idanema idonõma.iodaq v ido(nõ)daq idonõ89idänemä.iädäq v idänedäq idäne89.jalgu|ma-daq -80.urbu|ma-daq -80 ; kartulid on keldris idanema läinudkardohkaq ommaq keldren idonõma lännüq ; mu peas hakkas üks mõte idanemamu pään naaś ütś mõtõq idänemä ; seeme on nelja päevaga maa sees ära idanenudseemeń om nelä päävägaq maa seen ärq jalgunuq
ideaal íde|aaľ-aali -.aali37(ülemb)tsihť*(ülembä)tsihi (ülembät).tsihti36korõmb .tahtminõ*näüdüs|kujo*-kujo -kujjo v -kuio26kõ̭gõ|kujo*-kujo -kujjo v -kuio26 ; ideaaliks on võrukeelne teaterkorõmbas tahtmisõs on võrokeeline tiatri ; naise-, meheideaalnaasõ-, meheideaaľ
ideaalne .vialdaqtävveli|ne-dse -st5íde.aal|nõ-sõ -sõt6 ; välismaal pole ka elu ideaalnevälämaal olõ-õi ka elo hätildäq ; ideaalne lennuilmväega hää ilm lindamisõs ; ideaalne gaastävveline gaaś
ideaalselt tävvelidselttävveligultíde.aalsõlt ; sobib ideaalseltklapis tävveligult
idee mõt|õq-tõ -õt18idee- -d50 ; meil on palju häid ideidmeil om palľo häid mõttit
ideeline kõ̭gõhingeli|ne-dse -st5tävvehingeli|ne-dse -st5.korgõmõttõli|nõ-dsõ -st5 ; ta oli ideeline kommunisttä olľ kõ̭gõst hingest kommunisť ; ideeline juttkorgõmõttõlinõ jutt
ideoloog (i̬i̬st).mõtlõja- -t3ideo|lu̬u̬ǵ-loogi -lu̬u̬gi37 ; ta on erakonna ideoloogtä om eräkunna iistmõtlõja
ideoloogia hrl m põhimõt|õq-tõ -õt18mõttõ|viiś-viie -viit m päälek -viijile49 v -viisi -.viisi37oppu|s-(sõ) -(s)t10ideoloogia- -t3 ; võtsin omaks rohelise ideoloogiavõti umas rohilidsõq põhimõttõq
idülliline .õ̭ndsa- -t3iloli|nõ-dsõ -st5idüllili|ne-dse -st5 ; idülliline külake järve ääresküläkene järve veeren nigu pildi pääl
iga (iga) egäegä ekä24õgaõga õka24 ; igal aastalegä aastaga ; igal öölõga üü, egäöie ; iga päevõga päiv, egäpäivi ; iga nädalnädäli(l)de ; igaüksegäütś ; iga-aastaneõga-aasta(ga)nõ ; püüan teda igat moodi meelitadapüvvä timmä kõ̭igipäidi v ekä muudu meelütäq
iga (ea) igäiä ikä25igähüs-e -t9.vannus-õ -t9.vahnus-õ -t9 ; kingad on oma ea ära elanudkängäq ommaq uma iä ärq elänüq ; küpses eas meestäüsiän v vanõmb miiś ; oma ea kohta kõbusuma vannusõ kotsilõ viil küländ kõpõ
igand jäänüs-(s)e -t11perä-ä -rä24 ; väikekodanlik igandväikokodanlinõ jätüs ; mineviku igandidmineviguperäq ; see on nõukogude aja igandtaa om nõvvukogo ao jäänüs v taa om nõvvukogo aost jäänüq
iganema igähü|mä-däq -84vana|nõma-(nõ)daq -nõ89vanah(t)u|ma-daq -84aost minemä ; iganenud kombed, vaated, seisukohadigähünüq kombõq, kaehusõq, arvamisõq ; tõeline kunst ei iganeõigõ kunsť ei igähüq ; iganenud seisukohtaost lännüq arvaminõ
iganes .iäleelo(ilma)(h)nüsigiq†.üskiq† ; saad, mida iganes tahadsaat, midä iäle tahat ; kui raha on, võid minna, kuhu iganes tahadku rahha om, võit minnäq kohe üsigiq tahat ; mida iganesütśkõ̭iḱ midä
igapidi ekäpite(h)nõkapite(h)nkõ̭igipäidi ; igapidi hea ettevõtmineekäpite hää ettevõtminõ
igasugune egäsuguma|nõ-dsõ -st5õgasuguma|nõ-dsõ -st5kõ̭gõsuguma|nõ-dsõ -st5 ; lapsed teevad igasuguseid rumalusilatsõq tegeväq egäsugumaidsi ulľuisi
igatahes .kimmähe.kimmäle.kin(d)mähe.kin(d)mälekülh ; tema igatahes tulebtimä tulõ kimmähe ; minule igatahes aitabmullõ külh avitas ; igatahes mitte enne laupäevainne puuľpäivä kimmähe mitte
igati kõ̭igildõekä .kanti ; igati tubliekä kanti tubli v lüüpsä ; pidu õnnestus igatipido lätś kõ̭igildõ kõrda
igatsema .ihkamaihadaq .ihka77(.väega) .tahtma.tahtaq taha61hõlahõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86hõlal|õma-daq -õ85taka(h)n .ikmaigä|tsemä-tsäq -dse90 ; laps igatses kojulatś tahť väega kodo ; kelle järele sa igatsed?kedä sa igätset? ; me igatseme nii väga juba suvemi ooda nii väega joba suvvõ
igatsus ikävigävä igävät4hõlahus-õ -t9ha|lu-lu -llu28hõ|la-la -lla28igätsüs-e -t9 ; koduigatsuskodoikäv v kodohalu ; süda on täis igatsustsüä om hallu täüs ; lembuseigatsusarmuhalu
igav ikävigävä igävät4kurrõ- -t3 ; ilma sõpradeta on elu väga igavilma sõbroldaq om elo väega kurrõ v ikäv
igavene igävä|ne v igäve|ne-dse -st5perä|dü-dü -tüt1ilma|du-du -tut1 ; miski ei ole igavenemiäkiq olõ ei igäväne ; igavene üliõpilaneigäväne tüdenǵ ; igavene tüli ja riid hommikust õhtuniütś igäväne tülü ja kakõlus hummogust õdaguniq ; puu kukkus igavese raginagapuu sattõ perädü räginägaq
igavesti igäväste
igavik (ilm).lõpmaldaq aigigäväne aig ; ma pole sind terve igaviku näinudma olõ ei sinno ilmadu ao nännüq
igavlema moľo|tama-taq -da82niisama .vahťma ; Juku igavles tunnisJuku vahtõ tunnin niisama ; me igavlesime töö juures pool päevami moľodi tüü man puul päivä
igavus ikävigävä igävät4ikävhä|dä-dä -tä24igävüs-e -t9 ; raamat ajab igavuse pealeraamat aja igävä pääle ; igavus kipub kallaleikävhädä tüküs külge ; lausa sure igavuse kättekogoni koolõq igävä kätte
ihaldama himosta|ma-q -83himmusta|ma-q -83hõlahõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86hõlal|õma-daq -õ85.ihkamaihadaq .ihka77 ; õnne, kuulsust, vabadust, paremat töökohta ja elu ihaldamaõ̭nnõ, kuulsust, vabahust, parõmbat tüükotust ja ello ihkama ; poisid ihaldasid üht ja sama tüdrukutpoisiq himostiq ütte ja samma tütrikku
ihkama .ihkamaihadaq .ihka77himosta|ma-q -83himmusta|ma-q -83.tahtma.tahtaq taha61 ; vang ihkab vabadustvanǵ taht priipõlvõ ; mis sa, hing, veel ihkad?midä sa, hinǵ, iks parõmbat mõistat himostaq?
ihne ihnõq.ihnõ ihnõt18ihnõ|du-du -tut1nährnährä .nährä35nähkäri|ne-dse -st5nähkätsi|ne-dse -st5ihniku|nõ-dsõ -st5ki|dsi-dsi -tsi26näsśo- -t2nässi|ne-dse -st7 ; ta on selline ihne ja alati omakasu peal väljastä om sääne nähkärine ja kõ̭gõ hindäkasu pääl välän ; nii ihne mees, et ei raatsi süüaginiivõrra ihnõdu miiś, et ihna-ei süvväqkiq
iil puhahus-õ -t9hu̬u̬|g- -gu36 ; põhjatuule külmad ja järsud iilidpõḣatuulõ külmäq ja äkilidseq puhahusõq ; vihma ja rahet rabistas iilidena vastu akentvihma ja räüssä tulľ puhahuisi vasta akõnt ; auto tormas suure iiliga nurga tagant väljaauto viroť suurõ huugaq nuka takast vällä
iiri: iiri keeliiri kiiľ
iiris 1. kalmus|lilľ-lilli -.lilli37voho|mõ̭õ̭k-mõõga -mõ̭õ̭'ka30iiris-(s)e -t11 ; kollased, sinised, valged iirisedkõlladsõq, sinidseq, valgõq kalmuslilliq ; iirisepeenariirisepinnäŕ2. iiris-(s)e -t11 ; ostsin paki iiriseidosti paki iirissit3. silmsilmä .silmä35silmäter|ä-ä -rä24 ; sinise, tumeda iirisega silmadsinidseq, tummõq silmäq ; mõnel loomal on pimedas punased iirisedmõni elläi om pümmen verevide silmigaq
iitsatama tsüüdsähtä|mä-q -83nuudsahta|ma-q -83 ; ära sellest asjast kellelegi iitsata!tsüüdsähtägu eiq seost aśast kinkalõgiq! ; keegi ei iitsatanudkikiäkiq nuudsahtagiq es
iiveldama .tülkmä.tülküq tülgü63ossõlõ ajamaossõt .kakmasüänd kuŕas v .räüges ajama.hälḱmä.hälkiq hälgi63 ; paadisõit, karussell ajas lapse südame iiveldamaloodsigugaq sõitminõ, püürdhälľ ai latsõ süäme tülkmä ; selline rumal jutt ajab iiveldamasääne hapanuq jutt aja süämegiq räüges ; iiveldabsüä om kuri
ikka õ̭ksiks.niäle ; ikka veelõ̭ks viil ; on ikkaom õ̭ks ; nagu ikkaniguq iks ; tee läheb ikka kitsamakstii lätt kõrrast kitsambas ; kuidagi ikka saabkuigiq iks saa
ikoon pühä|ne-se -st7pühäs-(s)e -t11pühäpilťpühäpildi pühhä.pilti37.puusli- -t1 ; süütab ikooni ette küünlapand pühäse ette kündle palama
ilm ilmilma .ilma30 ; ilmateadeilmateedüstüs, ilmaütlemine ; ilmaennustusilmakuulutus, ilma ettekuulutus ; ilm läheb halvaks, ilusaks, külmaks, soojaks, tuuliseksilm lätt halvalõ, ilosalõ, külmäle, lämmäle, tuulõlõ ; terve ilm teabkõ̭iḱ ilm tiid
ilma ilma ; teed võib ka ilma suhkruta juuatsäid või ka ilma tsukrõldaq juvvaq
ilmaaegu ilma.aigoilm(a)aśandaq ; ega ma ilmaaegu tulnud, oli ikka asja katulõ-õs ma ilmaaigo, asja ka õ̭ks olľ
ilmaski (elo)ilma(h)n(elo)ilma(h)ngiq ; seda ei anna ma talle ilmaski andekstuud anna eiq ma tälle ilmangiq andis ; sinust poleks seda ilmaski uskunudsust usknu es taad ilman
ilmatu ilma|du-du -tut1.ilmli|k-gu -kku38 ; ilmatu koolimajailmadu koolimaja, suuŕ ilma koolimaja ; ilmatu suur kiviilmligu suuŕ kivi ; tõi järvest ilmatu palju kalutõi järvest ilmliguq kalaq ; kohal oli ilmatu palju rahvastplatsi olľ tulnuq maailma palľo rahvast
ilme nä|go-o -ko27vurhvvurhvi .vurhvi37 ; manasin näole rõõmsa ilmetei rõ̭õ̭msa näo ; tema ilme väljendas imestusttäl olľ imehtünüq nägo ; ajakiri sai uue ilmeaokiri sai vahtsõ näo ; loodusel on juba sügisene ilmeluudusõl om joq sügüse nägo ; vana mantel sai uue ilmevana mäntli sai vahtsõ vurhvi
ilmestama näko .andmaelämä .pandma ; filmi ilmestasid kenad viisidfilmi panniq elämä kinäq viieq
ilmetu tuimtuima .tuima31 ; ilmetud silmadtuimaq silmäq ; ilmetu nägu, pilk, välimustuim nägo, kaehus, vällänägemine ; tema kiri oli kuiv ja ilmetutimä kiri olľ kuiv ja tuim
ilming ilmus*-(s)õ -t11.vällälü̬ü̬mi|ne-se -st5 ; tal esineb nõmeduse ilminguidtäl lüü ulľus vahepääl vällä
ilmne teedäq- -t3(ilm).selge ; on ju ilmne, et ta käis sealtuu om jo teedäq, et tä käve sääl ; kuulab ettekannet ilmse huvigakullõs ettekannõt selge huvigaq ; see on ilmne pettus!seo om selge petüs!
ilmnema .vällä tulõma.selges .saama.selgü|mä-däq -80.ilmu|ma-daq -80 ; on ilmnenud mitmesuguseid vigumitmõsugumaidsi viko om vällä tulnuq ; eile ilmnes, et olukord pole kiitaeeläq sai selges, et aśaluuq olõ eiq sukugiq hääq
ilmselge meelegaq .mõistaqsilmägaq nätäq
ilmselgelt .silmüisimeelegaq .mõistaqsilmägaq nätäq ; see mees oli ilmselgelt varastuu miiś olľ silmüisi nätäq varas
ilmselt arvadaqnätäqnigunii ; ilmselt on käsikiri hävinudarvadaq om käsikiri häönüq ; ilmselt tuleb külm talvnätäq tulõ külm talv́ ; ta on ilmselt väsinudpaistus, et tä om väsünüq
ilmsi .ilmu(isi).ilma ; unes või ilmsiunõn vai ilmuisi
ilmsiks: ilmsiks tulemailmuma, nättäväle tulõma
ilmuma (.vällä v nätäq) tulõma.ilmu|ma-daq -80 ; mis kellaks sa koju kavatsed ilmuda?mis aos sa kodo mõtlõt tullaq? ; näole ilmus naeratusnaarahtus tulľ näkko ; see ajaleht ilmub iga päevseo aolehť tulõ õga päiv (vällä) ; päike ilmus pilve tagant väljapäiv tulľ vällä ; sa oled ka välja ilmunudsaq olõt ka vällä ilmunuq
ilmutama .vällä .näütämä.vällä .andmailmu|tama-taq -da82 ; ilmutab head tahetnäütäs hääd tahtmist vällä ; poeet ilmutas uue värsikogulaulik anď vahtsõ värsikogo vällä ; ilmutas filmiilmuť filmi
ilmutus avaldami|nõ-sõ -st5avaldus-õ -t9 ; Johannese ilmutusJaani avaldaminõ v avaldus
ilupael kaarus-(s)õ -t11 ; kuue peal on punased ilupaeladsärgi pääl ommaq vereväq kaarusõq
iluravi kinähüspraavitami|nõ-sõ -st5kinähüspraavitus-õ -t9 ; linnale tehti iluraviliina tetti ilosambas v vundsiti ; iluravikabinetkinähüs(praavitus)tarõ
ilustama ilosas tegemäilosta|ma-q -83üles .kitmä ; räägi nagu on, ära hakka asja ilustama!kõ̭nõlõq niguq om, naaku-iq asja ilosambas tegemä! ; nüüd oled sa seda lugu küll tublisti ilustanudnoq olõt sa taad luku külh kõvva üles kitnüq
imal .länge- -t3.mäl(d)sä- -t3 ; banaanil on veidi imal maitsebanaań om vähäkese länge maigugaq ; ta lausus seda imala häälegatä üteľ tuud mäldsä helügaq ; imal maitseimbünüq maik ; imalaks minemai(m)mahuma, i(m)mähümä ; imalaks muutmaimähtämä
imbuma .sisse .võtma.sisse .tõ̭mbama ; vesi imbub liiva sisseliiv võtt vii sisse ; vihkamisest läbi imbunudvihkamist täüs v vihkamisõst rassõ
ime imeq.imme imet18imeh.imme imeht20ime|asi-aśa -.asja43 ; see nüüd mõni ime!seo noq määne imeh! ; raadio oli kunagi suur imeraadio olľ kunagiq suuŕ imeasi ; no mida imet sa sinna läksid!no midä imeht sa sinnäq lätsiq!
imelik andśa|k-ga v -gu -kat v -kut13na(l)ľa|kas-ga -kat15na(l)ľa|nõ-dsõ -st7kin|ä-ä -nä24imeli|k-gu -kku38 ; see on päris imelik riietusesetaa om peris andśak rõivatükk ; sellist imelikku asja pole küll enne juhtunudsäänest nalľa olõ-iq joht inne olnuq ; oli selline imelik juttolľ sääne imelik v naľanõ jutt ; no see asi hakkab siin küll juba väga imelikuks muutumano taa asi nakkas tan külh joba väega naľakas v kinäs kiskma
imema nu|dsima-tsiq -dsi57nutsu|tama-taq -da82immi|tsemä-tsäq v -däq -dse90nü|dsimä-tsiq -dsi57nütsü|tämä-täq -dä82ru|dsima-tsiq -dsi57ni|bimä-piq -bi57im|emä-meq -e69kõrras nudsahta|ma-q -83nudsahu|tma-taq -da62 ; lastele meeldib mahla läbi kõrre imedalatsilõ miildüs mahla läbi kõrrõ immitsäq v nutsiq ; joo, mis sa sellest pudelist imed!juuq, mis sa tuust pudõlist immitset! ; laps võttis rinnanibu suhu, imes korraks ja lasi lahtilatś võtť nisanublagu suuhtõ, nudsahť ja lasḱ vallalõ ; sääsed imevad verdkiholasõq sööväq verd
imenduma .sisse minemä ; hapupiim imendub sooles hõlpsamini kui rõõsk piimhapundpiimä võtt soolik parõmbahe vasta ku rõ̭õ̭ska piimä
imestama imehtä|mä-q -83mitmit kõrdo imehte|(l)lemä-lläq -(l)le86.immes .pandma.immes pidämä ; ta imestas väga, et laps on nii kannatliktä panď väegaq immes, et latś om nii pikä meelegaq
imestuma imeh(t)ü|mä-däq -84 ; ma olin küll väga imestunud selle asja pealema olli tuu aśa pääle külh väega imehtünüq
imestus imeh(t)üs-e -t9 ; tal jäi imestusest suu lahtitäl jäi imehtüsest suu vallalõ ; imestusväärneimehtüsperine v imehtelläq v imehtäq
imetaja eläjät nisalinõ-sõ -st5nisataja- -t3imetäjä- -t3piimäel|läi-äjä -äjät4nännäel|läi-äjä -äjät4.nännäjä- -t3nännä- -t3 ; elevant on üks suuremaid imetajaideelevanť om ütś kõ̭gõ suurõmb imetäjä
improviseerima kõrrapäält lu̬u̬ma ; improviseerimisvõimekõrrapäält luumisõ võimõq ; kastidest sai poodium improviseeritudpüüne sai kõrrapäält kastõst kokko pant
impulss tougõq.toukõ tougõt18nal' .toukami|nõ-sõ -st5 ; kunstnik on impulsse saanud loodusestkunsťnikku om mõotanuq luudus ; närviimpulssnaľ hergojõ̭ngahus
inarisaami: inarisaami keelanarisaami kiiľ
ind 1. .otśmi|nõ-sõ -st5ir|a-a -ra26.aelõmi|nõ-sõ -st5 ; loomal on innaaegelläi otś2. him|o-o -mo26himmu- -2hu̬u̬|g- -gu36 ; kõik olid innuga asja juureskõ̭iḱ olliq himogaq aśa man ; töötasin suure innugatei suurõ huugaq tüüd
individuaalne erä-um|a-a -ma24.hindä.hindäperä|ne-dse -st5ütsilde ; põllumaad harisid talupojad individuaalseltpõllumaad arõq talopojaq egäütś eräle ; õpilastele tuleb osata individuaalselt lähenedakoolilatsi piät mõistma ütekaupa kaiaq ; individuaalõpeütsilde oppus ; see on mu individuaalne asiseo om mu eräasi
indiviid inemi|ne-se -st5el|läi-äjä -äjät4 ; sama loomaliigi indiviidid võivad üksteisest välimuse poolest erinedaütest sordist eläjäq võivaq väega esiqmuudu vällä nätäq
indlema .otśma.otsiq otsi63.ael|õma-daq -õ85proku|tama-taq -da82(tsia kotsilõ) pahri|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90(kassi kotsilõ) .ŕauna .sõitma.ŕauna .sõitõlõma.ŕaunamaŕaunadaq .ŕauna77(hobõsõ kotsilõ) ir|a(ha)ma-adaq v -raq -ra v -aha88 ; lehm indleblehm otś (pulli) ; kevadel hakkavad kassid indlemakeväjä nakkasõq kassiq aelõma ; emis hakkas indlemaimmis naaś otśma ; märal on pikk indlemisaegmärä om pikä iragaq
industrialiseerima tü̬ü̬stüslidses tegemätü̬ü̬stüse pääle üle vi̬i̬mä
inetu jälle- -t2ilo|du-du -tut1ilõ|du-du -tut1nuŕa|du-du -tut1.näo|du-du -tut1jäle|dü-dü -tüt1ärä|dü-dü -tüt1.hirmsa- -t3 ; inetu ja räpane linnjälle ja asunõ liin ; inetu tegunuŕadu tego ; see oli sinust küll väga inetuseo olľ sust külh väega ilodu ; koer tuli pulmast ja nägi inetu väljapini tulľ hattsaajast ni näkḱ nuŕadu vällä
inetult ärätüle.hirmsahe.hirmsalõjälehehejäleheleilotuheilotulõnuŕatuhenuŕatulõ.näotuhe.näotulõärätühe ; ajab suu inetult pärani lahtiaja suu jälehehe peräniq vallalõ ; jalg on inetult paistesjalg om hirmsahe üles paistõt
info teedüs-(s)e -t11 ; kust sa sellist infot said?kost sa säänest teedüst saiq? ; mul on salajast informatsioonimul om salahast teedüst ; infolehtteedüspapõŕ
informatiivne teedüst.andva- -t1 ; on informatiivneom hulga teedüst
informeerima teedüst v teedäq .andma ; informeerisanď teedüst v teedäq
inimene inemi|ne-se -st5 ; seal olid kõik sõbralikud inimesedsääl olliq kõ̭iḱ sõbradsõq inemiseq ; saime inimese moodi süüasaimiq inemise muudu süvväq ; inimesehakatisinemiseluum ; inimeselapsinemiselatś
inimgeograafia maati̬i̬düs ütiskunnast
inimjätis hõel inemisetükk
inimkond inemis|kund*-kunna -.kunda32m (kõ̭iḱ ilma) inemiseqine.miisi ine.miisi5 ; kuritegu kogu inimkonna vastukuritüü kõ̭gõ inemiskunna vasta
inimlik inemli|ne*-dse -st5inemise mu̬u̬du v .perräinemise ; ole inimlik!olõq inemine! ; inimlikud elamistingimusedinemise muudu v perrä elämine
inisema hünis|emä-täq -e87hühis|emä-täq -e87in|a(ha)ma-naq v -adaq -na v -aha88hunis|õma-taq -õ87inis|emä-täq -e87 ; loomad inisesid näljasteläjäq inisiq nälä peräst ; mis sa inised, räägi korralikult!miä sa hüniset, kõ̭nõlõq kõrdapiten!
initsiatiiv päälenakkami|nõ-sõ -st5 ; näitas üles initsiatiivinaaś õkva tüügaq pääle ; initsiatiiv on karistatavpäälenakkamisõ iist võit vasta pääd ka saiaq
innaaeg ira|aig-ao -.aigo81joosu|aig-ao -.aigo81pulma|aig-ao -.aigo81.aelõmisõ aig ; innaajal ei tohi looma tappa – liha ei kõlba süüaaelõmisõ aigo tohe eiq eläjät tappa – liha ei kõlbaq süvväq
innovatiivne .vahtsõ viiegaq v moodugaq
innovatsioon vahtsõndus*-õ -t9.vahtsõt mu̬u̬du v .vahtsõ moodu .perrä v .vahtsõ viiegaq v .vahtsõ moodugaq tegemine
innukas (pääle)nakkaja- -t3tulima|nõ-dsõ -st5tuli|nõ-dsõ -st7hakaŕhagara hagarat4tra|gi-gi -ki26 ; innukas looduskaitsjahakaŕ luudusõkaitsja ; innukas huvi kõige uue vastutulinõ huvi kõ̭õ̭ vahtsõ vasta
innustama takast .tsusḱmatõhu|tama-taq -da82hutśu|tama-taq -da82.hutsamahutsadaq .hutsa77 ; hea õpetaja oskab lapsi innustadahää oppaja mõist latsi takast tsuskiq
innustus takast.tsusḱmi|nõ-sõ -st5härgütüs-e -t9hu̬u̬|g- -gu36hõiskhõisu .hõisku36kiimahus-õ -t9 ; õpin õe innustusel kudumaopi sõ̭sara härgütüse pääle kudama ; innustus kipub kadumahuug tüküs ärq kaoma ; ära ole igast uuest asjast nii innustuses!olku-iq egäst vahtsõst aśast nii hõisku täüs!
inspiratsioon vaimvaimo .vaimo37vaimopuhahus-õ -t9 ; ära sega mind, mul tuli inspiratsioon peale!ärq segäguq minno, mul tulľ vaim pääle! ; mul ei tule inspiratsiooni pealemul tulõ-iq vaimo pääle
inspireerima .mõo|tama-taq -da81.kutsma.kutsuq kutsu64.kiskma.kiskuq kisu64 ; see töö ei inspireeri mindseo tüü ei kisuq v ei kutsuq minno
instinktiivselt esiq.hindäst.tundõ .perrä ; instinktiivselt tajus ta hädaohtutä tundsõ ärq, et hädä tulõ
institutsioon ammõ|ť-di -tit13asotus-õ -t9institutsi|u̬u̬ń-ooni -u̬u̬ni37.säädü|s-(se) -(s)t10.säädüs|kõrd-kõrra -.kõrda30 ; riiklikud institutsioonidriigiammõdiq ; kirik oli mõjuvõimas institutsioonkerik olľ suurõ mõogaq asotus ; veritasu institutsioon on meil hääbunudveritaso säädüs v kommõq om meil ärq häönüq ; noorte kasvatamisega tegelevad mitmed institutsioonidnuuri kasvataminõ om mitmõlõ poolõ lakja jaet
integreerima ütte .köütmäkokko passitamaklapi|tama-taq -da82 ; immigrandid oleks vaja Eesti ühiskonda integreeridasissetulnuq olnuq vaia Eesti ütiskunnagaq klapitaq
inventar kraaḿkraami .kraami37riistaq.riisto .riisto37 ; põllumajandusinventarm põllutüüriistaq ja -massinaq ; müüa maja koos inventarigamüvväq maja kõ̭õ̭ kraamigaq
inventuur üle.kaehus*-õ -t9ülelugõmi|nõ-sõ -st5.hindami|nõ-sõ -st5 ; vabandage, meil on inventuur!andis, meil om kõrralinõ hindaminõ!
investeerima rahha .sisse .pandma ; välismaalased on viimasel ajal Eesti majandusse kõvasti investeerinudvällämaalasõq ommaq viimätsel aol Eesti majandustõ hulga rahha sisse pandnuq
investeering raha .sisse.pandminõ
irduma eräl(d)e lü̬ü̬mä.lahku minemä v .jäämävallalõ tulõmaharah(t)u|ma-daq -84.harku|ma-daq -80 ; ta on elust irdunudtä om elost kavvõhe v eräle jäänüq ; olen seltskonnast irdunudolõ seltśkunnast lahku löönüq
irevil(e) .indsiindsile.irviirvile ; hambad irevilhambaq indsi v irvi
irin ir|rin-inä -inät4jür|rin-inä -inät4jürämi|ne-se -st5ir|i-i -ri26tir|i-i -ri26hür|rin-inä -inät4 ; see igavene irin käib närvideleseo igäväne irrin käü närve pääle
irisema .(v)irrama(v)irradaq .(v)irra77jür|ämä-räq -ä69iris|emä-täq -e87ir|a(ha)ma-adaq v -raq -ra v -aha88irri ajama.ńaugma.ńauguq ńavvu64 ; iriseb kehva toidu üleirras kehvä söögi pääle ; iriseb kogu aeg selle ühe asja kallaljürä kõ̭gõ seo üte aśa man
irvakil(e) .poikvõ(l)lõ.poikvallaq.indsiindsile.irviirvile ; uks on veidi irvakilusś om veidükese poikvallaq ; lase aken irvakile!poiguda akõnd v lasõq akõń poikvõlõ!
irve (h)inds(h)indsi .(h)indsi37.(h)indsüs-e -t9.hamba|(h)indś-(h)indsi -.(h)indsi37 ; ta näole ilmus õel irvetimä näkko tulľ kuri indsüs
ise esiqe(s)ś ; küünal kustus ise ärakünneľ kistu esiq ärq ; laps oskab juba ise käialatś mõist joba esiq kävvüq ; räägib iga kord ise juttukõ̭nõlõs egä kõrd esiq juttu
iseasi esiqasitõ(õ)nõasi
iseenda = iseenese esiq.hindä ; tegi seda iseenese tarkusesttekḱ tuud uma mudsugaq
iseenesest (esiq).hindäst.hindä.kotsilt.hindäkottalt ; ta on iseenesest päris hea inimenetä om hindäst peris hää inemine ; haigus kadus iseenesesttõbi kattõ esiqhindäst
isegi esi(q)kiqesi(q)kinäq.eśkiq ; seda oskab isegi laps tehatuud mõist esiqkiq latś tetäq ; tal tööd isegi paljutäl eśkiq palľo tüüd
isekas hinnästtäüs.hindäperi|ne-dse -st7.kangõ- -t1nõ̭na|tark-targa -.tarka30.uhkõ- -t3.võimli|k-gu -kku38 ; isekas inimenekangõkaal ; ta on ju nii isekas, et talle ei saa midagi öeldatä om jo nivõrra uhkõ, et tälle ei saaq midägiq üldäq
iseloom esiqolõmi|nõ-sõ -st5.hindäsolõmi|nõ-sõ -st5olõ|ḱ-gi -kit13olõmi|nõ-sõ -st5loomus-(s)õ -t11 ; hea, halva iseloomugahää, halva olõkigaq ; sel tüdrukul on iseloomuseol tütrigul om esiqolõmist ; palk sõltub töö iseloomustpalka mastas tüü perrä
iseloomulik loomuperäli|ne-dse -st7esiqperä|ne-dse -st7esiqmu̬u̬duummamu̬u̬du ; haigusel on iseloomulikud sümptomidtõvõl ommaq umaq tunnussõq
iseloomustama .arvamaarvadaq .arva77.ütlemäüteldäq v (.)üldäq .ütle78 ; kuidas sa seda inimest iseloomustad?midä sa seost inemisest arvat? ; kirjanik iseloomustas oma tegelasikiŕämiiś kõ̭nõľ ummist tegeläisist ; iseloomustas hästiüteľ häste
isemeelne .päähäkäänetäv-ä -ät4.päähäkäändäqkangõla|nõ-sõ -st5.kangõ- -t1.kangust täüskammõli|k-gu -kku38ütsi|puinõ-.puidsõ -puist7 ; isemeelne ja hellitatud tüdrukkangõ ja ärq tillitet latśkõnõ ; isemeelne inimenejebonajalg
isemoodi esiq-.hindäperi|ne-dse -st7esiqmu̬u̬duummamu̬u̬du ; iga lill lõhnab isemoodiegäl lillil esiq nuheq ; igal maal on isemoodi kombedegäl maal ommaq esiqmuudu kombõq ; tema tegi ikka isemooditimä tekḱ õ̭ks umma torro piten
iseseisev esiq.saisja- -t3esiqolõja- -t3.hindä.kotsi|nõ-dsõ -st5umaette.hindäperi.hindäpäälhinnästpite(h)n ; iseseisev riikumaette riiḱ ; noored alustavad iseseisvat elunoorõ alostasõq umma elämist ; sai iseseisvakslätś uma elo pääle
iseseisvalt umma.jouduuma .jougaquma abigaqesiq.hindä ette.hindä.kotsilt.hindäkottalt.hindäpäälhinnästpite(h)n ; tuleb iseseisvalt hakkama saadatulõ ummajoudu toimõ tullaq ; olen harjunud iseseisvalt elamaolõ harinuq uma arugaq elämä ; laps peab iseseisvalt hakkama saamalatś piät mõistma hindä ette ollaq
iseseisvuma .hindäperi .saama ; Eesti iseseisvumise aastapäevEesti hindäperi saamisõ aastagapäiv
iseseisvus esiq.saismi|nõ-sõ -st5esiqolõmi|nõ-sõ -st5esiqolõja- -t3.hindäette v umaette olõminõ ; lapses tuleb kasvatada iseseisvustlatsõlõ piät hindäette olõmist oppama ; Eesti iseseisvuspäevEesti esiqsaismispäiv v Eesti hindäperi saamisõ päiv
isetegevus esiq tegemine ; lapse isetegevust ei tohi takistadalatsõ esiq tegemist tohe eiq keeldäq ; siin ei tohi lubada mingit isetegevustuma päägaq ei toheq siin midägiq tetäq
iseõppija ummapääd.oṕja- -t3esiq.oṕja- -t3 ; Ants on iseõppijaAnts om ummapäädoṕja
iseäralik esiqeräli|ne-dse -st5ummamu̬u̬duesiqmu̬u̬du ; midagi iseäralikku ei juhtunudmidägiq esiqerälist es juhtuq ; iseäralik välimusummamuudu vällänägemine
iseäranis üle kõ̭gõesiqerälidseltesiqeräl(d)eesiqerälistenimelteräleinnekõ̭kkõ.väega(q) ; iseäranis meeldis neile merimeri miildü näile üle kõ̭gõ ; iseäranis julge inimeneväega julgõ inemine ; sulle on see iseäranis kasuliksullõ om taa nimelt kasulik
iseärasus ummamu̬u̬du olõminõ v ńago ; rahvuslikud iseärasusedrahva ummamuudu ńago
isik inemi|ne-se -st5hinǵhinge .hinge35kih|ä-ä -hä24 ; juriidiline isikjuriidiline kihä ; füüsilisest isikust ettevõtjainemine-ettevõtja ; isikut tõendav dokumenthindäpapõŕ ; tsiviilisikeräinemine ; isikukultusüte inemise kumardaminõ ; väga tähtis isikväega tähtsä inemine
isiklik erä-esiqum|a-a -ma24.hindä(-)eräli|ne*-dse -st5 ; isiklik autoeräauto ; see on minu isiklik arvamusseo om muq hindä arvaminõ ; mul on sulle üks isiklik juttmul om sullõ ütś eräjutt ; isiklik rahahindäraha
isiklikult esiqe(s)ś ; ma nägin seda isiklikult pealtma näi tuud esiq päält
isiksus olõ|ḱ-gi -kit13hinǵhinge .hinge35inemi|ne-se -st5 ; õpetaja isiksusoppaja olõḱ ; Jüri on tugev isiksusJüri om kimmä olõkigaq v kimmäs miiś ; isiksuseomadusedesiqumahusõq ; isiksuse kahestuminehinge katõsmineḱ ; omapärane isiksusesiqmuudu inemine
istukil(e) = istuli persildepersüldepersükallaq.istuistukillaq ; kukkusin istulisattõ persilde ; koer on nii istuli kui seistes ühekõrgunepini ütśkorgu istu ni saisu
istuma .istma.istuq istu73mitmit kõrdo istuskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86laisalt persü|tämä-täq -dä82 ; istub aina ühest kohast teise kohta, ei viitsi tööd tehaistuskõllõs ütest paigast tõistõ, ei viisiq tüüd tetäq ; mis sa siin istud, tee midagi!miä sa persütät tan, tiiq midägi! ; vangis istumakinniq istma ; istet pakkumaistutama, istma pandma
isu is|o-o -so26him|o-o -mo26himmu- -2 ; hakkasin isuga söömanaksi isogaq süümä ; ma olen õuntest isu täis söönudmul om ubinist himo täüs ; mul polnud mingit isu külla minnamul olõ es määnestkiq himmo küllä minnäq ; see on suure isuga inimene, seepärast ta on nii rammustaa om süüjät jako inemine, selle tä om nii rammun
isukalt: laps joob seda jooki nii isukaltlatś om nii isonõ taa joogi pääle;
isukas isoli|nõ-dsõ -st5iso|nõ-dsõ -st7hää v suurõ söömägaq v sü̬ü̬misegaq ; isukas söömineisonõ süümine
