi37 põllõq .põldõ põllõt18 ; vaateplatvorm kaemislava, kaemiskotus ; platvormtallad platõq

pleegitama pal|a(ha)ma -laq v -adaq -la v -aha88 ; pleegitatud kangas palat rõivas

pleegitus pli̬i̬ḱ pleegi pli̬i̬ki37 ; pleegitusaine pliiḱ

pleekaed (aid, kon rõivast vms pleegitedi) pleegi|aid -aia -.aida33 pli̬i̬ḱ|aid -aia -.aida33

pleekima pli̬i̬küma pli̬i̬küdäq pleegü79 pli̬i̬ḱmä pli̬i̬kiq pleegi63 valõh(t)u|ma -daq -84 palahu|ma -daq -84 ; linane kangas asetati aiale pleekima linanõ kangas panti aia pääle valõhuma

plehku: plehku panema ärq pagõma;

pleier .mänǵjä - -t3 pleie|ŕ -ri -rit4 tsibimak|ḱ* -i -ki37

plekieemaldi pleki.häötäjä - -t3 pleki.võtja - -t3 pleki.kaotaja - -t3

plekikäärid m pleki|kääriq -.kääre -.kääre37

plekiline .pleḱliga|nõ -dsõ -st5 pleki|ne -dse -st7 plekkegaq .plaḱliga|nõ -dsõ -st5 plakõ|nõ -dsõ -st7 ; plekiline laudlina plekkegaq lavvalina

plekk 1. plek|ḱ -i -ki37 ; diivanil olid punase veini plekid sohva pääl olliq verevä veini plekiq ; plekitu plekeldäq ; tal olevat kopsus plekid täl olõvat tävve pääl plekiq 2. plek|ḱ -i -ki37 ; aknalaua plekile sajab vihma aknõlavva pleki pääle satas vihma ; plekiga katma plekitämä ; tsinkplekk tsinḱplekḱ ; plekist plekine, plekist, karranõ ; plekist kruus plekist kruuś

plekknõu kard karra .karda33 plekine annoḿ

plekksepp plekḱsep|p -ä -pä35 kardsep|p -ä -pä35

plenaaristung täüsko|go -go -ko26 täüskogo istanǵ

plii tsiatin|a -a -na28 tin|a -a -na28

pliiats pleiä|tś -dsi -tsit13 plövvä|tś -dsi -tsit13 plüvvä|tś -dsi -tsit13 ; pliiatsijoonistus pleiädsigaq tett joonistus ; pliiatsiteritaja pleiädsiteritäjä ; värvipliiatsid värmilidseq pleiädsiq ; viltpliiatsid vildigaq ; pliiatsi süsi pura, terä

pliit pliiť pliidi .pliiti37 ; panen tule pliidi alla tii tulõ pliidi alaq ; gaasipliit gaasipliiť ; pliidipuud pliidipuuq

plika .tütri|k -gu -kku38 näio - -t2 ka|bo -bo -po26 .latśkõ|nõ -sõ -ist8 plika - -t2 trihka - -t2 ; selle plika järele on kõik poisid hullud taa tütrigu perrä ommaq kõ̭iḱ poisiq ulliq

plinder hä|dä -dä -tä24 .plindri - -t1 ; plindris hädän, nusnikun, paklin

plink 1. planḱ plangi .planki37 plantś plandsi .plantsi37 plinḱ plingi .plinki37 ; plink savimaa plinḱ v planḱ savimaa 2. vilgahus -õ -t9 vilgutus -õ -t9 .vilksna - -t3 .pli(n)kśmi|ne -se -st5 .plinḱmi|ne -se -st5 vilgutõlõmi|nõ -sõ -st5

plinkima .pilkśma .pilksiq pilksi13 .pli(n)kśmä .pli(n)ksiq pli(n)ksi63 mitmit kõrdo .pilkśkõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 piluhõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 vilgutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86

plokk 1. plok|ḱ -i -ki37 pluk|ḱ -i -ki37 ; plokkidest maja plokõst maja ; ostis kaks plokki sigarette osť katś plokki suitsõ 2. plok|ḱ -i -ki37 ; vinnasid ploki abil koorma üles vinssiq plokigaq kuurma üles

plombeerima .ploḿma .plommiq plommi63 .plommi .pandma plommi ala(q) .pandma ; plombeeritud hammas plommi ala pant hammas ; plombeeritud pargipuud täüdedüq v parandõduq pargipuuq

plomm plomḿ plommi .plommi37

plonn plunń plunni .plunni37 plönń plönni .plönni37 plonń plonni .plonni37

ploom plu̬u̬ḿ ploomi plu̬u̬mi37 liiv liiva .liiva30 liivakõ|nõ -sõ -ist8 liiva|mari -maŕa -.marja43

ploomipuu plu̬u̬ḿ ploomi plu̬u̬mi37 liivapuu - -d50

pluss plüsś plüssi .plüssi37 plusś plussi .plussi37 ; plussmärk plüsśmärḱ ; kaks pluss kaks võrdub neli katś ja katś tege kokko neli ; õhutemperatuur on pluss kakskümmend kraadi lämmind om katśkümmend kraati ; vastus on viis pluss vastus viiś plüsś ; talle mõisteti kakskümmend viis pluss viis aastat tä sai katśkümmend viiś plusś viiś ; tema suur pluss on keelteoskus timä suurõs plüssis om kiilimõistminõ ; ilmaennustus lubab homseks plusskraade ilmateedüstüs lupa hummõni(dsõ)s lämmäkraatõ ; õige vastus andis viis plusspunkti õigõ vastus anď viiś plüsśpunkti

pluus pluusõ - -t2 päävä|särḱ -särgi -.särki37 hamõq .hammõ hamõt18 hamõh .hammõ hamõht20 ; siidpluus siidipluusõ ; tuulepluus tuulõpluusõ

plõgin (p)lõ|kin -gina -ginat4 pla|kin -gina -ginat4 klõ|pin -bina -binat4 ; püssiluku plõgin püssäluku lõkin ; kirjutusmasina plõgin kirotusmassina klõpin

plõgisema (p)lõgis|õma -taq -õ87 plõka|tama -taq -da82 klõbis|õma -taq -õ87 mitmit kõrdo plõkkõlõma plõkõldaq plõkkõlõ86

plõks plõkś plõksi .plõksi37 klõpś klõpsi .klõpsi37 tsikś tsiksi .tsiksi37 tsiksahus -õ -t9 ; lukk läheb plõksuga kinni lukk lätt plõksigaq kinniq

plõksatama (p)lõksahta|ma -q -83 klõpsahta|ma -q -83

plõksatus (p)lõksah(t)us -õ -t9 klõpsah(t)us -õ -t9

plõksuma .plõkśma .plõksiq plõksi63 .klõpśma .klõpsiq klõpsi63 tsikśmä .tsiksiq tsiksi63 ; fotoaparaadid plõksuvad pildimassinaq plõkśvaq v tsikśväq

plõksumine .(p)lõkśna - -t3 .klõpśna - -t3 .tsikśnä - -t3

plõksutama plõksu|tama -taq -da82 klõpsu|tama -taq -da82 tsiksuta|ma -taq -da82 mitmit kõrdo pliksutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; plõksutab kääridega pliksutõllõs kääregaq

plära (p)lär|ä -ä -rä24 por|i -i -ri26 lor|i -i -ri26 por|a -a -ra26 porgatus -õ -t9 hausś hausi .haussi37 ; ei jõua mina enam sinu plära kuulata jovva-iq maq inämb su porri kullõldaq ; raadiost tulev plära käib närvidele raadioplärä käü närve pääle

plärama .plärrämä plärrädäq .plärrä77 jutu|tama -taq -da82 porri ajama lopa|tama -taq -da82 mulga|tama -taq -da82 ; mis sa plärad, ole vait! midäs sa mulgatat, olõq vaiki!

plärin plär|rin -inä -inät4 pär|rin -inä -inät4 ; muruniiduk teeb hirmsat plärinat moroniitjä tege hirmsat plärinät

plärisema päris|emä -täq -e87 .pärrämä pärrädäq .pärrä77 ; äratuskell hakkas plärisema kell nakaś plärisemä

pläristama p(l)äristä|mä -q -83 ; pläristas oma võrriga küla vahel plärisť uma võrrigaq külä vaihõl

plärtsatama plärdsähtä|mä -q -83 plardsahta|ma -q -83 plärdsätü|mä -däq -84 plardsatu|ma -daq -84 ; konnad plärtsatasid vette kunnaq plärdsähtiq vette

plärtsuma .plärtse|(l)lemä -lläq -(l)le86 ; pori plärtsub jalgade all muda lirts jalgo all ; ärge plärtsuge, hakake koristama! haukõ-õiq vasta, naakõq kraaḿma!

pläru plär|o -o -ro26 pilosḱ -i -it13 pirosḱ -i -it13 .vilka .vilka .vilkat2 ; plärutäis plärojago ; pläru keerama vilkat käändmä

plätserdama plätserdä|mä -q -83 plötserdä|mä -q -83 patsõrda|ma -q -83 plökerdä|mä -q -83 ; laps plätserdab poris latś plätserdäs mua seen ; plätserdas pildi valmis plötserď pildi valmis

plätsima potsõrda|ma -q -83 ; plätsib liivakooke potsõrdas liivakuukõ

plöga: saapad on plögaga koos saapaq ommaq muagaq kuun;

pobin po|pin -bina -binat4 pom|min -ina -inat4 põ|pin -bina -binat4 ; tüdruk luges pobinal raamatut tütäŕlatś lugi helügaq raamatut

pobiseja pobimok|k -a -ka31

podin .plorkśna - -t3 po|tin -dina -dinat4 põ|pin -bina -binat4 ; puder keeb podinal pudõr kiis ku plorkśna

podisema .tassa ki̬i̬mä todis|õma -taq -õ87 ; supipada podiseb pliidil leemepada kiis tassa

poeem .luulõlu|gu -u -ku27 jutu|laul -laulu -.laulu37 poeema - -t3 lugu|laul -laulu -.laulu37

poeesia luulõq .luulõ luulõt18 laulõq* .laulõ laulõt18 m lauluq .laulõ .laulõ37 värsiq .värsse .värsse37

poeet luulõtaja - -t3

poeetika poeeti|ga - -kat3

poeetiline .luulõ-

poeg poig puja v poja .poiga m päälek pujõlõ v .poelõ32 ; neil on kaks poega näil om katś poiga ; meil on poegadega ja poegadeta lammas meil om pujõlinõ ( v poelinõ v pujalinõ) ja pujõldaq lammas ; mägede pojad välgutasid nuge mägiläseq välgüdiq väitsi ; pojapoeg pojapoig ; pojatütar pojatütäŕ

poegima .poignõ|ma .poignõdaq v pujõdaq v .poedaq -89 .poigi|ma -daq -80 ; viis korda poeginud lehm viiś kõrda nüsmä tulnuq lehm

poetama tsilgu|tama -taq -da82 pu̬u̬tma pu̬u̬taq pooda61 .tsuskama tsusadaq .tsuska77 .topsama topsadaq .topsa77 ; poetas kommipaberi maha visaś kompvegipaprõ maaha ; poetas õunasüdame voodi taha tsilguť ubinasüäme sängü taadõ ; kiri on ukse vahele poetatud kiri om ussõ vaihõlõ tsusat ; poetab kaladele saia puut kalolõ saia ; lapsed poetasid kausitäie ube latsõq kõdridsiq kausitävve upõ ; ta ei poetanud sõnagi tä lausu es sõ̭nnagiq

poetess luulõtaja - -t3

pogri pogri|ts -dsa -tsat13 vangi|maja -maja -majja v -maia28 kinniq|maja -maja -majja v -maia28 ; ta pisteti pokri tä panti kinniq

pohl palohk -a -at13 palo|k -ga -kat13 ; käisime pohlal kävemiq palohkin v palohkil ; pohlamoos palohkasahvť

pohmelus .haigõ pää hur|ril -ila -ilat4 kam|u -u -mu26 pohmõl -a -at4 ; pohmeluses olema hurril olõma ; eile jõi, täna on pohmeluses eeläq jõi, täämbä om viil kamu pään

poi poi - -d53 mere|märḱ -märgi -.märki37

poikvel(e) poi(g)ulõ .poiku .poikuisi poiuku(l)laq .poikullaq .poik(u)vallaq poiuka(l)laq .poikallaq .poikva(l)lõ .poikvi(l)lõ .poikõ(l)lõ ; uks on poikvel usś om poiulõ

poisike .poiskõ|nõ -sõ -ist8 .poiskõsõ|ots -otsa -.otsa31 .poiskõsõ|kunn -kunna -.kunna31 tatťnõ̭n|a -a -na28 tśurakõ|nõ -sõ -ist8 ; see nüüd mõni mees, see on veel poisike taa no määne miiś, taa om viil tatťnõ̭na ; see pole enam poisike, see on juba mees taa olõ-iq inämb poiskõnõ, taa om joba miiś ; poisike on selline, kes teeb koerusi – mõni ei saa elu lõpuni meheks tśura om sääne, kiä koiruisi tege – mõ̭ni saa eiq elo otsaniq mehes

poisiohtu .poiskõsõ|nõ -dsõ -st7

poiss poisś poisi .poissi37 .poiskõ|nõ -sõ -ist8 tśur|a -a -ra26 põ̭nń põ̭nni .põ̭nni37 .puika - -t3 (tõistlinõ) jorsś jorsi .jorssi37 ; see on nii suur poiss, teeb juba koerusi taa om jo tśura, taa tege jo koiruisi ; karjapoiss kaŕatśura ; väike poiss poiskõsõots, poiskõsõplõkś ; poisipõnn poisipõ̭nń ; olen Annikvere poiss ma olõ Annikvere miiś ; oh sa poiss, kui palju seeni! või taivakõnõ, ku palľo siini! ; oh sa poiss! või vanakõnõ!

poissmees poisś|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

pojeng pu|jenǵ -jengi -.jengi37 puiõnǵ -i -it13

pokaal jalagaq klaaś .pikri - -t1 maŕaviina|klaaś -klaasi -.klaasi37 ; jõime pokaali šampanjat jõimiq klaasitävve vatuveini

pokker pokõŕ -i -it4 .pokri - -t1

poks pokś poksi .poksi37

poksama .poksama poksadaq .poksa77 .pusksama pusastaq .pusksa76 .puskama pusadaq .puska77 ; üks oinas poksas teist ütś oinas pusaś tõist

poksima .pokśma .poksiq poksi63 .pusklõma pusõldaq .pusklõ78 ; poksija poksja ; noored oinad poksivad isekeskis noorõq päriq pusklõsõq hindävaihõl ; poeg käib poksitrennis poig käü poksitrenni

poku mätäs|pää - -d52 soka|puhm -puhma -.puhma31 tarna|puhm -puhma -.puhma31

polaarjoon naba|ju̬u̬ń -joonõ -ju̬u̬nt40 naba|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37 ; põhjapolaarjoon põḣapoolinõ nabajuuń

polaarne naba- katõ poolõgaq ; polaarne kliima nabavüü ilmastu

polaarpäev naba|päiv -päävä -.päivä35

polaarrebane ijäre|päń -bäse -bäst12

polaaröö nabaü̬ü̬ - -d51 (põh'an) põḣaü̬ü̬ - -d51

pole olõ-i(q) olõ-õi(q) ei olõq

poleemika vaiõlus -õ -st9 ; puhkes kõva poleemika lätś kõvas vaiõlusõs (valla)

poleerima pu|li̬i̬ŕmä -li̬i̬riq -leeri63 .läükmä lü̬ü̬mä v hõ̭õ̭rdma

poliis kimmätüs|papõŕ -.paprõ -papõrd22 kinnütüs|papõŕ -.paprõ -papõrd22

poliitik poliiti|k -gu -kut13

poliitika poliiti|ga -ga -kat3 ; onupojapoliitika umamehepoliitiga

poliitiline poliitili|nõ -dsõ -st5 ; poliitiline võitlus poliitilinõ võigõlus

polikliinik polikliini|k -gu -kut13

politsei pólitsei - -d2 ; politseijaoskond politseijaoskund ; kriminaalpolitsei kriminaaľpolitsei ; politseinikud töötavad politseis politseiq tüütäseq politsein ; politseiauto politseimassin

politseinik pólitsei - -d2

polk polk polgu .polku37 rüge|menť -mendi -.menti37

polka .polka - -t3

polkovnik polkovni|k -gu -kku38 polku|ninǵ† -ningi -.ningi37

polster .polstri - -t1

polsterdama vu̬u̬drit .pandma .putsama putsadaq .putsa77 putsõnda|ma -q -83 .pehmembäs tegemä ; tugitoolid polsterdati nahaga kreslaq lüüdiq nahagaq üle ; sulgedega polsterdatud linnupesa pudsajidõgaq voodõrdõt tsirgupesä

polt polť poldi .polti37

poluvernik poluverni|k -gu -kut13 polvõ|rits -ritsa -.ritsa30 .tśurkla|nõ -sõ -st5 segävereli|ne -dse -st5

polü- hulga- .mitmõ- palľo- ; polüglott palľokeeline ; polügaamia mitmõnaasõpidämine ; polüfooniline mitmõkõlalinõ

polügoon laskõ|väli -vä(l)lä -.väljä v -.vällä43 haŕotus|platś -platsi -.platsi37

pomin pom|min -ina -inat4 po|pin -bina -binat4 ton|nin -ina -inat4 ; vastuseks kostus ainult pominat vastussõs kostu õ̭nnõ pominat

pomm pomḿ pommi .pommi37 ; pommiplahvatus pommiplahvahus ; kaalu-, kellapommid kaalu-, kelläpommiq ; pommiauk pommihaud

pommima .vaunama vaunadaq .vauna77 .vällä pitsitämä v preśmä lun|ima -niq -i57 mustõlda|ma -q -38 ; poisid pommisid väiksematelt raha poiskõsõq vaunassiq vähämbide käest rahha

pommitama .pommõ .pilma pommi|tama -taq -da82 ; lennukid pommitasid linna linnugiq pilliq liina pommõ ; pommitaja pommikülbjä, pommihiitjä ; pommitamine pommipil(d)minõ, pommitaminõ ; toimetust pommitati telefonikõnedega toimõndust kiusati telefonikõ̭nnidõgaq

poni pon|i -i -ni26

ponnistama .puńma .punniq punni63 .väütämä väüdädäq .väütä v .väüdä77 .preśmä .pressiq pressi63 ; milleks ponnistada, kui saab lihtsamalt? misjaos punniq, ku saa niisamagiq?

ponnistus .puńmi|nõ -sõ -st5 .väütämi|ne -se -st5 pingutami|nõ -sõ -st5 .preśmi|ne -se -st5 ; arstid tegid meeleheitlikke ponnistusi, kuid elu päästa ei õnnestunud tohtriq väüdiq külh viimätses, a ello pästäq es lääq õ̭nnõs

pontoon pontu̬u̬ń pontooni pontu̬u̬ni37 .pontoń pontoni .pon.tonni37 püt|t -ü -tü37 ; pontoonsild nahksild

pontsakas pondśo - -t2

pontšik pondsi|k -gu -kut13 rasvapiira|k -gu -kut13 tsõõri|sai -saia -.saia30 pärimun|a -a -na26

pood pu̬u̬ť poodi pu̬u̬ti37 ; kommi-, kala-, toidu-,riidepood kumpvegi-, kala-, söögi-, rõivapuuť ; poest tuleb leiba tuua poodi mant tulõ leibä tuvvaq ; läks poodi lätś poodi manoq ; poe omanik poodiśaks, poodimiiś, kaupmiiś ; poepidaja puuťnik ; poemüüja kaupmiiś, poodimüüjä ; poemees poodimiiś

poodium lav|a -a -va28 püüne - -t1 la|ba -ba -pa28 tõr|a -a -ra26

poodlema pu̬u̬tõ pite(h)n .käümä

poodu pu̬u̬du - -t1

poogen 1. pu̬u̬gna - -t3 ; poogen sisaldab tavaliselt 16 lehekülge üten puugnan om hariligult 16 lehekülge 2. muus pu̬u̬gna - -t3 ; viiulipoogen kiigapuugna

pookima pu̬u̬ḱma pu̬u̬kiq poogi61 jak|kama -adaq -ka77 ; aednik pookis õunapuid aidnik puukõ uibiid ; talle on veider hüüdnimi külge poogitud tälle om andśak kutsunimi külge poogit

pookoks kasvot jak|k -u -ku37

pool pu̬u̬l ; mõlemal pool teed kasvavad puud mõlõmbal puul tiid kasusõq puuq ; olin sõbra pool olli sõbra puul ; ma olen teie pool käinud ma olõ tiiq puul käünüq ; olen elanud mitmel pool olõ mitmõl puul elänüq ; igal pool egän paigan, kõ̭igipooli

pool (poole) pu̬u̬ľ poolõ pu̬u̬lt40 ; pool liitrit piima puuľ liitrit piimä ; enam kui pool kuud rohkõmb puult kuud ; sain kingad poole hinnaga sai kängäq poolõ hinnagaq ; sellest pole poole sõnagagi räägitud taast olõ-õiq puult sõ̭nnagiq kõ̭nõld ; elu heledam pool elo parõmb puuľ ; võistlevad pooled võikõlõvaq poolõq ; kahe poolega uks katõ poolõgaq usś ; poole rohkem tõõsõvõrra rohkõmb

pool (pooli) pu̬u̬ľ pooli pu̬u̬li37 ; hakkas niiti poolile kerima nakaś niiti pooli pääle kerimä

poola poola ; Poola lagi Poola lagi ; poola keel poola kiiľ ; oskab poola keelt mõist poola kiilt

poolaasta pu̬u̬ľ.aasta|k -ga -kka38 v -gat13 ; teisel poolaastal tõsõl poolõl ajastajal

poolaeg pu̬u̬ľ|aig -ao -.aigo36 ; meie võistkond kaotas esimesel poolajal, kuid võitis mängu edimäne puuľaig miiq meheq kaodiq, a mängo võidiq

poolakas poolakõ|nõ -sõ -ist8

pooldama pu̬u̬lt olõma poolõ .hoitma hääs .kitmä tugõ(hõ)ma tukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88 ; ettepanekut pooldati olti ettepanõgi puult ; pooldaja poolõhoitja, puult olõja ; rahupooldaja rahutugõja

poole poolõ ; nad tulevad meie poole nääq tulõvaq miiq poolõ ; igale poole kõ̭iki paiko

pooleaastane poolõ.aastaga|nõ -dsõ -st5 poolõ.aasta|nõ -dsõ -st7 poolõ.aastali|nõ -dsõ -st5 ; pooleaastane laps poolõaastaganõ latś ; pooleaastane leping poolõ aasta pääle kontrahť

poolehoid (poolõ).hoitmi|nõ -sõ -st5 ; ettepanek leidis poolehoidu ettepanõḱ sai kittäq ; poolehoidja poolõhoitja

pooleks poolõs katõs

pooleldi poolõldõ poolõ.listõ poolõlidsõlt poolõhuisi ; pooleldi lagunenud maja poolõhuisi ärqlaonuq tarõ ; ta on pooleldi eestlane, pooleldi soomlane tä om puuľ iisťläne, puuľ suumlanõ

pooleli poolõ pääl poolikallaq poolikullaq poolõlõ ; pooleliolev ehitis poolikullaq ehitüs ; mul on hea raamat pooleli mul om hää raamat poolõ pääl

poolest poolõst peräst .kotsilt ; hinna poolest sobiv kaup hinna peräst kaup passis ; aastate poolest alles noor mees aastidõ poolõst viil nuuŕ miiś ; minu poolest tehku, mis tahab muq peräst tekkeq miä taht ; hoonestuse poolest huvitav linnaosa huunidõ kotsilt huvitav liinaosa ; kõige kenam poiss külas nii keha kui näo poolest üle külä kõ̭gõ kinämb poisś, kundilõ ni näolõ

pooleteramees (poolõ)teräke|ne -se -ist8 poolõterä|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

poolik pooli|k -gu -kut13 ; poolik pudel poolik putõľ ; poolik tõde poolik tõtõ ; õhtupoolik õdaguspoolik

poolitama poolõs tegemä poolõnda|ma -q -83 ; oja poolitab talumaad oja jaga talomaaq poolõs ; sõna on valesti poolitatud sõ̭na om võlssi poolõndõt

pooljuht pu̬u̬ľ|juhť -juhi -.juhti36

poolkasukas pu̬u̬ľkask poolõ.kaska pu̬u̬lt.kaskat48 jupṕ|kask -.kaska -.kaskat48

poolkuu pu̬u̬ľkuu - -d50

poolkõrb pu̬u̬ľ.kõrbõ - -t3 võso.kõrbõ* - -t3

poolmuidu pu̬u̬ľilma pia ilma i̬i̬st pu̬u̬ľmuido odavahe odavalõ ; ostsin selle jaki poolmuidu osti taa kuhti pia ilma iist

poolne pooli|nõ -dsõ -st7 pu̬u̬l|nõ -sõ -sõt6 ; maanteepoolne aken tiipoolinõ akõń ; parempoolne liiklus hüväpoolinõ liikminõ

poolpidune pu̬u̬ľpido|nõ -dsõ -st7 pu̬u̬ľ.peo|nõ -dsõ -st7 kesk|peet -.peetü -.peetüt1 hõel hõela .hõela30 kulunu|q - -t1 ; poolpidused kingad hõelaq kängidsäq ; käib poolpiduses ülikonnas käü puuľpeodsõ ülikunnagaq

poolpime (inemise kotsilõ) pu̬u̬ľpümme - -t14 (ilm) pu̬u̬ľ.valgõ - -t3

poolpüsti pu̬u̬ľ.pistü

poolpüstine pu̬u̬ľpistüli|ne -dse -st5

poolsaar pu̬u̬ľ|saaŕ -saarõ -saart40 nõ̭n|a -a -na28 nuk|k -a -ka31 saaŕ saarõ saart40 ; Noarootsi poolsaar Noaroodsi saaŕ

poolsada pu̬u̬ľsada poolõsaa pu̬u̬ltsata29

poolsurnu(d) pu̬u̬ľkool(n)u|q - -t1 poolõeloli|nõ -(d)sõ -st5 poolõ elogaq

poolt pu̬u̬lt ; tulin linna poolt tulli liina puult ; iga laps saab valla poolt jõulukingiks kommikoti egä latś saa valla puult joulukingitüses kumpvegikoti ; kõrgemalt poolt tulnud käsk korõmbalt tulnuq käsk ; väljastpoolt välästpuult ; ma olen sinu poolt ma olõ suq puult ; kõik hääletasid poolt kõ̭iḱ anniq puulthelü ; tulin eile vanaema poolt tulli eeläq vanaimä puult

pooltald pu̬u̬ľtall poolõtalla pu̬u̬lt.talla33

poolteist pu̬u̬ľtõist poolõtõõsõ pu̬u̬lttõist8

pooltoode pu̬u̬ľvalmis kaup ; pooltooted ja valmistooted puuľvalmiq ja valmiq kaubaq

pooltoores pu̬u̬ľ|toorõs -tu̬u̬rõ -toorõst22 pu̬u̬ľ|valmis -.valmi -valmist22 rõhk† rõha .rõhka32 rõ̭õ̭n† rõõna rõ̭õ̭'na31 ; marjad on veel pooltoored maŕaq ommaq viil puuľvalmiq ; toit pole valmis keenud, on veel pooltoores süüḱ olõ-iq ärq keenüq, om rõ̭õ̭n viil ; oad, herned, kapsad, kartulid on keedetud, kuid pooltooreks jäänud uaq, herneq, kapstaq, kardohkaq ommaq keededüq, a rõhas jäänüq ; pooltoorelt rõ(õ)halt

pooltühi pu̬u̬ľ|tühi -tühä -.tühjä44 pu̬u̬ľ|täüs -tävve -täüt49

pooluni: poolunes koolussin, kassikoolussin, soekoolussin, kõtťkoolussin, kurussillaq, kurussin, unõvirussin;

poolus pu̬u̬ľ poolõ pu̬u̬lt40 (luudustiidüsen) na|ba -ba -pa28 ; taevapoolus taivanaba ; magnetil on kaks poolust magnõtil om katś puult

poolvend pu̬u̬ľveli poolõve(l)le pu̬u̬lt.veljä v pu̬u̬lt.velle43 ; ta on mu poolvend tä om mu(l) puuľveljä ; poolvennad puuľvelidseq

poolõde pu̬u̬ľsõ̭saŕ poolõsõ̭sara v poolõsõ̭sarõ pu̬u̬ltsõ̭sard12

poolärkvel kurussillaq kurussi(h)n pu̬u̬ľkuulussillaq virvessilläq virvessi(h)n koolussi(h)n kassikoolussi(h)n soekoolussi(h)n kõtťkoolussi(h)n

poom pu̬u̬ḿ poomi pu̬u̬mi37 ; poom tõmbab purje pingule puuḿ tõ̭mbas puŕo trammi ; teeb poomil harjutusi tege poomi pääl haŕotuisi ; kangutab poomiga kive kangutas kangõgaq kivve

pooma pu̬u̬ma puvvaq pu̬u̬ 54 min 1. ja 3. k .poi(õ) seto kiil' käkistä|mä -q -83 ; kurjategija poodi üles kuŕatekij puudi üles ; lehm poos end ära lehm poi hindä ärq ; lips poob lips pitsitäs v puu ; lähen poon ennast puu otsa lää käkistä hindä puuhhõ

poomkant mõts pu̬u̬ḿ|kanť -kandi -.kanti37 ; poomkantlaud puuḿkanťlaud, laud om puuḿkanti ; poomkantpruss puuḿkanťprusś, prusś om puuḿkanti

poonima vaha|tama -taq -da82 vahagaq hõ̭õ̭r(d)ma v .nühḱmä

poonu poonu|q - -t1 ; poonu rippus küünis tala küljes poonuq rippu küünün tala külen

poor mulgukõ|nõ -sõ -ist8 mulk mulgu .mulku37 oosõkõ|nõ -sõ -ist8 torokõ|nõ -sõ -ist8 ; nahapoor higimulk

poorne .mulkliga|nõ -dsõ -st7 toroli|nõ -dsõ -st7 u̬u̬sliga|nõ -dsõ -st7 mulgõli|nõ -dsõ -st5 ; poorne jää nõglalinõ ijä ; poorne šokolaad vatliganõ sokolaať

poort portõ - -t2 pordõ - -t2 vi̬i̬ŕ veere vi̬i̬rt40 ; tapeedi ülemine serv kaeti poordiga sainapaprõ ülemädse veere pääle panti portõ ; punaste poortidega jakk verevide viirigaq kuhť ; laeva vasak, parem poort laiva hää, kura külǵ

poos olõ|ḱ -gi -kit13 kihäolõ|ḱ -gi -kit13 poosõ - -t2 saisang -u -ut13 ; otsis mugavamat poosi otsõ parõmbat poosõt ; mõned suitsetavad poosi pärast mõ̭nõq tõ̭mbasõq suitsu moodu peräst

poosetama poosõ|tama -taq -da82 uhkõnda|ma -q -83 .näütämä näüdädäq .näütä v .näüdä77

pootshaak .haakri - -t1 pru̬u̬s|hank -hangu -.hanku37 puuss|haaḱ -haagi -.haaki37 tsekś tseksi .tseksi37

pootsman pu̬u̬ts|mań -mani -.manni38

popkorn plokś|maiś* -maisi -.maisi37

popp pop|ṕ -i -pi37 ; reisimine on popp reiśmine om popṕ

poppi: poppi tegema poppi tegemä

popsima .popśma .popsiq popsi63 .pokśma .poksiq poksi63 .vopśma .vopsiq vopsi63

popsutama popsu|tama -taq -da82 põpa|tama -taq -da82 ; traktor popsutab kraavipervel traktoŕ põpatas kraaviperve pääl

populaarne pópu.laar|nõ -sõ -sõt6 pop|ṕ -i -pi37 ; populaarne poliitik tunnõt v teedäq poliitik

populaarsus: otsib odavat populaarsust taht odavalõ tunnõtus saiaq

populariseerima .rahva sekkä vi̬i̬mä tunnõtus tegemä v kõ̭nõlõma

populatsioon 1. elänik|kund -kunna -.kunda32 rahvas .rahva rahvast22 m inemiseq ine.miisi ine.miisi5 2. kogo|kund* -kunna -.kunda32 ; metsikute põhjapõtrade populatsioon mõtsikidõ põḣapõtro kogokund ; lindude populatsioon m tsirguq

poputama .hellämä hellädäq .hellä77 kuku|tama -taq -da82 nunńo|tama -taq -da82 muna|tama -taq -da82 titata|ma -q -83 ; priskeks poputatud põrsad tublis söödedüq põrsaq ; küll ta sanatooriumis üles poputatakse külh tä sanatooriumin ärq nunńotõdas

porduelu .portus -õ -t9 port pordo .porto37

porgand põrǵnas .põrḱna põrǵnast22 .põrḱnas .põrḱna .põrḱnat15 porgõń .porḱna porḱnast22 ; joob porgandimahla juu põrḱnamahla ; paljas nagu porgand ihoalastõllaq v paľas niguq kunn v paľas niguq piiť ; tal on porgandivärvi juuksed täl ommaq põrḱnakarva hiusõq

pori mu|da -a -ta27 pask pasa .paska33 supatus -õ -t9 por|i -i -ri26 (paks ja haisva) .pürgli - -t1 pürgätüs -e -t9 ; auto jäi porri kinni auto jäi mutta kinniq ; poriauk pürgätüs, hapatus ; sealauda taga oli suur poriauk tsialauda takan olľ pürgätüs

porikumm mualapa|tś -dsi -tsit13 porilapa|tś -dsi -tsit13

porikärbes pori.kärblä|ne -(d)se -st5

porilomp mua|lumṕ -lumbi -.lumpi37 lonť londi .lonti37 tsukõlmu - -t1 tsukõlus -õ -t9 (suurõmb) tsungõlmu - -t1 ; terve tee oli porilompe täis terveq tii olľ mualumpõ täüs ; pärast vihma on porilompe igal pool päält vihma ommaq egäl puul londiq

porin por|rin -ina -inat4

porine .mua|nõ -dsõ -st7 pasa|nõ -dsõ -st7 (tii, maa) lädsä|ne -dse -st7 lödsä|ne -dse -st7 .lotsõ|nõ -dsõ -st7 ; porine koht muatus, mülgätüs, tsolgah(t)us ; poriseks tegema muatama, sitatama ; su kingad on väga porised kängäq ommaq sul väegaq muadsõq ; porine tee lädsäne tii ; porisevõitu lädsälik, lödsälik

porisema poris|õma -taq -õ87 toris|õma -taq -õ87 ; ta poriseb iga asja peale tä porisõs egä aśa pääle

porno- porno- pordo- ; pornopilt pordopilť

pornograafia porno - -t2

poroloon poro|loń -loni -.lonni38 vatu|kumḿ -kummi -.kummi37

porr eläjät porŕ porri .porri37

porrulauk puru|lauk -lauga -.lauka37

portaal värehť -i -it1 .sisse|käüḱ -käügi -.käüki37 ; internetiportaal võrguvärehť

portfell .port|veľ -veli -.velli38

portjee ussõ.hoitja - -t3

portree näo|pilť -pildi -.pilti37 ; perekonnaportree perrepilť

ports ports pordso .portso37 ; terve ports terveq ports ; vaat kus sattus portsu otsa! kaeq kos sattõ paklihe! v kaeq, kos om paklin! v kaeq, kos sai sita kaala!

portselan pordsõ|lań -lani -.lanni38 ; portselannukk pordsõlanist pupṕ

portsjon ports pordso .portso37 ja|go -o -ko27 ; sain oma portsjoni ma sai uma jao kätte

portugali: portugali keel portugali kiiľ

portugallane pórtu.galla|nõ -sõ -st5

poseerima po|si̬i̬ŕmä -si̬i̬riq -seeri63 näüdüske|(l)lemä* -lläq -(l)le86 ; poseerib kunstnikule näüdüskeles kunsťnigulõ ; poseeris fotograafile lasḱ hinnäst piltnigul üles võttaq ; selle raha eest ma ei poseeri taa raha iist maq ei näüdüskeleq

posija posija - -t3 so|pij -bija -bijat4 sobija - -t3 sõ̭noja - -t3

posinal sobinallaq tsöbinälläq

posisema sobis|õma -taq -õ87 köbis|emä -täq -e87 tśobis|õma -taq -õ87

positiivne hää - -d50 kasuli|nõ -dsõ -st5 posi.tiiv|nõ -sõ -sõt6 ; positiivne emotsioon hää tunnõq v tujo ; positiivsed pinnavormid kummõŕ pinnakujo ; ta on väga positiivne inimene tä om hää tujo inemine v tä om armulinõ v hääline v häätahtlinõ inemine ; positiivne ja negatiivne arv hää ja kuri arv

positsioon kotus -(s)õ -t11 sais saiso .saiso37 saisokotus -(s)õ -t11 (sõa) asõ -mõ v -ma -nd16 ; on kõrgel positsioonil om korgõ kotusõ pääl ; kiriku positsioon riigis kerigu kotus riigin

post 1. tulp tulba .tulpa31 posť posti .posti37 ; värava-, aiapost värte-, aiaposť ; elektri-, telefonipost eelektri-, telehvonitulp 2. vahi|posť -posti -.posti37 vahť vahi .vahti36 m vahiq .vahtõ .vahtõ36 ; kaks tundi oldi postil vahipostin olti katś tunni ; millal uus töötaja postile asub? kuna vahtsõnõ tüütäjä ammõtihe astus? ; sorteerib posti sorť posti ; viis kirja posti vei kirä posti ; elektronpost välḱposť, e-posť 3. posť posti .posti37

postiljon posti|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 posti|vitäi -vidäjä -vidäjät3

postiloend lisť listi .listi37 postinime|kiri* -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43

postimaja posti|maja -maja -majja v -maia28

postkaart (posť)kaarť (-)kaardi (-).kaarti37 ; ostsin reisilt ka paar postkaarti osti reisi päält paaŕ posťkaarti kah

postkast kirä|kasť -kasti -.kasti37

postkontor postitar|õ -õ -rõ24 si|dõ -dõ -tõ24 posť posti .posti37 posť.kon|toŕ -tori -.torri38 ; läksin postkontorisse lätsi sittõ

postmark (kirä)marḱ (-)margi (-).marki37 ; kogub postmarke korjas markõ

postulaat postu|laať -laadi -.laati37 alos.arvami|nõ -sõ -st5

postuleerima kuulu|tama -taq -da82 kinnü|tämä -täq -dä82 .vällä .ütlemä .nõudmist .säädmä

postuumne päält ku̬u̬lmisõ v surma päälesurma

postuumselt päält ku̬u̬lmisõ v surma ; postuumselt antud auhind päält kuulmisõ ant avvuhind

potents võim võimu .võimu37 vä|gi -e -ke25 nõsõmi|nõ -sõ -st5 .saismi|nõ -sõ -st5 .hoitmi|nõ -sõ -st5 ; loominguline potents luumisvägi ; suure potentsiga täkko täüs ; suitsumeeste potents halveneb suidsumehil ei nõsõq inämb

potentsiaalne arvadaq või-ollaq võimali|k -gu -kku38 ; potentsiaalne ja kineetiline energia saismisõ ja huu vägi ; potentsiaalne hädaoht võimalik v pellädäq hädä

poti pot|ť -i -ti37 ; poti on trump potť om trumṕ

potikeder poti|pü̬ü̬r* -pöörä -pü̬ü̬rä35

potilill tarõ|lilľ -lilli -.lilli 37 m umak ja osak -.lille poti|ninń -ninni -.ninni37

potisetu potiseto - -t2

potisinine potisini|ne -dse -st7 poti|sinnin -sinidse -sinist7 kusõsini|ne -dse -st7

potitama poti|tama -taq -da82 situ|tama -taq -da82 ; mul on vaja laps ära potitada mul latś taht potitaq

pots potst

potsatama potsahta|ma -q -83 plaadsahta|ma -q -83 ; õunad potsatasid maha ubinaq potsatuq maaha ; kukkus potsatades maha sattõ maaha potst! ; foto lausa potsatab kätte pilť tulõ kätte nigu kobahtas õ̭nnõ

potsatus potsah(t)us -õ -t9

potsuma .potslõma potsõldaq .potslõ78 ; aurumasin potsub aurumassin potslõs

pott pot|ť -i -ti37 pa|da -a -ta29 ; kapsad on potiga ahjus kapstaq ommaq potigaq ahon ; WC-pott kemmergupotť ; lillepott lillipotť

pottahi potikivi|ahi -aho v -aḣo -.ahjo44

pottsepp potťsep|p -ä -pä35 ahini|k -gu -kku38 ; pottsepatöö ahinigutüü

praad praať praadi .praati37 küd(s)üs -(s)e -t11 ; praeliha küdüs ; supp, praad, magustoit liiḿ, küdüs, makõ

praadima .praaťma .praatiq praadi63 kü|dsämä -tsäq -dsä 56 3. k -dsä hindäkotsinõ .praaťu|ma -daq -80 kü|dsämä -tsäq -dsä 69 3. k -dsäs ; praadis rasvast liha küdsi vägevät lihha ; praadimine praaťminõ, küdsämine ; kartulid praevad pruuniks kardohkaq praaťusõq pruunis

praagatama p(l)aagatu|ma -daq -84 praaga|tama -taq -da82

praak (praaga) pŕaag pŕao .pŕaago36 pŕaag pŕaaga .pŕaaga37 praaga - -t2

praak (praagi) prak|ḱ -i -ki37 ; tema töö tunnistati praagiks tä tüü tunnistõdi prakis

praaker .praakli - -t3

praakima 1. .hindama hinnadaq .hinda77 2. .praḱma prakkiq praki63 .vällä .sorťma

praalima .praaľma .praaliq praali63 praavõlda|ma -q -83 ; ära ilmaasjata praali! ärq ilmaaśandaq praaľguq! ; praalib oma võimetega uhkõndas hindä võimidõgaq

praam parv́ parvõ .parvõ35 lodi loďa v lodja .lotja43 praaḿ praami .praami37

praeahi praadi|ahi -aho -.ahjo44 ; pane toit praeahju sooja! panõq süüḱ praadiahjo lämmähe!

praegu parhillaq põrõhõllaq parõhõllaq parlaq põraq paraq parahallaq põra.aigo par(a)halt para.aigo prõllaq põrlaq põrõhõlt põrõlaq ; mul pole praegu aega mul olõ-iq paraq aigo

praegune parhilla|nõ -dsõ -st5 põra.aig|nõ -sõ -sõt6 parla|nõ -dsõ -st5 ; praegune aadress parhillanõ aadrõś ; praeguse valitsuse ajal seo valitsusõ aigo

praekartul praadikardohk|(as) -a -at15 küdsikardohk|(as) -a -at15

praepann praadi|panń -panni -.panni37

pragama 1. .hürmämä hürmädäq .hürmä77 2. .prähklemä präheldäq .prähkle78 tõrõl|õma -daq -õ85 ; ema pragas pojaga imä võtť pojagaq

pragin pra|kin -gina -ginat4 .prakśna - -t3

pragisema pragis|õma -taq -õ87 ; lõke pragiseb tuli pragisõs

pragistama pragista|ma -q -83 mitmit kõrdo pragistõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86

pragmaatik rehkendäjä - -t3 kasu.kaeja - -t3

pragmaatiline aśali|k -gu -kku38 mudsu .perrä ; ajavad pragmaatilist poliitikat ajavaq kasukaejat poliitikat

pragmatism rehkendämi|ne -se -st5 pragma|tisḿ -tismi -.tismi37

pragu laheq .lahkõ lahet19 pir|a -a -ra26 arb arva .arba33

pragunema .lahkõma lahedaq .lahkõ 77 min 3. k laheś ; pragunenud sein lahenuq sain

prahihunnik asuuni|k -gu -kut13 askuni|k -gu -kut13

prahine prahi|nõ -dsõ -st7 prügü|ne -dse -st7 asu|nõ -dsõ -st7

praht ask asu .asku36 prahť prahi .prahti37 prü|gü -gü -kü26 m .rääm|eq -ide -it18 kõs|u -u -su26 (kuiv) krä|bo -bo -po26

prahvakas prähvä|k -gu -kut13

prahvama .prähvämä prähvädäq .prähvä77

prahvatama prähvähtä|mä -q -83 hindäkotsinõ prähväh(t)ü|mä -däq -84 ; uks prahvatas lahti usś prähvähtü vallalõ ; prahvatas välja kõik, mis ta arvas prähvähť vällä kõ̭iḱ, miä arvaś

prahvatus prähväh(t)üs -e -t9

prakeerima val|ima -liq -i57 .vällä .sorťma pra|ki̬i̬ŕmä -ki̬i̬riq -keeri63

praks praks praksu .praksu37 trikś triksi .triksi37 trõ̭kś trõ̭ksi .trõ̭ksi37 ; klaas tegi praksu ja mõranes klaaś tekḱ praksu ja lei mõrrõ sisse

praksatama praksahta|ma -q -83 praksah(t)u|ma -daq -84 triksahta|ma -q -83 ; miski praksatas edimiä praksahtu ; oks praksatas pooleks oss räpsähtü poolõs

praksatus praksah(t)us -õ -t9 räpsäh(t)üs -e -t9

praksti prakst trikst

praksuma .praksma .praksuq praksu64 .praksnat tegemä .trikśma .triksiq triksi63 mitmit kõrdo .praksõlõma praksõldaq .praksõlõ86 ; kuusehalud praksuvad ahjus kõvasti kuusõpuuq väega praksvaq ahon ; puud praksuvad ahjus puuq praksõlõsõq ahon ; praksumine praksna

praktika prakti|ga -ga -kat3 ; õppepraktika tüühaŕotus

praktikant prakti|ganť -gandi -.ganti37 ammõdi.oṕja - -t3

praktiline praktili|nõ -dsõ -st5 aśali|k -gu -kku38 ; praktiline perenaine aśalik pernanõ ; see ei oma praktilist tähtsust taa olõ-iq kuigiq tähtsä ; lund praktiliselt polnudki lummõ piaaigo es olõkiq

praktiseerima tü̬ü̬|tämä -täq -dä81 ammõti(h)n olõma haŕo|tama -taq -da82 ; praktiseeritud meetod läbitüütet viiś ; praktiseerib hispaania keelt haŕotas hispaania kiilt ; praktiseeriv arst ammõtin tohtri ; seal praktiseeritakse uut meetodit sääl pruugitas vahtsõt meetodit ; seda me ei praktiseeri taad mi külge ei oppaq

prantsatama prandsahta|ma -q -83 prandsah(t)u|ma -daq -84 prändsähtä|mä -q -83 prändsäh(t)ü|mä -däq -84 rujah(t)u|ma -daq -84 ; uks prantsatas kinni usś prändsähť kinniq ; prantsatas põrandale prandsahť põrmadu pääle ; prantsatas toolilt maha lümbähtü tooli päält maaha

prantsatus prändsäh(t)üs -e -t9 pränts prändsü .präntsü37 rujah(t)us -õ -t9

prantslane .(p)rantsla|nõ -sõ -st5

prantslanna .(p)rantsla|nõ -sõ -st5 .(p)rantsusõ naanõ

prantssai prants|sai -saia -.saia30

prantsuse: .(p)rantsusõ kiiľ .(p)rantsus|ki̬i̬ľ

praokil(e) poiul(õ) poiuku(l)laq .poikullaq .poik(u)vallaq poiuka(l)laq .poikallaq poiaki(l)lõ poi(a)kallaq .poiku .irvi ; see uks on alati praokil taa usś om kõ̭gõ poiulõ

praost praosḱ .praoski .praoskit37 praavusḱ -i -it13 ; praostkond praosḱkund

praotama poi(g)u|tama -taq -da82 pilu|tama -taq -da82 ; praotas ust poiguť ust

prassima .praśma .prassiq prassi63 .pranńama pranńadaq .pranńa77 .prantśma .prantsiq prandsi63 ; prassisid mitu päeva järjest prańssiq mitu päivä jutti ; prassib oma varanduse maha pranńas uma varandusõ üles

preemia preemiä - -t3 .kitmisrah|a* -a -ha28 avvutas|o -o -so26 ; kultuurkapitali aastapreemia kultuuŕkapitali aasta tenoraha

preeria (Põh'a-Ameerigan) lakõmaa* lakõmaa lakõtmaad50 preeriä - -t3 haina(s)|maa - -d50

prees pri̬i̬ś preesi pri̬i̬si37 sõlǵ sõlõ .sõlgõ34 ; kalliskividega preesid silmigaq preesiq

preester pri̬i̬stre - -t3 pap|ṕ -i -pi37

prefekt pre|fekť -fekti -.fekti37 ; politseiprefekt politseiprefekť

prefektuur prefek|tuuŕ -tuuri -.tuuri37

preili .preili - -t1 ; noor kena preili nuuŕ kinä preili ; mõisapreili mõisapreili

preilna .preilna - -t3

preisi: preisi keel preisi kiiľ

preislane .preislä|ne -se -st5 pruusa|k -gu -kut13

premeerima pre|mi̬i̬ŕmä -mi̬i̬riq -meeri63 preemiät .masma v .andma ; teatrit premeeriti 5000 euroga tiatrit tennäti 5000 õurogaq

preparaat valmispannus* -(s)õ -t11 näüdüs -(s)e -t11 ainõq .ainõ ainõt18 ru̬u̬h roho ru̬u̬ht39 ; umbrohutõrje preparaat hainakihvť ; uurib preparaati mikroskoobiga uuŕ ainõt lähküsilmä all ; kass lõhkus klaasi koos preparaadiga kasś lahksõ klaasi üten valmispannusõgaq ärq ; liha sisse süstitav preparaat liha sisse pritsiq ruuh

present pre|senť -sendi -.senti37 prisen|ť -di -tit13

presentatsioon hrl m kaeja|tś -dsi -tsit13 (ette).näütämi|ne -se -st5 ; raamatu presentatsioon m raamadu kaejadsiq

presenteerima (ette) .näütämä näüdädäq .näütä v .näüdä77 näüdüske|(l)lemä -lläq -(l)le86

president presi|denť -dendi -.denti37 riigipää - -d52 ; Eesti Panga president Eesti Panga presidenť

presiidium juhťko|go -go -ko26 i̬i̬st.saisus -õ -t9

press 1. presś pressi .pressi pressi .pressi37 ; heinapress hainapresś, pallitaja ; ruloonpress trullitaja 2. presś pressi .pressi pressi .pressi37 tamṕ tambi .tampi37 vunḱ vungi .vunki37 ; sellise pressi all kaua vastu ei pea sääntse tambigaq kavva vasta ei piäq 3. presś pressi .pressi37 aokirändüs -e -t9 ; pressikonverents pressikonvõrentś, teedüstüs

pressima .preśmä .pressiq pressi63 .litsma .litsuq litsu64 pitsi|tämä -täq -dä82 .vao|tama -taq -da81 .tsurḿma .tsurmiq .tsurmi63 ; pressi maasikad lusikaga katki litsuq maaśkaq luidsagaq katśki ; pressis riided kohvrisse presse rõivaq kohvrihe ; külmpressitud oliiviõli külmält pressit oliiviõli ; pressisviigipükse presse pruhvõgaq pükse ; pressis isalt raha välja pitsiť esä käest rahha vällä

pressiteade pressiteedüs -(s)e -t11

prestiiž avv v au avvu v avvo (.)avvu v (.)avvo37 .tähtsäspidämi|ne -se -st5 ; hoiab oma prestiiži hoit umma avvu ; tal pole naiste seas prestiiži tä olõ-iq naisi hulgan avvu seen ; keele prestiiž keele tähtsäspidämine ; eesti keele prestiiž oli madal eesti kiilt es peetäq tähtsäs

prestiižne .ausa - -t3 avvu see(h)n ; ei ole prestiižne olõ-iq avvu seen v saa-iq luku pitäq

pretendeerima .tahtma .tahtaq taha61 .jahťma .jahtiq jahi63 ; ühele kohale pretendeeris viis inimest ütte kotust tahť viiś inemist

pretensioon .nõudmi|nõ -sõ -st5 nurisõmi|nõ -sõ -st5 .vastapajatami|nõ -sõ -st5 ; hilisemaid pretensioone ei rahuldata takastperrä nurinit ei võetaq arvõhe

pretsedent edimäne .johtuminõ ; kohus arvestab pretsedenti kohut mõistõtas inneolnu põḣal ; pretsetendipõhine kohtusüsteem kohus rehkendäs inneolnut asja ; pretsedenditu inneolõma(l)daq, innekuuldmaldaq, innenägemäldäq

prevaleerima inämb v .tähtsämb olõma laiu|tama -taq -da82 üle .käümä

preventsioon (ärq).hoitmi|nõ -sõ -st5 (ärq).kaitsmi|nõ -sõ -st5 ; kuritegude preventsioon kuŕatüü ärqhoitminõ v ärqkaitsminõ

prii prii - -d50 va|ba -ba -pa28 ; hommikul lasti vangid priiks hummogu lastiq vangiq vallalõ ; lapsed on juba koolist priid latsõq ommaq koolist joba priiq ; priipääse priipileť

priimula priimula - -t4 m (aia)kikka|kaadsaq* -.kaadso -.kaadso30 (aia).taiva.võťm|õq -idõ -it1

priimus 1. priimus -(s)õ -t11 ; priimusel aeti vesi soojaks priimussõ pääl aeti vesi lämmäs 2. priimusḱ -i -it13 kõ̭gõ parõmb .oṕja ; ta oli meie klassi priimus tä olľ mi klassi priimusḱ

priiskama .priiskama priisadaq .priiska77 .pranńama pranńadaq .pranńa77 laado|tama -taq -da82 .rohkõhe elämä .raiskama raisadaq .raiska77 seto kiil' .hiiskama hiisadaq .hiiska77 .prantśma .prantsiq prandsi63 mitmit kõrdo .priiskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; ta ei oska oma varandust hoida, vaid priiskab selle ära tä ei mõistaq umma varandust hoitaq, tä hiiskas kõ̭iḱ üles ; küll priiskavad kül eläseq lajalt v rohkõhe ; priiskav lajalinõ ; priiskaja priiskai, hiiskaja, laadotaja

priius .priius -õ -t9 vabahus -õ -t9 ; rahvas pole priiust unustanud rahvas olõ-õiq priiust ärq unõhtanuq

prillid m prilliq .prille .prille37 silmä|klaasiq -.klaasõ -.klaasõ37 ; prillidega naine prilleline naanõ, prillegaq naanõ ; sukeldumisprillid viialodsõq prilliq ; ujumisprillid ujomisprilliq ; päikeseprillid pääväprilliq ; prillikandja prillesnik ; prilliraamid prilliraamiq ; vaatas maailma läbi roosade prillide kai ilmaello roosatsidõ prillegaq ; prillisang prillivehmeŕ

primaarne edimä|ne -dse -st5 pää.tähtsä - -t3 ; primaarne on kunstniku looming, mitte tema eraelu päätähtsä om kunsťnigu luuduq, mitte timä elo ; primaarsed vajadused edimädseq vajahusõq ; ojanimi on siin primaarne, selle põhjal on moodustatud ka sekundaarnimesid ojanimi om tan inne olnuq, tuu perrä om ka tõisi nimmi tett

primadonna primadonna - -t2 ; tema on meie teatri primadonna timä om mi tiatri primadonna

primitiivne alguperäli|ne -dse -st5 pr(o)osta - -t2 .lihtsä - -t3 ; primitiivsed organismid lihtsäq elolidsõq ; primitiivne ehitis lihtsä hoonõq ; primitiivsed naljad prostaq naľaq

prink kum|mõŕ -õra -õrat4 hööri|k -gu -kut13 .tihtsä - -t3 trammi(h)n trimmi(h)n ; ta nahk on veel prink ja pingul tä nahk om viil sille ja trammin

printer .trükli* - -t1 .vällä.trükjä - -t3 trükümassin -a -at4 ; laser-, juga-, maatriksprinter lasõŕ-, tindi-, nõgõltrükli

prints kuninga|poig -puja v -poja -.poiga m päälek -pujõlõ v -.poelõ32 printś prindsi .printsi37 ; lugu printsist ja printsessist lugu kuningapojast ja kuningatütrest

printsess kuninga|tütäŕ -.tütre -tütärd22 prín|tsesś -tsessi -.tsessi37

printsiip alos.säädü|s* -(se) -(s)t10 alosmõt|õq -tõ -õt18 ; valikuprintsiip valigu alossäädüs

printsipiaalne kimmäs .kimmä kimmäst22 .tähtsä - -t3 tävveli|ne -dse -st5 ; printsipiaalse tähtsusega jutuajamine väega tähtsä jutt ; printsipiaalne mees kimmä mõttõgaq miiś

printsipiaalsus .kimmüs -e -t9

prioriteet edimä|ne -dse -st5 .tähtsä - -t3 pää|asi -aśa -.asja43 ; kellele kuulub selle leiutise prioriteet? kiä tuu löüdüse edimält vällä märke? ; meie prioriteediks on rahva heaolu mi jaos edimäne om rahva hää elo

priske .hürske - -t3 jämme - -t14 rammu(h)n - -t2 tubli - -t2 .priski - -t1 ; ta näeb nüüd palju priskem välja tä näütäs noq palľo hürskemb vällä

prisma prisma - -t4 ; vaatas läbi usulise prisma kai uso nuka alt

prits pritś pritsi .pritsi37 .tsiukja - -t3 ; mürgiprits kihvtipritś ; käsiprits tsiukja

pritse hrl m tsiugõq .tsiukmõ tsiugõnd16 tsilgõq .tsilkmõ tsilgõnd16 tsiugah(t)us -õ -t9 ; lombist paiskus pritsmeid laiali lumbist pillu tsiukmit lakja ; mantlil olid poripritsmed mäntli pääl olliq muatsiukmõq

pritsima .pritśmä .pritsiq pritsi63 .tsiukma .tsiukuq tsiugu64 tsiugu|tama -taq -da82 hindäkotsinõ .tsiuku|ma -daq -80 .pritsü|mä -däq -80 mitmit kõrdo .tsirkõlõma tsirgõldaq .tsirkõlõ85 kõrras .tsiukama tsiugadaq .tsiuka77 .tsiuksama tsiuksadaq .tsiuksa77 tsiugahta|ma -q -83 tsibahta|ma -q -83 tsiugahu|tma -taq -da62 tsiugah(t)u|ma -daq -84 ; mahla pritsis, kui ta pirni hammustas mahla tsiuku, ku tä pirni haugaś ; pritsimine tsiukminõ, tsiugah(t)us ; püksid pritsiti poriseks püksiq tsiukuq muatsõs ; rasv pritsis pliidile rasõv tsiuku pliidi pääle ; vesi pritsis korraks vastu nägu vesi tsiugahu vasta näko

pritsimees pritsi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

privileeg i̬i̬(h)n.õigu|s -(sõ) -(s)t10 (erä).õigu|s -(sõ) -(s)t10

probleem hä|dä -dä -tä24 küsümüs -e -t9 muting -u -t13 ; keele tekkimise probleem keele tegünemise küsümüs ; pseudoprobleem vällämõtõld hädä

problemaatiline mutingugaq .kahtla|nõ -sõ -st5 .kahtliga|nõ -dsõ -st5 ; luuletaja on problemaatiline isiksus luulõtaja om vastaosliganõ inemine ; see on problemaatiline küsimus taa küsümisegaq om hätä

produkt tetüs* -(s)e -t11 vili vi(l)lä v vi(l)ľa .viljä v .vilja43 tü̬ü̬ - -d52 tul|lõḿ -õmi -õmit4 ; lõpp-produkt valmistüü ; rahvuslik koguprodukt rahva kogotullõḿ, kõ̭õ̭ rahva hüvvüs ; suure töö produkt suurõ tüü vili

produktiivne te|küs -güsä -güsät4 viläli|ne -dse -st5 ; kirjaniku produktiivne ajajärk teküs aig kirämehe elon

produktiivsus tegüsüs -e -t9 vilälisüs -e -st9

produktsioon tü̬ü̬ - -d52 tetäng* -u -ut13 ; üleproduktsioon ületetäng

produtseerima tegemä tetäq ti̬i̬60 lu̬u̬ma luvvaq lu̬u̬ 54 min 1. ja 3. k .lõi(õ) valmista|ma -q -83

produtsent kõrraldaja - -t3 te|kij -gijä -gijät4

profaanne .ilmli|k -gu -kku38 .ilmli|nõ -dsõ -st5 pro(o)sta - -t2 .lihtsä - -t3 .mõistmaldaq ; profaanne lähenemine mõistmaldaq arvosaaminõ v manomineḱ

professionaalne .vällä.oṕnu|q - -t1 .meistre - -t3 ammõdi- ; ta on professionaalne pottsepp tä om välläoṕnuq potťsepp ; professionaalne huvi ammõdihuvi ; oma ala professionaal uma ala meistre

professioon ammõ|ť -di -tit13

professor próhvõsri - -t1 pro.fesri - -t1

profiil 1. kü(l)le päält kaiaq kü(l)le.kaeh(t)us -õ -t9 ; näen esinejat profiilis ma näe ülesastjat küle päält 2. läbi|lõigõq -.lõikõ -lõigõt18 pro|fiiľ -fiili -.fiili37 3. tsihť tsihi .tsihti36 tegemisal|a -a -la28 tü̬ü̬al|a -a -la28 ; ettevõtte profiil ettevõttõ tsihť

profülaktika (ette) ärq.hoitmi|nõ -sõ -st5 egäs juhus v egäs .johtumisõs tegemine ; tegime profülaktikaks egäs juhus v kimmüse mõttõn teimiq ; südamehaiguste profülaktika süämetõpi ärqhoitminõ ; sööb profülaktikaks küüslauku süü tõvõ ärqhoitmisõs tsisnakut ; profülaktiline läbivaatus egäs johtumisõs v kaitsmisõ mõttõn läbikaeminõ

prognoos ettekuulutami|nõ -sõ -st5 ette.arvami|nõ -sõ -st5 ettekuulutus -õ -t9 ; nädalaprognoos nädäli pääle ettearvaminõ ; tema prognoos on, et tuleb hea saak timä ettearvaminõ om, et tulõ hää saaḱ

prognoosima ette kuulutama .arvama arvadaq .arva77

programm pro|gramḿ -grammi -.grammi37 kava kava kavva28 ; õhtuprogramm õdagunõ kava ; arvutiprogramm puutriprogramḿ

programmeerima program|mi̬i̬ŕmä -mi̬i̬riq -meeri63 ette .säädmä ; programmeeritud tööpink ette säet tüüpinḱ

progress edesimine|ḱ -gi -kit13 edenemi|ne -se -st5 edenǵ* -i -it13 ; tehnikaprogress tekniga edesimineḱ

progresseeruma hullõmbas minemä edesi minemä ede|nemä nedäq v -däq -ne89 ; haigus progresseerub tõbi lätt hullõmbas ; progresseeruv tulumaks kasuja tulomass

progressiivne edenejä - -t3 edesividäjä - -t3

prohmakas robah(t)us -õ -t9

prohvet prohvõ|ť -di -tit13 roovõ|ť† -di -tit13

prohvus kõnnõk .prohvus -õ -t9 .prohkus -õ -t9

projekt pro|jekť -jekti -.jekti37 proi|ekť -e'kti -.e'kti37 tü̬ü̬ - -d52 plaań plaani .plaani37 kav|a -a -va28 ; majaprojekt majaplaań ; alustas uue projektiga alosť vahtsõt tüüd ; projektitöö kõrratüü

projekteerima prójek|ti̬i̬ŕmä -ti̬i̬riq -teeri63 .plaańma .plaaniq plaani63

projektijuht projektivi|täi -däjä -däjät4 edesivi|täi -däjä -däjät4 tü̬ü̬vi|täi -däjä -däjät4 vidosni|k -gu -kku38

projektor pildi.näütäjä - -t3

projektsioon (pinna).kaeh(t)us -õ -t9 projektsi|u̬u̬ń -ooni -u̬u̬ni37 vari vaŕo .varjo44

projitseerima .näütämä näüdädäq .näütä v .näüdä77 .vällä tu̬u̬ma v joonistama kujo|tama -taq -da82

prokurör proku|röŕ -röri -.rörri38 próku|rü̬ü̬ŕ -rööri -rü̬ü̬ri37 süüs.pandja - -t3 süüstäjä - -t3 süüdüstäjä - -t3

prominent .tähtsä inemine tähťinemi|ne -se -st5 ; nägin teatris mitut prominenti näi tiatrin mitund tähtsät inemist

promo (üles).kitmi|ne -se -st5 kitüs -(s)e -t11 ; promoüritus ettevõtmisõ üleskitmine

promootor kõrraldaja - -t3 i̬i̬stvidäjä - -t3

pronks pronkś pronksi .pronksi37 prunkś prunksi .prunksi37 ; pronksist ehted pronkśehteq ; sportlane sai pronksi sporťlanõ sai pronksi

pronoomen kiil' asõsõ̭n|a -a -na28

prooprium kiil' perisnim|i -e -me24

proosa m jutuq juttõ juttõ37 proosa - -t2 ; proosalooming jutulooming

proosaline .lihtsä - -t3 pr(o)osta - -t2 egäpäävä|ne -dse -st7 õgapäävä|ne -dse -st7 äripäävä|ne -dse -st7 ; proosaline maatöö prosta maatüü

proosit! proosit! .tervüses! noq!

proov pru̬u̬v́ proovi pru̬u̬vi37 pru̬u̬ḿ proomi pru̬u̬mi37 ; mulla-, vee-, vereproov maa-, vii-, verepruuv́ ; sa paned mu kannatuse proovile sa proovit mu kannahtust ; käis õmbleja juures kleidiproovis käve umblõja man kleiti pruuv́man ; lavastaja alustas proovidega täpselt kell 11 välläsäädjä nakaś pruuvõgaq pääle täpsähe kell 11

proovima pru̬u̬ḿma pru̬u̬miq proomi63 pru̬u̬v́ma pru̬u̬viq proovi63 .paśma .passiq passi63 ; proovib riideid selga pasś rõivit sälgä ; proovida võib ikka pruumiq iks või ; proovimine pruuv́minõ

propaan keem pro|paań -paani -.paani37

propaganda üles.kitmi|ne -se -st5 halv, nal' .päähä.määŕmi|ne -se -st5 üleskihotami|nõ -sõ -st5 üleskihotus -õ -t9 kihotustü̬ü̬ - -d52 ; propagandasõda kihotussõ̭da ; kommunistlik propaganda kommunistlinõ üleskihotus ; vastupropaganda vastakihotus

propageerima .tutvas tegemä (üles) .kitmä kittäq kitä61 kiho|tama -taq -da82 propa|gi̬i̬ŕmä -gi̬i̬riq -geeri63 .päähä .määŕmä

propeller propelleŕ -i -it4 (tuulõ)vir|ril -ilä -ilät4

proportsionaalne mõõduperä|ne -dse -st7 .parra v hää mõõdugaq ; ta kehaehitus on proportsionaalne tä kihä om mõõdun v täl om hää kihäplaań ; asjad on õiges proportsioonis aśaq ommaq õigõn mõõdun

proportsioon mõ̭õ̭t mõõdu mõ̭õ̭'tu37 mõõdulinõ kuunkõla ; heas proportsioonis õigõn v hään mõõdun

props propś propsi .propsi37 propsipuu - -d50 .paprõpuu - -d50

prorektor pro.rektri - -t1 pro.rehtri - -t1

prosaist jutukiräni|k -gu -kku38 proosakiräni|k -gu -kku38

pross prosś prossi .prossi37 rinna|nõgõľ -nõgla -.nõkla45

prostituut iho.müüjä - -t3 naanõ hu̬u̬r hoora hu̬u̬ra31 hat|t -a -ta30 litś litsi .litsi37 miis' mi̬i̬ś|litś -litsi -.litsi37

prožektor (suuŕ)tuli (suurõ)tulõ (suurt)tuld 41 sissek (suurtõ).tullõ .helkäjä - -t3 .valgõ.hiitjä* - -t3

protees pro|ti̬i̬ś -teesi -ti̬i̬si37 kuntś- ; hambaproteesid kuntśhambaq ; jalaprotees puujalg ; käeprotees kunsťkäsi

proteiin keem protõ|iiń -iini -.iini37

protekteerima vahtsõnda|ma* -q -83 .proťma prottiq proti63 ; protekteeritud kummid protikummiq

protektsioon i̬i̬st.kostmi|nõ -sõ -st5 .kaitsmi|nõ -sõ -st5 tugõmi|nõ -sõ -st5

protest õiõndus -õ -t9 .vasta.ütlemi|ne -se -st5 ; ma tahan selle asja peale protesti esitada mul om taa aśa pääle õiõndus ; protestilaul vastalinõ laul v kihotuslaul

protestima (.vasta) õiõnda|ma -q -83 .vasta .vaidlõma .vasta .ütlemä ; protestis lisatöö pärast õiõnď lisatüü peräst

protokoll proto|kolľ -kolli -.kolli37 üleskirotus -õ -t9 (politsei) trahvi|papõŕ -.paprõ -papõrd22

protokollima proto|.koľma -.kolliq -kolli63 üles kirotama

prototüüp alg|kujo -kujo -kujjo v -kuio26 alos|kujo -kujo -kujjo v -kuio26

protseduur viiś viie viit 49 m päälek viijile tegemi|ne -se -st5 tallitus -õ -t9 hoit hoiu .hoitu30 ; protseduurist peab kinni pidama viiest piät kinniq pidämä

protsent pró|tsenť -tsendi -.tsenti37 prótsõn|ť -di -tit13 .saandi|k -gu -kku38 saasjago .saandajao .saandatjako27

protsess jakkus* -õ -t9 (.kohtu)käüḱ (-)käügi (-).käüki37 prot|ses -sesi -.sessi38 ; pöördumatu protsess ütsipidine jakkus ; pööratav protsess katsipidine jakkus

protsessima mitmit kõrdo kohutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 prot|.sesmä -.sessiq -sessi63

proua provva - -t2 provvi - -t2 .maadaḿ -i -it9 imänd -ä -ät13

proualik provva|nõ -dsõ -st7 ; proualik käitumine provva muudu üllenpidämine

proviisor pro.viisri - -t1

provints veeremaa - -d50 vi̬i̬ŕ veere vi̬i̬rt40 pro|vintś -vindsi -.vintsi37

provintslane veeremaa inemine

provintslik veeremaa - -d50 pro.vintśli|nõ -(d)sõ -st5

provokatsioon härgütüs -e -t9 härgütämi|ne -se -st5 ; ei allu provokatsioonidele tii-iq härgütämisest vällä

provotseerima härgü|tämä -täq -dä82 härgüte|(l)lemä -lläq -(l)le86 ; ära provotseeri mind! härgütägü-iq minno!

prunt punń punni .punni37 ; vaadil löödi prunt pealt vaadil lüüdi punń päält ärq

prunti trommilõ .trompi ; ajas huuled prunti ai huulõq trommilõ

pruntis prundśo(h)n trombi(h)n trommi(h)n trompsi(h)n trompsi|nõ -dsõ -st7 ; pruntis huultega inimene torṕhuuľ

pruss ehitüs prusś prussi .prussi37

prussakas prussa|k -gu -kut13 kirges -(s)e -t11 kirga|tś -dsi -tsit13

pruuk pruuḱ pruugi .pruuki37 kommõq .kombõ kommõt19 ; vanarahva muistsed pruugid vanarahva muistidsõq kombõq ; keelepruuk keelepruuḱ, keeletarvitus

pruukima .pruuḱma .pruukiq pruugi63 tarvi|tama -taq -da82 ; sul ei pruugi muretseda sul olõ-iq vaia murõhtaq ; pruugiti ohtralt alkoholi juudi hirmsat muudu v pruugiti palľo kangõt kraami ; pruugitud rõivad tarvitõduq rõivaq v tõsõ käe rõivaq

pruukost sü̬ü̬m|aig -ao -.aigo36 pruu|kosť -kosti -.kosti37

pruulija pruuľ pruuli .pruuli37

pruulima .pruuľma .pruuliq pruuli63 ol(u)t tegemä ; isa pruulis kange õlle esä tekḱ kangõ ollõ

pruun pruuń pruuni .pruuni37 pruuḿ pruumi .pruumi37 mustver|rev† -evä -evät4

pruunistama pruunista|ma -q -83 pruunis laskma ; pruunista liha ja sibulad! pruunistaq liha ja sibulaq!

pruunistuma pruunis minemä ; suhkur pruunistub kuumutamisel tsukru lätt kuumutamisõgaq pruunis

pruunkaru (pruuń)kahr (pruuni)kahru (.pruuni).kahru37

pruunsüsi pruuńhüdsi pruunihüdse .pruunihüst41

pruusatus pruusahus -õ -t9

pruuskama .pruuskama pruusadaq .pruuska77 mitmit kõrdo pru̬u̬sḱma pru̬u̬skiq proosi63

pruut .mõrsja - -t3 pruuť pruudi .pruuti37 ; pruudikodu, pruudimõis naľ pruudimõisa

pruutneitsi .mõrsjasõ̭sa|ŕ -ra v -rõ -rd12 ihitäjä - -t3 hannana|anõ -asõ -ist8 seto kiil' podrusḱ -i -it13

pruutpaar (nu̬u̬ŕ)paaŕ (noorõ)paari (nu̬u̬rt)-.paari37

prõgin prõ|kin -gina -ginat4 .prõkśna - -t3 pra|kin -gina -ginat4 .prakśna - -t1

prõgisema prõgis|õma -taq -õ87 pragis|õma -taq -õ87 ; küünlataht prõgiseb kündletahť tsärähtäs ; rinnus prõgiseb rõ̭nnon rogisõs

prõgistama prõgista|ma -q -83 pragista|ma -q -83

prõks prakś praksi .praksi37 triksahus -õ -t9 ; oks murdus prõksuga katki oss lätś praksigaq katśki

prõksatama prõksahta|ma -q -83 praksahta|ma -q -83 triksahta|ma -q -83 ; miski prõksatas edimiä prõksahť

prõksatus prõksah(t)us -õ -t9 praksah(t)us -õ -t9 triksah(t)us -õ -t9

prõksti prõkst prakst trikst

prõksuma .prakśma .praksiq praksi63 .prõksma .prõksuq prõksu64 .trikśma .triksiq triksi63 mitmit kõrdo .prõksõlõma prõksõldaq .prõksõlõ85 ; ahjus prõksuvad puud ahon prõksõlõsõq puuq ; prõksumine prõksna, trikśna

prõksutama prõksu|tama -taq -da82 praksu|tama -taq -da82 triksu|tama -taq -da82

prõmmima .plaańma .plaaniq plaani63 .pesmä .pessäq pessä61 .kolḱma .kolkiq kolgi63 ; ära prõmmi vastu ust! kolḱku eiq ussõ vasta! ; süda prõmmib süä pess

prääks prääk pŕaak

prääksatama präägähtä|mä -q -83 ; pilliroos prääksatab part ruu seen präägähtäs partś ; prääksatus präägähtüs

prääksuma präägä|tämä -täq -dä82 präkä|tämä -täq -dä82 präägu|tama -taq -da82 .prääkmä .prääkuq präägu63 .prääḱmä .prääkiq präägi63 mitmit kõrdo präägutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86

präänik prääni|k -gu -kut13 .prääńk(as) .prääńka .prääńkat15 (kummõr') kokurǵ -i -it4 kokõrg -a -at13 .písk|viiť -viidi -.viiti37 ; lapsed nosisid präänikuid latsõq nośkadiq präänikit ; piitsa ja präänikut piitska ja prääńkat

prügi ask asu .asku36 prahť prahi .prahti37 prü|gü -gü -kü26 pur|u -u -ru26 ; pane prügi kasti! panõq ask kasti! ; prügi sorteerimine asu sorťminõ

prügiauto asu.auto - -t1 prügü.auto - -t1

prügihunnik askuni|k -gu -kut13 asuuni|k -gu -kut13 prügüuni|k -gu -kut13

prügikast asu|kasť -kasti -.kasti37 prügü|kasť -kasti -.kasti37 asuan|noḿ -oma -omat4

prügikühvel asu.kühvli - -t1 prügü.kühvli - -t1 puru.kühvli - -t1

prügila asu|aid* -aia -.aida33 prügümä|gi -e -ke25

prügimägi askuni|k -gu -kut13 asuuni|k -gu -kut13 asu|aid* -aia -.aida33 prügümä|gi -e -ke25

prügine asu|nõ -dsõ -st7 prahi|nõ -dsõ -st7 prügü|ne -dse -st7 puru|nõ -dsõ -st7 ; prügine põrand asunõ põrmand ; tegi selja prügiseks tekḱ sälä asutsõs

pseudo- võlsś- tühi- ; pseudonüüm võlsśnimi ; pseudoteadus võlsśtiidüs ; pseudoprobleem tühihädä v vällämõtõld hädä

psühhiaater ulli|arsť -arsti -.arsti37 psüki.aatri - -t1

psühholoog psü'ko|lu̬u̬ǵ -loogi -lu̬u̬gi37

psühholoogia psü'koloogia - -t3

psühholoogiline psü'koloogili|nõ -dsõ -st5

psüühika mi̬i̬ľ meele mi̬i̬lt40 hinge|elo -elo -ello26 psüüki|ga -ga -kat3 ; inimese psüühika on keeruline inemise miiľ om keerolinõ ; nõrga psüühikaga nõrga meelegaq ; psüühika ei ole korras miiľ om haigõ v segäne

psüühiline meele- psüükili|ne -dse -st5 ; psüühiline ja füüsiline meeleline ja iholinõ

ptruu trr tr(u)s

puberteet .murdõ|igä -iä -ikä25 varsa|igä -iä -ikä25

puberteetik .murdõ.iäli|ne -dse -st5

pubi pu|bi -bi -pi26 kõrtś kõrdsi .kõrtsi37 kaba|k -gu -kut13

publik rahvas .rahva rahvast22 m .kaejaq .kaejidõ .kaejit3 .kullõjaq .kullõjidõ .kullõjit3 .kaejaq-.kullõjaq .kaejidõ-.kullõjidõ .kaejit-.kullõjit3 ; sel teatril on oma publik taal tiatril ommaq umaq kaejaq ; väga palju publikut oli väegaq hulga rahvast olľ

publikatsioon .vällä|annõq -.andõ -annõt19 (trükün) avaldõt asi ; erialane publikatsioon erialavälläannõq

publitseerima .vällä .andma ilmu|tama -taq -da82 ; ta on publitseerinud mitmeid artikleid tä om vällä andnuq mitu artiklit

publitsistika aokirändüs -e -t9 pääväkirändüs -e -t9

pudel pu|tõľ -dõli -dõlit4 .putli - -t1 ; pudel veini putõľ maŕaviina ; ei püsi pudeliski paigal ei saisaq pudõlingiq ; poiss on hakanud pudeli poole piiluma poiskõnõ om nakanuq putli poolõ kaema ; õllepudel ollõputõľ ; rohupudelike rohopuśo ; pudelipõhjas on veel natuke putli perä pääl om viil veidüq

pudendama pu̬u̬tma pu̬u̬taq pooda61 puru|tama -taq -da82 ; pudenda leib peeneks! poodaq leib piinüs! ; toomingas pudendab õisi tuuḿ puut häitsmit

pudenema pudõ|nõma -nõdaq -nõ89 pudi|nõma -(nõ)daq -nõ89 pudu|nõma -(nõ)daq -nõ89 .puistu|ma -daq -80 .tsilkma .tsilkuq tsilgu73 tsilgahta|ma tsilgah(t)u|ma -daq -84 tsäbäh(t)ü|ma -däq -84 ; marjad pudenevad põõsalt maŕaq satasõq v tsilgusõq puhma külest maaha ; klaas pudenes käest maha klaaś tsilgahť v tsilgahtu käest maaha ; peolised pudenesid tasapisi laiali pidolisõq pudõsiq hillä-tassa lakja

puder pudõr v putr pudro .putro47 tamṕ tambi .tampi37 latsik pup|p -u -pu37 (vetel') körť kördi .körti37 (tambit) tamṕ tambi .tampi37 ; mannapuder mannapudõr ; kartulipuder kardohkatamṕ, kardohkasupṕ ; segi nagu puder ja kapsad segi niguq pudõr ja kapstaq v segi niguq Jaani avaldus ; kartulid on pudruseks keedetud kardohkaq ommaq ľumolõ ; Mulgi puder sakõq kardohkaq, jüvägaq pudõr, paksputr, suurmapudõr

pudetõbi mõts pudõnõmistõ|bi -võ -põ25

pudi pu|di -di -ti26

pudi-padi kraaḿ kraami .kraami37 trääń trääni .trääni37 m vidinäq vidinide vidinit4 pudinaq ; ostis reisilt igasugust pudi-padi osť reisi päält ekäsuku puti-pati

pudikeel pudro|ki̬i̬ľ -keele -ki̬i̬lt40 ; pudikeelt rääkima pudrotama, kurskõlõma, pudľatama

pudikeelne (inemine) polďa - -t2 pudisḱ -i -it13 pudľa - -t2 pudrotaja - -t3

pudinal (kõnõlõmisõ kotsilõ) pudinahe pudinallaq pudinalõ pudistõ pudľastõ ; ta räägib väga pudinal tä väega pudinahe kõ̭nõlõs

puding pudinǵ -i -it4

pudipõll pudi|põlľ -põllõ -.põllõ35 häüsä|põlľ -põllõ -.põllõ35

pudisema pudis|õma -taq -õ87 .tsilkma .tsilkuq tsilgu73 .tsilku|ma -daq -80 .puistu|ma -daq -80 ; liiva pudiseb krae vahele liiva puistus krae vaihõlõ

pudistama 1. pu̬u̬tma pu̬u̬taq pooda61 ; pudistab kanadele leiba puut kanolõ leibä 2. .kurskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; kõneleb kiiresti ja pudistades kõ̭nõlõs kipõstõ ja polďastõ

pudrumänd (pudro)pöörüs -(s)e -t11 pü̬ü̬rüs -e -t9

pudrune pudro|nõ -dsõ -st5 pudrogaqku̬u̬(h)n ľumo|nõ -dsõ -st7 lümü|ne -dse -st7

pudrunui tambi|nui -nuia -.nuia31 pudro|nui -nuia -.nuia31

pudrutama pudro|tama -taq -da82 .kurskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 .putrama pudradaq .putra77 polďa|tama -taq -da82

pugeja makõtaja - -t3 meelütäjä - -t3 liibitsejä - -t3 (.persehe).tükjä - -t3

pugema 1. .tükmä tükküq tükü63 .tüḱmä tükkiq tüki63 ron|ima -niq -i57 (läbi) .poelda|ma -q -83 ; puges läbi aiaaugu tükke aiamulgust läbi ; külm poeb põue külm tükk manoq ; laps poeb peitu latś käkḱ hindä ärq 2. makõ|tama -taq -da82 meelü|tämä -täq -dä82 pugõma pukõq poe59 ; käis direktorile pugemas käve direktri man pugõman

pugerik pogri|ts -dsa -tsat13 pugõri|k -gu -kku38 tśubari|k -gu -kku38 pogo|nits -nitsa -.nitsa30 pogo.nitski - -t1

pugima po|gima -kiq -gi57 mütsü|tämä -täq -dä82 pomista|ma -q -83 pohki|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 ; pugis kõhu putru täis pogõ kõtu putro täüs ; pugib süüa mütsütäs süvväq ; ta pugis nurgas omaette tä nulgan umaette pomõ

pugin po|kin -gina -ginat4 mu|kin -gina -ginat4 ; naerupugin naarumukin

pugisema pogis|õma -taq -õ87

pugistama (.naaru) pogista|ma -q -83 mugista|ma -q -83 .naar(d)ma naardaq naara66 ; siil pugistab nurgas siiľ pupatas nukan

pugu ku|bo -bo -po26 pu|go -go -ko26 (tsirgul teräpugo) hõ|dśo -dśo -tśo26 hõtsk hõdso .hõtsko37 hõtsi|k -gu -kut13 (tsirgul liivapugo) .veśki - -t1

puha (kõ̭iḱ) puha .puhtaniq otsaniq tävveste õ̭nnõ ; sellel niidul kasvab puha angervaks taa niidü pääl om kõ̭iḱ puha angõrhain ; tunnistusel olid puha viied tunnistusõ pääl olliq õ̭nnõ viieq ; siin on puha võõrad tan ommaq kõ̭iḱ puha võ̭õ̭raq ; vale puha tävveste võlsś v võlsś kõ̭iḱ

puhang puhahus -õ -t9 vuhah(t)us -õ -t9 hoobus -(s)õ -t11 pistätüs -e -t9 ; tuulepuhang tuulõpuhahus v tuulõpistätüs ; tuulepuhang lõi kaevu juures ämbrid ümber tuulõvuhahus lei kao man pangiq ümbre ; naerupuhang naarupuhahus ; kirepuhang kiimahus, himopalang

puhas puhas .puhta puhast23 ; kõigil on puhtam amet kõ̭igil om puhtamb ammõť ; pattudest puhas patast puhas ; pese käed puhtaks! mõsõq käeq puhtas! ; puhas kuld puhas kuld ; puhta võiga küpsetas kooke väli võiugaq küdsi kuukõ ; puhas venelane välivindläne ; puhtaks minema mõskuma ; auto läheb vihmaga puhtaks auto mõskus vihmagaq puhtas

puhasnurk puhasnuk|k -a -ka31 tsenḱ|nulk -nulga -.nulka31 tsinḱ|nulk -nulga -.nulka31

puhastama puhasta|ma -q -83 kas|ima -siq -i57 (sõõrdu) kõ̭nni|tsõma -daq -dsõ90 ; puhastab tee lumest tege tii lumõst vallalõ ; kass puhastab oma kasukat kasś mõsk umma kaskat ; tee ennast puhtaks! kasiq hinnäst ärq! ; puhastav puhastaja ; puhastamine puhastaminõ

puhastuma .puhtas .saama puhastu|ma -daq -84 ; puhastub süüst saa süüst vallalõ

puhastus puhastus -õ -t9 .puhtas.saami|nõ -sõ -st5 ; puhastusseadmed puhastusmassinaq v tsolgipuhastus ; suurpuhastus suurõmb kraaḿminõ ; puhastusvahend puhastuskriiḿ ; vaibapuhastus vaibakasiminõ

puhastverd puhastverd puhas .puhta puhast23 .puhta veregaq väli- ; puhastverd võruke välivõrokõnõ

puhevil .horgvõl puhevallaq kohruvallaq .horkvallaq ; pulli puhevil sõõrmed pulli sõ̭õ̭rmõq ommaq lajalõ ; poiss läks uhkusest puhevile poisś lätś uhkusõst õhku täüs

puhitus: puhituses puhussin, puhuvallaq, puhussillaq, tühüssilläq, tühüssin;

puhk kõrd kõrra .kõrda30 vu̬u̬ŕ voori vu̬u̬ri37 rehḱ rehi .rehki37 puhk puhu .puhku36 ; helistab juba mitmendat puhku kõlistas joba mitund vuuri ; pidulikel puhkudel riietus ta frakki pido aos panď tä handkuuba sälgä ; oleme juba kolm puhku marjul käinud mi olõ joq kolm vuuri v puhku maŕan käünüq

puhkama .hingämä hingädäq .hingä77 .hõ̭ngu (tagasi) .haardma .puhkama puhadaq .puhka77 kõrras hingähtä|mä -q -83 hengähtä|mä -q -83 ; luba natuke puhata ka! lupaq veidükese hõ̭ngu ka haardaq! ; ei jõua enam edasi minna, peab korraks puhkama jovva-iq inämb edesi minnäq, piät hingähtämä ; puhkama minema puhkõlõ minemä ; läks lõunavaheajaks puhkama lätś lõunasvaihõs puhkõlõ ; puhanud hingänüq

puhkema vallalõ minemä .lahkõma lahedaq .lahkõ 77 min 3. k laheś ; pungad puhkevad ja lehed tulevad välja urvaq lahkõsõq ja leheq tulõvaq vällä ; lilled puhkesid õide ninniq lätsiq vallalõ v naksiq häitsemä ; puhkes tulekahju, sõda tulõkuri, sõda pässi vallalõ ; puhkes nutma nakaś ikma

puhkepäev .puhkõ|päiv -päävä -.päivä35 .hingämise päiv prii|päiv -päävä -.päivä35

puhkima .puhḱma .puhkiq puhi63 .tehḱmä .tehkiq tehi63 tehkä|tämä -täq -dä82 tehä|tämä -täq -dä82 tõha|tama -taq -da82 tõhka|tama -taq -da82 ; läheb puhkides trepist üles lätt tehkäten trepist üles v lätt trepist üles ja tehkätäs ; ähib ja puhib ähḱ ja tehḱ v tehḱ ja puhḱ ; pull puhib pulľ kröösähtäs

puhkpill puhk|pilľ -pilli -.pilli37

puhkpilliorkester pasuna|ku̬u̬ŕ -koori -ku̬u̬ri37

puhkus .puhkus -õ -t9 .puhkami|nõ -sõ -st5 .hingüs -e -t9 .hingämise aig ; pärast lühikest puhkust mindi edasi päält lühkü hingetõ̭mbamisõ minti edesi ; veedan puhkuse Pärnus olõ puhkusõ aol Pärnän ; juuli on meil soosituim puhkusekuu hainakuu om meil kõ̭gõ tahetumb puhkusõaig ; puhkuseaeg puhkus(aig), läüvaheq

puhmas puhm puhma .puhma31 puhm puhmu .puhmu37 ; sookailu, kanarbiku puhmad tśahkna, kanarigu puhmakõsõq ; puhmaskulmud paksuq kulmuq

puhmastik puhmisti|k -gu -kku38 puhmasti|k -gu -kku38 puhmistu - -t1 ; hundinuia puhmastikud järve kaldal soetõlva puhmistiguq järve veeren

puhmik puhm puhma .puhma31 puhmakõ|nõ -sõ -ist8

puht- puht- tävveste .puhtahe .palľalt ; puhtjuhuslik puhtahe juhtumiisi ; puhtsüdamlik puhtast süämest ; puhtpaljas paľas ; puhtpoliitiline palľalt poliitilinõ ; puhtisiklik tävveste eräasi

puhtalt .puhtahe .puhtalõ tävveste otsaniq

puhtand .puhtaskirotus -õ -t9 ; mustand ja puhtand mustõnď ja puhtaskirotus

puhtima .puhť|ma .puhtiq puhi63 kih(v)ti|tämä -täq -dä82 .pei|tśmä -tsiq -dsi57

puhtpuistu mõts ütepuu|mõts -mõtsa -.mõtsa30

puhtus .puhtus -õ -t9 ; koer hakkab puhtust pidama 4–5-kuuselt pini nakkas puhtust pidämä 4–5-kuudsõlt ; õhupuhtus õhupuhtus ; hääle puhtus helü puhtus

puhul: õnnitleme sünnipäeva puhul soovimiq õ̭nnõ sünnüpääväs;

puhuma .puhkma .puhkuq puhu64 kõrras .puhksama puhastaq .puhksa76 ; puhu haige koha peale! puhksaq häbä kotussõ pääle! ; puhub pasunat puhk pasunat v trubitas ; puhuvad uued tuuled vahtsõq tuulõq kääväq ; tuul puhub põhjast tuuľ puhk põḣast ; puhume pisut juttu kõ̭nõlõmiq veidüq ; toru on umbes, see tuleb läbi puhuda toro om umbõn, taa tulõ läbi puhastaq ; asi oli liiga üles puhutud asi olľ väega üles puhut

puhuti aig-aolt mõ̭nikõrd tõõnõkõrd ; lugesin kaua, puhuti tukastades loi kavva, aig-aolt suigahti

puhvet puhvõ|ť -di -tit13

puidukahjur mõts puusü̬ü̬jä - -t3 puujür|räi -äjä -äjät4

puidutööstus puutü̬ü̬stüs -e -t9

puiestee (puiõ)rida (-)ria (-)rita29 ; Sõpruse puiestee Sõprusõ pui(õ)stii

puiestik (mõtsa)parḱ (-)pargi (-).parki37 saaŕ saarõ saart40

puiklema .punkõlõma pungõldaq .punkõlõ85 .puikõlõma puigõldaq .puikõlõ85 .vasta ajama vingõrda|ma -q -83 ; küll ta puikles, aga ikka pidi minema külh tä pungõľ, a iks pidi minemä ; puikles kõrvale vingõrď vällä

puine .puu|nõ -dsõ -st7 .pui|nõ -dsõ -st7 ; puine paat puuloodsik ; puine kõnnak kangõ astminõ ; puine stiil puinõ stiiľ

puisniit puiõgaq niit (jõõ veeren) kond konnu .kondu36 ; Koiva puisniit Koiva kond

puistama .puistama puistadaq .puista77 (t)sipu|tama -taq -da82 mitmit kõrdo (t)siputõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 .puistõlõma puistõldaq .puistõlõ86 ; puistas teele soola tsiukõ tii pääle suula ; südant puistama süäme päält ärq kõ̭nõlõma

puistu mõts mõtsa .mõtsa30 mõtsaja|go -o -ko27 ; kultuurpuistu kükät v külbet mõts

puistur .tsiukja - -t3 ; liivapuistur liivatsiukja

puit puu - -d50 puumatõr|jaľ -jali -.jalli38 puunõ ; puidust (tehtud) kütte-, paberipuit kütte-, paprõpuu

puituma .pütske v .puitsõs minemä ; hein hakkab puituma hain nakkas vanas minemä ; puitumata vaarikavarred noorõq vabarnavarrõq

puju pu|jo -jo -jjo v -io26 pujokõ|nõ -sõ -ist8 pojokõ|nõ -sõ -ist8

pujus poig puja kaland poja .poiga v pujõlõ m päälek .poelõ32 kaland puibus -(s)õ -t11 mõrra|kurk -kurgu -.kurku37

pujään puiań -i -it4 ka(m)mõli|k -gu -kku38 kammõl|jalg -jala -.jalga33

pukk puk|ḱ -i -ki37 ; uus direktor pukis vahtsõnõ direktri pukin ; pukkjalg saepukḱ ; piimapukk piimäpukḱ

pukseerima perä(h)n vidämä puk|si̬i̬ŕmä -si̬i̬riq -seeri63

puksiir .puksri - -t1 peränvidäjä - -t3 ; võta mu auto puksiiri! võtaq mu auto vingu otsa!

puksima .pokśma .poksiq poksi63 ; talled puksivad päid kokku tsileq pokśvaq päid kokko ; ta puksiti järjekorrast välja tä tśurmiti sabast vällä ; auto hakkas puksima autol tõ̭mmaś tsõõri ümbre v auto nakaś kapatama

pukslema .poksõlõma poksõldaq .poksõlõ86 ; oinad kipuvad pukslema pokuq tüküseq poksõlõma

pulber .pulbri - -t1 ; piima-, sinepi-, pesupulber piimä-, sinebi-, mõsupulbri

pulbitsema ki̬i̬mä kiiäq ki̬i̬67 tsibis|emä -täq -e87 kibis|emä -täq -e87 pogis|õma -taq -õ87 .mullõ ajama mulis|õma -taq -õ87 ; kraatri põhjas pulbitses laava kraatri põḣan tsibises laava ; linna pulbitsev ööelu liina üüelo kiis

puldan pre|senť -sendi -.senti37 prisen|ť -di -tit13

puljong (liha)li̬i̬ḿ (-)leeme (-)li̬i̬mi37 .pul|joń -joni -.jonni38 ; aedviljapuljong aiakraamiliiḿ ; kala-, liha-, kapsapuljong kala-, liha-, kapstaliiḿ

pulk pulk pulga .pulka31 ; pulkadega kinnitama pulkama ; rehapulk rihapitim, rihapulk ; tollipulk tollipuu ; olen temaga ühe pulga peal olõ timägaq üte pulga pääl ; Hiina restoranis sõime pulkadega Hiina restoraanin seimiq pulkõgaq

pull 1. pulľ pulli .pulli37 ; pullike puľo, puśo ; põdrapull põdrapulľ 2. pulľ pulli .pulli37 nali na(l)ľa .nalľa v .nalja43 ; küll peol sai pulli! külh pidol sai nalľa!

pulm m sa(a)jaq .saajo .saajo30 pulm pulma .pulma31 hähäq v ähkäq .(h)ähki .(h)ähki34 (1. päiv mõrsja puul) .lätkädseq† .lät.käidsi .lät.käidsi5 ; pulma lähevad vaatama, aga peiedele sööma ähkä lätväq silmigaq, a puhtilõ lätväq kõtugaq ; pulmalaule laulma kaasitama ; pulmalaulik kaasik, kaasitaja ; pulmapäev hähäpäiv, saajapäiv, pulmapäiv ; pulmareis pulmareiś ; pulma-aastapäev pulma-aastapäiv ; pulmakutse saajasõ̭na

pulmaline sa(a)jali|nõ -sõ -st5 hähäli|ne -se -st5 pulmali|nõ -sõ -st5 ; pulmalised sa(a)jarahvas, vakarahvas, pulmalisõq, hähkilidseq

pulseerima .põ̭nksõlõma põ̭nksõldaq .põ̭nksõlõ86 tuigu|tama -taq -da82 .tuikama tuigadaq .tuika77 lü̬ü̬mä lüvväq lü̬ü̬ 54 min 1. ja 3. k .lei(e) .pumpama pumbadaq .pumpa77 pul|si̬i̬ŕmä -si̬i̬riq -seeri63 ; süda pulseerib süä lüü

pulss pulsś pulsi .pulssi37 .süäme lü̬ü̬mine ; katsu ta pulssi kumbiq tä pulssi ; pulsikontroll elosoonõ kaeminõ ; pulss lööb tugevasti elosuuń lüü kõvva

pulst pulsť pulsti .pulsti37 pulsta|k -gu -kut13

pulsti .pulsti .pulka .pulkõ ; koera karv oli pulsti läinud pini karv olľ pulsti lännüq

pult 1. pulť puldi .pulti37 2. pukḱ puki pukki37 .kantsli - -t1 ; läks kõnepulti lätś pukki

pulverisaator .puhksaja - -t3 .tsiukja - -t3 püstoľ -i -it4 ; pritsib pulverisaatoriga lilli pritś tsiukjagaq lille ; kannab pulverisaatoriga värvi seinale värv́ püstoligaq saina

pummeldama .praśma .prassiq prassi63 .pranńama pranńadaq .pranńa77 ju̬u̬ma juvvaq ju̬u̬ 54 min 1. ja 3. k .jõi(õ) joobõrda|ma -q -83 põmmi|tama -taq -da82 ; tudengid pummeldasid hommikuni tudõngiq joobõrdiq hummoguniq

pummelung prassing -u -ut13 jooming -u -ut13

pump pump pumba .pumpa31 pomp pomba .pompa31 ; õhu-, bensiinipump õhu-, pendsupump

pumpama .pumpama pumbadaq .pumpa77 .pompama pombadaq .pompa77 ; mehed pumpavad laevast vett välja meheq pumpasõq laivast vett vällä ; süda pumpab verd süä pumpas verd ; läks jõusaali muskleid pumpama lätś jovvusaali muskliid pumpama

puna veretüs -e -t9 ; õhtupuna õdaguveretüs ; tal tõusis puna palge täl lei näo veretämä ; punapõsk rõõsa v verevide põskigaq ; punapipar verikõdõr v verrev pipõŕ

punakaskollane pihlõ|nõ -dsõ -st7 .verpjäskõlla|nõ -dsõ -st7

punakaspruun .verkjäspruuń .verkjäpruuni .verkjät.pruuni37 .verdjaspruuń .verdjapruuni .verdjat.pruuni37 puna|nõ -dsõ -st7 kõrḃ kõrvi .kõrbi36 lehmä.kirjä ; punakaspruun sisalik kõrḃ sisalik

punand kasvot hiu(s)s|hain -haina -.haina30 .põrḱna|hain -haina -.haina30

punane ver|rev -evä -evät4 verevä|ne -dse -st5 ; katus pandi punasest plekist katus panti vereväst plekist ; punane päev kalendris verrev päiv kallendrin ; punane sõstar hõrak, verrev jaanimari, verrev sitik ; vaarikapunane vabarnakarva, vabarnaverrev ; oli sõjas punaste poolel olľ sõ̭an verevide poolõ pääl ; punaseks tõmbuma verbümä, verdümä ; Rootsi punane Roodsi verrev

punapea verevä .päägaq ; Iirimaal on palju punapäid Iirimaal om hulga verevä päägaq inemiisi

punapuravik haavapuravi|k -gu -kku38 haavaporovi|k -gu -kku38 haavatat|ť -i -ti37

punastama vereväs minemä ; need sõnad panid mu punastama naidõ sõ̭nno pääle lätsi ma näost vereväs

pund pund punna .punda32 ; linapund linapund

pundar punds pundsu .pundsu37 pundsa|k -gu -kut13 pundar v .puntra .puntra pundard22 .pundri|k -gu -kku38 trutsa|k -gu -kut13 ; puntras(se) pundsulõ ; nööripundar nööripunds ; lõngad on puntrasse kistud, neid ei oska enam lahti harutada langaq ommaq punga kistuq, naid mõista-iq inämb ärq arotaq ; sokipundar parḱ sukkõ ; olen omadega puntras olõ paklin ; puntratants trutsakun tands

punduma .pundsu|ma -daq -80 .puńdu|ma -daq -80 .paisu|ma -daq -80 ; näost pundunud pundsunu v paistõdu näogaq

pune puna|hain -haina -.haina30 unõ|hain -haina -.haina30 vorsti|rohi -roho -.rohto44

punetama vere|tämä -täq -dä82 hõrõ|tama -taq -da82 ; punetas üle näo vereť üle näo ; punetav nahk veretäjä nahk ; punetav taevas veretäjä taivas ; pohlad punetavad palohkaq hõrõtasõq

punetus veretüs -e -t9 hõrõtus -õ -st9

pung urb urba .urba31 urb urva .urba31 urv urva .urva31 ; kevadel hakkavad pungad puhkema ja pungadest tulevad lehed välja keväjä nakkasõq urbaq lahkõma ja urbõ seest tulõvaq leheq vällä ; õiepung nupṕ ; õiepungad on puhkemas (luulõlidsõlt) lilliq ommaq tupõst tulõmisõl ; õiepungad on puhkemas (hrl) lilliq lääväq pia vallalõ v lillinupiq ommaq vallalõ minemän

pungil punni(h)n .punni punnilõ pundsulõ punnivallaq pundulõ ; kott on pungil täis kotť om pundsulõ täüs ; rand oli suvitajatest pungil rand olľ suvitajit otsaniq täüs ; pungil purjed pundulõ puŕoq

pungis punni(h)n (silmäq) jõllilõ jõlli(h)n ; tasku oli kahtlaselt pungis karmań olľ kahtlasõlt punnin

pungitama .punni ajama .puńma .punniq punni63 punni|tama -taq -da82 (silmi) jõ̭nni|tama -taq -da82 jõlli|tama -taq -da82 ; silmi pungitav konn silmäq punnin kunn ; pungitav rahakott punnin rahakotť

pungsilm jõlľ|silm -silmä -.silmä35 jõ̭nń|silm -silmä -.silmä35

punk punḱ pungi .punki37 ; punkar punkaŕ, punḱmiiś, pungimiiś

punker .punkri - -t1

punkt 1. punkť punkti .punkti37 punḱ punki .punki37 ; lause lõppu pannakse punkt lausõ lõppu pandas punkť ; Suur Munamägi on Eesti kõrgeim punkt Suuŕ Munamägi om Eesti kõ̭gõ korõmb kotus ; lepingu punktid lepingu punktiq ; kontroll-, traumapunkt kontroľmis-, hädäabipunkť ; vastuvõtu-, müügipunkt vastavõtmis-, müügikotus ; nullpunkt nulľpunkť ; surnud punkt saisahuskotus ; punktikoht punktikotus ; arutasime plaani punkt-punktilt läbi võtimiq plaani kõrd-kõrrast läbi ; tegi paberile punkte tekḱ paprõ pääle täppe 2. silm silmä .silmä35 ; boonuspunkt lisasilm ; punktiarvestus punktirehkendüs ; palju punkte on? palľo silmi om? ; punktiseis m silmäq 3. .täpsähe .täpsäle ; koosolek algas punkt kell kümme kuunolõḱ nakaś pääle täpsähe kell kümme

punktiir punktijut|ť -i -ti37 ; tee on kaardil tähistatud punase punktiiriga tii om kaardi pääl verevä punktijutigaq ärq näüdät ; punktiirjoon punktijutť, täppejuuń, täpṕjuuń

punn punń punni .punni37 ; tõmbas vaadil punni eest tõ̭mmaś vaadil punni iist ; kehale tekkisid imelikud punnid iho pääle tulliq imeliguq punniq ; kaebu-, kiusupunn kiťu-, kiusupunń ; põrandalaud oli kehva punniga põrmandulavval olľ vilets punń

punni .punni punnilõ ; põsed on punnis põsõq ommaq punni v punnilõ

punnima .puńma .punniq punni63 .vasta ajama sikistä|mä -q -83 ; ega ma eriti vastu ei punninudki egaq ma väegaq vasta es ajaq ; andis ikka punnida, et ülesanne välja tuleks kül sai iks punniq, et ülesannõq vällä tulnuq ; punnitud laud punḱlaud ; punnitud laudadest põrand pommit põrmand ; vastu punnima vasta puńma, punḱma, punkõlõma, tukistama, sikistämä ; vasikas hakkas lauda lävel vastu punnima vasik naaś lauda läve pääl punkõlõma ; koer punnis küll vastu, kuid Ants vedas ta seina äärde ja pani ketti pini tukisť külh vasta, a Ants vidi tä saina viirde ja panď ketti ; mis sa ilma asjata vastu punnid, ega sa kuhugi ei pääse miä sa sikistät ilmaaśandaq, egaq sa kohegiq päse eiq

punnis punni(h)n punnivallaq .punni punnilõ ; põsed punnis põsõq punni

punnitama .puńma .punniq punni63 punni|tama -taq -da82 .väütämä väüdädäq .väütä v .väüdä77 ; mehed punnitasid terve päeva tööd teha meheq punnõq terve päävä tüüd tetäq ; punnitab viimast viljakotti vankrile punń perämäst viläkotti vankri pääle ; küll ma punnitasin, et tööga ühele poole saada, aga ei jõudnud kül ma väütsi taad tüüd ärq tetäq, a jõvva-as

punnu latsik pu|ńo -ńo -nńo26

punsuma .pundsu|ma -daq -80 .puńdu|ma -daq -80 .punńu|ma -daq -80 .paisu|ma -daq -80 üles ajama ; pehmeks punsunud tangud pehmekeses punńunuq suurmaq ; lillakaks punsunud laibad sinitses pundsunuq kuulnuq

punš puntś pundsi .puntsi37

punt punť pundi .punti37 tśobari|k -gu -kku38 parḱ pargi .parki37 pundin ; punt lilli lillipunť ; sattusime rongis lätlastega punti trehvsimiq rongin lätläisigaq punti ; mängib pundis kitarri mänǵ pundin kitrat ; punti punti, tśobarikku ; võtke mind ka punti! võtkõq minno ka sekkä! ; pundis tśobarigun ; mehed olid poe juures pundis meheq olliq poodi man vatakun

punuma II kipõlt ju̬u̬skma pla|ga(ha)ma -kaq v -gadaq -ka v -gaha88 ; lambad panid metsa poole punuma lambaq panniq mõtsa poolõ ajama ; pani kodu poole punuma panď kodo poolõ kudama v juuskma

punuma I I 1. ku|dama -taq -a59 ; oskab korvi punuda mõist korvi kutaq ; lind punub pesa tsirk kuda v tege pessä ; noorpaar hakkas pesa punuma nuuŕpaaŕ naaś ello säädmä 2. .pleťmä plettiq pleti63 .poiḿma .poimiq poimi63 palmi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 .palḿma .palmiq palmi63 ; punub patsi pletť v palmitsõs

puperdama .pes(se)lemä pesseldäq .pes(se)le85 .pesmä .pessäq pessä61 pupõrda|ma -q -83 pöperdä|mä -q -83 ; süda puperdas süä pesse seen

pupill silmäter|ä -ä -rä24

puravik puravi|k -gu -kku38 porovi|k -gu -kku38 tat|ť -i -ti37 tati|si̬i̬ń -seene -si̬i̬nt40 ; haavapuravik haavapuravik ; kivipuravik kivipuravik ; puravikul tuleb eostorukesed ära võtta, need on usse täis tatil tulõ piniliha v laih ärq võttaq, tuu om vaklo täüs

purelema purõl|õma -daq -õ85 hürel|emä -däq -e85 nä(d)sel|emä -däq -e85 .tśankõlõma tśangõldaq .tśankõlõ85 ; koerad purelevad piniq purõlõsõq ; naabrid purelevad maa pärast naabriq tśankõlõsõq maa peräst

purema pur|õma -raq -õ 58 min 1. ja 3. k puri ; koer pures kana surnuks pini puri kana ärq ; orav pureb pähklit orrav purõ pähḱmäst ; söödi kiirustades, ei mallatud toitu peeneks pureda süüdi kipõlt, es läpetäq süüki katśki tśalkiq

puretama purraq .laskma purõ|tama -taq -da82

purgaa lumõmar|u -u -ru26 müll müllü .müllü37 purgaa - -d2

purgikaanetaja kaasõtaja - -t3

puri puŕo - -t2 puri puŕo .purjo44 ; sea puri tuule järgi! säeq puŕo tuulõ perrä!

purihammas purimanõ hammas .tśalkmis|hammas -.hamba -hammast23 tagomanõ hammas

purikas 1. hauǵ havvõ .haugõ 34 m päälek havvilõ ; terve kui purikas terveq ku härg 2. .kaartõtil|a -a -la26 .kaartõ|t(s)ilk -t(s)ilga -.t(s)ilka31 i(j)ä|t(s)ilk -t(s)ilga -.t(s)ilka31 tilk tilga .tilka31

purilend laug.lindami|nõ -sõ -st5 .laugõlõmi|nõ -sõ -st5

purilendur laug.lindaja - -t3 liug.lindaja - -t3 .liugõlõja - -t3

purilennuk lauglinnu|ḱ -gi -kit13

purism .puhtusõ.tahtmi|nõ -sõ -st5 pu|risḿ -rismi -.rismi37

puristama .pruuskama pruusadaq .pruuska77 tru̬u̬skama troosadaq tru̬u̬ska77 mitmit kõrdo pru̬u̬sḱma pru̬u̬skiq proosi63 .turnama turnadaq .turna77 purista|ma -q -83 ; hobused puristavad hobõsõq pruusḱvaq

purjekas puŕo - -t2 .puŕo|laiv -laiva -.laiva30 ; läks purjekaga merele lätś puŕogaq mere pääle

purjepaat puŕo - -t2 .puŕo|vineq -.vinne -vinet18

purjesport .puŕo|sporť -spordi -.sporti37

purjetama .puŕolaivagaq v puŕogaq .sõitma

purju .tśommi .jommi .hunni .tśoksi .purjo puŕoki(l)lõ täüs ; purju jääma purjo jäämä, purjuma, joovahtuma, sopsahtuma, tśobahtuma ; jääb ruttu purju ei piäq pääd

purjus puŕo(h)n puŕokil(laq) tśommi(h)n tśoksi(h)n hunni(h)n pinnu(h)n jommi(h)n vindi(h)n täüs pommi(h)n viina|nõ -dsõ -st7 .võtnu|q - -t1 ; purupurjus silminiq täüs ; poolpurjus puuľpurjunuq

purjuspäi puŕo(h)n .päägaq puŕolt

purjutama ju̬u̬ma juvvaq ju̬u̬ 54 min 1. ja 3. k .jõi(õ) puŕo|tama -taq -da82 klõ̭ńo|tama -taq -da82 lakiskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 pinnu|tama -taq -da82 joospõrda|ma -q -83 tino|tama -taq -da82 ; purjutab juba nädal aega om jooma pääl joba nätäľ aigo ; mehed purjutavad põõsa all meheq puhma all klõ̭ńotasõq ; purjutamine juuminõ, puŕotus

purk purḱ purgi .purki37 ; klaaspurk klaaśpurḱ v klaasist purḱ

purre purrõq .purdõ purrõt19 ; üle kraavi viib palkidest purre üle kraavi lätt palgõst purrõq

purse purgahus -õ -t9 purdsahus -õ -t9 .purskus -õ -t9 ; vulkaanipurse tulõmäepurgahus v -purdsahus ; seemnepurse siimnepurdsahus

purskama .pur(t)skama pur(d)sadaq .pur(t)s-ka77 .purkama purgadaq .purka77 ; purskas naerma panď naarma

purskkaev vi̬i̬.purskus -õ -(s)t10 ; purskkaev purskab vett viipurskus tsiuk vett

purskuma .pur(t)skama pur(d)sadaq .pur(t)s-ka77 proosah(t)u|ma -daq -84 ; hakkasin naerma ja söök purskus suust välja naksi naardma ja süüḱ proosahtu suust vällä

purssima .murdma (.)murdaq murra66 .porśma .porssiq porsi63 .purśma .purssiq pursi63 .murdõlõma murrõldaq .murdõlõ85 .ponkõlõma pongõldaq .ponkõlõ85 ; kui häbeneb oma keelt rääkida, siis pursib riigikeelt ku häbendeles umma kiilt kõ̭nõldaq, sõ̭s murd riigikiilt

purtsatama purdsahta|ma -q -83

purtsatus purdsah(t)us -õ -t9

puruks tüketümäs .katśki purus purulõ ; auto on puruks sõidetud auto om purulõ sõidõt ; tõmbasin kirja puruks tõmbsi kirä katśki

purunema .katśki v purus minemä lagonõma .laodaq v lago(nõ)daq lagonõ89 lapõlõ minemä ; purunenud klaas katśki lännüq klaaś ; purunenud abielu lahki lännüq abielo ; taldrik kukkus maha ja purunes taldrek sattõ maaha ja lagosi ärq ; purunemine katśki- v purusmineḱ

purustama purus v .katśki tegemä puru|tama -taq -da82 .lahkma .lahkuq lahu64 (räüsä puult) .räüssämä räüsädäq .räüssä77 ; neerukivid purustati laseriga rauhakiviq tetti lasõrigaq katśki ; purustab pähkleid tege pähḱmit katśki ; sõda on ta unistused purustanud sõda om timä unistusõq häötänüq

puruvaene .väega v perädü v armõdu v ilmadu v otsadu .vaenõ puusta - -t2

puruvana eläjät puruvanakõ|nõ -sõ -ist8 risovidäjä - -t3

puruväsinud surmväsünü|q - -t1 ilmväsünü|q - -t1 .lõpmaldaq väsünüq

pusa pu|śa -śa -sśa26

puserdama: puserdas riided veest tahedamaks pitsiť rõivit viist vällä;

puseriti pusõrihe pusõri(l)lõ ; hambad olid suus puseriti hambaq olliq pusõrihe suun

puskama .puskama pusadaq .puska77 ; pull puskab põõsast pulľ puskas puhma

puskar hanśa - -t2 hansś hansi .hanssi37 puskaŕ -i -it4

puskima .pusḱma .puskiq pusi63 ; lehm pusib väravaposti lehm pusḱ värtetulpa

pusklema .pusklõma pusõldaq .pusklõ78 ; oinad pusklevad oinaq pusklõsõq

pusle kilda|mäng* -mängo -.mängo37 tükü|pilť* -pildi -.pilti37 puslõ* - -t2

puss (pussi) (suur') tuutś tuudsi .tuutsi37 maa|väitś -väidse -väist39 (vähämb) pusś pussi .pussi37

puss (pussu) puss pussu .pussu37 tsosś tsossi .tsossi37 kõnnõk salasit|t -a -ta30 sala|tsosś -tsossi -.tsossi37 ; pussu laskma pussu laskma, pusma, pussama, pussutama

pussitama .tsuskama tsusadaq .tsuska77 tuudsi|tama -taq -da82 ; ta oli surnuks pussitatud tä olľ ärq tsusat

pussutama .pussama pussadaq .pussa77 .pussu .laskma .pusma .pussuq pussu14 pussu|tama -taq -da82 kõrras pussahta|ma -q -83

puterdama pudro|tama -taq -da82 .putrama pudradaq .putra77 polďa|tama -taq -da82

putk pütsḱ püdse .pütske34 pütsi|k -gu -kut13 ; putkelised püdseq ; putkeprits tsirtś ; putke minema pütske minemä

putka .putka - -t3 .puutka - -t3 puťka - -t3 kuuť kuudi .kuuti37

putkama pagõ(hõ)ma pakõq v .paedaq pakõ v pagõhõ88 puk|kama -adaq -ka77 ; putkas põõsasse, kui politseinikku nägi pagõsi puhma, ku politseid näkḱ

putrama .putrama pudradaq .putra77 pulďa|tama -taq -da82 polďa|tama -taq -da82 ; küll putrab lollusi kokku! külh putras ulľuisi kokko!

puts vulg putś putsi .putsi37

putukas mutu|k -ga -kat13 muti|k -ga -kat13 putu|k -ga -kat13 ; suvel on kõik maa ja ilm kõiksuguseid putukaid täis suvõl om kõ̭iḱ maa ja ilm kõ̭gõsugumaidsi mutukit täüs

putukkahjur kaḣotegijä mutuk

puu puu - -d50 ; puuraidur, puulõikaja puuragoja, mõtsatüüline, mõtsaragoja, roomakõnõ, ruumaja ; vaesed puuraidurid peavad iga päev metsas puid raiuma vaesõq mõtsaruumajaq piät egäpäivi mõtsan puid ragoma ; puuoks puuoss ; puutüvi puutüvi, puutümi ; puujupid (pini)plõ̭õ̭skaq ; puust (tehtud) puunõ, puinõ ; ilupuu ilopuu ; okaspuu nõglapuu ; lehtpuu lehepuu

puu- .puu|nõ -dsõ -st7 .pui|nõ -dsõ -st7 ; puunõu puunõ annoḿ v puuannoḿ ; puulusikas puuluits

puud puut puuda .puuta31

puudane puudali|nõ -dsõ -st5

puudel .puudli - -t1

puuder .puudri - -t1

puuderdama .puudrit pääle .pandma puudõrda|ma -q -83 ; daamil on nägu puuderdatud daamõl om näo pääle puudrit pant

puudu .puudus ; puudu jääma puudus jäämä ; puudu olema puudus olõma ; raha tuli puudu rahha tulľ puudus

puudujääk .puudu|jääk -jäägi -.jääki37 .puudu|s -(sõ) -(s)t10

puudulik 1. halv halva .halva30 kehv kehvä .kehvä35 kehvä - -t2 hõel hõela .hõela30 (.)puuduli|k -gu -kku38 kas|sin -ina -inat4 ; puudulik valgus kahjustab silmi kehv valgus tege silmile hätä ; puuduliku haridusega veitü koolitusõgaq 2. (.)puuduli|nõ -dsõ -st5 (.)puuduli|k -gu -kku38 ulľ ulli .ulli37 ; vend on tal puudulik veli om täl puudulinõ

puuduma .puudu|ma -daq -80 .puudus olõma ; asjale puudus seletus aśalõ olõ es seletüst ; need andmed meil puuduvad meil ommaq naaq andmõq puudus v meil naid andmit olõ-iq ; meil on töökäsi puudu meil om tüükässi puudus ; ta võib puuduva raha laenata tä või puudusolõva raha lainadaq ; täna puudus koolist viis last täämbä olľ koolist viiś last puudus

puudus .puudu|s -(sõ) -(s)t10 hä|dä -dä -tä24 kasinus -õ -t9 .nälgüs -e -t9 seto kiil' nuuśa - -t2 ; ajapuudus aopuudus ; huvipuudus tahtmisõpuudus ; toidupuudus söögipuudus ; maaelu puudused maaelo hädäq ; auto puuduseks on suur bensiinikulu auto puudus om suuŕ pendsukulu ; voorused ja puudused hääq ja viaq

puudutama putu|tama -taq -da82 .putma puttuq putu73 .kumpama kumbadaq .kumpa77 kõrras putahta|ma -q -83 putahu|tma -taq -da62 kumbahu|tma -taq -da62 ; puudutas teda käest putuť tedä käest ; haige ei puudutanudki toitu tõbinõ es putukiq süüki ; puudutas hella kohta puttõ hellä kotusõ mano ; sõda ei puudutanud meie peret sõda es putuq mi peret ; asi puudutab meid kõiki asi pututas meid kõ̭iki

puudutus pututami|nõ -sõ -st5 (.külge) .putmi|nõ -sõ -st5 pututus -õ -t9 .kumpami|nõ -sõ -st5 ; tundsin seljal puudutust tunni sälä pääl pututust

puue .viadus -õ -t9 (.tervüse)vi|ga -a -ka29 ; puuetega inimesed tervüseviagaq inemiseq ; tütrel ilmnes puue tütrele lei viadusõ sisse

puuk 1. eläjät puutäi - -d53 ; kassil oli mitu puuki kassil olľ mitu puutäid 2. puuḱ puugi .puuki37 (vara)vi|täi -däjä -däjät4

puukool looma|aid -aia -.aida33 lu̬u̬m|aid -aia -.aida33 kasvo|aid -aia -.aida33 aianď -i -it13 kasvanď -i -it4

puukoor puu|ku̬u̬ŕ -koorõ -ku̬u̬rt39 (paks) kosḱ kosõ .koskõ34 ; puukoorest kosinõ ; poisil om puukoorest paadike poiskõsõl om kosinõ loodsigukõnõ

puukoristaja eläjät krandsikõ|nõ -sõ -ist8 (puu)ronija - -t3

puukuur puu|kuuŕ -kuuri -.kuuri37

puupaljas puu|pa(l)ľas -.palľa -pa(l)ľast15 väli.vae|nõ -sõ -st7

puupea puupää - -d50

puur II (tüüriist) puuŕ puuri .puuri37 oherď -i -it13 (puurivändägaq) vingõrď -i -it13 .vinkri|k -gu -kku38 ; puurivänt oherď ; mine too kuurist puur! mineq tuuq kuuri alt puuŕ!

puur I I (kinniqpidämises) puuŕ puuri .puuri37 ; meil elab puuris kaks papagoid meil eläs puurin katś papagoid

puuriit puu|riit -riida -.riita30

puurima .puuŕma .puuriq puuri63 .uurdma (.)uurdaq uura66 urga|tama -ta(q) -da82 uherda|ma -q -83 uura|tama -ta(q) -da82 ; mahlalaskmiseks kasetüvesse auku puurima tikkama, isḱmä ; hammast puurima hammast puuŕma

puus puus puusa .puusa31 ; puusavalu puusavalu ; puusaluu puusaluu, uurõq, puusakunť

puusepp puu(s)sep|p -ä -pä35

puuslak .pausla|ḱ -gi -kki38 .puusla|ḱ -gi -kki38

puuslik .puus(t)li - -t1 .puus(t)ri - -t1

puusärk kirst kirstu .kirstu37

puutuma .putma puttuq putu73 putu|tama -taq -da82 hindäkotsinõ puttu|ma -daq -80 kõrras puta|hama -daq - v -ha88 putah(t)u|ma -daq -84 ; kokku puutuma kokko käümä v kokko puttuma ; see ei puutu minusse mullõ (taa) ei putuq ; pea puutub lakke pää putus lakkõ ; koer teid ei puutu pini teid ei putuq ; meie eraelu ei puutu teisse miiq sisemäne elo putu-uiq teile v olõ-iq tiiq asi ; asjasse puutuv paber aśakotsinõ papõŕ

puutumatu .putmaldaq ; puutumatu loodus putmaldaq luudus

puutumatus avv v au avvu v avvo (.)avvu v (.)avvo37 .putmaldaq olõḱ ; pank garanteerib hoiuste puutumatuse pank kinnütäs, et hoiust ei pututaq ; saadikult võeti puutumatus saadikul võeti kohtukaidsõq päält ärq

puuvili puu|vili -vi(l)lä v -vi(l)ľa -.viljä v -.vilja43

puuvill pu̬u̬m|vill -villa -.villa30 pu̬u̬|vill -villa -.villa30

puänt vi|kuŕ -guri -gurit4 pu|änť -ändi -.änti37 ; puändiga jutt uutmaldaq lõpugaq lugu

põdema põ|dõma -tõq -e v -õ min 1. ja 3. k .põssi v põdõsi kesks põnnuq v põdõnuq59 vi|guma -kuq -gu70 vigu|nõma -(nõ)daq -nõ89 vigõhu|ma -daq -84 vigõl|õma -daq -õ85 riduma rituq ridu57 ridul|õma -daq -õ85 ; jäi koju põdema jäi kodo viguma ; jäi pikaks ajaks põdema jäi pikäle haigusõlõ ; grippi põdev haige gripitõbinõ

põder põdõr v põtr põdra .põtra45 (nuur') põdri|k -gu -kut13

põdrakanep paiu|lilľ -lilli -.lilli37 palanu|lilľ -lilli -.lilli37

põdramokk (siin') põdra|si̬i̬ń -seene -si̬i̬nt40

põdrasamblik põdra|sammõľ -.samblõ -sammõld23 .valgõ sammõľ

põetaja põ̭õ̭taja - -t3 (.haigõ)ta(l)litaja - -t3

põetama ta(l)li|tama -taq -da82 põ̭õ̭|tama -taq -da81 kooru|tama -taq -da82 ; ema põetab last imä põ̭õ̭tas last

põgenema pagõ(hõ)ma pakõq v .paedaq pakõ v pagõhõ88 ; kelle eest sa põgened? kedä sa pakõt? ; lambad põgenevad koera eest lambaq pagõhõsõq pinni ; põgenes panď pakku ; põgeneja pagõ(hõ)ja

põgenemine pa|gu -o -ku27 pagõmi|nõ -sõ -st5 pakkumine|ḱ -gi -kit13

põgenik pagõ(hõ)ja - -t3 pagula|nõ -sõ -st5 .paossi(h)n olõja ; sõjapõgenikud põgenevad sõja eest sõ̭apagõhõjaq pagõhõsõq sõta

põgus .lühke|ne v lühüke|ne -se -ist8 .lühkü - -t1 .kerge - -t3 .väike|ne -se -ist8 ; põgus puhkus lühükene puhkus ; minu kohtumine temaga oli üsna põgus ma trehvsi tedä kõrras ; põgus ülevaade linna ajaloost lühkü ülekaehus liina aoluust

põgusalt .kergüisi kõrras .lühkült ; peatusime linnas põgusalt peimiq liinan kõrras kinniq ; olen raamatut põgusalt sirvinud olõ raamadu kergüisi üle kaenuq

põhi II (alos) põhi põḣa .põhja43 per|ä -ä -rä24 ; pajapõhi paapõhi ; kannu põhjas on veel natuke teed kanni perä pääl om viil veidükese tsäid ; järvepõhi järvepõhi ; kool andis keelte õppimiseks kindla põhja kuuľ anď kiili oṕmisõs kimmä alossõ ; maalil oli tume põhi maalil olľ tummõ alos ; hoidsin gaasipedaali põhjas hoiji gaasilapatsit põḣan ; oli oma eluga põhja läinud olľ uma elogaq põhja lännüq

põhi I I (ilmakaar') põhi põḣa .põhja43 ; põhjast puhub külm tuul põḣast puhk külm tuuľ ; põhjas on valged ööd põḣan ommaq valgõq üüq

põhi- .päämi|ne -dse -st5 pää- ; põhialus päämine alos ; põhieesmärk päämine tsihť

põhijoon .päämine ju̬u̬ń põhi|ju̬u̬ń -joonõ -ju̬u̬nt40 ; kirjaniku loomingu põhijooned kiränigu loomingu päämädseq joonõq

põhikapital .raudhää* - -d50 .raudvarandus -õ -t9 .jäädvä (talo)hää ; omakapital on 3 miljonit, millest põhikapital on 2,5 miljonit krooni umakapitaľ om 3 milľonit, minkast raudhääd om 2,5 milľonit kruuni

põhikiri põhi|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43 alos|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43 alos|teksť -teksti -.teksti37

põhikool põhi|ku̬u̬ľ -kooli -ku̬u̬li37

põhiline .päämi|ne -dse -st5 .päämä|ne -dse -st5 ; suvi on põhiline reisihooaeg suvi om päämäne reisiaig

põhiliselt .päämidselt .päämädselt innekõ̭kkõ kõ̭kkõinne põhilidsõlt ; teda kasvatasid põhiliselt vanavanemad tedä kasvadiq päämädselt vanaqvanõmbaq ; kursus on mõeldud põhiliselt õpetajatele kursus om mõtõld innekõ̭kkõ oppajilõ

põhimõte põhimõt|õq -tõ -õt18 alos.säädü|s -(se) -(s)t10 alosmõt|õq -tõ -õt18 ; raamatu koostamise põhimõtted raamadu kokkopandmisõ kõrd

põhimõtteline .päämi|ne -dse -st5 pää.tähtsä - -t3 kimmäs .kimmä kimmäst22 ; põhimõtteline patsifist kimmäs sõ̭avastalinõ ; ta on põhimõtteline mees tä om kimmä arvamisõgaq miiś

põhimõtteliselt: põhimõtteliselt on see võimalik tuu om vaśt võimalik v tuu või v vaśt ollaq;

põhimäärus põhi.määrüs -e -t9

põhinema põḣandu|ma* -daq -84 alossõs olõma põḣas olõma .saisma (.)saistaq saisa66 ; uuring põhines uudiste analüüsil uuring põḣandu uudissidõ vallaharotusõl v uuring saisõ uudissidõ vallaharotusõ pääl

põhiosa .päämäne jago v osa põhios|a -a -sa26 pääja|go -o -ko27

põhipalk pää|palk -palga -.palka30 põhi|palk -palga -.palka30 põhiteenüsḱ -i -it13

põhiseadus põhi.säädü|s -(se) -(s)t10

põhiseaduslik põhi.säädüsli|ne -dse -st5 põhi.säädüsli|k -gu -kku38

põhivorm kiil' põhi|mu̬u̬d -moodu -mu̬u̬du37

põhjakaar põḣa|kaaŕ -kaari -kaari37 tühä|pu̬u̬ľ† -poolõ -pu̬u̬lt40

põhjal .perrä põḣal ; esmamulje põhjal ei oska midagi öelda edimädse tundõ perrä mõista-aiq midä üldäq

põhjala põḣamaa - -d50 ; põhjala karm kliima põḣamaa kõva külm ilm

põhjalaius (maakerä) .laitu|ju̬u̬ń -joonõ -ju̬u̬nt40 ; 58 kraadi põhjalaiust 58 kraati põḣalakjust

põhjalik põḣali|k -gu -kku38 ütsikaśali|nõ -dsõ -st5 tävveli|ne -dse -st5 ; põhjalikum info on kirjas kasutusjuhendis tävvelidsemb teedüs om kirän pruuḱmisoppusõn ; põhjalik seletus tävveline v viimätseniq seletüs ; tegeleme asjaga põhjalikumalt homme kaemiq taad asja põḣaligumbalt v ligembält hummõń

põhjalikkus: õpetaja õpetas ainet äärmise põhjalikkusega oppaja opaś ainõt väega põḣaligult v põḣaniq

põhjalikult põḣaniq põḣaligult .häste hoolõgaq viimätseniq ; ta tunneb prantsuse kirjandust põhjalikult tä tund prantsusõ kirändüst põḣaniq ; kõik kohad otsiti põhjalikult läbi kõ̭iḱ kotussõq otsidiq viimätseniq läbi

põhjama lõhnu|tama -taq -da82 .van(d)ma .vannuq v .vanduq vannu64 õ̭nnista|ma -q -83 .lõhnama lõhnadaq .lõhna77 ; põhjab valitsust vann valitsust ; küll ta põhjas seda inimest külh tä lõhnaś tuud inemist

põhjamaa põḣamaa - -d50 ; Põhja- ja Baltimaade koostöö Põḣa- ja Baltimaiõ ütentüü

põhjamaalane põḣa.maala|nõ -sõ -st5 põḣamaa inemine

põhjamaine põḣamaa- põḣa.mai|nõ -dsõ -st7 ; lühike põhjamaine suvi lühkene põḣamaa suvi

Põhjanael Põḣa|nagõl -nagla -.nakla45

põhjapanev suurõ .tähtsüsegaq .väega .tähtsä põḣa.pandja - -t3 põḣandaja - -t3 ; põhjapanev avastus väega tähtsä üleslöüdüs

põhjapoolkera põḣapu̬u̬ľker|ä -ä -rä24

põhjapoolus põḣana|ba -ba -pa28 tühäna|ba* -ba -pa28

põhjapõder põḣa|põdõr v -põtr -põdra -.põtra45

põhjarannik põḣa|vi̬i̬ŕ -veere -vi̬i̬rt40 põḣa|rand -ranna -.randa32 ; põhjaranniku külad põḣaranna küläq

põhjasaami: põhjasaami keel põḣasaami kiiľ

põhjatu põḣaldaq põḣa|du -du -tut1 ; põhjatu soo põḣaldaq suu v kereldäq suu

põhjatult põḣadu põḣatuhe .lõpmaldaq .kistumaldaq armõdu armõtuhe perädü perätühe ; põhjatult rikas põḣadu v põḣatuhe rikas ; kõigil oli sellest põhjatult kahju kõ̭igil olľ tuust lõpmaldaq hallõ

põhjavalgus põḣa.valgu|s -(sõ) -(s)t10 põḣaval|u -u -lu26 m virma|li(d)sõq -.lii(d)si -.lii(d)si5 tühä.valgu|s* -(sõ) -(s)t10

põhjavesi põḣa|vesi -vi̬i̬ -vett42 ; põhjavesi on siin väga sügaval põḣavesi om tan väega süvän

põhjendama (ärq) sele|tämä -täq -dä82 .selges tegemä (ärq) .näütämä näüdädäq .näütä v .näüdä77 tõ̭õ̭sta|ma -q -81 ; palun põhjenda oma otsust! pallõlnuq sul hindä otsust ärq seletäq! ; põhjendatud selges tett, (ärq) seletet ; vanemate kartused olid põhjendatud vanõmbaq pelgsiq aśa peräst ; eksperdi põhjendatud hinnang aśatundja ärqnäüdät arvaminõ

põhjendamatu .põhjusõldaq aśandaq vallalõ seletämäldäq segä|ne -dse -st7 tühi tühä .tühjä44 ; artiklis oli palju põhjendamatut artiklin olľ hulga selges kõ̭nõlõmaldaq asjo ; põhjendamatu hirm ilmaaśandaq pelgüs ; arve oli põhjendamatult suur arvõq olľ üle mõistusõ suuŕ

põhjendus õigustus -õ -t9 seletüs -e -t9 tõ̭õ̭stus -õ -t9 ; ta otsis oma teole põhjendust tä otsõ umalõ teolõ seletüst

põhjus .põhjus -õ -t9 süü - -d50 põhi põḣa .põhja43 ; põhjusi võib olla mitu põhjuisi või ollaq mitu ; ei tea, mis põhjusel ta mind süüdistab? ei tiiäq, miä tuu põhi om, et tä minno süüdü pand?

põhjustama .põhjusõs v süüs olõma tegemä tetäq ti̬i̬60 sünnü|tämä -täq -dä82 ; toidust põhjustatud seedehäire söögi süül tulnuq kõtuhädä ; autoõnnetuse põhjustaja oli joobes juht autoõ̭nnõtusõ süü olľ tśommin juhť ; suitsetamine põhjustab kopsuvähki suidsutaminõ tege tävvüvähki

põhk põhk põhu .põhku36 vor|i -i -ri26 m olõq .olgi .olgi34 ; põhu panipaik põhtja, põhtjaalonõ ; põhku pugema olgi pääle minemä v põhku minemä v põhku tükmä

põikama kõrvalõ v .sisse .käändmä ; põikasime teelt kõrvale lätsimiq tii päält kõrvalõ ; põikasin poest läbi hüpsi poodist läbi ; põikasin siit ümber nurga lõiksi tast ümbre nuka

põiki .risti .põiki ; läks põiki üle tänava lätś risti üle uulidsa ; puu kukkus põiki värava ette puu sattõ risti värte ette ; risti ja põiki piku ja piuta

põiklema: kõnele, kuidas asi oli, ära põikle! kõ̭nõlõq, kuis asi olľ, ärq käänelguq ja väänelguq uma jutugaq!

põikpea .päähä.kääntäv -ä -ät4 .päähäkäänetäv -ä -ät4 kammõlja|s - -t15 kammõl|jalg -jala -.jalga33 käänüspää - -d50

põikpuu põigus -(s)õ -t11 ; võlla põikpuu ei pidanud vastu võlla põigus es piäq vasta

põikpäine .päähä.käändävä|ne -dse -st5 .päähä.kääntäv -ä -ät4 .päähäkäänetäv -ä -ät4 ütsi|puinõ -.puidsõ -puist7 .kangõ - -t1 kammõli|k -gu -kku38 ; põikpäine vanamees kangõ vanamiiś

põiktänav risť(h)uuli|ts -dsa -tsat13 haro(h)uuli|ts -dsa -tsat13 ; meie maja on põiktänaval mi maja om harouulidsa pääl

põimima .polḿma .polmiq polmi63 .pleťmä plettiq pleti63 palmi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 palḿma .palmiq palmi63 ; kavasse põimiti ka humoorikaid vahepalu kavva polmiti ka naľakit vahepallo ; pajuvitsad annavad hästi korviks põimida paiuvitsaq andvaq häste korvis kutaq ; põimis käed ümber põlvede panď käeq põlvi ümbre

põimuma .ümbre ki̬i̬rdümä .polmu|ma -daq -80 ; kokku põimunud juured ümbre kiirdünüq juurõq ; tema soome keel on eesti sõnadega põimunud timä soomõ kiiľ om eesti sõ̭nnogaq segi lännüq

põis kõnnõk kus|sõ(r)m -õ(r)ma -õ(r)mat4 ; põiest valmistatud kusõ(r)manõ ; kala ujupõis t(r)ilľ ; põis põlvini kusõhädä om surmas

põkats kõnnõk põka - -t2 põka|tś -dsi -tsit13

põks poks poksu .poksu37 tśokś tśoksi .tśoksi37

põksuma 1. .põ̭nksma .põ̭nksuq põ̭nksu64 .pesmä .pessäq pessä61 ; süda põksub süä pess 2. põka|tama -taq -da82 põpa|tama -taq -da82 ; paadimootor põksub paadimotoŕ põkatas

põlastama (ärq) .põlgma .põlgõq põlõ61 halvas .pandma ; naist põlastati kergemeelse elu pärast naist põlõti timä kerge elo peräst ; põlastav suhtumine halvastõ päälekaeminõ ; „See ka mõni mees!” põlastas neiu „Taa ka mõ̭ni miiś!” mõrosť tütrik

põlastusväärne jälle - -t2 halvas (.)pandaq ; põlastusväärne olend jälle elläi

põld nurḿ nurmõ .nurmõ35 (suvõvilägaq) põld põllu .põldu36 (üles võedu vilägaq) mu̬u̬ - -d52 ; kartuli-, rukkipõld kardohka-, rüänurḿ ; kanad käivad koristatud kõrrepõllult teri otsimas kanaq kääväq olismuu pääl terri otśman ; koristatud kartulipõllule on sõnnik veetud kardohkamuu pääle om sitt ärq veet ; saadeti põllule saadõti nurmõ

põldmari = põldmurakas sinivabarn* -a -t4 siniva(v)varn* -a -t4

põldmünt põllu|mentś -mendsi -.mentsi37 pinipussu|hain -haina -.haina30 pini|puss -pussu -.pussu37 tsiapussu|hain -haina -.haina30

põldosi kesä|kuuś -kuusõ -kuust39 kunna|kuuś -kuusõ -kuust39 m nurmõ|tilgaq -.tilkõ -.tilkõ31 põld|kuuś -kuusõ -kuust39

põldpüü nurḿkan|a -a -na28 nurḿpüv|i -e -ve24

põldrõigas ritk|hain -haina -.haina30 ritk|pulk -pulga -.pulka31 rõik|pulk -pulga -.pulka31 viru|pulk -pulga -.pulka31

põldsinep põldsine|ṕ -bi -pit13 põldrõigas

põlduba uba ua upa27

põlema pal|ama -laq -a69 ; pane tuli põlema! panõq tuli palama! ; põlevat küünalt ei tohi valveta jätta palajat künneld või-iq ütsindä jättäq ; põleda laskma palotama ; ära lase tuledel päeval põleda, elekter on kallis! palotagu-iq päävä aigo tulli, eelektri om kallis! ; aega on, ega see asi veel ei põle aigo om, egaq tuu aśagaq olõ-iq noq palangut ; lapsed põlesid soovist kaasa sõita latsõq himostiq väega üten sõitaq v latsil olľ minegikiim

põlendik palandu - -t1 palanu|q - -t1 palandi|k -gu -kku38 ; põlendikule on kasvanud mets palandu pääle om mõts kasunuq

põleng palang -u -ut13 palami|nõ -sõ -st5

põletama palo|tama -taq -da82 ; põletav probleem hallus hädä ; põletamine palotaminõ ; põletaja palotaja

põletik palani|k -gu -kku38 ; põiepõletik kusõrmapalanik ; kopsupõletik tävvüpalanik

põletus palotus -õ -t9 palotami|nõ -sõ -st5 ; põletushaav palotushaav ; savinõude põletus savianomidõ palotaminõ

põlevkivi pallavkivi palavakivi palavatkivvi26 palaja kivi ; põlevkiviõli pallavkiviõli

põlgama (ärq) .põlgma .põlgõq põlõ61 villi|tämä -täq -dä82 ; ma ei põlga seda küll ära ma põlõ-iq tuud joht ärq ; laiska põlgasid kõik laiska panniq kõ̭iḱ halvas ; ta ei põlga ühtegi tööd tä ei pelgäq üttegiq tüüd

põlglik ärq.põlgja - -t3 halvas.pandja - -t3 ; publiku seast kostis põlglikku naeru rahva seest kuuldu halvaspandjat naaru

põlgus .põlgu|s -(sõ) -(s)t10 halvaspidämi|ne -se -st5 ; tema näol võis märgata põlgust timä näost olľ nätäq põlgust

põli põlv́ põlvõ .põlvõ35 elo elo ello26 ; lapsepõli latsõigä, latsõpõlv́

põline põli|nõ -dsõ -st7 mu(i)sti|nõ -dsõ -st7 mu(i)stõhavva|nõ -dsõ -st7 igipooli|nõ -dsõ -st7 ; me oleme siin põlised elanikud miiq olõ siin vanaq eläjäq v olõjaq

põlismets vana v põlinõ mõts

põlisrahvas põlinõ rahvas

põll põlľ põllõ .põllõ35 ; pudipõll pudipõlľ, häüsäpõlľ

põlluharija maa(h)arija - -t3

põlluharimine maa(h)arimi|nõ -sõ -st5 maategemi|ne -se -st5

põllumaa nurmõmaa - -d50

põllumajandus põllumajandus -õ -t9 maatü̬ü̬ - -d52

põllumajandusministeerium põllumajandusministeeri|üḿ -ümi -.ümmi38

põllumajandusminister põllumajandusmínistri - -t1

põllumees põllu|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 maa|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

põllundus maategemi|ne -se -st5 põllumajandus -õ -t9 ; alepõllundus sõõrutegemine ; mahepõllundus kihvtildäq maategemine

põlluriba lang langa .langa30

põllutöö põllutü̬ü̬ - -d52 ; tänavu alustati põllutöödega varakult timahavva naati põllutöiegaq varra pääle

põllutööline põllutü̬ü̬li|ne -se -st5 nurmõtü̬ü̬li|ne -se -st5

põllutööriist põllutü̬ü̬|riist -riista -.riista30 maa(h)arimis|riist -riista -.riista30

põlualune põlõ|t -du -tut1 põlualo|nõ -dsõ -st7 kiusa|t -du -tut1

põlv 1. põlv́ põlvõ .põlvõ35 ; vanaisa kiigutas last põlve peal vanaesä hällüť last põlvõ pääl ; püksipõlved on kulunud püksipõlvõq ommaq ärq nühkünüq 2. põlv́ põlvõ .põlvõ35 ; neljandat põlve tartlane neländät põlvõ tartokõnõ ; tahtis emale kergemat põlve pakkuda tahť imäle kerembät ello pakkuq ; poissmehepõlv poisśmeheelo ; lapsepõlv latsõigä

põlveõnnal .kindre|tśomp -tśombo -.tśompo37 .kindre|tśopṕ -tśopi -tśoppi31 .kindre|tsälk -tsälgo -.tsälko37

põlvik põlvi|k -gu -kut13

põlvili põlvil(d)õ põlvikullaq põlvikallaq ; vanaisa võttis kartuleid põlvili vanaesä võtť kardohkit põlvildõ

põlvitama põlvi|tama -taq -da82 põlvil(d)õ olõma põlvil(d)õ .laskma põlviskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 põlvilda|ma -q -83

põlvkond põlv́ põlvõ .põlvõ35 sugu|põlv́ -põlvõ -.põlvõ35

põlvnema peri olõma ; ta põlvneb kuulsast suguvõsast tä om kuulsast suust peri v tä om ausat suku

põlvpüksid m põlv́|püksiq -.pükse -.pükse37

põndak põ̭nts põ̭ndso .põ̭ntso37 põ̭ndsas .põ̭ntsa põ̭ndsast22 põ̭nda|k -gu -kut13 kunť kundi .kunti37 ; sa mine niida põndakut, mina niidan ubalehte! saq mineq püäq põ̭ndakut, maq uha ubalehte!

põnev põ̭n|nõv -õva -õvat4 huvvi.pakva - -t1 .tõ̭mbaja - -t1 hõ̭ngust kinniq .võtva üte(h)n.haardja - -t3 mi̬i̬li.köütjä - -t3 ; suvel on elu põnevam kui talvel suvõl om elo põ̭nõvamb ku talvõl ; põnev raamat kinniqhoitja raamat

põnevik pinga* - -t2

põnevil helevi(l)le herevi(l)le helevälläq herevälläq pingal(õ) .pinguisi ; lapsed olid uudishimust põnevil latsõq olliq uudishimost herevälläq

põnevile helevi(l)le herevi(l)le pingalõ ; isa jutt ajas meid põnevile esä jutt panď meid kullõma

põnevus põ̭nõvus -õ -t9 huv|i -i -vi26 üte(h)n.kiskmi|nõ -sõ -st5 mi̬i̬li.haardja - -t3 .singus -õ -t9 .pingus -õ -t9 ; ta jälgis võistlust põnevusega tä kai võigõlust pingusõgaq ; selline asi pakub lastele põnevust sääne asi hoit latsi man v tõ̭mbas latsi üten

põnevusromaan põ̭nõvusjutunǵ* -i -it13 põ̭nõvusro|maań -maani -.maani37

põngerjas = põnn p(l)õ̭nń p(l)õ̭nni .p(l)õ̭nni37 plunń plunni .plunni37 .põngla|nõ -sõ -st5 ; poisipõnn poisipõ̭nń

põrand põrma(n)d -u -ut13 ; põrandalamp jalglamṕ, põrmandulamṕ ; põrandariie põrmandurõivas

põrandaalune põrma(n)dualo|nõ -dsõ -st7 ; põrandaalune ruum põrmandualonõ ruuḿ v kuup ; põrandaalune võitlus salahuisi võigõlus

põrgatama põrgahta|ma -q -83 ; palli põrgatama palli hüpitämä

põrgu .põrgu - -t1 ; pärapõrgu peräpõrgu ; teeb ta elu põrguks aja tä elo hukka

põrgulik .põrgu- ; selles põrgulikus kliimas kaua vastu ei pea sääntse põrguilmagaq piä-iq kavva vasta ; põrgulik lärm põrgularḿ ; põrgulik võitlus hirmsa lüümine

põrin jõr|rin -ina -inat4 tõr|rin -ina -inat4 jõr|a -a -ra26 põr|rin -ina -inat4 ; kostis trummipõrinat kostu trummitõrinat

põrisema tõr|a(ha)ma -raq v -adaq -ra v -aha88 tõris|õma -taq -õ87 põrba|tama -taq -da82 .hürrämä hürrädäq .hürrä77 põris|õma -taq -õ87 ; töökojas põrises mootor tüükuan hürräś motoŕ

põristama põristõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 põrista|ma -q -83 tõrista|ma -q -83 ; põristas r-i põrisť r-i

põrkama .põrkama põrgadaq .põrka77 .vasta v .külge puttuma .vasta v .külge .putma ; pall põrkas aknasse palľ põrgaś aknõhe ; põrkasin vastu lauda ja ajasin pudeli ümber ma puttõ vasta lauda ja aiõ pudõli ümbre ; maja ehitamisel põrgati ootamatutele takistustele maja ehitämise man tulľ ette uutmaldaq jukõruisi

põrkuma (tagasi) .põrkama põrgadaq .põrka77

põrm 1. põrm põrmu .põrmu37 ; vaas kukkus pihuks ja põrmuks vaaś sattõ pira-pinna 2. maa - -d50 muld mulla .mulda32 ; tema põrm sängitati kodumaa mulda timä ilmlik iho matõti kodomaa mulda ; presidendi põrm presidendi koolukihä 3. kadonu|q - -t1 .kaonukõ|nõ v .kaonugõ|nõ -sõ -ist8 koolukih|ä -ä -hä24

põrmugi (ei) sukugi(na)q tolmu i̬i̬st ; mul polnud temast põrmugi kahju mul olõ-õs timäst sukugiq hallõ ; sellest jutust pole põrmugi kasu taast jutust olõ-iq tolmu ka kassu

põrn põrn põrna .põrna30

põrnikas siti|k -ga -kat13 mardi|k -ga -kat13

põrnitsema .vahťma .vahtiq vahi63 jõlli|tama -taq -da82 ; mis sa põrnitsed! mis sa vahit! ; põrnitseb teda kahtlustavalt vahť tedä altlaka

põrsas põrss .põrsa põrst22 põrsas .põrsa põrsast22 ; emis tõi kümme põrsast immis sai kümme põrst ; on end jälle täis joonud, kuradi põrsas! om hinnäst jälkiq täüs tõ̭mmanuq, kuradi põrss!

põruma põr|a(ha)ma -raq v -adaq -ra v -aha88 .põrrama põrradaq .põrra30 põrah(t)u|ma -daq -84 tõrgah(t)u|ma -daq -84 ; aknaklaasid on katki põrunud aknõklaasiq ommaq katśki põranuq ; vankripära põrub, seal ei saa hästi istuda vankriperä põrotas, saa eiq sääl häste istuq ; põrus eksamil läbi sattõ eksämist läbi ; põrand põrub tantsimisest põrmand rapus tandśmisõst

põrutama tõrahta|ma -q -83 tõrgu|tama -taq -da82 hindäkotsinõ (ärq) põrahu|tma -taq -da62 kõrras põrahta|ma -q -83 tõrahu|tma -taq -da62 mitmit kõrdo põrotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 põro|tama -taq -da82 ; kivitee põrutab vankrit kivitii põrotõllõs rattit ; mees põrutas rusikaga vastu lauda miiś põroť kulakugaq vasta lauda ; ma põrutasin selja ära mul põrahuť sälä ärq ; põrutasin otse pealinna virodi joonõlt pääliina ; kuulsin põrutavat uudist kuuli uutmaldaq teedüst ; põrutamine tõrkminõ, põrkminõ

põrutus tõrgah(t)us -õ -t9 ärqlü̬ü̬mi|ne -se -st5 põrah(t)us -õ -t9 pauk paugu .pauku37 mats matsu .matsu37 ; sai peapõrutuse sai pääpõrahtusõ

põsk põsḱ põsõ .põskõ34 palõq .palgõ palõt19 ; paksud põsed täüspalgõq ; põsenukk sarn, põsõnukḱ ; punaste põskedega verevide palgidõgaq ; pistis kommi põske tsusaś kompvegi suuhtõ

põskhabe m kõrvhabõn|aq -idõ -it4

põtkima .poḱma pokkiq poki63 .pokśma .poksiq poksi63 .põkśma .põksiq põksi63 .tamṕma .tampiq tambi63 ; vana lammas põtkib jalaga vastu maad, tahab hirmutada vana lammas pokḱ jalagaq vasta maad, taht hirmutaq

põu puh|u -u -hu 26 sissek puhuq pu̬u̬ - -d 52 sissek puu(h)hu ; pane pudel põue! panõq putõľ puuhu v pihta! ; mullapõues maa sisen v maa üsän

põuane .põudliga|nõ -dsõ -st5 põvva|nõ -dsõ -st7 ; põuane suvi põud suvi

põuavälk pälk pälgü .pälkü37 ; põuavälku lööma pälkämä

põud põud põvva .põuda32 ; põuailm põud ilm ; põuakindel põvvakimmäs ; põuavine põvvasuits ; põuavines ilm põvvasuidsunõ ilm

põuetasku puh|u -u -hu 26 sissek puhuq pu̬u̬ - -d52 pu̬u̬.karmań -i -it4 piha.karmań -i -it4 kaugas .kauka kaugast22

põõn põ̭õ̭n põõna põ̭õ̭'na37

põõnama põ̭õ̭nama põõnadaq põ̭õ̭'na77 tsos|a(ha)ma -saq v -adaq -sa v -aha88 tsosis|õma -taq -õ87 .tsossa|ma -daq -84 seto kiil' põõdsu|tama -taq -da82 .tõhrama tõhradaq .tõhra77 ; põõnab poole päevani tõhras poolõ(niq) pääväniq

põõsas puhm puhma .puhma31 puhm puhmu .puhmu37 ; põõsaid täis puhmõnõ, puhmliganõ, puhmõlinõ, puhmistunõ

põõsastik puhmistu - -t1 puhmisti|k -gu -kku38 puhmasti|k -gu -kku38

pädev ti̬i̬djä - -t3 aśa.tundja - -t3 .mõistja - -t3 ; ma pole pädev seda asja otsustama maq olõ-iq aśatundja, et tuu aśa üle otsustaq

pädevus vol|i -i -li26 võim võimu .võimu37 .õigu|s -(sõ) -(s)t10

päev päiv päävä .päivä35 ; keskpäev keskpäiv ; mitu ööpäeva mitu üüdpäivä ; argipäev äripäiv ; tal on pikad tööpäevad tä tege pikilpäivil tüüd ; päeval päävä aigo v päivä ; töötab ööd ja päevad läbi tüütäs üüd ku päivä v tege üüq ja pääväq kokko

päev-päevalt päiv-pääväst pääväst .päivä ; lähed ju päev-päevalt vanemaks päiv-pääväst läät jo vanõmbas

päevakoer .piksepin|i -i -ni26

päevakord päävä|kõrd -kõrra -.kõrda30 päävä|kava -kava -kavva28

päevakübar pääväkü|päŕ -bärä -bärät4 ; lõhislehine päevakübar talvõjürjeń ; lõhislehine päevakübar kanaperseq

päevaleht päävä|lehť -lehe -.lehte34 ao|lehť -lehe -.lehte34

päevalill päävä|lilľ -lilli -.lilli37 ; päevalilleõli poslamasla

päevane päävä|ne -dse -st7 ; võtke päevane toidumoon kaasa võtkõq pääväsüüḱ üten ; laps on alles kahepäevane latś om viil katõpääväne

päevapealt päävä päält .õkva ; ta tehti päevapealt lahti tä tetti päävä päält vallalõ

päevasärk päävä|särḱ -särgi -.särki37 pluusõ - -t2

päevauudis hrl m pääväuudis -(s)õ -t11 sõ̭n|noḿ -oma -omat4 teedüs -(s)e -t11

päevavalge, päevavalgus päävä).valgõ - -t3 .valgõval|u -u -lu26 päävä.valgu|s -(sõ) -(s)t10 ; sõidan homme päevavalges edasi sõida hummõń (päävä)valgõgaq edesi ; kui nüüd päevavalges koju jõuaks ku noq valgõvalugaq kodo joudnuq ; kõik tema kunagised patud kraamiti päevavalgele kõ̭iḱ timä umaaigsõq patuq tuudi päävävalgõlõ v valgõ kätte

päevavaras loodõŕ -i -it4 loodõrus -õ -t9 lokõrus -õ -t9 loobõrus -õ -t9 hurľo - -t2 holďo - -t2 vurľo - -t2

päevik päivi|k -gu -kut13 pääväraama|t -du -tut13 ; lapsel oli päevikus teade teatrissemineku kohta latsõl olľ päivikun teedüs tiatriheminegi kotsilõ ; leidsin kirjaniku avaldatud päevikuist huvitavaid fakte lövvi kiränigu välläannõtuist pääväraamatist huvitavit tõtõasjo

päeviline päivili|ne -se -st5 .luitsali|nõ -sõ -st5 ; käis taludes päeviliseks käve tallõn päivilises

päevitama .päivä .võtma .paistlõma paistõldaq .paistlõ78 ; tegi aiatööd ja päevitas tekḱ aiatüüd ja võtť päivä ; päevitas rannas praatõ hinnäst rannan päävä käen ; käib iga päev katusel päevitamas käü egäpäivi katusõ pääl paistlõman

päeviti päivilde .päivüisi ; päeviti käin tööl, öösiti magan päivilde käü tüühü, öilde maka

päevituma pal|ama -laq -a69 pli̬i̬küma pli̬i̬küdäq pleegü79 ; ta on suvega pruuniks päevitunud tä om suvõgaq pruunis palanuq

päevitus päävä|pruuń -pruuni -.pruuni37 ; näol on tugev päevitus nägo om häste pääväpruuń ; päevituskreem päävämääŕ ; päevitusriided päävävõturõivaq

pähe 1. kq ka pea I 1 2. asõmõl .päähä pähäq pääle ; korjas söögiseente pähe ka mürgiseeni koŕaś söögisiini päähä ka kihvtitsit ; teretas mind oma tuttava pähe terehť minno uma tutva pääle

pähkel pähḱmäs .pähḱmä .pähḱmä(s)t15 pähḱnäs .pähḱnä .pähḱnä(s)t15 päheq .pähḱme pähend16 pähkeń .pähḱnä pähkend16 ; eile käisime pähklil eeläq kävemiq pähḱmit korjaman ; ülesanne oli tõeline pähkel ülesannõq olľ kõva päämurdja

päideroog kasvot pääderu̬u̬|g - -gu36 pääsoru̬u̬|g - -gu36

päike päiv päävä .päivä35 .päivli|k -gu -kku38 ; päikesekiir pääväjutť ; päike särab, paistab päiv kirgäs, paist v paistus ; päikeseenergia päävävägi ; päike loojub päiv lätt jumalihe v päiv lätt alaq

päikesekell päävä|kell -kellä -.kellä35 tunnipak|k -u -ku37

päikeseline .päivli|k -gu -kku38 ; täna on päikeseline ilm täämbä om päivlik ilm

päikeseloojang pääväminenǵ -i -it13 päävämine|ḱ -gi -kit13

päikesepaiste päävä|paistõq -.paistõ -paistõt18 päävä.paistus -õ -t9 ; soojendas end päikesepaistel lämmisť hinnäst päävä käen ; päikesepaistele pääväpaistõlõ, päävä kätte, pääväpõrõhõhe

päikesepaisteline .päivli|k -gu -kku38

päikesepiste päävä|plikś -pliksi -.pliksi37 päävä|plõ̭nń -plõnni -.plõ̭nni37

päikesetõus päävänõsõng -u -ut13

päikesevalgus päävä.valgu|s -(sõ) -(s)t10 päävä.valgõ - -t3

päikesevarjutus päävävaŕotus -õ -t9 pümendüs -e -t9

päine I I .päägaq ; heledapäine tüdruk valgõ päägaq latśkõnõ ; põikpäine päähäkäänetäv, kangõ, ütsipuinõ

päine II: II röövimine toimus päise päeva ajal rööviti peris suurõ valgõgaq

päits pähü|tś -dsi v -dse -tsit v -st13

päitsed m .päi|tseq -tside -tsit18 ; ilma raudadeta päitsed üüpäitseq

päkapikk päkä|tś -dsi -tsit13 pässä|tś -dsi -tsit13 pässäpik|k -u -ku37

päkk mõhn mõhna .mõhna m umak .mõhno30 v .mõhnõ31 ; jalapäkk jalamõhn

pälvima .saama saiaq saa55 (ärq) ti̬i̬ńmä ti̬i̬niq teeni63 .päľmä† .pälliq pälli63 väärt olõma ; võistkond pälvis hõbemedali võistkund sai hõpõmedäli

pära per|ä -ä -rä24 ; poiss istus vankri päras poiskõnõ istõ vankriperä pääl ; supipotti on veel pära põhja jäänud supiperä om viil potipõhja jäänüq

pärak sita|mulk -mulgu -.mulku37 .perse|mulk -mulgu -.mulku37 uru|mulk -mulgu -.mulku37

päral(e) peräl(e) ; õhtuks oleme päral õdagus olõmiq peräl ; pärale jõudma peräle joudma

päralt perält käe(h)n ; terve maja on minu päralt terveq maja om muq käen

päramised m perä|midseq -.miidsi -.miidsi5 puhastus -õ -t9 tõ̭nõpu̬u̬ľ tõõsõpoolõ tõistpu̬u̬lt40 tõ(õ)sõqpoolõq .tõisipu̬u̬li .tõisipu̬u̬li40

pärand perändüs -e -t9 ; vanaisa pärand jaotati lastelaste vahel vanaesä perändüs jaeti latsõlatsi vaihõl ärq ; kirjaniku käsikirjaline pärand kingiti muuseumile kiränigu käsikiräq kingidiq muusõumilõ ; pärandkultuur perit kultuuŕ ; pärandmaastik vannamuudu maa

pärandama perändä|mä -q -83 edesi .andma ; isa pärandas pojale talu esä jätť talo pojalõ ; põlvest põlve on käsitööoskusi edasi pärandatud põlvõst põlvõ om käsitüümõistmist edesi annõt

päranduma perändü|mä -däq -84 edesi minemä ; meistri kogemused pärandusid tema õpilastele meistri tiidmiseq lätsiq edesi timä opilaisilõ

pärandus perändüs -e -t9 ; pärandusosa osajago ; pärandust saama perimä, peritsemä

pärane perä(li)|ne -dse -st7 peri ; rahvapärane rahvast peri v rahvalik ; sünnipärane sünnüperäne ; sünnipärane ütensündünüq ; sünnipärane sünnüperi ; tõepärane tõ̭õ̭peräline

pärani peräniq ; aken oli pärani lahti akõń olľ peräniq vallalõ

pärasool peräsooli|k -gu v -ga -kut v -kat13 perssooli|k -gu v -ga -kut v -kat13

pärast perä(h)n perähnä päält pääle ; pärast vaatame, mis saab perän kaemiq, miä saa ; millegi pärast minkagiq peräst ; pärast kella nelja päält kellä nellä ; pärast sauna päält sanna v pääle sanna ; hommikul oli ilm ilus, pärast hakkas sadama hummogu olľ ilm illos, perän nakaś sadama ; mispärast minkperäst

pärastlõuna päält|lõunõq -.lõunõ -lõunõt18 päälelõunõq pääle.lõunõ päälelõunõt18 ; uimane pealelõuna hoimanõ päältlõunõq

pärastpoole perä(h)npoolõ .il.dampa

päratu 1. perä|dü -dü -tüt1 armõdu ilm.kistumaldaq ; päratu lai jõgi perädü laǵa jõgi 2. perä|dü -dü -tüt1 armõ|du -du -tut1 ilm.kistumaldaq (.)ulli|suuŕ -suurõ -suurt40 ; päratu maalahmakas perädü maatükk

pärdik pärdi|k -gu -kut13

pärg krantś krandsi .krantsi37 vani|k -gu -kut13 kru̬u̬ń krooni kru̬u̬ni37 ; jaanipäeval pandi loomadele karukoldadest või okstest pärjad kaela jaanipäävä pantiq eläjile reboraigõst vai ossõst krandsiq kaala ; tammeokstest pärjad tammõossõst vaniguq ; hauale asetati mitu pärga havva pääle panti mitu krantsi v pärgä ; pärg pandi pähe krantś v pärg panti päähä

pärgament nahk naha .nahka33 pärgä|menť -mendi -.menti37 ; pärgamentpaber võiupapõŕ

päri I peri nõu(h)n ; ettepanekuga oldi päri ettepanõkigaq olti peri

päri II: II ujus pärivoolu uio viiperi v perivett

pärija perijä - -t3 per|rij -ijä -ijät4 peritsejä - -t3 ; varapärija varaperitsejä

pärilik üte(h)n.sündünü|q - -t1 .külge.sündünü|q - -t1 peri|t -dü -tüt1 ; pärilik haigus ütensündünüq hädä

pärima küs|ümä -süq v -täq -ü 70 min 1. ja 3. k .küsse juura|tama -taq -da82 .juurdlõma juurõldaq .juurdlõ85 ; nende asjade kohta peab vanematelt inimestelt järele pärima naidõ asjo kotsilõ piät vanõmbidõ inemiisi käest perrä küsümä ; aru pärima perrä nõudma

pärima I per|imä -riq -i57 peri|tsemä -tsäq v -däq -dse90 ; pruunid silmad olen pärinud isalt pruuniq silmäq ommaq esäst saaduq ; pärimine perimine, peritsemine

pärimus perimüs -e -t9 (.suulinõ) perändüs -e -t9 vanavara vanavara vannavarra28 ; üks vana pärimus räägib, et … ütś vana jutt kõ̭nõlõs, et … ; pärimuskultuur perimüskultuuŕ ; pärimusmuusika perimüsmuusiga

pärinema peri olõma ; ema poolt pärinen ma lätlastest imä puult olõ ma peri lätläisist ; keskajast pärinevad majad keskaost peri majaq

päring küsümi|ne -se -st5 .otśmi|nõ -sõ -st5

päripäeva peri.päivä pääväperi

päris peris perüs küländ tävveste kogoni kogonistõ kogona otsaniq valu väli õigõ hoobis ; päris vanasti hoobis vanast v kogonivanast ; asi on juba päris kindel asi om joba küländkiq kimmäs ; oleme juba päris lähedal olõmiq joba küländ lähkün ; päris omane uhiumanõ

päriseks perises peris ; see talu osteti päriseks 1869. aastal taa talo ostõti perises 1869. aastagal ; tahaksin päriseks maale elama minna tahassiq peris(es) maalõ elämä minnäq

päriselt periselt ; teda ei saa päriselt usaldada tedä saa-aiq peris uskuq ; kas draakonid on päriselt ka olemas? kas siibogaq sivvuq ommaq periselt kah olõman?

pärismaalane peris.maala|nõ -sõ -st5

pärisnimi (peris)nim|i -e -me24

pärisorjus peris.orjus -õ -t9 maa.orjus* -õ -t9

pärit peri(t) ; kust sa pärit oled? kost sa peri olõt?

päritolu peri|olõḱ -olõgi -olõkit13 peritol|o -o -lo26 ; päritolult on ta inglane tä om peritololt v sünnült ingläne

pärituul takast|tuuľ -tuulõ -tuult35 ; sõitis pärituult sõiť tuulõperi v perituult

pärl .pärli - -t1 (väiko) sor|a -a -ra26 helḿ helme .helme35 ; klaaspärl klaaśpärli ; Eesti looduse pärl Eesti luudusõ pärli

pärlmutter pärl.mutri - -t1 .pärli.karva

pärm pärḿ pärmi .pärmi37 kergütäjä - -t3 sep|p -ä -pä35 ; mine too poest pärmi! mineq tuuq poodist kergütäjät! ; sai küpsetatakse pärmiga, muidu ta ei kerki sai küdsetäs pärmigaq v sepägaq, muido tä ei nõsõq ; ma ei saa midagi süüa, mis pärmiga on küpsetatud ma ei võiq midägiq sepälist süvväq

pärmine pärmi|ne -dse -st7 sepä|ne -dse -st7 ; õlu sai pärmine, seda ei või juuagi oluq sai sepäne, seod ei võiq juvvakiq

pärn lõhmus -(s)õ -t11 pähn pähnä .pähnä35 ; pärnaõis lõhmussõhäierm v pähnähäierm ; pärnaõietee lõhmussõhäiermä- v pähnähäiermätii v -tsäi ; pärnapuine lõhmussõnõ, pähnäne ; pärnaniin lõhmusniidś

pärnakas .pärnokõ|nõ v .pärnogõ|nõ -sõ -ist8 .pärnäke|ne v .pärnäge|ne -se -ist8

pärssima (kinniq) pi|dämä -täq -ä59 kinniq v tagasi .hoitma ; majanduslangus pärsib pensioni kasvu majandusõ sadaminõ hoit pensioni nõsõmisõ kinniq ; pärssiv mõju tagasihoitva mõjo ; kemikaalid pärsivad umbrohtude kasvu kihvtiq pandvaq haina kasvo kinniq

pärtlipäev .pärt(l)üs|päiv -päävä -.päivä35 .pärtle|päiv -päävä -.päivä35

päsmer päs|süľ -ülä -ülät4 .päsmri - -t1

päts (pätsi) pätś pätsi .pätsi37 ; perenaine pani leivapätsid ahju pernaanõ panď leeväpätsiq ahjo ; turbapäts turbapätś ; savipäts savipätsik

päts (pätsu) mesikäp|p -ä -pä35 otś† otõ ottõ m umak ja osak .otsi m päälek otsilõ35 mäüh mäühä .mäühä35 kahr kahru .kahru37

pätt pät|ť -i -ti37 hulgus -(s)õ -t11 vurľo - -t2 hööberüs -e -t9

päädima .lõpma lõppõq lõpõ74 .otsa v läbi .saama ; pidu päädis kaklusega pido lõppi tapõlusõgaq

pääs päsemi|ne -se -st5 ; aed takistas loomade pääsu põllule aid es lasõq eläjit nurmõ pääle ; poisil polnud pääsu kuhugi, pidi kõik üles tunnistama poiskõsõl olõ-õs päsemist, pidi kõ̭iḱ üles tunnistama ; sisse-, väljapääs sisse-, välläpäsemine v ussõkotus

pääse pile|ť -di -tit13

pääsema (ärq) päs|emä -edäq v -täq -e72 ; tal õnnestus uppuvalt laevalt pääseda täl õ̭nnistu uppuva laiva päält ärq päsedäq ; hobune pääses lahti hopõń pässi vallalõ ; ma ei tea, millal täna siit pääsen tiiä-äiq, kuna täämbä siist päse ; pääsemine päsemine

päästeamet .pästeammõ|ť -di -tit13

päästepaat .pästeloodsi|k -gu -kut13 .pästjä loodsik kõnnõk .päste|paať -paadi -.paati37

päästerõngas .päste|rõ̭ngas -.rõ̭nga -rõ̭ngast22 .pästjä|rõ̭ngas -.rõ̭nga -rõ̭ngast22

päästeteenistus .pästeteenistüs -e -t9 hädä|abi -abi -api26 ; päästeteenistus soovitas lumetormiga koju jääda pästeteenistüs sooviť lumõtormigaq kodo jäiäq

päästetöötaja .pästjä - -t3

päästevest .pästjä|vesť -vesti -.vesti37 .päste|vesť -vesti -.vesti37

päästik .trikli - -t1 ; vajuta päästikule tõ̭mbaq v vaodaq triklit ; tal oli sõrm juba päästikul täl olľ näpp joba trikli pääl

päästma (ärq) .pästmä .pästäq pästä61 ; kõik merehädalised päästeti kõ̭iḱ merehädäliseq pästediq ärq ; päästsin sõbra häbist avidi sõbra häbüst vällä ; päästke mind! pästkeq minno ärq! ; päästis koera ketist lahti lasḱ pini keti otsast vallalõ ; päästja pästjä ; päästmine pästmine

pääsuke .pääs(t)lä|ne -(d)se -st5 pääsokõ|nõ -sõ -ist8 pääsüke|ne -se -ist8

pääsusilm pääsü|silm -silmä -.silmä35 tsirgu|silm -silmä -.silmä35

pöial päk|k -ä -kä35 päss pässä .pässä37 täi.tapja - -t3 pudroki̬i̬tjä - -t3 ; pöidlapäkk pässämõhn ; ma hoian sulle pöialt ma piä sullõ pässä (pion)

pöialpoiss päkä|tś -dsi -tsit13 pässä|tś -dsi -tsit13

pöid 1. laba|jalg -jala -.jalga33 jala|lehť -lehe -.lehte34 ; pöialuu labajalaluu 2. pöüd pövvä .pöüdä34 põud põvva .põuda32 ; rattapöiad tehti kasepuust rattapõvvaq tettiq kõopuust

pööbel .lihtsä|rahvas -.rahva -rahvast22 pü̬ü̬bli - -t1

pöök pü̬ü̬ḱ pöögi pü̬ü̬ki37

pööning tarõpääli|ne -dse -st7 pääli|k -go -kot13 laepääli|ne -dse -st7 pööning -u -ut13 ; see trepp viib pööningule taa trepṕ vii tarõ pääle

pöör pü̬ü̬r pöörä pü̬ü̬rä35

pöörama .käändmä (.)käändäq käänä66 pü̬ü̬rdmä pöördäq v pü̬ü̬rdäq pöörä66 kõrras käänähtä|mä -q -83 käänähü|tmä -täq -dä62 pöörähtä|mä -q -83 pöörähü|tmä -täq -dä62 kiil' (tegosõ̭nno) .käändmä (.)käändäq käänä66 ; magaja pööras külge magaja käänď külge ; pööras võtit lukuaugus käänď võtind lukumulgun ; pööras koduteele käänď kodotii pääle ; pööra korraks, ma vaatan, missugune sa selja tagant oled! pöörähüdäq, ma kae, määne sa sälä takast olõdõq! ; pööra selg! käänäq sälg! ; hakkas paganaid õigesse usku pöörama naaś paganit õigõhe usko püürdmä ; pööramine käändmine, püürdmine

pöörane meele|dü -dü -tüt1 ulľ ulli .ulli37 pööräli|ne -dse -st5 sõkõ - -t14 hull hullu .hullu37 maru(h)n tuuri(h)n ; aeti pööraseid jutte kõ̭nõldi hullõ juttõ ; näljane karu võib pööraseks minna näläne kahr või marru minnäq ; pöörane tahtmine midagi teha ilmadu v hirmsa tahtminõ midägiq tetäq ; pöörased hinnad perädüq hinnaq ; läheb täitsa pööraseks lätt tävveste marru ; tahan seda pööraselt! taha taad ullimuudu!

pöördeline pü̬ü̬rdjä - -t3 .muutja - -t3 ; aeg on pöördeline aig muut ; pöördelised ajad püürdjäq v muutjaq aoq ; 1940. aasta oli pöördeline 1940. aasta naaś tõ̭nõ aig

pöördlava pü̬ü̬rdpüüne - -2 pü̬ü̬rdjä püüne pü̬ü̬rdlav|a -a -va28

pöördsõna kiil' tegosõ̭n|a -a -na28

pöörduma .käändümä .käändüdäq käänü79 pü̬ü̬rdümä pü̬ü̬rdüdäq pöörü79 (tegosõnno kotsilõ), kiil' .käändümä .käändüdäq käänü79 ; kõigi silmad pöördusid ukse poole kõ̭iki silmäq kaiq ussõ poolõ ; haige pöördus arsti poole tõbinõ lätś hädägaq tohtrõ manoq ; lapsed pöördusid pärast kooli lõpetamist kodukülla tagasi latsõq lätsiq päält kooli lõpõtamisõ kodoküllä tagasi ; ümber pöörduma ümbre käändmä ; tee pööras vasakule tii käändü kuralõ ; lubage pöörduda! lubagõq kõ̭nõldaq!

pöördumatu (tagasi) pü̬ü̬rdmäldäq v .käändmäldäq ; tal on pöördumatu haigus täl om parandamaldaq tõbi ; pöördumatu protsess ütsipidine jakkus

pöördumine pü̬ü̬rdümi|ne -se -st5 ; president esines rahvale pöördumisega presidenť kõ̭nõľ rahvalõ

pööre 1. pü̬ü̬rdümi|ne -se -st5 pööreq pü̬ü̬rde pööret19 .käändmi|ne -se -st5 käänäh(t)üs -e -t9 ; asi võttis sellise pöörde asi võtť sääntse käänüsse v asi käänď sinnäqpoolõ ; vasakpööre kuralõkäändmine ; mootoripöörded motoripüürdeq ; lehekülje pöördel oli märkus lehe tagaküle pääl olľ märküs ; tee teeb siin järsu pöörde tii tege tan äkilidse käänähtüse 2. kiil' käänüs -(s)e -t11 (tegosõ̭na)käänüs -(s)e -t11

pöörijoon käänü|ju̬u̬ń* -joonõ -ju̬u̬nt40 käänü|tsõ̭õ̭ŕ* -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37 kääni|ju̬u̬ń* -joonõ -ju̬u̬nt40

pööris pöörüs -(s)e -t11 pööreq pü̬ü̬rde pööret19 pü̬ü̬rüs -e -t9 ; tuul tekitas järve kohal pööriseid tuuľ tekḱ järve kottalõ pöörüssit ; kaer ajab juba pöörist kaar luu joba pöörüst ; kaerapööris kaarapüürüs v kaarapöörüs ; tuulepööris (tuulõ)pöörüs, tuulõkeerüs

pööritama 1. pööreldä|mä -q -83 pöörü|tämä -täq -dä82 mitmit kõrdo pöörelde|(l)lemä -lläq -(l)le86 pöörüske|(l)lemä -lläq -(l)le86 pöörüte|(l)lemä -lläq -(l)le86 pöörendä|mä -q -83 ; hakkas silmi pööritama naaś silmi pöörütämä v silmigaq käändlemä ; peadpööritav edu päädpöörendäjä v päähänakkaja edenemine 2. (süä) kuŕas v halvas ajama v minemä ravvõlda|ma† -q -83 ; pea pööritab pää lätt ümbre ; pani südame pööritama ai süäme kuŕas

pööritus: tundsin südamepööritust süä lätś kuŕas;

pöörlema .ümbre .käümä pü̬ü̬rdlemä pööreldäq pü̬ü̬rdle78 rehite|(l)lemä -lläq -(l)le86 ; ventilaator pöörles kiiresti ventilaatri käve kipõstõ ümbre ; pöörlev ratas püürdlejä tsõ̭õ̭ŕ

püdel pü|tel -delä -delät4 .pündre - -t3 ; sega kõik ained kokku, kuni tekib püdel mass! sekäq kõ̭iḱ ollusõq kokko, nikaguq saa püteľ masś!

pügama pü|gämä -käq -ä59 ; pügasin sirelihekki tsipse tsirelihekki ; riik sai mitme miljoniga pügada riiḱ sai mitmõ milľonigaq müüdä pükse ; pügas lambaid pügi lambit

püha püh|ä -ä -hä24 ; pühapaik pühäpaik v pühäkotus ; sinu soov on mulle püha suq suuv́ om mullõ tähtsä ; suviste-, kevad-, külmapüha suvistõ-, muna-, külmäpühiq

pühadus pühähüs -e -t9 püh|ä -ä -hä24 ; inimelu on kaotanud pühaduse inemise elo olõ-õiq inämb pühä ; hoidis raamatut nagu pühadust hoiť raamatut niguq pühhä asja ; tema pühadus timä pühähüs

pühak pühäli|k -gu -kku38 (miis') pühä|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 vaga|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 (naanõ) pühäna|anõ -asõ -ist8

pühakuju .puus(t)li - -t1 pühä|ne -(d)se -st5 pühäs -(s)e -t11

pühalik pühäli|k -gu -kku38 tõtõhallõ - -t14 ; munkade pühalikud näod munkõ pühäliguq näoq ; luges pühaliku häälega luuletust ette lugi tõtõhallõ helügaq luulõtust ette

pühamu pühä|koda -kua -kota27 pühäkotus -(s)õ -t11 pühä|paik -paiga -.paika30 ; vanade eestlaste pühamud olid hiied ja ohvripaigad vanno estläisi pühäkuaq olliq pühäq mõtsaq ja ohvripaigaq

pühapilt pühä|ne -(d)se -st7 pühäs -(s)e -t11 .puus(t)li - -t1

pühapäev pühä|päiv -päävä -.päivä35 ; pühapäevakool pühäpääväkuuľ

pühapäevane pühäpäävä|ne -dse -st7 kõnnõk pühäbä|ne -dse -st7

pühendama pühändä|mä -q -83 ; pühendas oma luuletuse Võrumaa inimestele pühänď uma luulõtusõ Võromaa inemiisile ; konverents oli pühendatud haridusküsimustele konvõrentś olľ pühändet koolitusküsümüisile

pühenduma pühändü|mä -däq -84 ; peale kooli lõpetamist pühendus ta lastekasvatamisele päält kooli lõpõtamisõ naaś tä latsi kasvatama v panď tä uma elo latsi pääle

pühendus pühändüs -e -t9 ; kirjuta mulle raamatusse pühendus! kirodaq mullõ raamatuhe sisse!

püherdama väherdä|mä -q -83 püherdä|mä -q -83 paherda|ma -q -83 väherde|(l)lemä -lläq -(l)le86 ; hobune püherdab maas hopõń väherdäs maan ; läks saunast lumme püherdama lätś sannast lumõ sisse püherdämä

pühitsema pühi|tsemä -tsäq v -däq -dse90 pühändä|mä -q -83 ; polnud aega pühapäevagi pühitseda olõ-õs aigo pühäpäivägiq pitäq ; ta pühitseti nunnaks tä pühitsedi nunnas

pühitsus pühändüs -e -t9 pühitsüs -e -t9

pühkima .pühḱmä .pühkiq pühi63 .laaṕma .laapiq laabi63 hindäkotsinõ .pühkü|mä -däq -80 (kergehe) .pühksämä pühästäq .pühksä76 kõrras .laapsama laapsadaq .laapsa77 ; pühkis ukse eest lume ära pühke ussõ iist lumõ ärq ; tuul pühkis õue puhtaks moro pühkü tuulõgaq puhtas ; see on jalgade pühkimise vaip, pühkige siia jalad ära! taa om jalgo pühästäq põrmandurõivas, pühäskeq taaha jalaq ärq! ; pühkis minema, ei vaadanud tagasigi pühke minekit, es kaeq taadõgiq

pühkmed m .pühḱm|eq -ide -it16 ask asu .asku36

püksid m püksiq .pükse .pükse37 pöksiq .pökse .pökse37 (vanaaolidsõq) kaadsaq .kaadso .kaadso30 kaldsaq .kaldso .kaldso37 proogiq† prookõ .prookõ37 ; kaks paari pükse katś paari pükse ; püksid rebadel püksiq peräkuntõ v kinnärde pääl ; tõmba püksid jalga! tõ̭mbaq kaadsaq siirde! ; viigipüksid pruhvõgaq püksiq, pruhv́püksiq, juunigaq püksiq ; püksirihm püksirihm ; püksisäär püksisiiŕ ; püksiviik pruhv́, viiḱ

püksseelik püks.ündri|k* -gu -kku38 püks|pruntś* -prundsi -.pruntsi37

püramiid pürä|miiť -miidi -.miiti37

püree pudõr v putr pudro .putro47 sahvť sahvti .sahvti37 pür|e -e -re28 (pütel') ru̬u̬g ruvva ru̬u̬ga32

püreesupp ru̬u̬g ruvva ru̬u̬ga32

pürgima .püü(n)dmä (.)püü(n)däq püvvä66 .rühḱmä .rühkiq rühi63 .tükmä tükkiq tüki63 .tüḱmä tükkiq tüki63 mitmit kõrdo .saandõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; mul pole sihte, kuhu pürgida mul olõ-õi tsihte, kohe poolõ rühkiq ; taimed pürivad valguse poole kasvoq tüküseq v püündväq valgõ poolõ ; presidendiks pürgijaid oli viis presidendis tahtjit olľ viiś ; jalgpalliliigasse pürgimine läks vaevaliselt jalgpallimiiśkunda saaminõ lätś vaivalidsõlt ; sekretäriks pürgiv neiu sekretäris tahtja näio

püromaan palotaja - -t3 tulõ|hull -hullu -.hullu37 palotamis|hull -hullu -.hullu37

püromaania palotamis.hullus -õ -t9 tulõ.hullus -õ -t9 palama.pandmis.hullus -õ -t9

pürotehnika tulõ|värḱ -värgi -.värki37 paugu|värḱ -värgi -.värki37

püsi püsümi|ne -se -st5 püs|ü -ü -sü26 ; tal pole püsi paigal istuda täl olõ-õiq püsümist v püssü maan istuq v tä läpe-eiq paigal istuq ; külmaga pole neil lilledel püsi külmägaq olõ-õiq nail lillel püsümist

püsik .mitmõ.aastanõ kasv ; maasikas ja vaarikas on püsikud maaśk ja vavvõrn ommaq mitmõaastadsõq kasvoq

püsilill püsü|lilľ -lilli -.lilli37 .mitmõ.aastanõ lilľ ; pojeng om püsilill pujenǵ om püsülilľ

püsima püs|ümä -süq -ü70 .saisma (.)saistaq saisa66 ; püsima jääma püsümä jäämä ; eesti rahva püsimajäämine sõltub eestlastest endist eesti rahva püsümäjäämine olõnõs eestläisist hindist ; tuul on harva püsiv tuuľ puhk harvuisi üttemuudu ; püsi paigal, ära siple! püsüq paigan, ärq tsipõlguq! ; soe ilm jäi pikaks ajaks püsima lämmi ilm jäi pikäs aos püsümä ; püsiv elukoht kimmäs elokotus ; püsimine püsümine, püsüjä

püsimatu püsümäldäq püsümä|dü -dü -tüt1 hergo|nõ -dsõ -st7 vilgõs .vilkõ vilgõst22 ; tal on püsimatu iseloom täl om püsümäldäq olõminõ

püsivus püsümi|ne -se -st5 püs|ü -ü -sü26 ; tal pole millekski püsivust täl olõ-õiq minkagiq jaos püsümist v püssü

püss püss püssä .püssä35

püssikuul püssä|kuuľ -kuuli -.kuuli37 lu̬u̬ť† loodi lu̬u̬ti37

püssimees püssä|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 .püsni|k† -gu -kku38

püssirohi püssä|ru̬u̬h -roho -ru̬u̬ht39

püstandaed .lammõlõ aid pu̬u̬ľpistüline aid

püsti .pistü ; mõned istusid, mõned seisid püsti mõ̭nõq istõq, mõ̭nõq saisiq pistü ; sarikad said juba püsti paariq saiq joba pääle ; püsti ajama pistü ajama ; püsti olema pistü olõma ; see on püsti lollus! tuu om pistü ulľus!

püstijalu .pistü jala pääl jalotsi† ; püstijalu põdema jalotsi põdõma ; ta magaks kasvõi püstijalu tä makassiq kasvai pistü jala pääl

püstine pistüli|ne -dse -st5 .pistvä - -t3 .pistsä - -t3 saisoli|nõ -dsõ -st5 ; püstine mäenõlv pistvä perv́ ; püstine vili saisolinõ vili ; püstisemalt pistümbähe, pistümbäle

püstipäi .pistü .päägaq pää .pistü .uhkõhe .uhkuisi

püstitama .pistü .pandma v ajama üles .säädmä ehi|tämä -täq -dä82 ; püstitas telgi sääde telgi pistü ; püstitas kiiresti lava panď lava kipõstõ pistü ; eelmise sajandi lõpus püstitatud hoone minevä aastagasaa lõpun ehitet hoonõq ; ei tulnud püstitatud ülesannetega toime es tulõq ettepantuidõ ülesandidõgaq toimõ

püstkoda pino|koda -kua -kota27 pilu|koda -kua -kota27 pin|o -o -no26 lü̬ü̬v́ löövi lü̬ü̬vi37

püstol püstoľ -i -it4 pistuľ -i -it4 pistoľ -i -it4

pütt II eläjät püt|t -ü -tü37 ; tuttpütt kroogu, kauŕ

pütt I I püt|t -ü -tü37 tõrikõ|nõ -sõ -ist8 ; pütis on kali pütün om taaŕ

püü eläjät püv|i -e -ve24 ; põldpüü nurḿkana, nurḿpüvi ; laanepüü mõtspüvi, laaśpüvi ; rabapüü suupüvi, suukana, valgõ teder

püüdlema .püü(n)dmä (.)püü(n)däq püvvä66 .püündlemä püüneldäq .püündle78 ; innustas lapsi elus edasi püüdlema hutśuť latsi elon edesi minemä

püüdlik hoolõli|nõ -dsõ -st5 .püü(n)dli|k -gu -kku38 hoolõ(h)n ; väga virk ja püüdlik poiss, kõike teeb hästi ja ruttu väega hoolõlinõ poisś, kõ̭kkõ tege häste ja virka

püüdlikkus .püü(n)dmi|ne -se -st5

püüdlus .püü(n)dmi|ne -se -st5 .väütämi|ne -se -st5 ; püüdlustest hoolimata kõ̭gõst püündmisest huuľmaldaq

püüdma .püü(n)dmä (.)püü(n)däq püvvä66 pru̬u̬ḿma pru̬u̬miq proomi63 .koe|tama† -taq -da81 (kõgõst jovvust) .väütämä väüdädäq .väütä v .väüdä77 ; püüdsid järvest palju kala püvviq järvest hulga kalla ; politsei püüdis vargaid politsei püünď vargit ; igaüks püüab oma töö ära teha seto kiiľ egäütś pivatas ärq tetäq uma tüü ; püüa ennast rutem riidesse saada! koedaq hindä innebmähe rõivihe! ; ta ei osanud küll tantsida, aga püüdis väga tä es mõistaq külh tandsiq, a pruuvõ väegaq ; püüdsin rõõmsamat nägu teha proovõ rõ̭õ̭msambat näko tetäq ; vanamees püüdis kõigest jõust tööd ära teha vanamiiś väüdäś kõ̭gõst jovvust tüüd ärq tetäq ; hulkuvate loomade püüdja hulḱvidõ eläjide püüdjä ; kala püüdev mees kalla püündjä miiś

püüe .püü(n)dmi|ne -se -st5 ; püüetest hoolimata jäi kool pooleli huuľmaldaq püüdmisest jäi kuuľ poolõlõ

püük püüḱ püügi .püüki37 .püü(n)dmi|ne -se -st5 ; kala-, röövpüük kala-, rüüv́püüḱ

püül .püüdli - -t1 püüḱ püügi .püüki37 ; püksid sõelusid püüli püksiq leiq püüdlit ; püüli jahvatama püüki jahvma, püüdeldämä, püüḱmä

püünis püvvüs -(s)e -t11 (roti v tuhkru jaos) lau(s)s lausa .laussa31 ; silmused, lõksud, võrgud jt püünised silmussõq, lõksiq, võrguq jt püvvüsseq ; tuhkur jäi püünisese tuhkru jäi lausa ala ; püünispuu püvvüspuu

püür pü̬ü̬ŕ pööri pü̬ü̬ri37 ; padjapüür paďakotť

Sisseminek