äbarik kehväke|ne-se -ist8armõdukõ|nõ v armõdugõ|nõ-sõ -ist8hädäli|ne-(d)se -st5kägäri|k-gu -kku38kägrätsi|ne-dse -st5kägärä|ne-dse -st5prälľprälli .prälli37pärdi|k-gu -kut13 ; on üks põrsaäbarik, sellest nüüd mõni siga saabom ütś põrsaprälľ, taast saa no määne tsiga ; see meil üks äbarik on, ei ta söö ega joo õietitaa ütś pärdik om meil, ei tä süüq ei juuq õigõhe ; äbarik puu v põõsasjugarik, kägärik ; äbarik inimene v taimkägrätś ; äbarikud kassipojadprällidseq kassipojaq
ädal ätäľädäli v ädälä ädälit v ädälät4 ; kari lasti ädalat söömakari lasti ädälä pääle
äestama .äestä|mä-q -83 ; äestas vilja muldaai vilä sisse
äge äkili|ne-dse -st5per|o-o -ro26torḿtormi .tormi37tsärre- -t14kärre- -t14kõnnõk vä|kev-gevä -gevät4 ; ta on väga äge meestä om väega äkiline miiś ; mees läks ägedaksmiiś lätś tormi ; ta on ägeda loomugatä lätt kergele palama ; on uuenduste äge vastaneom tulitsõlõ vahtsõnduisi vasta ; ära ole nii äge!olku-iq nii torḿ v tsärre! ; käis äge kähmluskäve kõva tapõlus ; äge vanamoortsärre vanamutť ; äge naisterahvastsärdsä ; äge kopsupõletikrassõ tävvüpalanik ; äge pidukõnnõk väkev pido
ähm ha|pin-bina -binat4herevüs-e -t9segähüs-e -t9 ; ta oli ähmi täistä olľ herevilläq ; mul oli alati rahakott kaasas, nüüd läks suure ähmiga meelest äramul olľ kõ̭gõ rahakotikõnõ üten, noq lätś taa suurõ habinagaq meelest ; ärasõidu ähmis ununes see asi sootuksärqsõitmisõ herevüsegaq lätś seo asi peris meelest ärq ; ähmishabinan, herevilläq, segähüsen ; miks sa nii ähmis oled?mis sa nii habinan ; vaatas ähmis näoga ukse poolekai herevilläq näogaq ussõ poolõ
ähmane 1. tuhḿtuhmi .tuhmi37häm|mär-ärä -ärät4 ; ähmased aknadtuhmiq aknõq ; prilliklaasid läksid ähmaseksprilliklaasiq lätsiq tuhmis ; ähmane kirihämmär kiri2. segä|ne-dse -st7.undsõ|nõ-(dsõ) -st7sumbõ|nõ-dsõ -st7.selgüseldäq ; piirjooned on ähmasedpiiriq olõ-iq selgeq ; ähmane piltundsõnõ pilť ; ähmaseltkumamiisi, tuhmilt, segätsehe ; ma mäletan ähmaseltma kumamiisi mälehtä ; see lugu on väga ähmaneseo lugu om väega segäne ; ähmaselt mäletanunõ iist mälehtä
ähvardama ähvärdä|mä-q -83mitmit kõrdo ähvärde|(l)lemä-lläq -(l)le86 ; ta ähvardas mind lüüatä ähvärď minno lüvväq ; jõeäärseid talusid ähvardab üleujutusjõ̭õ̭viiŕseq taloq võivaq vii ala jäiäq v jääneseq vii ala ; süda ähvardas seisma jäädasüä tahtsõ saisma jäiäq ; ta ähvardas mind töölt vallandadatä ähvärď minno tüült vallalõ tetäq ; tema hääl oli ähvardavtimä helü ai hirmu pääle ; vaatas mulle ähvardavalt otsakai kuŕastõ mullõ pääle
ähvardus ähvärdüs-e -t9ähvärdämi|ne-se -st5 ; ma ei karda tema ähvardusima pelgä-iq timä ähvärdämist
äigama .rehksämärehästäq .rehksä76.ropsamaropsadaq .ropsa77.ängämäängädäq .ängä77.tsiunamatsiunadaq .tsiuna77.tõ̭mbamatõ̭mmadaq .tõ̭mba77.(t)sinkama(t)singadaq .(t)sinka77 ; äigas käega üle higise otsaesiserehäś v ropsaś käegaq üle higidse otsaedidse ; see lehm äigab sulle jalagataa lehm tsiunas sullõ jalagaq
äkiline äkili|ne-dse -st5 ; selga lõi äkiline valusälgä lei äkiline halu ; äkiline nõlvakpistüline perv́ ; jõgi teeb siin äkilise käänakujõgi tege tan äkilidse kääno ; äkiline meestorḿ miiś ; ta on nii äkilise loomuga, võtab kergesti tuldtä om nii äkiline inemine, niguq kadajahago lätt palama
äkiliselt: kõik toimus väga äkiliseltkõ̭iḱ juhtu väega äkki;
äkitselt äkkikõrragaq ; poiss pistis äkitselt jooksupoisś panď äkki juuskma ; uks tehti äkitselt lahtiusś tetti äkki vallalõ
äkki äkkikõrragaqperäkõrdviimäte ; äkki kostus kaks paukuäkki kuuldu katś pauku ; aitäh kutsumast, vaat kui äkki tulengiaiteh kutsmast, kaeq ku peräkõrd tulõgiq ; äkki tuleb meil ka minna?viimäte tulõ meil ka minnäq?
äng = ängistus (hinge)vaiv(-)vaiva (-).vaiva30(hinge).vaivus-õ -t9(hinge).pitsüs-e -t9 ; südant haaras ängistussüänd naaś vaivama ; ängistus tuli pealehingevaivus v -pitsüs tulľ pääle ; ängistusest tuleb üle saadahingevaivast tulõ vabas saiaq
ängistama pitsi|tämä-täq -dä82(süänd v .hinge) .vaivamavaivadaq .vaiva77.painamapainadaq .paina77
äparduma äpärdü|mä-däq -84vipõrdu|ma-daq -84.vusśu|ma-daq -80.vussi v hukka v .summa v .nurja v segi v .luhta minemämutťu|ma-daq -80 ; tema ettevõtmine äpardustimä ettevõtminõ lätś summa ; perekonnaelu kippus äpardumaperreelo tükse hukka v vussi minemä
ära (eitüssõna) är(ä)qarqaŕaqalaq ; ära tee!ärq tek(k)uq! v te(k)ku-iq! ; ärge minge!ärkeq minkeq! v minku-iq! v mingu-iq! ; ärgem laskem ennast eksitada!ärmiq lasõmiq hinnäst essütäq! ; tulgu või ärgu tulgu, mis minul sellest?tulkuq vai tulõmaldaq, mis mul tuust?
ära är(ä)qär(q)kiqarqar(q)kiqaŕaq.vällä ; läks äralätś ärq ; hunt söövat suure näljaga teise hundi ärasusi süübev suurõ nälägaq tõsõ soe ärq v vällä ; mul varastati kirves äramul varastõdi kirvõs ärq ; ta kukkus jõkke ja uppus äratä sattõ jõkkõ sisse ja uppu vällä ; suri ärakuuli ärq v vällä
äraandja ärq.andja- -t3.petjä- -t3.maaha.müüjä- -t3 ; üks jüngritest osutus äraandjakstulľ vällä, et ütś jungri olľ ärqandja
äraelamine (ärq)elämi|ne-se -st5eloelo ello26.toimõtulõmi|nõ-sõ -st5 ; selline palk tagab korraliku äraelamisesääne palk lask ilosahe ärq elläq
äraolek muial v ärq- v kavvõmba(h)n olõminõ ; minu äraolekul on linn väga palju muutunudtuu aogaq, ku ma muial olli, om liin väega palľo muutunuq v tuu ao sisen, ku minno es olõq, om liin väega tõsõs lännüq
ärasaatmine 1. ärq.saatmi|nõ-sõ -st5 ; vana aasta nõuab väärikat ärasaatmistvana aasta tulõ ilosahe ärq saataq2. m .puhtõq.puhtidõ .puhtit19puhti|dsõq-tsidõ -tsit7matus-(s)õ -t11mati|dsõq-tsidõ -tsit13.matja|dsiq v .matja|dsõq-tsidõ -tsit13 ; ärasaatmine (on) koduntvälla sadõtas kotost
äratama üles ajamaherä|tämä-täq -dä82herändä|mä-q -83 ; peab lapsed äratamapiät latsõq üles ajama ; ärata mind hommikul vara!ajaq minno hummogu varra üles! ; laste kisa äratas mehe mõtetestlatsi rüüḱmine heräť mehe mõttist ; raamat äratas tähelepanuraamatut panti tähele ; asi äratas kahtlustasi paistu v tundu kahtlikanõ
äratundmine 1. ärq.tundmi|nõ-sõ -st5 ; ammuse sõbra äratundmiseks kulus vaid mõni sekundammudsõ sõbra ärqtundmisõs lätś õ̭nnõ mõ̭ni sekonď2. .arvo.saami|nõ-sõ -st5(kimmäs) .uskmi|nõ-sõ -st5(kimmäs) .arvami|nõ-sõ -st5.õigõspidämi|ne-se -st5 ; igaüks teeb oma parema äratundmise järgiõgaütś tege niguq tä õigõs pidä
äratus herätüs-e -t9herätämi|ne-se -st5ülesajami|nõ-sõ -st5 ; äratus on kell kuusherätüs om kell kuuś
äratuskell (herätüs)kell(-)kellä (-).kellä35herätäjä- -t3 ; äratuskell hakkas helisemakell naaś plärisemä
ärev püsümäldäqrahu|du-du -tut1närvili|ne-dse -st5.herksä- -t3.murrõli|nõ-dsõ -st5 ; koosolekul valitses ärev meeleolukuunolõkil olľ rahudu olõminõ ; inimesed muutusid ärevaksinemiseq lätsiq kihovallõ ; süda põksub ärevaltsüä pess
ärevil herevälläq.herkvälläqhelevälläqkihovallaq
ärevile .herkvä(l)lehelevä(l)lekihova(l)lõ
ärevus herevüs-e -t9helevüs-e -t9 ; kuritegu ajas inimesed ärevussekuŕatüü ai inemiseq herevüste ; tühisest asjast ei tasu ärevusse minnatühäst aśast massa-iq hereväs minnäq
ärkvel ülevä(h)n.ülle(h)nherevilherävilläqherävälläqherivelläqvirvehüisikuulussillaqkuulussi(h)n ; mure hoidis teda pool ööd ärkvelmurõq lasõ-s täl puul üüd maadaq ; oldi kaua ärkvelolti kavva üllen ; haiget tuleb ärkvel hoidahaigõt tulõ herevil hoitaq
ärritama härgü|tämä-täq -dä82.tsusḱma.tsuskiq tsusi63vihalõ v kuŕas v .närvi ajama ; ära ärrita mind oma küsimustega!härgütägu-iq minno ummi küsümiisigaq! ; sulle kohe meeldib teda ärritadasullõ õkva miildüs timmä tsuskiq ; teiste naer ärritas tedatõisi naar ai timmä vihalõ ; mind see ei ärritaheri ei ma tuud ; koer oli ärritatudpini olľ vihalõ aet ; ere valgus ärritab silmiherre valgus nakkas silmi pääle ; küüslauk võib magu ärritadatsisnak või mao pääle naadaq
ärrituma 1. vihatsõs minemä v .saamapalama minemävihahu|ma-daq -84(ärq) .süändü|mä-däq -84.süändä|mä-q -83paha|nõma-(nõ)daq -nõ89.süände|(l)lemä-lläq -(l)le86.närvi minemä ; iga tühja asja pärast pole mõtet ärritudaõga tühä aśa pääle olõ-iq mõtõt vihatsõs saiaq ; kergesti ärrituv inimenekergele palama minejä inemine, suurõ süämegaq inemine2. helläs minemä v .jäämä ; hõõrdumisest ärritunud nahkhõ̭õ̭rdmisõst helläs jäänüq nahk
ärritus 1. vihanõ olõḱ.süändümi|ne-e -t9 ; püüab oma ärritust varjatapüüd umma vihha v süändümist tagasi hoitaq ; käed kippusid ärritusest värisemakäeq tükeq vihast värisemä2. härgütüs-se -st5kibõndus*-õ -t9 ; naha-, maoärritusnaha-, maokibõndus ; närvisüsteem reageerib ärritustelenärvisüsteḿ reagiiŕ mõotusõlõ ; toksilistest ainetest põhjustatud ärrituskihvtidse ollusõ mõotus
äsja .õkva(lt)innest(ä)ääsäq.õkvaprõllaqno(q)samanüüdsama ; Liisi äsja rääkis mulle sellestLiisi ääsäq mullõ kõ̭nõľ tuud ; saabusin äsja linnastõkva tulli liinast ; äsja ametisse astunud vallavanemnoqsama kotusõ pääle saanuq vallavanõmb ; äsja valminud majaõkva valmis saanuq maja
äsjane .õkva(lt) olnuqääski|ne-dse -st7 ; kas tead, mida see äsjane pauk tähendas?kas tiiät, midä taa ääskine v õkva olnuq pauk tähenď v midä tuu pauk tähenď, miä õkva olľ?
äär vi̬i̬ŕveere vi̬i̬rt40servservä .servä35serbserbä .serbä35ranťrandi .ranti37(loodsikul) parras.parda parrast23parrõq.pardõ parrõt19laidlaia .laida32(lavval) kanťkandi .kanti35(nurmõl, rõival) si|ba-ba -pa26 ; kõndis põllu äärt mööda kodu poolekõndsõ nurmõ viirt piten kodo poolõ ; maanteel tuleb käia vasakul äärelsuurõtii pääl tulõ kura poolõ pääl kävvüq ; kraavi äärtel kasvab rohikraavi viiri pääl kasus hain ; kuue alumine äär on kulunudpindsagu alomanõ viiŕ om kulunuq ; kallas klaasi ääreni täisvali klaasi veereniq täüs ; kruus on ääreni täiskruuś om veeretasa ; tüdruk oli nutu ääreltütrik olľ ikma nakkaman ; lõika see äär ära, siis saab riie tasane!lõikaq taa siba ärq, sis saa rõivas tasanõ!
äärde vi̬i̬rde ; istuti lõkke äärdeistuti tulõ mano v viirde ; keskele istutati punased lilled, äärde kollasedkeskpaika kükädiq vereväq lilliq, viirde kõlladsõq ; tee äärde jäi mitu söögikohtatii pääle v viirde jäi mitu söögikotust
äärelaud veere|laud-lavva -.lauda30(aknõl v ussõl) leidunǵ-i -it13
äärepealt pia.aigo(suurõ) hädägaq ; varas oleks äärepealt põgenenudvaras olõssiq piaaigo ärq paenuq ; äärepealt oleksin naerma pahvatanudpiaaigo olõssiq naardma naanuq
ääres veere(h)n ; istuti laua ääresistuti lavva veeren v takan ; peolised pikutasid aia äärespidolisõq pikudiq aidveeren ; seina ääressaina veeren, sainveeren ; jõe ääresjõ̭õ̭ veeren
äärest veerest ; lapsed tulid järve äärestlatsõq tulliq järve veerest
ääretasa .triikiveeretasa ; kraav oli ääretasa vett täiskraav́ olľ triiki vett täüs ; klaas on ääretasa täisklaaś om veeretasa
ääretu perä|dü-dü -tüt1armõ|du-du -tut1ilma|du-du -tut1(ilm)otsaldaq(ilm).lõp(põ)maldaq ; sõitsime ääretute viljaväljade vahelsõidimiq ilmotsaldaq v lõpmaldaq vilänurmi vaihõl ; ääretu vaesusperädü vaesus ; lapse rõõm oli ääretulatsõl olľ armõdu hää miil
ääri-veeri .ümbre nuka(.)tassakõ|nõ-sõ -ist8(.)tassa.kõistõ ; ära räägi ääri-veeri, ütle ikka otse välja!kõ̭nõlgu-iq ümbre nuka, ütleq õ̭ks õkva vällä! ; see asi hakkab ääri-veeri selgumataa asi nakkas tassakõistõ selges saama
ääris vi̬i̬ŕveere vi̬i̬rt40 ; luigel on musta äärisega nokkluigal om musta veeregaq nokḱ ; punase äärisega liiklusmärgidverevä veeregaq liikmismärgiq
ääristama 1. veere(h)n olõma ; teed ääristasid suured puudtii veeren olliq suurõq puuq2. vi̬i̬rde .pandmavi̬i̬rt tegemä ; tänav ääristatakse jalakategauulidsa viirde pandasõq jalajaq kasuma ; lõkkease ääristati kividegatulõasõmõ viiŕ tetti kivvest ; ääristas riide sinise paelagaummõľ rõiva viirde sinidse paila
äärmine vi̬i̬ŕmä|ne-dse -st5perämä|ne-dse -st5 ; äärmine sõiduradaviiŕmäne sõidurada ; kõige äärmise maja aknas põles tulikõ̭gõ perämädse maja aknõn palli tuli v aknõst paistu valgus
äärmiselt .väega(q)(ilm).kistumaldaqarmõduhirmudu(ilm).lõpmaldaq(ilm)otsatulõilmaduperädü.jätmäldäqotsaldaq.ütlemäldäq ; saabus äärmiselt tähtis teadetulľ ütlemäldäq tähtsä sõ̭nnoḿ ; äärmiselt meeldiv inimeneväega sündsä inemine ; tuletegemisega tuleb olla äärmiselt ettevaatliktulõtegemise man tulõ väega ette kaiaq ; seda on äärmiselt raske öeldataad om perädü rassõ üldäq
äärmus veerepäälisüs-e -t10vi̬i̬ŕmüs*-e -t10 ; äärmustesse kalduv inimeneütest veerest tõistõ kalduja inemine ; ta kaldub sageli äärmustessetä lätt sagõhõhe viimätseniq veereniq vällä ; ühest äärmusest teiseütest veerest tõistõ ; ühiskonna pinged läksid äärmuseni teravaksütiskunna pingõq lätsiq viimätseniq veereniq teräväs ; kõik sõnavõtud kaldusid äärmustessekõ̭iḱ sõ̭navõtuq kalduq väega veere pääle ; kaks äärmustkatś vastanpuult
