Sisseminek

tü:ü|riist, -riista, -.riista30 tööriist

taa, -, -d see (hrl lähiümbruses asuva kohta); seo, koh maq istu, om muq säng, taa muq mant järgmäne om suq säng ja tuu om timä säng see, kus mina istun, on minu voodi, see minu juurest järgmine on sinu voodi ja too on tema voodi

taadsu|tama, -taq, -da82 tammuma; patsutama

taadõlda|ma, -q, -83 tammuma; poodi iin ütś mehekene taadõlď kaupluse ees tammus üks mehike

.taaha = tahaq siia (hrl lähiümbrusesse); taaha tallo om vaia vahtsit massinit siia tallu on vaja uusi masinaid

taaniqmaaniq siiani; taaniqmaaniq olõmiq söögigaq vällä tulnuq siiani oleme söögiga välja tulnud

taaŕ, taari, .taari37 hapu kali, taar

taaratõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv taaratama = taarotõ(l)lõma: miä sa ütteluku taaratõllõt tan jalgo iin mis sa ühtelugu tiirled siin jalus; ütś tsirk taaratõlli ümbre aknõ üks lind tiirles akna ümber

taarotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = taaratõ(l)lõma

taasperi(lde) = taaspersilde = tagasiperi = tagosiperi = taossperilde tagurpidi

taatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv tagurdama

ta|ba, -ba, -pa28 taba, ripplukk

taba|tama, -taq, -da82 lukustama

ta|ga, -ga, -ka28 tagumine osa (sõiduriistal)

taǵahu|ma, -daq, -84 = tagjahuma paakuma; tagikihti moodustama (raual)

taganus, -õ, -t9 = taganusvar|a, -a, -ra28 < ga'rantii tagatis, garantii; pangaq tahtvaq väega kalliid taganuisi pangad tahavad väga kalleid tagatisi

taga|ots, -otsa, -.otsa31 taguots

tagasi tagasi; ütś lehekülg tagasi eelmine lehekülg, eelmisel(e) leheküljel(e); aastak tagasi aasta tagasi, eelmisel aastal; päiv tagasi eelmisel päeval

tagatar|õ, -õ, -rõ24 tagatuba, tagumine tuba

tagavar|a, -a, -ra28 > tagahus

tagjahu|ma, -daq, -84 = taǵahuma

tagonavar|a, -a, -ra28 = tagahus tagavara

tagosiperi = taasperi(lde) = tagasiperi tagurpidi

tahan > ta(h)n

tahas, .tahta, tahast23 1. tainas; leevätahtagaq paigati pangi kah leivataignaga paigati pange ka; 2.* < pasta pasta; hambatahas* hambapasta; tahaspleiätś* pastapliiats

tahehõhe tahedalt

tahenda|ma, -q, -83 tahendama, kuivatama

tahhe, -, -t14 tahe; tahke

tahk, taho, .tahko36 luisk

tahma|nõ, -dsõ, -st7 tahmane; tusane

ta(h)n < tahan, < tanh siin (hrl lähiümbruses)

tah|o(ha)ma, -hoq e -odaq, -o e -oha88 = tahvitsõma < tah|o(va)ma, -hoq e, -odaq, -o e -ova88

tahr|aid, -aia, -.aida33 < tarhaid karjaaed

taht tahes; tulkuq kiä taht tulgu kes tahes

.tahta|kõrś, -kõrrõ, -kõrt49 makaron

.tahta|nõ, -dsõ, -st7 tainane, nätske; pastane

.tahtma, .tahtaq, taha61 1. tahtma, soovima; 2. < armastama (lihalikult) armastama, himustama

.tahto|ma, -daq, -80 tahtma; raatsima; mul tahto es tuud minemä visadaq ma ei raatsinud seda minema visata

.tahva|ma, tahvadaq, .tahva77 = tahva|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = tahvitsõma

.tahv́ma, .tahviq, tahvi63 = tahvitsõma

taid, taio, .taido37 aru, taip, mõistus; tä om poolõ taiogaq ta on poole aruga

.taidsa, -, -t3 < .taigsa arukas, taibukas; mõistlik, viisakas

.taigsa, -, -t3 > .taidsa

taip, taibu, .taipu37 taip

.taipamaldaq taipamatu

taiu|tama, -taq, -da82 tammuma; taaruma

.taivali|nõ, -dsõ, -st5 taevalik

.taivaoppu|s*, -(sõ), -(s)t10 < a'stronoomia astronoomia

.taiva|sikk, -siku e -sika, -sikku e -sikka31 tikutaja

.taiva|vi̬i̬ŕ, -veere, -vi̬i̬rt40 silmapiir

taiõq*, .taidõ, taiõt9 kunst

taka(h)npu̬u̬l tagapool

takaspäidi tagurpidi

takastpu̬u̬lt tagantpoolt

ťak|k, -o, -ko37 = täkk täkk

takl, tagla, .takla45 = tagõl tael

takś, taksi, .taksi37 taksikoer

takõldu|ma, -daq, -84 = pakõlduma pulstuma

talas|(s)õq, m -sidõ, -sit7 tellingud

.taldri|k, -gu, -kku38 taldrik

.talgoli|nõ, -(d)sõ, -st5 talguline

talgu|tama, -taq, -da82 seletama

tall, talla, .talla30 tald

tallakõ|nõ, -sõ, -ist8 = tallukõnõ õhuke niidisokk

tallitus, -õ, -t9 1. talitus, toimetus; 2.* haldus

tallu|tama, -taq, -da82 tallutama, taldu panema

tal|o, -o, -lo26 talu

talo|poig, -puja e -poja, -.poiga32 talupoeg

talsi|pühiq, m -pühhi, -pühhi24 = talvistõpühiq jõulupühad

.talto|ma, -daq, -80 taltuma, rahunema

talv́, talvõ, .talvõ35 talv

talvikõ|nõ, -sõ, -ist8 talvike (lind)

talvi|nõ, -dsõ, -st7 talvine

tambi|nui, -nuia, -.nuia31 pudrunui, uhmrinui

tambi|ts, -dsa, -tsat13 tambits (hrl kapsaste tampimiseks); tuim olend

tamḿ II, tammõ, .tammõ35 tamm (puu)

.tamm|õq, m -idõ, -it18 > tannoḿ

.tam(p)ka, -, -t3 kabe

tanďa = tanďo, -, -t2 tuim inimene

tands, tandsu, .tandsu37 tants

.tandśma, .tandsiq, tandsi63 tantsima

tangiq, m .tangõ, .tangõ37 tangid

tanḱ, tangi, .tanki37 tank

tan|noḿ, -oma, -omat4 < .tammõq tanum, (aiaga piiratud) külavahetee, karjatee

tano|tama, -taq, -da82 tanutama

.tantõ, -, -t3 tante; kohvitantõ kohvitante

.taos|(s)õq, m -sidõ, -sit11 rangid

tapama|ja, -ja, -jja e -ia28 tapamaja

tapi|ts, -dsa, -tsat13 puust ahjuroop; sul ommaq käeq mustaq niguq tapidsaq su käed on mustad nagu ahjuroobid

.tapma, tappaq, tapa61 tapma

tap|p, -u, -pu37 humal

tap|põlõma, -õldaq, -põlõ85 = .taplõma taplema

tapõlus, -õ, -t9 taplus

tarahu|ma, -daq, -84 tursuma, paisuma (hrl puunõude v puidust tööriistade kohta); tõrdolõ tulõ vett sisse pandaq, sys tarahus ärq, nakka-iq läbi juuskma tõrrele tuleb vett sisse panna, siis ta paisub ega hakka läbi jooksma

tara|kań, -kani, -.kanni38 = tara|kanń, -kanni, -.kanni37 prussakas, tarakan

.tarbis tarvis, vaja; taa(d) või mullõ tarbis tullaq seda võib mul tarvis minna

targalt = .tarkuisi targalt; kainelt

targastõ targasti

targutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv targutama

tarh|aid, -aia, -.aida33 > tahraid

tark, targa, .tarka30 1. kaine; targa päägaq kainelt; 2. tark, arukas; 3. tark; nõid, posija

.tarku|ma, -daq, -80 = targastuma kainenema

tarn, tarna, .tarna30 tarn

tarru|tama, -taq, -da82 paisutama, tursuma ajama (hrl puunõude v puidust tööriistade kohta); vikahti jalus tulõ inne niitmist viigaq ärq tarrutaq vikati käepidet tuleb enne niitmist veega paisutada

tarvas, .tarva, tarvast22 ürgveis, tarvas

tarvi|tama, -taq, -da82 < tarbõndama tarvitama, kasutama; tarbima

tarõlus = tarõndus, -õ, -t9 silla alus, sõrestik

tarõpääli|ne, -dse, -st7 pööning

tasa tegemä tasuma; kätte maksma; külh ma sullõ tasa tii küll ma sulle ära tasun; küll ma sulle kätte maksan

tasa|kaal, -kaalu, -.kaalu37 tasakaal

tasali|k, -gu, -kku38 tasase-, vaiksevõitu; õrn; rahulik, aeglasevõitu; ettevaatlik; tä on tasaligu helügaq ta on vaiksevõitu v õrna häälega; hopõń tege tasalikku sõitu hobune teeb rahulikku sõitu

tasandu|ma, -daq, -84 tasanduma

tasasti|k, -gu, -kku38 tasandik

tasatsõmpa tasemini

taśka|tama, -taq, -da82 lobisema

tas|oma, -soq, -o57 1. masseerima; tasoq mu sälgä! masseeri mu selga!; 2. = tasotsõma: lapjo ja rihagaq tasõ pindre ärq tasandasin labida ja rehaga peenra ära; 3. tasuma, maksma; kätte maksma; vana võlg vaia ärq tassoq vana võlg vaja ära tasuda

.tassa tasa, vaikselt; aeglaselt; olõq tassa! ole tasa! lasõq siin tassa, tii om halv sõida siin aeglaselt, tee on halb (vrd tasa)

.tassampa = tasõmbahe tasemini; aeglasemalt

tasõmbahe = .tassampa = tasõmbalõ tasemini; aeglasemalt

tataŕ, -i, -it4 = tatarla|nõ, -(d)sõ, -st5 tatarlane

tati|si̬i̬ń, -seene, -si̬i̬nt40 = tatť [2.] tatik (seen); puravik

.tatri|k, -gu, -kku38 tatar

tatťnyn|a, -a, -na28 tattnina (nolk; väike vilets valgusti)

tatõr|sälǵ, -sä(l)lä, -.sälgä34 võhumõõk, iiris (taim); tatõrsäläq ommaq katõjaolidsõq, sinitside ja kõllatsidõ häelmidegaq, kasusõq aian ja jyy veeren võhumõõgad on kahesugused, siniste ja kollaste õitega, kasvavad aias ja jõe ääres

tedremar|rań, -ana, -anat18 tedremaran (taim)

tedre|tähť, -tähe, -.tähte34 tedretäht, -tähn

teeda, -, -t2 taat

teeďo|tama, -taq, -da83 > teegatama

teedüs, -(s)e, -t11 = ti̬i̬düs [1.] teade, sõnum, teadaanne; *teave, info(rmatsioon), andmed; midä teedüst sa tuut? mis teateid sa tood?; jätäq taa asi hindä teedüssihe jäta see asi enda teada; mul om salahast teedüst mul on salajast informatsiooni v salajasi andmeid

teedüstä|mä, -q, -83 teatama, teavitama, teadustama

teega|tama, -taq, -da82 < teeďotama last kiigutama

teenü|ḱ, -gi, -kit13 teenistus, palk

teenüsḱ, -i, -it13 1. = teenüḱ; 2. teenija

tegemä, tetäq, ti̬i̬60 1. tegema; tegelema; ärq tegemä teostama, ära tegema; tekev ja tettäv tegomuud* keel aktiiv ja passiiv; 2. tootma; autovabrikun tetäs autit autotehases toodetakse autosid

te|go, -o, -ko27 tegu (tegemine, tehtu; mõisaorjus)

tego|mu̬u̬d, -moodu, -mu̬u̬du37 keel tegumood (vt ka tegemä)

tegosyn|a, -a, -na28 keel tegusõna, pöördsõna, verb

tegüsähe = tegüsäle mõjusalt; toimekalt, aktiivselt

.tehḱmä, .tehkiq, tehi63 = tehätämä [1.] lõõtsutama, hingeldama, ähkima, puhkima

.tehkämä, tehädäq, .tehkä77 = tehätämä [2.] hoolima, välja tegema; kõssama; ma tuud tehkägi-s ma ei teinud sellest väljagi

tehniga, -, -t3 > tekniga

.tehnämä, tehnädäq, .tehnä77 = .tennämä tänama

.tehnü|s, -(se), -(s)t10 = tehn tänu

.tehrü|s, -(se), -(s)t10 = .tervüs tervis; tehrü pääle! terviseks!

tehrütüs, -e, -t9 tervitus

tehä|tämä, -täq, -dä82 = tõhatama 1. = .tehḱmä lõõtsutama, hingeldama, ähkima, puhkima; 2. = .tehkämä hoolima, välja tegemä; kõssama

te|kij, -gijä, -gijät4 = tegijä tegija

tekkü|mä, -däq, -79 = tegünemä tekkima

teksť, teksti, .teksti37 tekst

telbä|tümä, -tüdäq, -dü84 paatuma

telehvonildõ telefonitsi; ai aśa telehvonildõ ärq ajasin asja telefonitsi ära

te'leviisoŕ, -i, -it4 = viisoŕ televiisor

televälläq hõivatud, tegevuses

telḱ, telgi, telki37 > löövits

telling, -u, -ut13 = te(l)lüs

te(l)lüskiv|i, -i, -vi26 tellis(kivi)

.telśmä, .telssiq, telsi63 minema; minekut tegema, minema panema; telsse minemä ku savvaś pani minema, nii et suits taga; kohes saq telsit? kuhu sa lähed?

tembeldä|mä, -q, -83 tembeldama

tembotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tembotama

tenh, tehno, .tehno36 > tehn

.tennämä, tennädäq, .tennä77 = .tehnämä tänama

tennüs, -(s)e, -t11 tennis (mäng; jalanõu)

ten|o, -o, -no26 = tehn tänu

teno|mi̬i̬ľ, -meele, -mi̬i̬lt40 tänulikkus, tänutunne; tenomeele(h)n tänulikult

teos, -(s)õ, -t11 teos

.teotus, -õ, -t9 teotus

tereh = tereq

tereq = tereh tere; tereq hummogust! tere hommikust!; tereq õdagust tere õhtust

ter|imä, -riq, -i57 kaunu avama ja ube v herneid välja võtma

terroŕ, -i, -it4 terror

te'rro|risť, -risti, -.risti37 terrorist

terveh, .terve, terveht20 = terveq terve

terveq, .terve, tervet18 = terveh

tervühtä|mä, -q, -83 korra teretama, tervitama

.tervüseli|ne, -dse, -st5 terve, hea tervisega

tervü|tämä, -täq, -dä82 = tehrütämä = terütämä teretama, tervitama

ter|ä(hä)mä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä88 = terändä|mä, -q, -83 = teritämä

teräli|ne, -dse, -st5 teraline

teräs, -(s)e, -t11 teras

terä|vili, -vi(l)lä e -vi(l)ľa, -.viljä e -.vilja43 teravili

terävüs, -e, -t9 teravus; terasus

te'ssän|tiiń, -tiini, -.tiini37 = tiin tiin, tessatin (endisaegne pinnamõõt)

tetänǵ*, -i, -it13 toodang

ti, ti, teid = ti̬i̬q teie, te

.tia|nõ II = tia|s, -dsõ, -st7 = tias|hain, -haina, -.haina30 = tigashain = tõianõ = tõias = tõiashain kõrvik (rohttaim)

ti|bi, -bi, -pi26 = tibo tibu; tibikeseq, läkeq lauta, õdak om jo käen! tibukesed, lähme lauta, õhtu on juba käes!

tibla, -, -t2 halv venelane, tibla

tigala|nõ, -(d)sõ, -st5 = tiga|nõ, -dsõ, -st7 = .tialanõ

ti|go, -o, -ko27 1. tigu; 2. häbi, häbistus; teotus, laim; häbitu inimene; koir miiś, tälle piäsiq külh kyik külä tiko andma üleannetu mees, teda peaks küll kogu küla häbistama; taa om tigo mi talolõ see on häbi meie talule; vanatigo kurat

tigonõma, .tiodaq e tigonõdaq, tigonõ89 määrduma

tihala|nõ, -(d)sõ, -st5 = .tialanõ

tihhe, -, -t14 tihe

.tihkus, -õ, -t9 = tigõhus

.tihkõhe = .tihkõlõ tigedalt; kitsilt

tihkõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tihkõndama

tihnas, -(s)õ, -t11 sõim ihnuskoi; kurivaim

tihni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = tihveldämä kohmitsema, nokitsema; terahaaval korjama; tihnidsi marjo puhma man nokitsesin põõsast marju

tihť, tihi, .tihti37 tihi (kaardimängus)

.tihtsä, -, -t3 tihe, tihke

tih|u, -u, -hu26 1. kidur (vilja kohta); vili om tihu päägaq, katś-kolm terrä pään vili on kidura peaga, kaks-kolm tera peas; 2. tihu(meeter) (mõõtühik)

tihveldä|mä, -q, -83 = tihnitsõma

ti̬i̬deli|ne*, -dse, -st5 teaduslik (vrd ti̬i̬düsline*)

ti̬i̬dlä|ne, -(d)se, -st5 = ti̬i̬d(e).meistre*, -, -t3 = ti̬i̬drü* teadlane, teadur

ti̬i̬dmä, teedäq, tiiä66 teadma; tundma; tiit miiś teatud, tuntud mees

ti̬i̬dü|s, -(se), -(s)t10 1. = teedüs teade, sõnum, teadaanne; *teave, info, andmed; kost sa säänest tiidüst saiq? kust sa sellist infot said?; 2. > tiieq

ti̬i̬|hain, -haina, -.haina30 = ti̬i̬lehť

ti̬i̬.käüjä, -, -t3 teekäija

ti̬i̬m, teemä, ti̬i̬mä35 teema

ti̬i̬ndre, -, -t3 teener

ti̬i̬njä, -, -t3 teenija

ti̬i̬.näütäjä, -, -t3 = tiijuhť = ti̬i̬vidonik teejuht

ti̬i̬ra|da, -a, -ta29 teerada

ti̬i̬tulp, tulba, .tulpa31 = ti̬i̬silť teeviit

ti̬i̬|vesi, -vi̬i̬, -vett42 tee (jook), teevesi

tiibret|ť, -i, -ti37 kandik

tiidśu, -, -t14 = tsiidśo kiisu

tiieq*, .tiide, tiiet19 < tiidüs [2.] teadus

tiin, tiinu, .tiinu37 = te'ssäntiiń tiin, tessatin (endisaegne pinnamõõt)

tiio(h)n: taad tulõ hindä tiion hoita seda tuleb enda teada hoida

tiir I, tiira, .tiira30 vars (marjal, õunal); pikk peajuur (nt naeril v kaalikal); ubinatiir õunavars; maŕatiir marjavars

tiira, -, -t2 vurrkann

tiirak, -gu, -kut13 kidur juurvili

tiiratõll|õma, -aq, -õ86 = korduv tiiratama

tiirõnda|ma, -q, -83 = tiiratama

tiis|kanť, -kandi, -.kanti37 sopran, tiiskant

tiis(s) hüüe kassi kutsumiseks; tiis-tiis kiisu-kiisu, kiiss-kiiss

tii|vi̬i̬ŕ, -veere, -vi̬i̬rt40 teeäär

tikandiirike|ne, -se, -ist8 = tikatiirits väikesõrm

tika|tama, -taq, -da83 tiksuma; toksima; hähn tikatas pedäjän rähn toksib männi otsas

tika|tś, -dsi, -tsit13 = tikať

tik|kama, -adaq, -ka77 1. tikkama, puule mahla saamiseks auku sisse tegema, mahla laskma; keväjä tulõ kõiv tikadaq kevadel tuleb kasel mahl jooksma lasta; 2. = tikkõlõma

tikkõlõma, tikõldaq, tikkõlõ85 = tikkama [2.] = .tiksõlõma (mune) koksima

tikś, tiksi, .tiksi37 tiks; täks; tiksi lüümä paukuma, raksuma; aiasaibaq lööväq külmäst tiksi aiateibad pauguvad külmast

tiksah(t)u|ma, -daq, -84 üles ütlema (jõud), nõrkema; tää tiksahtu ärq tal ütles jõud üles

.tiksama, tiksadaq, .tiksa77 koksama; täksama

.tikśna, -, -t14 tiksumine

tikutaja, -, -t3 tikutaja (lind)

tikõla|nõ, -(d)sõ, -st5 = tigolanõ sunnik; paharet, kuradike

tikõvele|tś, -dsi, -tsit13 = tikõveli|ne, -dse, -st7 tigeda, võõra meelega inimene

til|a(ha)ma, -laq e -adaq, -la e -aha88 = .tillama tilisema

tilahta|ma, -q, -83 korra tilisema, kilksatama

tilbas, .tilpa, tilbast22 = tipaľ kalkuni lott; midagi tilpnevat

.tilbõlõma, tilbõldaq, .tilbõlõ86 = tilbõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 tilbendama, tilpnema

tile|tämä, -täq, -dä82 = tillerdämä = tillitämä [2.] hellitama

tilgõ|tama, -taq, -da82 tolgendama, ripnema

tilistä|mä, -q, -83 tilistama

.tilkama, tilgadaq, .tilka77 sugutama (mehe v isaslooma kohta)

.tilkśna, -, -t3 kilksumine, kõlksumine

.tilla kokku, kampa; lei timägaq tilla lõin temaga kampa

tillakullaq ripakil

.tillama, tilladaq, .tilla77 = tila(ha)ma

tillikallaq rippus, õieli

til|lin, -inä, -inät4 tilin

tilli|tämä, -täq, -dä82 1. kõlgutama, tilbutama; 2. = tiletämä = tillerdämä hellitama; imä om latsõq väega ärq tillitänüq ema on lapsed väga ära hellitanud

tilľu|tama, -taq, -da82 hüpitama; kõlgutama; miä sa tan jalgo tilľutat mis sa seal jalgu kõlgutad

ti|ľo, -ľo, -lľo26 lastek peenis, noku; miä sul taa tiľo välän om, varõs vii tiľu ärq mis sul see noku väljas on, vares viib noku ära

timaha(a)va = timahalt = timahavva = timava = timav.aastaga = timavu = tinaha(a)va = tinahavva = tinava = tinavu tänavu

timahalt = timaha(a)va = timahavva

timava = timaha(a)va = timav.aasta(ga)

timavu = timahava

timbõrda|ma, -q, -83 tembutama

timma|ť, -di, -tit13 = timmoť timut (rohttaim)

timmi(h)n hääles, timmis (pilli kohta); (töö)korras; pilľ om timmin pill on hääles; massin om timmin masin on (töö)korras

.tiḿmä, .timmiq, timmi63 häälestama, timmima; reguleerima

timṕ, timbi, .timpi37 (kanepi)temp, kanepiseemne tambe (toit)

.timpśmä, .timpsiq, timpsi63 tippima; ütś olľ väikeisi sammukõisigaq läbi lumõ timpśnüq keegi oli väikeste sammudega läbi lume tippinud

tin|a, -a, -na28 tina

tinaha(a)va|nõ, -dsõ, -st7 = timav.aastaganõ

tinahavva = timaha(a)va

tina|nõ, -dsõ, -st7 tinane, tinast

tindśakõ|nõ, -sõ, -ist8 tilluke

ting II, tingä, .tingä31 teng (endisaegne rahaühik)

tingakõ|nõ, -sõ, -ist8 = tingukõnõ = tingatś = tingõs kängujäänu, kidur olend

tinga|tś, -dsi, -tsit13 = tingakõnõ

tingukõ|nõ, -sõ, -ist8 = tingakõnõ

tingu|nõ, -dsõ, -st7 kängu jäänud, vilets; tingune

.tingõlõma, tingõldaq, .tingõlõ85 = .tinkõlõma

tingäli|ne, -dse, -st5 kopikaline

tinistä|mä, -q, -83 tinistama

tin|nin, -inä, -inät4 tinin

tinota|ma, -q, -83 tinutama

tinť, tindi, .tinti37 tint (kirjutustint; kala)

tinõ|tama, -taq, -da82 tumendama (tumedana paistma)

ti|paľ, -bala, -balat4 = ti|paŕ, -bara, -barat4 = tilbas kalkuni lott; midagi tilpnevat

.tiṕmä, tippiq, tipi63 tippima; (küljest ära) noppima; kardohkil tulõvaq iärmeq ärq tippiq kartulitel tuleb idud ära noppida

tippu|ma, -daq, -80 kehvaks jääma, ikalduma; vili tippus ärq vili jääb kehvaks v ikaldub

tipsu|tama, -taq, -da82 napsitama

ti|põń, -bõna, -bõnat4 = kipõń = tsipõń säde; kübe; täpike

tirahta|ma, -q, -83 < tirahutma korraks klirisema, kõrisema

tirah(t)us, -õ, -t9 = tirak 1. klirin, kõrin; 2. äpardus; kagoh tirahus! vaat kus äpardus!

tira|k, -gu, -kut13 = tirah(t)us

tirani|k, -gu, -kku38 käterätt

tirasḱ, -i, -it13 = tiranď viriseja, iriseja

tirba|k, -gu, -kut13 = tirbi|k, -gu, -kut13 = tirba närb, vähese isuga; saq olõt nii tirbak uma süümisegaq sa oled nii närb sööma

tirgah(t)u|ma, -daq, -84 = tirah(t)uma = .tirkuma känguma, rippu vajuma

tirga|tś, -dsi, -tsit13 hüpleja

tirgu, -, -t2 kärme tütarlaps

tir|i, -i, -ri26 1. iriseja, viriseja; irin, virin; tirri ajama virisema; 2. vurrkann

tirilitti lü̬ü̬mä = lytti lü̬ü̬mä lulli lööma, logelema

tiriste|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv tiristämä

tiri.tinska, -, -t3 vallatu tüdrukutirts

.tirkama, tirgadaq, .tirka30 jooksma, silkama

.tirku .laskma sörki jooksma

.tirkõlõma, tirgõldaq, .tirkõlõ85 hüplema

.tirrama, tirradaq, .tirra77 = tira(ha)ma klirisema, kõrisema; virisema, nurisema

tirrõ, -, -t14 virk, kärmas, elujõuline, erk; tirrõ tütrik kärmas tüdruk; tä om viil küländ tirrõ vanainemine ta on veel küllalt erk vanainimene

.tirśmä, .tirssiq, tirsi77 jonnima, tihkuma

tirsu(h)n mossis

.tirtśmä, .tirtsiq, tirdsi63 pritsima, tirtsutama

.tiśmä, .tissiq, tissi63 nokitsema

tisurna, -, -t3 valvur

titata|ma, -q, -83 hellitama; Miili titať umma tütärd, a noq om tuu sääne, et tuu ei imäle tsilka vett kah Miili hellitas oma tütart, aga nüüd on too selline, et ei too emale tilka vettki

titť, titi, titti37 peenis, till

.tiukama, tiugadaq, .tiuka77 narrima

tiä, timä, tedä e timmä = timä = tä(ä) tema

tobakõ|nõ, -sõ, -ist8 rumal

to|dima, -tiq, -di56 kiiresti rahmeldama, askeldama

.toe|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kavatsema; toedsi tälle viil midägi üteldäq, a ärq olľ jo lännüq tahtsin talle veel midagi öelda, aga ta oli juba ära läinud

.toetus, -õ, -t9 > tugi

to|gima, -kiq, -gi57 togima

tohi|nõ, -dsõ, -st7 = tohonõ tohune, tohust tehtud

.tohk|manń, -manni, -.manni37 = .tohmanń tohman

tohku|tama, -taq, -da82 suikuma

tohľo, -, -t2 = tohńa

tohńa, -, -t2 = tohna|tś, -dsi, -tsit13 = tohľo = tuhńa ohmu, tohman; tossike

toho|nõ, -dsõ, -st7 = tohinõ tohune, tohust tehtud

tohoq = .tohho(q)

tohru(h)n turris, sassis

tohru|tama, -taq, -da82 turri, sassi ajama

tohtõrda|ma, -q, -83 ravima, tohterdama

tohvõlda|ma, -q, -83 lohinal käima; tuhlama

toidus, -(s)õ, -t11 toit, toidus; kyik korjasõq hinele talvõtoidust kõik korjavad endale talvetoidust

toima|nõ = toimi|nõ, -dsõ, -st7 = .toimõlinõ toimne (kanga kohta)

.toimõli|nõ, -dsõ, -st5 = toimanõ

toimõndus, -õ, -t9 toimetus, töö; (ajalehe)toimetus; toimetis; Võro Instituudi Toimõndusõq Võru Instituudi Toimetised

toivõrdu|ma, -daq, -84 toibuma

tok|ḱ, -i, -ki37 tokk, kepp; tokḱruuś tokkroos (lill)

toku|tama, -taq, -da82 1. takku ketrama; 2. mõtlema, arutlema

toľ|a, -a, -la26 = toľo [1.] tola

toľa|nõ, -dsõ, -st7 rumalavõitu

tolga|tś, -dsi, -tsit13 krapp, karjakell

tolgõnda|ma, -q, -83 tolgendama, tolknema, kõlkuma

tolgõrus, -õ, -t9 tolge(nd), miski tolknev

tolk, tolgo, .tolko37 taip; kasu

tolľ, tolli, .tolli37 1. toll (mõõtühik); 2. toll (asutus); tollimaks

tollikullõ töllakile

tollilõ töllakil(e)

tollitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv tollitama

tolm, tolmu, .tolmu37 tolm

tolmahta|ma, -q, -83 korraks tolmama

.tolmama, tolmadaq, .tolma77 tolmama

.tolmu|ma, -daq, -80 tolmuma

tolmu|tama, -taq, -da82 1. tolmutama; 2. tuuseldama

to|ľo, -ľo, -lľo26 1. = toľa tola; 2. aru, mõistus; sul olõ-i ka taad tolľo sukugiq pään sul pole ka raasugi mõistust peas

toľosḱ, -i, -it13 sõim tola

.tol|vanń, -vanni, -.vanni37 tolvan

tomp, tombo, .tompo37 tomp

.tomṕma, .tompiq, tombi63 > .tamṕma

tonis|õma, -taq, -õ48 pomisema

ton|nin, -ina, -inat4 pomin

toomi|nõ, -dsõ, -st7 toomingane, toomingapuust

toona|nõ, -dsõ, -st7 = toonaskinõ toonane, tookordne

toonaqhavva = toonaq.mustõ = toonaqvarrõq ammu, tükk aega tagasi; täl sündü jo toonavarrõq poig tal sündis juba tükk aega tagasi poeg

toonaq.mustõ = toonaqhavva = toonaqvarrõq

tooni, -, -t2 = toonimaa toonela, hauatagune maailm, surnuteriik

toonikä|go, -o, -ko27 vaenukägu (lind)

tooniq seni; tooniq ku ilmalõpuni kuni maailmalõpuni

tooniqmaaniq sinnani; tolle ajani, niikaua; tooniqmaaniq lätś mul häste ku sõtta pidi minemä niikaua läks mul hästi kui sõtta pidi minema

tooras, tu̬u̬ra, toorast22 = toorõs toores

toori|k, -gu, -kut13 1. toorik; 2. torbik; kaŕatśura tõi mõtsast toorigutävve marjo karjapoiss tõi metsast torbikutäie marju

.too|tama, -taq, -da81 = toovotama < .tõotama tõotama, lubama; ähvardama; kavatsema; täämbä tootas sadama naadaq täna tõotab sadama hakata; tä tooť minno lüvväq ta ähvardas mind lüüa; ma toodi laadust vahtsõ kirve tuvvaq, a olõ-s meelen ma kavatsesin laadalt uue kirve tuua, aga ei olnud meeles; kas sa tootat haigõs jäiäq? kas sa kavatsed haigeks jääda?

toovo|tama, -taq, -da82 = .tootama

topa|k, -gu, -kut13 = topa|tś, -dsi, -tsit13 suss, tuhvel

.topka, -, -t3 (viina)pits; ütś topka viina üks pits viina

topś, topsi, .topsi37 tops (topsi)

topõlď topelt

torba, -, -t2 = torbatś hobuse peakott, torp

torbahu|ma, -daq, -84 = torbõhuma = tormahuma pahanema

torba|tś, -dsi, -tsit13 = torba

torbi|k, -gu, -kut13 = torṕ 1. torbik; 2. = torbak

torbitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 mossitama

torbõhu|ma, -daq, -84 = torbahuma

torďo, -, -t2 pahane, mossis inimene (hrl laps)

tor|ima, -riq, -i57 paranema, paremaks muutuma; haigõ nakkas jo torima haige hakkab juba paranema

torḿ, tormi, .tormi37 torm; äge, äkiline; olku-i nii torḿ ära ole nii äge; tä om väega torḿ miiś ta on väga äge mees

.tormama, tormadaq, .torma77 tormama; sööstma

tormi(h)n = torbi(h)n

tormilõ = torba(hu)lõ

torḿmok|k, -a, -ka31 pahane, vihane, mossis inimene

torn, tornu, .tornu37 turi

toro(h)n torus; mossis

torokü|päŕ, -bärä, -bärät4 torukübar

torolot|ť, -i, -ti37 kapuuts

toros, -(s)õ, -t11 paadilaudade tihend

torosta|ma, -q, -83 paati tihtima

torṕ, torbi, .torpi37 = torbik 1. torbik; 2. = torsś

.torpi mossi

tor|rin, -ina, -inat4 torin

torśahu|ma, -daq, -84 = .torsśuma 1. pahanema; 2. sassi minema

torśo|nõ, -dsõ, -st7 = torśo(h)n

torsś, torsi, .torssi37 = torṕ [2.] pahane inimene

torõhõhe = torõhõlõ 1. toredasti; uhkelt, kõrgilt; Elmar pand hindä yks torõhõhe rõivilõ, ku Liidi manoq lätt Elmar paneb end ikka uhkelt riidesse, kui Liidi poole läheb; 2. madala(häälse)lt

tos|ima, -siq, -i57 nokitsema, aeglaselt midagi tegema; sa tah tassakõistõ tosit, sa joht väsünüq vaest olõ-iq? sa siin tasakesi nokitsed, sa ei ole vist küll väsinud?

toskõrda|ma, -daq, -83 = tossõrdama kohmerdama

tośo|nõ, -dsõ, -st7 mannetu, vilets, armetu; saamatu; tusane; tośonõ mehekene mannetu mehike

.tossama, tossadaq, .tossa77 aurama; suitsema; tsäi tossas tee aurab; korsna tossas korsten suitseb

tosśokõ|nõ, -sõ, -ist8 = tośo

.tossu|ma, -daq, -80 1. auruma; aurustuma; vesi om paast ärq tossunuq vesi on pajast aurunud; 2. tohletuma

tossu|nõ, -dsõ, -st7 aurune, suitsune

tossõrda|ma, -q, -83 = toskõrdama kohmerdama

toťa, -, -t2 = toťo totakas

toťo, -, -t2 = toťa totakas; vahis toťo näogaq vahib totaka näoga; om ütś vana toťo on üks vana totakas

.toukama, tougadaq, .touka77 = .tuukama tõukama, lükkama

.toukõlõma, tougõldaq, .toukõlõ85 tõuklema

traadi|lang, -langa, -.langa30 pigitraat

traagõlda|ma, -q, -83 traageldama

traasi|tama, -taq, -da82 tõrelema; ägedaks ajama

traav́, traavi, .traavi37 traav

trada|tama, -taq, -da82 ringi aelema

tra|gi, -gi, -ki26 tragi, agar

trahv́, trahvi, .trahvi37 trahv, karistus; perremiiś olľ trahvis kolm aastaigo Riia liinan vangin peremees oli karistuseks kolm aastat Riia linnas vangis; miä sullõ trahvis panti? mis sulle karistuseks määrati?

trakś, traksi, .traksi37 tragi, kraps