võro-eesti-võro sõnaraamat

ida hummo|k -gu -gut v -kut13, päävänõsõng -u -ut13 tuul pöördub itta tuulõ käänd hummoguhe; idatuul hummogutuuľ; päike tõuseb idast päiv nõsõs hummogust;

idamaa hummogumaa - -d50 idamaade ajalugu, kombed hummogumaiõ aolugu, kombõq;

idamaine hummogumaa- , hummogu.mai|nõ -dsõ -st7, hummogu.maali|nõ -dsõ -st5 idamaine toit, linn, muusika hummogumaa süüḱ, liin, muusiga; idamaine rätt, seelik hummogumainõ päärätť, pruntś;

idandama idonõma v idänemä .pandma , .iä|tämä -täq -dä81 idandab teri, kurgiseemneid iätäs terri, kurgisiimnit;

idanema idonõma .iodaq v ido(nõ)daq idonõ89, idänemä .iädäq v idänedäq idäne89, .jalgu|ma -daq -80, .urbu|ma -daq -80 kartulid on keldris idanema läinud kardohkaq ommaq keldren idonõma lännüq; mu peas hakkas üks mõte idanema mu pään naaś ütś mõtõq idänemä; seeme on nelja päevaga maa sees ära idanenud seemeń om nelä päävägaq maa seen ärq jalgunuq;

ideaal íde|aaľ -aali -.aali37, (ülemb)tsihť* (ülembä)tsihi (ülembät).tsihti36, korõmb .tahtminõ* , näüdüs|kujo* -kujo -kujjo v -kuio26, kõ̭gõ|kujo* -kujo -kujjo v -kuio26 ideaaliks on võrukeelne teater korõmbas tahtmisõs on võrokeeline tiatri; naise-, meheideaal naasõ-, meheideaaľ;

ideaalne .vialdaq , tävveli|ne -dse -st5, íde.aal|nõ -sõ -sõt6 välismaal pole ka elu ideaalne välämaal olõ-õi ka elo hätildäq; ideaalne lennuilm väega hää ilm lindamisõs; ideaalne gaas tävveline gaaś;

ideaalselt tävvelidselt , tävveligult , íde.aalsõlt sobib ideaalselt klapis tävveligult;

idee mõt|õq -tõ -õt18, idee - -d50 meil on palju häid ideid meil om palľo häid mõttit;

ideeline kõ̭gõhingeli|ne -dse -st5, tävvehingeli|ne -dse -st5, .korgõmõttõli|nõ -dsõ -st5 ta oli ideeline kommunist tä olľ kõ̭gõst hingest kommunisť; ideeline jutt korgõmõttõlinõ jutt;

identiteet .hindäti̬i̬dmi|ne* -se -st5, .hindäpidämi|ne* -se -st5, .hindäsolõmi|nõ* -sõ -st5, esiq.hindäs pidämine identiteedi kasv hindätiidmise nõsõminõ, hindäsolõmisõ kimmästümine;

ideoloog (i̬i̬st).mõtlõja - -t3, ideo|lu̬u̬ǵ -loogi -lu̬u̬gi37 ta on erakonna ideoloog tä om eräkunna iistmõtlõja;

ideoloogia hrl m põhimõt|õq -tõ -õt18, mõttõ|viiś -viie -viit m päälek -viijile v -viisi -.viisi-viie -viit49 v -viijile#-viisi -.viisi 37 , oppu|s -(sõ) -(s)t10, ideoloogia - -t3 võtsin omaks rohelise ideoloogia võti umas rohilidsõq põhimõttõq;

ideoloogiline põhimõttõli|nõ -dsõ -st5 ideoloogiline vastasseis põhimõttidõ vastasaisminõ; ideoloogiline orientatsioon põhimõttõlinõ tsihť;

idioot peris ulľ , täüs|ulľ -ulli -.ulli37, (.umbõ) ulľ ulli .ulli37

idu (.)iärmes .iärme .iärmet v iärmest15, ido io ito27, seto kiiľ tälgeq .tälḱme tälgend16 seeme ajab idusid seemeń aja iärmit;

iduleht looma|lehť -lehe -.lehte34 kurgil on kaks idulehte kurgil om katś loomalehte;

idüll idülľ idülli i.dülli37, ilo-ol|o* -o -lo26, ilo|pilť -pildi -.pilti37 perekonnaidüll perreidülľ;

idülliline .õ̭ndsa - -t3, iloli|nõ -dsõ -st5, idüllili|ne -dse -st5 idülliline külake järve ääres küläkene järve veeren nigu pildi pääl;

iga (iga) egä egä ekä24, õga õga õka24 igal aastal egä aastaga; igal ööl õga üü, egäöie; iga päev õga päiv, egäpäivi; iga nädal nädäli(l)de; igaüks egäütś; iga-aastane õga-aasta(ga)nõ; püüan teda igat moodi meelitada püvvä timmä kõ̭igipäidi v ekä muudu meelütäq;

iga (ea) igä iä ikä25, igähüs -e -t9, .vannus -õ -t9, .vahnus -õ -t9 kingad on oma ea ära elanud kängäq ommaq uma iä ärq elänüq; küpses eas mees täüsiän v vanõmb miiś; oma ea kohta kõbus uma vannusõ kotsilõ viil küländ kõpõ;

igakülgne põḣali|k -gu -kku38, ütsikaśali|nõ -dsõ -st5, egä kandi päält , läbi.haardva - -t3 asja igakülgne uurimine aśa põḣalik uuŕminõ; rahvuskultuuri igakülgne areng rahvuskultuuri läbihaardva v egä kandi päält edenǵ;

igand jäänüs -(s)e -t11, perä -ä -rä24 väikekodanlik igand väikokodanlinõ jätüs; mineviku igandid mineviguperäq; see on nõukogude aja igand taa om nõvvukogo ao jäänüs v taa om nõvvukogo aost jäänüq;

iganema igähü|mä -däq -84, vana|nõma -(nõ)daq -nõ89, vanah(t)u|ma -daq -84, aost minemä iganenud kombed, vaated, seisukohad igähünüq kombõq, kaehusõq, arvamisõq; tõeline kunst ei igane õigõ kunsť ei igähüq; iganenud seisukoht aost lännüq arvaminõ;

iganes .iäle , elo(ilma)(h)n , üsigiq† , .üskiq† saad, mida iganes tahad saat, midä iäle tahat; kui raha on, võid minna, kuhu iganes tahad ku rahha om, võit minnäq kohe üsigiq tahat; mida iganes ütśkõ̭iḱ midä;

igapidi ekäpite(h)n , õkapite(h)n , kõ̭igipäidi igapidi hea ettevõtmine ekäpite hää ettevõtminõ;

igapäevane egäpäävä|ne -dse -st7, õgapäävä|ne -dse -st7

igasugune egäsuguma|nõ -dsõ -st5, õgasuguma|nõ -dsõ -st5, kõ̭gõsuguma|nõ -dsõ -st5 lapsed teevad igasuguseid rumalusi latsõq tegeväq egäsugumaidsi ulľuisi;

igatahes .kimmähe , .kimmäle , .kin(d)mähe , .kin(d)mäle , külh tema igatahes tuleb timä tulõ kimmähe; minule igatahes aitab mullõ külh avitas; igatahes mitte enne laupäeva inne puuľpäivä kimmähe mitte;

igati kõ̭igildõ , ekä .kanti igati tubli ekä kanti tubli v lüüpsä; pidu õnnestus igati pido lätś kõ̭igildõ kõrda;

igatsema .ihkama ihadaq .ihka77, (.väega) .tahtma .tahtaq taha61, hõlahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, hõlal|õma -daq -õ85, taka(h)n .ikma , igä|tsemä -tsäq -dse90 laps igatses koju latś tahť väega kodo; kelle järele sa igatsed? kedä sa igätset?; me igatseme nii väga juba suve mi ooda nii väega joba suvvõ;

igatsus ikäv igävä igävät4, hõlahus -õ -t9, ha|lu -lu -llu28, hõ|la -la -lla28, igätsüs -e -t9 koduigatsus kodoikäv v kodohalu; süda on täis igatsust süä om hallu täüs; lembuseigatsus armuhalu;

igav ikäv igävä igävät4, kurrõ - -t3 ilma sõpradeta on elu väga igav ilma sõbroldaq om elo väega kurrõ v ikäv;

igavene igävä|ne v igäve|ne -dse -st5, perä|dü -dü -tüt1, ilma|du -du -tut1 miski ei ole igavene miäkiq olõ ei igäväne; igavene üliõpilane igäväne tüdenǵ; igavene tüli ja riid hommikust õhtuni ütś igäväne tülü ja kakõlus hummogust õdaguniq; puu kukkus igavese raginaga puu sattõ perädü räginägaq;

igavesti igäväste

igavik (ilm).lõpmaldaq aig , igäväne aig ma pole sind terve igaviku näinud ma olõ ei sinno ilmadu ao nännüq;

igavlema moľo|tama -taq -da82, niisama .vahťma Juku igavles tunnis Juku vahtõ tunnin niisama; me igavlesime töö juures pool päeva mi moľodi tüü man puul päivä;

igavus ikäv igävä igävät4, ikävhä|dä -dä -tä24, igävüs -e -t9 raamat ajab igavuse peale raamat aja igävä pääle; igavus kipub kallale ikävhädä tüküs külge; lausa sure igavuse kätte kogoni koolõq igävä kätte;

igaüks egäütś egäüte ekäütte sissek ekkäütte päälek egäleütele35, õgaütś õgaüte õkaütte sissek õkkaütte päälek õgalõütele35

ige ikim igimä igimät4

igiammu kogonivanast , .väega(q) ammuq , innemu(i)stõ

igihaljas igi|ha(l)ľas -.halľa -ha(l)ľast23, talvõ|ha(l)ľas -.halľa -ha(l)ľast23

igivana muldvan|a -a -na28

ignorantne aśa.tundmaldaq , .mõistmaldaq ignorantne hariduspoliitika mõistmaldaq koolielo kõrraldus;

ignorantsus ti̬i̬dmätüs -e -t9 ignorantsus teatriprobleemides tiidmätüs tiatriaśon;

ignoreerima mü̬ü̬dä .kaema ei saa ignoreerida ei saaq müüdä kaiaq;

iha him|o -o -mo26, himmu - -26, hõ|la -la -lla28, hõlahus -õ -t9, .ihkus -õ -t9 vabaduseiha vabahusõihkus; iha terveks saada himo terves saiaq;

ihaldama himosta|ma -q -83, himmusta|ma -q -83, hõlahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, hõlal|õma -daq -õ85, .ihkama ihadaq .ihka77 õnne, kuulsust, vabadust, paremat töökohta ja elu ihaldama õ̭nnõ, kuulsust, vabahust, parõmbat tüükotust ja ello ihkama; poisid ihaldasid üht ja sama tüdrukut poisiq himostiq ütte ja samma tütrikku;

ihaldus him|o -o -mo26, himmu - -2, .ihkus -õ -t9

ihalema imehte|(l)lemä -lläq -(l)le86, himosta|ma -q -83, himmusta|ma -q -83 ei ole vaja ihaleda vanu aegu olõ-õi vaia himostaq vanno aigõ; kuulab ihaledes ööbikulaulu kullõs imehtellen siskalaulu;

ihar ira|nõ -dsõ -st7, ir|a -a -ra26

iherus mere|hõrn -hõrna -.hõrna30, mere-eherüs -e -t9

ihkama .ihkama ihadaq .ihka77, himosta|ma -q -83, himmusta|ma -q -83, .tahtma .tahtaq taha61 vang ihkab vabadust vanǵ taht priipõlvõ; mis sa, hing, veel ihkad? midä sa, hinǵ, iks parõmbat mõistat himostaq?;

ihne ihnõq .ihnõ ihnõt18, ihnõ|du -du -tut1, nähr nährä .nährä35, nähkäri|ne -dse -st5, nähkätsi|ne -dse -st5, ihniku|nõ -dsõ -st5, ki|dsi -dsi -tsi26, näsśo - -t2, nässi|ne -dse -st7 ta on selline ihne ja alati omakasu peal väljas tä om sääne nähkärine ja kõ̭gõ hindäkasu pääl välän; nii ihne mees, et ei raatsi süüagi niivõrra ihnõdu miiś, et ihna-ei süvväqkiq;

ihnelt .ihnõhe , .ihnõlõ , kidsi .käegaq

ihnsus .ihnus -õ -t9

ihnuskoi ihna|tś -dsi -tsit13, ihnus -(s)õ -t11, .ihnus -õ -t9, ihnusḱ -i -it13, nühkä - -t2, koi - -d53, .nähkri - -t1, nähkä - -t2, nähkäŕ -i -it4, nähkä|tś -dsi -tsit13, nähro - -t2, (.)ihnuskoi - -d53, ihnõq|kaal -kaala -.kaala30, ihnõqkoi - -d53, kidsi|pung -punga -.punga31, nihka|tś -dsi -tsit13, nä(l)läkoi - -d53, tihnas -(s)õ -t11 ära ole selline ihnuskoi! olgu-eiq sääne ihnatś!; säärane ihnuskoi ei laena sulle kopikatki sääne ihnõqkoi laina eiq sullõ kopkastkiq;

ihu ih|o -o -ho26 särk kleepub higise ihu külge hamõq kliiṕ higidse iho külge;

ihualasti ihoalastõ(llaq)

ihuma higoma hikoq hio59 kirvest, nuga ihuma kirvõst, väist higoma; sõdalane ihub oma mõõga teravaks sõ̭amiiś higo uma mõõga teräväs;

ihunuhtlus iho.nuhklus -õ -t9

ihupesu hrl m alos|rõivas -.rõiva -rõivast22, ihomõs|u -u -su26

ihuüksi ühiütsindä , ihoütsindä elab suures majas ihuüksi eläs suurõn majan ühiütsindä;

iialgi (elo)ilma(h)ngiq , iäl , ilma .päälgiq ma ei unusta seda iialgi ma ei unõhtaq taad ilmangiq; nüüd või mitte iialgi noq vai ei ilmangiq;

iidne mu(i)sti|nõ -dsõ -st7, mu(i)stõhavva|nõ -dsõ -st7, kogonivan|a -a -na28, põli|nõ -dsõ -st7 iidne matusepaik, ohvrikivi, kultuur kogonivana v muistinõ matmiskotus, ohvrikivi, kultuuŕ; iidsed kombed muistõhavvadsõq kombõq;

iil puhahus -õ -t9, hu̬u̬|g - -gu36 põhjatuule külmad ja järsud iilid põḣatuulõ külmäq ja äkilidseq puhahusõq; vihma ja rahet rabistas iilidena vastu akent vihma ja räüssä tulľ puhahuisi vasta akõnt; auto tormas suure iiliga nurga tagant välja auto viroť suurõ huugaq nuka takast vällä;

iiri: iiri keel iiri kiiľ;

iiris 1. kalmus|lilľ -lilli -.lilli37, voho|mõ̭õ̭k -mõõga -mõ̭õ̭'ka30, iiris -(s)e -t11 kollased, sinised, valged iirised kõlladsõq, sinidseq, valgõq kalmuslilliq; iirisepeenar iirisepinnäŕ; 2. iiris -(s)e -t11 ostsin paki iiriseid osti paki iirissit; 3. silm silmä .silmä35, silmäter|ä -ä -rä24 sinise, tumeda iirisega silmad sinidseq, tummõq silmäq; mõnel loomal on pimedas punased iirised mõni elläi om pümmen verevide silmigaq;

iirlane .iirlä|ne -se -st5

iitsatama tsüüdsähtä|mä -q -83, nuudsahta|ma -q -83 ära sellest asjast kellelegi iitsata! tsüüdsähtägu eiq seost aśast kinkalõgiq!; keegi ei iitsatanudki kiäkiq nuudsahtagiq es;

iitsatus tsüüdsäh(t)üs -e -t11, nuudsah(t)us -õ -t11

iive mano(q)kasumi|nõ -sõ -st5 rahvastiku iive inemiisi manoqkasuminõ; iivet tõstma manoqkasumist nõstma;

iiveldama .tülkmä .tülküq tülgü63, ossõlõ ajama , ossõt .kakma , süänd kuŕas v .räüges ajama , .hälḱmä .hälkiq hälgi63 paadisõit, karussell ajas lapse südame iiveldama loodsigugaq sõitminõ, püürdhälľ ai latsõ süäme tülkmä; selline rumal jutt ajab iiveldama sääne hapanuq jutt aja süämegiq räüges; iiveldab süä om kuri;

iiveldus .tülkmi|ne -se -st5, .hälḱmi|ne -se -st5

ikalduma ikeldü|mä -däq -84, äpärdü|mä -däq -84, tippu|ma -daq -80, hukka minemä , .kundu|ma .kundudaq kunnu79, krońo|tama -taq -da82 vili ikaldub, kui vihma ei tule põld lätt hukka, kuq vihma ei tulõq; tänavu kartul ikaldus timahavva kardohkas ikeldü; meie plaan ikaldus miiq plaań äpärdü; vili ikaldub vili tippus ärq;

ikaldus hukatus -õ -t9, huka(h)n|olõḱ -olõgi -olõkit13, ikelüs -e -t9, äpärdüs -e -t9, tippumi|nõ -sõ -st5

ike ik|eq -ke -et18, ik|äs -kä -äst22 kui härgadega künti, pandi ike härgadele sarvede külge ku härgigaq künneti, panti ikäs härile sarvi külge;

ikebana lillisäädüs* -(s)e -t11, ikebana - -t3

ikka õ̭ks , iks , .niäle ikka veel õ̭ks viil; on ikka om õ̭ks; nagu ikka niguq iks; tee läheb ikka kitsamaks tii lätt kõrrast kitsambas; kuidagi ikka saab kuigiq iks saa;

ikoon pühä|ne -se -st7, pühäs -(s)e -t11, pühäpilť pühäpildi pühhä.pilti37, .puusli - -t1 süütab ikooni ette küünla pand pühäse ette kündle palama;

ila häüss häüsä .häüssä35

ilalõug häüsä|lõug -lõvva -.lõuga33 see ilalõug pole mingi peigmees taast häüsälõvvast kah mõ̭ni peigmiiś vai asi;

ilastama häüsendä|mä -q -83, .häüssämä häüsädäq .häüssä77, häüsä|tämä -täq -dä82, häüsäte|(l)lemä -lläq -(l)le86 vasikas ilastas mütsi ära vasḱ häüsenď mütsü ärq;

ilge jälle - -t2, jäle|dü -dü -tüt1, ilõ|du -du -tut1, ile|dü -dü -tüt1 ilge hais jälle hais; ilge naeratus hirmsa naarahus;

illatiiv kiiľ .sissekäänüs* -(s)e -t11, .sisse.ütlejä* - -t3

illegaalne .vasta .säädüst , .paprildaq , põrma(n)dualo|nõ -dsõ -st7 illegaalne immigratsioon vasta säädüst sisserändämine;

illusioon petüku|jo -jo -jjo v -io26, võlsśku|jo -jo -jjo v -io26, petüs -(s)e -t11, virṕ virbi .virpi37 lõin endale illusiooni tei esiqhindäle petükujo;

illustratsioon (raamadu)pilť (-)pildi (-).pilti37

illustreerima (raamadu).pilti tegemä , joonista|ma -q -83, tsehkendä|mä -q -83, .näütit tu̬u̬ma illustreeris … pildiq tekḱ …; illustreeris näidetega seleť näütidegaq ärq;

ilm ilm ilma .ilma30 ilmateade ilmateedüstüs, ilmaütlemine; ilmaennustus ilmakuulutus, ilma ettekuulutus; ilm läheb halvaks, ilusaks, külmaks, soojaks, tuuliseks ilm lätt halvalõ, ilosalõ, külmäle, lämmäle, tuulõlõ; terve ilm teab kõ̭iḱ ilm tiid;

ilma ilma teed võib ka ilma suhkruta juua tsäid või ka ilma tsukrõldaq juvvaq;

ilmaaegu ilma.aigo , ilm(a)aśandaq ega ma ilmaaegu tulnud, oli ikka asja ka tulõ-õs ma ilmaaigo, asja ka õ̭ks olľ;

ilmaasjata ilm(a)aśandaq , (ilm).huupi , hüppä

ilmakaar kaaŕ kaari .kaari37 põhilised ilmakaared on põhi, ida, lõuna, lääs päämidseq kaariq ommaq põhi, hummok, lõunaq, õdak;

ilmalik ilmali|k -gu -kku38, .ilmli|k -gu -kku38 ilmalik kirjandus ilmalik kirändüs; ilmalik matus ilmalik matus;

ilmaski (elo)ilma(h)n , (elo)ilma(h)ngiq seda ei anna ma talle ilmaski andeks tuud anna eiq ma tälle ilmangiq andis; sinust poleks seda ilmaski uskunud sust usknu es taad ilman;

ilmastik ilm ilma .ilma30 muutlik ilmastik muutliganõ ilm; ilmastikukindel materjal ilmakimmäs matõrjaaľ;

ilmataat .taivaes|ä -ä -sä24, kukutätä - -t2

ilmateade ilmateedüs -(s)e -t11, ilmateedüstüs -e -t9 ilmateade lubab homseks vihma ilmateedüs lupa hummõnis vihma;

ilmatu ilma|du -du -tut1, .ilmli|k -gu -kku38 ilmatu koolimaja ilmadu koolimaja, suuŕ ilma koolimaja; ilmatu suur kivi ilmligu suuŕ kivi; tõi järvest ilmatu palju kalu tõi järvest ilmliguq kalaq; kohal oli ilmatu palju rahvast platsi olľ tulnuq maailma palľo rahvast;

ilmaütlev kiiľ ilmakäänüs* -(s)e -t11, ilma.ütlejä* - -t3

ilme nä|go -o -ko27, vurhv vurhvi .vurhvi37 manasin näole rõõmsa ilme tei rõ̭õ̭msa näo; tema ilme väljendas imestust täl olľ imehtünüq nägo; ajakiri sai uue ilme aokiri sai vahtsõ näo; loodusel on juba sügisene ilme luudusõl om joq sügüse nägo; vana mantel sai uue ilme vana mäntli sai vahtsõ vurhvi;

ilmekas el|läv -ävä -ävät4 ilmekas nägu, ilmekad silmad elläv nägo, eläväq silmäq; ilmekas näide elläv näüdeq; ettekanne oli väga ilmekas ettekannõq olľ väega elläv;

ilmeksimatu(lt) ilm.essümäldäq

ilmestama näko .andma , elämä .pandma filmi ilmestasid kenad viisid filmi panniq elämä kinäq viieq;

ilmetu tuim tuima .tuima31 ilmetud silmad tuimaq silmäq; ilmetu nägu, pilk, välimus tuim nägo, kaehus, vällänägemine; tema kiri oli kuiv ja ilmetu timä kiri olľ kuiv ja tuim;

ilming ilmus* -(s)õ -t11, .vällälü̬ü̬mi|ne -se -st5 tal esineb nõmeduse ilminguid täl lüü ulľus vahepääl vällä;

ilmne teedäq - -t3, (ilm).selge on ju ilmne, et ta käis seal tuu om jo teedäq, et tä käve sääl; kuulab ettekannet ilmse huviga kullõs ettekannõt selge huvigaq; see on ilmne pettus! seo om selge petüs!;

ilmnema .vällä tulõma , .selges .saama , .selgü|mä -däq -80, .ilmu|ma -daq -80 on ilmnenud mitmesuguseid vigu mitmõsugumaidsi viko om vällä tulnuq; eile ilmnes, et olukord pole kiita eeläq sai selges, et aśaluuq olõ eiq sukugiq hääq;

ilmselge meelegaq .mõistaq , silmägaq nätäq

ilmselgelt .silmüisi , meelegaq .mõistaq , silmägaq nätäq see mees oli ilmselgelt varas tuu miiś olľ silmüisi nätäq varas;

ilmselt arvadaq , nätäq , nigunii ilmselt on käsikiri hävinud arvadaq om käsikiri häönüq; ilmselt tuleb külm talv nätäq tulõ külm talv́; ta on ilmselt väsinud paistus, et tä om väsünüq;

ilmsi .ilmu(isi) , .ilma unes või ilmsi unõn vai ilmuisi;

ilmsiks: ilmsiks tulema ilmuma, nättäväle tulõma;

ilmuma (.vällä v nätäq) tulõma , .ilmu|ma -daq -80 mis kellaks sa koju kavatsed ilmuda? mis aos sa kodo mõtlõt tullaq?; näole ilmus naeratus naarahtus tulľ näkko; see ajaleht ilmub iga päev seo aolehť tulõ õga päiv (vällä); päike ilmus pilve tagant välja päiv tulľ vällä; sa oled ka välja ilmunud saq olõt ka vällä ilmunuq;

ilmutama .vällä .näütämä , .vällä .andma , ilmu|tama -taq -da82 ilmutab head tahet näütäs hääd tahtmist vällä; poeet ilmutas uue värsikogu laulik anď vahtsõ värsikogo vällä; ilmutas filmi ilmuť filmi;

ilmutus avaldami|nõ -sõ -st5, avaldus -õ -t9 Johannese ilmutus Jaani avaldaminõ v avaldus;

ilu kinähüs -e -t9, il|o -o -lo26 sügise ilu sügüse kinähüs; ilupuu ehtepuu, ilopuu; ilupõõsas ilopuhm;

iludus illos inemine , ilosakõ|nõ v ilosagõ|nõ -sõ -ist8, kinäke|ne -se -ist8, kauni|taŕ -tari -.tarri38

ilukirjandus kirändüs -e -t9, kuntśkirändüs -e -t9

ilupael kaarus -(s)õ -t11 kuue peal on punased ilupaelad särgi pääl ommaq vereväq kaarusõq;

iluravi kinähüspraavitami|nõ -sõ -st5, kinähüspraavitus -õ -t9 linnale tehti iluravi liina tetti ilosambas v vundsiti; iluravikabinet kinähüs(praavitus)tarõ;

ilus il|los -osa -osat4, kin|ä -ä -nä24, .uhkõ - -t3 ilusad silmad, juuksed ilosaq silmäq, hiussõq; valetada ei ole ilus võlssiq olõ eiq illos; ilusad põllud uhkõq põlluq;

ilusalong kinähüstar|õ -õ -rõ24, ilo|.kambri - -t1, .muḱmistar|õ -õ -rõ24

ilusamini ilo.sampa , kinämbähe

ilusasti ilosahe , ilosalõ

ilustama ilosas tegemä , ilosta|ma -q -83, üles .kitmä räägi nagu on, ära hakka asja ilustama! kõ̭nõlõq niguq om, naaku-iq asja ilosambas tegemä!; nüüd oled sa seda lugu küll tublisti ilustanud noq olõt sa taad luku külh kõvva üles kitnüq;

ilutulestik tulõ|värḱ -värgi -.värki37, veieŕ|värḱ -värgi -.värki37 Võrus oli ilutulestik Võro liinan tetti veiervärki;

iluuisutamine visselüs -e -t9, kunsťvisselüs* -e -t9, kunsťlivvõlus* -õ -t9, kunsť.liuglõmi|nõ* -sõ -st5

ilves ilves -(s)e -t11, ilves|susi -soe -sutt42

imago ku|jo -jo -jjo v -io26, immi|ts* -dsä -tsät13

imal .länge - -t3, .mäl(d)sä - -t3 banaanil on veidi imal maitse banaań om vähäkese länge maigugaq; ta lausus seda imala häälega tä üteľ tuud mäldsä helügaq; imal maitse imbünüq maik; imalaks minema i(m)mahuma, i(m)mähümä; imalaks muutma imähtämä;

imbuma .sisse .võtma , .sisse .tõ̭mbama vesi imbub liiva sisse liiv võtt vii sisse; vihkamisest läbi imbunud vihkamist täüs v vihkamisõst rassõ;

ime imeq .imme imet18, imeh .imme imeht20, ime|asi -aśa -.asja43 see nüüd mõni ime! seo noq määne imeh!; raadio oli kunagi suur ime raadio olľ kunagiq suuŕ imeasi; no mida imet sa sinna läksid! no midä imeht sa sinnäq lätsiq!;

imeilus .väega v perädü v armõdu illos

imeja nudsija - -t3, nisali|nõ -(d)sõ -st5 imeja noorloom nisalinõ (elläi);

imelik andśa|k -ga v -gu -kat v -kut13, na(l)ľa|kas -ga -kat15, na(l)ľa|nõ -dsõ -st7, kin|ä -ä -nä24, imeli|k -gu -kku38 see on päris imelik riietusese taa om peris andśak rõivatükk; sellist imelikku asja pole küll enne juhtunud säänest nalľa olõ-iq joht inne olnuq; oli selline imelik jutt olľ sääne imelik v naľanõ jutt; no see asi hakkab siin küll juba väga imelikuks muutuma no taa asi nakkas tan külh joba väega naľakas v kinäs kiskma;

imelikult andśakahe , andśakalõ , andśakuhe , andśakulõ , imeligult

imeline imeli|ne -dse -st5

imema nu|dsima -tsiq -dsi57, nutsu|tama -taq -da82, immi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, nü|dsimä -tsiq -dsi57, nütsü|tämä -täq -dä82, ru|dsima -tsiq -dsi57, ni|bimä -piq -bi57, im|emä -meq -e69, kõrras nudsahta|ma -q -83, nudsahu|tma -taq -da62 lastele meeldib mahla läbi kõrre imeda latsilõ miildüs mahla läbi kõrrõ immitsäq v nutsiq; joo, mis sa sellest pudelist imed! juuq, mis sa tuust pudõlist immitset!; laps võttis rinnanibu suhu, imes korraks ja lasi lahti latś võtť nisanublagu suuhtõ, nudsahť ja lasḱ vallalõ; sääsed imevad verd kiholasõq sööväq verd;

imenduma .sisse minemä hapupiim imendub sooles hõlpsamini kui rõõsk piim hapundpiimä võtt soolik parõmbahe vasta ku rõ̭õ̭ska piimä;

imestama imehtä|mä -q -83, mitmit kõrdo imehte|(l)lemä -lläq -(l)le86, .immes .pandma , .immes pidämä ta imestas väga, et laps on nii kannatlik tä panď väegaq immes, et latś om nii pikä meelegaq;

imestuma imeh(t)ü|mä -däq -84 ma olin küll väga imestunud selle asja peale ma olli tuu aśa pääle külh väega imehtünüq;

imestus imeh(t)üs -e -t9 tal jäi imestusest suu lahti täl jäi imehtüsest suu vallalõ; imestusväärne imehtüsperine v imehtelläq v imehtäq;

imetaja eläjät nisalinõ -sõ -st5, nisataja - -t3, imetäjä - -t3, piimäel|läi -äjä -äjät4, nännäel|läi -äjä -äjät4, .nännäjä - -t3, nännä - -t3 elevant on üks suuremaid imetajaid eelevanť om ütś kõ̭gõ suurõmb imetäjä;

imetama nisa|tama -taq -da82, nännä|tämä -täq -dä82, ime|tämä -täq -dä82, mitmit kõrdo imete|(l)lemä -lläq -(l)le86

imetegu imeq .imme imet18, imeh .imme imeht20

imetlema imehte|(l)lemä -lläq -(l)le86, .kaema kaiaq kae67 kõik imetlesid tema tarkust kõ̭iḱ imehteliq timä tarkust; tüdruk imetles end peegli ees latśkõnõ kai hinnäst vaŕokaehusõ päält;

imetlus imeh(t)üs -e -t9, imehte(l)lemi|ne -se -st5 imetlusväärne imehtüsperine v imehtelläq v imehtäq;

imik rinna|latś -latsõ -last39, üsä|latś -latsõ -last39, nisali|nõ -(d)sõ -st5, nännäli|ne -(d)se -st5 su laps on alles imik sul om latś viil nännäline;

iminõges imänõ|kõń -gõsõ -gõst12, imänõgõ|nõ -sõ -st7, imänõ|kõś -gõ(s)sõ -gõst12

imiteerima .perrä v taka(h)n tegemä

immigrant .sisse.tulnu|q - -t1, .sisse.rändäjä - -t3

immigratsioon .sissetulõmi|nõ -sõ -st5, .sisse.rändämi|ne -se -st5

immitsema .indsü|mä -däq -80, igri|tsemä -tsäq v -däq -dse90, immi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, tsim|a(ha)ma -maq v -adaq -ma v -aha88, nu|dsima -tsiq -dsi57 puust immitseb vaiku puust igritses vaiku; kaseoksast immitseb mahla kõoossast tsimmas mahla; mesi immitseb praost välja mesi nudsi lahkõst vällä;

immutama hämmäte|(l)lemä* -lläq -(l)le86, immu|tama -taq -da82 immutatud elektripostid immutõduq eelektripostiq; tordipõhi immutage kohvi või piimaga tordi põhja hämmäkeq kohvi vai piimägaq;

immuunsus tõvõ.kimmüs -e -t9

impeerium suuŕ|riiḱ -riigi -.riiki37, ilma|riiḱ* -riigi -.riiki37

import .sissetu̬u̬mi|nõ -sõ -st5, .sissevidämi|ne -se -st5

importima .sisse tu̬u̬ma , .sisse vidämä

impotent sugujovvuldaq

improviseerima kõrrapäält lu̬u̬ma improviseerimisvõime kõrrapäält luumisõ võimõq; kastidest sai poodium improviseeritud püüne sai kõrrapäält kastõst kokko pant;

impulss tougõq .toukõ tougõt18, naľ .toukami|nõ -sõ -st5 kunstnik on impulsse saanud loodusest kunsťnikku om mõotanuq luudus; närviimpulss naľ hergojõ̭ngahus;

inarisaami: inarisaami keel anarisaami kiiľ;

indeks indekś -i -it19 postiindeks tsihťnummõŕ;

indiaanlane indi.aanla|nõ -sõ -st5, põlisameerikla|nõ -sõ -st5

indialane .indiala|nõ -sõ -st5

individuaalne erä- , um|a -a -ma24, .hindä , .hindäperä|ne -dse -st5, ütsilde põllumaad harisid talupojad individuaalselt põllumaad arõq talopojaq egäütś eräle; õpilastele tuleb osata individuaalselt läheneda koolilatsi piät mõistma ütekaupa kaiaq; individuaalõpe ütsilde oppus; see on mu individuaalne asi seo om mu eräasi;

indiviid inemi|ne -se -st5, el|läi -äjä -äjät4 sama loomaliigi indiviidid võivad üksteisest välimuse poolest erineda ütest sordist eläjäq võivaq väega esiqmuudu vällä nätäq;

indlema .otśma .otsiq otsi63, .ael|õma -daq -õ85, proku|tama -taq -da82, (tsia kotsilõ) pahri|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, (kassi kotsilõ) .ŕauna .sõitma , .ŕauna .sõitõlõma , .ŕaunama ŕaunadaq .ŕauna77, (hobõsõ kotsilõ) ir|a(ha)ma -adaq v -raq -ra v -aha88 lehm indleb lehm otś (pulli); kevadel hakkavad kassid indlema keväjä nakkasõq kassiq aelõma; emis hakkas indlema immis naaś otśma; märal on pikk indlemisaeg märä om pikä iragaq;

industrialiseerima tü̬ü̬stüslidses tegemä , tü̬ü̬stüse pääle üle vi̬i̬mä

inertne .oigõ - -t3

inerts hu̬u̬|g - -gu36, .laiskus -õ -t9, .oigus -õ -t9, inertś inerdsi i.nertsi37 läheb inertsist edasi lätt huust edesi;

inessiiv kiiľ see(h)nkäänüs* -(s)e -t11, see(h)n.ütlejä* - -t3

inetu jälle - -t2, ilo|du -du -tut1, ilõ|du -du -tut1, nuŕa|du -du -tut1, .näo|du -du -tut1, jäle|dü -dü -tüt1, ärä|dü -dü -tüt1, .hirmsa - -t3 inetu ja räpane linn jälle ja asunõ liin; inetu tegu nuŕadu tego; see oli sinust küll väga inetu seo olľ sust külh väega ilodu; koer tuli pulmast ja nägi inetu välja pini tulľ hattsaajast ni näkḱ nuŕadu vällä;

inetult ärätüle , .hirmsahe , .hirmsalõ , jälehehe , jälehele , ilotuhe , ilotulõ , nuŕatuhe , nuŕatulõ , .näotuhe , .näotulõ , ärätühe ajab suu inetult pärani lahti aja suu jälehehe peräniq vallalõ; jalg on inetult paistes jalg om hirmsahe üles paistõt;

inetus jälehüs -e -t9, ilotus -õ -t9, nuŕatus -õ -t9 temast räägiti igasuguseid inetusi täst kõ̭nõldi egäsugumaidsi jälehüisi;

infarkt in|farkť -farkti -.farkti37, (.süäme)su̬u̬ni .umbõmineḱ

infinitiiv kiiľ tegonim|i* -e -me24

info teedüs -(s)e -t11 kust sa sellist infot said? kost sa säänest teedüst saiq?; mul on salajast informatsiooni mul om salahast teedüst; infoleht teedüspapõŕ;

informatiivne teedüst.andva - -t1 on informatiivne om hulga teedüst;

informeerima teedüst v teedäq .andma informeeris anď teedüst v teedäq;

infrapunane pümmever|rev -evä -evät4

ingel .engli - -t1, .ingli - -t1 see laps on täpselt nagu väike ingel seo latś om õkva niguq tsilľokõnõ engli;

ingerlane ingerlä|ne -se -st5, ingerisu̬u̬mla|nõ -sõ -st5

inglane .inglä|ne -se -st5

inglanna .inglä|ne -se -st5, .inglüse naanõ

inglise: inglise keel inglüse kiiľ, inglüskiiľ;

ingliskeelne .inglüs(e)keeli|ne -dse -st7, .inglis(e)keeli|ne -dse -st7, .inglus(õ)keeli|ne -dse -st7, .inglüs(e)ki̬i̬ľ|ne -se -set6

ingver íng|vi̬i̬ŕ -veeri -vi̬i̬ri37, ínger|vi̬i̬ŕ -veeri -vi̬i̬ri37

inimene inemi|ne -se -st5 seal olid kõik sõbralikud inimesed sääl olliq kõ̭iḱ sõbradsõq inemiseq; saime inimese moodi süüa saimiq inemise muudu süvväq; inimesehakatis inemiseluum; inimeselaps inemiselatś;

inimgeograafia maati̬i̬düs ütiskunnast

inimjätis hõel inemisetükk

inimkond inemis|kund* -kunna -.kunda32, m (kõ̭iḱ ilma) inemiseq ine.miisi ine.miisi5 kuritegu kogu inimkonna vastu kuritüü kõ̭gõ inemiskunna vasta;

inimlik inemli|ne* -dse -st5, inemise mu̬u̬du v .perrä , inemise ole inimlik! olõq inemine!; inimlikud elamistingimused inemise muudu v perrä elämine;

inimlikkus inemises olõminõ

inimpõlv põlv́ põlvõ .põlvõ35, põlv́|kund -kunna -.kunda32, inemis(e)|põlv́ -põlvõ -.põlvõ35

inimsus inemlisüs -e -t9, inemisüs -e -t9, inemises olõminõ inimsusevastased kuritööd ei aegu kuritüüq inemise vasta ei lääq vanas;

inimsööja inemisesü̬ü̬jä - -t3

inimväärikus inemis(e)perisüs* -e -t9 inimväärikust säilitama, kaotama inemiseperisüst alalõ hoitma, kaotama;

inimõigus inemise.õigu|s -(sõ) -(s)t10

inin hün|nin -inä -inät4, hüh|hin -inä -inät4, hun|nin -ina -inat4, in|nin -inä -inät4, (kõrras) inahus -õ -t9, inähüs -e -t9

initsiaal (sõna v lausõ alostusõn) vikuŕ|tähť -tähe -.tähte34, ilo|tähť -tähe -.tähte34 initsiaalid nimetäheq, edimädseq täheq;

initsiatiiv päälenakkami|nõ -sõ -st5 näitas üles initsiatiivi naaś õkva tüügaq pääle; initsiatiiv on karistatav päälenakkamisõ iist võit vasta pääd ka saiaq;

inkvisiitor kerigu.kohtu|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, kerigu.kohtu|herr -herrä -.herrä35

inkvisitsioon kerigu|kohus -.kohtu -kohu(s)t23

innaaeg ira|aig -ao -.aigo81, joosu|aig -ao -.aigo81, pulma|aig -ao -.aigo81, .aelõmisõ aig innaajal ei tohi looma tappa – liha ei kõlba süüa aelõmisõ aigo tohe eiq eläjät tappa – liha ei kõlbaq süvväq;

innovatiivne .vahtsõ viiegaq v moodugaq

innovatsioon vahtsõndus* -õ -t9, .vahtsõt mu̬u̬du v .vahtsõ moodu .perrä v .vahtsõ viiegaq v .vahtsõ moodugaq tegemine

innukas (pääle)nakkaja - -t3, tulima|nõ -dsõ -st5, tuli|nõ -dsõ -st7, hakaŕ hagara hagarat4, tra|gi -gi -ki26 innukas looduskaitsja hakaŕ luudusõkaitsja; innukas huvi kõige uue vastu tulinõ huvi kõ̭õ̭ vahtsõ vasta;

innustama takast .tsusḱma , tõhu|tama -taq -da82, hutśu|tama -taq -da82, .hutsama hutsadaq .hutsa77 hea õpetaja oskab lapsi innustada hää oppaja mõist latsi takast tsuskiq;

innustus takast.tsusḱmi|nõ -sõ -st5, härgütüs -e -t9, hu̬u̬|g - -gu36, hõisk hõisu .hõisku36, kiimahus -õ -t9 õpin õe innustusel kuduma opi sõ̭sara härgütüse pääle kudama; innustus kipub kaduma huug tüküs ärq kaoma; ära ole igast uuest asjast nii innustuses! olku-iq egäst vahtsõst aśast nii hõisku täüs!;

insener insi|nöŕ -nöri -.nörri38, insi|nü̬ü̬ŕ -nööri -nü̬ü̬ri37

inspektor ins.pektri - -t1, inspektoŕ -i -it4, .perrä.kaeja - -t3 maksuinspektor massuammõťnik; kooliinspektor kooliperräkaeja; metsainspektor mõtsaperräkaeja;

inspiratsioon vaim vaimo .vaimo37, vaimopuhahus -õ -t9 ära sega mind, mul tuli inspiratsioon peale! ärq segäguq minno, mul tulľ vaim pääle!; mul ei tule inspiratsiooni peale mul tulõ-iq vaimo pääle;

inspireerima .mõo|tama -taq -da81, .kutsma .kutsuq kutsu64, .kiskma .kiskuq kisu64 see töö ei inspireeri mind seo tüü ei kisuq v ei kutsuq minno;

installatsioon .paika.säädmi|ne -se -st5, .paikus|kuntś -kundsi -.kuntsi37, (kunstin) kunsť.säädmi|ne* -se -st5

installeerima .paika .säädmä

instinkt (loomu)sunď (-)sunni (-).sundi36 enese alalhoiuinstinkt hindähoitmissunď; karjainstinkt kaŕasunď;

instinktiivne nõ̭na .perrä , esiq.hindäst , .külge.sündünü|q - -t1

instinktiivselt esiq.hindäst , .tundõ .perrä instinktiivselt tajus ta hädaohtu tä tundsõ ärq, et hädä tulõ;

institutsioon ammõ|ť -di -tit13, asotus -õ -t9, institutsi|u̬u̬ń -ooni -u̬u̬ni37, .säädü|s -(se) -(s)t10, .säädüs|kõrd -kõrra -.kõrda30 riiklikud institutsioonid riigiammõdiq; kirik oli mõjuvõimas institutsioon kerik olľ suurõ mõogaq asotus; veritasu institutsioon on meil hääbunud veritaso säädüs v kommõq om meil ärq häönüq; noorte kasvatamisega tegelevad mitmed institutsioonid nuuri kasvataminõ om mitmõlõ poolõ lakja jaet;

instituut insti|tuuť -tuudi -.tuuti37

instruktiiv kiiľ viie.ütlejä - -t3

instruktsioon (.pruuḱmis)oppu|s -(sõ) -(s)t10, juhť juhi .juhti36 neile anti instruktsioone, mida edasi teha näile anti oppust, midä edesi tetäq;

instrument riist riista .riista30, tü̬ü̬|riist -riista -.riista30, mängo|riist -riista -.riista30, pilľ pilli .pilli37

integreerima ütte .köütmä , kokko passitama , klapi|tama -taq -da82 immigrandid oleks vaja Eesti ühiskonda integreerida sissetulnuq olnuq vaia Eesti ütiskunnagaq klapitaq;

intellekt .mõistu|s -(sõ) -(s)t10, mu|dsu -dsu -tsu26 tehisintellekt kuntśmudsu;

intellektuaal vaimoinemi|ne -se -st5, mõttõinemi|ne -se -st5

intellektuaalne .vaim|nõ -sõ -sõt6, .vaimli|nõ -dsõ -st5, vaimo- intellektuaalne tegevus vaimotüü, mõttõtüü;

intelligent koolitõt inemine , haritla|nõ -sõ -st5, .oṕnuq inemine , harit inemine

intelligentne .oṕnu|q - -t1, hari|t -du -tut1, tark targa .tarka30 loomulikult intelligentne esiqhindäst tark;

intelligents koolitõduq inemiseq , .tarku|s -(sõ) -(s)t10 loomulik intelligents esiqhindäst tarkus;

intensiivne kimmäs .kimmä kimmäst22, te|küs -güsä -güsät4, kütse - -t14 intensiivsed värvitoonid kütseq värmiq; intensiivse maakasutusega kurnad maa ära tihtsä harimisõgaq vaivat maa ärq;

intensiivsus hu̬u̬|g - -gu36, .kimmüs -e -t9 mõttetöö intensiivsus mõttõtüü huug;

interdistsiplinaarne opi(.ainõ).vaihõli|nõ -dsõ -st5, .mitmõ ala interdistsiplinaarne konverents mitmõ ala konvõrentś;

interjöör sisekujondus -õ -t9, sis|u -u -su26

internaat .intri - -t1, inter|naať -naadi -.naati37

internatsionaalne .riike.vaihõli|nõ -dsõ -st5

internet internet -i -ti37, võrk võrgu .võrku37 internetisõnaraamat võrgusõ̭naraamat;

interpreteerima ärq seletämä , .ümbre seletämä , tõlgu|tama -taq -da82 neid fakte võib interpreteerida mitut moodi naist aśost või mitund muudu arvo saiaq;

intervall vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19

intervjueerima küsüte|(l)lemä -lläq -(l)le86

intervjuu küsüte(l)lemi|ne -se -st5 andis ajalehele intervjuu vastaś lehe küsümiisile; Uma Leht võttis intervjuu Vahur Kersnalt Uma Leht küsütelli Kersna Vahurit;

intiimne eräelo- , umaette intiimne nurgake umaette nukakõnõ; intiimne valgus (lämmi) hämmär;

intiimteenus hatatü̬ü̬ - -d52, hooratü̬ü̬ - -d52

intonatsioon hel|ü -ü -lü26, lauluhel|ü -ü -lü26 saarlased räägivad laulva intonatsiooniga saarlasõq kõ̭nõlõsõq laulva helügaq; intonatsioonist saab aru, mida rääkija sinust arvab helüst saat arvo, midä kõ̭nõlõja sust arvas; intonatsioon langeb helü korgus satas;

intress mano(q)rah|a* -a -ha28, int|resś -ressi -.ressi37, oodus -(s)õ -t11 raha kasvatab intressi raha kasvatas rahha manoq; saab 10% intressi saa 10% mano; liisinguintressid on madalad liisinguintressiq ommaq madalaq;

intrigant sori|k -gu -kut13, .tsusḱja - -t3, kiilulü̬ü̬jä - -t3, igrataja - -t3

intrigeerima .tsusḱma .tsuskiq tsusi63, sor|ima -riq -i57, .väntä lü̬ü̬mä v .käändmä , igrata|ma -taq -da82 intrigeeriv ettekanne härgütäjä ettekandminõ;

intriig (sala).tsusḱmi|nõ -sõ -st5, (sala)lugu (-)luu (-)luku27, sor|i -i -ri26

introduktsioon .sissetu̬u̬mi|nõ -sõ -st5

intsident .johtumi|nõ -sõ -st5, äpärdüs -e -t9, tül|ü -ü -lü26 riigipiiril toimus relvastatud intsident riigipiiri pääl olľ laskmist;

intuitsioon kõtu|tunnõq -.tundõ -tunnõt19, nõ̭na|tunnõq -.tundõ -tunnõt19

invaliid sanť sandi .santi37, jovvõdu inemine

inventar kraaḿ kraami .kraami37, riistaq .riisto .riisto37 põllumajandusinventar m põllutüüriistaq ja -massinaq; müüa maja koos inventariga müvväq maja kõ̭õ̭ kraamigaq;

inventuur üle.kaehus* -õ -t9, ülelugõmi|nõ -sõ -st5, .hindami|nõ -sõ -st5 vabandage, meil on inventuur! andis, meil om kõrralinõ hindaminõ!;

investeerima rahha .sisse .pandma välismaalased on viimasel ajal Eesti majandusse kõvasti investeerinud vällämaalasõq ommaq viimätsel aol Eesti majandustõ hulga rahha sisse pandnuq;

investeering raha .sisse.pandminõ

irduma eräl(d)e lü̬ü̬mä , .lahku minemä v .jäämä , vallalõ tulõma , harah(t)u|ma -daq -84, .harku|ma -daq -80 ta on elust irdunud tä om elost kavvõhe v eräle jäänüq; olen seltskonnast irdunud olõ seltśkunnast lahku löönüq;

irevil(e) .indsi , indsile , .irvi , irvile hambad irevil hambaq indsi v irvi;

irisema .(v)irrama (v)irradaq .(v)irra77, jür|ämä -räq -ä69, iris|emä -täq -e87, ir|a(ha)ma -adaq v -raq -ra v -aha88, irri ajama , .ńaugma .ńauguq ńavvu64 iriseb kehva toidu üle irras kehvä söögi pääle; iriseb kogu aeg selle ühe asja kallal jürä kõ̭gõ seo üte aśa man;

ironiseerima .indśmä .indsiq indsi63

iroonia (pi̬i̬nü) .vällä.naardmi|nõ -sõ -st5, .pilkus -õ -t9, indś indsi .indsi37 eneseiroonia hindä üle naardminõ;

irooniline indsili|ne -se -st5 irooniline muie indsitüs; irooniline jutt indsiline jutt, indsijutt;

irvakil(e) .poikvõ(l)lõ , .poikvallaq , .indsi , indsile , .irvi , irvile uks on veidi irvakil usś om veidükese poikvallaq; lase aken irvakile! poiguda akõnd v lasõq akõń poikvõlõ!;

irve (h)inds (h)indsi .(h)indsi37, .(h)indsüs -e -t9, .hamba|(h)indś -(h)indsi -.(h)indsi37 ta näole ilmus õel irve timä näkko tulľ kuri indsüs;

irvitama indsi|tämä -täq -dä82, .irv́mä .irviq irvi63, huhvi|tama -taq -da82, .indśmä .indsiq indsi63, irvi|tämä -täq -dä82, mitmit kõrdo .irvelemä irveldäq .irvele85, irvite|(l)lemä -lläq -(l)le86, indsite|(l)lemä -lläq -(l)le86 irvitab nõrgema üle irv́ nõrgõmbat; laes irvitab pragu laen om laheq;

irvitus (h)indsihüs -e -t9, .hamba|(h)indś -(h)indsi -.(h)indsi37

isa es|ä -ä -sä24 isakodu esäkodo; isa õde tsõdsõ; isaisa vend vanalell; isa(s)-, isane esä-; isahani, -part esähani, -partś;

isadus esäsolõmi|nõ -sõ -st5, esähüs -e -t9 isaduse tuvastamine esäsolõmisõ kimmästegemine;

isaisa esäes|ä -ä -sä24

isakanep kidsukańõ|ṕ -bi -pit13, esäkańõ|ṕ -bi -pit13

isalik esä- isalikud tunded esätundõq; isalik hoolitsus esähuuľ;

isamaa kodomaa - -d50, (luulõlidsõlt) esäessimaa - -d50 isamaa-armastus kodomaahoitminõ;

isamees raudkä|si -e -tt42, kośaes|ä -ä -sä24 Jüri hakkas Mardile isameheks Jüri naaś Mardilõ kośaesäs;

isamesilane läsḱ läsä .läskä34

isand esänd -ä -ät13

isane esä|ne -dse -st7

ise esiq , e(s)ś küünal kustus ise ära künneľ kistu esiq ärq; laps oskab juba ise käia latś mõist joba esiq kävvüq; räägib iga kord ise juttu kõ̭nõlõs egä kõrd esiq juttu;

iseasi esiqasi , tõ(õ)nõasi

iseenda = iseenese esiq.hindä tegi seda iseenese tarkusest tekḱ tuud uma mudsugaq;

iseenesest (esiq).hindäst , .hindä.kotsilt , .hindäkottalt ta on iseenesest päris hea inimene tä om hindäst peris hää inemine; haigus kadus iseenesest tõbi kattõ esiqhindäst;

isegi esi(q)kiq , esi(q)kinäq , .eśkiq seda oskab isegi laps teha tuud mõist esiqkiq latś tetäq; tal tööd isegi palju täl eśkiq palľo tüüd;

isekas hinnästtäüs , .hindäperi|ne -dse -st7, .kangõ - -t1, nõ̭na|tark -targa -.tarka30, .uhkõ - -t3, .võimli|k -gu -kku38 isekas inimene kangõkaal; ta on ju nii isekas, et talle ei saa midagi öelda tä om jo nivõrra uhkõ, et tälle ei saaq midägiq üldäq;

isekus .hindäperisüs -e -t9, .kangus -õ -t9, .uhkus -õ -t9

iseloom esiqolõmi|nõ -sõ -st5, .hindäsolõmi|nõ -sõ -st5, olõ|ḱ -gi -kit13, olõmi|nõ -sõ -st5, loomus -(s)õ -t11 hea, halva iseloomuga hää, halva olõkigaq; sel tüdrukul on iseloomu seol tütrigul om esiqolõmist; palk sõltub töö iseloomust palka mastas tüü perrä;

iseloomulik loomuperäli|ne -dse -st7, esiqperä|ne -dse -st7, esiqmu̬u̬du , ummamu̬u̬du haigusel on iseloomulikud sümptomid tõvõl ommaq umaq tunnussõq;

iseloomustama .arvama arvadaq .arva77, .ütlemä üteldäq v (.)üldäq .ütle78 kuidas sa seda inimest iseloomustad? midä sa seost inemisest arvat?; kirjanik iseloomustas oma tegelasi kiŕämiiś kõ̭nõľ ummist tegeläisist; iseloomustas hästi üteľ häste;

iseloomustus .arvami|nõ -sõ -st5 võta töökohast, koolist, eelmiselt tööandjalt iseloomustus! võtaq tüükotusõst, koolist, perämädse tüüandja käest arvaminõ!;

isemeelne .päähäkäänetäv -ä -ät4, .päähäkäändäq , kangõla|nõ -sõ -st5, .kangõ - -t1, .kangust täüs , kammõli|k -gu -kku38, ütsi|puinõ -.puidsõ -puist7 isemeelne ja hellitatud tüdruk kangõ ja ärq tillitet latśkõnõ; isemeelne inimene jebonajalg;

isemoodi esiq- , .hindäperi|ne -dse -st7, esiqmu̬u̬du , ummamu̬u̬du iga lill lõhnab isemoodi egäl lillil esiq nuheq; igal maal on isemoodi kombed egäl maal ommaq esiqmuudu kombõq; tema tegi ikka isemoodi timä tekḱ õ̭ks umma torro piten;

iseseisev esiq.saisja - -t3, esiqolõja - -t3, .hindä.kotsi|nõ -dsõ -st5, umaette , .hindäperi , .hindäpääl , hinnästpite(h)n iseseisev riik umaette riiḱ; noored alustavad iseseisvat elu noorõ alostasõq umma elämist; sai iseseisvaks lätś uma elo pääle;

iseseisvalt umma.joudu , uma .jougaq , uma abigaq , esiq , .hindä ette , .hindä.kotsilt , .hindäkottalt , .hindäpääl , hinnästpite(h)n tuleb iseseisvalt hakkama saada tulõ ummajoudu toimõ tullaq; olen harjunud iseseisvalt elama olõ harinuq uma arugaq elämä; laps peab iseseisvalt hakkama saama latś piät mõistma hindä ette ollaq;

iseseisvuma .hindäperi .saama Eesti iseseisvumise aastapäev Eesti hindäperi saamisõ aastagapäiv;

iseseisvus esiq.saismi|nõ -sõ -st5, esiqolõmi|nõ -sõ -st5, esiqolõja - -t3, .hindäette v umaette olõminõ lapses tuleb kasvatada iseseisvust latsõlõ piät hindäette olõmist oppama; Eesti iseseisvuspäev Eesti esiqsaismispäiv v Eesti hindäperi saamisõ päiv;

iseseisvuspäev esiq.saismis|päiv -päävä -.päivä35, .hindäperi.saamis|päiv -päävä -.päivä35

isesugune esiqsuguma|nõ -dsõ -st5

iseteadvus .hindäti̬i̬dmine -se -st5 rahvuslik iseteadvus rahva hindätiidmine;

iseteenindus esiq(.hindä).paśmi|nõ -sõ -st5, uma.käeline teenindüs iseteeninduskauplus umakäeline puuť;

isetegevus esiq tegemine lapse isetegevust ei tohi takistada latsõ esiq tegemist tohe eiq keeldäq; siin ei tohi lubada mingit isetegevust uma päägaq ei toheq siin midägiq tetäq;

isevalitseja esiqvalitsõja - -t3

iseõppija ummapääd.oṕja - -t3, esiq.oṕja - -t3 Ants on iseõppija Ants om ummapäädoṕja;

iseäralik esiqeräli|ne -dse -st5, ummamu̬u̬du , esiqmu̬u̬du midagi iseäralikku ei juhtunud midägiq esiqerälist es juhtuq; iseäralik välimus ummamuudu vällänägemine;

iseäranis üle kõ̭gõ , esiqerälidselt , esiqeräl(d)e , esiqeräliste , nimelt , eräle , innekõ̭kkõ , .väega(q) iseäranis meeldis neile meri meri miildü näile üle kõ̭gõ; iseäranis julge inimene väega julgõ inemine; sulle on see iseäranis kasulik sullõ om taa nimelt kasulik;

iseärasus ummamu̬u̬du olõminõ v ńago rahvuslikud iseärasused rahva ummamuudu ńago;

isik inemi|ne -se -st5, hinǵ hinge .hinge35, kih|ä -ä -hä24 juriidiline isik juriidiline kihä; füüsilisest isikust ettevõtja inemine-ettevõtja; isikut tõendav dokument hindäpapõŕ; tsiviilisik eräinemine; isikukultus üte inemise kumardaminõ; väga tähtis isik väega tähtsä inemine;

isiklik erä- , esiqum|a -a -ma24, .hindä(-) , eräli|ne* -dse -st5 isiklik auto eräauto; see on minu isiklik arvamus seo om muq hindä arvaminõ; mul on sulle üks isiklik jutt mul om sullõ ütś eräjutt; isiklik raha hindäraha;

isiklikult esiq , e(s)ś ma nägin seda isiklikult pealt ma näi tuud esiq päält;

isiksus olõ|ḱ -gi -kit13, hinǵ hinge .hinge35, inemi|ne -se -st5 õpetaja isiksus oppaja olõḱ; Jüri on tugev isiksus Jüri om kimmä olõkigaq v kimmäs miiś; isiksuseomadused esiqumahusõq; isiksuse kahestumine hinge katõsmineḱ; omapärane isiksus esiqmuudu inemine;

isikukood pää|nummõŕ* -.numbri -nummõrd23, eräs|ku̬u̬ď* -koodi -ku̬u̬di37

isikuline kiiľ erä.näütäjä* - -t3 isikuline asesõna, tegumood eränäütäjä asõsõ̭na, tegomuud;

isikunimi inemisenim|i -e -me24 isikunimede register inemiisi nimekiri;

isikutunnistus m (.hindä)paprõq* ( -).papridõ ( -).paprit19, erästunnistus* -õ -t9, pasś passi .passi37

isikuvabadus inemise vabahus , priiolõmi|nõ -sõ -st5 see on isikuvabaduse piiramine! seo om inemise vabahusõ piirdmine!;

islam muhamedi|usk -uso -.usko36, .is|laḿ -lami -.lammi38

islamiusuline muhamedi.usko , .islamiusoli|nõ -sõ -st5, .mos|leḿ -lemi -.lemmi38

islandi: islandi keel islandi kiiľ;

islandlane (.)islandla|nõ -sõ -st5

isoleerima eräldä|mä -q -83, erä|tämä -täq -dä82, .mähḱmä .mähkiq mähi13, eräle lü̬ü̬mä haige isoleeriti tervetest haigõ lüüdi tervist eräle; juhtmed isoleeriti isoleerpaelaga juhťmõq tõ̭mmadiq mähkpailagaq v isoliirpailagaq üle;

isoterm sama.lämmä|ju̬u̬ń -joonõ -ju̬u̬nt40

issand .essänd -ä -ät13

issi latsik papa - -t2, es|ä -ä -sä24, tätä - -t2

istandik aid aia .aida33, istutus -õ -t9 viinamarjaistandik viinamaŕaaid; kuuse-, kapsa-, õunapuuistandik kuusõ-, kapsta-, uibuistutus;

iste istõq .istmõ istõnd16 istme seljatugi istmõ sälätugi; istepink istõpinḱ; pakub bussis istet and bussin asõma; pakub külalisele istet pakk külälisele istmist;

istik lu̬u̬m looma lu̬u̬ma31 viljapuude, marjapõõsaste istikud viläpuiõ, maŕapuhmõ loomaq; kuuseistik kuusõluum; männiistik pedäjäluum;

istmik taga|ots -otsa -.otsa31, perseq .perse pers(e)t18

istukil(e) = istuli persilde , persülde , persükallaq , .istu , istukillaq kukkusin istuli sattõ persilde; koer on nii istuli kui seistes ühekõrgune pini ütśkorgu istu ni saisu;

istuma .istma .istuq istu73, mitmit kõrdo istuskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, laisalt persü|tämä -täq -dä82 istub aina ühest kohast teise kohta, ei viitsi tööd teha istuskõllõs ütest paigast tõistõ, ei viisiq tüüd tetäq; mis sa siin istud, tee midagi! miä sa persütät tan, tiiq midägi!; vangis istuma kinniq istma; istet pakkuma istutama, istma pandma;

istung istanǵ -i -it13, ku̬u̬(h)nolõ|ḱ -gi -kit13, ku̬u̬(h)nolõmi|nõ -sõ -st5

istutama kük|kämä -ädäq -kä77, kükü|tämä -täq -dä82, kasuma .pandma , istu|tama -taq -da82 istutab kapsataimi kükkäs kapstaluumõ; õunapuud istutama uibut kasuma pandma;

isu is|o -o -so26, him|o -o -mo26, himmu - -2 hakkasin isuga sööma naksi isogaq süümä; ma olen õuntest isu täis söönud mul om ubinist himo täüs; mul polnud mingit isu külla minna mul olõ es määnestkiq himmo küllä minnäq; see on suure isuga inimene, seepärast ta on nii rammus taa om süüjät jako inemine, selle tä om nii rammun;

isukalt: laps joob seda jooki nii isukalt latś om nii isonõ taa joogi pääle;;

isukas isoli|nõ -dsõ -st5, iso|nõ -dsõ -st7, hää v suurõ söömägaq v sü̬ü̬misegaq isukas söömine isonõ süümine;

isur ingerikaŕala|nõ -sõ -st5

isuri: isuri keel ingerikaŕala kiiľ;

isutu närb sü̬ü̬mä , nirgi söögigaq

isutult närvätühe , närvätüle , närvält , .nälbelemiisi isutult sööma näibelemä, närbelemä v nälbelemä;

isutus .närbüs -e -t9 isutus põhjustab nõrkust närbüs võtt pikäpääle jõu ärq;

isuäratav hää - -d50, ni̬i̬ldmä.pandva - -t3 laual olid isuäratavad puuviljad lavva pääl olliq niildmäpandvaq puuviläq; isuäratav toit, lõhn hää süüḱ, nuheq;

itaalia: itaalia keel itaalia kiiľ;

itaallane i.taalla|nõ -sõ -st5

itk iku|laul -laulu -.laulu37, ik|k -u -ku37, .perrä.ikmi|nõ -sõ -st5

itkema sõ̭no .ikma

iva ter|ä -ä -rä24, jüv|ä -ä -vä24 pole ivagi hamba alla saanud ei olõq jüvvägiq suuhtõ saanuq;

Sisseminek