obadus 1. (metallist aas) .sinkli- -t1vastus-(s)õ -t112. litťliti litti37lõ̭tťlõ̭ti lõ̭tti37välḱvälgi .välki37hubahus-õ -t9huba|k-gu -kut13 ; andsin talle obaduseanni tälle üte liti
objekt (tsihť)asi*(-)aśa (-).asja43tsihťtsihi .tsihti36kotus-(s)õ -t11 ; läheme objektilemi lää tüükotusõ pääle ; millised on teie uurimisobjektid?määntsit asjo ti uurit? ; raamatust sai pilgete objektraamat sai pilkamiisi tsihis v märḱlavvas
objektiivne .õigõ- -t3objõk.tiiv|nõ-sõ -sõt6eräpoolõldaqnigu asi om ; see mees räägib objektiivset juttutaa miiś kõ̭nõlõs õigõt juttu ; ole objektiivne!kõ̭nõlõq, nigu asi om!
odavalt odavaheodavalõ ; odavamaltodavambast, odavampa ; rongiga sai linna odavamalt kui bussigarongigaq sai liina odavampa ku bussigaq
odavise sport oda.hiitmi|ne-se -st5oda|hiideq-.hiite -hiidet18oda.viskami|nõ-sõ -st5 ; odaviskajaodahiitjä, odaviskaja
odekolonn nuhe|vesi*-vi̬i̬ -vett42.nuhkõ|vesi*-vi̬i̬ -vett42kölni|vesi-vi̬i̬ -vett42kolmõ.kõrd|nõ-dsõ -sõt6 ; ma panen odekolonni kama panõ haisu v nuhet ka pääle
oder kesev v kesvkesvä .kesvä35 ; otradest jahvatatakse tangu, kruupi ja jahukesvist tetäs suurmit, kruupõ ja jahhu ; odrakaraskkesväkarasḱ ; odratangudkesväsuurmaq
odraiva pininagõl silmä(h)n v silmä päälsilmä|nagõl*-nagla -.nakla45kesväter|ä*-ä -rä24
oga nõgõl v nõklnõgla .nõkla45hammas.hamba hammast23 ; karusmarjapõõsa ogadtikõrperänõglaq ; koha seljauime ogadsudagu sälähormussõq
ogar ulľulli .ulli37rum|maľ-ala -alat4(.)puuduli|nõ-(d)sõ -st5(.)puuduli|k-gu -kku38segä|ne-dse -st7pääst segi.oigõ- -t3 ; vanadusest ogaraks läinudvanast pääst segi ärq lännüq v ärq käändnüq ; ogar vanameesoigõ vanamiiś ; naerab end ogaraksnaard hindä likõs
oh ohoq.tohho(q)tohohtohoqvõi(q)võihvõeh ; oh, pole viga!ohoq, olõ-iq hätä! ; oh sellest pole midagi!tohoq, tuust olõ-iq midägiq! ; oh kui ilus!võiq ku illos! ; oh tuleks juba kevad!no tulnuq joba kevväi!
ohe (ohte) (.)ohtjas.ohtja .ohtjat v ohtjast15handhanna .handa33 ; odrale on ohted külge jäänudkesväle ommaq ohtjaq külge jäänüq
ohelik ohi|lõ̭ig-lõ̭ia -.lõ̭iga32uhi|lõ̭ig-lõ̭ia -.lõ̭iga32ratus-(s)õ -t11oheli|k-gu -kku38(jämmemb) kabõl v kaplkabla .kapla45 ; ohelik kinnitati hobuse valjaste külgeohilõ̭ig köüdeti hobõsõ päitside külge ; perenaine tõi lehma oheliku otsas kojupernaanõ tõi lehmä kabla perän kodo
ohi hrl m uhiuḣa .uhja44ohioḣa .ohja44 ; ohjad on Jüri käesuḣaq ommaq Jüri käen ; õpetaja hoidis klassi ohjeskuuľmeistre hoiť klassi vaossin
ohjama .uhjamauḣadaq .uhja77pi|dämä-täq -ä59 ; ohjab hobustpidä hobõst ; Mati on kaua osakonda ohjanudMati om kavva osakunda juhťnuq ; mässu ei suudetud enam ohjatamässü jouda es inämb uḣadaq v vaossin hoitaq
ohjeldama tagasi .hoitmapi|dämä-täq -ä59vaossi(h)n .hoitma ; viha ohjeldamavihha tagasi hoitma
ohkama .ohkamaohadaq .ohka77.puhkamapuhadaq .puhka77kõrras ohahta|ma-q -83.tehksämätehästäq .tehksä76 ; haige ajas end ohates püstitõbinõ ai hindä ohatõn pistü
ohkima .ohḱma.ohkiq ohi63.oihḱma.oihkiq oihi63.tehḱmä.tehkiq tehi63võia|tama-taq -da82mitmit kõrdo .ohkõlõmaoheldaq .ohkõlõ85.oihkõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86ohahõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; ära hakka jälle ohkima!nakaku-iq jälkiq võiatama!
oht ohtoho .ohto37hä|dä-dä -tä24hirmhirmu .hirmu37 ; loomad aimasid ohtueläjäq tundsõq ohto ; ohutunneohotundminõ ; mul tekkis ohutunnema naksi hätä pelgämä ; selles metsas on eksimise oht suurtahaq mõtsa võit kergehe ärq essüdäq ; suur tuleohtsuuŕ tulõhirm ; on oht, et …om pellädäq, et …
ohter .helde- -t3hää- -d50suuŕsuurõ suurt40 ; sai ohtra tasusai helde taso ; mees on ohtra jutugamiiś om suurõ jutugaq ; ema ohtrad õpetused ununesid varstiimä lugõmaldaq oppamisõq unõhtuq pia
ohtlik kurikuŕa .kurja43.ohtliga|nõ-dsõ -st5oholi|nõ-dsõ -st5hädä.ohtli|k-gu -kku38pel(l)ädäq ; karu on ohtlik metsloomkahr om kuri mõtsaelläi v kahru piät pelgämä ; libedaga on ohtlik sõitanilbõgaq om oholinõ sõitaq ; ohtlik kurjategijapellädäq kuŕategijä ; ohtlikult libe teepalľo nilbõ tii
ohtralt küländviländpalľokülhkopagaqmaailmtäüskässi ; sõime ja jõime ohtraltseimiq ja jõimiq viländ ; seeni on tänavu ohtralttimahavva om siini maailm
ohutu .julgõ- -t3oholdaqsõbra|nõ-dsõ -st7kaidsõ|t-du -tut1 ; videvikus on ohutum luurele minnahämärägaq om julgõmb luurama minnäq ; see on ohutu kohttaa om julgõ kotus ; jääge ohutusse kaugusse!jäägeq julgõ kaugusõ pääle! ; keskkonnaohutu pesemisainekeskkunnalõ oholdaq mõskmisollus ; see madu on tegelikult ohututaad siugu piä-iq joht pelgämä ; see koer on ohututaa pini om sõbranõ v sõbõr
ohutus ärq.hoitmi|nõ-sõ -st5.julgus-õ -t9.kimmüs-e -t9.julgõolõ|ḱ-gi -kit13 ; tuleohutustulõ iist hoitminõ v tulõ ärqhoitminõ ; ohutushoidõ̭nnõtusõ ärqhoitminõ ; liiklusohutusoholdaq v julgõ liikminõ v liikmisõ julgõolõḱ ; ohutuse huvides paigaldati ristmikule valgusfooret olnuq julgõmb, panti tiiristi pääle valgusfuuŕ
ohver 1. annõq.andõ annõt19annus-(s)õ -t11asiaśa .asja43kahikaḣa .kahja43.ohvri- -t1 ; kevadel enne karja väljalaskmist tegi karjus õlut ja kutsus küla peremehed ja -naised karjaohvrit joomakeväjä inne kaŕa vällälaskmist tekḱ kaŕus ollõ ja kutś külä perremeheq ja pernasõq kaŕakaḣalõ ; metsavaimudele viidi ohvriks osa jahisaagistmõtsavaimõlõ viidi annis osa jahisaaki ; sellist ohvrit ei saa ma vastu võttasäänest ohvrit saa-iq ma joht vasta võttaq2. .ohvri- -t1 ; maavärina ohvridmaavärinä ohvriq ; ohvriterohke õnnetushulga ohvridõgaq õ̭nnõtus ; sõjaohvridsõ̭an hukkasaanuq ; langesime pettuse ohvrikssaimiq pettäq
ohverdama .andit .andma v tu̬u̬ma v vi̬i̬mäohvõrda|ma-q -83ohvri|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90
oi või(q)või(a)h!võe(h)õuka ; oi kui ilus!võiq ku illos! ; oi, mis nüüd saab?võih, miä noq saa? ; oi sa pagan!kaeq kuradit! ; oi-oi!või-või! v võiakõnõ! ; oi-oi kui valus!või-võiakõnõ ku hallus!
oiatama ojahta|ma-q -83ujahta|ma-q -83 ; haige oiatas valusttõbinõ ojahť valust
oietama võia|tama-taq -da82uia|tama-taq -da82uiu|tama-taq -da82mitmit kõrdo .uialõmauialdaq .uialõ85 ; hambavalu võttis mehe oietamahambahalu panď mehe võiatama
oigama .oigamaojadaq .oiga77ogimaokiq ogi57võia|tama-taq -da82mitmit kõrdo .oigõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86oŕõhtõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86.vauglõmavavvõldaq .vauglõ78 ; lapsed kasvavad nuttes, vanad elavad oiateslatsõq kasusõq ikkõn, vanaq eläseq ojatõn ; haige oigas järjest kõveminitõbinõ ojaś kõrrast kõvõmbahe ; oigab oma haige hamba pärastvaugõlõs umma haigõt hammast
oikumeeniline üleilmaüleilmali|nõ-dsõ -st5kõ̭gõmaapääli|ne-dse -st5 ; oikumeeniline jumalateenistusüleilmalinõ jumalateenistüs ; Konstantinoopoli oikumeeniline patriarhKonstantinoopoli kõ̭gõmaapääline patriarh
oim = oimukoht meelekotus-(s)õ -t11 ; ta juuksed on oimukohtadel hallidtä hiusõq ommaq meelekotussõ päält valgõs lännüq ; ei liigutanud oimugies liigudaq hurmagiq
oimetu 1. hoimussillaqhoimussi(h)nkoolussi(h)nmeele.mõistusõldaqmed nõrgahunu|q- -t1närvähünü|q- -t1kooma- -t2 ; hoop lõi mehe oimetukshuuṕ lei mehe hoimussilõ2. hoima|nõ-dsõ -st7hoima|du-du -tut1 ; õnnest oimetuõ̭nnõst segi ; tema oimetus vihastas mindtimä hoimanõ olõḱ pahanď minno
okkaline nõgla|nõ-dsõ -st7nõglu|nõ-dsõ -st7nõgloli|nõ-dsõ -st5uhaja|nõ-dsõ -st5.ohkma|nõ-dsõ -st5 ; okkaline põõsasnõglanõ puhm ; okkalise iseloomugaohtjadsõ v ohkmadsõ loomugaq v terävide nukkõgaq ; ära ole nii okkaline!olku-ui nii ohkmanõ v kärbäne! ; ta haridustee oli okkalinetimä koolinkäümine olľ ütś risť ja viletsüs
oks ossossa .ossa31 ; kuuseokstel ripub palju käbisidkuusõossõ külen om hulga kukkõ ; oksakohtossakotus ; ladvaoksladvaoss
olek olõ|ḱ-gi -kit13olõnǵ-i -it13olõmi|nõ-sõ -st5ol|o-o -lo26 ; korrasolekkõrranolõḱ ; magamata olek kurnab inimestmagamaldaq olõminõ vaivas inemist ; aine kolm olekut: gaasiline, vedel, tahkeollussõ kolm olõngit: gaasilinõ, veteľ, kalǵ
olelema (olõma(h)n) olõmaollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58el|ämä-läq -ä69videl|emä-däq -e85 ; plaan, mis oleleb vaid paberilplaań, miä om olõman õ̭nnõ paprõ pääl ; mõis võis oleleda talupoegade töö najalmõisa võisõ elläq talomiihi tüü nõ̭al
olema olõmaollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58 ; tüli oleks võinud olemata ollatülü (olõssiq) võinuq ka olõmaldaq ollaq ; olemas olemaolõman olõma ; ära olemaärq olõma ; lakkas olemasthäädü ärq, lõppi ärq, sai otsa ; toas polnud kedagitarõn olõ-õs kedägiq ; olgugiolkõq pääle, (et) ; las olla pealegi!olkõq pääle! ; olnu peale enam ei mõeldudmiä olľ (olnuq), tuu pääle inämb es mõtõldaq ; täna on vihmane ilmtäämbä om saonõ ilm ; meil ei ole midagi süüameil olõ-iq midägiq süvväq ; mul on su abi vajamul om su api vaia ; olijaolõja
olemasolu olõmi|nõ-sõ -st5olõma(h)nolõmi|nõ-sõ -st5olõma(h)nolõ|ḱ-gi -kit13
olematu olõmaldaq(tu̬u̬, midä) olõ-iq olõma(h)n ; juhtunut ei saa olematuks tehamiä om olnuq, tuu om olnuq v miä tettüq, tuu tettüq v miä om olnuq, tuud tagasi võttaq ei saaq
olematus olõmaldaqol|o*-o -lo26olõ-i-mi|nõ*-sõ -st5 ; kadus olematusessekattõ suutumas ärq ; olematus võiks ka olemata ollaolõmaldaqolo võissiq ka olõmaldaq ollaq
olemine olõmi|nõ-sõ -st5olõnǵ-i -it13ol|o-o -lo26 ; pärast sauna oli kohe teine oleminepäält sanna olľ õkva tõ̭nõ olõminõ
olemus lu̬u̬mloomu lu̬u̬mu31lu̬u̬mus-õ -t9olõ|ḱ-gi -kit13säs|ü-ü -sü26tsä|dsü-dsü -tsü26ma|gu-o -ku27 ; ta on oma olemuselt hea inimenetä om loomu poolõst hää inemine ; see poiss on olemuselt heataa poisś om süämest hää ; mis on selle asja olemus?miä taa aśa tsädsü om? v miä taa asi om? ; õige sepp tunneb raua olemustõigõ sepp tund ravva maku
olend el|läi-äjä -äjät4hingeli|ne-se -st5eloli|nõ-sõ -st5ollus†-(s)õ -t11 ; seened on elusolendidseeneq ommaq elolisõq ; vees elutsevad olendidviieläjäq ; maavälised olendidilmaruumi eläjäq ; väike armas olend v asinunńo ; väike olendplõkś
olenema olõnõ|ma-daq -89 ; see ei olene minusttaa olõnõ-iq minost v maq ei saaq (tahaq) midägiq tetäq ; see oleneb meisttaa asi om miiq tetäq ; maju köetakse ilmastikust olenevaltmajjo kütetäs ilma perrä ; olenemata sellesttuu pääle kaemaldaq
olesklema videl|emä-däq -e85moľo|tama-taq -da82peelüske|(l)lemä-lläq -(l)le86.pussõlõmapussõldaq .pussõlõ85lehmä|tämä-täq -dä82.hapnõmahapadaq .hapnõ 75 kesks hapanuq ; ta oleskles terve suve mererannastä videli terve suvõ otsa mere veeren ; omas koduski pole olesklemiseks aegaläpe-iq hapadaq uman kotongiq
oletama .arvamaarvadaq .arva77.pakmapakkuq paku64ette kujotama.pelgämäpe(l)lädäq .pelgä77 ; oletasin, et kohtan siin sõpraarvssi, et trehvä tan sõpra ; oletamisihülü pääle
oletatavasti arvadaq ; oletatavasti on tegemist tarandkalmegaarvadaq om tuu tahrakalmatu
oletus .arvami|nõ-sõ -st5.pakmi|nõ-sõ -st5 ; oletus pidas paikaarvaminõ olľ õigõ ; selle kohta oli mitmeid oletusituu kottalõ olľ mitmit pakmiisi
olev kiil' olnus.ütlejä*- -t3olõjakäänüs*olõjakäänü(s)se olõjatkäänüst11
olevik olõvi|k-gu -kku38seo ilma aigollõv|aig*olõv(a)ao v ollõvao olõvat.aigo v ollõv.aigo36
olme elämine-olõminõelämise-olõmisõ elämist-olõmist5egäpääväne elo ; olme-egäpäävä- ; olmeelektroonikakodoe(e)lektrooniga
olu olõmi|nõ-sõ -st5olõ|ḱ-gi -kit13ol|o-o -lo26(elo)sais(-)saiso (-).saiso37 ; elab rasketes oludeseläs väegaq halvastõ ; kehvade olude kiustehõela elo pääle kaemaldaq ; olude sunnil tuli töökohta vahetadaelo sunnil pidi tüükotust vaihtama ; ta on osanud oludega kohanedatä om mõistnuq hinnäst elo perrä säädiq ; eluoluelämine-olõminõ v elokõrd ; see on läti päritolu sõnataa om läti keelest peri sõ̭na ; ilmastikuoludilm ; teeolud onkehvadtiiq ommaq kehvän saison
olukord saissaiso .saiso37aśalu|gu-u -ku27olõmi|nõ-sõ -st5 ; sattus keerulisse olukordatrehväś v johtu segätsehe saiso ; sellises olukorrassääntsen saison
oluline .tähtsä- -t3(pää).tähtsä- -t3 ; olulisemtähtsämb ; ta ei pidanud seda jutuajamist eriti olulisekstä es piäq tuud jutuajamist väegaq tähtsäs ; homseks ennustatakse oluliste sademeteta ilmahummõnis lubatas pia kuiva ilma ; ta seisund pole oluliselt halvenenudtimä sais olõ-iq palľo halvõmbas lännüq
olustik elämine-olõminõelämise-olõmisõ elämist-olõmist5el|o-o -lo26elo|kõrd-kõrra -.kõrda30olõmi|nõ-sõ -st5kesk|kund-kunna -.kunda32 ; raamatus oli põhjalik olustikukirjeldusraamatun olľ elämine-olõminõ süvilde kirja pant ; külaolustikküläelo
oma 1. um|a-a -ma24.hindä(inemine) um|a-a -ma24 ; võta oma kott!võtaq hindä v uma kotť! ; meil on söök omast käestmeil om süüḱ (esiq)hindäst ; laps tegi oma sõrmele haigetlatś tekḱ umalõ näpolõ haigõt ; Peetri nägu oli mustem kui Sandri omaPiitre nägo olľ mustõmb ku Sandril ; sünnipäeval olid ainult omad inimesedsünnüpääväl olliq õ̭nnõ umaq (inemiseq) ; kumbki ajab oma jorukuagiq aja umma jorro ; lahkus töölt omal soovillätś tüült esiq ärq ; meie omad on kõik pulmasmiiq rahvas ommaq kõ̭iḱ saajan ; omade asi, küll lepivad äraummi asi, külh lepüseq ; soovisime talle ka omalt poolt õnnesoovõmiq tälle ka hindäst õ̭nnõ v soovõmiq tälle õ̭nnõ ka hindä puult ; omal jõulummajoudu ; omaks võtmaumas v osas võtma ; ta ei tahtnud võõraid kombeid omaks võttatä es tahaq võõrast muudu osas võttaq2. ütśüte ütte m umak ja osak .ütsi m päälek ütsile35määne.määntse v .mändse määnest23mõ̭nimõ̭nõ .mõ̭nda v mõ̭nt41 ; kala oli oma kolm kilo raskekala olľ mõ̭ni kolm killo rassõ ; väljas oli oma 30 kraadi külmavälän olľ ütś 30 kraati külmä (külq)
omaaegne inneski|ne-dse -st5innembä|ne-dse -st5kolmõhavva|nõ-dsõ -st7 ; see kivihoone on omaaegne magasiaittaa kivist hoonõq om inneskine magasiait
omadus umahus-õ -t9mu̬u̬dmoodu mu̬u̬du37viiśviie viit49viiśviisi .viisi37 ; aine omadusedollussõ umahusõq ; omadus kergesti süttidamuud kergehe palama minnäq ; igal inimesel on häid ja halbu omadusiegäl inemisel om häid ja halvo külgi
omaealine üte.iä|ne-dse -st7üte.iäli|ne-dse -st5uma.iäli|ne-dse -st5ütehaŕali|nõ-dsõ -st5.hindä.iäli|ne-dse -st5 ; mul polnud omaealisi mängukaaslasimul olõ-õs hindäiäliidsi mängoseldsiliidsi
omaenda (esiq).hindä ; kahjustab omaenda huvetege esiqhindäle halva
omaette .hindä man.hindäetteumaetteeräl(d)eeräku(l)lõeräkult ; kas lähme koos või igaüks omaette?kas läämiq ütenkuun vai egäütś hindäette? ; laulab omaettelaul hindäette ; tal oli omaette tubatäl olľ erälde tarõ ; ta tahab omaette ollatä taht eräkullõ ollaq
omafinantseering uma pannus.hindä raha ; omafinantseering pidi olema 20% projekti kogumaksumusestuma pannus pidi olõma 20% kõ̭gõst projekti rahast
omahind umahindumahinna umma.hinda30 ; müüb alla omahinnamüü alla ummahinda v müü alt umahinna
omama (kinkalgiq) olõmaollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58umas pidämä ; tutvun autot omava meesterahvagataha tutvas saiaq meesterahvagaq, kinkal om auto
omamoodi ummamu̬u̬duesiqmu̬u̬du ; igaüks sai asjast omamoodi aruegäütś sai aśast ummamuudu arvo
omandama 1. .hindäle .saama v perimä ; omandas autopere hindäle massina ; immuunsus võib olla kaasa sündinud või elu jooksul omandatudtõvõkimmüs või ollaq kas üten sündünüq vai elo joosul saad2. (ärq) .oṕmaoppiq opi 3. k opṕ v opis63 ; keelt omandamakiilt (ärq) oṕma
omandus umandus-õ -t9um|a-a -ma24 ; elamu on minu isiklikus omanduseselämine om mu hindä uma
omane um|a-a -ma24uma|nõ-dsõ -st7mu̬u̬duumali|k-gu -kku38 ; omaseks saanud paigadumas saanuq kotussõq ; ta tundus algusest peale väga omanetä paistu joba edeotsast väega uma ; omase meelelaadiga inimeneumaveline ; see on talle omaneseo om timä muudu
omanik umani|k-gu -kku38.perre|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39perna|(a)nõ-(a)sõ -ist8 ; sellel varandusel peab ikka omanik ka olemataal varandusõl piät õ̭ks perremiiś v pernaanõ kah olõma ; koera endine omanikpini inneskine perremiiś v pernaanõ ; uus rekordiomanikvahtsõnõ rekordiumanik
omapead ummapääd.hindäette ; kari läks omapead viljakari lätś ummapääd vilä sisse ; ta ei osanud omapead kuhugi minnauma päägaq mõista-as tä kohegiq minnäq ; vanad elasid omapeadvanaq elliq hindäette ; lapsed jäid omapead kojulatsõq jäiq ütsindä kodo
omapoolne: ma ei ole selleks omapoolseid pingutusi teinudmaq olõ-iq tuu hääs esiq midägiq tennüq;
omapära (uma) nä|go-o -ko27esiqerä(li)süs-e -t9uma|perä-perä -perrä24esiqmu̬u̬desiqmoodu esiqmu̬u̬du37umamu̬u̬dumamoodu ummamu̬u̬du37 ; kuppelmaastik on Võrumaa looduse omapärakunńmaa om Võromaa luudusõ umamuud ; jahipidamise omapäradjahi esiqmooduq ; Võrumaa omapära töörühmVõromaa uma otśmisõ tüürühm
omapärane ummamu̬u̬duesiqsuguma|nõ-dsõ -st5esiqmu̬u̬du ; omapärane inimeneummamuudu inemine ; see on linna omapärasemaid ehitisitaa om liina ütś esiqsugudsõmb hoonõq
omariiklus: omariikluse sünduma riigi tekkümine
omasoodu umma tiid v rataummamu̬u̬du ; aeg kulub omasooduaig lätt ummamuudu v umma tiid ; ohjad olid lõdval ja hobune astus üsna omasooduuḣaq olliq lobõhõlõ ja hopõń lätś umma tahtmist
omastama .hindäle .saama v .võtmaumas tegemä ; taim omastab mullast mineraalaineidkasv saa hindäle maa seest mineraalõ ; omastas pettusega suure hulga rahasai pettüsegaq hindäle hulga rahha
omasugune .hindäsuguma|nõ-dsõ -st7umasugumanõumasugumadsõ ummasugumast5 ; ta oli omasuguse kange kaklejaga kokku juhtunudolľ hindäsugudsõ kangõ taplõjagaq kokko trehvänüq ; poeg rääkis isaga nagu omasugusegapoig kõ̭nõľ esägaq niguq hindäsugudsõgaq
omatahtsi umma .tahtmist ; läheb omatahtsilätt umavooľa pääle
omatehtud umatettumatettü ummatettüt1 ; sõime omatehtud leiba ja omaküpsetatud kookemi sei ummatettüt leibä ni ummiküdsetüisi kuukõ
omavahel .hindä.keske(h)n.hindä.vaihõluma.vaihõluma.vahjõlhinevahel ; jagavad saagi omavaheljagavaq saagi hindävaihõl ärq
omavahele .hindä.keskele.hindä.vaihõlõuma.vaihõlõuma.vahjõlõhinevahele.hindä.keskehe ; jätke meid omavahele!jätkeq meid hindäkeskele!
omavoli umavoliumavoli ummavolli26meele|vald-valla -.valda33seto kiil' vooľa- -t2 ; sellise omavoli vastu oldi jõuetudsääntse umavoli vasta es saaq
omavoliline .hindä voligaq ; omavoliline ümberehitushindä voligaq v lualdaq tett ümbreehitüs
omavoliliselt uma v .hindä voligaq ; too vanamees elas võõras majas omavoliliselttuu vanamiiś elli võ̭õ̭ran majan uma voligaq
omavolitsema .hindä voligaq tegemä v tallitama ; ehitaja ei tohi projekti kallal omavolitsedaehitäjä või-iq projekti hindä voligaq muutaq
ometi ummõ(h)t(õ)umõtaõmõta.niäle† ; ometi(gi)ummõhtõ(giq) ; nüüd peab ta ometi vastamanoq piät tä ummõhtõ vastama ; mine ometi ära!mineq no ummõhtõ ärq! ; viimaks ometi kodus!peräkõrd ummõhtõ koton! ; no aita mind ometi kuidagi!avidaq no minno kui niäle! ; no saada ometi keegi linna!saadaq no kiä niäle liina!
omistama (umas) .arvamaarvadaq .arva77.andma(.)andaq anna66 ; tulele on omistatud maagilist jõuduarvati, et tulõl ollõv nõiduslinõ vägi ; rahvasuu omistab rebasele kavaluserahvasuu pidä rebäst kavalas
onn majakõ|nõ-sõ -ist8lü̬ü̬v́löövi lü̬ü̬vi37hurdsi|k-gu -kut13löövi|ts-dsä -tsät13lobotka- -t3koomi|ts-dsa -tsat13.putka- -t3onńonni .onni37 ; tema väike madal onn oli akende ja korstnatatimä tsilľokõnõ mataľ majakõnõ olľ ilma aknidõ ja korsnaldaq ; jahionnjahimaja ; poisid tegid endale puu otsa onnipoiskõsõq teiq hindäle puu otsa onni
onu (imä veli) un|o-o -no26(esä veli) lelllellä .lellä35 ; onupoegunopoig v lelläpoig ; onutütarunotütäŕ v lellätütäŕ ; ära karda, see on hea onu!peläku-iq, tä om hää uno!
oo o(o)hohoovai-vaivõeh ; oo, keda ma näen!ohoh, kedä ma näe! ; oo, muistsed vägilased!hõi, muistidsõq vägimeheq! ; oo kuidas ma koju igatsen!võeh, kuis ma kodo taha! ; oo kui suureks sa oled kasvanud!vai-vai, ku suurõs sa olõt kasunuq!
ooper .o(o)põŕ-i -it4oobõŕ-i -it4 ; käisime ooperiskävemiq oopõrin ; omaette ooperesiqlugu v umaette lugu
oopium oopi|uḿ-umi -.ummi38maagõ|mahl-mahla -.mahla30 ; usk on rahvale oopiumuskminõ om inemiisile niguq oopiuḿ
oos (hobõsõ)sälg(-)sä(l)lä (-).sälgä34mä|gi-e -ke25säländü*- -t1 ; sellised oosid on Kõrvemaalsääntseq hobõsõsäläq ommaq Kõrvõmaal
oot = oot-oot odot
ootama u̬u̬tmau̬u̬taq ooda61 ; ootasin järgmist trammioodi järǵmäst trammi ; temalt oodati abitimä käest taheti api ; ees ootasid uued seiklusediin paistuq vahtsõq juhtumisõq ; oodatav sündmusoodõt asi ; oodatust parem tulemusuutmaldaq hää tullõḿ ; ootajauutja ; last ootav naineoodussil v toogi pääl naanõ
ootus u̬u̬tmi|nõ-sõ -st5oodus-(s)õ -t11 ; läks üle ootuste hästilätś parõmbahe, ku mõistõti arvadaq ; ootuspäraneoodõt, arvat, uutaq, arvadaq ; ootus ei läinud täideoodus lää-äs täüde
operatsioon 1. opõratsi|u̬u̬ń-ooni -u̬u̬ni37tegemi|ne-se -st5 ; masin täidab operatsioone kiiresti ja eksimatultmassin tege opõratsiuunõ kipõstõ ja essümäldäq ; sõjaline operatsioon oli edukassõ̭alinõ opõratsiuuń lätś kõrda ; sõjaline operatsioon(luulõlidsõlt) väe viirdümine2. .lõikus-õ -t9 ; kirurg teeb mitu operatsiooni päevaskirrurǵ tege mitu lõikust päävän
opereerima toimõnda|ma-q -83.lõikamalõigadaq .lõika77 ; opereeris suurte numbritegatoimõnď suuri nummõrdõgaq
ora or|a-a -ra26varras.varda varrast23 ; lükib kalad ora otsaaja kalaq ora otsa ; küpsetasime lõkkel ora otsas lihaküdsimiq tulõ pääl varda otsan lihha
oranž pihlõ|nõ-dsõ -st7orantśorandsi o.rantsi37 ; seda peeti vanasti liialduseks, kui oranž rõivas oli seljastuud panti vanast palľos, ku pihlõnõ rõivas olľ sälän
oras oras-(s)õ -t11(viläl ka) ätäľädäli v ädälä ädälit v ädälät4 ; lambad on orasele läinudlambaq ommaq orassõhe lännüq ; põllul hakkab oras tärkamanurḿ nakkas orastama v põld nakas üles tulõma
orel muus, m hõril|aq-(i)dõ -it4 ; orelimeistrid Kriisadhõrilameistreq Kriisaq
oreool (avvu)paistõq(-).paistõ (-)paistõt18(avvu).paistus-õ -t9pühä.paistus-õ -t9 ; ingel laskus taevast alla ja oreool oli ümber peaingli tulľ taivast alla ja paistus olľ ümbre pää
orhidee käpä|lilľ-lilli -.lilli 37 m umak ja osak -.lillekäpä|ninń-ninni -.ninni37käsi|lilľ-lilli -.lilli37órkidi̬i̬- -d50
ori orioŕa .orja43 ; põgenenud oriärqkaranuq ori ; tütar oli oma emast orja teinudtütäŕ olľ umast imäst oŕa tennüq ; pärisoriperismiiś, perisinemine ; pärisorjadperisrahvas
originaal .ehtsä- -t3edimä|ne-dse -st5origi|naaľ-naali -.naali37edimäne kujo.meistre tett ; kelle käes on lepingu originaal?kink käen om ehtsä lepünǵ? ; jutu originaal on hävinudjutu edimäne kujo om häönüq
orjus .orjus-õ -t9 ; pärisorjusperis- v maaorjus ; sügisel hakkab kooliorjus pealesügüse nakas kooliorjus pääle
ork or|a-a -ra26tik|k-u -ku37 ; astus terava orgi otsaastsõ terävä ora otsa ; kohendas lõkkes tukke pika orgigakobisť tunglit pikä tapitsagaq ; hambaorkhambatikk
orkaan marupöörüs-(s)e -t11(tuulõ)pöörüs-(s)e -t11hurri|kaań-kaani -.kaani37 ; ja siis tuli merel tohutu orkaanja sis tulľ mere pääl üles perädü marupöörüs
ortodoksne .õigõusoli|nõ-dsõ -st5.õigõ.uskli|nõ-dsõ -st5vinne uso
ortograafia .õigõkirotus-õ -t9.õigõ|kiri.õigõkirä .õigõt.kirjä43kirä|viiś-viie -viit m päälek -viijile49 v -viisi -.viisi37 ; lugemine on lapsel juba selge, kuid ortograafiat peab veel õppimalugõminõ om latsõl joba selge, a õigõtkirjä piät viil oṕma
ortopeedia med ortopeediä- -t3 ; ortopeediline taldjalasäädmistall
osa os|a-a -sa26ja|go-o -ko27jup|ṕ-i -pi37 ; talle pakuti osa uues filmiställe pakuti ossa vahtsõn filmin ; linna vanem osa asub järve ääresvanõmb jago liinast om järve veeren ; osa maast oli odra, osa kartuli alltõõsõ jao maa pääl olľ kesev, tõõsõ pääl kardohk ; lahutas luku osadeks ja pani uuesti kokkuvõtť luku jupõs ja panď vahtsõst kokko ; meile sai osaks suur õnnmeile trehväś v sai suuŕ õ̭nń ; selles osas ma pole nii kindeltuun aśan ma olõ-iq nii kimmäs ; sulle on ka neid hädasid osaks langenudsul naid häti om kah tulõhunuq
osake pu|tin-dina -dinat4ki|põń-bõna -bõnat4 ; elementaarosaketsibiputin ; tolmuosaketolmukipõń ; oleks inimesel noorena osakegi seda tarkust, mis vanas easolõssiq inemisel noorõn iän kipõńgiq tuud tarkust, miä vanan iän
osakond osa|kund-kunna -.kunda32 ; osakonnajuhatajaosakunna juhť(ja) v juhataja
osalema ossa .võtmaüte(h)n tegemäosalinõ olõma ; on aktiivselt osalenud näiteringi töösom virgalt käünüq näütemängotsõõrin v om näütemängotsõõrin tegijä olnuq ; võistlusel osalevad koolidvõistlusõst ossavõtjaq kooliq ; osalemineossavõtminõ
osaline 1. osali|nõ-sõ -st5jagoli|nõ-sõ -st5jagoni|k-gu -kku38osali|k-gu -kku38 ; siin jagatakse varandust, tule ruttu osaliseks, muidu jääd ilma!siin jaetas hüvvä, tulõq ruttu jagonikus, muido jäät ilma! ; kas sina ka selles asjas kuidagi osaline oled?kas saq kah taan aśan kuigimuudu man olõt? ; peaosalinepääosatäütjä2. osali|k-gu -kku38osali|nõ-dsõ -st5mittetävveli|k-gu -kku38jaoldõ|nõ-dsõ -st5 ; täielik või osaline kuuvarjutustävveline vai osalinõ kuuvaŕotus
osaliselt .jaoldõjaoltosalidsõltosast ; esinemiskava on osaliselt muudetudülesastmiskavva om jaoldõ muudõt
osalt osast.jaoldõjaoltmõ̭nõst jaost ; osalt õige, osalt vale vastusosast õigõ, osast võlsś vastus
osavõtlik hooli|k-gu -kut13hoolika|nõ-dsõ -st5ha(l)lõli|nõ-dsõ -st5.lahkõ- -t3osa.võtja- -t3 ; ta on teiste murede suhtes osavõtliktäl om tõisi hallõ v tä võtt tõisi murrõst ossa ; ema on ikka osavõtlikimä iks halõstas
osavõtmatu hu̬u̬ľmaldaq
osavõtt os(s)a.võtmi|nõ-sõ -st5 ; osavõtt oli aktiivneossa võeti himogaq
oskama .mõistma.mõistaq mõista61.tundma(.)tundaq tunnõ min 1. k .tun(d)sõ v tunni66ti̬i̬dmäteedäq tiiä66.taidma(.)taidaq taia66.taltma.taltaq talda61.pulmama†pulmadaq .pulma77 ; see mees oskab iga töödtaa miiś mõist ekä tüüd ; ma oskan võru keeltma mõista võro kiilt ; ma ei oska ühtegi sõna läti keeltma taia eiq üttegiq sõ̭nna läti kiilt ; ma ei oska mitte mingit teist keeltma pulma-iq määnestkiq tõist kiilt ; ma ei oska üldse seda keeltma ei tiiäq üttegiq sõ̭nna taad kiilt ; poeg oskab aednikutöödpoig tund aidnigutüüd ; kas sa oskad mulle öelda, millal ta kodus on?kas sa mõistat mullõ üldäq, kuna tä koton om?
oskamatu .mõistmaldaq ; ta on kirjaoskamatutä tunnõ-iq kirja ; oskamatu kasutusmõistmaldaq tarvitaminõ ; oli oma töös oskamatues mõistaq umma tüüd
ost .ostmi|nõ-sõ -st5ostus-(s)õ -t11kraaḿkraami .kraami37kaupkauba .kaupa30 ; ost ja müükostminõ ja müümine ; see raha on raamatute ostukstaa raha om raamatidõ ostmisõs ; pani ostud kottipanď kraami kotti ; see oli hea osttaa olľ hää kaup
ostuvõime (.ostmisõ) võim(-)võimu (-).võimu37(ostus)võim ; rahval pole ostuvõimetrahval olõ-iq võimu ostaq
osutama .näütämänäüdädäq .näütä v .näüdä77 ; osutas sõrmega metsa poolenäüdäś ńapogaq mõtsa poolõ ; väljakaevamised osutavad, et siin on olnud linnusvälläkaibmisõq näütäseq, et tan om olnuq liin
osutuma .vällä tulõma.selges .saama.selgü|mä-däq -80 ; teade osutus väljamõeldisekstulľ vällä, et teedüs olľ võlsś
ots otsotsa .otsa31perä|ots-otsa -.otsa31tret|ť-i -ti37 ; juuste otsad on haralisedhiussidõ otsaq ommaq lahki ; kõrgete otstega voodikorgidõ otsõgaq säng ; ees- ja tagaotsedeots ja peräots ; otsast otsani täis kirjutatud paberotsast otsaniq täüs kirotõt papõŕ ; talvel nagu ei tulekski otsatalv́ niguq es tahtnugiq otsa saiaq ; tema ots oli hirmustimä (perä-)ots olľ hirmsa ; teeotstiiots ; elu otsiä ots ; tegi musti otsitekḱ mustõ otsõ v trette ; laev andis otsadlaiv pästeti köüdüssist vallalõ ; hüppa reeotsale!kargaq riiperä pääle!
otsa .otsaläbi ; rong sõitis autole otsaronǵ sõiť autolõ otsa ; jutt sai otsajutt sai otsa ; otsa jäämaärq jäämä ; otsa jäämaotsa lõpma ; otsa lõppemaotsa saama ; otsa saamaläbi saama ; otsa saamaotsa saama ; aeg sai otsaaig sai läbi ; õhtu otsa ei räägitud sõnagikõ̭gõ õdagu es kõ̭nõldaq ütte sõ̭nna
otsakorral lõpukõrrallõpussi(h)npia läbi ; jahu on otsakorraljauh om pia läbi ; heinad on otsakorralhainaq ommaq lõpussin
otsakuti .otsapite(h)notsõldõ ; kaks köit seoti otsakutikatś köüst köüdeti otsapite kokko ; paneb kaks kuube otsakuti selgapand katś pindsakut päälitsikku sälgä
otsapidi .otsapite(h)notsagaq ; oleme otsapidi juba järgmise asja kallalolõmiq otsagaq joba tulõvadsõ aśa man
otsas otsa(h)npääl ; jõud on otsasjoud om otsan v veeren ; istub koorma otsasistus kuurma pääl
otsast päältotsast
otsatu(lt) (ilm).lõpmaldaq(ilm)otsatuheotsaldaqperätühearmõtuhe ; otsatu(lt) rikaslõpmaldaq v perädü rikas ; otsatult pikk teeilmlõpmaldaq pikḱ tii
otse .õkva.õkvalt.õiguisi.õigõhe.õigõlõkõrraltjoonõltsilmält ; mine otse läbi metsa!mineq õkva läbi mõtsa! ; otse üle nurmeõkva üle nurmõ ; otseminiõgvõmbahe, õgõvampa ; ütles otse väljaüteľ õkvalt näkko ; kõige otsem tee linnakõ̭gõ õgvõmb tii liina ; seab lipsu otsekssääd lipsi õigõs
otsejoones silmnäoltsilm.tsihtisilmält ; mindi otsejoones torni suunasminti silmält torni pääle
otsekohe .õkva.õkvaltkõrragaq.õkvaprõlla(q)jala pääl ; tule otsekohe siia!tulõq õkva siiäq!
otseselt .õkva.õkvalt ; teda see küsimus otseselt ei puudutanudtimäle tuu hädä õkva es putuq ; otseselt paha pole talle keegi öelnudõkva halvastõ olõ-iq tälle kiäkiq ülnüq
otsesõnu .õkva.õkvaltavaligult ; ei tihanud otsesõnu küsidatihka es õkva küssüq
otseti otsõldõotsõldõmistõotsõpäidi.otsapite(h)n ; teivas löödi otseti maassesaivas lüüdi otsõldõ maa sisse
otseülekanne .õkvaüle.kandmi|nõ-sõ -st5.õkva|saadõq-.saatõ -saadõt18 ; kontserdi otseülekannekontsõrdi õkvasaadõq v kontsõrti kannõti õkva üle
otsima .otśma.otsiq otsi63 ; taga otsimatakan otśma ; taga otsimahagõma ; taga otsimaperän otśma ; otsijaotśja ; otsitav infotahet v otsit teedüs ; otsib korteritotś kortinat ; mis ta sinna otsis?midäs tä sinnäq otsõ v tükke? ; käis tööd otsimaskäve tüüd otśman ; otsib prille tagaotś prille takan ; üles otsimaüles v perrä v takan otśma ; otsi mu lapsed üles!otsiq mu latsõq takan!
otsing .otśmi|nõ-sõ -st5otsing-u -ut13 ; otsingud lõpetati pimeduse saabudesotśminõ lõpõtõdi ärq, ku pümmes lätś
otstarbekas .mõistli|k-gu -kku38tarktarga .tarka30hää- -d50.sündsä- -t3.tarbõli|nõ-dsõ -st5aśa i̬i̬staśa ette ; maavarade otstarbekas kasutaminemaavarro mõistlik pruuḱminõ ; mööbel olgu otstarbekastarõkraaḿ olkuq aśa iist v minkuq aśa ette
otstarve mõt|õq-tõ -õt18ammõ|ť-di -tit13tarvitus-õ -t9 ; mis otstarve sellel asjal on?mis mõtõq taal aśal om? v mink jaos taa asi om? ; rikkis raadio ei täitnud enam oma otstarvetkatśkinõ raadio es tiiq inämb umma tüüd
otsus otsus-(s)õ -t 11 m osak -ssit.otsus-õ -t 9 m osak .otsuisinõvv v nõunõvvu v nõvvo (.)nõvvu v (.)nõvvo37 ; õige otsusõigõ otsus ; otsusele jõudmaotsust ärq tegemä ; kohus läks otsust tegemakohus lätś otsust tegemä
otsustama otsusta|ma-q -83.paika .pandma.vällä .märḱmä ; otsustav lahingotsustaja laheng ; homne mäng otsustab medalisaajadhummõninõ mänǵ pand medälisaajaq paika ; tühjale platsile otsustati ehitada majatühä platsi pääle märgiti maja ehitäq ; jättis kõik teiste otsustadajätť kõ̭iḱ tõisi tetäq ; otsustab inimese üle tema tegude järgikaes inemist timä tekõ perrä ; kohus otsustabkohus tege otsusõ
otsustavalt .kimmähe.julgõhe.selgehe.selge sõ̭nagaq ; teatas otsustavalt, et on kõigeks valmisanď julgõhe teedäq, et om kõ̭gõs valmis
