udu udsu udsu utsu26, undsõq .undsõ undsõt18, undsõh .undsõ undsõht20; (aknõ- v prilliklaasi pääl) hi|gi -i -ki27; heinamaa kohal heljub udu udsu hõľos hainamaa kotsil; udu langes maha undsõq tulľ maaha; soost tõuseb udu undsõq tulõ suu päält üles v nõsõs suu päält; nii tihe udu oli, et oma kätt ka ei näinud nii paks undsõq olľ, et umma kätt ka näe es; mets on hallis udus mõts om hahan undsõn; udus on nähtavus halb undsõgaq näe-iq häste; uttu mähkunud mäetipud undsõhe mähidüq mäehaŕaq; udu peidus saared undsõhe käkkünüq saarõq; mäletan nagu läbi udu mälehtä unõ iist; tõmba uttu! kaoq minemä! v pakõq mant!; aegade uttu kadunud aohämärikku kaonuq; udu(juttu) ajama haussi ajama, hauśma; udujoom undsõjuum; udukogu udsukogo
udune .undsõ|nõ -(dsõ) -st7, udsu|nõ -dsõ -st7; (aknõ- v prilliklaasi kotsilõ) .hii|ne -dse -st7, higi|ne -dse -st7, hikkõ(h)n; udused ilmad undsõ(dsõ)q ilmaq; silmapiir on udune taivaviiŕ om undsõn; õhtu oli sompus ja udune õdak olľ sundõn ja udsunõ; aken tõmbus uduseks akõń tõ̭mmaś hikkõ; silme ees läheb uduseks udsu tulõ silmi ette; udused fotod udsudsõq pääväpildiq; udused mälestused segädseq v hämäräq mälehtüseq
uduselt hämärähe, hämäräle, segätsehe, segätsele; rääkis asjast uduselt kõ̭nõľ aśast segätsehe; meenus uduselt tulľ niguq läbi udsu miilde
udusulg pu|tsai -dsaja -dsajat4, udsu|sulǵ -sulõ -.sulgõ34; udusulis linnupojad pudsajin v udsusulin tsirgupojaq; kerge kui udusulg kerge niguq putsai; patja kloppides ajad padja küljest udusulgi üles patja kloppin ajat padja külest utsu üles
udutama undsõ|tama -taq -da82, udsu|tama -taq -da82; udutab vihma undsõtas v aja undsõt; väljas udutab, midagi pole näha välän undsõtas v um undsõq, näe-iq midägiq; udutavad aknaklaasid hiidseq aknõklaasiq
uduvihm udsu|vihm -vihma -.vihma30, undsõq .undsõ undsõt18, undsõh .undsõ undsõht20; uduvihma sadama, udutama undsõt ajama v undsõtama v udsutama
ufo ti̬i̬dmäldäq v .tundmaldaq .lindaja asi, tiila* - -t2
uhkama (üles v .vällä) .lahvama lahvadaq .lahva77, .lahksama lahastaq .lahksa76; .kirgämä kirädäq .kirgä77; allikas uhkab vett lättest lahvas vett üles; higi uhkas ihule higi lahvaś üle iho; aknast uhkas jahedat õhku aknõst lahksaś jahhet luhti; maapinnast uhkab külmust maa hengäs külmä vällä; isandast uhkas võimu esändä olõkist kiräś võimu vällä
uhke .uhkõ - -t3, torrõ - -t14, kin|ä -ä -nä24, kõrḱ kõrgi .kõrki37, .ausa - -t3; uhke ja alistumatu rahvas uhkõ ja allahiitmäldäq rahvas; uhke oma tütre üle uhkõ uma tütre pääle; ära ole alati nii uhke ja suureline! olgu-iq alasi nii uhkõ ja suurõlinõ!; üks kleit uhkem kui teine ütś kleiť tõsõst uhkõmb; uhke loss torrõ losś; tõllas istub uhke mees, kuldkübar peas tõllan istus torrõ miiś, kuldküpäŕ pään; külm ja uhke iludus külm ja kõrḱ kaunitaŕ; uhke ilme kõrḱ ńago; on uhkeks läinud om uhkõs v torrõs lännüq; vaata, kui uhke see inimene on! kaeq, ku korgõ kaemisõgaq taa inemine om!; väga uhked riided väega ausaq rõivaq
uhkeldama uhkõnda|ma -q -83, ilo|tama -taq -da82, mitmit kõrdo uhkõndõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .uhkõlõma uhkõldaq .uhkõlõ85, ilotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, (rõividõgaq) .höühkelemä höüheldäq .höühkele85; ema uhkeldas oma targa lapsega imä uhkõnď uma targa latsõgaq; aias uhkeldavad roosipõõsad aian uhkõndasõq roosipuhmuq; uhkeldab küla vahel uue autoga ilotõlõs külä vaihõl vahtsõ massinagaq; mis sa ilmaasjata uhkeldad! miä saq ilmaaśandaq uhkut ajat!; uhkeldas kallis ülikonnas höühkeli kalli ülikunnagaq
uhkelt .uhkõhe, .uhkõlõ, torõhõhe, torõhõlõ, .uhkuisi; astub uhkelt ja püstipäi astus uhkõhe ja pää pistü; Elmar paneb end ikka uhkelt riidesse, kui Liidi poole läheb Elmar pand hindä õ̭ks uhkõlõ rõivilõ, ku Liidi poolõ lätt; kõndis uhkelt kõigist mööda kõ̭ndõ torõhõhe kõ̭igist müüdä; vastas uhkelt: ei! üteľ uhkuisi vasta: ei!
uhkus .uhkus -õ -t9, torõhus -õ -t9; ta on nii uhkust täis tä om nii uhkust täüs; aetakse uhkust taga, ostetakse kallist mööblit aias torõhust takan, ostõtas kallist müüblit; järv oli Saareküla uhkuseks järv́ olľ Saarõkülä ilo
uhkustama uhkõnda|ma -q -83,kõrgista|ma -q -83, mitmit kõrdo uhkõndõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .uhkõlõma uhkõldaq .uhkõlõ85, kõrgiskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, kõrgistõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .kõrkõlõma kõrgõldaq .kõrkõlõ85; ta ei uhkustanud oma teadmistega tä uhkõnda-as ummi tiidmiisigaq; pole mul millegagi uhkustada olõ-iq mul minkaq kõrgistõllaq
uhtma .(h)uhtma .(h)uhtaq (h)uha63, (kergehe) .(h)uhtsama (h)uhastaq .(h)uhtsa76, kõrras lopahta|ma -q -83, lopahu|tma -taq -da62; uhtis jõe ääres vaipa huhtõ jõ̭õ̭ veeren põrmandurõivast; vesi uhab järve kallast vesi uht järve perve; meri uhtis uppunu kaldale meri huhtõ uppunu vällä; laine uhas üle paadi ääre lainõq lopahť üle venne veere; poiss saab isa käest uhta poisś saa esä käest uhtaq v mäntli
ui(h) vai, või(q), võe(h); ui-ui! võe-võekõnõ! v või-võiakõnõ!
uim (uima) hoim hoima .hoima31, hoimus -(s)õ -t11;uimas hoimussillaq, hoimussin;noored on armastuse uimas noorõq ommaq suurõst armust hoimussillaq; viinauimas mees kükitab teepervel tśommin miiś kükütas tiiperve pääl; teda valdas õnneuim tä jäi õ̭nnõst purjo
uim (uime) horm horma .horma30, hormus -(s)õ -t11, hurm hurma .hurma30, hurmus -(s)õ -t11, hoimus -(s)õ -t11; ahvenal on teravad uimed ahunal ommaq teräväq hormussõq; kala ujub uimede abil kala oius hurmõga
uimane hoima|nõ -dsõ -st7, hoima|du -du -tut1, hoimussillaq, hoimussi(h)n; .oigõ - -t3, .oigu - -t1, jovvõ|du -du -tut1; päike teeb uimaseks päiv tege hoimatsõs; uimaseks jääma hoimussihe v hoimussile jäämä;ta on kukkumisest veel uimane tä om sadamisõst viil hoimussin; valvur löödi uimaseks vahť lüüdi hoimatsõs; meie klassi poistest oli Märt kõige uimasem miiq klassi poissõ hulgan olľ Märt kõ̭gõ oigõmb; see on uimane põrsas, laseb ennast sülle võtta seo om oigõ põrss, lask hindä üskä võttaq
uimastama hoimatsõs tegemä v lü̬ü̬mä; suurtes valudes vaevlev haige uimastati ravimitega suurõn valun haigõ tetti ruuhtõgaq hoimatsõs; vastane uimastati täpse löögiga vastalinõ lüüdi täpsä välgigaq hoimatsõs; sookailude lõhn uimastab tśahknidõ hõ̭ng tege hoimatsõs v pand purjo; kirg uimastas tema meeli himo nakaś tälle mudsu mano
uimasus hoimahus -õ -t9, hoim hoima .hoima31; palavik tekitab peavalu ja uimasust palavigust tulõ päähalu ja hoimahus; värskes õhus vabanes ta uimasusest värskin õhun sai tä hoimast vallalõ
uimerdis hu|ńa -ńa -nńa26, huńe|ṕ -bi -pit13, hu|ńo -ńo -nńo26, hün|ä -ä -nä24; kukkus uimerdisest mehe otsa trehvü huńalõ mehele
uinak uinah(t)us -õ -t9, uinang -u -ut13, uina|k -gu -kut13, magah(t)us -õ -t9, kurvah(t)us† -õ -t9; pärastlõunane uinak päältlõunõnõ uinahus v magaminõ; põgus uinak rongis kerge uinahus rongi pääl;kui oled väsinud, tee üks uinak! lasõq ütś kurvahus, ku väsünüq olõt!; teen pooletunnise uinaku ma lasõ poolõs tunnis silmä kinniq
uinuma .uinu|ma -daq -80, magalõ v maga(ha)ma .jäämä, uinussi(l)lõ .jäämä, uinah(t)u|ma -daq -84; uinu, uinu, rumaluke! uinuq, uinuq, ullikõnõ!;haige püüab uinuda haigõ pruuḿ magama jäiäq; järv uinus kuuvalgel järv́ magasi kuuvalgõn;uinunud vulkaan uinussil tulõmägi
uinutama uinu|tama -taq -da82, maga(ha)ma .pandma, suigu|tama -taq -da82, unista|ma† -q -83; uinutasin lapse magama uinudi latsõ magama; rahva tähelepanu uinutatakse lubadustega rahvas petetäs lubamiisigaq ärq; kella tiksumine uinutas kellä tikśnä tekḱ unitsõs v ai unõ pääle
uisapäisa huisapäisä, (h)uisapäisi, .(h)uisku, ülejala, üle(suu)pääkaala, .mõtlõma(l)-daq, ulli .päägaq, .huupi;see töö on tehtud uisapäisa seo tüü om tett huisapäisä;ta ei tee midagi uisapäisa, enne mõtleb kõik läbi tä ei tiiq midägiq ülejala v ülepääkaala, inne rehkendäs kõ̭iḱ vällä;kuhu sa uisapäisa tormad? kos sa joosõt (uma) ulli päägaq?; ära uisapäisa otsusta! otsustagu-iq huupi!
uitama = uitma .hulḱma .hulkiq hulgi63, .roitma .roitaq roida61,.ronḱma .ronkiq rongi63, .kõ̭nďma .kõ̭ndiq kõ̭nni63; poisid uitavad niisama linna peal poisiq hulḱvaq niisama liina pääl; päeval uitas ta metsas päivä roiť tä mõtsa pite; siinkandis uitab karu ringi siinkandin liigus kahr;mõtted uitavad oma rada mõttõq kääväq ummamuudu
ujulest(eläjil) oiu|nahk -naha -.nahka33, lehť lehe .lehte34; ujulestadega jalad lapardiq
ujuma ujoma uioq v ujjoq ujo70, ojoma oioq v ojjoq ojo70, .oidma .oiduq oiu64, .oiduma .oidudaq oiu79; ujusime üle järve mi uio üle järve; poisid ujuvad üle jõe tśuraq oidvaq üle jõ̭õ̭;koera ujuma pinni ujoma; ujuvad saared oidsaarõq; ujuv suvila viipäälne suvõmaja; vett on nii palju, et õu lausa ujub vett om nii palľo, et moro õkva lainõtas; taevas ujusid pilved taivan oiduq pilveq; kust sina välja ujusid? kost saq vällä kargsit?
ujumine ujomi|nõ -sõ -st5, ojomi|nõ -sõ -st5; rinnuliujumine rinnoldõujominõ, kõnnõk kunnaujominõ; ujus 200 m rinnuli uio 200 m kunna muudu
ujumiskoht ojomiskotus -(s)õ -t11, tsukõlus -õ -t9; jõekäärus on hea ujumiskoht jõ̭õ̭vangun om hää ojomiskotus
ujutama ujo|tama -taq -da82, ojo|tama -taq -da82; läheme hobust ujutama mi lää hobõst ojotama;üle ujutama uputama; suurvesi ujutas heinamaa üle suuŕvesi upuť hainamaa ärq; kogu madalik on üle ujutatud kõ̭iḱ mataľmaa om upungin v ujovallaq;kõ̭iḱ mataľmaa upuskõllõs; lugejad ujutavad meid kirjadega üle lugõjaq uputasõq meid kirjo ala
ukerdama ukõrda|ma -q -83, mukõrda|ma† -q -83, mitmit kõrdo ukõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; ukerdan mööda libedat tänavat ukõrda nilbõt huulitsat pite; keegi ukerdas maanteekraavis kiäkiq ukõrď suurõtiikraavin; vaatasin, et üks väikene ukerdaja paistab, tuli lähemale – oma laps oli kai, et ütś väikene mukõrus paistus, tulľ lähkümbähe – uma latś olľ
uks usś ussõ ust39, (katõ poolõgaq) m .värt|eq -ide -it18, m .vähr|äq -ide -it18, m .värr|äq-ide -it18, m .värj|äq-ide -it18; uks avaneb väljapoole usś käü välläpoolõ;teine uks viis aeda tõ̭nõ usś lätś aida;perenaine vahib uksel pernaanõ vahis ussõ pääl; vaatas üle ukse kai üle ussõ v läve; uksest sisse, välja minema ussõst v lävest sisse, vällä minemä; tule eesuksest, eesuks on lahti! tulõq iistussõst, edeusś om vallalõ!; vanatüdruk näitas kosilasele ust vanatütrik ai kosilasõ ussõst vällä; õnnetused tulevad uksest ja aknast hädäq tulõvaq ussist ja aknist v lävest ja pajast
ukseava ussõ|mulk -mulgu -.mulku37, läv|i -e -ve24; madal ukseava sundis kummardama mataľ ussõmulk panď kumardama; suits läheb ukseavast välja suits lätt lävest vällä
ulaelu (.ümbre).aelõmi|nõ -sõ -st5;lubas ulaelu maha jätta lubasi ümbreaelõmisõ maaha jättä;mis töö seal kontoris ka on, puha logelemine ja ulaelu! mis tüü sääl kontorin õ̭ks om, paľas logõlõminõ ja videlemine!
ulakas koir koira .koira37, krantś krandsi .krantsi37, kelḿ kelmi .kelmi37, ula|k -gu -kut13; ulakad lapsed koiraq latsõq; sa oled väga ulakas poiss sa olõt väega koir v kelḿ poisś
ulakus .koirus -õ -t10, .krantśus -õ -t10; .koirustük|k -ü -kü37, koirasti|k -gu -kku38, tük|k -ü -kü37;on mingi ulakusega hakkama saanud om mändsegiq tükü tennüq
ulatama 1. (kätte) .andma (.)andaq anna66, küünü|tämä -täq -dä82, .ängämä ängädäq .ängä77, .pakma pakkuq paku64; ulatab käe küünütäs v and käe v pakk kätt; karjapoiss ulatas hundile noaga leiba kaŕapoisś küünüť soele väidsegaq leibä; ulata mulle kitarr, ma mängin ühe loo! ängäq mullõ kitrat, ma mängi üte luu!; ulata kooki laua teise otsa! pakuq kuuki lavva tõ̭istõ otsa!; ulatasin lilled ja kingituse anni kätte lilliq ja kingitüse; 2.kqulatuma
ulatuma .küündümä .küündüdäq küünü79, .haarduma .haardudaq haaru79; kleit ulatub maani kleiť küünüs maaniq; jõulukuuse latv ulatus laeni joulukuusõ ladõv küündü v puttõ lakkõ;käsi ei ulatunud õunani upin es küünüq kätte; laulja kuulsus ulatus üle maailma laulja kuulsus küündü üle maailma; traditsioon ulatub kristluse-eelsesse aega kommõq küünüs v lätt tagasi aigo inne ristiusko; sa ehk ulatud paremini sinna juurde sa vaest haarut innembi sinnäq mano; nii kaugele kui silm ulatub, laiub preeria nii kavvõlõ ku silm küünüs, om nätäq lakõmaa; kas nüüd ulatub? kas noq küünähüt?; see jutt on minugi kõrvu ulatunud seo jutt om mullõgiq kõrva putnuq
ulatus .suurus -õ -t9, .küündümi|ne -se -st5; kahjustuse ulatus kaḣo suurus; globaalse ulatusega probleem üleilmahädä; mu hääleulatus on kolm oktaavi mu helü võtt kolm oktavit; kogu tee ulatuses terve tii pikkusõn; kogu Euroopa ulatuses üle terve Euruupa; ebaseaduslik äri on võtnud suure ulatuse säädüsvastalinõ äri om suurõs v lajas lännüq; vastuhakk omandab üha laiema ulatuse vastanakkaminõ lätt kõrrast laembas; täita nõu veega kolmveerandi ulatuses täütäq annoḿ viigaq kolmveerändiniq; ülesvõtteid on kuue tunni ulatuses ülesvõttit om kuvvõ tunni jago; põder oli püssi laskeulatuses põdõr olľ püssägaq laskõq; tiibade siruulatus siibo lakjus
ulatuslik lajali|nõ -dsõ -st5, la|ǵa -ja -ḱa29, suuŕ suurõ suurt40; ulatuslik metsapõleng lajalinõ mõtsapalang; ulatuslikul territooriumil laja v suurõ maa pääl; ulatuslikud muudatused suurõq muutmisõq; ulatuslik loomeperiood pikḱ luumisaig
umbe .umbõ, .umbõhe, .umbõlõ, kinniq; torud läksid umbe toroq lätsiq umbõ; teed on umbe tuisanud tii ommaq umbõhe v kinniq tuisanuq; umbe kasvav jõesäng ett; tiik oli umbe kasvanud lumṕ olľ umbõlõ kasunuq; sõrm läks umbe sõrḿ lätś umbõhe
umbes I .umbõ(h)n; tee on jalgratastest umbes tii om jalgrattist umbõn; umbes kraanikauss umbõn kraanikausś
umbes II ringi(h)n, .ümbre, nii, arvadaq, pia, vaśt, inämb-vähämb, silmnätäq, .umbõs; umbes kümme tuhat meest kümne tuhandõ mehe ringin v ümbre; umbes kümme meetrit nii kümme miitret; umbes minuvanune arvadaq minovannu; umbes ühepikkused pia v silmnätäq ütepikku; läks umbes sinnapoole lätś inämb-vähämb sinnäqpoolõ; umbes viis aastat tagasi mõ̭ni viiś aastakka tagasi; täpselt ei tea, aga umbes arvan täpselt ei tiiäq, agaq sinnäqpoolõ arva; ära vasta nii umbes! vastaku-iq nii huupi!; millest ta umbes rääkis? minkast tä umbõs kõ̭nõľ?
umbkeelne umbkeeli|ne -dse -st7, umbki̬i̬ľ|ne -se -set6; Võru linnas leidub ka umbkeelseid eestlasi Võro liinast lövvät ka umbkeelitsit eestläisi v umbeestläisi
umbselt .umbõhe, .umbõlõ, .umbõ, müldüssi(h)n; tee lõppes umbselt tii lõppi umbõ; ei tohi umbselt sulgeda ei võiq umbõhe kinniq pandaq; kartuleid ei tohi umbselt säilitada kardohkit ei tohiq müldüssin hoitaq
umbusaldama mitte .uskma, .kahtlasõs pidämä; alguses nad umbusaldasid teda nääq es usuq timmä edeotsa; ma umbusaldan selliseid jutte ma ei tahaq sääntsit juttõ uskuq; kõiki võõraid umbusaldatakse kõ̭iki võ̭õ̭rit peetäs kahtlaisis
umbusk umb|usk -uso -.usko36; .kahtlus -õ -t9; umbusk võõramaalaste suhtes umbusk võ̭õ̭ramaalaisi vasta;äärmine umbusk kõige uue vastu perädü kahtlus kõ̭gõ vahtsõ kotsilõ; umbusku hajutama kahtluisi kaotama
ummistus ummistumi|nõ -sõ -st5, pidähüs* -e -t9, ummistus -õ -t9; radiaatori ummistus radika ummistuminõ; veresoonte ummistus veresuuni ummistuminõ; ummistus on teises torus pidähüs om tõsõ toro seen
ummuksis 1. ummussi(h)n, ummussil(laq), ummussõ(h)n, mülgüssi(h)n; järv on talvel ummuksis järv́ om talvõl umbõn; kalad olid jää all ummuksis kalaq olliq iä all ummussin;2. mülgüssi(h)n, müldüssi(h)n, ummussi(h)n; süsi põletatakse kolm ööpäeva ummuksis hütsi palotõdas kolm päivä (puuľ)müldüssin; ummuksis kustuma mültümä; ahi põleb ummuksis ahi palas ummussin
unarule = unarusse unõssihe, unõssi(l)lõ, unõhuisi, unõh(t)ustõ; .laoki(l)lõ, hoolõldaq; unarusse jäänud suhted unõssihe jäänüq läbikäümine; unarusse jäetud kutsikas hoolõldaq jätet kutsik; unarusse vajunud kombed unõhtustõ jäänüq kombõq; jätab oma ametikohustused unarusse jätt uma ammõdi hoolõtuhe
und(kalapüüdmisriist) und unna .unda32, unn unna .unda32
undama .undama unnadaq .unda77; .hunńama hunńadaq .hunńa77, hunis|õma -taq -õ87; sireen undas vahetpidamata hädäpassun unnaś vaiht pidämäldäq;parmud lendavad unnates parmuq lindasõq nii mis hunńas; rehepeksumasina undamine pessümassina hunńaminõ; keha undab valust iho aja vallu vällä
unelema unõskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, unista|ma -q -83; meeleolu on unelev miiľ unõskõlõs; viiul uneles vaikselt viioľ unõskõli tassakõisi; neile meeldis unelda kaugetest maadest näile miildü unistaq kaugist maiõst;mis sa siin uneled? midä sa unistat v unõskõlõt siin?
unenägu un|i -õ -d41, unõnä|go -o -ko27, unõ((h)n)nägemi|ne -se -st5; väga selge unenägu väega selge uni; elu näib halva unenäona elo paistus niguq halv uni; ilus elu nagu unenäos illos elo niguq unõn näessiq
uni un|i -õ -d41; und nägema und nägemä; nägin sellist und näi sändse unõ; mul on praegu kange uni mul om parhillaq kangõ uni pääl;rahutu uni halv magaminõ;unne jääma, unne vajuma magama v magalõ jäämä; magab õiglase und maka niguq õigõ miiś; oma igava jutuga ajab ta inimestele une peale tä õ̭nnõ unistas inemiisi uma igävä jutugaq; uni oli kui peoga pühitud uni olľ niguq pühit; käib peale nagu uni aja pääle niguq uni; poleks uneski arvanud ei olõssiq unõn ka nännüq; kerges unesvirvessilläq, virvessin;kergesse unnevirvessihe, virvessile
unikaalne ainuli|nõ -dsõ -st7, üte.kõrd|nõ -dsõ -sõt6; unikaalne loodus ainulinõ luudus; unikaalne võimalus ütekõrdnõ võimalus
unine uni|nõ -dsõ -st7, suigu|nõ -dsõ -st7; hommikuti olen kaua unine hummogidõ olõ pikält uninõ; unisest peast ei taibanud ta mõhkugi unidsõ päägaq es jaaq tä tuhkagiq; hilissügise unine ilm uninõ ilm vasta talvõ; linnakese unine elurütm liinakõsõ suigunõ elovuul; uniseks jääma unistõlõma; uniseks muutma, uniseks tegema unistama; ma jäin uniseks mul tulľ unõhädä pääle
unistama unista|ma -q -83, ette kujotama, igä|tsemä -tsäq -dse90;iga tütarlaps unistab armastusest ja õnnest egä tütäŕlatś igätses armu ja õ̭nnõ; vaatab unistades tähtede poole kaes unistõn tähti poolõ; unistavate silmadega noormees unistaja silmigaq nuuŕmiiś; poiss unistab, kuidas ta suureks saades elama hakkab poisś kujotas ette, kuis tä suurõst pääst elämä nakkas
unistus su̬u̬v́soovi su̬u̬vi37, igätsüs -e -t9, unistus -õ -t9; ettekujotus -õ -t9; purunenud unistused tühjä lännüq sooviq; tema unistus on saada kuulsaks kirjanikuks tä luut saiaq kuulsas kiränigus; oma talu oli Andrese suurim unistus uma talo olľ Andresõ kõ̭gõ suurõmb suuv́; unistus läks täide suuv́ lätś täüde; kandub unistustes kaugetele maadele vöörüs uman ettekujotusõn kaugidõ maiõ pääle; unistuste naine igätsüisi naanõ; ta virgus oma unistustest tä virgu umast unistamisõst; unistuste pulm viimädse pääl pulm; eluunistus elo unistus
unisus uninõ olõḱ v olõminõ;tunnen pidevat unisust kõ̭iḱ aig om mul uninõ olõminõ v uni pääl
ununema unõh(t)u|ma -daq -84, meelest (ärq) minemä, äkki (meelest) ärq .haarduma; taskusse ununenud võtmed karmanihe unõhtunuq võťmõq; pikapeale ununevad koolist saadud teadmised koolitarkus lätt pikäpääle meelest; ununes mul ootamatult ärq haardu no meelest mul v niguq võeti (meelest) ärq mul
unustama unõhta|ma -q -83, unõhu|tma -taq -da62, meelest .laskma; ära unusta kirja posti viia! ärq unõhtaguq v meelest laskuq kirjä posti pandaq!; unustasin raamatu maha unõhti v jäti raamadu maaha; laps kaldub unustama latś tüküs unõhtama; unustasin end lugema unõhti hindä lugõma; kõiki peetakse meeles, kedagi ei unustata kõ̭iki peetäs meelen, kedägiq ei unõhtõdaq; kõigi poolt unustatud vanamees kõ̭igist maaha jätet vanamiiś; unustab söögi, joogi ja une lask meelest süümise, juumisõ ja magamisõ; vihahoos võib ta ennast hoopis unustada vihahuun või täl miiľ hoobis pääst minnäq; unustamine sageneb vanas eas vanan iän lätt unõhtaminõ hullõmbas v vanan iän nakatas kõrrast inämb unõhtama
unustus unõh(t)us -õ -t9; viibib sellises unustuses, et ei mäleta tervet eilset päeva om sääntsen unõhtusõn, et ei mälehtäq tervet eeläst päivä; endise kuulsa mehe elu lõppes unustusesinneskidse kuulsa mehe elo lõppi unõhtusõn; unustusse vajuma unõh(t)uma; tahaks end unustuseni täis juua tahtnuq hindäl meele pääst ärq juvvaq; unustusehõlmas unõhusõ üsän
upakil 1. upakallaq, upakillaq, upikullaq, upil(d)õ; auto on kraavis upakil auto om kraavin upakallaq; 2. .urvi, urvil(d)õ, urvikallaq, urvikillaq, urvikullaq, uurikallaq, uurikullaq, kumaruisi; upakil olema tuurutama; laps otsis peidetud mänguasja, poolest saadik voodi all upakil latś otsõ käkitüt mängoasja, poolõst saaniq sängü all urvi; vana kuur on hullusti upakil vana kuuŕ om jälehehe lüngi
upakileupaki(l)lõ, upaku(l)lõ, upil(d)õ; lamaja ajas end upakile pikäleolõja ai hindä upakillõ
uperkuuti upõr.kuuti, upõr.paudsi, upõr.tautsi, kukõr.paudsi, üle pää;auto käis uperkuutiauto käve üle pää; see vastane lööb su uperkuuti seo vastalinõ lüü su upõrpaudsi
upitama 1. kuk|kama -adaq -ka77, (h)up|pama -adaq -pa77, (h)upista|ma -q -83; .vinnama vinnadaq .vinna77; upitas raske koti mulle selga hupaś v hupisť rassõ koti mullõ sälgä; upita mind koorma otsa! huppaq minno kuurma otsa!; katsun end istukile upitada ma püvvä hindä istma vinnadaq; tundmatu kuju upitati linnapeaks tundmaldaq tegeläne kukati liinapääs; 2. küünü|tämä -täq -dä82; tagapool seisjad upitasid endid kõrgemale takanpuul saisjaq küünüdiq hindä korõmbalõ; eneseupitamine hindäkergütämine
uppi 1. uppi; uppi lendama uppi lindama; uppi tõugatud tõrs ümbre v uppi tougat tõrdo;2. .urvi, urvil(d)õ;ajab end nii uppi kui võimalik aja hindä nii urvi ku and
uppis 1.uppi; uppis riiul uppi riioľ;2..urvi, urvil(d)õ, urvikallaq, urvikillaq, urvikullaq; seisab vanni kohal uppis sais vanni kotsil urvikillaq
uppuma up|puma -pudaq -u79; .põhja minemä; poiss uppus jõkke poisś uppu jõkkõ ärq;vaadake, inimene upub! kaegõq, inemine upus ärq!; kalurid uppusid tormis kalameheq lätsiq tormigaq põhja; laev upub otse meie silme all laiv lätt õkva mi silmi näten põhja; toimetaja upub töösse toimõndaja upus tüü sisse ärq; rohelusse uppunud linnaosa rohilist v haljust täüs liinajago; silmapiir uppus uttu taivaviiŕ kattõ undsõhe
uputama upu|tama -taq -da82; .põhja .laskma, .põhja ajama; ära neid kassipoegi ära uputa! uputagu-iq naid kassipoigõ ärq!; suurvesi uputab heinamaad suuŕvesi uputas hainamaad; laev uputati merelahingus laiv lasti merelahengun põhja; torm uputab kõik meie paadid maru aja kõ̭iḱ mi loodsiguq põhja
uputus uputus -õ -t9, upunǵ -i -it13; vi̬i̬nõsõng -u -ut13; tamm oli kaitseks uputuste eest tamḿ kaitś uputust; tänavu on meil õunauputus timahavva om meil ubinauputus; kartulipõldu tabas uputus kardohkanurḿ jäi upungihe; äikesevihmad tõid kaasa uputuse piksevihmost tulľ viinõsõng
urgas urg uru .urgu32,ku̬u̬p kooba ku̬u̬pa31; istub trepi all oma urkas istus trepi all uman urun; kust urkast sa välja ilmusid? kost koobast sa vällä tullit?; vanalinna kahtlased urkad vanaliina kahtladsõq nukatagodsõq
urgitsemauura|tama -taq -da82, .kauŕma .kauriq kauri63,igra|tama -taq -da82, ugri|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, urga|tama -taq -da82, juura|tama -taq -da82; urgitses näpuga nina uurať ńapogaq nõ̭nna; tõsta endale ilusasti ette, mis sa urgitsed!nõstaq hindäle ilosahe ette, miä sa kaurit!; urgitsesin niikaua, kuni auk sisse sai igradi nikavva, kooniq mulk sisse sai; muudkui urgitseb oma küsimustega muguq juuratas ummi küsümiisigaq; elan nagu tahan, ärgu teised urgitsegu! elä niguq taha, ärkeq tõsõq uuratagõq!; mis sa urgitsed mu hinge kallal! miä sa jürät mu hinge!; urgitses tema minevikust patte välja nurgitś timä minevikust pattõ vällä
urvitama urvi|tama -taq -da82, mitmit kõrdo urvitõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, tuuru|tama -taq -da82; urvitas taguotsa taeva poole tuuruť tagaotsa taiva poolõ
usaldama .uskma .uskuq usu64, kimmäs olõma, lu̬u̬tma lu̬u̬taq looda61; kas sa ei usalda mind, et sa mu taga nuhid?kas sa ei usuq minno, et sa mu takan nurgitsõt?;seda meest ei või usaldadataad miist ei võiq uskuq; meie kätte usaldatakse …miiq kätte usutas andaq …; teda võis usaldada: ta tegi, mida oli lubanud timä pääle võidsõ kimmäs ollaq v luutaq: tä tekḱ, midä olľ lubanuq; ma ei usalda enam uuesti küsida ma ei usuq inämb vahtsõst küssüq
usaldav .uskja - -t3,.julgõ - -t3; sa poleks pidanud nii usaldav olema! ärnüq olnuq nii uskja!;pääsuke on inimese suhtes usaldav pääsläne ei pelgäq inemist; vaatas nii usaldavalt mulle otsa! kai sändse usogaq v uskmisõgaq mullõ otsa!; sookured on muutunud usaldavaks suukurõq ommaq julgõs muutunuq
usaldus .uskmi|nõ -sõ -st5, usaldus -õ -t9; sõprus põhineb usaldusel sõprus sais ütśüte uskmisõ pääl;tunneb naise vastu täielikku usaldust om naasõ pääle kimmäs; ta ei äratanud usaldust timmä es saaq uskuq; pikapeale võitis ta minu usalduse pikäpääle naksi ma timmä uskma; püüan õigustada teie usaldust püvvä teid mitte alt vitäq v püvvä mitte petjäs jäiäq
usaldushääletus ammõtihe.jätmise hääletüs
usaldusmees uma mi̬i̬ś, i̬i̬stkõ̭nõlõja - -t3; ülemus saatis siia oma usaldusmehed ülemb saať siiäq umaq meheq; kihelkonna usaldusmees kihlkunna iistkõ̭nõlõja
usaldusväärne usutav -a -at4, kimmäs .kimmä kimmäst22, .uskmisõväärt, .uskmist väärt; inimene on usaldusväärne inemine om usutav; väga usaldusväärne töömees väega ausa tüümiiś; teade pole usaldusväärne teedüst saa-iq uskuq; tulemus polnud päris usaldusväärne tullõḿ olõ-õs peris usutav v kimmäs
usin virk virga .virka30, us|sin -ina -inat4, kä|pe -pe v -behe -pet v -behet14, tü̬ü̬kä|s -dse -st5v - -t15;tüdruk oli tööle usin tütrik olľ tüü pääle virk; usinad mesilased usinaq mehidseq;vanaema on usin kirikuskäija vanaimä om kerikuhe (käümä) ussin v trui; usin ei karda ühtki tööd ussin v virk ei pelgäq mitte ütte tüüd
usinalt = usinasti usinahe, usinalõ, .virka; ütle mulle usinasti, mul on aega kasinasti! rahvalaul ütleq mullõ usinahe, mul om aigo kasinahe!
usk usk uso .usko36; usk hingede rändamisse usk hingi rändämise sisse; on sul usku iseendasse? kas sa usut esiqhindä sisse?; kadus usk sõbrasse ja tema lubadustesse es usuq inämb sõpra ja timä lubamiisi; rahva usk valitsusse rahva usk valitsustõ; heas usustoimima hüä uso pääle tallitama; taastus usk õiglusse usk õigusõ sisse tulľ tagasi; luteri usk lutõri usk, märdiusk; katoliku usk katoligu usk, poola usk,paavstiusk
usklik .uskli|k -gu -kku38, usoinemi|ne -se -st5; usklik inimene usklik inemine; sügavalt usklik süväusklik; usklike kogunemine usorahva kokkotulõminõ; meie vallas pole palju usklikke miiq vallan olõ-iq palľo keriguinemiisi
uskmatu.uskmaldaq, usoldaq; sõda uskmatute vastu sõda uskmaldaq rahva vasta; pärast seda juhtumit muutusin uskmatuks päält tuu johtumisõ sai minost uskmaldaq inemine; uskmatu pilk uskmaldaq kaeminõ
uskuma.uskma .uskuq usu73; uskuma jääma uskma jäämä,uskvas võtma; usub jumalaisse usus jumalit; uskus paremasse tulevikku uskõ parõmbat tulõvataigo; usu või ära usu! usuq vai ärq uskuq! v usuq vai uskmaldaq!; rahvas peab oma juhtidesse uskuma rahvas piät ummi juhtõ (sisse) uskma
uskumatu .uskmaldaq; üks lugu uskumatum kui teine ütś lugu inämb uskmaldaq ku tõ̭nõ; uskumatu lärm uskmaldaq v perädü larḿ
uskumatult .uskmaldaq
uskumus.uskmi|nõ -sõ -st5, usk uso .usko36; uso|mu̬u̬d -moodu -mu̬u̬du37, .arvami|nõ -sõ -st5; ärge arvustage kohalikke uskumusi! ütelgu-iq midägiq paigapäälside uskmiisi kotsilõ!; see on põline uskumus seo om põlinõ usk;neid uskumusi oli seal mitmesuguseid noid usomuudõ olľ sääl mitmõsugutsit
uss 1. husś hussi .hussi37, vagõl v vakl vagla .vakla45; lame- ja ümarussid lammõ- ja höörikhussiq; vihmauss liivikõnõ, vihmavagõl; usse täis vaglanõ, vaglonõ; (vihma-)usse täis maavaglonõ maa; ajab ussi õnge otsa aja vagla õ̭ngõ otsa; lihal on ussid sees lihal ommaq vaglaq sisen; 2. siug sivvu .siugu36, husś hussi .hussi37, hain-alo|nõ -dsõ -st7, naľ paloangõrja|s - -t15; lapsed materdavad ussi latsõq rehḱväq hussi; sai ussi käest salvata sai sivvu käest salvadaq; uss nõelas husś panď
ustav.ustav -a -at4, truu - -d50, truvv́truvvi .truvvi37, kimmäs .kimmä kimmäst22; ustav sõber ustav v kimmäs sõbõr; oma peremehele ustav umalõ perremehele truu
ustavalt.truvvi; .ustavahe, .kimmähe; teenib ustavalt oma riiki tiiń truvvi umma riiki; armastas abikaasat ustavalt hoiť abikaasat ustavahe; seisab ustavalt oma aadete eest sais kimmähe ummi aatidõ iist
usund usk uso .usko36; polüteistlikud usundid mitmõjumala usoq; monoteistlikud usundid ütejumala usoq; keldi usund m keldi jumalaq
usutlema nõvvatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, küsüte|(l)lemä -lläq -(l)le86, .pińmä .pinniq pinni63, usotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86; ma ei hakanud võõrast usutlema, kes ta on ja kust tuleb es nakaq ma võõrast küsütelemä, kiä tä om ja kost tulõ;nad usutlesid mind, kuidas see asi ikka oli nä nõvvatõliq v usotõliq minno, iks kuis tuu asi olľ
usutlus nõvvatõ(l)õmi|nõ -sõ -st5, küsüte(l)lemi|ne -se -st5, .pińmi|ne -se -st5, .uuŕmi|nõ -sõ -st5;kodus algavad usutlused ja etteheited koton nakkas pińmine ja õiõndaminõ;kq ka küsitlus
utsitama takast .tsusḱma, utsi|tama -taq -da82, hutśu|tama -taq -da82, härgü|tämä -täq -dä82; kaua sind peab utsitama, enne kui sa üles tõused? kavva sinno piät utsitama, inne ku sa üles saat?;töödejuhataja käis mehi muudkui tagant utsitamas tüüjuhataja käve miihi muguq takast tsusḱman
utt ut|ť -i -ti37; pooled talled olid uted, pooled jäärad poolõq tallõq olliq utiq, poolõq oinaq
uu uu; uu, tule koju! uu, tulõq kodo!
uudis sõ̭n|noḿ -oma -omat4, uudis -(s)õ -t11, (.vahtsõnõ) ti̬i̬dmi|ne -se -st5, (.vahtsõnõ) teedüs -(s)e -t11; see oli mulle täielik uudis tuu olľ mu jaos edimäne kuuldminõ;mis kodus uudist on? miä koton vahtsõt om?; uudiste rubriik ajalehes sõ̭nomidõ jago aolehen; mis uudist? midä vahtsõt?; mis uudist sa tood? midä sa kuulutat?
uudisekünnis sõ̭nomiläv|i -e -ve24; sündmus ei ületanud uudisekünnist asi es küünüq üle sõ̭nomiläve v aśast es saaq sõ̭nomit
uudistama .vahťma .vahtiq vahi63; teedäq .tahtma, .juurdlõma juurõldaq .juurdlõ85; lapsed uudistavad külalist latsõq vahisõq külälist; vaatas teda uudistades kai timmä uudishimogaq; uudistasime kaua kingitusi kavva imehtellimiq kingitüisi; rebane käib metsaserval uudistamas repäń käü mõtsa viirde paśma v hiiľmä; uudistati, kuidas mul läks taheti teedäq, kuis mul lätś; uudistaja vahťja
uudistoode .vahtsõnõ tetüs*, .vahtsõnõ asi v kaup v kraaḿ; on välja lastud uudistoode vahtsõnõ tetüs om vällä tulnuq; firmauudistoodete näitus firma vahtsidõ asjo näütüs
uudne .vahtsõ|nõ - t6, .vahtsõt mu̬u̬du; .vahtsõ moodugaq; sõnale on antud uudne tähendus sõ̭nalõ om ant vahtsõnõ tähendüs;uudse lahendusega korter vahtsõ moodugaq kortin; uudse lõikega rõivad vahtsõt nitti rõivaq
uudsevili uudsõq .uutsõ uudsõt18; juba koristatakse uudsevilja joq pandas uudsõt
uuendama1. .vahtsõs tegemä, vahtsõnda|ma* -q -83, .ümbre lu̬u̬ma, .ümbre kõrraldama;uuendatud konstruktsiooniga instrument vahtsõt muudu riist; noores riigis tuli uuendada kõike noorõn riigin tulľ kõ̭iḱ ümbre luvvaq; uuendatud õppekava ümbre kõrraldõt opiplaań; uuendatud tarkvara noorutõt tarkvara;2. .vällä .vaihtama; uuendati mädanenud lagi mädänüq lagi vaihtõdi vällä; vanad marjapõõsad tuleks uuendada vanaq maŕapuhmuq tahtvaq vällä vaihtaq;3.vanu tutvusi uuendama vanno tutvit vahtsõhe üles otśma; rendilepingut uuendama rendilepingut vahtsõndama v vahtsõs tegemä; unustasin ajalehe tellimuse uuendamata unõhti aolehe vahtsõst telliq
uuendus .vahtsõnõ asi v .säädüs v kõrd, .ümbrekõrraldus -õ -t9, vahtsõndus* -õ -t9; tehnilised, majanduslikud uuendused (miä om) vahtsõnõ tehnika man, majandusõ man; uuendused kunstis, muusikas vahtsõq aśaq taidõn, muusikan; uuendused maksunduses massõ ümbrekõrraldus; keeleuuendus keelevahtsõndus, keelenoorutus; metsa looduslik uuendus mõtsa päälekasuminõ
uuenduslik .vahtsõ moodugaq; uuenduslik teater vahtsõ moodugaq tiatri
uuenema .vahtsõs .saama, (.vahtsõs) .muutuma v minemä, (.vahtsõ .vasta) .vällä .vaihtuma;vahetpidamata uuenev maailm vaihtpidämäldäq vahtsõs saav maailm; rahva toitumisharjumused on uuenenud rahval ommaq tulnuq vahtsõq süümismooduq;linn areneb ja uueneb liin edenes ja lätt noorõmbas; pool parlamendi koosseisust uuenes puuľ parlamenti vaihtu vällä; uuenenud võrgulehekülg üle kobistõt võrgulehekülǵ; kännuvõsude abil uuenev puu kannuvõsost kasuja puu
uuesti .vahtsõhe, .vahtsõlõ, .vahtsõst; üha uuesti ja uuesti iks vahtsõst ja vahtsõst; parem kirjutan kogu artikli uuesti ümber ma parõmb kiroda kõ̭gõ artikli vahtsõhe ümbre; hakkas uuesti sadama nakaś vahtsõst sadama; uuesti tegemavahtsõst tegemä
uunikum ütśainukõ|nõ v ütś.ainugõ|nõ -sõ -ist8, ütsiki|ne* -dse -st5
uurakil .nõlvi, .liuhka, nõlvikallaq,.urvi, urvil(d)õ, urvikallaq, urvikillaq, urvikullaq, uurikallaq, uurikullaq, kumaruisi; õlletõrs on uurakil ollõtõrdo om nõlvi; uurakil hütt urvikallaq hurdsik; vanaeit oli peenra kohal uurakil vanamuuŕ olľ pindre kotsil urvi v kumaruisi
uurakile .nõlvi, nõlvil(d)õ, .urvi, urvilõ, uurika(l)lõ, urvika(l)lõ; nõu pannakse uurakile annoḿ pandas nõlvi
uure uurõq .uurdõ uurõt19, redśe - -t2, redśo - -t2, renń renni .renni37, rõõnõq rõ̭õ̭nõ rõõnõt18;tee tünn nii, et uurded oleks tihedad! tiiq tönń nii, et uurdõq olõssiq tihtsäq!; kaabib pajapõhja uurdedki puhtaks kaaṕ paapõḣa uurdõq kah puhtas; seinas on uurded juhtmete jaoks saina seen ommaq redśoq v rõ̭õ̭nõq juhťmidõ jaos;vooluvete uurded juuskja vii renniq
uurija .uuŕja - -t3; töötas mitu aastat uurijana tüüť mitu aastakka uuŕjan; kohanimede uurija kotusõnimmi uuŕja
uurima 1. .uuŕma .uuriq uuri63; .silmämä silmädäq .silmä77, tunnista|ma -q -83, mitmit kõrdo silmite|(l)lemä -lläq -(l)le86; .juurdlõma juurõldaq .juurdlõ85, juura|tama -taq -da82, (väsütävält) urga|tama -taq -da82, uura|tama -taq -da82; mehed uurisid uut masinatmeheq uurõq v tunnistiq vahtsõt massinat; bioloog uurib elusloodust bioluuǵ uuŕ elävät luudust; uuriv ajakirjandus uuŕva aokirändüs;ma pean neid pabereid veidi uurimama piät naid paprit veidükese silmämä; uuris mind tükk aega, pealaest jalatallani tunnisť minno tükk aigo, päälaest jalatallaniq; kõik muudkui uurivad, kuidas eksam läks kõ̭iḱ muguq juurdlõsõq, kuis eksäm lätś; mis te uurite ja pärite nii palju? miä ti uuratat ja küsüt nii palľo?;2..uuŕma .uuriq uuri63; asi on antud politseile uurida asi om ant politsei uuriq v politseile uuŕmisõs
uurimine .uuŕmi|nõ -sõ -st5; .juurdlõmi|nõ -sõ -st5, juuratami|nõ -sõ -st5, urgatami|nõ -sõ -st5, uuratami|nõ -sõ -st5; kodu-uurimine kodouuŕminõ; lähemal uurimisel selgus tõde ligembä uuŕmisõ pääle tulľ tõtõ vällä; jätke juba see uurimine! jätkeq joba seo urgataminõ!; kohtulik uurimine kohtulinõ uuŕminõ
uuristama .kauŕma .kauriq kauri63, .uurdma (.)uurdaq uura66, uurista|ma -q -83, igra|tama -taq -da82, (.vällä) .kaibma .kaibaq kaiba61; kartulisilmi välja uuristama kardohkasilmi vällä kauŕma; uuristame kiviplaadi sisse soone uuramiq soonõ kiviplaadilõ sisse; vesi uuristab lubjakivisse koopaid vesi uurd kalḱkivi sisse kuupõ; jõgi uuristab kallast jõgi uuristas perve; ta uuristas lusikaga augu seina tä igrať luidsagaq mulgu saina sisse; toores puu oli uuristamiseks paras pehme tuuralt olľ puud pehmeq kaibaq
uus .vahtsõ|nõ - t6; uuest peast vahtsõst pääst; head uut aastat! hääd v hüvvä vahtsõt aastakka!;uusim aeg kõ̭gõ vahtsõmb aig; olen nagu uus inimene olõ niguq tõ̭nõ inemine; vaatas asja uue pilguga kai aśa pääle vahtsõ silmägaq; uusim tehnika viimädse ao tehniga
uusasukas .vahtsõnõ tulõja; uusasukail on põliselanike omadest erinevad huvid vahtsil tulõjil ommaq tõsõq tahtmisõq ku vanol olõjil
uusrikas .vahtsõnõ rikas
uustulnuk(as) .vahtsõnõ tulõja; romaanivõistlusel osales mitu uustulnukat romaanivõigõlusõst võtť ossa mitu vahtsõt tulõjat; kust see uustulnukas pärineb? kost vallast seo põhku saa?
uutmoodi .vahtsõt mu̬u̬du; asi hakkas hoopis uutmoodi paistma asi nakaś hoobis vahtsõt muudu paistuma v näütämä;uutmoodi adrad vahtsõt muudu adraq
