taandama .maaha .võtma
, tagasi vi̬i̬mä
, .taanda|ma-q -83, .taa|tama-taq -da81, kokko .tõ̭mbamataandati kaks kandidaatikatś kandidaati võeti maaha;taanda ennast ametist!astuq ammõdi päält kõrvalõ!;advokaat taandatiahukaať taatõdi ärq;taanda murrudtõ̭mbaq murruq kuumbahe;
taanduma tagasi v ärq minemä
, taganõmataganõdaq v .taadaq taganõ89, .taaśma.taasiq taasi61väed sunniti taandumavägi sunniti taganõma;taanduti teise tuppa ja sõneldi seal edasiminti ärq tõistõ tarrõ ja tśangõldi sääl edesi;meri kord tõusis, kord taandusmeri kõrd nõssi, kõrd lätś ala;palavik on veidi taandunudpalavik om veidükese perrä andnuq;taandus oma seisukohtadestüteľ umist arvamiisist vallalõ;
taaskasutus .vahtsõst.pruuḱmi|nõ-sõ -st5, jälq.pruuḱmi|nõ-sõ -st5, tõist kõrd .pruuḱminõjäätmed lähevad taaskasutussekõ̭iḱ, mis üle jääs, pruugitas kah ärq;
taassünd .vahtsõst.sündümi|ne-se -st5, heränemi|ne-se -st5, jälq.sündümi|ne-se -st5, .ümbre.sündümi|ne-se -st5, .vahtsõs .saaminõ16. november on taassünnipäev16. märdikuu om vahtsõst heränemise päiv;konflikti taassündtülü heränemine;
taastama üles v tagasi tegemä
, .vahtsõst lu̬u̬mataastas oma hea mainetekḱ uma nime jälq hääs;taastati diplomaatilised suhtednaati vahtsõst läbi käümä;hävinud linnad taastati paari aastagahäönüq liinaq ehitediq paari aastagaq vahtsõst;mõisa härrastemaja taastatimõisa härbäń tetti vahtsõst kõrda;
taastamine .vahtsõstlu̬u̬mi|nõ-sõ -st5, üles- v tagasitegemi|ne-se -st5taastamiskuludülestegemiskuluq;taastamistööülesehitüs, ülestegemine;kohanimede taastaminekotusõnimmi tagasitegemine;
taastuma tagasi tulõma
, pääle kasumatervis on taastunudtervüs om tagasi tulnuq;taastuvad ja taastumatud loodusvaradpäälekasujaq v tagasikasujaq ja otsasaajaq v päälekasumaldaq luudusvaraq;
tabama .külge .saama
, täppi .saama v minemä
, putah(t)u|ma-daq -84, kätte .saama
, kinniq .püüdmäkivi tabas akentkivi lätś aknõhe;tabas noolega märkisai nooligaq märgile külge;ei taba mu jutu mõtetsaa-iq mu jutu mõttõst arvo v ei haaraq mu jutu mõtõt v haaru-iq mu jutugaq;tahtsin kirvega siga lüüa, aga tabasin sindtahtsõ kirvõgaq tsialõ lüvväq, a sullõ putahtu;rumalad hakkasid kividega loopima, hea et meid ei tabanudulliq naksiq kivvegaq pilma, hää, et meile pääle es lääq v es tulõq;tulistasin, aga ei tabanudlasi, aq külge es saaq;proovi, kas tabad!proomiq, kas saat külge v kas lätt pääle!;kurjategija tabatikuŕategijä saadi kätte;varas tabativaras püvveti kinniq;perekonda tabas vaesuspereq jäi vaesustõ v kitsustõ;poega tabas isa saatuspoig tõ̭mmati esä tiid v pojal lätś niguq esäl;
tabamus .külge.saami|nõ-sõ -st5, tabahus-õ -t9, täppi.saami|nõ-sõ -st5sai kuuliga tabamusesai kuuligaq külge;võidab see, kel on kõige rohkem tabamusivõit tuu, kiä om kõ̭gõ inämb täppi saanuq;sai lotomängus viis tabamustsai loton viiś nummõrd täppi;täistabamustäppimineḱ, täüsmats;
taevas taivas.taiva taivast22, ilmilma .ilma30jumal lõi taeva ja maajummaľ lõi ilma ja maa;pole tal tööd ega elamist, elab lageda taeva allolõ-iq täl tüüd ei elämist, ripõndas ilma pääl v om lakõ taiva all;matkal magati lageda taeva allmatkal magati välän;taevas halasta!jummaľ sunďkuq!;seda on maa ja taevas!tuud om maailm!;
taga taka(h)n
, perä(h)nveab longates jalga tagavidä jalga v takan limpas;ta on põllutöödega meist tagatä om põllutöiegaq meist maan;minekuga on kiirus tagaminekigaq om kipõ;nagu vanemad ees, nii lapsed taganiguq vanaq v vanõmbaq iin, nii latsõq takan;tuleb minu tagaast takan minno;taga ajamatakan ajama v virotama, kargutama, krassatama;koer ajab vasikaid aeda mööda tagapini kargutas vasikit aida piten takan;taga kiusama(perän v takan) kiusama, võhlitsõma;ketsereid kiusati tagausotaganõjit kiusati takan;
taga taga-
, perä-tagajaladtagajalaq;tagaratas ja esiratastagatsõ̭õ̭ŕ ja edetsõ̭õ̭ŕ;ees- ja tagavokaalidkiiľ teräväq ja kummõq vabahelüq;ees- ja tagavokaalsed sõnadkiiľ teräväq ja kummõq sõ̭naq;
tagaiste taga|istõq-.istmõ -istõnd16, tagomanõ istõqväikesed lapsed istuvad autos tagaistmelväikuq latsõq istusõq auton tagomadsõ istmõ pääl;
tagajärg taga|järǵ-järe -.järge34, tul|lõm-õmi -õmit4, tul|o-o -lo26, perähüs*-e -t9kes tagajärgede eest vastutab?kiä tuu iist vastust kand?;kuriteol olid rasked tagajärjedkuŕaltüül olliq rassõq perähüseq v tagajäreq;jäi õnnetuse tagajärjel vigaseksjäi õ̭nnõtusõ pääle sandis;linn hävis tulekahju tagajärjelliin palli maaha;suusatajad saavutasid võistlusel häid tagajärgisuusatajaq saiq võistluisil häid kotussit v tulõmit;
tagajärjekas .kõrdalännü|q- -t1, te|küs-güsä -güsät4seminar oli tagajärjekasseminäŕ lätś kõrda;
tagajärjel tu̬u̬ pääle
, tu̬u̬ peräst
tagajärjetu .tühjälännü|q- -t1, .summalännü|q- -t1tagajärjetud otsingudtühjälännüq v tühäq otśmisõq;ravi jäi tagajärjetuksravi lätś tühjä v ravist es tulõq midägiq;
tagakiusamine (taka(h)n).kiusami|nõ-sõ -st5, .kiusus-õ -t10, kiustkius(t)u .kiustu37, kiuskiusu .kiusu37, võhlitsõmi|nõ-sõ -st5kannatab naabrite tagakiusamise allom naabridõ kiususõgaq v kiustugaq hädän;on teda tagakiusamise pärast kohtusse kaevanudom tedä kiususõ peräst kohtulõ kaivanuq;
tagakülg taga|külǵ-kü(l)le -.külge34, tagomanõ külǵ
, perämäne külǵajalehe tagakülgaolehe tagomanõ v perämäne külǵ;maja tagaküljel on treppmaja takan v tagapoolõ pääl v takanpuul om trepṕ;
tagala tagala- -t1, tagamaa- -d50, sä(l)lätago|nõ-dsõ -st7saadeti rindelt tagalassesaadõti liini päält tagalahe;oma tagala peab puhtana hoidmauma sälätagodsõ piät puhta hoitma;
tagama .andma(.)andaq anna66, kimmä|tämä*-täq -dä82, kinnü|tämä-täq -dä82leping tagas mulle sissetuleku kaheks aastakskontrahť anď mullõ sissetulõgi katõs aastas;kodanikele seadusega tagatud õigusedkodanikõlõ säädüsegaq antuq õigusõq;kas suudate julgeoleku tagada?kas sutatiq kaidsõt andaq?;NATO tagab meile julgeolekuNATO and meile kaitsõ;
tagamaa tagamaa- -d50linna tagamaadliina tagamaaq;heinalised jõudsid tagamaadelt koju alles õhtulhainalidsõq joudsõq tagamõtsast viil õdagu kodo;otsuse tagamaad ei ole teadaolõ-iq teedäq, mis taa otsussõ takan om;
tagamõte (taga)mõt|õq-tõ -õt18selles ütluses on mingi tagamõtetaa ütlemise takan om midä muud;läksin sinna tagamõttega sõpru nähalätsi sinnäq mõttõgaq sõpro nätäq;
taganema 1. taganõmataganõdaq v .taadaq taganõ89, tagasi .tõ̭mbamataganes ukse pooletagasi ussõ poolõ;väesalk taganes vaenlase eestsõ̭aparḱ tagasi vainlast;mets taganeb põldude eesmõts taganõs nurmi iin;2. .perrä .andma
, tagasi minemähaigus taganes iseenesesthaigus anď esiqhindäst perrä;ei tagane oma sõnadestütle-iq umist sõ̭nnost vallalõ;ei taganenud eluraskuste eeses annaq elorasõhuisilõ perrä;ei mõelnudki tülis taganedaes mõtlõgiq tülün perrä andaq;ta on usust taganenudtä om usost valla ütelnüq;3. vallalõ v .valla .ütlemä
, .perrä .andma
tagant takastauto sõitis tagant otsaauto sõitsõ takast sisse;nõelal tuli niit tagant äranõglal tulľ niit takast ärq;kiitis teise juttu tagantkitse tõõsõ jutulõ perrä;sunnib teisi taganttapp v sunď tõisi takast;tõusis laua tagant ülessaistaś lavva takast üles;saabus kauge maa taganttulľ kavvõndast;sinna käib buss iga tunni tagantsinnäq lätt buss egä tunni ao takast;tagant kiirustamarututama;ära kiirusta mind tagant, ma ei jaksa kiiremini!rututagu-iq minno, ma jovva-iq rutõmbahe!;tagant sundimatakast sunďma v tsusḱma v tapma, tõhutama, utsitama;tagant tõukamatakast toukama, takast kukkama;ta häbeneb süüa, sunni muudkui taganttä häbendeles süvväq, kõ̭gõ tõhudaq takast;
tagantjärele takast.perrätagantjärele tarktakastperrä tark;tagantjärele sain aru, et eksisintakastperrä sai arvo, et essü;
tagantpoolt takast(pu̬u̬lt)tuul puhub tagantpoolttuuľ om takast;ma ei tundnud sind tagantpoolt ärama es tunnõq sinno takastpuult ärq;
tagaots per|ä-ä -rä24, perä|ots-otsa -.otsa31, taga|ots-otsa -.otsa31ei pääsenud bussi tagaotsast väljaes päseq bussi takastotsast vällä; 2. kq katagumik
tagaotsitav nõvvõ|t-du -tut1, otsi|t-du -tut1, taka(h)notsi|t-du -tut1tagaotsitavad varjavad end politsei eesttakanotsiduq kuŕategijäq käḱväq hinnäst politsei iist;tagaotsitav raamatnõvvõt raamat;tagaotsitav töölinenõvvõt v otsit tüümiiś;
tagaplaan taga|plaań-plaani -.plaani37, (taga)põhi(-)põḣa (-).põhja43tagaplaanil paistsid mäedtakast paistuq mäeq;eraelu jäi tagaplaanileuma elo jäi taadõpoolõ;
tagapool 1. tagomanõ jago
, tagomanõ pu̬u̬ľ
, taga|pu̬u̬ľ-poolõ -pu̬u̬lt40, per|ä-ä -rä24, perä|ots-otsa -.otsa31, tagaper|ä*-ä -rä24rongkäigu tagapool jäi vihma kätterongikäügi tagapuuľ jäi vihma kätte;2. taka(h)npu̬u̬lvend seisis õest veidi tagapoolveli saisõ sõ̭sarast veidükene takanpuul;bussis on tagapool ruumi küllbussin om takanpuul ruumi küländ;
tagapõhi (taga)põhi(-)põḣa (-).põhja43, tagaper|ä*-ä -rä24valge joon mustal tagapõhjalvalgõ juuń musta põḣa pääl;romaani ajalooline tagapõhiromaani aoluulinõ tagaperä;
tagasilöök tagasi|lü̬ü̬ḱ-löögi -lü̬ü̬ki37laskmisel tekib tagasilöök: mürsk liigub edasi, kuid kahur veereb tagasilaskmisõ man teküs tagasilüüḱ: mürsk lindas edesi, aq suuŕtükk veerüs tagasi;valimistel tabas erakonda tõsine tagasilöökvalimiisil sattõ eräkund kõvastõ tagasi;andis solvajale tagasilöögianď salvajalõ v tśankajalõ tagasi v vasta;
tagasiminek tagasimine|ḱ-gi -kit13ootan koju tagasiminekutooda kodo tagasiminekit;tagasiminek majandusesmajandusõ tagasimineḱ, sadaminõ, taasperikäüḱ;
tagasiside vastus-(s)õ -t11, .vasta.kostus*-õ -t9, .vasta|mõjo-mõo -mõjjo v -mõio27keerulistes süsteemides toimib üheaegselt palju tagasisidesidkeerolisin süsteemen tüütäseq ütel aol mitmõq vastamõoq;autoril puudus lugejate tagasisideautoŕ es tiiäq, mis lugõjaq timäst arvasõq;tootjal pole tarbijate tagasisidettegejäl olõ-iq tarvitajidõ käest vastakostust;
tagasisõit tagasi|sõit-sõidu -.sõitu37, tagasi.sõitmi|nõ-sõ -st5, tagasitulõ|ḱ-gi -kit13Helsingist tagasisõidul tabas neid tormHelsingist tagasitii pääl jäiq nä maru kätte;tagasisõidupilettagasipileť;
tagasitee tagasiti̬i̬- -d51ma eksisin tagasiteel ärama essü tagasi tullõn ärq;siia majja tal tagasiteed enam polesiiäq majja täl inämb asja ei olõq;
tagastama tagasi .andma
, tagasi tu̬u̬ma
, tagasi vi̬i̬mätagastas raamatu raamatukokkuvei raamadu raamadukokko tagasi;sõitis võlga tagastamata minemasõiť võlga masmaldaq minemä;see maa kuulub tagastamiseletaa maa andas umanigulõ tagasi;
tagatis taganus-õ -t9, taganusvar|a-a -ra28, kimmätüs*-e -t9pangad tahavad väga suuri tagatisipangaq tahtvaq väega suuri taganuisi;maatükk oli laenu tagatiseksmaa olľ lainu taganusvara;keel on rahva püsimajäämise tagatisrahvas püsü-iq keeleldäq;
tagatuba tagatar|õ-õ -rõ24tuli tagatoast väljatulľ takasttarõst v tagatarõst vällä;läks tagatuppalätś taadõtarrõ v tagatarrõ;
tagi I Itehnika ta|ǵa-ja -ḱa29, tagjataja takja29, ravvasit|t-a -ta31
taguma .pesmä.pessäq pessä61, .mütmämüttäq mütä61, .plaadśma.plaadsiq plaadsi63, .plaańma.plaaniq plaani63, .tamṕma.tampiq tambi63, .kolḱma.kolkiq kolgi63, klu|dima-tiq -di57, (sepä tüü man) .kluhv́ma.kluhviq kluhvi63, ra|goma-koq -o59, tsa|gama-kaq -a59, tegemätetäq ti̬i̬60taob rusikaga vastu laudamütt rusigugaq vasta lauda;kalamees taob jäässe augukalamiiś rago ijä sisse mulgu;sepp taob mõõkasepp tege mõ̭õ̭ka;terasest taotud nugateräsest tett väitś;süda taobsüä pess;tao rauda, kuni see tuline on!tsaaq v raoq rauda, nikaguq tä kuum om!;taob vastu ustplaań vasta ust;hästitaotav metallmetalľ, midä and häste tsakaq;kaarte tagumakaartõ lüümä;
tagumik taga|ots-otsa -.otsa31, perseq.perse pers(e)t18, per|ä-ä -rä24, hrl m tuh|haŕ-ara -arat4suure tagumikuga tüdruksuurõ persegaq tütrik;andis laksu tagumiku pihtaanď laksu pers(e)t piten;siis pole muud kui küta tagumik kuumakssis olõ-iq muud ku kütäq perseq kuumas;vaat kui nähvan sulle vitsaga vastu tagumikkukaeq ku tsipsa sullõ vitsagaq tuharit piten;laseb tagumikul mäest allalask perseqnühüssilläq v persükallaq mäest alla;kes seal põõsa all palja tagumikuga on?naľ kiä sääl puhma all pildistäs?;kukkus tagumikule mahasattõ persülde v persilde maaha;
tagumine tagoma|nõ-dsõ -st5, viimä|ne-dse -st7, perämä|ne-dse -st7, taga-kassi tagumised käpadkassi tagakäpäq;olgu see tagumine kord talle raha laenata!olkõq taa viimäne v perämäne kõrd tälle rahha lainadaq!;
tagune tago|nõ-dsõ -st7uue maja tagune oli koristamatavahtsõ maja takast olľ kasimaldaq;see on kolme aasta tagune luguseo om kolmõ aasta vannunõ v kolmõhavvanõ v kolm aastakka vana lugu;
tagurdama taasperi(lde) .sõitma v ajama
, tagasi .laskma
, .taasta|ma-q -81, .taanda|ma-q -83, .taa|tama-taq -da81, mitmit kõrdo .taatõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86juht tagurdas auto õuelejuhť ai auto taasperi hoovi pääle v taať auto hoovi pääle;
taha .taadõ
, takkavaatas tahakai taadõ;kell jääb tahakell jääs perrä;istus laua tahaistõ lavva taadõ;
tahapoole .taadõpoolõ
, takkapoolõ
tahe (tahte) .tahtmi|nõ-sõ -st5, kiimkiima .kiima35, him|o-o -mo26, is|o-o -so26töötahetüühimo, tüüiso;hea tahte avaldushää tahtmisõ vällänäütämine;tal on kindel tahe võitatäl om kimmäs himo võitaq;
tahe (taheda) tahhe- -t14, tahenu|q- -t1muld on juba piisavalt tahemaa om jo ärq tahenuq;kas pesu on juba tahe?kas mõsu om jo tahenuq?;ta ei taha kooki, vaid midagi tahedamattä taha-iq kuuki, a midägiq soolast v kimmämbät;heeringas teeb südame tahedaksheering tege süäme kimmäs v heeringäst saa süä kinniq;teeme ära ja asi taheteemiq ärq ja asi jutin;
tahenema tahe|nõma-(nõ)daq -nõ89, tahehu|ma-daq -84, muhe|nõma-(nõ)daq -nõ89maa taheneb päikese käesmaa tahenõs päävä käen;vihmad lakkasid ja teed tahenesidsado jäi perrä ja tiiq tahesiq;tõi õues tahenenud pesu tuppa kuivamatõi välän tahenuq mõsu tarrõ kuioma;
tahes tahttulgu, kes tahes!tulkuq, kiä taht!;tehke kuidas tahes!tekeq kui taht!;pane selga milline kleit tahes!panõq kleiť sälgä määne taht!;
tahes-tahtmata tahat vai ei (tahaq)
, päsemäldäq
, .tahtmaldaqkoolikorrale peab tahes-tahtmata allumakoolikõrrast piät kinniq pidämä, tuust ei päseq;ilus ilm teeb tahes-tahtmata meele rõõmsaksillos ilm tege meele hääs, tahat vai ei;
tahk 1. külǵkü(l)le .külge34, kanťkandi .kanti37kuubi tahudkandi küleq;sellel probleemil on mitu tahkutaal hädäl om mitu külge;2. tahktaho .tahko36, kõvasḱ-i -it13, lastlastu .lastu37, hi|go-o -ko27
tahke tahhe- -t14, kalǵkalõ .kalgõ37tahke ainetahhe ollus;tahke leibkalǵ leib;piiritus võib esineda gaasilises, vedelas ja tahkes olekuspiiretüs või ollaq gaasilinõ, veteľ vai kalǵ;tahke suusamäärekalǵ suusamääŕ;
tahkekütus tahheküteq*tahhekütte tahhetkütet18, kalǵküt|eq*-te -et18kivisüsi, turvas ja puit on tahkekütusedmerehüdsi, turbas ja puu ommaq tahheqkütteq;
tahtlikult .nimme
, nimelt
, meelegaqta tegi seda tahtlikulttä tekḱ tuud nimme;solvas kaaslasi tahtlikultüteľ seldsiliisile nimme halvastõ;
tahtma .tahtma.tahtaq taha61, himosta|ma-q -83tahtsin veel kookima tahtsõ viil kuuki;ma ei tea isegi, mida tahanma tiiä-iq esikiq, midä taha;ta tahab linna minna, aga mina küll ei tahakstä taht liina minnäq, a mul joht tahtu-iq minnäq;elu tahab elamist, töö tegemistelo taht elläq, tüü taht tetäq;ma ei taha süüamaq taha-ai süvväq v ma hooli-iq söögist;
taimetoitlane kasvosü̬ü̬jä*- -t3, naľ liha.põlgja- -t3taimetoitlastele oli kaetud eraldi laudkasvosüüjile olľ katõt eräle laud;meil on siin üks taimetoitlaste laager seesnaľ meil om tan ütś püdsejüräjide laagri seen;
tainas tahas.tahta tahast23, tainas.taina tainast22, (nõsõmaldaq) kohetus-õ -t9leivatainaga paigati ämbrit kaleevätahtagaq paigati pangi kah;täna panin leivataina hapnema, siis saab homme ära küpsetadatäämbä panni leeväkohetusõ ärq hapnõma, sõ̭s saa hummõń ärq kütsäq;ma sõtkun leivatainastma kasta leibä;
taip mu|dsu-dsu -tsu26, mutsmutsu .mutsu37, taidtaio .taido37, taiptaibu .taipu37, .pulmu|s†-(sõ) -(s)t10tal pole taipu, ta ei taipa üldsetäl olõ-iq mutsu, tä saa-iq sukugiq arvo;eks ta üks loll on, ei ole tal mingit arusaamist ega taipuütś moľo om õ̭nnõ, olõ-iq täl üttegiq tundmist ei tõtõhust;poisil oli taipu ära joostapoisil olľ mõistust ärq juuskõq;
taipama .arvo .saama
, ja|gama-kaq -a59, .taipamataibadaq .taipa77, .pulmama†pulmadaq .pulma77, kava|tsõma†-tsaq v -daq -dsõ90taipas kohe, mida tehasai õkva arvo, midä tetäq;lapsed taipavad rohkem, kui arvatakselatsõq saavaq rohkõmb arvo, ku arvatas;ta ei taibanud maast ega ilmasttä es jaaq maad ei ilma;kas sa sellest asjast midagi taipad?kas sa taast aśast midägiq taipat?;see laps ei taipa veel midagitaa latś pulma-iq viil midägiq;ei taibanud naisele lilli tuuaes tulõq tuu pääle, et naasõlõ lille tuvvaq;arst taipas ära, et ma käojaani ajasintohtri kavatś tuu aśa ärq, et ma narrijuttu pei;ma ei taibanud kohemul es tulõq kõrragaq taipust;
taipamatu .mõistmaldaq
, .arvosaamaldaq
, .taipamaldaqvaatas mulle taipamatu näoga otsakai mullõ mõistmaldaq näogaq otsa;taipamatu inimeneugalanõ, arvosaamaldaq inemine;no on üks taipamatu inimeneno om ütś mõistmaldaq inemisetükk;
tajuma .tundma(.)tundaq tunnõ min 1. k .tun(d)sõ v tunni66, .arvo .saama
, .tundmist .saamakoer tajus ohtupini tunď hätä;vanaema tajub ilmamuutusi (ette)vanaimä tund ärq, ku ilm muutuma nakkas;inimene ei taju kõiki helisidinemine kuulõ-iq kõ̭iki helle;
takerduma .paklihe .jäämä
, pidämä .jäämä
, kinniq .jäämävestlus on takerdunudjutuajaminõ om paklihe jäänüq;vestlus takerdusjutt jäi pidämä;piiriläbirääkimised takerdusidpiirikõ̭nõlusõq joosiq paklihe v ommaq paklihe lännüq;jalg takerdus oksa tahajalg jäi ossa taadõ;keel takerdubkiiľ käü kapla;mehe silmad takerdusid ilusal tüdrukulmeesterahva silmäq jäiq ilosa tütrigu pääl kinniq;
takistama segä(hä)mäsekäq v .siädäq sekä v segähä88, mitte .laskma
, ki̬i̬ldmäkeeldäq v ki̬i̬ldäq keelä66, takista|ma-q -83ära takista teiste tööd!segägu-iq tõisi tüütegemist!;see hakkab meid takistamataa nakkas meid segämä;miski on ta tulekut takistanudmidägiq om tä tulõmist segänüq v olõ-iq täl lasknuq tullaq;võrk takistab kärbeste sissetulemistvõrk lasõ-iq kärbläisi sisse;päästevest takistab vee alla vajumistpästevesť lasõ-iq vii ala vaodaq;soe ilm takistab loomade talveunne jäämistlämmi ilm lasõ-iq eläjil talvõunnõ jäiäq;
takistamatult segämäldäqpääsesime väravast takistamatult väljasaimiq värehtist nii vällä, et kiäkiq es sekäq;
takistus pidähüs*-e -t9, jukõrus-õ -t9, takistus-õ -t9, nakah(t)us-õ -t9, sulgsu(l)lu .sulgu36, sulõng-u -ut13takistus tekkis seal, kus seda kõige vähem kardetijukõrus tulľ sääl ette, kon tuud kõ̭gõ veidemb peläti;hingamistakistushingämispidähüs;teel on takistustii pääl om sulg iin;sõdur peab läbima kõik takistusedsõ̭amiiś piät kõ̭gõst läbi minemä, ütśkõ̭iḱ miä ette tulõ;
takistusjooks sport takistusju̬u̬skmi|nõ-sõ -st5, naľ jukõrusju̬u̬skmi|nõ-sõ -st5
takk hrl m pakaľ.pakla pakald22, pakõľ.paklõ pakõld22, laasi|k-ga -kat13, m .rehk|eq-ide -it18, lemmi|geq-kide -kit13, rabi|guq-kidõ -kit13takku ketramatokutama;takku täispaklinõ;takunöörpaklanõ kabõl;nagu kana takusniguq kana paklin;takuse alaosaga särkpakladsõ jakugaq hamõq;oled nagu kana takus, ei pääse edasi ega tagasiolõt niguq hao seen, ei hirgnõq, ei hargnõq taa asi;
takka takastüks tõmbas eest, teine lükkas takkaütś tõ̭mmaś iist, tõõnõ tougaś takast;
taktika takti|ga-ga -kat3, kõrdkõrra .kõrda33, .säädmi|ne-se -st5, kõrra|plaań-plaani -.plaani37, (.lühkü ao) plaańplaani .plaani37tal on laste kasvatamisel oma taktikatäl om latsi kasvatamisõ jaos uma kõrd;praegu on vaikimine õige taktikapõraq om vaikiolõḱ kõ̭gõ õigõmb v põra om kõ̭gõ õigõmb vaiki ollaq;taktikajookspaśmisõgaq juusk, kavvaľ juuskminõ;
taktitu = taktitundetu .sündmäldäq
, .kõlbmaldaq
, pro(o)sta- -t2tema poolt on taktitu seda meenutadatimäst om sündmäldäq v kõlbmaldaq taad miilde tulõtaq;temast on taktitu seda rääkidatäl ei kõlbaq säänest juttu kõ̭nõldaq;
taktitundeline pi̬i̬nü.tundõli|nõ-dsõ -st5, pi̬i̬nü .tundõgaq
, pi̬i̬nü- -t1, .sündsä- -t3ta on taktitundeline inimenetä om peenembä tundmisõgaq v tä om sündsä;
taktitunne peenemb .tundminõhaigetega tegelemine nõuab suurt taktitunnettõbitsidõgaq ümbrekäümises v kammandamisõs om peenembät tundmist vaia;
talent anďanni .andi37, annigaq inemine
, anni|k-gu -kut13tal on selle asja peale talentitäl um tuu aśa pääle andi;uute talentide otsingvahtsidõ andõ välläotśminõ v vahtsidõ annigaq inemiisi välläotśminõ;
talgud talos-(s)õ -t11, m .talg|oq-idõ -it23, talos|(s)õq-sidõ -sit11sõnnikuveotalgudsitatalos;
talitama 1. tegemätetäq ti̬i̬60, olõmaollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58, .ümbre .käümä
, .ülle(h)n pidämäei tea, kas ma talitasin õigestiei tiiäq, kas ma tei õigust;2. talli|tama-taq -da82, ka(m)manda|ma-q -83, toimõnda|ma-q -83, (eläjit) .hellämähellädäq .hellä77, (tõbist) .paśma.passiq passi63talitasin loomad ja lapsedtallidi eläjäq ja latsõq ärq;ma pean kodus haiget ema talitamama piä koton haigõt immä paśma;
talitsema tagasi .hoitma
, pi|dämä-täq -ä59, vaossi(h)n .hoitmatalitse oma keelt!piäq uma kiiľ vaossin!;ta ei suutnud end enam talitsedatä es sutaq inämb hinnäst tagasi hoitaq;
talje pihtpiha .pihta32, keskkotus-(s)õ -t11, kesk|paik-paiga -.paika30, keskkih|ä-ä -hä24, .talja- -t3neiu on peene taljeganäio om piinü pihagaq;ta on taljest juurde võtnudtä om keskelt paksõmbas lännüq;kampsun oli tihedalt ümber taljekampś olľ tihtsäle ümbre piha;taljesse õmmeldud vestpihta ummõld vesť;
tall (talle) voonakõ|nõ-sõ -ist8, hoonakõ|nõ-sõ -ist8, vu̬u̬nvoona vu̬u̬na37, tsil|e-e le24, tallõkõ|nõ-sõ -ist8, (imäne) utikõ|nõ-sõ -ist8, (esäne) oońo- -t3, oiso- -t3, usśo- -t3lambal on kolm tallelambal om kolm tsille v voonakõist;lambatalle kutsumatsiletämä;
tallama .sõkmasõkkuq sõku64, sõk|kama-adaq -ka77, sõku|tama-taq -da82, mitmit kõrdo sõkiskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86lehmadele on heina liiga palju pandud, tallavad kõik äralehmile om haino palľo pant, sõkkasõq kõ̭iḱ ärq;vokki tallamavokki sõkkama, hiirama;maha tallamamaaha sõkma;maha tallama(rahe puult) räüssämä;kukk tallab kanakikas sõkk kanna;mis kukel viga tallata, kui kana ilma sabatamis kikkal viga kellädäq, ku kana ilma hannaldaq;koer tallab lilli, aja ära!pini sõkk lille, ajaq ärq!;
talletama (alalõ) .hoitmapoeg raiskas ema talletatud raha ärapoig raisaś imä koŕadu raha ärq;need dokumendid tuleb arhiivi talletadaneoq paprõq tulõ kiräkokko pandaq;talletas mällujätť miilde;
tallinlane .Taľna inemine
, .taľnakõ|nõ v .taľnagõ|nõ-sõ -ist8
taltsas .välläopa|t-du -tut1, vaga|nõ-dsõ -st7, (.kässi v kä(s)sile) harinu|q- -t1, .taidsa- -t3, .taitsa
, .taltsa- -t3tsirkuses esines taltsas lõvitsirkusõn asť üles välläopat lõvi;karupojad muutusid väga ruttu taltsakskahrupojaq harisiq väega ruttu inemiisigaq ärq;see on taltsas kassipoeg, laseb end sülle võttaseo om taidsa tiidśo, lask hindä üskä võttaq;taltsa loomuga inimenetasaligu meelegaq inemine, tasalik inemine;vastu hommikut jäi tuul taltsamaksvasta hummokut jäi tuult veidembäs;see kits on nii taltsas!taa kits om nii kässi harinuq!;
taltsutama 1. (.vällä) op|pama-adaq -pa77, (.kässi v kä(s)sile) haŕo|tama-taq -da82taltsutatud karuvällä opat kahr;see loom on juba väiksest peast taltsutatud, laseb paitadataa elläi om jo väikust käsile haŕotõt, lask ilestäq;ka taltsutatud kiskja jääb ikka kiskjakska käsile harinuq murdja elläi jääs iks murdjas;2. tagasi .hoitma
, pi|dämä-täq -ä59, vaossi(h)n .hoitmataltsutage ometi oma kurja koera!hoitkõq ummõhtõ umma kurja pinni vaossin!;noormeest ei suutnud miski taltsutadanuurtmiist es saiaq inämb kuiki tagasi hoitaq;
taltuma tasah(t)u|ma-daq -84, .taltu|ma-daq -80, (.kässi v kä(s)sile) hari|nõma-(nõ)daq -nõ89ta on äkiline, kuid taltub kiirestitä om äkiline, a tasahus ruttu;tormine meri on taltunudtorminõ meri om tasahunuq;autovargad on viimasel ajal natuke taltunudautovargaq ommaq viimätsel aol veidükene tagasi tõ̭mmanuq;
talu tal|o-o -lo26, kotus-(s)õ -t11, elotus-õ -t9, eloelo ello26, elämi|ne-se -st5renditalurendikotus;popsitalupopsikotus;hajataludhajovallaq taloq;ostsin endale taluosti hindäle kotussõ;
taluma (.vällä) kannahta|ma-q -83, (.vällä) .kandma(.)kandaq kanna66, si̬i̬ťmäsi̬i̬tiq seedi63talub nälga, valukannahtas nälgä, hallu;ta ei talu purjus inimesi silmaotsaskitä ei kannahtaq sukugiq puŕon inemiisi;millist leili sa talud?määnest lõunat sa kannat?;
talumatu (.vällä)kannahtamaldaqsuvel valitseb seal talumatu kuumussuvõl om sääl perädü v põrgu kuum;vaikus muutus talumatuksvaikust jovva es inämb vällä kannahtaq;
talumatult (.vällä)kannahtamaldaqvalgus oli talumatult erevalgus olľ väega valgõ;süda hakkas talumatult kiiresti löömasüä naaś palľo kipõstõ v ülearvo pesmä;
talumees = talunik talo|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39, talopidäjä- -t3kas sa kuulud ka talunike liitu?kas sa olõt kah talomiihi liidon?;
taluperemees talo.perre|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39nooremast pojast sai õpetaja, vanem hakkas taluperemeheksnoorõmbast pojast sai oppaja, vanõmb naaś taloperremehes;
talutama .juhťma.juhtiq juhi63, avi|tama-taq -da82taluta ta siiapoole!juhiq tä siiäqpoolõ!;talutas vanakese üle teeaviť vanakõsõ üle tii;haige talutati voodissehaigõ avitõdi sängü;talutab koera rihma otsasvidä pinni rihma otsan;
talutav: kõige raskemini talutav aastaaeg oli seal suvisuvvõ olľ sääl kõ̭gõ rassõmb vällä kannahtaq;;
taluvus (.vällä)kannahtami|nõ-sõ -st5, (.vällä).kandmi|nõ-sõ -st5, .vastapidämi|ne-se -st5see puu on hea külmataluvusegaseo puu kand küländ häste külmä;sinu käitumine ületab juba kõik taluvuse piirid!su üllenpidämine lätt jo üle õgasugudsõ piiri!;stressitaluvuspitsüse välläkannahtaminõ;
taluõu uss|aid-aia -.aida33, moropääli|ne-dse -st7, mor|o-o -ro26taluõuel mängisid lapsedlatsõq mängeq moro pääl;taluõuele pääses läbi väravaussaida pässi läbi värehti;loomi ei tohi taluõuele lubada, need teevad lilledele liiga ja kipuvad tuppaeläjit tohe-iq ussaida laskõq, nuuq tegeväq lillele liiga ja tüküseq tarrõ;
taoline (säänest)mu̬u̬du
, .taoli|nõ-dsõ -st5oli umbes sinu taoline meesolľ umbõs suq muudu miiś;
taotlema küs|ümä-süq v -täq -ü 70 min 1. ja 3. k .küsse, .pallõmapallõldaq .pallõ78viisat taotlemaviisat pallõma;taotlesime maja ostmiseks pangalt laenuküssemiq maja ostmisõ jaos pangast lainu;
taotlus küsümi|ne-se -st5, .tahtmi|nõ-sõ -st5taotluste esitamise tähtaeg on nädala pärast(raha)küsümiisi tähťaig om nädäli peräst;tema taotlus rahuldatitimä küsümisele tulti vasta;tee see taotlus äratiiq tuu küsümine ärq;
taplema .tap|lõmatapõldaq .taplõ78, tap|põlõma-õldaq -põlõ85vanasti tapeldi mõõkadegavanast tapõldi mõ̭õ̭kogaq;purjus mehed läksid omavahel taplemapuŕon meheq lätsiq umavaihõl taplõma;laps sai ema käest tapeldalatś sai imä käest tõrõldaq v võttaq;
tarbeese .tarbõ|asi-aśa -.asja43saime kingiks kööginõusid ja muid tarbeesemeidsaimiq kingitüses köögianomit ja muud tarvilist kraami;
tarbekaup .tarbõ|kaup-kauba -.kaupa30, .tarbõ|kraaḿ-kraami -.kraami37tarbekaupade hinnad on tublisti tõusnudtarbõkauba hind om kõvva nõsõnuq;
tarbekunst .tarbõ|kunsť-kunsti -.kunsti37tarbekunst ja kujutav kunsttarbõkunsť ja kujotaja kunsť;tarbekunstinäitusel võis imetleda mööblit, vaipu, keraamikattarbõkunstinäütüsel sai kaiaq müüblit, põrmandurõivit, savianomit;
