õde sõ̭sa|ŕ-ra v -rõ -rd12 ; poolõdepuuľsõ̭saŕv umak-sõ̭sard ; meditsiini-, halastajaõdeõdõ ; püha õdepühä sõ̭saŕ ; õeketsidśa, tsidsi ; õemeessõ̭saramiiś ; õepoegsõ̭sarapoig ; õetütarsõ̭saratütäŕ
õdus kodo|nõ-dsõ -st7hää- -d50ko|kos-gosa -gosat4mu|kav-gava -gavat4 ; õdus koduhää lämmi kodo ; õdus väikelinnkodonõ v kokos väiku liin ; ahi annab õdusat soojaahi and hääd lämmind ; teeme olemise õdusaksteemiq olõmisõ kodotsõs v hääs
õed-vennad sõ̭saraq-veleqsõ̭saridõ-.velji sõ̭sarit m -.velji12m veli|dseq-tside -tsit7
õel hõelhõela .hõela30võhlvõhlu .võhlu37kurikuŕa .kurja43tikõ- -t14lähkläho .lähko36ľahkľaha .ľahka35 ; muutus vanast peast väga õelaksmuutu vanast pääst väega hõelas ; õelad naljadkuŕaq naľaq ; õela silmagakatõ v kuŕa silmägaq ; õela õnn ei õitse, kadeda kari ei kasvavõhlul vinü-iq vili, katõl kasu-iq kari ; küll täna on õel ilmkülh täämbä om hõel v kuri ilm
õelus .hõelus-õ -t9.lähküs-e -t9.võhlus-õ -t9tigõhus-õ -t9 ; ta on õelust täistä om hõelust täüs ; tüdrukud ütlevad poisile õelusitütriguq ütleseq poisilõ terävüisi ; see mees on küll vana õelus iseseo miiś om külh vana tikõ esiq
ões sõ̭sa|ŕ-ra v -rõ -rd12 ; õeksedsõ̭saridsõq ; õeste abikaasadkälüskidseq
õhenema ohembas v .ohkumbas minemäohembas v .ohkumbas .muutuma ; lumikate hakkab õhenemalumi nakkas ärq sulama ; rahakott on kõvasti õhenenudrahakotť om kõvva kõhnõmbas jäänüq
õhin hõiskhõisu .hõisku36hu̬u̬|g- -gu36(h)äh|hin-inä -inät13herevüs-e -t9helevüs-e -t9vunḱvungi .vunki37hurraa- -d52 ; poiss läks õhinat täispoisś lätś hõisku täüs ; tegi kõike innu ja õhinagatekḱ kõ̭kkõ himo ja helevüsegaq ; suurõs õhinas jäeti pooled asjad mahasuurõ hähinägaq jätediq poolõq aśaq maaha ; esimese õhinaga tahtsime vana maja maha lõhkudaedimädse huugaq tahtsõmiq vana maja maaha lahkuq
õhk (h)õhk(h)õhu .(h)õhku36luhťluh(t)i .luhti37hõ̭ng†hõ̭ngu .hõ̭ngu37 ; külm õhk lõi väljast vastukülm lõhn lei väläst vasta ; raske lämmatav õhkläpäh(t)üs ; tuba tuleb tuulutada, selline lämmatav õhk on seestarrõ piät tuulutama v luhtitama, sääne läpähtüs om seen ; puhu pall õhku täis!puhuq palľ hõ̭ngu täüs! ; õhuniiskusõhunesseq ; õhku laskmavasta taivast laskma, üles(t) laskma
õhkama .õhkamaõhadaq .õhka77hõ̭õ̭gamahõõadaq hõ̭õ̭'ga77hõ̭õ̭hkamahõõhadaq hõ̭õ̭'hka77(kuuma) kuumõ|tama-taq -da82 ; ei öelnud midagi, ainult õhkas korraütle-s midägiq, õhaś õ̭nnõ kõrra ; õhkas oma raske elu ülekaivaś umma rassõt ello ; noormees õhkab tüdruku järelenuuŕmiiś õhkas tütrigu perrä ; õhkab külmetavatele kätele hingeõhkupuhk külmänüisi kässi pääle lämmind hõ̭ngu ; sügisene maa õhkas jahedustsügüsene maa hõ̭ngas jahhet vällä ; ahi õhkab soojustahi hõ̭õ̭hkas lämmind
õhkima .vasta taivast .laskmapurus .laskma ; hoone õhitaksehoonõq lastas purus
õhkkond (Maa) õhu|kihť-kihi -.kihti36(Maa) gaasi|kihť-kihi -.kihti36tuulõ|taivas†-.taiva -taivast22õhk|kund-kunna -.kunda32 ; õhkkond kaitseb elusorganisme liigse kiirguse eestõhukihť kaits elolii(d)si ülearvolidsõ kirgüse iist ; talle meeldib ülikooli õhkkondtälle miildüs ülikooli õhkkund
õhkuma .hõhkamahõhadaq .hõhka77hõ̭õ̭gamahõõadaq hõ̭õ̭'ga77hõ̭õ̭hkamahõõhadaq hõ̭õ̭'hka77helge|tämä-täq -dä82 ; temast õhkus headusttimäst hõhaś häädüst ; põrandast õhkub külmapõrmand om külm v põrmand hõ̭ngas külmä ; ahjust õhkus soojustahost hõhaś lämmind
õhtu õda|k-gu -gut v -kut13õtakõdagu õdagut v õdakut13õda(n)g-u -ut13 ; tere õhtust!tereq õdagu(s)t! ; head õhtut!hüvvä v hääd õdagut! ; inglise keele õhtuinglüse keele õdak ; mõis jääb linnast kaks versta õhtu poolemõisa om liinast katś verstä õdagu poolõ ; pererahval on õhtu alles söömataperrerahval om õdagust viil söömäldäq
õhtukell .vesprekell-kellä -.kellä35 ; õhtukella löödi kell 6 õhtulvesprekellä lüüdi kell kuuś õdagu
õhtuti õdagidõõdagist ; ta on õhtuti kodustä om õdagist koton ; lapsel on õhtuti palaviklatsõl om õdagidõ palavik
õhuaken õhu|akõń.-aknõ -akõnd17luhvt|akõń v luhť|akõń-.aknõ -akõnd17
õhujõud m õhu|jouq-.joudõ -.joudõ36linnuvä|gi-e -ke25
õhuke .oh(ku)kõ|nõ v .ohkugõ|nõ v ohukõ|nõ-sõ -ist8.ohku- -t3ohuq.ohku ohut19ohut.ohku .ohut19 ; jää on veel õhukeijä om viil ohkõnõ ; see (on) mul hea õhuke tekikemul taa hüä ohuq tekikene ; lõikab õhukest laudalõikas ohut lauda ; varrukad on õhukeseks kulunudkäüseq heemendäseq ; õhukeseks kitkutud kulmudkitsas kidsuduq kulmuq ; õhuke nagu munakoor: kui puudutad, läheb katkikõhna nigu munakuuŕ: pututat, nii lätt katśki ; õhukesevõituohkukõnõ, ohelik
õhukeselt .oh(ku).kõistõohu.kõistõ ; rulli tainas õhukeselt laiali!trulliq tahas ohukõistõ lakja! ; liiga õhukeselt riideskergele rõivin, kerge rõivagaq
õhutama tuulu|tama-taq -da82õhu|tama-taq -da82luhvti|tama-taq -da82.värskit .õhku (.tarrõ) .laskmahärgü|tämä-täq -dä82hütsü|tämä-täq -dä82tõhu|tama-taq -da82 ; tube tuleb regulaarselt õhutadatarri piät kõrra perrä tuulutama ; õhutas katla all tuldõhuť paa all tuld ; perenaine õhutab külalisi söömapernaanõ tõhutas küläliisi süümä
õhutemperatuur õhu|lämmi-.lämmä -lämmind16kraaťkraadi .kraati37 ; õhutemperatuur tõuseb, langebõhulämmi nõsõs, satas ; õhutemperatuur on –10 kraadikülmä om 10 kraati ; õhutemperatuur on 20 kraadi(õhu)lämmind om 20 kraati
õhuvahetus luhti.vaeldus-õ -t9õhu.vaeldus-õ -t9tuulutus-õ -t9keskkunnavahetus-õ -t9 ; selles majas on loomulik õhuvahetusseon majan liigus õhk esiqhindäst v seo maja tuulutas hinnäst esiq ; mulle soovitati õhuvahetust ja ma sõitsin mere äärdemullõ soovitõdi tõistsugumast õhku ja ma sõidi mere viirde
õhv (h)õhv(h)õhva .(h)õhva30(h)õhvakõ|nõ-sõ -ist8 ; neil on majapidamises lehm ja kaks õhvanäil om majapidämisen lehm ja katś hõhvakõist
õieli pikkäpikä(h)ntillikallaqtillile.pistü.lakja.harkulaja(h)nhargu(h)n ; käsi õielikäsi pikän ; ise peadpidi lumes, jalad taeva poole õieliesiq päädpiten lumõn, jalaq tillile taiva poolõ ; ajab käed õieli, et lõngavihti hoidaaja käeq lakja, et välmet hoitaq ; laps näitas kodu poole, näpp õielilatś näüdäś kodo poolõ, näpp pistü ; kukk ajas kaela õieli ja kireskikas ai kaala pikkä ja kirge
õiendama õiõnda|ma-q -83sehveldä|mä-q -83sehverdä|mä-q -83kobis|õma-taq -õ87paśalda|ma-q -83 ; mul on linnas mitu asja õiendadamul om liinan mitu asja kõrda aiaq ; ema õiendab pliidi juuresimä toimõndas v õiõndas pliidi man ; nagu uksest sisse astus, nii õiendama kukkusniguq ussõst sisse sai, nii kobisõma v paśaldama v õiõndama naaś ; seal ta õiendas ametimeestega, ei tea, mis asja ta ajassääl tä sehvelď ammõdimiihigaq, tiiä eiq, midä asja tä ai
õiendus (aśa)toimõndus-õ -t9(aśa)õiõndus-õ -t9parandus-õ -t9praavitus-õ -t9.klaaŕmi|nõ-sõ -st5 ; kodus on alati tuhat õiendustkoton om kõ̭gõ tuhat aśatoimõndust ; ajaleht avaldas artikli kohta õienduseaolehť ilmuť artikli kotsilõ parandusõ ; pärast avariid oli politseiga õiendustpäält avarii olľ politseigaq klaaŕmist
õieti .õigõhe.õigõlõ.õiguisi.õigust üldäq.õigõlõ üldäq.ausahe üldäqperiselttõtõstõ ; ei mäletagi, kui vana ta õieti onmälehtägi-iq, ku vana tä õigõlõ om ; teed me õieti ei tundnudkitiid mi suurõst es tunnõkiq ; mis ta sinust õieti tahab?midä tä sust õigõhe taht?
õietolm .häitsme|hiiv*-hiiva -.hiiva30.häitsme|tolm-tolmu -.tolmu37 ; ta on õietolmule allergilinetä om üleherk häitsmehiivalõ
õige II.õigõ- -t3 ; kõik on õige, mis ma rääginkõ̭iḱ om õigõ, mis ma kõ̭nõlõ ; vali õige vastus!valiq õigõ vastus! ; hobune ei püsinud õigel teelhopõń es püsüq õigõ tii pääl ; otsib elus õiget kohtaotś elon umma kotust ; temast pole õiget töömeesttimäst olõ-iq õigõt tüümiist ; käis majas ringi nagu õige mees kunagikäve majja piten niguq õigõ miiś (õ̭ks) ; ta pole veel seda õiget leidnudtä olõ-iq viil tuud õigõt löüdnüq ; tee nii, nagu õigem tundub!tiiq nii, niguq õigõmb tunnus!
õige I Iõigõqküländ ; kust sellist asja õige osta saab?kost säänest asja õigõq ostaq saa? ; oli juba õige pime, kui koju jõudsimeolľ joq küländ pümme, kuq kodo saimiq ; õige magushäste makõ ; õige mul asi!kah mul asi! ; mine sa õige metsa oma jutuga!mineq sa kah mõtsa uma jutugaq!
õigeaegselt .õigõl aol.õigõs aosao pääle.aohna.aol(d)õ ; õigeaegselt sündinud lapsao pääle sündünüq latś ; jõudis õigeaegselt kohalesai õigõs aos peräle ; me peame õigeaegselt linna jõudmami piät aohna liina joudma
õigemini .õigõmbalõ.õigõmbahe.õigust üldäq ; teeksid õigemini, kui jätaksid minematasa tennüq õigõmbahe, ku jätnüq minemäldäq ; ta isa, õigemini kasuisa, suri hiljutitimä esä, õigõmbalõ kasuesä, kuuli ildaaigo
õigesti .õigõhe.õigõlõ ; sa tegid õigestisa teit õigõhe ; loodan, et sain õigesti arulooda, et sai õigõlõ arvo
õigetpidi .õigõtpite(h)n.õigustpite(h)nperipäidihüvildeperilde ; võta pliiats õigetpidi kätte!võtaq pleiätś õigõtpiten kätte! ; sul on särk pahupidi seljas, keera õigetpidi!sul om hamõq paheldõ sälän, käänäq hüvilde! ; kruus oli laual õigetpidi, ei olnud kummulikruuś olľ lavva pääl perilde, olõ es kummalõ
õigeusk .õigõ|usk-uso -.usko36vinne uskseto usk ; õigeusu preesterõigõuso papṕ
õiglane .ausa- -t3.õigõ- -t3.õigla|nõ-sõ -st5 ; õiglase südamega meesausa süämegaq miiś ; müüs maja õiglase hinnagamöi maja õigõ hinnagaq ; magab õiglase undmaka niguq õigõ miiś
õiglaselt .ausahe.ausalõ.õigõhe.õigõlõ ; tulud jaotati õiglaselttuloq jaotõdiq ausahe
õiglus .õigu|s-(sõ) -(s)t10.õiglus-õ -t9 ; õiglust jalule seadmaõigust masma pandma ; õiglus võitisõigus võiť ; pole siin ilmas õiglustolõ-iq seon ilman õigust ; sotsiaalne õiglusütiskundlinõ õiglus
õigsus .õigõ- -t3.õigu|s-(sõ) -(s)t10.ehtsüs-e -t9 ; allkirjade õigsust tuli kontrollidaalakirotuisi ehtsüst tulľ kontrolliq v tulľ kontrolliq, kas alakirotusõq ommaq õigõq
õigupoolest .õigust üldäq.õigõlõ üldäq.ausahe üldäqtõtõstõ.õigõhe.õigusõ poolõst ; õigupoolest peaksid ise sellest rääkimaausahe üldäq pidänüq sa esiq seost kõ̭nõlõma ; õigupoolest pole mul kuhugi kiiretõigust üldäq olõ-iq mul kohegiq kipõt
õigus .õigu|s-(sõ) -(s)t10meele|vald†-valla -.valda33.säädü|s-(se) -(s)t10 ; tal on õigustäl om õigus ; mul pole õigust dokumentidele alla kirjutadamul olõ-iq õigust paprilõ alaq kirotaq ; õigust nõudmaõigust ajama ; muudkui nõuab oma õigustaja pääle umma õigust ; Rooma õigusRooma õigus ; õpib õiguse ajaluguopṕ õigusõ aoluku ; kodukariõiguskodokaristamisõ meelevald ; õigust omavõigusõlinõ ; õigust rääkimaõigust kõ̭nõlõma
õigusjärgne .õigus(õ)li|nõ-dsõ -st5.säädüse peri ; õigusjärgne omaniksäädüse peri umanik
õigusnõunik .õigus.nõuni|k-gu -kku38.säädüsenõvvu|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39 ; presidendi õigusnõunikpresidendi säädüsenõvvumiiś
õigustama sele|tämä-täq -dä82.kaitsma.kaitsaq kaidsa61 ; õigustas oma hilinemist kehva ilmagaai uma ildasjäämise kehvä ilma kaala v seleť umma ildasjäämist kehvä ilmagaq ; õigustas end nagu suutiskaitsõ hinnäst niguq mõistsõ ; õigustatud huvijur õigusõgaq huvi ; ta ei suutnud vanemate ootusi õigustadatä es sutaq vanõmbidõ luutuisi täütäq ; uus bussiliin ei õigustanud ennastvahtsõst bussiliinist saa-s asja
õli õl|i-i -li26õõli- -t2õlľõlli .õlli37el|i†-i -li26 ; ära kalla õli tulle!ärq härgütäguq! ; õlis küpsetatud pirukadõli seen küdsedüq piiraguq ; autol tuleb õli ära vahetadamassinal tulõ õli ärq vaihtaq ; lambis sai õli otsalambil sai õli otsa ; kallas oma jutuga õli tulletekḱ uma jutugaq aśa hullõmbas
õline õli|nõ-dsõ -st5 ; pesi õlised käed puhtaksmõsḱ õlidsõq käeq puhtas ; rääkis õlise häälegakõ̭nõľ lipõ helügaq ; need mehed on päevast päeva õlisedneoq meheq ommaq pääväst päivä hunnin
õlitama õli|tama-taq -da82õligaq .määŕmä ; uksehinged on värskelt õlitatudussõhingeq ommaq õkvalt õlitõduq ; uksehinged vajavad õlitamistussõhingeq tahtvaq õlli ; õlitas oma lauluhäältõliť umma lauluhellü
õndsalik .õ̭ndsali|k-gu -kku38.õ̭ndsa- -t3 ; kuulas õndsaliku näoga muusikatkullõľ õ̭ndsaligu näogaq muusikat ; maaelu õndsalik rahumaaelo õ̭ndsalik rahu
õndsus .õ̭ndsus-õ -t9 ; kannab hoolt hinge õndsuse eestkand huult hinge õ̭ndsusõ iist ; milline õndsus on viimaks puhata!määne õ̭ndsus om lõpus hingädäq!
õng õ̭nǵõ̭ngõ .õ̭ngõ34 ; poiss võttis õnge ja läks kalalepoisś võtť õ̭ngõ ja lätś kallo püüdmä ; suur kala jäi õngesuuŕ kala jäi õ̭ngõ ; mees valetab, naine läheb õngemiiś võlsś, naanõ lätt õ̭ngõ v jääs uskma ; õpetaja ei lasknud end õnge võttaoppaja lasõ-s hinnäst õ̭ngõ võttaq v ärq pettäq
õngitsema õ̭ngi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90ungi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90kalla .püüdmä ; käib õhtuti õngitsemaskäü õdagist õ̭ngitsõman ; õngitses kotist fotoaparaadiungitś kotist pildimassina ; õngitseb purgist kurkepüüd v ungitsõs purgist kurkõ
õnn õ̭nńõ̭nnõ .õ̭nnõ35rõ̭õ̭mrõõmu rõ̭õ̭'mu37vidämi|ne-se -st5 ; läks maailma õnne otsimalätś ilma õ̭nnõ otśma ; hakkas suurest õnnest nutmanaaś suurõ rõõmu peräst v suurõst häästmeelest ikma ; täna oli meil õnnetäämbä olľ meil õ̭nnõ v täämbä meil vidi v täämbä lätś meil häste ; läks õnnekslätś õ̭nnõs
õnneks õ̭nnõs ; minu õnneks jäi kontrolltöö äramuq õ̭nnõs jäi kontrolľtüü ärq ; jõudsime õnneks vihma eest varjujoudsõmiq õ̭nnõs vihma iist vaŕolõ
õnnelik õ̭nnõli|nõ-dsõ -st5rõ̭õ̭msa- -t3õ̭nnõli|k-gu -kku38 ; olin oma mehega õnnelikelli uma mehegaq häste ; õnneliku ilmegarõ̭õ̭msa näogaq ; õnnelik lapsepõlvillos v hää latsõpõlv́ ; see oli õnnelik õnnetusseo olľ õ̭nnõlik õ̭nnõtus ; olen kõige õnnelikum inimene maailmasolõ kõ̭gõ õ̭nnõlidsõmb inemine maa pääl
õnnelikult .hästeilosaheilosalõ ; abiellusid ja elasid õnnelikultlätsiq paari ja elliq ilosahe ; elage õnnelikult!elägeq häste! ; film lõppes õnnelikultfilḿ lõppi häste ; see asi lõppes teil veel õnnelikultseo asi lõppi teil viil häste
õnnesoov (õ̭nnõ)su̬u̬v́(-)soovi (-)su̬u̬vi37(õ̭nnõ)su̬u̬v́mi|nõ-sõ -st5 ; noorpaar võttis õnnesoove vastunuuŕpaaŕ võtť hüvvi suuvõ vasta
õnnestuma õ̭nnistu|ma-daq -80.kõrda minemäõ̭nnah(t)u|ma-daq -84 ; mul õnnestus kõik hästi, mis ette võtsinmul õ̭nnahtu kõ̭iḱ häste, miä ette võti ; temal õnnestub kõiktimäl lätt kõ̭iḱ kõrda ; tal õnnestus ära joostatä sai ärq juuskõq ; romaani ei õnnestunud avaldadaromaani es saaq v es õ̭nnistuq v es lääq kõrda vällä andaq ; õnnestunud ostkõrdalännüq ostminõ ; õnnestunud ürituskõrdalännüq ettevõtminõ
õnnetu õ̭nnõ|du-du -tut1kurbkurva .kurba32kurvali|nõ-dsõ -st5ikuli|nõ-dsõ -st5hallõ- -t14 ; olin oma abielus õnnetuolli uman abielon õ̭nnõdu ; laps oli õnnetulatś olľ kurb ; olen meie tüli pärast väga õnnetuolõ mi tülü peräst väega kurb ; filmil oli õnnetu lõppfilḿ olľ hallõ v kurva lõpugaq ; õnnetu lapsepõlvkurvalinõ latsõpõlv́ ; see oli sul küll üks õnnetu mõteseo olľ sul külh ütś halv mõtõq ; õnnetu eluhallõ elo ; sai õnnetul kombel surmasai õ̭nnõtuhe surma
õnnetult õ̭nnõtuheõ̭nnõtulõkurvaltkurvalidsõltkurva.listõ ; laps vaatas õnnetult aknast väljalatś kai õ̭nnõtulõ v kurvalt aknõst vällä ; kukkus õnnetult ja murdis jalaluusattõ halvastõ ja murď jalaluu ärq
õnnetus pahandus-õ -t9õ̭nnõtus-õ -t9äpärdüs-e -t9hä|dä-dä -tä24 ; lapsel juhtus väike õnnetuslatsõl juhtu väiku äpärdüs v pahandus ; raudteel juhtus õnnetusraudtii pääl juhtu õ̭nnõtus ; surmaga lõppenud õnnetussurmagaq lõpnuq õ̭nnõtus ; minu õnnetus on see, et olen väga hajameelnemu hädä om tuu, et olõ väega suuŕ unõhtaja ; kössitab nurgas nagu hunnik õnnetustkükütäs nukan niguq unik õ̭nnõtust v vaivavaglakõnõ
õnnetuseks kaḣosnigu(q) hädä ; õnnetuseks jäin ma haigekskaḣos jäi ma haigõs
õnnetusjuhtum õ̭nnõtus-õ -t9.johtumi|nõ-sõ -st5 ; seda õnnetusjuhtumit uurib politseitaad johtumist uuŕ politsei ; suri õnnetusjuhtumi tagajärjelsai õ̭nnõtuhe hukka v otsa
õnnis .õ̭ndsa- -t3kadonu|q- -t1 ; usk teeb inimese õndsaksuskminõ tege inemise õ̭ndsas ; pidas kalliks oma õndsa mehe mälestustpidi kallis uma kadonu mehe mälehtüst ; metsas valitses õnnis vaikusmõtsan olľ kallis võ̭ndsa rahu
õnnistama õ̭nnista|ma-q -83pühendä|mä-q -83 ; Jumal õnnistagu teid!Jummaľ õ̭nnistaguq teid! ; rannarahvast õnnistati hea kalasaagigarannarahvalõ õ̭nnistu võ̭nnahtu hää loomus ; kirikuõpetaja kutsuti uut maja õnnistamakeriguopõtaja kutsuti vahtsõt majja pühendämä ; rahvas õnnistas oma head valitsejatrahvas kitť umma hääd valitsõjat
õpetaja oppaja- -t3ku̬u̬ľ.meistre- -t3(kerigu)opõtaja- -t3 ; eesti keele õpetajaeesti keele oppaja ; koolis on palju noori õpetajaidkoolin om palľo nuuri oppajit ; õpetajate tubaoppajidõ tarõ ; kogudus oli terve aasta ilma õpetajatakogodus olľ terve aasta (ilma) opõtajaldaq
õpetama op|pama-adaq -pa77kooli|tama-taq -da82 ; ema hakkas lapsele tähti õpetamaimä naaś latsõlõ tähti oppama ; ta õpetab ülikoolis vene keelttä oppas korgõnkoolin vinne kiilt ; ära tule mind õpetama!tulku-iq minno oppama! ; õpetatud mehedkoolitõduq meheq ; Õpetatud Eesti SeltsKoolitõt Eesti Seltś
õpetlane ti̬i̬dlä|ne-se -st5ti̬i̬d(e).meistre*- -t3ti̬i̬düs.meistre- -t3 ; Hiina õpetlasedHiina targaq
õpetlik oppusõgaqoppusli|nõ-dsõ -st5 ; õpetlik raamatoppusõgaq v tark raamat ; see on õpetlik luguseost aśast om oppiq ; see film on õpetlikseost filmist om oppiq
õpetus 1. oppu|s-(sõ) -(s)t10oping-u -t13oppami|nõ-sõ -st5koolitami|nõ-sõ -st5 ; õpetus toimus eesti keelesoppaminõ v koolitaminõ käve eesti keelen ; tee isa õpetuse järgi!tiiq esä oppusõ perrä! ; olgu see sulle õpetuseks!olkõq seo sullõ opingus! ; lugemisõpetuslugõma oppaminõ, lugõmisoppus ; tarvitamisõpetuspruuḱmisoppus ; lauseõpetuslausõoppus2. seletüs-e -t9seletämi|ne-se -st5.arvo.saami|nõ-sõ -st5 ; pühakirja õpetuspühäkirä sõ̭na v seletüs ; Hippokratese õpetusHippokratesõ seletüs v sõ̭na ; idamaised õpetusedhummogumaa arvosaamisõq v tarkusõq
õping hrl m .oṕmi|nõ-sõ -st5kooli(h)n.käümi|ne-se -st5 ; jättis õpingud poolelijätť koolinkäümise katśki ; alustasin õpinguid ülikoolislätsi ülikuuli ; jätkas oma õpinguid välismaallätś vällämaalõ edesi oṕma
õpipoiss (opi)poisś(-)poisi (-).poissi37käealo|nõ-dsõ -st7pursś†pursi .purssi37 ; läks sepa õpipoisikslätś sepäle poisis ; Joosep oli rätsepa õpipoiss, kuni oma käe peal õmblema hakkasJoosõp olľ rätsepä käealonõ, nikaguq uma käe pääl umblõma naaś
õppeaasta kooli.aasta|k-ga -kka38 v -gat13opi.aasta|k-ga -kka38 v -gat13 ; õppeaasta algab septembris ja lõpeb juuniskooliaastak alostas süküskuun ja lõpõs piimäkuun
õppeasutus ku̬u̬ľkooli ku̬u̬li37koolituskotus-(s)õ -t11.oṕmiskotus-(s)õ -t11 ; riiklik õppeasutusriigikuuľ
õppejõud oppaja- -t3 ; ülikooli õppejõudülikooli oppaja ; ta on bioloogia õppejõudtä om (ülikoolin) bioloogia oppaja
õppekeel opi|ki̬i̬ľ-keele -ki̬i̬lt40oppamis|ki̬i̬ľ-keele -ki̬i̬lt40 ; vene õppekeelega koolvinne opikeelegaq kuuľ ; meie kooli õppekeel on inglise keelmiiq kooli oppamiskiiľ om inglüse kiiľ ; võru õppekeelega lasteaedvõro opikeelegaq latsiaid
õppetund (opi)tunń(-)tunni (-).tunni37 ; küll elu annab õppetundekülq elo oppas ; kursus koosnes kahekümnest õppetunnistkursusõl olľ kokko katśkümmend tunni
õppetöö .oṕmi|nõ-sõ -st5oppami|nõ-sõ -st5oppu|s-(sõ) -(s)t10 ; õppetöö toimus eesti keelesoṕminõ käve eesti keelen ; õppetöö algab kahe nädala pärastoṕminõ nakkas pääle katõ nädäli peräst ; reedel õppetööd ei toimuriidi tunnõ ei olõq
õppetükk opitük|k-ü -kü37koolitük|k-ü -kü37koolitü̬ü̬- -d52päätük|k-ü -kü37 ; mine õppetükke tegema!mineq koolitüüd tegemä! ; kas õppetükid on selged?kas koolitüü om tett? v kas opitüküq ommaq selgeq? ; õpik on jaotatud kümneks õppetükiksopiraamat om jaet kümnes päätüküs
õppevahend oppamisõ asiopi|asi-aśa -.asja43kooli|asi-aśa -.asja43opi|riist-riista -.riista30opi|nõvv*-nõvvu -(.)nõvvu37opi|ts*-dsa -tsat13 ; näitlikud õppevahendidoṕmisnäüdüsseq ; kaardid, sõnaraamatud, õpikud ja muud õppevahendidkaardiq, sõ̭naraamaduq, opiraamaduq ja muuq oppamisõ aśaq
õppima .oṕmaoppiq opi 3. k opṕ v opis63opi|tsõma†-tsaq v -daq -dsõ90 ; tütar õpib muusikakoolis klaverittütäŕ opṕ muusigakoolin klavõrit ; ma olen küll seda keelt õppinud, aga ikka pole selgeks saanudolõ ma tuud kiilt külh oṕnuq, a iks olõ-iq ärq oṕnuq ; lapsed õpivad lugemalatsõq oṕvaq lugõma ; sul on temalt palju õppidasul om timä käest palľo oppiq
õppimine .oṕmi|nõ-sõ -st5 ; õppimine on õpilase tööoṕminõ om koolilatsõ tüü ; küsi pinginaabrilt õppimist!küsüq pinginaabri käest oṕmist!
õppus oppu|s-(sõ) -(s)t10haŕotus-õ -t9 ; päästetöötajatele korraldatakse õppusipästjile kõrraldõdas haŕotuisi v oppuisi ; võta sellest õppust ja ära rohkem nii tee!opiq seost v võtaq seost oppust ja tekku-iq inämb niimuudu!
õrn hellhellä .hellä35õrnõrna .õrna35hellä|ne-dse -st7helli|k-gu -kut13pehmeq.pehme pehmet18 v pehmend16m tasali|k-gu -kku38 ; ole oma naise vastu õrn!olõq uma naasõ vasta hell! ; õrn pilk, naeratushell kaeminõ, kerge naarahtus ; õrna hingega poisshellä hingegaq poisś ; see on eriti õrn teemaseo om esiqeränis hell teema ; munakoor on õrnmunakuuŕ om õrn v ohukõnõ v munakuuŕ lätt kergehe purus ; väiksed õrnad käedväikuq pehmeq käeq ; ta on õrna häälegatä om tasaligu helügaq ; noore looma liha on õrnnoorõ eläjä liha om pehmegene ; näol on õrn päevitusnägo om veidükese päivä saanuq ; ta on õrna tervisegatä om hellä tervüsegaq ; tüdruk on õrnas eastütrik om viil nuuŕ ; õrnem sugum naasõq ; mul pole õrna aimugituust ei tiiäq ma midägiq
õrnalt helläste.pehmehetasaligulttasalikku ; ema silitas õrnalt lapse peadimä silesť helläste latsõ pääd ; seda karpi hoia õrnalt, seal on purunevad esemed!seod karpi hoiaq tasaligult, sääl seen ommaq katśkiminejäq aśaq! ; taevas on õrnalt sininetaivas om kergelt sinine
õrnus armarmu .armu37.hellüs-e -t9 ; emalik õrnusimä arm ; lapsed vajavad õrnustlatsilõ om armu v hellüst vaia ; mees sosistas naisele õrnusimiiś tsosisť naasõlõ helli sõ̭nno
õrnutsema hellä|tämä-täq -dä82 ; pärast tüli hakkas abielupaar jälle õrnutsemapääle tüllü naaś abielopaaŕ jälkiq kaala ümbrelt kinniq käümä
õrritama .tsusḱma.tsuskiq tsusi63.tsüsḱmä.tsüskiq tsüsi63härgü|tämä-täq -dä82mitmit kõrdo härgüte|(l)lemä-lläq -(l)le86 ; mis sa mind õrritad?midäs sa minno tsusit?
õrs orśorrõ ort49 ; lae all õrrel kuivasid vihadlae all orrõ pääl kuiviq vihaq ; kanad olid õrrelkanaq olliq orrõ pääl
õu mor|o-o -ro26mur|o-o -ro26uss|aid-aia -.aida33(kinniline) hu̬u̬v́hoovi hu̬u̬vi37 ; aja auto õuele!ajaq auto moro pääle! ; õu on porine ja aidaesine prahinemoro om muanõ ja aida iist asunõ ; kui kägu juba õuele tuleb, on õnnetus tulemaskuq kägo jo ussaida tulõ, om pahandus kah
õudne 1. .hirmsa- -t3hirmu|du-du -tut1jälle- -t2jäle|dü-dü -tüt1 ; õudne film, raamatjälle filḿ, hirmsa raamat ; lapsel hakkas üksinda õudnelatś naaś ütsindä pelgämä ; kuskilt tuleb õudset lehkakostkiq tulõ jället haisu ; täna on õudne ilmtäämbä om jälle ilm ; seda oli õudne vaadatatuud olľ õkva hirmudu kaiaq2. (väega suur') ilma|du-du -tut1perä|dü-dü -tüt1meele|dü-dü -tüt1armõ|du-du -tut1.kistuma(l)daqkadomaldaq ; mul oli õudne õunaisumul olľ kistumaldaq ubinahimo
õudselt 1. .hirmsahe.hirmsalõjälehehejälehele ; mehe naer kõlas õudseltmehe naardminõ olľ hirmsa ; tühi maja mõjus õudselttühi maja ai hirmu pääle2. .ütlemäldäqilmadu.kistumaldaq.lõpmaldaqotsaldaqperätüheperätülepõḣadu(.)ullimu̬u̬duullidu.väega(q).umbõ.umbõhe.umbõlõ ; õudselt rikas meesperädü rikas miiś ; meil oli õudselt igavmeil olľ umbõ ikäv ; tal on õudselt palju töödtäl om lõpmaldaq palľo tüüd
õudus hirmhirmu .hirmu37.pelgüs-e -t9 ; kõiki haaras õuduskõigil tulľ hirm pääle ; pimedus äratas õudustpümme panď pelgämä v ai hirmu pääle ; see oli alles õuduste algustuust edesi viil hirmsas v jälles lätś
õukondlane hoovili|nõ*-sõ -st5 ; ta on kuninga õukondlanetä om kuninga hoovist v hoovilinõ
õun upinubina ubinat4latsik upo- -t2 ; õunad on alles tooredubinaq ommaq viil tuurõq ; see õun on ussitanudseo upin om vaglotõt ; õunamahlubinamahl ; õunamoosubinasahvť ; õunasüdaubinasüä ; õunaussubinavagõl ; õunamähkurubinaliblik
õunapuu .uibu- -t1 ; õunapuu on õunu täisuibu om ubinit täüs ; õunapuineuibunõ ; õunapuust kaelaeheuibunõ kaalaeheq
õõnes (seest) tühi ; õõnes puutüviseest tühi v oosõgaq puutüvi ; kepp oli seest õõneskepṕ olľ seest tühi ; rääkis õõnsa häälegakõ̭nõľ kummõ helügaq ; õõnsad sõnadtühäq sõ̭naq
õõnestama .uurdma(.)uurdaq uura66.kauŕma.kauriq kauri63.kaibma.kaibaq kaiba61 ; jänes on lumehange pika käigu õõnestanudjänes om lumõuarmõhe pikä käügi tennüq ; riigikorda õõnestamariigikõrra alossit kaibma, riigikõrda lahkma v kõ̭igutama
õõnsus = õõs u̬u̬śoosõ u̬u̬st39u̬u̬ńoonõ u̬u̬nt39urguru .urgu32anat ku̬u̬pkooba ku̬u̬pa31 ; vana tamme tüves on suur õõnsusvana tammõ tüve seen om suuŕ uuś ; puuõõnsuses oli oravapesapuuoosõn olľ oravapesä ; orav lipsas vana kuivanud puu õõndeorrav lipsaś vana kuionu puu oosõ sisse ; kõhuõõskõtukuup ; suuõõne loputusvedeliksuukooba mõsuvesi
õõtsuma .hälmä.hällüq hällü73he|lümä-llüq -lü70.kõikma.kõikuq kõigu73 ; õõtsuv ja soinehõdśonõ ; puud õõtsuvad tuulespuuq hällüseq tuulõ käen ; laine pani laeva õõtsumalainõq panď laiva hällümä ; vili õõtsubvili lainõlõs v lohetas ; purjus mees õõtsus kodu poolepuŕon miiś kapõrď v kalluskõli kodo poolõ ; soopind õõtsub jalge allsuu hõľos jalgo all
