jae tükü.viisikaupa müüdi jae ja hulgikaupa müüdi tüküviisi ni hulgaviisi;jaehindtükühind;jaekaubandustüküviisi müümine;hulgi ostes saab kauba odavamalt kui jaesumma ostõn tulõ odavamb kuq tüküviisi;
jagama ja|gama-kaq -a59, .jao|tama-taq -da81, .arvo .saama
, .mõistma.mõistaq mõista61jagas õuna pooleksjagi ubina poolõs;Mari jagas kommid teisteleMari jaoť kommiq tõisilõ;ma ei jaga keemiatma saa eiq keemiäst arvo;see poiss ei jaga matemaatikast midagiseo poiskõnõ mõista eiq sukugiq rehkendäq;
jagelema jagõl|õma-daq -õ85, habahõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, habal|õma-daq -õ85, tśagõl|õma-daq -õ85, purõl|õma-daq -õ85jätke järele, mis te jagelete nii kaua!jätkeq mahaq, midä ti habalõt nii kavva!;
jagu ja|go-o -ko27, lugus-(s)õ -t11jagu saamajako saama;te saite juba oma jao ära magatudteil om uma lugus jo ärq maat;
jagunema jagonõma.jaodaq v jago(nõ)daq jagonõ89Eesti jaguneb 15 maakonnaksEesti jagonõs 15 maakunnas;
jah jah
, neh
, külh
jahe vil|u-u -lu26, jahhe- -t14, jaahe- -t2, jaaḣja(a)he jaaht39natuke jahe hakkasveidüq vilu naaś;vastuvõtt oli jahevastavõtminõ olľ jahhe;ei ole külm, selline jahedavõitu ilm onolõ-iq külm, sääne jahelik v jahhepoolinõ ilm om;ilm läheb jahedaksilm lätt jaahelõ;
jahedalt = jahedasti jahehõhe
, jahehõlõ
, .oigõhe
, .oigõlõta suhtus sellesse jahedalttä kai taa aśa pääle oigõlõ;
jahedus jahhe- -t14kivimüüridest õhkus jahedustkivimüürüq õhksiq külmä;naise hääles oli tunda jahedustnaasõ helü olľ kalǵ;
jahenema vilus v jahhes v külmembäs minemäilm jahenebilm lätt külmembäs;nende suhted on jahenenudnäide läbisaaminõ om halvõmbas lännüq;
jahtuma .ja(a)htuma.ja(a)htudaq ja(a)hu79, .jääbü|mä-däq -80, li̬i̬ndü|mä-däq -80, neeläh(t)ü|mä-däq -84, ni̬i̬ldü|mä-däq -80, oigah(t)u|ma-daq -84, .oigu|ma-daq -80, oigõnõmaojõdaq v oigõ(nõ)daq oigõnõ89, külmäs minemä
, (aho kotsilõ) .viibü|mä-däq -80las tee jahtub!las tsäi jahus!;soe vesi on ära jahtunudlämmi vesi om ärq oigahunuq;pange pealegi ka see saad veel kokku, seni supp ka jahtub!pankõq noq taa ruga ka viil, nika ruug ka neelähüs!;sepp paneb raua jahtumasepp pand ravva niildümä;
jahu jauhjauhõ .jauhõ35, jah|u-u -hu26, m .jahvõq.jahvidõ .jahvit19jahujookrokk;jahukörtpeesütüs v rokk;jahurokkjüvä;veskiprahine jahu pühitakse veski põrandalt kokkuräämejauh pühitäs kivi põrmandu päält kokko;jahutolmuneturstinõ;
jahutama ja(a)hu|tama-taq -da79, neelü|täma-täq -dä37, leenü|tämä-täq -dä37, mitmit kõrdo ja(a)hutõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86jahuta suppi!jahudaq ruuga!;jahuta natuke ahju ka, enne kui koogi sisse paned!neelüdäq no vähä ahjo, inne ku koogi sisse panõt!;
jahvatama .jauhma.jauhaq jauha61, .jahvma.jahvaq jahva61, jauha|tama-taq -da82jahvatab terad jahuksjauh teräq jauhõs;jahvata mul ka see kott ära!jahvaq mul ka seo kotť ärq!;
jahvatus .jauhmi|nõ-sõ -st5, .jahvmi|nõ-sõ -st5, jauhatus-õ -t9, jauhatami|nõ-sõ -st5jahvatus algab paari päeva pärastjauhataminõ nakkas paari päivi peräst pääle;tehti kaht liiki jahvatust: loomajahu ja leivajahutetti kattõ sorti jauhatust: eläjäjahhu ni leeväjahhu;
jaks tosstossu .tossu37, joudjo(vv)u .joudu36, jõudjõ(vv)u .jõudu36, kõht†kõhu .kõhtu32jaksu on tal tublistijoudu om täl meheste;jaks on otsastoss om välän;hobune ei taha suurt koormat vedada, aga jaksu tal onhopõń taha-ai kiskuq suurt kuurmat, a kõhtu täl om;
jaksama .joudma(.)joudaq jovva min 1. k jovvi v .joudsõ min 3. k jouď v .joudsõ66, .jõudma(.)jõudaq jõvva min 1. k jõvvi v .jõudsõ min 3. k jõuď v .jõudsõ66, .sutmasuttaq suta61, .kõhtama†kõhadaq .kõhta77ta on vana ja ei jaksa enam tööd tehatä om vana ni ei sutaq inämb tüüd tetäq;ei jaksa kalleid riideid ostajovva eiq kallit rõivit ostaq;
jalutu jaloldaq
, jalo|du-du -tut1tulin sõjast ühe jalaga, aga oleks võinud jalutuks ka jäädatulli sõ̭ast üte jalagaq, a olõssiq võinuq hoobis jaloldaq ka jäiäq;
jalutuskäik .kõ̭nďmi|nõ-sõ -st5, jalotami|nõ-sõ -st5, jalotus|käüḱ-käügi -.käüki37, patsi̬i̬ŕmi|nõ-sõ -st5, patsõrus-õ -t9läksime linnast välja jalutuskäigulelätsimiq liinast vällä jalotama;tegin jalutuskäigu mererandakäve mere veeren käülemän;
jama jandaľ-i -it4, jambaľ-i -it4, jam|a-a -ma26, hausśhausi .haussi37vaat kus on nüüd jama, kui bussi ei tulegikagos om no jambaľ, ku bussi tulõki-iq;ta ajab jamatä aja haussi;
jamama .jampśma.jampsiq jampsi63, jama|ma-daq -88, janťma.jantiq jandi63, ulli|tama-taq -da82, porga|tama-taq -da82, porri v .haussi v .häüssä ajamaära jama, räägi tõsist juttu!jampśku eiq, kõ̭nõlõq aśalikku juttu!;jamasin tüdrukuga paar nädalat, siis tüütas ärajanďõ tütrigugaq paaŕ nädälit, sis sai viländ;ära jama!ullitagu-eiq!;
jampsima .jampśma.jampsiq jampsi63haige hakkas jampsimahaigõ naaś jampśma;
janu joogihä|dä-dä -tä24, joogi|nälg-nä(l)lä -.nälgä34, (joogi)jan|o-o -no26loomad on januseläjil om joogihädä;mul on januma taha juvvaq;soolane paneb inimese janu tundmasoolanõ pand inemise juuma;mul on kole joogijanumul om hirmsa jooginälg;
janune janoli|nõ-(d)sõ -st5, joogihädä(h)n
, jano|nõ-dsõ -st7siit saavad kõik janused juuasiist saavaq kõ̭iḱ janolidsõq juvvaq;janune inimene, loomjoogihädän inemine, elläi;
jaokaupa jao.kaupa
, jupildõ
, .jaoldõ
, jupi.viisi
, kõrraperästta maksab oma võlga jaokaupatä mass umma võlga jupiviisi;leiba anti jaokaupaleibä anti jaokaupa v kõrraperäst;
jaoks jaos
, .tarbõssee vili on metsloomade jaoksseo vili om mõtseläjide jaos;nahkkindad tehti selle jaoks, et suure külmaga käianahakindaq tetti tuu pääle, et suurõ külmägaq kävvüq;
jaopärast jaoperäst
, kõrraperästleiba on ainult jaopärast, ei ole võõrastele andaleibä om õ̭nnõ jaoperäst v kõrraperäst, olõ-iq võ̭õ̭rilõ andaq;liha ei antud vabalt kätte, anti jaopärastlihha es andaq volilt kätte, anti jaoperäst;
jobu jobokõ|nõ-sõ -ist8, jobo- -t2, ťohva- -t2, tśosśtśossi .tśossi37, tśobo- -t2, loťo- -t2, lok|ḱ-i -ki37jobuks muutumatśoboh(t)uma;tark ei ole ta kunagi olnud, aga nüüd on päris jobuks muutunudtark olõ ei tä kunagiq olnuq, a noq om peris jobus lännüq;
jobutama jobo|tama-taq -da82, tśobo|tama-taq -da82jobutab aja mahatśobotas ao ärq;
joobnud tśommi(h)n
, puŕo(h)n
, ju̬u̬bunu|q- -t1, v joovah(t)unu|q- -t1joobnud inimene ei tohi autorooli istudapuŕon inemine tohe eiq autoruuli istuq;õnnest joobnudjoovahtunuq, õ̭nnõst ullis v segi lännüq;
jooksma ju̬u̬skmaju̬u̬skõq v joostaq joosõ65laps jookseb emale vastulatś juusk imäle vasta;rebane jooksis üle heinamaarepäń juussõ üle hainamaa;ringi jooksmatraavõldama, traagõldama, juuskma, tradima;olen hommikust saadik aina ringi jooksnudma olõ hummogust saaniq muguq tradinuq;
jooksul aol
, .aogaq
, joosul
, see(h)naasta jooksulaastaga aogaq;elu jooksuleloao seen;tee see viie minuti jooksul ära!tiiq seo viie minodigaq ärq!;õppeprotsessi jooksuloṕmisõ aol;
joom ju̬u̬mjooma ju̬u̬ma31õhus hõljus suitsujoomsavvujutť lätś üle taiva;
jooma ju̬u̬majuvvaq ju̬u̬54 min 1. ja 3. k .jõi(õ), latsik .mammamamammadaq .mamma77, ahnõhe klõ̭no|tama-taq -da82mees joob juba nädal aegamiiś juu joba nätäľ aigo;vaata midagi juua ka!kae no määnestkiq juumist kah!;laps joob piimalatś juu piimä;
jorutamine .õsna- -t3, õ̭õ̭sna- -t3, jorotami|nõ-sõ -st5, jorotus-õ -t9, jor|o-o -ro26ma ei taha su jorutamist kuulatama taha-iq su jorro kullõldaq;
ju jo(q)
, veton juom jo;see on ju teadatuu om jo teedäq;ju ta on siis kodusvet tä sõ̭s koton om;
juba jo(q)
, joba
, (eitüslausõn) joht
, kimmähe
, esi(q)kiq
, esi(q)kinäq
, .eśkiqjuba koidabhahetas joq;tema seda juba ei teetimä tuud joht tii-eiq;kui juba Jüri ei tea, siis ei tea keegiku eskiq Jüri ei tiiäq, sis tiiä-eiq kiäkiq;
jube jälle- -t2, jäle|dü-dü -tüt1, .hirmsa- -t3, hirmu|du-du -tut1sõjaajast räägitakse jubedaid lugusidsõ̭aaost kõ̭nõldas hirmsit juttõ;jube veretööjäledü veretüü;mul on jube nälgmul om umbõ nälg;jube ilus tüdrukkistumaldaq kinä latśkõnõ, lõpmaldaq illos tütrik;
judin hü|tin-dinä -dinät4, ju|tin-dina -dinat4, jõ̭|tin-dina -dinat4, jut|ť-i -ti37, kahmistus-õ -t9, kahmustus-õ -t9, kahmõq.kahmõ kahmõt18külm judin läbis kehakülm hütin lätś kihäst läbi;külmajudin käis üle seljakülmäkahmustus käve üle sälä;
juhatama juha|tama-taq -da82, .juhťma.juhtiq juhi63juhata mind sinna!juhadaq minno sinnäq!;ta on juhatanud seda kooli juba 30 aastattä om juhťnuq v kammandanuq seod kuuli joba 30 aastakka;juhatas koosoleku sissealosť kuunolõgi ärq;juhatab koorijuhť kuuri;juhata teed!näüdäq tiid!;
juhatus 1. juhatami|nõ-sõ -st5leidsin koha sinu juhatuse järgi üleslöüdse kotusõ su juhatamisõ perrä kätte;2. juhatus-õ -t9juhatus kogunes nõupidamiselejuhatus tulľ kokko nõvvu pidämä;
juhend nõvvõq.nõudõ nõvvõt19, i̬i̬(h)n|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43, oppu|s-(sõ) -(s)t10, juhťjuhi .juhti36, v ettekirotus-õ -t9ametijuhendammõdinõvvõq;saime täpsed juhendid, kuidas seda tööd tehameile seletedi v näüdäti täpsähe ärq, kuimuudu taad tüüd piät tegemä;kasutusjuhendpruuḱmisoppus;juhendi kohaseltjuhi perrä;
juhis nõvvõq.nõudõ nõvvõt19, oppu|s-(sõ) -(s)t10selle asja kohta pole kindlat juhistseo aśa kottalõ olõ-õiq kimmäst nõvvõt;
juhm nührnührü .nührü37, nührä- -t2, .taipamaldaq
, .arvosaamaldaq
, tuhḿtuhmi .tuhmi37, tühmä- -t2sa oled ikka juhm inimene küll, kui sa isegi sellest aru ei saasa olõt õ̭ks ütś nühr külh, ku sa eskiq tuust arvo ei saaq;
juht (juhu) .johtumi|nõ-sõ -st5mitte mingil juhulei ilmangiq;sobival juhul tuletan talle seda meeldema tulõda tälle taad miilde, ku õigõ aig om;isale tohib sellest ainult äärmisel juhul rääkidaesäle või tuud õ̭nnõ sis kõ̭nõldaq, ku väega vaia v tõisildõ saa-eiq;ainult sellisel juhulõ̭nnõ sääntsel johtumisõl v kõrral;igal juhulnigunii, nii vai nii;igal juhulegäl juhul;vaata igaks juhuks järele, kas uks sai kinni!kaeq naľas v moodu peräst perrä, kas usś sai kinniq!;
juhtima .juhťma.juhtiq juhi63, .uhjamauḣadaq .uhja77kraav juhib liigvee ärakraav́ juhť ülearvo vii ärq;juhib autotjuhť autot;koosolekut juhtimakuunolõkit uhjama;
juhtkiri juhť|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43
juhtkond m ülembäqülembide ülembit19, juhťko|go-go -ko26eile valiti uus juhtkondeeläq valiti vahtsõnõ juhťkogo;
juhtnöör oppu|s-(sõ) -(s)t10, oppami|nõ-sõ -st5, i̬i̬(h)n|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43, juhi .andminõpead ise hakkama saama, juhtnööre pole kelleltki oodatapiät esiq toimõ tulõma, oppust olõ-eiq kostkiq uutaq;
juhtuma .johtuma.johtudaq johu79, .trehvü|mä-däq -80, tulõh(t)u|ma-daq -84, .päädü|mä-däq -80, .juhtu|ma-daq -80ehk juhtud ikka mõnikord meie poole kavaest saq ka iks mõ̭nikõrd miiq poolõ trehvüt;juhtus üks selline lugujohtu ütś sääne asi;
juhtumisi .johtumiisi
juhus .johtumi|nõ-sõ -st5, .trehvämi|ne-se -st5, johus-(s)õ -t11, juhus-(s)õ -t11, .juhtumi|nõ-sõ -st5hea juhus päästis mu hädasthüä johtuminõ päsť mu hädäst;puhta juhuse asitäütsä johtumisõ asi;see oli suur juhusseo olľ väega suuŕ trehvämine;
juhuslik johusli|nõ-dsõ -st5, juhusli|nõ-dsõ -st5saime juhusliku töösaimiq johuslidsõ tüü;ta on mu sõber, mitte mingi juhuslik inimenetä om mu sõbõr, olõ-iq määne huupi v niisama inemine;
juhuslikult johusligult
, juhusligult
, kogõmaldaq
, .kuhmuisi
, koha.mahtusattusin siia täiesti juhuslikultjohtu siiäq tävveste kogõmaldaq;juhuslikult sain sinuga kokkukogõmaldaq õ̭nnahtu suq manoq v suqkaq kokko;
jukerdama .jupśma.jupsiq jupsi63, jukõrda|ma-q -83, julgõnda|ma-q -83mis sa kirvega jukerdad, siin on saagi vaja!miä sa kirvõgaq jupsit, tan om saagõ vaia!;süda jukerdabsüä jukõrdas;auto mootor kipub jukerdamaauto mootoŕ tüküs jupśma;
julgema .julgu|ma-daq -80, .julgumajulõdaq .julgu77, .julgamajuladaq .julga77, .söendä|mä-q -83, .söeldä|mä-q -83, usalda|ma-q -83, .uskma.uskuq usu73pimedaga ei julgenud enam välja minnapümmegaq söendä es inämb vällä minnäq;kas sa julgeks sinna minna?kas sa usaldanuq sinnäq minnäq?;
jumalamuidu ilma i̬i̬st
, ilm(a)aśandaq
, jumalamuidosain selle jumalamuidusai taa ilma iist;mis sa istud siin jumalamuidu!miä sa istut tan niisamatõ v ilmaaśandaq!;õmbles tuttavatele jumalamuiduummõľ tutvilõ ilma;
jume näo|värḿ-värmi -.värmi37, näo|värv́-värvi -.värvi37, värḿvärmi .värmi37, värv́värvi v .värvi37näos on jumetnäon om värmi;õrna jumegapehmegese näovärmigaq;asi võtab jumetasi nakkas minemä v võtt värmi;
just joht
, .õkva
, .õkvalt
, ääsäq
, innestä
, jusťma tahtsin just välja minnama tahtsõ õkva vällä minnäq;päike oli just tõusnudpäiv olľ õkvalt nõsnuq;emal oli veel kasukas seljas, ta oli just koju jõudnudimäl olľ viil kask sälän, tä olľ ääsäq kodo joudnuq;sa tuled just parajal ajalsa tulõt õkvalt a(j)ohna;ta pole just töökas meestä olõ-iq joht hää tüümiiś;see pole just päris seeseo olõ-iq joht peris seo;
jutlus jutus-(s)õ -t11ega õpetaja kaks korda jutlust ei peaega opõtaja katś kõrda jutust ei ütleq;
jutlustaja lugija- -t3, jutu(s)sõpidäjä- -t3, jutu(s)sõpi|täi-däjä -däjät4jutlustaja kuulutas hästi jumalasõna, pani naised nutmalugija kuuluť häste jumalasõ̭nna, panď naasõq ikma;
jutlustama lugõmalukõq loe59, jutust pidämä v .ütlemä
jutt (juti) jut|ť-i -ti37, ju̬u̬ńjoonõ ju̬u̬nt40vigadele olid punased jutid alla tõmmatudvikolõ olliq vereväq jutiq alaq kisuduq;see asi on nüüd jutisseo asi om noq joonõn;
jutt (jutu) jut|t-u -tu37, lu|gu-u -ku27jutujätkuksjutujakus;juttu ajamajututama;jutuajaminejutua(j)aminõ;see on huvitav juttseo om väega põ̭nnõv lugu;
jutustama kõ̭nõl|õma-daq -õ85, sele|tämä-täq -dä82, jutusta|ma-q -83see lugu jutustab Emajõe tekkestseo lugu kõ̭nõlõs Imäjõ̭õ̭ tekkümisest;ma jutustan sulle ühe looma kõ̭nõlõ sullõ üte jutu;jutusta, mida sa kuulsid!seledäq, miä sa kuuliq!;mõtle vaikselt, ära jutusta!mõtlõq mõttõgaq, mis sa suugaq kõ̭nõlõt!;
juuksed m .hiu(s)s|õq-idõ -it11, ärq vasśunuq .tätr|äq-ide -it16kammi oma juuksed ära!suiq umaq hiussõq ärq v soeq uma hius ärq!;kammi neid juukseid hästi!soeq naid tätrit häste!;naistel on pikad juuksed, meestel ja lastel lühikeseks lõigatudnaisil ommaq pikäq hiusõq, mehil ja latsil polgaduq;lastel on juuksed kaua kammimatalatsil ommaq hiusõq kavva sugimaldaq;sünnijuuksedimähius;juuksemaskhiussõtahas;
juur juu|ŕ-rõ -rt40, (pikḱ pääjuur nt nakril vms) tiirtiira .tiira30kuusejuure all oli rebaseurgkuusõjuurõ all olľ rebäseuuś;sugupuu juured ulatuvad 16. sajandissesugupuu juurõq küünüseq 16. aastagasaaniq vällä;hambajuurhambajuuŕ;kurja juurkuŕa juuŕ;
juurdlema .mõtlõmamõtõldaq .mõtlõ78, mõtiskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, urga|tama-taq -da82, urgatõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, .uuŕma.uuriq uuri63, .juurdlõmajuurõldaq .juurdlõ78, juurutõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86juurdlesin tõsiste eluprobleemide ja sõbra kummalise käitumise ülema mõtli ello ja sõbra andśakit tegemiisi;juurdlemise käigus selgus …uuŕmisõgaq v juurdlõmisõgaq tulľ vällä …;
juurdlus .uuŕmi|nõ-sõ -st5, .juurdlõmi|nõ-sõ -st5juurdlusega tehti kindlaks, et …uuŕminõ tekḱ kimmäs, et …;
juures 1. manta on täie tervise juurestä om tävve tervüse man v tävveste terveq;pead sa siis igal pool ninapidi juures vahtima!piät sa sis egäl puul nõ̭nnapiten man vahťma!;2. pu̬u̬lma olin pühade ajal sugulaste juuresma olli pühhi aigo sugulaisi puul;
juuresolek man olõminõära lase end meie juuresolekust häirida!lasku-iq hinnäst miiq man olõmisõst sekäq!;
juurest 1. mantkäis oma murega ühe juurest teise juurdekäve uma murrõgaq üte mant tõõsõ manoq;see mees on ajalehe juurestseo miiś om aolehe mant v aolehest;2. pu̬u̬lttulin sõbra juuresttulli sõbra puult;
juurutama tarvi.tustõ v .pruuḱ.mistõ .võtmatuli hakata uusi töövõtteid juurutamatulľ naadaq tüü man vahtsit muudõ pruuḱmistõ võtma;
juurvili m juuriguqjuurikidõ juurikit13, juurõ|vili-vi(l)lä v -vi(l)ľa -.viljä v -.vilja43juurviljaaedaidmaa, pindremaa, kapstamaa;juurviljahautislühkü leemegaq juuriguq;
juus hius.hiu(s)sõ hiust11teineteist juustest kiskumahiusnuuta vidämä;juuspeenhiussõpiinü v -peenüq;
juust juustjuustu .juustu37, van ki̬i̬skeesi ki̬i̬si37
jõud joudjo(vv)u .joudu36, vä|gi-e -ke25, jõudjõ(vv)u .jõudu36, .rõhku|s-(sõ) -(s)t10, kõht†kõhu .kõhtu32see töö nõuab palju jõuduseo tüü võtt palľo joudu;jõudu on vähejõud om kehvä v jõudu om veidüq;pole enam jõuraasugiolõ-iq inämb jovvu hõ̭ngu kah;kätes pole enam jõudukässi seen olõ-iq inämb rõhkut;jõudu andmakõhtu jo(vv)utama;üle jõu käiv tööüle kõhu tüü;
jõude tü̬ü̬ldäqon juba terve aasta jõude elanudom jo terve aastaga tüüldäq elänüq;teine regi seisab praegu jõudetõõnõ regi sais parhillaq tüüldäq;
jõudma .joudma(.)joudaq jovva min 1. k jovvi v .joudsõ min 3. k jouď v .joudsõ66, .jõudma(.)jõudaq jõvva min 1. k jõvvi v .jõudsõ min 3. k jõuď v .jõudsõ66, .sutmasuttaq suta61, .kõhtama†kõhadaq .kõhta77
jõuk kampkamba .kampa31, jõukjõugu .jõuku31, parḱpargi .parki31, parťpardi .parti31poistejõuk läks palli mängimapoiskõisi kamp lätś palli mänǵmä;motojõuktsikliparḱ;
jõukalt jovvukahe
, jovvukalõ
, .joukahe
, .joukalõ
, rikkahe
, rikkalõseal elatakse väga jõukaltsääl eletäs väega jovvukahe v kõvastõ;
jõukas jovvuka|nõ v jovvuka|s-dsõ -st5, jovvuka|s- -t15, .jouka|s- -t15, jovvuli|nõ v .jouli|nõ-dsõ -st5, rik|as-ka -ast22
jõukohane .joudumü̬ü̬dä
, jo(vv)u.kaupa
, .joudupite((h)n)see töö on lapsele jõukohaneseo tüü om latsõlõ joudumüüdä;
jõul hrl m jouljoulu .joulu37, jõuljõulu .jõulu37, m (.)talsi|pühiq-pühhi -pühhi24iga jõul on isemoodijouluq ommaq egä kõrd esiqmuudu;igaks jõuluks oled sa kingitusi saanudegä joul olõt sa kingitüisi saanuq;jõulukinkjoulukingitüs v -pakḱ;jõulukuuskjoulukuuś v -puu;jõuluvanajoulumiiś;jõuluõhtujouluõdak;
jõuline jovvuli|nõ-dsõ -st5, .jouli|nõ-dsõ -st5, vi|täv-dävä -dävät4, jovvuka|nõ v jovvuka|s-dsõ -st5, jovvuka|s- -t15see on hea jõuline hobune, veab koorma mäkketaa om hää vitäv hopõń, vidä kuurma mäkke;
jälg jälǵjä(l)le .jälge34karu, rebase, koera jäljedkahru, rebäse, pini jäleq;hamba-, küünejäljedhamba-, küüdsejäleq;tulin jälgi mööda sinu järelma tulli jälil sul takan;
jälgima .vahťma.vahtiq vahi63, (päält) .kaemakaiaq kae67, .silmä pääl .hoitmapoiss jälgis, kuidas vend autot parandabpoiskõnõ kai päält, kuis veli autot parandas;võistlust jälgis palju pealtvaatajaidvõistlust kai hulga inemiisi;mees jälgib pidevalt uudiseidmiiś kaes v kullõs kõ̭gõ uudissit;kurjategijat jälgiti igal sammulkuŕategijäl hoiti kõ̭gõ silm pääl;
jälitama perä(h)n v taka(h)n .käümä
, taka(h)n ajama
, .silmä pääl .hoitmakoer jälitab jänestpini aja jänest takan;mis sa jälitad mind?miä sa käüt mul takan v perän?;
jäljendama (kedägiq v midägiq) .perrä v taka(h)n tegemä
, .ahv́ma.ahviq ahvi63jäljendab teiste liigutusitege tõisi takan;
jälle = jällegi jälq
, jalq
, .jälki(nä)q
, jällekiqtulen siis homme jällema sis hummõń jälq tulõ;juba jälle sajabjälkiq satas;üks tuba on külm, teine jälle liiga soeütś tarõ om külm, tõõnõ om jällekiq palľo lämmi;
jällenägemine: jällenägemiseni!hüvvä nägemist!;
jäme jämme- -t14, jürre- t14, jarkjargo .jarko37, häbemäldäqkutsikas oli jäme nagu pakkkutsik olľ jämme niguq pakuots;jämeda kondiga meesjürre kundigaq miiś;karu ajas oma jämedat jorukahr ai umma jämmet jorro;mees oli jämedate näojoontegamehel olľ nägo niguq kirvõgaq raot;oli vanemate inimeste vastu jämeolľ vanõmbidõ inemiisi vasta häbemäldäq;jämedatüvelinetüvikanõ v jämme tüvegaq;jämedavõitujä(m)melik, jü(r)relik, tündseq, tündsälik;
jämedalt jämehehe
, jämehele
, jämmestetä väljendub nii jämedalttä kõ̭nõlõs nii jämehehe;
jämedus jämehüs-e -t9, .jämmüs-e -t9, häbemäldäq olõḱ v jutt
, jämehehe .ütleminesellel puul on jämedust omajaguseol puul om jämmüst umajago;ütleb emale jämedusiütles imäle häbemäldäq sõ̭nno v kõ̭nõlõs imägaq jämehehe;
jämesool jämmesooli|k-gu -kut13, körťsooli|k-gu -kut13jämesooled visati metsa, neist ei saanud vorste tehakörťsooliguq visadiq mõtsa, noid saa as vorstõs tetäq;
jändama .jandamajannadaq .janda77, .jupśma.jupsiq jupsi63, .janťma.jantiq jandi63, .jahťma.jahtiq jahi63proovi nüüd korraga ära maksta, mis sa siin jändad!prooviq no kõrragaq ärq massaq, mis sa tan jukõrdat!;mis sa jändad nende tüdrukutega! miä sa jahit naidõ tütäŕlatsigaq!;peab terve päeva loomadega jändamapiät kõ̭iḱ päiv v kõ̭gõ päävä eläjidegaq jandama;
järama jür|ämä-räq -ä56koer järab kontipini jürä kunti;siga järab hambaid, kui tal ussid ontsiga jürä hambit, ku vaglaq seen ommaq;
järel perä(h)n
, perähnä
, taka(h)n
, hanna(h)nmis sa käid mul järel?miä sa käüt mul perän v takan v hannan?;nad püsivad meil järelnä püsüseq meil perähnä;lapsed on ema järellatsõq ommaq imäl hannan;
järeldama .arvamaarvadaq .arva77millest sa järeldad, et ma haige olen?mille sa arvat, et ma haigõ olõ?;
järeldus .arvami|nõ-sõ -st5ehk teed sellest loost oma järeldusedvõi-ollaq sa taast aśast midägiq opit;
järele .perrä
, pite(h)n
, pite
, taka(h)n
, alalõ
, .järgi
, .järgejärele jõudmaperrä joudma;järeletehtudperrätett;kas raha järele ka jäi?kas rahha alalõ v perrä ka jäi?;jäta juba järele!jätäq no järgi v perrä!;tule v mine oma autole järele!otsiq uma auto ärq!;tegi isa allkirja järeletekḱ esä allkirä perrä;saada poeg arsti järelesaadaq poig tohtri perrä;vedas haiget jalga järelevidi haigõt jalga takan v perän;see asi on mulle meele järeleseo asi om mullõ miilt piten;järele andmaperrä v peri andma;külm annab varsti järelekülm lasõhus pia tagasi;maksin arved ära ja ei jäänud enam midagi järelemassi arvõq ärq ni alalõ v perrä jää es inämb midägiq;
järeleandmatu .kangõ- -t1, .perrä.andma(l)daqema oli seekord järeleandmatuseokõrd imä perrä es annaq;
järelejätmatu .perrä.jätmäldäq
, vaihtpidämäldäq
, .katskõmaldaqta oli järelejätmatutä es jätäq sukugiq perrä;töötati järelejätmatu hoogatetti tüüd perräjätmäldäq v vaihtpidämäldäq;
järelemõtlematu .mõtlõma(l)daq
, rabaśki|nõ-dsõ -st7, hu̬u̬s|pilľ-pilli -.pilli37järelemõtlematu tegumõtlõmaldaq tego;kuidas sa võisid nii järelemõtlematu olla!kui sa saiq sääne huuspilľ ollaq!;
järelevalveta ummapääd
, silmist (ärq) last
, silmätühe
, silmätüleneid lapsi ei saa sugugi järelevalveta jättanaid latsi saa ei sukugiq ummapääd jättäq;ära jäta lambakarja järelvalveta!ärq lambit silmist ärq laskuq!;
järelikult tähendäs
, selle
, arvadaq omsajab vihma, järelikult me täna välja ei lähevihma satas, tähendäs täämbä miiq vällä ei lääq;mul on palavik, järelikult olen haigemul om palanik, arvadaq ma õ̭ks haigõ olõ;
järelkasv päälekasumi|nõ-sõ -st5, m noorõqnu̬u̬ri nu̬u̬ri40, noorõmb sugumetsa järelkasvalttulõja mõts;karja järelkasvnuuŕ kari;keegi peab ju ka järelkasvu eest hoolitsemakiäkiq piät jo kaema, et nuuri ka õ̭ks pääle tulõssiq;kuidas su järelkasv elab?kuis su noorõmb sugu eläs?;
järelkäru (perä)kär|o-o -ro26, m peräratt|aq-idõ -it22
järelmaks .perrä|mass-massu -.massu37ostsin selle pesumasina järelmaksugaosti seomõsumassina perrämassu pääle;
järg kõrdkõrra .kõrda33, järǵjäre .järge34kuhu meil järg jäi?kohe meil kõrd jäi?;
järgemööda perästikku
, ütte.järge
, kõrrast
, ütśtõõsõ ala
, .järgemiisi
, .järgepite(h)noli mitu aastat järgemööda Soomes töölolľ mitu aastakka üttejärge Soomõn tüül;tulge järgemööda, mitte kõik korraga!tulkõq kõrrast, tulgu-iq kõ̭iḱ kõrragaq!;tegime õega järgemööda süüateimiq sõ̭saragaq perästikku v ütśtõõsõ alaq süvväq;
järgi .perrä
, peri
, pite(h)n
, pite
, taka(h)ntööd tuleb ilma järgi seadatüüd tulõ ilma perrä säädäq;kingad peavad jala järgi olemakängäq piät jala peri;asjad on käe järgijalga piten olõma v aśaq ommaq käeperi;
järgnema perä(h)n v taka(h)n tulõma v minemäjärgnege mulle!tulkõ mu takan!;äiksele järgnesid jahedad ilmadpääle pikse lätsiq ilmaq vilus;
järi kerkkergo .kerko31, kergo- -t1, kergokõ|nõ-sõ -ist8, järg†järü .järgü34pliidi ees oli väike järipliidi iin olľ väiko kergokõnõ;vanamees istus järil ja puhastas marjuvanamiiś istõ kergo pääl ja puhasť marjo;
järjekindel vis|a-a -sa28, visa|nõ-dsõ -st7, ütsi|puinõ-.puidsõ -puist7, kimmäs.kimmä kimmäst22Mari on väga järjekindel tüdrukMari om väega visa tütrik;
järjekindlalt ütsipuiõajab järjekindlalt oma asjuütsipuiõ aja ummi asjo;
järjekord kõrdkõrra .kõrda33, sab|a-a -pa28, handhanna .handa33, järe|kõrd-kõrra -.kõrda30, järǵjäre .järge34võtke järjekorda!võtkõq järekõrda v handa!;varsti jõuab järjekord minunivarsti om muq järǵ v kõrd käen;väljaspool järjekordavälänpuul järekõrda;järjekorras seismasaban saisma;
järjest kõrrast
, .järgemiisi
, .järgepite(h)n
, järest
, perästikku
, rinnast
, ütsiotsõ
, ütte-.heidäärge jätke vahet, võtke järjest!jätku-iq vaihõlõ, võtkõq kõrrast!;oli kolm aastat järjest merelolľ kolm aastakka järgepiten mere pääl;see lank siin raiutakse kõik järjest mahaseo lanḱ lõigatas kõ̭iḱ siihn rinnast maaha;vihma on sadanud juba kaks nädalat järjestvihma om sadanuq jo katś nädälit ütteheidä;mis te valite, võtke järjest!miä ti sordit, võtkõq kõrrast!;
järjestama järe.kõrda v ritta v peräkile .pandma v .säädmä
järk 1. ja|go-o -ko27, jup|ṕ-i -pi37järk-järgultkõrd-kõrrast;kraavi kaevati järkude kaupakraavi kaivõti jaoviisi v jupiviisi;2. järkjärgo .järko32esimese järgu ordenedimädse järgo ordeń;
jätk jak|k-u -ku37jätku leivale!jakku (leibä)!;kett on lühike, vaja jätk otsa pannaketť om lühkene, vaia jakk otsa pandaq;
jätkama jak|kama-adaq -ka77jätkas nöörile jupi otsajakaś nöörilõ jupi otsa;jätkan oma õpinguid Tartusopi Tarton edesi;poeg jätkas isa töödpoig pidi esä ammõtit edesi;
jätkuma jakku|ma-daq -80, .haarduma.haardudaq haaru79, viländ v küländ .saama
, .küündümä.küündüdäq küünü79maja ehitamine jätkub kevadelmaja ehitämine jakkus keväjä v lätt keväjä edesi;tööd jätkub kõigiletüüd haarus kõ̭igilõ;auto ostmiseks veel raha ei jätkuauto ostmisõs seost rahast viil saa eiq;saade jätkub sügiselsaadõq lätt sügüse edesi;
jääma .jäämäjäiäq jää67jäin kauaks sõbra poolema viibü kaugõs sõbra poolõ v ma jäi kavvas sõbra manoq;kokku jäämaütte v kokko jäämä, köütümä;nad jäid kokkunä jäiq ütte;lumi jääb kokkulumi jääs määdsä;
jäätama .i(j)ä|tämä-täq -dä81, karsa|tama-taq -da82, kahu|tama-taq -da82pakane on vee ära jäätanudkülm om vii ärq ijätänüq v kahutanuq;kaevupump oli jäätanudkaivopump olľ ärq karsatanuq;
