ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
Löüt 1767 sõnaartiklit ja 4463 sõnna
va van|a -a -na28, igävä|ne v igäve|ne -dse -st5 va koeranäss vana pininäsś; va hädavares igäväne hädävarõs; seda va ihurammu tal jätkus sedä ihorammu täl jakku;
vaablane .vaabla|nõ -sõ -st5 lehe-, puiduvaablane lehe-, puuvaablanõ; kq ka vapsik
vaade 1. .kaeh(t)us -õ -t9, .kaemi|nõ -sõ -st5, pilť pildi .pilti37 range vaatega kooliõpetaja kuŕa kaemisõgaq oppaja; tema vaates polnud hirmu timä silmin olõ-õs hirmu; vaade paremale, vasakule! kaeq hääle, kuralõ!; vaade Munamäe tornist kaehus v kaeminõ Munamäe tornist; postkaart Võrumaa vaadetega posťkaarť Võromaa piltegaq v kaehuisigaq; avaneb suurepärane vaade om väega häste nätäq v om väega illos kaiaq; mets segas vaadet merele mõts segäsi mere nägemist v mere poolõ kaemist; üks aken on vaatega aeda ütś akõń om aia poolõ; 2. ilma.kaemi|nõ -sõ -st5, ilmanägemi|ne -se -st5, elonägemi|ne -se -st5 millised vaated sul on? kuis sa asjo näet?; demokraatlikud vaated demokraatlinõ ilmakaeminõ; mulle ei meeldi tema vaade moraalile mullõ ei miildüq, kuis timä sündsüsest arvo saa; kindel vaade elule kimmäs elonägemine; 3. .kaeh(t)us -õ -t9 eest-, külgvaade iist-, külekaehus;
vaagen 1. liud livva .liuda33, .vaagna - -t3 ristimisvaagen kupeľ, kubeľ; valis vaagnalt endale puuvilju sortõ vaagna päält hindäle puuviljo vällä; mitu vaagnatäit toitu mitu livvatäüt süüki; 2. anat puusavü̬ü̬ - -d51, puusaluu - -d50 vaagnavööde puusavüü; neeruvaagna põletik rahupalanik;
vaagima (läbi) .märḱmä .märkiq märgi63, (läbi) rehkendä|mä -q -83, märgü|tämä -täq -dä82, aro|tama -taq -da82, arotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .arvo pidämä , .kaal(d)ma .kaal(d)uq kaalu64 küsimust vaagima asja märgütämä; tulemusi vaagima läbi märḱmä, miä vällä tulľ; vaeti kauba väärtust arotõldi, midä kaup väärt om;
vaakum tühüs* -(s)e -t11, tühi|ruuḿ* -ruumi -.ruumi37, hõrõhus -õ -t9, v(a)a|kuuḿ -kuumi -.kuumi37 vaakumpakend tühüspakḱ v rõuhkõpakḱ; kohv on vaakumpakendis koh om rõuhkõpakin; ideoloogiline vaakum mõttõtühüs; vaakumpump hõrõhuspump;
vaakuma .vaakma .vaakuq vaagu64, kõrras v äkki vaagahta|ma -q -83 vares vaakus korraks varõs vaagahť; hinge vaakuma (hinge) vaakma, kool(t)õnõma; vaagub hinge om minegi pääl;
vaal (vaala) v(a)alaskal|a -a -la28, valas* -(s)õ -t11 vaal pole tegelikult kala valaskala olõ-iq periselt kala; sinivaal sinivalas; vaalapüüdja vaalapüüdjä;
vaal (vaalu) vaal vaalu .vaalu37, mauk† mauga .mauka30 kandsime heina vaalust rõuku kannimiq haina vaalust rõuku; (saokaupa) vaalus rugavalla; lumevaal lumõvaal, lumõvaotus;
vaalima: pesu vaalima mõssu truľma;;
vaalutama .vaalama vaaladaq .vaala77, vaala|tama -taq -da82, vaalusta|ma -q -83
vaap vaap vaaba .vaapa30 valge vaabaga piparkoogid valgõ vaabagaq vehveŕkoogiq; kaussi katab kuldne vaap kausil om kullanõ vaap; seal on paks porivaap seljas tsial om paks muakõrd sälän; hambavaap hambavaap;
vaarao .vaarao - -t2 vaaraosipelgas vaaraokuklanõ; vaaraorott vaaraovõhl;
vaarikas vabarn -a -t4, vabõrn -a -t4, va(v)võrn -a -t4, va(v)varn -a -t4 vaarikaid on punaseid ja (hele)kollaseid, kitsemurakas on must vabarnit om verevit ja valgit, kahruvabarn om must; vaarikad kasvavad raiesmikel vabõrnaq kasusõq raotu pääl;
vaaritama vaari|tama -taq -da82, ki̬i̬tmä ki̬i̬täq keedä61, süvväq tegemä
vaaruma kapõrda|ma -q -83, kupõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, tuudõrda|ma -q -83, .hüllelemä hülleldäq .hüllele85, .lüngelemä lüngeldäq .lüngele85, tuigu|tama -taq -da82, mitmit kõrdo kapõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .kõikma .kõikuq kõigu73 vaarus vastase antud hoobist kapõrď  v  tuudõrď vastalidsõ antust hoobist; laps kõndis vaarudes latś kõ̭nďsõ kupõrdõlõn; väsinud mees vaarub üle õue väsünüq miiś lüngeles üle moro; joodik vaarus jalgel joodik ripse jalgo pääl; puu lõi vaaruma ja langes maha puu lei kõikma ja sattõ vasta maad;
vaas vaaś vaasi .vaasi37, an|noḿ -oma -omat4 laual seisab kõrge vaas lavva pääl sais korgõ vaaś; hauavaas kalmuvaaś;
vaat (vaadi) vaať vaadi .vaati37, püt|t -ü -tü37, tönń tönni .tönni37 vaadiõlu pütüolu; lägavaat virdsapütt;
vaat: (vaadu) vasakule vaat! kuralõ kaeq!;
vaat(a) kaeq , hi̬i̬(q) vaat kus kaeq kos(t), kagos(t), kaeq koh(n) kagoh(n), kaǵa, kagja, vot kos; vaat kus lugu! kagos om lugu!; vaat nii on lugu kaeq nii om lugu; vaat sulle säh! vot sullõ seh!; vaat kui võtan sulle rihma! kaeq ku võta sullõ rihma!; söök oli seal vaat et odavamgi süüḱ olľ sääl kaeq viil odavamb; vaat kus lops! vot määne pauk! v kos olľ v om pauk!; vaata, kuhu on enda peitnud! hiiq, kohe om hindä käḱnüq!;
vaataja .kaeja - -t3 vaatajaile näidend meeldis kaejilõ näütemäng miildü;
vaatama .kaema kaiaq kae67, .kaeskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, tunnista|ma -q -83, .silmämä silmädäq .silmä77, .vahťma .vahtiq vahi63, kõrras .kaehta|ma -q -81, .kaehu|tma -taq -da62 ette vaatama ette kaema; järele vaatama perrä kaema; üle vaatama üle  v  perrä kaema; läbi sõrmede vaatama läbi sõrmi kaema; tornist vaadates oli kõik nagu peo peal tornist kaiaq olľ kõ̭iḱ niguq peo pääl; tahaks linna vaadata tahtnuq liina kaiaq; seda on vastik vaadata seod om jälle kaiaq; siin oli palju vaadata siin olľ palľo kaemist; ei jõudnud seda imet ära vaadata jõvva-as taad imeht ärq kaiaq; tulin teid vaatama tulli teid kaema; paugu peale vaatasin üles paugu pääle kaehti v kaehudi üles; vaatas ja vaatas, aga ära ei tundnud tunnisť ja tunnisť, a tunnõ-õs ärq; tõele näkku vaatama tõtõt tunnistama; vaatame seda kaupa lähemalt kaemiq v silmämiq seod kaupa lähembält; mine vaata, kui kaugel traktor juba on! mineq kaeq v silmäq, kavvõn traktoŕ joba om; oled sa ajalehti vaadanud? olõt postilehti silmänüq?; tal on aega vähe, aina vaatab kella täl om aigo veidüq, muguq vahis kellä; istus sillal ja vaatas vette istõ silla pääl ja vahtõ vette; istus ja vaatas aknast välja istõ ja vahtõ aknõst vällä; tõmbad sahtli lahti: sealt vaatab vastu tühjus tõ̭mbat suhvli vallalõ̭ tühi vahis vasta; oma naisest ei hoolinud, vaatas nooremaid es hooliq umast naasõst, hiile noorõmbit; maja aknad vaatavad läände maja aknõq ommaq õdagu poolõ; Mari oli Jaanist vaata et pikemgi kaeq ku Mari viil Jaanist pikemb es olõq; teda tundis siin vaata et igaüks timmä tiiď siin pia egäütś; eks vaatame! kaemiq noh!; vaadake, nii on lugu! kaegõq, nii om lugu!; vaata aga vaata! kaeq-kaeq! v kaeq no kaeq!;
vaatamata (.)kaemaldaq , hu̬u̬ľmaldaq , .olkõq et sellele vaatamata tuu pääle kaemaldaq; vaatamata sellele, et … huuľmaldaq tuust, et ... v olkõq et …; äikesevihmale vaatamata piksevihmast huuľmaldaq;
vaatamisväärsus .kaemist väärt (kotus, asi ) , (miä) tasos kaiaq , .kaemiskotus -(s)õ -t11 mis on Tartu vaatamisväärsused? midä Tarton kaiaq tasos? v määntseq ommaq Tarto kaemist väärt kotusõq?; kas siin on mingeid vaatamisväärsusi? kas tan midä kaiaq om?;
vaateaken .näütüs|akõń .-aknõ -akõnd17, .kaemis|akõń .-aknõ -akõnd17 pühade eel dekoreeriti vaateaknaid vasta pühhi ehiti näütüsaknit;
vaatemäng mäng mängo .mängo37, pilť pildi .pilti37, .kaemi|nõ -sõ -st5, .tiatri - -t1, .näüt(e)lemi|ne -se -st5, .tiatri|mäng -mängo -.mängo37, .tsirkus -õ -t9 ilutulestik oli uhke vaatemäng tulõvärḱ olľ uhkõ mäng; vulkaanipurse on võimas vaatemäng tulõmäepurgahus om väkev pilť; härjavõitlus on jõhker vaatemäng härävõigõlus om hirmsa kaeminõ;
vaatenurk .kaemi|nõ -sõ -st5, nägemi|ne -se -st5 täiesti oma vaatenurk peris v otsaniq uma kaeminõ; majanduslikust vaatenurgast majandusõ poolõ päält kaiaq; lähenes asjale subjektiivsest vaatenurgast kai asja umast nukast v uma poolõ päält; sellest vaatenurgast paistavad asjad teisiti seo kandi päält kaiaq paistusõq aśaq tõistõ;
vaatepilt pilť pildi .pilti37, nätäq v kaiaq (asi) sellist vaatepilti ei näinud iga päev säänest pilti es näeq egäpäivi; imekaunis vaatepilt kistumaldaq illos kaiaq; põlev maja oli kohutav vaatepilt maja palaminõ olľ hirmsa nätäq  v  kaiaq; juga pakub suurepärast vaatepilti viisadang om uhkõ kaiaq;
vaatetorn .kaemis|torń -torni -.torni37 Suure Munamäe vaatetorn Suurõ Munamäe torń;
vaateväli: puud varjasid vaatevälja puuq lasõ-s vällä nätäq;;
vaatleja .silmäjä - -t3, .kaeja - -t3, .vahťja - -t3 linnuvaatleja tsirgukaeja; looduses oli ta hea vaatleja luudusõn olľ täl hää silm kõ̭gõ pääle; rahvusvahelised vaatlejad Bosnias riikevaihõlidsõq silmäjäq v silmänhoitjaq Bosnian; diplomaatiline vaatleja kaejadiplomaať; valimisjaoskonnas istusid vaatlejad valimisjaoskunnan istõq manvahťjaq;
vaatlema 1. .kaema kaiaq kae67, .silmämä silmädäq .silmä77, .vahťma .vahtiq vahi63, mitmit kõrdo .kaeskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, silmite|(l)lemä -lläq -(l)le86 vaatleb huviga pilte kaes v vahis pilte himogaq; käisin täna metsas linde vaatlemas käve täämbä mõtsan tsirkõ kaeman; 2. .uuŕma .uuriq uuri63, .silmämä silmädäq .silmä77, .kaema kaiaq kae67 siin vaadeldav ajajärk aovaheq, midä tan kaias v uuritas; autor vaatleb lüüdi ja karjala keelt ühtse keelena autoŕ kaes lüüdi ja kaŕala kiilt kuun niguq ütte kiilt;
vaatlus .kaemi|nõ -sõ -st5, .silmämi|ne -se -st5, .vahťmi|nõ -sõ -st5, .kaeskõ(l)lõmi|nõ -sõ -st5 astronoomiline vaatlus taivakaesklus, taivakaeminõ; laiba vaatlus kuulnu ülekaeminõ; pikaajalised vaatlused pikäaolinõ v pikä ao seen silmänpidämine; täpne vaatlus näitas, et … täpsä perräkaeminõ näüdäś, et …; ekspeditsioonil korraldati mitmesuguseid vaatlusi uuŕmisreisi aigo silmäti v uuriti mitmõsugumaidsi asjo; tuleb võtta vaatluse alla ka need probleemid tulõ naadaq kaema v silmämä ka noid häti; Kauksi Ülle loomingu vaatlus arvaminõ Kauksi Ülle luudu kotsilõ, Kauksi Ülle luudu uuŕminõ;
vaatus ja|go -o -ko27, .kaeh(t)us -õ -t9 näidend kahes vaatuses ja neljas pildis näütemäng katõn jaon ja nelän pildin; elu lõppvaatus elo peräots;
vaba va|ba -ba -pa28, prii - -d50, lopõ - -t14 vabaks ostetud ori priis ostõt ori; lõpuks tundsin ennast vabana peräkõrd tunni hindä vaba(s); Eesti on vaba maa Eesti om vaba maa; kodumaa on jälle vaba kodomaa om jälkiq prii; tehke tee vabaks! tekkeq tii vallalõ!; ajujää tagant paistis vaba vesi ojoja iä takast paistu vallalinõ vesi; pääsesime saarte vahelt vabasse vette pässimiq saari vaihõlt suurõ vii pääle; vaba vaade merele apaŕ kaeminõ mere pääle; rabeles kinnihoidjate käest vabaks rabõľ kinniqhoitjidõ käest vallalõ; mees andis mulle vabad käed miiś anď mullõ meelevalla; ole nii vaba ja loomulik kui oskad! olõq nii lopõ ja loomulik niguq mõistat!; õppetööst vaba aeg oṕmisõst prii aig; valskusest vaba võlsist prii v võlsildaq; julge ja vaba maalimisviis julgõ ja lopõ maaľmisõmuud; vaba fantaasia lopõ ettekujotus; vaba langemine füüs vaba sadaminõ; vaba istekoht prii istmisõkotus; vaba pind vaba pind; vaba tahe vaba tahtminõ; vaba voli voli; vabas õhus välän; vabapääse priipileť; lumevaba lumõldaq;
vabaabielu: nad on vabaabielus nä eläseq kokko v eläseq kuun;
vabadus vabahus -õ -t9, .priius -õ -t9, vol|i -i -li26, meele|vald -valla -.valda33, seto kiiľ vooľa - -t1 uus seadus piirab meie vabadust, vabadusi vahtsõnõ säädüs vähändäs mi vabahust, vabahuisi; vabadust kätte võitma priiust kätte võitma; pääses vabadusse pässi vabas v priis; vabaduses elavad rahvad priiq rahvaq; vabadus kõike teha meelevald v voli kõ̭kkõ tetäq;
vabadusekaotus kinniq.pandmi|nõ -sõ -st5 vabadusvõitlejale määrati viis aastat vabadusekaotust vabahusvõitlõja mõistõti viies aastagas kinniq;
vabadusliikumine vabahus.liikmi|nõ -sõ -st5
vabadussõda vabahus|sõda -sõ̭a -sõta29 Eesti Vabadussõda Eesti Vabahussõda;
vabadusvõitleja vabahus.võit(õ)lõja - -t3
vabadusvõitlus vabahus.võitlus -õ -t9, vabahusvõidõlus -õ -t9
vabakaubandus vaba.kauplõmi|nõ -sõ -st5 vabakaubandustsoon priikaubapiiŕkund;
vabakutseline .hindäette , .hindäperi , .hindäpääl tulin töölt ära, olen nüüd vabakutseline tulli ammõtist äräq, noq tüüdä uma käe pääl; vabakutseline kirjanik hindäperi v hindäette kirämiiś;
vabakuulaja vaba.kullõja - -t3
vabakäik vaba|käüḱ -käügi -.käüki37, vaba|ju̬u̬sk -joosu -ju̬u̬sku36 libedaga ei maksa vabakäigul mäest alla sõita nilbõgaq massa-iq vabakäügigaq mäest alla sõitaq;
vabalt vabalt , priilt , volilt , voľonalõ siin tohib vabalt kala püüda siin tohis vabalt v volilt kalla püüdäq; laps võis vabalt teha, mida tahtis latś võisõ vabalt v volilt tetäq, miä tahť; raha oli neil vabalt käes rahha olľ näil voľonalõ käeh; kunstnikul on õigus vabalt luua kunsťnigul om õigus hindäperi luvvaq; mahtus vabalt läbi mahtu ilosahe läbi; sa jõuad vabalt bussi peale sa jõvvat ilosahe bussi pääle; ta võis meid kahte vabalt segi ajada tä võisõ meid kattõ kergehe v lihtsähe segi aiaq; vestlus kulges vabalt jutt juusḱ lobõhõhe; vabalt istuv ülikond apaŕ ülikund; julgeti juba vabalt kõnelda julõti joba kõvva kõ̭nõldaq; räägib vabalt kolme võõrkeelt kõ̭nõlõs laabsahe v sorrõhe kolmõ võõrast kiilt; võta vabalt, asi on juba korras! tõ̭mbaq tagasi, asi om joba kõrran!; vabalt! vabalt!; võib vabalt olla, et … või väega ollaq, et …;
vabamaadlus sport vaba.maadlus -õ -t9
vabameelne vabami̬i̬ľ|ne -se -set6, vabameeli|ne -dse -st7, vaba meelegaq poliitiliselt vabameelne poliitilidsõlt vabamiiľne; vabameelsed vanemad lubavad lapsel seda filmi vaadata vabameelidseq vanõmbaq lupasõq latsõl seod filmi kaiaq;
vabandama 1. .andis .andma , vabanda|ma -q -83 vabanda(ge) mind, palun! olõq hää, annaq (mullõ) andis! v olkõq hääq, andkõq (mullõ) andis!; ma vabandan teid hea meelega ma anna teile hää meelegaq andis; 2. .õigõs .mõistma , .vällä kõ̭nõlõma püüdis end vabandada haigusega pruumõ hinnäst haigusõgaq vällä kõ̭nõldaq; sellist tegu ei vabanda miski säänest asja ei saaq kuiginaq õigõs mõistaq; vabandas end ajapuudusega tõi ette aopuudusõ;
vabandus 1. vabandus -õ -t9, (.andis).pallõmi|nõ -sõ -st5, vabandami|nõ -sõ -st5 vabandust paluma andis pallõma; palus meie käest vabandust pallõľ miiq käest andis; vabandus vastu võetud! vabandus vasta võet!; 2. .pästmi|ne -se -st5, ettekäänüs -(s)e -t11 tahab midagi enda vabanduseks öelda taht hindä pästmises midä üldäq; muudkui otsis vabandusi tööst pääsemiseks muguq otsõ ettekäänüssit, et tüüst päsedäq;
vabanema päsemä , vabas v priis .saama , vabas v priis päsemä , vallalõ .saama sõltuvuses olnud rahvas vabanes lõ̭ial olnuq rahvas sai priis; meri vabanes jääst meri pässi iäst vabas; vanglast vabanema vangist vallalõ saama; tahtis prussakatest vabaneda tahť prussakist vallalõ saiaq; maadleja vabaneb ründaja haardest maadlõja päses ründäjä pitsitüsest; millal sa täna koolist vabaned? kuna sa täämbä koolist päset?; põlemisel vabaneb soojusenergia palamisõ man päses vällä lämmäjoud; kohvikus vabanes kaks lauda kohvitarõn jäi katś lauda tühäs;
vabariik vaba|riiḱ -riigi -.riiki37
vabariiklik vaba.riikli|ne -dse -st5
vabastama (vabas v priis v vallalõ) .pästmä .pästäq pästä61, vabas v priis v vallalõ tegemä , priis .laskma , vabasta|ma -q -83 meid vabastati enamlaste käest meid pästeti inämbläisi käest; orjad vabastatakse ahelaist oŕaq pästetäseq hahilist; üliõpilased vabastatakse õppemaksust tudõndiq vabastõdasõq opimassust; ta vabastati vanglast tä lasti vangist vallalõ; ta vabastati kooliõpetaja ametikohalt tä tetti oppajast vallalõ; tehnika vabastab meid paljudest muredest tehniga tege meid palľosist murrist priis; vabastage autodele tee! tekkeq autilõ tii vabas v vallalõ!; olen raskemast tööst vabastatud ma olõ rassõmbast tüüst vabas lubat;
vabastus: mul on õppetööst ma olõ oṕmisõst prii;
vabatahtlik prii.tahtli|nõ -dsõ -st5, umast .tahtmisõst , esiq.tahtli|nõ* -dsõ -st5, esiq.tahtja - -t3 vabatahtlik tuletõrjuja priitahtlinõ pritsimiiś; vabatahtlikud abistajad umast tahtmisõst appitulõjaq; vabatahtlik õppeaine esiqtahtlinõ opiainõq; Soome vabatahtlikud tulid meile appi Soomõ vabatahtlidsõq tulliq meile appi; kas vabatahtlikke on? kas kiä esiq taht?;
vabatahtlikult umast .tahtmisõst vabatahtlikult ma seda tööd ei teeks umast tahtmisõst ma seod tüüd es tennüq; ta tuli vabatahtlikult tä esiq tahť tullaq;
vabaõhukohvik väläkohvi|k -gu -kut13, morokohvi|k -gu -kut13
vabaõhumuuseum välämuusõ|uḿ* -umi -.ummi38
vabe kaland soodsi|k -gu -kut13
vabin ju|tin -dina -dinat4, vär|rin -inä -inät4, hü|tin -dinä -dinät4, kahmistus -õ -t9 kehast käis vabin läbi ihost käve jutin läbi;
vabisema väris|emä -täq -e87, hüdis|emä -täq -e87, rap|puma -pudaq -u79 v -pu80, .jõ̭nkśma .jõnksiq jõnksi63 hakkas hirmu pärast vabisema naaś hirmu käen hüdisemä; vabiseb külma käes judisõs külmä käen; ta vabises kogu kehast täl kõ̭iḱ iho rappu; maja vabises, kui rong möödus maja rappu, ku ronǵ müüdä sõiť;
vabrik vabri|k -gu -kut13, tü̬ü̬stüs -e -t9
vabrikant vabri|kanť -kandi -.kanti37, vabrigu .perremi̬i̬ś
vadak kohopiimä|li̬i̬ḿ -leeme -li̬i̬mi37, kohopiimä|vesi -vi̬i̬ -vett42
vader va|tõŕ -dõri v -dõra -dõrit v -dõrat4
vadin kä|tsin -dsinä -dsinät4, mul|lin -ina -inat4 laste rõõmus vadin latsi rõ̭õ̭msa kätsin;
vadistama jutu|tama -taq -da82, lopa|tama -taq -da82, mulga|tama -taq -da82, polďa|tama -taq -da82 tüdrukud tulevad vadistades tütriguq tulõvaq jututõn; naiste vadistamisele ei tulnud lõppu naisi lopatamisõlõ tulõ-õs lõppu;
vadja: vadja keel vaďa kiiľ, vadja kiiľ;
vadjalane vaďala|nõ -sõ -st5, vadjala|nõ -sõ -st5
vaeg-: vaegnägija puuľpümme, kehvä nägemisegaq;;
vaekauss: vaekausil on … kaalu pääl om …;
vaen vih|a -a -ha28, vain vaino .vaino37 vaen vendade vahel süvenes viha velji vaihõl lätś süvembäs; rahvastevaheline vaen vain rahvidõ vaihõl; oleme temaga ammu vaenus olõmiq täägaq ammuq vihossin;
vaene .vae|nõ -sõ -st7, kehv kehvä .kehvä35, tühäli|ne† -dse -st5, kitsas .kitsa kitsast22 üks vendadest oli rikas, teine vaene ütś veli olľ rikas, tõ̭nõ vaenõ; küla vaesed tulid kokku külä vaesõq tulliq kokko; vaeseks jäänud leeväldäq jäänüq; ma olen praegu nii vaene, et ei saa midagi osta ma olõ parhillaq nii planḱ, et midägiq saa ei ostaq; põllumaa on siin vaene maa om siin kehv; vaene elu kitsas elo;
vaenlane .vainla|nõ -sõ -st5, .vaimla|nõ -sõ -st5, vihala|nõ -sõ -st5, vihali|nõ -dsõ -st5 lepatriinud on lehetäide vaenlased käokiräseq ommaq lehetäie vaimlasõq; vaenlane tungis meie maale vainlanõ murď mi maalõ sisse; ma ei tea endal ühtegi vaenlast olevat ma ei tiiäq hindäl üttegiq vaimlast ollõv;
vaenujalal vaino(h)n , vihossi(h)n
vaenukägu toonikä|go -o -ko27, vainokä|go -o -ko27, toonõtut|t -u -tu37, surma|tsirk -tsirgu -.tsirku37, seto kiiľ tututaja - -t3
vaenuköis eläjät vaino|köüdś -köüdse -köüst39, käänü|köüdś -köüdse -köüst39
vaenulik vainoli|nõ -dsõ -st5, viha|nõ -dsõ -st7 pärismaalased olid võõraste vastu vaenulikud perismaalasõq olliq võ̭õ̭ridõ vasta vainolidsõq v perismaalaisil olľ vain võ̭õ̭ridõ vasta; tema hääletoon oli vaenulik timä helü olľ vihanõ; elame vaenulikus ümbruses mi ümbre eläseq vainlasõq; ta on meie vastu vaenulik inimene tä om mi vihalanõ; võõraste vaenulikud kavatsused võ̭õ̭ridõ kuŕaq plaaniq;
vaenutsema vihha pidämä
vaeseke .vaesõkõ|nõ v .vaesõgõ|nõ -sõ -ist8, .vaenõkõ|nõ v .vaenõgõ|nõ -sõ -ist8 mul hakkas vaesekeset kahju mul naaś vaesõgõist hallõ;
vaeselt .vaesõhe , .vaesõlõ , .kitsahe , .kitsalõ , armõtuhe , armõtulõ nad elavad vaeselt nä eläseq kitsahe v vaesõhe; lapsed olid riietatud vaeselt, kuid puhtalt latsõq olliq rõivin armõtuhe, aq puhtahe;
vaeslaps .vaenõlatś .vaesõlatsõ vaestlast39, .perräjäänüq latś
vaestemaja .vaestõ|maja -maja -majja v -maia28, .vaestõko|do -do -to26, seto kiiľ puha.deľnä - -t3, poha.deľnä - -t3
vaesuma .vaesõs .jäämä vaesunud talupoeg kehväs jäänüq talomiiś;
vaesus .vaesus -õ -t9, .kitsus -õ -t9 pärast sõda valitses vaesus päält sõ̭a olľ vaesus egäl puul; püüab vaesusest välja rabeleda pruuḿ kitsusõst vällä rabõldaq;
vaev vaiv vaiva .vaiva30, hä|dä -dä -tä24 vaeva nägema vaiva nägemä; vaevaks võtma vaivas võtma; vaevas olema vaivussin olõma; haige jalg teeb mulle vaeva haigõ jalg tege mullõ vaiva v hätä; suure vaevaga sai ta voodist välja suurõ hädägaq sai tä sängüst üles; kerge vaevaga saadud raha kergehe saad raha; kõik see on mahavisatud vaev kõ̭iḱ taa om aśandaq vaiv v pinile hainategemine;
vaevakask vaiva|kõiv -kõ(iv)o -.kõivo37
vaevaline vaivali|nõ -dsõ -st5, vaiva|nõ -dsõ -st7, armõ|du -du -tut1, kehv kehvä .kehvä35 vaevaline teekond vaivalinõ tii; vanainimeste astumine on vaevaline vanol om astminõ vaivalinõ; silmanägemine oli jäänud vaevaliseks silmänägemine olľ jäänüq armõtus; tema saksa keel on vaevaline timä śaksa kiiľ om hädäline;
vaevaliselt vaivagaq , .vaivuisi , hädägaq ajasime endid vaevaliselt püsti aimiq hindä vaivagaq pistü; tuhm lamp valgustab vaevaliselt tinnõ lamṕ and hädägaq valgust; vaevaliselt käima kügäritśmä;
vaevalt vaivalt vaevalt ta enam tuleb vaivalt tä inämb tulõ; sinna on vaevalt pool kilomeetrit sinnäq om vaivalt puuľ kilometrit; vaevalt jõudis koju, kui juba otsis raamatud välja õ̭nnõ sai kodo, joba otsõ raamaduq vällä; ta on nii muutunud, et vaevalt tunneb ära tä om nii tõsõs lännüq, et hädägaq tunnõt ärq;
vaevama .vaivama vaivadaq .vaiva77, .utma uttaq uta61, hindäkotsinõ .vaivu|ma -daq -80, .vaibu|ma -daq -80 see töö vaevas ta väga ära tä vaivu taa tüügaq väega ärq; vanainimest vaevavad haigused vannainemist vaivasõq v piinasõq tõvõq; põtru vaevasid sääsed põtro vaivssiq v kiussiq kiholasõq; ära vaeva ilmaasjata oma pead! vaivaku-iq aśandaq umma pääd!; mis sa ennast vaevad, las nooremad teevad! miä sa hinnäst tapat, lasõq noorõmbaq tegeväq!; olin väga ära vaevatud olli väegaq ärq uttunuq; lapsed on karjaskäimisest ära vaevatud kaŕan käümisegaq ommaq latsõq ärq vaibunuq;
vaevarikas vaivali|nõ -dsõ -st5 vaevarikas töö vaivalinõ tüü;
vaevatasu vaiva|raha -raha -rahha28, käe.valgõ - -t3 andis ravitsejale vaevatasu anď tervendäjäle käevalgõt; kassi leidjale lubatakse vaevatasu kassi löüdjäle lubatas vaivaraha;
vaevlema .vaivlõma vaivõldaq .vaivlõ78, vaivussi(h)n olõma vaevlema jääma vaivussihe v vaivussilõ jäämä; mis ma tast siia vaevlema jätan miä ma täst siiäq vaivussihe jätä; valu käes vaevlema halu käen vaivlõma; vangis vaevlema vangin vaivlõma;
vaevuma vaivas .võtma ime, et ta veel vaevub mind teretama imeq, et tä viil vaivas võtt minno terehtäq;
vaevumärgatav hädägaq nätäq vaevumärgatav rada hädägaq nätäq tiirada;
vaga va|ga -a -ka29, vagali|k -gu -kku38 proua on vaga naisterahvas provva om vaga v usklik naistõrahvas; vaga vesi vaga vesi;
vagane vaga|nõ -dsõ -st7, .vaa|nõ -dsõ -st7, tasali|k -gu -kku38 vagase vooluga jõgi vagadsõ joosugaq jõgi; pealtnäha vagane mees päältnätäq vaganõ v tasalik miiś; vagaseks tegema vaatsõs tegemä;
vagel vagõl v vakl vagla .vakla45 vaklu täis vaglanõ, vaglonõ; mingid vaglad närivad lehti määntsegiq vaglaq jüräväq lehti;
vagu virges .virkse virgest11, .v(i)irgus -õ -t9, va|go -o -ko27, hõõlas hõ̭õ̭'la hõõlast22, (virksehari) kuk|ḱ -i -ki37 ajab kartulivagusid sisse aja kardohkavirksit sisse; seal oli vagu keset selga tsial olľ redśe kesk sälgä; hüppas vaolt vaole karaś üte kuki v virkse päält tõsõ pääle; vesi uuristab nõlvakusse sügavad vaod vesi uurd kaldõhe süväq vaoq; mööda seina jookseb vagu, kus varem paiknesid juhtmed saina piten juusk rõõnõq, kos varrõmb olliq juhťmõq sisen;
vagun va|koń -goni -gonit4, va|kuń -guni -gunit4
vagunisaatja vagoni.saatja - -t3
vagur tasali|k -gu -kku38, va|ga -a -ka29 vagur mehike tasalik mehekene; teeb vagura näo tege vaa näo;
vagusi vakka , vagusahe , .tassa koer haukus veidi, siis jäi vagusi pini hauḱ veidükese, sõ̭s jäi vakka; lind püsib pesal vagusi tsirk püsüs vagusahe v hillä pesä pääl; ole vagusi, ära liiguta! olõq tassa, liigutagu-iq!;
vaha vah|a -a -ha28 vahast (tehtud) vahanõ;
vahakarva vaha|nõ -dsõ -st7, vahaka|nõ v vahaka|s -dsõ -st5, vahaka|s - -t15, vaha.karva
vahaleedik eläjät mehidsekoi - -d53
vahane vaha|nõ -dsõ -st7 mesiniku vahased kindad mesinigu vahadsõq kindaq; vahaseks tõmbunud nägu vahatsõs tõ̭mmanuq nägo;
vahariie .vakstu - -t1, seto kiiľ kleionka - -t1
vahatama vaha|tama -taq -da82
vahe (vahe) vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19, .vahju|s† -(sõ) -(s)t10 vahet tegema vaiht tegemä; poe- ja turuhindade vahe poodi- ja turuhindo vaheq; perenaine käis toa ja köögi vahet pernaanõ käve tarõ ja köögi vahet; põõsaste vahedest tuli heina niita puhmõ vahjist tahť hain niitäq; pole mingit vahet, kas tuled või ei olõ-iq määnest vaiht, kas tulõt vai ei; lahutamisel saame kahe arvu vahe maahaarvamisõst jääs katõ arvo vaheq;
vahe (vaheda) vaib vaiba .vaiba30, vaib vaiva .vaiba32, vaiv vaiva .vaiba30, ter|räv -ävä -ävät4 vahe nuga, kirves vaib väitś, kirvõs; vaheda ütlemisega kirjamees terävä ütlemisegaq kirämiiś; sel naisel on ütlemata vahe mõistus tal naasõl om kistumaldaq terräv mudsu;
vaheaeg vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19, .vaihõ|aig -ao -.aigo36 vihma sadas lühikeste vaheaegadega päev otsa vihma sattõ lühkeisi vahjidõgaq päiv otsa;
vahejuhtum .johtumi|nõ -sõ -st5, .trehvämi|ne -se -st5, vahe(q)johus -(s)õ -t11, jam|a -a -ma26 teel siia oli naljakas vahejuhtum siiäqtulõgi pääl olľ andśak trehvämine; politsei saab teateid vahejuhtumitest politsei saa teedüst johtumiisi kotsilõ; tüli võib alata tühisest vahejuhtumist tülü või alostaq tähtsüseldäq johtumisõst;
vahekohtunik .vaihõ|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, kõrra|vahť -vahi -.vahti36
vahekord .vaihõ|kõrd -kõrra -.kõrda33, läbi.saami|nõ -sõ -st5, läbi.käümi|ne -se -st5 elu ja kunsti vahekord elo ja kunsti vaihõkõrd; meil on ülemusega soe vahekord meil om ülembägaq hää läbisaaminõ; suguline vahekord sugulinõ läbikäümine;
vahel tõõnõkõrd , tõ̭nõkõrd , mõ̭nikõrd , .vaih(t)õpääl , .vahjõpääl vahel käisime kinos või teatris tõ̭nõkõrd kävemiq kinon vai tiatrin; tule mind ka vahel vaatama! tulõq minno ka tõ̭nõkõrd kaema!;
vahel I .vaihõl , .vahjõl hulkusin linna vahel ma hulgõ liina vaihõl v pääl; varblasel on kõrs noka vahel varblasõl om kõrś noka vaihõl v nokan; kella kümne ja üheteistkümne vahel kellä kümne ja ütetõistkümne vaihõl; omade vahel umavaihõl; olete omadega vahel! jäitiq kinniq!; pihtide vahel olema pitsitüsen olõma;
vahelduma .vaeldu|ma -daq -80, .vaihõlõma vaihõldaq .vaihõlõ85, .vahjõlõma vahjõldaq .vahjõlõ85, segende|(l)lemä -lläq -(l)le86, segähe|(l)lemä -lläq -(l)le86, (hrl ilma v ilmanätüste kotsilõ) laagõskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 metsatukad vaheldusid põldudega mõtsasaarõq vaelduq v olliq vaeldumiisi nurmigaq v mõtsasaari vaihõl olliq nurmõq; öö ja päev vahelduvad lõputult üü ja päiv vaihtusõq v vaihõlõsõq lõpmaldaq; ilm ei ole selge, vaheldub, kuidas sa teed sellisega heina ilm olõ-iq selge, segendelles, kuis sa tiit sääntsegaq haina; ilm on täna väga vahelduv ilm täämbä väega segähelles; kevadel on väga vahelduv ilm keväjä ilm väega laagõskõllõs; täna on vahelduv pilvitus täämbä pilveq laagõskõllõsõq v täämbä pilviskeles; põlevkivikihid vahelduvad lubjakivikihtidega palavakivikihiq ommaq ütśtõsõ ala kalgikivikihtegaq;
vaheldumisi .vaeldamiisi , .vaeldumiisi , ütśtõsõala(q) , ütśüteala(q) seelik on vaheldumisi kollaste ja punaste triipudega pruntś om vaeldamiisi kõllatsidõ ja verevide triipõgaq; tuul puhub vaheldumisi põhjast ja idast tuuľ puhk vaeldumiisi põḣast ja hummogust; väsinud mehed sõudsid vaheldumisi väsünüq meheq sõvviq ütśtõsõ ala; tantsuga vaheldumisi tehakse ringmängu tandso vaihõlõ tetäs tsõ̭õ̭ri; ema nuttis ja naeris vaheldumisi imä kõrd ikḱ, sõ̭s jälkiq naarď;
vaheldus .vaeldus -õ -t9, .vaeldumi|nõ -sõ -st5, vahelus -õ -t9 reisimine pakub vaheldust reiśmine pakk vaeldust v tõistmuudu tunnõt; aastaaegade vaheldus aastaaigo vaelduminõ; künkad tõid maastikku vaheldust kingoq teiq maa tõsõsugumadsõs; väike vaheldus kuluks ära võissiq vaihtõpääl vähäkese midägiq muud ollaq v tetäq;
vahelduvvool .vaelduv|vu̬u̬l -voolu -vu̬u̬lu37
vahele .vaihõlõ , .vahjõlõ tee pöördub metsa vahele tii käänd mõtsa vaihõlõ; ta jäi inspektorile vahele inspektri sai tä kinniq; jäägu see meie vahele! jääguq seo asi õ̭nnõ miiq teedäq!;
vahelehüüe sekkä.hõikami|nõ -sõ -st5
vahelihas vahelih|a -a -ha28, vahemi|nõ -dsõ -st5
vahelik (ehitüsen) vahe|hoonõq -hu̬u̬nõ -hoonõt18, vaŕoalo|nõ -dsõ -st7
vaheline .vaihõli|nõ -dsõ -st5 mägedevaheline tasandik mäkivaihõlinõ tasamaa v tasamaa mäki vaihõl; meievaheline suhe läbikäümine miiq vaihõl;
vaheliti .vaeldõ , .vaelihe , .vaelilõ , tõ̭nõtõsõ pääle seadis hõlmad vaheliti sääď hõlmaq kokko; katuselaastudel peavad servad vaheliti jääma katusõlastõl piät veereq tõ̭nõtõsõ pääle jäämä;
vahelt .vaihõlt , .vahjõlt , .vaihõst , .vahjõst kokku ostes ja edasi müües teenis kõvasti vahelt ostmisõ ja edesimüümisegaq tiine v tekḱ kõvva vaihõlt; põõsaste vahelt puhmõ vahjõst;
vahelüli vahejak|k -u -ku37
vahemaa vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19, maa - -d50 linnade vahemaad on pikad liino vaihõl ommaq pikäq maaq; vahemaa kodust kooli on lühike kotost kuuli om lühüq maa;
vahemaandumine maa(h)n.käümi|ne -se -st5, vahe.piätüs -e -t9
vahemik vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19 maantee ja jõe vahemik on maju täis ehitatud suurõtii ja jõ̭õ̭ vaih om majjo täüs ehitet; marjapõõsaste vahemikus oli lillepeenar maŕapuhmõ vaihõn olľ lillipinnäŕ;
vahend riist riista .riista30, nõvv v nõu nõvvu hrl m nõvvo (.)nõvvu v (.)nõvvo37, abi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 tänapäeval on olemas igasuguseid efektiivseid vahendeid seo ilma aigo om egäsugumaidsi tegüsit riisto olõman; rasestumisvastased vahendid latsõ ärqhoitmisõ nõvvuq; töö kergendamiseks on leiutatud igasuguseid vahendeid tüü laapsambas tegemises om egäsugumaidsi abimiihi vällä mõtõld; vahendeid valimata minkastkiq huuľmaldaq, minkagiq pääle kaemaldaq; raha väljapressimisel ei valitud vahendeid raha välläpreśmise man es hoolitaq minkastkiq; nappide vahenditega loodud teos vähädsegaq luud v ärq tett asi; osa vahendeid tuleb riigieelarvest osa rahha tulõ riigi käest; sõiduvahend sõiduriist;
vahendaja .vahe|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, vahetallitaja - -t3, .sahkri - -t1, kaup|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 preestrid on vahendajateks inimeste ja jumalate vahel priistreq ommaq vahetallitajis inemiisi ja jumalidõ vaihõl; vahendajad teenivad põhilise tulu kaupmeheq v sahkriq võtvaq suurõ raha hindäle;
vahendama edesi mü̬ü̬ , edesi .andma ta oli valmis vahendama meie tehingut tä olľ valmis mi kauba man vahetallitajas olõma; oma kirjades vahendab ta reisimuljeid sõpradele umin kiŕon and tä reisi pääl nättüt sõbrolõ edesi;
vahendus vahetallitus -õ -t9 sai töökoha tuttavate vahendusel sai tüükotusõ tutvidõ kaudu; jutt on võru keelde tõlgitud komi keelest eesti keele vahendusel jutt om võro kiilde tõlgut komi keelest üle eesti keele; vahendustasu tallitusraha;
vahepeal .vaih(t)õpääl , .vahjõpääl , vahe(q)pääl ma käin vahepeal kodus ma käü vaihtõpääl koton ärq; puhka ka vahepeal! haaraq hõ̭ngu kah vaihtõpääl!; olin siin vahepeal haige olli tan ütevaihõ tõbinõ;
vahepealne vahema|nõ -dsõ -st5, .vaih(t)õpääli|ne -dse -st7 redelil on üks vahepealne pulk ära redelil om ütś vahemanõ pulk ärq; tema vahepealsest elust ei tea ma midagi timä vaihtõpäälitsest elost ei tiiäq ma midägiq; sadas midagi vihma ja lume vahepealset sattõ midägiq vihma ja lumõ vaihtõpäälist;
vaher vaher .vahtrõ vaherd23, .vahtra - -t3 vahtramets vahtrik; vahtrapuust rehapulgad vahtrõdsõq rihapidimäq;
vaherahu vahe(q)rah|u -u -hu26
vahesein vahe(q)|sain -saina -.saina30 seisuslikud vaheseinad vaihõq saisuisi vaihõl;
vahest vaest , vaśt , vaist , või-ollaq seda juhtub harva, vahest kord või paar aastas seod johus harva, aastagan vaest v või-ollaq kõrd vai paaŕ; vahest aitab juba! a ku avitas joq!;
vahetama vahe|tama -taq -da82, .vaihta|ma -q -81, .vaelda|ma -q -81 kütid vahetasid nugisenahad toiduaineteks jahimeheq vaihtiq nugisõnahaq söögikraami vasta; metsloomad vahetavad sügisel karva mõtseläjäq vahetasõq sügüse karva; vahetage omavahel kohad! vaeldagõq kotusõq ärq!; vabalt vahetatavad vaba vaihtusõgaq; kogemusi vahetama tiidmiisi vaihtama; kõneainet vahetama tõist juttu tegemä; vahetage sajaline lahti! tekeq saalinõ vallalõ!; pärast koosolekut vahetati muljeid päält kuunolõgi kõ̭nõldi juttu; kohvilauas vahetatakse mõtteid kohvilavvan targutõdas v arotõdas v märgütedäs; ta oli nagu ära vahetatud tä olľ niguq ümbre tett;
vahetpidamata ütesttüküst , ütsiotsõ , kõ̭ , kõrrast , vaiht pidämäldäq , ütte.heidä† vahetpidamata käis äge taplus vaiht pidämäldäq v ütesttüküst käve kõva tapõlus; pool päeva on vahetpidamata sadanud puuľ päivä om kõrrast sadanuq v puuľ päivä ütesttüküst om sadanuq; raske on vahetpidamata kõvasti töötada rassõ om ütsiotsõ v kõ̭gõ kõvva tüüd tetäq; tuleb vahetpidamata ahju kütta, et tuba soe püsiks tulõ ütsiotsõ ahjo küttäq, et tarõ lämmi püsüssiq;
vahetu .õkva küsitletakse õnnetuse vahetuid pealtnägijaid küsütäs noidõ käest, kiä õ̭nnõtust õkva päält näiq; vahetu kokkupuude õkva kokkoputminõ; vahetus läheduses õkva man; need asjad olid omavahel kõige vahetumas seoses neoq aśaq olliq hindävaihõl õkva köüdüssen; see on kirjutatud vahetute muljete põhjal taa om kirotõt õkva nägemise v kuuldmisõ perrä; minu vahetu ülemus mu kõ̭gõ ligemb ülemb; siiras
vahetult .õkva võtsin sellest sündmusest vahetult osa olli õkva tollõ aśa sisen; paugud järgnesid vahetult üksteisele pauguq käveq ütśtõsõ otsa;
vahetuma vahetu|ma -daq -80, .vaih(t)u|ma -daq -80, .vaeldu|ma -daq -80, .vaihtustõ minemä , .muutu|ma -daq -80 tunnimehed vahetuvad vahiq vaihtusõq v vaihtõdasõq vällä; valitsused vahetusid üpris sageli valitsusõq vaelduq v muutuq küländ sagõhõhe; aasta on vahetunud vahtsõnõ aastak om tulnuq;
vahetund tunni|vaih -.vaihõ -vaiht19, vahe(q)|tunń -tunni -.tunni37, vaih|tunń -tunni -.tunni37 söögivahetund süümaig;
vahetus vahetus -õ -t9, .vaihtus -õ -t9, .vaeldus -õ -t9, .vaihtami|nõ -sõ -st5 vahetusse minema vaelduma, vaihtuma; teil on kingad vahetusse läinud teil ommaq kängäq ärq vaeldunuq; kogusse hangitakse uusi marke vahetuse teel korjustõ soetõdas vahtsit markõ vahetusõgaq; mütsid läksid kogemata vahetusse kübäräq lätsiq essükombõl vaihtustõ; katkine ratas vajab vahetust katśkinõ tsõ̭õ̭ŕ taht vaihtamist; kahe vahetusega töö katõ vaihtusõgaq tüü; käin öises vahetuses tööl käü üükõrda tüühü; sugupõlvede vahetus sugupõlvi muutus;
vahialune vahialo|nõ -dsõ -st7
vahimees vahi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
vahistama vahi ala(q) .võtma , kinniq .võtma
vahkviha äkiline viha
vaht (vahi) vahť vahi .vahti36
vaht (vahu) vat|t -u -tu37, koh|o -o -ho26, (süüḱ) souḿ soumi .soumi37, su̬u̬ḿ soomi su̬u̬mi37 kruus õlut täis, vaht kuhjaks peal kruuś olt täüs, vatt kuḣas pääl; merevaht merevatt; vahule lööma koholõ lüümä; muna lüüakse vahule muna lüvväs vatulõ v soumi;
vahtima .paśma .passiq passi63, .kaema kaiaq kae67, .vahťma .vahtiq vahi 3. k vahť v vahis63 töö juures vahtima herrälemä; lapsed vahivad võõrast latsõq vahťvaq võõrast; mis sa vahid, ei tunne ära või? miä sa vahit, ärq ei tunnõq vai?; õngitseja vahtis õngekorki kalamiiś passõ õ̭ngõkorki; mida sina siin vahid? midä saq siin passit?; vahi, millega hakkama sai! kaeq, miä ärq tekḱ!; ringi vahtima kaelõma, kaeskõlõma; vahtis ümberringi kaeľ ümbretsõ̭õ̭ri; vastu vahtimist üle nägemise;
vahtkond vahť|kund -kunna -.kunda32 vahtkond läks välja vahiq lätsiq vällä;
vahtkustuti vatukistutaja - -t3, vatukistu|ť -di -tit13
vahtrik .vahtri|k -gu -kku38
vahukoor vatu|ku̬u̬ŕ -koorõ -ku̬u̬rt40, koorõvat|t -u -tu37
vahukulp vatukop|p -a -pa31, soomikop|p -a -pa31, vatu|kulṕ -kulbi -.kulpi37
vahulill kasvot seebi|lilľ -lilli -.lilli37
vahune vatu|nõ -dsõ -st7
vahustama vatulõ v vattu lü̬ü̬ vahustaja, vahusti vatulüüjä;
vahustuma vatulõ , vattu minemä
vahutama vatu|tama -taq -da82 kiirevooluline jõgi vahutas kipõ voolugaq jõgi vatuť; vihast vahutama marutama; suu vahutab suu häüssäs v vatutas;
vahuvein vurdsu|veiń -veini -.veini37, vurts|veiń -veini -.veini37
vahva vahva - -t1, vahvas .vahva vahvast22, .julgõ - -t3, mar|u -u -ru26 vahva sõjamees, ei karda kedagi vahva v julgõ sõ̭amiiś, pelgä-iq kedägiq; küll oli vahva pidu! külh olľ väkev pido!; autojuhiamet on vahva sohvriammõť om vahva; vahva, et me kokku saime! kinä, et mi kokko sai!;
vahvel .vahvli - -t1
vahvliküpseti .vahvlikü|tsäi -dsäjä -dsäjät4, .vahvliküdsäjä - -t3, m .vahvli|ravvaq -.raudo -.raudo33
vahvus .vahvus -õ -t9
vai va|ǵa -ja -ḱa29, va|gja -ja -kja29, saivas .saiba saivast23, tok|ḱ -i -ki37, (lehmi kapla v ketti pandaq) pluk|ḱ -i -ki37 telk kinnitati vaiadega maa külge lüü panti vakjogaq maa külge kinniq; noortele õunapuudele pannakse vaiad tugedeks noorilõ uibilõ pandasõq tokiq toes; raudbetoonist vaiadele ehitatud hoone raudpettonist postõ pääle ehitet hoonõq; lehm tõmbas vaia välja lehm tõ̭mmaś pluki v vaja vällä;
vaibuma .perrä v vakka v tassa v .hillä .jäämä , tasah(t)u|ma -daq -84 õhtuks tuul vaibus õdagus jäi tuuľ perrä  v  reevähtü; rongi müra vaibub rongi mürrin jääs vakka  v  hillembäs; aplaus ei tahtnud vaibuda plaksutaminõ es tahaq otsa saiaq v  perrä jäiäq; ootame nüüd, kuni tuul veidi vaibub oodamiq noq, ku tuuľ vähä tasahus; kuulujutt on vaibunud kõlahus om ärq kaihtunuq; rahusta teda, et tal viha natuke vaibuks leenüdäq tedä, et täl viha veidükese liindünüq; äike vaibus metsa taha pikne vaio mõtsa taadõ;
vaid 1. õ̭nnõ , inne vaatas mulle vaid korraks otsa kai õ̭nnõ kõrras mu pääle; seda on võimalik teha, kui sa vaid tahad tuud and tetäq, ku sa õ̭nnõ tahat; mõelda vaid! mõtõldaq!; 2. a(q) , agaq , enge† tööd ei tehta ükskõik kuidas, vaid korralikult tüüd tetä-iq ütśkõ̭iḱ kui, enge kõrraligult; seda ei teinud peremees ise, vaid sulased taad es tiiq perremiiś esiq, aq suladsõq; viga ei ole siin, vaid kusagil mujal hädä olõ-iq siin, aq kongiq muial; tüdruk polnud mitte ainult ilus, vaid ka tark tütrik olõ-õs õ̭nnõ illos, a olľ tark kah; laps ei kartnud külalist, vaid ronis talle sülle latś es pelgäq võõrast, ronõ tälle üskä;
vaidlema .vaidlõma vaiõldaq .vaidlõ78, .jahťlõma jaheldaq .jahťlõ78, tõisi|tama -taq -da82, tõõsi|tama -taq -da82, poońa|tama -taq -da82, mitmit kõrdo tõõsitõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 seal vaieldi ägedalt millegi üle sääl vaidliq kõvva minkagiq pääle; asi tuleb selgeks vaielda asi tulõ selges vaiõldaq; vaidlesime pikalt ja mulle jäi õigus tõisitimiq pikält ja mullõ jäi õigus; kipub lõbu pärast vaidlema tükḱ poońatama viguri peräst; naised vaidlesid nii, et oleksid tülli läinud naasõq võigistiq nii, et tahtsõq tüllü püürdäq; vastu vaidlema vasta kõ̭nõlõma v ütlemä v ajama v poońatama; naljapärast vaidlesin vastu ma naľa peräst poońadi; vaat kus halb poiss, vaidleb isale vastu! kagoh poiskõsõtükk, kobisõs esäle vasta!;
vaidlus vaiõlus -õ -t9, poońatami|nõ -sõ -st5 keeleteaduslik vaidlus keeletiidüsline vaiõlus;
vaidlustama .kahtlusõ ala(q) .pandma , .kahtlasõs .pandma testamenti kohtu korras vaidlustama tõstamenti kohtuhe andma;
vaieldamatu kimmäs .kimmä kimmäst22, silmägaq nätäq
vaieldav .kahtla|nõ -sõ -st5, vaiõlusõ all vaieldav seisukoht kahtlanõ arvaminõ;
vaigistama vaigista|ma -q -83, vaibõnda|ma -q -83, (helügaq) hääli|tsemä -tsäq v -däq -dse90, .hääľmä .hääliq hääli63 hambavalu vaigistama hambahallu vaigistama; tüli vaigistama tüllü vaibõndama; ema vaigistas nutvat last imä häälitś ikjat last; võõrast koera tuleb vaigistada võõrast pinni tulõ häälitsäq; nälga vaigistama nälgä täütmä v kistutama;
vaigune vaigu|nõ -dsõ -st7, .vaiku täüs vaigune puu tõrvanõ, tõrvas; käed said vaiguseks käeq saiq vaigugaq;
vaigutama vaigu|tama -taq -da82
vaik vaik vaigu .vaiku37, tõrv tõrva .tõrva30 männilaud ajab vaiku pedäjälaud aja vaiku v tõrva; kõrvavaik kõrvasitt;
vaikima 1. vakka v .vaiki v .hillä olõma kõneleja vaikis natuke aega kõ̭nõlõja olľ veitse aigo vakka; kuulab vaikides om vaiki v hillä ja kullõs; sellest asjast on parem vaikida tuu kotusõ päält om parõmb vakka ollaq; maha vaikima ütlemäldäq v kõ̭nõlõmaldaq jätmä v vakka olõma; vaikiv nõusolek vaganõ v vakka v vaiki periolõḱ; vaikiv ajastu vaganõ aig; vaikiv pealtvaataja vakka päältkaeja; 2. vakka .jäämä , .tassa .jäämä , .vaiku|ma -daq -80 tuul vaikis tuuľ jäi vakka v vagatsõs;
vaikimine vakkaolõmi|nõ -sõ -st5, .vaikiolõmi|nõ -sõ -st5
vaikne vaga|nõ -dsõ -st7, tasa|nõ -dsõ -st7, .vaikli|k -gu -kku38, tasali|k -gu -kku38, (.)tassakõ|nõ -sõ -ist8 vihmasadu hakkab juba vaiksemaks jääma vihmasado nakkas jo riimpsämbäs jäämä; vaikne huumor tasalik nali; jõe vool on siin vaikne jõ̭õ̭ vuul om tah tasalik; kõik jäi vaikseks kõ̭iḱ jäi vakka v tassa; majas on täiesti vaikne majan om tävveline vaikus; vaikne lootus välläütlemäldäq loodus; vaiksevõitu vaiklik, tasalik; ilm on vaiksevõitu, ei saa hästi vilja tuulata ilm om vaiklik, saa ei häste viljä tuulõtaq; ta on vaiksevõitu häälega tä on tasaligu helügaq; vaikne õhtu vaganõ õdak; vaikne mees vaganõ miiś; oli selline vaikne tüdruk olľ sääne tasanõ tütrik; räägib vaikse häälega kõ̭nõlõs tasadsõ helügaq; mul oleks kodus vaiksem elu mul koton olõssiq vaikligumb elo; elasin vaikses tänavas ma elli vaikligun huulitsan; vaikse(ma)ks jääma tasah(t)uma, vaikuma, reeväh(t)ümä, rehväh(t)ümä; vihm, valu hakkab vaiksemaks jääma vihm, halu nakkas riimbäle jäämä v rehvähtümä;
vaikselt .hillä , .tassa , .hillä-.tassa , .hiljüisi , hillä.keisi , hillä.keiste , hilľo.kõisi , hilľo.kõtsi , .vaikligult , tasaligult , tasalikku räägitakse väga vaikselt kõ̭nõldas väega tassa v hillä; metsas tuleb liikuda vaikselt mõtsan piät hillä liikma; elame siin vaikselt miiq tan hillä-tassa elä; laps hakkas vaikselt nutma latś nakaś hilläkeiste ikma; vaikselt voolav oja hilľokõisi juuskja oja; vaikselt lootma umaette luutma;
vaikus .vaikus -õ -t9, rah|u -u -hu26, .vaikiolõ|ḱ -gi -kit13 pärast vaikust puhkes uuesti lärm päält vaikusõ lätś larḿ vahtsõst vallalõ; rusuv vaikus rassõ vaikus; vaikus muutub juba piinlikuks vaikus nakas joq vaivama; tekkis piinlik vaikus jäädi häügaq vakka; lossis valitses sügav vaikus lossin olľ kõ̭iḱ väega vaiki; vaikust! tassa!;
vaim vaim vaimo .vaimo37, vaim vaimu .vaimu37 tema vaim on nürinenud timä vaim om nühräs jäänüq; kunst ülendab vaimu kunsť kergütäs vaimo; vaimus olin teiega vaimon ma olli tiikaq; mehed on täis isamaalist vaimu meheq ommaq täüs esämaalist vaimo; võimu ja vaimu vastasseis võimu ja vaimu vastansais; elati edasi vanas vaimus eleti vannamuudu edesi; käidi mõisas vaimuks käüdi mõisakõrda; kõrtsi keldris nähakse vaimu kõrdsi keldrin nätäs vaimo; Püha Vaim Pühä Vaim; vaimust vaene vaimust vaenõ; head ja kurjad loodusvaimud hääq ja kuŕaq loonavaimoq; kõnelejale tuli vaim peale kõ̭nõlõjalõ tulľ vaim pääle;
vaimne .vaimli|nõ -dsõ -st5, vaimo- vaimne töö vaimotüü, päägaq tüü; tal on vaimsed huvid timmä tõ̭mbasõq vaimlidsõq aśaq; vaimse puudega inimene vaimoviagaq v puudulinõ inemine; vaimsed häired mudsuhädäq;
vaimselt vaimost , vaimolt , vaimo poolõst seisab meist vaimselt kõrgemal sais meist vaimo poolõst korõmbal; vangla hävitas mehe vaimselt vangimaja häöť mehe vaimo;
vaimsus vaim vaimo .vaimo37 ajastu vaimsus mõjutab noori nuuri mõotas aovaim;
vaimuhaige vaimo.haigõ - -t3, meele.haigõ - -t3, kõnnõk ulľ ulli .ulli37
vaimuhaigus vaimo.haigus -õ -t9, meele.haigus -õ -t9, kõnnõk .ulľus -õ -t9
vaimukas hää .ütlemisegaq , .taipsa - -t3, .märksä - -t3, viguri|nõ -dsõ -st5, vaimorik|as -ka -ast22, naľali|nõ -dsõ -st5 vaimukas seltskonnainimene hää ütlemisegaq seltśkunnainemine; sa oled alati nii vaimukas! sa olõt kõ̭gõ nii hää ütlemisegaq!; kirjaniku vaimukad mõttekäigud kirämehe vaimorikkaq mõttõkäügiq;
vaimukus vi|kuŕ -guri -gurit4, hää .ütlemine pildus vaimukusi visaś vigurit; romaan paistab silma vaimukusega jutunǵ paistus silmä hää ütlemisegaq;
vaimulik 1. uso- , usoli|nõ -dsõ -st5, vaimoli|k -gu -kku38, vaimoli|nõ -dsõ -st5 vaimulik talitus usotalitus; vaimulik kirjandus usolinõ kirändüs; vaimulik ja ilmalik võim vaimolik ja ilmalik võim; 2. vaimoli|k -gu -kku38 islami vaimulikud muhamediuso vaimoliguq;
vaimusilm nägemi|ne -se -st5 nägin vaimusilmas mul olľ nägemine; vaimusilmas näen kadunud kodu silmi ette tulõ kaonuq kodo;
vaimustama härgü|tämä -täq -dä82, suurt rõ̭õ̭mu tegemä , (üte(h)n) .haardma (.)haardaq haara66, helevä(l)le ajama võitjat tervitavad vaimustatud rahvahulgad võitjat tervitäs rõ̭õ̭mu täüs rahvas; „Vana kandle” rikkus vaimustab mind „Vana kandlõ” rikkus haard minno üten; noored olid sellest mõttest vaimustatud noorõq olliq taast mõttõst haarõduq; vaimustav loodus imeline luudus; olen sellest sõidust vaimustatud olõ seo sõidu helevälläq;
vaimustuma haarõt olõma , palama minemä , helevällä olõma vaimustusin sellest kontserdist lätsi seost kontsõrdist palama; ta on sellest mehest vaimustunud taa miiś võtt täl meele pääst;
vaimustus hõisk hõisu .hõisku36, helevälläq olõminõ , haarõt olõminõ vaimustuses hõisun v hõisku  v  rõ̭õ̭mu täüs; ta oli oma plaanist vaimustuses tä olľ umast plaanist hõisun; ta on sellest näitusest vaimustuses tä om tuu näütüse helevälläq; sattusin kontserdist vaimustusse lätsi kontsõrdist palama; hääl värises vaimustusest helü värisi suurõst rõõmust;
vaimuvaene vaimu.vae|nõ -sõ -st7, .ahtameeli|ne -dse -st5
vain .vainu - -t1
vaip põrma(n)du|rõivas -.rõiva -rõivast22, vaip vaiba .vaipa35 vanad kaltsud kootakse vaibaks vanaq ńardsoq koetasõq põrmandurõivas; maad katab lehtedest vaip maa pääl om lehekõrd;
vaist (sisemäne) .tundmi|nõ -sõ -st5, (sisemäne) tunnõq .tundõ tunnõt19, ti̬i̬dmi|ne -se -st5, (loomu).sunďus -õ -t9, nõ̭n|a -a -na28 vaist ütleb mulle mul nõ̭na ütles  v  mul om sääne tundminõ; vaist sundis rändlinnud lahkuma loomusundus  v sisemäne tiidmine ai rändäjäq tsirguq liikma; hea vaistuga nõ̭nakanõ v hää nõ̭nagaq; mulgid olid väga hea vaistuga mehed mulgiq olliq väega nõ̭nakadsõq meheq; mingi vaist ütleb, et seda inimest ei saa usaldada kuigiq tunnõt ärq, et seod inemist saa-ai uskuq;
vaistlik .tundmisõ .perrä , .tundmistperi , .tundmist pite(h)n , loomusunnili|nõ -dsõ -st5, esiq.hindäst vaistlik põgenemine tundmist pite pagõminõ; tõmbasin vaistlikult käe ära tõmpsi esiqhindäst käe ärq;
vait vakka , .vaik(i) vait jääma vaikuma; vait jääma vakka jäämä; ole vait! olõq vakka v vaiki!; vait kui sukk vaiki niguq sukk;
vaja vaia , vajja , .tarbis , tarvis vaja olema vaia olõma; kui sul midagi vaja on, siis hõika! ku sul midä vaia, sõ̭s hõikaq!; seda asja võib meil vaja minna tuu asi või meil tarbis tullaq;
vajadus vajahus -õ -t9, tarvõq .tarbõ tarvõt19, .nõudmi|nõ -sõ -st5 inimese füsioloogilised vajadused inemise iholidsõq vajahusõq; kasvatas aedvilja oma vajaduseks kasuť aiaviljä hindä tarbõs v jaos; nende vajadused tuleb rahuldada tulõ tetäq, miä näil vaia; tekkis vajadus puhata puhadaq olľ vaia; vajaduse korral sõ̭s, ku vaia; loomulikke vajadusi rahuldama hätä ärq ajama, aśal käümä;
vajalik vaia , tarvili|nõ -dsõ -st5, tarbili|nõ -dsõ -st5, .tarbli|nõ -dsõ -st5, .tarbõli|nõ -dsõ -st5 ta oli meile äärmiselt vajalik inimene taad inemist olľ meil hirmsahe vaia; piim sisaldab kõiki inimesele vajalikke toitaineid piimä sisen ommaq kõ̭iḱ söögiväeq, midä inemisele vaia; on tingimata vajalik, et … om kimmähe vaia, et …; pidas vajalikuks … arvaś, et om vaia …; ma olen seal vajalikum kui siin minno om sinnäq v sääl inämb vaia ku siiäq v siin; võtke kõik vajalikud tööriistad kaasa! võtkõq kõ̭iḱ tarblidsõq riistaq üten!;
vajalikkus: õpilased ei mõista alati õppimise vajalikkust opilasõq saa-ai kõ̭gõ arvo, et oppiq om vaia;
vajama vaia olõma v minemä , tarvi|tama -taq -da82, .tarbis olõma v minemä kas sa vajad seda haamrit? kas sa tarvitat seod vasarat? v kas sul lätt seod vasarat vaia?; laps vajab värsket õhku latsõl om värskit luhti vaia; kool vajab noori õpetajaid koolilõ om vaia nuuri oppajit; hea pillimees ei vaja mängimisel noote hää pillimiiś mänǵmise man nuutõ ei tarvidaq;
vajaminev: vajaminevad tööriistad tarvilidsõq tüüriistaq;
vajuma .vaoma .vaodaq v vaioq v vajjoq vao68, .vaivuma† .vaivudaq vaivu79, kokko .vaoma , (nt leevä kotsilõ) .pliitü|mä -däq -80, (nt tahta v hainarua kotsilõ) la(a)dsah(t)u|ma -daq -84, lä(ä)dsäh(t)ü|mä -däq -84, (rõividõ kotsilõ) lidsah(t)u|ma -daq -84 vajus mutta vaio v vaivu mutta; nagu maa alla vajunud niguq maa ala vaonuq; uni vajub laugele silmäq vaosõq kinniq v uni tulõ silmä; vajuva pinnasega koht vaova; alla vajuma virah(t)uma; sukkpüksid on sul alla vajunud sukapüksiq ommaq sul alla virahtunuq; küla vajub pimedusse pümme tulõ külä pääle; haige põsed on auku vajunud haigõ põsõq ommaq sisse sadanuq; vajus põlvili lasḱ põlvildõ; unne vajuma magalõ jäämä; mõttesse vajuma mõttõhe jäämä; rahvas vajus toast välja rahvas pudõsi tarõst vällä; päev vajub õhtusse päiv kallus õdaguhe; pärast nädalaajalist vihmasadu olid saod kokku vajunud päält nädälit aigo vihma olliq ruaq ärq ladsahunuq; eilne kohupiim on kokku vajunud eeläne kohopiim om ärq lidsahunuq;
vajutama .vao|tama -taq -da81, mitmit kõrdo .vaotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .tsurmama tsurmadaq .tsurma77, .litsma .litsuq litsu64, .preśmä .pressiq pressi63 jalaga vajutama sõksama; vajutasin lingile ja uks avanes vaodi linki ja usś lätś vallalõ; vajuta nupule! litsuq nuppi!; raske lumi on katused sisse vajutanud rassõ lumi om katusõq sisse litsnuq; vajuta klahvi Enter! vaodaq v tśoksaq klahvi Enter!;
vajutus 1. .vaotus -õ -t9 vajutus nupule nupi pääle vaotus; 2. .vaotus -õ -t9 vajutuse all vaossin; vajutuse alla vaossihe, vaossi(l)lõ; hapendamisel pannakse kapsad vajutuse alla kapstaq pandasõq vaossihe, ku hapatas; vajutuse alt vaossist;
vakamaa (vanaaolinõ pinnamõõt) vakamaa - -d50, vakkal|a† -a -la28
vakane vakali|nõ -dsõ -st5
vakantne .täütmäldäq v vaba v prii kotus vakantsele kohale kandideeris mitu inimest vapa kotust tahť hindäle mitu inemist;
vakk vak|k -a -ka30, vakkõ|nõ† -sõ -ist8 vakk rukist vakk rüki;
vaks vass vassa .vassa30 peremehe ja sulase vahel on vaks vahet perremehel ja sulatsõl om vass vaiht;
vaksal .vaksaľ -i -it4, (raudti̬i̬)jaam (-)jaama (-).jaama30
vaksik eläjät looga.hiitjä - -t3, maamõ̭õ̭tja - -t3
vaktsiin vak|siiń -siini -.siini37, .kaitsõ|ru̬u̬h -roho -ru̬u̬ht39 vaktsiini manustatakse suu kaudu või süstides vaksiini andas sisse vai pandas pritsigaq;
vaktsineerima vaksi|ni̬i̬ŕmä -ni̬i̬riq -neeri63 rõugetevastane vaktsineerimine pokkõpandminõ, hernidepandminõ;
valama val|ama -laq -a56, .kaldama kalladaq .kalda77, kõrras .valksama valksadaq .valksa77, mitmit kõrdo valiskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, valitsõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 valas kapsataimedele vett vali kapstluumõ; valab supi potist kaussi kaldas leeme paast kaussi; väljas valab vihma välän kaldas vihma; vala kohvile piima peale! valksaq kohvilõ piimä pääle!; tsemendist valatud trepp tsimmetist valõt trepṕ; valas teisele pudeliga vastu pead anď tõsõlõ pudõligaq vasta pääd; verd valama verd valama; ta valas oma viha meie peale välja tä püürď uma viha miiq vasta;
valamu kraani|kausś -kausi -.kaussi37
valang valang -u -ut13
vald 1. vald valla .valda33 Rõuge vald Rõugõ vald; võimus 2. vald valla .valda33 saavutused teaduse ja tehnika vallas õ̭nnistumisõq v edesiminegiq tiidüse ja tehniga vallan;
valdaja valitsõja - -t3, .perre|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 kes oli selle krundi tegelik valdaja? kiä olľ taa maatükü peris perremiiś?;
valdama vali|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 kes neid maid valdab? kiä naid maid valitsõs?; valdab vabalt mitut võõrkeelt mõist vabalt mitund võõrast kiilt; mind valdas suur nõrkus mul tulľ suuŕ nõrkus pääle; teda valdab mure tä om väega murrõn;
valdav suuŕ suurõ suurt40, .päämä|ne -dse -st5 valdav enamus suuŕ inämbüs v ülekaal; valdav enamus suurõmb jago; valdav osa inämbjago; valdavaks kalaliigiks on siin ahven päämäne kala om siin ahhuń;
valdavalt inämbüisi kliima oli tol ajal valdavalt soe ja niiske ilm olľ tuudaigo inämbüisi lämmi ja nesse;
valdkond: ühiskonnaelu erinevad valdkonnad ütiskunnaelo esiq haroq v vallaq;;
valdusala umandus -õ -t9 Prantsusmaa valdusalad Vaikses ookeanis Prantsusmaa valitsusalaq Tasaligun ilmameren;
vale võlsś võlsi .võlssi37, petüs -(s)e -t11, .võlśkus -õ -t9 vale jutt võlsś jutt; vales kohas võlsś kotussõ pääl; väikesed valed väikseq petüsseq; vale puha, mis ta rääkis! puhtaniq petüs, miä tä kõ̭nõľ!; tõtt valest eraldama tõtõl ja võlsil vaiht tegemä; valel on lühikesed jalad võlsil ommaq lühküq jalaq; süüdistati valet inimest süüdü panti võlsś inemine;
valearvestus võlsśrehkendüs -e -t9 tegi valearvestuse ja kaotas mängu essü rehkendüsegaq ja kaoť mängo;
valekaebus võlsś.kaibus -õ -t9
valelik .võlśja - -t3, .petjä - -t3, petüs -(s)e -t11, varas .varga varast23 oled läbi ja läbi valelik! olõt otsaniq võlsś!; see mees on valelik seo miiś om petjä v petüs;
valem val|lõḿ -õmi -õmit4
valendama valõ|tama -taq -da82, hele|tämä -täq -dä82, valgõ|tama -taq -da82, valul|õma -daq -õ85, valõnda|ma -q -83 mis seal metsa ääres valendab? miä tan mõtsa veeren valõtas v mõtsa veerest vasta heletäs?; merel valendas üksik puri mere pääl heleť ütsik puŕo;
valentinipäev valentini|päiv -päävä -.päivä35
valeraha petüs|raha -raha -rahha28, võlsś|raha -raha -rahha28, perrätett raha
valesti .võlssi sa teed valesti sa tiit võlssi;
valetaja .võlśja - -t3, .petjä - -t3, .võlśni|k -gu -kku38 sa oled suur valetaja sa olõt suuŕ võlśja;
valetama .võlśma .võlssiq võlsi63, .petmä pettäq petä61 ära valeta! võlśku-iq!; oskab hästi valetada mõist häste võlssiq  v pettäq; kraadiklaas valetab: nii külm ei saa olla kraadiklaaś pett: nii külm saa-ai ollaq; teile valetati tema kohta teile kõ̭nõldi timäst võlssi; ta valetab minu peale tä võlsś muq pääle; mida kõike me kokku valetasime! midä kõ̭kkõ mi kokko luulõdi!;
valevorst võlsipa|da -a -ta29
valeühendus võlsś|nummõŕ -.numbri -nummõrd23 vabandage, valeühendüs! andis, võlssi trehväś!;
valge .valgõ - -t3, val|lus† -usa -usat4 valge sõstar valgõ hõrak; valge öö, ilm valgõ  v  vallus üü, ilm; valget verd valusat  v  valgõt verd; valge viin valgõ viin; hommik on, hakkab valgeks minema hummok om, nakas valgõs minemä; üks aken oli öö läbi valge ütś akań olľ üü otsa valgõ; pruut oli valges mõrsja olľ valgõn; suur valge väljas suuŕ valgõ välän; tööd tehti küünalde valgel tüüd tetti künnelde valun; püüame selle töö valges ära teha proomimiq seo tüü valgõvalugaq ärq tetäq; ei lausu musta ega valget ei lausuq sõ̭nna  v  ei lausuq musta ei valgõt; valge kaelusega koer krantśkaalagaq pini; valgejalgne hobune kaputjalg;
valgejänes mõtsajänes -(s)e -t11, .valgõ jänes
valgelible (veren) .valgõli|põń -bõna -bõnat4
valgendama .valgõs tegemä , valgõnda|ma -q -83, valasta|ma -q -83, .valgama valgadaq .valga77 pesu valgendama mõssu valgõndama; lubjaga valgendatud korsten lubjagaq valgõs tett korsna;
valgendi .valgaja - -t3, valgõnď -i -it13, valgõndaja - -t3
valgenema .valgõs v .valgõmbas minemä valgenema hakkama hahetama v hahkama; kell pool seitse hakkas valgenema kell puuľ säidse nakaś hahetama; ilm valgeneb kiiresti ilm lätt ruttu valgõs; aastatega naise juuksed valgenesid aastakkõgaq lätsiq naasõ hiusõq valgõs;
valgetverd .valgõtverd
valgevask .valgõvasḱ .valgõvasõ .valgõt.vaskõ34
valgevene: valgevene keel valgõvinne kiiľ;
valgevenelane .valgõ.vin(d)lä|ne -se -st5
valgeveresus vere|vähk -vähä -.vähkä34
valguma tul|õma -laq -õ58, ju̬u̬skma ju̬u̬skõq v joostaq joosõ65, .vaoma .vaodaq v vaioq v vajjoq vao68 uksest valgus esikusse soojust ussõst tulľ vüürüste lämmind; kevadel valguvad kraavid vett täis keväjä juuskvaq kraaviq vett täüs; silmad valgusid pisaraid täis silmäq lätsiq vett täüs; veri valgub pähe, näkku veri juusk päähä, ńakko; lektori jutt valgus laiali ettekandja jutt vaio lakja; rahvas valgus tänavale rahvas pudõsi huulidsa pääle; tööotsijad valguvad maalt linna tüüotśjaq kallusõq maalt liina; nägu valgub laia naeru täis ńago lätt lakja naaru täüs;
valgus .valgu|s -(sõ) -(s)t10, .valgõ - -t3, val|u -u -lu26 valguse kiirus valgusõ kibõhus; see valgus on liiga tugev seo valgus om palľo hallus; valgus langes ta näole valgus paisť v paistu tä ńao pääle; vaatas riiet vastu valgust kai rõivast vasta valgõt; ära seisa valguse ees! saisku-iq valgõ iin!; tule valguse kätte! tulõq valgõ kätte!; istume lõkketule valguses istumiq tulõ valgõl; lamp andis heledat valgust lamṕ anď hellet valgut; toas süttib valgus tarõn lätt tuli palama; uurimine näitas asja uues valguses uuŕminõ näüdäś asja vahtsõn valgusõn; püüab end näidata soodsas valguses pruuḿ hinnäst hääst külest näüdädäq; need kirjad heitsid valgust tema elukäigule neoq kiräq selediq tä elokäüki; sulle tahetakse halba valgust heita sinno tahetas mustadaq; valgustkartev äri must äri; päevavalgus päävävalgõ; hommikuvalgus hummoguvalgõ;
valgusallikas .valgusõlät|eq -te -et18
valguskiir .valgusõ|ju̬u̬ń -joonõ -ju̬u̬nt40
valgusküllane = valgusrikas .valgõ - -t3, helle - -t14 valgusrikkad männimetsad helleq pedäjämõtsaq;
valgustaja valgustaja - -t3
valgustama valgusta|ma -q -83, .valgust .andma , .valgust .näütämä , .valgõs tegemä , valasta|ma -q -83 tänavaid valgustati gaasilampidega huulitsit valgustõdi gaasilampõgaq; Päike valgustab ja soojendab meid Päivlik and meile valgust ja lämmind; täiskuu valgustas ümbrust täüskuu näüdäś ümbretsõ̭õ̭ri valgust; ruum on halvasti valgustatud ruumin om vilets valgus; maja kõik aknad olid valgustatud maja kõ̭iḱ aknõq olliq valgõq v palliq; ajakirjanik valgustab sündmust uuest küljest aokiränik näütäs sündmüst vahtsõst külest; ettekannetes on seda küsimust põhjalikult valgustatud ettekandin om seod asja põḣaniq valgustõt v seletet; valgusta mind, et ma aru saaksin! tiiq mullõ selges, et ma arvo saasiq!;
valgusti lamṕ lambi .lampi37 suure võimsusega valgusti väega tukõv lamṕ;
valgustus .valgu|s -(sõ) -(s)t10, valgustus -õ -t9, valgustami|nõ -sõ -st5 valgustus on puudulik valgust om veidüq v tulõq ommaq pümmeq; lavavalgustus püünevalgus; valgustustöö valgustustüü; valgustusaja ideed valgustamisao mõttõq;
vali kõv|a -a -va28, kuri kuŕa .kurja43, krõpõ - -t14 vali hääl kõva helü; vali tuul vali v kõva tuuľ; isa on laste vastu väga vali esä om latsi vasta väega kuri; vali saatus kuri elo; vali noomitus kõva noomitus; kasvas valjude vanemate käe all kasvi nõudjidõ vanõmbidõ käe all;
valija 1. val|lij -ija -ijat4, valija - -t3 pooled valijatest andsid oma hääle Reformierakonnale poolõq valijist anniq uma helü Reformieräkunnalõ; 2. .sorťja - -t3 söögi juures on ta valija söögi man tä pill nõ̭nagaq v pirtsõlõs;
valijamees valija|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
valik (.vällä)valimi|nõ -sõ -st5 reisikaaslaste valik oli raske ülesanne reisiseldsiliisi vällävaliminõ olľ rassõ tüü; sõnaraamatus on hea märksõnade valik sõ̭naraamatuhe ommaq märḱsõ̭naq häste validuq; meid seati valiku ette meile anti valliq; sul pole valikut, tuleb minna! sa saa-iq valliq, tulõ minnäq!; minu valik on Tööerakond ma vali Tüüeräkunna; valik rahvalaule validuq rahvalauluq; looduslik valik luudusõ tett valiminõ; müügil oli laias valikus kaupa müvväq olľ kõ̭gõsugumast kraami;
valikaine valik|ainõq -.ainõ -ainõt18
valikuline: hoonete valikuline remont vällävalituisi huunidõ remonť;
valima val|ima -liq -i57, .sorťma .sortiq sordi63, vali|tsõma† -tsaq v -daq -dsõ90 välja valima vällä valima v sorťma; sa ei oska endale sõpru valida sa mõista-iq hindäle sõpro valliq; pidusöök valitud külalistele pidosüüḱ valituilõ küläliisile; valis kastist endale rõivaid sortõ kastist hinele rõivit vällä;
valimatu: sõimab valimatute sõnadega sõimas sõ̭nno valimaldaq;
valimik: väike valimik vanasõnu väiku kogo vällävalituisi vannosõ̭nno;
valimine 1. valimi|nõ -sõ -st5, .sorťmi|nõ -sõ -st5 2. m vali|misõq -.miisi -.miisi5 otsesed, kaudsed valimised õkva-, kauduvalimisõq;
valimisjaoskond vali.miisijaos|kund -kunna -.kunda32
valimiskampaania vali.miisikihotus -õ -t9
valimisliit valimisõ|liit -liido -.liito37
valimisringkond valimis|kund -kunna -.kunda32 Eesti on jagatud valimisringkondadeks Eesti jagonõs valimiskunnõs; sekt
valimisõigus valimis.õigu|s -(sõ) -(s)t10
valing (kõva) vihmahu̬u̬|g - -gu36, valõng -u -ut13 tuli valing vihma tulľ ütś valõng vihma; vihma sadas valingutena vihma sattõ vallõviisi;
valitseja valitsõja - -t3
valitsema vali|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, mitmit kõrdo valitsõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, riiki riiki valitseb kuningas valitsõs kuning; ei suuda ennast valitseda ei jovvaq hinnäst tagasi hoitaq; selles metsas on valitsevaks puuks mänd tan mõtsan om petäi päämäne puu; eelmise sügise rõivamoes valitses punane minevä sügüse rõivin olľ moodun verrev värḿ; kogu maal valitseb nälg tervel maal om nälg; kuu aega valitses kange külm kuu aigo püssü kangõ külm;
valitsev: valitsev arvamus inämbüse arvaminõ;
valitsus valitsus -õ -t9
valitsuskriis valitsus|kriiś -kriisi -.kriisi37
valitu (.vällä)vali|t -du -tut1 asjast teavad ainult vähesed valitud asja tiidväq õ̭nnõ ütsiguq vällävaliduq;
valjad m .päi|tseq -tside -tsit18, .sui|tsõq -tsidõ -tsit7, tü̬ü̬.päi|tseq -tside -tsit18, ravva-.päi|tseq -tside -tsit18
valjus kõvahus -õ -t9, kalõhus -õ -t9, .kalǵus -õ -t9 karistuse valjus nuhklusõ kõvahus; võõra võimu valjus võ̭õ̭ra võimu kalǵus;
valjusti kõva helügaq , .kõvva keegi hüüab valjusti sinu nime kiäkiq hõikas kõva helügaq suq nimme; isa oli naermise valjusti ära keelanud esä olľ naardmisõ kõvva ärq kiildnüq;
valk valk valgu .valku37
valkjas .valsja|s v .valsja|nõ -dsõ -st5, .valsja|s - -t15, .valgõli|k -gu -kku38, valss valso .valsso37 valkja kõhualusega lind valsja kõtualodsõgaq tsirk; üks liiv on hallikas, teine on valkjam tõõnõ liiv om hahk, tõõnõ om valsõmb;
valkjashall (h)ahk (h)aha .(h)ahka33 valkjashall hommikutaevas hahk hummogunõ taivas;
vall valľ valli .valli37, müür müürü .müürü37 lumi oli valli aetud lumi olľ valli aet; vallikraav müürükraa, vallikraa;
valla vallalõ , .valla lahti
vallaline ütsi|k -gu -kut13 ega vallaline pole lesk õgaq ütsik olõ-iq läsḱ; tal oli kaks vallalist tütart täl olľ katś tütärd mehele pandmaldaq; kas su poeg on veel vallaline? kas su poig olõ-iq viil naist võtnuq?;
vallamaja valla|maja -maja -majja v -maia28
vallandama 1. vallalõ tegemä mind vallandatakse töölt minno tetäs tüült vallalõ; 2. vallalõ .laskma , vallalõ .pästmä ta vallandas oma kraenööbid tä lasḱ v päsť v tekḱ umaq kraenöpsiq vallalõ; kättemaksuiha vallandas sõja tasomisõhimo päsť sõ̭a vallalõ;
vallanduma vallalõ päsemä v minemä käed vallandusid oksa küljest käeq pässiq ossa külest vallalõ; saalis vallandub lärm saalin lätt larḿ vallalõ;
vallasekretär vallakirotaja - -t3
vallasema ütsikim|ä -ä -mä24, latsõgaq .tütrik , van pu̬u̬ľna|anõ -asõ -ist8
vallaslaps .tütrigu|latś -latsõ -last39, väär|latś -latsõ -last39, van esäldäq|latś -latsõ -last39, halv hata|latś -latsõ -last39
vallasvara .liikva vara , vallalinõ vara
vallatlema .hullama hulladaq .hulla77, vallatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, lu̬u̬ndõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .haugõlõma† havvõldaq .haugõlõ85 poiss vallatleb õe ja vennaga poiskõnõ hullas sõ̭sarõ ja velegaq; kutsikad vallatlesid õues pinipujaq haugõliq moro pääl;
vallatu koir koira .koira37, valla|du -du -tut1, meeleval|lus -usa -usat4, meelevalla|du -du -tut1, ülemeeli|k -gu -kut13, viguri|nõ -dsõ -st5 laps on vallatu latś om meelevallus v ülemeelik;
vallatus .koirus -õ -t9, vallatus -õ -t9 nooruse vallatused noorõiä vallatusõq v tüküq; vallatust tegema tükke v vigurit tegemä; lapsed teevad aina vallatust latsõq teeväq kõ̭gõ koirust v ullitasõq;
vallavanem vallavanõmb -a -at13
vallavolikogu vallavoliko|go -go -ko26
valloon val|lu̬u̬ń -looni -lu̬u̬ni37
vallutama ärq .võtma , ala(q) .hiitmä Napoleon vallutas Moskva Napoleon võtť Moskva äräq; mäetippu vallutama mäke (ärq) võtma; vaenlase poolt vallutatud ala vainlasõst alaqhiidet maa; teda vallutab äkiline hirm äkiline hirm tulõ tälle pääle;
vallutus ärq.võtmi|nõ -sõ -st5, ala(q).hiitmi|ne -se -st5 sõjalised vallutused jätkuvad sõ̭alinõ alaqhiitmine lätt edesi; uued vallutused liideti Vene riigiga vahtsõq ärqvõeduq maaq jakadiq Vinne riigi külge;
valm valḿ valmi .valmi37
valmik eläjät vaľmusḱ* -i -it13
valmima valmis .saama , .vaľmu|ma -daq -80, (vilä kotsilõ) valmistu|ma -daq -84 laut valmib sügiseks laut saa sügüses valmis; vili hakkab valmima vili nakas vaľmuma v valmistuma; õunad puude otsas olid juba valminud ubinaq puiõ otsan olliq joba kütseq; tänavu valmivad marjad kiiresti timahavva küdsäseq maŕaq kipõstõ v timahavva lätväq maŕaq kipõstõ valmis;
valmis 1. valmis .valmi valmist22 valmis saama valmis saama; pane ennast valmis! panõq v säeq hindä valmis!; valmis suurteks tegudeks valmis suuri asjo tegemä; 2. valmis .valmi valmist22, kütse - -t14, kütseq .kütse kütset18, kütseh .kütse kütseht20 valmid ploomid valmiq v kütseq ploomiq;
valmisolek valmis|olõḱ -olõgi -olõkit13, valmisolõmi|nõ -sõ -st5
valmistama (valmis) tegemä tetäq ti̬i̬60 valmistatud Eestis tett Eestin; toitu valmistama süvväq tegemä; poiss valmistas ise endale suusad tśura tekḱ esiq hindäle suusaq; kingitusega valmistan vanematele heameelt ma tii vanõmbilõ kingitüsegaq häädmiilt; vana vundamendi ülesleidmine ei valmistanud raskusi vana hundamendi üleslöüdmine olõ-õs rassõ; pidu valmistas pettumuse pido olõ-õs midägiq asi;
valmistuma (.hindä v hinnäst) valmista|ma -q -83, .säädmä säädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66, .säädmä .säädiq säädi63, aso|tama -taq -da82, .ehťmä .ehtiq ehi63 valmistume reisiks asotamiq v säemiq reisile minemä; linnud valmistuvad lahkuma tsirguq säädväq minekit v minekile; matusteks valmistuti viis päeva puhtit v puhtis valmistõdi viiś päivä; valmistutakse lahinguks valmistõdas lahingus; ta valmistus ülikooli astuma tä valmisť ülikuuli minekis;
valskus .võlśkus -õ -t9
valss valsś valsi .valssi37, valtś valdsi .valtsi37, .valtsõŕ -i -it4
valts valtś valdsi .valtsi37
valu hal|u -u -lu26, val|u -u -lu26 hamba-, kõhu-,peavalu hamba-, kõtu-, päähalu; röögatas valust röögähť halu peräst; kannatab valu kannahtas hallu; käsi teeb valu käsi aja hallu; kaotusvalu kaotusõhalu; anna tööle valu! annaq tüüle vallu!; kõigil on valu taga kõ̭igil om valu takan; jalgadele valu andma jalolõ teedäq andma, juuskmist valama;
valulik halu|nõ -dsõ -st5, valu|nõ -dsõ -st5, hal|lus -usa -usat4, val|lus -usa -usat4 haavakoht on veel valulik haavakotus om viil hallus;
valulävi haluläv|i -e -ve24, valuläv|i -e -ve24 madala valulävega helläkene, hellä meelegaq; kõrge valulävega tuimõlik;
valupiste .tsuskus -õ -t9, pusk pusu .pusku36 seljast käis läbi valupiste säläst käve pusk läbi; tundsin küljes valupistet küle sisen tsusaś; tunnen pidevalt valupisteid mul kõ̭gõ pusku tsuskas;
valuraha halu|raha -raha -rahha28, valu|raha -raha -rahha28
valus hal|lus -usa -usat4, val|lus -usa -usat4, .haigõ - -t3, latsik hä|bä -ä -pä27 selg on valus sälg om hallus; tema häda oli valus vaadata timä hätä olľ vallus kaiaq; valus on teadmine, et sind enam ei vajata hallus om teedäq, et sinno olõ-iq inämb vaia; ta on valusaid päevi näinud tä om valusit päivi nännüq; kõik kohad olid valusad kõ̭iḱ kotusõq olliq hallu täüs; lapsel on valus latsõl om häbä; see on valus küsimus seo om ütś rassõ asi; hagu põles valusa tulega lepäpuu palli halusa tulõgaq;
valusalt = valusasti halusahe , halusalõ , valusahe , valusalõ rahapuudus annab valusasti tunda rahapuudus and halusahe tundaq;
valutama halu|tama -taq -da82, valu|tama -taq -da82, .haiglõma† haiõldaq .haiglõ78 mis sa ilmaasjata oma südant valutad! miä sa ilmaaśandaq umma süänd vaivat!;
valutu haluldaq , valuldaq valutu operatsioon haluldaq lõikus;
valuuta rah|a -a -ha28, valuuta - -t1 rahvuslik valuuta uma raha; välisvaluuta võõras raha;
valuvaigisti haluvaigisť -i -it1, halu.võtja - -t3
valvama .vahti pidämä , (pääle) .vahťma .vahtiq vahi63, .perrä .kaema , (pääle) .paśma .passiq passi63, .hoitma .hoitaq hoia 3. k hoit min 1. k hoiji min 3. k hoiť kesks hoiõt66, .valvma valvaq valva61 tunnimehed valvasid väravas tunnimeheq peiq värehti pääl vahti; valvame kordamööda kuni hommikuni piämiq kõrdamüüdä vahti kooniq hummoguniq; öösel tuli käia ladusid valvamas üüse tulľ kävvüq latõ vahťma; püssimehed pandi vange valvama püssämeheq pantiq vangõ vahťma; õpetaja ei jõua ka kogu aeg kõigi laste järele valvata kuuľmeistre jovva-iq ka kõ̭gõ kõ̭iki latsi perrä kaiaq; hästi valvatud supelrand häste perrä kaet tsukõluskotus; sina jääd maja valvama saq jäät majalõ perrä kaema v koto hoitma; varas valvab parajat aega, kui maja on tühi varas pasś pääle parast aigo, ku maja tühi om; tuld valvama tuld hoitma; karjus valvab karja kaŕus hoit karja v kaes kaŕa perrä; läksime koos surnut valvama lätsimiq seldsin koolut valvma;
valvas .virgõ - -t3, terä|ne -dse -st7, .herksä - -t3 valvas tunnimees virgõ olõmisõgaq tunnimiiś; valvsad naabrid märkasid varast terädseq naabriq panniq varast tähele; inimese lõhn muudab kitsed valvsaks inemise hais aja kitsõq herksäs;
valve vahipidämi|ne -se -st5, m vahiq .vahtõ .vahtõ36, valvõq .valvõ valvõt18, .valvmi|nõ -sõ -st5 majas tugevdatakse valvet majan naatas kimmämbähe vahti pidämä; pean valvesse minema ma piät vahi pääle minemä; teedel on valve väljas teie pääl ommaq vahiq välän; valveta ülesõidukoht vahildaq ülesõidukotus; haige jäi arstide valve alla haigõ jäi tohtridõ passiq; lõket ei tohi valveta jätta tulõ mant tohi eiq ärq minnäq; videovalve videovalvõq, videosilm;
valvekord vahi|kõrd -kõrra -.kõrda30, valvang -u -ut13
valvel: oli valvel iga heli suhtes kullõľ terätsehe ekä hellü;;
valvelaud vahi|laud -lavva -.lauda33, .valvõ|laud -lavva -.lauda33
valvsus: inimeste valvsus on kasvanud inemiseq ommaq inämb ette kaema v pääle paśma nakanuq;
valvur vahi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, vahť vahi .vahti36, tooros -(s)õ -t11 see koer on tubli valvur seo pini om kimmäs vahimiiś;
vamm 1. kõnnõk vamḿ vammi .vammi37 pesi vammiga selga mõsḱ vammigaq sälgä; 2. (maja)si̬i̬ń (-)seene (-)si̬i̬nt40
vammus vammus -(s)õ -t11, vammusḱ -i -it13 viskas endale vammuse selga tõmmaś hindäle särgi pääle;
vampiir verenudsija - -t3, verenu|tsij -dsija -dsijat3, vam|piiŕ -piiri -.piiri37 energiavampiir jovvunudsija;
vana van|a -a -na28, vahn† vahna .vahna30 kuus aastat vana kuuś aastakka v kuvvõ aastaga vana; näost vanaks jäänud ńaost vanas lännüq; astus vanasse küüni sisse astõ vanna küünü; läheb oma vana kodu vaatama lätt umma vanna koto v elämist kaema; elu läheb vana rada elo lätt vannamuudu; õppetöö jätkus vanas vaimus oppamine käve vannamuudu edesi; mida kõike ma veel vanas eas näha saan! midä kõ̭kkõ ma viil vanan iän v vanon päivin nätäq saa!; lehtpuud raiu vana kuuga! lehepuud raoq vana kuugaq v vana kuu aol!; vanast rasvast elama vana rasva pääl elämä; vanad kolisid maja teise otsa vanaq säiq uma elo maja tõistõ otsa; Vana Testament Vana Tõstamenť; koer on õpetamiseks vanavõitu pini om oppamisõs vana;
vana-aasta vana-.aastak vana-.aastaga vanna-.aastakka38 v vanna-.aastagat13
vana-aastaõhtu vana-.aasta(ga)õda|k -gu -gut v -kut13
vanaaeg vanaaig vanaao vanna.aigo36 enne keskaega oli vanaaeg inne keskaigo olľ vanaaig;
vanaaegne vana.aoli|nõ -dsõ -st5, vana.ao|nõ -dsõ -st7, kolmaha(v)va|nõ -dsõ -st7, mu(i)sti|nõ -dsõ -st7 vanaaegne ahi vanaaolinõ ahi; vanaaegne mõtteviis muistinõ mõtlõminõ;
vanadekodu vannoko|do -do -to26
vanadus vanahus -õ -t9, igä iä ikä25 vanaduses, vanaduspäevil vanan iän; suri vanadusse, vanadussurma kuuli vanahustõ; vanadus hakkab kätte jõudma nakas joq ikä olõma v vanahus nakas pääle tulõma;
vanaeit vanamu̬u̬ŕ vanamoori vannamu̬u̬ri37, vanamutť vanamuti vannamutti37, vanamudi - vannamuti26, matśka - -t2, vanamuts vanamutsu vanna.mutsu37, vana naanõ , seto kiiľ paaba - -t2 käbe vanaeit käpe vanamuuŕ;
vanaema vanaimä vanaimä vannaimmä24, (vana)äide† (vana)äide (vanna)äidet2, (vana-)äidi† (vana(äidi) (vanna)äidit2, (vana)memḿ (vana)memme (vanna).memme35, mamma - -t2
vanahärra vana|herr -herrä -.herrä35, vanami̬i̬ś vanamehe vannami̬i̬st39
vanaisa vanaesä vanaesä vannaessä24, tätä - -t2, teeda - -t2 lähme vanaisa poole! läämiq tätä poolõ!; maailm on Vanaisa loodud kõ̭iḱ ilm om Vanaesä tett;
vanake vanainemine vanainemise vannainemist5, vanakõ|nõ -sõ -ist8, van|a -a -na28, elä(hü)nüq inemine lase vanakesel üle tee minna! lasõq vanainemine üle tii minnäq! v lasõq vanainemine lätt üle tii!; hädine vanake armõdu vanakõnõ; külas elasid ainult lapsed ja vanakesed külän elliq õ̭nnõ latsõq ja vanaq;
vanakraamipood vanakraami|pu̬u̬ť -poodi -pu̬u̬ti37
vanakurat vanahalv vanahalva vanna.halva30, vanatühi vanatühä vanna.tühjä43, vanakuri vanakuŕa vanna.kurja43, vanajuudas vana.juuda vannajuudast22, jätä - -t2 kaval kui vanakurat kavvaľ ku kurať; vanakurat kiusab jälle jätä kiusas jälkiq;
vanaldane vanali|k -gu -kku38
vanalind vana tsirk kotka vanalind vana kodas; vanalind on kollase nokaga vana tsirk om kõlladsõ nokigaq;
vanalinn vanaliin vanaliina vanna.liina30
vanalt vanalt kui vanalt ta suri? ku vanan iän tä kuuli?;
vanameelne vanameeli|ne -dse -st7, vanami̬i̬ľ|ne -se -set6
vanamees vanami̬i̬ś vanamehe vannami̬i̬st39, tari|k -gu v -ga -kut v -kat13 viinaviga on tal vanamehelt päritud viinaviga om täl vanamehe käest v mant v vanamehest;
vanametall vanaraud vanaravva vanna.rauda33 traktor müüdi vanametalliks traktoŕ müüdi vanasravvas;
vanamoodi vannamu̬u̬du , vana moodugaq , vanna.viisi ta ei taha enam vanamoodi elada tä taha-iq inämb vannaviisi elläq;
vanamoodne vanamooduli|nõ -dsõ -st5, vannamu̬u̬du , vana moodugaq mu vanemad on väga vanamoodsad mu vanõmbaq ommaq väega vanamoodulidsõq; vanamoodsad prillid vannamuudu prilliq;
vananaistesuvi peräsuv|i -õ -võ24
vananema 1. vanas .jäämä , vanõmbas .saama , vanõmbas .jäämä , vana|nõma -(nõ)daq -nõ89 mees on märgatavalt vananenud miiś om silmägaq nätäq vanas jäänüq; vananev naine vaatab nukralt pidulisi ello nännüq naistõrahvas kaes pidorahvast kurva ńaogaq; vein läheb vananedes paremaks veiń lätt saistõn parõmbas; 2. igähü|mä -däq -84, .aiguma .aigudaq .aigu80, vanas minemä , vanah(t)u|ma -daq -84 vananenud tehnika igänüq v aigunuq tehniga; sul on vananenud andmed su tiidmine om igähünüq v aost ja arvost; see auto on juba vananenud, seda ei saa enam maha müüa taa auto om jo ärq vananuq, taad saa-iq inämb ärq müvväq;
vanapagan (vana)pakań (vana)pagana (vanna-)paganat4 Kaval-Ants ja Vanapagan Kavvaľ-Ants ja Vanapakań; vanapaganad tulid koopast välja paganaq tulliq oosõst vällä;
vanapoiss vanapoisś vanapoisi vanna.poissi37 kuidas läheb, vanapoiss? kuulõq, vanamiiś, kuis sa sõ̭s elät?;
vanapoolne vanapooli|nõ -dsõ -st5, vanali|k -gu -kku38 vanapoolne härrasmees vanapoolinõ herrä; hobune oli juba vanapoolne hopõń olľ joba vanalik; vanapoolne ülikond puuľpeet ülikund;
vanaproua vanaprovva - -t2, vanaprovvi - -t2
vanapärane vana moodugaq , vanamooduli|nõ -dsõ -st5, vanaperäli|ne -dse -st5, vannamu̬u̬du vanapärane riietus vanamoodulidsõq v vana moodugaq rõivaq; vanapärane keelepruuk vanaperäline v vannamuudu keelepruuḱ;
vanarahvas vanarahvas vana.rahva vannarahvast22 selle talu vanarahvas m seo talo vanaq; vanarahva tarkus vana ao tarkus;
vanasti vanast(õ) , vanal aol , (inne)mu(i)stõ , mu(i)stõhavva , kolmaha(v)va , innembüisi vanasti elasime talus vanast mi elli talon; vanasti kirjutati raamatuid käsitsi vanast v muistõhavva kirotõdi raamatit käsilde;
vanasõna vanasõ̭na vanasõ̭na vannasõ̭nna28 meie kandis on abielu kohta palju vanasõnu miiq nukan om abielo kotsilõ palľo ütelüisi v ütlemiisi;
vanatädi vanatädi vanatädi vannatäti26, vanatsõdsõ vanatsõdsõ vannatsõtsõ24 bussis oli üks vanatädi bussi pääl olľ ütś mutikõnõ;
vanatüdruk vana.tütrik vana.tütrigu vanna-.tütrikku38, vanapiiga vanapiiga vannapiigat2, piik piiga .piika31 ta on veel vanatüdruk tä om viil tütrik;
vanatühi vanatühi vanatühä vanna.tühjä43, vanatikõ vanatikõ vannatikõt14
vanavanaema vanavanaimä vanavanaimä vannavannaimmä24
vanavanaisa vanavanaesä vanavanaesä vannavannaessä24
vanavanem vanavanõmb vanavanõmba vannavanõmbat13 mälestame vanavanemaid mälehtämiq vannovanõmbit;
vandaal pät|ť -i -ti37 vandaalid lõhkusid purskkaevu pätiq lahiq viipurskusõ ärq;
vandekohus vannutõt kohus
vandenõu sala|nõu -nõvvu -(.)nõvvu37 vandenõuteooria salanõvvus pidämine; neid süüdistati vandenõus näid süüdistedi salanõvvu pidämisen;
vandesõna .van(d)missõ̭n|a -a -na28, vannugisõ̭n|a -a -na28
vandetõotus vannõq .vandõ vannõt19 tõstis vandetõotuseks käe nõsť vandõandmisõs käe;
vanduma 1. .too|tama -taq -da81, .vanma .vannuq vannu64, .vandma .vanduq vannu64 nad vandusid igavest sõprust nä toodiq igäväst sõprust; vannume truudust isamaale tootamiq ollaq esämaalõ truuq; vannu, et kõneled tõtt! vannuq, et sa õigut kõ̭nõlõt!; 2. .vanma .vannuq vannu64, .vandma .vanduq vannu64, pühendä|mä -q -83, .tsortõlõma tsordõldaq .tsortõlõ85, seto kiiľ kõrras tsordsahu|tma -taq -da62 istub nurgas ja vannub omaette istus nukan ja vann hindäette; küll ta vandus teda! külh tä pühenď timmä!; külamehed vandusid uut korda külämeheq sõimssiq vahtsõt kõrda; ei vannu haigusele alla anna ei tõvõlõ perrä; vandumine van(d)minõ, vannunǵ, vannuḱ; läks lahti vali vandumine kõva vannunǵ lätś vallalõ;
vanem 1. vanõmb -a -at13 maarahva vanemad pidasid nõu maarahva vanõmbaq pidiq nõvvu; Obinitsa rahvas koguneb vanema õuele Obinitsa rahvas kogo hinnäst sootśka moro pääle; 2. seto kiiľ .sootśka - -t3, hrl m vanõmb -a -at13 tema vanemad elavad maal tä vanõmbaq eläseq maal;
vanematekodu vanõmbidõ|kodo -kodo -koto26, esä|kodo -kodo -koto26
vanemleitnant ülemb.leit|nänť -nändi -.nänti37
vanemseersant ülembsi̬i̬r|sanť -sandi -.santi37
vanemõpetaja vanõmboppaja - -t3
vang (vangi) vanǵ vangi .vangi37 vangi minema vangi v kinniq minemä; vangis istuma vangin v kinniq istma; vangist vabanema vangist vallalõ saama; juba sõja algul langesin vangi joba sõ̭a alostusõn sattõ ma vangi; olin täiesti selle muusika vangis ma olli tävveniste taa muusiga vangin;
vang (vangu) vang vangu .vangu37 pajal puudus vang paal olľ vang puudus; käevangus käevangun; sang
vangikong vangi.kambri - -t1, vangi|konǵ -kongi -.kongi37, pogri|ts -dsa -tsat13, .pokri - -t1
vangilaager (vangi).laagri - -t1
vangipõli = vangipõlv vangi|põl -põlvõ -.põlvõ35, vangi|elo -elo -ello26 veetis kümme aastat vangipõlves elli kümme aastakka vangipõlvõn v pidi kümme aastakka vangipõlvõ;
vangistama .vangi .võtma , kinniq .võtma , .vangi .pandma mõrtsukas oli vangistatud tapja olľ kinniq võet; halb ilm vangistab pidulised tuppa halv ilm hoit pidoliisi tarõn (kinniq);
vangistus vangi|põl -põlvõ -.põlvõ35, vanginolõ|ḱ -gi -kit13 eluaegne vangistus eloaignõ vangipõl; suri vangistuses kuuli vangi v vangin; neile mõistetakse kaheaastane vangistus näid mõistõtas katõs aastagas vangi v kinniq v näile mõistõtas katś aastakka vangin;
vangivalvur vangi|vahť -vahi -.vahti36
vangla vangi|maja -maja -majja v -maia28, türḿ türmi .türmi37, vangi|koda -kua -kota27 sa lähed võlavanglasse sa läät võlavangi;
vanglakaristus: meid ähvardas vanglakaristus meil olľ pellädäq vangiminekit;
vangutama kõigu|tama -taq -da82, vangu|tama -taq -da82 tädi vangutab laitvalt pead tädi vangutas laitõn pääd;
vanik va(n)ni|k -gu -kut13, krantś krandsi .krantsi37 pohlavartest vanik palohkavarsist vannik; setu neiud kandsid peas vanikuid seto näioq kanniq pään vanikit;
vanill va.nilje - -t3, va|nilľ -nilli -.nilli37
vanker .vankri - -t1, vangõŕ .vankrõ vangõrd23, m ratt|aq† -idõ -it22 puutelgedega vanker puutelǵvankri; kattega vanker kibitka; vankri kere vankri kihä; hobust vankri ette rakendama hobõst vankri ette pandma; hobune ei jaksanud rasket vankrit porist välja tirida hopõń jovva-s rasõhit rattit mua seest vällä vitäq; hüppa vankrisse! kargaq rattilõ!; Suur Vanker m Taivarattaq;
vankrikuur tõlla|kuuŕ -kuuri -.kuuri37
vankrimääre ratta|määŕ -määri .-määri37, .vankri|määŕ -määri .-määri37 tökat on hea vankrimääre täüdäs om hää vankrimääŕ;
vankriraam laavi|ts -dsa -tsat13
vankriratas ratta|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37, vankri|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37
vankuma sata|tama -taq -da82, kalluskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .kungõlõma kungõldaq .kungõlõ85, .kõikma .kõikuq kõigu73, .nõrku|ma -daq -80, tuigu|tama -taq -da82, tuudõrda|ma -q -83, .ripśmä .ripsiq ripsi63, tukõrda|ma -q -83 purjus mees vangub jalgel puŕon miiś kalluskõlõs v ripś jalgo pääl; ta lõi vankuma, kuid ajas end taas sirgu tä lei kõikma v kungõlõma, aq ai hindä vahtsõst sirgu; koorem vankus taga kuurma kungõli takan; trepp vankus jalge all trepṕ nõrku jalgo all; haige vangub tuppa tõbinõ tukõrdas v tuudõrdas tarrõ; vangub elu ja surma piiril kõigus elo ja surma vaihõl;
vankumatu kimmäs .kimmä kimmäst22, .kõikmaldaq vankumatu usk kimmäs usk; vankumatu tinasõdur kimmäs tinasoldań; vankumatu nagu kalju kimmäs niguq kivisain;
vann vanń vanni .vanni37 mudavann muatsukõlus;
vanne vannõq .vandõ vannõt19, vannutus -õ -t9, toovotus -õ -t9, .tootus -õ -t9 vannet andma vannõt vandma; andis vande all tunnistust tunnisť vannutusõ all; võtan teilt vande, et te sellest asjast vaikite võta ti käest toovotusõ, et tiq seost aśast vakka olõt; arstivanne tohtritoovotus; kirikuvande alla panema kerigu sunni ala pandma;
vannitama vanni|tama -taq -da82
vannituba vannitar|õ -õ -rõ24
vannutama vannu|tama -taq -da82 advokaat vannutati ametisse kaitsja vannutõdi ammõtihe;
vantsima .astma .astuq astu64, .kõmṕma .kõmpiq kõmbi63, .kõmpśma .kõmpsiq kõmpsi63, .tölśmä .tölssiq tölsi63, .tülśmä .tülssiq tülsi63 isa istus hobuse seljas, poeg vantsis jala esä istõ hobõsõ sälän, poig kõmpsõ v astõ jalgsi; andis alles vantsida! anď õ̭ks astuq!; vantsib metsas ringi tölsś v kõmṕ mõtsa pite; poiss vantsib kooli poole poisś toukas kooli poolõ; olime mitu kilomeetrit maha vantsinud mi olli mitu kilometrit mahaq marśnuq;
vanuigi vana(h)n iä(h)n , vanast pääst
vanuma .vannuma .vannudaq vannu79, vanõh(t)u|ma -daq -84, täterdü|mä -däq -84, .tutsu|ma -daq -80, rädsäh(t)ü|ma -däq -84 kampsun kipub vanuma kampś tüküs ärq vannuma; vanamehe märg ja vanunud habe vanamehe likõq ja täterdünüq v pulstjadsõq habõnaq;
vanune (.)vannu - -t1, .vahnu - -t1, .vannu|nõ -dsõ -st5, vannu|nõ -dsõ -st7, nooru - -t1 ta on minuvanune tä om muqvannunõ v muqvahnu; ta on minuga ühevanune tä om muqkaq üttevannu v ütenooru; vajatakse hoidjat kahe kuu vanusele lapsele om vaia hoitjat katõ kuu vannutsõlõ latsõlõ; üle tuhande aasta vanused kivikujud päält tuhandõ aastaga vanaq kivikujoq;
vanus .vannus -õ -t9, .vahnus -õ -t9, igä iä ikä25 tuli kirja panna vanus ja elukoht kirjä tulľ pandaq vannus ja elokotus; kõrge vanus korgõ igä; ebamäärases vanuses härra määrämäldäq iän herr; vastu võeti igas vanuses huvilisi vasta võeti tahtjit egän iän; asulakoha vanus on teadmata elokotusõ vannus om tiidmäldäq;
vanuseklass .vannus|järk -järgo .-järko32, .vannus|vaih -.vaihõ v -.vahjõ -vaiht19
vanuseline .iäli|ne -dse -st5 organismi vanuselised muutused iho iälidseq muutusõq; rahvastiku vanuseline koosseis rahva jagonõminõ vannusõ perrä;
vanuselt .vannult , .vahnult , .vannudsõlt , .vannutsõlt abiellus kahekümne aasta vanuselt lätś paari katõkümne aastaga vannult v vannusõn v vannun;
vanutama vannu|tama -taq -da82, .miťmä mittiq miti63 villa vanutamise juures öeldi: „Vilsti-pulsti!” villa vannutamisõ man ülti:„Vilsti-pulsti!”;
vaohari kuk|ḱ -i -ki37, .virksõ|hari -haŕa -.harja43 enne istutamist tuleb vaoharjad tasandada inne istutamist tulõ kukiq ärq tasotsaq;
vaoshoitud tagasi hoiõt , vaossi(h)n hoiõt vastas vaoshoitud ärritusega vastaś hinnäst tagasi hoitõn;
vapp vap|ṕ -i -pi37
vapper .kangõ - -t1, .julgõ - -t3, .vapra - -t3, mehe|ne -dse -st7, vahva - -t1, vahvas .vahva vahvast22 vapper reamees kangõ riamiiś; vapper meel mehene miiľ; vapper võitleja vahva taplõja; vapra südamega julgõ v kõva süämegaq;
vappuma rap|puma -pudaq -u79 v -pu80, väris|emä -täq -e87, .tõrkuma .tõrkudaq tõrgu79, .jõ̭nkśma .jõnksiq jõnksi63, põr|a(ha)ma -raq v -adaq -ra v -aha88 maja vappus plahvatuse käes maja põrasi v rappu v värisi plahvahusõn; vappus kõrges palavikus värisi korgõn palavigun; vapub köhahoo käes rapus köhähuu käen; tramm vapub rööbastel tramḿ jõ̭nkś v tõrgus rüüpide pääl;
vapralt: meeskond peab vapralt vastu miiśkund pidä kimmähe vasta;
vaprus .kangus -õ -t9, .julgus -õ -t9, .kimmüs -e -t9 sai vapruse eest medali sai julgusõ v kangusõ iist avvuraha;
vapsik .vasḱla|nõ -sõ -st5, .vasḱli|k -gu -kku38
vapustama rapu|tama -taq -da82, põro|tama -taq -da82, jahmah|(t)ama -taq -(t)a83, (.väega ärq) hiidü|täma -täq -dä82 mäss vapustab riiki mäss raputas riiki; kontsert vapustas mind kontsõrť rapuť mu läbi; pargi ilu vapustas meeli pargi ilo lei meeleq segi; kaotus vapustas mind kaotus murď mu mahaq;
vapustav: vapustav uudis põrotav uudis;;
vapustus üleelämi|ne -se -st5, põrah(t)us -õ -t9, pauk paugu .pauku37, mats matsu .matsu37 tal on olnud tõsine hingeline vapustus täl om olnuq määnegiq rassõ üleelämine v pauk v mats; vapustused maailma ajaloos raputusõq maailma aoluun;
vara II varandus -õ -t9, var|a -a -ra28, kraaḿ kraami .kraami37, nauď naudi .naudi37, hää† - -d50, hü(v)ä† hü(v)ä hüvvä24 varast tal puudus ei olnud naudi v kraami täl puudus tulõ-õs; hing on tal vara küljes kinni tä om uma varandusõ külen kinniq; emandal on kirstud vara täis imändäl ommaq kirstuq hüäd täüs; isiklik ja riigi vara hindä ja riigi vara; kogu vara põles sisse kõ̭iḱ kraaḿ palli sisse;
vara III var|a -a -ra28, tserk tsergü .tserkü37, .tserküs -e -t9, paas paasa .paasa31 palk toetub varaga alumisele palgile palḱ tukõ varagaq alomadsõ palgi pääle; 2. kq ka vararaud
vara I I .varra , varatsõlt hommikul vara hummogu varra; sa tuled liiga vara sa tulõt palľo varra; varalahkunud inneaigo koolnuq v ärqlännüq;
vara- varaha|nõ -dsõ -st5 varakeskaeg varahanõ keskaig; varabarokne varahadsõst barokiaost;
varahommik varahanõ v .varranõ hummok , kikka|aig -ao -.aigo36 varahommikul varra hummogu;
varajane varaha|nõ -dsõ -st5, varahi|nõ -dsõ -st5, varali|nõ -dsõ -st5, .varra|nõ -dsõ -st7, inne.aoli|nõ -dsõ -st5 varajased kartulid varahadsõq v virgaq kardohkaq; varjane kevad varahanõ kevväi; vanemate varajane surm vanõmbidõ varajanõ v inneaolinõ surm v inneaosurm; varajased kivikalmed vanõmbaq kivikalmatuq; varajasem seisukoht ei pidanud paika inneskine arvaminõ es piäq paika;
varakevad varahanõ kevväi varakevadel varra keväjä;
varakevadine varahadsõ keväjä varakevadised külmad varahadsõ keväjä külmäq;
varakult .varra , .aigsahe , .aiksahe sügis tuli varakult süküs tulľ varra; olge varakult kohal! olkõq aigsahe olõman!;
varaküps .varra suurõs v (.)valmis saanuq varaküps tütarlaps varra välläkasunuq tütrik; varaküps kunstnik noorõn valmis kunsťnik; varaküps õun varra valmis saanuq upin;
varal nõ̭al , abigaq elab ainult rohtude varal eläs õ̭nnõ ruuhtõ nõ̭al; lehmad elasid üle talve õlgede varal lehmäq elliq talvõ üle olgi pääl; kassi ei saa vitsa varal õpetada kassi saa-aiq vitsagaq opadaq;
varaline varali|nõ -dsõ -st5 varalised õigused varalidsõq õigusõq v õigusõq vara kotsilõ; varaline vastutus varagaq v vara iist vastutaminõ;
varama varra ragoma , varra .märḱmä , .tserkämä tsergädäq .tserkä77, .paasama paasadaq .paasa77
varandus varandus -õ -t9, var|a -a -ra28, nauď naudi .naudi37, hää† - -d50, hü(v)ä† hü(v)ä hüvvä24 mootorratas maksab terve varanduse tsikli mass terve varandusõ; kogu varandus läks haamri alla kõ̭iḱ varandus lätś oksjoni ala; ta maksaks küll, aga tal ei ole nii palju varandust timä massassiq külh, a täl olõ-iq nii palľond naudi; kust sa selle varanduse oled saanud? kost sa taa hüä olõt saanuq?;
vararaud vara|raud -ravva -.rauda33, tserk tsergü .tserkü37, .tserküs -e -t9
varas varas .varga varast23, näpo|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, näposni|k -gu -kku38 hiilis tuppa nagu varas hiile varguisi tarrõ;
varastama varasta|ma -q -83, käp|pämä -ädäq -pä77 poisid varastasid mootorratta poisiq varastiq tsikli ärq; auto varastati juba teist korda auto varastõdi joba tõist kõrda ärq; varastatud sõiduk leiti üles ärq varastõt massin löüti üles; oma isa tagant varastama uma esä takast varastama; varastab, kust saab kost saa, säält käppäs;
varasügis: varasügisel varra sügüse;
varavalge: läks juba varavalgel välja lätś joba varra valgõgaq v väiko valgõgaq vällä;;
varb varb varba .varba31, pulk pulga .pulka31, seto kiiľ priti|k -gu -kut13 karu torkas käpa puurivarbade vahelt välja kahr tsusaś käpä puurivarbõ vaihõlt vällä; kangas mähitakse ümber varva kangas mähitäs varba ümbrele; varbadest (tehtud) varbolinõ v varbanõ v varbonõ;
varbaed koet aid , .pistü|aid -aia -.aida33
varbaküüs .varba|küüdś -küüdse -küüst39
varblane .varbla|nõ -sõ -st5 koduvarblane morovarblanõ; põldvarblane nurḿvarblanõ; põõsas sädistasid varblased puhmu sisen tsädsistiq varblasõq; parem varblane peos kui tuvi katusel läät püvve püüdmä, kaotat kanagiq;
vare (vare) ahi|varś -varrõ -vart49, varisti|k -gu -kku38, kiviuni|k -gu -kut13 kivivared põlluservas kivi-ahivarrõq nurmõ veeren;
vare (vareme) müürüq .müüre .müüre37, .kands kandso .kandso37, m varõm|õq -idõ -it16 linnusevaremed liinakands v liinamüürüq; vana veski varemed vana veśki v kivi kands; kirik jäi pärast põlengut varemeisse päält palamisõ jäiq kerikust müürüq perrä; klooster on juba ammu varemeis kluustrist ommaq joq ammuq õ̭nnõ müürüq perrä; varemetes maja kokkosadanuq maja; antiikunsti varemeile tekkis uus kunst kreeka-rooma kunsti kandso pääle sündü vahtsõnõ kunsť; tragist töömehest on paljas vare järel tragist tüümehest om paľas vari perrä jäänüq; inimvare inemisenura v inemisepalakõnõ; ahervare
varem .varrampa , vara.hampa , innemb , innembä , .varramb , varrõmb oleks sa minut varem tulnud! olõssiq sa minoť varahampa tulnuq!; kõige varem ärkab ema kõ̭gõ varrampa  v  kõ̭gõ inne virgus imä; varem oli elu parem innembä olľ elo parõmb; mida varem, seda parem midä innemb, tuud parõmb; tänavu valmib vili varem timahavva saa vili innembä  v  varramb valmis; kus sa varem olid? kon sa innembä ollit?; tahab varemöeldule veel midagi lisada taht innembä ültüle viil midä mano üldäq;
varemalt innembüisi , inne , innembä , vara.hampa tal oli juba varemalt Tartus korter täl olľ joba inne v innembüisi Tarton kortin;
varemerohi tubagu|lilľ -lilli -.lilli37
vares varõs -(s)õ -t11 parv vareseid varõssõparḱ; hallvares halľvarõs, hahkvarõs; künnivares mustvarõs; varesed vaaguvad varõsõq vaakvaq;
varesjalg: põld-varesjalg kikkajalg;
vareskold kasvot m põdra|sarvõq -.sarvi -.sarvi35
vargil .vargil vargil käima vargil käümä; poisikesed käisid õunavargil poiskõsõq käveq ubinit vargil;
vargile .vargilõ vargile minema vargilõ minemä;
vargsi .varguisi , .vargu , salahuisi , soe.julguisi vaatas vargsi pealt, mida lapsed teevad kai varguisi päält, miä latsõq tegeväq; hiilis vargsi toast välja hiile soejulguisi v hilľäkeiste tarõst vällä; vargsi loodetakse võitu salahuisi loodõtas võitu;
vargus varastami|nõ -sõ -st5, .vargu|s -(sõ) -(s)t10 pandi varguse eest vangi ta panti varastamisõ iist kinniq; teda süüdistatakse kahe auto varguses tälle pandas süüs katõ auto varastamist; kardab vargusega vahele jääda pelgäs varastamisõgaq kinniq jäiäq; talvel on siin palju vargusi olnud talvõl om tan palľo vargust olnuq; nad tabati varguselt nä saadiq vargusõ päält kätte;
vari 1. vari vaŕo .varjo44 puud heitsid teele pikki varje puuq hiidiq v visksiq tii pääle pikki varjõ; meie majale langeb torni vari mi maja pääle jääs torni vari; pilve vari libises üle põllu pilve vari juusḱ üle nurmõ; neid kummitavad mineviku varjud näile käü pääle minevigu vari; see kunstnik on oma õpetaja kahvatu vari seo kunsťnik om uma oppaja hallõ vari; valguse ja varju kontrastid valgusõ ja vaŕo kontrastiq v vaihõq; talle langes kahtluse vari timmä naati kahtladsõs pidämä; tema süüs ei saa kahtluse varjugi olla timä süü om kimmäs; temä näol oli pettumuse vari tä näost paistu petet olõminõ; tema käitumine heitis meile kõigile halba varju timä üllenpidämine näüdäs meid kõ̭iki halvan valgusõn; 2. vari vaŕo .varjo44, vil|u -u -lu26 kari puhkab lepavõsa varjus kari puhkas lepävõso vaŕon; teeline ei leidnud kusagilt varju tuule eest tiikäüjä es lövväq tuulõ iist varjo v tuulõst päsemist kost es; viis jalgratta varju alla vei jalgratta vaŕo ala; laval jätad sa kõik teised varju püüne pääl sa jätät kõ̭iḱ tõsõq varjo; kirikus oli hea vari kerikun olľ hää vilu; varjus oli kolmkümmend kraadi sooja vilun olľ kolmkümmend kraati lämmind; sõja eest mindi metsa varjule sõ̭a iist minti mõtsa paossihe v pakku; päike paistab pilve varjust päiv paist v paistus pilve takast; meie emakeeles varjul olev ilu mi imäkiilde käkit ilo; sinu eest ei jää miski varjule suq iist käki eiq midägiq; mees kadus majade varju miiś kattõ majjo taadõ; põgeneme pimeduse varjus pakõmiq pümmegaq ärq;
varia kõ̭gõsugumast
variant tõ(õ)sõnď -i -it13, vári|anť -andi -.anti37, vári|antś -andsi -.antsi37 sellest muinasjutust oli rahvasuus mitu varianti seod jutust olľ rahvasuun mitu tõsõndit v mitman tõsõndin; seaduse uus variant säädüse vahtsõnõ variantś v tõsõnď; on mitu varianti, kuidas sellest olukorrast pääseda om mitu viit, kuis taast saisost päsedäq; võimalikud on variandid saa mitund muudu; varuvariant tagavarianť;
variatsioon tõ(õ)sõnď -i -it13, vári|antś -andsi -.antsi37, viiś viie viit 49 m päälek viijile, tõistmu̬u̬du olõḱ , tõ(õ)sõndus -õ -t9, .muutus -õ -t9 luules kordub armastuse teema paljudes variatsioonides luulõn kõrratas juttu saľdusõst palľodõ tõsõnduisigaq; orel mängis algul teemat ja hiljem variatsioone hõrilaq mängeq edimält põhiviit ja perän mängitüisi; teema variatsioonidega teema mängitüisigaq;
varieerima tõ(õ)sõndõ|(l)lõma* -llaq -(l)lõ86, .muutma .muutaq muuda61 uuringute käigus varieeritakse katsetingimusi uuŕmiisi käügin muudõtas proomiollõ;
varieeruma tõ(õ)sõndõ|(l)lõma* -llaq -(l)lõ86, .muutu|ma -daq -80 keele varieerumine keele tõsõndõllõminõ; rahvalaul varieerub ja muutub pidevalt rahvalaul tõsõndõllõs ja muutus kõ̭iḱaig; sõjajärgsel ajal inimeste riietus peaaegu ei varieerunud päält sõ̭a käveq inemiseq pia üttemuudu rõivin; liiva värvus varieerub valgest tumepruunini liiva värḿ om valgõst tummõpruuniniq; olenevalt toidust varieerub ka sülje koostis söögi perrä muutus ka süle kuustus v sisu;
varietee varieti.tiatri - -t1
variisik: olen talle ainult variisikuks olõ tälle õ̭nnõ nimelainajas;;
varing (.sisse)sadami|nõ -sõ -st5, kokko.vaomi|nõ -sõ -st5 raudteetunneli varing raudtiitunnõli sissesadaminõ; nägime kivide varingut näimiq kivve sadamist; jõudsime kohta, kus varing sulges tee jovvimiq sinnäq, kon tii kinniq olľ sadanuq;
varisema sa|dama -taq -ta 69 min 1. ja 3. k sattõ, pudõ|nõma -(nõ)daq -nõ89 maja variseb maja satas sälgä; maja variseb kokku maja satas kokko; lehed varisevad puudelt leheq satasõq puiõ päält; poolenisti varisenud käigud poolõlistõ kokko sadanuq käügiq; lagi on varisenud lagi om alla sadanuq; varisevad ka suured riigid suurõq riigiq kah satasõq kokko; varises käpuli maha sattõ käpilde maaha; sisse varisema sisse sadama; kokku varisema kokko sadama v (eläväst) vaoma; valminud vili hakkas juba varisema valminuq vili naaś joq pudõnõma; põrmuks varisema põrmus pudõnõma; nende plaanid varisesid kokku näide plaaniq pudõsiq kuust; manalasse varisema kalmu ala kaoma; varisemas sadahuisi, sadakillaq;
variser vari|si̬i̬ŕ -seeri -si̬i̬ri37, vaaris|si̬i̬ŕ -seeri -si̬i̬ri37
varitsema .hiiľmä .hiiliq hiili63, .päl .pälviq pälvi63, .püssämä püssädäq .püssä77, .luurama luuradaq .luura77, .paśma .passiq passi63 jahimees varitseb kitsi jahimiiś pasś kitsi; röövlid varitsesid metsas teelisi rüüvliq passõq mõtsan tiikäüjit; rebane käis kanu varitsemas repäń käve kanno paśman v hiiľmän; mustlased seda varitsevadki, kus mõni lammas hooletusse on jäetud või uks lahti tsiganiq tuud pälvägiq, kon mõ̭ni lammas hoolõtuhe vai usś vallalõ; kass varitseb köögis hiirt kasś kaes köögin hiirt; lapsi varitsevad kooliteel mitmed ohud latsõq piät koolitii pääl pelgämä mitmit ohtõ; seal varitsesid laevu leetseljakud sääl olliq liiteq laivolõ ohos;
varitsus .paśmi|nõ -sõ -st5, .paśmiskotus -(s)õ -t11 maja ümber korraldatakse varitsus maja ümbre naatas pääle paśma; mind tulistati varitsusest minno passiti pääle ja lasti; sattusin varitsusele trehvsi lõksi v paśjidõ pääle; varitsussalk paśmisõparḱ;
varjama .käḱmä käkkiq käki63, .varjama vaŕadaq .varja77, var|ima -riq -i57 sõdureid varjab pimedus sõ̭amiihi käkḱ pümme; kübar varjas tema nägu päikese eest küpäŕ käkke v hoiť timä näko päävä iist; püüab oma armi puudriga varjata püüd umma armi puudri ala ärq käkkiq; varjab end kinnivõtjate eest käkḱ hinnäst kinnivõtjidõ iist v pakõ kinnivõtjit; varjasime naabrimeest endi juures käkemiq naabrimiist hindä man; mõni ärimees varjab oma sissetulekuid mõ̭ni ärimiiś käkḱ v varjas ummi sissetulõkit; tundeid varjama tundit käḱmä v tagasi hoitma; varjatud eluviisiga lind vaŕolidsõ elogaq tsirk; haab ei varja teisi puid haav ei varjaq tõisi puid; pilved varjasid päikese pilveq katiq päävä kinniq v varssiq päävä ärq; puud kipuvad maja varjama puuq tüküseq majja varjo jätmä v ärq varjama; uus maja varjas vaate vahtsõnõ maja panď välläkaemisõ kinniq; varjatud kaameraga filmitud varguisi üles võet; ma ei varjanud tema eest, et olukord on murettekitav ma es jätäq tälle ütlemäldäq, et sais om sanť; varjatud mure salamurõq;
varjamatu .käḱmäldä , silmägaq nätäq , .selge - -t3 mu kõne võeti vastu varjamatu vaenuga mu kõ̭nnõ pääle lätsiq inemiseq silmi näten vihatsõs;
varjend paos|(s) -(s)õ -t11 pommivarjend pommipaoss;
varjevärvus .käküs|värḿ -värmi -.värmi37
varjualune vaŕoalo|nõ -dsõ -st7, koŕus -(s)õ -t11, koomi|ts -dsa -tsat13, kooni|ts -dsa -tsat13, vaagus -(s)õ -t11 polnud mingit varjualust, kuhu vihma eest pageda olõ-õs määnest vaŕoalost, kohe vihma iist paedaq; pane heinad maha, neli posti püsti, katus peale, saad heinale varjualuse! panõq hainaq maa pääle, neli tulpa pistü, katus pääle, saat hainakoŕusõ!; varjualuses seisavad sõiduriistad koomidsa all saisvaq riiq-rattaq;
varjukülg vaŕo|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40, vaŕo|külǵ -kü(l)le -.külge34 elu varjuküljed elo kurapuuľ;
varjulill: lõhnav varjulill mõtsneitsü;
varjuline vaŕoli|nõ -dsõ -st5, varis -a -at4, vaŕos -a -at4 hea varjuline koht hää vaŕos kotus; tule siia, siin on varjulisem! tulõq siiäq, siin om varisamb!; varjuliste puude all vaŕoliidsi puiõ all; varjuline sadamakoht vaŕolinõ sadamakotus;
varjuma (.hindä v hinnäst) käḱmä käkkiq käki63, pakku minemä , .varjo minemä , paossi(h)n olõma , vaŕo(h)n olõma , käküssi(h)n olõma püüpojad oskavad väga hästi varjuda püvepojaq mõistvaq hindä väega häste ärq käkkiq; vaenlase tule eest varjuti metsa vainlasõ tulõ iist minti mõtsa pakku v varjo v käkiti hinnäst mõtsa; pommitamise eest varjusime keldris pommitamisõ aigo ollimiq keldren paossin;
varjund vaŕondus -õ -t9, hõ̭ng hõ̭ngu .hõ̭ngu37, (ala)tu̬u̬ń (-)tooni (-)tu̬u̬ni37 sinaka varjundiga valge sinikadsõ hõ̭ngugaq valgõ; tema hääles oli tunda heameele varjundit timä helüst olľ tundaq häädmiilt v häämeele hõ̭ngu; punase värvuse varjundid verevä alatooniq; tundevarjundid tundõtooniq; roheline õun on kollaka varjundiga upin om rohiline ja veidükese viskas kõllast kah; igal sünonüümil on juures erinev varjund egäl sünonüümil om esiq mekḱ man;
varjunimi vaŕonim|i -e -me24
varjupaik vaŕo|paik -paiga -.paika30, pao|paik -paiga -.paika30 vihma korral on meie varjupaigaks heinaküün vihmagaq om hainaküün mi vaŕopaik; loomade varjupaik eläjide vaŕopaik; kodutute varjupaik kodoldaq inemiisi vaŕopaik; poliitiline varjupaik poliitiline vaŕopaik v paopaik; soosaared pakkusid sõja ajal varjupaika suusaarõq olliq sõ̭a aigo paopaigaq;
varjusurm vaŕo|surm -surma -.surma31, koolus* -(s)õ -t11 varjusurmas koolussin; kas tartu keel on varjusurmas? kas tarto kiiľ om koolussin?;
varjutama mõts .varjama vaŕadaq .varja77, .varjo .hiitmä , .varjo .jätmä , kinniq .katma , vaŕo|tama -taq -da82 kübaraserv varjutab naise nägu kübäräviiŕ jätt naasõ ńao varjo; noormehe edu hakkasid varjutama õnnetusjuhtumid noorõmehe kõrdaminekit naksiq segämä õ̭nnõduq johtumisõq; varjutatud klaasidega prillid toonituisi klaasõgaq prilliq; joonistustunnis õpetati varjutama tsehkendüstunnin opati vaŕotama;
varjuteater vaŕo.tiatri - -t1
varjutus vaŕotus -õ -t9 kuuvarjutus kuuvaŕotus; päikesevarjutus päävävaŕotus v -pümendüs;
varmas käpe - -t14, kärmäs .kärmä kärmäst22, virk virga .virka30, kipõ - -t14 tüdruk on varmas suud pruukima tütrik om virk suud pruuḱma; tööle varmas tüüle virk;
varn varn varna .varna30, va|ǵa -ja -ḱa29, va|gja -ja -kja29, kungus -(s)õ -t11 riputas mantli varna panď mäntli vaja otsa v varna; võtab varnast võtme võtt varnast v vaja otsast võťmõ; hambaid varna panema hambit varna pandma; töömehi polnud varnast võtta tüümiihi olõ-õs käeperi;
varras varras .varda varrast23, orś orrõ ort49, saivas .saiba saivast23 vardas küpsetatud liha vardan v varda otsan küdset liha; praevarras küdsämisvarras; varrastel kootud sall vardil v vardidõgaq koet sali; lipp tõmmatakse vardasse lipp tõ̭mmatas vardahe v saibahe; kuhjavarras kuḣaorś, -saivas;
varrud m .risťjä|dseq v .risťjä|dsiq -tside -tsit7, .risťkä|dsiq -tside -tsit7, risti|dseq -tside -tsit7, .risťmi|ne -se -st5 lähme naabertallu varrudele! läkeq tõistõ tallo risťjätsile!;
varrukas käüs(s) .käüs(s)e käüst11 ta puistas nalju nagu varrukast täl tulľ naljo niguq käüssest;
varruline .risťjädsili|ne -se -st5
vars varś varrõ vart49, hand hanna .handa33, (kirvõl) kuvvas .kuuda kuvvast23, (maŕal, ubinal) tiir† tiira .tiira30 liilial on tugev vars liilial om tukõv varś; hanguvars viglavarś v -hand; lusika-, pannivars luidsa-, pannihand; tegi haamrile korraliku varre tekḱ vasaralõ ausa hanna; paneb luuale varre taha pand luvvalõ hanna v varrõ taadõ;
varsakabi kasvot kunna|kapstas -.kapsta -kapstast22, ahuna|lilľ -lilli -.lilli37
varss vars varsa .varsa30, (hellänimi) hindśo - -t2 mära tõi kevadel varsa märä sai keväjä varsa; varsaga mära varsanõ märä; vana mees, varsa aru vana miiś, varsa miiľ;
varsti pia , .varsti ema tuleb üsna varsti imä tulõ õigõq pia; sa oled varsti terve sa saat pia terves; juba varsti tulebki talv piakõsõ tuu talgiq jo tulõ-iq;
varu tagavar|a -a -ra28, tagahus -õ -t9, taganus -õ -t9, tagonavar|a -a -ra28 maailma naftavarud terve ilma nahvtatagavara(q); võttis oma varudest paar purki moosi võtť umast tagavarast paaŕ purki sahvti; neil oli pisut raha varuks näil olľ veitkese rahha tagavaras; nutt varuks ikk tulõman v ikulugu; nälg varuks nälg silmägaq nätäq; lõikasin need lauad paarisentimeetrise varuga lõiksi naaq lavvaq paaŕ tsendimetrit pikembäq v üle mõõdu; õmblusvaru kokkoumblõmisõ jago;
varuma kogo(ha)ma kokoq v kogodaq v ku̬u̬daq kogo v koko88, .korjama koŕadaq .korja77, kokko .ostma jõudu varuma joudu kogoma; mesilased varuvad mett mehidseq korjasõq mett tagavaras; talveks varuti loomadele heinu talvõs tetti eläjile haina; ehitusmaterjalid on juba valmis varutud eihtüsekraaḿ om joba olõman; selle töö jaoks tuleb aega varuda taa tüü jaos tulõ aigo võttaq; laevad varusid joogivett laivaq võtiq joogivett tagavaras;
varumees tagavara|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
varumängija tagavara.mänǵjä - -t3
varuosa tagavaraos|a -a -sa26, jup|ṕ -i -pi37 ukse kohal on silt „Kodumasinate varuosad” ussõ kottal om silť „Kodomassinidõ tagavaraosaq”; auto varuosad auto jupiq; müüa auto tagavaraosadeks müvväq auto jupõs;
varustaja kaubatu̬u̬ja - -t3, .soetaja - -t3 toiduga varustajateks on meil talupidajad söögikraami saias meil talopidäjide käest;
varustama .andma (.)andaq anna66, (.kaupa) tu̬u̬ma tuvvaq tu̬u̬ 54 min 1. ja 3. k .tõi(õ), (pääle) .pandma (.)pandaq panõ66 järv varustab linna veega jär and liinalõ vett; Savi talu varustas kauplusi värske kartuliga Savi talo tõi poodõlõ varahaidsi kardohkit; maja varustati piksevardaga majalõ panti piksevarras; moodsa tehnikaga varustatud labor vahtsõ ao riistogaq laboŕ; varustage end soojade riietega! kaegõq v otśkõq hindile lämmäq rõivaq!;
varustus (tarvilinõ) kraaḿ kraami .kraami37, m aśaq .asjo .asjo43, riistaq .riisto .riisto37, värḱ värgi .värki37 kaamerad, mõõteriistad ja muu varustus laaditi bussi kaamõraq, mõõduriistaq ja muu kraaḿ nõstõti bussi pääle; sõjamehed on täies varustuses sõ̭ameheq ommaq tävven riiston ja rõivin; kirka ja labidas kuulusid kaevuri varustuse hulka kirka ja lapju olliq mäekaibjalõ tarvilidsõq riistaq; jahivarustus jahimehe värḱ; sõduri varustus kaalub vähemalt 40 kg sõ̭amehe värḱ kaald kõ̭gõ veidemb 40 kg; veevarustus viisaaminõ;
varuväljapääs pagõmisõti̬i̬ - -d51, tagavara|usś -ussõ -ust39
varvas varbas .varba varbast22, varvas .varba varvast23 varvas vaatas katkisest sokist välja varbas kai katśkidsõ suka sisest vällä; ära talla mu varvastel! ärq sõkku eiq mu varbidõ pääl!; vargad viskasid varvast vargaq visksiq v väristiq varbast; kand ja varvas! kunds ja varbas!;
vasak kur|a -a -ra26, kuri kuŕa .kurja43 vasak käsi kura v kuri käsi; vasakut kätt kurra v kurja kätt; võttis noa vasakusse kätte võtť väidse kurra kätte; süda on vasakul pool süä om kura poolõ pääl v kural puul; viskas kepi vasakule poole visaś toki kurrakätt v kuralõ poolõ v kurja puuldõ; va-sak pool! pa-rem pool! ku-ra-lõ! hü-vä-le!; partei vasak tiib eräkunna kura puuľ; vasaku jalaga voodist tõusnud kura jalagaq sängüst vällä tulnuq; vasakkeermega kruvi vastapiten vindigaq kruv;
vasakpoolne kurapooli|nõ -dsõ -st7, kurapu̬u̬l|nõ -sõ -sõt6, kural pu̬u̬l , kurrakätt vasakpoolne liiklus kurapoolinõ liikmine; vasakpoolsete vaadetega üliõpilane kurapoolidsõ ilmakaemisõgaq üliopilanõ;
vasakpoolsus kurapoolisus -õ -t9, kurapu̬u̬lsus -õ -t9
vasakukäeline kura.käeli|ne -dse -st5, kurakäe|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
vasakul(e) kurrakätt , .kurja kätt , kural(õ) , .kurra osa ehituskive läks vasakule osa eihtüskivve lätś kõrvalõ; see on vasakul tuu om kurrakätt; keera vasakule! käänäq kurrakätt v kuralõ!; istus minust vasakul istõ must kurrakätt v kural puul; seda loetakse paremalt vasakule seod loetas häält kuralõ; vasakule vaat! kuralõ kaeq!;
vasakult: vasakult esimene maja kuralt edimäne maja;;
vasall lääni|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, va|salľ -salli -.salli37 Suur-Saksamaa ja tema vasallid Suuŕ-Śaksamaa ja timä võimualodsõq;
vasar vas|saŕ -ara -arat4 vasara pinn vasara pinń; vasara vars vasara hand; taob vasaraga naelu seina pess vasaragaq naklo saina; vasaraheitja sport vasarahiitjä;
vasardama vasaragaq .pesmä , vasaragaq .kolḱma vasardas liha enne praadimist pesse lihha inne praaťmist vasaragaq; rähn vasardab nokaga puutüve hähn tsaga  v  pess nokigaq puud niguq vasaragaq; süda vasardas rinnus süä pesś rinnon niguq vasaragaq;
vaseliin vasõ|liiń -liini -.liini37
vasikaliha vasiga|liha -liha -lihha28
vasikas vasi|k -ga v -gõ -kat v -kõt13, .vaśk(as) .vaśka .vaśkat15 lehm tõi vasika lehm sai vasiga; temaga vaielda on sama hea kui vasikaga võidu joosta timägaq vaiõldaq vai vaśkagaq võiki joostaq – tege ütś vällä; esimene vasikas läheb ikka aia taha edimäne vasik lätt iks aia taadõ; härgvasikas härivasik; vissi
vask vasḱ vasõ .vaskõ34 vasest (tehtud) vasinõ; vasest valatud peeker vasõst valõt pikri;
vaskne vasi|nõ -dsõ -st7, .vasḱ|nõ -sõ -sõt6 vaskne ukselink vasinõ ussõlinḱ; juuste vaskne helk hiussidõ vasinõ helgeq; puhkpillide vaskne kõla puhkpille vasinõ helü;
vaskselt: juuksed helgivad vaskselt hiusõq piliseseq vasitsõhe;
vaskuss .vasḱla|nõ -sõ -st5, .vasḱli|k -gu -kku38, vasḱ|husś -hussi -.hussi37 vaskuss on vasekarva, rästikust väiksem vasḱlanõ om vasõkarva, vähämb rästikut;
vaskvitriol silmäkiv|i -i -vi26, sinikiv|i -i -vi26
vassima .vaśma .vassiq vassi63, .võlśma .võlssiq võlsi63, .sumṕma .sumpiq sumbi63, .tsopśma .tsopsiq tsopsi63, jungõrda|ma -q -83 ajalugu vassima aoluku vaśma; faktid olid meelega vassitud aśaq olliq meelegaq võlsiduq; vassis vabanduseks midagi kokku sumpõ päsemises midägiq kokko; mina rääkisin õigust, kuid paarimees hakkas vassima maq kõ̭nõli õigust, a paarimiiś nakaś tsopśma; vassib ühtepidi ja teistpidi, aga õigust ei räägi sõnagi jungõrdas ütsilde ja tõisildõ, aq õigust ütle eiq sõ̭nnagiq;
vast .õkva , õ̭nnõ , noqsama , nüüdsama , ääsä vast käima hakanud lapsuke õkva kõ̭nďma naanuq latsõkõnõ; mässas pool tundi, siis vast sai tule üles mässäś puuľ tunni, sõ̭s viil sai tulõ üles; vastvalminud maa ääsä valmis saanuq maja; on see vast lugu! kos om lugu!;
vastaline 1. vastanolõja - -t3 vastalised said jaamas kaua oodata vastanolõjaq saiq jaaman pikält uutaq; 2. vastali|nõ -(d)sõ -st5, vastuli|nõ -(d)sõ -st5 kõik vastalised vallandatakse töölt kõ̭iḱ vastalisõq tetäseq tüült vallalõ; kirjutisest leiti vastalisi väljendeid kirätüüst lövveti vastaliidsi välläütlemiisi;
vastama 1. .vastama vastadaq .vasta77, .kostma .kostaq kosta61, (.vasta) .ütlemä üteldäq v (.)üldäq .ütle78 vastas tervitusele naeratusega vastaś teretüsele naarahusõgaq; vastas eksami viiele vastaś eksämi viie pääle; jätab küsimusele vastamata jätt küsümise pääle kostmaldaq v vastamaldaq; vastan vaikimisega ma ei ütleq midä vasta; kas ta su küsimusele midagi vastas? kas tä su küsümise pääle midä vasta üteľ?; telefon ei vasta kiäkiq ei võtaq telehvoni vasta; ülekohtule vastati streigiga ülekohtulõ vastati treigigaq v ülekohtu vasta naati treikmä; 2. .klaṕma klappiq klapi63, kokko .käümä v minemä v .paśma kaup ei vasta standardile kaup ei klapiq v ei lääq kokko normõgaq; hüpotees vastas tõele arvaminõ olľ õigõ v lätś täppi; ühele kilomeetrile looduses vastab üks sentimeeter kaardil ütś tsendimiitre kaardi pääl om ütś kilomiitre välän;
vastamisi vastatsidõ , .vastamiisi , ütśüte v tõ̭nõtõsõ .vasta poisikesed seisid vastamisi purdel poiskõsõq saisiq purdõ pääl ütśüte vasta; istutakse, seljad vastamisi istutas, säläq vastatsidõ v vastatsikku; sattusin metsas karuga vastamisi ma trehvü mõtsan kahrugaq kokko; ta seati uurijaga vastamisi tä säeti uuŕjagaq ütśüte vasta; marjulised hõiklevad vastamisi maŕalisõq hõikasõq tõõnõtõõsõlõ v ütśütele vasta; ollakse vastamisi keerulise probleemiga oldas rassõ küsümüse iin; käidi vastamisi sünnipäevadel käüti tõõnõtõõsõl v ütśütel sünnüpääväl; üritame vastamisi midagi õppida püvvämiq ütśüte v tõõnõtõõsõ käest midä mano oppiq;
vastand .vastapite(h)n asi , vasta(h)n|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40 hommik on õhtu vastand hummok om õdagulõ vastapiten asi; ta oli oma venna vastand tä olľ umast velest egän aśan tõistmuudu; vastandina vastapiten; vastandina männile on kuusk varjutaluv vastapiten pedäjäle kannahtas kuuś varjo;
vastandama .vasta .säädmä vastandas vaimu võimule sääď vaimu võimulõ vasta; vastandas end ühiskonnale sääď hinnäst ütiskunna vasta; näidendis vastandatakse vaeste ja rikaste maailma näütemängon säetäseq vaesidõ ja rikkidõ maailm tõ̭nõtõsõ vasta;
vastandlik .vastapidi|nõ -dsõ -st7, .vastapite(h)n vastandlikud seisukohad vastapiten arvamisõq; iseloomu poolest vastandlikud vastapiten loomugaq;
vastanduma .vasta säet olõma , hinnäst.vasta .säädmä jutus vastanduvad terve mõistus ja lapsemeelne usk jutu sisen säetäseq tõ̭nõtõsõ vasta mudsu ja latsõmeeline usk; rahvuslik iseteadvus vastandus venestamisele rahva hindätiidmine naaś vasta vinnestämisele;
vastane vastali|nõ -(d)sõ -st5, vasta|nõ -dsõ -st7, .vasta.saisja - -t3 ta oli kuningavõimu kirglik vastane tä olľ kuningavõimu kõva vastalinõ v tä olľ kuningavõimulõ kõvastõ vasta; demokraatia pooldajad ja vastased rahvavõimu poolõhoitjaq ja vastalidsõq v vastasaisjaq; nad on ujumises võrdsed vastased nä ommaq ujomisen ütehääq; siinkandis talle vastast ei leidunud siinkandin es saaq kiä tälle vasta es; võidame vastase tema koduväljakul mi võida tõisi näide kodovälä pääl; vastase allveelaevad vainlasõ viialodsõq laivaq; Ameerika Ühendriikide vastane propaganda Ameeriga Ütisriike vastalinõ üleskihotus v üleskihotus Ameeriga Ütisriike vasta; kollatõve vastane vaktsineerimine vaksiniiŕmine kõllatõvõ vasta; tuleb hankida raha, vastasel juhul kukub üritus läbi tulõ rahha otsiq, muido lätt ettevõtminõ põhja;
vastas vasta(h)n , .vasta vastas käima vastan v vastal käümä; käis iga päev rongi vastas käve egä päiv rongi vastan v rongil vastal; nad seisid tükk aega keset saali teineteise vastas nä saisiq jupṕ aigo kesk saali tõ̭nõtõsõ vastan v vasta; postkontori vastas on pood postitarõ vastan v vasta om puuť; istusid külg külje vastas istõq külǵ küle vasta; otse vastas on mets mõts om õkva vasta; elas siinsamas vastas elli tansaman vastan v vasta;
vastas- vasta(h)n- vastaskallas tõ̭nõ kallas v tõ̭nõ viiŕ; vastasmaja vastanmaja;
vastaselt: autori tahte vastaselt luuja tahtmisõ vasta v vasta luuja tahtmist;
vastasmängija vasta(h)n.mänǵjä - -t3, .vasta.mänǵjä - -t3 malemeister laskis vastasmängijal võita malõmeistre lasḱ tõsõl võitaq;
vastaspool vasta(h)n|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40 tänava vastaspool huulidsa vastanpuuľ; vaidluses kuula ära ka vastaspool! vaiõlusõn kullõq ärq ka tõ̭nõ puuľ!;
vastassuund: vastassuunavöönd vastantsihirida, vastantsihimaa;;
vastast vastast lapsed tulid bussi vastast latsõq tulliq bussi vastast v vastalt;
vastastikune katõpooli|nõ -dsõ -st7, mõlõmbapooli|nõ -dsõ -st7, .hindä.vaihõli|nõ -dsõ -st5, tõ̭nõtõsõ , ütśüte , vastatsikku vastastikune usaldus katõpoolinõ tõ̭nõtõsõ uskminõ; vastastikused süüdistused ütśüte süütämine v süüdüpandminõ; taimede ja seente vastastikused seosed köüdüsseq kasvõ ja siini vaihõl; tegutseme vastastikusel kokkuleppel teemiq niguq hindä vaihõl kokko lepemiq;
vastav ütteminejä - -t3, kokkominejä - -t3, .klaṕva - -t3, .vastaja - -t3, .perrä otsi sellele lukule vastav võti otsiq seolõ lukulõ vastaja võti; nõuetele vastav toimimine nõudmiisi perrä tallitaminõ; vastav seadus kehtib juba mõnda aega sääne säädüs v säädüs taa kotsilõ mass joba mõ̭nt aigo; vastav otsus võeti vastu taa otsus võeti vasta;
vastavalt .perrä , peri , .järgi , pite(h)n toimitakse vastavalt määrusele tetäs määrüse perrä v peri; vastavalt vajadusele niguq vaia; soomlasi elas nii Viru- kui Harjumaal, vastavalt 20 ja 12 protsenti suumlaisi elli nii Viro- ku Haŕomaal, tähendäs 20 ja 12 protsenti;
vastavus ütteminemi|ne -se -st5, kokkominemi|ne -se -st5, ütte.käümi|ne -se -st5, ütte.paśmi|nõ -sõ -st5, kokko.paśmi|nõ -sõ -st5, .klaṕmi|nõ -sõ -st5 vastavuses olema ütte v kokko minemä; sisu olgu vastavuses vormiga sisu piät vormigaq ütte minemä v kokko minemä v kokko paśma; kästi kontrollida tõlke vastavust originaalile kästi perrä kaiaq, kas ümbrepannus lätt originaaligaq kokko; nõuetega vastavusse viima nõudmiisigaq kokko viimä v klapitama v kokko passitama;
vaste vastus -(s)õ -t11, kokkomine|ḱ -gi -kit13 võru keele sõnadele otsiti soome vasteid otsiti võro sõ̭nolõ soomõ vastussit; meie saunakultuuril on vasteid indiaanlaste juures miiq sannakombõq lääväq kotussidõ kokko indiaanlaisi ummigaq;
vastik jälle - -t2, jäle|dü -dü -tüt1, .vastami̬i̬lt vastik ilm jälle ilm; see joodik oli kõigile vastik tuu joodik olľ kõ̭igilõ vastamiilt; see on mulle vastik seo nakas mullõ vasta; linnaelu muutus vastikuks liinaelo naaś vasta;
vastikus jäleh(t)üs -e -t9 raibe tekitab vastikust rõibõq aja jälehüse pääle; joogi maitse äratab vastikust joogi mekḱ om jälle;
vastlad m .vastlaq .vastlidõ v vastõldõ .vastlit23
vastlapäev liha|hiideh -.hiite -hiideht20, liha|hiideq -.hiite -hiidet18, .vastla|päiv -päävä -.päivä35, m livvu|pühiq -pühhi -pühhi24
vastne 1. poig puja eläjät poja .poiga v pujõlõ m päälek .poelõ32, vagõl vagla .vakla45 rohutirtsude vastsed on tiivutud hainaritsikide pojaq ommaq siivoldaq; 2. kq ka uus
vastsündinu .sündünüq latś
vastu .vasta nõjatus aia vastu tugi hindä aia vasta  v  vasta aida; minu vastu lahke mullõ lahkõ; külaliste vastu viisakas küläliisigaq viisakas; armastus isamaa vastu esämaahoitminõ; viha varaste vastu viha vargidõ pääle; kiriku vastu olid nad ükskõiksed kerikust olľ näil ütśkõ̭iḱ; tal on huvi keemia vastu timmä tõ̭mbas keemiä; eksis korra vastu essü kõrra vasta; keegi ei julge tema vastu kätt tõsta ei julguq kiä tä vasta kätt nõstaq eiq; toa aknad olid vastu tänavat tarõ aknõq olliq vasta huulitsat v huulidsa poolõ; sööb vastu tahtmist süü vasta tahtmist; vastu ootusi ilm paranes ilm parasi uutmaldaq; seal võid valusasti vastu sõrmi saada sääl võit halusahe ńappõ piten saiaq; sa oled tuki vastu käe ära määrinud sa olõt tunglõ mant käe mustas tennüq;
vastuabinõu .vasta|nõu -nõvvu -(.)nõvvu37, vastus -(s)õ -t11, .vastu|s -(sõ) -(s)t10 kui vastuabinõusid ei leita, siis lõpeb asi halvasti ku vastust ei löüdäq, sis lõpõs asi halvastõ; tuleb võtta tarvitusele vastuabinõud taa vasta tulõ midägiq tetäq; tuleb leida vastuabinõu taa aśa vasta tulõ nõu löüdäq;
vastuhakk .vastanakkami|nõ -sõ -st5
vastuhakkaja .vastanakkaja - -t3, vastali|nõ -sõ -st5, sõim jebona|jalg -jala -.jalga33, jeboni|jalg -jala -.jalga33 võimule vastuhakkaja võimulõ vastanakkaja;
vastukaal .vasta|kaal -kaalu -.kaalu37, .vastarasõhus -õ -t9 vastukaaluks vabrikutoodangule elustati käsitööd vastakaalus vabrigukaubalõ härgütedi käsitüüd;
vastukaja 1. kq ka kaja 2. .vastaka|ja -ja -jja28, kum|o -o -mo26, vastus -(s)õ -t11, mõjo mõo mõjjo v mõio27 laulupeo vastukajad ajalehtedes laulupido kumo aolehin; protest jäi vastukajata õiõndaminõ jäi ilma vastussõldaq; tema õpetus leidis rahva hulgas vastukaja timä opõtus tulľ rahva siän jutus; üleskutse ei leia vastukaja üleskutsminõ võta-iq tuld;
vastukarva .vasta.karva , .vastami̬i̬lt selline jutt on ametnikele vastukarva sääne jutt om aśamehile vastamiilt;
vastukäiv .risti .vasta pealtnägijate tunnistused on vastukäivad päältnägijide tunnistusõq kääväq risti vasta;
vastuluure .vasta|luurõq -.luurõ -luurõt18, .vasta.luurami|nõ -sõ -st5
vastumeelne .vastami̬i̬lt vastumeelne isik vastamiilt inemine; jutuajamine muutus juba vastumeelseks jutuajaminõ naaś joba vasta;
vastumeelselt .vastami̬i̬lt
vastumeelsus .vastami̬i̬lt , .vastanakkami|nõ -sõ -st5 külastab venda vastumeelsusega lätt velele küllä vastamiilt; raske töö tekitas vastumeelsust rassõ tüü nakaś vasta;
vastumeelt .vastami̬i̬lt
vastunäidustus: patsiendil esineb vastunäidustus kaelamassažile ravialotsõlõ ei passiq kaalatasominõ;;
vastuoksa (.risti) .vastapite(h)n
vastuolu .vasta.ossus -õ -t9, vastan|sais -saiso -.saiso37, .vastaol|o -o -lo26 vastuolusid täis jutt vastaossuisi täüs jutt; sotsiaalsed vastuolud ütiskundlidsõq vastansaisoq; tema teod on sõnadega vastuolus tä teoq lää eiq sõ̭nnogaq kokko v ommaq sõ̭nnogaq tülün; vastuolus iseendaga tülün esiqhindägaq; reform läks senitehtuga vastuollu vahtsõndus lätś seeniqtettüle vasta;
vastuoluline .vasta.käüvä - -t3, .vasta.käüjä - -t3, .vasta.os.suisigaq teda valdavad vastuolulised tunded timä tundmisõq kääväq ütśütele vasta; kirjaniku elutee oli vastuoluline kirämehe elo olľ täüs vastaossuisi;
vastupandamatu .vasta.pandmaldaq , päsemäldäq vastupandamatu viha kistumaldaq viha;
vastupanu .vastanakkami|nõ -sõ -st5, .vasta.pandmi|nõ -sõ -st5, .vasta.saismi|nõ -sõ -st5 vastupanu osutama vasta nakkama v sikistämä v tukistama; vastupanuta alla andma vasta pandmaldaq alla andma; vastupanu asemele peab tulema võitlus vastasaismisõ asõmõl tulõ naadaq taplõma; organismi vastupanu haigustele kihä vastapandminõ haiguisilõ; kergema vastupanu teed minema kerembät tiid minemä;
vastupanuliikumine .vasta.pandmis.liikmi|nõ -sõ -st5, .vasta.pandmi|nõ -sõ -st5
vastupidav .vindsõ - -t3, .vastapidäjä - -t3, .vastapanõli|k -gu -kku3, kimmäs .kimmä kimmäst22 on väga vastupidav pidä väega häste vasta; vastupidav spordimees vindsõ spordimiiś; eluraskustes vastupidav elo vaivolõ vastapidäjä; katus oli tuulele vastupidav katus olľ tuulõlõ vastapanõlik v panď tuulõlõ vasta;
vastupidavus .vastapidämi|ne -se -st5 annab vastupidavuse tege vastapidäjäs; toote vastupidavus kauba vastapidämine;
vastupidi .vastapite(h)n , .vastapäidi otse vastupidi! hoobis vastapiten!; seda ütlust võib ka vastupidi mõista seost ütlemisest või ka vastapiten arvo saiaq;
vastupidine .vastapite(h)n olin vastupidisel arvamusel ma arvssi vastapiten; nüüd on olukord vastupidine noq om asi vastapiten;
vastupidiselt .vastapite(h)n vastupidiselt teie kartustele laabus kõik vastapiten ti pelgämiisile kõ̭iḱ laabu;
vastupäeva .vasta.päivä viinapits liigub lauas vastupäeva viinatopś liigus lavvan külvikätt;
vasturääkiv .vasta.käüvä - -t3 vasturääkivad andmed vastakäüväq teedüsseq;
vasturünnak .vastapäälemine|ḱ -gi -kit13 meie polk läks vasturünnakule miiq polk lätś ummakõrda pääle; ajakirjandus asus vasturünnakule aokirändüs naaś vasta ründämä;
vastus .vastu|s -(sõ) -(s)t10, .vastami|nõ -sõ -st5, vastus -(s)õ -t11 vastust andma vastust andma, kostma; sa pead oma kuriteo eest vastust andma sa piät uma kuŕatüü iist vastust andma; küsimusele tuli vastus küsümise pääle tulľ vastus v kostminõ; jaatav või eitav vastus vastus „jaa” vai „eiq”; kuulutusele tuli palju vastuseid kuulutusõ pääle tulľ hulka vastamiisi; tema kirg jäi vastuseta timä himo jäi vastamaldaq;
vastuseis .vasta.saismi|nõ -sõ -st5, .vasta|sais -saiso -.saiso37 projekt leiab ägedat vastuseisu projektilõ saistas vihatsõhe vasta; juhataja vastuseis tegi ümberkorraldustele lõpu juhataja vastasaisminõ tekḱ ümbrekõrralduisilõ otsa pääle;
vastutama vastust .andma v .kandma vastutad oma peaga kannat vastust uma päägaq; tema korraldas peo, tema ka vastutagu! timä kõrralď pito, timä andkuq  v  kandkuq ka vastust!; kes selle eest vastutab? kiä tuu iist vastust kand?; vastutav toimetaja vastutaja toimõndaja; vastutav töö vastutaja tüü;
vastutasu: mida sa vastutasuks tahad? miä sa vasta tahat?;
vastutulek .vastatulõmi|nõ -sõ -st5, .vastatulõ|ḱ -gi -kit13
vastutulelik .vastatulõli|k -gu -kku38, .vastatulõja - -t3, armuli|nõ -dsõ -st5, abi|valmis -.valmi -valmist22, .lahkõ - -t3 väga vastutulelik inimene väega armulinõ inemine; õpetaja võinuks seletustega vastutulelikum olla oppaja olõssiq võinuq seletüisigaq vastatulõligumb ollaq;
vastutulija .vastatulõja - -t3
vastutus vastutami|nõ -sõ -st5, vastutus -õ -t9, vastus -(s)õ -t11, hu̬u̬ľ hoolõ hu̬u̬lt40, .kostmi|nõ -sõ -st5 kollektiivne vastutus ütine vastutaminõ v vastutus; vastutust kandma vastust kandma; ta võeti varguste eest vastutusele tä panti varastamisõ iist vastust kandma; tundis suurt vastutust tunď suurt huult; see töö jääb sinu vastutusele tuu tüü jääs suq pääle v hoolõs; talle on pandud suur vastutus timä pääle om palľo asjo pant; võtab endale kogu vastutuse selle ürituse eest võtt seo ettevõtmisõ tävveniq hindä kandaq v hoolõs; kui sa sinna lähed, siis omal vastutusel ku sa sinnäq läät, sõ̭s esiq tiiät; sa said selle töö minu vastutusel sa sait taa ammõdi pääle, selle et ma naksi sullõ käemehes;
vastutusrikas (pää).tähtsä - -t3 vastutusrikas amet tähtsä ammõť; vastutusrikas esinemine otsustaja v päätähtsä ülesastminõ;
vastutustundetu hoolõldaq , hu̬u̬ľmaldaq ta on täiesti vastutustundetu tä om hoobis hoolõldaq inemine; vastutustundetu suhtumine töösse huuľmaldaq tüütegemine;
vastutustundlik hoolõli|nõ -dsõ -st5, hoolõ- ta on vastutustundlik inimene tä om hoolõinemine;
vastutustunne hu̬u̬ľ hoolõ hu̬u̬lt40 tal pole kübekestki vastutustunnet hooli eiq tä summagiq v sukugiq;
vastutusvõimeline vastutamisõvõimugaq ta on juba vastutusvõimeline tä või joba hindä iist kostaq;
vastutusvõimetu vastutamisõvõimuldaq
vastuvaidlematu .vastaajamaldaq , küsümäldäq , kimmäs .kimmä kimmäst22 vastuvaidlematu kuuletumine vastaajamaldaq sõ̭nakullõminõ; vastuvaidlematu õigus tõde teada kimmäs v küsümäldäq õigus tõtõt teedäq;
vastuvoolu .vastavu̬u̬lu , .vastapite(h)n kala tuli jõge mööda vastuvoolu üles kala tulľ jõkõ piten üles;
vastuvõetamatu .sünd(ü)mäldäq , .kõlbmaldaq tema nõudmised on meile vastuvõetamatud timä nõudmisõq kõlba-iq meile sukugiq; selline töötaja oli neile täiesti vastuvõetamatu sääne tüütäjä sünnü-üs näile kogoni;
vastuvõetav kõlvoli|nõ -dsõ -st5 see plaan on vastuvõetav taa plaań kõlbas v istus külh; selline mõte oli ka mulle vastuvõetav sääne mõtõq istõ mullõ kah;
vastuvõtja .vasta.võtja - -t3
vastuvõtlik .vasta.võtja - -t3 koerad on marutaudile vastuvõtlikud pinele nakas marutõbi kergehe külge; ta oli muljetele vastuvõtlik neiu tä olľ herksä meelegaq näio; ta on sellele muusikale nii vastuvõtlik tä võtt taad muusikat väega hinge;
vastuvõtt .vasta.võtmi|nõ -sõ -st5, .vastavõt|t -u -tu37 raamat on saanud sooja vastuvõtu osaliseks raamat om häste vasta võtõt; arsti vastuvõtt 8–11 tohtrõ võtt vasta 8–11; lähen presidendi vastuvõtule ma lää presidendi vastavõtulõ; ülikooli vastuvõtt ülikuuli sissesaaminõ;
vastuvõtuaeg jutu|aig -ao -.aigo36, .vasta.võtmisõ|aig -ao -.aigo36 linnapea vastuvõtuaeg liinapää jutuaig;
vastuvõtueksam .sissepäsemiseeksäḿ -i -it1
vastuväide .vasta.ütlemi|ne -se -st5, .vastaväüdüs* -(s)e -t11 mul polnud vastuväiteid mul olõ-õs midä vasta üldäq; esitab oma vastuväited kirjalikult and umaq vastaütlemiseq paprõ pääl;
vatiin va|tiiń -tiini -.tiini37
vatine vatili|nõ -dsõ -st5 sajavatine pirn saavatilinõ pirń;
vatkuma .vakma vakkuq vaku64, semmeldä|mä -q -83
vatrama ladra|tama -taq -da82, latõrda|ma -q -83, larba|tama -taq -da82 nad ei väsinud vatramast väsü-s nä ladratamisõst; vatrab maast ja ilmast vatras maaq ja ilmaq kokko;
vats 1. kõt|t -u -tu37 2. suuŕ mago
vatsk vatsk vadsa .vatska33
vatt II (päälisrõivas) piht|särḱ -särgi -.särki37, vat|ť -i -ti37 aja vatid maha! viskaq vatť säläst!;
vatt III (võimumõõt) vat|ť -i -ti37
vatt IIII (vaiv) vat|ť -i -ti37 hobune sai metsas vatti hopõń sai mõtsan vatti; anname vargale vatti! annamiq vargalõ üte koslõbi!;
vatt I I (kiud) pu̬u̬m|vill -villa -.villa30, pu̬u̬|vill -villa -.villa30 suhkruvatt tsukruvatt;
vattkuub puhváika - -t2, vati|kuhť -kuhti -.kuhti82, vatõrga|s - -t15
veatu .vialdaq , .violdaq veatu setu keel ütegiq vialdaq seto kiiľ; veatu rüht violdaq saisang;
vedaja vi|täi -däjä -däjät4, vidäjä - -t3 vedaja hoolitsegu koorma eest! vitäi pidäguq kuurma iist huult!; ta on selle ürituse vedaja tä om seo ettevõtmisõ vidonik;
vedama 1. vi|dämä -täq -ä59, ve|dämä -täq -ä59 traktor veab äket traktoŕ vidä äglit; autoga veeti kartuleid autogaq veeti kardohkit; alt vedama alt vidämä; seanahka vedama tsianahka vidämä, viiri viskama; ilm veab pilve ilm kisk pilve; küll ta selle rahaga välja veab külq tä seo rahagaq vällä v läbi tulõ; 2. õ̭nnõs minemä , vi|dämä -täq -ä59, õ̭nnah(t)u|ma -daq -84 sul vedas, et sa ellu jäid sul lätś õ̭nnõs, et sa ello jäit; vaat kus mul vedas, et sind nägin kaeq, kuis mul vidi v trehväś, et sinno näi; lõpuks hakkab ka mul elus vedama peräkõrd nakas mul ka elo minemä;
vedel II (lanť) ve|teľ -delä -delät4 sul on vilets vedel, sellepärast sa ei saa kala sul om vilets veteľ, selle sa ei saaq kalla;
vedel I I ve|teľ -delä -delät4 sõitsime läbi vedela pori sõidimiq läbi vedelä mua; ära nüüd vedelaks löö! löögu-iq noq nõrgas!;
vedeldi vedeldäjä - -t3
vedelema videl|emä -däq -e85, lu̬u̬skõlõma loosõldaq lu̬u̬skõlõ86 vedeles terve päeva voodis videli terveq päiv sängün; kui kaua sa voodis vedeled? ku kavva sa sängün hapnõt?; mis sa kodus vedeled, mine parem tööle! miä sa koton ribõlõt v videlet, mineq parõmb tüüle!; raamat vedeleb põrandal raamat videles põrmandu pääl; riided vedelevad nurgas rõivaq ribõlõsõq nukan;
vedelik li̬i̬ḿ leeme li̬i̬mi37, ve|teľ -delä -delät4, vedeli|k -gu -kku38, vedelüs -e -t9, nesseq .nesse nesset18, hämmeq .hämme hämmet18 pärast seismist valage vedelik pealt ära! perän saismist valagõq liiḿ v veteľ päält äräq!; haavast immitses vedelikku haavast tulľ liimi; seemnevedelik siimneliiḿ; süütevedelik läütenesseq; vesi ei ole tahke, ta on vedelik vesi olõ-iq tahhe, tä om nesseq;
vedelvorst veteľ|vorsť -vorsti -.vorsti37, videlüs -e -t9, vejelüs -e -t9, .veelüs -e -t9
vedru vedõr v vetr vedro .vetro47, hrl m nõrgõq .nõrkmõ nõrgõnd16 kellavedru kellävedõr; voodivedrud sängünõrkmõq, sängüvedroq; vaeseke viskas vedru välja vaesõkõnõ visaś vedro vällä;
vedrutama vedro|tama -taq -da82, .vetrama vedradaq .vetra77 peremees läks aiamaad vedrutama perremiiś lätś aiamaad vedrotama  v  vetrama; voodi vedrutab mõnusasti säng vedrotas häste; oks vedrutas end sirgu oss lei hindä sirgu;
vedruvanker vedro.vankri - -t1
vedruäke vedõr v vetr vedro .vetro47 kas see hobune jõuab ikka vedruäket vedada? kas seo hopõń joud iks vetro vitäq?;
vedu vi|do -o -to27, ve|do -o -to27, vidämi|ne -se -st5 kolme silla veoga veoauto kolmõ silla viogaq krusa; rahvusvahelised veod riikevaihõlidsõq vioq; palkide veoks oli vaja autot palkõ vidämises olľ autot vaia; rääkisin pika jutu maha, tema ei võtnud ikka vedu kõ̭nõli pikä jutu maaha, timä es tõrgahtugiq; pidu ei võta vedu pido ei lääq käümä;
vedur vi|tuŕ -duri -durit4, ve|tuŕ -duri -durit4, para|vosś -vossi -.vossi37
veearvesti vi̬i̬mõ̭õ̭tja - -t3
veeaur vi̬i̬|aur -auru -.auru37, toss tossu .tossu37
veeb võrk võrgu .võrku37
veebel vi̬i̬bli - -t1
veebruar radokuu - -d50, soekuu - -d50, soeradokuu - -d50, veebru|aaŕ -aari -.aari37, veebru|aŕ -ari -.arri38, .kündlekuu - -d50
veehoidla sulõng -u -ut13, vi̬i̬.hoitus -õ -t9 Narva veehoidla Narva sulõng v viihoitus;
veekeeris (vi̬i̬)pöörüs -(s)e -t11
veekeskus tsukõlus|maja -maja -majja v -maia28
veekindel vi̬i̬|kimmäs -.kimmä -kimmäst22, vi̬i̬.kin(d)mä - -t1, vettpidäjä - -t3 veekindlad värvid viikimmäq värmiq; veekindlad jalatsid vettpidäjäq kängidsäq;
veekogu vi̬i̬ko|go -go -ko26 maailma suurimad veekogud on ookeanid ilmamereq ommaq kõ̭gõ suurõmbaq viikogoq maailma pääl; Võrumaa veekogud Võromaa jõ̭õ̭q-järveq;
veekonn rohilinõ kunn , haľas kunn
veel vi̬i̬l töö pole veel alanud tüü olõ-iq viil pääle naanuq; kas soovid veel leiba? kas tahat viil leibä? v kas tahat leibä mano?; lootis veel rohkem raha teenida luuť viil inämb rahha tiiniq; see veel puudus! tuud viil olľ vaia! v tuu viil puudus! v tuust viil olľ puudus!; see kleit sobib sulle, ja kuidas veel! taa kleiť sullõ istus, ja viil kuis!;
veelaud vihma|laud -lavva -.lauda30, vi̬i̬|laud -lavva -.lauda30
veeline: veeline keskkond viikeskkund;;
veelkord vi̬i̬lkõrd , vi̬i̬l ütś kõrd proovime veelkord! proomimiq viil ütś kõrd v vahtsõst!;
veeloik loosi|k -gu -kut13, (vi̬i̬)lumṕ (-)lumbi (-).lumpi37, (vi̬i̬)lonť (-)londi (-).lonti37 põrandal on veeloik põrmandu pääl om vesi;
veeloom vesiel|läi -äjä -äjät4
veen mustavere|su̬u̬ń* -soonõ -su̬u̬nt40, tõ̭mb|su̬u̬ń* -soonõ -su̬u̬nt40, tummõ|su̬u̬ń* -soonõ -su̬u̬nt40 veenilaiend soonõkomu;
veenduma .kimmäs .saama , .selges .saama , .uskma nakkama , .uskma .jäämä veendunud olema kimmäs olõma, kimmähe uskma; tahan veenduda, et siin kedagi teist ei ole ma taha kimmäs saiaq, et tan kedä muud olõ-iq; viimaks veendus uurija, et mees kõneles tõtt peräkõrd sai uuŕja selges, et miiś kõ̭nõľ õigut; vaatasin ringi ja veendusin oma rõõmuks, et kõik asjad on alles ma kai ümbre ja näi umas hääsmeeles ärq, et kõ̭iḱ aśaq ommaq alalõ;
veendumus (kimmäs) .uskmi|nõ -sõ -st5, (kimmäs) .arvami|nõ -sõ -st5, .õigõspidämi|ne -se -st5 oma veendumusi kaitsma ummi arvamiisi v õigõspidämiisi kaitsma; jätsime hüvasti veendumuses, et kohtume veel jätimiq jumalagaq kinmä usogaq, et külq trehvämiq viil; kõneleb asjast täie veendumusega kõ̭nõlõs aśast tävve kimmüsegaq; ta on veendunud, et kõrgharidus peab olema tasuline tä om päähä võtnuq, et korõmba koolitusõ iist tulõ massaq; jõudsin veendumusele, et mind on petetud mullõ sai selges, et ma olõ pettäq saanuq;
veendunult .kimmä usogaq , .kimmä ti̬i̬dmisegaq kaitses veendunult oma seisukohta saiś kimmähe uma arvamisõ iist; räägib veendunult kõ̭nõlõs kimmän uson;
veenev usutav -a -at4, .uskma.pandja - -t3, kimmäs .kimmä kimmäst22 veenev põhjendus usutav seletüs; see on veenev tuud või uskuq;
veenma ärq kõ̭nõlõma , .selges tegemä , .uskma .pandma kas teda saab veenda, et ta kaasa tuleks? kas timmä saa ärq kõ̭nõldaq, et tä üten tulõsiq?; suutsin haiget veenda, et paranemine on võimalik jõvvi tõbidsõ uskma pandaq v tõbitsõlõ selges tetäq, et tä või terves saiaq; ümber veenma ümbre kõ̭nõlõma;
veenvalt .kimmähe , .selgehe , usutavalt , (nii, et) pand .uskma katse tõestas veenvalt, et … perräpruuḿminõ näüdäś selgehe, et …; tema jutt kõlab veenvalt timä juttu või uskuq;
veepall sport vi̬i̬|palľ -palli -.palli37
veepind: vaal tõuseb veepinnale valas tulõ vii pääle;;
veer (veere) vi̬i̬ŕ veere vi̬i̬rt40 sõitis põllu veert mööda sõiť nurmõ viirt piten;
veer (veeru) per perve .perve35, kallõq .kaldõ kallõt19 järskude veerudega org pistvide pervigaq org; maja seisab mäe veerul maja sais mäe kaldõ pääl;
veerand veeränď -i -it13, neländi|k -gu -kku38, ne(l)lä|sjago -ndäjao -ndätjako27 ei läinud veerandit tundigi es lääq veerändit tunni; veerand sellest segust on liiv neläs jago seod seko om liiv;
veerandik veerändi|k -gu -kku38, neländi|k -gu -kku38
veerema vi̬i̬rdümä vi̬i̬rdüdäq veerü79, vü̬ü̬rdümä vü̬ü̬rdüdäq vöörü79, hü̬ü̬rdümä hü̬ü̬rdüdäq höörü79, ju̬u̬skma ju̬u̬skõq v joostaq joosõ65 palgid veeresid mäest alla palgiq hüürdüq mäest alla; päike hakkas õhtusse veerema päiv naaś õdaguhe viirdümä v vaoma; kartul veereb tooli alla kartoľ juusk tooli ala; lained veerevad randa lainõq juuskvaq v lööväq randa; majandus veeres allamäge majandus lätś allamäke; vanker veereb õue vankri sõit moro pääle; aeg veereb kiiresti aig lätt kipõstõ;
veeretama veerü|tämä -täq -dä82, veerä|tämä -täq -dä82, vöörü|tämä -täq -dä82, höörä|tämä -täq -dä82, höörü|tämä -täq -dä82, mitmit kõrdo veerüte|(l)lemä -lläq -(l)le86 mehed veeretasid palke meheq vöörüdiq palkõ; ema veeretab tainast kukleid imä kukõrdas v vöörütäs tahtast kuklit; veeretas mootorratta teeserva tougaś v ai tsikli tii viirde; hakati juttu veeretama naati juttu ajama v toukama; veeretab päevi õhtusse saat päivi õdaguhe; veeretas süü teise kaela ai süü tõsõ kaala v pääle; tema teele veeretatakse takistusi timä elo tetäs rassõs v timä tii pääle pillutas pulkõ ette;
veerg tulp tulba .tulpa31 tekst on kahes veerus teksť om katõn tulban; ajalehe veergudel avaldatud reisikiri aolehen vällä ant reisikiri;
veerima vi̬i̬ŕmä vi̬i̬riq veeri63, .tähti pite(h)nlugõma veeris võõrkeelset teksti mitu tundi lugi võ̭õ̭ran keelen teksti vaivagaq mitu tunni;
veering: tema viimased veeringud timä viimädseq rahaq;;
veerlema vöörüske|(l)lemä -lläq -(l)le86 tee kohal veerleb lumepilv tii kotsil vöörüskeles lumõpil; vokiratas veerleb vokiratas vöörüs;
veesisaldus: kurgi veesisaldus on suur kurgi seen om hulga vett;
veesurve vi̬i̬.surbmi|nõ -sõ -st5, vi̬i̬truk|ḱ -i -ki37 voolikus on tugev veesurve viitrukḱ lohvin om kõva;
veetase vi̬i̬|sais -saiso -.saiso37
veetlema meelü|tämä -täq -dä82, ligi .tõ̭mbama , mano(q) .tõ̭mbama , .köütmä .köütäq köüdä61 keisrinna kaunidus veetles mehi keisriimändä ilo meelüť miihi; tüdruk veetles oma lihtsusega tütrik köüť uma lihtsä olõgigaq; teda veetlevad relvad timmä tõ̭mbas sõ̭ariisto poolõ;
veetlev meelütäv -ä -ät4, kin|ä -ä -nä24, mano(q)meelütäjä - -t3, mano(q).kiskja - -t3, mano(q).tõ̭mbaja - -t3, ligi.tõ̭mbaja - -t3, .köütjä - -t3 veetlev noormees kinä nuuŕmiiś; veetlevad tänavakohvikud manoqtõ̭mbajaq väläkohviguq; tal on veetlev naeratus timä naarahtus tõ̭mbas ligi;
veetlus: ta pole oma veetlust kaotanud tä om iks viil illos;
veetma olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58, mü̬ü̬dä .saatma veedab aega lugemisega saat aigo müüdä lugõmisõgaq; veedab nädalavahetuse maal om nädälilõpun maal;
veetõus vi̬i̬nõsõng -u -ut13, (tuulõgaq) .paastus -õ -t9
veevärk m vi̬i̬|toroq -torrõ -torrõ26, vi̬i̬|värḱ -värgi -.värki37 linna veevärk on rikkis liina viitoroq ommaq rikkõn; tahtis veevärgiga korterit tahť viivärgigaq kortinat;
vegan tävveline kasvosü̬ü̬ , kõnnõk hainasü̬ü̬ - -t3, .hainosü̬ü̬ - -t3, naľ püdsejüräjä - -t3
vegetaarlane kasvosü̬ü̬jä* - -t3, liha.põlgja - -t3
vegetatsioon kasumis|aig -ao -.aigo36, kasu|aig -ao -.aigo36, kasumi|nõ -sõ -st5
vegeteerima videl|emä -däq -e85, olõma ollaq olõ58, hingi|tsemä -tsäq v -däq -dse90
vehkima .rehḱmä .rehkiq rehi63, .vehḱmä .vehkiq vehi63, .vipśma .vipsiq vipsi63, .vuhma .vuhviq vuhvi63, vuhvõlda|ma -q -83, .viuhkma .viuhkuq viuhu64, mitmit kõrdo rehite|(l)lemä -lläq -(l)le86 vehib kätega rehḱ v vehḱ kässigaq; ära vehi selle kepiga! ärq vehḱkuq taa tokigaq!; lehm vehib sabaga lehm vipś v pess hannagaq; kukk kires ja vehkis tiibadega kikas kirge ja vuhvõ siibogaq; kärbseid oli nii palju, et võttis kohe vehkima kärbläisi olľ nii palľo, et õkva võtť rehitellemä; vehkis tööd teha vehke tüüd tetäq; Jaan vehib juba kodu poole Jaan kakk joq kodo poolõ; sisse vehkima ärq virotama;
vehkimine .rehḱmi|ne -se -st5, .vehḱmi|ne -se -st5, .vipśna - -t3
vehklema .rehklemä reheldäq .rehkle78, .rehkelemä reheldäq .rehkele85, .rehḱmä .rehkiq rehi63, .vehklemä veheldäq .vehkle85, .vehkelemä veheldäq .vehkele78 laps vehkleb käte ja jalgadega latś rehkles  v  vehkles kässi ja jalgogaq; õpib mõõgaga vehklema opṕ mõõgagaq vehklemä; kull vehkles tiibadega, et õhus paigal püsida haugas vuhvõ siivogaq, et üllen üte kotusõ pääl püssüq; välgud vehklesid öötaevas välgiq tsähveq üütaivan;
vehklemine sport .vehk(e)lemi|ne -se -st5
veider andśa|k -ga v -gu -kat v -kut13, andśaku|nõ -dsõ -st7, esiqmu̬u̬du , imeli|k -gu -kku38, na(l)ľa|kas -ga -kat15, seto kiiľ tśuuda - -t1 veider kübar andśak küpäŕ; ta oli täna kuidagi veider tä olľ täämbä kuigiq esiqmuudu; tal oli veider arusaam elust täl olľ elost esiqmuudu arvosaaminõ; veider küll, et koer ei haugugi täna imelik v tśuuda külh, et pini täämbä ei haugukiq;
veiderdaja kommõ|ť -di -tit13, kommõ|janť -jandi -.janti37, vigurdaja - -t3, ullitaja - -t3, nirsś nirsi .nirssi37 oled ikka veiderdaja! õigõ sa kommõť olõt!;
veiderdama vigurda|ma -q -83, ulli|tama -taq -da82, vigurit tegemä , tembo|tama -taq -da82, koomuskit tegemä
veidi(ke) veidüq .veitü .veitüt m umak .veitüide m osak .veitüid1, veiďoq .veiťo veiďot m umak .veiťoidõ m osak .veiťoid18, .veits(e) , veidükese , .veitkese , vähä , tsipa(kõsõ) , tsutť , tsutikõnõ , tsütt veidi kulunud kingad veitse kulunuq kängäq; tuli veidi mõelda pidi veidükese märḱmä; lisa veidi soola! panõq veits v tsutť v tsipa suula manoq!; seisa veidi kaugemale! saistaq vähä v tsipa v tsutť kavvõmbahe!; oota veidi! oodaq vähä!; kas tohib veidikeseks sisse astuda? kas tohis veitkeses v kõrras sisse tullaq?; ole veidi aega siin lapse juures! olõq kõrd aigo v kõrrakõnõ aigo tan latsõ man!; veidi aja pärast kõrra ao peräst;
veidralt andśakuhe , andśakulõ , imeligult , esiqmu̬u̬du vaatas mind nii veidralt kai minno nii imeligult;
veidrik imeli|k -gu -kku38, andśa|k -ga v -gu -kat v -kut13, esiqmu̬u̬du , ullikõ|nõ -sõ -ist8 tal on veidriku maine timmä peetäs imelikus v ulľikõsõs; muutus vanas eas veidrikuks lätś vanast pääst ullis kätte;
veidrus andśak mu̬u̬d , imelik mu̬u̬d , andśakus -õ -t9 maatüdruku veidruste üle naerdi maatütrigu andśakit kombit naarõti;
veiklema .helkelemä* helgeldäq .helkele85, .helkämä helgädäq .helkä77, .tsäh .tsähviq tsähvi63 meri särab ja veikleb päikesepaistes meri hiilas ja helkeles päävä käen; prožektorite kiired veiklesid tsähveq valgõhiitjide joonõq;
veimed m .mõrsja.and|õq -idõ -it19, (.)veimevak|k -a -ka30 pruut jagas veimi mõrsja anď andit;
veimevakk annivak|k -a -ka30, m .mõrsja.and|õq -idõ -it19, .mõrsja|kirst -kirstu -.kirstu37, (.)veimevak|k -a -ka30 pruudil on rikkalik veimevakk mõrsjal om palľo andit;
vein veiń veini .veini37, maŕa|viin -viina -.viina30 kuiv, magus vein kuiv, makõ maŕaviin; õunavein ubinaveiń;
veis tõbras .tõpra tõbrast22, lehm lehmä .lehmä35, (sarvilinõ) sarvi|k -gu -kut13 lihatõugu veised lihalehmäq; lehm on emane veis lehm om imäne tõbras; talveks pandi veised lauta talvõs aediq lehmäq v tõpraq lauta;
veisekasvatus .tõprapidämi|ne -se -st5, lehmäpidämi|ne -se -st5
veiseliha .tõpra|liha -liha -lihha28, lehmä|liha -liha -lihha28
vekkima .sisse tegemä , .purki .pandma , .veḱmä vekkiq veki63 vekitud kukeseened purkitettüq kikkaseeneq;
veksel .veksli - -t1
velg pöüd pövvä .pöüdä34, põud põvva .põuda32, velǵ ve(l)ľe .velge34 jalgratta kumm on tühi, velje peal sõidad jalgratta kumḿ om tühi, pövvä pääl sõidat; alumiiniiumveljed alumiińveleq;
veli veli ve(l)le .veljä v .velle m umak ja osak .velji v .velli43
velmama (.vahtsõst .ello) herä|tämä -täq -dä82, .võrḱma* .võrkiq võrgi64 hääbunud sõnu velmama häädünüisi sõ̭nno vahtsõst ello herätämä; hakkame võru keelt velmama nakkamiq võro kiilt võrḱma;
velsker .velskri - -t1
velvet mõsusammõ|ť -di -tit13, velve|ť -di -tit13 velvetpüksid mõsusammõtist püksiq;
vembumees viguri|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, .krutśki|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, tükü|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, jandaľ -i -it4, janďo - -t2
vemmal malk malga .malka30, hassa|k -gu -kut13, tüpä|k -gu -kut13, kébetska - -t3, keema|tś -dsi -tsit13, ru̬u̬sk roosa ru̬u̬ska32, vemp vemba v vembo .vempa v .vempo31 sulle tuleb vemmal võtta sullõ tulõ malk võttaq; vemmalt sulle! malka sullõ!;
vemmalvärss salḿ salmi .salmi37, hoľa|värsś -värsi -.värssi37 sepitses vemmalvärsse seltskonna lõbustamiseks tekḱ salmõ seldsiliisi naarutamisõs;
vemmeldama võ̭mmõlda|ma -q -83, vemmeldä|mä -q -83 vemmeldas koera pesś pinni; küll ma sind vemmeldan! külq ma su vemmeldä!; veri vemmeldab veri vemmeldäs;
vemp temp tembo .tempo37, timp timbo .timpo37, tük|k -ü -kü26, .krutśki - -t1, vi|kuŕ -guri -gurit4 sõber mängis meile vembu sõbõr tekḱ meile üte tembo; koolipoiste vembud koolipoissõ tüküq;
vend veli ve(l)le .veljä v .velle m umak ja osak .velji v .velli43, veli|ne -dse -st7 ta on mu poolvend tä om mul puuľveljä; vennad Saared Saarõ veleq v velidseq; teine vendadest oli tark mees tõõnõ velji olľ tark miiś; aitäh, vennad! aitjumma, velekeseq!; Margus oli üks nutikas vend Margus olľ ütś taipsa miiś v selľ; vähemad vennad ei pääse löögilegi vähämbäq meheq ei päseq ligigiq;
vendlus vele|mi̬i̬ľ -meele -mi̬i̬lt40 vabadus, võrdsus, vendlus! vabahus, ütśväärsüs, velemiiľ!;
vene vinne , venne vene keel vinne kiiľ; vene laensõnad vinne lainsõ̭naq;
vene vineh .vinne vineht20, vineq .vinne vinet18, veneh .venne veneht20, veneq .venne venet18, loodsi|k -gu -kut13 lodi on suurem kui vene lodi om suurõmb vineht;
venekeelne vinnekeeli|ne -dse -st7, vinneki̬i̬ľ|ne -se -set6
venelane .vin(d)lä|ne -se -st5, venelä|ne -se -st5, .vendlä|ne -se -st5, vinelä|ne -se -st5
venelanna vinne naanõ , vinni|k -gu -kut13
venepärane vinne mu̬u̬du , vinne .värki , vinne|ne -dse -st7 venepärane rõivastus vinnedseq v vinne muudu rõivaq;
venestama .vin(d)läses tegemä , vinnestä|mä -q -83
venima .vinnü|mä -däq -80, vinü|mä -däq -70, kõrras vi(n)näh(t)ü|mä -däq -84 välja veninud ärq vinnünüq; kummipael venib kummipail vinnüs; koosolek venis pikale kuunolõḱ vinnü pikäle; mis sa venid, tee rutemini! miä sa vinnüt, tiiq rutõmb!; tüdruku nägu venis pikaks tütrigu ńago vaio pikäs;
venitama vi(n)nü|tämä -täq -dä82, kõrras vi(n)nähü|tmä -täq -dä62, (sälgä) ärq vinütämä , .kaksama kaksadaq .kaksa77 selle tööga ei või enam venitada taa tüügaq või eiq inämb vinütäq; oli ennast selle tööga ära venitanud olľ hindä taa tüügaq ärq vinütänüq; vanamees rääkis venitades vanamiiś kõ̭nõľ vinütämiisi; sa venitad selja ära! sa tõ̭mbat sälä ärq!;
venitus vi(n)nütüs -e -t9 venituses vi(n)nüssin; venitusse vi(n)nüssihe, vinnüssile; hüppeliigese venitus kargusjaku vinütüs;
veniv: veniv kohtuprotsess aiglanõ v vinnüjä kohtupidämine;
venivillem vi(n)nüsḱ -i -it13, pikḱ|päiv -päävä -.päivä35, nahavinütäjä - -t3 no oled sa alles venivillem! no olõt sa külh ütś pikḱpäiv!;
vennake ve(l)leke|ne -se -ist8, ve(l)ľo - -t2
vennalik vele- , vele mu̬u̬du vennalik tervitus veletervitüs; neil olid vennalikud suhted nä käveq läbi niguq veleq;
vennanaine ve(l)lena|anõ -asõ -ist8
vennapoeg ve(l)le|poig -puja v -poja -.poiga m päälek -pujõlõ v -.poelõ32
vennas veli ve(l)le .veljä v .velle43, veleke|ne -se -ist8 aita mind, vennas! avidaq minno, velekene!; vennaksed peavad kahekesi talu velidseq pidäväq katõgese tallo;
vennaskond m veli|dseq -tside -tsit7 Mustpeade vennaskonna hoone Mustapää velitside maja;
vennastekogudus m veli|dseq -tside -tsit7, velitsidekogohus -õ -t9 vennastekoguduse palvemaja velitside palvõmaja;
vennastuma sõbras .saama v lü̬ü̬
vennatütar ve(l)le|tütäŕ -.tütre -tütärd22
vennike meheke|ne -se -ist8 oh sa vaene vennike! oh sa vaenõ mehekene!;
ventiil ven|tiiľ -tiili -.tiili37
ventilaator vénti.laatri - -t3, tuulõ|pasś -passi -.passi37, vir|ril -ilä -ilät4, .puhkja - -t3 lauaventilaator lavvavirril; laeventilaator laehurŕ;
ventilatsioon luhti.vaeldus -õ -t9, õhu.vaeldus -õ -t9, tuulutus -õ -t9 ventilatsiooniava õhuvaeldusmulk; sundventilatsioon kunsťtuulutus; kopsude ventilatsioon tävve luhtivaeldus;
veoauto viomassin -a -at4, krus|a -a -sa26
veok (vio)massin -a -at4, (vio)riist (-)riista (-).riista30 järelkäruga veok peräkärogaq (vio)massin; hobuveok hobõsõ vioriist;
veos ku̬u̬rma - -t3 veoseid maha laadima kuurmit maaha laaťma;
veovanker tü̬ü̬.vankri - -t1
vepslane .vepslä|ne -se -st5
veranda ve.randa - -t1, klaaśtrep|ṕ -i -pi37, .palkoń -i -it4 läks verandale lätś palkoni pääle;
verb kiiľ tegosõ̭n|a -a -na28
veregrupp vere|rühm -rühmä -.rühmä35, vere|sorť -sordi -.sorti37
vereimeja verinudsija - -t3, verenu|tsij -dsija -dsijat3, veresü̬ü̬ - -t3
verejanuline verehimoli|nõ -dsõ -st7, verenä(l)lä(h)n verejanulised koerakoonlased verenälän pininokiq;
verejooks vereju̬u̬skmi|nõ -sõ -st5, vere|ju̬u̬sk -joosu -ju̬u̬sku36 sisemine verejooks sisemäne verejuusk; verejooks peatub veri jääs pidämä;
verekoer verepin|i -i -ni26, veripin|i -i -ni26
verelible vereli|põń* -bõna -bõnat4, vere|liblõq* -.liplõ -liblõt18
veremürgi(s)tus verekihvtitüs -e -t9, veremürgeldüs -e -t9
vereproov vere|pru̬u̬ḿ -proomi -.pru̬u̬mi37, vere|pru̬u̬ -proovi -pru̬u̬vi37
vereringe vere|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37, vere .ümbre.käümine suur ja väike vereringe suuŕ ja väiku veretsõ̭õ̭ŕ v veretiir;
vererõhk vere.rõuhkus -õ -t9, vere|rõhk -rõhu -.rõhku37 vererõhk on tõusnud vererõhk om üles lännüq;
veresaun tapatalos -(s)õ -t11
veresete vere.saistus -õ -t9, veresa|go -o -ko27
veresoon vere|su̬u̬ń -soonõ -su̬u̬nt40
veretu vereldäq veretu jaht püssäldäq jahť;
vereurmarohi kasvot tapukikka|hain -haina -.haina30
verev (veri)ver|rev -evä -evät4
verevaene kehvä veregaq , .veitü veregaq , vere.vae|nõ -sõ -st7
verevaesus kehväveresüs -e -t9, vere.vaesus -õ -t9
verevalamine vere.laskmi|nõ -sõ -st5, verevalami|nõ -sõ -st5
verevalum verivallali|nõ -(d)sõ -st5, veriva(l)la|nõ -dsõ -st7 näol on verevalum ńago om verivallalinõ v verivallanõ;
vereülekanne vereüle.kandmi|nõ -sõ -st5
veri ver|i -e -d41 sääsk imeb verd kiholanõ süü verd; saabas hõõrus jala verele saabas hõ̭õ̭rď jala verele; konjak pani vere käima konjak panď vere käümä; hirm pani vere soontes tarduma hirmust jäi süä saisma; tal sai hammas verele täl saiq hambaq verde v verele; süda tilgub verd süä ikk verd v tsilgus verd; verd valama verd laskma v valama; verd täis valgunud silmadega verdünüisi silmigaq;
verifitseerima tõtõs kinnütämä*
verikäkk verekäk|ḱ -i -ki37, verikäk|ḱ -i -ki37
verileib verikarasḱ -i -it13, veri|leib -leevä -.leibä34
verine veri|ne -dse -st7 kukkus põlve veriseks sattõ põlvõ veritses;
veripunane veriver|rev -evä -evät4
veristama veristä|mä -q -83 veristas klaasikilluga kätt verisť klaasikildagaq käe ärq; siga veristama tsika tapma v tsial verd laskma;
veritasu veritas|o -o -so26, veretas|o -o -so26 ta nõuab veritasu tä nõud verd vere vasta;
veritsema verd tulõma , verel olõma haav veritseb haavast tulõ verd; veritsev kriimustus verine kriim;
verivill vere|vilľ -villi -.villi37, veri|vilľ -villi -.villi37
verivorst veri|vorsť -vorsti -.vorsti37, vere|vorsť -vorsti -.vorsti37, valõ(q)† .vallõ valõt18 verivorsti täitma verivorsti valama; verivorsti sisu vorstipudõr;
verivärske veri.vahtsõ|nõ - -t6, vagi.vahtsõ|nõ - -t6
verme palmõq .palmõ palmõt18, kriim kriimo .kriimo37 tema selg on vermeisse pekstud timä sälg om verele pesset; üleni muhke ja vermeid täis üleniq muhkõ ja kriimõ täüs;
vermima rahha lü̬ü̬ Tartus vermitud münt Tarton lüüd raha;
versioon tõ(õ)sõnď -i -it13, tõsõng -u -ut13, vári|anť -andi -.anti37, vári|antś -andsi -.antsi37, ku|jo -jo -jjo v -io26 i uus versioon i vahtsõnõ kujo; raamatu filmiversioon raamadu perrä tett filḿ; uurija esitas kohtule oma versiooni uuŕja pakḱ kohtulõ uma seletüse v tõlgutusõ;
verst verst verstä .verstä35
vertikaalne .pistü- , pistüli|ne -dse -st5, .pistsä - -t3 vertikaaljoon pistüjuuń; vertikaaltelg pistütelǵ; vertikaalne liikumine pistüline liikmine;
vesi vesi vi̬i̬ vett m umak vessi v vete m osak vessi42, latsik veťo - -t2 gaseeritud vesi vurdsuvesi, vurtsvesi, kibõnidõgaq vesi, kibõnagaq vesi, kibisäjä vesi; võta lonks vett! võtaq lõ̭nkś vett!; peagi jõuame Hispaania vetesse pia jõvvamiq Hispaania vii sisse; kuidas sa tulid, maad või vett pidi? kuis sa tullit, maildõ vai vesilde?; silmad vees silmäq viin v vett täüs; vesi ahjus vesi ahon; nagu hane selga vesi niguq hani sälgä vesi; kadus nagu vits vette kattõ ku kivi v vits vette;
vesihein nädselm -u -ä -ut#-ät4, nädselmä|hain -haina -.haina30, nädsermä|hain -haina -.haina30, vesi|hain -haina -.haina30, tsirgu|hain -haina -.haina30
vesihernes vesi|herneq -.herne -hernet18, vi̬i̬|herneq -.herne -hernet18
vesijooksik eläjät näk|ḱ -i -ki37, kasvot vesi|kirp -kirbu -.kirpu37
vesikarikas kasvot kari|hain -haina -.haina30
vesikasv vi̬i̬|kasv -kasvo -.kasvo37, vesi|kasv -kasvo -.kasvo37 vetikas
vesiklosett vi̬i̬gaq kemmerg
vesikond vesi|kund -kunna -.kunda32 Koiva jõgi kuulub Liivi lahe vesikonda Koiva jõgi käü Liivi lahe vesikunda;
vesikupp jõ̭õ̭kuk|k -u -ku37, m jõ̭õ̭|kukuq -kukkõ -kukkõ37, vi̬i̬kuk|k -u -ku37, lõmmu|lehť -lehe -.lehte34, kõllanõ vi̬i̬ru̬u̬ś
vesilahus -vesi -vi̬i̬ -vett42, vi̬i̬lah|u* -u -hu26, vi̬i̬se|go -go -ko26 ammoniaagi vesilahus ammoniaagivesi;
vesilik vesihobõsõkõ|nõ -sõ -ist8, vi̬i̬ho|põń -bõsõ -bõst12
vesilood lu̬u̬ť|laud -lavva -.lauda30, vaadõr|pasś -passi -.passi37, .vaadri - -t3, .urvin -i -it4
vesine vesi|ne -dse -st7, likõ - -t14, (leeme v joogi kotsilõ) villõ - -t14 vesine kohupiim vesine kohopiim; vesine koht likõ kotus; supp on väga vesine supṕ om väega villõ; süda on vesine süä om vesine;
vesinik keem vesäsni|k* -gu -kku38
vesipaju looga|pai -paiu -.paiu37
vesipapp eläjät jõ̭õ̭pap|ṕ* -i -pi37
vesipüks vi̬i̬|sammas -.samba -sammast23, vi̬i̬|pükś -püksi -.püksi37, pöörüs -(s)e -t9
vesiratas vesirat|as -ta -ast22, (vesi)pü̬ü̬r (-)pöörä (-)pü̬ü̬35
vesiroos jõ̭õ̭kaasi|k -gu -kut13, järvekaasi|k -gu -kut13, (.valgõ) vi̬i̬|ru̬u̬ś -roosi -ru̬u̬si37
vesistama: vesistab iga tühja asja pärast silmäq likõq egä tühä aśa pääle;;
vesiveski vesikiv|i -i -vi26, .veśki - -t1 jõele oli ehitatud vesiveski jõ̭õ̭ pääle olľ tett kivi; jõel töötab vesiveski jõ̭õ̭ pääl tüütäs vesikivi;
vesivärav hrl m vesi|värdeq -.värte -värdet18
veski kiv|i -i -vi26, .veśki - -t1, (vii jovvugaq) vesikiv|i -i -vi26, (hoonõq) kivi|koda -kua -kota27 tuuleveski tuulõkivi; läks veskisse vilja jahvatama lätś kivile viljä jauhma; praegu veski seisab kivi sais parhillaq; ta oli veskis möldriks tä olľ kivi pääl möldres;
veskikivi kivi|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40, (.veśki-)kiv|i -i -vi26
veskiline kivili|ne -se -st5, .veśkili|ne -se -st5 veskilised tulevad koju kiviliseq tulõvaq kodo;
veskitamm (.veśki)tamḿ (-)tammi (-).tammi37
vest vesť vesti .vesti37 jooksis, keel vesti peal ju̬u̬sḱ, kiiľ ola v vesti pääl;
vestibüül vü̬ü̬rüs -e -t9, suuŕvü̬ü̬rüs -e -t9 koguneme hotelli vestibüüli tulõmiq kokko võõrastõmaja vüürüste;
vestlema juttu .toukama , juttõlõma jutõldaq juttõlõ85, juttu ajama , kõ̭nõl|õma -daq -õ85, jutu|tama -taq -da82 lauas vesteldakse elavalt lavvan aetas hoolõgaq juttu; vestlesin külalisega muusikast kõ̭nõli külälisegaq muusikast; nad vestlesid kolm tundi nä jutudiq v touksiq juttu kolm tunni;
vestlus jutuajami|nõ -sõ -st5, kõ̭nõlõmi|nõ -sõ -st5, jut|t -u -tu37 alustati seltskondlikku vestlust naati niisama juttu ajama; vestlus keerleb raha ümber jutt käü rahast; vestluses tekkis paus jutu sisse tulľ vaih; töölesoovija kutsutakse vestlusele tüületahtja kutsutas jutulõ;
vestluskaaslane jutuseldsili|ne -se -st5 lauanaaber oli hea vestluskaaslane lavvanaabrigaq olľ hää juttu aiaq;
vestlusring jutu|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37
vestma II (väidsegaq) .lõikama lõigadaq .lõika77, hööli|tsemä -tsäq v -däq -dse90 isa voolis rehapulki esä tekḱ rihapulkõ; voolima
vestma I I kõ̭nõl|õma -daq -õ85, jutusta|ma -q -83, juttu .toukama , paja|tama -taq -da82 õhtuti vesteti muinasjutte õdagidõ kõ̭nõldi v aeti jutussit; see jutt vestab ühest pimedast mehest seo jutt kõ̭nõlõs ütest pümmest mehest;
vestmik .ütlemisoppus* -õ -t9, .ütlemisraama|t* -du -tut13 eesti-võru vestmik eesti-võro ütlemisoppus v ütlemisraamat;
vetelpääste vi̬i̬st.pästmi|ne -se -st5, m vi̬i̬st|.pästjäq -.pästjide -.pästjit1 vetelpääste kursused viistpästmise oppusõq; töötab vetelpäästes tüütäs viistpästmise ammõtin;
vetelpäästejaam vi̬i̬st.pästmise jaam
veteran vete|raań -raani -.raani37, vana tekij isamaasõja veteran ilmasõ̭a veteraań; Eesti suusaspordi veteranid Eesti suusaspordi vanaq tegijäq;
veterinaar eläjä.tohtri - -t1, eläjä.tohtrõ - -t3, naľ .tõpra.tohtri - -t1
veterinaaria eläjätohtõrdus -õ -t9, eläjä|hu̬u̬ľ -hoolõ -hu̬u̬lt40, naľ .tõpratohtõrdus -õ -t9
vetikas veti|k -gu -kut13 võrgud olid vetikaid täis võrguq olliq täüs vetikit; järves vohavad vetikad järve om vetikit täüs ajanuq;
vetitama vetü|tämä -täq -dä82 vihm vetitab heinasaadusid vihm vetütäs hainarukõ;
veto veto - -t1, (ärq)ki̬i̬ldmi|ne -se -st5, ki̬i̬ld keelo ki̬i̬ldo36 president pani seadusele veto presidenť panď säädüsele veto; vetoõigus vetoõigus v ärqkiildmisõigus;
vetruma vedro|tama -taq -da82, .nõrku|ma -daq -80 voodi vetrus istumise all säng vedroť istmisõ all; pajuoks vetrub hästi paiuoss nõrkus häste; põrandalauad vetruvad, kui ma siin kõnnin põrmandulavvaq kõigusõq, ku ma siin kõnni; soo vetrus jala all suu hällü v vaio jalgo all;
vetruv nõdõr nõdra .nõtra45, vedrotaja - -t3, nõdsõrmus vetruv pinnas nõdsõrmus; vetruvate taldadega saapad nõtro tallogaq saapaq;
vetruvalt .hällüvälläq kõnnib vetruvalt kõ̭nď hällüvälläq;
vetruvus: madratsi vetruvus on hea madrats vedrotas häste;
vettehüpe vettehüppämi|ne -se -st5
vettima vettü|mä -däq -80, si̬i̬dü|mä -däq -80, ligonõma .liodaq v ligo(nõ)daq ligonõ89 puud on ära vettinud puuq ommaq ärq vettünüq; vettinud õlekuhi läbi ligonuq olõkuhi;
vettpidav vettpidäjä - -t3
viadukt (ti̬i̬)sild (-)silla (-).silda33
vibajas vibaja|nõ -dsõ -st5, viba|nõ -dsõ -st7, pi̬i̬ - -t1, .painsa - -t3 vibaja kehaga noormees vibajadsõ kihägaq nuuŕmiiś;
vibalik korõľ -i -it4, roodsi|k -gu -kut13, vimba|k -gu -kut13, oosi|k -gu -kut13 mõnel vibalikul naisel on kõva jõud mõ̭nõl roodsikul naasõl om kõva joud; nüpeldas koera vibalikuga pesś pinni vitsagaq v oosigugaq;
vibratsioon vär|rin -inä -inät4, värisemi|ne -se -st5, kõnnõk vibra - -t2 inimene talub vibratsiooni halvasti inemine kannahta-iq väristämist;
vibreerima väris|emä -täq -e87, väristä|mä -q -83 pump vibreerib pump värises;
vibu vi|bu -bu -pu26, lu̬u̬k looga lu̬u̬ka31, (hällül) nõdõrmus -õ -t9, nõdõr nõdra .nõtra45, nõdõrm -u -t4 vibuhäll orrõgaq v nõdragaq häll; vibu laskma vipu laskma;
vibukütt = vibulaskja vibu.laskja - -t3, vibu|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
vibupüss vibu|püss -püssä -.püssä37
vibur vibaja* - -t3
vibutama vipu|tama -taq -da82, .rehḱmä .rehkiq rehi63 karjus vibutab vitsa kaŕus rehḱ vitsagaq v viputas vitsa; viibutama
vibutus viputus -õ -t9 tegime soojenduseks mõned vibutused teimiq lämmistämises mõ̭nõq viputusõq;
video video - -t1, virṕ* virbi .virpi37 muusikavideo muusigavideo;
videokaamera videokaamõra - -t3
videoklipp videoklip|ṕ -i -pi37
videosalvestus (video)üles.võtmi|nõ -sõ -st5, videohe.võtmi|nõ -sõ -st5
videvik (hällül) häm|mär -ärä -ärät4, hämäri|k -gu -kku38 videvik jõuab kätte hämäräs nakas kiskma v luulõlidsõlt hämmär hällüs; videvikku pidama hämärikku häbendämä;
vidin 1. tsi|tsin -dsinä -dsinät4, vitsõrdami|nõ -sõ -st5 aed oli täis lindude vidinat aid olľ täüs tsirkõ tsidsinät; 2. ju|pin -bina -binat4, vi|tin -dinä -dinät4, pu|tin -dina -dinat4 töökojas vedeles kastide viisi vidinaid tüükuan videli kastõ viisi jubinit; ostab toredaid vidinaid kodu kaunistamiseks ost ilosit vidinit koto ehtiq v kodo ehťmises;
vidistama tsidsistä|mä -q -83, vitsõrda|ma -q -83, tsädsistä|mä -q -83 pääsukesed vidistasid traadi peal pääsläseq vitsõrdiq traadi pääl;
vidutama kissi|tämä -täq -dä82, pilukilõ .tõ̭mbama
vietnami: vietnami keel vietnami kiiľ;
vietnamlane .vietnamla|nõ -sõ -st5
viga vi|ga -a -ka29, hä|dä -dä -tä24, muting -u -t13, putah(t)us -õ -t9, put|as -ta -ast22, jukõrus -õ -t9 viga saama vika saama, vigahuma; kukkus puu otsast alla ja sai viga sattõ puu otsast maaha ja sai vika; kirjandis pole ühtki viga kirätüün olõ-iq ütte vika; viljasaagil polnud viga viläsaagil es olõq vika v hätä; kellal on mingi viga, et ta ei käi kelläl om määne hädä v muting man, et tä ei näütäq; head ja vead hääq ja hädäq; mis sa nutad, mis sul viga on? miä sa ikõt, miä sul hädä v hätä om?; pole viga, elan üle! olõ-iq hätä, eletäs edesi!; kas mul on midagi viga, et mind ei sallita? kas mul om määne putas man, et minno taheta-iq?; mis sul viga rääkida! sul hää kõ̭nõldaq!; oma viga, kui hakkama ei saa uma viga v esiq süüdü, ku toimõ ei tulõq;
vigane viga|nõ -dsõ -st7, .viagaq , vigali|nõ -dsõ -st5, sandi|nõ -dsõ -st7, sandi|nõ -dsõ -st7, vigala|nõ -sõ -st5, sanť sandi .santi37 vigane laps viganõ latś; ta peksti vigaseks tä pesseti sandis; tema võru keel on vigane timä võro kiiľ om vigalinõ; vigane lukk viagaq lukk;
vigaselt vikogaq , vigatsõhe , vigatsõlõ
vigastama vika tegemä , hätä tegemä , .haavama haavadaq .haava77 vigastada saama vika v hätä saama; vigastasin töö juures oma kätt ma tei v sai tüü man umalõ käele vika v hätä; vigastatud jalg vikasaanuq jalg; mürsukillud võivad sind vigastada mürsükildaq võivaq sinno haavadaq;
vigastus vi|ga -a -ka29, vigahus -õ -t9, hä|dä -dä -tä24, puul läsḱ läsä .läskä34 tal on lülisamba vigastus täl om säläruuds vika saanuq; jäi vigastuse tõttu võistlusest kõrvale jätť vikasaamisõ peräst võistlõmaldaq; üliraskete vigastustega väega rasõhõhe vika saanuq; silma sarvkesta vigastused silmä sarkestä vigahusõq; laeva vigastused pole suured laiv olõ-iq palľo hätä saanuq; vigastustega puud lähevad tulepuudeks läsägaq puuq lääväq tulõpuiõs;
vigin vigisemi|ne -se -st5, ki|tsin -dsinä -dsinät4, vir|rin -inä -inät4
vigisema vigis|emä -täq -e87, kidsis|emä -täq -e87, viris|emä -täq -e87
vigur 1. vi|kuŕ -guri -gurit4, tük|k -ü -kü37, .krutśki - -t1, kluusť kluusti .kluusti37, seto kiiľ hank hangu .hanku37 teeks vigurit, peidaks poiste riided ära tiissiq vigurit, käkissiq poissõ rõivaq ärq; ta on vigureid täis tä om vigur(l)inõ v täüs vigurit v kluustõ; 2. vi|kuŕ -guri -gurit4 etturid ja vigurid pupsiguq ja viguriq; martsipanist vigurid mardsipanist viguriq;
vigurdama vigurda|ma -q -83, vigurit tegemä , .janťma .jantiq jandi63, jando|tama -taq -da82, janďo|tama -taq -da82, tükke|tegemä , mitmit kõrdo vigurdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, jondotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ära vigurda, käitu korralikult! ärq vigurdaguq, olõq ilosahe!; noor hobune kippus vigurdama nuuŕ hopõń tükke heigotama;
vigursõit käänelüs|sõit* -sõidu -.sõitu37, vikuŕ|sõit -sõidu -.sõitu37
viha 1. vih|a -a -ha28, vihahus -õ -t9 viha pidama vihha pidämä, süänd kiskma; vihaga vihahuisi, vihagaq; vihale ajama vihalõ ajama; ta läheb viha täis tä lätt vihha täüs; langeme kõik tema viha alla saamiq kõ̭iḱ timä vihaalotsis; suur viha on üle läinud suuŕ süä om üle lännüq; 2. mõr|o -o -ro26 üksainus viha maitsega seen võib ära rikkuda kogu roa ütśainus mõro mekigaq siiń või terve söögi ärq tsurkiq;
vihamees vihala|nõ -sõ -st5, vihali|nõ -sõ -st5, .vainla|nõ -sõ -st5 see on mu vana vihamees seo om mu vana vainlanõ; nad on eluaegsed vihamehed nä ommaq otsaniq tülün;
vihane viha|nõ -dsõ -st7, .süändänü|q - -t1, pahanu|q - -t1, kuri kuŕa .kurja43 vihaseks saama vihalõ minemä, vihatsõs saama, vihanõma, ärq pahanõma, ärq süändämä; saab vihaseks süä tulõ üles; vihane olema kuri olõma; ta oli vihane tä olľ süänd täüs; kukk on vihane ja korjab purukesi, eks näe, kas taplema ka tuleb kikas krilľ ja korjas purukõisi, näüs, kas taplõma ka tulõ; sa poleks pidanud tema peale nii vihane olema ärnüq olnuq tä pääle nii kuri; vihane võitlus kõva tapõlus; ta on meil päris vihane töömees tä om meil häste vihas tüühü;
vihastama 1. vihasta|ma -q -83, vihalõ v vihatsõs ajama ära vihasta mind sellise jutuga! ajagu-iq minno vihalõ sändse jutugaq!; te olete ta välja vihastanud ti olõt tä otsaniq ärq pahandanuq; 2. vihasta|ma -q -83, vihatsõs minemä v .saama , viha|nõma -(nõ)daq -nõ89, .süändü|mä -däq -84, .süändä|mä -q -83, paha|nõma -(nõ)daq -nõ89, mitmit kõrdo vihastõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, süände|(l)lemä -lläq -(l)le86 ära tühja asja pärast vihasta! pahandagu-iq tühä aśa pääle!; kergesti vihastav suurõ süämegaq;
vihavaenlane .vainla|nõ -sõ -st5
vihik vihk vihu .vihku37, (h)ehvť (h)ehvti .(h)ehvti37 töövihik tüüvihk;
vihin vuh|hin -ina -inat4, vil|lin -inä -inät4, .vingmi|nõ -sõ -st5, .viuhkna - -t3, vih|hin -inä -inät4 tuule vihin akna taga tuulõ vuhhin v vingminõ aknõ takan; kostis piitsa vihinat kuuldaq olľ piidsa viuhknat;
vihisema vuhis|õma -taq -õ87, vilistä|mä -q -83, .vingma .vinguq vingu64, vihis|emä -täq -e87 ümberringi vihisevad kuulid ümbretsõ̭õ̭ri vilistäseq v vingvaq kuuliq; jalgratturid vihisesid mööda rattasõitjaq vuhisiq müüdä;
vihitaja eläjät vesi.lõokõ|nõ -sõ -ist8
vihjama .märki .andma , .mõistaq .andma minister vihjab võimalikule tagasiastumisele ministri and mõistaq, et tä või tagasi astuq; kirjutises on vihjatud konkreetsele isikule kirätüün mõtõldas ütte kinmäst inemist;
vihje .mõistaq.andmi|nõ -sõ -st5, märḱ märgi .märki37, .märko.andmi|nõ -sõ -st5, märgo.andmi|nõ -sõ -st5 peen vihje piinü mõistaqandminõ; politsei sai vihje politsei sai teedäqandmisõ;
vihk vihk vihu .vihku37 viljavihk vilävihk; taskulambi valgusvihus nägin hiirt patarei valgõn näi hiirt;
vihkama .vihkama vihadaq .vihka77 nad elavad koos teineteist vihates nä eläseq kuun ja vihkasõq tõ̭nõtõist; ta vihkab koeri tä kannahta-iq v salli-iq pinne;
vihm vihm vihma .vihma30 lausvihm umbsado, umb(õ)vihm; sadas vihma sattõ v tulľ vihma; vihma tibab vihma tsibistäs v tsilgutas;
vihmahoog saaŕ saarõ saart40, saarõ|vihm -vihma -.vihma30, (t)sopsah(t)us -õ -t9, tśopś tśopsi .tśopsi30, ropsah(t)us -õ -t9, ropsa|k -gu -kut13, soro|ṕ -bi -pit13, saps sapsu .sapsu37, kah kahvi .kahvi30, nähvä|k -gu -kut13, pistätüs -e -t9, .sahkaḿ -i -it4, sakaŕ sagara sagarat4, koosõŕ -i -it4 nõrk vihmahoog ripin; vihmahoog läks üle tsopsahus olľ ärq; hoovihm
vihmamantel vihma.mäntli - -t1
vihmane vihma|nõ -dsõ -st7 vihmane aastaaeg vihmanõ v saonõ aastaaig;
vihmaperiood vihma|aig -ao -.aigo36
vihmapiisk vihma|tsilk -tsilga -.tsilka31, vihmapis|o -o -so26 juba langeb vihmapiisku vihmapissõ joba tulõ;
vihmapilv vihma|pil -pilve -.pilve35
vihmasadu vihm vihma .vihma30, sa|do -o -to27 lapsed seisavad vihmasajus latsõq saisvaq vihma käen;
vihmauss liivikõ|nõ -sõ -ist8, liivi|k -gu -kut13, liimi|k -gu -kut13, vihma|vagõl -vagla -.vakla45, maa|vagõl -vagla -.vakla45, vihmamardi|k -ga -kat13 peaaegu iga kala võtab vihmaussi pia egä kala võtt liimikut;
vihmavaling valõng -u -ut13, vihmaval|u -u -lu26 tuli alles õhtul vihmavaling, kallas nagu pangest! kagost tulľ õdagu vihmavalu, vali ku pangist!;
vihmavari 1. vihma|vari -vaŕo -.varjo44 istun kuuse all vihmavarjus istu kuusõ all vihmavaŕon; 2. (vihma)(t)sirḿ (-)(t)sirmi (-).(t)sirmi37, vihma|vari -vaŕo -.varjo44
vihmavesi vihma|vesi -vi̬i̬ -vett42
vihmutama pisõrda|ma -q -83, kunsť.vihma tegemä , .tsiukma .tsiukuq tsiugu64, hämmä|tämä -täq -dä82
vihmuti pisõrdaja - -t3, aiavalaja - -t3, .tsiukja - -t3
viht (viha) viht viha .vihta33 vihta hautama vihta haudma;
viht (vihi) võrgõq .võrkõ võrgõt18, välmeq .välme välmet18, vits vitsa .vitsa30
viht (vihi) kaalu|pomḿ -pommi -.pommi37
vihtlema .vihtma .vihtuq vihu64, .vihtlõma viheldaq .vihtlõ78, (vihagaq) .parḱma .parkiq pargi63, vihu|tama -taq -da82 kanad vihtlesid tuhas kanaq sopudiq hinnäst tuha seen;
vihtuma .vihtma .vihtuq vihu64 tantsu vihtuma tandso lüümä; tööd vihtuma tüüd murdma v vihtma; hobune vihub parme sabaga eemale hopõń viht parmõ hannagaq minemä;
viibe .riibmi|nõ -sõ -st5, .käegaq .näütämine , kurtõkeelen käe|märḱ -märgi -.märki37 kutsus mu viipega enda juurde riiḃ mu käegaq hindä mano;
viibima (.ko(h)ngiq) olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58 ta ei viibi praegu Eestis timmä olõ-iq parhillaq Eestin; väljalend viibis vällälindaminõ viibü v jäi ildas; (kusagil) viibimine (paigan) olõminõ;
viibutama vipu|tama -taq -da82, hõľo|tama -taq -da82, .vehḱmä .vehkiq vehi63, .rehḱmä .rehkiq rehi63 kätt viibutama käegaq rehḱmä; linavästrik viibutab saba tsibihäniläne pill v hõľotas handa; käratsedes ja mõõku viibutades joosti lahingusse rüüḱmise ja mõ̭õ̭ko vehḱmisegaq juusti tapõlustõ;
viidas jõõrah(t)us -õ -t9, jõõrõq jõ̭õ̭'rdõ jõõrõt19
viide juhatus -õ -t9, lätte.näütämi|ne* -se -st5 joonealused viited joonõalodsõq juhatusõq; tee käsikirjas viited korda! tiiq käsikirän lättenäütämiseq kõrda!; viitenumber tunnusnummõŕ;
viidikas eläjät viidi|k -ga v -gu -kat v -kut13
viiekesi viie.keisi , viie.keiste , viiegese , viie.keske
viiekorruseline viie.kõrd|nõ -dsõ -sõt6, viiekõrrali|nõ -dsõ -st5, viie kõrragaq
viiekümnes viie(s).kümnes viie.kümnendä viie-.kümnendät3
viieline viieli|ne -dse -st5
viiendik viiendi|k -gu -kku38, viie|sjago -ndäjao -ndätjako27 viiendik viljast on lamandunud viiesjago villä om maaha pant;
viiene viieli|ne -dse -st5, viie|ne -dse -st7 viiene buss (kellä) viie busś;
viies viie|s -ndä -ndät4 nagu viies ratas vankri all niguq viies tsõ̭õ̭ŕ rattil v vankri all;
viieteistkümnes viie(s)tõist.kümnes viietõist-.kümnendä viietõist.kümnendät3
viievõistlus sport viie.võistlus -õ -t9, viievõigõlus* -õ -t9 moodne viievõistlus vahtsõnõ viievõigõlus;
viigimari viigi|mari -maŕa -.marja43
viigipüksid m ülikunna|püksiq -.pükse -.pükse37, ju̬u̬nigaq püksiq , .pruhvõgaq püksiq
viigistama .viiki .saama , .viiki .mänǵmä viigistas mängu viimasel minutil sai mängo viimätsel minotil viiki; maletasid viigistasid partii malõmänǵjäq mängeq viiki;
viik II (mängon) viiḱ viigi .viiki37 mäng jäi viiki mäng jäi tasa v viiki;
viik I I (püksel) ju̬u̬ń joonõ ju̬u̬nt40, pruh pruhvi .pruhvi37, viiḱ viigi .viiki37 triigin pükstele viigid sisse ma pressi v aja püksele joonõq sisse;
viiking viiking -i -it13
viil (viili) viiľ viili .viili37
viil (viilu) lips lipsu .lipsu37, pal|a -a -la28, tük|k -ü -kü37, (pätsist) kik|k -u -ku37, mur|o -o -ro26, käärd kääro .käärdo36, kääräh(t)üs -e -t9, pöörändüs -e -t9 vorst lõigatakse viiludeks vorsť lõigutas lipsõs; õuna-, apelsiniviilud ubina-, apõľsiinikiilaq, -tüküq, -palaq;
viil (viilu) huunõl kelp kelbä .kelpä37 poolkelpkatus poolõ kelbägaq katus; viil on maja otsas seina ja katuse vahel kelp om maja otsan saina ja katusõ vaihõl;
viilima 1. .viiľmä .viiliq viili63 2. kõrvalõ .hoitma , loodõrda|ma -q -83, tsia.nahka vidämä , .riugõlõma riugõldaq .riugõlõ85, .riuhkõlõma riuhõldaq .riuhkõlõ85 selle töö juures ei saanud viilida tuu tüü mant es saaq kõrvale hoitaq;
viilkatus (täüs)kelbägaq katus
viilutama (lipsõs) .lõikama lõigadaq .lõika77, .lõikma .lõikuq lõigu64 viilutatud vorst lipsõs lõigut vorsť; viilutatud leib lõigut leib;
viima vi̬i̬ viiäq vi̬i̬ min 1. ja 3. k .vei(e) kesks veenüq55 viisin kirja posti ma vei kirä posti; lähen, kuhu jalad viivad lää, kohe jalaq veeväq; reis viib Itaaliasse reiś lätt Itaalialõ; viis jutu teistele asjadele käänď v vidi jutu tõisi asjo pääle; kuhu see tee viib? kohe taa tii lätt?; seadus tuleb viia eluga kooskõlla säädüs tulõ säädäq elo perrä; plaan viidi ellu plaań viidi täüde; vii see asi lõpule! tiiq taa asi lõpuniq v valmis! v mineq taa aśagaq lõpuniq!; haigus viis mehe hauda tõbi ai mehe hauda; õnnetus viis meilt isa õ̭nnõtus võtť meilt esä;
viimaks peräkõrd , perä.kõrda , peräkõrra , viimäte viimaks tehti uks lahti peräkõrd tetti usś vallalõ; aitäh kutsumast, vaat kui viimaks tulengi aiteh kutsmast, kaeq ku peräkõrd tulõgiq;
viimane perämä|ne -dse -st5, perämi|ne -dse -st5, viimä|ne -dse -st7, viimäski|ne -dse -st5 viimane uks paremal viimäne usś hääd kätt; filmi viimane osa filmi viimäne v perämäne jago; olgu see viimane kord! olkõq taa viimäne!; viimane mohikaanlane perämäne mahikań; viimane kui pilbas on siin minu tehtud siin om perämine ku pilbas muq tett; närvid olid juba viimase vindini pingul närviq olliq jo perämädse vindi pääl; abi saabus viimasel hetkel abi jouď peräle viimätsel minotil v viimätsel aol; tehnika viimane sõna tehniga kõ̭gõ vahtsõmb sõ̭na; mina pean see viimane loll olema maq piä tuu viimäne ulľ olõma;
viimati peräkõrd , perä.kõrda , peräkõrra , viimäte aitäh kutsumast, vaat kui viimati tulengi aiteh kutsmast, kaeq ku peräkõrd tulõgiq; millal sa teda viimati nägid? kuna sa timmä viimäte v viimäne kõrd v perämäne kõrd näit?;
viimistlema (h)ilestä|mä -q -83, silestä|mä -q -83, üle tegemä , hooni|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, ehi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, (.vällä) .ehťmä .ehtiq ehi63, ilosas tegemä , .säädmä säädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66, .sääďmä .säädiq säädi63 seinad on alles viimistlemata sainaq ommaq viil ilosas tegemäldäq; hoone oli viimistletud marmorplaatidega hoonõq olľ marmoŕplaatõgaq vällä ehit; ettekannet on vaja veel viimistleda ettekannõq taht viil perämäne kõrd üle kävvüq;
viimistlus silestüs -e -t9, hoonitsus -õ -t9, .lihmi|ne -se -st5, (perämäne) üle.käümi|ne -se -st5 siseviimistlus seest ületegemine; lõplik viimistlus perämäne ülekäümine;
viimne perämä|ne -dse -st5, perämi|ne -dse -st5, (kõ̭gõ) viimä|ne -dse -st7 viimne kohtupäev viimäne kohtupäiv,vanaropidämise päiv; tema viimne tund on tulnud timä perämäne tunń om tulnuq; viimset austust avaldama viimäst avvu andma; viimseni puhtaniq, otsaniq, viimätseniq; etendus on viimse kohani välja müüdud etendüs om viimätseniq v puhtaniq vällä müüd; viimseni otsas puhtaniq v otsaniq otsan;
viin viin viina .viina30 viina viskama tsiukama, tsärkämä; viina võtma (viina) võtma v laskma; klõmakas viina klõ̭nkś viina;
viinamari viina|mari -maŕa -.marja43
viinapits viina|pitś -pitsi -.pitsi37, .topka - -t3, tsärk tsärgo .tsärko37, tśark tśargu .tśarku37, tsäärä|k -gu -kut13
viiner (t)siisike|ne -se -ist8, siiseń -i -it4, viineŕ -i -it4
viipama .vehksämä vehästäq .vehksä76, (manokutsmisõs) .riibma .riibuq riibu64, .riipsama riipsadaq .riipsa77, .käegaq .näütämä viipasin talle, et ta minu juurde tuleks ma riibõ tedä hindä manoq; ma viipasin talle, aga tema lõi käega ma riipsi tälle, a timä rehmäś käegaq; meid viibati ligemale käegaq kutsuti meid ligembäle; pöördub ringi ja viipab mütsiga käänd ümbre ja lehvütäs kübärät; viipab tervituseks terehtäs;
viipekeel .rehkmis|ki̬i̬ľ* -keele -ki̬i̬lt40, kässi|ki̬i̬ľ* -keele -ki̬i̬lt40, .kurtõ|ki̬i̬ľ* -keele -ki̬i̬lt40
viiplema kässigaq kõ̭nõlõma viibeldud eesti keel kässigaq kõ̭nõld eesti kiiľ;
viirastuma virbitü|mä -däq -84, .silmi ette tulõma , näge.miisi nägemä , vi̬i̬ldü|mä -däq -80, vi̬i̬lde|(l)lemä -lläq -(l)le86 emale viirastus, nagu nutaks laps imäl kuuldu kuuldmist, niguq latś olõssiq iknuq; mulle viirastus, mis kõik oleks võinud juhtuda mul tulľ silmi ette, miä kõ̭iḱ olõssiq võinuq johtudaq; talle viirastuvad inglid timäl viildelles silmi iin, et timä näge englit;
viirastus nägemi|ne -se -st5, virbitüs -e -t9, virṕ virbi .virpi37, virvetüs -e -t9, vi̬i̬lüs -e -t9, vaim vaimo vaimo37, ku|jo -jo -jjo v -io26, ko|go -go -ko26 viirastus tuli silme ette virṕ tulľ silmi ette; sa näed juba viirastusi sa näet joba nägemiisi; mungarüüs mehe viirastus mungarõivin mehe vaim;
viirastuslik .virpliga|nõ -dsõ -st5
viirg 1. jut|ť -i -ti37, ju̬u̬ń joonõ ju̬u̬nt40 punane viirg taevarannal verrev juuń taivaveere pääl; metsa tumeroheline viirg mõtsa tummõrohilinõ viiŕ; 2. ri|da -a -ta29, rind rinna .rinda32 ühte viirgu paigale! ütte rinda paika!; 3. jut|ť -i -ti37, kahmustus -õ -t9 külm viirg käib südamest läbi külm jutť käü süämest läbi;
viirpuu jahumaŕapuu - -d50
viiruk laadon -a -at4, laadan -a -at4, viirugipuu|vaik -vaigu -.vaiku37 kirikust toodi viirukit, sellega suitsutati kerikust tuudi laadanat, tuugaq savvutõdi; viirukipann kadinits;
viiruline tsiiroli|nõ -dsõ -st5, viiroli|nõ -dsõ -st5, joonili|nõ -dsõ -st5 viirulise sulestikuga papagoi tsiiroliidsi sulgigaq papagoi;
viirus .viirus -õ -t10 viirushaigus viirustõbi; arvutiviirus puutriviirus;
viirustõrje .viirusõ.häötüs -e -t9, (puutril) .viirusõ|kaidsõq -.kaitsõ -kaidsõt18
viirutama viiro|tama -taq -da82, jooni|tama -taq -da82
viis (viie) viiś viie viit 49 m päälek viijile õppis viitele oppõ viisi pääle;
viis (viisi) viiś viie viit 49 m päälek viijile, viiś viisi .viisi37, mu̬u̬d moodu mu̬u̬du37 kirjaviis kiräviiś; laste õpetamise viise on mitmeid latsi saa opadaq mitund muudu v viisi; kõik oli endist viisi kõ̭iḱ olľ vanna viisi v muudu;
viis (viisi) viiś viie viit 49 muus viijile, muus viiś viisi .viisi37 Mehkamaa rahvalauludel on erilised viisid Mehkamaa rahvalaulõl ommaq ummamuudu viieq;
viisa viisa - -t5
viisakalt .sündsähe , .sündsäle , viisakahe , viisakalõ ta ei oska viisakalt süüa tä ei mõistaq sündsähe süvväq;
viisakas .sündsä - -t3, viisa|kas -ga -kat15, hää viiegaq ei ole viisakas sellest rääkida seost olõ-iq sündsä kõ̭nõldaq; sul on nii viisakad lapsed sul ommaq nii viisagaq latsõq; kõigi vastu viisakas kõ̭igi vasta viisakas; väga viisakas müüja väega hää viiegaq müüjä; päris viisakas palk peris sündsä v hää palk;
viisakus .sündsüs -e -t9, viisakus -õ -t9 selline viisakus oli üllatav säänest viisakust es oodaq; kuulas ainult viisakuse pärast kullõľ õ̭nnõ moodu peräst;
viisi .viisi , .kaupa ootasin teda tundide viisi oodi timmä mitu tunni (järjest) v tunnõ viisi; aastate viisi aastidõ viisi; virnade viisi raamatuid unikidõ viisi v kaupa raamatit;
viisik viisi|k -gu -kut13
viisk viis viiso .viiso37, (kablast koet) pätern -ä -ät4 viiske punutakse niinest viisõ koetas niidsest;
viiskümmend viiśkümmend viie.kümne viitkümmend17
viisnurk viiśnuk|k -a -ka31 tal on pandla peal viisnurk täl om pandlõ pääl viiśnukk;
viissada viiśsada viiesaa viitsata29
viisteist viiśtõist(kümme(nd)) viietõist(.kümne) viittõist(kümmend)17, kõnnõk viiś.tõisku viie-.tõisku .viit.tõiskut1
viit silť sildi .silti37, juhatus -õ -t9 teeviit tiitulp, käelaud; viidad teistele lehekülgedele juhatusõq tõisi lehti pääle;
viitama juha|tama -taq -da82, .näütämä näüdädäq .näütä v .näüdä77 allikale viitama lätet näütämä v juhatama; sümptomid viitavad vähile märgiq näütäseq vähkä;
viitamine (lätte).näütämi|ne* -se -st5, juhatami|nõ -sõ -st5
viitma .viitmä .viitäq viidä61, (.aigo) kulu|tama -taq -da82, (.aigo) .raiskama raisadaq .raiska77, hindäkotsinõ .viitü|ma -däq -80 ära viida aega! viitku-iq aigo!; söögitegemine viitis palju aega söögitegemine võtť v viiť palľo aigo ärq; hulk aega on ilmaasjata ära viidetud hulga aigo om ilmaaśandaq ärq viitünüq;
viitsima .viiśmä .viisiq viisi13, .sutma suttaq suta61 poiss on laisk, ei viitsi õppida poisś om laisk, ei viisiq oppiq; ma ei viitsi täna kuhugi minna suta-iq ma täämbä kohegiq minnäq;
viitsimine .viiśmi|ne -se -st5, .sutmi|nõ -sõ -st5
viiul viioľ -i -it4, kiiga - -t2, kiik kiiga .kiika31
viiuldaja viioli.mänǵjä - -t3, kiiga.lü̬ü̬ - -t3, kiiga|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
viiuldama viiolit .mänǵmä , kiigat .mänǵmä , kiigat lü̬ü̬
viiulikeel viioli|ki̬i̬ľ -keele -ki̬i̬lt40, kiiga|ki̬i̬ľ -keele -ki̬i̬lt40, vinť vindi .vinti37
viiv kipõń v kõrd .aigo , kõrrakõnõ .aigo , silmä|pilk -pilgu -.pilku37, rehḱ rehi .rehki37, tolmah(t)us -õ -t9 hetk
viivis viivis -(s)e -t11, vinütüstas|o -o -so26, viidüs|mass -massu -.massu37, viivüs* -(s)e -t11, .ildas.jäämis|mass -massu -.massu37
viivitama vi(n)nü|tämä -täq -dä82, viivi|tämä -täq -dä82, .aigo .viitmä , u̬u̬tma u̬u̬taq ooda61 külaline viivitab lahkumisega küläline vinütäs minekigaq v viit minekigaq aigo; pulmadega ei tasu viivitada saajogaq massa-iq uutaq; tule ruttu, ära viivita! tulõq ruttu, ärq viivitäguq!;
viivitamatult kõrrapäält , .aigo .viitmäldäq , ao.viitmäldäq , kõrragaq , .õkva(lt) , jalapäält , järeldäq kui rästik on hammustanud, tuleb viivitamatult arsti juurde minna ku siug om pandnuq, tulõ õkva v järeldäq arsti manoq minnäq; juhtunust teatati viivitamatult aigo viitmäldäq v jalapäält anti teedäq, miä olľ johtunuq;
viivitus .ildas.jäämi|ne -se -st5, ao.viitmi|ne -se -st5, u̬u̬tmi|nõ -sõ -st5, viivitüs -e -t9, ao.kaotus -õ -t9 paarinädalane viivitus paarinädäline ildasjäämine; tee peal tuli ette viivitusi tii pääl lätś aigo kaoma; ostja pahandab viivituse pärast ostja pahandas aoviitmise v uutmisõ peräst;
viivuke .veits(e) , veidükese , .veitkese , tsipakõsõ , tsutť , tsutikõnõ , tsütt viivuke aega olid kõik vait tsipakõsõ v tsütt aigo olliq kõ̭iḱ vakka; tahaks viivukese puhata tahtnuq tsutikõnõ v tsipakõsõ hõ̭ngu haardaq;
vikat vikahť -i -it13, vika|ť -di -tit13 vikatit pinnima tsagama;
vikerkaar vika(h)ť|kaaŕ -kaari -.kaari37, vika|kaaŕ -kaari -.kaari37
vikk kasvot vikḱ viki vikki37, kurõ|herneq -.herne -hernet18
viks II vikś viksi .viksi37, määŕ määri .määri37 kingad vajavad harja ja viksi kängäq tahtvaq pürsti ja viksi v kängile om vaia pürsti ja viksi;
viks I I vikś viksi .viksi37, mu̬u̬tsa - -t3, .sündsä - -t3, virk virga .virka30, us|sin -ina -inat4 viks ja virk naisterahvas vikś ja virk naistõrahvas; viksid lapsed sündsäq v hääq latsõq; minia oli viks õmblustööd tegema pujanaanõ olľ virk ummõlustüü pääle;
viksima .vikśmä .viksiq viksi63, .määŕmä .määriq määri63
viktoriin vikto|riiń -riini -.riini37
vilama (silmi kotsilõ) ju̬u̬skma ju̬u̬skõq v joostaq joosõ65 tüdruku silmad vilasid mööda tuba, nagu otsiks ta midagi tütrigu silmäq joosiq tarrõ piten, niguq tä otsissiq midägiq;
vildak(as) vilda|k -gu -kut13, vir|ril -ilä -ilät4 vildak korsten vildak korsna; vildakas naeratus kõvvõŕ v virril naarahus; tal on mõnest asjast vildakas arusaamine täl om mõ̭nõst aśast virril arvosaaminõ;
vile (vile) vile - -t2, vil|u -u -lu26, vilistämi|ne -se -st5, vile - -t2 vilet ajama villu ajama; vedur andis vilet vituŕ anď vilet; kohtuniku kaelas rippus vile kohtumehe kaalan rippu vile;
vile (vileda) villõ - -t14 viledaks kuluma heemendämä, heemetämä, hiivalõ kuluma; viledaks kulunud heemile peet; varrukad on viledad käüseq heemendäseq; vile püksitagumik villõ püksiperseq;
vile (vileda) villõ - -t14 vile tuul villõ tuuľ;
vile(s)pill vile|pilľ -pilli -.pilli37, vile - -t2, vali|pilľ -pilli -.pilli37, (savist) pordso|pilľ -pilli -.pilli37 karjalapsed tegid endile vilepilli kaŕalatsõq teiq hindäle valipilli; setu andis lastele savist vilepilli seto anď latsilõ savist pordsopilli;
vilets armõ|du -du -tut1, vile|ts -dsä -tsät13, kehv kehvä .kehvä35, kehvä - -t2, kõhn kõhna .kõhna30, kõhna - -t2, hõel hõela .hõela30, sit|t -a -ta30, oholi|nõ -dsõ -st5, (elävide kotsilõ) ńaraku|nõ -dsõ -st5, nä(l)lä|k -gu -kut13 jalust viletsaks jäänud jalost armõtus jäänüq; vilets silmanägemine vilets v kehv silmänägemine; tervis on vilets tervüs om kehv; viletsad ilmad kehväq v hõelaq ilmaq; üks silm on viletsa nägemisega ütś silm om kõhna; vilets lugu küll hõel lugu külh; ma olen väga viletsat elu näinud ma olõ väega oholist ello nännüq; viletsad riided sandidsõq rõivaq; vilets auto autotükk; seda viletsat heina ei maksa niitagi taad kõtśo massa-iq niitägiq; vilets olend rojo, tiuk, pärdik; laudas oli viis viletsat lehma laudan olľ viiś rojost lehmä; külalise jaoks on see küll vilets vastuvõtt kõhn vastavõtminõ taa om külq külälise jaos; kui on vilets suvi, siis saab ka leib vilets ku kõhn suvi om, sõ̭s saa ka kõhn leib;
viletsalt = viletsasti armõtuhe , armõtulõ , viletsähe , viletsäle , .hõelahe , .hõelalõ , .hõelastõ , kehväste , sitastõ , virelüisi , kõhnastõ töö on tehtud viletsalt tüü om kehväste v sitastõ tett; ta on viletsalt riides tä om armõtuhe v viletsähe rõivin; vili kasvab viletsasti vili kasus hõelahe; sulle antakse seal viletsasti süüa sullõ andas sääl kõhnastõ süvväq;
viletsus viletsüs -e -t9, .kehvü|s -(s)e -(s)t10, hä|dä -dä -tä24, armõtus -õ -t9, oht oho .ohto37 mul on elus palju viletsust olnud mul om elon palľo ohto olnuq v ma olõ elon palľo häti nännüq; külas valitses viletsus külän eleti kehväste v armõtuhe; igavene rist ja viletsus selle joodikuga igäväne hädä ja risť taa joodigugaq;
vilgas kärmäs .kärmä kärmäst22, välgäs .välkä välgäst22, ville - -t14, vipõ - -t14, el|läv -ävä -ävät4, nopõ - -t14, käpe - -t14 perenaise vilkad käed pernaasõ käpeq käeq; terane ja vilgas poisike terräv ja välgäs poiskõnõ; väikesed vilkad kalad väikuq välkäq kalaq; vilgas kauplemine elläv kauplõminõ;
vilgutama vilgu|tama -taq -da82, vilksu|tama -taq -da82, vilksutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, mitmit kõrdo vilgutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 auto vilgutab tulesid auto vilgutas tulli(gaq);
vilgutus vilgutus -õ -t9, vilksutus -õ -t9
vili vili vi(l)lä v vi(l)ľa .viljä v .vilja v .villä v .vilľa m umak ja osak .viljo v viljü43 poest saab osta lõunamaiseid vilju poodist saa osta lõunõmaa viljo; põuavälk küpsetab vilja valmis pälk pälkäs vilä valmis; vilja lõikama põimma; vilja koristama viljä pandma v kasima, põldu pandma; puhtast viljast leib puhtast viläst leib; töö kandis vilja tüü kanď vilja; see on tema fantaasia vili seo om timä ettekujotusõ vili v neoq ommaq tä ettekujotamisõ häitsmeq;
vilin vil|lin -inä -inät4, vilistämi|ne -se -st5, .vingmi|nõ -sõ -st5 auto pidurdas kummide vilinal auto pidi kinniq kummõ vingmisõgaq; kuulide vilin kuulõ vingminõ;
vilistama vilistä|mä -q -83, villu ajama , villu .laskma , valmi|tsõma† -tsaq v -daq -dsõ90, kõrras valmahu|tma† -taq -da62, mitmit kõrdo viliste|(l)lemä -lläq -(l)le86 oskab läbi hammaste vilistada mõist läbi hambidõ vilistäq  v  villu aiaq; vilista oma koera! vilistäq uma pini!; teekann vilistab pliidil tsäikanń plii­di pääl vilistäs; vilistas seadustele põlľ säädüseq ärq;
vilistlane vilistlä|ne -se -st5, inneskine kooli(h)n.käüjä Tartu ülikooli vilistlased Tarto ülikooli lõpõtanuq;
viljakandev viläli|ne -dse -st5 maa muutus viljakandvaks maa naaś villäkandvas;
viljakas viläli|ne -dse -st5, te|küs -güsä -güsät4 viljakas muld viläline maa; viljakas ploomisort viläline ploomisorť; viljakas naine latsõlinõ naanõ; viljakas tõlkija teküs ümbrepandja;
viljakus vilä.kandmi|nõ -sõ -st5, joud jo(vv)u .joudu36, .joudsus -õ -t9, tegüsüs -e -t9 heaviljakusega maa viläline maa; uuriti emasloomade viljakust uuriti, ku palľo imädseq poigõ toovaq; orjatöö viljakus on madal oŕatüü tegüsüs om väiku v oŕatüü olõ-iq teküs;
viljaliha vilä|liha -liha -lihha28
viljalõikus põim põimu .põimu37, .põimmi|nõ -sõ -st5, vilä.pandmi|nõ -sõ -st5, põllu.pandmi|nõ -sõ -st5 olin viljalõikuse ajal haige ma põssi põimu aigo; viljalõikus käib täie hooga põldõ pandas tävve huugaq;
viljapea viläpää - -d50
viljapuu viläpuu - -d50
viljapuuaed uibu|aid -aia -.aida33, viläpuu|aid -aia -.aida33
viljarikas viläli|ne -dse -st5, leeväli|ne -dse -st5 tänavu on viljarikas aasta, hea rukkisaagiga timahavva om leeväline aastaig, rüki palľo;
viljasalv (vilä)sal (-)salvõ (-).salvõ35 elab nagu rott viljasalves eläs ku kana vilärõugu otsan;
viljastama seemendä|mä -q -83, rassõs v .rammõs tegemä , lu̬u̬ma luvvaq lu̬u̬ 54 min 1. ja 3. k .lõi(õ) need putukad arenevad viljastatud munadest neoq mutugaq tulõvaq seemendedüist munnõst; munaploomi viljastamiseks on vaja teise ploomisordi õietolmu munaploomi seemendämises v luumisõs om vaia tõsõ ploomisordi tolmu; see oli viljastav kogemus seo olľ härgütäjä läbielämine v teedäqsaaminõ;
viljastuma seemendedüs .saama , rassõs v .rammõs .jäämä , (.)käünüs .saama viljastunud munarakk seemendet imämuna; rott võib viljastuda juba päev pärast poegimist rotť või rammõs jäiäq joba päiv päält poignõmisõ;
viljatera ter|ä -ä -rä24, jüv|ä -ä -vä24, (kehv) veeri|ne -dse -st7, vi̬i̬ŕpooli|nõ -dsõ -st7
viljatu sigi(ne)mäldäq , viläldäq , aher .ahtra aherd23 töömesilased on viljatud emasisendid tüümehidseq ommaq siginemäldäq imädseq; viljatu maa kehv maa; viljatud pingutused tühi v aśandaq vaivanägemine;
viljatus .ahtrus -õ -t9, .tühjämine|ḱ -gi -kit13 kannatas viljatuse all olľ ahtras jäänüq; mõistis oma püüdluste viljatust sai arvo, et tä püüdmiseq olliq tühjä lännüq;
viljelema (h)arima (h)arriq (h)ari57, kasva|tama -taq -da82, kasu|tama -taq -da82 viljeldav maa arit maa; meil viljeldakse koorilaulu meil lauldas koorilaulu;
viljuma .vilja lu̬u̬ma puu õitses, kuid ei viljunud puu häitsi, a viljä es kannaq;
vilkalt käbehehe , nobõhõhe , .virka , kipõstõ , vibõ(hõ)he , vibõ(hõ)lõ , vilehehe
vilksamisi .vilksamiisi , .pilksamiisi nägin seda meest ainult vilksamisi näi tuud miist õ̭nnõ vilksamiisi;
vilksatama pilgahta|ma -q -83, pilgah(t)u|ma -daq -84, vilksahta|ma -q -83, vilahta|ma -q -83, lipsahta|ma -q -83, vipsahta|ma -q -83, helgähtä|mä -q -82 üksainus täheke vilksatas pilvede vahelt ütśainus tähekene pilgatu pilve vahelt; pääsukesed vilksatavad laudauksest sisse ja välja päästläseq vipsahtasõq laudaussõst sisse ja vällä; midagi punast vilksatas silme ees midägiq verevät helgähť silmi iin;
vilksatus pilgah(t)us -õ -t9, vilksah(t)us -õ -t9, helgäh(t)üs -e -t9
vilkuma .pilkśma .pilksiq pilksi13, .pilkśkõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .pilkma .pilkuq pilgu63, .pilk(s)õ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, piluhõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 kalliskivid vilkusid küünlavalguses kalliskiviq pilksõq kündlevalgõn; mis tuli see seal vilgub? mis tuli tuu sääl pilkśkõlõs?;
vilkur .pilkja* - -t3, .pilkśja* - -t3
vill (villa) vill villa .villa30 kare vill vohovill; siin on ühe pügamise jagu villa siin om ütś pügü villo; rohke villaga vilva;
vill (villi) vilľ villi .villi37 vill läheb katki vilľ rakkõs v lahkõs; villi katki tegema rakastama; vill tehakse katki, kui see ise katki ei lähe villi rakastõdas, ku esiq ei rakkõq; ville täis villene; ville täis minema villitümä; ville täis olema v ajama villitämä; jalad on villis jalaq ommaq villin;
villa .härbäń -i -it4, villa - -t2
villand viländ , vinäld , küländ villand saama tävvelt saama v olõma; mul saab su jutu kuulamisest juba villand mul saa jo viländ v mul lätt jo viländäs su juttu kullõldaq; mul on sinust villand mul om sinno viländ; tal sai paljast lõuast villand, nüüd hakkas jälle habet kasvatama sai täl palľast lõuga küländ, noq nakaś jälq habõnit kasvatama;
villane villa|nõ -dsõ -st7 villased sokid villadsõq sukaq; villane jalarätt villak;
villima (pudõlihe v .purki) .pandma .villiq villi63, .viľmä õlu villitakse pudelitesse oluq pandas pudõlihe;
villpea kasvot ilves|hain -haina -.haina30, ilves -(s)e -t11, jäne(s)se|lilľ -lilli -.lilli37
vilt vilť vildi .vilti37 vildiga ülelöödud uks vildigaq üle lüüd usś; talvel käidi viltidega talvõl käüti viltegaq;
viltjas vildi|ne -dse -st7
viltpliiats vildi|k -ga -kat9, vilťpleiä|tś -dsi -tsit13
viltu .viltu , .lüngi , .nõlvi , .liuhka , .liuhkahe , .liuhkalõ , .liuhkamiisi , kõvõrahe , kõvõralõ , virilähe , viriläle , vääde , .lömmi kübar viltu peas küpäŕ viltu pään; vahib meid, pea viltu vahis meid, pää viltu; post on viltu vajunud tulp om lüngi v viltu v virilähe vaonuq; puu kasvab viltu puu kasus lüngi v vääde; põrand oli veidi viltu põrmand olľ tsipakõsõ nõlvi; viltu lõigatud vorst liuhka lõigat vorsť; vankril on rattad viltu all rattil ommaq tsõõriq vääde all; kuhjavarras oli katki ja kuhi oli (pool)viltu imäsaibas olľ katśki ja kuhi olľ lümmükilläq; maja on viltu vajunud maja om lömmi v ärq vaonuq; nägu tõmbus valu pärast viltu ńago kisḱ halugaq virilähe; ülemused vaatavad meie peale viltu ülembäq kaesõq miiq pääle kõ̭õ̭rdu v kõvõruisi; see asi läks meil viltu taa asi lätś meil vussi v viltu; vahel veab viltu tõ̭nõkõrd ei viäq; siin on midagi viltu tan om midä kõrrast äräq v võlssi;
viltune vilda|k -gu -kut13, .liuhka , vir|ril -ilä -ilät4, kõv|võŕ -õra -õrat4, .nõlvi , .lüngi viltune korsten vildak v liuhka korsna; viltune Pisa torn nõlvi v lüngi Pisa torń;
vilu vil|u -u -lu26, vilu|nõ -dsõ -st7, viluja|nõ -dsõ -st5, villõ - -t14 puude vilus puiõ vilun; vilu koht vilu kotus; vilus olema vilutama; kuumaga on hea puu vilus olla kuumagaq om hüä puu all vilutaq; ilm läheb viluks ilm lätt vilulõ; vilu tuul villõ tuuľ; tule vilust päikese kätte! tulõq vaŕost päävä kätte!;
viluma hari|nõma -(nõ)daq -nõ89, oppust .võtma , .selges .saama mõne kuuga vilusime pulkadega sööma mõ̭nõ kuugaq harisimiq pulkõgaq süümä; vilunud mõistja, harinuq, (vällä)oṕnuq, tiidjä, hää, vana; vilunud liigutused sisseharinuq liigutusõq; vilunud silm leidis kiiresti vea harinuq v oṕnuq silm löüď kipõstõ via; vilunud kuduja mõistja v vana kudaja;
vilumatu harinõmaldaq , .oṕmaldaq ta on selles töös veel vilumatu tä om seo tüügaq viil harinõmaldaq;
vilumus .mõistmi|nõ -sõ -st5, (.sisse)harinõmi|nõ -sõ -st5, ti̬i̬dmi|ne -se -st5 vilumus ei tule tööta mõistminõ tulõ-iq ilma tüüldäq; erialane vilumus uma aśa tundminõ  v mõistminõ;
vimb vimm vimma .vimma31, vimmakal|a -a -la28
vimm kius kiusu .kiusu37, kiust kius(t)u .kiustu37, vih|a -a -ha28, krilľ krilli .krilli37, krasś krassi .krassi37, vain vaino .vaino37 vimma kiskuma kiusu v krassi ajama; vimma pidama vihha pidämä; vana vimm vana vain; haiguse vimm on veel sees tõbi om viil sisen v naha vaihõl;
vimmas (kihähoiu kotsilõ) kühmä(h)n , köödsä(h)n
vimpel .vimpli - -t1 heisatud vimpel üles tõ̭mmat ribalipp;
vina 2. hais haisu .haisu37 vine
vindine hunni(h)n , vindi(h)n , .jopski(h)n
vinduma .vin(d)su|ma -daq -80, .husśu|ma -daq -80 tuli vindub tuli husśus; märjad puud vindusid ahjus likõq puuq husśuq aḣon; meie keel on kaua aega võõra võimu all vindunud miiq kiiľ om võ̭õ̭ra võimu all pikält vindsunuq; kohtuasi jäi aastateks vinduma kohtoasi jäi aastis vinnümä;
vine undsõq .undsõ undsõt18, vineq .vinne vinet18 päike paistab läbi vine päiv paistus läbi undsõ; taevas on vines taivas om vinnen;
vineer vi|ni̬i̬ŕ -neeri -ni̬i̬ri37
vinegrett vinig|retť -reti -retti37, vinne .sorna
ving karm karmu .karmu37, tirss tirsu .tirssu37, tirsś tirsi .tirssi37, (suidsunõ) ving vingu .vingu37 vingu ajama karmama, karmutama, karmu ajama; pääses vingu käest eluga pässi karmu v tirsi sisest elogaq;
vingatama vingahta|ma -q -83, vingahu|tma -taq -da62, vaugahta|ma -q -83, vavva(h)ta|ma -q -83, vavvahu|tma -taq -da62 koer vingatas valu pärast pini vavvať halugaq;
vingatus vinga(h)tus -õ -t9, vaugahus -õ -t9, vavvah(t)us -õ -t9
vinge .kangõ - -t1, (tuulõ kotsilõ) kõv|a -a -va28, .vingõ - -t3, villõ - -t14 tundsin vinget kärsahaisu tunni kangõt kärdä; mängib vinget meest mänǵ kõvva miist; viimaseks mängisime ühe vinge loo viimätses mängemiq üte vihadsõ v vägevä luu; vinge tuul vingõ v villõ tuuľ;
vingerdama vingõrda|ma -q -83, vingõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, ingõrda|ma -q -83, ingõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, õ̭ngõrda|ma -q -83, õ̭ngõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, võ̭ngõrda|ma -q -83, tsi(i)bõrda|ma -q -83, angõrda|ma -q -83, .käändelemä kääneldäq .käändele85 vingerdades vingõr(di)-vangõr(di); vihmauss vingerdab konksu otsas vagõl vingõrdas v tsibõrdas konksi otsan; vingerdasin okste vahelt läbi vingõrdi v käändeli ossõ vaihõlt läbi; tee vingerdab mäest üles tii käändeles mäkke üles;
vingerjas kiidsakal|a -a -la28, kiidsukal|a -a -la28, kiidsa|k -gu -kut13, vigijä|s - -t15, vigisejä - -t3, jonť jondi .jonti37
vingerpuss vi|kuŕ -guri -gurit4, vingõŕ|pusś -pussi -.pussi37, .krutśki - -t1
vingu: tõmbas nina vingu tõ̭mmaś nõ̭na vingu;
vinguja vinga|tś -dsi -tsit13, vaugaŕ -i -it4, viunõ̭n|a -a -na28
vinguma .vingma .vinguq vingu64, .vaugma .vauguq vaugu64, .vavvama vavvadaq .vavva77, mitmit kõrdo .vauglõma vavvõldaq .vauglõ78, .viuglõma viugõldaq .viuglõ78 koer vingub keti otsas pini ving v vaug keti otsan; mis sa vingud, jää vait! miä sa vingut, jääq vakka!; kuulid vingusid ümberringi kuuliq vilistiq ümbretsõ̭õ̭ri; tuul vingub korstnas tuuľ undas korsnan; vingumine vaugna, viugna, vingminõ;
vingumürgi(s)tus karmukihvtitüs -e -t9, .karmu.saami|nõ -sõ -st5, .karmumi|nõ -sõ -st5
vingune karmu|nõ -dsõ -st7, tirsi|ne -dse -st7
vingus vingu(h)n , vingu|nõ -dsõ -st7 käib vingus näoga ringi kõnď vingun ńaogaq;
vinka-vonka vinka-võnka , vingõr(di)-vangõr(di)
vinkel .vinkli - -t1 seinad on ilusasti vinklis sainaq ommaq ilosahe vinklin; vinkel on teiste tööriistade juures vinkli om tõisi tüüriisto man;
vinn (vinna) vinn vinna .vinna30, kaol valdas .valta valdast22, kaal kaalu .kaalu37, ling lingu .lingu37, ku̬u̬k koogu ku̬u̬ku37 vibu on vinnas vibu om vinnan; asi jäi poolde vinna asi jäi puuldõ vinna; vinnaga kaev valtagaq v kaalugaq v koogugaq kaiv;
vinn (vinni) punń punni .punni37, vinń vinni .vinni37, .vistri|k -gu -kku38 nägu vinne täis ńago punnõ täüs;
vinnama .vinnama vinnadaq .vinna77 kalurid vinnavad võrke välja kalameheq vinnasõq võrkõ vällä; vinnasin ennast autokasti vinssi hindä autokasti;
vinniline .punnõ täüs
vinoteek veinitar|õ -õ -rõ24
vint kiird vinť vindi .vinti37, ki̬i̬rd keero ki̬i̬rdo37, kruv kruvvi .kruvvi37 keeras poldil vindi puruks käänď poldil vindi mahaq;
vint eläjät vinť vindi .vinti37 metsvint mõtsvinť, mõtsavahť;
vinti: vinti jääma hunni v vinti v jopskihe jäämä;
vintpüss vinť vindi .vinti37, vinť|püss -püssä -.püssä37, pikḱpüss pikäpüssä pikkä.püssä37
vints vintś vindsi .vintsi37
vintske .vin(d)sõ - -t3, (puu kotsilõ) nährikä|ne -dse -st5, nähri|k -gu -kut13 vintske, okslik puu(pakk) vindsõ puu, näräṕ; need vintsked puud ei lähe üldse lõhki naaq näräbiq lää eiq sukugiq lahki; vintskeks muutuma vindsõhtuma; vintske liha vindsõ liha; ta on vintske mees, ei anna kergesti alla tä om vindsõ miiś, ei annaq kergehe alla;
vintskelt .vindsõhe , .vindsõlõ pani vintskelt vastu panď vindsõhe vasta;
vintsklema .tsiplõma tsipõldaq .tsiplõ78, rabõl|õma -daq -õ85, väherdä|mä -q -83, lu̬u̬skõlõma loosõldaq lu̬u̬skõlõ86 vintskles nagu kala kuival tsipõľ niguq kala kuiva maa pääl;
vintsutama .vaivama vaivadaq .vaiva77, vindsu|tama -taq -da82, vändsü|tämä -täq -dä82 elu on neid kõvasti vintsutanud elo om näid kõvva vindsutanuq v vaivanuq; tormis vintsutada saanud laev tormi käen saŕadaq saanuq laiv;
vintsutus vaiv vaiva .vaiva30, vindsutami|nõ -sõ -st5, hä|dä -dä -tä24 ta on kõik vintsutused üle elanud tä om kõ̭iḱ vaivaq üle elänüq;
violetne tsireli.karva , siniver|rev -evä -evät4, sinililla - -t2
vioola vioola - -t1, alťviioľ -i -it4, alťkiiga - -t2
viperus ikelüs -e -t9, vipõrus -õ -t9, jukõrus -õ -t9, vigahus -õ -t9, vigandus -õ -t9, äpärdüs -e -t9 reis kulges viperusteta reiś lätś vipõruisildaq v jukõruisildaq; mul juhtus tulles üks viperus mul tullõn juhtu ütś ikelüs v äpärdüs; viiuldaja mängus polnud ühtki viperust viiolimänǵjä mängon olõ-õs ütte vigahust;
virelema ribõl|õma -daq -õ85, riduma rituq ridu57, .vi|guma -kuq -gu70, vigu|nõma -(nõ)daq -nõ89, vigõhu|ma -daq -84, vigõl|õma -daq -õ85, virõl|õma -daq -õ85, ńaro|tama -taq -da82 virelema jätma v jääma vaivussihe  v  vaivussilõ jätmä  v  jäämä; vireleme siin vaesuses virõlõmiq siin vaesusõn; ei saanud enam terveks ja vireles elu lõpuni saa-as inämb terves ja ridõ elo lõpuniq;
virgalt = virgasti .virka , virgastõ , kipõstõ , .võrksahe , .võrksalõ , tulitsõhe , tulitsõlõ töötas virgasti tüüť virgastõ v võrksahe;
virgats virga|tś -dsi -tsit13, tahvõ|ť -di -tit13
virguma .virgu|ma -daq -80, (üles) herä|nemä -(ne)däq -ne89, herähtü|mä -däq -84, .võrku|ma -daq -80 rahvas on virgunud uuele elule rahvas om virgunuq v heränüq vahtsõlõ elolõ; ma virgusin unest ma virgu v heräsi üles;
virgutama .virgõs tegema , virgõs lü̬ü̬ , üles herätämä , virgu|tama -taq -da82, kärmendä|mä -q -83, tõhu|tama -taq -da82, õhu|tama -taq -da82, .võrksas tegemä , .herksäs tegemä virgutav jook herksästegejä juuḱ; virgutasin teisi laulma ma härgüdi tõisi laulma; kiitus virgutab hoolsamini töötama kitüs õhutas tüüd tegemä suurõmba hoolõgaq; virgutusvõimlemine virgõsvõimlõminõ;
viril vingu(h)n , vingu|nõ -dsõ -st7, vir|ril -ilä -ilät4, viru|nõ -dsõ -st7, tira|nõ -dsõ -st7, iku|nõ -dsõ -st7, ikuli|nõ -dsõ -st5, hädä|ne -dse -st7, hädäli|ne -dse -st5 ta on alati viril, pole millegagi rahul tä om kõ̭gõ vingunõ v hädäne, olõ-iq minkaq rahu eiq; väsinud laps vaatas meile virila näoga otsa väsünüq latś kai meile ikudsõ ńaogaq otsa; jonniv laps tegi virila näo jońja latś tekḱ kõvõra ńao;
virin .vingmi|nõ -sõ -st5, (v)ir|rin -inä -inät4, pir|rin -inä -inät4, virisemi|ne -se -st5
viriseja .vingja - -t3, vinga|tś -dsi -tsit13, virasḱ -i -it13, ńauga|tś -dsi -tsit13 naine on tal igavene viriseja naanõ om täl igäväne ńaugatś;
virisema .vingma .vinguq vingu64, (v)iris|emä -täq -e87, .(v)irrama (v)irradaq .(v)irra77, .tirrama tirradaq .tirra77, jõrri v irri ajama , piris|ema -täq -e87 unine laps hakkas vankris virisema uninõ latś nakaś käron vingma; perenaine oli pahur ja virises kogu aeg pernaanõ olľ sääne toŕsahunuq, kõ̭gõ irraś;
virk virk virga .virka30, .võrksa - -t3, val|i -i -li26, keeraka|s - -t15 oi kui virgad lapsed! võiq ku virgaq latsõkõsõq!; virgal perenaisel olid toad juba koristatud virgal pernaasõl olliq tarõq joba kraamiduq;
virkus .virkus -õ -t9, .võrkus -õ -t9
virmalised m virma|li(d)sõq -.li(d)si -.li(d)si5, viru|lasõq -.laisi -.laisi5, põḣa.valgu|s -(sõ) -(s)t10, põḣaval|u -u -lu26
virn II uni|k -gu -kut13, kihť kihi .kihti36, virn virna .virna30, (lavvol) .staabli - -t1 tüdruk võttis virna otsas heinu vastu tütrik võtť kihi pääl haino vasta; lauad seisavad virnas lavvaq saisvaq kihin v staablin;
virn I I kasvot virn virna .virna30, virnas .virna virnast22, virn(as)|hain -haina -.haina30
virre vereq .verre veret19, vereh .verde vereht19
virsik persi|k -gu -kut13, virsi|k -gu -kut13
virtin .virtin -ä -ät4
virts virts virdsa .virtsa30 virtsaga kastma virdsutama v virtsa pandma;
virtsane virdsa|nõ -dsõ -st7
virtuaalne .perrätett -ü -üt1, ettekujotõ|t -du -dut1, virtu.aal|nõ -sõ -sõt6 virtuaalne maailm perrätett, vällämõtõld, ettekujotõt ilm;
virtuoos (mängo).meistre - -t3 viiulivirtuoos väegaq hää viiolimänǵjä;
virtuoosne .meistre-
virulane virola|nõ -sõ -st5, virokõ|nõ -sõ -ist8
virutama viro|tama -taq -da82, .lahksama lahastaq .lahksa76, lü̬ü̬ lüvväq lü̬ü̬ 54 min 1. ja 3. k .lei(e), .(t)sinkama (t)singadaq .(t)sinka77, .virmama virmadaq .virma77 pikali virutama pikäle lüümä v virotama; viruta talle üks hoop, et ta su rahule jätaks! lahksaq tälle ütś huuṕ, et tä su rahulõ jätässiq!; lehm virutas mulle jalaga, pidi surnuks lööma lehm singaś mullõ jalagaq, tahť elo mant lüvväq; ma sulle virutan! ma sullõ virma v tõ̭mba!; jalgratas on kuurist ära virutatud ratas om kuuri alt ärq virotõt; virutasin läbi metsa kodu poole kaki läbi mõtsa kodo poolõ;
virvarr segähüs -e -t9, posma|k -gu -kut13
virvatuli pagana|tuli -tulõ -tuld41, virve|tuli* -tulõ -tuld41, virbi|tuli* -tulõ -tuld41, su̬u̬|tuli* -tulõ -tuld41
virvendama virvendä|mä -q -83, virve|tämä -täq -dä82, kire|tämä -täq -dä82 tuul pani vee virvendama tuuľ panď vii virvendämä; ei näe hästi, silme ees virvendab näe ei häste, silmi iin virvetäs v pilkskõlõs v kiretäs;
virvendus virvendüs -e -t9
visa vis|a -a -sa28, visa|nõ -dsõ -st7, .vin(d)sõ - -t3 visa võitlus kahe sõjaväe vahel visa v perräandmaldaq tapõlus katõ väe vaihõl; koger on visa hingega kogõr om vindsõ elogaq; kassil on visa hing kassil om vindsõ elo; visa vastane vindsõ vastalinõ; vanamees on visa, ei ta veel sure vanamiiś om hää hingegaq, ei koolõq tä kohegiq;
visadus visahus -õ -t9, püsümi|ne -se -st5, püs|ü -ü -sü26 tal puudub visadus selle töö jaoks täl olõ-iq püssü taa tüü jaos;
visalt .perrä.jätmäldäq , .vindsõlõ , .vindsõhe , .vintskõhe , .vintskõlt , via.unda , .vaivuisi talle tuleb visalt peale käia, muidu ei saa tälle piät perräjätmäldäq pääle käümä, muido ei saaq; meie omad panid vaelasele visalt vastu miiq umaq panniq vainlasõlõ vindsõhe vasta; kevad tuleb visalt kevväi tulõ viaunda v vindsõlõ;
visand visandus -õ -t9, visatus -õ -t9 kunstnik istus ja tegi visandeid kunsťnik istõ ja tekḱ visanduisi; äriplaani visand äriplaani visandus;
visandama (.paprõ pääle) .viskama visadaq .viska77, visanda|ma -q -83, skit|si̬i̬ŕmä -si̬i̬riq -seeri63 visandas paberile maja plaani visaś paprõ pääle maja plaani; visandab mõttes homset kõnet märgütäs hummõnist kõ̭nõt;
vise .viskami|nõ -sõ -st5, .hiitmi|ne -se -st5, visõ .viskõ visõt19 tema esimene vise andis kõige parema tulemuse edimäne kõrd visaś v hiiť tä kõ̭gõ kavvõmbahe; tal on kolm viset tä saa kolm kõrda visadaq;
visiit külä(h)n|käüḱ -käügi -.käüki37 visiiditasu käügimass, vastavõtumass;
visiitkaart nime|kaarť -kaardi -.kaarti37
visin tsis|sin -inä -inät4, vis|sin -inä -inät4, kis|sin -inä -inät4 tühjeneva kummi visin tühäsjuuskva kummi tsissin;
visionäär kavvõhe.kaeja* - -t3, ette.silmäjä - -t3
visioon ettekujotus -õ -t9, nägemi|ne -se -st5 minu visioon on selline maq näe asja niimuudu v maq kujoda asja niimuudu ette v muq ettekujotus aśast om sääne; peame koostama selle kohta oma visiooni! mi piät taa kotsilõ uma arvamisõ v plaani v tsihi vällä märḱmä! v mi piät märḱmä, kuis mi taad näe v kuis mi taad ette kujoda!;
visisema visis|emä -täq -e87, husis|õma -taq -õ87, .husśu|ma -daq -80, .hüssü|mä -däq -80 märjad puud visisevad ahjus likõq puuq husśusõq ahon; kui purk kaane vahelt õhku välja laseb, siis öeldakse, et purk visiseb ku purḱ kaasõ vaihõlt vällä lask, sis üldäs, et purḱ kisises;
viskaja .viskaja - -t3, .hiitjä - -t3
viskama .viskama visadaq .viska77, .hiitmä .hiitäq hiidä61, hindäkotsinõ .hiitämä hiidädäq .hiitä77, kõrras virahu|tma -taq -da62 viskas varest kiviga visaś varõst kivigaq; viskas palli korvi visaś palli korvi; viskas särgi tooli peale visaś v hiiť hammõ tooli pääle; viskas mulle vett kaela kahvaś mullõ vett kaala; lähen viskan korraks pikali ma lää hiitä v viska pikkä; ratas viskab ratas viskas v võnkas; viska üks viieline! viskaq ütś viieline!; viska viina! tsiukaq!; üle viskama viländ saama; nina peale viskama ette haukma;
viski viski - -t2
visklema .pillõlõma pillõldaq .pillõlõ85, lu̬u̬skõlõma loosõldaq lu̬u̬skõlõ86, .tsiplõma tsipõldaq .tsiplõ78, rabõl|õma -daq -õ85 koer viskleb keti otsas pini pillõlõs keti otsan; kui und ei ole, siis viskled voodis ku und olõ-iq, sõ̭s luuskõlõt sängün;
viskuma (.hindä) .viskama visadaq .viska77, .hiitämä hiidädäq .hiitä77 lõvi viskub saagi kallale lõvi kargas saagilõ pääle; sõdur viskus pikali, kui tulistamine algas soldan visaś pikäle, ku laskminõ pääle nakaś; kelk viskus ümber kelk linnaś ümbre;
vispel .vispli - -t1 vispliga kloppima viplama;
vissi (vasiga hellänimi) va(s)śo - -t2, (vasiga kutsminõ) vitsi-vitsi , vitśu-vitśu , visśu-visśu , liimä-liimä , vaśokõ|nõ -sõ -ist8, vitsi - -t2, vitśu - -t2, liimä - -t2, liima - -t2, lehmä - -t2
vist vaśt , vaest vist küll vaśt kah; ju vist vaśt iks; ta on vist arst tä vaśt om tohtrõ; homme tuleb vist vihma hummõń tulnõs vihma;
vististi vaśt , vaest ta tuleb vististi reedel tä tulõ vaśt riide;
vistrik punń punni .punni37, vinń vinni .vinni37, .kistri|k -gu -kku38, .vistri|k -gu -kku38 nägu oli vistrikke täis ńago olľ punnõ täüs;
visuaalne nättäv -ä -ät4, silmägaq nätäq visuaalne kontroll kaeminõ; visuaalne mälu silmämälo;
vitaalne (elo)jovvuli|nõ -dsõ -st5, .joudsa - -t3, .joutsa - -t3
vitaalsus elo|joud -jo(vv)u -.joudu36, elovä|gi -e -ke25, .võrkus -õ -t9
vitamiin vita|miiń -miini -.miini37
vitraaž vit|raaś -raasi -.raasi37, klaaś|pilť -pildi -.pilti37
vitriin vit|riiń -riini -.riini37, .kaemis|akõń -.aknõ -akõnd17, (klaaś)letť (-)leti (-)letti37, klaaśkap|ṕ -i -pi37 nägin vitriinis uut raamatut näi poodiaknõ pääl vahtsõt raamatut; vitriinis olid kuldehted letin välän olliq kuldehteq; muuseumi vitriinis olid kindad muusõumin klaasi all v klaasi takan olliq kindaq;
vits vits vitsa .vitsa30, hassa|k -gu -kut13, kébetśka - -t3 vitstest (tehtud) vitsunõ; õllevaat oli vitsad pealt ära löönud ollõvaať olľ vitsaq päält löönüq; kaseoks on karjapoisi vits kõoraagõs om kaŕapoisi vits; vitsa andma vitsa v malka andma, hako hanna ala andma; ma võtan sulle vitsa! ma võta sullõ üte hassagu!; kadus nagu vits vette kattõ niguq kivi vette v vaio nigu vits vette;
vitsahoop vitsa|hu̬u̬ -hoobi -hu̬u̬pi37, vitsa|läüḱ -läügi -.läüki37
vitsaraag raagõs -(s)õ -t11, roodsi|k -gu -kut13
vitsik (annoḿ) vitsi|k -gu -kut13
vitsutama vitsu|tama -taq -da82, (kõttu täüs) .parḱma .parkiq pargi63, (kõttu täüs) vitsu|tama -taq -da82, (kõttu täüs) mütsü|tämä -täq -dä82, (kõttu täüs) .mähksämä mähästäq .mähḱsä76, ähinälläq sü̬ü̬ , .sisse ajama isa jäi koju tõrt vitsutama esä jäi kodo tõrdot vitsutama; vitsutati liha ja kohupiima mütsütedi lihha ja kohopiimä; küll ta vitsutas hapukapsaid! külh tä mähäś hapnitkapstit;
vitt vulg vit|t -u -tu37
viu eläjät viu - -d2 hiireviu
viu(h) vuu(h)h
vobla (kuivat särǵ) kelt keldo .kelto37, keldokal|a -a -la28, vobla - -t2 jõi õlut ja sõi voblat jõi olt ja sei kelto;
voh vot , vot nii
vohama lohe|tama -taq -da82, lokõnda|ma -q -83, lokõndõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, lihavahe kasuma , palľo saama , palľos minemä , suurõs minemä porgandipeenral vohab malts mäldsäs lokõndas põrḱnapindre pääl v põrḱnapinnäŕ om mältsähe kasunuq; väetatud kapsas vohab kasvada väetet kapstas kasus lihavahe; järves olid vetikad vohama hakanud järve olľ vetikit täüs löönüq; vohav karvakasv väkev karvakasuminõ;
vohmima .parḱma .parkiq pargi63, .sisse ajama , .sisse .käändmä , .atma attaq ata61, ha|bima -piq -bi57 vohmis endal kõhu täis pohmisť hindäl kõtu täüs; hakati putru vohmima nakati putro pitsitämä; vohmis süüa vemmelď süümist;
vokaal kiiľ vabahel|ü* -ü -lü26, muus .laulmi|nõ -sõ -st5
vokaalansambel lauluán.(d)sambli - -t1
vokaalharmoonia kiiľ vabahelü kokkokõl|a* -a -la26
vokaalne helü- vokaalne võimekus on tal silmapaistev tä om hää lauluväegaq;
vokinöör nõ̭õ̭l nõõlu nõ̭õ̭'lu37
vokiratas vokirat|as -ta -ast22, voki|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37 vokiratta vurin vokiratta hurrin;
vokk vok|ḱ -i -ki37, lang(a)rat|as -ta -ast22 vokki tallama vokki sõkma;
volang (ündrikul, aknõrõival) trihť trihi .trihti36 volangidega seelik trihigaq ündrik;
volask volasḱ -i -it13, kuigõs -(s)õ -t11 koeravolask pinivolasḱ;
volber .volbri - -t1 volbriöö volbriüü;
voldik voldi|k -gu -kut13
voldiline voldõ|nõ -dsõ -st7, voldõli|nõ -dsõ -st5, .voltõgaq , voldõ(h)n voldiline kardin voldõlinõ v voltõgaq aknõrõivas;
voldine voldi|nõ -dsõ -st7, voldili|nõ -dsõ -st5 kahesaja kahekümne voldine pirn katõsaa katõkümne voldinõ v voldilinõ pirń;
voli vol|i -i -li26, võim võimu .võimu37, meele|vald -valla -.valda33, seto kiiľ vooľa - -t2 kui laps teeb oma voli järgi kõike, mida tahab, on varsti pahandus käes ku latś tege uma voli perrä, miä taht, sõ̭s om pia pahandus takan; ta annab vahel kätele voli, kui naisterahvaga kahekesi jääb tä tüküs tõ̭nõkõrd kässi külge ajama, ku naistõrahvagaq katõkõisi jääs; kui ta kellegagi tülli läks, siis andis alati kätele voli ku tä kinkagaq tüllü lätś, sõ̭s lasḱ kõ̭gõ käeq käüki v lätś kõ̭gõ kässigaq külge; ei maksa tunnetele voli anda ei massaq tundit vällä näüdädäq v vallalõ pästäq;
volikogu voliko|go -go -ko26
volinik voli|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, volini|k -gu -kku38
volitama voli|tama -taq -da82, volli .andma ma volitan teda, siis tema läheb minu eest hääletama ma tii tälle volitusõ, sõ̭s timä lätt muq iist hellü andma;
volitus volitus -õ -t9, volitami|nõ -sõ -st5 ta oli siin juhatuse volitusel tä olľ siin juhatusõ volitusõgaq v volitamisõl v volitusõl;
volks volks(t)
volksama .volksama volksadaq .volksa77
volksatama volksah(t)a|ma -q -83, volahta|ma -q -83
volt II (singusõ mõõt) volť voldi .volti37
volt I I (kipr) volť voldi .volti37, kimarus -õ -t9, (päälisrõivil) hellätüs -e -t9 voltidesse seatud aknakardin volti säet aknõrõivas; laudlina oli volti läinud lavvalina olľ volti lännüq; voltis kõht voldin kõtt; pikk-kuuel on voldid seljal suue'särgil ommaq hellätüseq sälä pääl;
voltima .volťma .voltiq voldi63, kimarda|ma -q -83 uhkesti volditud seelik uhkõhe kimardõt pruntś;
vooder vu̬u̬dri - -t1, hu̬u̬dri - -t1, alos|rõivas -.rõiva -rõivast22 majale pandi uus vooder majalõ panti vahtsõnõ vuudri; mantli vooder mäntli alosrõivas v vuudri;
vooderdama voodõrda|ma -q -83, üle lü̬ü̬ , vu̬u̬drit .pandma seinad vooderdatakse laudadega sainolõ pandas lavvost vuudrõ; lind vooderdas pesa udusulgedega tsirk voodõrď pesä pudsajidõgaq;
voodi säng sängü .sängü37, voodõh† vu̬u̬tõ voodõht20 heitis voodisse hiidäś sängü; mine heida korraks voodisse! mineq viskaq sängü pääle!; tee voodi üles! säeq säng ärq!;
voodihaige sängü.haigõ - -t3 jäi voodihaigeks jäi sängü pääle;
voodikoht sängükotus -(s)õ -t11
voodilina pal|lai -aja -ajat4, sängülin|a -a -na28
voodipesu = voodiriided m sängü|.rõivaq -.rõividõ -.rõivit22, sängü|mõsu -mõsu -mõssu26
voog vu̬u̬|g - -gu36, vu̬u̬l voolu vu̬u̬lu37, vu̬u̬ - -d50 sõidukite lõppematu voog massinidõ lõpmaldaq vuul; valgusosakeste voog valgusosakõisi vuul; paat oli mässavate voogude meelevallas veneq olľ mässävä vii saŕadaq; meie mere vabad vood miiq vaba meri; vahused vood vatudsõq lainõq;
voogama .hälmä .hällüq hällü73, lohe|tama -taq -da82, lainõ|tama -taq -da82 meri voogas rahulikult meri hällü rahulidsõlt; voogavad juuksed lainõtavaq hiusõq; ukse vahelt voogab jahedust ussõst tulõ külmä;
vool vu̬u̬l voolu vu̬u̬lu37, ju̬u̬sk joosu ju̬u̬sku36, (eelektrivuul) vu̬u̬l voolu vu̬u̬lu37 kiire vooluga jõgi kipõ joosugaq v voolugaq jõgi; ujuja ei jõudnud tugevale voolule vastu panna ujoja jõvva-as kõvalõ voolulõ vasta pandaq; piduliste vool liigub lava poole pidoliisi vuul liigus püüne poolõ; voolukoht voolukotus; vool läks ära vuul v eelektri lätś ärq; alalis- ja vahelduvvool õgõv- ja vaelduvvuul;
voolama ju̬u̬skma ju̬u̬skõq v joostaq joosõ65, .lahmama lahmadaq .lahma77, .lahkama lahadaq .lahka77, vu̬u̬lama vooladaq vu̬u̬la77 jõgi voolab jõgi juusk; kraavis voolab vihmavesi kraavin vuulas vihmavesi; vili voolas kotti vili juusḱ kotti; higi, veri voolab higi, veri juusk v lahmas v lindas; aknast voolab tuppa värsket õhku aknõst tulõ tarrõ värskit õhku; rahvas voolas väljakule rahvas vuurõ platsi pääle; kõik voolab ja muutub kõ̭iḱ liigus ja muutus;
voolav vu̬u̬lsa - -t3, voolas vu̬u̬la voolast22, ju̬u̬skja - -t3 voolav jutt juuskja jutt; voolav vesi juuskja vesi; mõni aine on voolavam kui vesi mõ̭ni ainõq om vuulsamb ku vesi; tema kõne oli voolav täl jutt juusḱ häste;
voolavalt vu̬u̬lsahe kõneleb selgelt ja voolavalt kõ̭nõlõs selgehe ja ladusahe;
voolik loh lohvi .lohvi37, vooli|k -gu -kut13 tuletõrjujad kerisid voolikuid kokku pritsimeheq kereq lohvõ kokko;
voolima hooli|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, vooli|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, hu̬u̬ľma hu̬u̬liq hooli63, vu̬u̬ľma vu̬u̬liq vooli63, hööli|tsemä -tsäq v -däq -dse90 puust voolitud mänguasjad puust vooliduq mängoaśaq; voolis savist pardikese huulõ savist pardsikõsõ; koolis vooliti plastiliinist loomi koolin pätsiti plastõliinist eläjit;
voolmed II m valuhu̬u̬|q -gõ -gõ36, pusuq .puskõ .puskõ36, (kaalal) halusaq soonõq , (kõtun) kõtuhä|dä -dä -tä24 voolmeid triikima suuni tasoma;
voolmed I I vu̬u̬ľ|raud -ravva -.rauda33
voolumõõtja voolumõ̭õ̭tja - -t3, eelektrilugõja -a -t3
voolusäng jõ̭õ̭ v uja asõ , joosuti̬i̬ - -d51 jõgi uuristas endale uue voolusängi jõgi kaiḃ hindäle vahtsõ joosutii;
vooluvesi ju̬u̬skva v ju̬u̬skja vesi , joosu|vesi -vi̬i̬ -vett42, voolu|vesi -vi̬i̬ -vett42
voor (voore) sälgmä|gi* -e -ke25
voor (voori) vu̬u̬ŕ voori vu̬u̬ri37 vooriskäimine voori pääl v vuuri käümine; autode voorile ei tulnud lõppu autidõ vooril tulõ-õs lõppu;
voor (vooru) vu̬u̬ŕ voori vu̬u̬ri37, ja|go -o -ko27, järk järgo .järko32 lauluvõistlusel on kolm vooru lauluvõigõlusõl om kolm vuuri;
voorima vu̬u̬ŕma vu̬u̬riq voori63
voorimees voori|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, vu̬u̬ŕ|manń -manni -.manni37, vu̬u̬ŕni|k -gu -kku38
voorus hüvähüs -e -t9, .häädüs -e -t9, hää - -d50, hüvvüs -(s)e -t11, .õigõmi̬i̬lsüs -e -t9 inimlikud voorused inemise häädüseq; tal pole ühtki voorust tä man olõ-iq midägiq hääd v täl olõ-iq hüvähüse põrmugiq; selle kanga peamine voorus on vastupidavus seo kanga päämäne häädüs om vastapidämine; arutati näidendi voorusi ja puudusi arotõdi näütemängo häid ja halvo külgi; sina oled küll vooruse verstapost! kiä sinno külq kittäq joud!;
vooruslik .ausa - -t3, .õigõ - -t3, kõrrali|nõ -dsõ -st5 ta on vooruslik meesterahvas: ei joo ega suitseta tä om ausa meesterahvas: ei juuq viina, ei tiiq suitsu; ta pole vooruslik inimene tä ei olõq iks õigõ v kõrralinõ inemine;
vooster vu̬u̬stri - -t1, voldõrus -õ -t9, volgõrus -õ -t9, vollõrus -õ -t9
vops vops(t) sai vops lumepalliga pihta sai vopst lumõkuuligaq külge;
vops (vopsu) vops vopsu .vopsu37, vopsah(t)us -õ -t9 kukk andis lapsele nokaga paar vopsu kikas anď latsõlõ nokigaq paaŕ vopsu;
vorbiline .palmõ|nõ -dsõ -st5
vorm mu̬u̬d moodu mu̬u̬du37, ku|jo -jo -jjo v -io26, vorḿ vormi .vormi37, horḿ hormi .hormi37 kandilise vormiga klaas kanťlikadsõ kujogaq klaaś; kübar on vormist väljas küpäŕ om kujost ärq; kleit tõi daami täiuslikud vormid esile kleiť tõi daami vialdaq kihäkujo nättäväle; jooksja on heas vormis juuskja om hään vormin; plekist vorm koogi jaoks plekine vorḿ koogi jaos; teose vorm ei vasta sisule teossõ vorḿ lää-iq sisugaq kokko; ta kandis kaitseliitlase vormi tä olľ kaitsõliitlasõ mundrin v vormirõivin; mulle antakse sõna ainult vormi pärast mullõ andas sõ̭nna õ̭nnõ moodu peräst; sõnavorm sõ̭namuud;
vormel ütelüs -e -t9, m sõ̭naq sõ̭nno sõ̭nno28, .vormli - -t1 tervitas tavakohase vormeliga terviť kombõ perrä sõ̭nnogaq; vormelite võistlused vormlidõ võidusõit;
vormikas kum|mõŕ -õra -õrat4, kumõ.ruisigaq vormikad rinnad kumõraq rinnaq; ta on vormikas piiga taal tütrigul om kujjo; sportlase vormikad lihased sporťlasõ hää kujogaq lihassõq;
vormileib vormi|leib -leevä -.leibä34, hormi|leib -leevä -.leibä34, kandilinõ leib
vormiline vormi poolõst , mooduperäst romaanil on vormilisi vigu romaan om vormi poolõst vigalinõ; nende abielu oli üksnes vormiline nä olliq abielon õ̭nnõ mooduperäst;
vormima .vorḿma .vormiq vormi63, .horḿma .hormiq hormi63, .vormi .andma , kujjo .andma , .säädmä säädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66, .sääďmä .säädiq säädi63 käsitsi vormitud savinõud käsilde tettüq savianomaq; kullassepp vormis hõbedat kullasepp hormõ hõpõt; hakklihast vormitakse pallikesed piinüstlihast pätsitäseq kuuliq; huuled vormisid sõnu huulõq säiq sõ̭nno; ühiskond vormib inimest ütiskund painutas inemist hindä perrä;
vormiriietus .mundri - -t1, vormi|rõivas -.rõiva -rõivast22, ammõdi|rõivas -.rõiva -rõivast22
vormiroog vormi|sü̬ü̬ -söögi -sü̬ü̬ki37, vorḿ vormi .vormi37 kartulivormiroog kardohkavorḿ;
vormistama .vormi .pandma , .vormi .säädmä , kujjo .andma magistritöö tuleb veel vormistada magistritüü taht viil vormi säädäq; vormista oma kirjutised raamatuks säeq umaq kirätüüq kokko raamatus; läks kantseleisse pabereid vormistama lätś kandsaleihe paprit kõrda ajama; käisin saatkonnas viisat vormistamas käve saatkunnan viisat tegemän; tööle vormistama tüühü kirotama; vormistame lepingu kirjalikult panõmiq kokkoleppe paprõ pääle v kirja;
vormistus vorḿ vormi .vormi37, kirotamis|kõrd -kõrra -.kõrda33 räägiti eksamitööde vormistusest kõ̭nõldi eksämitöie vormist; avalduse vormistus avaldusõ kirotamiskõrd;
vormitu vormildaq , hormildaq vormitu kübar veteľ küpäŕ;
vormiõpetus kiiľ mooduoppu|s* -(sõ) -(s)t10, morfoloogia - -t3
vormuma .vormi .võtma , kujjo .võtma , lu̬u̬ma luvvaq lu̬u̬ 54 min 1. ja 3. k .lõi(õ) ootamatult hakkas ta peas vormuma uus mõte uutmaldaq naaś tä pään luuma vahtsõnõ mõtõq;
vorp palmõh .palmõ palmõht20, palmõq .palmõ palmõt18, vorṕ vorbi .vorpi37 lõi piitsaga, nii et nahale tekkis vorp lei piidsagaq, nii et iho pääle tulľ palmõq üles;
vorpima .vorṕma .vorpiq vorbi63, .vehḱmä .vehkiq vehi63 kui detailidest puudu tuleb, siis vorbime juurde ku juppõ puudus tulõ, sõ̭s vorbimiq mano; vabrik vorbib odavaid jalatseid vabrik vehḱ odavit kängitsit tetäq;
vorst vorsť vorsti .vorsti37, valõ(q)† .vallõ valõt18 latt vorsti latť vorsti;
vorstirõngas vorstiker|ä -ä -rä24
vrakk vrakḱ vraki vrakki37, ko|ŕo -ŕo -rŕo26, ko|śo -śo -sśo26 laevavrakk laivakoŕo; autovrakk autokośo;
vudima la|dima -tiq -di57, tsä|bimä -piq -bi57, si|ba(ha)ma -paq v -badaq -pa v -baha88 laps vudis üle õue emale vastu latś ladõ üle moro imäle vasta;
vuhin vuh|hin -ina -inat4 tuule vuhin tuulõ vuhhin; auto kihutab vuhinaga mööda auto virotas vuhinagaq müüdä;
vuhisema vuhis|õma -taq -sõ87, kõrras vuhahta|ma -q -83, vuhvatu|ma -daq -84 tuul vuhises pargipuudes tuuľ vuhisi v vuhisť pargipuiõn;
vuhistama vuhis|õma -taq -sõ87, vuhista|ma -q -83 tuul vuhistas korstnas tuuľ vuhisi korsnan; lind vuhistab tiibadega tsirk vuhistas siibo;
vuhva vuhva - -t2, taamõ - -t2
vuhvatama vuhvah(t)a|ma -q -83, vuhvatu|ma -daq -84, vuhmah(t)a|ma -q -83, .vuhvama vuhvadaq . vuhva77 ehmunud lind vuhvatas lendu hiitünüq tsirk vuhvať lindu;
vuih võeh , võih , või(q) vuih, kui vastik! võih, ku jälle!;
vukssaag vukś vuksi .vuksi37, vuksikõ|nõ -sõ -ist8, vukś|saaǵ -sae -.saagõ34
vulgaarne pr(o)osta - -t2, harimaldaq , lõusti|nõ -dsõ -st7 vulgaarne naer prosta naar; vulgaarne sõna ropp v prosta sõ̭na; vulgaarne müüja lõustinõ kaupmiiś;
vulin vol|lin -ina -inat4, hol|lin -ina -inat4, hul|lin -ina -inat4 ojakese vaikne vulin ujakõsõ vaganõ hullin;
vulisema holis|õma -taq -õ87, vulis|õma -taq -õ87, volis|õma -taq -õ87 kevadveed vulisevad rentslis keväjädseq viiq holisõsõq rentslin;
vulkaan tulõmä|gi -e -ke25, vul|kaań -kaani -.kaani37 kustunud vulkaan kistunuq tulõmägi; tegevvulkaan elläv tulõmägi; vulkaanipurse tulõmäepurgahus, -purdsahus;
vulksuma .mulksma .mulksuq mulksu64, .vulksma .vulksuq vulksu64 vesi pajas kees mulksudes vesi paan hapsõ; soo vulksub jalge all suu mulks jalgo all;
vundament hunda|menť -mendi -.menti37, vunda|menť -mendi -.menti37, undõr|manń -manni -.manni37 vundamendi maa-alune osa põḣandus; vundamenti laduma hundamenti pandma v kudama;
vunk vunḱ vungi .vunki37 hommikust peale on mul selline vunk sees, et töö lausa lendab! hummogust pääle om mul sääne vunḱ sisen, et tüü õkva lindas!;
vunts hrl m vuntś vundsi .vuntsi37, m porsaq .porssõ .porssõ31, huusaq .huu(s)sõ .huu(s)sõ37 kasvatas endale vuntsid kasuť hindäle vundsiq; morsa vuntsid morsa porsaq; vahva vunts täütsä miiś;
vuntsima üles lü̬ü̬ , .läükmä lü̬ü̬
vups vupst , hupś , hupst hiir kadus vups urgu hiiŕ kattõ vupst uustõ;
vupsama .hupsama hupsadaq .hupsa77, .vupsama vupsadaq .vupsa77 vupsasime pingilt püsti kargsimiq pingi päält üles; nirk vupsas keldrisse lasnits hupsahť keldrehe;
vupsatama hupsahta|ma -q -83, vupsahta|ma -q -83, hindäkotsinõ hupsah(t)u|ma -daq -84
vuratama vurahta|ma -q -83, hurahta|ma -q -83 auto vuratas mööda auto vurahť müüdä;
vurin hur|rin -ina -inat4, vur|rin -ina -inat4
vurisema huris|õma -taq -õ87, vuris|õma -taq -õ87, .hurrama hurradaq .hurra77, .vurrama vurradaq .vurra77 toas vuriseb õmblusmasin tarõn vurisõs v vurras ummõlusmassin;
vuristama hurista|ma -q -83, vurista|ma -q -83, mitmit kõrdo huristõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, vuristõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 vuristas luuletuse ette vurisť värsiq ette;
vurle hundśa|k -gu -kut13, huntśhandśa|k -gu -kut13
vurr vurr
vurriluu hunń hunni .hunni37, vunń vunni .vunni37, hunniluu - -d50, hurriluu - -d50
vurritama hunni|tama -taq -da82, vurri|tama -taq -da82 vastlapäeval vurritati luuvurri vastlapääväl tetti hunni; mett vurritama mett vurritama v hunnitama;
vurrkann tiira - -t2, tir|i -i -ri26, purr|nääŕ -nääri -.nääri4, tsirŕ tsirri .tsirri37, tsiur tsiuru .tsiuru37, pu̬u̬stlipää - -d52, poolarit|ť -i -ti37
vurrud m vundsiq .vundsõ .vundsõ37, huusaq .huu(s)sõ .huu(s)sõ37 kassi vurrud kassi vundsiq;
vurtsama .vurtsama vurdsadaq .vurtsa77, .purtsama purdsadaq .purtsa77, purdsahta|ma -q -83 kork vurtsas pudelilt korḱ purdsahť putli päält;
vusin hus|sin -ina -inat4
vusisema husis|õma -taq -õ87, hus|a(ha)ma -saq v -adaq -sa v -aha88, .hussama hussadaq .hussa77 toored puud vusisevad ahjus tuuraq puuq hussasõq ahon;
vusistama husista|ma -q -83
vusserdama vussõrda|ma -q -83, pundsõrda|ma -q -83, possõrda|ma -q -83, .tsurḱma .tsurkiq tsurgi63, .tśurḱma .tśurkiq tśurgi63, sussõrda|ma -q -83, tsossõrda|ma -q -83, hüssü|tämä -täq -dä82, hösserdä|mä -q -83 kes selle puuriida valmis vusserdas? kiä taa puuriida valmis vussõrď?; ta ei tee korralikku tööd, vusserdab kõik ära tä tii ei kõrralist tüüd, tsurḱ kõ̭iḱ ärq;
vusserdis vussõrdaja - -t3, vussõrus -õ -t9, possõrus -õ -t9 paranda ise oma vusserdis ära! parandaq esiq uma häüsätüs ärq!;
vussi .vussi , hukka , .summa meie elu on vussi läinud mi elo om vussi v hukka v summa lännüq;
vussima (ärq) .tśurḱma .tśurkiq tśurgi63, .vussi ajama , (ärq) .tsurḱma .tsurkiq tsurgi63
vussis vussi(h)n , .vusśunu|q - -t1, huka(h)n , summa(h)n auto on vussis auto om vussin;
vutt eläjät vut|ť -i -ti37, .võťmõtük|k -ü -kü37, .võťmõ|pütsḱ -püdse -.pütske35
vuuk vuuḱ vuugi .vuuki37 poodi oli sisse murtud – puhas vuuk! poodin om seen käüt – puhas ots v puhas tüü!;
võbelema hubis|õma -taq -õ87, hu|ba(ha)ma -paq v -badaq -pa v -baha88, hübis|emä -täq -e87, vibis|emä -täq -e87 tuli võbeleb tuli hubisõs; tema silmalaud võbelevad täl silmälavvaq vibiseseq;
võbin (ihon) ju|tin -dina -dinat4, jõ̭|tin -dina -dinat4, (eloldaq aśast) hu|pin -bina -binat4, hü|pin -binä -binät4, .hupśna - -t3, kahmõq .kahmõ kahmõt18, kahmistus -õ -t9, kahmustus -õ -t9, kahmahus -õ -t9 küünlaleegi võbin kündletulõ hupin; võbin käis läbi keha, kui uksest välja astusin kahmõq käve üle iho, ku ussõst vällä astõ;
võbisema väris|emä -täq -e87, (tulõ kotsilõ) hubis|õma -taq -õ87, (iho kotsilõ) kahmistõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, kahmustõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, liglõ|tama -taq -da82, judis|õma -taq -õ87, kahmusta|ma -q -83 mingi vari võbises seinal määnegiq vari hubisi saina pääl; võbiseb külma käes kahmistõlõs külmä käen; ehmus nii, et hakkas kogu kehast võbisema hiitü nii, et iho naaś sälän liglõtama;
võbistama väristä|mä -q -83 võbistas õlgu värisť olgõ;
võdin vär|rin -inä -inät4
võeh võih , või(q) , võe(q) , võeh võeh, kui palju rahvast! võiq, ku palľo rahvast!;
võhik aśa.tundmaldaq - -t14, tummõ ärge siia võhikuid ligi laske! ärkeq siiäq aśatundmaldaq inemiisi ligi laskõq!; ta on tehnikas täielik võhik tä ei taipaq tehnikast midägiq;
võhiklik aśa.tundmaldaq - -t14, tummõ
võhiklikkus: tunnetas oma võhiklikkust sai arvo, et ei mõistaq asja;
võhivõõras võhi|võõras -võ̭õ̭'ra -võõrast22
võhm joud jo(vv)u .joudu36, jurss jursu .jurssu37 võhma tal jätkub joudu täl jakkus; võtab võhmale võtt jursu vällä;
võhumõõk kalmus|lilľ -lilli -.lilli37, voho|mõ̭õ̭k -mõõga -mõ̭õ̭'ka30 kollane võhumõk kõllanõ kalmuslilľ v vohomõ̭õ̭k; siberi võhumõõk sinine kalmuslilľ v vohomõ̭õ̭k; võhumõõgad on kahesugused, siniste ja kollaste õitega, kasvavad aias ja jõe ääres kalmuslilliq ommaq katõjaolidsõq, sinitside ja kõllatsidõ häelmidegaq, kasusõq aian ja jõ̭õ̭ veeren;
või II võid võiu .võidu36, võisi† .võismõ võisind16 võist (tehtud) võiunõ; määris võid leivale panď võidu leevä pääle; perenaine lööb võid kokku pernaanõ lüü võidu kokko v höörütäs võidu; elab nagu või sees eläs niguq võiu sisen;
või I I vai ei või jaa ei vai jaa; see ka mõni mees või asi! taa ka mõ̭ni miiś vai asi!; või nii! vai nii!; või veel! vai viil!; mine või lolliks! mineq vai ullis!; kas lähed välja või? läät vällä vai?;
võib-olla või-ollaq , vaest , vaśt , viimäte , peräkõrd need olid haned, aga võib-olla ka luiged naaq olliq haniq, a või-ollaq hoobis luigaq; võib-olla tõesti või-ollaq tõtõstõ v või-ollaq kah; ta võib-olla ei tulegi enam viimäte tä inämb tulõki-iq;
võidma .võidma .võidaq võia 61 min 1. k võiji, .määŕmä .määriq määri63, salma .salviq salvi63 latikarasvaga on hea lõhenenud käsi võida latigarasvagaq om hää lahenuisi kässi võidaq v määriq; Heinrich võiti kuningaks Heinrich võiõti v salviti kuningas; viimne võidmine perämäne võidminõ v salminõ;
võidu .võiki , .võitu , .võikna võidujooks, -laulmine võikijuuskminõ, -laulminõ; lapsed jooksevad võidu latsõq juuskvaq võiki v võitu; poisikesed karjuvad üksteise võidu tśuraq rüüḱväq ütśtõõsõ võiki; tahan sinuga võidu liugu lasta ma taha suqkaq võiki liugu laskõq; käisime üksteise võidu kukeseenel ütśtõsõ võikna mi käve kikkasiinde;
võidujooks .võikiju̬u̬skmi|nõ -sõ -st5
võidukaar võidu|kaaŕ -kaari -.kaari37, avvu|kaaŕ -kaari -.kaari37
võidukalt .võitja mu̬u̬du , .võitja .kombõl , nigu(q) .võitja vaatas võidukalt otsa kai võitja ńaogaq otsa; sõda lõppes meile võidukalt sõda lõppi miiq võidugaq;
võidukas võiduli|nõ* -dsõ -st5, .võitja - -t3, võidurik|as -ka -ast22, võidõ|t -du -tut1 meie väejuht oli lahingus võidukas miiq väeülemb jäi tapõlusõn võitjas; võidukas naeratus (ärq)võitja naarahus; võidukas marsimuusika võidulinõ marsimuusiga; sportlane oli olümpiamängudel võidukas sporťlanõ olľ olümpiämängõl võidumiiś; võidukas sõda võidõt sõda;
võidukäik võidu|käüḱ -käügi -.käüki37 omakeelse teatri võidukäik umakeelidse tiatri võidukäüḱ;
võiduma .võidu|ma -daq -80, vägih(t)ü|mä -däq -84 võidunud riided võidunuq v vägihünüq rõivaq;
võidurelvastumine sõ̭a.riisto .võiki kogominõ
võidurõõm võidu|rõ̭õ̭m -rõõmu -rõ̭õ̭'mu37, .võitja rõ̭õ̭m
võidurõõmus võidu|rõ̭õ̭msa - -t3, võidust rõ̭õ̭msa
võidusõiduauto .võikisõidumassin -a -at4, .võikisõidu.auto - -t1, .võiki.sõitmismassin -a -at4, .võiki.sõitmis.auto - -t1
võidusõit .võiki.sõitmi|nõ -sõ -st5, .võikiajami|nõ -sõ -st5, .võituajami|nõ -sõ -st5, võidu|sõit -sõidu -.sõitu37, .võiki|sõit -sõidu -.sõitu37
võidutsema .võitu pühitsemä , .võitu kuulutama , .võitu .saama õiglus võidutses õigus jäi pääle v pühitś võitu; „Käes!” võidutses poiss „Käen!” kuuluť poisś võitu; korvpallis võidutsesid leedulased korpallin saiq võidu leedulasõq;
võie võiõq .võidõ võiõt19, määŕ määri .määri37, võius† -(s)õ -t11 vanarahval oli ainult kaks võiet: või ja koor vanalrahval olľ õ̭nnõ katś võiust: võid ja kuuŕ; lindude suled on kaetud võidega tsirkõ sulgi pääl om võiõq; pähklivõie pähḱmävõiõq;
võigas jälle - -t2, jäle|dü -dü -tüt1, ilõ|du -du -tut1, .hirmsa - -t3 võigas kisa jäledü rüüḱmine;
võik (hobõsõst) võik võigu .võiku37
võileib võiu|leib -leevä -.leibä34, võid|leib -leevä -.leibä34, võidleib võiuleevä .võidu.leibä34 võileivagrill m leeväravvaq; võileivahinna eest saadud puuľmuido saad;
võilill võiu|lilľ -lilli -.lilli37, võiu|ninń -ninni -.ninni37, võiu|hain -haina -.haina30, .võismõ|lilľ -lilli -.lilli37, .võismõ|ninń -ninni -.ninni37, seto kiiľ tsäposka|lilľ -lilli -.lilli37
võim võim võimu .võimu37, vä|gi -e -ke25, meele|vald -valla -.valda33 uus partei pääses võimule vahtsõnõ eräkund pässi võimu mano; võimust loobuma võimu käest ärq andma; võimult kukutama võimu mant toukama; võimude lahusus võimõ erälehoitminõ; kurjategija anti võimude kätte kuŕatekij anti võimõ kätte; ükski võim ei suuda mind sundida siia jääma mitte ütś vägi ei jovvaq minno sundiq tahaq jäämä; laulu võim laulu vägi v joud; olen elanud mitme võimu all ma olõ mitmõ valitsusõ all elänüq;
võima .võima .võidaq või min 1. ja 3. k võisõ v .võidsõ55, .saama saiaq saa55, .tohťma .tohtiq tohi63 võisin käia, kus ise tahtsin ma võisõ kävvüq, kon esiq tahi; mõni ei või oma verd näha mõ̭ni või-iq v saa-iq umma verd nätäq; soojas võivad kartulid idanema minna lämmän võivaq kardohkaq idonõma minnäq; ei või olla! ei saaq v ei võiq ollaq! v kullõq noq!; ta tegi, mis võis tä tegi, midä sai; sinna ei või midagi teha sinnäq ei saaq v ei annaq midä tetäq eiq; kuidas sa võisid nii teha! kuis sa sait nii tetäq!; lapsed, neid seeni ei või süüa latsõq, naid siini või-iq v tohi-iq süvväq; võiks öelda, et elame sinuga eri maailmades võinuq üldäq, et miiq suqkaq elä kuagiq esiq ilman;
võimaldama lu|ba(ha)ma -paq v -badaq -pa v -baha88, (tetäq) .laskma .laskõq v .laskaq lasõ65 rahaline seis võimaldas uue auto osta rahasais lubasi vahtsõ auto ostaq; ilus ilm võimaldab lõpetada heinateo illos ilm lask haina ärq tetäq; mulle võimaldati koht ühiselamus mullõ anti kotus ütiselämisen;
võimalik võimali|k -gu -kku38 on võimalik või v saa ollaq; see pole võimalik! taad ei saaq ollaq; seda on võimalik teha taad and v saa tetäq; väga võimalik, et oleme varem kohtunud või väega ollaq, et olõmiq joba trehvänüq; tuleme niipea kui võimalik tulõmiq niipia, ku saamiq; suurim võimalik täpsus kõ̭gõ suurõmb täpsüs;
võimalikkus: elu võimalikkus kosmoses elo võimalus ilmaruumin;
võimalikult: ta pidi võimalikult palju jalutama tä pidi nii palľo kõ̭nďma ku saa;
võimalus .johtumi|nõ -sõ -st5, johus -(s)õ -t11, .trehvämi|ne -se -st5, võimalus -õ -t9 sellist võimalust ei tohi mööda lasta! säänest johust tohi-iq müüdä laskõq!; linnaelu pakkus rohkem võimalusi liinaelo pakḱ inämb võimaluisi; tal avanes võimalus välismaale õppima minna täl johtu, et sai välämaalõ oṕma minnäq; see on ainus võimalus pääseda taa om ainukõnõ, kuis päsedäq; põgenesin esimesel võimalusel pagõsi niipia, ku sai; meile ei antud võimalust kõnelda meil es lastaq kõ̭nõldaq; viimase võimaluseni täis topitud kott viimätseniq täüs topit kotť; neid vigu tuleb võimalust mööda parandada naid viko tulõ parandaq, niguq and v niipalľo ku saa; võimalikud (on) variandid saa mitund muudu;
võimas vä|kev -gevä -gevät4, kõv|a -a -va28, kimmäs .kimmä kimmäst22, tu|kõv -gõva -gõvat4, .võimsa - -t3 võimas tammepuu väkev tammõpuu; see on võimas mees, ta oskab kõike taa om kõva miiś, tä mõist kõ̭kkõ tetäq; nende elulaadi kaitsevad võimsad traditsioonid näide elokõrda hoitvaq alalõ kimmäq kombõq; võimsad näitlejatööd tugõvaq näütlejätüüq; lodi on venest võimsam lodi om ülemb vineht;
võimatu (ilm)võimaldaq , võima|du -du -tut1 see on võimatu tuud saa-iq ollaq v tuu om ilmvõimaldaq asi; seda on võimatu teha tuud anna-iq tetäq v tuud om ilmvõimaldaq tetäq; edasiliikumine osutus võimatuks kuikiqmuudu päse-es edesi liikma; majas valitses võimatu mustus elämine olľ jälehehe v võimaldaq ropp; ta on täiesti võimatu inimene tä om hoobis hõel inemine;
võime joud jo(vv)u .joudu36, võim võimu .võimu37, vä|gi -e -ke25, anď anni .andi37 ta hindab oma võimeid üle tä hindas umma joudu üle; võime haigustele vastu panna joud haiguisilõ vasta pandaq; tal on võime inimesi terveks teha täl om võim v vägi inemiisi terves tetäq; tema muusikalised võimed tulid juba lapsena ilmsiks timä muusigaanď lei joba latsõn vällä; head matemaatilised võimed hää pää matõmaatiga pääle;
võimekas kimmäs .kimmä kimmäst22, hää - -d50, kõv|a -a -va28 võimekas riigimees kimmäs v kõva riigimiiś; siia pääsevad õppima ainult võimekad tahaq päseseq oṕma õ̭nnõ anniguq; ta on väga võimekas laulja tä mõist väega häste lauldaq; õpetaja peab olema väga võimekas oppaja piät väega palľo joudma;
võimekus anď anni .andi37, joud jo(vv)u .joudu36 vaimne võimekus vaimoanď  v  esiqhindäst tarkus; kehaline võimekus m kihävõimisõq;
võimeline: võimeline olema jovvun olõma;;
võimendama kõvõnda|ma -q -83, võimõnda|ma -q -83, suurõmbas tegemä , tugõvambas tegemä , suurõs ajama , mano(q) .pandma ajakirjandus võimendas lugejate hoiakut asja suhtes aokirändüs võimõnď lugõjidõ arvamist aśa kotsilõ; võimendad väikesi asju tiit tühäq aśaq suurõs; ta võimendab oma häda poole suuremaks tä pand umalõ hädäle poolõ mano;
võimendi võimõndaja - -t3, võimõnď -i -it13
võimendus võimõndus -õ -t9 laval olgu korralik võimendus püüne pääl olguq kimmäs võimõndus;
võimetu võimõ|du -du -tut1, jovvõ|du -du -tut1 võimetus vihas raputati rusikaid jovvõtun vihan näüdädi rusikit; riik oli röövlite vastu võimetu riiḱ es saaq rüüvlide vasta v olľ rüüvlide vasta jovvõdu; ta on kõnevõimetu tä saa-iq kõ̭nõldaq; ta on loominguliselt võimetu täst olõ-iq vahtsõ luujat; ta oli võimetu püsti tõusma ta saa-as pistü tullaq v pistü saistadaq v tä võta-as jalgo ala;
võimetus: kehaline ja vaimne võimetus iho- ja vaimujovvõtus;
võimla spordi|saaľ -saali -.saali37
võimleja .võimlõja - -t3, .turńja - -t3, liigutõlõja* - -t3 võimlejate meeskond võimlõjidõ miiśkund;
võimlema .võimlõma võimõldaq .võimlõ78, liigutõ|(l)lõma* -llaq -(l)lõ86, .turńma .turniq turni63, (ihho) haŕo|tama -taq -da82 mu laps võimleb igal hommikul mu latś tege haŕotuisi v liigutõlõs egä hummok;
võimlemine .võimlõmi|nõ -sõ -st5, .turńmi|nõ -sõ -st5, haŕo.tuisi tegemine võimlemine kui spordiala võimlõminõ ku spordiala;
võimsalt .kimmähe , kõvastõ , vägevähe meie laul püsis edetabelis võimsalt esikohal miiq laul püssü edetabõlin kimmähe edimädse kotusõ pääl; tuul mühiseb võimsalt tuuľ mühises kõvastõ;
võimsus võim võimu .võimu37, vä|gi -e -ke25, joud jo(vv)u .joudu36 vabrik töötab täie võimsusega vabrik tüütäs tävve jovvugaq; Rooma riigi muistne võimsus Rooma riigi mustinõ vägevüs; võimsuse ühik on vatt võimu mõ̭õ̭t om vatť; riigi sõjalise võimsuse tugevdamine riigi sõ̭ajovvu kasvataminõ;
võimukandja võimu|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, võimu.kandja - -t3
võimukas .võimli|k -gu -kku38, jo(vv)uli|nõ -dsõ -st5, vä|kev -gevä -gevät4 võimukas presidendiproua võimlik presidendiprovva; võimuka olekuga ametnik võimunäütäjä olõkigaq ammõťnik;
võimuorgan võimuammõ|ť -di -tit13 kohalikud võimuorganid umavalitsusõq; kõrgeim võimuorgan on Riigikogu kõ̭gõ korõmb võimuammõť om Riigikogo;
võimus võimus -(s)õ -t11, meele|vald -valla -.valda33 maa on vaenlase võimuses maa om vainlaisi võimu all v võimussõn; vaesus võttis võimust vaesus võtť võimust; maja oli tule võimuses maja olľ tulõ helevil;
võimutsema .võimu .näütämä , vali|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, võimul olõma , .võimõlõma† võimõldaq .võimõlõ43 linnas võimutsesid uued valitsejad liinan näütsiq umma võimu vahtsõq valitsõjaq; aidas võimutsevad rotid aidan om rottõ valitsus;
võimuvõitlus võimu.võitlus -õ -t9
võine võiu|nõ -dsõ -st7, .võismõ|nõ -dsõ -st5, võiugaq
võistkond võist|kund -kunna -.kunda32 võisteldi võistkonniti võistõldi pargiviisi; vastasvõistkond vastanmeheq, vastannaasõq;
võistkondlik võist.kundõ , pargi.viisi võistkondlik esikoht võistkundõ edimäne kotus;
võistleja .võistlõja - -t3, .võikõlõja* - -t3, vasta|nõ -dsõ -st7, .võitlõja - -t3, võigistaja - -t3, võigistõlõja - -t3 armukade abikaasa nägi igas mehes võistlejat kahtlustav tõõnõpuuľ pidi ekä miist hindä vastatsõs;
võistlema .võistlõma võistõldaq .võistlõ78, .võikõlõma* võigõldaq .võikõlõ85, .võiki (midägiq) tegemä sõidame Taani võistlema sõidamiq Taani võikõlõma; jõu poolest ei suutnud keegi temaga võistelda jovvu poolõst olõ-õs kedä tälle vasta pandaq;
võistlus .võistlus -õ -t9, võigõlus* -õ -t9, .võiklus* -õ -t9, .võiki tegemine halva ilma tõttu jäeti võistlused ära halva ilma peräst jätediq võigõlusõq ärq; võistlus ümbermaailmapurjetamises puŕolaivagaq võiki ümbre ilma sõitminõ;
võit võit võidu .võitu37 kumb võidu sai? kummalõ võit sai?; ta on oma võidus kindel tä om uma võidu pääle kimmäs; headus pääses võidule hüvähüs pässi võidulõ; sai hirmust võitu sai pelgüsest jako;
võitja .võitja - -t3, võidu|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 väljus võistlusest võitjana tulľ võistlusõ võitjas;
võitleja .võit(õ)lõja - -t3, .taplõja - -t3, sõdija - -t3 vanad võitlejad jutustasid oma mälestusi vanaq võitlõjaq kõ̭nõliq ummi mälehtüisi; lahingus on ta mehine võitleja lahengun tä om mehene taplõja;
võitlema .võitlõma võidõldaq .võitlõ78, .võitõlõma võidõldaq .võitõlõ85, sõ|dima -tiq -di57, .tap|lõma tapõldaq .taplõ78 ta on eluaeg võidelnud vabaduse eest tä om eloaig võidõlnuq vabahusõ iist; mehed võitlesid elu ja surma peale meheq tapliq elo ja surma pääle; võitleb linnavalitsusega vee hinna küsimuses sõdi liinavalitsusõgaq vii hinna peräst; võitlev ajakirjandus võitlõja v sõdija aokirändüs;
võitlus .võitlus -õ -t9, võidõlus -õ -t9, .võit(õ)lõmi|nõ -sõ -st5, tapõlus -õ -t9, sõdimi|nõ -sõ -st5, lü̬ü̬mi|ne -se -st5 kangelaslik võitlus suudab meid päästa võimiq päsedäq, ku mehetsehe võitlõmiq; vaenlasega peeti veriseid võitlusi vainlasõgaq peeti veritsit tapõluisi; kukevõitlus kikkatapõlus;
võitluskaaslane sõ̭a|veli -ve(l)le -.veljä v -.velle43, üte(h)n.võitlõja - -t3
võitlusväli sõ̭a|väli -vä(l)lä -.väljä v -.vällä43, tapõlus|väli -vä(l)lä -.väljä v -.vällä43
võitma .võitma .võitaq võida61, .väärdmä (.)väärdäq väärä 66 kesks vääret, .väärämä väärädäq .väärä77, pääle .jäämä , jako .saama võitis kuldmedali võiť kuldmedäli; kumb võitis? kummalõ võit sai?; otseteed minnes võidame pool tundi mi võida puuľ tunni, ku õkvatiid läämiq; see advokaat võidab kõiki tuu ahukaať vääräs kõ̭iḱ ärq; valimistel võitsid vanameelsed valimiisil jäiq pääle vanameelidseq; uudishimu võidab hirmu uudishimo saa hirmust jako; mida sa oma rabelemisega võitnud oled? miä sa umast rabõlõmisõst saanuq olõt?; ta püüab mu usaldust võita tä pruuḿ tetäq nii, et ma timmä usknuq;
võitmatu ärq.võitmaldaq kindlust peeti võitmatuks kantś arvati ollõv ärqvõitmaldaq; teda valdab võitmatu uni ärqvõitmaldaq v ärqpäsemäldäq uni tulõ tälle pääle;
võitu -.võitu , -pooli|nõ -dsõ -st5 lagedavõitu lakõvõitu, lakõpoolinõ; kadedavõitu jutt kadõlik jutt;
võlausaldaja .võlgo.andja - -t3
võldas lodi loďa 43 eläjät lodja .lotja, eläjät loďakal|a -a -la28, lodjakal|a -a -la28 võldased elavad kivide all lodjaq eläseq kivve all;
võlg võlg võla .võlga33 sattus võlgadesse jäi võlgo sisse; võttis sada eurot võlgu võtť sada õurot võlgo;
võlglane .võlgni|k -gu -kku38, .võlgla|nõ -sõ -st5 tunnen end isa ees võlglasena ma tunnõ hinnäst esä iin niguq võlgnik;
võlgnema .võlgo olõma kui palju ma võlgnen? mis ma võlgo olõ? v mis sa mu käest küsüt?;
võlgnevus võlg võla .võlga33, .võlgo|olõḱ -olõgi -olõkit13, .võlgoolõmi|nõ -sõ -st5
võlgu .võlgo , võla(h)n , .võlga pangale võlgu olema pangagaq v pangalõ võlgo olõma; mul on veel kaks eksamit võlgu mul om viil katś eksämit võlan; sent surmale võlgu senť surmalõ v surmagaq võlgo;
võll võlľ võlli .võlli37, (hällül) ori|hirś -hirre -hirt49 elektrimootori võllid elektrimoodori võlliq; puust võll oli nii veskil kui linamasinal puust kistavarś olľ nii veski man ku linamassina man;
võllanali .võlla|nali -na(l)ľa -.nalľa v -.nalja43
võllaroog heeri|ts -dsä -tsät13, masuuri|k -gu v -ga -kut v -kat13, ma.suurni|k -gu -kku38, rõibõq .rõipõ rõibõt18, pasatsḱ -i -it13
võllas võllas .võlla võllast22 varas tõmmati võlla varas puudi võllahe;
võlts võlsś võlsi .võlssi37 kõneles võltsi hääletooniga kõ̭nõľ võlsi helügaq  v  võlsśhelügaq; võltshabe m liiaq habõnaq;
võltsima .perrä tegemä võltsitud postmark perrätett kirämarḱ; võltsitud raha võlsśraha;
võltsimine .perrätegemi|ne -se -st5
võltsing .perrätetüs -(s)e -t11, petüs -(s)e -t11 maal osutus võltsinguks tulľ vällä, et maaľ om perrätetüs;
võlu tõ̭mmõq .tõ̭mbõ tõ̭mmõt19, lumḿ lummi .lummi37, il|o -o -lo26, .nõidus -õ -t9 uudsuse võlu vahtsõ aśa tõ̭mmõq; naine paneb oma võlud mängu naanõ pand uma ilo ja kundsiq mängo; värsside võlu läheb selles esituses kaduma värsse ilo lätt seo lugõmisõ man kaotsihe; milles peitus selle laulu võlu sinu jaoks? minkaq seo laul sinno köüť?; talvisel puhkusel olid oma võlud talvitsõl puhkusõl olliq umaq hääq küleq;
võlujõud ime|joud -jovvu -.joudu36, nõia|joud -jovvu -.joudu36, imevä|gi -e -ke25, nõiavä|gi -e -ke25 tema suurte silmade võlujõud tä suuri silmi imevägi; pääseme vangist võlujõul nõiaväel päsemiq vangist;
võluma .luḿma .lummiq lummi63, ärq tegemä , .nõidma .nõiduq nõiu64, imeht tegemä , .tõ̭mbama tõ̭mmadaq .tõ̭mba77 vanamees võlus poisile tiivad selga vanamiiś nõiď poisilõ siivaq sälgä; ma olin teda nähes täielikult võlutud ma olli timä nägemisest otsaniq ärq tett; soine järvekallas ei võlu matkajaid hõdśonõ järveviiŕ tõ̭mba-iq rännomiihi; kust sa selle asja välja võlusid? kost sa taa aśa vällä tõ̭mbsit?;
võlur (hää) ime|tark -targa -.tarka30, taio|tark* -targa -.tarka30, hää nõid , (kuri) võhl võhlu .võhlu37
võlusõna nõia|sõ̭na -sõ̭na -sõ̭nna28, väe|sõ̭na -sõ̭na -sõ̭nna28
võluv .luḿja - -t3, meelütäv -ä -ät4, kin|ä -ä -nä24, s.köütjä - -t3 võluvad sääred kinäq seereq; võluv naeratus meelütäv naarahus;
võlv võlľ võlli .võlli37, võl võlvi .võlvi37, (kerikul, keldrel, ahol) kumḿ kummi .kummi37 võlvlagi kummit lagi; taevavõlv taivakumḿ;
võlvima .võľma .võlliq võlli63 võlvitud laed võlliduq v kummiduq laeq;
võlvkaar võlľ|kaaŕ -kaari -.kaari37, võl|kaaŕ -kaari -.kaari37
võmm (võmmi) võmḿ võmmi .võmmi37
võmm (võmmu) mats matsu .matsu37, plah plahvi .plahvi37, plõh plõhvi .plõhvi37, tümä|k -gu -kut13 sai võmmu kuklasse sai matsu v plõhvi vasta pääd;
võnge võ̭ngõq .võnkõ võngõt18, .võ̭nkmi|nõ -sõ -st5, raputus -õ -t9, rappumi|nõ -sõ -st5 plahvatuse võnkeid oli tunda ka meie majas plahvahusõ võ̭nkit v raputuisi olľ tundaq ka miiq majan;
võngutama võ̭ngu|tama -taq -da82, lõngu|tama -taq -da82, liigu|tama -taq -da82 võnguta seda teivast, et ta maa seest välja tuleks! lõngudaq v liigudaq seod saivast, et tä maa sisest vällä tulnuq!; kass võngutab saba kasś liigutas v hõľotas handa;
võnkesagedus füüs .võ̭nkõsagõhus -õ -t9, .võ̭nkmisõ sagõhus
võnkuma .kõikma .kõikuq kõigu73 füüsikatunnis panime pendli võnkuma füüsigatunnin mi panni pendli kõikma v käümä; pillikeeled võnguvad, tekitades heli pillikeele võnkasõq ja tuust tulõ helü;
võpatama liigahta|ma -q -83, kergähtä|mä -q -83, värähtä|mä -q -83, rapsahta|ma -q -83, tuksahta|ma -q -83 ta võpatas ootamatu heli peale tä kergähť v liigahť uutmaldaq helü pääle; süda võpatab rõõmust süä kargas häästmeelest; võpatas ärkvele hiitü üles;
võpatus liigah(t)us -õ -t9, värähtüs -e -t9, rapsa|k -gu -kut13, tuksah(t)us -õ -t9, jõ̭nks jõ̭nksu .jõ̭nksu37 kehast käib läbi võpatus ihost käü värähtüs v jõ̭nks läbi;
võppuma rap|puma -pudaq -u79 v -pu80, väris|emä -täq -e87 ta võppus naerust tä rappu naaru käen;
võra kru̬u̬ń krooni kru̬u̬ni37, m ossaq .ossõ .ossõ31 puude võrad puutusid oja kohal kokku puiõ ossaq puttõq uja kotsil kokko; kitsa võraga puu kitsa kroonigaq puu;
võrdeline .võrdõli|nõ -dsõ -st5
võrdeliselt: kulud kasvasid võrdeliselt laste kasvamisega kuluq kasviq üten latsi kasumisõgaq;
võrdkuju võrdku|jo -jo -jjo v -io26, näüdüs|pilť* -pildi -.pilti37
võrdlema .võrdõlõma* võrrõldaq .võrdõlõ85, .kõrvu(isi) .säädmä , kõrragaq v üte(h)n.kaema ta võrdleb kallima silmi taevatähtedega tä võrdõlõs kallikõsõ silmi taivatähtigaq v tä sääd kallikõsõ silmäq taivatähtigaq kõrvuisi v tä pand kallikõsõ silmäq taivatähtigaq ütte; võrreldi palku kodus ja välismaal kõrvuisi kaeti palko koton ja välämaal; Norra heeringas on Hollandi heeringaga võrreldes kehvem Norra heeringeq ommaq Hollandi heeringit vasta kehvembäq;
võrdlemisi küländ(kiq) , peris , kaunis tal on oma ea kohta veel võrdlemisi hea tervis täl om uma iä kotsilõ viil küländ hää tervüs; ilm on juba võrdlemisi soe ilm om joba peris lämmäkene;
võrdlev .võrdõlõja* - -t3 võrdlev psühholoogia võrdõlõja psükoloogia;
võrdlus .võrdõlõmi|nõ* -sõ -st5, .kõrvu(isi).säädmine v .pandminõ , kõrragaq v üte(h)n .kaeminõ tõi võrdluseks soome keele tõi kõrvalõ soomõ keele; tarvitab oma kirjutistes rahvalikke võrdlusi tarvitas umin kirätöien rahvasuust peri võrdõlõmiisi v kõrvusäädmiisi;
võrdne ütehää ütehää üttehääd50, sama hää , ütesuguma|nõ -dsõ -st5, .võrd|nõ -dsõ -sõt6 võrdse pikkusega ütepikäq; tabeliseis oli võrdne – mõlemal meeskonnal viis punkti tabõlisais olľ mõlõmbal miiśkunnal ütś – viiś punkti; kõigil on võrdsed võimalused ennast teostada kõ̭iḱ võivaq hindä tahtmiisi ütevõrra v ütepalľo teos tetäq;
võrdselt roovna , ütevõrd , ütevõrra , ütśvõrra , üttemu̬u̬du ta sai kõigega võrdselt hästi hakkama tä tulľ kõ̭gõgaq üttemuudu häste toimõ;
võrdsus ütś.väärsüs -e -t9 ühiskondlik võrdsus ütiskundlinõ ütśväärsüs; rasside võrdsus rassõ ütśväärsüs;
võrdsustama seto kiiľ rovna|tama -taq -da82, samas lugõma , ütes pidämä liikluses on ratsanik võrdsustatud autojuhiga tii pääl liikmisõn loetas ratsanik samas niguq autojuhť; üliõpilaselu võrdsustas kõige erinevamaid inimesi tudõndielo tekḱ kõ̭gõ esiqsugumadsõmbaq inemiseq ütehääs v üteväärses;
võrduma (sama) olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58, .võrdnõ olõma , ütś .vällä tegemä kaks korda kolm võrdub kuuega katś kõrda kolm om v tege kuuś;
võrdusmärk .võrdnõolõmis|märḱ -märgi -.märki37, sama|märḱ -märgi -.märki37
võrdväärne üteväärt , samaväärt , ütehää , sama hää vaikimine oleks olnud võrdväärne valetamisega vakka ollaq olõssiq olnuq tuusama, miä pettäq;
võrdõiguslik sammo .õi.guisigaq naine on mehega võrdõiguslik naasõl ommaq mehegaq samaq õigusõq;
võrdõiguslikkus: riikide võrdõiguslikkus riigel (üteq ja) samaq õigusõq;;
võre võr|a -a -ra26 aknal on võre ees aknõl om võra iin;
võrendik = võreng võrõndi|k -gu -kku38, võrõng -u -ut13, võrõsti|k -gu -kku38, havvakotus -(s)õ -t11 kalad hoiduvad võrendikesse kalaq hoitvaq hindä võrõngihe;
võrgukäba lõsta|k -gu -kut13, pull pullu .pullu37
võrgustik võrk võrgu .võrku37, võrgustu* - -t1 koostöövõrgustik kuuntüüvõrgõndus;
võrgutama (ärq) võrgu|tama -taq -da82, .võrku .võtma , (ärq) .petmä pettäq petä61, .himmo ajama , (ärq) meelü|tämä -täq -dä82 neiu püüdis noormeest pilkudega võrgutada näio pruumõ nuurtmiist silmigaq võrgutaq; ta võrgutab su ära ja pärast jätab maha tä pett su ärq ja perän jätt mahaq;
võrin võr|rin -ina -inat4, hür|rin -inä -inät4, vur|rin -ina -inat4, hur|rin -ina -inat4 laps luges võrinal latś lugi niguq võrrin; kärbsed lendavad võrinal kärbläseq laskvaq niguq hurrin;
võrisema võris|õma -taq -õ87, hüris|emä -täq -e87, vuris|õma -taq -õ87, huris|õma -taq -õ87 õmblusmasin võrises lakkamatult ummõlusõmassin võrisi perräjätmäldäq;
võristama hurista|ma -q -83, vurista|ma -q -83, võrista|ma -q -83 niidumasinad võristavad heinamaal niidümassinaq võristasõq hainamaa pääl;
võrk võrk võrgu .võrku37, krõ̭õ̭ś krõõsi krõ̭õ̭'si37 võrku vette laskma võrku atma; võrkkott karsś, võrk; mul oli käes võrk poest toodud toidukraamiga mul olľ käen võrk poodist tuudu söögikraamigaq; arvutid on omavahel võrguks ühendatud arvudiq ummaq hindävaihõl võrku pantuq; tunnelid moodustavad siin maa all võrgu siin maa all ommaq käügiq niguq võrk;
võrkkest võrk|kihť* -kihi -.kihti36
võrkkiik võrk|häll -hällü -.hällü37, võrk võrgu .võrku37
võrkpall sport võrk|palľ -palli -.palli37, võrk võrgu .võrku37
võrkpallur sport võrkpalli.mänǵjä - -t3
võrm kasvot siiď|hain -haina -.haina30
võroke võrokõ|nõ -sõ -ist8
võrr (sõiduriist) võrŕ võrri .võrri37, punń|võrŕ -võrri -.võrri37
võrra võrra , võrrakõsõ , jago vihma ju sajab, tööd tehakse selle võrra vähem vihma jo satas, tüüd tetäs tuuvõrra veidemb; kuue kivi võrra müüri oli juba laotud kuvvõ kivi jago müürü olľ joba koet; poole võrra odavam poolõ odavamb; taganes kolme sammu võrra taať kolm sammu;
võrrand võrranď -i -it4
võrratu suurõperä|ne -dse -st7, armõdu hää , imeli|ne -dse -st5, nigu(q) imeq , kõ̭gõ parõmb , üle kõ̭ sa oled võrratu olõ-iq tõist säänest ku saq v sa olõt üle kõ̭v sa olõt kõ̭gõ parõmb; see söök oli võrratu taa süüḱ olľ armõdu hää v sääne, et parõmbat saa-iq ollaq; lausa võrratu! õkva niguq imeq!;
võrratult .väega .häste , .väega palľo tervis on rahast võrratult tähtsam tervüs om hulga tähtsämb ku raha; ta oskas võrratult tantsida tä mõisť väega häste v parõmbast parõmbahe tandsiq;
võrre kiiľ võrrõq .võrdõ võrrõt19 alg-, kesk- ja ülivõrre alg-, kesk- ja ülivõrrõq;
võrreldav: andmed peavad olema võrreldavad andmit piät saama võrrõldaq;
võrsuma .võrsu|ma -daq -80, harrõ ajama kuulus kirjanik võrsus taluperest kuulsa kiränik võrsu taloperrest;
võru vahr vahru .vahru37 väravavõru värtevahr; neiu kandis käe ümber kullast võru näiol olľ kullanõ vahr käe ümbre;
võrukael krantś krandsi .krantsi37, koir koira .koira37, vi|kuŕ -guri -gurit4, karmándsi|k -gu -kut13
võrukeelne võrokeeli|ne -dse -st7, võroki̬i̬ľ|ne -se -set6
võrulane võrokõ|nõ -sõ -ist8, Võro liina inemine Kreutzwald oli kõige kuulsam võrulane Kreutzwald olľ kõ̭gõ kuulsamb Võro liina inemine;
võsa võs|o -o -so26, võpisti|k -gu -kku38, võpistu - -t1, vitsisti|k -gu -kku38, võsõri|k -gu -kku38, prakś praksi .praksi37, puhmisti|k -gu -kku38, puhmistu - -t1 millal me siit võsast välja tee peale jõuame? kuna mi siist võsost vällä tii pääle jovva?;
võsane võso|nõ -dsõ -st7, puhmõ|nõ -dsõ -st7, praksi|nõ -dsõ -st7
võsastuma .võsso kasuma , võsos minemä pooled põllud on võsastunud poolõq nurmõq ommaq võsso kasunuq;
võsavikat võs|sai -aja -ajat4, võsovikahť -i -it13
võsavillem võsovilleḿ -i -it4, halľ|hand -hanna -.handa33, mõtsapin|i -i -ni26
võsaülane .valgõ varõslilľ , .valgõ varõsjalg ülane
võserik võsokõ|nõ -sõ -ist8, puhmistu - -t1, võsõri|k -gu -kku38
võsu kasvot võs|o -o -so26 juured ajasid uusi võsusid juurõq aiq vahtsit võssõ; õunapuul tuleb vesivõsud ära lõigata uibul tulõ(vaq) vesikasuq ärq lõigadaq; võsudega võsonõ;
võsuke võsokõ|nõ -sõ -ist8 siin koolis käivad rikaste võsukesed tan koolin kääväq rikkidõ võsokõsõq;
võte võtõq võttõ võtõt18, mu̬u̬d moodu mu̬u̬du37, nõks nõksu .nõksu37, võtus* -(s)õ -t11 ta ei teadnud, millise võttega polkat tantsitakse tä tiiä-s, mändse võttõgaq polkat ­tandsitas; agrotehnika uued võtted agrotehniga vaht­sõq mooduq; maadluses peab tundma võtteid maadlusõn tulõ nõksõ tundaq; filmivõtted filmivõttõq;
võti võti .võťmõ võtind16 salakirja võti salakirä võti; tellitav võti teľmisegaq võti;
võtma .võtma võttaq võta61 hakkasin ruttu tolmu võtma naksi kipõst tolmu võtma; homme võetakse teid tööle hummõń võetas teid tüüle; rahvalt on võetud sõnaõigus sõ̭naõigus om rahva käest ärq võet; päikest võtma päivä võtma; lapsed, võtke istet! latsõq, istkõq maaha!; võta ometi mõistus pähe! võtaq ummõhtõ mudsu v mõistus päähä!; kust sa võtsid, et buss täna ei tule? kost sa võtit, et busś täämbä ei tulõq?; võtavad teineteise kallal hommikust õhtuni võtvaq tõ̭nõtõsõgaq hummogust õdaguniq; mu mõistus ei võta, kuidas see sai juhtuda mu mõistus ei võtaq, kuis taa sai johtudaq; võta või jäta! võtaq vai jätäq!; kõneleja nägu oli võtnud tähtsa ilme kõ̭nõlõja ńago olľ tähtsäs tõ̭mmanuq v lännüq; võta heaks! võtaq hääs!; kurat võtaks! juudas v kurať võtkuq!; võta, Muri! võtś v tsui, Muri!; võttis jutu paari lausega kokko võtť jutu paari lausõgaq kokko; (end) kokku võtma kokko võtma, kirmahutma; alguses kartsin, kuid siis võtsin end kokku edimält pelgsi, aq sis kirmahudi hindä ärq;
võtteplats .võtmisõ|platś -platsi -.platsi37, võtus|platś* -platsi -.platsi37
võõp värḿ värmi .värmi37, võ̭õ̭p võõba võ̭õ̭'pa30, vaap vaaba .vaapa30
võõpama .vaapama vaabadaq .vaapa77, võ̭õ̭pama võõbadaq võ̭õ̭'pa77, .värḿmä .värmiq värmi63, .plötsämä plötsädäq .plötsä77 väga äravõõbatud nägu väega ärqvaabat ńago; siin võõbatakse sõiduteed tan võõbatas sõidutiid; võõpa see tala üle! plötsäq taa tala üle!;
võõramaalane võ̭õ̭ra.maala|nõ -sõ -st5, võ̭õ̭ra maa inemine
võõrandama käest .andma , käest .võtma mõisnike maa võõrandati mõisnikõl võeti maa käest; neid aktsiaid võib vabalt võõrandada neid väärtpaprit võit vabalt käest andaq; sundvõõrandama käest võtma;
võõrapärane võ̭õ̭ra moodugaq , võ̭õ̭ramooduli|nõ -dsõ -st5, võõras võ̭õ̭'ra võõrast22
võõras võõras võ̭õ̭'ra võõrast22, .tundmaldaq küla vahel kõndis võõras mees külä vaihõl kõ̭ndõ võõras miiś; võõrad inimesed võ̭õ̭raq inemiseq; talutöö polnud talle võõras talotüü es olõq tälle tundmaldaq; õhtul tuleb meile võõraid õdagu tulõ meile küläliisi;
võõrasema võõrasimä võ̭õ̭'raimä võõrastimmä24, võõrasim|ä -ä -mä24, ämmä|k -gu -kut13, imä|k† -gu -kut13, kasuim|ä -ä -mä24, kasvot võõrasimä võ̭õ̭'raimä võõrastimmä24, võõrasim|ä -ä -mä24, .vaesõlatsõ|lilľ -lilli -.lilli37, .vasta.vahťja - -t3, võõrassuu - -d50
võõrasisa võõrasesä võ̭õ̭'raesä võõrastessä24, võõrases|ä -ä -sä24, kasues|ä -ä -sä24, esä|k -gu -kut13
võõrastama võõriskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, võõrastõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, võ̭õ̭rdõlõma võõrõldaq võ̭õ̭'rdõlõ85, võõrista|ma -q -83 lapsed võõrastasid külalist ja pugesid peitu latsõq võõrastõliq külälist ja käkeq hindä ärq;
võõrastav andśa|k -ga v -gu -kat v -kut13, võõriskõ(l)lõja - -t3, võõristaja - -t3 ajakirjaniku keel tundub võõrastav aokiränigu kiiľ paistus andśak; võõrastavad lapsed võõristajaq latsõq;
võõrastemaja külä.liisi|maja -maja -majja v -maia28, võõrastõ|maja -maja -majja v -maia28
võõrastetuba külä.liisitar|õ -õ -rõ24
võõrastus võõriskõ(l)lõmi|nõ -sõ -st5, võõrastõ(l)lõmi|nõ -sõ -st5, võõristus - -t1
võõrduma võ̭õ̭rdu|ma -daq -80, võ̭õ̭ras .jäämä , harah(t)u|ma -daq -84 laps võõrdus emast latś võ̭õ̭rdu v harahu imäst ärq; ta hakkas juba suitsunäljast võõrduma tä nakaś joba suidsunäläst vallalõ saama;
võõriti võõrildõ vahib võõriti vahis võõrildõ; võimatu on tema sõnu võõriti mõista timä sõ̭nost ei annaq võlssi arvo saiaq;
võõrkeel võ̭õ̭r|ki̬i̬ľ -keele -ki̬i̬lt40, võõras ki̬i̬ľ võõrkeeleoskus võ̭õ̭ridõ kiili mõistminõ;
võõrkeelne võ̭õ̭ra(h)n keele(h)n , võ̭õ̭r(a)keeli|ne -dse -st7, võ̭õ̭r(a)ki̬i̬ľ|ne -se -set6 võõrkeelsed raamatud võ̭õ̭ran keelen raamaduq; võõrkeelne inimene võ̭õ̭ra keelegaq v võ̭õ̭rakeeline inemine;
võõrkeha segäjä  v .kõlbmaldaq asi , võõras võ̭õ̭'ra võõrast22 uus kõrghoone oleks vanalinnas võõrkeha vahtsõnõ korgõ maja olnuq vananliinan kõlbmaldaq;
võõrriik võõras riiḱ
võõrsil võ̭õ̭ral maal , kotost kavvõ(h)n unustas võõrsil emakeele unõhť võ̭õ̭ral maal imäkeele;
võõrsõna kiiľ võõrassõ̭na* võ̭õ̭'rasõ̭na võõrastsõ̭nna28
võõrtööline võ̭õ̭rtü̬ü̬li|ne -se -st5, välästtü̬ü̬li|ne -se -st5
võõrusel külä(h)n , võ̭õ̭rusõ(h)n käisime tuttava juures võõrusel kävemiq tutva man külän;
võõrustaja .vasta.võtja - -t3, (.küllä).kutsja - -t3, .perre|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
võõrustama .vasta .võtma , sü̬ü̬tmä-ju̬u̬tma sü̬ü̬täq-ju̬u̬taq söödä-jooda61 nädala pärast võõrustame soomlasi nädäli peräst võtamiq vasta suumlaisi;
võõrutama võõru|tama -taq -da82, (mant) ärq haŕotama vanal kuul võõrutatud laps saab vana näoga vanal kuul võõrutõt latś saa vana ńaogaq; naine võõrutas mehe joomisest naanõ haŕoť mehel juumisõ mahaq;
võõrutusnäht m .maaha.jätmis|vaivaq -.vaivo -.vaivo30
väejooksik väestpagõja - -t3, väeju̬u̬skja - -t3, väe.kargaja - -t3, väepagõja - -t3
väejuht väeülemb -ä -ät13, sõ̭aülemb -ä -ät13, väe.pääli|k -gu -kku38, sõ̭a.pääli|k -gu -kku38, sõ̭a|herr -herrä -.herrä35
väel: kerge kampsuni väel kerge kampsigaq;
väeosa väeja|go -o -ko27, väeos|a -a -sa26
väesalk väe|salk -salga -.salka31
väetama .väe|tämä -täq -dä81, .väetüst .pandma , .rammu v väke .pandma
väeti mallõ|du -du -tut1, kehvä|ne -dse -st7, kehväke|ne -se -ist8, nõrgakõ|nõ -sõ -ist8, armõ|du -du -tut1, hädi|ne -dse -st7, hädä|ne -dse -st7, hädäli|ne -dse -st5, jovvõ|du -du -tut1 me oleme väetid nende vägevate isandate ees mi olõ armõduq naid vägevit esändit vasta; vanadusest väeti vanahusõst jovvõdu; ta oli siis alles väeti lapsuke tä olľ sõ̭s viil väikokõnõ latsõkõnõ;
väetis .väetüs -e -t9, vä|gi -e -ke25, põllu|ramm -rammu -.rammu37 kütisemaal oli tuhk kolm aastat väetiseks kütüssemaa pääl olľ tuhk kolm aastat väes;
väetisekülvik .väetüse.külbjä - -t3
väevõimuga väe.võimuisi , väe.västligaq , vägi.võimuisi , väevõimugaq vägisi
väga .väega(q) , ilmadu , .ilmli|k -gu -kku38, .veiga(q) , (ilm)otsaldaq , (ilm).kistumaldaq , (ilm).lõpmaldaq , armõdu , .umbõ , (.)ulli sa tulid väga vara sa tullit väega varra; väga palju väega palľo v armõdu hulga, ulli palľo; väga palju tööd on teha paha palľo tüüd om tetäq; väga suur umbõ(lõ) suuŕ; väga kõva kõhikõva; väga rikas otsaldaq v põḣadu rikas; sel pildil pole väga vigagi seol pildil olõ-iq väega vika; palun väga, astu sisse! tulõq sisse, pallõsiq väegaq!; nad elavad väga uhkes majas nä eläseq ilmadu uhkõn majan;
vägev kõv|a -a -va28, kimmäs .kimmä kimmäst22, tu|kõv -gõva -gõvat4, .uhkõ - -t3, vä|kev -gevä -gevät4 vägev tammepuu uhkõ v tukõv tammõpuu; mul on vägev kaitsja selja taga mul om kimmäs kaitsja sälä takan; vägev lõunasöök ränk lõunasüüḱ; vägev tuul suuŕ tuuľ; ei maksa vägevatega vaielda massa ei suuri herrigaq vaiõldaq;
vägevus tugõvus -e -t9, .uhkus -õ -t9, vägevüs -e -t9
vägi vä|gi -e -ke25, joud jo(vv)u .joudu36, jõud jõ(vv)u .jõudu36, vä|gi -e -ke25, sõda† sõ̭a sõta29 nõial oli väge inimesi ravida nõial olľ väke inemiisi terves tetäq; mees on väge täis miiś om väke täüs; mis väega ma sigu siit eemale hoiaksin? mis väegaq ma tsiko tast kavvõmbal hoitnuq?; armastuse vägi ühendas nende südameid armu vägi köüť näide süämeq ütte; ta püüab kõigest väest, aga tööd jätkub veel mitmeks päevaks tä tege tävve jovvugaq, a tüüd jakkus viil mitmas pääväs; Rootsi väed vallutasid Liivimaa Roodsi väeq võtiq Liivimaa;
vägihein kasvot vägi|hain -haina -.haina30, kq ka .ütsämehevä|gi -e -ke25
vägijook .kangõmb kraaḿ vägijoogid napsiq;
vägikaigas vägi|pulk -pulga -.pulka31, lu̬u̬ŕ loori lu̬u̬ri37 noormehed vedasid peoplatsil vägikaigast noorõqmeheq vidiq pidoplatsi pääl vägipulka v luuri;
vägilane = vägimees vägi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, jo(vv)u|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
vägisi vägüsi , vägihüisi , .väelüisi , väevõimugaq , .väele , .väelä , jo(vv)u.kaupa uni tuli vägisi peale uni tulľ vägüsi v vägihüisi pääle;
vägistaja .väelä.võtja - -t3
vägistama .väelä v .väele v vägüsi .võtma , vägistä|mä -q -83, ärq .naardma tüdruk oli vägistatud tütrikku olľ väelä võet;
vägistamine .väelä.võtmi|nõ -sõ -st5
vägitegu vägitü̬ü̬ - -d52, vägitük|k -ü -kü37
vägitükk vägitük|k -ü -kü37
vägivald vägi|vald -valla -.valda33, väe|võim -võimu -.võimu37 vägivald sünnitab vägivalda vägivallast tulõ õ̭nnõ vahtsõt vägivalda; mul võeti auto vägivallaga käest mul võeti auto väevõimugaq käest; kodune vägivald kododsõq tapõlusõq;
vägivaldne vägi.vald|nõ -sõ -sõt6 vägivaldne valitseja vägivaldnõ valitsõja; sel naisel on vägivaldne mees tal naasõl om külgetükjä miiś; mässu vägivaldne mahasurumine mässü jovvugaq maahasurbminõ;