jae tükü.viisi ; kaupa müüdi jae ja hulgikaupa müüdi tüküviisi ni hulgaviisi ; jaehindtükühind ; jaekaubandustüküviisi müümine ; hulgi ostes saab kauba odavamalt kui jaesumma ostõn tulõ odavamb kuq tüküviisi
jagama ja|gama-kaq -a59.jao|tama-taq -da81.arvo .saama.mõistma.mõistaq mõista61 ; jagas õuna pooleksjagi ubina poolõs ; Mari jagas kommid teisteleMari jaoť kommiq tõisilõ ; ma ei jaga keemiatma saa eiq keemiäst arvo ; see poiss ei jaga matemaatikast midagiseo poiskõnõ mõista eiq sukugiq rehkendäq
jagelema jagõl|õma-daq -õ85habahõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86habal|õma-daq -õ85tśagõl|õma-daq -õ85purõl|õma-daq -õ85 ; jätke järele, mis te jagelete nii kaua!jätkeq mahaq, midä ti habalõt nii kavva!
jagu ja|go-o -ko27lugus-(s)õ -t11 ; jagu saamajako saama ; te saite juba oma jao ära magatudteil om uma lugus jo ärq maat
jagunema jagonõma.jaodaq v jago(nõ)daq jagonõ89 ; Eesti jaguneb 15 maakonnaksEesti jagonõs 15 maakunnas
jah jahnehkülh
jahe vil|u-u -lu26jahhe- -t14jaahe- -t2jaaḣja(a)he jaaht39 ; natuke jahe hakkasveidüq vilu naaś ; vastuvõtt oli jahevastavõtminõ olľ jahhe ; ei ole külm, selline jahedavõitu ilm onolõ-iq külm, sääne jahelik v jahhepoolinõ ilm om ; ilm läheb jahedaksilm lätt jaahelõ
jahedalt = jahedasti jahehõhejahehõlõ.oigõhe.oigõlõ ; ta suhtus sellesse jahedalttä kai taa aśa pääle oigõlõ
jahedus jahhe- -t14 ; kivimüüridest õhkus jahedustkivimüürüq õhksiq külmä ; naise hääles oli tunda jahedustnaasõ helü olľ kalǵ
jahenema vilus v jahhes v külmembäs minemä ; ilm jahenebilm lätt külmembäs ; nende suhted on jahenenudnäide läbisaaminõ om halvõmbas lännüq
jahtuma .ja(a)htuma.ja(a)htudaq ja(a)hu79.jääbü|mä-däq -80li̬i̬ndü|mä-däq -80neeläh(t)ü|mä-däq -84ni̬i̬ldü|mä-däq -80oigah(t)u|ma-daq -84.oigu|ma-daq -80oigõnõmaojõdaq v oigõ(nõ)daq oigõnõ89külmäs minemä(aho kotsilõ) .viibü|mä-däq -80 ; las tee jahtub!las tsäi jahus! ; soe vesi on ära jahtunudlämmi vesi om ärq oigahunuq ; pange pealegi ka see saad veel kokku, seni supp ka jahtub!pankõq noq taa ruga ka viil, nika ruug ka neelähüs! ; sepp paneb raua jahtumasepp pand ravva niildümä
jahutama ja(a)hu|tama-taq -da79neelü|täma-täq -dä37leenü|tämä-täq -dä37mitmit kõrdo ja(a)hutõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; jahuta suppi!jahudaq ruuga! ; jahuta natuke ahju ka, enne kui koogi sisse paned!neelüdäq no vähä ahjo, inne ku koogi sisse panõt!
jahvatama .jauhma.jauhaq jauha61.jahvma.jahvaq jahva61jauha|tama-taq -da82 ; jahvatab terad jahuksjauh teräq jauhõs ; jahvata mul ka see kott ära!jahvaq mul ka seo kotť ärq!
jahvatus .jauhmi|nõ-sõ -st5.jahvmi|nõ-sõ -st5jauhatus-õ -t9jauhatami|nõ-sõ -st5 ; jahvatus algab paari päeva pärastjauhataminõ nakkas paari päivi peräst pääle ; tehti kaht liiki jahvatust: loomajahu ja leivajahutetti kattõ sorti jauhatust: eläjäjahhu ni leeväjahhu
jakk jak|ḱ-i -ki37kuhťkuhti .kuhti37 ; naiste jakkülijakḱ
jaks tosstossu .tossu37joudjo(vv)u .joudu36jõudjõ(vv)u .jõudu36kõht†kõhu .kõhtu32 ; jaksu on tal tublistijoudu om täl meheste ; jaks on otsastoss om välän ; hobune ei taha suurt koormat vedada, aga jaksu tal onhopõń taha-ai kiskuq suurt kuurmat, a kõhtu täl om
jaksama .joudma(.)joudaq jovva min 1. k jovvi v .joudsõ min 3. k jouď v .joudsõ66.jõudma(.)jõudaq jõvva min 1. k jõvvi v .jõudsõ min 3. k jõuď v .jõudsõ66.sutmasuttaq suta61.kõhtama†kõhadaq .kõhta77 ; ta on vana ja ei jaksa enam tööd tehatä om vana ni ei sutaq inämb tüüd tetäq ; ei jaksa kalleid riideid ostajovva eiq kallit rõivit ostaq
jalutu jaloldaqjalo|du-du -tut1 ; tulin sõjast ühe jalaga, aga oleks võinud jalutuks ka jäädatulli sõ̭ast üte jalagaq, a olõssiq võinuq hoobis jaloldaq ka jäiäq
jalutuskäik .kõ̭nďmi|nõ-sõ -st5jalotami|nõ-sõ -st5jalotus|käüḱ-käügi -.käüki37patsi̬i̬ŕmi|nõ-sõ -st5patsõrus-õ -t9 ; läksime linnast välja jalutuskäigulelätsimiq liinast vällä jalotama ; tegin jalutuskäigu mererandakäve mere veeren käülemän
jama jandaľ-i -it4jambaľ-i -it4jam|a-a -ma26hausśhausi .haussi37 ; vaat kus on nüüd jama, kui bussi ei tulegikagos om no jambaľ, ku bussi tulõki-iq ; ta ajab jamatä aja haussi
jamama .jampśma.jampsiq jampsi63jama|ma-daq -88janťma.jantiq jandi63ulli|tama-taq -da82porga|tama-taq -da82porri v .haussi v .häüssä ajama ; ära jama, räägi tõsist juttu!jampśku eiq, kõ̭nõlõq aśalikku juttu! ; jamasin tüdrukuga paar nädalat, siis tüütas ärajanďõ tütrigugaq paaŕ nädälit, sis sai viländ ; ära jama!ullitagu-eiq!
jampsima .jampśma.jampsiq jampsi63 ; haige hakkas jampsimahaigõ naaś jampśma
janu joogihä|dä-dä -tä24joogi|nälg-nä(l)lä -.nälgä34(joogi)jan|o-o -no26 ; loomad on januseläjil om joogihädä ; mul on januma taha juvvaq ; soolane paneb inimese janu tundmasoolanõ pand inemise juuma ; mul on kole joogijanumul om hirmsa jooginälg
janune janoli|nõ-(d)sõ -st5joogihädä(h)njano|nõ-dsõ -st7 ; siit saavad kõik janused juuasiist saavaq kõ̭iḱ janolidsõq juvvaq ; janune inimene, loomjoogihädän inemine, elläi
jaokaupa jao.kaupajupildõ.jaoldõjupi.viisikõrraperäst ; ta maksab oma võlga jaokaupatä mass umma võlga jupiviisi ; leiba anti jaokaupaleibä anti jaokaupa v kõrraperäst
jaoks jaos.tarbõs ; see vili on metsloomade jaoksseo vili om mõtseläjide jaos ; nahkkindad tehti selle jaoks, et suure külmaga käianahakindaq tetti tuu pääle, et suurõ külmägaq kävvüq
jaopärast jaoperästkõrraperäst ; leiba on ainult jaopärast, ei ole võõrastele andaleibä om õ̭nnõ jaoperäst v kõrraperäst, olõ-iq võ̭õ̭rilõ andaq ; liha ei antud vabalt kätte, anti jaopärastlihha es andaq volilt kätte, anti jaoperäst
jobu jobokõ|nõ-sõ -ist8jobo- -t2ťohva- -t2tśosśtśossi .tśossi37tśobo- -t2loťo- -t2lok|ḱ-i -ki37 ; jobuks muutumatśoboh(t)uma ; tark ei ole ta kunagi olnud, aga nüüd on päris jobuks muutunudtark olõ ei tä kunagiq olnuq, a noq om peris jobus lännüq
jobutama jobo|tama-taq -da82tśobo|tama-taq -da82 ; jobutab aja mahatśobotas ao ärq
jokutama moľo|tama-taq -da82hoľo|tama-taq -da82joku|tama-taq -da82 ; tee ruttu, ära jokuta!tiiq ruttu, moľotagu eiq! ; töö ootab, aga mehed jokutavad õlleklaasi tagatüü taht tetäq, aq mehe hoľotasõq ollõklaasi takan
jommi .tśommi.hunni.jommi.tśoksi ; jommi jäämatśobah(t)uma ; lõpuks jäid kõik jommilõpus jäiq kõ̭iḱ tśommi
joobnud tśommi(h)npuŕo(h)nju̬u̬bunu|q- -t1v joovah(t)unu|q- -t1 ; joobnud inimene ei tohi autorooli istudapuŕon inemine tohe eiq autoruuli istuq ; õnnest joobnudjoovahtunuq, õ̭nnõst ullis v segi lännüq
joodik joodi|k-gu -kut13viina|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39joobõŕ-i -it4joobõrus-õ -t9joobõŕ|manń-manni -.manni37laka|tś-dsi -tsit13lakõ|ś-(s)sõ -st11serbä|tś-dsi -tsit13 ; joodikust mehega on raske eladajoobõri mehegaq om rassõ elläq ; kes rüüpavad palju, on joodikudkiä serbäseq palľo, ommaq serbädsiq
jooksma ju̬u̬skmaju̬u̬skõq v joostaq joosõ65 ; laps jookseb emale vastulatś juusk imäle vasta ; rebane jooksis üle heinamaarepäń juussõ üle hainamaa ; ringi jooksmatraavõldama, traagõldama, juuskma, tradima ; olen hommikust saadik aina ringi jooksnudma olõ hummogust saaniq muguq tradinuq
jooksul aol.aogaqjoosulsee(h)n ; aasta jooksulaastaga aogaq ; elu jooksuleloao seen ; tee see viie minuti jooksul ära!tiiq seo viie minodigaq ärq! ; õppeprotsessi jooksuloṕmisõ aol
jooksutama joosu|tama-taq -da82 ; ta jooksutas hobusttä joosuť hobõst
joom ju̬u̬mjooma ju̬u̬ma31 ; õhus hõljus suitsujoomsavvujutť lätś üle taiva
jooma ju̬u̬majuvvaq ju̬u̬54 min 1. ja 3. k .jõi(õ)latsik .mammamamammadaq .mamma77ahnõhe klõ̭no|tama-taq -da82 ; mees joob juba nädal aegamiiś juu joba nätäľ aigo ; vaata midagi juua ka!kae no määnestkiq juumist kah! ; laps joob piimalatś juu piimä
jooneline joonili|nõ-dsõ -st5joonõli|nõ-dsõ -st5jooni|lanõ-dsõ -st5jooni|k-gu -kut13joonika|nõ-dsõ -st5jooni|nõ-dsõ -st7ju̬u̬ńliga|nõ-dsõ -st5.juťliga|nõ-dsõ -st5joonikli|nõ-dsõ -st5jutili|nõ-dsõ -st5 ; see vihik on joonelineseo vihk om juťliganõ
joonelt .õkvasilmnäoltsilm.tsihtisilmältütsijäli ; rada viib joonelt läbi männikurada lätt õkva pedästüst läbi ; läksin joonelt hambaarsti juurdelätsi õkva hambatohtri manoq ; läksin joonelt läbi viljalätsi silmält läbi vilä
joonestama joonõ|tama*-taq -da82tsehkendä|mä-q -83 ; joonesta sirkli ja joonlaua abil kolmnurkjoonõdaq tsirkli ja juuńlavvagaq kolmnukk
jorin jor|o-o -ro26jor|rin-ina -inat4jõr|rin-ina -inat4hür|rin-inä -inät4jür|rin-inä -inät4kõrras jorah(t)us-õ -t9urah(t)us-õ -t9 ; kogu aeg see vana jorin!kõ̭iḱ aig taa vana joro!
jorisema joris|õma-taq -õ87.jorramajorradaq .jorra77jüris|emä-täq -e87.jarramajarradaq .jarra77.jõrramajõrradaq .jõrra77jor|a(ha)ma-raq v -adaq -ra v -aha88kõrras jorahta|ma-q -83jorahu|tma-taq -da62 ; mehed jorisesid lauldameheq jorisiq lauldaq ; mis sa jorised mu kallal!midä sa jorrat mu külen!
jorutamine .õsna- -t3õ̭õ̭sna- -t3jorotami|nõ-sõ -st5jorotus-õ -t9jor|o-o -ro26 ; ma ei taha su jorutamist kuulatama taha-iq su jorro kullõldaq
ju jo(q)vet ; on juom jo ; see on ju teadatuu om jo teedäq ; ju ta on siis kodusvet tä sõ̭s koton om
juba jo(q)joba(eitüslausõn) johtkimmäheesi(q)kiqesi(q)kinäq.eśkiq ; juba koidabhahetas joq ; tema seda juba ei teetimä tuud joht tii-eiq ; kui juba Jüri ei tea, siis ei tea keegiku eskiq Jüri ei tiiäq, sis tiiä-eiq kiäkiq
jube jälle- -t2jäle|dü-dü -tüt1.hirmsa- -t3hirmu|du-du -tut1 ; sõjaajast räägitakse jubedaid lugusidsõ̭aaost kõ̭nõldas hirmsit juttõ ; jube veretööjäledü veretüü ; mul on jube nälgmul om umbõ nälg ; jube ilus tüdrukkistumaldaq kinä latśkõnõ, lõpmaldaq illos tütrik
judin hü|tin-dinä -dinät4ju|tin-dina -dinat4jõ̭|tin-dina -dinat4jut|ť-i -ti37kahmistus-õ -t9kahmustus-õ -t9kahmõq.kahmõ kahmõt18 ; külm judin läbis kehakülm hütin lätś kihäst läbi ; külmajudin käis üle seljakülmäkahmustus käve üle sälä
juhatama juha|tama-taq -da82.juhťma.juhtiq juhi63 ; juhata mind sinna!juhadaq minno sinnäq! ; ta on juhatanud seda kooli juba 30 aastattä om juhťnuq v kammandanuq seod kuuli joba 30 aastakka ; juhatas koosoleku sissealosť kuunolõgi ärq ; juhatab koorijuhť kuuri ; juhata teed!näüdäq tiid!
juhatus 1. juhatami|nõ-sõ -st5 ; leidsin koha sinu juhatuse järgi üleslöüdse kotusõ su juhatamisõ perrä kätte2. juhatus-õ -t9 ; juhatus kogunes nõupidamiselejuhatus tulľ kokko nõvvu pidämä
juhis nõvvõq.nõudõ nõvvõt19oppu|s-(sõ) -(s)t10 ; selle asja kohta pole kindlat juhistseo aśa kottalõ olõ-õiq kimmäst nõvvõt
juhm nührnührü .nührü37nührä- -t2.taipamaldaq.arvosaamaldaqtuhḿtuhmi .tuhmi37tühmä- -t2 ; sa oled ikka juhm inimene küll, kui sa isegi sellest aru ei saasa olõt õ̭ks ütś nühr külh, ku sa eskiq tuust arvo ei saaq
juht (juhu) .johtumi|nõ-sõ -st5 ; mitte mingil juhulei ilmangiq ; sobival juhul tuletan talle seda meeldema tulõda tälle taad miilde, ku õigõ aig om ; isale tohib sellest ainult äärmisel juhul rääkidaesäle või tuud õ̭nnõ sis kõ̭nõldaq, ku väega vaia v tõisildõ saa-eiq ; ainult sellisel juhulõ̭nnõ sääntsel johtumisõl v kõrral ; igal juhulnigunii, nii vai nii ; igal juhulegäl juhul ; vaata igaks juhuks järele, kas uks sai kinni!kaeq naľas v moodu peräst perrä, kas usś sai kinniq!
juhtima .juhťma.juhtiq juhi63.uhjamauḣadaq .uhja77 ; kraav juhib liigvee ärakraav́ juhť ülearvo vii ärq ; juhib autotjuhť autot ; koosolekut juhtimakuunolõkit uhjama
juhtkiri juhť|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43
juhtkond m ülembäqülembide ülembit19juhťko|go-go -ko26 ; eile valiti uus juhtkondeeläq valiti vahtsõnõ juhťkogo
juhtnöör oppu|s-(sõ) -(s)t10oppami|nõ-sõ -st5i̬i̬(h)n|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43juhi .andminõ ; pead ise hakkama saama, juhtnööre pole kelleltki oodatapiät esiq toimõ tulõma, oppust olõ-eiq kostkiq uutaq
juhtuma .johtuma.johtudaq johu79.trehvü|mä-däq -80tulõh(t)u|ma-daq -84.päädü|mä-däq -80.juhtu|ma-daq -80 ; ehk juhtud ikka mõnikord meie poole kavaest saq ka iks mõ̭nikõrd miiq poolõ trehvüt ; juhtus üks selline lugujohtu ütś sääne asi
juhtumisi .johtumiisi
juhus .johtumi|nõ-sõ -st5.trehvämi|ne-se -st5johus-(s)õ -t11juhus-(s)õ -t11.juhtumi|nõ-sõ -st5 ; hea juhus päästis mu hädasthüä johtuminõ päsť mu hädäst ; puhta juhuse asitäütsä johtumisõ asi ; see oli suur juhusseo olľ väega suuŕ trehvämine
juhuslik johusli|nõ-dsõ -st5juhusli|nõ-dsõ -st5 ; saime juhusliku töösaimiq johuslidsõ tüü ; ta on mu sõber, mitte mingi juhuslik inimenetä om mu sõbõr, olõ-iq määne huupi v niisama inemine
juhuslikult johusligultjuhusligultkogõmaldaq.kuhmuisikoha.mahtu ; sattusin siia täiesti juhuslikultjohtu siiäq tävveste kogõmaldaq ; juhuslikult sain sinuga kokkukogõmaldaq õ̭nnahtu suq manoq v suqkaq kokko
jukerdama .jupśma.jupsiq jupsi63jukõrda|ma-q -83julgõnda|ma-q -83 ; mis sa kirvega jukerdad, siin on saagi vaja!miä sa kirvõgaq jupsit, tan om saagõ vaia! ; süda jukerdabsüä jukõrdas ; auto mootor kipub jukerdamaauto mootoŕ tüküs jupśma
julgema .julgu|ma-daq -80.julgumajulõdaq .julgu77.julgamajuladaq .julga77.söendä|mä-q -83.söeldä|mä-q -83usalda|ma-q -83.uskma.uskuq usu73 ; pimedaga ei julgenud enam välja minnapümmegaq söendä es inämb vällä minnäq ; kas sa julgeks sinna minna?kas sa usaldanuq sinnäq minnäq?
julmutsema jõhi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90hirmutü̬ü̬d tegemä ; vabadussõja ajal venelased julmutsesidvabahussõ̭a aigo teiq vinläseq hirmutöid
jultumus häbemäldäq olõḱ.rohkus-õ -t9 ; tema jultumusel pole piiretä om otsaldaq häbemäldäq inemine ; on alles jultumus!no või õ̭ks mõ̭ni inemine häbemäldäq ollaq!
jultunud häbemäldäq.rohkõ- -t3 ; jultunud inimenehäbemäldäq inemine ; see on küll väga jultunud soovseo om külh väega rohkõ tahtminõ
jultunult häbemäldäq.rohkõhe.rohkõlõ ; vahib mulle jultunult otsavahť mullõ häbemäldäq v rohkõlõ otsa
jumal jum|maľ-ala -alat4.taivaes|ä-ä -sä24latsik kukutätä- -t2
jumalamuidu ilma i̬i̬stilm(a)aśandaqjumalamuido ; sain selle jumalamuidusai taa ilma iist ; mis sa istud siin jumalamuidu!miä sa istut tan niisamatõ v ilmaaśandaq! ; õmbles tuttavatele jumalamuiduummõľ tutvilõ ilma
jumalateenistus (jumala)teenistüs-e -t9jumala.orjus-õ -t9 ; papp pidas jumalateenistusepapṕ pidi jumalaorjusõ ; ole tasa, jumalateenistus käib!olõq tassa, kerik om seen!
jumaldama avvusta|ma-q -83imehte|(l)lemä-lläq -(l)le86 ; ma jumaldan seda lauljatma imehtelle taad lauljat v mullõ väega miildüs taa laulja ; ma pole teda kunagi jumaldanudmaq olõ-õiq tedä kunagiq määntseskiq jumalas pidänüq
jume näo|värḿ-värmi -.värmi37näo|värv́-värvi -.värvi37värḿvärmi .värmi37värv́värvi v .värvi37 ; näos on jumetnäon om värmi ; õrna jumegapehmegese näovärmigaq ; asi võtab jumetasi nakkas minemä v võtt värmi
just joht.õkva.õkvaltääsäqinnestäjusť ; ma tahtsin just välja minnama tahtsõ õkva vällä minnäq ; päike oli just tõusnudpäiv olľ õkvalt nõsnuq ; emal oli veel kasukas seljas, ta oli just koju jõudnudimäl olľ viil kask sälän, tä olľ ääsäq kodo joudnuq ; sa tuled just parajal ajalsa tulõt õkvalt a(j)ohna ; ta pole just töökas meestä olõ-iq joht hää tüümiiś ; see pole just päris seeseo olõ-iq joht peris seo
jutlus jutus-(s)õ -t11 ; ega õpetaja kaks korda jutlust ei peaega opõtaja katś kõrda jutust ei ütleq
jutlustaja lugija- -t3jutu(s)sõpidäjä- -t3jutu(s)sõpi|täi-däjä -däjät4 ; jutlustaja kuulutas hästi jumalasõna, pani naised nutmalugija kuuluť häste jumalasõ̭nna, panď naasõq ikma
jutlustama lugõmalukõq loe59jutust pidämä v .ütlemä
jutt (juti) jut|ť-i -ti37ju̬u̬ńjoonõ ju̬u̬nt40 ; vigadele olid punased jutid alla tõmmatudvikolõ olliq vereväq jutiq alaq kisuduq ; see asi on nüüd jutisseo asi om noq joonõn
jutt (jutu) jut|t-u -tu37lu|gu-u -ku27 ; jutujätkuksjutujakus ; juttu ajamajututama ; jutuajaminejutua(j)aminõ ; see on huvitav juttseo om väega põ̭nnõv lugu
jutustama kõ̭nõl|õma-daq -õ85sele|tämä-täq -dä82jutusta|ma-q -83 ; see lugu jutustab Emajõe tekkestseo lugu kõ̭nõlõs Imäjõ̭õ̭ tekkümisest ; ma jutustan sulle ühe looma kõ̭nõlõ sullõ üte jutu ; jutusta, mida sa kuulsid!seledäq, miä sa kuuliq! ; mõtle vaikselt, ära jutusta!mõtlõq mõttõgaq, mis sa suugaq kõ̭nõlõt!
juuksed m .hiu(s)s|õq-idõ -it11ärq vass'unuq .tätr|äq-ide -it16 ; kammi oma juuksed ära!suiq umaq hiussõq ärq v soeq uma hius ärq! ; kammi neid juukseid hästi!soeq naid tätrit häste! ; naistel on pikad juuksed, meestel ja lastel lühikeseks lõigatudnaisil ommaq pikäq hiusõq, mehil ja latsil polgaduq ; lastel on juuksed kaua kammimatalatsil ommaq hiusõq kavva sugimaldaq ; sünnijuuksedimähius ; juuksemaskhiussõtahas
juunior nu̬u̬ŕnoorõ nu̬u̬rt40noorõmb-a -at13 ; Hendrik Toompere juuniorHendrik Toompere noorõmb
juur juu|ŕ-rõ -rt40(pikk' pääjuur nt nakril vms) tiirtiira .tiira30 ; kuusejuure all oli rebaseurgkuusõjuurõ all olľ rebäseuuś ; sugupuu juured ulatuvad 16. sajandissesugupuu juurõq küünüseq 16. aastagasaaniq vällä ; hambajuurhambajuuŕ ; kurja juurkuŕa juuŕ
juurde 1. mano(q) ; läks voodi juurdelätś sängü manoq ; jäi oma arvamuse juurdejäi uma arvamisõ manoq ; juurde tegemamanoq tegemä ; juurde võtmamanoq võtma, lihonõma2. poolõ ; sõitsin suveks vanaema juurdesõidi suvõs vanaimä poolõ
juurdekasv mano(q)kasumi|nõ-sõ -st5 ; rahvastiku juurdekasvinemiisi manoqkasuminõ
juurdlema .mõtlõmamõtõldaq .mõtlõ78mõtiskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86urga|tama-taq -da82urgatõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86.uuŕma.uuriq uuri63.juurdlõmajuurõldaq .juurdlõ78juurutõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; juurdlesin tõsiste eluprobleemide ja sõbra kummalise käitumise ülema mõtli ello ja sõbra andśakit tegemiisi ; juurdlemise käigus selgus …uuŕmisõgaq v juurdlõmisõgaq tulľ vällä …
juurdlus .uuŕmi|nõ-sõ -st5.juurdlõmi|nõ-sõ -st5 ; juurdlusega tehti kindlaks, et …uuŕminõ tekḱ kimmäs, et …
juures 1. man ; ta on täie tervise juurestä om tävve tervüse man v tävveste terveq ; pead sa siis igal pool ninapidi juures vahtima!piät sa sis egäl puul nõ̭nnapiten man vahťma!2. pu̬u̬l ; ma olin pühade ajal sugulaste juuresma olli pühhi aigo sugulaisi puul
juuresolek man olõminõ ; ära lase end meie juuresolekust häirida!lasku-iq hinnäst miiq man olõmisõst sekäq!
juurest 1. mant ; käis oma murega ühe juurest teise juurdekäve uma murrõgaq üte mant tõõsõ manoq ; see mees on ajalehe juurestseo miiś om aolehe mant v aolehest2. pu̬u̬lt ; tulin sõbra juuresttulli sõbra puult
jõhkard jõhkõrus-õ -t9jõhvarď-i -it4jõhi|k-gu -kut13(.)jõhkaḿ-i -it4 ; sa oled üks igavene jõhkardsa olõt ütś igäväne jõhik
jõhker .jõhkra- -t3jõhiku|nõ-dsõ -st5 ; see on väga jõhker meestaa om väega jõhkra miiś ; mees muutus järjest jõhkramaksmiiś lätś kõrrast jõhikudsõmbas
jõnks jõ̭nksah(t)us-õ -t9nõksah(t)us-õ -t9jõ̭nksjõ̭nksu .jõ̭nksu37janksjanksu .janksu37jandsa|k-gu -kut13võ̭nksah(t)us-õ -t9 ; hobune tõmbas paar jõnksuhopõń tõmmaś paaŕ jõ̭nksu v nõksahust ; kõrisõlm tegi suure jõnksukõrisõlḿ tekḱ suurõ jõ̭nksahusõ ; esimesel vaol on jõnks seesedimädsel virksel om võ̭nksahus seen
jõud joudjo(vv)u .joudu36vä|gi-e -ke25jõudjõ(vv)u .jõudu36.rõhku|s-(sõ) -(s)t10kõht†kõhu .kõhtu32 ; see töö nõuab palju jõuduseo tüü võtt palľo joudu ; jõudu on vähejõud om kehvä v jõudu om veidüq ; pole enam jõuraasugiolõ-iq inämb jovvu hõ̭ngu kah ; kätes pole enam jõudukässi seen olõ-iq inämb rõhkut ; jõudu andmakõhtu jo(vv)utama ; üle jõu käiv tööüle kõhu tüü
jõude tü̬ü̬ldäq ; on juba terve aasta jõude elanudom jo terve aastaga tüüldäq elänüq ; teine regi seisab praegu jõudetõõnõ regi sais parhillaq tüüldäq
jõudma .joudma(.)joudaq jovva min 1. k jovvi v .joudsõ min 3. k jouď v .joudsõ66.jõudma(.)jõudaq jõvva min 1. k jõvvi v .jõudsõ min 3. k jõuď v .jõudsõ66.sutmasuttaq suta61.kõhtama†kõhadaq .kõhta77
jõuk kampkamba .kampa31jõukjõugu .jõuku31parḱpargi .parki31parťpardi .parti31 ; poistejõuk läks palli mängimapoiskõisi kamp lätś palli mänǵmä ; motojõuktsikliparḱ
jõukalt jovvukahejovvukalõ.joukahe.joukalõrikkaherikkalõ ; seal elatakse väga jõukaltsääl eletäs väega jovvukahe v kõvastõ
jõukas jovvuka|nõ v jovvuka|s-dsõ -st5jovvuka|s- -t15.jouka|s- -t15jovvuli|nõ v .jouli|nõ-dsõ -st5rik|as-ka -ast22
jõukohane .joudumü̬ü̬däjo(vv)u.kaupa.joudupite((h)n) ; see töö on lapsele jõukohaneseo tüü om latsõlõ joudumüüdä
jõukus .joukus-õ -t9jovvukus-õ -t9hüvvüs-(s)e -t11rikkus-õ -t9 ; kord ja jõukus majasviisakas värḱ
jõul hrl m jouljoulu .joulu37jõuljõulu .jõulu37m (.)talsi|pühiq-pühhi -pühhi24 ; iga jõul on isemoodijouluq ommaq egä kõrd esiqmuudu ; igaks jõuluks oled sa kingitusi saanudegä joul olõt sa kingitüisi saanuq ; jõulukinkjoulukingitüs v -pakḱ ; jõulukuuskjoulukuuś v -puu ; jõuluvanajoulumiiś ; jõuluõhtujouluõdak
jõuline jovvuli|nõ-dsõ -st5.jouli|nõ-dsõ -st5vi|täv-dävä -dävät4jovvuka|nõ v jovvuka|s-dsõ -st5jovvuka|s- -t15 ; see on hea jõuline hobune, veab koorma mäkketaa om hää vitäv hopõń, vidä kuurma mäkke
jäide .i(j)ätüs-e -t9karskarsa .karsa31 ; kohati võib esineda jäidetkotussidõ või ijätüst ollaq ; külmaga on puuokstel jäidetkülmägaq om kars ossõ pääl
jäigalt .kangõhe.kangõlõkalõlt.kimmäle ; on omavahel jäigalt ühendatudommaq umavaihõl kimmähe ütistedüq
jäigastuma kalõh(t)u|ma-daq -84.kangõs v kõvas .tõ̭mbama v minemä
jäik .kangõ- -t1kalǵkalõ .kalgõ37.perrä.andmaldaqpalľo|kimmäs-.kimmä -kimmäst22 ; pluusi krae on tärgeldatud või jäigast riidestpluusõ kraaǵ om tärgeldet vai kalõst rõivast ; jäigad vaated, arvamused, eeskirjadperräandmaldaq v palľokimmäq kaehusõq, arvamisõq, säädüseq ; jäigavõitukangõpoolinõ, kangõlik, puinõ
jälg jälǵjä(l)le .jälge34 ; karu, rebase, koera jäljedkahru, rebäse, pini jäleq ; hamba-, küünejäljedhamba-, küüdsejäleq ; tulin jälgi mööda sinu järelma tulli jälil sul takan
jälgima .vahťma.vahtiq vahi63(päält) .kaemakaiaq kae67.silmä pääl .hoitma ; poiss jälgis, kuidas vend autot parandabpoiskõnõ kai päält, kuis veli autot parandas ; võistlust jälgis palju pealtvaatajaidvõistlust kai hulga inemiisi ; mees jälgib pidevalt uudiseidmiiś kaes v kullõs kõ̭gõ uudissit ; kurjategijat jälgiti igal sammulkuŕategijäl hoiti kõ̭gõ silm pääl
jälitama perä(h)n v taka(h)n .käümätaka(h)n ajama.silmä pääl .hoitma ; koer jälitab jänestpini aja jänest takan ; mis sa jälitad mind?miä sa käüt mul takan v perän?
jäljendama (kedägiq v midägiq) .perrä v taka(h)n tegemä.ahv́ma.ahviq ahvi63 ; jäljendab teiste liigutusitege tõisi takan
jälk .hirmsalõ .vastami̬i̬ltjäle|dü-dü -tüt1 ; see tundus mulle jälkseo naaś mullõ hirmsalõ vasta
jälle = jällegi jälqjalq.jälki(nä)qjällekiq ; tulen siis homme jällema sis hummõń jälq tulõ ; juba jälle sajabjälkiq satas ; üks tuba on külm, teine jälle liiga soeütś tarõ om külm, tõõnõ om jällekiq palľo lämmi
jällenägemine: jällenägemiseni!hüvvä nägemist!
jäme jämme- -t14jürre- t14jarkjargo .jarko37häbemäldäq ; kutsikas oli jäme nagu pakkkutsik olľ jämme niguq pakuots ; jämeda kondiga meesjürre kundigaq miiś ; karu ajas oma jämedat jorukahr ai umma jämmet jorro ; mees oli jämedate näojoontegamehel olľ nägo niguq kirvõgaq raot ; oli vanemate inimeste vastu jämeolľ vanõmbidõ inemiisi vasta häbemäldäq ; jämedatüvelinetüvikanõ v jämme tüvegaq ; jämedavõitujä(m)melik, jü(r)relik, tündseq, tündsälik
jämedalt jämehehejämehelejämmeste ; tä väljendub nii jämedalttä kõ̭nõlõs nii jämehehe
jämedus jämehüs-e -t9.jämmüs-e -t9häbemäldäq olõḱ v juttjämehehe .ütlemine ; sellel puul on jämedust omajaguseol puul om jämmüst umajago ; ütleb emale jämedusiütles imäle häbemäldäq sõ̭nno v kõ̭nõlõs imägaq jämehehe
jämesool jämmesooli|k-gu -kut13körťsooli|k-gu -kut13 ; jämesooled visati metsa, neist ei saanud vorste tehakörťsooliguq visadiq mõtsa, noid saa as vorstõs tetäq
jändama .jandamajannadaq .janda77.jupśma.jupsiq jupsi63.janťma.jantiq jandi63.jahťma.jahtiq jahi63 ; proovi nüüd korraga ära maksta, mis sa siin jändad!prooviq no kõrragaq ärq massaq, mis sa tan jukõrdat! ; mis sa jändad nende tüdrukutega! miä sa jahit naidõ tütäŕlatsigaq! ; peab terve päeva loomadega jändamapiät kõ̭iḱ päiv v kõ̭gõ päävä eläjidegaq jandama
jänni hättä.janni.pulka.pulkõ ; olen oma töödega jänni jäänudma olõ ummi töiegaq hättä jäänüq
jännis hädä(h)njanni(h)npulga(h)npulgõ(h)n
järama jür|ämä-räq -ä56 ; koer järab kontipini jürä kunti ; siga järab hambaid, kui tal ussid ontsiga jürä hambit, ku vaglaq seen ommaq
järel perä(h)nperähnätaka(h)nhanna(h)n ; mis sa käid mul järel?miä sa käüt mul perän v takan v hannan? ; nad püsivad meil järelnä püsüseq meil perähnä ; lapsed on ema järellatsõq ommaq imäl hannan
järeldama .arvamaarvadaq .arva77 ; millest sa järeldad, et ma haige olen?mille sa arvat, et ma haigõ olõ?
järeldus .arvami|nõ-sõ -st5 ; ehk teed sellest loost oma järeldusedvõi-ollaq sa taast aśast midägiq opit
järele .perräpite(h)npitetaka(h)nalalõ.järgi.järge ; järele jõudmaperrä joudma ; järeletehtudperrätett ; kas raha järele ka jäi?kas rahha alalõ v perrä ka jäi? ; jäta juba järele!jätäq no järgi v perrä! ; tule v mine oma autole järele!otsiq uma auto ärq! ; tegi isa allkirja järeletekḱ esä allkirä perrä ; saada poeg arsti järelesaadaq poig tohtri perrä ; vedas haiget jalga järelevidi haigõt jalga takan v perän ; see asi on mulle meele järeleseo asi om mullõ miilt piten ; järele andmaperrä v peri andma ; külm annab varsti järelekülm lasõhus pia tagasi ; maksin arved ära ja ei jäänud enam midagi järelemassi arvõq ärq ni alalõ v perrä jää es inämb midägiq
järeleandmatu .kangõ- -t1.perrä.andma(l)daq ; ema oli seekord järeleandmatuseokõrd imä perrä es annaq
järelejätmatu .perrä.jätmäldäqvaihtpidämäldäq.katskõmaldaq ; ta oli järelejätmatutä es jätäq sukugiq perrä ; töötati järelejätmatu hoogatetti tüüd perräjätmäldäq v vaihtpidämäldäq
järelemõtlematu .mõtlõma(l)daqrabaśki|nõ-dsõ -st7hu̬u̬s|pilľ-pilli -.pilli37 ; järelemõtlematu tegumõtlõmaldaq tego ; kuidas sa võisid nii järelemõtlematu olla!kui sa saiq sääne huuspilľ ollaq!
järelevalve .perrä.kaemi|nõ-sõ -st5silmä pääl .hoitminõ ; laps jäeti haiglasse arstide järelevalve allalatś jäteti haigõmajja tohtridõ silmä ala
järelevalveta ummapäädsilmist (ärq) lastsilmätühesilmätüle ; neid lapsi ei saa sugugi järelevalveta jättanaid latsi saa ei sukugiq ummapääd jättäq ; ära jäta lambakarja järelvalveta!ärq lambit silmist ärq laskuq!
järelikult tähendässellearvadaq om ; sajab vihma, järelikult me täna välja ei lähevihma satas, tähendäs täämbä miiq vällä ei lääq ; mul on palavik, järelikult olen haigemul om palanik, arvadaq ma õ̭ks haigõ olõ
järelkasv päälekasumi|nõ-sõ -st5m noorõqnu̬u̬ri nu̬u̬ri40noorõmb sugu ; metsa järelkasvalttulõja mõts ; karja järelkasvnuuŕ kari ; keegi peab ju ka järelkasvu eest hoolitsemakiäkiq piät jo kaema, et nuuri ka õ̭ks pääle tulõssiq ; kuidas su järelkasv elab?kuis su noorõmb sugu eläs?
järg kõrdkõrra .kõrda33järǵjäre .järge34 ; kuhu meil järg jäi?kohe meil kõrd jäi?
järgemööda perästikkuütte.järgekõrrastütśtõõsõ ala.järgemiisi.järgepite(h)n ; oli mitu aastat järgemööda Soomes töölolľ mitu aastakka üttejärge Soomõn tüül ; tulge järgemööda, mitte kõik korraga!tulkõq kõrrast, tulgu-iq kõ̭iḱ kõrragaq! ; tegime õega järgemööda süüateimiq sõ̭saragaq perästikku v ütśtõõsõ alaq süvväq
järgi .perräperipite(h)npitetaka(h)n ; tööd tuleb ilma järgi seadatüüd tulõ ilma perrä säädäq ; kingad peavad jala järgi olemakängäq piät jala peri ; asjad on käe järgijalga piten olõma v aśaq ommaq käeperi
järgmine tul|lõv-õva -õvat4.järǵmä|ne-dse -st5i̬i̬(h)ntul|lõv-õva -õvat4 ; järgmisel nädalal, kuultulõva nädäli, kuu ; järgmisel aastaltulõv(a)-aastaga
järgnema perä(h)n v taka(h)n tulõma v minemä ; järgnege mulle!tulkõ mu takan! ; äiksele järgnesid jahedad ilmadpääle pikse lätsiq ilmaq vilus
järi kerkkergo .kerko31kergo- -t1kergokõ|nõ-sõ -ist8järg†järü .järgü34 ; pliidi ees oli väike järipliidi iin olľ väiko kergokõnõ ; vanamees istus järil ja puhastas marjuvanamiiś istõ kergo pääl ja puhasť marjo
järjekindel vis|a-a -sa28visa|nõ-dsõ -st7ütsi|puinõ-.puidsõ -puist7kimmäs.kimmä kimmäst22 ; Mari on väga järjekindel tüdrukMari om väega visa tütrik
järjekindlalt ütsipuiõ ; ajab järjekindlalt oma asjuütsipuiõ aja ummi asjo
järjekord kõrdkõrra .kõrda33sab|a-a -pa28handhanna .handa33järe|kõrd-kõrra -.kõrda30järǵjäre .järge34 ; võtke järjekorda!võtkõq järekõrda v handa! ; varsti jõuab järjekord minunivarsti om muq järǵ v kõrd käen ; väljaspool järjekordavälänpuul järekõrda ; järjekorras seismasaban saisma
järjekordne vi̬i̬l ütśkõrrasti|nõ-dsõ -st5.vahtsõ|nõ- t6 ; tegi purjuspäi järjekordse rumalusetekḱ puŕon päägaq vahtsõ v viil üte ulľusõ
järjest kõrrast.järgemiisi.järgepite(h)njärestperästikkurinnastütsiotsõütte-.heidä ; ärge jätke vahet, võtke järjest!jätku-iq vaihõlõ, võtkõq kõrrast! ; oli kolm aastat järjest merelolľ kolm aastakka järgepiten mere pääl ; see lank siin raiutakse kõik järjest mahaseo lanḱ lõigatas kõ̭iḱ siihn rinnast maaha ; vihma on sadanud juba kaks nädalat järjestvihma om sadanuq jo katś nädälit ütteheidä ; mis te valite, võtke järjest!miä ti sordit, võtkõq kõrrast!
järjestama järe.kõrda v ritta v peräkile .pandma v .säädmä
järk 1. ja|go-o -ko27jup|ṕ-i -pi37 ; järk-järgultkõrd-kõrrast ; kraavi kaevati järkude kaupakraavi kaivõti jaoviisi v jupiviisi2. järkjärgo .järko32 ; esimese järgu ordenedimädse järgo ordeń
jätk jak|k-u -ku37 ; jätku leivale!jakku (leibä)! ; kett on lühike, vaja jätk otsa pannaketť om lühkene, vaia jakk otsa pandaq
jätkama jak|kama-adaq -ka77 ; jätkas nöörile jupi otsajakaś nöörilõ jupi otsa ; jätkan oma õpinguid Tartusopi Tarton edesi ; poeg jätkas isa töödpoig pidi esä ammõtit edesi
jätkuma jakku|ma-daq -80.haarduma.haardudaq haaru79viländ v küländ .saama.küündümä.küündüdäq küünü79 ; maja ehitamine jätkub kevadelmaja ehitämine jakkus keväjä v lätt keväjä edesi ; tööd jätkub kõigiletüüd haarus kõ̭igilõ ; auto ostmiseks veel raha ei jätkuauto ostmisõs seost rahast viil saa eiq ; saade jätkub sügiselsaadõq lätt sügüse edesi
jääma .jäämäjäiäq jää67 ; jäin kauaks sõbra poolema viibü kaugõs sõbra poolõ v ma jäi kavvas sõbra manoq ; kokku jäämaütte v kokko jäämä, köütümä ; nad jäid kokkunä jäiq ütte ; lumi jääb kokkulumi jääs määdsä
jäätama .i(j)ä|tämä-täq -dä81karsa|tama-taq -da82kahu|tama-taq -da82 ; pakane on vee ära jäätanudkülm om vii ärq ijätänüq v kahutanuq ; kaevupump oli jäätanudkaivopump olľ ärq karsatanuq
jäätuma .i(j)ätü|mä-däq -84karsatu|ma-daq -84 ; puuoksad olid hommikuks jäätunudpuuossaq olliq hummogus karsatunuq v i(j)ädseq
jäätükk i(j)äpal|a-a -la28hulga ijäpallo i(j)äpra|gi-gi -ki26 ; jalad on külmad nagu jäätükidjalaq ommaq külmäq niguq ijäpalaq ; jões ujusid suured jäätükidjõ̭õ̭ pääl oiduq suurõq ijälappõq
jääv igävä|ne v igäve|ne-dse -st5.jäädvä- -t3alasi|nõ-dsõ -st5 ; maailmas pole midagi jäävatmaailman olõ-iq midägiq igäväst ; jääv suurusalasinõ suurus ; jäävhammasperishammas
