saabuma peräle .joudma
, (kätte) tul|õma-laq -õ58juba hommikul hakkas külalisi saabumajo hummogu naaś küläliisi tulõma;rong saabubronǵ joud peräle;kevad on saabunudkevväi om tulnuq;õhtu saabudes hakkasin raamatut lugemaõdagu saiõn naksi raamatut lugõma;peagi saabun tagasi su juurdepia ma jõvva tagasi su mano;õhtu saabudes väsisime äraõdagus v õdagu saiõn vässümiq ärq;saabuv reississetulõja reiś;saabuv lennukjoudja linnuḱ;
saabunu peräle .joudnuq v tulnuqreisilt saabunu jutustas oma muljetestreisi päält tulnuq kõ̭nõľ, midä nännüq olľ;
saad ru|ga-a -ka27, (suu pääl) su|ga-a -ka27hein pannakse saaduhain pandas rukka;oksad pandi saadudele allahaoq pantiq ruõlõ alaq;saokauparugahallaq, rugavallaq;
saadaval (om) saiaqleib on poes alati saadavalleibä om poodin kõ̭gõ saiaq;mul on uus töökoht saadavalmul om vahtsõnõ tüükotus saiaq;
saade saadõq.saatõ saadõt18, .saatmi|nõ-sõ -st5, üte(h)n.mänǵmi|ne-se -st5raadiosaade, telesaade, otsesaade, kordussaaderaadiosaadõq, telesaadõq, õkvasaadõq, kõrdus;lastesaade algab kell viislatsisaadõq nakkas kell viiś;lauldakse saatega ja ilma saatetalauldas üten pilligaq ja ilma pillildäq;laul esitati klaveri saatellaulmisõ mano mängiti klavõrit;
saadetis pak|ḱ-i -ki37, kirikirä v kiŕa .kirjä v .kirja43, vu̬u̬ŕvoori vu̬u̬ri37, posťposti .posti37, v ku̬u̬rma- -t3kas sulle ei olnud veel postkontoris saadetist?kas sullõ es olõq viil postitarõn pakki v kirja?;see saadetis peab tähtajaks kohale jõudmaseo pakḱ v kiri piät õigõs aos peräle joudma;kaubasaadetiskaubapakḱ;postisaadetispostipakḱ;rahasaadetisrahakiri;kiirsaadetiskipõposť;lihtsaadetislihtposť;tähtsaadetistähťposť;abisaadetisabipakḱ;esimene saadetis viljaedimäne vuuŕ v kuurma villä;relvasaadetisvääsävuuŕ;
saadik (saadiku) saadi|k-gu -kut13suursaadiksuuŕsaadik;rahvasaadikrahvasaadik;saadikupuutumatussaadigu kohtukaidsõq;
saadus vilivi(l)lä v vi(l)ľa .viljä v .vilja43, kraaḿkraami .kraami37viis turule oma majapidamise saadusi: võid, mune ja mettvei turgu uma majapidämise viljo: võidu, munnõ, mett;aiasaadus, põllusaadusaiavili, põlluvili;piima- ja lihasaadusedpiimä- ja lihakraaḿ;
saagikus .vällä.andmi|nõ-sõ -st5, .saaḱsus-õ -t9see on suure saagikusega nisusortseo nisusorť and häste vällä;kartuli saagikus on piirkonniti väga erinevkardohka saaḱsus om paiguldõ esiqsugumanõ;
saagima (.saegaq) .lõikamalõigadaq .lõika77, .saaǵma.saagiq saagi63, saagõlda|ma-q -83puu on maha saetudpuu om maaha võet v last;kaks meest saagisid palkikatś miist lõiksiq palki;küüni juures saeti ja raiutiküünü man saeti ja raoti;vang oli trellid läbi saaginud ja põgenenudvanǵ olľ trelliq saegaq läbi lõiganuq ja ärq paenuq;
saaja .saaja- -t3tahtjaid oli palju, saajaid vähetahtjit olľ palľo, saajit veidüq;
saajad m sa(a)jaq.saajo .saajo30, hähäq.hähki .hähki34, pulmpulma .pulma31sügisel peeti suured saajadsügüse peeti suurõq saajaq;
saalima joosi|tama-taq -da82, joositõ|lõma-llaq -lõ86, joosiskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, vu̬u̬ŕmavu̬u̬riq voori63, ta|dima-tiq -di57, nõgluma.nõkluq nõglu 71 min 1. ja 3. k nõgli, .haaľma.haaliq haali63saalib rahutult ühest toast teisejoositas kärśmäldäq ütest tarõst tõistõ;ettekandjad saalivad laudade vahelvirtinäq kudavaq laudo vahel niguq kassikangast;saalivad edasi-tagasihaaľvaq edesi-tagasi;
saam saaḿsaami .saami37, .saamla|nõ-sõ -st5, .lapla|nõ-sõ -st5
saama .saamasaiaq saa55sain isalt sünnipäevaks koerasai esä käest sünnüpääväs pini;täna saab lõunaks suppitäämbä saa lõunas suppi;poiss sai koolis hea hindepoisś sai koolin hää hindõ;maja on nüüd odavalt saadamaja om noq odavahe saiaq;ma ei saanud terve öö magadama saa-s terveq üü maadaq;talvest sai kevad, kevadest suvitalvõst sai kevväi, keväjäst suvi;tuli tublisti kütta, enne kui tuba soojaks saipidi kõvva kütmä, inne ku tarõ lämmäs lätś;ma pole ammu koju saanudma olõ-iq ammuq kodo saanuq;teda ei saa uskudatimmä saa-iq uskuq;kas sa ikka saad ise käia?kas sa õ̭ks saat esiq kävvüq?;külas sai kõvasti söödud ja joodudkülän sai kõvva süüdüs ja juudus;ma ei saa ust lahtima saa-iq ust vallalõ;tahtmine on taevariik, saamine on iseasitahtminõ om taivariiḱ, saaminõ om esiqasi;raamatute müügist saadav tulu läheb heategevuseksraamatidõ müümisest saiaq raha lätt häätegemises;
saamatu hä|dä-dä -tä24, hädä|ne-dse -st7, tuhńa|k-gu -kut13, pusspussu .pussu37, pussaku|nõ-dsõ -st5, pussu|nõ-dsõ -st7, tosstossu .tossu37, tośo|nõ-dsõ -st7, tosśokõ|nõ-sõ -ist8, tos|i-i -si26, to|śo-śo -sśo26, tossõrus-õ -t9, ťohva- -t2, koońo- -t2, nilä|ne-dse -st7see mees on nii saamatu, midagi ei saa tehtudtaa miiś om nii puss, midägiq ei saaq tettüs;oli üks saamatu mehikeolľ ütś pussunõ mehekene;ei maksa nii saamatu olla, tuleb ikka enda eest seistamassa-iq nii toss ollaq, tulõ iks hindä iist saistaq kah;saamatu inimenetsosś, hässäk, hämäläne;saamatu naisterahvaspussuoďe;
saamatus: ta vallandati töölt saamatuse pärasttä olľ sääne hädä, selle lasti tüült vallalõ v tä es tulõq toimõ, selle lasti tüült valla;
saami saamisaami keeledsaami keeleq;
saan saańsaani .saani37, (sõidu)regi(-)ri̬i̬ (-)reke25hobune pandi saani ettehopõń panti saani ette;
saar IIsaaŕsaarõ saart40saarele oli raske pääsedasaarõ pääle olľ rassõ saiaq;järve-, mere-, soosaarjärve-, mere-, suusaaŕ;
saar I I.saarna- -t3, saarnõs.saarnõ saarnõst22, saarnõq.saarnõ saarnõt18, saarnõh.saarnõ saarnõht20, saaŕsaarõ saart40saaremetssaarnamõts;siin metsas kasvavad tammed ja saaredtan mõtsan kasusõq tammõq ja saarnõq;saar läheb juba lehtesaarnõq lätt joq lehte;
saati saaniq
, .saandõ
, .pääle
, päälegiq (vi̬i̬l)
, ammu(q)kiq (vi̬i̬l)
, esiqeräle (vi̬i̬l)hommikust saatihummogust pääle;sestsaatituustsaaniq;olen juba poolest saati nõusolõ joq poolõst saaniq peri;ta seisis põlvist saati veestä olľ põlviniq vii seen;küün oli poolest saati heinu täisküün olľ poolõst saandõ haino täüs;eilsest saati sajabeelätsest pääle satas;ta on sügisest saati ilma töötatä om sügüsest pääle ilma tüüldäq;ta on lapsest saati maatööd teinudtä om latsõst pääle v saaniq maatüüd tennüq;selle tuisuga ei pääse õuegi, saati siis kaugemaletaa tuisugaq päse-iq ussõstkiq vällä, ammuqkiq viil kavvõmbalõ;siin on valgeski ohtlik sõita, saati siis veel pimedastan om eśkiq valgõgaq hirmsa sõitaq, (ammuq), sõ̭s viil pümmegaq;
saatja .saatja- -t3pakkus peo lõppedes end tüdrukule saatjakspakḱ hinnäst pido lõpun tütrikku saatma;kirjal puudus saatja aadresskirä pääl es olõq saatja aadrõssit;raadio-, televisioonisaatjaraadio-, telesaatja;
saatjaskond m .saatj|aq-idõ -it15, üte(h)nolõ|jaq-jidõ -jit3, parḱpargi .parki37, parťpardi .parti37kuningas tuli suure saatjaskonnagakuning tulľ hulga saatjidõgaq v suurõ pargigaq;
saatma .saatma.saataq saada61, olõ|tama†-taq -da82poiss saatis tüdruku kojupoisś saať tütrigu kodo;ma saadan pojale pakima saada pojalõ paki;saadab rahasaat rahha;ta tuleb sind saatmatä tulõ sinno saatma;välja saatmavällä saatma;lapsed saadeti magamalatsõq kästiq magama;
saatus saadus-(s)õ -t11, .saatus-õ -t9see on meie ühine saatusseo om mi ütine saadus;olime saatusekaaslasedmeile olľ üttemuudu ant v meil olľ sama saadus;kurb saatusõ̭nnõdu elo;see oli tema saatuställe olľ niimuudu ant;
saatuslik: see on saatuslik vigaseo om päsemäldäq viga;;
saavutama kätte .saama v .võitma
, .joudma(.)joudaq jovva min 1. k jovvi v .joudsõ min 3. k jouď v .joudsõ66nad olid saavutanud oma eesmärginä olliq uma tsihi kätte saanuq v võitnuq;Jaan saavutas võistlustel esikohaJaan pässi võistluisil edimädses;selles asjas kokkuleppe saavutamine on väga tähtisseon aśan om väega tähtsä kokko leppüq;
saavutus .kõrdamine|ḱ-gi -kit13, õ̭nnistumi|nõ-sõ -st5, võitvõidu .võitu37sportlase viimaste aastate saavutusedsporťlasõ viimätside aastidõ kõrdaminegiq v võiduq;
saba handhanna .handa33ära tiri kassi sabast!kisku-iq kassi hannast!;kukel on kirjud sabasuledkikkal ommaq kiriväq hannasulõq;panni saba on tuliseks läinudpanni hand om kuumas lännüq;kleidisaba jäi ukse vahelekleidihand jäi ussõ vaihõlõ;mis sa käid mul sabas!mis sa käüt mul hannan!;sörgib sabasjuusk hannan,;lühikese sabajupiga v sabata loomťolkhand;saba liputamahanda höörütämä;koeral on saba, aga poes on järjekordpinil om hand, aq poodin om saba;
sabaalune hannaalo|nõ-dsõ -st7, handalo|nõ-dsõ -st7kütan sabaaluse kuumaksma tii sullõ pussuliina ala sõ̭a;kütan sabaaluse kuumaksma anna sullõ hako hanna ala;
sabaluu hand|ru̬u̬ds-roodsu -ru̬u̬dsu37sabaluus on valuhandroodsun om valu seen;
sabaroots hand|ru̬u̬ds-roodsu -ru̬u̬dsu37kalast oli järel ainult sabarootskalast olľ õ̭nnõ handruuds perrä jäänüq;
sadama sa|dama-taq -ta 69 min 1. ja 3. k sattõöö läbi sadasüü läbi v kõ̭iḱ üü sattõ;sajab nagu oavarrestvala niguq pangist;lumi sadas mahalumi tulľ maaha;katus sajab läbikatus lask läbi;
sadamakai kai- -d53sadamakai ääres seisis mitu laevakai veeren saisõ mitu laiva;
sade sa|go-o -ko27punastel veinidel on põhjas sageli sadeverevil veinel om põḣan sagõhõhe sago;katlakivi on tahke kõva sade, mis tekib kareda vee kuumutamiselkatlakivi om kalǵ sago, miä teküs, ku kahrõt vett lämmistäq;õlul on sade põhjasollõl om hiiv põḣan;sade vajub põhjasakõ vaos põḣa pääle;
sademed vihm ja lumi
, .taiva|vesi-vi̬i̬ -vett42möödunud aasta oli sademeterohkemineväaasta sattõ palľo v tulľ palľo vihma ja lummõ;
sadestuma .saistu|ma-daq -80, .põhja .vaomamere põhja sadestunud liiv ja mudamere põhja vaonuq v saistunuq liiv ja muda;pärm on veinipudeli põhja sadestunudhiiv om veinipudõli põhja saistunuq;
sadu sa|do-o -to27, sadami|nõ-sõ -st5, (kerge) höüdeq.höüte höüdet18, hiideq.hiite hiidet18kerge sadu ei teinud heinagi märjakstaa tśopś tii es hainagiq likõs;ootasime, millal sadu lakkaboodimiq, kuna vihm perrä jääs;ilm seab sajuleilm ehť sadama;
sageli sagõhõhe
, sagõhõlõ
, sagõhe
, .tihtsähe
, .tihtsäle
, paksustõsee on sageli esinev haigusseod tõpõ tulõ sagõhõhe ette;ta käib sageli Soomes tööltä käü sagõhõhe Suumõ tüüle;
sagenema mano(q) tulõma
, kipõmbas minemähaige hingamine sagenebhaigõ hingämine lätt kipõmbas;viimasel ajal on liiklusõnnetused sagenenudviimätsel aol om liikmisõ̭nnõtuisi manoq tulnuq;
sahin kõs|sin-ina -inat4, kis|sin-ina -inat4, ha|pin-bina -binat4, tsi|pin-binä -binät4, kah|hin-ina -inat4, (kõrras) kõśah(t)us-õ -t9ei kuule kahinat ega sahinatkuulõ-iq kisinät ei kõsinat;ei olnud õiget pauku, ainult üks sahin käisolõ es õigõt pauku, õ̭nnõ ütś kõśahus käve;kuivanud lehtede sahinkuionuisi lehti kõssin v hapin v tsipin;
sahisema kõsis|õma-taq -õ87, kõ|dsa(ha)ma-tsaq v -dsadaq -tsa v -dsaha88, kõ|śa(ha)ma-sśaq v -śadaq -sśa v -śaha88, tsibis|emä-täq -e87, hibis|emä-täq -e87, kahis|õma-taq -õ87puulehed sahisesid jalge allpuuleheq kõsisiq jalgo all;heinad on hästi kuivanud, sahisevad jubahainaq ommaq häste kuionuq, kahisõsõq joq;
sahk sahksaha .sahka33, adõr v atradra .atra45, adra|hõlm-hõlma -.hõlma31pani hobuse saha ette ja läks kündmapanď hobõsõ adra ette ja lätś kündmä;harkadra sahad olid veel teravadhargi adraq olliq viil teräväq;mees pani traktorile saha ette ja läks lund lükkamamiiś panď traktorilõ terä ette ja lätś lummõ toukama;
saja-aastane saa-.aasta(ga)|nõ-dsõ -st7, sada .aastakka vanasaja-aastased tammedsaa-aastagadsõq tammõq;vanaisa on juba saja-aastanevanaesä om joq sada aastakka vana;
saksik śaksa|nõ-dsõ -st7, andśa|k-ga v -gu -kat v -kut13oli selline saksik, käis vestigaolľ sääne śaksanõ, käve vestigaq;tütar oli linnas saksikuks muutunudtütäŕ olľ liinan ärq śaksatsõs lännüq v säksas kätte lännüq;rääkis saksikut keeltkõ̭nõľ andśakat kiilt;saksik pidupitśbalľ;
saladus salahus-õ -t9, salandus-õ -t9, .salgus-õ -t9see pole enam mingi saladustuu olõ-iq inämb määnegiq salahus;see on saladusseod tohe-iq kõ̭nõldaq;saladussesalussihe, salussilõ, salguisi;asi jäi saladusseasi jäi salguisi;las see jääb saladusselas taa jääs salussihe;saladusessalussin, salgusõn;hoiame seda saladuseshoiamiq seod hindä teedäq;saladusekssalussihe, salussilõ, salgustõ;asi peab saladuseks jäämaasi piät hindä teedäq jäämä;
salaja .salguisi
, salahuisi
, .varguisi
, salajalt†kuulab salaja teiste juttu pealtkullõs salahuisi tõisi juttu päält;poisikesena proovisin salaja luuletusi kirjutadapoiskõsõn proovõ salguisi värsse kirotaq;
salajane salaha|nõ-dsõ -st5, sala|nõ-dsõ -st7salajane koosoleksalahanõ kuunolõḱ;see on saljane asiseo om vargu asi;
salakaubandus keelet .kauplõminõ
, põrma(n)dualonõ .kauplõminõalkoholi sisseveoga on sageli seotud ka salakaubandusalkoholi sissetuumisõgaq om köüdet ka keelet kauplõminõ;
salakaubavedaja keeledü kauba vidäjä
salakaubavedu keeledü kauba vidäminealkoholi ja tubaka salakaubavedu on kasvanudkeeledü alkoholi ja suidsu vidämine om suurõmbas lännüq;
salakaup keelet kauptabati laev salakaubagasaadi kätte laiv keeledü kaubagaq;
salakavalalt kavalahe
, kavalalõ
, altnahata on inimene, kellele meeldib salakavalalt teisele probleeme valmistadataa om sääne inemine, kinkalõ miildüs altnaha tõõsõlõ käändäq;
salapära salahusõ hõ̭ng
, hämärüs-e -t9, mõistatus-õ -t9öö oma hämarusega oli täis salapärahämmär üü olľ täüs salahusõ hõ̭ngu;
salapärane sala|nõ-dsõ -st7, sal|a-a -la28, hämärä|ne-dse -st7, seletämäldäq
, .arvosaamaldaq
, meelegaq .mõistmaldaqkes oli see salapärane võõras?kiä tuu salahanõ võõras olľ?;salapäraseid asju ja nähtusi on maailmas paljuhämärit asjo ja nätüssit om ilman palľo;
salapäraselt kavalahe
, kavalalõ
, kavaluisi
, salahuisitüdruk naeratas salapäraselttütrik naarahť kavaluisi;kõik oli nii salapäraselt vaiknekõ̭iḱ olľ nii imeligult vakka;
salapäratsema sala olõma
salastama (ärq) .kä|ḱmä-kkiq -ki63, salahadsõs tegemä
, salussi(h)n v .salgusõ(h)n.hoitma
, .varjamavaŕadaq .varja77tema telefoninumber on salastatudtimä telefoninummõŕ ei olõq kätte saiaq v om salahadsõs tett;salastatud dokumendidsalahadsõq v keelo alaq pantuq paprõq;lasi oma numbri salastadalasḱ uma numbri ärq käkkiq;
salatsema sala olõma
, .hindäle .hoitma
, .käḱmäkäkkiq käki63, var|ima-riq -i57, .varjamavaŕadaq .varja77kinnise iseloomuga inimene, aina salatsebkinnilidse olõkigaq inemine, muguq hoit kõ̭iḱ hindäle;räägi ometi, mis sa salatsed!kõ̭nõlõq ummõhtõ, mis sa hoiat kõ̭iḱ hindäle!;
saledus: teeb saleduskuuripidä kimmäst süümiskõrda, hoit söögigaq;
salgakaupa = salgakesi pargihna
, pargi(h)n
, vataku(h)n
, vatangu(h)n
, pundi(h)npoisikesed käivad salgakaupa mööda külatśuraq kääväq vatangun küllä piten;
salgama .salgamasaladaq .salga77, salal|õma-daq -õ85salgab oma süüdsalgas umma süüd;ta ei salanud midagi, rääkis kõik ausalt äratä es salgaq midägiq, kõ̭nõľ kõ̭iḱ ausalõ ärq;salgas oma lapse mahasalaś uma latsõ ärq;
sallima .salďma.salliq salli73, .saľma.salliq salli73, kannahta|ma-q -83see mees ei salli lapsiseo miiś salli-iq latsi;ta ei salli mind silmaotsaskitä kannahta-iq minno sukugiq;
sallimatu .salďmaldaq
, .saľmaldaq
, .lepmäldäq
, halvas.pandja- -t3ta on minu suhtes sallimatutä ei lepüq muqkaq;
sallimatus vainvaino .vaino37mehe ilmes oli tigedust ja sallimatustmiiś olľ hõela ja kuŕa näogaq;
salvama .pandma(.)pandaq panõ66, .salvamasalvadaq .salva77, pur|õma-raq -õ 58 min 1. ja 3. k purimadu salvas hobust jalastsiug panď hobõst jalga;sõnadega salvamasõ̭nnogaq purõma;
salvestama (üles v pääle) .võtmavõttaq võta61, (teedüst) .tsävvämä*tsävvädäq .tsävvä77, .pästmä*.pästäq pästä61, salvõsta|ma-q -83muusika salvestatakse helilindilemuusiga võetas linti v lindi pääle;salvesta fail kõvakettale!pästäq v võtaq teedüstü kõvatsõõri pääle!;arvutiga töötades tuleb tööd vahel ka salvestada, muidu võib see kaduma minnapuutrigaq tüüten tulõ tüüd vaihtõpääl pästäq kah, muido või tuu kaoma minnäq;
sama sam|a-a -ma28me käime samas koolismi käümiq saman koolin;mis sa virised, teistel on sama raske!miä sa iriset, tõisil om niisama rassõ!;
samaaegselt üteliste
, ütel aol
, ütelii(d)simõlemad lapsed hakkasid samaaegselt rääkimamõlõmbaq latsõq naksiq üteliisi kõ̭nõlõma;seaduse järgi ei saa minister olla samaaegselt üheski teises ametissäädüse perrä saa-iq ministri üteliste mitund ammõtit pitäq;
samaealine üte|vana-vana -vanna28, ütehaŕali|nõ-dsõ -st5, sama vanata on minuga samaealinetä om minogaq ütehaŕalinõ;
samahästi sama .häste
, nigu(q)
, üte.hästesee asi on nüüd siis samahästi kui otsustatudseo asi om noq sis sama häste ku otsustõt;neile oli see samahästi kui mängnäile olľ tuu niguq mäng;
samalaadne ütesuguma|nõ-dsõ -st5, üttemu̬u̬du.sääntsesama säänestsamma28, säänesama
, sarna|nõ-dsõ -st7maakonnas on mitu samalaadset ettevõtetmaakunnan om mitu ütesugumast ettevõtõt;
samamoodi niisama
, sammamu̬u̬du
, üttemu̬u̬duma saan sellest samamoodi aru kui sinamaq saa tuust niisama arvo ku saq;
samanimeline sama nimegaq
, ütenimeli|ne-dse -st5meie klassis on mitu samanimelist tüdrukutmiiq klassin om mitu ütenimelist tütrikku;
samas säälsama(h)nrongi aknast paistavad põllud, samas jälle metsrongi aknõst ommaq nurmõq nätäq, säälsaman jälq mõts;kõik tundus nii tuttav ja kodune, kuid samas ka uuskõ̭iḱ tundu nii tutva ja kodonõ, a üteliidsi vahtsõnõ kah;rahakott on kapis pesu all ja samas on ka mõned ehtedrahakotť om kapin mõsu all ja säälsaman ommaq mõ̭nõq ehteq;
samastama samas pidämä
, samas lugõma
, ütes pidämäriiki ja ühiskonda ei saa samastadariiki ja ütiskunda saa-iq ütes ja samas pitäq;
samasugune säänesama.sääntsesama säänestsamma28, ütesuguma|nõ-dsõ -st7tal on samasugune auto kui multäl om säänesama auto ku mul;
samavõrd = samavõrra ütepalľo
, samapalľolugu oli samavõrd imelik kui ka naljakaslugu olľ ütepalľo andśak ja naľalinõ kah;
sametine pehmeq.pehme pehmet18 v pehmend16, sammõtist
, sammõti|nõ-dsõ -st5, mahhe- -t14tal oli peas sametine mütstäl olľ pään sammõtist müts;tal on pehme sametine nahktäl om pehmeq sammõtinõ nahk;tumepunaste sametiste õitega lilltummõverevide sammõtiidsi häitsmidegaq lilľ;naisel oli mahe sametine häälnaasõl olľ mahhe pehmeq helü;sametine veinmahhe maigugaq maŕaviin;sametine pilksammõtinõ kaeminõ;
samm sammsammu .sammu37, .astmi|nõ-sõ -st5lapse esimesed sammudlatsõ edimädseq sammuq;kärme sammuga eidekekäpe astmisõgaq mutikõnõ;abiellumine on tõsine samm inimese eluspaarimineḱ om tähtsä asi inemise elon;samm-sammultkõrd-kõrralt v samm-sammust;
sammuma .astma.astuq astu64, .käümä.kävvüq käü 54 min 1. ja 3. k käve, .kõ̭nďma.kõ̭ndiq kõ̭nni63, minemäminnäq lää kesks mint 3. k lätt min 1. k lätsi min 3. k lätś kesks lännüq55hakkas kodu poole sammumanaaś kodo poolõ astma;sammub edasi-tagasikõ̭nď edesi-tagasi;
sandaal san|daal-daali -.daali37, .sandaľ-i -it4, sanda|letť-leti -letti37, m pini.päi|tseq-tside -tsit18
sandistama sandis v vigatsõs tegemä
, sandis v vigatsõs lü̬ü̬mä
sandisti halvastõ
, kehväste
, sitastõ
, viletsähe
, viletsälehaige tunneb end täna väga sandistihaigõl om täämbä väega halv ollaq;magasin öösel sandistimagasi üüse halvastõ;kõik algas hästi, aga lõppes sandistikõ̭iḱ alosť häste, a lõppi kehväste;
sandistuma sandis v vigatsõs .jäämä
sanditama sandi(h)n .käümä
, .santi ju̬u̬skma
saneerima .kõrda .pandma v tegemä
, praavi|tama-taq -da82
sang (käe)vang(-)vangu (-).vangu37, handhanna .handa33, pi|tem-demä -demät3, pidermä|s- -(s)t15, (kannil v paal) kõrvkõrva .kõrva30kartulikorvi sangkardohkakorvi vang;
sanitar haigõtallitaja- -t3, mil sani|taŕ-tari -.tarri38, sani|taaŕ-taari -.taari37
sanktsioneerima lu|ba(ha)ma-paq v -badaq -pa v -baha88, lupa .andma
, hääs .kitmä
sanktsioon 1. lu|ba-a -pa27, lubaluba lupa24pealt kuulata võib ainult kohtuniku sanktsioonigapäält kullõldaq või õ̭nnõ kohtunigu luagaq;2. trahv́trahvi .trahvi37, kar|i-i -ri26tuleb rakendada sanktsioonetulõ trahv́ma naadaq;Iraanile kehtestati majanduslikud sanktsioonidIraanilõ panti majanduskari pääle;
sanskriti: sanskriti keelsanskriti kiiľ;
sant viga|nõ-dsõ -st7, sanťsandi .santi37, sandi|nõ-dsõ -st7, halvhalva .halva30, hõelhõela .hõela30, sittsita sitta30jäi sõjas sandiksjäi sõ̭an vigatsõs;santi kaupa ei osta keegisitta kraami osta-iq kiäkiq;tervis on santtervüs om halv;sant lugusandinõ lugu;
santima .sanťma.santiq sandi63, .kerjämäkerädäq .kerjä77, .nuiamanuiadaq .nuia77mine vanas eas veel santima!mineq vanon päivin viil sanťma!;
sapine 1. sapi|nõ-dsõ -st7kala puhastades said käed sapisekskala puhastamisõ aigo saiq käeq sapitsõs;2. hõelhõela .hõela30, tikõ- -t14, mõr|o-o -ro26, kurikuŕa .kurja43mees oli kibestunud ja sapinemiiś olľ ärq kalõhunuq ja hõel;sapine ilmemõro nägo;sapine vanaeithõel vanamuuŕ;sapine nalikuri nali;
sapp sap|ṕ-i -pi37maksa küljes on sapipõismassa külen om sapṕ;
saps 1. sapssapsu .sapsu37hobune on väsinud, sapsud värisevadhopõń om väsünüq, sapsuq habisõsõq;2. välḱvälgi .välki37, plahv́plahvi .plahvi37, plikśpliksi .pliksi37, tśopśtśopsi .tśopsi30poiss andis mullikale vitsaga sapsu koodi pihtapoisś anď hõhvalõ vitsagaq välgi kunti piten;lõi laval vihaga mõne sapsuanď lava pääl vihagaq mõ̭nõ tśopsi;3. tśokstśoksi .tśoksi30, tśopśtśopsi .tśopsi30tuli väike saps vihmatulľ väiku tśoks vihma;
sapsima .tśopśma.tsopsiq tsopsi63naised sapsisid ennast kasevihaganaasõq tśopsõq hinnäst kõovihagaq;sapsib käega oma tolmuseid riideidropsas käegaq ummi tolmutsit rõivit;kana sapsib tiibadegakana soputas siibogaq;
sara sar|a-a -ra28, kuuŕkuuri kuuri37, saras.sarda sarast23, sar|rai-aja -ajat4, küünküünü .küünü37, kooni|ts-dsa -tsat13, koomi|ts-dsa -tsat13tööriistad pandi sara allatüüriistaq pantiq kuuri ala;tuba on nagu sara, ei pea sugugi soojatarõ om hõrrõ niguq ütś igäväne sara, lämmind piä-iq sukugiq;
sarjama 1. (vilä kotsilõ) .sarjamasaŕadaq .sarja77, sari|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90mehed läksid vilja sarjamameheq lätsiq villä sarjama;2. .sarjamasaŕadaq .sarja77, .kakmakakkuq kaku64, karvosta|ma-q -83torm sarjab puidtorḿ sarjas puid;sarjas poisi juukseidkakḱ poiskõsõ hiusit;3. nahu|tama-taq -da82, .võtmavõttaq võta61, .nuhklõmanuheldaq .nuhklõ78, .sarjamasaŕadaq .sarja77, sari|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90sai kriitikutelt sarjatasai arvostajidõ käest nahutaq;teda vahel kiideti, siis aga laideti ja sarjatitimmä vaihõpääl kiteti, sis jälq laidõti ja nuhõldi;küll sa nüüd õpetaja käest sarjata saad!noq sa oppaja käest võttaq saat!;
sarlakid m sarlaq.sarlu .sarlu30, särläq.särlü .särlü30ühel emal suri sarlakitesse neli lastütel imäl kuuli sarluhe neli last;
sarm tõ̭mmõq.tõ̭mbõ tõ̭mmõt19tal oli sarmitä olľ köütvä;kui sul ikka sarmi pole, siis parem ära võta seda ametitku sa iks uma olõkigaq inemiisi ligi ei tõ̭mbaq, sis parõmb ärq võtkuq taad ammõtit;
sarnanema (kinkagiq) mu̬u̬du olõma
, üttemu̬u̬du olõma
, ütesugunõ olõma
, sarnanõ olõma
, ütte näkko v .vurhvi olõmatütar sarnaneb välimuselt emagatütäŕ om vällänägemiselt imä muudu v tütäŕ näütäs imä muudu vällä v tütäŕ viskas imä näkko;poiss püüdis kõiges isaga sarnanedapoisś pruuḿsõ egän aśan esä muudu ollaq;kogu linn sarnanes suure külagakõ̭iḱ liin olľ suurõ külä muudu;õed-vennad sarnanevad üksteisegasõ̭saraq-veleq ommaq ütte vurhvi;koer ja omanik sarnanevad teineteisegapini ja perremiiś ommaq ütte näkko;
sarnasus: nende näos pole vähimatki sarnasust oma vanemateganä olõ-iq sukugiq imä-esä muudu;
sarv sarv́sarvõ .sarvõ35, lutusarv́-sarvõ -.sarvõ35pull lõi sarved mättassepulľ lei sarvõq mättä sisse;tal on sarved maha jooksmatatäl ommaq noorõ iä ulľusõq tegemäldäq;teeb oma mehele sarvivõtt kõrvalt v pett umma miist;sarvekandja nainepetet naanõ;sarve puhumasarvõ ajama, lututama;
sarvik sarvi|k-gu -kut13, sarvili|nõ-dsõ -st5, sarvõli|nõ-dsõ -st5teda kiusab vist sarvik isetimmä kiusas vaśt vanasarvik esiq;mul on laudas kolm sarvikutmul om laudan kolm sarvilist;ninasarviknõ̭nasarvik;
sattuma .trehvämätrehvädäq .trehvä77, .trehvü|mä-däq -80, .johtuma.johtudaq johu79, .juhtu|ma-daq -80, put|tuma-tudaq -u79, .pandu|ma-daq -80, jõmmõldu|ma-daq -84, .päädü|mä-däq -80, .haarduma.haardudaq haaru79, hään mõttõn õ̭nnah(t)u|ma-daq -84, õ̭nnistu|ma-daq -80kui siiakanti satud, tule külla!kuq siiäqnukka trehvät v haarut, tulõq küllä!;sattus jooma ja ei tulnudki paar päeva kojupäädü juuma arq, ni tulõki-s kodo paaŕ päivä;talle on hea naine sattunudtälle om hüä naanõ õ̭nnahunuq;vaata, et sa näki kätte ei satu!kaeq, et sa vettevidäjä kätte ei jõmmõlduq!;
sau nuinuia .nuia31, tõlvtõlva .tõlva30, saivas.saiba saivast23, tok|ḱ-i -ki37, kep|ṕ-i -pi37, seto kiiľ kiior-a -at4mehel oli tugev sau käesmehel olľ kimmäs kepṕ käen;karjasel oli vitsa asemel sau pihuskaŕussõl olľ vitsa asõmõl tokḱ käen;liikluspolitseiniku sauliikmispolitsei nui;
seadeldis massin-a -at4, massina|värḱ-värgi -.värki37, riistriista .riista30, värḱvärgi .värki37sadamas seisid kraanad ja muud seadeldisedsadaman saisiq nõstugiq ja muuq massinaq;
seadis värḱvärgi .värki37fotoaparaadil on teravustamise seadispildimassinal om pildi terävämbästegemise värḱ;
seadma .säädmäsäädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66, .sääďmä.säädiq säädi63, kobista|ma-q -83, ko|bima-piq -bi57, lepü|tämä-täq -dä82, mitmit kõrdo .säädelemäsäädeldäq .säädele85seadsin redeli seina najale püstisäi redeli saina pääle pistü;seame oma asjad kordasäemiq umaq aśaq kõrda;seadsime end minekulesäimiq hinnäst minegi peri;hiirelõks oli üles seatudhiirelõkś olľ üles lepütet v säet;
seadus v .säädü|s-(se) -(s)t10riigikogus vastuvõetud seadusriigikogon vastavõet säädüs;talus elati isaisade seaduste järgitalon eleti esäessi säädüisi perrä;energia jäävuse seadusväe püsümise v jäämise säädüs;seaduskuulekassäädüsetäütjä;
seadusandlus 1. .sää.düisi tegemine2. m .säädüseq.sää.düisi .sää.düisi5tuleb välja töötada seadusandlus, mis on kooskõlas teiste Euroopa riikide omagatulõvaq tetäq säädüseq, miä klapisõq tõisi Euruupa riike säädüisigaq;
seaduserikkumine .säädüsest üle .astminõ
, .säädüse .rikminõ
, säädüsest mü̬ü̬dämineḱpani toime seaduserikkumiseasť säädüsest üle;seaduserikkujaüleastja;
seaduslik .säädüsli|ne-dse -st5, .säädüsli|k-gu -kku38, .säädüst pite(h)n
, .säädüse perita on ikkagi tema seaduslik nainetä om iks timä säädüsline naanõ;tegu oli täiesti seadusliktego olľ tävveste säädüsline;
seaduslikkus .säädüsperisüs-e -t9kohtuprotsessi seaduslikkuskohtukäügi säädüsperisüs;tuleb kahelda sellise tegevuse seaduslikkusespiät kaema, kas sääne tegemine om peris säädüseperi;
seaduslikult .säädüse peri v .perrä
, .säädüst pite(h)npeame toimima seaduslikultpiämiq säädüse perrä tegemä;ta on seaduslikult abielustä om säädüse perrä abielon;
seaduspärane loomuperä|ne-dse -st7, kõrra peri
, .säädüsli|ne-dse -st5organismi vananemine on seaduspärane protsesselolinõ piätkiq vanõmbas jäämä;asjade seaduspärane käikasjo loomuperäne käüḱ;
seaduspärasus kõrdkõrra .kõrda33, v kõrraper|ä-ä -rä24keeles valitsevad seaduspärasusedkeelen ommaq umaq säädüseq v keelen om uma kõrd;iga asi looduses allub kindlatele seaduspärasusteleõga asi luudusõn käü kimmä kõrra perrä;
seadusvastane .säädü(s)vastali|nõ-dsõ -st5tehing oli seadusevastanekaup olľ vasta säädüst;seadusvastaselt võõrandatud varavasta säädüst ärq võet vara;
seakasvatus tsiapidämi|ne-se -st5, tsiakasvatus-õ -t9seakasvatusest saadi head sissetulekuttsiapidämine anď hääd rahha;
seal sääl
, ta(h)nseal on porine, tulge siiapoolesääl om muanõ, tulkõq siiäqpoolõ;lähen ära linna, seal olevat elu kergemlää ärq liina, sääl ollõv elo keremb;siin ja seal oli rohi veel vihmast märgsiin ja sääl olľ hain viil vihmast likõ;mis seal ikka, eks sõidame siis pealegimiä sääl õ̭ks, sõidamiq no päälegiq;tule sealt ära!tulõq tast ärq!;
sealaut pahtpaha .pahta33, tsia|paht-paha -.pahta33, tsia|laut-lauda -.lauta30täna ma magan sealauda lakastäämbä mina maka tsiapaha pääl;
sealhulgas säälhulga(h)n
, muuhulga(h)n
, muusiä(h)nkallinesid toidukaubad, sealhulgas liha- ja piimatootedkõ̭iḱ söögikraaḿ lätś kallimbas, liha- ja piimäkraaḿ kah;
sealjuures üteliste
, seo man
, taa man
, tu̬u̬ man
, samal aol
, ütehüisi
, ütelii(d)simehed tegid aeda, ajades sealjuures juttumeheq teiq aida ja üteliidsi jutudiq tuu man;
sealmaal niikavvõ(h)n
, säälmaalaeg on juba sealmaal, et võiks hakata koju minemaaig jo säälmaal, et võinuq naadaq kodo minemä;põllutöödega ollakse sealmaal, et võib külviga alustadapõllutöiegaq oldas niikavvõn, et või külbmisegaq pääle naadaq;
sealne säältsealsed inimesed olid mulle tuttavadsäält inemiseq olliq mullõ tutvaq;sealne loodustuu kandi luudus;
sealpool säälpu̬u̬l
, tu̬u̬lpu̬u̬lkas sealpool on veel talusid?kas säälpuul om viil tallõ?;sealpool metsa olid heinamaadtuulpuul mõtsa olliq hainamaaq;
sealsamas säälsama(h)n
, ta(h)nsama(h)nsealsamas koolimaja juures on bussipeatustansaman koolitarõ man om bussipiätüs;minu kodu on sealsamas metsatuka tagamu kodo om säälsaman mõtsanuka takan;
sealt säält
, tastkes sealt tuleb?kiä säält tulõ?;läksime üle väljaku, sealt oli kõige lühem teelätsimiq üle platsi, säält olľ kõ̭gõ lühemb tii;püüdsin siit ja sealt tööd leidaproomõ siist ja säält tüüd löüdäq;
seanss vu̬u̬ŕvoori vu̬u̬ri37, v kõrdkõrra .kõrda30filmi näidatakse kaks seanssifilmi näüdätäs katś kõrda;me lähme viimast seanssi vaatamamiiq lää viimäst vuuri kaema;ma ei saa sel ajal tulla, mul on raviseanssma ei saaq tuudaigo tullaq, mul om ravivuuŕ v arsťmiskõrd;
seas siä(h)n
, see(h)n
, hulga(h)n
, summa(h)nta on teiste seas nagu valge varestä om tõisi siän niguq valgõ varõs;selle kohta on rahva seas mitmesuguseid arvamisituu kotsilõ om rahva hulgan mitmõsugumaidsi arvamiisi;huntide seassutõ man;
seast siäst
, seest
, hulgast
, summastnad lahkusid teiste seastnä lätsiq tõisi siäst v mant ärq;otsisin teda rahva seastotsõ timmä rahva siäst v seest;üks meie seast peab seda tegemaütś miiq hulgast piät tuud tegemä;
sedakorda seokõrdtal ei olnud sedakorda aega sõpradega pikemalt rääkidatäl olõ õs seokõrd aigo sõprogaq pikembält kõ̭nõldaq;
sedamaid .õkva
, .õkvalt
, kõrragaq
, kõrrapäält
, noqsama
, nüüdsama
, .aigo.viitmäldäq
, üttemaidkeeras külge ja jäi sedamaid uuesti magamakäänď külge ja jäi õkva vahtsõst magama;mehed olid ettepanekuga sedamaid pärimeheq olliq pakmisõgaq kõrrapäält peri;
sedamööda: lõunat söödi sedamööda, kuidas kellelgi aegalõunat süüdi nii, kuis kinkalgiq aigo olľ;;
sedapuhku: sedapuhku on meil jutud räägitudseokõrd sis ommaq meil jutuq ärq kõ̭nõlduq;;seekord
sedasi niimu̬u̬du
, niinii ei ole ilus, ära tee sedasi!nii olõ-iq illos, tekku-iq niimuudu!;vaata, kas sedasi on õige!kaeq, kas niimuudu om õigõ!;asi on sedasi, et peame minema hakkamaasi om nii, et piät minemä nakkama;
sedasorti säänestmu̬u̬dutema pole sedasorti mees, keda usaldada võikstimä olõ-iq säänestmuudu miiś, kedä uskuq võinuq;sedasorti naljad mulle ei meeldisäänestmuudu naľaq mullõ ei miildüq;
see (hrl hindä käen v õkva man) seo
, sjoo
, (hrl lähkedse aśa kotsilõ) śoo
, (hrl hindäst kavvõmba aśa kotsilõ) taa
, tu̬u̬see, kus mina istun, on minu voodi, see minu juurest järgmine on sinu voodi ja too on tema voodiseo, koh maq istu, om muq säng, taa muq mant järǵmäne om suq säng ja tuu om timä säng;seda ei või öelda, et ta laisk ontuud ei võiq üldäq, et tä laisk om;selle jaoks ongi raamatudtuu jaos ommakiq raamaduq;neil oli teine tütar ka, see hakkas ka meie pool käimanäil olľ tõõnõ tütäŕ kah, tuukõnõ nakaś kah miiq poolõ käümä;peale seda jäimegi ilma (talu)kohatapäält tuud jäimikiq ilma kotussõldaq;sügis on selleks korraks läbisüküs om seos kõrras läbi;mida teha selleks, et kaup saaks müüdud?midä tetäq tuusjaos, et kaup saanuq müüdüs?;selle võrratuuvõrd, tuuvõrra;mis sest enam rääkidamiä tuust inämb kõ̭nõldaq;seda ja teisttaad ja tuud;
see-eest tu̬u̬i̬i̬sttöö oli raske, aga see-eest hästi tasuvtüü olľ rassõ, aq tuuiist häste massõt;koer ei olnud kuigi suur, see-eest aga kuripini olõ õs kuikiq suuŕ, aq tuuiist kuri;
seebikas kõnnõk si̬i̬ṕseebi si̬i̬pi37kas sa täna oma seebikat ei vaatagi?kas sa täämbä umma siipi ei kaekiq?;
seedima si̬i̬ťmäsi̬i̬tiq seedi63seened on rasked seedidaseeneq ommaq kõtulõ rassõq;las ma seedin seda asja!las ma märgoda seod asja!;ta ei seedi paberitöödtä kannahta-iq paprõtüüd;
seeduma (ärq) si̬i̬tü|mä-däq -80, v (ärq) si̬i̬dü|mä-däq -80kalatoidud seeduvad kergestikalasöögi ommaq kergeq siitiq v ommaq kõtulõ kergeq;
seega nii et
, selle
, (no) sõ̭s
, tu̬u̬peräst
, tähendäsoleme käinud juba kolm versta, minna jääb seega veel üksolõmiq käünüq joq kolm verstä, nii et minnäq jääs viil ütś;Tartu on ülikoolilinn ja seega on noori seal eriti paljuTarto om ülikooliliin ja tuuperäst om sääl nuuri esieräle hulga;
seejuures samal aol
, ütehüisi
, ütelii(d)si
, seo man
, taa man
, tu̬u̬ man
, sääl manhein sai enne õhtut küüni aetud, poiss oli seejuures suureks abikshain sai inne õdagut küünü ala aetus, poiskõsõst olľ sääl man palľo api;
seejärel pääle seod
, pääle taad
, pääle tu̬u̬d
, päält seo
, päält taa
, päält tu̬u̬
, ja sõ̭sta lõpetas keskkooli ja läks seejärel tööletä lõpõť keskkooli ja sõ̭s lätś tüüle;
seekord seokõrd
, tu̬u̬kõrd
, seod.kõrda
, tu̬u̬d.kõrdaseekord ma ei saa tullaseokõrd saa-iq ma tullaq;müüja oli seekord väga sõbralikmüüjä olľ seokõrd väega sõbranõ;seekord läksin ka näitust vaatamama lätsi näütüst kaema kah seodkõrda;seekord, kaks aastat tagasi, jäi võistlus äratuukõrd, katś aastakka tagasi, jäi võistlus äräq;
seelikukütt .naisi|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39, elo|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39ära usu selle seelikuküti juttu!usku-iq seo prundsipüüdjä juttu!;ta oli meie külas tuntud seelikukütttä olľ mi külän häste teedäq naisimiiś;ta on seelikukütttä virotas naisi takan;
seeläbi tu̬u̬peräst
, selle
, tu̬u̬st
, tu̬u̬gaqvõta pealegi see raha, ega ma seeläbi veel vaeseks jää!võtaq no päälegiq seo raha, egaq ma tuuperäst viil vaesõs jää-iq!;
seepeale tu̬u̬ pääle
, pääle seod
, pääle taad
, pääle tu̬u̬d
, päält seo
, päält taa
, päält tu̬u̬mis sa seepeale kostad?miä sa tuu pääle ütlet?;akna tagant kostis samme ja seepeale koputusaknõ takast kuuldu astmist ja päält tuu olľ koputaminõ;
seepärast selle
, seoperäst
, taaperäst
, tu̬u̬peräst
, tu̬u̬läbiolen pisut haige, seepärast lükkame kohtumise edasima olõ veidükese tõbinõ, tuuperäst toukamiq kokkosaamisõ edesi;põld on seepärast kehv, et pole väetist saanudnurḿ om laih tuuläbi, et olõ-iq väke saanuq;
seeria sarisaŕa .sarja43, jor|o-o -ro26, vu̬u̬ŕvoori vu̬u̬ri37, kõnnõk seeriä- -t3, ja|go-o -ko27filmi kolmas seeriafilmi kolmas jago;
sees see(h)n
, sise(h)npuu juured on sügaval maa seespuu juurõq ommaq süvän maa sisen;töötasime mootorite müra seestüütimiq moodoridõ larmi seen;tulge laupäeval, nädala sees pole mul aega!tulkõq puuľpäävä, nädäli seen olõ-iq mul aigo!;ma olen omadega seesma olõ peris paklin v pulgõn;
seesama taasamataasama taadsamma28, tu̬u̬samatu̬u̬sama tu̬u̬dsamma28, seosamaseosama seodsamma28täna käis siin seesama mees, kes eilegitäämbä käve tan tuusama miiś, kiä eeläqkiq;seesama siin ongi minu poegseosama ongiq muq poig;
seesugune sääne.sääntse v .säändse v .sändse säänest7, .säände|ne-dse -st5, säänedä|ne-dse -st5, .säärde|ne-dse -st5, sääre.säärtse säärest7, nii|sääne-.sääntse v -.säändse v -.sändse -säänest7, seosuguma|nõ-dsõ -st5seesugune rumal lugu juhtus, et ...niisääne ulľ lugu juhtu, et ...;
segama 1. segä(hä)mäsekäq v .siädäq sekä v segähä88, .sumṕma.sumpiq sumbi63, .mülmä.mülläq müllä61, .möľmä.mölliq mölli63, kõrras segähtä|mä-q -83, segähü|tmä-täq -dä62mul on supp tulel, lähen segan seda ka vahepealmul om ruug tulõ pääl, lää segähtä ka tuud vaihõpääl;praaka segati mõlagapraagat mölliti mõlagaq;2. segä(hä)mäsekäq v .siädäq sekä v segähä88, muti|tama-taq -da82, v muťu|tama-taq -da82ära mind sega!putku-iq minno!;mis sa segad end teiste asjadesse?mis sa mutitat tan v mis sa tõisi asjo sisse sekät?;segav asjaolusegäjä asi;
segamini segi
, segildemul on tuba väga segaminimul om tarõ väega segi;käib segamini juustegakäü niguq Tätri Hans v mõtsjeesus;kõik on segi aetudkõ̭iḱ om segilde lüüd;
segane 1. segä|ne-dse -st7, .arvosaamaldaq
, segämä|ne-dse -st5eeskirjad olid üsna segasedettekirotusõq olliq küländ segädseq;see asi on kõik segane, ei ole ära seletatudtaa asi om kõ̭iḱ segämäne, olõ-iq ärq seletet;2. ulľulli .ulli37, (pääst) segita on murest seganetä om murrõst segi;palavikust segane lapspalanikust segi latś;ajab segast juttuulli juttu aja;viinast segane peaviinast segi joonuq;
segavereline segävereli|ne-(d)se -st5, .siädü veregaqsegavereline krantssegäveregaq krantś;Mari laps oli segavereline – isa oli lätlaneMari latś olľ siädü veregaq – esä olľ lätläne;
segavili segä|vili-vi(l)lä v -vi(l)ľa -.viljä v -.vilja43, segämäne vili
, vikḱviki vikki37
segi segi
, segildepoisi tuba on kohutavalt segipoiskõsõ tarõ om hirmsalõ segi;rahe peksab rukkipõllu segiräüss lahk rüänurmõ segi;tuul ajas juuksed segituuľ ai hiusõq segi;koer on rõõmust päris segipini om häästmeelest peris ulľ;ajas riidekapi segisergäś rõivakapi ärq;ajas uksed segiai ussõq segi;lõi toa segiplaanõ tarõ segi;
segisti se|käi-gäjä -gäjät4, segäjä- -t3sooja ja külma vee segistilämmä ja külmä vii segäjä;
segu se|go-go -ko26lubja ja liiva segukalḱ ja liiv segi;lapse välimus on segu mõlemast vanemastlatś viskas mõlõmba vanõmba näkko;mets oli männi ja kuuse segumõtsan olliq pedäjäq ja kuusõq segi;see koer on kolli ja hundikoera seguseo pini om kolli ja hundi sego;tuleb rohusegu võttatulõ ütś prokḱ pandaq;
segunema segi minemä
, segähü|mä-däq -84soe õhk seguneb põhjast tuleva külmema õhuvoolugalämmi õhk lätt põḣa puult tulõja külmembä õhugaq segi;lumi segunes porigalumi lätś muatsõs;salatil tuleb lasta seista, et maitsed seguneksidsalatil tulõ laskõq saistaq, et mekiq ütte läässiq;
sehkendama 1. sessendä|mä-q -83, tsehkendä|mä-q -83, sehveldä|mä-q -83, sehverdä|mä-q -83, mitmit kõrdo sessende|(l)lemä-lläq -(l)le86, asõndõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, segende|(l)lemä-lläq -(l)le86sehkendab terve päeva, aga töö ikka tegematasessendäs terve päävä, a tüü õ̭ks tegemäldäq;vana meheraisk, kõigi naistega ta sehkendabvana meherõibõq, kõ̭iki naisigaq tä sehverdäs;2. van tsehkendä|mä-q -83, joonista|ma-q -83, jooni|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, tsikõrda|ma-q -83, kiro|tama-taq -da82oli siin üks kunstnik, sehkendas ka minust pildiolľ tan ütś kunsťnik, tsehkenď must kah pildi;plokk oli pilte täis sehkendatudplokḱ olľ pilte täüs joonistõt;sehkenda siia oma nimi alla!tsehkendäq taaha uma nimi alaq!;
sehvt 1. sehvťsehvti .sehvti37, är|i-i -ri26tal on ärivaimu, sehvt läheb hästitäl om ärisuunt, sehvť lätt häste;2. sehvťsehvti .sehvti37, plaańplaani .plaani37Ants teeb peretütrega sehvtiAnts pidä perretütregaq plaani;
seiklema .õ̭nnõ v põ̭nõvust v johussit .otśma
, .rändämärännädäq .rändä77, .hulḱma.hulkiq hulgi63, segendä|mä-q -83, vandõrda|ma-q -83, .roitõlõmaroidõldaq .roitõlõ85, hoďo|tama-taq -da82, mitmit kõrdo otsiskõ|(l)lõma*-llaq -(l)lõ86Kusti on seigelnud maal ja merelKusti om maad ja merd piten seigelnüq;poisile meeldis seigeldapoiskõsõlõ miildü põ̭nõvust otsiq v ümbre hulkiq;
seiklus .johtumi|nõ-sõ -st5, johus-(s)õ -t11, seigelüs-e -t9, vandõrus-õ -t9, roidõlus-õ -t9ta sattus teel mitmesugustesse seiklustessetäl olľ tii pääl mitmõsugumaidsi seigelüisi;meremees jutustas oma seiklustestmeremiiś kõ̭nõľ umist johtumiisist;
seiklusjutt seigelüs|jutt-jutu -juttu37lapsena lugesin palju seiklusjuttelatsõn loi palľo seigelüsjuttõ;
sein v sainsaina .saina30seina äärdesainviirde;seinaäärne pinksainviiŕmäne v sainaveerine pinḱ;istub vait nagu puupulk seina ääresistus vaiki niguq vaǵa sainveeren;uuel majal on seinad juba püstivahtsõl majal ommaq sainaq joq pistü;siin moodustab jõekallas järsu seinatan om jõ̭õ̭perv́ niguq pistüline sain;kaks ristuvat seina jaotavad südame neljakskatś risti saina jagavaq süäme neläs;
seinakontakt .tepslipes|ä-ä -sä24, v tepsli- -t1tõmba triikraud seinakontaktist välja!tõ̭mbaq triiḱmassin tepslist v saina seest vällä!;
seisak saisang-u -ut13, v saisa|ḱ-gi -kit13leinaseisakleinäsaisminõ v leinäsaisatus;töötsoonis võib esineda liiklusseisakuidtüüpiiŕkunnan või sõidusaistuisi ette tullaq;
seisatama saisahta|ma-q -83, saisahu|tma-taq -da62, mitmit kõrdo saisatõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, .saistõlõmasaistõldaq .saistõlõ86, saisoskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86laisk hobune kipub kogu aeg seisatamalaisk hopõń tüküs saisatõllõma;lähenev auto seisatas punase tule tagalähembäle tulõja auto jäi verevä tulõ takan saisma;
seisma 1. .saisma(.)saistaq saisa66, .saisu|ma-daq -80, tugõ(hõ)matukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88, .toe|tama-taq -da81, .toetu|ma-daq -84kurg seisab posti otsaskurǵ tukõ tulba otsan;seisma jäämasaisma jäämä;hobune ei viitsi vedada, kipub seisma jäämahopõń viisi ei vitäq, tüküs saisoskõllõma;vahepeal sain istuda, aga muidu tegin tööd kogu aeg seistesvahepääl sai istuq, a muido tei tüüd kõ̭iḱ aig saisu;seisev vesisaisva vesi;seisev rebanesaisja repäń;2. .saisma(.)saistaq saisa66, .saisu|ma-daq -80, .hoitu|ma-daq -80taliõunad seisavad keldris kevadenitalvõubinaq saisvaq keldren keväjäniq;
seisnema olõmaollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58küsimus seisnes ainult rahasküsümüs olľ õ̭nnõ rahan;asi ei seisne sugugi ainult ajapuudusesasi olõ-iq sukugiq õ̭nnõ aopuudusõn;milles seisneb õnn?miä om õ̭nń?;
seisuaeg .saismisõ aigrongi seisuaeg jaamas on viis minutitronǵ sais jaaman viiś minotit;
seisukoht 1. .saismisõ kotusbussis on istekohad ja seisukohadbussin ommaq istmisõ kotusõq ja saismisõ kotusõq;seisukohti pole!inemiisi saisma ei võetaq!;2. .arvami|nõ-sõ -st5, (aśa) nägemi|ne-se -st5, .kaemi|nõ-sõ -st5selgitas meile oma seisukohtiseleť meile ummi arvamiisi;
seisukord (saiso)kõrd(-)kõrra (-).kõrda30, v saissaiso .saiso37kehtestati sõjaseisukordsõ̭akõrd v sõ̭asäädüs panti masma;millises seisukorras su riided on?mändsen kõrran su rõivaq ommaq?;
seisund saissaiso .saiso37haige viidi raskes seisundis haiglassehaigõ viidi rassõn saison haigõmajja;
seisus .saisus-õ -t9teenija oli tõusnud perenaise seisussetiińjäst olľ pernaanõ saanuq;
seitsmene .säitsme|ne-dse -st7, .säitsmeli|ne-dse -st5nende laps on juba seitsmenenäide latś om joba säitsmene;seitsmene buss(kellä) säitsme busś;seitsmene meeskondsäitsmeline miiśkund;
seitsmevõistlus sport .säitsme.võistlus-õ -t9, .säitsmevõigõlus*-õ -t9
sekeldama aśa|tama-taq -da82, ka(m)manda|ma-q -83, toimõnda|ma-q -83, tohkõrda|ma-q -83, asõlda|ma-q -83, sehveldä|mä-q -83, sessendä|mä-q -83, mitmit kõrdo aśatõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, sessende|(l)lemä-lläq -(l)le86, habahõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86kuuse juures sekeldas mitu päkapikkukuusõ man kammanď mitu päkätsit;niikaua te sekeldate, kui bussist maha jäätenika ti habahõllõt, ku bussist maaha jäät;
sekeldus jandaľ-i -it4, jambaľ-i -it4, janťjandi .janti37poistega on palju sekeldusipoiskõisigaq om palľo jandalit;
sekka .seltsi
, .summa
, sekkä
, .hulkakadus rahva sekkakattõ rahva hulka;poetas ka sõna sekkaüteľ kah sõ̭na sekkä;
seletama sele|tämä-täq -dä82, se(l)lä|tämä-täq -dä82, v poońa|tama-taq -da82asja seletati mitut moodiasja sellätedi mitund muudu;kas sinu silm seletab?kas su silm näge ärq v seletäs?;seda ei oskagi seletadatuud ei mõistakiq ärq kõ̭nõldaq;see on lihtsalt seletatavtuud saat lihtsäle ärq seletäq;
seletus seletüs-e -t9, se(l)lätüs-e -t9pidi oma tegude kohta seletust andmapidi umaq tegemiseq ärq seletämä;
selg sälgsä(l)lä .sälgä34särk on seljashamõq om sälän;talle meeldib hobuse seljas sõitatälle miildüs hobõsõ sälän sõitaq;
selge .selge- -t3, klaaŕklaari .klaari37, lahhe- -t14, val|lus-usa -usat4nuuskpiiritus lööb pea selgeksnuuskpiiretüs lüü pää lahhes;kas lapsel on lugemine juba selge?kas latsõl om lugõminõ joba selge?;õhtuks läks taevas selgeksõdagus lätś taivas klaaris;selge leemega suppvalusa leemegaq supṕ;konverentsi toimumise aeg pole veel selgekonvõrendsi pidämise aig olõ-iq viil kimmäs;seadusetekst peaks selgem olemasäädüseteksť piässiq selgemb olõma;
selgelt .selgehe
, .selgelemul on selgelt meeles, kuidas ta lahkusmul om selgehe meelen, kuis tä ärq lätś;
selgesti .selgehe
, .selgele
, .silmüisiilusa ilmaga on torn selgesti nähailosa ilmagaq om torń selgehe nätäq;
selgima .selges minemä
, .selgü|mä-däq -80, seletü|mä-däq -84, seleh(t)ü|mä-däq -84, se(l)lätü|mä-däq -84, .saistu|ma-daq -80kohv selgibkohv́ saistus;las vesi selgiblas vesi selehtüs;
selginema .selgembäs minemä
, .klaaru|ma-daq -80taevas hakkab selginemataivas nakkas klaaruma;
selgitama sele|tämä-täq -dä82, se(l)lä|tämä-täq -dä82, .selges tegemä
, .klaaŕma.klaariq klaari63, v õiõnda|ma-q -83asja peab rahvale selgitamaasja piät rahvalõ seletämä;arusaamatused selgitati kohepahandusõq klaaridiq v õiõndõdiq õkva ärq;süüdlane jäi välja selgitamatasüüdläne jäi vällä uuŕmaldaq;õnnetuse põhjused tuleb välja selgitadaõ̭nnõtusõ põhjusõq tulõ selges tetäq;
selgroog sälg|ru̬u̬ds-roodsu -ru̬u̬dsu37, sä(l)lä|ru̬u̬ds-roodsu -ru̬u̬dsu37selgrool on kaela-, rinna- ja nimmelülidsäläroodsul om kaala-, rinna- ja nimesjago;
selguma .selges saama
, .vällä tulõma
, se(l)lätü|mä-däq -84tulemused selguvad hommetulõmiq saavaq selges hummõń;selgus, et tegemist oli valegatulľ vällä, et tuu olľ võlsś;
selgus v .selgü|s-(se) -(s)t10asjasse taheti selgust saadaaśa sisse taheti selgüt saiaq v asi taheti selges saiaq;kiidab allikavee selgustkitt puhast lättevett;
seljataga sä(l)lä taka(h)npikk päev on seljatagapikḱ päiv om sälä takan v pikḱ päiv sai müüdä;seljataga sõimati teda kõvastisälä takan sai tä kõvva sõimadaq;
seljatagune sä(l)lätago|nõ-dsõ -st7tal on kindel seljatagunetäl om kimmäs sälätagonõ;
sell v selľselli .selli37kolm lõbusat sellikolm lustilist poissi v tegeläst;
sellal seol v tu̬u̬l aol
, seod- v tu̬u̬d.aigo
, tu̬u̬l-.aiga
, toonaq
, tu̬u̬havvasellal, kui pere tööl oli, käisid vargadtuul aol, ku pereq tüül olľ, käveq vargaq;püssirohtu sellal ei tuntudtuudaigo püssäruuht viil es teedäq;
sellegipoolest .sõ̭skiq
, .siskiq
, tu̬u̬giqperäst
, .taagiqperäst
, .seogiqperäst
, tu̬u̬st hu̬u̬ľmaldaqta näeb küll hea välja, kuid on sellegipoolest imelik vaadatatä näütäs külh hää vällä, a om tuust huuľmaldaq andśak kaiaq;
sellekohane aśa.kotsi|nõ-dsõ -st5, tu̬u̬ .kotsilõ
, sääne.sääntse v .säändse v .sändse säänest7puhkusesaamiseks tuleb esitada sellekohane avalduspuhkusõsaamisõs tulõ tetäq aśakotsinõ avaldus;meil puuduvad sellekohased andmedmeil olõ-iq säänest teedüst;
sellepärast selle
, seoperäst
, taaperäst
, tu̬u̬peräst
, seo.perräsellepärast ma tulingiselle ma tulligiq;
selline sääne.sääntse v .säändse v .sändse säänest7, .säände|ne-dse -st5, säänedä|ne-dse -st5, .säärde|ne-dse -st5, sääre.säärtse säärest7, nii|sääne-.sääntse v -.säändse v -.sändse -säänest7, .särne.särtse säräst7
seni seeni(ni)q
, seeniqmaaniqseni on kõik hästi läinudseeniqmaaniq om kõ̭iḱ häste lännüq;oota seni, kuni ma tulen!oodaq seeniq, kooniq ma tulõ!;
seniilne vanast ulľseniilseks muutumatśoboh(t)uma;vanamees on päris seniilseks muutunudvanamiiś om peris ärq tśobohunuq v rumalas jäänüq;
seniit se|niiť-niidi -.niiti37Päike paistab seniidistPäiv paist lagipäähä;
senikaua seeniqkavva
, nika
, niikavvasa tee süüa, ma käin senikaua poes!sa tiiq süvväq, ma käü nika poodi man ärq!;senikaua kuinikaniq, nikaguq, niikavva ku;
senikauaks seeniqkavvaniq
, niikavvas
, nikas
, nikaniqjään senikauaks koju, kui isa töölt tulebjää nikas kodo, ku esä tüült tulõ v jää kodo, nikas ku esä tüült tulõ;
sentimentaalne makõhallõ- -t14, hallõmakõ- -t14, hallõ- -t14, iku|nõ-dsõ -st7sentimentaalne kirjandushallõmakõ kirändüs;miks sa nii sentimentaalseks muutusid?mis sa nii ikutsõs lätsit?;
seos köüdüs-(s)e -t11, .vaihõ|kõrd-kõrra -.kõrda33tööstuse ja põllumajanduse seostüüstüse ja põllumajandusõ köüdüs;mis seos sel minuga on?kuis tuu mullõ putus?;
sepis sepätü̬ü̬- -d52, sepä-valmistame nii suuri kui väikseid sepiseidteemiq nii suuri ku väiksit sepätöid;sepisnaelsepänagõl;
sepistama sepätü̬ü̬d tegemä
sepitsema .plaani pidämä
, plaani|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, .märḱmä.märkiq märgi63, .vällä märgütämä
, .haudma.hauduq havvu64, kokko .pandma v .säädmä
, meisterdä|mä-q -83mõne päevaga sepitses ta kirjutise valmismõ̭nõ päävägaq sääď tä kirätüü kokko;sepitses intriigi kuninga vastupidi kuninga vasta plaani;talumees sepitses oma lastele kõik mänguasjad isetalomiiś meisterď hindä latsilõ kõ̭iḱ mängoaśaq esiq;
sepitsus .tsusḱmi|nõ-sõ -st5salasepitsus(sala)tsusḱminõ, (sala)lugu, sori;tema sepitsuste pärast küüditati pere Siberissetimä tsusḱmiisi peräst kiudutõdi pereq Tsiberihe;
servama .servämäservädäq .servä77, (seimrigaq) seimerdä|mä-q -83servatud ja servamata lauadservädüq ja servämäldäq lavvaq;
serveerima ette .andma
, lavva pääle .säädmä
, .lauda .katmajärelroaks serveeriti jäätistmakussöögis anti ijätüst;raamatus on õpetus serveeritud rahvalikus keelesraamatun om oppus annõt v kirotõt rahvalikun keelen;
side (side) 1. si|dõ-dõ -tõ24, posť.kon|toŕ-tori -.torri38ma lähen sidessema lää sittõ;sidepataljonsidõpataljoń;2. ütehüs*-e -t9, läbi.käümi|ne-se -st5saare ja mandri vahel katkes side mitmeks päevaksütehüs saarõ ja maisõmaa vaihõl jäi mitmõs pääväs katśki v saarõ ja maa vaihõl es saaq mitu päivä läbi kävvüq;peame sidet!teemiq hellü!;
side (sideme) 1. mäheq.mähḱme mähend16, mähüs-(s)e -t11, pinde- -t2kata haav puhta ja kuiva sidemega!panõq haava pääle puhas ja kuiv mähüs!;2. läbi.käümi|ne-se -st5, külä(h)n.käümi|ne-se -st5, köüdüs-(s)e -t11, kokko.putmi|nõ-sõ st5, .vaihõ|kõrd-kõrra -.kõrda33, läbi.saami|nõ-sõ -st5võrukestel on tugevad sidemed oma suguvõsagavõrokõisil om kimmäs köüdüs uma suguseldsigaq;vendade vahel on tugev sideveleq hoitvaq kokko;
siduma .köütmä.köütäq köüdä61seob rätiku pähe, kotisuu kinniköüt räti päähä, kotisuu kinniq;seotud olemaköüdet olõma;seotukspidehihe, pidejihe, pidessihe, pidessile;selle tööga jääd nii seotuks, et ei jää enam sugugi aegataa tüügaq jäät nii pidehihe, et jää ei inämb sukugiq aigo;kuidas see asi sinuga seotud on?kuis taa asi sullõ putus?;sidumisnöörköüdüs;siduv lepingkuunhoitja leping;siduv munavalgepulberkokkokliiṕjä munavalgõpulbri;
sigima siginemäsikiq v .siidäq sigine89, sugu|nõma-(nõ)daq -nõ89, sugõ|nõma-(nõ)daq -nõ89hiired sigisid sel aastal hästihiireq sigisiq timahavva häste;kalad ei saa seal sigidakalaq saa-iq sääl sugõnõdaq;juustesse sigib hallihiussidõ sisse sugõnõs halli;sigivsugulinõ;sigiv loom on see, kes palju poegi toobsugulinõ elläi om, kiä palľo poigõ tuu;
sigimatu sigi(ne)mäldäq
, viläldäq
, aher.ahtra aherd23tal oli sigimatu naine, lapsi nad ei saanudtäl olľ aher naanõ, latsi nä es saaq;
sigitama (inemise kotsilõ) last tegemä
, (eläjide kotsilõ) .poigõ tegemäon oma mehega kolm last sigitanudom uma mehegaq kolm last tennüq;ära sigita endale vaenlasi!ärq soetagu eiq hindäle vainlaisi!;
sihik tsihi|k-gu -kut13, v tähe|ť-di -tit13võttis vaenlase sihikulevõtť vainlasõ kirbulõ v tsihke vainlasõ vällä;mul on uus töökoht sihikulma tsihi vahtsõt tüükotust;
siia siiäq
, (veidüq kavvõmbahe) .taaha
, tahaq
, .ta(a)htõtule siia!tulõq siiäq!;siia tallu on vaja uusi masinaidtaaha tallo om vaia vahtsit massinit;
siia-sinna siiäq-sinnäq
, edesi-tagasisiia-sinna olid mõned lilled istutatudsiiäq-sinnäq olliq mõ̭nõq lilliq istutõduq;lind lendab siia-sinnatsirk lindas edesi-tagasi;jookseb siia-sinnajuusk ütte ja tõistõ kotussõhe;
siiamaani = siiani seeniqmaaniq
, seoniqmaaniq
, siiäqmaaniq
, taaniqmaaniq
, seoniq.aoniq
, seeni(ni)qsiiani oleme söögiga välja tulnudseoniqaoniq olõmiq söögigaq vällä tulnuq;
siiber .siibri- -t1pöördsiiberkriisaq;mul on sinust siiber!mul om sinno viländ!;
siin sii(h)n
, (hrl veidüq kavvõmban) ta(h)nsiin linnas ei ole mul midagi tehatan liinan olõ-iq mul midägiq tetäq;
siin-seal sii(h)n-sääl
, kotu(s)si(l)dõ
, paiguldõtoas vedeles siin-seal raamatuidtarõn videli siin-sääl raamatit;siin-seal on lumi juba põlvinikotussildõ om lumi joba põlviniq;
siinjuures taa mansiinjuures peab mainima, et karistus oli liiga karm(taa man) piät nimmama, et nuhklus olľ ülearvo kõva;
siinkandis ta(h)n
, miiq nuka(h)n v kolga(h)n v paiga(h)n v kandi(h)n
, meilsiinkandis pole elu veel välja surnudtan nukan olõ-õiq elo viil vällä koolnuq;
siinne seo
, seo kandi v paiga v nuka
, taa nuka elostsiinsed põllud on savisedseo nuka nurmõq ommaq savidsõq;olen siinsest elust palju õppinudolõ taa nuka elost palľo oṕnuq;
siinpool sii(h)npu̬u̬l
, ta(h)npu̬u̬l
, ta(h)n(kandi(h)n v paiga(h)n)tulin vaatama, kuidas siinpool elataksetulli kaema, kuis tan (kandin) ka eletäs;osa perest elab siinpool, teine teispool lahteütśjago perrest eläs siinpuul, tõõnõ tõõsõlpuul merd;
siira-viira tsiiri-tsääri
, tsiiro-tsääro
, tsiuru(q)-tśauru(q)teerada läks siira-viira kaevunitiirada lätś käänelden kao manoq v viirde;
siiralt .ausahe
, tõ̭õ̭meeli
, tõtõstõ
siiras .ausa- -t3, .ausami̬i̬ľ|ne-se -set6, tõtõ- -t2ma usun, et ta oli minu vastu siirasma usu, et tä olľ mu vasta ausa;neid sidus siiras sõprusnä olliq tõtõstõ sõbraq v näil olľ sõprus, miä olľ sõprus;jälgisin tema tegemisi siira huvigama kai timä tegemiisi peris huvigaq;
siiski .sõ̭skiq
, .siskiq
, õ̭ks
, iks
, ummõ(h)t(õ)juhtus õnnetus, kuid siiski lõppes kõik hästijuhtu õ̭nnõtus, ummõhtõ lõppi kõ̭iḱ häste;
siit siist
, (hrl veidüq kavvõmbast) tastsiit külast on pärit palju kuulsaid inimesitast küläst om peri hulga kuulsit inemiisi;tuli siit väljatulľ siist vällä;
siit-sealt siist-säält
siitpeale seost (aost) pääle
, siistpääle
, tastpääle
, tu̬u̬stpäälesiitpeale ei kuulanud ta üldse sõnatuust pääle kullõ-õs tä sukugiq;
sile sille- -t14, sil|lev-evä -evät4, (h)ille- -t14, planḱplangi .planki37, v tasa|nõ-dsõ -st7lapse nahk on silelatsõ nahk om sille;sirge ja sile puusirgõ ja sillev puu;sile teetasanõ v sille tii;sile rehvplanḱ kumḿ;
silm (silma) silmsilmä .silmä35, latsik tsimmä- -t2tegi silmad lahtitekḱ silmäq vallalõ;kurja (kaetava) silmagakahi silmägaq;kadus silmistkattõ silmist;silma peale viskamasilmä pääle viskama, kaehtama, kaehutma;mul on lausa silme ees, kuidas isa emaga tantsismul om õkva silmän, kuis esä imägaq tandsõq;keda ta silmas pidas, kui nii ütles?kedä tä mõtõľ, ku nii üteľ?;kunstsilmtinasilm;
silm (silmu) kivijür|räi-äjä -äjät4, kivijüräsḱ-i -it13, sutťsuti sutti37silm on ussi moodi kala, elab jõeskivijürräi om hussi muudu kala, jõ̭õ̭n eläs;
silmakirjalik võlsśvõlsi .võlssi37, petüs-(s)e -t11, petü-
, sala-ma ei taha olla silmakirjalikmaq taha-aiq kattõ juttu aiaq;ta on silmakirjaliktä tege hindä ausas v silmä all kõ̭nõlõs, ku hää puuľ pääl;
silmakirjatsema (hinnäst .ausas v hääs) tegemätetäq ti̬i̬60, v .mänǵmä.mängiq mängi63ära silmakirjatse!teku-iq hinnäst ausas! v teku-iq hääs näko!;
silmalaug (silmä)lak|k-a -ka m umak -lakko30 v -lakkõ31, silmä|laud-lavva -.lauda33
silmama .silmämäsilmädäq .silmä77, .kaemakaiaq kae67, nä|gemä-täq -e60, .kaeskõ|(l)lõ-ma-llaq -(l)lõ86, kõrras .kaehta|ma-q -81, .kaehu|tma-taq -da62ma ei silmanud ruumis ühtki tuttavatma es näeq ruumin üttegiq tutvat;toimetaja silmas kirjatöö ületoimõndaja silmäś v kai kirätüü üle;mine silma, mis lapsed teevad!mineq silmäq v kaeq, midä latsõq tegeväq!;
silmanähtav silmägaq nätäq
, (ilm).selge- -t3tema areng on olnud silmanähtavtimä edenemine om olnuq silmägaq nätäq;
silmapaistev .silmänakkaja- -t3, v .tähtsä- -t3, (.selgehe v häste) nätäqsilmapaistev sportlanehää v kõva sporťlanõ;midagi silmapaistvat ei toimunudmidägiq tähtsät es sünnüq;
singel .singli- -t1, kaardimängon ütsi|k-gu -kut13
sinikael-part eläjät tsiga|partś-pardsi -.partsi37sinikael-pardid on suuremad ja kopsakamad, aga piilpardid on väiksemadtsigapardsiq ommaq suurõmbaq ja tublitsõmbaq, aq piirpardsiq ommaq vähämbäq;
sinikas I joovi|k-ga v -gu -kat v -kut13, johvi|k-ga v -gu -kat v -kut13, .johv́k(as).johv́ka .johv́kat15, joobi|k-ga v -gu -kat v -kut13, .jooṕk(as).jooṕka .jooṕkat15
sinine sini|ne-dse -st7, sinninsinidse sinist7siniseks muutmasinistämä;siniseks muutumasinitses minemä;ma tulin väljast, külmunud ja siniseks muutunud nagu vana kaltssinestümä, sinistümä;puu muutub siniseksma tulli ussõst, külmänüq ja äräq sinistünüq niguq vana ńarts;ja pehkib koore allpuu sinestüs ja habrastus koorõ all ärq;puus on siniseks löödudpuus om sinivallaq;
siniraag sinine varõs
, eläjät sinihara|k-ga -kat13, sini|raag-raa -.raagu36
sinisilmne 1. sinitside .silmigaqtal on sinisilmsed lapsedtäl ommaq sinitside silmigaq latsõq;2. .kergehe.uskja- -t3, .lihtsämeeli|ne-dse -st5, .lihtsä meelegaqära ole nii sinisilmne!ärq olkuq nii lihtsä meelegaq! v ärq uskuq nii kergehe!;
sipelgas .kukla|nõ-sõ -st7, sipõrla|nõ-sõ -st5väike must sipelgasmusťokõnõ, mustakõnõ;väike punane sipelgasmarrań, pintślanõ;kui väike punane sipelgas hammustab, on väga valusku marrań purõ, om väega hallus;kõige suuremad sipelgad on hobusipelgadkõ̭gõ suurõmbaq kuklasõq ommaq keisrikusikuklasõq;Jüril on sipelgad püksisJüril olõssiq niguq kirbuq püksen;
siplema .(t)siplõma(t)sipõldaq .(t)siplõ78, tsibõrda|ma-q -83, rabõl|õma-daq -õ85, mitmit kõrdo tsibõrdõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, v .rõ̭nklõma†rõ̭ngõldaq .rõ̭nklõ78ussike siples õnge otsasvaglakõnõ tsipõľ õ̭ngõ otsan;kala siples õnge otsaskala rabõľ õ̭ngõ otsan;pere siples vaesusespereq tsipõľ v vaivõľ vaesusõn;laps siples teki pealtlatś tsipõľ teki päält;
sirinal tsirinälläqpiim jooksis sirinal lüpsikussepiim juusḱ tsirinälläq nüssikuhe;veri jooksis sirinalveri juusḱ ku tsirisi;
sirisema tsiris|emä-täq -e87, tsir|a(ha)ma-raq v -adaq -ra v -aha88, .tsirramatsirradaq .tsirra77päike on kevadveed sirisema pannudpäiv om keväjäviiq tsirisemä pandnuq;
siristama tsiristä|mä-q -83, mitmit kõrdo tsiriste|(l)lemä-lläq -(l)le86lind siristas puu otsastsirk tsirisť puu otsan;
sirkel .tsirkli- -t1sirkliga mõõtmatsirkligaq mõ̭õ̭tma, tsirgõldama;sirkliga maad mõõtmatsirklit pandma;
sirts 1. tsir(ds)ah(t)us-õ -t9, tsirtstsirdsu .tsirtsu372. ritsi|k-ga37 v -gä -kat13 v -kät3. .latśkõ|nõ-sõ -ist8, tütäŕ|latś-latsõ -last39sellest sirtsust on kodus juba abitaast latśkõsõst om koton joba api;
siruli pikkäheitis voodisse sirulihiidäś sängü pääle pikkä;mürk võttis rebase sirulikihvť võtť rebäse (pikkä) maaha;
sirutama siro|tama-taq -da82, mitmit kõrdo sirotõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86sirutas käe väljaai käe pikkä;käsi on välja sirutatudkäsi om pikän;
sirutuma küünü|tämä-täq -dä82, .küündümä.küündüdäq küünü79, ajamaaiaq v ajjaq aja min 1. ja 3. k .ai(õ) kesks aet56lill sirutub päikese poolelilľ küünütäs päävä poolõ;suust sirutus välja punane keelsuust küündü vällä verrev kiiľ;tema pea sirutub kuklassetä aja pää sälgä;
sisemus sisemäne pu̬u̬ľ
, sise|pu̬u̬ľ-poolõ -pu̬u̬lt40, v sis|u-u -su26maakera sisemusmaakerä sisu v sisemäne puuľ;mehed kadusid laeva sisemussemeheq lätsiq laiva sisse;sisemuses ma naersin selle jutu pealehindä seen ma naari taa jutu pääle;
sisim kõ̭gõ sisemäne
, (esiq).hindä(h)n
, .süämest
, hingestPiibel on tema sisim uskPiibli om tälle süämeusk;sisimas oli ta õnnelikhingest olľ tä õ̭nnõlik;sisimas süüdistasin iseennasthengen arvssi aśa hindä süüs;hoidsin asja sisimashoiõ asja hindän;
sisin tsis|sin-inä -inät4, v hus|sin-ina -inat4õhk tuli autorehvist sisinal väljaluhť tulľ autokummist tsisinälläq v tsisinägaq vällä;mao sisinhussi tsissin;tedrekuke sisintedrekikka hussin;äkiline sisintsisah(t)us;
sisisema tsisis|emä-täq -e87, tsis|a(ha)ma-saq v -ada -sa v -aha88, husis|õma-taq -õ87hani hakkas sisisemahani naaś husisõma;ahjus sisisevad niisked haludahon husisõsõq likõliguq puuq;
sisistama tsisistä|mä-q -83, husista|ma-q -83sisistas ja nõudis vaikusttsisisť ja pallõľ vaikust;
sisse .sisseärge astuge pori sisse!astku-iq mua sisse!;katus oli katki ja vihm sadas sissekatus olľ katśki ja vihm sattõ sisse;ajas vaod sisseai virkseq sisse;astu sisse!astuq sisse!;jää oli nõrk ja ta kukkus sisseijä olľ nõrk ja tä vaio sisse;sisse panemasisse pandma;sisse seadmasisse säädmä;sisse elamaharinõma;sisse vedamasisse vidämä, tüssämä v petmä;
sisseost .ostmi|nõ-sõ -st5, v ostus-(s)õ -t11käib sisseoste tegemaskäü poodi man v poodin v ostussin;tuli sisseoste tegemasttulľ poodi mant v poodist, tulľ ostussist;läheb sisseoste tegemalätt ostussihe v ostussilõ, lätt puuti;
sissepääs .sissepäsemi|ne-se -st5, .sisse|käüḱ-käügi -.käüki37, ussõkotus-(s)õ -t11, v usśussõ ust39sissepääs tasutasisse saa massuldaq v sissepäsemine ilma iist;saame kokku teatri sissepääsu eessaamiq kokko tiatri ussõ v sissekäügi iin;
sissevedu .sissevidämi|ne-se -st5, v .sissetu̬u̬mi|nõ-sõ -st5apelsinide sissevedu Marokost on kasvanudapõlsiinõ sissevidämine Marokost om kasunuq v apõlsiinõ om naatuq Marokost inämb sisse tuuma;
sisuline sisuli|nõ-dsõ -st5artiklis oli palju sisulisi vastuolusidartikli sisun olľ palľo vastaossuisi;sisulised ja vormilised märkusedmärgüsseq sisu ja vormi kotsilõ;
sisuliselt: asja tuleb vaadata sisuliseltasja tulõ kaiaq sisu poolõ päält;;
sisustama 1. .sisse .säädmätoad olid maitsekalt sisustatudtarõq olliq kinäste sisse säedüq;2. sisus olõmamillega sa vaba aega sisustad?midä sa vabal aol tiit?;tema elu sisustas lapstimä elo sisus olľ latś;
sisustus tarõ|kraaḿ-kraami -.kraami37, .sisse|säädeq-.sääde -säädet18müüa korter koos sisustusegamüvväq kortõŕ üten tarõkraamigaq;kohviku sisustus maksis paljukohvitarõ sissesäädeq massõ palľo;
siunama .lõhnamalõhnadaq .lõhna77, .van(d)ma
, .vanma
, lõhnu|tama-taq -da82, õ̭nnista|ma-q -83siunas mõttes kõiki oma õpetajaidvansõ mõttõn kõ̭iki ummi oppajit;küll ta siunas teda!külh tä timmä lõhnaś!;vanduma
sobima .paśma.passiq passi63, .klaṕmaklappiq klapi63, .sündümä.sündüdäq sünnü79, sünnähü|mä-däq -84, mõ̭õ̭du|ma-daq -80, .laabu|ma-daq -80, .kõlbamakõlvadaq .kõlba77, (kokko) kokko .kõlbama v .klaṕma
, ütte minemä v .sündümäselline asi ei sobi mittesääne asi sünnü eiq joht;see asi sobib talletaa asi mõ̭õ̭dus tälle;nad ei sobi kokkunimäq ei laabuq kokko;täna ei tahtnud meil jutt sobidatäämbä es tahaq meil jutt klappiq;nad ei sobi hästinäil olõ-iq hüvvä klappi;nende lapsed sobivad hästi kokkunäide latsõq kõlbasõq häste kokko;see mutter ei sobi selle poldiga kokkutaa mutri lää-iq tuu poldigaq ütte;see ei sobitaa ei passiq;kas nii sobib?kas nii kõlbas?;kuidas need kingad mulle sobivad?kuis neoq kängäq mullõ sünnüseq?;
sobitama klapi|tama-taq -da82, passi|tama-taq -da82, sünnü|tämä-täq -dä82sobitab osad kokkuklapitas jupiq kokko;kui ei sobi, siis tuleb sobitadaku sünnü-iq, sõ̭s tulõ sünnütäq;vanu esemeid saab uutega kokku sobitadavanno asjo saa vahtsidõgaq kokko klapitaq;sobitab tüdrukuga tutvusttege hinnäst tütäŕlatsõgaq tutvas;plokid olid täpselt üksteise peale sobitatudplokiq olliq täpsähe ütśtõõsõ pääle lihidüq;
soe lämmi.lämmä lämmind16õues on üsna soevälän om peris lämmi;pani selga sooja kampsunipanď lämmä kampsi sälgä;kõlas soe aplauskuuldu lämmi plaksutaminõ;maja ei pea soojamaja piä-iq lämmind;linnud lendavad soojale maaletsirguq lindasõq lämmäle maalõ;soojemlämmämb;ilmad lähevad soojemaksilmaq lääväq lämmämbäs;
solk tsolḱtsolgi .tsolki37solk visati tänavaletsolḱ hiideti uulidsa pääle;ei tea, mis solki meile sisse joodetaksetiiä-iq, määnest tsolki meile sisse joodõtas;õu nagu solgiaukmuro nigu pürgätüs;
solvuma paha|nõma-(nõ)daq -nõ89, .süändü|mä-däq -84, .süändä|mä-q -83, tülväh(t)ü|mä-däq -84solvusärq pahasi;solvunudpahanõ, ärq pahanuq;ta oli minu peale solvunudtä olľ mu pääle (ärq) pahanuq;ta on solvunud, isegi ei räägi minugatä om ärq tülvähünüq, ei kõ̭nõlõgiq eiq muqkaq;ta solvus, kui teda ei märgatudtä pahasi halvastõ ärq, ku tedä tähele es pandaq;
sooda sooda- -t2lisa jahule teelusikatäis soodat!panõq jahu sisse tiiluidsatäüs soodat!;
soodne hää- -d50, otavodava odavat4, kasuli|nõ-dsõ -st5, tuloli|nõ-dsõ -st5heinateoks soodne ilmhainategemises hää ilm;tegi soodsa ostutekḱ hää ostu;tähtede seis on külvamiseks soodnetähti sais om külbmises hää;autopesu on täna soodsam kui muiduautomõsu om täämbä odavamb ku muido;
soodustus odavamb hind
, kergendüs-e -t9tehti maksusoodustusitetti massukerendüisi;õpilastele ja pensionäridele kehtivad soodustusedopilaisilõ ja pensionäärele om hind odavamb;
soojakraad .lämmä|kraať-kraadi -.kraati37väljas on juba mõni soojakraadvälän om joba mõ̭ni kraať lämmind;
soojalt .lämmähe
, .lämmäle
, .lämmält
, .lämmäst päästpäike paistab soojaltpäiv paist v paistus joba lämmält;mu auto ei lähe soojalt käimamu auto lää-äiq lämmäst pääst käümä;panin end soojalt riidessepanni hinnäst lämmähe rõivihe;
soojus lämmi.lämmä lämmind16, v .lämmüs-e -t9ahi levitab soojustahi and lämmind;mõtles emale erilise soojusegamõtõľ imä pääle esiqerälidse lämmüsegaq v hellä meelegaq;
soon su̬u̬ńsoonõ su̬u̬nt40veri hakkas soontes kiiremini voolamaveri naaś suuni seen kipõmbahe juuskma;veesoonviisuuń;soonega laudsoonõgaq laud;leiti uus naftasoonlövveti vahtsõnõ nahvtasuuń;kolme soonega kaabelkolmõ soonõgaq kaabli;ta on hea huumorisoonegatä om hää naľasoonõgaq;lauasahtel jookseb soonte seeslavvasuhvli juusk redsede seen;
soosik lemmi|k-gu -kut13, armualo|nõ-dsõ -st7, v pai|latś-latsõ -last39õpetaja soosikoppaja pailatś;tuhandete soosiktuhandidõ lemmik;kuninga soosikkuninga armualonõ v lemmik;
soosima tugõ(hõ)matukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88, pu̬u̬lt olõmasellist asja soositakse vägasäänest asja väega toetas;ilm ei soosinud sportlasiilm es olõq sporťlaisi puult;saatus on mind soosinudsaadus om minno hoitnuq;soosituim puhkuseaegkõ̭gõ tahetumb puhkusõaig;
soosing tugitoe tukõ25, .toetus-õ -t9, tugõmi|nõ-sõ -st5, hääspidämine-sõ -st5ajaleht oli saanud suure soosingu osaliseksaolehť olľ palľodõlõ meeleperätses saanuq;noorte soosingusse tõusnud ansambelnuuri siän popis saanuq andsambli;
soostuma 1. su̬u̬s minemäTabina järv hakkab tasapisi soostumaTabina järv́ nakkas hillä-tassa suus minemä;2. nõuhtõ v .nõuhu .jäämä
, peri olõmakeegi ei soostunud ettepanekugakiäkiq es olõq ettepanõkigaq peri;
soot IIluudustiidüs su̬u̬ťsoodi su̬u̬ti37, ata|k-gu -kut13sootides leidub kevaditi rohkelt kalukeväjist om suutõ seen hulga kallo;
soot I I(laival) su̬u̬ťsoodi su̬u̬ti37tuul pöördus ja sooti tuleb pingutadatuuľ käänď ja suuti tulõ pääle käändäq;
sootuks .suutumas
, tävveste
, .puhtaniq
, otsaniq
, peris
, kogoni
, ülepää
, hoobisolin koosoleku sootuks unustanudolli kuunolõgi tävveste ärq unõhtanuq;ta on palgast sootuks ilma jäetudtä om palgast kogoni ilma jäet;aed on sootuks harimataaid om peris arimaldaq;
soov .tahtmi|nõ-sõ -st5, him|o-o -mo26, hõ|la-la -lla28, (kinkalõgiq tõõsõlõ) su̬u̬v́soovi su̬u̬vi37tal oli kolm soovitäl olľ kolm tahtmist;tema soov ei läinud täidetimä tahtminõ lää-äs täüde;see on mu südamesoovtaad mu süä himostas;tal oli sünnipäevalapsele hea soovtäl olľ sünnüpäävälatsõlõ hää suuv́;
soovima .tahtma.tahtaq taha61, himosta|ma-q -83, (kinkalõgiq tõõsõlõ midägiq) su̬u̬v́masu̬u̬viq soovi63ta soovis endale juba ammu uut pluusitä himosť joba ammuq hindäle vahtsõt pluusõt;ma soovin sulle head tervistma soovi sullõ hüvvä tervüst;juhutöö soovijaid oli paljujohuslidsõ tüü tahtjit olľ hulga;kes soovib veel kartulit?kiä taht viil kardohkit?;
soovitav: soome keele oskus on soovitavsoomõ keele mõistminõ tulõ kasus;;
soovitus hääs.kitmi|ne-se -st5, v .kitmi|ne-se -st5, nõvv v nõunõvvu v nõvvo (.)nõvvu#(.)nõvvo37, nõvvu|annõq-.andõ -annõt19, tugitoe tukõ25, .toetus-õ -t9seltsi astumiseks vajatakse teise liikme soovitustseltsi astmisõs om vaia tõõsõ liikmõ hääskitmist v tukõ;talita arsti soovituse järgi!tiiq tohtri nõvvu perrä!;
soovituskiri tugi|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43
soperdama (t)sopõrda|ma-q -83, horsõnda|ma-q -83, .tsurḱma.tsurkiq tsurgi63, .tśurḱma.tśurkiq tśurgi63, häüsendä|mä-q -83nad on siin andmetega soperdanudnääq ommaq tan teedüssegaq sopõrdanuq;teen tööd ettevaatlikult, sest kardan midagi ära soperdadatii tüüd ette kaiõn, selle et pelgä midä ärq tsurkiq;soperdas jällegi uue käsikirja valmishorsõnď jälkiq vahtsõ käsikirä valmis;
soperdus (t)sopõrdami|nõ-sõ -st5, (t)sopõrus-õ -t9, tsukõrus-õ -t9, ossõndus-õ -t9, häüsendämi|ne-se -st5sa tegid valmis ühe soperdusesa teiq valmis üte ossõndusõ;
sops (t)sopsah(t)us-õ -t9, tsopśtsopsi .tsopsi37annab kadakavihaga paar sopsuand kadajavihagaq paaŕ sopsahust;õunad kukkusid sops ja sops puu otsast allaubinaq sattõq ku sopsahti puu otsast maaha;
sopsama (t)sopsahta|ma-q -83, sopsah(t)u|ma-daq -84, lü̬ü̬mälüvväq lü̬ü̬54 min 1. ja 3. k .lei(e)sopsas paar korda vihaga ja rohkem ei vihelnudkilei õ̭nnõ vihagaq paaŕ kõrda ja inämb vihuki es;pall sopsas korvipalľ tsopsahť korvi;
sopsatama (t)sopsahta|ma-q -83, sopsah(t)u|ma-daq -84, sa|dama-taq -ta 69 min 1. ja 3. k sattõ, tsilgah(t)u|ma-daq -84, pudõ|nõma-(nõ)daq -nõ89õnn, et laelamp alla ei sopsatanudõ̭nń, et laelamṕ alla es sataq;
sorkama .tsuskamatsusadaq .tsuska77sorkas naaskli naha sissetsusaś naaskli naha sisse;
sorkima .tsurḱma.tsurkiq tsurgi63, .tśurḱma.tśurkiq tśurgi63, .tsunǵma.tsungiq tsungi63, .tsusḱma.tsuskiq tsusi63sorgib täägiga heinakuhjatsusḱ täägigaq hainakuhja;poisid leidsid varemetes sorkides paar vana müntipoisiq lövviq müüre pääl tsungin mõ̭nõ vana raudraha;sorgib pudrustsunǵ putro;
sorr (tsorrin) tsorr
sort sorťsordi .sorti37, marḱmargi .marki37, masťmasti .masti37, v ja|go-o -ko27kõrgemakorgõmba sordi jahu;sordi jahuviläpuiõ tõvõkimmäq sordiq;viljapuude haiguskindlad sordidküdsä nellä sorti kuukõ;küpsetan nelja sorti kookiom mitund masti;on mitut sorti mehijako miihi;
speller spelleŕ-i -it13, keele|vahť-vahi -.vahti36spelleri peab välja lülitamakeelevahi piät vällä ärq võtma;võru keele spellervõro keele vahť;inglise keele spelleringlüse keele vahť;
spetsiifiline (esiq)eräli|ne-dse -st5, eräuma|nõ-dsõ -st7spetsiifilised häälikudesiqerälidseq helüq;klooril on spetsiifiline lõhnklooril om uma kimmäs hõ̭ng;
stiil mu̬u̬dmoodu mu̬u̬du37, viiśviie viit 49 m päälek viijile, vurhv́vurhvi .vurhvi37, ku|raaś-raasi -.raasi37, v ju̬u̬ńjoonõ ju̬u̬nt40kirjutamisstiilkirotamisõ muud;see on tema stiilseo om timä viiś;hüppestiilhüppämise viiś;temas on stiilitäl om vurhvi v kuraasi v juunt;
streikima .jupśma.jupsiq jupsi63, jukõrda|ma-q -83, tü̬ü̬d .perrä .jätmä
, v .(s)treiḱmä.(s)treikiq (s)treigi63kell hakkas streikimakell nakaś jupśma v jukõrdama;töölised hakkasid streikimatüüliseq jätiq tüü perrä v naksiq streiḱmä;
stress .vaotus-õ -t9, v vaiva(h)nolõ|ḱ-gi -kit13olen stressismu elo om ahtalõ lännüq v ma olõ vaivan;stressi maandamavaivast vallalõ saama;tööstresstüüvaotus;
sugema su|gima
, su|gõma-kõq -i min 1. k soi min 3. k -gi kesks -it59, .kaḿma.kammiq kammi63, .pesmä.pessäq pessä61, .kolḱma.kolkiq kolgi63, .mütmämüttäq mütä61, nüpeldä|ma-q -83, .kluhv́ma.kluhviq kluhvi63ei olnud aega peadki sugedaolõ-s aigo päädkiq sukõq;poiss sai tembu eest kõvasti sugedapoisś sai tembo iist kõvva nüpeldäq;
sugu v su|gu-u -ku26peres kasvavad eri soost lapsedperren kasusõq eri suku latsõq;mees-, nais-, kesksugumiiś-, nais-, aśasugu;on kõrgest soostom suurt suku v om suurõst suust;
suhe .vaihõ|kõrd-kõrra -.kõrda33, läbi.saami|nõ-sõ -st5, läbi.käümi|ne-se -st5aja jooksul on meie suhe katkenudaogaq om mi läbikäümine katśki jäänüq;uurib keele ja mõtlemise suhteiduuŕ keele ja mõtlõmisõ vaihõkõrdo;intiimsuhesugulinõ läbikäümine;lipu pikkuse ja laiuse suhelipu pikkusõ ja lagjahusõ vaihõkõrd;
suhteline: kõik on suhtelinekõ̭iḱ om nii, kuis võttaq;;
suhteliselt küländ
, perisartikkel sai valmis suhteliselt ruttuartikli sai valmis küländ kipõstõ;seenesaak oli sel aastal suhteliselt väikeseenesaaḱ olľ timahavva küländ väiku;
suhtes: toidu suhtes on ta lepliksöögigaq om tä leplik;;
suhtlema läbi .käümä
, läbi .saama
, tegemist tegemä
, kõ̭nõl|õma-daq -õ85naabritega ma ei suhtlenaabridõgaq ei tiiq ma tegemist;avatud suhtlejavallalinõ inemine v vallalidsõ meelegaq inemine;õpetaja ei oska lastega suheldaoppaja mõista-iq latsigaq läbi saiaq;nad suhtlesid telefoni teelnääq kõ̭nõliq telefonigaq;
suhtlemine läbi.käümi|ne-se -st5, läbi.saami|nõ-sõ -st5ta on hea suhtlemisoskusegatä mõist häste läbi saiaq;
suhtlus läbi.käümi|ne-se -st5tal on lai suhtlusringkondtä käü läbi hulga tutvidõgaq;suhtlusvahendläbikäümisenõvv;rahvusvaheline suhtlusriikevaihõlinõ läbikäümine;
suhtuma .arvamaarvadaq .arva77, (aśa) pääle .kaemakuidas sa sellesse suhtud?kuis sa taa aśa pääle kaet?;poisi vanemad suhtuvad tema sõpradesse hästipoiskõsõ vanõmbaq arvasõq timä sõbrost häste;suhtub minusse kui lapsessepidä minno latsõs;kuidas ta naistesse suhtub?kuis tä naisist arvas?;suhtub oma töösse tõsiseltvõtt umma tüüd tõsitsõhe;
sui: vaatas etendust ammuli suikai näütelemist suu ammulõ;
suigatama suigahta|ma-q -83, suigahu|tma-taq -da62, reevähtä|mä-q -83, rehvähtä|mä-q -83, virahta|ma-q -83, virvessihe .jäämäkui ma kirikus suigatan, siis müksa mind!ku ma kerikun suigahta, sõ̭s tüünäq minno!;suigatasin alles vastu hommikutsuigahti viil vasta hummogut;
suigatus virah(t)us-õ -t9, suigah(t)us-õ -t9, suiksuigu .suiku37, unõrõõmah(t)us-õ -t9pärast suigatust oli pea palju selgempäält unõrõõmahust olľ pää hulga selgemb;suigatus tuli pealesuik tulľ pääle;
suigutama suigu|tama-taq -da82, uinu|tama-taq -da82, maga(ha)ma .pandma
, unista|ma†-q -83igav jutt suigutasikäv jutt ai suikma;laps suigutas end ise unnelatś hällüť hinnäst esiq magama;
suikuma .suikma.suikuq suigu64, reeväh(t)ü|mä-däq -84, rehväh(t)ü|mä-däq -84, tohku|tama-taq -da82, v virah(t)u|ma-daq -84suikusin rongis mõne minutisuigi rongi pääl mõ̭nõ minodi;suikus igavesele unelejäi igävädsele unõlõ v panď silmäq igävädses kinniq;nahkhiired on suikunud talveunneüüsiskaq ommaq jäänüq talvõunnõ;
suits savv v sausavvu .savvu37, suitssuidsu .suitsu37kus suitsu, seal tuldkos kaagutamist, sääl munõmist;ahi ajas suitsu sisseahi ai suitsu sisse;kalad pandi suitsukalaq pantiq savvu;pakis on veel kolm suitsupakin om viil kolm suitsu;
suitsed m .sui|tsõq-tsidõ -tsit7, ravvaq.raudo .raudo33, hudil|aq-idõ -it4päitsed pähe, suitsed suhupäitseq päähä, ravvaq suuhtõ;hoiab hobust suitsetesthoit hobõst suu mant v suu veerest;
sukelduma vi̬i̬ ala(q) minemä v hüppämätreener õpetas sukeldumatreeneŕ opaś vii alaq minemä;ta on töösse sukeldunudtä om hindä tüü sisse matnuq;part sukelduspartś lätś vii alaq;sukeldujavii all ujoja, vii alaq käüjä;
sulam sul|laḿ*-ami -amit4, (kokko)sulatus*-õ -t9pronks on vase ja tina sulampronkś om vasõ ja tina kokkosulatus;
sulama sul|ama-laq -a19, .kostu|ma-daq -80jäätis sulab kiirestiijätüs sulas kipõst;külmunud maa sulab päeva jooksul üleskülmänüq maa kostus päävä pääle;jääsulamineijä kostuminõ;päike paneb vee sulamapäiv kost vii vallalõ;süda sulassüä sulli;üles sulamaüles sulama, kostuma;külmunud maa sulab päeva jooksul üleskülmänüq maa kostus päävä pääle;tood külmunud pesu tuppa, sulab üleskülmänüq mõsu tuut tarrõ, kostus ärq;
sularahaautomaat rahaauto|maať-maadi -.maati37, pangaauto|maať-maadi -.maati37, kõnnõk (raha)sain(-)saina (-).saina30, (raha)mulk(-)mulgu (-).mulku37mul on raha tarvis, pean sularahaautomaadi juures käimamul om rahha vaia, piä saina man käümä;
sulestik m sulõq.sulgi .sulgi34rähnil on kirju sulestikhähn om kirivide sulgigaq;
suletud kinniq
, kinnili|ne-dse -st5pood on täna suletudpuuť om täämbä kinniq;suletud istungkinniline istminõ;
sulg (sule) sulǵsulõ .sulgõ34, pu|tsai-dsaja -dsajat4oota, kuni ta verisulist välja saab!oodaq, kooniq tä veripudsajaq maahaq aja!;kanasuledkanasulõq;suletekkpudsajatekḱ;sulgedestsulinõ, pudsaja-;
sulg (sulu) 1. (kirävaihõmärḱ) .klambri- -t1, sulgsu(l)lu .sulgu36see sõna on sulgudestaa sõ̭na om klambridõ seen;noolsulgnuuľklambri;ümarsulgkaaŕklambri, kummõŕklambri;looksulgluukklambri, loogõlinõ klambri;nurksulgkanťklambri;2. sulgsu(l)lu .sulgu36, pahr|aid-aia -.aida33seasulgtsiasulg;3. (vi̬i̬)sulg(-)su(l)lu (-).sulgu36, sulõng-u -ut13jõele ehitati sulgjõ̭õ̭ pääle tetti sulg;
sulgema kinniq .pandma
, .sulgma.sulguq sulu64sulges uksed ja aknadpanď ussõq ja aknõq kinniq;muuseum on esmaspäeviti suletudmuusõuḿ om iispäivilde kinniq;verejooks tuleb kiiresti sulgedaverejuusk tulõ kipõstõ sulguq v kinniq saiaq;tema suu suletitimä suu panti sulussihe;
sulguma kinniq v kokko minemäuksed sulguvad iseussõq lääväq esiq kinniq;sulgus mitmeks päevaks oma tuppapanď hindä mitmõs pääväs umma tarrõ kinniq;lilleõied sulguvad vastu õhtutlillihäiermäq lääväq vasta õdakut kinniq;
suli suli|k-gu -kut13, masuuri|k-gu v -ga -kut v -kat13, karmándsi|k-gu -kut13, petüs-(s)e -t11need ei ole mingid lapsed, need on valmis sulidnaaq ei olõq määntsegiq latsõq, naaq ommaq valmis karmandsiguq;
sumama sumbõrda|ma-q -83, .sampśma.sampsiq sampsi63, .sapsõlõmasapsõldaq .sapsõlõ85, sambõrda|ma-q -83, .hölpämähölbädäq .hölpä77, .hülpämähülbädäq .hülpä77, .hülṕmä.hülpiq hülbi63, hülberdä|mä-q -83, (läbi lumõ, vilä vms) .hamśma.hamssiq hamsi63sumas läbi lume kodu poolehamssõ läbi lumõ kodo poolõ;sumasin läbi porihülberdi läbi mua;
summa 1. summa- -t2, ko|go-go -ko26seitsme ja viie summa on kaksteistsäidse ja viis om kokko katśtõist;2. rah|a-a -ha28, summa- -t2maksis nõutud summamasś niipalľo, ku küsti;
summaarne kogo-
, kokko-summaarne tähtede heledustähti helehüs kokko;
summeerima kokko .arvama v .pandma
summutama matu|tama-taq -da82, sumbu|tama-taq -da82, kinniq .matma
, kistu|tama-taq -da82, tagasi .hoitmakummikingad summutasid sammude kajakummikängäq sumbudiq sammõ helü ärq;leeke prooviti tekiga summutadatulõkiili prooviti tekigaq kistutaq;ta ei jõudnud oma viha summutadatä es jõvvaq umma vihha tagasi hoitaq;
sund sunďsunni .sundi36, .sunďus-õ -t9, v .sunďmi|nõ-sõ -st5kui õppimishuvi pole, ei aita sundkiku oṕmishuvvi olõ-iq, sõ̭s avidaq-iq sunďminõgiq;läks vargile nälja sunnillätś vargilõ nälä peräst v nälä sunďus ai vargilõ v nälg ai vargilõ;
sundima .sunďma.sundiq sunni63, suti|tama-taq -da82, tõhu|tama-taq -da82, ajamaajjaq v aiaq aja min 1. ja 3. k .ai(õ) kesks aet56, .trõ̭ńma.trõ̭nniq trõ̭nni63, hudśa|tama-taq -da82, hutśu|tama-taq -da82arst sundis haige söömatohtrõ sundsõ haigõ süümä;halb ilm sunnib lapsed tuppahalv ilm aja latsõq tarrõ;olin sunnitud linna minemapidi liina minemä;teda pidi nii kaua tagant sundima, kui tööle hakkastedä tulľ niikavva trõ̭nniq, ku tüüle naaś;
surema ku̬u̬lmakooldaq koolõ74, (eläjä kotsilõ) .lõpmalõppõq lõpõ74kui ma ükskord suren, küll sa siis aru saadku ma ütśkõrd ärq kao, külh sa sõ̭s arvo saat;on suremasom minegi pääl;suri nälgakuuli nälgä;suremas olemakoolõnõma;vanaisa on surnudvanaesä om (vällä v ärq) koolnuq;
surematu .häömäldäq
, kadomaldaq
, ku̬u̬lmaldaq
surematus igäväne elo
, .häömäldäq v kadomaldaq olõminõ
surm ku̬u̬lmi|nõ-sõ -st5, ku̬u̬lkoolu ku̬u̬lu37, v surmsurma .surma31ta nägi sõjas palju surmatä näkḱ sõ̭an palľo kuulmist;muudkui istud ja ootad, millal surm järele tulebmuguq istut ja oodat, kunas surm perrä tulõ;surm silme eessurm süämen v silmi iin;surmasuus (olema)surm suu veeren;kalamehed päästeti järvejäält surma suustkalameheq pästediq järve ijä päält surma suust;kukkus maha ja saigi surmasattõ maalõ ni tappu ärkiq;surma teesklemasvinnekoolussin, soekoolussin;rebane teeskles surnutrepäń tekḱ v panď hindä kuulnus v repäń olľ vinnekoolussin;surmale määratukoolupiirak;kurjategija mõisteti surmakuŕatekij saadõti surma;
suu suu- -d50, latsik (t)śuko- -t 2 sissek tśukkoavab suutege suu vallalõ;lapsesuu ei valetalatś ei petäq;ei ole suu peale kukkunudolõ-õiq suu pääle sadanuq;püssisuupüssäsuu;
suubuma (.sisse) ju̬u̬skmaju̬u̬skõq v joostaq joosõ65Võhandu suubub LämmijärveVõhandu juusk Lämmijärve;
suukorv v nõ̭na|korv́-korvi -.korvi37paneb koerale suukorvi pähepand pinile nõ̭nakorvi (pääle);ajakirjanikele pannakse suukorv päheaokiränikke suu pandas kinniq v sulussilõ;
suunama .juhťma.juhtiq juhi63, juha|tama-taq -da82, .tsihti kätte .andma
, .tsihťmä.tsihtiq tsihi63, .rihťmä.rihtiq rihi63, .saatma.saataq saada61liiklus on ümber suunatudliikminõ om ümbre juhatõt;kogu jõud suunati majanduse arendamissekõ̭iḱ joud panti majandusõ edendämiste;kodu suunab lapse arendamistkodo and latsõlõ tsihi kätte;lambi valgus oli suunatud laualelambi valgõ olľ rihit lavva pääle;
suunaviit käe|laud-lavva -.lauda30, (tsihi)silť(-)sildi (-).silti37suunaviit näitas Valgemetsakäelaud näüdäś Valgõmõtsa pääle;
suund tsihťtsihi .tsihti36, tsihḱtsihi .tsihki36hakkas liikuma mere suunasnaaś mere poolõ liikma;suunamuutuskäänähüs;võttis suuna Austraalia poolevõtť tsihi Austraalia pääle;elu ise andis õige suuna kätteelo esiq anď õigõ tsihi kätte;
suunduma .kalduma.kaldudaq kallu79, .kalluma.kalludaq kallu79, minemäminnäq lää kesks lännüq 3. k lätt min 1. k lätsi min 3. k lätś kesks mint55, v .käändümä.käändüdäq käänü79sealt suundusin kodu poolesäält ma kääni;rongkäik suundus lauluväljakulekaldu kodo poolõ;Saksamaalerongikäüḱ naaś laulupidoplatsi poolõ minemä;suunduval lennukil ilmnes rikeŚaksamaalõ minejä linnuḱ lätś rikkõlõ;
suundumus tsihťtsihi .tsihti36, tsihḱtsihi .tsihki36, kallõq.kaldõ kallõt19, kallunǵ*-i -t13kirjanduse viimase aja suundumusedkirändüse perämädse ao kallungiq;
suunurk huulõ|kolk-kolga -.kolka31, suunuk|k-a -ka31piip oli tal kogu aeg suunurgaspiip olľ täl kõ̭iḱ aig huulõkolgan;
suupiste (mano(q)).haukami|nõ-sõ -st5, (hrl viina kõrvalõ) sakusḱ-i -it13, supuśka- -t3külmad ja soojad suupistedkülmäq ja lämmäq haugahusõq;kergemad suupistedkerembäq haukamisõq;
suupärane .meksä- -t3, hää- -d50, ni̬i̬ldmä.pandva- -t3, .laabsa- -t3, .laapsa- -t3, suu .perrä
, suuperipakuti sülti, vorsti ja muud suupärastpakuti jahhelihha, vorsti ja muud hääd;teeb kohvi endale suhkru ja piimaga suupärasekstege kohvi hindäle meksäs tsukru ja piimägaq;suupäraseks tehtud nimisuu perrä ümbre tett nimi;
suur v suuŕsuurõ suurt40suur tubasuuŕ tarõ;mõned teenivad ilmatu suurt rahamõ̭nõq tiińväq perädü suurt rahha;laps jookseb suure kisaga ema juurdelatś juusk suurõ rüüḱmisegaq imä manoq;selle jutu taga ei olnud midagi suurttaa jutu takan olõ-õs midä suurt;on suured sõbradommaq suurõq sõbraq;ega ta minust suuremat noorem ei oleegaq tä palľo noorõmb minno olõ-õiq;ta mõtleb suurelttä mõtlõs suurõlt;lodi on venest suuremlodi om ülemb vinet v lodi om suurõmb ku vineq;fotot saab arvutis ka suuremalt vaadatapilti saa puutrin ka suurõmbalt kaiaq;maakera suurim vulkaan asub Lõuna-Ameerikasmaakerä kõ̭gõ suurõmb tulõmägi om Lõuna-Ameerikan;
suurauad m ravvaq.raudo .raudo33, .sui|tsõq-tsidõ -tsit7, hudil|aq-idõ -it4
suurendama suurõmbas tegemä v ajama
, suurõnda|ma-q -83suusataja on teiste suhtes vahemaad suurendanudsuusataja om tõisist viil inämb ette lännüq;kuumus suurendab janukuum tege joogihätä viil suurõmbas v kuum aja viil inämb juuma;suurenda seda fotot!tiiq taad pilti suurõmbas!;suurenda pilti kaks korda!tiiq pilti katś kõrda suurõmbas!;
suurenema suurõmbas minemä
, mano(q) tulõma
, kas|uma-suq -u 71 min 1. ja 3. k .kasvitöötute arv suureneb kogu aegtüüldäqtüüliisi arv kasus kõ̭iḱ aig v tüüldäqtüüliisi tulõ kõ̭iḱ aig manoq;kuumaga suureneb higierituskuumagaq tulõ inämb hiki;kilpnääre on suurenenudkilṕnääreq om suurõs lännüq;
suurepärane .väega v .kistumaldaq v armõdu hää
, suurõperäli|ne-dse -st5, suurõperä|ne*-dse -st7, .umbõ hääsuurepärane kõnemeesväegaq hää kõ̭nnõmiiś;ta on suurepärane kokktä om armõdu hää kokk;täna on suurepärane ilmtäämbä om kistumaldaq hää ilm;
suurepäraselt .väega v .kistumaldaq v armõdu .hästepidu õnnestus suurepäraseltpido lätś väegaq häste kõrda;
suuresti .kõvva
, palľo
, suurõlt jaolt
, tublistõ
, küländ palľo
, hulgaviljasaak oleneb suuresti ilmastikustviläsaaḱ olõnõs palľo ilmast;see tuleks asjale suuresti kasukstaa tulõssiq aśalõ tublistõ kasus;
suurkuju suuŕku|jo-jo -jjo v -io26, suuŕ inemineKauksi Ülle on võru kirjanduse suurkujuKauksi Ülle om võro kirändüse suuŕkujo;ta on tõeline suurkujutä om tõtõst suuŕ inemine;
suurlinn suuŕliinsuurõliina suurt.liina30New York ja Pariis on suurlinnadNew York ja Pariis ommaq suurõqliinaq;
suurune suuru|nõ-dsõ -st7, .suuru|nõ-dsõ -st5, (.)suuru- -t1nende koer oli vasikasuurunenäide pini olľ vaśka suuru(nõ);
suurus .suurus-õ -t9, ko|go-go -ko26, mõ̭õ̭tmõõdu mõ̭õ̭'tu37suuruselt maailma teine börssuurusõ poolõst maailma tõ̭nõ börsś;näidake, palun, suuruselt järgmisi kindaid!pallõsiq, näüdäkeq nummõŕ suurõmbit kindit!;põllul on küll suurust, aga saada pole sealt midaginurmõl kogo om suuŕ, a saiaq olõ-iq säält midägiq;kleite oli paljudes suurusteskleite olľ mitund suurust;
suurusjärk .suurus-õ -t9, .suurus|järk-järgo -.järko32ta on esimese suurusjärgu tähttä om edimädse suurusjärgo tähť;tulu oli suurusjärgu võrra oodatust suuremtulo olľ oodõtust suurusjärgo võrra suurõmb;
suurustama suurusta|ma-q -83, suurõlinõ olõma
, kirmistä|mä-q -83, mitmit kõrdo suurustõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, kirmiste|(l)lemä-lläq -(l)le86ta suurustas, et saab mehest jagu külltä olľ suurõlinõ, et külh tä mehest jako saa;
suuteline = suutlik: ta pole suuteline oma tegude eest vastutamatimäst olõ-iq ummi tekõ iist vastutajat;;
suutlikkus kõht†kõhu .kõhtu32, .kõhtami|nõ†-sõ -st5, anďanni .andi37võistlus näitas meeskonna kõrget suutlikkustvõistlus näüdäś, et miiśkund om kõva külh;
suutma .joudma(.)joudaq jovva min 1. k jovvi v .joudsõ min 3. k jouď v .joudsõ66, .jõudma(.)jõudaq jõvva min 1. k jõvvi v .jõudsõ min 3. k jõuď v .jõudsõ66, .sutmasuttaq suta61, .mõistma.mõistaq mõista61, .kõhtama†kõhadaq .kõhta77koos suudeti kivi paigast liigutadaütenkuun jouti kivi paigast ärq liigutaq;kokkutulnud ei suutnud uskuda, mida neile räägitikokkotulnuq es tahaq uskuq, midä näile kõ̭nõldi;meie maal suudavad vähesed hieroglüüfe kirjutadamiiq maal mõistvaq õ̭nnõ mõ̭nõq hieroglüüfe kirotaq;kas te ei suuda minutitki paigal püsida?kas ti kõhta-iq minotitkiq paigal püssüq?;
suutmatus: teda valdab suutmatus oma eluga toime tullatä mõista-ai hindä elogaq toimõ tullaq;;
suutäis suu|täüs-tävve -täüt49, v sõ̭õ̭msõõmu sõ̭õ̭'mu37hammustas leivapätsist suure suutäiehaugaś leeväpätsist suurõ suutävve;suutäis viinalõvvatäüs viina;kes jättis selle suutäie söömata?kiä jätť seo suupala v suutävve söömäldäq?;parem suutäis soolast kui maotäis magusatparõmb suutäüs soolast ku maotäüs makõt;
suva .tahtmi|nõ-sõ -st5, hääs.arvami|nõ-sõ -st5tegi oma suva järgitekḱ uma hääsarvamisõ perrä;
suvaline ütśkõ̭iḱ määne
, .hindäperivedelik valatakse suvalise kuju ja suurusega anumassevedelik valõtas ütśkõ̭iḱ määntse kujo ja suurusõgaq anomahe;otsus oli suvalineotsus olľ hindäperi tett;
suvatsema hääs .arvama
, vaivas .võtmamida härra direktor suvatseb käskida?midä direktriherr arvas hääs käskeq?;keegi ei suvatsenud selle asjaga tegeldakiäkiq es võtaq vaivas taa aśagaq tegemist tetäq;
suvi v suv|i-õ -võ24ta oli suvi otsa maatööd teinudtä olľ suvi läbi v terve suvõ maatüüd tennüq;lapsed kasvasid suve jooksul kõvasti pikemakslatsõq kasviq suvõgaq hulga pikembäs;
suvila suvõ|maja-maja -majja v -maia28, suvõko|do-do -to sissek -kodo seenk -kodo(h)n seestü -kodost26sõitsime suvilasse peale jaanipäevasõidimiq suvõmajja päält jaanipäävä;autosuvilaelämiseauto, maja-auto;
sõba sõ|ba-ba -pa26, suuŕrätťsuurõräti suurträtti37, kõri|k-gu -kut13võttis sõba õlgadele ja astus kiriku poolevõtť kõrigu olgõ pääle ja astsõ kerigu poolõ;
sõber sõbõr v sõprsõbra .sõpra45poisil on palju sõprupoisil om hulga sõpro;kel sõira, sel sõberkel sõira, tuul sõpra;ta on suur raamatusõbertä om suuŕ raamadusõbõr;ta hakkas mu sõbrakstä lei mullõ sõbras;
sõbralik sõbõr v sõprsõbra .sõpra45, sõbra|nõ-dsõ -st7, .moośka- -t3, (küländ) sõbrali|k-gu -kku38sa võiksid ta vastu sõbralikum ollasa võissit timä vasta lahkõmb ollaq;ta on sõbralik koertä om sõbõr pini;sõbralikumsõbrõmb;
sõel sõgõl v sõklsõgla .sõkla45, (plekist) .tursla- -t3, turs|laaḱ-laagi -.laaki37, .tursla|ḱ-gi -kki38, .turslah-i -hi26hõõrus marjad läbi sõelahõ̭õ̭rď maŕaq läbi sõgla;neiu sai läbi tiheda sõela siiski ülikooli sissenäio sai läbi tihtsä sõgla sõ̭skiq suurtõkuuli sisse;
sõeluma 1. sõgluma v .sõklma v sõgõlma.sõkluq sõglu 71 min 1. ja 3. k sõglisõelusin sõelaga liivasõgli sõglagaq liiva;sõeluti, kuni leitigi sobiv kandidaatvaliti, nika ku löütigiq paslik kandidaať;2. (jalon) sõõra|tama-taq -da82, sõ̭õ̭rdmasõ̭õ̭'rduq sõõru64, edesi-tagasi ju̬u̬skmalapsed sõeluvad jaluslatsõq sõõratasõq jalon;ringi sõelumatraagõldama, traavõldama, tsõõratama, sõgluma;
sõge sõkõ- -t14, rum|maľ-ala -alat4, ulľulli .ulli37oli nii sõge, et jättis kohvri valvetaolľ nii rummaľ, et jätť kohvri valvõldaq;kes sind sõgedat teab?kiä sinno ulli tan tiid?;
sõiduriist sõidu|riist-riista -.riista30, ri̬i̬q-rattaqreki-rattidõ reki van m -rattit25auto on maal vajalik sõiduriistauto om maal tarvilinõ sõiduriist;
sõidutama sõidu|tama-taq -da82, .sõitma.sõitaq sõida61käisin arsti sõidutamaskäve tohtrit sõitman;
sõiduvesi sõidu|vesi-vi̬i̬ -vett42on oma sõiduveesom uman sõiduviin;
sõim (sõime) seiḿseime .seime35, pala|ť-di -tit13, krompkromba .krompa31sõim on hobusel ja lehmal, kuhu hein sisse pannaksekromp om hobõsõl ja lehmäl, kohe hain sisse pandas;lastesõimlatsiseiḿ;
sõim (sõimu) .sõimami|nõ-sõ -st5, vannu|ḱ-gi -kit13, .vanmi|nõ-sõ -st5mõnel pool ei kuule muud kui sõimumõ̭nõl puul kuulõ-iq muud ku sõimamist;
sõimama .sõimamasõimadaq .sõima77, .vanma.vannuq vannu64, .haukma.haukuq haugu 64 min 1. k haugi, õ̭nnista|ma-q -83, õiõnda|ma-q -83sõimas töötajal näo täissõimaś tüütäjäl näo täüs;perenaine sõimab mind iga päevpernaanõ egäpäivi sõimas minno;koeraks sõimamapinitämä;litsiks sõimamalitsitämä;märaks sõimamamärätämä;seaks sõimamatsiatama;sõimatessõimamiisi;
sõir sõirsõira .sõira30, (küdset) sõirapeesütüs-e -t9sõira tehakse ikka jaanipäevakssõira tetäs iks jaanipääväs;lõigati sõiratükid ja praeti pannil, siis need venisid nagu nöörsõiramuroq lõigadiq ja küdsediq panni pääl, sõ̭s nuuq vinnüq niguq kabõľ;
sõit sõitsõidu .sõitu37, .sõitmi|nõ-sõ -st5kiire sõitkipõ sõit;meil on pikk sõit eesmeil om pikḱ sõit iin;jalgrattasõitrattasõit;võidusõitvõikisõitminõ, võituajaminõ;rallisõitrallisõitminõ;
sõjaseisukord sõ̭a.säädü|s-(se) -(s)t10sõjaseisukorra tõttu ei pääsenud inimesed liikumasõ̭asäädüse perrä es päseq inemiseq liikma;Brasiilias kehtestati sõjaseisukordBrasiilian panti masma sõ̭asäädüs;
sõjavastane sõ̭avastali|nõ-(d)sõ -st5, sõ̭avasta|nõ-dsõ -st7, sõ̭a .vastalinnas toimus sõjavastane meeleavaldusliinan näüdäti sõ̭a vasta miilt;ta on sõjavastanetä om sõ̭a vasta;
sõjavägi sõ̭avä|gi-e -ke25, vä|gi-e -ke25, sõda†sõ̭a sõta29sõjaväes olemaväe all olõma;poiss kutsuti sõjaväkkepoisś kutsuti sõ̭aväkke;sõjavägi tuli linnasõda tulľ liina;
sõlm sõlḿsõlmõ .sõlmõ35tegi niidile sõlme otsatekḱ niidi otsa sõlmõ;soojussõlmlämmäkeskus;keel läks sõlmekiiľ lätś sõlmõ;laeva kiirus oli viis sõlmelaiva kibõhus olľ viiś sõlmõ;
sõltuma olõnõ|ma-daq -89, olõmaollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58meie tulek sõltub mitmest asjaolustmi tulõminõ olõnõs mitmõst aśast;gaasi ruumala sõltub temperatuurist ja rõhustgaasi ruuḿala olõnõs lämmäst ja rõhust;kõik sõltub sinust endastkõ̭iḱ om su hindä tetäq;ta ei sõltu kellestkitimä ei piäq kedägiq kullõma v tä ei olõq kinkagiq käskeq-keeldäq;selles riigis on meedia poliitikutest sõltuvseon riigin om meediä poliitikidõ käsüalonõ v meelevallan;
sõltumatu .hindäperi
, va|ba-ba -pa28tüdruk läks tööle ja on nüüd majanduslikult sõltumatutütäŕlatś lätś tüühü ja eläs noq uma käe pääl;sõltumatu ajakirjandusvaba aokirändüs;
sõltumatult umaette
, eräl(d)e
, .hindäetteloodusseadused toimivad meist sõltumatultluudusõ säädüseq masvaq mi tahtmisõst erälde;
sõna sõ̭n|a-a -na28sõna viima, toomasõ̭nna viimä, tuuma;sõna kuulamasõ̭nna kullõma;sa võtsid mul sõnad suustsa haarit mul sõ̭naq suust;tema sõnul oli asi niitimä sõ̭nno perrä olľ asi nii;vahetasin sõbraga tänavanurgal paar sõnakõ̭nõli sõbragaq uulidsa nuka pääl paaŕ sõ̭nna;ta ei oska sõnagi rootsi keelttä mõista-aiq sõ̭nna roodsi kiilt;onu saatis Kanadast sõna, et on elusuno saať Kanadast sõ̭na, et om elon;võttis sünnipäevalauas sõnavõtť sünnüpäävälavvan sõ̭nna;ta ei saa sõna suusttäl ei tulõq sõ̭nna suust;kas keegi soovib veel sõna?kas kiäkiq taht viil midä üldäq?;nimisõnanimisõ̭na;tegusõnategosõ̭na;märksõnatähüssõ̭na;omasõnaumasõ̭na;põlissõnapõlinõ sõ̭na, põlissõ̭na;laensõnalainat sõ̭na, lainsõ̭na;tehissõnatett sõ̭na, tetüssõ̭na;deskriptiivne sõnahelüloomulinõ sõ̭na;onomatopoeetiline sõnahelüperrä sõ̭na;murdesõnamurdõsõ̭na;slängisõnaslängisõ̭na;muutuvad ja muutumatud sõnadmuutujaq ja muutmaldaq sõ̭naq;sõnaliigidsõ̭naliigiq;sõnajärgliikmõjärekõrd;
sõna-sõnalt sõ̭nalt
, sõ̭na-sõ̭nalt
, .täpsähe
, .täpsälelaps tuupis õppetüki sõna-sõnalt pähelatś ai opitükü hindäle sõ̭na-sõ̭nalt päähä;korda sõna-sõnalt, mis ta sulle ütles!kõrdaq sõ̭nalt, midä tä sullõ üteľ!;
sõnakas sõ̭naka|nõ v sõ̭naka|s-dsõ -st5, sõ̭naka|s- -t15, hää .ütlemisegaq
, hää jutugaq v suuvärgigaqsõnakas meessõ̭nakas miiś;
sõnake sõ̭nakõ|nõ-sõ -ist8keegi ei poetanud sõnakestkikiäkiq es lausuq sõ̭nna kah;ma ütleksin ka sõnakesema ütelnüq kah sõ̭nakõsõ;
sõnakehv .veitü v .väiko jutugaqsõnakehv inimenemüütläne, müütnik, mürk, mürkläne, ugalanõ;kõik olid väsinud ja sõnakehvadkõ̭iḱ olliq väsünüq ja veitü jutugaq;
sõnakuulelik sõ̭na.kullõja- -t3, sõ̭nali|nõ-dsõ -st5, v sõ̭na.võtli|k-gu -kku38hea sõnakuulelik lapshää sõ̭nalinõ v sõ̭nakullõja latś;see on sõnakuulelik hobune, seda pööra, kuhu tahadtaa om sõ̭nalinõ hopõń, taad käänäq, kohe taht;
sõnatu sõ̭noldaq
, vakka
, .vaikisõnatu käepigistussõ̭noldaq käeandminõ;mehed olid sünged ja sõnatudmeheq olliq torsin ja vakka;see võttis mind sõnatuksmul es olõq sõ̭nno;
sõnavahetus sõ̭na|vaih-.vaihõ v -.vahjõ -vaiht19, vaiõlus-õ -st9, tül|ü-ü -lü26, .ütlemi|ne-se -st5sõnavahetust oli ka, aga lasin halva kõrvust möödasõ̭navaiht ka olľ, a lasi kuŕa läbi kõrvo;
sõnavara sõ̭navar|a-a -ra28, m sõ̭naqsõ̭nno sõ̭nno28lapse sõnavara on kasvanudlatś tiid joba inämb sõ̭nno v latsõl om joba inämb sõ̭nno;põhisõnavarapõhisõ̭navara;üldsõnavaralaemb sõ̭navara;oskussõnavaraeräalasõ̭navara;
sõprus m .sõprus-õ -t9, sõbra-sõpruskohtuminesõprusmäng;sõpruslinnsõbraliin;sõpruse poolestsõbra(mehe) poolõst;tegi mulle selle töö sõpruse poolest äratekḱ mullõ sõbroldõ taa tüü ärq;sõpruskondm sõbraq;
sõrm näp|p-o -po37, ńap|p-o -po37, v sõrḿsõrmõ .sõrmõ35tal oli juba sõrm päästikultäl olľ ńapp joba trikli pääl;sõrme vedamatśanku vidämä;vaatas läbi sõrmedekai müüdä v es tiiq vällä;
säbrutama tsäbrä|tämä-täq -dä82, tsäbro|tama-taq -da82, tsäbärdä|mä-q -83, tsähü|tämä-täq -dä82oli oma juuksed ära säbrutanudolľ umaq hiusõq ärq tsäbrätänüq;
säde ki|põń-bõna -bõnat4, ti|põń-bõna -bõnat4, tsi|põń-bõna -bõnat4, tsä|peń-benä -benät4, tsä|päń-bänä -bänät4, kirǵkire .kirge34, v .kirgli- -t1tulesädetulõkipõń, tulõkirǵ;kuusepuu põlemisel tekivad sädemedtulõkirglit aja vällä, ku kuusõpuu palas;tal oli kaval säde silmistäl olľ kavvaľ kipõń silmin v tä kai kavaluisi;
säilima .hoitu|ma-daq -80, püs|ümä-süq -ü70, .saistu|ma-daq -80, .saisu|ma-daq -80, v .saisma(.)saistaq saisa66vana heinaküün on suurepäraselt säilinudvana hainaküün om väega häste alalõ püsünüq;taliõunad säilivad keldris kevadenitalvõubinaq hoitusõq keldren keväjäniq;lilled säilivad külmas pareminililliq hoitusõq v saistusõq külmän parõmbahe;mõni õun säilib suvenimõ̭ni upin saisus v sais suvõniq;kombed on tänaseni säilinudkombõq ommaq täämbädseniq alalõ hoitunuq;
säilitama .hoitma.hoitaq hoia 3. k hoit min 1. k hoiji min 3. k hoiť kesks hoiõt66maasikaid ei saa värskena kuigi kaua säilitadamaaśkit saa eiq kukki kavva värskilt hoitaq;arhiivis säilitatakse ladinakeelseid käsikirjukiräkogon hoiõtas ladinakeelitsit käsikirjo;säilitamine(alalõ)hoitminõ;
säilivus .hoitumi|nõ-sõ -st5, .saismi|nõ-sõ -st5sel kartulisordil on hea säilivustaa kardohkasorť sais häste üle talvõ;säilivusaeghoitumisaig;kauba säilivusaeg on kolm kuudkaup kõlbas kolm kuud;
säng sängsängü .sängü37, asõ-mõ v -ma -nd16tõusis juba hommikul vara sängistnõssi joba hummogu varra sängüst üles;jõgi on mitmes kohas sängi muutnudjõgi om mitmõn kotussõn juusku muutnuq;jõesängjõ̭õ̭põhi, jõ̭õ̭asõ;
särama .hiilamahiiladaq .hiila77, .läükämäläügädäq .läükä77, .helkämähelgädäq .helkä77, .hilkamahilgadaq .hilka77, v .kirgämäkirädäq .kirgä77päike särab silmipimestavaltpäiv läükäs nii, et silmist võtt pümmes;lapsel läksid silmad peas säramalatsõl lätsiq silmäq pään palama v helkämä;tuba säras kullast ja karrasttarõ hiilaś kullast ja karrast;
särin tsär|rin-inä -inät4kuuseoksad võtsid särinal tuldkuusõossaq võtiq tsärinälläq tuld;
särisema tsäris|emä-täq -e87, .tsärrämätsärrädäq .tsärrä77, tsär|ä(hä)mä-räq v -ädäq -rä v -ähä88kui rasv pannil säriseb, on õige aeg pannkoogid peale pannaku rasõv panni pääl joba tsärises, om õigõ aig pliiniq pääle pandaq;
sätestama .paika .pandma
, ette kirotama
, .määrämämäärädäq .määrä30, .säädüste .pandmaon sätestatudom üles pant;juriidilise aktiga sätestatudõigusaktigaq paika pant;seaduses sätestatud juhtudelsäädüsen paika pantuil juhtumiisil;
sättima .säädmäsäädäq sää v säe 66 min 1. k säi, .sääďmä.säädiq säädi 63 kesks säet, mitmit kõrdo .säädelemäsäädeldäq .säädele85, v lepü|tämä-täq -dä82sätib ennast peegli eessäädeles piigli iin;säti ennast mugavalt istuma!säeq hinnäst häste istma!;sätib sajulevihma sääd v kisk vihmalõ;oksad olid nii sätitud, et loom auku kukuksossaq olliq nii lepütedüq, et elläi sisse satassiq;
säär v si̬i̬ŕseere si̬i̬rt40kuri koer võib hambad säärde lüüakuri pini või seerest haardaq;vesi on poolde säärdevesi om puuldõ siirde v poolõniq seereniq;poiss on õues paljasääripoiss om välän pallidõ siirigaq;poolsaar lõpeb pika kivise sääregapuuľsaarõ ots om pikḱ kivine nõ̭na;
säärane sääne.sääntse v .säändse v .sändse säänest7, .säände|ne-dse -st5, säänedä|ne-dse -st5, .säärde|ne-dse -st5, sääre.säärtse säärest7, nii|sääne-.sääntse v -.säändse v -.sändse -säänest7, .särne.särtse säräst7
sääsk kihola|nõ-sõ -st5, un|o-o -no26sääsed imevad verdkiholasõq sööväq verd;lomp on sääsevastseid täislumṕ om loogahiitjit täüs;
sääst kokko.hoitmi|nõ-sõ -st5, kõrvalõpant raha v kraaḿesialgu elab ta säästudestedimält eläs tä kõrvalõpantust rahast;automaat annab aastas mitu tuhat eurot säästumassin avitas mitu tuhat eurot aastan kokko hoitaq;säästulamphoiupirń v veitüvoolupirń;
säästma kokko .hoitma
, .hoitma.hoitaq hoia 3. k hoit min 1. k hoiji min 3. k hoiť kesks hoiõt66säästke energiat ja kustutage liigsed lambid!hoitkõq kokko ja kistutagõq ülearvo tulõq ärq!;sõda säästis meie perekondasõda es putuq mi peret;säästis raha ja ostis majahoiť rahha kokko ja osť maja;
söandama .julgu|ma-daq -80, .julgumajulõdaq .julgu77, .julgamajuladaq .julga77, .söendä|mä-q -83, .söeldä|mä-q -83, .tihkamatihadaq .tihka77, süänd .võtmaei söandanud nii kõrgelt alla vaadataes julguq nii korgõlt alla kaiaq;tahtis võõra nime teada saada, kuid ei söandanud küsidatahť võ̭õ̭ra nimme teedäq saiaq, a es tihkaq küssüq;
sörk törktörgü .törkü37, türktürgü .türkü37, tsia|türk-türgü -.türkü37, v traav́traavi .traavi37Jaan läks pikkade sammudega, mina lasin tema taga sörkiJaań lätś pikki sammõgaq, ma lasi täl takan tsiatürkü;hobune laseb sörkihopõń lask türk-türkädi v hopõń lask tirku;sörkipuuľjoostõn;Tamula sörkTamula türk;
söögilaud söögi|laud-lavva -.lauda30rikkalik söögilaudloogan laud;söögilaual peaksid olema nii puu- kui juurviljadlavva pääl piässiq olõma nii puu- ku juurõviläq;
söögimaja söögi|maja-maja -majja v -maia28, söögitar|õ-õ -rõ24
söögivahetund söögi|vaih-.vaihõ v -.vahjõ -vaiht19
söök sü̬ü̬ḱsöögi sü̬ü̬ki37, (egäpääväne v veteľ) helbätüs-e -t9, van rav|i-i -vi26jõuluks tehti head söökijoulus tetti hüvvä ravvi;söök on juba laualsüüḱ om joba lavva pääl;
söökla söögi|maja-maja -majja v -maia28, söögitar|õ-õ -rõ24, söögikotus-(s)õ -t11
sööma sü̬ü̬mäsüvväq sü̬ü̬54 min 1. ja 3. k .sei(e), ru̬u̬ga .võtmaüleliia söömarumaluisi süümä;lapsed sõid magustoitulatsõq seiq makõtsüüki;me sööme kolm korda päevasmi süümiq kolm kõrd päävän;lähme sööme midagi!läämiq haukamiq midägiq!;närvesööv olukordpainaja sais;teda tahetakse töölt välja süüatedä tahetas tüü mant vällä süvväq;tulge sööma!tulkõq süümä!;sööminesüümine;nädalavahetusel oli suurem söömine ja joominenädälilõpun olľ suurõmb süümine ja juuminõ;
sööst .tormami|nõ-sõ -st5, .kargami|nõ-sõ -st5, hüppämi|ne-se -st5, tsusahus*-õ -t9, tolmahus-õ -t9vihasööstvihapurskus;valusööstvalutsusahus;koer tegi kiire sööstu uksest väljapini panď kipõlt ussõst vällä;
sööstma .kaksamakaksadaq .kaksa77, .tormamatormadaq .torma77, .kargamakaradaq .karga77, hüppämähüpädäq hüppä77tuletõrjujad sööstsid põlevasse majjapritsimeheq tormssiq palavahe majja;kull sööstis kana kallalehaugas linnaś kanalõ õkva sälgä;kitsed sööstsid pakkukitsõq panniq pakku;hullunud fänn sööstis jalgpalliväljakulejalgpallihull hüpäś õkva platsi pääle;äkki sööstis ta meist möödaäkki kaksaś tä meist müüdä;
sööt (sööda) sü̬ü̬tsöödä sü̬ü̬tä37, (eläjä)sü̬ü̬ḱ(-)söögi (-)sü̬ü̬ki37kala ei tahtnud sööta võttakala taha-as võttaq;jahimehed varuvad loomadele söötajahimeheq korjasõq eläjile süüki;söödavaruminehaina- ja silotegemine;
sööt (söödi) sü̬ü̬tsöödü sü̬ü̬tü37lambad aeti söödilelambaq aediq söödü pääle;maa jäi sööti, keegi ei kasutanud, mets kasvas pealemaa jäi puustusõs, kiäkiq es tarvidaq, mõts kasvi pääle;söötissöödün;
sööt (söödu) pasśpassi .passi37, .viskami|nõ-sõ -st5, visõq.viskõ visõt19anna sööt!annaq passi!;tegi kiire sööduanď kipõ passi;sai söödu ja viskas korvisai passi ja visaś korvi;
söötma 1. sü̬ü̬tmäsü̬ü̬täq söödä61, ravi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, ravi|tama-taq -da82, praavi|tama-taq -da82, praavi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90ta söödab sigutä süüt tsiko;loomad on juba söödetud, sul pole täna enam vaja söötma minnaeläjäq ommaq jo raviduq, sul olõ-iq vaia inämb täämbä minnäq ravitsõma;püügikoht söödetakse varem sissepüügikotus söödetäs innembi joba sisse;2. .passi .andma
, sport .viskamavisadaq .viska77söötis palli teisele mängijalevisaś palli tõsõlõ mänǵjäle;
söövitama sü̬ü̬dü|mä-däq -80, söödü|tämä*-täq -dä82, .sisse sü̬ü̬mä
, palo|tama-taq -da82puhastusvahend söövitas kangasse augupuhastuskriiḿ tekḱ v sei rõiva sisse mulgu;ettevaatust, see võib söövitada!kaeq ette, taa või süüdüdäq!;hape söövitab plekkihapas süü pleki läbi;vaskplaadi sisse söövitatud kirivasõst plaadi sisse söödütet kiri;
süda v süä.süäme süänd16süda jäi seismasüä jäi saisma;siis on süda rahulsõ̭s om süä rahu(lõ);tema süda jäi rahule, kui ta sai teisele oma solvangu välja öeldatimä süä sai tśalka, ku tä sai tõõsõlõ ärq tsusadaq;süda on pahasüä om kuri v riugõ;süda läheb pahakssüä lätt kuŕas v süä ei kannaq;südamenõrkusnärb süä;tal läks süda täistä lätś süänd täüs v tä süändeli;ajas mul südame täisai mul süäme täüs;tal on midagi südameltäl om midägiq süäme pääl;tegin südame kõvaksma kahrõti süänd v lei süäme kõvas;süda tõuseb kurkusüä tulõ üles;nagu kivi langes südameltniguq palḱ sattõ süäme päält maaha;südametäiegasüämetävvegaq;süda muretsebsüä vaivas;ämm noomis mind, see läks mulle südamessemeheimä hürmitś minno, tuu lätś mullõ kihhä pite;süda lööbsüä lüü;süda peksabsüä pess;südameklapidsüäme klapiq v kõrvaq;
südamelähedane meele .perrä
, meeleperi
, meeleli|ne-dse -st5, meeleperäli|ne-dse -st5, mi̬i̬lt pite(h)n
, mi̬i̬lt mü̬ü̬däsee koht muutus talle järjest südamelähedasemaksseo kotus sai tälle inämb ja inämb armsas;tal on südamelähedane töötäl om meele perrä tüü;
südametunnistus .süämetunnistus-õ -t9, süä.süäme süänd16vaevleb südametunnistuse piinadessüämetunnistus vaivas;see jääb sinu südametunnistuseletuu jääs su süäme pääle;
südi .süäka|nõ v .süäka|s-dsõ -st5, .süäka|s- -t15, sü|di-di -ti26ta on südi mees, hakkas kallaletungijale vastutä om süäkanõ miiś, naaś külgetulõjalõ vasta;
sügama .süütmä.süütäq süüdä61, k(r)õhvi|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, .kratśma.kratsiq kratsi63, mitmit kõrdo süüdiske|(l)lemä-lläq -(l)le86ta sügab selgatä süüt sälgä;süga mu selga!süüdäq mu sälgä!;sügas lehma sarvede vaheltkõhvitś lehmä sarvi vaihõlt;
sügav sü|käv-gävä -gävät4, v süv|ä-ä -vä24lumi, vesi oli sügavlumi, vesi olľ sükäv;kala otsib, kus sügavam, inimene, kus paremkala otś vett süvembät, inemine taht ello parõmbat;millises kohas on järv kõige sügavam?kon kotsil om järv́ kõ̭gõ süvemb?;sügav häälkummõ v sükäv helü;sügavsinine värvküdsesinine värḿ;
sügaval süvä(h)n
, sügävä(h)ntalvel elavad vihmaussid sügaval mullastalvõl eläseq liivikõsõq süvän maa seen;
sügavus .süvvü|s-(se) -(s)t10, süvähüs-e -t9, v süvütüs-e -t9järve keskmine sügavus on kümme meetritjärve keskmäne süvähüs om kümme miitret v järv́ om keskeltläbi kümme miitret sükäv;