üha õ̭nnõmuguqmuudku(q)kõrrastkõ̭gõpääleinne.endäenge† ; läheb üha külmemakslätt kõrrast külmembäs
üheaastane üte.aasta(ga)|nõ-dsõ -st5üte.aastali|nõ-dsõ -st5 ; üheaastane lapsüteaastanõ latś ; redis on üheaastane taimredis om üteaastalinõ kasv
üheaegne üte.aoli|nõ-dsõ -st5üte.ao|nõ-dsõ -st7samast aost ; mitme tööpingi üheaegne töötaminemitmõ tüüpingi tüütämine ütel aol ; torn ja müür on arvatavasti üheaegsedtorń ja sain ommaq arvadaq samast aost
üheaegselt ütel (ja samal) aolütekõrragaq ; jõudsid üheaegselt kohalejoudsõq ütel aol peräle
üheealine üte.iäli|ne-dse -st5ütevanaüte(.)vannu|nõ-dsõ -st5ütehaŕali|nõ-dsõ -st5 ; üheealised lapsedütevannudsõq latsõq ; poisid olid peaaegu ühevanusedpoiskõsõq olliq pia ütehaŕalidsõq
ühekõrgune üte.korgu- -t1üte.korgu|nõ-dsõ -st5üte|ko(r)ruq-.korru -ko(r)rut18ütś.korgu- -t1sama.korgu- -t1 ; pingid on kõik ühekõrgusedpingiq ommaq kõ̭iḱ ütekorguq ; kask on majaga ühekõrgunekõiv om majakoruq ; need on ühekõrgusedneoq ommaq ütekorruq
ühekülgne üteülbäli|ne-dse -st5ütesuguma|nõ-dsõ -st5üttemu̬u̬du ; ühekülgne toitumine võib tervist kahjustadaüttemuudu v ütesugumanõ süüḱ või tervüsele halva tetäq ; ühekülgne informatsioonüteülbäline teedüs
üheline üteli|ne-dse -st5 ; ühelised, kümnelised ja sajalisedütelidseq, kümnelidseq ja saalidsõq
ühemõtteline .selge- -t3üte tähendüsegaq ; selgelt ühemõtteline vastusselge vastus ; ühemõtteline juttselge jutt ; sellele küsimusele pole ühemõttelist vastustseolõ küsümüsele olõ-iq ütist vastust
ühemõtteliselt .selgehe.selgele ; seadused peavad olema ühemõtteliselt kirja pandudsäädüseq piät olõma selgehe kirja pantuq
ühendama kokko v ütte .pandmakokko v ütte lü̬ü̬mä.köütmä.köütäq köüdä61 ; elektrik ühendab katkenud juhtmeidelektrimiiś jakkas kakõnuisi juhťmit ; ühendas vooluvõrkupanď voolu sisse ; kaks valda ühendatikatś valda lüüdi kokko ; kaht küla ühendav tee oli aukliktii katõ külä vaihõl olľ mulkliganõ
ühendkoor ütis|ku̬u̬ŕ-koori -ku̬u̬ri37 ; laulupeol esines suur ühendkoorlaulupidol asť üles suuŕ ütiskuuŕ
ühendus liitliido .liito37köüdüs-(s)e -t11ütisüs*-e -t9ütehüs*-e -t9 ; poliitiline, majanduslik, religioosne ühenduspoliitilinõ, majanduslinõ, usolinõ ütisüs v liit ; ühendus on katkenudköüdüs om kakõnuq ; tahtsin haiglasse helistada, kuid ei saanud ühendusttahtsõ haigõmajja kõlistaq, a saa-s kätte ; võta siis vahel ühendust!tiiq sõ̭s vaihõpääl hellü kah! ; internetiühendus katkesvõrk v internet kattõ ärq
ühene üte|ne-dse -st7ütśüte ütte m umak ja osak .ütsi m päälek ütsile35.selge- -t3 ; neil on kolmene tütar ja ühene poegnäil om kolmõnõ tütäŕ ja ütene poig ; kella ühene loeng jääb ärakellä ütene loeng jääs ärq ; võtsin hotellis ühese toavõti hotellin üte inemise tarõ ; sellele küsimusele ei ole ühest vastustseolõ küsümisele olõ-iq ütte v selget vastust
ühepalju ütepalľoütevõrraütevõrdütśvõrra ; kõigile anti ühepaljukõ̭igilõ anti ütepalľo
ühepereelamu üte.perreelämi|ne-se -st5üte.perre|maja-maja -majja v -maia28
ühepoolne ütepooli|nõ-dsõ -st5ütepu̬u̬l|nõ-sõ -sõt6ütepoolõ ; ühepoolne kopsupõletiküte poolõ tävvüpalanik ; lepingutingimuste ühepoolne muutminekokkolepmise punktõ ütepuulnõ muutminõ ; armastus on sageli vaid ühepoolnearmastus om sagõhõhe õ̭nnõ ütepoolinõ
ühepuupaat ütepuuloodsi|k-gu -kut13ütsipuust v ütsipuinõ loodsik
üherindeline üte(h)n rinna(h)n
ühes üte(h)nku̬u̬(h)n ; mul pole raha ühesmul olõ-iq rahha üten ; me kasvasime ühes ülesmi kasvi üten üles ; poiss läks ühes vanema vennaga karjapoiskõnõ lätś vanõmba velegaq kuun karja ; minuga ühes pole sul midagi kartamuqkaq üten olõ-iq sul midägiq pellädäq
ühesugune ütesuguma|nõ-dsõ -st5üteviisili|ne-dse -st5ütsi|puinõ-.puidsõ -puist7ütetasa|nõ-dsõ -st7ütte.välläütte.väljäüttemu̬u̬duüte.taoli|nõ-dsõ -st5üteli|ne-dse -st5ikävigävä igävät4 ; tema naljad on alati ühesugusedtimä naľaq ommaq kõ̭gõ ütesugumadsõq ; loodus on siinkandis üsna ühesuguneluudus om seon nukan küländ üteline ; kõik päevad on ühesugusedkõ̭iḱ pääväq ommaq ütsipuidsõq ; kaks ühesugust kaussikatś ütesugumast kaussi ; seal on kõik ühesugune tasane maatan om kõ̭iḱ üttevällä tasanõ maa
ühetooniline ütetasa|nõ-dsõ -st7üteli|ne-dse -st5ütte .värmi ; räägib ühetoonilise häälegakõ̭nõlõs ütetasadsõ helügaq ; ühetooniline elu, ei mingit vaheldustikäv elo, ei määnestkiq vahelust ; ühetooniline riieütte värmi rõivas
ühevanune üte(.)vannu- -t1üte.vannu|nõ-dsõ -st5ütevannu|nõ-dsõ -st7(latsi kotsilõ) ütehaŕali|nõ-dsõ -st5ütenu̬u̬ru- -t1ütenooru- -t1ütenu̬u̬ru|nõ-dsõ -st5ütenooru|nõ-dsõ -st7 ; nad on ühevanusednääq ommaq ütevannuq v ütenuuruq
ühevõrra ütevõrraütśvõrraüttevõrdsamapalľoütepalľo ; lapsed on emale ühevõrra armsadlatsõq ommaq imäle ütearmsaq ; mõlemas ämbris on ühevõrra vettmõlõmban pangin om ütśvõrra vett
ühik mõ̭õ̭tmõõdu mõ̭õ̭'tu37mõõdus*-(s)õ -t11 ; meeter on pikkusühik, gramm massiühikmiitre om pikkusmõ̭õ̭t, gramḿ rasõhusmõ̭õ̭t
ühilduma kokko .käümäkokko .klaṕmakokko v ütte minemä
ühine üti|ne-dse -st7 ; see on meie ühine varaseo om mi ütine vara ; lastel on ühine tubalatsil om ütine tarõ ; (küla)kogukonna ühine maavaldus(külä)ütine maa ; noored otsustasid abielluda ja alustada ühist elunoorõq otsustiq paari minnäq ja ütist ello alostaq
ühinema kokko minemäütte v üte(h)n minemä ; kaks erakonda ühinesidkatś eräkunda lätsiq kokko ; üks lammas ühines võõra karjagaütś lammas lätś võ̭õ̭ra kaŕagaq üten v võ̭õ̭rahe karja ; ta ühines meie firmagatä tulľ miiq firmahe ; Ühinenud Rahvaste Organisatsioonm -Ütidseq Riigiq ; ühineminekokkominemine, kokkomineḱ, ütteminemine, üttemineḱ
ühiselamu ütiselämi|ne-se -st5opilasko|do-do -to26kõnnõk üti|k-ga v -gu -kat v -kut13.intri- -t1 ; üliõpilaste ühiselamutudõngidõ elämine, tudõngimaja
ühiselt üte(h)nüte(h)nku̬u̬(h)nütitseltütitseleütitseheseldsi(h)nütte.vällä ; küla ostis ühiselt traktorikülä osť ütitsehe v ütenkuun traktori ; ühiselt sai kõik tehtudüttevällä sai kõ̭iḱ tettüs ; noortele meeldis ühiselt aega veetanoorilõ miildü seldsin v kamban aigo viitäq ; kõik sai ühiselt tehtud, kui noored olimekõ̭iḱ sai üten tettüs, kuq noorõq ollimiq
ühisettevõte ütine ettevõtõqütine äriütine firma ; Eesti-Soome ühisettevõteEesti-Soomõ ütine ettevõtõq
ühisvastutus ütine vastutaminõütine vastutusütisvastutus-õ -t9üte(h)n v ku̬u̬(h)nvastutaminõ
ühitama kokko v ütte klapitamakokko .pandma v .klaṕmaütte v kokko passitama ; töö- ja pereelu oli raske ühitadatüü- ja perreello olľ rassõ ütte klapitaq v klaṕma pandaq
ühmama .mühksämämühästäq .mühksä76kõrras mühähtä|mä-q -83huńahta|ma-q -83hünähtä|mä-q -83 ; ühmas midagi üle õlamühäś midägiq üle ola
üht-teist ütte ja tõistütte ku tõisttu̬u̬d ja tõist ; poest oli tarvis veel üht-teist ostapoodist olľ vaia viil ütte ja tõist (ostaq)
ühtaegu = ühteaegu (üte) kõrragaqütte.aigoütelii(d)si(ütel ja) samal aol ; õppis ühtaegu ära nii vene kui soome keeleoṕsõ ütekõrragaq ärq vinne ku soomõ keele ; tüdruk oli õnnelik ja õnnetu ühtaegutütrik olľ samal aol v üteliidsi õ̭nnõlik ja õ̭nnõdu
ühte kokkoütte ; rongis sattusin paari tuttavaga ühterongin trehvsi paari tutvagaq kokko ; nad hoidsid ühte nagu lambakarinä hoiõq kokko niguq lambakari ; pigistas huuled ühtepitsiť huulõq kokko ; kaks krunti liideti ühtekatś krunti aeti ütte ; me oleme väike rahvas ja peame ühte hoidmami olõ väiko rahvas ja piämiq ütte hoitma ; ühte heitmakokko hiitmä
ühtejärge ütte.järge.järgemiisi.järgepite(h)njärestkõrrastrinnastütte.heidävaiht pidämäldäq ; laev oli kolm kuud ühtejärge merel olnudlaiv olľ kolm kuud järest merel olnuq ; sadas paar-kolm päeva ühtejärgesattõ paaŕ-kolm päivä üttejärge
ühtekokku (ütte)kokko ; kohale tuli ühtekokku ligi paarsada meestplatsi tulľ kokko pia paaŕsada miist ; meid oli ühtekokku päris paljumeid sai kokko peris palľo
ühtelugu kõ̭gõilmast .ilmaütesttüküstütte.rehkiüttelukuüttevalluütte.heidävaiht pidämäldäq ; laps oli ühtelugu haigelatś olľ ütesttüküst haigõ ; naabritel käis ühtelugu külalisinaabriil käve kõ̭gõ võ̭õ̭rit ; inimesi tuli ühtelugu juurdeinemiisi tulľ vaiht pidämäldäq mano
ühtemoodi üttemu̬u̬duütte.viisiütte .laidaütesugu(ma)|nõ-dsõ -st5 ; igal pool oli ühtemoodi külmõgal puul olľ üttemuudu külm ; kõik inimesed ei mõtle ühtemoodikõ̭iḱ inemiseq mõtlõ-iq üttemuudu ; lastel on ühtemoodi kleididlatsil ommaq ütesugu(ma)dsõq kleidiq ; ühtemoodi riidedütte müntä rõivaq
ühtepidi ütsiperiütsipite(h)nüttepite(h)nüte(h)n tsihi(h)nüttemu̬u̬du ; puud olid mere ääres kõik ühtepidi viltu kasvanudpuuq olliq mere veeren kõ̭iḱ ütele poolõ viltu kasunuq ; ühtepidi räägivad, aga teistpidi teevadüttemuudu kõ̭nõlõsõq, a tõistmuudu tegeväq
ühtepuhku ütte.puhkuüttelukuütte.rehkikõ̭gõütesttüküstilmast .ilmaütte.viisi ; tal oli ühtepuhku linnas asju ajadatäl olľ ütteluku liinan asjo aiaq ; aias oli ühtepuhku midagi tehaaian olľ ilmast ilma midägiq tetäqkq kaühtelugu
ühteviisi ütte.viisiüttemu̬u̬duütsilde ; muinasjutud meeldivad ühteviisi nii noortele kui vanadelejutussõq miildüseq ütteviisi noorilõ ku vanolõ ; kaksikud olid ühteviisi riideskatsiguq olliq üttemuudu rõivin
ühti johtsukugiq ; kutsugu pealegi, ei ma lähe ühtikutskuq päälegiq, lää-i ma joht ; ei ma rääkinud sellist asja ühtikõ̭nõlõ-s ma säänest asja joht ; pole see elu ühti nii ilus ja õnnelikolõ-iq taa elo sukugiq nii illos ja õ̭nnõlik
ühtima kokko minemäkokko sadamakokko .käümä ; maakonna piir ühtib riigipiirigamaakunna piiŕ lätt riigipiirigaq kokko
ühtlaselt üttemu̬u̬duütelidseltütelisteütte.vällä ; vili põldudel on ühtlaselt tihe ja ilusvili nurmi pääl om ütelidselt paks ja illos ; majaesine muru oli ühtlaselt rohelinemajaedine muro olľ üttevällä rohilinõ ; haige hingas ühtlaselt ja rahulikulttõbinõ hingäś üteliste ja rahuligult
ühtlasi ütelii(d)siütelepoolõütelisteütehüisisamal aol ; kui arsti juurde lähed, siis käi ühtlasi ka poes!ku arsti manoq läät, sõ̭s käüq üteliidsi poodin kah ärq!
ühtlustama ütelidsembäs v samatsõmbas tegemäütesugumadsõs tegemä ; enne trükkiandmist tuleb käsikirja veel kohendada ja ühtlustadainne trükküandmist tulõ käsikirja viil kobistaq ja ütelidsembäs v samatsõmbas tetäq ; palgad ühtlustatipalgaq tetti samas
ühtne üti|ne-dse -st5ütesuguma|nõ-dsõ -st5ütśüte ütte m umak ja osak .ütsi m päälek ütsile35 ; tervel linnal peab olema ühtne arenguplaantervel liinal piät olõma ütine edenemisplaań ; teaduses kasutatakse ühtset terminoloogiattiidüsen pruugitas ütist eräalasõ̭nastut ; ühtne majandussüsteemütś majanduskõrd ; ühtsed normid, reeglid, nõudedütidseq normiq, säädüseq, nõudmisõq
ühtsus ütśmi̬i̬ľütemeele üttemi̬i̬lt40kokko.hoitmi|nõ-sõ -st5ütehüs-e -t9ütisüs*-e -t9 ; rahva seas puudub ühtsusrahvas olõ-iq ütte miilt ; perekonna ühtsus aitab rasked ajad üle eladaperre ütśmiiľ v kokkohoitminõ avitas rassõq aoq üle elläq ; ühtsuses peitub jõudütehüsen v ütśmeelen om väke
ühtäkki kõrragaqäkki ; tüdruk puhkes ühtäkki nutmatütrik naaś äkki ikma
üks ütśüte ütte m umak ja osak .ütsi m päälek ütsile35 ; kaks pluss üks on kolmkatõlõ ütś manoq pandaq om kolm ; kohtume kell ükstrehvämiq kell ütś ; müüsin ühe lehma ära, kaks jäi allesmöi üte lehmä ärq, katś jäi alalõ ; sai matemaatikas ühesai rehkendämise iist üte ; elas kord üks kuningaselli kõrd kuning ; metsatöö on üks raske töömõtsatüü om rassõ tüü ; üks on mu magustoidu ära söönudkiäkiq om mu makussöögi ärq söönüq ; üks lastest leiti, teist veel otsitakseütś latsist lövveti üles, tõist viil otsitas
üksainuke = üksainus (ütś)ainukõnõ(üte)ainukõsõ (ütte)ainukõist8ütśainusüte.ainu ütteainust22üteke|ne-se -ist8 ; bussis oli üksainuke reisijabussin olľ ütśainukõnõ sõitja ; siia on üksainuke järgi jäänudsiiäq om ütekene perrä jäänüq ; paadis oli üksainus meesloodsikun olľ ütśainus miiś ; kevadel on õu üksainus päratu mudalompkeväjä om kõ̭iḱ huuv́ ütś perädü mualumṕ
ükshaaval üte.kaupaüte.viisiütsiütsildeütsikuheütsikulõ ; rääkige ükshaaval!kõ̭nõlgõq ütekaupa! ; mina lähen ees, teie tulge hiljem ükshaaval järele!ma lää iin, tiiq tulkõq ildampa üteviisi perrä!
üksi 1. ütsindäütsiütsitiumaetteummapääd ; laps oli üksi koduslatś olľ ütsindä v ummapääd koton ; poiss ei jaksa üksi seda kasti tõstapoiskõnõ ütsi jovva-iq taad kasti nõstaq ; elan juba aastaid üksielä jo aastit ütsi v umaette2. õ̭nnõütsi(ndä) ; emad üksi teavad, mis tähendab poegi sõtta saataõ̭nnõ imäq tiidväq, miä tähendäs poigõ sõtta saataq ; sina üksi tunned teda hästiütsindä saq tunnõt timmä häste
üksik ütsi|k-gu -kut13 ; ma olen üksik lapsma olõ ütsik latś ; tee ääres kasvas üksik kuusktii veeren kasvi ütsik kuuś ; maja asus üksikus paigasmaja olľ ütsigu kotusõ pääl ; kaupluses käis mõni üksik ostjapoodin käve mõ̭ni ütsik ostja
üksikasi ütsik|asi-aśa -.asja43.väiko asi ; kuritöö üksikasjad ei ole teadakuŕatüü ütsikaśaq olõ-iq teedäq ; uurijat huvitas iga üksikasiuuŕjat huviť õga väiku asi ; see hommik on mul üksikasjadeni meelesseo hummok om mul viimätseniq v perämädseniq ku aśaniq meelen
üksikasjalik ütsikaśali|nõ-dsõ -st5ütsipulgõ|nõ-dsõ -st5põḣali|k-gu -kku38tävveli|ne-dse -st5 ; üksikasjalik plaanpõḣalik plaań ; rääkis kõigest üksikasjalikultkõ̭nõľ kõ̭gõst ütsipulgõ
üksikjuhtum ütś asieräle asiütsik .johtuminõ ; selle üksikjuhtumi põhjal ei saa midagi üldist järeldadaseo üte aśa perrä saa-iq midägiq kõ̭gõ kotsilõ arvadaq
üksikult ütsi(ndä)ütsikuheütsikulõütsildeüte.viisi ; koju mindi üksikult või paarikaupakodo minti ütsindä vai katõkaupa ; pileteid saab osta ka üksikultpiletit saa ka ütekaupa v üteviisi ostaq
üksildane 1. ütsildä|ne-dse -st5(ühi)ütsi|k-gu -kut13 ; ta on üksildane inimenetä om ütsildäne inemine ; kogu tema elu oli üksildanetä olľ terve uma elo ütsindä2. kõrvali|nõ-dsõ -st5.kõrvma|nõ-dsõ -st5ütsi|k-gu -kut13 ; otsisin istumiseks üksildase pingima otsõ istmisõ jaos kõrvalidsõ pingi ; elab maal võrdlemisi üksildases kohaseläs maal küländkiq kõrvmadsõn kotussõn ; ööbisime üksildases külakesesollimiq kõrvalidsõn küläkesen üüd
üksindus ütsi(ndä)olõmi|nõ-sõ -st5ütsi(ndä)|olõḱ-olõgi -olõkit13 ; ta armastas väga üksindusttälle miildü väega ütsi(ndä) ollaq ; otsisin loodusest üksindust ja rahuotsõ luudusõst ütsindäolõmist ja rahhu
üksipulgi ütsipulgõpõḣaligulthoolõgaqotsaniqpõḣaniqviimätseniq ; ta võttis mootori üksipulgi lahtitä võtť moodori ütsipulgõ vallalõ ; otsisime kogu ümbruse üksipulgi läbiotsõmiq kõ̭iḱ ümbrekunna hoolõgaq läbi ; töökorraldus oli üksipulgi läbi mõeldudtüükõrraldus olľ viimätseniq läbi mõtõld
üksisilmi ütsisilmiütsilde ; vaatas mulle üksisilmi otsakai mullõ ütsisilmi otsa
üksisõnu ütsisõ̭nno ; poiss raius üksisõnu vastu, et tema ei tea midagipoisś ragi ütsisõ̭nno vasta, et timä tiiä-iq midägi
üksjagu ütśjagoumajagoküländ(kiq)umaosa ; bussipeatusse kogunes juba üksjagu rahvastbussipiätüste korju joba umajago rahvast ; olime üksjagu väsinudollimiq küländ(kiq) väsünüq ; pimedas metsas oli üksjagu õudne kapümmen mõtsan olľ ütśjago hirmsa kah ; töö oli üksjagu rasketüü olľ umaosa rassõ
ükski .ütśkiq.kiäkiqmitte ütś ; ükski inimene ei saa mind selles asjas aidataütśkiq inemine saa-iq minno seon aśan avitaq ; ükski meist ei osanud sellele küsimusele vastatamitte ütś meist mõista-s seolõ küsümisele vastadaq ; õige hõlma ei hakka ükskiõigõ hõlma nakka-iq kiäkiq
ükskord ütśkõrdütekõrraütevoorikunagiq ; kui ma ükskord linnas käisinku ma ütevoori liinan käve ; ma tulen sind ükskord vaatamama tulõ sinno ütśkõrd ; küll ükskord ka meie elu paranebkülq ütśkõrd lätt miiq elo kah parõmbas ; ükskord ometi tulid mind vaatama!ummõhtõgiq tullit iks minno kaema! ; tulge juba ükskord sööma!tulkõq joba ütśkõrd süümä!
ükskordüks ütśkõrd|ütś-üte -ütte35 ; poisil on ükskordüks juba selgepoisil om ütśkõrdütś joba selge
ükskõik ütśkõ̭iḱ ; talle oli täiesti ükskõik, mis temast arvataksetälle olľ otsaniq ütśkõ̭iḱ, mis timäst arvatas ; mul ükskõik, kes mängu võidabmul ütśkõ̭iḱ, kiä mängo võit ; räägi ükskõik millest!kõ̭nõlõq ütśkõ̭iḱ midä!
ükskõikne ütś.kõ̭ik|nõ-sõ -sõt6hu̬u̬ľmaldaq ; olen poliitika suhtes täiesti ükskõiknemul om poliitikast tävveste ütśkõ̭iḱ ; ta oli minu suhtes ükskõiknetä tii-s must vällä ; kuidas sa saad nii ükskõikne olla!kuis sa saat nii huuľmaldaq ollaq! ; on ükskõiknetii-iq vällägiq ; olen selle toidu suhtes ükskõiknehooli-iq ma taast söögist
üksmeel ütśmi̬i̬ľütemeele üttemi̬i̬lt40 ; perekonnas valitses üksmeelperren olľ hää klapṕ v läbisaaminõ, pereq olľ ütel meelel v ütte miilt ; mõlemad olid selles asjas üksmeelelmõlõmbaq olliq seon aśan ütte miilt
üksmeelne ütemeeleli|ne-dse -st5ütemeeleli|k-gu -kku38 ; üksmeelne klassütemeeleline klasś ; nende arvamus oli üksmeelnenäide arvaminõ olľ ütś v näide arvaminõ lätś kokko v näil olľ ütś arvaminõ
üksnes õ̭nnõütsindäainuütsi(ndä)ütelistekõ̭gõst ; mul on aega üksnes mõni minutmul om aigo õ̭nnõ mõ̭ni minoť ; laps võis olla üksnes mõnekuunelatś võisõ ollaq kõ̭gõst mõ̭ni kuu vana ; vajan neid andmeid üksnes oma töö jaoksmul om taad teedüst õ̭nnõ uma tüü jaos vaia ; üksnes tema teadis vastustütsindä timä tiidse vastust
ükspuha ütśkõ̭iḱütśpuha ; nende arvamus on mulle täiesti ükspuhanäide arvaminõ om mullõ tävveste ütśkõ̭iḱ v mul om tävveste ütśkõ̭iḱ, mis nä arvasõq ; rääkis kõigest, ükspuha mis meelde tulikõ̭nõľ kõ̭gõst, ütśpuha miä miilde tulľ
üksteise (umak; nimek olõ-iq), osak ütśtõ(õ)sõütśtõist8ütśüteütśütte8tõõnõtõõsõtõõnõtõist8tõ̭nõtõsõtõ̭nõtõist8 ; aidake üksteist!avitagõq ütśtõist! ; neil oli üksteisele palju rääkidanäil olľ tõõnõtõõsõlõ palľo kõ̭nõldaq ; poisid said üksteisega hästi läbipoisiq saiq ütśtõõsõgaq häste läbi ; põrsad jooksevad üksteise sabas perenaise juurdepõrsaq juuskvaq ütśüte hannan pernaasõ mano
üksteist ütśtõist(kümme(nd))ütetõist(.kümne) üttetõist(kümmend)17kõnnõk ütś.tõiskuüte-.tõisku ütte.tõiskut1
üksus .ütsüs-e -t9tükktükü tükkü37 ; administratiivne üksusvalitsõmisütsüs ; lause liigendub väiksemateks üksusteks – sõnadekslausõq jagonõs vähämbis ütsüisis – sõ̭nnos ; luureüksusluurõütsüs ; eriüksusumaette ütsüs ; rahuvalveüksusrahuvalvmisütsüs ; raamatukogus on miljon üksustraamadukogon om milľoń raamatut
üksvahe üte.vaihõütśvaheq ; ilmad olid üksvahe väga kuivadilmaq olliq ütevaihõ väega kuivaq ; pidasin üksvahe väikest külapoodipei ütśvaheq tsillokõist küläpuuti
ülal ülevä(h)n.ülle(h)nmäel ; päike oli veel ülal taevaspäiv olľ viil taivan ülevän ; ülal linna kohal lendas lennuküllen liina kotsil linnaś linnuḱ ; vanaisa ase oli ülal ahju pealvanaesä asõ olľ üllen aho pääl ; ta oskas oma naljadega peotuju ülal hoidatä mõistsõ ummi naljogaq pidotujjo ülevän hoitaq ; ülal orupervelmäel oroperve pääl ; ülalmainitudiinpuul nimmat
ülalpeetav .ülle(h)n.peetäv-ä -ät4 ; lapsed on vanemate ülalpeetavadlatsõq ommaq vanõmbidõ üllenpitäq v vanõmbidõ leeväl
ülalpidamine päätoidus-(s)õ -t11(ärq)elätämi|ne-se -st5 ; suure pere ülalpidamine ei olnud kergesuurõ perre ärqelätämine olõ õs kerge ; vaesed olid valla ülalpidamiselvaesõq olliq valla süütäq ; teenis ülalpidamist juhutöödegatiińse leibä johusliidsi töiegaq
ülalpool ülembälülembä(h)nmäelpu̬u̬l ; Mäetare on Alatarest ülalpoolMäetarõ om Alatarõst mäelpuul
ülalt üleväst.üllestülevält ; kass ajas ülalt riiulilt kausi mahakass ai üleväst riioli päält kausi maaha ; ülalt sinine, alt hallüllest sinine, alt halľ ; kukkus ülalt katuselt allasattõ üllest katussõ päält alla
ülaltpoolt ülevästpu̬u̬lt.üllestpu̬u̬lt ; ülaltpoolt, mäe pealt kostis hääliüllestpuult, mäe päält kuuldu helle ; jalg on ülaltpoolt põlve valusjalg om ülevästpuult põlvõ hallus
ülbe suurõli|nõ-dsõ -st5kõrḱkõrgi .kõrki37.uhkõ- -t3.tähtsä- -t3hinnäst täüs ; ära ole nii ülbe!olku eiq nii suurõlinõ! ; ta on väga ülbe inimenetä om väega kõrḱ inemine
ülbitsema mitmit kõrdo kõrgiskõ|(l)lõma v kõrgistõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86.kõrḱõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86suurusta|ma-q -83kõrgista|ma-q -83uhkõnda|ma-q -83suurustõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86 ; mis sa poiss ülbitsed, ole vakka!miä sa poiskõnõ kõrkõlõt, olõq vaiki! ; kipub alluvatega ülbitsematükis võimu näütämä
ülbus .kõrḱus-õ -t9.uhkus-õ -t9 ; ta oli nii ülbust täis, et ei võtnud kellegi nõu kuuldatä olľ nii uhkust täüs, et võta-s kinkagiq nõvvu kuuldaq
üldharidus ülene haridus* ; tal on võrdlemisi korralik üldharidustäl om küländ kõrralik ülene haridus
üldine üle|ne*-dse -st7 ; räägi üldisemalt, ära räägi nii pikalt ja täpselt!kõ̭nõlõq laembalt, kõ̭nõlgu-iq nii pikält ja täpsähe! ; üldine koolikohustusülene koolisunďus ; üldised ja isiklikud huvidüledseq ja erähuviq ; haige kaebab üldist nõrkusthaigõ kaibas nõrkust üle kere ; külla ei minda tühjade kätega – selline on üldine kommeküllä mindä-iq tühje kässigaq – sääne om harilik kommõq ; üldine sademete hulk jäi alla normikokko tulľ vihma-lummõ alla normi ; töökorralduse üldised põhimõttedtüükõrraldusõ üledseq v päämidseq põhimõttõq ; tal on asjast ainult mingi üldine ettekujutustäl om aśast õ̭nnõ määnegiq ülene v kehväkene ettekujotus ; üldine diskussioonlaemb arotus
üldiselt .keskestläbiületsehe*ületsele*suurõst luusthulga päälthariligultinämbüisikokkovõttõn ; üldiselt tunnustatudületsehe tunnistõt ; üldiselt läks pidu kordakeskestläbi lätś pido kõrda ; üldiselt lastele meeldib jäätisinämbüisi latsilõ miildüs ijätüs ; me oleme siin üldiselt targad inimesedmi olõ tan hulga päält targaq inemiseq ; ta rääkis väga üldiselttä kõ̭nõľ maast ja ilmast
üldisem üle|tsemb*-tsembä -tsembät13 v -.tsempä35hariligumb-a -at13
üldistama .säädüsperrä v .sää.düisi .löüdmäüte kübärä ala(q) vi̬i̬mäkokko .võtma ; teadlane ei osanud uuringu tulemusi üldistadatiidläne es mõistaq uuŕmisõ tulõmist säädüsperrä löüdäq
üldistus ülestüs*-e -st9 ; nii vähese info põhjal ei saa üldistusi tehanii väiku teedüsse päält saa-iq viil midägiq üteldäq
üldjoontes suurõst luustpia(.aigo).umbõskavvõst kaiaq ; rääkisin isale üldjoontes kogu loo ärakõ̭nõli esäle terve luu suurõst luust ärq ; meie olukord on üldjoontes sarnanemi sais om kavvõst kaiaq v umbõs ütesugunõ v säänesama
üldjuht (-juhu) harilik .johtuminõharilik kõrd ; kaup viiakse kohale üldjuhul kahe päeva jooksulkaup viiäs peräle hariligult katõ päävä joosul
üldkasutatav kõ̭igilõ tarvitaq v .pruukiqületse(h)n .pruuḱmisõ(h)n ; üldkasutatavad ruumidkõ̭igi perält ruumiq ; see on üldkasutatav teeseo tii om kõ̭igi perält v seo om kaarditii ; üldkasutatav sõnavara, väljendületsen pruuḱmisõn sõ̭navara, ütelüs
üldkoosolek ülene ku̬u̬(h)nolõḱ* ; seltsi üldkoosolekkõ̭gõ seldsi kuunolõḱ
üldmulje (ülene) tunnõq.tundõ tunnõt19mõjomõo mõjjo v mõio27 ; üldmulje raamatust on heaülene tunnõq raamatust om hää v kokkovõttõn paistu raamat hää
üldpilt ülene pilťterveq pilťmäänegiqettekujotus ; raamatus on üksikuid vigu, kuid need ei riku üldpiltiraamatun om ütsikit viko, a nuuq tsurgi-iq ülest pilti ; proovime rahaseisust üldpilti saadaproovimiq rahasaisost ülest pilti kätte saiaq v määnestkiq ettekujotust saiaq
üldrahvalik kõ̭gõ rahva ; üldrahvalik pidupäevkõ̭gõ rahva pidopäiv
üldse ülepääüliüsigiq†üttekokkosukugiq ; mis sa siin metsas üldse teed?midä sa tan mõtsan ülepää tiit? ; ja üldse on see asi niija ülepää om tuu asi nii ; seda ma üldse ei söötuud ma ei süüq üliüsigiq ; ja üldse oli see üks jama juttja üliüsigiq olľ tuu ütś hausś jutt ; üldse on ta eesti keelde tõlkinud üle paarikümne raamatuüttekokko om tä eesti kiilde ümbre pandnuq üle paarikümne raamadu ; mul polnud üldse rahamul olõ õs sukugiq rahha ; mitte üldseei sukugiq
üldstreik ülene (s)treiḱ v tü̬ü̬saisang
üldsus (ilma)rahvas(-).rahva (-)rahvast22avalikkus-õ -t9ilmilma .ilma30 ; raamat on mõeldud laiemale üldsuseleraamat om mõtõld laembalõ rahvalõ
üle ülepäält ; üle vaatamaüle kaema ; poiss ronis üle aiapoisś ronõ üle aia ; tüdruk läks üle teetütrik lätś üle tii ; hõikas üle saali, nii et kõik kuulsidhõigaś üle saali, nii et kõ̭iḱ kuuliq ; mul oli tekk üle peamul olľ tekḱ üle pää ; sõitsime Pärnusse üle Tartusõidimiq Pärnohe üle Tarto ; lapsel oli seal vesi üle pealatsõl olľ sääl vesi üle pää ; need on üle küla poisidneoq ommaq üle külä poisiq ; täna sajab üle hulga aja vihmatäämbä satas üle hulga v palľo ao vihma ; käib poes üle kolme päevakäü poodin egä kolmõ päävä takast ; üle kümne mehe oli kokku tulnudpäält kümne mehe olľ kokko tulnuq ; moosi on üle kümne purgisahvti om inämb kümmend purki
üleannetus .koirus-õ -t10.krantśus-õ -t10.koirustük|k-ü -kü37koirasti|k-gu -kku38tük|k-ü -kü37vallatus-õ -t9 ; laste üleannetusedlatsi koirusõq ; ta oli ühtepuhku üleannetust täistä olľ ütesttüküst krantśuisi täüs
ülearu ülearvopalľo ; köök oli ülearu soeküüḱ olľ palľo lämmi ; püksid olid ülearu laiadpüksiq olliq palľo lajaq ; raha ei ole kunagi ülearurahha olõ-iq ilmangiq ülearvo
ülearune ülearvoli|nõ-dsõ -st5.liisna- -t3liisna- -t2lisna ; kõigil on kodus ülearuseid asjukõ̭igil om koton tarbõldaq v ülearvo asjo ; ülearused toolid viidi teise tuppaliisnaq tooliq viidiq tõistõ tarrõ ; ära võta midagi ülearust kaasa!võtku-iq midägiq liisnat üten! ; meil pole ühtki ülearust autotmeil olõ-i üttegiq lisna autot
ülejärgmine ületul|lõv-õva -õvat4üle.järǵmä|ne-dse -st5 ; ta ei tulnud ei järgmisel ega ülejärgmiselgi päevaltä tulõ õs tõõsõl egaq kolmandal pääväl kah ; maja valmib ehk ülejärgmisel aastalmaja saa vaest ületulõva aasta valmis
ülejääk per|ä-ä -rä24liigliia .liiga32üle|jääḱ-jäägi -.jääki37 ; aedviljade ülejääk müüdi turul mahaüle jäänüq aiavili müüdi turu pääl maaha ; sa võid ülejäägi ära süüasa võit perä süüki ärq süvväq ; emad söövad laste ülejääkeimäq sööväq latsi perri
ülejäänu ülejäänü|q- -t1per|ä-ä -rä24 ; praegu saan maksta poole, ülejäänu jään võlguparhillaq saa massa poolõ, perä jääs võla pääle ; vargajõugust saadi üks kätte, ülejäänud põgenesidvargapundist saadi ütś kätte, tõõsõq pagõsiq ärq
ülekaal 1. üle|kaal-kaalu -.kaalu37üle.käümi|ne-se -st5valitsõmi|nõ-sõ -st5üle|olõḱ-olõgi -olõkit13 ; vastased olid arvulises ülekaalusvastatsit olľ rohkõmb ; juulis olid ülekaalus kuivad päikesepaistelised ilmadhainakuun olliq inämbüsi kuivaq ja päivliguq ilmaq ; okaspuumetsade seas valitseb männikute ülekaalnõglapuumõtsost om pedäjämõtso kõ̭gõ inämb2. üle|kaal-kaalu -.kaalu37 ; ülekaal ja rasvumine loob pinna paljudele haigusteleülekaal ja rammumineḱ tegeväq inemise tõvõ vasta nõrgõmbas v laskvaq tegüdäq mitmõl tõvõl
ülekaalukas suuŕsuurõ suurt40 ; ülekaalukas võitselge võit, silmägaq nätäq võit
ülekaaluline pakspaksu .paksu37jämme- -t14 ; ülekaaluline meespaks miiś ; ülekaaluline pagasm palľo rassõq pakiq ; auto oli ülekaalulineautol olľ kaal üle
ülekanne üle.kandmi|nõ-sõ -st5 ; tasuda saab nii sularahas kui ülekandegamassaq saa nii sularahagaq kuq ülekandmisõgaq ; haigeletehti vereülekannehaigõlõ panti verd manoq ; otseülekanneõkvasaadõq
ülekohtune üle.kohtuli|nõ-dsõ -st5 ; olen olnud su vastu ülekohtuneolõ sukkaq halv olnuq
ülekäte ülekäekäest ärqhukkahuka(h)n ; ülekäte minemanuhelpäähä minemä ; noored on ülekäte läinudnoorõq ommaq hukka lännüq
üleliia palľoülearvoüleliia.iiba† ; ta on üleliia julgetä om palľo julgõ ; toit on üleliia soolanesüüḱ om palľo soolanõ ; mees oli üleliia uhkemiiś olľ ülearvo uhkõ ; üleliia hoidmine ei ole ka heaiiba hoitminõ ka olõ-iq hüä ; ta rabab üleliia kiiresti tööd tehatimä habi tüüd iiba nobõhõhe
üleliigne ülearvoülearvoli|nõ-dsõ -st5.liisna- -t3liisna- -t2lisna ; üleliigne vesi juhiti kraavidesseliisna vesi lasti kraavõhe
ülem 1. ülemb-ä -ät13.korgõmb-a -at13korõmb-a -at13parõmb-a -at13 ; ülemad ja alamad ametnikudülembäq ja alambaq ammõťniguq ; peab end teistest ülemakspidä hinnäst tõisist parõmbas ; tema ülem vara oli puhas südatimä ülemb vara olľ puhas süä ; alama, ülema astme rahvakoolalamba, ülembä v madalamba, korgõmba astmõ rahvakuuľ2. ülemb-ä -ät13juhťjuhi .juhti36pää|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39.pääli|k-gu -kku38 ; politseiülempolitseiülemb
ülemaaline üle.maali|nõ-dsõ -st5kõ̭gõ maa ; ülemaaline laulupiduülemaalinõ laulupido
ülemeelik ülemeeli|k-gu -kut13haikhaigu .haiku37koirkoira .koira37meelevalla|du-du -tut1meeleval|lus-usa -usat4üleannõ|du-du -tut1viguri|nõ-dsõ -st5vi|kuŕ-guri -gurit4krantśkrandsi .krantsi37 ; ülemeelikud poisid olid iga vembu peale valmiskoiraq poisiq olli egä tembo pääle valmiq ; pidulised olid ülemeelikus tujuspidolisõq olliq ülemeelikun tujon ; sa lähed liiga ülemeelikuks!ärq teenit! ; ülemeelik kassipoeghaik kassipoig
ülemine ülemä|ne-dse -st5ülemi|ne-dse -st5ülevä|ne-dse -st5.päälmä|ne-dse -st5.mäe(l)mä|ne-dse -st5.mäe(l)mi|ne-dse -st5 ; ülemine ja alumine poolülemäne ja alomanõ puuľ ; maja ülemine korrusmaja ülemäne kõrd ; paberid on laua ülemises sahtlispaprõq ommaq lavva edimädsen v ülemädsen suhvlin ; anna mulle ülemine raamat!annaq mullõ päälmäne raamat! ; pane ülemine värav kinni!panõq mäelmäne väreť kinniq! ; ülemine palgikordkramṕhirś
üleminek ülemine|ḱ-gi -kit13 ; jõest üleminek oli küllaltki raskejõ̭õ̭st ülesaaminõ olľ küländ rassõ ; üleminek talveajalt suveajale(üle)mineḱ talvõao päält suvõao pääle ; õpilase üleminek teise kooli on mõnikord raskeopilasõ (üle)mineḱ tõistõ kuuli om mõ̭nikõrd rassõ
ülemkohus ülemb|kohus-.kohtu -kohu(s)t23 ; alama astme kohtu otsuse peale võis edasi kaevata ülemkohtussealamba kohtu otsussõ pääle võisõ ülembkohtuhe edesi kaivadaq
ülendama .nõstma.nõstaq nõsta61ülendä|mä-q -83 ; reamees ülendati kapraliksriamiiś nõstõti kapralis ; temas on midagi, mis teda sõprade silmis ülendabtimä man om midägiq, mis timmä sõpro silmin nõst ; iga järgnev nali ülendas tujuegä järǵmäne nali nõsť tujjo
ülendus ülendüs-e -t9 ; loodab palgatõusu ja ametialast ülendustluut palga nõsõmist ja korgõmba kotusõ pääle saamist ; inimese hing vajab ülendustinemise henǵ taht ülendüst
üleni ülepääüleniq ; ta sai üleni porisekstä sai ülepää muatsõs ; läks näost üleni punasekslätś näost peris vereväs
üleolek üle|kaal-kaalu -.kaalu37üle.käümi|ne-se -st5valitsõmi|nõ-sõ -st5üle|olõḱ-olõgi -olõkit13 ; sõjaline üleoleksõ̭alinõ ülekaal ; mehe üleolek oma muredestmehe üleolõḱ umist murrist ; temasse suhtuti kerge üleolekugatimäst kaeti tsipa üle
üleolev suurõli|nõ-dsõ -st5torrõ- -t14.uhkõ- -t3hinnäst täüskõrḱkõrgi .kõrki37(palľo) .tähtsä- -t3 ; tema üleolevad naljad solvasid mindtimä kõrgiq naľaq pahandiq minno ; ära ole nii üleolev!olku-iq nii suurõlinõ v torrõ!
üleolevalt suurõlidsõltsuurõ.listõtorõhõhetorõhõlõ.uhkõhe.uhkõlõ.uhkuisi.tähtsähe.tähtsäle ; silmitses kokkutulnud inimesi üleolevaltkai kokkotulnuid inemiisi tähtsähe
ülepeakaela ülejalaüle(suu)pääkaala.huupihörsä-härsäpäipäiditsukõŕ-tsakõŕüle pää.puhtaniqotsani(st)kogoni ; poiss tormas ülepeakaela toast väljapoisś tormaś v panď ülepääkaala tarõst vällä ; nii tähtsat asja ei saa ülepeakaela otsustadanii tähtsät asja saa-iq ülejala v huupi otsustaq ; see töö on ülepeakaela tehtudseo tüü om ülejala tett ; nad tegid töö ülepeakaela valmisnä teiq tüü hörsä-härsä valmis ; vaata jala ette, ära mine ülepeakaela, nii kukud maha!kaeq no jala ette, mingu-iq päipäidi, nii satat maaha! ; oli ülepeakaela võlgadesolľ otsaniq võlgo seen
ülepäeviti üle.päiviüle pääväülepäivilde ; käis ülepäeviti poes või turulkäve ülepäivi poodin vai turu pääl
üles ülesülest ; sõitsime mäest ülessõidimiq mäkke üles ; sättisime rebaserauad ülespannimiq rebäseravvaq üles ; kaevas sügisel peenramaa üleskaibsõ sügüse pindremaa ülest ; kõik elanikud kirjutati üleskõ̭iḱ inemiseq pantiq kirja ; kui linna tuled, otsi mind üles!ku liina tulõt, otsiq minno üles! ; ärka üles!tulõq üles! ; läksime jõge pidi üleslätsimiq jõkõ piten mäelepoolõ
üles-alla üles-.alla ; laev kõikus üles-allalaiv hällü üles-alla
ülesanne üles|annõq-.andõ -annõt m umak -.andidõ m osak -.andit19tü̬ü̬- -d52kohus-(s)õ -t11märk†märgo .märko37 ; tähtis ülesannetähtsä ülesannõq ; poiste ülesanne oli loomade järele vaadatapoiskõisi tüü v kohus olľ eläjide perrä kaiaq ; mul on kodused ülesanded tehtudmul om koolitüü tett v mul ommaq koolitüküq tettüq ; võtke lahti lk 3 ülesanne 4!võtkõq vallalõ lk 3 ülesannõq 4! ; ülesannet lahendamamärko tegemä
ülesehitus (üles)ehitämi|ne-se -st5(üles)ehitüs-e -t9(üles)tegemi|ne-se -st5.pistü.pandmi|nõ-sõ -st5 ; majanduse sõjajärgne ülesehitaminemajandusõ ülesehitämine päält sõ̭a ; hea ülesehitusega romaanhää sisemädse kõrragaq romaań ; purustatud linnas algas ülesehitustööärqhäötedüt liina naati vahtsõst (üles) ehitämä
ülesmäge ülesmäkemäkke üles.vastamäke ; ülesmäge minek oli haigele raskemäest üles mineḱ olľ haigõ jaos rassõ ; elu hakkas ülesmäge minemaelo naaś (parõmbas) minemä ; tee läks ülesmägetii lätś mäkke üles ; rattaga on ülesmäge raske sõitarattagaq om vastamäke rassõ sõitaq
ülespidi ülespäidiülespäieülesperi(lde)ülespite(h)nülespoolõülembäheülembäle ; tal on pisut ülespidi ninatäl om tsipakõsõ ülespäidi nõ̭na ; kaevu juures oli ämber, põhi ülespidikao man olľ panǵ, põhi kummalõ v pistü ; poiss rippus, jalad ülespidipoiss rippu, jalaq ülespoolõ
ülespoole ülembäheülembäleülespoolõülespäidiülespäieülesperi(lde)ülespite(h)n ; läks trepil mõne astme võrra ülespoolelätś trepi pääl mõnõ tuhvi jago ülembähe ; inimene püüab elus ikka ülespooleinemine püüd elon iks parõmba poolõ ; lennuk tõusis ülespoole pilvilinnuḱ nõssi ülespoolõ pilvi v pilvi pääle
ületama üle minemä v .sõitmajako v .võitu v üle .saama ; poisid ületasid kiiresti teepoisiq lätsiq ruttu üle tii ; jalakäija ületas sõiduteed vales kohasjalamiiś lätś võlsś paigan üle tii ; mehed ületasid salaja riigipiirimeheq lätsiq salahuisi üle riigipiiri ; autojuht ületas lubatud kiirustautojuhť sõiť kipõmbahe ku lubat ; visa tööga ületati kõik raskusedkõva tüügaq saadi kõigist rasõhuisist jako
ületamatu (üle)päsemäldäqülesaamaldaq ; kaht orgu eraldas ületamatu mäeahelikkatõ oro vaihõl olliq ülepäsemäldäq mäeq ; tublile inimesele pole ükski raskus ületamatukimmä inemise jaos olõ-iq ütśkiq asi ülearvo rassõ ; vanaisa oli jutuvestmises ületamatukiäkiq mõista-s parõmbahe pajataq ku vanaesä ; ületamatu soov magadapäsemäldäq tahtminõ maadaq
ülev (.väega) .uhkõ- -t3.korgõ- -t3suuŕsuurõ suurt40pidoli|nõ-dsõ -st5 ; ülevad tundedsuurõq tundõq ; ülev meloodiauhkõ viiś ; suur ja ülev eesmärksuuŕ ja korgõ tsihť ; jõuluõhtu ülev meeleolujouluõdagu pidolinõ tunnõq
ülevaade üle.kaehus*-õ -t9 ; ülevaade võru keele ajaloostülekaehus võro keele aoluust ; tal polnud asjast õiget ülevaadettäl olõ õs aśast õigõt pilti
ülevaatus üle.kaemi|nõ-sõ -st5kónt|rolľ-rolli -.rolli37 ; autode tehniline ülevaatusautidõ tehniline ülekaeminõ
üleval ülevä(h)nüleväl.ülle(h)n ; päike oli juba kõrgel ülevalpäiv olľ jo korgõn üllen ; ma olen harjunud õhtul kaua üleval olemama olõ harinuq õdagu kavva ülevän olõma ; olin öö otsa ülevalolli üü otsa üllen ; see probleem on meil juba mitu nädalat üleval olnudseo hädä om meil joba mitu nädälit jutus olnuq
ülevalt (.väega) .uhkõhe(.väega) .uhkõlõ.korgõhe.korgõlõsuurõltpidolidsõlt ; hümn kõlas võimsalt ja ülevalthümń kuuldu võimsalõ ja uhkõlõ
ülevus .uhkus-õ -t9.korgus-õ -t9.suurus-õ -t9 ; orelimuusika pidulik ülevushõrilamuusiga pidolinõ korgus ; luuletaja ülistab looduse kaunidust ja ülevustluulõtaja kitt luudusõ illo ja uhkust
üleväsimus üleväsümi|ne-se -st5ülera(m)mõh(t)us-õ -t9ülearvo v palľo väsünüq olõminõ ; töötajad kurdavad üleväsimusttüütäjäq kaibasõq üleväsümist ; kannatab juba pikemat aega üleväsimuse allom jo pikembät aigo väsünü olõmisõgaq
üleöö (üte)üte ü̬ü̬gaqäkki(.väega) kipõstõ ; üleöö oli lumi läinudüügaq v üleüü olľ lumi lännüq ; suured muutused ei sünni üleöösuurõq muutusõq sünnü-iq üte üügaq ; mees olevat üleöö halliks läinudmiiś ollõv äkki hallis lännüq ; nii tähtsat asja ei otsustata üleöönii tähtsät asja otsustõda-iq väega kipõstõ
üleüldine üle|ne*-dse -st7üleüle|ne*-dse -st7hulga päält ; see oli koosolijate üleüldine arvamusseo olľ kuunolõjidõ ülene v ütine arvaminõ
üleüldse ülepääüliüsigiq†sukugiq ; ta on üleüldse vähese jutugatä omgiq sääne väiku jutugaq ; täna oli üleüldse raske päevtäämbä olľ ekäpiten rassõ päiv ; pole meil leiba ega jahu, ei ole üleüldse mitte midagiei olõq meil leibä ei jahhu, ei olõq üliüsigiq midägiq ; poiss ei karda üleüldsepoisś pelgä-iq sukugiq
ülim kõ̭gõ ülembkõ̭gõ .korgõmb.väega suuŕkõ̭gõ suurõmb ; kodurahu oli tema meelest ülim asi siin maailmaskodorahu olľ timä meelest kõ̭gõ tähtsämb asi seon ilman ; kõike tehti ülima kiirusegakõ̭kkõ tetti väega kipõstõ ; esinejat kuulati ülima huvigaetteastjat kullõldi väega suurõ himogaq ; on ülim aeg hakata koju minemaom perämäne aig naadaq kodo minemä
ülimalt .väega(q)perädü.kistumaldaqilmadu ; ülimalt viisakas inimeneväega sündsä inemine ; teekond oli ülimalt raskereiś olľ perädü rassõ ; ülimalt huvitav raamatkistumaldaq hää raamat
ülistama (üles) .kitmäkittäq kitä61ülendä|mä-q -83avvusta|ma-q -83 ; kuningat ülistati oodidegakuningat ülendedi kitüslaulõgaq ; kirjanik ülistab puutumatut loodustkiränik kitt putmaldaq luudust
ülistus (üles).kitmi|ne-se -st5ülendämi|ne-se -st5avvustami|nõ-sõ -st5 ; keisri ülistuseks kirjutatud luuletuskeisri avvus kirotõt luulõtus
ülivõimas vägevämbäst vägevämb.väega v perädü v ilmadu .võimsa ; ülivõimas tehnikaväega väkev tehniga ; saavutas valimistel ülivõimsa võidusai valimiisil väega suurõ võidu
üliväga marumu̬u̬du.kistumaldaq.väega(q)-.väega(q) ; ta oli üliväga õnneliktä olľ kistumaldaq õ̭nnõlinõ ; on oma tööga üliväga rahulom uma tüügaq marumuudu rahu ; kalad on üliväga maitsvadkala om perädü hää ; film meeldis mulle ülivägafilḿ miildü mullõ marumuudu
üllas .ausa- -t3.uhkõ- -t3suurõmeeleli|ne-dse -st5avvuli|nõ-dsõ -st5 ; vapper ja üllas meesjulgõ ja suurõmeeleline miiś ; ülla südamega inimenevallalidsõ süämegaq inemine ; üllas rüütelausa v avvulinõ rüütli
üllatama imehtämä .pandmajahmah|(t)ama-taq -(t)a83hiidü|täma-täq -dä82üllä|täma-täq -dä82 ; tema sõnad üllatasid mindtimä sõ̭naq jahmahtiq minno ; teade ei üllatanud mind põrmugisõ̭nnoḿ es panõq minno sukugiq imehtämä
üllatav (ilm)u̬u̬tmaldaq- -t3jahmahtajaimehtämä.pandva- -t3 ; filmi lõpp oli üllatavfilmi lõpp olľ uutmaldaq ; juhtus midagi üllatavatjuhtu midägiq, miä minno imehtämä panď ; üllatav uudisjahmahtaja uudis
üllatavalt: mees oli üllatavalt rahulikmiiś olľ uutmaldaq rahulik;
üllatuma imehtä|mä-q -83immes .pandmajahmah(t)u|ma-daq -84jä(h)mäh(t)ü|mä-däq -84.hiitümä.hiitüdäq hiidü79 v .hiitü80üllä|tüma-tüq -dü82 ; üllatusin soojast vastuvõtustimehti lämmind vastavõtmist ; Mari üllatus, nii et värin jooksis üle kehaMari jämähtü v hiitü, nii et värrin juusḱ üle iho
üllatus imeh(t)üs-e -t9.hiitümi|ne-se -st5jahmah(t)us-õ -t9vi|kuŕ-guri -gurit4.krutśki- -t1üllätüs-e -t9ülehüs*-e -t9 ; suu jäi üllatusest lahtisuu jäi hiitümisest vallalõ ; ta silmad läksid üllatusest suurekstimä silmäq lätsiq jahmahusõst suurõs ; tegin sulle ühe üllatusetei sullõ üte viguri ; see oli mulle üllatusma mõista es taad uutaq ; tal on alati mõni üllatus varukstäl om kõ̭gõ mõ̭ni krutśki tagavaras ; üllatusmunavikuŕmuna
ümar(ik) tsõõri|k-gu -kut13tsõõrika|nõ-dsõ -st5hööri|k-gu -kut13ümäri|k-gu -kku38mädsäri|k-gu -kku38 ; ümarate lehtedega taimtsõõrikidõ lehtigaq kasv ; lapse silmad läksid ümarakslatsõ silmäq lätsiq höörikus ; ümar redelipulkümärik redelipulk ; ta on vööst veidi ümaramaks läinudtä om keskest veidükese jämmembäs lännüq
ümardama 1. tsõõrikus v höörikus tegemä ; ümardas klotsis olevat aukutekḱ klotsi seen olõvat mulku tsõõrikus ; põõsad ümardati pügades kerakujulisekspuhmaq pöediq keräkujolidsõs2. ümärikus tegemäümärdä|mä-q -83 ; neid andmeid peab natuke ümardamanaid numbrit piät veidükese ümärigumbas tegemä ; hinnad ümardatihinnaq ümärdediq v vinütediq lihtsämbäs
ümarpuit jupõldõt puu
ümber .ümbre ; jookseb paar ringi ümber majajuusk paaŕ tsõ̭õ̭ri ümbre maja ; pani tüdrukule käed ümber kaelapanď tütrigulõ käeq kaala ümbre ; laua ümber istus mitu meestlavva man v takan istõ mitu miist ; kass tiirutas perenaise jalge ümberkasś tsiiroť pernaasõ jalgo ümbre ; jutt keerles kalapüügi ümberjutt käve kalapüüdmisest ; aastaid võis naisel olla nii kolmekümne ümbervanahust olľ naasõl nii kolmõkümmend ; tegi koplile aia ümbertekḱ koplilõ aia ümbre ; pane v võta endale midagi ümberpanõq v võtaq hindäle midägiq ümbrele ; toas on nii külm, et tekk on ümber!tarõn om nii külm, et tekḱ om ümbrele! ; vaas läks ümber ja vesi voolas laualevaaś lätś ümbre ja vesi juusḱ lavva pääle ; mine ümber nurga!mineq ümbre nuka! ; kass ajas kausi ümberkasś ai kausi kummalõ ; ümber käimaümbre käümä, (ümbre) käändlemä ; ma ei oska selle välgumihkliga ümber käiama mõista ai (ümbre) kääneldäq tuu tulõmassinagaq ; ta ei oska nutitelefoniga ümber käiatä mõista-iq nutiktelefonigaq ümbre kävvüq ; ümber lükkamaväärdmä
ümberehitus .ümbreehitämi|ne-se -st5 ; majas on toimunud ulatuslikke ümberehitusimajja om kõvva ümbre tett
ümberkaudne .ümbre.kao|nõ-dsõ -st5.ümbre.kaot|nõ-sõ -sõt6.ümbretsõ̭õ̭ri ; käis läbi kõik ümberkaudsed taludkäve kõ̭iḱ ümbrekaodsõq v ümbretsõ̭õ̭ri taloq läbi
ümberkaudu .ümbretsõ̭õ̭ri.ümbre.kaotõ ; sellest mehest peeti ümberkaudu palju luguseost mehest peeti ümbrekaotõ palľo luku
ümberpöördult .vastapite(h)n.vastapäidi ; seda ütlust võib ka ümberpöördult mõistaseost ütlemisest või ka vastapiten arvo saiaqvastupidi
ümberringi .ümbretsõ̭õ̭ri.ümbre.kaotõtsiirakullaq ; kõik majad ümberringi olid tühjadkõ̭iḱ majaq ümbrekaotõ olliq tühäq ; mees vaatas ümberringimiiś kai ümbretsõ̭õ̭ri
ümbert .ümbrelt ; võttis emal kaela ümbert kinnivõtť imäl ümbre kaala v kaala ümbrelt kinniq ; võttis paberi paki ümbert äravõtť paki ümbrelt paprõ ärq
ümbritsema .ümbre olõma ; majakest ümbritsevad puud ja põõsadmajakõsõ ümbre ommaq puuq ja puhmaq ; marjapõõsaid ümbritses kõrge rohimaŕapuhmõ ümbre kasvi korgõ hain
ümbritsev: linna ümbritsev müürmüür liina ümbre;
ümbrus .ümbre|kund-kunna -.kunda32.ümbre ; siinset ümbrust tunnen ma hästiseod ümbrekunda tunnõ ma häste ; ümbruskonna rahvasümbrekunna rahvas ; maja ümbrus vajab korrastamistmaja ümbrelt om vaia kõrda tetäq
ümisema hünis|emä-täq -e87hunis|õma-taq -õ87.hünḱmä.hünkiq hüngi63 ; haige oigas ja ümises aeg-ajalthaigõ ojaś ja hünisi aig-aolt ; ema ümises lauluimä hünisi laulu
ümmardaja .paśja- -t3ti̬i̬ńjä- -t3 ; ta oli mõisaproua juures ümmardajatä olľ mõisaprovvi man paśja
ümmardama .paśma.passiq passi63ti̬i̬ńmäti̬i̬niq teeni63 ; lossihärra laskis mitmesajal teenril ennast ümmardadalossiherr lasḱ mitmõlsaal tiińjäl hinnäst tiiniq ; tütarlaps pidi haiget vanaprouat ümmardamatütrik pidi tõbist vanaprovvat paśma ; ise peab koristama, ümmardama ei hakka teid siin keegi!esiq piät kraaḿma, tiińmä nakka-iq tan teid kiäkiq!
ümmargune tsõõri|k-gu -kut13tsõõrika|nõ-dsõ -st5ümäri|k-gu -kku38hööri|k-gu -kut13 ; toas oli ümmargune laudtarõn olľ tsõõrikanõ laud ; ümmargune nagu pallümärik niguq palľ ; maja oli ehitatud ümmargustest palkidestmaja olľ ehitet tahvitsõmaldaq v ümärigõst palgõst ; tüdruk oli väike ja ümmargunetütrik olľ tsilľokõnõ ja höörik ; laena viiskümmend, siis on ümmargune summa!lainaq viiśkümmend, sis om ümärik summa! ; räägib ümmargust juttukõ̭nõlõs ümärikku juttu
üpris küländ(kiq)peris.hää(kene).hüä(kene) ; üpris sirgeõgvalik ; üpris paljuhää palľo ; maja oli veel üpris kõbusmaja olľ viil küländ kimmäs ; Mart on juba üpris vana meesMart om joq küländ vana miiś ; üpris paljuhää(kene) palľo ; üpris kena tüdrukperis kinä tütrik ; uneaeg jäi üpris lühikeseksunõaig jäi küländ lühküs
ürgne mu(i)sti|nõ-dsõ -st7mu(i)stõhavva|nõ-dsõ -st7kogonivan|a-a -na28põli|nõ-dsõ -st7igipooli|nõ-dsõ -st7 ; eestlasele omane ürgne jonn ei lubanud tal järele andaeestläisi muistinõ kangus lupa-s täl perrä andaq ; ürgne looduspõlinõ v putmaldaq luudus
üritama pru̬u̬ḿmapru̬u̬miq proomi63pru̬u̬v́mapru̬u̬viq proovi63.püüdmä(.)püüdäq püvvä66härgü|tämä-täq -dä82 ; üritada võib ikkapruumiq iks või ; haige üritab voodist tõustahaigõ pruuv́ sängüst pistü tullaq ; üritasin, aga midagi ei tulnud väljahärgüdi, aq midägiq vällä es tulõq
ürp (h)ürṕ(h)ürbi .(h)ürpi37habasḱ-i -it13rübe- -t2 ; tõmba mõni soojem ürp selga!tõ̭mbaq mõ̭ni lämmämb habasḱ sälgä! ; preester oli pikas maani ürbispapil olľ pikḱ maaniq hürṕ sälän
ütlema .ütlemäüteldäq v (.)üldäq .ütle78.lausma.lausuq lausu64.kitmäkittäq kitä61kõ̭nõl|õma-daq -õ85 ; ütles kõva häälega oma nimeüteľ kõva helügaq uma nime ; mis arst sulle täna ütles?midä tohtri sullõ täämbä üteľ v kõ̭nõľ? ; ma ei oska selle asja kohta midagi öeldama mõista-iq seo aśa kotsilõ midägiq lausuq ; ta ütles mulletä kitť v kõ̭nõľ mullõ ; kuidas sa ütlesid? ma ei kuulnudkui sa kitiq? ma es kuulõq ; välja ütlemavällä kõ̭nõlõma ; järele ütlemaperrä ütlemä ; nagu vanaisa ütleb: anna takka!vanaesä viisi: tapaq takast!
ütlemata .väega(q)perädüilmadu(ilm-).kistumaldaq.ütlemäldäq ; ta on ütlemata hea inimenetä om ütlemäldäq hää inemine ; ütlemata suur kiviperädü suuŕ kivi ; suvi oli ütlemata soesuvi olľ väega lämmi
ütlemine .ütlemi|ne-se -st5ütelüs-e -t9 ; selle mehe ütlemisi ei maksa tähele pannaseo mehe ütlemiisi massa-iq tähele pandaq ; laste pärast tuli pererahvaga ütlemistlatsi peräst tulľ perrerahvagaq ütlemist ; rahvapärased ütlemisedrahvaperädseq ütelüseq ; äraütlemineärqütlemine ; äraütlemist põhjendati rahapuudusegaärqütlemist seletedi rahapuudusõgaq ; põhjuseid äraütlemiseks leiab alatipõhjuisi, mille ärq üldäq, löüd kõ̭gõ
ütlus ütelüs-e -t9.ütlemi|ne-se -st5jur tunnistus-õ -t9 ; vanarahva ütlusedvanarahva ütelüseq ; raamatu tekstis on soomepäraseid ütlusiraamatun om soomõ muudu ütlemiisi ; tunnistajalt võeti ütlustunnistaja käest võeti tunnistus
üürike .lühke|ne v lühüke|ne-se -ist8.lühkü- -t1 ; jõudis oma üürikeses elus palju ära tehajoudsõ uma lühkü elogaq palľo ärq tetäq ; inimese elu on üürikeinemise elo om lühkene ; vanaema istus üürikeseks ajaks meie juurdevanaimä istõ kibõnas v kõrras aos miiq mano
