võro-eesti-võro sõnaraamat

haab haav haava .haava30 ; värisesin kui haavaleht ma värisi ku haavalehť

haabjas 1. .haabja|nõ v .haabja|s - -t15 2. ütepuuloodsi|k -gu -kut13 ütepuu|vineq -.vinne -vinet18

haagis haagi|ts -dsa -tsat13 perä|käro -käro -kärro26 ; auto koos haagisega auto üten haagitsagaq ; haagiselamu koometska, koomits, koonits ; haagissuvila automaja

haak haaḱ haagi .haaki37 tśank tśangu .tśanku37 kramṕ krambi .krampi37 haakõlõma ristitämä ; ust haaki panema ust tśanku v haaki v krampi pandma ; lõuahaak lõvvahaaḱ ; (joostes) haake tegema haakõlõma, ristitämä ; kui jänes koera eest põgeneb, siis hakkab haake tegema ku jänes pinni pakõs, sõ̭s nakkas ristitämä

haake- perän vitäq ; haakeader perän vitäq adõr

haakekonks (perä)konkś (-)konksi (-).konksi37

haakima .haaḱma .haakiq haagi63 .taadõ v takka .võtma .perrä .võtma .perrä .haardma ; haakis pluusi kinni haakõ pluusõ kinniq ; haakis adra traktori järele võtť v haarď v haakõ adra traktori taadõ v perrä ; metsaveotraktori taha palke haakima tśokõrdama

haaknõel prundsi|nõgõl -nõgla -.nõkla45 pletť|nõgõl -nõgla -.nõkla45 pula|k -gu -kut13 seto kiil' pulavka - -t2

haakrist haaḱ|risť -risti -.risti37

haamer vas|saŕ -ara -arat4

haarama .haardma haardaq haara66 pü̬ü̬rdmä pöördäq v pü̬ü̬rdäq pöörä66 ha|bima -piq -bi57 ; haaras lapse sülle haarď v püürď latsõ üskä ; suur kala haarab suurt sööta suuŕ kala habi suurt süütä ; korraks v kiiresti haarama haarahtama, haarahutma, habahutma ; siit-sealt haarama haariskõ(l)lõma, haaraskitsma, habahõ(l)lõma ; kaasa haarama üten kiskma ; kinni haarama kinniq haardma v püürdmä

haarang haarah(t)us -õ -t9 ; kurjategijate tabamiseks korraldati öine haarang kuŕategijide kättesaamisõs tetti üüsine haarahus

haare .haardmi|nõ -sõ -st5 kinniq.hoitmi|nõ -sõ -st5 haarah(t)us -õ -t9 ; käte tugev haare kässi kimmäs haardminõ v kinniqhoitminõ ; teaduse haare laieneb iga aastaga tiidüs küünüs egä aastagaq kavvõmbahe

haare eläjät haarus -(s)õ -t11 ; kaheksajala haarmed katsajala haarusõq

haarem haarõḿ -i -it4

haav haav haava .haava30 ; lahtine haav vallalinõ haav

haavama 1. .haavama haavadaq .haava77 vika tegemä .pihta .saama ; haavata saama vika saama ; sai kätest ja jalgadest haavata sai käsist ja jalost haavatus 2. .tsolkama tsolgadaq .tsolka77 .tśankama tśangadaq .tśanka77 .tśauna|ma tśaunadaq .tśauna77 .haavama haavadaq .haava77 ; see jutt haavas teda seo jutt tsolgaś tedä

haavand m haav haava .haava30 ; maohaavandtõbi m maohaavaq

haavapuine haavi|nõ -dsõ -st7 haava|nõ -dsõ -st7 haava.puu|nõ -dsõ -st7

haavapuravik haavapuravi|k -gu -kku38 haavaporovi|k -gu -kku38 haavatat|ť -i -ti37

haavariisikas haava|si̬i̬ń -seene -si̬i̬nt40

haavatu vikasaanu|q - -t1 ; haavatuile anti arstiabi vikasaanuilõ anti api

haavel .haavli - -t1 ; jäme haavel rinť, renť

haavik haavistu - -t1 haavisti|k -gu -kku38

haavuma paha|nõma -(nõ)daq -nõ89 .süändü|mä -däq -84 .süändä|mä -q -83 tülväh(t)ü|mä -däq -84 ; ta haavus sellest jutust tä pahasi ärq taa jutu pääle

habe m habõn|aq -idõ -it4 (lühkene) habõna|nürsś -nürsi -.nürssi37 ; habet ajama habõnit ajama ; tal on ilus habe täl ommaq ilosaq habõnaq v om illos hapõń ; habemesse pomisema nõ̭na ala kõ̭nõlõma

habemeajaja habõna|aiai v -ajjai -ajaja -ajajat4 habõnaajaja - -t3 tsirulni|k -gu -kku38

habemeajamisaparaat habõnaajamismassin -a -at4 vundsi|vurŕ* -vurri -.vurri37

habemenuga habõna|väitś -väidse -väist39 habõna|raud -ravva -.rauda33

habemetüügas habõna|kands -kandso -.kandso37 haŕas -(s)õ -t11 ; nädalane habemetüügas nädäline haŕas

habemik habõni|k -gu -kku38

habetuma habõndu|ma -daq -84 karva|tama -taq -da82 habõnihe v habõnilõ kasuma ; lõug ja kael olid tal habetunud lõug ja kaal olliq täl ärq karvatõduq

habras habras .hapra habrast22 hu|ba -ba -pa26 õrn õrna .õrna35 kõrrõ - -t14 ; jää on hapraks muutunud iä om hapras lännüq ; habras portselan õrn pordsõlań ; habras mälestus õrn mälehtüs ; lepp on habras puu lepp om kõrrõ v huba puu ; hapra kehaehitusega kasina kundigaq

habrastama habrasta|ma -q -83 hubrasta|ma -q -83 hõdrasta|ma -q -83

hageja .nõudja - -t3 .kaibaja - -t3

hagema .kohtugaq .nõudma .kohtuhe .kaibama

hagi .nõudmi|nõ -sõ -st5 .kaibus -õ -t9

hagijas hae|pini -pini -pinni26 ha|kij -gija -gijat4 jäle|pini -pini -pinni26

hagu ha|go -o -ko27 plõ̭õ̭ska - -t3 ; haokubu haokubo ; anna hagu! tapaq takast!

hahetama (h)ahe|tama -taq -da82 .hahkama hahadaq .hahka77 ; idataevas hahetab juba hummogutaivas jo hahetas

hai hai - -d2

haige tõbi|nõ -dsõ -st7 .haigõ - -t3 tõbialo|nõ -dsõ -st7 ; haige inimene tõbinõ inemine ; ta jäi haigeks tä jäi tõbitsõs ; haige käsi haigõ käsi ; haiget saama, tegema haigõt saama, tegemä ; teeskleb haiget pand v tege hindä haigõs ; haigevõitu haigõnõ, haigõpoolinõ, haiglanõ

haigekassa .haigõkassa - -t1

haigestuma tõbitsõs v .haigõs .jäämä tõppõ .jäämä .haigust v tõpõ .haardma ; ta haigestub tä haarõtas tõbitsõs

haigla .haigõ|maja -maja -majja v -maia28

haigur .haigru - -t1

haigus tõ|bi -võ v -bõ -põ25 hä|dä -dä -tä24 .haigus -õ -t9 vigahus -õ -t9 vigandus -õ -t9 ; ta põdes rasket haigust tä põssi rassõt tõpõ v haigu(s)t ; kutsehaigus ammõdihädä ; külmetushaigus külmähädä ; nahahaigus nahahädä ; nakkushaigus külgenakkaja v nakahtaja tõbi v hädä ; pärilik haigus külgesündünüq hädä ; suguhaigus kuritõbi, titihädä ; suhkruhaigus tsukrutõbi ; vaimuhaigus ulľus, meelehädä

haigusleht .haigõ|papõŕ -.paprõ -papõrd22 .haigõtunnistus -õ -t9 .haigõ|lehť -lehe -.lehte34 ; oli haiguslehel olľ haigõpaprõ pääl

haiguslik .haigõli|nõ -dsõ -st5 .haigusli|nõ -dsõ -st5

haiguslugu tõvõ üleskirotus tõvõ|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43

haigustoetus .haigõrah|a -a -ha28

haigutama haigu|tama -taq -da82 mitmit kõrdo haigutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; mind ajab haigutama mullõ tüküs haik pääle

haigutus haigutus -õ -t9 haik haigu .haiku37 ; haigutus tuleb peale haik tulõ pääle

haihtuma .kaih(t)u|ma -daq -84 ; praeguseks on see jutt juba haihtunud seosaos om taa jutt joba kaihtunuq

hais hais haisu .haisu37 nuus nuusu .nuusu37 nuheq .nuhkõ nuhet19 nuhk nuhu .nuhku36 ; sai haisu ninna sai haisu v nuusu nõ̭nna

haisema .haisama haisadaq .haisa77 .haikama haigadaq .haika77 ; kala peab soola panema, muidu läheb haisema kala piät suula pandma, muido lätt haikama

haistma (.hõ̭ngu v .haisu) .tundma (.)tundaq tunnõ min 1. k .tun(d)sõ v tunni66

haistmine hõ̭ngu.tundmi|nõ -sõ -st5 haisu.tundmi|nõ -sõ -st5 nõ̭n|a -a -na28 ; nohu puhul on haistmine ja maitsmine häiritud nohogaq ommaq hõ̭ngu- ja maitsõtundminõ kõrrast ärq ; koeral on hea haistmine pinil om hää nõ̭na

haisutama haisu|tama -taq -da82 .haisama haisadaq .haisa77

hajali hajovallaq hajovillaq laja(h)n lajalõ harõvallaq .harva harvakult harvalt harvast(õ) .harvuisi ; mõtted on hajali mõttõq ommaq hajovallaq ; hajali paiknevad talud harvakult saisvaq taloq

hajameelne (palľo) unõhtaja - -t3 hiiďo|nõ -dsõ -st7 ; hajameelne inimene (palľo) unõhtaja inemine, suuŕ unõhtaja, hiiďo(kõnõ) ; ta on hajameelne täl om pää otsan lajan v tä om (palľo) unõhtaja v hiiďonõ

hajameelsus (suuŕ) unõhtami|nõ -sõ -st5

hajevile hajova(l)lõ hajovi(l)lõ harvaku(l)lõ .lakja lajalõ

hajuma .lakja minemä hajo|nõma -(nõ)daq -nõ89 .lahku|ma -daq -80 ; pilved hajusid pilveq lätsiq v vaioq lakja v lahku

hajus harv harva .harva30 hõrrõ - -t14 ; hajus pilvitus harvaq v hõrrõq v hajovallaq pilveq

hajusalt hajovallaq hajovillaq harõvallaq .harva harvakult harvalt harvast(õ) .harvuisi

hajutama .lakja ajama hajovallõ ajama

hakatis alostus -õ -t9 ; mehehakatis (väikene) mehekene, nuuŕmiiś, poiskõsõots ; tulehakatis tulõalostus

hakatus alostus -õ -t9 nakah(t)us -õ -t9 ; tegi hakatust tekḱ alostust

hakk (haki) eläjät hakḱ haki hakki37

hakk (haki) (vilä- v linavihuunik) hakḱ haki hakki37 kuhili|k -gu -kku38

hakk (haku) alostus -õ -t9 ; suve hakul suvõ alostusõn

hakkaja (pääle)nakkaja - -t3 i̬i̬st.võtja - -t3 .väs(t)li - -t1 tra|gi -gi -ki26 ; ta on väga hakkaja inimene tä om häste päälenakkaja inemine

hakkama nakkama .naadaq v nakadaq na(k)ka77 ; nad hakkavad tööle nääq nakkasõq tüüle ; tal hakkas häbi täl nakaś häbü ; poeg hakkas kaupmeheks poig lei kaupmehes ; hakkama saama toimõ tulõma, toimõ saama ; pihta hakkama pääle nakkama, pääle alostama ; vastu hakkama vasta nakkama ; silma hakkama silmä nakkama v putma ; vastu hakkama vasta nakkama

hakkepuit purutõt puu* puutsä|bi* -bi -pi26 m puu|tsagimaq* -tsagimidõ -tsagimit4 hak|õq* -kõ -õt18

hakkima .lõikma .lõikuq lõigu64 tsa|gama -kaq -a59 tsälgo|tama -taq -da82 .tsälḱmä .tsälkiq tsälgi63 ; telefon hakib telefoni helü kaos vaehtõpääl ärq ; hakitud küüslauk tsaet tsisnak

hakkliha pi̬i̬nüliha pi̬i̬nütliha pi̬i̬nütlihha28 läbiaet liha massina|liha -liha -lihha28 lihatsä|bi* -bi -pi26

hakkmasin lihamassin -a -at4 rasvamassin -a -at4

hala hädäldämi|ne -se -st5 tänitämi|ne -se -st5 tänń tänni .tänni37 halahõ(l)lõmi|nõ -sõ -st5 võiatami|nõ -sõ -st5

halama hädäldä|mä -q -83 hädände|(l)lemä -lläq -(l)le86 täni|tämä -täq -dä82 hal|a(ha)ma -laq -la8 halahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 .kuigõlõma kuigõldaq .kuigõlõ85 .kaiblõma kaivõldaq .kaiblõ85 ; hakkas halama, et tal pole ühtegi õiget sõpra naaś hädäldämä, et täl olõ-õi üttegiq õigõt sõpra

halastajaõde õdõ õ̭õ̭' õtõ25

halastama halõsta|ma -q -83 .armu .hiitmä .armu .andma ; halasta mu peale! halõstaq mu pääle!

halastamatu (ilm)armuldaq .armu.hiitmäldäq .armu.andmaldaq .andis.andmaldaq halõstamaldaq ; õpetaja oli laste suhtes halastamatu oppaja olľ latsilõ ilmarmuldaq

halastamatult (ilm)armuldaq .armu.hiitmäldäq .armu.andmaldaq halõstamaldaq

halastav halõstaja - -t3 armuli|k -gu -kku38 armu.hiitjä - -t3

halastus halõstus -õ -t9 armu.hiitmi|ne -se -st5 armu.andmi|nõ -sõ -st5

halb halv halva .halva30 hõel hõela .hõela30 kehv kehvä .kehvä35 kehvä - -t2 ; halb ilm halv ilm ; halb kruusatee hõel ruusatii ; mul on halb olla mul om süä kuri ; halvaks minema hukka v halvas minemä, tsurḱuma

haldama vali|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 talli|tama -taq -da82 ka(m)manda|ma -q -83 ; kes neid maju haldab? kiä naid majjo valitsõs?

haldjas -esä -esä -essä24 -imä -imä -immä24 -.hoitja - -t3 .haldja - -t3 ; majahaldjas majahoitja, majavaim ; metshaldjas mõtsaesä v -imä ; keldi muinasjuttudes suhtlevad inimesed haldjatega keldi jutussin kääväq inemiseq haldjidõgaq läbi

haldur valitsõja - -t3 tallitaja - -t3 ; majahaldur majavalitsõja ; pankrotihaldur pankrotitallitaja

haldus valitsõmi|nõ -sõ -st5 tallitus -õ -t9 ; see maa kuulub linna haldusse seo maa käü liina valitsõmisõ alaq ; Eesti haldusjaotus Eesti valitsõmisjaotus ; haldusreform valitsõmisõ ümbrekõrraldaminõ ; haldusüksus valitsõmisütsüs ; haldusala valitsõmisala

hale hallõ - -t14 ha(l)lõli|nõ -dsõ -st5 armõ|du -du -tut1 ; mul on sinust hale mul om sinno hallõ ; hale lugu hallõ(linõ) lugu ; haledavõitu ha(l)lõlik, hallõpoolinõ ; haledad riismed armõduq jätüseq

haledasti halõhõhe halõhõlõ hallõldõ ha(l)lõhe halõtuhe halõtulõ hallõ.listõ

haledus halõhus -õ -t9 halõndus -õ -t9 hallõ - -t14 ; ta tunneb haledust täl om hallõ

halenaljakas hallõkõ|nõ -sõ -ist8 ; halenaljakas ilme hallõkõnõ ńago ; asi oli halenaljakas asi olľ sääne, et tiiä-iq, kas ikkõq vai naardaq

haletsema halõ|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 halõsta|ma -q -83 halahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; ma haletsesin teda mul olľ timmä hallõ v ma halõdsi v halõsti v halahõli timmä

haletsus halõhus -õ -t9 halõndus -õ -t9 halõstus -õ -t9 ; enesehaletsus hindähalõhus

haletsusväärne armõ|du -du -tut1 ; ta on haletsusväärses olukorras tä om väega armõtun saison

halg halg halo .halgo36

halgas hõlgas .hõlka hõlgast22 .lahkõja - -t3 hõllõ - -t14 ; halgas puu läheb hästi lõhki hõlgas puu lahksas häste

haljas ha(l)ľas .halľa ha(l)ľast22 ; haljas rohi, raud, viin haľas hain, raud, viin

haljasala parḱ -platsi -.platsi37 haľas jago rohilinõ jago muro|platś pargi .parki37 ; sõitis haljasalale sõiť muro pääle

haljassööt .värski v toorõs hain ; raiheina kasvatatakse nii haljassöödaks kui kuivatamiseks raihaina kasvatõdas nii värskis söödäs ku kuivamisõs

haljastus ha(l)ľastus -õ -t9 ; haljastusega tegeles meil Jüri Jüri olľ meil iloaidnik

haljendama ha(l)ľõ|tama -taq -da82 ha(l)ľa|tama -taq -da82 rohilinõ olõma ha(l)ľõtõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; õu ja mets haljendavad muro ja mõts haľõtas ; haljendama lööma rohilidsõs minemä

hall (halla) hall halla .halla30

hall (halli) halľ halli .halli37 hahk haha .hahka33 harḿ harmi .harmi37 ; olen juba vanadusest halliks läinud ma olõ jo vanahusõgaq hallis lännüq ; habe hakkab halliks minema habõnaq nakkasõq harmis minemä

hall (halli) saaľ saali .saali37 halľ halli .halli37 ; jäähall ijähalľ ; kaubahall kaubahalľ

hallane halla|nõ -dsõ -st7 ; ööd on juba hallased üüq ommaq jo halladsõq

halleluuja hallõ(.)luuja

hallinema hallis minemä hahetu|ma -daq -84

hallitama halli|tama -taq -da82 hallõ|tama -taq -da82 hallõtu|ma -daq -84

hallitus hallõq .hallõ hallõt18 hallitus -õ -t9 ; hallitusjuust hallitusjuust

halljänes leto - -t2 .liitva - -t3 nurmõjänes -(s)e -t11

hallo(o) hallo

hallpea halľpää - -d50 kulupää - -d50 .valgõpää - -d50

hallpea-rähn kq ka meldsas .meltsa meldsast22 kq ka roherähn

hallrästas pask|rä(ä)stäs -.rä(ä)stä -rä(ä)stäst22

halltõbi halľ halli .halli37 ; ta on halltõves tä sõit halli

hallutsinatsioon nägemi|ne -se -st5 lumḿ lummi .lummi37 virbitüs -e -t9 virṕ virbi .virpi37 ; sul olid hallutsinatsioonid sa näiq nägemiisi

halo m (päävä)sadõm|õq -idõ -it16 (kuu)sadõm|õq -idõ -it16 pääväsap|ṕ -i -pi37

haltuura erä|ots -otsa -.otsa31 haltuura - -t2 ; see pole korralik töö, vaid haltuura olõ-iq taa kõrralinõ tüü, taa om haltuura ; haltuurat tegema kõrvalt tegemä

halvaa halvaa - -d50

halvama .hälvämä hälvädäq .hälvä77 hälvä|tämä -täq -dä82 hälväh(t)ü|mä -däq -84 ; jalgadest halvatud jalost hälvät v hälvähünüq ; ta halvati ära tä hälväti v hälvähü ärq

halvasti halvastõ kehväste ; ta käitub halvasti täl ommaq halvaq kombõq v tä pidä hinnäst halvastõ ülevän

halvatus hälväh(t)üs -e -t9 ; sai halvatuse tä hälväti ärq

halvendama halvõmbas v kehvembäs tegemä ; see halvendas meie suhteid tuu tekḱ miiq läbisaamisõ kehvembäs

halvenema halvõmbas v kehvembäs minemä ; nägemine halvenes nägemine lätś kehvembäs

halvustama .maaha tegemä halvas .pandma .põlgma .põlgõq põlõ61 .tsia|tama -taq -da81 ; halvustav suhtumine maahategemine ; ära hakka teist kohe niimoodi halvustama! naaku-iq tõist ka õkva niimuudu tsiatama!

halvustus halvas.pandmi|nõ -sõ -st5 .põlgmi|nõ -sõ -st5

hambaarst .hamba.tohtri - -t3

hambahari .hamba|hari -haŕa -.harja43 hamba|pürsť -pürsti -.pürsti37

hambapasta .hamba|tahas* -.tahta -tahast23

hambavalu .hambahal|u -u -lu26

hambuline .hambidõgaq tśakili|nõ -dsõ -st5 ; haugi hambulised lõuad havvõ hambidõgaq lõvvaq ; hambuline leheserv tśakilinõ leheserv

hamburger hamburgõŕ -i -it4 .kótlõdi.kukli - -t1

hambutu (ilma) .hambildaq ; hambutu inimene hambildaq inemine ; tema naljad olid hambutud timä naľaq olliq ilma naľaldaq

hammas hammas .hamba hammast23 ; hammas valutab hammas halutas ; hambad irevil hambaq indsi(le) v helevälläq ; hambaid krigistama hambit jürämä ; alumised ja ülemised hambad all ja pääl hambaq ; minu peale hammast ihuma muq pääle hammast higoma ; sa tahad midagi hamba alla saada sa tahat hamba pääle midä hiitäq v sa tahat midä jürämist saiaq ; tal sai hammas verele täl saiq hambaq verde ; hambaid pesema hambit mõskma

hammasratas .hambarat|as -ta -ast22 hammas|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37

hammustama 1. (midägiq) .haukama haugadaq .hauka77 .ha(m)psama ha(m)psadaq .ha(m)psa77 .tsälkämä tsälgädäq .tsälkä77 pur|õma -raq -õ 58 min 1. ja 3. k puri (äkki v kõrras) .tsälksämä tsälksädäq .tsälksä77 tsälgähtä|mä -q -83 ; hammustab õunast tüki haukas v hampsas ubina külest tükü ; ära hammusta pähklit katki! tsälgäku-iq pähḱmäst katśki! 2. (kedägiq) pur|õma -raq -õ 58 min 1. ja 3. k puri tsälgähtä|mä -q -83 (sivvu kotsilõ) .pandma (.)pandaq panõ66 .salvama salvadaq .salva77 ; sind on koer hammustanud sinno om pini purnuq ; koer hammustas teda kintsust pini tsälgähť tä kindso ärq ; madu hammustas hobust jalast siug panď hobõst jalga

hammustus (sivvu) .pandmi|nõ -sõ -st5 .salvami|nõ -sõ -st5 .tsuskami|nõ -sõ -st5 purõmi|nõ -sõ -st5 ; parmu hammustus on valus parmu purõminõ om hallus ; see on koera hammustus taa om pini purt

handi: handi keel handi kiiľ

hanepaju hani|pai -paiu -.paiu37

hanevits su̬u̬vitsi|k -gu -kut13

hang (hange) .uarm|(as) -a -at15 .uarm|(õs) -õ -õt15 oormas u̬u̬rma oormast22 (lumõ)hanǵ (-)hangõ (-).hangõ35 ; hanged ulatusid akendeni uarmaq küündüq aknidõniq ; tee on hange tuisanud tii om kinniq tuisanuq

hang (hangu) vigõl v vikl vigla .vikla45 ; hanguvars viglahand ; hangutäis heinu viglatäüs haina

hange hangõq .hankõ hangõt18 .pakmisõ küsümine ; teeme auto ostmiseks hanke lasõmiq automüüjil pakmisõ tetäq

hangeldaja .sahkri - -t1 sahkõrdaja - -t3 hangõldaja - -t3 parsõldaja - -t3 parsõndaja - -t3

hangeldama sahkõrda|ma -q -83 parsõlda|ma -q -83 parsõnda|ma -q -83 hangõlda|ma -q -83 ; hangeldab salaviinaga sahkõrdas salaviina ; kinnisvaraga hangeldama maad parsõldama

hanguma II viglagaq .nõstma v ammutama v .viskama v ajama ; mees hangus heinad lakka miiś ammuť viglagaq hainaq lao pääle

hanguma I I kõvas minemä ; küünlarasv hangub kündlerasõv lätt kõvas ; hangunud nagu süldileem hülpünüq niguq süldiliiḿ

hani han|i -i -ni26 haaḣ hahe haaht39 ; haneks tõmbama ärq petmä, ullis tegemä ; see on talle nagu hane selga vesi tuu om tälle nigu hani sälgä vesi visadaq

hanijalg kasvot reteľ|hain -haina -.haina37

hankima nõvvutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 .otśma .otsiq otsi63 halv .hanḱma .hankiq hangi63 .hankama hangadaq .hanka77 ; hankis küla pealt sada krooni nõvvutõlli külä päält sada kruuni

hant hanť handi .hanti37

hape hap|as* -pa -ast22 ; sidrunhape tsitrońhapas ; väävelhape väävlihapas ; soolhape suulhapas

hapendama hapa|tama -taq -da82 .hapnõma .pandma ; hapendab kapsaid ja kurke hapatas kapstit ja kurkõ v pand kapstaq ja kurgiq hapnõma

hapnema .hapnõma hapadaq .hapnõ 75 kesks hapanuq ; toit läks hapnema süüḱ lätś ärq hapnõs ; tegi hapnemata leiba tekḱ hapnõmaldaq leibä

hapnik hapasni|k -gu -kku38

happeline happali|nõ* -dsõ -st5

haprus pudõhus -õ -t9 rabõhus -õ -t9 hubahus -õ -t9

hapu hapu .hapnõ hapund17 .hapni|k -gu -kku13 ; hapuks minema hapnõs minemä ; hapuks läinud õlu hapnõs lännüq v hapanuq oluq ; hapu kali taaŕ ; selles morsis on vähe haput tan morsin om hapnikku veidüq

hapukapsas hapukapstas .hapnõ.kapsta hapundkapstast22 ; hapukapsasupp hapnõkapstasupṕ

hapukas .hapnõli|k -gu -kku3 .hapnõkõ|nõ v .hapnõgõ|nõ -sõ -ist8

hapukoor hapuku̬u̬ŕ .hapnõkoorõ hapundku̬u̬rt39

hapukurk hapukurḱ .hapnõkurgi hapund.kurki37

hapuoblikas hapuhain .hapnõhaina hapund-.haina30 hubli|k -gu -kut13 ; hapuoblikasalat hapnõhainasalať

hapupiim hapupiim .hapnõpiimä hapund.piimä35

harakas hara|k -ga v -gu -kat v -kut13 ; harakale meeldivad läikivad esemed harakulõ miildüseq läükväq aśaq

harali: harali ajama lakja v haravilõ ajama;

haravil haravillaq

haravile haravi(l)lõ

hardalt pühäligult halõhõhe hallõ meelegaq tõsitsõhe ; hardalt palvetama pühäligult pallõma ; hardalt imetlema pühäligult imehtelemä

hardus pühälikkus -õ -t9 halõhus -õ -t9 ; räägib kadunust hardusega kõ̭nõlõs kaonugõsõst halõhõhe v hallõ meelegaq v tõsitsõhe

harf harf harfi .harfi31 harṕ harbi .harpi31

hargitama hargu|tama -taq -da82 hargahu|tma -taq -da62 mitmit kõrdo hargutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; hargitab sõrmi aja näpoq lakja v harki

hargnema .(h)argnõma (h)arõdaq .(h)argnõ75 v (h)aro|nõma -(nõ)daq -nõ89 (h)arõ|nõma -(nõ)daq -nõ89 ; kütid hargnesid mõlemale poole teed jahimeheq argsiq katõlõ poolõ tiid ; tee hargneb tii aronõs ; seelikuõmblus on lahti hargnenud ündrik om ummõlusõst vallalõ

hari II pürsť pürsti .pürsti37 hari haŕa .harja43 ; võta hari ja pühi põrand puhtaks! võtaq pürsť ja pühiq põrmand puhtas! ; riidehari rõivahari ; harjavars pürstihand ; juuksehari (pää)hari

hari I I hari haŕa .harja43 ; kuke-, laine-, katusehari kikka-, lainõ-, katussõhari ; läks üle mäeharja lätś üle mäesälä ; selle jutu peale läks tal hari punaseks tuu jutu pääle täl lätś hari v ladõv vereväs

haridus koolitus -õ -t9 oppu|s -(sõ) -(s)t10 haridus -õ -t9 ; alg-, põhi-, kesk-, kõrgharidus alg-, põhi-, kesk-, korgõkoolitus ; kutseharidus ammõdiharidus ; lapsed said hea hariduse latsõq saiq häste koolitõdus ; ta on kõrgharidusega tä om korgõn koolin käünüq

haridusministeerium koolitusministeeri|üḿ -ümi -.ümmi38 haridusministeeri|üḿ -ümi -.ümmi38

haridusminister koolitusmínistri - -t1 haridusmínistri - -t1

harilik harili|k -gu -kku38 harinu|q - -t1 ; mänd on meie metsades harilik puu petäi om mi mõtson harilik puu ; harilik pliiats harilik pleiätś

harilikult hariligult muido(q) ; harilikult oli sisukord raamatus eespool hariligult olľ sisukõrd raamatul iinpuul ; harilikult siin seeni ei kasva, aga tänavu on teisiti muido siin siini ei kasuq, a timahavva om tõisildõ ; harilikult käime teist teed muido käümiq iks tõist tiid

harima 1. (h)arima (h)arriq (h)ari57 ; põldu harima maad arima, maad tegemä ; lähen sauna, ihu tahab harida lää sanna, iho taht harriq 2. kooli|tama -taq -da82 oppust .andma harima harriq hari57 ; tema poeg on kõrgesti haritud timä poig om korgõhe koolitõt

harimatu harimaldaq koolitamaldaq

haripunkt ladõv ladva .latva45 hari haŕa .harja43 hari|punkť -punkti -.punkti37 ; pinge tõusis haripunkti pingõq lätś üles latva v pingõq nõssi haŕaniq

haritlane koolitõt inemine .oṕnuq inemine harit inemine haritla|nõ -sõ -st5 ; ka haritlased kõnelevad meil võru keelt ka koolitõduq inemiseq kõ̭nõlõsõq meil võro kiilt ; tahtis tütrest haritlast teha tahtsõ tütre ärq koolitaq

haritlaskond .oṕnuq inemiseq ; kuulake haritlaskonna häält! kullõlgõq, miä oṕnuq inemiseq kõ̭nõlõsõq!

harjama .harjama haŕadaq .harja77 .pürstmä .pürstiq pürsti63 su|gima -kiq -i min 1. k soi min 3. k -gi kesks -it59 ; harja hobust! harjaq hobõst! ; harja hambaid kaks korda päevas! harjaq hambit katś kõrd päävän! ; rõivaid harjama rõivit pürstmä ; harjab juukseid sugõ hiussit ; harjab kingad läikima lüü v hõõ;rd kängäq läükmä

harjas haŕas -(s)õ -t11 ; põrsa harjas on pehme põrsa haŕas om pehmeq ; habemeharjas m ajamaldaq habõnaq ; juukseharjas m lühküq hiussõq

harjukas haŕokõ|nõ -sõ -ist8

harjuma hari|nõma -(nõ)daq -nõ89 .silmü|mä -däq -80 .verbü|mä -däq -80 .verdü|mä -däq -80 verih(t)ü|mä -däq -84 ; las ta kübeke harjub uue kohaga las tä kipõń harinõs vahtsõ kotusõgaq ; esmalt on pime, aga kui ära harjud, siis hakkad nägema edimält om pümme, a ku ärq silmüt, sõ̭s nakkat nägemä ; sõjas harjusin tapmise ja kõigega ärq verihtü sõ̭an tuud tapmist ja kõ̭kkõ

harjumatu harinõmaldaq

harjumus harinõmi|nõ -sõ -st5 mu̬u̬d moodu mu̬u̬du37 ; tal on selline harjumus täl om sääne muud man ; suitsetamine saab harjumuseks suidsutaminõ harinõs mano

harjusk haŕokõ|nõ -sõ -ist8 ; harjuskilt ostetud pearätt haŕokõsõ käest ostõt päärätť

harjutama haŕo|tama -taq -da82 hari|nõma -(nõ)daq -nõ89 ; harjutamine haŕotaminõ

harjutus haŕotus -õ -t9 ; kirjutas harjutuse vihikusse kiroť haŕotusõ vihku ärq

hark 1. harḱ hargi .harki37 ; helihark helüharḱ ; seisab jalad harkis sais jalaq harku 2. vigõl v vikl vigla .vikla45 ; tõstab hargiga sõnnikut, heina, põhku ammutas viglaga sitta, haina, põhku

harkader harḱ hargi .harki37 harḱ|adõr -adra -.atra45

harki .harku .harki hargikillaq harguki(l)lõ hargulõ harguli ; ajas jalad harki ai jalaq harku

harkis hargakillaq hargikallaq hargi(h)n hargukillaq harguvallaq ; mõnel linnul on harkis saba mõ̭nõl tsirgul om hand hargikallaq

harmoniseerima kokko.kõlla .säädmä

harmoonia kokkokõl|a* -a -la26 ku̬u̬(h)nkõl|a* -a -la26 ; vokaalharmoonia kiiľ vabahelükokkokõla

harmooniline kokkokõlali|nõ* -dsõ -st5 ku̬u̬(h)nkõlali|nõ* -dsõ -st5 .sündvä - -t1 .sündsä - -t1 tasakaalu(h)n ; neil oli harmooniline abielu näil es olõq ütte tüllü, elo olľ sündsä ; harmooniline inimene tasakaalun inemine

harmoonium hármooni|k -gu -kut13 harmooni|uḿ -umi -.ummi38

harras pühäli|k -gu -kku38 hallõ - -t14 tõsi|nõ -dsõ -st7 tõtõhallõ* - -t14 ; harras vaikus pühälik vaikus

harrastama (umast aost) tegemä tetäq ti̬i̬60 .aigo .viitmä ; sporti harrastama sporti tegemä ; harrastab kalapüüki käü umast aost kalal

harrastus (umast aost) tegemi|ne -se -st5 aoviidäng -u -ut13 aoviidüs -(s)e -t11 ao|viit -viidü -.viitü37 ; tema õel oli palju harrastusi timä sõ̭sarõlõ miildü mitund asja tetäq ; muusikaharrastus hindä lõbus muusigategemine ; harrastuskunstnik aśaarmastaja kunsťnik

haru har|o -o -ro26 ; linnupesa oli puu harude vahel tsirgupesä olľ puu harrõ vaihõl ; keeleteaduse harud keeletiidüse haroq

harukordne = haruldane harv harva .harva30 esiqeräli|ne -dse -st5 ; harukordne asi arv asi ; haruldane linnuliik harv tsirgusorť ; harukordne anne harv anď v väega esiqeräline anď ; harukordne nähtus, tulemus esiqeräline ilmus, tullõḿ ; harukordne inimene väega esiqeräline inemine

haruldaselt esiqerälidselt .väega(q) ; haruldaselt külm talv esiqerälidselt külm talv́ ; haruldaselt maitsev kala väega meksä kala

haruldus .harvus -õ -t9 harv harva .harva30 ; loodusharuldus luudusharvus ; selline inimene on suur haruldus säänest inemist trehväs harva

harunema .(h)argnõma (h)arõdaq .(h)argnõ75 (h)arõ|nõma -(nõ)daq -nõ89 ; männitüvi haruneb kaheks pedäjätüvi argnõs katõs ; köis hakkab otsast harunema köüdś nakkas otsast arõnõma

harunema aro|tama -taq -da82 lahenda|ma -q -83 .la(h)o|tama -taq -da81 ; harutab kingapaelad lahti arotas kängäpailaq vallalõ ; mees harutas sassiläinud kalavõrku miiś lahenď punga lännüt kalavõrku ; hakkame neid pükse harutama nakkamiq neid pökseq laotama

harv harv harva .harva30 hõrrõ - -t14 ; harvad juuksed hõrrõq hiusõq

harva .harva

harvalt .harvuisi hõrrõlt .harva harvakult harvalt harvast(õ) harõvallaq ; harvalt istutatud kapsad harvuisi kükädüq kapstaq

harvendama hõrõnda|ma -q -83 harvõnda|ma -q -83 ; ema harvendab porgandeid imä hõrõndas põrḱnit

harvik mõts hõrrõ|mõts -mõtsa -.mõtsa30 harvistu - -t1

hasart hu̬u̬|g - -gu36 äh|hin -inä -inät4 vunḱ vungi .vunki37 ; hasarti minema huugu minemä, ähinähe minemä ; töötab suure hasardiga tüütäs suurõ ähinägaq ; poisid läksid hasarti poisiq lätsiq huugu ; hasartselt ähinälläq, huugaq

hasartmäng õ̭nnõ|mäng -mängo -.mängo37

haspel langa|risť -risti -.risti37 ; valmis viht võeti hasplilt ära valmis välmeq võeti langaristi päält ärq

haspeldama .välmehe .pandma .välmehe ajama ; haspeldamisviga virṕ

hass (pini tsuiatamisõs) võtś tśui(q) tsui(q) tśuih tsuih tsõih ; hass, võta kinni! tsuih, purõq! ; hass, varas! tsõih, varas!

hassetama võsśa|tama -taq -da82 võťa|tama -taq -da82 tsuia|tama -taq -da82

hatt hat|t -a -ta30

hatune lõhvõl lõhvõhtunu|q - -t1 ; hatuseks kuluma hiivalõ v lõhvõlõ kuluma, lõhvõhtuma

hatutama lõhvõnda|ma -q -83 lõhvõ|tama -taq -da82 ; püksipõlved hatutavad püksipõlvõq lõhvõndasõq

hauakamber matusõ.kambri - -t1

hauakiri matusõ|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43 havva|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43

hauakivi matusõkiv|i -i -vi26 havvakiv|i -i -vi26 ; hauakivisse oli raiutud surnu nimi kadonugõsõ nimi olľ havvakivi pääl

hauakoht havvakotus -(s)õ -t11 võrõndi|k -gu -kku38 võrõng -u -ut13 võrõsti|k -gu -kku38 ; jões on sügavaid hauakohti jõ̭õ̭n om sügävit võrõndikkõ

hauaküngas kalm kalmu .kalmu37 kääbäs .kääpä kääbäst22 ; hauakünkale tuuakse lilli kalmu pääle tuvvas lille

hauatagune: hauatagune maailm tõõnõ ilm, tooni, toonimaa;

haud matus -(s)õ -t11 haud havva .hauda33 ; haual kasvavad lilled matusõ pääl kasusõq lilliq ; käisin ema haual käve imä matusõ pääl ; puusärk lasti hauda kirst lasti hauda ; hauda kaevama hauda kaibma ; üks jalg juba hauas, teine haua ääre peal ütś jalg jo havvan, tõ̭nõ havva veere pääl

hauduma .haudma .hauduq havvu64

haug hauǵ havvõ .haugõ 34 m päälek havvilõ ; isane haug jurlak

haugatama haugahta|ma -q -83 haugahu|tma -taq -da62 (helehehe) kilahta|ma -q -83 kilahu|tma -taq -da62 ; koer haugatas pini haugahť ; rebasekutsikas haugatab heledalt rebäsekutsik kilahtas

haugatus haugah(t)us -õ -t9

haugutama haugu|tama -taq -da82 op|põlõma -õldaq -põlõ85

haukama .haukama haugadaq .hauka77 tsälgähtä|mä -q -83 tsälgähü|tmä -täq -dä62 .tsälksämä tsälksädäq .tsälksä77 ; haukab leiva kõrvale tomatit haukas leevä manoq tumatit

haukuma .haukma .haukuq haugu 64 min 1. k haugi kilga|tama -taq -da82 kilgu|tama -taq -da82 ; kutsikas haugub kutsik kilgutas ; poiss haugub emale vastu poiskõnõ hauk imäle vasta

hauskar .viskli - -t1 .viskri - -t1 pilk pilga .pilka31 seto kiil' peeľka - -t3 ; kühveldab hauskariga vett pilkas viskligaq v pilgagaq vett

hautama havvu|tama -taq -da82 ki̬i̬tmä ki̬i̬täq keedä61 ; hautatud kapsad, porgandid keedükapstaq, -põrḱnaq ; puunõusid peab kuuma veega hautama puuanomit piät kuuma viigaq havvutama

hautis keedüs -(s)e -t11 ; kapsahautis kapstakeedüs

hea hää - -d50 hü(v)ä hü(v)ä hüvvä24 kuku|nõ -dsõ -st7 .ausa - -t3 ; hea küll! hää (külh)! ; head aega! hääd aigo v hüvvä aigo! ; kõike head! kõ̭kkõ hääd v hüvvä! ; auto eest maksti head hinda auto iist masti hääd rahha ; ta on väga hea laps tä om väega hüä v kukunõ latś ; hea vaistuga hää nõ̭nagaq, nõ̭nakanõ, nõ̭nakas ; see on hea tööriist küll seo om ausa riist külq ; ta on väga hea isuga tä om süüjä väegaq ; hea tervisega kimmä v kõva tervüsegaq, tervüseline, tehrüline ; hea väljanägemisega illos, kikstu ; heaks arvama hääs arvama ; heakene küll! hüäkene külq!

headus hüvähüs -e -t9 arm armu .armu37 .hü(v)ändüs -e -t9 hüvihüs -e -t9 .häädüs -e -t9 .hü(v)ädüs -e -t9 ; headus ja kurjus hüvähüs ja hõelus ; lapsed said tunda ema headust latsõq saiq tundaq imä armu ; ta oli väga halb inimene, temas polnud headuse raasugi väega halv inemine olľ, täl es olõq hüvihüse põrmu ; mulla, kauba headus mulla, kauba hüvihüs

heakskiit hüvähüs* -e -t9 hääs.kitmi|ne -se -st5 ; see töö on heakskiitu väärt seo tüü piät hääs kitmä v seo tüü iist piät kitmä ; andis oma heakskiidu anď uma hüvähüse

healoomuline .hääli|ne -dse -st5 .hü(v)äli|ne -dse -st5 ; healoomuline kasvaja hääline kasuja ; healoomuline kasvaja võib pahaloomuliseks muutuda hääline kasuja või hõelas minnäq

heameel häämi̬i̬ľ häämeele häädmi̬i̬lt40 hü(v)ämi̬i̬ľ hü(v)ämeele hüäd- v hüvvämi̬i̬lt40 meelehää - -d50 ; tahtsin sulle heameelt valmistada ma tahtsõ sullõ meelehääd tetäq ; teeb ise kõik heameelega ära tege esiq kõ̭iḱ hää meelegaq ärq

heaolu hää v hü(v)ä olõminõ hää v hü(v)äolõḱ hää v hü(v)ä elo hüvvüs -(s)e -t11 .hüvvüs .hüvvü .hüvvüst10 ; heaolutunne hää olõminõ ; heaoluriik hääeloriiḱ ; isiklik või üldine heaolu erä- vai ülene hüvvüs

heaperemehelik kõrra(h)n.hoitva - -t3 kõrra(h)n.hoitja - -t3 hu̬u̬ľva - -t3 hu̬u̬ľja - -t3 kokko.hoitva - -t3 kokko.hoitli|k -gu -kku38 ; loodusvarade heaperemehelik hoidmine ja kasutamine luudusvarro kokkohoitva pruuḱminõ

heaperemehelikult: suhtub riigi varasse heaperemehelikult hoit riigi varra kõrran;

heasoovlik hää.tahtli|nõ -dsõ -st5 hü(v)ä.tahtli|nõ -dsõ -st5 armuli|nõ -dsõ -st5 kin|ä -ä -nä24 ; heasoovlik inimene häätahtlinõ inemine

heasoovlikkus hüvvä.tahtmi|nõ -sõ -st5 hüvähüs -e -t9 .häädüs -e -t9 .hü(v)ädüs -e -t9 ; hindan väga õpetaja heasoovlikkust ma hinda väega oppaja häädüst

heastama hääs v hü(v)äs tegemä .hü(v)äske|(l)lemä -lläq -(l)le86 ; mul tuleb see sulle heastada ma piät taa sullõ ärq hüäskelemä ; kuidas sa seda heastada mõtled? kui sa mõtlõt taad hääs tetäq?

heasüdamlik .lahkõ - -t3 hää - -d50 .lõhkõ - -t3 lõ̭õ̭hkõ - -t3 hää v hü(v)ä .süämegaq ; heasüdamlik toon, nägu, naeratus lahkõ tuuń, nägo, naarahtus ; heasüdamlik inimene hää süämegaq inemine

heatahtlik hää.tahtli|nõ -dsõ -st5 hü(v)ä.tahtli|nõ -dsõ -st5 ; ole neiu vastu pisutki heatahtlikum olõq näio vasta vähäkenegiq hüvätahtlidsõmb ; heatahtlik inimene häätahtlinõ inemine

heategevus häätegemi|ne -se -st5 hü(v)ätegemi|ne -se -st5 ; heategevuskontsert, -müük häätegemiskontsõrť, -müüḱ

heategu hääte|go -o -ko27 hü(v)äte|go -o -ko27 ; tee mulle üks heategu! tiiq mullõ ütś häätego!

heauskne hää.uskja - -t3 ; heauskne ostja hään uson ostja

heebrea: heebrea keel heebreä kiiľ

heegeldama heegeldä|mä -q -83 seto kiil' pilo|tama -taq -da82

heegelnõel heegeldüs|nõgõl -nõgla -.nõkla85 heegel|hank -hangu -.hanku37

heelium heeli|uḿ -umi -.ummi38

heeringas heering -ä -ät13

hei hõi(q)

heide hiideq .hiite hiidet18 .hiitmi|ne -se -st5 ; vasaraheide vasarahiitmine

heidik ärqpõlõ|du -du -tut1 .maahajäte|dü -dü -tüt1 ärqhiide|dü -dü -tüt1

heidis: pärast tormi leidus järve ääres rohkesti heidist päält maru olľ järve veeren hulka kõ̭õ̭'ma v lõsso

heidutama hiidü|tämä -täq -dä82 mitmit kõrdo hiidüte|(l)lemä -lläq -(l)le86 ; pauk heidutas varesed laiali pauk hiidüť varõsõq lakja

heie häieq .häide häiet19 hiieq .hiide hiiet19

heietama häiehtä|mä -q -83 ; heietab lõnga häiehtäs langa ; vanataat heietas oma mälestusi vanatätä häiehť ummi mälehtüisi

hein hain haina .haina30 ; heinakaar hainakaaŕ ; heinakuhi hainakuhi ; heinaküün hainaküün ; väike heinahunnik kämm, kämmäk, kämmüs ; heinakiht kantś, kihť ; heinasaad ruga ; heinavaal vaal ; heinu laiali lööma v segama pala(ha)ma

heinaaeg hainang -u -ut13 haina|k -gu -kut13 haina|aig -ao -.aigo36 ; läksin heinaajaks koju lätsi hainangus kodo

heinaline hainali|nõ -sõ -st5

heinamaa hainamaa - -d50 niit niidü .niitü37 (matal') .uhtu - -t1 ; jõeäärne luhaheinamaa kund, kond

heinamaarjapäev haina.maarja|päiv -päävä -.päivä35 haina.maaŕa|päiv -päävä -.päivä35

heinane haina|nõ -dsõ -st7 haino|nõ -dsõ -st7 ; kus sa käisid, et nii heinane oled? kos sa käveq, et niivõrra hainonõ olõt? ; heinased peenrad hainadsõq pindreq

heinategu hainang -u -ut13 haina|k -gu -kut13 haina|tego -teo -teko27 haina|tü̬ü̬ - -d52 ; heinategu hilineb sel aastal väga palju timahavva jääs hainang väega ildas

heinputk (kikka)pütsḱ (-)püdse (-).pütske34 (kikka)pütsi|k -gu -kut13

heiskama üles .tõ̭mbama ; lipp heisati torni lipp tõ̭mmati torni üles

heitlema .võitlõma võidõldaq .võitlõ78 .võitõlõma võidõldaq .võitõlõ85 .hiitlemä hiideldäq .hiitle78 .taplõma tapõldaq .taplõ78 ; haavatu heitles surmaga vikasaanuq võidõľ v hiideľ surmagaq

heitlus .võitlus -õ -t9 võidõlus -õ -t9 .hiitlemi|ne -se -st5 tapõlus -õ -t9

heitma .hiitmä .hiitäq hiidä61 hindäkotsinõ .hiitämä hiidädäq .hiitä77 ; kivi heitma kivvi hiitmä ; lehm heidab pikali lehm hiitäs pikäle ; hinge heitma hinge hiitmä

heitmed ask asu .asku36 hrl m perä -ä -rä24 (vetel') tsolḱ tsolgi .tsolki37 ; tööstuse heitmed tüüstüse ask

heituma .hiitümä .hiitüdäq hiidü79 v .hiitü80 mitmit kõrdo hiidüske|(l)lemä -lläq -(l)le86

heitvesi tsolgi|vesi -vi̬i̬ -vett42 tsolḱ tsolgi .tsolki37

hekk hek|ḱ -i -ki82

heksel .heksli - -t1 ; heina-, põhuhekslid haina-, põhuheksliq

hekseldama hekseldä|mä -q -83 ; vikk hekseldatakse vikḱ hekseldedäs ärq

hekslimasin .hekslimassin -a -at4

hektar hék|tääŕ -tääri -.tääri37 .hek|täŕ -täri -.tärri38 ; maad on 0,2 hektarit maad om 20 saandikku

helama hel|ämä -läq -lä88 helis|emä -täq -e87 kõl|a(ha)ma -laq v -adaq -la v -aha88

helatama helähtä|mä -q -83 helähü|tmä -täq -dä62 kõlahta|ma -q -83 hindäkotsinõ heläh(t)ü|mä -däq -84 ; mets helatas mõts helähtü

helde .helde - -t3 .lahkõ - -t3 .lõhkõ - -t3 lõ̭õ̭hkõ - -t3 ; ta on helde käega tä om helde andma

heldeke: oh heldeke! oh sa heldekene v oi heldekene v oi armulinõ!

heldima helläh(t)ü|mä -däq -84 hallõs minemä ; lõpuks ema siiski heldis viimäte imä õ̭ks hellähtü

heldimus helläh(t)üs -e -t9 halõhus -õ -t9 hallõmi̬i̬ľ hallõmeele hallõtmi̬i̬lt40 ; silmad läksid heldimusest märjaks süä lätś hallõs ja silmäq likõs

heldus .heldüs -e -t9

hele helle - -t14 val|lus -usa -usat4 .valgõ - -t3 .valsja|nõ v .valsja|s -dsõ -st5 .valsja|s - -t15 valss valsu .valssu37 (helü kotsilõ) killõ - -t14 (vere kotsilõ) villõ - -t14 ; heleroheline, -sinine, -pruun, -punane helle- (helľ-, valsjas-) -rohilinõ, -sinine, -pruuń, -verrev ; hele täht vallus tähť ; heledat verd valgõt verd ; heledahäälne killõ helügaq

heledalt = heledasti helehehe helehele valusahe valusalõ (helü kotsilõ) kilõhõhe kilõhõlõ

helendama hele|tämä -täq -dä82 ; oli juba pime, ainult silmapiir helendas veel olľ joba pümme, õ̭nnõ taivaviiŕ heleť viil ; lamp helendas nõrgalt lamṕ anď nõrka valgust

helgatama helgähtä|mä -q -82 .hälksämä hälksädäq .hälksa77 hilgahta|ma -q -82

helge il|los -osa -osat4 .valgõ - -t3 ; helge tulevik illos elo

helgiheitja .valgõ.hiitjä* - -t3

heli hel|ü -ü -lü26 (äkiline vai ütekõrdnõ) heläh(t)üs -e -t9

helikopter helikoptõŕ -i -it4

helilaad helü|mu̬u̬d -moodu -mu̬u̬du37

helilindistama .linti .võtma lindi pääle .võtma ; helilindistasin kaks laulu võti katś laulu linti

heliline helüli|ne -dse -st5

helilooja viie.meistre* - -t3 viie|tekij -tegijä -tegijät4 viie.vehḱjä - -t3 ; maailmakuulus helilooja üleilmakuulsa viiemeistre

helin hel|lin -inä -inät4 kõl|lin -ina -inat4 til|lin -inä -inät4 ; äkiline v hetkeline helin kõlah(t)us ; ma ei kuulnud telefoni helinat ma es kuulõq telefoni hellü

helinal helinälläq kõlinallaq tilinälläq

heliplaat helü|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37

heliredel muus helüre|teľ -deli -delit4

helisalvestis helüülesvõt|õq -tõ -õt18

helisalvestus helü üles.võtminõ

helisema helis|emä -täq -e87 hel|ämä -läq -lä88 ; telefon heliseb telefon helises v kõlisõs ; mets helises linnulaulust mõts heläsi tsirgulaulust

helisev helle - -t14 ; tüdrukul on helisev hääl latśkõsõl om väega helle helü

helistama kõlista|ma -q -83 helistä|mä -q -83 tiristä|mä -q -83 mitmit kõrdo tiriste|(l)lemä -lläq -(l)le86 ; helista parem homme! kõlistaq parõmb hummõń! ; mis sa helistad mulle päev otsa? miä sa tiristelet mullõ päiv läbi?

helitu helüldäq

heljuma he|ľoma -lľoq -ľo70 he|lümä -llüq -lü70 hõ|ľoma -lľoq -ľo70 .laugõlõma lavvõldaq .laugõlõ86 udsal|õma -daq -õ85 ; puulehed heljuvad tuules puuleheq heľosõq tuulõn ; kotkas heljus kõrgel järve kohal kodas lavvõľ korgõn järve kotsil

helk helgeq .helke helget18 helgäh(t)üs -e -t9

helkima .helkämä helgädäq .helkä77 .hilkama hilgadaq .hilka77 .hälḱmä .hälkiq hälgi63 here|tämä -täq -dä82 .leühkelemä leüheldäq .leühkele86 .läükämä läügädäq .läükä77 pilis|emä -täq -e87 ; päike helgib silmipimestavalt päiv läükäs nii, et silmist võtt pümmes

helkiv = helkjas .helksä - -t3 .hilksa - -t3

helklema .helkelemä helgeldäq .helkele85

helkur hilga|tś* -dsi -tsit13 .helkäjä* - -t3

hell hää - -d50 hü(v)ä hü(v)ä hüvvä24 hell hellä .hellä35 helli|k -gu -kut13 hellä|ne -dse -st7 ; hell emake hää imäkene ; lohutas last hellade sõnadega meelüť last hää sõ̭nagaq ; hapu muudab hambad hellaks hapu võtt hambaq hellikus ; külmahell puu külmäle hellik puu

hellik helli|k -gu -kut13 hellä|ne -dse -st7 hrl lats' hellümun|a -a -na26 kukumun|a -a -na28 ; ta on pisut helliku loomuga tä om vähä hellädse loomugaq ; ära ole selline hellik! olgu-iq sääne hellümuna!

hellitama hellä|tämä -täq -dä82 hellü|tämä -täq -dä82 .hellämä hellädäq .hellä77 kuťa|tama -taq -da82 kuku|tama -taq -da82 nunńo|tama -taq -da82 pupi|tama -taq -da82 tile|tämä -täq -dä82 tillerdä|mä -q -83 tilli|tämä -täq -dä82 kulľa|tama -taq -da82 õhi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 ; ta hellitas oma tütart, aga nüüd ei too see emale tilka vettki tä pupiť umma tütärd, a noq tuu eiq tuu imäle tsilka vett kah ; ema on lapsed väga ära hellitanud imä om latsõq väega ärq tillitänüq ; see laps on liialt hellitatud taa latś om palľo ärq munatõt

hellitlema hellüte|(l)lemä -lläq -(l)le86 laabi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90

hellitusnimi hellänim|i -e -me24

hellus hüvähüs -e -t9 arm armu .armu37 .hü(v)ändüs -e -t9 hüvihüs -e -t9 .häädüs -e -t9 .hü(v)ädüs -e -t9 ; emalik hellus imä arm ; kellegi vastu hellust tundma kedägiq hoitma ; mind valdas hellus ma hellähtü ärq

helmekee .helme|kõrd -kõrra -.kõrda33 kaala|kõrd -kõrra -.kõrda33 .helme|ki̬i̬d -keedi -ki̬i̬di37

helmes helḿ helme .helme35 hrl m helmeq .helme helmet18 kralľ kralli .kralli37 sor|a -a -ra26 ; helmestega ehitud riided helmigaq ehitedüq rõivaq ; paneb helmed kaela pand kralliq kaala

helpima .hülṕmä .hülpiq hülbi63 .lürṕmä .lürpiq lürbi63 .larṕma .larpiq larbi63 ; helbib lusikaga suppi hülṕ luidsagaq suppi

helves he|peḿ -beme -bend16 ki|põń -bõna -bõnat4 höüd hövvü .höüdü36 (söögikraam') helves .helbe helvest22 ; hrl m lumehelbeid sajab lumõkibõnit v -hebemit satas ; kaerahelbed kaarahelbeq

helveskaal sport pudsu|kaal* -kaalu -.kaalu37

herilane hü̬ü̬rlä|ne -se -st5 hürülä|ne -se -st5 ; herilane nõelas mind hüürläne tsusaś minno

hermeetiline õhu|kimmäs -.kimmä -kimmäst22 luhti|kimmäs -.kimmä -kimmäst22 vi̬i̬|kimmäs -.kimmä -kimmäst22

hernehirmutis .hernehirmutus -õ -t9 .herne|tonť -tondi -.tonti37 pe(l)lätüs -e -t9 ; ma olen nende riietega kole nagu hernehirmutis ma olõ naidõ rõividõgaq jälle niguq pellätüs

hernes herneq .herne hernet18 herneh .herne herneht20 ; hernekaun hernekõdõr ; hernesupp herneruug

hertsog .hertso|ḱ -gi -kki38 her(d)so|ḱ -gi -kki38

heteroseksuaalne vastansuu.kaeja* - -t3

hetk kipõń v kõrd .aigo kõrrakõnõ .aigo silmä|pilk -pilgu -.pilku37 rehḱ rehi .rehki37 tolmah(t)us -õ -t9 ; mõtles hetke ja vastas siis mõtõľ kõrra(kõsõ) aigo ja sis üteľ ; tuli ainult hetkeks tulľ õ̭nnõ kõrras (aos) ; selsamal hetkel, kui maha vaatasin, kukkus räästast jääpurikas pähe tuusama rehḱ, ku ma maaha kai, sattõ kaartõst ijätilk päähä ; ühe hetkega oli tal kõik tehtud üte tolmahusõgaq olľ kõ̭iḱ täl tett ; sobiv hetk tegutsema hakata õigõ aig pääle naadaq ; ootas viimase hetkeni ja startis siis uuť tuu viimädse ao ärq ja sis lätś ; oota üks hetk! oodaq kipõń! ; vabal hetkel vabal aol ; ei saanud hetkekski rahu saa es silmäpilguskiq rahhu ; saabus hetk, mil … tulľ aig, kuq …

hibisk kasvot tarõ|kõiv -kõ(iv)o -.kõivo37 hiina ru̬u̬ś

higi hi|gi -i -ki27 ; higi jookseb hiki lindas v higi juusk v lahmas

higine higi|ne -dse -st7 .hii|ne -dse -st7 ; higiseks minema hikkõ(he) v hikkõlõ minemä ; keha on väga higine iho om vesilikõ

higiselt likõ ihogaq higitsehe .hiitsehe

higistama higonõma .hiodaq v higo(nõ)daq higonõ89 higitsemä higitsäq v .hiidäq higidse90 higovama .hiodaq v higovadaq higova89 higistä|mä -q -83 .hii|tsemä -däq v -tsäq -dsä90 .hii|tämä -täq -dä82 ; tegin seda tööd higistades tei taad tüüd hiotõn

hiidlane .hiidla|nõ -sõ -st5

hiiglane mürä|k -gu -kut13 kolasḱ -i -it13 vägi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 ; mõttehiiglane suuŕ mõtlõja ; mõttehiiglane naľ vaimukolasḱ ; mõttehiiglane mudsumüräk

hiilgama .helkämä helgädäq .helkä77 .hilkama hilgadaq .hilka77 .hiilama hiiladaq .hiila77 hiile|tämä -täq -dä82 ; kassi silmad hiilgavad pimeduses kassi silmäq helkäseq pümmen

hiilgav .helksä - -t3 .hilksa - -t3 hiilas .hiilsa hiilast22 .hiilva - -t3

hiilgus .helkämi|ne -se -st5 .hilkami|nõ -sõ -st5 helgeq .helke helget18 .hiilami|nõ -sõ -st5 hiiletüs -e -t9 ; kulla hiilgus kulla helkämine

hiilima .hiiľmä .hiiliq hiili63 ; mis sa hiilid siin varga kombel ringi! miä sa hiilit tan niguq varas!

hiilimisi .hiiľvähe .hiiľväle

hiina: hiina keel hiina kiiľ

hiinlane .hiinla|nõ -sõ -st5

hiir (hiire) hiiŕ hiire hiirt40 ; koduhiir tarõhiiŕ

hiirehernes kasvot hiire|herneq -.herne -hernet18

hiirekarva hiir hiiro .hiiro40 hiiro hiiro hiirot2 hiiŕo hiiŕo hiiŕot2 ; hiirekarva hobune hiir hopõń

hiirekõrv 1. kasvot luuvalu|hain -haina -.haina37 2. (raamatul), hrl m tsia|kõrv -kõrva -.kõrva30

hiireviu eläjät (vihma)viu - -d2 vihma|haugas -.hauka -haugast22

hiis pühämõts pühämõtsa pühhä.mõtsa30 (pühä) sal|o -o -lo26 hiiś hiie hiit m päälek hiisile v hiijile49

hiivama .vinnama vinnadaq .vinna77 ; laev hiivas ankru laiv vinnaś ankru üles

hiline illa|nõ -dsõ -st7 .ilda|nõ -dsõ -st7 illa|k -gu -kut13 illaha|nõ -dsõ -st5 ; hilised kartulid illadsõq kardohkaq ; hiline õhtu ildanõ aig ; see jääb liiga hilisele kellaajale tuu jääs palľo illagu ao pääle

hilinema .ildas .jäämä illahu|tma -taq -da62 ; kui ta üks kord pool tundi hilineb, pole sellest midagi, aga kui mõtleb hakatagi hilinema, siis tulevad pahandused ku tä ütś kõrd puuľ tunni illahut, tuust olõ-iq midägiq, a ku märḱ naadagiq ildas jäämä, sis tulõvaq pahandusõq

hilissuvi .vasta süküst suvõ lõpp v lõpuots v peräots

hilissuvine: hilissuvised tööd suvõ lõpuotsa v suvõlõpu tüüq

hilissügis illanõ süküs ; hilissügisel ilda sügüse

hilissügisene: krüsanteemid on hilissügisesed lilled krüsenteemaq häitseseq vasta talvõ

hilisõhtu illanõ õdak .vasta ü̬ü̬d

hilja .ilda illakult illaldõ ; õhtul hilja ilda õdagu ; kevad tuli tänavu võrdlemisi hilja kevväi tulľ timahavva küländ ilda v illakult v illaldõ ; on juba hilja, tuleb magama minna aig om ildanõ, tulõ ärq magama v magalõ minnäq ; mine, enne kui on hilja! mineq ärq, inne ku ilda om! ; hiljaks jääma ildas jäämä

hiljaaegu .ilda.aigo

hiljem .il.dampa ; täna ma jõuan koju hiljem täämbä ma jovva ildampa kodo ; kümme aastat hiljem kümne aastaga peräst ; varem või hiljem tuleb vale ikka välja ütśkõrd tulõ võlśminõ õ̭ks vällä

hiljemalt kõ̭gõ .il.dampa ; töö peab hiljemalt õhtuks valmis saama tüü piät kõ̭gõ ildampa õdagus valmis saama

hiljukesi hillä.keiste hillä.keisi .hillä .hiljüisi tassa.kõistõ

hiljuti .ilda.aigo illakult illaldõ innest(ä) ääsäq va(r)rõq† ; ma olin hiljuti tõbine ma olli illaldõ tõbinõ ; ta jäi alles hiljuti koduseks illakult tä jäi viil kodo ; ma käisin hiljuti linnas ma käve ääsäq liinan

hilpharakas pulsti|prants -prandsu -.prantsu37 hilphara|k -ga -kat13

himu him|o -o -mo26 himmu - -2 hõl|a -a -la26 ; sõi himu täis sei himo täüs ; peab ikka himu olema, et jalgsi nii kaugele tulla piät iks hõla olõma jalgsi nii kavvõ tullaq

himukalt himogaq himokahe

himukas = himuline himoka|nõ v himoka|s -dsõ -st5 himoka|s - -t15 himoli|nõ -dsõ -t5

himur ir|a -a -ra26 ira|nõ -dsõ -st7 lihalõja - -t3 lihahõ(l)lõja - -t3 ; himur olema iratsõma, irasklõma ; himurad huuled iradsõq huulõq

himustama = himutsema himosta|ma -q -83 himmusta|ma -q -83 rõõgi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 neelüske|(l)lema -lläq -(l)le86 .tahtma .tahtaq taha61 lihahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; ta himustab kalleid riideid tää himostas kallit rõivit ; Juhan hakkas talu endale himustama Juhań nakaś tallo hindäle rõõgitsõma ; ta himustab iga meesterahvast tä lihahõllõs ekä meesterahvast

hind hind hinna .hinda30 ; hinnad alanevad, tõusevad, püsivad, kõiguvad hinnaq lääväq alla, nõsõsõq, püsüseq, kõigusõq ; ei jäta grammigi hinnast alla jätä eiq sukugiq hinnast maaha ; mitte mingi hinna eest ei ilmangiq ; saavutas võidu tervise hinnaga massõ uma võidu tervüsegaq kinniq ; igal minutil on kulla hind egä minoť om kullagaq vaihtaq v kullagaq kaaluq

hindama .hindama hinnadaq .hinda77 tunnista|ma -q -83 .hinda .pandma ; hindan su ausust ma tunnista su õiglast miilt ; ta hindab oma teadmisi üle tä pidä ummi tiidmiisi palľo hääs

hindamatu: see maal on hindamatu seol maalil olõ-iq hinda olõmangiq;

hindi: hindi keel hindi kiiľ

hindu hindu - -t2

hinduism híndu|isḿ -ismi -.ismi37 hindu usk

hing hinǵ hinge .hinge35 henǵ henge .henge35 toss tossu .tossu37 hingeli|ne -se -st5 hengeli|ne -se -st5 ; ukse- ja aknahinged ussõ- ja aknõhingeq v -hengeq ; tõstan värava hingedelt maha nõsta värehti hingi päält maaha ; hing jäi sisse henǵ jäi manoq ; olen hingetu mul om toss välän ; hing kinni hinǵpuhussin, henǵpuhussin ; ta teeb kõike hingega tä tege kõ̭kkõ süämegaq v kõ̭gõst hingest ; siit ei leia meid ükski hing siist saa eiq ütśkiq hingeline meid kätte ; see loom on vaevalt hinges taa om vaivalt tossulinõ ; hinge surematus henge häömäldäq v kadomaldaq olõminõ ; hinge heitma hinge hiitmä ; hinge vaakuma koolõnõma ; (korraks) hinge tõmbama hõ̭ngu võtma v vidämä, hingähtämä ; las ma tõmban hinge! lasõq ma haara hyngu!

hingama .hingämä hingädäq .hingä77 .hengämä hengädäq .hengä77

hingamine hõ̭ng hõ̭ngu .hõ̭ngu37 hõ̭ngu.tõ̭mbami|nõ -sõ -st5 ; mul jäi ehmatusest hingamine seisma mul jäi jahmahusõst hõ̭ng kinniq v ma hiitü hõ̭ngu kinniq ; kunstlik hingamine hõ̭ngu vallalõpästmine ; kunstlik hingamine (suust suuhtõ) luhti sissepuhkminõ

hingedepäev .hingi|päiv -päävä -.päivä35 .hengi|päiv -päävä -.päivä35

hingekõri hõ̭ngu|lõ̭õ̭ŕ -lõõri -lõ̭õ̭'ri37 helü|lõ̭õ̭ŕ -lõõri -lõ̭õ̭'ri37 ; toit sattus hingekõrri süüḱ karaś kaala

hingeldustõbi hinge.matmishä|dä* -dä -tä24 (hobõsõl) .pausla|ḱ -gi -kki38 .puusla|ḱ -gi -kki38

hingeline hingeli|ne -(d)se -st5 hengeli|ne -(d)se -st5 (eläja kotsilõ) tossuli|nõ -(d)sõ -st5 ; õrnahingeline hellä hingegaq ; ei olnud hingelistki olõ es hingelist es tossulist

hingepiin hinge|vaiv -vaiva -.vaiva30 hingehä|dä -dä -tä24

hingerahu meelerah|u -u -hu26 hingerah|u -u -hu26 rahulik mi̬i̬ľ ; mu hingerahu on kadunud mu meelerahu om kaonuq ; ta ei andnud poisile hingerahu tä anna es poiskõsõlõ rahhu v tä jätä es poiskõsõ hinge rahulõ

hingestama: hingestatud viiulimäng hingegaq viiolimäng

hingesugulane hinge.hõimla|nõ -sõ -st5 henge.hõimla|nõ -sõ -st5 hingesugula|nõ -sõ -st5 hengesugula|nõ -sõ -st5

hingesugulus hinge.hõimlus -õ -t9 hingesugulus -õ -t9

hingetoru hõ̭ngu|lõ̭õ̭ŕ -lõõri -lõ̭õ̭'ri37 helü|lõ̭õ̭ŕ -lõõri -lõ̭õ̭'ri37

hingetu hinǵ v henǵ v toss välä(h)n hingpuhussil(laq) hõ̭nguldaq puheldunu|q - -t1 puhendunu|q - -t1 ; inimene leiti hingetuna põrandalt inemine lövveti põrmandu päält, hinǵ välän ; laps karjus end hingetuks latś rüüḱse hindä hingpuhussilõ ; tuim ja hingetu inimene süämeldäq v hingeldäq inemine ; hingetuks jääma puhelduma, puhenduma

hingetõmme hingähüs -e -t9 hengähüs -e -t9 .hingämi|ne -se -st5 hinge.tõ̭mbus -õ -t9 henge.tõ̭mbus -õ -t9 ; rahulikud, pikad, lühikesed, katkendlikud hingetõmbed rahuliguq, pikäq, lühküq, kakõhunuq hengähüseq

hingeõhk .hõ̭ngu|s -(se) -(s)t10 hõ̭ng hõ̭ngu .hõ̭ngu37 toss tossu .tossu37 ; puhub külmunud kätele sooja hingeõhku puhk lämmind hõ̭ngu(st) külmänüide kässi pääle v hõ̭ngas külmänüide kässi pääle lämmind ; poiss sulatas hingeõhuga aknaklaasilt jääd poiskõnõ sulať hõ̭ngugaq aknõklaasi päält ijjä ; hingeõhk oli soe hõ̭ngus olľ lämmi ; hingeõhk on külmaga näha toss om külmä käen nätäq

hingitsema hingi|tsemä -tsäq v -däq -dse90 hengi|tsemä -tsäq v -däq -dse90 .hussu|ma -daq -80 mitmit kõrdo hingitse|(l)lemä -lläq -(l)le86 hengitse|(l)lemä -lläq -(l)le86 ; vanake hingitses veel mõne nädala vanakõnõ hingitsi viil mõ̭nõ nädäli ; ei ela, ei sure, ainult hingitsed ei eläq, ei koolõq, hengitset õ̭nnõ ; tuli hingitseb põleda tuli hussus ; südames hingitseb lootus süä viil luut

hingus .hingü|s -(se) -(s)t10 .hengü|s -(se) -(s)t10 ; hingusele minema hingüsele minemä

hink eläjät kivijür|räi -äjä -äjät4 hünḱ hüngi .hünki37

hinkuma kust .viskama ; hobune hakkas hinkuma hopõń naaś kust viskama

hinnaalandus hinna .allamineḱ hinna .alla.laskminõ ; hinnaalandus kuni 10% hinnaq ommaq kooniq 10% alla lastuq ; hinnaalandust ei tehta kellelegi kedägiq ei lastaq kerembähe läbi

hinnaline kallis .kalli kallist22 hinna(h)n väärt ; hinnalised esemed kalliq aśaq ; ostis hinnalise kasuka osť kalli kaska ; kullahinnaline kulla hinnan, kullagaq vaihtaq

hinnang .arvami|nõ -sõ -st5 rehkendüs -e -t9 .hindami|nõ -sõ -st5 ; positiivne, negatiivne, asjatundlik, ekslik hinnang tööle hää, halv, aśatundja, võlsś arvaminõ tüü kotsilõ ; hinnangute kohaselt ulatub kahju 100 ; 000 euroni rehkendüse perrä om kaḣo pia 100 000 eurot ; hinnanguliselt arvamisõ perrä

hinnapakkumine (hinna).pakmi|nõ -sõ -st5 rehnu|ť -di -tit13 hinnarehkendüs -e -t9

hinnapäring hinnaküsümi|ne -se -st5

hinne nummõŕ .numbri nummõrd23 hinnõq .hindõ hinnõt19

hipi hipi - -t2 karvapää - -d50

hirm .pelgüs -e -t9 hirm hirmu .hirmu37 pelg pelü v pelo .pelgü v .pelgo36 ; tal pole hirmu ega häbi täl olõ-iq pelgü ei häpü ; see koer on kogu küla hirm taa pini om kõ̭gõlõ küläle hirmus ; elasin kõik hirmud läbi pelgsi kõ̭iḱ pelüq ärq ; mul on hirm ma pelgä

hirmsasti .hirmsahe .hirmsalõ jälehehe jälehele jäletühe .väega(q) armõdulõ armõtuhe ; tahan hirmsasti magada ma taha väega maadaq ; pea valutab hirmsasti pää halutas hirmsahe ; väljas sajab hirmsasti välän satas hirmsahe ; ta karjub hirmsasti tä rüüḱ jälehehe

hirmuma hirmah(t)u|ma -daq -84 .hirmu|ma -daq -80

hirmunult hirmugaq

hirmus .hirmsa - -t3 hirmu|du -du -tut1 jälle - -t2 jäle|dü -dü -tüt1 .väega(q) armõdu .kistumaldaq perädü .lõpmaldaq ; sa oled hirmus inimene sa olõt hirmsa inemine ; küll ta on hirmsa välimusega külh tä om jäledü vällänägemisegaq ; hirmus suur kivi armõdu suuŕ kivi ; hirmus imelik lugu väega anďsak lugu

hirmutama hirmu|tama -taq -da82 hiidü|tämä -täq -dä82 .hirmu tegemä ; tahtsin teda natuke hirmutada tahi tedä veidüq hirmutaq ; püssipaugud hirmutasid linde püssäpauguq hiidüdiq tsirkõ

hirmutis hirmutus -õ -t9 pe(l)lätüs -e -t9

hirmuäratav .hirmsa - -t3 jälle - -t2 jäle|dü -dü -tüt1 ; isa hääl oli karm ja hirmuäratav esä helü olľ kuri ja hirmsa ; meile avanes hirmuäratav vaatepilt mi näi jäletüt pilti ; hirmuäratav rahasumma perädü rahaunik ; selline äike on hirmuäratav säänest pikset nakat pelgämä v sääne pikne pand pelgämä

hirnatama hirnahta|ma -q -83 turnahta|ma -q -83 ; hobune hirnatas hopõń hirnahť

hirnatus hirnah(t)us -õ -t9 turnah(t)us -õ -t9

hirnuma .hirnma .hirnuq hirnu64 .turnama turnadaq .turna77

hiromant kiro|manť -mandi -.manti37 hiro|manť -mandi -.manti37 käe.kaeja - -t3 ; ma ei uskunud hiromandi ennustusi usu es maq kiromandi ettekuulutuisi

hirs ru̬u̬v́ roovi ru̬u̬vi37 orś orrõ ort49 lat|ť -i -ti37 ; hirtest aed roovõst aid

hirskama .hirskama hirsadaq .hirska77 mitmit kõrdo .hirskõlõma hirsõldaq .hirskõlõ85

hirss hirsś hirsi .hirssi37 ; hirsist keedetakse putru hirsist keedetäs putro

hirv hirv́ hirve .hirve35

hispaania: hispaania keel hispaania kiiľ

hispaanlane his.paanla|nõ -sõ -st5

historism ao.luulinõ sõ̭na

hitt hit|ť -i -ti37

hobi aoviidüs -(s)e -t11 ao|viit -viidü -.viitü37 aoviidäng -u -ut13 ; aiapidamine on mulle hobiks aiapidämine om mullõ aoviidüs ; poisi hobiks on margikogumine poiskõnõ korjas umas lõbus markõ ; tal on mitmeid hobisid tä jandas mitmõ aśagaq

hobu ho|põń -bõsõ -bõst12

hobujõud hobo|joud -jovvu -.joudu36 ; mootori võimsus oli kümme hobujõudu moodori võim olľ kümme hobojoudu ; masinad töötasid hobujõul massinit aeti hobõsõgaq ümbre

hobukastan (hobo).kas|tań -tani -.tanni38

hobune ho|põń -bõsõ -bõst12 hobõ|nõ -sõ -st7 ; hobuseajaja hobõsõaiai v -ajjai

hobureha suuŕriha suurõriha suurtrihha28 suuŕrihä suurõrihä suurtrihhä28 hobõsõrih|a -a -ha28 hobõsõrih|ä -ä -hä28 ; läksin hoburehaga riisuma lätsi suurõrihagaq riibma

hoburästas palo|rä(ä)stäs* -.rä(ä)stä -rä(ä)s-täst22

hoiak hoiang -u -ut13 .arvami|nõ -sõ -st5 olõ|ḱ -gi -kit13 ; noormehe sirge hoiak noorõmehe siuhkõ olõḱ ; poisi ülbe hoiak poiskõsõ kõrḱ hoiang ; sõbralik, vihane, positiivne, negatiivne hoiak sõbranõ, vihalinõ, hää, halv arvaminõ

hoiatama karista|ma -q -83 hoia|tama -taq -da82 ; ma hoiatasin sind, kuid sa ei kuulanud ma sinno karisti, a saq es kullõq

hoiatus hoiatami|nõ -sõ -st5 karistami|nõ -sõ -st5 hoiatus -õ -t9 karistus -õ -t9 ; tänan sõbraliku hoiatuse eest aiteh lõhkõ hoiatamisõ iist ; võtke kuulda minu hoiatust! kullõlgõq muq karistamist!

hoid hoit hoiu .hoitu30

hoidis hoidus -(s)õ -t11

hoidja .hoitja - -t3 (nt kardohkavõtmisõ man) pi|täi -däjä -däjät4 ; koti(suu)hoidja kotipitäi v suupitäi ; lapsele on hoidjat vaja latsõlõ om hoitjat vaia

hoidla hoidus -(s)õ -t11 .hoitus -õ -t9 ; kartulihoidla kardohkahoitus ; sõnnikuhoidla sitahoitus

hoidma .hoitma .hoitaq hoia 3. k hoit min 1. k hoiji min 3. k hoiť kesks hoiõt66 armi|tsõma† -tsaq v -daq -dsõ90 var|ima -riq -i57 (kinniq v vallalõ) pi|dämä -täq -ä59 ; hoia end! hoiaq hinnäst! ; hoia kotisuud! naľ piäq suu! ; hoia seda, mis sul olemas on! piäq kinniq, miä sul om! ; mul tuleb neid riideid ikka hoida mul tulõ õ̭ks armidaq naid rõivit ; hobune hoiab oma jalga hopõń vari umma jalga ; ta hoiab minust kõrvale tä vari minno ; hoia koer minust eemal! kaidsaq pinni! ; kokku hoidma ütte v kokko hoitma ; sõbrad peavad ikka kokku hoidma sõbraq piät õ̭ks ütte hoitma ; me peame joogivett kokku hoidma miiq piät joogivett jakutama

hoiduma var|ima -riq -i57 (ärq) .hoitma .hoitaq hoia66 ; ta hoidub minu eest kõrvale tä vari minno ; lapsed hoiduvad nurka latsõq hoitvaq nukka ; hoidus suitsetamast hoiť hindä, et es tiiq suitsu ; seened hoiduvad soolatult hästi seeneq saisvaq suulapantult häste

hoiuala hoital|a* -a -la28

hoiukassa hoiukassa - -t2 hoiuan|noḿ -oma -omat4

hoiukoht hoiukotus -(s)õ -t11 hoidus -(s)õ -t11 .hoitus -õ -t9

hoiumets hoit|mõts* -mõtsa -.mõtsa30

hoiuruum hoiutar|õ -õ -rõ24 hoidus -(s)õ -t11 .hoitus -õ -t9

hoius hoius -(s)õ -t11 .panka pant raha ; tähtajaline hoius tärmäni v ao pääle panka pant raha

hoki sport hokk hoki hokki37 hoki - -t2 ; jää-, maahoki i(j)ä-, maahokk ; hokikepp, -litter, -meeskond, -mängija, -uisud, -värav hokikepṕ, -litri, -miiśkund, -mänǵjä, -visśravvaq, -värehť

hollandi: hollandi keel hollandi kiiľ

hollandlane hollandla|nõ -sõ -st5

homme hummõń

hommik hummo|k -gu -gut v -kut13 hummo(n)g -u -ut13 ; varajane hommik varahanõ hummok

hommikueine pruu|kosť -kosti -.kosti37 käopet|eq -te -et18 tsirgujüv|ä -ä -vä24 tsirgupet|eq -te -et18 ; pere istus hommikueinele pereq naaś pruukosti võtma

hommikul hummo(n)gu

hommikumantel hummogu.mäntli - -t1

hommikune hummo(n)gu|nõ -dsõ -st5 hummo(n)gi|nõ -dsõ -st5 ; hommikuse unega inimene hummogidsõ unõgaq inemine ; hommikune päike, udu, tuuleõhk hummogunõ päiv, undsõq, hengüs

hommikupoolik hummogu|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40 söömä|vaih -.vaihõ v -.vahjõ -vaiht18 sü̬ü̬m|vaih -.vaihõ v -.vahjõ -vaiht18 ; päikesepaisteline hommikupoolik päivliganõ hummogupuuľ ; mul on täna vaba hommikupoolik mul om täämbädse päävä hummogupuuľ prii

hommikusöök hummogu|sü̬ü̬ḱ -söögi -sü̬ü̬ki37 ; ma katan hommikusöögiks laua ma kata hummogusöögis lavva ; enne või pärast hommikusööki inne vai pääle hummogusüüki

hommikuti hummo(n)gidõ hummo(n)gist ; magab hommikuti kaua maka hummongidõ kavva ; hommikuti on juba hämar hummogidõ om joba hämmär ; ma ärkan hommikuti vara ma heräne hummogist varra

homne hummõni|nõ -dsõ -st5 ; homseni siis! sõ̭s hummõniniq!

homo ho|mo -mo -mmo26

homonüüm samakujolinõ sõ̭na kiil' homo|nüüḿ -nüümi -.nüümi37

homoseksuaalne umasuu.kaeja* - -t3

honorar tegijä|palk -palga -.palka30 tegijä|raha -raha -rahha28 hono|raŕ -rari -.rarri38

hooaeg aig ao .aigo36 hu̬u̬|aig -ao -.aigo81 ; põllutööde hooaeg nurmõtöie aig ; hooajatöölised päiviliseq, suvilisõq ; Võru Linnateatri hooaja avaüritus Võro Liinatiatri huuao alostus

hoob kanǵ kangõ .kangõ35

hoog hu̬u̬|g - -gu36 vunḱ vungi .vunki37 hunń hunni .hunni37 vunń vunni .vunni37 val|u -u -lu26 vuhv́ vuhvi .vuhvi37 ; kelgul oli juba hea hoog sees riikesel olľ joba hää hunń seen ; ühe hooga üte valugaq, üte rutugaq

hoogne .laabsa - -t3 .laapsa - -t3 lü̬ü̬psä - -t3 ; läheb hoogsal sammul lätt lüüpsä sammugaq

hoogsalt .laabsahe .laapsahe .laabsalõ .laapsalõ lü̬ü̬psähe lü̬ü̬psäle hu̬u̬gaq

hoogtöö talos -(s)õ -t11 ; heakorrastuse hoogtöö hääkõrra talos ; kütet varuti hoogtöö korras küttepuid tetti talgidõgaq

hoogustama .vunki v .vuhvi v hu̬u̬gu v .vunni v .hunni mano(q) .andma ; mees hoogustab sammu miiś pand sammulõ vunki manoq ; elav kaubandus hoogustas tööstuse arengut kipõ kauplõminõ panď kuandusõ edenemä

hoogustuma .vunki v .vuhvi v hu̬u̬gu v .vunni v .hunni mano(q) .võtma ; hoogustuv kultuurielu vuhvi manoq võtva kultuurielo ; töö hoogustub tüütegemine võtt vunki manoq

hool hu̬u̬ľ hoolõ hu̬u̬lt40 murõh .murrõ murõht20 murõq .murrõ murõt18 ; lapsed on vanaema hoole all latsõq ommaq vanaimä hoolõ all v vanaimä kaiaq ; kelle hoolde sa loomad jätad? kink huuldõ sa eläjäq jätät? ; sulgesin enda järel hoolega ukse panni ussõ hindä takan hoolõgaq kinniq ; kündmine ja külvamine jäi nüüd poja hooleks kündmine ja külbmine jäi noq poja tetäq v poja kaala

hoolas hoolõli|nõ -dsõ -st5 hoolika|nõ -dsõ -st5

hoolaud vunḱ|laud -lavva -.lauda30

hooldaja harija - -t3 hoolõli|nõ -sõ -st5 .perrä.kaeja - -t3 hu̬u̬ldaja - -t3 ; kriminaalhooldaja essünüide perräkaeja ; vanuri hooldaja vanainemise huuldaja

hooldama hu̬u̬lt pidämä .perrä .kaema hu̬u̬lda|ma -q -83 harima harriq hari57 .paśma .passiq passi63 ; istikuid tuleb pidevalt hooldada luumõ üle tulõ üttealasi huult pitäq ; hooldab muru hari morro ; voodihaiget peab iga päev hooldama sängühaigõt piät egä päiv paśma

hooldekodu hoolõ|maja -maja -majja v -maia28 hoolõ.mõisa - -t3 sandi|maja -maja -majja v -maia28

hooldus hoolõpidämi|ne -se -st5 .perrä.kaemi|nõ -sõ -st5 hu̬u̬ldami|nõ -sõ -st5 harimi|nõ -sõ -st5 ; maastikuhooldus maastiguhuuľ ; tehnohooldus tehnohuuľ ; näohooldus näohuuldaminõ ; ihuhooldus iho iist hoolitsõminõ ; kriminaalhooldus essünüide perräkaeminõ ; sotsiaalhooldus vaesidõ perräkaeminõ

hoolealune hoolõalo|nõ -dsõ -st5

hooletu hoolõ|du -du -tut1 hoolõldaq ropaku|nõ -dsõ -st51 räpäku|nõ -dsõ -st51 horss horsu .horssu37 ; hooletu inimene ropak ; hooletu käekiri, töö ropakunõ kiri, tüü ; ta oli õppimises väga hooletu tä olľ oṕmisõ man väega hoolõdu ; sööd kõhu täis, on õhtuni hooletu süüt kõtu täüs, om õdaguniq hoolõdu ; tuli ei taha hooletut tegijat, laps laiska hoidjat tuli ei tahaq tuhńakut tegijät, latś laiska hoitjat

hooletult hoolõtuhe hoolõtulõ ropakuhe ropakulõ ülejala ; see töö on sul hooletult tehtud taa tüü om sul ülejala tett

hooletus hoolõtus -õ -t9 hoolõldaq olõḱ ropak(unõ) olõḱ .horssus -õ -t9 ; hooletusse jätma hoolõtuhe v ropakuhe v laokilõ v hajovallõ v hajovillõ jätmä, luisku laskma ; hooletusse jäetud laokillaq, hajovillaq, reebala, luisun ; aed on hooletusse jäetud aid om ropakuhe v hoolõtuhe jätet

hoolikalt hoolikahe hoolikalõ .kõrdapite(h)n

hoolikas hoolika|nõ -dsõ -st5 ; hoolikal lugemisel ilmnesid vead hoolikadsõ lugõmisegaq tulliq viaq vällä

hoolima hu̬u̬ľma hu̬u̬liq hooli63 pi|dämä -täq -ä59 ; ta ei hoolinud poisist sugugi tä es hooliq poiskõsõst sukugiq ; kõrgest east, halvast ilmast hoolimata korgõst iäst, halvast ilmast huuľmaldaq ; ei hoolinud oma naisest es piäq umast naasõst

hoolimatu hu̬u̬ľmaldaq jõhi|k -gu -kut13 jõhiku|nõ -dsõ -st5 rä|bo -bo -po26 huus|pilľ -pilli -.pilli37 ; hoolimatu inimene huuľmaldaq inemine ; hoolimatu ja jõhker mees huuľmaldaq ja jõhik(unõ) miiś

hoolimatult hu̬u̬ľmaldaq ette(.)kaemaldaq .aplamiisi ; ta tegutses hoolimatult tä tekḱ umma tegemist ettekaemaldaq

hoolimatus hu̬u̬ľmaldaq olõḱ ; hoone lagunes hoolimatuse tõttu hoonõq lagosi, selle et es hoolitaq

hoolitsema .hellämä hellädäq .hellä77 ihatõ|(l)lõma† -llaq -(l)lõ86 hooli|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 õhi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 hu̬u̬lt pidämä .kõrda pidämä ; vanaeit käib lauda juures ja hoolitseb väga selle mullika eest vanamutť käü ja õhitsõs väega lauda man tuud hõhvakõist ; lapsed ja mees on tal väga hästi hoolitsetud latsõq ja miiś ommaq täl väega häste hellädüq ; sinu ülesanne on hoolitseda külmutusmasinate töökorras oleku eest su tüü om külmämassinidõ kõrranolõgi iist huult pitäq ; ta hoolitses hobuste eest tä pidi hobõsist kõrda ; talu eest tuleb hoolitseda talost vaia kõrd pitäq

hoolitsev .helläjä - -t3 hoolitsõja - -t3 õhitsõja - -t3

hoolivus hu̬u̬ľmi|nõ -sõ -st5

hoolsalt hoolõgaq hoolõ.listõ

hoomama tähele .pandma ärq .tundma .arvo .saama ; hoomas hädaohtu tä tunď ärq, et oht om ligi

hoone hoonõq hu̬u̬nõ hoonõt18 hoonõh hu̬u̬nõ hoonõht20

hoonestama hu̬u̬nit pääle ehitämä

hoonestus m hu̬u̬nõq hu̬u̬nidõ hu̬u̬nit18 u̬u̬nõtegemise õigus ; hoonestusõigus h

hoop hu̬u̬ṕ hoobi hu̬u̬pi37 lit|ť -i -ti37 lõ̭t|ť -i -ti37 tõhv́ tõhvi .tõhvi37 tõhva|k -gu -kut13 kohmahus -õ -t9 kuma|k -gu -kut13 lahv́ lahvi .lahvi37 plahv́ plahvi .plahvi37 plõhv́ plõhvi .plõhvi37 pusma|k -gu -kut13 puusť puusti .puusti37 hubahus -õ -t9 huba|k -gu -kut13 voolahus -õ -t9 tolmah(t)us -õ -t9 parts pardsu .partsu37 läüḱ läügi .läüki37 läügäh(t)üs -e -t9 hunń hunni .hunni37 kärdsäh(t)üs -e -t9 kärbäh(t)üs -e -t9 kärgäh(t)üs -e -t9 ; sai hoobi vastu pead sai hoobi v kohmahusõ vasta pääd ; kui ma ühe hoobi andsin … ku ma üte plahvi panni …

hoopis hoobis peris .suutumas ; selgus, et nad on hoopis õde ja vend tulľ vällä, et nääq ommaq hoobis sõ̭saŕ ja veli ; naine tuli mehe juurest hoopis ära naanõ tulľ mehe mant peris v suutumas ärq

hoopiski: hoopiski mitte ammu(q)kiq (mitte), (mitte) sukugiq, mitte sinnäqpoolõgiq

hoopleja .kekśjä - -t3 .kekstu - -t1 .õu(h)kõlõja - -t3 keku - -t2 õu(h)ka - -t2

hooplema .kekśmä .keksiq keksi63 suurusta|ma -q -83 .õu(h)kõlõma õu(h)kõldaq .õu(h)-kõlõ85 platsi|tama -taq -da82 mitmit kõrdo keksiske|(l)lemä -lläq -(l)le86 ; ära hoople! ärq kekśkuq! ; hakkas hirmsasti ennast kiitma – muutus hooplevaks naaś hirmsahe hinnäst kitmä – kekś tulľ pääle

hooplemine kekś keksi .keksi37 .õu(h)kõlõmi|nõ -sõ -st5

hoor hu̬u̬r hoora hu̬u̬ra31 litś litsi .litsi37 lirva - -t2

hoorama hu̬u̬rama hooradaq hu̬u̬ra77 .litsi lü̬ü̬mä lirbõnda|ma -q -83

hooratas vungi|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37 vunḱ|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37

hooti hu̬u̬guisi saarildõ saaris.päilde tśopsahuisi ; hooti sadas vihma vihma tulľ saarildõ v saarispäilde tulľ vihma

hoov hu̬u̬v́ hoovi hu̬u̬vi37 mor|o -o -ro26 ; lapsed mängisid hoovis latsõq mängeq moro pääl ; majja pääseb üksnes hoovi kaudu majja päses õ̭nnõ läbi hoovi

hoovama tul|õma -laq -õ58 ; uksest hoovab külma õhku ussõst tulõ külmä (luhti)

hoovihm vihma|saaŕ -saarõ -saart40 saarildõ vihm saarõ|vihm -vihma -.vihma30 sakaŕ sagara sagarat4 tśopś tśopsi .tśopsi30 tśopsah(t)us -õ -t9 ; paiguti võib sadada hoovihma kotussidõ või mõ̭ni tśopsahus tullaq ; sajab hoovihma vihmasaarõq kääväq üle

hoovus vu̬u̬lu|s* -(se) -(s)t10 vu̬u̬l voolu vu̬u̬lu37 (jõˆõˆn, järven) vu̬u̬ - -d52 ; soe merehoovus lämmi merevuul ; Golfi hoovus Golfi vuulus

hoovõtt hu̬u̬.võtmi|nõ -sõ -st5

hopp hopa õpa ; hopp! ja kass oli minu süles hopa! ja kasś olľ mul üsän

hops(ti) vunts(t) õpa(di) ; koer hüppas hopsti! üle aia pini karaś üle aia nigu vuntst!

hord horď hordi .hordi31 vä|gi -e -ke25 hulk hulga .hulka31

horisont .taiva|vi̬i̬ŕ -veere -vi̬i̬rt40 .taiva|rand -ranna -.randa36

horisontaalne tasa vesiloodi(h)n vi̬i̬loodi(h)n pikäle pikkä pikku

hormoon .hormoń -i -it4

horoskoop horo|sku̬u̬ṕ -skoobi -sku̬u̬pi37

horvaadi: horvaadi keel horv(a)adi kiiľ

horvaat horva|ť -di -tit4

hotell võõrastõ|maja -maja -majja v -maia28 hotelľ hotelli ho.telli37 ; hotellituba hotellitarõ

hubane ko|kos -gosa -gosat4 mu|kav -gava -gavat4 kodo|nõ -dsõ -st7 ; väga hubased majad, soojad ja head väega kogosaq tarõq, lämmäq ja hääq ; hubane ja kaunis kodu mukav ja illos kodo ; õhtu möödus hubases meeleolus terveq õdak olľ kodonõ tunnõq

hubasus kodonõ olõminõ kodonõ olõḱ ; eluruumide hubasus sõltub mööblist ja valgustusest tarri kodonõ olõḱ tulõ müüblist ja valgusõst

hubin hu|pin -bina -binat4 hü|pin -binä -binät4 ; küünlatule hubin kündletulõ hupin ; hubinal hubinallaq, hübinälläq

hubisema hubis|õma -taq -õ87 hübis|emä -täq -e87 hu|ba(ha)ma -paq v -badaq -pa v -baha88 ; tuli hubiseb tuli hupa

hui piiri|ts -dsä -tsät13

huigatama uigahta|ma -q -83

huigatus = huige uigah(t)us -õ -t9 ; karjase, öökulli huigatused kaŕusõ, kaku uigahtusõq ; rõõmuhuigatus rõõmuuigahtus

huikama .uikama uigadaq .uika77 ; tütarlaps huikas heleda häälega tütrik uigaś helle helügaq ; loomad huigati koju eläjäq uigadiq kodo ; vili on nii hõre, et üks kõrs huikab teist taga vili om nii hõrrõ, et ütś kõrś uikas tõist takan

huikuma .uikma .uikuq uigu64 ; huikumine uikna

huilgama .hüürgämä hüürädäq .hüürgä30

hukas huka(h)n summa(h)n ńaraku|nõ -dsõ -st5 ; elu on hukas elo om summan ; noorus on hukas nuurus om hukan ; hein on hukas hain om hukan ; riie oli koitanud ja hukas rõivas olľ koitanuq ja ńarakunõ

hukatus .häötüs -õ -t9 hukahus -õ -t9 .kaotus -õ -t9

hukatuslik .häötüse- .häötäjä - -t3 ; hukatuslik õhtu häötüse õdak

hukk ka|do -o -to27 hukka.saami|nõ -sõ -st5 ; laevahukk laivakado ; traagiline hukk õ̭nnõdu hukkasaaminõ

hukka .summa hukka ; õnnetuses sai mitu inimest hukka õ̭nnõtusõn sa mitu inemist hukka ; üritus läks hukka asi lätś summa ; mõistan tema teo täielikult hukka ma panõ timä teko väega halvas ; liha läheb soolata hukka liha lätt soolaldaq hukka

hukkama (ärq) hukkama hukadaq hukka77 .otsama otsadaq .otsa77 ; mahajooksnud nafta hukkas palju elavat loodust maahajoosnuq nahvta hukaś palľo elävät ärq

hukkamõist halvas.pandmi|nõ -sõ -st5 ; tema hukkamõist tuli mulle ootamatult timä halvaspandmist ma es oodaq

hukkuma hukka .saama ; õnnetuses hukkus üks ja sai vigastada kaks inimest õ̭nnõtusõn sai ütś inemine hukka ja katś saiq vika

hukutama hukka .saatma (ärq) hukkama hukadaq hukka77 huku|tama -taq -da82 ; udu on hukutanud palju laevu undsõq om hulga laivo hukka saatnuq ; külm hukutas rohkesti metsloomi külm ilm hukaś hulga mõtseläjit ärq

hulga hulga .hulka ; hulga rahvast hulga v hulka rahvast ; võta kohe hulgem! võtaq õkva hulgõmb! ; tee oli hulga lühem, kui arvasime tii olľ palľo v hulga lühemb, ku mi arvssi

hulgakesi hulgani hulga(h)na hulga.kõisi ; hulgakesi on julgem minna hulgahna om julgõmb minnäq

hulgaline hulga.kaupa hulga poolõst ; hulgaline vallandamine hulgakaupa vallategemine ; hulgaline osavõtt palľo osaliisi ; ainete hulgaline vahekord ainidõ vahekõrd hulga poolõst

hulgaliselt hulga palľo

hulganisti hulgani hulga.nistõ hulga ; linde hukkus hulganisti hulga tsirkõ sai hukka

hulgas hulga(h)n summa(h)n siä(h)n ; sul hakkab nende hulgas igav sul nakkas näidegaq ikäv́ ; piimal on vett hulgas piimäl om vett hulgan ; muuhulgas muusiän

hulgi hulgahna hulga.viisi ; pilvikuid kasvas seal hulgi makõsiini kasvi sääl summan v hulgaviisi ; ostad hulgi, saad odavamalt ostat hulgaviisi, saat odavampa

hulgihind summa(h)nmüügi hind

hulgimüük summa(h)n|müüḱ* -müügi -.müüki37 pardin|müüḱ* -müügi -.müüki37

hulgus hulgus -(s)õ -t11 hulgõrus -õ -t9 hurľo - -t2 hurlõ|ť -di -tit13 vurľo - -t2 hööderüs -e -t9 hööberüs -e -t9 hööde - -t2 koida|k -gu -kut13 vandõŕ -i -it4 ; see pole meie küla inimene, see on mingi hulgus taa olõ-iq miiq külä inemine, taa om määnegiq koidak

huligaan pät|ť -i -ti37

huligaanitsema pätti tegemä päti|tämä -täq -dä82

huligaansus pättüs -e -t9

hulk hulk hulga .hulka31 summ summa .summa31 parḱ pargi .parki37 parť pardi .parti37

hulka .hulka .seltsi .summa sekkä ; läksin rahva hulka ma lätsi rahva sisse ; tule meie hulka! tulõq miiq seltsi v hulka!

hulkuja roidus -(s)õ -t11 .hulḱja - -t3 ho|ďo -ďo -ťo26 ho|jo -jo -jjo v -io26 ha|jo -jo -jjo v -io26

hulkuma .hulḱma .hulkiq hulgi63 .roitma .roitaq roida61 .ael|õma -daq -õ85 .pluudśma .pluudsiq pluudsi63 .ronḱma .ronkiq rongi63 hoďo|tama -taq -da82 hojo|tama -taq -da82 huďo|tama -taq -da82 hurlõ|tama -taq -da82 koidõrda|ma -q -83 luibõrda|ma -q -83 vandõrda|ma -q -83 võssõlda|ma -q -83 .jaamama jaamadaq .jaama77 hööderdä|mä -q -83 koobõrda|ma -q -83 mitmit kõrdo hajol|õma -daq -õ85 hojotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 hööderde|(l)lemä -lläq -(l)le86 koobõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; ringi hulkuma ümbre hulḱma, roitma, hoŕotama, jõõsõldama, jõlkma ; kus sa hulkusid öö läbi? koh sa pluudsõq üü läbi? ; hulkuv koer hojopini, hajopini ; käib õhtuti hulkumas käü õdagist hojotõlõman ; poisike hulgub aina ringi, midagi teha ei taha poiskõnõ jõõsõldas ilma piten, midägiq tetäq ei tahaq

hulkur roidus -(s)õ -t11 hulgus -(s)õ -t11 koida|k -gu -kut13 ; see on üks hulkuja kass, ei ole nädalapäevad kodus olnud taa om ütś roidus kasś, olõ-iq nädälipääväq koton olnuq

hulkvel .hulḱvallaq roidussillaq joosu(h)n hoďotamisõ pääl

hull ulľ ulli .ulli37 hull hullu .hullu37 ; ta on hulluks läinud tä om ullis v segi lännüq ; see asi ajab mu hulluks taa asi nakas mullõ mudsu manoq

hullama .hullama hulladaq .hulla77 hullõrda|ma -q -83 .hõrtsama hõrdsadaq .hõrtsa77 .mähkelemä mäheldäq .mähkele85 mähähe|(l)lemä -lläq -(l)le86 mähäl|emä -däq -e85 .mühkelemä müheldäq .mühkele85 .märrämä märrädäq .märrä30 mär|ähämä -räq v -ädäq -rä v -ähä88 .mässelemä mässeldäq .mässele85 .tuuti lü̬ü̬mä jaamõrda|ma -q -83 jäsel|emä -däq -e85 nä(d)sel|emä -däq -e85 lu̬u̬ndõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 müdsel|emä -däq -e85 .mütskelemä müdseldäq .mütskele85 krassa|tama -taq -da82 .ael|õma -daq -õ85 .müllämä müllädäq .müllä77 huľa|tama -taq -da82 .nahkõlõma naheldaq .nahkõlõ85 .haugõlõma† havvõldaq .haugõlõ85 mitmit kõrdo huľahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; lapsed hullavad latsõq krassatasõq v luundõlõsõq ; lapsed hullavad kogu aeg, ei püsi üldse paigal latsõq märähäseq kõ̭iḱ aig, püsü-iq paigan sukugiq ; kassipojad hullavad kassipojaq lööväq tuuti ; koerad hullavad piniq nädseleseq ; tüdrukul juba vaja poisiga hullata vaja havvõldaq tütrikul jo poiskõsõgaq

hulljulge ulľ.julgõ - -t3 palľo.julgõ - -t3

hulluma ullis minemä meeletüs minemä mi̬i̬lt ärq .kaotama ; naine hullus murest naanõ lätś murrõ kätte ullis ; vihast hullunud mees vihast meeletüs lännüq miiś ; ta hullus täl lätś miiľ pääst ärq

hullumaja ulli|maja -maja -majja v -maia28 rumalidõ|maja -maja -majja v -maia28

hullumeelne ulľ ulli .ulli37 hull hullu .hullu37 ; hullumeelne põgenes haiglast ulľ pagõsi haigõmajast ärq ; hullumeelne plaan hull plaań

hullumeelsus .hullus -õ -t9 pääst segi olõminõ

hullupööra (.)ullimu̬u̬du

hullus = hullustus .hullus -õ -t9 .ulľus -õ -t9 ulľ olõḱ hull olõḱ

hullutama pääst v pääd segi ajama ; hullutab poisse aja poisõl päid segi v poissõ pääst segi

hulpima upuskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ; jäätükid hulbivad jões iätüküq upuskõlõsõq jõ̭õ̭n

humaanne inemli|ne* -dse -st5 inemise mu̬u̬du ; humaanne inimene, eesmärk inemline inemine, tsihť

humaanselt: sõjavange koheldi humaanselt sõ̭avangõgaq käüti inemise muudu ümbre

humaansus inemises olõminõ inemiisist hu̬u̬ľminõ inemises pidämine

humal hum|maľ -ala -alat4 tap|p -u -pu37

humanism huma|nisḿ -nismi -.nismi37

humanist huma|nisť -nisti -.nisti37

humanistlik huma.nistli|nõ -dsõ -st5

humanitaar- humanitaaŕ-

humanoid inemise.näoli|ne -(d)se -st5 huma|noid -noidi -.noidi37

humoorikas naľa- ; humoorikas lugu naľalugu

humorist humo|risť -risti -.risti37 naľakirotaja - -t3 naľate|kij -gijä -gijät4

hundikoer hunť hundi .hunti37 hundipin|i -i -ni26

hundilaut hundi|laut -lauda -.lauta30 ; külm nagu hundilaut külm nigu hundilaut

hundinui soe|tõlv -tõlva -.tõlva30

hundiratas: poisid viskavad murul hundiratast poiskõsõq laskvaq muro pääl ratast

hunnik uni|k -gu -kut13 mütsä|k -gu -kut13 mutsa|k -gu -kut13

hunt susi soe sutt m umak ja osak sussõ v sutõ42 latsik su|śo -śo -sśo26 (mõtsa)tśu|dśu -dśu -tśu26 ; hunt ulub susi undas ; hunti hurjutama sutt hagõma ; hundiauk soehaud ; huntide jooksuaeg veebruaris radoaig ; hunt kodu ligidalt ei murra susi pesä lähkesest ei süüq

hurjutama hürmistä|mä -q -83 ha|gõma -kõq -e59 hutśu|tama -taq -da82 tõhu|tama -taq -da82 ; hurjutasin teda hutśudi v hürmisti tedä ; hurjuta teda ometi, et ta enam rumalusi ei teeks! tõhudaq no tedä, et tä inämb rumaluisi ei tiissiq!

hurm lumḿ lummi .lummi37 il|o -o -lo26 ilovä|gi -e -ke25

hurmaa hurmaa - -d50 ; hurmaapuu on täis ilusaid oranže hurmaasid hurmaapuu om täüs ilosit pihlõtsit hurmaid

hurmama .luḿma .lummiq lummi63 mano(q) .tõ̭mbama ärq tegemä .nõidma .nõiduq nõiu64 ; laulja hurmas meid oma häälega laulja lummõ meid uma helügaq ; olin (temast) hurmatud ma olli (timäst) sisse võet

hurmav .luḿja - -t3 mano(q).tõ̭mbaja - -t3 hirmil|los -osa -osat4 .umbõ(lõ) hää ; hurmav naine, naeratus luḿja naanõ, naarahtus ; hurmav muusika, öö hirmillos muusiga, üü

hurraa hu(r)raa

hurt hurt hurda .hurta31

hurtsik hurdsi|k -gu -kut13 löövi|ts -dsä -tsät13 tśubari|k -gu -kku38 pugõri|k -gu -kku38

huugama .undama unnadaq .unda77 ; kusagil huugas viljapeksumasin kongiq unnaś rehepessümassin ; tuli huugab koldes tuli undas koldõn ; pea huugab otsas pää undas otsan

huul huuľ huulõ huult40 mok|k -a -ka31

huulepulk huulõ|pulk -pulga -.pulka31 moka|võ̭õ̭p -võõba -võ̭õ̭'pa30 ; hele, tume, hügieeniline huulepulk helle, tummõ, kaitsja mokavõ̭õ̭p

huulhein huulõ|hain -haina -.haina37

huulik huuli|k -gu -kut13 munstük|k -ü -kü37 nut|t -u -tu37 lut|t -u -tu37 ; pasuna huulik pasuna munstükk

huumor nali na(l)ľa .nalľa v .nalja43 naľategemi|ne -se -st5 ; must huumor võllanali ; humoristlik naľalik ; huumori mõttes ütlema naľa peräst ütlemä ; huumoriga võtma naľagaq võtma ; humoristlik stseen naľakotus

huumus (maa)põrm (-)põrmu (-).põrmu37 mullavä|gi -e -ke25

huupi .huupi hüppä .aplamiisi

huvi huv|i -i -vi26 him|o -o -mo26 is|o -o -so26 (teedäq).tahtmi|nõ -sõ -st5 põ̭nõvus -õ -t9 ; huvi tekib, ärkab, kasvab, kaob huvi tegünes, tulõ, kasus, kaos ärq ; ettekanne pakub talle huvi ettekannõq pakk tälle huvvi ; mul polnud mingit huvi sinna minna es olõq mul määnest himmo v isso sinnäq minnäq ; jälgis mängu huviga kai mängo himogaq ; tal pole huvi õppida täl olõ-iq oṕmisõ isso ; see asi pakub mulle huvi taa asi om mullõ põ̭nnõv v tõ̭mbas minno ; oma huvide eest võitlema uma kasu iist saisma v kasu pääl välän olõma ; siin on minu huvid ka mängus tan ommaq muq kasuq ka mängon

huviala huvial|a -a -la28 ; noorte huvialad on erinevad nuuri huvialaq ommaq mitmõsugumadsõq

huvijuht huvi|juhť -juhi -.juhti36

huvikool huvi|ku̬u̬ľ -kooli -ku̬u̬li37

huviline .tahtja - -t3 ; kui palju huvilisi oleks? palľo tahtjit olõssiq? ; kõik huvilised on oodatud kõ̭iḱ, kiä tahtvaq, ommaq oodõduq

huviring huvi|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37

huvitama huvvi .pakma huvi|tama -taq -da82 .putma puttuq putu73 .tõ̭mbama tõ̭mmadaq .tõ̭mba77 ; see töö ei huvitanud teda seo tüü es pakuq tälle huvvi v es tõ̭mbaq timmä ; mind ei huvita! mullõ ei putuq! ; mind huvitab, mida ta seal tegi ma tahtnuq teedäq, midä tä sääl tekḱ ; neid poisse huvitavad igasugused masinad näid poissõ tõ̭mbasõq kõ̭gõsugumadsõq massinaq

huvitav huvitav -a -at4 põ̭n|nõv -nõva -nõvat4 huvvi.pakva - -t1 .köütvä - -t3 tähele .pandaq ; huvitav uudis, lugu, päev, reis huvitav sõ̭nnoḿ, põ̭nnõv lugu, põ̭nnõv päiv, huvvipakva reiś ; räägiti palju huvitavat kõ̭nõldi palľo huvvipakvat v põ̭nõvat ; tema jutt oli huvitav timä jutt panď kullõma

huvituma huvvi .tundma nakkama teedäq .tahtma ; õpilased huvitusid filateeliast koolilatsõq naksiq markõkorjamise vasta huvvi tundma ; Tiiu huvitus, kas Mati ka peol oli Tiiu tahť teedäq, et kas Mati ka olľ pido pääl ; ta huvitus vanadest fotodest timmä köüdiq vanaq pääväpildiq

hõbe hõ|põ - -t14 ; vanuri juustes oli tublisti hõbedat vanainemise hiussin olľ hulga hõpõt ; hõbesõlg hõpõsõlǵ

hõbedane hõbõhõ|nõ -dsõ -st5 hõpõ|nõ -dsõ -st5 hõpõ- ; hõbedased nõud hõpõanomaq ; hõbedane hääl hõpõnõ helü

hõbepaju hõpõ|pai -paiu -.paiu37 hõpõhalapuu - -d50

hõbepulmad hõpõ|pulm -pulma -.pulma31 m hõpõ|sa(a)jaq -.saajo -.saajo30 hõpõ|hähäq -.hähki -.hähki34

hõberaha hõpõrah|a -a -ha28 rah|a -a -ha28 hõpõ - -t14

hõi hõi(q) (h)õe(q)

hõige .hõikami|nõ -sõ -st5 hõigah(t)us -õ -t9 hõigahtami|nõ -sõ -st5

hõikama rü̬ü̬ḱmä rü̬ü̬kiq röögi63 hõhu|tama -taq -da82 kõrras hõigahta|ma -q -83 .hõikama hõigadaq .hõika77 ; hõikasin töölistele jõudu hõiksi tüüliisile joudu ; hõika loomad koju! hõikaq eläjäq kodo! ; kui kast täis saab, siis hõika! ku kasť täüs saa, sõ̭s röögiq!

hõikuma .hõikma .hõikuq hõigu64

hõim hõim hõimo .hõimo37 suguhar|o -o -ro26

hõimlane .hõimla|nõ -sõ -st5 hõimoli|nõ -sõ -st5

hõise .hõiskami|nõ -sõ -st5 ; pulmarahva hõisked saajarahva hõiskaminõ

hõiskama .hõiskama hõisadaq .hõiska77

hõissa .hõissa

hõivama ärq .võtma .hindä ala(q) .võtma ärq perimä kinniq .pandma ; hõivatud olema pidehin v pidessin v kinniq v ammõtin v paklin v televälläq olõma ; me hõivasime aknaalused kohad miiq võti aknõalodsõq kotusõq ärq ; vaenlane hõivas linna vainlanõ võtť liina ärq ; veoauto oli hõivanud ainsa parkimiskoha viomassin olľ ainukõsõ saisokotusõ hindä ala võtnuq ; kõik lauad olid hõivatud kõ̭iḱ lavvaq olliq kinniq ; ta oli pereasjadega hõivatud tä olľ perreasjogaq kinniq ; ära sega teda, ta on väga hõivatud! ärq taad segäguq, tä om väega ammõtin! ; selle tööga jääd nii hõivatuks, et ei jää enam sugugi aega taa tüügaq jäät nii pidehihe v pidejihe v pidessihe, et jää ei inämb sukugiq aigo ; olen nende töödega väga hõivatud ma olõ naidõ tegemiisigaq hinnäst nii ärq mähḱnüq

hõive tü̬ü̬(h)n.käümi|ne -se -st5

hõljuk hõľo|ḱ* -gi -kit13

hõljuma he|ľoma -lľoq -ľo70 he|lümä -llüq -lü70 hõ|ľoma -lľoq -ľo70 .laugõlõma lavvõldaq .laugõlõ86 .lainõlõma lainõldaq .lainõlõ85 udsal|õma -daq -õ85 ; jõe kohal hõljub kerge udu jõ̭õ̭ kotsil hõľos kerge undsõq ; pilliroog, rukis hõljub tuules mereruuds, rügä lainõlõs tuulõ käen ; kull hõljub taeva all kulľ laugõlõs taiva all

hõljutama heľo|tama -taq -da82 helü|tämä -täq -dä82 hõľo|tama -taq -da82 ; tuul hõljutab oksi tuuľ hõľotas ossõ

hõlm hõlm hõlma .hõlma31 siil siilo .siilo37 lehť lehe .lehte34 ; adrahõlm adralehť ; õige hõlma ei hakka keegi õigõt ei putuq kiäkiq v õigõt kiä trahvi eiq

hõlmader lehť|adõr -adra -.atra45

hõlmama .hindä ala(q) .võtma .hindä all .hoitma üle .küündümä ; looduskaitseala hõlmab suure pindala luuduskaitsõala võtt hulga maad hindä alaq

hõlp hõlp hõlbu .hõlpu37 ; hobune on hõlpu täis hopõń om hõlpu täüs ; elab hõlpu elu eläs hõlpu ello ; ta ei anna ka endale hõlpu tä sunď ka hinnäst takast

hõlpsalt = hõlpsasti .hõlpsahe .hõlpsalõ .laabsahe .laapsahe .laabsalõ .laapsalõ .lihtsähe .lihtsäle .kergehe .kergele ; kuiv puu võttab hõlpsasti tuld kuiv puu võtt hõlpsahe tuld ; kuiv puu võttab hõlpsasti tuld kuiv puu võtt hõlpsahe tuld

hõlpus .hõlpsa - -t3 .laabsa - -t3 .laapsa - -t3 .lihtsä - -t3 .kerge - -t3 hõlp hõlbu .hõlpu37 ; seda on hõlpus ise valmistada seod om hõlpsa esiq tetäq ; ta sai hõlpsama elu peale tä sai kergembä elo pääle v täl om hõlp persen

hõlst hõlsť hõlsti .hõlsti37

hõlvama tarvi.tustõ .võtma ; hakati kosmost hõlvama naati ilmaruumi tarvitustõ võtma

hõng hõ̭ng hõ̭ngu .hõ̭ngu37 nuheq .nuhkõ nuhet19 hais haisu .haisu37 vaim vaimo .vaimo37 ; oli tunda mustsõstralehtede hõngu olľ tundaq sitigalehti hõ̭ngu ; mere hõng mere nuheq ; kopituse hõng kopitõt hais ; vana aja hõng on toas vanaao vaim om tarõn

hõre harv harva .harva30 hõrrõ - -t14 villõ - -t14 ; hõre hein, vili hõrrõ hain, vili ; hõredad hambad harvaq hambaq ; hõre püksitagumik villõ püksiperseq ; hõredavõitu habe, juuksed hõrrõliguq habõnaq, hiussõq ; hõredavõitu riie villõ rõivas

hõredalt hõrrõlt .harvuisi hõrõhuisi hõrõhõhe hõrõhõlõ ; vili on liiga hõredalt külvatud vili om palľo hõrõhuisi v hõrrõlt külbet ; liiga hõredalt istutatud kapsad palľo harvuisi kükädüq kapstaq

hõrendama hõrrõmbas v hõrõhõmbas v harvõmbas tegemä harvõnda|ma -q -83 ; õunapuu võra hõrendatakse uibu kruuni tetäs hõrrõmbas

hõrendik harvistu - -t1 hõlõsti|k -gu -kku38 halga|nist -nisti -.nisti37 hõlõstu - -t1

hõrenema hõrrõmbas v hõrõhõmbas v harvõmbas minemä ; udu hõreneb undsõq lätt hõrrõmbas ; mets hõreneb mõts lätt harvõmbas

hõrgutis pi̬i̬nü sü̬ü̬ḱ v ru̬u̬g keelehää* - -d50 ; idamaised hõrgutised piinüq hummogumaa söögiq

hõrk pi̬i̬nü - -t1 ni̬i̬ldmä.pandva - -t3 ; hõrgud road piinüq söögiq

hõrnas eläjät eherüs -e -t9 iherüs -e -t9 hõrn hõrna .hõrna30 hõrnas .hõrna hõrnast22

hõõgama hõ̭õ̭gama hõõadaq hõ̭õ̭'ga77 hõ̭õ̭hkama hõõhadaq hõ̭õ̭'hka77 .õhkama õhadaq .õhka77 kuumõ|tama -taq -da82 ; keris hõõgab kuumust keres õhkas v hõ̭õ̭hkas kuuma ; kuum raud hõõgab kuum raud hõ̭õ̭gas

hõõguma hõ̭õ̭gama hõõadaq hõ̭õ̭'ga77 .leilämä leilädäq .leilä77 kumõ|tama -taq -da82 kuumõ|tama -taq -da82 helge|tämä -täq -dä82 .hiilama hiiladaq .hiila77 hiile|tämä -täq -dä82 (hillä-tassa) lägü|nemä -(ne)däq -ne89 .läügü|mä -däq -35 ; söed hõõguvad ahjus hüdseq kumõtasõq v hiiletäseq ahon ; süsi hõõgus niikaua, kuni panigi puu põlema hüdsekene nika lägüsi, ku panďkiq puu palama

hõõrduma hõ̭õ̭rdu|ma -daq -80 .nühkü|mä -däq -84 hõõratu|ma -daq -84 .nüüstü|mä -däq -84 ; krae hõõrdub vastu kaela mustaks kraaǵ nüüstüs vasta kaala mustas ; kand on verele hõõrdunud kunds om veritses hõ̭õ̭rdunuq

hõõrdumine hõ̭õ̭rdumi|nõ -sõ -st5 .nühkümi|ne -se -st5 hõõratumi|nõ -sõ -st5 .nüüstümi|ne -se -st5

hõõruma hõ̭õ̭r(d)ma hõ̭õ̭'r(d)uq hõõru64 hõõra|tama -taq -da82 .nüüstmä .nüüstäq nüüstä61 .nühksämä nühksädäq .nühksä77 jõhka|tama -taq -da82 jür|ämä -räq -ä56 .võrḱma .võrkiq võrgi64 kõrra hõõrahta|ma -q -83 hõõrahu|tma -taq -da62 ; kingad hõõruvad kängäq hõ̭õ̭rdvaq ; võll hakkas vastu korpust hõõruma võlľ naaś vasta korpust jürämä v jõhkatama

hõõtsik (tsirgul) hõ|dśo -dśo -tśo26 hõtsk hõdso .hõtsko37 pu|go -go -ko26 ku|bo -bo -po26

häbe hä|bü -ü -pü27 häbehüs -e -t9 ; häbemeluu uuriluu

häbedus hä|bü -ü -pü27 häbehüs -e -t9

häbelik häbendelejä - -t3 häbendäjä - -t3 häbelä|ne v häbelä|s -dse -st5 häbelä|s - -t15 häüläs .häülä häüläst22 .häüliga|nõ -dsõ -st5 ; häbelik inimene hämäläne ; häbelik poiss ei näidanud end külalistele häbendelejä poisś es näütäq hinnäst küläliisile ; häbelikuvõitu häbelik, häülik

häbelikult häbendämiisi ; tuli häbelikult nurga tagant välja tulľ häbendämiisi nulga takast vällä

häbematu häbemäldäq .häüldäq tiha|du -du -tut1 pini|ne -dse -st7 seto kiil' .rohkõ - -t3 ; ta on häbematu mees, ei häbene midagi: kuidas arvab, nii ütleb tä om rohkõ miiś, häbendä-iq midägiq: kui arvas, nii ütles ; häbematuks muutunud poiss pinitünüq poiskõnõ ; ärge muutuge häbematuks! naaku eiq mul haukma v kuis ti tihkat!

häbematult häbemäldäq .häütühe .häütüle tihatuhe tihatulõ pinitühe pinitüle .rohkõhe .rohkõlõ ; seda raha on häbematult vähe seod rahha om häbemäldäq veidüq ; käitus häbematult pidi hindä pinitühe üllen

häbematus häbemäldäq lugu v olõḱ v tego tihatus -õ -t9 ; no see on küll häbematus! no seo om külh häbemäldäq lugu! ; sellist häbematust ma temast ei oodanud säänest tihatust ma timäst es oodaq

häbenema häbendä|mä -q -83 häbende|(l)lemä -lläq -(l)le86 .tihnõlõma tihnõldaq .tihnõlõ86 tihkõnda|ma -q -83 ; mis sa vannud, häbene ometi! miä sa vannut, häbendäq no ummõhtõ! ; suur laps, aga häbeneb võõraid suuŕ latś, aq häbendeles võ̭õ̭rit ; mis sa häbened, tule sööma! miä sa tan tihnõlõt, tulõq süümä! ; ta oleks silmad peast häbenenud tä olõssiq häbü peräst silmäq pääst kaknuq

häbi hä|bü -ü -pü27 häpe - -t14 ti|go -o -ko27 ; mul on häbi mul om häbü v häpe ; lapsel olid silmad häbi täis latsõl olľ häbü silmän v olliq katś silmä häpü täüs ; tal oli nii häbi, et ta ei teadnud, kuhu silmi peita täl olľ nii häpe, et tä es tiiäq, kohe ummi silmi pandaq ; vaju või häbi pärast maa alla häü peräst vaoq vai maa ala v sisse ; see on häbi meie talule taa om tigo mi talolõ

häbipost lülli|tulp -tulba -.tulpa31 kerigu|tulp -tulba -.tulpa31

häbistama .häüstä|mä -q -81 häbüstä|mä -q -83 tiko v häpü .andma .tio|tama -taq -da81 ärq .pilkama ; mind häbistati avalikult, kuigi ma polnud süüdi minno häüstedi kõ̭igi näten, olkuq et mul olõ-õs süüd ; üleannetu mees, teda peaks küll kogu küla häbistama koir miiś, tälle piäsiq külh kõ̭iḱ külä tiko andma ; häbistatud naine ärq pilgat naanõ

häbistus hä|bü -ü -pü27 ti|go -o -ko27

häbitu .häüldäq - -t1 .häütü ; häbitu inimene tigo

häbitult .häütühe .häütüle

häbitus .häüldäq olõḱ

häda hä|dä -dä -tä24 ohk oho .ohko36 oht oho .ohto37 .plindri - -t1 ; on hädas om hädän v päivin ; haige kaebab oma hädasid haigõ kaibas ummi häti ; tal on üks häda teise otsa täl om oht oho pääle ; suures hädas pistüpäivin ; olin selle koeraga küll püsti hädas olli taa pinigaq külh pistü hädän ; lehmadki lüpsab ta hädaga ära lehmäkiq nüss tä ärq hätäpiten hädas

hädaabi hädä|abi -abi -api26 ; hädaabinumber hädäabinummõŕ

hädakisa appirü̬ü̬ḱmi|ne -se -st5 tänitämi|ne -se -st5

hädaldaja hädäldäjä - -t3 tänitäjä - -t3 .vaugja - -t3 vauga|tś -dsi -tsit13 vaugaŕ -i -t4 ńauga|tś -dsi -tsit13 .ńaugja - -t3 vinga|tś -dsi -tsit13 uiataja - -t3

hädaldama hädäldä|mä -q -83 täni|tämä -täq -dä82 .vaugma .vauguq vaugu64 .näugma .näuguq näugu64 .vingma .vinguq vingu64 võia|tama -taq -da82 uia|tama -taq -da82 mitmit kõrdo hädände|(l)lemä -lläq -(l)le86 .uialõma uialdaq .uialõ85 ; hakkas hädaldama panď tänni ; mis sa hädaldad kogu aeg? miä sa hädäldät kõ̭iḱ aig?

hädaldamine hädäldämi|ne -se -st5 tänń tänni .tänni37 ; su hädaldamine on asjatu su tänń om aśaldaq

hädaline 1. hädäli|ne -se -st5 ; aitab hädalisi avitas hädäliisi 2. hädäli|ne -se -st5 hädä|ne -dse -st7 ; kõige hädalisem töö kõ̭õ̭ hädälidsemb tüü

hädamaandumine hädä.maandumi|nõ -sõ -st5 hädä v oho peräst .maahatulõḱ ; lennuk tegi hädamaandumise linnuḱ tulľ hädä peräst maaha

hädaoht oht oho .ohto37 ohk oho .ohko36 hä|dä -dä -tä24 ; on hädaohus om ohon

hädapidur hädäpi|tuŕ -duri -durit4 hädätormas -(s)õ -t11 ; ta tõmbas rongi hädapiduri peale tä tõ̭mmaś rongi hädätormassõ pääle

hädas hädä(h)n pulga(h)n pulgõ(h)n põtali(h)n tila(h)n .pakli(h)n päivi(h)n kimbu(h)n ; ta on oma ämmaga päris hädas tä om uma ämmägaq peris hädän ; küll me olime temaga hädas! võiq mi olli timägaq tilan v hädän! ; küll ma olen nüüd hädas! võiq ma olõ noq päivin! ; sa oled oma töödega ju päris hädas sa olõt ummi töiegaq jo peris puntran

hädasolija hädäli|ne -se -st5 hädä(h)nolõja - -t3 oholi|nõ -sõ -st5 oho(h)nolõja - -t3

hädasti hädäste .väega(q) .ainu(i)si ainustõ hädä peräst ; talle on hädasti raha vaja tälle om väega v hädäste rahha vaia ; vaene ei saa osta sedagi, mida hädasti vaja vaenõ saa-iq ostaq tuudkiq, midä ainuisi v hädä peräst vaia ; mul on hädasti vaja linna minna mul om ainustõ vaia liina minnäq

hädavaevalt = hädavaevu (suurõ) hädägaq läbi hädä hädäperäst ; pääsesin hädavaevu hädägaq pässi

hädavajalik hädäli|ne -dse -st5 hädätarvili|nõ -dsõ -st5 .ainuisi tarvilinõ ainoli|nõ -dsõ -st7 hädäperäli|ne -dse -st5 ; hädavajalik asi sai korda aetud hädäline asi sai kõrda aetus ; tänane linnaminek oli hädavajalik täämbäne liinamineḱ olľ ainuisi tarviline ; hädavajalikud asjad hädäperälidseq aśaq

hädavares huńa|puss -pussu -.pussu37 huskaŕ -i -it4 (junń)jurasḱ -i -it13 hädäkarasḱ -i -it13 ; sa oled üks hädavares sa olõt ütś(junń)jurasḱ

hädiselt hädätsehe hädägaq kehväste .hõelahe ; tunnen end veel hädiselt viil om küländ hõel ollaq

hägu häm|o -o -mo26 häm|ü -ü -mü26 hä|go -go -ko26 sa|go -o -ko27 ; silmapiir mattus hägusse taivaviiŕ kattõ hämo sisse

hägune hämo|nõ -dsõ -st7 hämü|ne -dse -st7 hägo|nõ -dsõ -st7 .sao|nõ -dsõ -st7 ; vihmast hägune aken vihmast hämonõ v hägonõ akõń ; hägune vesi saonõ vesi ; hägune pilk m segädseq silmäq

häh häh õ̭(õ̭)q õ̭h ; häh, looda sa! õ̭q, loodaq saq!

häil mõts laak* laagõ .laakõ30

häire 1. muting -u -t13 viga via vika29 hä|dä -dä -tä24 ; kõne-, seede-, une-, tervise-, kuulmis-, liikumishäire kõ̭nõlõmis-, siiťmis-, unõ-, tervüse-, kuuldmis-, liikmisviga ; tal on psüühikahäire täl om muting meele man 2. hädä|kell -kellä -.kellä35 hädäpas|sun -una -unat4 (hädä)larḿ (-)larmi (-).larmi37 ; kõlas häire anti hädäkellä v lüüdi larmi

häirima muťu|tama -taq -da82 putu|tama -taq -da82 segämä sekäq v .siädäq sekä88 muti|tama -taq -da82 ; ära häiri mind! segägu eiq minno! ; ole tasa, muidu häirid lapse und! olõq tassa, ärq mutitat latsõ unõ! ; mind see ei häiri minno tuu ei muťudaq ; las röögib, ma ei lase ennast sellest häirida las rüüḱ, heri ei maq tuud ; sa häirid mu tööd sa ei lasõq mul tüüd tetäq

häirimatu segämäldäq ; häirimatu rahu segämäldäq rahu

häkker .häkri - -t1

hälbima .essümä .essüdäq essü79 harah(t)u|ma -daq -84 .harku|ma -daq -80 .harpu|ma -daq -80 mutťu|ma -daq -80 ; teelt hälbinud turistid tii päält harahtunuq roitõlõjaq ; karjast hälbinud lambad kaŕa mant (ärq) harkunuq lambaq

häll häll hällü .hällü37 ; laps magab hällis latś maka hällün ; ema istub hälli ääres imä istus hällü man ; hällist hauani hällüst havvaniq

hällilaul unõ|laul -laulu -.laulu37

hällipäev .sündümis(e)|päiv -päävä -.päivä35 sünnü|päiv -päävä -.päivä35 hällü|päiv -päävä -.päivä35

hällitama hällü|tämä -täq -dä82 teega|tama -taq -da82 kuugu|tama -taq -da82 võõgu|tama -taq -da82 .uitsama uidsadaq .uitsa77 ; hällitasin lapse magama hällüdi latsõ magama ; lained hällitasid väikest paati lainõq kuugudiq tsilľokõist loodsikut

hälve muting -u -t13 essähüs -õ -t9 vi|ga -a -ka29 hä|dä -dä -tä24 .puudus -õ -t9 ; kehalise ja vaimse arengu hälbed kihälidseq ja vaimlidsõq mutinguq ; pendli hälve tasakaaluasendist tiksli küündümine tasakaalust ; hälve normist essähüs normist ; lubatav hälve lubat essähüs v viga

hälvik (.)puuduli|nõ -sõ -st5

hämama .vaśma .vassiq vassi63 .ulli ajama

hämar häm|mär -ärä -ärät4 tinnõ - -t14 ; sügisel on palju hämaraid päevi sügüse om palľo hämärit v tinõhit päivi

hämarduma hämäräs minemä hämäräs .kiskma ; ilm hämardub lätt hämäräs ; hakkas juba hämarduma naaś jo hämäräs kiskma

hämarik häm|mär -ärä -ärät4 hämäri|k -gu -kku38

hämarus häm|mär -ärä -ärät4 hämärüs -e -t9 ; hämarus laskub hämmär hällüs

hämmastama imehtämä .pandma ; hämmastav jõud, kiirus, täpsus imehtämäpandva v imehtämä pandaq v immes pandaq joud, kibõhus, täpsüs ; mind hämmastas ta rahu ma imehti tä rahhu ; hämmastas õpetajaid oma tarkusega oppajaq imehtiq timä tarkust ; hämmastav! kaeq imeht!

hämmastuma imehtä|mä -q -83 .immes .pandma ; hämmastunud ilme imehtänüq nägo ; olin hämmastunud olli imehtänüq

hämmastus imeh(t)üs -e -t9 .immes.pandmi|nõ -sõ -st5 ; jälgib tulijat hämmastusega kaes tulõjat imehtüsegaq

hämmelduma .immes .pandma ; hämmeldusin ta häbematusest panni tä tihatust immes

hämmeldus .immes .pandminõ segähüs -e -t9 ; olin suures hämmelduses panni väega immes

härdalt = härdasti hallõlt hallõst(õ) halõhõhe halõhõlõ halõhõlt hallõ.listõ ; härdalt paluma hallõlistõ pallõma

härdus helläh(t)üs -e -t9 halõhus -õ -t9 hallõmi̬i̬ľ hallõmeele hallõtmi̬i̬lt40 ; hakkasin härdusest nutma naksi hellähüsest ikma

härg härg härä .härgä34

härghein kasvot härg|hain -haina -.haina30

härjasilm 1. kasvot kari|kakaŕ -.kakra -kakard22 kaŕa|kakaŕ -.kakra -kakard22 2. praadimun|a -a -na26 härä|silm -silmä -.silmä35 ; prae mulle kaks härjasilma! praadiq mullõ katś munna!

härjavõitlus härä.võitlus -õ -t9

härjavärss (pulli)prokś (-)proksi (-).proksi37 puľokõ|nõ -sõ -ist8 pu|ľo -ľo -lľo26 ; aastane härjavärss aastaganõ pulliprokś ; härjavärsid pusklesid puľoq puskliq

härm (lumõ)härm (-)härmä (-).härmä35 ; mets on härmas mõts om härmän

härmane härmä(h)n härmä|ne -dse -st7 ; härmane habe, härmased oksad härmän v härmädseq habõnaq, ossaq

härmatama (ärq) härmä|tämä -täq -dä82 .härmä minemä ; ripsmed härmatavad silmäkarvaq lääväq härmä v härmätäseq ärq

härmatis (lumõ)härm (-)härmä (-).härmä35 härmätüs -e -t9 ; hommikul oli mets härmatisest valge hummogu olľ mõts härmän valgõ

härra herrä - -t2 herr herrä .herrä35 esänd -ä -ät13

härras ha(l)lõli|nõ -dsõ -st5 hallõ - -t14 ; härras palve, laul hallõlinõ pallõminõ, laul ; toast kostis härrast nuttu tarõst kuuldu hallõlist ikku ; härdavõitu ha(l)lõlik

härrasmees herräs|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 ; käitub nagu härrasmees pidä hindä üllen niguq herräsmiiś

härrastemaja .härbäń -i -it4 .här|bänń -bänni -.bänni37 ; kool asub endisaegses härrastemajas kuuľ om inneskidsen härbänin

hästi .höste .häste hüväste .hüäste hästeq ; mul läks töö hästi mul lätś tüü häste ; ta on õlgadest hästi lai tä om olõst häste laǵa

hätta hättä .pulka .pulkõ põtalihe põtalilõ .paklihe .puntrahe .päivihe .kimpu

hävima (ärq) .häö|mä -däq - 68 min 1. ja 3. k .hävvü (ärq) .häädü|mä -däq -80 ärq .kaoma hukka minemä ; hävinud ja hävimisohus keeled, kultuurid, rahvad häönüq ja häömisohon keeleq, kultuuriq, rahvaq ; tules hävis maja ja hulk metsa tulõn häädü maja ja hulga mõtsa ärq ; suur osa viljasaagist hävis vihma tõttu suuŕ jago viläsaagist lätś vihma peräst hukka

häving .häötüs -e -t9 häönǵ .häöngi .häöngit13 ka|do -o -to27 hukahus -õ -t9 ; sõda tõi hävingut sõda tõi häötüst ; rotid tähendavad hävingut, kui neid majapidamisse palju sugeneb võhluq tähendäseq kato, ku näid elotustõ palľo sugõnõs

hävitaja 1. (linnuk') jahťlinnu|ḱ -gi -kit13 2. (laiv) .häötäjä - -t3

hävitama (ärq) .häö|tämä -täq -dä81 .häöte|(l)lemä -lläq -(l)le86 ; kurjategija tahtis asitõendid hävitada kuŕatekij tahť tunnisaśaq ärq häötäq ; ta hävitas oma kirjad tä häöť umaq kiräq ärq

hävitus .häötüs -e -t9 .häötämi|ne -se -st5 häönǵ .häöngi .häöngit13 ka|do -o -to27

hävituslennuk jahťlinnu|ḱ -gi -kit13

hääbuma .häädü|mä -däq -80 (ärq) .kistu|ma -daq -80 vakka .jäämä ärq .kaoma ; tuli, tuul hääbub tuli kistus ärq, tuuľ jääs vakka ; haige hääbus vaikselt haigõ kistu aigopiten ärq ; tunded hääbuvad tundõq kaosõq ärq ; hääbuv rahvas, keel häädüv rahvas, kiiľ ; puna ei olnud ta põskedelt veel hääbunud veretüs es olõq tä põski päält viil ärq kaonuq

hääl hel|ü -ü -lü26 (latsõl) rõ̭õ̭m rõõmu rõ̭õ̭'mu37 ; rääkis poolel häälel kõ̭nõľ poolõ helügaq ; keegi tegi imelikku häält kiäkiq tekḱ andśakut hellü ; laps teeb häält latś tege rõ̭õ̭mu ; esimest, teist, kolmandat häält laulma edimäst, tõist, kolmandat hellü laulma ; pill on hääles pilľ om timmin ; kellele sa oma hääle andsid? kinkalõ sa uma helü anniq? ; häälepael helülahi ; häälteenamus suurõmba hulga tahtminõ

hääldama .vällä .ütlemä ; häälda sõnu selgelt ütleq sõ̭naq selgehe vällä ; kuidas sa seda nime hääldad? kuis sa taad nimme vällä ütlet?

hääldamine = hääldus .vällä.ütlemi|ne -se -st5

häälekalt kõva helügaq .kõvva

häälekandja teedüs|lehť -lehe -.lehte34 kuulutaja - -t3 ; erakonna häälekandja eräkunna teedüsleht

häälekas kõva helügaq ; häälekas seltskond, naer kõva helügaq seltśkund, naar

häälemurre helü.murdumi|nõ -sõ -st5 mehehelü tulõminõ

häälestama .tiḿmä .timmiq timmi63 ; klaver on häälestamata klavvõŕ om tiḿmäldäq ; häälesta raadio täpselt jaama peale! timmiq raadio täpsehe jaama pääle! ; treipinki häälestama treipinki tiḿmä ; heatahtlikult, tõrjuvalt, kriitiliselt, optimistlikult häälestatud inimesed häätahtlitsõhe meelestedüq, vastalidsõ meelegaq, vikomärḱjäq, perimeelidseq inemiseq

häälestus timḿ timmi .timmi37

hääletama hellü .andma kätt .nõstma hääle|tämä -täq -dä82 ; kelle poolt sa hääletasid? kinkalõ sa uma helü anniq? ; kui muidu kokkuleppele ei jõutud, tuli hääletada kuq muido kokko leppüq es saaq, pidi kätt nõstma v hääletämä ; jäin bussist maha ja pidin hääletama minema ma jäi bussist maaha ni pidi kätt nõstma minemä

hääletu helüldäq vaga|nõ -dsõ -st7 vakka .vaiki ; hääletu vaikus helüldäq vaikus ; maailm muutus hääletuks kõ̭iḱ ilm jäi vakka

hääletus II .vaikus -õ -t9 .tassa v .vaiki v vakka olõminõ helüldäq olõminõ ; me ümber valitses öine hääletus mi ümbre olľ üüvaikus

hääletus I I helü.andmi|nõ -sõ -st5 käe.nõstmi|nõ -sõ -st5 hääletämi|ne -se -st5 ; salajane, avalik, suuline, kirjalik hääletus salahanõ, avalik, suulinõ, kiŕäline helüandminõ ; rahvahääletus rahvahääletämine ; hääletuskast, -sedel helüandmiskasť, -seteľ ; hääletusvoor käenõstmisvuuŕ ; hääletuskast nal helüvõtja

hääleulatus helü.küündümi|ne -se -st5

hääleõigus helü.õigu|s -(sõ) -(s)t10 valimis.õigu|s -(sõ) -(s)t10 ; hääleõiguslik valimisõigusõgaq ; selles majas ei olnud mehel mingit hääleõigust mehel olõ es seon majan midägiq üldäq

häälik kiil' hel|ü -ü -lü26 ; kaashäälik peethelü ; täishäälik vabahelü ; heliline kaashäälik puuľpeethelü ; helitu kaashäälik tuhmhelü ; sulghäälik täüspeethelü ; sisehäälikud sisehelüq

häälikuõpetus helüoppu|s -(sõ) -(s)t10

häälitsema hellü tegemä (latsõ kotsilõ) rõ̭õ̭mu tegemä ; laps häälitseb latś tege hellü v rõ̭õ̭mu

häälitsus hel|ü -ü -lü26 heläh(t)üs -e -t9 ; loomade häälitsused eläjide helüq

häälteenamus helü-üle|kaal -kaalu -.kaalu37 helüinämbüs -e -t9

häärber .härbäń -i -it4 .här|bänń -bänni -.bänni37

hööritama höörü|tämä -täq -dä82 höörä|tämä -täq -dä82 vöörü|tämä -täq -dä82 hööriske|(l)lemä -lläq -(l)le86 ; tüdruk hööritab puusi tütrik höörütäs puusõ ; hööritab end iga mehe ees hööriskeles õga mehe iin

höövel hü̬ü̬(v)li - -t1 hööl(m)äs hü̬ü̬l(m)ä hööl(m)äst22

hööveldama hööli|tsemä -tsäq v -däq -dse90 hööveldä|mä -q -83

hüatsint hüä|tsinť -tsindi -.tsinti37

hüdroelektrijaam vi̬i̬jovvu|jaam -jaama -.jaama30

hüdrosfäär (Maa) vi̬i̬|kihť -kihi -.kihti36

hügieen .puhtusõpidämi|ne -se -st5 ; hügieeninõuded puhtusõnõudmisõq

hügieeniline hügieenili|ne -dse -st5

hülgama ärq .põlgma .maaha .jätmä ; kana hülgas pojad kana põlǵ pojaq ärq ; hülgas naise ja lapsed jätť naasõ ja latsõq maaha

hüljes .hülge - -t3

hümn hümń hümni .hümni37 avvu|laul* -laulu -.laulu37 ; vabariigi hümn vabariigi hümń ; hümn tööle avvulaul tüüle

hüpe .kargami|nõ -sõ -st5 hüppämi|ne -se -st5 hüp|eq -pe -et18 ; kaugus-, kõrgus-, teivashüpe kavvus-, korgus-, saivashüppämine ; oli ühe hüppega toast väljas olľ üte kargamisõgaq v hüppegaq tarõst välän ; hüppeliiges hüppejakk, hüppeńoogus ; hüppenöör kargamisnüüŕ

hüpertoonia .korgõ vererõhk .korgõvererõhutõ|bi -võ -põ25

hüpiknukk tõ̭mmadaq pupṕ ; ta on teiste hüpiknukk tä om tõisi tõ̭mmadaq pupṕ

hüplema .hüp(pe)lemä hüpeldäq .hüp(pe)le86 .karg(õ)lõma karõldaq .karg(õ)lõ86 hüpüske|(l)lemä -lläq -(l)le86 .tirkõlõma tirgõldaq .tirkõlõ85 tirga|tama -taq -da82 .pillõlõma pillõldaq .pillõlõ85 .harkõlõma hargõldaq .harkõlõ85 trallõrda|ma -q -83 kergo|tama -taq -da82 tirgu|tama -taq -da82 ; lapsed hüplesid ja karglesid latsõq hüppeliq ja kargõliq ; koer hüpleb keti otsas pini pillõlõs keti otsan ; hüpeldes liikuma kukkõlõma ; hüpleb ühelt jalalt teisele tirkõlõs üte jala päält tõsõ pääle ; mõtted hüplesid sinna-tänna mõttõq hüpüskeliq siiäq-sinnäq

hüplik .hüp(pe)lejä - -t3 ; hüplik käekiri hüplejä käekiri

hüpnoos ärqtegemi|ne -se -st5 hüp|nu̬u̬ś -noosi -nu̬u̬si37 ; oli hüpnoosi all olľ ärq tett ; hüpnoosravi unõraviminõ

hüpnotiseerima hüpnoti|si̬i̬ŕmä -si̬i̬riq -seeri63 ärq tegemä

hüpotees .arvami|nõ -sõ -st5 hüpo|ti̬i̬ś -teesi -ti̬i̬si37 ; teaduslik hüpotees tiidüseline arvaminõ

hüpoteetiline hüpoteetili|ne -dse -st5 ette kujotaq arvadaq

hüppaja hüppäjä - -t3 .kargaja - -t3 .karglõja - -t3 ; kaugus-, kõrgus-, teivashüppaja kavvus-, korgus-, saivashüppäjä

hüppama hüppämä hüpädäq hüppä77 .kargama karadaq .karga77 .hülpämä hülbädäq .hülpä77 rõpah(t)u|ma -daq -84 ; hüppab üle poriloikude kargas v hüppäs üle mualumpõ ; süda hüppas rõõmust süä rõpahtu rõõmu peräst

hüppamine hüppämi|ne -se -st5 .kargami|nõ -sõ -st5

hüppetorn hüppe|torń -torni -.torni37 .kargamis|torń -torni -.torni37 .kargus|torń -torni -.torni37

hüsteeria maru(h)nolõmi|nõ -sõ -st5 ; sõjahüsteeria sõ̭aulľus ; läks hüsteeriasse lätś marru

hüsteeriline .hindäst .välläminejä .lihtsäle .marru.aetav närvili|ne -dse -st5 ; hüsteeriline naer närviline naar

hütt hurdsi|k -gu -kut13 löövi|ts -dsä -tsät13 tśubari|k -gu -kku38 pugõri|k -gu -kku38 sannakõ|nõ -sõ -ist8 ; polnud meil õiget maja, ainult hütt olõ-õs meil õigõt majja, õ̭nnõ ütś hurdsik ; sauna-, majahütt sanna-, majapugõrik ; elas metsaäärses hütis elli sannakõsõn mõtsa veeren

hüva hü(v)ä hü(v)ä hüvvä24 ; hüva märjuke hüä serbätüs

hüvang hü(v)ä hü(v)ä hüvvä24 hää - -d50 hüvvüs -(s)e -t11 hää olõminõ ; rahva hüvanguks rahva hüäs

hüvasti hü(v)äste(le) hüvvä hääd .aigo ; hüvasti jätma .hü(v)äste v terves jätmä

hüve hü(v)ä hü(v)ä hüvvä24 hää - -d50 kas|u -u -su26 .häädüs -e -t9 hüvvüs -(s)e -t11 ; linnaelu hüved liinahüäq ; teda ei huvita maised hüved tedä ei tõ̭mbaq maapäälidseq hüäq v hüvvüseq

hüvitama .hü(v)ästä|mä -q -83 hääs v hü(v)äs tegemä ; tahab oma tegu rahaga hüvitada taht umma teko rahagaq hüästäq v hääs tetäq

hüvitis kaḣotas|o -o -so26 tasa|mass -massu -.massu37 ; rahaline, moraalne hüvitis rahalinõ, moraalnõ kaḣotaso ; nõudis hüvitist nõuď kaḣotasso ; vanemahüvitis imäpalk

hüvitus hääs- v hü(v)ästegemi|ne -se -st5 kaḣo tasominõ .hüästämi|ne* -se -st5

hüään hü|jääń -jääni -.jääni30 hüiäń -i -it4

hüüatama hõigahta|ma -q -83 uigahta|ma -q -83 kirsahta|ma -q -83 ; hüüatas valjusti hõigahť kõvva

hüüatus hõigah(t)us -õ -t9 uigah(t)us -õ -t9

hüübima .hüübü|mä -däq -80 .hülpü|mä -däq -80 .saistu|ma -daq -80 hülbäh(t)ü|mä -däq -84 ; hüübinud veri, rasv hülpünüq veri, hüübünüq rasõv

hüüdma .hõikama hõigadaq .hõika77 .hõikma .hõikuq hõigu64 rü̬ü̬ḱmä rü̬ü̬kiq röögi63 hõhu|tama -taq -da82 ; laps hüüab ema latś rüüḱ immä ; hüüa mind, kui valmis saad! hõikaq minno, kuq valmis saat! ; kuula, keegi hüüab metsas! kullõq, kiäkiq hõik mõtsan!

hüüdnimi hellänim|i -e -me24 sõimunim|i -e -me24 kutsunim|i* -e -me24

hüüdsõna kiil' .hõikussõ̭n|a* -a -na28

hüüe hõigah(t)us -õ -t9 hõigahtami|nõ -sõ -st5 .hõikami|nõ -sõ -st5 rü̬ü̬ḱmine -se -st5 ; järelehüüe perrähõigahus v perrämärgütüs ; ergutushüüe härgütüshõikaminõ ; appihüüe appirüüḱmine

hüüp eläjät .hüüpli - -t1

Sisseminek