aasima .nükśmä.nüksiq nüksi63.irv́mä.irviq irvi63tü̬ü̬kämätöögädäq tü̬ü̬kä77.tśauńma.tśauniq tśauni63tśan|ima-niq -i57.ńoksamańoksadaq .ńoksa77.nöksämänöksädäq .nöksä77igra|tama-taq -da82 ; mis sa tast alailma aasid!mis sa tedä kõ̭gõ tśaunit!
aasta .aasta|k v .aaśta|k-ga -kka38 v -gat13.aesta|k-ga -kka38 v -gat13.aast|aig-ao -.aigo36ajast|aig-ao -.aigo36ajasta- -t3.aasta- -t3 ; sel aastal, käesoleval aastaltimahavva ; aasta ringiaastak ümbre(tsõ̭õ̭ri) ; möödunud, eelmisel, läinud, mineval aastalminev(ä)aasta(ga) ; järgmisel, tuleval aastaltulõv(a)-aasta(ga) ; head uut aastat!hüvvä vahtsõt aastakka! ; 2002. aastalkatõl tuhandõl tõõsõl aastagal ; olin siis kuus aastat vanaolli sõ̭s kuvvõ aastaga vana ; ta põeb juba rohkem kui kümme aastattä põdõ jo inämbät kümmend aastakka
aastane .aastaga|nõ-dsõ -st5.aestaga|nõ-dsõ -st5.aasta|nõ-dsõ -st7.aast.ao|nõ-dsõ -st7ajasta|nõ-dsõ -st5ajast.ao|nõ-dsõ -st7.aastali|nõ-dsõ -st5 ; mitme aastane ta on?mitmõ ajastaonõ tä om? ; ühe-, kahe-, nelja-aastane, kaheksa-aastaneüte-, katõ-, nelä-, katsa-aastaganõ v üte, katõ, nelä, katsa aastaga vana
abielluma (naasõ kotsilõ) tano ala(q) .saama.paari minemä.paari .hiitmänaist .võtmamehele minemä ; vanaisa abiellus vanas eas teist kordavanaesä võtť vanan iän tõõsõ naasõ
abielu abi|elo-elo -ello26paari|elo-elo -ello26 ; abielusabielon, paarin ; abielus nainemehenaanõ v meheline naanõ v tano all naanõ ; abielus meesnaasõmiiś v naasõlinõ miiś
absurd mõttõldaq asiarolagõhus-õ -t9absurďabsurdi ab.surdi37 ; see on absurdtuu om ulľus ; absurdianekdootarolakõ nali ; nad teevad absurditeatritnä tegeväq arolakõt tiatrit
adekvaatne aśa.kotsi|nõ-dsõ -st5kokko.käüvä- -t3kõrra(h)n ; adekvaatne tajumineaśast õigõ arvosaaminõ ; see inimene ei ole adekvaatneseo inemine olõ-iq mudsu man ; adekvaatne hinnangaśakotsinõ hindaminõ
ader adõr v atradra .atra45 ; mitmehõlmaline aderm adraq
adresseerima (aadrõsi pääle) .saatma.tsihťmä.tsihtiq tsihi63 ; kellele see kiri on adresseeritud?kinkalõ seo kiri om mõtõld? ; ta on mulle palju küsimusi adresseerinudtä om mullõ hulga küsümiisi üles v ette pandnuq
aedvili aia|vili-vi(l)lä v -vi(l)ľa -.viljä v -.vilja43aia|kraaḿ-kraami -.kraami37
aeg aigao .aigo36 ; mis ajal sa tuled?kunal aiga sa tulõt? ; laste jaoks mul aega jagublatsi jaos mul om aigo küländ ; aega viitmaaigo viitmä, aigo viiütämä ; see asi on ajast ja arusttuu asi om aost ni arost lännüq
aeganõudev ao.võtja- -t3 ; see on aeganõudev tööseo tüü võtt aigo
aeglane .aigla|nõ-(d)sõ -st5hilläli|ne-dse -st5hillä|k-gu -kut13(inemise kotsilõ) pikäli|ne-dse -st5.oigõ- -t3.oigu- -t1(jutu kotsilõ) vi|täv-dävä -dävät4 ; Jaan on ikka ühtmoodi aeglane, põlegu või majaJaan om iks üttemuudu oigõ, olkõq vai tarõ palas ; aeglase jutuga meesvidävä jutugaq miiś
aeglaselt .aigopite(h)n(kõnõlõmisõ kotsilõ) vidävähevidäväle.hillähillä.keisihillä.keistehilľo.kõisihilľo.kõtsi.tassatasaligult ; sõida siin aeglaselt, tee on halb!lasõq siin tassa v tasalikku v hillä, tii om halv! ; sulane hakkas aeglaselt tööd tegemasulanõ nakaś aigopiten tüüd tegemä ; Jaak on küll väga pika toimega, ta räägib ka nii aeglaseltJaak om külh väega pikä toimõgaq, tä kõ̭nõlõskiq nii vidävähe
aegsasti .aigsahe.aigsalõ.aigsast(õ).aiksahe.aiksalõ.aiksast(õ).aohna(lõ).aolõ ; me peame aegsasti linna jõudmami piät aohna liina joudma ; aegsaminiaigsambahe, aigsambalõ, aigsambast, innembi(de), innembä, innembüisi ; me peame aegsasti linna jõudmami piät aohna liina joudma ; aegsaminiaigsambahe, aigsambalõ, aigsambast, innembi(de), innembä, innembüisi
aegu .aigo.paiku ; kella viie aegukellä viie aigo
aeguma .aiguma.aigudaq aigu80vanas minemäaost .maaha .jäämä ; mu pass on aegunudmu pasś om aigunuq ; need kuriteod ei aeguneoq kuŕatüüq ei lääq vanas ; aegunud seisukohadaost maaha jäänüq arvamisõq
aelema .ael|õma-daq -õ85lesä|tämä-täq -dä82.hulḱma.hulkiq hulgi63väherdä|mä-q -83hoďo|tama-taq -da82.jõr(s)śmajõrssiq jõrsi63 ; aeleb ilma mööda ringihoďotas v hulḱ ilma piten ; aelesid keskpäevani voodisvideliq keskpääväniq sängün ; hakkas jooma ja naistega aelemanaaś juuma ja naisigaq jõrsśma ; ringi aelemaümbre aelõma, huura juuskma, hatsama, jõõsa pääl käümä ; ringiaelejajõõsanď
afäär pettüs-e -t9petüs-(s)e -t11suli(gu)tü̬ü̬- -d52.kahtl(ig)anõ ette.võtminõ ; see afäär tuleb avalikuksseo sulitüü tulõ vällä ; armuafäärsehverdüs
aga 1. a(q)agaq ; aga miks?a mille? ; see on ilus, aga liiga kallistaa om illos, a palľo kallis2. õ̭nnõ.endäenge† ; astu aga edasi!astuq õ̭nnõ edesi! ; tule aga!tulõq endä!
ah hähhõhah ; keda sa lolliks pead, ah?kedä sa ullis arvat, häh? ; ah nii!vai nii! ; ah sa pagan!ah sa pakań!
ahas .ahtakõ|nõ v .ahtagõ|nõ-sõ -ist8ahas.ahta ahast23
ahastama mi̬i̬lt .hiitmämeelest ärq olõmahädände|(l)lemä-lläq -(l)le86 ; ta ahastab koledal kombeltä om hirmsahe meelest ärq ; ära ahasta!murõhtagu-iq!
ahastus meele.hiitmi|ne-se -st5hinge|vaiv-vaiva -.vaiva30meele|vaiv-vaiva -.vaiva30murõq.murrõ murõt18 ; ta on ahastusestäl om hinǵ vaivan v täl om miiľ vaivussin ; ahastus närib südantmurõq jürä süänd
ahel (h)ah|hil-ila -ilat4ket|ť-i -ti37ri|da-a -ta29 ; vang võeti ahelaistvanǵ võeti hahilist ärq ; sündmuste ahelsündünüide asjo rida
aheldama hahilihe .pandmakinniq .pandma ; loomad aheldasid pererahva kodu külgeeläjäq panniq perrerahva kodo külge kinniq
ahelik liińliini .liini37hah|hil-ila -ilat4 ; sõdurid hargnesid ahelikkusoldaniq argsiq liini ; mäeahelikmäkivüü, mäehahhil
ahmima ha|bima-piq -bi57.plahv́ma.plahviq plahvi63 ; lapsed ahmivad palju toitu taldrikulelatsõq habivaq hulga süüki taldrigu pääle ; ahmis õhkuhaarď hõ̭ngu
ahnitsema ahni|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90ha|bima-piq -bi57hangi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90.hankamahangadaq .hanka77rohmi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90jõhi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90ri̬i̬ṕmäri̬i̬piq reebi63(süvven) .jõhḿma.jõhmiq jõhmi63neelüske|(l)lema-lläq -(l)le86mitmit kõrdo habahõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; hakkas maid ja maju kokku ahnitsemanaaś maid ja majjo kokko hangitsõma
ahv ahv́ahvi .ahvi37määr|kasś-kassi -.kassi37 ; ahv teeb kõik vigurid järgi, mis inimene ees teebmäärkasś tege kõ̭iḱ viguriq takan, miä inemine iin tege
aim .tundmi|nõ-sõ -st5tunnõq.tundõ tunnõt19ti̬i̬dmi|ne-se -st5 ; mul oli aim, et ta siiski tulebmul olľ tundminõ, et tä sõ̭skiq tulõ ; minul pole aimugimaq joht tiiä-äiq ; mul polnud aimugi, et see pull on kurima tiiä es hingestkiq, et taa pulľ kuri om
aimama .tundma(.)tundaq tunnõ min 1. k .tun(d)sõ v tunni66ti̬i̬dmäteedäq tiiä66 ; me ei osanud halba aimatagimi mõista-as halva arvadaq
ainult ennegiqenge†õ̭nnõõ̭nnõgiqütsindä.endäkõ̭gõst.palľalt ; ainult nii saab seda tehaõ̭nnõ nii saa tuud tetäq ; ainult etõ̭nnõgiq ; ma teeks seda, ainult et ma ei oskama tennüq tuud, a ma õ̭nnõgiq mõista-iq ; mängib ainult lollimänǵ pääle ulli ; nad ainult ähvardavad, ei tee nad midaginä ähvärdäseq pääle, tii eiq nä midägiq
ainus ainukõ|nõ-sõ -ist8.ainugõ|nõ-sõ -ist8ainus.ainu ainust10 ; üksainus kordütśainukõnõ kõrd
aju Iajoajo ajjo v aio26m .aivõq.aividõ .aivit18aiuq(.)aiõ .aiõ37 ; suurajusuuŕ ajo ; väikeajuväikene ajo
aju IIkibõhus-õ -t9hu̬u̬|g- -gu36hunńhunni .hunni37ajami|nõ-sõ -st5(jahin) masťmasti .masti37 ; kihutas koleda ajuga möödakupať hirmsa hunnigaq müüdä ; ajus oli kolm põtramastin olľ kolm põtra seen
ajujaht ajo|jahť-jahi -.jahti36ajoajo ajjo v aio26 ; peeti ajujahtitetti ajo
aken akõń.aknõ akõnd17akań.akna akand17 ; aknaruut, -laud, -raamaknõkruuť, -laud, -raaḿ ; hädasid tuleb uksest ja aknasthäti tulõ ussist ja aknist v lävest ja pajast
aktsent 1. murrõq.murdõ murrõt19(võõras) ma|gu-u -ku27(võõras) maikmaigu .maiku37keele.murdmi|nõ-sõ -st5aktsenťaktsendi ak.tsenti37 ; tal on vene aktsenttä kõ̭nõlõs vinne murdõgaq ; soome aktsentsoomõ maugaq jutt ; räägib eesti keelt võru aktsendigamurd võro muudu eesti kiilt2. kiil' rasõhus-õ -t9.rõuhkus-õ -t9
aktsepteerima tunnista|ma-q -83umas .võtmaumas tunnistama ; selliseid seisukohti me ei saa aktsepteeridasääntsit arvamiisi mi ei saaq tunnistaq v umas võttaq
ala IIall- ; ala-all- ; alapeatükkallpäätükk ; alapealkiriallpäälkiri ; alaealinealliäline v altiäline
ala I I(maa-ala) maa- -d50al|a-a -la28kotus-(s)õ -t11(tegevüsala) al|a-a -la28 ; lagedad aladlakõq kotussõq ; vallutatud aladärqvõeduq maaq
alahindama (ilm(a)aśandaq) kehväs v .veitüs pidämä ; alahindas teiste töödpidi tõisi tüüd ilmaaśandaq kehväs ; vastast ei tohi alahinnatavastast ei tohiq kehväs pitäq
alaspidi alaspäidialaspäiealasperi(lde) ; ripub pea alaspidiripus alaspäidi
alasti pa(l)ľas.palľa pa(l)ľast15alastõalastõllaq ; saunas on inimesed alastisannan ommaq inemiseq palľalt v alastõllaq ; alastiolek keelatud!palľalt olõminõ keelet!
alatasa egäalasiüttealasikõ̭gõütesttüküst ; sinuga on alatasa üks hädasuqkaq om egäalasi ütś hädä ; ronib alatasa mulle sülleroni mullõ ütesttüküst üskä
algallikas lät|eq-te -et18 ; kogu info tuleb algallikaist üle kontrollidakõ̭iḱ teedüs tulõ lättist üle kaiaq
algama (pääle) nakkama.naadaq nakadaq v na(k)ka77(pääle) alosta|ma-q -83.algnõmaalõdaq .algnõ min 1. k .algsi min 3. k alõś75 ; varsti algab sügispia nakkas v tulõ süküs ; jõgi algab allikastjõgi nakkas pääle v algnõs lättest ; eile algas kooleeläq alosť kuuľ v naaś eeläq pääle
algatama i̬i̬st .võtmaüles .võtmaalosta|ma-q -83alostust tegemä ; koolis oli tema see, kes kõik vembud algataskoolin olľ timä tuu, kiä kõ̭iḱ temboq iist võtť ; tema vastu algatati kriminaalasitimä vasta alostõdi kriminaaľasi
algne edimä|ne-dse -st5vanavana vanna28 ; hoone restaureeriti algsel kujulhoonõq tetti vana kujo pääle tagasi ; sai algsest kohmetusest ülesai edimädsest häbendelemisest üle
algul edimält.algusõ(h)nalostusõ(h)nedeotsa(h)n ; nädala algulnädäli edeotsan ; algul ei tahtnud keegi mind kuulataedimält taha-as kiä minno kullõldaq
algupära periolõmi|nõ-sõ -st5periolõ|ḱ-gi -kit13alos|põhi-põḣa -.põhja43juu|ŕ-rõ -rt40umaper|ä-ä -rä24 ; millist algupära on meie suitsusaun?kost mi savvusann peri om?
algupärand um|a-a -ma24.ehtsä- -t3edimä|ne-dse -st5origi|naaľ-naali -.naali37 ; teatris oli nii algupärandeid kui ka tõlkeidtiatrin olľ nii ummi ku ümbrepantuisi tükke
algus alostus-õ -t9ede|ots-otsa -.otsa31.algu|s(-sõ) -(s)t10alõnǵ-i -it13alõng-u -ut13 ; alguses oli töö raskeedimält v edeotsan olľ tüü rassõ ; esmaspäev on nädala algusiispäiv om nädäli alostus ; algusotsalõnǵots ; algust tegemapääle nakkama
alistama ala(q) .hiitmä.võitu v jako .saama ; alistatud rahvadalaq hiidedüq rahvaq ; korvpallis alistas Leedu Eestikorv́pallin sai Leedu Eestist jako
alistuma ala(q) .andma.perrä .andma ; vaenlane sunniti alistumavainlanõ sunniti alaq andma ; mehel tuli naise soovidele alistudamehel tulľ naasõ tahtmiisilõ perrä andaq
alkoholism viina|hädä-hädä -hätä24viina.haigus-õ -t9 ; kannatab alkoholismi alltäl om viinahädä man ; alkoholism on tõsine probleemjuuminõ om suuŕ hädä
alkoholiuim hunńhunni .hunni37puŕopuŕo purŕo26 ; ta on alkoholiuimastäl om hunń pään ; alkoholiuim on vaja välja magadapuŕo om vaia vällä maadaq
all 1. all ; laua alllavva all2. (alanpuul) ala(h)nalaha(h)nalava(h)nalamba(h)n ; seal all on veel üks talusääl alahan om viil ütś talo
alla 1. (minkagiq) ala(q) ; laua allalavva alaq2. (kostkiq) .maaha v .alla ; taevast allataivast alla v maahaq ; alla vajumarippa v alla vaoma, ribahuma
allamäge .allamäkemäest .alla ; tee läheb kord allamäge, kord ülesmägetii lätt kõrd mäest alla, kõrd mäkke üles ; asjad lähevad allamägeaśaq lääväq rukka
alles 1. alalõ ; alles hoidmaalalõ hoitma ; mõned kompvekid olid veel allesmõ̭nõq kompvegiq olliq viil alalõ2. vi̬i̬l.õkvaltammus ; ma alles ärkasinõkvalt ma heräsi ; ta tuleb alles hommetä tulõ viil hummõń ; alles ta oli siin!ammus tä olľ tan!
alustama alosta|ma-q -83mitmit kõrdo alostõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86pääle nakkama ; ta alustas kirjutamisttä alosť kirotamist ; alustab ühte ja teist, aga kunagi ei saa midagi valmisalostõllõs ütte ja tõist, a kunagiq saa-iq midägiq valmis ; tööd alustamatüühü nakkama ; tuld alustamatuld soetama v läütmä
alustass alos.taldri|k-gu -kku38 ; kohvitassid käivad koos alustassidegakohvikroosiq kääväq alostaldrikkõgaq üten
amelema .ael|õma-daq -õ85.ümbre ajama v .tõ̭mbama ; abielus naine, aga ameleb teiste meestegamehenaanõ, aq aelõs tõisi miihigaq v aja tõisi miihigaq ümbre
amet ammõ|ť-di -tit13amma|ť-di -tit13 ; ametiasjustüü- v ammõdiaśon ; vahetas tihti ametites piäq kotust, vaihť sagõhõhe ammõtit ; ametirahatunnusraha ; ametit pidamaammõtit valitsõma
ammendama ärq kulutamatühäs tegemä ; kõik varud on ammendatudkõ̭iḱ tagavaraq ommaq ärq kulutõduq ; see teema on ammendatudseo teema om otsaniq ärq kõ̭nõld ; ammendatud kruusakarjääri istutatakse metstühäs saanuq ruusahaud pandas mõtsa alaq
ammuks ammukõsõammus ; sul ei tasu süüa tuua, ammuks ma sõinsul massa-iq süvväq tuvvaq, ammus ma sei ; ammuks ma seal käisinammus v varõq ma käve sääl
ammuli ammulõvallalõperäniqlaja(h)n ; suud ammuli ajamakurgutama ; vahtis suu ammulivahtõ suu ammulõ v lajan ; suu vajus ammulisuu sattõ vallalõ
ammuma mü̬ü̬ǵmämü̬ü̬giq möögi63 ; mis sa ammud, lehm?lehm, mis saq möögit?
ammune ammu|nõ-dsõ -st7ammus(k)i|nõ-dsõ -st5toonaqhavva|nõ-dsõ -st7 ; ammusest ajast saadikammust saaniq ; üks ammune asi tuli meeldeütś ammuskinõ asi tulľ miilde
and 1. annõq.andõ annõt m umak .andidõ m osak .andit19annus-(s)õ -t11 ; püha allika juurde viidi andepühä lätte manoq viidi andit2. anďanni .andi37 ; tal on lauluanditäl om lauluandi
andekas annigaqvallalidsõ .päägaq ( v kässigaq v .suugaq) ; andekas inimeneannigaq v vallalidsõ päägaq inemine, annik ; ta on andekaställe om palľo ant, tä om vallalidsõ päägaq
andekus anďanni .andi37 ; tema andekus on väljaspool kahtlusttimä annin olõ-iq midägiq arotaq
andestama .andis .andma.andis .jätmä ; on asju, mida ei saa andestadaom asjo, midä saa-iq andis andaq
andestamatu .andis.andmaldaq ; selline käitumine on andestamatusäänest üllenpidämist saa-iq andis andaq
ankur 1. .(h)ankru- -t1.(h)ankri- -t1 ; tõi õlleankru keldrist maja tahatõi ollõhankru keldrist tarõ taadõ2. merend .ankru- -t1.ankri- -t1 ; laev on ankruslaiv om ankrun
anne (ande) anďanni .andi37 ; tal on selle asja peale annettäl um tuu aśa pääle andi
anne (andme) teedüs-(s)e -t11ti̬i̬dü|s-(se) -(s)t10m .andmõq.andmidõ .andmit19.näütäjäq.näütäjide .näütäjit3 ; mul on salajasi andmeidmul om salahast teedüst ; andmeid kogumateedüst korjama ; kas sul on tema kohta andmeid?kas sul om timä kotsilõ teedüst?
annetama (rahha v .asjo) .andma(.)andaq anna66tugõ(hõ)matukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88 ; annetab iga kuu osa oma palgast heategevuseksand egä kuu üte jao umast palgast häätegemises
apelleerima edesi .kaibamatukõ .otśmatugõ(hõ)matukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88 ; mõni apelleerib mõistusele, mõni tunnetelemõ̭ni rõuhk mõistusõ, mõ̭ni tundidõ pääle
arenema ede|nemä-(ne)däq -ne89.jouduma.joududaq jovvu79arõ|nõma-(nõ)daq -nõ89.argnõmaarõdaq .argnõ75 ; vähktõbi on tal juba kaugele arenenudkassuvhädä om täl joba kavvõlõ lännüq ; inimese saba on taandarenenudinemisel om hand ärq kaonuq v häönüq ; arenenud riikedengimaa
arest (.lühkü) kinniq.istmi|nõ-sõ -st5(vara) keelo ala(q) .pandminõkinniq.hoitmi|nõ-sõ -st5 ; talle määrati kolm päeva arestitä panti kolmõs pääväs kinniq
armas .armsa- -t3armas.arma armast22kullakulľakuku- -t1 ; armas Mari!kulla Mari!
armastama (lihaligult, himogaq) himosta|ma-q -83lihahõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86.hoitma.hoitaq hoia 3. k hoit min 1. k hoiji min 3. k hoiť kesks hoiõt66armasta|ma-q -83.salďma.salliq salli73.saľma.salliq salli73.armsas pidämä.tahtma.tahtaq taha61 ; nad armastavad üksteist väganä hoitvaq ütśtõist väega
armastus .hoitmi|nõ-sõ -st5armastus-õ -t9armarmu .armu37.salďus-õ -t9 ; (lihalik) armastustahtminõ ; nende vahel on armastusnäil om vasta ütśtõist saľdus v nä hoitvaq ütśtõist
armatsema kallista|ma-q -83.ael|õma-daq -õ85kq ka .krõpśma.krõpsiq krõpsi63armastama,seksima
armetu kehvkehvä .kehvä35vile|ts-dsä -tsät13nuŕa|du-du -tut1nuŕa|nõ-dsõ -st7ala|du-du -tut1tośo|nõ-dsõ -st7perä|dü-dü -tüt1armõ|du-du -tut1 ; ta on vanaks ja armetuks jäänudtä om vanas ja viletsäs jäänüq ; armetu välimuseganuŕadu vällänägemisegaq ; armetu asjaajaminetośonõ aśaajaminõ ; armetu mahajäetud kohtperädü maahajätet kotus
armetult kehvästeviletsäheviletsälenuŕatuhenuŕatulõarmõtuhearmõtulõ ; oli armetult riidesolľ kehväste v viletsähe v nuŕatuhe rõivin ; teda peksti armetulttedä pesseti armõtuhe
armuke armukõ|nõ-sõ -ist8naistõrahvas pruuťpruudi .pruuti37pu̬u̬ľ|naanõ-naasõ -naist8abi|naanõ-naasõ -naist8üle.vehmre|naanõ-naasõ -naist8meesterahvas peig|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39üle.vehmre|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39 ; see on tema armuketaa om täl puuľnaist v taa om täl ülevehmremiiś ; ise on abielus mees, aga tal on armuke kaesiq om naasõmiiś, a täl om salanaanõ kah ; tal on igas külas armuketäl om õgan külän pruuť
armulaud laudlavva .lauda30 ; käis armulaualkäve lavval v lavvakerikun ; kirikuõpetaja andis haigele viimast armulaudaopõtaja võtť haigõ viimäst kõrda lavvalõ
arter elo|su̬u̬ń-soonõ -su̬u̬nt40.puhtavere|su̬u̬ń*-soonõ -su̬u̬nt40tuik|su̬u̬ń-soonõ -su̬u̬nt40
artikkel ártikli- -t1kirotus-õ -t9(kaubaliik) kauba|sorť-sordi -.sorti37kiil' ártikli- -t1
artist kunstite|kij-gijä -gijät4 ; tsirkuseartisttsirkusõtekij, palaganitekij
artistlik kunstili|nõ-dsõ -st5kunstiperä|ne-dse -st7 ; tema esinemine oli artistliktimä etteastõq olľ kunstilinõ
aru (kuiv hainamaa) aroaro arro26kundkunnu .kundu31 ; arumaaaromaa
aru mu|dsu-dsu -tsu26.mõistu|s-(sõ) -(s)t10taidtaio .taido37mi̬i̬ľmeele mi̬i̬lt40arvarvo .arvo37aroaro arro26 ; minu arustmuq meelest v arost ; aru saamaarvo saama ; aru pidamamärgütämä ; ta on poole arugatä om poolõ torogaq v taiogaq ; poolearulinepoolõ torogaq, poolõtorolinõ ; pole aru peasolõ-iq miilt pään ; aru andmaarvo v arro andma
arutus II.ulľus-õ -t9rumalus-õ -t9 ; mõistis oma teo arutustsai arvo uma teo ulľusõst
arutus I Iarotus-õ -t9.märḱmi|ne-se -st5märgütüs-e -t9targutus-õ -t9 ; asi võeti arutuseleasja arotõdas
arv nummõŕ.numbri v .numbrõ nummõrd23matõm arvarvo .arvo37hulkhulga .hulka31 ; põhi- ja järgarvudpõhi- ja järgarvoq ; aastaarvaastaganummõŕ ; trükiarvtrükmise hulk ; rahvaarvrahva hulk ; suurel arvul kuulajaidsuuŕ hulk kullõjit
arvama .arvamaarvadaq .arva77.märḱmä.märkiq märgi63 ; ära arvamaärq arvama ; minu arvatesmuq meelest ; mis sa sellest arvad?miä saq taast arvat? ; mina arvan niimaq märgi nii ; välja arvamamaaha arvama
arvamus .arvami|nõ-sõ -st5.arvo.saami|nõ-sõ -st5 ; jõuti samale arvamuselelöüti ütśmiiľ
arvatavasti arvadaq ; ta arvatavasti magab jubatä arvadaq jo maka
arvestama rehkendä|mä-q -83 ; teistega tuleb ka arvestadatõisigaq tulõ kah rehkendäq ; kokku arvestamakokko arvama ; arvestage, et rohkem raha me ei saa!rehkendägeq tuugaq, et rohkõmb rahha mi ei saaq!
ase asõ-mõ v -ma -nd#-õ -t16magahus-õ -t9 ; eluaseelokotus ; lõkkeasetulõasõ ; magamisasemagamisasõ, magahus ; aset leidmasündümä, johtuma ; kus me kokkusaamine aset leiab?kon mi kokko saamiq?
asendaja kotu(s)sõ.täütjä- -t3asõmõlolõja- -t3asõmi|k-gu -kku38 ; otsib endale puhkuse ajaks asendajatotś hindäle puhkusõ aos kotussõtäütjät ; ma ei leia sulle homseks asendajatma lövvä-äi hummõnis kedägiq suq asõmõlõ ; ta on homme minu asendajatä om hummõń muq iist ; suhkruasendajatsukru asõmõlolõja
asendama i̬i̬st olõmakotust .täütmäasõmõlõ .pandmaasõmõl olõma.vällä .vaihtama ; ta asendab lastele ematä om latsilõ imä iist ; ta asendab mind tänatä om täämbä mu asõmõl v mu iist
asendamatu ainuli|nõ-dsõ -st5hädätarvili|nõ-dsõ -st5 ; piim on asendamatu toiduainepiim om hädätarvilinõ süüḱ ; asendamatu töömeesainulinõ tüümiiś
asetama (midägiq kohegiq) .pandma66.säädmäsäädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66.säädmä.säädiq säädi63lepü|tämä-täq -dä82 ; asetas prillid ninalepanď v sääď prilliq nõ̭na pääle
asetsema (kongiq) olõmaollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58.saisma(.)saistaq saisa66 ; linn asetseb mäelliin om mäe pääl ; kivikuju asetseb otse akna allkivikujo sais õkva aknõ all
asetuma .paika v kotu(s)sõ pääle minemä.paika .saama ; mängijad asetusid oma kohtadelemänǵjäq lätsiq ummi kotussidõ pääle ; meie ette asetuvad uued probleemidmi ette tulõvaq vahtsõq hädäq
asetus kotus-(s)õ -t11 ; küsimuse asetus on selgeküsümüs om selgehe üles säet
asetäitja asõmi|k-gu -kku38kotu(s)sõ.täütjä- -t3 ; direktori asetäitjajuhťja kotusõtäütjä v asõmik
asi asiaśa .asja43 ; ilma asjatailm(a)aśandaq ; mis see minu asi on?miä taa mullõ putus? ; asja tundmaasja tiidmä v tundma ; asi seegi!asi tuu kah! ; mis sul siia asja on?mis sul siiäq asja om?
asjaolu asiaśa .asja43aśa külǵaśalu|gu-u -ku27saissaiso .saiso37 ; süüd kergendav asjaolusüüd ker(g)endäv asi v aśa külǵ ; asjaolud on muutunudaśalugu v sais om muutunuq ; jäi segastel asjaoludel kadunukstimä kaotsihejäämise asi jäi segätses
askeldama toimõnda|ma-q -83talli|tama-taq -da82(aigopite) tohkõnda|ma-q -83tohkõrda|ma-q -83tśohkõnda|ma-q -83pohkõrda|ma-q -83asõlda|ma-q -83asõndõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86(kipõstõ) segende|(l)lemä-lläq -(l)le86 ; mis sa seal nii kaua askeldad, et magama ei saa!miä sa tan nii kavva tohkõrdat, ku magama saa eiq! ; askeldas hommikust õhtuni aiastoimõnď hummogust õdaguniq aian
askeldus toimõndus-õ -t9tallitus-õ -t9tohkõndus-õ -t9tśohkõndus-õ -t9asõľ.asklõ asõld23 ; tal oli täna palju askeldusitäl olľ täämbä hulga toimõnduisi
assotsiatsioon 1. (mõttõ)köüdüs-(s)e -t11 ; mul ei teki mingeid assotsiatsioonema ei lövväq määntsitkiq köüdüssit2. ütisüs-e -t9seltśseldsi .seltsi37liitliido .liito37 ; Eesti Suurettevõtjate AssotsiatsioonEesti Suuri Ettevõtjidõ Ütisüs
aste astõq.astmõ astõnd16 ; trepiastetuhv́, trepiastõq
astuma .astma.astuq astu (tä) ast64 v astus73 ; mees astub väsinult teed pidimiiś astus väsünühe tiid piten ; astus kogemata porilompiastõ kogõmaldaq mualumpi ; astuge edasi!tulkõq edesi! ; ta astus mulle kannaletä sõkaś mullõ kundsa pääle ; minister astus tagasiministri panď ammõdi maaha
asula elokotus-(s)õ -t11kül|ä-ä -lä24(liinast vähämb) al|lõv́-õvi v -õva -õvit v -õvat4 ; muistne asulakohtmuistinõ elokotus ; linna või asula märkliina-külä-märḱ
asuma 1. (kongiq) olõmaollaq olõ58.saisma(.)saistaq saisa66 ; küla asub jõe kaldalkülä om jõ̭õ̭ veeren2. (kohegiq) minemäminnäq lää55 ; asus maale elamalätś maalõ elämä ; asume laudaistumiq lauda
asumaa võ̭õ̭ravõimumaa*- -d50 ; Prantsuse ja Inglise asumaadprantsus- ja inglüsvõimumaaq
asumine .vällä.saatmi|nõ-sõ -st5 ; ta saadeti Siberisse asumiseletä saadõti ärq Tsiberihe ; ümberasuminetõistõ paika (elämä)mineḱ
asutama 1. alosta|ma-q -83lu̬u̬maluvvaq lu̬u̬54 min 1. ja 3. k .lõi(õ)aso|tama-taq -da82 ; seltsi asutamisaastaseldsi alostamisaastak2. .säädmäsäädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66.säädmä.säädiq säädi63.ehťmä.ehtiq ehi63 ; külalised asutasid ennast minemaküläliseq säiq hinnäst minegi pääle ; asutas linna minemaehte liinaminekit ; asutame laulmanakkamiq laulu laaditama
asutus ammõ|ť-di -tit13amma|ť-di -tit13asotus-õ -t9säädünǵ*-i -it4 ; riigiasutus, valitsusasutusriigiammõť, valitsusammõť ; koolid ja lasteaiad on valla asutusedkooliq ja latsiaiaq ommaq valla säädüngiq ; pühapäeviti pole paljud asutused avatudpühäpäivilde olõ-õi palľoq asotusõq vallalõ ; sihtasutustsihťsäädünǵ
auh hau(h) ; koer teeb auh-auh-auhpini tege hau-hau-hauh
auhind a(vv)u|hind-hinna -.hinda30võidu|tähť-tähe -.tähte34
auk (vähämb) mulkmulgu .mulku37(suurõmb) haudhavva .hauda33 ; hambas on aukhamba seen om mulk ; poriaukmualumṕ ; mäel on kruusaaugudmäe pääl ommaq ruusahavvaq ; kaenlaaukkanglimulk, kanglitśopṕ ; must aukfüüs must mulk, mustõtus ; kaelaaukkaaldanõ, kaalamulk
aukartus avvustus-õ -t9pääkumardus-õ -t9 ; aukartus elu eespääkumardus elo iin ; tunneb tema ees aukartustkumardas tä iin pääd, avvustas tedä ; aukartustäratav välimusilmadu uhkõ vällänägemine
aukiri au|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43avvu|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43ki(t)tüs(e)|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43teno|tähť-tähe -.tähte34
auklik .mulkliga|nõ-dsõ -st5mulgõli|nõ-dsõ -st5.haudliga|nõ-dsõ -st5.haudli|nõ-dsõ -st5havvo|nõ-dsõ -st7 ; auklik riiemulkliganõ v tsädseliganõ rõivas ; auklik teehaudliganõ v tsopliganõ tii
aus .ausa- -t3.õigõ- -t3tõtõ- -t2tõtõli|nõ-dsõ -st5 ; aus meesõigõ v tõtõ miiś ; olen teie vastu ausma olõ tiikaq ausa v ma kõ̭nõlõ teile õigust ; see ei ole austaa olõ-iq õigõ ; aus ülestunnistustävveline ärqkõ̭nõlõminõ
autentne .ehtsä- -t3peris.õigõ- -t3 ; dokument on autentnepapõŕ om ehtsä
auto .auto- -t1massin-a -at4 ; sõiduautoväikeneauto v -massin ; veoautokastiauto, vioauto v -massin ; prügi(veo)autoasu(vidämis)auto v -massin ; hüppa autosse!kargaq auto pääle! ; kas oled autoga?kas olõt autogaq? v kas sul ommaq rattaq all?
automaatselt esiq.hindästáuto.maatsõheáuto.maatsõlõ ; käsi tõmbus automaatselt rusikassekäsi lätś esiqhindäst kulakuhe ; automaatselt käivituv masinesiqhindäst käümäminejä massin
avaldama (tulõmuisi) .vällä kuulutama(tahtmist, tundit) .vällä .näütämä.vällä .ütlemä(trükün) .vällä .andmailmu|tama-taq -da82 ; ta avaldas mulle tunnustusttä tugõsi minno ; avaldab mulle survetsunď minno ; avaldan teile kiitustma kitä teid ; avaldan sulle kaastunnetma leinä sukkaq üten v ma võta ossa su leinäst v ma võta su murrõst ossa ; avaldas kogu tõetõi kõ̭iḱ tõ̭õ̭ vällä ; käsikiri avaldati trükiskäsikiri ilmutõdi trükün ; mitu raamatut kirjastus aastas avaldab?mitu raamatut kirästüs aastan vällä and? ; sooviavaldajatahtja
avalduma .vällä tulõma.ilmu|ma-daq -80hinnäst ilmutama.näütämänäüdädäq .näütä v .näüdä77 ; tema anne avaldus juba lapseeastimä anď tulľ vällä jo latsõn ; haigus avaldub mitmes vormistõbi ilmutas hinnäst mitund muudu
avalikkus avalikkus-õ -t9ilmilma .ilma30(ilma)rahvas(-).rahva (-)rahvast22 ; arutuse avalikkusarotusõ avalikkus ; asetad enese avalikkuse naerualusekssäet hinnäst(ilma)rahva naarus ; kirjandus-, muusika-, spordiavalikkuskirändüs-, muusiga-, spordirahvas v kirändüs-, muusiga-, spordiilm
avalikult avaligultkõ̭iki näte(h)n.rahva i̬i̬(h)n.ilmu(isi).käḱmäldäq
avalikustama avaligus tegemäpäävä.valgõhe tu̬u̬ma.rahva ette tu̬u̬masuurõ kellä .külge .pandma
avama (huugaq) vallalõ v .valla lü̬ü̬mä(karpi v purki) vallalõ v .valla .võtmavallalõ v .valla tegemävallalõ v .valla .laskmavallalõ v .valla ajama.pästmä.pästäq pästä61 ; ava uks!tiiq v lasõq v pästäq usś valla(lõ)! ; avab suutege v aja v lask suu vallalõ ; kauplus on avatudpuuť om vallalõ ; avatud ülikoolvabaülikuuľ ; avatud silmadegavallaliidsi silmigaq ; esimees avas koosolekuedemiiś alosť kuunolõgi ärq ; palun ava see konserv!olõq hää, tiiq seo konserv́ vallalõ!
avamine vallalõ- v .vallategemi|ne-se -st5(karbi v purgi) vallalõ- v .valla.võtmi|nõ-sõ -st5 ; avamispidustusalostus- v vallalõtegemispido ; olümpiamängude avamineolümpiämängõ alostaminõ
avanema vallalõ v .valla minemävallalõ v .valla tulõma ; uks avanesusś lätś valla(lõ) ; luuk ei avaneluuḱ ei tulõq vallalõ ; aknad avanevad aedaaknõq ommaq aia poolõ ; mäelt avaneb kaunis vaade orgumäe päält näge ilosat orgo v mäe päält om illos orgo kaiaq ; mul avanes hea võimalus reisidamul tulľ hää võimalus reisiq
avastama üles v .vällä .löüdmä(ärq) nä|gemä-täq -e60 ; kes avastas Ameerika?kiä löüď Ameeriga? ; nad pole mind veel avastanudnä olõ-õi minno viil ärq nännüq
