ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
Löüt 29 sõnaartiklit ja 55 sõnna
öeldis kiiľ tegehüs* -e -t9 peaaegu igas lauses on öeldis pia õgan lausõn om tegehüs;
öeldu üteld -ü -üt1, üteld asi selgitas öeldut paari näite varal seleť üteldüt (asja) paari näütegaq; öeldut ei saa tagasi võtta üteldüt saa-iq tagasi võttaq;
öine ü̬ü̬se|ne -dse -st5 mis sa röögid öisel ajal miä sa röögit üüsedsel aol; öise eluviisiga inimene, loom v öine tont, vaim üüelläi;
ökoloogia ökoloogia - -t3, keskkunnaoppus -õ -t9, keskkunnati̬i̬dü|s -(se) -(s)t10
ökoloogiline keskkunna-, .hoitja - -t3 ökoloogiline katastroof keskkunna häötüs v hukatus; ökoloogiline põllumajandus hoitja põllumajandus;
ökonoomia kokko|hoit -hoiu -.hoitu36
ökonoomika majandamisti̬i̬dü|s -(se) -(s)t10, tulo(lisus)oppus* -õ -t9
öö ü̬ü̬ - -d51 ööaeg enne ja pärast keskööd õdagunõ ja hummogunõ üü; suvine öö on lühike suvinõ üü om lühkene; olin öö otsa tööl olli terve üü v läbi üüd tüül; veetis öö sõbra pool olľ üüd sõbra puul v man; head ööd! hääd üüd!; temalt pole mõtet küsida, ta ei tea ööd ega ilma timä käest olõ-iq mõtõt küssüq, tä tiiä-iq üüst ei ilmast; panin akna ööseks kinni panni aknõ üüses kinniq;
ööbik sisas .siska sisast22, sisasḱ -i -it13 ööbik ja peoleo tulevad siis, kui pungad hakkavad puhkema ja puud lehte minema sisasḱ ja piho tulõvaq sõ̭s, ku urb nakkas lahki minemä ja lehť puuhtõ tulõma;
ööbima ü̬ü̬d olõma ööbib tuttavate pool om tutvidõ puul üüd;
ööelu ü̬ü̬|elo -elo -ello26 noored läksid ööeluga tutvuma noorõq lätsiq üüello kaema;
öökapp ü̬ü̬kapikõ|nõ -sõ -ist8
öökima lök|kelemä -eldäq -kele85, läk|kelemä -eldäq -kele85, läkäske|(l)lemä  v  läkäte|(l)lemä -lläq -(l)le86, ossõnda|ma -q -83, ossõndõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 mis sa öögid, oksenda ennast tühjaks! miä sa lökkelet, ossõndaq hinnäst tühäs!;
ööklubi ü̬ü̬klu|bi -bi -pi26
öökull (ü̬ü̬)kak|k -u -ku37, ü̬ü̬|kulľ -kulli -.kulli37
öökülm hall halla .halla30, ü̬ü̬|külm -külmä -.külmä35 öökülmade oht püsib üüse või viil hall maaha tullaq;
öömaja ü̬ü̬|maja -maja -majja v -maia28 sai postimajas öömaja sai postimajan üüd ollaq; oli minu juures öömajal olľ muq puul üüd;
ööpäev ü̬ü̬|päiv -päävä -.päivä35 haiget jälgiti ööpäev läbi tõbidsõ perrä kaeti üüd ku päivä;
öörahu ü̬ü̬rah|u -u -hu26 vali muusika rikub öörahu kõva muusiga rikk üürahhu;
öösel ü̬ü̬se öösel on pime üüse om pümme;
öösiti öie , .öilde , ü̬ü̬silde , ü̬ü̬se ta on öösiti tööl ja päeval magab tä om üüse tüül ja päivä maka;
öösorr ü̬ü̬kan|a -a -na28, ü̬ü̬lok|ḱ -i -ki37, kaaratsor|i -i -ri26
öösärk ü̬ü̬|rõivas -.rõiva -rõivast15, ü̬ü̬|hamõq -.hammõ -hamõt18, ü̬ü̬|särḱ -särgi -.särki37
öötund ü̬ü̬|tunń -tunni -.tunni37, ü̬ü̬|aig -ao -.aigo36 kell näitas teist öötundi kell näüdäś tõist üütunni; jõudis koju hilisel öötunnil sai ilda üüse kodo;
öövahetus ü̬ü̬.vaihtus -õ -t9, ü̬ü̬|tü̬ü̬ - -d52, m ü̬ü̬tü̬ü̬|liseq -.liisi -.liisi37 öövahetus kestis kümnest õhtul kuueni hommikul üüvaihtus olľ kümnest õdagu kuvvõniq hummogu;
öövaht ü̬ü̬|vahť -vahi -.vahti37
öövalve ü̬ü̬|vahť -vahi -.vahti37, ü̬ü̬|valvõq -.valvõ -valvõt18, ü̬ü̬sene vahipidämine sadamas on öövalve sadaman om üüvalvõq; ta jäi öövalvesse tä jäi üüvahti;
ööviiul kasvot käo|ki̬i̬ľ -keele -ki̬i̬lt40, ü̬ü̬|kannõľ -.kandlõ -kannõld23, ü̬ü̬kannikõ|nõ -sõ -ist8