saabuma peräle .joudma
, (kätte) tul|õma-laq -õ58juba hommikul hakkas külalisi saabumajo hummogu naaś küläliisi tulõma;rong saabubronǵ joud peräle;kevad on saabunudkevväi om tulnuq;õhtu saabudes hakkasin raamatut lugemaõdagu saiõn naksi raamatut lugõma;peagi saabun tagasi su juurdepia ma jõvva tagasi su mano;õhtu saabudes väsisime äraõdagus v õdagu saiõn vässümiq ärq;saabuv reississetulõja reiś;saabuv lennukjoudja linnuḱ;
saabunu peräle .joudnuq v tulnuqreisilt saabunu jutustas oma muljetestreisi päält tulnuq kõ̭nõľ, midä nännüq olľ;
saad ru|ga-a -ka27, (suu pääl) su|ga-a -ka27hein pannakse saaduhain pandas rukka;oksad pandi saadudele allahaoq pantiq ruõlõ alaq;saokauparugahallaq, rugavallaq;
saadaval (om) saiaqleib on poes alati saadavalleibä om poodin kõ̭gõ saiaq;mul on uus töökoht saadavalmul om vahtsõnõ tüükotus saiaq;
saade saadõq.saatõ saadõt18, .saatmi|nõ-sõ -st5, üte(h)n.mänǵmi|ne-se -st5raadiosaade, telesaade, otsesaade, kordussaaderaadiosaadõq, telesaadõq, õkvasaadõq, kõrdus;lastesaade algab kell viislatsisaadõq nakkas kell viiś;lauldakse saatega ja ilma saatetalauldas üten pilligaq ja ilma pillildäq;laul esitati klaveri saatellaulmisõ mano mängiti klavõrit;
saadetis pak|ḱ-i -ki37, kirikirä v kiŕa .kirjä v .kirja43, vu̬u̬ŕvoori vu̬u̬ri37, posťposti .posti37, v ku̬u̬rma- -t3kas sulle ei olnud veel postkontoris saadetist?kas sullõ es olõq viil postitarõn pakki v kirja?;see saadetis peab tähtajaks kohale jõudmaseo pakḱ v kiri piät õigõs aos peräle joudma;kaubasaadetiskaubapakḱ;postisaadetispostipakḱ;rahasaadetisrahakiri;kiirsaadetiskipõposť;lihtsaadetislihtposť;tähtsaadetistähťposť;abisaadetisabipakḱ;esimene saadetis viljaedimäne vuuŕ v kuurma villä;relvasaadetisvääsävuuŕ;
saadik (saadiku) saadi|k-gu -kut13suursaadiksuuŕsaadik;rahvasaadikrahvasaadik;saadikupuutumatussaadigu kohtukaidsõq;
saadus vilivi(l)lä v vi(l)ľa .viljä v .vilja43, kraaḿkraami .kraami37viis turule oma majapidamise saadusi: võid, mune ja mettvei turgu uma majapidämise viljo: võidu, munnõ, mett;aiasaadus, põllusaadusaiavili, põlluvili;piima- ja lihasaadusedpiimä- ja lihakraaḿ;
saagikus .vällä.andmi|nõ-sõ -st5, .saaḱsus-õ -t9see on suure saagikusega nisusortseo nisusorť and häste vällä;kartuli saagikus on piirkonniti väga erinevkardohka saaḱsus om paiguldõ esiqsugumanõ;
saagima (.saegaq) .lõikamalõigadaq .lõika77, .saaǵma.saagiq saagi63, saagõlda|ma-q -83puu on maha saetudpuu om maaha võet v last;kaks meest saagisid palkikatś miist lõiksiq palki;küüni juures saeti ja raiutiküünü man saeti ja raoti;vang oli trellid läbi saaginud ja põgenenudvanǵ olľ trelliq saegaq läbi lõiganuq ja ärq paenuq;
saaja .saaja- -t3tahtjaid oli palju, saajaid vähetahtjit olľ palľo, saajit veidüq;
saajad m sa(a)jaq.saajo .saajo30, hähäq.hähki .hähki34, pulmpulma .pulma31sügisel peeti suured saajadsügüse peeti suurõq saajaq;
saalima joosi|tama-taq -da82, joositõ|lõma-llaq -lõ86, joosiskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, vu̬u̬ŕmavu̬u̬riq voori63, ta|dima-tiq -di57, nõgluma.nõkluq nõglu min 1. ja 3. k nõgli71, .haaľma.haaliq haali63saalib rahutult ühest toast teisejoositas kärśmäldäq ütest tarõst tõistõ;ettekandjad saalivad laudade vahelvirtinäq kudavaq laudo vahel niguq kassikangast;saalivad edasi-tagasihaaľvaq edesi-tagasi;
saam saaḿsaami .saami37, .saamla|nõ-sõ -st5, .lapla|nõ-sõ -st5
saama .saamasaiaq saa55sain isalt sünnipäevaks koerasai esä käest sünnüpääväs pini;täna saab lõunaks suppitäämbä saa lõunas suppi;poiss sai koolis hea hindepoisś sai koolin hää hindõ;maja on nüüd odavalt saadamaja om noq odavahe saiaq;ma ei saanud terve öö magadama saa-s terveq üü maadaq;talvest sai kevad, kevadest suvitalvõst sai kevväi, keväjäst suvi;tuli tublisti kütta, enne kui tuba soojaks saipidi kõvva kütmä, inne ku tarõ lämmäs lätś;ma pole ammu koju saanudma olõ-iq ammuq kodo saanuq;teda ei saa uskudatimmä saa-iq uskuq;kas sa ikka saad ise käia?kas sa õ̭ks saat esiq kävvüq?;külas sai kõvasti söödud ja joodudkülän sai kõvva süüdüs ja juudus;ma ei saa ust lahtima saa-iq ust vallalõ;tahtmine on taevariik, saamine on iseasitahtminõ om taivariiḱ, saaminõ om esiqasi;raamatute müügist saadav tulu läheb heategevuseksraamatidõ müümisest saiaq raha lätt häätegemises;
saamatu hä|dä-dä -tä24, hädä|ne-dse -st7, tuhńa|k-gu -kut13, pusspussu .pussu37, pussaku|nõ-dsõ -st5, pussu|nõ-dsõ -st7, tosstossu .tossu37, tośo|nõ-dsõ -st7, tosśokõ|nõ-sõ -ist8, tos|i-i -si26, to|śo-śo -sśo26, tossõrus-õ -t9, ťohva- -t2, koońo- -t2, nilä|ne-dse -st7see mees on nii saamatu, midagi ei saa tehtudtaa miiś om nii puss, midägiq ei saaq tettüs;oli üks saamatu mehikeolľ ütś pussunõ mehekene;ei maksa nii saamatu olla, tuleb ikka enda eest seistamassa-iq nii toss ollaq, tulõ iks hindä iist saistaq kah;saamatu inimenetsosś, hässäk, hämäläne;saamatu naisterahvaspussuoďe;
saamatus: ta vallandati töölt saamatuse pärasttä olľ sääne hädä, selle lasti tüült vallalõ v tä es tulõq toimõ, selle lasti tüült valla;
saami saamisaami keeledsaami keeleq;
saan saańsaani .saani37, (sõidu)regi(-)ri̬i̬ (-)reke25hobune pandi saani ettehopõń panti saani ette;
saar IIsaaŕsaarõ saart40saarele oli raske pääsedasaarõ pääle olľ rassõ saiaq;järve-, mere-, soosaarjärve-, mere-, suusaaŕ;
saar I I.saarna- -t3, saarnõs.saarnõ saarnõst22, saarnõq.saarnõ saarnõt18, saarnõh.saarnõ saarnõht20, saaŕsaarõ saart40saaremetssaarnamõts;siin metsas kasvavad tammed ja saaredtan mõtsan kasusõq tammõq ja saarnõq;saar läheb juba lehtesaarnõq lätt joq lehte;
saati saaniq
, .saandõ
, .pääle
, päälegiq (vi̬i̬l)
, ammu(q)kiq (vi̬i̬l)
, esiqeräle (vi̬i̬l)hommikust saatihummogust pääle;sestsaatituustsaaniq;olen juba poolest saati nõusolõ joq poolõst saaniq peri;ta seisis põlvist saati veestä olľ põlviniq vii seen;küün oli poolest saati heinu täisküün olľ poolõst saandõ haino täüs;eilsest saati sajabeelätsest pääle satas;ta on sügisest saati ilma töötatä om sügüsest pääle ilma tüüldäq;ta on lapsest saati maatööd teinudtä om latsõst pääle v saaniq maatüüd tennüq;selle tuisuga ei pääse õuegi, saati siis kaugemaletaa tuisugaq päse-iq ussõstkiq vällä, ammuqkiq viil kavvõmbalõ;siin on valgeski ohtlik sõita, saati siis veel pimedastan om eśkiq valgõgaq hirmsa sõitaq, (ammuq), sõ̭s viil pümmegaq;
saatja .saatja- -t3pakkus peo lõppedes end tüdrukule saatjakspakḱ hinnäst pido lõpun tütrikku saatma;kirjal puudus saatja aadresskirä pääl es olõq saatja aadrõssit;raadio-, televisioonisaatjaraadio-, telesaatja;
saatjaskond m .saatj|aq-idõ -it15, üte(h)nolõ|jaq-jidõ -jit3, parḱpargi .parki37, parťpardi .parti37kuningas tuli suure saatjaskonnagakuning tulľ hulga saatjidõgaq v suurõ pargigaq;
saatma .saatma.saataq saada61, olõ|tama†-taq -da82poiss saatis tüdruku kojupoisś saať tütrigu kodo;ma saadan pojale pakima saada pojalõ paki;saadab rahasaat rahha;ta tuleb sind saatmatä tulõ sinno saatma;välja saatmavällä saatma;lapsed saadeti magamalatsõq kästiq magama;
saatus saadus-(s)õ -t11, .saatus-õ -t9see on meie ühine saatusseo om mi ütine saadus;olime saatusekaaslasedmeile olľ üttemuudu ant v meil olľ sama saadus;kurb saatusõ̭nnõdu elo;see oli tema saatuställe olľ niimuudu ant;
saatuslik: see on saatuslik vigaseo om päsemäldäq viga;;
saavutama kätte .saama v .võitma
, .joudma(.)joudaq jovva min 1. k jovvi v .joudsõ min 3. k jouď v .joudsõ66nad olid saavutanud oma eesmärginä olliq uma tsihi kätte saanuq v võitnuq;Jaan saavutas võistlustel esikohaJaan pässi võistluisil edimädses;selles asjas kokkuleppe saavutamine on väga tähtisseon aśan om väega tähtsä kokko leppüq;
saavutus .kõrdamine|ḱ-gi -kit13, õ̭nnistumi|nõ-sõ -st5, võitvõidu .võitu37sportlase viimaste aastate saavutusedsporťlasõ viimätside aastidõ kõrdaminegiq v võiduq;
saba handhanna .handa33ära tiri kassi sabast!kisku-iq kassi hannast!;kukel on kirjud sabasuledkikkal ommaq kiriväq hannasulõq;panni saba on tuliseks läinudpanni hand om kuumas lännüq;kleidisaba jäi ukse vahelekleidihand jäi ussõ vaihõlõ;mis sa käid mul sabas!mis sa käüt mul hannan!;sörgib sabasjuusk hannan,;lühikese sabajupiga v sabata loomťolkhand;saba liputamahanda höörütämä;koeral on saba, aga poes on järjekordpinil om hand, aq poodin om saba;
sabaalune hannaalo|nõ-dsõ -st7, handalo|nõ-dsõ -st7kütan sabaaluse kuumaksma tii sullõ pussuliina ala sõ̭a;kütan sabaaluse kuumaksma anna sullõ hako hanna ala;
sabaluu hand|ru̬u̬ds-roodsu -ru̬u̬dsu37sabaluus on valuhandroodsun om valu seen;
sabaroots hand|ru̬u̬ds-roodsu -ru̬u̬dsu37kalast oli järel ainult sabarootskalast olľ õ̭nnõ handruuds perrä jäänüq;
sadama sa|dama-taq -ta min 1. ja 3. k sattõ69öö läbi sadasüü läbi v kõ̭iḱ üü sattõ;sajab nagu oavarrestvala niguq pangist;lumi sadas mahalumi tulľ maaha;katus sajab läbikatus lask läbi;
sadamakai kai- -d53sadamakai ääres seisis mitu laevakai veeren saisõ mitu laiva;
sade sa|go-o -ko27punastel veinidel on põhjas sageli sadeverevil veinel om põḣan sagõhõhe sago;katlakivi on tahke kõva sade, mis tekib kareda vee kuumutamiselkatlakivi om kalǵ sago, miä teküs, ku kahrõt vett lämmistäq;õlul on sade põhjasollõl om hiiv põḣan;sade vajub põhjasakõ vaos põḣa pääle;
sademed vihm ja lumi
, .taiva|vesi-vi̬i̬ -vett42möödunud aasta oli sademeterohkemineväaasta sattõ palľo v tulľ palľo vihma ja lummõ;
sadestuma .saistu|ma-daq -80, .põhja .vaomamere põhja sadestunud liiv ja mudamere põhja vaonuq v saistunuq liiv ja muda;pärm on veinipudeli põhja sadestunudhiiv om veinipudõli põhja saistunuq;
sadu sa|do-o -to27, sadami|nõ-sõ -st5, (kerge) höüdeq.höüte höüdet18, hiideq.hiite hiidet18kerge sadu ei teinud heinagi märjakstaa tśopś tii es hainagiq likõs;ootasime, millal sadu lakkaboodimiq, kuna vihm perrä jääs;ilm seab sajuleilm ehť sadama;
sageli sagõhõhe
, sagõhõlõ
, sagõhe
, .tihtsähe
, .tihtsäle
, paksustõsee on sageli esinev haigusseod tõpõ tulõ sagõhõhe ette;ta käib sageli Soomes tööltä käü sagõhõhe Suumõ tüüle;
sagenema mano(q) tulõma
, kipõmbas minemähaige hingamine sagenebhaigõ hingämine lätt kipõmbas;viimasel ajal on liiklusõnnetused sagenenudviimätsel aol om liikmisõ̭nnõtuisi manoq tulnuq;
sahin kõs|sin-ina -inat4, kis|sin-ina -inat4, ha|pin-bina -binat4, tsi|pin-binä -binät4, kah|hin-ina -inat4, (kõrras) kõśah(t)us-õ -t9ei kuule kahinat ega sahinatkuulõ-iq kisinät ei kõsinat;ei olnud õiget pauku, ainult üks sahin käisolõ es õigõt pauku, õ̭nnõ ütś kõśahus käve;kuivanud lehtede sahinkuionuisi lehti kõssin v hapin v tsipin;
sahisema kõsis|õma-taq -õ87, kõ|dsa(ha)ma-tsaq v -dsadaq -tsa v -dsaha88, kõ|śa(ha)ma-sśaq v -śadaq -sśa v -śaha88, tsibis|emä-täq -e87, hibis|emä-täq -e87, kahis|õma-taq -õ87puulehed sahisesid jalge allpuuleheq kõsisiq jalgo all;heinad on hästi kuivanud, sahisevad jubahainaq ommaq häste kuionuq, kahisõsõq joq;
sahk sahksaha .sahka33, adõr v atradra .atra45, adra|hõlm-hõlma -.hõlma31pani hobuse saha ette ja läks kündmapanď hobõsõ adra ette ja lätś kündmä;harkadra sahad olid veel teravadhargi adraq olliq viil teräväq;mees pani traktorile saha ette ja läks lund lükkamamiiś panď traktorilõ terä ette ja lätś lummõ toukama;
saja-aastane saa-.aasta(ga)|nõ-dsõ -st7, sada .aastakka vanasaja-aastased tammedsaa-aastagadsõq tammõq;vanaisa on juba saja-aastanevanaesä om joq sada aastakka vana;
saksik śaksa|nõ-dsõ -st7, andśa|k-ga v -gu -kat v -kut13oli selline saksik, käis vestigaolľ sääne śaksanõ, käve vestigaq;tütar oli linnas saksikuks muutunudtütäŕ olľ liinan ärq śaksatsõs lännüq v säksas kätte lännüq;rääkis saksikut keeltkõ̭nõľ andśakat kiilt;saksik pidupitśbalľ;
saladus salahus-õ -t9, salandus-õ -t9, .salgus-õ -t9see pole enam mingi saladustuu olõ-iq inämb määnegiq salahus;see on saladusseod tohe-iq kõ̭nõldaq;saladussesalussihe, salussilõ, salguisi;asi jäi saladusseasi jäi salguisi;las see jääb saladusselas taa jääs salussihe;saladusessalussin, salgusõn;hoiame seda saladuseshoiamiq seod hindä teedäq;saladusekssalussihe, salussilõ, salgustõ;asi peab saladuseks jäämaasi piät hindä teedäq jäämä;
salaja .salguisi
, salahuisi
, .varguisi
, salajalt†kuulab salaja teiste juttu pealtkullõs salahuisi tõisi juttu päält;poisikesena proovisin salaja luuletusi kirjutadapoiskõsõn proovõ salguisi värsse kirotaq;
salajane salaha|nõ-dsõ -st5, sala|nõ-dsõ -st7salajane koosoleksalahanõ kuunolõḱ;see on saljane asiseo om vargu asi;
salakaubandus keelet .kauplõminõ
, põrma(n)dualonõ .kauplõminõalkoholi sisseveoga on sageli seotud ka salakaubandusalkoholi sissetuumisõgaq om köüdet ka keelet kauplõminõ;
salakaubavedaja keeledü kauba vidäjä
salakaubavedu keeledü kauba vidäminealkoholi ja tubaka salakaubavedu on kasvanudkeeledü alkoholi ja suidsu vidämine om suurõmbas lännüq;
salakaup keelet kauptabati laev salakaubagasaadi kätte laiv keeledü kaubagaq;
salakavalalt kavalahe
, kavalalõ
, altnahata on inimene, kellele meeldib salakavalalt teisele probleeme valmistadataa om sääne inemine, kinkalõ miildüs altnaha tõõsõlõ käändäq;
salapära salahusõ hõ̭ng
, hämärüs-e -t9, mõistatus-õ -t9öö oma hämarusega oli täis salapärahämmär üü olľ täüs salahusõ hõ̭ngu;
salapärane sala|nõ-dsõ -st7, sal|a-a -la28, hämärä|ne-dse -st7, seletämäldäq
, .arvosaamaldaq
, meelegaq .mõistmaldaqkes oli see salapärane võõras?kiä tuu salahanõ võõras olľ?;salapäraseid asju ja nähtusi on maailmas paljuhämärit asjo ja nätüssit om ilman palľo;
salapäraselt kavalahe
, kavalalõ
, kavaluisi
, salahuisitüdruk naeratas salapäraselttütrik naarahť kavaluisi;kõik oli nii salapäraselt vaiknekõ̭iḱ olľ nii imeligult vakka;
salapäratsema sala olõma
salastama (ärq) .kä|ḱmä-kkiq -ki63, salahadsõs tegemä
, salussi(h)n v .salgusõ(h)n.hoitma
, .varjamavaŕadaq .varja77tema telefoninumber on salastatudtimä telefoninummõŕ ei olõq kätte saiaq v om salahadsõs tett;salastatud dokumendidsalahadsõq v keelo alaq pantuq paprõq;lasi oma numbri salastadalasḱ uma numbri ärq käkkiq;
salatsema sala olõma
, .hindäle .hoitma
, .käḱmäkäkkiq käki63, var|ima-riq -i57, .varjamavaŕadaq .varja77kinnise iseloomuga inimene, aina salatsebkinnilidse olõkigaq inemine, muguq hoit kõ̭iḱ hindäle;räägi ometi, mis sa salatsed!kõ̭nõlõq ummõhtõ, mis sa hoiat kõ̭iḱ hindäle!;
saledus: teeb saleduskuuripidä kimmäst süümiskõrda, hoit söögigaq;
salgakaupa = salgakesi pargihna
, pargi(h)n
, vataku(h)n
, vatangu(h)n
, pundi(h)npoisikesed käivad salgakaupa mööda külatśuraq kääväq vatangun küllä piten;
salgama .salgamasaladaq .salga77, salal|õma-daq -õ85salgab oma süüdsalgas umma süüd;ta ei salanud midagi, rääkis kõik ausalt äratä es salgaq midägiq, kõ̭nõľ kõ̭iḱ ausalõ ärq;salgas oma lapse mahasalaś uma latsõ ärq;
sallima .salďma.salliq salli73, .saľma.salliq salli73, kannahta|ma-q -83see mees ei salli lapsiseo miiś salli-iq latsi;ta ei salli mind silmaotsaskitä kannahta-iq minno sukugiq;
sallimatu .salďmaldaq
, .saľmaldaq
, .lepmäldäq
, halvas.pandja- -t3ta on minu suhtes sallimatutä ei lepüq muqkaq;
sallimatus vainvaino .vaino37mehe ilmes oli tigedust ja sallimatustmiiś olľ hõela ja kuŕa näogaq;
salvama .pandma(.)pandaq panõ66, .salvamasalvadaq .salva77, pur|õma-raq -õ min 1. ja 3. k puri58madu salvas hobust jalastsiug panď hobõst jalga;sõnadega salvamasõ̭nnogaq purõma;
salvestama (üles v pääle) .võtmavõttaq võta61, (teedüst) .tsävvämä*tsävvädäq .tsävvä77, .pästmä*.pästäq pästä61, salvõsta|ma-q -83muusika salvestatakse helilindilemuusiga võetas linti v lindi pääle;salvesta fail kõvakettale!pästäq v võtaq teedüstü kõvatsõõri pääle!;arvutiga töötades tuleb tööd vahel ka salvestada, muidu võib see kaduma minnapuutrigaq tüüten tulõ tüüd vaihtõpääl pästäq kah, muido või tuu kaoma minnäq;
sama sam|a-a -ma28me käime samas koolismi käümiq saman koolin;mis sa virised, teistel on sama raske!miä sa iriset, tõisil om niisama rassõ!;
samaaegselt üteliste
, ütel aol
, ütelii(d)simõlemad lapsed hakkasid samaaegselt rääkimamõlõmbaq latsõq naksiq üteliisi kõ̭nõlõma;seaduse järgi ei saa minister olla samaaegselt üheski teises ametissäädüse perrä saa-iq ministri üteliste mitund ammõtit pitäq;
samaealine üte|vana-vana -vanna28, ütehaŕali|nõ-dsõ -st5, sama vanata on minuga samaealinetä om minogaq ütehaŕalinõ;
samahästi sama .häste
, nigu(q)
, üte.hästesee asi on nüüd siis samahästi kui otsustatudseo asi om noq sis sama häste ku otsustõt;neile oli see samahästi kui mängnäile olľ tuu niguq mäng;
samalaadne ütesuguma|nõ-dsõ -st5, üttemu̬u̬du.sääntsesama säänestsamma28, säänesama
, sarna|nõ-dsõ -st7maakonnas on mitu samalaadset ettevõtetmaakunnan om mitu ütesugumast ettevõtõt;
samamoodi niisama
, sammamu̬u̬du
, üttemu̬u̬duma saan sellest samamoodi aru kui sinamaq saa tuust niisama arvo ku saq;
samanimeline sama nimegaq
, ütenimeli|ne-dse -st5meie klassis on mitu samanimelist tüdrukutmiiq klassin om mitu ütenimelist tütrikku;
samas säälsama(h)nrongi aknast paistavad põllud, samas jälle metsrongi aknõst ommaq nurmõq nätäq, säälsaman jälq mõts;kõik tundus nii tuttav ja kodune, kuid samas ka uuskõ̭iḱ tundu nii tutva ja kodonõ, a üteliidsi vahtsõnõ kah;rahakott on kapis pesu all ja samas on ka mõned ehtedrahakotť om kapin mõsu all ja säälsaman ommaq mõ̭nõq ehteq;
samastama samas pidämä
, samas lugõma
, ütes pidämäriiki ja ühiskonda ei saa samastadariiki ja ütiskunda saa-iq ütes ja samas pitäq;
samasugune säänesama.sääntsesama säänestsamma28, ütesuguma|nõ-dsõ -st7tal on samasugune auto kui multäl om säänesama auto ku mul;
samavõrd = samavõrra ütepalľo
, samapalľolugu oli samavõrd imelik kui ka naljakaslugu olľ ütepalľo andśak ja naľalinõ kah;
sametine pehmeq.pehme pehmet v pehmend.pehme pehmet18v pehmend
16, sammõtist
, sammõti|nõ-dsõ -st5, mahhe- -t14tal oli peas sametine mütstäl olľ pään sammõtist müts;tal on pehme sametine nahktäl om pehmeq sammõtinõ nahk;tumepunaste sametiste õitega lilltummõverevide sammõtiidsi häitsmidegaq lilľ;naisel oli mahe sametine häälnaasõl olľ mahhe pehmeq helü;sametine veinmahhe maigugaq maŕaviin;sametine pilksammõtinõ kaeminõ;
samm sammsammu .sammu37, .astmi|nõ-sõ -st5lapse esimesed sammudlatsõ edimädseq sammuq;kärme sammuga eidekekäpe astmisõgaq mutikõnõ;abiellumine on tõsine samm inimese eluspaarimineḱ om tähtsä asi inemise elon;samm-sammultkõrd-kõrralt v samm-sammust;
sammuma .astma.astuq astu64, .käümä.kävvüq käü min 1. ja 3. k käve54, .kõ̭nďma.kõ̭ndiq kõ̭nni63, minemäminnäq lää kesks mint 3. k lätt min 1. k lätsi min 3. k lätś kesks lännüq55hakkas kodu poole sammumanaaś kodo poolõ astma;sammub edasi-tagasikõ̭nď edesi-tagasi;
sandaal san|daal-daali -.daali37, .sandaľ-i -it4, sanda|letť-leti -letti37, m pini.päi|tseq-tside -tsit18
sandistama sandis v vigatsõs tegemä
, sandis v vigatsõs lü̬ü̬mä
sandisti halvastõ
, kehväste
, sitastõ
, viletsähe
, viletsälehaige tunneb end täna väga sandistihaigõl om täämbä väega halv ollaq;magasin öösel sandistimagasi üüse halvastõ;kõik algas hästi, aga lõppes sandistikõ̭iḱ alosť häste, a lõppi kehväste;
sandistuma sandis v vigatsõs .jäämä
sanditama sandi(h)n .käümä
, .santi ju̬u̬skma
saneerima .kõrda .pandma v tegemä
, praavi|tama-taq -da82
sang (käe)vang(-)vangu (-).vangu37, handhanna .handa33, pi|tem-demä -demät3, pidermä|s- -(s)t15, (kannil v paal) kõrvkõrva .kõrva30kartulikorvi sangkardohkakorvi vang;
sanitar haigõtallitaja- -t3, mil sani|taŕ-tari -.tarri38, sani|taaŕ-taari -.taari37
sanktsioneerima lu|ba(ha)ma-paq v -badaq -pa v -baha88, lupa .andma
, hääs .kitmä
sanktsioon 1. lu|ba-a -pa27, lubaluba lupa24pealt kuulata võib ainult kohtuniku sanktsioonigapäält kullõldaq või õ̭nnõ kohtunigu luagaq;2. trahv́trahvi .trahvi37, kar|i-i -ri26tuleb rakendada sanktsioonetulõ trahv́ma naadaq;Iraanile kehtestati majanduslikud sanktsioonidIraanilõ panti majanduskari pääle;
sanskriti: sanskriti keelsanskriti kiiľ;
sant viga|nõ-dsõ -st7, sanťsandi .santi37, sandi|nõ-dsõ -st7, halvhalva .halva30, hõelhõela .hõela30, sittsita sitta30jäi sõjas sandiksjäi sõ̭an vigatsõs;santi kaupa ei osta keegisitta kraami osta-iq kiäkiq;tervis on santtervüs om halv;sant lugusandinõ lugu;
santima .sanťma.santiq sandi63, .kerjämäkerädäq .kerjä77, .nuiamanuiadaq .nuia77mine vanas eas veel santima!mineq vanon päivin viil sanťma!;
sapine 1. sapi|nõ-dsõ -st7kala puhastades said käed sapisekskala puhastamisõ aigo saiq käeq sapitsõs;2. hõelhõela .hõela30, tikõ- -t14, mõr|o-o -ro26, kurikuŕa .kurja43mees oli kibestunud ja sapinemiiś olľ ärq kalõhunuq ja hõel;sapine ilmemõro nägo;sapine vanaeithõel vanamuuŕ;sapine nalikuri nali;
sapp sap|ṕ-i -pi37maksa küljes on sapipõismassa külen om sapṕ;
saps 1. sapssapsu .sapsu37hobune on väsinud, sapsud värisevadhopõń om väsünüq, sapsuq habisõsõq;2. välḱvälgi .välki37, plahv́plahvi .plahvi37, plikśpliksi .pliksi37, tśopśtśopsi .tśopsi30poiss andis mullikale vitsaga sapsu koodi pihtapoisś anď hõhvalõ vitsagaq välgi kunti piten;lõi laval vihaga mõne sapsuanď lava pääl vihagaq mõ̭nõ tśopsi;3. tśokstśoksi .tśoksi30, tśopśtśopsi .tśopsi30tuli väike saps vihmatulľ väiku tśoks vihma;
sapsima .tśopśma.tsopsiq tsopsi63naised sapsisid ennast kasevihaganaasõq tśopsõq hinnäst kõovihagaq;sapsib käega oma tolmuseid riideidropsas käegaq ummi tolmutsit rõivit;kana sapsib tiibadegakana soputas siibogaq;
sara sar|a-a -ra28, kuuŕkuuri kuuri37, saras.sarda sarast23, sar|rai-aja -ajat4, küünküünü .küünü37, kooni|ts-dsa -tsat13, koomi|ts-dsa -tsat13tööriistad pandi sara allatüüriistaq pantiq kuuri ala;tuba on nagu sara, ei pea sugugi soojatarõ om hõrrõ niguq ütś igäväne sara, lämmind piä-iq sukugiq;
sarjama 1. (vilä kotsilõ) .sarjamasaŕadaq .sarja77, sari|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90mehed läksid vilja sarjamameheq lätsiq villä sarjama;2. .sarjamasaŕadaq .sarja77, .kakmakakkuq kaku64, karvosta|ma-q -83torm sarjab puidtorḿ sarjas puid;sarjas poisi juukseidkakḱ poiskõsõ hiusit;3. nahu|tama-taq -da82, .võtmavõttaq võta61, .nuhklõmanuheldaq .nuhklõ78, .sarjamasaŕadaq .sarja77, sari|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90sai kriitikutelt sarjatasai arvostajidõ käest nahutaq;teda vahel kiideti, siis aga laideti ja sarjatitimmä vaihõpääl kiteti, sis jälq laidõti ja nuhõldi;küll sa nüüd õpetaja käest sarjata saad!noq sa oppaja käest võttaq saat!;
sarlakid m sarlaq.sarlu .sarlu30, särläq.särlü .särlü30ühel emal suri sarlakitesse neli lastütel imäl kuuli sarluhe neli last;
sarm tõ̭mmõq.tõ̭mbõ tõ̭mmõt19tal oli sarmitä olľ köütvä;kui sul ikka sarmi pole, siis parem ära võta seda ametitku sa iks uma olõkigaq inemiisi ligi ei tõ̭mbaq, sis parõmb ärq võtkuq taad ammõtit;
sarnanema (kinkagiq) mu̬u̬du olõma
, üttemu̬u̬du olõma
, ütesugunõ olõma
, sarnanõ olõma
, ütte näkko v .vurhvi olõmatütar sarnaneb välimuselt emagatütäŕ om vällänägemiselt imä muudu v tütäŕ näütäs imä muudu vällä v tütäŕ viskas imä näkko;poiss püüdis kõiges isaga sarnanedapoisś pruuḿsõ egän aśan esä muudu ollaq;kogu linn sarnanes suure külagakõ̭iḱ liin olľ suurõ külä muudu;õed-vennad sarnanevad üksteisegasõ̭saraq-veleq ommaq ütte vurhvi;koer ja omanik sarnanevad teineteisegapini ja perremiiś ommaq ütte näkko;
sarnasus: nende näos pole vähimatki sarnasust oma vanemateganä olõ-iq sukugiq imä-esä muudu;
sarv sarv́sarvõ .sarvõ35, lutusarv́-sarvõ -.sarvõ35pull lõi sarved mättassepulľ lei sarvõq mättä sisse;tal on sarved maha jooksmatatäl ommaq noorõ iä ulľusõq tegemäldäq;teeb oma mehele sarvivõtt kõrvalt v pett umma miist;sarvekandja nainepetet naanõ;sarve puhumasarvõ ajama, lututama;
sarvik sarvi|k-gu -kut13, sarvili|nõ-dsõ -st5, sarvõli|nõ-dsõ -st5teda kiusab vist sarvik isetimmä kiusas vaśt vanasarvik esiq;mul on laudas kolm sarvikutmul om laudan kolm sarvilist;ninasarviknõ̭nasarvik;
sattuma .trehvämätrehvädäq .trehvä77, .trehvü|mä-däq -80, .johtuma.johtudaq johu79, .juhtu|ma-daq -80, put|tuma-tudaq -u79, .pandu|ma-daq -80, jõmmõldu|ma-daq -84, .päädü|mä-däq -80, .haarduma.haardudaq haaru79, hään mõttõn õ̭nnah(t)u|ma-daq -84, õ̭nnistu|ma-daq -80kui siiakanti satud, tule külla!kuq siiäqnukka trehvät v haarut, tulõq küllä!;sattus jooma ja ei tulnudki paar päeva kojupäädü juuma arq, ni tulõki-s kodo paaŕ päivä;talle on hea naine sattunudtälle om hüä naanõ õ̭nnahunuq;vaata, et sa näki kätte ei satu!kaeq, et sa vettevidäjä kätte ei jõmmõlduq!;
sau nuinuia .nuia31, tõlvtõlva .tõlva30, saivas.saiba saivast23, tok|ḱ-i -ki37, kep|ṕ-i -pi37, seto kiiľ kiior-a -at4mehel oli tugev sau käesmehel olľ kimmäs kepṕ käen;karjasel oli vitsa asemel sau pihuskaŕussõl olľ vitsa asõmõl tokḱ käen;liikluspolitseiniku sauliikmispolitsei nui;
seadeldis massin-a -at4, massina|värḱ-värgi -.värki37, riistriista .riista30, värḱvärgi .värki37sadamas seisid kraanad ja muud seadeldisedsadaman saisiq nõstugiq ja muuq massinaq;
seadis värḱvärgi .värki37fotoaparaadil on teravustamise seadispildimassinal om pildi terävämbästegemise värḱ;
seadma .säädmäsäädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66, .sääďmä.säädiq säädi63, kobista|ma-q -83, ko|bima-piq -bi57, lepü|tämä-täq -dä82, mitmit kõrdo .säädelemäsäädeldäq .säädele85seadsin redeli seina najale püstisäi redeli saina pääle pistü;seame oma asjad kordasäemiq umaq aśaq kõrda;seadsime end minekulesäimiq hinnäst minegi peri;hiirelõks oli üles seatudhiirelõkś olľ üles lepütet v säet;
seadus v .säädü|s-(se) -(s)t10riigikogus vastuvõetud seadusriigikogon vastavõet säädüs;talus elati isaisade seaduste järgitalon eleti esäessi säädüisi perrä;energia jäävuse seadusväe püsümise v jäämise säädüs;seaduskuulekassäädüsetäütjä;
seadusandlus 1. .sää.düisi tegemine2. m .säädüseq.sää.düisi .sää.düisi5tuleb välja töötada seadusandlus, mis on kooskõlas teiste Euroopa riikide omagatulõvaq tetäq säädüseq, miä klapisõq tõisi Euruupa riike säädüisigaq;
seaduserikkumine .säädüsest üle .astminõ
, .säädüse .rikminõ
, säädüsest mü̬ü̬dämineḱpani toime seaduserikkumiseasť säädüsest üle;seaduserikkujaüleastja;
seaduslik .säädüsli|ne-dse -st5, .säädüsli|k-gu -kku38, .säädüst pite(h)n
, .säädüse perita on ikkagi tema seaduslik nainetä om iks timä säädüsline naanõ;tegu oli täiesti seadusliktego olľ tävveste säädüsline;
seaduslikkus .säädüsperisüs-e -t9kohtuprotsessi seaduslikkuskohtukäügi säädüsperisüs;tuleb kahelda sellise tegevuse seaduslikkusespiät kaema, kas sääne tegemine om peris säädüseperi;
seaduslikult .säädüse peri v .perrä
, .säädüst pite(h)npeame toimima seaduslikultpiämiq säädüse perrä tegemä;ta on seaduslikult abielustä om säädüse perrä abielon;
seaduspärane loomuperä|ne-dse -st7, kõrra peri
, .säädüsli|ne-dse -st5organismi vananemine on seaduspärane protsesselolinõ piätkiq vanõmbas jäämä;asjade seaduspärane käikasjo loomuperäne käüḱ;
seaduspärasus kõrdkõrra .kõrda33, v kõrraper|ä-ä -rä24keeles valitsevad seaduspärasusedkeelen ommaq umaq säädüseq v keelen om uma kõrd;iga asi looduses allub kindlatele seaduspärasusteleõga asi luudusõn käü kimmä kõrra perrä;
seadusvastane .säädü(s)vastali|nõ-dsõ -st5tehing oli seadusevastanekaup olľ vasta säädüst;seadusvastaselt võõrandatud varavasta säädüst ärq võet vara;
seakasvatus tsiapidämi|ne-se -st5, tsiakasvatus-õ -t9seakasvatusest saadi head sissetulekuttsiapidämine anď hääd rahha;
seal sääl
, ta(h)nseal on porine, tulge siiapoolesääl om muanõ, tulkõq siiäqpoolõ;lähen ära linna, seal olevat elu kergemlää ärq liina, sääl ollõv elo keremb;siin ja seal oli rohi veel vihmast märgsiin ja sääl olľ hain viil vihmast likõ;mis seal ikka, eks sõidame siis pealegimiä sääl õ̭ks, sõidamiq no päälegiq;tule sealt ära!tulõq tast ärq!;
sealaut pahtpaha .pahta33, tsia|paht-paha -.pahta33, tsia|laut-lauda -.lauta30täna ma magan sealauda lakastäämbä mina maka tsiapaha pääl;
sealhulgas säälhulga(h)n
, muuhulga(h)n
, muusiä(h)nkallinesid toidukaubad, sealhulgas liha- ja piimatootedkõ̭iḱ söögikraaḿ lätś kallimbas, liha- ja piimäkraaḿ kah;
