va van|a-a -na28, igävä|ne v igäve|ne-dse -st5va koeranässvana pininäsś;va hädavaresigäväne hädävarõs;seda va ihurammu tal jätkussedä ihorammu täl jakku;
vaap vaapvaaba .vaapa30valge vaabaga piparkoogidvalgõ vaabagaq vehveŕkoogiq;kaussi katab kuldne vaapkausil om kullanõ vaap;seal on paks porivaap seljastsial om paks muakõrd sälän;hambavaaphambavaap;
vaarikas vabarn-a -t4, vabõrn-a -t4, va(v)võrn-a -t4, va(v)varn-a -t4vaarikaid on punaseid ja (hele)kollaseid, kitsemurakas on mustvabarnit om verevit ja valgit, kahruvabarn om must;vaarikad kasvavad raiesmikelvabõrnaq kasusõq raotu pääl;
vaaruma kapõrda|ma-q -83, kupõrdõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, tuudõrda|ma-q -83, .hüllelemähülleldäq .hüllele85, .lüngelemälüngeldäq .lüngele85, tuigu|tama-taq -da82, mitmit kõrdo kapõrdõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, .kõikma.kõikuq kõigu73vaarus vastase antud hoobistkapõrď v tuudõrď vastalidsõ antust hoobist;laps kõndis vaarudeslatś kõ̭nďsõ kupõrdõlõn;väsinud mees vaarub üle õueväsünüq miiś lüngeles üle moro;joodik vaarus jalgeljoodik ripse jalgo pääl;puu lõi vaaruma ja langes mahapuu lei kõikma ja sattõ vasta maad;
vaas vaaśvaasi .vaasi37, an|noḿ-oma -omat4laual seisab kõrge vaaslavva pääl sais korgõ vaaś;hauavaaskalmuvaaś;
vaat(a) kaeq
, hi̬i̬(q)vaat kuskaeq kos(t), kagos(t), kaeq koh(n) kagoh(n), kaǵa, kagja, vot kos;vaat kus lugu!kagos om lugu!;vaat nii on lugukaeq nii om lugu;vaat sulle säh!vot sullõ seh!;vaat kui võtan sulle rihma!kaeq ku võta sullõ rihma!;söök oli seal vaat et odavamgisüüḱ olľ sääl kaeq viil odavamb;vaat kus lops!vot määne pauk! v kos olľ v om pauk!;vaata, kuhu on enda peitnud!hiiq, kohe om hindä käḱnüq!;
vaatama .kaemakaiaq kae67, .kaeskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, tunnista|ma-q -83, .silmämäsilmädäq .silmä77, .vahťma.vahtiq vahi63, kõrras .kaehta|ma-q -81, .kaehu|tma-taq -da62ette vaatamaette kaema;järele vaatamaperrä kaema;üle vaatamaüle v perrä kaema;läbi sõrmede vaatamaläbi sõrmi kaema;tornist vaadates oli kõik nagu peo pealtornist kaiaq olľ kõ̭iḱ niguq peo pääl;tahaks linna vaadatatahtnuq liina kaiaq;seda on vastik vaadataseod om jälle kaiaq;siin oli palju vaadatasiin olľ palľo kaemist;ei jõudnud seda imet ära vaadatajõvva-as taad imeht ärq kaiaq;tulin teid vaatamatulli teid kaema;paugu peale vaatasin ülespaugu pääle kaehti v kaehudi üles;vaatas ja vaatas, aga ära ei tundnudtunnisť ja tunnisť, a tunnõ-õs ärq;tõele näkku vaatamatõtõt tunnistama;vaatame seda kaupa lähemaltkaemiq v silmämiq seod kaupa lähembält;mine vaata, kui kaugel traktor juba on!mineq kaeq v silmäq, kavvõn traktoŕ joba om;oled sa ajalehti vaadanud?olõt postilehti silmänüq?;tal on aega vähe, aina vaatab kellatäl om aigo veidüq, muguq vahis kellä;istus sillal ja vaatas vetteistõ silla pääl ja vahtõ vette;istus ja vaatas aknast väljaistõ ja vahtõ aknõst vällä;tõmbad sahtli lahti: sealt vaatab vastu tühjustõ̭mbat suhvli vallalõ̭ tühi vahis vasta;oma naisest ei hoolinud, vaatas nooremaides hooliq umast naasõst, hiile noorõmbit;maja aknad vaatavad läändemaja aknõq ommaq õdagu poolõ;Mari oli Jaanist vaata et pikemgikaeq ku Mari viil Jaanist pikemb es olõq;teda tundis siin vaata et igaükstimmä tiiď siin pia egäütś;eks vaatame!kaemiq noh!;vaadake, nii on lugu!kaegõq, nii om lugu!;vaata aga vaata!kaeq-kaeq! v kaeq no kaeq!;
vaatamata (.)kaemaldaq
, hu̬u̬ľmaldaq
, .olkõq etsellele vaatamatatuu pääle kaemaldaq;vaatamata sellele, et …huuľmaldaq tuust, et ... v olkõq et …;äikesevihmale vaatamatapiksevihmast huuľmaldaq;
vaatamisväärsus .kaemist väärt (kotus, asi )
, (miä) tasos kaiaq
, .kaemiskotus-(s)õ -t11mis on Tartu vaatamisväärsused?midä Tarton kaiaq tasos? v määntseq ommaq Tarto kaemist väärt kotusõq?;kas siin on mingeid vaatamisväärsusi?kas tan midä kaiaq om?;
vaatemäng mängmängo .mängo37, pilťpildi .pilti37, .kaemi|nõ-sõ -st5, .tiatri- -t1, .näüt(e)lemi|ne-se -st5, .tiatri|mäng-mängo -.mängo37, .tsirkus-õ -t9ilutulestik oli uhke vaatemängtulõvärḱ olľ uhkõ mäng;vulkaanipurse on võimas vaatemängtulõmäepurgahus om väkev pilť;härjavõitlus on jõhker vaatemänghärävõigõlus om hirmsa kaeminõ;
vaatenurk .kaemi|nõ-sõ -st5, nägemi|ne-se -st5täiesti oma vaatenurkperis v otsaniq uma kaeminõ;majanduslikust vaatenurgastmajandusõ poolõ päält kaiaq;lähenes asjale subjektiivsest vaatenurgastkai asja umast nukast v uma poolõ päält;sellest vaatenurgast paistavad asjad teisitiseo kandi päält kaiaq paistusõq aśaq tõistõ;
vaatepilt pilťpildi .pilti37, nätäq v kaiaq (asi)sellist vaatepilti ei näinud iga päevsäänest pilti es näeq egäpäivi;imekaunis vaatepiltkistumaldaq illos kaiaq;põlev maja oli kohutav vaatepiltmaja palaminõ olľ hirmsa nätäq v kaiaq;juga pakub suurepärast vaatepiltiviisadang om uhkõ kaiaq;
vaateväli: puud varjasid vaateväljapuuq lasõ-s vällä nätäq;;
vaatleja .silmäjä- -t3, .kaeja- -t3, .vahťja- -t3linnuvaatlejatsirgukaeja;looduses oli ta hea vaatlejaluudusõn olľ täl hää silm kõ̭gõ pääle;rahvusvahelised vaatlejad Bosniasriikevaihõlidsõq silmäjäq v silmänhoitjaq Bosnian;diplomaatiline vaatlejakaejadiplomaať;valimisjaoskonnas istusid vaatlejadvalimisjaoskunnan istõq manvahťjaq;
vaatlema 1. .kaemakaiaq kae67, .silmämäsilmädäq .silmä77, .vahťma.vahtiq vahi63, mitmit kõrdo .kaeskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, silmite|(l)lemä-lläq -(l)le86vaatleb huviga piltekaes v vahis pilte himogaq;käisin täna metsas linde vaatlemaskäve täämbä mõtsan tsirkõ kaeman;2. .uuŕma.uuriq uuri63, .silmämäsilmädäq .silmä77, .kaemakaiaq kae67siin vaadeldav ajajärkaovaheq, midä tan kaias v uuritas;autor vaatleb lüüdi ja karjala keelt ühtse keelenaautoŕ kaes lüüdi ja kaŕala kiilt kuun niguq ütte kiilt;
vaatlus .kaemi|nõ-sõ -st5, .silmämi|ne-se -st5, .vahťmi|nõ-sõ -st5, .kaeskõ(l)lõmi|nõ-sõ -st5astronoomiline vaatlustaivakaesklus, taivakaeminõ;laiba vaatluskuulnu ülekaeminõ;pikaajalised vaatlusedpikäaolinõ v pikä ao seen silmänpidämine;täpne vaatlus näitas, et …täpsä perräkaeminõ näüdäś, et …;ekspeditsioonil korraldati mitmesuguseid vaatlusiuuŕmisreisi aigo silmäti v uuriti mitmõsugumaidsi asjo;tuleb võtta vaatluse alla ka need probleemidtulõ naadaq kaema v silmämä ka noid häti;Kauksi Ülle loomingu vaatlusarvaminõ Kauksi Ülle luudu kotsilõ, Kauksi Ülle luudu uuŕminõ;
vaatus ja|go-o -ko27, .kaeh(t)us-õ -t9näidend kahes vaatuses ja neljas pildisnäütemäng katõn jaon ja nelän pildin;elu lõppvaatuselo peräots;
vaba va|ba-ba -pa28, prii- -d50, lopõ- -t14vabaks ostetud oripriis ostõt ori;lõpuks tundsin ennast vabanaperäkõrd tunni hindä vaba(s);Eesti on vaba maaEesti om vaba maa;kodumaa on jälle vabakodomaa om jälkiq prii;tehke tee vabaks!tekkeq tii vallalõ!;ajujää tagant paistis vaba vesiojoja iä takast paistu vallalinõ vesi;pääsesime saarte vahelt vabasse vettepässimiq saari vaihõlt suurõ vii pääle;vaba vaade mereleapaŕ kaeminõ mere pääle;rabeles kinnihoidjate käest vabaksrabõľ kinniqhoitjidõ käest vallalõ;mees andis mulle vabad käedmiiś anď mullõ meelevalla;ole nii vaba ja loomulik kui oskad!olõq nii lopõ ja loomulik niguq mõistat!;õppetööst vaba aegoṕmisõst prii aig;valskusest vabavõlsist prii v võlsildaq;julge ja vaba maalimisviisjulgõ ja lopõ maaľmisõmuud;vaba fantaasialopõ ettekujotus;vaba langeminefüüs vaba sadaminõ;vaba istekohtprii istmisõkotus;vaba pindvaba pind;vaba tahevaba tahtminõ;vaba volivoli;vabas õhusvälän;vabapääsepriipileť;lumevabalumõldaq;
vabaabielu: nad on vabaabielusnä eläseq kokko v eläseq kuun;
vabadus vabahus-õ -t9, .priius-õ -t9, vol|i-i -li26, meele|vald-valla -.valda33, seto kiiľ vooľa- -t1uus seadus piirab meie vabadust, vabadusivahtsõnõ säädüs vähändäs mi vabahust, vabahuisi;vabadust kätte võitmapriiust kätte võitma;pääses vabadussepässi vabas v priis;vabaduses elavad rahvadpriiq rahvaq;vabadus kõike tehameelevald v voli kõ̭kkõ tetäq;
vabadusekaotus kinniq.pandmi|nõ-sõ -st5vabadusvõitlejale määrati viis aastat vabadusekaotustvabahusvõitlõja mõistõti viies aastagas kinniq;
vabakutseline .hindäette
, .hindäperi
, .hindäpäältulin töölt ära, olen nüüd vabakutselinetulli ammõtist äräq, noq tüüdä uma käe pääl;vabakutseline kirjanikhindäperi v hindäette kirämiiś;
vabakäik vaba|käüḱ-käügi -.käüki37, vaba|ju̬u̬sk-joosu -ju̬u̬sku36libedaga ei maksa vabakäigul mäest alla sõitanilbõgaq massa-iq vabakäügigaq mäest alla sõitaq;
vabalt vabalt
, priilt
, volilt
, voľonalõsiin tohib vabalt kala püüdasiin tohis vabalt v volilt kalla püüdäq;laps võis vabalt teha, mida tahtislatś võisõ vabalt v volilt tetäq, miä tahť;raha oli neil vabalt käesrahha olľ näil voľonalõ käeh;kunstnikul on õigus vabalt luuakunsťnigul om õigus hindäperi luvvaq;mahtus vabalt läbimahtu ilosahe läbi;sa jõuad vabalt bussi pealesa jõvvat ilosahe bussi pääle;ta võis meid kahte vabalt segi ajadatä võisõ meid kattõ kergehe v lihtsähe segi aiaq;vestlus kulges vabaltjutt juusḱ lobõhõhe;vabalt istuv ülikondapaŕ ülikund;julgeti juba vabalt kõneldajulõti joba kõvva kõ̭nõldaq;räägib vabalt kolme võõrkeeltkõ̭nõlõs laabsahe v sorrõhe kolmõ võõrast kiilt;võta vabalt, asi on juba korras!tõ̭mbaq tagasi, asi om joba kõrran!;vabalt!vabalt!;võib vabalt olla, et …või väega ollaq, et …;
vabameelne vabami̬i̬ľ|ne-se -set6, vabameeli|ne-dse -st7, vaba meelegaqpoliitiliselt vabameelnepoliitilidsõlt vabamiiľne;vabameelsed vanemad lubavad lapsel seda filmi vaadatavabameelidseq vanõmbaq lupasõq latsõl seod filmi kaiaq;
vabandama 1. .andis .andma
, vabanda|ma-q -83vabanda(ge) mind, palun!olõq hää, annaq (mullõ) andis! v olkõq hääq, andkõq (mullõ) andis!;ma vabandan teid hea meelegama anna teile hää meelegaq andis;2. .õigõs .mõistma
, .vällä kõ̭nõlõmapüüdis end vabandada haigusegapruumõ hinnäst haigusõgaq vällä kõ̭nõldaq;sellist tegu ei vabanda miskisäänest asja ei saaq kuiginaq õigõs mõistaq;vabandas end ajapuudusegatõi ette aopuudusõ;
vabandus 1. vabandus-õ -t9, (.andis).pallõmi|nõ-sõ -st5, vabandami|nõ-sõ -st5vabandust palumaandis pallõma;palus meie käest vabandustpallõľ miiq käest andis;vabandus vastu võetud!vabandus vasta võet!;2. .pästmi|ne-se -st5, ettekäänüs-(s)e -t11tahab midagi enda vabanduseks öeldataht hindä pästmises midä üldäq;muudkui otsis vabandusi tööst pääsemiseksmuguq otsõ ettekäänüssit, et tüüst päsedäq;
vabanema päsemä
, vabas v priis .saama
, vabas v priis päsemä
, vallalõ .saamasõltuvuses olnud rahvas vabaneslõ̭ial olnuq rahvas sai priis;meri vabanes jäästmeri pässi iäst vabas;vanglast vabanemavangist vallalõ saama;tahtis prussakatest vabanedatahť prussakist vallalõ saiaq;maadleja vabaneb ründaja haardestmaadlõja päses ründäjä pitsitüsest;millal sa täna koolist vabaned?kuna sa täämbä koolist päset?;põlemisel vabaneb soojusenergiapalamisõ man päses vällä lämmäjoud;kohvikus vabanes kaks laudakohvitarõn jäi katś lauda tühäs;
vaen vih|a-a -ha28, vainvaino .vaino37vaen vendade vahel süvenesviha velji vaihõl lätś süvembäs;rahvastevaheline vaenvain rahvidõ vaihõl;oleme temaga ammu vaenusolõmiq täägaq ammuq vihossin;
vaene .vae|nõ-sõ -st7, kehvkehvä .kehvä35, tühäli|ne†-dse -st5, kitsas.kitsa kitsast22üks vendadest oli rikas, teine vaeneütś veli olľ rikas, tõ̭nõ vaenõ;küla vaesed tulid kokkukülä vaesõq tulliq kokko;vaeseks jäänudleeväldäq jäänüq;ma olen praegu nii vaene, et ei saa midagi ostama olõ parhillaq nii planḱ, et midägiq saa ei ostaq;põllumaa on siin vaenemaa om siin kehv;vaene elukitsas elo;
vaenlane .vainla|nõ-sõ -st5, .vaimla|nõ-sõ -st5, vihala|nõ-sõ -st5, vihali|nõ-dsõ -st5vaenlane tungis meie maalevainlanõ murď mi maalõ sisse;ma ei tea endal ühtegi vaenlast olevatma ei tiiäq hindäl üttegiq vaimlast ollõv;lepatriinud on lehetäide vaenlasedkäokiräseq ommaq lehetäie vaimlasõq;
vaenulik vainoli|nõ-dsõ -st5, viha|nõ-dsõ -st7pärismaalased olid võõraste vastu vaenulikudperismaalasõq olliq võ̭õ̭ridõ vasta vainolidsõq v perismaalaisil olľ vain võ̭õ̭ridõ vasta;tema hääletoon oli vaenuliktimä helü olľ vihanõ;elame vaenulikus ümbrusesmi ümbre eläseq vainlasõq;ta on meie vastu vaenulik inimenetä om mi vihalanõ;võõraste vaenulikud kavatsusedvõ̭õ̭ridõ kuŕaq plaaniq;
vaenutsema vihha pidämä
vaeseke .vaesõkõ|nõ v .vaesõgõ|nõ-sõ -ist8, .vaenõkõ|nõ v .vaenõgõ|nõ-sõ -ist8mul hakkas vaesekeset kahjumul naaś vaesõgõist hallõ;
vaeselt .vaesõhe
, .vaesõlõ
, .kitsahe
, .kitsalõ
, armõtuhe
, armõtulõnad elavad vaeseltnä eläseq kitsahe v vaesõhe;lapsed olid riietatud vaeselt, kuid puhtaltlatsõq olliq rõivin armõtuhe, aq puhtahe;
vaesus .vaesus-õ -t9, .kitsus-õ -t9pärast sõda valitses vaesuspäält sõ̭a olľ vaesus egäl puul;püüab vaesusest välja rabeledapruuḿ kitsusõst vällä rabõldaq;
vaev vaivvaiva .vaiva30, hä|dä-dä -tä24vaeva nägemavaiva nägemä;vaevaks võtmavaivas võtma;vaevas olemavaivussin olõma;haige jalg teeb mulle vaevahaigõ jalg tege mullõ vaiva v hätä;suure vaevaga sai ta voodist väljasuurõ hädägaq sai tä sängüst üles;kerge vaevaga saadud rahakergehe saad raha;kõik see on mahavisatud vaevkõ̭iḱ taa om aśandaq vaiv v pinile hainategemine;
vaevaline vaivali|nõ-dsõ -st5, vaiva|nõ-dsõ -st7, armõ|du-du -tut1, kehvkehvä .kehvä35vaevaline teekondvaivalinõ tii;vanainimeste astumine on vaevalinevanol om astminõ vaivalinõ;silmanägemine oli jäänud vaevalisekssilmänägemine olľ jäänüq armõtus;tema saksa keel on vaevalinetimä śaksa kiiľ om hädäline;
vaevalt vaivaltvaevalt ta enam tulebvaivalt tä inämb tulõ;sinna on vaevalt pool kilomeetritsinnäq om vaivalt puuľ kilometrit;vaevalt jõudis koju, kui juba otsis raamatud väljaõ̭nnõ sai kodo, joba otsõ raamaduq vällä;ta on nii muutunud, et vaevalt tunneb äratä om nii tõsõs lännüq, et hädägaq tunnõt ärq;
vaevama .vaivamavaivadaq .vaiva77, .utmauttaq uta61, hindäkotsinõ .vaivu|ma-daq -80, .vaibu|ma-daq -80see töö vaevas ta väga äratä vaivu taa tüügaq väega ärq;vanainimest vaevavad haigusedvannainemist vaivasõq v piinasõq tõvõq;põtru vaevasid sääsedpõtro vaivssiq v kiussiq kiholasõq;ära vaeva ilmaasjata oma pead!vaivaku-iq aśandaq umma pääd!;mis sa ennast vaevad, las nooremad teevad!miä sa hinnäst tapat, lasõq noorõmbaq tegeväq!;olin väga ära vaevatudolli väegaq ärq uttunuq;lapsed on karjaskäimisest ära vaevatudkaŕan käümisegaq ommaq latsõq ärq vaibunuq;
vaevlema .vaivlõmavaivõldaq .vaivlõ78, vaivussi(h)n olõmavaevlema jäämavaivussihe v vaivussilõ jäämä;mis ma tast siia vaevlema jätanmiä ma täst siiäq vaivussihe jätä;valu käes vaevlemahalu käen vaivlõma;vangis vaevlemavangin vaivlõma;
vaevuma vaivas .võtmaime, et ta veel vaevub mind teretamaimeq, et tä viil vaivas võtt minno terehtäq;
vagusi vakka
, vagusahe
, .tassakoer haukus veidi, siis jäi vagusipini hauḱ veidükese, sõ̭s jäi vakka;lind püsib pesal vagusitsirk püsüs vagusahe v hillä pesä pääl;ole vagusi, ära liiguta!olõq tassa, liigutagu-iq!;
vahe (vahe) vaih v vaheq.vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19, .vahju|s†-(sõ) -(s)t10vahet tegemavaiht tegemä;poe- ja turuhindade vahepoodi- ja turuhindo vaheq;perenaine käis toa ja köögi vahetpernaanõ käve tarõ ja köögi vahet;põõsaste vahedest tuli heina niitapuhmõ vahjist tahť hain niitäq;pole mingit vahet, kas tuled või eiolõ-iq määnest vaiht, kas tulõt vai ei;lahutamisel saame kahe arvu vahemaahaarvamisõst jääs katõ arvo vaheq;
vahe (vaheda) vaibvaiba .vaiba30, vaibvaiva .vaiba32, vaivvaiva .vaiba30, ter|räv-ävä -ävät4vahe nuga, kirvesvaib väitś, kirvõs;vaheda ütlemisega kirjameesterävä ütlemisegaq kirämiiś;sel naisel on ütlemata vahe mõistustal naasõl om kistumaldaq terräv mudsu;
vaheaeg vaih v vaheq.vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19, .vaihõ|aig-ao -.aigo36vihma sadas lühikeste vaheaegadega päev otsavihma sattõ lühkeisi vahjidõgaq päiv otsa;
vahejuhtum .johtumi|nõ-sõ -st5, .trehvämi|ne-se -st5, vahe(q)johus-(s)õ -t11, jam|a-a -ma26teel siia oli naljakas vahejuhtumsiiäqtulõgi pääl olľ andśak trehvämine;politsei saab teateid vahejuhtumitestpolitsei saa teedüst johtumiisi kotsilõ;tüli võib alata tühisest vahejuhtumisttülü või alostaq tähtsüseldäq johtumisõst;
vahekord .vaihõ|kõrd-kõrra -.kõrda33, läbi.saami|nõ-sõ -st5, läbi.käümi|ne-se -st5elu ja kunsti vahekordelo ja kunsti vaihõkõrd;meil on ülemusega soe vahekordmeil om ülembägaq hää läbisaaminõ;suguline vahekordsugulinõ läbikäümine;
vahel tõõnõkõrd
, tõ̭nõkõrd
, mõ̭nikõrd
, .vaih(t)õpääl
, .vahjõpäälvahel käisime kinos või teatristõ̭nõkõrd kävemiq kinon vai tiatrin;tule mind ka vahel vaatama!tulõq minno ka tõ̭nõkõrd kaema!;
vahel I .vaihõl
, .vahjõlhulkusin linna vahelma hulgõ liina vaihõl v pääl;varblasel on kõrs noka vahelvarblasõl om kõrś noka vaihõl v nokan;kella kümne ja üheteistkümne vahelkellä kümne ja ütetõistkümne vaihõl;omade vahelumavaihõl;olete omadega vahel!jäitiq kinniq!;pihtide vahel olemapitsitüsen olõma;
vahelduma .vaeldu|ma-daq -80, .vaihõlõmavaihõldaq .vaihõlõ85, .vahjõlõmavahjõldaq .vahjõlõ85, segende|(l)lemä-lläq -(l)le86, segähe|(l)lemä-lläq -(l)le86, (hrl ilma v ilmanätüste kotsilõ) laagõskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86metsatukad vaheldusid põldudegamõtsasaarõq vaelduq v olliq vaeldumiisi nurmigaq v mõtsasaari vaihõl olliq nurmõq;öö ja päev vahelduvad lõputultüü ja päiv vaihtusõq v vaihõlõsõq lõpmaldaq;ilm ei ole selge, vaheldub, kuidas sa teed sellisega heinailm olõ-iq selge, segendelles, kuis sa tiit sääntsegaq haina;ilm on täna väga vahelduvilm täämbä väega segähelles;kevadel on väga vahelduv ilmkeväjä ilm väega laagõskõllõs;täna on vahelduv pilvitustäämbä pilveq laagõskõllõsõq v täämbä pilviskeles;põlevkivikihid vahelduvad lubjakivikihtidegapalavakivikihiq ommaq ütśtõsõ ala kalgikivikihtegaq;
vaheldumisi .vaeldamiisi
, .vaeldumiisi
, ütśtõsõala(q)
, ütśüteala(q)seelik on vaheldumisi kollaste ja punaste triipudegapruntś om vaeldamiisi kõllatsidõ ja verevide triipõgaq;tuul puhub vaheldumisi põhjast ja idasttuuľ puhk vaeldumiisi põḣast ja hummogust;väsinud mehed sõudsid vaheldumisiväsünüq meheq sõvviq ütśtõsõ ala;tantsuga vaheldumisi tehakse ringmängutandso vaihõlõ tetäs tsõ̭õ̭ri;ema nuttis ja naeris vaheldumisiimä kõrd ikḱ, sõ̭s jälkiq naarď;
vaheldus .vaeldus-õ -t9, .vaeldumi|nõ-sõ -st5, vahelus-õ -t9reisimine pakub vaheldustreiśmine pakk vaeldust v tõistmuudu tunnõt;aastaaegade vaheldusaastaaigo vaelduminõ;künkad tõid maastikku vaheldustkingoq teiq maa tõsõsugumadsõs;väike vaheldus kuluks äravõissiq vaihtõpääl vähäkese midägiq muud ollaq v tetäq;
vahele .vaihõlõ
, .vahjõlõtee pöördub metsa vaheletii käänd mõtsa vaihõlõ;ta jäi inspektorile vaheleinspektri sai tä kinniq;jäägu see meie vahele!jääguq seo asi õ̭nnõ miiq teedäq!;
vahelt .vaihõlt
, .vahjõlt
, .vaihõst
, .vahjõstkokku ostes ja edasi müües teenis kõvasti vaheltostmisõ ja edesimüümisegaq tiine v tekḱ kõvva vaihõlt;põõsaste vaheltpuhmõ vahjõst;
vahemaa vaih v vaheq.vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19, maa- -d50linnade vahemaad on pikadliino vaihõl ommaq pikäq maaq;vahemaa kodust kooli on lühikekotost kuuli om lühüq maa;
vahemik vaih v vaheq.vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19maantee ja jõe vahemik on maju täis ehitatudsuurõtii ja jõ̭õ̭ vaih om majjo täüs ehitet;marjapõõsaste vahemikus oli lillepeenarmaŕapuhmõ vaihõn olľ lillipinnäŕ;
vahend riistriista .riista30, nõvv v nõunõvvu hrl m nõvvo (.)nõvvu v (.)nõvvo37, abi|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39tänapäeval on olemas igasuguseid efektiivseid vahendeidseo ilma aigo om egäsugumaidsi tegüsit riisto olõman;rasestumisvastased vahendidlatsõ ärqhoitmisõ nõvvuq;töö kergendamiseks on leiutatud igasuguseid vahendeidtüü laapsambas tegemises om egäsugumaidsi abimiihi vällä mõtõld;vahendeid valimataminkastkiq huuľmaldaq, minkagiq pääle kaemaldaq;raha väljapressimisel ei valitud vahendeidraha välläpreśmise man es hoolitaq minkastkiq;nappide vahenditega loodud teosvähädsegaq luud v ärq tett asi;osa vahendeid tuleb riigieelarvestosa rahha tulõ riigi käest;sõiduvahendsõiduriist;
vahendaja .vahe|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39, vahetallitaja- -t3, .sahkri- -t1, kaup|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39preestrid on vahendajateks inimeste ja jumalate vahelpriistreq ommaq vahetallitajis inemiisi ja jumalidõ vaihõl;vahendajad teenivad põhilise tulukaupmeheq v sahkriq võtvaq suurõ raha hindäle;
vahendama edesi mü̬ü̬mä
, edesi .andmata oli valmis vahendama meie tehinguttä olľ valmis mi kauba man vahetallitajas olõma;oma kirjades vahendab ta reisimuljeid sõpradeleumin kiŕon and tä reisi pääl nättüt sõbrolõ edesi;
vahendus vahetallitus-õ -t9sai töökoha tuttavate vahenduselsai tüükotusõ tutvidõ kaudu;jutt on võru keelde tõlgitud komi keelest eesti keele vahenduseljutt om võro kiilde tõlgut komi keelest üle eesti keele;vahendustasutallitusraha;
vahepeal .vaih(t)õpääl
, .vahjõpääl
, vahe(q)päälma käin vahepeal kodusma käü vaihtõpääl koton ärq;puhka ka vahepeal!haaraq hõ̭ngu kah vaihtõpääl!;olin siin vahepeal haigeolli tan ütevaihõ tõbinõ;
vahepealne vahema|nõ-dsõ -st5, .vaih(t)õpääli|ne-dse -st7redelil on üks vahepealne pulk äraredelil om ütś vahemanõ pulk ärq;tema vahepealsest elust ei tea ma midagitimä vaihtõpäälitsest elost ei tiiäq ma midägiq;sadas midagi vihma ja lume vahepealsetsattõ midägiq vihma ja lumõ vaihtõpäälist;
vahest vaest
, vaśt
, vaist
, või-ollaqseda juhtub harva, vahest kord või paar aastasseod johus harva, aastagan vaest v või-ollaq kõrd vai paaŕ;vahest aitab juba!a ku avitas joq!;
vahetama vahe|tama-taq -da82, .vaihta|ma-q -81, .vaelda|ma-q -81kütid vahetasid nugisenahad toiduaineteksjahimeheq vaihtiq nugisõnahaq söögikraami vasta;metsloomad vahetavad sügisel karvamõtseläjäq vahetasõq sügüse karva;vahetage omavahel kohad!vaeldagõq kotusõq ärq!;vabalt vahetatavadvaba vaihtusõgaq;kogemusi vahetamatiidmiisi vaihtama;kõneainet vahetamatõist juttu tegemä;vahetage sajaline lahti!tekeq saalinõ vallalõ!;pärast koosolekut vahetati muljeidpäält kuunolõgi kõ̭nõldi juttu;kohvilauas vahetatakse mõtteidkohvilavvan targutõdas v arotõdas v märgütedäs;ta oli nagu ära vahetatudtä olľ niguq ümbre tett;
vahetpidamata ütesttüküst
, ütsiotsõ
, kõ̭gõ
, kõrrast
, vaiht pidämäldäq
, ütte.heidä†vahetpidamata käis äge taplusvaiht pidämäldäq v ütesttüküst käve kõva tapõlus;pool päeva on vahetpidamata sadanudpuuľ päivä om kõrrast sadanuq v puuľ päivä ütesttüküst om sadanuq;raske on vahetpidamata kõvasti töötadarassõ om ütsiotsõ v kõ̭gõ kõvva tüüd tetäq;tuleb vahetpidamata ahju kütta, et tuba soe püsikstulõ ütsiotsõ ahjo küttäq, et tarõ lämmi püsüssiq;
vahetu .õkvaküsitletakse õnnetuse vahetuid pealtnägijaidküsütäs noidõ käest, kiä õ̭nnõtust õkva päält näiq;vahetu kokkupuudeõkva kokkoputminõ;vahetus lähedusesõkva man;need asjad olid omavahel kõige vahetumas seosesneoq aśaq olliq hindävaihõl õkva köüdüssen;see on kirjutatud vahetute muljete põhjaltaa om kirotõt õkva nägemise v kuuldmisõ perrä;minu vahetu ülemusmu kõ̭gõ ligemb ülemb;siiras
vahetult .õkvavõtsin sellest sündmusest vahetult osaolli õkva tollõ aśa sisen;paugud järgnesid vahetult üksteiselepauguq käveq ütśtõsõ otsa;
vahetuma vahetu|ma-daq -80, .vaih(t)u|ma-daq -80, .vaeldu|ma-daq -80, .vaihtustõ minemä
, .muutu|ma-daq -80tunnimehed vahetuvadvahiq vaihtusõq v vaihtõdasõq vällä;valitsused vahetusid üpris sagelivalitsusõq vaelduq v muutuq küländ sagõhõhe;aasta on vahetunudvahtsõnõ aastak om tulnuq;
vahtima .paśma.passiq passi63, .kaemakaiaq kae67, .vahťma.vahtiq vahi 3. k vahť v vahis63töö juures vahtimaherrälemä;lapsed vahivad võõrastlatsõq vahťvaq võõrast;mis sa vahid, ei tunne ära või?miä sa vahit, ärq ei tunnõq vai?;õngitseja vahtis õngekorkikalamiiś passõ õ̭ngõkorki;mida sina siin vahid?midä saq siin passit?;vahi, millega hakkama sai!kaeq, miä ärq tekḱ!;ringi vahtimakaelõma, kaeskõlõma;vahtis ümberringikaeľ ümbretsõ̭õ̭ri;vastu vahtimistüle nägemise;
vahtkond vahť|kund-kunna -.kunda32vahtkond läks väljavahiq lätsiq vällä;
vahva vahva- -t1, vahvas.vahva vahvast22, .julgõ- -t3, mar|u-u -ru26vahva sõjamees, ei karda kedagivahva v julgõ sõ̭amiiś, pelgä-iq kedägiq;küll oli vahva pidu!külh olľ väkev pido!;autojuhiamet on vahvasohvriammõť om vahva;vahva, et me kokku saime!kinä, et mi kokko sai!;
vai va|ǵa-ja -ḱa29, va|gja-ja -kja29, saivas.saiba saivast23, tok|ḱ-i -ki37, (lehmi kapla v ketti pandaq) pluk|ḱ-i -ki37telk kinnitati vaiadega maa külgelüüv́ panti vakjogaq maa külge kinniq;noortele õunapuudele pannakse vaiad tugedeksnoorilõ uibilõ pandasõq tokiq toes;raudbetoonist vaiadele ehitatud hooneraudpettonist postõ pääle ehitet hoonõq;lehm tõmbas vaia väljalehm tõ̭mmaś pluki v vaja vällä;
vaibuma .perrä v vakka v tassa v .hillä .jäämä
, tasah(t)u|ma-daq -84õhtuks tuul vaibusõdagus jäi tuuľ perrä v reevähtü;rongi müra vaibubrongi mürrin jääs vakka v hillembäs;aplaus ei tahtnud vaibudaplaksutaminõ es tahaq otsa saiaq v perrä jäiäq;ootame nüüd, kuni tuul veidi vaibuboodamiq noq, ku tuuľ vähä tasahus;kuulujutt on vaibunudkõlahus om ärq kaihtunuq;rahusta teda, et tal viha natuke vaibuksleenüdäq tedä, et täl viha veidükese liindünüq;äike vaibus metsa tahapikne vaio mõtsa taadõ;
vaid 1. õ̭nnõ
, innevaatas mulle vaid korraks otsakai õ̭nnõ kõrras mu pääle;seda on võimalik teha, kui sa vaid tahadtuud and tetäq, ku sa õ̭nnõ tahat;mõelda vaid!mõtõldaq!;2. a(q)
, agaq
, enge†tööd ei tehta ükskõik kuidas, vaid korralikulttüüd tetä-iq ütśkõ̭iḱ kui, enge kõrraligult;seda ei teinud peremees ise, vaid sulasedtaad es tiiq perremiiś esiq, aq suladsõq;viga ei ole siin, vaid kusagil mujalhädä olõ-iq siin, aq kongiq muial;tüdruk polnud mitte ainult ilus, vaid ka tarktütrik olõ-õs õ̭nnõ illos, a olľ tark kah;laps ei kartnud külalist, vaid ronis talle süllelatś es pelgäq võõrast, ronõ tälle üskä;
vaidlema .vaidlõmavaiõldaq .vaidlõ78, .jahťlõmajaheldaq .jahťlõ78, tõisi|tama-taq -da82, tõõsi|tama-taq -da82, poońa|tama-taq -da82, mitmit kõrdo tõõsitõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86seal vaieldi ägedalt millegi ülesääl vaidliq kõvva minkagiq pääle;asi tuleb selgeks vaieldaasi tulõ selges vaiõldaq;vaidlesime pikalt ja mulle jäi õigustõisitimiq pikält ja mullõ jäi õigus;kipub lõbu pärast vaidlematükḱ poońatama viguri peräst;naised vaidlesid nii, et oleksid tülli läinudnaasõq võigistiq nii, et tahtsõq tüllü püürdäq;vastu vaidlemavasta kõ̭nõlõma v ütlemä v ajama v poońatama;naljapärast vaidlesin vastuma naľa peräst poońadi;vaat kus halb poiss, vaidleb isale vastu!kagoh poiskõsõtükk, kobisõs esäle vasta!;
vaik vaikvaigu .vaiku37, tõrvtõrva .tõrva30männilaud ajab vaikupedäjälaud aja vaiku v tõrva;kõrvavaikkõrvasitt;
vaikima 1. vakka v .vaiki v .hillä olõmakõneleja vaikis natuke aegakõ̭nõlõja olľ veitse aigo vakka;kuulab vaikidesom vaiki v hillä ja kullõs;sellest asjast on parem vaikidatuu kotusõ päält om parõmb vakka ollaq;maha vaikimaütlemäldäq v kõ̭nõlõmaldaq jätmä v vakka olõma;vaikiv nõusolekvaganõ v vakka v vaiki periolõḱ;vaikiv ajastuvaganõ aig;vaikiv pealtvaatajavakka päältkaeja;2. vakka .jäämä
, .tassa .jäämä
, .vaiku|ma-daq -80tuul vaikistuuľ jäi vakka v vagatsõs;
vaikne vaga|nõ-dsõ -st7, tasa|nõ-dsõ -st7, .vaikli|k-gu -kku38, tasali|k-gu -kku38, (.)tassakõ|nõ-sõ -ist8vaikne õhtuvaganõ õdak;vaikne meesvaganõ miiś;oli selline vaikne tüdrukolľ sääne tasanõ tütrik;räägib vaikse häälegakõ̭nõlõs tasadsõ helügaq;mul oleks kodus vaiksem elumul koton olõssiq vaikligumb elo;elasin vaikses tänavasma elli vaikligun huulitsan;vaikse(ma)ks jäämatasah(t)uma, vaikuma, reeväh(t)ümä, rehväh(t)ümä;vihm, valu hakkab vaiksemaks jäämavihm, halu nakkas riimbäle jäämä v rehvähtümä;vihmasadu hakkab juba vaiksemaks jäämavihmasado nakkas jo riimpsämbäs jäämä;vaikne huumortasalik nali;jõe vool on siin vaiknejõ̭õ̭ vuul om tah tasalik;kõik jäi vaiksekskõ̭iḱ jäi vakka v tassa;majas on täiesti vaiknemajan om tävveline vaikus;vaikne lootusvälläütlemäldäq loodus;vaiksevõituvaiklik, tasalik;ilm on vaiksevõitu, ei saa hästi vilja tuulatailm om vaiklik, saa ei häste viljä tuulõtaq;ta on vaiksevõitu häälegatä on tasaligu helügaq;
vaikselt .hillä
, .tassa
, .hillä-.tassa
, .hiljüisi
, hillä.keisi
, hillä.keiste
, hilľo.kõisi
, hilľo.kõtsi
, .vaikligult
, tasaligult
, tasalikkuräägitakse väga vaikseltkõ̭nõldas väega tassa v hillä;metsas tuleb liikuda vaikseltmõtsan piät hillä liikma;elame siin vaikseltmiiq tan hillä-tassa elä;laps hakkas vaikselt nutmalatś nakaś hilläkeiste ikma;vaikselt voolav ojahilľokõisi juuskja oja;vaikselt lootmaumaette luutma;
vaikus .vaikus-õ -t9, rah|u-u -hu26, .vaikiolõ|ḱ-gi -kit13pärast vaikust puhkes uuesti lärmpäält vaikusõ lätś larḿ vahtsõst vallalõ;rusuv vaikusrassõ vaikus;vaikus muutub juba piinlikuksvaikus nakas joq vaivama;tekkis piinlik vaikusjäädi häügaq vakka;lossis valitses sügav vaikuslossin olľ kõ̭iḱ väega vaiki;vaikust!tassa!;
vaim vaimvaimo .vaimo37, vaimvaimu .vaimu37tema vaim on nürinenudtimä vaim om nühräs jäänüq;kunst ülendab vaimukunsť kergütäs vaimo;vaimus olin teiegavaimon ma olli tiikaq;mehed on täis isamaalist vaimumeheq ommaq täüs esämaalist vaimo;võimu ja vaimu vastasseisvõimu ja vaimu vastansais;elati edasi vanas vaimuseleti vannamuudu edesi;käidi mõisas vaimukskäüdi mõisakõrda;kõrtsi keldris nähakse vaimukõrdsi keldrin nätäs vaimo;Püha VaimPühä Vaim;vaimust vaenevaimust vaenõ;head ja kurjad loodusvaimudhääq ja kuŕaq loonavaimoq;kõnelejale tuli vaim pealekõ̭nõlõjalõ tulľ vaim pääle;
vaimne .vaimli|nõ-dsõ -st5, vaimo-vaimne töövaimotüü, päägaq tüü;tal on vaimsed huvidtimmä tõ̭mbasõq vaimlidsõq aśaq;vaimse puudega inimenevaimoviagaq v puudulinõ inemine;vaimsed häiredmudsuhädäq;
vaimselt vaimost
, vaimolt
, vaimo poolõstseisab meist vaimselt kõrgemalsais meist vaimo poolõst korõmbal;vangla hävitas mehe vaimseltvangimaja häöť mehe vaimo;
vaimsus vaimvaimo .vaimo37ajastu vaimsus mõjutab noorinuuri mõotas aovaim;
vaip põrma(n)du|rõivas-.rõiva -rõivast22, vaipvaiba .vaipa35vanad kaltsud kootakse vaibaksvanaq ńardsoq koetasõq põrmandurõivas;maad katab lehtedest vaipmaa pääl om lehekõrd;
vaist (sisemäne) .tundmi|nõ-sõ -st5, (sisemäne) tunnõq.tundõ tunnõt19, ti̬i̬dmi|ne-se -st5, (loomu).sunďus-õ -t9, nõ̭n|a-a -na28vaist ütleb mullemul nõ̭na ütles v mul om sääne tundminõ;vaist sundis rändlinnud lahkumaloomusundus v sisemäne tiidmine ai rändäjäq tsirguq liikma;hea vaistuganõ̭nakanõ v hää nõ̭nagaq;mulgid olid väga hea vaistuga mehedmulgiq olliq väega nõ̭nakadsõq meheq;mingi vaist ütleb, et seda inimest ei saa usaldadakuigiq tunnõt ärq, et seod inemist saa-ai uskuq;
vait vakka
, .vaik(i)vait jäämavaikuma;vait jäämavakka jäämä;ole vait!olõq vakka v vaiki!;vait kui sukkvaiki niguq sukk;
vaja vaia
, vajja
, .tarbis
, tarvisvaja olemavaia olõma;kui sul midagi vaja on, siis hõika!ku sul midä vaia, sõ̭s hõikaq!;seda asja võib meil vaja minnatuu asi või meil tarbis tullaq;
vajadus vajahus-õ -t9, tarvõq.tarbõ tarvõt19, .nõudmi|nõ-sõ -st5inimese füsioloogilised vajadusedinemise iholidsõq vajahusõq;kasvatas aedvilja oma vajadusekskasuť aiaviljä hindä tarbõs v jaos;nende vajadused tuleb rahuldadatulõ tetäq, miä näil vaia;tekkis vajadus puhatapuhadaq olľ vaia;vajaduse korralsõ̭s, ku vaia;loomulikke vajadusi rahuldamahätä ärq ajama, aśal käümä;
vajalik vaia
, tarvili|nõ-dsõ -st5, tarbili|nõ-dsõ -st5, .tarbli|nõ-dsõ -st5, .tarbõli|nõ-dsõ -st5ta oli meile äärmiselt vajalik inimenetaad inemist olľ meil hirmsahe vaia;piim sisaldab kõiki inimesele vajalikke toitaineidpiimä sisen ommaq kõ̭iḱ söögiväeq, midä inemisele vaia;on tingimata vajalik, et …om kimmähe vaia, et …;pidas vajalikuks …arvaś, et om vaia …;ma olen seal vajalikum kui siinminno om sinnäq v sääl inämb vaia ku siiäq v siin;võtke kõik vajalikud tööriistad kaasa!võtkõq kõ̭iḱ tarblidsõq riistaq üten!;
vajalikkus: õpilased ei mõista alati õppimise vajalikkustopilasõq saa-ai kõ̭gõ arvo, et oppiq om vaia;
vajama vaia olõma v minemä
, tarvi|tama-taq -da82, .tarbis olõma v minemäkas sa vajad seda haamrit?kas sa tarvitat seod vasarat? v kas sul lätt seod vasarat vaia?;laps vajab värsket õhkulatsõl om värskit luhti vaia;kool vajab noori õpetajaidkoolilõ om vaia nuuri oppajit;hea pillimees ei vaja mängimisel nootehää pillimiiś mänǵmise man nuutõ ei tarvidaq;
vajuma .vaoma.vaodaq v vaioq v vajjoq vao68, .vaivuma†.vaivudaq vaivu79, kokko .vaoma
, (nt leevä kotsilõ) .pliitü|mä-däq -80, (nt tahta v hainarua kotsilõ) la(a)dsah(t)u|ma-daq -84, lä(ä)dsäh(t)ü|mä-däq -84, (rõividõ kotsilõ) lidsah(t)u|ma-daq -84vajus muttavaio v vaivu mutta;nagu maa alla vajunudniguq maa ala vaonuq;uni vajub laugelesilmäq vaosõq kinniq v uni tulõ silmä;vajuva pinnasega kohtvaova;alla vajumavirah(t)uma;sukkpüksid on sul alla vajunudsukapüksiq ommaq sul alla virahtunuq;küla vajub pimedussepümme tulõ külä pääle;haige põsed on auku vajunudhaigõ põsõq ommaq sisse sadanuq;vajus põlvililasḱ põlvildõ;unne vajumamagalõ jäämä;mõttesse vajumamõttõhe jäämä;rahvas vajus toast väljarahvas pudõsi tarõst vällä;päev vajub õhtussepäiv kallus õdaguhe;pärast nädalaajalist vihmasadu olid saod kokku vajunudpäält nädälit aigo vihma olliq ruaq ärq ladsahunuq;eilne kohupiim on kokku vajunudeeläne kohopiim om ärq lidsahunuq;
vajutama .vao|tama-taq -da81, mitmit kõrdo .vaotõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, .tsurmamatsurmadaq .tsurma77, .litsma.litsuq litsu64, .preśmä.pressiq pressi63jalaga vajutamasõksama;vajutasin lingile ja uks avanesvaodi linki ja usś lätś vallalõ;vajuta nupule!litsuq nuppi!;raske lumi on katused sisse vajutanudrassõ lumi om katusõq sisse litsnuq;vajuta klahvi Enter!vaodaq v tśoksaq klahvi Enter!;
vaktsiin vak|siiń-siini -.siini37, .kaitsõ|ru̬u̬h-roho -ru̬u̬ht39vaktsiini manustatakse suu kaudu või süstidesvaksiini andas sisse vai pandas pritsigaq;
vald 1. valdvalla .valda33Rõuge valdRõugõ vald;võimus2. valdvalla .valda33saavutused teaduse ja tehnika vallasõ̭nnistumisõq v edesiminegiq tiidüse ja tehniga vallan;
valdaja valitsõja- -t3, .perre|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39kes oli selle krundi tegelik valdaja?kiä olľ taa maatükü peris perremiiś?;
valdama vali|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90kes neid maid valdab?kiä naid maid valitsõs?;valdab vabalt mitut võõrkeeltmõist vabalt mitund võõrast kiilt;mind valdas suur nõrkusmul tulľ suuŕ nõrkus pääle;teda valdab muretä om väega murrõn;
valdav suuŕsuurõ suurt40, .päämä|ne-dse -st5valdav enamussuuŕ inämbüs v ülekaal;valdav enamussuurõmb jago;valdav osainämbjago;valdavaks kalaliigiks on siin ahvenpäämäne kala om siin ahhuń;
valdavalt inämbüisikliima oli tol ajal valdavalt soe ja niiskeilm olľ tuudaigo inämbüisi lämmi ja nesse;
valdkond: ühiskonnaelu erinevad valdkonnadütiskunnaelo esiq haroq v vallaq;;
valelik .võlśja- -t3, .petjä- -t3, petüs-(s)e -t11, varas.varga varast23oled läbi ja läbi valelik!olõt otsaniq võlsś!;see mees on valelikseo miiś om petjä v petüs;
valetama .võlśma.võlssiq võlsi63, .petmäpettäq petä61ära valeta!võlśku-iq!;oskab hästi valetadamõist häste võlssiq v pettäq;kraadiklaas valetab: nii külm ei saa ollakraadiklaaś pett: nii külm saa-ai ollaq;teile valetati tema kohtateile kõ̭nõldi timäst võlssi;ta valetab minu pealetä võlsś muq pääle;mida kõike me kokku valetasime!midä kõ̭kkõ mi kokko luulõdi!;
valge .valgõ- -t3, val|lus†-usa -usat4valge sõstarvalgõ hõrak;valge öö, ilmvalgõ v vallus üü, ilm;valget verdvalusat v valgõt verd;valge viinvalgõ viin;hommik on, hakkab valgeks minemahummok om, nakas valgõs minemä;üks aken oli öö läbi valgeütś akań olľ üü otsa valgõ;
