ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
Löüt 1767 sõnaartiklit ja 4463 sõnna
va van|a -a -na28, igävä|ne v igäve|ne -dse -st5 va koeranäss vana pininäsś; va hädavares igäväne hädävarõs; seda va ihurammu tal jätkus sedä ihorammu täl jakku;
vaablane .vaabla|nõ -sõ -st5 lehe-, puiduvaablane lehe-, puuvaablanõ; kq ka vapsik
vaade 1. .kaeh(t)us -õ -t9, .kaemi|nõ -sõ -st5, pilť pildi .pilti37 range vaatega kooliõpetaja kuŕa kaemisõgaq oppaja; tema vaates polnud hirmu timä silmin olõ-õs hirmu; vaade paremale, vasakule! kaeq hääle, kuralõ!; vaade Munamäe tornist kaehus v kaeminõ Munamäe tornist; postkaart Võrumaa vaadetega posťkaarť Võromaa piltegaq v kaehuisigaq; avaneb suurepärane vaade om väega häste nätäq v om väega illos kaiaq; mets segas vaadet merele mõts segäsi mere nägemist v mere poolõ kaemist; üks aken on vaatega aeda ütś akõń om aia poolõ; 2. ilma.kaemi|nõ -sõ -st5, ilmanägemi|ne -se -st5, elonägemi|ne -se -st5 millised vaated sul on? kuis sa asjo näet?; demokraatlikud vaated demokraatlinõ ilmakaeminõ; mulle ei meeldi tema vaade moraalile mullõ ei miildüq, kuis timä sündsüsest arvo saa; kindel vaade elule kimmäs elonägemine; 3. .kaeh(t)us -õ -t9 eest-, külgvaade iist-, külekaehus;
vaagen 1. liud livva .liuda33, .vaagna - -t3 ristimisvaagen kupeľ, kubeľ; valis vaagnalt endale puuvilju sortõ vaagna päält hindäle puuviljo vällä; mitu vaagnatäit toitu mitu livvatäüt süüki; 2. anat puusavü̬ü̬ - -d51, puusaluu - -d50 vaagnavööde puusavüü; neeruvaagna põletik rahupalanik;
vaagima (läbi) .märḱmä .märkiq märgi63, (läbi) rehkendä|mä -q -83, märgü|tämä -täq -dä82, aro|tama -taq -da82, arotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .arvo pidämä , .kaal(d)ma .kaal(d)uq kaalu64 küsimust vaagima asja märgütämä; tulemusi vaagima läbi märḱmä, miä vällä tulľ; vaeti kauba väärtust arotõldi, midä kaup väärt om;
vaakum tühüs* -(s)e -t11, tühi|ruuḿ* -ruumi -.ruumi37, hõrõhus -õ -t9, v(a)a|kuuḿ -kuumi -.kuumi37 vaakumpakend tühüspakḱ v rõuhkõpakḱ; kohv on vaakumpakendis koh om rõuhkõpakin; ideoloogiline vaakum mõttõtühüs; vaakumpump hõrõhuspump;
vaakuma .vaakma .vaakuq vaagu64, kõrras v äkki vaagahta|ma -q -83 vares vaakus korraks varõs vaagahť; hinge vaakuma (hinge) vaakma, kool(t)õnõma; vaagub hinge om minegi pääl;
vaal (vaala) v(a)alaskal|a -a -la28, valas* -(s)õ -t11 vaal pole tegelikult kala valaskala olõ-iq periselt kala; sinivaal sinivalas; vaalapüüdja vaalapüüdjä;
vaal (vaalu) vaal vaalu .vaalu37, mauk† mauga .mauka30 kandsime heina vaalust rõuku kannimiq haina vaalust rõuku; (saokaupa) vaalus rugavalla; lumevaal lumõvaal, lumõvaotus;
vaalima: pesu vaalima mõssu truľma;;
vaalutama .vaalama vaaladaq .vaala77, vaala|tama -taq -da82, vaalusta|ma -q -83
vaap vaap vaaba .vaapa30 valge vaabaga piparkoogid valgõ vaabagaq vehveŕkoogiq; kaussi katab kuldne vaap kausil om kullanõ vaap; seal on paks porivaap seljas tsial om paks muakõrd sälän; hambavaap hambavaap;
vaarao .vaarao - -t2 vaaraosipelgas vaaraokuklanõ; vaaraorott vaaraovõhl;
vaarikas vabarn -a -t4, vabõrn -a -t4, va(v)võrn -a -t4, va(v)varn -a -t4 vaarikaid on punaseid ja (hele)kollaseid, kitsemurakas on must vabarnit om verevit ja valgit, kahruvabarn om must; vaarikad kasvavad raiesmikel vabõrnaq kasusõq raotu pääl;
vaaritama vaari|tama -taq -da82, ki̬i̬tmä ki̬i̬täq keedä61, süvväq tegemä
vaaruma kapõrda|ma -q -83, kupõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, tuudõrda|ma -q -83, .hüllelemä hülleldäq .hüllele85, .lüngelemä lüngeldäq .lüngele85, tuigu|tama -taq -da82, mitmit kõrdo kapõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .kõikma .kõikuq kõigu73 vaarus vastase antud hoobist kapõrď  v  tuudõrď vastalidsõ antust hoobist; laps kõndis vaarudes latś kõ̭nďsõ kupõrdõlõn; väsinud mees vaarub üle õue väsünüq miiś lüngeles üle moro; joodik vaarus jalgel joodik ripse jalgo pääl; puu lõi vaaruma ja langes maha puu lei kõikma ja sattõ vasta maad;
vaas vaaś vaasi .vaasi37, an|noḿ -oma -omat4 laual seisab kõrge vaas lavva pääl sais korgõ vaaś; hauavaas kalmuvaaś;
vaat (vaadi) vaať vaadi .vaati37, püt|t -ü -tü37, tönń tönni .tönni37 vaadiõlu pütüolu; lägavaat virdsapütt;
vaat: (vaadu) vasakule vaat! kuralõ kaeq!;
vaat(a) kaeq , hi̬i̬(q) vaat kus kaeq kos(t), kagos(t), kaeq koh(n) kagoh(n), kaǵa, kagja, vot kos; vaat kus lugu! kagos om lugu!; vaat nii on lugu kaeq nii om lugu; vaat sulle säh! vot sullõ seh!; vaat kui võtan sulle rihma! kaeq ku võta sullõ rihma!; söök oli seal vaat et odavamgi süüḱ olľ sääl kaeq viil odavamb; vaat kus lops! vot määne pauk! v kos olľ v om pauk!; vaata, kuhu on enda peitnud! hiiq, kohe om hindä käḱnüq!;
vaataja .kaeja - -t3 vaatajaile näidend meeldis kaejilõ näütemäng miildü;
vaatama .kaema kaiaq kae67, .kaeskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, tunnista|ma -q -83, .silmämä silmädäq .silmä77, .vahťma .vahtiq vahi63, kõrras .kaehta|ma -q -81, .kaehu|tma -taq -da62 ette vaatama ette kaema; järele vaatama perrä kaema; üle vaatama üle  v  perrä kaema; läbi sõrmede vaatama läbi sõrmi kaema; tornist vaadates oli kõik nagu peo peal tornist kaiaq olľ kõ̭iḱ niguq peo pääl; tahaks linna vaadata tahtnuq liina kaiaq; seda on vastik vaadata seod om jälle kaiaq; siin oli palju vaadata siin olľ palľo kaemist; ei jõudnud seda imet ära vaadata jõvva-as taad imeht ärq kaiaq; tulin teid vaatama tulli teid kaema; paugu peale vaatasin üles paugu pääle kaehti v kaehudi üles; vaatas ja vaatas, aga ära ei tundnud tunnisť ja tunnisť, a tunnõ-õs ärq; tõele näkku vaatama tõtõt tunnistama; vaatame seda kaupa lähemalt kaemiq v silmämiq seod kaupa lähembält; mine vaata, kui kaugel traktor juba on! mineq kaeq v silmäq, kavvõn traktoŕ joba om; oled sa ajalehti vaadanud? olõt postilehti silmänüq?; tal on aega vähe, aina vaatab kella täl om aigo veidüq, muguq vahis kellä; istus sillal ja vaatas vette istõ silla pääl ja vahtõ vette; istus ja vaatas aknast välja istõ ja vahtõ aknõst vällä; tõmbad sahtli lahti: sealt vaatab vastu tühjus tõ̭mbat suhvli vallalõ̭ tühi vahis vasta; oma naisest ei hoolinud, vaatas nooremaid es hooliq umast naasõst, hiile noorõmbit; maja aknad vaatavad läände maja aknõq ommaq õdagu poolõ; Mari oli Jaanist vaata et pikemgi kaeq ku Mari viil Jaanist pikemb es olõq; teda tundis siin vaata et igaüks timmä tiiď siin pia egäütś; eks vaatame! kaemiq noh!; vaadake, nii on lugu! kaegõq, nii om lugu!; vaata aga vaata! kaeq-kaeq! v kaeq no kaeq!;
vaatamata (.)kaemaldaq , hu̬u̬ľmaldaq , .olkõq et sellele vaatamata tuu pääle kaemaldaq; vaatamata sellele, et … huuľmaldaq tuust, et ... v olkõq et …; äikesevihmale vaatamata piksevihmast huuľmaldaq;
vaatamisväärsus .kaemist väärt (kotus, asi ) , (miä) tasos kaiaq , .kaemiskotus -(s)õ -t11 mis on Tartu vaatamisväärsused? midä Tarton kaiaq tasos? v määntseq ommaq Tarto kaemist väärt kotusõq?; kas siin on mingeid vaatamisväärsusi? kas tan midä kaiaq om?;
vaateaken .näütüs|akõń .-aknõ -akõnd17, .kaemis|akõń .-aknõ -akõnd17 pühade eel dekoreeriti vaateaknaid vasta pühhi ehiti näütüsaknit;
vaatemäng mäng mängo .mängo37, pilť pildi .pilti37, .kaemi|nõ -sõ -st5, .tiatri - -t1, .näüt(e)lemi|ne -se -st5, .tiatri|mäng -mängo -.mängo37, .tsirkus -õ -t9 ilutulestik oli uhke vaatemäng tulõvärḱ olľ uhkõ mäng; vulkaanipurse on võimas vaatemäng tulõmäepurgahus om väkev pilť; härjavõitlus on jõhker vaatemäng härävõigõlus om hirmsa kaeminõ;
vaatenurk .kaemi|nõ -sõ -st5, nägemi|ne -se -st5 täiesti oma vaatenurk peris v otsaniq uma kaeminõ; majanduslikust vaatenurgast majandusõ poolõ päält kaiaq; lähenes asjale subjektiivsest vaatenurgast kai asja umast nukast v uma poolõ päält; sellest vaatenurgast paistavad asjad teisiti seo kandi päält kaiaq paistusõq aśaq tõistõ;
vaatepilt pilť pildi .pilti37, nätäq v kaiaq (asi) sellist vaatepilti ei näinud iga päev säänest pilti es näeq egäpäivi; imekaunis vaatepilt kistumaldaq illos kaiaq; põlev maja oli kohutav vaatepilt maja palaminõ olľ hirmsa nätäq  v  kaiaq; juga pakub suurepärast vaatepilti viisadang om uhkõ kaiaq;
vaatetorn .kaemis|torń -torni -.torni37 Suure Munamäe vaatetorn Suurõ Munamäe torń;
vaateväli: puud varjasid vaatevälja puuq lasõ-s vällä nätäq;;
vaatleja .silmäjä - -t3, .kaeja - -t3, .vahťja - -t3 linnuvaatleja tsirgukaeja; looduses oli ta hea vaatleja luudusõn olľ täl hää silm kõ̭gõ pääle; rahvusvahelised vaatlejad Bosnias riikevaihõlidsõq silmäjäq v silmänhoitjaq Bosnian; diplomaatiline vaatleja kaejadiplomaať; valimisjaoskonnas istusid vaatlejad valimisjaoskunnan istõq manvahťjaq;
vaatlema 1. .kaema kaiaq kae67, .silmämä silmädäq .silmä77, .vahťma .vahtiq vahi63, mitmit kõrdo .kaeskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, silmite|(l)lemä -lläq -(l)le86 vaatleb huviga pilte kaes v vahis pilte himogaq; käisin täna metsas linde vaatlemas käve täämbä mõtsan tsirkõ kaeman; 2. .uuŕma .uuriq uuri63, .silmämä silmädäq .silmä77, .kaema kaiaq kae67 siin vaadeldav ajajärk aovaheq, midä tan kaias v uuritas; autor vaatleb lüüdi ja karjala keelt ühtse keelena autoŕ kaes lüüdi ja kaŕala kiilt kuun niguq ütte kiilt;
vaatlus .kaemi|nõ -sõ -st5, .silmämi|ne -se -st5, .vahťmi|nõ -sõ -st5, .kaeskõ(l)lõmi|nõ -sõ -st5 astronoomiline vaatlus taivakaesklus, taivakaeminõ; laiba vaatlus kuulnu ülekaeminõ; pikaajalised vaatlused pikäaolinõ v pikä ao seen silmänpidämine; täpne vaatlus näitas, et … täpsä perräkaeminõ näüdäś, et …; ekspeditsioonil korraldati mitmesuguseid vaatlusi uuŕmisreisi aigo silmäti v uuriti mitmõsugumaidsi asjo; tuleb võtta vaatluse alla ka need probleemid tulõ naadaq kaema v silmämä ka noid häti; Kauksi Ülle loomingu vaatlus arvaminõ Kauksi Ülle luudu kotsilõ, Kauksi Ülle luudu uuŕminõ;
vaatus ja|go -o -ko27, .kaeh(t)us -õ -t9 näidend kahes vaatuses ja neljas pildis näütemäng katõn jaon ja nelän pildin; elu lõppvaatus elo peräots;
vaba va|ba -ba -pa28, prii - -d50, lopõ - -t14 vabaks ostetud ori priis ostõt ori; lõpuks tundsin ennast vabana peräkõrd tunni hindä vaba(s); Eesti on vaba maa Eesti om vaba maa; kodumaa on jälle vaba kodomaa om jälkiq prii; tehke tee vabaks! tekkeq tii vallalõ!; ajujää tagant paistis vaba vesi ojoja iä takast paistu vallalinõ vesi; pääsesime saarte vahelt vabasse vette pässimiq saari vaihõlt suurõ vii pääle; vaba vaade merele apaŕ kaeminõ mere pääle; rabeles kinnihoidjate käest vabaks rabõľ kinniqhoitjidõ käest vallalõ; mees andis mulle vabad käed miiś anď mullõ meelevalla; ole nii vaba ja loomulik kui oskad! olõq nii lopõ ja loomulik niguq mõistat!; õppetööst vaba aeg oṕmisõst prii aig; valskusest vaba võlsist prii v võlsildaq; julge ja vaba maalimisviis julgõ ja lopõ maaľmisõmuud; vaba fantaasia lopõ ettekujotus; vaba langemine füüs vaba sadaminõ; vaba istekoht prii istmisõkotus; vaba pind vaba pind; vaba tahe vaba tahtminõ; vaba voli voli; vabas õhus välän; vabapääse priipileť; lumevaba lumõldaq;
vabaabielu: nad on vabaabielus nä eläseq kokko v eläseq kuun;
vabadus vabahus -õ -t9, .priius -õ -t9, vol|i -i -li26, meele|vald -valla -.valda33, seto kiiľ vooľa - -t1 uus seadus piirab meie vabadust, vabadusi vahtsõnõ säädüs vähändäs mi vabahust, vabahuisi; vabadust kätte võitma priiust kätte võitma; pääses vabadusse pässi vabas v priis; vabaduses elavad rahvad priiq rahvaq; vabadus kõike teha meelevald v voli kõ̭kkõ tetäq;
vabadusekaotus kinniq.pandmi|nõ -sõ -st5 vabadusvõitlejale määrati viis aastat vabadusekaotust vabahusvõitlõja mõistõti viies aastagas kinniq;
vabadusliikumine vabahus.liikmi|nõ -sõ -st5
vabadussõda vabahus|sõda -sõ̭a -sõta29 Eesti Vabadussõda Eesti Vabahussõda;
vabadusvõitleja vabahus.võit(õ)lõja - -t3
vabadusvõitlus vabahus.võitlus -õ -t9, vabahusvõidõlus -õ -t9
vabakaubandus vaba.kauplõmi|nõ -sõ -st5 vabakaubandustsoon priikaubapiiŕkund;
vabakutseline .hindäette , .hindäperi , .hindäpääl tulin töölt ära, olen nüüd vabakutseline tulli ammõtist äräq, noq tüüdä uma käe pääl; vabakutseline kirjanik hindäperi v hindäette kirämiiś;
vabakuulaja vaba.kullõja - -t3
vabakäik vaba|käüḱ -käügi -.käüki37, vaba|ju̬u̬sk -joosu -ju̬u̬sku36 libedaga ei maksa vabakäigul mäest alla sõita nilbõgaq massa-iq vabakäügigaq mäest alla sõitaq;
vabalt vabalt , priilt , volilt , voľonalõ siin tohib vabalt kala püüda siin tohis vabalt v volilt kalla püüdäq; laps võis vabalt teha, mida tahtis latś võisõ vabalt v volilt tetäq, miä tahť; raha oli neil vabalt käes rahha olľ näil voľonalõ käeh; kunstnikul on õigus vabalt luua kunsťnigul om õigus hindäperi luvvaq; mahtus vabalt läbi mahtu ilosahe läbi; sa jõuad vabalt bussi peale sa jõvvat ilosahe bussi pääle; ta võis meid kahte vabalt segi ajada tä võisõ meid kattõ kergehe v lihtsähe segi aiaq; vestlus kulges vabalt jutt juusḱ lobõhõhe; vabalt istuv ülikond apaŕ ülikund; julgeti juba vabalt kõnelda julõti joba kõvva kõ̭nõldaq; räägib vabalt kolme võõrkeelt kõ̭nõlõs laabsahe v sorrõhe kolmõ võõrast kiilt; võta vabalt, asi on juba korras! tõ̭mbaq tagasi, asi om joba kõrran!; vabalt! vabalt!; võib vabalt olla, et … või väega ollaq, et …;
vabamaadlus sport vaba.maadlus -õ -t9
vabameelne vabami̬i̬ľ|ne -se -set6, vabameeli|ne -dse -st7, vaba meelegaq poliitiliselt vabameelne poliitilidsõlt vabamiiľne; vabameelsed vanemad lubavad lapsel seda filmi vaadata vabameelidseq vanõmbaq lupasõq latsõl seod filmi kaiaq;
vabandama 1. .andis .andma , vabanda|ma -q -83 vabanda(ge) mind, palun! olõq hää, annaq (mullõ) andis! v olkõq hääq, andkõq (mullõ) andis!; ma vabandan teid hea meelega ma anna teile hää meelegaq andis; 2. .õigõs .mõistma , .vällä kõ̭nõlõma püüdis end vabandada haigusega pruumõ hinnäst haigusõgaq vällä kõ̭nõldaq; sellist tegu ei vabanda miski säänest asja ei saaq kuiginaq õigõs mõistaq; vabandas end ajapuudusega tõi ette aopuudusõ;
vabandus 1. vabandus -õ -t9, (.andis).pallõmi|nõ -sõ -st5, vabandami|nõ -sõ -st5 vabandust paluma andis pallõma; palus meie käest vabandust pallõľ miiq käest andis; vabandus vastu võetud! vabandus vasta võet!; 2. .pästmi|ne -se -st5, ettekäänüs -(s)e -t11 tahab midagi enda vabanduseks öelda taht hindä pästmises midä üldäq; muudkui otsis vabandusi tööst pääsemiseks muguq otsõ ettekäänüssit, et tüüst päsedäq;
vabanema päsemä , vabas v priis .saama , vabas v priis päsemä , vallalõ .saama sõltuvuses olnud rahvas vabanes lõ̭ial olnuq rahvas sai priis; meri vabanes jääst meri pässi iäst vabas; vanglast vabanema vangist vallalõ saama; tahtis prussakatest vabaneda tahť prussakist vallalõ saiaq; maadleja vabaneb ründaja haardest maadlõja päses ründäjä pitsitüsest; millal sa täna koolist vabaned? kuna sa täämbä koolist päset?; põlemisel vabaneb soojusenergia palamisõ man päses vällä lämmäjoud; kohvikus vabanes kaks lauda kohvitarõn jäi katś lauda tühäs;
vabariik vaba|riiḱ -riigi -.riiki37
vabariiklik vaba.riikli|ne -dse -st5
vabastama (vabas v priis v vallalõ) .pästmä .pästäq pästä61, vabas v priis v vallalõ tegemä , priis .laskma , vabasta|ma -q -83 meid vabastati enamlaste käest meid pästeti inämbläisi käest; orjad vabastatakse ahelaist oŕaq pästetäseq hahilist; üliõpilased vabastatakse õppemaksust tudõndiq vabastõdasõq opimassust; ta vabastati vanglast tä lasti vangist vallalõ; ta vabastati kooliõpetaja ametikohalt tä tetti oppajast vallalõ; tehnika vabastab meid paljudest muredest tehniga tege meid palľosist murrist priis; vabastage autodele tee! tekkeq autilõ tii vabas v vallalõ!; olen raskemast tööst vabastatud ma olõ rassõmbast tüüst vabas lubat;
vabastus: mul on õppetööst ma olõ oṕmisõst prii;
vabatahtlik prii.tahtli|nõ -dsõ -st5, umast .tahtmisõst , esiq.tahtli|nõ* -dsõ -st5, esiq.tahtja - -t3 vabatahtlik tuletõrjuja priitahtlinõ pritsimiiś; vabatahtlikud abistajad umast tahtmisõst appitulõjaq; vabatahtlik õppeaine esiqtahtlinõ opiainõq; Soome vabatahtlikud tulid meile appi Soomõ vabatahtlidsõq tulliq meile appi; kas vabatahtlikke on? kas kiä esiq taht?;
vabatahtlikult umast .tahtmisõst vabatahtlikult ma seda tööd ei teeks umast tahtmisõst ma seod tüüd es tennüq; ta tuli vabatahtlikult tä esiq tahť tullaq;
vabaõhukohvik väläkohvi|k -gu -kut13, morokohvi|k -gu -kut13
vabaõhumuuseum välämuusõ|uḿ* -umi -.ummi38
vabe kaland soodsi|k -gu -kut13
vabin ju|tin -dina -dinat4, vär|rin -inä -inät4, hü|tin -dinä -dinät4, kahmistus -õ -t9 kehast käis vabin läbi ihost käve jutin läbi;
vabisema väris|emä -täq -e87, hüdis|emä -täq -e87, rap|puma -pudaq -u79 v -pu80, .jõ̭nkśma .jõnksiq jõnksi63 hakkas hirmu pärast vabisema naaś hirmu käen hüdisemä; vabiseb külma käes judisõs külmä käen; ta vabises kogu kehast täl kõ̭iḱ iho rappu; maja vabises, kui rong möödus maja rappu, ku ronǵ müüdä sõiť;
vabrik vabri|k -gu -kut13, tü̬ü̬stüs -e -t9
vabrikant vabri|kanť -kandi -.kanti37, vabrigu .perremi̬i̬ś
vadak kohopiimä|li̬i̬ḿ -leeme -li̬i̬mi37, kohopiimä|vesi -vi̬i̬ -vett42
vader va|tõŕ -dõri v -dõra -dõrit v -dõrat4
vadin kä|tsin -dsinä -dsinät4, mul|lin -ina -inat4 laste rõõmus vadin latsi rõ̭õ̭msa kätsin;
vadistama jutu|tama -taq -da82, lopa|tama -taq -da82, mulga|tama -taq -da82, polďa|tama -taq -da82 tüdrukud tulevad vadistades tütriguq tulõvaq jututõn; naiste vadistamisele ei tulnud lõppu naisi lopatamisõlõ tulõ-õs lõppu;
vadja: vadja keel vaďa kiiľ, vadja kiiľ;
vadjalane vaďala|nõ -sõ -st5, vadjala|nõ -sõ -st5
vaeg-: vaegnägija puuľpümme, kehvä nägemisegaq;;
vaekauss: vaekausil on … kaalu pääl om …;
vaen vih|a -a -ha28, vain vaino .vaino37 vaen vendade vahel süvenes viha velji vaihõl lätś süvembäs; rahvastevaheline vaen vain rahvidõ vaihõl; oleme temaga ammu vaenus olõmiq täägaq ammuq vihossin;
vaene .vae|nõ -sõ -st7, kehv kehvä .kehvä35, tühäli|ne† -dse -st5, kitsas .kitsa kitsast22 üks vendadest oli rikas, teine vaene ütś veli olľ rikas, tõ̭nõ vaenõ; küla vaesed tulid kokku külä vaesõq tulliq kokko; vaeseks jäänud leeväldäq jäänüq; ma olen praegu nii vaene, et ei saa midagi osta ma olõ parhillaq nii planḱ, et midägiq saa ei ostaq; põllumaa on siin vaene maa om siin kehv; vaene elu kitsas elo;
vaenlane .vainla|nõ -sõ -st5, .vaimla|nõ -sõ -st5, vihala|nõ -sõ -st5, vihali|nõ -dsõ -st5 lepatriinud on lehetäide vaenlased käokiräseq ommaq lehetäie vaimlasõq; vaenlane tungis meie maale vainlanõ murď mi maalõ sisse; ma ei tea endal ühtegi vaenlast olevat ma ei tiiäq hindäl üttegiq vaimlast ollõv;
vaenujalal vaino(h)n , vihossi(h)n
vaenukägu toonikä|go -o -ko27, vainokä|go -o -ko27, toonõtut|t -u -tu37, surma|tsirk -tsirgu -.tsirku37, seto kiiľ tututaja - -t3
vaenuköis eläjät vaino|köüdś -köüdse -köüst39, käänü|köüdś -köüdse -köüst39
vaenulik vainoli|nõ -dsõ -st5, viha|nõ -dsõ -st7 pärismaalased olid võõraste vastu vaenulikud perismaalasõq olliq võ̭õ̭ridõ vasta vainolidsõq v perismaalaisil olľ vain võ̭õ̭ridõ vasta; tema hääletoon oli vaenulik timä helü olľ vihanõ; elame vaenulikus ümbruses mi ümbre eläseq vainlasõq; ta on meie vastu vaenulik inimene tä om mi vihalanõ; võõraste vaenulikud kavatsused võ̭õ̭ridõ kuŕaq plaaniq;
vaenutsema vihha pidämä
vaeseke .vaesõkõ|nõ v .vaesõgõ|nõ -sõ -ist8, .vaenõkõ|nõ v .vaenõgõ|nõ -sõ -ist8 mul hakkas vaesekeset kahju mul naaś vaesõgõist hallõ;
vaeselt .vaesõhe , .vaesõlõ , .kitsahe , .kitsalõ , armõtuhe , armõtulõ nad elavad vaeselt nä eläseq kitsahe v vaesõhe; lapsed olid riietatud vaeselt, kuid puhtalt latsõq olliq rõivin armõtuhe, aq puhtahe;
vaeslaps .vaenõlatś .vaesõlatsõ vaestlast39, .perräjäänüq latś
vaestemaja .vaestõ|maja -maja -majja v -maia28, .vaestõko|do -do -to26, seto kiiľ puha.deľnä - -t3, poha.deľnä - -t3
vaesuma .vaesõs .jäämä vaesunud talupoeg kehväs jäänüq talomiiś;
vaesus .vaesus -õ -t9, .kitsus -õ -t9 pärast sõda valitses vaesus päält sõ̭a olľ vaesus egäl puul; püüab vaesusest välja rabeleda pruuḿ kitsusõst vällä rabõldaq;
vaev vaiv vaiva .vaiva30, hä|dä -dä -tä24 vaeva nägema vaiva nägemä; vaevaks võtma vaivas võtma; vaevas olema vaivussin olõma; haige jalg teeb mulle vaeva haigõ jalg tege mullõ vaiva v hätä; suure vaevaga sai ta voodist välja suurõ hädägaq sai tä sängüst üles; kerge vaevaga saadud raha kergehe saad raha; kõik see on mahavisatud vaev kõ̭iḱ taa om aśandaq vaiv v pinile hainategemine;
vaevakask vaiva|kõiv -kõ(iv)o -.kõivo37
vaevaline vaivali|nõ -dsõ -st5, vaiva|nõ -dsõ -st7, armõ|du -du -tut1, kehv kehvä .kehvä35 vaevaline teekond vaivalinõ tii; vanainimeste astumine on vaevaline vanol om astminõ vaivalinõ; silmanägemine oli jäänud vaevaliseks silmänägemine olľ jäänüq armõtus; tema saksa keel on vaevaline timä śaksa kiiľ om hädäline;
vaevaliselt vaivagaq , .vaivuisi , hädägaq ajasime endid vaevaliselt püsti aimiq hindä vaivagaq pistü; tuhm lamp valgustab vaevaliselt tinnõ lamṕ and hädägaq valgust; vaevaliselt käima kügäritśmä;
vaevalt vaivalt vaevalt ta enam tuleb vaivalt tä inämb tulõ; sinna on vaevalt pool kilomeetrit sinnäq om vaivalt puuľ kilometrit; vaevalt jõudis koju, kui juba otsis raamatud välja õ̭nnõ sai kodo, joba otsõ raamaduq vällä; ta on nii muutunud, et vaevalt tunneb ära tä om nii tõsõs lännüq, et hädägaq tunnõt ärq;
vaevama .vaivama vaivadaq .vaiva77, .utma uttaq uta61, hindäkotsinõ .vaivu|ma -daq -80, .vaibu|ma -daq -80 see töö vaevas ta väga ära tä vaivu taa tüügaq väega ärq; vanainimest vaevavad haigused vannainemist vaivasõq v piinasõq tõvõq; põtru vaevasid sääsed põtro vaivssiq v kiussiq kiholasõq; ära vaeva ilmaasjata oma pead! vaivaku-iq aśandaq umma pääd!; mis sa ennast vaevad, las nooremad teevad! miä sa hinnäst tapat, lasõq noorõmbaq tegeväq!; olin väga ära vaevatud olli väegaq ärq uttunuq; lapsed on karjaskäimisest ära vaevatud kaŕan käümisegaq ommaq latsõq ärq vaibunuq;
vaevarikas vaivali|nõ -dsõ -st5 vaevarikas töö vaivalinõ tüü;
vaevatasu vaiva|raha -raha -rahha28, käe.valgõ - -t3 andis ravitsejale vaevatasu anď tervendäjäle käevalgõt; kassi leidjale lubatakse vaevatasu kassi löüdjäle lubatas vaivaraha;
vaevlema .vaivlõma vaivõldaq .vaivlõ78, vaivussi(h)n olõma vaevlema jääma vaivussihe v vaivussilõ jäämä; mis ma tast siia vaevlema jätan miä ma täst siiäq vaivussihe jätä; valu käes vaevlema halu käen vaivlõma; vangis vaevlema vangin vaivlõma;
vaevuma vaivas .võtma ime, et ta veel vaevub mind teretama imeq, et tä viil vaivas võtt minno terehtäq;
vaevumärgatav hädägaq nätäq vaevumärgatav rada hädägaq nätäq tiirada;
vaga va|ga -a -ka29, vagali|k -gu -kku38 proua on vaga naisterahvas provva om vaga v usklik naistõrahvas; vaga vesi vaga vesi;
vagane vaga|nõ -dsõ -st7, .vaa|nõ -dsõ -st7, tasali|k -gu -kku38 vagase vooluga jõgi vagadsõ joosugaq jõgi; pealtnäha vagane mees päältnätäq vaganõ v tasalik miiś; vagaseks tegema vaatsõs tegemä;
vagel vagõl v vakl vagla .vakla45 vaklu täis vaglanõ, vaglonõ; mingid vaglad närivad lehti määntsegiq vaglaq jüräväq lehti;
vagu virges .virkse virgest11, .v(i)irgus -õ -t9, va|go -o -ko27, hõõlas hõ̭õ̭'la hõõlast22, (virksehari) kuk|ḱ -i -ki37 ajab kartulivagusid sisse aja kardohkavirksit sisse; seal oli vagu keset selga tsial olľ redśe kesk sälgä; hüppas vaolt vaole karaś üte kuki v virkse päält tõsõ pääle; vesi uuristab nõlvakusse sügavad vaod vesi uurd kaldõhe süväq vaoq; mööda seina jookseb vagu, kus varem paiknesid juhtmed saina piten juusk rõõnõq, kos varrõmb olliq juhťmõq sisen;
vagun va|koń -goni -gonit4, va|kuń -guni -gunit4
vagunisaatja vagoni.saatja - -t3
vagur tasali|k -gu -kku38, va|ga -a -ka29 vagur mehike tasalik mehekene; teeb vagura näo tege vaa näo;
vagusi vakka , vagusahe , .tassa koer haukus veidi, siis jäi vagusi pini hauḱ veidükese, sõ̭s jäi vakka; lind püsib pesal vagusi tsirk püsüs vagusahe v hillä pesä pääl; ole vagusi, ära liiguta! olõq tassa, liigutagu-iq!;
vaha vah|a -a -ha28 vahast (tehtud) vahanõ;
vahakarva vaha|nõ -dsõ -st7, vahaka|nõ v vahaka|s -dsõ -st5, vahaka|s - -t15, vaha.karva
vahaleedik eläjät mehidsekoi - -d53
vahane vaha|nõ -dsõ -st7 mesiniku vahased kindad mesinigu vahadsõq kindaq; vahaseks tõmbunud nägu vahatsõs tõ̭mmanuq nägo;
vahariie .vakstu - -t1, seto kiiľ kleionka - -t1
vahatama vaha|tama -taq -da82
vahe (vahe) vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19, .vahju|s† -(sõ) -(s)t10 vahet tegema vaiht tegemä; poe- ja turuhindade vahe poodi- ja turuhindo vaheq; perenaine käis toa ja köögi vahet pernaanõ käve tarõ ja köögi vahet; põõsaste vahedest tuli heina niita puhmõ vahjist tahť hain niitäq; pole mingit vahet, kas tuled või ei olõ-iq määnest vaiht, kas tulõt vai ei; lahutamisel saame kahe arvu vahe maahaarvamisõst jääs katõ arvo vaheq;
vahe (vaheda) vaib vaiba .vaiba30, vaib vaiva .vaiba32, vaiv vaiva .vaiba30, ter|räv -ävä -ävät4 vahe nuga, kirves vaib väitś, kirvõs; vaheda ütlemisega kirjamees terävä ütlemisegaq kirämiiś; sel naisel on ütlemata vahe mõistus tal naasõl om kistumaldaq terräv mudsu;
vaheaeg vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19, .vaihõ|aig -ao -.aigo36 vihma sadas lühikeste vaheaegadega päev otsa vihma sattõ lühkeisi vahjidõgaq päiv otsa;
vahejuhtum .johtumi|nõ -sõ -st5, .trehvämi|ne -se -st5, vahe(q)johus -(s)õ -t11, jam|a -a -ma26 teel siia oli naljakas vahejuhtum siiäqtulõgi pääl olľ andśak trehvämine; politsei saab teateid vahejuhtumitest politsei saa teedüst johtumiisi kotsilõ; tüli võib alata tühisest vahejuhtumist tülü või alostaq tähtsüseldäq johtumisõst;
vahekohtunik .vaihõ|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, kõrra|vahť -vahi -.vahti36
vahekord .vaihõ|kõrd -kõrra -.kõrda33, läbi.saami|nõ -sõ -st5, läbi.käümi|ne -se -st5 elu ja kunsti vahekord elo ja kunsti vaihõkõrd; meil on ülemusega soe vahekord meil om ülembägaq hää läbisaaminõ; suguline vahekord sugulinõ läbikäümine;
vahel tõõnõkõrd , tõ̭nõkõrd , mõ̭nikõrd , .vaih(t)õpääl , .vahjõpääl vahel käisime kinos või teatris tõ̭nõkõrd kävemiq kinon vai tiatrin; tule mind ka vahel vaatama! tulõq minno ka tõ̭nõkõrd kaema!;
vahel I .vaihõl , .vahjõl hulkusin linna vahel ma hulgõ liina vaihõl v pääl; varblasel on kõrs noka vahel varblasõl om kõrś noka vaihõl v nokan; kella kümne ja üheteistkümne vahel kellä kümne ja ütetõistkümne vaihõl; omade vahel umavaihõl; olete omadega vahel! jäitiq kinniq!; pihtide vahel olema pitsitüsen olõma;
vahelduma .vaeldu|ma -daq -80, .vaihõlõma vaihõldaq .vaihõlõ85, .vahjõlõma vahjõldaq .vahjõlõ85, segende|(l)lemä -lläq -(l)le86, segähe|(l)lemä -lläq -(l)le86, (hrl ilma v ilmanätüste kotsilõ) laagõskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 metsatukad vaheldusid põldudega mõtsasaarõq vaelduq v olliq vaeldumiisi nurmigaq v mõtsasaari vaihõl olliq nurmõq; öö ja päev vahelduvad lõputult üü ja päiv vaihtusõq v vaihõlõsõq lõpmaldaq; ilm ei ole selge, vaheldub, kuidas sa teed sellisega heina ilm olõ-iq selge, segendelles, kuis sa tiit sääntsegaq haina; ilm on täna väga vahelduv ilm täämbä väega segähelles; kevadel on väga vahelduv ilm keväjä ilm väega laagõskõllõs; täna on vahelduv pilvitus täämbä pilveq laagõskõllõsõq v täämbä pilviskeles; põlevkivikihid vahelduvad lubjakivikihtidega palavakivikihiq ommaq ütśtõsõ ala kalgikivikihtegaq;
vaheldumisi .vaeldamiisi , .vaeldumiisi , ütśtõsõala(q) , ütśüteala(q) seelik on vaheldumisi kollaste ja punaste triipudega pruntś om vaeldamiisi kõllatsidõ ja verevide triipõgaq; tuul puhub vaheldumisi põhjast ja idast tuuľ puhk vaeldumiisi põḣast ja hummogust; väsinud mehed sõudsid vaheldumisi väsünüq meheq sõvviq ütśtõsõ ala; tantsuga vaheldumisi tehakse ringmängu tandso vaihõlõ tetäs tsõ̭õ̭ri; ema nuttis ja naeris vaheldumisi imä kõrd ikḱ, sõ̭s jälkiq naarď;
vaheldus .vaeldus -õ -t9, .vaeldumi|nõ -sõ -st5, vahelus -õ -t9 reisimine pakub vaheldust reiśmine pakk vaeldust v tõistmuudu tunnõt; aastaaegade vaheldus aastaaigo vaelduminõ; künkad tõid maastikku vaheldust kingoq teiq maa tõsõsugumadsõs; väike vaheldus kuluks ära võissiq vaihtõpääl vähäkese midägiq muud ollaq v tetäq;
vahelduvvool .vaelduv|vu̬u̬l -voolu -vu̬u̬lu37
vahele .vaihõlõ , .vahjõlõ tee pöördub metsa vahele tii käänd mõtsa vaihõlõ; ta jäi inspektorile vahele inspektri sai tä kinniq; jäägu see meie vahele! jääguq seo asi õ̭nnõ miiq teedäq!;
vahelehüüe sekkä.hõikami|nõ -sõ -st5
vahelihas vahelih|a -a -ha28, vahemi|nõ -dsõ -st5
vahelik (ehitüsen) vahe|hoonõq -hu̬u̬nõ -hoonõt18, vaŕoalo|nõ -dsõ -st7
vaheline .vaihõli|nõ -dsõ -st5 mägedevaheline tasandik mäkivaihõlinõ tasamaa v tasamaa mäki vaihõl; meievaheline suhe läbikäümine miiq vaihõl;
vaheliti .vaeldõ , .vaelihe , .vaelilõ , tõ̭nõtõsõ pääle seadis hõlmad vaheliti sääď hõlmaq kokko; katuselaastudel peavad servad vaheliti jääma katusõlastõl piät veereq tõ̭nõtõsõ pääle jäämä;
vahelt .vaihõlt , .vahjõlt , .vaihõst , .vahjõst kokku ostes ja edasi müües teenis kõvasti vahelt ostmisõ ja edesimüümisegaq tiine v tekḱ kõvva vaihõlt; põõsaste vahelt puhmõ vahjõst;
vahelüli vahejak|k -u -ku37
vahemaa vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19, maa - -d50 linnade vahemaad on pikad liino vaihõl ommaq pikäq maaq; vahemaa kodust kooli on lühike kotost kuuli om lühüq maa;
vahemaandumine maa(h)n.käümi|ne -se -st5, vahe.piätüs -e -t9
vahemik vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19 maantee ja jõe vahemik on maju täis ehitatud suurõtii ja jõ̭õ̭ vaih om majjo täüs ehitet; marjapõõsaste vahemikus oli lillepeenar maŕapuhmõ vaihõn olľ lillipinnäŕ;
vahend riist riista .riista30, nõvv v nõu nõvvu hrl m nõvvo (.)nõvvu v (.)nõvvo37, abi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 tänapäeval on olemas igasuguseid efektiivseid vahendeid seo ilma aigo om egäsugumaidsi tegüsit riisto olõman; rasestumisvastased vahendid latsõ ärqhoitmisõ nõvvuq; töö kergendamiseks on leiutatud igasuguseid vahendeid tüü laapsambas tegemises om egäsugumaidsi abimiihi vällä mõtõld; vahendeid valimata minkastkiq huuľmaldaq, minkagiq pääle kaemaldaq; raha väljapressimisel ei valitud vahendeid raha välläpreśmise man es hoolitaq minkastkiq; nappide vahenditega loodud teos vähädsegaq luud v ärq tett asi; osa vahendeid tuleb riigieelarvest osa rahha tulõ riigi käest; sõiduvahend sõiduriist;
vahendaja .vahe|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, vahetallitaja - -t3, .sahkri - -t1, kaup|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 preestrid on vahendajateks inimeste ja jumalate vahel priistreq ommaq vahetallitajis inemiisi ja jumalidõ vaihõl; vahendajad teenivad põhilise tulu kaupmeheq v sahkriq võtvaq suurõ raha hindäle;
vahendama edesi mü̬ü̬ , edesi .andma ta oli valmis vahendama meie tehingut tä olľ valmis mi kauba man vahetallitajas olõma; oma kirjades vahendab ta reisimuljeid sõpradele umin kiŕon and tä reisi pääl nättüt sõbrolõ edesi;
vahendus vahetallitus -õ -t9 sai töökoha tuttavate vahendusel sai tüükotusõ tutvidõ kaudu; jutt on võru keelde tõlgitud komi keelest eesti keele vahendusel jutt om võro kiilde tõlgut komi keelest üle eesti keele; vahendustasu tallitusraha;
vahepeal .vaih(t)õpääl , .vahjõpääl , vahe(q)pääl ma käin vahepeal kodus ma käü vaihtõpääl koton ärq; puhka ka vahepeal! haaraq hõ̭ngu kah vaihtõpääl!; olin siin vahepeal haige olli tan ütevaihõ tõbinõ;
vahepealne vahema|nõ -dsõ -st5, .vaih(t)õpääli|ne -dse -st7 redelil on üks vahepealne pulk ära redelil om ütś vahemanõ pulk ärq; tema vahepealsest elust ei tea ma midagi timä vaihtõpäälitsest elost ei tiiäq ma midägiq; sadas midagi vihma ja lume vahepealset sattõ midägiq vihma ja lumõ vaihtõpäälist;
vaher vaher .vahtrõ vaherd23, .vahtra - -t3 vahtramets vahtrik; vahtrapuust rehapulgad vahtrõdsõq rihapidimäq;
vaherahu vahe(q)rah|u -u -hu26
vahesein vahe(q)|sain -saina -.saina30 seisuslikud vaheseinad vaihõq saisuisi vaihõl;
vahest vaest , vaśt , vaist , või-ollaq seda juhtub harva, vahest kord või paar aastas seod johus harva, aastagan vaest v või-ollaq kõrd vai paaŕ; vahest aitab juba! a ku avitas joq!;
vahetama vahe|tama -taq -da82, .vaihta|ma -q -81, .vaelda|ma -q -81 kütid vahetasid nugisenahad toiduaineteks jahimeheq vaihtiq nugisõnahaq söögikraami vasta; metsloomad vahetavad sügisel karva mõtseläjäq vahetasõq sügüse karva; vahetage omavahel kohad! vaeldagõq kotusõq ärq!; vabalt vahetatavad vaba vaihtusõgaq; kogemusi vahetama tiidmiisi vaihtama; kõneainet vahetama tõist juttu tegemä; vahetage sajaline lahti! tekeq saalinõ vallalõ!; pärast koosolekut vahetati muljeid päält kuunolõgi kõ̭nõldi juttu; kohvilauas vahetatakse mõtteid kohvilavvan targutõdas v arotõdas v märgütedäs; ta oli nagu ära vahetatud tä olľ niguq ümbre tett;
vahetpidamata ütesttüküst , ütsiotsõ , kõ̭ , kõrrast , vaiht pidämäldäq , ütte.heidä† vahetpidamata käis äge taplus vaiht pidämäldäq v ütesttüküst käve kõva tapõlus; pool päeva on vahetpidamata sadanud puuľ päivä om kõrrast sadanuq v puuľ päivä ütesttüküst om sadanuq; raske on vahetpidamata kõvasti töötada rassõ om ütsiotsõ v kõ̭gõ kõvva tüüd tetäq; tuleb vahetpidamata ahju kütta, et tuba soe püsiks tulõ ütsiotsõ ahjo küttäq, et tarõ lämmi püsüssiq;
vahetu .õkva küsitletakse õnnetuse vahetuid pealtnägijaid küsütäs noidõ käest, kiä õ̭nnõtust õkva päält näiq; vahetu kokkupuude õkva kokkoputminõ; vahetus läheduses õkva man; need asjad olid omavahel kõige vahetumas seoses neoq aśaq olliq hindävaihõl õkva köüdüssen; see on kirjutatud vahetute muljete põhjal taa om kirotõt õkva nägemise v kuuldmisõ perrä; minu vahetu ülemus mu kõ̭gõ ligemb ülemb; siiras
vahetult .õkva võtsin sellest sündmusest vahetult osa olli õkva tollõ aśa sisen; paugud järgnesid vahetult üksteisele pauguq käveq ütśtõsõ otsa;
vahetuma vahetu|ma -daq -80, .vaih(t)u|ma -daq -80, .vaeldu|ma -daq -80, .vaihtustõ minemä , .muutu|ma -daq -80 tunnimehed vahetuvad vahiq vaihtusõq v vaihtõdasõq vällä; valitsused vahetusid üpris sageli valitsusõq vaelduq v muutuq küländ sagõhõhe; aasta on vahetunud vahtsõnõ aastak om tulnuq;
vahetund tunni|vaih -.vaihõ -vaiht19, vahe(q)|tunń -tunni -.tunni37, vaih|tunń -tunni -.tunni37 söögivahetund süümaig;
vahetus vahetus -õ -t9, .vaihtus -õ -t9, .vaeldus -õ -t9, .vaihtami|nõ -sõ -st5 vahetusse minema vaelduma, vaihtuma; teil on kingad vahetusse läinud teil ommaq kängäq ärq vaeldunuq; kogusse hangitakse uusi marke vahetuse teel korjustõ soetõdas vahtsit markõ vahetusõgaq; mütsid läksid kogemata vahetusse kübäräq lätsiq essükombõl vaihtustõ; katkine ratas vajab vahetust katśkinõ tsõ̭õ̭ŕ taht vaihtamist; kahe vahetusega töö katõ vaihtusõgaq tüü; käin öises vahetuses tööl käü üükõrda tüühü; sugupõlvede vahetus sugupõlvi muutus;
vahialune vahialo|nõ -dsõ -st7
vahimees vahi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
vahistama vahi ala(q) .võtma , kinniq .võtma
vahkviha äkiline viha
vaht (vahi) vahť vahi .vahti36
vaht (vahu) vat|t -u -tu37, koh|o -o -ho26, (süüḱ) souḿ soumi .soumi37, su̬u̬ḿ soomi su̬u̬mi37 kruus õlut täis, vaht kuhjaks peal kruuś olt täüs, vatt kuḣas pääl; merevaht merevatt; vahule lööma koholõ lüümä; muna lüüakse vahule muna lüvväs vatulõ v soumi;
vahtima .paśma .passiq passi63, .kaema kaiaq kae67, .vahťma .vahtiq vahi 3. k vahť v vahis63 töö juures vahtima herrälemä; lapsed vahivad võõrast latsõq vahťvaq võõrast; mis sa vahid, ei tunne ära või? miä sa vahit, ärq ei tunnõq vai?; õngitseja vahtis õngekorki kalamiiś passõ õ̭ngõkorki; mida sina siin vahid? midä saq siin passit?; vahi, millega hakkama sai! kaeq, miä ärq tekḱ!; ringi vahtima kaelõma, kaeskõlõma; vahtis ümberringi kaeľ ümbretsõ̭õ̭ri; vastu vahtimist üle nägemise;
vahtkond vahť|kund -kunna -.kunda32 vahtkond läks välja vahiq lätsiq vällä;
vahtkustuti vatukistutaja - -t3, vatukistu|ť -di -tit13
vahtrik .vahtri|k -gu -kku38
vahukoor vatu|ku̬u̬ŕ -koorõ -ku̬u̬rt40, koorõvat|t -u -tu37
vahukulp vatukop|p -a -pa31, soomikop|p -a -pa31, vatu|kulṕ -kulbi -.kulpi37
vahulill kasvot seebi|lilľ -lilli -.lilli37
vahune vatu|nõ -dsõ -st7
vahustama vatulõ v vattu lü̬ü̬ vahustaja, vahusti vatulüüjä;
vahustuma vatulõ , vattu minemä
vahutama vatu|tama -taq -da82 kiirevooluline jõgi vahutas kipõ voolugaq jõgi vatuť; vihast vahutama marutama; suu vahutab suu häüssäs v vatutas;
vahuvein vurdsu|veiń -veini -.veini37, vurts|veiń -veini -.veini37
vahva vahva - -t1, vahvas .vahva vahvast22, .julgõ - -t3, mar|u -u -ru26 vahva sõjamees, ei karda kedagi vahva v julgõ sõ̭amiiś, pelgä-iq kedägiq; küll oli vahva pidu! külh olľ väkev pido!; autojuhiamet on vahva sohvriammõť om vahva; vahva, et me kokku saime! kinä, et mi kokko sai!;
vahvel .vahvli - -t1
vahvliküpseti .vahvlikü|tsäi -dsäjä -dsäjät4, .vahvliküdsäjä - -t3, m .vahvli|ravvaq -.raudo -.raudo33
vahvus .vahvus -õ -t9
vai va|ǵa -ja -ḱa29, va|gja -ja -kja29, saivas .saiba saivast23, tok|ḱ -i -ki37, (lehmi kapla v ketti pandaq) pluk|ḱ -i -ki37 telk kinnitati vaiadega maa külge lüü panti vakjogaq maa külge kinniq; noortele õunapuudele pannakse vaiad tugedeks noorilõ uibilõ pandasõq tokiq toes; raudbetoonist vaiadele ehitatud hoone raudpettonist postõ pääle ehitet hoonõq; lehm tõmbas vaia välja lehm tõ̭mmaś pluki v vaja vällä;
vaibuma .perrä v vakka v tassa v .hillä .jäämä , tasah(t)u|ma -daq -84 õhtuks tuul vaibus õdagus jäi tuuľ perrä  v  reevähtü; rongi müra vaibub rongi mürrin jääs vakka  v  hillembäs; aplaus ei tahtnud vaibuda plaksutaminõ es tahaq otsa saiaq v  perrä jäiäq; ootame nüüd, kuni tuul veidi vaibub oodamiq noq, ku tuuľ vähä tasahus; kuulujutt on vaibunud kõlahus om ärq kaihtunuq; rahusta teda, et tal viha natuke vaibuks leenüdäq tedä, et täl viha veidükese liindünüq; äike vaibus metsa taha pikne vaio mõtsa taadõ;
vaid 1. õ̭nnõ , inne vaatas mulle vaid korraks otsa kai õ̭nnõ kõrras mu pääle; seda on võimalik teha, kui sa vaid tahad tuud and tetäq, ku sa õ̭nnõ tahat; mõelda vaid! mõtõldaq!; 2. a(q) , agaq , enge† tööd ei tehta ükskõik kuidas, vaid korralikult tüüd tetä-iq ütśkõ̭iḱ kui, enge kõrraligult; seda ei teinud peremees ise, vaid sulased taad es tiiq perremiiś esiq, aq suladsõq; viga ei ole siin, vaid kusagil mujal hädä olõ-iq siin, aq kongiq muial; tüdruk polnud mitte ainult ilus, vaid ka tark tütrik olõ-õs õ̭nnõ illos, a olľ tark kah; laps ei kartnud külalist, vaid ronis talle sülle latś es pelgäq võõrast, ronõ tälle üskä;
vaidlema .vaidlõma vaiõldaq .vaidlõ78, .jahťlõma jaheldaq .jahťlõ78, tõisi|tama -taq -da82, tõõsi|tama -taq -da82, poońa|tama -taq -da82, mitmit kõrdo tõõsitõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 seal vaieldi ägedalt millegi üle sääl vaidliq kõvva minkagiq pääle; asi tuleb selgeks vaielda asi tulõ selges vaiõldaq; vaidlesime pikalt ja mulle jäi õigus tõisitimiq pikält ja mullõ jäi õigus; kipub lõbu pärast vaidlema tükḱ poońatama viguri peräst; naised vaidlesid nii, et oleksid tülli läinud naasõq võigistiq nii, et tahtsõq tüllü püürdäq; vastu vaidlema vasta kõ̭nõlõma v ütlemä v ajama v poońatama; naljapärast vaidlesin vastu ma naľa peräst poońadi; vaat kus halb poiss, vaidleb isale vastu! kagoh poiskõsõtükk, kobisõs esäle vasta!;
vaidlus vaiõlus -õ -t9, poońatami|nõ -sõ -st5 keeleteaduslik vaidlus keeletiidüsline vaiõlus;
vaidlustama .kahtlusõ ala(q) .pandma , .kahtlasõs .pandma testamenti kohtu korras vaidlustama tõstamenti kohtuhe andma;
vaieldamatu kimmäs .kimmä kimmäst22, silmägaq nätäq
vaieldav .kahtla|nõ -sõ -st5, vaiõlusõ all vaieldav seisukoht kahtlanõ arvaminõ;
vaigistama vaigista|ma -q -83, vaibõnda|ma -q -83, (helügaq) hääli|tsemä -tsäq v -däq -dse90, .hääľmä .hääliq hääli63 hambavalu vaigistama hambahallu vaigistama; tüli vaigistama tüllü vaibõndama; ema vaigistas nutvat last imä häälitś ikjat last; võõrast koera tuleb vaigistada võõrast pinni tulõ häälitsäq; nälga vaigistama nälgä täütmä v kistutama;
vaigune vaigu|nõ -dsõ -st7, .vaiku täüs vaigune puu tõrvanõ, tõrvas; käed said vaiguseks käeq saiq vaigugaq;
vaigutama vaigu|tama -taq -da82
vaik vaik vaigu .vaiku37, tõrv tõrva .tõrva30 männilaud ajab vaiku pedäjälaud aja vaiku v tõrva; kõrvavaik kõrvasitt;
vaikima 1. vakka v .vaiki v .hillä olõma kõneleja vaikis natuke aega kõ̭nõlõja olľ veitse aigo vakka; kuulab vaikides om vaiki v hillä ja kullõs; sellest asjast on parem vaikida tuu kotusõ päält om parõmb vakka ollaq; maha vaikima ütlemäldäq v kõ̭nõlõmaldaq jätmä v vakka olõma; vaikiv nõusolek vaganõ v vakka v vaiki periolõḱ; vaikiv ajastu vaganõ aig; vaikiv pealtvaataja vakka päältkaeja; 2. vakka .jäämä , .tassa .jäämä , .vaiku|ma -daq -80 tuul vaikis tuuľ jäi vakka v vagatsõs;
vaikimine vakkaolõmi|nõ -sõ -st5, .vaikiolõmi|nõ -sõ -st5
vaikne vaga|nõ -dsõ -st7, tasa|nõ -dsõ -st7, .vaikli|k -gu -kku38, tasali|k -gu -kku38, (.)tassakõ|nõ -sõ -ist8 vihmasadu hakkab juba vaiksemaks jääma vihmasado nakkas jo riimpsämbäs jäämä; vaikne huumor tasalik nali; jõe vool on siin vaikne jõ̭õ̭ vuul om tah tasalik; kõik jäi vaikseks kõ̭iḱ jäi vakka v tassa; majas on täiesti vaikne majan om tävveline vaikus; vaikne lootus välläütlemäldäq loodus; vaiksevõitu vaiklik, tasalik; ilm on vaiksevõitu, ei saa hästi vilja tuulata ilm om vaiklik, saa ei häste viljä tuulõtaq; ta on vaiksevõitu häälega tä on tasaligu helügaq; vaikne õhtu vaganõ õdak; vaikne mees vaganõ miiś; oli selline vaikne tüdruk olľ sääne tasanõ tütrik; räägib vaikse häälega kõ̭nõlõs tasadsõ helügaq; mul oleks kodus vaiksem elu mul koton olõssiq vaikligumb elo; elasin vaikses tänavas ma elli vaikligun huulitsan; vaikse(ma)ks jääma tasah(t)uma, vaikuma, reeväh(t)ümä, rehväh(t)ümä; vihm, valu hakkab vaiksemaks jääma vihm, halu nakkas riimbäle jäämä v rehvähtümä;
vaikselt .hillä , .tassa , .hillä-.tassa , .hiljüisi , hillä.keisi , hillä.keiste , hilľo.kõisi , hilľo.kõtsi , .vaikligult , tasaligult , tasalikku räägitakse väga vaikselt kõ̭nõldas väega tassa v hillä; metsas tuleb liikuda vaikselt mõtsan piät hillä liikma; elame siin vaikselt miiq tan hillä-tassa elä; laps hakkas vaikselt nutma latś nakaś hilläkeiste ikma; vaikselt voolav oja hilľokõisi juuskja oja; vaikselt lootma umaette luutma;
vaikus .vaikus -õ -t9, rah|u -u -hu26, .vaikiolõ|ḱ -gi -kit13 pärast vaikust puhkes uuesti lärm päält vaikusõ lätś larḿ vahtsõst vallalõ; rusuv vaikus rassõ vaikus; vaikus muutub juba piinlikuks vaikus nakas joq vaivama; tekkis piinlik vaikus jäädi häügaq vakka; lossis valitses sügav vaikus lossin olľ kõ̭iḱ väega vaiki; vaikust! tassa!;
vaim vaim vaimo .vaimo37, vaim vaimu .vaimu37 tema vaim on nürinenud timä vaim om nühräs jäänüq; kunst ülendab vaimu kunsť kergütäs vaimo; vaimus olin teiega vaimon ma olli tiikaq; mehed on täis isamaalist vaimu meheq ommaq täüs esämaalist vaimo; võimu ja vaimu vastasseis võimu ja vaimu vastansais; elati edasi vanas vaimus eleti vannamuudu edesi; käidi mõisas vaimuks käüdi mõisakõrda; kõrtsi keldris nähakse vaimu kõrdsi keldrin nätäs vaimo; Püha Vaim Pühä Vaim; vaimust vaene vaimust vaenõ; head ja kurjad loodusvaimud hääq ja kuŕaq loonavaimoq; kõnelejale tuli vaim peale kõ̭nõlõjalõ tulľ vaim pääle;
vaimne .vaimli|nõ -dsõ -st5, vaimo- vaimne töö vaimotüü, päägaq tüü; tal on vaimsed huvid timmä tõ̭mbasõq vaimlidsõq aśaq; vaimse puudega inimene vaimoviagaq v puudulinõ inemine; vaimsed häired mudsuhädäq;
vaimselt vaimost , vaimolt , vaimo poolõst seisab meist vaimselt kõrgemal sais meist vaimo poolõst korõmbal; vangla hävitas mehe vaimselt vangimaja häöť mehe vaimo;
vaimsus vaim vaimo .vaimo37 ajastu vaimsus mõjutab noori nuuri mõotas aovaim;
vaimuhaige vaimo.haigõ - -t3, meele.haigõ - -t3, kõnnõk ulľ ulli .ulli37
vaimuhaigus vaimo.haigus -õ -t9, meele.haigus -õ -t9, kõnnõk .ulľus -õ -t9
vaimukas hää .ütlemisegaq , .taipsa - -t3, .märksä - -t3, viguri|nõ -dsõ -st5, vaimorik|as -ka -ast22, naľali|nõ -dsõ -st5 vaimukas seltskonnainimene hää ütlemisegaq seltśkunnainemine; sa oled alati nii vaimukas! sa olõt kõ̭gõ nii hää ütlemisegaq!; kirjaniku vaimukad mõttekäigud kirämehe vaimorikkaq mõttõkäügiq;
vaimukus vi|kuŕ -guri -gurit4, hää .ütlemine pildus vaimukusi visaś vigurit; romaan paistab silma vaimukusega jutunǵ paistus silmä hää ütlemisegaq;
vaimulik 1. uso- , usoli|nõ -dsõ -st5, vaimoli|k -gu -kku38, vaimoli|nõ -dsõ -st5 vaimulik talitus usotalitus; vaimulik kirjandus usolinõ kirändüs; vaimulik ja ilmalik võim vaimolik ja ilmalik võim; 2. vaimoli|k -gu -kku38 islami vaimulikud muhamediuso vaimoliguq;
vaimusilm nägemi|ne -se -st5 nägin vaimusilmas mul olľ nägemine; vaimusilmas näen kadunud kodu silmi ette tulõ kaonuq kodo;
vaimustama härgü|tämä -täq -dä82, suurt rõ̭õ̭mu tegemä , (üte(h)n) .haardma (.)haardaq haara66, helevä(l)le ajama võitjat tervitavad vaimustatud rahvahulgad võitjat tervitäs rõ̭õ̭mu täüs rahvas; „Vana kandle” rikkus vaimustab mind „Vana kandlõ” rikkus haard minno üten; noored olid sellest mõttest vaimustatud noorõq olliq taast mõttõst haarõduq; vaimustav loodus imeline luudus; olen sellest sõidust vaimustatud olõ seo sõidu helevälläq;
vaimustuma haarõt olõma , palama minemä , helevällä olõma vaimustusin sellest kontserdist lätsi seost kontsõrdist palama; ta on sellest mehest vaimustunud taa miiś võtt täl meele pääst;
vaimustus hõisk hõisu .hõisku36, helevälläq olõminõ , haarõt olõminõ vaimustuses hõisun v hõisku  v  rõ̭õ̭mu täüs; ta oli oma plaanist vaimustuses tä olľ umast plaanist hõisun; ta on sellest näitusest vaimustuses tä om tuu näütüse helevälläq; sattusin kontserdist vaimustusse lätsi kontsõrdist palama; hääl värises vaimustusest helü värisi suurõst rõõmust;
vaimuvaene vaimu.vae|nõ -sõ -st7, .ahtameeli|ne -dse -st5
vain .vainu - -t1
vaip põrma(n)du|rõivas -.rõiva -rõivast22, vaip vaiba .vaipa35 vanad kaltsud kootakse vaibaks vanaq ńardsoq koetasõq põrmandurõivas; maad katab lehtedest vaip maa pääl om lehekõrd;
vaist (sisemäne) .tundmi|nõ -sõ -st5, (sisemäne) tunnõq .tundõ tunnõt19, ti̬i̬dmi|ne -se -st5, (loomu).sunďus -õ -t9, nõ̭n|a -a -na28 vaist ütleb mulle mul nõ̭na ütles  v  mul om sääne tundminõ; vaist sundis rändlinnud lahkuma loomusundus  v sisemäne tiidmine ai rändäjäq tsirguq liikma; hea vaistuga nõ̭nakanõ v hää nõ̭nagaq; mulgid olid väga hea vaistuga mehed mulgiq olliq väega nõ̭nakadsõq meheq; mingi vaist ütleb, et seda inimest ei saa usaldada kuigiq tunnõt ärq, et seod inemist saa-ai uskuq;
vaistlik .tundmisõ .perrä , .tundmistperi , .tundmist pite(h)n , loomusunnili|nõ -dsõ -st5, esiq.hindäst vaistlik põgenemine tundmist pite pagõminõ; tõmbasin vaistlikult käe ära tõmpsi esiqhindäst käe ärq;
vait vakka , .vaik(i) vait jääma vaikuma; vait jääma vakka jäämä; ole vait! olõq vakka v vaiki!; vait kui sukk vaiki niguq sukk;
vaja vaia , vajja , .tarbis , tarvis vaja olema vaia olõma; kui sul midagi vaja on, siis hõika! ku sul midä vaia, sõ̭s hõikaq!; seda asja võib meil vaja minna tuu asi või meil tarbis tullaq;
vajadus vajahus -õ -t9, tarvõq .tarbõ tarvõt19, .nõudmi|nõ -sõ -st5 inimese füsioloogilised vajadused inemise iholidsõq vajahusõq; kasvatas aedvilja oma vajaduseks kasuť aiaviljä hindä tarbõs v jaos; nende vajadused tuleb rahuldada tulõ tetäq, miä näil vaia; tekkis vajadus puhata puhadaq olľ vaia; vajaduse korral sõ̭s, ku vaia; loomulikke vajadusi rahuldama hätä ärq ajama, aśal käümä;
vajalik vaia , tarvili|nõ -dsõ -st5, tarbili|nõ -dsõ -st5, .tarbli|nõ -dsõ -st5, .tarbõli|nõ -dsõ -st5 ta oli meile äärmiselt vajalik inimene taad inemist olľ meil hirmsahe vaia; piim sisaldab kõiki inimesele vajalikke toitaineid piimä sisen ommaq kõ̭iḱ söögiväeq, midä inemisele vaia; on tingimata vajalik, et … om kimmähe vaia, et …; pidas vajalikuks … arvaś, et om vaia …; ma olen seal vajalikum kui siin minno om sinnäq v sääl inämb vaia ku siiäq v siin; võtke kõik vajalikud tööriistad kaasa! võtkõq kõ̭iḱ tarblidsõq riistaq üten!;
vajalikkus: õpilased ei mõista alati õppimise vajalikkust opilasõq saa-ai kõ̭gõ arvo, et oppiq om vaia;
vajama vaia olõma v minemä , tarvi|tama -taq -da82, .tarbis olõma v minemä kas sa vajad seda haamrit? kas sa tarvitat seod vasarat? v kas sul lätt seod vasarat vaia?; laps vajab värsket õhku latsõl om värskit luhti vaia; kool vajab noori õpetajaid koolilõ om vaia nuuri oppajit; hea pillimees ei vaja mängimisel noote hää pillimiiś mänǵmise man nuutõ ei tarvidaq;
vajaminev: vajaminevad tööriistad tarvilidsõq tüüriistaq;
vajuma .vaoma .vaodaq v vaioq v vajjoq vao68, .vaivuma† .vaivudaq vaivu79, kokko .vaoma , (nt leevä kotsilõ) .pliitü|mä -däq -80, (nt tahta v hainarua kotsilõ) la(a)dsah(t)u|ma -daq -84, lä(ä)dsäh(t)ü|mä -däq -84, (rõividõ kotsilõ) lidsah(t)u|ma -daq -84 vajus mutta vaio v vaivu mutta; nagu maa alla vajunud niguq maa ala vaonuq; uni vajub laugele silmäq vaosõq kinniq v uni tulõ silmä; vajuva pinnasega koht vaova; alla vajuma virah(t)uma; sukkpüksid on sul alla vajunud sukapüksiq ommaq sul alla virahtunuq; küla vajub pimedusse pümme tulõ külä pääle; haige põsed on auku vajunud haigõ põsõq ommaq sisse sadanuq; vajus põlvili lasḱ põlvildõ; unne vajuma magalõ jäämä; mõttesse vajuma mõttõhe jäämä; rahvas vajus toast välja rahvas pudõsi tarõst vällä; päev vajub õhtusse päiv kallus õdaguhe; pärast nädalaajalist vihmasadu olid saod kokku vajunud päält nädälit aigo vihma olliq ruaq ärq ladsahunuq; eilne kohupiim on kokku vajunud eeläne kohopiim om ärq lidsahunuq;
vajutama .vao|tama -taq -da81, mitmit kõrdo .vaotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .tsurmama tsurmadaq .tsurma77, .litsma .litsuq litsu64, .preśmä .pressiq pressi63 jalaga vajutama sõksama; vajutasin lingile ja uks avanes vaodi linki ja usś lätś vallalõ; vajuta nupule! litsuq nuppi!; raske lumi on katused sisse vajutanud rassõ lumi om katusõq sisse litsnuq; vajuta klahvi Enter! vaodaq v tśoksaq klahvi Enter!;
vajutus 1. .vaotus -õ -t9 vajutus nupule nupi pääle vaotus; 2. .vaotus -õ -t9 vajutuse all vaossin; vajutuse alla vaossihe, vaossi(l)lõ; hapendamisel pannakse kapsad vajutuse alla kapstaq pandasõq vaossihe, ku hapatas; vajutuse alt vaossist;
vakamaa (vanaaolinõ pinnamõõt) vakamaa - -d50, vakkal|a† -a -la28
vakane vakali|nõ -dsõ -st5
vakantne .täütmäldäq v vaba v prii kotus vakantsele kohale kandideeris mitu inimest vapa kotust tahť hindäle mitu inemist;
vakk vak|k -a -ka30, vakkõ|nõ† -sõ -ist8 vakk rukist vakk rüki;
vaks vass vassa .vassa30 peremehe ja sulase vahel on vaks vahet perremehel ja sulatsõl om vass vaiht;
vaksal .vaksaľ -i -it4, (raudti̬i̬)jaam (-)jaama (-).jaama30
vaksik eläjät looga.hiitjä - -t3, maamõ̭õ̭tja - -t3
vaktsiin vak|siiń -siini -.siini37, .kaitsõ|ru̬u̬h -roho -ru̬u̬ht39 vaktsiini manustatakse suu kaudu või süstides vaksiini andas sisse vai pandas pritsigaq;
vaktsineerima vaksi|ni̬i̬ŕmä -ni̬i̬riq -neeri63 rõugetevastane vaktsineerimine pokkõpandminõ, hernidepandminõ;
valama val|ama -laq -a56, .kaldama kalladaq .kalda77, kõrras .valksama valksadaq .valksa77, mitmit kõrdo valiskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, valitsõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 valas kapsataimedele vett vali kapstluumõ; valab supi potist kaussi kaldas leeme paast kaussi; väljas valab vihma välän kaldas vihma; vala kohvile piima peale! valksaq kohvilõ piimä pääle!; tsemendist valatud trepp tsimmetist valõt trepṕ; valas teisele pudeliga vastu pead anď tõsõlõ pudõligaq vasta pääd; verd valama verd valama; ta valas oma viha meie peale välja tä püürď uma viha miiq vasta;
valamu kraani|kausś -kausi -.kaussi37
valang valang -u -ut13
vald 1. vald valla .valda33 Rõuge vald Rõugõ vald; võimus 2. vald valla .valda33 saavutused teaduse ja tehnika vallas õ̭nnistumisõq v edesiminegiq tiidüse ja tehniga vallan;
valdaja valitsõja - -t3, .perre|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 kes oli selle krundi tegelik valdaja? kiä olľ taa maatükü peris perremiiś?;
valdama vali|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 kes neid maid valdab? kiä naid maid valitsõs?; valdab vabalt mitut võõrkeelt mõist vabalt mitund võõrast kiilt; mind valdas suur nõrkus mul tulľ suuŕ nõrkus pääle; teda valdab mure tä om väega murrõn;
valdav suuŕ suurõ suurt40, .päämä|ne -dse -st5 valdav enamus suuŕ inämbüs v ülekaal; valdav enamus suurõmb jago; valdav osa inämbjago; valdavaks kalaliigiks on siin ahven päämäne kala om siin ahhuń;
valdavalt inämbüisi kliima oli tol ajal valdavalt soe ja niiske ilm olľ tuudaigo inämbüisi lämmi ja nesse;
valdkond: ühiskonnaelu erinevad valdkonnad ütiskunnaelo esiq haroq v vallaq;;
valdusala umandus -õ -t9 Prantsusmaa valdusalad Vaikses ookeanis Prantsusmaa valitsusalaq Tasaligun ilmameren;
vale võlsś võlsi .võlssi37, petüs -(s)e -t11, .võlśkus -õ -t9 vale jutt võlsś jutt; vales kohas võlsś kotussõ pääl; väikesed valed väikseq petüsseq; vale puha, mis ta rääkis! puhtaniq petüs, miä tä kõ̭nõľ!; tõtt valest eraldama tõtõl ja võlsil vaiht tegemä; valel on lühikesed jalad võlsil ommaq lühküq jalaq; süüdistati valet inimest süüdü panti võlsś inemine;
valearvestus võlsśrehkendüs -e -t9 tegi valearvestuse ja kaotas mängu essü rehkendüsegaq ja kaoť mängo;
valekaebus võlsś.kaibus -õ -t9
valelik .võlśja - -t3, .petjä - -t3, petüs -(s)e -t11, varas .varga varast23 oled läbi ja läbi valelik! olõt otsaniq võlsś!; see mees on valelik seo miiś om petjä v petüs;
valem val|lõḿ -õmi -õmit4
valendama valõ|tama -taq -da82, hele|tämä -täq -dä82, valgõ|tama -taq -da82, valul|õma -daq -õ85, valõnda|ma -q -83 mis seal metsa ääres valendab? miä tan mõtsa veeren valõtas v mõtsa veerest vasta heletäs?; merel valendas üksik puri mere pääl heleť ütsik puŕo;
valentinipäev valentini|päiv -päävä -.päivä35
valeraha petüs|raha -raha -rahha28, võlsś|raha -raha -rahha28, perrätett raha
valesti .võlssi sa teed valesti sa tiit võlssi;
valetaja .võlśja - -t3, .petjä - -t3, .võlśni|k -gu -kku38 sa oled suur valetaja sa olõt suuŕ võlśja;
valetama .võlśma .võlssiq võlsi63, .petmä pettäq petä61 ära valeta! võlśku-iq!; oskab hästi valetada mõist häste võlssiq  v pettäq; kraadiklaas valetab: nii külm ei saa olla kraadiklaaś pett: nii külm saa-ai ollaq; teile valetati tema kohta teile kõ̭nõldi timäst võlssi; ta valetab minu peale tä võlsś muq pääle; mida kõike me kokku valetasime! midä kõ̭kkõ mi kokko luulõdi!;
valevorst võlsipa|da -a -ta29
valeühendus võlsś|nummõŕ -.numbri -nummõrd23 vabandage, valeühendüs! andis, võlssi trehväś!;
valge .valgõ - -t3, val|lus† -usa -usat4 valge sõstar valgõ hõrak; valge öö, ilm valgõ  v  vallus üü, ilm; valget verd valusat  v  valgõt verd; valge viin valgõ viin; hommik on, hakkab valgeks minema hummok om, nakas valgõs minemä; üks aken oli öö läbi valge ütś akań olľ üü otsa valgõ;