kaal (kaalu) 1. kaalkaalu .kaalu37rasõhus-õ -t9 ; ta on kaalus juurdetä om paksõmbas lännüq ; maha võtnudkõhnõmbas jäänüq ; kaaluta olekkaaluldaq olõḱ2. .tähtsüs-e -t9mõjomõo mõjjo v mõio27 ; tema arvamusel pole kaalutimä arvamist peetä-iq minkaskiq ; sellel juhtumil on suur kaalseo juhtuminõ om väega tähtsä ; tema sõnal pole kaalutimä jutt ei mõoq
kaalukas 1. rassõ- -t14 ; kandam sai üsna kaalukasnõstak sai peris rassõ2. .tähtsä- -t3kõv|a-a -va28hää- -d50.kangõ- -t1 ; see on kaalukas arvamusseo om kõva v hää arvaminõ
kaaluma 1. .kaal(d)ma.kaal(d)uq kaalu64 ; kui palju sa kaalud?ku rassõ sa olõt?2. tähendä|mä-q -83.masma.massaq massa9 ; tema sõna ei kaalu siin kuigi paljutimä sõ̭na massa-iq v tähendä-iq siin midägiq3. .märḱmä.märkiq märgi63märgü|tämä-täq -dä82(.perrä) .mõtlõma.arvo pidämä ; seda ettepanekut peab kohe kaalumaseod ettepandmist piät õkva märḱmä v mõtlõma
kaalutlema .märḱmä.märkiq märgi63märgü|tämä-täq -dä82(läbi) märḱmä v rehkendämä.arvo pidämä.kaal(d)ma.kaal(d)uq kaalu64 ; kaalutleb kõiki võimalusirehkendäs kõ̭iḱ võimalusõq läbi ; kaalutletud otsusläbimärgütet otsus ; kaalutlev inimenemärgütäjä v märḱjä inemine
kaalutlus märgütüs-e -t9märgütämi|ne-se -st5.märḱmi|ne-se -st5.arvami|nõ-sõ -st5rehkendüs-e -t9 ; pikemaks kaalutluseks ei olnud aegapikembäs märgütüses olõ-õs aigo ; millistel kaalutlustel seda tehti?määntse arvamisõ v rehkendüse perrä taad tetti?
kaalutu 1. .kerge- -t3kaaluldaq ; kaalutu nagu udusulgkerge niguq putsai2. .tähtsüseldäq.mõoldaq ; sinu vastuväited on kaalutudsu vastavaidlõminõ ei massaq midägiq v om tähtsüseldäq
kaan pü|täľ-dälä -dälät4 ; arst pani haige seljale kaanetohtri panď haigõlõ püdälit sälä pääle
kaanetama 1. kinniq külmätämä ; kaaneta need purgid kinni!panõq naaq purgiq ärq kinniq! ; kaanetajakaasõtaja2. kaast pääle .pandmakinniq .pandma ; pakane kaanetas järvekidsukülm külmäť järve ärq kinniq ; talv kaanetab kõik sood ja rabadtalv́ külmätäs kõ̭iḱ suuq kinniq
kaanima .kihmamakihmadaq .kihma77klõ̭n|ima-niq -i57 ; õhtul sõin soolast liha, öösel muudkui kaanisin vett pealeõdagu sei soolast lihha, üüse muguq kihmsi vett pääle ; kui viina ligi pääseb, kaanib ennast kohe täisku viina manoq saa, kihmas hindä õkva täüs
kaardistama .kaarti .pandmakaardi pääle märḱmä v tsehkendämä v .pandma(maa-).kaarti kokko .pandma v tegemä ; kõik põllud on kaardistatudnurmõq ommaq kõ̭iḱ kaarti pantuq ; kaardistab rannajoonttsehkendäs rannajuunt kaardi pääle ; kaardistab lindude levikutmärḱ tsirkõ elokotussit kaardi pääle
kaardu .kaarikõvõrahekõvõralõkumõrahekumõralõ ; paadi küljelauad on kaardu painutatudloodsigu külelavvaq ommaq kaari v kumõrahe painutõduq ; õhukesed lauad kisuvad kaardu, kui neid virna ei laoohkõsõq lavvaq kiskvaq kõvõras v ruppi, ku näid ärq taabõlda-iq
kaarutama .haina .ümbre .käändmä v lü̬ü̬mäpal|a(ha)ma-laq v -adaq -la v -aha88 ; heinad on kaarutamiseks laiali laotatudhainaq ommaq palahuisilõ v rugavillõ
kaasa mi̬i̬śmehe mi̬i̬st m umak mi̬i̬hi m päälek mehile39naanõnaasõ naist8abikaas-a -at4 ; sai endale kaasaks tubli naisesai hindäle tubli naasõ
kaasa üte(h)n ; võta mind kaasa!võtaq minno üten! ; annan sulle paar asjakest kaasaanna sullõ mõ̭nõ aśakõsõ üten ; tunnen kaasaleinamiq üten, ma olõ suqkaq üten, ma olõ suq murrõgaq üten, ma tunnõ su tundit, ma võta ossa ; kaasa tundmahalahõ(l)lõma, halõstama ; tule kaasa!tulõq üten! ; kaasa arvatudütte v üten arvadaq, noidõ siän, säälhulgan, üten ; kaasa arvatud naised ja lapsednoidõ siän naasõq ja latsõq v üten naisi ja latsigaq ; kas ka mind kaasa võetakse?kas minno kah ligi võedas?
kaasaeg seo ilma aig ; luuletaja polnud oma kaasajal populaarneluulõtajat tunnõ-õs umal eloaol kiäkiq ; kaasajal enam nii ei tehtaseo ilma aigo inämb nii ei tetäq
kaasaegne üte.aoli|nõ-(d)sõ -st5 ; C. R. Jakobson oli Koidula kaasaegneC. R. Jakobson ja Koidula olliq üte ao inemiseq v elliq ütel aol v olliq üteaolidsõq
kaasakiskuv .köütvä- -t3üte(h)nvidäjä- -t3 ; võistlus oli algusest peale kaasakiskuvvõistlus vidi algusõst pääle üten
kaasas üte(h)nligi ; kas sul raha on kaasas?kas sul raha om üten? ; metsas peab nuga kaasas olemamõtsan piät väitś ligi olõma
kaasasündinud .külge.sündünü|q- -t1.sündünüstpääst ; sellel lapsel on kaasasündinud kunstianneseol latsõl om sündünüstpääst hää kunstimiiľ ; kaasasündinud ajukahjustusedkülgesündünüq päähädäq
kaasautor ku̬u̬(h)nkirotaja- -t3 ; ta on üks sõnaraamatu kaasautoreidtimä om ütś sõ̭naraamadu tegijit ; vennad olid kaasautoridveleq olliq kuunkirotajaq
kaaskannataja: oleme temaga kaaskannatajad olnudmiiq olõ timägaq üten häti nännüq
kaaskiri mano(q)|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43
kaaskond üte(h)n|olõjaq-olõjidõ -olõjit3 ; president ja tema kaaskond saabusid Tartussepresidenť ni timägaq ütenolõjaq joudsõq Tartohe peräle
kaaslane seldsili|ne-se -st5sõbõŕsõbra .sõpra45üte(h)nolõja- -t3 ; ta on hea kaaslanetä om hää seldsiline ; ära mine üksi, otsi endale paar kaaslast!minku-iq ütsindä, otsiq hindäle seldsiliseq! ; kurjategija kaaslastel õnnestus põgenedakuŕategijägaq ütenolõjil õ̭nnistu ärq paedaq ; ruttasin kaaslasele appilätsi sõbralõ appi ; sõjaväekaaslanesõ̭aveli
kaassüüdlane aśali|nõ-sõ -st5 ; minust taheti ka kaassüüdlane tehaminno taheti ka aśalisõs tetäq
kaastegev osali|nõ-sõ -st5aśali|nõ-sõ -st5 ; selles filmis on kaastegevad ka mitmed tuntud näitlejadmitu teedäq näütelejät ommaq ka seon filmin osalisõq v aśalisõq
kaastunne halõstus-õ -t9kaḣo|tunnõq.-tundõ -tunnõt19armarmu .armu37 ; ta tegi seda üksnes kaastundesttä tekḱ tuud õ̭nnõ halõstusõ peräst ; avaldan kaastunnet!olõ suq murrõgaq üten, mu ütentundminõ, ma võta ossa, kaḣo külh, et nii lätś, väega kaḣo!
kaastöö: tegi ajalehele kaastöödkiroť aolehele
kaastööline: ta oli mitmete ajalehtede kaastöölinetä kiroť mitmõlõ aolehele;
kaastöötaja: kaastöötajad peavad temast lugutõõsõq tüü man pidäväq timäst luku;
kaasõpilane klassi|veli-ve(l)le -.veljä v -.velle43klassisõ̭sa|ŕ-ra v -rõ -rd12kooli|veli-ve(l)le -.veljä v -.velle43koolisõ̭sa|ŕ-ra v -rõ -rd12
kaater 1. sae.kaadri- -t3 ; kaatris tehti tööd nii ööl kui päevalsaekaadri pääl tetti üüq ku pääväq tüüd2. .kaatri- -t3 ; kaater sõitis sadamassekaatri sõiť sadamahe
kade kadõ-(hõ) -(hõ)t14.tihkõ- -t14võhlvõhlu .võhlu37võhńvõhni .võhni37sikkõ- -t3 ; ta on minu peale kadetä om mullõ kadõ ; ta on kade, ei taha mulle raha andatä om kadõ, taha-aiq mullõ rahha andaq ; kadedavõitukadõlik, võhlik
kadedus kadõhus-õ -t9.võhlus-õ -t9 ; naaber teeb kadeduse pärast sulle kahjunaabri tege kadõhuisi sullõ kaiho ; eks ta kadedusest seda rääkistä iks võhlusõst tuud kõ̭nõľ
kadestama kadõ olõmavõhli|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90.võhlamavõhladaq .võhla77 ; Mart kadestas Antsu tema jõukuse pärastMart olľ Andsu pääle timä joukusõ peräst kadõ ; siin pole küll midagi sellist, mida kadestama peakssiin olõ-iq joht midägiq säänest, mink peräst võhlitsõma piäsiq
kadestusväärne: tema elu on kadestusväärnetimä elo tege kadõhõs
kaduma .kaoma.kaodaq v katoq kao68.häö|mä-däq - 68 min 1. ja 3. k .hävvü.kõ̭nďma minemä ; kaduma jäämakaoma v häössihe jäämä ; kaduma minemakaoma v häössihe minemä ; kadumaläinudkaoma- v häössihelännüq
kadunud 1. .kaotsi(h)nkäki(h)n.häössi(h)n (olõma) ; võtmed on kadunudvõťmõq ommaq kaotsin2. kadonu|q- -t1 ; kadunud isa ütles alati …kadonuq esä üteľ kõ̭gõ … ; kadunud ema rääkis, et …imä-kadonuq kõ̭nõľ, et …
kadunuke kadonu|q- -t1.kaonukõ|nõ v .kaonugõ|nõ-sõ -ist8minnä|k-gu -kut13 ; ma nutan oma kadunukest tagama ikõ umma minnäkut
kaebama .kaibamakaivadaq .kaiba77.kaibamakaibadaq .kaiba61 ; ei kaeba kunagi oma tervise ülekaiba-iq ilmangiq umma tervüst ; kaebas, et süda on pahakaivaś, et süä om kuri ; ma kaeban emale ärama kaiba imäle ärq ; kaebas Antsu kohtussekaivaś Andsu kohtuhe ; kaebamas käimakaibuisil käümä ; oli kaebama läinudolľ kaibuisilõ lännüq
kaebekiri .kaibamisõ|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43.kaibusõ|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43
kaeblema .kaiblõmakaivõldaq .kaiblõ85hädände|(l)lemä-lläq -(l)le86 ; mis sa tühja kaebled!midäs sa tühjä hädändellet!
kaetama ärq .kaemakahi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90kahe|tama-taq -da82.kaehta|ma-q -81kah|ima-hiq -i57osa|tama-taq -da82 ; kardeti, et võõras võib lapse ära kaetadapeläti, et võõras või latsõ ärq kaehtaq ; kaetava silmagakahi v kuŕa silmägaq
kagu .lõunõhummo|k-gu -gut v -kut13sü̬ü̬m|aig-ao -.aigo36 ; kagutuulsüümaotuuľ ; Kagu-EestiLõunõhummogu-Eesti
kah kah
kahandama .maaha v vähämbäs .võtmakahanda|ma-q -83 ; mõned ravimid kahandavad söögiisumõnõq rohoq võtvaq söögiisso maaha v vähämbäs
kahanema .maaha v vähämbäs .jäämäkaha|nõma-(nõ)daq -nõ89ala|nõma-(nõ)daq -nõ89 ; külaelanike arv on tublisti kahanenudkülän om inemiisi hulga vähämbäs jäänüq ; ta jõud kahanes järk-järgulttä jäi kõrrast nõrgõmbas ; kuu kahanebkuu kahanõs v alanõs
kahekeelne võlsśvõlsi .võlssi37petüs-(s)e -t11.võlśja- -t3.petjä- -t3 ; kahekeelne inimenekatõkeeleline v katõ keelegaq inemine ; ta on kahekeelne – suu ees räägib üht, tagaselja hoopis teisttä om petjä inemine – suu iin kõ̭nõlõs ütte, sälä takan tõist
kahekeelsus .võlśmi|nõ-sõ -st5.petmi|ne-se -st5 ; ma ei salli tema kahekeelsustma ei kannahtaq timä võlśmist
kahekesi katõ.kõisikatõ.gõisikatõ.kõistõkatõ.gõistõkatõgesekatõ.keskekatsi ; kas sa tulid üksi või kahekesi?kas sa tullit ütsi vai katsi?
kahekordne katõkõrratopõldkatõkõrrali|nõ-dsõ -st5 ; kahekordsed naridkatõkõrralidsõq poolkaq ; kahekordsed aknadkatõkõrra v topõld aknõq ; kahekordne lõngkatõkõrra lang ; kahekordne õmblustopõld ummõlus ; vaenlasel oli kahekordne ülekaalvainlaisi olľ tõõsõvõrra inämb ; kahekordne (olümpia)võitjakatś kõrda (olümpiät) võitnuq
kaheksakand .katsahar|o-o -ro26 ; muster kaheksakandadegakatsaharolinõ kiri ; võrukeste lipul on valge kaheksakand rohelisel taustalvõrokõisi lipu pääl om valgõ katsaharo rohilidsõ põḣa pääl
kahetsema kahi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90.kaihkõlõmakaihõldaq .kaihkõlõ86.kaiho v kahḣo .tundmakahitsõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; kas ta oma tegu kahetseb ka?kas tä umma teko kahitsõs kah?
kahetsusväärne kahitsust v kahitsõmist väärtkahitsaq ; kahetsusväärne lugukahitsõmist väärt lugu
kahevahel katõ.vaihõlkatõ kaalu pääl ; kahevahel olija.hai(h)kõlõja ; ta on alati kahevahel, ei suuda otsustadatä kõ̭gõ haikõlõs ja saa-iq ärq otsustaq ; on kahevahel, ei ütle midagihinḱ-hänḱ, ei ütleq midägiq ; ma olen kogu aeg kahevahelkõ̭gõ mul süä kauplõs sisen ; olin kahevahel, kas räägin emale või mittema es mõistaq ärq mõtõldaq, kas kõ̭nõlõ imäle vai jätä kõ̭nõlõmaldaq
kahin ha|pin-bina -binat4kõs|sin-ina -inat4kis|sin-inä -inät4kõrras kõhahus-õ -t9 ; ei kuule kahinat ega sahinatkuulõ-iq kisinät ei kõsinat
kahisema habis|õma-taq -õ87kõsis|õma-taq -õ87kisis|emä-täq -e87kõhis|õma-taq -õ87 ; kui heinad kahisevad, võib hakata kokku panemaku hainaq kõsisõsõq, võit naadaq kokko pandma
kahju ka|ḣo-ḣo -hḣo26kaihkaiho .kaiho37hallõ- -t14 ; vargusega tekitati ettevõttele palju kahjuvarastamisegaq tetti ettevõttõlõ hulga kahḣo ; ta peab tekitatud kahju hüvitamatä piät kaḣo hääs tegemä ; külm tegi õunapuudele kahjukülm tekḱ uibilõ liiga v kurja ; emal oli kahju noort lehma ära müüaimäl olľ hallõ nuurt lehmä ärq müvväq ; mul on temast kahjumul om tedä hallõ ; tulekahjupalaminõ, palang
kahjuks kaḣos ; kahjuks ei saanud ta tullakaḣos tä es saaq tullaq ; kahjuks pidime sünnipäeva ära jätmahallõ külq, a sünnüpäiv tulľ ärq jättäq
kahjulik halvhalva .halva30kaḣoli|nõ-dsõ -st5 ; kahjulikud harjumusedhalvaq kombõq v halv muud ; tervisele kahjuliktervüsele halv ; rukkiluste on kahjulik taimkahrukaar om kaḣolinõ hain ; kahjulikuvõitukaḣolik
kahjum ka|ḣo-ḣo -hḣo26kaihkaiho .kaiho37 ; töötasin kahjumigatei kaḣogaq kaupa v tei kaḣo pääle kaupa ; poeaasta lõppes kahjumigapoodiaastak lõppi kaḣogaq
kahjurõõm kaḣo|rõ̭õ̭m-rõõmu -rõ̭õ̭'mu37parastus-õ -t9 ; ta tunneb teise äparduse üle kahjurõõmutäl om tõõsõ õ̭nnõtusõst hää miiľ ; vanamehe näol oli varjamatu kahjurõõmvanamehe näost olľ nätäq puhas kaḣorõ̭õ̭m
kahjustama .kurja v .halva v hätä tegemä ; maavärin kahjustas linnamaavärrin tekḱ liinan kurja ; tal on tervist kahjustav töötimä tüü tege tervüsele halva
kahjustus ka|ḣo-ḣo -hḣo26kaihkaiho .kaiho37kurikuŕa .kurja43halvhalva .halva30 ; pommitamine tekitas linnas suuri kahjustusipommitaminõ tekḱ liinan väega palľo kurja ; õunapuudel on külmakahjustusedkülm om uibilõ palľo kurja tennüq ; kahjustuskollemõts kaḣopesä
kahjutasu kaḣotas|o-o -so26kaḣo kinniq.masminõ ; ta peab mulle nüüd kahjutasu maksmatä piät mullõ noq kaḣoq kinniq masma
kahjutu (ilm).süüldäq ; nastik on kahjutu loomnastik om ilmsüüldäq elläi ; see on täiesti kahjutu aineseo ollus tii-iq määnestkiq hätä
kahlama .haaľma.haaliq haali63.sampśma.sampsiq sampsi63sambõrda|ma-q -83sumbõrda|ma-q -83 ; nad kahlavad läbi vee, kõrge rohu, lumehangedenääq haaľvaq viist, pikäst hainast, lumõhangist läbi
kahmama .haardmahaardaq haara66.k(r)ahmamak(r)ahmadaq .k(r)ahma77 ; ema kahmas lapse sülleimä haarď latsõ üskä ; kahmas mütsi peastk(r)ahmaś mütsü pääst
kahtlema katsildõ .mõtlõma.haihkõlõmahaihõldaq .haihkõlõ85.haikõlõmahaigõldaq .haiklõ85.kahtlõmakaheldaq .kahtlõ78 ; ta kahtleb alatitä kõ̭gõ haihkõlõs ; kahtlesin esialgu, kas minna või jäädama edimält haikli, kas minnäq vai jäiäq ; kaheldeshai(h)klõmiisi
kahtlemata .kimmähe.kimmäle ; see asi on kahtlemata niiseo asi om kimmähe nii
kahtlus katsildõ.mõtlõmi|nõ-sõ -st5.kahtlus-õ -t9 ; siin pole mingit kahtlust!tan olõ-õiq määnestkiq katsildõmõtlõmist! ; mul on kuri kahtlus, et siin on midagi korrast äramullõ paistus, et tan midägiq ei klapiq ; mul on kahtlus, et …mul om sääne arvaminõ, et …
kahtlustama (.kinkas v .minkas) pidämä v .arvamakahtlusta|ma-q -83 ; teda kahtlustati vargusestimmä arvati v peeti vargas
kahvatu näost .valgõ v plasś.valgõkõ|nõ v .valgõgõ|nõ-sõ -ist8kahvah(t)unu|q- -t1
kahvatukollane paaťpaadi .paati37.paatja|nõ v .paatja|s-dsõ -st5.paatja|s- -t15
kahvatuma näost .valgõs v plassis minemä v .tõ̭mbamanäost ärq sadamakahvah(t)u|ma-daq -84 ; inimene kahvatub, kui ta millegi pärast ehmubinemine kahvahtus, kuq tä midägiq hiidüs
kaikuma .vasta kõlisõma v kumisõmakõl|a(ha)ma-laq v -adaq -la v -aha88 ; sammud kaiguvad trepikojassammuq kõlahasõq trepikuan ; trepikoda kaigub sammudesttrepikoda kõlas sammõst ; mets kaigub vastumõts kõlisõs v kumisõs vasta
kaim sõbõr v sõprsõbra .sõpra45.hõimla|nõ-sõ -st5hõimoli|nõ-(d)sõ -st5külä|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39
kaine tarktarga .tarka30 ; millal sa kaineks oled saanud?kuna sa targas olõt saanuq? ; kaineks saamaärq klaaruma
kainelt targa v .selge päägaqtargalt.tarkuisi
kainenema .klaaru|ma-daq -80targõmbas v .selgembäs .saamatargastu|ma-daq -84.tarku|ma-daq -80 ; veidi kainenedes hakkas mees aru saama, kus ta onku miiś veidükese targõmbas sai, naaś tä taipama, kon om
kainestuma ärq .klaarumatargas v .selges .saamaärq .lahtuma
kaisutama .hõlma .võtma v .haardmahõlma(h)n .hoitmaüsä|tämä-täq -dä82üsäte|(l)lemä-lläq -(l)le86.hõlmamahõlmadaq .hõlma77
kaitse (kaitse) .kaitsmi|nõ-sõ -st5.hoitmi|nõ-sõ -st5kaidsõq.kaitsõ kaidsõt18 ; oma õiguste kaitseummi õiguisi kaitsminõ ; astus nõrgema kaitseks väljanaaś nõrgõmbat kaitsma ; murrame vaenlase kaitsest läbimurramiq vainlasõ kaitsõst läbi ; lagedal väljal olid nad täiesti kaitsetalakõ pääl olliq nä tävveste kaitsmaldaq
kaitse (kaitsme) kaidsõq.kaitsõ kaidsõt18 ; piksekaitsepiksekaidsõq ; kaitsmed põlesid läbikaitsõq palliq läbi
kaitsma .kaitsma.kaitsaq kaidsa61.hoitma.hoitaq hoia 3. k hoit min 1. k hoiji min 3. k hoiť kesks hoiõt66 ; sõdurid kaitsesid linna, küla, oma isamaadsõ̭ameheq kaidsiq liina, küllä, umma esämaad ; raamatuid tuleb tolmu ja niiskuse eest kaitstaraamatit piät tolmu ja niiskusõ iist hoitma v kaitsma ; kaitseb oma seisukohtikaits ummi arvamiisi
kaja kajakaja kajja v kaia28kum|o-o -mo26 ; laulukajalaulukumo
kajakas kaja|k-ga v -gu -kat v -kut13kala|kauŕ-kauri -.kauri37
kajama hel|ämä-läq -lä88helis|emä-täq -e87kum|a(ha)ma-maq v -adaq -ma v -aha88kumis|õma-taq -õ87 ; kaugel kajavad kirikukelladkavvõndan kumasõq kerigukelläq ; kisasin nii, et küla kajasma rööge nii, et külä helisi ; lapsed naeravad nii, et kogu õu kajablatsõq naariskõlõsõq nii, et kõ̭iḱ moro heläs ; vastu kajamavasta kõlisõma v kumisõma v kostma, kõla(ha)ma ; naabrinaine röögib, nii et küla kajab vastunaabrinainõ rüüḱ, nii et külä helises
kajastama edesi .andmakujo|tama-taq -da82.vällä .näütämä ; see raamat kajastab tänapäeva linnaeluseo raamat and täämbädse päävä liinaello edesi
kajastuma .vällä tulõmanätäq olõmahinnäst ilmutama v .näütämä ; kirjaniku lapsepõlvemälestused kajastuvad tema loominguskirämehe loomingun tulõvaq timä latsõpõlvõ mälehtüseq vällä ; poliitiline olukord kajastub ka kultuurieluspoliitilinõ sais om kultuurielost kah nätäq
kaklema .taplõmatapõldaq .taplõ78.kaklõmakakõldaq .kaklõ78.kisklõmakisõldaq .kisklõ78kak|kõlõma-õldaq -kõlõ85.nahkõlõmanaheldaq .nahkõlõ85.virmamavirmadaq .virma77.murdõlõmamurrõldaq .murdõlõ85 ; mehed läksid kõrtsis kaklemameheq lätsiq kõrdsin kaklõma ; varblased läksid leivaraasu pärast kaklemavarblasõq lätsiq leeväraasa pääle kisklõma ; sul on ka silm sinine peas, kas lehm kakleb?sul om ka silm sinine, lehm taplõs vai?
kaks kat|ś-õ -tõ35 ; ta luges kella kaheni raamatuttä lugi kellä(niq) katõniq raamatut ; tal tuli nüüd kahe eest töötadatä pidi noq katõ iist tüüd tegemä ; ma sain eile koolis kahema sai eeläq koolin katõ
kaksik hrl m katsi|k-gu -kut13katsikõ|nõ-sõ -ist8paarik-gu -kut13 ; kaksikõedkatsikõsõq v paariguq sõ̭saraq ; lambal olid kaksikud talledlambal olliq katsiguq v paariguq tsileq
kaksipidi katsildõkatsiperikatsipite(h)nkatsipoolikatsipäidikattõ mu̬u̬du ; selles asjas ei saa olla kaksipidi mõtlemistseon aśan saa-iq katsildõ mõtlõmist ollaq
kalju müürmüürü .müürü37müürümä|gi-e -ke25sainsaina .saina30kivi-i -vi26 ; jõe ääres on kõrged kaljudjõ̭õ̭ veeren ommaq korgõq müürüq ; kaljumonoliitütentükün kivi
kalk kalǵkalõ .kalgõ37hu̬u̬ľmaldaqkuŕa .kurja43kuri.süämeldäqkallõ- -t14kõllõ- -t14 ; kalgi südamega inimenekalõ süämegaq inemine ; külm ja kalk meeskülm ni huuľmaldaq miiś ; talvine meri on külm ja kalkmeri om talvõl külm ni kõllõ
kallal kü(l)le(h)nmanhaŕa(h)nsä(l)lä(h)nkukil ; mis sa norid minu kallal kogu aeg!midäs sa olõt mul kõ̭gõ haŕan! ; parmud on loomade kallalparmuq ommaq eläjil sälän ; olen selle töö kallal palju vaeva näinudolõ seo tüü man palľo vaiva nännüq ; haigus on kallaltõbi om külen
kallale .külgemano(q).harja.sälgäkukilõ ; läks kallalelätś külge ; nad tulid mulle kallalenääq tulliq mullõ külge
kallaletung .külgemine|ḱ-gi -kit13.külgetulõ|ḱ-gi -kit13.sälgämine|ḱ-gi -kit13.sälgätulõ|ḱ-gi -kit13 ; relvastatud kallaletungsõ̭ariistogaq v sõ̭ariiston sälgämineḱ v -tulõḱ
kallama val|ama-laq -a56.kaldamakalladaq .kalda77kõrras kallahta|ma-q -83kallahu|tma-taq -da62 ; kallas vee ämbrissevali vii pangi ; kalla endale teed!kaldaq hindäle tsäid! ; kalla mulle ka natuke!kallahtaq no mullõ ka veidükene! ; vihma kallab nagu oavarrestvala niguq uavarrõst v vala ku pangigaq
kallas perv́perve .perve35(vi̬i̬)vi̬i̬ŕ(-)veere (-)vi̬i̬rt40maa|vi̬i̬ŕ-veere -vi̬i̬rt40 ; maja asus kõrgel kaldalmaja olľ korgõ perve pääl ; paekallasmüürmägi ; laps kukkus järsust kaldast allalatś sattõ pistväst v pistülidsest pervest alla ; jõgi on üle kallaste tõusnudjõgi om välän
kallidus hindhinna .hinda30kul|u-u -lu26 ; elukallidus on tõusnudelätüskulu om nõsõnuq v elo om kallis lännüq
kallim .kallikõ|nõ v .kalligõ|nõ-sõ -ist8kullakõ|nõ v kulľakõ|nõ-sõ -ist8kallis.kalli kallist22(naissuust) .mõrsja- -t3pruuťpruudi .pruuti37(miis'suust) peig|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39 ; tal on juba oma kindel kallimtäl om joba kimmäs pruuť v peigmiiś olõman ; kas see tüdruk oli mõni su vana kallim?kas taa tütrik olľ mõ̭ni su vana pruuť? ; läks kallima juurdelätś uma kulľakõsõ manoq
kallinema .kallimbas minemä
kallis 1. (hinnalinõ) kallis.kalli kallist22hinna(h)nväärt ; see on küll väga kallis mööbelseo om külh väega kallis v hinnan müübli2. (ololinõ, tähtsä) kallis.kalli kallist22.tähtsä- -t3 ; praegu on iga minut kallisparhillaq om egä minoť tähtsä3. (armsa, süämelähkene) kallis.kalli kallist22.armsa- -t3armas.arma armast22kullakõ|nõ v kulľakõ|nõ-sõ -ist8 ; sa oled mulle väga kallissa olõt mullõ väega kallis ; kallis emake, naine, emakeel, kodumaaarmsa imäkene, naanõ, imäkiiľ, kodomaa
kalmistu matus|aid-aia -.aida33m matussõqmatussidõ matussit18kalm(u)|aid-aia -.aida33kalmõ(h)tu- -t3.kalmõq.kalmidõ .kalmit18kalmõ(h)t|aid-aia -.aida33kalmkalmu .kalmu37kabõli|aid-aia -.aida33 ; Rõuge kiriku ümbruses on mitu kalmistutümbre Rõugõ kerigu om mitu matusaida
kaltsakas kakõrus-õ -t9narmõndus-õ -t9nirmõndus-õ -t9haksikõ|nõ-sõ -ist8 ; ta on nagu vana kaltsakas, riided seljas katki nagu kaltsudtä om niguq vana haksikõnõ, rõivaq sälän katśki niguq ńardsoq
kama kam|a-a -ma28 ; kama on vedel söök, seda tehakse hapu või rõõsa piimagakama om veteľ süüḱ, tetäs hapnõ vai rõõsa piimä sisse
kamakas kama|k-gu v -ga -kut v -kat13klama|k-gu -kut13paakpaaga .paaka30plaaḱplaagi .plaaki37paagas.paaka paagast23 ; kruusa sees on suured savikamakadruusa seen ommaq suurõq saviklamaguq
kamal ruhmi|k-gu -kut13ruhimi|k-gu -kku38ruhi|k-gu -kut13ruhing-u -ut13 ; võtsin kamaluga vettvõti ruhmigugaq vett ; kamalutäisruhmigutäüs
kamandama ka(m)manda|ma-q -83käsü|tämä-täq -dä82 ; lapsed kamandati õuest tuppalatsõq käsütediq väläst sisse ; kamandab sind nagu sulastkamandas suqkaq niguq sulatsõgaq
kammima su|gõma-kõq -i min 1. k soi min 3. k -gi kesks -it59su|gima-kiq -i59.kaḿma.kammiq kammi63 ; kammi pea ära!soeq pää ärq! ; mets kammiti lapse leidmiseks põhjalikult läbimõts otsiti latsõ löüdmises põḣaligult läbi
kammits kammi|ts-dsa -tsat13polmus-(s)õ -t11 ; kukk on kammitsaskikas om kammitsan v põllussin ; hobune on kammitsasse pandudhopõń om kammitsahe v põllussihe v põllussilõ pant
kamp parḱpargi .parki37parťpardi .parti37kampkamba .kampa31punťpundi .punti37vata|k-ga v -gu -kat v -kut13 ; kambashulgahna, kamban, tilan
kampa .kampa.parki.partikokko.tilla ; lõin temaga kampalei timägaq tilla ; kogunesid kampaleiq kokko
kampaania talos-(s)õ -t11(üles)kihotus-õ -t9 ; linn sai heakorrakampaania käigus uue ilmeliin sai hääkõrratalossõl vahtsõ näo ; laimukampaaniatõrvamistalos ; reklaamikampaaniaüleskitmiskihotus ; valimiskampaaniavalimiskihotus
kanal kan|naľ-ali -alit4ka|naaľ-naali -.naali37 ; jõed on kanaliga ühendatudjõ̭õ̭q omma kanaligaq kokko kaivõduq ; auto on töökojas remondiks kanalile aetudauto om tüükuan parandamisõ jaos kanali pääle aet ; sai vajalikku infot mitmete kanalite kaudusai tarvilist teedüst mitmõst kandist ; lastesaade tuleb teiselt (tele)kanaliltlatsisaadõq tulõ tõõsõ kanali päält
kananahk kana|nahk-naha -.nahka33kanaih|o-o -ho26.ki(i)stre- -t3 ; kananahk tuli ihulekistreq tulliq üles
kanapime kanapümme- -t14kana.näogaq ; kanapimedale ei saa juhilube andakanapümmele saa-iq juhilupa andaq ; ametnik on kanapimeammõťnik om pümme niguq kana
kand kundskundsa .kundsa31 ; ära astu mulle kannale!astku-iq mullõ kundsa! ; ma ei oska sokile kanda kududama mõista-iq sukalõ kundsa kutaq
kandam nõsta|ḱ-gi -kit13nõstang-u -ut13üsä|täüs-tävve -täüt49sä(l)lä|täüs-tävve -täüt49kormkormu .kormu37 ; kratt lendab oma kandamigapuuḱ lindas uma nõstagigaq v kormugaq ; pane oma puukandam ahju ette!panõq uma puunõstaḱ aho ette! ; aitab ühest kandamist küll!ütest üsätävvest om jo küländ!
kandejõud .kandmis|võim-võimu -.võimu37 ; suure kandejõuga veoautosuurõ kandmisvõimugaq viomassin
kandepind alos-(s)õ -st11põhipõḣa .põhja43tugõmis|pind-pinna -.pinda32 ; narkomaania sotsiaalne kandepindhoimatõvõ ütiskundlinõ põhi ; looduskaitse omandab meil üha laiemat kandepindaluudusõ kaitsmist toetas meil kõrrast inämb ; laiade kummidega traktori kandepind on suuremlaiu kummõgaq traktori tugõmispind om suurõmb
kandepuud hrl m puu- -d50kanni|orś-orrõ -ort49kannipuu- -d50
kandma .kandma(.)kandaq kanna66vi|dämä-täq -ä59.nõstma.nõstaq nõsta61(midägiq rassõt) nü̬ü̬rämänöörädäq nü̬ü̬rä77 ; kannab jõest saunavettvidä v kand jõ̭õ̭st sannavett ; mis sa kannad neid asju kogu aeg kaasas?miä sa viät kõ̭gõ taad kraami üten? ; lähen, kuhu jalad kannavadlää, kohe jalaq veeväq ; noor jää ei kanna veelnuuŕ ijä kanna-iq viil pääl ; kannab naabri peale vihaom naabri pääle vihanõ ; kannab tervise eest hooltpidä tervüse iist huult ; ta kannab prilletäl ommaq prilliq iin ; noored õunapuud kandsid tänavu juba õununoorõq uibuq timavaastaga kanniq joq ; kantud mantelpuuľpidonõ v kannõt mäntli ; kandev häälkuuldsa helü
kange kõv|a-a -va28kimmäs.kimmä kimmäst22kalǵkalõ .kalgõ37.kangõ- -t1kibras.kipra kibrast22te|küs-güsä -güsät4tu|kõv-gõva -gõvat4(alkoholi kotsilõ) äkili|ne-dse -st5 ; jalad on käimisest kangedjalaq omma käümisest kangõq ; kange meeskõva miiś ; kange viinteküs v äkiline viin ; kange tahtminekõva v kangõ tahtminõ ; kange õluteküs oluq ; see jook on liiga kange, pane vett juurde!taa juuḱ om palľo tukõv, panõq vett manoq! ; kange iseloomugakimmäs
kangekaelne vastali|nõ-dsõ -st5kammõli|k-gu -kku38ütsi|puinõ-.puidsõ -puist7.väs(t)li- -t1.tihkõ- -t14.kangõkaala|nõ-dsõ -st7 ; ta on nii kangekaelne, ega ta ei jäta – tema peab oma tahtmise saamatä om nii västli, egaq tä ei jätäq – timä tahtminõ piät saama ; kangekaelne inimenekangõkaal ; miks sa nii kangekaelne oled?mille sa nii vastalinõ olõt?
kangus .kõvvus-õ -t9.kangus-õ -t9kõvvutus-õ -t9 ; viinal peab ikka kangust olemaviinal piät iks kõvvust olõma ; ta näitas oma kangusttä näüdäś umma kangust
kann (kanni) (latsõ)asi(-)aśa (-).asja43mässätüs-e -t9 ; lapsel oli palju kannelatsõl olľ hulga asjo ; kassile tehti mängukann niidi otsakassilõ tetti mässätüs niidi otsa
kann (kannu) kanńkanni .kanni37seto kiil' .kuksin-a -at4 ; vala endale sealt kannust vett!valaq hindäle säält kannist vett!
kannatama hätä nägemähädä(h)n olõmakannahta|ma-q -83.vaivlõmavaivõldaq .vaivlõ78.kärśmä.kärsiq kärsi63kannahtõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; see inimene on oma elus palju kannatanudseo inemine om uman elon õ̭ks palľo hätä nännüq ; nälga kannatamanälähädän olõma ; küla kannatab veepuuduse allkülän olõ-iq vett ; saun sai tulekahjus kannatadasann palli ärq ; see vana toolilogu ei kannata enam istumistseo vana toolilokś kannahta-iq inämb istuq ; ma ei kannata ootamist silmaotsaskima kärsi-iq sukugiq uutaq ; kannata ometi, kuhu sa tormad!kannahtaq no ummõhtõ, kohe sa joosõt! ; mu süda ei kannata talle seda öeldamu süä ei kannuq tälle tuud üldäq
kannatamatu läbemäldäq.kärśmäldäqkannahtamaldaq
kannatlik pikä meelegaqpikämeeli|ne-dse -st5 ; ole temaga kannatlik!hoiaq timägaq pikkä miilt!
kannatlikkus pikḱ mi̬i̬ľ ; see töö nõuab kannatlikkustseo tüü taht pikkä miilt
kannatus vaivvaiva .vaiva30hä|dä-dä -tä24kannah(t)us-õ -t9kannahtami|nõ-sõ -st5 ; sõda toob ainult kannatusisõda tuu õ̭nnõ häti ; ära pane minu kannatust proovile!kas sa tahat mu meele pikkust pruumiq? ; tema kannatus katkestäl sai viländ
kannikas 1. kandskandso .kandso31kandsokõ|nõ-sõ -ist8pöörändüs-e -t9 ; leivast on järel ainult viimane kannikasleeväst om õ̭nnõ kandsokõnõ alalõ v perrä jäänüq ; saiakannikassaiakands ; lõikas leivast tubli kannikalõigaś leeväst kimmä pöörändüse2. hrl m tuh|haŕ-ara -arat4.perse|pu̬u̬ľ-poolõ -pu̬u̬lt40 ; lõin end ära, nüüd on kannikas valuslei hindä ärq, noq om persepuuľ hallus
kannul perä(h)nkundsa pääl.kundsõ päälhanna(h)nkundsa(h)ntaka(h)nperähnä ; mis sa käid mul kannul?miä sa käüt mul takan? ; nad püsivad meil kannulnä püsüseq meil perähnä
kannule .perräkundsa pääle.kundsõ.kundsa.handa.taadõ ; jälitajad asusid tema kannuletakanajajaq võtiq tälle handa
kannult perästkundsa päält.kundsõ päältkundsasthannasttakast ; kao mu kannult!kaoq mu hannast!
kannustama kõ̭nnust .andma(takast) .sunďma.sundiq sunni63 ; ratsanik kannustab hobustratsamiiś and hobõsõlõ kõ̭nnust ; rahahäda kannustab kiiremini töötamarahahädä sunď rutõmbahe tüüd tegemä ; tal on kannustatud saapad jalastäl ommaq kannussidõgaq saapaq jalan v seeren
kant 1. nuk|k-a -ka31nulknulga .nulka31kotus-(s)õ -t11kolkkolga .kolka31paikpaiga .paika30kanťkandi .kanti37 ; ta on ka meie kandi meestimä om ka miiq nuka miiś ; asja tuleb õige kandi pealt vaadataasja tulõ õigõ kotusõ päält v nuka alt kaiaq2. kanťkandi .kanti37 ; kuue kandiga mutterkuvvõ kandigaq mutri
kaotama (ärq) .kao|tama-taq -da81sooru|tama-taq -da82(ärq) .häö|tämä-täq -dä81 ; laps kaotas kindadlatś kaoť kindaq ärq ; ära ta kaotas mu uue rätiärq tä sooruť mu vahtsõ räti ; ta kaotas nägemise, kuulmisetä jäi pümmes, kurdis ; nad püüdsid kuriteo jäljed kaotadanääq proomõq kuŕatüü jäleq ärq häötäq
kaotsi .kaotsihe.kaotsi(l)lõ.kaotsehe.kaonus ; raamat läks kaotsiraamat jäi kaotsihe ; minutitki ei tohi kaotsi minnaminotit ka tohe-iq kaotsilõ minnäq ; palju inimesi jäi sõjas kaotsipalľo inemiisi jäi sõtta (kaotsihe) v sõ̭an kaonus ; poeg jäi selles sõjas kaotsipoig jäi seohe sõtta kaotsehe ; lehm on karja juurest kaotsi läinudlehm om kaŕa mant kaotsehe jäänüq
kaotsis .kaotsi(h)n.kaonu|q- -t1.kaotsil ; koer on teist päeva kaotsispini om tõist päivä kaonuq
kaotus .kaotus-õ -t9(kaardimängon) tura|k-gu -kut13 ; ma sain kaardimängus jälle kaotusema sai jälq turagu
kappama .kapjamakabjadaq .kapja77ju̬u̬skmaju̬u̬skõq v joostaq joosõ65 ; hobune kappabhopõń kapjas ; kappasin läbi linnajoosi läbi liina v lasi läbi liina õkvalt kunds ja varbas
karantiin karan|tiiń-tiini -.tiini37eräle|olõḱ-olõgi -olõkit13erälelü̬ü̬mi|ne-se -st5 ; karantiiniaegeräleolõgi aig ; kaup pandi karantiinikaup panti v lüüdi tõisist eräle
karask karasḱ-i -it13(kesvä)vatsk(-)vadsa (-).vatska33 ; lapsed sõid karaskitlatsõq seiq vatska
karastama karasta|ma-q -83.võrksambas v .kimmämbäs v tugõvambas v kõvõmbas v .kõhtsambas tegemäkalõsta|ma-q -83 ; karastab terast, vikatitkalõstas mürkü, vikahtit ; karastab end külma veegakarastas hinnäst külmä viigaq ; eluraskused karastavad inimesielo tege inemiseq kõhtsambas
karastuma karastu|ma-daq -84.võrksambas v .kimmämbäs v tugõvambas v kõvõmbas v .kõhtsambas saamakalõstu|ma-daq -84 ; külma veega pesemisel keha karastubkülmä viigaq mõskõn kihä karastus
kare kahrõq.kahrõ kahrõt18korrõ- -t14 ; karedaks minemakorõh(t)uma ; jää läheb külmaga karedaksijä korõhus külmägaq ; lina oli karelina olľ kahrõq ; kare vesi teeb naha karedakskalǵ vesi tege naha korrõs
kari (kari) vi̬i̬alonõ kivikivestü- -t1 ; torm ajas laeva kariletorm ai laiva kivve otsa kinniq ; abielu jooksis karileabielo lätś summa v rukka ; on karilom umadõgaq ruan
kari (kari) kar|i-i -ri26 ; lastel on kõva kari peallatsil om kõva kari pääl
kari (karja) karikaŕa .karja43parv́parvõ .parvõ35parḱpargi .parki31parťpardi .parti31 ; karjane viis karja niidule söömakaŕus ai kaŕa niidü pääle süümä ; hundid liiguvad sageli karjadenasoeq kääväq sagõhõhe summahna v kaŕahuisi v pargin
karikakar kaŕa|kakaŕ-.kakra -kakard22hani.perse|lilľ-lilli -.lilli 37 m umak ja osak -.lillekana.perse|lilľ-lilli -.lilli37 ; kollane karikakarkõllanõ kaŕakakaŕ
karikas pi̬i̬kri- -t1.pikri- -t1kaari|k-ga -kat13 ; see oli mul viimane piisk karikassemu mõ̭õ̭t sa täüs
karikaturist naľapildi tegijä v tekijtsikõrdaja- -t3tsukõrdaja- -t3
karistama .nuhklõmanuheldaq .nuhklõ78.nuhtlõmanuheldaq .nuhtlõ78.trahv́ma.trahviq trahvi63karista|ma-q -83 ; see on karistatavseo lätt nuhklusõ alaq ; kohus karistab kurjategijat vabadusekaotusegakohus pand kuŕategijä trahvis kinniq ; ma karistasin lapsima trahvõ latsi ; lapsi on vaja karistadalatsilõ vaia karri andaq
karistus .nuhklus-õ -t9.nuhtlus-õ -t9trahv́trahvi .trahvi37karistami|nõ-sõ -st5karistus-õ -t9 ; kuritöö ja karistuskuritüü ja nuhklus ; peremees oli karistuseks kolm aastat Riia linnas vangisperremiiś olľ trahvis kolm aastaigo Riia liinan vangin ; mis sulle karistuseks määrati?miä sullõ trahvis panti? ; karistuslööktrahvilüüḱ ; millise karistuse me talle määrame?mis miiq tälle trahvis panõ? ; karistust määramatrahvi ja nuhtlust arvama
karjakasvatus eläjäpidämi|ne-se -st5kaŕakasvatus-õ -t9 ; nad saavad karjakasvatusest head sissetulekutnä saavaq eläjide pidämisest hääd rahha ; ta lõpetas karjakasvatuse äratä lõpõť eläjäpidämise ärq ; ma ei tegele enam karjakasvatusegama piä-iq inämb eläjit
karjakaupa kaŕahuisihulgahnapargihnasumma(h)n ; hundid liiguvad talvel karjakaupasoeq juuskvaq v aelõsõq talvõl hulgahna
karjatama IIröögähtä|mä-q -83röögähü|tmä-täq -dä62kirsahta|ma-q -83tänähtä|mä-q -83tänähü|tmä-täq -dä62 ; ma ehmusin nii kõvasti, et päris karjatasinma hiitü nii kõvva, et peris tänähüdi ; keegi karjataskiäkiq röögähť
karjatama I I.hoitma.hoitaq hoia 3. k hoit min 1. k hoiji min 3. k hoiť kesks hoiõt66paimõnda|ma†-q -83 ; kus sa oma loomi karjatad?kon sa ummi eläjit hoiat? ; mu õde karjatab kodus lapsimul sõ̭saŕ hoit koton latsi
karjuma rü̬ü̬ḱmärü̬ü̬kiq röögi63täni|tämä-täq -dä82ämmärdä|mä-q -83.kirsma.kirsuq kirsu64.jõrvamajõrvadaq .jõrva77 ; hakkas karjumanaaś rüüḱmä v tänni ; karjuda laskmaräägütämä
karjäär 1. haudhavva .hauda33 ; kruusakarjäärruusahaud2. kar|jääŕ-jääri -.jääri37(uma(h)n ammõti(h)n) nõsõminõ v üles.rühkmine ; on sportlasekarjääri tipulom sporťlasõtii kõ̭gõ korõmban punktin ; ta tegi seda karjääri pärasttä tekḱ tuud karjääri peräst
karm kurikuŕa .kurja43kõv|a-a -va28kallõ- -t14kalǵkalõ .kalgõ37 ; tüdrukul on karmid vanemadtütrigul ommaq kuŕaq vanõmbaq ; karm pakanekõva külm ; tal olid lühikesed karmid juuksedtäl olliq lühküq kallõq hiusõq ; teda koheldi karmilttimäle olti kuri ; karm riiekalǵ rõivas ; nende pool suhtuti lastesse väga karmiltnäide puul olti latsilõ väega kuŕaq
karmilt kuŕalt.kõvvakalõhõhekalõhõlõ
karmus kallõ v kuri olõḱkalõhus-õ -t9kõvahus-õ -t9.kalǵus-õ -t9
karneval maskipi|do-do -to26karnõ|vaľ-vali -.valli37 ; tänavatel oli suur karnevaluulidsa pääl peeti suurt maskipito ; sambakarnevalsambakarnõvaľ
kartlik .hiitüjä- -t3hiidüski|ne-dse -st5.pelgäjä- -t3.pelgli|k-gu -kku38herkhergo .herko37pärgäs.pärgä pärgäst22julõdukõ|nõ v julõdugõ|nõ-sõ -ist8seto kiil', eläjä kotsilõ vir|rui-uja -ujat4 ; külmakartlikkülmäherk ; väga kartlik lapsväega hiidüskine latś ; ta on kartlik inimenetä om hiitüjä inemine ; teistel on rahulikud lambad, meil aga kartlikudtõisil ommaq vagadsõq, meil virujaq lambaq
kartma .pelgämäpe(l)lädäq .pelgä77 ; laps kartis üksi koju minnalatś peläś ütsindä kodo minnäq ; ma kardan üksindustma pelgä ütsindä ollaq ; siin küll nälga karta polesiin joht nälgä pelädäq olõ-iq ; lilled kardavad külmalilliq pelgäseq külmä ; see on ohtlik mees, teda peab kartmataa om hirmsa miiś, taad piät pelgämä
karusammal käolin|a-a -na28käorü|gä-ä -kä25 ; karusammal kasvab kuival kohal: madal, peen vars ja valge nupuke otsaskäolina kasus kuiva kotusõ pääl: mataľ, peenükene varś ja valgõ kukukõnõ otsan
karusloom kahu(naha)el|läi*-äjä -äjät4 ; küülikud, rebased ja nutriad on karusloomadkodojäneseq, rebäseq ja nutriq ommaq kahueläjäq ; karusloomakasvatuskahueläjide kasvandus
karuteene kahru häätegotemptembo .tempo37tükktükü tükkü37 ; sellega tegid sa mulle küll karuteenetuugaq sa teit külh mullõ üte kahru hääteo v no tuud olľ külh mullõ viil vaia!
karv karvkarva .karva30 ; tal on juustes juba mõned hallid karvadtäl ommaq hiussin joba mõ̭nõq valgõq karvaq
karvakera kahusḱ-i -it13 ; kassil on pojad, kuus väikest halli karvakerakassil ommaq pojaq, kuuś tsilľokõist halli kahuskit
kasima kas|ima-siq -i57(h)arima(h)arriq (h)ari57 ; maja ümbrus on räpane ja kasimataümbre elo olľ asunõ ja kasimaldaq ; kasis oma määrdunud riideidkasõ ummi hukan rõivit ; kasi natuke seda põrandat!hariq v kasiq no vähä taad põrmandut! ; kasi minema!käüq minemä! v käüq mant! ; kasi välja!kasiq ussõ!
kasimatu kasimaldaqrop|p-u -pu37 ; põrand on kasimatupõrmand om kasimaldaq ; ära ole nii kasimatu suuga!olku-iq nii ropu suugaq!
kasin kas|sin-ina -inat4vile|ts-dsä -tsät13armõ|du-du -tut1kehvkehvä .kehvä35veidüq.veitü .veitüt m umak .veitüide m osak .veitüid1 ; kasin viljasaakkehväpuulnõ viläsaaḱ ; toas oli kasin valgustusvalgus olľ tarõn vilets v tarõ olľ puuľpümme v tarõn olľ valgus väega armõdu ; ta on kasina jutugatä om veitü jutugaq ; tema tütar elab puhast ja kasinat elutimä tütäŕ eläs puhast ni kasinat ello
kasinalt = kasinasti kasinahekasinalõveidüqnapistõńapostõnäpostõ ; mul on aega väga kasinastimul om aigo väega näpostõ v aigo om mul palľo veidüq
kassiahastus .haigõ päähõel olõminõpohmelľ-i -i37hur|ril-ila -ilat4 ; ärkas hommikul kassiahastusegaheräsi hummogu haigõ päägaq üles ; olen täna kassiahastusesvõeh mul om täämbä hõel ollaq
kaste (kaste) kastõq.kastõ kastõt18hämmhämme v hämmä .hämme v .hämmä35 ; hommikune kaste tegi kingad märjakshummogunõ kastõq tekḱ kängäq likõs ; kasteheinkastõhain ; kastemärgkastõnõ ; lõpeta töö, kaste tuli juba maha!jätäq no tüü, hämm tulľ jo maaha ärq! ; enne ei saa heinu puutuda, kui hommikune kaste on ära läinudinne saa-iq haina puttuq, ku hummogunõ kastõq om ärq lännüq
kasu kas|u-u -su26tolktolgu .tolku37tul|o-o -lo26 ; sellest pole küll mingit kasutaast olõ-iq joht määnestkiq kassu v tolku v tullo ; kasuks olemakasus olõma
kasuahne ahnõq.ahnõ ahnõt18 ; ta on väga kasuahne inimenetä om ütś perädü ahnõq inemine v tä om ütsindä umakasu pääl välän
kasuema kasuim|ä-ä -mä24kasvanduim|ä-ä -mä24 ; olin vaeslaps, mind võeti kasulapseks ja ma sain endale kasuema ning kasuisaolli vaenõlatś, minno võeti kasulatsõs ja ma sai hindäle kasuimä ni kasuesä
kasukas kask.kaska .kaskat48kasu|k-ga -kat13 ; riidega kaetud lambanahkne kasukaskatikask
kasulaps kasu|latś-latsõ -last39 ; neil on kasulaps, ei ole oma lapsinäil kasulatś om, olõ-iq ummi latsi ; ta pärandas oma varanduse kasulapseletä kiroť uma hüä kasulatsõlõ
kasulik kasuli|nõ-dsõ -st5.tarbli|nõ-dsõ -st5tarvili|nõ-dsõ -st5tuloli|nõ-dsõ -st5 ; on kasuliktulos tulõ
kasum tul|o-o -lo26kas|u-u -su26 ; ettevõte andis suurt kasumitettevõtõq anď suurt tullo ; ei andnud kasumitanna-es määnestkiq kassu
kasupoeg kasu|poig-puja v -poja -.poiga m päälek -pujõlõ v -.poelõ32pujanď-i -it13
kasutama .pruuḱma.pruukiq pruugi63tarvi|tama-taq -da82tarbõnda|ma-q -83 ; kas ma saan telefoni kasutada?kas ma saa telehvonni pruukiq? ; ema kasutas toiduvalmistamisel pipart ja soolaimä tarviť söögitegemise man pipõrd ni suula ; kasutamisõpetuspruuḱmisjuhatus v -oppus
kasutegur tulo.näütäjä- -t3 ; mootori kasutegurmoodori tulonäütäjä ; nõupidamise kasutegur oli nullnõvvupidämisest olõ-õs määnestkiq tolku ; kasutegur on väga väiketulonäütäjä om väega mataľ
kasutu (ilm(a))aśandaq.tarbõldaqaśaldaq.huupihüppä ; see oli mul kasutu käiktaa olľ mul huupi v aśandaq käümine ; vana kasutu hoonevana tarbõldaq hoonõq
kasutult (ilm(a))aśandaq.tarbõldaqaśaldaq.huupihüppä ; nad raiskavad kasutult aeganääq raiskasõq huupi aigo
kasutus .pruuḱmi|nõ-sõ -st5tarvitami|nõ-sõ -st5 ; noored said ülemise korruse enda kasutussenoorõq saiq ülemädse kõrra hindä tarvitaq
kasutuskõlblik (miä) sünnüs v .kõlbas tarvitaq v pruukiq.pruuḱmiskõlvoli|nõ-dsõ -st5tarvitamiskõlvoli|nõ-dsõ -st5 ; see ravim on veel kasutuskõlblikseo ruuh sünnüs viil pruukiq
kasutuskõlbmatu (miä) sünnü-iq v kõlba-iq tarvitaq v pruukiq.pruuḱmiskõlbma(l)daqtarvitamiskõlbma(l)daqprak|ḱ-i -ki37
kasuvanem kasuvanõmb-a -at13kasvand-u -ut4 ; ta on mulle kasuvanem, pole oma isatä om mullõ kasvand, olõ-iq uma esä ; elab kasuvanema, kasuema juureseläs kasvandu, kasvanduimä man
kasv 1. kasumi|nõ-sõ -st5kasvkasvo .kasvo37 ; rahvastiku kasvrahvastigu manoqkasuminõ ; aeglase või jõudsa kasvuga puudigävä vai joudsa kasvogaq puuq2. kas|u-u -su26kasvandi|k-gu -kku38 ; õunapuul tuleb vesikasvud ära lõigatauibul tulõvaq vesikasuq ärq lõigadaq3. kasvkasvo .kasvo37 ; hiinlased on väikest kasvu rahvashiinlasõq ommaq madalat kasvo rahvas ; ta on pikka kasvu meestä om pikḱ miiś ; lapsed olid ühte kasvulatsõq olliq ütesuuruq v ütepikäq ; väikest kasvu hobusedväikoq hobõsõq
kasvaja 1. (tõbi) kassuvhädäkasuvahädä kasuvathätä24kasuja- -t3kasvandi|k-gu -kku38kasvanď-i -it4 ; tal on kasvajatäl om kassuvhädä2. kasuja- -t3 ; ta on kasvaja lapstä om kasuja latś
kasvama kas|uma-suq -u 71 min 1. ja 3. k .kasvi.korgust .võtma ; aias kasvas kolm õunapuudaian kasvi kolm uibut ; kasvav laps tahab palju süüakasuja latś taht palľo süvväq ; kasvama jäetud vasikaskasuvasik
kasvatama kasva|tama-taq -da82kasu|tama-taq -da82.kausta|ma-q -83 ; isa kasvatas vaeslapsiesä kasvať vaesit latsi üles ; mis sa ilmaaegu oma viha kasvatad!mis sa ilmaaigo umma vihha kasutat!
kasvatamatu kasvatama(l)daqkoira .koira37koirpät|ť-i -ti37 ; kasvatamatu poisskoir poiskõnõ ; noor mees ja nii kasvatamatuks muutunudnuuŕ miiś ja nii pätis ärq last
kasvuhoone kasvo|maja-maja -majja v -maia28kasvo|hoonõq-hu̬u̬nõ -hoonõt18kile|maja-maja -majja v -maia28kasvandi|k-gu -kku38kasu|hoonõq-hu̬u̬nõ -hoonõt18kasu|maja-maja -majja v -maia28triipus-õ -t9
katastroof õ̭nnõtus-õ -t9.häötüs-e -t9hukatus-õ -t9 ; looduslik katastroofluudusõ̭nnõtus ; majanduslik katastroofmajandushäötüs ; liikluskatastroofliikmisõ̭nnõtus
katastroofiline .hirmsa- -t3 ; jõe üleujutused olid katastroofilisedjõ̭õ̭ üleujotus v upunǵ tekḱ hirmsat häötüst ; katastroofilised tagajärjedhirmsaq tulõmiq
kate kat|õq-tõ -õt18kat|õh-tõ -õt20päälis|rõivas-.rõiva -rõivast22päälepannus-(s)õ -t11päälüs-(s)e -t11(saanil v vankril) kíbitka- -t3 ; vahukoor läheb tordikattekskoorõvatt lätt munakoogilõ kattõs v päälepannussõs ; võta võid leivakatteks!võtaq võidu leeväle päälüsses! ; eterniit on katusekateeterniiť om katussõ päälepannus ; reele tehti kate peale, inimesed magasid seal seeskibitka tetti rii pääle, inemiseq magasiq sääl sisen ; voodikatesängü päälisrõivas
katkema (ärq) kak|kõma-õdaq -kõ77kakõhu|ma-daq -84.katśki minemäpoolõlõ v .katśki .jäämäärq .lõpma ; lõng katkeslang lätś katśki ; tapeet on paiguti katkenudsainapapõŕ om kotussidõ ärq kakõnuq ; vaidlus katkesvaiõlus jäi poolõlõ ; kui peremees kohale ilmus, siis meie jutt katkesnigu perremiiś mano sai, nii lei mi jutul jaku sisse ; äkki vihmasadu katkesvihmasado lõppi äkki ärq
katkendlik jupõldõ|t-du -dut1jupildõjupõldõjakutõ|t-du -dut1 ; katkendlik unijupildõ v jupõldõt magaminõ ; hingamine muutus katkendlikuksnaaś hõ̭ngu kakma ; katkendlikud mälestusedütsiguq pildiq
katkestama poolõlõ v .katśki .jätmä.kaksamakaksadaq .kaksa77(ärq) .nõstmakakõsta|ma-q -83 ; katkestab hetkeks tööjätt tüü kõrras aos poolõlõ ; katkestas tervise tõttu võistlusejätť võistlusõ tervüse peräst poolõlõ ; ära tõsta seda kotti, katkestad selja ära!nõstku-iq taad kotti, ärq kaksat sälä! ; see on sulle väga raske, katkestad end ära!taa om väega rassõ sullõ, ärq nõstat hindä! ; ei hakka ma ennast selle tööga katkestamanakka-iq ma hinnäst seo tüügaq kakõstama ; lase loll töö juurde, katkestab end äralasõq ulľ tüü manoq, kakõstas ärq hinnäst
katkestus kakõhus-õ -t9kakkõmi|nõ-sõ -st5 ; tuli elektrikatkestusvuul lätś ärq
katki .katśkikakõnu|q- -t1puru(s)rikkõ(h)nrikkõherikkõlõpoolõlõ ; tüdruk hammustab niidi katkitütrik tśalkas niidi katśki ; laps kukkus põlved katkilatś sattõ põlvõq purus ; poiss jättis õppimise katkipoiskõnõ jätť oṕmisõ poolõlõ ; kruus kukub maha, läheb katkikruuś satas maaha, lahkus ärq ; telefoniliin oli katkitelefoniliiń olľ rikkõn
katkuma .kakmakakkuq kaku64kak|kama-adaq -ka77kõrras .kaksamakaksadaq .kaksa77 ; laps katkus koos umbrohuga välja ka peeditaimelatś kaksaś hainagaq kuun üles ka peediloomakõsõ
katma .katmakattaq kata61kinniq .pandma ; kata see auk pealt okstega!panõq seo mulk päält ossõgaq kinniq! ; haige tuleb soojalt kinni kattahaigõ piät lämmähe kinniq katma ; lumi katab maadlumi om maan ; põrandat katab paks vaipmaah v põrmandu pääl om paks põrmandurõivas ; metsa juurdekasv ei suutnud raiet kattamõtsa manoqkasuminõ jovva es ragomist tasa tetäq
katse pru̬u̬ḿproomi pru̬u̬mi37pru̬u̬v́proovi pru̬u̬vi37pru̬u̬ḿmi|nõ-sõ -st5pru̬u̬v́mi|nõ-se -st5.katsmi|nõ-sõ -st5 ; ei teinud katsetki vastu vaieldaproomiki-is vasta vaiõldaq ; sisseastumiskatsedsisseastmiskatsmisõq ; katsed näitavad, et …proomiq näütäseq,et …
katseaeg proomi|aig-ao -.aigo36proovi|aig-ao -.aigo36pru̬u̬ḿproomi pru̬u̬mi37 ; sai pärast nädalast katseaega töölesai pääle nädälipikkust proomiaigo tüüle ; mul on katseaegma olõ proomi pääl
katsik hrl m kaeja|tś-dsi -tsit13 ; katsikule minemakaejatsilõ v tuhku minemä
katsuma pru̬u̬ḿmapru̬u̬miq proomi63pru̬u̬v́mapru̬u̬viq proovi63.kumpamakumbadaq .kumpa77kumṕma.kumpiq kumbi63.perrä .kaema v pru̬u̬ḿma.koe|tama-taq -da81kooba|tama-taq -da82 ; tuli tahtmine käega katsudatulľ himo käegaq perrä pruuviq ; mine katsu, kas pesu on kuiv!mineq kumbiq, kas mõsu om kuiv! ; katsu natukenegi tasa olla!proomiq no veidükenegiq tassa ollaq! ; katsume, kumb meist tugevam onkaemiq perrä, kua meist kõvõmb om ; lapsed katsuvad, kas jää juba kannablatsõq pruuḿvaq perrä, kas iä kand joq pääl ; katsu ennast rutem riidesse saada!koedaq hindä innembähe rõivihe!
katsumus vaivvaiva .vaiva30pru̬u̬ḿproomi pru̬u̬mi37pru̬u̬v́proovi pru̬u̬vi37 ; sõda oli rahvale rängaks katsumusekssõda olľ rahvalõ väega rassõ (kandaq) ; ei pidanud katsumustele vastulüü es vaivalõ vasta
katusealune vaŕoalo|nõ-dsõ -st7vaŕopääli|ne-dse -st7lak|k-a -ka37roovialo|nõ-dsõ -st7kur|u-u -ru26lokialo|nõ-dsõ -st7lokualo|nõ-dsõ -st7lokus-(s)õ -t11lõkualo|nõ-dsõ -st7lauda-keldri-sanna-tarõpääline ; lauda, keldri, sauna, maja katusealunelauda-, keldri-, sanna-, tarõpääline ; tegime tule juurde katusealuse ka, et saaks vihma eest varju minnateimiq tulõ manoq vaŕoalodsõ kah, et saasiq vihmapakku minnäq
kaudselt kaudõ.kaudu.kauduisi ; ta otse nii ei öelnud, kuid kaudselt tuli see asi väljatä õkva nii es ütleq, a kaudõ tulľ tuu asi vällä ; lõpeta see kaudselt rääkimine, ütle otse välja!jätäq taa kaudu kõ̭nõlõminõ, ütleq õkva vällä!
kaudu üleläbi.kaudu.kautukao(l)tkaot ; läksin Võrust Põlva kaudu Tartusselätsi Võrolt üle Põlva Tartohe ; teise tuppa saad ainult selle ukse kaudutõistõ tarrõ saat õ̭nnõ läbi seo ussõ ; kuulsin sellest asjast ühe tuttava kaudukuuli tuust aśast üte tutva käest ; ma sain ajalehe kaudu teadama sai aolehest teedäq ; kas te sõidate maad või merd kaudu?kas tiiq sõidat maad vai merd piten?
kauge kavvõli|nõ-dsõ -st5kavvõda|nõ-dsõ -st7.kaugõ- -t1 ; kauge sugulanekavvõst sugulanõ ; kauge külalinekavvõlinõ küläline ; kauge maa tahakavvõlidsõ maa taadõ ; kaugevõitu kohtkavvõlik v kavvõdavõitu v kavvõdanõ kotus
kaugel kavvõ(n)da(h)nkavvõ(h)n.kaugu(h)nkavvõ(n)dõ(h)nkavvõhõ(h)nkavvõlkavvõ(n)dal ; kui kaugel pood on?kuq kavvõndan puuť om? ; aastalõpp pole enam kaugelaastagalõpp olõ-iq inämb kavvõn ; see asi on naljast kaugelseo asi olõ-iq nali v om naľast kavvõn ; elab kaugeleläs kaugõ maa takan ; kaugemalkavvõmban, kavvõmbal, kavvõhõmbal
kaugele kavvõ(n)dahekavvõ(n)dalõ.kavvõhekavvõ(n)dõhekavvõ(n)dõlõ.kavvõkavvõhõhekavvõhõlõ.kavvõlõ ; kaugemalekavvõmbahe, kavvõmbalõ, kavvõhõmpa
kaugelt kavvõ(n)dastkavvõstkavvõ(n)daltkavvõhõstkavvõ(n)dõltkavvõ(n)dõstkavvõhõltkavvõlt ; ta tuli siia väga kaugelttä tulľ siiäq väega kavvõndast ; kohal oli kaugelt üle saja inimeseplatsin olľ kõvva päält saa inemise ; kaugemaltkavvõmbast, kavvõmbalt, kavvõhõmbalt
kaugus .kavvus-õ -t9kavvõhus-õ -t9kavvõdus-õ -t9.kautus-õ -t9.kaugus-õ -t9 ; see koht on siit kilomeetri kauguselsinnäq om kilometri maad ; kaugus aia nurgast selle majanikavvõhus aia nukast tuu majaniq
kaugõpe kavvõlt.oṕmi|nõ-sõ -st5kavvõst.oṕmi|nõ-sõ -st5 ; tema poeg õpib ülikoolis kaugõppestäl poig om ülikoolin kavvõltoṕja ; ta sai kaugõppes kõrghariduse kättetä sai hindäle kavvõltoṕmisõgaq ülikooliharidusõ kätte
kaun kõdõr v kõtrkõdra .kõtra45(nuur', ohukõnõ) lak|k-a -ka30 ; kaunarikaskõdr(ik)anõ, kõdõrva, kõdriganõ ; hernel on juba noored õhukesed kaunad küljeshernel ommaq jo lakakõsõq külen
kaunikesti .hästeküländ(kiq)hü(v)ä.keiste ; vennad olid kaunikesti sarnasedveleq olliq hüäkeiste v häste ütte näkko
kaunis IIküländ(kiq)periskaunis ; väljas on juba kaunis pimedaks läinudvälän om joba küländkiq pümmes lännüq ; see söök sai kaunis heaseo süüḱ sai peris hää
kaunis I Iil|los-osa -osat4kin|ä-ä -nä24 ; see on väga kaunis paikseo om väega illos kotus
kaunitar illos naanõ v .tütrikkauni|taŕ-tari -.tarri38 ; sirgus kaunitarikskasvi üle külä ilosas tütrigus
kaunvili kõdra|vili-vi(l)lä v -vi(l)ľa -.viljä v -.vilja43kõdõr|vili-vi(l)lä v -vi(l)ľa -.viljä v -.vilja43 ; uba ja hernes on kaunviljaduba ni herneh ommaq kõdraviläq
kaup kaupkauba .kaupa30kraaḿkraami .kraami37ta|vaar-vaari -.vaari37 ; toidukaubadsöögikraaḿ ; ma tegin temaga kauba mahama tei timägaq kauba kokko ; poodi toodi igasugust kaupapuuti tuudi egäsugust kraami v tavaari
kaupa .viisi.kaupa ; istub nädalate kaupa raamatu tagaist nädälide viisi raamadu takan ; kahekaupakatõviisi, katsildõ, paarildõ, paariviisi
kauplema .kauplõmakaubõldaq .kauplõ78mü̬ü̬ske|(l)lemä-lläq -(l)le86 ; kauples endale palka juurdekaubõľ hindäle palka manoq ; laadal saab igasuguste asjadega kaubeldalaadu pääl saa egäsugust kraami müüskelläq
kauss kausśkausi .kaussi37liudlivva .liuda33 ; pesukausssuumõsu- v silmämõsukausś ; puukausstaavits, tõhvits ; too oma kauss, ma tõstan sulle suppi!tuuq uma kausikõnõ v livvakõnõ, ma hiidä sullõ suppi!
kaust kaustkausta .kausta30m kaasõq.kaasi .kaasi37.kaasi|vaih-.vaihõ v -.vahjõ -vaiht19
kava plaańplaani .plaani37kav|a-a -va28 ; neil polnud kavaski linna minnanäil olõ-õs liinamineḱ plaaningiq ; mis sul homme kavas on?miä sul hummõń plaanin om? ; enne kirjandi kirjutamist võiks kava koostadainne kiŕändi kirotamist võisiq plaani tetäq v kava kokko pandaq ; neil ei olnud seda kavaskinäil olõ-õs säänest plaanigiq
kavatsema plaani|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90.märḱmä.märkiq märgi63märgü|tämä-täq -dä82.plaani pidämähama|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90 ; mida sa homme teha kavatsed?midä sa hummõń tetäq plaanitsõt? ; kavatsesin talle veel midagi öelda, aga ta oli juba ära läinudmärge tälle viil midägiq üteldäq, a ärq olľ jo lännüq ; kas sa kavatsed haigeks jääda?kas sa plaanitsõt haigõs jäiäq? ; ta ei kavatsenudki mehele minnatä hamadsõgi es mehele minnäq
kavatsus plaańplaani .plaani37mõt|õq-tõ -õt18märgütüs-e -t9 ; mul on kavatsus kooli minnamul om plaań kuuli minnäq
keel ki̬i̬ľkeele ki̬i̬lt40 ; võru keelesvõro keeli v võro keelen ; keelekorralduskeelekõrraldus ; keelkondkiiľkund ; keelt peksmalõksutama, vohkatama ; keeletoimetajakeeletoimõndaja, keelevahť ; keelel oli, aga öelda ei saanudsõ̭naq niguq haarõtiq suust ; jooksis, keel vesti pealjuusḱ kiiľ ola v vesti pääl v juusḱ nigu kiiľ hämm
keelama (hrl last) karista|ma-q -83ki̬i̬ldmäkeeldäq v ki̬i̬ldäq keelä66 ; ema keelas lastel tiigi äärde mineku äraimä karisť latsil lumbi viirde minegi ärq ; see on keelatudtaa om keelet v kiilt
keerama .käändmä(.)käändäq käänä66pü̬ü̬rdmäpöördäq v pü̬ü̬rdäq pöörä66 ; keera uks lukust lahti!käänäq usś vallalõ! ; ilm keerab vist vihmaleilm käänd v püürd vaśt sadama, või ollaq püürd v käänd ilm sadama
keerd ki̬i̬rdkeero ki̬i̬rdo37(langal) kuurdkuuru .kuurdu37 ; kui lõng korrutades väga keerdu läheb, siis löövad liigsed keerud sisseku lang iskin palľo kiirdo saa, sõ̭s lööväq kuuruq sisse ; keerdu (minema)kiirdo, keerüssihe, köörüssihe (minemä) ; õngenöör läks keerduõ̭ngõnüüŕ lätś kiirdo
keerlema ki̬i̬rdlemäkeereldäq ki̬i̬rdle78ki̬i̬rdlõmaki̬i̬rõldaq ki̬i̬rdlõ78keero|tama-taq -da82keerondõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86taara|tama-taq -da82taaro|tama-taq -da82taaratõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86taarotõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; esimesed tantsijad keerlevad tantsupõrandaledimädseq tandśjaq keerotasõq tandsoplatsi pääl ; jutt keerleb ühe ja sama asja ümberjutt käü üte ja tuusama aśa ümbre
keeruline 1. ki̬i̬rdliga|nõ-dsõ -st5köörüssi(h)nkeero(h)n ; keeruline küünal, kringelkiirdliganõ künnäľ, krõ̭ngli2. keeroli|nõ-dsõ -st5vigurli|nõ-dsõ -st5joonikli|nõ-dsõ -st5rassõ- -t14 ; see ei ole niisama, see on üks keeruline värktuu olõ-iq niisama, tuu om ütś jooniklinõ värḱ ; see on väga keeruline tööseo om väega rassõ tüü ; keerulised ajadrassõq aoq
keerutama keero|tama-taq -da82höörä|tämä-täq -dä82höörü|tämä-täq -dä82pöörü|tämä-täq -dä82tsõõri|tama-taq -da82mitmit kõrdo keerite|(l)lemä-lläq -(l)le86keerotõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86pöörüske|(l)lemä-lläq -(l)le86pöörüte|(l)lemä-lläq -(l)le86kõrras v äkki keerähtä|mä-q -83keerähü|tmä-täq -dä62tsõõrahu|tma-taq -da62 ; mees ja naine keerutasid tantsumiiś naasõgaq keerodiq tandso ; keerutas pika köiekeeroť pikä köüdse ; tuul keerutab tolmu ülestuuľ käänd tolmu üles
kehtestama .masma .pandma ; seadus kehtestati 1. jaanuarilsäädüs panti 1. vahtsõaastakuu pääväl masma
kehtestuma .masma nakkama
kehtetu tühitühä .tühjä44tühä|ne-dse -st5ei massaq midägiq ; kohus tunnistas lepingu kehtetukskohus lugi lepingu tühäs ; kehtetu lepingtühi leping
kehtima .masma.massaq massa9jo(vv)u(h)n olõma ; see tõend ei kehti enamseo papõŕ massa-iq inämb midägiq v olõ-iq inämb jovvun ; uus seadus hakkab homsest kehtimavahtsõnõ säädüs mass hummõnist v nakkas hummõnist masma ; kui kaua pass kehtib?ku kavva pasś jovvun om?
kehv kehvkehvä .kehvä35kehvä- -t2hõelhõela .hõela30vile|ts-dsä -tsät13oholi|nõ-dsõ -st5sit|t-a -ta30tühäli|ne-dse -st5tühä|ne-dse -st7(vilä kotsilõ) vil|lui-uja -ujat4viluja|nõ-dsõ -st5 ; kevadel on siin kehvad teedkeväjä ommaq tan kehväq v hõelaq tiiq ; mullu oli kehv aastaminevaasta olľ oholinõ aastaig ; see ei ole hea maa, vaid üks kehv liivamaaolõ-iq tuu hää maa, ütś liivatsosś v liivahuskatś om õ̭nnõ ; kehvapoolnekehvälik, kehvä(ke)ne
kehvalt kehväste.hõelahe.hõelalõ
kehvapoolne kehväli|k-gu -kku38kehvä|ne-dse -st7kehväke|ne-se -ist8 ; tänavu tuli oder selline kehvapoolnetimahavva tulľ kesv sääne kehväne
kehvasti kehvästekõhnastõhalvastõviletsäheviletsälenüreldenurõldõ ; mul läheb elu kehvastimul elo lätt kehväste ; siin on kõik nii kehvasti, et halb peale vaadatatan om kõ̭iḱ nii nurõldõ, et halv pääle kaiaq
kelts keltskeldsä .keltsä31.keldskeldsä .keldsä31kõntskõndsa .kõntsa31 ; kaera külvatakse keltsalekaara külbetäs keldsä pääle ; kui kelts ära sulab, läheb maa kuivemaksku kõnts alt ärq lätt, sis lätt maa kuivõmbas
kena kin|ä-ä -nä24il|los-osa -osat4.sündsä- -t3viisa|kas-ga -kat15krõ̭õ̭tsa- -t3 ; Juula on õige kena näoga tüdruk, kohe kena otsa vaadataJuula om õigõq kinä näogaq tütrik, õkva illos pääle kaiaq ; pole viga, päris kena tüdrukegaq hätä ei olõq, õigõq krõ̭õ̭tsa tütrik ; mul vanamees pressis ikka pükstele viigid ka sisse, siis oli nagu kenam välja minnamul vanamiiś presse iks püksele pruhviq ka sisse, sis olľ niguq sündsämb vällä minnäq
kenasti ilosaheilosalõ.sündsähe.sündsälekinästeviisakaheviisakalõ ; lapsed olid kenasti riideslatsõq olliq ilosalõ rõivin ; nad elavad üsna kenastinä eläseq peris kinäste ; räägi temaga kenasti!kõ̭nõlõq timägaq viisakahe! ; teenin selle tööga väga kenastiteeni seo tüügaq väega viisakalõ
kentsakas andśa|k-ga v -gu -kat v -kut13na(l)ľa|kas-ga -kat15imeli|k-gu -kku38
kere ker|e-e -re24kih|ä-ä -hä24ih|o-o -ho26(seest tühi) ko|śo-śo -sśo26 ; kui autol mootor ja istmed ära varastatakse, jääb kere järeleku autol motoŕ ja istmõq ärq varastõdasõq, jääs kośo perrä ; kere on helekõtt nakkas hambidõ pääle nurisõma ; parkisin oma kere täispargõ uma kere täüs
kerge .kerge- -t3 ; kerge riietusegakerge rõivagaq ; ta on nüüd kerge elu pealtä om noq kerge elo pääl v täl om noq hõlp persen ; kerge einekerge süüḱ ; kerge ehituskerge ehitüs
kergejõustik sport .kerge.jousti|k-gu -kku38.kerge.jõusti|k-gu -kku38
kergejõustiklane sport .kerge.joustikla|nõ-sõ -st5.kerge.joustigu tegijä
kergekaal sport .kerge|kaal-kaalu -.kaalu37 ; võistleb kergekaalusvõistlõs kergenkaalun
kergelt .kergüisi.kergehe.kergelehebelüisi.kõpsnahe.kõpsnalõ ; kergemaltker(g)embähe, ker(g)embäle ; kõndis kergeltkäve kõpsnahe ; võttis kergelt leilivõtť kergüisi lõunõt
kergesti .kergüisi.kergehe.kergele.hõlpsahe.hõlpsalõ.laabsahe.laapsahe.laabsalõ.laapsalõ.lihtsähe.lihtsäle ; selle tööga saime kergesti hakkamaseo tüügaq saimiq lihtsähe toimõ ; olime liiga kergesti riidesollimiq palľo kergele rõivin
keskel .keske(h)nkesk.kotsil ; laud oli toa keskellaud olľ tarõ kesken ; sõprade keskelsõprogaq
keskele .keskehe.keskelekesk.kotsilõ
keskelt .keskelt.keskestkesk.kotsilt
keskenduma (hinnäst) kokko .võtma ; müra ei lase mul keskendudamürä lasõ-iq mul hinnäst kokko võttaq ; eelmisel nädalal keskendusin lugemiseleminevä nätäľ ma õ̭nnõ loi ; kogu mu tähelepanu keskendus eelseisvale eksamilevõti hindä eksämi aos kokko
keskharidus keskharidus-õ -t9keskkoolitus-õ -t9 ; tal on keskharidustäl om keskharidus ; omandas õhtukoolis keskharidusesai õdagukoolin keskharidusõ ; keskerihariduskesk- ja ammõťkoolitus v kesk- ja ammõdikoolitus
kesklinn kesk|liin-liina -.liina30liina|süä-.süäme -süänd16süä|liin-liina -.liina30 ; korter asub kesklinnaskortin om liinasüämen
keskmine .keskmä|ne-dse -st5vahema|nõ-dsõ -st5 ; too sealt kolmest raamatust see keskmine mulle!tuuq säält kolmõst raamadust tuu vahemanõ mullõ! ; kuu keskmine temperatuurkuu keskmäne õhulämmi
keskmiselt .kesk.mäste.keskmädselt.keskeltläbi
keskne kõ̭gõ .tähtsämb.päämi|ne-dse -st5pää- ; keskne tegelanepäätegeläne ; keskne küsimuskõ̭gõ tähtsämb v päämine küsümine
keskpärane ei hää ei halv.keskmä|ne-dse -st5om kahom ja ei olõq ; see luuletus on tal keskpäraneseo luulõtus olõ-iq täl ei hää ei halv ; keskpäraste võimetega inimenekeskmädse annigaq inemine ; keskpärane meesom miiś ja ei olõq kah
keskus .keskus-õ -t9.kesküs-e -t9 ; kesklinna ärikeskuskeskliina ärikeskus ; poeg ostis endale korteri ja elab nüüd päris keskusespoig osť hindäle kortina ni eläs noq peris keskusõn
kest ku̬u̬ŕkoorõ ku̬u̬rt39tohltohla .tohla33nahknaha .nahka33 ; madu oli ära läinud, kest oli maha jäänudsiug olľ ärq lännüq, nahk olľ maaha jäänüq ; pähkli kestadpähḱme koorõq
kestel see(h)njoosul ; paari aasta kestelpaari aastaga joosul v seen ; abielu kestel soetatud varaabielo joosul soetõt varandus
kestma püs|ümä-süq -ü70püsümä .jäämä.vasta pidämä v .saisma v lü̬ü̬mä.kestmä.kestäq kestä61 ; meie teekond kestis mitu kuudmiiq olli mitu kuud reisi pääl ; vahetund kestab 10 minutittunnivaheq om 10 minotit ; ait on kestnud juba üle sajandiait om joba üle aastagasaa saisnuq v püsünüq ; mälestus vanaisast jääb kestmamälehtüs vanastesäst jääs püsümä v alalõ ; kaua sul need pastlad kestavad?kavva sul neoq tsuvvaq vasta lööväq? ; see raha ei kesta sul kauataa raha lüü-iq sul kavva vasta
kestus aigao .aigo36pikkus-õ -t9 ; sauna kasutamise kestus on üks tundsanna pruuḱmisõ aig om ütś tunń ; sõidu kestus on viis tundisõit om viiś tunni pikḱ ; filmi kestusfilmi pikkus
kevadine keväjä|ne-dse -st5 ; ilmad läksid järjest kevadisemaksilmaq lätsiq kõrrast keväjädsembäs
kevaditi keväjide ; kevaditi on siin väga iluskeväjide om siin väega illos
kevadkogrits hu̬u̬nis|a-a -sa28 ; ära kaeble siin, mine metsa ja korja kevadkogritsaid!kaivõlgu-iq tan, mineq mõtsa ja korjaq huunissõ!
kibe mõr|o-o -ro26hal|lus-usa -usat4rassõ- -t14ki|põ- -t14 ; võttis lusikatäie kibedat rohtuvõtť luidsatävve mõrro rohto ; valab kibedaid pisaraidikk halusalõ ; kurk on pisut kibekurk om vähäkene hallus ; ta on küllalt kibedaid päevi näinudtäl om küländ rassõ elo olnuq ; kibe olema, kibedalt maitsemamõrkama ; söök oli nii soolane, et praegu veel on kibe maitse suussüüḱ olľ nii soolanõ, et parlaq viil mõrkas suuhn vasta ; kibehapumõrohapu ; vihmaga tuleb odrale kibe maitse juurdevihmagaq tulõ kesväle viha maik manoq ; kibe külmkõva v mõro külm ; kibe heinaaegkipõ hainang
kibedasti 1. halusahehalusalõ ; see maksab sulle kibedasti kätteseo tege sullõ halusalõ tasa ; tüdruk hakkas kibedasti nutmatütrik naaś halusahe ikma2. kibõhõhekibõhõlõkipõstõusinaheusinalõ ; kõik töötasid kibedastikõ̭iḱ olliq usinalõ v kibõhõhe ammõtin
kibedus mõr|o-o -ro26mõrohus-õ -t9vih|a-a -ha28kibõhus-õ -t9 ; rohu kibedus tõi pisarad silmaroho mõrohus tõi vii silmä ; süda on kibedust täismiiľ om mõro v haigõ ; üleliigse kibedusegaülearvo mõro
kibelema kibõni(h)n olõmakärsi|tämä-täq -dä82kiivõnda|ma-q -83kiivõndõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86kiini|tämä-täq -dä82kiba|.ritśma-.ritsiq -ritsi63kiimaskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; kibelesin väga, olin nagu süte pealolli väega kibõnin, niguq hütsi pääl ; ise kibeleb ja teist ka veel kiirustab takkaesiq kiimaskõllõs, sis tõist ka viil kihotas
kiber kibõr v kiprkibra .kipra45käber v käprkäbrä .käprä46käbärüs-e -t9köber v köprköbrä .köprä46 ; kiprakäprä, köprä, kipra ; kipraskäbrän, köbrän, kibran ; otsmik on kiprasots om käbrän
kibestuma (ärq) kalõh(t)u|ma-daq -84(ärq) paha|nõma-(nõ)daq -nõ89(ärq) .torsśu|ma-daq -84.süändü|mä-däq -84.süändä|mä-q -83 ; raskest elust kibestunudrassõ elo pääle ärq kalõhunuq ; kibestunud hingegakalõhunu hingegaq ; see on üks kibestunud inimenetaa om ütś kalõhunuq inemine ; ära ole sellise kibestunud ilmega!olku-iq sändse pahanu näogaq v torsśunu olõkigaq!
kibestumus = kibestus kalõhus-õ -t9.süändümi|ne-se -st5 ; meeste hulgas võttis maad kibestumusmeheq süändüq ärq ; tunneb kibestustom ärq torsśunuq
kibrutama .käprä v .kipra .tõ̭mbama
kibu kipike|ne-se -ist8kip|ṕ-i -pi37käsi|k-gu -kut13käśk.käśko .käśkot15 ; kibuga visatakse saunas leilikipikesegaq hiidetäs sannan lõunat ; õlu on kapasoluq om käśko seen
kiht kihťkihi .kihti36kõrdkõrra .kõrda33la|do-o -to27kantśkandsi .kantsi37 ; lapsed aetakse (heina)kihi peale heina sõkkumalatsõq aiasõq kihi pääle haina sõkma ; kevadine lumi on (sama hea väetis) nagu kiht sõnnikut põllu pealkeväjäne lumi om niguq kõrd sitta põllu pääl ; see kiht läheb teil liiga kõrgeksseo lado lätt teil palľo paksus
kihulane .mu(d)ala|nõ-sõ -st5.(t)sämblä|ne-se -st5.masla|nõ-sõ -st5 ; kihulased on sääsest väiksemad putukadtsämbläseq ommaq kiholasõst vähämbäq mutigaq ; vastu õhtut muutuvad kihulased väga kurjaksvasta õdagut lääväq mualasõq väega hõelas
kihutama 1. kupa|tama-taq -da82viro|tama-taq -da82virotõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86kip|pama-adaq -pa77 ; ära kihuta!kupatagu-iq! ; autod kihutasid tee ääres seisjaist möödamassinaq virodiq tii veeren saisjist müüdä ; koer kihutas kassi puu otsapini kupať kassi puu otsa ; sõida ometi mõistlikult, mis sa kihutad!sõidaq no mõistligult, midä sa kupatat!2. (üles) kiho|tama-taq -da82 ; kihutab rahvast mässulekihotas rahvast mässämä
kihvatama kihvahta|ma-q -83.tsuskamatsusadaq .tsuska77pälgähtä|mä-q -83hälgähtä|mä-q -83 ; mul süda kihvatab sees iga halva asja pärastõga halva aśa peräst mul süä seen kihvahtas ; mu peas kihvatas ootamatu mõtemullõ tsusaś v hälgähť äkki ütś mõtõq päähä ; tema silmades kihvatas kadedus ja vihatimä silmin pälgähť kadõhus ni viha
kiilas pa(l)ľas.palľa pa(l)ľast15plesśplessi .plessi37 ; taadi pealagi on juba kiilastaadi päälagi om joba paľas
kiilasjää ijätüs-e -t9hiilesi(j)ä-ijä -ijjä v -iiä25pa(l)ľasi(j)ä.palľa-i(j)ä pa(l)ľast-ijjä v -iiä sissek .palľahe-.ijjä v -.iiä25 ; tee peal oli kiilasjäätii pääl olľ hiilesi(j)ä
kiinduma .armsas .saama.hoitma nakkama.süämehe v .süämele .võtma ; ta on minusse väga kiindunudtä väega hoit minno ; ma kiindusin temassetä sai mullõ väega armsas ; oli oma töösse kiindunudolľ uma tüü väega süämehe võtnuq v olľ süämegaq tüü man
kiindumus .hoitmi|nõ-sõ -st5armarmu .armu37.süämele.võtmi|nõ-sõ -st5 ; tegi oma tööd kiindumusegatekḱ umma tüüd süämegaq
kiirabi kipõ.tohtrikipõ.tohtri kipõt.tohtrit1kipõabikipõabi kipõtapi26 ; kiirabiautokipõtohtrimassin ; ta viidi kiirabiga haiglassekipõtohtri vei timä haigõmajja ; häda oli nii suur, et kutsusin kiirabi väljahädä olľ nii suuŕ, et kutsõ kipõtohtri vällä
kiire kipõ- -t14rutuli|nõ-dsõ -st5virkvirga .virka30 ; selle tööga pole kiiretseo tüügaq olõ-iq kipõt ; mul on üks kiire asi ajadamul om ütś rutulinõ asi aiaq ; kiire kõnniga meesvirga astmisõgaq miiś
kiireloomuline rutuli|nõ-dsõ -st5 ; saabus kiireloomuline informatsioontulľ rutulinõ teedüs
kiiremini kipõmbahekipõmbalõrutõmbaherutõmbalõvirgõmbahevirgõmbalõkõvõmbahekõvõmbalõ ; sõida kiiremini!sõidaq kõvõmbahe! ; tule kiiremini!tulõq kipõmbalõ!
kiirendama kipõmbas tegemähu̬u̬gu v .vunki v .vuhvi v .vunni v .hunni mano(q) .andma ; kiirendasin sammunaksi kipõmbahe astma
kiirenema kipõmbas minemähu̬u̬gu .sisse .võtma ; mehe samm kiirenesmiiś naaś kipõmbahe astma v mehe astminõ lätś kipõmbas ; kiirenesvõtť huu sisse
kiiresti .virkavirgastõkipõstõkibõhõhekibõhõlõ.kipsahe.kipsalõruttutulitsõhetulitsõlõ(hrl süümise kotsilõ) habinahehabinallaqhabinalõ ; sa sõidad liiga kiirestisa sõidat palľo kõvva ; tee kiiresti!tiiq virka v ruttu! ; kiiresti käimavehḱmä v viskama ; hakkas kiiresti minemalahaś minemä ; ta läks minust kiiresti möödatä lätś niguq nuudsahti minost müüdä ; läks kiiresti väljalätś hutť vällä v lätś vällä niguq nuudsahtus
kiiruga kipõst(õ)kipõltkipõgaqrutugaqülejala ; unustasin suure kiiruga asjad mahaunõhti suurõ rutugaq v kipõgaq aśaq maaha ; kohe näha, et see sul kiiruga tehtud tööõkva nätäq, et seo om sul ülejala tett tüü ; kiiruga haarasin …joosu päält haari …
kiiruisutamine sport .võiki-vissitämi|ne*-se -st5virk-livvõlus*-õ -t9virk-visselüs*-e -t9
kiirus kibõhus-õ -t9kipõ- -t14hunńhunni .hunni37tamṕtambi .tampi37vunḱvungi .vunki37rut|t-u -tu37ki|bu-bu -pu26 ; auto läheneb õige suure kiirusegaauto tulõ hüä hunnigaq süäqpoolõ ; sul on kogu aeg kiirus tagasul om kõ̭gõ tamṕ v kibu takan ; lisab kiirustand vunki manoq ; auto kihutab hirmsa kiirusega möödaauto kupatas hirmsa kärogaq müüdä ; sel mehel kiirust jätkub, ta teeb kõike kiirestitaal mehel om kibõhust viländ, tä tege kõ̭kkõ kibõhõhe
kiirustama .rut|tama-adaq -ta77kip|pama-adaq -pa77.rühḱmä.rühkiq rühi63(kedägiq) rututa|ma-q -83 ; mis sa selle tööga nii väga kiirustad?miä sa tuu tüügaq nii väega ruttat? ; mul pole aega, ma kiirustan bussilemul olõ-iq aigo, ma rutta v rühi bussi pääle ; kuhu sa nii koledasti kiirustad?kohes sa nii hirmsahe ruttat v kippat? ; ära mind töö juures tagant kiirustarututagu-iq minno tüü man
kiisk kusḱkusõ .kuskõ34kusõkal|a-a -la28kiiss v kiiskkiisa .kiiska31 ; kiisad patta, vesi pealekusõq patta, vesi pääle ; kiiskadest keedetud kalasuppkusõliiḿ
kiitlema .kekśmä.keksiq keksi63(hinnäst) .kitmäkittäq kitä61kirǵmä.kirgiq kiri63.kirklemäkirgeldäq .kirkle85kirmiste|(l)lemä-lläq -(l)le86 ; ja kus siis hakkas kiitlema!ja kost sis naaś hinnäst kitmä!
kiitma .kitmäkittäq kitä61ülendä|mä-q -83 ; ei ole kiitaolõ-iq kittäq ; ta ei jõua ennast kuidagi ära kiitatä jovva-iq hinnäst kuikiq ärq ülendäq
kiituskiri kitüs|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43teno|tähť-tähe -.tähte34
kiiva .viltukõvõraskõvõrahekõvõralõviriläheviriläle ; maja katus on kiiva vajunudmaja katus om kõvõras vaonuq ; tema elus kisub kõik kiivatäl tüküs elo summa minemä
kiivas IIpääle.paśja- -t3kahtlustaja- -t3kadõ-(hõ) -(hõ)t14 ; mul on väga kiivas meesmul om väega kahtlustaja miiś
kiivas I Ivilda|k-gu -kut13.viltukõv|võŕ-õra -õrat4vir|ril-ilä -ilät4 ; see sein on natuke kiivasseo sain om vähä vildak
kikkis .kirkikirgile.kirkvälläqkirgi(h)n ; koeral on kõrvad kikkispinil ommaq kõrvaq kirgile ; kapsataimed olid eile närtsinud, täna on juba kikkiskapstaloomaq olliq eeläq närvehtänüq, täämbä ommaq jo kirgile
kild (killa) kampkamba .kampa31seltś|kund-kunna -.kunda32parḱpargi .parki31parťpardi .parti31 ; sattus varaste kildatrehvü vargidõ kampa ; ta pole just argade killasttä olõ-iq pelgäjä v tä olõ-õi pelgäjide siäst
kild (killu) kilstkilsta .kilsta31kiltkilda .kilta31kildakõ|nõ-sõ -ist8lastlastu .lastu37lastukõ|nõ-sõ -ist8tsä|peń-benä -benät4tsä|päń-bänä -bänät4 ; lõin külmunud liha küljest kirvega kildelei külmänü liha külest kirvõgaq kiltõ ; korjas õuelt puukilde pliidi allakoŕaś moro päält lastukõisi pliidi alaq ; klaas kukkus kivi peale peenikesteks kildudeksklaaś sattõ kivi pääle pira-pinna
kildkond kampkamba .kampa31punťpundi .punti37halv vatang-u -ut13vata|k-gu -kut13klike- -t2 ; võim oli kitsa kildkonna käesvõim olľ väiko pundi käen ; see pole kellegi valitsus, üks kildkond ontaa olõ-iq määnegiq valitsus, taa om ütś klike
kiljatama kilga(h)ta|ma-q -83kiuga(h)ta|ma-q -83kiidsa(h)ta|ma-q -83kihva(h)ta|ma-q -83 ; tüdruk kiljatab, kui ehmubtütrik kihvahtas, ku hiidüs
kiljuma .kiuhkma.kiuhkuq kiuhu64.kihvmä.kihväq kihvä66.hiuhkma.hiuhkuq hiuhu64.hiuhkõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; naised kiljusid, mehed naersidnaasõq kihviq, meheq naariq
kilk tarõritsi|k-ga v -gä -kat v -kät13saviritsi|k-ga v -gä -kat v -kät13kurukik|as-ka -ast22viruskik|as-ka -ast22 ; kilk on hall, rohutirts rohelinetarõritsik om hahk, hainaritsik rohilinõ
kilpjalg kilṕ|jalg-jala -.jalga33(peris)sõ̭na|jalg-jala -.jalga33 ; see siin on kilpjalg, teised on maarjasõnajaladseo om (peris)sõ̭najalg, tõõsõq ommaq maarjasõ̭najalaq
kilu 1. kil|u-u -lu26 ; kalurid said mitu tonni kilukalameheq saiq mitu tonni killu v killõ2. keebä|tś-dsi -tsit13kiidsa|k-gu -kut13kõõlasḱ-i -it13 ; laps on tal lausa kilu, ei tea, kas hoiab näljas või?latś om täl peris keebätś, tiiäq kas hoit nälän vai?
kimbatuses .pakli(h)n.plindri(h)nhädä(h)nnü̬ü̬bli(h)npõtali(h)npändä(h)n ; vaat nüüd olen ma küll kimbatusesvot noq olõ ma külh plindrin
kimbatusse nü̬ü̬blihenü̬ü̬blilõpõtalihepõtalilõ.päntä.paklihe.paklilõ.plindrihe.plindrilõhättä ; sattusin kimbatussema sattõ nüüblihe ; ajas mind oma jutuga kimbatusseai minno uma jutugaq plindrihe
kimbutama .tsusḱma.tsuskiq tsusi63.kiusamakiusadaq .kiusa77.vaivamavaivadaq .vaiva77kimbu|tama-taq -da82pääle .käümä ; poistekamp kimbutab nõrgemaidpoiskõisikamp kiusas v tsusḱ nõrgõmbit ; mis sa mind ometi kimbutad!no midä sa minno kiusat! ; kimbutab kõiki oma nõudmistegakiusas kõ̭iḱi ummi nõudmiisigaq ; meest kimbutab ajahädamehel om kõ̭iḱaig ütś aohädä ; ära kimbuta mind oma tahtmistega!vaivaku-iq minno ummi tahtmiisigaq! ; haigus kimbutabhaigus vaivas
kimp punťpundi .punti37peopeo pejjo v peio sissek .pejjo v .peio m umak ja osak pejje v peie26kimpkimbu .kimpu37 ; lillekimbudlillipundiq
kimpu .paklihe.pulka.pulkõpõtalihepõtalilõ.kimpuhättä ; selle asjaga ma jään kimpuseo aśagaq ma jää pulka ; vaata ette, võib-olla jääd kimpu!kaeq ette, vaest köüdät hindä määntsehe põtalihe!
kimpus .pakli(h)npulga(h)npulgõ(h)npõtali(h)nkimbu(h)nhädä(h)n ; hea oli küll laenu võtta, aga nüüd oled kimpus, ei jõua ära makstahüä olľ võttaq külh lainu, a noq olõt põtalin, jovva-iq ärq massaq
kindel kimmäs.kimmä kimmäst22kin(d)mäs.kin(d)mä kin(d)mäst22.julgõ- -t3 ; kindel kõneviiskiiľ kimmäs kõ̭nnõviiś ; tal on kindel kavatsus naine võttatäl om kimmäs nõu naist võttaq ; ma seisan kindlal pinnal, ei kuku siit kuhugima saisa julgõ kotusõ pääl, sata-iq siist kohegiq ; kindlaks tegemaselges tegemä
kindlalt .kimmähe.kimmäle.kin(d)mähe.kin(d)mäle.julgõhe.julgõlõ ; silla lauad on kindlalt kinnisilla lavvaq ommaq kimmähe kinniq
kindlameelne kimmäs.kimmä kimmäst22kin(d)mäs.kin(d)mä kin(d)mäst22.julgõ- -t3.kimmä meelegaq ; kindlameelne inimenekimmäs miiś v naanõ ; ta jäi lõpuni kindlameelsekstä jäi lõpuniq kimmäs v hindä manoq v hindäs
kindlasti .kimmähe.kimmäle.kin(d)mähe.kin(d)mäle.julgõhe.julgõlõ ; ta on meist kindlasti kõige vanemtä om meist kimmähe kõ̭õ̭ vanõmb ; tema pole kindlasti süüditimä olõ-iq kimmäle süüdü
kindlus 1. .kimmüs-e -t9.kin(d)müs-e -t9 ; tal jätkus kindlust lõpuni minnatäl jakku kimmüst lõpuniq minnäq ; kindluse mõttes kontrollisin kõik veelkord ülekai kõ̭iḱ viilkõrd üle, et kimmäs ollaq2. kantśkandsi .kantsi37krõpastu- -t1liinliina .liina30.kastrõ†- -t1kinniq|liin†-liina -.liina30 ; keskaegne kindluskeskao kantś ; vaenlane piiras kindlust mitu nädalatvainlanõ piirď liina mitu nädälit
kindlustama 1. .kimmämbäs tegemä ; tee kõige pehmemad kohad olid puupakkudega kindlustatudtii kõ̭õ̭ pehmembäq kotusõq olliq puupakkõgaq kimmämbäs tettüq ; tahab raha kogumisega oma vanaduspäevi kindlustadakorjas rahha tuujaos, et vanan iän olõssiq, kost võttaq v korjas rahha, et vanan iän murrõldaq olõssiq ; me kindlustame teie tellimuse kiire täitmisemiiq lupamiq tiiq teľmise virka ärq täütäq ; kindlus oli hästi kindlustatudkantś olľ väega kimmäs tett2. kimmä|tämä*-täq -dä82 ; hooned olid tulekahju vastu kindlustamatahuunõq olliq palamisõ vasta kimmätämäldäq
king kängkängä .kängä35 ; kingapaelkängäkabõl v -nüüŕ ; puukingkolotka
kingitus kingitüs-e -t9anďanni .andi37annõq.andõ annõt19 ; laps sai kingituselatś sai kingitüse ; see vihm oli täna küll lausa taeva kingitus!seo vihm olľ täämbä külh peris taivanõ anď!
kinkima .kinḱmä.kinkiq kingi63 ; kingi see raamat mulle!kingiq seo raamat mullõ! ; seda ma talle juba ei kingi …taad ma tälle andis ei annaq v tuud (asja) ma tälle ei jätäq
kinni kinniq.umbõ.umbõhe.umbõlõpidehihepidessihepidehilepidessile.umbõ(h)npidehi(h)npidessi(h)n ; pane uks kinni!panõq usś kinniq! ; olen sel nädalal tööga kinniolõ seo nätäľ tüügaq pidessin ; kõik autod on praegu kinni, sul tuleb oodatakõ̭iḱ massinaq ommaq parlaq pidehin, sul tulõ uutaq ; järv kasvab aeglaselt kinnijärv́ kasus aigopiten umbõ ; tee on kinni tuisanudtii om täüs v umbõ tuisanuq ; kinni mätsimaärq sopśma
kinnine kinnili|ne-dse -st5kinni|ne-dse -st7ummi|nõ-dsõ -st7 ; kinnine inimenekinni(li)ne inemine ; kinnine luumurdkinniline luumurd ; see oli kinnine nõupidamineseo olľ kinniline nõvvupidämine ; kinnised kingadummidsõq v kinnilidseq kängäq ; istub päev läbi siin kinnises toasist kõ̭iḱ pääväkese tan ummitsõn tarõn
kinnistu kinnistü- -t1krunťkrundi .krunti37kinniqmaa- -d50kinnütet maa
kinnistuma kinniq v pidämä .jäämä ; väljend kinnistus keelesütlemine jäi kiilde pidämä
kinnisvara maa- -d50kimmäsvara.kimmävara kimmästvarra28kinniqvar|a-a -ra28 ; soetas endale kinnisvaraosť hindäle maad v maja ; kinnisvara hinnad tõusevadmaa hind nõsõs
kinnitama .külge .pandma v lü̬ü̬mäkimmä|tämä-q -83.õigõs tunnistamakinnähtä|mä-täq -dä82kinnü|tämä-täq -dä82 ; kinnitab riiuli naeltega seinalelüü riioli naklogaq saina külge kinniq ; notariaalselt kinnitatud koopianotari man kinnütet papõŕ ; laps kinnitas endale, et kõik on hästilatś kitť hindäle, et kõ̭iḱ om häste ; uuringud kinnitasid ta arvamustuuŕminõ tunnisť timä arvamisõ õigõs
kints kintskindsu .kintsu37ra|ǵa-ja -ḱa29ra|gja-ja -kja29kinḱkingi .kinki37 ; jalg ülalpool põlve on kintsjalg mäe puult põlvõ om kinḱ ; ta andis mulle terve seakintsutä anď mullõ terve tsiakindsu
kipakas vildaku|nõ-dsõ -st5vir|ril-ilä -ilät4.ümbreminejä- -t3kibras.kipra kibrast22 ; järvele ei tohi kipaka venega minnajärve pääle ei toheq kipra loodsigugaq v vennegaq minnäq ; ei julge istuda, see tool on väga kipakasjulgu-iq istuq, seo tuuľ om väega ümbreminejä
kipitama kibis|emä-täq -e87kibõnda|ma-q -83kipi|tsemä-tsäq v -däq -dse90kipi|tämä-täq -dä82kibõndõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86kipõldõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86nõglu|tama-taq -da82(külmäst) .söendä|mä-q -83.söeldä|mä-q -83.söende|(l)lemä-lläq -(l)le86 ; tolm pani nina kipitamatolm panď nõ̭na kipitsemä ; jooksin läbi nõgeste, jalad kipitavadjoosi läbi nõgõsidõ, jalaq nõglutasõq ; käed kipitavad külmastkäeq söendäseq
kippuma .tükmätükküq tükü63.tüḱmätükkiq tüki63 ; loomad kipuvad aiamaaleeläjäq tüküseq tahramaa pääle ; mis sa kipud siia teistele ette!miä sa tükit tahaq tõisilõ jalgo!
kiratsema hingi|tsemä-tsäq v -däq -dse90vigõl|õma-daq -õ85põ|dõma-tõq -e v -õ m 1. ja 3. k .põssi kesks põnnuq v põdõnuq59.närbelemänärveldäq .närbele85 ; mis elu see on, kiratse siin vaesusesmääne elo seo om, närbeleq v vigõlõq tan kitsusõn ; naine on tal haiglane, on kiratsenud juba mitu aastatnaanõ om täl haigõnõ, om joq mitu aastakka põdõnuq
kirendama kire|tämä-täq -dä82 ; silme ees lööb kirendama, ei saa enam lugedasilmäq nakkasõq kiretämä, saa-iq inämb lukõq ; aas kirendas pääsusilmadest ja kullerkuppudestniit kireť pääsüsilmist ja kullõŕkukõst ; Tartu linn kirendas kui tulemeriTarto liin kireť ku ütś tulõmeri
kiretu .oigõ- -t3loidloiu .loidu36himoldaqhoima|nõ-dsõ -st7 ; tema esinemine oli kiretu ja igavtimä ülesastminõ olľ oigõ ja ikäv ; kiretu pilk, näguhoimanõ kaehus, loid nägo ; esitas kiretult oma lookõ̭nõľ külmält uma luu ; suhtu sellesse kiretultkaeq taad asja külmä kõtugaq
kirg him|o-o -mo26.tahtmi|nõ-sõ -st5hal|u-u -lu26kiimkiima .kiima35 ; tema kireks on raamatudtäl om himo raamatit lukõq ; noori valdas meeletu kirgnooril olľ hirmsa tahtminõ pääl ; poliitilised kired lõid lõkkelepoliitilidsõq tahtmisõq leiq palama ; kired hakkasid vaibumahimo naaś üle minemä v tahtminõ kattõ ärq ; minekukirgminegikiim
kirgas puhas.puhta puhast23.selge- -t3klaaŕklaari .klaari37.herksä- -t3.helksä- -t3 ; selges taevas helendasid kirkad tähedselgen taivan olliq helksäq täheq ; talvine päev oli külm ja kirgastalvõpäiv olľ külm ni selge ; kirkad värvidherksäq värmiq
kirglik himoli|nõ-dsõ -t5himoli|k-gu -kku38 ; kirglik meeshimolik miiś ; kirglik soov õppidasuuŕ himo oppiq ; ta on kirglik spordisõbertä om suuŕ spordisõbõr
kiri kirikirä v kiŕa .kirjä v .kirja43 ; kald- v kursiivkiriliuhkakiri ; poolpaks kiripaks kiri ; kirjaliik, kirjatüüpkiräliiḱ ; kirja panemakirjä pandma ; kirbukiritsibu
kirik keri|k-gu -kut13keŕk.keŕko .keŕkot48 ; kiriklik leeriõpetuspääkuuľ, liiŕ ; kirikupeapääpapṕ
kirjaviis kirä|viiś-viie -viit m päälek -viijile49 v -viisi -.viisi37
kirjeldama tunnus.tähti .andmatähende|(l)lemä-lläq -(l)le86kõ̭nõl|õma-daq -õ85sele|tämä-täq -dä82 ; kirjelda mulle, milline ta välja näeb!seledäq mullõ, kuimuudu tä vällä näütäs v määne tä om!
kirjutama kiro|tama v kiŕo|tama-taq -da82 ; kirjuta see üles!panõq seo kirja! ; laps alles õpib kirjutamalatś viil opṕ v opis kirotamist ; ma pole enam ammu emale kirjutanudma olõ-iq inämb kavva aigo imäle kirotanuq ; välja kirjutamavällä kirotama ; alla kirjutamaala kirotama, kätt ala pandma
kiruma .van(d)ma.vannuq v .vanduq vannu64.tśortõlõmatśordõldaq .tśortõlõ85pühendä|mä-q -83 ; kirub iseennast maapõhjavand esiqhinnäst maapõhja ; mehed kirusid sõda, valitsust, raskeid aegumeheq vandsõq sõta, valitsust, rasõhit aigõ ; vanamees oli vihane ja kirus mis kolevanamiiś olľ vihalinõ ni tśortõli ku jälle
kiskja .murdja elläi ; hunt ja karu on kiskjadsusi ja kahr ommaq murdjaq eläjäq
kisklema .kisklõmakisõldaq .kisklõ85.tsingõlõmatsingõldaq .tsingõlõ78purõl|õma-daq -õ85 ; kisklevad päevast päeva nagu kass ja koerkisklõsõq pääväst päivä niguq kasś ja pini ; lapsed kisklevad mänguasjade pärastlatsõq tsingõlõsõq asjo peräst ; mis te kisklete kogu aeg!midäs tiiq tsingõlõt kõ̭iḱ aig! ; koerad kisklevadpiniq purõlõsõq
kiskuma .kiskma.kiskuq kisu64.kakmakakkuq kaku64.kaksamakaksadaq .kaksa77.rüḿmä.rümmiq rümmi63.rämmämärämmädäq .rämmä77.rääṕmä.rääpiq rääbi63rääbi|tsemä-tsäq v -däq -dse90 ; pool tundi kiskusime, aga traktorit kraavist välja ei saanudpuuľ tunni rämmemi aq traktorit kraavist vällä es saaq
kissi piluki(l)lõpiluka(l)lõ.k(r)issi ; tõmbab silmad kissitõ̭mbas silmäq pilukilõ ; kissisk(r)issin
kitsalt .ahtahe.ahtalõ.kitsahe.kitsalõ.kitsavallaqkasinahekasinalõ ; seal elatakse väikses toas kitsalt koossääl eletäs väikon tarõn kitsalõ kuun ; raha on vähe, peab kitsalt läbi ajamarahha om veidüq, piät kasinalõ läbi ajama
kitsarinnaline .ahta meelegaq ; ta on väga kitsarinnaline inimenetä om väega ahta meelegaq inemine
kitsas kitsas.kitsa kitsast22.ahtakõ|nõ v .ahtagõ|nõ-sõ -ist8ahas.ahta ahast23 ; see palitu on sulle kitsasseo palit om sullõ kitsas ; püksid on kitsavõitu, ei julge kummardadagipüksiq ommaq ahtliguq v ahtligadsõq, julgu-iq kumardagiq ; kitsa silmaringigakinniliidsi silmigaq
kitsendama .ahta(m)bas v .kitsa(m)bas v kasinambas tegemä.piirdmä(.)piirdäq piirä66 ; selline olukord kitsendas paljude noorte õppimisvõimalusisändseq aśaluuq teiq hulga nuuri oṕmisvõimaluisi kasinambas
kitsendus .piirdmi|ne-se -st5piirang-u -ut13 ; seal ei ole enam kitsendusisääl olõ-iq inämb piirdmiisi
kitsi ihnõq.ihnõ ihnõt18ihnõ|du-du -tut1ki|dsi-dsi -tsi26nähkäri|ne-dse -st5näsśo- -t2nässi|ne-dse -st7ihnusḱ-i -it13koi- -d53 ; ta on kitsi ja alati omakasu peal väljastä om sääne nähkärine ja kõ̭gõ hindäkasu pääl välän
kitsikus .kitsus-õ -t9hä|dä-dä -tä24.vaesus-õ -t9 ; kitsikuses elamakitsusõn elämä ; ta oli juba pikemat aega rahalises kitsikusestä olľ jo pikembät aigo rahahädän ; kitsikusse ajamaahtalõ ajama
kiunuma .kiugõlõmakiugõldaq .kiugõlõ86.vaugma.vauguq vaugu64.vavvamavavvadaq .vavva77.vauglõmavavvõldaq .vauglõ78.viuglõmaviugõldaq .viuglõ78 ; koer sai jalaga matsu ära, siis läks kiunudespini sai jalagaq liti ärq, sõ̭s lätś vavvatõn ; koer kiunub, kui tal on valuspini vaug, ku täl hallus om
kiuste .nimmekiusu perästhu̬u̬ľmaldaq ; tüdruk abiellus vanemate kiustetütrik lätś mehele vasta vanõmbidõ tahtmist ; seda tegid sa küll kiustetuud teit saq õkva nimme ; pidas kõige kiuste vastupidi vasta kiusu peräst v kõ̭gõst huuľmaldaq ; halva ilma kiustehalvast ilmast huuľmaldaq
kivine kive|ne-dse -st7kivi|ne-dse -st7kiveli|ne-dse -st5kivve täüs ; kivine kohtkivestü, kivestik, kivistik ; maa oli kivinemaa olľ kivve täüs
kivinema kivistü|mä-däq -84kalõh(t)u|ma-daq -84kangõh(t)u|ma-daq -84.saistu|ma-daq -80 ; kõik otsekui kivinesid kohalekõ̭iḱ õkva niguq kivistüq v kinnähtüq uma kotusõ pääle ; ta ei saanud oma kivinenud harjumustest lahtitä es saaq umist sisseharinuist kombist vallalõ ; kivinenud pilkm saistunuq silmäq
kivistuma kivistü|mä-däq -84kalõh(t)u|ma-daq -84kangõh(t)u|ma-daq -84.saistu|ma-daq -80 ; väetis oli kuuris märjaks saanud ja kivistunudväetüs olľ kuurin likõs saanuq ni ärq kivistünüq ; lapsed kivistusid hirmustlatsõq kahmõhtuq hirmu peräst ; ta süda on kivistunudtimä süä om ärq kalõhunuq
klaar klaaŕklaari .klaari37.selge- -t3puhas.puhta puhast23 ; õhk läks klaarimaksõhk lätś klaarimbas v puhtambas v selgembäs ; asjad räägiti klaariksaśaq kõ̭nõldiq sirgõs v selges ; paberid said klaarikspaprõq saiq kõrda ; mulle meeldivad kõige rohkem valged klaaridmullõ miildüseq kõ̭õ̭ rohkõmb valgõq klaariq ; valge klaar oli õunu täisvalgõ klaaŕ olľ ubinit täüs
klaarima .klaaŕma.klaariq klaari63.selges tegemä.klaťmaklattiq klati63 ; mul on temaga vaja rahaasjad ära klaaridamul om vaia timägaq rahaaśaq selges tetäq
klapp 1. klap|ṕ-i -pi37 ; klappidega taskudklappõgaq karmaniq ; kõrvaklapidkõrvaklapiq2. klap|ṕ-i -pi37 ; neil on omavahel hea klappnääq passisõq umavaihõl häste kokko ; ma ei leidnud temaga kuidagi klappima lövvä-es timägaq kuigimuudu õigõt klappi
klappima .klaṕmaklappiq klapi63kokko .sündümä v .paśma ; kui kõik klapib, oleme homme juba kodusku kõ̭iḱ häste lätt, olõmiq hummõń joba koton ; nende iseloomud ei klapinääq sünnü-iq kokko ; su jutus miski ei klapisu jutun om midägiq mädä
klass 1. klasśklassi .klassi37 ; ta on mu kunagine klassikaaslanemiiq käve timägaq üten klassin ; klassiruumklasś ; klassivendklassiveli ; klassiõdeklassisõ̭saŕ2. sorťsordi .sorti37klasśklassi .klassi37 ; muldade, kivimite klassidmulla-, kivisordiq ; sõitsin teise klassi vagunissõidi tõõsõ klassi vagonin ; töölis-, alam-, kõrgklasstüüliisi klasś, alambklasś, korgklasś ; klassivastuoludklassitülüq ; klassivõitlusklassivõidõlus
klimp klimṕklimbi .klimpi37klõ̭mṕklõ̭mbi .klõ̭mpi37lütsi|k-gu -kut13klintśklindsi .klintsi37klu̬u̬tśka- -t3 ; ema laskis pliidi ääres klimpe supi sisseimä lasḱ pliidi veeren klõ̭mpõ supi sisse ; nagu klimp oleks kurgusniguq klimṕ olõssiq kurgun
klimpi .klimpi.klõ̭mpitükkü ; on klimpi jäänudom klimpi tõmmanuq v jäänüq v lännüq
klirin tir|rin-inä -inät4.tirksnä- -t3tira|k-gu -kut13tirah(t)us-õ -t9klir|rin-inä -inät4 ; käib nii raskete sammudega, et klaasiklirin tagakäü nii rasõhidõ sammõgaq, et klaasitirksnä om takan ; viskas kiviga, nii et klirin taga, ilmselt läks aknaklaas katkivisaś kivigaq, nii et tirak käve, arvadaq aknõklaaś lätś katśki ; klirin käis, mine vaata, kas kass lõhkus nõu ära!tirahus käve, mineq kaeq, kas kasś lahḱ anoma ärq!
klirisema tiris|emä-täq -e87.tirramatirradaq .tirra77tir|a(ha)ma-raq v -adaq -ra v -aha88tira|tama-taq -da82äkki tirahta|ma-q -83tirahu|tma-taq -da62 ; aknad klirisesid, kui palgiauto mööda sõitisaknõq tirisiq, ku palgiauto müüdä lätś ; pauk pani aknaklaasid klirisemakõ̭mahus panď aknõklaasiq tirahtama
kloppima .kloṕmakloppiq klopi63.mütmämüttäq mütä61.ropśma.ropsiq ropsi63.möľmä.mölliq mölli63 ; kuulsin läbi une, et keegi klopib ukse tagakuuli läbi unõ, et kiäkiq mütt ussõ takan ; ta sai külapoiste käest kõvasti kloppidatä sai küläpoiskõisi käest armõdulõ pessäq ; see tainas ei taha kloppimist, seda peab tasa segamaseo tahas taha ei möľmist, seod piät tassa segähämä ; klopi oma riided lumest puhtaks!ropsiq umaq rõivaq lumõst puhtas! ; kloppisin vaibad äraropsõ põrmandurõivaq ärq ; süda hakkas suurest hirmust kloppimasüä naaś seen pesmä, nii kõvva pelgsi
klopsima .klopśma.klopsiq klopsi63klopi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90 ; klopsid siit ja sealt, aga asja kokku ei saaklopitsõt siist ja säält, a asja kokko ei saaq ; kokku klopsimakokko loputama ; klopsimineklopśna
klots klup|ṕ-i -pi37klotśklotsi .klotsi37kolotka- -t3 ; klots on väiksem kui pakkklupṕ um vähämb ku plukḱ ; tõi töö juurest klotse pliidi allatõi tüü mant kluppõ
klõpats klõbõ|nits-nitsa -.nitsa31 ; need pole mingid tööriistad, need on lihtsalt ühed klõpatsidnaaq olõ-iq määntsegiq tüüriistaq, naaq üteq klõbõnitsaq ommaq õ̭nnõ
klähvima .haukma.haukuq haugu 64 min 1. k haugikilgu|tama-taq -da82.larmamalarmadaq .larma77 ; koerad klähvivadpiniq kilgutasõq v larmasõq ; see inimene kipub teiste peale klähvimaseo inemine tüküs tõisigaq haukma
koba kohma- -t2kohma|tś-dsi -tsit13kohmõrus-õ -t9pussa|k-gu -kut13huńa|puss-pussu -.pussu37pusspussu .pussu37pussu|nõ-dsõ -st5 ; kuidas sa ometi nii koba oled!no kui sa ummõhtõ sääne puss olõt!
kobama .kumṕma.kumpiq kumbi63ko|bima-piq -bi57kooba|tama-taq -da82kumba|tama-taq -da82.kumpamakumbadaq .kumpa77kumbahta|ma-q -83kõrras kumbahu|tma-taq -da62 ; pime kobab kepiga teedpümme kumpas kepigaq tiid ; kobas küll heintes, aga ei leidnud midagikumpõ külh haino seen, no lövvä es midägiq ; kui sa muidu ei tunne, koba käega!ku sa muido ei tunnõq, kobiq käpägaq! ; ära koba pimeduses!kumṕku-iq pümmen ümbretsõ̭õ̭ri!
kobamisi .kumpõ(h)nkumbatõ(h)n.kumpamiisi.kumṕmiisipümehüisi ; astusin kobamisi paar sammutei kumbatõn v pümehüisi paaŕ sammu ; ta leidis pimedas kobamisi uksetä löüď pümmen kumpamiisi v kumbatõn ussõ
kobar tśauktśauga .tśauka31tsärä|k-gu -kut13tśobari|k-gu -kku38tsäbäri|k-gu -kku38müdsäri|k-gu -kku38tsähäli|k-gu -kku38hubali|k-gu -kku38 ; viinamarjad kasvavad kobarasviinamaŕaq kasusõq tsähälikun ; marjakobarmaŕatśauk ; mehed seisavad kobaras koosmeheq saisvaq tsäräkun ; karjamaad on kõik järve ääres ühes kobaraskaŕamaaq ommaq üten tśobarigun kõ̭iḱ järve veeren ; kobaralinetśaukliganõ ; õhtul olid tibud laudanurgas kobaras koosõdagu olliq kanapojaq laudanukan tsäbärigun v hubalikun v müssün
kobe koh|hil-ila -ilat4koho|nõ-dsõ -st7 ; paneb seemned heasse kobedasse muldapand siimneq hää kohila maa sisse ; otsi endale midagi kobedamat selga!kaeq no hindäle midä parõmbat sälgä!
kobestama kohenda|ma-q -83 ; kobesta maad kapsajuure ümber!kohendaq maad ümbre kapstajuurõ!
kobima ko|bima-piq -bi57ke|bimä-piq -bi57kö|bimä-piq -bi57 ; kobi bussi peale, muidu jääd maha!kobiq bussi pääle, muido jäät maaha!
kobin ko|pin-bina -binat4kõ|pin-bina -binat4 ; kobin käis, kui hiired toa peal jooksidkõpin käve, ku hiireq tarõ pääl joosiq
kobisema kobis|õma-taq -õ87köbis|emä-täq -e87jõbis|õma-taq -õ87 ; kas sa ütlesid midagi või su nahk kobises?kas sa ütliq midägiq vai su nahk kobisi? ; mis sa seal kobised?midä sa sääl jõbisõt v köbiset? ; ära kobise!jõbisku-iq tan!
kobrutama vatu|tama-taq -da82 ; õlu kobrutab kannusoluq vatutas kanni seen ; südames kobrutab vihasüä om nii täüs, et kas lahki lätt ; tainas kobrutab üle kausiäärekohetus aja üle kausiveere
kodu ko|do-do -to sissek kodo seenk kodo(h)n seestk kodost26elämi|ne-se -st5eloelo ello26kq ka elotus-õ -t9 ; rääkisime oma vanast kodustkõ̭nõlimiq umast vanast kodost ; elame nüüd uues kodusnoq mi elä vahtsõn kodon ; neil on väike, kuid ilus kodunäil om tsilľokõnõ, aq illos elämine ; kodurahumajarahukodunt,kodus
kodune kodo|nõ-dsõ -st5kodo- ; koduses elus on tal raskusikodonõ elo om täl rassõ ; kodused riided, töödkodorõivaq, -tüüq ; niikaua kui lapsed väiksed, on ema koduneniikavva kuq latsõq väikoq, om imä koton ; sain kodustelt kirjasai kotost v kodorahva käest kirä ; nende juures oli kõik nii kodunenäide man olľ kõ̭iḱ niguq koton ; üks poeg hulgub väljas, teine on koduneütś poig hulḱ välän, tõõnõ om kodoelläi
kodunema (ärq) hari|nõma-(nõ)daq -nõ89 ; see laps koduneb võõrastega kiirestiseo latś harinõs võ̭õ̭ridõgaq ruttu ; olen uues kohas juba kodunenudolõ joq vahtsõn paigan ärq harinuq
koer pin|i-i -ni26(imäne) lita- -t2(esäne) koirapin|i-i -ni26(tsill'okõnõ) rak|ḱ-õ -kõ35raka|tś-dsi -tsit13rakikõ|nõ-sõ -ist8 ; hoovikoer, õuekoermuropini ; toakoertarõpini ; sülekoerüsäpini ; kas sa ostsid endale isase või emase koera?kas sa ostiq hindäle koirapini vai litapini? ; koerake jooksis mehele järelerakõkõnõ juusḱ mehele perrä ; koera ässitamatsui(a)tama, putsutama, võ̭ťatama ; kui koerast on üle saadud, pead ka koera sabast üle saamaku üle pini om ärq astut, sõ̭s üle hanna ärq jätkuq sa astmaldaq
kogema .tundma(.)tundaq tunnõ min 1. k .tun(d)sõ v tunni66läbi elämäteedäq .saama ; sellist headust polnud ma varem kogenudsäänest häädüst olõ es ma innembi tundnuq ; olen oma elu jooksul üsna paljut kogenudma olõ uma elo joosul peris palľond läbi elänüq ; kas sa oled midagi sellist varem kogenud?olõt sa midägiq säänest inne tundnuq?
kogemata kogõmaldaq(ilma) .tahtmaldaq(ilma) ti̬i̬dmäldäqessü.kombõl.kuhmuisikoha.mahtu ; ta tegi seda kogematatä kogõmaldaq tekḱ ; mul kogemata juhtusmul tahtmaldaq johtu
kogemus läbielämi|ne-se -st5ti̬i̬dmi|ne-se -st5oppu|s-(sõ) -(s)t10harinõmi|nõ-sõ -st5 ; tean seda oma kogemustestma tiiä tuud hindäst v umast elost ; ära usu teda, mul on temaga kurbi kogemusi!usku-iq tedä, ma olõ timägaq naid häti nännüq! ; kogemuse võrra rikkamütś oppus v läbielämine v harinõminõ jälq man ; vajalik eelnev töökogemuspiät olõma taa tüügaq harinuq ; tal pole õpetajatöö kogemustoppaja tüü om tälle harinõmaldaq ; ta on omandanud kogemusi välisministeeriumistä om tüütänüq välisministeeriümin
kogenematu harinõmaldaqulli .ulli37ulľ ; kogenematu töölinetüüline om harinõmaldaq ; ma olen sellel alal kogenematuma olõ taa värgi pääle ulľ
kogu IIkõ̭|iḱ-gõ -kkõ35terveq.terve tervet18 ; lugesin kogu jutu uuesti läbiloi terve jutu vahtsõst läbi ; olin kogu õhtu kodusolli kõ̭iḱ õdaku koton ; kogu aegkõ̭iḱ aig, kõ̭gõ, kõ̭õ̭, ütesttüküst, ütsiotsõ
kogu I I1. kih|ä-ä -hä24ih|o-o -ho26ko|go-go -ko26 ; poisid on kogult sarnasedpoisiq ommaq kihä poolõst v kihäst üttemuudu ; riigikoguriigikogo ; setu külakoguseto küläkogo2. ko|go-go -ko26kogokuu koko27.korjus-õ -t9 ; margikogumargikorjus
koguma 1. (kokko) .korjamakoŕadaq .korja77kogo(ha)makokoq v kogodaq v ku̬u̬daq kogo v koko88 ; jutud on raamatusse kogutudjutuq ommaq raamatuhe kuuduq ; kogun auto ostmiseks rahakorja auto ostmisõs rahha2. hinnäst kokko .võtma.toibu|ma-daq -80 ; mees kohkus, kuid kogus end kohemiiś hiitü, aq toibu säälsaman ärq ; las ma kogun ennast natukelas ma toibu veidükene
kogunema .korju|ma-daq -80kogonõmaku̬u̬daq v kogo(nõ)daq kogonõ89kogo(ha)maku̬u̬daq v kogodaq koko v kogoha88seto kiil' kogoh(t)u|ma-daq -84 ; siia on palju inimesi kokku kogunenudsiiäq om hulga inemiisi kokko kogonuq
koguni kogonikogonistõkogona.es(i)kiqperis ; ma lähen välismaale, võib-olla koguni mitmeks kuuksma lää vällämaalõ, või-ollaq esikiq mitmõs kuus ; unustasin suure kiiruga selle asja koguni ärama unõhti hirmsa rutugaq seo aśa peris ärq
kogus hulkhulga .hulka31portspordso .portso37satśsatsi .satsi31 ; eile tuli müügile uus kogus kaupaeeläq tulľ müüki vahtsõnõ ports kraami
kohal 1. .kotsil.kotsalkottal ; lennuk tegi linna kohal mitu tiirulinnuḱ tekḱ liina kotsil mitu tsiiro2. platsi(h)nperälolõma(h)n ; sina juba kohal!saq joba platsin! ; olemegi kohalolõmigiq peräl ; vaadake, et te kohal olete!kaegõq, et ti olõman olõt!
kohalik um|a-a -ma24seokandiumakandikot(u)sõpääli|ne-dse -st7paigapääli|ne-dse -st7 ; kohalikud inimesedseo nuka rahvas ; ma pole kohalikma olõ-iq seokandi inemine ; kohalik omavalitsuskotsõpääline valitsus ; ei tunne kohalikke olusidtunnõ-iq seo nuka elämist-olõmist ; kohalik toituma süüḱ
kohandama (.ümbre) .säädmäsäädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66.sääďmä.säädiq säädi63kobista|ma-q -83 ; hooned on kaupluseks kohandatudhuunõq ommaq poodipidämises ümbre säedüq
kohane .paśva- -t1.sündsä- -t1kõlvoli|nõ-dsõ -st5kõlbuli|nõ-dsõ -st5paras.parra parast22 ; vali külaskäiguks kohane aeg!kaeq külläminekis sündsä aig! ; see on sinuvanusele kohane tööseo om suqvannudsõlõ paras tüü
kohanema hari|nõma-(nõ)daq -nõ89.säädü|mä-däq -80.silmü|mä-däq -80 ; kohanes pimedusegasilmü ärq ; las ta kübeke kohaneb uue paigagalas tä kipõń harinõs vahtsõ kotusõgaq
kohati kotu(s)si(l)dõpaiguldõ.paikuisi ; kohati sajab rahet ja lundkotussidõ satas räüssä ja lummõ ; ilmateade ütles, et täna sajab kohati vihmailmateedüstüs üteľ, et täämbä satas paiguldõ vihma
kohe .õkva.õkvaltkõrrapäältkõrragaqno(q)samajäreldäq ; kohe algabõkva nakkas pääle ; ma lähen kohema lää õkva v kõrragaq ; kui rästik on hammustanud, tuleb kohe arsti juurde minnaku siug om pandnuq, tulõ järeldäq arsti manoq minnäq ; maja asus kohe järve kaldalmaja olľ õkvalt järve veeren ; sööb kohe mitme mehe eestsüü õkva mitmõ mehe iist
kohendama kobista|ma-q -83kohenda|ma-q -83kobistõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86kõrras kobahta|ma-q -83kobahu|tma-taq -da62 ; kohenda oma asjad koomale!kobahtaq umaq aśaq kuumbalõ! ; kohendas end paremini istumakobisť hinnäst parõmbahe istma
kohitsema .lõikamalõigadaq .lõika77koh|ima-hiq -i57kuh|ima-hiq -i57kohi|tsõma-daq v -tsaq -dsõ90 ; see mees tuleb küll ära kohitseda, ei saa muidu rahutaa miiś tulõ külh ärq kohhiq, saa-iq muido rahhu
kohkuma .hiitümä.hiitüdäq hiidü79 v .hiitü80hahmah(t)u|ma-daq -84kahmõh(t)u|ma-daq -84hirmah(t)u|ma-daq -84 ; laps kohkus võõrast näheslatś hiitü, ku võõrast näkḱ
kohmama .mühksämämühästäq .mühksä76mühä(h)tä|mä-q -83 ; kohmas ukselt midagi vastumühäś ussõ päält midägiq vasta
kohmerdama kohmõrda|ma-q -83.hässämähässädäq .hässä77pus|ima-siq -i57puskõrda|ma-q -83toskõrda|ma-q -83tossõrda|ma-q -83tuhni|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90tuiďo|tama-taq -da82 ; perenaine kohmerdas tagatoaspernaanõ toskõrď tagatarõn ; tee ometi kiiremini, mis sa seal kohmerdad!tiiq no ummõhtõ kipõmbahe, midäs sa sääl kohmõrdat!
kohmetu 1. häbendäjä- -t3häbendelejä- -t3.häüli|k-gu -kku38 ; tunneb end seltskonnas kohmetunahäbendeles suurõ hulga võ̭õ̭ridõ man ; laps oli külaliste ees kohmetulatś häbenď võ̭õ̭rit2. kahmõhtunu|q- -t1kohmõtanu|q- -t1kohma- -t2 ; käed on külmast kohmetudkäeq ommaq külmäst ärq kohmõtanuq
kohmitsema kohmi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90tohkõrda|ma-q -83kohkõrda|ma-q -83pos|ima-siq -i57pośka|tama-taq -da82pesände|(l)lemä-lläq -(l)le86nos|ima-siq -i57 ; kohmitses tükk aega ukse juures, enne kui tuppa astustohkõrď jupṕ aigo ussõ man, inne ku tarrõ lätś
koht kotus-(s)õ -t11paikpaiga .paika30 ; seda kohta ei ole kaardile märgitudseod kotust olõ-iq kaardi pääle pant ; kas see koht on vaba?kas seo platś v kotus om prii? ; sai hea ja tasuva kohasai lämmä kotusõ pääle ; otsi kõik kohad läbi!otsiq kõ̭iḱ nulgaq-kolgaq läbi!
kohta .kotsilõkottalõ.kotsalõ ; see käib sinu kohtataa käü suq kotsilõ
kohtlane ullikõ|nõ-sõ -ist8kin|ä-ä -nä24 ; ta on kohtlanetä om tsipa kinä
kohtlema .ümbre .käümäka(m)manda|ma-q -83 ; nad kohtlesid meid väga viisakaltnääq kammandiq miiqkaq väega sündsähe ; sul pole õigust mind niiviisi kohelda!sul olõ-iq õigust muqkaq säänest muudu ümbre kävvüq! ; nad ei oska lapsi koheldanääq mõista-iq latsigaq ümbre kävvüq
kohtu-uurija .kohtu-.uuŕja- -t3 ; ta oli kohtu-uurija juures ülekuulamiseltedä kullõldi kohtu-uuŕja man üle
kohtuma kokko .saama.trehvämätrehvädäq .trehvä77 ; kohtume homme samas kohassaamiq hummõń seosama kotusõ pääl kokko ; täna kohtuvad Eesti ja Soome meeskondtäämbä mänǵväq v lääväq vastamiisi Eesti ja Soomõ miiśkund
kohtumõistja .kohtu.mõistja- -t3 ; ma ei tea sellest asjast nii palju, et kohtumõistjaks ollama tiiä-iq taast aśast nii palľond, et kohut mõistaq
kohtunik .kohtu|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39.kohtu|herr-herrä -.herrä35.kohtu.mõistja- -t3.sunďja†- -t3 ; vallakohtus olid vanasti kohtumehed, aga linnas ikka kohtunikudvallakohtun olliq vanast kohtumeheq, a liinan iks kohtuherräq ; abikohtunikabikohtumõistja
kohus IIkohus.kohtu kohu(s)t23.kohtupidämi|ne-se -st5 ; kohtusse kaebamakohtuhe kaibama ; kohut käimakohutõ(l)lõma, kohtu pääl olõma ; ei hakka ma temaga kohut käimanakka-iq ma timägaq kohutõlõma ; see on kohtu otsustadaseo om annõt kohtu ärqarvamisõ huuldõ ; kohtualunekohtualonõ, sunnik† ; kohtuasikohtuasi, kohtukäümise asi ; kohturingkondkohtujago ; kõrgem kohusülemb kohus ; madalama astme kohusalamb kohus ; kohtupiirkondkohtukund
kohus I Ikohus-(s)õ -t11.piätüs-e -t9 ; sõbra kohus on sõpra aidatasõbõŕ piät sõpra avitama ; ta täitis ainult oma kohusttä tekḱ õ̭nnõ tuud, midä pidi ; ta täidab ajutiselt juhataja kohuseidtä pidä aotlidsõlt juhataja ammõtit v täüt juhataja kohus(si)t ; tema kohuseks pannakse …timä pääle arvatas …
kohusetruu = kohusetundlik kõrrali|k-gu -kku38kimmäs.kimmä kimmäst22.ausa- -t3 ; väga kohusetruu õpilaneväega kõrralik koolilatś ; ta on kohusetruu inimene, teda võib usaldadatä om kimmäs inemine, timmä või uskuq
kohusetunne kohuskohussõ kohut11 ; tegi seda üksnes kohusetundesttä tekḱ tuud palľalt kohussõst ; tal on kohusetunnettä tiid v tund umma kohut
kohustama .käskmä.käskeq käse65.sunďma.sundiq sunni63 ; sa oled kohustatud tekitatud kahju hüvitamasa piät kaḣo hääs tegemä ; leping kohustab tööd õigeaegselt lõpetamalepünǵ käsk tüü õigõ ao pääle ärq tetäq
kohustuma lu|ba(ha)ma-paq v -badaq -pa v -baha88 ; kohustun võla tasuma 15. septembrikslupa võla ärq massaq süküskuu 15. pääväs
kohustuslik .sunďusli|nõ-dsõ -st5sunniviisili|ne-dse -st5 ; see loeng on kõigile kohustuslikseod loengut piät kõ̭iḱ kullõma ; kooliskäimine on kohustuslikkoolinkäümine om sunniviisiline
kohutama hiidü|täma-täq -dä82hirmu|tama-taq -da82 ; koer kohutas lapse ärapini hirmuť latsõ ärq ; ära lase end kohutada!lasku-iq hinnäst hiidütäq!
kohutavalt ilma|du-du -tut1meele|dü-dü -tüt1armõ|du-du -tut1.kistuma(l)daqkadomaldaq ; siin on kohutavalt palju vigusiin om armõdu v meeledü palľo viko
koi I I1. koi- -d53kar|i-i -ri26kari|ajjai v -aiai-ajaja -ajajat4 ; koid on riided läbi närinudkariajajaq ommaq rõivaq ärq ajanuq2. nihka|tś-dsi -tsit13nä(l)läkoi- -d53tihnas-(s)õ -t11ihna|tś-dsi -tsit13ihnus-(s)õ -t11.ihnus-õ -t9ihnusḱ-i -it13nühkä- -t2koi- -d53.nähkri- -t1nähkä- -t2nähkäŕ-i -it4nähkä|tś-dsi -tsit13nähro- -t2ihnuskoi- -d53ihnõq|kaal-kaala -.kaala30ihnõqkoi- -d53kidsi|pung-punga -.punga31
koib koivkoiva .koiva32 ; kanakoivadkanakindsuq ; päikese käes on hea neid vanu kangeid koibi soojendadapääväpaistõl om hää naid vanno kangiid koivõ peesütäq
koitama ärq .koitama.koiõ täüs minemä ; riided on koitanudrõivaq ommaq koi(õ)l ärq aeduq ; vill on koitama läinudkoiq ommaq villa ärq koitanuq ; koitanud puitjussutõt puu
koitma hahe|tama-taq -da82.hahkamahahadaq .hahka77puhe|tama-taq -da82 ; hakkab juba koitmanakkas jo hahkama ; päev juba koidabpäiv jo puhetas ; mul hakkab koitma, mida ta öelda tahtisma nakka arvo saama, midä tä üteldäq tahť
kojamees kua|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39maja.hoitja- -t3vorni|k-gu -kut13 ; tema isa on kooli kojameestimä esä olľ koolitiińjä ; mul auto kojamehed ei pühi hästi, peab vist uued ostmamul autol luvvaq pühi-iq häste, piät vaśt vahtsõq ostma
kokk kok|k-a -ka31söögitegijä- -t3 ; ta tütar on koolis kokktäl tütäŕ om koolin kokk ; ta kutsuti naabri poole peokokakstä kutsuti naabri poolõ (pido)pernaasõs
kokku üttekokko.tillatükkü ; sinuga kokku on meid nelisuqkaq üten om meid neli ; pane oma asjad kokku!panõq umaq aśaq kokko! ; selle pärast pole vaja veel käsitsi kokku minna!tuu peräst olõ-iq vaia viil kässi piten kokko minnäq! ; piim läheb kokkupiim lätt tükkü ; tahtsin piimasuppi teha, aga piim läks kokkutahtsõ piimäsuppi tetäq, aq piim tsäärätü ärq
kokkuhoid kokko.hoitmi|nõ-sõ -st5jakutami|nõ-sõ -st5 ; aja, energia kokkuhoidao, energiä kokkohoitminõ v jakutaminõ
kokkuhoidlik .hoitja- -t3kokko.hoitva- -t3.hoitli|k-gu -kku38jakutaja- -t3 ; see mees on eluaeg kokkuhoidlik olnudseo miiś om eloaig hoitja olnuq
kokkulepe kokkolep|eq-pe -et18kaupkauba .kaupa30.lepmi|ne-se -st5 ; meil on kokkulepe ammu sõlmitudmeil om kaup ammuq kuun, asi ammuq lepüt
kokkuost kokko.ostmi|nõ-sõ -st5kokko|ost-ostu -.ostu30 ; marjade ja seente kokkuostmarjo ni siini kokkoostminõ ; ta viis klaastaara hommikul kokkuostu äratä vei pudõliq ni purgiq ärq kokkoostu
kokkupuude (kokko).putmi|nõ-sõ st5 ; nad väldivad kokkupuudetnä varivaq ütśtõist ; neil ei olnud mingit kokkupuudetnäil olõ-es määnestkiq putmist
kokkupõrge (kokko).põrkami|nõ-sõ st5kokkomine|ḱ-gi -kit13.vastamine|ḱ-gi -kit13 ; kokkupõrkes said mõlemad autod kannatadakatś autot sõidiq kokko ni mõlõmbaq saiq vika ; huvide kokkupõrgehuvvõ vastamineḱ ; isa ja poja vahel oli sageli kokkupõrkeidesä ni poig pööriq v kääniq sagõhõhe tüllü ; relvastatud kokkupõrkes hukkus kolm inimestsõ̭ariistogaq kokkominekin sai kolm inemist hukka
kokkusattumus .trehvämi|ne-se -st5.juhtumi|nõ-sõ -st5 ; see oli küll nüüd üks õnnelik kokkusattumus!seo olľ külh ütś hää trehvämine! v kaeq kos olľ juhtuminõ!
kole jälle- -t2.hirmsa- -t3hirmu|du-du -tut1jäle|dü-dü -tüt1kollõ- -t14.väega(q)armõdu.kistumaldaqperädü.lõpmaldaq ; küll ma nägin koledat undkülh ma näi jället und ; koledal kombeljället muudu ; kole suur kiviarmõdu suuŕ kivi
koli kol|i-i -li26kraaḿkraami .kraami37askasu .asku36trääńträäni .trääni37 ; vanas majas oli igasugust kolivanan majan olľ õgasugumast kolli ; korja oma koli kokku!korjaq uma ask kokko! ; kuuri all vedeles igasugust kolikuuri all videli õgasugumast trääni
kolima kol|ima-liq -i57elämä minemä v tulõma ; kolib ära linnalätt ärq liina elämä ; koli minu juurde!tulõq muq mano elämä! ; ta kolis juba möödunud aastal siit äratimä kolõ joq minevaastaga siist ärq
kolin kol|lin-ina -inat4.kolksna- -t3tüm|min-inä -inät4 ; ei tea, mis kolin kuuris on, kas poisid seal jälle müravad?ei tiiäq, mis sääl kuurin tuu jõ̭nksna om, kas jälq poiskõsõq märräseq sääl?
kolisema kolis|õma-taq -õ87kola|hama-daq - v -ha88
kolistama .kollamakolladaq .kolla77kolista|ma-q -83kolisk|lõma-õllaq -õlõ86 ; kes see seal köögis kolistab?kiä tuu sääl köögin kollas?
kolju pääluu- -d50(pää)ko|ľo-ľo -lľo26 ; oli koljutraumaga haiglasolľ haigõmajan, pääluu olľ lahki lüüd ; ajukoljuajokausś
kolkima .kolḱma.kolkiq kolgi63.pesmä.pessäq pessä61tsagamatsakaq tsaa59 ; linane riie läks kolkides pehmeks ja siledakslinanõ rõivas lätś kolḱõn pehmes ja silles ; kolgivad mehel selja nii pehmeks nagu kõhtkolḱvaq mehel sälä nii pehmes niguq kõtt om
koll kolľkolli .kolli37tsu|dśu-dśu -tśu26purasḱ-i -it13pirasḱ-i -it13ubarus-õ -t9pu|śa-śa -sśa26tonťtondi .tonti37tunťtundi .tunti37 ; koll tuleb, kui te vait ei jää!puśa tulõ, ku ti vaiki ei jääq!
kollakas kõllaka|nõ v kõllaka|s-dsõ -st5kõllaka|s- -t15vahaka|nõ v vahaka|s-dsõ -st5vahaka|s- -t15 ; kollakasvalged hernedkõllakadsõq-valgõq herneq ; kollakaspruun kartulkõllanõ-pruuḿ kardohkas ; tal on kollakad vuntsidtäl ommaq vahakadsõq vundsiq ; kollakaspunanepihlõnõ
kollane kõlla|nõ-dsõ -st7vaha|nõ-dsõ -st7(hobõsõ kotsilõ) võikvõigu .võiku37 ; ema küpsetas kollased koogidimä küdsi vahadsõq koogiq ; kollaseks muutumakõllatsõs minemä, kõllastuma ; mesilasvaha on kollanemehidsevaha om kõllanõ ; pruunikaskollased seenedkõrḃvahadsõq seeneq
koloonia koloonia- -t2võ̭õ̭ravõimumaa*- -d50pesändüs-e -t9karikaŕa .karja43elokotus-(s)õ -t11kogohus-õ -t9 ; Prantsuse ja Inglise kolooniadprantsusõ- ja inglüsevõimumaaq ; künnivareste kolooniamustvarõssidõ pesändüs ; eestlaste koloonia Rootsiseestläisi kogohus Roodsin
kolu (päänupp') ko|ľo-ľo -lľo26(kivil, kohvimassinal) ko|ľo-ľo -lľo26 ; rukkiterad lastakse veskikolusserüäq lastasõq kivikolľo ; seda asja sinu loll kolu ei jagaseod asja su ulľ koľo v mudsu ei võtaq, su kolľo taa asi ei mahuq ; võta oma peakolu eest ära, ma ei näe filmi!võtaq uma pääkoľo iist ärq, ma ei näeq kinno! 3. kq kakoli
komberdama kombõrda|ma-q -83kopõrda|ma-q -83kapõrda|ma-q -83tokõrda|ma-q -83lämberdä|mä-q -83ru|dima-tiq -di57klimbõrda|ma-q -83klõ̭mbõrda|ma-q -83 ; komberdasin üle lävekopõrdi üle läve ; koeral on jalg haige, aga ikka komberdab edasipinil om jalg haigõ, a iks rudi edesi
komistama kumastu|ma-daq -84kumasta|ma-q -83kumah(t)u|ma-daq -84kupõrdu|ma-daq -84kungah(t)u|ma-daq -84mitmit kõrdo kumaskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86kumastõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; kõrge lävi on, vaata, et sa ei komista!korgõ lävepakk om, kaeq, et sa ei kumastuq!
komitee juhťko|go-go -ko26pääko|go-go -ko26komitee- -d50
komme kommõq.kombõ kommõt19kummõq.kumbõ kummõt19mu̬u̬dmoodu mu̬u̬du37pruuḱpruugi .pruuki37viiśviie viit 49 m päälek viijileviiśviisi .viisi37 ; sellist kommetki ära harjuta endale külge!säänest muudugiq haŕotagu-iq hindäle mano! ; heade kommetega poisshää viiegaq poisś ; järgitakse vanu kombeidkävväs vanno kombidõ v pruukõ perrä ; nagu isal on kombeks öelda: tule eile meile!esä viisi: tulõq eeläq meile!
kompromiss (.vastamiisi) .perrä.andmi|nõ-sõ -st5kokko.lepmi|ne-se -st5 ; mitte mingisugune kompromiss ei olnud võimalikmäänestkiq kokkolepmist es saaq ollaq v es annaq tetäq
komps kompskompso .kompso31nutsa|k-gu -kut13 ; tal olid rasked kompsud käestäl olliq rassõq kompsuq käe otsan ; mis komps sul kaenlas on?mis nutsak sul kangli all om?
konarlik konar(l)iga|nõ-dsõ -st5kunar(l)iga|nõ-dsõ -st5konari|k-gu -kku38.kunťliga|nõ-dsõ -st5.junťliga|nõ-dsõ -st5 ; konarlikku teed mööda on halb sõitakonarligadsõ tii pääl om halv sõita
konarus kunari|k-gu -kku38kundikõ|nõ-sõ -ist8 ; vanker hüples külavahetee konarustelrattaq kargõliq kunarigadsõ külätii pääl ; käsikirjas on veel konarusi, mis vajaksid lihvimistkäsikirän om viil sändsit kotussit, miä olõssiq vaia üle kaiaq
kondama .hulḱma.hulkiq hulgi63.roitma.roitaq roida61koosõrda|ma-q -83 ; kondab mööda ilmahulḱ ilma piten
kondine .lui|nõ-dsõ -st7kundi|nõ-dsõ -st5 ; kondine lihaluinõ liha ; söö ometi, vaata. kui kondine sa oled!süüq no ummõhtõ, kaeq, määne keebätś sa olõt!
konserveerima .sisse tegemä.purki .pandma.hoitma.hoitaq hoia 3. k hoit min 1. k hoiji min 3. k hoiť kesks hoiõt66(alalõ).hoitu(ma) v hoiussihe .pandma ; maja konserveeritimaja panti hoitu(ma)
konsonant kiil' peethel|ü*-ü -lü26 ; vokaalid ja konsonandidvaba- ja peethelüq ; heliline kaashäälik ja sulghäälikpuuľ- ja täüspeethelü ; konsonantühendpeethelüütistüs
kontseptsioon .arvo.saami|nõ-sõ -st5alos.säädü|s-(se) -(s)t10plaańplaani .plaani37 ; esitas uue kontseptsioonitulľ vahtsõ arvosaamisõgaq vällä ; mul on selle asja kohta oma kindel kontseptsioon olemasmul om taa aśa kotsilõ uma kimmäs plaań olõman ; lavastajal on oma kontseptsioonlavastajal om uma arvosaaminõ
kontsert kón|tsõrť-tsõrdi -.tsõrti37 ; kontserdisaalkontsõrditarõ v -saaľ
konutama ko(o)ńo|tama-taq -da82tuio|tama-taq -da82kügel|emä-däq -e85kügähe|(l)lemä-lläq -(l)le86ńoku|tama-taq -da82 ; mis sa konutad siin, lähme ära koju!mis sa ńokutat siin, läämiq ärq kodo! ; konutab siin omaettetuiotas tan umaette
koobas ku̬u̬pkooba ku̬u̬pa31u̬u̬śoosõ u̬u̬st39tśop|p-a -pa31 ; vesi on liiva sisse koopad uuristanudvesi om liiva sisse oosõq uurdnuq v koobaq huhtnuq ; näost kahvatu ja silmad koopasnäost valgõ ja silmäq tśopan v mulgun v mulku sadanuq
kooldu .vaaľulu̬u̬ka.krunksi.kronksukõvõrahekõvõralõ ; riiul on raamatute raskuse all kooldu vajunudriioľ om raamatidõ rasõhusõ all luuka vaonuq
koolduma vaagatu|ma-daq -84.vaaľu|ma-daq -80virildü|mä-däq -84 ; puud on lumest looka kooldunudpuuq ommaq lumõ all vaaľunuq ; kui laudu korralikult virna ei lao, siis nad koolduvadku laudo kõrdapiten ei staabõldaq, sis lavvaq virildüseq v kiskvaq viriläs
koolitama (.vällä) op|pama-adaq -pa77kooli|tama-taq -da82 ; ta koolitas ennast töö kõrvalt isetä kooliť hinnäst tüü kõrvalt esiq ; seal koolitatakse mitme eriala spetsialistesääl opatas mitmõ ammõdi aśatundjit (vällä)
koon lõuglõvva .lõuga33nõ̭n|a-a -na28nuk|ḱ-i -ki31 ; koer ajas koonu ligi ja nuusutaspini ai nõ̭na manoq ja nuhuť ; hunt tõstis koonu taeva poolesusi nõsť nuki taiva poolõ ; koerakoonlasedpininukiq
koondama kokko .korjamakogo|ma-daq -80kokko .võtmavallalõ tegemä ; koonda kõik oma tööd ühte kausta!korjaq kõ̭iḱ umaq tüüq ütte kausta kokko! ; mõtteid, tähelepanu, tahtejõudu koondamamõttit, tähelepandmist, tahtmist kogoma v kokko võtma ; ettevõttes koondati kaks töötajatasotusõn tetti katś inemist vallalõ
koondis kogondus-õ -t9ütisüs-e -t9ku̬u̬ndus-õ -t9 ; noorte autorite koondisnuuri kirotajidõ ütisüs ; Eesti jalgpallikoondisEesti jalgpallikogondus
koonduma (kokko) .korju|ma-daq -80kogohu|ma-daq -84kogonõmaku̬u̬daq v kogo(nõ)daq kogonõ89 ; linnud koonduvad parvetsirguq korjusõq v võtvaq parvõ v parti ; suur osa elanikkonnast koondub linnadessesuuŕ jago inemiisi lätt ärq liina
koonduslaager vangi.laagri- -t1 ; palju inimesi hukkus koonduslaagrispalľo inemiisi sai vangilaagrin hukka
koone mõts koonõq*ku̬u̬ndõ koonõt19peenembäsmine|ḱ-gi -kit13 ; üksikult kasvav puu on suure koondegaütsindä kasuja puu om suurõ kuundõgaq
kooner ihnõq.ihnõ ihnõt18koi- -d53ihnuskoi- -d53koonõŕ-i -it4ihnõ|du-du -tut1kitsi- -t2ihna|tś-dsi -tsit13nähkä- -t2ihnõq|kaal-kaala -.kaala30ihnõqkoi- -d53kidsi|pung-punga -.punga31nä(l)läkoi- -d53.koidra- -t3 ; anna mulle ka, ära ole selline kooner!annaq mullõ kah, olku-iq sääne ihnõqkoi!
koor (koore) ku̬u̬ŕkoorõ ku̬u̬rt39nahknaha .nahka33päälü|ne-se -st7päälü|piim-piimä -.piimä35koorõ|kõrd-kõrra -.kõrda30 ; riisusin piimalt kooreriibi piimä päält päälüse ärq ; piimal on paks koor pealpiimäl om paks koorõkõrd pääl ; jänesed on õunapuude koore kallal käinudjäneseq ommaq uibidõ kuurt jüränüq ; paksu koorega õunadpaksu nahagaq ubinaq ; maakoormaapõhi, maapäälüne ; parem pool muna kui tühi koorparõmb um puuľ munna ku tühi kuuŕ
koor muus ku̬u̬ŕkoori ku̬u̬ri37 ; koorijuhtkoorijuhataja ; kooripealne (kirikus)tõra
koordineerima kõrralda|ma-q -83 ; töö oli koordineerimatatüü olľ kõrraldamaldaq
koorduma ku̬u̬rdu|ma-daq -80(naha kotsilõ) .nilgu|ma-daq -80 ; kui on hea nülgija, küll siis nahk ka hästi koordubku hää nilgja om, külh sõ̭s nahk ka häste nilgus
koormama rassõs tegemä.sälgä v pääle .pandma.vaivamavaivadaq .vaiva77 ; laud oli koormatud söökide ja jookidegalavva pääl olľ hulga süüki ja juuki ; ta on sel nädalal väga koormatudtäl om seo nädäli väega palľo tüüd tetäq ; talu on võlgadega koormatud talutalol ommaq võlaq pääl v sälän ; mure koormab südantmurõq vaivas süänd ; elektriliinid on õhtuti väga koormatudelektriliiniq ommaq õdagilt palľo vaivaduq ; lapsed on õppimisega ülekoormatudlatsõq ommaq oṕmisõgaq väega ärq vaivaduq
koormus ku̬u̬rma- -t3rasõhus-õ -t9vaivvaiva .vaiva30 ; õpilaste koormus on juba piisavalt suurkoolilatsil om joq küländ palľo koolitüüd tetäq ; treeningu koormus peab olema võimetele vastavtriińmise rasõhus piät olõma tervüse perrä ; peab panema sellised juhtmed, mis peavad suuremale koormusele vastusändseq juhťmõq piät pandma, miä kannahtasõq suurõmbat kuurmat
koos ku̬u̬(h)nüte(h)ntila(h)n(üte(h)n)tükü(h)n ; asjad on koos, võime minnaaśaq ommaq kuun, võimiq minnäq ; nad on kogu aeg ninapidi koosnääq ommaq kõ̭iḱ aig nõ̭nnapiten kuun ; nad kasvasid koos ülesnääq kasviq üten ; me elame koosmiiq elä üten ; ta oli minuga koostä olľ muqkaq üten ; kooshoidevkuutsa ; ega see Vene riik kaua koos püsi, aga praegu on veel koosega taa Vinne riiḱ kavva kuun ei püsüq, a põraq om viil tükün
koosnema ku̬u̬(h)n .saismaku̬u̬(h)n olõmaku̬u̬stu|ma*-daq -84 ; lõunasöök koosnes kolmest roastlõunas olľ kolm süüki ; vesi koosneb hapnikust ja vesinikustvesi sais kuun hapasnigust ja vesäsnigust
koosseis mõts ku̬u̬(h)n-.saismi|nõ-sõ -st5lihi.jaotus- -t1ku̬u̬(h)n|sais-saiso -.saiso37 ; valitsuse koosseisvalitsusõ kuunsais ; toimetus vallandati täies koosseisustoimõndus lasti kõ̭gõ tävvegaq vallalõ ; valitsuse koosseisu kuuluvad …valitsusõ liikmõq ommaq …
koosseisuline nimekirä(h)n see(h)nnimekiräli|ne-dse -st5 ; ta on koosseisuline töötajatä om nimekiräline tüütäjä ; koosseisuvälinenimekiräst välän
koost .lakjaku̬u̬stütest ; meil on talus kaks atra, üks lagunes koost, teine püsib veelmeil elon om katś atra, ütś lätś lakja, tõõnõ om viil kuun v tükün ; vanker lagunes koostrattaq lätsiq ütest vallalõ v lakja ; lagunes koostlätś lakja, lagosi ärq
koostis ku̬u̬stus-õ -t9sis|u-u -su26 ; erineva koostisega ainederi kuustusõgaq ollusõq ; kama koostises on kaer, herned, oad, rukiskama seen ommaq kaar, herneq, uaq, rügä
koostöö ütistü̬ü̬- -d52ku̬u̬(h)ntü̬ü̬- -d52üte(h)n tegemineütte tü̬ü̬täminekokko tü̬ü̬tämine ; rahvusvaheline majanduslik, kultuurialane koostööütine riikevaihõlinõ, majanduslinõ tüü, kultuuritüü ; me teeme nendega koostöödmiiq tüüdä näidegaq üten v ütte ; film valmis koostöös …filmi teiq …
koosviibimine ku̬u̬(h)nolõmi|nõ-sõ -st5.istmi|nõ-sõ -st5üte(h)nolõmi|nõ-sõ -st5 ; aktusele järgneb väike koosviibiminepäält pidokogo om tsilľokõnõ istminõ
koot 1. ku̬u̬ťkoodi ku̬u̬ti37 ; igal mehel oli oma koot, reha ja vikategäl mehel olľ uma kuuť, rihä ja vikahť2. kunťkundi .kunti37tjulktjulgu .tjulku37ku̬u̬ťkoodi ku̬u̬ti37 ; koodiliha pannakse süldi sissetjulguliha pandas süldi sisse ; liha oli otsas, tagakoot veel oli allesliha olľ läbi, tagakunť viil olľ
koperdama kopõrda|ma-q -83kungi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90koi(d)õrda|ma-q -83tutõrda|ma-q -83pükerdä|mä-q -83tokõrda|ma-q -83 ; aastavanune laps juba koperdabaastagavannu latś jo kungitsõs
kopikas kopi|k-ga v -gu -kat v -kut13kopkas.kopka kopkast22 ; kopikalinetingäline, kopkalinõ
kopitama kopi|tama-taq -da82kope|tama-taq -da82kop|pama-adaq -pa77kopitu|ma-daq -84koppu|ma-daq -80 ; ära pane märgi riideid hunnikusse, lähevad kopitama!pangu-iq ligõhit rõivit unikuhe, koppusõq ärq! ; jahu on kopitanudjauh om koppama lännüq ; kopitama läinud vilikoppunuq vili
kopitus kop|õq-põ -õt18 ; toas oli kopitushaistarõ olľ koppõhaisu täüs
kopp kop|p-a -pa31tserba|k-gu -kut13 ; kas sa tahad, et ma oma põkatsi kopaga sulle tiigi kaevan?kas sa tahat, et ma uma põkadsi tserbagugaq sullõ motsila tsungahta?
kord IIkõrdkõrra .kõrda33rehḱrehi .rehki37tiirtiiro .tiiro37tret|ť-i -ti37vu̬u̬ŕvoori vu̬u̬ri37puhkpuhu .puhku36 ; olen ühe korra seal käinudolõ üte rehi sääl käünüq ; seekordseovoori ; see oli möödunud kevadel, kui ta esimest korda meie poole tulituu olľ minevä keväjä, ku tä edimäst kõrd miiq poolõ tulľ ; käin kaks-kolm korda linnas, siis tulen kojukatś-kolm vuuri v tretti käü liinan, sõ̭s tulõ kodo ; ka meie olime kord nooredmiiq olõ ka kõrra noorõq olnuq ; elu on kord juba sellineelo om joba kõrd sääne ; nad ei kuulanud kordagi sõnanä es kullõq kõrd ka sõ̭nna
kord IIIkõrdkõrra .kõrda33 ; raamatutel oli paks tolmukordraamatil olľ paks tolmukõrd pääl
kord I Ikõrdkõrra .kõrda33kar|i-i -ri26 ; korraskõrran ; seal peres on lastel kõva kordsääl perren om latsil kõva kari pääl ; see juhtus nõukogude korra ajaltuu juhtu v olľ nõvvukogo v Vinne aol v Vinne valitsusõ aigo ; siin majas pole korda ollagitan majan olõ-iq määnestkiq kõrda ; kord ja jõukus on majasviisakas värḱ ; nagu kord ja kohusnigu kõrd ja kohus ; korraarmastajakõrrapitäi, kõrrahoitja ; ema oli meil väga korraarmastajaimä olľ meil väega kõrrapitäi ; korda ajama(ärq) õiõndama, kõrda tegemä v ajama, üle kopsama v koputama ; ma ajan selle asja ise kordama õiõnda seo aśa esiq ärq ; neist poistest ei saa asja, sa pead selle ise korda ajamanaist poistõst saa-iq asja, sa piät taa esiq üle kopsama ; korda minemaõ̭nnistuma, õ̭nnah(t)u|ma, kõrda minemä ; kõik, mis ta ette võtab, läheb hästi kordakõ̭iḱ, miä tä ette võtt, õ̭nnistus häste ; see ei lähe mulle kordamullõ tuu ei putuq ; mul läks see asi nii hästi korda, et sain kena kopikamul lätś nii ilostõ kuttu tuu asi, et kinä kopiga sai ; korda saama(ärq) säädümä, kõrda saama ; oota, küll see asi isegi korda saab!oodaq, kül seo asi esiq ärq säädüs! ; need asjad peab ükskord korda saamaneoq aśaq piät ütśkõrd kõrda saama v minemä
kord-korralt (kõrd-)kõrrast ; asi läheb kord-korralt hullemaksasi lätt kõrrast hullõmbas
kordama .kõrdamakõrradaq .kõrda77.perrä.ütlemä ; ei jäänud ühe korraga meelde, peab veel kordamajää-es üte kõrragaq miilde, piät viil kõrdama ; korda minu järel!ütleq mu perrä!
kordamisi = kordamööda ütśtõ(õ)sõ alaütśüte ala.järgepite(h)n.kõrdapite(h)nkõrro ; vaatasime lapse järele kordamöödamiiq kai last ütśtõõsõ alaq ; ta käib kordamööda taludes söömastä käü tallõ pite kõrro söömän
korduma .vahtsõst .sündümä.kõrdamakõrradaq .kõrda77 ; see ei kordu enamsäänest asja inämb ei olõq v tulõq ; järgmisel nädalal kordub kõik uuestitulõva nädäli nakkas kõ̭iḱ vahtsõst pääle ; sündmused korduvadaśaq kõrdasõq
kordumatu ainuli|nõ-dsõ -st5esiqeräli|ne-dse -st5esiqmu̬u̬duesiq.hindäst ; iga päev on kordumatuõga päiv om ainulinõ v esiqmuudu
kordus .kõrdami|nõ-sõ -st5 ; millal selle saate kordust näidatakse?kuna seod saadõt vahtsõst näüdätäs? ; kordusetendustiatritükü vahtsõstnäütämine ; kordustrükkvahtsõsttrüḱmine ; korduskündkõrdus
korduvalt .mitmit .kõrdomitukõrdjällekiq.jälkiqütest tüküst
kore korrõ- -t14kahrõq.kahrõ kahrõt18 ; kare vesi teeb naha koredakskalǵ vesi tege naha korrõs ; kore riiekorrõ rõivas
korisema koris|õma-taq -õ87kor|a(ha)ma-raq v -adaq -ra v -aha88.nurramanurradaq .nurra77nur|a(ha)ma-raq v -adaq -ra v -aha88.korramakorradaq .korra77kõrras korahta|ma-q -83 ; surija korises korra ja oligi läinudkuulja korahť ni olľgiq lännüq ; kõht korisebkõtt nurras
koristaja .kraaḿja- -t3kasija- -t3 ; kas ma olen sulle mõni koristaja?kas ma olõ sul mõ̭ni kasija? ; kool vajab kolme koristajatkoolilõ om kolmõ kraaḿjat vaia
koristama .kraaḿma.kraamiq kraami63kas|ima-siq -i57kobista|ma-q -83(villä) .põldu .pandma.põiḿma.põimiq põimi63 ; toad tahavad koristadatarõq tahtvaq kassiq v kobistaq ; korista toad ära!kraamiq elämine ärq! ; korista oma kondid!kaoq mu jalost! ; kas sul on vili koristatud?kas sul om põld ärq pant?
koristus 1. .kraaḿmi|nõ-sõ -st5 2. kq kasaagikoristus
korra ütekõrrakõrra .kõrda33kõrdkõrraütśkõrdütevoorikõrras ; korra läinud mees kalalekõrd lännüq miiś kallo püüdmä ; käin korra ärama käü kõrras ärq
korraga kõrragaqütelii(d)siäkki ; korraga meenus ka mulle, kus ma teda näinud olenäkki tulľ mullõ ka miilde, kon ma tedä nännüq olõ ; korraga jäid kõik vaitäkki jäiq kõ̭iḱ vakka ; mõlemad tõusid korraga püstimõlõmbaq tulliq kõrragaq pistü
korraks kõrraspilgus
korralagedus kõrralagõhus-õ -t9segähüs-e -t9 ; toas valitses korralagedustarõ olľ segi
korraldama kõrralda|ma-q -83.kõrda v ju̬u̬ndõ ajamaräti|tämä-täq -dä82 ; korraldasin koosoleku, tantsuõhtu, näitusekõrraldi kuunolõgi, tandsoõdagu, näütüse ; ma korraldan selle asja ärama aja seo aśa juundõ v kõrda
korraldus käskkäsü .käskü37kõrraldus-õ -t9 ; andis korralduse lahkudaanď käsü ärq minnäq ; keelekorralduskeelekõrraldus ; metsakorraldusmõtsakõrraldus ; korraldustoimkondkõrraldajakogo
korralik .ausa- -t3kõrrali|nõ-dsõ -st5kõrrali|k-gu -kku38mu̬u̬tsa- -t3.sündsä- -t3 ; see on tal täiesti korralik tööseo om täl tävveste ausa tüü ; ta on korralik tüdruk, mitte mõni niisugunetä om kõrralinõ tütrik, olõ-iq mõ̭ni sääne ; see oli sulle päris korralikuks õppetunniksseo olľ sullõ küländ hääs oppusõs ; korralik autoausa massin ; korralik meeskõrramiiś
korralikult .häste.kõrdapite(h)nkõrraldõkõrraligultkõrraperäst ; sai korralikult söödudsai häste v kõrdapiten süüdüs ; täna öösel magasin korralikulttäämbä üüse magasi kõrraperäst
korrapealt .õkva(lt)no(q)sama.õkvaprõllaqjalapäält.aigo.viitmäldäqnigu(q) välḱ ja vikaťjäreldäqkõrrapäält ; ta kutsus mind korrapealt enda juurdetä kutsõ minno aigoviitmäldäq hindä mano ; asi sai korrapealt selgemaksasi sai õkva selgembäs ; tuju läks korrapealt paremakstujo lätś õkvalt parõmbas ; sellise haigusega tuleb korrapealt arsti juurde minnasändse hädägaq tulõ õkvaprõllaq v järeldäq tohtri mano minnäq
korrarikkumine kõrra.rikmi|nõ-sõ -st5trandulitegemi|ne-se -st5 ; öö möödus korrarikkumistetaüüse tetä-es määnestkiq trandulit ; pandi toime tõsine korrarikkumineaeti rassõ tranduľ pistü
korrashoid kõrra(h)n pidäminekõrra(h)n .hoitminõ
korrastama .kõrda tegemä v .säädmä v .pandmaputi|tama-taq -da82
korratu 1. kõrraldaqkõrraperäldäq ; korratud söögiajadkõrraperäldäq süümisaoq2. hoolõ|du-du -tut1hoolõldaqropaku|nõ-dsõ -st51räpäku|nõ-dsõ -st51horsshorsa .horssa37 ; tuba on korratu ja koristamatatarõ om räpäkunõ ja kraaḿmaldaq ; poiss on korratu, jätab oma asjad igale poole vedelemapoisś om hoolõdu, jätt umaq aśaq õgalõ poolõ videlemä ; korratu inimenerosmak, sorśo, heenüs
kortsu .käprä.kipra.kärtso.kärtsä.kurtsu.kortsu.körtsu.rüntsü.nurtso ; tõmbas kulmu kortsutõ̭mmaś kolmu v otsa käprä ; su riided on päris kortsu läinudsu rõivaq ommaq peris rüntsü lännüq
kost kosťkosti .kosti37 ; kas sa lastele kosti ka tõid?kas sa latsilõ kosti ka tõiq? ; kostil olemakostil v kostõl olõma
kostitama .kosti .pakma v .andma v vi̬i̬mä
kostma 1. .kuulduma.kuuldudaq kuulu79.kostma.kostaq kosta61 ; su jutt ei kosta siiasu jutt kosta-iq siiäq ; mis hääled need õuest kostavad?mis helüq naaq väläst kuulusõq? ; seinad kostavad läbisainaq kostvaq läbi ; naabrite juurest ei kosta täna kippu ega kõppunaabridõ puult kuulõ-iq hellü ei vallu täämbä2. .kostma.kostaq kosta61 ; selle peale ei oska küll midagi kostaseo aśa pääle mõista-iq joht midägiq üteldäq v kostaq ; oskab ise enda eest kostamõist esiq hindä iist kostaq ; no mis sa kostad!no mis sa ütlet!
kostüüm rõivas- -.rõiva -rõivast ; supelkostüümtsukõlusrõivas ; naiste kostüümpruntś v püksiq ja jakḱ ; kostüümikunstnikrõivakunsťnik
kosuma .praavu|ma-daq -80tublitsõmbas minemäravihu|ma-daq -84 ; ta on tublisti kosunudtä om hulga tublitsõmbas lännüq ; kosub pikast haigusestpraavus pikäst tõbõst ; nende majapidamine kosubnäide majapidämine saa rohkõmb joonõ pääle v näide elo lätt käümä
kosutama praavi|tama-taq -da82ravi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90kooru|tama-taq -da82.hellämähellädäq .hellä77 ; sain vana hobuse, hakkasin teist kosutamasai vana hobõsõ, naksi tõist koorutama ; kosutav unihää uni
kottpime pihtpümme- -t14piuh(k)|pümme- -t14kotťpümme- -t14 ; kui koju jõudsime, oli õues juba kottpimeku kodo joudsõmiq, olľ välän joba pihtpümme
koukima õ̭ngi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90ungi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90ugri|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90kougi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90 ; laps kougib sõrmega saia seest rosinaidlatś õ̭ngitsõs v kougitsõs sõrmõgaq saia sisest rosinit ; kougib roobiga tuhaskougitsõs roobigaq tuha seen
kraamima .kraaḿma.kraamiq kraami63kas|ima-siq -i57kobista|ma-q -83 ; enne külaliste tulekut peab toa ära kraamimainne küläliisi tulõkit piät tarõ ärq kraaḿma
krabama (kinniq) .haardmahaardaq haara66ra|ba(ha)ma-badaq v -paq -ba(ha) v -pa88.krapsamakrapsadaq .krapsa77 ; ära kraba kõike endale!rabagu-iq kõ̭kkõ hindäle! ; krabas poisil käest kinnihaarď poisil käest kinniq ; läks peole tüdrukuid krabama, kui nurga taga kätte sai, siis ikka veidike väntsutaslätś pidolõ tütrikkõ krapsama, ku nuka takan kätte sai, sõ̭s iks veidükese vändsüť
krahmama .haardmahaardaq haara66.krampsamakrampsadaq .krampsa77.rähmämärähmädäq .rähmä77.rämpsämärämpsädäq .rämpsä77haarahta|ma-q -83habahta|ma-q -83 ; ema krahmas lapse sülleimä haarď latsõ üskä ; ära krahma teise käest asju ära!rämpsäkü-iq tõsõ käest asjo ärq!
krahv krahv́krahvi .krahvi37kraav́†kraavi .kraavi37
krahvinna krahviprovva- -t2krahviimänd-ä -ät13krahvi naanõ
kriipsutama .kriipsõ v ju̬u̬ni v jutťõ vidämä v .tõ̭mbamakriipsõlda|ma-q -83 ; kriipsutas midagi paberilevidi paprõ pääle mändsitkiq juttõ ; kriipsutage tähtsamad kohad alla!tähtsämbile kotussilõ vidägeq v tõ̭mmakõq joonõq v jutiq ala!
kriuksatus kiidsah(t)us-õ -t9 ; kostis üks kriuksatuskuuldu ütś kiidsahus
kriuksuma .kriutsma.kriutsuq kriudsu64.käätsmä.käätsüq käädsü64.käädsmä.käädsüq käädsü64 ; kui kuiv rattarumm kriuksub, pane konn sisse!ku kuiv vankritsõ̭õ̭ŕ kriuts, panõq kunn sisse v ku vankri kääds, panõq kunn rummu!
kriuksutama kriidsu|tama-taq -da82kräädsü|tämä-täq -dä82 ; ära kriuksuta ust!kriidsutagu-iq ust!
krobeline .korpliga|nõ-dsõ -st5kobõrliga|nõ-dsõ -st5kubõrliga|nõ-dsõ -st5kobra|k-gu -kut13kobri|k-gu -kut13kobõri|nõ-dsõ -st7kroba|nõ-dsõ -st7korba|nõ-dsõ -st7kudrika|nõ-dsõ -st5 ; mari on krobeliseks kuivanudmari om kudrikadsõs kokko kuionuq ; sea neerud on siledad, vasika omad krobelisedtsia rahuq ommaq silleq, vaśkal ommaq kubõrligadsõq ; krobelise kooregakäräkoorinõ ; krobelisevõitukubõrlik, korplik, kobõrlik
kruss tsäprtsäbrä .tsäprä47tsär|o-o -ro26tśar|o-o -ro26tsibõr v tsiprtsibra .tsipra47
krussi .tsärro.tsipra.tsipro.tsäprä ; sa oled mu närvid krussi ajanudsa olõt mu närviq tsärro ajanuq
krussis tsäro(h)ntśaro(h)ntsibra(h)ntsibro(h)ntsäbrä(h)n ; juuksed olid krussispää olľ tsäron
krutski vi|kuŕ-guri -gurit4.krutśki- -t1kriukkriuga .kriuka32koomusḱ-i -it13lekeŕ-i -it4 ; tal on juba kõik krutskid selgedtäl ommaq jo kõ̭iḱ krutśkiq v viguriq teedäq ; sa oled krutskeid täis nagu setu hobunesa olõt sibulit täüs ku seto hopõń ; temaga on raske asju ajada, ta on selline krutskimeestimägaq om rassõ asjo aiaq, tä om sääne vikuŕ miiś v vigurimiiś
kruvima .kruvma.kruvviq kruvvi63kruvvõ .käändmäkinniq .käändmä ; riiul on seina külge kruvitudriioľ om kruvvõgaq saina külge käänet v saina külen
krõbe krõpõ- -t14kõrrõ- -t14.kõrksa- -t3krõ̭mmõ- -t14 ; krõbedad kartulidkrõpõq v kõrrõq kardohkaq ; krõbe külmkrõpõ v kõrrõ külm ; krõbedaks muutumakrõbah(t)uma, krõbõh(t)uma, kõrah(t)uma, kõrõh(t)uma ; leivakoorik muutus krõbedaksleeväkoorik krõbahtu ärq
krõbin krõ|pin-bina -binat4kõ(r)rõq.kõrrõ kõ(r)rõt18 ; ärkas iga krõbina peale ülesheräsi egä kõrrõ pääle üles
krõbisema krõ|ba(ha)ma-badaq v -paq -baha v -pa88krõbis|õma-taq -õ87kõr|a(ha)ma-raq v -adaq -ra v -aha88kõris|õma-taq -õ87.kõrramakõrradaq .kõrra77 ; sõi nii et krõbisessei niguq krõksna
kräbe krapõ- -t14tsäpe- -t14.truksa- -t3tra|gi-gi -ki26kä|pe-pe v -behe -pet v -behet14 ; sai endale kräbeda noorikusai hindäle krapõ noorigu ; tal on kräbedad tütredtäl ommaq tragiq tütreq
kube hrl m kubõ|q-mõ -nd16kubõhi|nõ-sõ -st5kubõrm-a -at13kupõ- -t14ku|põḿ-bõmõ -bõnd4m .kuhts|õq-idõ -it18 ; tal on kube haudunudtäl om kubõmidõ mant haudunuq
kubel kubõl v kuplkubla .kupla47nubla|k-gu -kut13 ; laps on sääsekuplasid täislatś om kihulasõ nublakit täüs ; kuplakupla ; kuplaskublan, kublalinõ, kubõlliganõ ; keha on üleni kuplaskihä om ülepää kublan
kubu kuboku̬u̬ kupo27(pirrukubo) mühkmühü .mühkü37 ; linakood köideti paju- või kasevitsaga kinni ja pandi rõukulinakuuq köüdediq paiu- vai kõovitsagaq kinniq ja pantiq rõuku
kudrutama kudista|ma-q -83kudis|õma-taq -õ87(tedre kotsilõ) ukõrda|ma-q -83ukõrdõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; mis te siin kahekesi kudrutate?mis tiiq noh tan katõgese kudistat?
kudu kudukoe kutu27kudokoe kuto27 ; konnakudukunnakudu v kunnamari
kuduma ku|dama-taq -a59 ; ema koob kindaidimä kuda kindit ; ma ei oska sokikanda kududama mõista-iq sukakundsa kutaq
kugistama ni̬i̬ldmäneeldäq v ni̬i̬ldäq neelä66 ; kurg kugistab konnakurǵ niild kunna ; küll kugistab, nagu oleks kolm päeva söömata olnudkülh niild, niguq kolm päivä söömäldäq olnuq
kuhjama (unikuhe) ajama v .pandma v .korjama ; oksad kuhjati hunnikusseossaq koŕadiq v pantiq unikuhe ; toolid ja lauad kuhjati seina äärde üksteise pealetooliq ja lavvaq pantiq saina viirde unikuhe ütśtõõsõlõ sälgä ; kuhjab endale varandust kokkuaja hindäle kraami kokko
kuhjuma .korju|ma-daq -80 ; lauale on hulk pabereid kuhjunudlavva pääle om hulga paprit korjunuq ; mu tööd aina kuhjuvad ja kuhjuvad, ma ei jõuagi neid ära tehamul tüüd õ̭nnõ korjus manoq, ma jovvaki-iq taad ärq tetäq
kuhu kohe(s)ko(h)e ; kuhu ta selle võtme pani?kohes tä tuu võťmõ panď?
kuhugi kohekohegiqkohekiq ; ta on ehk kuhugi ära läinudtä om vaest kohe ärq lännüq
kui ku(q)jos† ; sa tegid ikka teisiti, kui ema õpetassa teit õ̭ks tõistõ, ku imä opaś ; hoiab kui oma lasthoit niguq umma last ; kui palju (siis) seda kraami on?palľos tuud kraami om? ; kui muna on valmis, siis söö!jos muna om valmis, sis süüq!
kuid a(q)agaq ; ta tahab, kuid ta ei saatä taht, a tä ei saaq ; ei tahtnud küll, kuid ikka pidi minemataha es joht, a pidi õ̭ks minemä
kuidagi = kuidagimoodi .kuigi(q).kuiki(q)kukki(q).kuigimu̬u̬du.kuikimu̬u̬dukukkimu̬u̬du.kuiginaq.kuikinaq ; tahaksin sind kuidagi aidatatahassiq sinno kuigi avitaq ; pluus ei läinud pesus kuidagi puhtakspluusõ lää es mõsun kuiginaq puhtas ; kuidagimoodi ikka selle raha kokku saamekuigimuudu õ̭ks taa raha kokko saamiq ; see koht tundub kuidagi tuttavseo kotus paistus kuiki tutva
kuidas = kuidasmoodi kui(s)kui(s)mu̬u̬dukummildõkuvvildõmidä.viisi ; kuidas nii?kui nii? ; kuidasmoodi selline asi võimalik saab olla?kuimuudu sääne asi saa ollaq? ; kuidas see käib, õigetpidi või pahupidi?kuvvildõ taa käü, hüvilde vai paheldõ?
kuigi .kuigi(q)kukki(q).kuiki(q).olkuq et ; raha ei olnud kuigi paljurahha olõ es kuiki palľo ; ta ei tulnud kaasa, kuigi me kutsusimetä tulõ es üten, mis sis, et miiq kutsi
kuigipalju kukkipalľo.kuikipalľo
kuigivõrd kukkivõrd.kuikivõrdkuvõrdkuvõrra(kõsõ)(ku)palľokõsõ ; uneaega polnud kuigivõrdmagahusõ aigo es olõq kukkivõrd ; pillimängu eest maksti ka kuigivõrdpillimängo iist maśti ka kupalľokõsõ
kuipalju kupalľo
kuiv kuivkuiva .kuiva35tahhe- -t14 ; kuiv maa (mitte soo)maisõmaa ; meil ei ole sood, meil on kõik kuiv maaolõ ei meil suud, meil om kõ̭iḱ maisõmaa ; kuiv okasmetspalo, palomõts ; kuivavõitukuivalik, kuivõlik, kuivapoolinõ
kuivalt kuivalt
kuivama kuio|ma-daq -71 ; kokku kuivamakärbätämä, kokko kuioma ; õues kuivab pesu paremini kui toasvälän kuios mõsu parõmbahe ku tarõn ; vii saapad õue kuivama!viiq saapaq vällä kuioma! ; käkra kuivanudkrobahtunuq, krobak
kuivatama .kuivamakuivadaq .kuiva77 ; päike kuivatab väga hästi heinapäiv väega häste kuivas haina
kuivik suhkaŕ-i -it4suhhaŕ-i -it4krõ(õ)busḱ-i -it13krõmḿ*krõmmi .krõmmi37 ; võta kuivikuid ka kaasa!võtaq krõbuskit kah üten! ; leiva-, saiakuivikud on head krõbistadaleevä-, saiakrõbuskiq ommaq hääq krõbistaq ; ta on hea suhtleja ja seltskonnainimene, mitte mõni kuiviktä om rahvamiiś, olõ-iq mõ̭ni krõbusḱ
kuivus kuivkuiva .kuiva35 ; sellesuvine kuivus tegi kurjasuvõkuiv tekḱ hätä v liiga
kuivõrd kuvõrraku(q) ; ei tea, kuivõrd õige see jutt ontiiä iq, ku õigõ taa jutt om ; tahtsin ainult öelda, kuivõrd tähtis see asi mulle ontahtsõ õ̭nnõ üteldäq, kuvõrra taa asi mu jaos tähtsä om
kuju ku|jo-jo -jjo v -io26ko|jo-jo -jjo v -io26müntmündä .müntä35müntmündü .müntü37 ; ilusa kehakujuga hobuneilosat müntü hopõń
kujukas el|läv-ävä -ävät4 ; kujukas näide, ülevaadeelläv v hää v illos näüdeq, ülekaehus ; kirjanik loob kujuka pildi sajandivahetuse külaelustkiŕämiiś kirotas aastasaa vaihtusõ küläelo õkva ku eläväs
kujunema .säädü|mä-däq -80kujjo v kuio .võtmakujo|nõma-(nõ)daq -nõ89.saamasaiaq saa55 ; ootame ära, milliseks olukord kujuneboodamiq ärq, kuimuudu aśaq säädüseq v mändseq tuulõq tulõvaq ; tahaks teada, kuidas asjad kujunevadtahtnuq teedäq, mändse kujo aśaq võtvaq ; millised oleme ise, sellisteks kujunevad ka lapsedmändseq olõmiq esiq, sändseq saavaq latsõq kah ; konkurents kujunes väga tihedaksvõidõlus tulľ ränk ; vaatame, milliseks ilm kujuneb, kas jääb kuivaks või hakkab jälle sadamakaemiq, kuis ilm panõhtus, kas jääs kuivas vai nakkas jälq sadama ; kui asjad on juba niimoodi välja kujunenud, las siis jäädagi niiku aśaq ommaq jo niimuudu panõhtunuq, las sõ̭s jäiäkiq nii
kujutama kujo|tama-taq -da82kojo|tama-taq -da82 ; kujutav kunstsilmägaq nätäq v kujotaja kunsť ; foto kujutas noort naist lapsegapääväpilť näüdäś nuurt naist latsõgaq ; mida see töö endast kujutab?mis tüü taa sääne om v ollaq taht?
kujutis ku|jo-jo -jjo v -io26pilťpildi .pilti37varivaŕo .varjo44 ; vapil on kotka kujutisvapi pääl om kodas v kotka kujo ; silma võrkkestal tekib kujutissilmä võrkkihi pääl tegünes pilť
kujutlema (ette) kujo|tama-taq -da82kujotõ|(l)lõma*-llaq -(l)lõ86 ; lugu polnudki nii hirmus, kui olin kujutlenudlugu olõki es nii jälle, ku ma mõtli v ette kujodi
kujutlus ettekujotus-õ -t9kujotõlõmi|nõ*-sõ -st5(vaimosilmän) nägemi|ne-se -st5 ; kujutlusvõime(ette)kujotamisõ võim ; ta ei orienteerunud müstiliste kujutluste labürindistä es lövväq inämb hämäride salanägemiisi siän rata
kukil (katsiratsildõ v katsiratsakallaq) sä(l)-lä(h)nkukõsä(l)lä(h)ntuŕa v kühmä päälturildõkukil ; päris ära väsisin, kandsin last kukilärq vässü peris, vidi last turildõ
kukkel .kukli- -t1.kukli|k-gu -kku38kukõli|k-gu -kku38kukõľ.kukli kukõld23.kuklikõ|nõ v .kukligõ|nõ-sõ -ist8
kukkuma 1. sa|dama-taq -ta 69 min 1. ja 3. k sattõtsilgah(t)u|ma-daq -84pudõ|nõma-(nõ)daq -nõ89.tsilkma.tsilkuq tsilgu73kukõrdu|ma-daq -84mitmit kõrdo sadasklõmasadaskõllaq .sadasklõ85 ; laps kukkus mahalatś sattõ maaha ; kukkumassadahuisi, sadakillaq, sadamisõ pääl ; maha kukkumamaaha sadama, lümbähtümä ; korduvalt maha kukkumasataskõ(l)lõma, satatõ(l)lõma ; see asi kukkus meil küll halvasti väljataa asi trehväś meil külq halvastõ ; mina pole süüdi, et teil see asi välja ei kukkunudma süüdü ei olõq, ku teil es lapahtuq tuu asi2. .kuukma.kuukuq kuugu64.kukmakukkuq kuku64(madalamb perräkuukminõ) kuku|tama-taq -da82kõrras kuugahta|ma-q -83kuugaskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; kägu kukub kuuse otsaskägo kuuk kuusõ otsan ; alguses kägu kukub, suvel, kui kuivaks läheb, muutub kukkumine kokutamiseksalgusõn kägo kuuk, suvõ poolõ, ku põvvalõ lätt, nakkas kukutama
kuldaväärt kullagaq .vaihtaq v .kaaluq.kuldaväärt.väega hää ; see on kuldaväärt mõteseo om kullagaq kaalu v väega hää mõtõq ; kuldaväärt meeskullagaq vaihtaq miiś
kuldmedal kuldkulla .kulda32kuldme|täľ-däli -dälit4avvurah|a-a -ha28 ; ta sai kuldmedalitälle panti kuld kaala
kuldne .kuld|nõ-sõ -sõt6kulla|nõ-dsõ -st7kulla.karva ; kuldne kuukullanõ kuu ; tal on kuldsed käedtäl ommaq kulladsõq käeq
kulgema (edesi) .liikma v minemä ; inimvool kulgeb raudteejaamast linna pooleinemiseq lääväq rongijaamast liina poolõ ; riigipiir kulgeb mööda jõgeriigipiiŕ lätt v juusk jõkõ piten ; reis kulges hästireiś lätś häste
kulu 1. kul|u-u -lu26min|o-o -no26 ; tema rahakulu on tuntav, pere on suurtäl om raha kulu suuŕ, pereht om palľo ; kulud on suuremad kui tuludminoq ommaq suurõmbaq ku tuloq ; elab teiste kululeläs tõisi rahakoti pääl2. kul|u-u -lu26 ; kevadine kulupõletaminekeväjäne kulupalotaminõ
kulukas kallis.kalli kallist22 ; linnas on elamine kulukam kui maalliinan om elo kallimb ku maal v liinan lätt elämises kullu rohkõmb ; see on väga kulukas tööseo tüü lätt väega kallis ; vana maja taastamine on kulukasvana maja vahtsõst kõrda tegemine mass palľo
kuluma kul|uma-luq -u70.nühkü|mä-däq -80.ńuhku|ma-daq -80kulu|nõma-(nõ)daq -nõ89kulu|vama-(va)daq -va89kulõh(t)u|-ma-daq -84kulõ|nõma-(nõ)daq -nõ89nülü|nemä-(ne)däq -ne89nülü|vämä†-(vä)däq -vä89(silles) .kolku|ma-daq -80(ao kotsilõ) .viitü|mä-däq -80 ; sokikannad on ära kulunudsukakundsaq ommaq ärq nühkünüq v kulunuq ; suur osa rahast kulus söögi pealesuuŕ jago rahha lätś v kullu söögi pääle ; selle siledaks kulunud viiliga pole midagi tehaseo kolkunu viiligaq olõ-iq midägiq tetäq ; aeg kulub ära selle jama pealeaig viitüs kõ̭iḱ ärq taa jama pääle ; kulus tükk aega, enne kui ta midagi ütlesjupṕ aigo lätś, inne kuq tä midägiq üteľ ; hõredaks kulunudvillõ ; kulunud terariistkrõ̭nkś, krõmḿ, palasḱ ; vana kulunud nugaväidsenura v väidsepalasḱ ; hobusel olid kulunud hambadhobõsõl olliq süüdünüq hambaq ; pooleldi kulunudpuuľpeonõ, puuľpidonõ
kulutama kulu|tama-taq -da82trü̬ü̬kämätröögädäq trü̬ü̬kä77.raiskamaraisadaq .raiska77 ; kui sa nii palju nühid, kulutad pükste sisse auguku sa nii palľo nühit, kulutat pükse sisse mulgu ; sa oled riided väga ära kulutanudsa olõt rõivaq väega ärq tröögänüq ; enda peale ma palju raha ei kulutahindä pääle lää-iq mul palľond rahha ; uus auto kulutab vähem naftatvahtsõnõ auto võtt veidemb nahvtat ; oli mul palju kangarulle kirstus, hakkasin kulutama – olidki läbiolľ mul palľo palḱnit kirstuh, naksi pulgõndama – olľgiq läbi ; kulutasin palju raha ja ostsin uued kummikudraisassi hulga rahha, osti vahtsõq seeriguq
kulutus kul|u-u -lu26kulutami|nõ-sõ -st5min|o-o -no26 ; ära tee liiga suuri kulutusi!teku-iq (hindäle) nii palľo kullu! ; lapsi on palju, kulutused on suuredlatsi om palľo, kuluq v minoq ommaq suurõq
kuma (h)õheq.(h)õhkõ (h)õhet19veretüs-e -t9haheq.hahkõ hahet19kum|a-a -ma26 ; linna kumaliina hõheq
kumb kua(s)kumma v kuvva .kumba32kumbkumma .kumba m umak ja osak .kumbi m sissek .kumbi(he) m päälek kummilõ32 ; üks võttis noa, teine kirve, näis, kumb kumma ära tapabütś võtť väidse, tõõnõ kirvõ, näüs, kuas kuvva ärq tapp ; emb-kumbütś vai tõõnõ
kumbapidi kuiperi(lde)kummildõkuvvildõ.kumbapite(h)n ; kuidas see käib, õigetpidi või pahupidi?kuvvildõ taa käü, hüvilde vai paheldõ? ; kumbapidi see kampsun selga käib?kuiperilde v kumbapiten seo kampś sälgä käü? ; kumbapidi sellel tänaval sõidetakse?kuiperi v kumbapiten seo uulidsa pääl sõidõtas?
kumer kaari(h)nkum|mõŕ-õra -õrat4kumõri|k-gu -kku38hööriku|nõ-dsõ -st5 ; kuu on taevas kumerkuu um taivan kumõrik ; kumerakskummu
kumeralt kaari(h)nkumõrahekumõralõkumõruisi
kumerus kaaŕkaari .kaari37kumḿkummi .kummi37kum|mõŕ-õra -õrat4 ; laev kadus maa kumeruse tahalaiv nigu vaio maa kummi taadõ ; ta libistas põllukumerused tasasekstä arõ põllukumõrusõq silles
kumisema kuma(h)ta|ma-q -83kumis|õma-taq -õ87kum|a(ha)ma-maq v -adaq -ma v -aha88 ; kell kumises korrakell kumahti
kumm 1. kummkummu .kummu37kumḿkummi .kummi37lok|ḱ-i -ki37 ; seal kummi all ahjusuu kohal oli auk, kust tuli välja käissääl kummu all aho suu kotsil olľ sääne mulk, kost tuli vällä käve2. (ollus) kumḿkummi .kummi37
kummaline andśa|k-ga v -gu -kat v -kut13esiqmu̬u̬duesiqeräli|k-gu -kku38esiqeräli|ne-dse -st5imeli|k-gu -kku38 ; tal on elust väga kummalised arusaamadtäl om elost väega esiqmuudu arvosaaminõ ; mis siin siis nii kummalist on?miä tan sis nii esiqerälist om? ; mu naabrimees on üks kummaline inimenemu naabrimiiś om ütś anďsak inemine
kummaliselt esiqeräligultandśakaheandśakalõandśakuheandśakulõimeligult ; metsas oli kummaliselt vaiknemõts olľ esiqeräligult vaganõ
kummis kummu(h)nkummi(h)n ; kirstu kaas on kummiskirstu kaaś om kummin
kummitama .vaivamavaivadaq .vaiva77kodo .käümä.näütämänäüdädäq .näütä v .näüdä77 ; hing käib kummitamashinǵ käü kodo v vaivama ; räägitakse, et selles majas kummitabkõ̭nõldas, et seon majan om nättüq ; see mõte on mind viimasel ajal kummitama hakanudseo mõtõq om minno viimätsel aol vaivama naanuq ; kui te mulle patja kaasa ei pane, siis ma tulen kummitamaku tiiq mullõ patja üten ei panõq, sis ma nakka teid vaivama
kummitus kodo.käüjä- -t3.vaivaja- -t3ku̬u̬lja|vaim-vaimo -.vaimo37kaaba|jalg-jala -.jalga33nägemi|ne-se -st5kolľkolli .kolli37 ; varem kartsid inimesed kummitusiinnembä pelgsiq inemiseq kaabajalgo
kummuli kummal(d)õ ; kummuli keeramakungahtama ; keera paat kummuli, siis ei saja vihm sisse!käänäq loodsik kummalõ, sis sata-iq vesi sisse! ; laine lõi paadi kummulilainõq ai loodsigu ümbre
kummutama kummu|tama-taq -da82mitmit kõrdo kummutõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86kuk|kama-adaq -ka77 ; kummutas pudelist viinakummuť pudõlist viina ; kummutas kartulid korvist salvevali kardohkaq korvist salvõ ; kummutab koorma keset õue mahakukkas kuurma keset morro mahaq ; seda väidet on kerge kummutadaseod juttu om kerge ümbre käändäq v kukadaq
kumu kõlah(t)us-õ -t9lor|i-i -ri26kum|o-o -mo26 ; ma kuulsin su eilsest käigust juba kumuma kuuli su eelätsest käügist jo kõlahust ; see jutt oli ainult tühi kumuseo jutt olľ õ̭nnõ tühi lori ; liigub kumu, et hinnad tõusevadolľ kuuldaq, et hinnaq nõsõsõq
kuna selle etku(q)kuna ; mind ei olnud koolis, kuna olin haigeminno olõ-õs koolin, selle et ma olli haigõ ; kuna aega on vähe, peame kiirustamaaigo om vähä ja selle piämiq ruttu tegemä
kunagi (eitüslausõn) ilman(giq)kunagiqütekõrraütśkõrdütevoori ; ma olen seal kunagi käinudma olõ sääl kunagiq v ütekõrra käünüq ; tahan seal kindlasti kunagi ära käiama taha sääl ütśkõrd v kunagiq kimmähe ärq kävvüq ; ta ei tee seda kunagitä tii-iq tuud ilmangiq ; see asi ei lähe mul kunagi meelest äraseo asi lää-iq mul ilman meelest ärq
kunas kuna(s)kuna.aogikunal.aiga ; kunas sa siis tuled?kunas sa sõ̭s tulõt? ; kunas sa külla tuled?kuna sa küllä tulõt?
kuni kooniqmeeniqammak† ; oota, kuni ma tulen!oodaq, kooniq ma tulõ! ; kuni ma sinna läksin, oli ta juba läinudmeeniq ma sinnäq lätsi, seeniq olľ tä jo ärkiq lännüq ; kuni mereniammak mereniq ; kuni surmaniammak surmaniq
kunst kunsťkunsti .kunsti37taiõq*.taidõ taiõt9kuntśkundsi .kuntsi37 ; kunstjuuksedkuntśhiusõq v liiaq hiu(s)sõq ; kujutav kunstkujotaja kunsť ; ema oskas hästi kududa ja õpetas seda kunsti ka tütardeleimä mõisť häste kutaq ja opaś tütrile ka tuud kunsti
kupeldama (.maaha) mü̬ü̬mä v parsõldama v hangõldama ; kupeldas oma tütre vanale rikkale meheleparsõlď uma tütre vanalõ rikkalõ mehele maaha ; kupeldas naabrile majalogu kaelasokuť naabrilõ majalogo kaala
kurameerima .külge lü̬ü̬mäsehverdä|mä-q -83sehkendä|mäsõbritsõma-tsaq v -daq -dsõ90hannatõ|(l)lõmasiivo|tamapaari|tsõma(paari(h)n) .käümä.kävvüq käü 54 min 1. ja 3. k käve ; kurameerib tüdrukugalüü tütrigulõ külge
kuramus kurasḱ-i -it13kuradili|nõ-(d)sõ -st5kuŕali|nõ-(d)sõ -st5 ; oh sa kuramus!oh sa kurasḱ! ; koer, kuramus, on kõik peenrad segamini pööranudpini, rõibõq, om pindreq kõ̭iḱ segi käändnüq
kurat kura|ť-di -dit v -tit13saadan-a -at4.põrguli|nõ-(d)sõ -st5tikõla|nõ-(d)sõ -st5tigola|nõ-(d)sõ -st5vanahalvvanahalva vanna-.halva30vanajuudasvana.juuda vannajuudast22vanakuraťvanakuradi vannakuradit13vanakurivanakuŕa vanna.kurja43vana.tihkõ- vanna-.tihkõt3vanatikõ- vannatikõt14vanatunťvana-tundi vanna.tunti37vanatühivanatühä vanna-.tühjä43vanasittvanasita vannasitta30.põrgla|nõ-sõ -st5pää|tigo-tio -tiko27vanatigovanatio vannatiko27äio- -t2sõim kurivaimkuŕavaimo .kurja.vaimo37 ; kuradid olevat igal laupäeva õhtul Vaidva jõe ääres pesu pesnudvanaqjuudaq ollõv egä puuľpäävä õdagu Vaidva jõ̭õ̭ veeren mõssu mõsknuq ; kuradi poisiraisk!kuŕavaimo poiskõsõrõibõq!
kuratlik: need olid kuratlikud päevadneoq olliq perädüq pääväq;
kurb hallõ- -t14iku|nõ-dsõ -st7kurbkurva .kurba32 ; ta oli väga kurbtäl olľ miiľ hallõ ; miks sa nii kurb oled?mille sa nii ikunõ olõt? ; ta tõi linnast kurva uudisetä tõi liinast kurva sõ̭nomi ; kurvaks muutumahallõs kiskma, kurbuma ; kurvavõitukurbliganõ, kurblik
kuri kurikuŕa .kurja43hõelhõela .hõela30 ; nüüd sai isa ikka päris kurjaksnoq sai esä õ̭ks peris kuŕas v noq pahasi esä väega halvastõ ärq ; kurjad kavatsusedkuŕaq plaaniq ; võõrasema oli väga kurivõõrasimä olľ väega hõel ; kuri inimenehõel inemine ; kuri olemamürmelemä, mürmüskelemä ; su hobune on võõrale kurisu hopõń võ̭õ̭ralõ mürmüskelles ; kurikuulusteedäq-tunt(uq) ; kurikuulus naistevõrgutajateedäq naisijäägri ; Liide on kurja silmagaLiidel om kuri silm ; kurja võitmakurja väärdmä ; kurja tegemakurja tegemä, võhlitsõma ; käis kurja tegemas, varastas puid teise mehe metsastkäve võhlitsõman, varasť puid tõsõ mehe mõtsast ; kurjaks minemavihahuma, vihanõma ; elu on halb, inimesed on kurjaks läinudelo om halv, inemiseq ommaq ärq vihahunuq ; kurjaks saama(ärq) süändümä, (ärq) pahanõma, kuŕas saama ; kui ta kurjaks sai, siis raamatud lendasidku tä ärq süändü, sis raamaduq muguq lindsiq õ̭nnõ ; ta sai selle asja peale väga kurjakstä pahasi väega ärq taa aśa pääle
kuristik pist|org-oro -.orgo36kurist*-a -at13nal' maru|org-oro -.orgo36 ; varastatud auto leiti kuristikustvarastõt auto lövveti pistorost
kuritarvitama kuŕast(õ) .pruuḱma ; ta kuritarvitab oma võimutä pruuḱ umma võimu kuŕast ; kuritarvitab usaldustpruuḱ uskmist halvastõ v kuŕastõ ärq ; alkoholi kuritarvitamineülearvo palľo juuminõ
kuritarvitus kuŕast(õ) v halvastõ .pruuḱminõ
kuritegelik kuritü̬ü̬li|ne-dse -st5kuritü̬ü̬- ; läks linna ja hakkas kuritegelikku elu elamalätś liina ja naaś kuritüülist ello elämä ; kuritegelik tegevus, jõukkuŕategemine, kuŕategijide kamp ; kuritegelikul teel saadud varakuŕatüügaq saad hüvvüs
kuritegevus kuŕategemi|ne-se -st5 ; noorte kuritegevus on järjest kasvanudnuuri kuŕategemine om kõrrast inämb kasunuq v noorõq tegeväq kõrrast inämb kurja
kuritegu = kuritöö kuritü̬ü̬- v kuŕatü̬ü̬ -d v .kurjatü̬ü̬d52kuŕatü̬ü̬- -d52
kurivaim sõim .juudali|nõ-sõ -st5.juudakih|ä-ä -hä24kurivaimkuŕavaimo .kurja-.vaimo37kuradili|nõ-sõ -st5kuŕali|nõ-(d)sõ -st5.juuda|nahk-naha -.nahka33marunď-i -it13paganali|nõ-sõ -st5sakõr|manń-manni -.manni37tihnas-(s)õ -t11ti̬i̬ndüs-e -t9 ; oh sa kurivaim!oh sa juudakihä! ; kass, kurivaim, kusi tuppakassitiindüs kussi tarrõ ; juba on kurivaimul viinapudel laualjoba om vadilasõl viinaputõľ lavva pääl
kurjakuulutav ähvärdäjä- -t3rassõ- -t14 ; vaikus oli kurjakuulutavvaikus olľ rassõ
kurk (kurgu) kaalkaala .kaala30kõr|i-i -ri26lõ̭õ̭ŕlõõri lõ̭õ̭'ri37kurkkurgu .kurku37 ; kurk on valuskurk om hallus v kaal om haigõ ; kurgu alt oli nööp lahtikurgu alt olľ nöpś vallalõ v kaal olľ vallalõ ; toit läks kurkusüüḱ karaś kaala
kurn 1. kurnkurnu .kurnu31kurnkurna .kurna31(plekist) .tursla- -t3.turs|laaḱ-laagi -.laaki37.tursla|ḱ-gi -kki382. kurnkurnu .kurnu31kurnkurna .kurna31 ; see on vana hea emis, ta on juba mitu kurna põrsaid toonudtaa vana hää immis, taa om jo mitu kurnu poigõ toonuq ; mul tuli sel aastal mitu kurna kanapoegi väljamul tulľ timahavva mitu kurnu kanassit vällä
kurnama 1. .kurnamakurnadaq .kurna77 ; ema kurnas piima lüpsikust piimanõusseimä kurnaś piimä nüssikust piimäanomahe2. .vaivamavaivadaq .vaiva77(maad) utu|tama-taq -da82.utmauttaq uta61hindäkotsinõ uttu|ma-daq -80 ; see on kurnatud maa, siit ei saa mingit saakitaa om ärq uttunuq v ärq utõt maa, tast saa ei määnestkiq saaki
kurt kõrvoldaqkurdi .kurti37.kuuldmaldaqkurťkluhho- -t2hurŕhurri .hurri37 ; kurt oled või?kõrvoldaq olõt vai? ; lõpuks jäi ta kurdiksperäotsan jäiq täl kõrvaq kinniq v võtť täl kuuldmisõ ärq
kurtma .kaibamakaivadaq v kaibadaq .kaiba77.kaiblõmakaivõldaq .kaiblõ85 ; kurtis sõbrale oma muretkaivaś sõbralõ umma murõht ; ei saa kurta, töö on heasaa-iq kaivadaq, tüü om hää
kurv käändkäänü .käändü33käänätüs-e -t9kurvõq.kurvõ kurvõt19jõ̭nksjõ̭nksu .jõ̭nksu37põlv́†põlvõ .põlvõ35 ; seal kurvis sõitsin kraavisääl käänü pääl lätsi perve ala ; auto paiskus kurvist väljaauto lätś kurvõst vällä ; tee on kurvilinetii om põlvõn
kurvameelne hallõ meelegaqikuli|nõ-dsõ -st5hallõli|nõ-dsõ -st5murõli|k-gu -kku38kurvali|nõ-dsõ -st5 ; miks sa nii kurvameelne oled?mille sa nii ikulinõ olõt?
kurvastama kurvasta|ma-q -83murõhta|ma-q -83mitmit kõrdo kurvastõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; ta ei tahtnud kedagi kurvastadatimä taha es kurvastaq kedägiq ; ära kurvasta!murõhtagu-iq!
kus kosko(h)nkonhkonnõs ; kus sa teda nägid?kon sa tedä näiq? ; ma lähen vaatan, kus nad onma lää kae, kon nääq ommaq ; kus sa käisid?kon sa käveq? ; siin pole koeralgi, kus magadatan olõ-iq pinil ka, kon maadaq ; kus sa enne olid?kon sa innembi ollit?
kusepõis kus|sõm-õma -õmat4kus|sõrm-õrma -õrmat4 ; sea kusepõis oli ära kuivatatudtsia kussõm olľ ärq kuivat ; vanad mehed teevad ikka veel kusepõitest tubakakottevanaq meheq tegeväq õ̭ks viil kusõmist tubagukotťõ ; lapsed panid herneid kusepõide, siis loopisid seda edasi-tagasilatsõq panniq hernit kusõmahe, sis pilliq tõist edesi-tagasi
kustuma (ärq) .kistu|ma-daq -80.mültü|mä-däq -80(lubja kotsilõ) .kundu|ma.kundudaq kunnu79 ; tuli ahjus on ära kustunudtuli om ahon ärq kistunuq v mültünüq ; lubi pannakse pärast põletamist maa sisse kustumalubi pandas päält palotamist maa sisse kunduma ; tekst paberil on pooleldi kustunudkiri paprõ pääl om poolõldõ ärq kistunuq
kustutama kistu|tama-taq -da82mülgü|tämä-täq -dä82 ; vihm kustutas lõkke äravihm kistuť tulõ ärq ; kui ära lähed, kustuta lõke ka ära!ku ärq läät, mülgüdäq tuli kah ärq!
kuulaja .kullõja- -t3 ; paistab, et kuulajaile ettekanne meeldispaistus, et kullõjilõ ettekannõq miildü ; raadiokuulajaraadiokullõja
kuulajaskond m .kullõ|jaq-jidõ -jit3 ; kuulajaskond oli rohkearvulinekullõjit olľ hulga
kuulama .kullõmakullõldaq .kullõ78kullõskõlõmakulliskõlõma ; pealt v järele kuulamakullõskõlõma, kulliskõlõma ; et naabrimutil pole midagi teha, siis ta pidevalt kuulab, mis meie pool tehaksenaabrimutil olõ-iq midägiq tetäq, sõ̭s kõ̭gõ kullõskõlõs, miä miiq puul tetäs
kuulatama .kullõmakullõldaq .kullõ78kullõskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; sahin pani mehe kuulatamakõssin ai mehe kullõma ; laps kohkus ja jäi kuulatamalatś hiitü ja jäi kullõma ; koer jäi algul kuulatama, siis põgenes ärapini jäi edimält kullõskõllõma, sõ̭s pagõsi ärq
kuulduma .kuuldu|ma.kuuldudaq kuulu79(.vällä) .kostma.kostaq kosta61 ; metsast kuuldub mingeid häälimõtsast kuulus määnestkiq hellü ; no mis küla peal ka kuuldus?no mis külä pääl ka kuuldu? ; see hääl kuuldub kaugeleseo helü kuulus kavvõndahe
kuuldus kõlah(t)us-õ -t9kõl|lin-ina -inat4juttjutu juttu37kuuldkuulu .kuuldu37.kuultu- -t1 ; kõiki kuuldusi ei maksa uskudaekä kõlahust massa-iq uskuq ; juba on kuuldus küla peal lahtijoba om kõllin külä pääl vallalõ ; kuuldus läks lahtijutt lätś vallalõ v helü lätś lakja ; ega ma muidu teadnud, ma kuulduse peale tulinega ma muido es tiiäq, ma kuulu perrä tulli
kuulekas sõ̭na.kullõja- -t3sõ̭na.võtli|k-gu -kku38.kullõja- -t3 ; see laps on väga kuulekastaa latś om väega sõ̭navõtlik
kuulekus (sõ̭na).kullõmi|nõ-sõ -st5 ; lastelt nõutakse kuulekustlatsi käest nõudas sõ̭nakullõmist ; ta tegi seda rohkem kuulekusest kui huvi pärasttä tekḱ tuud rohkõmb käsü pääle ku umast tahtmisõst
kuuletuma sõ̭nna .kullõmaumas .võtmasõ̭nna .võtma† ; lapsed kuuletuvad vanemailelatsõq kullõsõq vanõmbidõ sõ̭nna ; nad ei tahtnud minna, kuid kuuletusid ometinääq taha es minnäq, aq kulssiq õ̭ks sõ̭nna
kuulitõuge sport kuuli.toukami|nõ-sõ -st5 ; kuulitõukajakuulitoukaja
kuulma .kuuldmakuuldaq kuulõ65 ; ma ei kuule enam hästima kuulõ-iq inämb häste ; oled sa seda uudist juba kuulnud?kas sa olõt taad sõ̭nomit joba kuuldnuq? ; ta ei võta kedagi kuulda, ikka teeb nii, nagu ise tahabtä kullõ-iq kedägiq, õ̭ks tege nii, niguq esiq taht ; kuule, kas see on tõsi?kuulõq, kas tuu om õigõ?
kuulsusrikas .kuulsa- -t3.ausa- -t3 ; linna kuulsusrikas ajaluguliina kuulsa aolugu
kuulujutt kõl|lin-ina -inat4kõlah(t)us-õ -t9(kuulu)jutt(-)jutu (-)juttu37kuuldkuulu .kuuldu37.kuultu- -t1 ; kuulujutt käis läbi külakõllin käve läbi külä ; hakati kuulujutte rääkima sellest, et …helü tulľ üles, et …
kuuluma .kinkagiq uma olõma(kokko) .paśma.passiq passi63(kokko) .käümä.kävvüq käü 54 min 1. ja 3. k käve(kokko) .sündümä.sündüdäq sünnü79 ; see raamat kuulub mulleseo raamat om mu uma ; kuulub laiskade kildaom laisk ; kohtuotsus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamiselekohtuotsus om kimmäs ja edesikaibamistõ ei lääq ; inimene ja loodus kuuluvad ühteinemine ja luudus kääväq kokko ; ülikonna juurde kuulub lipsülikunna mano käü v passis v sünnüs lipś
kuulus .kuulsa- -t3.ausa- -t3 ; kuulus rahvalauliklauluimä, lauluesä ; maailmakuulusausa kõ̭gõ ilma pääl
kuulutama teedäq .andmakuulu|tama-taq -da82.kellämäkellädäq .kellä77 ; iga asja ka ei maksa küla peal kuulutadaekä asja massa-iq kah külä pääl kuulutaq ; ära mine seda küla peale kuulutama!mingu-iq taad külä pääle kellämä!
kuuluvus ütte.käümi|ne-se -st5kokko.käümi|ne-se -st5 ; ühtekuuluvustunneüttehoitminõ ; rahvuslik kuuluvusrahva ala käümine, rahvahus ; etniline kuuluvus(mändsegiq) rahva osas olõminõ, mändsestkiq rahvast olõminõ
kuumama .kuumamakuumadaq .kuuma77kuumõ|tama-taq -da82.helkämähelgädäq .helkä77 ; päikesest põlenud selg kuumab hirmsastipääväpalanuq sälg kuumas hirmsahe ; päike on nii kuum, et pealagi hakkab juba kuumamapäiv om nii kuum, et päälagi nakkas jo kuumõtama ; päike kuumab taevaspäiv helkäs taivan
kuumenema kuum(õmb)as v .lämmä(mbä)sminemä ; ahi kuumenes aeglaseltahi lätś aigopiten lämmämbäs ; mootor kuumenes ülemoodoŕ lätś kuumas
kuur 1. .vaagus-õ -t9koomi|ts-dsa -tsat13sar|rai-aja -ajat4sar|a-a -ra28kuuŕkuuri kuuri37 ; mees lõhub kuuris puidmiiś lahk kuurin puid ; too kuurist labidas!tuuq kuuri alt lapju!2. kuuŕkuuri kuuri37vu̬u̬ŕvoori vu̬u̬ri37 ; mulle määrati ravikuurma pidi voori rohto võtma
kuutõbi kuutõ|bi-võ -põ25 ; kuutõbi on see, kui inimene läheb mööda seina nagu kärbes, aga kui keegi hõikab, siis kukub mahakuutõbi om tuu, ku inemine lätt niguq kärbläne saina piten, a ku tõ̭nõ hõikas, sis satas maaha
kvalifikatsioon ammõdi|taid-taio -.taido37ammõdi.taidmi|nõ-sõ -st5ammõdi.mõistmi|nõ-sõ -st5ammõditi̬i̬dmi|ne-se -st5 ; ta on kõrge kvalifikatsiooniga töötajatä tiid umma tüüd
kõbin kõ|pin-bina -binat4kõbahus-õ -t9.kõpśna- -t3 ; mis kõbin see oli?mis kõpin tuu olľ? ; ja et ma ei kuuleks ühtegi kõbinat!ja et üttegiq kõbahust kuuldaq es olnuq!
kõbus krapõ- -t14kõpõ- -t14.kistra- -t3.võlksa- -t3.võrksa- -t3kõ̭õ̭tśa- -t3 ; see on veel kõbus vanameestuu om viil kõ̭õ̭tśa vanamiiś ; vanaema on sul veel üsna kõbusvanaimä om sul viil peris võrksa ; see vana maja näeb üsna kõbus väljaseo vana maja paistus viil küländ kõva v kimmäs
kõdunema lagonõma.laodaq v lago(nõ)daq lagonõ89lagovama.laodaq v lagovadaq lagova89mädänemä.määdäq mädäne 89 kesks .määnüqräpätü|mä-däq -84hämmästä|mä-q -83hämmähtä|mä-q -83 ; katus on kõdunenud, ei pea enam vihmakatus om määnüq, piä-iq inämb vihma
kõige kõ̭gõkõ̭õ̭ ; ta on kõige esimenetä om edimäne ; kõige ilusam tüdrukkõ̭gõ ilosamb tütrik ; läks kõige riietega magamalätś kõ̭gõ rõividõgaq magama
kõigepealt edimältkõ̭gõpäältkõ̭õ̭päältkõ̭gõpäästalostusõs ; kuhu me kõigepealt läheme?kohe mi kõ̭gõpäält lää? ; söö kõigepealt kõht täis, siis vaatame, mis edasi saab!süüq edimält kõtt täüs, sis kaemiq edesi!
kõigest õ̭nnõpäälekõ̭gõs(t)kõ̭õ̭s(t) ; sinna on kõigest kaks kilomeetritsinnäq om õ̭nnõ katś kilomiitret maad ; nad kõigest ähvardavad, ei tee nad midaginääq ähvärdäseq pääle, tii-iq nääq midägiq ; need kutsikad on kõigest kahenädalasednaaq kutsiguq ommaq kõ̭gõs katõ nädäli vannuq
kõigiti kõ̭igildõekä mu̬u̬duekä .kantiegäst kü(l)lestkõ̭gõl viiel ; püüdsin teda kõigiti aidataproomõ tälle kõ̭igildõ abis ollaq ; see asi on tal kõigiti läbi mõeldudseo asi om täl ekä kanti v egäst külest läbi mõtõld
kõigusoojane külmä veregaq
kõigutama kõigu|tama-taq -da82kõõgu|tama-taq -da82.sarjamasaŕadaq .sarja77kunga|tama-taq -da82jõ̭nksu|tama-taq -da82hõľo|tama-taq -da82kõrras kungahta|ma-q -83mitmit kõrdo jõ̭nksutõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; tugev tuul kõigutab puidkõva tuuľ kõigutas puid ; kõigutab jalgukõõgutas jalgo ; seda meest ei kõiguta miskitaalõ mehele ei putuq midägi
kõik kõ̭|iḱ-gõ -kkõ35 ; kõik olid kohalkõ̭iḱ olliq platsin ; kõik kohad on kinnikõ̭iḱ kotussõq ommaq kinniq ; ma ei jõua kõike tööd ära tehama jovva-iq kõ̭kkõ tüüd ärq tetäq ; kõigest jõustkõ̭gõ v tävve jovvugaq, kõ̭gõst väest
kõikjal egäl pu̬u̬lkõ̭igipoodikõ̭igipoolikõ̭igi(h)n ; võililli kasvab kõikjalvõismõlilliq kasusõq egäl puul ; sa oled kõikjal tuntud inimenesa olõt kõ̭igin teedäq inemine
kõikjale egäle poolõ.kõ̭iki ; koju, kõrtsi ja linna – kõikjale oli palju maadkodo, kõrtsi ja liina – kõ̭iki paiko olľ palľo maad
kõikjalt egält pu̬u̬ltkõ̭igistkõ̭igilt pu̬u̬lt ; sinna tuli ostjaid Riiast ja kõikjaltsinnäq tulľ ostjit Riiast ja kõ̭igist ; ta läheb üle purretest ja palkidest ja kõikjalttää lätt üle purdist ja palgõst ja kõ̭igist ; teda otsiti kõikjalttimmä otsiti egält puult
kõikuma .kõikma.kõikuq kõigu73kalluskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86kungi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90.kungõlõmakungõldaq .kungõlõ85sata|tama-taq -da82.jõ̭nkśma.jõnksiq jõnksi63.hüllelemähülleldäq .hüllele85mitmit kõrdo .kuugõlõmakuugõldaq .kuugõlõ85 ; kitsa ahtriga paat kõigub vägaahtagõsõ perägaq loodsik väega satatas ; lainetus pani laeva kõikumalainõq aiq laiva kalluskõlõma ; mehe usk lõi kõikumamiiś naaś haikõlõma ; hind kõikus kahe ja nelja euro vahelhind kõiku katõ ja nelä õuro vaihõl
kõlbama .kõlbamakõlvadaq .kõlba77.kõlbu|ma-daq -80.paśma.passiq passi63.sündümä.sündüdäq sünnü79 ; see küll süüa ei kõlbataa joht süvväq sünnü-iq ; ta ei kõlba õpetajakstä passi-iq oppajas ; sellist asja ei kõlba külalistele pakkudasäänest asja ei kõlbaq v sääne asi ei kõlbuq küläliisile pakkuq
kõlblus .sündsäq v .ausaq v hääq kombõq ; rahva kõlblus on langenudinemiseq ommaq hukan, inemiisi v rahva kombõq ommaq hukan
kõlblusetu .sünd(ü)mä(l)däqhuka(h)n.kõlbma(l)daq ; kõlblusetu inimenehukan inemine ; naise kõlblusetud eluviisidnaasõ hatadsõq kombõq ; kõlblusetu elukõrraldaq elo
kõlbmatu .kõlbma(l)daq.sünd(ü)mä(l)däq ; ta on selle töö jaoks kõlbmatutä ei passiq seo tüü pääle ; see on kõlbmatu toitseo ei sünnüq süvväq
kõle kõllõ- -t14perä|dü-dü -tüt1kurrõ- -t3villõ- -t14 ; kõle on sellises suures majas üksinda eladaperädü om sääntsen suurõn majan ütsindä elläq ; puhus kõle tuulvillõ tuuľ puhksõ
kõlgutama tilli|tämä-täq -dä82tilľu|tama-taq -da82mitmit kõrdo tillite|(l)lemä-lläq -(l)le86 ; mis sa seal jalgu kõlgutad?miä sa tan jalgo tilľutat? ; käib siin alati oma pead kõlgutadeskäü tan alasi umma nõ̭nna nõrgutõllõn
kõmpima = kõmpsima .kõmṕma.kõmpiq kõmbi63.kõmpśma.kõmpsiq kõmpsi63 ; poisike kõmbib kooli pooletśurakõnõ tśokś kooli poolõ ; kõmpsib kodu poolekõmpś kodo poolõ
kõndima .astma.astuq astu64.käümä.kävvüq käü 54 min 1. ja 3. k käve.kõ̭nďma.kõ̭ndiq kõ̭nni63edesi-tagasi v mitmit kõrdo .käüske|(l)lemä-lläq -(l)le86 ; kõnnib teed möödaastus tiid piten ; kõnnib tuba mööda (edasi-tagasi)käüskeles tarrõ piten
kõne kõ̭nõlõmi|nõ-sõ -st5kõ̭nõq.kõ̭nnõ kõ̭nõt18juttjutu juttu37 ; ei tule kõne allagimassa-iq jutuskiq võttaq ; ei ole kõneväärttaso-iq kõ̭nõldaq ; kõnekõminjutukõmmin ; kiidukõneiistkõ̭nõq
kõnealune jutus olnuqjutus olõja ; kõnealune isikinemine, kinkast kõ̭nõldi v jutus olnuq inemine ; kõnealusel juhulku om nii, (nigu üteldi v kõ̭nõldi,) sõ̭s …
kõneviis kiil' .kõ̭nnõ|viiś-viie -viit m päälek -viijile49 v -viisi -.viisi37 ; kindel, tingiv, kaudne, käskiv ja möönev kõneviiskimmäs, tinkõlõja, kaudõnõ, käskjä ja kaudõnõ käskjä v tunnistaja kõ̭nnõviiś
kõnevõime: kaotas kõnevõimesõ̭na jäi suuhtõ kinniq, sõ̭na es tulõq suust vällä;
kõrgendik .korgõmb kotusmä|gi-e -ke25kunťkundi .kunti37kinkkingo .kinko37põntpõnda .põnta37 ; tee tõuseb kõrgendikuletii lätt mäkke üles ; küla taga on väike kõrgendikkülä takan om väiko kingokõnõ
kõrgendus kor(g)õndus-õ -t9tõ|ra-a -ra26 ; kärule tehti kõrgendus pealekärolõ tetti korgõndus pääle ; ta sai ametikõrgendusttä sai korgõmba v tähtsämbä kotusõ pääle ; heli kõrgendushelü nõstminõ
kõrgenema nõs|õma-taq -õ72.korgõmbas minemä ; lõuna poole maapind kõrgeneblõuna poolõ maa nõsõs
kõrgune .korgu- -t1.korgu|nõ-dsõ -st5.korgukõ|nõ v .korgugõ|nõ-sõ -ist8koru|nõ-dsõ -st7ko(r)ruq.korru ko(r)rut18 ; kolme meetri kõrgunekolm miitret korgõ, kolmõ miitre korgu
kõrgus .korgus-õ -t9korõhus-õ -t9korutus-õ -t9.korrus-õ -t9 ; rinnakõrguseltrinna korgult ; maja kõrguselemaja korgulõ
kõrini viländkõriniqkurgumulguniqkaalamulguniqkõrimulguniq ; pikapeale sai sellest söögist kõrinipikäpääle tülgästü ärq v vällä seod süüki
kõrisema kõr|a(ha)ma-raq v -adaq -ra v -aha88kõris|õma-taq -õ87.kõrramakõrradaq .kõrra77tir|a(ha)ma-raq v -adaq -ra v -aha88.tirramatirradaq .tirra77tira|tama-taq -da82kõrras tirahta|ma-q -83tirahu|tma-taq -da62 ; vanker sõidab, nii et kõrisebrattaq lääväq ku kõrisõs
kõrisulghäälik kiil' kakkõhel|ü*-ü -lü26kurgupeethel|ü*-ü -lü26q-hel|ü v hõq-hel|ü-ü -lü26 ; kõrisulghäälikut märgib q-tähtkurgupeethellü märḱ q-tähť
kõrk kõrḱkõrgi .kõrki37torrõ- -t14 ; kõrgi olekuga meeskõrgi olõkigaq miiś ; Ruudi on kõrk, ei tule mind vaatamaRuudi om torrõ, ei tulõq minno kaema ; rääkis meiega väga kõrgil toonilkõ̭nõľ miiqkaq väega torõhõhe
kõrval kõrvalkõrva(h)n ; kõrval-kõrvalinõ ; kõrvalteekõrvalinõ tii
kõrvaldama ärq v .vällä v .maaha .võtma ; raamat kõrvaldati müügiltraamat võeti müügist maaha ; ta kõrvaldati ametisttä lasti vallalõ
kõrvale kõrvalõ.kõrva ; tule istu minu kõrvale ja laula minu järele!tulõq istuq muq kõrva ja laulaq muq perrä! ; kõrvale hoidmakõrvalõ hoitma, pagõma, varima, võsso vidämä ; kass sai peksa, nüüd hoiab minust kõrvalekasś sai pessäq, noq vari minno ; kohtust kõrvale hoidmakohut pagõma
kõrvaline kõrvali|nõ-dsõ -st5.kõrvma|nõ-dsõ -st5 ; kõrvaline kohtkõrvalinõ v kõrvaldõ paik
kõrvalmaitse võõras v tõõnõ maikkõrval|maik-maigu -.maiku37 ; joogiveel ei tohi olla mingit kõrvalmaitsetjoogiviil tohe-iq määnestkiq võõrast maiku ollaq ; sellel asjal on ikkagi kahtlane kõrvalmaitse juuresseol aśal om õ̭ks määnegiq kahtlanõ maik man
kõrvalseisja kõrval.saisja- -t3kõrvali|nõ-(d)sõ -st5 ; küsi seda oma kõrvalseisjalt!küsüq tuud hindä kõrval saisja v uma kõrvalidsõ käest! ; ei sekkunud vaidlusesse, oli kõrvalseisjatükü es vaidlõma, kai kõrvalt
kõrvutama .kõrvu(isi) .säädmä v .pandma.võrdõlõma*võrrõldaq .võrdõlõ85kõrragaq v üte(h)n .kaema ; need raamatud pole omavahel kõrvutatavadnaid raamatit saa-iq kõrvuisi säädäq ; kui Eestit ja Soomet kõrvutada, siis ...ku Eestit ja Soomõt kõrragaq kaiaq, sõ̭s ...
kõrvuti .kõrvu(isi)kõrvitsi(kku)kõrvitsillaqkõrvutsi(kku)kõrvutsillaq.kõrvu(i(d)si)
kõvenema kõvõmbas minemä v .tõ̭mbamakimmätü|mä-däq -84 ; külm, tuul, tuisk, torm kõveneskülm, tuuľ, tuisk, torḿ lätś kõvõmbas ; sellest tuleb hea seep, hakkab juba kõvenemaseo saa hää siiṕ, nakkas jo kimmätümä
kõver kõv|võŕ-õra -õrat4vir|ril-ilä -ilät4krõ̭nksi(h)n.väntri|k-gu -kku38 ; kõver teekõvvõŕ tii ; miks sul nägu nii kõver on?mille sul taa nägo nii kõvvõŕ v virril om? ; kõveraks tõmbunud sõrmedkrõ̭nksi tõ̭mmanuq sõrmõq ; kõver puuväntrik puu
kõverdama kõvõrahe v kõvõras .käändmäkõvõras tegemä ; ta kõverdas huulitä käänď suu kõvõras
kõverdi kõvõrahekõvõralõkõvõridõkõvõrihekõvõrilõkõvõruisi ; kõverdi kasvanud puukõvõrihe kasunuq puu ; kõverdi vaatamakõvõrahe kaema ; mis sa kõverdi lähed, käi teed mööda!mis sa kõvõrdat, käüq tiid pite!
kõverduma kõvõras minemä v .tõ̭mbamavirildü|mä-däq -84
kõverus kõvõrus-õ -t9krõ̭nkśkrõ̭nksi .krõ̭nksi37krõ̭sśkrõssi .krõssi37vinkvingu .vinku37 ; seal on kõverus seessääl om krõ̭nkś seen ; hanguvarrel on kõverus seesviglahannal om vink seen
kädistama kätsä|tämä-täq -dä82kaadsa|tama-taq -da82katsa|tama-taq -da82kädsistä|mä-q -83tsääga|tama-taq -da82tśaaga|tama-taq -da82tsädsistä|mä-q -83tsätserdä|mä-q -83tsätsä|tämä-täq -dä82mitmit kõrdo tśaagatõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86tsäägatõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; mis see harakas seal kädistab?miä taa harak tan kätsätäs? ; naised muudkui jõid kohvi ja kädistasidnaasõq muguq jõiq kohvi ja tsätsädiq ; papagoi kädistabpapagoi tsätserdäs
käegakatsutav (.käegaq v .peogaq) .kumpiq ; sõja lõpp oli käegakatsutavsõ̭a lõpp olľ käegaq kumpiq v sõ̭a lõpp joba paistu ; millal te käegakatsutavate tulemusteni jõuate?kuna joba midägiq nätäq saa v om?
kähku kibõhõlõ.virkakipõltkippõlõkippõhekipõstõruttu.kähkokibõhõhe ; siit tuleb kähku jalga lastatast tulõ kibõhõhe ärq paedaq ; hüppas kähku voodist välja ja hakkas riietumakaraś ruttu sängüst vällä ja naaś rõivilõ pandma ; tee kähku, muidu jääme hiljaks!tiiq kipõstõ v virka, muido jäämiq ildas!
käi pü̬ü̬rpöörä pü̬ü̬rä35 ; ta teritab käia peal nugatä higo pöörä pääl väist
käiama pü̬ü̬rdmäpöördäq v pü̬ü̬rdäq pöörä66 ; käia nuga teravaks!pööräq väitś teräväs! ; sa pead siit seda nurka natuke maha käiamasa piät siist seod nukka veidükese maaha püürdmä
käik käüḱkäügi .käüki37tret|ť-i -ti37.käümi|ne-se -st5 ; maa-alune käikmaa-alonõ käüḱ ; minu käigud on nüüd käidudmuq käügiq v käümiseq ommaq noq ärq käüdüq ; rusikad lasti käikulätś andmisõs ; viie käiguga autoviie käügigaq auto
käima .käümä.kävvüq käü 54 min 1. ja 3. k käve.astma.astuq astu64.kõ̭nďma.kõ̭ndiq kõ̭nni63(lohinal) tohvõlda|ma-q -83mitmit kõrdo .käül|emä†-däq -e85edesi-tagasi v mitmit kõrdo .käüske|(l)lemä-lläq -(l)le86 ; käiaksekäüdäs v kävväs ; käib tuba pidi ringikäü tarrõ piten ; käib mööda tuba edasi-tagasikäüskeles tarrõ piten ; käin muudkui ametnikke möödakäü v käüle muguq ammõťnikkõ piten ; linna mööda ringi käimaliina piten kaaritama ; käi minema!käüq minemä! ; lapsed käisid tulega hooletult ringilatsõq käveq tulõgaq hoolõtuhe ümbre ; alla käimahukka minemä ; allakäinud inimenehukkalännüq v hukan inemine
käituma (.õigõhe) olõmaollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58hinnäst .ülle(h)n v ülevä(h)n pidämä ; ta ei oska õigesti käitudatä mõista-iq õigõhe ollaq v hinnäst õigõhe üllen pitäq ; käitu korralikult!olõq no ilosahe!
käitumine (.hindä) .ülle(h)n- v ülevä(h)npidämi|ne-se -st5olõmi|nõ-sõ -st5elopidämi|ne-se -st5
käive käübeq.käübe käübet19käüḱkäügi .käüki37 ; kaupluse käivepoodi käübeq ; käibele tuli uus rahavahtsõnõ raha tulľ käüki v tarvitustõ ; uued margid lasti käibelevahtsõq margiq lasti v vällä v käüki
kängus hangu(h)nkäädsä(h)nköngä(h)ntśangu(h)npinivarrõ(h)nprälli|ne-dse -st7 ; see laps on kängus, ei lähe kasvu poolest sugugi edasitaa latś om pinivarrõn, ei lääq kasvo poolõst sukuginaq edesi
käpard pusspussu .pussu37huńa|puss-pussu -.pussu37puss.nuhkri- -t1puss.näägri- -t1 ; sa oled käpard, ära tule siia ette!sa olõt niguq puss, tulku-iq siiäq jalgo!
käperdama .kumṕma.kumpiq kumbi63käperdä|mä-q -83käpistä|mä-q -83käpi|tämä-täq -dä82käpi|tsemä-tsäq v -däq -dse90laabi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90kabista|ma-q -83mitmit kõrdo käperde|(l)lemä-lläq -(l)le86käpiste|(l)lemä-lläq -(l)le86 ; ära mind käperda, ma hakkan karjuma!kumṕku-iq minno, ma nakka rüüḱmä! ; ära nühi ja käperda, silita ilusti!laabitsõgu-iq, ilestäq ilosahe!
kärama .larmamalarmadaq .larma77.kärrämäkärrädäq .kärrä77kär|ä(hä)mä-räq v -ädäq -rä v -ähä88
kärarikas: linn on kärarikasliinan om palľo larmi;
käratama röögähtä|mä-q -83hürmähtä|mä-q -83kärähtä|mä-q -83kärähü|tmä-täq -dä62.hürmämähürmädäq .hürmä77 ; niipea kui isa käratas, oli vaikus majasniguq esä kärähť, nii olľ vaikus majan
käratsema .larmamalarmadaq .larma77.kärrämäkärrädäq .kärrä77kär|ä(hä)mä-räq v -ädäq -rä v -ähä88
kärkima .kärḱmä.kärkiq kärgi63.hürmämähürmädäq .hürmä77hürmü|tämä-täq -dä82mitmit kõrdo .kärkelemäkärgeldäq .kärkele85.hürmelemähürmeldäq .hürmele85 ; ära selle tühise asja pärast küll kärkima hakka!naaku-iq taa tühä aśa peräst joht kärḱmä!
kärmas = kärme kä|pe-pe v -behe -pet v -behet14kärmäs.kärmä kärmäst22.väs(t)li- -t1tirrõ- -t14tsä|päŕ-bärä -bärät4tsäpe- -t14.nopri- -t1nopõ- -t14krapa|tś-dsi -tsit13kratsa|k-gu -kut13teiras†.teira teirast22 ; ta on väga kärmas tööd tegematä om väega västli tüühü ; kärmas tüdruktirrõ tütrik
kärsima lä|be(he)mä-peq v -bedäq -pe v -behe88.tald|ma.taldaq talda61.kärśmä.kärsiq kärsi63 ; ta ei kärsinud süüagitä läpe-es süvväkiq ; ma ei kärsinud enam oodatama es taldaq inämb uutaq
kärsimatu = kärsitu tirga- -t2vilgõs.vilkõ vilgõst22läbemäldäq.taldmaldaq.kärśmäldäqkärsitüisilhu|bi-bi -pi26pirga- -t2rä|bo-bo -po26 ; kärsitu inimene v olendrabakarasḱ, rabasḱ ; kärsitu olemakärsitämä, kärsite(l)lemä ; see laps on nii kärsitu, ei püsi sugugi paigaltaa latś om sääne vilgõs, püsü-iq paigan raasuginaq ; kärsituvõituräbelik
kärvama .lõpmalõppõq lõpõ74singa|tama-taq -da82singah(t)u|ma-daq -84 ; kärvad nagu koerkoolõt ku pini ; kärvanud koerlõpnuq pini ; rott oli nurka ära kärvanudrotť olľ nukka ärq singatanuq
käsi kä|si-e -tt42latsik käťu- -t2 ; käe alt kinnikäekõvõran ; paremat kätthääd kätt ; kätepühkimislappkäepühüs ; kuldsete kätega tüdrukhää minogaq tütrik ; elasin mehega terve elu, ilma et ta oleks mu vastu kätt tõstnudelli mehegaq iä nii, et tä mullõ vaśt sõrmõga tikahuť, tuud olõ õs ; käega katsumakumṕma, käsitämä, mitmit kõrdo käsitelemä ; hobune ei luba ennast käega katsudahopõń ei lupaq käsitäq ; käega löömarehmämä, rehksämä, käegaq lüümä v hiitmä ; lõi käega ja astus juurest minemarehäs õ̭nnõ ja astsõ mant minemä ; lõin käega ja tulin tulemama hiidi v visksi käegaq ja tulli mant ; ta lõi käegaq ja jättis töö poolelitä hiiť käegaq ni jätť tüü poolõlõ
käsikäes käsikäe(h)nkäetsimmi ; käivad ikka veel käsikäes, ise juba mitu aastat abieluskääväq iks viil käetsimmi, esiq jo mitu aastakka paarin
käsil käsilkäümä(h)nkäe(h)njalal† ; mul on mitu asja korraga käsilmul om mitu asja kõrragaq käen v käsil ; seal on lauda ehitamine käsilsääl om lauda ehitämine käümän ; reedel oli käsil ubade koristamineriidi olľ uapõiḿminõ jalal
käsitama 1. .arvo .saamaja|gama-kaq -a59.taidma(.)taidaq taia66 ; kuidas seda lauset käsitada?kuimuudu seost lausõst arvo saiaq? ; tema tütar oskab hästi värve käsitadatimä tütäŕ mõist häste värme 2. kq kakäsitsema
käsitlema .uuŕma.uuriq uuri63.silmämäsilmädäq .silmä77.kaemakaiaq kae67 ; teadustöö käsitles võrukeste identiteetitiidüstüü uursõ võrokõisi hindätiidmist ; film käsitleb sõjasündmusifilmin näüdätäs sõta ; see raamat käsitleb külaelu 20. sajandi algulseo raamat kõ̭nõlõs 20. aastagasaa algusõ küläelost
kätte kätte ; sain selle riide odavalt kättesai seo rõiva odavahe kätte ; helistasin talle, kuid ei saanud teda kättekõlisti tälle, a saa õs tedä kätte ; kurjategija saadi kättekuŕatekij saadi v võeti kinniq ; kätte sattuma v juhtumaräbähtümä ; hunt sattus jahimeeste kättesusi räbähtü jahimiihi kätte
kättemaks kättetasomi|nõ-sõ -st5tasategemi|ne-se -st5tas|o-o -so26 ; kättemaks on maguskättetasominõ om makõ
kättesaadav (kätte)saiaq
kättesaamatu kättesaamaldaq
kättpidi kättpite(h)n ; viis lapse kättpidi tuppavei latsõ kättpiten tarrõ ; ta on kättpidi ukse vahel kinnitä om kättpiten ussõ vaihõl kinniq
kääksutama k(r)äädsü|tämä-täq -dä82vingutõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; kääksutab muudkui lõõtspilli, mängida ei oskakäädsütäs pääle jõrgapilli, mängiq mõista-iq ; mis sa sellest viiulist kääksutad?mis sa tast viiolist kräädsütät?
käänak käänäh(t)üs-e -t9käänä|ḱ-gi -kit13käänäng-u -ut13käändkäänü .käändü33 ; käänaku tagant tuli auto vastukäänü takast tulľ auto vasta
käärima 1. .käärümä.käärüdäq käärü79 v .käärü80.käümä (minemä v nakkama).kävvüq käü 54 min 1. ja 3. k käve ; mahl pandi käärimamahl panti käärümä ; moos on käärima läinudsahvť om käärümä lännüq ; talvekuu alguses pandi õlu käärimatalvõkuu edimäidsil päivil panti oluq käümä2. (kangast) üles vidämä ; käiseid üles käärimakäüssit üles käändmä
kübe ki|põń-bõna -bõnat4höüdhövvü .höüdü36heüdhevvü .heüdü36t(s)i|põń-bõna -bõnat4pu|tsai-dsaja -dsajat4põrmpõrmu .põrmu37raasraasa .raasa31tsipõ- -t14tsä|peń-benä -benät4tsä|päń-bänä -bänät4kih|o-o -ho26rõimõkõ|nõ-sõ -ist8 ; anna mulle kübeke võid!annaq mullõ kipõń võidu! ; kübeke toitu oli veel kausipõhjasrõimõkõnõ süüki olľ viil kausipõḣan ; tal pole kübetki aegatäl olõ-iq ao raasagiq v tolmugiq
küdema küttü|mä-däq -80pal|ama-laq -a69 ; vaata, kas ahi köeb!kaeq, kas ahi küttüs v palas! ; pane ahi küdema!panõq ahi küttümä! ; kui saun ära küdes, lasti sütel veel seista ja hõõgudaku sann ärq küttü, sis lasti hüdsil viil saistaq ja hõõadaq
kühm kühmkühmä .kühmä35kunńkunni .kunni31kum|o-o -mo26kühkkühü .kühkü37kü̬ü̬rküürä v köörä kü̬ü̬rä35küger v kükr†kügrä .kükrä35 ; kühmu vajumakühmä v kühkü v küütsä vaoma
küla kül|ä-ä -lä24 ; küladerohkeküläline ; sumbkülakülätśagarik ; külla minemaküllä minemä ; poisid lähevad õhtul küla pealepoisiq toukasõq õdagu külä pääle
külakost kosťkosti .kosti37 ; kas sa külakosti ka tõid?kas sa kosti ka tõiq?
külaline küläli|ne-se -st5võõrasvõ̭õ̭'ra võõrast22 ; kas meile on külalisi tulnud?kas meile om võ̭õ̭rit tulnuq? ; paku külalisele ometi midagi süüa!pakuq no ummõhtõ külälisele midägiq süvväq! ; tule vaata, mida külaline tõi!tulõq kaeq, mis külä tõi!
külalislahke .lahkõ- -t3.vasta.võtli|k-gu -kku38 ; siin majas on külalislahke rahvastan majan om vastavõtlik rahvas
külastaja küläli|ne-se -st5.käüjä- -t3võõrasvõ̭õ̭'ra võõrast22rahvas.rahva rahvast22 ; Munamäel käis palju külastajaidMunamäel olľ palľo käüjit ; näitusel oli vähe külastajaidnäütüst käve kaeman vähä rahvast ; mul on palju külastajaidmul om maja võ̭õ̭rit täüs
külastama külä(h)n .käümä(.)kaema(h)n .käümä ; ta külastas mind sagelitä käve mul sagõhõhe külän ; külastage meie kauplust!tulkõq miiq puuti! ; kas te näitust ka külastasite?kas ti näütüst ka kaeman kävet?
külg külǵkü(l)le .külge34(tsialiha kotsilõ) lap|õq-põ -õt18lap|õh-põ -õht20 ; püksid on külje pealt katkikaadsaq ommaq küle päält katśki ; seast jäi üle viis külge ja kolm kintsutsiast jäi üle viiś lapõht ja kolm kintsu
külge .külgemano(q) ; savi kleepus saabaste külgesavi naaś saapidõ külge ; riiete külge õmmeldi klaashelmeidrõividõ mano ummõldi klaasihelmit ; külge hakkama(külge) nakkama, nakahtamamitmit kõrdonakatõlõma ; püksid hakkavad säärte külge kinnipüksiq nakatõlõsõq siiri külge ; külge puutumakülge putma, putahtuma, puttuma
küljest kü(l)lestmant ; ei võta tükki küljestvõta-iq tükkü külest ; murdsin põõsa küljest oksamurri puhma mant ossa
küll külhkülq(eitüslausõn) johtmitte ; on küllom külh ; hea see küll ei oleolõ-iq tuu hää joht
küll (külla) küllküllä .küllä37 ; küll küllale liiga ei teetii-iq küll külläle liiga
küllaga ülejäie(h)nüle jäiäq ; rikastel on kõike küllagarikkil om kõ̭kkõ üle jäiäq
küllaldane küländ- -t1viländ.jaksa ; toidukartulit on keldris veel küllaldane kogussöögikardohkat om keldrin viil küländ ; see pole veel küllaldane põhjus asja pooleli jättatuuperäst joht olõ-iq vaia asja poolõlõ jättäq
küllaldaselt = küllalt küländküländäleviländviländälevinäldvinäldäle ; ei anta küllalt viina juuaanda-iq vinäld viina juvvaq ; küllalt saamaviländ v vinäld v tävvelt saama v olõma ; kas said nüüd küllalt?kas sullõ sai noq tävvelt?
küllaltki küländkiqperisperüskaunis ; see söök sai küllaltki soolanetaa süüḱ sai kaunis soolanõ
küllap külhkülqvaśt (kah)vet ; küllap sa tead, aga ei taha öeldakülq sa tiiät, a sa taha-iq üteldäq ; küllap sul on õigussul om vaśt õigus jah ; küllap vistvaśt kah ; küllap näeme!külq paistus! v vet näküs!
küllastuma viländ v küländ .saamaviländäs v küländäs minemävinäldü|mä*-däq -84 ; küllastunud soolalahusvinäldünüq suulvesi
küllus .joukus-õ -t9jovvukus-õ -t9hüvvüs-(s)e -t11rikkus-õ -t9küllküllä .küllä37 ; poes on kaupa küllusespoodin om kraami küländ ; elab külluseseläs rikkusõn ; kui mul mees elas, siis oli mul kõike küllusesku mul miiś elli, sõ̭s mul olľ kõ̭kkõ täüskäsi käen
külmenema külmembäs minemä ; ilm külmeneb järk-järgultilm lätt kõrrast külmembäs
külmetama .külmä|mäkülmädäq -külmä69külme|tämä-täq -dä82külmä|tämä-täq -dä82kahu|tama-taq -da82kahmõ|tama-taq -da82äkki v kõrras külmähtä|mä-q -83 ; mul käed külmetavadmul käeq külmäseq ; nagu kinda käest võtad, nii külmetab kohe sõrmed äraniguq kinda käest võtat, nii sõrmõq ärq külmähtäs ; väljas külmetab ja taevast sajab lundvälän külmetäs ja taivast satas lummõ ; hakkab külmetamailm lätt kahulõ
külmuma (ärq) .külmämäkülmädäq .külmä77 ; selline külm oli, et linnud külmusid lendamise pealt ära ja kukkusid allasääne külm olľ, et tsirguq lindamisõ päält ärq külmssiq ni alla sattõq ; pesu külmub kangeksmõsu krõbahtus külmä käen ärq
külmus külmkülmä .külmä35 ; olen tema külmusega juba harjunudma olõ tuugaq joba harinuq, et tä huuľmaldaq ja kalǵ om ; mere jäine külmusmere ijäne külm
külvama .külbmä.külbäq külbä v külvä61.külvmä.külväq külvä61 ; kaer sai külvatudkaar sai ärq külbetüs ; mul on vili külvatudmul om põld ärq v maan ; kas sul on vili külvatud?kas sul om põld maan? ; mul on vili külvamatamul om põld tegemäldäq
külviesi hidsa.hitskmõ v .hitskma hidsand16hitskma|s- -st15
kümblema .tsuklõmatsukõldaq .tsuklõ78tsukõlda|ma-q -83 ; kana kümbleb liivaskana viht liiva seen ; pääsuke kümbleb veespääsläne tsuklõs vii seen ; varblane kümbleb liivasvarblanõ tsuklõs liiva seen
küna ruihruhe v rohe ruiht39ru(u)hv́ru(u)hvõ .ru(u)hvõ37molďmolli .moldi37 ; seasöök valati künassetsiasüüḱ valõti ruihtõ ; ta seisab lõhkise küna eestä om tagasi sääl, kost alosť
künnis läv|i-e -ve24läve|pakk-paku -pakku37 ; perenaine ilmus toa künniselepernaanõ tulľ tarõläve pääle ; maailmasõja künniselõkva inne ilmasõta v ilmasõ̭a läve pääl ; kas see sündmus ületab uudisekünnise?kas seo asi küünüs sõ̭nomilävest üle?
küps kütse- -t14kütseq.kütse kütset18kütseh.kütse kütseht20küdsi-valmis.valmi valmist22 ; küpsed marjadvalmiq maŕaq ; kas liha on küps?kas liha om kütse?
küsima küs|ümä-süq v -täq -ü 70 min 1. ja 3. k .küsse ; ta küsis minult kellatä küsse mu käest kellä ; poiss küsis isalt rahapoiskõnõ küsse esä käest rahha ; ega tema küsi, kas ta sellega oma tervist rikub või eiegaq tä ei küsüq, kas tä tuugaq umma tervüst rikk vai ei ; küsija suu peale ei löödaküsüjä suu pääle ei lüvväq
küsimus küsümi|ne-se -st5küsümüs-e -t9 ; mul on sulle küsimusmul om sullõ sääne küsümine ; meil tuleb see küsimus kuidagi ära lahendadameil tulõ taa küsümüs kuigi juundõ saiaq
küsitav .kahtla|nõ-sõ -st5.kahtliga|nõ-dsõ -st5 ; sain uusi andmeid, aga need on küsitava väärtusegasai vahtsõt teedüst, a tuu om küländ kahtliganõ ; see on küsitavtuud piät viil küsümä v tuu ei olõq kimmäs
küsitlema küs|ümä-süq v -täq -ü 70 min 1. ja 3. k .küsseküsüte|(l)lemä-lläq -(l)le86nõvvatõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; mind küsitletiminno nõvvatõldi
kütkestama .köütmä.köütäq köüdä61(üte(h)n).haardmahaardaq haara66 ; muusika ei kütkestanud tedamuusiga es haaraq tedä (üten) ; kütkestav hääl, tütarlaps, raamatköütvä helü, tütrik, raamat ; mäelt avanes kütkestav vaademäe päält olľ illos kaiaq, nii et saa-as silmi ärq käändäq
kütma .kütmäküttäq kütä61lämmistä|mä-q -83(ülearvo), seto kiil' .uiamauiadaq .uia77 ; ta hakkas tuba kütmatä naaś tarrõ kütmä ; kütame täna ahju ka natukelämmistämiq täämbä ahjo ka veidükese ; laul küttis südamed soojakslaul tekḱ süämeq lämmäs ; küttis oma kõnega rahva üleskäänď uma kõ̭nõlõmisõgaq rahva üles ; jäta ometi järele, ära küta nii palju!jätäq no maaha, uiaku-iq nii palľo!
küüru .kühmä.hanku.kühkükünäru̬u̬tsukügäru̬u̬tsukü̬ü̬tsänõ̭õ̭ku.semmä.sümmä ; see inimene on juba küüru vajunudseo inemine om joq ärq hanku jäänüq
küürus kühmä(h)nhangu(h)nköödsä(h)nköörä(h)nkügäroodsakallaqkügäroodsu(h)nkünäroodsu(h)nsemmä(h)nsümmä(h)nnõõgu(h)n ; vanainimene on harjunud küürus käimavanainemine om ärq harinuq köörän käümä ; see vanaemakene on nii küürus, et nina vastu maadtaa vanaimäkene om nii sümmän, et nõ̭na vasta maad ; vigane inimene käib küürusvigalinõ inemine käü hangun
küüt (küüdi) kiutkiudu .kiutu37 ; pakkusin talle kojuminekuks küütima paki tälle kiutu kodominekis ; küüti pakkumaperä pääle kutsma v võtma ; mehed võeti hobustega küütimeheq võediq hobõsidõgaq kraami vidämä ; võta mind ka küüti!võtaq minno ka perä pääle! ; küüti minemäkiutu minemä ; küüdihobunekiuduhopõń
