laabuma .laabu|ma-daq -80.jouduma.joududaq jovvu79.kõrda v edesi minemä.säädü|mä-däq -80 ; mäng ei tahtnud laabudamäng es lääq häste v es klapiq ; tema käes laabub kõiktimä käen lätt kõ̭iḱ häste edesi v täl aśaq laabusõq v täl õkvalt laabus ; töö hakkas juba laabumatüü nakaś jo mõ̭õ̭duma ; laabuvlaabsa, joudsa, säädsä
laad (laadi) mu̬u̬dmoodu mu̬u̬du37masťmasti .masti37müntmündä .müntä35müntmündü .müntü37 ; ühte laadi rõivadütte müntä rõivaq ; seda laadisäänest muudu ; elulaadelämise muud ; mis laadi mees ta on?määnest laida miiś tä om?
laasima .laaśma.laasiq laasi63.ossõ lü̬ü̬mä v .laskma ; laasi sa kirvega need väiksemad puud ära, ma laasin saega selle suurelüüq sa kirvõgaq noil vähämbil puiõl ossaq ärq, ma lasõ saegaq seol suurõl
ladestuma .korju|ma-daq -80kogonõmaku̬u̬daq v kogo(nõ)daq kogonõ89 ; järve põhja ladestunud settedjärve põhja korjunuq muakõrd ; rasvkude ladestub naha allarasvaq korjusõq naha alaq
ladiini: ladiini keelladiini kiiľ
ladin la|pin-bina -binat4 ; vesi jookseb ladinalvesi juusk labinahe v labinal
laduma (.riita v .kihti v ütśtõõsõ pääle) .pandma v .säädmäku|dama-taq -a59 ; lao need puud riita!panõq neoq puuq riita! ; müüri ladumakivve saina pandma v müürü kudama ; korstnat ladumakorsnat kudama ; lao välja, mida sa selle asja kohta tead!kõ̭nõlõq vällä, midä sa seo aśa kotsilõ tiiät! ; ladusin kõik südame pealt väljaplahvõ kõ̭iḱ süäme päält vällä
ladusalt .laabsahe.laapsahe.laabsalõ.laapsalõladusaheladusalõvu̬u̬lsahevu̬u̬lsalõ.loohvkahe ; töö läheb ladusalttüü lätt laabsahe ; tal tulevad sõnad nii ladusalttäl tulõvaq sõ̭naq nii loohvkahe
laekuma .sisse v pääle tulõmaperäle .joudma ; kas raha on laekunud?kas raha om tulnuq? ; täna laekus seitse avaldusttäämbä tulľ v tuudi v anti säidse avaldust ; raamatumüügist laekunud summa on päris suurraamatidõ müümisest om peris suuŕ raha sisse tulnuq
lage lakõ- -t14 ; lageda taeva alllakõ taiva all ; meid tehti lagedaksmeid tetti lakõs ; lagedallakõ pääl ; lagedalelakõ pääle ; tuli lagedale uue seletusegatulľ vällä vahtsõ seletüsega
lahe apaŕabara abarat4av|vaŕ-ara -arat4lopõ- -t14lahhe- -t14.hõlpsa- -t3.lihtsä- -t3.kerge- -t3.moośka- -t3.lahkõ- -t3mosna- -t2(hrl villa, lina kotsilõ) .lauh(k)õ- -t3 ; matkasaabas olgu piisavalt lahematkasaabas olkõq küländ apaŕ v lahhe ; teil on siin metsade keskel päris lahe olemineteil om siin mõtso sisen peris apaŕ v lahhe olõminõ ; küll temal on lahe elukülq timäl om hõlpsa elo ; ta on väga lahe meestä om väega moośka miiś ; pikk lahe vill v linapikḱ lauhõ vill v lina ; lahe pidukinä pido ; see tuba on umbne, tee aken lahti, siis läheb lahedamaks!seo tarõ om umbõnõ, tiiq akõń vallalõ, sõ̭s saa lauhkõmb!
lahendama (ärq) .klaaŕma.klaariq klaari63.kõrda ajama.klaťmaklattiq klati63lahenda|ma-q -83 ; ma pean selle arusaamatuse siin ära lahendamama piät seo pahandusõ siin ärq klaaŕma ; õpilased lahendavad ülesandeidlatsõq tegeväq ülesandit ; talle meeldib ristsõnu lahendadatälle miildüs risťsõ̭nno tetäq ; ülesandeid lahendamaülesandit ärq tegemä ; probleemi lahendamaküsümüst kõrda ajama
lahendus .välläpäsemi|ne-se -st5tullõḿtulõmi tulõmit4 ; olukorrale leiti lahendusolokõrrast löüti välläpäsemine ; ülesande lahendusrehkendüse tullõḿ ; lahenduskäikrehkendüskäüḱ ; me peame mingi lahenduse leidmaasi tulõ ärq klaariq
lahenema .säädü|mä-däq -80.kõrda .saama v minemä.klaaru|ma-daq -80 ; asjad lahenesidaśaq lätsiq kõrda
lahjuma kõhnas v kehväs .jäämä.laih(t)u|ma-daq -80.luih(t)u|ma-daq -80 ; näljased loomad lahjuvadnälädseq eläjäq laihtusõq
lahkama .lahkamalahadaq .lahka77.lahksamalahastaq .lahksa76 ; kas sa lasid koerale lahkamise ka teha?kas sa lasiq pini üles ka lahastaq?
lahkarvamus .tõistõ.arvami|nõ-sõ -st5tõisildõ.arvami|nõ-sõ -st5 ; raamat tekitas lahkarvamusiraamat sünnüť vastakäüvit arvamiisi
lahke .lahkõ- -t3.lõhkõ- -t3lõ̭õ̭hkõ- -t3hää- -d50armuli|nõ-dsõ -st5 ; ta on ikka liiga lahketä om õ̭ks ulli lõ̭õ̭hkõ ; lahkeltlahkõhe, lahkõlõ, lõhkõhe, lõhkõlõ, armustõ†
lahkheli tül|ü-ü -lü37pahandus-õ -t9 ; neil on peres tõsised lahkhelidnäil ommaq perren kõvaq ütlemiseq v õkva tülüq
lahknema .lahku minemä.lahku|ma-daq -80.argnõmaarõdaq .argnõ75aro|nõma-(nõ)daq -nõ89kattõ .lihti v jakko minemä ; tee lahknebtii argnõs v tiil tulõ lahkuminõ ; meie arvamused lahknevadmiiq arvamisõq lääväq lahku
lahku .lakja.lahkueräl(d)eeräkullõ.harpu ; lahkukirjutuslakja kirotaminõ ; nad läksid lahkunääq lätsiq lakja v lahku ; metsa jõudes läks vanaema meist lahkumõtsa joudõn lätś vanaimä meist harpu
lahkuma ärq minemä ; õpetaja lahkus klassistoppaja lätś klassist ärq ; meil tuleb teineteisest lahkudameil tulõ tõnõtõõsõ mant ärq minnäq
laht lahťlahe lahtõ34kolkkolga .kolka31mere|ki̬i̬ľ-keele -ki̬i̬lt40 ; Soome lahtSoomõ lahť ; järve lahtjärve kolk
lahter .lahtri- -t1.latri- -t1vaih v vaheq.vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19
lahti vallalõ.vallalakḱa.lakjalajalõ ; jättis ukse lahtijätť ussõ valla(lõ) ; lahti pääsemavallalõ päsemä ; ära tee ust nii lahti, väljas on külm!ajagu-iq ust nii peräniq, välän om külm! ; lahti paiskumavallalõ kargama v lindama, prähväh(t)ümä ; uks paiskus lahtiusś prähvähtü vallalõ ; lahti rabelemavallalõ rabõlõma, vallalõ rüḿmä, vallalõ rümmämä ; rabelesin enda tema käest lahtirümme hindä timä käest vallalõ ; lahti tegemavalla(lõ) tegemä ; lahti ütlemavallalõ ütlemä, (ärq) salgama
lahtine vallali|nõ-dsõ -st5 ; lahtine aken, uks, kivivallalinõ akõń, usś, kivi ; see asi jääb praegu lahtisekstaa asi jääs parhillaq vallalidsõs ; lahtine luumurdvallalinõ luumurd
lahtuma .hengü|mä-däq -80.hingü|mä-däq -80.saistu|ma-daq -80ärq .hingämä ; see viin on lahtunudtaa viin om ärq hingünüq ; viha lahtusviha lätś üle
lahus IIeräl(d)elahu(h)n ; nad elavad juba ammu lahusnä eläseq joba ammuq erälde
lahustama sula|tama-taq -da82 ; suhkrut, soola vees lahustamatsukrut, suula vii seen sulatama ; bensiin lahustab rasvapensiń sulatas rasva
lahusti sulataja- -t3lahutaja- -t3 ; happed on tugevad lahustidhappaq omma kimmäq sulatajaq
lahustuma sul|ama-laq -a19.lakja minemä ; suhkur lahustub veestsukru sulas vii seen (ärq) ; lahustuv kohvsaoldaq kohv́
lahutama lahu|tama-taq -da82.maaha .arvamaeräle minemä ; Euroopat ja Aafrikat lahutab VahemeriEuruupa ja Afriga vaihõl om Vaihõmeri ; nad lahutasid oma abielunääq lasiq uma abielo ärq lahutaq ; käigu vahetamise ajal peab siduri ära lahutamakäügi vaihtamisõ aigo piät haarussõ vallalõ pästmä ; lahuta viiest kolm!arvaq viiest kolm maaha!
lahutus .lakjamine|ḱ-gi -kit13.lahkumine|ḱ-gi -kit13 ; naine andis lahutuse sissenaanõ anď lahkuminegi sisse
lai la|ǵa-ja -ḱa29la|gja-ja -kja29 ; lai tänav, jõgi, kraav, voodilaǵa huulits, jõgi, kraav́, säng ; laia silmaringiga inimeneabara meelegaq, palľo nännüq inemine ; läks laiale teelelätś laja tii pääle v hukka ; laiavõitulajalik, laǵalik ; laiemlaemb ; laiemaltlaembalt ; katsuge asju laiemalt näha!kaegõq no laembalt!
laiali lakḱa.lakjalajalõlagovallaqlaja(h)n ; laiali minemalakja minemä ; pidu on läbi, rahvas on laiali läinudpido om läbi, rahvas om ärq lakja lännüq ; asjad on laialiaśaq ommaq lajan
laialt suurõltsuurõstõlajalt ; võttis laialt ettevõtť suurõlt ette
laiarööpmeline laja rü̬ü̬pägaq v rü̬ü̬pegaq
laid 1. laidlaiu .laidu36saarõkõ|nõ-sõ -ist8(liivanõ) leedeqli̬i̬te leedet18 ; jõgi on siia laiu üles kuhjanudjõgi om siiäq liite ussõ visanuq2. (rõival) laidlaia .laida32
laiduväärne .laitaqhalvhalva .halva30laidu(s)sõ väärt ; laiduväärne käituminelaitaq v halv üllenpidämine
laiendama .laenda|ma-q -83.laembas tegemä ; teed laiendatakse kümne meetri võrratii tetäs kümme metrit laembas ; nad on oma müügipinda laiendanudnääq ommaq umma puuti suurõmbas ehitänüq ; murru laiendaminematõm murru laendaminõ ; laiendatud ja laiendamata lihtlausekiiľ laendõt ja laendamaldaq lihtlausõq
laim (laimu) laimlaimu .laimu37sor|i-i -ri26por|i-i -ri26.teotus-õ -t9ti|go-o -ko27 ; see on alatu laimseo om häbemäldäq võlsś jutt ; ära aja minu peale laimu!ajagu-iq muq pääle sorri v laimu!
laip kool(n)uqku̬u̬l(n)u kool(n)ut1ku̬u̬lnu|q- -t1kool(n)u|(q)- -t2 ; laip viidi lahkamiselekoolnuq viidi lahksamistõ ; tee on siililaipu täistii om koolnuid siile täüs
laisalt laisastõ.laiskavedelähevedelälevedelüisi.kangõhe ; koer ajas end laisalt püstipini ai hinnäst laisastõ pistü
laisklema .laisklõmalaisõldaq .laisklõ85.laiskõlõmalaisõldaq .laiskõlõ85.lehmämälehmädäq .lehmä77lehmä|tämä-täq -dä82.luiskõlõmaluisõldaq .luiskõlõ85.rõipõlõmarõibõldaq .rõipõlõ86kõ̭õ̭mõlõmakõõmõldaq kõ̭õ̭'mõlõ85lõ̭tarit v lõ̭taskit lü̬ü̬mä.riugõlõmariugõldaq .riugõlõ85.riuhkõlõmariuhõldaq .riuhkõlõ85 ; minagi laisklen siin, ei viitsi üles tõustamaq ka siin luiskõlõ, ei viisiq üles tullaq
laiskvorst unitsi|ga-a -ka29videlüs-e -t9veteľ|vorsť-vorsti -.vorsti37vidäsḱ-i -it13vinüsḱ-i -it13kõhma- -t2kõõlanď-i -it13sa|do-o -to27lehmo- -t2hülbäh(t)üs-e -t9 ; kuidas sa selline laiskvorst saad olla?kuis sa sääne videlüs saat ollaq? ; oled paras laiskvorst, vaata, milline su õu on!olõt hää lehmo, kaeq, määne sul moro om!
laitma .laitma.laitaq laida61.maaha tegemä ; laitku nad pealegilas näil laitaq pääle ; laitis mu plaani mahatekḱ mu plaani maaha
laitmatu kõrra(h)n.vialdaqolõ-i midä üldäq ; laitmatu välimusega noormeespääle kaiaq ütegiq vialdaq nuuŕmiiś ; kodu oli laitmatult korraskodo olľ väega häste v ilosahe v otsaniq kõrran ; käitus laitmatultpidi hinnäst väega häste üllen ; süda töötab teil laitmatultsüä tüütäs teil väega häste v om täütsä kõrran
laitus laidus-(s)õ -t11 ; laitusi ma ei kardalaidussit ma ei pelgäq
laiuma lajan olõma ; ümber maja laiuvad põlludümbre maja ommaq lajaq põlluq ; laiuvad viljaväljadlajalidsõq vilänurmõq
laiune lakḱulaiuq.lakju.laiulakḱu|nõ-dsõ -st5.lakju|nõ-dsõ -st5laiu|nõ-dsõ -st5laǵahu|nõ-dsõ -st5 ; aken oli kahe ja poole meetri laiuneakõń olľ katõ ja poolõ miitre lakḱu v katś ja puuľ miitret laǵa
laius .lakjus-õ -t9lakḱus-õ -t9.laius-õ -t9laǵahus-õ -t9lagjahus-õ -t9laiutus-õ -t9.laitus-õ -t9 ; laiusest ei või maha võtta, võtame pigem pikkusestlaiutusõst ei võiq mahaq võttaq, võtamiq innembi pikkusõst
laiutama laiu|tama-taq -da82.laotõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86.lao|tama-taq -da81 ; istuge koomale, ärge laiutage!istkõq kokkopoolõ, laotõlõgu-iq tan! ; mees laiutas käsimiiś laoť kässi ; lõugu laiutamalõugõ laotama ; peab joominguid ning laiutab rahadegapidä joomingit ja pillõlõs rahhogaq
laiuti .laita.lautalakḱuisilaǵahuisilaiuta ; pikuti laiem kui laiutipiuta laemb ku lauta
lajatama viro|tama-taq -da82lü̬ü̬mälüvväq lü̬ü̬54 min 1. ja 3. k .lei(e).andma(.)andaq anna66 ; lajatas käega vastu laudaviroť v lei käegaq vasta lauda ; maja taga lajatas paukmaja takan kõmahť ütś pauk
lake lakah(t)us-õ -t9lir|i-i -ri26vilasḱ-i -it13lörtślördsi .lörtsi37 ; õllelakeollõlörtś
lambatall tsil|e-e le24tallõkõ|nõ-sõ -ist8ut|ť-i -ti37vu̬u̬nvoona vu̬u̬na37hoonakõ|nõ-sõ -ist8voonakõ|nõ-sõ -ist8 ; lambal on kolm tallelambal om kolm tsille ; lambatalle kutsumatsiletämä
lang IIsadami|nõ-sõ -st5sa|tam-dama -damat4 ; temperatuuri järsk tõus ja langõhulämmä äkiline nõsõminõ ja sadaminõ ; järsu languga teeäkilidse sadamisõgaq tii ; suure languga jõgisuurõ sadamisõgaq v sadamagaq jõgi
lang I Ilanglangu .langu37 ; sööge langud, jooge langudsöögeq languq, joogõq languq
langema sa|dama-taq -ta 69 min 1. ja 3. k sattõ.vaoma.vaodaq v vaioq v vajjoq vao68 ; uks langes pauguga kinniusś lätś v sattõ paugugaq kinniq ; kaste langeb mahakastõq tulõ maaha ; langes teiselt kohalt kümnendakssattõ tõõsõ kotusõ päält kümnendäs ; veetase kaevus on langenudvesi om kaon alla sadanuq ; elatustase langebelojärǵ lätt kehvembäs ; langes põlvili ema haualevaio imä matusõ pääle põlvildõ ; linn langes vaenlase kättevainlanõ sai liina hindä kätte ; pettuse, kallaletungi ohvriks langemapettäq saama, pessäq saama
langemine sadami|nõ-sõ -st5 ; vaba langeminevaba sadaminõ ; vererõhk on langenudvererõhk om sadanuq
langenu tappunu|q- -t1.surmasaanu|q- -t1 ; oli palju langenuidolľ palľo surmasaanuid
langetama .maaha v .alla .laskma.maaha .võtmara|goma-koq -o59 ; lipp tuleb õhtul langetadalipp tulõ õdagu alla laskõq ; need puud langetatakseneoq puuq võetasõq maaha v raotasõq maaha
laokil laja(h)n.laokallaq.laokillaqhajovallaqhajovillaq ; asjad on toas laokilaśaq ommaq tarrõ piten lajan ; siin on kõik nii laokil, et paha vaadatatan om kõ̭iḱ nii laokillaq, et halv pääle kaiaq
laokile .lakja.laoki(l)lõhajova(l)lõhajovi(l)lõ ; jättis oma riided laokilejätť umaq rõivaq laokillõ
laostama .vaesõs v .palľas tegemä v sü̬ü̬mä.häö|tämä-täq -dä81 ; sõda laostas riigi majandusesõda häöť riigi majandusõ ; sa oled meid laostanudsa olõt meid vaesõs tennüq
laostuma .vaesõs .jäämä.häö|mä-däq - 68 min 1. ja 3. k .hävvü ; laostunud tervishäönüq tervüs ; moraalselt laostunud inimesedhukkalännüq v hukan inemiseq
laps m latślatsõ last39 ; lastega perelatsinõ v latsigaq pereq ; lapsehoolduspuhkuslatsõpuhkus ; lapse sündiminem sündjädseq, sündjädsiq ; seal peres sündis laps, ei tea, kas oli poeg või tütarsääl perren olliq sündjädsiq, tiiä eiq, kas olľ poig vai tütäŕ
laristama lajalt elämälarista|ma-q -83.raiskamaraisadaq .raiska77sooru|tama-taq -da82.praaľma.praaliq praali63läbi lü̬ü̬mä(rahha) .pilma.pilluq pillu64 ; laristas kõik raha kõrtsis mahalei kõ̭iḱ raha kõrdsin läbi ; ta väga laristabtä pill väega rahha
lastekodu .latsiko|do-do -to26kasvandi|k-gu -kku38kasvandu- -t1 ; laps viidi lastekodusselatś viidi kasvandikku ; see laps oli kuni kaheteiskümnenda eluaastani lastekodusseo latś olľ nikaguq katõtõistkümne aastatsõniq kasvandun
latraja lõka- -t2lõka|tś-dsi -tsit13ladra- -t2ha(i)ska- -t2haska|tś-dsi -tsit13haskõrus-õ -t9lärbä- -t2parba- -t2lapõrus-õ -t9larba|tś-dsi -tsit13larga- -t2suuha|go-o -ko27porganď-i -it4taśka- -t2löperüs-e -t9läpä- -t2lõusťlõusti .lõusti37 ; mis sa, vana latraja, lobised!miä sa, vana taśka, taśkatat!
latrama lõka|tama-taq -da82ha(i)ska|tama-taq -da82haskõrda|ma-q -83.hassamahassadaq .hassa77hassa|tama-taq -da82hassõrda|ma-q -83jahvõrda|ma-q -83ladra|tama-taq -da82larba|tama-taq -da82larga|tama-taq -da82lapõrda|ma-q -83parba|tama-taq -da82.latramaladradaq .latra77 ; nad latrasid siin peaaegu hommikuninä lõkadiq tan pia hummoguniq
latter .la(h)tri- -t1(seime)vaheq(-).vaihõ v (-).vahjõ (-)vahet v (-)vaiht19 ; iga hobune oma latrisegä hopõń uman lahtrin ; aja hobune oma latrisseajaq hopõń umma vaihõlõ
latv ladõvladva latva45latv-ladva -latva45 ; kased olid latvupidi kokku pulmaväravaks seotudkõoq olliq ladvoldõ kokko pulmavärtes köüdedüq
laug lak|k-a -ka30nahknaha .nahka33(silmä)laud(-)lavva (-).lauda30 ; lapsel on uni laugellatsõl om uni silmän ; silmalaudsilmälakaq, silmälavvaq ; langetas laudlasḱ silmäq maaha
lauge .laugõ- -t3.liuhka- -t3lausi|k-gu -kut13lausklausa .lauska32 ; see on lauge mägi, siit on hea alla minnaseo om lausk mägi, siist om hüä alla minnäq ; laugeltlaugõhe, laugõlõ
lauglema .laugõlõmalavvõldaq .laugõlõ86 ; kotkas laugleb kõrgel taevaskodas laugõlõs korgõn taivan
lauk IIlauḱlaugi .lauki37 ; lauk on valge lauguga must lindlauḱ om valgõ laugigaq must tsirk
lauk I Ilauklauga v laugu .lauka v .lauku37 ; sibul kuulub laukude hulkasipuľ om ütś lauk ; küüslauktsisnak, kipluḱ, .kuruslauk, .piruslauk ; murulaukpiuss ; porrulaukpurulauk
lauluhimuline laululi|nõ-dsõ -st5 ; meil on lauluhimulised lapsedmeil ommaq laululidsõq latsõq ; ta on täna väga lauluhimulinetä om täämbä väega laululinõ
lausa kogonikogonistõkogona.õkva.õkvalt.täütsäperisvaluväli ; ütles lausa näkku, mis ta temast arvabüteľ õkvalt näkko, midä tä timäst arvas ; ei või tõtt rääkida, aga lausa valetada ka ei tahatohe-iq õigust kõ̭nõldaq, a peris võlssiq ka taha-iq ; ta on ju lausa lolltä om jo peris ulľ ; mehed olid õhtuks lausa väsinudmeheq olliq õdagus valu väsünüq
lausuma 1. .ütlemäüteldäq v (.)üldäq .ütle78.lausma.lausuq lausu64 ; ei lausunud sõnagiütle-es v lausu-us sõ̭nnagiq ; selle peale ei oska sõnagi lausudatuu pääle mõista-iq midägiq üldäq2. sõ̭n|oma-noq -o57sõ̭no|tama-taq -da82
laut lautlauda .lauta30 ; laudalakklaudapääline ; sealauttsiapaht ; häid lambaid mahub palju ühte lautakitsahe lauta mahus palľo hüvvi lambit
lauter paadikotus-(s)õ -t11.valgma†- -t3 ; iga talu all jõe ääres oli lauteregä talo all jõ̭õ̭ veeren olľ valgma
lavastama .vällä .säädmä ; näidendi on lavastanud Taago Tubinnäütemängo om vällä säädnüq Tubina Taago ; lavastatud kohtuprotsessvälläsäet kohtumõistminõ ; ta lavastas mu süüdlasekstä tekḱ mu süüdläses
lavats lava|tś-dsi -tsit13krava|ť-di -tit13.laokõ|nõ-sõ -ist8pala|ť-di -tit13 ; lapsed ja neiud heitsid lavatsilelatsõq ja tütriguq lamssiq kravadi pääle magama ; vana rehetoa nurgas oli ikka lavatsvanan rehetarõn olľ nulgan õ̭ks kravať
leebe tasali|k-gu -kku38mahhe- -t14.pehmege|ne-se -ist8(.)pehmeke|ne-se -ist8pehmeq.pehme pehmet18 v pehmend16(talvõilma kotsilõ) lep|eq-pe -et18leppe|ne-dse -st5 ; ta on leebe inimenetä om tasalik inemine ; leebe naeratus, ilme, hääletoonmahhe naarahtus, sõbralik nägo, tasalik helü ; täna on hea leebe ilmtäämbä om hää pehmegene v lepeq ilm
leebelt tasatsõhetasatsõlõ.pehmehe.pehmele
leebuma tasahu|ma-daq -84tagasi .laskumali̬i̬ndü|mä-däq -80(ilma v tuulõ kotsilõ) leppü|mä-däq -80 ; esialgu oli vihane, pärast leebusedimält olľ vihanõ, perän tasahu v liindü ärq
leebus .pehmüs-e -t9(talvõilma kotsilõ) leppüs-e -t9 ; kohtuotsuse leebuskohtuotsussõ pehmüs ; ta on karm ja halastamatu, leebust ei maksa temalt oodatatä om kuri ja halõstamaldaq, massa-iq uutaq, et tä ärq tasahus
leede leedeqli̬i̬te leedet18 ; leete peal on hea supeldaliite pääl om hää tsukõldaq
leegitsema pal|ama-laq -a69.kirgelemäkireldäq .kirgele85.kirglemäkireldäq .kirgle85.lõhnamalõhnadaq .lõhna77 ; lõke leegitsebtuli palas ; õhtupäike pani aknad leegitsemaõdagunõ päiv panď aknõq kirgelemä ; maja leegitseb tulesmaja lõhnas tulõn ; sügisvärvides leegitsev metssügüsene mõts veretäs ; maailm leegitses sõjatulesilm palli sõ̭atulõn
leek tul|i-õ -d 41 sissek .tullõ(tulõ)kirǵ(-)kire (-).kirge34tulõ|ki̬i̬ľ-keele -ki̬i̬lt40 ; küünlaleekkündletuli ; maja oli üleni leekidesmaja olľ tulõn ; leegid lõid kõrgele ülestulõkeeleq leiq korgõlõ üles ; vanasti öeldi, et sädemeist saab leekvanastõ ülti, et kibõnist saa kirǵ
leemendama = leemetama leeme|tämä-täq -dä82 ; kelder on nii niiske, et seinad leemetavadkeldri om nii likõ, et sainaq leemetäseq ; pärast rasket tööd leemendas kogu keharassõ tüü pääle kõ̭iḱ iho leemeť
leer .li̬i̬ŕleeri li̬i̬ri37oppu|s-(sõ) -(s)t10pää|ku̬u̬ľ-kooli -ku̬u̬li37 ; kui palju sel aastal leeriminejaid on?ku palľo seo aasta liiriminejit om?
leer I .laagri- -t1ja|go-o -ko27li̬i̬ŕleeri li̬i̬ri37 ; ta oli türgi leeri viidudtä olľ türkläisi laagrihe viid ; vaidlejad jagunesid kahte leerivaidlõjaq lätsiq kattõ jakko
leesikas kasvot leehi|k-gä v -gu -kät v -kut13tsia|mari-maŕa -.marja43tsiapalohk-a -at13
leetene li̬i̬te|ne-dse -st5li̬i̬ti|ne-dse -st5leedeqli̬i̬te leedet18 ; sealt ei tasu teed teha, seal on maa leetenesäält ei massaq tiid aiaq, sääl om leedeqliiv
leetrid m läädsäq.läätsi .läätsi39 ; lapsel on leetridlatsõl ommaq läädsäq
leetseljak leedeqli̬i̬te leedet18 ; parv jäi leetseljakule kinniparv́ jäi liite pääle kinniq
leevendama ker(g)endä|mä-q -83pehmü|tämä-täq -dä82kerembäs v .kergembäs tegemävaibõnda|ma-q -83 ; karistust leevendatitrahvi kergendedi ; miski ei suutnud ta leina leevendadaütśkiq asi es jõvvaq tä süämehallu vaibõndaq ; halba tuju leevendamatujjo parõmbas tegemä ; valu leevendamahallu vaibõndama
lehis I I(lehtigaq murt v raot oss v puu) lehes-(s)e -t11
lehitsema .lehti .käändmäsõrmi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90 ; lehitseb raamatutkäänd raamadulehti ; ma olen seda raamatut lehitsenudma olõ taad raamatut üle üte lehe kaenuq
lehkama .haisamahaisadaq .haisa77.haikamahaigadaq .haika77 ; kala on lehkama läinudkala om haisama lännüq
lehm lehmlehmä .lehmä35 ; meil on kaheaastane lehm, tuli esimest korda lüpsmameil om hõhvanõ lehm, edimädsel piimäl ; talle jäi vana lehmakont ja põrsaketälle jäi vana lehmäkorv́ ja põrsakõnõ
leht 1. lehťlehe .lehte34 ; puud on juba lehespuuq ommaq joba lehen ; kaselehedkõoleheq ; pööra lehte ja loe edasi!käänäq lehte ja loeq edesi!2. (ao)lehť(-)lehe (-).lehte34 ; lehelugeja(ao)lehelugõja
lehter leikleigu .leiku37.leika- -t3leigas.leika leigast22.löhtre- -t3val|lim-ima v -imõ -imat v -imõt4 ; vala õli lehtriga pudelisse!leikagaq valaq õli pudõlihe!
leib leibleevä .leibä34latsik päp|p-ä -pä35 ; emme, anna piima ja leiba!nännä, annaq pippi ja päppä! ; magushapu leibimatõt leib ; kelle leiba sööd, selle laulu lauladkink leibä süüt, tuu poolõ haugut ; leiba luusse laskmaleibä luuhtõ laskma
leibkond üte(h)n leevä(h)npereq.perre peret18m kodapooli|dsõq-tsidõ -tsit7maja|pereq-.perre -peret18 ; kas te olete üks leibkond?kas ti olõt üten leevän? ; leibkondade lõikesperrit piten
leid IIlöüt (asi).löüdü .löütüt1lövve|t (asi)-dü -tüt1.löüdmi|ne-se -st5.leüdmi|ne-se -st5 ; see on sul hea leidseo om sul hää löüdmine ; arheoloogilised leiudvälläkaibmisõl lövvedüq aśaq ; leidlapslövvet latś
leid I I(hobõsõriisto osa) lindsiq.lintse .lintse37
leidlik nõvvu.löüdjä- -t3nõvvu.leüdjä- -t3 ; ta on väga leidlik inimenetä om väega nõvvulöüdjä (inemine) v tä om märgomiiś
leidlikkus .märksüs-e -t9 ; ta ei hiilga leidlikkusegatä olõ-iq väega märksä ; leidlikkusest tal puudu ei tulemärksüst täl jagus
leige .löüge- -t3.leüge- -t3.oigõ- -t3.oigu- -t1 ; ahi on leige, leivad ei küpse hästi äraahi om oigõ, leeväq küdsä-iq häste ärq ; vesi tagapajas oli leigevesi tagapaan olľ oigõ ; leige suhtumisegaoigõ olõmisõgaq ; leigevõitulöügekene, oigõkõnõ, löügelik, leügelik, oiglanõ, oigõlik
leiguma oigah(t)u|ma-daq -84.oigu|ma-daq -80oigõnõmaojõdaq v oigõ(nõ)daq oigõnõ89löügäh(t)ü|mä-däq -84.löügü|mä-däq -80 ; soe vesi on leigunudlämmi vesi om ärq oigahunuq
lein leinleinä .leinä35leinleino .leino37 ; kogu külas on leintervel küläl om lein ; ta on leinas, sellepärast kannab musta rättitä om leinon, selle kand musta rätti
leitsak läpe- -t2läpätüs-e -t9lõunõq.lõunõ lõunõt18.helkämi|ne-se -st5 ; soojast toast lõi vastu kasvuhoone leitsaklämmäst tarõst lei kasvomaja läpätüs vasta ; küll on leitsak, paistab, et äike on tulemasküll helkäs, paistus, et pikne om tulõman
leitseauk otspa|ja-ja -jja v -ia28tossu|mulk-mulgu -.mulku37
leiukoht (lövvü)kotus-(s)õ -t11su̬u̬ńsoonõ su̬u̬nt40 ; uued nafta leiukohadvahtsõq nahvta lövvükotussõq ; seal on kruusa leiukohtsäält juusk ruusasuuń läbi ; Irboska lähedal on kipsi leiukohtIrboska man om hipuski kotus
leivakõrvane leeväkõrva|nõ-dsõ -st7leeväkõrvali|nõ-(d)sõ -st5mano(q).võtmi|nõ-sõ -st52 ; talus jätkus leiba ja leivakõrvasttalon jakku leibä ja leeväkõrvalist ; võtab leivakõrvaseks silkuvõtt leevä mano silku
lekkima .sisse .laskmaläbi ju̬u̬skmaläbi .andmaläbi v .vällä .tsilkma ; kauss lekibkausś juusk ; paat lekibloodsik lask vii sisse v vett läbi ; info lekibteedüs tsilgus läbi
lemmik meelüs-lemmi|k-gu -kut13 ; lemmikraamat, -film, -õpetaja, -hobune, -värvmeelüsraamat, -filḿ, -oppaja, -hopõń, -värḿ ; ta on tüdrukute lemmiktä om tütrigide lemmik ; karvane kutsikas oli kõigi laste lemmikkarvanõ kutsik olľ kõigi latsi lemmik v miildü kõigilõ latsilõ väega
lend 1. lindlinnu .lindu36.lindami|nõ-sõ -st5 ; lind tõuseb lendutsirk lätt lindu ; sädemete lendkibõnidõ lindõlõminõ ; koer haaras leivatüki lennultpini haarď leevätükü õhust2. m lõpõta|jaq-jidõ -jit3 ; me olime oma kooli 37. lendmiiq olli uma kooli 37. lõpõtajaq
leping leping-u -ut13lepünǵ-i -it13kaupkauba .kaupa30kokko.lepmi|ne-se -st5kokko|lepeq-leppe -lepet18.kontrah|ť-i -ti36 ; rahvusvahelised lepingudriikevaihõlidsõq kokkolepmiseq ; kirjutas lepingule allakiroť kontrahilõ alla ; lepingut sõlmimakokko lepmä, kokkolepet tegemä ; lepingu tingimusedkokkolepmise punktiq ; lepingust taganemakokkoleppest valla ütlemä v kokkolepet pagõma ; leping tühistatikokkolepmine tetti v kuulutõdi tühäs ; sõlmisid piirilepinguteiq piirikokkoleppe ; töölepingtüüleping v tüükontrahť ; rendilepingrendileping v rendikontrahť
lesepõli = lesepõlv läsä|aig-ao -.aigo36 ; naine ei pidanud pikka lesepõlve, abiellus varsti uuestinaanõ es piäq pikkä läsäaigo, lätś pia vahtsõst mehele
levi lev|i-i -vi26.küündümi|ne-se -st5 ; ma ei saa helistada, mul pole siin levima saa-iq kõlistaq, mul olõ-iq tan levvi ; mu telefonil pole seal levimu telefon ei küünüq v ei võtaq sinnäq ; levimuusikalevimuusiga
levima .lakja v edesi minemälevi|nemä-(ne)däq -ne89lagonõma.laodaq v lago(nõ)daq lagonõ89 ; uudis levis kiiresti külast küllasõ̭nnoḿ lätś ruttu küläst küllä edesi v külli piten lakja ; gripp levib inimeselt inimeselegripp lätt inemise käest inemisele edesi ; see keelejoon on laialt levinudseo keelejuuń om lajalt levinüq v seod keelejuunt om lajalt löüdäq ; jutt levis küllajutt lagosi küllä pite lakja ; haigus hakkas levimatõbi naaś lakja lagonõma
levitama edesi v .lakja .kandma v .andmalehvi|tämä-täq -dä82 ; mis sa levitad siin kuulujutte?mis sa lehvität tan küläjuttõ?
liberaliseerima vabas .andma v .laskmalopõs tegemä
libisema ju̬u̬skmaju̬u̬skõq v joostaq joosõ65v nilvõskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86nilvõstu|ma-daq -84nilbahta|ma-q -83.nilbu|ma-daq -80äkki nilbahu|tma-taq -da62rimah(t)u|ma-daq -84 ; korralikult määritud suusad libisevad hästikõrdapiten määridüq suusaq juuskvaq häste ; regi libisebregi juusk ; auto kipub jäisel teel libisemaauto tüküs ijädse tii pääl nilvõskõlõma ; märg seep libises peost mahalikõ siiṕ nilbahť käest maaha
libistama 1. .laskma.laskõq v .laskaq lasõ65 ; libistas end kuhja otsast mahalasḱ hinnäst kuḣa otsast nühä maaha ; laps libistab end sülest mahalatś nühkätäs hindä üsäst maaha ; libistasin silmadega üle ajalehelasi silmigaq üle aolehe2. v libistä|mä-q -83 ; libistab põldulibistäs nurmõ
lible liblõq.liplõ liblõt18li|põń-bõna -bõnat4li|põŕ-bõri -bõrit4 ; nahk tuli libledena mahanahk tulľ liplõ kaupa mahaq ; rohuliblehainalehekene ; verelibledverelibõnaq
liblikas libli|k-ga v -gu -kat v -kut13(.)lipkas.lipka .lipkat15tsibilä|ne-se -st5 ; liblikad lendavadlipkaq lindasõq ; liblikaid on siin igasuguseid: valgeid, kollaseid ja kirjusidtsibiläisi om siin egäsugumaidsi: valgit, vahatsit ja kirivit
liduma la|dima-tiq -di57la|duma-tuq -du57.litsma.litsuq litsu64 ; poiss ehmus ja lidus mäest ülespoiskõnõ hiitü ja ladõ mäest üles ; jänesed lidusid mööda nurmejäneseq litsiq nurmõ piten
ligane tati|nõ-dsõ -st7.mua|nõ-dsõ -st7.nüä|ne-dse -st7sita|nõ-dsõ -st7 ; kevadel on teed ligasedkeväjä ommaq tiiq muadsõq ; vihma on sadanud, tee oli väga liganevihma olľ sadanuq, tii olľ väega tatinõ ; vesi on ämbris nii kaua seisnud, et nõu on ligaseks muutunudvesi om pangin nii kavva saisnuq, et annoḿ om nüätses lännüq ; ligased tööriidedsitadsõq tüürõivaq
ligi 1. .lähkü(h)n.lähke(h)n.lähkese(h)nlähükese(h)n.lähko(h)nligi ; hoidis last enda ligihoitsõ last hindä ligi2. .lähkühe.lähkülelähü.keistelähikseleligimano(q) ; ta ei lasknud mind ligitä lasõ-s minno mano v lainillõ ; hoia minu ligi!olõq muq lähkün!3. pia ; ootasime ligi pool tundi bussioodimiq pia puuľ tunni bussi
ligidal .lähkü(h)n.lähkese(h)nlähükese(h)n.lähko(h)nligiman ; küla ligidalkülä lähkün ; siinsamas ligidaltan lähkün v tansaman man
ligikaudu piapia.aigo.umbõsnii ; ligikaudu pooled on uue seaduse vastupia poolõq ommaq vahtsõ säädüse vasta ; ligikaudu ühepikkused mehedumbõs ütepikku(dsõq) meheq
lihavõttepüha m munnõ|pühiq-pühhi -pühhi24muna|pühiq-pühhi -pühhi24
lihtinimene .lihtsä v harilik inemine
lihtne m .lihtsä- -t3.kerge- -t3 ; lihtne kleit, riietuslihtsä kleiť, m lihtsäq rõivaq ; lihtne ülesannekerge ülesannõ ; see on lihtne asi ära tehataa om kerge asi ärq tetäq
lihtsalt .lihtsähena(l)ľalt.kergehe.õkva ; lihtsamaltlihtsämbähe, lihtsämbäle ; nii lihtsalt see asi küll ei lähenii lihtsähe v kergehe ta asi joht lää-iq ; sa lihtsalt ütle talle!sa õ̭nnõ ütleq tälle! ; lihtsalt imeõkva imeh
lihtsameelne .lihtsä meelegaq(.kergehe).uskja- -t3.lihtsäke|ne v .lihtsäge|ne-se -ist8.lihtsämeeli|ne-dse -st5ulľulli .ulli37ullikõ|nõ-sõ -ist8 ; ära ole nii lihtsameelne!olku-iq nii ulľ v sääne ullikõnõ!
lihtsus .lihtsüs-e -t9.kergüs-e -t9 ; lihtsuse mõtteslihtsüse peräst v et kergemb olõssiq
lihtsustama .lihtsämbäs v .kergembäs tegemä ; asjaajamist püütakse lihtsustadaaśaajamist proomitas lihtsämbäs tetäq
lihtsõdur .lihtsä v harilik .soldań ; ma olin sõjas lihtsõdurma olli sõ̭an lihtsä soldań
lihttööline mustatü̬ü̬li|ne-se -st5mustatü̬ü̬|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39.lihtsä tü̬ü̬lineharilik tü̬ü̬line ; kui sa koolis ei õpi, jääd eluks ajaks lihttööliseksku sa koolin ei opiq, sis jäätkiq elos aos mustatüülises
lihv (s)ilestüs-e -t9hoonitsus-õ -t9.lihv́mi|ne-se -st5 ; vääriskivide lihvkallide kivve klantśminõ v silestämine v läükmälüümine ; annab kõnele viimast lihviand kõ̭nnõlõ viil viimäst
lihvima üle .käümäsilestä|mä-q -83ilestä|mä-q -83hooni|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90.lihv́mä.lihviq lihvi63 ; põrand tuleb ära lihvidapõrmand tulõ ärq silestäq ; käsikirja peaks veel lihvimakäsikirä pidänüq viil üle käümä ; liivapaberiga lihvimaliivapaprõgaq üle käümä ; lihvitud kommetega meeslihvit miiś
liialdama mano(q) .pandmaülearvo .pruuḱma ; ta liialdab kõvasti, nii hull see asi nüüd ka ei oletä pand kõvva mano, nii hull seo asi noq ka olõ-iq ; liialdab maiustustegasüü ülearvo palľo makõt ; liialdab alkoholigajuu väega v ülearvo (palľo) ; liialdabei piäq piiri, ei tunnõq mõ̭õ̭tu
liiale liialõüle piiri ; liiale minemaliialõ minemä
liiast: sellise ilmaga on kasukas liiastsändse ilmagaq saa kaskat palľo
liiati = liiatigi päälegiq (vi̬i̬l)ammu(q)kiq(vi̬i̬l)esiqeräle (vi̬i̬l)saaniq ; ma ei tee nalja, liiatigi veel nii tõsise asjagama tii-iq nalľa, päälegiq viil nii tõsidsõ aśagaq ; raske on kodust lahkuda, liiati veel oma kätega rajatustrassõ om kotost ärq minnäq, ammuqkiq viil ummi kässigaq tettüst ; ära hakka vaidlema, liiati kui sa asja ei tunne!naaku-iq vaidlõma, päälegiq ku sa asja ei tunnõq!
liibuma (langa kotsilõ kangan) lü̬ü̬bü|mä-däq -80ligi .hoitma.ümbre .hoitmakli̬i̬ṕmäkli̬i̬piq kleebi63 ; laps kartis ning liibus ema ligilatś peläś ja hoiť imä mano v ligi ; higine särk liibub keha külgehigine hamõq kliiṕ iho külge ; liibuvad teksadümbrehoitjaq teksäq v iho ligi teksäq
liider .juhťja- -t3nõ̭nasḱ-i -it13vidäjä- -t3 ; oli pikka aega liider, aga enne lõppu väsisolľ hulga aigo vidäjä, a inne lõppu vässü ärq ; tõusis liidrikslätś juhťma
liiderdama .ael|õma-daq -õ85.litsi lü̬ü̬mä.porťma.portiq pordi63(mehe kotsilõ) kuldi|tama-taq -da82.jairamajairadaq .jaira77 ; läks jälle liiderdamalätś jälkiq kulditama ; kodus ei püsi, muudkui liiderdab küla pealkoton ei püsüq, muguq aelõs küllä piten
liig liigliia .liiga32 ; peab mu nõuandeid liiakspidä mu nõvvuandmist palľos ; liiga tegemaliiga tegemä, kiusama, ülekohot tegemä, hätä tegemä ; ära tee pisematele liiga!kiusaku-iq vähämbit! ; nüüd on mulle küll liiga tehtudmullõ om no külh ülekohot tett ; teeb endale tööga liigatapp hinnäst tüügaq ärq
liiga palľoülearvo.iiba ; liiga suurpalľo v ülearvo suuŕ ; liiga hea ei ole ka heapalľo hüä olõ-iq ka hüä
liigendus jagonõmi|nõ-sõ -st5jupõs jagaminõjupõndus-õ -t9 ; eesti keele murdeline liigenduseesti keele murdis jagonõminõ ; teksti liigendus on heajutt om häste jupõs jaet
liiges jak|k-u -ku37ńoogus-(s)õ -t11 ; kui ikka kogu päeva küürutad, siis võtab liigesed haigeks küllku iks kõ̭iḱ päiv ärq kungutat, sõ̭s võtt ńoogusõq haigõs külq ; jalaliigesed õhtuti valutavadjalajakuq õdagist halutasõq ; liigesevalujakuhalu, ńoogusõhalu ; küünarliigeskünnäŕpääjakk
liigutama liigu|tama-taq -da82mitmit kõrdo liigutõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86kõrras liigahta|ma-q -83liigahu|tma-taq -da62(aigopiten, laisastõ) kangu|tama-taq -da82 ; peab ikka ennast liigutama, kui tahad tervena püsidapiät iks liigutõlõma, ku terveq tahat ollaq ; ta sõnad liigutasid mu südanttä jutt lätś mullõ süämehe ; oli liigutav lugulugu lätś süämehe
liik (liigi) sorťsordi .sorti37liiḱliigi .liiki37 ; looma-, taimeliikeläjä-, kasvoliiḱ ; puuliikpuu, puuliiḱ ; kolme liikikolmõmoodulidsõq ; liigirikaskirriv, mitmõsugumanõ ; mänd on meie metsade kõige levinum puuliikpetäi om mi mõtso kõ̭gõ harilikumb puu ; pargis kasvab 30 liiki puidpargin kasus 30 liiki puid
liikuma .liikma.liikuq liigu73mitmit kõrdo liiguskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; hakkame kodu poole liikumanakkamiq kodo poolõ minemä ; liigub poe v linna vahetliiguskõlõs poodi v liina vaiht ; turul liigub igasugust kaupaturun om õgasugust kaupa saiaq
liikumatu .liikmaldaqpaiga(h)n.saisja- -t3paiga(h)npaigal ; liikuvad ja liikumatud masinaosadliikvaq ja liikmaldaq v juuskjaq ja saisjaq massinajupiq ; liikumatu nägutuim nägo
liikvel .jalgo pääljaloljalal.liikvallaq ; karu on juba liikvelkahr om joba jalol ; on hommikust peale liikvelom hummogust pääle liikvallaq v jalgo pääl
liikvele .liikma.lakja ; jutud läksid liikvelejutuq lätsiq lakja
liin liińliini .liini37 ; pataljon saadeti liinilepataljoń saadõti liini pääle ; bussid lähevad liinilebussiq lääväq liini pääle ; ema-, isaliinimä-, esäliiń ; mitmes liinis tegutsemamitund asja ajama ; liini ajamakülge lüümä
liitlane liido|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39.liitla|nõ-sõ -st5 ; USA ja tema liitlasedUSA ja timä liidomeheq v liitlasõq
liitma kokko .pandmakokko v mano(q) .arvamamatõm jak|kama-adaq -ka77 ; kaks väikest valda liidetikatś väikeist valda panti kokko ; liida need arvud kokku!arvaq neoq numbriq kokko!
liituma kokko minemämano(q) tulõma ; kas ma tohin teiega liituda?kas ma või tiiq mano tullaq? ; riikide liitumineriike kokkomineḱ ; kaks valda tahavad liitudakatś valda tahtvaq kokko minnäq
lillakas I Ili(n)nohk-a -at13li(n)nu|k-ga -kat13tsirgu|mari-maŕa -.marja43luu|mari-maŕa -.marja43kivi|mari-maŕa -.marja43 ; kuusiku all kasvas mustikaid ja lillakaidkuusistigu all kasvi musťkit ja linohkit
linapeo pe|go-o -ko27peopeo pejjo v peio sissek .pejjo v .peio m umak ja osak pejje v peie26pi|go-o -ko27piopio piio v pijjo sissek .pijjo v .piio m umak ja osak piiõ v pijjõ26
linask li(n)nasḱ-i -it13linnaskal|a v .linnakal|a-a -la28linas.linna linast22
linastuma: Taani filme linastub meil harvaTaani filme näüdätäs meil harva;
lind tsirktsirgu .tsirku37 ; luik on väga võimas lindluik om väega väkev tsirk
lindistama pääle v üles .võtma ; kogu seda juttu ei tasu lindistadakõ̭kkõ taad juttu massa-iq pääle v üles võttaq
lindprii marupin|i-i -ni26ärqtouga|t-du -tut1.säädüse alt välä(h)n ; ta kuulutati lindpriikstä kuulutõdi marupinis ; ta oli lindpriitedä peeti marupinis
linnulennul ruttulinnatõ(h)n.virkakipõstmü̬ü̬däminne(h)n ; suvevaheaeg möödus linnulennul v linnatõn müüdäsuvõvaihõaig lätś ruttu ; omandab ajalugu linnulennulsaa aoluu kipõstõ selges ; vaatas ajalehed linnulennul läbikai aoleheq müüdäminnen läbi
linnulennult .korgõst kaiõn.korgõst kaiaqjoonõlt.õkvasilmält ; linnulennult on kogu ümbruskond hästi nähakorgõst kaiõn om kõ̭iḱ ümbrekund häste nätäq ; järgmisse külla on linnulennult kolm kilomeetritjärǵmäste küllä saa joonõlt kolm kilomiitret
linnupete tsirgujüv|ä-ä -vä24käopet|eq-te -et18tsirgupet|eq-te -et18 ; hommikul ei tohi kodunt välja minna, kui pole linnupetet võtnud, muidu lind petab ärahummogu tohe-iq kotost vällä minnäq, ku olõ-iq tsirgupetet võtnuq, muido tsirk pett ärq
linnupoeg tsirgu|poig-puja v -poja -.poiga m päälek -pujõlõ v -.poelõ32
lipitsema meelü|tämä-täq -dä82liibi|tsemä-tsäq v -däq -dse90libri|tsemä-tsäq v -däq -dse90makõ|tama-taq -da82 ; koer lipitseb, teeb ennast heakspini libritses, tege hindä hääs
lipitsev meelütäjä- -t3liibitsejä- -t3lipõ- -t14 ; lipitsev koer keerleb ümber jalgadelipõ v libasḱ pini tiiras jalgo ümbre
lipp (lipi) lip|ṕ-i -pi37 ; lippidest aedlipeline v lipene aid ; aiapostide külge lüüakse latid, lattide külge lipidtulpõ külge lüvväseq rooviq, ruuvõ külge lipiq
lipp (lipu) lip|p-u -pu37 ; lippu heiskamalippu üles tõ̭mbama ; lippu langetamalippu maaha laskma
lippama lippamalipadaq lippa77la|dima-tiq -di57.kapjamakabjadaq .kapja77.(t)silpama(t)silbadaq .(t)silpa77 ; tüdruk lippas kojutütrik lipaś kodo ; laps võib paljajalu ka lipatalatś või pallidõ jalgogaq ka kabjadaq
lisa mano(q)pannus-(s)õ -t11jak|k-u -ku37lis|a-a -sa28 ; pildid on kirja lisaspildiq ommaq kiräl man ; leib oli otsas, aga lisa polnud kusagilt saadaleib olľ otsan, a mano olõ-õs kostkiq saiaq ; kas su raamatule lisa ka tuleb?kas su raamatulõ jakku ka tulõ? ; ära võta endale lisatööd!võtku-iq hindäle liisnat tüüd! ; lisakspäält tuu, lisas ; ta käib lisaks veel laulmas katä käü päält tuu viil laulma kah
lisama mano(q) .pandmajak|kama-adaq -ka77.(h)ängämä(h)ängädäq .(h)ängä77(veidüq) hõ̭ngahta|ma-q -83hõ̭ngahu|tma-taq -da62hõ̭ngu|tama-taq -da82 ; kastmele tuleb vett lisadasoostilõ tulõ vett mano pandaq ; lisasin toidule ka natuke punast piparthõ̭ngahti söögile vähä verevät pipõrd kah ; lisaminemano(q)pandminõ
lisand mano(q)pannus-(s)õ -t11manus-(s)õ -t11 ; millist salatit te praele lisandiks soovite?määnest salatit ti praadi mano tahat?
litsuma .litsma.litsuq litsu64kõrras litsahta|ma-q -83litsahu|tma-taq -da62hindäkotsinõ .litsu|ma-daq -80 ; buss oli nii täis, et oleme päris ära litsutudbusś olľ nii täüs, et miiq olõ peris ärq litsunuq
liuväli li(vv)u|platś-platsi -.platsi37livvõlus|platś-platsi -.platsi37vissi|platś-platsi -.platsi37visśi(j)ä-i(j)ä -ijjä v -iiä sissek -.ijjä v -.iiä25tritsu|paań-paani -.paani37
loba por|i-i -ri26por|a-a -ra26hausśhausi .haussi37hasśhassi .hassi37polďatus-õ -t9lopatus-õ -t9mulgatus-õ -t9lapatus-õ -t9has|sin-ina -inat4japatus-õ -t9japõrus-õ -t9 ; ei tulnud sellest koosolekust midagi, oli ainult üks lobatulõ es taast kuunolõkist midägiq, olľ ütś japatus õ̭nnõ ; loba ajamahaussi ajama ; ma ei taha sellist loba kuulatagima taha-iq säänest polďatust kullõldagiq ; ära aja loba!ajagu-iq porri! ; lobajuttsorrõjutt
lobudik lobotka- -t3kooni|ts-dsa -tsat13.putka- -t3maja|losś-lossi -.lossi37logi|nits-nitsa -.nitsa30pugo|nits-nitsa -.nitsa30 ; siin oli mitu lobudikkutan olľ mitu lobotkat ; lobudik on juba kokku kukkumasmajalosś om kokko minekil joq
lohakile .lakja.laoki(l)lõlohaki(l)lõräpäki(l)lehajova(l)lõ.käetühe ; ära jäta oma rahakotti lohakile, mõni asjatundja paneb käpa peale!ärq jätkuq umma rahakotti nii hajovallõ, mõ̭ni aśatundja pand käpä pääle! ; ader oli lohakile jäetud, keegi seda ei parandanudadõr olľ käetühe, kiäkiq tuud es parandaq
lohe 1. .lindaja siug.lindaja madosiivolinõ siuglohe- -t2loh|i-e -he24 ; lapsed lennutasid lohetlatsõq linnudiq lohet2. hoľo|ṕ-bi -pit13loobõrus-õ -t9 ; peaga poiss, aga hirmus lohepäägaq poisś, a perädü hoľoṕ
lohinal nühä.nühkünühäkilläqnühä(h)nnühüssilläqtśohka(q)-tśohka(q) ; köis jookseb lohinal tagaköüdś juusk nühä takan ; meheke astub lohinal mööda teedmehekene astus tśohkaq-tśohkaq tiid piten ; lohinal käimatohvõldama
lohisema 1. ju̬u̬skmaju̬u̬skõq v joostaq joosõ65 ; kleidisaba lohiseb mööda maadkleidihand juusk maad piten2. .vi(n)nü|mä-däq -80 ; pikk tekst kipub lohisemapikḱ teksť tüküs vinümä
lohistama nühä(h)n v taka(h)n vidämävi|dämä-täq -ä59 ; siga oli maad mööda lohistatudtsika olľ maad piten veet ; seda kujundit saab liigutada hiirega lohistadestaad kujjo saa liigutaq, ku hiiregaq nühän viät
lohisti kõnõrus-õ -t9kõnoŕ-i -it4 ; lohistiga viidi ader põllulekõnõrusõgaq viidi adõr nurmõ
lohk lohkloho .lohko36tsop|p-a -pa31tśopṕtśopi tśoppi31haudhavva .hauda33nõtsknõdso .nõtsko36(väikene) tśom|ptśombo .tśompo37 ; lohud põskedeslohoq põski seen ; silmad on lohku vajunudsilmäq ommaq tsoppa jäänüq ; kaenlaalused lohukesedkanglialodsõq tśombokõsõq ; lohke täistśompliganõ ; metssiga teeb oma pesa sageli madalasse lohkumõtstsiga tege uma pesä sakõstõ madalahe hauda
lohklik .lohkli(ga)|nõ-dsõ -st5loho|nõ-dsõ -st7.tśompliga|nõ-dsõ -st5tsopõ|nõ-dsõ -st7.tsopliga|nõ-dsõ -st5.nõts(k)liga|nõ-dsõ -st5 ; lohklik maalohklinõ maa ; magamisase on lohklikasõ om nõtsliganõ
lohutama trü̬ü̬sťmätrü̬ü̬stiq tröösti63meelü|tämä-täq -dä82halõsta|ma-q -83 ; pojal oli hea õpetaja, kes lohutas ja julgustas teda kogu aegpojal olľ hää kuuľmeistre, kiä tedä kõ̭iḱ aig trüüste ja julgusť ; toast kostis lapse lohutamatu nutttarõst olľ kuuldaq latsõ ilmadu hallõt ikku
loid loidloiu .loidu36rammramma .ramma35.oigõ- -t3 ; lapsuke on loid, võib olla on haigelatsõkõnõ om loid, või-ollaq om tõbinõ ; loiuks muutumaloiduma ; tarbijate huvi oli loidostjidõ huvi olľ oigõ
loidus rammramma .ramma35.oigus-õ -t9 ; depressiooniga kaasneb tavaliselt loidus ja eemaletõmbuminepitsüsegaq kääväq hariligult üten oigus ja erälehoitminõ
loik lumṕlumbi .lumpi37lonťlondi .lonti37 ; peale vihma olid õue tekkinud suured loigudpäält vihma olliq ussaida tegünüq suurõq lumbiq v londiq
loitma pal|ama-laq -a69.kirgelemäkireldäq .kirgele85 ; lõke lõi loitmatuli lei palama ; taevaserval loidab ehapunataivaveeren kirgäs õdagunõ ago v taivaviiŕ veretäs
loiult .oigõhe.oigõlõlodõvallaqledevälläq
loiutama loiu|tama-taq -da82 ; see pael on ära loiutatudseo kabõl om ärq loiutõt
loivama koobõrda|ma-q -83.vinnamavinnadaq .vinna77.vinnü|mä-däq -80 ; loivas värava juurdekoobõrď värehti mano ; loivasime väsinult kojuvidimiq hindit väsünült kodo
lojaalne peri|ne-dse -st5riigi|truvv́-truvvi -.truvvi37kuninga|truvv́-truvvi -.truvvi37lo.jaal|nõ-sõ -sõt6 ; kuningale lojaalnekuningaperine
lokkima tsäbrä|tämä-täq -dä82tsäbärdä|mä-q -83tsähü|tämä-täq -dä82tśaro|tama-taq -da82tsibra|tama-taq -da82 ; naised käisid linnas juuksuri juures juukseid lokkimasnaasõq käveq liinan tsirulnigu man hiussit tsäbrätämän
loks klõpa|tś-dsi -tsit13loka|tś-dsi -tsit13lokśloksi .loksi37lutasḱ-i -it13ko|śo-śo -sśo26 ; püssi-, noalokspüssä-, väidselutasḱ ; loks (maja, regi, voodivms)lobotka ; selle autoloksiga ma sõidangitaa autokośogaq ma sõidagiq
loksuma 1. .lapsma.lapsuq lapsu64mitmit kõrdo .lapsõlõmalapsõldaq .lapsõlõ86lappõlõmalapõldaq lappõlõ86 ; kuula, kuidas vesi loksub!kullõq, kuis vesi laps! ; hang loksubvigõl lõngus ; meie elu on jälle paika loksunudmi elo om jälkiq paika lappunuq ; ära pane nii täis, maha loksub!pangu-iq nii täüs, maaha lopus!2. (üle veere) lapah(t)u|ma-daq -84lap|puma-pudaq -u79(segi) lop|puma-pudaq -u79 ; vesi loksus üle äärevesi lapahtu üle veere mahaq3. .tsolľu|ma-daq -84 ; sete oli põhjast üles loksunudsago olľ põḣast üles tsolľunuq4. (kana kotsilõ) .(k)lokśma.(k)loksiq (k)loksi63kluku|tama-taq -da82 ; loksuja kana ei ole veel pesa peale (hauduma) läinudklukutaja kana olõ-iq viil pesä pääle lännüq
loll ulľulli .ulli37tuba|k-gu -kut13tura|k-gu -kut13mo|ľo-ľo -lľo26 ; väga loll, päris lollkundsaulľ ; sa oled veel lollim kui päris lollsa olõt viil ullimb ku kundsaulľ ; kas sa oled lolliks läinud?ullis olõt lännüq vai?
loobuma vallalõ v ärq .ütlemä v .saama ; ta loobus pakutud veinisttä üteľ pakutust veinist ärq ; suitsetamisest on raske loobudasuidsutamisõst vallalõ saiaq om rassõ
loodetavasti om lu̬u̬taq, et ...arvadaq ; loodetavasti antakse seekord rahaom luutaq, et seokõrd andas rahha ; loodetavasti saame hakkama!loodamiq, et saamiq toimõ! ; loodetavasti ma ei eksilooda, et ma ei essüq
loog kuiv hainkaaŕkaari .kaari37 ; loogu niidetud rohikaari niidet hain ; läks loogu võtmalätś haino üles pandma ; vihm lõi loo märjaksvihm tekḱ kuiva haina likõs
looge vangvangu .vangu37lu̬u̬klooga lu̬u̬ka31vinkvingu .vinku37 ; kirstukaanele tehti kaunistuseks sälgud ja lookedkirstu kaasõ pääle tettiq ilostusõs tśalgaq ja vinguq ; jõe lookes nägime õngitsejaidjõ̭õ̭ vangun näimiq õ̭ngitsõjit
looma lu̬u̬maluvvaq lu̬u̬54 min 1. ja 3. k .lõi(õ)aso|tama-taq -da82alosta|ma-q -83 ; see naine on sulle nagu loodudtaa naanõ om sullõ nigu luud ; rukis loob peadrügä luu pääd
loomariik m (ilma) elä|jäq-jide -jit22eläjä|ilm-ilma -.ilma30eläjä|vald-valla -.valda33 ; taime-, looma-, ja seeneriikkasvo-, eläjä- ni seeneilm
loomastik m elä|jäq-jide -jit22 ; Eesti loomastikm Eesti eläjäq
loomasööt (eläjä)sü̬ü̬ḱ(-)söögi (-)sü̬ü̬ki37ettepa(n)nus-(s)õ -t11 ; õlikook on proteiinirikas loomasöötõlikuuḱ om eläjäsüüḱ, kon om palľo valku (seen)
loomine lu̬u̬mi|nõ-sõ -st5lu̬u̬mlooma lu̬u̬ma31.vällä.mõtlõmi|nõ-sõ -st5
looming lu̬u̬du- -t1lu̬u̬m*looma lu̬u̬ma31looming-u -ut13 ; kirjaniku loomingkiränigu luudu v luum ; viljakas loominguperioodhää loomaaig v luumaig
loominguline looma-lu̬u̬mis-lu̬u̬misõgaq köüdet ; loomingulised katsetused ja võistlusedluumisprooviq ja -võistlusõq ; loomingulised töötajadluujaq tüütäjäq ; loomingulised lahendusedluujaq v kunstilidsõq vällämärgütüseq ; lähenes loominguliseltlätś taalõ aśalõ luuja muudu manoq v lätś taa aśa mano nigu luuja
loomne eläjä-lihali|nõ-dsõ -st5 ; loomsed rasvadeläjärasvaq ; toonekure toit on loomne, mitte taimnetoonõkurõ süüḱ om lihalinõ, mitte kasvolinõ
loomulik loomuperä|ne-dse -st7loomuli|k-gu -kku38meelegaq mõistaq ; käimine on inimese kõige loomulikum liikumisviiskäümine om inemisele kõ̭gõ umatsõmb liikmisviiś ; noorte iseseisvumispüüd on igati loomulikmeelegaq mõistaq, et noorõq tahtvaq esiq hindägaq toimõ saiaq
loomulikult 1. loomuligultmuidokiqarvadaq om ; müra loomulikult häirib inimesimürrin muidokiq sekä inemiisi2. esiq.hindästloomuperi ; tal tuleb see nii loomulikult väljatäl tulõ tuu nii esiqhindäst vällä ; käitub loomulikultpidä hinnäst vabalt üllen
loomus 1. lu̬u̬mloomu lu̬u̬mu31loomus-(s)õ -t11lu̬u̬mus-õ -t9 ; eksimine on inimese loomusesessümine om inemisel veren ; selline on juba tema loomustä om sääne joba luud2. alostus-õ -t9 ; kinda loomuskinda alostus3. loomus-(s)õ -t11seto kiil' toń|a-a -ńa26 ; tuli nii rikkalik loomus, et võrgud katkesidtulľ nii hää loomus, et võrguq lätsiq katśki
loomutruu loomuli|k-gu -kku38loomuperä|ne-dse -st7loomuperäli|ne-dse -st5uma|nõ-dsõ -st5esiq.hindä mu̬u̬du ; see on tema loomutruu fototä om seo pildi pääl esiqhindä muudu
loopima .pilma.pilluq pillu64.pildma.pilduq pillu64.hiitmä.hiitäq hiidä61 ; asju laiali loopimaasjo lakja pilma ; raha tuulde loopimarahha tuuldõ hiitmä v pilma
loor leieŕ-i -it4lu̬u̬ŕloori lu̬u̬ri37 ; kõik kohad olid kaetud ämblikuvõrguga nagu loorigakõ̭iḱ kotusõq olliq härmävõrku nigu leierit täüs
loorber lu̬u̬rberi- -t1süldi|lehť-lehe -.lehte34lu̬u̬perä- -t1nal' lu̬u̬r|bärk-bärgi -.bärki37 ; jäi loorberitele puhkamanaľ jäi süldilehti pääle lesätämä ; loorberipärgnaľ süldilehekrantś
loosima lu̬u̬śmalu̬u̬siq loosi63lu̬u̬si v .liisku .võtma v .tõ̭mbama ; loositi lauluvõistluse esinemisjärjekordloositi lauluvõistlusõl ülesastmisõ järekõrd
lootma lu̬u̬tmalu̬u̬taq looda61oodussi(h)nolõma ; raamatu loodetav ilmumisaeg on augustisloodõtas, et raamat tulõ vällä põimukuun ; loodame, et näeme varstikül mi pia näemiq
lootusetu loodussõldaqlu̬u̬tusõldaq.välläpäsemäldäqpäsemäldäq ; haige seisund on lootusetutaal tõbitsõl olõ-iq inämb päsemist ; vangilaagrist põgeneda oli üsna lootusetuvangilaagrist olľ ilmvõimaldaq ärq paedaq ; lapsega on lootusetu vaieldalatsõgaq jovva-iq jaheldaq
lootusetult lu̬u̬tusõldaq.välläpäsemäldäqpäsemäldäq ; see vana maja on juba lootusetult pehastunudtaa vana maja om joba päsemäldäq hämätänüq v hämähünüq
lootusrikas tullõvaig lupa luutaqloodust v lu̬u̬tust täüslupa lu̬u̬taq ; tulevik on lootusrikastulõvastaost om palľo uutaq
lootustandev loodust v lu̬u̬tust täüsoodussit herätäv ; meie koolis on palju lootustandvaid sportlasimiiq kooli spordilatsist om (viil) palľo luutaq
loovima reiä|tämä-täq -dä82reieldä|mä-q -83 ; tuul oli vastu, ei aidanud muu kui looviminetuuľ olľ vasta, es võtaq muido ku reiätimiq
loovus lu̬u̬mis|võim-võimu -.võimu37lu̬u̬misvä|gi-e -ke25looma|võim-võimu -.võimu37loomavä|gi-e -ke25 ; laste loovust tuleb arendadalatsi loomaväke piät edendämä
loputama .(h)uhtma.(h)uhtaq (h)uha63(kergehe) .(h)uhtsama(h)uhastaq .(h)uhtsa76kõrras lopahu|tma-taq -da62 ; need riided tuleb uuesti loputadanaaq rõivaq tulõ vahtsõst üle uhtaq ; loputa käed ja tule sööma!uhtsaq käeq ärq ja tulõq süümä! ; ma loputan ise need nõud ärama lopahuda esiq naaq anomaq ärq
loputusvesi hrl m (h)uheq.(h)uhtmõ (h)uhend16uhi|vesi-vi̬i̬ -vett42.(h)uhtmis|vesi-vi̬i̬ -vett42
lott (kikkal, kanal) lõpus-(s)õ -t11lõtus-(s)õ -t11(kul'ul) tilbas.tilpa tilbast22ti|paľ-bala -balat4ti|paŕ-bara -barat4(inemisel) (rasva)volť(-)voldi (-).volti37lot|ť-i -ti37 ; lihakanadel ei olegi õiget harja ega lottilihakanol olõkiq eiq õigõt harja ei lõtussit ; mees laulab nii, et lott võdisebmiiś laul nii, et rasvavolť hüdisäs v rasvaq hõdisasõq
luba lu|ba-a -pa27lubaluba lupa24luba|tähť-tähe -.tähte34luba(ha)mi|nõ-sõ -st5propusḱ-i -it13papõŕ.paprõ papõrd22kinnitüs|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43 ; luba andmalupa andma ; raielubaragomisõ luba
lubadus lubahus-õ -t9luba(ha)mi|nõ-sõ -st5 ; andis lubaduselubasi
lubama 1. lu|ba(ha)ma-paq v -badaq -pa v -baha88.laskma.laskõq v .laskaq lasõ65 ; ema lubas lapsed õue mängimaimä lubasi latsõq vällä mänǵmä2. sõ̭nna .andma.too|tama-taq -da81toovo|tama-taq -da82.tõo|tama-taq -da81 ; lubas peksa andatõoť pessäq andaq
lubamatu lubamaldaqkeele|t-dü -tüt1 ; alaealistele viina pakkuda on lubamatualliäliidsile tohe-iq viina pakkuq
lugema lugõmalukõq loe59 ; lugeda laskmaloetama ; lastel lastakse ette lugeda, et kontrollida lugemisoskustlatsi loetõdas, et kaiaq, kas mõistvaq ; algklasside õpilased peavad oskama loetu põhjal vesteldaalgkooli latsõq piät mõistma loedu perrä juttu aiaq v kõ̭nõldaq ; värav loebvärehť lätt arvõhe v mass ; see ei loe, mis teised minust arvavadtaa ei lääq kõrda, miä tõõsõq must arvasõq ; laps oskab juba viieni lugedalatś mõist jo viit lukõq ; minu elupäevad on loetudmuq elopääväq ommaq loeduq
lugematu ilmadu v perädü palľohulga ; lugematu hulkperädü palľo ; ansamblil on lugematu hulk fännean(d)samblil om ilmadu hulga avvustajit ; ta on lugematuid kordi sellest rääkinudtä om tuust kistumaldaq palľo kõ̭nõlnuq
lugu lu|gu-u -ku27juttjutu juttu37jutus-(s)õ -t11asiaśa .asja43 ; ma ei tea sellest loost midagitiiä-iq maq taast aśast midägiq ; mängi üks lugu!lasõq ütś lugu! ; lugu on nüüd nii, et homme sõidame väljanoq om asi nii, et hummõń nakkamiq sõitma ; lugu pidamaavvustama v luku pidämä ; lugu pidamaseto kiiľluuh pidämä ; ma ei pea sellest söögist eriti luguma ei piäq taast söögist suurt luku ; mõned peavad jäneselihast väga lugumõ̭nõq veiga pidäväq jäneselihha luuh
luiskama 1. .võlśma.võlssiq võlsi63por|a(ha)ma-raq v -adaq -ra v -aha88.porramaporradaq .porra77.hahkamahahadaq .hahka77 ; poiss, mis sa luiskad!poiskõnõ, mis porrat!2. (vikahtit) .tõ̭mbamatõ̭mmadaq .tõ̭mba77teri|tsemä-tsäq v -däq -dse90higomahikoq hio59
luituma kulõh(t)u|ma-daq -84pli̬i̬ḱmäpli̬i̬kiq pleegi63 ; riie luitus, ei kannatanud päikestrõivas kulõhtu ärq, peläś päivä
lumi lum|i-õ -mõ24 ; lumega katmalumitama ; lumega kattumalumituma ; lumekübekiut ; lume sulaminelumõlago ; lund hakkas sadama nagu kotistlummõ nakaś käändmä ku kasugakäüssest ; lund sajab väga kõvastilummõ tulõ ku mahus ; teed lumest puhastamalummõ luuma
lummama .luḿma.lummiq lummi63 ; kes see rumal on, et laseb end lummata?kiä tuu rummaľ om, et lask hinnäst lummiq? ; oli naise ilust lummatudolľ ilosast naasõst ärq lummit
luul ulľ mõtõqnägemi|ne-se -st5lumḿlummi .lummi37 ; tal olid luuludtäl olľ pää ullõ mõttit täüs v tä nägi nägemiisi ; sul on luulud!sa näet ka nägemiisi!
luule luulõq.luulõ luulõt18laulõq*.laulõ laulõt18m lauluq.laulõ .laulõ37värsiq.värsse .värsse37 ; tema luule on nõidusliktimä värsiq ommaq nõiaväegaq
luurama pääle .paśmamaad .kullõma.hiiľmä.hiiliq hiili63.luuramaluuradaq .luura77.pälv́mä.pälviq pälvi63.püssämäpüssädäq .püssä77.tuhramatuhradaq .tuhra77 ; luurasime varastmi luurssi varast v passõ vargalõ pääle ; hundid luuravad, kus on mõni valveta lammassoeq pälv́väq, kon om mõ̭ni lammas hoolõtuhe jätet
luure luurõq.luurõ luurõt18.püssämi|ne-se -st5sala.kullõmi|nõ-sõ -st5.paśmi|nõ-sõ -st5maa.kullõmi|nõ-sõ -st5.hiiľmi|ne-se -st5.luurami|nõ-sõ -st5 ; lastele korraldati põnevaid luuremängelatsilõ tetti põ̭nõvit paśmis- v luurõmängõ ; luureretkmaakullõmiskäüḱ ; luurerühmmaakullõjidõ parḱ ; saadame luuret tegemasaadamiq luurõt tegemä v maad kullõma
luusima .hulḱma.hulkiq hulgi63.roitma.roitaq roida61 ; üks võõras koer luusib meie maja ümberütś võõras pini hulḱ mi maja man ; käisime linna peal luusimaskävemiq liina pääl hulḱman ; ringi luusimaümbre hulḱma, ümbre roitma, luuŕma
luustik luu|värḱ-värgi -.värki37m luuqluiõ luid50kundiq.kuntõ .kuntõ37.luustu- -t1luiõsti|k-gu -kku38 ; selle koera luustik ja lihastik on hästi arenenudtaa pini luuq ja lihaq ommaq häste edenüq ; spordihalli teraskaartest luustikspordihalli teräskaarist killõť
lõbu il|o-o -lo26lusťlusti .lusti37lõ|bu-bu -pu26 ; tegi tööd lõbu pärasttekḱ tüüd lõbu peräst ; igal lollil oma lõbuegäl ullil uma lõbu ; kokku tuldi lõbu pärastilo peräst tulti kokko
lõbumaja litsi|maja-maja -majja v -maia28pordo|maja-maja -majja v -maia28
lõbureis lusti|sõit-sõidu -.sõitu37lõbu|reiś-reisi -.reisi37lõbu|sõit-sõidu -.sõitu37 ; lähevad lõbureisilelääväq lusti sõitma
lõbus lustili|nõ-dsõ -st5rõ̭õ̭msa- -t3iloli|nõ-dsõ -st5na(l)ľali|nõ-dsõ -st5 ; ta on üks lõbus ja naerune neiuketä om ütś naľalinõ ja naarulinõ näiokõnõ ; lasteaias oli lõbusam kui koolislatsiaian olľ lustilidsõmb ku koolin
lõbustama naaru|tama-taq -da82meelü|tämä-täq -dä82lusti|tama-taq -da82.nalľa tegemä ; ma ei oska külalisi lõbustadamõista-iq maq küläliisi naarutaq ; kassipojad lõbustavad kõiki oma mängugakassipoigõ mäng tege kõ̭igilõ nalľa
lõdvalt lobõhõhelobõhõlõlobõvallaqlodõvallaqlõdõvallaqlogõvallaqledevälläqnõrgastõ.nõrkavedelähe.kergüisilobõvahe ; kotisuu on lõdvalt kinnikotisuu om lobõvallaq köüdet
lõhandik 1. lahas|pu̬u̬ľ-poolõ -pu̬u̬lt40lahasti|k-gu -kku38lahandi|k-gu -kku38lahas-(s)õ -t11 ; sauna lagi oli tehtud lõhandikestsanna lagi olľ tett lahaspoolist2. maa|laheq-.lahkõ -lahet19orgoro .orgo36haudhavva .hauda33
lõhastuma .kisku|ma-daq -80.lahkõmalahedaq .lahkõ 77 min 3. k laheś.piirdü|mä-däq -80 ; puu lõhastus mitmeks osakspuu laheś mitmõs tüküs ; laastukorvipuu peab hästi lõhastumapirrukorvipuu piät häste kiskuma
lõhe laheq.lahkõ lahet19lah|i-i -hi26 ; kuiv maa oli lõhesid täiskuiv maa olľ lahkit täüs
lõhkema .lahkõmalahedaq .lahkõ 77 min 3. k laheś.lahki minemä(villi, paisõ kotsilõ) rakkõ|ma-daq -80 ; pea valutab, nii et tahab lõhkedapää halutas, nii et taht lahki minnäq ; on vihast lõhkemasom vihast lahki minemän ; paise, vill lõhkespaisõq, vilľ rakõś
lõhki .lahki.katśki ; läheb kadedusest lõhkilätt hõelusõst lahki ; lõhki tõmbamalahksama ; palgafondi ei saa lõhki ajadasaa-iq palgafondi lahki aiaq ; lõikas kala kõhu lõhkilõigaś kala kõtu vallalõ ; veetoru külmus lõhkiviitoro külmäś lahki ; riided on lõhki rebitudrõivaq ommaq katśki kistuq
lõhkine .lahki|nõ-dsõ -st5.lahki ; jänesel on lõhkine mokkjänesel om lahki mokk ; lõhkise sabaga kuublahkidsõ hannagaq kuub
lõhkuma .lahkma.lahkuq lahu64.lahki lü̬ü̬mä.lahksamalahastaq .lahksa76.lao|tama-taq -da81mitmit kõrdo .laotõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; ära lõhu seda tooli ära!lahku-iq taad tuuli ärq! ; seda kasekändu oli raske lõhkudataad kõokandu olľ rassõ lahki lüvväq ; elamu, kodu on lõhutudelämine om ärq laotõt ; kui nad tülli läksid, siis hakkasid nõusid lõhkumaku nä tüllü pööriq, sõ̭s naksiq anomit laotama
lõhn nuheq.nuhkõ nuhet19hõ̭nghõ̭ngu .hõ̭ngu37nuhknuhu .nuhku36lõhnlõhna .lõhna30nuusnuusu .nuusu37nal' haishaisu .haisu37 ; ma nuusutan, mis lõhn sellel lillel onma nuhuda, mis nuheq taal lillil om ; koer tunneb hästi lõhnapinil om hää nõ̭na ; köögist tuleb toidu lõhnaköögist tulõ söögi hõ̭ngu ; hea lõhnaga lillhää haisugaq lilľ ; lõhnaainenuheq, nuhus
lõhnama .hõ̭ngamahõ̭ngadaq .hõ̭nga77.hõ̭nkamahõ̭ngadaq .hõ̭nka77.haisamahaisadaq .haisa77 ; lill lõhnab hästininń hõ̭ngas v haisas häste ; lõhnavhõ̭ngsa, haisva, hää v halva nuhkõgaq
lõik 1. lipślipsi .lipsi37kiilkiila .kiila31lipslipsu .lipsu37lõigõq.lõikmõ lõigõnd16 ; sõime liha- ja kurgilõikudega võileibaseimiq liha- ja kurgilipsõgaq võiuleibä ; sõira-, õunalõigudsõira-, ubinakiilaq2. jup|ṕ-i -pi37ja|go-o -ko27os|a-a -sa26jak|k-u -ku37 ; sellest lõigust on raske aru saadataast jupist om rassõ arvo saiaq ; oluline lõik eesti muusika ajaloostähtsä jago eesti muusiga aoluun ; tekst on liigendatud lõikudeksteksť om jupõs jaet ; paragrahvi 8. lõigusparagrahvi 8. numbrin
lõikama .lõikamalõigadaq .lõika77(hiusit lühembäs) .polkamapolgadaq .polka77(veidüq) .tsipsamatsipsadaq .tsipsa77kõrras lõigahta|ma-q -83lõigahu|tma-taq -da62tsäbähü|tmä-täq -dä62 ; saekaatris lõigatakse laudukaadri pääl lõigatas laudo ; lõika mul siit natuke juukseid!tsipsiq v polkaq mul tast hiussit! ; lõika tilli ka kastmesse!tsipsiq tilli kah soosti sisse! ; põrandalaki terav hais lõikas ninnapõrmandulaki terräv hais õkva lõigaś nõ̭nna ; kraav lõikab heinamaa poolekskraav́ aja hainamaa katõs ; ärimees oskab igalt poolt lõigataärimiiś mõist egäst kotussõst vaihõlt tetäq ; pani kodu poolõ lõikamapanď kodo poolõ juuskma v pakku
lõikamine lõigõq.lõikõ lõigõt18.lõikami|nõ-sõ -st5lõigah(t)us-õ -t9 ; ühe lõikamise jagu tubakatütś lõigahus tubakut
lõikav ter|räv-ävä -ävät4.lõikaja- -t3 ; tundsin rinnus lõikavat valutunni rõ̭nnon terävät vallu ; lõikava tuulega ei taha õue minnataha-iq lõikaja v halusa tuulõgaq vällä minnäq
lõikuma I .lõikma.lõikuq lõigu64.tsipśma.tsipsiq tsipsi63.tśapśma.tśapsiq tśapsi63tsäpändä|mä-q -83 ; lõigub vanad riided ribadeks, hakkab kaltsuvaipa kudumalõik vanaq pulstiq narmis, nakas ńardsovaipa kudama ; lapsed hakkasid pabereid lõikumalatsõq naksiq paprit tsäpändämä
lõikuma II: imikul on kaks piimahammast juba lõikunudrõ̭nnalatsõl om katś edehammast joba tulnuq;
lõikus 1. .lõikus-õ -t9.lõikami|nõ-sõ -st5 ; arstidel seisab ees raske lõikustohtriil om iin rassõ lõikus ; hõredate juuste korral mõjub lühike lõikus pareminiku hiussõq ommaq hõrrõq, olnuq parõmb nuuq lühküs pükäq2. põimpõimu .põimu37.lõikus-õ -t9vi(l)lä.pandmi|nõ-sõ -st5põllu.pandmi|nõ-sõ -st5 ; algas viljalõikuspõimuaig naaś pääle v naati villä pandma ; vili kasvab hästi, on oodata head lõikustvili kasus häste, om uutaq hääd saaki
lõikusaeg põimu|aig-ao -.aigo36.lõikus|aig-ao -.aigo36 ; heinategu jäi pooleli, algas lõikusaeghainang jäi poolõlõ, põim tulľ pääle
lõnkuma .lõnḱma.lõnkiq lõngi64mitmit kõrdo .lõnkõlõmalõngõldaq .lõnkõlõ85lõngõrda|ma-q -83 ; tukkuja pea lõngub ette-tahasuigataja pää lõnkõlõs ette-taadõ ; lõngub linna mööda ringihorďotas v lõnḱ liina piten ; vana vankri rattad lõnguvadvanno rattidõ v vana vankri tsõõriq löperdäseq
lõplik (kõ̭gõ) perämä|ne-dse -st7viimäne-dse -st7 ; see on mu lõplik otsusseo om mu perämäne sõ̭na ; lõplikku vastust veel poleviimäst vastust olõ-iq viil käen
lõplikult peris(elt)otsaniqtävveniste ; oma naisest on ta nüüd lõplikult lahusumast naasõst om tä noq periselt eräle ; poliitiku jutt vihastas kuulajad lõplikult väljapoliitigu jutu pääle süändüq kullõjaq otsaniq ärq ; ta on lõplikult lolliks läinudtä om noq peris ullis ärq lännüq
lõpmata (ilm).lõpmaldaq-gu -kku38lõppõmaldaq.kistumaldaqarmõduperädüilmadukadomaldaq.ilmlik ; lõpmata paljulõpmaldaq palľo ; lõpmata suured kaladilmliguq kalaq ; lõpmatu suured kraavidperädü suurõq kraaviq ; see oli lõpmata kallistuu olľ ilmadu kallis
lõpmatu (ilm)otsaldaq(ilm).lõp(põ)maldaq ; väike saareke keset lõpmatut merdtsilľokõnõ saarõkõnõ kesk ilmotsaldaq merd
lõpp lõp|p-u -pu37otsotsa .otsa31per|ä-ä -rä24perä|ots-otsa -.otsa31lõpus-õ -t9 ; alustatud töö tuleb lõpuni viiaalostõt tüü tulõ lõpuniq tetäq ; koolimaja on küla lõpuskoolimaja om külä otsan ; lõpus läks töö kiireminiperäotsan lätś tüü kipõmbahe ; putru sai nii palju, et lõpp kippus kätte hapuks minemaputro sai nii palľo, et peräots tükse kätte ärq hapnõma ; lõpp oli veel jäänudperäkene olľ viil jäänüq ; tegi endale lõpu pealetekḱ hindäle otsa pääle ; lõpule jõudmaotsa saama, valmis saama ; lõpule viimaärq tegemä, valmis tegemä ; lõppude lõpuksperäkõrd v perä(n)otsan
lõpp-peatus perämäne v viimäne piätüs
lõppema 1. .lõpmalõppõq lõpõ74.otsa v läbi .saama ; tiigist lõppes vesilumbist sai vesi otsa v lumbist lõppi vesi ärq ; mets lõpeb, algavad põlludmõts saa otsa, nurmõq nakkasõq pääle ; millal tööpäev lõpeb?kuna tüüpäiv läbi saa?2. .otsa .jäämä v .lõpma ; ta oli näost päris otsa lõppenudtä olľ näost peris ärq jäänüq3. .lõpmalõppõq lõpõ74 ; loomad lõppesid nälgaeläjäq lõppiq nälgä
lõppjaam perämäne v viimäne jaam
lõpptulemus perämäne v viimäne tullõḿ v sais ; mis oli mängu lõpptulemus?määne sais jäi? ; reformi lõpptulemusreformi perämäne sais ; milline oli reformi lõpptulemus?miä reformist peräkõrd vällä tulľ?
lõpupoole perä(h)npoolõperäotsa(h)n.vasta lõppuinne lõppu
lõpus lõpus-(s)õ -t11 ; kalad hingavad lõpustegakalaq hingäseq lõpussidõgaq
lõputu (ilm)otsaldaq(ilm)lõpuldaq(ilm).lõp(põ)maldaqperä|dü-dü -tüt1ilma|du-du -tut1 ; lõputu teekondilmotsalda tii ; see tee on lõpututaal tiil tulõ-iq lõppu
lõputult (ilm).lõp(põ)maldaq(ilm)otsatulõotsaldaq ; selle üle on lõputult vaieldudtaa üle om ilmlõpmaldaq vaiõld
lõug lõuglõvva .lõuga m umak ja osak .lõugõ36 v .lõugo33m lõgim|õq-idõ -it16 ; topeltlõugkatś lõuga ; sai vastu lõugusai vasta lõgimit v sai lõpussit pite ; pea lõuad!piäq lõvvaq kinniq!
lõõg lõ̭iglõ̭ia .lõ̭iga32 ; Maasik, seisa ja lase lõõga panna!Maaśo, saisaq ja lõ̭ialõ!
lõõgastuma .hingämähingädäq .hingä77.hõ̭ngu .haardmavidel|emä-däq -e80lõdvas .laskma ; lase mul lõõgastuda!lasõq mul hõ̭ngu haardaq v hingädäq! ; mindi tervisekeskusse ujuma ja lõõgastumaminti tervüsekeskustõ oidma ja hingämä ; pärast rasket tööd lõõgastusimepäält rassõ tüü lasksõmiq hindit lõdvas
läbema lä|be(he)mä-peq v -bedäq -pe v -behe88.kärśmä.kärsiq kärsi63.tald|ma.taldaq talda61 ; tööd oli nii palju, et ei läbenud süüagitüüd olľ nii palľo, et läpe-es süvväkiq
läbematu läbemäldäq.kärśmäldäq
läbi 1. läbi ; läbi metsaläbi mõtsa ; tunnen teda läbi ja lõhkima tiiä timmä läbi ja lahki v läbi ja läbi ; luges raamatu läbilugi raamadu läbi ; me saame hästi läbimi saa häste läbi v mi sünnü häste ; tema ettepanek ei läinud läbitimä ettepanõḱ es lääq läbi ; suvi läbi olin maalsuvi otsa olli maal2. .otsa v läbiotsa(h)n v läbi ; raha sai läbiraha sai otsa ; tervis on läbitervüs om otsan v läbi
läbielamine läbielämi|ne-se -st5üleelämi|ne-se -st5 ; rääkis oma läbielamistestkõ̭nõľ ummi läbielämiisi
läbima läbi minemä v ju̬u̬skma v .sõitma v päsemä ; raskesti läbitav maastikrassõ maa läbipäsemises v läbi päsedäq ; töötajad läbisid esmaabikursusetüüliseq teiq läbi hädälidse abi andmisõ kursusõ ; heinamaad läbiv kraav ummistushainamaast läbijuuskja kraav́ lätś umbõ ; suusataja läbis distantsisuusataja sõiť maa läbi ; läbitud kursusedläbi tettüq kursusõq
läbimõõt läbi|mõ̭õ̭t-mõõdu -mõ̭õ̭'tu37diami̬i̬tre- -t3mõ̭õ̭tmõõdu mõ̭õ̭'tu37
läbipaistev klaaŕklaari .klaari37.selge- -t3läbi.paistva- -t3läbi nätäq ; allikavesi on läbipaistev ja hea maitsegalättevesi om klaaŕ ja hää maigugaq ; valla tänavune eelarve on läbipaistevvalla timahavvanõ etterehkendüs om selge ja läbi nätäq ; läbipaistvaks muutumaklaaruma, selgümä ; pluus on läbipaistevpluusõ paistus läbi
läbisaamine läbi.saami|nõ-sõ -st5.klaṕmi|nõ-sõ -st5klap|ṕ-i -pi37.sündümi|ne-se -st5 ; nad ei sobi hästi, neil pole head läbisaamistnäil olõ-iq hüvvä klappi v nä sünnü-iq häste
läbisegi üte(h)n hüllü(h)n ; räägivad läbisegikõ̭nõlõsõq (üte)kõrragaq ; asjad olid läbisegiaśaq olliq üten hüllün kuun
läbistama läbi minemä v .käümä v läbi .tsuskama ; püssikuul läbistas südamepüssäkuuľ lätś süämest läbi ; naaskel ei suuda läbistada paksu vineerinaaskligaq saa-iq paksust vineerist läbi tsusadaq ; valuhoog läbistas kehavalutsähvähüs käve kerest läbi
läbisõit läbi.sõitmi|nõ-sõ -st5läbi|sõit-sõidu -.sõitu37 ; läbisõit keelatud!läbisõitminõ keelet! v tast tohe-iq läbi sõitaq! ; auto läbisõit on 200 000 kmauto läbisõit om 200 000 km
läbitavus läbipäsemi|ne-se -st5läbimine|ḱ-gi -kit13läbi|ju̬u̬sk-joosu -ju̬u̬sku36 ; tuleb tagada teede läbitavus igal aastaajaltulõ kaiaq, et egäl aastaaol tiid piten läbi päsessiq
lähedal .lähkü(h)n.lähke(h)n.lähkese(h)nlähükese(h)n.lähko(h)n.lähkokõsõ(h)nligi ; järv on mõisa lähedaljärv́ om mõisa lähkün v ligi mõisat ; päris lähedalligilähkün
lähedale .lähkohe.lähküle.lähkehe.läh.keiste.lähkele.lähkühelähü.keiste.lähko.kõistõlähikseleligi ; linna lähedale tehti staadionliina lähkühe tetti spordiplatś ; ta ei lasknud mind lähedaletä lasõ-s minno manoq
lähedalt .lähküst.lähkesest.lähkestlähükesest.lähkost
lähedane 1. .lähke|ne v lähüke|ne-se -ist8läheli|ne-dse -st5.lähkü- -t1.lähko- -t1läheli|k-gu -kku38 ; nende arvamused on lähedasednäide arvamisõq ommaq lähküq2. (inemine) um|a-a -ma24uma|nõ-dsõ -st7ligimä|ne-dse -st5ligembä|ne-dse -st5lähengu|nõ-dsõ -st5 ; lähedasedumadsõq ; haige ei tundnud enam oma lähedasi äratõbinõ tunnõ-õs inämb ummi lähenguidsi ärq
lähendama lähembäs tegemä v tu̬u̬ma v vi̬i̬mä ; tehti katseid lähendada kodu ja kooliprooviti koto ja kuuli tõõnõtõõsõlõ lähembäle viiäq ; sarnased harrastused lähendavad inimesiütesugudsõq aoviidängüq tegeväq inemiisi lähembäs
lähenema lähembäle minemä v tulõma v .küündümälähü|nemä-(ne)dä -ne89 ; lähenev külmalainelähembäle tulõja külm ; raudteeülesõidule lähenev auto ei peatunud õigel ajalraudtii lähkühe jõudnuq auto saa-as õigõl aol pidämä ; jooksjate arv läheneb tuhandelejuuskjidõ hulk küünüs tuhandõ ala v ligi ; hakkasin sellele kohale lähenemanaksi tollõ kotussõlõ lähünemä
lähestikku ligitsideligitsikku.lähkü(h)n ; me elame lähestikkumi elä lähkün ; ära istuta õunapuid liiga lähestikku!istutagu-iq uibit ütśtõõsõlõ palľo lähküle!
lähikond 1. .ümbre|kund-kunna -.kunda32.lähkül ; Võru linna lähikonnas on mitmeid järviVõro liina lähkül om mitmit järvi ; kas lähikonnas pole kedagi, kes sind aitaks?kas lähükõrran olõ-iq kedägiq, kiä sinno avitanuq?2. m ligem|bädseq-.bäidsi -.bäidsi5 ; Stalini lähikondStalini ligembädseq ; sattus presidendi lähikondatrehväś presidendi ligembäidsi sekkä
lähiümbrus ligistü*- -t2.ümbre|kund-kunna -.kunda32 ; linn ja tema lähiümbrusliin ja timä ligistü ; Tallinna lähiümbruse valladTaľna-lähküq vallaq
lähtuma minemäminnäq lää55tul|õma-laq -õ58.vällä minemä ; peab lähtuma oma võimalustestpiät tegemä nii, kuis sul tetäq and ; merelt lähtuv reostusmere päält tulõja püretüs
lähtuvalt .perrä ; probleemi käsitleti riigi huvidest lähtuvalthätä kaeti riigi kasu perrä
läigatama 1. läügähtä|mä-q -83läügähü|tmä-täq -dä62 ; kurjategija peos läigatas nugakuŕategijä pion läügähť väitś2. .tsirtsamatsirdsadaq .tsirtsa77.tserpämätserbädäq .tserpä77.tsirkamatsirgadaq .tsirka77.tsirksamatsirksadaq .tsirksa77lapahu|tma-taq -da62tsirgahta|ma-q -83tsir(ds)ahta|ma-q -83tsirksahta|ma-q -83 ; ei tohi piima üle ääre maha läigatadatohe-eiq piimä üle veere maaha tsirksadaq
läige läügeq.läüke läüget18helgeq.helke helget18klantśklandsi .klantsi37 ; ta silmis oli imelik läigetäl olľ silmin esiqmuudu helgeq ; huule-, küüneläigehuulõ-, küüdseläügeq
läik- klantś-.läüke-.läükegaqläükjä- -t3.helke- ; kas te soovite läik- või mattpinnaga fotosid?kas ti tahat läükjit vai ilma läükeldäq pilte? ; läikpaberklantśpapõŕ
läikima .läükmä.läüküq läügü63.läükämäläügädäq .läükä77.helkämähelgädäq .helkä77.hilkamahilgadaq .hilka77.klantśma.klantsiq klandsi63ile|tämä-täq -dä82 ; süda läigibsüä om kuri ; püksitagumik läigibpüksiperseq klantś ; loomadel karv läigib, nad on hästi toidetudeläjäq iletäseq, näile om häste süvväq annõt ; läikivläüksä, läükjä ; kingad läigivadkängäq klantśvaq
lämbuma (ärq) läpäh(t)ü|mä-däq -84(ärq) läpä|tämä-täq -dä82(ärq) läp|pümä-püdäq -ü79.hõ̭ngu kinniq lü̬ü̬mä v pitsitämä ; tõmbas vett kopsu ning lämbustõmmaś vett tävvü ja läppü ärq ; tehke aken lahti, selles õhus võib lämbuda!tekeq akõń vallalõ, tan lüü hõ̭ngu kinniq! ; ta sõnad lämbusid nuuksumissetä sõ̭naq uppuq ikku ; oras lämbus paksu lume allorassõq läpähtüq paksu lumõ all ärq
lömitama lamaskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86käpile olõmaköödsän olõmaköödsä|tämä-täq -dä82 ; koer lömitab maad ligi ja liputab sabapini lamaskõlõs ja höörütäs handa ; kas nende ees on vaja lömitada?kas näide iin om vaia köödsätäq?
lömmi loppi.lossi ; plekk on lömmi löödudkard om loppi lüüd ; lõi kaabu lömmilei kaabu lossi
lörts 1. lop|p-a -pa31lopa|k-gu -kut13lortślordsi .lortsi37lörtślördsi .lörtsi37rätsrätsä .rätsä35räp|p-o -po37sulbatus-õ -t9lotsa|k-gu -kut13 ; lörtsi sadamaräpotama2. lortślordsi .lortsi37lörtślördsi .lörtsi37 ; sellest lörtsist ei tasu ülikonda õmmeldataast lördsist massa-iq külh ülikunda ummõldaq
lörtsima .lortśma.lortsiq lordsi63.lörtśmä.lörtsiq lördsi63.roiskamaroisadaq .roiska77 ; ega riided ole lörtsidaegaq rõivaq olõ-iq lortśmisõs ; ärge lörtsige kõike head ära!ärkeq lörtśkeq kõ̭kkõ hääd ärq!
lööma lü̬ü̬mälüvväq lü̬ü̬54 min 1. ja 3. k .lei(e).lapsamalapsadaq .lapsa77.(t)sinkama(t)singadaq .(t)sinka77.tsiunamatsiunadaq .tsiuna77.puusťma.puustiq puusti63(kergehe) .koksamakoksadaq .koksa77.kõkśma.kõksiq kõksi63(äkki, kipõlt) läügähtä|mä-q -83läügähü|tmä-täq -dä62ärq lü̬ü̬mä.pesmä.pessäq pessä61 ; lõi jala ärapesś jala perrä ; lööb saunale uut katustlüü sannalõ vahtsõ katussõ pääle ; lõi välku ja müristaslei välkü ja tümisť ; jalgpallimeeskond lõi vastast 5:3jalgpallimiiśkund lei vastast 5:3 ; lõin saapad läikimalei saapaq klantśma ; kass lööb nurrukasś lüü nurru ; uudis lõi mu tummaksuudis lei mu tummis ; heinaküün lõi äkitselt üleni leegitsemaäkki lei hainaküün tävveniste palama ; lõi talle vastu näguläügähť tälle vasta vahťmist ; mis siis viga laudu kokku lüüa!mis sõ̭s viga lavvakõisi kokko klopitsaq! ; lõi muna katkikoksaś muna katśki ; löövlüüjä ; üles löömaüles lüümä, tsipśma, ehitämä, ornokki lüümä ; vaat kus sa oled ka enda üles löönud!kaeq, kos sa olõdõq ka hindä ornokki löönüq! ; lõi jalaga vastu maadlei jalagaq vasta maad
lööve m .kiisťm|eq-ide -it16.kiskm|õq-idõ -it16.ki(i)str|eq-ide -it16plaagaq.plaakõ .plaakõ37kublaq.kuplõ .kuplõ47 ; Leeni kõhu peale tuli lööveLeenile ai niguq kistreq kõtu pääle ; lööve on see, kui on punased plekidkiisťmeq ommaq sääntseq vereväq plekiq ; käele ilmub löövekäe aja kiskmit täüs ; lööve avaldub kalamarjataoliste plekkide näol, kui ravi ei saa, siis muutub kärnadekskiskmõq ommaq kalamaŕa-sugudsõq plekiq, ku vastust ei saaq, sis lääväq kärnis
lühike .lühke|ne v lühüke|ne-se -ist8.lühkü- -t1.lühküke|ne v .lühküge|ne-se -ist8lühüq.lühkü lühüt19(.)lühkokõ|nõ v .lühkogõ|nõ-sõ -ist8.lühko- -t1 ; ta on minust lühemtä om must lühkümb v lühemb v lühemb minno ; lühike inimenetühmrik, jupatś ; lühike olendpäkätś, pässätś ; lühike arulühükene miiľ
lükkama .toukamatougadaq .touka77kuk|kama-adaq -ka77.survamasurvadaq .surva77.tuukamatuugadaq .tuuka77 ; lükkas riivi ukse ette tagasitougaś riivi ussõ ette tagasi ; lükkas paadi vettetougaś v survaś loodsigu vette ; lükkame koosoleku edasitoukamiq kuunolõgi edesi ; tule aita mul heinakoorem ümber lükata!tulõq avidaq mul hainakuurma ümbre kukadaq! ; nagu ta mind lükkas, nii olin kõhuli maasniguq tä minno kukaś, nii olli ma kõtulõ maal ; lükka tooli edasi, et saaksid korralikult istuda!kukkaq tuuli edesi, et saat lavva man ilosahe istuq! ; ma lükkan akna lahtima kukka v tuuka aknõ vallalõ ; pakkumine, taotlus lükati tagasipakmist, rahaküsümist võeda es vasta
