Löüt 1128 kiräkotust.
vaadili |
nõ, -(d)sõ, -st5 =
vaadivi |
täi, -däjä, -däjät4 kontvõõras
.
vaadri, -, -t3 =
vaadõr |
pasś, -passi, -.passi37 vaaderpass, vesilood
vaagahta |
ma, -q, -83 kraaksatama, korraks vaakuma
vaaga |
tuma, -tudaq, -du84 kalduma, koolduma
.
vaagna, -, -t3 >
liud vaagus, -(s)õ, -t11 varjualune, vankrikuur
vaak, vaagu, .vaaku37 peeruparred (lisaparred ahjusuu kohal)
.
vaakma, .vaakuq, vaagu64 kraaksuma, vaakuma
vaal, vaalu, .vaalu37 (heina)vaal
.
vaalama, vaaladaq, .vaala77 =
vaala |
tama, -taq, -da82 vaalutama
vaalipuu, -, -d50 allapaindunud
v -painutatav puu;
kaŕapoisś sõit vaalikõogaq karjapoiss sõidab allapaindunud kasega
.
vaaľma, .vaaliq, vaali63 (maha
v allapoole) kallutama, painutama
lumi om kõoq kõvõrahe vaaľnuq lumi on kased kõverasse painutanud
.
vaaľu rippu, kooldu
vaaľu (
h )
n rippus, kooldus
.
vaaľuma, .vaaľudaq, vaaľu79 (maha
v allapoole) kalduma, painduma
vaap, vaaba, .vaapa30 vaap, võõp;
tsial om paks muavaap sälän seal on paks porivaap seljas
.
vaapama, vaabadaq, .vaapa77 võõpama, vaapama
.
vaara, -, -t3 1. = .
vaara |
piim, -piimä, .piimä35 kohupiim;
2. mahlapära; kõnts
vaara |
tuma, -tudaq, -du84 määrduma, paagatama;
mustaq vaaratunuq anomaq mustad paagatanud nõud
vaať, vaadi, .vaati37 vaat
va |
ba I, -ba, -pa28 vaba
va |
ba II, -ba, -pa27 =
viba (õnge)ritv
vabahel |
ü*, -ü, -lü26 keel täishäälik, vokaal
vabahus, -õ, -t9 vabadus
vabanda |
ma, -q, -83 > .
andis .
andma vabandus, -õ, -t9 vabandus
vabandust .
pallõma > .
andis .
pallõma vaba |
riiḱ, -riigi, -.riiki37 vabariik
vabarn, -a, -t4 =
va (
v )
varn =
vabõrn vaarikas;
vabarnit om verevit ja valgit, kahruvabarn om must vaarikaid on punaseid ja valgeid, kitsemurakas on must (helekollane üldistatakse võru keeles sageli valgeks)
vabasta |
ma, -q, -83 vabastama;
iks ärq vabastõdi meid inämbläisi käest meid ikkagi vabastati enamlaste käest
vabras, .vapra, vabrast22 tragi, virk;
taa om jo tśurakõnõ, taa om jo vabras koirust tegemä see on juba suur poiss, see on juba tragi koerust tegema
vabri |
k, -gu, -kut13 vabrik, tehas
vabõrn, -a, -t4 =
vabarn vaďala |
nõ, -(d)sõ, -st5 =
vadjalanõ vadjalane
vadila |
nõ, -(d)sõ, -st5 sõim kurivaim;
joba om vadilasõl viinaputõľ lavva pääl juba on kurivaimul viinapudel laual
vadjala |
nõ, -(d)sõ, -st5 =
vaďalanõ .
vaelda |
ma, -q, -81 = .
vaihtama vahetama
.
vaeldamiisi vaheldumisi
.
vaeldu |
ma, -daq, -80 = .
vaihtuma vahetuma; vahelduma; (kogemata) vahetusse
v segi minema;
teil ommaq kängäq ärq vaeldunuq teil on kingad vahetusse läinud
.
vaeldus, -õ, -t9 = .
vaihtus vahetus
.
vaeldõ = .
vaelihe = .
vaelilõ vaheliti;
mudikõnõ panď käeq vaeldõ ja jäi opõtajalõ pääle vahťma mutike pani käed vaheliti ja jäi kirikuõpetajale otsa vahtima
.
vae |
nõ, -sõ, -st7 vaene
.
vaenõlatś, .vaesõlatsõ, vaestlast39 vaeslaps
vaest =
vaśt < vist vahest, võib-olla; vist
.
vaesus, -õ, -t9 vaesus
.
vaesõhe = .
vaesõlõ vaeselt
va |
ga, -a, -ka29 vaga; vaikne; süütu
va |
ǵa, -ja, -ḱa29 =
vagja vai; kiil (kiilu); nagi, varn; puupulk;
pakko olľ proomit vajagaq lahki ajjaq pakku oli proovitud kiiluga lõhki ajada
vagahuisi =
vaguhuisi vagusi
vaga |
nõ, -dsõ, -st7 vagane, vaikne; vagur
vagatsõhe =
vagatsõlõ vagaselt
vagi .
vahtsõ |
nõ, -, -t5 =
vahi .
vahtsõnõ uhiuus
va |
gja, -ja, -kja29 =
vaǵa vagla |
nõ =
vaglo |
nõ, -dsõ, -st7 ussitanud, usse täis;
vaglanõ liha ussitanud liha;
vaglonõ maa (vihma)usse täis maa
vaglo |
tama, -taq, -da82 ussitama;
vaglotõduq ubinaq ussitanud õunad
va |
go, -o, -ko27 vagu
vaguhuisi =
vagahuisi vagõl =
vagyľ, vagla, .vakla45 =
vakl tõuk, ussike, vagel
vah |
a, -a, -ha28 vaha;
m vahaq meekärg;
vahaq ommaq mett täüś meekärg (
v meekärjed) on mett täis
vahadsõli |
k, -gu, -kku38 vahaja-, kollakavõitu;
timahavva ommaq kõoleheq jo hainakuun vahadsõliguq tänavu on kaselehed juba juulikuus kollakavõitu
vahaka |
nõ =
vahaka |
s, -dsõ, -st5 vahakarva, kollakas;
täl ommaq vahakadsõq vundsiq tal on kollakad vuntsid
vaha |
nõ, -dsõ, -st7 vahast; vahane; kollane;
imä küdsi vahadsõq koogiq ema küpsetas kollased koogid
vaha |
tama, -taq, -da82 vahatama; kollendama
vahe |
aig, -ao, -.aigo36 vaheaeg
vahe |
kõrd, -kõrra, -.kõrda33 vahekord, suhe
vahelih |
a, -a, -ha28 vahelihas, diafragma
vaheli |
k, -gu, -kku38 1. riisikas; vahelik (seen);
2. kanga lahk
vahelus, -õ, -t9 =
vahjõlus =
vaihõlus vaheldus
vahelõma, vaheldaq, vahelõ85 = .
vahjõlõma = .
vaihõlõma vahelduma
vahema |
nõ, -dsõ, -st5 = .
vaihmanõ vahepealne, keskmine
vahe |
orś, -orrõ, -ort49 keelikas, vankri rattapaare ühendav vahepuu
vaheq, .vaihõ e .vahjõ, vahet e vaiht19 vahjus vahe
vahe (
q )
pääl = .
vahjõpääl = .
vaih (
t )
õpääl vahepeal; vahetevahel
vaher, .vahtrõ, vaherd23 vaher
vahe |
tama, -taq, -da82 = .
vaihtama vahetama
vahe |
tunń, -tunni, -.tunni37 =
tunnivaheq vahetund
vahi .
vahtsõ |
nõ, -, -t5 =
vagi .
vahtsõnõ .
vahjus, -õ, -t9 >
vaheq .
vahjõl = .
vaihõl vahel
vahjõlus, -õ, -t9 =
vahelus =
vaihõlus .
vahjõlõ = .
vaihõlõ vahele
.
vahjõlõma, vahjõldaq, .vahjõlõ85 =
vahelõma = .
vaihõlõma .
vahjõpääl =
vahe (
q )
pääl = .
vaih (
t )
õpääl vahepeal; vahetevahel
vahmil, -a, -at4 =
vammil perekond; suguvõsa;
vahmila viga perekonna viga
vahn, vahna, .vahna30 >
vana .
vahnult = .
vannult vanuselt
.
vahnus, -õ, -t9 = .
vannus vanus
vahr, vahru, .vahru37 armpanť †
(käe)võru, rõngas
vahť, vahi, .vahti36 vaht, valvur
.
vahťma, .vahtiq, vahi63 vahtima; valvama;
kuuľmeistre jovva-i ka kygõ kyiki latsi perrä vahtiq õpetaja ei jõua ka kogu aeg kõigi laste järele valvata
.
vahtrõ |
nõ, -dsõ, -st5 vahtrane, vahtrapuust;
vahtrõdsõq rihapidimäq vahtrapuust rehapulgad
.
vahtsõ .
aastakuu, -, -d50 jaanuaaŕ jaanuar
.
vahtsõ .
aasta |
päiv, -päävä, -.päivä35 uusaasta, 1. jaanuar
.
vahtsõhe = .
vahtsõlõ = .
vahtsõst uuesti
vahtsõnda |
ma*, -q, -83 uuendama
vahtsõndus*, -õ, -t9 uuendus, innovatsioon
vahtsõndusli |
nõ*, -dsõ, -st5 uuenduslik, innovatiivne
.
vahtsõ |
nõ, -, t6 uus
.
vahtsõst = .
vahtsõhe :
vahtsõst luuma taastama;
vahtsõst tegemä uuesti
v ümber tegema
vaht |
värḱ, -värgi, -.värki37 ehituse sõrestik
vai või; ehk
vaia =
vajja vaja, tarvis;
joudu vaia jõudu tarvis
vaib, vaiba, .vaiba30 =
vaib, vaiva, .vaiba32 =
vaiv [
2. ] terav, vahe;
vaib väitś terav nuga
.
vaiba teravalt
.
vaibu |
ma, -daq, -80 1. haigeks, jõuetuks jääma, väsimusest tuimuma;
2. riknema, hapuks minema;
supil om vaibunuq magu man supil on hapuks läinud maitse;
3. vaibuma
vaibõnda |
ma, -q, -83 tüli vaigistama, lepitama
.
vaidõlõma, vaiõldaq, .vaidõlõ85 =
vaiõlõma vaidlema
vaigista |
ma, -q, -83 vaigistama
vaigu |
nõ, -dsõ, -st7 vaigune
.
vaihma |
nõ, -dsõ, -st5 =
vahemanõ vahepealne, keskmine
.
vaihta |
ma, -q, -81 = .
vaeldama =
vahetama vahetama
.
vaihtu |
ma, -daq, -80 = .
vaelduma vahetuma; vahelduma; (kogemata) vahetusse
v segi minema
.
vaihtus, -õ, -t9 = .
vaeldus vahetus
.
vaihtõ |(
l )
lõma*, -llaq, -(l)lõ86 vahendama
.
vaih (
t )
õpääl =
vahe (
q )
pääl = .
vahjõpääl vahepeal; vahetevahel
.
vaihõl = .
vahjõl vahel
vaihõlus, -õ, -t9 =
vahelus =
vahjõlus vaheldus
.
vaihõlõ = .
vahjõlõ vahele;
tii käänüs mõtsa vaihõlõ tee pöördub metsa vahele
.
vaihõlõma, vaihõldaq, .vaihõlõ85 =
vahelõma = .
vahjõlõma vahelduma
vaik, vaigu, .vaiku37 vaik
.
vaik (
i ) =
vakka vait, vakka
.
vaikligult vaikselt
.
vaikli |
k, -gu, -kku38 vaikne; vaiksevõitu;
mul koton olõsiq vaikligumb elo mul oleks kodus vaiksem elu;
ilm om vaiklik, saa ei häste viljä tuulõtaq ilm on vaiksevõitu, ei saa hästi vilja tuulata
.
vaiku |
ma, -daq, -80 vaikseks jääma, vaikima, vait jääma
.
vaikus, -õ, -t9 vaikus
vaim, vaimo, .vaimo37 vaim
ah sa vaim ku illos! oi kui ilus!
.
vaimla |
nõ, -(d)sõ, -st5 = .
vainlanõ vaenlane
.
vaimli |
nõ, -dsõ, -st5 vaimne
vaimoli |
k, -gu, -kku38 vaimulik
vain, vaino, .vaino37 vaen
.
vainla |
nõ, -(d)sõ, -st5 = .
vaimlanõ vaino |
köüdś, -köüdse, -köüst39 vaenuköis, vaenusääse vaglarida
vaiv, vaiva, .vaiva30 1. vaev; piin, kannatus;
vaivas võtma vaevuma;
2. =
vaib terav, vahe
.
vaivaja, -, -t3 luupainaja
vaiva |
kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo37 vaevakask
vaivali |
nõ, -dsõ, -st5 vaevaline; piinarikas
vaivalt vaevalt
.
vaivama, vaivadaq, .vaiva77 vaevama; piinama
.
vaivu |
ma I, -daq, -80 vaevuma;
enesekoh vaevama, vaevatud saama;
tä vaivu-s tennämägiq ta ei vaevunud tänamagi;
tä vaivu taa tüügaq väega ärq see töö vaevas ta väga ära
.
vaivuma II, .vaivudaq, vaivu79 vajuma;
vaivu maa alaq vajus maa alla
vaivussihe =
vaivussilõ .
jätmä, .
jäämä vaevlema, virelema jätma, jääma;
miä ma täst siiäq vaivussihe jätä mis ma tast siia vaevlema jätan
vaivussi (
h )
n olõma vaevlema, vaevas olema, virelema; piinlema
.
vaivõlõma, vaivõldaq, .vaivõlõ85 vaevlema; piinlema, kannatama
vaivõnda |
ma, -q, -83 teritama
vaiõlus, -õ, -t9 vaidlus
vaiõl |
õma, -daq, -õ85 = .
vaidõlõma vaidlema
vajja =
vaia vaja, tarvis
vakali |
nõ, -dsõ, -st5 vakane
vakamaa, -, -d50 =
vakkala vakamaa (endisaegne pinnamõõt)
vaka |
päiv, -päävä, -.päivä35 pulmade teine päev
vaka |
rahvas, -.rahva, -rahvast22 pruudipoolsed pulmalised
vak |
k, -a, -ka30 vakk (vaka)
vakka = .
vaiki vait, vakka
vakkal |
a, -a, -la28 =
vakamaa vakkuisi vakakaupa
vakl, vagla, .vakla45 =
vagõl tõuk, ussike, vagel
.
vakma, vakkuq, vaku64 (villa) vatkuma, kraasima
va |
koń, -goni, -gonit4 vagun
.
vaksaľ, -i, -it4 jaam, vaksal;
täniť vaksali iin ja sai kümme päivä röökis vaksali ees ja sai kümme päeva (aresti)
vaksi |
k, -gu, -kut13 puunõu
valah (
t )
u |
ma, -daq, -84 tihkeks, nätskeks muutuma (leib, maa);
valahunuq leib nätske (korralikult kerkimata) leib
val |
ama, -laq, -a56 kastma; valama
valaskal |
a, -a, -la28 vaal
vald, valla, .valda33 vald
valdas, .valta, valdast22 latt; kook, vinn;
valtagaq kaiv kooguga kaev
.
valgama, valgadaq, .valga77 valgendama
.
valgu |
s, -(sõ), -(s)t10 valgus; valgustus
valgusta |
ma, -q, -83 valgustama; annetama
.
valgõ, -, -t3 valge; valgus
.
valgõval |
u, -u, -lu26 valgevalu, päevavalgus
.
valgõ .
vin (
d )
lä |
ne, -(d)se, -st5 valgevenelane
val |
ima, -liq, -i57 valima
vali |
pilľ, -pilli, -.pilli37 savist vilepill, okariin
valiskõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv valama valitsus, -õ, -t9 valitsus; valdus;
maja om esä valitsusõn maja on isa valduses
valitsõja, -, -t3 valitseja
valitsõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv valitsõma vali |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 1. valitsema;
2. kastma, valama;
3. sorteerima
vali .
valgõ, -, -t3 lumivalge
.
valksama, valksadaq, .valksa77 korraks valama
valľ, valli, .valli37 vall; murdekoht jääs, külmumata pragu
.
valla > vallalõ vallali |
nõ, -dsõ, -st5 lahtine;
vallalinõ akõn, usś, kivi lahtine aken, uks, kivi;
taa asi jääs parhillaq vallalidsõs see asi jääb praegu lahtiseks
vallalõ < .valla lahti;
vallalõ päsemä lahti pääsema, vallanduma
vallama |
ja, -ja, -jja e -ia28 vallamaja
vallatus, -õ, -t9 vallatus
vallatõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 vallatlema
vallavanõmb, -a, -at13 vallavanem
val |
lij, -ija, -ijat4 valija
val |
lim, -ima e -imõ, -imat e -imõt4 lehter
val |
los, -osa, -osat4 valge; hele; selge;
panõq laud aknõ alaq, sys saa valosamb pane laud akna alla, siis on valgem;
vallos üü, ilm valge öö, ilm;
vallos tähť hele täht;
valosat verd heledat
e valgetverd;
valosa leemegaq supṕ selge leemega supp
val |
lus, -usa, -usat4 >
hallus vallõq, .vallõ, vallõt18 lahtine külmumata koht jääs
valmahu |
tma, -taq, -da62 =
valvahutma korraks vilistama
valmis, .valmi, valmist22 valmis
valmista |
ma, -q, -83 ette valmistama
valmistu |
ma, -daq, -84 (ette) valmistuma
valmi |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 vilistama
val |
o, -o, -lo26 1. valgus;
valgõvalo päevavalgus;
2. hoog;
üte valogaq ühe valuga (ühe hooga)
valohõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 valendama, helendama
valosahe =
valosalõ heledasti
valosta |
ma, -q, -83 valgendama;
vaśkajuuḱ tulõ piimägaq valostaq vasikajooki tuleb piimaga valgendada
.
valsja |
nõ = .
valsja |
s, -dsõ, -st5 =
valss, valsu, .valssu37 valkjas, hele;
tõõnõ liiv om hahk, tõõnõ om valsumb üks liiv on hall, teine on valkjam
valsś, valsi, .valssi37 valss
val |
u I, -u, -lu26 1. (metalli)valu;
2. > halu valu II päris, täiesti, lausa;
su jutt lätś valu rappa su jutt läks täitsa rappa
valusahe =
valusalõ >
halusahe valu |
tama, -taq, -da82 >
halutama valvahu |
tma, -taq, -da62 =
valmahutma .
valvma, .valvaq, valva61 haige
v surnu juures vahti pidama;
valvja haige
v surnu juures vahipidaja;
perrä valvma jälgima; luurama
valõh (
t )
u |
ma, -daq, -84 kahvatuma, koltuma, pleekima;
linanõ kangas panti aia pääle valõhuma linane kangas asetati aiale pleekima
valõng, -u, -ut13 (vihma)valing; valamine, kastmiskord;
üte valõngigaq jovva-i kyiki luumõ ärq vallaq ühe kastmiskorraga ei jõua kõiki taimi ära kasta
valõq, .vallõ, valõt18 verivorst
valõ |
tama, -taq, -da82 valendama;
miä tan mõtsa veeren valõtas? mis seal metsa ääres valendab?
vamḿ, vammi, .vammi37 käsn; majavamm
vam |
mil, -ila, -ilat4 =
vahmil perekond; suguvõsa
vammusḱ, -i, -it13 vammus
van |
a, -a, -na28 vahn vana;
vana inemine täiskasvanu;
võiq vana! ohoh!, oh sa poiss! (imestushüüatus)
vana .
aoli |
nõ, -dsõ, -st5 =
vana .
ao |
nõ, -dsõ, -st7 vanaaegne
vanaao .
vällä .
kaibja*, -, -t3 < a'rkeolu̬u̬ ǵ arheoloog
vanaao .
vällä .
kaibmi |
nõ*, -sõ, -st5 < a'rkeoloogia arheoloogia
vanaesä, -, vannaessä24 vanaisa
vanahalv, vanahalva, vanna.halva30 =
vanajuudas kurat; vanapagan
vanah (
t )
u |
ma, -daq, -84 =
vananõma vanahus, -õ, -t9 vanadus
vanaim |
ä, -ä, -mä24 vanaema
vanainemine, vanainemise, vannainemist5 vanainimene, vanake
vanajuudas, vana.juuda, vannajuudast22 =
vanakurať, vanakurdi, vannakuradit13 =
vanakuri, vanakuŕa, vanna.kurja43 =
vanahalv =
vanatikõ kurat; vanapagan;
vanaqjuudaq ollõv egä puuľpäävä õdagu Vaidva jyy veeren mõssu mõsknuq kuradid olevat igal laupäeva õhtul Vaidva jõe ääres pesu pesnud
vanakõ |
nõ, -sõ, -ist8 vanake, vanainimene;
või vanakõnõ! ohoh!, oh sa poiss! (imestushüüatus)
vanalell, vanalellä, vanna.lellä35 isapoolne vanaonu
vanali |
k, -gu, -kku38 vanaldane
vanameeli |
ne, -dse, -st7 vanameelne; tagurlik
vanami̬i̬ ś, vanamehe, vannami̬i̬ st39 vanamees
vanamooduli |
nõ, -dsõ, -st5 vanamoeline, vanamoodne; vanapärane
vanamudi, -, vannamuti26 vanaeit, vanamutt
vanamu̬u̬ ŕ, vanamoori, vannamu̬u̬ ri37 vanamoor
vanana |
anõ, -asõ, -ist8 ämmaemand
vananaasõ |
puss, -pussu, -.pussu37 ämmatoss, vana murumuna
vana |
nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 =
vanah (
t )
uma vananema;
taa auto om jo ärq vananuq, taad saa-i inämb ärq müvväq see auto on juba vananenud, seda ei saa enam maha müüa
vanapakań, vanapagana, vannapaganat4 vanapagan
vanaperäli |
ne, -dse, -st5 vanapärane; vanapoolne, vanaldane
vanapoisś, vanapoisi, vanna.poissi37 =
vanatśura vanapoiss, poissmees
vanapooli |
nõ, -dsõ, -st5 vanapoolne, vanavõitu
vanasitt, vanasita, vannasitta30 >
vanatikõ vanast (
õ ) vanasti
vanasyna, -, vannasynna28 vanasõna
vana .
tihkus, -õ, vanna.tihkust9 =
vana .
tihkõ, -, vanna.tihkõt3 =
vanatikõ, -, vannatikõt14 =
vanajuudas =
vanatunť =
vanatühi =
vanavaim < vanasitt kurat; vanapagan
vanatśura, -, vannatśurra26 =
vanapoisś vanapoiss, poissmees
vanatunť, vanatundi, vanna.tunti37 =
vanatühi, vanatühä, vanna.tühjä43 =
vanatikõ vana .
tütrik, vana.tütrigu, vanna.tütrikku38 vanatüdruk, vanapiiga
vanavaim, -o, vanna.vaimo37 =
vanatikõ kurat; vanapagan
vanavanõmb, -a, vannavanõmbat13 vanavanem
vanaäide, -, vannaäidet2 =
vanaäidi, -, vannaäidit2 vanaema
vandõŕ, -i, -it4 hulgus
vandõrda |
ma, -q, -83 hulkuma
vanǵ, vangi, .vangi37 vang (vangi)
vang, vango, .vango37 sang, vang, käepide;
jyyvang jõekäär
vangima |
ja, -ja, -jja e -ia36 vangla
vangu |
tama, -taq, -da82 vangutama
vani |
k, -gu, -kut13 1. vanik, pärg;
2. palgikord majal
va |
nilľ, -nilli, -.nilli37 vanill
va'nil |
liiń, -liini, -.liini37 =
va'nil |
liń, -lini, -.linni38 vanilliin
.
vanma, .vannuq, vannu64 vanduma
vanń, vanni, .vanni37 vann
vanna .
jalga rase
vanna .
viisi vanaviisi
vanni |
tama, -taq, -da82 vannitama
vannugisyn |
a, -a, -na28 vande-, kirumis-, sõimusõna
vannu |
ḱ, -gi, -kit13 vandumine, kirumine, sõim;
mynõl puul kuulõ-i muud ku vannukit mõnel pool ei kuule muud kui sõimu
.
vannult = .
vahnult vanuselt
.
vannuma, .vannudaq, vannu79 =
vanõh (
t )
uma vanuma
.
vannu |
nõ, -dsõ, -st5 = .
vannu .
vannus, -õ, -t9 = .
vahnus vanus
vannu |
tama, -taq, -da82 1. vanutama;
2. vannutama
vannõq, .vandõ, vannõt19 vanne, tõotus
vanõh (
t )
u |
ma, -daq, -84 = .
vannuma vanõmb, -a, -at13 vanem
.
vaoma, .vaodaq e vaioq, -68 vajuma
.
vaossihe = .
vaossilõ vajutuse alla;
kurgiq pandasõq vaossihe, ku hapatas hapendamisel pannakse kurgid vajutuse alla
.
vaossi (
h )
n vajutuse all
.
vaossist vajutuse alt
.
vao |
tama, -taq, -da81 vajutama
.
vaotamiisi pikkamisi, raskelt
.
vaotsahe = .
vaotsalõ jõudsalt
.
vaotus, -õ, -t9 vajutus; vajutis
.
vaotõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv .
vaotama .
vaova, -, -t3 vajuva pinnasega koht;
ütś liitekotus om meil vaova, ku vähägiq vihma om, sys vaos üks leetekoht on meil vajuva pinnasega, kui vähegi vihma on, siis vajub
vap |
ṕ, -i, -pi37 vapp
var |
a, -a, -ra28 vara, varandus
vara .
hampa = .
varrampa varem
varaha |
nõ =
varahi |
nõ, -dsõ, -st5 varajane, varane;
varahadsõq kardohkaq varajased kartulid
varandus, -õ, -t9 varandus
varas, .varga, varast23 varas
varasta |
ma, -q, -83 varastama
varb, varba, .varba31 varb
varbas, .varba, varbast22 varvas
.
varbla |
nõ, -(d)sõ, -st5 varblane
varbuli |
nõ, -dsõ, -st5 varbadest
.
vargil .
käümä vargil käima
.
vargilõ minemä vargile minema
.
varguisi vargsi
.
vargus, -õ, -t9 vargus
.
varh (
r )
a > .
varra vari, vaŕo, .varjo44 vari
va'ri |
anť, -andi, -.anti37 >
tõ (
õ )
sõnď vari |
k, -gu, -kut13 mets, laas; noorendik; metsatukk;
haava-, kõovarik haava-, kasemets
varik |
kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo37 =
arokõiv arukask
var |
ima, -riq, -i57 varjama; vältima, (kõrvale) hoidma;
tä vari minno ta väldib mind;
kasś sai pessä, noq vari minno kass sai peksa, nüüd hoiab minust kõrvale;
hopõń vari umma haigõt jalga hobune hoiab oma haiget jalga
varis, -a, -at4 =
vaŕos varjuline;
tulõq siiäq, siin om varisamb tule siia, siin on varjulisem
varisti |
k, -gu, -kku38 vare
.
varjama, vaŕadaq, .varja77 varjama
varn, varna, .varna30 varn
vaŕoalo |
nõ, -dsõ, -st7 varjualune
vaŕo .
kaeh (
t )
us, -õ, -t9 peegel
vaŕos, -a, -at4 =
varis :
hää vaŕos kotus hea varjuline koht
vaŕo |
tama, -taq, -da82 varjutama
vaŕotus, -õ, -t9 varjutus
.
varra < .varh(r)a vara
.
varrampa =
vara .
hampa varem
varras, .varda, varrast23 varras
varrisi |
nõ, -dsõ, -st5 mullune;
seo om mul varrisinõ hoonakõnõ see on mul mullune talleke
varrist saaniq ammu;
mul käü poisś jo varrist saaniq kośan mul käib poiss juba ammust ajast kosjas
var (
r )
õq ammu, tükk aega tagasi; hiljuti;
tuu oľ varrõq keväjält see oli ammu, juba kevadel;
varrõq talvõl möödunud talvel;
ma olli varrõq tõbinõ ma olin hiljuti tõbine;
varõq ma käve sääl ammuks ma seal käisin
varś, varrõ, vart49 vars
vars, varsa, .varsa30 varss
varõm |
õq, m -idõ, -it16 varemed
varõs, -(s)õ, -t11 vares
varõs |
jalg, -jala, -.jalga33 =
varõs ((
s )
õ )
lilľ varõs |
laud, -lavva, -.lauda33 õlgkatuse äärelaud
varõsmun |
a, -a, -na26 mädamuna
varõs ((
s )
õ )|
lilľ, -lilli, -.lilli37 =
haragalilľ [
2. ] =
varõsjalg =
varõs ((
s )
õ )
ninń ülane
varõs ((
s )
õ )|
ninń, -ninni, -.ninni37 =
varõs ((
s )
õ )
lilľ vasi |
k, -ga e -gõ, -kat e -kõt13 =
vaśk (
as ) vasikas
vasi |
nõ, -dsõ, -st7 vasest, vaskne
vasḱ, vasõ, .vaskõ34 vask
vaśk (
as )
, .vaśka, .vaśkat15 =
vasik .
vasḱla |
nõ, -(d)sõ, -st5 = .
vasḱli |
k, -gu, -kku38 1. herilane, vaablane, vapsik;
2. vaskuss;
vasḱlanõ om vasõkarva, vähämb siugu vaskuss on vasekarva, rästikust väiksem
.
vas (
k )
ńa, -, -t3 leivaküna
.
vaśma, .vassiq, vassi63 sassi ajama, vassima
vass, vassa, .vassa30 vaks
vas |
saŕ, -ara, -arat4 vasar, haamer
va (
s )
śo, -, -t2 vasikake, vissi
.
vasśu |
ma, -daq, -80 sassi minema
vaśt =
vaest < vist vahest, võib-olla; vist
.
vasta 1. vastu;
vasta ajama vastu vaidlema; tõrkuma;
2. vastu, pihta;
sai läügü vasta nynna sai löögi nina pihta
e vastu nina;
kas lasit vasta vai müüdä? kas lasid pihta või mööda?
vastali |
nõ, -dsõ, -st5 vastane; tõrges
.
vastama, vastadaq, .vasta77 vastama; vastu ajama, ennast välja keerutama;
myni mõist hindä iks ärq vastadaq mõni mõistab ennast ikka välja keerutada
.
vastami̬i̬ lt vastumeelt, vastumeelne
.
vastanakkami |
nõ, -se, -st5 vastuhakk(amine)
.
vasta .
ossus, -õ, -t9 paradoks, vasturääkivus, vastuolu
.
vasta .
pandmaldaq vastupandamatu
.
vastapidi |
ne, -dse, -st7 vastupidine
.
vastapite (
h )
n = .
vastapäidi vastupidi
vastatsidõ vastamisi
vastatsikku vastastikku
.
vastatulõli |
k, -gu, -kku38 vastutulelik
.
vasta .
võtli |
k, -gu, -kku38 külalislahke;
tan majan om vastavõtlik rahvas siin majas on külalislahke rahvas
.
vastla |
päiv, -päävä, -.päivä35 vastlapäev
.
vastu |
s, -(sõ), -(s)t10 vastus
vastus, -(s)õ, -t11 obadus (metallist aas)
vastu |
tama, -taq, -da82 vastutama
vata |
tama, -taq, -da82 vatrama
vati |
kuhť, -kuhti, -.kuhti82 =
vatõrgas vattkuub
vatsk, vadsa, .vatska33 karask, sepik;
nisuvatsk sepik;
kesvävatsk karask
vat |
ť, -i, -ti37 vatt (materjal; üleriie; vaev; võimsusühik)
vat |
t, -u, -tu37 vaht
vatu |
ku̬u̬ ŕ, -koorõ, -ku̬u̬ rt40 =
koorõvatt vahukoor
vatu |
nõ, -dsõ, -st7 vahune
vatu |
tama, -taq, -da82 vahutama
va |
tõŕ, -dõri e -dõra, -dõrit e -dõrat4 vader
vatõrga |
s, -, -t15 =
vatikuhť vaugahta |
ma, -q, -83 =
vavvahtama vaugahus, -õ, -t9 =
vavvah (
t )
us vaugaŕ, -i, -t4 hädaldaja, vinguja
.
vaugma, .vauguq, vaugu64 = .
vavvama :
pini vaug, ku täl hallus om koer kiunub, kui tal on valus
.
vaugna, -, -t3 vingumine; ulumine; kiunumine
.
vaugõlõma, vaugõldaq, .vaugõlõ85 =
korduv .
vaugma vavvahta |
ma, -q, -83 =
vaugahtama < vavvahutma vingatama, kiunatama; kriuksatama
vavvah (
t )
us, -õ, -t9 =
vaugah (
t )
us vingatus, kiunatus; kriuksatus
vavvahu |
tma, -taq, -da62 >
vavvahtama .
vavvama, vavvadaq, .vavva77 = .
vaugma vinguma, kiunuma; uluma; krigisema;
pini sai jalagaq matsu ärq, sys lätś vavvatõn koer sai jalaga matsu ära, siis läks kiunudes;
rattaq vavvasõq vanker krigiseb
va (
v )
varn, -a, -t4 =
vabarn =
va (
v )
võrn vaarikas
va (
v )
võrn, -a, -t4 =
va (
v )
varn vaarikas
vedeli |
k, -gu, -kku38 vedelik; vedelavõitu; lõdvavõitu
vedelähe =
vedeläle vedelalt; lõdvalt
vedelüisi laisalt, lohakalt
vedro |
tama, -taq, -da82 vedrutama; vetruma
vedyŕ, vedro, .vetro47 =
vetr vedru; vedruäke
veebru |
aaŕ, -aari, -.aari37 =
veebru |
aŕ, -ari, -.arri38 >
radokuu veere (
h )
n ääres; kaldal;
saina veeren seina ääres;
jyy veeren jõe ääres, jõe kaldal
veerest äärest; kaldalt
veeretasa ääretasa, ääreni täis;
kruuś om veeretasa kruus on ääretasa täis
veeri |
dseq, m -tside, -tsit7 =
vi̬i̬ ŕpoolidseq [
2. ] kehvad viljaterad; kõlkad
veeri |
k, -gu, -kut13 (seeliku) äärispael
veerilde äärtpidi;
krundiq putusõq veerilde kokko krundid puutuvad äärtpidi kokku
veeri |
ne, -dse, -st7 äärne
v (
e )
eriter |
ä, -ä, -rä24 teritamisel tera ühele poolele tekkiv vall;
ku väist hikon ütelt puult palľo saa, tymbas tõõsõlõ poolõ veriterä ette kui nuga ühelt poolt liiga palju teritada, tekib tera teisele poolele vall
veeränď, -i, -it13 veerand
veerändi |
k, -gu, -kku38 veerandik
veerä |
tämä, -täq, -dä82 =
veerütämä veeretama
veerüte |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 =
korduv veerütämä veerü |
tämä, -täq, -dä82 =
veerätämä veesala, -, -t3 vedel, vesine, lahja;
supṕ om väega veesala supp on väga vesine
veeveľ, veeveli, veevelit4 =
vi̬i̬ bli väävel
.
vehḱmä, .vehkiq, vehi63 vehkima
.
vehksämä, vehästäq, .vehksä76 viipama
vehmeŕ, .vehmre, vehmerd22 ais
.
vehťmä, .vehtiq, vehi63 kiiresti käima
vehveŕ |
ku̬u̬ ḱ, -koogi, -ku̬u̬ ki37 =
pipõŕku̬u̬ ḱ piparkook
vehveŕ |
mentś, -mendsi, -.mentsi37 =
vehveŕ |
ventś, -vendsi, -.ventsi37 piparmünt
veidemb, -ä, -ät13 vähem
veidembüs, -e, -t9 vähemus
veiďokõ |
nõ, -sõ, -ist8 > .
veidükene veiďoq, .veiťo, veiďot, m omast .veiťoidõ, m osast .veiťoid18 >
veidüq veidüke |
ne, -se, -ist8 hrl osast < veiďokõnõ, < .veiťkene natuke, veidike;
puhksi veidükese puhkasin natuke
veidüq, .veitü, veidüt, m omast .veitüide, m osast .veitüid18 vähe; veidi, natuke;
rahha om veidüq raha on vähe;
saistaq veidüq kavvõmbahe! seisa veidi kaugemale!;
vrd vähä .
veiga (
q ) > .
väega veiḿ, veime, .veime35 =
veimeq, .veime, veimet18 =
veimeq, .veimne, veimend17 =
väim =
väimeq väiv, loomatäi
veiń, veini, .veini37 vein
.
veiťke |
ne, -se, -ist8 >
veidükene veits (
e ) veidi, natuke
veits(e) ilda om joq on juba natuke hilja
.
veitse .
viisi = .
veitsi .
viisi = .
veitsüisi = .
veitsü .
viisi vähehaaval
.
veitü .
perrä vähevõitu;
rahha om kygõ veitüperrä raha on alati vähevõitu
vejelüs, -e, -t9 =
videlüs vedelvorst, laiskvorst
vele |
tś, -dsi, -tsit13 mehevend
veli, ve(l)le, .veljä e .velle43 vend
veli |
dseq, m -tside, -tsit7 vennad, vennaksed
ve (
l )
ľo, -, -t2 vennake
.
vepslä |
ne, -(d)se, -st5 vepslane
.
verbü |
mä, -däq, -80 = .
verdümä 1. punaseks tõmbuma; verd täis valguma;
2. =
verih (
t )
ümä harjuma
.
verdel poolküps (vilja kohta);
vili om viil verdel vili on alles poolküps
.
verdü |
mä, -däq, -80 = .
verbümä verehtin, -ä, -nä38 = .
värtnä värten
verekäk |
ḱ, -i, -ki37 =
verevatsk verikäkk
verenudsija, -, -t3 =
verenu |
tsij, -dsija, -dsijat3 kaan; vereimeja; vampiir
vereq, .verde, veret19 virre, käärimata
v käärima hakkav õlu
vere |
su̬u̬ ń, -soonõ, -su̬u̬ nt40 veresoon (
vt ka puhtaveresu̬u̬ ń, mustaveresu̬u̬ ń )
vere |
tämä, -täq, -dä82 punetama
veretüs, -e, -t9 punetus, puna
verevallali |
nõ, -dsõ, -st5 =
verevalla |
nõ, -dsõ, -st7 verevalum
vere |
vatsk, -vadsa, -.vatska33 =
verekäkḱ verikäkk
vereväli |
k, -gu, -kku38 punakas
verev |
äq, m -ide, -it4 menstruatsioon
ver |
i, -e, -d41 veri
veri |
hain, -haina, -.haina30 raudrohi
verih (
t )
ü |
mä, -däq, -84 = .
verbümä [
2. ] harjuma;
ärq verihtü syan tuud tapmist ja kykkõ, sys pelgägi es sõjas harjusin selle tapmise ja kõigega, siis ei kartnudki
veri |
ne, -dse, -st7 verine
veri |
paisõq, -.paisõ, -paisõt18 verivill
veripu |
tsai, -dsaja, -dsajat4 verisulg
veristä |
mä, -q, -83 veristama
veri .
vahtsõ |
nõ, -, t6 täiesti uus, tuttuus, verivärske
verivalla |
nõ, -dsõ, -st7 verevalum
verivallaq :
nägo om verivallaq näol on verevalum
.
verkjä |
ne = .
verkjä |
s = .
verpjä |
ne = .
verpjä |
s, -dse, -st5 punakas;
verpjäs lehm punakas lehm
ver |
rev, -evä, -evät4 punane
ver (
s )
so |
ḱ, -gi, -kit13 verssok (pikkusmõõt)
verst, verstä, .verstä35 verst (pikkusmõõt)
vesi, vi̬i̬ , vett42 vesi
vesi |
hain, -haina, -.haina30 vesivirn, vesihein
vesi |
kelmeq, -.kelme, -kelmet18 kelmeq [2. ] kae;
silmäle tymmaś vesikelme pääle silmale tekkis kae
vesikiv |
i, -i, -vi26 = .
veśki (vesi)veski
vesilde vett pidi;
kuis sa tulliq, maildõ vai vesilde? kuidas sa tulid, maad või vett pidi?
vesi |
ne, -dse, -st7 vesine
ves |
süm, -ümä, -ümät4 künakirves
vesť, vesti, .vesti37 vest
vesäsni |
k*, -gu, -kku38 vesinik
vet eks, ju;
vet mi no kae eks me vaata;
vet tä sys koton om ju ta on siis kodus
ve |
teľ, -delä, -delät4 1. vedel; lõtv;
2. vedel, paadi järel veetav lant;
sul om sitt veteľ, selle sa ei saaq kalla sul on kehv lant, sellepärast sa ei saa kala
veteľ |
vorsť, -vorsti, -.vorsti37 =
videlüs veťo, -, -t2 lastek vesi
vetr, vedro, .vetro47 =
vedyŕ vedru; vedruäke
vettü |
mä, -däq, -80 vettima, ligunema
vetü |
tämä, -täq, -dä82 vetitama, leotama;
süä vetütäs süda on vesine
via .
unda visalt, vintskelt, pikkamisi;
kevväi tulõ viaunda kevad tuleb visalt;
sügüse vihmagaq kuios hain väegaq viaunda sügisel vihmaga kuivab hein väga aeglaselt
vi |
ba, -ba, -pa28 =
vaba (õnge)ritv
vibaja |
nõ, -dsõ, -st5 vibajas, vibalik
vibis |
emä, -täq, -e87 =
hibisemä =
libisemä lehvima, heljuma, värisema
vi |
bu, -bu, -pu26 vibu
vibõ (
hõ )
he =
vibõ (
hõ )
lõ vilkalt, kärmesti
videl |
emä, -däq, -e85 vedelema
videlüs, -e, -t9 =
vejelüs =
veteľvorst =
vidäsḱ vedelvorst, laiskvorst
vi |
do, -o, -to27 vedu
vidoni |
k, -gu, -kku38 juht, pealik, eestvedaja; vedaja, talutaja;
vt ka sandi-, sita-, ti̬i̬ vidonik vidäh (
t )
ü |
mä, -däq, -84 kokku tõmbuma;
püksiq olliq päält mõskmist nii kokko vidähünüq, et lää es inäp jalga püksid olid peale pesemist nii kokku tõmbunud, et ei läinud enam jalga;
siiľ vidähtü kokko siil tõmbus kerra
vi |
dämä, -täq, -ä59 vedama
vidäsḱ, -i, -it13 =
videlüs vidävähe =
vidäväle aeglaselt; (veo)jõuliselt;
hopõń nakaś taad tüüd vidävähe tegemä hobune hakkas seda tööd aeglaselt tegema;
Jaak om külh väega pikä toimõgaq, tä kynõlõskiq nii vidävähe Jaak on küll väga pika toimega, ta räägib ka nii aeglaselt
vi |
ga, -a, -ka29 viga
vigahu |
ma, -daq, -84 vigastuma, viga saama
vigahus, -õ, -t9 =
vigandus viga(stus), haigus, rike, viperus
vigala |
nõ, -(d)sõ, -st5 =
viganõ vigane, haige inimene
v loom
vigali |
nõ, -dsõ, -st5 vigane, haige
vigandus, -õ, -t9 =
vigahus viga |
nõ, -dsõ, -st7 =
vigalinõ vigapooli |
nõ, -dsõ, -st7 haiglane
vigijä |
s, -, -t15 vingerjas
vigis |
emä, -täq, -e87 vigisema
vi |
guma, -kuq, -gu70 =
vigunõma =
vigõhuma põdema, virelema;
jäi kodo viguma jäi koju põdema
vigu |
nõ, -dsõ, -st7 põdur
vigu |
nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 =
viguma vigurda |
ma, -q, -83 vigurdama
vigurdõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv vigurdama viguri |
nõ, -dsõ, -st5 vigureid täis
vigurli |
nõ, -dsõ, -st5 vigurlik
vigõhu |
ma, -daq, -84 =
viguma =
vigõlõma põdema, virelema
vigõl, vigla, .vikla45 =
vigyľ =
vikl hang, hark
vigõl |
õma, -daq, -õ 85 =
vigõhuma vigyľ, vigla, .vikla45 =
vigõl vih |
a, -a, -ha28 viha
vihah (
t )
u |
ma, -daq, -84 =
vihanõma :
elo om halv, inemiseq ommaq ärq vihahunuq elu on halb, inimesed on kurjaks muutunud
vihahuisi vihaga
vihahus, -õ, -t9 viha, vaen
vihala |
nõ, -(d)sõ, -st5 vihamees, vaenlane
vihalikku vihaselt
vihali |
nõ, -dsõ, -st5 vihane; vihamees, vaenlane
viha |
nõ, -dsõ, -st7 =
vi (
h )
has vihane, tige
viha |
nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 =
vihah (
t )
uma vihastuma, vihaseks, kurjaks saama;
olľ ärq vihanuq oli vihane, ära vihastatud
vihas |
sõlḿ, -sõlmõ, -.sõlmõ35 umbsõlm;
köüť koti vihassõlmõ sidus koti umbsõlme
vihasta |
ma, -q, -83 vihastama
vihastõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
vihostõ (
l )
lõma vihane olema
vihatsõhe =
vihatsõlõ vihaselt
vi (
h )
ha |
s, -dsõ, -st7 =
vihanõ :
täl om vihhas velenaanõ tal on tige vennanaine
vihk, viho, .vihko37 vihk; vihik;
vilävihk viljavihk;
tüüvihk töövihik
.
vihkama, vihadaq, .vihka77 vihkama
vihm, vihma, .vihma30 vihm
vihma |
nõ, -dsõ, -st7 vihmane
vihma |
tsirk, -tsirgu, -.tsirku37 peoleo
vihma |
vagõl, -vagla, -.vakla45 vihmauss
vihmaviu, -, -d2 =
viu hiireviu
vihossihe =
vihossilõ pahuksisse, tülli;
lätś ülembüsegaq vihossihe ni lasti tüü mant vallalõ läks ülemusega pahuksisse ja lasti töölt lahti
vihossi (
h )
n pahuksis, tülis
vihostõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
vihastõ (
l )
lõma viht, viha, .vihta33 (sauna)viht
.
vihtma, .vihtuq, vihu64 vihtlema
vihv, vihva, .vihva30 =
viuhk piug, piitsanöör
v -rihm
vihvahu |
tma, -taq, -da62 sähva(ta)ma
vihvu |
tama, -taq, -da82 sähvima, vehkima
vi̬i̬ , -, -d50 kangalõim
vi̬i̬ |
kasv, -kasvo, -.kasvo37 veetaim; vetikas
vi̬i̬ l veel;
tüü olõ-i viil pääle naanuq töö pole veel alanud;
kas tahat viil leibä? kas tahad veel leiba?
vi̬i̬ lde |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 =
korduv vi̬i̬ ldümä vi̬i̬ ldü |
mä, -däq, -80 viirastuma
vi̬i̬ luti |
k, -ga, -kat13 veeputukas
vi̬i̬ lüs, -e, -t9 viirastus
vi̬i̬ mä, viiäq, vi̬i̬ , kesks veenüq, min 1. ja 3. p .vei(e)54 viima
vi̬i̬ ŕ, veere, vi̬i̬ rt40 1. äär, serv, veer;
2. kallas, rand;
viiviiŕ rand;
järve-, mereviiŕ järve-, mererand
vi̬i̬ rde äärde; kaldale, randa;
ehiť sanna lumbi viirde ehitas sauna tiigi kaldale
vi̬i̬ rdümä, vi̬i̬ rdüdäq, veerü79 =
hü̬ü̬ rdümä =
vü̬ü̬ rdümä veerema
vi̬i̬ ŕmä |
ne, -dse, -st5 äärmine
vi̬i̬ ŕpooli |
nõ, -dsõ, -st7 1. pops; manuline;
2. m vi ·
i ·
ŕpoolidsõq =
veeridseq ; kehvad viljaterad; kõlkad
vi̬i̬ |
vi̬i̬ ŕ, -veere, -vi̬i̬ rt40 rand rand, kallas;
suvõl ommaq viiveereq tsuklõjit täüś suvel on rannad suplejaid täis
.
viibü |
mä, -däq, -80 1. hellaks muutuma (hammaste kohta);
ku hapund kisselit vai ubinat süüt, sys hambaq viibüseq ärq kui haput kisselli või õuna sööd, siis muutuvad hambad hellaks;
2. jahtuma (ahju kohta)
viidi |
k, -ga e -gu, -kat e -kut13 viidikas
viidi |
päiv, -päävä, -.päivä35 15. juuni
viiegese =
viie .
keisi =
viie .
keiste =
viie .
keske viiekesi
viieli |
ne, -dse, -st5 viieline
viie .
meistre*, -, -t3 helilooja
viiendi |
k, -gu, -kku38 =
viiesjago viiendik;
viiesjago viljä om maaha pant viiendik viljast on lamandunud
viie |
s, -ndä, -ndät4 viies
viie |
sjago, -ndäjao, -ndätjako27 =
viiendik viigi |
mari, -maŕa, -.marja43 viigimari
viiḱ, viigi, .viiki37 1. > juuń [
3. ], >
pruhv́ ;
2. > tasa viiľ, viili, .viili37 viil (viili)
.
viiľmä, .viiliq, viili63 viilima
viimä |
ne, -dse, -st7 viimane;
tä tulľ viimätses inne viimäst ta tuli eelviimaseks
viimäte viimati; viimaks, äkki, võib-olla;
viimäte tulõ meil ka minnäq äkki tuleb meil ka minna
viin, viina, .viina30 viin
viina |
lilľ, -lilli, -.lilli37 =
viinaninń naistepuna (rohttaim)
viina |
mari, -maŕa, -.marja43 viinamari
viina |
ninń, -ninni, -.ninni37 =
viinalilľ viinavõtusyn |
aq*, m -no, -no28 toost
viineŕ, -i, -it4 viiner
viioľ, -i, -it4 viiul
viipspuu, -, -d50 põikpuu, sarika tugi
.
viirgus, -õ, -t9 = .
virgus =
virges vagu
viiś I, viie, viit, m alaleü viijile49 1. (number) viis;
2. (laulu)viis;
hää viiegaq viisakas, (peene)tundeline
viiś II, viisi, .viisi37 viis, mood, komme;
säänest viisigiq haŕotagu-i hindäle külge sellist kommetki ära harjuta endale külge;
kiräviiś kirjaviis
viis, viiso, .viiso37 viisk;
viisa koetas niidsest viiske punutakse niinest
viisa, -, -t5 viisa
viisakahe =
viisakalõ > .
sündsähe viisa |
kas, -ga, -kat15 > .
sündsä viisakus, -õ, -t9 > .
sündsüs .
viisi kaupa, viisi; moodi;
katõviisi kahekaupa;
kuiviisi kuidasmoodi
viiśkümmend, viie.kümne, viitkümmend17 viiskümmend
.
viiśmä, .viisiq, viisi13 viitsima
viisoŕ, -i, -it4 =
te'leviisoŕ televiisor
viiśsada, viiesaa, viitsata29 viissada
viiśtõist (
kümme (
nd ))
, viietõist(.kümne), viittõist(kümmend)17 viisteist
.
viitmä, .viitäq, viidä61 viitma;
viitku-i aigo! ära viida aega!
.
viitü |
mä, -däq, -80 kuluma, raisku minema (aja kohta);
aig viitüs kyiḱ ärq taa jama pääle kõik aeg kulub ära selle jama peale
viiü |
tämä, -täq, -dä82 (aega) viitma
vikahť, -i, -it13 =
vikať vikat
vikahti |
last, -lastu, -.lastu37 vikatiluisk
vikahť |
kaaŕ =
vika |
kaaŕ, -kaarõ, -kaart40 =
vikaťkaaŕ vikerkaar
vika |
ť, -di, -tit13 =
vikahť vikať |
kaaŕ, -kaarõ, -kaart40 =
vikahťkaaŕ vikl, vigla, .vikla45 =
vigõl hang, hark
vikś, viksi, .viksi37 1. viks, virk, tubli, usin;
2. (saapa)viks, kingamääre
.
vikśmä, .viksiq, viksi63 1. saapaid, kingi viksima;
2. ehtima, mukkima
vi |
kuŕ, -guri, -gurit4 vigur
vilahta |
ma, -q, -83 vilksatama
vilasḱ, -i, -it13 1. kõrend, volask;
2. lake, lurr
.
vilbõlõma, vilbõldaq, .vilbõlõ85 = .
hilbõlõma 1. lehvima, lipendama;
2. lippama, hüplema
vilda |
k, -gu, -kut13 vildakas, viltune
vildi |
k, -ga, -kat13 viltpliiats
vildi |
ne, -dse, -st7 vildist; viltjas
vil |
e, -e, -le24 vile(pill)
vilehehe vilkalt, väledasti, kärmesti
vile |
ts, -dsä, -tsät13 vilets
viletsähe =
viletsäle viletsalt
vilgu |
tama, -taq, -da82 vilgutama; eputama;
latśkõnõ tüküs rõividõgaq vilgutama tüdruk kipub riietega eputama
vilgutus, -õ, -t9 vilgutus; eputis
vilgutõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv vilgutama vilgõs, .vilkõ, vilgõst22 vilgas
vili, vi(l)lä e vi(l)ľa, .viljä e .vilja e .villä e .vilľa43 vili
viliste |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 =
korduv vilistämä vilistä |
mä, -q, -83 vilistama
vilksahta |
ma, -q, -83 vilksatama
vilksah (
t )
us, -õ, -t9 vilksatus
vilksahu |
tma, -taq, -da62 >
vilksahtama .
vilksma, .vilksuq, vilksu64 vilk(s)uma
vilksutõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 vilgutama, vilksutama
vill, villa, .villa30 vill (villa)
vilľ, villi, .villi37 vill (villi)
villa |
k, -gu, -kut13 villane jalarätt
villań, -i, -it4 suurrätt
villa |
nõ, -dsõ, -st7 villane;
villadsõq sukaq villased sokid
ville, -, -t14 väle, kärmas
ville |
ne, -dse, -st7 ville täis
villi |
tämä, -täq, -dä82 1. ohatama, ville täis olema
v ajama;
2. halvustama, ära põlgama;
süüq ku süüt, naaku-iq jumalaannõt villitämä! söö kui sööd, ära hakka jumalaandi halvustama
villi |
tümä, -tüdäq, -dü84 ohatama, ville täis minema
vilľkop |
p, -a, -pa31 pika varrega nõu vedeliku tõstmiseks
vil |
lui, -uja, -ujat4 =
vilujanõ [
2. ] kehv (vilja kohta)
.
villu |
ma, -daq, -80 =
villõh (
t )
uma karvenduma, (kulumisest) karvaseks minema
villõ, -, -t14 1. vinge, kõle, vilu;
villõ tuuľ vinge tuul;
2. vesine, lahja (supi
v joogi kohta); hele (vere kohta);
3. hõre, kulunud;
villõ püksiperseq hõre püksitagumik
villõh (
t )
u |
ma, -daq, -84 = .
villuma villõ |
tama, -taq, -da82 karvendama, (kulumisest) karvane olema
.
vilpama, vilbadaq, .vilpa77 silkama, jooksma
vilť, vildi, .vilti37 vilt
.
viltu viltu
vil |
u, -u, -lu26 1. vilu, vari, (päikese)varjuline;
puiõ vilun puude vilus;
vilu kotus (päikese)varjuline koht;
2. vile, vilistamine;
villu ajama vilistama
viluja |
nõ, -dsõ, -st5 =
vilu |
nõ, -dsõ, -st7 1. (päikese)varjuline;
2. =
villui kehv (vilja kohta)
vilu |
tama, -taq, -da82 vilus olema;
kuumagaq om hüä puu all vilutaq kuumaga on hea puu vilus olla
.
vilva, -, -t3 villakas, villarohke;
vilva lammas villakas lammas
viläli |
ne, -dse, -st5 viljakas, viljakandev, viljarikas
viländ =
vinäld villand, küllalt;
mul saa jo viländ e mul lätt jo viländäs su juttu kullõldaq mul saab su jutu kuulamisest juba villand
viländäle =
vinäldäle küllaldaselt, rikkalikult
viländüs, -e, -t9 =
vinäldüs tüdimus, küllastus
vimṕ, vimbi, .vimpi31 latt, ritv
vin |
a, -a, -na28 vina, hais
vindi (
h )
n vintis, purjus
.
vin (
d )
lä |
ne, -(d)se, -st5 venelane
.
vindsu |
ma, -daq, -80 =
vindsõhuma vintskuma; vintsuma, vintsutada saama
vindsu |
tama, -taq, -da82 vintsutama
.
vindsõ, -, -t3 vintske; kitsi
.
vindsõhe = .
vindsõlõ vintskelt
vindsõhu |
ma, -daq, -84 = .
vindsuma .
vindsõlõ = .
vindsõhe vineh, .vinne, vineht20 =
vineq I, .vinne, vinet18 suur paat, vene;
lodi om ülemb vineht lodi on suurem, võimsam kui vene
vineq II, .vinne, vinet18 =
vinetüs, -e, -t9 vine
ving, vingu, .vingu37 1. silmus; võru sea suu sulgemiseks (seatapmisel);
võtaq mu auto vingu otsa! võta mu auto silmuse otsa (puksiiri)!;
2. > karm vingahta |
ma, -q, -83 <
vingahu |
tma, -taq, -da62 vingatama
vinga |
tś, -dsi, -tsit13 viriseja
.
vingma, .vinguq, vingu64 vinguma, kääksuma
vingu (
h )
n vingus, viril
vingu |
nõ, -dsõ, -st7 viril, nutune
vingutõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 kiunutama, kääksutama;
vingutagu-i pinni! ära koera kiunuta!
.
vingõ, -, -t3 vinge
vingõrď, -i, -it13 käsipuur
vingõrda |
ma, -q, -83 vingerdama
vingõr (
di )
-vangõr (
di ) vingerdades, vinka-vonka
vingõŕ |
pusś, -pussi, -.pussi37 vingerpuss
vingõrus, -õ, -t9 vingerdis
vink, vingu, .vinku37 kõverus, looge;
lavvaveere pääle tettiq ilostusõs tśalgaq ja vinguq lauaäärele tehti kaunistuseks sälgud ja looked
.
vinku- .
vanku siksakiline
vinn, vinna, .vinna30 vinn (vinna)
vinna (
h )
n vinnas
.
vinnama, vinnadaq, .vinna30 vinnama
vinnekoolussi (
h )
n surma
v magamist teesklemas, teeseldud unes;
repäń olľ vinnekoolussin, pett jahimeheq ärq rebane teeskles surnut, pettis kütid ära
vinne |
ne, -dse, -st7 venepärane
vinni |
k, -gu, -kut13 venelanna
vi (
n )
näh (
t )
ü |
mä, -däq, -84 korraks venima
vi (
n )
nähü |
tmä, -täq, -dä62 korraks venitama
.
vinnü |
mä, -däq, -80 =
vinümä venima
vi (
n )
nüsḱ, -i, -it13 venivillem
vi (
n )
nüssihe =
vinnüssile venitusse
vi (
n )
nüssi (
h )
n venituses
vi (
n )
nü |
tämä, -täq, -dä82 venitama;
taa tüügaq või ei inämb vinütäq selle tööga ei või enam venitada
vi (
n )
nütüs, -e, -t9 venitus
vinť, vindi, .vinti37 1. vint (lind);
2. keere; viiuli keel
.
vintü |
s, -(se), -(s)t10 hoone ülemine palgikord, millele toetuvad sarikad
vinäld =
viländ villand, küllalt;
anda-i vinäld viina juvvaq ei anta küllalt viina juua
vinäldäle =
viläldäle küllaldaselt, rikkalikult
vinäldüs, -e, -t9 =
viländüs tüdimus, küllastus
vinü |
mä, -däq, -70 = .
vinnümä vipsahta |
ma, -q, -83 lipsatama
vipsahus, -õ, -t9 lipsatus
.
vipśma, .vipsiq, vipsi63 vehkima, nähvima;
lehm vipś hannagaq lehm vehib sabaga
.
vipśna, -, -t3 vehkimine, nähvimine
vipu |
tama, -taq, -da82 viibutama
vipõ, -, -t14 vilgas, kärmas
vipõrdu |
ma, -daq, -84 äparduma
vipõrus, -õ, -t9 viperus, äpardus
vir |
a (
ha )
ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = .
virrama virisema
virahta |
ma, -q, -83 suigatama, tukastama
virah (
t )
u |
ma, -daq, -84 rippu vajuma; suikuma;
joodiguq olliq pulmalavva alaq ärq virahunuq joodikud olid pulmalaua alla vajunud;
hain olľ üle kuurmaveere virahunuq hein oli üle koormaveere rippu vajunud
virah (
t )
us, -õ, -t9 suigatus, tukastus
virahuisi ripakil(e)
virahu |
tma, -taq, -da62 korra viskama, virutama
viranď =
virasḱ, -i, -it13 viriseja
virbi |
tämä, -täq, -dä82 eksitama
virbi |
tümä, -tüdäq, -dü84 viirastuma
virbitüs, -e, -t9 =
virṕ [
1. ] viirastus
virbivi |
täi, -däjä, -däjät4 virvatuli, eksitaja
virbõ |
tama, -taq, -da82 virvendama;
näe ei häste, silmi iin virbõtas ei näe hästi, silme ees virvendab
virdsa |
nõ, -dsõ, -st7 virtsane
virdsu |
tama, -taq, -da82 virtsaga kastma
virgastõ = .
virka kiiresti, ruttu; virgasti
virga |
tś, -dsi, -tsit13 virgats, käskjalg
virges, .virkse, virgest11 = .
viirgus = .
virgus vagu;
aja kardohkavirksit sisse ajab kartulivagusid sisse
.
virgu |
ma, -daq, -80 virguma, ärkama
.
virgus, -õ, -t9 = .
viirgus =
virges .
virgõ, -, -t3 virge, ärkvel olev, ergas
virgõmbahe =
virgõmbalõ kiiremini, virgemini
virilde =
virilähe virildü |
mä, -däq, -84 virilduma, kõverduma
virilähe =
virilde =
viriläle =
virilüisi viltu, kiiva(s)
viri |
pilľ , -
pilli, -.pilli87 =
iripilľ =
piripilľ piripill, viriseja, iriseja
viris |
emä, -täq, -e87 virisema
virk, virga, .virka30 virk, kiire; usin
.
virka =
virgastõ kiiresti, ruttu; virgasti;
sa sõidat palľo virka sa sõidad liiga kiiresti;
käüq virka koton ärq käi ruttu kodus ära
.
virkus, -õ, -t9 virkus
virmali |(
d )
sõq, m -i(d)si, -i(d)si5 virmalised
virmali |
nõ, -(d)sõ, -st5 rahutu olend; kuradike
.
virmama, virmadaq, .virma77 1. kaklema, virutama;
ma sullõ virma! ma sulle virutan!;
2. mürama, lärmama;
latsõq virmasõq hirmsahe lapsed lärmavad hirmsasti
virn, virna, .virna30 =
virnas, .virna, virnast22 =
virn (
as )|
hain, -haina, -.haina30 virn(hein), roomav madar
virokõ |
nõ, -sõ, -ist8 =
virola |
nõ, -(d)sõ, -st5 virulane
viro |
tama, -taq, -da82 virutama; kihutama
virotõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 kihutama
viro .
värt |
eq, m -ide, -it18 pirdudest mänguasi (ehitis)
virṕ, virbi, .virpi37 1. =
virbitüs viirastus;
virṕ tulľ silmi ette viirastus tuli silme ette;
2. haspeldamisviga
.
virpü |
mä, -däq, -80 sassi minema (
hrl lõnga kohta)
virrakullaq lohakil
virrakullõ lohakile;
jätt kyiḱ virrakullõ jätab kõik lohakile
.
virrama, virradaq, .virra77 =
vira (
ha )
ma virisema
vir |
ril, -ilä, -ilät4 1. viril, kõver, nutune;
2. tuuleratas
vir |
rin, -inä, -inät4 virin
vir |
rui, -uja, -ujat4 1. äbarik, pelgur;
2. mesilane
.
virtin, -ä, -ät4 virtin, mõisa majapidajanna
virts, virdsa, .virtsa30 virts
viru |
nõ, -dsõ, -st7 viril
virus, -(s)õ, -t11 ahjupealne
viruskik |
as, -ka, -ast22 =
kurukikas kilk (putukas)
virus .
kundra, -, -t3 ahju peal elav vaim
v tont (laste hirmutamiseks)
viruskur |
u, -u, -ru26 =
virustsor |
o, -o, -ro26 ahjutagune
virvehüisi =
virvessilläq virvehü |
mä, -däq, -84 tukkuma jääma
virvehüs, -e, -t9 tukastus, kerge uni
virvessihe =
virvessile kergesse unne, tukkuma;
jäi kõrras virvessihe jäin korraks tukkuma
virvessilläq =
virvessi (
h )
n kerges unes, poolärkvel
virve |
tämä, -täq, -dä82 virvendama
virvetüs, -e, -t9 virvendus
vis |
a, -a, -sa28 =
visanõ visa
visa |
nõ, -dsõ, -st7 =
visa .
viskama, visadaq, .viska77 viskama
viska |
tś, -dsi, -tsit13 palgitõstuk
.
viskri |
k, -gu, -kku38 tuulispask, tromb
visla |
mari, -maŕa, -.marja43 =
visnamari =
vissel < kirsś kirss
visla .
pui |
nõ, -dsõ, -st7 kirsipuust, kirsipuine
visla |
puu, -, -d50 =
visnapuu < kirsipuu kirsipuu
visna |
mari, -maŕa, -.marja43 =
vislamari visna |
puu, -, -d50 =
vislapuu vis |
sel, -elä, -elät4 =
vislamari .
visselemä, visseldäq, .vissele85 = .
vissi .
laskma =
vissi |
tämä, -täq, -dä82 liugu laskma, uisutama
visś |
raud, -ravva, -.rauda33 uisk;
vanast tettiq visśravvaq vikahtisäläst vanasti tehti uisud vikatiseljast
vist > vaest , >
vaśt vits, vitsa, .vitsa30 vits
vitsi, -, -t2 =
vytsi vissi (vasika hellitusnimetus ja kutsumishüüd)
vitsi |
k, -gu, -kut13 1. vitsik (väike puunõu);
2. =
vitsistik vitsiku |
nõ, -dsõ, -st5 võsane
vitsisti |
k, -gu, -kku38 =
vitsik [
2. ] võsastik
vitsu |
nõ, -dsõ, -st7 vitstest
vitsu |
tama, -taq, -da82 vitsutama
vitsõrda |
ma, -q, -83 vidistama
vit |
t, -u, -tu37 vulg vitt
vi |
tuŕ, -duri, -durit4 vedur
vi |
täi, -däjä, -däjät4 pisuhänd, kratt; vedaja
vi |
täv, -dävä, -dävät4 1. aeglane;
vidävä jutugaq miiś aeglase jutuga mees;
2. (veo)jõuline;
taa om hää vitäv hopõń, vidä kuurma mäkke see on hea jõuline hobune, veab koorma mäkke
viu, -, -d2 =
vihmaviu hiireviu
.
viugna, -, -t3 vingumine, kiunumine
.
viugõlõma, viugõldaq, .viugõlõ85 vinguma, kiunuma
viuhk, viuha, .viuhka32 =
vihv piug, piitsanöör
v -rihm
.
viuhkna, -, -t3 vihin
viunyn |
a, -a, -na28 viriseja, vinguja
vohka, -, -t2 lora; keelepeksja
vohka |
tama, -taq, -da82 lorama; keelt peksma
voho |
nõ, -dsõ, -st7 kare (villa kohta)
voho |
paadś, -paadsi, -.paadsi37 =
hu̬u̬ paadś =
ohopaadś =
paadsapuu =
uhupaadś paakspuu
voho |
vill, -villa, -.villa30 kare vill
vok |
ḱ, -i, -ki37 vokk
volahta |
ma, -q, -83 volksatama; solksatama, sulpsatama
volah (
t )
us, -õ, -t9 volksatus; solksatus, sulpsatus
volasḱ, -i, -it13 =
voldõrus =
volgõrus, -õ, -t9 =
vollõrus vooster, logard
vol |
i, -i, -li26 voli;
ku latś tege uma voli perrä miä taht, sys om pia pahandus takan kui laps teeb oma voli järgi kõike, mida tahab, on varsti pahandus käes;
uma voligaq omavoliliselt;
tuu vanamiiś elli vyyran majan uma voligaq too vanamees elas võõras majas omavoliliselt;
volli andma volitama;
ma anna uma voli timäle, sys timä lätt mu iist hellü andma ma volitan teda, siis tema läheb minu eest hääletama
voliko |
go, -go, -ko26 volikogu
volinallaq =
holinallaq vulinal, sulinal
volis |
õma, -taq, -õ87 =
holisõma vulisema, sulisema
voli |
tama, -taq, -da82 volitama
volitus, -õ, -t9 volitus
vol |
lin, -ina, -inat4 =
hollin vulin, sulin
vollõrus, -õ, -t9 =
voldõrus volť, voldi, .volti37 volt (kurd; pingeühik)
.
volťma, .voltiq, voldi63 voltima
vonń, vonni, .vonni37 mõisnik, parun
voodś =
hoodś lehmade jooma kutsumise hüüd
voodõh†, vu̬u̬ tõ, voodõht20 =
voodõq†, vu̬u̬ tõ, voodõt18 =
hoodõq† sag m voodi;
hiidäś vu ·
u ·
tihe heitis voodisse
voodõrda |
ma, -q, -83 vooderdama
voolahus, -õ, -t9 hoop
voolas, vu̬u̬ la, voolast22 =
hoolas kiirevooluline
vooli |
raud, -ravva, -.rauda33 =
vu̬u̬ ľraud liimeister, voolimisriist
vooli |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 =
hoolitsõma [
2. ] =
vu̬u̬ ľma voolima
voonakõ |
nõ, -sõ, -ist8 =
hoonakõnõ talleke
voori |
mi̬i̬ ś, -mehe, -mi̬i̬ st39 =
vu̬u̬ ŕmanń voorimees
voosi |
k, -gu, -kut13 malakas
vops, vopsu, .vopsu37 vops
vopsahta |
ma, -q, -83 vopsatama
vopsah (
t )
us, -õ, -t9 vops, vopsatus
.
vopśma, .vopsiq, vopsi63 vopsima
.
vopśna, -, -t3 vopsimine
vor |
i, -i, -ri26 sasi, pahn, põhk;
vorikorv́ viljatuulamiskorv
vorḿ, vormi, .vormi37 =
horḿ vorm
.
vorḿma, .vormiq, vormi63 = .
horḿma vormima
.
vorṕma, .vorpiq, vorbi63 vorpima
vorsť, vorsti, .vorsti37 vorst; verivorst
vośka, -, -t2 koorem
vot > kaeq vuhahta |
ma, -q, -83 korraks vuhisema
vuhah (
t )
us, -õ, -t9 puhang;
tuulõvuhahus lei kao man pangiq ümbre tuulepuhang lõi kaevu juures ämbrid ümber
vuh |
hin, -ina, -inat4 vuhin
vuhinallaq vuhinal
vuhis |
õma, -taq, -sõ87 vuhisema
vuhv́ , vuhvi, .vuhvi37 =
vunḱ hoog, kiirus, vunk
vuhva, -, -t2 vuhva, üleslöödud naisterahvas
vuhvahta |
ma, -q, -83 vuhvatama
vuhvah (
t )
us, -õ, -t9 vuhvatus
.
vuhv́ ma, .vuhviq, vuhvi63 =
vuhvõlda |
ma, -q, -83 peksma; vehkima; lehvitama;
kikas vuhv́ siibugaq kukk lehvitab tiibu
vunda |
menť, -mendi, -.menti37 >
hundamenť vunḱ, vungi, .vunki37 =
vuhv́ hoog, kiirus, vunk
vunń, vunni, .vunni37 >
hunń vuntś, vundsi, .vuntsi37 hrl m vunts
vupsahta |
ma, -q, -83 =
hupsahtama lahvatama, vupsatama
.
vupsama, vupsadaq, .vupsa77 = .
hupsama vupsama
vurahta |
ma, -q, -83 =
hurahtama vuratama;
auto vurahť müüdä auto vuratas mööda
vurah (
t )
us, -õ, -t9 =
hurah (
t )
us vuratus
vurista |
ma, -q, -83 =
huristama vuristama
vuristõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv vuristama vuris |
õma, -taq, -õ87 =
hurisõma vurisema; sumisema
vurľo, -, -t2 =
hurľo =
hurlõť vurle; logard, hulgus
vurŕ, vurri, .vurri37 (mee)vurr
.
vurtsama, vurdsadaq, .vurtsa77 vurtsama
vusis |
õma, -taq, -õ87 >
husisõma .
vussi vussi
.
vussi (
h )
n vussis
.
vusśu |
ma, -daq, -80 sassi minema; nurjuma
vussõrda |
ma, -q, -83 vusserdama
vussõrus, -õ, -t9 vusserdis
vut |
ť, -i, -ti37 vutt (lind)
vu̬u̬ , -, -d52 veehoovus (jões, järves)
vu̬u̬ l, voolu, vu̬u̬ lu37 vool (jõevool; elektrivool);
voolukotus voolukoht;
vuul lätś ärq vool läks ära
vu̬u̬ ľma, vu̬u̬ liq, vooli63 =
hu̬u̬ ľma [
2. ] =
voolitsõma voolima
vu̬u̬ ľm |
õq, m -idõ, -it16 voolimisriist (puunõude õõnestamiseks)
vu̬u̬ ľ |
raud, -ravva, -.rauda33 =
vooliraud liimeister, voolimisriist
vu̬u̬ lsa, -, -t3 kiire, nobe, ladus
vu̬u̬ lsahe =
vu̬u̬ lsalõ =
vu̬u̬ lvahe =
vu̬u̬ lvalõ kiiresti, nobedasti, ladusalt;
tüü laabus vuulsahe töö laabub ladusalt
vu̬u̬ n, voona, vu̬u̬ na31 (lamba)tall
vu̬u̬ ŕ, voori, vu̬u̬ ri37 1. kord, voor;
seovoori seekord;
2. voor (voori)
vu̬u̬ ŕma, vu̬u̬ riq, voori63 voorima
vu̬u̬ ŕ |
manń, -manni, -.manni37 =
vu̬u̬ ŕni |
k, -gu, -kku38 =
voorimi̬i̬ ś voorimees
vu̬u̬ śni |
k, -gu, -kku38 hobuseajaja (sõnnikuveol)
võhi |
võõras, -vyyra, -võõrast22 võhivõõras
võhl, võhlu, .võhlu37 võhn 1. =
võhr (ränd)rott;
2. kade, tige, halb inimene;
3. (kuri) nõid, võlur
võhlanď, -i, -it13 =
võhla |
tś, -dsi, -tsit13 1. ringihulkuja;
2. =
võhl [
2. ]
võhli |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 1. kadetsema, tigetsema; kurja tegema;
käve võhlitsõmah, varasť puid tõsõ mehe mõtsast käis kurja tegemas, varastas puid teise mehe metsast;
2. ringi hulkuma;
võhlitsõs ilma piten hulgub ilma mööda
.
võhlus, -õ, -t9 1. õelus, tigedus; kadedus;
2. kuri nõidus, must maagia
võhn, võhnu, .võhnu37 >
võhl võhr, võhru, .võhru37 =
võhl [
1. ]
või-ollaq võib-olla
võiakõnõ :
või-võiakõnõ ku hallus! oi-oi kui valus!
võia |
tama, -taq, -da82 oietama, ohkima; oigama; hädaldama
võid, võiu, .võidu36 =
võisõq või
võid |
leib, -leevä, -.leibä34 =
võiuleib võileib
võid |
lilľ, -lilli, -.lilli37 =
võidninń =
võiulilľ võilill
.
võidma, .võidaq, võia, min 1. p võiji61 võidma
võid |
ninń, -ninni, -.ninni37 =
võidlilľ .
võidu |
ma, -daq, -80 võiduma; määrduma
võidu |
meheq, m -mi̬i̬ hi, -mi̬i̬ hi39 teeleht
võidõlus, -õ, -t9 = .
võitlus võitlus; võistlus
võigista |
ma, -q, -83 = .
võistõlõma vaidlema; riidlema;
niikavva naasõq võigistiq, ku tahtsõq tüllü minnäq niikaua naised vaidlesid, kuni oleksid tülli läinud
võigistõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv võigistama võigõlus*, -õ, -t9 = .
võiklus* võistlus
võih võeh
võik, võigu, .võiku37 võik, kollane (hobuse kohta)
.
võiki = .
võimuisi = .
võitu võidu;
latsõq juuskvaq võiki lapsed jooksevad võidu;
tśuraq rüüḱväq ütśtõõsõ võiki poisikesed karjuvad üksteise võidu;
võikijuuskminõ, -laulminõ võidujooks, -laulmine, lauluvõistlus
.
võiklus*, -õ, -t9 =
võigõlus* .
võikõlõma*, võigõldaq, .võikõlõ85 võistlema
võim, võimu, .võimu37 võim; võime;
täl om võim inemiisi terves tetäq tal on võime inimesi terveks teha
.
võima, .võidaq, või, min 1. ja 3. p .võidsõ e võisõ34 võima
võimali |
k, -gu, -kku38 võimalik
võimalus, -õ, -t9 võimalus
.
võimli |
k, -gu, -kku38 võimukas, isekas
.
võimuisi =
võiki võimus, -(s)õ, -t11 võimus; võim;
tä võtť mu hindä võimussõhe ta võttis mu oma võimusse;
kuningal om vägi ja võimus kuningal on vägi ja võim
võimusta |
ma, -q, -83 =
võimu |
tama, -taq, -da82 jonnima, kiuslema; viha pidama
võimutõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv võimutama .
võimõlõma, võimõldaq, .võimõlõ43 võimutsema
või (
q ) oi, oh;
võiq ku illos! oi kui ilus!
.
võismõ |
li̬i̬ ḿ, -leeme, -li̬i̬ mi37 =
võiuli̬i̬ ḿ .
võismõ |
lilľ, -lilli, -.lilli37 = .
võismõ |
ninń, -ninni, -.ninni37 =
võiulilľ võilill
.
võistõlõma, võistõldaq, .võistõlõ85 =
võigistama vaidlema; riidlema
võisõq, .võismõ, võisõnd16 =
võid või
võit, võido, .võito37 võit;
kummalõ võit sai? kumb võitis?
.
võitlus, -õ, -t9 =
võidõlus võitlus; võistlus
.
võitlõma, võidõldaq, .võitlõ78 = .
võitõlõma, võidõldaq, .võitõlõ85 võitlema; võistlema
.
võitma, .võitaq, võida61 võitma
.
võitu =
võiki võidu
võiu |
hain, -haina, -.haina30 =
võiulilľ võiu |
leib, -leevä, -.leibä34 =
võidleib võileib
võiu |
li̬i̬ ḿ, -leeme, -li̬i̬ mi37 = .
võismõli̬i̬ ḿ =
võiupiim võipiim, pett
võiu |
lilľ, -lilli, -.lilli37 =
võiu |
ninń, -ninni, -.ninni37 =
võidlilľ = .
võismõlilľ =
võiuhain võilill
võiu |
nõ, -dsõ, -st7 võine; võist
võiu |
piim, -piimä, -.piimä35 =
võiuli̬i̬ ḿ võius, -(s)õ, -t11 =
võiõq võie, salv;
vanal rahval olľ ynnõ katś võiust: võid ja kuuŕ vanal rahval oli ainult kaks võiet: või ja koor
võiu .
võtja, -, -t3 nimetissõrm, osutissõrm
võiõq, .võidõ, võiõt19 =
võius võiõtus, -õ, -t9 (piruka)täidis
võlg, võla, .võlga33 võlg
.
võlgla |
nõ, -(d)sõ, -st5 = .
võlgni |
k, -gu, -kku38 = .
võlglanõ võlglane
.
võlgu võlgu
.
võlksa, -, -t3 = .
võrksa võlľ, võlli, .võlli37 1. võll;
2. võlv;
ahovõlľ ahjukumm
võllas, .võlla, võllast22 võllas
.
võľma, .võlliq, võlli63 võlvima
.
võlśkus, -õ, -t9 valskus
.
võlśma, .võlssiq, võlsi63 valetama;
võlśku-iq! ära valeta!
.
võlśni |
k, -gu, -kku38 valetaja
võlsś, võlsi, .võlssi37 vale;
võlsś jutt vale jutt;
võlsś kotussõ pääl vales kohas
.
võlssi valesti;
sa tiit võlssi sa teed valesti
.
võotõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 rahmeldama
võr |
a, -a, -ra26 võre; trellid;
aknõl om võra iin aknal on võre ees
.
võrdõlõma, võrrõldaq, .võrdõlõ85 võrdlema
võrgu |
tama, -taq, -da82 ergutama, virgutama, toibutama
võrgõq, .võrkõ, võrgõt18 (taku)nöör; märknöör
võrk, võrgo, .võrko37 võrk
.
võrḱma, .võrkiq, võrgi64 masseerima, hõõruma, venitama; võimlema; elustama;
uppunut võrgiti ja tä tulľgiq ello uppunut elustati ja ta ärkaski ellu
võrkpalľ, -palli, -.palli37 võrkpall
.
võrksa, -, -t3 = .
võlksa erk, virk, kõbus
.
võrksahe = .
võrksalõ erksalt, virgalt, kõbusalt
.
võrku |
ma, -daq, -80 virguma, erksaks muutuma, toibuma
.
võrkus, -õ, -t9 erksus, virkus, kõbusus
võrokõ |
nõ, -sõ, -ist8 võrulane, võroke
võrŕ, võrri, .võrri37 mootorjalgratas, mopeed, võrr
võrrõq, .võrdõ, võrrõt19 keel võrre;
alg-, kesk- ja ülivõrrõq alg-, kesk- ja ülivõrre
.
võrsu |
ma, -daq, -80 võrsuma
võrõndi |
k, -gu, -kku38 =
võrõng, -u, -ut13 =
võrõsti |
k, -gu, -kku38 võrendik, hauakoht jões; kivistik
võs |
o, -o, -so26 võsa; võsu;
poolõq nurmõq ommaq võsso kasunuq pooled põllud on võsastunud
võso |
nõ, -dsõ, -st7 võsane; võsudega
võsovilleḿ, -i, -it4 võsavillem, hunt
võs |
sai, -aja, -ajat4 võsaraud
võsśa |
tama, -taq, -da82 =
võťatama (koera) ässitama;
võsśať pini tõõsõ mehe lehmä pääle ässitas koera teise mehe lehma kallale
võssõlda |
ma, -q, -83 hulkuma
võťa |
tama, -taq, -da82 =
võsśatama võti, .võťmõ, võtind16 võti
.
võtma, võttaq, võta61 võtma;
pääle võtma peale võtma; salvestama, lindistama (heli, pilti, andmeid);
võti laulu (v filmi) linti lindistasin
e salvestasin lindile laulu (
v filmi);
võti uma tüü tsõõri pääle salvestasin oma töö (faili) kettale
võtś hass, võta (hüüatus koera ässitamiseks)
võõgu |
tama, -taq, -da82 õõtsutama, kiigutama
võõras, vyyra, võõrast22 võõras
võõrases |
ä, -ä, -sä24 võõrasisa
võõrasim |
ä, -ä, -mä24 võõrasema
võõrassyn |
a*, -a, -na28 keel võõrsõna
võõrastõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
võõriskõ |(
l )
lõma =
vyyrdõlõma < võõris .kitśma võõrastama, võõristama
võõrildõ võõriti
võõris |.
kitśma, -.kitsiq, -kitsi63 >
võõrastõ (
l )
lõma võõriskõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
võõrastõ (
l )
lõma võõru |
tama, -taq, -da82 võõrutama
vädsäh (
t )
ü |
mä, -däq, -84 puruks, sodiks, pehmeks minema;
ploomiq vädsähüseq kotin ärq ploomid lähevad kotis puruks
vädsäle puruks, sodiks, pehmeks;
upin om puu otsast sadamisõgaq vädsäle lännüq õun on puu otsast kukkumisega puruks läinud
vädsä |
tämä, -täq, -dä82 mätsima
.
väega (
q )
< .veiga (q ) väga
.
väeldä |
mä, -q, -83 iga hinna eest, kõvasti pingutama;
ma iks väeldä taa tüü ärq tetäq ma ikka pingutan kõvasti, et see töö ära teha
.
väele = .
väelä = .
väelüisi =
vägehüisi .
väe |
mä, -däq, -68 rühkima, pingutama, püüdma;
piät kõvva väemä, et tüü ärq saanuq peab kõvasti pingutama, et töö valmis saaks
.
väe |
ne, -dse, -st7 rasvane
väe |
rind, -rinna, -.rinda =
väe |
rynd, -rynna, -.rynda33 (võitlus)rinne;
väerynd juusḱ säält mõtsa takant rinne kulges sealt metsa tagant
.
väe |
tämä, -täq, -dä81 väetama
.
väetüs, -e, -t9 väetis
väe .
võimuisi =
väe .
västligaq =
vägi .
võimuisi väevõimuga, vägisi
vägehüisi = .
väele = .
väelä = .
väelüisi =
vägihüisi =
vägühüisi =
vägüselläq =
vägüsi vägisi;
väelä, vägüsi (vm variandid
) võtma vägistama;
tütrikku olľ väelä võet tüdruk(ut) oli vägistatud
vägevüs, -e, -t9 vägevus
vä |
gi, -e, -ke25 1. vägi, jõud; sõjavägi;
2. < e' (e )nergiä energia;
väke täüś energiline;
3. rasv
vägi |
hain, -haina, -.haina30 vägihein (rohttaim)
vägih (
t )
ü |
mä, -däq, -84 rasvuma, paksuks minema; võiduma;
vägihünüq rõivaq võidunud riided
vägihüisi =
vägehüisi =
vägühüisi vägi |
ne, -dse, -st7 rammus, rasvane
vägi .
pesmi |
ne, -se, -st5 toornaha töötlemine;
vägipesset nahk töödeldud toornahk (parkimata)
vägi |
pulk, -pulga, -.pulka31 vägikaigas
vägi .
võimuisi =
väe .
võimuisi vägühüisi =
vägüselläq =
vägüsi =
vägehüisi =
vägihüisi vägisi
väherde |(
l )
lemä, -lläq, -(l)le86 =
korduv väherdäma :
saa es und, väherdelli üü läbi ei saanud und, vähkresin öö läbi
väherdä |
mä, -q, -83 väherdama, vähkrema
väherüs, -e, -t9 väherdamise ase;
hopõń om rüä pääle üte väherüse pandnuq hobune on rukkisse ühe väherdamise aseme jätnud
vähk, vähä, .vähkä,34 vähk (veeloom; haigus)
.
vähkremä, väherdäq, .vähkre78 vähkrema
.
vähr |
äq, -m ide, -it18 = .
värräq kahepoolne värav
vähä natuke, veidi, pisut;
vähä veidemb natuke vähem;
oodaq vähä! oota veidi!;
vrd veidüq vähäke |
ne, -se, -ist8 hrl osast väheke, natuke, veidi
vähäliga |
nõ, -dsõ, -st5 =
vähälik vähäli |
k, -gu, -kku38 väheldane
vähämb, -ä, -ät13 väiksem
vähämb veli väiksem vend
vähämbält vähemalt
vähändä |
mä, -q, -83 väiksemaks tegema, vähendama
vähä |
nemä, -nedäq e -däq89 väiksemaks muutuma, vähenema
.
väikogõ |
nõ, -sõ, -ist8 = .
väikugõnõ .
väikugõ |
nõ, -sõ, -ist8 = .
väikogõnõ väikseke, väike;
väikugõsõq latsõq väikesed lapsed
väim, väimä, .väimä35 =
väimeq, .väime, väimet18 =
väimeq, .väimne, väimend17 =
veiḿ =
veimeq väiv, loomatäi;
ku eläjäl ommaq väimneq sälän, sys tä jääs kõhnas kui loomal on täid seljas, siis ta jääb kõhnaks
väitś, väidse, väist39 nuga
vä |
kev, -gevä, -gevät4 1. vägev;
2. < pekḱ [2. ] rasvane; pekk;
taal lihal ommaq laih ja väkev läbi kasunuq sellel lihal on tai ja pekk läbi kasvanud
välehehe väledasti, kärmesti
välgähtä |
mä, -q, -83 välgatama
välgäh (
t )
üs, -e, -t9 välgatus
välgäs, .välkä, välgäst22 väle, vilgas;
noorõn olliq mul välkäq jalaq noorena olid mul väledad jalad
välgü |
tämä, -täq, -dä82 välgutama
väli lausa, päris, puhas;
väli võiugaq küdsi kuukõ puhta võiga küpsetas kooke;
välivindläne puhas venelane
väli, väl(l)ä, .väljä e .vällä43 väli
välimä |
ne, -dse, -st5 välimine, väline
välk, välgü, .välkü37 välk;
välkü lüü välku lööb
.
välkmä, .välküq, välgü64 välkuma; läikima
välk |
posť*, -posti, -.posti37 elektronpost, e-post, meil
välkpostildõ* meilitsi, e-posti kaudu
välle, -, -t14 väle
.
vällä 1. välja; õue;
vällä löüdmä avastama; leiutama;
vällä märgütämä välja mõtlema, konstrueerima; leiutama;
vällä vaihtama välja vahetama, asendama;
vällä ütlemä välja ütlema; hääldama;
vällä trükmä printima;
2. ära;
susi süübev suurõ nälägaq tõsõ soe vällä hunt söövat suure näljaga teise hundi ära;
mul varastõdi kirvõs vällä mul varastati kirves ära;
tä sattõ jõkkõ sisse ja uppu vällä ta kukkus jõkke sisse ja uppus ära
.
vällä |
annõq, -.andõ, -annõt19 väljaanne
vä (
l )
lä (
h )
n väljas; õues;
latsõq mänǵväq välän lapsed mängivad õues
.
vällä .
löüdjä, -, -t3 avastaja; leiutaja
.
vällä .
löüdü |
s, -(se), -(s)t10 = .
löüdüs avastus; leiutis
vä (
l )
lämaa, -, -d50 välismaa
.
vällämärgütäjä*, -, -t3 konstruktor; leiutaja
.
vällämärgütüs*, -e, -t9 konstruktsioon; leiutis
.
vällänägemi |
ne, -se, -st5 välimus, väljanägemine
.
vällä .
näütämi |
ne, -se, -st5 väljendus
.
vällä .
näütüs, -e, -t9 näitus
.
välläpoolõ väljapoole
vä (
l )
läst väljast
vä (
l )
lästpu̬u̬ lt väljastpoolt
.
vällä .
ütlemi |
ne, -se, -st5 hääldamine, hääldus; väljendus
välmeq, .välme, välmet18 lõngaviht
välä (
h )
npu̬u̬ l väljaspool
välä |
usś, -ussõ, -ust39 välisuks
vänderdä |
mä, -q, -83 vänderdama
vänderüs, -e, -t9 looder
vändsü |
tämä, -täq, -dä82 väntsutama;
vändsütägu-i kassi! ära kassi väntsuta!
.
vänge, -, -t3 vänge
vänt, vändä, .väntä35 1. vänt;
2. keps
.
väntsü |
mä, -däq, -80 väntsuma
.
väntämä, vändädäq, .väntä77 väntama
värehť, -i, -it13 =
värräi värav
väris |
emä, -täq, -e87 värisema
väristä |
mä, -q, -83 väristama
.
värj |
äq, m -ide, -it
18 = .
värräq kahepoolne värav
värḱ, värgi, .värki37 värk;
Vinne värḱ Vene värk
.
värki värki, moodi, laadi
.
värḱmä, .värkiq, värgi63 kapja tasandama, värkima
värḿ, värmi, .värmi37 =
värv́ värmili |
ne, -dse, -st5 =
värviline värmi |
ts, -dsä, -tsät13 värnits
.
värḿmä, .värmiq, värmi63 = .
värv́ mä .
värmämä, värmädäq, .värmä77 ihkama, ihaldama;
tä värmäs umma poiga opõtajas ta ihkab, et tema pojast saaks kirikuõpetaja
vär |
rin, -inä, -inät4 värin
vär |
räi, -äjä, -äjät4 =
värehť värav;
värräi om vallalõ värav on lahti
.
värr |
äq, m -ide, -it
18 = .
vähräq = .
värjäq = .
värteq kahepoolne värav;
lask värteq vallalõ avab väravad
.
värskilt värskelt
värsś, värsi, .värssi37 1. värss, luulerida;
2. kord;
tuu olľ minevä keväjä, ku tä edimäst värssi miiq poolõ tulľ see oli möödunud kevadel, kui ta esimest korda meie poole tuli;
katś-kolm värssi käü liinan, sys tulõ kodo käin kaks-kolm korda linnas, siis tulen koju
.
värt |
eq, m -ide, -it18 = .
värräq .
värtnä, -, -t3 =
verehtin värten
värv́ , värvi, .värvi37 =
värḿ värv;
värvitelek, -pleiätś värviteleviisor, -pliiats
värvili |
ne, -dse, -st5 =
värmiline värviline
.
värv́ mä, .värviq, värvi63 = .
värḿmä värvima
.
väs (
t )
lihe = .
väs (
t )
lile 1. kärmelt, energiliselt;
2. himukalt;
3. kangekaelselt, visalt
väs |
ümä, -süq, -ü70 väsima
väsümäldäq väsimatu(lt)
väsümüs, -e, -t9 väsimus
väsü |
ne, -dse, -st7 väsinud;
väsüdseq silmäq väsinud silmad
väsü |
tämä, -täq, -dä82 väsitama; tüütama
väsütäv, -ä, -ät3 väsitav; tüütu
vääde =
väädetämiisi viltu;
rattil ommaq tsõõriq vääde all vankril on rattad viltu all
väär, väärü, .väärü37 =
väärüs .
väärdlemä, vääreldäq, .väärdle78 maadlema
.
väärdmä, (.)väärdäq, väärä, kesks vääret66 = .
väärämä väärnim |
i, -e, -me24 =
priinimi perekonnanimi
väärt väärt
.
väärtüs, -e, -t9 väärtus
väärähtü |
mä, -däq, -84 vääratama;
käsi väärähtü ja väitś lõigaś sõrmõ käsi vääratas ja nuga lõikas sõrme
.
väärämä, väärädäq, .väärä77 = .
väärdmä 1. võitma; maha murdma;
tuu kohtomiiś vääräs kyiḱ ärq see kohtumees võidab kõiki;
kõvõmb miiś vääräs tõõsõ ärq kõvem mees paneb teise maha;
kasś vääräś ärq hiire ja surmaś ärq kass murdis hiire maha ja tappis ära;
2. (pingutades) lõpetama;
ärq väärssi mi suurõ nurmõ täämbä täna lõpetasime suure põllu ära
väärüli |
ne, -dse, -st5 vääriline
väärüs, -e, -t9 =
väär =
vöörüs juhivits (vankri osa); kuhjavarda tugi;
väärüsseq hoitvaq vehmrit õkva, sys rattaq ei lopõrdaq hobõsõ takan juhivitsad hoiavad aisu otse, siis vanker ei loperda hobuse taga
vääs, vääsä, .vääsä35 kepp, roigas; relv
väü, vävvü, .vävvü37 väi
väü |
mi̬i̬ ś, -mehe, -mi̬i̬ st39 =
väü väü |
poig, -puja, -.poiga32 =
väü .
väütämä, .väütäq, .väüdä81 = .
väütämä, väüdädäq, .väütä77 pingutama, (kõigest jõust) püüdma;
vanamiiś väüdäś kygõst jovvust tüüd ärq tetäq vanamees püüdis kõigest jõust tööd ära teha;
ma väüdi koolin väega häste oppiq ma püüdsin koolis väga hästi õppida
vöödi |
k, -gu, -kut13 vöödiline; vöödiline loom
vöörüs, -e, -t9 =
väärüs vöörü |
tämä, -täq, -dä82 =
höörütämä veeretama, keerutama; hööritama
vürdsi |
ne, -dse, -st7 vürtsine
vürsť, vürsti, .vürsti37 vürst
vürtś, vürdsi, .vürtsi37 vürts
vü̬ü̬ , -, -d51 =
hü:ü vöö; vööde
vü̬ü̬ lde vööle;
panď vüü vüülde pani vöö vööle
vü̬ü̬ rdümä, vü̬ü̬ rdüdäq, vöörü79 =
hü̬ü̬ rdümä =
vi̬i̬ rdümä veerema
vü̬ü̬ rät |
t, -i, -ti37 vöörätt, lai vöö (
hrl meeste kuue
v kasuka peal kandmiseks)
vü̬ü̬ rüs, -e, -t9 esik, eeskoda;
tarrõ päses läbi vüürüse tuppa pääseb läbi esiku
vymmõlda |
ma, -q, -83 vemmeldama
vyngu |
tama, -taq, -da82 võngutama
vyngõrda |
ma, -q, -83 vingerdama
vyngõrus, -õ, -t9 vingerdis; madu
.
vynkama, vyngadaq, .vynka77 jõnkslema;
ku kõtaŕ om katśki, sys tsyyŕ vynkas kui kodar on katki, siis ratas jõnksleb
vytsi, -, -t2 =
vitsi vissi (vasika hellitusnimetus ja kutsumishüüd)
vyyrdu |
ma, -daq, -80 võõrduma
vyyrdõlõma, võõrõldaq, vyyrdõlõ85 =
võõrastõ (
l )
lõma võõrastama, võõristama
