nael 1. nagõl v naklnagla .nakla45 ; võta naela otsast võti!võtaq võti nagla otsast! ; naelu täisnaglalinõ, naglanõ ; naelu täis lauadnagladsõq v naglodsõq lavvaq2. nagõl v naklnagla .nakla45 ; tal polnud südant neljakümmet naela rukkijahu andatä halõsta as rüäjauhõ nellikümend nakla andaq
naerma .naar(d)manaardaq naara66mitmit kõrdo naaraskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86naariskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; pidime end lõhki naermapidimiq hinnäst likõs v lahki naarma ; tüdrukud naeravad kogu aegtütriguq muguq naariskõllõsõq ; ohjeldamatult naermanaaru tõ̭mbama ; kui mees läheb mujale, siis naine naerdakse kodus äraku miiś muialõ lätt, naanõ kodo naardas
naerualune naarus-(s)õ -t11 ; ta on rahva naerualunetä om rahvalõ naarus v tä om rahva naardaq
naerul naarukillaqnaarul ; nägu on naerulnägo om naarukillaq
naerule naaruki(l)lõ ; suu tõmbus naerulesuu vidähü naarukillõ
naerutama naaru|tama-taq -da82mitmit kõrdo naarutõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; kloun naerutas rahvastkoomuskitekij naarutõli rahvast ; naisi peab naerutamanaisi piät naarutama
naeruvääristama .naar(d)manaardaq naara66naarus .pandma(hinnäst) naarus tegemä ; kõik püüdsid tema ideed naeruvääristadakõ̭iḱ proomõq timä mõtõt vällä naardaq ; naeruvääristas end külarahva silmistekḱ hinnäst külärahva naarus
naeruväärne naardaqnaaru- ; see on tema jaoks naeruväärne hindseo hind om tälle naardaq ; sattusin veelgi naeruväärsemasse olukordama jäi viil rohkõmb naaru alaq
nagin kä|kin-ginä -ginät4na|kin-gina -ginat4 ; põrandalaudade naginpõrmandulaudo käkin ; väikseid naginaid tuli etteväiksit ütlemiisi tulľ ette
nagisema kägis|emä-täq -e87nagis|õma-taq -õ87 ; kiik nagiseb ja kääksubhäll kägises ja kääds
nagu ni(i)gu(q)nii ku ; mees nagu härgmiiś ku härg ; tuba külm nagu hundilauttarõ külm niguq kelleŕ ; tegi nagu poleks midagi kuulnudtekḱ nii, niguq es kuuldnuq midägiq ; vihm om nagu hõredamaks jäänudvihm olõssiq niguq harvõmbas jäänüq
nagunii ni(i)gunii ; nagunii ta ei saa millestki arunigunii tä saa-iq minkastkiq arvo
nahatäis kere|täüs-tävve -täüt49naha|täüs-tävve -täüt49koosa- -t2koosõŕ-i -it4koslõ|ṕ-bi -pit13kosma|k-gu -kut13 ; isa andis talle nahatäieesä anď tälle üte kosmagu ; sain nahatäiema sai nahatävve
nahin nah|hin-ina -inat4 ; hingab vaikse nahinagahingäs tasaligu nahinagaq
nahk nahknaha .nahka33 ; tal on hele nahktäl om valgõ iho ; sain seda omal nahal tundasai tuud uma naha pääl tundaq ; ajas hirmu nahkaai hirmu pääle ; naha peale saamapessäq saama ; tema nahas ei tahaks küll ollatimä asõmal ei tahassiq külh ollaq ; nahkköitesnahkkaasigaq v nahka köüdet ; nahktaldadega kingadnahktallogaq kängäq ; nahktaginahkkuhť ; pistsime kõik pirukad nahkaseimiq kõ̭iḱ piiraguq viimätseniq ärq v pannimiq kõ̭iḱ piiraguq nahka ; ise oled oma elu nahka pannudesiq olõt uma elo ärq häötanüq
nahutama nahu|tama-taq -da82.kolḱma.kolkiq kolgi63.mütmämüttäq mütä61.pesmä.pessäq pessä61 ; sai kriitikutelt nahutadasai arvostajidõ käest nahutaq v sanna ; poiss sai isa käest nahutadapoiskõnõ sai esä käest koosa
naiivne .kergehe.uskja- -t3.lihtsämeeli|ne-dse -st5.lihtsä meelegaqulľulli .ulli37 ; ära ole naiivne!olku-iq ulľ! ; kirjutab naiivseid jutukesikirotas lihtsäkeisi v lihtsämeelitsit juttõ
naima naasõs v naist .võtma ; nais klassiõevõtť klassisõ̭sara naasõs
naine na|anõ v na|ańõ-asõ v -aśõ -ist8seto kiil' paaba- -t2 ; abielunainemeheline naanõ v mehenaanõ ; rase nainerassõ(jalgnõ) naanõ ; naistesse minemahuti v jõõsa pääle minemä, huťma
nais-: naishäälnaasõhelü;
naiselik naasõli|k-gu -kku38naasõ|nõ-dsõ -st7imä|ne-dse -st7naasõ mu̬u̬du ; see mees on väga naiseliktaa miiś om väega naasõnõ ; tüdrukus on juba naiselikku võlutütäŕlatsõn om joba naasõ illo ; pane oma naiselikud võlud mängu!pruugiq ummi naasõkunstõ!
najatama .nõ̭a|tama-taq -da81tugõ(hõ)matukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88mitmit kõrdo .nõ̭atõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; najatab pea kätelenõ̭atas pää kässi pääle
najatuma .nõ̭a|tuma-tudaq -tu84.nõ̭aldu|ma-daq -80tugõ(hõ)matukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88
nakatama .külge v edesi .andmanakahta|ma-q -82nakatõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; nakatajanakah(t)aja, nakkaja ; haige nakatas köhimisega teisedki grippitõbinõ anď uma köhimisegaq gripi tõisilõgiq külge ; lehemädanikust nakatatud kartulipõldlehemädänikun kardohkanurḿ ; hea tuju nakatabhää tujo nakkas külge ; käib ja nakatab teistelegi oma halba tujukäü ja nakatõllõs tõisi kah uma halva tujogaq
nakatuma tõpõ .saamatõppõ .jäämätõpõ .külge .saama ; solkmetega võib nakatuda ka toidu kaudusolḱnatõvõ võit ka söögist külge saiaq ; ta nakatus kergesti uutest ideedesttä võtť vahtsist mõttist kergehe tuld
naks (naksu) naksnaksu .naksu37krõkśkrõksi .krõ̭ksi37tsipśtsipsi .tsipsi37plõkśplõksi .plõksi37 ; väike naks ja porgand on väljastsipś ja põrḱnas omgiq välän ; kondid teevad naksu, kui käsi liigutadkundiq tegeväq krõksi, ku kässi liigutat ; lüliti tegi naksunüpsli tekḱ plõksi
naksti triksťtsipsťnipsť ; lõikas lindi naksti kääridega läbilõigaś lindi triksť kääregaq läbi ; eksam sai tehtud nagu nakstieksäḿ sai tettüs niguq nipsť ; tõmbab niidi naksti katkitõ̭mbas niidi tsipsť katśki
nali nalina(l)ľa .nalľa v .nalja43hausśhausi .haussi37 ; räägi seda nalja!kõ̭nõlõq tuud nalľa! ; kuidas muidu nalja saab, kui ise ei teekuis nalľa saa, ku esiq tii-iq ; küll siin tehakse nalja!kül tan visatas haussi!
naljajutt naľajut|t-u -tu37nalina(l)ľa .nalľa v .nalja43hausśhausi .haussi37ilojut|t-u -tu37 ; naljajutte rääkimanalľa ajama ; rääkis tüdrukutele naljajuttekõ̭nõľ tütäŕlatsilõ ilojuttõ
naljakalt andśakaheandśakalõandśakuheandśakulõnaľakahe ; käib naljakalt riideskäü andśakulõ rõivin
naljakas andśa|k-ga v -gu -kat v -kut13na(l)ľa|kas-ga -kat15na(l)ľa|nõ-dsõ -st7 ; sa oled nii naljakas, et ajad päris naermasa olõt nii naľakas, sinno õkva naarat ; oled sa ka naljakas, räägid naisele kõik äraolõt saq ka kinä, kõ̭nõlõt kõ̭iḱ naasõlõ ärq
naljalt na(l)ľalt.kergeheniisama ; tema juba naljalt järele ei annatimä joba naľalt perrä ei annaq
naljatama na(l)ľa|tama-taq -da82.nalľa tegemä ; tõsise asjaga ei naljatatatõsidsõ aśagaq nalľa ei tetäq ; ütles naljatades, et läheb kosjaüteľ naľagaq, et lätt kosja
napilt napistõńapostõnäpostõpia.aigo ; riiet on napilt, ei tea, kas püksteks jätkubrõivast om ńapostõ, ei tiiäq, kas saa püksele ; mul on aega väga napiltmul om aigo väega näpostõ ; valgust on napiltvalgõt om veidüq ; napilt pool tundivaivalt puuľ tunni ; napilt kaks kilomeetritkasinahe katś kilomiitret ; napilt ulatabtäpsele v piaaigo küünüs ; napilt riidespuuľalastõllaq ; raha on napiltrahha om veidüq
napp (napi) vähäli|k-gu -kku38kas|sin-ina -nat4veidüq.veitü .veitüt1veidüke|ne-se -ist8vähäke|ne-se -ist8veiďokõ|nõ-sõ -ist8pisokõ|nõ-sõ -ist8 ; toit on küll maitsev, aga portsjonid on napidsüüḱ om hää külh, a väegaq pisokõsõq pordsoq ; sai napi võidusai vähäligu võidu ; napp haridusväiko haridus ; napp riietuskerge rõivas ; napp seelikperis lühkü pruntś ; siit on napp kilomeeter tema majanisiist om kassin kilomiitre timä majaniq
nappima .veitüs v vähäs .jäämä.puudus tulõma ; kui raha nappis, ajasime vähemaga läbiku rahha olľ veidüq, aimiq kitsambahe läbi ; aega napibaost tulõ puudus
nappus .puudu|s-(sõ) -(s)t10kitsikus-õ -t9.kitsus-õ -t9 ; toidunappussöögipuudus ; tal on rahanappustäl om rahast kitsikus käen
napsama .tipsämätipsädäq .tipsä77.nohvamanohvadaq .nohva77tsäp|pämä-ädäq -pä77.tsäpsämätsäpsädäq .tsäpsä77kõrras tsäbähü|tmä-täq -dä62.napsamanapsadaq .napsa77.näpsämänäpsädäq .näpsä77.nipsamanipsadaq .nipsa77nip|pama-adaq -pa77 ; ma napsan ka siit su söögist pisutmaq ka tśauna siist su söögi mant veitkese ; napsas mul õuna nina alt äranohvaś mul ubina nõ̭na alt ärq ; harakas napsas koeralt kondi äraharak tsäpäś pinil kundi ärq ; kass napsas hiire kinnikasś nipsaś hiire kinniq ; hobune püüab tee äärest rohtu napsatahopõń pruuv́ tii veerest haina haardaq
napsitama tipsu|tama-taq -da82puŕo|tama-taq -da82ju̬u̬majuvvaq ju̬u̬54 min 1. ja 3. k .jõi(õ).tsiukamatsiugadaq .tsiuka77napsi|tama-taq -da82 ; eile sai napsitatud, täna pea valutabeeläq sai veidükese võetus, täämbä pää valutas
narr narŕnarri .narri37haaju- -t2nirsśnirsi .nirssi37toľ|a-a -ľa28haś|u-u -su26 ; kuninga narrkuninga narŕ ; narr olukordulľ olokõrd ; narr hindkehv hind ; kõik lähevad nagu narrid minema ja jätavad ema üksilääväq niguq haajukõsõq kõ̭iḱ minemä ja jätväq imä ütsindä
narrima .naŕma.narriq narri63.tsusḱma.tsuskiq tsusi63.tsüsḱmä.tsüskiq tsüsi63.pilkamapilgadaq .pilka77.neḱmänekkiq neki63.tiukamatiugadaq .tiuka77.krihvamakrihvadaq .krihva77.indśmä.indsiq indsi63.tsortśma.tsortsiq tsordsi63 ; ära narri koera!tsusḱku-iq pinni! ; ära narri teda!indśku-iq tedä! ; poistele meeldib tüdrukuid narridapoisõlõ miildüs tütrikke tsortsiq ; peremees oli teenijatüdruku ära narrinudperremiiś olľ tiińjätütrigu ärq naŕnuq
narritama narri|tama-taq -da82.tsusḱma.tsuskiq tsusi63hani|tama-taq -da82 ; ära narrita koera!tsusḱku-iq pinni!
narrus .ulľus-õ -t9ullitus-õ -t9narritus-õ -t9 ; mis narrusi sa räägid?mis ulľuisi sa kõ̭nõlõt? ; mis narrus see veel on?mis ullitus v narritus taa viil om?
narts ńartsńardso .ńartso37närtsnärdso .närtso37ńardsa|k-gu -kut13när|o-o -ro26räbä|k-gu -kut13rä|päl-bälä -bälät4pulsťpulsti .pulsti37träpka- -t2 ; vana riidenartsvana rõivaräbäk ; mähib nartsud jala ümber, tõmbab saapad otsamähḱ ńardsoq jala ümbre, tõ̭mbas saapaq otsa ; nii ihne, et käib nartsudesnii ihnõq, et käü ńardsakin ; mees nagu nartsmiiś niguq räbäk
natsionaliseerima riigile .võtma ; hoidsin oma metsa, käisin riigimetsast puid tegemas, aga lõpuks ikka kõik natsionaliseeritihoiõ umma mõtsa, käve riigimõtsast puid tegemän, a lõpus võeti õ̭ks kõ̭iḱ käest ärq
natuke tsipa- -t2tsipakõ|nõ-sõ -ist8veidüq.veitü .veitüt m umak .veitüide m osak .veitüid1.veitke|ne-se -ist8veiďoq.veiťo veiďot m umak .veiťoidõ m osak .veiťoid18vähäke|ne-se -ist8.veits(e)veiďokõ|nõ-sõ -ist8veidüke|ne-se -ist8tsutikõ|nõ-sõ -ist8hõ̭ngukõ|nõ-sõ -ist8pis|o-o -so26pisokõ|nõ-sõ -ist8teräke|ne-se -ist8vähäsuguperästkih|o-o -ho26rõimõkõ|nõ-sõ -ist8ki|põń-bõna -bõnat4 ; ma olen natuke väsinudmaq olõ tsipakõsõ väsünüq ; heida natukeseks ajaks pikali!hiitäq veitüs aos pikäle! ; on juba natuke hiljaveits(e) ilda om joq ; puhkasin natukehingässi veidükese ; natuke vähemvähä veidemb ; natuke rohkempiso rohkõmb ; käisin natukese aja eest väljasma käve ääsäq ussõn ; tee natuke kiiremini!tiiq kipõń rutõmbahe!
need (hrl hindä käen v õkva man) neoq v njooq(hrl lähkedse as'a kotsilõ) naaq(hrl hindäst kavvõmbadsõ as'a kotsilõ) nu̬u̬q ; need asjad siin on minu käes, need sinu ja nood tema käesneoq aśaq ommaq muq käen, naaq suq ja nuuq timä käen ; needsamadneoqsamaq v naaqsamaq v nuuqsamaqkq kasee
needus needüs-(s)e -t11.vanmi|nõ-sõ -st5pühendüs-e -t9sõ̭notus-õ -t9 ; temal lasub nagu mingi needuställe om niguq midä pääle pant ; nõid on talle needuse peale pannudnõid om tä sõ̭nno alaq pandnuq v nõid om tä ärq tennüq
neel kaalkaala .kaala30ni̬i̬l(d)neelü v neelo ni̬i̬ldü v ni̬i̬ldo37rahvat poigpuja v poja .poiga m päälek pujõlõ v .poelõ32mõrra|kurk-kurgu -.kurku37 ; toit siirdub neelu ja söögitoru kaudu makkusüüḱ lätt kaalast alla läbi söögitoro makko ; tal käivad neelud käivadtä neelüskles, neelähüskles
neelama ni̬i̬ldmäneeldäq v ni̬i̬ldäq neelä66.(k)lõ̭mpsama(k)lõ̭mpsadaq .(k)lõ̭mpsa77(kõrragaq) lõbahta|ma-q -83lõ̭mbahta|ma-q -83 ; kurk on haige, neelata on valuskaal om haigõ, neeldäq om vallus ; pean mitmeid tablette neelamapiä mitmit ruuhtõ süümä ; nii huvitav raamat, et neelasin selle ühe ööganii põ̭nnõv raamat, et loi tuu üte üügaq läbi
neelukoht pöörüs-(s)e -t11ni̬i̬ldneelü ni̬i̬ldü36neelükotus-(s)õ -t11 ; jões on palju neelukohtijõ̭õ̭n om palľo pöörüssit
neem nõ̭n|a-a -na28nuk|k-a -ka31(vähämb) nokḱnoki nokki37 ; neemel asuv majanõ̭napääline tarõ ; võtsime kursi neeme tipulevõtimiq kursi nõ̭na otsa pääle ; neemel kasvab üksik mändnõ̭na pääl kasus ütsik petäi
neenetsi: neenetsi keelneenedsi kiiľ;
neer rah|u-u -hu26rauhrauha .rauha31ni̬i̬rneero ni̬i̬ro37ritsõq†.ritskmõ ritsõnd16 ; inimestel ja loomadel, kõigil on kaks neeruinemiisil ja eläjil, kõ̭igil om katś rahhu ; sea kopsud ja neerud on ära kupatatudtsia täüq ja rauhaq ommaq ärq lähätedüq ; mul neerud valutavadmul rauhaq halutasõq ; rändneerhulḱja rahu ; ära löö lapsele seljale, lööd neerud lahti!ärq lööguq latsõlõ sällä pääle, lüüt rahu maaha!
neitsilikkus avv v auavvu v avvo (.)avvu v (.)avvo37.putmaldaq olõḱ ; tüdruk peab oma neitsilikkust hoidma nii, nagu hoitakse prügi piima peale sattumasttütrik piät umma avvu hoitma, niguq rõõsa piimä päält purru hoiõtas
nekroloog mälehtämi|ne-se -st5.perrä.hõikami|nõ-sõ -st5 ; ajalehes ilmus kirjaniku nekrolooglehen ilmu kadonu kiränigu mälehtämine v lehen mälehtedi kadonut kirämiist
neli ne(l)line(l)lä .neljä v .nellä43 ; kell saab pool nelikell saa puuľ neli ; murrab kirja neljaks kokkumurd kirä neläs kokko ; rääkisime nelja silma allkõ̭nõlimiq nelä silmä all ; lapsed on läinud nelja tuule poolelatsõq ommaq lännüq kõ̭gõ nelä tuulõ perrä
nentima .ütlemäüteldäq v (.)üldäq .ütle78.nimmamanimmadaq .nimma77nimi|tämä-täq -dä82kinnü|tämä-täq -dä82tunnista|ma-q -83tähendä|mä-q -83.kitmäkittäq kitä61 ; tuleb nentida, et Soomes on head kiirteedpiät ütlemä, et Soomõn ommaq hääq kipõtiiq ; nentis, et oli eksinudtunnisť, et olľ essünüq
neutraliteet eräpoolõldaq olõḱ ; säilitas neutraliteedijäi eräpoolõldaq
nganassaani: nganassaani keelnganassaani kiiľ
nibu ni|bu-bu -pu26nubla|k-gu -kut13nip|p-u -pu37 ; nibu oli lõhenenud, laps ei saanud rindanipp olľ lahenuq, latś saa es nissa ; kurgunibukurgunibu
nigel kehvkehvä .kehvä35vile|ts-dsä -tsät13hõelhõela .hõela30 ; kuulitõukes jäid tulemused nigelakskuulitoukamisõn jäiq tulõmiq kehväs ; nigelad palgadviledsäq palgaq ; nigel söökhõel süüḱ ; nigel olend v taimhassak
nigin-nagin nikin-nakinnigina-nagina niginat-naginat4 ; kiik käib niginal-naginalhäll käü niguq nikin-nakin
nigulapäev nigula|päiv-päävä -.päivä35ni|kuľ-gula -gulat4mi|kuľ-gula -gulat4 ; Siim teeb silla, Nigul lööb naeltega kinni(vanasõna) Siimoń sääd silla, Nikuľ lüü naklogaq kinniq
nihe (nt treipingil) .nihkus-õ -t9 ; maakoore nihkedmaakoorõ nihkusõq ; vähenda ettenihet! (nt treipingil)lasõq veidemb pääle! ; tema jutud ja teod on omavahel nihkestimä jutuq ja tegemiseq ei lääq umavaihõl kokko ; lastekirjanduses on toimunud rõõmustavaid nihkeidlatsikirändüsen ommaq aśaq parõmbas lännüq ; kivimikihid on murrangujoonel nihkeskivikihiq ommaq lahkõ kotsal paigast lännüq v nihkuisi
nihelema .kõhvõlõmakõhvõldaq .kõhvõlõ85iira|tama-taq -da82kiibõrda|ma-q -83kügäske|(l)lemä-lläq -(l)le86nirgutõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86mitmit kõrdo kiibõrdõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86(hrl eläjä kotsilõ) .lüügelemälüvveldäq .lüügele85 ; kui öösel uni ära läheb, niheled niisama voodisku üüse lätt uni ärq, kõhvõlõt niisama sängün ; hobune niheleb, ei hoia tekki pealhopõń iiratas, ei piäq tekki pääl ; mis sa siin niheled, püsi paigal!mis sa tan kiibõrdat, püsüq paigal! ; ei saa sellest kuskil olejat, hakkab igal pool nihelemasaa ei taast kongiq olõjat, nakkas egäl puul kügäskellemä ; niheleb nagu ussike, ei püsi omas nahaskiibõrdõllõs ku vagõl, püsü-iq uma naha seen
nihkuma kip|pama-adaq -pa77.nihku|ma-daq -80(paigast ärq) jõ̭nksah(t)u|ma-daq -84 ; sa pead natuke edasi nihkuma, siis mahume meie ka pingiotsalesa piät veidüq edesi kippama, sis mahu mi kah pingi otsa pääle ; vedur tõmbas ja vagunid nihkusid paigaltvituŕ tõ̭mmaś ja vagoniq jõ̭nksahtuq
nihutama nihu|tama-taq -da82lihka|tama-taq -da82(hinnäst edesi) kip|pama-adaq -pa77kipõnda|ma-q -83 ; nihutame veidi kappinihutamiq veidükese kappi ; nihuta end veidi sinnapoole!kippaq v kipõndaq hinnäst veidüq sinnäqpoolõ! ; pink on vaja lauast kaugemale nihutadapinḱ vaja lavvast kavvõmbahe kipadaq ; tähtaeg nihutati edasitähťaig tougati edesi
nii niiniimu̬u̬duniida ; nii või naanii vai nii ; nii või teisitinii vai nii ; mul on nii hea meel!mul om nii hää miiľ! ; kuhu sa nii vara lähed?kohes sa nii aigsahe läät? ; nii see asi muidugi polnudniimuudu taa asi muidogiq es olõq ; nii vähe seda siis oliginiivõrrakõsõ taad sõ̭s olľgiq ; jään veel nii paariks nädalaks maalejää viil vaśt paaris nädälis maalõ
nii-öelda niiü(te)ldäqüldäq (nii) ; need pildid on õpetuseks, nii-öelda näidiseksnaaq pildiq ommaq oppusõs, niiüldäq näüdüsses
niide .niitmi|ne-se -st5niidüs-(s)e -t11 ; ristikupõllu teine niideristikhainaädäli niitmine
niidistik m niidiq.niite .niite37 ; seeneniidistikm seeneniidiq
niigi .niigiq.niikiqnikkiq (palľo) ; ära tee akent lahti, toas on niigi jahe!tekku-iq akõnd vallalõ, tarõn om niigiq vilu!
niikaua ni(i)ganiqniikavvaniikavvaniqnika (ku)nikaniqseenisseeniq kuseeniqkooniqtooniq.aoniqtooniqmaaniq ; las laps on minu juures, niikaua kui sina tööl oledlas latś ollaq muq man, niikavvaniq ku saq tüü man olõt ; niikaua läks mul hästi, kui sõtta pidi minematooniqmaaniq lätś mul häste, ku sõtta pidi minemä ; niikaua kuinikaguq ; niikaua(ks)seeniqkavva(niq)
niikuinii ni(i)gunii
niimoodi niimu̬u̬dunii.viisinivvildõnoidildõ.noildõneedildeniida ; niimoodi sobib pareminineedilde passis parõmbahe ; nagu oskasin, niimoodi ütlesinkuvvildõ mõisti, noidildõ ütli ; niimoodi ei tohi rääkida!niimuudu või-iq kõ̭nõldaq!
niin niidśniidse niist39 ; pärnaniinest punuti viiskepähnä- v lõhmusniidsest koeti päternit
niinimetatud (nii)kutsu|t-du -tut1(nii)üteld-ü -üt1(nii)nimma|t-du -tut1 ; lepa emasõisikud, niinimetatud lepakäbidlepä imäninniq, niikutsuduq lepäkukuq
niipalju niipalľotu̬u̬võrdtu̬u̬võrraseovõrd ; püüab aidata, niipalju kui võimalikpruuv́ avitaq, niipalľo ku saa ; niipalju on meil teistmoodi, et ...tuuvõrra om meil tõistmuudu, et ...
niipea niipia ; ega sa veel niipea ära ei lähe?egaq sa viil niipia ärq ei lääq?
niipidi nivvildõnoidildõ.noildõnii-pite(h)n ; asja arutati nii- ja teistpidiasja arotõdi nivvildõ ja noidildõ
niisama niisama ; see oli niisama suusoojaks öeldudtuu olľ niisama jutu jakus üteld ; poeg on tal niisama pikk nagu ta isepoig om täl niisama pikḱ ku tä esiq ; esikoht oli tal niisama hästi kui käesedimäne kotus olľ täl, võit üldäq, käen
niisamuti nii.saandõnii.saatõniisamatõniisamadõ ; elab niisamuti kui mullueläs niisamatõ niguq innembigiq
niisiis (no) sõ̭snii et ; niisiis on neil kuulujuttudel tõepõhi allnii et jutuq ommaq sõ̭s õigõq v sõ̭s ommaq jutuq õ̭ks õigõq
niisk niiskniisa .niiska31niitskniidsa .niitska33niisaka|s-a -t15 ; kõhn nagu silguniiskpeenükene ku kiisaniisk
niiske .niiskõ- -t3hämmhämme v hämmä .hämme v .hämmä35nesseq†.nesse nesset18likõ|nõ-dsõ -st7.hämli|k-gu -kku38likõli|k-gu -kku38 ; pesu on niiskemõsu om nesse ; hein on veel niiskehain om viil nädsä ; maa on niiskemaa om pehmeq
niiskuma .niisku|ma-daq -80hämmäh(t)ü|mä-däq -84.hämmü|mä-däq -80.nessümä†.nessüdäq nessü79.nestü|mä-däq -80rõssõtu|ma-daq -84(haina kotsilõ) .lasku|ma-daq -80lasõh(t)u|ma-daq -83 ; ära niiskunud riietega välja mine!ärq sa hämmünüisi rõividõgaq vällä minkuq! ; hein niiskub, kui õigel ajal üles ei võtahain lasõhus tagasi, ku õigõl aol üles ei võtaq ; keha niiskub higistiho lätt likõs ; prilliklaasid niiskuvadprilliq lääväq hikkõ
niiskus .niiskus-õ -t9nesseq†.nesse nesset18.hämmüs-e -t9hämmhämme v hämmä .hämme v .hämmä35.rõskus-õ -t9rõ(s)sõhus-õ -t9likõ- -t14 ; mullas on niiskust liiga vähemaa seen om niiskust veidüq ; õhuniiskusõhunesseq ; paber imab niiskustpapõŕ tõ̭mbas nesset sisse ; niiskuskindel kellviikimmäs kell ; toores puu ajab niiskust väljatooras puu aja vett vällä
niisugune sääne.sääntse v .säändse v .sändse säänest7.säände|ne-dse -st5säänedä|ne-dse -st5.säärde|ne-dse -st5sääre.säärtse säärest7.särne.särtse säräst7nii|sääne-.sääntse v -.säändse v -.sändse -säänest7 ; juhtus niisugune rumal luguniisääne ulľ lugu juhtu ; niisugust asja näen ma küll esimest kordasäänest asja näe maq külh edimäst kõrd ; mul oli niisugune hirm, et lausa värisesinmul olľ sääne hirm pääl, et võtť iho jõ̭disõma ; inimesi on niisuguseid ja naasuguseidinemiisi om sääntsit ja määntsit
niiviisi niimu̬u̬dunii.viisinivvildõnoidildõneedilde ; ära räägi minuga niiviisi!ärq kõ̭nõlgu-iq muqkaq niimuudu! ; mis loomad need niiviisi häälitsevad?määntseq eläjäq nuuq säänest hellü tegeväq? ; tee niiviisi või teisiti, ikka on halvastitiiq nivvildõ vai noidildõ, õ̭ks om halvastõ
niivõrd niipalľoniipalľondniivõrra(kõsõ) ; niivõrd tihe udu, et ei näe mõne meetri kauguseleginiipalľo paks udsu, et mõ̭nõ miitre päälegiq näe-iq ; niivõrd ilusast asjast on kahju loobudanii ilosast aśast om rassõ vallalõ üldäq
nikastama nisõlda|ma-q -83nisõrda|ma-q -83osahta|ma-q -83osahu|tma-taq -da62jõmmõlda|ma-q -83nikahta|ma-q -83niksahta|ma-q -83 ; nikastasin jalaärq nisõldi jala ; vaat kui kukud maha ja nikastad jala, siis ei saa kuhugi minnakaeq, ku satat maaha ja jõmmõldat jala ärq, sõ̭s ei saaq kohegiq minnäq
nikastuma nisõldu|ma-daq -84nisõrdu|ma-daq -84osah(t)u|ma-daq -84jõmmõldu|ma-daq -84jõ̭nksah(t)u|ma-daq -84nikah(t)u|-ma-daq -84niksah(t)u|ma-daq -84 ; kukkumisega nikastus mul jalgsadamisõgaq nisõldu mul jalg ärq ; sul on käsi õlavarrest nikastunud?sul om käsi olajakust ärq jõmmõldunuq vai?
nimelt .nimmenimeltmeelegaq.õkvalt.tahtsi ; tahab nimelt rohelist mantlittaht õkvalt rohilist mäntlit ; õhtul lähen nimelt teatrisseõdagu lää, kaeq, tiatrihe ; kas tegid seda kogemata või nimelt?kas teit taad tahtmaldaq vai nimme?
nimestik nimistü- -t1nime|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43 ; bibliograafianimestikraamadunimistü
nimetaja matõm jagaja- -t3ja|kai-gaja -gajat4 ; ühine nimetajaütine asi
nimetama .nimmamanimmadaq .nimma77nimi|tämä-täq -dä82nimi|tsemä-tsäq v -däq -dse90.kutsma.kutsuq kutsu64.ütlemäüteldäq v (.)üldäq .ütle78ma(i)ni|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90man|ima-niq -i57 ; ametisse nimetamaammõtihe nimitsemä ; nimeta seda ka teistele!mainidsõq v nimmaq tuud tõisilõ kah! ; tänav nimetati ümberhuulits nimitedi ümbre ; ta oli selle asja enda omaks nimetanudtä olľ tuu aśa hindäle ärq nimitsenüq ; sõbrad nimetavad teda nalja pärast proua Elfriedekssõbraq kutsvaq tedä nalľa peräst Elfride-provvis ; seda, kui tööd ei viitsita teha, nimetatakse laiskuseksku tüüd viisi ei tetäq, tuud üldäs laiskus(õs) ; nimetage tuntumaid läti kirjanikke!ütelgeq v nimmakõq tuntumbit läti kiränikkõ! ; kuuske, mändi ja kadakat nimetatakse okaspuudekskuust, pedäjät ja kadajat üteldäs nõglapuiõs ; nimeta hind!ütleq hind! ; hunti ei või nimetada, kui jahti lähedsutt ei võiq üldäq, ku jahti läät ; nimetas mind lolliksüteľ minno ullis ; kas ta jutu sees ka mind nimetas?kas tä jutu sisen minno kah mälehť?
nimetus nim|i-e -me24kiil' nimitüs-e -t9 ; lillede ladinakeelsed nimetusedninne ladinakeelidseq nimeq ; anti välja üle saja nimetuse raamatuidannõti vällä päält saa raamadu
nimi nim|i-e -me24 ; eesniminimi, ristinimi, edenimi ; perekonnanimiväärnimi, priinimi, perrenimi ; kohanimikotussõnimi, paiganimi ; isikunimiinemisenimi ; hüüdnimihellänimi, sõimunimi, kutsunimi ; hellitusnimihellänimi ; kelle nimel maja on?kink nime pääl maja om? ; tuttav inimene, aga nime olen unustanudtutva inemine, a nime olõ ärq unõtanuq ; asju tuleb õige nimega nimetadapiät kutsma nii, niguq aśaq ommaq ; näitlejat tuntakse vaid varjunime alltedä teedäs õ̭nnõ näütlejänimegaq
nimistu nimistü- -t1nime|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43 ; muuseumis säilitatavate esemete nimistudmuusõumin alalõ hoitaq asjo nimistüq
nimme II.nimmenimeltmeelegaq.õkvalt .tahtsi ; laskis meid nimme oodatalassõ meil meelegaq uutaq ; ta tegi seda nimmetä nimme tekḱ tuud ; kas tegid seda kogemata või nimme?kas teit taad tahtmaldaq vai nimme?
nimme I Im .nimmeq.nimmide v nimehte .nimmit20.nimmekotus-(s)õ -t11nimeseqni11 messide 11 mrk">11 m ni11 meste ni11 me(s)sit
nina nõ̭n|a-a -na28latsik ninni- -t2 ; tal on selliste asjade peale hea ninatäl om sääntside asjo pääle hää nõ̭na ; ära topi oma nina teiste asjadesse!toṕku-iq nõ̭nna tõisi asjohe! ; kinganinakängänõ̭na ; ninarättnõ̭narätť ; läheb, nina maaslätt, nõ̭na maan v nõ̭na mahaq aet
ninali nõ̭nol(d)õnõ̭naki(l)lõ ; kukkus ninalisattõ nõ̭noldõ v nõ̭na pääle ; traktor oli ninali kraavi vajunudtraktoŕ olľ nõ̭noldõ kraavi vaonuq
ninamees nõ̭nasḱ-i -it13nõ̭na|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39 ; partei ninamehederäkunna nõ̭nameheq
ninapidi nõ̭nna pite(h)nnõ̭nol(d)õ ; ninapidi (koos)nõ̭natsikku ; ninapidi vedamanõ̭nna piten vidämä ; see poiss on alati ninapidi raamatustaa poiskõnõ om kõ̭iḱ aig nõ̭nna piten raamatun ; sõbrannad olid ninapidi koossõbraq olliq nõ̭natsikku kuun
ninatark nõ̭na|tark-targa -.tarka30 ; see ninatark ei tea tegelikult midagitaa nõ̭natark tiiä-iq periselt midägiq
ning ninink†ja
niplispits .pulkõgaq koet pitś
nipp kuntśkundsi .kuntsi37vi|kuŕ-guri -gurit4.krutśki- -t1knihv́knihvi .knihvi37trikḱtriki trikki37nip|ṕ-i -pi37 ; selles töös ei ole mingit nippitaan tüün olõ-iq määnestkiq kuntsi ; selle töö juures on omad nipidseo tüü man ommaq umaq viguriq ; see on nipiga ülesanneviguriq ommaq taal ülesandõl man
nips (nipsu) nip|ṕ-i -pi37 ; lööb sõrmedega nipsulask sõrmigaq nippi ; mängiti kabenuppudega nipsumängiti tamkanuppõgaq nippi ; sai ninanipsusai nõ̭nanipsi v sai nõ̭nna müüdä
nipsakas nipa|k-ga v -gu -kat v -kut13nõ̭na|tark-targa -.tarka30nõ̭na .pistünähvi|ts-dsä -tsät13.nähväjä- -t3 ; nipsakad linnapreiliduhkõq liinapreiliq ; toon oli ülearu nipsakashelü olľ ülearvo kõrḱ
nipsutama nippi tegemä v lü̬ü̬mä ; nipsutab sõrmitege sõrmigaq nippi
nirin nir|rin-inä -inät4tsir|rin-inä -inät4 ; vesi voolab nirinalvesi juusk tsirinägaq ; sooja vett tuleb kraanist ainult nirinallämmind vett õ̭nnõ nirises kraanist
nirisema niris|emä-täq -e87.tsirramatsirradaq .tsirra77tsiris|emä-täq -e87tsir|a(ha)ma-raq v -adaq -ra v -aha88tsimis|emä-täq -e87nõris|õma-taq -õ87 ; vihmapiisad nirisevad akent mööda allavihmatsilgaq nõrisõsõq akõnd piten alla
niru ńar|o-o -ro26hõelhõela .hõela30ro|jo-jo -jjo v -io26rojo|nõ-dsõ -st7vile|ts-dsä -tsät13kehvkehvä .kehvä35nuŕa|du-du -tut1 ; ilmad olid juulis nirudhainakuun olliq ilmaq kehväq ; nirud põrsadńaroq v hõelaq põrsaq ; niru eluvilets elo ; niru kassipoegńaro kassipoig
nisa nis|a-a -sa28 ; lehmal on neli nisalehmäl om neli nissa ; pigistas nisast piima väljapitsiť nisast piimä vällä
nisu nis|u-u -su26 ; suvi- ja talinisusuvõ- ja talv́nisu ; nisuidudnisuiärmeq ; nisujahunisujauh ; kas sul sellel aastal on nisu ka külvatud?kas sul nissõ ka om seo aasta maaha tett?
nohune noho|nõ-dsõ -st7nuho|nõ-dsõ -st7 ; lapsed on nohused ja köhivadlatsõq ommaq nohodsõq ja köhkätäseq ; ta on nohunetä om tatinõ
nojah .noijah.nuijah ; nojah, tema oli, kes siis muunoijah, timä iks olľ, kiä tuu tõ̭nõ v kiä sõ̭s viil ; nojah, minge siis pealegi!noijah, minkeq no pääle!
nokitsema kõpi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90nohki|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90noki|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90niki|tsemä-tsäq v -däq -dse90nośka|tama-taq -da82.tiśmä.tissiq tissi63nigri|tsemä-tsäq v -däq -dse90nikõrda|ma-q -83tohkõnda|ma-q -83tos|ima-siq -i57 ; vihmase ilmaga nokitsen niisama kodusvihmagaq nikidse niisama koton ; nokitses paar päeva, aga midagi valmis ei saanudtisse paaŕ päivä, a saa-as midä valmis ; sa siin tasakesi nokitsed, sa ei ole vist küll väsinud?sa tah tassakõistõ tosit, sa joht väsünüq vaest olõ-iq? ; nokitsesin põõsast marjutihnidsi marjo puhma man ; jäta ninanokitsemine järele!jätäq nõ̭nakakminõ perrä!
noku latsik ti|ľu-ľu -lľu26til|u-u -lu26til|a-a -la28ti|ba-ba -pa26kaarater|ä-ä -rä24noku- -t2 ; mis sul see noku väljas on, vares viib noku ära!miä sul taa tiľu välän om, varõs vii tiľu ärq!
nokutama 1. ńoku|tama-taq -da82nu̬u̬ksamanooksadaq nu̬u̬ksa77 ; nokutas vastuseks peadńokuť vastussõs pääd2. moľo|tama-taq -da82 ; mis te nokutate, hakkame minema!miä ti moľotat, nakkamiq minemä!
nolk tatťnõ̭n|a-a -na28tśurakõ|nõ-sõ -ist8tśur|a-a -ra26plõkśplõksi .plõksi37klopõ|tś-dsi -tsit13nolḱnolgi .nolki37 ; poisinolkpoiskõsõplõkś, poiskõsõots ; siin järves muud ei ole kui ahvenanolgidtan järven muud olõ-iq ku ahunaplõksiq ; ahvenanolkahunamokś ; hauginolkhavvõplõkś ; kohanolkhoorapoig, arõstanť
noomima ma(a)ni|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90nu̬u̬ḿmanu̬u̬miq noomi63 ; poiss sai isa käest laiskuse pärast noomidapoisś sai esä käest laiskusõ iist nuumiq ; nelja silma all noomimasilmitämä
noor nu̬u̬ŕnoorõ nu̬u̬rt40 ; nooremnoorõmb ; noorimkõ̭gõ noorõmb ; noorema vastu välja vahetamanoorutama ; vahetasin hobuse noorema vastu väljama noorudi hobõsõ ümbre ; noorevõitunoorõlik, noorõkõnõ, noorõpoolinõ, palľo nuuŕ ; abiellumiseks veel noorevõitumeheleminekis v naasõvõtmisõs viil noorõkõnõ
noorelt noorõ(h)n (iä(h)n)noorõstpääst ; läks noorelt sõttalätś noorõn sõtta
noorendama nooru|tama-taq -da82noorõsta|ma-q -83noorõnda|ma-q -83noorõmbas tegemä ; Manni oli ennast noorendanud, ei tundnud enam äragiManni olľ hinnäst noorõmbas tennüq, tunnõ es inämb ärkiq ; õunapuid tuleks harvendada ja noorendadauibiid piässiq hõrõndama ja noorõndama
noorenema nu̬u̬rdu|ma-daq -80noorõmbas minemänoorõh(t)u|ma-daq -84 ; keegi meist ei noorenekiäkiq meist ei lääq noorõmbas ; juhtkond on noorenenudjuhťkogo om nuurdunuq
noos saaḱsaagi .saaki37ja|go-o -ko27portspordso .portso37laaŕlaari .laari37nu̬u̬śnoosi nu̬u̬si37 ; varas sai hea noosivaras sai hää noosi ; kalurid said tubli noosikalameheq saiq hää loomussõ
norgu .norgo.norro.nurgu.nurranu̬u̬ku ; pea on norgu vajunudpää om nuuku vaonuq ; tulp laseb õied norgutulṕ närvetäs ärq
norgus noogu(h)nnoroli|nõ-dsõ -st5noro(h)nnośo(h)nnuro(h)nloisu(h)nlokaki(l)lõnuŕa|du-du -tut1 ; norgus okstega leinakasklokakilõ ossõgaq halakõiv ; norgus olekuganuŕadu olõkigaq ; pea norguspää om noron ; mis sa käid, nina norgus, ise tahad veel naist võtta!miä sa käüt nõ̭na nośon, esiq tahat viil naist võttaq! ; käis nina norguskäve nõ̭na loogaküüdsen
norima 1. nor|ima-riq -i57kreesa|tama-taq -da82kriuga|tama-taq -da82 ; muudkui norib tüli, kaua ma kuulanmuguq kreesatas ja kreesatas, kavva ma kullõ ; kainelt on hea mees, purjus peaga hakkab tüli norimatargalt om hää miiś, puŕon päägaq nakkas kriugatama2. igra|tama-taq -da82.juiamajuiadaq .juia77.kauplõmakaubõldaq .kauplõ78nor|ima-riq -i57 ; norib rahanori rahha
norin nor|rin-ina -inat4 ; jäi kohe norinal magamajäi õkvalt norinagaq magama
norisema noris|õma-taq -õ87 ; magab mis norisebmaka niguq norisõs
normaalne kõrra(h)ntävvemeeli|ne-dse -st5tävve .mõistusõgaqtip-topp.õigõ- -t3kõrrali|nõ-dsõ -st5(tävve)toroli|nõ-dsõ -st5 ; nägemine on mul normaalnenägemine om mul kõrran ; taastati normaalsed suhtednaati jälkiq sündsähe läbi saama ; normaalses olekus olemauma joonõ pääl olõma ; aastaid pole normaalset suve olnudolõ-iq aastit õigõt suvvõ olnuq
normaalselt: näeb ja kuuleb normaalseltnägemine ja kuuldminõ ommaq kõrran v joonõn;
normaliseerima .kõrda tegemä v .pandma
normaliseeruma .kõrda .saama.paika minemä ; normaliseeruslätś kõrda ; olukord normaliseerusaśaq lätsiq paika
normima .norḿma.normiq normi63.normi lu̬u̬ma v .pandma v tegemä ; normitud kirjakeelnormit kiräkiiľ ; toiduained olid siis normitudsüüki olľ sõ̭s normi v jao perrä
norutama noro|tama-taq -da82nośo|tama-taq -da82lundi|tama-taq -da82 ; tüdruk norutas nurgas, keegi ei võtnud teda tantsimatütäŕlatś noroť nukan, kiäkiq es võtaq tedä tandśma
nugis nu|kiś-gi(s)sõ -gist12nugi|nõ-sõ -st7nu|ǵus v nu|ḱuś-ǵu(s)sõ -ǵust11 ; kivinugiskivinukiś
nuhk nuhi|k-gu -kut13.nuhjus-õ -t9nuhka|tś-dsi -tsit13.nuusli- -t1.nuustri- -t1nurgi|ts-dsa -tsat13nurgus-(s)õ -t11nurgõs-(s)õ -t11sal|a-a -la28sal|lai-aja -ajat4 ; käib ja kuulab kõike nagu vana nuhkkäü ja kullõs kõ̭kkõ niguq vana nuhjus ; see mantliga mees on nuhktuu mäntligaq miiś om nuhik
nuhkima .nuhḱma.nuhkiq nuhi63nuusõlda|ma-q -83noosõlda|ma-q -83nurgi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90.nurḱma.nurkiq nurgi63mitmit kõrdo .nurkõlõmanurgõldaq .nurkõlõ43 ; kõik kohad on lastel läbi nuhitudkõ̭iḱ kotusõq ommaq latsil läbi nurgiduq ; nuhib teiste järelkäü niguq tuhkri tõisil takan
nuhtlema .nuhklõmanuheldaq .nuhklõ78.nuhtlõmanuheldaq .nuhtlõ78soomi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90 ; selle eest tahtsin ma sind nuheldataa iist tahi ma sinno soomitsaq
nuhtlus .nuhklus-õ -t9.nuhtlus-õ -t9 ; ihunuhtlusihonuhklus ; ta on mulle nuhtlusekstä om mullõ ristis kaalan
nui tõlvtõlva .tõlva30nuinuia .nuia31 ; puunuiparts ; puunuiaga taotakse poste maassepardsugaq pessetäs tulpõ maa sisse
nuiama .juiamajuiadaq .juia77.nuiamanuiadaq .nuia77nuio|tama-taq -da82nuti|tama-taq -da82 ; olge tasa, lapsed, mis te nuiate!olkõq vaiki, latsõq, mis ti juiat! ; nuiajanuio, nuiaja
null nulľnulli .nulli37 ; nulliga korrutatuna annab iga arv nulliekä v määnest taht arvo nulligaq isken saias (vastussõs) nulľ ; ta alustas jällegi nullisttä alosť jälkiq tühäst ; tuju on nullismiiľ om must ; nullpunktnulľpunkť ; nulljuhenulľjuheqnaľulľjuheq ; temperatuur langes alla nullikraadiq lätsiq alla nulli ; juukseid nulliga ajamahiussit nulli pääle ajama
nullima tühäs tegemä.nulli vi̬i̬mä v ajama ; meie plaanid on nullitudmi plaaniq ommaq tühäs tettüq
number 1. nummõŕ.numbri v .numbrõ nummõrd23arvo|tähť-tähe -.tähte34 ; araabia ja Rooma numbridaraabia ja Rooma numbriq ; maja number on 48maja nummõŕ om 48 ; mis su kinganumber on?miä su kängänummõŕ om? ; viitenumbertunnusnummõŕ ; number 40 niit40 numbri niiť ; hotellis polnud ühtki vaba numbrithotellin olõ-õs üttegiq vapa tarrõ2. üles.astmi|nõ-sõ -st5ette.astmi|nõ-sõ -st5nummõŕ.numbri nummõrd23 ; kloun teadustas iga järgneva numbrikoomuskitekij hõigaś vällä egä ülesastmisõ
nupp 1. nup|ṕ-i -pi37nup|p-u -pu37 ; nuppudega sahtlidnuppõgaq suhvliq ; vajutab raadio nuppelits raadionuppõ ; lauamängude nupudlavvamängõ nublaguq2. nut|ť-i -ti37nup|ṕ-i -pi37 ; lillenupudlillinupiq ; jõulukaktusel on sel aastal palju nuppejoulukaktusõl om timahavva hulga nutikõisi3. pää- -d sissek .päähä v pähäq52päänup|ṕ-i -pi37nut|ť-i -ti37 ; poisil on nuppupoisil om nutti v pääd ; nupust nikastanudpoolõtorogaq, poolõtoobigaq, lämmäkene ; jõust üksi on vähe, nuppu peab ka olemajoust om ütsindä veidüq, nutti piät ka olõma
nurisema nuris|õma-taq -õ87.nurra|manurradaq .nurra77.nurgamanurgadaq .nurga77nüris|emä-taq -õ87jõris|õma-taq -õ87nir|a(ha)ma-raq v -adaq -ra v -aha88nur|a(ha)-ma-raq v -adaq -ra v -aha88nura|tama-taq -da82när|imä-riq -i57näris|emä-täq -e87nür|ä(hä)mä-räq v -ädäq -rä v -ähä88mitmit kõrdo .nurgõlõmanurõldaq .nurgõlõ85nuratõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; ei või nurisedasaa-iq nuristaq ; söögi üle ei nurisetudsöögigaq es nuristaq ; nuriseb elu ülekaibas umma ello
nurja rukkahukka.vussi.summa.nurja ; see asi läheb nurjaseo asi lätt summa ; nurja läinud asinuŕatus ; nurja minemanurja minemä ; nurjasvussin, persen, summan
nurjama .summa v segi v hukka v .vussi ajamahuku|tama-taq -da82 ; vihm nurjas heinateovihm ai hainategemise summa
nurjatu armõ|du-du -tut1perä|dü-dü -tüt1häbemäldäq.häüldäqrõibõq.rõipõ rõibõt18pasatsḱ-i -it13 ; ühe nurjatu pärast peavad kõik kannatamaüte rõipõ peräst piät kõ̭iḱ hätä nägemä v kannahtama
nurjuma .vusśu|ma-daq -80.summa v segi v hukka v .vussi v .luhta minemä ; plaanid nurjusidplaaniq lätsiq luhta
nurk 1. nuk|k-a -ka31nulknulga .nulka31 ; nürinurktümpnukk ; teravnurkterrävnukk ; viisnurkviiśnukk v viiśkand2. nuk|k-a -ka31nulknulga .nulka31kolkkolga .kolka31 ; tahvli nurktahvli nukk ; ümmarguste nurkadega kraekaarin nukkõgaq kraaǵ ; krundi nurgad tähistati vaiadegamaatükü nukaq märgidiq tikkõgaq ärq ; nurga peal on kohviknuka pääl om kohvitarõ ; karbi nurgadkarbi nukaq ; ristnurkrisťnukk ; kohtume poe nurgalsaamiq poodi nuka man kokko ; kapp on köögi nurgaskapṕ om köögi nukan ; piip suunurgaspiip huulõkolgan ; ajalehe naljanurklehe naľanukk3. nuk|k-a -ka31kolkkolga .kolka31nulknulga .nulka31kanťkandi .kanti37 ; kas oled ka siit nurgast pärit?kas sa olõt kah siist nukast v nulgast v kolgast peri? ; ta on kõik maailma nurgad läbi käinudtä om kõ̭gõ ilma nukaq läbi käünüq
nurkmine .nukma|nõ-dsõ -st5.nulkma|nõ-dsõ -st5 ; nurkmine akennukapääline akõń v nukaakõń
nuuksuma .nuutsḱma.nuutskiq nuudsi63mitmit kõrdo .nuutskõ(l)lõmanuudsõldaq .nuutskõlõ85 ; nuuksub nuttanuutskõlõs ; nutt oli tal juba üle läinud, kuid jutu sees kippus ikka nuuksumaikk olľ täl jo üle lännüq, a jutu seen tükke iks nuutskõlõma ; nuuksuminenuutsḱna
nuusutama nuhu|tama-taq -da82nuha|tama-taq -da82mitmit kõrdo nuhutõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86kõrras nuhahta|ma-q -83äkki nuhahu|tma-taq -da62nuhasta|ma-q -83 ; ma nuusutan siin pidevalt neid õisima kõ̭gõ nuhutõlõ siin naid häitsmit ; nuusuta, kui hea lõhn!nuhudaq, ku hää hõ̭ng! ; tahtsin lilli nuusutada, aga ei saanudtahtsõ lille nuhutaq, a saa-s
nuut nut|ť-i -ti37nuuťnuudi .nuuti37nuudi|k-gu -kut13kandśa|k-ga v -gu -kat v -kut13 ; nuudiga peksmanuuditama
nõeluma nõgluma.nõkluq nõglu 71 min 1. ja 3. k nõglihalv pon|ima-niq -i57 ; nõelusin sokkenõgli sukkõ ; mis sa enam nõelud vana räbalatükkimiä sa inämb ponit vanna räbälätükkü ; lapsed nõeluvad mööda tubalatsõq nõglusõq tarrõ piten
nõgu nõ|dso-dso -tso26nõtsknõdso .nõtsko36orgoro .orgo36alamaa*- -d50(väikene) lohkloho .lohko36lohokõ|nõ-sõ -ist8tśomptśombo .tśompo37 ; nõgus kohtnõdso kotus ; nõgusid täisnõdsonõ ; järv asub nõos, jõgi orusjärv́ om järveoron, jõgi jõ̭õ̭oron ; vihmavesi koguneb maapinna nõgudessevihmavesi kogonõs maa lohkõ sisse ; Hargla nõguHarglõ nõdso v alamaa ; Kaspia nõguKaspia nõdso v alamaa ; katus on nõkku jäänudkatus om nõtsko vaonuq
nõgus loho(h)n.lohkja|nõ v .lohkja|s-dsõ -st5.lohkja|s- -t15nõdso|nõ-dsõ -st7nõ|dśo-dśo -tśo26nõtsknõdso .nõtsko36nõ|kus-gusa -gusat4nõdsõ(h)nnõdso(h)n ; sellel hobusel on liiga nõgus selgseol hobõsõl om sälg palľo nõtsk(o) ; nõgus kohtlohokotus ; tooli põhi on veidi nõgustooli põhi om tsipa lohkjanõ
nõjatama .nõ̭a|tama-taq -da81tugõ(hõ)matukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88mitmit kõrdo .nõ̭atõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; pea võib vastu seljatuge nõjatadapää või sälätoe vasta tukõq
nõjatuma .nõ̭a|tuma-tudaq -tu84tugõ(hõ)matukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88 ; nõjatu siia vastu!toeq siiäq vasta!
nõks 1. jõ̭nksah(t)us-õ -t9jõ̭nksjõ̭nksu .jõ̭nksu37nõksnõksu .nõksu37nõkśnõksi .nõksi37 ; rong liikus nõksuga paigastronǵ jõ̭nksahť paiga päält minemä v ronǵ lätś jõ̭nksugaq paiga päält ärq2. vi|kuŕ-guri -gurit4.krutśki- -t1kriukkriuga .kriuka32 ; tal on kõik nõksud teadatäl ommaq kõ̭iḱ viguriq teedäq ; sai nõksu kättesai viguri selges
nõksatama jõ̭nksahta|ma-q -83jõ̭nk-sah(t)u|ma-daq -84nõksahta|ma-q -83tõrgahta|ma-q -83tõrgahu|tma-taq -da62 ; tukkuja pea nõksatas allapoolesuikja pää jõ̭nksahť allapoolõ
nõksatus jõ̭nksah(t)us-õ -t9nõksah(t)us-õ -t9nõksnõksu .nõksu37nõksa|k-gu -kut13 ; nõksatus käis läbi kehajõ̭nksahus käve kihäst läbi ; kalamees tundis õngenööri nõksatustkalamiiś tunď, kuis õ̭ngõnüüŕ nõksahť
nõrguma .nõrgu|ma-daq -80nõrah(t)u|ma-daq -84nõris|õma-taq -õ87.tsilkma.tsilkuq tsilgu73ju̬u̬skmaju̬u̬skõq v joostaq joosõ65tsim|a(ha)ma-maq v -adaq -ma v -aha88 ; kupatasin seened ära ja panin nõrgumalähädi seeneq ärq ni panni nõrahuma ; vihmavesi nõrgub akent mööda allavihmavesi juusk akõnd pite alla ; kaseoksast nõrgub mahlakõoossast tsimmas mahla
nõrisema nõris|õma-taq -õ87nõr|a(ha)ma-raq v -adaq -ra v -aha88.tsilkma.tsilkuq tsilgu73ju̬u̬skmaju̬u̬skõq v joostaq joosõ65tsiris|emä-täq -e87 ; vett ainult nõriseb kraanistvett õ̭nnõ tsirises kraanist
nõristama nõrista|ma-q -83val|ama-laq -a56.kurnamakurnadaq .kurna77 ; juurvili pestakse ja nõristataksejuurõvili mõstas ja nõristõdas vesi ärq v juurõvili mõstas ja lastas vesi ärq tsilkuq ; maks nõristab sappimass and sappi v massast tulõ sappi ; sõira tegemisel pane kohupiim patta, piim peale, aja keema ja pärast nõrista ära!sõira tiiq ni̬i̬ panõq kohopiim patta, piim pääle, ajaq kiimä ja sis nõristaq arq! ; kartulid on keenud, nõrista vesi pealt ära!kardohkaq ommaq ärq keenüq, kurnaq nuu ärq!
nõrk nõrknõrga .nõrka31nõrga- -t2 ; nõrgemnõrgõmb ; nõrgaks jäämanärvähtümä ; nõrk jäänõrk ijä ; jalad on põlvist nõrgadjalaq ommaq põlvist nõrgaq ; valu jäi nõrgemakshalu jäi vähämbäle v vähämbäs ; nõrk soolvesinõrk suulvesi ; füüsikas nõrk õpilanefüüsikan kehvä opilanõ ; nõrgavõitunõrgalik, kehväkene, kehväpoolinõ, nõrkjanõ, nõrkjas
nõrkema nõrgah(t)u|ma-daq -84nõrga|(ha)-ma-(ha)daq -ha88nõrgahta|ma-q -83närve|tämä-täq -dä81jõlvõh(t)u|ma-daq -84tsilgah(t)u|ma-daq -84tiksahta|ma-q -83tiksah(t)u|ma-daq -84 ; olime näljast nõrkemasollimiq nälä peräst ärq nõrgahtuman v närvetämän ; selle töö juurde lausa nõrkedtaa tüü manoq jõlvõhtut õkva ärq ; töö juures kipud nõrkematüü manoq tüküt ärq tsilgahtuma
nõrkus nõrgah(t)us-õ -t9.nõrkus-õ -t9 ; nõrkus tuleb pealenõrkus tulõ pääle ; kaebab üldist nõrkustkaibas, et joud kaos ärq ; naised on tema suurim nõrkuskõ̭gõ inämb tõ̭mbas timmä naisi poolõ ; reisimine on tema suurim nõrkusreiśmine om timä kõ̭gõ suurõmb himo ; nõrkushetkel andsin järeleulli päägaq anni perrä
nõu IInõvv v nõunõvvu v nõvvo (.)nõvvu v (.)nõvvo37nõvvu|annõq-.andõ -annõt19 ; nõus olemaperi v nõun olõma ; nõusse jäämanõuh(t)õ jäämä ; nõu pidamanõvvo pidämä ; nõu andmanõvvutama
nõu I Ian|noḿ-oma -omat4 ; veenõuviiannoḿ ; kaanega puunõuummik, vitsik ; toidunõudsöögiriistaq v söögianomaq ; nõudepesumasinanomamõsumassin ; nõudepesijaanomamõskja
nõuanne nõvv v nõunõvvu v nõvvo (.)nõvvu v (.)nõvvo37nõvvu|annõq-.andõ -annõt19
nõudlik .nõudja- -t3.nõudja|s- -t15rassõ- -t14 ; uus õpetaja oli vanast nõudlikumvahtsõnõ kuuľmeistri olľ nõudjamb ku vana ; nõudlik ülesannerassõ ülesannõq ; mulla suhtes on kuusk üsna nõudlik puukuuś taht küländ hääd maad
nõudlikkus .nõudmi|nõ-sõ -st5 ; nõudlikkus enese ja teiste vastuhindä ja tõisi käest nõudminõ ; see õpetaja on meelde jäänud oma nõudlikkusegatuu oppaja om ummi nõudmiisigaq miilde jäänüq
nõudlus .perrä.nõudmi|nõ-sõ -st5 ; kaupade järele on nõudluskraami perrä om nõudminõ ; selliste kruntide järele puudub nõudlussääntsit kruntõ taha-iq v küsü-iq kiäkiq
nõudma .tahtma.tahtaq taha61.nõudma(.)nõudaq nõvva66 ; nõuab rohkem palkataht inämb rahha ; mis sa nõuad, ma ei tea sulle rohkemat rääkidamidäs sa nõvvat, tiiä-iq maq sullõ inämbät kõ̭nõldaq ; see küsimus nõuab hoolikat uurimisttaad küsümüst piät hoolõgaq uuŕma ; täpsust nõudev töötäpsä tüü ; nõutav kauptahet v küsüt kraaḿ ; kurat tuli küti hinge nõudmavanahalv tulľ jahimehe henge nõudma ; võlga sisse nõudmavõlga sisse nõudma ; nõuab visalt omaõigust tagaaja väegaq umma õigust takan
nõudmine .nõudmi|nõ-sõ -st5.tahtmi|nõ-sõ -st5 ; ema nõudmise peale rääkis ta kõik äraimä nõudmisõ pääle kõ̭nõľ tä kõ̭iḱ ärq ; nõudmised on kõrgedtahtmisõq ommaq suurõq
nõue .nõudmi|nõ-sõ -st5nõvvõq.nõudõ nõvvõt19 ; nõue kanda tööriideidnõudminõ kandaq tüürõivit ; toode ei vasta nõueteleasi olõ-iq sääne, niguq piät
nõukogu nõvvuko|go-go -ko26nõvvoko|go-go -ko26 ; teadusnõukogutiidüsnõvvukogo ; Nõukogude LiitNõvvokogoliit
nõupidamine nõvvupidämi|ne-se -st5arotami|nõ-sõ -st5 ; kutsuti kokku nõupidaminekutsuti kokko nõvvupidämine ; polnud enam aega nõupidamiseksarotamisõs olõ-õs inämb aigo
nõusolek periolõ|ḱ-gi -kit13nõu(h)nolõ|ḱ-gi -kit13periolõmi|nõ-sõ -st5nõu(h)nolõmi|nõ-sõ -st5 ; suuline nõusoleksuusõ̭nalinõ periolõḱ ; tema nõusolekut pole küsitudkitimä käest olõ-iq küstügiq
nõustuma .nõuhtõ v .nõuhu .jäämäperi olõma ; nõustus tulemaolľ nõun tulõma
nõutama nõvvutõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86.nõu|tama-taq -da81.hanḱma.hankiq hangi63küs|ümä-süq v -täq -ü70.saandõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; nõutas endale loanõvvutõli hindäle luba
nõutu nõvvuldaq ; asi teeb nõutukstaa aśagaq mõista-iq midägiq tetäq ; nad on seal kõik nõutudnä ommaq sääl kõ̭iḱ nõvvuldaq ; vaatas mulle nõutu näoga otsakai mullõ ulli näogaq otsa
nõõ nõ̭õ̭nõ̭õ̭hnäh ; nõõ, las käia!nõ̭õ̭, lasõq kävvüq!
nädal nä|täľ-däli -dälit4 ; möödunud nädalalminevä nädäli v minevä nätäľ ; olime neli nädalat puhkuselollimiq neli nädälit puhkusõl ; võru keele nädälvõro keele nätäľ ; ta pole juba nädal aega midagi söönudtä olõ-iq joba nädälipääväq midägiq söönüq ; istub nädalate kaupa kodusistus nädälihüisi koton ; nädalalehtnädälilehť ; nädalalõppnädälilõpp ; nädalavahetusnädälivaih(tus)
nägema nä|gemä-täq -e60 ; hämaraks läheb, ei näe enam lugedahämäräs kisk, näe-iq inämb lukõq ; kasvab lausa silma näheskasus õkva silmä näten ; eks näisnäüs noh v vet näküs ; näe imet!kaeq imeht! ; rõõm näharõ̭õ̭m nätäq ; näe(d)!kaeq! v hii(q)! ; näe(d), kuhu on enda peitnud!hiiq, kohe om hindä (ärq) käknüq! ; näen, et sa pole sugugi õppust võtnudma kae, et sa olõ-iq sukugiq oppust võtnuq ; näeb igas inimeses midagi headlöüd egä inemise man midägiq hääd ; ta on ka näguripäevi näinudtä om ka häti nännüq ; näeb näguripäeviom päivin ; elame-näemeelämiq-näemiq ; tema, näed, otsustas teisititimä, näet, otsusť tõisildõ ; näe, oledki tagasi!kaeq, olõtkiq tagasi! ; kõike on võimatu ette nähakõ̭kkõ om ilmvõimaldaq ette nätäq ; pole ette nähtudolõ-iq mõtõld v lubat ; paljunäinudpalľonännüq ; välja nägemavällä näütämä
nägemine (silmä)nägemi|ne-se -st5 ; kaotas nägemisejäi (silmä)nägemisest ilma ; nägemist! nägemiseni!hüvvä! v hääd nägemist! v näemiq!
nägemus nägemi|ne-se -st5virbitüs-e -t9 ; näeb nägemusinäge nägemiisi ; milline on sinu nägemus asjast?kuimuudu saq asja näet? v määne om suq ettekujotus aśast?
nägija nä|kij-gijä -gijät4nägijä- -t3 ; vaegnägijapuuľpümme v nägemisviagaq
nägu nä|go-o -ko27ńa|go-o -ko27palõq.palgõ palõt19palõh.palgõ palõht21 ; lai ümmargune nägulaǵa tsõõrik nägo ; punetab näostveretäs näost ; kaval nägu eeskavvaľ nägo pään ; nägu pesemasuud mõskma ; teeb nägusidtege ńakõ v lõusto ; sel asjal pole tegu ega nägutaal aśal olõ-iq teko ei näko ; tal pole tegu ega nägutäl olõ-iq ihho ei illo v saistamist egaq näoplatsi ; paksu näoga inimenepaksu palgõgaq inemine ; vanaaegse rubla peal oli keisri näguvanaaodsõ ruubli pääl olľ keisri palõh ; pole end pikka aega näole andnudolõ-iq pikkä aigo näko näüdänüq ; näost ära langemanäost ärq sadama ; väsinud näoilmeväsünüq nägo ; näojoonednäoplaań ; sul on vanaisa näojoonedsa olõt vanaesä näkko ; näokreemnäomääŕ ; näomasknäotahas ; näolapppalõq
näguripäevad m hädä|pääväq-.päivi -.päivi35näguri|pääväq-.päivi -.päivi35näguli|pääväq-.päivi -.päivi35
nägus nä|küs-güsä -güsät4.näoka|s-dsõ -st5 v - -t15.näoli|k-gu -kku38krõ̭õ̭tsa- -t3mu̬u̬tsa- -t3prisśprissi .prissi37.priski- -t1kin|ä-ä -nä24il|los-osa -osat4.sündsä- -t3 ; päris nägus tüdrukõigõ näküs v krõ̭õ̭tsa tütrik ; nägus sisustusmuutsa tarõkraaḿ
nähtamatu nägemäldäq.paistmaldaq ; õhk on nähtamatuõhk om nägemäldäq v paistus läbi ; hüüdja jäi udus nähtamatukshõikajat olõ-õs udsu seen nätäq ; ta muutus nähtamatukstä tekḱ v tä tetti, et tedä es olõq nätäq ; nähtamatuks tegev kübarsilmistkaotaja küpäŕ
nähtav nätäq ; päikesevarjutus on meilgi nähtavpäävävaŕotus om meil kah nätäq
nähtaval näolnättävä(h)nnättävälnägüvi(h)n
nähtavale .näolõnättävähenättäväl(e)nägüvihe ; laev ilmus nähtavalelaiv tulľ nättävähe ; pimedusest tuli nähtavale meespümme seest tulľ miiś vällä
nähtavasti nätäqarvadaqvaśt ; see töö tuleb nähtavasti mul endal ära tehataa tüü tulõ nätäq mul esiq ärq tetäq
nähtavus nägemis(e)maa- -d50nägemis(e).kavvus-õ -t9nägemi|ne-se -st5 ; nähtavus on paranenudnätäq om (joq) parõmbahe v nägemismaa om pikemb ; nähtavus on alla 300 meetrinäe-iq 300 miitre päälegiq v nätäq om vähämb ku 300 miitre pääle
nähtu nättü- -t1 ; nähtust oli mulle küllaltnättüst olľ mullõ viländ ; jagas muljeid nähtust-kuuldustkõ̭nõľ mälehtüisi tuust, midä olľ nännüq ja kuuldnuq
nähtuma nätäq olõma.paistuma.paistudaq paistu79.paistma.paistaq paista61 ; nagu juba nimest nähtub, on põldpüü põldude asukasniguq joba nimest nätäq, eläs nurḿkana nurmi pääl ; öeldust nähtub, et …(vällä)üteldüst paistus, et …
näide .näütüs-e -t9näüdüs-(s)e -t11 ; näiteks võib tuua ...näüt(üs)es või tuvvaq ... ; teeb asja selgeks paari näite varaltege paari näüdüssegaq aśa selges ; mina näiteks kavatsen sinna minnanäütüses maq plaani sinnäq minnäq ; näitelausenäüdüslausõq
näidis näüdüs-(s)e -t11näüdüsḱ*-i -it13 ; tellis näidise järgi uue kapiteľse näüdüsse perrä vahtsõ kapi ; kanganäidisrõivanäüdüs v kanganäüdüs
näidustama: haigele on näidustatud rohke veejoominetõbitsõl om hää palľo juvvaq;
näikse näüs(s)nätäqpaistus ; sa näikse rõõmus olevatsa olõt nätäq rõ̭õ̭msa
näilik = näiline: näiline rahupäält(nätäq) rahulik v paistus rahulik;
näima .paistuma.paistudaq .paistu79.paistma.paistaq paista61näkkümä.näüdäq näü79näkkümänäkküdäq näkü79 v näkküdäq näkkü80(.vällä) .näütämänäüdädäq .näütä v .näüdä77.tunduma.tunduda tunnu79 ; mulle näis, et keegi tulimullõ niguq paistu, et kiäkiq tulľ ; asi näib teisiti olevatasi näkküs tõisildõ ollõv ; mulle näib see imelikmullõ tunnus taa imelik ; näib niinäütäs nii
näitama .näütämänäüdädäq .näütä v .näüdä77 ; näitab sõbrale fototnäütäs sõbralõ pilti ; kell näitab juba kümmekell näütäs joba kümmend ; näita, kuidas seda tehakse!näüdäq, kuimuudu taad tetäs! ; arvutused näitavad, et …rehkendüseq näütäseq, et … v rehkendüisi perrä om nii, et … ; näitas end ainult heast küljestnäüdäś hinnäst õ̭nnõ hääst külest ; ma sulle veel näitan!ma sullõ viil tii v ehidä! ; näitas õige suuna kättenäüdäś õigõ tsihi kätte ; ära näita minu peale näpuga!ärq võtkuq minno sõrmõ pääle!
näitejuht .vällä.säädjä- -t3(.näüte)vido(s)ni|k-gu -kku38 ; Endla teatri peanäitejuhtEndla tiatri ülemb näütevidonik
näitleja .näüt(e)lejä- -t3.mänǵjä- -t3 ; filmi-, draamanäitlejafilmi-, draamanäütelejä ; meisterlik näitlejatöönäütlejä kistumaldaq hää mäng
näitlema .näütlemänäüdeldäq .näütle78.näütelemänäüdeldäq .näütele85.näüte.mängo v .näütemängo(h)n .mänǵmä ; lavastaja pani kõik lapsed näitlemalavastaja panď kõ̭iḱ latsõq näütemängon mänǵmä ; kas ta ongi veidrik või ainult näitleb seda?kas tä omgiq sääne ullikõnõ vai õ̭nnõ tege?
näksima .näkśmä.näksiq näksi63.näpśmä.näpsiq näpsi63ni|bimä-piq -bi57.nipśmä.nipsiq nipsi63mitmit kõrdo .näkselemänäkseldäq .näksele85 ; põdrad näksivad puulehtipõdraq näpśväq puulehti ; näksisime tee kõrvale küpsiseidnipsemiq tii kõrvalõ piskviite ; näksib mõtlikult rohukõrtjürä mõtligult hainakõrt ; las hobune näksib, ma lähen söön kalas hopõń jürähtäs, ma lää süü kah
nälg nälgnä(l)lä .nälgä34söögihä|dä-dä -tä24 ; mul on nälg, lähme kuhugi sööma!mul om nälg, läämiq kohegiq süümä! ; see töö jätab meid küll nälgataa tüü jätt meid külh nälgä ; ta on näljas ja paljastä om nälän ja alastusõn ; armunälgarmuhädä ; unenälgunõhädä ; nälja-aastanäläaastak ; näljahädanäläaig, nälg ; näljastreiknälästreiḱ
nälgima .nälgü|mä-däq -80nä(l)lä(h)n olõmalühembät aigo .sinḱmä.sinkiq singi63mitmit kõrdo .nälgelemänä(l)leldäq .nälgele85 ; kui söögikraam otsas, siis nälgimeku söögikraaḿ om otsan, sõ̭s olõmiq nälän v singimiq
näljane nä(l)lä|ne-dse -st7nä(l)lä|k-gu -kut13 ; näljane nagu huntnäläne niguq pini ; igale näljasele anti toituegäle nälätsele anti süvväq
näljaselt nä(l)lätsehenä(l)lätsele ; paljalt karjamaalt tulid loomad näljaselt kojupalľa kaŕamaa päält tulliq eläjäq nälätsehe kodo
näljutama nä(l)lü|tämä-täq -dä82nälksü|tämä-täq -dä82kunnu|tama-taq -da82 ; näljutas ennastnälksüť hinnäst ; mis te looma näljutate, tapke ta parem ära!mis ti eläjät kunnutat, innemb tapkõq tä ärq!
näperdama näperdä|mä-q -83näpi|tsemä-tsäq v -däq -dse90näpeldä|mä-q -83näpi|tämä-täq -dä82nipi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90nipõrda|ma-q -83.näṕmänäppiq näpi63näpo|tama-taq -da82päkeldä|mä-q -83mitmit kõrdo päkite|(l)lemä-lläq -(l)le86 ; näperdas kangastnäperď kangast ; lapsed kipuvad kõike näperdamalatsõq tüküseq kõ̭kkõ päkitelemä
näpistama näpistä|mä-q -83käpistä|mä-q -83(külest ärq) nokista|ma-q -83 ; näpistab nii, et sinised plekid järelkäpistäs nii, et sinidseq plekiq perän ; pakane on juba õunu näpistanudkülm om joq ubinit käpistänüq ; näpistas tomatitaimedelt kasvenokisť tomadikasvõ
näpitstangid m näpiqnäppe näppe37(sepäl), m .piht|õq-idõ -it20
näpp näp|p-o -po37ńap|p-o -po37 ; näpuotsńapoots ; lisage näpuotsatäis soola!pankõq näpootsatäüs suula manoq! ; näpud põhjas(tä) lugõ joba sente v tuuľ puhk karmanin v päkäq putusõq perrä ; ajas näpud külgeai ńapoq külge v ai küüdseq taadõ ; võta näpust!võtaq ńapost! ; võta näpust!v naľ perset, Roosi! ; võta näpust!v naľ tutkit, prat! ; näputäisnäpotäüs ; tal on pikad näpudtäl ommaq pikäq näpoq v päkk pikemb sõrmõ
näppama varasta|ma-q -83.nihvamanihvadaq .nihva77nipõrda|ma-q -83.nohvamanohvadaq .nohva77nip|pama-adaq -pa77.nipśma.nipsiq nipsi63nohvõlda|ma-q -83näp|pämä-ädäq -pä77päk|kämä-ädäq -kä77tsäp|pämä-ädäq -pä77.tsäpsämätsäpsädäq .tsäpsä77tsäbähü|tmä-täq -dä62 ; poiss oli isa tagant raha näpanudpoiskõnõ olľ esä takast rahha varastanuq ; näppajanipri, nihvatś ; näppas mul õuna nina alt äranohvaś mul ubina nõ̭na alt ärq ; lapsed näppavad laualt küpsiseidlatsõq nihvasõq v nippasõq lavva päält präänikit ; ta kipub näppamatäl om näpomuud man
näpped m .täpn|eq-ide -it17.plutsn|õq-idõ -it17kakuss|õq-idõ -it11 ; näppeid tegematäṕmä ; näpped on kaltsudest katkutudkakussõq ommaq rõivalapõst kakuduq
näppima .näṕ|mä-piq -i63.niṕmanippiq nipi63näpi|tsemä-tsäq v -däq -dse90näpi|tämä-täq -dä82näpo|tama-taq -da82päkeldä|mä-q -83.käṕmäkäppiq käpi63mitmit kõrdo päkite|(l)lemä-lläq -(l)le86 ; kannelt mängitakse näppideskannõld näpitsedäs ; lastel ei lubata kõiki asju näppidalatsil lubata-iq kõ̭iki asjo käppiq v näpotaq
näpunäide juhatus-õ -t9oppus-õ -t9 ; sain sõbralt näpunäiteid toalillede kasvatamise kohtasai sõbra käest juhatust, kuis tarõlille kasvataq
närakas ńartsńardso .ńartso37ńara|k-gu -kut13ńardsa|k-gu -kut13ńaraku|nõ-dsõ -st5ńar|o-o -ro26rõibõq.rõipõ rõibõt18 ; vanu närakaid ei tasu enam paigatavanno ńardsakit massa-iq inämb paigadaq ; närakas mantelńarakunõ mäntli ; üks närakas on mu peale kaevanudütś rõibõq om mu pääle kaivanuq
närb närbnärvä .närbä34.närbe- -t3närvä|dü-dü -tüt1närväs.närbä närväst22nirbi|k-gu -kut13nirga|tś-dsi -tsit13kelpkelbä .kelpä37keltkeldi .kelti37.kääbli|k-gu -kku38nirknirga nirka30nirpnirba .nirpa37tirṕtirba .tirpa31tirba|k-gu -kut13tirbi|k-gu -kut13nõrknõrga .nõrka31kehvkehvä .kehvä35 ; kui sa selline närb oled, siis ei edene ka tööku sa olõt sääne närbe, sõ̭s ei lääq tüü kah ; sa oled nii närb söömasaq olõt nii tirbak uma süümisegaq v sa olõt nii keldi söögigaq ; ta oli väga erksa unega ja närb söömatä olľ väega virgõ unõgaq ja kelbä söögigaq ; ta on närva südamega, ei kannata verdtä om kehvä süämegaq, kannahta-iq verd
närv närv́närvi .närvi37herkhergo .herko37 ; tal on närvid läbitäl ommaq närviq läbi ; raudsete närvidega meesravvatsidõ herkõgaq miiś ; närvis olemaherevilläq olõma ; see on närvesööv töötaa tüü aja ullis ; närve söömajürämä ; mis sa käid närvidele!kõnnõk miä sa käüt nöpse pite!
närveerima kärsi|tämä-täq -dä82närvi|tsemä-tsäq v -däq -dse90murõhta|ma-q -83.pelgämäpe(l)lädäq .pelgä77när|vi̬i̬ŕmä-vi̬i̬riq -veeri63mitmit kõrdo kärsite|(l)lemä-lläq -(l)le86 ; ma väga närveerin, ei tea, mis tulebmul süä väega kärsitäs, ei tiiäq, mis tulõ ; närveerib iga asja pärastmurõhtas ekä asja ; vanaema närveerib vanaisa pärastvanaimä murõhtas vannaessä
näägutama ńaagu|tama-taq -da82tśaagu|tama-taq -da82tśaaga|tama-taq -da82mitmit kõrdo ńaagutõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86tśaagatõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; näägutajańaaga ; ütle ära, mis öelda on, ja ära pärast enam nääguta!ütle ärq, miä üteldäq om, ja ärq perän inämb tśaagutaguq! ; ei maksa tema kallal näägutadamassa-iq tedä ńaagutaq
nääklema .nääklemänäägeldäq .nääkle78.tsääklemätsäägeldäq .tsääkle78tśagõl|õma-daq -õ85jäsel|emä-däq -e85.jahťlõmajaheldaq .jahťlõ78hürel|emä-däq -e85sõ̭nõl|õma-daq -õ85mitmit kõrdo .tśankõlõmatśangõldaq .tśankõlõ85 ; lapsed ei saa üldse omavahel läbi, nad nääklevad kogu aeglatsõq saa-iq joht ütśtõõsõgaq läbi, nä jäseleseq üttealasi ; muud ei kuulegi, kui teie nääklemistmuud kuulõki-iq, ku ti jahťlõmist
nöökama .ńoksamańoksadaq .ńoksa77.nöksämänöksädäq .nöksä77.nükśmä.nüksiq nüksi63ńo|gima-kiq -gi57.neḱmänekkiq neki63irvi|tämä-täq -dä82.irv́mä.irviq irvi63tü̬ü̬kämätöögädäq tü̬ü̬kä77 ; nöökab sõpra äparduse pärastnaard sõbra vipõrust ; nemad nöökasid, et Jako on ilmarikas, tema naine nõgikikasnimäq irveq, et Jako kuŕarikas, timä naanõ nõgikikas
nöökima .kiusamakiusadaq .kiusa77.pilkamapilgadaq .pilka77.nökśmä.nöksiq nöksi63 ; koolis teised alati nöökisid tedatõõsõq pilgassiq koolin tedä kõ̭iḱ aig ; mis teha, kui saatus nöögibmidäs tetäq, ku saadus kiusas v nökś
nüpeldama nüpeldä|ma-q -83.kluhv́ma.kluhviq kluhvi63.pesmä.pessäq pessä61nööbi|tsemä-tsäq v -däq -dse90mõgli|ma-daq -88ubľa|tama-taq -da82ubľo|tama-taq -da82tüpäkut .andma ; nüpeldas tal naha kuumakskluhvõ v ubľať täl naha kuumas
nüri nührnührü .nührü37nührä- -t2nühräski|ne-dse -st5(tüüriistast) nü(h)räsḱ-i -it13nurasḱ-i -it13 ; nüri vikat pinnitakse teravaksnühr vikahť tsaetas teräväs ; nüri nuga tuleb teravaks ihudanühr väitś tulõ vaibas hikoq ; need vikatid on ka nüridnaaq vikadiq ommaq kah nüräskiq ; väike nüri nugaväidsekrõ̭mmikõnõ ; nüriks tegemanührütsemä, nührütämä ; inimese haistmine on nürim kui koeralinemise haisutundminõ olõ-iq nii terräv ku pinil ; nüri töötuim tüü
nürinema nührüs minemä.nührümä.nührüdäq nührü79 ; käärid on nürinenudkääriq ommaq nührüs lännüq ; mõistus on nürinenudmudsu om nührüs lännüq
nüristama nührüs v tuimas v ullis tegemä ; vaimu nüristav töötuim tüü
nüristuma nühr(emb)äs v tuimas v kõhnõmbas v kehvembäs v viletsämbäs minemä ; vananedes meeled nüristuvadvanõmbas saiõn jääseq meeleq kõhnõmbas v viletsämbäs
nüsima nühri|tsemä-tsäq v -däq -dsä90(saegaq) krõõdsa|tama-taq -da82 ; nüsib kääridega habetnühritsäs kääregaq habõnit ; lõpuks nüsis ta need puud nüri saega läbiperäkõrd tä naaq puuq ärq krõõdsať nührü saegaq
nüüd no(q)nüüdparhillaqprõlla.õkvakõrragaq ; nüüd on juba liiga hiljanoq om jo palľo ilda ; kas nüüd või mitte kunagikas noq vai ei kunagiq ; mine nüüd!mineq noq! ; oota nüüd!oodaq noq! ; eile käis ja nüüd jälleeeläq käve ja nüüd jälkiq
nüüdisaegne seoilma.aoli|nõ-dsõ -st5seoilma.aig|nõ-sõ -sõt6seto kiil' nügä|ne-dse -st7.täämbädse päävänüüdedse ao ; nüüdisaegsed masinadnügädse ao massinaq
nüüdne parhilla|nõ-dsõ -st7põra|nõ-dsõ -st7nüüde|ne-dse -st7seto kiil' nügä|ne-dse -st7 ; nüüdisajal, nüüdsel ajalnügätsel aol v seo ilma aigo
