Sisseminek

vaablane .vaabla|nõ -sõ -st5 lehe-, puiduvaablane lehe-, puuvaablanõ; kq ka vapsik

vaagen 1. liud livva .liuda33, .vaagna - -t3 ristimisvaagen kupeľ, kubeľ; valis vaagnalt endale puuvilju sortõ vaagna päält hindäle puuviljo vällä; mitu vaagnatäit toitu mitu livvatäüt süüki; 2. anat puusavü̬ü̬ - -d51, puusaluu - -d50 vaagnavööde puusavüü; neeruvaagna põletik rahupalanik;

vaakum tühüs* -(s)e -t11, tühi|ruuḿ* -ruumi -.ruumi37, hõrõhus -õ -t9, v(a)a|kuuḿ -kuumi -.kuumi37 vaakumpakend tühüspakḱ v rõuhkõpakḱ; kohv on vaakumpakendis kohv́ om rõuhkõpakin; ideoloogiline vaakum mõttõtühüs; vaakumpump hõrõhuspump;

vaal (vaala) v(a)alaskal|a -a -la28, valas* -(s)õ -t11 vaal pole tegelikult kala valaskala olõ-iq periselt kala; sinivaal sinivalas; vaalapüüdja vaalapüüdjä;

vaalima: pesu vaalima mõssu truľma;;

vaap vaap vaaba .vaapa30 valge vaabaga piparkoogid valgõ vaabagaq vehveŕkoogiq; kaussi katab kuldne vaap kausil om kullanõ vaap; seal on paks porivaap seljas tsial om paks muakõrd sälän; hambavaap hambavaap;

vaarikas vabarn -a -t4, vabõrn -a -t4, va(v)võrn -a -t4, va(v)varn -a -t4 vaarikaid on punaseid ja (hele)kollaseid, kitsemurakas on must vabarnit om verevit ja valgit, kahruvabarn om must; vaarikad kasvavad raiesmikel vabõrnaq kasusõq raotu pääl;

vaaruma kapõrda|ma -q -83, kupõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, tuudõrda|ma -q -83, .hüllelemä hülleldäq .hüllele85, .lüngelemä lüngeldäq .lüngele85, tuigu|tama -taq -da82, mitmit kõrdo kapõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .kõikma .kõikuq kõigu73 vaarus vastase antud hoobist kapõrď  v  tuudõrď vastalidsõ antust hoobist; laps kõndis vaarudes latś kõ̭nďsõ kupõrdõlõn; väsinud mees vaarub üle õue väsünüq miiś lüngeles üle moro; joodik vaarus jalgel joodik ripse jalgo pääl; puu lõi vaaruma ja langes maha puu lei kõikma ja sattõ vasta maad;

vaat (vaadi) vaať vaadi .vaati37, püt|t -ü -tü37, tönń tönni .tönni37 vaadiõlu pütüolu; lägavaat virdsapütt;

vaat(a) kaeq , hi̬i̬(q) vaat kus kaeq kos(t), kagos(t), kaeq koh(n) kagoh(n), kaǵa, kagja, vot kos; vaat kus lugu! kagos om lugu!; vaat nii on lugu kaeq nii om lugu; vaat sulle säh! vot sullõ seh!; vaat kui võtan sulle rihma! kaeq ku võta sullõ rihma!; söök oli seal vaat et odavamgi süüḱ olľ sääl kaeq viil odavamb; vaat kus lops! vot määne pauk! v kos olľ v om pauk!; vaata, kuhu on enda peitnud! hiiq, kohe om hindä käḱnüq!;

vaatama .kaema kaiaq kae67, .kaeskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, tunnista|ma -q -83, .silmämä silmädäq .silmä77, .vahťma .vahtiq vahi63, kõrras .kaehta|ma -q -81, .kaehu|tma -taq -da62 ette vaatama ette kaema; järele vaatama perrä kaema; üle vaatama üle  v  perrä kaema; läbi sõrmede vaatama läbi sõrmi kaema; tornist vaadates oli kõik nagu peo peal tornist kaiaq olľ kõ̭iḱ niguq peo pääl; tahaks linna vaadata tahtnuq liina kaiaq; seda on vastik vaadata seod om jälle kaiaq; siin oli palju vaadata siin olľ palľo kaemist; ei jõudnud seda imet ära vaadata jõvva-as taad imeht ärq kaiaq; tulin teid vaatama tulli teid kaema; paugu peale vaatasin üles paugu pääle kaehti v kaehudi üles; vaatas ja vaatas, aga ära ei tundnud tunnisť ja tunnisť, a tunnõ-õs ärq; tõele näkku vaatama tõtõt tunnistama; vaatame seda kaupa lähemalt kaemiq v silmämiq seod kaupa lähembält; mine vaata, kui kaugel traktor juba on! mineq kaeq v silmäq, kavvõn traktoŕ joba om; oled sa ajalehti vaadanud? olõt postilehti silmänüq?; tal on aega vähe, aina vaatab kella täl om aigo veidüq, muguq vahis kellä; istus sillal ja vaatas vette istõ silla pääl ja vahtõ vette; istus ja vaatas aknast välja istõ ja vahtõ aknõst vällä; tõmbad sahtli lahti: sealt vaatab vastu tühjus tõ̭mbat suhvli vallalõ̭ tühi vahis vasta; oma naisest ei hoolinud, vaatas nooremaid es hooliq umast naasõst, hiile noorõmbit; maja aknad vaatavad läände maja aknõq ommaq õdagu poolõ; Mari oli Jaanist vaata et pikemgi kaeq ku Mari viil Jaanist pikemb es olõq; teda tundis siin vaata et igaüks timmä tiiď siin pia egäütś; eks vaatame! kaemiq noh!; vaadake, nii on lugu! kaegõq, nii om lugu!; vaata aga vaata! kaeq-kaeq! v kaeq no kaeq!;

vaatamisväärsus .kaemist väärt (kotus, asi ) , (miä) tasos kaiaq , .kaemiskotus -(s)õ -t11 mis on Tartu vaatamisväärsused? midä Tarton kaiaq tasos? v määntseq ommaq Tarto kaemist väärt kotusõq?; kas siin on mingeid vaatamisväärsusi? kas tan midä kaiaq om?;

vaatemäng mäng mängo .mängo37, pilť pildi .pilti37, .kaemi|nõ -sõ -st5, .tiatri - -t1, .näüt(e)lemi|ne -se -st5, .tiatri|mäng -mängo -.mängo37, .tsirkus -õ -t9 ilutulestik oli uhke vaatemäng tulõvärḱ olľ uhkõ mäng; vulkaanipurse on võimas vaatemäng tulõmäepurgahus om väkev pilť; härjavõitlus on jõhker vaatemäng härävõigõlus om hirmsa kaeminõ;

vaatepilt pilť pildi .pilti37, nätäq v kaiaq (asi) sellist vaatepilti ei näinud iga päev säänest pilti es näeq egäpäivi; imekaunis vaatepilt kistumaldaq illos kaiaq; põlev maja oli kohutav vaatepilt maja palaminõ olľ hirmsa nätäq  v  kaiaq; juga pakub suurepärast vaatepilti viisadang om uhkõ kaiaq;

vaateväli: puud varjasid vaatevälja puuq lasõ-s vällä nätäq;;

vaatlema 1. .kaema kaiaq kae67, .silmämä silmädäq .silmä77, .vahťma .vahtiq vahi63, mitmit kõrdo .kaeskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, silmite|(l)lemä -lläq -(l)le86 vaatleb huviga pilte kaes v vahis pilte himogaq; käisin täna metsas linde vaatlemas käve täämbä mõtsan tsirkõ kaeman; 2. .uuŕma .uuriq uuri63, .silmämä silmädäq .silmä77, .kaema kaiaq kae67 siin vaadeldav ajajärk aovaheq, midä tan kaias v uuritas; autor vaatleb lüüdi ja karjala keelt ühtse keelena autoŕ kaes lüüdi ja kaŕala kiilt kuun niguq ütte kiilt;

vaatus ja|go -o -ko27, .kaeh(t)us -õ -t9 näidend kahes vaatuses ja neljas pildis näütemäng katõn jaon ja nelän pildin; elu lõppvaatus elo peräots;

vabaabielu: nad on vabaabielus nä eläseq kokko v eläseq kuun;

vabadusekaotus kinniq.pandmi|nõ -sõ -st5 vabadusvõitlejale määrati viis aastat vabadusekaotust vabahusvõitlõja mõistõti viies aastagas kinniq;

vabadussõda vabahus|sõda -sõ̭a -sõta29 Eesti Vabadussõda Eesti Vabahussõda;

vabadusvõitlus vabahus.võitlus -õ -t9, vabahusvõidõlus -õ -t9

vabakutseline .hindäette , .hindäperi , .hindäpääl tulin töölt ära, olen nüüd vabakutseline tulli ammõtist äräq, noq tüüdä uma käe pääl; vabakutseline kirjanik hindäperi v hindäette kirämiiś;

vabakäik vaba|käüḱ -käügi -.käüki37, vaba|ju̬u̬sk -joosu -ju̬u̬sku36 libedaga ei maksa vabakäigul mäest alla sõita nilbõgaq massa-iq vabakäügigaq mäest alla sõitaq;

vabamaadlus sport vaba.maadlus -õ -t9

vabandama 1. .andis .andma , vabanda|ma -q -83 vabanda(ge) mind, palun! olõq hää, annaq (mullõ) andis! v olkõq hääq, andkõq (mullõ) andis!; ma vabandan teid hea meelega ma anna teile hää meelegaq andis; 2. .õigõs .mõistma , .vällä kõ̭nõlõma püüdis end vabandada haigusega pruumõ hinnäst haigusõgaq vällä kõ̭nõldaq; sellist tegu ei vabanda miski säänest asja ei saaq kuiginaq õigõs mõistaq; vabandas end ajapuudusega tõi ette aopuudusõ;

vabanema päsemä , vabas v priis .saama , vabas v priis päsemä , vallalõ .saama sõltuvuses olnud rahvas vabanes lõ̭ial olnuq rahvas sai priis; meri vabanes jääst meri pässi iäst vabas; vanglast vabanema vangist vallalõ saama; tahtis prussakatest vabaneda tahť prussakist vallalõ saiaq; maadleja vabaneb ründaja haardest maadlõja päses ründäjä pitsitüsest; millal sa täna koolist vabaned? kuna sa täämbä koolist päset?; põlemisel vabaneb soojusenergia palamisõ man päses vällä lämmäjoud; kohvikus vabanes kaks lauda kohvitarõn jäi katś lauda tühäs;

vabariiklik vaba.riikli|ne -dse -st5

vabastus: mul on õppetööst ma olõ oṕmisõst prii;

vabatahtlikult umast .tahtmisõst vabatahtlikult ma seda tööd ei teeks umast tahtmisõst ma seod tüüd es tennüq; ta tuli vabatahtlikult tä esiq tahť tullaq;

vabaõhumuuseum välämuusõ|uḿ* -umi -.ummi38

vabin ju|tin -dina -dinat4, vär|rin -inä -inät4, hü|tin -dinä -dinät4, kahmistus -õ -t9 kehast käis vabin läbi ihost käve jutin läbi;

vabrik vabri|k -gu -kut13, tü̬ü̬stüs -e -t9

vadak kohopiimä|li̬i̬ḿ -leeme -li̬i̬mi37, kohopiimä|vesi -vi̬i̬ -vett42

vadin kä|tsin -dsinä -dsinät4, mul|lin -ina -inat4 laste rõõmus vadin latsi rõ̭õ̭msa kätsin;

vadja: vadja keel vaďa kiiľ, vadja kiiľ;

vaeg-: vaegnägija puuľpümme, kehvä nägemisegaq;;

vaen vih|a -a -ha28, vain vaino .vaino37 vaen vendade vahel süvenes viha velji vaihõl lätś süvembäs; rahvastevaheline vaen vain rahvidõ vaihõl; oleme temaga ammu vaenus olõmiq täägaq ammuq vihossin;

vaenlane .vainla|nõ -sõ -st5, .vaimla|nõ -sõ -st5, vihala|nõ -sõ -st5, vihali|nõ -dsõ -st5 lepatriinud on lehetäide vaenlased käokiräseq ommaq lehetäie vaimlasõq; vaenlane tungis meie maale vainlanõ murď mi maalõ sisse; ma ei tea endal ühtegi vaenlast olevat ma ei tiiäq hindäl üttegiq vaimlast ollõv;

vaenukägu toonikä|go -o -ko27, vainokä|go -o -ko27, toonõtut|t -u -tu37, surma|tsirk -tsirgu -.tsirku37, seto kiiľ tututaja - -t3

vaenulik vainoli|nõ -dsõ -st5, viha|nõ -dsõ -st7 pärismaalased olid võõraste vastu vaenulikud perismaalasõq olliq võ̭õ̭ridõ vasta vainolidsõq v perismaalaisil olľ vain võ̭õ̭ridõ vasta; tema hääletoon oli vaenulik timä helü olľ vihanõ; elame vaenulikus ümbruses mi ümbre eläseq vainlasõq; ta on meie vastu vaenulik inimene tä om mi vihalanõ; võõraste vaenulikud kavatsused võ̭õ̭ridõ kuŕaq plaaniq;

vaeseke .vaesõkõ|nõ v .vaesõgõ|nõ -sõ -ist8, .vaenõkõ|nõ v .vaenõgõ|nõ -sõ -ist8 mul hakkas vaesekeset kahju mul naaś vaesõgõist hallõ;

vaeslaps .vaenõlatś .vaesõlatsõ vaestlast39, .perräjäänüq latś

vaesuma .vaesõs .jäämä vaesunud talupoeg kehväs jäänüq talomiiś;

vaev vaiv vaiva .vaiva30, hä|dä -dä -tä24 vaeva nägema vaiva nägemä; vaevaks võtma vaivas võtma; vaevas olema vaivussin olõma; haige jalg teeb mulle vaeva haigõ jalg tege mullõ vaiva v hätä; suure vaevaga sai ta voodist välja suurõ hädägaq sai tä sängüst üles; kerge vaevaga saadud raha kergehe saad raha; kõik see on mahavisatud vaev kõ̭iḱ taa om aśandaq vaiv v pinile hainategemine;

vaevaline vaivali|nõ -dsõ -st5, vaiva|nõ -dsõ -st7, armõ|du -du -tut1, kehv kehvä .kehvä35 vaevaline teekond vaivalinõ tii; vanainimeste astumine on vaevaline vanol om astminõ vaivalinõ; silmanägemine oli jäänud vaevaliseks silmänägemine olľ jäänüq armõtus; tema saksa keel on vaevaline timä śaksa kiiľ om hädäline;

vaevalt vaivalt vaevalt ta enam tuleb vaivalt tä inämb tulõ; sinna on vaevalt pool kilomeetrit sinnäq om vaivalt puuľ kilometrit; vaevalt jõudis koju, kui juba otsis raamatud välja õ̭nnõ sai kodo, joba otsõ raamaduq vällä; ta on nii muutunud, et vaevalt tunneb ära tä om nii tõsõs lännüq, et hädägaq tunnõt ärq;

vaevarikas vaivali|nõ -dsõ -st5 vaevarikas töö vaivalinõ tüü;

vaevlema .vaivlõma vaivõldaq .vaivlõ78, vaivussi(h)n olõma vaevlema jääma vaivussihe v vaivussilõ jäämä; mis ma tast siia vaevlema jätan miä ma täst siiäq vaivussihe jätä; valu käes vaevlema halu käen vaivlõma; vangis vaevlema vangin vaivlõma;

vaevumärgatav hädägaq nätäq vaevumärgatav rada hädägaq nätäq tiirada;

vaga va|ga -a -ka29, vagali|k -gu -kku38 proua on vaga naisterahvas provva om vaga v usklik naistõrahvas; vaga vesi vaga vesi;

vagel vagõl v vakl vagla .vakla45 vaklu täis vaglanõ, vaglonõ; mingid vaglad närivad lehti määntsegiq vaglaq jüräväq lehti;

vagun va|koń -goni -gonit4, va|kuń -guni -gunit4

vagur tasali|k -gu -kku38, va|ga -a -ka29 vagur mehike tasalik mehekene; teeb vagura näo tege vaa näo;

vaha vah|a -a -ha28 vahast (tehtud) vahanõ;

vahaleedik eläjät mehidsekoi - -d53

vahariie .vakstu - -t1, seto kiiľ kleionka - -t1

vahe (vahe) vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19, .vahju|s† -(sõ) -(s)t10 vahet tegema vaiht tegemä; poe- ja turuhindade vahe poodi- ja turuhindo vaheq; perenaine käis toa ja köögi vahet pernaanõ käve tarõ ja köögi vahet; põõsaste vahedest tuli heina niita puhmõ vahjist tahť hain niitäq; pole mingit vahet, kas tuled või ei olõ-iq määnest vaiht, kas tulõt vai ei; lahutamisel saame kahe arvu vahe maahaarvamisõst jääs katõ arvo vaheq;

vaheaeg vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19, .vaihõ|aig -ao -.aigo36 vihma sadas lühikeste vaheaegadega päev otsa vihma sattõ lühkeisi vahjidõgaq päiv otsa;

vahekohtunik .vaihõ|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, kõrra|vahť -vahi -.vahti36

vahel tõõnõkõrd , tõ̭nõkõrd , mõ̭nikõrd , .vaih(t)õpääl , .vahjõpääl vahel käisime kinos või teatris tõ̭nõkõrd kävemiq kinon vai tiatrin; tule mind ka vahel vaatama! tulõq minno ka tõ̭nõkõrd kaema!;

vahelduma .vaeldu|ma -daq -80, .vaihõlõma vaihõldaq .vaihõlõ85, .vahjõlõma vahjõldaq .vahjõlõ85, segende|(l)lemä -lläq -(l)le86, segähe|(l)lemä -lläq -(l)le86, (hrl ilma v ilmanätüste kotsilõ) laagõskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 metsatukad vaheldusid põldudega mõtsasaarõq vaelduq v olliq vaeldumiisi nurmigaq v mõtsasaari vaihõl olliq nurmõq; öö ja päev vahelduvad lõputult üü ja päiv vaihtusõq v vaihõlõsõq lõpmaldaq; ilm ei ole selge, vaheldub, kuidas sa teed sellisega heina ilm olõ-iq selge, segendelles, kuis sa tiit sääntsegaq haina; ilm on täna väga vahelduv ilm täämbä väega segähelles; kevadel on väga vahelduv ilm keväjä ilm väega laagõskõllõs; täna on vahelduv pilvitus täämbä pilveq laagõskõllõsõq v täämbä pilviskeles; põlevkivikihid vahelduvad lubjakivikihtidega palavakivikihiq ommaq ütśtõsõ ala kalgikivikihtegaq;

vaheldus .vaeldus -õ -t9, .vaeldumi|nõ -sõ -st5, vahelus -õ -t9 reisimine pakub vaheldust reiśmine pakk vaeldust v tõistmuudu tunnõt; aastaaegade vaheldus aastaaigo vaelduminõ; künkad tõid maastikku vaheldust kingoq teiq maa tõsõsugumadsõs; väike vaheldus kuluks ära võissiq vaihtõpääl vähäkese midägiq muud ollaq v tetäq;

vahele .vaihõlõ , .vahjõlõ tee pöördub metsa vahele tii käänd mõtsa vaihõlõ; ta jäi inspektorile vahele inspektri sai tä kinniq; jäägu see meie vahele! jääguq seo asi õ̭nnõ miiq teedäq!;

vahelihas vahelih|a -a -ha28, vahemi|nõ -dsõ -st5

vaheline .vaihõli|nõ -dsõ -st5 mägedevaheline tasandik mäkivaihõlinõ tasamaa v tasamaa mäki vaihõl; meievaheline suhe läbikäümine miiq vaihõl;

vahelt .vaihõlt , .vahjõlt , .vaihõst , .vahjõst kokku ostes ja edasi müües teenis kõvasti vahelt ostmisõ ja edesimüümisegaq tiine v tekḱ kõvva vaihõlt; põõsaste vahelt puhmõ vahjõst;

vahemaa vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19, maa - -d50 linnade vahemaad on pikad liino vaihõl ommaq pikäq maaq; vahemaa kodust kooli on lühike kotost kuuli om lühüq maa;

vahemik vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19 maantee ja jõe vahemik on maju täis ehitatud suurõtii ja jõ̭õ̭ vaih om majjo täüs ehitet; marjapõõsaste vahemikus oli lillepeenar maŕapuhmõ vaihõn olľ lillipinnäŕ;

vahendaja .vahe|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, vahetallitaja - -t3, .sahkri - -t1, kaup|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 preestrid on vahendajateks inimeste ja jumalate vahel priistreq ommaq vahetallitajis inemiisi ja jumalidõ vaihõl; vahendajad teenivad põhilise tulu kaupmeheq v sahkriq võtvaq suurõ raha hindäle;

vahendus vahetallitus -õ -t9 sai töökoha tuttavate vahendusel sai tüükotusõ tutvidõ kaudu; jutt on võru keelde tõlgitud komi keelest eesti keele vahendusel jutt om võro kiilde tõlgut komi keelest üle eesti keele; vahendustasu tallitusraha;

vahepealne vahema|nõ -dsõ -st5, .vaih(t)õpääli|ne -dse -st7 redelil on üks vahepealne pulk ära redelil om ütś vahemanõ pulk ärq; tema vahepealsest elust ei tea ma midagi timä vaihtõpäälitsest elost ei tiiäq ma midägiq; sadas midagi vihma ja lume vahepealset sattõ midägiq vihma ja lumõ vaihtõpäälist;

vaherahu vahe(q)rah|u -u -hu26

vahest vaest , vaśt , vaist , või-ollaq seda juhtub harva, vahest kord või paar aastas seod johus harva, aastagan vaest v või-ollaq kõrd vai paaŕ; vahest aitab juba! a ku avitas joq!;

vahetpidamata ütesttüküst , ütsiotsõ , kõ̭gõ , kõrrast , vaiht pidämäldäq , ütte.heidä† vahetpidamata käis äge taplus vaiht pidämäldäq v ütesttüküst käve kõva tapõlus; pool päeva on vahetpidamata sadanud puuľ päivä om kõrrast sadanuq v puuľ päivä ütesttüküst om sadanuq; raske on vahetpidamata kõvasti töötada rassõ om ütsiotsõ v kõ̭gõ kõvva tüüd tetäq; tuleb vahetpidamata ahju kütta, et tuba soe püsiks tulõ ütsiotsõ ahjo küttäq, et tarõ lämmi püsüssiq;

vahetult .õkva võtsin sellest sündmusest vahetult osa olli õkva tollõ aśa sisen; paugud järgnesid vahetult üksteisele pauguq käveq ütśtõsõ otsa;

vahetund tunni|vaih -.vaihõ -vaiht19, vahe(q)|tunń -tunni -.tunni37, vaih|tunń -tunni -.tunni37 söögivahetund süümaig;

vahialune vahialo|nõ -dsõ -st7

vahistama vahi ala(q) .võtma , kinniq .võtma

vaht (vahi) vahť vahi .vahti36

vahtima .paśma .passiq passi63, .kaema kaiaq kae67, .vahťma .vahtiq vahi 3. k vahť v vahis63 töö juures vahtima herrälemä; lapsed vahivad võõrast latsõq vahťvaq võõrast; mis sa vahid, ei tunne ära või? miä sa vahit, ärq ei tunnõq vai?; õngitseja vahtis õngekorki kalamiiś passõ õ̭ngõkorki; mida sina siin vahid? midä saq siin passit?; vahi, millega hakkama sai! kaeq, miä ärq tekḱ!; ringi vahtima kaelõma, kaeskõlõma; vahtis ümberringi kaeľ ümbretsõ̭õ̭ri; vastu vahtimist üle nägemise;

vahtkustuti vatukistutaja - -t3, vatukistu|ť -di -tit13

vahukoor vatu|ku̬u̬ŕ -koorõ -ku̬u̬rt40, koorõvat|t -u -tu37

vahulill kasvot seebi|lilľ -lilli -.lilli37

vahustama vatulõ v vattu lü̬ü̬mä vahustaja, vahusti vatulüüjä;

vahutama vatu|tama -taq -da82 kiirevooluline jõgi vahutas kipõ voolugaq jõgi vatuť; vihast vahutama marutama; suu vahutab suu häüssäs v vatutas;

vahva vahva - -t1, vahvas .vahva vahvast22, .julgõ - -t3, mar|u -u -ru26 vahva sõjamees, ei karda kedagi vahva v julgõ sõ̭amiiś, pelgä-iq kedägiq; küll oli vahva pidu! külh olľ väkev pido!; autojuhiamet on vahva sohvriammõť om vahva; vahva, et me kokku saime! kinä, et mi kokko sai!;

vahvliküpseti .vahvlikü|tsäi -dsäjä -dsäjät4, .vahvliküdsäjä - -t3, m .vahvli|ravvaq -.raudo -.raudo33

vai va|ǵa -ja -ḱa29, va|gja -ja -kja29, saivas .saiba saivast23, tok|ḱ -i -ki37, (lehmi kapla v ketti pandaq) pluk|ḱ -i -ki37 telk kinnitati vaiadega maa külge lüüv́ panti vakjogaq maa külge kinniq; noortele õunapuudele pannakse vaiad tugedeks noorilõ uibilõ pandasõq tokiq toes; raudbetoonist vaiadele ehitatud hoone raudpettonist postõ pääle ehitet hoonõq; lehm tõmbas vaia välja lehm tõ̭mmaś pluki v vaja vällä;

vaid 1. õ̭nnõ , inne vaatas mulle vaid korraks otsa kai õ̭nnõ kõrras mu pääle; seda on võimalik teha, kui sa vaid tahad tuud and tetäq, ku sa õ̭nnõ tahat; mõelda vaid! mõtõldaq!; 2. a(q) , agaq , enge† tööd ei tehta ükskõik kuidas, vaid korralikult tüüd tetä-iq ütśkõ̭iḱ kui, enge kõrraligult; seda ei teinud peremees ise, vaid sulased taad es tiiq perremiiś esiq, aq suladsõq; viga ei ole siin, vaid kusagil mujal hädä olõ-iq siin, aq kongiq muial; tüdruk polnud mitte ainult ilus, vaid ka tark tütrik olõ-õs õ̭nnõ illos, a olľ tark kah; laps ei kartnud külalist, vaid ronis talle sülle latś es pelgäq võõrast, ronõ tälle üskä;

vaidlus vaiõlus -õ -t9, poońatami|nõ -sõ -st5 keeleteaduslik vaidlus keeletiidüsline vaiõlus;

vaieldamatu kimmäs .kimmä kimmäst22, silmägaq nätäq

vaigistama vaigista|ma -q -83, vaibõnda|ma -q -83, (helügaq) hääli|tsemä -tsäq v -däq -dse90, .hääľmä .hääliq hääli63 hambavalu vaigistama hambahallu vaigistama; tüli vaigistama tüllü vaibõndama; ema vaigistas nutvat last imä häälitś ikjat last; võõrast koera tuleb vaigistada võõrast pinni tulõ häälitsäq; nälga vaigistama nälgä täütmä v kistutama;

vaigutama vaigu|tama -taq -da82

vaikima 1. vakka v .vaiki v .hillä olõma kõneleja vaikis natuke aega kõ̭nõlõja olľ veitse aigo vakka; kuulab vaikides om vaiki v hillä ja kullõs; sellest asjast on parem vaikida tuu kotusõ päält om parõmb vakka ollaq; maha vaikima ütlemäldäq v kõ̭nõlõmaldaq jätmä v vakka olõma; vaikiv nõusolek vaganõ v vakka v vaiki periolõḱ; vaikiv ajastu vaganõ aig; vaikiv pealtvaataja vakka päältkaeja; 2. vakka .jäämä , .tassa .jäämä , .vaiku|ma -daq -80 tuul vaikis tuuľ jäi vakka v vagatsõs;

vaikne vaga|nõ -dsõ -st7, tasa|nõ -dsõ -st7, .vaikli|k -gu -kku38, tasali|k -gu -kku38, (.)tassakõ|nõ -sõ -ist8 vihmasadu hakkab juba vaiksemaks jääma vihmasado nakkas jo riimpsämbäs jäämä; vaikne huumor tasalik nali; jõe vool on siin vaikne jõ̭õ̭ vuul om tah tasalik; kõik jäi vaikseks kõ̭iḱ jäi vakka v tassa; majas on täiesti vaikne majan om tävveline vaikus; vaikne lootus välläütlemäldäq loodus; vaiksevõitu vaiklik, tasalik; ilm on vaiksevõitu, ei saa hästi vilja tuulata ilm om vaiklik, saa ei häste viljä tuulõtaq; ta on vaiksevõitu häälega tä on tasaligu helügaq; vaikne õhtu vaganõ õdak; vaikne mees vaganõ miiś; oli selline vaikne tüdruk olľ sääne tasanõ tütrik; räägib vaikse häälega kõ̭nõlõs tasadsõ helügaq; mul oleks kodus vaiksem elu mul koton olõssiq vaikligumb elo; elasin vaikses tänavas ma elli vaikligun huulitsan; vaikse(ma)ks jääma tasah(t)uma, vaikuma, reeväh(t)ümä, rehväh(t)ümä; vihm, valu hakkab vaiksemaks jääma vihm, halu nakkas riimbäle jäämä v rehvähtümä;

vaikus .vaikus -õ -t9, rah|u -u -hu26, .vaikiolõ|ḱ -gi -kit13 pärast vaikust puhkes uuesti lärm päält vaikusõ lätś larḿ vahtsõst vallalõ; rusuv vaikus rassõ vaikus; vaikus muutub juba piinlikuks vaikus nakas joq vaivama; tekkis piinlik vaikus jäädi häügaq vakka; lossis valitses sügav vaikus lossin olľ kõ̭iḱ väega vaiki; vaikust! tassa!;

vaimne .vaimli|nõ -dsõ -st5, vaimo- vaimne töö vaimotüü, päägaq tüü; tal on vaimsed huvid timmä tõ̭mbasõq vaimlidsõq aśaq; vaimse puudega inimene vaimoviagaq v puudulinõ inemine; vaimsed häired mudsuhädäq;

vaimsus vaim vaimo .vaimo37 ajastu vaimsus mõjutab noori nuuri mõotas aovaim;

vaimuhaigus vaimo.haigus -õ -t9, meele.haigus -õ -t9, kõnnõk .ulľus -õ -t9

vaimukus vi|kuŕ -guri -gurit4, hää .ütlemine pildus vaimukusi visaś vigurit; romaan paistab silma vaimukusega jutunǵ paistus silmä hää ütlemisegaq;

vaimusilm nägemi|ne -se -st5 nägin vaimusilmas mul olľ nägemine; vaimusilmas näen kadunud kodu silmi ette tulõ kaonuq kodo;

vaimustuma haarõt olõma , palama minemä , helevällä olõma vaimustusin sellest kontserdist lätsi seost kontsõrdist palama; ta on sellest mehest vaimustunud taa miiś võtt täl meele pääst;

vaimuvaene vaimu.vae|nõ -sõ -st7, .ahtameeli|ne -dse -st5

vaip põrma(n)du|rõivas -.rõiva -rõivast22, vaip vaiba .vaipa35 vanad kaltsud kootakse vaibaks vanaq ńardsoq koetasõq põrmandurõivas; maad katab lehtedest vaip maa pääl om lehekõrd;

vaistlik .tundmisõ .perrä , .tundmistperi , .tundmist pite(h)n , loomusunnili|nõ -dsõ -st5, esiq.hindäst vaistlik põgenemine tundmist pite pagõminõ; tõmbasin vaistlikult käe ära tõmpsi esiqhindäst käe ärq;

vaja vaia , vajja , .tarbis , tarvis vaja olema vaia olõma; kui sul midagi vaja on, siis hõika! ku sul midä vaia, sõ̭s hõikaq!; seda asja võib meil vaja minna tuu asi või meil tarbis tullaq;

vajalik vaia , tarvili|nõ -dsõ -st5, tarbili|nõ -dsõ -st5, .tarbli|nõ -dsõ -st5, .tarbõli|nõ -dsõ -st5 ta oli meile äärmiselt vajalik inimene taad inemist olľ meil hirmsahe vaia; piim sisaldab kõiki inimesele vajalikke toitaineid piimä sisen ommaq kõ̭iḱ söögiväeq, midä inemisele vaia; on tingimata vajalik, et … om kimmähe vaia, et …; pidas vajalikuks … arvaś, et om vaia …; ma olen seal vajalikum kui siin minno om sinnäq v sääl inämb vaia ku siiäq v siin; võtke kõik vajalikud tööriistad kaasa! võtkõq kõ̭iḱ tarblidsõq riistaq üten!;

vajama vaia olõma v minemä , tarvi|tama -taq -da82, .tarbis olõma v minemä kas sa vajad seda haamrit? kas sa tarvitat seod vasarat? v kas sul lätt seod vasarat vaia?; laps vajab värsket õhku latsõl om värskit luhti vaia; kool vajab noori õpetajaid koolilõ om vaia nuuri oppajit; hea pillimees ei vaja mängimisel noote hää pillimiiś mänǵmise man nuutõ ei tarvidaq;

vajuma .vaoma .vaodaq v vaioq v vajjoq vao68, .vaivuma† .vaivudaq vaivu79, kokko .vaoma , (nt leevä kotsilõ) .pliitü|mä -däq -80, (nt tahta v hainarua kotsilõ) la(a)dsah(t)u|ma -daq -84, lä(ä)dsäh(t)ü|mä -däq -84, (rõividõ kotsilõ) lidsah(t)u|ma -daq -84 vajus mutta vaio v vaivu mutta; nagu maa alla vajunud niguq maa ala vaonuq; uni vajub laugele silmäq vaosõq kinniq v uni tulõ silmä; vajuva pinnasega koht vaova; alla vajuma virah(t)uma; sukkpüksid on sul alla vajunud sukapüksiq ommaq sul alla virahtunuq; küla vajub pimedusse pümme tulõ külä pääle; haige põsed on auku vajunud haigõ põsõq ommaq sisse sadanuq; vajus põlvili lasḱ põlvildõ; unne vajuma magalõ jäämä; mõttesse vajuma mõttõhe jäämä; rahvas vajus toast välja rahvas pudõsi tarõst vällä; päev vajub õhtusse päiv kallus õdaguhe; pärast nädalaajalist vihmasadu olid saod kokku vajunud päält nädälit aigo vihma olliq ruaq ärq ladsahunuq; eilne kohupiim on kokku vajunud eeläne kohopiim om ärq lidsahunuq;

vajutus 1. .vaotus -õ -t9 vajutus nupule nupi pääle vaotus; 2. .vaotus -õ -t9 vajutuse all vaossin; vajutuse alla vaossihe, vaossi(l)lõ; hapendamisel pannakse kapsad vajutuse alla kapstaq pandasõq vaossihe, ku hapatas; vajutuse alt vaossist;

vakane vakali|nõ -dsõ -st5

vakk vak|k -a -ka30, vakkõ|nõ† -sõ -ist8 vakk rukist vakk rüki;

vaks vass vassa .vassa30 peremehe ja sulase vahel on vaks vahet perremehel ja sulatsõl om vass vaiht;

vaksik eläjät looga.hiitjä - -t3, maamõ̭õ̭tja - -t3

vaktsineerima vaksi|ni̬i̬ŕmä -ni̬i̬riq -neeri63 rõugetevastane vaktsineerimine pokkõpandminõ, hernidepandminõ;

valamu kraani|kausś -kausi -.kaussi37

vald 1. vald valla .valda33 Rõuge vald Rõugõ vald; võimus 2. vald valla .valda33 saavutused teaduse ja tehnika vallas õ̭nnistumisõq v edesiminegiq tiidüse ja tehniga vallan;

valdama vali|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 kes neid maid valdab? kiä naid maid valitsõs?; valdab vabalt mitut võõrkeelt mõist vabalt mitund võõrast kiilt; mind valdas suur nõrkus mul tulľ suuŕ nõrkus pääle; teda valdab mure tä om väega murrõn;

valdavalt inämbüisi kliima oli tol ajal valdavalt soe ja niiske ilm olľ tuudaigo inämbüisi lämmi ja nesse;

valdusala umandus -õ -t9 Prantsusmaa valdusalad Vaikses ookeanis Prantsusmaa valitsusalaq Tasaligun ilmameren;

valearvestus võlsśrehkendüs -e -t9 tegi valearvestuse ja kaotas mängu essü rehkendüsegaq ja kaoť mängo;

valelik .võlśja - -t3, .petjä - -t3, petüs -(s)e -t11, varas .varga varast23 oled läbi ja läbi valelik! olõt otsaniq võlsś!; see mees on valelik seo miiś om petjä v petüs;

valendama valõ|tama -taq -da82, hele|tämä -täq -dä82, valgõ|tama -taq -da82, valul|õma -daq -õ85, valõnda|ma -q -83 mis seal metsa ääres valendab? miä tan mõtsa veeren valõtas v mõtsa veerest vasta heletäs?; merel valendas üksik puri mere pääl heleť ütsik puŕo;

valeraha petüs|raha -raha -rahha28, võlsś|raha -raha -rahha28, perrätett raha

valetaja .võlśja - -t3, .petjä - -t3, .võlśni|k -gu -kku38 sa oled suur valetaja sa olõt suuŕ võlśja;

valev helle - -t14, .helksä - -t3, .valgõ - -t3

valeühendus võlsś|nummõŕ -.numbri -nummõrd23 vabandage, valeühendüs! andis, võlssi trehväś!;

valgejänes mõtsajänes -(s)e -t11, .valgõ jänes

valgendama .valgõs tegemä , valgõnda|ma -q -83, valasta|ma -q -83, .valgama valgadaq .valga77 pesu valgendama mõssu valgõndama; lubjaga valgendatud korsten lubjagaq valgõs tett korsna;

valgenema .valgõs v .valgõmbas minemä valgenema hakkama hahetama v hahkama; kell pool seitse hakkas valgenema kell puuľ säidse nakaś hahetama; ilm valgeneb kiiresti ilm lätt ruttu valgõs; aastatega naise juuksed valgenesid aastakkõgaq lätsiq naasõ hiusõq valgõs;

valgevask .valgõvasḱ .valgõvasõ .valgõt.vaskõ34

valgevenelane .valgõ.vin(d)lä|ne -se -st5

valguma tul|õma -laq -õ58, ju̬u̬skma ju̬u̬skõq v joostaq joosõ65, .vaoma .vaodaq v vaioq v vajjoq vao68 uksest valgus esikusse soojust ussõst tulľ vüürüste lämmind; kevadel valguvad kraavid vett täis keväjä juuskvaq kraaviq vett täüs; silmad valgusid pisaraid täis silmäq lätsiq vett täüs; veri valgub pähe, näkku veri juusk päähä, ńakko; lektori jutt valgus laiali ettekandja jutt vaio lakja; rahvas valgus tänavale rahvas pudõsi huulidsa pääle; tööotsijad valguvad maalt linna tüüotśjaq kallusõq maalt liina; nägu valgub laia naeru täis ńago lätt lakja naaru täüs;

valgusallikas .valgusõlät|eq -te -et18

valgusküllane = valgusrikas .valgõ - -t3, helle - -t14 valgusrikkad männimetsad helleq pedäjämõtsaq;

valgustama valgusta|ma -q -83, .valgust .andma , .valgust .näütämä , .valgõs tegemä , valasta|ma -q -83 tänavaid valgustati gaasilampidega huulitsit valgustõdi gaasilampõgaq; Päike valgustab ja soojendab meid Päivlik and meile valgust ja lämmind; täiskuu valgustas ümbrust täüskuu näüdäś ümbretsõ̭õ̭ri valgust; ruum on halvasti valgustatud ruumin om vilets valgus; maja kõik aknad olid valgustatud maja kõ̭iḱ aknõq olliq valgõq v palliq; ajakirjanik valgustab sündmust uuest küljest aokiränik näütäs sündmüst vahtsõst külest; ettekannetes on seda küsimust põhjalikult valgustatud ettekandin om seod asja põḣaniq valgustõt v seletet; valgusta mind, et ma aru saaksin! tiiq mullõ selges, et ma arvo saasiq!;