ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
Löüt 103 sõnaartiklit ja 340 sõnna
äbarik kehväke|ne -se -ist8, armõdukõ|nõ v armõdugõ|nõ -sõ -ist8, hädäli|ne -(d)se -st5, kägäri|k -gu -kku38, kägrätsi|ne -dse -st5, kägärä|ne -dse -st5, prälľ prälli .prälli37, pärdi|k -gu -kut13 on üks põrsaäbarik, sellest nüüd mõni siga saab om ütś põrsaprälľ, taast saa no määne tsiga; see meil üks äbarik on, ei ta söö ega joo õieti taa ütś pärdik om meil, ei tä süüq ei juuq õigõhe; äbarik puu v põõsas jugarik, kägärik; äbarik inimene v taim kägrätś; äbarikud kassipojad prällidseq kassipojaq;
ädal ätäľ ädäli v ädälä ädälit v ädälät4 kari lasti ädalat sööma kari lasti ädälä pääle;
äestama .äestä|mä -q -83 äestas vilja mulda ai vilä sisse;
ägama .kaiblõma kaivõldaq .kaiblõ85, .oigama ojadaq .oiga77, võia|tama -taq -da82, uia|tama -taq -da82, hädäldä|mä -q -83, mitmit kõrdo hädände|(l)lemä -lläq -(l)le86, .oihkõl|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, uialõma uialdaq uialõ85 haige ägas valu käes haigõ ojaś halu käen;
äge äkili|ne -dse -st5, per|o -o -ro26, torḿ tormi .tormi37, tsärre - -t14, kärre - -t14, kõnnõk vä|kev -gevä -gevät4 ta on väga äge mees tä om väega äkiline miiś; mees läks ägedaks miiś lätś tormi; ta on ägeda loomuga tä lätt kergele palama; on uuenduste äge vastane om tulitsõlõ vahtsõnduisi vasta; ära ole nii äge! olku-iq nii torḿ  v  tsärre!; käis äge kähmlus käve kõva tapõlus; äge vanamoor tsärre vanamutť; äge naisterahvas tsärdsä; äge kopsupõletik rassõ tävvüpalanik; äge pidu kõnnõk väkev pido;
ägedalt tulitsõhe , tulitsõlõ , tsärehehe , tsärehele , tsärrelt koosolekul vaieldi ägedalt kuunolõkil vaiõldi tulitsõhe; sääsed ründasid ägedalt hobust kiholasõq murriq vihatsõhe hobõsõlõ pääle;
ägedus kärehüs -e -t9, tsärehüs -e -t9 mees oli tuntud oma ägeduse poolest miiś olľ teedäq äkiline;
ägenema tulitsõmbas minemä , vihatsõmbas minemä , kõvõmbas minemä haigus ägenes tõbi lätś hullõmbas; torm ägenes pidevalt torḿ lätś kõ̭iḱ aig kõvõmbas; ägenemine hullõmbasmineḱ;
ägestuma palama minemä , süänd täüs minemä , ki̬i̬mä minemä ta ägestus tühja asja pärast tä lätś tühä aśa pääle palama; kergesti ägestuv inimene äkiline inemine;
ägin kä|kin -ginä -ginät4, ni|kin -ginä -ginät4 kostis lapse nutust äginat olľ kuuldaq latsõ ikulist käginät; ägises täis kõhu pärast kägisi täüs kõtu pääle;
ägisema kägis|emä -täq -se87, nigis|emä -täq -e87 ägises valu käes nigisi halu käen; vanamees ajas end ägisedes püsti vanamiiś ai hinnäst käginägaq pistü; pidulaud ägiseb roogade all laud om loogan;
ähkima tehkä|tämä -täq -dä82, .tehḱmä .tehkiq tehi63, tehä|tämä -täq -dä82, hahka|tama -taq -da82, hähkä|tämä -täq -dä82, tõhka|tama -taq -da82 jooksmine pani ähkima juuskminõ panď tehkätämä;
ähm ha|pin -bina -binat4, herevüs -e -t9, segähüs -e -t9 ta oli ähmi täis tä olľ herevilläq; mul oli alati rahakott kaasas, nüüd läks suure ähmiga meelest ära mul olľ kõ̭gõ rahakotikõnõ üten, noq lätś taa suurõ habinagaq meelest; ärasõidu ähmis ununes see asi sootuks ärqsõitmisõ herevüsegaq lätś seo asi peris meelest ärq; ähmis habinan, herevilläq, segähüsen; miks sa nii ähmis oled? mis sa nii habinan; vaatas ähmis näoga ukse poole kai herevilläq näogaq ussõ poolõ;
ähmane 1. tuhḿ tuhmi .tuhmi37, häm|mär -ärä -ärät4 ähmased aknad tuhmiq aknõq; prilliklaasid läksid ähmaseks prilliklaasiq lätsiq tuhmis; ähmane kiri hämmär kiri; 2. segä|ne -dse -st7, .undsõ|nõ -(dsõ) -st7, sumbõ|nõ -dsõ -st7, .selgüseldäq see lugu on väga ähmane seo lugu om väega segäne; ähmaselt mäletan unõ iist mälehtä; piirjooned on ähmased piiriq olõ-iq selgeq; ähmane pilt undsõnõ pilť; ähmaselt kumamiisi, tuhmilt, segätsehe; ma mäletan ähmaselt ma kumamiisi mälehtä;
ähmastuma tuhmis minemä , segätses minemä aken ähmastus veeaurust akõń lätś viiaurust tuhmis; mälestused ähmastuvad ajapikku mälehtüseq lääväq pikäpääle segätses;
ähvardama ähvärdä|mä -q -83, mitmit kõrdo ähvärde|(l)lemä -lläq -(l)le86 ta ähvardas mind lüüa tä ähvärď minno lüvväq; jõeäärseid talusid ähvardab üleujutus jõ̭õ̭viiŕseq taloq võivaq vii ala jäiäq v jääneseq vii ala; süda ähvardas seisma jääda süä tahtsõ saisma jäiäq; ta ähvardas mind töölt vallandada tä ähvärď minno tüült vallalõ tetäq; tema hääl oli ähvardav timä helü ai hirmu pääle; vaatas mulle ähvardavalt otsa kai kuŕastõ mullõ pääle;
ähvardus ähvärdüs -e -t9, ähvärdämi|ne -se -st5 ma ei karda tema ähvardusi ma pelgä-iq timä ähvärdämist;
äi mehe|esä -esä -essä24, naasõ|esä -esä -essä24, äi äiä .äiä35
äiakas (hain) äiäs|lilľ -lilli -.lilli37
äiatar (hain) äiä|täŕ -täri -.tärri38, äiä|tääŕ -tääri -.tääri37, pi̬i̬tre|lilľ -lilli -.lilli37, pi̬i̬tre|hain -haina -.haina30
äigama .rehksämä rehästäq .rehksä76, .ropsama ropsadaq .ropsa77, .ängämä ängädäq .ängä77, .tsiunama tsiunadaq .tsiuna77, .tõ̭mbama tõ̭mmadaq .tõ̭mba77, .(t)sinkama (t)singadaq .(t)sinka77 äigas käega üle higise otsaesise rehäś  v  ropsaś käegaq üle higidse otsaedidse; see lehm äigab sulle jalaga taa lehm tsiunas sullõ jalagaq;
äike .pik|ne -se -set6, .pikjä|ne -dse -st5, kukutätä - -t2 äike müristab pikne tümistäs; äike müristab kukutätä tõrõlõs;
äiksevihm .pikse|vihm -vihma -.vihma30, vanõmba|vihm† -vihma -.vihma30
äiutama kusśo|tama -taq -da82, .ää|tämä -täq -dä82, hällü|tama -täq -dä82, .tśuu|tama -taq -da81, tsusśo|tama -taq -da82 äiutasin lapse magama kusśodi latsõ magama;
äke ägli - -t2, ägõ̭ľ ägli .äkli47, äkľ ägli .äkli47, pardsi|jalg -jala -.jalga33 puupulkadega äke puupulkõgaq ägli; traktorile pandi äke taha traktorilõ pantiq ägliq taadõ;
äkiline äkili|ne -dse -st5 selga lõi äkiline valu sälgä lei äkiline halu; äkiline nõlvak pistüline per; jõgi teeb siin äkilise käänaku jõgi tege tan äkilidse kääno; äkiline mees torḿ miiś; ta on nii äkilise loomuga, võtab kergesti tuld tä om nii äkiline inemine, niguq kadajahago lätt palama;
äkiliselt: kõik toimus väga äkiliselt kõ̭iḱ juhtu väega äkki;;
äkitselt äkki , kõrragaq poiss pistis äkitselt jooksu poisś panď äkki juuskma; uks tehti äkitselt lahti usś tetti äkki vallalõ;
äkki äkki , kõrragaq , peräkõrd , viimäte äkki kostus kaks pauku äkki kuuldu katś pauku; aitäh kutsumast, vaat kui äkki tulengi aiteh kutsmast, kaeq ku peräkõrd tulõgiq; äkki tuleb meil ka minna? viimäte tulõ meil ka minnäq?;
älves mülgeq .mülke mülget18 älveraba mülkene suu;
ämber panǵ pangi .pangi37
ämblikuvõrk härmä|võrk -võrgu -.võrku37, härmä|häll -hällü -.hällü37 laes on ämblikuvõrgud laen ommaq pruudilooriq;
ämm ämm ämmä .ämmä35, mehel naasõim|ä -ä -mä24, naasõl meheim|ä -ä -mä24
ämmaemand ämmäimänd -ä -ät13, mu̬u̬ moodsi mu̬u̬tsi37, vanana|anõ -asõ -ist8, ämmä|mu̬u̬ŕ -moori -mu̬u̬ri37, seto kiiľ paaba - -t2
ämmatoss (siiń) vananaasõ|puss -pussu -.pussu37, ämmä|toss -tossu -.tossu37, seto kiiľ paaba|puss -pussu -.pussu37
äng = ängistus (hinge)vaiv (-)vaiva (-).vaiva30, (hinge).vaivus -õ -t9, (hinge).pitsüs -e -t9 südant haaras ängistus süänd naaś vaivama; ängistus tuli peale hingevaivus v -pitsüs tulľ pääle; ängistusest tuleb üle saada hingevaivast tulõ vabas saiaq;
ängistama pitsi|tämä -täq -dä82, (süänd v .hinge) .vaivama vaivadaq .vaiva77, .painama painadaq .paina77
äparduma äpärdü|mä -däq -84, vipõrdu|ma -daq -84, .vusśu|ma -daq -80, .vussi v hukka v .summa v .nurja v segi v .luhta minemä , mutťu|ma -daq -80 tema ettevõtmine äpardus timä ettevõtminõ lätś summa; perekonnaelu kippus äparduma perreelo tükse hukka v vussi minemä;
äpardus äpärdüs -e -t9, pahandus -õ -t9, vipõrus -õ -t9
ära (eitüssõna) är(ä)q , arq , aŕaq , alaq ära tee! ärq tek(k)uq! v te(k)ku-iq!; ärge minge! ärkeq minkeq! v minku-iq! v mingu-iq!; ärgem laskem ennast eksitada! ärmiq lasõmiq hinnäst essütäq!; tulgu või ärgu tulgu, mis minul sellest? tulkuq vai tulõmaldaq, mis mul tuust?;
ära är(ä)q , är(q)kiq , arq , ar(q)kiq , aŕaq , .vällä läks ära lätś ärq; hunt söövat suure näljaga teise hundi ära susi süübev suurõ nälägaq tõsõ soe ärq v vällä; mul varastati kirves ära mul varastõdi kirvõs ärq; ta kukkus jõkke ja uppus ära tä sattõ jõkkõ sisse ja uppu vällä; suri ära kuuli ärq v vällä;
äraandja ärq.andja - -t3, .petjä - -t3, .maaha.müüjä - -t3 üks jüngritest osutus äraandjaks tulľ vällä, et ütś jungri olľ ärqandja;
äraelamine (ärq)elämi|ne -se -st5, elo elo ello26, .toimõtulõmi|nõ -sõ -st5 selline palk tagab korraliku äraelamise sääne palk lask ilosahe ärq elläq;
ärakiri .maahakirotus -õ -t9, paari|k* -gu -kut13 lepingu ärakiri lepingu paarik; ärakiri õige maahakirotus õigõ;
äraolek muial v ärq- v kavvõmba(h)n olõminõ minu äraolekul on linn väga palju muutunud tuu aogaq, ku ma muial olli, om liin väega palľo muutunuq v tuu ao sisen, ku minno es olõq, om liin väega tõsõs lännüq;
ärasaatmine 1. ärq.saatmi|nõ -sõ -st5 vana aasta nõuab väärikat ärasaatmist vana aasta tulõ ilosahe ärq saataq; 2. m .puhtõq .puhtidõ .puhtit19, puhti|dsõq -tsidõ -tsit7, matus -(s)õ -t11, mati|dsõq -tsidõ -tsit13, .matja|dsiq v .matja|dsõq -tsidõ -tsit13 ärasaatmine (on) kodunt välla sadõtas kotost;
ärasõit mine|ḱ -gi -kit13, ärq.sõitmi|nõ -sõ -st5 valmistume ärasõiduks säemiq ärq sõitma;
äratama üles ajama , herä|tämä -täq -dä82, herändä|mä -q -83 peab lapsed äratama piät latsõq üles ajama; ärata mind hommikul vara! ajaq minno hummogu varra üles!; laste kisa äratas mehe mõtetest latsi rüüḱmine heräť mehe mõttist; raamat äratas tähelepanu raamatut panti tähele; asi äratas kahtlust asi paistu v tundu kahtlikanõ;
äratundmine 1. ärq.tundmi|nõ -sõ -st5 ammuse sõbra äratundmiseks kulus vaid mõni sekund ammudsõ sõbra ärqtundmisõs lätś õ̭nnõ mõ̭ni sekonď; 2. .arvo.saami|nõ -sõ -st5, (kimmäs) .uskmi|nõ -sõ -st5, (kimmäs) .arvami|nõ -sõ -st5, .õigõspidämi|ne -se -st5 igaüks teeb oma parema äratundmise järgi õgaütś tege niguq tä õigõs pidä;
äratus herätüs -e -t9, herätämi|ne -se -st5, ülesajami|nõ -sõ -st5 äratus on kell kuus herätüs om kell kuuś;
äratuskell (herätüs)kell (-)kellä (-).kellä35, herätäjä - -t3 äratuskell hakkas helisema kell naaś plärisemä;
ärev püsümäldäq , rahu|du -du -tut1, närvili|ne -dse -st5, .herksä - -t3, .murrõli|nõ -dsõ -st5 koosolekul valitses ärev meeleolu kuunolõkil olľ rahudu olõminõ; inimesed muutusid ärevaks inemiseq lätsiq kihovallõ; süda põksub ärevalt süä pess;
ärevil herevälläq , .herkvälläq , helevälläq , kihovallaq
ärevile .herkvä(l)le , helevä(l)le , kihova(l)lõ
ärevus herevüs -e -t9, helevüs -e -t9 kuritegu ajas inimesed ärevusse kuŕatüü ai inemiseq herevüste; tühisest asjast ei tasu ärevusse minna tühäst aśast massa-iq hereväs minnäq;
ärgas .herksä - -t3, .virgõ - -t3, .võrksa - -t3 kohv teeb ärksaks koh tege võrksas; ärksa vaimuga noormees herksä vaimugaq nuuŕmiiś; ärksad mõtted herksäq mõttõq;
ärgitama härgü|tämä -täq -dä82, takast .tsusḱma , tõhu|tama -taq -da82, hutśu|tama -taq -da82, .hutsama hutsadaq .hutsa77, mitmit kõrdo härgüte|(l)lemä -lläq -(l)le86 külarahvast ärgitati koostööle külärahvast härgütedi kuuntüüd tegemä;
äri 1. är|i -i -ri26, sehvť sehvti .sehvti37 ajab sakslastega äri aja śakslaisigaq ärri v tege śakslaisigaq sehvti; äri läheb hästi äri lätt häste; 2. pu̬u̬ť poodi pu̬u̬ti37, är|i -i -ri26 elektritarvete äri eelektrikauba puuť; ma tahaks hakata väikest äri pidama tahasiq naadaq tsillokõist puuti pidämä;
äriasi äri|asi -aśa -.asja43 sõitis äriasjus Riiga lätś Riiga äriasjo ajama;
ärijuht äri|juhť -juhi -.juhti36
ärimees äri|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
äripäev äri|päiv -päävä -.päivä35, tü̬ü̬|päiv -päävä -.päivä35
äripäeviti äripäivilde
äritehing äritegemi|ne -se -st5, kaup kauba .kaupa30 tulus, kahtlane äritehing kasulinõ, kahtlikanõ äri; nende abielu oli omamoodi äritehing näide abielo olľ ummamuudu äri;
äritsema ärri ajama , mü̬ü̬ müvväq mü̬ü̬ min 1. ja 3. k .möi(e) kesks möönüq54, .kauplõma kaubõldaq .kauplõ78, hangõlda|ma -q -83, sahkõrda|ma -q -83, parsõlda|ma -q -83, parsõnda|ma -q -83, mitmit kõrdo mü̬ü̬ske|(l)lemä -llä -(l)le86 äritseja sahkri, pekulanť; äritseb turul kapsaste ja porganditega tege turu pääl kapstidõ ja põrḱnidõgaq rahha; naaber äritseb salaviinaga naabri sahkõrdas salaviinagaq;
ärkama herä|nemä -(ne)däq -ne89, (äkki v kõrras) herähtü|mä -däq -84, (üles) .virgu|ma -daq -80 laps ärkas üles latś herähtü üles;
ärkamisaeg heränemis|aig* -ao -.aigo36
ärkel .ärkli - -t1 ärklituba ärklitarõ;
ärkvel ülevä(h)n , .ülle(h)n , herevil , herävilläq , herävälläq , herivelläq , virvehüisi , kuulussillaq , kuulussi(h)n mure hoidis teda pool ööd ärkvel murõq lasõ-s täl puul üüd maadaq; oldi kaua ärkvel olti kavva üllen; haiget tuleb ärkvel hoida haigõt tulõ herevil hoitaq;
ärkvele üles , herevi(l)le , herävi(l)le , herävä(l)le , herive(l)le , kuulussi(l)lõ , kuulussihe
ärritama härgü|tämä -täq -dä82, .tsusḱma .tsuskiq tsusi63, vihalõ v kuŕas v .närvi ajama ära ärrita mind oma küsimustega! härgütägu-iq minno ummi küsümiisigaq!; sulle kohe meeldib teda ärritada sullõ õkva miildüs timmä tsuskiq; teiste naer ärritas teda tõisi naar ai timmä vihalõ; mind see ei ärrita heri ei ma tuud; koer oli ärritatud pini olľ vihalõ aet; ere valgus ärritab silmi herre valgus nakkas silmi pääle; küüslauk võib magu ärritada tsisnak või mao pääle naadaq;
ärrituma 1. vihatsõs minemä v .saama , palama minemä , vihahu|ma -daq -84, (ärq) .süändü|mä -däq -84, .süändä|mä -q -83, paha|nõma -(nõ)daq -nõ89, .süände|(l)lemä -lläq -(l)le86, .närvi minemä iga tühja asja pärast pole mõtet ärrituda õga tühä aśa pääle olõ-iq mõtõt vihatsõs saiaq; kergesti ärrituv inimene kergele palama minejä inemine, suurõ süämegaq inemine; 2. helläs minemä v .jäämä hõõrdumisest ärritunud nahk hõ̭õ̭rdmisõst helläs jäänüq nahk;
ärritus 1. vihanõ olõḱ , .süändümi|ne -e -t9 püüab oma ärritust varjata püüd umma vihha v süändümist tagasi hoitaq; käed kippusid ärritusest värisema käeq tükeq vihast värisemä; 2. härgütüs -se -st5, kibõndus* -õ -t9 naha-, maoärritus naha-, maokibõndus; närvisüsteem reageerib ärritustele närvisüsteḿ reagiiŕ mõotusõlõ; toksilistest ainetest põhjustatud ärritus kihvtidse ollusõ mõotus;
ärtu harḱ hargi .harki37
äsja .õkva(lt) , innest(ä) , ääsäq , .õkvaprõllaq , no(q)sama , nüüdsama Liisi äsja rääkis mulle sellest Liisi ääsäq mullõ kõ̭nõľ tuud; saabusin äsja linnast õkva tulli liinast; äsja ametisse astunud vallavanem noqsama kotusõ pääle saanuq vallavanõmb; äsja valminud maja õkva valmis saanuq maja;
äsjane .õkva(lt) olnuq , ääski|ne -dse -st7 kas tead, mida see äsjane pauk tähendas? kas tiiät, midä taa ääskine v õkva olnuq pauk tähenď v midä tuu pauk tähenď, miä õkva olľ?;
äss tuu(s)s tuusa .tuu(s)sa37 ärtu äss hargi tuus;
äss I (pini tsuiatamisõs) tsui(q) , tśuih äss, võta kinni! tśuih, võtaq kinniq!;
ässitama (takast) kiho|tama -taq -da82, hutśu|tama -taq -da82, tsütsü|tämä -täq -dä82, härgü|tämä -täq -dä82, (pinni) tsuia|tama -taq -da82, võsśa|tama -taq -da82, võťa|tama -taq -da82, purõ|tama -taq -da82, (kõrras pinni) tsuiahta|ma -q -83, tsuiahu|tma -taq -da62 naine ässitas meest palgakõrgendust küsima naanõ kihoť miist takast parõmbat palka küsümä; ässita ometi koera, lambad on naabri põllul! tsütsüdäq no pinni, lambaq ommaq naabri nurmõn!; madu ässitas Aadamat ja Eevat õuna võtma husś härgüť Aadamit ja Eevat ubinat võtma; ässitas koera teise mehe lehma kallale võsśať pini tõõsõ mehe lehmä pääle;
ätt vana|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, tätä - -t2, taať taadi .taati37, teeda - -t2, vanaesä vanaesä vannaessä24 nii suurt põuda ei mäletanud muldvanad ätidki säänest põuda mälehtä es muldvanaq taadiq kah;
äädikas äti|k -gä v -ge v -gu -kät v -ket v -kut13
äär vi̬i̬ŕ veere vi̬i̬rt40, serv servä .servä35, serb serbä .serbä35, ranť randi .ranti37, (loodsikul) parras .parda parrast23, parrõq .pardõ parrõt19, laid laia .laida32, (lavval) kanť kandi .kanti35, (nurmõl, rõival) si|ba -ba -pa26 kõndis põllu äärt mööda kodu poole kõndsõ nurmõ viirt piten kodo poolõ; maanteel tuleb käia vasakul äärel suurõtii pääl tulõ kura poolõ pääl kävvüq; kraavi äärtel kasvab rohi kraavi viiri pääl kasus hain; kuue alumine äär on kulunud pindsagu alomanõ viiŕ om kulunuq; kallas klaasi ääreni täis vali klaasi veereniq täüs; kruus on ääreni täis kruuś om veeretasa; tüdruk oli nutu äärel tütrik olľ ikma nakkaman; lõika see äär ära, siis saab riie tasane! lõikaq taa siba ärq, sis saa rõivas tasanõ!;
äärde vi̬i̬rde istuti lõkke äärde istuti tulõ mano v viirde; keskele istutati punased lilled, äärde kollased keskpaika kükädiq vereväq lilliq, viirde kõlladsõq; tee äärde jäi mitu söögikohta tii pääle v viirde jäi mitu söögikotust;
äärelaud veere|laud -lavva -.lauda30, (aknõl v ussõl) leidunǵ -i -it13
äärelinn veere|liin -liina .-liina30, liina|vi̬i̬ŕ -veere -vi̬i̬rt40
ääremärkus veere.märküs -e -t10, veeremärgüs -(s)e -t11
äärepealt pia.aigo , (suurõ) hädägaq varas oleks äärepealt põgenenud varas olõssiq piaaigo ärq paenuq; äärepealt oleksin naerma pahvatanud piaaigo olõssiq naardma naanuq;
ääres veere(h)n istuti laua ääres istuti lavva veeren v takan; peolised pikutasid aia ääres pidolisõq pikudiq aidveeren; seina ääres saina veeren, sainveeren; jõe ääres jõ̭õ̭ veeren;
äärest veerest lapsed tulid järve äärest latsõq tulliq järve veerest;
ääretasa .triiki , veeretasa kraav oli ääretasa vett täis kraa olľ triiki vett täüs; klaas on ääretasa täis klaaś om veeretasa;
ääretu perä|dü -dü -tüt1, armõ|du -du -tut1, ilma|du -du -tut1, (ilm)otsaldaq , (ilm).lõp(põ)maldaq sõitsime ääretute viljaväljade vahel sõidimiq ilmotsaldaq v lõpmaldaq vilänurmi vaihõl; ääretu vaesus perädü vaesus; lapse rõõm oli ääretu latsõl olľ armõdu hää miil;
ääri-veeri .ümbre nuka , (.)tassakõ|nõ -sõ -ist8, (.)tassa.kõistõ ära räägi ääri-veeri, ütle ikka otse välja! kõ̭nõlgu-iq ümbre nuka, ütleq õ̭ks õkva vällä!; see asi hakkab ääri-veeri selguma taa asi nakkas tassakõistõ selges saama;
ääris vi̬i̬ŕ veere vi̬i̬rt40 luigel on musta äärisega nokk luigal om musta veeregaq nokḱ; punase äärisega liiklusmärgid verevä veeregaq liikmismärgiq;
ääristama 1. veere(h)n olõma teed ääristasid suured puud tii veeren olliq suurõq puuq; 2. vi̬i̬rde .pandma , vi̬i̬rt tegemä tänav ääristatakse jalakatega uulidsa viirde pandasõq jalajaq kasuma; lõkkease ääristati kividega tulõasõmõ viiŕ tetti kivvest; ääristas riide sinise paelaga ummõľ rõiva viirde sinidse paila;
äärmine vi̬i̬ŕmä|ne -dse -st5, perämä|ne -dse -st5 äärmine sõidurada viiŕmäne sõidurada; kõige äärmise maja aknas põles tuli kõ̭gõ perämädse maja aknõn palli tuli v aknõst paistu valgus;
äärmiselt .väega(q) , (ilm).kistumaldaq , armõdu , hirmudu , (ilm).lõpmaldaq , (ilm)otsatulõ , ilmadu , perädü , .jätmäldäq , otsaldaq , .ütlemäldäq saabus äärmiselt tähtis teade tulľ ütlemäldäq tähtsä sõ̭nnoḿ; äärmiselt meeldiv inimene väega sündsä inemine; tuletegemisega tuleb olla äärmiselt ettevaatlik tulõtegemise man tulõ väega ette kaiaq; seda on äärmiselt raske öelda taad om perädü rassõ üldäq;
äärmus veerepäälisüs -e -t10, vi̬i̬ŕmüs* -e -t10 äärmustesse kalduv inimene ütest veerest tõistõ kalduja inemine; ta kaldub sageli äärmustesse tä lätt sagõhõhe viimätseniq veereniq vällä; ühest äärmusest teise ütest veerest tõistõ; ühiskonna pinged läksid äärmuseni teravaks ütiskunna pingõq lätsiq viimätseniq veereniq teräväs; kõik sõnavõtud kaldusid äärmustesse kõ̭iḱ sõ̭navõtuq kalduq väega veere pääle; kaks äärmust katś vastanpuult;
äärmuslane veerepääli|ne -dse -st7, vi̬i̬ŕmüslä|ne* -se -st5, veere.päällä|ne -se -st5 paremäärmuslane viiŕmäne hüväpoolinõ;
äärmuslik veerepääli|ne -dse -st7, vi̬i̬ŕmä|ne -dse -st5 äärmuslikud elutingimused veerepääline elämine; äärmuslik lihtsus viiŕmäne v viimäne lihtsüs; mees oli kahe äärmusliku tunde meelevallas miiś olľ katõ vastapiten tundõ küüdsin;
äärne veeri|ne -dse -st7, vi̬i̬ŕ|ne -se -set6 Läti piiri äärsed elanikud Läti piiri veeridseq inemiseq;
äärtpidi vi̬i̬rtpite(h)n , veerilde krundid puutuvad äärtpidi kokku krundiq putusõq veerilde kokko; seda teemat on vaid äärtpidi uuritud seod teemat om õ̭nnõ veidükese uurit;
ääs ääś ääsi .ääsi37, äkś äksi .äksi37 sepad korjavad männikäbisid, et neid ääsil sütega põletada sepäq korjasõq pedäjäkukkõ, et näid hüstegaq äksi pääl palotaq;