maa maa- -d50 ; maalmaal ; maalemaalõ ; mahamahaq, maaha, maalõ ; maasmaan, maal ; maastmaast, maalt ; maad möödamaildõ ; maast tulnud haigusmaahädä ; kui külma maa peal istud, läheb maahäda sisseku külmä maa pääl istut, lätt maahädä sisse ; haritav maanurḿ
maa-ala maa- -d50piiŕ|kund-kunna -.kunda32 ; maa-ala detailplaneeringpiiŕkunna täpsä plaań
maadlema .maadlõmamaadõldaq v .maeldaq .maadlõ78.murdõlõmamurrõldaq .murdõlõ85.väärdlemävääreldäq .väärdle78 ; maadlen selle kiviga, aga ei saa teda maa seest kättemaadlõ taa kivigaq, a saa-ai timmä maa sisest kätte
maadligi ligi maad.maadja|nõ v .maadja|s-dsõ -st5.maadja|s- -t15.maali|nõ-dsõ -st5 ; oksad paindusid lume all maadligiossaq vaalduq lumõ all ligi maad ; maadligi heinmaadjas hain
maadlus sport .maadlus-õ -t9.murdõlõmi|nõ-sõ -st5murrõlus-õ -t9.väärdlüs-e -t9 ; vabamaadlusvabamaadlus
maaelanik maainemi|ne-se -st5 ; uues vabrikus saavad paljud maaelanikud töödvahtsõn vabrikun saavaq palľoq maainemiseq tüüd
maailmakodanik ilmaeloni|k-gu -kku38ilmainemi|ne-se -st5 ; ta on maailmakodanik, kelle juured on Eestistä om ilmainemine, kiä om Eestist peri
maailmakuulus ilma.kuulsa- -t3üle ilma tunnõt ; järgmisel kuul külastab Eestit maailmakuulus tsirkuseartisttulõva kuu tulõ Eestihte küllä üle ilma tunnõt tsirkusõtekij
maailmameister ilma.meistre- -t3 ; maailmameister 100 m jooksus100 miitre joosu ilmameistre
maailmameri kõ̭gõ ilma meri
maailmapilt ilma.kaemi|nõ-sõ -st5ilmanägemi|ne-se -st5 ; teaduslik maailmapilttiidüsline ilmakaeminõ ; eeposte maailmapilteepoisi ilm
maailmarekord (maa)ilmarekor|ď-di -dit13(maa)ilma edetullõḿ* ; püstitas uue maailmarekorditekḱ vahtsõ ilmarekordi
maailmasõda ilma|sõda-sõ̭a -sõta29üle ilma tapõlus ; Esimene maailmasõdaEdimäne, ilmasõda ; Teine maailmasõdaTõ̭nõ ilmasõda ; sellest võib alata uus maailmasõdataast või vahtsõnõ üle ilma tapõlus vallalõ minnäq ; Esimese maailmasõja ajalku śaks vinnegaq edimäne kõrd pusõľ
maailmaturg (üle) ilma turg ; nafta hind maailmaturul tõuseb kogu aegnafta hind ilmaturu pääl kõ̭gõ nõsõs
maailmavaade ilma.kaemi|nõ-sõ -st5ilmanägemi|ne-se -st5 ; milline on ta maailmavaade?määntse nuka alt tä ilma kaes?
maak maaḱmaagi .maaki37 ; soos leidus rauamaakisuun olľ rauda
maandama 1. maa .sisse vi̬i̬mä.maanda|ma-q -83 ; maandatud ja maandamata elektriseadmedmaandusõgaq ja maandusõldaq eelektririistaq2. (.auru) .vällä .laskmaärq .võtma ; saunaskäimine maandab närvipingetsannankäümine võtt pingal v herevilläq olõgi ärq
maanduma .maaha v .alla v pääle tulõma v .lindama ; lennuk maandus maja tahalinnuḱ tulľ tarõ taadõ maaha ; tüütu kärbes maandus mitu korda lapse ninalekiusaja kärbläne linnaś mitu kõrda latsõ nõ̭na pääle ; lõpuks ta maandus minu juureslõpus tulľ tä muq manoq ; suusahüppaja maandus omil jalulsuusahüppäjä jäi ummi jalgo pääle
maapealne maapääli|ne-dse -st7.ilmli|k-gu -kku38 ; Capri saart on peetud maapealseks paradiisiksCapri saart om peet ka maapäälitses paradiisis ; setu kuninga Peko maapealne asemik sootskaseto kuninga Peko maapääline asõmik sootśka
maapind maa- -d50(maa)kam|maŕ-ara -arat4 ; õhutemperatuur maapinnallämmüs maa pääl
madal ma|taľ-dala -dalat4(helü) torrõ- -t14jämme- -t14 ; madalad puudmadalaq puuq ; räägib madala häälega, nagu tõrrepõhjastkõ̭nõlõs torrõ helügaq v jämehehe, niguq pütüpõḣast ; madalaimkõ̭gõ madalamb ; madalavõitumadalik, madalapoolinõ ; madal vesiohku vesi ; meremadalleedeq, kivi ; laev sõitis madalalelaiv sõiť ohku pääle
madalal madala(h)n ; päike on juba madalalpäiv om jo madalan ; madalamalalamban, alambal, alanpuul ; Alatare on Mäetarest madalamalAlatarõ om Mäetarõst alanpuul v alamban
madalseis mataľ v halv sais.ohkus-õ -t9 ; järvevee südasuvine madalseisjärvevii süäsuvinõ ohkus ; meie laskesport on praegu madalseisusmiiq laskmissporť om parhillaq halvan saison
madalsoo su̬u̬- -d52hainasu̬u̬- -d52 ; läksime üle madalsoo ja jõudsime rabasselätsimiq üle hainasuu ja saimiq samblõsuu pääle
made trepi|vaih-.vaihõ v -.vahjõ -vahet v -vaiht19trepiedi|ne-dse -st7trepialos-(s)õ -st11trep|ṕ-i -pi37 ; aida ees olid kogu esiseina pikkuselt mademedaida iin olľ terve edesaina pikkunõ trepṕ
madin müllmüllü .müllü37möllmöllü .möllü37mölľmölli .mölli37mäs|ü-ü -sü26ma|tsin-dsina -dsinat4.trantaľ-i -it4 ; kas tõesti läheb jälle madinaks?kas tõtõstõ lätt jälq müllüs vallalõ?
madistama .müllämämüllädäq .müllä77.möllämämöllädäq .möllä77.hullamahulladaq .hulla77.mässämämässädäq .mässä77madsista|ma-q -83jaamõrda|ma-q -83.trantalit lü̬ü̬mä ; rotid madistvad lae vahelvõhluq mülläseq lae vaihõl v lööväq trantalit ; lapsed madistasid terve õhtulatsõq mässässiq terve õdagu
madjakas malkmalga .malka30tüpi|ts-dsä -tsät13tüpä|k-ga v -gu -kat v -kut13nuinuia .nuia31saivas.saiba saivast23kebetsk-i v -a -it v -at13tõlvtõlva .tõlva30
magama maga(ha)ma.maadaq maka v magaha88latsik tu|dima-tiq -di57tu|ďoma-ťoq -ďo57halv .tõhramatõhradaq .tõhra77 ; magama minemamagalõ minemä ; magab poole päevanitõhras poolõniq pääväniq ; magajamagaja ; magav lapsmagaja latś ; väga hiline magamaminejaüükana ; panin kogu oma raha magamauinudi kõ̭iḱ uma raha
magamiskoht magah(t)us-õ -t9 ; põõsa all olid metssea magamiskohadpuhma all olliq mõtstsia magahusõq
magus makõ- -t14ma|kus-gusa -gusat4maǵahus-õ -t9magjahus ; liiga magusullimakõ, makõmakus ; šokolaad oli jäätisest magusamsokolaať olľ ijätüsest makõmb ; magusavõitumakõlik ; magusaks muutumaimah(t)uma ; lapsena ei antud meile midagi magusatlatsõn es andaq meile sukugiq maǵahuisi
magushapu mari|hapu-.hapnõ -hapund17makõ|hapu-.hapnõ -hapund17 ; magushapu leibimatõt v imahunuq leib
magustoit makõsü̬ü̬ḱmakõsöögi makõtsü̬ü̬ki37.makjus-õ -t9makus|sü̬ü̬ḱ-söögi -sü̬ü̬ki37makussü̬ü̬ḱmagusasöögi magusatsü̬ü̬ki37 ; pärast suppi pakuti ka magustoitupäält supi anti makussüüki kah ; supp, praad, magustoitliiḿ, küdüs, makõ
magusus magõhus-õ -t9ma|kus-gusa -gusat4makõ- -t14maǵahus-õ -t9magjahus.makjus-õ -t9 ; on erineva magususega puuviljuom mitundmuudu magõhusõgaq puuviljo
maha .maahamahaq ; kukkus mahasattõ maaha v mahaq ; panime kartulid mahapannimiq kardoka mahaq ; joob oma raha mahajuu uma raha mahaq ; maha laskmamaaha laskma ; vastuhakku maha surumavastanakkamist maaha surbma ; maha jätmamaaha v perrä jätmä, ärq hiitmä ; jooksis eest ära, jättis meid mahajuusḱ iist ärq, jätť meid sinnäqpaika ; jättis suitsetamise mahajätť suidsutamisõ maaha ; mahajäetud majatühi maja ; lammas jättis pojad mahalammas hiiť pojaq ärq ; maha jäämamaaha v perrä jäämä, eräldümä, erätümä ; mahajäänud piirkondmaahajäänüq piiŕkund v kolk ; temast jäid maha vaid mõned asjadtimäst jäiq perrä õ̭nnõ mõ̭nõq aśaq ; jäime neist mahajäimiq näist maaha ; Jüri ja Mari kuulutati kirikus mahaJüri ja Mari hõigadiq kerikun maaha v Jüri ja Mari nimeq põrotõdiq kerigulakkõ
mahakuulutamine .hõikus-õ -t9(.maaha).hõikami|nõ-sõ -st5 ; laulatus peeti üks kuu pärast viimast mahakuulutamistlaulatus peeti kuu aigo pääle viimäst hõikust
mahlane mahla|nõ-dsõ -st7.mahla täüshämmhämme v hämmä .hämme v .hämmä35 ; mahlakad ploomidmahladsõq ploomiq ; noore looma liha on õrn ja mahlanenoorõ eläjä liha om pehmekene ja hämm ; mahlane huumorhää nali
maht .suurus-õ -t9ko|go-go -ko26mahotus-õ -t9 ; keedupotid mahuga viis liitritviieliitrilidseq paaq ; see sõnaraamat on mahult eelmisest suuremseo sõ̭naraamat om suurõmb ku mineväne
mahti: mahti saamaläbemä, aigo saama v aigo löüdmä;
maias makjas.makja makjast22ma|ḱas-kḱa -ḱast22majasmakḱa v .makja majast23.väs(t)li- -t1 ; tihased on peki peale maiadtialasõq ommaq vägevä pääle makjaq ; ära ole nii maias!ärq ajaguq maǵahust takan! ; poiss on väga maias tüdrukute järelepoisś om väega väsli tütrikke pääle
maik maikmaigu .maiku37ma|gu-o -ku27mek|ḱ-i -ki82maitsmaidsu .maitsu37 ; sel on päris hea maiktaal om peris hää magu ; piimal oli vee maikpiimäl olľ vii maik man ; lihal juba lõhn ja maik juureslihal joba hais ja maik man ; poliitilise maiguga anekdoodidpoliitilidsõ maigugaq naľaq ; sai näitemängu tegemisest maigu suhusai näütemängo tegemisest meki suuhtõ
maine (maine) (hää) nim|i-e -me24auavvu (.)avvu37.kuulsus-õ -t9 ; meie koolil on halb mainemiiq koolil olõ-iq hääd kuulsust ; rahvusvahelise mainega teadlaneüle ilma nimegaq tiidläne v ilman tunnõt tiidläne ; ei taha oma mainet rikkudaei tahaq umma nimme v kuulsust v avvu ärq tsurkiq
maine (maise) .ilmli|k-gu -kku38ilmali|k-gu -kku38maapääli|ne-dse -st7 ; maise kohtu said sa rahaga ära ostailmligu kohtu sait sa rahagaq ärq ostaq ; mungad peavad loobuma maistest rõõmudestmungaq piät maapäälitsist rõõmõst vallalõ ütlemä ; ta maised jäänused sängitati kodumaa muldatimä luuq-kundiq pantiq kodomaa mulda
mainima .nimmamanimmadaq .nimma77nimi|tämä-täq -dä82ma(i)ni|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90mani|tsama-tsaq v -daq -dsa90tähendä|mä-q -83 ; olen talle seda juba maininudma olõ tälle tuud joba nimitänüq ; ma korra mainisin seda talle, aga ta on selle unustanudma tälle tuud nimssi, a tä om ärq unõhtanuq
mais maiśmaisi .maisi37kuku|ruuś-ruusi -.ruusi37 ; maisihelbedmaisihelbeq, surbut maiś
maismaa maa- -d50maisõmaa- -d50 ; konn liigub vees ujudes, maismaal hüpateskunn ujos viin, hüppäs maa pääl ; vee ja maismaa jaotus Maalvii ja (kuiva) maa jaotus Maa pääl ; pääses maismaalepässi maisõmaa pääle
mait maitmaida .maita30räbä|k-gu -kut13räbäkuli|nõ-(d)sõ -st5sakõr|manń-manni -.manni37 ; ah sa poisimait!ah sa poiskõsõsakõrmanń! v ah sa poiskõsõräbäk!
maitse maikmaigu .maiku37maidsõq.maitsõ maidsõt18maitsmaidsu .maitsu37mek|ḱ-i -ki37ma|gu-o -ku27 ; -maitseline-maolinõ, -maonõ, -maogaq ; magusamaitselinemakõmaolinõ ; igal talul oma taar, igal taaril oma maitseegäl talol uma taaŕ, egäl taaril esiq mekḱ ; tal on hea maitsetäl om hää silm ; lõpuks lisage toidule maitserohelistlõpus pankõq söögile supihainaq kah manoq ; oma maitse järgi kujundatud koduuma meele perrä kujondõt kodo
maitseaine maiguollus-(s)õ -t11maigus*-(s)õ -t11maigu.andja- -t3 ; lõhna- ja maitseainednuhkõq ja maigussõq ; pune sobib hästi lihale maitseaineksvorstiruuh kõlbas häste liha pääle maitsõs
maitsekalt .hästeilosaheilosalõhää .tundmisõgaqhää .maitsõgaq ; käib maitsekalt riideskäü ilosahe rõivin
maiustama majaskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86majasta|ma-q -83 ; jäi üksinda laua juurde maiustamajäi ütsindä lavva mano majaskõllõma ; maiustada tahtmamaǵahõlõma
maiustus maǵahus-õ -t9magjahus.makjus-õ -t9 ; himustab maiustusihimostas maǵahuisi v aja maǵahuisi (takan)
maja majamaja majja v maia28tar|õ-õ -rõ24elämi|ne-se -st5elotus-õ -t9el|o-o -lo26hoonõqhu̬u̬nõ hoonõt18 ; oleks meilgi üks majake mere ääres!olõssiq meilgiq ütś tarõkõnõ mere veeren! ; koolimajakoolimaja, koolitarõ ; popsimajapopsitarõ
majaelanik majali|nõ-sõ -st5 ; kui lapsed koju tulevad, siis on majaelanikke paljuku latsõq kodo tulõvaq, sõ̭s om majaliisi hulga
maksejõuetu rahaldaq.vae|nõ-sõ -st7massuvõimuldaqvõim otsa(h)njovva-iq .massaq ; firma on maksujõuetufirmal olõ-õi massuvõimu
maksimaal- = maksimaalne kõ̭gõ-täüs- ; maksimaalne kiirustäüskibõhus, täüsvunḱ ; saavutas maksimaalse kiirusesai tävve kibõhusõ v huu kätte ; maksimaalne suurustäüsmõ̭õ̭t ; maksimaalne tasukõ̭iḱ raha ; nõuab maksimaalset tähelepanutaht täüt tähelepandmist ; karistus määrati maksimaalmääraskaristust anti tävve ravvagaq ; maksimaalne punktide arvm tävveq punktiq
maksimaalselt: maksimaalselt nelja tunni pärast olen koduskõ̭gõ ildampa nelä tunni peräst olõ koton
maksma .masma.massaq massa61tas|oma-soq -o57 ; ehitusmeestele makstakse hästiehitüsmehile massõtas häste ; paljas lubadus ei maksa midagipaľas lubaminõ massa-iq midägiq ; maksevjo(vv)un, masva ; ilma allkirjata dokument pole maksevilma allkiräldäq papõŕ massa-iq midägiq ; ihkab kätte makstahimostas kätte tassoq ; see läheb küll kalliks maksmataa lätt külh kallis ; töötajatele makstav tasutüüliisile massõtav taso ; kas maksab minna?kas tasos minnäq? ; kätte maksma(kätte) tasoma, tasa tegemä ; küll ma sulle kätte maksankülh ma sullõ tasa tii
maksuline massuli|nõ-dsõ -st5massu i̬i̬st ; Petseri tee muudeti maksuliseksPetseri tiile panti mass pääle
maksvus jo(vv)u(h)n|olõḱ-olõgi -olõkit13.masmi|nõ-sõ -st5 ; tsaariaegne raha kaotas maksvusetsaariaignõ raha massa-iq inämb ; on maksvusetuei massaq, olõ-iq jo(vv)un
maldama lä|be(he)mä-peq v -bedäq -pe v -behe88.kärśmä.kärsiq kärsi63.tald|ma.taldaq talda61.kõhtama†kõhadaq .kõhta77 ; ma ei mallanud enam oodatamaq es taldaq v es läpeq inämb uutaq ; kes siis jaaniööl magada maldab!kiä sõ̭s jaaniüüse läpe maadaq! ; kas sa ei malda tundigi oodata?kas sa kõhta ei ütte tunnigiq uutaq?
male malõ- -t2 ; maleturniiri peetakse juba kümnendat kordamalõvõistlust peetäs joba kümnendät kõrda
malend = malenupp malõ|pulk-pulga -.pulka31malõnup|ṕ-i -pi37malõnup|p-u -pu37 ; malendid on ettur, vanker, ratsu, oda, lipp ja kuningasmalõpulgaq ommaq pupsik, kahhuŕ, hopõń, oda, lipp ja kuning
malev malv́†malvi .malvi37mal|lõv́-õvi v -õva -õvit v -õvat4 ; kutsusin sõjaväe langetama, maleva maha raiumarahvalaul kutsi sõ̭a sõ̭õ̭rumahe, malvi maaha ragomahe ; suviti töötavad taas õpilasmalevadopilasmalõvaq tegeväq jälq suvõl tüüd
malk malkmalga .malka30nübli|k-gu -kut13tüpä|k-gu -kut13kebetsk-i v -a -it v -at13hassa|k-gu -kut13ru̬u̬skroosa ru̬u̬ska32 ; (katusele) malku panemamalgutama ; harimalkharipuu, haŕapuu ; harimalkm kikkahaŕaq ; kuhjamalkväänüs, vöörüs ; malka andamalka andaq v ruuska tetäq ; ma võtan sulle malgama võta sullõ kebetska
mall 1. malľmalli .malli37 ; matemaatikatunnis läks tarvis sirklit ja mallimatõmaatigatunnin olľ vaia tsirklit ja malli2. näüdüs-(s)e -t11mu|tõľ-dõli -dõlit4mu̬u̬dmoodu mu̬u̬du37 ; levivad võõra malli järgi pandud nimedmano tulõ võ̭õ̭ra moodu perrä pantuid nimmi
manduma (kotusõ kotsilõ) .puustu|ma-daq -80.alla .käümäkehväs .jäämä ; omaaegne võimas kultuur hakkas mandumaumaaignõ väkev kultuuŕ nakaś alla käümä ; mandunud lihasedkehväsjäänüq v närvetänüq liha(ssõ)q ; mandunud tiivadarmõduq siivaq
maneer mu̬u̬dmoodu mu̬u̬du37kommõq.kombõ kommõt19 ; tal on väljakujunenud maneeridtäl ommaq kimmäq mooduq man ; peened maneeridpiinüq kombõq
manguma .nuiamanuiadaq .nuia77.juiamajuiadaq .juia77pääle .käümäpääle ajamaigra|tama-taq -da82mustõlda|ma-q -38mustõrda|ma-q -38nuru|tama-taq -da82 ; mustlane mangub ikka sinult head-paremattsigań iks igratas su käest hääd-parõmbat ; mangub su juures seni, kuni pead talle andmamustõldas man seeniq, ku piät tälle andma ; sa mangud siin kerjuste pool, mine mangu seal, kust midagi saada on!saq nurutat siin santõ man, mineq nurudaq sääl, kost midägiq saiaq om! ; kas te jätate juba mangumise järele, muudkui aga manguvad!kas ti jätät umma juiamist, muguq juiasõq pääle! ; mangujanuio
manitsema karista|ma-q -83.süäme pääle .pandmasõ̭nno pääle lugõma ; ma manitsesin teda, et ta edasi ei räägiksma karisti tälle ärq, et tä edesi ei kõ̭nõlõq ; manitse teda tööd hästi tegemakaristaq sa timäle v timmä, et tä tüü häste teesiq ; ta sai tihti lohakuse pärast manitsedatä sai sakõstõ räpäküse peräst nuumiq
manner maisõmaa- -d50suuŕmaasuurõmaa suurtmaad50maa- -d50mannõŕ.mandri .mannõrd22 ; Euraasia on kõige suurem mannerEuraasia om kõ̭gõ suurõmb maisõmaa ; mandri–Vormsi jääteesuurõmaa–Vormsi ijätii
mannerg kardkarra .karda33lä(n)ni|k-gu -kut13mannõrg-u v -a -ut v -at13 ; tõi naabritelt mannerguga piimatõi naabridõ käest karragaq piimä ; kilumannergkilupanǵ
mannetu to|śo-śo -sśo26tośo|nõ-dsõ -st7armõ|du-du -tut1kehväke|ne-se -ist8hädäli|ne-dse -st5hädä|ne-dse -st7mallõ|du-du -tut1 ; mannetu mehiketośonõ v kehvä mehekene ; tegi veel ühe mannetu katsetekḱ viil üte hädälidse proovi
marraskil .nilgval.nilgõ(l)nilõnu|q- -t1kriipsa|t-du -tut1 ; küünarnukil oli nahk marraskilkünnäŕpää päält olľ nahk ärq nilõnuq v nilgõ lännüq ; ühe marraskil koha pärast ei maksa veel kurtaüte kriipsadu kotusõ peräst massa-iq viil kaivadaq
maru (maru) mar|u-u -ru26maru|tuuľ-tuulõ -tuult35mäs|ü-ü -sü26 ; tuul paisus marukstuuľ lätś marus ; marusmarun ; marrumarru ; mees läks uudist kuuldes marrumiiś lätś marru, ku uudist kuulď ; sellise maruga ei saa merele minnasääntse mäsügaq saa-iq mere pääle minnäq
maru (maruda) mar|u-u -ru26.kistuma(l)daq v .umbõ v hirmudu v .hirmsa v .lõpmaldaq v otsaldaq v ilmadu väkev v hää ; eile nägin üht marudat filmieeläq näi ütte kistumaldaq vägevät v hääd filmi ; maru vahva lugu!umbõ väkev lugu!
mass 1. rasõhus-õ -t9masśmassi .massi37kaalkaalu .kaalu37 ; auto täismass ületas piiriauto kaal olľ üle2. .rahva|hulk-hulga -.hulka31summsumma .summa31masśmassi .massi37
materjal mátõr|jaaľ-jaali -.jaali37matõr|jaľ-jali -.jalli38van nõvv v nõunõvvu v nõvvo (.)nõvvu v (.)nõvvo37 ; heliisolatsioonimaterjalhelühoitja v helüpidäjä matõrjaľ ; kui ei olnud küllaldaselt materjali, siis tehti õhem katusku es olõq tävvelist nõvvu, sis tetti ohemb katus
matkima (kedägiq v midägiq) .perrä v taka(h)n tegemä.ahv́ma.ahviq ahvi63.mänǵmä.mängiq mängi63 ; poisid matkisid hästi vanamooripoiskõsõq teiq vannamutti häste perrä
matma (.maaha) .matmamattaq mata61maa .sisse .kaibma.katmakattaq kata61kinniq .katma ; küll ma sind matan, ära karda!külq ma sinno mata, ärq peläku! ; vanaema on juba maha maetudvanaimä om joba ärqkiq matõt ; mattis varanduse õunaaeda maa sissekäkke varandusõ uibuaida maa sisse ; kuhi maeti kinnikuhi katõti kinniq ; mata söed tuha alla!tõ̭mbaq hüdsile tuhk pääle! ; lumi matab puud enda allapuuq jääseq lumõ alaq ; tuisk on jäljed matnudtuisk om jäleq ärq matnuq ; ta on majja kõvasti raha matnudtä om majja kõvva rahha sisse pandnuq ; hinge matmahõ̭ngust kinniq võtma ; mul matab hingemul matt rinnaq kinniq
mats (matsu) mütähüs-e -t9tümähüs-e -t9matsmatsu .matsu37läüḱläügi .läüki37läügäh(t)üs-e -t9plahv́plahvi .plahvi37plõhv́plõhvi .plõhvi37 ; sai matsu, siis jäi vaitsai läügü, sõ̭s jäi vaiki ; sai matsu vastu peadsai plõhvi vasta pääd ; käis üks matsütś tümähüs käve ; mats! mats! kukkusid õunad puu otsast allatümäki! tümäki! sattõq ubinaq uibu otsast alla
matsakas mädsäri|k-gu -kku38täüt.värki.hürske- -t3(palľo) tubli- -t2(.häste) söönüqsü̬ü̬nü söönüt v sü̬ü̬nüt1 ; ta on terve elu matsakas olnudtä om terve elo sääne täütvärki olnuq
matsatama mütsä(h)tä|mä-q -83tümä(h)tä|mä-q -83madsahta|ma-q -83 ; kott matsatas vastu maadkotť madsahť vasta maad ; poiss matsatas kõhulipoisś sattõ kõtulõ
matt IImat|ť-i -ti37.läükeldäq ; sooviksin matte fotosidpallõsiq läükeldäq pääväpilte
matt I I1. mat|ť-i -ti37mõ̭õ̭tmõõdu mõ̭õ̭'tu37 ; ühes matis on 2–6 toopi viljaütte matti lätt 2–6 tuupi vilja2. mat|ť-i -ti37(olinõ) masťmasti .masti37seto kiil' setänkä- -t2siťolka- -t2 ; õlg-, krohvimattolǵ-, krohvimatť3. mat|ť-i -ti37 ; andis vastasele matianď vastatsõlõ mati
mattuma mattu|ma-daq -80ala(q) .jäämä ; saabus öö ja kõik mattus pimedusseüü tulľ ja egäl puul lätś pümmes ; mattus töösseolľ ülepää tüü seen ; sõnad mattusid lennukimürassesõ̭naq kattõq linnugi mürinä sisse ärq ; jäljed mattusid lume allajäleq jäiq lumõ alaq
matus m .puhtõq.puhtidõ .puhtit19puhti|dsõq-tsidõ -tsit13matus-(s)õ -t11mati|dsõq-tsidõ -tsit13.matja|dsiq v .matja|dsõq-tsidõ -tsit13 ; varahommikul antakse matustel süüakikka aigo andas puhtin süvväq ; matusekutsepuhtõkiri, matidsõkutsõq
meekärg m vahaqvahho vahho28hrl vaha|kõrv-kõrva -.kõrva30mi̬i̬|kõrv-kõrva -.kõrva30kärǵkäre .kärge34mi̬i̬|kärǵ-käre -.kärge34
meel mi̬i̬ľmeele mi̬i̬lt40 ; ta oli seda asja juba kaua meeles kandnudtä olľ tuud asja joba pikält märḱnüq ; matkajate meelest maitses toit imehästimatkaliisi meelest olľ süüḱ väegaq hää ; ei oska ma tema meele järgi ollamõista-iq ma tälle meele perrä ollaq ; ära heida meelt!hiitku-iq miilt (pääst) är! ; meelde tulemamiilde tulõma, halgahtuma ; mul ei tule kuidagi meeldemul ei halgahtuq eiq ; meelde jätmamiilde jätmä v pandma ; meelde tuletamamiilde tulõtama, halgahtama ; see oli meeldejääv sündmustuu asi jäi miilde ; meeldetuletusmiildetulõtus
meeldima mi̬i̬ldü|mä-däq -80mi̬i̬ldümämi̬i̬ldüdäq meelü79mi̬i̬lt pite(h)n olõma.salďma.salliq salli73.saľma.salliq salli73 ; mulle see meeldibmullõ taa miildüs v meelüs v taa om mullõ miilt pite ; mulle meeldis väga preestri jutlusma väega sallõ papi lugõmist
meelega .nimmenimeltmeelegaq.tahtsi ; ta tegi seda meelegatä tekḱ tuud nimme
meelehea mi̬i̬ľ|hää- -d50häämi̬i̬ľhäämeele häädmi̬i̬lt40käe.valgõ- -t3 ; tegi seda väikese meelehea eestvõtť tuu tegemise iist väikot miiľhääd v ilma es tiiq, väikot miiľhääd olľ vaia ; tehke seda minu meeleheaks!tekeq tuud muq hääsmeeles!
meeleheide meele.hiitmi|ne-se -st5ikulu|gu-u -ku27 ; terve pere oli meeleheiteskõ̭iḱ pereq olľ miilt ärq hiitmän ; meeleheidet tekitamaikma pandma
meelelaad meele|mu̬u̬d-moodu -mu̬u̬du37mi̬i̬ľmeele mi̬i̬lt40 ; rahuliku meelelaadigarahulidsõ meelegaq v meelemoodugaq
meelelahutus aoviidüs-(s)e -t11aoviidäng-u -ut13 ; ainsaks meelelahutuseks oli neil kaardimängnäide ainukõnõ aoviidüs olľ kaartõmänǵmine ; sportlik meelelahutussporťlik aoviidüs
meeleldi (söögi kotsilõ) magusahehää meelegaqhääl meelel ; tulen teiega meeledi kaasama tulõ tiiqkaq hää meelegaq üten ; lehm sööb seda rohtu meeleldilehm süü seod haina magusahe
meeleline meele|ne-dse -st7himoli|nõ-dsõ -st5kihäli|ne-dse -st5iholi|nõ-dsõ -st5 ; meeleline naudingiholinõ v meelene mõ̭no v lõbu
meelemärkus meele.mõistus-õ -t10meele.märkü|s-(se) -(s)t10 ; haige tuli meelemärkuselehaigõ tulľ meelemõistusõ manoq ; meelemärkusetameelemõistusõldaq v meeleldäq ; oli päev otsa meelemärkusetamõista-as päiv otsa miilt
meeleolu tu|jo-jo -jjo v -io26to|jo-jo -jjo v -io26tunnõq.tundõ tunnõt19 ; tal on alati heas meeleolustä om alasi hään tujon ; valitses minnalaskmise meeleoluaśal lasti minnäq, kiäkiq es hooliq ; meeleolumuusikatujomuusiga, aoviidüsmuusiga ; teose lüüriline meeleoluteossõ tundõlinõ tuuń
meelepaha meele|halv-halva -.halva30halv|mi̬i̬ľ-meele -mi̬i̬lt40pahanuq olõminõ ; ei maksa oma meelepaha teiste peale välja valadamassa-iq umma meelehalva tõisilõ kätte massaq ; rääkis sellest suure meelepahagakõ̭nõľ tuust väegaq pahanult
meelepete (meele)pe(t)tüs-e -t9 ; puhas meelepete!puhas meelepetüs! ; kas keegi hüüdis või oli see meelepete?kas kiäkiq hõigaś vai kuuli võlssi? ; ma justkui nägin seal kedagi, kuid see oli vist meelepeteniguq olõssiq kiäkiq sääl olnuq, a vaśt mullõ õ̭nnõ paistu ; joodikutel esineb mitmesuguseid meelepetteidjoodiguq nägeväq ja kuuldvaq mitmit asjo
meelepärane meele .perrämeeleli|ne-dse -st5meeleperäli|ne-dse -st5mi̬i̬lt pite(h)n ; meelepärane söök, värv, tegevus, ajaviidemeele perrä süüḱ, värv́, tegemine, aoviidüs ; meelepärane toitrõõgõruug ; harva juhtub, et minia on ämmale meelepäranetaad trehväs harva, et minnij om ämmäle meele perrä ; sulane läks ära, kui söök ei olnud meelepäranesulanõ lätś ärq, ku süüḱ es olõq meeleline
meelestama: minu suhtes oli ta sõbralikult meelestatudmuq vasta olľ tä sõbranõ;
meeletu meeleldäqmeele|dü-dü -tüt1.mõistusõ mant ärq ; ta on nagu meeletutäl om niguq miiľ pääst ärq
meeletult perätühearmõtuheilm.kistumaldaq ; süda hakkas meeletult kloppimasüä nakaś armõtuhe pesmä ; soos oli meeletult jõhvikaidsuu pääl olľ kurõmarjo perätühe
meeletus ulľ tükk.ulľus-õ -t9 ; tegi ühe meeletuse teise järeltekḱ üte ulli tükü tõsõ perän
meelevald meele|vald-valla -.valda33vol|i-i -li26võimvõimu .võimu37 ; puuleheke on tuule meelevallaspuulehekene om tuulõhelevälläq ; talupojad olid mõisniku meelevallastalopojaq olliq mõisaherrä meelevallan
meelevaldne meelevalla|nõ-dsõ -st7 ; meelevaldne otsusmeelevallagaq tett otsus
meelitama meelü|tämä-täq -dä82meelüte|(l)lemä-lläq -(l)le86makõ|tama-taq -da82hääli|tsemä-tsäq v -däq -dse90 ; meelitavmeelütäjä, meelütäv ; meelitajamakõmeitra ; küll ta meelitas, aga mind ta nõusse ei saanudkülh tä makõť, a minno tä ärq es kõ̭nõlõq
meelitus meelütämi|ne-se -st5meelütüs-e -t9.kitmi|ne-se -st5 ; ütles seda vaid meelituseksüteľ tuud õ̭nnõ meelütämises
meelsasti hää meelegaq ; meelsaminiinnembi, innembä ; käib meelsasti teatriskäü hää meelegaq tiatrin ; meelsamini elaksin maal kui linnasinnembi mä elässiq maal ku liinan
meelsus mi̬i̬ľmeele mi̬i̬lt40 ; koguti andmeid rahva meelsuse kohtakoŕati teedüst tuu kotsilõ, midä rahvas arvas ; mässumeelsusmässümiiľ v vastalinõ miiľ
meeltesegadus pääst segi olõminõ ; tappis meeltesegaduses oma kaaslasesegädse päägaq hukaś uma seldsilise ärq ; mehed oleksid nagu meeltesegaduses olnud, jooksid muudkui edasi-tagasimeheq olõssiq niguq pääst segi lännüq, joosiq pääle edesi-tagasi
meeltmööda meele perimeele .perrämi̬i̬lt pite(h)n.tahtmisõ .perrä ; ettepanek oli kõigile meeltmöödaettepanõḱ olľ kõigilõ miilt piten ; proovib mulle meeltmööda ollapruuv́ mu tahtmisõ perrä ollaq
meene meelüs*-(s)e -t11mälehtüsaśakõ|nõ-sõ -ist8 ; turistid ostavad meeneidtuuritajaq ostvaq meelüssit ; ostsin selle endale meeneksosti taa hinele mälehtüses
meenuma mi̬i̬lde tulõmahalgah(t)u|ma-daq -84halgahta|ma-q -83 ; poisile meenusid isa sõnadpoiskõsõlõ tulliq esä sõ̭naq miilde ; onule meenus, et ta peab vara tõusmaunolõ halgahť miilde, et tä piät varra üles tulõma ; peab meelde tuletama, kuidas see oli, nii äkki ei meenupiät meeliskellemä, kuis taa olľ, äkki päähä sata eiq
meenutama mi̬i̬lde tulõtamameeli|tsemä-tsäq v -däq -dse90märgü|tämä-täq -dä82märgo|tama-taq -da82.perrä .märḱmämitmit kõrdo meeliske|(l)lemä-lläq -(l)le86meelis|.kitśmä-.kitsiq -kitsi63 ; kui veidi meenutad, küll siis meelde tulebku tsipa märgotat, kül sis miilde tulõ ; noorusaegu meenutav vanaemavanaimä, kiä meelüskeles noorõ iä asjo
mees mi̬i̬śmehe mi̬i̬st m umak mi̬i̬hi m päälek mehile39meeste|rahvas-.rahva -rahvast22 ; õde läks joodikule mehelesõ̭saŕ lätś joodikulõ mehele ; õde on mehelsõ̭saŕ om meheline ; pilli- ja pullimeespilli- ja naľamiiś ; mul pole meest praegu kodusmul olõ-iq parlaq meesterahvast koton ; ma pole siitkandi mehimaq olõ-iq siist nukast peri ; ta olevat seal mingiks suureks meheks saanudtimäst ollõv sääl määnegiq suuŕ nõ̭na saanuq
meeskond mi̬i̬ś|kund-kunna -.kunda32 ; meeskonnaliigemiiśkunnamiiś v -naanõ ; laeva meeskondlaivarahvas
meessugu mi̬i̬śsu|gu-u -ku26 ; meessoostesäne ; kannab viha kogu meessoo pealeom kõ̭gõ miihi suu pääle ärq pahanuq ; läti keeles leidub nais- ja meessoost sõnuläti keelen ommaq olõman nais- ja miiśsuust sõ̭naq
meesterahvas meeste|rahvas-.rahva -rahvast22mi̬i̬śmehe mi̬i̬st m umak mi̬i̬hi m päälek mehile39
meetod me(e)toď-i -it13mu̬u̬dmoodu mu̬u̬du37viiśviie viit 49 m päälek viijile(s)nitť(s)niti (s)nitti37 ; mis meetodil see töö on tehtud?mändse moodu perrä taa tüü om tett? ; ravimeetodpraavitamis- v tohtõrdamisviiś
mehehakatis .poiskõsõ|ots-otsa -.otsa31tśur|a-a -ra26 ; mehehakatisel juba vurruudemed nina allpoiskõsõotsal joba habõnahüdüläq nõ̭na all
mehelik mehe mu̬u̬du ; nooruk püüdis olla hästi meheliknuuŕmiiś pruuv́sõ ollaq väega mehe muudu ; mehelik jõudmehejoud ; isa oli mehelik meesesä olľ iks mehe muudu miiś
meisterdama meisterdä|mä-q -83timmerdä|mä-q -83tsäpändä|mä-q -83 ; poiss ei viitsi õppida, aga meisterdada talle meeldibpoiskõnõ viisi-iq oppiq, a timmerdäq miildüs
meisterlik .meistre-hü(v)ähü(v)ä hüvvä24hää- -d50 ; ta on omal alal meisterliktä om uma ala meistre ; meisterlik löökmeistrelüüḱ
meistrivõistlused m .meistre.võist|lusõq-.luisi -.luisi9.meistrevõigõ|lusõq*-.luisi -.luisi9
mekkima .meḱmämekkiq meki63.meksämämeksädäq .meksä30.maitsma.maitsaq maidsa61.maitsõmamaidsõdaq maitsõ77maidsahta|ma-q -83 ; meki, kas on liiga mage?meksäq, kas om palľo makõ? ; poiss mekib kookipoisś maits kuuki ; kuidas kook mekkis?kuis kuuḱ maigulõ olľ?
menetlema kõrra .perrä arotama.asjo tallitama ; Riigikogu hakkas menetlema uut seadustRiigikogo nakaś kõrra perrä arotama vahtsõt säädüst
menetlus kõrra .perrä arotus ; menetlus kohtus käis kiirestikohtumõistminõ käve kipõstõ ; ei võeta menetlussevõeta-iq arotusõ alaq
menstruatsioon m kuu.rõiv|aq-idõ -it22verev|äq-ide -it4uma.haigus-õ -t9.rõiva|lidsõq†-.liidsi -.liidsi5ihovaŕotus-õ -t9 ; menstruatsioon jäi ärakuurõivaq ommaq kinniq ; tal on menstruatsioontäl ommaq kuurõivaq man ; algas esimene menstruatsioonkuurõivaq tulliq külge ; menstruatsioon algabihovaŕotus murd mano
mentaliteet .õigõspidämi|ne-se -st5vaimvaimo .vaimo37mu̬u̬dmoodu mu̬u̬du37mi̬i̬ľmeele mi̬i̬lt40 ; tarbimismentaliteetpruuḱmismuud ; meeste mentaliteet on kord juba sellinemehile iks jo paistusõq naaq aśaq nii ; seal on kord juba selline mentaliteetsääl om kõrd joba sääne vaim seen ; väikelinna mentaliteetväiko liina vaim ; ta on omandanud linnamehe mentaliteeditä om liinamehe mooduq mano võtnuq v liinamehe vaim om tälle sisse lännüq
menu min|o-o -no26hää mineḱ ; raamatul oli erakordne menuraamatul olľ innenägemäldäq hää mineḱ
mereline mereli|ne-dse -st7 ; saarte kliima on merelisem kui sisemaalsaari ilm om merelidsemb ku suurõl maal ; merelise päritoluga järvedmerest jäänüq järveq
meri merimere merd sissek .merre v .merde m umak ja osak merri41 ; merd möödamerilde ; meri põlvinimeri põlviniq ; rukis voogas nagu merirügä loheť ku meri
metsalagendik lakõ- -t14lakõpääli|ne-dse -st7 ; jõudsime metsalagendikulejoudsõmiq lakõ pääle vällä ; metsas on kolm metsalagendikkumõtsan om kolm lakõt
metsaline mõtsali|nõ-sõ -st5 ; küll on metsalised!külh ommaq õ̭ks mõtsalisõq!
metsane mõtsagaqmõtsa- ; metsane mägimõtsagaq mägi ; kõige metsasem on saare põhjaosakõ̭gõ inämb mõtsa om saarõ põḣaosan ; edasi läks maastik metsasemaksiinpuul tulľ inämb mõtsa
metsauuendus mõts mõtsavahtsõndus-õ -t9.vahtsõ mõtsa kasuma.pandminõ v päälekasuminõ ; metsauuendus ei ole õnnestunudnuuŕ mõts ei olõq kasuma päsnüq ; tehti metsauuendustpanti nuuŕ mõts kasuma
millal kukuna(s) ; millal sa tuled?mitmõ kellä aigo v kuna sa tulõt? ; millal see aeg veel tuleb?kunas tuu aig viil tulõ? ; tule, millal tahad!tulõq, ku(nas) tahat!
millalgi kunagiqütśkõrd ; kavatsen millalgi Tallinna sõitaplaani kunagiq Taľnahe minnäq
milline määne.määndse v .määntse v .mändse määnest7määnedä|ne-dse -st5.mäände|ne-dse -st7määre(s).määrtse v .märdse määrest23määrä|ne-dse -st7.märne.märtse märäst23 ; milline see (siis) on?määne(s) tuu om? ; meil polnud aimugi, millises suunas minnami es tiiäq sukugiq, kohepoolõ minnäq ; milline mees!kon om miiś!
mina ma(q)min|a ; minugamuqkaq v mukkaq ; kas te räägite minust?kas ti minno kõ̭nõlõt?
minek mine|ḱ-gi -kit13mineng-u -ut13min|o-o -no26 ; sinna minekuga ei ole kiiretsinnäq minekigaq olõ-iq kipõt ; enne lume minekut tuleb puud metsast ära tuuainne lumõ minekit piät puuq mõtsast ärq tuuma ; teeme minekut, muidu jääme pimeda pealeläämiq ärq, muido jäämiq pümme pääle ; isa oli juba minekulesä olľ joba minegi pääl ; kaubal oli laadal hea minekkaubal olľ laadun häämino
minema minemäminnäq lää kesks lännüq 3. k lätt min 1. k lätsi min 3. k lätś kesks mint55 ; ta läheb mu juurest minematä lätt mu mant ärq ; mingem!läkeq!, läämiq! ; ära minemaärq minemä ; minejaminejä ; kuhu sa lähed?kohes saq läät? ; pani minema, nii et suits tagatelsse minemä ku savvaś ; läks, nii et tolmaslätś ku lõhnatõn ; minema (siit) kõik!mant kõ̭iḱ!
mineraal mine|raaľ-raali -.raali37 ; mineraalmaamaisõmaa ; liivamaa, savimaa, kruusamaa – kõik on mineraalmaaliivamaa, savimaa, ruusamaa – kõ̭iḱ om maisõmaa ; mineraalvesitervüsevesi ; mineraalväetiskuntśväetüs
minetama (ärq) .kao|tama-taq -da81ilma .jäämä ; pole veel lootust minetanudolõ-iq viil loodust kaotanuq ; ta on minetanud oma soosijate poolehoiutä om ilma jäänüq ummi tugõjidõ poolõhoitmisõst v armust
mingi(sugune) määne.määntse v .mändse määnest23määnegiq.määntsegiq v .mändsegiq määnestkiq23määnänegiqmäänätsegiq määnästkiq23.määndenegiq.määndedsegiq määnestkiq23 ; kas see nüüd mingi mehe jutt on?taa no määne mehe jutt!
miraaž petü|pilť-pildi -.pilti37 ; kõrbes õhk virvendas ja miraaž tuli silme etteliivakõrbõn õhk virvenď ja petüpilť tulľ silmi ette
mis miä v miamiskui(s) ; mis see on?miä seo v taa v tuu om? ; see, mis ma teile ütlesintuu, midä ma teile ütli ; vaatame, mis näo ta teebkaemiq, mis näo tä tege ; ei tule meelde, mis päev onei tulõq miilde, määne päiv om ; mis sa ütlesid?kui sa kitit? ; millegaminkaq, millegaq ; millega (siis)minkas ; millegipärastminkagiqperäst ; milleksmilles, mille jaos, misjaos, minktarbis, minkperäst ; näita mulle see koht, milleni ma minema pean!näütäq mullõ tuu kotus, meeniq v kooniq ma minemä piät! ; misasja?midä(s)? ; miks sa pulma ei tulnud, mis?mille sa pulma es tulõq, häh v meh? ; mida siismidäs ; mida ma (siis) teen?midäs ma tii?
misantroop inemise.põlgja- -t3inemise.pelgäjä- -t3inemise.vihkaja- -t3 ; professor ei olnud misantroop, aga mitte ka inimestest huvitatudprofesri hoobis es põlõq inemiisi, a es tahaq näist teedäq kah
miski .miäkiqmäänegiq.määntsegiq v .mändsegiq määnestkiq23 ; ei ole miskit tehaolõ-iq midägiq tetäq ; miskipärastminkagiqperäst
mismoodi kui(s)kui(s)mu̬u̬dumäänest mu̬u̬du ; mismoodi nad välja nägid?kuis nääq (vällä) näüdässiq? v määntseq nääq olliq? ; näe, mismoodi meelitada oskab!kaeq, kuis mõist meelütäq!
mispeale mille v mink pääle ; mispeale sa nõnda vihastasid?mille pääle sa niimuudu vihatsõs lätsit? ; mees tegi sügava kummarduse, mispeale naine noogutasmiiś tekḱ sügävä kumardusõ, mink pääle naanõ pääd nõrguť
mispärast minkperästmillemilleperästmisperäst ; mispärast sa eile ei tulnud?mille sa eeläq es tulõq? ; mispärast sa just mind ihkad?minkperäst sa õkva minno himostat?
missioon üles|annõq-.andõ -annõt19.süäme|asi-aśa -.asja43 ; tema missiooniks oli kodutute aitaminetä süämeaśas olľ kodoldaq inemiisi avitaminõ
missugune määne.määntse v .mändse määnest23.mäände|ne-dse -st7määre(s).m(ä)ärtse määrest23määrä|ne-dse -st7 ; milline see (siis) on?määne(s) tuu om?
mistahes egäegä ekä24miä v määne tahtütśkõ̭iḱ määne ; sinu peale võib kindel olla mistahes olukorrassuq pääle võit egän aśan kimmäs ollaq
mistarvis mink.tarbismisjaosmillejaosmille ; mistarvis sa seda tegid?mille sa taad teit? ; mistarvis sellest temale rääkida?misjaos om tuud vaia timäle kõ̭nõldaq?
mistõttu selletu̬u̬perästmilleminkperäst ; raha oli vähe, mistõttu jäid mõned vajalikud asjad ostmatarahha olľ veidüq, selle jäiq mõ̭nõq tarvilidsõq aśaq ostmaldaq ; mistõttu see asi nii läks?mille taa asi nii lätś?
mitmekesi .mitmõ.kõisi.mitmõgese.mitmõ.keske((h)n).mitmõ.kõistõ ; mitmekesi te lähete?mitmõgese ti läät? ; mitmekesi saavad hundid jagu noorest põdrastkisoeq saavaq mitmõkõistõ jako eśkiq noorõst põdrast
mitmekesine kir|riv-ivä -ivät4mitund mu̬u̬du v .laida.mitmõsuguma|nõ-dsõ -st5egäsuguma|nõ-dsõ -st5õgasuguma|nõ-dsõ -st5.mitmõ.näoli|nõ-dsõ -st5 ; koolitoitu püütakse mitmekesisemaks muutakoolin proovitas egäsugumast süüki andaq ; oluline on säilitada metsa võimalikult mitmekesisenatähtsä om egäsugumast mõtsa alalõ hoitaq
mitmekesisus: looduse lõputu mitmekesisusluudusõ otsaldaq kirivüs
mitmekordistama .mitmõ.kõrdsõs tegemä ; udu mitmekordistas avariide arvuudsu peräst tulľ õ̭nnõtuisi mitu kõrd inämb ; ülikool on valmis üliõpilaste hulka mitmekordistamaülikuuľ om valmis mitu kõrda inämb üliopilaisi manoq võtma ; viha mitmekordistas mu jõuviha tekḱ mu jovvu mitmõkõrdsõs
mitmekordne .mitmõ.kõrd|nõ-dsõ -sõt6.mitmõkõrrali|nõ-dsõ -st5 ; mitmekordne hindmitmõkõrdnõ hind ; ta oli mitmekordne olümpiavõitjatä olľ mitmõkõrdnõ olümpiävõitja ; hoovi kerkis mitmekordne majahuuvi kerkü mitmõkõrralinõ maja ; mitmekordne vineermitmõ kõrragaq viniiŕ
mitmekordselt .mitmit .kõrdo.mitmõ.kõrdsõltmitu(nd) .kõrdamitukõrd ; hind ületas maali väärtuse mitmekordselthind olľ mitu kõrda suurõmb, ku maaľ väärt olľ ; teda on mitmekordselt hoiatatudtedä om mitund kõrda v mitukõrd karistõt
mitmekülgne egäsuguma|nõ-dsõ -st5 ; ta on mitmekülgne inimenetaa inemine mõist mitund asja ; kogus mitmekülgset infot koduküla ajaloo kohtakoŕaś egäsugumast teedüst uma kodokülä aoluu kotsilõ ; toit peab olema mitmekülgnesüüki piät olõma egäsugumast ; raamat näitab ajalugu mitmekülgseltraamat näütäs aoluku mitmõ nuka alt ; vitamiinide mitmekülgne toimevitamiine mitund sorti mõjo
mitmene: mitmeseks su laps saab?ku vanas su latś saa?
mitmes .mitmõ|s-nda -ndat4.mitma|s-nda -ndat4 ; mitmendaks sa võistlustel jäid?mitmõs sa võistluisil ollit? ; juba mitmendat päeva sajabsatas joba mitmõndat päivä
mitmesugune .mitmõsuguma|nõ-dsõ -st5.mitmõviisili|ne-dse -st5.mitmõmooduli|nõ-dsõ -st5.mitmõ.näoli|nõ-dsõ -st5 ; tarvitab mitmesuguseid ravimeidvõtt mitmõsugumaidsi arstiruuruuhi ; inimesi on mitmesuguseidegäsugutsit inemiisi om
mitmeti mitund mu̬u̬dumitmõliisi ; tegu oli mitmeti kasuliktaast tegemisest olľ mitund muudu kassu ; seda nähtust on seletatud mitmetitaad nätüst om seletet mitund muudu
mitmevõistlus sport .mitmõ.võistlus-õ -t9.mitmõvõigõlus*-õ -t9
mitmus .mitmus-õ -t9 ; mitmuse nimetav ja omastav käänemitmusõ nime- ja umakäänüs
mitte johtmitteeiq ; ta teadis alati, kuidas tegutseda ja kuidas mittetä tiiď alasi, kuis tulõ tetäq ja kuis eiq ; olla või mitte olla!ollaq vai olõmaldaq jättäq! v ollaq vai olõmaldaq ollaq! ; aitan teda küll, miks mittema avida tedä külh, milles eiq ; kas ta pole mitte sinu isa?kas tä olõ-iq mitte su esä? ; mitte ei lasta magadamitte ei lastaq maadaq ; sinna ei taha mitte minnataha-iq kuigiq sinnäq minnäq ; ei tea mittetiiä-iq joht ; üldse mittesukugiq ; mitte ei lasta oma mõtetega üksi ollalasta-iq joht ummi mõttidõgaq ütsindä ollaq ; niiviisi ei talitatud mitteniimuudu tetä-äs joht ; ma ei tee seda mitte mingi hinna eestmaq ei tiiq taad määntsegiq hinna iist ; lähen, aga mitte tänalähä külh, a mitte täämbä
mitteametlik mitteammõťli|nõ-dsõ -st5 ; linna mitteametlikud kohanimedliina mitteammõťlidsõq paiganimeq ; see maailmarekord on mitteametliktaa maailmarekorď olõ-iq ammõťlinõ
mitteküllaldane (.)puuduli|k-gu -kku38 ; mitteküllaldased teadmisedpuuduliguq tiidmiseq ; mitteküllaldased süütõendidsüükinnütüisi v -tunnistuisi es jakkuq
mitterahuldav (.)puuduli|k-gu -kku38halvhalva .halva30hõelhõela .hõela30kehvkehvä .kehvä35 ; mitterahuldav hinnepuudulik hinnõq ; tema käitumine koolis oli mitterahuldavtä pidi hinnäst koolin halvastõ üllen ; mitterahuldavad elutingimusedväegaq kehv elämine
mittesoovitav .tahtmaldaq ; mittesoovitav efekttahtmaldaq mõjo v toimõq
mittesuitsetaja: mõnes pubis tekib tunne, et mittesuitsetaja polegi inimenemõ̭nõn kõrdsin tulõ külh sääne tunnõq, et tuu, kiä ei olõq suidsutegijä, olõki-iq joht inemine;
mitu mitu.mitmõ v .mitma mitund16kupalľo ; linna lähedal on mitu suurt kauplustliina veeren om mitu suurt puuti ; mitut liiki kaladmitund sorti kalaq ; mitmel pool Võrumaalmitmõl puul Võromaad ; köök on neil mitme pealeküüḱ om näil mitmõ pääle ; mitu kotti kartuleid nad said?mitu kotti kardohkit nä saiq? ; tuleta meelde, mitu neid oli!tulõdaq miilde, ku palľo näid v noid olľ! ; ta on juba mitu korda maha kukkunudtä om joba mitukõrd maaha sadanuq
mitukümmend mitukümmend.mitmõ.kümne mitundkümmend17m .mitmõq.kümneq.mitmidõ.kümnide .mitmit.kümnit17 ; see juhtus juba mitukümmend aastat tagasituu olľ joba mitmitkümnit aastit tagasi ; mitukümmend õpilast sai kiituskirjamitukümmend opilast sai kitüskirä
mitusada mitusada.mitmõsaa mitundsata29m .mitmõqsaaq.mitmidõsato .mitmitsato29 ; hukkus mitusada inimestmitusada inemist sai hukka ; vastaseid oli mitusadavastatsit olľ mitmitsato
modell mo|delľ-delli -.delli37kujokujo kujjo v kuio26moodusḱ*-i -it13näüdüsḱ*-i -it13.rõiva.näütäjä- -t3kujo.näütäjä- -t3 ; aktimodellihonäütäjä
modelleerima kujjo .andma ; modelleerijakujoandja
moderniseerima mu̬u̬dsambas v .vahtsõmbas tegemävahtsõnda|ma-q -83 ; tööstuse moderniseeriminetüüstüse ao perrä säädmine
modernne seo ilma v .vahtsõ ao.vahtsõ|nõ- t6.vahtsõ.aoli|nõ-dsõ -st5.vahtsõt mu̬u̬du.täämbädse päävämu̬u̬dsa- -t3mo.dern|ne-se -set5 ; ansambel mängis väga modernset muusikatandsambli mänge väegaq vahtsõt muudu muusikat ; vanale laoplatsile ehitatakse modernsed hoonedvana laoplatsi pääle ehitedäseq vahtsõ ao huunõq ; modernsed ehitisedvahtsõaolidsõq ehitüseq
modifitseerima tõõsõnda|ma-q -83.muutma.muutaq muuda61 ; seda meetodit tuleks vajadusel modifitseeridataad muudu tulnuq muutaq, ku vaia om
moduleerima .muutma.muutaq muuda61vaheta|ma-q -81muus kergo|tama-taq -da82 ; häält võib moduleeridahelü korgust saa muutaq
moodi mu̬u̬du.juhti.laida.viisi.värkimoodugaq.müntü ; ta on väga minu mooditä om väega muq muudu ; mustlase moodimustlasõ juhti ; kuidasmoodikuiviisi ; vana või uut moodivana vai vahtsõ moodugaq ; latikat süüakse igat moodilaťkat süvväs kõ̭gõ moodu ala
moodus mu̬u̬dmoodu mu̬u̬du37viiśviie viit 49 m päälek viijilemasťmasti .masti37 ; see moodus probleemi lahendamiseks ei sobitaadviisi mi joht hätä ärq ei praavitaq ; seda moodust ma ei teadnudkitaad viit v muudu ma es tiiäkiq
moodustama tegemätetäq ti̬i̬60olõmaollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58kokko .pandmalu̬u̬maluvvaq lu̬u̬54 min 1. ja 3. k .lõi(õ).saamasaiaq saa55sünnü|tämä-täq -dä82 ; tüdrukud moodustasid ringitütäŕlatsõq teiq tsõõri ; rajoonidest moodustati maakonnadrajoonõst tettiq maakunnaq ; räim moodustas püütud kalasaagist umbes kolmandikuloomussõst vaśt kolmasjago olľ räiḿ ; voodi, laud ja kapp moodustasid kogu tema mööblisäng, laud ja kapṕ olľ kõ̭iḱ timä tarõkraaḿ ; moodustati seltsluudi seltś
moodustis (vähämbäq, kühmä muudu) määnegiq asikum|u-u -mu26kunńkunni .kunni37 ; esimene riiklik moodustisedimäne riigi muudu asi ; kasvajalised moodustisedkasuja muudu aśaq ; sarapuulehtedel olid õunataolised moodustisedsarapuu lehti pääl olliq määntsegiq ubinidõ muudu aśaq
moodustuma .saamasaiaq saa55tegü|nemä-(ne)däq -ne89alosta|ma-q -83aso|tama-taq -da82lu̬u̬du|ma*-daq -80lu̬u̬maluvvaq lu̬u̬54 min 1. ja 3. k .lõi(õ)põḣanda|ma-q -83 ; koobas on moodustunud vooluvete tulemusenakuup om saanuq vii uhtmisõst ; ookeani kohal moodustunud tsüklonsuurõmere pääl tegünüq suuŕpöörüs ; hakkas moodustuma uus erakondvahtsõnõ eräkund nakaś luuma ; moodustus kõrresõlmsai luudus kõrrõsõlḿ
moodustus kiil' tegemi|ne-se -st5 ; sõnamoodustussõ̭nno kokkosäädmine
moon (moona) m mu̬u̬nmoona mu̬u̬na31 ; laskemoonpauguq, sõ̭amuun ; toidumoonsöögikraaḿ
moondama tegemätetäq ti̬i̬60.isḱmä.iskiq isi63.muu|tama-taq -da81(tõõsõs) .muutma.muutaq muuda61 ; vanakurat sai end moondada nii suureks kui väikseksvanahalv sai hinnäst iskiq suurõs ni väikos ; mees moondas enda maoksmiiś iske hindä sivvus ; nõid moondab mehe konnaksnõid muut mehe kunnas ; silmamoondaja(silmä)luḿja ; ta moondab su silmad äratä muutas v virṕ su silmäq ärq
moraal .sündsüs-e -t9mo|raaľ-raali -.raali37.kõlbus*-õ -t9.sündsä mi̬i̬ľoppu|s-(sõ) -(s)t10 ; see ei vastanud tolle aja moraaliletuul aol es kõlbaq nii tetäq ; sõdurite moraal oli langenudsoldanidõ miiľ olľ hukan ; moraalijüngerkõlbatś ; moraali lugemasõ̭nno pääle lugõma v paadõrit v pistlit lugõma ; igaühel oma moraalegälütel uma sündsüs ; selle loo moraal on …oppus taast luust om …
moraalitu .kõlbmaldaqhuka(h)n.sündsüseldäq.sündümäldäqhukka lännüq ; ta on moraalitu inimenetäl olõ-iq häpü, ei avvu
morn torsi(h)ntorśo(h)ntrumbi(h)npõssi(h)ntosśatanu|q- -t1noro(h)nturdśo|nõ-dsõ -st7tõtõ- -t2 ; morn inimenepuhka(tś), pohka(tś) ; vaikib mornilt endaettetorśatas ; mis sul täna viga on, et nii morn oled?mis sul täämbä hätä om, et nii tõtõ olõt?
mossi torbalõtorbahu(l)lõtorbilõtormilõpussilõ.tormi.torpitrommilõ.trompi ; ajab kogu aeg suu mossi nagu oleks midagi hädaaja kõ̭gõ huuli trompi, niguq ei tiiäq miä hädä olõssiq
mossis morsi(h)ntirsi|ne-dse -st7tirsu|ne-dsõ -st7tirsu(h)ntorbi(h)ntorbo(h)ntordo(h)ntormi(h)ntoro(h)ntorsi(h)ntorśo(h)ntrombi(h)ntrommi(h)ntrompsi(h)ntrompsi|nõ-dsõ -st7vingun ; miks sa nii mossis oled?mille sa nii torbin olõt?
mossitama torśo|tama-taq -da82põssa|tama-taq -da82tusśo|tama-taq -da82tusso(h)n v trombi(h)n olõmatorbitõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86toro|tama-taq -da82 ; miks ta endaette mossitab?midä tä hindäette tusśotas?
motivatsioon huv|i-i -vi26.põhjus-õ -t9 ; motivatsioon puudusolõ es määnestkiq huvvi ; õppimiseks polnud motivatsiooniolõ-õs (tuud), miä olõssiq pandnuq oṕma
motiveerima huvvi tegemätegemä .pandma ; kas see motiveerib sind?kas seo tege sullõ huvvi v kas seo pand sinno tuud tegemä? ; mis sind motiveeris?miä sinno tougaś v panď tuud tegemä?
mugav hää- -d50.kuntimü̬ü̬däkäeperijalaperimeeleperiko|kos-gosa -gosat4mu|kav-gava -gavat4 ; see tuba tundub mulle mugavtaa tarõ paistus mullõ kuntimüüdä ; laias voodis on mugavam magada kui narillajan sängün om parõmb maadaq ku poolka pääl ; mugavad kingadhäste istvaq v jalaperi kängäq ; mugav diivanperstmüüdä sohva ; tundsime end külas mugavaltmeil olľ külän hää ollaq ; mugav meeslaisalik miiś ; mugavad rõivadihoperi rõivaq ; kui kõik asjad on käeulatuses, siis on ikka mugavamku kõ̭iḱ aśaq ommaq kuunpuul, sis om iks kogosamb
mugavus hääolõḱhääolõgi häädolõkit13.laiskus-õ -t9mugavus-õ -t9 ; meie majas pole mingeid mugavusimiiq majan olõ-iq määntsitkiq vahtsit vigurit ; ei hooli mugavustesthäästolõkist hooli-iq
muhelema mohel|õma-daq -õ85muhel|õma-daq -õ85muhahõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86muhaskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86.hindähe .naardmahabõnihe .naardma ; see mõte ajas kõiki muhelemataa mõtõq panď kõ̭iki muhaskõllõma
muhk muhkmuhu .muhku36kunńkunni .kunni37juhmjuhma .juhma31jam|a-a -ma26jum|a-a -ma26junťjundi .junti37 ; ära löödud kohale tekib muhkärqlüüdü kotussõ pääle aja jama üles ; muhk tuleb üles, kui käe ära löödkunni aja käe pääle, ku ärq lüüt
muhklik .juhmliga|nõ-dsõ -st5.muhkliga|nõ-dsõ -st5.muhkli|nõ-dsõ -st5.junťliga|nõ-dsõ -st5 ; muhklik ja okslik puujuhmliganõ ja osliganõ puu
muide muusiä(h)nmuuhulga(h)nmuidõs ; muide, hiljem selgus, et ta polnudki süüdimuusiän tulľ ildampa vällä, et tä olõkiq-is süüdü
muidu muido(q) ; räägi kõvasti, muidu ta ei kuule!kõ̭nõlõq kõvva, muido tä ei kuulõq! ; muidu oli ta jutukas, aga täna mittemuidoq tä kõ̭nõľ palľo, a täämbä es ; koopasse ei pääse muidu kui köiegakuupa ei päseq tõistõ ku õ̭nnõ köüdsegaq ; põllu ääres kasvasid vaid üksikud puud, muidu oli maa lagenurmõ veeren kasviq õ̭nnõ ütsiguq puuq, muido olľ lakõ maa ; ega ma muidu ei taha, ma maksanegaq ma ilma iist ei tahaq, ma massa ; ega sa muidu tulnud, ju sul ikka asja ka oli?egaq sa aśandaq es tulõq, sul iks asja olľ?
muidugi muidoki(na)qmuidogiqmeelegaq .mõistaq ; muidugi me talitasime ema soovi järgimuidokiq mi tei imä tahtmisõ perrä ; muidugi ma homme tulenmuidokiq ma hummõń tulõ ; muidugi ta teadismeelegaq mõistaq tä tiiď
muigama mujahta|ma-q -83muigo|tama-taq -da82.hindähe .naardmahabõnihe .naardmanaarahta|ma-q -83 ; muiata pole siin midagi, nii võib igaühega juhtudaolõ-iq tan midägiq naardaq, nii või egäütegaq minnäq ; tema naljad ei pane muigamagitimä naľaq ei panõq vuntsigiq liikma ; Oskar juba muigabOskaril vuntś joba naard
muigutama moki|tama-taq -da82mitmit kõrdo mokitõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; laps muigutab unes suudlatś mokitas unõn suud
muinasjutuline imeperä|ne-dse -st7imeli|ne-dse -st5.uskmaldaqil|los-osa -osat4 ; muinasjutuline lastenäidendjutussõ-mäng latsilõ ; sellest räägitakse lausa muinasjutulisi lugusidtuust kõ̭nõldas peris uskmaldaq juttõ ; ta palk on muinasjutulinetimä palk om uskmaldaq suuŕ
muistne mu(i)sti|nõ-dsõ -st7mu(i)stõhavva|nõ-dsõ -st7kogonivan|a-a -na28 ; eestlaste muistne vabadusvõitluseestläisi muistõhavvanõ vabahusvõidõlus ; Ugandi oli üks muistse Eesti maakondiUgandi olľ ütś muistidsõ Eesti maakund ; see sündis muistsel ajaltuu sündü kogonivanast
mujal muialmujjalmuialpu̬u̬l ; köögist kostis hääli, mujal oli kõik vaikneköögist kuuldu helle, muial olľ kõ̭iḱ vaganõ ; küllap mujal oleks parem eladaarvadaq muialpuul olnuq parõmb elläq
mujale muialõmujjalõ.muia.mujja ; kuhu mujale tal ikka minna onkohe täl iks minnäq om ; muusika kisub mõtted töö juurest mujalemuusiga kisk mõttõq tüü mant ärq
mujalt muialtmujjalt ; kusagilt mujalt polnud abi lootakostkiq muialt olõ-õs api uutaq
mukkima .muḱmamukkiq muki63muki|tama-taq -da82.säädelemäsäädeldäq .säädele85.tsipśmä.tsipsiq tsipsi63.vikśmä.viksiq viksi63 ; mukib ja seab end peegli eesmukitas ja säädeles vaŕokaehtusõ iin
muld (must) maa- -d50muldmulla .mulda32põrmpõrmu .põrmu37 ; hea kobe muldhää kohhil maa ; huumuserikas muldmullaväegaq maa ; mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa jälle saamapõrmust olõt sa võet ja põrmus piät sa jälq saama ; vanaisa magab ammu mulla allvanaesä makas ammuq maamullan
muldama .kündmä(.)kündäq künnä66.muldamamulladaq .mulda30.hellämähellädäq .hellä77 ; muldasin hobusega kartulid ka ärakünni hobõsõgaq kardohkaq kah ärq läbi ; isa läks kartuleid muldamaesä lätś kardohkit hellämä
mulin hul|lin-ina -inat4mul|lin-ina -inat4 ; kivide vahel voolava vee mulinkivve vaihõl juuskja vii hullin ; supp keeb mulinalsupṕ kiis mulinagaq
mulisema molis|õma-taq -õ87mu|ľa(ha)ma-lľaq v -ľadaq -lľa v -ľaha88mulga|tama-taq -da82 ; supp muliseb pliidilsupṕ mulisõs pliidi pääl ; ole vait, ära mulise!olõq vaiki, midä(s) sa mulgatat!
mulistama molista|ma v mulista|ma-q -83 ; mis te mulistate porilombis?midäs ti mulistat mualumbin?
mulje tunnõq.tundõ tunnõt19mõjomõo mõjjo v mõio27jälǵjäle .jälge34 ; püüab jätta endast head muljetpruuv́ hinnäst hääst külest näüdädäq ; pärast pidu vahetati muljeidpäält pido kõ̭nõldi läbielämiisi ; tuli reisilt ja jagas muljeidtulľ reisi päält ja kõ̭nõľ mälehtüisi ; mis mulje ta sulle jättis?kuis tä sullõ tundu?
muljuma pitsi|tämä-täq -dä82.litsma.litsuq litsu64.sõkmasõkkuq sõku64.vao|tama-taq -da81 ; muljub sigaretti sõrmede vahelpitsitäs suitsu näppõ vaihõl ; muljus paberi peos nutsakukspitsiť paprõ peon tutsakuhe ; ärge lapsi ära muljuge!ärkeq latsi ärq sõkkõq! ; ninad vastu klaasi lapikuks muljutudnõ̭naq vasta klaasi lapikus litsuduq ; muljub meele muttavaotas meele mutta
mullu minev(ä).aasta(ga)mulluq ; mullu kasvas meil üsna hea vilimulluq kasviq meil peris hääq viläq
mullune minev(ä).aastaga|nõ-dsõ -st5minev(ä).aasta|nõ-dsõ -st7mullu(si)|nõ-dsõ -st7varrisi|nõ-dsõ -st5 ; see on mul mullune tallekeseo om mul varrisinõ hoonakõnõ ; need on veel mullused õunadneoq ommaq viil mulludsõq ubinaq
multifilm latsik multi|k-ga v -gu -kat v -kut13joonis|filḿ-filmi -.filmi37pupi|filḿ-filmi -.filmi37
munema lu̬u̬maluvvaq lu̬u̬54 min 1. ja 3. k .lõi(õ)mun|õma-nõq -õ 69 min 1. ja 3. k .munni ; kana munes munakana lõi muna ; kana läheb munelekana lätt loodussõhe
murdu murru(h)n.murdu ; rahvast oli murdurahvast olľ murrun
murduma .murduma.murdudaq murru79äkki murrah(t)u|ma-daq -84 ; tuulega murdus mitu õunapuudtuulõgaq murdu v murdsõ mitu uibut maaha ; raske töökoorma all murdus ta tervisrassõ tüü peräst lätś täl tervüs käest ärq v rassõ tüügaq tapṕ tä hindä viimätümäs ärq
mure (mure) murõq.murrõ murõt18murõh.murrõ murõht20 ; mis teile muret teeb?miä teid murõhtama pand? ; meil on vähe muresidmeil om murrit veidüq ; jäta reisi korraldamine minu mureks!jätäq reisi kõrraldaminõ muq hoolõs!
murelik .murrõli|nõ-dsõ -st5murõli|nõ-dsõ -st5murõhi|nõ-dsõ -st5murõ(h)nikuli|nõ-dsõ -st5iku|nõ-dsõ -st5hädä|ne-dse -st5 ; miks sa nii murelik oled?mille sa nii murrõn olõt? ; murelikuvõitumurõlik ; murelikud ajadmurrõlidsõq aoq
murenema pudi|nõma-(nõ)daq -nõ89pudõhu|ma-daq -84lagonõma.laodaq v lago(nõ)daq lagonõ89lagovama.laodaq v lagovadaq lagova89 ; savimaa on hästi murenenudsavimaa om häste ärq laonuq ; krohv on murenenud ja pragunenudkrohv́ om putõs lännüq ja mõrinuq ; devoni liivakivi on murenenuddevoni liivakivi om putõ
muretsema 1. murõhta|ma-q -83murõ|tama-taq -da82.murrõ(h)n olõma ; ema muretseb väga oma poja pärastimä väegaq murõhtas umma poiga ; vanaema hakkas vanaisa pärast muretsemavanaimä nakaś vannaessä murõtama ; muretseminemurõhtaminõ ; muretsejamurõhtaja2. .soe|tama-taq -da81nõvvutõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86.otśma.otsiq otsi63(vaivagaq), mitmit kõrdo .saandõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; muretses endale uue mantlisoeť hindäle vahtsõ mäntli ; muretses küla pealt sada eurotnõvvutõlli külä päält sada õurot ; midagi ei olnud saada, kõike pidi vaevaga muretsemamidägiq olõ es saiaq, kõ̭kkõ pidi saandõlõma
muretu .murrildaq(ilma) .murrõldaqhoolõ|du-du -tut1 ; elab muretut elueläs hoolõtut ello
muretult .murrildaq.murrõldaqhoolõtuhehoolõtult ; elati lõbusalt ja muretulteleti rõ̭õ̭msahe ja hoolõtuhe
murrak (keele)pruuḱ(-)pruugi (-).pruuki37murra|k-gu -kut13 ; Võru murde Räpina murrakvõro keele Räpinä (keele)pruuḱ
murrang (suuŕ) .muutus-õ -t9muudatus-õ -t9pöörähüs-e -t9käänähüs-e -t9 ; seltsi tegevuses toimus murrangseldsi tüün olľ suuŕ pöörähüs ; nende elus polnud äkilisi murranguidnäide elon olõ-õs määntsitkiq äkiliidsi muudatuisi
murulauk hrl m piusspiusa .piussa31pirus|lauk-laugu -.lauku37rohikõ|nõ-sõ -ist8 ; murulauk on üsna pikk, seda saab juba toidu sisse näpistadapiusaq ommaq hüäq pikäq, naid saa jo söögi sisse tsipsadaq
must 1. mustmusta .musta31 ; süsimusthüdsimust ; must ese v olendtõrvanď ; must nagu vanatontmust ku vana tõrvanď ; mustaks minemamustuma ; hakkan riiet mustaks värvimama nakka rõivast mustama ; ta ei lausunud musta ega valgettä lausu-us musta es valgõt2. mustmusta .musta31mustaslännüqmustõnu|q- -t1kriimo- -t2.mõskmaldaq ; kus sa oma riided nii mustaks oled määrinud?kon sa umaq rõivaq nii ärq nüüsterdänüq olõt? ; mustaks saanud riidedmustõnuq rõivaq ; tuli saunast musta näogatulľ sannast kriimo näogaq ; mustad nõudasudsõq anomaq ; mustikad teevad suu mustaksmustigaq mustatasõq suu ärq ; mustaks tegemamustatama, nüüsterdämä, tüüsterdämä
mustama 1. .mustamamustadaq .musta77mustõ|tama-taq -da82 ; mine vaata, mis see mustab seal tee peal, kas mõni magab või on surnud?mineq kaeq, miä tuu mustas sääl tii pääl, kas mõ̭ni makas vai om koolnuq? ; idast kerkis mustav äikesepilvhummogu puult ai üles musta v pümme piksepilve ; mustikaid on nii et maa mustabmustikit om nii et mustõtas ; sa ära musta teist, ega sa isegi targem ole!saq lõimaku-iq tõist, egaq sa esikiq targõmb olõ-iq!2. .mustamamustadaq .musta77mustas tegemä ; tõrvaga mustatud aiapostidtõrvagaq mustas tettüq v mustaduq aiapostiq ; kärbsed on lambikupli täpiliseks mustanudkärbläseq ommaq lambikupli täpilidses sitnuq3. .mustamamustadaq .musta77.laimamalaimadaq .laima77.lõimamalõimadaq .lõima77
mustendama mustõ|tama-taq -da82püme|tämä-täq -dä82.mustamamustadaq .musta77 ; lumi on sulanud, maa juba mustendablumi om ärq sulanuq, maa jo mustõtas ; jääaukudes mustendas vesiijämulgõn mustõť vesi ; mustendav koopasuupümme v pümetäjä koobasuu ; mustendav pilvpümetäjä pilv́
muster kirikirä v kiŕa .kirjä v .kirja43.mustri- -t1
mustsõstar siti|k-ga v -gä -kat v -kät13.siťk(äs).siťkä .siťkät15sitik|mari v .siťkä|mari-maŕa -.marja43 ; meil kasvavad mustsõstrapõõsad aia ääresmiiq siťkapuhmaq kasusõq aidveeren
muu muu- -d50tõ|õnõ-õsõ -ist8tõ̭|nõ-sõ -ist8 ; tal ei olnud enam midagi muud tehatäl olõ es inämb midä muud tetäq es ; kelle muu kui sinu hooleks ma oma lapsed jätan?kink tõõsõ ku suq hoolõs ma umaq latsõq jätä? ; arutusel olid ka muud küsimusedarotõdiq tõisi asjo kah ; ta lahkus koos muude pidulistegatä lätś ärq üten tõisi pidoliisigaq ; kas sa muid kalu ei saanudki?kas sa muid kallo saaqkiq es?
muudkui muguqmukuqmuudku(q)pääle ; autod muudkui voorivad möödaautoq muguq vuuŕvaq müüdä ; ei oska see mees midagi teha, muudkui mängib lollimõista-iq taa miiś midägiq tetäq, mänǵ pääle v ütesttüküst ulli ; muudkui räägivad sellest Euroopasse minekustkõ̭nõlõsõq pääle tuud Õuruupahe minekit
muusikaline muusika|nõ-dsõ -st5muusikali|nõ-dsõ -st5 ; tal on hea muusikaline kuulminetäl om hää muusigakuuldminõ ; lavastuse muusikaline kujundustiatrisäädmise muusiga
muutlik .muutliga|nõ-dsõ -st5.hiitliga|nõ-dsõ -st5.muutja- -t3 ; täna tuleb muutlik ilmtäämbä tulõ muutliganõ ilm ; muutlik meelhiitliganõ miiľ ; kevadel on väga muutlik ilmkeväjä ilm väega laagõskõllõs
muutma tegemätetäq ti̬i̬60.muutma.muutaq muuda61 ; osa soid muudeti kultuurmaaksosa soid tetti nurmõs ; ta ei suuda oma käitumist muutatä mõista-iq tõisildõ ollaq ; ta muutis oma nimetä võtť hindäle tõõsõ nime ; tema oma meelt ei muudatimä umma miilt muuda-aiq
muutuma .muutu|ma-daq -80tõõsõs v tõistsugumadsõs minemä.muutma.muutaq muuda61 ; ta on viimasel ajal muutunudtä om viimätsel aol tõistsugumadsõs lännüq ; haruldaseks muutunud taimharvas jäänüq kasv ; üleöö võib kõik muutudaüte üügaq või kõ̭iḱ tõõsõs saiaq ; sa oled palju muutunudsa olõt väegaq tõõsõs lännüq v muutunuq ; aeg muutubaig muut
muutumatu .muutmaldaqütesuguma|nõ-dsõ -st5 ; muutumatu suurusmuutmaldaq suurus
muutus .muutus-õ -t9muudus-(s)õ -t11tõõsõsmine|ḱ-gi -kit13 ; Eesti Vabariigi sünd oli suur muutusEesti Vabariigi sündümine olľ suuŕ muutus
mõeldamatu (ilm)võimaldaqvõima|du-du -tut1 ; see on mõeldamatu!taad ei võiq ollaq! v taa om võimaldaq asi!
mõhn kum|u-u -mu26kunťkundi .kunti37(puul) jam|a-a -ma26jum|a-a -ma26juhmjuhma .juhma31 ; selle hobuse kabja all on mõhnseo hobõsõ kabja all om ütś kumu
mõikama .mõikamamõigadaq .mõika77.mõrkamamõrgadaq .mõrka77.mõo|ma-daq -68.arvo .saama ; ükski rohi ei mõiganudütśkiq ruuh es mõoq ; kas sa tema targast jutust ka midagi mõikasid?kas sa timä targast jutust midägiq mõrgassit kah?
mõisnik .mõisaherrä- -t2.mõisa|herr-herrä -.herrä35.mõisni|k-gu -kku38
mõistagi meelegaq .mõistaqmuidokiq.arvo saiaq ; mõistagi ei julgenud ta sellest rääkidameelegaq mõistaq, et tä julgu es tuust kõ̭nõldaq
mõistatama ärq .mõistmaärq .arvamamõista|tama-taq -da82mõistu|tama-taq -da82hama|tsõma†-tsaq v -daq -dsõ90mitmit kõrdo mõistatõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86mõistutõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86.mõistma.mõistaq mõista61 ; mõistata, mis see on: seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline?mõistaq ärq, miä taa om: sisest siiu-viiunõ, päält kullakarvanõ? ; mõistatasin, kes võis mulle need lilled saatapruuv́sõ ärq arvadaq, kiä tuu mullõ naaq lilliq saať ; mõistatati mõistatusimõistõti mõistatuisi ; ei jõudnud ära mõistatada, mis see onjõvva-as ärq hamatsaq, miä taa om
mõistatuslik seletämäldäqärq.arvamaldaq.arvosaamaldaqesiqeräli|ne-dse -st5 ; keravälk on mõistatuslik loodusnähtuskerävälḱ om seletämäldäq luudusõilmus ; selles loos on midagi mõistatuslikkutaan luun om midägiq esiqerälist
mõiste mõistõq.mõistõ .mõistõt18tähendüs-e -t9 ; mõistete lahtiseletaminetähendüisi vallalõkõ̭nõlõminõ
mõistetamatu .arvosaamaldaq ; mõistetamatu asiarvosaamaldaq asi ; mõistetamatu teguarvosaamaldaq tego
mõistetav .arvo saiaqmeelegaq .mõistaq ; kuidas sa end mõistetavaks tegid, kui ta keelt ei osanud?kuimuudu sust arvo saadi, ku tõ̭nõ kiilt es mõistaq? ; iseenesestmõistetavesiqhindäst mõistaq ; mõistetavalt on iga algus raskemeelegaq mõistaq, et egä alostus om rassõ
mõistlik .mõistli|k-gu -kku38.mõistja- -t3.arvo.saaja- -t3mõista- -t2mõistali|nõ-dsõ -st5.sündsä- -t3.taidsa- -t3.taitsa ; mõistlikum vaikidatõõnõkõrd om targõmb vaiki ollaq ; lapsed peaksid mõistlikul ajal magama minemalatsõq piässiq aoldõ magama minemä ; kas tal pole midagi mõistlikumat teha?kas täl olõ-õi midägiq targõmbat tetäq?
mõistlikult .sündsähe.sündsäle.taidsahe.taidsalõ.taitsahe.taitsalõileheheilehele ; ära ole nii torm, inimestega peab mõistlikumalt käituma!olgu ei nii kärre, inemiisigaq piät ilehempä ümbre käümä! ; ole nüüd mõistlik!olõq noq mõistlik v sündsä!
mõistma .arvo .saama.mõistma.mõistaq mõista61.pulmama†pulmadaq .pulma77.taidma†(.)taidaq taia66.taltma.taltaq talda61 ; nad mõistavad teineteist poolelt sõnaltnä saavaq tõõnõtõõsõst kõrragaq arvo ; mõistev abikaasaarvosaaja tõõnõpuuľ ; kuulas mõistvaltkullõľ ja sai arvo ; kohus mõistis alimendid väljakohtugaq mõistõdiq latsõkasvatusrahaq vällä ; talle mõisteti tuhat eurot trahvitälle tetti tuhat õurot trahvi
mõistmatu .arvosaamaldaq.mõistmaldaq ; mõistmatu inimenemõistmaldaq inemine ; mõistmatu asiarvosaamaldaq asi
mõistus .mõistus-õ -t9mu|dsu-dsu -tsu26mutsmutsu .mutsu37arvarvo .arvo37ar|o-o -ro26mi̬i̬ľmeele mi̬i̬lt40taid†taio .taido37pulm†pulmu .pulmu37 ; terve mõistusegamudsugaq ; käib üle mõistusevõtt õkva mudsu manoq ; tal on häda mõistuse pärasttä om mudsugaq hädän ; sul pole raasugi mõistust peassul olõ-iq taad tolľo sukugiq pään ; võta asja mõistusega!märgiq taad asja! ; asi vajab mõistusega võtmisttaa asi taht märḱmist ; seda tööd peab mõistusega tegemataad tüüd piät märgogaq tegemä
mõju mõjomõo mõjjo v mõio27.mõikami|nõ-sõ -st5.mõotus-õ -t9.mõomi|nõ-sõ -st5.mõotami|nõ-sõ -st5 ; mõju avaldamamõoma, mõotama ; tubaka tervistkahjustav mõju on ammu tõestatudom ammuq teedäq, et tubak mõos tervüsele halvastõ ; keelte vastastikune mõjukiili mõlõmbapoolinõ mõotaminõ
mõjutama .mõo|tama-taq -da81 ; kui oskad mõjutada, proovi!ku mõistat mõotaq, tiiq pruuvi! ; meri mõjutab kliimatmeri mõotas ilma ; ilm mõjutab enesetunnetilm mõos olõmisõ pääle
mõjuvõim mõo|võim-võimu -.võimu37mõjomõo mõjjo v mõio27võimvõimu .võimu37 ; kiriku mõjuvõim on vähenenudkerigu mõovõim om vähämbäs jäänüq ; naise mõjuvõim mehe ülenaasõ mõjo mehe üle
mõlemad m mõlõmb|aq-idõ -it13 ; äkki puhkesid mõlemad naermaäkki naksiq mõlõmbaq naarma ; mõlemast otsast teritatud pliiatsmõlõmbast otsast teritet pleiätś ; mõlemat moodi võib tehamõlõmbidõ saa tetäq ; nii koju kui külla – mõlemasse oli palju maadkodo ni küllä, kõ̭iki olľ palľo maad
mõlemapoolne katõpooli|nõ-dsõ -st7mõlõmbalt pu̬u̬lt ; huvi oli mõlemapoolnehuvvi olľ mõlõmbalt puult ; mõlemapoolne kiindumustõõnõtõõsõ hoitminõ
mõmisema märis|emä-täq -e48mämmä|tämä-täq -dä82mäm|ä(hä)mä-mäq v -ädäq -mä v -ähä88mõ̭m|a(ha)ma-maq v -adaq -ma v -aha88mõ̭mis|õma-taq -sõ87 ; mis sa mõmised, räägi selgesti!midäs sa mämähät, kõ̭nõlõq selgehe! ; mõmiseb laulujorumärises laulujorro
mõmm kahrukõ|nõ-sõ -ist8mõmmi- -t2mäühmäühä .mäühä30 ; laps võttis mõmmi kaissulatś võtť kahrukõsõ hõlma
mõnesugune .mitmõsuguma|nõ-dsõ -st5egäsuguma|nõ-dsõ -st5määnegiq.määntsegiq v .mändsegiq määnestkiq23egä.taoli|nõ-dsõ -st5 ; oli tunda mõnesuguseid muutusiolľ tundaq mitmõsugumaidsi muutuisi ; oli mõnesuguseid arvamusiolľ egäsugumaidsi arvamiisi
mõneti kukkivõrd.kuigipalľo.kuigivõrd.kuikivõrd.kuigi(q).kuigimu̬u̬du ; olukord on mõneti muutunudolõminõ om kuikivõrd tõõsõs lännüq ; jätab mõneti veidra muljenäütäs kuiki andśak vällä
mõnevõrra kukkivõrd.kuigipalľo.kuigivõrd.kuikivõrd ; palk on mõnevõrra tõusnudpalk om kuikivõrdpalľo nõsõnuq
mõni mõ̭nimõ̭nõ .mõ̭nda v mõ̭nt41paaŕpaari .paari37 ; kas tead mõnda, kes tahaks heinu müüa?kas tiiät mõ̭nt, kiä tahassiq haino müvväq? ; mõni teelõik sai uue kattemõ̭ni tiijupṕ sai vahtsõ päälüsse ; jõudsime kohale mõne tunnigamõ̭nõ tunnigaq saimiq peräle ; mõni aeg tagasimõ̭ni aig tagasi ; kuulsin temalt mõndagi huvitavatkuuli tä käest ütte-tõist huvitavat ; sellest on ju mõni viisteist aastat möödas!tuust om joq mõ̭ni viiśtõistkümme aastakka müüdä lännüq!
mõnikord mõ̭nikõrdmõ̭ntvu̬u̬ritõõnõkõrd ; tule meid mõnikord vaatama!tulõq meid mõ̭ntvuuri kaema!
mõnitama mõ̭ni|tama-taq -da82.riimamariimadaq .riima77mitmit kõrdo mõ̭nitõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86.irv́mä.irviq irvi63pini|tämä-täq -dä82 ; mis te tast mõnitate?mis ti timäst mõ̭nitat? ; mõnitab vanu inimesiirveles vanno inemiisi ; ta viidi rahvale mõnitadatä viidi rahvalõ mõ̭nitõllaq
mõnitus mõ̭nitami|nõ-sõ -st5.naŕmi|nõ-sõ -st5tigotio tiko27 ; see oli öeldud mõnitusekstuu olľ üteld naŕmisõ peräst
mõnu mõ̭n|o-o -no26hääol|o-o -lo26 ; tööst polnud mingit mõnutüül olõ-õs määnestkiq mõ̭nno ; ta oskas oma sõnadele õige mõnu andatä mõisť umilõ sõ̭nolõ õigõ mõ̭no andaq ; kass lööb mõnu pärast nurrukasś lüü häästmeelest nurru
mõrkjas .mõrksa- -t3mõroli|k-gu -kku38.mõŕkaja- -t3.mõŕkja|nõ v .mõrkja|s-dsõ -st5.mõrkja|s- -t15 ; mahl on mõrkjasmahl vähä mõrkas ; see rohi on mõrkjas, seda lehm ei söötaa hain om mõrkaja, taad lehm ei süüq
mõrtsukas (inemise).tapja- -t3mõrdsu|k-ga -kat13elo.võtja- -t3van rü̬ü̬vli- -t1 ; see mõrtsukas on ka vanglast vabaks saanudtaa inemisetapja om kah vangist vällä saanuq
mõru mõr|o-o -ro26mõr|rõv-õva -õvat4mõr|ruv-uva -uvat4 ; väga mõrumõrimõrrõv ; väga mõru v kibe asimarguń, pihkaŕ ; mõru olema v mõrult maitsemamõrkama ; mõruks muutumamõrahtuma ; kaerakilel on mõru maitse, sest jahu on vanakiisla mõrkas, selle et jahuq ommaq vanaq ; see maitseb natuke mõrulttaa niguq vähä mõrkas ; ta meel on nüüd väga mõrunoq om tä väega mõro
mõte mõt|õq-tõ -õt18mõt|õh-tõ -õht20 ; igaüks mõtles omi mõtteidegäütś märgoť ummi mõttit ; ta oli oma mõtetega mujaltä olľ ummi mõttidõgaq tast kavvõdal ; mõte sai teoksmõttõst sai tego ; kõne mõte jäi segasekskõ̭nnõ mõtõq jäi segätses ; mis mõttega ma pean tühja tööd tegema?määntse mõttõgaq ma piä tühjä tüüd tegemä? ; mõttesmõttin v mõttõn v mõtõssin ; ta on nii mõttes, et ei kuule ega näetä om nii mõtõssin, et ei kuulõq, ei näeq ; selles mõttestuun mõttõn
mõtestama mõtõt .andma ; seda saab ka teisiti mõtestadataalõ saa ka tõsõ mõttõ andaq ; mõtestatud tegevusmõttõgaq tegemine v tüü ; lahti mõtestamaseletüst andma, vallalõ v ärq seletämä
mõtisklema mõtti(h)n olõmamõtõssi(h)nolõmamõtiskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86mõttõl|õma*mõtõldaq mõttõlõ85.märḱmä.märkiq märgi63märgotõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; on, mille üle mõtiskledaom, midä märkiq
mõtlema .mõtlõmamõtõldaq .mõtlõ78.märḱmä.märkiq märgi63märgü|tämä-täq -dä82märgo|tama-taq -da82 ; järele mõtlemaperrä mõtlõma, meeliskelemä, meeliskitśmä, meelüskelemä, meelitsemä ; mõtlesime sauna küttami märge sanna küttäq ; selle asja üle tuleb mõeldataad asja piät märḱmä ; ma mõtlesin väljama märge vällä ; see on mõeldavtaa (asi) või ollaq v taad või märkiq ; seda tasub mõeldataa pääle mass märkiq ; mõtlev inimenemõtlõja inemine ; mõtleminemõtlõminõ, märḱmine
mõtlematu rum|maľ-ala -alat4.mõtlõmaldaq ; mõtlematu tegurummaľ tego ; kuidas ma võisin nii mõtlematu olla!kuis ma külh nii mõtlõmaldaq olli! ; mõtlematultrumaluisi ; tegin seda päris mõtlematulttei taad peris ulli päägaq
mõtlik .mõtli|k-gu -kku38 ; jäi mu jutu peale mõtlikuksjäi mu jutu pääle mõtõssihe
mõtlikult .mõtligult ; räägib aeglaselt ja mõtlikultkõ̭nõlõs aigopite ja mõtligult
mõttekaaslane mõttõ|veli*-ve(l)le -.veljä v -.velle43mõttõsõ̭sa|ŕ*-ra v -rõ -rd12mõttõveli|ne*-dse -st5üte(h)n.mõtlõja- -t3 ; meie mõttekaaslasedmiiqkaq sama mõttõ pääl olõjaq
mõtteviis mõttõ|viiś-viie -viit m päälek -viijile49 v -viisi -.viisi37.mõtlõmi|nõ-sõ -st5
mõõde mõõdõq*mõ̭õ̭'tmõ mõõdõnd16mõ̭õ̭tmõõdu mõ̭õ̭'tu37 ; aegruumil on neli mõõdetaigruumil om neli mõõdõnd ; elevant on suurte mõõtmetega loomeelevanť om suurt mõ̭õ̭tu elläi ; streik võtab suuremaid mõõtmeid(tüü)saisang lätt järest laembas
mõõdukalt mõõdu.perrä.parraltparahuisi.mõistusõgaq ; ilmad olid mõõdukalt soojadilmaq olliq parralt lämmäq
mõõdukas paras.parra parast22mõõdupidäjä- -t3 ; mõõdukas söömine ja joominemõistusõgaq süümine ja juuminõ ; jooksis mõõduka tempogajuusḱ mõistligult
mõõdupuu mõõdupuu- -d50mõõdusḱ-i -it13 ; ära mõõda teisi oma mõõdupuuga!ärq kaeguq tõisi hindä perrä! ; tänapäeva mõõdupuuga mõõtes on ta teosed küündimatudseo ilma mõõdu perrä ommaq tä raamaduq armõduq
mõõk mõ̭õ̭kmõõga mõ̭õ̭'ka30 ; tal on alati mõõk pea kohaltäl om kõ̭gõ mõ̭õ̭k jõhvigaq asõmõ kottal
mõõn mõ̭õ̭nmõõna mõ̭õ̭'na37alang-u -ut13 ; tõusu järel algab mõõnpäält viinõsõngu tulõ mõ̭õ̭n
mõõt mõ̭õ̭tmõõdu mõ̭õ̭'tu37(rõiva-, kängä-) mõõdimõ̭õ̭'tmõ mõõdind16 ; ained tuleb taignasse lisada mõõdu järgiasjo tulõ tahta sisse pandaq mõõdu perrä ; suu on südame mõõtsuu om süäme mõ̭õ̭t ; rätsep hakkas mõõtu võtmarätťsepp nakaś mõõdind võtma ; alamõõdulised vähid lastakse vette tagasialt mõõdu väḣäq lastasõq vette tagasi ; vihma tuli parajal mõõdulvihma tulľ paras jago ; sa võiksid targematest mõõtu võttasa võissit targõmbidõ perrä kaiaq
mõõtma mõ̭õ̭tmamõ̭õ̭'taq mõõda61(rõiva, kängä jaos) mõõdind .võtma(mõtsamatõrjaali) .toľma.tolliq tolli63 ; mõõtminemõ̭õ̭tminõ, mõõduvõtminõ ; talu maad mõõdeti lõpuks väljatalo maaq mõõdõdiq lõpus vällä ; mõõda sammudega, kui pikk see peenar on!viskaq samm pääle, ku pikḱ taa pinnäŕ saa! ; mõistust pole kõigile ühepalju mõõdetudmutsu olõ-iq kõ̭igilõ üttemuudu jaet ; ma olen seda teed lapsena küllalt mõõtnudma olõ latsõn taad tiid küländ astnuq
mäda mä|dä-ä -tä25.määnü|q- -t1 ; kõrv hakkas mäda jooksmakõrvast naaś mätä tulõma ; see soo on mädataa suu om mädä ; mäda tomatmäänüq tomať ; mäda asi, kohtmäätüs ; mädavõitumädälik ; mädad aknaraamidhämätänüq v määnüq aknõraamiq ; siin on miski mädatan om midägiq paigast ärq
mägine mägi|ne-dse -st7.mäi|ne-dse -st7 ; mägisel maal on raske põldu haridamäidse maa pääl om rassõ põldu tetäq ; Haanja kõrgustik on Eesti kõige mägisem alaHaani korgõmaa om Eestin kõ̭gõ mäitsemb
mälestus mälehtüs-e -t9mälehtämi|ne-se -st5 ; sportlase mälestusedspordimehe mäletämiseq ; ma hoian neid asju mälestuseks allesma hoia naid asjo mälehtüses alalõ
mälu meelenpidämi|ne-se -st5mälehtämi|ne-se -st5mäl|o-o -lo26mäleh(t)üs-e -t9 ; mälu järgimeeliskaudu ; mälu on kehvaks jäänudmeelenpidämisegaq om halvastõ
mäluma .tśalḱma.tśalkiq tśalgi63.tsälḱmä.tsälkiq tsälgi63 ; toit tuleb hästi läbi mäludasöögi piät häste katśki tśalḱma
märatsema maru|tama-taq -da82märä|tsemä-tsäq v -däq -dse90.lahkma.lahkuq lahu64.mauramamauradaq .maura77 ; märatseb mõnda aega, siis läheb hoog ülelahk ja larmas mõ̭nõ ao, sõ̭s lätt huug üle
märg likõ- -t14hämmhämme v hämmä .hämme v .hämmä35 ; märjaks saamahämmäh(t)ümä, hämmümä ; märjaks tegemahämmämä ; tegin jalad märjakshämssi jalaq ärq ; jalad said märjaksnaľ tsolľ tulľ üle tsuvvaveere ; sain märjaksnaľjärv́ kaldu kaala ; märg nagu särglikõ nigu rääbüs ; kastsin end vees märjakshämssi hindä vii seen likõs ; märjavõitulikõnõ, nesse ; rohi on märjavõituhain om nesse
märgatav tähele .pandaq.selgehe v .häste silmägaq nätäq ; märgatav edasimineksilmägaq nätäq edenemine ; väljas on märgatavalt valgemaks läinudnätäq, et välän om valgõmbas lännüq
märguanne märgüs-(s)e -t11märgo.andmi|nõ-sõ -st5märḱmärgi .märki37 ; kas sa kohtuniku märguannet nägid?kas sa kohtunigu märki näit?
märgukiri märgo|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43
märguma likõs .saama v minemähämmäh(t)ü|mä-däq -84.hämmü|mä-däq -80 ; veelindude suled ei märguviitsirkõ sulõq saa-iq likõs ; silmad märgusid pisaraistsilmäq lätsiq likõs
märgusõna tunnissõ̭n|a-a -na28salasõ̭n|a-a -na28märgosõ̭n|a-a -na28 ; tunnimees nõudis tulijalt märgusõnatunnimiiś nõuď tulõja käest tunnissõ̭nna
märjalt likõltlikõst pääst ; korjas pesu märjalt kokkukoŕaś mõsu likõst pääst kokko ; lapsed tulid märjalt tuppalatsõq tulliq leonult tarrõ
märk (märgi) märḱmärgi .märki37tähüs-(s)e -t11tähťtähe .tähte34 ; sissesõitu keelavliiklusmärktiimärḱ, miä lupa-iq sisse sõitaq ; sõdurid lasid märkisoldaniq lasiq täppi ; külmavärinad on algava haiguse märgikskülmäjõ̭dinaq ommaq tõvõ päälenakkamisõ märgiq
märk: (märgu) andis märkutähenď, anď tähe;märguanne
märkama nä|gemä-täq -e60hama|tsõma†-tsaq v -daq -dsõ90kava|tsõma†-tsaq v -daq -dsõ90tähele .pandmatunnista|ma-q -83(vilksamiisi) rõbahta|ma-q -83rõp|pama-adaq -pa30 ; ise sõi, kuid mulle pakkuda ei märganudesiq sei, a näe-es mullõ pakkuq ; ma ei märganudki, kui ta ära läksma kavatsõgiq es, ku tä ärq lätś ; ma ei märganudki, et täna on pühapäevma hamadsõgi-is, et täämbä om pühäpäiv ; märkasin bussiaknast äkki, et keegi sõidab jalgrattaga teelrõbahti bussi aknast, et ütś sõit jalgrattagaq tii pääl ; kas sa märkad selles sallis viga?kas sa tunnistat seon sallin vika?
märkamatu hillä.keiste.tassa.hillätähele.pandmaldaqnägemäldäq ; püüab märkamatuks jäädapruuv́ tähelepandmaldaq ollaq
märkamatult .tassa.kõistõ.hillä-.tassa ; ta oli märkamatult lahkunudtä olľ hilläkeiste ärq lännüq ; märkamatult oli õhtu saabunudhillä-tassa olľ õdak kätte tulnuq
märkima 1. (ärq) .märḱmä.märkiq märgi63tähüstä|mä-q -83.näütämänäüdädäq .näütä v .näüdä77tunnista|ma-q -83 ; krunt on välja mõõdetud ja piirikividega märgitudkrunť om vällä mõõdõt ja piirikivvegaq ärq märgit ; vaid puud märgivad siin kunagise talu asetõ̭nnõ puuq näütäseq inneskidse talo asõnd ; see luulekogu märgib pöördepunkti luuletaja loomingustaa luulõkogo tähüstäs käänätüst luulõtaja loomingun2. .nimmamanimmadaq .nimma77nimi|tämä-täq -dä82tunnista|ma-q -83 ; ta ei jätnud märkimata, et ma hommikul hilinesintä jätä es nimmamaldaq, et ma hummogu ildas jäi ; nagu ettekandes märgitiniguq ettekandmisõn joba nimmati3. kiro|tama-taq -da82üles tähendämä ; üles märkimaüles märḱmä, üles kirotama, (üles) tähendämä, kirja pandma, üles pandma ; märgi üles, muidu unustad ära!kirodaq üles, muidoq unõhtat ärq! ; nimed märgiti ülesnimeq kirotõdiq üles v pantiq kirja
märkimisväärne .nimmamist väärt.kõ̭nnõ-väärtmainitsõmisväärt ; midagi märkimisväärset eile ei toimunudmidägiq tähtsät eeläq es johuq ; märkimisväärne osasuuŕ jago ; märkimisväärne saavutussuuŕ asi
märksa palľohulganätäqtundaqkaiaq ; seda kuuldes paranes tuju märksatuud kuuldõn lätś tujo õkva hulga parõmbas ; tervis on nüüd märksa paremtervüs om noq tundaq parõmb ; märksa halvemütśjago halvõmb
märkus .märküs-e -t10märgüs-(s)e -t11 ; õpilane sai hilinemise pärast märkuseopilanõ sai ildasjäämise peräst märküse ; tegi paar asjalikku märkusttekḱ paaŕ aśalikku märgüst
mässama 1. .mässämämässädäq .mässä77seto kiil' pundu|tama-taq -da82 ; talupojad hakkasid mõisnike vastu mässamatalopojaq naksiq mõisnikkõ vasta mässämä v pundutama ; tunded mässavad hingestundõq mässäseq hingen2. jaamõrda|ma-q -83.jandamajannadaq .janda77.müllämämüllädäq .müllä77 ; lapsed, mis te seal muudkui aga mässate?latsõq, mis ti sääl muguq jaamõrdat õ̭nnõ? ; poiss mässas pool tundi tahvli juures, kuid lahendas ülesande siiski ärapoisś jannaś puuľ tunni tahvli man, a tekḱ lõpus ülesandõ sõ̭skiq ärq ; mässas aias terve päevamülläś aian terve päävä
mässima .mähḱmä.mähkiq mähi13.polḿma.polmiq polmi63segä(hä)mäsekäq v .siädäq sekä v segähä88vi|dämä-täq -ä59 ; mässis sõrme sidemega kinnimähke ńapo mähüssegaq kinniq ; mässisin kinni küll, kuid korralikult ei saanud seotudpolmõ kinniq külh, a kõrdapiten saa es köüdetüs ; mässisin end kõvemini mantlissekääni palidu hindäle kõvõmbalõ ümbre ; ära lase end mässida kahtlastesse ettevõtmistesse!lasku-iq hinnäst vitäq kahtlaisi ettevõtmiisi mano!
määr hulkhulga .hulka31ja|go-o -ko27mõ̭õ̭tmõõdu mõ̭õ̭'tu37 ; mõningal määralumajago, kuvõrd, kuikipalľo ; ma ei ole asjast vähimalgi määral huvitatudma olõ-iq aśast sukugiq huvitõt v taa asi tõ̭mba-aiq minno sukugiq ; uued autoritasu määradvahtsõq autoritaso piiriq v numbriq ; talle määrati karistuse kõrgeim määrtälle määräti kõ̭gõ suurõmb nuhklus ; talle määrati karistuse kõrgeim määrnaľ tä sai tävve ravvagaq v sai kõ̭gõ raha iist
määrama .määrämämäärädäq .määrä30.paika .pandma ; arst määrab diagnoositohtrõ määräs tõvõ ärq ; kogub ja määrab taimikorjas kasvõ ja määräs näid ärq ; ei sure keegi enneaegselt, igalühel on aeg määratudkoolõ-iq kiäkiq inne aigo, egälütel om aig määrät ; ta määrati töörühma juhikstä panti tüürühmä juhis ; maja saab müüa seaduses määratud korrasmajja saa müvväq nii, kuis säädüs ette näge ; tähtede järgi saab aega ja ilmakaari määratatähti perrä saat aigo ja kaari paika pandaq ; need sõnad polnud määratud sinulenaaq sõ̭naq olõ-õs sullõ mõtõlduq ; suurelt osalt määrab kliima taimede ja loomade levilasuurõst luust pand ilm paika kasvõ ja eläjide eloalaq ; testamendis on määratud iga pärija pärandiosatõstamenť pand paika, määne jago om egäl perijäl saiaq ; olid määratud Pärsiasse minemaolliq nimitedüq Pärsiamaalõ minnäq
määramatu (ärq).arvamaldaq ; määramatus eas daamärqarvamaldaq vannusõn daaḿ
määratlema .paika .pandmaärq seletämä ; täpselt määratletud tööülesandedkimmähe paika pant tüü
määratu 1. .lõpmadaqilm.kistumaldaqperä|dü-dü -tüt1ilma|du-du -tut1maru|du-du -tut1meele|dü-dü -tüt1ulli|du-du -tut1 ; määratu suur koolimajaperädü suuŕ koolimaja2. määrä|t-dü -tüt1 ; surmale määratuid ei päästa enam miskikiä om surmalõ ärq määrät, päse-iq inämb kohegiq
määrav .tähtsä- -t3ololi|nõ-dsõ -st5.päämä|ne-dse -st5otsustaja- -t3 ; töökoha saamisel osutus määravaks ta keeleoskustüükotussõ saamisõ otsusť ärq timä keeletundminõ
määrduma .mustnõmamustõdaq .mustnõ75mustas .saama v minemätigonõma.teodaq v tigo(nõ)daq tigonõ89 ; määrdunud riidedmustõnuq rõivaq ; hele ülikond määrdub kiirestihelle ülikund saa pia mustas ; üleni määrdunud inimenenõgikikas ; määrdunudkriimo, must, sitanõ ; määrdunud näoga lapsmurśa
määre määŕmääri .määri37 ; saapa-, vankrimääresaapa-, rattamääŕ ; köha vastu on hea hanerasvast määreköhä vasta om hää hanirasvamääŕ ; leivamääreleevämääŕ
määrima 1. .määŕmä.määriq määri63.võidma.võidaq võia 61 min 1. k võiji ; määris võid leivalepanď võidu leevä pääle ; määris haiget selgavõidsõ haigõt sälgä ; määris vankriratastpanď rattatsõõrilõ määri2. .määŕmä.määriq määri63.musta|tama-taq -da82.prüüskämäprüüsädäq .prüüskä77mäkerdä|mä-q -83nüüsterdä|mä-q -83(rõivit) präkä|tämä-täq -dä82präägä|tämä-täq -dä82sita|tama-taq -da82pläkerdä|mä-q -83(söögigaq) roka|tama-taq -da82(hinnäst) murśa|tama-taq -da82mursõnda|ma-q -83 ; ei tahtnud oma nime määridataha es umma nimme määriq ; ära määrimaärq määŕmä, ärq mustatama, ärq pokandama, ärq poogatama, ärq tsungõndama, ärq tälbätämä ; poiss on uue särgi ära määrinudpoiskõnõ om vahtsõ hammõ ärq präägätänüq ; riided olid ära määritudrõivaq olliq ärq pläkerdedüq ; uus kleit juba ära määritudvahtsõnõ kleiť jo ärq rokatõt ; kus sa oma riided nii ära oled määrinud?kon sa umaq rõivaq nii ärq nüüsterdänüq olõt? ; oi, poiss, riided määritud!võih, poiskõnõ, rõivaq hukan!
möbleerima: üürile anda möbleeritud tubavällä üüriq müübligaq tarõ
möga por|i-i -ri26por|a-a -ra26hausśhausi .haussi37hapanu|q- -t1 ; ära aja möga!ajagu-iq haussi!
mögisema mulga|tama-taq -da82polďa|tama-taq -da82porga|tama-taq -da82 ; mis sa mögised!midäs saq mulgatat! ; tahab iga käsu peale vastu mögisedataht egä käsü pääle vasta õiõndaq v plõksiq
möirgama .(m)äürämä(m)äürädäq .(m)äürä77.möürämämöürädäq .möürä77.mõuramamõuradaq .mõura77 ; mis sa möirgad, ole vait!midäs sa mäürät, olõq vaiki! ; lõvi möirgaslõvi mõuraś
möllama .müllämämüllädäq .müllä77.möllämämöllädäq .möllä77maru|tama-taq -da82 ; metssead olid öösel kartulipõllul möllanudmõtsatsiaq olliq üüse kardohkanurmõn müllänüq ; pulmas möllati mitu päevasaajon marutõdi mitu päivä ; lapsed möllasid heintellatsõq müllässiq haino pääl ; tuisk möllas öö läbituisk mülläś v maruť terve üü
mörin mär|rin-inä -inät4mõr|rin-ina -inat4 ; vastuseks oli tige mörin, mille sõnadest aru ei saanudvastussõs kuuldu tihkõt märinät ja sõ̭nnost saa-as midägiq arvo
mööda mü̬ü̬däpite(h)npite.perrä ; mööda minemamüüdä minemä ; küll halb tuju läheb möödakülh halv tujo lätt üle v müüdä ; aega mööda saatmaaigo edesi ajama ; üle oja pääseb mööda kitsast purretojast päses üle ahtakõist purrõt piten ; rändab mööda ilmahulḱ ilma piten ; tuleb teed möödatulõ tiid piten ; teeb oma tahtmist möödatege hindä tahtmist pite ; minu mäletamist mööda toimus see veebruarismuq mälehtämise perrä olľ tuu radokuun ; tulistas märgist möödalasḱ märgist müüdä ; sai mööda lõugusai lõuga piten
möödaminnes käügipäältmuusiä(h)n ; mainis uudist möödaminnesnimmaś uudist niguq muusiän ; möödaminnes ajasime ka muid asjukäügipäält aimiq ka muid asjo
möödapääsmatu (mü̬ü̬dä)päsemäldäq
möödas läbimü̬ü̬dä v üle lännüq ; suvi on möödassuvi om läbi ; kiire on möödaskipõ om üle lännüq
mööduma mü̬ü̬dä v üle minemä ; rong möödus mitmetest taludestronǵ sõiť müüdä mitmist tallõst ; mööduv nähtusmüüdäminejä asi ; äike mööduspikne lätś üle ; möödujamüüdäminejä
möögima mü̬ü̬ǵmämü̬ü̬giq möögi63 ; lehmad läksid läbi vilja ja möögisidlehmäq lätsiq läbi viljü ja möögeq v müvviq
mööndus .perrä.andmi|nõ-sõ -st5hinnaalandus-õ -t9 ; kumbki osapool pidi mööndusi tegemamõlõmbaq poolõq pidiq perrä andma ; selles asjas ta mööndusi ei teinudtuun aśan tä perrä es annaq
möönma tunnista|ma-q -83takast v .perrä .kitmä ; peab möönma, et tal oli õiguspiät tunnistama, et täl olľ õigus ; mööna, et tal on õiguslupaq täl arvadaq, et täl om õigus ; möönev kõneviis v jussiivkiiľ tunnistaja kõ̭nnõviiś
müdin mü|tin-dinä -dinät4mü|kin-ginä -ginät4tüm|min-inä -inät4 ; karu tuli müdinagakahr tulľ nigu mükin
müdisema müdis|emä-täq -e87mügis|emä-täq -e87tümis|emä-täq -e87 ; lapsed jooksevad, nii et müdiseblatsõq juuskvaq niguq tümmin
mühkam .müütni|k-gu -kku38.müütlä|ne-(d)se -st5mühkä|tś-dsi -tsit13mühüs-(s)e -t11mühä|k-gu -kut13müräsḱ-i -it13 ; see vana mühkam – teed talle töö ära, aga ta isegi ei täna sindtaa vana müütläne – tiit tälle tüü ärq, a tä tennägi eiq sinno
mülgas mülgeq.mülke mülget18mülgähtüs-e -t9.muatus-õ -t9hapatus-õ -t9loosatus-õ -t9luudsah(t)us-õ -t9.luutsḱna- -t3.luusna- -t3sopa|k-gu -kut13lannõq.landõ lannõt19(päält kinniq kasunuq) pergeq.perke perget18 ; soos võib kergesti mülkasse vajudasuu pääl võit kergehe mülgähtüste vaodaq ; vanast tiigist on järele jäänud haisev mülgasvanast lumbist om perrä jäänüq õ̭nnõ haisaja mülgähtüs v lannõq
mürakas kolasḱ-i -it13mürä|k-gu -kut13jõra|k-gu -kut13jõri|k-gu -kut13jura|k-gu -kut13 ; sellise müraka mehega ma kaklema ei lähesääntse mürägu mehegaq ma taplõma ei lääq ; neli lapsemürakatneli latsõjõrakut ; kivimürakaskivijurak
mürama .mürrämämürrädäq .mürrä77.märrämämärrädäq .märrä30.märhämämärhädäq .märhä77mär|ähämä-räq v -ädäq -rä v -ähä88.murdõlõmamurrõldaq .murdõlõ85.tuuti lü̬ü̬mä.virmamavirmadaq .virma77rüüdeldä|mä-q -83.trumpamatrumbadaq .trumpa77 ; mürati kohutavaltvõeti ku hoitkuq ; poisikesed müravad tagatoastśuraq mürräseq takantarõn
müttama 1. .mütmämüttäq mütä61 ; mütati soot läbi, et kalad võrku läheksmüteti suuť läbi, et kalaq võrku lännüq2. ka(m)manda|ma-q -83tohkõnda|ma-q -83müdistä|mä-q -83 ; lapsed müttasid terve päeva õueslatsõq kammandiq terve päävä välän ; naine müttas aiasnaanõ kammanď aian ; traktor müttab põllultraktoŕ mauras nurmõn
müürima .müürmä.müüriq müüri63.sisse v kinniq ehitämä ; rahvajutu järgi müüriti Põlva kiriku seina sisse põlvitav neitsirahvajutu perrä ehitedi Põlva kerigu saina sisse põlvi pääl näütsi
