võro-eesti-võro sõnaraamat

laaberdaja laabõŕ -i -it4, laabõrus -õ -t9, laabõr|janń -janni -.janni37, joobõŕ -i -it4, joobõrus -õ -t9, joobõŕ|manń -manni -.manni37

laabuma .laabu|ma -daq -80, .jouduma .joududaq jovvu79, .kõrda v edesi minemä , .säädü|mä -däq -80 mäng ei tahtnud laabuda mäng es lääq häste v es klapiq; tema käes laabub kõik timä käen lätt kõ̭iḱ häste edesi v täl aśaq laabusõq v täl õkvalt laabus; töö hakkas juba laabuma tüü nakaś jo mõ̭õ̭duma; laabuv laabsa, joudsa, säädsä;

laad (laadi) mu̬u̬d moodu mu̬u̬du37, masť masti .masti37, münt mündä .müntä35, münt mündü .müntü37 ühte laadi rõivad ütte müntä rõivaq; seda laadi säänest muudu; elulaad elämise muud; mis laadi mees ta on? määnest laida miiś tä om?;

laad (lae) laať laadi .laati37, per|ä -ä -rä24 püss teeb pauku, laad laseb püss tege pauku, laať lask;

laadaline laaduli|nõ -sõ -st5

laadaplats laadu|platś -platsi -.platsi37

laadima pääle .pandma , .laaťma .laatiq laadi63 laadis koorma peale panď kuurma pääle; akut, püssi laadima akut, püssa laaťma;

laadung ku̬u̬rma - -t3 viljalaadung viläkuurma; tõi poest laadungi toidukraami tõi poodist nõstangu söögikraami;

laager 1. .laagri - -t1, li̬i̬ŕ leeri li̬i̬ri37 võru keele laager võro keele laagri v liiŕ; 2. .laagri - -t1 kuullaager kuuľlaagri;

laagerdama laagõrda|ma -q -83, saistaq .laskma

laagerduma .saistu|ma -daq -80, laagõrdu|ma -daq -84, .tõ̭mbama tõ̭mmadaq .tõ̭mba77, .saisma (.)saistaq saisa66 liha pandi laagerduma liha panti saistuma; õlu peab veel laagerduma ollõl piät viil saistaq laskma;

laamendama .plaańma .plaaniq plaani63, .plaadśma .plaadsiq plaadsi63, larmi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 ta hakkab purjus peaga alati laamendama tä nakkas puŕon päägaq kõ̭gõ plaańma; laamendab isa rahaga kõrtse mööda praavõldas esä rahagaq kõrtsõ piten;

laanemets mõts laań laanõ laant35

laanepüü mõtspüv|i -e -ve24, laaśpüv|i -e -ve24

laar laaŕ laari .laari37, te|go -o -ko27, kõrd kõrra .kõrda33 keedab suure laari suppi tege suurõ laari v paatävve suppi; sai laar õlut tehtud sai kõrd olt tettüs;

laas laań laanõ laant35

laasima .laaśma .laasiq laasi63, .ossõ lü̬ü̬mä v .laskma laasi sa kirvega need väiksemad puud ära, ma laasin saega selle suure lüüq sa kirvõgaq noil vähämbil puiõl ossaq ärq, ma lasõ saegaq seol suurõl;

laast last lastu .lastu37, kilt kilda .kilta31, kilst kilstu .kilstu31, kildakõ|nõ -sõ -ist8

laast(u)katus lastukatus -(s)õ -t11

laastama (ärq) .häö|tämä -täq -dä81, .räüstä|mä -q -81 äike oli viljapõldu kõvasti laastanud piksevihm olľ viläpõldu kõvastõ räüstänüq; sõda laastas linnad ja külad sõda häöť liinaq ja küläq ärq;

laasuma .laaśu|ma -daq -80 puu laasub, kui ära kuivab puu laaśus, ku ärq kuios; laasunud puu laasjanõ puu;

laat laat laadu .laatu37, laat laadõ .laatõ35 lähme laadale läämiq laatu v laadu pääle; kui laadal on, siis laadalt ostan ku laadun om, sõ̭s laadust osta;

laatsaret laadsa|retť -reti -retti37, sõ̭aväe.haigõ|maja -maja -majja v -maia28

laava laava - -t2

laba 1. la|ba -ba -pa28, (vesiveśkil, massinil) haaŕ haari .haari37 2. mõts laha laha .lahka33

labajalg laba|jalg -jala -.jalga33, jala|lehť -lehe -.lehte34, (jala)laparď -i -it4

labakinnas peo|kinnaś v pio|kinnaś -.kinda -kinnast23, rusik|kinnas v ruśk|kinnas -.kinda -kinnast23, labanõ kinnas

labakäsi kämmeľ .kämble kämmeld23, kämmäl .kämblä kämmäld23

labane pr(o)osta - -t2, .lihtsä - -t3, laba|nõ -dsõ -st7 labane nali prosta nali; kas see riie on toimne või labane? kas taa rõivas om toiminõ vai labanõ?;

labaselt pr(o)ostalt , pros.toitsõhe , pros.toitsõlõ

labastama .tsurḱma .tsurkiq tsurgi63, .tśurḱma .tśurkiq tśurgi63, pr(o)ostas tegemä ära labasta sõnadega seda, mis südames! tsurḱku-iq sõ̭nnogaq tuud, miä süämen liigus!;

labasus pr(o)osta jutt räägib labasusi kõ̭nõlõs prostat juttu;

labidas .lapju - -t1

labiilne püsümäldäq - -t3, .vaelduja , heik heigo .heiko37, .hiitliga|ne -dsõ -st5

labiilsus .hiitlikküs -e -t9, püsümädüs -e -t9

labor = laboratoorium laboŕ -i -it4, tü̬ü̬tar|õ -õ -rõ24

labürint labü|rinť -rindi -.rinti37

lade kihť kihi .kihti36, la|do -o -to27, la|tõḿ -dõmõ -dõnd16, kõrd kõrra .kõrda30 sõnnikulade kõrd sitta; heinalade kihť haino; viljalade latõḿ, lado;

ladestuma .korju|ma -daq -80, kogonõma ku̬u̬daq v kogo(nõ)daq kogonõ89 järve põhja ladestunud setted järve põhja korjunuq muakõrd; rasvkude ladestub naha alla rasvaq korjusõq naha alaq;

ladiini: ladiini keel ladiini kiiľ;

ladin la|pin -bina -binat4 vesi jookseb ladinal vesi juusk labinahe v labinal;

ladina: ladina keel ladina kiiľ;

ladisema labis|õma -taq -õ87

ladistama labista|ma -q -83 vihma ladistab vihma labistas; pardid ladistavad järves pardsiq labistasõq järven;

ladu la|do -o -to27

laduma (.riita v .kihti v ütśtõõsõ pääle) .pandma v .säädmä , ku|dama -taq -a59 lao need puud riita! panõq neoq puuq riita!; müüri laduma kivve saina pandma v müürü kudama; korstnat laduma korsnat kudama; lao välja, mida sa selle asja kohta tead! kõ̭nõlõq vällä, midä sa seo aśa kotsilõ tiiät!; ladusin kõik südame pealt välja plahvõ kõ̭iḱ süäme päält vällä;

ladus .laabsa - -t3, .laapsa - -t3, la|tus -dusa -dusat4, lapõ - -t14, vu̬u̬lsa - -t3 ladus kõne vuulsa jutt;

ladusalt .laabsahe , .laapsahe , .laabsalõ , .laapsalõ , ladusahe , ladusalõ , vu̬u̬lsahe , vu̬u̬lsalõ , .loohvkahe töö läheb ladusalt tüü lätt laabsahe; tal tulevad sõnad nii ladusalt täl tulõvaq sõ̭naq nii loohvkahe;

ladvatuli mõts ladva|tuli -tulõ -tuld sissek -.tullõ41

ladvik päälüs|kihť -kihi -.kihti36, .päälmäne kihť , m ülembäq ülembide ülembit19

laegas laadi|k -gu -kut13, .suhvli - -t1 rahalaegas rahalaadik;

laekuma .sisse v pääle tulõma , peräle .joudma kas raha on laekunud? kas raha om tulnuq?; täna laekus seitse avaldust täämbä tulľ v tuudi v anti säidse avaldust; raamatumüügist laekunud summa on päris suur raamatidõ müümisest om peris suuŕ raha sisse tulnuq;

laekur kassapidäjä - -t3

laen lain lainu .lainu37, võlg võla .võlga33, võlgrah|a -a -ha28, lainus -(s)õ -t11 pidin pangast laenu võtma pidi pangast võlgo võtma; laenuks anda lainussõs andaq;

laenama .lainama lainadaq .laina77, .võlgo v .lainu v lainus .võtma v .andma , lainu pääle .võtma

laeng laading* -u -ut4 positiivne, negatiivne laeng positiivnõ, negätiivne laading; püssil on laeng rauas püssäl om kuuľ v pauk ravvan; sain näidendist tugeva emotsionaalse laengu sai näütemängost kõva tundõ kätte;

laenutama .vällä .lainama , lainus .andma

laenutus .vällä.lainami|nõ -sõ -st5, lainu|maja* -maja -majja v -maia28 jalgrataste laenutus rattidõ vällälainaminõ; tõi laenutusest pesumasina tõi lainumajast mõsumassina;

laev laiv laiva .laiva30 laevahukk laivakado; laevamast masť; laevatekk laivatekḱ;

laevandus laivandus -õ -t9, laivamajandus -õ -t9, mereaśandus -õ -t9 meresõidu ja laevanduse ajalugu meresõidu ja laivamajandusõ aolugu; laevanduse kiire areng laivamajandusõ kipõ edesimineḱ;

laevastik laivistu* - -t1, m laivaq .laivo .laivo30 Rootsi laevastik tuli Emajõele Roodsi laivaq tulliq Imäjõ̭õ̭ pääle;

laevnik .laivni|k -gu -kku38

lagastama rökendä|mä -q -83, sitata|ma -q -83

lage lakõ - -t14 lageda taeva all lakõ taiva all; meid tehti lagedaks meid tetti lakõs; lagedal lakõ pääl; lagedale lakõ pääle; tuli lagedale uue seletusega tulľ vällä vahtsõ seletüsega;

lagedus lagõhus -õ -t9

lagendik lakõ - -t14, lagõhus -õ -t9, lakõpääli|ne -dse -st7 keset metsa sattusin lagendikule kest mõtsa sai lakõ pääle;

lagi la|gi -e -kõ25 hüppa või lakke kasvai lakkõ annaq karadaq;

lagin hõkõrdus -õ -t9, lõkõrdus -õ -t9, la|kin -gina -ginat4 naerab laginal naard niguq kõrrin;

lagipea pääla|gi -e -kõ25, lagipää - -d sissek -.päähä v -pähäq52 lõi lagipähe lei lagipäähä; lagipea oli paljas päälagi olľ paľas;

lagistama hõkõrda|ma -q -83, lõkõrda|ma -q -83, lagista|ma -q -83 lagistavad naeru kõkutasõq;

lagrits orrav|hiiŕ -hiire -hiirt40

lagrits I lagri|ts -dsa -tsat13

lagunema lagonõma .laodaq v lago(nõ)daq lagonõ89, lagovama .laodaq v lagovadaq lagova89 jää on veel lagunemata ijä om viil lagonõmaldaq;

lahas lat|ť -i -ti37 lambal pandi jalg lahasesse lambal panti jalg latti;

lahastama latti .pandma

lahe apaŕ abara abarat4, av|vaŕ -ara -arat4, lopõ - -t14, lahhe - -t14, .hõlpsa - -t3, .lihtsä - -t3, .kerge - -t3, .moośka - -t3, .lahkõ - -t3, mosna - -t2, (hrl villa, lina kotsilõ) .lauh(k)õ - -t3 matkasaabas olgu piisavalt lahe matkasaabas olkõq küländ apaŕ v lahhe; teil on siin metsade keskel päris lahe olemine teil om siin mõtso sisen peris apaŕ v lahhe olõminõ; küll temal on lahe elu külq timäl om hõlpsa elo; ta on väga lahe mees tä om väega moośka miiś; pikk lahe vill v lina pikḱ lauhõ vill v lina; lahe pidu kinä pido; see tuba on umbne, tee aken lahti, siis läheb lahedamaks! seo tarõ om umbõnõ, tiiq akõń vallalõ, sõ̭s saa lauhkõmb!;

lahedalt = lahedasti lobõhõlõ , lobõvallaq , .loohvkahe , lobõhõhe see mahub lahedasti ära taa mahus lobõvallaq ärq;

lahendama (ärq) .klaaŕma .klaariq klaari63, .kõrda ajama , .klaťma klattiq klati63, lahenda|ma -q -83 ma pean selle arusaamatuse siin ära lahendama ma piät seo pahandusõ siin ärq klaaŕma; õpilased lahendavad ülesandeid latsõq tegeväq ülesandit; talle meeldib ristsõnu lahendada tälle miildüs risťsõ̭nno tetäq; ülesandeid lahendama ülesandit ärq tegemä; probleemi lahendama küsümüst kõrda ajama;

lahendus .välläpäsemi|ne -se -st5, tullõḿ tulõmi tulõmit4 olukorrale leiti lahendus olokõrrast löüti välläpäsemine; ülesande lahendus rehkendüse tullõḿ; lahenduskäik rehkendüskäüḱ; me peame mingi lahenduse leidma asi tulõ ärq klaariq;

lahenema .säädü|mä -däq -80, .kõrda .saama v minemä , .klaaru|ma -daq -80 asjad lahenesid aśaq lätsiq kõrda;

lahesopp kolk kolga .kolka31, perä|kolk -kolga -.kolka31, tśopṕ tśopi tśoppi31, klomḿ klommi .klommi37, lahe|perä -perä -perrä24

lahin la|pin -bina -binat4, lah|hin -ina -inat4 vesi jookseb lahinal vesi juusk nigu lapin v ku ütś lapin;

lahing tapõlus -õ -t9, laheng -u -ut4 ta pidavat lahingusse minema täl ollõv lahenguhe mineḱ;

lahistama labis|õma -taq -õ87, .lahmama lahmadaq .lahma77

lahja laih laiha .laiha30, la|ḣa -ḣa -hḣa28, kehvä - -t2, kõhna - -t2, veesala - -t3, (supi v joogi kotsilõ) villõ - -t14 lehm on neil ka lahjaks jäänud lehm om näil kah kehväs jäänüq; lahjavõitu kehvälik, kõhnalik, laḣalik, laḣapoolinõ, kehväpoolinõ, kõhnapoolinõ; odav kala, lahja leem otav kala, laih liiḿ; maa on lahjaks jäänud maa om ärq laihtunuq;

lahjendama .temṕmä .tempiq tembi63, laihõmbas tegemä , nõrgu|tama -taq -da82 äädikat lahjendatakse veega ätiket tembitäs viigaq;

lahjuma kõhnas v kehväs .jäämä , .laih(t)u|ma -daq -80, .luih(t)u|ma -daq -80 näljased loomad lahjuvad nälädseq eläjäq laihtusõq;

lahkama .lahkama lahadaq .lahka77, .lahksama lahastaq .lahksa76 kas sa lasid koerale lahkamise ka teha? kas sa lasiq pini üles ka lahastaq?;

lahkarvamus .tõistõ.arvami|nõ -sõ -st5, tõisildõ.arvami|nõ -sõ -st5 raamat tekitas lahkarvamusi raamat sünnüť vastakäüvit arvamiisi;

lahke .lahkõ - -t3, .lõhkõ - -t3, lõ̭õ̭hkõ - -t3, hää - -d50, armuli|nõ -dsõ -st5 ta on ikka liiga lahke tä om õ̭ks ulli lõ̭õ̭hkõ; lahkelt lahkõhe, lahkõlõ, lõhkõhe, lõhkõlõ, armustõ†;

lahkheli tül|ü -ü -lü37, pahandus -õ -t9 neil on peres tõsised lahkhelid näil ommaq perren kõvaq ütlemiseq v õkva tülüq;

lahknema .lahku minemä , .lahku|ma -daq -80, .argnõma arõdaq .argnõ75, aro|nõma -(nõ)daq -nõ89, kattõ .lihti v jakko minemä tee lahkneb tii argnõs v tiil tulõ lahkuminõ; meie arvamused lahknevad miiq arvamisõq lääväq lahku;

lahku .lakja , .lahku , eräl(d)e , eräkullõ , .harpu lahkukirjutus lakja kirotaminõ; nad läksid lahku nääq lätsiq lakja v lahku; metsa jõudes läks vanaema meist lahku mõtsa joudõn lätś vanaimä meist harpu;

lahkuma ärq minemä õpetaja lahkus klassist oppaja lätś klassist ärq; meil tuleb teineteisest lahkuda meil tulõ tõnõtõõsõ mant ärq minnäq;

lahkumisavaldus ärqminegiavaldus -õ -t9

lahkumispidu ärqminegipi|do -do -to26

lahkus .lahkus -õ -t9, .lõhkus -õ -t9, lõ̭õ̭hkus -õ -t9

lahkusuline lahkusoli|nõ -dsõ -st5

lahmakas .plahkaḿ -i -it4, plahma|k -gu -kut13, lahma|k -gu -kut13, plańa|k -gu -kut13 lahmakas voodi sängülahmak; lahmakas maad maalahmak;

lahmama .plahv́ma .plahviq plahvi63, .plahvama plahvadaq .plahva77, .rohmama rohmadaq .rohma77

lahmija pľahka - -t2, plä(h)kä|tś -dsi -tsit13

lahmima sõ̭nno .pilma , plä(h)kä|tämä -täq -dä82

laht lahť lahe lahtõ34, kolk kolga .kolka31, mere|ki̬i̬ľ -keele -ki̬i̬lt40 Soome laht Soomõ lahť; järve laht järve kolk;

lahter .lahtri - -t1, .latri - -t1, vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19

lahti vallalõ , .valla , lakḱa , .lakja , lajalõ jättis ukse lahti jätť ussõ valla(lõ); lahti pääsema vallalõ päsemä; ära tee ust nii lahti, väljas on külm! ajagu-iq ust nii peräniq, välän om külm!; lahti paiskuma vallalõ kargama v lindama, prähväh(t)ümä; uks paiskus lahti usś prähvähtü vallalõ; lahti rabelema vallalõ rabõlõma, vallalõ rüḿmä, vallalõ rümmämä; rabelesin enda tema käest lahti rümme hindä timä käest vallalõ; lahti tegema valla(lõ) tegemä; lahti ütlema vallalõ ütlemä, (ärq) salgama;

lahtine vallali|nõ -dsõ -st5 lahtine aken, uks, kivi vallalinõ akõń, usś, kivi; see asi jääb praegu lahtiseks taa asi jääs parhillaq vallalidsõs; lahtine luumurd vallalinõ luumurd;

lahtuma .hengü|mä -däq -80, .hingü|mä -däq -80, .saistu|ma -daq -80, ärq .hingämä see viin on lahtunud taa viin om ärq hingünüq; viha lahtus viha lätś üle;

lahus II eräl(d)e , lahu(h)n nad elavad juba ammu lahus nä eläseq joba ammuq erälde;

lahus I I lah|u* -u -hu26, lahu* - -t2, se|go -go -ko26 füsioloogiline lahus ihosoolanõ lahu; suhkrulahus tsukruvesi;

lahustama sula|tama -taq -da82 suhkrut, soola vees lahustama tsukrut, suula vii seen sulatama; bensiin lahustab rasva pensiń sulatas rasva;

lahusti sulataja - -t3, lahutaja - -t3 happed on tugevad lahustid happaq omma kimmäq sulatajaq;

lahustuma sul|ama -laq -a19, .lakja minemä suhkur lahustub vees tsukru sulas vii seen (ärq); lahustuv kohv saoldaq kohv́;

lahutama lahu|tama -taq -da82, .maaha .arvama , eräle minemä Euroopat ja Aafrikat lahutab Vahemeri Euruupa ja Afriga vaihõl om Vaihõmeri; nad lahutasid oma abielu nääq lasiq uma abielo ärq lahutaq; käigu vahetamise ajal peab siduri ära lahutama käügi vaihtamisõ aigo piät haarussõ vallalõ pästmä; lahuta viiest kolm! arvaq viiest kolm maaha!;

lahutus .lakjamine|ḱ -gi -kit13, .lahkumine|ḱ -gi -kit13 naine andis lahutuse sisse naanõ anď lahkuminegi sisse;

lahvatus hupsah(t)us -õ -t9, vupsah(t)us -õ -t9

lai la|ǵa -ja -ḱa29, la|gja -ja -kja29 lai tänav, jõgi, kraav, voodi laǵa huulits, jõgi, kraav́, säng; laia silmaringiga inimene abara meelegaq, palľo nännüq inemine; läks laiale teele lätś laja tii pääle v hukka; laiavõitu lajalik, laǵalik; laiem laemb; laiemalt laembalt; katsuge asju laiemalt näha! kaegõq no laembalt!;

laialdane lajali|nõ -dsõ -st5, laja|nõ -dsõ -st7

laiali lakḱa , .lakja , lajalõ , lagovallaq , laja(h)n laiali minema lakja minemä; pidu on läbi, rahvas on laiali läinud pido om läbi, rahvas om ärq lakja lännüq; asjad on laiali aśaq ommaq lajan;

laialt suurõlt , suurõstõ , lajalt võttis laialt ette võtť suurõlt ette;

laiarööpmeline laja rü̬ü̬pägaq v rü̬ü̬pegaq

laid 1. laid laiu .laidu36, saarõkõ|nõ -sõ -ist8, (liivanõ) leedeq li̬i̬te leedet18 jõgi on siia laiu üles kuhjanud jõgi om siiäq liite ussõ visanuq; 2. (rõival) laid laia .laida32

laiduväärne .laitaq , halv halva .halva30, laidu(s)sõ väärt laiduväärne käitumine laitaq v halv üllenpidämine;

laiend .laendus -õ -t9, .laendaja - -t3 veenilaiendid suuni laendusõq; nimisõna, tegusõna laiend kiiľ nimisõ̭na, tegosõ̭na laendaja;

laiendama .laenda|ma -q -83, .laembas tegemä teed laiendatakse kümne meetri võrra tii tetäs kümme metrit laembas; nad on oma müügipinda laiendanud nääq ommaq umma puuti suurõmbas ehitänüq; murru laiendamine matõm murru laendaminõ; laiendatud ja laiendamata lihtlause kiiľ laendõt ja laendamaldaq lihtlausõq;

laiendus .laendus -õ -t9, .laendami|nõ -sõ -st5

laienema .laembas minemä tee laieneb tii lätt laembas; see nõue laieneb ka teile tuu nõudminõ käü tiiq kotsilõ kah;

laiguti lapildõ , tükälde , tükelde , tükä , tükähüisi , saarildõ laiguti oli veel lumi sulamata tükälde olľ lumi viil sulamaldaq;

laik plak|ḱ -i -ki37, plek|ḱ -i -ki37, lap|ṕ -i -pi37, lapikõ|nõ -sõ -ist8

laim (laimi) laiḿ laimi .laimi37 laimijook laimijuuḱ;

laim (laimu) laim laimu .laimu37, sor|i -i -ri26, por|i -i -ri26, .teotus -õ -t9, ti|go -o -ko27 see on alatu laim seo om häbemäldäq võlsś jutt; ära aja minu peale laimu! ajagu-iq muq pääle sorri v laimu!;

laimaja sori|k -gu -kut13, pu̬u̬stli - -t1

laimama .trotśma .trotsiq trotsi63, .trötśmä .trötsiq trötsi63, .laimama laimadaq .laima77, sor|ima -riq -i57, sori|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, .haaǵama haaǵadaq .haaǵa77, tõsõ pääle .võlssi kõ̭nõlõma ära hakka tütarlast laimama! naaku-iq tütäŕlast trotśma!; ära laima jumala nime! trötśku-iq jumala nimme!;

laine lainõq .lainõ lainõt18, lainõh .lainõ lainõht20 lainetes lainallaq, lainõllaq, lainil;

laineline .lainõli|nõ -dsõ -st5, (hrl matõrjali kotsilõ) rõ̭õ̭ndliga|nõ -dsõ -st5, rõ̭õ̭nõli|nõ -dsõ -st5 laineline plekk rõ̭õ̭nõlinõ plekk;

lainepikkus .lainõpikkus -õ -t9

lainetama lainõ|tama -taq -da82, mitmit kõrdo .lainõlõma lainõldaq .lainõlõ86 odrapõld lainetab kesvänurḿ om lainallaq;

lainetus lainõtus -õ -t9

laip kool(n)uq ku̬u̬l(n)u kool(n)ut1, ku̬u̬lnu|q - -t1, kool(n)u|(q) - -t2 laip viidi lahkamisele koolnuq viidi lahksamistõ; tee on siililaipu täis tii om koolnuid siile täüs;

laisalt laisastõ , .laiska , vedelähe , vedeläle , vedelüisi , .kangõhe koer ajas end laisalt püsti pini ai hinnäst laisastõ pistü;

laisk laisk laisa .laiska33, ve|teľ -delä -delät4, hillä|k -gu -kut13, rimasḱ -i -it13, tambi|nõ -dsõ -st7, .kangja|s - -t15, kõhma - -t2 laisavõitu tolślik, tölślik, tündsälik;

laisklema .laisklõma laisõldaq .laisklõ85, .laiskõlõma laisõldaq .laiskõlõ85, .lehmämä lehmädäq .lehmä77, lehmä|tämä -täq -dä82, .luiskõlõma luisõldaq .luiskõlõ85, .rõipõlõma rõibõldaq .rõipõlõ86, kõ̭õ̭mõlõma kõõmõldaq kõ̭õ̭'mõlõ85, lõ̭tarit v lõ̭taskit lü̬ü̬mä , .riugõlõma riugõldaq .riugõlõ85, .riuhkõlõma riuhõldaq .riuhkõlõ85 minagi laisklen siin, ei viitsi üles tõusta maq ka siin luiskõlõ, ei viisiq üles tullaq;

laiskus .laiskus -õ -t9, .rõipus -õ -t9

laiskvorst unitsi|ga -a -ka29, videlüs -e -t9, veteľ|vorsť -vorsti -.vorsti37, vidäsḱ -i -it13, vinüsḱ -i -it13, kõhma - -t2, kõõlanď -i -it13, sa|do -o -to27, lehmo - -t2, hülbäh(t)üs -e -t9 kuidas sa selline laiskvorst saad olla? kuis sa sääne videlüs saat ollaq?; oled paras laiskvorst, vaata, milline su õu on! olõt hää lehmo, kaeq, määne sul moro om!;

laitma .laitma .laitaq laida61, .maaha tegemä laitku nad pealegi las näil laitaq pääle; laitis mu plaani maha tekḱ mu plaani maaha;

laitmatu kõrra(h)n , .vialdaq , olõ-i midä üldäq laitmatu välimusega noormees pääle kaiaq ütegiq vialdaq nuuŕmiiś; kodu oli laitmatult korras kodo olľ väega häste v ilosahe v otsaniq kõrran; käitus laitmatult pidi hinnäst väega häste üllen; süda töötab teil laitmatult süä tüütäs teil väega häste v om täütsä kõrran;

laitus laidus -(s)õ -t11 laitusi ma ei karda laidussit ma ei pelgäq;

laiuma lajan olõma ümber maja laiuvad põllud ümbre maja ommaq lajaq põlluq; laiuvad viljaväljad lajalidsõq vilänurmõq;

laiune lakḱu , laiuq , .lakju , .laiu , lakḱu|nõ -dsõ -st5, .lakju|nõ -dsõ -st5, laiu|nõ -dsõ -st5, laǵahu|nõ -dsõ -st5 aken oli kahe ja poole meetri laiune akõń olľ katõ ja poolõ miitre lakḱu v katś ja puuľ miitret laǵa;

laius .lakjus -õ -t9, lakḱus -õ -t9, .laius -õ -t9, laǵahus -õ -t9, lagjahus -õ -t9, laiutus -õ -t9, .laitus -õ -t9 laiusest ei või maha võtta, võtame pigem pikkusest laiutusõst ei võiq mahaq võttaq, võtamiq innembi pikkusõst;

laiuselt .laiult , lakḱult , .lakjult , lakḱudsõlt , .lakjudsõlt , .laiudsõlt , laiu(l)t

laiuskraad .laius|kraať -kraadi -.kraati37, .lakjus|kraať -kraadi -.kraati37, .laitu|kraať* -kraadi -.kraati37

laiutama laiu|tama -taq -da82, .laotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .lao|tama -taq -da81 istuge koomale, ärge laiutage! istkõq kokkopoolõ, laotõlõgu-iq tan!; mees laiutas käsi miiś laoť kässi; lõugu laiutama lõugõ laotama; peab joominguid ning laiutab rahadega pidä joomingit ja pillõlõs rahhogaq;

laiuti .laita , .lauta , lakḱuisi , laǵahuisi , laiuta pikuti laiem kui laiuti piuta laemb ku lauta;

lajatama viro|tama -taq -da82, lü̬ü̬mä lüvväq lü̬ü̬ min 1. ja 3. k .lei(e)54, .andma (.)andaq anna66 lajatas käega vastu lauda viroť v lei käegaq vasta lauda; maja taga lajatas pauk maja takan kõmahť ütś pauk;

lake lakah(t)us -õ -t9, lir|i -i -ri26, vilasḱ -i -it13, lörtś lördsi .lörtsi37 õllelake ollõlörtś;

lakei lakei - -d2, ti̬i̬ndri - -t3, käsü.täütjä - -t3, piltl pini|poisś -poisi -.poissi37, pin|i -i -ni26

lakk (laka) lihť lihi .lihti36, lak|k -a -ka37 pika lakaga hobune pikä lihigaq hopõń;

lakk (laka) (lao)pääli|ne -dse -st7, pääli|k -go -kot13, lak|k -a -ka37 suvel magati lakas suvõl maati laopäälitsen; lauda-, aida-, saunalakk lauda-, aida-, sannapääline; leidsin ta aidalakast löüdse tä aida päält; maja lakk tarõpääline;

lakk (laki) lak|ḱ -i -ki37 küünelakk küüdsevärḿ;

lakkama rehväh(t)ü|mä -däq -84, .perrä v .maaha .jäämä , .otsa .saama , reeväh(t)ü|mä -däq -84 vihm lakkas vihm jäi perrä; valu lakkas halu rehvähtü; elutegevus lakkas elo sai otsa;

lakkamatult ütesttüküst , .perräjäämäldäq , .perrä.jätmäldäq

lakkima .laḱma lakkiq laki64 lakib põrandat lakḱ põrmandut; tüdrukud lakivad küüsi tütäŕlatsõq värḿväq küüdsi;

lakkuma .lakma lakkuq laku64, laka|tama -taq -da82, kõrras lakah|tama -taq -da82, lakahu|tma -taq -da62, mitmit kõrdo lakiskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86

lakmus .lakmus -õ -t9 lakmuspaber lakmuspapõŕ;

lakooniline .lühkü - -t1, lakoonili|nõ -dsõ -st5 lakoonilise ütlemisega lühkü ütlemisegaq; lakoonilise sisustusega lihtsä sissesäädegaq;

laks laps lapsu .lapsu37, lahv́ lahvi .lahvi37, tsipś tsipsi .tsipsi37, tsipsa|k -gu -kut13, välḱ välgi .välki37, litť liti litti37, lõ̭tť lõ̭ti lõ̭tti37 anna lehmale üks laks! annaq lehmäle ütś lahv́!; sai laksu ära sai üte välgi;

laksama .lapsama lapsadaq .lapsa77, .lahvama lahvadaq .lahva77 ema ei löönud kõvasti, ainult laksas käega imä es lüüq kõvva, õ̭nnõ lapsaś piogaq;

laksatama lapsahta|ma -q -83, lopsahta|ma -q -83

laksatus lapsah(t)us -õ -t9, lopsah(t)us -õ -t9, lahvah(t)us -õ -t9

laksuma .lapsma .lapsuq lapsu64, .lapśma .lapsiq lapsi63 peseb pesu, nii et laksub mõsk mõssu ku lapś;

laksumine .lapsna - -t3, .lopsna - -t1 laine laksumine lainõ lapsna;

laksutama lapsu|tama -taq -da82, .lopśma .lopsiq lopsi63, (sisaski kotsilõ) tsoldsu|tama -taq -da82

laktatsioon piimä|kõrd -kõrra -.kõrda33 lehm on kuuendal laktatsioonil lehm om kuuś kõrda nüsmä tulnuq;

laktobatsill (.hapnõ)piimäpisiläne -se -st5

laktoos piimä|.tsukru - -t14

lamama piku|tama -taq -da82, pikäle olõma , lamaskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, lamõskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, (sällülde) sä(l)lü|tämä -täq -dä82 arst käskis mul lamada tohtri käskse mul pikäle ollaq; selili, pikali, külili lamav sällülde, pikäle, küllülde (ollõv); lamav politseinik kõnnõk pikäle politsei;

lamamistool nõ̭a|tu̬u̬ľ -tooli -tu̬u̬li37, sä(l)lütämis|tu̬u̬ľ -tooli -tu̬u̬li37, lesä|tu̬u̬ľ -tooli -tu̬u̬li37

lamanduma panõh(t)u|ma -daq -84, .pandu|ma -daq -80, ridsahu|ma -daq -84 lamandunud hein panõhunuq hain; lamandunud maahapant, mahaqpant; lamandunud vili paherdus;

lamasklema lamaskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, lamuskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, lamõskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, lamiskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, pikutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, (sällülde) sä(l)lüte|(l)lemä -lläq -(l)le86 lamaskleb voodis, ei viitsi tööd teha pikutõlõs sängü pääl, viisi ei tüüd tetäq;

lamatis .haudmis|haav -haava -.haava30 tal on lamatised tä om haudmishaavo täüs;

lambahänilane .lambahänilä|ne -se -st5, .lamba|tsirk -tsirgu -.tsirku37

lambakoer hunť hundi .hunti37, kaŕapin|i -i -ni26 Saksa lambakoer śaksa hunť; Kaukaasia lambakoer kaukaaslanõ; Ida-Euroopa lambakoer vinne hunť; Šoti, Austraalia lambakoer šoti, austraalia kaŕapini;

lambanahkne .lambanahast , .kaska- lambanahkne vest lambanahast vesť, kaskavesť;

lambatatik (siiń) .lambatat|ť -i -ti37

lame lausi|k -gu -kut13, lammõ - -t2, lapi|k -gu -kut13, lamõhõ|nõ -dsõ -st5, tasa|nõ -dsõ -st5 lame katus lausik katus; lamedad naljad prostaq naľaq; lameda põhjaga tasadsõ põḣagaq;

lamedalt lausikuhe , lausikulõ , lamõhõlt , lamõhõlõ , tasatsõlõ

lamedus lamõhus -õ -t9, .lammus -õ -t9 ära räägi lamedusi! jätäq no prostaq jutuq!;

lamell lista|k -gu -kut13, la|melľ -melli -.melli37

lamm jõ̭õ̭ ujotusorg lammorg laǵaorg;

lammas kõnnõk lammas .lamba lammast23 lokilammas kõnnõk tsäropää;

lammimets ujotus|mõts -mõtsa -.mõtsa30

lammutama (.maaha v ärq v .lakja) .lahkma .lahkuq lahu64, .häö|tämä -täq -dä81, .lao|tama -taq -da81, mitmit kõrdo .laotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 vanad puumajad lammutati vanaq puumajaq lahudiq maaha; lammutab arvuti osadeks lahk puutri lakja; poliitikud tegelesid kolhooside lammutamisega poliitiguq häödiq kolhoosõ;

lamp lamṕ lambi .lampi37 taskulamp patarei(lamṕ); laelamp laetuli; laualamp lavvalamṕ; öölamp üülamṕ, tsilľokõnõ tuli; leeklamp tulõlamṕ;

lampkast lamṕ|kasť -kasti -.kasti37, tsolgi|kaiv -ka(iv)o -.kaivo37

lamppöid lamṕ|jalg -jala -.jalga33, täüs|tall -talla -.talla30

lang II sadami|nõ -sõ -st5, sa|tam -dama -damat4 temperatuuri järsk tõus ja lang õhulämmä äkiline nõsõminõ ja sadaminõ; järsu languga tee äkilidse sadamisõgaq tii; suure languga jõgi suurõ sadamisõgaq v sadamagaq jõgi;

lang I I lang langu .langu37 sööge langud, jooge langud söögeq languq, joogõq languq;

langema sa|dama -taq -ta min 1. ja 3. k sattõ69, .vaoma .vaodaq v vaioq v vajjoq vao68 uks langes pauguga kinni usś lätś v sattõ paugugaq kinniq; kaste langeb maha kastõq tulõ maaha; langes teiselt kohalt kümnendaks sattõ tõõsõ kotusõ päält kümnendäs; veetase kaevus on langenud vesi om kaon alla sadanuq; elatustase langeb elojärǵ lätt kehvembäs; langes põlvili ema hauale vaio imä matusõ pääle põlvildõ; linn langes vaenlase kätte vainlanõ sai liina hindä kätte; pettuse, kallaletungi ohvriks langema pettäq saama, pessäq saama;

langemine sadami|nõ -sõ -st5 vaba langemine vaba sadaminõ; vererõhk on langenud vererõhk om sadanuq;

langenu tappunu|q - -t1, .surmasaanu|q - -t1 oli palju langenuid olľ palľo surmasaanuid;

langetama .maaha v .alla .laskma , .maaha .võtma , ra|goma -koq -o59 lipp tuleb õhtul langetada lipp tulõ õdagu alla laskõq; need puud langetatakse neoq puuq võetasõq maaha v raotasõq maaha;

langetõbi satavhä|dä -dä -tä24, sataitõ|bi -võ -põ25, .köühkelemi|ne -se -st5, koolõskõlõmisõ hädä langetõbe põdema koolõskõlõma;

langetõbine satavhädäli|ne -(d)se -st5, sataitõbi|nõ -dsõ -st5, .köühkelejä - -t3, koolõskõlõja - -t3

langevari .laskõ|vari* -vaŕo -.varjo44

langevarjur .laskõvaŕohüppäjä - -t3

langus sadami|nõ -sõ -st5 rahakursi langus raha hinna sadaminõ; meeleolu langus tujo sadaminõ;

lank lanḱ langi .lanki37 raielank lanḱ, raotu; oksad jäid raielangile maha ossaq jäiq raotu pääle maaha;

lant lanť landi .lanti37

lantima .lanti .hiitmä v .pilma , kõnnõk .lanťma .lantiq landi63

laohoidja lao|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

laokil laja(h)n , .laokallaq , .laokillaq , hajovallaq , hajovillaq asjad on toas laokil aśaq ommaq tarrõ piten lajan; siin on kõik nii laokil, et paha vaadata tan om kõ̭iḱ nii laokillaq, et halv pääle kaiaq;

laokile .lakja , .laoki(l)lõ , hajova(l)lõ , hajovi(l)lõ jättis oma riided laokile jätť umaq rõivaq laokillõ;

laostama .vaesõs v .palľas tegemä v sü̬ü̬mä , .häö|tämä -täq -dä81 sõda laostas riigi majanduse sõda häöť riigi majandusõ; sa oled meid laostanud sa olõt meid vaesõs tennüq;

laostuma .vaesõs .jäämä , .häö|mä -däq - min 1. ja 3. k .hävvü68 laostunud tervis häönüq tervüs; moraalselt laostunud inimesed hukkalännüq v hukan inemiseq;

laotama .la(h)o|tama -taq -da81, mitmit kõrdo .laotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 sõnnikut laotama sitta laotama;

lapats lapa|ť -di -tit13, lapa|tś -dsi -tsit13

laperdama lapõrda|ma -q -83, lopõrda|ma -q -83

lapi saami , lapi lapi keel saami kiiľ;

lapik lapi|k -gu -kut13 lapikuks tegema latutama; lapik pudel lapik putõľ;

lapiline laiguli|nõ -dsõ -st5, .laikliga|nõ -dsõ -st5, .laṕliga|nõ -dsõ -st5, .platśliga|nõ -dsõ -st5

lapiti lapildõ , lappi , latti lauad on lapiti pandud lavvaq ommaq latti pantuq;

laplane .lapla|nõ -sõ -st5, .saamla|nõ -sõ -st5

lapp lap|ṕ -i -pi37, ńarts ńardso .ńartso37, närts närdso .närtso37, paik paiga .paika30 pühkisin laua lapiga tolmust puhtaks pühe lavva lapigaq tolmust puhtas; pilvede vahelt paistis lapp sinist taevast pilvi vaihõlt paistu lapikõnõ sinist taivast; pajalapp (paa)lapṕ; maalapp lapikõnõ maad; lapitekk närdsotekḱ;

lappama ker|imä -riq -i57, se|bimä -piq -bi57, sõrmi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 lappa köis kokku keriq köüdś kokko; lappasin raamatu läbi sõrmidsi raamadu läbi; kangas lapatakse kangas pandas latti;

lappima .paikama paigadaq .paika77 lapib pükse, katust paikas pükse, katust;

laps m latś latsõ last39 lastega pere latsinõ v latsigaq pereq; lapsehoolduspuhkus latsõpuhkus; lapse sündimine m sündjädseq, sündjädsiq; seal peres sündis laps, ei tea, kas oli poeg või tütar sääl perren olliq sündjädsiq, tiiä eiq, kas olľ poig vai tütäŕ;

lapsehoidja latsõ.hoitja - -t3

lapselaps latsõ|latś -latsõ -last39

lapselik latsõli|k -gu -kku38, latsõmu̬u̬du

lapselikkus latsõhus -õ -t9

lapsendama (kasu)latsõs .võtma , pujas v .tütres .võtma lapsendasin selle poisi võti seo poiskõsõ hindäle (kasu)latsõs v pojas;

lapseohtu: ta on veel lapseohtu tä om viil latś v latsõnõ v latsõ ohto;

lapsepõlv latsõ|igä -iä -ikä25, latsõ|põlv́ -põlvõ -.põlvõ35

lapsevanem (latsõ)vanõmb -a -at13 lapsevanemate koosolek (latsi)vanõmbidõ kuunolõḱ; lapsevanemad peaks seda teadma imäq-esäq pidänüq taad tiidmä;

lapsevanker latsõkär|o -o -ro26, latsõ.vankri - -t1

lapsevoodi 1. latsõ säng 2. nulga|voodõh† -vu̬u̬tõ -voodõht20 lapsevoodis olev naine nukanaanõ, nulganaanõ, ohonaanõ;

lapsik latsi|k -gu -kut13, latsõ meelegaq ära ole nii lapsik! olku-iq nii latsik!; see on tal lapsik jonn taa om täl latsõ kius;

lapsuke latś latsõ last39, latsõkõ|nõ -sõ -ist8

lapul: lapul käima lapulõ v lapulisis käümä, kunťma;

laristama lajalt elämä , larista|ma -q -83, .raiskama raisadaq .raiska77, sooru|tama -taq -da82, .praaľma .praaliq praali63, läbi lü̬ü̬mä , (rahha) .pilma .pilluq pillu64 laristas kõik raha kõrtsis maha lei kõ̭iḱ raha kõrdsin läbi; ta väga laristab tä pill väega rahha;

larpima .larṕma .larpiq larbi63, .(k)lõ̭mṕma .(k)lõ̭mpiq (k)lõ̭mbi63

lartsatama lardsahta|ma -q -83

lartsatus lardsah(t)us -õ -t9

lartsima prandsõrda|ma -q -83, platsõrda|ma -q -83 lartsib poris prandsõrdas muta piten;

lartsuma .(p)lartśma .(p)lartsiq (p)lardsi63, .(p)lärtśmä (p)lärtsiq (p)lärdsi63

larüngaalklusiil kiiľ kakkõhel|ü* -ü -lü26, kurgupeethel|ü* -ü -lü26, hõ(q)q hõqi .hõ(q)qi37, hõkḱ hõki hõkki37

laser lasõŕ -i -it4 laserprinter lasõŕtrükli;

laserplaat lasõŕ|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37 laserplaadimängija lasõŕ(tsõõri)mänǵjä;

lasila = lasipuu las|sil -ila -ilat4

lask pauk paugu .pauku37 kõik lasud tabasid kõ̭iḱ pauguq trehvsiq v lätsiq pihta; üksiklask lasõng;

laskemoon m pauguq .paukõ .paukõ37, sõ̭a|mu̬u̬n -moona -mu̬u̬na31 laskemoon on otsas pauguq ommaq otsan; laskemoonaladu sõ̭amoonalado;

lasketiir .laskmiskotus -(s)õ -t11 kaitseliidu lasketiir kaitsõliido laskmiskotus; jahilasketiir laskmisõ rada;

laskma .laskma .laskõq v .laskaq lasõ65 käisime metsas laskmas kävemiq mõtsan püssä laskman; lase mul magada! lasõq mul maadaq!; koer lasi kõrvad lonti pini lasḱ kõrvaq lunti; lasin koera lahti pästi pini vallalõ; las käia! lasõq kävvüq!; lase jalga! lasõq jalga! v kabludaq minemä!; laseb ametist lahti hiit ammõtist ärq;

laskmine .laskmi|nõ -sõ -st5

laskuma .laskma .laskõq v .laskaq lasõ65 tuukrid laskusid järve põhja tungriq lasiq hinnäst järve põhja; kummargile, põlvili, käpuli, kükki, kõhuli laskuma kumarillõ, põlvilõ, käpile, kükkü, kõtulõ laskma; udu laskub alla undsõq tulõ maaha; pimedus laskub üle maa pümme tulõ maaha; ära lasku kakluseni! naaku-iq taplõma!; lennuk laskub linnuḱ tulõ v lask v lätt allapoolõ;

laskur .laskja - -t3

lasso ling lingu .lingu37

last ku̬u̬rma - -t3

lasteaed .latsi|aid -aia -.aida33 lasteaialaps latsiaialatś, latsiaialinõ; lasteaiaõpetaja latsiaiaoppaja;

lastearst .latsi.tohtri - -t3

lastehaigla .latsi .haigõmaja

lastehalvatus .latsihälväh(t)üs -e -t9

lastekirjandus .latsikirändüs -e -t9

lastekodu .latsiko|do -do -to26, kasvandi|k -gu -kku38, kasvandu - -t1 laps viidi lastekodusse latś viidi kasvandikku; see laps oli kuni kaheteiskümnenda eluaastani lastekodus seo latś olľ nikaguq katõtõistkümne aastatsõniq kasvandun;

lasteraamat .latsiraama|t -du -tut13

lastesõim .latsi|seiḿ -seime -.seime37

lastetu latsildaq lastetu abielupaar latsildaq paarirahvas;

lastetuba .latsi tarõ tal on olnud hea lastetuba tä om häste kasvatõt v opat;

lastetus latsildaq olõk , latsildaq .jäämine

lastima ku̬u̬rmat pääle .pandma

lasu uni|k -gu -kut13, kuhi kuḣa .kuhja44 paberilasu paprõunik;

lasuma pääl olõma v .saisma kellel lasub vastutus? kiä kand vastust?;

latakas .lahkaḿ -i -it4, lata|k -gu v -ga -kut v -kat13

latern latõrn|(as) -a -at15, latõŕ .latrõ latõrd22, latõrna - -t3

latgal .latgaľ -i -it4

latgali: latgali keel latgali kiiľ;

latikas lati|k -ga -kat13, laťk .laťka .laťkat15, tsir|ruľ -uli -ulit4

latimets mõts roovistu - -t1, orrõ|mõts -mõtsa -.mõtsa30

latraja lõka - -t2, lõka|tś -dsi -tsit13, ladra - -t2, ha(i)ska - -t2, haska|tś -dsi -tsit13, haskõrus -õ -t9, lärbä - -t2, parba - -t2, lapõrus -õ -t9, larba|tś -dsi -tsit13, larga - -t2, suuha|go -o -ko27, porganď -i -it4, taśka - -t2, löperüs -e -t9, läpä - -t2, lõusť lõusti .lõusti37 mis sa, vana latraja, lobised! miä sa, vana taśka, taśkatat!;

latramine lõkatus -õ -t9, has|sin -ina -inat4, haskõrdus -õ -t9, latõrdus -õ -t9, ladra - -t2

latsutama latsu|tama -taq -da82 kuri emis latsutas lõugu kuri immis latsuť lõugo;

latt 1. lat|ť -i -ti37, ru̬u̬v́ roovi ru̬u̬vi37, ru̬u̬dja|s - -st22, rooďmas ru̬u̬ďma rooďmast22, ru̬u̬dli - -t1, ru̬u̬ďma|s - -st22, valdas .valta valdast22, vimṕ vimbi .vimpi31, vimp vimba .vimpa31, orś orrõ ort49 haarasin aia äärest lati ja andsin talle tagumiku pihta haari aidveerest ruudja ni anni tälle perst piten; 2. (Läti raha) lat|ť -i -ti37

lattaed ru̬u̬v́|aid -aia -.aida33, roovik|aid -aia -.aida33, .roelmu|aid -aia -.aida33 karjamaale tehti lattaed ümber kaŕamaalõ tetti roelmuaid ümbre;

latter .la(h)tri - -t1, (seime)vaheq (-).vaihõ v (-).vahjõ (-)vahet v (-)vaiht19 iga hobune oma latris egä hopõń uman lahtrin; aja hobune oma latrisse ajaq hopõń umma vaihõlõ;

latv ladõv ladva latva45, latv -ladva -latva45 kased olid latvupidi kokku pulmaväravaks seotud kõoq olliq ladvoldõ kokko pulmavärtes köüdedüq;

lauatennis lavvatennüs -(s)e -t11, kõnnõk pinkś pinksi .pinksi37

laud laud lavva .lauda30 lauatükk lavvajupṕ; lauakaaslane lavvaseldsiline; laudadest lavvunõ; laudu virna panema laudo (s)taabõldama v kihti pandma; pere sööb ühise laua ääres pereq süü üten lavvan v üte lavva man; istusime lauda istõmiq lauda;

laudis lavvotus -õ -t9

laudkond lavva|rahvas -.rahva -rahvast22, lavvaseltś|kund -kunna -.kunda32, laud|kund -kunna -.kunda32

laudlina lavvalin|a -a -na28, laudlin|a -a -na28, lavvarät|ť -i -ti37

laug lak|k -a -ka30, nahk naha .nahka33, (silmä)laud (-)lavva (-).lauda30 lapsel on uni laugel latsõl om uni silmän; silmalaud silmälakaq, silmälavvaq; langetas laud lasḱ silmäq maaha;

laugas su̬u̬|silm -silmä -.silmä35, su̬u̬|haud -havva -.hauda33, loosah(t)us -õ -t9

lauge .laugõ - -t3, .liuhka - -t3, lausi|k -gu -kut13, lausk lausa .lauska32 see on lauge mägi, siit on hea alla minna seo om lausk mägi, siist om hüä alla minnäq; laugelt laugõhe, laugõlõ;

laugjalt lausikuhe , lausikulõ

laugjas .laugõ - -t3, lausi|k -gu -kut13, pu̬u̬ľ.liuhka - -t3

lauglema .laugõlõma lavvõldaq .laugõlõ86 kotkas laugleb kõrgel taevas kodas laugõlõs korgõn taivan;

lauk II lauḱ laugi .lauki37 lauk on valge lauguga must lind lauḱ om valgõ laugigaq must tsirk;

lauk I I lauk lauga v laugu .lauka v .lauku37 sibul kuulub laukude hulka sipuľ om ütś lauk; küüslauk tsisnak, kipluḱ, .kuruslauk, .piruslauk; murulauk piuss; porrulauk purulauk;

laukapuu mõtsliivapuu - -d50

laul laul laulu .laulu37 eepiline laul laulus;

laulatama laula|tama -taq -da82

laulatus laulatus -õ -t9

laulev laululi|nõ -dsõ -st5, .laulva - -t3, .laulja - -t3, laulu|nõ -dsõ -st5 laulev revolutsioon laululinõ riigipüürdmine; laulev hääl laulva helü; laulev laps laulja latś; laulev lind laulja tsirk; rootsi keeles on laulev intonatsioon roodsi keelen käü helü üles-alla;

laulik lauli|k -gu -kut13, lauluraama|t -du -tut13, .laulja - -t3

laulja .laulja - -t3, lauli|k -gu -kut13 eestlaulja sõ̭nolinõ v lauluvitäi;

lauljanna .laulja - -t3, lauli|k -gu -kut13, .laulja|naanõ -naasõ -naist8, laulu|naanõ -naasõ -naist8

laulma mitmit kõrdo .laulma (.)lauldaq laula61, lauliskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 laulmine laulminõ;

lauluema lauluim|ä -ä -mä24

lauluhimuline laululi|nõ -dsõ -st5 meil on lauluhimulised lapsed meil ommaq laululidsõq latsõq; ta on täna väga lauluhimuline tä om täämbä väega laululinõ;

laulujoru .õsna - -t3, õ̭õ̭sna , jorotus -õ -t9 ajab muudkui oma laulujoru aja pääle umma õ̭õ̭snat;

laulukoor (laulu)ku̬u̬ŕ (-)koori (-)ku̬u̬ri37

laululava laululav|a -a -va28

laulupidu laulupi|do -do -to26 üldlaulupidu suuŕ laulupido; laulupeo rongkäik laulupido rongikäüḱ;

lauluraamat lauluraama|t -du -tut13

laulurästas laulu|rä(ä)stäs -.rä(ä)stä -rä(ä)stäst22

lauluväljak laulu(pido)|platś -platsi -.platsi37, laululav|a -a -va28, laululava edine

laup ots otsa .otsa31, otsaedi|ne -dse -st7 pühib laubalt higi pühḱ otsa iist hiki;

laupäev pu̬u̬ľ|päiv -päävä -.päivä35, pu̬u̬ľpüh|ä -ä -hä24, pu̬u̬ľpüh|i -i -hi24

laupäevane pu̬u̬ľpäävä|ne -dse -st7, pu̬u̬ľpühä|ne -dse -st7, pu̬u̬ľpühi|ne -dse -st7

laureaat avvuhinna .saaja , preemiä .saaja ta on Nobeli preemia laureaat tä sai Nobeli avvuhinna;

lauritsapäev labõ|rits -ritsa -.ritsa37, labõritsa|päiv -päävä -.päivä35, lauri|ts -dsa -tsat13, lauridsa|päiv -päävä -.päivä35

laus- väli- , valu- lausvale välivõlsś; lausvihm valuvihm;

lausa kogoni , kogonistõ , kogona , .õkva , .õkvalt , .täütsä , peris , valu , väli ütles lausa näkku, mis ta temast arvab üteľ õkvalt näkko, midä tä timäst arvas; ei või tõtt rääkida, aga lausa valetada ka ei taha tohe-iq õigust kõ̭nõldaq, a peris võlssiq ka taha-iq; ta on ju lausa loll tä om jo peris ulľ; mehed olid õhtuks lausa väsinud meheq olliq õdagus valu väsünüq;

lause kiiľ lausõq .lausõ lausõt18 lihtlause, liitlause, täislause lihtlausõq, liitlausõq, täüslausõq; lauselühend lausõ lühendüs; osa-lause osalausõq; laiendatud ja laiendamata lihtlause laendõt ja laendamaldaq lihtlausõq; lauseliikmed: alus, öeldis, sihitis, määrus, öeldistäide, täiend lausõliikmõq: edimäne liigõq, tegehüs, tegemisalonõ, määrüs, tegehüstäüdüs, tävvenď; väitlause, küsilause, käsklause, soovlause, hüüdlause, koondlause ütlemislausõq, küsümislausõq, käskmislausõq, suuv́mislausõq, hõikuslausõq, üleslugõmislausõq;

lauseõpetus kiiľ .lausõoppu|s -(sõ) -(s)t10

lauskmaa .laugõ maa , tasanõ maa

lausuja sõ̭noja - -t3, .lausja - -t3, sõ̭naja - -t3

lausuma 1. .ütlemä üteldäq v (.)üldäq .ütle78, .lausma .lausuq lausu64 ei lausunud sõnagi ütle-es v lausu-us sõ̭nnagiq; selle peale ei oska sõnagi lausuda tuu pääle mõista-iq midägiq üldäq; 2. sõ̭n|oma -noq -o57, sõ̭no|tama -taq -da82

laut laut lauda .lauta30 laudalakk laudapääline; sealaut tsiapaht; häid lambaid mahub palju ühte lauta kitsahe lauta mahus palľo hüvvi lambit;

lauter paadikotus -(s)õ -t11, .valgma† - -t3 iga talu all jõe ääres oli lauter egä talo all jõ̭õ̭ veeren olľ valgma;

lauto .lüütnä - -t3, lauto - -t2

lava (sannalava) lav|a -a -va28, la|ba -ba -pa28, (ülesastmiskotus) püüne - -t1, lav|a -a -va28, (väikon ruumin) tõr|a -a -ra26 kes leili ei kannatanud, kobis lavalt maha kiä lõunõt es kannahtaq, tuu kobõ lava päält alla; millal koor lavale tuleb? kuna kuuŕ püüne pääle tulõ?; toob näidendi lavale tuu v sääd näütemängo püüne pääle; lavas kasvatati taimi ette laossõn kasvatõdi luumõ ette;

lavastaja lavastaja - -t3, .vällä.säädjä - -t3

lavastama .vällä .säädmä näidendi on lavastanud Taago Tubin näütemängo om vällä säädnüq Tubina Taago; lavastatud kohtuprotsess välläsäet kohtumõistminõ; ta lavastas mu süüdlaseks tä tekḱ mu süüdläses;

lavastuma .vällä tulõma

lavastus .säädmi|ne -se -st5, säädüng* -i -it4, tük|k -ü -kü37 sõna-, tantsu-, muusikalavastus sõ̭na-, tandso-, laulutükk; „Libahundi” uudne lavastus vahtsõt muudu säet „Soenď”;

lavats lava|tś -dsi -tsit13, krava|ť -di -tit13, .laokõ|nõ -sõ -ist8, pala|ť -di -tit13 lapsed ja neiud heitsid lavatsile latsõq ja tütriguq lamssiq kravadi pääle magama; vana rehetoa nurgas oli ikka lavats vanan rehetarõn olľ nulgan õ̭ks kravať;

laviin (lumõ)sadang -u -ut13 matkajad jäid lumelaviini alla matkajaq jäiq lumõsadangu alaq;

lebama piku|tama -taq -da82, pikäle olõma lebab diivanil, voodis, murul pikutas sohva, sängü, muro pääl; raamat lebab laual raamat om lavva pääl; lebav pikäle;

leebe tasali|k -gu -kku38, mahhe - -t14, .pehmege|ne -se -ist8, (.)pehmeke|ne -se -ist8, pehmeq .pehme pehmet v pehmend.pehme pehmet18 v pehmend 16 , (talvõilma kotsilõ) lep|eq -pe -et18, leppe|ne -dse -st5 ta on leebe inimene tä om tasalik inemine; leebe naeratus, ilme, hääletoon mahhe naarahtus, sõbralik nägo, tasalik helü; täna on hea leebe ilm täämbä om hää pehmegene v lepeq ilm;

leebelt tasatsõhe , tasatsõlõ , .pehmehe , .pehmele

leebuma tasahu|ma -daq -84, tagasi .laskuma , li̬i̬ndü|mä -däq -80, (ilma v tuulõ kotsilõ) leppü|mä -däq -80 esialgu oli vihane, pärast leebus edimält olľ vihanõ, perän tasahu v liindü ärq;

leebus .pehmüs -e -t9, (talvõilma kotsilõ) leppüs -e -t9 kohtuotsuse leebus kohtuotsussõ pehmüs; ta on karm ja halastamatu, leebust ei maksa temalt oodata tä om kuri ja halõstamaldaq, massa-iq uutaq, et tä ärq tasahus;

leede leedeq li̬i̬te leedet18 leete peal on hea supelda liite pääl om hää tsukõldaq;

leedi leedi - -t1

leedripuu li̬i̬drepuu - -d50, li̬i̬dre - -t1 punane ja must leedripuu verrev ja must liidre;

leedu: leedu keel leedu kiiľ;

leedulane leedula|nõ -sõ -st5, leedukõ|nõ -sõ -ist8

leegion .leegioń -i -it4, leegi|oń -oni -.onni38

leegionär leegio|nääŕ -nääri -.nääri37

leegitsema pal|ama -laq -a69, .kirgelemä kireldäq .kirgele85, .kirglemä kireldäq .kirgle85, .lõhnama lõhnadaq .lõhna77 lõke leegitseb tuli palas; õhtupäike pani aknad leegitsema õdagunõ päiv panď aknõq kirgelemä; maja leegitseb tules maja lõhnas tulõn; sügisvärvides leegitsev mets sügüsene mõts veretäs; maailm leegitses sõjatules ilm palli sõ̭atulõn;

leek tul|i -õ -d sissek .tullõ41, (tulõ)kirǵ (-)kire (-).kirge34, tulõ|ki̬i̬ľ -keele -ki̬i̬lt40 küünlaleek kündletuli; maja oli üleni leekides maja olľ tulõn; leegid lõid kõrgele üles tulõkeeleq leiq korgõlõ üles; vanasti öeldi, et sädemeist saab leek vanastõ ülti, et kibõnist saa kirǵ;

leelis lipõ - -t14, lip|õq -põ -õt18, tuhaper|ä -ä -rä24 leelismuldmetall lipõmuldmetalľ;

leeliseline keem leheli|ne -dse -st5, lipõ - -t14, lipõ|nõ -dsõ -st7 leeliseline muld lipõ v leheline maa;

leelo leelo - -t2

leelotama leelo|tama -taq -da82

leem li̬i̬ḿ leeme li̬i̬mi37

leemendama = leemetama leeme|tämä -täq -dä82 kelder on nii niiske, et seinad leemetavad keldri om nii likõ, et sainaq leemetäseq; pärast rasket tööd leemendas kogu keha rassõ tüü pääle kõ̭iḱ iho leemeť;

leer .li̬i̬ŕ leeri li̬i̬ri37, oppu|s -(sõ) -(s)t10, pää|ku̬u̬ľ -kooli -ku̬u̬li37 kui palju sel aastal leeriminejaid on? ku palľo seo aasta liiriminejit om?;

leer I .laagri - -t1, ja|go -o -ko27, li̬i̬ŕ leeri li̬i̬ri37 ta oli türgi leeri viidud tä olľ türkläisi laagrihe viid; vaidlejad jagunesid kahte leeri vaidlõjaq lätsiq kattõ jakko;

leesikas kasvot leehi|k -gä v -gu -kät v -kut13, tsia|mari -maŕa -.marja43, tsiapalohk -a -at13

leetene li̬i̬te|ne -dse -st5, li̬i̬ti|ne -dse -st5, leedeq li̬i̬te leedet18 sealt ei tasu teed teha, seal on maa leetene säält ei massaq tiid aiaq, sääl om leedeqliiv;

leetrid m läädsäq .läätsi .läätsi39 lapsel on leetrid latsõl ommaq läädsäq;

leetseljak leedeq li̬i̬te leedet18 parv jäi leetseljakule kinni parv́ jäi liite pääle kinniq;

leevendama ker(g)endä|mä -q -83, pehmü|tämä -täq -dä82, kerembäs v .kergembäs tegemä , vaibõnda|ma -q -83 karistust leevendati trahvi kergendedi; miski ei suutnud ta leina leevendada ütśkiq asi es jõvvaq tä süämehallu vaibõndaq; halba tuju leevendama tujjo parõmbas tegemä; valu leevendama hallu vaibõndama;

leevenduma = leevenema .kergembäs v kerembäs minemä , .perrä .andma valu leevenes halu anď perrä;

leevike punń|paap -paabu -.paapu37

legaalne luba|t -du -tut1, .säädüsli|ne -dse -st5 legaalne tegevus lubat tegemine;

legaliseerima .säädüslidses tegemä , legali|si̬i̬ŕmä -si̬i̬riq -seeri63

legend 1. mu(i)stinõ jutt , jutus -(s)õ -t11, legenď legendi le.gendi30 2. (kaardi pääl) seletüs -e -t9, legenď legendi le.gendi30

legendaarne .kuulsa - -t3 legendaarsed lood kavvõdalõ kuulsaq luuq;

legitiimsus .säädüsperisüs -e -t9

lego lego - -t2

lehekiosk lehe.putka - -t1

lehekülg lehe|külǵ -kü(l)le -.külge34, lehe|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40

lehemees lehe|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

leheneeger naľ kirätśur|a -a -ra26

lehestik lehistü - -t1, lehtisti|k -gu -kku38

lehetäi lehetäi - -d53, tuhael|läi -äjä -äjät4 õunapuu lehtedele on tekkinud lehetäid uibulehti pääle om tuhaperä löönüq;

lehis II (puu) lehť|kuuś -kuusõ -kuust39

lehis I I (lehtigaq murt v raot oss v puu) lehes -(s)e -t11

lehitsema .lehti .käändmä , sõrmi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 lehitseb raamatut käänd raamadulehti; ma olen seda raamatut lehitsenud ma olõ taad raamatut üle üte lehe kaenuq;

lehkama .haisama haisadaq .haisa77, .haikama haigadaq .haika77 kala on lehkama läinud kala om haisama lännüq;

lehm lehm lehmä .lehmä35 meil on kaheaastane lehm, tuli esimest korda lüpsma meil om hõhvanõ lehm, edimädsel piimäl; talle jäi vana lehmakont ja põrsake tälle jäi vana lehmäkorv́ ja põrsakõnõ;

lehmakell krap|ṕ -i -pi37, klõka|tś -dsi -tsit13, kõlga|tś -dsi -tsit13

lehmalaut lehmä|laut -lauda -.lauta30

leht 1. lehť lehe .lehte34 puud on juba lehes puuq ommaq joba lehen; kaselehed kõoleheq; pööra lehte ja loe edasi! käänäq lehte ja loeq edesi!; 2. (ao)lehť (-)lehe (-).lehte34 lehelugeja (ao)lehelugõja;

lehter leik leigu .leiku37, .leika - -t3, leigas .leika leigast22, .löhtre - -t3, val|lim -ima v -imõ -imat v -imõt4 vala õli lehtriga pudelisse! leikagaq valaq õli pudõlihe!;

lehtla laubõ - -t2, lehť|maja -maja -majja v -maia28 läksin lehtlasse juttu ajama lätsi laubõ pääle jututama;

lehtpuu lehepuu - -d50 lehtpuumets lehe(puu)mõts;

lehv (s)leihv́ leihvi .leihvi37

lehvik viuhka* - -t2 lehviksaba viuhkahand;

lehvima .hilbõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .vilbõlõma vilbõldaq .vilbõlõ85, .leühhelemä leüheldäq .leühhele85, .tuuhõlõma tuuhõldaq .tuuhõlõ85 lehviv hilbõlõja, vilbõlõja, hibisejä;

lehvitama lehvü|tämä -täq -dä82, lipu|tama -taq -da82, hõľo|tama -taq -da82, .vuhv́ma .vuhviq vuhvi63 kukk lehvitab tiibu kikas vuhv́ v liputas siibogaq; lehvitab kleiti ja kübarat hõľotas kleiti ja kübärät; lahkuja lehvitas taskurätti ärqminejä lipuť nõ̭narätti;

leib leib leevä .leibä34, latsik päp|p -ä -pä35 emme, anna piima ja leiba! nännä, annaq pippi ja päppä!; magushapu leib imatõt leib; kelle leiba sööd, selle laulu laulad kink leibä süüt, tuu poolõ haugut; leiba luusse laskma leibä luuhtõ laskma;

leibkond üte(h)n leevä(h)n , pereq .perre peret18, m kodapooli|dsõq -tsidõ -tsit7, maja|pereq -.perre -peret18 kas te olete üks leibkond? kas ti olõt üten leevän?; leibkondade lõikes perrit piten;

leid II löüt (asi) .löüdü .löütüt1, lövve|t (asi) -dü -tüt1, .löüdmi|ne -se -st5, .leüdmi|ne -se -st5 see on sul hea leid seo om sul hää löüdmine; arheoloogilised leiud välläkaibmisõl lövvedüq aśaq; leidlaps lövvet latś;

leid I I (hobõsõriisto osa) lindsiq .lintse .lintse37

leidlik nõvvu.löüdjä - -t3, nõvvu.leüdjä - -t3 ta on väga leidlik inimene tä om väega nõvvulöüdjä (inemine) v tä om märgomiiś;

leidlikkus .märksüs -e -t9 ta ei hiilga leidlikkusega tä olõ-iq väega märksä; leidlikkusest tal puudu ei tule märksüst täl jagus;

leidma .löüdmä (.)löüdäq lövvä66, .leüdmä (.)leüdäq levvä66 leidmine löüdmine, leüdmine; leidja löüdjä, leüdjä;

leiduma .löüdümä .löüdüdäq lövvü79, .leüdümä .leüdüdäq levvü79 teatmikus leiduv info on vananenud teedüs, miä raamatun lövvüs, om aost (ja arost) v vana;

leidur .vällämärgotaja - -t3, .vällä.mõtlõja - -t3, (.vällä).löüdjä - -t3

leierdama .keträmä kedrädäq .keträ77, leierdä|mä -q -83 leierdab ühte ja sama juttu päev otsa keträs ütte ja samma juttu kõ̭iḱ päiv;

leierkast vänthõr|ril -ila -ilat4

leierkastimees vänthõrila|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

leige .löüge - -t3, .leüge - -t3, .oigõ - -t3, .oigu - -t1 ahi on leige, leivad ei küpse hästi ära ahi om oigõ, leeväq küdsä-iq häste ärq; vesi tagapajas oli leige vesi tagapaan olľ oigõ; leige suhtumisega oigõ olõmisõgaq; leigevõitu löügekene, oigõkõnõ, löügelik, leügelik, oiglanõ, oigõlik;

leiguma oigah(t)u|ma -daq -84, .oigu|ma -daq -80, oigõnõma ojõdaq v oigõ(nõ)daq oigõnõ89, löügäh(t)ü|mä -däq -84, .löügü|mä -däq -80 soe vesi on leigunud lämmi vesi om ärq oigahunuq;

leigus .löügüs -e -t9, .leügüs -e -t9, .oigus -õ -t9

leil lõunaq .lõuna lõunat18, lõunõq .lõunõ lõunõt18, lõun lõunu .lõunu37 leili viskama lõunat hiitmä, tsiukama; viskame leili ka teemiq lõunat ka mano; viska leili! tiiq lõunat!;

leilikibu kipike|ne -se -ist8, kip|ṕ -i -pi31, kop|p -a -pa31, tserbä|k -gu -kut13, kauśa - -t1

leilitama lõunu|tama -taq -da82, sanna|tama -taq -da82

lein lein leinä .leinä35, lein leino .leino37 kogu külas on lein tervel küläl om lein; ta on leinas, sellepärast kannab musta rätti tä om leinon, selle kand musta rätti;

leinaja .leinäjä - -t3, leinäli|ne -se -st5

leinakask leinä|kõiv -kõ(iv)o -.kõivo37, hala|kõiv -kõ(iv)o -.kõivo37

leinama .leinämä leinädäq .leinä77, taka(h)n.ikma lahkunut jäid leinama naine ja lapsed kaonugõist jäiq leinämä v takan ikma naanõ ja latsõq;

leinapaju hala|pai -paiu -.paiu37, hala(k)puu - -d50

leinarong matu(s)sõ|ronǵ -rongi -.rongi37 leinarong tuli vastu matus tulľ vasta;

leitnant .leit|nänť -nändi -nänti37

leitsak läpe - -t2, läpätüs -e -t9, lõunõq .lõunõ lõunõt18, .helkämi|ne -se -st5 soojast toast lõi vastu kasvuhoone leitsak lämmäst tarõst lei kasvomaja läpätüs vasta; küll on leitsak, paistab, et äike on tulemas küll helkäs, paistus, et pikne om tulõman;

leitseauk otspa|ja -ja -jja v -ia28, tossu|mulk -mulgu -.mulku37

leiukoht (lövvü)kotus -(s)õ -t11, su̬u̬ń soonõ su̬u̬nt40 uued nafta leiukohad vahtsõq nahvta lövvükotussõq; seal on kruusa leiukoht säält juusk ruusasuuń läbi; Irboska lähedal on kipsi leiukoht Irboska man om hipuski kotus;

leiutaja .vällä.mõtlõja - -t3, .vällä.löüdjä - -t3, .vällämärgütäjä* - -t3

leiutama .vällä .mõtlõma v .löüdmä v märgütämä sel ajal polnud raadio veel leiutatud tuul aol es olõq raadio viil vällä mõtõld;

leiutasu lövvüs -(s)e -t11 leidja saab korraliku leiutasu löüdjä saa hüä lövvüse;

leiutis (.vällä).löüdü|s -(se) -(s)t10, .vällämärgütüs* -e -t9

leivaastja mõhe mõhe mõhet2, .vas(k)ńa - -t3 perenaine sõtkus leivaastjas tainast pernaanõ kasť mõhen leibä;

leivakannikas (leevä)kands -kandso -.kandso37, leevä|ots -otsa .otsa31, kürss kürsä .kürssä37

leivakoorik (leevä)koori|k -gu -kut38 leivakooruke leeväkoldõgõnõ;

leivakõrvane leeväkõrva|nõ -dsõ -st7, leeväkõrvali|nõ -(d)sõ -st5, mano(q).võtmi|nõ -sõ -st52 talus jätkus leiba ja leivakõrvast talon jakku leibä ja leeväkõrvalist; võtab leivakõrvaseks silku võtt leevä mano silku;

leivakäär (leevä)mur|o -o -ro26, käärd kääro .käärdo36, kääräh(t)üs -e -t9, (üle leevä lõigat) pöörändüs -e -t9, (ohkukõnõ) kiibakõ|nõ -sõ -ist8

leivanumber leevä|nummõŕ -.numbri -nummõrd23

leivapäts leevä|pätś -pätsi -.pätsi37

leivatehas leevätü̬ü̬stüs -e -t9

leivaviil (väikene) kik|k -u -ku37, kikukõ|nõ -sõ -ist8, mur|o -o -ro26 kui leivaviilu pooleks teed, saab viiluke ku muro poolõs tiit, saa kikukõnõ;

lekkekoht läbi.laskmiskotus -(s)õ -t11, joosukotus -(s)õ -t11 otsi lekkekoht üles otsiq joosukotus vällä;

lekkima .sisse .laskma , läbi ju̬u̬skma , läbi .andma , läbi v .vällä .tsilkma kauss lekib kausś juusk; paat lekib loodsik lask vii sisse v vett läbi; info lekib teedüs tsilgus läbi;

leksika sõ̭navar|a -a -ra28

leksikoloogia kiiľ sõ̭navaraoppu|s -(sõ) -(s)t10, leksikoloogia - -t3

leksikon 1. leksi|koń -koni -.konni38 2. sõ̭navar|a -a -ra28, leksiko|ń -ni -nni38

lektor lugõja - -t3, kõ̭nõlõja - -t3, oppaja - -t3 kes lektoriks oli? kiä tuu lugõjas v kõ̭nõlõjas olľ?;

lektüür lugõmi|nõ -sõ -st5

lell lell lellä .lellä35

lelu (latsõ) asi , mängo|asi -aśa -.asja43

lembe mahhe - -t14, .pehmege|ne -se -ist8, (.)pehmeke|ne -se -ist8, hell hellä .hellä35, .lahkõ - -t3 lembe tuul pehmegene tuuľ;

lembeluule armastusõ luulõq

lemmalts kasvot plõkś|lilľ -lilli -.lilli37

lemmik meelüs- , lemmi|k -gu -kut13 lemmikraamat, -film, -õpetaja, -hobune, -värv meelüsraamat, -filḿ, -oppaja, -hopõń, -värḿ; ta on tüdrukute lemmik tä om tütrigide lemmik; karvane kutsikas oli kõigi laste lemmik karvanõ kutsik olľ kõigi latsi lemmik v miildü kõigilõ latsilõ väega;

lend 1. lind linnu .lindu36, .lindami|nõ -sõ -st5 lind tõuseb lendu tsirk lätt lindu; sädemete lend kibõnidõ lindõlõminõ; koer haaras leivatüki lennult pini haarď leevätükü õhust; 2. m lõpõta|jaq -jidõ -jit3 me olime oma kooli 37. lend miiq olli uma kooli 37. lõpõtajaq;

lendama .lindama linnadaq .linda77 lendav taldrik naľ lindaja livvakõnõ;

lendleht kihotusleheke|ne -se -ist8, kihotamisõ lehekene

lendlema .lind(õ)lõma linnõldaq .lind(õ)lõ85, .lindama linnadaq .linda77 aasa kohal lendlevad kollased liblikad niidü kotsil lindõlõsõq kõlladsõq libliguq;

lendorav lindor|rav -ava -avat4, nahkor|rav -ava -avat4

lendsalk lind|salk -salga -.salka31

lenduma ärq .hingämä v .hõ̭ngama , .tossu|ma -daq -80 piiritus lendub piiretüs hingäs ärq; lenduv tuhk lindaja tuhk;

lendur linnugi|juhť -juhi -.juhti36, .lindaja - -t3

lendva .lindva - -t3, .lindaja - -t3, .linda|i -ja -jat4, .lindav -a -at4

leng lenḱ lengi .lenki37

lenkstang .leis|tanǵ -tangi -.tangi37, lenkś lenksi .lenksi37

lennujaam linnu|jaam -jaama -.jaama30 istusime lennujaamas ja ootasime lennukit istõmiq linnujaaman ja oodimiq linnukit;

lennuk linnu|ḱ -gi -kit13

lennupost õhu|posť -posti -.posti37, linnu|posť -posti -.posti37

lennutama linnu|tama -taq -da82, .lindama .pandma lapsed lennutavad tuulelohet latsõq linnutasõq tuulõlohet; tuul lennutab lund tuuľ liigutas lummõ; kalamehed lennutavad lanti kalameheq pilvaq lanti; lennutas paberinutsaku prügikasti visaś paprõnutsagu prügükasti;

lennuväli linnu|väli -vä(l)lä -.väljä v -.vällä43

lennuõnnetus linnuõ̭nnõtus -õ -t9

leopard leo|parť -pardi -.parti35

leotama .lio|tama v .leo|tama -taq -da81, vetü|tämä -täq -dä82 leotab pesu leotas mõssu; viinas leotama viina pääl hoitma; vikati käepidet tuleb enne niitmist vees leotada vikahti jalus tulõ inne niitmist viigaq ärq tarrutaq;

leotis .liotus -õ -t9, .leotus , pääl.hoitus -õ -t9, m .mõskmõq .mõskmidõ .mõskmit18 nõgeseleotis nõgõsõmõskmõq;

leotus .liotus -õ -t9, .leotus -õ -t9, .liotami|nõ -sõ -st5, .leotami|nõ -sõ -st5

lepakäbi lepäkuk|k -u -ku37, kä|bü -ü -pü27

lepamaim eläjät lepp|maim -maimu -.maimu37, lepä|maim -maimu -.maimu37

lepane: nagu lepase reega niguq lepädse riigaq;

lepariisikas lepä|si̬i̬ń -seene -si̬i̬nt40

lepatriinu käokiräs -(s)e -t11, käo|lehm -lehmä -.lehmä35, käo|kirǵ -kire -.kirge34, käo|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43

lepe (kokko).lepmi|ne -se -st5, kaup kauba .kaupa30, kokko|lepeq -leppe -lepet18, lepüs -(s)e -t11 sõlmisid leppe lepeq kokko v teiq kauba; peab leppest kinni pidä kaubast kinniq; murrab lepet ei piäq kaubast kinniq;

lepik lepistü - -t1, lepisti|k -gu -kku38

leping leping -u -ut13, lepünǵ -i -it13, kaup kauba .kaupa30, kokko.lepmi|ne -se -st5, kokko|lepeq -leppe -lepet18, .kontrah|ť -i -ti36 rahvusvahelised lepingud riikevaihõlidsõq kokkolepmiseq; kirjutas lepingule alla kiroť kontrahilõ alla; lepingut sõlmima kokko lepmä, kokkolepet tegemä; lepingu tingimused kokkolepmise punktiq; lepingust taganema kokkoleppest valla ütlemä v kokkolepet pagõma; leping tühistati kokkolepmine tetti v kuulutõdi tühäs; sõlmisid piirilepingu teiq piirikokkoleppe; tööleping tüüleping v tüükontrahť; rendileping rendileping v rendikontrahť;

lepinguline kokkoleppe- , kokkoleppe peräne lepingulised kohustused kokkoleppekohussõq; lepinguline töö kokkolepüt tüü;

lepitama lepü|tämä -täq -dä82

lepitamatu (ilm).lepmäldäq

lepitus lepütüs -e -t9, .lepmi|ne -se -st5, lepütämi|ne -se -st5 lepitust otsima lepütüst otśma;

leplik .lepjä - -t3, .lepli|k -gu -kku38, .lepliga|nõ -dsõ -st5 elage leplikult, ärge tülitsege! olkõq no lepjäq inemiseq, tülütägu-iq kõ̭iḱ aig!; ta on selline leplik inimene tä om sääne lepjä inemine;

lepp lep|p -ä -pä35 hall lepp valgõ lepp, esälepp; lepapuust lepäne;

leppemärk (kokkolepüt) märḱ märgi .märki37, leppe|märḱ -märgi -.märki37

leppima (ärq) .lepmä leppüq lepü73, nõuhn olõma , rahulõ .jäämä , .nõuhtõ .jäämä kui teisiti kokku ei lepita ku parõmbat kaupa ei sünnüq;

leppimatu .lepmäldäq sellise leppimatu inimesega on raske asju ajada sääntse lepmäldäq inemisegaq om rassõ asjo aiaq;

leppimatus: tšetšeenide leppimatus Vene võimuga on laialt teada tsedsenide lepmäldäq olõḱ Vinne võimu vasta om kõigilõ teedäq;

lesbi lesbi - -t2

lesepõli = lesepõlv läsä|aig -ao -.aigo36 naine ei pidanud pikka lesepõlve, abiellus varsti uuesti naanõ es piäq pikkä läsäaigo, lätś pia vahtsõst mehele;

lesima le(e)sä|tämä -täq -dä82, piku|tama -taq -da82, videl|emä -däq -e85

lesk läsḱ läsä .läskä34

lest 1. eläjät .kristusõkal|a -a -la28 2. (kõrval) kõrva|lehť -lehe -.lehte34, (ujomisjalal) lehť lehe .lehte34 lestjalg laparď; veelindudel on lestadega jalad viitsirgõl ommaq lapardiq; 3. lõst* lõsta .lõsta37 sügelislest süüdiklõst; tolmulest tolmulõst;

letseburgi: letseburgi keel letseburgi kiiľ;

lett let|ť -i -ti37

leukoos leu|ku̬u̬ś -koosi -ku̬u̬si37, vere.vaesus -õ -t9

levi lev|i -i -vi26, .küündümi|ne -se -st5 ma ei saa helistada, mul pole siin levi ma saa-iq kõlistaq, mul olõ-iq tan levvi; mu telefonil pole seal levi mu telefon ei küünüq v ei võtaq sinnäq; levimuusika levimuusiga;

levik .lakjamine|ḱ -gi -kit13, edesimine|ḱ -gi -kit13, levimi|ne -se -st5, levi|k -gu -kut13, .lakjalaotus -õ -t9

levima .lakja v edesi minemä , levi|nemä -(ne)däq -ne89, lagonõma .laodaq v lago(nõ)daq lagonõ89 uudis levis kiiresti külast külla sõ̭nnoḿ lätś ruttu küläst küllä edesi v külli piten lakja; gripp levib inimeselt inimesele gripp lätt inemise käest inemisele edesi; see keelejoon on laialt levinud seo keelejuuń om lajalt levinüq v seod keelejuunt om lajalt löüdäq; jutt levis külla jutt lagosi küllä pite lakja; haigus hakkas levima tõbi naaś lakja lagonõma;

levitama edesi v .lakja .kandma v .andma , lehvi|tämä -täq -dä82 mis sa levitad siin kuulujutte? mis sa lehvität tan küläjuttõ?;

levkoi .lehvkoi - -d53

liaan tap|p -u -pu37 troopikamets on täis liaane lämmämaa mõts om tappõ täüs;

libahunt soenď .soendi .soendit13 käis libahundiks käve soes v soendustõ;

libamisi (pu̬u̬ľ).liuhka , libahuisi , .liuhkahe , .liuhkalõ , .liuhkamiisi , lihvõldõ kallas laskub libamisi järve poole perv́ lätt liuhkamiisi järve poolõ;

libastuma nilvõstu|ma v nilbõstu|ma -daq -84, rimah(t)u|ma -daq -84

libe .nilbõ - -t3, .nilbõ|nõ -dsõ -st7 tee on libe tii om nilbõ; libe sell tsukrudsõ v makõ näogaq miiś, makõtaja, makõmiitra; libeda keelega makõ v tsukrudsõ jutugaq; libeda põhjaga kott nilbõ persegaq kotť; libedavõitu nilbõlik, nilbõlinõ;

libedik eläjät lipõma|go -o -ko27

libedus .nilbõ - -t3, .nilbus -õ -t9 libedustõrje nilbõ ärqkaotaminõ, tii kahrõstegemine, nilbõkaidsõq;

liberaalne vabami̬i̬ľ|ne -se -set6, .lepjä - -t3, vaba meelegaq liiga liberaalne hindaja väegaq lopõ hindaja; liberaalne majandus vabamajandus;

liberaliseerima vabas .andma v .laskma , lopõs tegemä

libisema ju̬u̬skma ju̬u̬skõq v joostaq joosõ65, v nilvõskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, nilvõstu|ma -daq -84, nilbahta|ma -q -83, .nilbu|ma -daq -80, äkki nilbahu|tma -taq -da62, rimah(t)u|ma -daq -84 korralikult määritud suusad libisevad hästi kõrdapiten määridüq suusaq juuskvaq häste; regi libiseb regi juusk; auto kipub jäisel teel libisema auto tüküs ijädse tii pääl nilvõskõlõma; märg seep libises peost maha likõ siiṕ nilbahť käest maaha;

libistama 1. .laskma .laskõq v .laskaq lasõ65 libistas end kuhja otsast maha lasḱ hinnäst kuḣa otsast nühä maaha; laps libistab end sülest maha latś nühkätäs hindä üsäst maaha; libistasin silmadega üle ajalehe lasi silmigaq üle aolehe; 2. v libistä|mä -q -83 libistab põldu libistäs nurmõ;

lible liblõq .liplõ liblõt18, li|põń -bõna -bõnat4, li|põŕ -bõri -bõrit4 nahk tuli libledena maha nahk tulľ liplõ kaupa mahaq; rohulible hainalehekene; verelibled verelibõnaq;

liblikas libli|k -ga v -gu -kat v -kut13, (.)lipkas .lipka .lipkat15, tsibilä|ne -se -st5 liblikad lendavad lipkaq lindasõq; liblikaid on siin igasuguseid: valgeid, kollaseid ja kirjusid tsibiläisi om siin egäsugumaidsi: valgit, vahatsit ja kirivit;

liblikõieline liblik.häitsmeli|ne -(d)se -st7, liblik.häelmä|ne -dse -st7, liblik.häelmäli|ne -(d)se -st7

liduma la|dima -tiq -di57, la|duma -tuq -du57, .litsma .litsuq litsu64 poiss ehmus ja lidus mäest üles poiskõnõ hiitü ja ladõ mäest üles; jänesed lidusid mööda nurme jäneseq litsiq nurmõ piten;

lift nõstukap|ṕ* -i -pi37, nõstu|ḱ -gi -kit13, lihvť lihvti .lihvti37

liga tat|ť -i -ti37, nü|gä -ä -kä27, pask pasa .paska33

ligadi-logadi laossi(h)n , horsuldõ

ligane tati|nõ -dsõ -st7, .mua|nõ -dsõ -st7, .nüä|ne -dse -st7, sita|nõ -dsõ -st7 kevadel on teed ligased keväjä ommaq tiiq muadsõq; vihma on sadanud, tee oli väga ligane vihma olľ sadanuq, tii olľ väega tatinõ; vesi on ämbris nii kaua seisnud, et nõu on ligaseks muutunud vesi om pangin nii kavva saisnuq, et annoḿ om nüätses lännüq; ligased tööriided sitadsõq tüürõivaq;

ligemal ligembä(h)n , ligembäl , .lähkümbäl , .lähkümbä(h)n , lähembä(h)n , lähembäl

ligemale ligembähe , ligembäle , .lähkümbäle , .lähkümbähe , lähembähe , lähembäle astuge ligemale! astkõq lähembäle!;

ligemalt ligembäst , ligembält , .lähkümbält , .lähkümbäst , lähembäst , lähembält ligemalt vaadates lähkümbäst kaiaq;

ligi 1. .lähkü(h)n , .lähke(h)n , .lähkese(h)n , lähükese(h)n , .lähko(h)n , ligi hoidis last enda ligi hoitsõ last hindä ligi; 2. .lähkühe , .lähküle , lähü.keiste , lähiksele , ligi , mano(q) ta ei lasknud mind ligi tä lasõ-s minno mano v lainillõ; hoia minu ligi! olõq muq lähkün!; 3. pia ootasime ligi pool tundi bussi oodimiq pia puuľ tunni bussi;

ligidal .lähkü(h)n , .lähkese(h)n , lähükese(h)n , .lähko(h)n , ligi , man küla ligidal külä lähkün; siinsamas ligidal tan lähkün v tansaman man;

ligidale .lähkühe , .lähküle , lähü.keiste , lähiksele , ligi , mano(q)

ligidalt .lähküst , .lähkült , lähikselt , lähük(e)selt , .lähkesest , mant olen Võru ligidalt pärit olõ Võro lähküst peri;

ligidus manolõmi|nõ -sõ -st5, man|olõḱ -olõgi -olõkit13, .lähküs -e -t9

ligikaudne ligi.lähke|ne v ligilähüke|ne -se -ist8 ligikaudsed arvud ligilähkedseq numbriq; ligikaudsed arvutused umbõs tettüq rehkendüseq;

ligikaudu pia , pia.aigo , .umbõs , nii ligikaudu pooled on uue seaduse vastu pia poolõq ommaq vahtsõ säädüse vasta; ligikaudu ühepikkused mehed umbõs ütepikku(dsõq) meheq;

ligimene ligimä|ne -dse -st5, ligembä|ne -dse -st5, lähemb -ä -ät13, lähengu|nõ -dsõ –st5

liginema (ligembäle) tul|õma -laq -õ58, (ligembäle) minemä minnäq lää kesks lännüq kesks mint 3. k lätt min 1. k lätsi min 3. k läts55, lähembäle tulõma v minemä , lähü|nemä -(ne)däq -ne89 õhtu ligineb õdak tulõ, õdagus lätt ärq; mürin ligines mürrin tulľ lähembäle;

ligipääs ligipäsemi|ne -se -st5, mano(q)päsemi|ne -se -st5 ligipääs(e)matu mäetipp ligipäsemäldäq mäeots; ligipääs on takistatud päse-iq mano; halva ligipääsuga koht halva manopäsemisegaq kotus;

ligistikku ligitside , ligitsikku , .lähkühe , lidu(h)n need lilled on liiga ligistikku istutatud neo lilliq ommaq palľo lähkühe istudõduq;

ligitõmbav mano(q)meelütäjä - -t3, .silmänakkaja - -t3, ligi.tõ̭mbaja - -t3 ligitõmbav tüdruk silmänakkaja tütrik; ligitõmbav puhkepaik manomeelütäjä puhkamiskotus;

ligu ligu leo v lio liku27 pane pesu likku! panõq mõsu likku!; herned on leos herneq ommaq leon;

ligunema ligonõma .liodaq v ligo(nõ)daq ligonõ89, ligovama .liodaq v ligovadaq ligova89, vettü|mä -däq -80

liha lih|a -a -ha28 pekine liha väkev v valgõ liha; tailiha laih liha; vaim on valmis, liha on nõder vaim om valmis, iho om nõrk;

lihaleem liha|li̬i̬ḿ -leeme -li̬i̬mi37

lihalik kihäli|ne -dse -st5, iholi|nõ -dsõ -st5 lihalik armastus iholinõ tahtminõ;

lihane liha|nõ -dsõ -st7 isa hülgas oma lihased lapsed esä jätť umaq lihadsõq latsõq maaha;

lihapirukas lihapiira|k -gu -kut13

lihas lih|a -a -ha28, .muskli - -t1, lihas -(s)õ -t11 tal on jõulised lihased täl ommaq rängäq lihassõq; kõhulihased kõtuliha; lihaseline lihha täüs, kimmä muskligaq, musklin; vahelihas vaheliha, vahenahk; lihased on punased muskliq ommaq vereväq nätäq;

lihaskiud liha|hinneq -.hinde -hinnet19, liha|narmas -.narma -narmast22

lihav lih|hav -ava -avat4, lihali|nõ -dsõ -st5, lihha täüs , .ramsa - -t1 lihavad lehmad lihalidsõq lehmäq; lihavate lehtedega puud lihavide lehtigaq puuq; lihavaks minema lihonõma, lihha minemä, lihha sälgä kasvatama;

lihavus .ramsus -õ -t9, ramm rammu .rammu37, lihavus -õ -t9

lihavõtted lihavõt|õq -tõ -õt18, liha|võõdõh -võ̭õ̭'tõ -võõdõht20

lihavõttepüha m munnõ|pühiq -pühhi -pühhi24, muna|pühiq -pühhi -pühhi24

lihtinimene .lihtsä v harilik inemine

lihtne m .lihtsä - -t3, .kerge - -t3 lihtne kleit, riietus lihtsä kleiť, m lihtsäq rõivaq; lihtne ülesanne kerge ülesannõ; see on lihtne asi ära teha taa om kerge asi ärq tetäq;

lihtrahvas .lihtsäq v hariliguq inemiseq

lihtsakoeline .lihtsä - -t3 lihtsakoeline inimene lihtsä inemine;

lihtsalt .lihtsähe , na(l)ľalt , .kergehe , .õkva lihtsamalt lihtsämbähe, lihtsämbäle; nii lihtsalt see asi küll ei lähe nii lihtsähe v kergehe ta asi joht lää-iq; sa lihtsalt ütle talle! sa õ̭nnõ ütleq tälle!; lihtsalt ime õkva imeh;

lihtsameelne .lihtsä meelegaq , (.kergehe).uskja - -t3, .lihtsäke|ne v .lihtsäge|ne -se -ist8, .lihtsämeeli|ne -dse -st5, ulľ ulli .ulli37, ullikõ|nõ -sõ -ist8 ära ole nii lihtsameelne! olku-iq nii ulľ v sääne ullikõnõ!;

lihtsus .lihtsüs -e -t9, .kergüs -e -t9 lihtsuse mõttes lihtsüse peräst v et kergemb olõssiq;

lihtsustama .lihtsämbäs v .kergembäs tegemä asjaajamist püütakse lihtsustada aśaajamist proomitas lihtsämbäs tetäq;

lihtsõdur .lihtsä v harilik .soldań ma olin sõjas lihtsõdur ma olli sõ̭an lihtsä soldań;

lihttööline mustatü̬ü̬li|ne -se -st5, mustatü̬ü̬|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, .lihtsä tü̬ü̬line , harilik tü̬ü̬line kui sa koolis ei õpi, jääd eluks ajaks lihttööliseks ku sa koolin ei opiq, sis jäätkiq elos aos mustatüülises;

lihunik lihoni|k -gu -kku38

lihv (s)ilestüs -e -t9, hoonitsus -õ -t9, .lihv́mi|ne -se -st5 vääriskivide lihv kallide kivve klantśminõ v silestämine v läükmälüümine; annab kõnele viimast lihvi and kõ̭nnõlõ viil viimäst;

lihvima üle .käümä , silestä|mä -q -83, ilestä|mä -q -83, hooni|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, .lihv́mä .lihviq lihvi63 põrand tuleb ära lihvida põrmand tulõ ärq silestäq; käsikirja peaks veel lihvima käsikirä pidänüq viil üle käümä; liivapaberiga lihvima liivapaprõgaq üle käümä; lihvitud kommetega mees lihvit miiś;

liialdama mano(q) .pandma , ülearvo .pruuḱma ta liialdab kõvasti, nii hull see asi nüüd ka ei ole tä pand kõvva mano, nii hull seo asi noq ka olõ-iq; liialdab maiustustega süü ülearvo palľo makõt; liialdab alkoholiga juu väega v ülearvo (palľo); liialdab ei piäq piiri, ei tunnõq mõ̭õ̭tu;

liialdus mano(q).pandmi|nõ -sõ -st5, ülearvo .pruuḱminõ oranže riideid peeti vanasti liialduseks pihlõtsit rõivit panti vanast palľos;

liiale liialõ , üle piiri liiale minema liialõ minemä;

liiast: sellise ilmaga on kasukas liiast sändse ilmagaq saa kaskat palľo;

liiati = liiatigi päälegiq (vi̬i̬l) , ammu(q)kiq(vi̬i̬l) , esiqeräle (vi̬i̬l) , saaniq ma ei tee nalja, liiatigi veel nii tõsise asjaga ma tii-iq nalľa, päälegiq viil nii tõsidsõ aśagaq; raske on kodust lahkuda, liiati veel oma kätega rajatust rassõ om kotost ärq minnäq, ammuqkiq viil ummi kässigaq tettüst; ära hakka vaidlema, liiati kui sa asja ei tunne! naaku-iq vaidlõma, päälegiq ku sa asja ei tunnõq!;

liibuma (langa kotsilõ kangan) lü̬ü̬bü|mä -däq -80, ligi .hoitma , .ümbre .hoitma , kli̬i̬ṕmä kli̬i̬piq kleebi63 laps kartis ning liibus ema ligi latś peläś ja hoiť imä mano v ligi; higine särk liibub keha külge higine hamõq kliiṕ iho külge; liibuvad teksad ümbrehoitjaq teksäq v iho ligi teksäq;

liide jak|k -u -ku37 liitekoht jakukotus;

liider .juhťja - -t3, nõ̭nasḱ -i -it13, vidäjä - -t3 oli pikka aega liider, aga enne lõppu väsis olľ hulga aigo vidäjä, a inne lõppu vässü ärq; tõusis liidriks lätś juhťma;

liiderdaja (naasõ kotsilõ) hat|t -a -ta30, hatakõ|nõ -sõ -ist8, port pordo .porto37, (mehe kotsilõ) .aelõja - -t3

liiderdama .ael|õma -daq -õ85, .litsi lü̬ü̬mä , .porťma .portiq pordi63, (mehe kotsilõ) kuldi|tama -taq -da82, .jairama jairadaq .jaira77 läks jälle liiderdama lätś jälkiq kulditama; kodus ei püsi, muudkui liiderdab küla peal koton ei püsüq, muguq aelõs küllä piten;

liiderlik pordo|nõ -dsõ -st7, hata|nõ -dsõ -st7, (mehe kotsilõ) kuldi|nõ -dsõ -st7 liiderlik elu portus, pordoelo; liiderlik tüdruk v naine port; elab liiderlikku elu eläs pordoello;

liig liig liia .liiga32 peab mu nõuandeid liiaks pidä mu nõvvuandmist palľos; liiga tegema liiga tegemä, kiusama, ülekohot tegemä, hätä tegemä; ära tee pisematele liiga! kiusaku-iq vähämbit!; nüüd on mulle küll liiga tehtud mullõ om no külh ülekohot tett; teeb endale tööga liiga tapp hinnäst tüügaq ärq;

liiga palľo , ülearvo , .iiba liiga suur palľo v ülearvo suuŕ; liiga hea ei ole ka hea palľo hüä olõ-iq ka hüä;

liigatama liigahta|ma -q -83, liigahu|tma -taq -da62, rõpah(t)u|ma -daq -84

liigatus liigah(t)us -õ -t9, rõpah(t)us -õ -t9

liige liigõq .liikmõ liigõnd16 luud ja liikmed jäid terveks luuq-liikmõq jäiq terves; nõukogu liige nõvvukogo liigõq;

liigend käänüs -(s)e -t11, liigõq .liikmõ liigõnd16, muna|k -gu -kut13, ńoogus -(s)õ -t11

liigendama jupõnda|ma -q -83, jupõs jagama , .jao|tama -taq -da81 liigendatud tekst jupõs jaet jutt, jupõndõt jutt;

liigendnuga käänüs.päägaq väitś , käänüspää|väitś -väidse -väist39, śaksa väitś

liigendus jagonõmi|nõ -sõ -st5, jupõs jagaminõ , jupõndus -õ -t9 eesti keele murdeline liigendus eesti keele murdis jagonõminõ; teksti liigendus on hea jutt om häste jupõs jaet;

liiges jak|k -u -ku37, ńoogus -(s)õ -t11 kui ikka kogu päeva küürutad, siis võtab liigesed haigeks küll ku iks kõ̭iḱ päiv ärq kungutat, sõ̭s võtt ńoogusõq haigõs külq; jalaliigesed õhtuti valutavad jalajakuq õdagist halutasõq; liigesevalu jakuhalu, ńoogusõhalu; küünarliiges künnäŕpääjakk;

liigesepõletik jakupalani|k -gu -kku38, rimma - -t2, (randmõ) ki|dsi -dsi -tsi26, (sälä seen) pusk pusu .pusku36

liigesevedelik jaku|võiõq -.võidõ -võiõt19

liigestama: liigestatud pinnavorm vaihtõlõja maakujo*;

liigitama (ärq) ja|gama -kaq -a59, .sorťma .sortiq sordi63

liigitus (ärq)jagami|nõ -sõ -st5, .sorťmi|nõ -sõ -st5

liigne ülearvo , .liisna - -t3, liisna - -t2, lisna ärge tehke endale liigset tüli! tekku-iq hindäle ülearvo tüllü!; emad kipuvad liigselt muretsema imäq tüküseq ülearvo murõhtama; liigne nagu viies ratas vankri all liisna niguq viies tsõ̭õ̭ŕ rattil; mul pole liigset kraami mul olõ-iq lisna kraami;

liigsöömine ülearvo sü̬ü̬mine

liigtundlikkus üle.herküs* -e -t9

liigutama liigu|tama -taq -da82, mitmit kõrdo liigutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, kõrras liigahta|ma -q -83, liigahu|tma -taq -da62, (aigopiten, laisastõ) kangu|tama -taq -da82 peab ikka ennast liigutama, kui tahad tervena püsida piät iks liigutõlõma, ku terveq tahat ollaq; ta sõnad liigutasid mu südant tä jutt lätś mullõ süämehe; oli liigutav lugu lugu lätś süämehe;

liigutus liigutus -õ -t9, liigutami|nõ -sõ -st5, liigah(t)us -õ -t9

liigväsimus (olõḱ) , ülearvo väsünüq (olõḱ) , palľoväsünü|q - -t1 teda piinas liigväsimus tä olľ kõ̭iḱ aig ülearvo väsünüq;

liik (liigi) sorť sordi .sorti37, liiḱ liigi .liiki37 looma-, taimeliik eläjä-, kasvoliiḱ; puuliik puu, puuliiḱ; kolme liiki kolmõmoodulidsõq; liigirikas kirriv, mitmõsugumanõ; mänd on meie metsade kõige levinum puuliik petäi om mi mõtso kõ̭gõ harilikumb puu; pargis kasvab 30 liiki puid pargin kasus 30 liiki puid;

liik (liigu) hrl m liik liigu .liiku37

liiklema .liikma .liikuq liigu61, .sõitma .sõitaq sõida61

liiklus .liikmi|nõ -sõ -st5, .sõitmi|nõ -sõ -st5 liiklusmärk (liikmis)märḱ, tiilaud, tiimärḱ; liikluseeskiri liikmissäädüs, sõidusäädüs; liiklusummik liikmisummik, tropṕ; siin on tiheda liiklusega ristmik siin om kõva liikmisõgaq risťtii v seo risťtii pääl om palľo sõitmist;

liiklusvahend sõidu|riist -riista -.riista30

liiklusõnnetus .liikmisõ̭nnõtus -õ -t9, sõiduõ̭nnõtus -õ -t9 sai liiklusõnnetuses vigastada sai auto-, bussi-, rongivmsõ̭nnõtusõn vika;

liikmekaart .liikmõ|kaarť -kaardi -.kaarti37

liikmemaks .liikmõ|mass -massu -.massu37

liikmeskond m .liikm|õq -idõ -it18

liikuma .liikma .liikuq liigu73, mitmit kõrdo liiguskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 hakkame kodu poole liikuma nakkamiq kodo poolõ minemä; liigub poe v linna vahet liiguskõlõs poodi v liina vaiht; turul liigub igasugust kaupa turun om õgasugust kaupa saiaq;

liikumatu .liikmaldaq , paiga(h)n.saisja - -t3, paiga(h)n , paigal liikuvad ja liikumatud masinaosad liikvaq ja liikmaldaq v juuskjaq ja saisjaq massinajupiq; liikumatu nägu tuim nägo;

liikumine .liikmi|nõ -sõ -st5

liikumis- .liikmis- liikumisvõimetu liikmisvõimuldaq; liikumisvõime liikmisjõud; liikumiskiirus liikmiskibõhus; liikumispuue liikmisviga;

liikuv ju̬u̬skja - -t3, ju̬u̬skva - -t3, .liikja - -t3, .liikva - -t3 hüppas liikuvale rongile hüpäś sõitja v liikma naanuq rongi pääle; liikuvad pühad juuskjaq v liikvaq v kõ̭nďjaq pühiq; ta on liikuva eluviisiga inimene tä liigus palľo ümbretsõ̭õ̭ri;

liikva .liikva - -t3

liikvel .jalgo pääl , jalol , jalal , .liikvallaq karu on juba liikvel kahr om joba jalol; on hommikust peale liikvel om hummogust pääle liikvallaq v jalgo pääl;

liikvele .liikma , .lakja jutud läksid liikvele jutuq lätsiq lakja;

liikvelt .liikmast

liilia liilia - -t3

liim (k)liiḿ (k)liimi .(k)liimi37

liimeister (lõikamisriist) (k)lii.meistre - -t3, vooli|raud -ravva -.rauda33, vu̬u̬ľ|raud -ravva -.rauda33

liimima kli̬i̬ṕmä kli̬i̬piq kleebi63, .(k)liiḿmä .(k)liimiq (k)liimi63, .(k)liimämä (k)liimädäq .(k)liimä77

liin liiń liini .liini37 pataljon saadeti liinile pataljoń saadõti liini pääle; bussid lähevad liinile bussiq lääväq liini pääle; ema-, isaliin imä-, esäliiń; mitmes liinis tegutsema mitund asja ajama; liini ajama külge lüümä;

liipama lü̬ü̬pämä lööbädäq lü̬ü̬pa77, .luupama luubadaq .luupa77

liiper .liipri - -t1 liipripakk pulgaŕ;

liisima võla pääle .ostma , .liiśmä .liisiq liisi63, .rinťmä .rintiq rindi63

liising .liiśmi|ne -se -st5, liising -u -ut13, .renťmi|ne -se -st5

liisk liisk liisu .liisku36, lu̬u̬ś loosi lu̬u̬si37 heidame, tõmbame liisku hiidämiq liisku, tõ̭mbamiq luusi; liisk langes Jürile liisk jäi Jüri pääle;

liist lisť listi .listi37, list listu .listu37, lip|ṕ -i -pi37, lipś lipsi .lipsi37, lips lipsu .lipsu37 liistuke lipatś, lipits;

liistak lipś lipsi .lipsi37 kartuliliistak kardohkalipś;

liisuma ärq .hingämä , .vaibu|ma -daq -80, .läühtü|mä -däq -35, .lämpü|mä -däq -80 õlu liisub lahtises nõus kiiresti oluq läühtüs vallalidsõn anoman kipõstõ (ärq); õllel on liisunud maitse ollõl om vaibunuq magu man;

liit liit liido .liito37 Nõukogude Liit Nõvvokogoliit;

liiter .liitri - -t1

liitlane liido|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, .liitla|nõ -sõ -st5 USA ja tema liitlased USA ja timä liidomeheq v liitlasõq;

liitma kokko .pandma , kokko v mano(q) .arvama , matõm jak|kama -adaq -ka77 kaks väikest valda liideti katś väikeist valda panti kokko; liida need arvud kokku! arvaq neoq numbriq kokko!;

liitmine kokko.pandmi|nõ -sõ -st5, jakkami|nõ -sõ -st5, matõm mano(q).arvami|nõ -sõ -st5, kokko.arvami|nõ -sõ -st5

liitrine liitriline -dse -st27

liitsõna liitsõ̭n|a -a -na28

liituma kokko minemä , mano(q) tulõma kas ma tohin teiega liituda? kas ma või tiiq mano tullaq?; riikide liitumine riike kokkomineḱ; kaks valda tahavad liituda katś valda tahtvaq kokko minnäq;

liitus mõts .liitüs -e -t9

liitvabariik liitvaba|riiḱ -riigi -.riiki37

liiv (liiva) liiv liiva .liiva30, (jämme) sõm|mõŕ -õra -õrat4 liivaauk liivahaud; liivakast liivakasť; liivarand liivarand;

liiv (liivi) liiv́ liivi .liivi37

liivak liiva|k -gu -kut13, liivasti|k -gu -kku38, liiv liiva .liiva30

liivakook liiva|ku̬u̬ḱ -koogi -ku̬u̬ki37

liivaluide liiva|k -gu -kut13, liiva.uarm|(as)* -a -at15

liivane liiva|nõ -dsõ -st7, jämme liivagaq sõmõra|nõ -dsõ -st7, sõmõri|k -gu -kku38 liivase põhjaga järv liivadsõ põḣagaq järv́;

liivasoss liivahuska|tś -dsi -tsit13, liiva|tsosś -tsossi -.tsossi37

liivatainas liiva|tahas -.tahta -tahast23, liiva|tainas -.taina -tainast22

liivi: liivi keel liivi kiiľ;

liivlane .liivla|nõ -sõ -st5

liivtatik palotat|ť -i -ti37

likvideerima (ärq) .häö|tämä -täq -dä81, .kao|tama -taq -da81, lõpõ|tama -taq -da82, likvid|i̬i̬ŕmä -i̬i̬riq -eeri63 naftareostust likvideerima õlihukahust kokko korjama;

liköör makus|viin v makõ|viin -viina -.viina30

lill lilľ lilli .lilli m umak ja osak .lille37, ninń ninni .ninni37 tüdruk korjab lilli tütrik korjas lille; lillepott lillipotť;

lilla lilla - -t2, tsireli.karva , tsireli|ne -dse -st5, siniver|rev -evä -evät4

lillakas II lillali|k -gu -kku38, lillali|nõ -dsõ -st5 lillakate õitega lill lillaliidsi häiermidegaq lilľ;

lillakas I I li(n)nohk -a -at13, li(n)nu|k -ga -kat13, tsirgu|mari -maŕa -.marja43, luu|mari -maŕa -.marja43, kivi|mari -maŕa -.marja43 kuusiku all kasvas mustikaid ja lillakaid kuusistigu all kasvi musťkit ja linohkit;

lilleaed lilli|aid -aia -.aida33, ninni|aid -aia -.aida33

lillekauplus lilli|pu̬u̬ť -poodi -pu̬u̬ti37, ninni|pu̬u̬ť -poodi -pu̬u̬ti37

lilleline lillili|ne -dse -st5, ninnili|ne -dse -st5 ema ostis tütrele lillelise kleidi imä osť tütrele lillilidse kleidi;

lillepeenar lilli|pinnäŕ -.pindre -pinnärd23, ninni|pinnäŕ -.pindre -pinnärd23

lillhernes lilľ|herneq -.herne -hernet20, ninń|herneq -.herne -hernet20

lillkapsas lilľ|kapstas -.kapsta -kapstast22, ninń|kapstas -.kapsta -kapstast22

lima tat|ť -i -ti37, lim|o -o -mo26, lim|a -a -ma28, häüss häüsä .häüssä35 mõne kala nahk on kaetud limaga mõ̭nõl kalal om naha pääl limo;

limane tati|nõ -dsõ -st7, limo|nõ -dsõ -st7, lima|nõ -dsõ -st7, häüsä|ne -dse -st7 limase kübaraga seen tatidsõ kübärägaq siiń;

limiit piiŕ piiri .piiri37, piiŕ|norḿ -normi -.normi37, li(m)mi|ť -di -tit13

limiteerima jaku|tama -taq -da82, .piirdmä (.)piirdäq piirä66

limonaad li(m)mo|naať -naadi -.naati37

limpsama lakahta|ma -q -83, .limpsämä limpsädäq .limpsä77, .limpsama limpsadaq .limpsa77, .nilpsama nilpsadaq .nilpsa77, nilpsahta|ma -q -83 koer limpsas keelega üle näo pini nilpsaś keelegaq üle näo;

limpsatus lakah(t)us -õ -t9, limpsah(t)us -õ -t9, limpsäh(t)üs -e -t9, nilpsah(t)us -õ -t9

limpsima .nilṕmä .nilpiq nilbi63, .nilpśmä .nilpsiq nilpsi63, .lakma lakkuq laku64

limukas liimi|k -gu v -ga -kut v -kat13, liivi|k -gu -kut13, liivikõ|nõ -sõ -ist8

limune limusḱ* -i -it13, nilvõsḱ* -i -it13, mollusḱ -i -it13 karbid ja teod on limused (kunna)karbiq ja tioq ommaq limuskiq;

lina 1. lin|a -a -na28 lina lõugutama linno kolḱma; lina ropsima linno raba(ha)ma; 2. lin|a -a -na28, pal|lai -aja -ajat4 võta siit tekk ja lina! võtaq siist tekḱ ja pallai!;

linakiud lina|hinneq -.hinde -hinnet19, lina|höüd -hövvü -.höüdü36, lina|heüd -hevvü -.heüdü36

linalakk .valgõ|hius -.hiu(s)sõ -hiust11, .valgõpää - -d50, lina|hius -.hiu(s)sõ -hiust11, lina|lihť -lihi -.lihti36, lina|tś -dsi -tsit13 linalakk poiss valgõ päägaq poiskõnõ;

linaluu linaluu - -d50, nakah(t)usluu - -d50, nakatluu - -d50

linane lina|nõ -dsõ -st7

linapeo pe|go -o -ko27, peo peo pejjo v peio sissek .pejjo v .peio m umak ja osak pejje v peie26, pi|go -o -ko27, pio pio piio v pijjo sissek .pijjo v .piio m umak ja osak piiõ v pijjõ26

linask li(n)nasḱ -i -it13, linnaskal|a v .linnakal|a -a -la28, linas .linna linast22

linastuma: Taani filme linastub meil harva Taani filme näüdätäs meil harva;;

lind tsirk tsirgu .tsirku37 luik on väga võimas lind luik om väega väkev tsirk;

lindistama pääle v üles .võtma kogu seda juttu ei tasu lindistada kõ̭kkõ taad juttu massa-iq pääle v üles võttaq;

lindprii marupin|i -i -ni26, ärqtouga|t -du -tut1, .säädüse alt välä(h)n ta kuulutati lindpriiks tä kuulutõdi marupinis; ta oli lindprii tedä peeti marupinis;

lineaarne õgõv õgva .õkva45, õgvali|nõ -dsõ -st5, juti .perrä lineaarne sõltuvus õgvalinõ lõ̭ig;

ling ling lingu .lingu37, (jahin) linna(s)|ki̬i̬ľ -keele -ki̬i̬lt40 linguga visati kive lingugaq visati kivve;

lingus (kõrvo kotsilõ) lidu(h)n , lungi(h)n , ligi pääd hobuse kõrvad on lingus hobõsõ kõrvaq ommaq lungin v ligi pääd;

lingvist keeleti̬i̬dlä|ne -se -st5, keeleinemi|ne -se -st5

lingvistika keeleti̬i̬düs -e -t9, keele|tiieq* -ti̬i̬de -tiiet9

linik lini|k -gu -kut13

link linḱ lingi .linki37, lenḱ lengi .lenki37

linlane liinainemi|ne -se -st5, liinaeläni|k -gu -kku38

linlik liinali|ne -dse -st5, liina mu̬u̬du

linn liin liina .liina30

linnaliin liina|liiń -liini -.liini37 linnaliinibuss liinaliinibusś;

linnalähedane liina.lähke|ne v liinalähüke|ne -se -ist8 linnalähedane mets liinalähkene mõts;

linnamägi liinamä|gi -e -ke25

linnaosa liinaja|go -o -ko27

linnapea liinapää - -d50

linnased m linnas|(s)õq -sidõ -sit11

linnavalitsus liinavalitsus -õ -t9

linnulennul ruttu , linnatõ(h)n , .virka , kipõst , mü̬ü̬däminne(h)n suvevaheaeg möödus linnulennul v linnatõn müüdä suvõvaihõaig lätś ruttu; omandab ajalugu linnulennul saa aoluu kipõstõ selges; vaatas ajalehed linnulennul läbi kai aoleheq müüdäminnen läbi;

linnulennult .korgõst kaiõn , .korgõst kaiaq , joonõlt , .õkva , silmält linnulennult on kogu ümbruskond hästi näha korgõst kaiõn om kõ̭iḱ ümbrekund häste nätäq; järgmisse külla on linnulennult kolm kilomeetrit järǵmäste küllä saa joonõlt kolm kilomiitret;

linnupete tsirgujüv|ä -ä -vä24, käopet|eq -te -et18, tsirgupet|eq -te -et18 hommikul ei tohi kodunt välja minna, kui pole linnupetet võtnud, muidu lind petab ära hummogu tohe-iq kotost vällä minnäq, ku olõ-iq tsirgupetet võtnuq, muido tsirk pett ärq;

linnupoeg tsirgu|poig -puja v -poja -.poiga m päälek -pujõlõ v -.poelõ32

linnurohi kasvot moro|hain -haina -.haina30, tsia|hain -haina -.haina30

linnus liin liina .liina30, kantś kandsi .kantsi37

Linnutee Tsirgura|da -a -ta29, Tsirguti̬i̬ - -d51, .Taivati̬i̬ - -d51

lint linť lindi .linti37

lintšima uma.kohtugaq .nuhklõma

lipakas 1. lipa|tś -dsi -tsit13, lipa|k -gu -kut13 paberilipakas paprõlipak; 2. hatakõ|nõ -sõ -ist8, hatatük|k -ü -kü37

lipendama lipõrda|ma -q -83, lipõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, hibis|emä -täq -e87, libis|emä -täq -e87, vibis|emä -täq -e87, hilbõnda|ma -q -83, .hilbõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .hilplõma hilbõldaq .hilplõ78, .vilbõlõma vilbõldaq .vilbõlõ85, .nilplõma nilbõldaq .nilplõ78 riided lipendavad tuules rõivaq lipõrdõlõsõq tuulõ käen; õhuke valge kasetoht lipendab tuule käes ohukõnõ valgõ kõotohk libises tuulõ käen;

lipitseja meelütäjä - -t3, liibitsejä - -t3, .persehe.tükjä - -t3

lipitsema meelü|tämä -täq -dä82, liibi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, libri|tsemä -tsäq v -däq -dse90, makõ|tama -taq -da82 koer lipitseb, teeb ennast heaks pini libritses, tege hindä hääs;

lipitsev meelütäjä - -t3, liibitsejä - -t3, lipõ - -t14 lipitsev koer keerleb ümber jalgade lipõ v libasḱ pini tiiras jalgo ümbre;

lipnik .lipni|k -gu -kku38

lipp (lipi) lip|ṕ -i -pi37 lippidest aed lipeline v lipene aid; aiapostide külge lüüakse latid, lattide külge lipid tulpõ külge lüvväseq rooviq, ruuvõ külge lipiq;

lipp (lipu) lip|p -u -pu37 lippu heiskama lippu üles tõ̭mbama; lippu langetama lippu maaha laskma;

lippama lippama lipadaq lippa77, la|dima -tiq -di57, .kapjama kabjadaq .kapja77, .(t)silpama (t)silbadaq .(t)silpa77 tüdruk lippas koju tütrik lipaś kodo; laps võib paljajalu ka lipata latś või pallidõ jalgogaq ka kabjadaq;

lips lipś lipsi .lipsi37, lips lipsu .lipsu37

lipsama = lipsatama .lipsama lipsadaq .lipsa77, .silpama silbadaq .silpa77, .vipsama vipsadaq .vipsa77, lipsahta|ma -q -83, vipsahta|ma -q -83 märg seep lipsa(ta)s peost maha likõ siiṕ lipsahť peost maaha;

lipsatus lipsahus -õ -t9, vipsahus -õ -t9

lipukiri juhť|lausõq -.lausõ -lausõt18, tunnis|lausõq -.lausõ -lausõt18

liputama lipu|tama -taq -da82, lipi|tsemä -tsäq v -däq -dse90 koer liputab saba pini höörütäs v pürst handa v pini rehḱ hannagaq v pinil hand käü;

lipuvarras lipu|orś -orrõ -ort49, lipu|saivas -.saiba -saivast23, lipupuu - -d50

lirtsuma .lirtsma .lirtsuq lirdsu64, .tśorḱma .tśorkiq tśorgi63, .hapśma .hapsiq hapsi63 maa on märg, lirtsub jalge all maa om likõ, tśorḱ jalgo all;

lirva lirva - -t2, hat|t -a -ta30, hatakõ|nõ -sõ -ist8

lisa mano(q)pannus -(s)õ -t11, jak|k -u -ku37, lis|a -a -sa28 pildid on kirja lisas pildiq ommaq kiräl man; leib oli otsas, aga lisa polnud kusagilt saada leib olľ otsan, a mano olõ-õs kostkiq saiaq; kas su raamatule lisa ka tuleb? kas su raamatulõ jakku ka tulõ?; ära võta endale lisatööd! võtku-iq hindäle liisnat tüüd!; lisaks päält tuu, lisas; ta käib lisaks veel laulmas ka tä käü päält tuu viil laulma kah;

lisaaeg lisa|aig -ao -.aigo36

lisajõgi haro|jõgi -jõ̭õ̭' -jõkõ25, har|o -o -ro26

lisakulu lisakul|u -u -lu26

lisama mano(q) .pandma , jak|kama -adaq -ka77, .(h)ängämä (h)ängädäq .(h)ängä77, (veidüq) hõ̭ngahta|ma -q -83, hõ̭ngahu|tma -taq -da62, hõ̭ngu|tama -taq -da82 kastmele tuleb vett lisada soostilõ tulõ vett mano pandaq; lisasin toidule ka natuke punast pipart hõ̭ngahti söögile vähä verevät pipõrd kah; lisamine mano(q)pandminõ;

lisand mano(q)pannus -(s)õ -t11, manus -(s)õ -t11 millist salatit te praele lisandiks soovite? määnest salatit ti praadi mano tahat?;

lisatasu mano(q)rah|a -a -ha28, mano(q)|mass -massu -.massu37, eräle mass , lisatas|o -o -so26, esiqtul|o -o -lo26 kohaletoomine lisatasu eest peräletuuminõ lätt eräle massu ala;

lisaväärtus lisahää - -d50, lisa.väärtüs -e -t9

list kirä|tsõ̭õ̭ŕ* -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37

literaat kirä|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, kirätśur|a -a -ra26

litosfäär (Maa) kivi|kihť -kihi -.kihti36

lits litś litsi .litsi37, hat|t -a -ta30, hatatük|k -ü -kü37, litsi|ne -dse -st7 lits tüdruk litsine tütrik; litsi lööma hatsama;

litsakas litsi|ne -dse -st7, (naasõ kotsilõ) lidsi - -t2, hata|nõ -dsõ -st7, hatik -gu -kut13 litsakas riietus m litsidseq rõivaq;

litsents lu|ba -a -pa27, .kauplõmisõ luba , .pruuḱmislu|ba -a -pa27 litsentsitasu luamass;

litsuma .litsma .litsuq litsu64, kõrras litsahta|ma -q -83, litsahu|tma -taq -da62, hindäkotsinõ .litsu|ma -daq -80 buss oli nii täis, et oleme päris ära litsutud busś olľ nii täüs, et miiq olõ peris ärq litsunuq;

litter .litri - -t1

liturgia liturgia - -t3, jumalateenistüs -e -t9

liud liud livva .liuda33

liug liug livvu .liugu33, visś vissi .vissi37 liugu laskma vissi laskma, liug(õ)lõma, tsossi laskma; lähme mäe peale liugu laskma läämiq mäe pääle liuglõma; käisime jää peal liugu laskmas kävemiq ijä pääl vissi laskman;

liuglema .liug(õ)lõma livvõldaq .liugõlõ85, .tsiugõlõma tsiugõldaq .tsiugõlõ85, (õhun) .laugõlõma lavvõldaq .laugõlõ86 kull liugleb üleval metsa kohal haugas laugõlõs ülevän mõtsa kottal;

liumägi livvumä|gi -e -ke25

liustik ijästü* - -t1 liustikujõgi ijästüjõgi;

liuväli li(vv)u|platś -platsi -.platsi37, livvõlus|platś -platsi -.platsi37, vissi|platś -platsi -.platsi37, visśi(j)ä -i(j)ä -ijjä v -iiä sissek -.ijjä v -.iiä25, tritsu|paań -paani -.paani37

loba por|i -i -ri26, por|a -a -ra26, hausś hausi .haussi37, hasś hassi .hassi37, polďatus -õ -t9, lopatus -õ -t9, mulgatus -õ -t9, lapatus -õ -t9, has|sin -ina -inat4, japatus -õ -t9, japõrus -õ -t9 ei tulnud sellest koosolekust midagi, oli ainult üks loba tulõ es taast kuunolõkist midägiq, olľ ütś japatus õ̭nnõ; loba ajama haussi ajama; ma ei taha sellist loba kuulatagi ma taha-iq säänest polďatust kullõldagiq; ära aja loba! ajagu-iq porri!; lobajutt sorrõjutt;

lobin la|pin -bina -binat4, lo|pin -bina -binat4

lobiseja lõka - -t2, lõka|tś -dsi -tsit13, porga - -t2, porga|tś -dsi -tsit13, jargań -i -it4, hahka|tś -dsi -tsit13, hapa|tś -dsi -tsit13, hauśa - -t2, hurga|tś -dsi -tsit13, labra - -t2, labra|tś -dsi -tsit13, larga - -t2, lorasḱ -i -it13, lõhva - -t2, lõhvõrď -i -it13, lõvvanď -i -it13, lärbä - -t2, mulga|tś -dsi -tsit13, .porkaḿ -i -it13, porganď -i -it13

lobistama lobista|ma -q -83, lotsu|tama -taq -da82, tśolista|ma -q -83 ära hakka pesema, ainult lobista läbi! mõskma är nakakuq, lotsudaq läbi inne!;

lobjakane lopa|nõ -dsõ -st7 lobjakane tee lopanõ tii;

lobjakas (lumõ)lop|p -a -pa31, lopa|k -gu -kut13, lodśah(t)us -õ -t9, lodśa|k -gu -kut13

lobudik lobotka - -t3, kooni|ts -dsa -tsat13, .putka - -t3, maja|losś -lossi -.lossi37, logi|nits -nitsa -.nitsa30, pugo|nits -nitsa -.nitsa30 siin oli mitu lobudikku tan olľ mitu lobotkat; lobudik on juba kokku kukkumas majalosś om kokko minekil joq;

lodev ve|teľ -delä -delät4, lõtv lõdva .lõtva45, lõdõv lõdva .lõtva45, lõpõ - -t2, lo|tõv -dõva -dõvat4, norotaja - -t3 lodev inimene laabak, laabanď, laabatś; lodevalt kõndima lampśma; lodev distsipliin lõdõv kõrd; ta on lodev mees tä om sääne lõpõ miiś; lodevaks veninud kampsun lotõv kampś;

lodevil ripakil , lodõvallaq , logõvallaq sukad ümber säärte lodevil sukaq siiri ümbre lodõvallaq v logõvallaq; kõht lodevil kõtt ripõndas;

lodevile ripakilõ , lodõva(l)lõ , logõva(l)lõ lasi käed lodevile lasḱ käeq ripakilõ;

lodevus lobõhus -õ -t9, lodõvus -õ -t9, vedelüs -e -t9

lodi lodi loďa v lodja .lotja43, .suima - -t3, seto kiiľ pu|taŕ -dara -darat4

lodjapuu loďapuu v lodjapuu - -d50, loida|k -gu -kut13, loidakpuu - -d50, seto kiiľ kallin -a -at4

lodu londsi|k -gu -kut13, loosi|k -gu -kut13, tsärdsä|k -gu -kut13

lodumets mõts loosik|mõts v londsik|mõts -mõtsa -.mõtsa30, mudas|kund -kunna v -kunnu -.kunda v -.kundu32

loe põḣaõda|k -gu -gut v -kut13 tuul puhub loodest tuuľ om põḣaõdagust;

loend nimistü - -t1, nime|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43

loendama kokko lugõma , ärq lugõma , üle lugõma , üles lugõma loendasin mööduvaid inimesi loi müüdäminejit inemiisi;

loendus kokkolugõmi|nõ -sõ -st5, ärqlugõmi|nõ -sõ -st5, ülelugõmi|nõ -sõ -st5, .loetus -õ -t9 rahvaloendus inemiisi loetus v rahvalugõminõ;

loeng loeng .loengu .loengut13, loenǵ .loengi .loengit13 loengusarjas käsitletakse eesti kunsti loengidõ rian silmätäs v uuritas v kaetas eesti kunsti;

loetelu üleslugõmi|nõ -sõ -st5, nimistü - -t1, nime|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43

loetlema üles lugõma , nimi|tämä -täq -dä82

logard volgõrus -õ -t9, vollõrus -õ -t9, lokõrus -õ -t9, loobõrus -õ -t9, looganď -i -it13, loogõrď -i -it13, loogõrus -õ -t9, hurľo - -t2, hurlõ|ť -di -tit13, voldõrus -õ -t9

login lo|kin -gina -ginat4, (k)lõ|kin -gina -ginat4, kol|lin -ina -inat4 vankri login vankri kollin v klõkin;

logisema logis|õma -taq -õ87, lokõrda|ma -q -83, (k)lõgis|õma -taq -õ87, kolis|õma -taq -õ87 tooli jalg logiseb tooli jalg logisõs; hammas logiseb hammas liigus;

logistama logista|ma -q -83, ľoku|tama -taq -da82, (k)lõgista|ma -q -83, kolista|ma -q -83 rong logistas aeglaselt jaama poole ronǵ ľokuť aigopiten jaama poolõ;

logistika vidämise kõrraldus , vidämise kõrraldusõ tiieq

logo lo|go -go -ko26, märḱ märgi .märki37

logopeed .kõ̭nnõ.tohtri - -t1, .kõ̭nnõpraavitaja - -t3

logopeedia .kõ̭nnõ|hu̬u̬ľ -hoolõ -hu̬u̬lt40, logopeediä - -t3

logu loka|tś -dsi -tsit13, lokś loksi .loksi37, lo|go -go -ko26, ko|śo -śo -sśo26, lopṕ lopi loppi37 reelogu riilokatś v riilokś; sauna-, voodilogu sanna-, sängülogo; majalogu majalokś;

lohakalt hoolõtuhe , horśakuhe , horśakulõ , horśostõ , lohakallaq , lohvakallaq , räpäkuhe , vedelüisi lohakalt käima lokõrdama; lohakalt töötama tuustõrdama;

lohakil lohakallaq , lohvakallaq , laja(h)n , .laokillaq , .käetühe

lohakile .lakja , .laoki(l)lõ , lohaki(l)lõ , räpäki(l)le , hajova(l)lõ , .käetühe ära jäta oma rahakotti lohakile, mõni asjatundja paneb käpa peale! ärq jätkuq umma rahakotti nii hajovallõ, mõ̭ni aśatundja pand käpä pääle!; ader oli lohakile jäetud, keegi seda ei parandanud adõr olľ käetühe, kiäkiq tuud es parandaq;

lohakus hoolõtus -õ -t9, lohakus -õ -t9, räpäküs -e -t9, horsõndus -õ -t9

lohe 1. .lindaja siug , .lindaja mado , siivolinõ siug , lohe - -t2, loh|i -e -he24 lapsed lennutasid lohet latsõq linnudiq lohet; 2. hoľo|ṕ -bi -pit13, loobõrus -õ -t9 peaga poiss, aga hirmus lohe päägaq poisś, a perädü hoľoṕ;

lohinal nühä , .nühkü , nühäkilläq , nühä(h)n , nühüssilläq , tśohka(q)-tśohka(q) köis jookseb lohinal taga köüdś juusk nühä takan; meheke astub lohinal mööda teed mehekene astus tśohkaq-tśohkaq tiid piten; lohinal käima tohvõldama;

lohisema 1. ju̬u̬skma ju̬u̬skõq v joostaq joosõ65 kleidisaba lohiseb mööda maad kleidihand juusk maad piten; 2. .vi(n)nü|mä -däq -80 pikk tekst kipub lohisema pikḱ teksť tüküs vinümä;

lohistama nühä(h)n v taka(h)n vidämä , vi|dämä -täq -ä59 siga oli maad mööda lohistatud tsika olľ maad piten veet; seda kujundit saab liigutada hiirega lohistades taad kujjo saa liigutaq, ku hiiregaq nühän viät;

lohisti kõnõrus -õ -t9, kõnoŕ -i -it4 lohistiga viidi ader põllule kõnõrusõgaq viidi adõr nurmõ;

lohk lohk loho .lohko36, tsop|p -a -pa31, tśopṕ tśopi tśoppi31, haud havva .hauda33, nõtsk nõdso .nõtsko36, (väikene) tśom|p tśombo .tśompo37 lohud põskedes lohoq põski seen; silmad on lohku vajunud silmäq ommaq tsoppa jäänüq; kaenlaalused lohukesed kanglialodsõq tśombokõsõq; lohke täis tśompliganõ; metssiga teeb oma pesa sageli madalasse lohku mõtstsiga tege uma pesä sakõstõ madalahe hauda;

lohku .lohko , .nõtsko

lohmakas lodõv -a -at4 räpparil olid lohmakad riided räpimehel olliq lodõvaq rõivaq; lohmakas inimene planasḱ; lohmakad saapad kolagaq saapaq;

lohutama trü̬ü̬sťmä trü̬ü̬stiq tröösti63, meelü|tämä -täq -dä82, halõsta|ma -q -83 pojal oli hea õpetaja, kes lohutas ja julgustas teda kogu aeg pojal olľ hää kuuľmeistre, kiä tedä kõ̭iḱ aig trüüste ja julgusť; toast kostis lapse lohutamatu nutt tarõst olľ kuuldaq latsõ ilmadu hallõt ikku;

lohutus trü̬ü̬sť tröösti trü̬ü̬sti37, meelütüs -e -t9, halõstus -õ -t9

loid loid loiu .loidu36, ramm ramma .ramma35, .oigõ - -t3 lapsuke on loid, võib olla on haige latsõkõnõ om loid, või-ollaq om tõbinõ; loiuks muutuma loiduma; tarbijate huvi oli loid ostjidõ huvi olľ oigõ;

loidus ramm ramma .ramma35, .oigus -õ -t9 depressiooniga kaasneb tavaliselt loidus ja eemaletõmbumine pitsüsegaq kääväq hariligult üten oigus ja erälehoitminõ;

loik lumṕ lumbi .lumpi37, lonť londi .lonti37 peale vihma olid õue tekkinud suured loigud päält vihma olliq ussaida tegünüq suurõq lumbiq v londiq;

loikam loigõq .loikõ loigõt18, .loikaḿ -i -t4, holvanď -i -t13, kuiga|tś -dsi -tsit13, kuigõs -(s)õ -t11

loit: vabaduse loit priiusõ kirgüs;

loitma pal|ama -laq -a69, .kirgelemä kireldäq .kirgele85 lõke lõi loitma tuli lei palama; taevaserval loidab ehapuna taivaveeren kirgäs õdagunõ ago v taivaviiŕ veretäs;

loiult .oigõhe , .oigõlõ , lodõvallaq , ledevälläq

loiutama loiu|tama -taq -da82 see pael on ära loiutatud seo kabõl om ärq loiutõt;

loivama koobõrda|ma -q -83, .vinnama vinnadaq .vinna77, .vinnü|mä -däq -80 loivas värava juurde koobõrď värehti mano; loivasime väsinult koju vidimiq hindit väsünült kodo;

lojaalne peri|ne -dse -st5, riigi|truvv́ -truvvi -.truvvi37, kuninga|truvv́ -truvvi -.truvvi37, lo.jaal|nõ -sõ -sõt6 kuningale lojaalne kuningaperine;

lojus el|läi -äjä -äjät4, loojus -(s)õ -t11

lokaliseerima .paika .pandma , .piirdmä (.)piirdäq piirä66, lokali|si̬i̬ŕmä -si̬i̬riq -seeri63 epideemia suudeti lokaliseerida epideemiä piireti ärq; heliallikat oli raske lokaliseerida rassõ olľ paika pandaq, kost helü tulľ;

lokiline tsibroli|nõ -dsõ -st5, tsäbroli|nõ -dsõ -st5 lokilised juuksed tsäron hiussõq;

lokk tśar|o -o -ro26, tsäro -o -ro26, tsipr v tsibõr tsibra .tsipra47, tsäpr tsäbrä .tsäprä46, tsäbär , seto kiiľ kudŕakõ|nõ -sõ -ist8 naised teevad lokid pähe naasõq ajavaq kudŕakõsõq päähä;

lokkama lohe|tama -taq -da82, lokõnda|ma -q -83, mitmit kõrdo lokõndõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ristikhein lokkas ristikhain loheť; lokkav rohi haľõtaja hain; lokkav kuritegevus kuŕategemist om väega palľo;

lokki .tsäpro , .tsäprä , .tsipra , .tsipro

lokkis tsäbrä(h)n , tsäbro(h)n , tśaro(h)n , tsäro(h)n , tsibra(h)n , tsibro(h)n

loks klõpa|tś -dsi -tsit13, loka|tś -dsi -tsit13, lokś loksi .loksi37, lutasḱ -i -it13, ko|śo -śo -sśo26 püssi-, noaloks püssä-, väidselutasḱ; loks (maja, regi, voodivms) lobotka; selle autoloksiga ma sõidangi taa autokośogaq ma sõidagiq;

loksuma 1. .lapsma .lapsuq lapsu64, mitmit kõrdo .lapsõlõma lapsõldaq .lapsõlõ86, lappõlõma lapõldaq lappõlõ86 kuula, kuidas vesi loksub! kullõq, kuis vesi laps!; hang loksub vigõl lõngus; meie elu on jälle paika loksunud mi elo om jälkiq paika lappunuq; ära pane nii täis, maha loksub! pangu-iq nii täüs, maaha lopus!; 2. (üle veere) lapah(t)u|ma -daq -84, lap|puma -pudaq -u79, (segi) lop|puma -pudaq -u79 vesi loksus üle ääre vesi lapahtu üle veere mahaq; 3. .tsolľu|ma -daq -84 sete oli põhjast üles loksunud sago olľ põḣast üles tsolľunuq; 4. (kana kotsilõ) .(k)lokśma .(k)loksiq (k)loksi63, kluku|tama -taq -da82 loksuja kana ei ole veel pesa peale (hauduma) läinud klukutaja kana olõ-iq viil pesä pääle lännüq;

loksumine (vii kotsilõ) .lapsna - -t3, (kana helü) .(k)lokśna - -t3

loksutama rapu|tama -taq -da82, lõ̭ngu|tama -taq -da82, hürsü|tämä -täq -dä82, mitmit kõrdo lõ̭ngutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, kõrras lapahu|tma -taq -da62, (segi) .tsoľma .tsolliq tsolli63, (üle veere) lapu|tama -taq -da82 poiss loksutas aiaposti maa seest välja poiskõnõ lõnguť aiatulba maa seest vällä; mahlapakki peab enne avamist loksutama mahlapakki piät inne vallalõtegemist raputama; loksutab piima maha laputas piimä maaha;

lokulaud klopi|laud -lavva -.lauda33, klop|ṕ -i -pi37

lokuti lõpus -(s)õ -t11

loll ulľ ulli .ulli37, tuba|k -gu -kut13, tura|k -gu -kut13, mo|ľo -ľo -lľo26 väga loll, päris loll kundsaulľ; sa oled veel lollim kui päris loll sa olõt viil ullimb ku kundsaulľ; kas sa oled lolliks läinud? ullis olõt lännüq vai?;

lollakas mo|ľo -ľo -lľo26

lollike ullikõ|nõ -sõ -ist8, toľadsõkõ|nõ v toľadsõgõ|nõ -sõ -ist8

lollus .ulľus -õ -t9 omast lollusest läksin vargile umast ulľusõst lätsi vargilõ;

lomp lumṕ lumbi .lumpi37, lonť londi .lonti37, land lannu .landu37, londsi|k -gu -kut13 lompe täis lumbõnõ, lumpõnõ;

longu (eläja kotsilõ) .loissu , .tśangu , lokaki(l)lõ pea vajus longu pää vaio tśangu; lilled on longu vajunud lilliq ommaq ärq lokahtanuq;

longuma lokah(t)a|ma -daq -84, lokah(t)u|ma -daq -84

longus lokakillaq , tśangu(h)n , loisu(h)n , all kõnnib, pea longus kõ̭nď, pää all;

lonkama .(k)limpama (k)limbadaq .(k)limpa77, lik|kama -adaq -ka77, .klõ̭mpama klõ̭mbadaq .klõ̭mpa77, .kunkama kungadaq .kunka77, .linkama lingadaq .linka77, lü̬ü̬pämä lööbädäq lü̬ü̬pä77, .luupama luubadaq .luupa77, .tõ̭nkama tõ̭ngadaq .tõ̭nka77, klimbõrda|ma -q -83, klõ̭mbõrda|ma -q -83, kuk|kama -adaq -ka77, lika|tama -taq -da82 longates likatõn, limpamiisi;

lonkima .hulḱma .hulkiq hulgi63, .lonḱma .lonkiq longi63, .lõnḱma .lõ̭nkiq lõ̭ngi64, lokõrda|ma -q -83, mitmit kõrdo .lõnkõlõma lõngõldaq .lõnkõlõ85, lõ̭õ̭ndõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, (ümbre) .hiibõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, longõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .tülśmä .tülssiq tülsi63, .lampśma .lampsiq lampsi63 ta ainult longib ringi tä õ̭nnõ longõrdõllõs ümbre;

lonks (k)lõ̭nkś (k)lõ̭nksi .(k)lõ̭nksi37, (k)lõ̭nksah(t)us -õ -t9, sõ̭õ̭m sõõmu sõ̭õ̭'mu37, lõvva|täüs -tävve -täüt49, suu|täüs -tävve -täüt49

lonksama (kõrras v äkki) (k)lõ̭nksahu|tma -taq -da62, .(k)lõ̭nksama (k)lõ̭nksadaq .(k)lõ̭nksa77, (k)lõ̭nksahta|ma -q -83 lonksa see piimatilk ära! klõ̭nksaq taa piimätsilk ärq!;

lonkur limba|jalg -jala -.jalga33, limba|k -gu -kut13, limba|tś -dsi -tsit13, klimba - -t2, (k)lõ̭mba - -t2, limp limba .limpa31, kungaŕ -i -it4, kunga|tś -dsi -tsit13, kunka - -t2, lunga - -t2

lont lonť londi .lonti37, lunť lundi .lunti37

lonti .lonti , .lunti

lontis londi(h)n , lundi(h)n mõnel koeral on lontis kõrvad mõ̭nõl pinil ommaq kõrvaq lundin;

lontrus lonďo - -t2, lunďa - -t2, lundõrus -õ -t9, luntś|manń -manni -.manni37, luťo - -t2, luparď -i -it13, lupa|ť -di -tit13

loobuma vallalõ v ärq .ütlemä v .saama ta loobus pakutud veinist tä üteľ pakutust veinist ärq; suitsetamisest on raske loobuda suidsutamisõst vallalõ saiaq om rassõ;

lood lu̬u̬ť loodi lu̬u̬ti37

loode (loode) mineng -u -ut13, mine|ḱ -gi -kit13

loode (loote) loodõq lu̬u̬tõ loodõt18, lu̬u̬m looma lu̬u̬ma31, latsõ|lu̬u̬m -looma -lu̬u̬ma31 loode on emaka sees latsõluum om imäkua sisen;

looder hurľo - -t2, hurlõ|ť -di -tit13, vurľo - -t2, loodõŕ -i -it4, loodõrus -õ -t9

looderdama loodõrda|ma -q -83, tsia.nahka vidämä

loodetavasti om lu̬u̬taq, et ... , arvadaq loodetavasti antakse seekord raha om luutaq, et seokõrd andas rahha; loodetavasti saame hakkama! loodamiq, et saamiq toimõ!; loodetavasti ma ei eksi looda, et ma ei essüq;

loodima lu̬u̬ťma lu̬u̬tiq loodi63

loodus lu̬u̬du|s -(sõ) -(s)t10, lu̬u̬nd† loona lu̬u̬nda86 loodusetundja loonatark;

loodusgeograafia lu̬u̬dusõ maati̬i̬düs

looduskaitse lu̬u̬du(s(õ))|kaidsõq -.kaitsõ -kaidsõt18, lu̬u̬dusõ .hoitminõ

looduslik lu̬u̬dusli|nõ -dsõ -st5, loomuli|k -gu -kku38 looduslik valik luuduslinõ (vällä-)valiminõ; looduslik mitmekesisus luuduslinõ v loomulik kirivüs;

loodusmets mõts lu̬u̬dus|mõts -mõtsa -.mõtsa30, esiqkasunuq mõts

loodusteadus lu̬u̬dusti̬i̬dü|s -(se) -(s)t10, loona|tiieq* -ti̬i̬de -tiiet19

loodusvara lu̬u̬dusvar|a -a -ra28

loog kuiv hain , kaaŕ kaari .kaari37 loogu niidetud rohi kaari niidet hain; läks loogu võtma lätś haino üles pandma; vihm lõi loo märjaks vihm tekḱ kuiva haina likõs;

looge vang vangu .vangu37, lu̬u̬k looga lu̬u̬ka31, vink vingu .vinku37 kirstukaanele tehti kaunistuseks sälgud ja looked kirstu kaasõ pääle tettiq ilostusõs tśalgaq ja vinguq; jõe lookes nägime õngitsejaid jõ̭õ̭ vangun näimiq õ̭ngitsõjit;

loogeline .käändlikä|ne -dse -st5, käänüli|ne -dse -st5, loogali|nõ -dsõ -st5

loogika loogi|ga - -kat3 formaalne loogika märḱmiskõrd; naiste, meeste loogika naisi, miihi märḱmisviiś;

loogiline loogili|nõ -dsõ -st5 loogiliselt võttes kõrda piten mõtõldaq;

looja lu̬u̬ja - -t3

looja: päike läheb looja päiv lätt jumalihe;; kq ka loojuma

loojang jumalihe mineḱ , .allamine|ḱ -gi -kit13 päikese loojang päävämineḱ;

loojuma .alla minemä , jumalihe minemä , jumalilõ minemä , lu̬u̬jalõ minemä loojuv päike allaminejä päiv;

look lu̬u̬k looga lu̬u̬ka31 võta hobusel look maha! võtaq hobõsõl luuk maaha!;

looka lu̬u̬ka , kõvõrahe , kõvõra(l)lõ vanadusest looka vajunud vanahusõst luuka kisknuq; selg vajub looka sälg vaos nõtsko; lume all looka vajunud puud vaalipuuq;

lookas looga(h)n , vaalu(h)n laud on söökide all lookas laud om loogan süüke täüs;

looklema vingõrda|ma -q -83, .käändlemä kääneldäq .käändle85 järjekord lookles üle tee saba küündü üle tii; looklev jõgi käänüline jõgi, vangulinõ jõgi;

loom (looma) el|läi -äjä -äjät4, lu̬u̬m looma lu̬u̬ma31, muk|k -u -ku37 küll on ilus loom! külq om illos elläi!;

loom (loomu) loomus -(s)õ -t11, lu̬u̬mus -õ -t9, lu̬u̬m loomu lu̬u̬mu31

looma lu̬u̬ma luvvaq lu̬u̬ min 1. ja 3. k .lõi(õ)54, aso|tama -taq -da82, alosta|ma -q -83 see naine on sulle nagu loodud taa naanõ om sullõ nigu luud; rukis loob pead rügä luu pääd;

loomaaed eläjä|tahr* -tahra -.tahra30, eläjä|aid -aia -.aida33

loomaarst eläjä.tohtri - -t1, naľ .tõpra.tohtri - -t1

loomakasvatus eläjäpidämi|ne -se -st5, eläjäkasvatus -õ -t9

loomalik eläjä mu̬u̬du poiss sööb loomaliku aplusega poisś süü peris eläjä muudu;

loomapark eläjä|parḱ -pargi -.parki37

loomapeet eläjä|pi̬i̬ť -peedi -pi̬i̬ti37, runguľ -i -it4, .runkuľ -i -it4

loomariik m (ilma) elä|jäq -jide -jit22, eläjä|ilm -ilma -.ilma30, eläjä|vald -valla -.valda33 taime-, looma-, ja seeneriik kasvo-, eläjä- ni seeneilm;

loomastik m elä|jäq -jide -jit22 Eesti loomastik m Eesti eläjäq;

loomasööt (eläjä)sü̬ü̬ḱ (-)söögi (-)sü̬ü̬ki37, ettepa(n)nus -(s)õ -t11 õlikook on proteiinirikas loomasööt õlikuuḱ om eläjäsüüḱ, kon om palľo valku (seen);

loome lu̬u̬m* looma lu̬u̬ma31 loomeprotsess loomakäüḱ; loomemajandus luumis(õ)majandus;

loomets mõts luu|mõts -mõtsa -.mõtsa30

loomine lu̬u̬mi|nõ -sõ -st5, lu̬u̬m looma lu̬u̬ma31, .vällä.mõtlõmi|nõ -sõ -st5

looming lu̬u̬du - -t1, lu̬u̬m* looma lu̬u̬ma31, looming -u -ut13 kirjaniku looming kiränigu luudu v luum; viljakas loominguperiood hää loomaaig v luumaig;

loominguline looma- , lu̬u̬mis- , lu̬u̬misõgaq köüdet loomingulised katsetused ja võistlused luumisprooviq ja -võistlusõq; loomingulised töötajad luujaq tüütäjäq; loomingulised lahendused luujaq v kunstilidsõq vällämärgütüseq; lähenes loominguliselt lätś taalõ aśalõ luuja muudu manoq v lätś taa aśa mano nigu luuja;

loomne eläjä- , lihali|nõ -dsõ -st5 loomsed rasvad eläjärasvaq; toonekure toit on loomne, mitte taimne toonõkurõ süüḱ om lihalinõ, mitte kasvolinõ;

loomulik loomuperä|ne -dse -st7, loomuli|k -gu -kku38, meelegaq mõistaq käimine on inimese kõige loomulikum liikumisviis käümine om inemisele kõ̭gõ umatsõmb liikmisviiś; noorte iseseisvumispüüd on igati loomulik meelegaq mõistaq, et noorõq tahtvaq esiq hindägaq toimõ saiaq;

loomulikult 1. loomuligult , muidokiq , arvadaq om müra loomulikult häirib inimesi mürrin muidokiq sekä inemiisi; 2. esiq.hindäst , loomuperi tal tuleb see nii loomulikult välja täl tulõ tuu nii esiqhindäst vällä; käitub loomulikult pidä hinnäst vabalt üllen;

loomupärane loomuperä|ne -dse -st7, loomuperäli|ne -dse -st5, uma|nõ -dsõ -st5, loomuperi -dse -st7

loomus 1. lu̬u̬m loomu lu̬u̬mu31, loomus -(s)õ -t11, lu̬u̬mus -õ -t9 eksimine on inimese loomuses essümine om inemisel veren; selline on juba tema loomus tä om sääne joba luud; 2. alostus -õ -t9 kinda loomus kinda alostus; 3. loomus -(s)õ -t11, seto kiiľ toń|a -a -ńa26 tuli nii rikkalik loomus, et võrgud katkesid tulľ nii hää loomus, et võrguq lätsiq katśki;

loomusund (loomu)sunď (-)sunni (-).sundi36

loomusunniline .sündünü|q - -t1, .tundmisõ perrä , esiq.hindäst , .külge.sündünü|q - -t1

loomutruu loomuli|k -gu -kku38, loomuperä|ne -dse -st7, loomuperäli|ne -dse -st5, uma|nõ -dsõ -st5, esiq.hindä mu̬u̬du see on tema loomutruu foto tä om seo pildi pääl esiqhindä muudu;

loomuvastane loomuvastali|nõ -dsõ -st5, loomuvasta|nõ -dsõ -st7, loomu .vasta

loopima .pilma .pilluq pillu64, .pildma .pilduq pillu64, .hiitmä .hiitäq hiidä61 asju laiali loopima asjo lakja pilma; raha tuulde loopima rahha tuuldõ hiitmä v pilma;

loor leieŕ -i -it4, lu̬u̬ŕ loori lu̬u̬ri37 kõik kohad olid kaetud ämblikuvõrguga nagu looriga kõ̭iḱ kotusõq olliq härmävõrku nigu leierit täüs;

loorber lu̬u̬rberi - -t1, süldi|lehť -lehe -.lehte34, lu̬u̬perä - -t1, naľ lu̬u̬r|bärk -bärgi -.bärki37 jäi loorberitele puhkama naľ jäi süldilehti pääle lesätämä; loorberipärg naľ süldilehekrantś;

looreha suuŕriha suurõriha suurtrihha28, hobõsõrih|a -a -ha28

looritama leierit v lu̬u̬ri pääle .katma , hindäkotsinõ .mähkü|mä -däq -80 udusse looritatud mäetipud undsõhe mähkünüq mäehaŕaq; kandis looritatud kübarat kanď leierigaq kübärät; looritatud pilk undsõnõ kaehus;

loos lu̬u̬ś loosi lu̬u̬si37, liisk liisu .liisku36

loosima lu̬u̬śma lu̬u̬siq loosi63, lu̬u̬si v .liisku .võtma v .tõ̭mbama loositi lauluvõistluse esinemisjärjekord loositi lauluvõistlusõl ülesastmisõ järekõrd;

loosimine lu̬u̬śmi|nõ -sõ -st5

loosung juhťmõt|õq -tõ -õt18, kihotuskiri -kirä -.kirjä43, kihotus|lausõq -.lausõ -lausõt18, lõugah(t)us -õ -t9

loož lu̬u̬ž looži lu̬u̬ži37, avvukotus -(s)õ -t11

lootma lu̬u̬tma lu̬u̬taq looda61, oodussi(h)nolõma raamatu loodetav ilmumisaeg on augustis loodõtas, et raamat tulõ vällä põimukuun; loodame, et näeme varsti kül mi pia näemiq;

loots lu̬u̬tś loodsi lu̬u̬tsi37

lootsik loodsi|k -gu -kut13, klötś klötsi .klötsi37, veneq .venne venet18

lootus loodus -(s)õ -t11, lu̬u̬tus -õ -t9, oodus -(s)õ -t11

lootusetu loodussõldaq , lu̬u̬tusõldaq , .välläpäsemäldäq , päsemäldäq haige seisund on lootusetu taal tõbitsõl olõ-iq inämb päsemist; vangilaagrist põgeneda oli üsna lootusetu vangilaagrist olľ ilmvõimaldaq ärq paedaq; lapsega on lootusetu vaielda latsõgaq jovva-iq jaheldaq;

lootusetult lu̬u̬tusõldaq , .välläpäsemäldäq , päsemäldäq see vana maja on juba lootusetult pehastunud taa vana maja om joba päsemäldäq hämätänüq v hämähünüq;

lootusrikas tullõvaig lupa luutaq , loodust v lu̬u̬tust täüs , lupa lu̬u̬taq tulevik on lootusrikas tulõvastaost om palľo uutaq;

lootustandev loodust v lu̬u̬tust täüs , oodussit herätäv meie koolis on palju lootustandvaid sportlasi miiq kooli spordilatsist om (viil) palľo luutaq;

loovima reiä|tämä -täq -dä82, reieldä|mä -q -83 tuul oli vastu, ei aidanud muu kui loovimine tuuľ olľ vasta, es võtaq muido ku reiätimiq;

loovus lu̬u̬mis|võim -võimu -.võimu37, lu̬u̬misvä|gi -e -ke25, looma|võim -võimu -.võimu37, loomavä|gi -e -ke25 laste loovust tuleb arendada latsi loomaväke piät edendämä;

loovutama ärq .andma , käest .andma doonoreid oodatakse verd loovutama teisipäeviti andjit oodõtas verd andma tõõsõpäivilde;

loovutamine är.andmi|nõ -sõ -st5, käest.andmi|nõ -sõ -st5

loperdama lopõrda|ma -q -83, lapõrda|ma -q -83

loppi (k)loppi litsub kübara loppi lits kübärä loppi;

loppis lopi(h)n , rupi(h)n

lops laps lapsu .lapsu37, lapsah(t)us -õ -t9

lopsakalt lihavahe , helläliste , lohastõ , lohistõ , lohevalõ , lodõlõ kapsad kasvavad lopsakalt kapstaq kasusõq lohistõ;

lopsakas (eläjä kotsilõ) lih|hav -ava -avat4, (kasvõ kotsilõ) lihha täüs , lohistõ v lohevalõ kasunuq lopsakad kapsad lohistõ kasunuq kapstaq;

loputama .(h)uhtma .(h)uhtaq (h)uha63, (kergehe) .(h)uhtsama (h)uhastaq .(h)uhtsa76, kõrras lopahu|tma -taq -da62 need riided tuleb uuesti loputada naaq rõivaq tulõ vahtsõst üle uhtaq; loputa käed ja tule sööma! uhtsaq käeq ärq ja tulõq süümä!; ma loputan ise need nõud ära ma lopahuda esiq naaq anomaq ärq;

loputusvesi hrl m (h)uheq .(h)uhtmõ (h)uhend16, uhi|vesi -vi̬i̬ -vett42, .(h)uhtmis|vesi -vi̬i̬ -vett42

loraja porga - -t2, porga|tś -dsi -tsit13, porganď -i -it13, porgataja - -t3

lorama .lorrama lorradaq .lorra77, .porrama porradaq .porra77, porga|tama -taq -da82, .haussi ajama , hüppä hellü ajama ära lora! ärq porrakuq! v ärq ajaguq hüppä hellü!;

lori por|i -i -ri26, lor|i -i -ri26, por|a -a -ra26, porgatus -õ -t9, hausś hausi .haussi37, hasś hassi .hassi37, häüss häüsä .häüssä35, jo|bi -bi -pi26, hüpp helü lorijutt hapanuq jutt, tsortś; lorilaul hoľalaul;

loru .lur|bań -bani -.banni38, lorbasḱ -i -it13, loro|ṕ -bi -pit13, sõim pu̬u̬stli - -t1

loss losś lossi .lossi37, kantś kandsi .kantsi37

lossima (.laiva) tühäs .laaťma

lotendama lapõrda|ma -q -83, ripõndõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, tilbõnda|ma -q -83, .hilplõma hilbõldaq .hilplõ78, .hilbõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 püksid lotendavad jalas püksiq hilbõlõsõq v lapõrdasõq jalan; kõht lotendab üle püksivärvli kõtt ripõndas v tilbõndas üle püksiveere; sukad lotendamas sukaq löpäkilläq;

loterii õ̭nnõ|lu̬u̬ś -loosi -lu̬u̬si37 loteriipilet õ̭nnõloosipileť;

loto õ̭nnõ|lu̬u̬ś -loosi -lu̬u̬si37

lott (kikkal, kanal) lõpus -(s)õ -t11, lõtus -(s)õ -t11, (kuľul) tilbas .tilpa tilbast22, ti|paľ -bala -balat4, ti|paŕ -bara -barat4, (inemisel) (rasva)volť (-)voldi (-).volti37, lot|ť -i -ti37 lihakanadel ei olegi õiget harja ega lotti lihakanol olõkiq eiq õigõt harja ei lõtussit; mees laulab nii, et lott võdiseb miiś laul nii, et rasvavolť hüdisäs v rasvaq hõdisasõq;

luba lu|ba -a -pa27, luba luba lupa24, luba|tähť -tähe -.tähte34, luba(ha)mi|nõ -sõ -st5, propusḱ -i -it13, papõŕ .paprõ papõrd22, kinnitüs|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43 luba andma lupa andma; raieluba ragomisõ luba;

lubadus lubahus -õ -t9, luba(ha)mi|nõ -sõ -st5 andis lubaduse lubasi;

lubama 1. lu|ba(ha)ma -paq v -badaq -pa v -baha88, .laskma .laskõq v .laskaq lasõ65 ema lubas lapsed õue mängima imä lubasi latsõq vällä mänǵmä; 2. sõ̭nna .andma , .too|tama -taq -da81, toovo|tama -taq -da82, .tõo|tama -taq -da81 lubas peksa anda tõoť pessäq andaq;

lubamatu lubamaldaq , keele|t -dü -tüt1 alaealistele viina pakkuda on lubamatu alliäliidsile tohe-iq viina pakkuq;

lubi kalḱ kalgi .kalki37, lubi lubja v luḃa .lupja43

lubiraig lubi|raig -raia -.raiga32, lubi|kärn -kärnä -.kärnä35

lubjakivi kalḱkiv|i -i -vi26, kalgikiv|i -i -vi26, lubjakiv|i -i -vi26

lubjastuma .lupju|ma -daq -80 lubjastunud veresooned umbõ lännüq veresoonõq;

ludin: töö läheb nagu ludin tüü lätt laapsalõ;

luga kasvot lu|ga -a -ka27

lugema lugõma lukõq loe59 lugeda laskma loetama; lastel lastakse ette lugeda, et kontrollida lugemisoskust latsi loetõdas, et kaiaq, kas mõistvaq; algklasside õpilased peavad oskama loetu põhjal vestelda algkooli latsõq piät mõistma loedu perrä juttu aiaq v kõ̭nõldaq; värav loeb värehť lätt arvõhe v mass; see ei loe, mis teised minust arvavad taa ei lääq kõrda, miä tõõsõq must arvasõq; laps oskab juba viieni lugeda latś mõist jo viit lukõq; minu elupäevad on loetud muq elopääväq ommaq loeduq;

lugematu ilmadu v perädü palľo , hulga lugematu hulk perädü palľo; ansamblil on lugematu hulk fänne an(d)samblil om ilmadu hulga avvustajit; ta on lugematuid kordi sellest rääkinud tä om tuust kistumaldaq palľo kõ̭nõlnuq;

lugemik lugõmi|k -gu -kku38, lugõmisõraama|t -du -tut13

lugemissaal lugõmisõtar|õ -õ -rõ24

lugu lu|gu -u -ku27, jutt jutu juttu37, jutus -(s)õ -t11, asi aśa .asja43 ma ei tea sellest loost midagi tiiä-iq maq taast aśast midägiq; mängi üks lugu! lasõq ütś lugu!; lugu on nüüd nii, et homme sõidame välja noq om asi nii, et hummõń nakkamiq sõitma; lugu pidama avvustama v luku pidämä; lugu pidama seto kiiľluuh pidämä; ma ei pea sellest söögist eriti lugu ma ei piäq taast söögist suurt luku; mõned peavad jäneselihast väga lugu mõ̭nõq veiga pidäväq jäneselihha luuh;

lugupeetud .ausa - -t3, avvustõ|t -du -dut1, avvuli|nõ -dsõ -st5 lugupeetud härra avvulinõ herr;

lugupidamine avvustami|nõ -sõ -st5, luku pidämine , luuh pidämine avaldas kolleegidele oma lugupidamist anď ammõdivelile ja -sõ̭sarilõ umma avvustust;

luht kond konnu .kondu36, luht luha .luhta32, niit niidü .niitü37

luhtuma .summa v rukka v .luhta v halvastõ v hukka v .vussi minemä , .vusśu|ma -daq -80 meie plaanid luhtusid mi plaaniq lätsiq summa;

luide liiv liiva .liiva30, liiva|k -gu -kut13, liiva.uarm|(as)* -a -a(s)t15

luik luik luiga .luika m umak ja osak .luikõ31

luine .lui|nõ -dsõ -st7, luu|nõ -dsõ -st7

luisk tahk taho .tahko36, kõvasḱ -i -it13, last lastu .lastu37, hi|go -o -ko27 vikatiluisk vikahtilast;

luiskaja .võlśja - -t3, .võlśni|k -gu -kku38, hapa|tś -dsi -tsit13, hap|p -a -pa30

luiskama 1. .võlśma .võlssiq võlsi63, por|a(ha)ma -raq v -adaq -ra v -aha88, .porrama porradaq .porra77, .hahkama hahadaq .hahka77 poiss, mis sa luiskad! poiskõnõ, mis porrat!; 2. (vikahtit) .tõ̭mbama tõ̭mmadaq .tõ̭mba77, teri|tsemä -tsäq v -däq -dse90, higoma hikoq hio59

luituma kulõh(t)u|ma -daq -84, pli̬i̬ḱmä pli̬i̬kiq pleegi63 riie luitus, ei kannatanud päikest rõivas kulõhtu ärq, peläś päivä;

luitunud kulõja|nõ -dsõ -st5, kulõh(t)unu|q - -t1

lukk luk|k -u -ku37

lukku lukku , kinniq keera uks lukku! käänäq usś kinniq!;

luksuma .hõkśma .hõksiq hõksi63, .jõkśma .jõksiq jõksi63, .(k)lõkśma .(k)lõksiq (k)lõksi63, niguma nikuq nigu59, .nikśma .niksiq niksi63

luksumine .hõkśna - -t3, .(k)lõkśna - -t3, (k)lõkś (k)lõksi .(k)lõksi37, ni|gu -u -ku27

luksus .uhkus -õ -t9, torõhus -õ -t9, .luksus -õ -t9

luksuslik .uhkõ - -t3, torrõ - -t14, .luksusli|k -gu -kku38 on endale väga luksusliku auto ostnud om hindäle väega uhkõ auto ostnuq;

lukuauk võťmõ|mulk -mulgu .-mulku37

lukus luku(h)n , kinniq

lukustama kinniq .käändmä , lukku .pandma

lumehelves lumõhe|peḿ -beme -bend16, lumõki|põń -bõna -bõnat4, (suurõmb) rätsä|k -gu -kut13, räidseq .räitse räidset18

lumelaud visś|laud* -lavva -.lauda33, liug|laud* -lavva -.lauda33

lumelörts lop|p -a -pa31, lopa|k -gu -kut13, räts rätsä .rätsä35, räp|p -o -po37, sulbatus -õ -t9

lumemees = lumememm lumõ|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

lumesõda lumõ|sõda -sõ̭a -sõta29

lumetorm lumõ|torḿ -tormi -.tormi37

lumi lum|i -õ -mõ24 lumega katma lumitama; lumega kattuma lumituma; lumekübe kiut; lume sulamine lumõlago; lund hakkas sadama nagu kotist lummõ nakaś käändmä ku kasugakäüssest; lund sajab väga kõvasti lummõ tulõ ku mahus; teed lumest puhastama lummõ luuma;

lumikelluke lumõ|kell -kellä -.kellä35, lumõ|lilľ -lilli -.lilli37, lumõ|ninń -ninni -.ninni37

lumine lumi|nõ -dsõ -st7

lumivalge vali.valgõ - -t3, lubi.valgõ - -t3, valu.valgõ - -t3 läks näost lumivalgeks lätś näost lubivalgõs;

lummama .luḿma .lummiq lummi63 kes see rumal on, et laseb end lummata? kiä tuu rummaľ om, et lask hinnäst lummiq?; oli naise ilust lummatud olľ ilosast naasõst ärq lummit;

lummus lumḿ lummi .lummi37

lunaatik kuutõbi|nõ -dsõ -st7

lunaraha lunastusrah|a -a -ha28, .vällä.ostmisõ raha

lunastama lunasta|ma -q -83, .pästmä .pästäq pästä61

lunastus lunastus -õ -t9, .pästmi|ne -se -st5

lunima lun|ima -niq -i57, mustõlda|ma -q -38, mustõrda|ma -q -38, .sanťma .santiq sandi63, pallõma pallõldaq .pallõ78, .vaunama vaunadaq .vauna77 poiss lunis isalt raha poisś jurnaś esä käest rahha;

lupard luparď -i -it13, lupa|ť -di -tit13

lupiin soe|uba -ua -upa27

lupjama .lupjama lubjadaq v luḃadaq .lupja77

lups: kalad löövad järvel lupsu kalaq lopśvaq v lopsatasõq järvel;

lupsa(ta)ma lopsatu|ma -daq -84 kivi kukkus lupsatades järve põhja kivi sattõ järve põhja nigu lopsatus;

luristama .lürṕmä .lürpiq lürbi63, .serbämä servädäq v serbädäq .serbä77, lüristä|mä -q -83 rüüpab luristades kuuma kohvi lürpäs kuuma kohvi; ära suppi süües lurista! lürṕku-iq, ku suppi süüt!; luristab nina kakk tatti v serṕ nõ̭nna;

lurjus pät|ť -i -ti37, varas .varga varast23, rõibõq .rõipõ rõibõt18, tat|ť -i -ti37, kaaḱ kaagi37, .kaaki , pasatsḱ -i -it13 valetad, lurjus võlsit, rõibõq;

lurr lürbeq .lürpe .lürbet18, lürbä(h)tüs -e -t9, lõ̭mbõq .lõ̭mpõ lõ̭mbõt18, lir|i -i -ri26, (supi kotsilõ) leemüsḱ -i -it13

lusikanuga .luidsa|väitś -väidse -väist39, kaabi|väitś -väidse -väist39, kõbli - -t2, kõ|bu -bu -pu26, kõmmõlg -i -it13

lusikas luits .luidsa .luitsat13, luidsas .luitsa luidsast15, luhi|ts -dsa -tsat13, lohe|ts -dsa -tsat13 lusikatäis luitsatäüs;

lust il|o -o -lo26, lusť lusti .lusti37, (p)ringuľ -i -it4 lihtsalt lust vaadata hää kaiaq; lust töötada hää tüüd tetäq; vasikad löövad lusti vasigaq lööväq pringu;

lustlik iloli|nõ -dsõ -st5, lustili|nõ -dsõ -st5, .hõlpu täüs

luterlane lutõrla|nõ -sõ -st5, märdiusoli|nõ -(d)sõ -st5

lutikas luti|k -ga -kat13, luťkas .luťka luťkast15

luts luts lutsu .lutsu37

lutsern .lutsõrń .lutsõrni .lut.sõrni37, tsirṕherneq -.herne -herneht20

lutsima nu|dsima -tsiq -dsi57, nü|dsimä -tsiq -dsi57, ru|dsima -tsiq -dsi57, lu|dsima -tsiq -dsi57

lutsutama nutsu|tama -taq -da82, nütsü|tämä -täq -dä82, lutsu|tama -taq -da82

lutt nudśo - -t2, nuts nutso .nutso37, lut|t -u -tu37 laps imeb lutti latś nutsutas nutso;

luu luu - -d50, kunť kundi .kunti37 tuul puhub luust ja lihast läbi tuuľ puhk luust ja lihast läbi;

luud luud luvva .luuda32 luuavarrestki võib pauk tulla luvvahannast või ka pauk vällä tullaq; vana luuakonts vana luvvakands;

luuderohi kasvot ehva - -t2

luuk luuḱ luugi .luuki37 lakaluuk (tarõpäälidse vms) usś;

luukere kille|ť -di -tit13, kundipukõ|ť -di -tit13, luuker|e -e -re24

luul ulľ mõtõq , nägemi|ne -se -st5, lumḿ lummi .lummi37 tal olid luulud täl olľ pää ullõ mõttit täüs v tä nägi nägemiisi; sul on luulud! sa näet ka nägemiisi!;

luule luulõq .luulõ luulõt18, laulõq* .laulõ laulõt18, m lauluq .laulõ .laulõ37, värsiq .värsse .värsse37 tema luule on nõiduslik timä värsiq ommaq nõiaväegaq;

luulekogu .luulõko|go -go -ko26, .laulõko|go -go -ko26 lasteluulekogu luulõkogo latsilõ;

luuletaja luulõtaja - -t3, .laulja - -t3, sõ̭noli|nõ -sõ -st5

luuletama 1. luulõ|tama -taq -da82, luulõ.tuisi v .laulõ v .värsse kirotama 2. luulõ|tama -taq -da82, .võlśma .võlssiq võlsi63

luuletus luulõtus -õ -t9, laul laulu .laulu37, laulus† -(s)õ -t11, värsś värsi .värssi37, salḿ salmi .salmi37 luges luuletusi lugi värsse; loe mõni ilus luuletus! loeq v ütleq mõ̭ni illos salḿ!;

luumurd luu|murd -murru -.murdu36 libedaga esineb palju luumurde nilbõgaq lahutas palľo luid; lahtine luumurd vallalinõ luumurd; sattusin luumurruga haiglasse trehvässi katśkidsõ luugaq haigõmajja;

luup luuṕ luubi .luupi37, suurõndus|klaaś -klaasi -.klaasi37, suurõstegijä klaaś

luupainaja luu.pain(a)ja - -t3, luu|pain -painu -.painu37, .vaivaja - -t3

luuraja maa.kullõja - -t3, .hiiľjä - -t3, .paśja - -t3, .luuraja - -t3

luurama pääle .paśma , maad .kullõma , .hiiľmä .hiiliq hiili63, .luurama luuradaq .luura77, .pälv́mä .pälviq pälvi63, .püssämä püssädäq .püssä77, .tuhrama tuhradaq .tuhra77 luurasime varast mi luurssi varast v passõ vargalõ pääle; hundid luuravad, kus on mõni valveta lammas soeq pälv́väq, kon om mõ̭ni lammas hoolõtuhe jätet;

luure luurõq .luurõ luurõt18, .püssämi|ne -se -st5, sala.kullõmi|nõ -sõ -st5, .paśmi|nõ -sõ -st5, maa.kullõmi|nõ -sõ -st5, .hiiľmi|ne -se -st5, .luurami|nõ -sõ -st5 lastele korraldati põnevaid luuremänge latsilõ tetti põ̭nõvit paśmis- v luurõmängõ; luureretk maakullõmiskäüḱ; luurerühm maakullõjidõ parḱ; saadame luuret tegema saadamiq luurõt tegemä v maad kullõma;

luusima .hulḱma .hulkiq hulgi63, .roitma .roitaq roida61 üks võõras koer luusib meie maja ümber ütś võõras pini hulḱ mi maja man; käisime linna peal luusimas kävemiq liina pääl hulḱman; ringi luusima ümbre hulḱma, ümbre roitma, luuŕma;

luustik luu|värḱ -värgi -.värki37, m luuq luiõ luid50, kundiq .kuntõ .kuntõ37, .luustu - -t1, luiõsti|k -gu -kku38 selle koera luustik ja lihastik on hästi arenenud taa pini luuq ja lihaq ommaq häste edenüq; spordihalli teraskaartest luustik spordihalli teräskaarist killõť;

luutsinapäev .luutsina|päiv -päävä -.päivä35

luuüdi tsä|dsü -dsü -tsü26, (t)sä|sü -sü -ssü26

luuümbris luu|nahk -naha -.nahka33

lõbu il|o -o -lo26, lusť lusti .lusti37, lõ|bu -bu -pu26 tegi tööd lõbu pärast tekḱ tüüd lõbu peräst; igal lollil oma lõbu egäl ullil uma lõbu; kokku tuldi lõbu pärast ilo peräst tulti kokko;

lõbumaja litsi|maja -maja -majja v -maia28, pordo|maja -maja -majja v -maia28

lõbunaine hat|t -a -ta30, litś litsi .litsi37, hu̬u̬r hoora hu̬u̬ra31

lõbureis lusti|sõit -sõidu -.sõitu37, lõbu|reiś -reisi -.reisi37, lõbu|sõit -sõidu -.sõitu37 lähevad lõbureisile lääväq lusti sõitma;

lõbus lustili|nõ -dsõ -st5, rõ̭õ̭msa - -t3, iloli|nõ -dsõ -st5, na(l)ľali|nõ -dsõ -st5 ta on üks lõbus ja naerune neiuke tä om ütś naľalinõ ja naarulinõ näiokõnõ; lasteaias oli lõbusam kui koolis latsiaian olľ lustilidsõmb ku koolin;

lõbustama naaru|tama -taq -da82, meelü|tämä -täq -dä82, lusti|tama -taq -da82, .nalľa tegemä ma ei oska külalisi lõbustada mõista-iq maq küläliisi naarutaq; kassipojad lõbustavad kõiki oma mänguga kassipoigõ mäng tege kõ̭igilõ nalľa;

lõbustus aoviidüs -(s)e -t11, aoviidäng -u -ut13, lõ|bu -bu -pu26, lusť lusti .lusti37, nali na(l)ľa .nalľa v .nalja43 lõbustuspark lustiaid;

lõbusõit lusti|sõit -sõidu -.sõitu37, krassa|ť -di -tit13 lõbusõitu tegema krassatit sõitma;

lõbutsema ilo|tama -taq -da82, illo pidämä , kuľa|tama -taq -da82, mitmit kõrdo ilotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 tüdrukud käisid kõrtsis lõbutsemas tütriguq käveq kõrdsi man ilotõllõman v kuľataman;

lõdvalt lobõhõhe , lobõhõlõ , lobõvallaq , lodõvallaq , lõdõvallaq , logõvallaq , ledevälläq , nõrgastõ , .nõrka , vedelähe , .kergüisi , lobõvahe kotisuu on lõdvalt kinni kotisuu om lobõvallaq köüdet;

lõdvenema .perrä .andma , lopõs minemä , nõrgõmbas .jäämä pikapeale haare lõdvenes pikäpääle anď pitsitüs perrä; sõlm lõdvenes aegamööda sõlḿ anď aigopite perrä; distsipliin lõdvenes kõrd lätś lopõs;

lõdvestuma lõdvas .laskma

lõgin (k)lõ|kin -gina -ginat4, .(k)lõkśna - -t3, li|kin -ginä -ginät4 roomiku lõgin lindi klõkin; juuksur lasi masinaga lõginal juukseid maha tsirulnik lasḱ massinagaq hiussit maaha niguq tsäkin;

lõgisema (k)lõgis|õma -taq -õ87, (k)lõka|tama -taq -da82, .likśmä .liksiq liksi63 hambad lõgisevad külmast hambaq lõdisõsõq külmä peräst; ukselink lõgiseb ussõlinḱ klõgisõs;

lõgismadu kõristaja siug

lõgistama (k)lõgista|ma -q -83, mitmit kõrdo (k)lõgistõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ärge lõgistage ukselinki! ärkeq klõgistagõq ussõlinki!; lõgistab hambaid lõdistas hambit;

lõhandik 1. lahas|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40, lahasti|k -gu -kku38, lahandi|k -gu -kku38, lahas -(s)õ -t11 sauna lagi oli tehtud lõhandikest sanna lagi olľ tett lahaspoolist; 2. maa|laheq -.lahkõ -lahet19, org oro .orgo36, haud havva .hauda33

lõhastuma .kisku|ma -daq -80, .lahkõma lahedaq .lahkõ min 3. k laheś77, .piirdü|mä -däq -80 puu lõhastus mitmeks osaks puu laheś mitmõs tüküs; laastukorvipuu peab hästi lõhastuma pirrukorvipuu piät häste kiskuma;

lõhe laheq .lahkõ lahet19, lah|i -i -hi26 kuiv maa oli lõhesid täis kuiv maa olľ lahkit täüs;

lõhe lõhekal|a -a -la28, lõh|i -e -he24

lõhenema .lahkõma lahedaq .lahkõ min 3. k laheś77, .lahksama lahastaq .lahksa76, .lahki minemä , .piirdü|mä -däq -80, lahe|nõma -(nõ)daq -nõ89, .kisku|ma -daq -80 pindudeks lõhenema pinnalõ minemä; lõhenenud juukseotsad lahenuq v katśkidsõq hiussõotsaq; krohv kipub kuivamisel lõhenema krohv́ tüküs lahkit sisse tõ̭mbama, ku kuios;

lõhestama lahasta|ma -q -83, .lahki ajama , .lahksama lahastaq .lahksa76 kõigepealt tuleb vits neljaks lõhestada kõ̭gõ inne tulõ vits neläs lahastaq; telliskivi lõhestatakse tugeva löögiga savikivi lüvväs katśki kõva litigaq; laevanina lõhestas veepinda laivanõ̭na lõigaś vett; sügavad kortsud lõhestavad mehe nägu süväq kordsuq juuskvaq mehel üle näo; eriarvamused lõhestasid seltskonna esiqmuudu arvamisõq aiq seltśkunna katõs; püssipauk lõhestas vaikuse püssäpauk lei vaikustõ sisse;

lõhkama purus .laskma suured kivid, vanad majad lõhati suurõq kiviq, vanaq majaq lastiq purus; pommi võib lõhata ka kellamehhanismi abil pommi või lahkõma pandaq kellävärgigaq kah; lõhkamine lahksaminõ;

lõhkeaine .lahkjaollus -(s)õ -t11, .lahkja ru̬u̬h

lõhkema .lahkõma lahedaq .lahkõ min 3. k laheś77, .lahki minemä , (villi, paisõ kotsilõ) rakkõ|ma -daq -80 pea valutab, nii et tahab lõhkeda pää halutas, nii et taht lahki minnäq; on vihast lõhkemas om vihast lahki minemän; paise, vill lõhkes paisõq, vilľ rakõś;

lõhki .lahki , .katśki lõikas kala kõhu lõhki lõigaś kala kõtu vallalõ; veetoru külmus lõhki viitoro külmäś lahki; riided on lõhki rebitud rõivaq ommaq katśki kistuq; läheb kadedusest lõhki lätt hõelusõst lahki; lõhki tõmbama lahksama; palgafondi ei saa lõhki ajada saa-iq palgafondi lahki aiaq;

lõhkine .lahki|nõ -dsõ -st5, .lahki jänesel on lõhkine mokk jänesel om lahki mokk; lõhkise sabaga kuub lahkidsõ hannagaq kuub;

lõhkuma .lahkma .lahkuq lahu64, .lahki lü̬ü̬mä , .lahksama lahastaq .lahksa76, .lao|tama -taq -da81, mitmit kõrdo .laotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ära lõhu seda tooli ära! lahku-iq taad tuuli ärq!; seda kasekändu oli raske lõhkuda taad kõokandu olľ rassõ lahki lüvväq; elamu, kodu on lõhutud elämine om ärq laotõt; kui nad tülli läksid, siis hakkasid nõusid lõhkuma ku nä tüllü pööriq, sõ̭s naksiq anomit laotama;

lõhn nuheq .nuhkõ nuhet19, hõ̭ng hõ̭ngu .hõ̭ngu37, nuhk nuhu .nuhku36, lõhn lõhna .lõhna30, nuus nuusu .nuusu37, naľ hais haisu .haisu37 ma nuusutan, mis lõhn sellel lillel on ma nuhuda, mis nuheq taal lillil om; koer tunneb hästi lõhna pinil om hää nõ̭na; köögist tuleb toidu lõhna köögist tulõ söögi hõ̭ngu; hea lõhnaga lill hää haisugaq lilľ; lõhnaaine nuheq, nuhus;

lõhnama .hõ̭ngama hõ̭ngadaq .hõ̭nga77, .hõ̭nkama hõ̭ngadaq .hõ̭nka77, .haisama haisadaq .haisa77 lill lõhnab hästi ninń hõ̭ngas v haisas häste; lõhnav hõ̭ngsa, haisva, hää v halva nuhkõgaq;

lõhnastama nuhe|tama -taq -da82, nuhet pääle .pandma mõned kipuvad ennast üleliia lõhnastama mõ̭nõq tüküseq hindäle ülearvo nuhet pääle pandma; lõhnastatud taskurätik nuhkõgaq nõ̭narätť;

lõhnaõli nuhe|vesi* -vi̬i̬ -vett42, .nuhkõ|vesi* -vi̬i̬ -vett42

lõhustuma .lahkõma lahedaq .lahkõ min 3. k laheś77, .lahku|ma -daq -80, .lahknõma lahedaq .lahknõ75 tuuma lõhustumine tsäsü lahkuminõ v lahknõminõ;

lõhvard lõhvõrď -i -it13

lõhverdama lõhvõrda|ma -q -83

lõige 1. lõigõq .lõikõ lõigõt18 §37 lõige 2 järgi § 37 lõikõ 2 perrä; pikad lõiked kääridega pikäq kääregaq tettüq lõikõq; 2. nit|ť -i -ti37, maať maadi .maati37 klassikalise lõikega riided klassigalidsõ nitigaq rõivaq;

lõik 1. lipś lipsi .lipsi37, kiil kiila .kiila31, lips lipsu .lipsu37, lõigõq .lõikmõ lõigõnd16 sõime liha- ja kurgilõikudega võileiba seimiq liha- ja kurgilipsõgaq võiuleibä; sõira-, õunalõigud sõira-, ubinakiilaq; 2. jup|ṕ -i -pi37, ja|go -o -ko27, os|a -a -sa26, jak|k -u -ku37 sellest lõigust on raske aru saada taast jupist om rassõ arvo saiaq; oluline lõik eesti muusika ajaloos tähtsä jago eesti muusiga aoluun; tekst on liigendatud lõikudeks teksť om jupõs jaet; paragrahvi 8. lõigus paragrahvi 8. numbrin;

lõikama .lõikama lõigadaq .lõika77, (hiusit lühembäs) .polkama polgadaq .polka77, (veidüq) .tsipsama tsipsadaq .tsipsa77, kõrras lõigahta|ma -q -83, lõigahu|tma -taq -da62, tsäbähü|tmä -täq -dä62 saekaatris lõigatakse laudu kaadri pääl lõigatas laudo; lõika mul siit natuke juukseid! tsipsiq v polkaq mul tast hiussit!; lõika tilli ka kastmesse! tsipsiq tilli kah soosti sisse!; põrandalaki terav hais lõikas ninna põrmandulaki terräv hais õkva lõigaś nõ̭nna; kraav lõikab heinamaa pooleks kraav́ aja hainamaa katõs; ärimees oskab igalt poolt lõigata ärimiiś mõist egäst kotussõst vaihõlt tetäq; pani kodu poolõ lõikama panď kodo poolõ juuskma v pakku;

lõikamine lõigõq .lõikõ lõigõt18, .lõikami|nõ -sõ -st5, lõigah(t)us -õ -t9 ühe lõikamise jagu tubakat ütś lõigahus tubakut;

lõikav ter|räv -ävä -ävät4, .lõikaja - -t3 tundsin rinnus lõikavat valu tunni rõ̭nnon terävät vallu; lõikava tuulega ei taha õue minna taha-iq lõikaja v halusa tuulõgaq vällä minnäq;

lõikehammas ede|hammas -.hamba -hammast23, .haukamis|hammas -.hamba -hammast23 lõikehambad edimädseq hambaq;

lõikhein lõik|hain -haina -.haina30

lõikuma I .lõikma .lõikuq lõigu64, .tsipśma .tsipsiq tsipsi63, .tśapśma .tśapsiq tśapsi63, tsäpändä|mä -q -83 lõigub vanad riided ribadeks, hakkab kaltsuvaipa kuduma lõik vanaq pulstiq narmis, nakas ńardsovaipa kudama; lapsed hakkasid pabereid lõikuma latsõq naksiq paprit tsäpändämä;

lõikuma II: imikul on kaks piimahammast juba lõikunud rõ̭nnalatsõl om katś edehammast joba tulnuq;;

lõikus 1. .lõikus -õ -t9, .lõikami|nõ -sõ -st5 arstidel seisab ees raske lõikus tohtriil om iin rassõ lõikus; hõredate juuste korral mõjub lühike lõikus paremini ku hiussõq ommaq hõrrõq, olnuq parõmb nuuq lühküs pükäq; 2. põim põimu .põimu37, .lõikus -õ -t9, vi(l)lä.pandmi|nõ -sõ -st5, põllu.pandmi|nõ -sõ -st5 algas viljalõikus põimuaig naaś pääle v naati villä pandma; vili kasvab hästi, on oodata head lõikust vili kasus häste, om uutaq hääd saaki;

lõikusaeg põimu|aig -ao -.aigo36, .lõikus|aig -ao -.aigo36 heinategu jäi pooleli, algas lõikusaeg hainang jäi poolõlõ, põim tulľ pääle;

lõikuskuu põimukuu - -d50

lõikuspüha põimupüh|ä -ä -hä24

lõim lõiḿ lõimõ .lõimõ35, vee - -d51

lõiv mass massu .massu37 riigilõiv aśaajamisõ mass;

lõke tul|i -õ -d sissek .tullõ41 lõke põleb heleda leegiga tuli palas valusahe; süütame lõkke panõmiq tulõ palama;

lõkendama pal|ama -laq -a69, vere|tämä -täq -dä82 vahtrad lõkendavad sügispäikeses vahtraq veretäseq sügüsedse päävä käen; kuivad laastud põlesid lõkendades kuivaq lastuq palliq kõva tulõgaq; õhtutaevas lõkendab õdagutaivas veretäs;

lõkerdama hõkõrda|ma -q -83, hõ(h)hõrda|ma -q -83, hikõrda|ma -q -83, hiki|tämä -täq -dä82, lõkõrda|ma -q -83, mitmit kõrdo hõkõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, lõkõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 täna lõkerdad, homme nutad täämbä hikõrdat, hummõń ikõt; tüdrukud olid hulgakesi koos ja muudkui lõkerdasid tütriguq olliq hulgani kuun ja muguq hikidiq;

lõkerdis hõkõrus -õ -t9

lõks 1. (püüdmises) lõkś lõksi .lõksi37 vorstitükk meelitab hiire lõksu vorstiraasakõnõ meelütäs hiire lõksi; 2. (kinniqpandmisõs) klõka|tś -dsi -tsit13, (k)lõkś (k)lõksi .(k)lõksi37 lõksuga pannakse lehmakett päitsete külge klõkadsigaq pandas lehmäketť päitside külge;

lõksumine .tsipśna - -t1, .(k)lõkśna - -t1

lõmm lõ̭mm lõ̭mmu .lõ̭mmu37

lõmpsima 1. .hõpśma .hõpsiq hõpsi63, .lõ̭mpśma .lõ̭mpsiq lõ̭mpsi63, (eläjide kotsilõ) .hampśma .hampsiq hampsi63, .hapśma .hapsiq hapsi63 lõmpsib nagu vana emis hampś ku vana immis; 2. .lõ̭mpśma .lõ̭mpsiq lõ̭mpsi61, .haussi ajama räägi tõsiselt, ära lõmpsi! kõ̭nõlõq tõsitsõhe, ajagu-iq haussi!;

lõng lang langa .langa30 lõngaviht välmeq; lõngavärv pain; peenike koht lõngas pink;

lõngus holďo - -t2, horďo - -t2, hoľo|ṕ -bi -pit13

lõngutama lõngu|tama -taq -da82, mitmit kõrdo lõngutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 tuul lõngutab ust tuuľ lõngutõllõs ust;

lõnkuma .lõnḱma .lõnkiq lõngi64, mitmit kõrdo .lõnkõlõma lõngõldaq .lõnkõlõ85, lõngõrda|ma -q -83 tukkuja pea lõngub ette-taha suigataja pää lõnkõlõs ette-taadõ; lõngub linna mööda ringi horďotas v lõnḱ liina piten; vana vankri rattad lõnguvad vanno rattidõ v vana vankri tsõõriq löperdäseq;

lõoke lõiv lõivo .lõivo37, .lõokõ|nõ -sõ -ist8, lõõvokõ|nõ -sõ -ist8, lõivokõ|nõ -sõ -ist8, nurmõ|tsirk -tsirgu -.tsirku37 lõokesetalv lõivotalv́, lõotalv́;

lõosilm tsirgu|silm -silmä -.silmä35, meelüs|lilľ -lilli -.lilli37, ärqunõhtamisõ|lilľ -lilli -.lilli37

lõpetama lõpõ|tama -taq -da82, lõppu tegemä , .perrä .jätmä lõpetaja (kooli)lõpõtaja; lõpetamata lõpõtamaldaq; lõpetamine lõpõtus, lõpak; ettevõte lõpetas tegevuse ettevõtõq lõpõtõdi ärq v ettevõtõq panď hinnäst kinniq; lõpetage müramine! jätkeq mürrämine perrä!;

lõpetus lõpõtus -õ -t9, lõp|p -u -pu37, lõpunǵ -i -it13, ots otsa .otsa31

lõplik (kõ̭gõ) perämä|ne -dse -st7, viimäne -dse -st7 see on mu lõplik otsus seo om mu perämäne sõ̭na; lõplikku vastust veel pole viimäst vastust olõ-iq viil käen;

lõplikult peris(elt) , otsaniq , tävveniste oma naisest on ta nüüd lõplikult lahus umast naasõst om tä noq periselt eräle; poliitiku jutt vihastas kuulajad lõplikult välja poliitigu jutu pääle süändüq kullõjaq otsaniq ärq; ta on lõplikult lolliks läinud tä om noq peris ullis ärq lännüq;

lõpmata (ilm).lõpmaldaq -gu -kku38, lõppõmaldaq , .kistumaldaq , armõdu , perädü , ilmadu , kadomaldaq , .ilmlik lõpmata palju lõpmaldaq palľo; lõpmata suured kalad ilmliguq kalaq; lõpmatu suured kraavid perädü suurõq kraaviq; see oli lõpmata kallis tuu olľ ilmadu kallis;

lõpmatu (ilm)otsaldaq , (ilm).lõp(põ)maldaq väike saareke keset lõpmatut merd tsilľokõnõ saarõkõnõ kesk ilmotsaldaq merd;

lõpmatus perätüs -e -t9, (ilm)otsatus -õ -t9, ilmotsaldaq -õ -t9, lugõmatus

lõpp lõp|p -u -pu37, ots otsa .otsa31, per|ä -ä -rä24, perä|ots -otsa -.otsa31, lõpus -õ -t9 alustatud töö tuleb lõpuni viia alostõt tüü tulõ lõpuniq tetäq; koolimaja on küla lõpus koolimaja om külä otsan; lõpus läks töö kiiremini peräotsan lätś tüü kipõmbahe; putru sai nii palju, et lõpp kippus kätte hapuks minema putro sai nii palľo, et peräots tükse kätte ärq hapnõma; lõpp oli veel jäänud peräkene olľ viil jäänüq; tegi endale lõpu peale tekḱ hindäle otsa pääle; lõpule jõudma otsa saama, valmis saama; lõpule viima ärq tegemä, valmis tegemä; lõppude lõpuks peräkõrd v perä(n)otsan;

lõpp-peatus perämäne v viimäne piätüs

lõppema 1. .lõpma lõppõq lõpõ74, .otsa v läbi .saama tiigist lõppes vesi lumbist sai vesi otsa v lumbist lõppi vesi ärq; mets lõpeb, algavad põllud mõts saa otsa, nurmõq nakkasõq pääle; millal tööpäev lõpeb? kuna tüüpäiv läbi saa?; 2. .otsa .jäämä v .lõpma ta oli näost päris otsa lõppenud tä olľ näost peris ärq jäänüq; 3. .lõpma lõppõq lõpõ74 loomad lõppesid nälga eläjäq lõppiq nälgä;

lõppjaam perämäne v viimäne jaam

lõpptulemus perämäne v viimäne tullõḿ v sais mis oli mängu lõpptulemus? määne sais jäi?; reformi lõpptulemus reformi perämäne sais; milline oli reformi lõpptulemus? miä reformist peräkõrd vällä tulľ?;

lõpueksam lõpueksäḿ -i -it1

lõpuks peräkõrd , lõpus , viimäte , ummõ(h)tõ(giq) lõpuks jõudsime kohale lõpus saimiq peräle; lõpuks algaski kontsert ummõtõ nakaśkiq kontsõrť pääle;

lõpupidu lõpupi|do -do -to26, lõpus* -õ -t9

lõpupoole perä(h)npoolõ , peräotsa(h)n , .vasta lõppu , inne lõppu

lõpus lõpus -(s)õ -t11 kalad hingavad lõpustega kalaq hingäseq lõpussidõgaq;

lõputu (ilm)otsaldaq , (ilm)lõpuldaq , (ilm).lõp(põ)maldaq , perä|dü -dü -tüt1, ilma|du -du -tut1 lõputu teekond ilmotsalda tii; see tee on lõputu taal tiil tulõ-iq lõppu;

lõputult (ilm).lõp(põ)maldaq , (ilm)otsatulõ , otsaldaq selle üle on lõputult vaieldud taa üle om ilmlõpmaldaq vaiõld;

lõrin lõr|rin -ina -inat4

lõrisema .lõrrama lõrradaq .lõrra77, härel|emä -däq -e85, häris|emä -täq -e87, .härrämä härrädäq .härrä77, .larmama larmadaq .larma77, laris|õma -taq -õ87, .maurama mauradaq .maura77, näris|emä -täq -e87 koer tuli lausa lõrisedes kallale pini tulľ pääle ku larisi õkva;

lõss (k)lõsś (k)lõssi .(k)lõssi37

lõtk loks loksu .loksu37, lõtk lõtku .lõtku37 rooliotsal oli lõtk sees rooliotsal olľ loks seen;

lõtv ve|teľ -delä -delät4, lopõ - -t14, lõdva - -t2, lõdõv , lõtv lõdva .lõtva45 lõtvade elukommetega litsine, hatanõ; lõdvavõitu vedelik; lõdvaks lobõhõlõ, lodõvalõ, lobõvalõ, ledevälle; lõtv käsi veteľ käsi; sõlm on lõtv sõlḿ om lopõ; lase end lõdvaks! lasõq hindäl hõ̭ngu haardaq! v lasõq hindä lõdvas!;

lõtvuma vedeläs v lõdvas minemä , lõngah(t)u|ma -daq -84

lõualuu lõvvaluu - -d50

lõuapoolik lõvva|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, .hausja - -t3, hausiajaja - -t3, lõvvanď -i -it13

lõuatäis lõvva|täüs -tävve -täüt49, klõ̭mahk -u -ut13, klõ̭mḿ klõ̭mmi .klõ̭mmi37

lõuend pal|lai -aja -ajat4, värmipal|lai* -aja -ajat4

lõug lõug lõvva .lõuga m umak ja osak .lõugõ v .lõugolõvva .lõuga36 v .lõugõ#.lõugo 33 , m lõgim|õq -idõ -it16 topeltlõug katś lõuga; sai vastu lõugu sai vasta lõgimit v sai lõpussit pite; pea lõuad! piäq lõvvaq kinniq!;

lõugaja röögä|tś -dsi -tsit13, röögänď -i -it13, lõuga|tś -dsi -tsit13

lõugama rü̬ü̬ḱmä rü̬ü̬kiq röögi63, .lõugama lõvvadaq .lõuga77, .mõurama mõuradaq .mõura77, .mäürämä mäürädäq .mäürä77, .möürämä möürädäq .möürä77

lõugas lõugõq .lõukõ lõugõt18

lõuguti kolgi|ts -dsa -tsat13, (hammasrattidõgaq) hürss hürsi .hürssi37, linamassin -a -at4

lõuna lõunõq .lõunõ lõunõt18, lõunaq .lõuna lõunat18, lõuna|k -gu -kut13 lõunaoode süümaig;

lõunaaeg .lõunõ|aig -ao -.aigo36, .lõunõ|vaih -.vaihõ v -.vahjõ -vaiht18, lõunaq .lõuna lõunat18, lõunõq .lõunõ lõunõt18

lõunaeesti .lõunõ(e)esti - -t2, .lõuna(e)esti - -t2

lõunalaius .lõuna.laius -õ -t9, .lõuna.lakjus -õ -t9 10 kraadi lõunalaiust 10 kraati lõunalakjust;

lõunamaa .lõunõmaa - -d50

lõunamaine .lõunõ.mai|nõ -dsõ -st7

lõunapoolkera .lõunõpu̬u̬ľker|ä -ä -rä24

lõunapoolus .lõunõna|ba -ba -pa28

lõunastama lõunõt v lõunat sü̬ü̬mä v .võtma

lõunasöök .lõunõ|sü̬ü̬ḱ -söögi -sü̬ü̬ki37, lõuna|sü̬ü̬ḱ -söögi -sü̬ü̬ki37, lõunaq .lõuna lõunat18, lõunõq .lõunõ lõunõt18

lõust .larhv́ larhvi .larhvi37, morda - -t2, mo|ľo -ľo -lľo26, lõust lõusta .lõusta30

lõvi lõv|i -i -vi26

lõvilõug lõvisuu - -d50, lõvi|lõug -lõvva -.lõuga33

lõõg lõ̭ig lõ̭ia .lõ̭iga32 Maasik, seisa ja lase lõõga panna! Maaśo, saisaq ja lõ̭ialõ!;

lõõgastuma .hingämä hingädäq .hingä77, .hõ̭ngu .haardma , videl|emä -däq -e80, lõdvas .laskma lase mul lõõgastuda! lasõq mul hõ̭ngu haardaq v hingädäq!; mindi tervisekeskusse ujuma ja lõõgastuma minti tervüsekeskustõ oidma ja hingämä; pärast rasket tööd lõõgastusime päält rassõ tüü lasksõmiq hindit lõdvas;

lõõm palang -u -ut13, .kirgüs -e -t9 armulõõm kirgüs;

lõõmama .huugama huvvadaq v huuadaq .huuga77, kõ̭õ̭vama kõõvadaq kõ̭õ̭'va77, pal|ama -laq -a69, .kirgelemä kireldäq .kirgele85, .lõhnama lõhnadaq .lõhna77 tuli lõõmab hirmsasti tuli kõ̭õ̭vas v lõhnas hirmsahe;

lõõp hausś hausi .haussi37, irvelüs -e -t9

lõõpima .haussi ajama , .hauśma .haussiq hausi63, .haukma .haukuq haugu64, .irvelemä irveldäq .irvele85, .lõ̭mpśma .lõ̭mpsiq lõ̭mpsi63, .tsortśma .tsortsiq tsordsi63 tõsiste asjade üle ei maksa lõõpida tõsitsidõ asjo üle massa-iq haukuq; head tuttavad lõõbivad omavahel tihti hääq tutvaq ajavaq sakõstõ hindävaihõl haussi; lõõpija põhulõug, suuhago;

lõõr lõ̭õ̭ŕ lõõri lõ̭õ̭'ri37 lõõrid tuleb luuaga läbi pühkida lõ̭õ̭riq tulõ luvvagaq läbi tougadaq;

lõõritama lõõri|tama -taq -da82, .lõõŕma .lõõriq lõõri63, mitmit kõrdo lõõritõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86

lõõsk suuŕ tuuľ , tuulõ|lõ̭õ̭ts -lõõdsa -lõ̭õ̭'tsa30 1. kq ka lõõm

lõõskama hõ̭õ̭hkama hõõhadaq hõ̭õ̭'hka77, .kirgämä kirädäq .kirgä77, .helkämä helgädäq .helkä77, .hilkama hilgadaq .hilka77, helge|tämä -täq -dä82 päike lõõskas hommikust õhtuni päiv helgäś hummogust õdaguniq; lõõskav helksä, hilksa, kirgsä; tuul lõõskab tuuľ lõõds;

lõõts lõ̭õ̭ts lõõdsa lõ̭õ̭'tsa30 suitsulõõts, mesiniku lõõts huska;

lõõtsuma lõ̭õ̭tsma lõ̭õ̭'tsuq lõõdsu64

lõõtsutama lõõdsu|tama -taq -da82, tehkä|tämä -täq -dä82, (h)ähkä|tämä -täq -dä82, hahka|tama -taq -da82, (tõbidsõ muudu) pluhka|tama -taq -da82 kuuma ilmaga lõõtsutab koergi, keel väljas kuumagaq lõõdsutas v hahkatas pinigiq, kiiľ välän; treppidest ülesronimine võtab lõõtsutama treppe pääl turńminõ pand tehkätämä;

läbema lä|be(he)mä -peq v -bedäq -pe v -behe88, .kärśmä .kärsiq kärsi63, .tald|ma .taldaq talda61 tööd oli nii palju, et ei läbenud süüagi tüüd olľ nii palľo, et läpe-es süvväkiq;

läbematu läbemäldäq , .kärśmäldäq

läbi 1. läbi läbi metsa läbi mõtsa; tunnen teda läbi ja lõhki ma tiiä timmä läbi ja lahki v läbi ja läbi; luges raamatu läbi lugi raamadu läbi; me saame hästi läbi mi saa häste läbi v mi sünnü häste; tema ettepanek ei läinud läbi timä ettepanõḱ es lääq läbi; suvi läbi olin maal suvi otsa olli maal; 2. .otsa v läbi , otsa(h)n v läbi raha sai läbi raha sai otsa; tervis on läbi tervüs om otsan v läbi;

läbielamine läbielämi|ne -se -st5, üleelämi|ne -se -st5 rääkis oma läbielamistest kõ̭nõľ ummi läbielämiisi;

läbikukkumine läbisadami|nõ -sõ -st5, läbipõromi|nõ -sõ -st5

läbikäik läbi|käüḱ -käügi -.käüki37, läbi.käümine -se -st5

läbilõikav (läbi).lõikaja - -t3, (tuulõ kotsilõ) villõ - -t14, (helü kotsilõ) killõ - -t14 läbilõikav sireen killõ hädäpassun; läbilõikav tuul villõ v lõikaja tuuľ;

läbima läbi minemä v ju̬u̬skma v .sõitma v päsemä raskesti läbitav maastik rassõ maa läbipäsemises v läbi päsedäq; töötajad läbisid esmaabikursuse tüüliseq teiq läbi hädälidse abi andmisõ kursusõ; heinamaad läbiv kraav ummistus hainamaast läbijuuskja kraav́ lätś umbõ; suusataja läbis distantsi suusataja sõiť maa läbi; läbitud kursused läbi tettüq kursusõq;

läbimõõt läbi|mõ̭õ̭t -mõõdu -mõ̭õ̭'tu37, diami̬i̬tre - -t3, mõ̭õ̭t mõõdu mõ̭õ̭'tu37

läbimärg läbilikõ - -t14, (hiist) vesilikõ - -t14

läbimüük (läbi)müüḱ (-)müügi (-).müüki37, (ärq).müümi|ne -se -st5

läbini(sti) tävveste , .täütsä , otsani(st) , läbi ja läbi ükski asi pole läbinisti hea või halb olõ-iq ütśkiq asi tävveste hää vai halv;

läbinähtav silmägaq nätäq , läbi nätäq , läbi.paistva - -t3

läbiotsimine läbi.otśmi|nõ -sõ -st5, läbi.pulsťmi|nõ -sõ -st5, läbi.tuhrami|nõ -sõ -st5, läbi.kumṕmi|nõ -sõ -st5

läbipaistev klaaŕ klaari .klaari37, .selge - -t3, läbi.paistva - -t3, läbi nätäq allikavesi on läbipaistev ja hea maitsega lättevesi om klaaŕ ja hää maigugaq; valla tänavune eelarve on läbipaistev valla timahavvanõ etterehkendüs om selge ja läbi nätäq; läbipaistvaks muutuma klaaruma, selgümä; pluus on läbipaistev pluusõ paistus läbi;

läbirääkimine (läbi)kõ̭nõlõmi|nõ -sõ -st5, arotus -õ -t9

läbisaamine läbi.saami|nõ -sõ -st5, .klaṕmi|nõ -sõ -st5, klap|ṕ -i -pi37, .sündümi|ne -se -st5 nad ei sobi hästi, neil pole head läbisaamist näil olõ-iq hüvvä klappi v nä sünnü-iq häste;

läbisegi üte(h)n hüllü(h)n räägivad läbisegi kõ̭nõlõsõq (üte)kõrragaq; asjad olid läbisegi aśaq olliq üten hüllün kuun;

läbistama läbi minemä v .käümä v läbi .tsuskama püssikuul läbistas südame püssäkuuľ lätś süämest läbi; naaskel ei suuda läbistada paksu vineeri naaskligaq saa-iq paksust vineerist läbi tsusadaq; valuhoog läbistas keha valutsähvähüs käve kerest läbi;

läbisõit läbi.sõitmi|nõ -sõ -st5, läbi|sõit -sõidu -.sõitu37 läbisõit keelatud! läbisõitminõ keelet! v tast tohe-iq läbi sõitaq!; auto läbisõit on 200 000 km auto läbisõit om 200 000 km;

läbitavus läbipäsemi|ne -se -st5, läbimine|ḱ -gi -kit13, läbi|ju̬u̬sk -joosu -ju̬u̬sku36 tuleb tagada teede läbitavus igal aastaajal tulõ kaiaq, et egäl aastaaol tiid piten läbi päsessiq;

läbitungimatu läbipäsemäldäq , mano(q)päsemäldäq , läbi.murdmaldaq läbitungimatu tihnik läbipäsemäldäq pehestü v paks; läbitungimatu pilk läbipäsemäldäq kaehtus;

läbivaatus läbi.kaemi|nõ -sõ -st5, läbi.kaeh(t)us -õ -t9

läbiviimine kõrraldami|nõ -sõ -st5, tegemi|ne -se -st5 konkursi läbiviimine oli raskendatud konkurssi olľ rassõ kõrraldaq;

läga lä|gä -ä -kä25, mu|da -a -ta27, pask pasa .paska33 lägaseks minema lägäh(t)ümä; lägaseks läinud tiik lägähünüq lumṕ; lägahoidla pasatünn;

lägane .lää|ne -dse -st7

lähe .algu|s -(sõ) -(s)t10, lät|eq -te -et18, lättüs* -(se) -(s)t10

lähedal .lähkü(h)n , .lähke(h)n , .lähkese(h)n , lähükese(h)n , .lähko(h)n , .lähkokõsõ(h)n , ligi järv on mõisa lähedal järv́ om mõisa lähkün v ligi mõisat; päris lähedal ligilähkün;

lähedale .lähkohe , .lähküle , .lähkehe , .läh.keiste , .lähkele , .lähkühe , lähü.keiste , .lähko.kõistõ , lähiksele , ligi linna lähedale tehti staadion liina lähkühe tetti spordiplatś; ta ei lasknud mind lähedale tä lasõ-s minno manoq;

lähedalt .lähküst , .lähkesest , .lähkest , lähükesest , .lähkost

lähedus .lähküs -e -t9, ligihüs -e -t9 läheduses ligikõrral, lähükõrral;

lähem lähemb -ä -ät13, .lähkümb -ä -ät13, ligemb -ä -ät13 lähemal ajal ligembä(dse)l aol; lähim kõ̭gõ lähemb;

lähemal lähembä(h)n , .lähkümbä(h)n , .lähkomba(h)n , ligembä(h)n

lähemale lähembähe , lähembäle , .lähkümbähe , .läh.kompa , ligembähe , ligembäle

lähemalt lähembäst , lähembält , .lähkümbält , .lähkombast , .lähkombalt , ligembält , ligembäst

lähendama lähembäs tegemä v tu̬u̬ma v vi̬i̬mä tehti katseid lähendada kodu ja kooli prooviti koto ja kuuli tõõnõtõõsõlõ lähembäle viiäq; sarnased harrastused lähendavad inimesi ütesugudsõq aoviidängüq tegeväq inemiisi lähembäs;

lähenema lähembäle minemä v tulõma v .küündümä , lähü|nemä -(ne)dä -ne89 lähenev külmalaine lähembäle tulõja külm; raudteeülesõidule lähenev auto ei peatunud õigel ajal raudtii lähkühe jõudnuq auto saa-as õigõl aol pidämä; jooksjate arv läheneb tuhandele juuskjidõ hulk küünüs tuhandõ ala v ligi; hakkasin sellele kohale lähenema naksi tollõ kotussõlõ lähünemä;

lähestikku ligitside , ligitsikku , .lähkü(h)n me elame lähestikku mi elä lähkün; ära istuta õunapuid liiga lähestikku! istutagu-iq uibit ütśtõõsõlõ palľo lähküle!;

lähetama (.vällä) .saatma .saataq saada61 kriisipiirkonda lähetati abivägesid kriisipiirkunda saadõti abiväki; ministrile lähetati sõnum ministrile saadõti sõ̭nnoḿ;

lähikond 1. .ümbre|kund -kunna -.kunda32, .lähkül Võru linna lähikonnas on mitmeid järvi Võro liina lähkül om mitmit järvi; kas lähikonnas pole kedagi, kes sind aitaks? kas lähükõrran olõ-iq kedägiq, kiä sinno avitanuq?; 2. m ligem|bädseq -.bäidsi -.bäidsi5 Stalini lähikond Stalini ligembädseq; sattus presidendi lähikonda trehväś presidendi ligembäidsi sekkä;

lähiümbrus ligistü* - -t2, .ümbre|kund -kunna -.kunda32 linn ja tema lähiümbrus liin ja timä ligistü; Tallinna lähiümbruse vallad Taľna-lähküq vallaq;

lähker .lähkri - -t1

lähtuma minemä minnäq lää55, tul|õma -laq -õ58, .vällä minemä peab lähtuma oma võimalustest piät tegemä nii, kuis sul tetäq and; merelt lähtuv reostus mere päält tulõja püretüs;

lähtuvalt .perrä probleemi käsitleti riigi huvidest lähtuvalt hätä kaeti riigi kasu perrä;

läide läüdüs -(s)e -t11, .läütüs -e -t9, (tulõ).soetus -õ -t9, alostus -õ -t9

läigatama 1. läügähtä|mä -q -83, läügähü|tmä -täq -dä62 kurjategija peos läigatas nuga kuŕategijä pion läügähť väitś; 2. .tsirtsama tsirdsadaq .tsirtsa77, .tserpämä tserbädäq .tserpä77, .tsirkama tsirgadaq .tsirka77, .tsirksama tsirksadaq .tsirksa77, lapahu|tma -taq -da62, tsirgahta|ma -q -83, tsir(ds)ahta|ma -q -83, tsirksahta|ma -q -83 ei tohi piima üle ääre maha läigatada tohe-eiq piimä üle veere maaha tsirksadaq;

läige läügeq .läüke läüget18, helgeq .helke helget18, klantś klandsi .klantsi37 ta silmis oli imelik läige täl olľ silmin esiqmuudu helgeq; huule-, küüneläige huulõ-, küüdseläügeq;

läik- klantś- , .läüke- , .läükegaq , läükjä - -t3, .helke- kas te soovite läik- või mattpinnaga fotosid? kas ti tahat läükjit vai ilma läükeldäq pilte?; läikpaber klantśpapõŕ;

läikima .läükmä .läüküq läügü63, .läükämä läügädäq .läükä77, .helkämä helgädäq .helkä77, .hilkama hilgadaq .hilka77, .klantśma .klantsiq klandsi63, ile|tämä -täq -dä82 süda läigib süä om kuri; püksitagumik läigib püksiperseq klantś; loomadel karv läigib, nad on hästi toidetud eläjäq iletäseq, näile om häste süvväq annõt; läikiv läüksä, läükjä; kingad läigivad kängäq klantśvaq;

läiklema .läükelemä läügeldäq .läükele85, .helkelemä helgeldäq .helkele85

läila läülä - -t2, .mäl(d)sä - -t3, .mälse - -t3, .länge - -t3 söök on vana, läilaks läinud süüḱ om vana, läüläs lännüq;

läinud: läinud aastal minevaasta(ga), minevä aasta(ga), minevhavva;;

läitma .läütämä läüdädäq .läütä77, .läütmä .läütäq läüdä61, tuld alostama v .soetama läitis ahjus tule soeť ahjo tulõ;

läkaköha pikḱ|rüüss -rüüsä -.rüüssä35, läkäköh|ä -ä -hä24

läki läkeq , läämiq läki ära koju! läkeq ärq kodo!;

läkiläki lunť lundi .lunti37, lunťkü|päŕ -bärä -bärät4

läkitama .saatma .saataq saada61

läkitus .saatmi|nõ -sõ -st5, sõ̭n|noḿ -oma -omat4 paavsti jõululäkitus paavsti joulusõ̭nnoḿ;

lällama lällä|tämä -täq -dä82, .lällä|mä -däq .lällä77, .jaura|ma jauradaq .jaura77

lällutama lällä|tämä -täq -dä82

lämbe havvutaja - -t3, havvus -(s)õ -t11, läpätäjä - -t3, läp|eq -pe -et18, hõ̭nguldaq

lämbuma (ärq) läpäh(t)ü|mä -däq -84, (ärq) läpä|tämä -täq -dä82, (ärq) läp|pümä -püdäq -ü79, .hõ̭ngu kinniq lü̬ü̬mä v pitsitämä tõmbas vett kopsu ning lämbus tõmmaś vett tävvü ja läppü ärq; tehke aken lahti, selles õhus võib lämbuda! tekeq akõń vallalõ, tan lüü hõ̭ngu kinniq!; ta sõnad lämbusid nuuksumisse tä sõ̭naq uppuq ikku; oras lämbus paksu lume all orassõq läpähtüq paksu lumõ all ärq;

lämmastik läpäsni|k* -gu -kku38

lämmatama läpä|tämä -täq -dä82, läpähtä|mä -q -83, läpähü|tmä -täq -dä62, ummu|tama -taq -da82 lämmatav läpätäjä; lämmatas naise padjaga ummuť naasõ paďagaq ärq; vastuhakk lämmatati eos vastanakkaminõ litsuti kõrragaq maaha;

längkriips sadaja kaldkriipś*

längu .lüngä , .lüngi , lüngäki(l)le , .nõlvi , lümmükälläq mure oli mehel õlad längu vajutanud murõh olľ mehel olaq lüngäkille vidänüq;

längus lüngä(h)n , lüngäkilläq kõnnib õlad längus käü olaq lüngän; längus katus loogan katus;

lännik läni|k -gu -kut13

läppuma läp|pümä -püdäq -ü79, .lämbü|mä -däq -80, läpäh(t)ü|mä -däq -84 läppunud õhk lämbünüq v läppünüq õhk; läppunud vesi läppünüq vesi;

lärm larḿ larmi .larmi37

lärmakas .larmaja - -t3, röögätsi|ne -dse -st5, larmi|nõ -dsõ -st7 hakk on üsna lärmakas lind hakḱ om peris larmaja tsirk; lärmakad peod häirisid külarahvast larmidsõq pidoq segäsiq külärahvast; lärmakad naabrid larmajaq naabriq;

lärmama .larmama larmadaq .larma77, larmi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, .larmi lü̬ü̬mä , .hirskama hirsadaq .hirska77, .jaurama jauradaq .jaura77 lapsed lärmavad hirmsasti latsõq hirskasõq hirmsahe;

lärtsuma .lärtśmä .lärtsiq lärdsi63, .lartśma .lartsiq lardsi63

läte lät|eq -te -et18 rahvuskultuuri lätetel rahva kultuuri lättide pääl;

läti: läti keel läti kiiľ;

lätlane .lätlä|ne -se -st5

lätlanna .lätlä|ne -se -st5, läti naanõ , läti|k† -gu -kut13

lävi läv|i -e -ve24, ussõpak|k -u -ku37 ära enam üle mu läve astu! ärq inämb üle mu läve astkuq!;

lävima läbi .käümä , .seltśmä .seltsiq seldsi63

lääge läülä - -t2, .mäl(d)sä - -t3, .mälse - -t3, .länge - -t3 kissell sai väga lääge kisseľ sai väega mälsä;

läänemeresoome õdagumeresoomõ

lääpa, lääpas ärq sõkuduq , viriläs sõkuduq

lääs õda|k -gu -gut v -kut13, õtak õdagu õdagut13, õdang -u -ut13 lääne pool õdagu puul; Lääne-Eesti, Lääne-Euroopa Õdagu-Eesti, Õdagu-Õuruupa;

lääts lääts läädsä .läätsä35 õhtuks keedeti läätseleent õdagus keedeti läädsäliimi; kannan kontaktläätsi kanna silmäläätsi;

läätspuu läädsäpuu - -d50, kõdrapuu - -d50, akaatsia - -t3

lödi lä|dsä -dsä -tsä24, lö|dsä -dsä -tsä24, plö|di -di -ti26 lödivõitu lädsälik, lödsälik; lödiks ľumolõ, lümüle, lädsäle, lödsäle, lääle; üleküpsenud tomat läheb lödiks üleküdsänüq tomať lätt lädsäle;

lödine ľumo|nõ -dsõ -st7, lümü|ne -dse -st7, lädsä|ne -dse -st7, lödsä|ne -dse -st7

löga lä|gä -ä -kä25, ľum|o -o -mo26, lüm|ü -ü -mü26, plöntś plöndsi .plöntsi37

lögane .lää|ne -dse -st7 tee läks lögaseks tii lätś lääle;

löma lüm|ü -ü -mü26, lä|dsä -dsä -tsä24, lö|dsä -dsä -tsä24, ľum|o -o -mo26 lömaks tsädsele, tsääle;

lömastama purus .litsma , lümüle .sõkma

lömitama lamaskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, käpile olõma , köödsän olõma , köödsä|tämä -täq -dä82 koer lömitab maad ligi ja liputab saba pini lamaskõlõs ja höörütäs handa; kas nende ees on vaja lömitada? kas näide iin om vaia köödsätäq?;

lömmi loppi , .lossi plekk on lömmi löödud kard om loppi lüüd; lõi kaabu lömmi lei kaabu lossi;

lörts 1. lop|p -a -pa31, lopa|k -gu -kut13, lortś lordsi .lortsi37, lörtś lördsi .lörtsi37, räts rätsä .rätsä35, räp|p -o -po37, sulbatus -õ -t9, lotsa|k -gu -kut13 lörtsi sadama räpotama; 2. lortś lordsi .lortsi37, lörtś lördsi .lörtsi37 sellest lörtsist ei tasu ülikonda õmmelda taast lördsist massa-iq külh ülikunda ummõldaq;

lörtsima .lortśma .lortsiq lordsi63, .lörtśmä .lörtsiq lördsi63, .roiskama roisadaq .roiska77 ega riided ole lörtsida egaq rõivaq olõ-iq lortśmisõs; ärge lörtsige kõike head ära! ärkeq lörtśkeq kõ̭kkõ hääd ärq!;

lörtsine lopa|nõ -dsõ -st7, rädsä|ne -dse -st7, räpo|nõ -dsõ -st7, lördsi|ne -dse -st7

lössi .lakja , .lossi nina on lössi vajutatud nõ̭na om lakja vaotõt;

lössis lossi(h)n , löpäkilläq , kössi(h)n , laja(h)n

lösutama videl|emä -däq -e85, lösütä|mä -täq -dä82

lööberdama loobõrda|ma -q -83, lööberdä|mä -q -83, löperdä|mä -q -83, lopõrda|ma -q -83

löögivalmis lü̬ü̬mise peri , valmis .vasta .andma

löök lü̬ü̬ḱ löögi lü̬ü̬ki37, lit|ť -i -ti37, lõ̭t|ť -i -ti37, välḱ välgi .välki37, plahv́ plahvi .plahvi37, plikś pliksi .pliksi37, kohmahus -õ -t9, (kipõ) läüḱ läügi .läüki37, läügäh(t)üs -e -t9 kirikukella kumedad löögid kerigukellä kummõq löögiq; sain elektrijuhtmetest löögi ma sai eelektrijuhťmist pliksi v välgi ärq; elektrilöök eelektriläüḱ;

löökpill lü̬ü̬ḱ|pilľ -pilli -.pilli37

lööma lü̬ü̬mä lüvväq lü̬ü̬ min 1. ja 3. k .lei(e)54, .lapsama lapsadaq .lapsa77, .(t)sinkama (t)singadaq .(t)sinka77, .tsiunama tsiunadaq .tsiuna77, .puusťma .puustiq puusti63, (kergehe) .koksama koksadaq .koksa77, .kõkśma .kõksiq kõksi63, (äkki, kipõlt) läügähtä|mä -q -83, läügähü|tmä -täq -dä62, ärq lü̬ü̬mä , .pesmä .pessäq pessä61 lõi jalaga vastu maad lei jalagaq vasta maad; lõi jala ära pesś jala perrä; lööb saunale uut katust lüü sannalõ vahtsõ katussõ pääle; lõi välku ja müristas lei välkü ja tümisť; jalgpallimeeskond lõi vastast 5:3 jalgpallimiiśkund lei vastast 5:3; lõin saapad läikima lei saapaq klantśma; kass lööb nurru kasś lüü nurru; uudis lõi mu tummaks uudis lei mu tummis; heinaküün lõi äkitselt üleni leegitsema äkki lei hainaküün tävveniste palama; lõi talle vastu nägu läügähť tälle vasta vahťmist; mis siis viga laudu kokku lüüa! mis sõ̭s viga lavvakõisi kokko klopitsaq!; lõi muna katki koksaś muna katśki; lööv lüüjä; üles lööma üles lüümä, tsipśma, ehitämä, ornokki lüümä; vaat kus sa oled ka enda üles löönud! kaeq, kos sa olõdõq ka hindä ornokki löönüq!;

löömamees löömä|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, tapukik|as -ka -ast22

lööming tapõlus -õ -t9, lü̬ü̬mi|ne -se -st5, kakõlus -õ -t9, .kiskmi|nõ -sõ -st5

lööv lü̬ü̬v́ löövi lü̬ü̬vi37

lööve m .kiisťm|eq -ide -it16, .kiskm|õq -idõ -it16, .ki(i)str|eq -ide -it16, plaagaq .plaakõ .plaakõ37, kublaq .kuplõ .kuplõ47 Leeni kõhu peale tuli lööve Leenile ai niguq kistreq kõtu pääle; lööve on see, kui on punased plekid kiisťmeq ommaq sääntseq vereväq plekiq; käele ilmub lööve käe aja kiskmit täüs; lööve avaldub kalamarjataoliste plekkide näol, kui ravi ei saa, siis muutub kärnadeks kiskmõq ommaq kalamaŕa-sugudsõq plekiq, ku vastust ei saaq, sis lääväq kärnis;

lüdi (pähḱmä, tõhva vms) lüll lüllü .lüllü37, kü|päŕ -bärä -bärät4

lüheldane lüheli|k -gu -kku38, madali|k -gu -kku38 lüheldane tüse meesterahvas lühelik hürske meesterahvas;

lühend lühendüs -e -t9

lühendama lühembäs tegemä enne pühi on lühendatud tööpäev inne pühhi om tüüpäiv lühembäs tett;

lühenema lühembäs .jäämä pärast jaanipäeva hakkavad päevad lühenema päält jaanipäävä nakkasõq pääväq lühembäs jäämä;

lühiajaline .lühkü - -t1, .lühkü ao , .lühkü.aoli|nõ -dsõ -st5, lühü.aoli|nõ -dsõ -st5, .aotli|nõ -dsõ -st5 lühiajaline laen lühkü ao lain; lühiajaline haigus lühükene v rutulinõ tõbi;

lühiajaliselt .lühküt .aigo , kõrd.aigo

lühidalt .lühkühe , .lühküle , .lühkü.geiste , .lühkült , .lühkohe

lühidus .lühküs -e -t9

lühike .lühke|ne v lühüke|ne -se -ist8, .lühkü - -t1, .lühküke|ne v .lühküge|ne -se -ist8, lühüq .lühkü lühüt19, (.)lühkokõ|nõ v .lühkogõ|nõ -sõ -ist8, .lühko - -t1 ta on minust lühem tä om must lühkümb v lühemb v lühemb minno; lühike inimene tühmrik, jupatś; lühike olend päkätś, pässätś; lühike aru lühükene miiľ;

lühimaajooks .lühkümaa ju̬u̬skminõ

lühinägelik .lähkü(he) nägemisegaq , sisśo - -t2

lühis lühüs -(s)e -t11, õgõv|ju̬u̬sk* -joosu -ju̬u̬sku36 liinil on lühis, kusagil on traadid koos liinil pääl om lühüs, kongiq ommaq traadiq kuun;

lühter .lühtri - -t1

lükanduks nühä|usś* -ussõ -ust39

lükkama .toukama tougadaq .touka77, kuk|kama -adaq -ka77, .survama survadaq .surva77, .tuukama tuugadaq .tuuka77 lükkas riivi ukse ette tagasi tougaś riivi ussõ ette tagasi; lükkas paadi vette tougaś v survaś loodsigu vette; lükkame koosoleku edasi toukamiq kuunolõgi edesi; tule aita mul heinakoorem ümber lükata! tulõq avidaq mul hainakuurma ümbre kukadaq!; nagu ta mind lükkas, nii olin kõhuli maas niguq tä minno kukaś, nii olli ma kõtulõ maal; lükka tooli edasi, et saaksid korralikult istuda! kukkaq tuuli edesi, et saat lavva man ilosahe istuq!; ma lükkan akna lahti ma kukka v tuuka aknõ vallalõ; pakkumine, taotlus lükati tagasi pakmist, rahaküsümist võeda es vasta;

lükkima .perrä ajama , sali|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, .langma .languq langu64 ma hakkan helmeid lükkima ma naka helmi salitsõma; maasikaid kõrrele lükkima maaśkit helmile ajama;

lükkuma edesi tougatus .saama , .touku|ma -daq -80 üritus lükkus laupäevale ettevõtminõ tougati puuľpäävä pääle edesi; lehtede riisumine lükkus kevadesse lehti riibminõ jäi keväjä pääle;

lüli jak|k -u -ku37, lülľ lülli .lülli37, käänüs -(s)e -t11 lülijalgne jakkjalgnõ; kaelalüli kaalalülľ, kaala ruudsjakk; rinnalüli rinna ruudsjakk; nimmelüli nimesside ruudsjakk; sabalüli alaotsa vai tagaotsa ruudsjakk; varrelüli varrõ käänüs;

lüliline .jakliga|nõ -dsõ -st5, jakuli|nõ -dsõ -st5

lülipuit lülüpuu - -d50, rän|i -i -ni26, ränipuu - -d50, lu̬u̬m looma lu̬u̬ma31

lülitama: lülita lamp põlema panõq lamṕ palama;;

lüliti .trik(s)li - -t2, .nüpsli* - -t2, lüli|ť* -di -tit13, jaka|tś -dsi -tsit13

lülituma: pump peaks automaatselt välja lülituma, aga ta ei tee seda pump piässiq esiqhindäst saisma jäämä, a ei jääq;;

lümf kihä|mahl -mahla -.mahla30, lümḟ lümfi .lümfi37

lünk .vaihõkotus -(s)õ -t11, tühikotus -(s)õ -t11, mulk mulgu .mulku37, tühüs* -(s)e -t11 parimaski sõnaraamatus on lünki kõ̭gõ parõmbangiq sõ̭naraamatun ommaq mulguq seen;

lünklik .mulkliga|nõ -dsõ -st5 seadused on lünklikud säädüseq ommaq mulkligadsõq;

lüps nüss nüssü .nüssü37, nüssä|k -gu -kut13, nüssäng -u -ut13, .nüsmi|ne -se -st5 viiendal lüpsil lehm viiś kõrda nüsmä tulnuq lehm v viiś poiga vana lehm;

lüpsiaeg nüssä|k -gu -kut13, nüssäng -u -ut13

lüpsik nüssi|k -gu -kut13, kõnnõk piimänurmi|k -gu -kut13

lüpsikari nüssü|kari -kaŕa -.karja43

lüpsimasin nüssümassin -a -at4

lüpsja (lehmä).nüsjä - -t3

lüpsma .nüsmä .nüssäq nüssä61 lehm tuli lüpsma lehm tulľ piimäle v nüśmä;

lürpima .larṕma .larpiq larbi63, .hülṕmä .hülpiq hülbi63, .lörṕmä .lörpiq lörbi63, .körṕmä .körpiq körbi63, .serṕmä .serpiq serbi63 hakkasime kohvi lürpima naksimiq kohvi larṕma;

lüsi lü̬ü̬v́ löövi lü̬ü̬vi37, vikahti hand löe kark plukś, jalus;

lütseum lütse|üḿ -ümi -.ümmi38

lüüasaamine .pessäq.saami|nõ -sõ -st5, lüvväq.saami|nõ -sõ -st5 ülestõus lõppes lüüasaamisega mäsü lõppi pessäqsaamisõgaq;

lüüdi: lüüdi keel lüüdi kiiľ;

lüüdilane lüüdilä|ne -se -st5

lüümik kesi ki̬i̬ kett42, kelmeq .kelme kelmet18

lüüra lüürä - -t1

lüürika .luulõ|kunsť -kunsti -.kunsti37, värsi|kunsť -kunsti -.kunsti37, luulõq .luulõ luulõt18

lüüriline .tundõli|nõ -dsõ -st5

lüüs m vi̬i̬.värt|eq -ide -it18, vi̬i̬|värehť -i -it13, lüüś lüüsi .lüüsi37

Sisseminek