e-post kirikirä v kiŕa .kirjä v .kirja43e-kirie-kirä e-.kirjä43e-posťe-posti e-.posti37.puutri|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43 ; saadan sulle teate e-postigasaada sullõ sõ̭nomi e-kirägaq
ebakohane .sünd(ü)mäldäq ; see väljend on ebakohanetaa ütlemine olõ-iq sündsä v taa ütlemine siiäq sünnüüiq ; ebakohased emotsioonidsündmäldäq tundmisõq
ebakoht hä|dä-dä -tä24vi|ga-a -ka29putah(t)us-õ -t9muting-u -t13.puudu|s-(sõ) -(s)t10 ; artiklisse on jäänud veel ebakohtiartiklihe om viil mutingit sisse jäänüq
ebameeldiv .vastami̬i̬lt.vastalü̬ü̬vä- -t3ilõ|du-du -tut1jälle- -t2jäle|dü-dü -tüt1 ; see töö oli talle ebameeldivtuu tüü lei tälle vasta v olľ tälle vastamiilt
ebameeldivalt .vastami̬i̬ltilõtuheilõtulõjäletülejäletühe ; läppunud õhk hakkas ebameeldivalt ninnahalv luhvť lei jäletüle vasta
ebanormaalne andśa|k-gu -kut13võlsśvõlsi .võlssi37normivastali|nõ-dsõ -st5(.)puuduli|k-gu -kku38kehvkehvä .kehvä35vile|ts-dsä -tsät13ulľulli .ulli37 ; ebanormaalse kujuga taimandśagu kujogaq kasv ; ebanormaalne olukordvõlsś v andśak olõminõ ; tema ebanormaalne käituminetimä andśak v võlsś v normivastalinõ olõminõ v hindä üllenpidämine ; ebanormaalsed suhtedandśak v normivastalinõ vahekõrd ; ebanormaalsed elutingimusedvilets elämine ; see mees on ebanormaalnetaa miiś om ulľ
ebaoluline .tähtsüseldäq ; see on ebaoluline asitaa olõ-iq tähtsä asi
ebaselge segä|ne-dse -st7.selgüseldäq ; jäi ebaselgeks, mida tahetijäi segätses, midä taheti
ebasobiv .sünd(ü)mäldäq.paśmaldaq
ebasoovitav .tahtmaldaqsu̬u̬v́maldaqlubamaldaq
ebastabiilne püsümäldäqpüsümä|dü-dü -tüt1.kimmüseldäqetteti̬i̬dmäldäqlimbaku|nõ-dsõ -st5 ; ebastabiilne olukord püsis mitu aastatkimmüseldäq olokõrd püssü mitu aastakka ; ebastabiilne inimeneettetiidmäldäq inemine ; ebastabiilne ilmpüsümäldäq ilm
edasi edesi ; tule edasi!tulõq edesi! ; edasi mõelge ise!edesi mõtõlgõq esiq! ; edasi lükkamaedesi toukama ; edasi-tagasiedesi-tagasi ; edasi minemaedesi minemä
edasijõudnu edesi.joudja- -t3 ; võru keele kursused algajatele ja edasijõudnutelevõro keele kursusõq alostajilõ ja edesijoudjilõ
edaspidi 1. edespite(h)nedes(i)poolõedispäädii̬i̬(h)npu̬u̬l ; nüüd ja edaspidinoq ja edespiten ; eks edaspidi paistab, mis saabvet edesipoolõ paistus, miä saa ; edaspidi hakkame paremini elamaiinpuul nakkamiq parõmbahe elämä2. i̬i̬(h)nperi(lde)i̬i̬speri(lde) ; edas- ja tagaspidiiin- ja taasperilde
edel .lõunaõda|k-gu -gut v -kut13 ; Valga on Võrumaast edelasValga om Võromaast lõunaõdagu puul
edendama edesi vi̬i̬mäedendä|mä-q -83jovvu|tama-taq -da82.jou|tama-taq -da82 ; uus sadam edendab majandust ja turismivahtsõnõ satam vii majandust ja turismi edesi ; usuti, et vastlaliug edendab linakasvuusuti, et vastlapääväl livvulaskminõ jovvutas linakasumist
edenema .laabu|ma-daq -80v ede|nemä-(ne)däq -ne89edesi minemä.jouduma.joududaq jovvu79mineh(t)ü|mä-däq -84mõ̭õ̭du|ma-daq -80 ; töö hakkab juba edenematüü nakkas jo mõ̭õ̭duma ; meil asi edenebmeil asi minehüs ; tema loomad ei edenetäl lää eiq eläjäq edesi ; ei edene teil see pekisöömineei tegüneq teil taa vägevä süümine
edu .laabumi|nõ-sõ -st5edenemi|ne-se -st5.kõrdamine|ḱ-gi -kit13 ; ta saavutas edu teadustööstäl olľ tiidetüün kõrdaminekit ; tööd kroonis edutüü lätś häste kõrda
edukalt .hästeilosaheilosalõ ; sooritas eksami edukalttekḱ eksämi ilosahe ärq
edukas .kõrdalännü|q- -t1 ; edukas töökõrdalännüq tüü ; edukas inimeneotsa pääle saanuq inemine
edumaa võitvõidu .võitu37i̬i̬(h)n olõminõ ; tal on teiste ees viiemeetrine edumaatäl om tõisi iin viiś miitrit võitu ; pool aastat edumaadpuuľ aastakka võitu
edusamm .laabumi|nõ-sõ -st5edenemi|ne-se -st5 ; ta teeb õpinguis edusammetäl oṕminõ edenes
eduseis võitvõidu .võitu37i̬i̬(h)n olõminõ ; meie meeskond on eduseisusmiiq miiśkund om iin ; kolmepunktiline eduseiskolm punkti võitu
eelarvamus .uskmi|nõ-sõ -st5.põlgmi|nõ-sõ -st5halvaspidämi|ne-se -st5 ; ta suhtub asjasse eelarvamusegatä usu-iq taad asja v tä põlg taad asja ; tema suhtes on mul eelarvamusma usu-iq tedä ; neil on eelarvamus, et ma ei tule toimenä arvasõq joba ette, et ma tulõ-iq toimõ
eeldama 1. .nõudma(.)nõudaq nõvva66.tahtma.tahtaq taha61 ; see töö eeldab eriettevalmistusega inimestseo tüü nõud eräle ettevalmistõdut inemist2. .arvamaarvadaq .arva77.mõtlõmamõtõldaq .mõtlõ78 ; hea inimene eeldab, et teisedki on samasugusedhää inemine mõtlõs, et tõõsõq ommaq kah sääntseqsamaq
eeldus 1. .nõudmi|nõ-sõ -st5edelüs*-e -t9 ; edukate läbirääkimiste eeldusednõudmisõq kõ̭nõluisi kõrdaminekis, kõ̭nõluisi kõrdaminegi edelüseq ; eeldus ja väideedelüs ja väüdüs2. anďanni .andi37 ; tal on näitleja eeldusitäl om näütlejäandi3. .arvami|nõ-sõ -st5 ; kõigi eelduste kohaseltkõ̭iki arvamiisi perrä
eelis parõmbus-õ -t9hää külǵeenüs*-(s)e -t4 ; ta on (minu suhtes) eelisseisundistä om parõmban saison (ku maq) ; neile kehtib eelisjärjekordnääq lastasõq järekõrran ette ; majanduslikud eelisedmajanduslidsõqeenüseq
eelistama parõmbas v ettembäs v targõmbas v .ausambas pidämä ; ta eelistab lihale kalatä pidä kalla lihast parõmbas ; eelistas vaikidapidi targõmbas vaiki ollaq
eelolev tul|lõv-õva -õvat4tulõva|nõ-dsõ -st5 ; eeloleval nädalaltulõva nädäli ; eelolev suvitulõvanõ suvi ; eeloleval talveltulõval talvõl v tulõva talvõ
eelseisev pääle|tullõv-tulõva -tulõvat4i̬i̬(h)n|tullõv-tulõva -tulõvat4tulõva|nõ-dsõ -st5 ; eelseisvad töödpääletulõvaq tüüq ; eelseisev jalgpallimängtulõvanõ jalgpallimäng ; eelseisev reis tuleb mul pikkiintullõv reiś tulõ mul pikḱ v mul sais pikḱ reiś iin
eeltöö ettevalmistus-õ -t9.valmis.säädmi|ne-se -st5 ; enne värvimist tuleb teha eeltöödinne värv́mä nakkamist tulõ tetäq ettevalmistuisi ; teeremondi eeltööna toodi kruusatiiparandusõ ettevalmistusõs tuudi ruusa
eelviimane takastpu̬u̬lt tõõnõi̬i̬(h)nperämä|ne*-dse -st5inneperämä|ne*-dse -st5inne viimäst ; jäi eelviimaseksjäi takast(puult) tõõsõs ; ma olen eelviimanema olõ inne viimäst ; vaata eelviimast lehekülge!kaeq takast tõist lehte!
eemal kavvõmba(h)nkavvõmbal ; eemal paistis suur mägikavvõmban paistu suuŕ mägi ; olen paar päeva arvutist eemalolõ paari päivi puutri mant ärq
eemaldama ärq v .vällä v .maaha .võtma.vällä .viskama v .saatma ; kalal eemaldatakse luudkalal võetasõq luuq vällä ; ta eemaldati saalisttä saadõti saalist vällä
eemalduma 1. ärq minemäkavvõmbahe minemämant minemä ; mees eemaldub majastmiiś lätt maja mant ärq ; ma solvusin ja eemaldusinma süändü ärq ja lätsi mant minemä2. ärq v .vällä v .maaha tulõma ; värv eemaldub kergestivärḿ tulõ kergehe maaha
eemale kavvõmbahekavvõmbalõmant ; mine eemale!mineq kavvõmbalõ v mineq mant! ; ma ei suutnud lapsi tordi juurest eemale hoidama jovva-as latsi munakoogi mant ärq kaitsaq
eemaletõukav jälle- -t2jäle|dü-dü -tüt1 ; mõned inimesed on eemaletõukavadmõ̭nõq inemiseq ommaq jäledüq ; hais oli eemaletõukavhais naaś vasta
eeskuju näüdüs-(s)e -t11mu̬u̬dmoodu mu̬u̬du37i̬i̬(h)n|kujo-kujo -kujjo v -kuio26 ; eeskuju võtmamuudu võtma, nitti võtma ; ta on teistele heaks eeskujukstä um tõisilõ hääs näüdüsses v näütäs tõisilõ hüvvä muudu ; eeskuju andmamuudu andma ; isa on mulle eeskujuksma käü esä perrä ; tema eeskujultimä perrä
eeslinn liina|vi̬i̬ŕ-veere -vi̬i̬rt40veere|liin-liina -.liina30ede|liin-liina -.liina30 ; eeslinna majad olid madaladveereliina majaq olliq madalaq ; Potsdamist on saanud Berliini eeslinnPotsdamist om saanuq Berliini edeliin
eesmärk tsihťtsihi .tsihti36tsihḱtsihi .tsihki36 ; töö eesmärgiks on …tüü tsihis om … ; mis on su eesmärk?kohe sa tahat vällä joudaq? ; mis eesmärgil sa seda teed?mis mõttõgaq sa taad asja tiit?
eeterpiiritus .liikva- -t3hõľova- -t3õu(h)ka- -t2 ; kui puskarile valada eetrit peale, saab eeterpiirituseku hanśalõ vallaq eederit pääle, saa liikva
eetika eeti|ga-ga -kat13.sündsüs-e -t9il|o-o -lo26 ; arsti kutse-eetika sunnib mind vaikima, ma ei või öeldatohtri ammõdisäädüs käsk mul vakka ollaq, ma ei võiq üldäq ; kutse-eetikaammõdisäädüs
eetiline .sündsä- -t3.õigõ- -t3 ; see ei ole eetiline tegunii ei sünnüq tetäq ; eetiline valiksüäme perrä valiminõ
efekt mõjomõo mõjjo v mõio27nätüs-(s)e -t11nättüs-e -t10tul|lõḿ-õmi -õmit4vi|kuŕ-guri -gurit4trik|ḱ-i -ki37e|fekť-fekti -.fekti37 ; andis sellise efektianď sääntse tulõmi ; valgusefektidega piduvalgusõviguridõgaq pido ; heliefektidhelütrikiq
efektne .mõosa- -t3lü̬ü̬vä- -t3tsärre- -t3 ; efektse esinemisega kõnepidajalüüvä etteastmisõgaq kõ̭nnõmiiś ; sellel naisel oli väga efektne kübartaal naistõrahval olľ väega mõosa küpäŕ pään
ega egaqõgaq ; ega see pole naljaasiegaq taa olõ-iq naľaasi ; ega mina seda ei teaõgaq maq tuud tiiä eiq ; ega siisegas, õgas ; ega ma siis meelega teinudõgas ma meelegaq tii es
ehitama ehi|tämä-täq -dä82.eihtä|mä-q -81mitmit kõrdo v pikembähe ehite|(l)lemä-lläq -(l)le86.eihte|(l)lemä-lläq -(l)le86(üles ragoma) tsäpändä|mä-q -83tsäpendä|mä-q -83(palk'saina) .salvamasalvadaq .salva77 ; aastaid ehitavad seda maja, aga valmis ei saaaastit eihtelleseq tuud majja, a valmis ei saaq ; ehitas endale palksaunatsäpänď hindäle palḱsanna
ehitis hoonõqhu̬u̬nõ hoonõt18hoonõhhu̬u̬nõ hoonõht20ehitüs-e -t9.eihtüs-e -t9 ; koolimaja on kolmekorruseline ehitiskoolimaja om kolmõkõrralinõ hoonõq ; Egiptuse püramiidid on tohutusuured ehitisedEgüptüse pürämiidiq ommaq ilmadusuurõq ehitüseq
ehitus .eihtüs-e -t9ehitüs-e -t9 ; ehitusmaterjalehitüsmatõrjaaľ ; ehitusplatsehitüsplatś
ehk 1. vaiali† ; kalender ehk tähtraamatkallendri vai tähťraamat ; nad ehk nemad, see on samanääq ali nimäq, tuu om sama ; ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste OrganisatsioonÜRO ehk Ütistünüisi Rahvidõ Organisatsiuuń2. vaśtvaestvõi-ollaq ; päeva peale läheb ehk soojemakspäävä pääle lätt vaest lämmämbäs
ehkki .kuikiq.kuigiq ; ta ei tulnud, ehkki lubastä es tulõq, kuikiq lubasi
ehmatama 1. hiidü|täma-täq -dä82mitmit kõrdo hiidüte|(l)lemä-lläq -(l)le86 ; ega ma ei ehmatanud sind?egaq ma es hiidüdäq sinno?2. .hiitümä.hiitüdäq hiidü79 v .hiitü80 ; ma päris ehmatasinma õkvalt hiitü
ehtima .ehťmä.ehtiq ehi63ehi|tsemä-däq v -tsäq -dsä90ehi|tämä-täq -dä82.putsamaputsadaq .putsa77putsõlda|ma-q -83putsõnda|ma-q -83putsõrda|ma-q -83mitmit kõrdo v pikembähe ehite|(l)lemä-lläq -(l)le86 ; mis sa nii kaua ennast ehid?miä sa nii kavva ehitelet hinnäst? ; vaata nüüd, kuidas on ennast ära ehtinud!kaeq noq, kuis om hinnäst ärq putsanuq! ; kas kuusk on ehitud?kas kuuś om ärq ehit?
ehtne .ehtsä- -t3.õigõ- -t3 ; ehtne vanillõigõ v ehtsä vanilľ
ei ei(q)es ; ei oleolõ eiq v olõ-(õ)i(q) v ei olõq (eiq) ; ei saasaa eiq v saa-(a)i(q) v ei saaq (eiq) ; ei olnudolõ es v olõ-(õ)s v es olõq (es) ; ei saanudsaa es v saa-(a)s v es saaq (es)
eksemplar tük|k-ü -kü26näüdüs-(s)e -t11nättüs-e -t10 ; ainueksemplarainukõnõ näüdüs ; autorieksemplartegijäjago ; näidiseksemplarnäüdüs ; mul on autorieksemplarid saadamul om tegijäjago raamatit saiaq ; no on alles eksemplarno om ütś nättüs ; raamatut on alles ainult kaks eksemplariraamatut om õ̭nnõ katś tükkü alalõ ; avaldus kolmes eksemplarisavaldus kolmõn tükün ; proovieksemplarpruuḿ, proomitüü ; katse-eksemplarproovinäüdüs ; haruldane eksemplaresiqmuudu näüdüs
eksikombel essü.kombõl
eksima .essümä.essüdäq essü79vika tegemäharah(t)u|ma-daq -84.harku|ma-daq -80 ; ta on eksinudtä om essünüq v essüssen ; laps eksis metsalatś essü mõtsa ärq ; selles asjas sa eksidseon aśan sa essüt ; olime teelt eksinudollimiq tii päält ärq harahtunuq ; võõraid eksib siia harvavõ̭õ̭rit harkus siiäq harvuisi ; eksisin keelereegligatei keeleriiglin via
eksimatu ilm.essümäldäq ; ta peab end eksimatukstä arvas, et tä om essümäldäq
eksimatult ilm.essümäldäq ; leidis eksimatult teelöüď tii ilmessümäldäq üles
eksliibris ékslibris-e -t9raamadu|märḱ-märgi -.märki37 ; mul on oma eksliibris raamatusmul om uma raamadumärḱ raamadu seen
ekslik võlsśvõlsi .võlssi37.essüjä- -t3 ; ekslik arvamusvõlsś arvaminõ ; ekslik oleks arvata, et ...võlsś olnuq arvadaq, et ... ; inimene on ekslikinemine essüs v inemine om essüjä
ekspertiis aśa.tundjidõ .uuŕminõ v .arvaminõ ; ekspertiisi tulemuste kohaselt …aśatundjidõ arvamisõ perrä … ; ekspertiisiga tehti kindlaks, et …aśatundjaq arvssiq, et …
ekspluateerima (ärq) .pruuḱma.pruukiq pruugi63 ; talumeeste ekspluateeriminetalomiihi ärqpruuḱminõ v utminõ ; maa ekspluateerimine on seotud suurte kuludegamaa pruuḱminõ v käüginhoitminõ võtt palľo rahha
eksponaat .vällänäüdüs*-(s)e -t11 ; palume eksponaate mitte puutudapallõsiq vällänäüdüssit mitte kumpiq v vällänäüdüssit tohe-iq kumpiq
eksponeerima (.vällä) .näütämä v .pandma
eksport (kauba) .vällävidämi|ne-se -st5(kauba) .vällävi̬i̬mi|ne-se -st5
ekvaator ekvaatoŕ-i -it4maavü̬ü̬- -d51poolõndaja- -t3 ; teisel pool ekvaatorit paistavad teistsugused tähedtõsõlpuul maavüüd paistvaq tõistsugumadsõq täheq ; taevaekvaatortaivapoolõndaja
elajas el|läi-äjä -äjät4hrl halv, sõim tõbras.tõpra tõbrast22 ; röögib kui elajasrüüḱ ku elläi
elama el|ämä-läq -ä69 ; kuidas elad?kuis elät? ; ta elab veeltä eläs viil ; ta elab linnastä eläs liinan ; kaasa elamahuugu andma ; ta elab kõike väga raskelt läbitä võtt kõ̭kkõ väega hindähe ; võõrsil on ta palju läbi elanudvõ̭õ̭ral maal om tä palľond nännüq
elatuma (ärq) el|ämä-läq -ä69söönüs .saama ; elatub vanemate pensionisteläs vanõmbidõ pindsi pääl ; millest ta elatub?minkast tä ärq eläs v minkast tä süünüs saa?
elav (elon) el|läv-ävä -ävät4hingeli|ne-(d)se -st5elo(h)n(vilgõs, herksä) .herksä- -t3tsäpe- -t14vipõ- -t14kirkkirgä .kirgä34 ; elavad ja surnud keeledelon ja koolnuq keeleq ; kassid on täna väga elavadkassiq ommaq täämbä väegaq herksäq ; elav muusikaelläv muusiga
element os|a-a -sa26algos|a-a -sa26alg|ainõq-.ainõ -ainõt18puhas ollus ; on omas elemendisom uman sõiduviin ; hõbe on keemiline elementhõpõ om keemiline algainõq
elementaarne alguperäli|ne-dse -st5.lihtsä- -t3esiq.hindäst .mõistaq ; elementaarsed nõudmisedkõ̭gõ edimädseq nõudmisõq ; elementaarosaketsibiputin ; see on ju elementaarnetaa om joq esiqhindäst v meelegaq mõistaq ; elementaarne vigalihtsä viga
elevil herevälläqherevilläqhelevälläqhelevilläq.herkvälläq.herkvilläq ; esimesel koolipäeval on lapsed väga eleviledimädsel koolipääväl ommaq latsõq väegaq herevälläq
elevile herevä(l)leherevi(l)lehelevä(l)lehelevi(l)le.herkvä(l)le.herkvi(l)le.kärkvä(l)le.kärkvi(l)le ; rahvas läks elevilerahvas lätś herevälle
elevus herevüs-e -t9helevüs-e -t9 ; tema kõne tekitas rahva seas elevusttä kõ̭nõq panď rahva elämä
elu eloelo ello26 ; elus olemaelon olõma ; ellu jäämaello jäämä ; kunagi elus saame veel kokkuello ellen saamiq viil kokko
elu-olu elämine ja olõminõoloolo ollo26elo-oloelo-olo ello-ollo26
eluaeg elo|aig-ao -.aigo36elo|igä-iä -ikä25elo|põlv́-põlvõ -.põlvõ35 ; jääb eluajaks meeldejääs elosaos miilde ; halb ütlemine ei lähe eluaeg meelestelopõlv́ lää-äiq meelest halv ütelüs ; eluajal oli ta hea inimeneellen olľ tä hää inemine
eluaegne elo.aoli|nõ-dsõ -st5elo.aig|nõ-sõ -sõt6elo.iäli|ne-dse -st5 ; ta on eluaegnepõllumeestä om eloaig põllumiiś olnuq
eluala elo|vald-valla -.valda33eloal|a-a -la28 ; mitmel elualal ei kasutata vähemuskeeli peaaegu üldsemitmidõ eloallo pääl pruugita eiq väikeisi kiili pia sukugiq
eluase eloasõ-mõ -nd16eloelo ello26elämi|ne-se -st5elotus-õ -t9 ; kaks eluaset on tühjad, kaks on elanikegakatś om tühjä ello, katś om elolist
eluiga elo|igä-iä -ikä25igäiä ikä25.iätüs-e -t9 ; oma eluea jooksuluma eloiä seen v uman iätüsen
elujõud joudjo(vv)u .joudu36vä|gi-e -ke25.rõhku|s-(sõ) -(s)t10 ; kust ta küll ammutab oma elujõu?kost tä külh uma väe võtt? ; justkui haige oleks, ei ole elujõudu, ei taha süüa ega midaginiguq haigõ olõt, olõ-iq rõhkut, taha-iq süvväq ei midägiq
elukutseline ammõdi-ammõdi|pitäi*-pidäjä -pidäjät4.oṕnu|q- -t1 ; elukutseline lauljaammõdiperrä laulja v oṕnuq laulja ; asjaarmastaja hakkas elukutseliseksaśaarmastaja nakaś ammõdipidäjäs
elurõõmus (elo)rõ̭õ̭msa- -t3iloli|nõ-dsõ -st5 ; vanaema on veel väga elurõõmusvanaimä om viil väegaq elorõ̭õ̭msa
elus hinge(h)nhingeli|ne-(d)se -st5eloli|nõ-(d)sõ -st5el|läv-ävä -ävät4 ; kas ta on veel elus?kas tä viil eläs v kas tä om viil hingen? ; elus inimeneelläv inemine
elusalt eläväst päästelogaqelolt ; jõudis elusalt kojujouď elolt kodo
eluvaim elo|vaim-vaimo -.vaimo37hõ̭nghõ̭ngu .hõ̭ngu37tosstossu .tossu37eloelo ello26 ; eluvaim on seeselovaim om seen ; võeti eluvaim väljavõeti toss vällä
emotsioon .tundmi|nõ-sõ -st5.tundmus-õ -t9tunnõq.tundõ tunnõt19 ; emotsioonideküllanetundõlinõ ; sain sealt palju positiivseid emotsioonesai säält hulga häid tundmiisi
enam inämb-ä -ät13 ; ära enam tee!teku-iq inämb! ; see on midagi enamatseo om midägiq inämbät
enam-vähem inämb-vähämb ; jäi esinemisega enam-vähem rahulejäi ülesastmisõgaq inämb-vähämb rahulõ
enamasti inämbäheinämbäleinämbüisiinämbüsteinämbäste
enamik inämbüs-e -t9suurõmbjagosuurõmbajao suurõmbatjako27inämbjagoinämbäjao inämbätjako27üle poolõ ; enamik rahvast on tema pooltsuurõmbjago rahvast om timä puult
enamus inämbüs-e -t9suurõmbjagosuurõmbajao suurõmbatjako27inämbjagoinämbäjao inämbätjako27 ; enamusrahvusinämbüsrahvas
enamuspuuliik mõts pääpuu- -d50inämbüspuu- -d50 ; enamuspuuliik on seal kuuskpääpuu om sääl kuuś
enda .hindä.hinne.hendäuma ; see on mu enda tehaseo om mu hindä tetäq v uman käen ; küllatulek on enda teha, aga külast lahkumine pole enda tehaküllä tulõḱ om uman käen, a küläst mineḱ olõ-õiq uman käen
endale .hindälehinele
endamisi .hindämiisi.hindä(h)n.hindäetteumalõ meelele ; laususin endamisi: paras talle, et ta bussist maha jäikiti umalõ meelele: paras, et tä bussist mahaq jäi
endine inneski|ne-dse -st5inne(t)si|ne-dse -st5innedä|ne-dse -st5innembä|ne-dse -st5inni|ne-dse -st7 ; käis oma endise ülemuse juureskäve uma inneskidse ülembä man
enesetapp .hindä.tapmi|nõ-sõ -st5.hindähukkami|nõ-sõ -st5 ; sooritas v tegi enesetapuhukaś v tapṕ hindä ärq v tekḱ hindäle otsa pääle v panď hindäle käe külge
enne inneinnembi ; enne kuiinne ku(q) ; enne teisiinne tõisi v iin muid ; peame poodi jõudma enne sulgemistpiämiq puuti joudma inne kinniqpandmist ; söö, enne kui lähed!süüq, inne ku läät! ; kus sa enne töötasid?kon sa inne(mbi) tüütit? ; enne rääkis kõik mulle ära, aga nüüd enam mitteinnembi tä kõ̭nõľ mullõ kõ̭iḱ ärq, a noq inämb eiq ; enne ja nüüdinnembi ja parhillaq, inne ja noq
ennist inne(mb)innest(ä) ; ma ennist nägin tedama innestä näi timmä
ennustama (ette) .ütlemäüteldäq v (.)üldäq .ütle78lu|ba(ha)ma-paq v -badaq -pa v -baha88(ette) kuulu|tama-taq -da82.arvamaarvadaq .arva77 ; ta oskab ilma ennustadatä mõist ilma ette kuulutaq ; ilmajaam ennustab homseks äikestilmajaam lupa hummõnis pikset ; ta ennustas seda põuda juba ammutä arvaś taa põvva jo ammuq ette ärq ; tema vihane nägu ei ennustanud headtimä vihanõ nägo tähendä es hüvvä ; ilma ennustamailma kuulutama v ilma lubama
ennustus ettekuulutami|nõ-sõ -st5(ette)kuulutus-õ -t9 ; ilmaennustusilma ettekuulutaminõ v ilmakuulutaminõ v ilmalubaminõ ; ennustus läks täideettekuulutaminõ lätś täüde
ennäe kaeq (noq)kago(h)nhi̬i̬(q)kagahi̬i̬(q) ; ennäe imet!kaeq (noq) imet v kagoh imeh! ; ennäe, kuhu poiss on roninud!hiiq, kohe poiskõnõ om roninuq!
ent a(q) ; ilm oli soe, ent sajuneilm olľ lämmi, a saonõ
eraldama erä|tämä-täq -dä82eräldä|mä-q -83eräle lü̬ü̬mäeräle .hoitma ; haiged eraldati tervetesthaigõq lüüdiq tervist eräle ; karjamaad ja heinamaad eraldab tarakaŕamaad ja hainamaad hoit eräle tahr ; terad on sõkaldest eraldatudteräq ommaq sõklist ärq erätedüq
eraldi umaetteeräl(d)eeräkullõeräkult ; eraldi tubaumaette tarõ ; kas magate koos või eraldi?kas makatiq üten vai eräle? ; maja asub teistest eraldimaja om tõisist eräle v eräkullõ
eraldis: metsaeraldismõtsajago;
eralduma ärq tulõmavallalõ tulõmaeräldü|mä-däq -84erätü|mä-däq -84.lahku v eräle lü̬ü̬mä.harku|ma-daq -80.harpu|ma-daq -80harah(t)u|ma-daq -84 ; ploomikivi eraldus kergestiploomikivi tulľ kergehe vallalõ ; osa linde eraldus parvestosa tsirkõ leiq pargist eräle ; kaks lammast olid karjast eraldunudkatś lammast olliq kaŕa mant ärq erätünüq v harpunuq
eramaja erä|maja-maja -majja v -maia28uma(ette) maja
eramu erä|maja-maja -majja v -maia28uma(ette) maja
erand eräng*-u -ut13ainukõ|nõ-sõ -ist8 ; meile tehti erandmeile tetti errä ; sina oled ju erand!saq olõt jo ainukõnõ! ; seda nähtust tuleb vaadelda erandinataad asja saa-ai kaiaq tõisigaq üten v taad asja tulõ kaiaq ku erängut ; kellelegi ei tehta erandeidkinkalõgiq errä ei tetäq
erandlik esiqeräli|ne-dse -st5eräli|ne-dse -st5ainukõ|nõ-sõ -ist8 ; erandlik olukord, sündmus, nähtus(esiq)eräline aśalugu, sündmüs, nättüs ; see ei ole erandlik juhustaa olõ-õi ainukõnõ sääne johtuminõ
eraomand eräumandus-õ -t9erähüvvüs*-(s)e -t11 ; endine koolimaja on nüüd eraomandinneskine koolimaja om noq eräumandus
erapooletu poolõldaq ; jäi erapooletuksvõta es puult
ergastama .herksäs tegemä.võrḱma.võrkiq võrgi64 ; muusika ergastab ajumuusiga tege pää herksäs
ergutama takast .tsusḱma.võrksas tegemävirgu|tama-taq -da82härgü|tämä-täq -dä82kärmendä|mä-q -83tõhu|tama-taq -da82 ; läksid raja äärde suusatajaid ergutamalätsiq raa viirde suusatajit virgutama ; ergutab end kohvigavirgutas hinnäst kohvigaq ; ohjadega on hea hobust ergutadauhjugaq om hää hobõst kärmendäq
eri- erä-eräleumaette ; eriarsteräletohtri ; eriarvamuseräarvaminõ, umaette arvaminõ ; ta jäi eriarvamuseletä jäi uma manoq ; eriharidusammõdiharidus ; erilubaeräluba, umaette luba
eriala ammõ|ť-di -tit13(erä)al|a-a -la28 ; ta on ülikoolis lõpetanud keeletoimetaja erialatä om lõpõtanuq ülikooli keeletoimõndaja ala pääl v tä om ülikoolin läbi tennüq keeletoimõndaja koolitusõ
eriline esiqeräli|ne-dse -st5eräli|ne-dse -st5esiqmu̬u̬du ; eriline täpsusesiqeräline täpsüs ; ei rääkinud midagi erilistkõ̭nõlõ es midägiq (esiq)erälist ; täiesti eriline inimenehoobis esiqmuudu inemine
erinema tõistsugu(ma)nõ v tõistmu̬u̬du olõma v .vällä .näütämä.tõistõ olõma v minemä.lahku minemä ; erineb välimuselt teistestnäütäs tõistsugumanõ vällä (ku tõõsõq) ; sealne elu erineb palju meie omastsääl om elo miiq umast palľo tõistõ ; nad erinevad teineteisestnääq ommaq tõõnõ tõist muudu
erinev tõistsuguma|nõ-dsõ -st5tõistmu̬u̬dutõistsugu|nõ-dsõ -st7tõ(õ)sõsuguma|nõ-dsõ -st5esiqsuguma|nõ-dsõ -st5.mitmõsuguma|nõ-dsõ -st5 ; ta on teistest erinevtä om tõistsugumanõ ; erinevad arvamusedesiqsugumadsõq v mitmõsugumadsõq arvamisõq
erinevalt esiqmu̬u̬dutõistmu̬u̬dutõisildõ ; näevad asja erinevaltnägeväq asja esiqmuudu ; erinevalt teistest on ta vaikne meestä om tõistmuudu ku tõõsõq, tä om tasanõ miiś
erinevus vaih v vaheq.vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19 ; keeleline erinevuskeelevaheq ; erinevus tema sõnade ja tegude vaheltä sõ̭nno ja tekõ vaheq
eritama (hindäst midägiq) .vällä ajama v .andma ; mänd eritab vaikupetäi aja vaiku (vällä)
eriti esiqerälidseltesiqeräl(d)eesiqerälisteeräleinnekõ̭kkõkõ̭gõ inämbnimelt.väega(q) ; see raamat huvitas teda eritiesiqerälidselt v eräle huviť tedä seo raamat ; eriti erksad värvidesiqerälidselt v väega herksäq värmiq ; kas ma olen väsinud? mitte eritikas ma olõ väsünüq? olõ-iq väega ; seda tuleb eriti tähele pannataad tulõ nimelt v väega tähele pandaq
erituma .vällä tulõma ; nahapooridest eritub higinahamulgõst tulõ hiki vällä
erk 1. .herksä- -t3.välksä- -t3.võrksa- -t3tsäpe- -t14käpe- -t14vipõ- -t14 ; orav on erk loomakeorrav om käpe eläjäkene ; isa on ergu unegaesä om herksä unõgaq2. (helle) val|lus-usa -usat4.herksä- -t3herre- -t14ter|räv-ävä -ävät4 ; erk päikesepaistevallus päiv ; erk huvi kõige uue vastuherksä huvi kõ̭gõ vahtsõ vasta
erksalt .herksähe.herksäle.välksähe.välksäle.võrksahe.võrksalõ ; ärkasin erksamalt kui eileheräsi herksämbähe ku eeläq
erutama helevi(l)le v herevi(l)le ajamahereväs tegemäüles .kütmä ; see erutab kõikiseo tege kõ̭iḱ hereväs
erutuma helevi(l)le v herevi(l)le v hereväs minemätuld .võtmapalama minemä ; ärge erutuge, kõik läheb hästi!ärkeq minkeq heleville, kõ̭iḱ lätt häste! ; erutunudhelevälläq, helevilläq, herevälläq, herevilläq, üles kütet ; naine ei erutu suguginaasõl olõ-õi sukugiq tahtmist
esi esii̬i̬ ett42hõõlashõ̭õ̭'la hõõlast22hõõlashõ̭õ̭'la hõõlast22hidsa ; põllu laius on neli ettnurḿ om neli massinatäüt laǵa
esi- ede- ; esiratasedetsõ̭õ̭ŕ ; esijalgedejalg ; esiosaedepuuľ, edeots ; esi(ratta)veduede(tsõõri)vido v -vedo ; esiaegmuistinõ aig ; esiaegnemuistidsõ ao
esialgne (kõ̭gõ) edimä|ne-dse -st5 ; anti teada valimiste esialgsed tulemusedannõdiq teedäq valimiisi kõ̭gõ edimädseq tulõmiq
esialgu edimältedeotsa(h)n ; sellest ei tohi esialgu keegi midagi teadataast tohe ei edimält kiäkiq midägiq teedäq ; esialgu oli raske, hiljem läks kergemaksedeotsan olľ rassõ, perän lätś kergembäs
esik vü̬ü̬rüs-e -t9edü|ne-dse -st7edüs-(s)e -st11ehüs-(s)e -st11(keldrel) uuri|k-gu -kut13seto kiil' seeni|ne-dse -st5 ; tuppa pääseb läbi esikutarrõ päses läbi vüürüse
esindaja i̬i̬stkõ̭nõlõja- -t3volini|k-gu -kku38voli|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39i̬i̬st.saisja- -t3(majandusõn) edendäjä*- -t3 ; presidendi pressiesindajapresidendi volinik aokirändüse man ; riigi esindajate kohtumineriike iistkõ̭nõlõjidõ kokkosaaminõ ; klass saatis kaks esindajat direktori juurdeklasś saať katś volinikku direktri manoq ; Hiina kaubandusesindajaHiina kaubandusedendäjä ; Itaalia firma esindajaItaalia firma edendäjä
esindama edüstä|mä*-q -83i̬i̬st olõma ; ta esindab seminaril instituutitä om seminääril instituudi iist v tä edüstäs seminääril instituuti ; ma esindan siin oma valla rahvastma olõ tan uma valla rahva puult
esindus m edendäjäqedendäjide edendäjit3i̬i̬st.saisus-õ -t9 ; seda peab firma esindusest ostmataad piät firma edendäjä käest ostma ; Eesti esindus ÜRO juuresEesti iistsaisus ÜRO man
esine edi|ne-dse -st7edü|ne-dse -st7 ; rinnaesinerinnaedine v -edüne
esinema 1. üles .astmaette .astma ; ta esines peol laulugatä astsõ pidol üles laulugaq2. olõmaollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58ette tulõma ; seda sõna tekstis ei esinenudseod sõ̭nna tulõ-s tekstin ette ; võib esineda öökülmavõi ollaq v (ette) tullaq üükülmä
esinemine 1. üles.astmi|nõ-sõ -st5ette.astmi|nõ-sõ -st5 ; laulja esineminelaulja ülesastminõ2. ette|tulõḱ-tulõgi -tulõkit13 ; sõna esinemine tekstissõ̭na ettetulõḱ tekstin
esiosa edeede ete24ede|ots-otsa -.otsa31 ; auto esiosa oli vigastatudauto edeots olľ vika saanuq ; tökatitünn oli vankri esiosas, kausid tagaosastäütätünń olľ rattil ede pääl, kausiq perä pääl
esitama ette .kandma.vällä .käümäette .säädmä ; ära esita küsimusi!küsügu eiq! ; esitas luuletuse sügisestkanď ette luulõtusõ sügüsest ; konkursile esitati kümmekond juttuvõidõlustõ saadõti umbõs kümme juttu ; palun esitage sõidupilet!pallõ ette näüdädäq sõidupileť! ; esitati kandidaate preemialekäüti vällä preemiäsaajit ; esitage muudatus kirjalikult!säädkeq muudatus kiräligult ette!
esitlema .tutvas tegemäette .näütämänäüdüske|(l)lemä-lläq -(l)le86 ; esitle end teistele!tiiq hinnäst tõisilõ tutvas! ; esitleti raamatutraamat näüdäti ette
esitlus m kaeja|dsiq-tsidõ -tsit13ette.näütämi|ne-se -st5näüdüskelemi|ne*-se -st5.tutvastegemi|ne-se -st5 ; raamatu esitlusraamadu kaejadsiq v ettenäütämine v näüdüskelemine
esitus ette.kandmi|nõ-sõ -st5ette|kannõq-.kandõ -kannõt19ettetu̬u̬mi|nõ-sõ -st5 ; tema esituses kõlas laul ilustitimä ettekandõn kõlasi laul ilosahe ; lähiajaloo kokkuvõtlik esituslähkümbä aoluu kokkovõtva ettetuuminõ
esteet ilolõja- -t3poosõtaja- -t3 ; riietumise osas on ta esteetrõivilõpandmisõn om tä hää tundmisõgaq ; esteet ja kirjanikilotundja ja kiränik ; esteedina hindas ta kõike kaunistku ilolõja pidi tä luku kõ̭gõst, miä illos olľ
esteetiline il|los-osa -osat4 ; on esteetilineom illos pääle kaiaq ; loodust tuleb säästa ka esteetilistel kaalutlustelluudust tulõ ka ilo peräst hoitaq
esteetiliselt ilosahe ; kunst rahuldab ilujanu esteetiliseltkunsť om illos kaiaq
etapp ja|go-o -ko27jup|ṕ-i -pi37vaih v vaheq.vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19 ; ajalooetappaovaheq ; kolmes etapiskolmõn jaon ; otsustav etapppäätähtsä aig v aovaheq
etem e(t)temb-ä -ät13ette-a -at13parõmb ; ta on ikka kõige etem meestä om iks kõ̭gõ ette miiś
etendus .mänǵmi|ne-se -st5(.näüte)mäng(-)mängo (-).mängo37ette.astmi|nõ-sõ -st5ette|astõq-.astõ -astõt18tükktükü tükkü37ette.kandmi|nõ-sõ -st5 ; laulu- ja tantsuetenduslaulu- ja tandsotükk ; tänane etendustäämbäne etteastminõ ; korraldas meile sellise etendusetekḱ meile sääntse näütemängo
ette ette ; ette heitmaette hiitmä, ette viskama, nõ̭na alaq hõ̭õ̭rdma, haaǵama, ette haukma ; ette kujutamaette kujotama ; ette tulemaette tulõma, tulõh(t)uma ; elus tuleb kõike etteelon tulõhtus kõ̭kkõ ; ette valmistamavalmistama, valmistõlõma ; ette valmistumavalmistuma, valmistõlõma ; ette vaatamaette kaema ; tuleb ette vaadata, et ...tulõ ette kaiaq v hoolõn ollaq, et ... ; seadus näeb ette, et …säädüs nõud, et …
ettepanek ette.pandmi|nõ-sõ -st5ettepanõ|ḱ-gi -kit13(ärin, poliitikan) .pakmi|nõ-sõ -st5 ; oleme ettepanekuga nõusolõmiq pakmisõgaq peri ; tegi abieluettepanekupallõľ naasõs v mehes
ettepoole ettepoolõedesipoolõ
ettevaatamatu hoolõ|du-du -tut1ette(.)kaemaldaq ; muutus ettevaatamatukslätś hoolõtus
ettevaatlik ette.kaeja- -t3ette.kaeli|k-gu -kku38tasali|k-gu -kku38.märḱjä- -t3 ; ettevaatlik olemaette kaetama ; siin peab väga ettevaatlik olema, et mitte kukkudatan piät väega hoitma, et ei sataq
ettevaatlikult .tassatasaligulttasalikkusoe.julguisi ; tõsta seda kotti ettevaatlikult, siin on munad seesnõstaq taad kotti tasaligult, tan ommaq munaq seen ; sõida siin ettevaatlikult, tee on libelasõq tan tassa, tii om nilbõ ; lähenesin kurjale pullile ettevaatlikultlätsi kuŕalõ pullilõ soejulguisi ligembäle
ettevaatus ette.kaemi|nõ-sõ -st5 ; ettevaatus ei tee halbaettekaeminõ tii ei halva ; ettevaatust, auto!kae(gõ)q ette, auto!
ettevõtlus m ettevõttõqettevõttidõ ettevõttit18võttõlõmi|nõ*-sõ -st5 ; kuidas edendada ettevõtlust maal?kuimuudu edendäq ettevõttidõ tegünemist maal? ; Võru linna ettevõtlusVõro liina ettevõttõq
