võro-eesti-võro sõnaraamat

sa sa(q) kq ka sina 2

saabas saabas .saapa saabast22, saapanüüŕ talvesaabas talvõsaabas; suusasaabas suusasaabas; uisusaabas tritsusaabas; sõdurisaabas soldanisaabas; saapakonts saapakunds; saapatald saapatall; saapapael saapakabõl; saapamääre saapamääŕ; uhiuued sissekandmata saapad vagivahtsõq sissekäümäldäq saapaq; saapatohlud vanaq tśabadiq; süda vajus saapasäärde süä vaio saapasiirde;

saabuma peräle .joudma , (kätte) tul|õma -laq -õ58 juba hommikul hakkas külalisi saabuma jo hummogu naaś küläliisi tulõma; rong saabub ronǵ joud peräle; kevad on saabunud kevväi om tulnuq; õhtu saabudes hakkasin raamatut lugema õdagu saiõn naksi raamatut lugõma; peagi saabun tagasi su juurde pia ma jõvva tagasi su mano; õhtu saabudes väsisime ära õdagus v õdagu saiõn vässümiq ärq; saabuv reis sissetulõja reiś; saabuv lennuk joudja linnuḱ;

saabumine peräle .joudminõ , tulõmi|nõ -sõ -st5

saabunu peräle .joudnuq v tulnuq reisilt saabunu jutustas oma muljetest reisi päält tulnuq kõ̭nõľ, midä nännüq olľ;

saad ru|ga -a -ka27, (suu pääl) su|ga -a -ka27 hein pannakse saadu hain pandas rukka; oksad pandi saadudele alla haoq pantiq ruõlõ alaq; saokaupa rugahallaq, rugavallaq;

saadaval (om) saiaq leib on poes alati saadaval leibä om poodin kõ̭gõ saiaq; mul on uus töökoht saadaval mul om vahtsõnõ tüükotus saiaq;

saade saadõq .saatõ saadõt18, .saatmi|nõ -sõ -st5, üte(h)n.mänǵmi|ne -se -st5 raadiosaade, telesaade, otsesaade, kordussaade raadiosaadõq, telesaadõq, õkvasaadõq, kõrdus; lastesaade algab kell viis latsisaadõq nakkas kell viiś; lauldakse saatega ja ilma saateta lauldas üten pilligaq ja ilma pillildäq; laul esitati klaveri saatel laulmisõ mano mängiti klavõrit;

saadetis pak|ḱ -i -ki37, kiri kirä v kiŕa .kirjä v .kirja43, vu̬u̬ŕ voori vu̬u̬ri37, posť posti .posti37, v ku̬u̬rma - -t3 kas sulle ei olnud veel postkontoris saadetist? kas sullõ es olõq viil postitarõn pakki v kirja?; see saadetis peab tähtajaks kohale jõudma seo pakḱ v kiri piät õigõs aos peräle joudma; kaubasaadetis kaubapakḱ; postisaadetis postipakḱ; rahasaadetis rahakiri; kiirsaadetis kipõposť; lihtsaadetis lihtposť; tähtsaadetis tähťposť; abisaadetis abipakḱ; esimene saadetis vilja edimäne vuuŕ v kuurma villä; relvasaadetis vääsävuuŕ;

saadik (saadiku) saadi|k -gu -kut13 suursaadik suuŕsaadik; rahvasaadik rahvasaadik; saadikupuutumatus saadigu kohtukaidsõq;

saadus vili vi(l)lä v vi(l)ľa .viljä v .vilja43, kraaḿ kraami .kraami37 viis turule oma majapidamise saadusi: võid, mune ja mett vei turgu uma majapidämise viljo: võidu, munnõ, mett; aiasaadus, põllusaadus aiavili, põlluvili; piima- ja lihasaadused piimä- ja lihakraaḿ;

saag saaǵ sae .saagõ34

saagikas .saaḱsa - -t3, hüä saagigaq saagikas ploomisort saaḱsa ploomisorť; see on saagikas viljasort seo viläsorť and häste vällä;

saagikoristus põllu .pandminõ , põim põimu .põimu37, .korjami|nõ -sõ -st5

saagikus .vällä.andmi|nõ -sõ -st5, .saaḱsus -õ -t9 see on suure saagikusega nisusort seo nisusorť and häste vällä; kartuli saagikus on piirkonniti väga erinev kardohka saaḱsus om paiguldõ esiqsugumanõ;

saagima (.saegaq) .lõikama lõigadaq .lõika77, .saaǵma .saagiq saagi63, saagõlda|ma -q -83 puu on maha saetud puu om maaha võet v last; kaks meest saagisid palki katś miist lõiksiq palki; küüni juures saeti ja raiuti küünü man saeti ja raoti; vang oli trellid läbi saaginud ja põgenenud vanǵ olľ trelliq saegaq läbi lõiganuq ja ärq paenuq;

saaja .saaja - -t3 tahtjaid oli palju, saajaid vähe tahtjit olľ palľo, saajit veidüq;

saajad m sa(a)jaq .saajo .saajo30, hähäq .hähki .hähki34, pulm pulma .pulma31 sügisel peeti suured saajad sügüse peeti suurõq saajaq;

saak saaḱ saagi .saaki37, nu̬u̬ś noosi nu̬u̬si37, püvvüs -(s)e -t11 valge klaarõun hakkab varakult saaki andma valgõ klaaŕupin nakkas aigsahe saaki andma; tulin kalalt kenakese saagiga tulli kallo püüdmäst kinä noosigaq;

saal saaľ saali .saali37

saalima joosi|tama -taq -da82, joositõ|lõma -llaq -lõ86, joosiskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, vu̬u̬ŕma vu̬u̬riq voori63, ta|dima -tiq -di57, nõgluma .nõkluq nõglu 71 min 1. ja 3. k nõgli, .haaľma .haaliq haali63 saalib rahutult ühest toast teise joositas kärśmäldäq ütest tarõst tõistõ; ettekandjad saalivad laudade vahel virtinäq kudavaq laudo vahel niguq kassikangast; saalivad edasi-tagasi haaľvaq edesi-tagasi;

saam saaḿ saami .saami37, .saamla|nõ -sõ -st5, .lapla|nõ -sõ -st5

saama .saama saiaq saa55 sain isalt sünnipäevaks koera sai esä käest sünnüpääväs pini; täna saab lõunaks suppi täämbä saa lõunas suppi; poiss sai koolis hea hinde poisś sai koolin hää hindõ; maja on nüüd odavalt saada maja om noq odavahe saiaq; ma ei saanud terve öö magada ma saa-s terveq üü maadaq; talvest sai kevad, kevadest suvi talvõst sai kevväi, keväjäst suvi; tuli tublisti kütta, enne kui tuba soojaks sai pidi kõvva kütmä, inne ku tarõ lämmäs lätś; ma pole ammu koju saanud ma olõ-iq ammuq kodo saanuq; teda ei saa uskuda timmä saa-iq uskuq; kas sa ikka saad ise käia? kas sa õ̭ks saat esiq kävvüq?; külas sai kõvasti söödud ja joodud külän sai kõvva süüdüs ja juudus; ma ei saa ust lahti ma saa-iq ust vallalõ; tahtmine on taevariik, saamine on iseasi tahtminõ om taivariiḱ, saaminõ om esiqasi; raamatute müügist saadav tulu läheb heategevuseks raamatidõ müümisest saiaq raha lätt häätegemises;

saamatu hä|dä -dä -tä24, hädä|ne -dse -st7, tuhńa|k -gu -kut13, puss pussu .pussu37, pussaku|nõ -dsõ -st5, pussu|nõ -dsõ -st7, toss tossu .tossu37, tośo|nõ -dsõ -st7, tosśokõ|nõ -sõ -ist8, tos|i -i -si26, to|śo -śo -sśo26, tossõrus -õ -t9, ťohva - -t2, koońo - -t2, nilä|ne -dse -st7 see mees on nii saamatu, midagi ei saa tehtud taa miiś om nii puss, midägiq ei saaq tettüs; oli üks saamatu mehike olľ ütś pussunõ mehekene; ei maksa nii saamatu olla, tuleb ikka enda eest seista massa-iq nii toss ollaq, tulõ iks hindä iist saistaq kah; saamatu inimene tsosś, hässäk, hämäläne; saamatu naisterahvas pussuoďe;

saamatus: ta vallandati töölt saamatuse pärast tä olľ sääne hädä, selle lasti tüült vallalõ v tä es tulõq toimõ, selle lasti tüült valla;

saami saami saami keeled saami keeleq;

saan saań saani .saani37, (sõidu)regi (-)ri̬i̬ (-)reke25 hobune pandi saani ette hopõń panti saani ette;

saapaviks (saapa)määŕ (-)määri (-).määri37

saar II saaŕ saarõ saart40 saarele oli raske pääseda saarõ pääle olľ rassõ saiaq; järve-, mere-, soosaar järve-, mere-, suusaaŕ;

saar I I .saarna - -t3, saarnõs .saarnõ saarnõst22, saarnõq .saarnõ saarnõt18, saarnõh .saarnõ saarnõht20, saaŕ saarõ saart40 saaremets saarnamõts; siin metsas kasvavad tammed ja saared tan mõtsan kasusõq tammõq ja saarnõq; saar läheb juba lehte saarnõq lätt joq lehte;

saare: saare keel saarõ kiiľ;

saareke saarõkõ|nõ -sõ -ist8

saarepuu: saarepuust saarinõ, saarnõnõ;; saar I 1

saarestik saaristu - -t1 Eesti suurim saarestik on Lääne-Eesti saarestik Eesti kõ̭gõ suurõmb saaristu om Õdagu-Eesti saaristu;

saarlane .saarla|nõ -sõ -st5, saarõkõ|nõ -sõ -ist8

saarmas udras .utra udrast22, saarvas .saarva saarvast22, .saarva - -t3, sav|võrn† -õrna -õrnat4 jões ja järves elavad saarmad jõ̭õ̭n ja järven eläseq utraq; saarmanahkne müts, krae, kasukas saarvanahast mütś, kraaǵ, kask;

saast sitt sita sitta30, .mustus -õ -t9, tsolḱ tsolgi .tsolki37, ask asu .asku36 nühib põrandalt ja seintelt saasta maha nühḱ põrmandidõ ja saino päält sita maaha; peseb saunas oma ihult nädalase saasta maha mõsk sannan uma iho päält nädäli mustusõ maaha; ära osta igasugust saasta! ostku-iq õgasugust asku!;

saastama püre|tämä -täq -dä82, tsolḱma .tsolkiq tsolgi63, mustõ|tama -taq -da82, pokanda|ma -q -83, pooga|tama -taq -da82, sita|tama -ta -da2 autod saastavad õhku autoq püretäseq õhku; reovesi saastab jõgesid ja järvi tsolgivesi tsolḱ jõki ja järvi; vabrikud saastavad vett vabriguq tsolḱvaq vett;

saastuma püretü|mä -däq -84, .tsurku|ma -daq -80 linnade õhk on tugevasti saastunud liino õhk om väega ärq tsurgit; saastunud vesi tsolḱ;

saatan saadan -a -at4, saadań -i -it4, kura|ť -di -dit v -tit13, pää|tigo -tio -tiko27, .saadla|nõ -sõ -st5, saadanla|nõ -sõ -st5 saatanasigidik saadanasünnütüs;

saatanlik kuradi , saadana , vanahalva sel mehel on saatanlik iseloom taa miiś om hõel ku saadan; saatanlik naine kurikavvaľ meelütäjä; 666 olevat saatanlik arv 666 ollõv vanahalva nummõŕ;

saatekava .saatõkav|a -a -va28 saatekavateade saatõkavateedüs;

saatekiri .saatõ|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43, saadi|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43

saatekulu .saatmiskul|u -u -lu26, .saatmis|mass -massu -.massu37

saatel: läksime peremehe saatel põllule lätsimiq perremehegaq nurmõ pääle;;

saateleht kauba|lehť -lehe -.lehte34, saadi|lehť -lehe -.lehte34, .saatõ|lehť -lehe -.lehte34 kontrollis kaupa saatelehtede järgi kai kauba papridõ perrä üle;

saati saaniq , .saandõ , .pääle , päälegiq (vi̬i̬l) , ammu(q)kiq (vi̬i̬l) , esiqeräle (vi̬i̬l) hommikust saati hummogust pääle; sestsaati tuustsaaniq; olen juba poolest saati nõus olõ joq poolõst saaniq peri; ta seisis põlvist saati vees tä olľ põlviniq vii seen; küün oli poolest saati heinu täis küün olľ poolõst saandõ haino täüs; eilsest saati sajab eelätsest pääle satas; ta on sügisest saati ilma tööta tä om sügüsest pääle ilma tüüldäq; ta on lapsest saati maatööd teinud tä om latsõst pääle v saaniq maatüüd tennüq; selle tuisuga ei pääse õuegi, saati siis kaugemale taa tuisugaq päse-iq ussõstkiq vällä, ammuqkiq viil kavvõmbalõ; siin on valgeski ohtlik sõita, saati siis veel pimedas tan om eśkiq valgõgaq hirmsa sõitaq, (ammuq), sõ̭s viil pümmegaq;

saatja .saatja - -t3 pakkus peo lõppedes end tüdrukule saatjaks pakḱ hinnäst pido lõpun tütrikku saatma; kirjal puudus saatja aadress kirä pääl es olõq saatja aadrõssit; raadio-, televisioonisaatja raadio-, telesaatja;

saatjaskond m .saatj|aq -idõ -it15, üte(h)nolõ|jaq -jidõ -jit3, parḱ pargi .parki37, parť pardi .parti37 kuningas tuli suure saatjaskonnaga kuning tulľ hulga saatjidõgaq v suurõ pargigaq;

saatkond saat|kund -kunna -.kunda32

saatma .saatma .saataq saada61, olõ|tama† -taq -da82 poiss saatis tüdruku koju poisś saať tütrigu kodo; ma saadan pojale paki ma saada pojalõ paki; saadab raha saat rahha; ta tuleb sind saatma tä tulõ sinno saatma; välja saatma vällä saatma; lapsed saadeti magama latsõq kästiq magama;

saatus saadus -(s)õ -t11, .saatus -õ -t9 see on meie ühine saatus seo om mi ütine saadus; olime saatusekaaslased meile olľ üttemuudu ant v meil olľ sama saadus; kurb saatus õ̭nnõdu elo; see oli tema saatus tälle olľ niimuudu ant;

saatuslik: see on saatuslik viga seo om päsemäldäq viga;;

saav kiiľ .saajakäänüs* .saajakäänü(s)se .saajatkäänüst11, (.)saanus.ütlejä* - -t3

saavutama kätte .saama v .võitma , .joudma (.)joudaq jovva min 1. k jovvi v .joudsõ min 3. k jouď v .joudsõ66 nad olid saavutanud oma eesmärgi nä olliq uma tsihi kätte saanuq v võitnuq; Jaan saavutas võistlustel esikoha Jaan pässi võistluisil edimädses; selles asjas kokkuleppe saavutamine on väga tähtis seon aśan om väega tähtsä kokko leppüq;

saavutus .kõrdamine|ḱ -gi -kit13, õ̭nnistumi|nõ -sõ -st5, võit võidu .võitu37 sportlase viimaste aastate saavutused sporťlasõ viimätside aastidõ kõrdaminegiq v võiduq;

saba hand hanna .handa33 ära tiri kassi sabast! kisku-iq kassi hannast!; kukel on kirjud sabasuled kikkal ommaq kiriväq hannasulõq; panni saba on tuliseks läinud panni hand om kuumas lännüq; kleidisaba jäi ukse vahele kleidihand jäi ussõ vaihõlõ; mis sa käid mul sabas! mis sa käüt mul hannan!; sörgib sabas juusk hannan,; lühikese sabajupiga v sabata loom ťolkhand; saba liputama handa höörütämä; koeral on saba, aga poes on järjekord pinil om hand, aq poodin om saba;

sabaalune hannaalo|nõ -dsõ -st7, handalo|nõ -dsõ -st7 kütan sabaaluse kuumaks ma tii sullõ pussuliina ala sõ̭a; kütan sabaaluse kuumaks ma anna sullõ hako hanna ala;

sabaluu hand|ru̬u̬ds -roodsu -ru̬u̬dsu37 sabaluus on valu handroodsun om valu seen;

sabaroots hand|ru̬u̬ds -roodsu -ru̬u̬dsu37 kalast oli järel ainult sabaroots kalast olľ õ̭nnõ handruuds perrä jäänüq;

sabin ra|pin -bina -binat4, ri|pin -binä -binät4, kah|hin -ina -inat4

sabisema = sabistama rabis|õma -taq -õ87, rabista|ma -q -83, ribis|emä -täq -e87, kobahama kopaq v kobadaq kopa v kobaha88, kahis|õma -taq -õ87 sabistab vihma vihma tulõ nigu rabisõs;

sabotaaž sala.tsurḱmi|nõ -sõ -st5, ärq.tsurḱmi|nõ -sõ -st5

saboteerima .tsurḱma .tsurkiq tsurgi63, .tśurḱma .tśurkiq tśurgi63, .nimme v salahuisi ärq .tsurḱma

sada sa|da -a -ta29

sadakond sada|kund -kunna -.kunda32 karjas oli sadakond looma kaŕan olľ sadakund eläjät;

sadam sa|tam -dama -damat4, pri(i)stań -i -it4

sadama sa|dama -taq -ta 69 min 1. ja 3. k sattõ öö läbi sadas üü läbi v kõ̭iḱ üü sattõ; sajab nagu oavarrest vala niguq pangist; lumi sadas maha lumi tulľ maaha; katus sajab läbi katus lask läbi;

sadamakai kai - -d53 sadamakai ääres seisis mitu laeva kai veeren saisõ mitu laiva;

sadamalinn sadama|liin -liina -.liina30

sadamasild pri(i)stań -i -it4, sadama|sild -silla -.silda33

sade sa|go -o -ko27 punastel veinidel on põhjas sageli sade verevil veinel om põḣan sagõhõhe sago; katlakivi on tahke kõva sade, mis tekib kareda vee kuumutamisel katlakivi om kalǵ sago, miä teküs, ku kahrõt vett lämmistäq; õlul on sade põhjas ollõl om hiiv põḣan; sade vajub põhja sakõ vaos põḣa pääle;

sademed vihm ja lumi , .taiva|vesi -vi̬i̬ -vett42 möödunud aasta oli sademeterohke mineväaasta sattõ palľo v tulľ palľo vihma ja lummõ;

sadestuma .saistu|ma -daq -80, .põhja .vaoma mere põhja sadestunud liiv ja muda mere põhja vaonuq v saistunuq liiv ja muda; pärm on veinipudeli põhja sadestunud hiiv om veinipudõli põhja saistunuq;

sadism sa|disḿ -dismi -.dismi37, .vaivami|nõ -sõ -st5, .vaivamishim|o -o -mo26

sadist sa|disť -disti -.disti37, .vaivaja - -t3

sadu sa|do -o -to27, sadami|nõ -sõ -st5, (kerge) höüdeq .höüte höüdet18, hiideq .hiite hiidet18 kerge sadu ei teinud heinagi märjaks taa tśopś tii es hainagiq likõs; ootasime, millal sadu lakkab oodimiq, kuna vihm perrä jääs; ilm seab sajule ilm ehť sadama;

sadul sa|tuľ -dula -dulat4

saduldama sadulahe .pandma , sadulda|ma -q -83 sadulda hobune panõq hopõń sadulahe; sadulda hobune panõq hobõsõlõ satuľ sälgä;

sadulsepp satuľsep|p -ä -pä35

saeleht sae|lehť -lehe -.lehte34

saematerjal saemátõr|jaaľ -jaali -.jaali37, saematõr|jaľ -jali -.jalli38

saepuru saepur|u -u -ru26

saeraam sae|raaḿ -raami -.raami37, sae.kaadri - -t3 mees lõikas saeraamiga palke laudadeks miiś lõigaś saekaadrigaq palkõ lavvus;

saeveski lavva.lõikus -õ -t9, lavvavabri|k -gu -kut13, sae.veśki - -t1, kõnnõk sae.kaadri - -t3 saeveskist toodi paar koormat saelaudu lavvavabrikust tuudi paaŕ kuurmat lauda;

safari safari - -t1, jahi(h)n|käüḱ -käügi -.käüki37, .uuŕmis|käüḱ -käügi -.käüki37, .uuŕmistret|ť -i -ti37

safran sahvrań -i -it4

sagar 1. hinǵ hinge .hinge35, henǵ henge .henge35, sakar sagara sagarat4 ukse, värava sagarad ussõ, värehti hingeq; 2. hu̬u̬|g - -gu36, ropsa|k -gu -kut13, robah(t)us -õ -t9 vihmasagar vihmatśopś, saarõvihm, vihmasaaŕ; tuli tubli sagar vihma tulľ hää ropsahus vihma; vihma sadas, sekka ka mõni sagar rahet vihma sattõ, vahel tulľ mõni ropsak räüssä kah; 3. tśauk tśauga .tśauka31, tśobari|k -gu -kku38, tsäbäri|k -gu -kku38, parv́ parvõ .parvõ35, punť pundi .punti37 lapsed olid sagaras õpetaja ümber latsõq olliq tśobarikun oppaja ümbre; kiirusagar kiirutsopp; kuklasagar kukrutsopp; kopsusagar kopsutśauk; ajusagarad ajutsopaq;

sage .tihtsä - -t3, sakõ - -t14 pulss on sage süä pess; haige sage hingamine haigõ tihtsä hingämine; ta oli meil sage külaline tä käve tihtsäle miiq poolõ;

sagedamini sakõmbahe , sagõ.hõmpa sa võiksid sagedamini kodu peale mõelda sa võinuq sagõhõmpa kodo pääle mõtõldaq;

sagedane peris .tihtsä v sakõ , hüä .tihtsä v sakõ , küländ .tihtsä v sakõ Jaan oli meie peres sagedane külaline Jaan käve küländ sagõhõhe miiq poolõ; liiga sagedane pesemine kahjustab juukseid palľo tihtsä mõskminõ tege hiussilõ kurja;

sagedus sagõhus -õ -t9

sageli sagõhõhe , sagõhõlõ , sagõhe , .tihtsähe , .tihtsäle , paksustõ see on sageli esinev haigus seod tõpõ tulõ sagõhõhe ette; ta käib sageli Soomes tööl tä käü sagõhõhe Suumõ tüüle;

sagenema mano(q) tulõma , kipõmbas minemä haige hingamine sageneb haigõ hingämine lätt kipõmbas; viimasel ajal on liiklusõnnetused sagenenud viimätsel aol om liikmisõ̭nnõtuisi manoq tulnuq;

sagima tse|bimä -piq -bi57, (t)sõõra|tama -taq -da82, sessendä|mä -q -83, võssõrda|ma -q -83, mitmit kõrdo sessende|(l)lemä -lläq -(l)le86 inimesed sagivad tänavail inemiseq tsebiväq huulitsidõ pääl; nad sagivad ümber laua nä sessendeleseq lavva ümbre; jätke see jalus sagimine! jätkeq taa jalon tsõõrataminõ!;

sagin tsebimi|ne -se -st5, (t)sõõratami|nõ -sõ -st5, vu̬u̬ŕmi|nõ -sõ -st5, sessendämi|ne -se -st5, võssõrdus -õ -t9 koolimaja õu oli täis laste saginat koolitarõ moro olľ täüs latsi tsebimist;

sagrine = sagris kahuski|nõ -dsõ -st5, .pulsťunu|q - -t1, porsi(h)n , tursi(h)n , tohru(h)n , tuusta(h)n lapse sagrine pea latsõ kahuskinõ pää; sagris habemega vanamees tursin habõnidõgaq vanamiiś; sagrine koer tuustan pini;

sahharoos .tsukru - -t14, tsukõŕ .tsukrõ tsukõrd22

sahin kõs|sin -ina -inat4, kis|sin -ina -inat4, ha|pin -bina -binat4, tsi|pin -binä -binät4, kah|hin -ina -inat4, (kõrras) kõśah(t)us -õ -t9 ei kuule kahinat ega sahinat kuulõ-iq kisinät ei kõsinat; ei olnud õiget pauku, ainult üks sahin käis olõ es õigõt pauku, õ̭nnõ ütś kõśahus käve; kuivanud lehtede sahin kuionuisi lehti kõssin v hapin v tsipin;

sahisema kõsis|õma -taq -õ87, kõ|dsa(ha)ma -tsaq v -dsadaq -tsa v -dsaha88, kõ|śa(ha)ma -sśaq v -śadaq -sśa v -śaha88, tsibis|emä -täq -e87, hibis|emä -täq -e87, kahis|õma -taq -õ87 puulehed sahisesid jalge all puuleheq kõsisiq jalgo all; heinad on hästi kuivanud, sahisevad juba hainaq ommaq häste kuionuq, kahisõsõq joq;

sahk sahk saha .sahka33, adõr v atr adra .atra45, adra|hõlm -hõlma -.hõlma31 pani hobuse saha ette ja läks kündma panď hobõsõ adra ette ja lätś kündmä; harkadra sahad olid veel teravad hargi adraq olliq viil teräväq; mees pani traktorile saha ette ja läks lund lükkama miiś panď traktorilõ terä ette ja lätś lummõ toukama;

sahkerdaja hangõldaja - -t3, .sahkri - -t1, (hobõsidõgaq) parisni|k -gu -kku38

sahkerdama hangõlda|ma -q -83, sahkõrda|ma -q -83, parsõlda|ma -q -83, parsõnda|ma -q -83 mees sahkerdas varastatud kraamiga miiś hangõlď varastõdu kraamigaq;

sahmakas tsopsah(t)us -õ -t9, tśopś tśopsi .tśopsi30, kahv́ kahvi .kahvi30 tuli üks sahmakas vihma tulľ ütś tsopsahus vihma v ütś kahv́ vihma tulľ;

sahtel .suhvli - -t1, su'hvlaadi|k -gu -kut13, sśhv|laať -laadi -.laati37, sśhv|latť -lati -latti37, lavva|karṕ -karbi -.karpi37 pani rahakoti sahtlisse panď rahakoti suhvlihe;

sahver .sahvri - -t1, külm|jakk -jaku -jakku37

sai sai saia .saia30

saiake saiakõ|nõ -sõ -ist8 ema hakkas saiakesi küpsetama imä naaś saiakõisi küdsämä;

saialill .krõ̭ngli|lilľ -lilli -.lilli37, küüdse|lilľ -lilli -.lilli37, keero|lilľ -lilli -.lilli37 saialilletee küüdselillitsäi; saialilletinktuur keerolilli (roho)viin; saialillesalv küüdselillisalv́ v -määŕ;

saiapäts saia|pätś -pätsi -.pätsi37

saja-aastane saa-.aasta(ga)|nõ -dsõ -st7, sada .aastakka vana saja-aastased tammed saa-aastagadsõq tammõq; vanaisa on juba saja-aastane vanaesä om joq sada aastakka vana;

sajakaupa .saahuisi , saa.viisi

sajakroonine saakrooni|nõ -dsõ -st7

sajaline .saali|nõ -dsõ -st5, .saa|nõ -dsõ -st7 üks sajaline on veel puudu ütś saanõ om puudus viil;

sajand .aasta(ga)|sada -saa -sata29, sa(d)a-.aasta|k -ga -kka38 v -gat -gat13, saa-aastaga lõpp , saa-aasta tagonõ , aastasaa vaihtus möödunud sajandil mineväl aastagasaal; sajandilõpp saa-aastaga lõpp; sajanditagune saa-aasta tagonõ; sajandivahetus aastasaa vaihtus;

sajandik .saandi|k -gu -kku38, saasjago .saandajao .saandatjako27 mitu sajandikku sul maad on? mitu saandikku sul maad om?;

sajas saas .saanda .saandat13 homme on selle näidendi sajas etendus hummõń mängitäs taad näütemängo saandat kõrda; olin uue kaupluse viiesajas ostja olli vahtsõ poodi viiessaas ostja;

sajatama sõ̭n|oma -noq -o57, sõ̭no|tama -taq -da82, sõ̭nno ala(q) .pandma , (ärq) .vanma .vannuq vannu64, ni̬i̬ťmä ni̬i̬täq needä61, nimmite|(l)lemä -lläq -(l)le86 sajatas naabrile häda kaela sõ̭noť naabrilõ hädä kaala; peremees siunas ja sajatas oma joodikust sulast perremiiś lõhnaś ja vansõ umma joodikut sulast; vanamoor hakkas koledasti sajatama vanamuuŕ naaś jälehehe vanma;

sajatus sõ̭notus -õ -t9, ärq.vanmi|nõ -sõ -st5, vannunǵ -i -it13

sakk tśalk tśalgo .tśalko37, tsälk tsälgo .tsälko37, tśak|ḱ -i -ki37, tsäk|ḱ -i -ki37, tsärṕ tsärbi .tsärpi37, tip|p -u -pu37 mehel on väike sakk sees miiś om veidükese hunnin v vindin v tśommin; sakkidega vahtraleht tśakliganõ vahtrõleht;

sakkpael tsibri|k -gu -kut13

sakraalne kerigu- , pühä- , usoli|nõ -dsõ -st5 sakraalehitised pühäkuaq;

saks säks säksa .säksa30, śaks śaksa .śaksa30, herr herrä .herrä35, herrä - -t2 saksa mängima śaksatama;

saksa: saksa keel śaksa kiiľ;;

saksakeelne śaksakeeli|ne -dse -st7, śaksaki̬i̬ľ|ne -se -set6

saksik śaksa|nõ -dsõ -st7, andśa|k -ga v -gu -kat v -kut13 oli selline saksik, käis vestiga olľ sääne śaksanõ, käve vestigaq; tütar oli linnas saksikuks muutunud tütäŕ olľ liinan ärq śaksatsõs lännüq v säksas kätte lännüq; rääkis saksikut keelt kõ̭nõľ andśakat kiilt; saksik pidu pitśbalľ;

sakslane .śaksla|nõ -sõ -st5

sakslanna .śaksla|nõ -sõ -st5, śaksa naanõ

saksofon sakso|foń -foni -.fonni38, sakso|fu̬u̬ń -fooni -fu̬u̬ni37, kõnnõk sakś saksi .saksi37

sakumm = sakuska = sakusment kõnnõk sakusḱ -i -it13, mano(q).võtmi|nõ -sõ -st5, pääle.haukami|nõ -sõ -st5, mano(q).haukami|nõ -sõ -st5, pääle.võtmi|nõ -sõ -st5, sakuska - -t2

sakutama .kakma kakkuq kaku64, karvosta|ma -q -83, plutsõnda|ma -q -83, tutsu|tama -taq -da82, tutsõnda|ma -q -83, .kiskma .kiskuq kisu64 keegi sakutas mind hõlmast kiäkiq kisḱ minno hõlmast; koer sakutas võõra püksisäärt pini kakḱ võ̭õ̭ra püksisiirt; ema sakutas poega juustest imä karvosť poiga;

salaami salaami - -t2

saladus salahus -õ -t9, salandus -õ -t9, .salgus -õ -t9 see pole enam mingi saladus tuu olõ-iq inämb määnegiq salahus; see on saladus seod tohe-iq kõ̭nõldaq; saladusse salussihe, salussilõ, salguisi; asi jäi saladusse asi jäi salguisi; las see jääb saladusse las taa jääs salussihe; saladuses salussin, salgusõn; hoiame seda saladuses hoiamiq seod hindä teedäq; saladuseks salussihe, salussilõ, salgustõ; asi peab saladuseks jääma asi piät hindä teedäq jäämä;

saladuslik sala|nõ -dsõ -st7, sal|a -a -la28, hämärä|ne -dse -st7, seletämäldäq , .arvosaamaldaq , meelegaq .mõistmaldaq saladuslik saar salanõ saaŕ;

salaja .salguisi , salahuisi , .varguisi , salajalt† kuulab salaja teiste juttu pealt kullõs salahuisi tõisi juttu päält; poisikesena proovisin salaja luuletusi kirjutada poiskõsõn proovõ salguisi värsse kirotaq;

salajane salaha|nõ -dsõ -st5, sala|nõ -dsõ -st7 salajane koosolek salahanõ kuunolõḱ; see on saljane asi seo om vargu asi;

salakaubandus keelet .kauplõminõ , põrma(n)dualonõ .kauplõminõ alkoholi sisseveoga on sageli seotud ka salakaubandus alkoholi sissetuumisõgaq om köüdet ka keelet kauplõminõ;

salakaubavedaja keeledü kauba vidäjä

salakaubavedu keeledü kauba vidämine alkoholi ja tubaka salakaubavedu on kasvanud keeledü alkoholi ja suidsu vidämine om suurõmbas lännüq;

salakaup keelet kaup tabati laev salakaubaga saadi kätte laiv keeledü kaubagaq;

salakavalalt kavalahe , kavalalõ , altnaha ta on inimene, kellele meeldib salakavalalt teisele probleeme valmistada taa om sääne inemine, kinkalõ miildüs altnaha tõõsõlõ käändäq;

salakavalus kavalus -õ -t9

salakuulaja sal|a -a -la28, sal|lai -aja -ajat4, .nuhjus -õ -t9, nuhka|tś -dsi -tsit13, piioń -i -it4

salakuulama .nuhḱma .nuhkiq nuhi63

salakäik käküsti̬i̬ - -d52

salakütt sala|kütt -kütü -küttü37

salamahti = salamisi .varguisi , sala.mahtu , .salguisi , salahuisi poisid tegid salamahti nurga taga suitsu poisiq kisiq varguisi nuka takan suitsu;

salapolitsei salapólitsei - -d2, käküspólitsei - -d2

salapolitseinik salapólitsei - -d2, käküspólitsei - -d2

salapära salahusõ hõ̭ng , hämärüs -e -t9, mõistatus -õ -t9 öö oma hämarusega oli täis salapära hämmär üü olľ täüs salahusõ hõ̭ngu;

salapärane sala|nõ -dsõ -st7, sal|a -a -la28, hämärä|ne -dse -st7, seletämäldäq , .arvosaamaldaq , meelegaq .mõistmaldaq kes oli see salapärane võõras? kiä tuu salahanõ võõras olľ?; salapäraseid asju ja nähtusi on maailmas palju hämärit asjo ja nätüssit om ilman palľo;

salapäraselt kavalahe , kavalalõ , kavaluisi , salahuisi tüdruk naeratas salapäraselt tütrik naarahť kavaluisi; kõik oli nii salapäraselt vaikne kõ̭iḱ olľ nii imeligult vakka;

salapäratsema sala olõma

salastama (ärq) .kä|ḱmä -kkiq -ki63, salahadsõs tegemä , salussi(h)n v .salgusõ(h)n.hoitma , .varjama vaŕadaq .varja77 tema telefoninumber on salastatud timä telefoninummõŕ ei olõq kätte saiaq v om salahadsõs tett; salastatud dokumendid salahadsõq v keelo alaq pantuq paprõq; lasi oma numbri salastada lasḱ uma numbri ärq käkkiq;

salat sala|ť -di -tit13

salatsema sala olõma , .hindäle .hoitma , .käḱmä käkkiq käki63, var|ima -riq -i57, .varjama vaŕadaq .varja77 kinnise iseloomuga inimene, aina salatseb kinnilidse olõkigaq inemine, muguq hoit kõ̭iḱ hindäle; räägi ometi, mis sa salatsed! kõ̭nõlõq ummõhtõ, mis sa hoiat kõ̭iḱ hindäle!;

saldo maj saldo - -t2, sais saiso .saiso37

saledapoolne peeneli|k -gu -kku38, peenüli|k -gu -kku38, kõhnali|k -gu -kku38 pikk saledapoolne mees pikḱ kõhnalik miiś;

saledus: teeb saleduskuuri pidä kimmäst süümiskõrda, hoit söögigaq;

salgakaupa = salgakesi pargihna , pargi(h)n , vataku(h)n , vatangu(h)n , pundi(h)n poisikesed käivad salgakaupa mööda küla tśuraq kääväq vatangun küllä piten;

salgama .salgama saladaq .salga77, salal|õma -daq -õ85 salgab oma süüd salgas umma süüd; ta ei salanud midagi, rääkis kõik ausalt ära tä es salgaq midägiq, kõ̭nõľ kõ̭iḱ ausalõ ärq; salgas oma lapse maha salaś uma latsõ ärq;

salgamine .salgus -õ -t9

salk (salga) parḱ pargi .parki37, parť pardi .parti37, salk salga .salka31, punť pundi .punti37, parv́ parvõ .parvõ35, rühm rühmä .rühmä35, vatang -u -ut13, vata|k -gu -kut13 salk lapsi jookseb metsas parḱ latsi juusk mõtsan; mehed on salka kogunenud meheq ommaq parki kogonuq; röövlisalk rüüvliparḱ;

sall sali - -t2, salľ salli .salli37

sallima .salďma .salliq salli73, .saľma .salliq salli73, kannahta|ma -q -83 see mees ei salli lapsi seo miiś salli-iq latsi; ta ei salli mind silmaotsaski tä kannahta-iq minno sukugiq;

sallimatu .salďmaldaq , .saľmaldaq , .lepmäldäq , halvas.pandja - -t3 ta on minu suhtes sallimatu tä ei lepüq muqkaq;

sallimatus vain vaino .vaino37 mehe ilmes oli tigedust ja sallimatust miiś olľ hõela ja kuŕa näogaq;

salliv .lepjä - -t3, .lepliga|nõ -dsõ -st5, .saľja - -t3, .salďja - -t3, .lep|ne -se -set6

sallivus .saľdus -õ -t9, .saľmi|nõ -sõ -st5, .salďmi|nõ -sõ -st5

salm salḿ salmi .salmi37

salong sa|lonǵ -longi -.longi37, (pi̬i̬nü) külä.liisitar|õ -õ -rõ24, .kambri - -t1 ilusalong ilotarõ, kinähüstarõ; õmblussalong ummõlustarõ; moesalong moodutarõ;

salpeeter salpi̬i̬tre - -t3, kõnnõk tsiili - -t2, kivi|su̬u̬l -soola -su̬u̬la31 ammooniumsalpeeter läpäsnigusalpiitre;

salto salto - -t2, käkäs|kaal -kaala -.kaala30, õhukukõr|palľ -palli -.palli37

salu saaŕ saarõ saart40, mõtsa|salk -salga -.salka31, mõtsanuk|k -a -ka31, sal|o† -o -lo26 kingul kasvas ilus salu kundi pääl kasvi illos mõtsasalk; linnud laulsid salus tsirguq lauliq mõtsanukan;

salukuusik kuusõvari|k -gu -kut13

salumets vari|k -gu -kut13

saluteerima tervü|tämä -täq -dä82, .kulpi lü̬ü̬mä

salutihane su̬u̬.tiala|nõ -sõ -st5

saluut m avvu|pauguq -.paukõ -.paukõ37, teretüs -e -t9, ilotul|i -õ -d41

salv (salve) salv́ salvõ .salvõ35 salved olid ääreni vilja täis salvõq olliq veereniq villä täüs;

salv (salvi) salv́ salvi .salvi37, määŕ määri .määri37

salvama .pandma (.)pandaq panõ66, .salvama salvadaq .salva77, pur|õma -raq -õ 58 min 1. ja 3. k puri madu salvas hobust jalast siug panď hobõst jalga; sõnadega salvama sõ̭nnogaq purõma;

salvestama (üles v pääle) .võtma võttaq võta61, (teedüst) .tsävvämä* tsävvädäq .tsävvä77, .pästmä* .pästäq pästä61, salvõsta|ma -q -83 muusika salvestatakse helilindile muusiga võetas linti v lindi pääle; salvesta fail kõvakettale! pästäq v võtaq teedüstü kõvatsõõri pääle!; arvutiga töötades tuleb tööd vahel ka salvestada, muidu võib see kaduma minna puutrigaq tüüten tulõ tüüd vaihtõpääl pästäq kah, muido või tuu kaoma minnäq;

salvrätt suupühüs -(s)e -t11, salvrät|ť -i -ti37, suurät|ť -i -ti37

sama sam|a -a -ma28 me käime samas koolis mi käümiq saman koolin; mis sa virised, teistel on sama raske! miä sa iriset, tõisil om niisama rassõ!;

samaaegselt üteliste , ütel aol , ütelii(d)si mõlemad lapsed hakkasid samaaegselt rääkima mõlõmbaq latsõq naksiq üteliisi kõ̭nõlõma; seaduse järgi ei saa minister olla samaaegselt üheski teises ametis säädüse perrä saa-iq ministri üteliste mitund ammõtit pitäq;

samaealine üte|vana -vana -vanna28, ütehaŕali|nõ -dsõ -st5, sama vana ta on minuga samaealine tä om minogaq ütehaŕalinõ;

samagonn hanśa - -t2, hansś hansi .hanssi37, puskaŕ -i -it4

samahästi sama .häste , nigu(q) , üte.häste see asi on nüüd siis samahästi kui otsustatud seo asi om noq sis sama häste ku otsustõt; neile oli see samahästi kui mäng näile olľ tuu niguq mäng;

samajämedune sama jämme , ütejämme - -t14

samakõrgusjoon sama.korgus|ju̬u̬ń -joonõ -ju̬u̬nt40

samalaadne ütesuguma|nõ -dsõ -st5, üttemu̬u̬du .sääntsesama säänestsamma28, säänesama , sarna|nõ -dsõ -st7 maakonnas on mitu samalaadset ettevõtet maakunnan om mitu ütesugumast ettevõtõt;

samamoodi niisama , sammamu̬u̬du , üttemu̬u̬du ma saan sellest samamoodi aru kui sina maq saa tuust niisama arvo ku saq;

samanimeline sama nimegaq , ütenimeli|ne -dse -st5 meie klassis on mitu samanimelist tüdrukut miiq klassin om mitu ütenimelist tütrikku;

samas säälsama(h)n rongi aknast paistavad põllud, samas jälle mets rongi aknõst ommaq nurmõq nätäq, säälsaman jälq mõts; kõik tundus nii tuttav ja kodune, kuid samas ka uus kõ̭iḱ tundu nii tutva ja kodonõ, a üteliidsi vahtsõnõ kah; rahakott on kapis pesu all ja samas on ka mõned ehted rahakotť om kapin mõsu all ja säälsaman ommaq mõ̭nõq ehteq;

samastama samas pidämä , samas lugõma , ütes pidämä riiki ja ühiskonda ei saa samastada riiki ja ütiskunda saa-iq ütes ja samas pitäq;

samasugune säänesama .sääntsesama säänestsamma28, ütesuguma|nõ -dsõ -st7 tal on samasugune auto kui mul täl om säänesama auto ku mul;

samavõrd = samavõrra ütepalľo , samapalľo lugu oli samavõrd imelik kui ka naljakas lugu olľ ütepalľo andśak ja naľalinõ kah;

samaväärne ütehää ütehää üttehääd50, ütesuguma|nõ -dsõ -st5

samblane .samblõ|nõ -dsõ -st5

samblasoomets mõts .samblõsu̬u̬|mõts -mõtsa -.mõtsa30

samblik .sambli|k -gu -kku38, sammõli|k* -gu -kku38, sammõľ .samblõ sammõld23, .valgõsammõľ .valgõ.samblõ valgõtsammõld23, m kobri|k -gu -kut13 puutüvesid katsid samblikud puutüvvi pääl olliq sambliguq; islandi samblik palokobrik, krobisõja, põdrasammõľmpalokõrvaq;

samet sammõ|ť -di -tit13

sametine pehmeq .pehme pehmet18 v pehmend16, sammõtist , sammõti|nõ -dsõ -st5, mahhe - -t14 tal oli peas sametine müts täl olľ pään sammõtist müts; tal on pehme sametine nahk täl om pehmeq sammõtinõ nahk; tumepunaste sametiste õitega lill tummõverevide sammõtiidsi häitsmidegaq lilľ; naisel oli mahe sametine hääl naasõl olľ mahhe pehmeq helü; sametine vein mahhe maigugaq maŕaviin; sametine pilk sammõtinõ kaeminõ;

samm samm sammu .sammu37, .astmi|nõ -sõ -st5 lapse esimesed sammud latsõ edimädseq sammuq; kärme sammuga eideke käpe astmisõgaq mutikõnõ; abiellumine on tõsine samm inimese elus paarimineḱ om tähtsä asi inemise elon; samm-sammult kõrd-kõrralt v samm-sammust;

sammal sammõľ .samblõ sammõld23 samblast (tehtud) samblõnõ;

sammalduma sammõldu|ma -daq -84

sammas sammas .samba sammast23, tulp tulba .tulpa31 veesammas viitulp; Tartu Ülikooli sambad Tarto Ülikooli sambaq;

sammaspool sammas|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40

sammuma .astma .astuq astu64, .käümä .kävvüq käü 54 min 1. ja 3. k käve, .kõ̭nďma .kõ̭ndiq kõ̭nni63, minemä minnäq lää kesks mint 3. k lätt min 1. k lätsi min 3. k lätś kesks lännüq55 hakkas kodu poole sammuma naaś kodo poolõ astma; sammub edasi-tagasi kõ̭nď edesi-tagasi;

samovar tsäimassin -a -at4, samo|vaaŕ -vaari -.vaari37

samuti ka(q) , kah , sammamu̬u̬du , niisamatõ , niisama , sama nii võta pluus ära, ja särk samuti! võtaq pääväsärḱ ärq, ja hamõq kah!;

sanatoorium sanatoori|uḿ -umi -.ummi38

sanatoorne: sanatoorne ravi puhkustohtõrdus, sanatooriumitohtõrdus;

sandaal san|daal -daali -.daali37, .sandaľ -i -it4, sanda|letť -leti -letti37, m pini.päi|tseq -tside -tsit18

sandistama sandis v vigatsõs tegemä , sandis v vigatsõs lü̬ü̬mä

sandisti halvastõ , kehväste , sitastõ , viletsähe , viletsäle haige tunneb end täna väga sandisti haigõl om täämbä väega halv ollaq; magasin öösel sandisti magasi üüse halvastõ; kõik algas hästi, aga lõppes sandisti kõ̭iḱ alosť häste, a lõppi kehväste;

sandistuma sandis v vigatsõs .jäämä

sanditama sandi(h)n .käümä , .santi ju̬u̬skma

saneerima .kõrda .pandma v tegemä , praavi|tama -taq -da82

sang (käe)vang (-)vangu (-).vangu37, hand hanna .handa33, pi|tem -demä -demät3, pidermä|s - -(s)t15, (kannil v paal) kõrv kõrva .kõrva30 kartulikorvi sang kardohkakorvi vang;

sangar .kangõla|nõ -sõ -st5, .kangõ mi̬i̬ś , vägi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 suure sõja sangarid suurõ sõ̭a kangõq meheq;

sangarlik mehe|ne -dse -st7, .kangõ - -t1 sangarlik tegu mehetego;

sanglepp imälep|p -ä -pä35, must lepp

sanitaarne sani.taar|nõ -sõ -sõt6

sanitaarraie .haigõragomi|nõ -sõ -st5, kuivaragomi|nõ -sõ -st5

sanitar haigõtallitaja - -t3, mil sani|taŕ -tari -.tarri38, sani|taaŕ -taari -.taari37

sanktsioneerima lu|ba(ha)ma -paq v -badaq -pa v -baha88, lupa .andma , hääs .kitmä

sanktsioon 1. lu|ba -a -pa27, luba luba lupa24 pealt kuulata võib ainult kohtuniku sanktsiooniga päält kullõldaq või õ̭nnõ kohtunigu luagaq; 2. trahv́ trahvi .trahvi37, kar|i -i -ri26 tuleb rakendada sanktsioone tulõ trahv́ma naadaq; Iraanile kehtestati majanduslikud sanktsioonid Iraanilõ panti majanduskari pääle;

sanskriti: sanskriti keel sanskriti kiiľ;

sant viga|nõ -dsõ -st7, sanť sandi .santi37, sandi|nõ -dsõ -st7, halv halva .halva30, hõel hõela .hõela30, sitt sita sitta30 jäi sõjas sandiks jäi sõ̭an vigatsõs; santi kaupa ei osta keegi sitta kraami osta-iq kiäkiq; tervis on sant tervüs om halv; sant lugu sandinõ lugu;

santima .sanťma .santiq sandi63, .kerjämä kerädäq .kerjä77, .nuiama nuiadaq .nuia77 mine vanas eas veel santima! mineq vanon päivin viil sanťma!;

sapine 1. sapi|nõ -dsõ -st7 kala puhastades said käed sapiseks kala puhastamisõ aigo saiq käeq sapitsõs; 2. hõel hõela .hõela30, tikõ - -t14, mõr|o -o -ro26, kuri kuŕa .kurja43 mees oli kibestunud ja sapine miiś olľ ärq kalõhunuq ja hõel; sapine ilme mõro nägo; sapine vanaeit hõel vanamuuŕ; sapine nali kuri nali;

sapp sap|ṕ -i -pi37 maksa küljes on sapipõis massa külen om sapṕ;

saps 1. saps sapsu .sapsu37 hobune on väsinud, sapsud värisevad hopõń om väsünüq, sapsuq habisõsõq; 2. välḱ välgi .välki37, plahv́ plahvi .plahvi37, plikś pliksi .pliksi37, tśopś tśopsi .tśopsi30 poiss andis mullikale vitsaga sapsu koodi pihta poisś anď hõhvalõ vitsagaq välgi kunti piten; lõi laval vihaga mõne sapsu anď lava pääl vihagaq mõ̭nõ tśopsi; 3. tśoks tśoksi .tśoksi30, tśopś tśopsi .tśopsi30 tuli väike saps vihma tulľ väiku tśoks vihma;

sapsima .tśopśma .tsopsiq tsopsi63 naised sapsisid ennast kasevihaga naasõq tśopsõq hinnäst kõovihagaq; sapsib käega oma tolmuseid riideid ropsas käegaq ummi tolmutsit rõivit; kana sapsib tiibadega kana soputas siibogaq;

saputama sopu|tama -taq -da82, sorgu|tama -taq -da82, .puistama puistadaq .puista77, (t)sipu|tama -taq -da82 pilvedest saputab lund pilvist tsiputas lummõ; mehed saputasid riideid tolmust meheq sopudiq rõivit tolmust; ema kohendas patju ja saputas linu imä kobisť patjo ja sopuť linno; kana saputas sulgi kana sopuť sulgi;

sara sar|a -a -ra28, kuuŕ kuuri kuuri37, saras .sarda sarast23, sar|rai -aja -ajat4, küün küünü .küünü37, kooni|ts -dsa -tsat13, koomi|ts -dsa -tsat13 tööriistad pandi sara alla tüüriistaq pantiq kuuri ala; tuba on nagu sara, ei pea sugugi sooja tarõ om hõrrõ niguq ütś igäväne sara, lämmind piä-iq sukugiq;

sarapik sarapuu|mõts -mõtsa -.mõtsa30, sarasti|k -gu -kku38, sarapuupuhmistu - -t1, sara|pist -pisti -.pisti37

sarapuu sarapuu - -d50

sard sard sarra .sarda33 linakuprad pandi sarda linakagaraq pantiq sarda;

sardell sar|delľ -delli -.delli37

sardi: sardi keel sardi kiiľ;

sardiin sar|diiń -diini -.diini37

sari 1. sari saŕa .sarja43, rida ria rita29, jor|o -o -ro26, vu̬u̬ŕ voori vu̬u̬ri37, ja|go -o -ko27 saatesari saatõsari; loengusari loengidõ rida; 2. sari saŕa .sarja43 puhtad terad langevad läbi sarja põrandale puhtaq jüväq satasõq läbi saŕa põrmandu pääle;

sarikas paaripuu - -d50 (katuse)sarikad paariq;

sarjama 1. (vilä kotsilõ) .sarjama saŕadaq .sarja77, sari|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 mehed läksid vilja sarjama meheq lätsiq villä sarjama; 2. .sarjama saŕadaq .sarja77, .kakma kakkuq kaku64, karvosta|ma -q -83 torm sarjab puid torḿ sarjas puid; sarjas poisi juukseid kakḱ poiskõsõ hiusit; 3. nahu|tama -taq -da82, .võtma võttaq võta61, .nuhklõma nuheldaq .nuhklõ78, .sarjama saŕadaq .sarja77, sari|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 sai kriitikutelt sarjata sai arvostajidõ käest nahutaq; teda vahel kiideti, siis aga laideti ja sarjati timmä vaihõpääl kiteti, sis jälq laidõti ja nuhõldi; küll sa nüüd õpetaja käest sarjata saad! noq sa oppaja käest võttaq saat!;

sark kirst kirstu .kirstu37

sarkasm hõel nali , terräv v hõel .vällä.naardminõ

sarkastiline hõel hõela .hõela30, .salvaja - -t3

sarlakid m sarlaq .sarlu .sarlu30, särläq .särlü .särlü30 ühel emal suri sarlakitesse neli last ütel imäl kuuli sarluhe neli last;

sarm tõ̭mmõq .tõ̭mbõ tõ̭mmõt19 tal oli sarmi tä olľ köütvä; kui sul ikka sarmi pole, siis parem ära võta seda ametit ku sa iks uma olõkigaq inemiisi ligi ei tõ̭mbaq, sis parõmb ärq võtkuq taad ammõtit;

sarmikas .köütvä - -t1, mi̬i̬ldüjä - -t3, meele .perrä

sarn sarn sarna .sarna30, põsõnuk|ḱ -i -ki37

sarnane üttemu̬u̬du , ütesuguma|nõ -dsõ -st5, ütesugu|nõ -dsõ -st7, säänesamanõ .sääntsesamadsõ säänestsamast7, säänesama .sääntsesama säänestsamma28, üte.taoli|nõ -dsõ -st5, sarna|nõ -dsõ -st7 päris sarnane kogonisarnanõ; sarnane olema üttemuudu olõma;

sarnanema (kinkagiq) mu̬u̬du olõma , üttemu̬u̬du olõma , ütesugunõ olõma , sarnanõ olõma , ütte näkko v .vurhvi olõma tütar sarnaneb välimuselt emaga tütäŕ om vällänägemiselt imä muudu v tütäŕ näütäs imä muudu vällä v tütäŕ viskas imä näkko; poiss püüdis kõiges isaga sarnaneda poisś pruuḿsõ egän aśan esä muudu ollaq; kogu linn sarnanes suure külaga kõ̭iḱ liin olľ suurõ külä muudu; õed-vennad sarnanevad üksteisega sõ̭saraq-veleq ommaq ütte vurhvi; koer ja omanik sarnanevad teineteisega pini ja perremiiś ommaq ütte näkko;

sarnasus: nende näos pole vähimatki sarnasust oma vanematega nä olõ-iq sukugiq imä-esä muudu;

sarv sarv́ sarvõ .sarvõ35, lutusarv́ -sarvõ -.sarvõ35 pull lõi sarved mättasse pulľ lei sarvõq mättä sisse; tal on sarved maha jooksmata täl ommaq noorõ iä ulľusõq tegemäldäq; teeb oma mehele sarvi võtt kõrvalt v pett umma miist; sarvekandja naine petet naanõ; sarve puhuma sarvõ ajama, lututama;

sarvest sarvõ|nõ -dsõ -st7 sarvest noapea sarvõnõ väidsepää;

sarvik sarvi|k -gu -kut13, sarvili|nõ -dsõ -st5, sarvõli|nõ -dsõ -st5 teda kiusab vist sarvik ise timmä kiusas vaśt vanasarvik esiq; mul on laudas kolm sarvikut mul om laudan kolm sarvilist; ninasarvik nõ̭nasarvik;

sarviline sarvili|nõ -dsõ -st5, sarvõli|nõ -dsõ -st5

sarvkest sarv́|kest -kestä -.kestä33, sarv́|nahk -naha -.nahka33 silma sarvkesta vigastused silmä sarv́kestä vigahusõq; sarvkestapõletik sarv́kestäpalanik;

sasi põhk põhu .põhku36, vor|i -i -ri26, pahn pahna .pahna37, punds pundsu .pundsu37, pundsa|k -gu -kut13, pundar v .puntra .puntra pundard22, .pundri|k -gu -kku38, trutsa|k -gu -kut13 pane vankrisse sasi, et oleks pehmem istuda! panõq vankrihe põhku, et pehmemb istuq olnuq!; õngenöörisasi andis tükk aega lahti harutada õ̭ngõnöörä pundard anď tükk aigo vallalõ arotaq;

sasima .vaśma .vassiq vassi63, .pulsťma .pulstiq pulsti63, segi ajama , .pulka ajama , pulsti|tama -taq -da82, pulgu|tama -taq -da82, tohru|tama -taq -da82 kes su juuksed ära on sasinud? kiä su hiusõq ärq om vaśnuq?; tuul sasib juukseid tuuľ pulsť hiussit; mees sasis raske koti turjale miiś haarď rassõ koti sälgä; poiss sasis tüdruku sülle poisś haarď tütrigu üskä;

sasipea kahusḱ -i -it13, huusť huusti .huusti37, sakõrus -õ -t9, tu|dśa -dśa -tśa26, turśo - -t2, tursś tursi .turssi37, tuustaŕ -i -it4 lapsel on sasipea latsõl pää om niguq vussõrus v pussõrus otsan;

sassi: sassi minema segi minemä, (ärq) vasśuma, vusśuma, pulkuma, horsśuma, hursśuma, tohruma, pussõrduma, sorpuma;;

sassis segi , vussi(h)n , sassi(h)n , kahuski|nõ -dsõ -st5, porsi(h)n , pulga(h)n , pulgõ(h)n , tohru(h)n juuksed on sassis hiussõq ommaq pulgan;

satanist saadanakummardaja - -t3, saadana.pallõja - -t3, halvakummardaja* - -t3

satelliit üte(h)n.käüjä - -t3, üte(h)nolõja - -t3, .tilbõlõja - -t3, kõnnõk satť sati satti37 satelliitantenn kõnnõk satipanń; satelliittelevisioon taivakanaľkõnnõk satť;

saterkuub satõr|särḱ -särgi -.särki37

satiir tikõ nali , terräv .vällä.naardminõ tema kirjatükk oli satiir valitsuse pihta timä kirätükk naarď valitsust;

satiiriline ter|räv -ävä -ävät4, .pilkaja - -t3, .vällä.naardja - -t3

sattuma .trehvämä trehvädäq .trehvä77, .trehvü|mä -däq -80, .johtuma .johtudaq johu79, .juhtu|ma -daq -80, put|tuma -tudaq -u79, .pandu|ma -daq -80, jõmmõldu|ma -daq -84, .päädü|mä -däq -80, .haarduma .haardudaq haaru79, hään mõttõn õ̭nnah(t)u|ma -daq -84, õ̭nnistu|ma -daq -80 kui siiakanti satud, tule külla! kuq siiäqnukka trehvät v haarut, tulõq küllä!; sattus jooma ja ei tulnudki paar päeva koju päädü juuma arq, ni tulõki-s kodo paaŕ päivä; talle on hea naine sattunud tälle om hüä naanõ õ̭nnahunuq; vaata, et sa näki kätte ei satu! kaeq, et sa vettevidäjä kätte ei jõmmõlduq!;

sattumine .trehvämi|ne -se -st5, .johtumi|nõ -sõ -st5, johus -(s)õ -t11, .juhtumi|nõ -sõ -st5, juhus -(s)õ -t11

sau nui nuia .nuia31, tõlv tõlva .tõlva30, saivas .saiba saivast23, tok|ḱ -i -ki37, kep|ṕ -i -pi37, seto kiiľ kiior -a -at4 mehel oli tugev sau käes mehel olľ kimmäs kepṕ käen; karjasel oli vitsa asemel sau pihus kaŕussõl olľ vitsa asõmõl tokḱ käen; liikluspolitseiniku sau liikmispolitsei nui;

saun sann sanna .sanna30

saunalava la|ba -ba -pa28, lav|a -a -va28, .laudi - -t1, .laudu - -t1 mehed võtavad laval leili meheq võtvaq laba pääl lõunat;

saunalina sannarät|ť -i -ti37, sannapala|k -gu -kut13, sannapal|lai -aja -ajat4

saunaline sannali|nõ -sõ -st5

saunamees 1. kq ka saunik 2. sanna|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 saunalised nõudsid saunamehelt paremat leili sannalisõq nõudsõq sannamehe käest kõvõmbat lõunõt;

saunatama sannu|tama -taq -da82

saunaviht (sanna)viht (-)viha (-).vihta33

saunik popś popsi .popsi37, .popśni|k -gu -kku38, vi̬i̬ŕpooli|nõ -dsõ -st7, pobuľ -i -it4, pobutśni|k -gu -kku38, pombõrni|k -gu -kku38

savann sa|vanń -vanni -.vanni37

savi sav|i -i -vi26 savist toodetakse telliseid savist tetäs savikivve; käed on saviga koos käeq ommaq savidsõq; savi sõtkuma savvi sikkama; savivile uigukõnõ;

savikas savi|nõ -dsõ -st7, savika|nõ -dsõ -st5, saviperäli|ne -dse -st5 see taim kasvab hästi savikatel muldadel seo kasv kasus häste savikadsõ maa pääl;

savine savi|nõ -dsõ -st7, (maa kotsilõ) planḱ plangi .planki37, plantś plandsi .plantsi37

savinõu savian|noḿ -oma -omat4

savitama savi|tama -taq -da82 seina savitati, kui vaene olid ja krohvi ei jaksanud teha saina savitõdi, ku vaenõ ollit ja krohvi jovva es tetäq;

seade (seade) säädüs* -(s)e -t11, säädünǵ* -i -it4, .säetüs* -(s)e -t11, sätünǵ* -i -it4 lille-, muusikaseade lilli-, muusigasäädüs;

seade (seadme) riist riista .riista30, massin -a -at4, värḱ värgi .värki37, sätüs* -(s)e -t11 elektri-, külmutusseade eelektri-, külmämisriist; kanalisatsiooniseadmed tsolgitorovärḱ;

seadeldis massin -a -at4, massina|värḱ -värgi -.värki37, riist riista .riista30, värḱ värgi .värki37 sadamas seisid kraanad ja muud seadeldised sadaman saisiq nõstugiq ja muuq massinaq;

seadis värḱ värgi .värki37 fotoaparaadil on teravustamise seadis pildimassinal om pildi terävämbästegemise värḱ;

seadma .säädmä säädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66, .sääďmä .säädiq säädi63, kobista|ma -q -83, ko|bima -piq -bi57, lepü|tämä -täq -dä82, mitmit kõrdo .säädelemä säädeldäq .säädele85 seadsin redeli seina najale püsti säi redeli saina pääle pistü; seame oma asjad korda säemiq umaq aśaq kõrda; seadsime end minekule säimiq hinnäst minegi peri; hiirelõks oli üles seatud hiirelõkś olľ üles lepütet v säet;

seadus v .säädü|s -(se) -(s)t10 riigikogus vastuvõetud seadus riigikogon vastavõet säädüs; talus elati isaisade seaduste järgi talon eleti esäessi säädüisi perrä; energia jäävuse seadus väe püsümise v jäämise säädüs; seaduskuulekas säädüsetäütjä;

seadusandlik .säädüs.andja - -t3, .säädüse.andja - -t3 seadusandlik võim säädüseandja võim; seadusandliku initsiatiivi õigus säädüisi alostamisõ õigus;

seadusandlus 1. .sää.düisi tegemine 2. m .säädüseq .sää.düisi .sää.düisi5 tuleb välja töötada seadusandlus, mis on kooskõlas teiste Euroopa riikide omaga tulõvaq tetäq säädüseq, miä klapisõq tõisi Euruupa riike säädüisigaq;

seaduseelnõu .säädüsekav|a -a -va28, .säädüse|plaań -plaani -.plaani37 seaduseelnõu kiideti heaks, lükati tagasi säädüsekava kiteti hääs, tougati tagasi;

seaduserikkumine .säädüsest üle .astminõ , .säädüse .rikminõ , säädüsest mü̬ü̬dämineḱ pani toime seaduserikkumise asť säädüsest üle; seaduserikkuja üleastja;

seaduslik .säädüsli|ne -dse -st5, .säädüsli|k -gu -kku38, .säädüst pite(h)n , .säädüse peri ta on ikkagi tema seaduslik naine tä om iks timä säädüsline naanõ; tegu oli täiesti seaduslik tego olľ tävveste säädüsline;

seaduslikkus .säädüsperisüs -e -t9 kohtuprotsessi seaduslikkus kohtukäügi säädüsperisüs; tuleb kahelda sellise tegevuse seaduslikkuses piät kaema, kas sääne tegemine om peris säädüseperi;

seaduslikult .säädüse peri v .perrä , .säädüst pite(h)n peame toimima seaduslikult piämiq säädüse perrä tegemä; ta on seaduslikult abielus tä om säädüse perrä abielon;

seaduspärane loomuperä|ne -dse -st7, kõrra peri , .säädüsli|ne -dse -st5 organismi vananemine on seaduspärane protsess elolinõ piätkiq vanõmbas jäämä; asjade seaduspärane käik asjo loomuperäne käüḱ;

seaduspärasus kõrd kõrra .kõrda33, v kõrraper|ä -ä -rä24 keeles valitsevad seaduspärasused keelen ommaq umaq säädüseq v keelen om uma kõrd; iga asi looduses allub kindlatele seaduspärasustele õga asi luudusõn käü kimmä kõrra perrä;

seadusvastane .säädü(s)vastali|nõ -dsõ -st5 tehing oli seadusevastane kaup olľ vasta säädüst; seadusvastaselt võõrandatud vara vasta säädüst ärq võet vara;

seaharjas tsiahaŕas -(s)õ -t11

seahernes: aas-seahernes kõllanõ hiireherneq, kõllanõ hiirelääts;;

seakarjus tsiakaŕus -(s)õ -t11, tsia.jungri - -t1

seakasvatus tsiapidämi|ne -se -st5, tsiakasvatus -õ -t9 seakasvatusest saadi head sissetulekut tsiapidämine anď hääd rahha;

seal sääl , ta(h)n seal on porine, tulge siiapoole sääl om muanõ, tulkõq siiäqpoolõ; lähen ära linna, seal olevat elu kergem lää ärq liina, sääl ollõv elo keremb; siin ja seal oli rohi veel vihmast märg siin ja sääl olľ hain viil vihmast likõ; mis seal ikka, eks sõidame siis pealegi miä sääl õ̭ks, sõidamiq no päälegiq; tule sealt ära! tulõq tast ärq!;

sealaut paht paha .pahta33, tsia|paht -paha -.pahta33, tsia|laut -lauda -.lauta30 täna ma magan sealauda lakas täämbä mina maka tsiapaha pääl;

sealhulgas säälhulga(h)n , muuhulga(h)n , muusiä(h)n kallinesid toidukaubad, sealhulgas liha- ja piimatooted kõ̭iḱ söögikraaḿ lätś kallimbas, liha- ja piimäkraaḿ kah;

sealiha tsialih|a -a -ha28

sealjuures üteliste , seo man , taa man , tu̬u̬ man , samal aol , ütehüisi , ütelii(d)si mehed tegid aeda, ajades sealjuures juttu meheq teiq aida ja üteliidsi jutudiq tuu man;

sealmaal niikavvõ(h)n , säälmaal aeg on juba sealmaal, et võiks hakata koju minema aig jo säälmaal, et võinuq naadaq kodo minemä; põllutöödega ollakse sealmaal, et võib külviga alustada põllutöiegaq oldas niikavvõn, et või külbmisegaq pääle naadaq;

sealne säält sealsed inimesed olid mulle tuttavad säält inemiseq olliq mullõ tutvaq; sealne loodus tuu kandi luudus;

sealpool säälpu̬u̬l , tu̬u̬lpu̬u̬l kas sealpool on veel talusid? kas säälpuul om viil tallõ?; sealpool metsa olid heinamaad tuulpuul mõtsa olliq hainamaaq;

sealsamas säälsama(h)n , ta(h)nsama(h)n sealsamas koolimaja juures on bussipeatus tansaman koolitarõ man om bussipiätüs; minu kodu on sealsamas metsatuka taga mu kodo om säälsaman mõtsanuka takan;

sealt säält , tast kes sealt tuleb? kiä säält tulõ?; läksime üle väljaku, sealt oli kõige lühem tee lätsimiq üle platsi, säält olľ kõ̭gõ lühemb tii; püüdsin siit ja sealt tööd leida proomõ siist ja säält tüüd löüdäq;

sealtmaalt saaniq , .saandõ , .kotsilt sae jupp sealtmaalt maha saeq jupṕ säält saaniq v säält kotsilt maaha;

sealtpoolt säältpu̬u̬lt

seanss vu̬u̬ŕ voori vu̬u̬ri37, v kõrd kõrra .kõrda30 filmi näidatakse kaks seanssi filmi näüdätäs katś kõrda; me lähme viimast seanssi vaatama miiq lää viimäst vuuri kaema; ma ei saa sel ajal tulla, mul on raviseanss ma ei saaq tuudaigo tullaq, mul om ravivuuŕ v arsťmiskõrd;

seaohakas kasvot ja(h)he|lehť -lehe -.lehte34, ja(h)he|hain -haina -.haina37

seas siä(h)n , see(h)n , hulga(h)n , summa(h)n ta on teiste seas nagu valge vares tä om tõisi siän niguq valgõ varõs; selle kohta on rahva seas mitmesuguseid arvamisi tuu kotsilõ om rahva hulgan mitmõsugumaidsi arvamiisi; huntide seas sutõ man;

seast siäst , seest , hulgast , summast nad lahkusid teiste seast nä lätsiq tõisi siäst v mant ärq; otsisin teda rahva seast otsõ timmä rahva siäst v seest; üks meie seast peab seda tegema ütś miiq hulgast piät tuud tegemä;

seasulg tsia|sulg -su(l)lu -.sulgu36

seasõrg (ka silmus) tsia|sõrg -sõra -.sõrga33

seatalitaja tsiatallitaja - -t3

seatina tsiatin|a -a -na28

sebima 1. (võrku, õngõnüüri) tse|bimä -piq -bi57 2. segende|(l)lemä -lläq -(l)le86, sessendä|mä -q -83, tse|bimä -piq -bi57, tsõõra|tama -taq -da82, mitmit kõrdo sessende|(l)lemä -lläq -(l)le86 ta sebib ümber töö, üht võtab, teist paneb, töö ei lähe edasi timä segendelles ümbre tüü, ütte võtt, tõist pand, tüü vidähü eiq; jätke see jalus sebimine! jätkeq taa jalon tsõõrataminõ!;

sebra se(e)bra - -t2

sedakorda seokõrd tal ei olnud sedakorda aega sõpradega pikemalt rääkida täl olõ õs seokõrd aigo sõprogaq pikembält kõ̭nõldaq;

sedamaid .õkva , .õkvalt , kõrragaq , kõrrapäält , noqsama , nüüdsama , .aigo.viitmäldäq , üttemaid keeras külge ja jäi sedamaid uuesti magama käänď külge ja jäi õkva vahtsõst magama; mehed olid ettepanekuga sedamaid päri meheq olliq pakmisõgaq kõrrapäält peri;

sedamööda: lõunat söödi sedamööda, kuidas kellelgi aega lõunat süüdi nii, kuis kinkalgiq aigo olľ;;

sedapuhku: sedapuhku on meil jutud räägitud seokõrd sis ommaq meil jutuq ärq kõ̭nõlduq;; seekord

sedasi niimu̬u̬du , nii nii ei ole ilus, ära tee sedasi! nii olõ-iq illos, tekku-iq niimuudu!; vaata, kas sedasi on õige! kaeq, kas niimuudu om õigõ!; asi on sedasi, et peame minema hakkama asi om nii, et piät minemä nakkama;

sedasorti säänestmu̬u̬du tema pole sedasorti mees, keda usaldada võiks timä olõ-iq säänestmuudu miiś, kedä uskuq võinuq; sedasorti naljad mulle ei meeldi säänestmuudu naľaq mullõ ei miildüq;

sedaviisi niimu̬u̬du , nii mulle meeldib sedaviisi metsas hulkuda mullõ miildüs niimuudu mõtsan hulkiq;

sedavõrd niipalľo , niivõrd , niivõrra olin sedavõrd väsinud, et jäin kohe magama olli niipalľo väsünüq, et jäi õkva magama;

sedel .paprõkõ|nõ v .paprõgõ|nõ -sõ -ist8, .paprõtük|k -ü -kü37, se|teľ -deli -delit4

sedelgarihm sedelgä|rihm -rihma -.rihma30

sedelgas sedelg -ä -ät13, sederg -ä -ät13, sederg|äs -ä -ät13, sedruk -a -at4

see (hrl hindä käen v õkva man) seo , sjoo , (hrl lähkedse aśa kotsilõ) śoo , (hrl hindäst kavvõmba aśa kotsilõ) taa , tu̬u̬ see, kus mina istun, on minu voodi, see minu juurest järgmine on sinu voodi ja too on tema voodi seo, koh maq istu, om muq säng, taa muq mant järǵmäne om suq säng ja tuu om timä säng; seda ei või öelda, et ta laisk on tuud ei võiq üldäq, et tä laisk om; selle jaoks ongi raamatud tuu jaos ommakiq raamaduq; neil oli teine tütar ka, see hakkas ka meie pool käima näil olľ tõõnõ tütäŕ kah, tuukõnõ nakaś kah miiq poolõ käümä; peale seda jäimegi ilma (talu)kohata päält tuud jäimikiq ilma kotussõldaq; sügis on selleks korraks läbi süküs om seos kõrras läbi; mida teha selleks, et kaup saaks müüdud? midä tetäq tuusjaos, et kaup saanuq müüdüs?; selle võrra tuuvõrd, tuuvõrra; mis sest enam rääkida miä tuust inämb kõ̭nõldaq; seda ja teist taad ja tuud;

see-eest tu̬u̬i̬i̬st töö oli raske, aga see-eest hästi tasuv tüü olľ rassõ, aq tuuiist häste massõt; koer ei olnud kuigi suur, see-eest aga kuri pini olõ õs kuikiq suuŕ, aq tuuiist kuri;

seebikas kõnnõk si̬i̬ṕ seebi si̬i̬pi37 kas sa täna oma seebikat ei vaatagi? kas sa täämbä umma siipi ei kaekiq?;

seebikivi seebikiv|i -i -vi26, seebisooda - -t2

seebimull seebi|mulľ -mulli -.mulli37

seebine seebi|ne -dse -st7, seebigaq ku̬u̬(h)n

seebipära v mugõl mugla .mukla47, mukl

seebitama seebi|tämä -täq -dä82, seebi|tsemä -tsäq v -däq -dse90

seebivaht seebivat|t -u -tu37

seedeelund m si̬i̬ťmiseq si̬i̬ťmiisi si̬i̬ťmiisi5 magu, soolestik, kõhunääre, maks jt seedeelundid mago, sooliguq, kõtunääreq, mass jt siiťmiseq;

seedehäire kõtuhä|dä -dä -tä24 tal esineb aeg-ajalt seedehäireid täl om aig-aolt kõtuhätä;

seeder (t)si̬i̬dri - -t3, (t)si̬i̬dre - -t3

seedermänd .pähḱmäpe|täi -däjä -däjät4, (t)si̬i̬dripe|täi -däjä -däjät4

seedima si̬i̬ťmä si̬i̬tiq seedi63 seened on rasked seedida seeneq ommaq kõtulõ rassõq; las ma seedin seda asja! las ma märgoda seod asja!; ta ei seedi paberitööd tä kannahta-iq paprõtüüd;

seeduma (ärq) si̬i̬tü|mä -däq -80, v (ärq) si̬i̬dü|mä -däq -80 kalatoidud seeduvad kergesti kalasöögi ommaq kergeq siitiq v ommaq kõtulõ kergeq;

seega nii et , selle , (no) sõ̭s , tu̬u̬peräst , tähendäs oleme käinud juba kolm versta, minna jääb seega veel üks olõmiq käünüq joq kolm verstä, nii et minnäq jääs viil ütś; Tartu on ülikoolilinn ja seega on noori seal eriti palju Tarto om ülikooliliin ja tuuperäst om sääl nuuri esieräle hulga;

seejuures samal aol , ütehüisi , ütelii(d)si , seo man , taa man , tu̬u̬ man , sääl man hein sai enne õhtut küüni aetud, poiss oli seejuures suureks abiks hain sai inne õdagut küünü ala aetus, poiskõsõst olľ sääl man palľo api;

seejärel pääle seod , pääle taad , pääle tu̬u̬d , päält seo , päält taa , päält tu̬u̬ , ja sõ̭s ta lõpetas keskkooli ja läks seejärel tööle tä lõpõť keskkooli ja sõ̭s lätś tüüle;

seekord seokõrd , tu̬u̬kõrd , seod.kõrda , tu̬u̬d.kõrda seekord ma ei saa tulla seokõrd saa-iq ma tullaq; müüja oli seekord väga sõbralik müüjä olľ seokõrd väega sõbranõ; seekord läksin ka näitust vaatama ma lätsi näütüst kaema kah seodkõrda; seekord, kaks aastat tagasi, jäi võistlus ära tuukõrd, katś aastakka tagasi, jäi võistlus äräq;

seekordne seo.kõrd|nõ -dsõ -sõt6

seelik .ündri|k -gu -kku38, .undru|k -gu -kku38, .undre|k -gu -kku38, .ümbri|k -gu -kku38, pruntś prundsi .pruntsi37, jupka - -t1, (küle päält vallalõ) ľortś ľordsi .ľortsi37, lörtś lördsi .lörtsi37 linane seelik linanõ ündrik, pallapuuľ; paneb seeliku selga pand prundsi sälgä;

seelikukütt .naisi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, elo|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 ära usu selle seelikuküti juttu! usku-iq seo prundsipüüdjä juttu!; ta oli meie külas tuntud seelikukütt tä olľ mi külän häste teedäq naisimiiś; ta on seelikukütt tä virotas naisi takan;

seeläbi tu̬u̬peräst , selle , tu̬u̬st , tu̬u̬gaq võta pealegi see raha, ega ma seeläbi veel vaeseks jää! võtaq no päälegiq seo raha, egaq ma tuuperäst viil vaesõs jää-iq!;

seeme v seemeq si̬i̬mne seemend17, seemeń

seemendama 1. .külbmä .külbäq külbä v külvä61, .sisse ajama , .sisse .laskma peremees tuli kaera seemendamast perremiiś tulľ kaara külbmäst; peent heinaseemet ei tohi sügavale mulda seemendada piinüt hainaseemend tohe-iq süväle mulla sisse aiaq; õhtuks jõuti seemendada kaks hektarit õdagus jouti katś hektärri maaha külbäq; 2. seemendä|mä -q -83 selle pulli spermaga seemendati sada lehma seo pulli siimnegaq seemendedi sada lehmä;

seemendus seemendämi|ne -se -st5, seemendüs -e -t9

seemik mõts lu̬u̬m looma lu̬u̬ma31, loomakõ|nõ -sõ -ist8 männiseemik pedäjäluum, pedäjäloomakõnõ;

seemisnahk seemüsḱ|nahk -naha -.nahka33 seemisnahast kingad seemüsḱnahadsõq kängäq;

seemisnahkne seemüski|ne -dse -st5 seemisnahksed kindad seemüskidseq kindaq;

seemneistandik mõts si̬i̬mne|aid -aia -.aida33

seemnekasvatus si̬i̬mnekasvatus -õ -t9

seemnepuu si̬i̬mnepuu - -d50, seemeńpuu - -d50

seemnerakk v seemeq si̬i̬mne seemend17, seemeń

seemnetaim 1. si̬i̬mne|kasv -kasvo -.kasvo37 2. si̬i̬m|nits -nitsä -.nitsä35, seeme|nits -nitsä -.nitsä35 kolm porgandit pisteti peenraotsa teiseks aastaks seemnetaimeks kolm põrḱnat tsusati pindreotsa tõsõ aastaga siimnitsäs;

seemnevili si̬i̬mne|vili -vi(l)lä v -vi(l)ľa -.viljä v -.vilja43

seen si̬i̬ń seene si̬i̬nt40 mittesöödav seen sitasiiń; seenele siinde; seenel seenen; sõida seenele! mineq mõtsa!;

seeneline seene(h)n.käüjä - -t3, seeneli|ne -se -st5

seenemürgi(s)tus seene.kihvtüs -e -t9, seenekihvtitüs -e -t9

seeneriik seene|ilm -ilma -.ilma30, seene|vald -valla -.valda33, m seeneq si̬i̬ni si̬i̬ni30 seeneriik on suur seeneilm om lagja;

seenetama mädänemä .määdäq mädäne 89 kesks .määnüq, si̬i̬ni täüs minemä , seene|tämä -täq -dä82, halli|tama -taq -da82, hämmästä|mä -q -83 seinad kipuvad niiskusest seenetama sainolõ tüküseq niiskusõst seeneq pääle tulõma; palgid on metsas juba seenetama läinud palgõlõ ommaq mõtsan joq seeneq pääle kasunuq;

seenevihm udsu udsu utsu26, seene|vihm -vihma -.vihma30 sajab seenevihma utsu tulõ;

seep si̬i̬ṕ seebi si̬i̬pi37 seebikeetmise sete mugõl, mukl;

seepeale tu̬u̬ pääle , pääle seod , pääle taad , pääle tu̬u̬d , päält seo , päält taa , päält tu̬u̬ mis sa seepeale kostad? miä sa tuu pääle ütlet?; akna tagant kostis samme ja seepeale koputus aknõ takast kuuldu astmist ja päält tuu olľ koputaminõ;

seepärast selle , seoperäst , taaperäst , tu̬u̬peräst , tu̬u̬läbi olen pisut haige, seepärast lükkame kohtumise edasi ma olõ veidükese tõbinõ, tuuperäst toukamiq kokkosaamisõ edesi; põld on seepärast kehv, et pole väetist saanud nurḿ om laih tuuläbi, et olõ-iq väke saanuq;

seeria sari saŕa .sarja43, jor|o -o -ro26, vu̬u̬ŕ voori vu̬u̬ri37, kõnnõk seeriä - -t3, ja|go -o -ko27 filmi kolmas seeria filmi kolmas jago;

seeriatoode vabrigutü̬ü̬ - -d52, saritü̬ü̬ - -d52 eelistan seeriatoodetele käsitööd ma piä käsitüüd vabrigutüüst parõmbas;

seeriatootmine saŕa(h)n tegemine , hulgavi̬i̬si tegemine pärast automudeli katsetamist alustatakse selle seeriatootmist päält automudõli pruuv́mist naatas tuud hulgaviisi tegemä; masin läks seeriatootmisse massin lätś saŕaviisi tegemiste;

seersant si̬i̬ŕ|sanť -sandi -.santi37

sees see(h)n , sise(h)n puu juured on sügaval maa sees puu juurõq ommaq süvän maa sisen; töötasime mootorite müra sees tüütimiq moodoridõ larmi seen; tulge laupäeval, nädala sees pole mul aega! tulkõq puuľpäävä, nädäli seen olõ-iq mul aigo!; ma olen omadega sees ma olõ peris paklin v pulgõn;

seesama taasama taasama taadsamma28, tu̬u̬sama tu̬u̬sama tu̬u̬dsamma28, seosama seosama seodsamma28 täna käis siin seesama mees, kes eilegi täämbä käve tan tuusama miiś, kiä eeläqkiq; seesama siin ongi minu poeg seosama ongiq muq poig;

seesmine sisemä|ne -dse -st5 tal oli seesmine viga täl olľ sisemäne hädä; seesmine uks sisemäne usś;

seespool see(h)npu̬u̬l , sise(h)npu̬u̬l uks on lukus ja võti on seespool usś om lukun ja võti om seenpuul;

seest seest , sisest

seestpoolt seestpu̬u̬lt , sisestpu̬u̬lt

seestütlev kiiľ seestkäänüs* -(s)e -t11, seest.ütlejä* - -t3

seesugune sääne .sääntse v .säändse v .sändse säänest7, .säände|ne -dse -st5, säänedä|ne -dse -st5, .säärde|ne -dse -st5, sääre .säärtse säärest7, nii|sääne -.sääntse v -.säändse v -.sändse -säänest7, seosuguma|nõ -dsõ -st5 seesugune rumal lugu juhtus, et ... niisääne ulľ lugu juhtu, et ...;

seesütlev kiiľ see(h)nkäänüs* -(s)e -t11, see(h)n.ütlejä* - -t3

seevastu seo.vasta , .vastapite(h)n üks on lühike ja paks, teine seevastu pikk ja peenike ütś om lühkene ja paks, tõõnõ jälq pikḱ ja peenükene;

sega segä- , segämä|ne -dse -st5, .siä|ne -dse -st7 ta on pooltartlane, räägib segakeelt tää om puuľtartlast, kõ̭nõlõs segämäst kiilt;

segaabielu segäabi|elo -elo -ello26

segadus segähüs -e -t9, posma|k -gu -kut13

segaja se|käi -gäjä -gäjät42, segäjä - -t3

segakoor muus segä|ku̬u̬ŕ -koori -ku̬u̬ri37

segama 1. segä(hä)mä sekäq v .siädäq sekä v segähä88, .sumṕma .sumpiq sumbi63, .mülmä .mülläq müllä61, .möľmä .mölliq mölli63, kõrras segähtä|mä -q -83, segähü|tmä -täq -dä62 mul on supp tulel, lähen segan seda ka vahepeal mul om ruug tulõ pääl, lää segähtä ka tuud vaihõpääl; praaka segati mõlaga praagat mölliti mõlagaq; 2. segä(hä)mä sekäq v .siädäq sekä v segähä88, muti|tama -taq -da82, v muťu|tama -taq -da82 ära mind sega! putku-iq minno!; mis sa segad end teiste asjadesse? mis sa mutitat tan v mis sa tõisi asjo sisse sekät?; segav asjaolu segäjä asi;

segamatult umaette saime segamatult vestelda saimiq umaette kõ̭nõldaq; sai segamatult töötada, õppida sai umaette tüüd tetäq, oppiq;

segamini segi , segilde mul on tuba väga segamini mul om tarõ väega segi; käib segamini juustega käü niguq Tätri Hans v mõtsjeesus; kõik on segi aetud kõ̭iḱ om segilde lüüd;

segane 1. segä|ne -dse -st7, .arvosaamaldaq , segämä|ne -dse -st5 eeskirjad olid üsna segased ettekirotusõq olliq küländ segädseq; see asi on kõik segane, ei ole ära seletatud taa asi om kõ̭iḱ segämäne, olõ-iq ärq seletet; 2. ulľ ulli .ulli37, (pääst) segi ta on murest segane tä om murrõst segi; palavikust segane laps palanikust segi latś; ajab segast juttu ulli juttu aja; viinast segane pea viinast segi joonuq;

segapuistu mõts segä|mõts -mõtsa -.mõtsa30

segavereline segävereli|ne -(d)se -st5, .siädü veregaq segavereline krants segäveregaq krantś; Mari laps oli segavereline – isa oli lätlane Mari latś olľ siädü veregaq – esä olľ lätläne;

segavili segä|vili -vi(l)lä v -vi(l)ľa -.viljä v -.vilja43, segämäne vili , vikḱ viki vikki37

segi segi , segilde poisi tuba on kohutavalt segi poiskõsõ tarõ om hirmsalõ segi; rahe peksab rukkipõllu segi räüss lahk rüänurmõ segi; tuul ajas juuksed segi tuuľ ai hiusõq segi; koer on rõõmust päris segi pini om häästmeelest peris ulľ; ajas riidekapi segi sergäś rõivakapi ärq; ajas uksed segi ai ussõq segi; lõi toa segi plaanõ tarõ segi;

segisti se|käi -gäjä -gäjät4, segäjä - -t3 sooja ja külma vee segisti lämmä ja külmä vii segäjä;

segregatsioon eräle.pandmi|nõ -sõ -st5, .vaihõtegemi|ne -se -st5, lahutami|nõ -sõ -st5

segu se|go -go -ko26 lubja ja liiva segu kalḱ ja liiv segi; lapse välimus on segu mõlemast vanemast latś viskas mõlõmba vanõmba näkko; mets oli männi ja kuuse segu mõtsan olliq pedäjäq ja kuusõq segi; see koer on kolli ja hundikoera segu seo pini om kolli ja hundi sego; tuleb rohusegu võtta tulõ ütś prokḱ pandaq;

segunema segi minemä , segähü|mä -däq -84 soe õhk seguneb põhjast tuleva külmema õhuvooluga lämmi õhk lätt põḣa puult tulõja külmembä õhugaq segi; lumi segunes poriga lumi lätś muatsõs; salatil tuleb lasta seista, et maitsed seguneksid salatil tulõ laskõq saistaq, et mekiq ütte läässiq;

sehkendama 1. sessendä|mä -q -83, tsehkendä|mä -q -83, sehveldä|mä -q -83, sehverdä|mä -q -83, mitmit kõrdo sessende|(l)lemä -lläq -(l)le86, asõndõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, segende|(l)lemä -lläq -(l)le86 sehkendab terve päeva, aga töö ikka tegemata sessendäs terve päävä, a tüü õ̭ks tegemäldäq; vana meheraisk, kõigi naistega ta sehkendab vana meherõibõq, kõ̭iki naisigaq tä sehverdäs; 2. van tsehkendä|mä -q -83, joonista|ma -q -83, jooni|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, tsikõrda|ma -q -83, kiro|tama -taq -da82 oli siin üks kunstnik, sehkendas ka minust pildi olľ tan ütś kunsťnik, tsehkenď must kah pildi; plokk oli pilte täis sehkendatud plokḱ olľ pilte täüs joonistõt; sehkenda siia oma nimi alla! tsehkendäq taaha uma nimi alaq!;

sehvt 1. sehvť sehvti .sehvti37, är|i -i -ri26 tal on ärivaimu, sehvt läheb hästi täl om ärisuunt, sehvť lätt häste; 2. sehvť sehvti .sehvti37, plaań plaani .plaani37 Ants teeb peretütrega sehvti Ants pidä perretütregaq plaani;

seib seiḃ seibi .seibi37

seier tseieŕ -i -it4

seif raudkap|ṕ -i -pi37, sei|ḟ -i -i37

seik asi aśa .asja43, johus -(s)õ -t11, .johtumi|nõ -sõ -st5 kõneleja peatus paaril huvitaval seigal kõ̭nõlõja jäi paari huvitava aśa pääl pidämä v kõ̭nõlõja putuť paari huvitavat asja; need seigad ei puutu meisse neoq aśaq ei putuq meile; mulle meenub seik lapsepõlvest mullõ tulõ miilde johtuminõ latsõpõlvõst;

seikleja õ̭nnõ v põ̭nõvusõ .otśja , johu(s)sõ.otśja - -t3, .rändäjä - -t3, otsiskõlõja* - -t3, ilmahulgus -(s)õ -t11, .roitõlõja - -t3, roidus -(s)õ -t11, .seiklejä - -t3

seiklema .õ̭nnõ v põ̭nõvust v johussit .otśma , .rändämä rännädäq .rändä77, .hulḱma .hulkiq hulgi63, segendä|mä -q -83, vandõrda|ma -q -83, .roitõlõma roidõldaq .roitõlõ85, hoďo|tama -taq -da82, mitmit kõrdo otsiskõ|(l)lõma* -llaq -(l)lõ86 Kusti on seigelnud maal ja merel Kusti om maad ja merd piten seigelnüq; poisile meeldis seigelda poiskõsõlõ miildü põ̭nõvust otsiq v ümbre hulkiq;

seiklus .johtumi|nõ -sõ -st5, johus -(s)õ -t11, seigelüs -e -t9, vandõrus -õ -t9, roidõlus -õ -t9 ta sattus teel mitmesugustesse seiklustesse täl olľ tii pääl mitmõsugumaidsi seigelüisi; meremees jutustas oma seiklustest meremiiś kõ̭nõľ umist johtumiisist;

seiklusjutt seigelüs|jutt -jutu -juttu37 lapsena lugesin palju seiklusjutte latsõn loi palľo seigelüsjuttõ;

seimer ehitüs .seimri - -t1

sein v sain saina .saina30 seina äärde sainviirde; seinaäärne pink sainviiŕmäne v sainaveerine pinḱ; istub vait nagu puupulk seina ääres istus vaiki niguq vaǵa sainveeren; uuel majal on seinad juba püsti vahtsõl majal ommaq sainaq joq pistü; siin moodustab jõekallas järsu seina tan om jõ̭õ̭perv́ niguq pistüline sain; kaks ristuvat seina jaotavad südame neljaks katś risti saina jagavaq süäme neläs;

seinakontakt .tepslipes|ä -ä -sä24, v tepsli - -t1 tõmba triikraud seinakontaktist välja! tõ̭mbaq triiḱmassin tepslist v saina seest vällä!;

seinariiul sainariioľ -i -it4, (ütest lavvast) .laudi - -t1, .laudu - -t1

seinavaip saina|rõivas -.rõiva -rõivast22, saina|vaip -vaiba -.vaipa35

seirama 1. .vahťma .vahtiq vahi63, (päält) .kaema , .silmä pääl .hoitma , .perrä .kaema , biol .silmämä silmädäq .silmä77 seirab möödujaid kaes müüdäminejit; 2. perä(h)n v taka(h)n tulõma v minemä , perä(h)n v taka(h)n .käümä märkasin, et keegi võõras seiras mind panni tähele, et kiäkiq võõras käve mul takan; maletajat seiras turniiril ebaõnn malõtajal olľ turniiril halv õ̭nń kundsa pääl; sportlast seiras ebaõnn sporťlasõl lätś sitastõ;

seire biol .perrä.kaemi|nõ -sõ -st5, .silmämi|ne -se -st5 kontrollseire ülekaeminõ; mereseire merel silmä pääl hoitminõ; kaugseire kavvõstsilmämine;

seis .saismi|nõ -sõ -st5, sais saiso .saiso37

seisak saisang -u -ut13, v saisa|ḱ -gi -kit13 leinaseisak leinäsaisminõ v leinäsaisatus; töötsoonis võib esineda liiklusseisakuid tüüpiiŕkunnan või sõidusaistuisi ette tullaq;

seisatama saisahta|ma -q -83, saisahu|tma -taq -da62, mitmit kõrdo saisatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .saistõlõma saistõldaq .saistõlõ86, saisoskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 laisk hobune kipub kogu aeg seisatama laisk hopõń tüküs saisatõllõma; lähenev auto seisatas punase tule taga lähembäle tulõja auto jäi verevä tulõ takan saisma;

seiskuma .saiso .jäämä , .saisma .jäämä , (ärq) .saistu|ma -daq -80 mootor seiskus motoŕ saistu;

seisma 1. .saisma (.)saistaq saisa66, .saisu|ma -daq -80, tugõ(hõ)ma tukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88, .toe|tama -taq -da81, .toetu|ma -daq -84 kurg seisab posti otsas kurǵ tukõ tulba otsan; seisma jääma saisma jäämä; hobune ei viitsi vedada, kipub seisma jääma hopõń viisi ei vitäq, tüküs saisoskõllõma; vahepeal sain istuda, aga muidu tegin tööd kogu aeg seistes vahepääl sai istuq, a muido tei tüüd kõ̭iḱ aig saisu; seisev vesi saisva vesi; seisev rebane saisja repäń; 2. .saisma (.)saistaq saisa66, .saisu|ma -daq -80, .hoitu|ma -daq -80 taliõunad seisavad keldris kevadeni talvõubinaq saisvaq keldren keväjäniq;

seisnema olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58 küsimus seisnes ainult rahas küsümüs olľ õ̭nnõ rahan; asi ei seisne sugugi ainult ajapuuduses asi olõ-iq sukugiq õ̭nnõ aopuudusõn; milles seisneb õnn? miä om õ̭nń?;

seisuaeg .saismisõ aig rongi seisuaeg jaamas on viis minutit ronǵ sais jaaman viiś minotit;

seisukoht 1. .saismisõ kotus bussis on istekohad ja seisukohad bussin ommaq istmisõ kotusõq ja saismisõ kotusõq; seisukohti pole! inemiisi saisma ei võetaq!; 2. .arvami|nõ -sõ -st5, (aśa) nägemi|ne -se -st5, .kaemi|nõ -sõ -st5 selgitas meile oma seisukohti seleť meile ummi arvamiisi;

seisukord (saiso)kõrd (-)kõrra (-).kõrda30, v sais saiso .saiso37 kehtestati sõjaseisukord sõ̭akõrd v sõ̭asäädüs panti masma; millises seisukorras su riided on? mändsen kõrran su rõivaq ommaq?;

seisund sais saiso .saiso37 haige viidi raskes seisundis haiglasse haigõ viidi rassõn saison haigõmajja;

seisus .saisus -õ -t9 teenija oli tõusnud perenaise seisusse tiińjäst olľ pernaanõ saanuq;

seitse säidse .säitsme säidsend16

seitsekümmend säidsekümmend .säitsme-.kümne säidsendkümmend17 haigus avastati seitsmekümne kaheksal seal tõbi löüti säitsmelkümnel katsal tsial;

seitsesada säidsesada .säitsmesaa säidsendsata29

seitseteist säidsetõist(kümme(nd)) .säitsmetõist(.kümne) säidsendtõist(kümmend)17, kõnnõk säidse.tõisku .säitsme.tõisku säidsend.tõiskut1

seitsmekesi .säitsme.keiste , .säitsme.geiste , .säitsmekese , .säitsmegese , .säitsme.keske , .säitsme.geske , .säitsme.keisi , .säitsme.geisi

seitsmekümnes .säitsme(s).kümnes .säitsme-.kümnendä .säitsme.kümnendät3

seitsmemagajapäev .säitsmemagajidõ|päiv -päävä -.päivä35

seitsmendik .säitsme|sjago -ndäjao -ndätjako27, .säitsmendi|k -gu -kku38

seitsmene .säitsme|ne -dse -st7, .säitsmeli|ne -dse -st5 nende laps on juba seitsmene näide latś om joba säitsmene; seitsmene buss (kellä) säitsme busś; seitsmene meeskond säitsmeline miiśkund;

seitsmes .säitsme|s -ndä -ndät4

seitsmeteistkümnes .säitsme(s)tõist.kümnes .säitsmetõist.kümnendä .säitsmetõist.kümnendät3

seitsmevennapäev .säitsmeveliste|päiv -päävä -.päivä35

seitsmevõistlus sport .säitsme.võistlus -õ -t9, .säitsmevõigõlus* -õ -t9

sekeldus jandaľ -i -it4, jambaľ -i -it4, janť jandi .janti37 poistega on palju sekeldusi poiskõisigaq om palľo jandalit;

sekka .seltsi , .summa , sekkä , .hulka kadus rahva sekka kattõ rahva hulka; poetas ka sõna sekka üteľ kah sõ̭na sekkä;

sekkuma .vaihõlõ segä(hä)mä , .vaihõlõ tulõma inimene sekkub tihti looduse loomulikku kulgu inemine sekäs sagõhõhe vaihõlõ luudusõ loomuperätsele käügile; asjasse sekkus politsei politsei tulľ aśalõ vaihõlõ;

sekretär sekre|täŕ -täri -.tärri38, sekre|tääŕ -tääri -.tääri37, kirotaja - -t3

seks koin koina .koina37, krõpś krõpsi .krõpsi37, sekś seksi .seksi37, nusś nussi .nussi37, ilotü̬ü̬ - -d52, iho|rõ̭õ̭m -rõõmu -rõ̭õ̭'mu37

sekser kuut .sorti v mu̬u̬du sakuskiq

seksikas seksi|käs -gä -kät15, ligi.tõ̭mbaja - -t3

seksikus seksiküs -e -t9, ligi.tõ̭mbus* -õ -st9

seksima .sekśmä .seksiq seksi63, suku tegemä , suku .soetama , .nuśma .nussiq nussi63, .jõpśma .jõpsiq jõpsi63, .koinlõma koinõldaq .koinlõ78, .koinama .koinadaq .koina77, paari|tama -taq -da82, (kedägiq) .maa|tama -taq -da81, .kargama karadaq .karga77, tuk|kama -adaq -ka77 „Seksisin selle naisega, ” ütles mu kaaslane „Tuksi tuud naist,” üteľ mu seldsiline;

seksuaalne seksi- , krõpsi- , suguli|nõ -(d)sõ -st5, sugu- seksuaalne käitumine sugulinõ üllenpidämine;

seksuaalsuhe sugu.vaihõ|kõrd -kõrra -.kõrda33, magatami|nõ -sõ -st5, paaritami|nõ -sõ -st5

seksuaalsus sugulinõ loomus kõrgenenud seksuaalsusega hirmsa tahtmisõgaq;

seksuaalvähemus suguline veidembüs

sekt uso|lahk -lahu -.lahku34

sektant lahkusoli|nõ -sõ -st5

sektor .sektoŕ -i -it4, jup|ṕ -i -pi37, ja|go -o -ko27, har|o -o -ro26 keeleinstituudi murdesektor keeleinstituudi murdõharo;

sektsioon ja|go -o -ko27

sekund (t)sekonď -i -it13 sekundiosuti sekonditseieŕ;

sekundaarne tõ(õ)sõ|nõ* -dsõ -st7

sekundeerima kõrvalt härgütämä , .perrä .haukma , kõrvalt .haukma , sekun|di̬i̬ŕmä -di̬i̬riq -deeri63

selekteerima .vällä .sorťma v valima

selektsioon .sorťmi|nõ -sõ -st5, valimi|nõ -sõ -st5, sordi lu̬u̬minõ

seletama sele|tämä -täq -dä82, se(l)lä|tämä -täq -dä82, v poońa|tama -taq -da82 asja seletati mitut moodi asja sellätedi mitund muudu; kas sinu silm seletab? kas su silm näge ärq v seletäs?; seda ei oskagi seletada tuud ei mõistakiq ärq kõ̭nõldaq; see on lihtsalt seletatav tuud saat lihtsäle ärq seletäq;

seletamatu seletämäldäq , .arvosaamaldaq hinges oli seletamatu nukrus hengen olľ kurbus, midä olľ rassõ ärq seletäq;

seletus seletüs -e -t9, se(l)lätüs -e -t9 pidi oma tegude kohta seletust andma pidi umaq tegemiseq ärq seletämä;

selg sälg sä(l)lä .sälgä34 särk on seljas hamõq om sälän; talle meeldib hobuse seljas sõita tälle miildüs hobõsõ sälän sõitaq;

selge .selge - -t3, klaaŕ klaari .klaari37, lahhe - -t14, val|lus -usa -usat4 nuuskpiiritus lööb pea selgeks nuuskpiiretüs lüü pää lahhes; kas lapsel on lugemine juba selge? kas latsõl om lugõminõ joba selge?; õhtuks läks taevas selgeks õdagus lätś taivas klaaris; selge leemega supp valusa leemegaq supṕ; konverentsi toimumise aeg pole veel selge konvõrendsi pidämise aig olõ-iq viil kimmäs; seadusetekst peaks selgem olema säädüseteksť piässiq selgemb olõma;

selgelt .selgehe , .selgele mul on selgelt meeles, kuidas ta lahkus mul om selgehe meelen, kuis tä ärq lätś;

selgeltnägija nä|kij -gijä -gijät4, nägijä - -t3

selgesti .selgehe , .selgele , .silmüisi ilusa ilmaga on torn selgesti näha ilosa ilmagaq om torń selgehe nätäq;

selginema .selgembäs minemä , .klaaru|ma -daq -80 taevas hakkab selginema taivas nakkas klaaruma;

selgitama sele|tämä -täq -dä82, se(l)lä|tämä -täq -dä82, .selges tegemä , .klaaŕma .klaariq klaari63, v õiõnda|ma -q -83 asja peab rahvale selgitama asja piät rahvalõ seletämä; arusaamatused selgitati kohe pahandusõq klaaridiq v õiõndõdiq õkva ärq; süüdlane jäi välja selgitamata süüdläne jäi vällä uuŕmaldaq; õnnetuse põhjused tuleb välja selgitada õ̭nnõtusõ põhjusõq tulõ selges tetäq;

selgitus seletämi|ne -se -st5, seletüs -e -t9, se(l)lätüs -e -t9

selgitustöö seletüstü̬ü̬ - -d52

selgroog sälg|ru̬u̬ds -roodsu -ru̬u̬dsu37, sä(l)lä|ru̬u̬ds -roodsu -ru̬u̬dsu37 selgrool on kaela-, rinna- ja nimmelülid säläroodsul om kaala-, rinna- ja nimesjago;

selgroolüli sälgroodsujak|k -u -ku37

selguma .selges saama , .vällä tulõma , se(l)lätü|mä -däq -84 tulemused selguvad homme tulõmiq saavaq selges hummõń; selgus, et tegemist oli valega tulľ vällä, et tuu olľ võlsś;

selgus v .selgü|s -(se) -(s)t10 asjasse taheti selgust saada aśa sisse taheti selgüt saiaq v asi taheti selges saiaq; kiidab allikavee selgust kitt puhast lättevett;

selgusetu .arvosaamaldaq , segä|ne -dse -st7, .selgüseldäq

selili sä(l)lül(d)e , sä(l)lä pääle , sä(l)lä pääl pani teise selili panď tõõsõ sälä pääle; magab selili makas sälülde; seliliujumine sälüldeujominõ; selili olema sä(l)lütämä;

seljaaju sä(l)lä|ajo -ajo -ajjo v -aio26, sälgroodsu säsü

seljak (mäe)sälg (-)sä(l)lä (-).sälgä34, säländi|k -gu -kku38, säländü* - -t1 seljakult avaneb ilus vaade mäesälä päält om illos kaeminõ;

seljakott sä(l)läkot|ť -i -ti37, kormus -(s)õ -t11, paun pauna .pauna30, seto kiiľ torbas .torba torbast22

seljanka .mitmõlihasup|ṕ -i -pi37, sel.janka - -t1

seljataga sä(l)lä taka(h)n pikk päev on seljataga pikḱ päiv om sälä takan v pikḱ päiv sai müüdä; seljataga sõimati teda kõvasti sälä takan sai tä kõvva sõimadaq;

seljatagune sä(l)lätago|nõ -dsõ -st7 tal on kindel seljatagune täl om kimmäs sälätagonõ;

seljatama sä(l)lä pääle v sä(l)lülde .pandma seljatas väitluses vastase olľ vaiõlusõn vastatsõst üle;

sell v selľ selli .selli37 kolm lõbusat selli kolm lustilist poissi v tegeläst;

sellal seol v tu̬u̬l aol , seod- v tu̬u̬d.aigo , tu̬u̬l-.aiga , toonaq , tu̬u̬havva sellal, kui pere tööl oli, käisid vargad tuul aol, ku pereq tüül olľ, käveq vargaq; püssirohtu sellal ei tuntud tuudaigo püssäruuht viil es teedäq;

sellegipoolest .sõ̭skiq , .siskiq , tu̬u̬giqperäst , .taagiqperäst , .seogiqperäst , tu̬u̬st hu̬u̬ľmaldaq ta näeb küll hea välja, kuid on sellegipoolest imelik vaadata tä näütäs külh hää vällä, a om tuust huuľmaldaq andśak kaiaq;

sellekohane aśa.kotsi|nõ -dsõ -st5, tu̬u̬ .kotsilõ , sääne .sääntse v .säändse v .sändse säänest7 puhkusesaamiseks tuleb esitada sellekohane avaldus puhkusõsaamisõs tulõ tetäq aśakotsinõ avaldus; meil puuduvad sellekohased andmed meil olõ-iq säänest teedüst;

sellepärast selle , seoperäst , taaperäst , tu̬u̬peräst , seo.perrä sellepärast ma tulingi selle ma tulligiq;

seller selleŕ -i -it4

selline sääne .sääntse v .säändse v .sändse säänest7, .säände|ne -dse -st5, säänedä|ne -dse -st5, .säärde|ne -dse -st5, sääre .säärtse säärest7, nii|sääne -.sääntse v -.säändse v -.sändse -säänest7, .särne .särtse säräst7

selliselt niimu̬u̬du , nii

selts seltś seldsi .seltsi37

seltsi .seltsi

seltsiline seldsili|ne -dse -st5, sõbõŕ sõbra .sõpra45 lapsele on seltsilist vaja latsõlõ om seltsi vaia;

seltsim seldsimb , seldsemb kahekesi on seltsim minna katõkõisi om seldsemb minnäq;

seltsima .seltśmä .seltsiq seldsi63, läbi .käümä , sõbrustõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .parki lü̬ü̬mä poiss seltsib omavanustega meelsasti poiskõnõ käü hindävannuidsigaq hää meelegaq läbi; vanemad elevandid ei seltsinud karjaga vanõmbaq eelevandiq es tahaq kaŕagaq seltsiq; seltsiv inimene seldsiinemine, seldsikäs v seltsjä v kampaja inemine;

seltsimees seldsi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

seltsis seldsi(h)n , ku̬u̬(h)n , üte(h)n , üte(h)nku̬u̬(h)n sõbrad käisid seltsis jõhvikal sõbraq käveq ütenkuun kurõmaŕan;

seltskond seltś|kund -kunna -.kunda32, seltś seldsi .seltsi37 istusime mõnusas seltskonnas istõmiq hään seltśkunnan; tüdruk tundis end poiste seltskonnas väga hästi tütäŕlatś tunď hinnäst poissõ seldsin väega häste; seltskonnaelu seldsielo; seltskonnainimene seldsiinemine; seltskonnatants seltśkunnatands;

seltskondlik seltśkunna- seltskondlik mäng seltśkunnamäng;

semantika kiiľ tähendüsoppu|s -(sõ) -(s)t10, semanti|ga -ga -kat3

semester sé(m)mestri - -t1

semikoolon punkťkom|a -a -ma28

seminar se(m)mi|näŕ -näri -.närri38, se(m)mi|nääŕ -nääri -.nääri37

semu semlä|k -gä - kät13, sem|u -u -mu26

senaator se.naatri - -t1

senat sena|ť -di -tit13

seni seeni(ni)q , seeniqmaaniq seni on kõik hästi läinud seeniqmaaniq om kõ̭iḱ häste lännüq; oota seni, kuni ma tulen! oodaq seeniq, kooniq ma tulõ!;

seniilne vanast ulľ seniilseks muutuma tśoboh(t)uma; vanamees on päris seniilseks muutunud vanamiiś om peris ärq tśobohunuq v rumalas jäänüq;

seniit se|niiť -niidi -.niiti37 Päike paistab seniidist Päiv paist lagipäähä;

senikaua seeniqkavva , nika , niikavva sa tee süüa, ma käin senikaua poes! sa tiiq süvväq, ma käü nika poodi man ärq!; senikaua kui nikaniq, nikaguq, niikavva ku;

senikauaks seeniqkavvaniq , niikavvas , nikas , nikaniq jään senikauaks koju, kui isa töölt tuleb jää nikas kodo, ku esä tüült tulõ v jää kodo, nikas ku esä tüült tulõ;

senine seeni|ne -dse -st5

senini seeni(ni)q , seeniq.aoniq , seoniq-.aoniq , seeniqmaaniq , seoniqmaaniq

sensatsioon (suuŕ) pauksõ̭n|noḿ* -oma -omat4, kõva kõmmin talle meeldib sensatsioone üles puhuda tälle miildüs lokku lüvväq; puhkes tõeline sensatsioon kõva kõmmin lätś vallalõ; ajakirjandus tegi sellest asjast suure sensatsiooni aokirändüs tekḱ taast aśast suurõ pauksõ̭noma;

sensatsiooniline inne.kuuldma(l)daq

sensitiiv läbinägijä - -t3, nõid nõia .nõida33

sensuaalne meele|ne -dse -st7, himoli|nõ -dsõ -st5

sensuaalsus: temast lausa õhkub sensuaalsust tä näütäs egä tolľ meelene vällä;

sent (t)senť tsendi .tsenti37 pole sentigi raha olõ-iq tsentigiq rahha;

sentimeeter tsendimi̬i̬tre - -t3, tsendimi̬i̬tri - -t1

sentimentaalne makõhallõ - -t14, hallõmakõ - -t14, hallõ - -t14, iku|nõ -dsõ -st7 sentimentaalne kirjandus hallõmakõ kirändüs; miks sa nii sentimentaalseks muutusid? mis sa nii ikutsõs lätsit?;

seonduma köüdüsse(h)n olõma , .köütü|mä -däq -80 seonduv probleem küsümüs, miä taagaq tulõ;

seos köüdüs -(s)e -t11, .vaihõ|kõrd -kõrra -.kõrda33 tööstuse ja põllumajanduse seos tüüstüse ja põllumajandusõ köüdüs; mis seos sel minuga on? kuis tuu mullõ putus?;

seosetu segä|ne -dse -st7, köüdüsseldäq ajas seosetut juttu ai segäst juttu;

seostama .köütmä .köütäq köüdä61, ütte .köütmä , kokko .pandma kõrgharidusega inimesed seostavad oma tulevikku Eestiga korõmba koolitusõ saanuq inemiseq köütväq hindä tulõvigu Eestigaq kokko; ta ei osanud neid asju seostada tä es mõistaq naid asjo kokko pandaq;

seostuma ütte .panduma , ütte minemä , kokko .käümä , mano(q) .käümä , (kokko) .putma puttuq putu73, .köütü|mä -däq -80 kadripäevaga seostub hulk kombeid katripäävägaq käü kokko hulga kombit;

separaat sepa|raať -raadi -.raati37

separaatrahu eräle rahu

separatism eräle.kiskmi|nõ -sõ -st5, erälelü̬ü̬mi|ne -se -st5, eräle.tahtmi|nõ -sõ -st5

sepatangid m .piht|õq -idõ -it19, pihi|dsaq -tsidõ -tsit13, pihiq .pihte .pihte36, sepä|tangiq -.tangõ -.tangõ37

sepik nisu|vatsk -vadsa -.vatska33, rõ̭õ̭sk rõõsa rõ̭õ̭'ska32

sepikoda sepi|koda -kua -kota27

sepis sepätü̬ü̬ - -d52, sepä- valmistame nii suuri kui väikseid sepiseid teemiq nii suuri ku väiksit sepätöid; sepisnael sepänagõl;

sepistama sepätü̬ü̬d tegemä

sepitsema .plaani pidämä , plaani|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, .märḱmä .märkiq märgi63, .vällä märgütämä , .haudma .hauduq havvu64, kokko .pandma v .säädmä , meisterdä|mä -q -83 mõne päevaga sepitses ta kirjutise valmis mõ̭nõ päävägaq sääď tä kirätüü kokko; sepitses intriigi kuninga vastu pidi kuninga vasta plaani; talumees sepitses oma lastele kõik mänguasjad ise talomiiś meisterď hindä latsilõ kõ̭iḱ mängoaśaq esiq;

sepitsus .tsusḱmi|nõ -sõ -st5 salasepitsus (sala)tsusḱminõ, (sala)lugu, sori; tema sepitsuste pärast küüditati pere Siberisse timä tsusḱmiisi peräst kiudutõdi pereq Tsiberihe;

sepp sep|p -ä -pä35, raudsep|p -ä -pä35

september süküskuu - -d50, séptembri - -t1

septik septi|k -gu -kut13, kõnnõk sitapüt|t -ü -tü37

serbia: serbia keel serbiä kiiľ;

serblane .serblä|ne -(d)se -st5

serenaad sere|naať -naadi -.naati37, seri|naať -naadi -.naati37

seriaal séri|aaľ -aali -.aali37, järe|filḿ -filmi -.filmi37

sertifikaat tunnistus -õ -t9

serv (serva) vi̬i̬ŕ veere vi̬i̬rt40, serv servä .servä35, serb serbä .serbä35, (loodsikul) parras .parda parrast23, parrõq .pardõ parrõt19, laid laia .laida32 paberi vasakusse serva oli midagi käsitsi kirjutatud paprõ kura veere pääle olľ midägiq käegaq kirotõt; hakkame põlluservast peale! nakkamiq nurmõveerest pääle!;

serv (servi) serv́ servi .servi37

servama .servämä servädäq .servä77, (seimrigaq) seimerdä|mä -q -83 servatud ja servamata lauad servädüq ja servämäldäq lavvaq;

serveerima ette .andma , lavva pääle .säädmä , .lauda .katma järelroaks serveeriti jäätist makussöögis anti ijätüst; raamatus on õpetus serveeritud rahvalikus keeles raamatun om oppus annõt v kirotõt rahvalikun keelen;

serveerimislaud söögi.pakmis|laud -lavva -.lauda33, ette.andmis|laud -lavva -.lauda33

server serveŕ -i -it4, .mõisa.puutri* - -t1

serviis ser|viiś -viisi -.viisi37, m (üttemu̬u̬du) anom|aq -idõ -it4 hinnaline serviis kalliq anomaq; mul pole korralikku serviisi mul olõ-iq kõrralikkõ üttemuudu anomit;

serviti servilde , .servi , servägaq , veeregaq , servikallaq

servjett serv|jetť -jeti -jetti37, salvrät|ť -i -ti37

sesoon aig ao .aigo36 rannasesoon tsuklõmisaig;

sessioon: eksamisessioon eksämiaig;

sest selle , selle et , tollõ ma lähen, sest ma tahan minna ma lää, selle et ma taha minnäq;

sestap selle , seoperäst , taaperäst , tu̬u̬peräst , tollõ

sestpeale tu̬u̬staost , tu̬u̬stpääle , säält pääle , tu̬u̬stsaaniq

sestsaadik tu̬u̬stsaaniq , seostsaaniq , siistsaaniq

sete .saistus -õ -t9, sa|go -o -ko27, sakõ - -t14, set|eq -te -et18 veresete oli neli millimeetrit veresaistus olľ neli millimiitretkõnnõkveresago olľ nelä pääl; settekaev settekaiv; settekivimid saistkivi(q);

settima .saistu|ma -daq -80 mere põhja on settinud liiva liiv om saistunuq mere põhja;

setu seto - -t2, setokõ|nõ -sõ -ist8

setu: setu keel seto kiiľ;

setulik seto|nõ -dsõ -st7 setulik sõna setonõ sõ̭na;

setverik tsetveri|k -gu -kku38

setvert tsét|verť -verdi -.verti37

sfäär al|a -a -la28, kihť kihi .kihti36, tsõ̭õ̭ŕ tsõõri tsõ̭õ̭'ri37, kih|ä -ä -hä24, sfääŕ sfääri .sfääri37, kerä pind kirjanduse mõjusfäär kirändüse mõoala; tema mõtted liiguvad kõrgemates sfäärides hõľos korgin mõttin; mõjusfäär mõoala; mõjusfäärist välja mõo alt vällä;

show .näütämi|ne -se -st5, .näütüs -e -t9, mäng mängo .mängo37, .kaemi|nõ -sõ -st5, .kaemis|mäng -mängo -.mängo37 valgus tulõvärḱ; moe moodunäütämine;

sibama si|ba(ha)ma -paq v -badaq -pa v -baha88, sip|pama -adaq -pa77, tsä|bimä -piq -bi57, ju̬u̬skma ju̬u̬skõq v joostaq joosõ65, .ümbre .laskma , ta|dima -tiq -di57 hiired sibavad pööningul hiireq laskvaq tarõ pääl;

siberlane tsiberlä|ne -se -st5

sibi si|bi -bi -pi26 sibivedaja sibivitäi;

sibul si|puľ -bula -bulat4 sibulapealsed sibulalaugaq, sibulaleheq, sibulaladvaq, sibulapäälüsseq;

sibulõun sipuľ|upin -ubina -ubinat4, porstikõ|nõ -sõ -ist8, porsś porsi .porssi37, si|puľ -bula -bulat4

side (side) 1. si|dõ -dõ -tõ24, posť.kon|toŕ -tori -.torri38 ma lähen sidesse ma lää sittõ; sidepataljon sidõpataljoń; 2. ütehüs* -e -t9, läbi.käümi|ne -se -st5 saare ja mandri vahel katkes side mitmeks päevaks ütehüs saarõ ja maisõmaa vaihõl jäi mitmõs pääväs katśki v saarõ ja maa vaihõl es saaq mitu päivä läbi kävvüq; peame sidet! teemiq hellü!;

side (sideme) 1. mäheq .mähḱme mähend16, mähüs -(s)e -t11, pinde - -t2 kata haav puhta ja kuiva sidemega! panõq haava pääle puhas ja kuiv mähüs!; 2. läbi.käümi|ne -se -st5, külä(h)n.käümi|ne -se -st5, köüdüs -(s)e -t11, kokko.putmi|nõ -sõ st5, .vaihõ|kõrd -kõrra -.kõrda33, läbi.saami|nõ -sõ -st5 võrukestel on tugevad sidemed oma suguvõsaga võrokõisil om kimmäs köüdüs uma suguseldsigaq; vendade vahel on tugev side veleq hoitvaq kokko;

sideaine köüdüsollus -(s)õ -t11

sidekriips jaku|kriipś -kriipsi -.kriipsi37, jakkaja - -t3

sidesõna kiiľ köüdüssõ̭n|a* -a -na28

sidisema tsibis|emä -täq -e87, tsidsistä|mä -q -83, tsidsis|emä -täq -e87

sidistama tsidsistä|mä -q -83, tsitserdä|mä -q -83, tsitsi|tämä -täq -dä82, ki(d)sistä|mä -q -83, v kädsistä|mä -q -83 pääsukesed sidistavad pääsläseq kidsistäseq v tsidsistäseq; tüdrukud, jätke sidistamine järgi! latśkõsõq, jätkeq noq taa kisistämine (perrä)!;

sidrun .tsitro|ń -ni -nni38 sidruniga tee tsitronigaq tsäi;

sidrunhape .tsitrońhap|as* -pa -ast22

siduma .köütmä .köütäq köüdä61 seob rätiku pähe, kotisuu kinni köüt räti päähä, kotisuu kinniq; seotud olema köüdet olõma; seotuks pidehihe, pidejihe, pidessihe, pidessile; selle tööga jääd nii seotuks, et ei jää enam sugugi aega taa tüügaq jäät nii pidehihe, et jää ei inämb sukugiq aigo; kuidas see asi sinuga seotud on? kuis taa asi sullõ putus?; sidumisnöör köüdüs; siduv leping kuunhoitja leping; siduv munavalgepulber kokkokliiṕjä munavalgõpulbri;

sidur si|tuŕ -duri -durit4, haarus -(s)õ -t11

siga tsi|ga -a -ka29 sobisid kokku nagu siga ja kägu saiq ku tsiga lambagaq kokko;

sigadus tsia|temp -tembo -.tempo37, tsiatük|k -ü -kü37 saatis korda suure sigaduse tekḱ suurõ tsiatembo;

sigala tsigala - -t4, tsiola* - -t3, tsia|laut -lauda -.lauta30, (vähämb) tsia|paht -paha -.pahta33

sigar tsi|kaŕ -gari -garit4

sigaret tsigare|ť -di -tti38, tsiga|retť -reti -retti37, suits suidsu .suitsu37 sigaretipakk suidsupakḱ;

sigima siginemä sikiq v .siidäq sigine89, sugu|nõma -(nõ)daq -nõ89, sugõ|nõma -(nõ)daq -nõ89 hiired sigisid sel aastal hästi hiireq sigisiq timahavva häste; kalad ei saa seal sigida kalaq saa-iq sääl sugõnõdaq; juustesse sigib halli hiussidõ sisse sugõnõs halli; sigiv sugulinõ; sigiv loom on see, kes palju poegi toob sugulinõ elläi om, kiä palľo poigõ tuu;

sigimatu sigi(ne)mäldäq , viläldäq , aher .ahtra aherd23 tal oli sigimatu naine, lapsi nad ei saanud täl olľ aher naanõ, latsi nä es saaq;

sigimik si̬i̬mne|koda -kua -kota27

sigimine siginemi|ne -se -st5, sugunõmi|nõ -sõ -st5, sugõnõmi|nõ -sõ -st5 sigimisvõimeline siginemisvõimugaq, siginejä; sigimisvõimetu siginemäldäq v viläldäq v aher;

siginema siginemä sikiq v .siidäq sigine89, sugu|nõma -(nõ)daq -nõ89, sugõ|nõma -(nõ)daq -nõ89 majja siginesid rotid majja sigisiq võhluq;

sigitama (inemise kotsilõ) last tegemä , (eläjide kotsilõ) .poigõ tegemä on oma mehega kolm last sigitanud om uma mehegaq kolm last tennüq; ära sigita endale vaenlasi! ärq soetagu eiq hindäle vainlaisi!;

sigivus sugõnõmis|võim -võimu -.võimu37, sugõnõmisvä|gi -e -ke25 sigade sigivus on hea tsiaq saavaq häste põrsit; sigivusmaagia siginemisnõidus, siginemiskuntś;

signaal märgüs -(s)e -t11 heli-, valgussignaal helü-, valgusmärgüs;

signalisatsioon märgüsse.andja - -t3, valvõq .valvõ valvõt18, naľ pätipas|sun -una -unat4 signalisatsioon lülitati sisse valvõq panti pääle;

signaliseerima .märkü v märgüst .andma

sigur kohvijuu|ŕ -rõ -rt40, tsi|kuŕ -guri -gurit4

sihik tsihi|k -gu -kut13, v tähe|ť -di -tit13 võttis vaenlase sihikule võtť vainlasõ kirbulõ v tsihke vainlasõ vällä; mul on uus töökoht sihikul ma tsihi vahtsõt tüükotust;

sihikindel tsihi|kimmäs -.kimmä -kimmäst22, tsihiti̬i̬dsä - -t3

sihilik .nimme , meelegaq , tsihigaq sihilik tegu meelegaq v nimme tett;

sihilikult .nimme , meelegaq , tsihigaq maja süüdati sihilikult maja panti nimme palama;

sihipärane tsihiperäli|ne -dse -st5, tsihi .perrä , aśa i̬i̬st , .ausa - -t3 loodusvarade sihipärane kasutamine luudusvarro tsihi peri pruuḱminõ; riigivara sihipärane kasutamine riigivara õigõ pruuḱminõ;

sihiteadlik tsihiti̬i̬dsä - -t3

sihitis kiiľ tegemisalo|nõ* -dsõ -st7

sihitu .huupi , mõttõldaq algas sihitu tulistamine naaś huupi laskminõ;

sihitult .huupi , mõttõldaq hulkus sihitult tänavatel käve mõttõldaq huulitsit pite; raiskas sihitult raha pillõ rahha mõttõldaq;

siht tsihť tsihi .tsihti36, tsihḱ tsihi .tsihki36 sihtmärk tähetüs;

sihtasutus tsihťsäädünǵ* -i -it4

sihtima .tsihťmä .tsihtiq tsihi63, .tsihḱmä .tsihkiq tsihi63, tähendä|mä -q -83, tähe|tämä -täq -dä82 ta sihtis mind püssiga tä täheť minno püssäst;

sihtkapital tsihťrah|a -a -ha28, tsihťkapi|taľ -tali -.talli38

sihtkoht tsihťkotus -(s)õ -t11 buss jõudis sihtkohta hilinemisega busś jouď peräle ildampa; lähtekoht ja sihtkoht alostuskotus ja lõppkotus;

sihtotstarbeline tsihigaq , tsihiperi sihtotstarbeline annetus tsihiperi annõt (raha);

sihvakas .siuhkõ - -t3, orsika|nõ v orsika|s -dsõ -st5, orsika|s - -t15, pikḱpeenükene pikäpeenükese pikkäpeenükeist5

sihverplaat tsihvõŕ|plaať -plaadi -.plaati37

siia siiäq , (veidüq kavvõmbahe) .taaha , tahaq , .ta(a)htõ tule siia! tulõq siiäq!; siia tallu on vaja uusi masinaid taaha tallo om vaia vahtsit massinit;

siia-sinna siiäq-sinnäq , edesi-tagasi siia-sinna olid mõned lilled istutatud siiäq-sinnäq olliq mõ̭nõq lilliq istutõduq; lind lendab siia-sinna tsirk lindas edesi-tagasi; jookseb siia-sinna juusk ütte ja tõistõ kotussõhe;

siiamaani = siiani seeniqmaaniq , seoniqmaaniq , siiäqmaaniq , taaniqmaaniq , seoniq.aoniq , seeni(ni)q siiani oleme söögiga välja tulnud seoniqaoniq olõmiq söögigaq vällä tulnuq;

siiber .siibri - -t1 pöördsiiber kriisaq; mul on sinust siiber! mul om sinno viländ!;

siiberdama tsiibõrda|ma -q -83 siiberdamine tsiibõrus; siiberdaja tsiibõrus;

siid siiď siidi .siidi37, śolk ś ś#olga .#olka31 siidist siidine; siidkleit siidikleiť; siidrätik siidirätť, śolgarätť;

siider .siidri - -t1

siidine siidi|ne -dse -st7, śolka|nõ -dsõ -st7, śolga|nõ -dsõ -st7

siidisaba eläjät viristä|jä - -t3

siig ihes -(s)e -t11, ehes -(s)e -t11, siig siia .siiga32

siil v siiľ siili .siili37 siilil on okkad siilil ommaq nõglaq v haŕasõq;

siil (siilu) siil siilo .siilo37, laid laia .laida32 riidesiil rõivalaid; põllusiilud nurmõlangaq, nurmõsibaq;

siilisoeng siilisoeng -u -ut13, haŕas|hius -.hiu(s)sõ -hiust11

siin sii(h)n , (hrl veidüq kavvõmban) ta(h)n siin linnas ei ole mul midagi teha tan liinan olõ-iq mul midägiq tetäq;

siin-seal sii(h)n-sääl , kotu(s)si(l)dõ , paiguldõ toas vedeles siin-seal raamatuid tarõn videli siin-sääl raamatit; siin-seal on lumi juba põlvini kotussildõ om lumi joba põlviniq;

siinjuures taa man siinjuures peab mainima, et karistus oli liiga karm (taa man) piät nimmama, et nuhklus olľ ülearvo kõva;

siinkandis ta(h)n , miiq nuka(h)n v kolga(h)n v paiga(h)n v kandi(h)n , meil siinkandis pole elu veel välja surnud tan nukan olõ-õiq elo viil vällä koolnuq;

siinkohal taa kotu(s)sõ pääl , ta(h)n kotsil jätame jutu siinkohal pooleli jätämiq jutu taa kotussõ pääl poolõlõ;

siinne seo , seo kandi v paiga v nuka , taa nuka elost siinsed põllud on savised seo nuka nurmõq ommaq savidsõq; olen siinsest elust palju õppinud olõ taa nuka elost palľo oṕnuq;

siinpool sii(h)npu̬u̬l , ta(h)npu̬u̬l , ta(h)n(kandi(h)n v paiga(h)n) tulin vaatama, kuidas siinpool elatakse tulli kaema, kuis tan (kandin) ka eletäs; osa perest elab siinpool, teine teispool lahte ütśjago perrest eläs siinpuul, tõõnõ tõõsõlpuul merd;

siinsamas sii(h)nsama(h)n , (hrl veidüq kavvõmban) ta(h)nsama(h)n

siira-viira tsiiri-tsääri , tsiiro-tsääro , tsiuru(q)-tśauru(q) teerada läks siira-viira kaevuni tiirada lätś käänelden kao manoq v viirde;

siiralt .ausahe , tõ̭õ̭meeli , tõtõstõ

siiras .ausa - -t3, .ausami̬i̬ľ|ne -se -set6, tõtõ - -t2 ma usun, et ta oli minu vastu siiras ma usu, et tä olľ mu vasta ausa; neid sidus siiras sõprus nä olliq tõtõstõ sõbraq v näil olľ sõprus, miä olľ sõprus; jälgisin tema tegemisi siira huviga ma kai timä tegemiisi peris huvigaq;

siirdama .vahtsõt .pandma , mano(q) .pandma , istu|tama -taq -da82 haigele siirati neer haigõlõ panti vahtsõnõ rauh; arst siirdas haigele südamestimulaatori tohtri panď haigõlõ süämesunďja manoq;

siirdesoo haina-.samblõsu̬u̬ - -d52

siirduma minemä minnäq lää 3. k lätt min 1. k lätsi min 3. k lätś kesks lännüq kesks mint55 külalised siirdusid aeda küläliseq lätsiq aida; lapsed siirdusid välismaale elama latsõq lätsiq välämaalõ elämä; siirdus vene usku lätś vinne usko;

siire ülemine|ḱ -gi -kit13, minemi|ne -se -st5, edesimine|ḱ -gi -kit13 siirdeala üleminegimaa, üleminegivaih; maovähi siirded kopsus maovähä edesimineḱ tävvü;

siirup (t)siiro|ṕ -bi -pit13

siirus .ausa|mi̬i̬ľ -meele -mi̬i̬lt40, .ausu|s -(sõ) -(s)t10 rääkis erilise siirusega kõ̭nõľ esiqerälidselt ausahe;

siiruviiruline tsiiroviiroli|nõ -dsõ -st5, ju̬u̬ńliga|nõ -dsõ -st5

siis sõ̭s , sis

siiski .sõ̭skiq , .siskiq , õ̭ks , iks , ummõ(h)t(õ) juhtus õnnetus, kuid siiski lõppes kõik hästi juhtu õ̭nnõtus, ummõhtõ lõppi kõ̭iḱ häste;

siit siist , (hrl veidüq kavvõmbast) tast siit külast on pärit palju kuulsaid inimesi tast küläst om peri hulga kuulsit inemiisi; tuli siit välja tulľ siist vällä;

siit-sealt siist-säält

siitpeale seost (aost) pääle , siistpääle , tastpääle , tu̬u̬stpääle siitpeale ei kuulanud ta üldse sõna tuust pääle kullõ-õs tä sukugiq;

siitsamast siistsamast , tastsamast , siist , tast

sikk sik|k -a -ka31 koplis sõi kaks sikku koplin sei katś sikka;

siksak vink-vank vingu-vangu .vinku-.vanku37, tsikḱ-tsakḱ tsiki-tsaki tsikki-tsakki37 rästikul on siksak selja peal sivvul om tsakilinõ juuń sälä pääl; teeb õmblusmasinaga siksakke tege ummõlusmassinagaq tsikkõ-tsakkõ; siksakikäärid tsakikääriq;

siksakiline .vinku-.vanku

sikutama .kakma kakkuq kaku64, .kiskma .kiskuq kisu64, .tõ̭mbama tõ̭mmadaq .tõ̭mba77, siku|tama -taq -da82, (t)singu|tama -taq -da82 hobune sikutas koormat kogu jõust hopõń tõ̭mmaś kuurmat kõ̭gõst jovvust; poiss sikutab tüdrukut patsist poiskõnõ kisk tütäŕlast palmikust; sikutas ja sikutas ning tuligi lahti kakḱ, kakḱ ja ärkiq kaksaś;

sikuti tirk tirgu .tirku37, sikusk -a -at13

silbitama (t)silbendä|mä -q -83

sild sild silla .silda33

sile sille - -t14, sil|lev -evä -evät4, (h)ille - -t14, planḱ plangi .planki37, v tasa|nõ -dsõ -st7 lapse nahk on sile latsõ nahk om sille; sirge ja sile puu sirgõ ja sillev puu; sile tee tasanõ v sille tii; sile rehv planḱ kumḿ;

siledasti silehehe , sillelt , ilehehe , ilehele , .laabsahe , .laapsahe naisevõtt läks siledasti naasõvõtt lätś laapsahe;

silgupütt silgupüt|t -ü -tü37

silikaat sili|kaať -kaadi -.kaati37

silinder tsi(l)lendri - -t1, tsü(l)lendri - -t1, pot|ť -i -ti37, püt|t -ü -tü37

silitama (h)ilestä|mä -q -83, silestä|mä -q -83, sili|tsemä -tsäq v -däq -dse90, .sillämä sillädäq .sillä77, (prostalt) laabi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, .laaṕma .laapiq laabi63 tüdruk silitab koera tütäŕlatś silestäs pinni; vanamees silitab habet vanamiiś silläs habõnit;

silk räiḿ räime .räime35, (soolat) soola|räiḿ -räime -.räime35, silḱ silgu .silku37

silkama lippama lipadaq lippa77 lapsed silkavad järve poole latsõq lippasõq järve poolõ;

sillerdama .helkelemä helgeldäq .helkele85, .helkämä helgädäq .helkä77, .läükelemä läügeldäq .läükele85 meri sillerdab hõbedaselt meri helkeles ku hõpõ;

sillutama .katma kattaq kata61, prügü|tämä -täq -dä82 tee sillutati kividega tii katõti kivvegaq;

sillutis kat|õq -tõ -õt18, päälüs -e -t9 sillutiseta tänav ilma kattõldaq uulits;

silm (silma) silm silmä .silmä35, latsik tsimmä - -t2 tegi silmad lahti tekḱ silmäq vallalõ; kurja (kaetava) silmaga kahi silmägaq; kadus silmist kattõ silmist; silma peale viskama silmä pääle viskama, kaehtama, kaehutma; mul on lausa silme ees, kuidas isa emaga tantsis mul om õkva silmän, kuis esä imägaq tandsõq; keda ta silmas pidas, kui nii ütles? kedä tä mõtõľ, ku nii üteľ?; kunstsilm tinasilm;

silm (silmu) kivijür|räi -äjä -äjät4, kivijüräsḱ -i -it13, sutť suti sutti37 silm on ussi moodi kala, elab jões kivijürräi om hussi muudu kala, jõ̭õ̭n eläs;

silmaarst silmä.tohtri - -t1, silmä.tohtrõ - -t3

silmahammas silmä|hammas -.hamba -hammast23 silmahambad silmähambaq;

silmakirjalik võlsś võlsi .võlssi37, petüs -(s)e -t11, petü- , sala- ma ei taha olla silmakirjalik maq taha-aiq kattõ juttu aiaq; ta on silmakirjalik tä tege hindä ausas v silmä all kõ̭nõlõs, ku hää puuľ pääl;

silmakirjatsema (hinnäst .ausas v hääs) tegemä tetäq ti̬i̬60, v .mänǵmä .mängiq mängi63 ära silmakirjatse! teku-iq hinnäst ausas! v teku-iq hääs näko!;

silmalaug (silmä)lak|k -a -ka m umak -lakko30 v -lakkõ31, silmä|laud -lavva -.lauda33

silmama .silmämä silmädäq .silmä77, .kaema kaiaq kae67, nä|gemä -täq -e60, .kaeskõ|(l)lõ-ma -llaq -(l)lõ86, kõrras .kaehta|ma -q -81, .kaehu|tma -taq -da62 ma ei silmanud ruumis ühtki tuttavat ma es näeq ruumin üttegiq tutvat; toimetaja silmas kirjatöö üle toimõndaja silmäś v kai kirätüü üle; mine silma, mis lapsed teevad! mineq silmäq v kaeq, midä latsõq tegeväq!;

silmamoondaja silmä.luḿja - -t3, silmä-.muutja - -t3, silmä.petjä - -t3

silmamoondus silmä.luḿmi|nõ -sõ -st5, silmä.muutmi|nõ -sõ -st5, silmäpetüs -(s)e -t11

silmamuna silmämun|a -a -na26

silmamõõt silmä|mõ̭õ̭t -mõõdu -mõ̭õ̭'tu37 määras puu kõrguse silmamõõduga panď puu korgusõ silmä perrä paika; tal on hea silmamõõt täl om hää silmämõ̭õ̭t;

silmanurk silmänuk|k -a -ka31, silmä|nulk -nulga -.nulka31, silmä|kolk -kolga -.kolka31

silmanägemine silmänägemi|ne -se -st5

silmanähtav silmägaq nätäq , (ilm).selge - -t3 tema areng on olnud silmanähtav timä edenemine om olnuq silmägaq nätäq;

silmapaistev .silmänakkaja - -t3, v .tähtsä - -t3, (.selgehe v häste) nätäq silmapaistev sportlane hää v kõva sporťlanõ; midagi silmapaistvat ei toimunud midägiq tähtsät es sünnüq;

silmapesukauss suumõsu|kausś -kausi -.kaussi37

silmapiir silmä|piiŕ -piiri -.piiri37, .taiva|vi̬i̬ŕ -veere -vi̬i̬rt40, .taiva|rand -ranna -.randa32 vahimadrus uurib silmapiiri vahimadrus uuŕ taivaviirt; päike vajus silmapiiri taha päiv lätś jumalihe; silmapiirile kerkis uus töökoht silmäpiirile tulľ vahtsõnõ tüükotus;

silmapilk 1. v kõrragaq rehi .rehki37, .õkvalt , noqsama kiirabi jõudis silmapilk kohale kipõabi jouď kõrragaq peräle; üks silmapilk! oodaq tsipa! v õkva saa!; 2. kõrrakõnõ .aigo , rehḱ , kipõń .aigo , silmä|pilk -pilgu -.pilku37, tolmah(t)us -õ -t9 oli silmapilgu tasa olľ kipõń aigo v kõrrakõnõ aigo vaiki;

silmapilkselt kõrragaq , hoobilt

silmaring ilma.kaemi|nõ -sõ -st5, ilmanägemi|ne -se -st5, ti̬i̬dmi|ne -se -st5 laia silmaringiga lakjo tiidmiisigaq;

silmarõõm silmä|rõ̭õ̭m -rõõmu -rõ̭õ̭'mu37, silmäil|o -o -lo26

silmatera silmäter|ä -ä -rä24

silmatorkav .silmänakkaja - -t3, silmägaq v kõrragaq nätäq abikaasade vanusevahe on silmatorkav mehe ja naasõ vannusõvaih jääs õkvalt silmä;

silmavaade .kaeh(t)us -õ -t9, v (silmä).kaemi|nõ -sõ -st5 hea silmavaatega hää v lämmä kaehtusõgaq, hää silmägaq;

silmavalgus silmänägemi|ne -se -st5, silmä.valgu|s -(sõ) -(s)t10

silmini silminiq , pilgõniq on end silmini täis joonud om hindä maaniq v silminiq täüs joonuq; laev on silmini täis laiv om silminiq v pilgõniq täüs;

silmipimestav herre - -t14, val|lus -usa -usat4, pümmeslü̬ü̬jä - -t3 silmipimestav valgus vallus valgus; silmipimestav naeratus pümmeslüüjä naarahtus;

silmipimestavalt: päike särab silmipimestavalt päiv läükäs nii, et silmist võtt pümmes; päiv läükäs valusahe;

silmitsema .kaema kaiaq kae67, .vahťma .vahtiq vahi63, .kaeskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 jäi meest umbusklikult silmitsema jäi miist võõrildõ kaema; silmitses aeg-ajalt kella kaeskõlli kellä;

silmitsi silm silmä .vasta seisis surmaga silmitsi kai surmalõ silmä;

silmkude (.vardidõgaq) koet .koedu .koetut1 silmkoes vest vardidõgaq koet vesť;

silmus silmus -(s)õ -t11, (tsiatapmisõ man) ving vingu .vingu37, (jahin) linna(s)|ki̬i̬ľ -keele -ki̬i̬lt40, (kudamisõn) silm silmä .silmä35 mehed tegid köiest silmuse meheq teiq köüdsest silmussõ; sea nina köidetakse silmusega tsialõ pandas ving nõ̭nna; kütt seadis jänesele silmuse üles jahimiiś panď jänesele linnakeele vällä; heegelsilmus heegelsilm; siis pole muud kui silmus kaela! sõ̭s olõ-õiq muud, ku nüüŕ v kabõl kaala!;

silo (t)sil|o -o -lo26 siloauk silohaud;

silp (t)silṕ (t)silbi .(t)silpi37 lühike, pikk silp lühkü, pikḱ silṕ;

silt silť sildi .silti37

siluett kujo kujo kujjo v kuio26, vaŕo|kujo -kujo -kujjo v -kuio26

siluma (h)ilestä|mä -q -83, silestä|mä -q -83, sili|tsemä -tsäq v -däq -dse90, hööli|tsemä -tsäq v -däq -dse90 silus teed tõ̭mmaś tii tasatsõs; silusin juukseid silesti hiussit; proovib suhteid siluda pruuv́ läbisaamist praavitaq;

simman (.)(t)simmań -i -it4, tsimḿ tsimmi .tsimmi37, kirmasḱ -i -it13, kirmas -(s)õ -t11

simss vi̬i̬ŕ veere vi̬i̬rt40, simps simpsu .simpsu31, simsś simsi .simssi37 tikud on kaminasimsil tikuq ommaq kaminaveere pääl;

simulant .mänǵjä - -t3, .petjä - -t3, simu|lanť -landi -.lanti37

simuleerima .petmä pettäq petä61 simuleerib, et on haige tege hinnäst haigõs;

simultaanne üte.taoli|nõ -dsõ -st5, kõrragaq , ütekõrragaq

simunapäev simuna|päiv -päävä -.päivä35, sim|mun -una -unat4

sina I sini|ne -dse -st7 taevasina taivasinine;

sina II sa(q) , sin|a sinuga suqkaq v sukkaq; ma ei armasta sind ma ei tahaq sinno; ma tulen sinuga ma tulõ sukkaq;

sinakas sinika|nõ v sinika|s -dsõ -st5, sinika|s - -t15, sinipooli|nõ -dsõ -st5

sinama sine|tämä -täq -dä82, v .sinkämä singädäq .sinkä30 sinavad metsad sinidseq v sinetäjäq mõtsaq; mis seal kauguses sinab? miä sääl kavvõdan sinetäs?;

sinasõber: me oleme sinasõbrad tä om mul hää sõbõr; tä om mullõ niguq veli;

sinatama sina .ütlemä , sina pääl olõma nad sinatasid nääq olliq sina pääl;

sindel .sindli - -t1, .sindri - -t1

sinder .sindri - -t1 sindrinahk sindrinahk;

sinel sin|neľ -eli -elit4

sinep (t)sine|ṕ -bi -pit13 sinepiplaaster tsinebiplaastri;

sinetama sine|tämä -täq -dä82, .sinkämä singädäq .sinkä30 taevas sinetab süngelt taivas sinetäs; metsaalune sinetab marjadest mõtsaalonõ sinetäs maŕost;

singel .singli - -t1, kaardimängon ütsi|k -gu -kut13

sinikael-part eläjät tsiga|partś -pardsi -.partsi37 sinikael-pardid on suuremad ja kopsakamad, aga piilpardid on väiksemad tsigapardsiq ommaq suurõmbaq ja tublitsõmbaq, aq piirpardsiq ommaq vähämbäq;

sinikas I joovi|k -ga v -gu -kat v -kut13, johvi|k -ga v -gu -kat v -kut13, .johv́k(as) .johv́ka .johv́kat15, joobi|k -ga v -gu -kat v -kut13, .jooṕk(as) .jooṕka .jooṕkat15

sinilill sine|ninń -ninni -.ninni37, sini|ninń -ninni -.ninni37, massa|lilľ -lilli -.lilli37, massa|hain -haina -.haina30 kevadel sinetab metsaalune sinililleõitest keväjä om mõtsaalonõ massahainahäitsmist sinevälläq;

sinimustvalge sinine-must-valgõ sinidse-musta-valgõ sinist-musta-valgõt3

sinine sini|ne -dse -st7, sinnin sinidse sinist7 siniseks muutma sinistämä; siniseks muutuma sinitses minemä; ma tulin väljast, külmunud ja siniseks muutunud nagu vana kalts sinestümä, sinistümä; puu muutub siniseks ma tulli ussõst, külmänüq ja äräq sinistünüq niguq vana ńarts; ja pehkib koore all puu sinestüs ja habrastus koorõ all ärq; puus on siniseks löödud puus om sinivallaq;

siniraag sinine varõs , eläjät sinihara|k -ga -kat13, sini|raag -raa -.raagu36

sinisilmne 1. sinitside .silmigaq tal on sinisilmsed lapsed täl ommaq sinitside silmigaq latsõq; 2. .kergehe.uskja - -t3, .lihtsämeeli|ne -dse -st5, .lihtsä meelegaq ära ole nii sinisilmne! ärq olkuq nii lihtsä meelegaq! v ärq uskuq nii kergehe!;

sinitihane sini.tiala|nõ -sõ -st5, sini.pääke|ne -se -ist8

sink (suidsu)lih|a -a -ha28, kinḱ kingi .kinki37 suitsusink suidsukinḱ; keedusink poodisinḱ;

sinna sinnäq sinna sõidab rong sinnäq sõit ronǵ; lähme sinna! läämiq sinnäq!; sinna on veel mitu päeva sinnäq om viil mitu päivä;

sinnamaani tooniqmaaniq , toonindi , tooniq , sinnäqmaaniq

sinnapaika sinnäq.paika , .maaha , sinnäq.samma jättis auto sinnapaika ja läks jalgsi edasi jätť auto sinnäqpaika ja lätś jalagaq edesi;

sinnapoole sinnäqpoolõ vaata sinnapoole! kaeq sinnäqpoolõ!;

sinnasamasse sinnäq.samma

sipelgapesa .kuklasõpes|ä -ä -sä24, (mõtsakuklaisil ka) muruspes|ä -ä -sä24

sipelgas .kukla|nõ -sõ -st7, sipõrla|nõ -sõ -st5 väike must sipelgas musťokõnõ, mustakõnõ; väike punane sipelgas marrań, pintślanõ; kui väike punane sipelgas hammustab, on väga valus ku marrań purõ, om väega hallus; kõige suuremad sipelgad on hobusipelgad kõ̭gõ suurõmbaq kuklasõq ommaq keisrikusikuklasõq; Jüril on sipelgad püksis Jüril olõssiq niguq kirbuq püksen;

siplema .(t)siplõma (t)sipõldaq .(t)siplõ78, tsibõrda|ma -q -83, rabõl|õma -daq -õ85, mitmit kõrdo tsibõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, v .rõ̭nklõma† rõ̭ngõldaq .rõ̭nklõ78 ussike siples õnge otsas vaglakõnõ tsipõľ õ̭ngõ otsan; kala siples õnge otsas kala rabõľ õ̭ngõ otsan; pere siples vaesuses pereq tsipõľ v vaivõľ vaesusõn; laps siples teki pealt latś tsipõľ teki päält;

sips = sipsak tsipś tsipsi .tsipsi37, tsipsah(t)us -õ -t9, tsipsa|k -gu -kut13

sipsama .tsipsama tsipsadaq .tsipsa77, kõrras tsipsahta|ma -q -83, tsipsahu|tma -taq -da62

sipsima .tsipśma .tsipsiq tsipsi63

sipsti tsipsť

sirakas tsähv́ tsähvi .tsähvi37, nähv́ nähvi .nähvi37, litť liti litti37, välḱ välgi .välki37, läüḱ läügi .läüki37, plahv́ plahvi .plahvi37 andis siraka üle selja anď tsähvi üle sälä;

sirakil sirakillaq , siraku(h)n , sä(l)lä pääl , pikäle on juba kolmandat päeva sirakil om joba kolmandat päivä sirakun;

sirama .hilkama hilgadaq .hilka77, .helkämä helgädäq .helkä77, .hiilama hiiladaq .hiila77, .läükämä läügädäq .läükä77, v .kõlkśma .kõlksiq kõlksi63 tähed siravad taevas täheq hilkasõq v kõlkśvaq taivan;

sireen .hüürgäjä - -t3, .undaja - -t3, pas|sun -una -unat4, hädäpas|sun -una -unat4, müt si|ri̬i̬ń -reeni -ri̬i̬ni37 kiirabi sõitis sireeni huilates kipõtohtri sõiť ja undaja tüüť; sireenide laul siriine laul;

sirel tsireľ -i -it4 sirelipõõsas tsirelipuhm;

sirelikarva tsireli.karva , tsireli|ne -dse -st5

sirge 1. õgõv v õkv õgva .õkva45, õgvali|nõ -dsõ -st5, .õigõ - -t3, v .sirgõ - -t3, .siuhkõ - -t3 sirge tänav õgõv huulits; sirge tee õigõ tii, joonõ- v nöörätii; ilus sirge puu illos õgõv puu; ükskord tuleb asjad sirgeks rääkida ütśkõrd tulõ aśaq selges kõ̭nõldaq; sirgeks minema sirah(t)uma, sirguma; sirgeks tegema õgvõndama; sirgemini õgvõmbahe, õgvõmbalõ; 2. matõm õgõvju̬u̬ń õgvajoonõ .õkvaju̬u̬nt40

sirgeldama tsikõrda|ma -q -83, tsukõrda|ma -q -83, tsirgõlda|ma -q -83 sirgeldas kriidiga tahvlile tsikõrď kriidigaq tahvli pääle; sirgeldas lehe äärest ääreni täis tsukõrď lehe veerest veereniq täüs;

sirgeldus tsikõr(d)us -õ -t9, tsukõrus -õ -t9

sirgelt .õkva , .õiguisi , .sirgõhe , .siuhkõhe , .siuhkõlõ , .õigõhe , .õigõlõ , .sirgõlõ seisa sirgelt! saisaq siuhkõhe v sirgõhe v õkva!; pani rõivad sirgelt toolile panď rõivaq kõrdapiten v ilosahe tooli pääle; sae sirgelt! saeq õkva!;

sirgjoon õgõv|ju̬u̬ń -joonõ -ju̬u̬nt40 kivi kukkus sirgjoones alla kivi sattõ õkva alla;

sirgjooneline õgõv õgva .õkva45, õgvali|nõ -dsõ -st5 sirgjooneline liikumine õkvaliikminõ; ta esitas sirgjoonelisi küsimusi tä küsse õkva; ta on sirgjooneline inimene tä om õkvaütlejä inemine;

sirgu .sirgu , pikkä , siruvallaq ajas jalad sirgu ai jalaq pikkä (vällä); ta lokkis juuksed on rohkem sirgu läinud tä tsäron hiusõq ommaq inämb sirgõs lännüq;

sirguma kas|uma -suq -u 71 min 1. ja 3. k .kasvi lapsed sirguvad kiiresti latsõq kasusõq kipõstõ; küll sa oled sirgunud! külh sa olõt visanuq!;

sirin tsir|rin -inä -inät4 rohutirtsude sirin hainaritsikide tsirrin;

sirinal tsirinälläq piim jooksis sirinal lüpsikusse piim juusḱ tsirinälläq nüssikuhe; veri jooksis sirinal veri juusḱ ku tsirisi;

sirisema tsiris|emä -täq -e87, tsir|a(ha)ma -raq v -adaq -ra v -aha88, .tsirrama tsirradaq .tsirra77 päike on kevadveed sirisema pannud päiv om keväjäviiq tsirisemä pandnuq;

siristama tsiristä|mä -q -83, mitmit kõrdo tsiriste|(l)lemä -lläq -(l)le86 lind siristas puu otsas tsirk tsirisť puu otsan;

sirkel .tsirkli - -t1 sirkliga mõõtma tsirkligaq mõ̭õ̭tma, tsirgõldama; sirkliga maad mõõtma tsirklit pandma;

sirm (t)sirḿ (t)sirmi .(t)sirmi37, seto kiiľ saavesa|rõivas -.rõiva -rõivast22 haige voodi oli sirmi taga tõbidsõ säng olľ sirmi takan;

sirmik tsirmi|k -gu -kut13

sirp tsirṕ tsirbi .tsirpi37

sirts 1. tsir(ds)ah(t)us -õ -t9, tsirts tsirdsu .tsirtsu37 2. ritsi|k -ga37 v -gä -kat13 v -kät 3. .latśkõ|nõ -sõ -ist8, tütäŕ|latś -latsõ -last39 sellest sirtsust on kodus juba abi taast latśkõsõst om koton joba api;

sirtsama .tsirkama tsirgadaq .tsirka77, .tsirksama tsirksadaq .tsirksa77, .tsirtsama tsirdsadaq .tsirtsa77, .tsiukama tsiugadaq .tsiuka77, tsirgahta|ma -q -83, tsir(ds)ahta|ma -q -83, tsirksahta|ma -q -83 sirtsa marinaadile äädikat juurde! tsirkaq marinaadilõ ätikät manoq!;

sirtsatama tsirgahta|ma -q -83, tsir(ds)ahta|ma -q -83, tsirksahta|ma -q -83

sirtsti tsirksť , tsirtsť

sirtsuma tsirka|tama -taq -da82

sirtsutama (t)sirdsu|tama -taq -da82, mitmit kõrdo .tsirkõlõma tsirgõldaq .tsirkõlõ85, kusiskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 koerad sirtsutasid kõik kohad täis piniq tsirkõliq kõ̭iḱ kotusõq täüs;

siruli pikkä heitis voodisse siruli hiidäś sängü pääle pikkä; mürk võttis rebase siruli kihvť võtť rebäse (pikkä) maaha;

sirutama siro|tama -taq -da82, mitmit kõrdo sirotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 sirutas käe välja ai käe pikkä; käsi on välja sirutatud käsi om pikän;

sirutuma küünü|tämä -täq -dä82, .küündümä .küündüdäq küünü79, ajama aiaq v ajjaq aja min 1. ja 3. k .ai(õ) kesks aet56 lill sirutub päikese poole lilľ küünütäs päävä poolõ; suust sirutus välja punane keel suust küündü vällä verrev kiiľ; tema pea sirutub kuklasse tä aja pää sälgä;

sirutus sirah(t)us -õ -t9, sirotus -õ -t9

sirvima läbi .kaema , sõrmi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 sirvis ajalehe läbi kai lehe läbi;

sisaldama (seen) olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58 sõnaraamat sisaldab palju uusi sõnu sõ̭naraamatun om (seen) palľo vahtsit sõ̭nno;

sisalduma (seen) olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58 piimas sisalduv laktoos piimä seen olõja tsukõŕ;

sisaldus sisähüs -e -t9, sis|u -u -su26 kurgi veesisaldus on suur kurgi seen om hulga vett;

sisalik sisali|k -gu -kku38, sõ̭sali|k -gu -kku38, tsisasḱ -i -it13

siseasi sise|asi -aśa -.asja43, sisemäne värḱ , uma.vaihõlinõ asi siseasjad siseaśaq;

siseelund sisemä|ne -dse -st5, m sisemädseq sise.mäidsi sise.mäidsi5, riist riista .riista30 siseelundid sisekund; maks on siseelund mass om ütś sisemäidsi;

sisehaigus sisemäne tõbi v hädä

sisekord sise|kõrd -kõrra -.kõrda30, sisemäne kõrd v .säädüs , kodo|kõrd -kõrra -.kõrda30 kehtestati uued sisekorraeeskirjad panti masma vahtsõnõ kodokõrd;

sisekujundaja sisekujondaja - -t3, ruumi.säädjä - -t3, tarõ.säädjä - -t3

sisekujundus ruumi.säädmi|ne -se -st5, sisekujondus -õ -t9, tarõkujondus -õ -t9, tarõ.säädmi|ne -se -st5

sisekõrv sise|kõrv -kõrva -.kõrva30, kuulmas .kuulma kuulmast22, kuur(d)mas .kuur(d)ma kuur(d)mast22

sisemaa sisemaa - -d50

sisemajandus sisemajandus -õ -t9 sisemajanduse kogutoodang sisemajandusõ kogotego;

sisemine sisemä|ne -dse -st5 sisemine uks oli lukus sisemäne usś olľ lukun; riigis valitsesid suured sisemised vastuolud riigin olliq suurõq sisemädseq vastansaisoq; sisemine ilu sisemäne ilo;

siseministeerium sisemínisteeri|üḿ -ümi -.ümmi38

siseminister sisemínistri - -t1

sisemiselt: sisemiselt murtud mees hingest murrõt miiś;

sisemus sisemäne pu̬u̬ľ , sise|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40, v sis|u -u -su26 maakera sisemus maakerä sisu v sisemäne puuľ; mehed kadusid laeva sisemusse meheq lätsiq laiva sisse; sisemuses ma naersin selle jutu peale hindä seen ma naari taa jutu pääle;

sisendama .uskma .pandma , .tundma .pandma , .sisse haŕotama võimas hoone sisendas aukartust väkev hoonõq panď avvustust tundma; arst sisendas patsiendile lootust tohtri anď ravialotsõlõ usko; lastele sisendati korraarmastust latsilõ haŕotõdi kõrda sisse;

sisenema .sisse minemä v tulõma sisenes majja lätś v tulľ majja (sisse); Maa atmosfääri sisenes tundmatu päritoluga keha Maa õhukihti tulľ tundmaldaq asi; bussi sisenes piletikontroll bussi pääle tulľ piledikontrolľ; sisenemine keelatud! sissemineḱ keelet!;

sisepoliitika kodopoliiti|ga -ga -kat3, sisepoliiti|ga -ga -kat3

sisestama .sisse .pandma v vi̬i̬mä v lü̬ü̬mä sisesta PIN-kood! lüüq sisse PIN-kuuď, vannaq PIN-kuuď!; parandusi sisestama paranduisi sisse viimä;

siseturg sise|turg -turu -.turgu36, kodomaa|turg -turu -.turgu36

siseveed m jõ̭õ̭q-järveq jõki-.järvi jõki-.järvi35

sisikond sise|kund -kunna -.kunda37, m sisemädseq sise.mäidsi sise.mäidsi5, (kalal ka) .rapm|õq -idõ -it16, (eläjäl) .(k)rupski|q -dõ -id1

sisim kõ̭gõ sisemäne , (esiq).hindä(h)n , .süämest , hingest Piibel on tema sisim usk Piibli om tälle süämeusk; sisimas oli ta õnnelik hingest olľ tä õ̭nnõlik; sisimas süüdistasin iseennast hengen arvssi aśa hindä süüs; hoidsin asja sisimas hoiõ asja hindän;

sisin tsis|sin -inä -inät4, v hus|sin -ina -inat4 õhk tuli autorehvist sisinal välja luhť tulľ autokummist tsisinälläq v tsisinägaq vällä; mao sisin hussi tsissin; tedrekuke sisin tedrekikka hussin; äkiline sisin tsisah(t)us;

sisisema tsisis|emä -täq -e87, tsis|a(ha)ma -saq v -ada -sa v -aha88, husis|õma -taq -õ87 hani hakkas sisisema hani naaś husisõma; ahjus sisisevad niisked halud ahon husisõsõq likõliguq puuq;

sisistama tsisistä|mä -q -83, husista|ma -q -83 sisistas ja nõudis vaikust tsisisť ja pallõľ vaikust;

siss (t)sisś (t)sissi .(t)sissi37, siis siisi .siisi30

sisse .sisse ärge astuge pori sisse! astku-iq mua sisse!; katus oli katki ja vihm sadas sisse katus olľ katśki ja vihm sattõ sisse; ajas vaod sisse ai virkseq sisse; astu sisse! astuq sisse!; jää oli nõrk ja ta kukkus sisse ijä olľ nõrk ja tä vaio sisse; sisse panema sisse pandma; sisse seadma sisse säädmä; sisse elama harinõma; sisse vedama sisse vidämä, tüssämä v petmä;

sisseastumiseksam .sissepäsemiseksäḿ -i -it1, .sisse.astmis.katsmi|nõ -sõ -st5

sissejuhatus alostus -õ -t9, i̬i̬(h)n|jutt -jutu -juttu37, i̬i̬st|kõ̭nõq -.kõ̭nnõ -kõ̭nõt18, mano(q).juhťmi|nõ -sõ -st5, .sissejuhatus -õ -t9 tegi pika sissejuhatuse tekḱ pikä alostusõ;

sissekanne kirotus -õ -t9, .kirjä.pandmi|nõ -sõ -st5 kirikuraamatus algavad korrapärased sissekanded 1624. aastast keriguraamatun nakkasõq kõrraperälidseq kirotusõq v kirjäpandmisõq 1624. aastagast; teen sissekande päevikusse kiroda pääväraamatuhe;

sissekirjutus .sissekirotus -õ -t9

sissekäik .sisse|käüḱ -käügi -.käüki37, ussõkotus -(s)õ -t11, .sissepäsemi|ne -se -st5 eraldi sissekäiguga korter umaette sissepäsemisegaq kortin;

sissemakse .sisse.masmi|nõ -sõ -st5, .sisse|mass -massu -.massu37 teeb esimese sissemakse mass edimädse jao ärq;

sissemurdmine .sisse.murdmi|nõ -sõ -st5, see(h)n.käümi|ne -se -st5

sisseost .ostmi|nõ -sõ -st5, v ostus -(s)õ -t11 käib sisseoste tegemas käü poodi man v poodin v ostussin; tuli sisseoste tegemast tulľ poodi mant v poodist, tulľ ostussist; läheb sisseoste tegema lätt ostussihe v ostussilõ, lätt puuti;

sissepoole .sissepoolõ aken avanes sissepoole akõń käve sissepoolõ vallalõ;

sissepääs .sissepäsemi|ne -se -st5, .sisse|käüḱ -käügi -.käüki37, ussõkotus -(s)õ -t11, v usś ussõ ust39 sissepääs tasuta sisse saa massuldaq v sissepäsemine ilma iist; saame kokku teatri sissepääsu ees saamiq kokko tiatri ussõ v sissekäügi iin;

sisserändaja .sisse.rändäjä - -t3, .sisse|tulnuq -.tulnu -tulnut1

sisseränne .sisse.rändämi|ne -se -st5, .sissetulõmi|nõ -sõ -st5

sissesõit .sisse|sõit -sõidu -.sõitu37, .sisse.sõitmi|nõ -sõ -st5 sissesõit keelatud! sissesõitminõ keelet!;

sissetulek 1. .sissetulõ|ḱ -gi -kit13, rah|a -a -ha28, tul|o -o -lo26, palk palga .palka30 tal on väike sissetulek tä saa väikeist rahha; 2. .sissetulõmi|nõ -sõ -st5 sakslaste sissetulek maale śakslaisi sissetulõminõ maalõ;

sissetung .sissetulõmi|nõ -sõ -st5, .sissemine|ḱ -gi -kit13, pääletulõmi|nõ -sõ -st5

sissevedu .sissevidämi|ne -se -st5, v .sissetu̬u̬mi|nõ -sõ -st5 apelsinide sissevedu Marokost on kasvanud apõlsiinõ sissevidämine Marokost om kasunuq v apõlsiinõ om naatuq Marokost inämb sisse tuuma;

sisseütlev kiiľ .sissekäänüs* -(s)e -t11, .sisse.ütlejä* - -t3

sisu sis|u -u -su26 pudeli sisu muudkui vähenes putõľ sai muguq tühembäs; raamatu sisu raamadu sisu;

sisukas hää (sisugaq) - -d50, jüvä|ne -dse -st7, sisu.tihtsä - -t3, mõttõrik|as -ka -ast22, v sisuli|nõ -sõ -st5 pidas sisuka kõne pidi sisutihtsä kõ̭nnõ; tema tunnid on alati sisukad olnud timä tunniq ommaq kõ̭gõ mõttõgaq v hää sisugaq olnuq;

sisukokkuvõte (sisu)kokkovõtus -(s)õ -t11, (sisu)kokkovõt|õq -tõ -õt18

sisukord sisus -(s)õ -t11, sis|u -u -su26, sisu|kõrd -kõrra -.kõrda30

sisuline sisuli|nõ -dsõ -st5 artiklis oli palju sisulisi vastuolusid artikli sisun olľ palľo vastaossuisi; sisulised ja vormilised märkused märgüsseq sisu ja vormi kotsilõ;

sisuliselt: asja tuleb vaadata sisuliselt asja tulõ kaiaq sisu poolõ päält;;

sisustama 1. .sisse .säädmä toad olid maitsekalt sisustatud tarõq olliq kinäste sisse säedüq; 2. sisus olõma millega sa vaba aega sisustad? midä sa vabal aol tiit?; tema elu sisustas laps timä elo sisus olľ latś;

sisustus tarõ|kraaḿ -kraami -.kraami37, .sisse|säädeq -.sääde -säädet18 müüa korter koos sisustusega müvväq kortõŕ üten tarõkraamigaq; kohviku sisustus maksis palju kohvitarõ sissesäädeq massõ palľo;

sisutu tühi tühä .tühjä44, sisuldaq elab sisutut elu eläs tühjä ello; sisutu ettekanne tühi ettekannõq;

sitane sita|nõ -dsõ -st7

sitapea sõim .persevas|sil -ila -ilat4, .perserih|a -a -ha28, rõibõq .rõipõ rõibõt18 küll on sitapead, jätsid asja ajamata! ommaq külh persevasilaq, jätiq aśa ajamaldaq!;

sitasitikas sitasiti|k -ga -kat13

sitasti sitastõ

sitikas siti|k -ga v -gä v -ge -kat v -kät v -ket13, .siťk(äs) .siťkä .siťkät15, mardi|k -ga -kat13

sitke sikkõ - -t3, kõ̭õ̭ksa - -t3, .vindsõ - -t3 hällivibu peab olema hästi sitke hällünõdõrm piät olõma häste kõ̭õ̭ksa; sitke mees vindsõ miiś; sitke savi sikkõ savi;

sitkus sikkus -õ -t9, vindsõhus -õ -t9

sits tsitś tsitsi .tsitsi37

sitsi tsitsi- , tsitsi|ne -dse -st7 sitsirätik tsitsirätť;

sitsima .tsitśmä .tsitsiq tsitsi63 paneb koera sitsima tsitsitäs pinni;

sitskleit tsitsi|kleiť -kleidi -.kleiti37, v tsitserg -u -ut13 kannab sitskleite kand tsitsitsit kleite v tsitsergit;

sitt vulg sit|t -a -ta30, pask pasa .paska33, halv halva .halva30 on alles sitt lugu! või om iks sitt lugu!; sitemini sitõmbahe, sitõmbalõ;

sittuma vulg .sitma sittuq situ73, pasanda|ma -q -83 susi sittus sillale susi sittõ silla pääle;

situatsioon sais saiso .saiso37, aśalu|gu -u -ku27 situatsioon on nüüd selline sais om noq sääne;

siug siug sivvu .siugu36, sjuug sjuu .sjuugu36, husś hussi .hussi37

siuh(ti) .tsiuh(ti)

siunama .lõhnama lõhnadaq .lõhna77, .van(d)ma , .vanma , lõhnu|tama -taq -da82, õ̭nnista|ma -q -83 siunas mõttes kõiki oma õpetajaid vansõ mõttõn kõ̭iki ummi oppajit; küll ta siunas teda! külh tä timmä lõhnaś!; vanduma

siutsuma .tsiiksma .tsiiksuq tsiiksu64, .tsiidsmä .tsiidsuq tsiidsü64, .tsiukma .tsiukuq tsiugu64, tsiugu|tama -taq -da82, tsidse|tämä -täq -dä82, tsi̬i̬|tämä -täq -dä81, tsitserdä|mä -q -83 tibud siutsuvad tsiiguq tsiiksvaq; varblased siutsuvad varblasõq tsiitäseq; siutsumine tsiiksna, tsiidsnä;

skaala skaala - -t2, mõõdu|laud -lavva -.lauda30 millist skaalat te kasutate? mändse mõõdulavva perrä ti tiit?;

skandaal .skandaľ -i -it4, jandaľ -i -it4 sellest tõusis skandaal tuust tulľ ütś jandaľ;

skandaalitsema .skandalit v jandalit tegemä , tükke tegemä , .larmama larmadaq .larma77 kipub purjus peaga skandaalitsema tüküs puŕon päägaq larmama;

skandaalne häbemäldäq , .sündmäldäq skandaalne kleit sündmäldäq kleiť; skandaalne käitumine sündmäldäq üllenpidämine;

skandinaavlane skandi.naavla|nõ -sõ -st5

skanner .sisse.võtja* - -t3, pildi.võtja* - -t3

skannima .sisse lugõma , .sisse .võtma

skaut skauť skaudi .skauti37

skeem plaań plaani .plaani37, skeema - -t2, ski̬i̬m skeemä ski̬i̬mä35 tubade skeem tarri plaań;

skelett kille|ť -di -tit13, kele|ť -di -tit13, luuker|e -e -re24

skemaatiline skeema- skemaatiline kaart skeemakaarť;

skeptik .hai(h)klõja - -t3, kattõlõja* - -t3, katsildõ.mõtlõja - -t3

skeptiline: selles asjas ma olen skeptiline taan aśan ma olõ-iq peris kimmäs;;

skisofreenia lahkmi̬i̬lsüs* -e -t9, lahkmeelisüs* -e -t9, skisofreeniä - -t3

skisofreenik lahkmeeli|ne* -dse -st7

skitseerima skit|si̬i̬ŕmä -si̬i̬riq -seeri63

skleroos kõnnõk (veresu̬u̬ni) .lupjumi|nõ -sõ st5 mul on skleroos kõnnõk mul olõ-iq meelenpidämist;

skorbuut skor|buuť -buudi -.buuti37, tsõnga - -t1

skorpion skorpi|oń -oni -.onni38

skulptor kujo|rakoi* -ragoja -ragojat4, kujote|kij* -gijä -gijät4

skulptuur ku|jo -jo -jjo v -io26, kujoragomi|nõ -sõ -st5

skumbria .skumbria - -t3, ma|krõlľ -krõlli -.krõlli37, .makrõľ -i -it4

skväär moro|platś -platsi -.platsi37 skvääridel õitsesid sirelid moroplatsõ pääl häitsiq tsireliq;

skäär skääŕ skääri .skääri37, kivi|saaŕ -saarõ -saart40

slaalom slaaloḿ -i -it4, (suusasport) jõ̭õ̭rdlõmi|nõ* -sõ -st5, jõõrõlus* -õ -t9, käänelüs|sõit* -sõidu -.sõitu37, kõnnõk slalľ slalli .slalli37 slaalomit sõitma jõ̭õ̭rdõlõma;

slaavi slaavi slaavi keeled slaavi keeleq;

slaavlane .slaavla|nõ -sõ -st5

slaid slaiď slaidi .slaidi37

slepp lepṕ lepi leppi37 võta mind sleppi! võtaq minno leppi!; näitleja rollislepp näütlejä osatäütmiisi joro;

slogan lõugah(t)us -õ -t9

slovaki: slovaki keel slovaki kiiľ;

slovakk slovak|ḱ -i -ki37

sloveen slo|vi̬i̬ń -veeni -vi̬i̬ni37, slovi̬i̬nlä|ne -se -st5

sloveeni: sloveeni keel sloveeni kiiľ;

släng slänǵ slängi .slängi37, ki̬i̬ľ keele ki̬i̬lt40 arstislängis tohtridõ keelen; vanglasläng vangimaja kiiľ;

smirgel .mürgli - -t1, .smürgli - -t1 vikati teritamiseks on parim smirgelluisk vikahti hikoq om kõ̭gõ parõmb mürglilast;

snaiper täppi.laskja - -t3

snepper .snepri - -t1

sobilik kõlvoli|nõ -dsõ -st5, kõlbuli|nõ -dsõ -st5, .paśva - -t2, .sündsä - -t3, .pasli|k -gu -kut13, paras .parra parast22 see nuga pole kartulite koorimiseks sobilik taa väitś sünnü-iq kardohkidõ kuurmisõs; sa tulid just sobilikul ajal sa tullit õkva parral aol; sobilik riietus sündsäq rõivaq;

sobima .paśma .passiq passi63, .klaṕma klappiq klapi63, .sündümä .sündüdäq sünnü79, sünnähü|mä -däq -84, mõ̭õ̭du|ma -daq -80, .laabu|ma -daq -80, .kõlbama kõlvadaq .kõlba77, (kokko) kokko .kõlbama v .klaṕma , ütte minemä v .sündümä selline asi ei sobi mitte sääne asi sünnü eiq joht; see asi sobib talle taa asi mõ̭õ̭dus tälle; nad ei sobi kokku nimäq ei laabuq kokko; täna ei tahtnud meil jutt sobida täämbä es tahaq meil jutt klappiq; nad ei sobi hästi näil olõ-iq hüvvä klappi; nende lapsed sobivad hästi kokku näide latsõq kõlbasõq häste kokko; see mutter ei sobi selle poldiga kokku taa mutri lää-iq tuu poldigaq ütte; see ei sobi taa ei passiq; kas nii sobib? kas nii kõlbas?; kuidas need kingad mulle sobivad? kuis neoq kängäq mullõ sünnüseq?;

sobimatu .sündümä|dü -dü -tüt1, .sünd(ü)-mäldäq , .kõlbmaldaq

sobimine .klaṕmi|nõ -sõ -st5, klap|ṕ -i -pi37

sobitama klapi|tama -taq -da82, passi|tama -taq -da82, sünnü|tämä -täq -dä82 sobitab osad kokku klapitas jupiq kokko; kui ei sobi, siis tuleb sobitada ku sünnü-iq, sõ̭s tulõ sünnütäq; vanu esemeid saab uutega kokku sobitada vanno asjo saa vahtsidõgaq kokko klapitaq; sobitab tüdrukuga tutvust tege hinnäst tütäŕlatsõgaq tutvas; plokid olid täpselt üksteise peale sobitatud plokiq olliq täpsähe ütśtõõsõ pääle lihidüq;

sobituma .sündümä .sündüdäq sünnü79, .pandu|ma -daq -80 sõna sobitus lausesse sõ̭na sündü lausõhe;

sobiv: täna on sobiv meenutada kadunukest täämbä passis kadonukõist miilde tulõtaq;; sobilik

sodi ask asu .asku36, prahť prahi .prahti37, lä|gä -ä -kä25, so|di -di -ti26, ľum|o -o -mo26, lüm|ü -ü -mü26 sodiks ľumolõ, lümüle, limolõ, tsädsele, tsääle, vädsäle; taskus oli poisil igasugust sodi poiskõsõl olľ karmanin egäsugust asku; sõitis auto sodiks sõitsõ auto unikuhe; kartulid on sodiks keedetud kardohkaq ommaq limolõ keededüq; auto pritsis mu lumesodiga üle auto tsiuksõ minno lumõlopagaq; filter on sodi täis kurn om sitta täüs; sodiks minema vädsähtümä; sodiks tampima tśausťma;

sodima tsukõrda|ma -q -83, tsikõrda|ma -q -83

soe lämmi .lämmä lämmind16 õues on üsna soe välän om peris lämmi; pani selga sooja kampsuni panď lämmä kampsi sälgä; kõlas soe aplaus kuuldu lämmi plaksutaminõ; maja ei pea sooja maja piä-iq lämmind; linnud lendavad soojale maale tsirguq lindasõq lämmäle maalõ; soojem lämmämb; ilmad lähevad soojemaks ilmaq lääväq lämmämbäs;

soemüür truup truuba .truupa31

soeng soeng -u -ut13 tal on moodne soeng täl ommaq hiusõq moodu perrä ärq säedüq;

soetama .soe|tama -taq -da81, .hanḱma .hankiq hangi63, .ostma .ostaq osta61, .võtma võttaq võta61, .kaema kaiaq kae67, murõhta|ma -q -83 soetas endale kitse soeť v võtť hindäle kitsõ; nad soetasid uue auto nä ostiq vahtsõ auto; soetavad lapsi tegeväq latsi; soetasid endale arvuti kaiq hindäle puutri;

soga sa|go -o -ko27, (vii pääl) lam|u -u -mu26, läm|ü -ü -mü26, lä|gä -ä -kä25 purgis on rohekas soga purgin om rohilinõ lägä;

sogane sago|nõ -dsõ -st7, .lää|ne -dse -st7, lämü|ne -dse -st7, .mua|nõ -dsõ -st7 sogaseks ajama tsoľma, püretämä; suplejad muutsid tiigivee kiiresti sogaseks tsuklõjaq aiq lumbivii kipõstõ muatsõs; sogaseks minema tsolluma, püretümä, püürdümä; kaevus on madal vesi, kui liigutad, läheb sogaseks kaon om mataľ vesi, ku liigutat, pöörüs ärq;

sohilaps (t)sohi|latś -latsõ -last39, tsohḱ tsohi .tsohki37, tsoh|i* -i -hi26 mõisniku sohilaps mõisnigu sohilatś;

sohk (t)sohḱ (t)sohi .(t)sohki37, und|rehḱ -rehi -.rehki36, .petmi|ne -se -st5 ära tee sohki! ärq teku eiq tsohki!; mõni müüja teeb sohki mõ̭ni kaupmiiś pett; oksjonil tehti sohki inämbpakmisõl tetti undrehki;

sohva sohva - -t2, diivań -i -it4, .diiva|ń -ni -nni38

soiku .soiku , .suiku asi jäi soiku asi jäi suiku v sinnäqpaika v riibala;

soine .soi|nõ -dsõ -st7, su̬u̬|nõ -dsõ -st7, hõdśo|nõ -dsõ -st7 soine mets suumõts; soine järveäär hõdśonõ järveviiŕ;

soja soja soja sojja v soia26

sokk (soki) suk|k -a -ka31, (pikḱ villanõ) kapu|t -da -tat13, (lühkese seeregaq) tallakõ|nõ -sõ -ist8, tallukõ|nõ -sõ -ist8 villased sokid villadsõq sukaq, villasukaq; meestesokid miihi sukaq;

sokk (soku) sik|k -a -ka31, pok|k -u -ku37 mehel oli habe lõua otsas nagu sokul mehel olliq habõnaq lõvva otsan niguq sikal;

sokkel .sokli - -t1

sokusarv pilľ (lutu)sarv́ (-)sarvõ (-).sarvõ35, lut|t -u -tu37

sokutama soku|tama -taq -da82, suka|tama -taq -da82, suk|kama -adaq -ka77 ma sokutan selle töö sulle ma sukada taa tüü sullõ; ta sokutas ikka tütrele raha tä sukaś iks tütrele rahha;

solaarium päävätar|õ* -õ -rõ24, päävämassin* -a -at13, päävä.kambri* - -t1 käisin solaariumis käve päävämassinan päivä võtman;

soldat .soldań -i -it4, solda|ť -di -tit13

solge solḱnas .solḱna solḱnast22, solǵnas .solḱna solǵnast22 seasooled olid solkmeid täis tsiasooliguq olliq solḱnit täüs;

solgerdama tsolgõnda|ma -q -83, tsolista|ma -q -83, .tsollama tsolladaq .tsolla77, lobista|ma -q -83 solgerdaja tsolganď;

solgine tsolgi|nõ -dsõ -st7

solgivesi tsolḱ tsolgi .tsolki37, tsolgi|vesi -vi̬i̬ -vett42

solgiämber tsolgi|panǵ -pangi -.pangi37, mustavi̬i̬|panǵ -pangi -.pangi37

solgutama tsolgu|tama -taq -da82, lotsu|tama -taq -da82, tsorgu|tama -taq -da82, mitmit kõrdo tsolgutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 naised solgutasid jões hilpe naasõq lotsudiq jõ̭õ̭n rõivatükke; lapsed solgutavad kassi latsõq tsorgudiq v vändsüdiq kassi; solgutasin ojas jalgu tsolgudiq ujan jalgo;

solidaarne ütemeeleli|ne -dse -st5, ütte mi̬i̬lt , ütemeeli|ne -dse -st5, ütśmeele- olin nendega solidaarne olli näide puult; solidaarsed kolleegid ütte miilt tüükaaslasõq;

solidaarsus ütśmi̬i̬ľ ütemeele üttemi̬i̬lt40, ütte|hoit -hoiu -.hoitu32, pu̬u̬ltolõ|ḱ -gi -kit13, ütemeelelisüs -e -t9 läks solidaarsusest isaga kaasa olľ esä puult ja lätś timägaq üten;

solidaarsus- ütte mi̬i̬lt , ütśmeele- solidaarsusstreik tugõmisstreik;

soliidne .sündsä - -t3, kõrrali|nõ -sõ -st7, .kikstu - -t1 soliidne käitumine hindä sündsä üllenpidämine; kohtusin soliidse härrasmehega sai kikstu herrägaq kokko; soliidne firma kõrralinõ firma;

solin tsol|lin -ina -inat4 vesi voolas solinal vanni vesi juusksõ tsolinallaq vanni;

solisema tsolis|õma -taq -õ87

solist so|lisť -listi -.listi37, i̬i̬st.laulja - -t3, i̬i̬st.tandśja - -t3

solistama tsolista|ma -q -83, .tsollama tsolladaq .tsolla77, lobista|ma -q -83, lo|ba(ha)ma -paq v -badaq -pa v -baha88, patsõrda|ma -q -83, tsollõrda|ma -q -83, mitmit kõrdo tsolistõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 lapsed solistasid porilombis latsõq tsolistiq mualumbin; pardid solistasid vees pardsiq patsõrdiq viin; solistaja tsolasḱ;

solk tsolḱ tsolgi .tsolki37 solk visati tänavale tsolḱ hiideti uulidsa pääle; ei tea, mis solki meile sisse joodetakse tiiä-iq, määnest tsolki meile sisse joodõtas; õu nagu solgiauk muro nigu pürgätüs;

solkima .tsolḱma .tsolkiq tsolgi63, .tsurḱma .tsurkiq tsurgi63, .tśurḱma .tśurkiq tśurgi63, tsolgõnda|ma -q -83 ära solgi toitu! ärq tsolkuq süüki!; turgu solkima turgu tsurḱma;

solksatus tsol(g)ah(t)us -õ -t9, holah(t)us -õ -t9, volah(t)us -õ -t9

solvama halvastõ .ütlemä , ärq pahandama , .salvama salvadaq .salva77, .tśankama tśangadaq .tśanka77, .tśaunama tśaunadaq .tśauna77, .haavama haavadaq .haava77 need sõnad solvasid teda naaq sõ̭naq pahandiq tedä; solvav ütlus hõel ütlemine;

solvang hõel v halvastõ .ütlemine , .salvami|nõ -sõ -st5, .tsuskami|nõ -sõ -st5 vastastikused solvangud ei tahtnud lõppeda kummaltkiq puult taha-as tsuskamisõq lõppõq;

solvavalt .hõelahe , .hõelalõ , .hõelastõ , halvastõ

solvuma paha|nõma -(nõ)daq -nõ89, .süändü|mä -däq -84, .süändä|mä -q -83, tülväh(t)ü|mä -däq -84 solvus ärq pahasi; solvunud pahanõ, ärq pahanuq; ta oli minu peale solvunud tä olľ mu pääle (ärq) pahanuq; ta on solvunud, isegi ei räägi minuga tä om ärq tülvähünüq, ei kõ̭nõlõgiq eiq muqkaq; ta solvus, kui teda ei märgatud tä pahasi halvastõ ärq, ku tedä tähele es pandaq;

solvumine (ärq)pahanõmi|nõ -sõ -st5, .süändümi|ne -se -st5

sombune .sundõ|nõ -dsõ -st5, sunnu|nõ -dsõ -st7, suigu|nõ -dsõ -st7, sumbõ|nõ -dsõ -st7 ilm on sombune ilm om sumbõnõ;

sompus .sundõ(h)n , sunnu(h)n taevas on sompus, kõik on veekarva hall taivas om sunnun, kõ̭iḱ om viikarva hahk;

sond sonď sondi .sondi37, proomi|ts -dsa -tsat13 nafta otsimise sond nafta otśmisõ proomits;

sondeerima son|di̬i̬ŕmä -di̬i̬riq -deeri63, .perrä pru̬u̬ḿma v pru̬u̬v́ma

song med song songa .songa31

songermaa tsungõrmaa - -d50, tsungõrmu - -t1, tsungõrus -õ -t9, tsungõlmu - -t1 metsa ääres on seasongermaa mõtsa veeren om tsiatsungõlmu;

soni sogõ - -t2

sonima son|ima -niq -i57, sun|ima -niq -i57, jampśma .jampsiq jampsi63 haige sonib palavikus tõbinõ soni kuumõtusõn; ära soni, see pole sinu oma! ärq jampsku-iq, taa olõ-iq suq uma!;

sonkima .tsunǵma .tsungiq tsungi63, tsungõnda|ma -q -83, kõrras tsungahta|ma -q -83, tsungahu|tma -taq -da62 laps songib lusikaga putru, on alles rokaoinas latś tsunǵ luitsagaq putro, no om tsungõrmanń;

sonoorne kõlaja - -t3, kõlahtaja - -t3, hõlahtaja - -t3, sonu̬u̬r|nõ -sõ -sõt6

sonorant kõlaja peethelü

soo su̬u̬ - -d52 hobune vajus sohu hopõń vaio suuhu; kõrgsoo suu, samblõsuu; madalsoo suu, hainasuu; mädasoo mädäsuu; käis soos käve suu pääl;

soobel su̬u̬bli - -t1, tsiberi nukiś sooblinahkne kasukas suublinahast kask;

sooda sooda - -t2 lisa jahule teelusikatäis soodat! panõq jahu sisse tiiluidsatäüs soodat!;

soodne hää - -d50, otav odava odavat4, kasuli|nõ -dsõ -st5, tuloli|nõ -dsõ -st5 heinateoks soodne ilm hainategemises hää ilm; tegi soodsa ostu tekḱ hää ostu; tähtede seis on külvamiseks soodne tähti sais om külbmises hää; autopesu on täna soodsam kui muidu automõsu om täämbä odavamb ku muido;

soodsalt .häste , kasulidsõlt , odavahe , pu̬u̬ľmuido , pu̬u̬ľilma maja õnnestus soodsalt maha müüa maja õ̭nnistu hää hinnagaq maaha müvväq; sai soodsalt laenu sai lainu puuľmuido; ostis kasuka soodsalt osť kaska odavahe;

soodus hää - -d50, otav odava odavat4, kasuli|nõ -dsõ -st5, tuloli|nõ -dsõ -st5 suusatamiseks soodus aeg suusatamisõs hää aig; soodusmüük otavmüüḱ, odavahe müümine; soodushind otav hind, allalast hind;

soodustama (üte(h)n) avi|tama -taq -da82, takast .toukama see ampoon soodustab juuste kasvu taa sampuuń avitas hiusil kassuq; vanemad soodustavad lapse tegutsemistahet vanõmbaq avitasõq ekä muudu üten latsõ tetäqtahtmiisilõ;

soodustus odavamb hind , kergendüs -e -t9 tehti maksusoodustusi tetti massukerendüisi; õpilastele ja pensionäridele kehtivad soodustused opilaisilõ ja pensionäärele om hind odavamb;

soojakraad .lämmä|kraať -kraadi -.kraati37 väljas on juba mõni soojakraad välän om joba mõ̭ni kraať lämmind;

soojalt .lämmähe , .lämmäle , .lämmält , .lämmäst pääst päike paistab soojalt päiv paist v paistus joba lämmält; mu auto ei lähe soojalt käima mu auto lää-äiq lämmäst pääst käümä; panin end soojalt riidesse panni hinnäst lämmähe rõivihe;

soojendama lämmistä|mä -q -83, lämmi|tämä -täq -dä82, peesü|tämä -täq -dä82, pi̬i̬stä|mä -q -81, .lämmäs ajama , kõrras peesähtä|mä -q -83, peesähü|tmä -täq -dä62, (hinnäst) pi̬i̬slemä peeseldäq pi̬i̬sle78 pannil soojendatud kartulid panni pääl lämmäs lastuq v piistedüq kardohkaq; ma soojendan korraks pliidi ees käsi ma peesähtä kässi pliidi iin;

soojendus lämmi(s)tüs -e -t9, (spordin) .lämmästegemi|ne -se -st5 jooksjad teevad soojendust juuskjaq tegeväq hindä lämmäs; elektrisoojendus eelektrilämmistüs;

soojenema .lämmä(mbä)s minemä , pi̬i̬sü|ma -däq -80 toit soojeneb pliidil süüḱ piisüs pliidi pääl; ahi juba soojeneb ahi lätt joba lämmäs;

soojus lämmi .lämmä lämmind16, v .lämmüs -e -t9 ahi levitab soojust ahi and lämmind; mõtles emale erilise soojusega mõtõľ imä pääle esiqerälidse lämmüsegaq v hellä meelegaq;

soojusenergia .lämmävä|gi -e -ke25

soojussõlm .lämmäkeskus -õ -t9

soojustama lämmindä|mä -q -83, .lämmäpidäjäs tegemä soojustas maja laed ja seinad lämminď maja laeq ja sainaq ärq;

soojustus lämmindüs -e -t9, külmä|hoit -hoiu -.hoitu32 soojustuseks pandi seina vahele linaluid lämmindüses pandas saina vaihõlõ linaluid; saepuru oli pööningul soojustuseks seapuru olľ laepääl külmähoius;

soojusõpetus füüs .lämmäoppu|s -(sõ) -(s)t10

sookaasik su̬u̬kõivistu - -t1

sookail .tśahkna - -t3, .tsähknä - -t3, su̬u̬kik|as -ka -ast22

sookask su̬u̬|kõiv -kõ(iv)o -.kõivo37

sookurg su̬u̬|kurǵ -kurõ -.kurgõ34

sool soola su̬u̬l soola su̬u̬la31 liha pandi soola liha panti suula; jäme, peenike sool jämme, peenükene suul; keretäis oli soolas keretäüs olľ soolan;

sool soole sooli|k -gu -kut13 jämesool jämmesoolik; toored vorstid lambasooles tuuraq vorstiq lambasoolikun;

soolakala soolakal|a -a -la28 sõime soolakala seimiq soolatut kalla;

soolaleivapidu soolaleeväpi|do -do -to26

soolama su̬u̬lama sooladaq su̬u̬la77, su̬u̬la .pandma kuivatatud ja soolatud nahad kuivatõduq ja sooladuq nahaq;

soolane soola|nõ -dsõ -st7, (väega) pis|o -o -so26 oi, küll see on soolane supp! võiq, taa om ütś piso supṕ!; soolane hind kallis v kõva hind;

soolasus su̬u̬l soola su̬u̬la31, soola maik kuidas soolasus on? kuis soolalõ om? v kuis suul(a) om?; merevee soolasus Kassaris on kõrge Kassarin om küländ soolanõ vesi;

soolatama su̬u̬la .pandma hommikul soolatati teed hummogu panti teie pääle suula;

soolatüügas käsn käsnä .käsnä35

soolduma su̬u̬ldu|ma -daq -80 liha pole veel sooldunud liha olõ-iq viil ärq suuldunuq;

soolestik m sooliguq soolikidõ soolikit13

soolikarohi .solḱna|hain -haina -.haina30, m .solḱna|varrõq -.varsi -.varsi49, solḱna|rohi -roho -.rohto44

soolikas sooli|k -gu -kut13

sooline suu- , sugu- soolised erinevused naisi-miihi, tütrikkõ-poiskõisi, imätside-esätside vaihõq v suuvaihõq; sooline võrdõiguslikkus suguütśväärsüs v miihi ja naisi ütśväärsüs;

soolo soolo - -t2

soolvesi su̬u̬l|vesi -vi̬i̬ -vett42, su̬u̬l|li̬i̬ḿ -leeme -li̬i̬mi37 valab kurkidele soolvett vala kurgõlõ suulvett;

soome soomõ soome keel soomõ kiiľ; Soome kelk Soomõ kelk;

soome-ugri soomõ-ugri - -t2

soomekeelne soomõkeeli|ne -dse -st7, soomõki̬i̬ľ|ne -se -set6

soomepärane soomõ mu̬u̬du , soomõ .värki , soomõperäli|ne -dse -st5

soomets su̬u̬|mõts -mõtsa -.mõtsa30

soomeugrilane soomõugrila|nõ -sõ -st5

soomlane su̬u̬mla|nõ -sõ -st5

soomlanna su̬u̬mla|nõ -sõ -st5, soomõ naanõ

soomus soomus -(s)õ -t11, soomõq su̬u̬mõ soomõt18 soomuseid kraapima soomitsõma; kalal olid läikivad soomused kalal olliq läükjäq soomussõq;

soomusauto soomus.auto - -t1

soomuseline soomõ|nõ -dsõ -st7, soomussidõgaq , soomussi|nõ -dsõ -st7

soomusrong soomus|ronǵ -rongi -.rongi37

soomusrüü soomus|rüüd -rüvvü -.rüüdü36

soomusvest soomus|vesť -vesti -.vesti37, kuuli|vesť -vesti -.vesti37

soomusvägi tangivä|gi -e -ke25, .pantsõŕvä|gi -e -ke25

soon su̬u̬ń soonõ su̬u̬nt40 veri hakkas soontes kiiremini voolama veri naaś suuni seen kipõmbahe juuskma; veesoon viisuuń; soonega laud soonõgaq laud; leiti uus naftasoon lövveti vahtsõnõ nahvtasuuń; kolme soonega kaabel kolmõ soonõgaq kaabli; ta on hea huumorisoonega tä om hää naľasoonõgaq; lauasahtel jookseb soonte sees lavvasuhvli juusk redsede seen;

sooneline soonõli|nõ -dsõ -st5, su̬u̬nliga|nõ -dsõ -st5 vanaemal olid soonelised käed vanalimäl olliq soonõlidsõq käeq;

soonima pitsi|tämä -täq -dä82, pu̬u̬ma puvvaq pu̬u̬ 54 min 1. ja 3. k .poi(õ), su̬u̬ńma su̬u̬niq sooni63 kotirihm soonib õlga kotirihm suuń olga;

soopihl varõs|jalg -jala -.jalga33

sooritama (ärq) tegemä tetäq ti̬i̬60, .kõrda .saatma sooritas lõpueksamid edukalt tekḱ lõpueksämiq häste ärq; sooritamine tegemine; maksete sooritamine masminõ; eksami sooritamine eksämi tegemine;

soosaar (su̬u̬)saaŕ (-)saarõ (-)saart40

soosik lemmi|k -gu -kut13, armualo|nõ -dsõ -st7, v pai|latś -latsõ -last39 õpetaja soosik oppaja pailatś; tuhandete soosik tuhandidõ lemmik; kuninga soosik kuninga armualonõ v lemmik;

soosima tugõ(hõ)ma tukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88, pu̬u̬lt olõma sellist asja soositakse väga säänest asja väega toetas; ilm ei soosinud sportlasi ilm es olõq sporťlaisi puult; saatus on mind soosinud saadus om minno hoitnuq; soosituim puhkuseaeg kõ̭gõ tahetumb puhkusõaig;

soosing tugi toe tukõ25, .toetus -õ -t9, tugõmi|nõ -sõ -st5, hääspidämine -sõ -st5 ajaleht oli saanud suure soosingu osaliseks aolehť olľ palľodõlõ meeleperätses saanuq; noorte soosingusse tõusnud ansambel nuuri siän popis saanuq andsambli;

soostuma 1. su̬u̬s minemä Tabina järv hakkab tasapisi soostuma Tabina järv́ nakkas hillä-tassa suus minemä; 2. nõuhtõ v .nõuhu .jäämä , peri olõma keegi ei soostunud ettepanekuga kiäkiq es olõq ettepanõkigaq peri;

soot II luudustiidüs su̬u̬ť soodi su̬u̬ti37, ata|k -gu -kut13 sootides leidub kevaditi rohkelt kalu keväjist om suutõ seen hulga kallo;

soot I I (laival) su̬u̬ť soodi su̬u̬ti37 tuul pöördus ja sooti tuleb pingutada tuuľ käänď ja suuti tulõ pääle käändäq;

sootuks .suutumas , tävveste , .puhtaniq , otsaniq , peris , kogoni , ülepää , hoobis olin koosoleku sootuks unustanud olli kuunolõgi tävveste ärq unõhtanuq; ta on palgast sootuks ilma jäetud tä om palgast kogoni ilma jäet; aed on sootuks harimata aid om peris arimaldaq;

soov .tahtmi|nõ -sõ -st5, him|o -o -mo26, hõ|la -la -lla28, (kinkalõgiq tõõsõlõ) su̬u̬v́ soovi su̬u̬vi37 tal oli kolm soovi täl olľ kolm tahtmist; tema soov ei läinud täide timä tahtminõ lää-äs täüde; see on mu südamesoov taad mu süä himostas; tal oli sünnipäevalapsele hea soov täl olľ sünnüpäävälatsõlõ hää suuv́;

sooviavaldus sooviavaldus -õ -t9, .tahtõavaldus -õ -t9, teedäq.andmi|nõ -sõ -st5

soovima .tahtma .tahtaq taha61, himosta|ma -q -83, (kinkalõgiq tõõsõlõ midägiq) su̬u̬v́ma su̬u̬viq soovi63 ta soovis endale juba ammu uut pluusi tä himosť joba ammuq hindäle vahtsõt pluusõt; ma soovin sulle head tervist ma soovi sullõ hüvvä tervüst; juhutöö soovijaid oli palju johuslidsõ tüü tahtjit olľ hulga; kes soovib veel kartulit? kiä taht viil kardohkit?;

soovimatu .tahtmaldaq , .vastami̬i̬lt , .suuv́maldaq soovimatu külaline vastamiilt küläline; soovimatu rasedus tahtmaldaq rasõhus;

soovitama .vällä .pakma , .kitmä kittäq kitä61, soovi|tama -taq -da82 nad soovitasid mulle seda arsti nääq kitiq mullõ tuud arsti; soovita lugemiseks midagi head! pakuq mullõ lugõmisõs midägiq hääd vällä!; arst soovitas mul vitamiine võtta tohtri üteľ, et ma võissiq vitamiine võttaq; soovitan soojalt kitä väega;

soovitatav: soovitatav kirjandus manoqlukõq kirändüs;;

soovitav: soome keele oskus on soovitav soomõ keele mõistminõ tulõ kasus;;

soovitus hääs.kitmi|ne -se -st5, v .kitmi|ne -se -st5, nõvv v nõu nõvvu v nõvvo (.)nõvvu#(.)nõvvo37, nõvvu|annõq -.andõ -annõt19, tugi toe tukõ25, .toetus -õ -t9 seltsi astumiseks vajatakse teise liikme soovitust seltsi astmisõs om vaia tõõsõ liikmõ hääskitmist v tukõ; talita arsti soovituse järgi! tiiq tohtri nõvvu perrä!;

soovituskiri tugi|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43

sopakirjandus askkirändüs* -e -t9, kõllanõ kirändüs

soperdama (t)sopõrda|ma -q -83, horsõnda|ma -q -83, .tsurḱma .tsurkiq tsurgi63, .tśurḱma .tśurkiq tśurgi63, häüsendä|mä -q -83 nad on siin andmetega soperdanud nääq ommaq tan teedüssegaq sopõrdanuq; teen tööd ettevaatlikult, sest kardan midagi ära soperdada tii tüüd ette kaiõn, selle et pelgä midä ärq tsurkiq; soperdas jällegi uue käsikirja valmis horsõnď jälkiq vahtsõ käsikirä valmis;

soperdis 1. (t)sopõrus -õ -t9, horsõndus -õ -t9, pasandus -õ -t9, häüsendüs -e -t9 2. (inemine) (t)sopõrdaja - -t3, horśa - -t2, horśa|k -gu -kut13, tsungõr|manń -manni -.manni37

soperdus (t)sopõrdami|nõ -sõ -st5, (t)sopõrus -õ -t9, tsukõrus -õ -t9, ossõndus -õ -t9, häüsendämi|ne -se -st5 sa tegid valmis ühe soperduse sa teiq valmis üte ossõndusõ;

sopiline .tsopliga|nõ -dsõ -st5, tsoppõgaq , .kolkõ|nõ -dsõ -st7, .nukliga|nõ -dsõ -st5 sopiline merelaht kolkõnõ merelahť;

sopp (sopa) mu|da -a -ta27, pask pasa .paska33, sitt sita sitta30 püksid on nüüd sopaga koos püksüq ommaq noq muagaq kuun; ajakirjandus valas ta sopaga üle aokirändüs vali tä pasagaq üle;

sopp (sopi) tsop|p -a -pa31, tśopṕ tśopi tśoppi31, nuk|k -a -ka31, nulk nulga .nulka31, kolk kolga .kolka31, kurm kurmu .kurmu37, klomḿ klommi .klommi37 sõuame järve lõunapoolsesse soppi sõvvamiq järve lõunapuulsõhe kolka; tunnen selle põllu igat soppi tunnõ taa nurmõ ekä tsoppa; hoiab saladust südame sügavaimas sopis hoit salahust hindä kõ̭gõ süvembän süämepõḣan; kotisopp kotinukk; kõhusopp kõtutsopp;

sopran muus .soprań -i -it4

sops (t)sopsah(t)us -õ -t9, tsopś tsopsi .tsopsi37 annab kadakavihaga paar sopsu and kadajavihagaq paaŕ sopsahust; õunad kukkusid sops ja sops puu otsast alla ubinaq sattõq ku sopsahti puu otsast maaha;

sopsama (t)sopsahta|ma -q -83, sopsah(t)u|ma -daq -84, lü̬ü̬mä lüvväq lü̬ü̬ 54 min 1. ja 3. k .lei(e) sopsas paar korda vihaga ja rohkem ei vihelnudki lei õ̭nnõ vihagaq paaŕ kõrda ja inämb vihuki es; pall sopsas korvi palľ tsopsahť korvi;

sopsatus (t)sopsah(t)us -õ -t9, sadami|nõ -sõ -st5

sopsima .(t)sopśma .(t)sopsiq (t)sopsi63, .tsopslõma tsopsõldaq .tsopslõ78, .vihtma .vihtuq vihu64 sopsib kasevihaga selga tsopś kõovihagaq sälgä; sopsib liiva pükstelt maha lüü liiva pükse päält maaha;

sopsti tsopsť

soputama sopu|tama -taq -da82, sorgu|tama -taq -da82, horgu|tama -taq -da82 kanad soputavad liivas kanaq soputasõq liiva seen; soputab padjad kohevaks horgutas paďaq üles;

sorakil laja(h)n , lokakillaq , lohakallaq , lohvakallaq sorakil riided lohvakallaq rõivaq; juuksed on sorakil hiusõq ripõndasõq;

sorav .laabsa - -t3, .laapsa - -t3, vu̬u̬lsa - -t3 poliitiku sorav jutt poliitigu laabsa jutt; lugemisoskus on juba sorav lugõminõ lätt joba joudsalõ;

soravalt .laabsahe , .laapsahe , .laabsalõ , .laapsalõ , vu̬u̬lsahe loeb soravalt lugõ virka; tüdruk räägib soravalt latśkõsõl jutt juusk nigu sora;

sorbi: sorbi keel sorbi kiiľ;

sordiaretus tõvvulu̬u̬mi|nõ -sõ -st5, sordilu̬u̬mi|nõ -sõ -st5 rukki sordiaretus rüä sordiluuminõ;

sordiseeme sordi|seemeq -si̬i̬mne -seemend17, väärt|seemeq -si̬i̬mne -seemend17

sorgu .norgo , ripakallaq , rippu koer lasi saba sorgu pini lasḱ hanna ripakallaq;

sorgus ripakallaq , noogu(h)n , noroli|nõ -dsõ -st5, noro(h)n , nośo(h)n , nuro(h)n , loisu(h)n sorgus tiibadega vares ripakallaq siibogaq varõs;

sorima sori|tsõma -tsaq e -daq -dsõ90, .tohrama tohradaq .tohra77, .tuhrama tuhradaq .tuhra77, .tuhńma .tuhniq tuhni63, .sorťma .sortiq sordi63 sorib asjades soritsõs asjo seen; soris rahakotis, niikaua kui leidiski õige raha sobõ rahakotin, niikavva ku löüďkiq õigõ raha; vaesed sorivad prügikastis vaesõq sorťvaq asukastõ; sorin tööriistu sordi tüüriisto; sorib minevikus tuhń olnuisi asjo seen;

sorin tsor|rin -ina -inat4, tsol|lin -ina -inat4 vee sorin vii tsorrin;

sorinal tsorinallaq kraanist jookseb sorinal vett kraanist juusk tsorinallaq vett;

sorisema tsoris|õma -taq -õ87, .tsorrama tsorradaq .tsorra77, tsor|a(ha)ma -raq v -adaq -ra v -aha88, ju̬u̬skma ju̬u̬skõq v joostaq joosõ65 piim, kraan soriseb piim, kraań tsorisõs; räästad sorisevad kaartõq juuskvaq tsorinallaq; vili soriseb kotti vili juusk kotti;

sorkama .tsuskama tsusadaq .tsuska77 sorkas naaskli naha sisse tsusaś naaskli naha sisse;

sorkima .tsurḱma .tsurkiq tsurgi63, .tśurḱma .tśurkiq tśurgi63, .tsunǵma .tsungiq tsungi63, .tsusḱma .tsuskiq tsusi63 sorgib täägiga heinakuhja tsusḱ täägigaq hainakuhja; poisid leidsid varemetes sorkides paar vana münti poisiq lövviq müüre pääl tsungin mõ̭nõ vana raudraha; sorgib pudrus tsunǵ putro;

sorr (tsorrin) tsorr

sort sorť sordi .sorti37, marḱ margi .marki37, masť masti .masti37, v ja|go -o -ko27 kõrgema korgõmba sordi jahu; sordi jahu viläpuiõ tõvõkimmäq sordiq; viljapuude haiguskindlad sordid küdsä nellä sorti kuukõ; küpsetan nelja sorti kooki om mitund masti; on mitut sorti mehi jako miihi;

sorteerima = sortima .sorťma .sortiq sordi63, eräldä|mä -q -83, erä|tämä -täq -dä82, vali|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, mitmit kõrdo valitsõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, (kardohkit) nop|pama -adaq -pa77 ma sorteerin need kartulid läbi ma noppa neoq kardohkaq läbi;

sortiment m sordiq .sortõ .sortõ30

sorts (sortsi) võhl võhlu .võhlu37, võhń võhni .võhni37, nõid nõia .nõida33

sorts (sortsu) tsir(ds)ah(t)us -õ -t9, tsärä|k -gu -kut13 tuli üks hea sorts vihma tulľ ütś hää tsäräk vihma; lisas teele sortsu rummi panď tsäi sisse tsirdsahusõ rummi;

sortsama .tsirkama tsirgadaq .tsirka77, .tsirksama tsirksadaq .tsirksa77, .tsirtsama tsirdsadaq .tsirtsa77, tsorahta|ma -q -83, tsorahu|tma -taq -da62, tsipsama tsipsadaq .tsipsa77, tsirgahta|ma -q -83, tsir(ds)ahta|ma -q -83, tsirksahta|ma -q -83 sortsa kerisele vett! tsirksaq keresse pääle vett!;

sortsatama tsorahta|ma -q -83, tsorahu|tma -taq -da62

sortsti tsirksť

sortsutama .tsirkõlõma tsirgõldaq .tsirkõlõ85

soru sor|o -o -ro26 mehel oli üks soru puuriida vahele peidetud mehel olľ ütś soro puuriida vaihõlõ käkit;

sosin (t)sos|sin -ina -inat4, (t)so|pin -bina -binat4, pos|sin -ina -inat4, (lühkene) tsosah(t)us -õ -t9 sosin kostis igasse ruumi nurka tsossin olľ kuuldaq ekkä ruumi nukka;

sosinal (t)sobinallaq , (t)sosinallaq

sosistama (t)sosista|ma -q -83, (t)soska|tama -taq -da82, tśossa|tama -taq -da82, (t)sobista|ma -q -83 ütlesin seda sosistades ütli taad tsosistõn; sosistas kõrva üteľ kõrva sisse;

soss-sepp vusś.meistre* - -t3, vussõŕ.meistre* - -t3

sotsiaaldemokraat sótsiaaľdemo|kraať -kraadi -.kraati37

sotsiaalhooldus sótsi.aalnõ hoolõpidämine v avitaminõ , ütis.kundlinõ hu̬u̬ľ

sotsiaalkindlustus sótsi.aalnõ tugõminõ , ütis.kundlinõ tugi

sotsiaalministeerium sótsiaaľministeeri|üḿ -ümi -.ümmi38

sotsiaalminister sótsiaaľmínistri - -t1

sotsiaalne ütis.kundli|nõ -dsõ -st5, sótsi.aal|nõ -sõ -sõt6

sotsiaalselt ütis.kundlidsõlt , sótsi.aalsõlt

sotsialism sótsia|lisḿ -lismi -.lismi37

sotsialist sótsia|lisť -listi -.listi37

sotsialistlik sótsia.listli|nõ -dsõ -st5

sotsiolingvistika ütiskunnakeeleti̬i̬dü|s -(se) -(s)t10, sótsiolingvisti|ga -ga -kat3

sotsioloogia ütiskunnati̬i̬dü|s -(se) -(s)t10, sótsioloogia - -t3

soust su̬u̬sť soosti su̬u̬sti37, hämmäh(t)üs -e -t9, hämmätüs -e -t9

sovhoos sov|hu̬u̬ś -hoosi -hu̬u̬si37, riigi.mõisa - -t3

spagaat spa|gaať -gaadi -.gaati37

spagett spaget|ť -i -ti37, .tahta|kõrś* -kõrrõ -kõrt49

spargel .pargli - -t1

spasm spasḿ spasmi .spasmi37, kramṕ krambi .krampi37

spekter .(s)pektri - -t1, viker|värḿ* -värmi -.värmi37

spekulant (s)peku|lanť -landi -.lanti37, .sahkri - -t1, sahkõrdaja - -t3

spekulatsioon 1. sahkõrdus -õ -t9 2. .arvami|nõ -sõ -st5, .pakmi|nõ -sõ -st5, võlsś võlsi .võlssi37 spekulatsioonide tasemele jäänud uurimus arvamiisi tasõmõ pääle jäänüq uuŕminõ; lendude ärajätmine on spekulatsioon lindamiisi ärqjätmine om võlsśjutt;

spekuleerima 1. sahkõrda|ma -q -83, parsõlda|ma -q -83, parsõnda|ma -q -83, hangõlda|ma -q -83 2. .arvama arvadaq .arva77, .pakma pakkuq paku64

speller spelleŕ -i -it13, keele|vahť -vahi -.vahti36 spelleri peab välja lülitama keelevahi piät vällä ärq võtma; võru keele speller võro keele vahť; inglise keele speller inglüse keele vahť;

sperma seemeq si̬i̬mne seemend17

spetsiaalne (s)petś- , eräle selle töö jaoks on spetsiaalseid tööriistu tarvis tuu tüü jaos om eräle riisto vaia;

spetsialiseeruma (erä)alla valima , ammõtit valima

spetsialist aśa.tundja - -t3, (s)petsiä|lisť -listi -.listi37, (s)petś mi̬i̬ś

spetsiifiline (esiq)eräli|ne -dse -st5, eräuma|nõ -dsõ -st7 spetsiifilised häälikud esiqerälidseq helüq; klooril on spetsiifiline lõhn klooril om uma kimmäs hõ̭ng;

spidomeeter (s)pidomi̬i̬tre - -t3, kibõhusõ.näütäjä - -t3, kõnnõk spidoka|s - -t15

spiiker spiikri - -t1

spikerdama .tsihvama tsihvadaq .tsihva77, .maaha kirotama v tegemä v .kaema koolis spikerdasin pinginaabri pealt maha koolin tsihvsi pinginaabri päält maaha;

spikker tsihva - -t2

spinat (s)pina|ť -di -tit13

spinning (s)pinning -u -ut13, kõnnõk (s)pinńa - -t2

spionaaž sala.kullõmi|nõ -sõ -st5, .nuhḱmi|nõ -sõ -st5

spioneerima sala|.kullõma -kullõldaq -.kullõ78, nuhḱma .nuhkiq nuhi63

spioon piioń -i -it4, sal|a -a -la28, sal|lai -aja -ajat4, nuhi|k -gu -kut13, piiuń -i -it4

spiraal keerüs -e -t9, pöörüs -e -t9, keerüs|tsõ̭õ̭ŕ* -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37, piraaľ piraali pi.raali37 spiraalvedru keerüsvetr;

spiritism .vaimõ.uskmi|nõ -sõ -st5

spiritistlik: spiritistlik seanss vaimõ välläkutsminõ;

sponsor tugõja - -t3, raha.andja - -t3

spontaanne esiq.hindäst , loomuli|k -gu -kku38, (.süämest v .käü(s)sest v .taivast) tulnu|q - -t1, .antu|q - -t1 puhkes spontaanne naer naati ütekõrraga naarma;

spontaanselt .antu|q - -t1, esiq.hindäst , (.süämest v .käü(s)sest v . .taivast) tulnu|q - -t1 haigus taandus spontaanselt tõbi lätś esiqhindäst üle; kirjutasin selle luuletuse täiesti spontaanselt kirodi taa luulõtusõ niguq taivast antu;

sporaadiline hajovallaq hn-inessiivi esineb Võrumaal sporaadiliselt hn-seenkäänüst om Võromaal hajovallaq;

spordiala spordial|a -a -la28

spordiklubi spordiklu|bi -bi -pi26

spordilaager spordi.laagri - -t1

spordireporter sprodiaokiräni|k -gu -kku38, spordiseletäjä - -t3

spordiriietus spordi|rõivas -.rõiva -rõivast22

sporditarbed spordi|kraaḿ -kraami -.kraami37, spordi|värḱ -värgi -.värki37 sporditarvete kauplus spordikraami puuť;

spordivõistlus spordi.võistlus -õ -t9

spordiväljak spordi|platś -platsi -.platsi37, van turni|platś -platsi -.platsi37

sport sporť spordi .sporti37

sportima .sporti tegemä

sportlane spordi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, spordi|naanõ -naasõ -naist8, sporditśur|a -a -ra26, .sporťla|nõ -sõ -st5, .sporťja - -t3

sportlik .sporťli|k -gu -kku38 sportlik kalapüük sporťlik kalapüündmine;

sprint .lühkümaa .võikiajaminõ

sprinter sprindi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, sprindina|anõ -asõ -ist8

sprott (s)protť (s)proti (s)protti37

spurt mano(q)|vunḱ* -vungi -.vunki37, nähvähüs* -e -t9 alustas spurti naaś vunki manoq pandma; lõpu-, vahespurt lõpu-, vaihõnähvähüs;

spurtima .vunki mano(q) .pandma jooksja spurtis vahetult enne finišit juuskja panď õkva inne lõppu vunki mano;

sputnik (s)putni|k -gu -kut13

staabiülem staabiülemb -ä -ät13, pää.kortina ülemb

staadion spordi|platś -platsi -.platsi37, staadi|oń -oni -.onni38

staadium olõ|ḱ -gi -kit13, sais saiso .saiso37, ots otsa .otsa31, jago jao jako27, tap|ṕ -i -pi37, jup|ṕ -i -pi37 algstaadium edimäne ots; viimane staadium peräots; haiguse erinevad staadiumid tõvõ püürdmise eri tapiq;

staap staaṕ staabi .staapi30, pää|.kortin -a -at4

staar tähť tähe .tähte34, tegijä - -t3, suuŕ tegijä , te|kij -gijä -gijät4 pornostaar pornotekij; superstaar helletähť;

staaritsema .tähte .mänǵmä

staaž staaś staasi .staasi37 õpetajastaaž m oppaja-aastagaq;

staažikas pikä.aoli|nõ -dsõ -st5 staažikas pedagoog pikäaolinõ oppaja;

staatus .staatus -õ -st9, sais saiso .saiso37 ametlik staatus m õigusõq; sain välistöölise staatuse ma sai välätüülise õigusõq;

stabiilne kimmäs .kimmä kimmäst22, püs|süv -üvä -üvät4, üteli|ne -dse -st7

stabiilselt (kõ̭iḱ aig) üttemu̬u̬du , ütelidselt , ütesugumadsõlt jookseb stabiilselt juusk ütelidse v ütesugumadsõ huugaq; hinnad on püsinud stabiilselt ühesugused hinnaq ommaq püsünüq kõ̭iḱ aig üttemuudu;

stabiilsus ütelidsüs* -e -t9, ütesugumanõ olõḱ , püsümi|ne -se -st5

stabiliseeruma .paika v .kimmäs v .perrä .jäämä , püsüväs .saama kinnisvaraturg on stabiliseerunud maa hind ei sataq inämb;

stagnaaeg mülgü|aig* -ao -.aigo36

stagnatsioon läppümi|ne -se -st5, lumbistumi|nõ* -sõ -st5, paiga(h)nsaismi|nõ -sõ -st5

stagneeruma panõh(t)u|ma -daq -84, läppü|mä -däq -80, lumbistu|ma* -daq -84 stagneerunud ühiskond läppünüq ütiskund; stagneerunud inimene panõhtunuq inemine;

stalinlik stalinli|nõ -dsõ -st5

stamp 1. petsä|ť -di -tit13 2. .sisseharinuq mu̬u̬d stampväljend sisseharinuq ütlemine;

standard mõ̭õ̭t mõõdu mõ̭õ̭'tu37, norḿ normi .normi37, tasõ -mõ -nd16, m normi.nõud|õq -idõ -it4, etteannõduq mõõduq üleeuroopalised standardid üle Õuruupa mõõduq;

standardiseerima .normi ajama , normi ala(q) vi̬i̬mä

standardne normiperä|ne -dse -st5

stardikapital alostusrah|a -a -ha28 stardikapital puudub olõ-iq alostusrahha;

start alostus -õ -t9, .valla.pästmi|ne -se -st5, starť stardi .starti37

starter 1. stardi.kohtuni|k -gu -kku38 2. käüvi|ť -di -tit13, .käümä.pandja - -t3, .startri - -t1

startima alosta|ma -q -83, minemä .pandma v .kaksama

stažeerima ammõtit .oṕma

stažeerimine ammõdi.oṕmi|nõ -sõ -st5

stažöör opitü̬ü̬li|ne -se -st5, opi|poisś -poisi -.poissi37

statiiv sta|tiiv́ -tiivi -.tiivi37, kolm|jalg -jala -.jalga33, jalg jala .jalga33

statist sta|tisť -tisti -.tisti37, .rahva.mänǵjä - -t3 kutsuti statisti mängima kutsuti rahvast mänǵmä;

statistika (s)tatistiga - -t2

statistiline numbri- , .numbrili|nõ -dsõ -st5, statistili|nõ -dsõ -st5

statsionaarne paigapääli|ne -dse -st7, kimmäs .kimmä kimmäst22, püs|süv -üvä -üvät4 statsionaarne ravi haigõmaja ravi;

statuut (.vällä.andmisõ) kõrd kõrra .kõrda33, .säädüs|kõrd -kõrra -.kõrda33 ordeni kandmise statuut ordeni kandmisõ kõrd;

stend .tahvli - -t1 stendiettekanne tahvliettekannõq;

stenogramm jutu üleskirotus

stepp II stepṕ|tands -tandso -.tandso37, (s)tepi|tands -tandso -.tandso37

stepp I I lakõmaa lakõmaa lakõtmaad50, (s)tep|ṕ -i -pi37, haina(s)|maa* - -d50

stepsel .tepsli - -t1

stereotüüp .sisseharinuq v kivistünüq mu̬u̬d v mutõľ

stereotüüpne kivistünü|q - -t1, .sisseharinu|q - -t1

steriilne 1. puhas .puhta puhast23, valu|puhas -.puhta -puhast23 steriilsed arstiriistad valupuhtaq arstiriistaq; 2. sigimäldäq 3. eloldaq , kõllõ - -t14

steriliseerima sterili|si̬i̬ŕmä -si̬i̬riq -seeri63, valu.puhtas tegemä , sigimädüs tegemä kass steriliseeriti kassil võeti siginemine ärq;

stiihia müll müllü .müllü37, mäs|ü -ü -sü26, mar|u -u -ru26, hu̬u̬ṕ hoobi hu̬u̬pi37, vä|gi -e -ke25, (s)tiihiä - -t3 looduse stiihia luudusvägi, loonavägi;

stiihiline esiq.hindäst , etteti̬i̬dmäldäq

stiil mu̬u̬d moodu mu̬u̬du37, viiś viie viit 49 m päälek viijile, vurhv́ vurhvi .vurhvi37, ku|raaś -raasi -.raasi37, v ju̬u̬ń joonõ ju̬u̬nt40 kirjutamisstiil kirotamisõ muud; see on tema stiil seo om timä viiś; hüppestiil hüppämise viiś; temas on stiili täl om vurhvi v kuraasi v juunt;

stiilne mooduli|nõ -dsõ -st5, joonõgaq , viiegaq , moodu- stiilsed riided moodulidsõq rõivaq; stiilne mees moodumiiś;

stiimul hü(v)ä hü(v)ä hüvvä24, himote|kij -gijä -gijät4, kihotus -õ -t9, lät|eq -te -et18, tougõq .toukõ tougõt18, meelütüs -e -t9 annab stiimulit meelütäs; tal ei ole stiimulit olõ-iq meelütüst iin;

stimuleerima himmo tegemä , meelü|tämä -täq -dä82

stipendiaat tsihťraha .saaja sõitis stipendiaadina välismaale sõiť tsihťrahho iist välämaalõ;

stipendium abirah|a -a -ha28, tsihťrah|a -a -ha28, (s)tipendi|üḿ -ümi -.ümmi38

stjuardess linnuimänd* -ä -ät13

stjuuard (laiva, linnugi) majaülemb -ä -ät13, ti̬i̬ńjä - -t3, linnuesänd* -ä -ät13

stoiline kimmäs .kimmä kimmäst22, rahuli|k -gu -kku38, rahuli|nõ -dsõ -st5, .stoili|nõ -dsõ -st5

stomatoloogia .hamba|tiieq -ti̬i̬de -tiiet9, .hambaoppu|s -(sõ) -(s)t10, naľ lõvvalu|gu -u -ku27

stoppama kinniq pidämä , .saisma v pidämä .jäämä

stopper .stopri - -t1

strateegia (pikä ao v kimmäs) plaań plaani .plaani37, sõ̭a|plaań -plaani -.plaani37 vale strateegia võlsś plaań;

strateegiline .tähtsä - -t3 strateegiline plaan tähtsä plaań;

streik (s)treiḱ (s)treigi .(s)treki37, saisang -u -ut13, tü̬ü̬|saisang -u -ut13

streikija saisangupi|täi -däjä -däjät4, .(s)treiḱjä - -t3

streikima .jupśma .jupsiq jupsi63, jukõrda|ma -q -83, tü̬ü̬d .perrä .jätmä , v .(s)treiḱmä .(s)treikiq (s)treigi63 kell hakkas streikima kell nakaś jupśma v jukõrdama; töölised hakkasid streikima tüüliseq jätiq tüü perrä v naksiq streiḱmä;

stress .vaotus -õ -t9, v vaiva(h)nolõ|ḱ -gi -kit13 olen stressis mu elo om ahtalõ lännüq v ma olõ vaivan; stressi maandama vaivast vallalõ saama; tööstress tüüvaotus;

strippar iho.näütäjä - -t3

striptiis .palľas.võtmi|nõ -sõ -st5, strip|tiiś -tiisi -.tiisi37

stritsel .tritsli - -t1, palmik|sai -saia -.saia30, keero|sai -saia -.saia30

stroof salḿ salmi .salmi37

struktuur ehitüs -e -t9, sisemäne ehitüs , kõrd kõrra .kõrda33 atmosfääri struktuur õhkkunna kõrd;

stseen jup|ṕ -i -pi37, pildike|ne -se -ist8, .pildike|ne -se -ist8, .sündmüs -e -t9, larḿ larmi .larmi37, v tram|a -a -ma26 Volli tapmise stseen Volli ärqtapmisõ pildikene; üks stseen möödunud talvest ütś sündmüs minevädsest talvõst; naine tegi stseene naanõ tekḱ tramma v lei larmi;

stsenaarium (.näütemängo, filmi ) lu|gu -u -ku27, tulõvigu|pilť -pildi -.pilti37, võimalus -õ -t9

studeerima .oṕma oppiq opi63, .uuŕma .uuriq uuri63, tud|i̬i̬ŕmä -i̬i̬riq -eeri63, opi|tsõma† -tsaq v -daq -dsõ90

stuudio 1. tar|õ -õ -rõ24, hoonõq hu̬u̬nõ hoonõt18, stuudio - -t3 telestuudio teletarõ; helistuudio helüstuudio; 2. opi.tiatri - -t1

stuudium .oṕmi|nõ -sõ -st5, .oṕmis|aig -ao -.aigo36 tema stuudium hakkab lõppema tä oṕmisõq nakkasõq läbi saama;

subjekt tegijä - -t3, te|kij -gijä -gijät4, inemi|ne -se -st5, hinǵ hinge .hinge35, v osa|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40 on alles subjekt om sääne hirmsa v võimaldaq inemine; kahtlane subjekt esiqmuudu inemine;

subjektiivne .hindäperi , eräpooli|k -gu -kut13 subjektiivne arvamus hindäperi arvaminõ;

subproduktid m .(k)rupski|q -dõ -id1

subsideerima pääle .masma , tugõ(hõ)ma tukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88

substantiiv kiiľ perisnimisõ̭n|a -a -na28

substitutsioon asõmõlõ .pandmine , tõõsõs tegemine

substraat alos|kihť -kihi -.kihti36, per|ä -ä -rä24

subtiiter hrl m ala|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43

suga su|ga -a -ka27

sugema su|gima , su|gõma -kõq -i min 1. k soi min 3. k -gi kesks -it59, .kaḿma .kammiq kammi63, .pesmä .pessäq pessä61, .kolḱma .kolkiq kolgi63, .mütmä müttäq mütä61, nüpeldä|ma -q -83, .kluhv́ma .kluhviq kluhvi63 ei olnud aega peadki sugeda olõ-s aigo päädkiq sukõq; poiss sai tembu eest kõvasti sugeda poisś sai tembo iist kõvva nüpeldäq;

sugenema sugõnõma .soedaq v sugõ(nõ)daq sugõnõ89, tegü|nemä -(ne)däq -ne89, tekkü|mä -däq -79, .sündümä .sündüdäq sünnü79 ruumi sugenes vaikus ruumi tegüsi vaikus;

sugereerima .uskma v .tundma .pandma , .mõo|tama -taq -da81 sugereerib õudust aja hirmu sisse;

sugestiivne te|küs -güsä -güsät4, .luḿja - -t3 sugestiivne pilk luḿja kaehtus;

sugestioon sisendüs -e -t9, ärqtegemi|ne -se -st5

sugu v su|gu -u -ku26 peres kasvavad eri soost lapsed perren kasusõq eri suku latsõq; mees-, nais-, kesksugu miiś-, nais-, aśasugu; on kõrgest soost om suurt suku v om suurõst suust;

suguelu sugu|elo -elo -ello26 elab aktiivset suguelu eläs tegüsät suguello;

suguelund m elä|miseq -.miisi -.miisi5, riistaq .riisto .riisto37

sugugi sukugiq , sukuginaq , suku , ülepää see töö ei ole veel sugugi valmis taa tüü olõ-iq viil ülepää valmis;

suguhaigus sugutõ|bi -võ -põ25

suguharu suguhar|o -o -ro26, hõim hõimo .hõimo37 kiviaja suguharud kiviao suguharoq;

sugukond sugu|seltś -seldsi -.seltsi37, hõim hõimo .hõimo37, vahmil -a -at4, vam|mil -ila -ilat4, biol sugu|kund -kunna -.kunda32

sugulane sugula|nõ -sõ -st5, suguli|nõ -sõ -st5

sugulaskeel sugu(las)|ki̬i̬ľ -keele -ki̬i̬lt40, hõimo|ki̬i̬ľ -keele -ki̬i̬lt40

suguline sugu- , suguli|nõ -dsõ -st5 loomade suguline käitumine eläjide armuelo;

sugulus sugulus -õ -t9, sugulasõs olõminõ keelesugulus kiili sugulasõs olõminõ, keelesugulus; milline on teie sugulussuhe? kuimuudu ti sugulasõq olõt?;

sugupool sugu|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40 teise sugupoole võõristus tõsõ sugupoolõ pelgüs;

sugupuu v sugupuu - -d50 minu sugupuu ulatub 17. sajandisse muq sugupuu küünüs 17. aastagasatta v ma tiiä umma suku 17. aastagasaast;

sugupõlv põlv́ põlvõ .põlvõ35, sugu|põlv́ -põlvõ -.põlvõ35 elame siin juba neljandat sugupõlve elämiq tan joba neländät põlvõ;

sugutama paari|tama -taq -da82, .kargama karadaq .karga77, (kikka kotsilõ) sõk|kama -adaq -ka77, (lehmä) pulli|tama -taq -da82, (tsika) kuldi|tama -taq -da82 kukk sugutab kana kikas sõkkas kanna;

suguti titť titi titti37, vulg munń munni .munni37, tür|ä -ä -rä24, tilk tilga .tilka31, (eläjäl) kar|a -a -ra28, tsu̬u̬ŕ tsoori tsu̬u̬ri37

suguvõimeline sugujovvuli|nõ -dsõ -st5

suguvõimetu sugu.väeldäq , sugujovvuldaq , viläldäq , aher .ahtra aherd23

suguvõsa sugu|seltś -seldsi -.seltsi37, hõim hõimo .hõimo37, vahmil -a -at4, vam|mil -ila -ilat4, sugu|puhm* -puhma -.puhma31 suguvõsa viga vammila viga;

suguühe (sugulinõ) .vaihõ|kõrd -kõrra -.kõrda33, sugute|go -o -ko27, kõnnõk jõpś jõpsi .jõpsi37, krõpś krõpsi .krõpsi37, nusś nussi .nussi37, koin koina .koina37, nik|k -u -ku37 tüdruk oli väga noorelt suguühtes olnud tütrik olľ väegaq noorõlt ärq tikat; suguühtes olema suku tegemä, suku soetama;

suhe .vaihõ|kõrd -kõrra -.kõrda33, läbi.saami|nõ -sõ -st5, läbi.käümi|ne -se -st5 aja jooksul on meie suhe katkenud aogaq om mi läbikäümine katśki jäänüq; uurib keele ja mõtlemise suhteid uuŕ keele ja mõtlõmisõ vaihõkõrdo; intiimsuhe sugulinõ läbikäümine; lipu pikkuse ja laiuse suhe lipu pikkusõ ja lagjahusõ vaihõkõrd;

suhkruasendaja .tsukruasõmi|k -gu -kku38, .tsukru asõmõlolõja , kunsť.tsukru - -t14

suhkruhaige .tsukrutõbi|nõ -dsõ -st7

suhkruhaigus .tsukrutõ|bi -võ -põ25

suhkrupeet .tsukru|pi̬i̬ť -peedi -pi̬i̬ti37

suhkruroog .tsukruru̬u̬|g - -gu36

suhkrustuma tsukrustu|ma -daq -84

suhkrutoos .tsukru|tu̬u̬ś -toosi -tu̬u̬si37

suhkur .tsukru - -t14, tsukõŕ .tsukrõ tsukõrd22, .tsukri - -t14 suhkrust tsukrunõ; suhkrune tsukrunõ;

suhteline: kõik on suhteline kõ̭iḱ om nii, kuis võttaq;;

suhteliselt küländ , peris artikkel sai valmis suhteliselt ruttu artikli sai valmis küländ kipõstõ; seenesaak oli sel aastal suhteliselt väike seenesaaḱ olľ timahavva küländ väiku;

suhtes: toidu suhtes on ta leplik söögigaq om tä leplik;;

suhtlema läbi .käümä , läbi .saama , tegemist tegemä , kõ̭nõl|õma -daq -õ85 naabritega ma ei suhtle naabridõgaq ei tiiq ma tegemist; avatud suhtleja vallalinõ inemine v vallalidsõ meelegaq inemine; õpetaja ei oska lastega suhelda oppaja mõista-iq latsigaq läbi saiaq; nad suhtlesid telefoni teel nääq kõ̭nõliq telefonigaq;

suhtlemine läbi.käümi|ne -se -st5, läbi.saami|nõ -sõ -st5 ta on hea suhtlemisoskusega tä mõist häste läbi saiaq;

suhtlus läbi.käümi|ne -se -st5 tal on lai suhtlusringkond tä käü läbi hulga tutvidõgaq; suhtlusvahend läbikäümisenõvv; rahvusvaheline suhtlus riikevaihõlinõ läbikäümine;

suhtuma .arvama arvadaq .arva77, (aśa) pääle .kaema kuidas sa sellesse suhtud? kuis sa taa aśa pääle kaet?; poisi vanemad suhtuvad tema sõpradesse hästi poiskõsõ vanõmbaq arvasõq timä sõbrost häste; suhtub minusse kui lapsesse pidä minno latsõs; kuidas ta naistesse suhtub? kuis tä naisist arvas?; suhtub oma töösse tõsiselt võtt umma tüüd tõsitsõhe;

sui: vaatas etendust ammuli sui kai näütelemist suu ammulõ;

suigatama suigahta|ma -q -83, suigahu|tma -taq -da62, reevähtä|mä -q -83, rehvähtä|mä -q -83, virahta|ma -q -83, virvessihe .jäämä kui ma kirikus suigatan, siis müksa mind! ku ma kerikun suigahta, sõ̭s tüünäq minno!; suigatasin alles vastu hommikut suigahti viil vasta hummogut;

suigatus virah(t)us -õ -t9, suigah(t)us -õ -t9, suik suigu .suiku37, unõrõõmah(t)us -õ -t9 pärast suigatust oli pea palju selgem päält unõrõõmahust olľ pää hulga selgemb; suigatus tuli peale suik tulľ pääle;

suigutama suigu|tama -taq -da82, uinu|tama -taq -da82, maga(ha)ma .pandma , unista|ma† -q -83 igav jutt suigutas ikäv jutt ai suikma; laps suigutas end ise unne latś hällüť hinnäst esiq magama;

suikuma .suikma .suikuq suigu64, reeväh(t)ü|mä -däq -84, rehväh(t)ü|mä -däq -84, tohku|tama -taq -da82, v virah(t)u|ma -daq -84 suikusin rongis mõne minuti suigi rongi pääl mõ̭nõ minodi; suikus igavesele unele jäi igävädsele unõlõ v panď silmäq igävädses kinniq; nahkhiired on suikunud talveunne üüsiskaq ommaq jäänüq talvõunnõ;

suikvel unõvirussi(h)n , suigatama(h)n , kõtťkoolussi(h)n , virvessi(h)n

suisa kogoni , kogonistõ , kogona , .õkvalt , .täütsä , peris , hoobis , valu ta on suisa hukka läinud tä om hoobis hukka lännüq; kook suisa sulab suus kuuḱ õkva (ku) sulas suun; olukord on suisa vastupidine olokõrd om kogoni vastapiten;

suits savv v sau savvu .savvu37, suits suidsu .suitsu37 kus suitsu, seal tuld kos kaagutamist, sääl munõmist; ahi ajas suitsu sisse ahi ai suitsu sisse; kalad pandi suitsu kalaq pantiq savvu; pakis on veel kolm suitsu pakin om viil kolm suitsu;

suitsed m .sui|tsõq -tsidõ -tsit7, ravvaq .raudo .raudo33, hudil|aq -idõ -it4 päitsed pähe, suitsed suhu päitseq päähä, ravvaq suuhtõ; hoiab hobust suitsetest hoit hobõst suu mant v suu veerest;

suitsema .savvama savvadaq .savva77, .suitsama suidsadaq .suitsa77 korstnad suitsevad korsnist tulõ savvu; toored puud suitsevad tuuraq puuq tossasõq;

suitsetaja suidsu|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, suidsutaja - -t3, suidsu.kiskja - -t3, suidsu.kakja - -t3

suitsetama suidsu|tama -taq -da82, .kiskma .kiskuq kisu64, .kakma kakkuq kaku64, .tõ̭mbama tõ̭mmadaq .tõ̭mba77, (hrl piipu) piibu|tama -taq -da82, .piipama piibadaq .piipa77 suitsetab nagu vana korsten om ütś vana tubagunõ̭na; suitsetab paki sigarette päevas tõ̭mbas paki päävän;

suitsiid .hindähukkami|nõ -sõ -st5, .hindä.tapmi|nõ -sõ -st5

suitsik huśka - -t2, huśkataja - -t3, (mehiläse)piip (-)piibu (-).piipu37

suitsuandur (suidsu)märgü.andja* - -t3, suidsu.näütäjä* - -t3, naľ savvuröögä|tś -dsi -tsit13, suidsupiibitäjä - -t3, savvuritsi|k* -ga v -gä -kat v -kät13

suitsuauk pa|ja -ja -jja v -ia28

suitsujuust suidsu|juust -juustu -.juustu37, savvutõt juust

suitsukala suidsukal|a -a -la28, savvutõt kala

suitsuliha suidsulih|a -a -ha28, savvutõt liha

suitsuma .savvu|ma -daq -80, .savvama savvadaq .savva77 liha on pandud sauna suitsuma liha om pant sanna savvu; suitsunud seinapalgid ärq savvunuq sainapalgiq;

suitsune .sau|nõ v savvunõ -dsõ -st7, suidsu|nõ -dsõ -st7

suitsuots suidsu|ots -otsa -.otsa31, juńaper|ä -ä -rä24

suitsupääsuke (lauda).pääs(t)lä|ne -(d)se -st5, harḱ|hand -hanna -.handa33

suitsusaun sa(vv)u|sann -sanna -.sanna30, suidsu|sann -sanna -.sanna30

suitsusink suidsulih|a -a -ha28, savvutõt liha

suitsutama savvu|tama -taq -da82, suidsu|tama -taq -da82 hakkas liha suitsutama naaś lihha suidsutama;

suitsutare sa(vv)utar|õ -õ -rõ24

sujuma ede|nemä -(ne)däq -ne89, (edesi) .liikma v minemä , .laabu|ma -daq -80 algas sujuv üleminek uuele süsteemile naati tassakõisi vahtsõ kõrra pääle üle minemä; reis sujus tõrgeteta reiś lätś jukõruisildaq; asi ei sujunud asi es laabuq; sujuv kõne vuulsa jutt;

sujuvalt .laabsahe , .laapsahe , .laabsalõ , .laapsalõ , ladusahe , ladusalõ eurole üleminek läks sujuvalt õuro pääle ülemineḱ lätś laabsahe;

sukahoidja suka.hoitja - -t3, sukapi|täi -däjä -däjät4

sukasilm suka|silm -silmä -.silmä35

sukavarras suka|varras -.varda -varrast23

sukelduma vi̬i̬ ala(q) minemä v hüppämä treener õpetas sukelduma treeneŕ opaś vii alaq minemä; ta on töösse sukeldunud tä om hindä tüü sisse matnuq; part sukeldus partś lätś vii alaq; sukelduja vii all ujoja, vii alaq käüjä;

sukk suk|k -a -ka31, (hrl villanõ) kapu|t -da -tat14 siidisukad śolgasukaq;

sukkpüksid m suka|püksiq -.pükse -.pükse37

suksu (t)śuko - -t2, toko - -t2

suksutama (t)śuko|tama -taq -da82, toko|tama -taq -da82

sula sul|a -a -la26, sol|a -a -la26 kevadine sula lumõlago;

sulailm sul|a -a -la26, sula|ilm -ilma -.ilma30

sulalumi likõ lumi

sulam sul|laḿ* -ami -amit4, (kokko)sulatus* -õ -t9 pronks on vase ja tina sulam pronkś om vasõ ja tina kokkosulatus;

sulama sul|ama -laq -a19, .kostu|ma -daq -80 jäätis sulab kiiresti ijätüs sulas kipõst; külmunud maa sulab päeva jooksul üles külmänüq maa kostus päävä pääle; jääsulamine ijä kostuminõ; päike paneb vee sulama päiv kost vii vallalõ; süda sulas süä sulli; üles sulama üles sulama, kostuma; külmunud maa sulab päeva jooksul üles külmänüq maa kostus päävä pääle; tood külmunud pesu tuppa, sulab üles külmänüq mõsu tuut tarrõ, kostus ärq;

sulane sula|nõ -(d)sõ -st7, sulaha|nõ -sõ -st5, poisś poisi .poissi37, tü̬ü̬|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 pooleaja sulane poolit-aiga-sulanõ;

sularaha sularah|a -a -ha28, .paprõ- ja raudraha

sularahaautomaat rahaauto|maať -maadi -.maati37, pangaauto|maať -maadi -.maati37, kõnnõk (raha)sain (-)saina (-).saina30, (raha)mulk (-)mulgu (-).mulku37 mul on raha tarvis, pean sularahaautomaadi juures käima mul om rahha vaia, piä saina man käümä;

sularasv sula|rasõv -rasva -.rasva45

sulaselge sula.selge - -t3

sulatama sula|tama -taq -da82, .kostma .kostaq kosta61, kostu|tama -taq -da82, (metalli) ki̬i̬tmä ki̬i̬täq keedä61 metalli sulatama metalli kokko kiitmä; üles sulatama üles sulatama, kostutama;

sulatus sulatami|nõ -sõ -st5, sulatus -õ -t9

sulavõi sula|võid -võiu -.võidu36 lillkapsas valati sulavõiga üle lillkapstas valõti sulavõiugaq üle;

sulepea sulõpää - -d52

sulestik m sulõq .sulgi .sulgi34 rähnil on kirju sulestik hähn om kirivide sulgigaq;

suletud kinniq , kinnili|ne -dse -st5 pood on täna suletud puuť om täämbä kinniq; suletud istung kinniline istminõ;

sulg (sule) sulǵ sulõ .sulgõ34, pu|tsai -dsaja -dsajat4 oota, kuni ta verisulist välja saab! oodaq, kooniq tä veripudsajaq maahaq aja!; kanasuled kanasulõq; suletekk pudsajatekḱ; sulgedest sulinõ, pudsaja-;

sulg (sulu) 1. (kirävaihõmärḱ) .klambri - -t1, sulg su(l)lu .sulgu36 see sõna on sulgudes taa sõ̭na om klambridõ seen; noolsulg nuuľklambri; ümarsulg kaaŕklambri, kummõŕklambri; looksulg luukklambri, loogõlinõ klambri; nurksulg kanťklambri; 2. sulg su(l)lu .sulgu36, pahr|aid -aia -.aida33 seasulg tsiasulg; 3. (vi̬i̬)sulg (-)su(l)lu (-).sulgu36, sulõng -u -ut13 jõele ehitati sulg jõ̭õ̭ pääle tetti sulg;

sulgema kinniq .pandma , .sulgma .sulguq sulu64 sulges uksed ja aknad panď ussõq ja aknõq kinniq; muuseum on esmaspäeviti suletud muusõuḿ om iispäivilde kinniq; verejooks tuleb kiiresti sulgeda verejuusk tulõ kipõstõ sulguq v kinniq saiaq; tema suu suleti timä suu panti sulussihe;

sulgemine kinniq.pandmi|nõ -sõ -st5, kinniqpanõ|ḱ -gi -kit13

sulghäälik kiiľ kakkõhel|ü* -ü -lü26

sulgloom kodo|tsirk -tsirgu -.tsirku37

sulgne suli|nõ -dsõ -st7 udusulgne udsusulinõ;

sulguma kinniq v kokko minemä uksed sulguvad ise ussõq lääväq esiq kinniq; sulgus mitmeks päevaks oma tuppa panď hindä mitmõs pääväs umma tarrõ kinniq; lilleõied sulguvad vastu õhtut lillihäiermäq lääväq vasta õdakut kinniq;

suli suli|k -gu -kut13, masuuri|k -gu v -ga -kut v -kat13, karmándsi|k -gu -kut13, petüs -(s)e -t11 need ei ole mingid lapsed, need on valmis sulid naaq ei olõq määntsegiq latsõq, naaq ommaq valmis karmandsiguq;

sulin hul|lin -ina -inat4, vol|lin -ina -inat4, hol|lin -ina -inat4 sulinal holinallaq, volinallaq; vesi voolas sulinal vesi juusḱ holinallaq;

suline suli|nõ -dsõ -st7

sulisema hulis|õma -taq -õ87, volis|õma -taq -õ87, holis|õma -taq -õ87

sulistama tśolista|ma -q -83, tsukõlda|ma -q -83, mitmit kõrdo sobistõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 lapsed sulistavad tiigis latsõq tsukõldasõq lumbin;

sulp m .mõskm|õq -idõ -it16, .(h)uhtm|õq -idõ -it16

sulpsatus tsolksah(t)us -õ -t9, tsolah(t)us -õ -t9, tsola|k -gu -kut13, lopsah(t)us -õ -t9, volah(t)us -õ -t9, holah(t)us -õ -t9, plunksah(t)us -õ -t9 tiigi äärest kostis sulpsatus lumbi veerest kostu tsolahtus;

sulpsti .plunkst(i) , .(t)solkst(i) , tsolahti

sulpsuma .tsolksma .tsolksuq tsolksu64, .plunksma .plunksuq plunksu64

sulpsumine .tsolksna - -t3, .plunksna - -t3

sultan sultań -i -it4

sulundama (ehitüs) .puńma .punniq punni63 sulundatud lauad punniduq lavvaq;

sumama sumbõrda|ma -q -83, .sampśma .sampsiq sampsi63, .sapsõlõma sapsõldaq .sapsõlõ85, sambõrda|ma -q -83, .hölpämä hölbädäq .hölpä77, .hülpämä hülbädäq .hülpä77, .hülṕmä .hülpiq hülbi63, hülberdä|mä -q -83, (läbi lumõ, vilä vms) .hamśma .hamssiq hamsi63 sumas läbi lume kodu poole hamssõ läbi lumõ kodo poolõ; sumasin läbi pori hülberdi läbi mua;

sumatama tsumah(t)u|ma -daq -84 poisike sumatas purdelt vette tśura tsumahtu purdõ päält vette;

sumbuma .häädü|mä -däq -80, .tassa .jäämä , .hillä .jäämä , mattu|ma -daq -80 kõne sumbus sosinaks kõ̭nõq häädü tsosinas; lained sumbusid pilliroos lainõq jäiq pilliruu man tasaligus; linnulaul sumbus automürinasse tsirguhelü mattu automürinähe;

sumdi .tsumdi , tsumḿ

sume sumõri|k -gu -kku38, sumbõ|nõ -dsõ -st7, häm|mär -ärä -ärät4 sumedad augustiõhtud ilosaq põimukuu õdaguq; taevas tõmbus sumedaks taivas tõ̭mmaś pilve; põles sume öölamp palli hämmär üülamṕ; sumedad värvid pehmeq värviq; sume ilm pilvealonõ ilm;

sumisema hu|ńa(ha)ma -nńaq v -ńadaq -nńa v -ńaha88, .hunńama hunńadaq .hunńa77, hünis|emä -täq -e87, hümi|semä -täq -e87, huris|õma -taq -õ87, vuris|õma -taq -õ87 aias sumisevad mesilased aian hunńasõq mehidseq; kõrts sumises rahvast kõrdsin huńasi rahvas;

summ summ summa .summa31, parḱ pargi .parki37, punť pundi .punti37, hulk hulga .hulka31 poodi sisenes rahvasumm rahvasumm tulľ puuti;

summa 1. summa - -t2, ko|go -go -ko26 seitsme ja viie summa on kaksteist säidse ja viis om kokko katśtõist; 2. rah|a -a -ha28, summa - -t2 maksis nõutud summa masś niipalľo, ku küsti;

summaarne kogo- , kokko- summaarne tähtede heledus tähti helehüs kokko;

summeerima kokko .arvama v .pandma

summutama matu|tama -taq -da82, sumbu|tama -taq -da82, kinniq .matma , kistu|tama -taq -da82, tagasi .hoitma kummikingad summutasid sammude kaja kummikängäq sumbudiq sammõ helü ärq; leeke prooviti tekiga summutada tulõkiili prooviti tekigaq kistutaq; ta ei jõudnud oma viha summutada tä es jõvvaq umma vihha tagasi hoitaq;

summuti (autol, püstolil jm) sumbutaja - -t3, matutaja* - -t3

sumpama .sumṕma .sumpiq sumbi63, .haaľma .haaliq haali63, .sampśma .sampsiq sampsi63, .humpśma .humpsiq humpsi63, .sampsõlõma sampsõldaq .sampsõlõ85 sumpasime soos sumbõmiq suud piten;

sund sunď sunni .sundi36, .sunďus -õ -t9, v .sunďmi|nõ -sõ -st5 kui õppimishuvi pole, ei aita sundki ku oṕmishuvvi olõ-iq, sõ̭s avidaq-iq sunďminõgiq; läks vargile nälja sunnil lätś vargilõ nälä peräst v nälä sunďus ai vargilõ v nälg ai vargilõ;

sundima .sunďma .sundiq sunni63, suti|tama -taq -da82, tõhu|tama -taq -da82, ajama ajjaq v aiaq aja min 1. ja 3. k .ai(õ) kesks aet56, .trõ̭ńma .trõ̭nniq trõ̭nni63, hudśa|tama -taq -da82, hutśu|tama -taq -da82 arst sundis haige sööma tohtrõ sundsõ haigõ süümä; halb ilm sunnib lapsed tuppa halv ilm aja latsõq tarrõ; olin sunnitud linna minema pidi liina minemä; teda pidi nii kaua tagant sundima, kui tööle hakkas tedä tulľ niikavva trõ̭nniq, ku tüüle naaś;

sundimatu va|ba -ba -pa28, loomuli|k -gu -kku38, loomuperä|ne -dse -st7 rääkis sundimatult kõ̭nõľ vabalt;

sundimine = sundus .sunďmi|nõ -sõ -st5, .sunďus -õ -t9, sunď sunni .sundi36

sunduslik .sunďusli|nõ -dsõ -st5, sunniviisili|ne -dse -st5

sunnitöö sunnitü̬ü̬ - -d52

sunnitööline sunnitü̬ü̬li|ne -se -st5

sunniviisiline pääle sunnit , pääle surbut , pääle aet , .sunďusli|nõ -dsõ -st5 sunniviisiline töö päälesunnit tüü;

sunniviisiliselt .sunďusõgaq , sunni.viisi andis sunniviisiliselt ära anď sunniviiel ärq;

supelrand tsukõluskotus -(s)õ -t11, tsukõlus|rand -ranna -.randa32

supeltrikoo tsukõlustrikoo - -d50, tsukõlus|rõivas -.rõiva -rõivast22, naľ vinüsḱ -i -it13

super .umbõ , .väega(q) , üle kõ̭gõ super kena naine umbõ v väega illos naanõ; supermarket suuŕpuuť;

supikulp (supi)kop|p -a -pa31, (supi)kulṕ (-)kulbi (-).kulpi37, (leeme)kulṕ (-)kulbi (-).kulpi37

supiköök supi|kü̬ü̬ḱ -köögi -kü̬ü̬ki37

supilusikas supi|luits -.luidsa -.luitsat13, leeme|luits -.luidsa -.luitsat13, suuŕluits suurõ-.luidsa suurt.luitsat13

supitaldrik supi.taldri|k -gu -kku38, leeme.taldri|k -gu -kku38

supitirin (supi)tir|rin -inä -inät4, (supi)an|noḿ -oma -omat4

suplema .tsuklõma tsukõldaq .tsuklõ78, tsukõlda|ma -q -83

suplus .tsuklõmi|nõ -sõ -st5, tsukõlus -õ -t9 supluskoht tsukõlus;

supp sup|ṕ -i -pi37, li̬i̬ḿ leeme li̬i̬mi37, (paksõmb) ru̬u̬g ruvva ru̬u̬ga32 esimeseks roaks pakuti klimbisuppi edimädses söögis pakuti klõ̭mbisuppi; sõime tangusuppi seimiq suurmaruuga;

supsama = supsatama tśupsahta|ma -q -83

supsti .tśupst(i)

surelik .surmli|k -gu -kku38, .häöjä - -t3, .kaoja - -t3

surema ku̬u̬lma kooldaq koolõ74, (eläjä kotsilõ) .lõpma lõppõq lõpõ74 kui ma ükskord suren, küll sa siis aru saad ku ma ütśkõrd ärq kao, külh sa sõ̭s arvo saat; on suremas om minegi pääl; suri nälga kuuli nälgä; suremas olema koolõnõma; vanaisa on surnud vanaesä om (vällä v ärq) koolnuq;

surematu .häömäldäq , kadomaldaq , ku̬u̬lmaldaq

surematus igäväne elo , .häömäldäq v kadomaldaq olõminõ

suremus ku̬u̬lmi|nõ -sõ -st5

suretama koolõ|tama -taq -da82

surfama = surfima lainõt pite(h)n .laskma Internetis surfama roitma v roitõlõma v müllämä Internetin;

surija ku̬u̬lja - -t3, ärqminejä - -t3

surin mur|rin -ina -inat4, sur|rin -ina -inat4 pardel töötab surinal habõnaajamismassin tüütäs surinagaq;

suririided ku̬u̬lma|rõivas -.rõiva -rõivast22, m koolu|.rõivaq -.rõividõ -.rõivit22

surisema muris|õma -taq -õ48, .hurrama hurradaq .hurra77, v suris|õma -taq -õ87 föön surises hiusõkuivaja hurraś; käed-jalad surisevad töötegemisest käeq-jalaq surisõsõq v väriseseq tüütegemisest;

surivoodi ku̬u̬lja|säng -sängü -.sängü37

surkima (ärq) .tsurḱma .tsurkiq tsurgi63, .tśurḱma .tśurkiq tśurgi63, .vuśma .vussiq vussi63

surm ku̬u̬lmi|nõ -sõ -st5, ku̬u̬l koolu ku̬u̬lu37, v surm surma .surma31 ta nägi sõjas palju surma tä näkḱ sõ̭an palľo kuulmist; muudkui istud ja ootad, millal surm järele tuleb muguq istut ja oodat, kunas surm perrä tulõ; surm silme ees surm süämen v silmi iin; surmasuus (olema) surm suu veeren; kalamehed päästeti järvejäält surma suust kalameheq pästediq järve ijä päält surma suust; kukkus maha ja saigi surma sattõ maalõ ni tappu ärkiq; surma teesklemas vinnekoolussin, soekoolussin; rebane teeskles surnut repäń tekḱ v panď hindä kuulnus v repäń olľ vinnekoolussin; surmale määratu koolupiirak; kurjategija mõisteti surma kuŕatekij saadõti surma;

surmajuhtum ku̬u̬lmi|nõ -sõ -st5, ku̬u̬l koolu ku̬u̬lu37, surm surma .surma31 uuritakse kahtlast surmajuhtumit uuritas kahtligast kuulmist;

surmakuulutus surmateedüs -(s)e -t11, surmakuulutus -õ -t9, surmast teedäq.andminõ

surmama .surmama surmadaq .surma77, ärq .tapma , .maaha lü̬ü̬mä , elolt .võtma vana koer surmati mürgisüstiga vana pini panti kihvtisüstigaq magama; öökülmad surmasid mitmeid õisi üükülmäq häödiq mitmit häiermit; kõik nakatunud kodulinnud surmati kõ̭iḱ tõvõ külge saanuq kodotsirguq tapõdiq ärq; kirves surmas selle mao kirvõs võtť elolt tuu hussi;

surmamõistetu .surmamõistõ|t -du -tut1, surmalõ määrät , .surmasaadõ|t -du -tut1

surmanuhtlus surma.nuhklus -õ -t9

surmaotsus surmaotsus -(s)õ -t 11 m osak -ssit

surmaputk ku̬u̬lja|pütsḱ -püdse -.pütske35

surmatunnistus surmatunnistus -õ -t9, surma|tähť -tähe -.tähte34

surmavalt: kits sai surmavalt haavata kits sai surmahaava;;

surmkindel kimmäs .kimmä kimmäst22, tävveste kimmäs , .kimmämbäst .kimmämb

surmväsinud läbiväsünü|q - -t1, surmaniq väsünüq

surnu kadonu|q - -t1, .kaonukõ|nõ v .kaonugõ|nõ -sõ -ist8, kalmuli|nõ -sõ -st5, kool(n)uq kool(n)u kool(n)ut18, ku̬u̬lnu|q - -t1, v ku̬u̬lja - -t3 surnu pesti ja pandi kirstu koolnuq mõsti ärq ja panti kirstu; tõuseb surnuist üles heränes ello; surnumatja matja; surnuks lööma kuulus v surnus lüümä; lõi rästiku surnuks rehke hussi ärq;

surnuaed matus|aid -aia -.aida33, m matussõq matussidõ matussit18, kalm(u)|aid -aia -.aida33, kalmõ(h)t|aid -aia -.aida33, kabõli|aid -aia -.aida33, surnu|aid -aia -.aida33, ka|põľ -bõli -bõlit4, kalmõht -u -ut13, kalmõq .kalmõ kalmõt18, kalmõ|t -du -tut13 surnu viidi surnuaiale kuulja viidi matussilõ; läks surnuaiale lätś matusaida; surnuaiapüha surnuaiapühä, matusaiapäiv;

surnukeha kool(n)uq kool(n)u kool(n)ut18, ku̬u̬lnu - -t1, ku̬u̬lnukih|ä -ä -hä24, koolukih|ä -ä -hä24, (eläjä kotsilõ) .lõpnu - -t1

surnukirst kirst kirstu .kirstu37

surnulava .lautsi - -t1, lava|tś -dsi -tsit13

surnuteriik tooni - -t2, toonimaa - -d50

surrogaat surro|gaať -gaadi -.gaati37, asõ|ainõq -.ainõ -ainõt18

suruma .tsurḿma .tsurmiq tsurmi63, .surbma .surbuq surbu64, .litsma .litsuq litsu64, pitsi|tämä -täq -dä82, .vao|tama -taq -da81 peale suruma päähä määŕmä, pääle preśmä; kirikuõpetaja surus kõigil kätt keriguopõtaja pitsiť kõ̭igil kätt; ei suutnud uhkust maha suruda es saaq uhkust maaha surbuq; surus oma arvamust peale presse umma arvamist pääle; pikkamööda surusid kuused männid metsast välja aigopiten tsurmõq kuusõq pedäjäq mõtsast vällä; tüdruk oli nurka surutud tütäŕlatś olľ nukka litsut; surus sõrme kellanupule vaoť kellänuppi; marjad suruti katki ja pandi sügavkülma maŕaq surbudiq katśki ja pantiq sügävähekülmä;

surutis .pitsüs* -(s)e -t11 majandussurutis majanduspitsüs;

surve .pitsüs -(s)e -t11, .surbmi|nõ -sõ -st5, presś pressi .pressi37, .preśmi|ne -se -st5, truk|ḱ -i -ki37 surve all pitsüssilläq, pitsüssin; surve alla pitsüssihe, pitsüssile; laev triivis tuule survel randa laiv triive tuulõgaq vii viirde; surveproov trukipruuv́; vesi voolab suure survega vesi juusk suurõ trukigaq;

susi susi soe sutt42

susin hus|sin -ina -inat4, tsus|sin -ina -inat4, kõrras husahus -õ -t9

susistama tsusista|ma -q -83, husista|ma -q -83, tsosśu|tama -taq -da82 susistab s-tähte tsusistas s-tähte;

suskama .tsuskama tsusadaq .tsuska77, .tsüskämä tsüsädaq .tsüskä77

suskima .tsusḱma .tsuskiq tsusi63, .tsüsḱmä .tsüskiq tsüsi63, .tsärḱmä .tsärkiq tsärgi63 laps susib näpuga leivas latś tsusḱ näpogaq leibä;

susla susla - -t2

suslik susli|k -gu -kut13, maaor|rav* -ava -avat4

suss susś sussi .sussi37, .tohvli - -t1, .tuhvli - -t1, topa|k -gu -kut13, topa|tś -dsi -tsit13, pat|t -a -ta30 pane sussid jalga! panõq tohvliq jalga!; sussikott sussikotť;

susspüss tsosś|püss -püssä -.püssä37

sussutama usśu|tama -taq -da82, kusśo|tama -taq -da82, .tśuu|tama -taq -da81

sutenöör .naisiparsõldaja - -t3, hataparisni|k -gu -kku38, hooraparsõldaja - -t3

suu suu - -d50, latsik (t)śuko - -t 2 sissek tśukko avab suu tege suu vallalõ; lapsesuu ei valeta latś ei petäq; ei ole suu peale kukkunud olõ-õiq suu pääle sadanuq; püssisuu püssäsuu;

suubuma (.sisse) ju̬u̬skma ju̬u̬skõq v joostaq joosõ65 Võhandu suubub Lämmijärve Võhandu juusk Lämmijärve;

suudlema suud .andma , muśo|tama -taq -da82, kõrras mudsahta|ma -q -83, latsik (t)śuko|tama -taq -da82

suudlus suu.andmi|nõ -sõ -st5, mu|śo -śo -sśo26 esimene suudlus edimäne muśo;

suue suu - -d50 jõesuue jõ̭õ̭suu;

suukorv v nõ̭na|korv́ -korvi -.korvi37 paneb koerale suukorvi pähe pand pinile nõ̭nakorvi (pääle); ajakirjanikele pannakse suukorv pähe aokiränikke suu pandas kinniq v sulussilõ;

suulagi suula|gi -e -kõ25

suuline .suuli|nõ -dsõ -st5, suusõ̭nali|nõ -dsõ -st5 suuline pärimus suulinõ perändüs; suuline kokkulepe suusõ̭nal kokkolepmine; 2. kq ka suitsed

suunama .juhťma .juhtiq juhi63, juha|tama -taq -da82, .tsihti kätte .andma , .tsihťmä .tsihtiq tsihi63, .rihťmä .rihtiq rihi63, .saatma .saataq saada61 liiklus on ümber suunatud liikminõ om ümbre juhatõt; kogu jõud suunati majanduse arendamisse kõ̭iḱ joud panti majandusõ edendämiste; kodu suunab lapse arendamist kodo and latsõlõ tsihi kätte; lambi valgus oli suunatud lauale lambi valgõ olľ rihit lavva pääle;

suunatuli suuna|tuli -tulõ -tuld 41 sissek -.tullõ, käänü|tuli -tulõ -tuld41

suunaviit käe|laud -lavva -.lauda30, (tsihi)silť (-)sildi (-).silti37 suunaviit näitas Valgemetsa käelaud näüdäś Valgõmõtsa pääle;

suund tsihť tsihi .tsihti36, tsihḱ tsihi .tsihki36 hakkas liikuma mere suunas naaś mere poolõ liikma; suunamuutus käänähüs; võttis suuna Austraalia poole võtť tsihi Austraalia pääle; elu ise andis õige suuna kätte elo esiq anď õigõ tsihi kätte;

suunduma .kalduma .kaldudaq kallu79, .kalluma .kalludaq kallu79, minemä minnäq lää kesks lännüq 3. k lätt min 1. k lätsi min 3. k lätś kesks mint55, v .käändümä .käändüdäq käänü79 sealt suundusin kodu poole säält ma kääni; rongkäik suundus lauluväljakule kaldu kodo poolõ; Saksamaale rongikäüḱ naaś laulupidoplatsi poolõ minemä; suunduval lennukil ilmnes rike Śaksamaalõ minejä linnuḱ lätś rikkõlõ;

suundumus tsihť tsihi .tsihti36, tsihḱ tsihi .tsihki36, kallõq .kaldõ kallõt19, kallunǵ* -i -t13 kirjanduse viimase aja suundumused kirändüse perämädse ao kallungiq;

suunurk huulõ|kolk -kolga -.kolka31, suunuk|k -a -ka31 piip oli tal kogu aeg suunurgas piip olľ täl kõ̭iḱ aig huulõkolgan;

suupill huulõ|pilľ -pilli -.pilli37, suu|pilľ -pilli -.pilli37

suupiste (mano(q)).haukami|nõ -sõ -st5, (hrl viina kõrvalõ) sakusḱ -i -it13, supuśka - -t3 külmad ja soojad suupisted külmäq ja lämmäq haugahusõq; kergemad suupisted kerembäq haukamisõq;

suupärane .meksä - -t3, hää - -d50, ni̬i̬ldmä.pandva - -t3, .laabsa - -t3, .laapsa - -t3, suu .perrä , suuperi pakuti sülti, vorsti ja muud suupärast pakuti jahhelihha, vorsti ja muud hääd; teeb kohvi endale suhkru ja piimaga suupäraseks tege kohvi hindäle meksäs tsukru ja piimägaq; suupäraseks tehtud nimi suu perrä ümbre tett nimi;

suur v suuŕ suurõ suurt40 suur tuba suuŕ tarõ; mõned teenivad ilmatu suurt raha mõ̭nõq tiińväq perädü suurt rahha; laps jookseb suure kisaga ema juurde latś juusk suurõ rüüḱmisegaq imä manoq; selle jutu taga ei olnud midagi suurt taa jutu takan olõ-õs midä suurt; on suured sõbrad ommaq suurõq sõbraq; ega ta minust suuremat noorem ei ole egaq tä palľo noorõmb minno olõ-õiq; ta mõtleb suurelt tä mõtlõs suurõlt; lodi on venest suurem lodi om ülemb vinet v lodi om suurõmb ku vineq; fotot saab arvutis ka suuremalt vaadata pilti saa puutrin ka suurõmbalt kaiaq; maakera suurim vulkaan asub Lõuna-Ameerikas maakerä kõ̭gõ suurõmb tulõmägi om Lõuna-Ameerikan;

suurauad m ravvaq .raudo .raudo33, .sui|tsõq -tsidõ -tsit7, hudil|aq -idõ -it4

suurejooneline laja joonõgaq , suurõjoonõli|nõ -dsõ -st5, .väega suuŕ , ilmadu suuŕ v .uhkõ , torrõ - -t14, vä|kev -gevä -gevät4 suurejooneline pidu ilmadu uhkõ pido; suurejoonelise käitumisega inimene laja joonõgaq inemine; elab suurejoonelist elu eläs lakja ello;

suureline suurõli|nõ -dsõ -st5

suuremeelne .helde - -t3, .lahkõ - -t3, suurõmeeleli|ne -dse -st5, .andis.andja - -t3

suurendama suurõmbas tegemä v ajama , suurõnda|ma -q -83 suusataja on teiste suhtes vahemaad suurendanud suusataja om tõisist viil inämb ette lännüq; kuumus suurendab janu kuum tege joogihätä viil suurõmbas v kuum aja viil inämb juuma; suurenda seda fotot! tiiq taad pilti suurõmbas!; suurenda pilti kaks korda! tiiq pilti katś kõrda suurõmbas!;

suurendus suurõmbastegemi|ne -se -st5, suurõndus -õ -t9 seade annab 2000-kordse suurenduse riist tege 2000 kõrda suurõmbas; kahekordne suurendus katõkõrdnõ suurus;

suurendusklaas suurõstegijä klaaś , suurõndus|klaaś -klaasi -.klaasi37, luuṕ luubi .luupi37

suurenema suurõmbas minemä , mano(q) tulõma , kas|uma -suq -u 71 min 1. ja 3. k .kasvi töötute arv suureneb kogu aeg tüüldäqtüüliisi arv kasus kõ̭iḱ aig v tüüldäqtüüliisi tulõ kõ̭iḱ aig manoq; kuumaga suureneb higieritus kuumagaq tulõ inämb hiki; kilpnääre on suurenenud kilṕnääreq om suurõs lännüq;

suurepärane .väega v .kistumaldaq v armõdu hää , suurõperäli|ne -dse -st5, suurõperä|ne* -dse -st7, .umbõ hää suurepärane kõnemees väegaq hää kõ̭nnõmiiś; ta on suurepärane kokk tä om armõdu hää kokk; täna on suurepärane ilm täämbä om kistumaldaq hää ilm;

suurepäraselt .väega v .kistumaldaq v armõdu .häste pidu õnnestus suurepäraselt pido lätś väegaq häste kõrda;

suuresti .kõvva , palľo , suurõlt jaolt , tublistõ , küländ palľo , hulga viljasaak oleneb suuresti ilmastikust viläsaaḱ olõnõs palľo ilmast; see tuleks asjale suuresti kasuks taa tulõssiq aśalõ tublistõ kasus;

suurettevõte suuŕettevõ|tõq -tõ -õt18

suurkuju suuŕku|jo -jo -jjo v -io26, suuŕ inemine Kauksi Ülle on võru kirjanduse suurkuju Kauksi Ülle om võro kirändüse suuŕkujo; ta on tõeline suurkuju tä om tõtõst suuŕ inemine;

suurlinn suuŕliin suurõliina suurt.liina30 New York ja Pariis on suurlinnad New York ja Pariis ommaq suurõqliinaq;

suurmees suuŕmi̬i̬ś suurõmehe suurtmi̬i̬st39

suurpuhastus suuŕpuhastus -õ -t9, suurõmb .kraaḿminõ v kasiminõ enne jõule peab tegema suurpuhastuse inne joulu piät tegemä üte suurõmba kraaḿmisõ;

suurriik suuŕriiḱ suurõriigi suurt.riiki37

suurrätik suuŕrätť suurõräti suurträtti37, sõ|ba -ba -pa26, villań -i -it4, kõri|k -gu -kut13 sai vanaemalt päranduseks suurrätiku sai vanaltimält perändüses suurõräti;

suursaadik suuŕsaadik suurõsaadigu suurtsaadikut13

suursaatkond suuŕsaatkund suurõsaatkunna suurtsaat.kunda32

suursugune suuŕsuguma|nõ -dsõ -st5, suurõst v .korgõst suust , suurt suku , torrõ - -t14 põlvneb suursugusest perekonnast om suurõst suust peri; suursugune häärber torrõ härbäń; suursugune daam suurt suku provva;

suursündmus suuŕ.sündmüs -e -t9, suuŕtegemi|ne -se -st5, suuŕ asi , suuŕ olõminõ , .sündüs* -e -t9 Uma Pido on võrukeste suursündmus Uma Pido om võrokõisilõ ütś väkev asi;

suurtööstus suuŕtü̬ü̬stüs suurõtü̬ü̬stüse suurttü̬ü̬stüst9, suuŕ.kuandus* suurõ.kuandusõ suurt-.kuandust9

suurtükiväelane suurõtükü|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

suurtükivägi suurõtüküvä|gi -e -ke25

suurtükk suuŕtükk suurõtükü suurttükkü37

suurune suuru|nõ -dsõ -st7, .suuru|nõ -dsõ -st5, (.)suuru - -t1 nende koer oli vasikasuurune näide pini olľ vaśka suuru(nõ);

suurus .suurus -õ -t9, ko|go -go -ko26, mõ̭õ̭t mõõdu mõ̭õ̭'tu37 suuruselt maailma teine börs suurusõ poolõst maailma tõ̭nõ börsś; näidake, palun, suuruselt järgmisi kindaid! pallõsiq, näüdäkeq nummõŕ suurõmbit kindit!; põllul on küll suurust, aga saada pole sealt midagi nurmõl kogo om suuŕ, a saiaq olõ-iq säält midägiq; kleite oli paljudes suurustes kleite olľ mitund suurust;

suurusjärk .suurus -õ -t9, .suurus|järk -järgo -.järko32 ta on esimese suurusjärgu täht tä om edimädse suurusjärgo tähť; tulu oli suurusjärgu võrra oodatust suurem tulo olľ oodõtust suurusjärgo võrra suurõmb;

suurustaja suurustaja - -t3, suurustõllõja - -t3, jupi|jupś -jupsi -.jupsi37

suurustama suurusta|ma -q -83, suurõlinõ olõma , kirmistä|mä -q -83, mitmit kõrdo suurustõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, kirmiste|(l)lemä -lläq -(l)le86 ta suurustas, et saab mehest jagu küll tä olľ suurõlinõ, et külh tä mehest jako saa;

suurvesi suuŕvesi suurõvi̬i̬ suurtvett42

suusahüpe suusahüppämi|ne -se -st5, suusahüp|eq -pe -et18

suusahüppemägi suusahüppemä|gi -e -ke25

suusakepp suusakep|ṕ -i -pi37, (suusa)tok|ḱ -i -ki37

suusamääre suusa|määŕ -määri -.määri37

suusarada suusara|da -a -ta29

suusasport suusa|sporť -spordi -.sporti37, suusatami|nõ -sõ -st5

suusataja suusataja - -t3, .suuskõlõja* - -t3, naľ .pilpa.ratsani|k -gu -kku38 laskesuusataja laskjasuusataja;

suusatama suusa|tama -taq -da82, .suuskõlõma* suusõldaq .suuskõlõ85 läheb metsa suusatama lätt mõtsa suusatama;

suusatamine suusatami|nõ -sõ -st5, .suuskõlõmi|nõ* -sõ -st5

suusavõistlus suusa.võistlus -õ -t9, suusavõigõlus -õ -t9

suusk suu(s)s suusa .suu(s)sa31, naľ pütü|laud -lavva -.lauda30 suusad libisevad tänase ilmaga hästi suusaq juuskvaq täämbädse ilmagaq häste;

suuteline = suutlik: ta pole suuteline oma tegude eest vastutama timäst olõ-iq ummi tekõ iist vastutajat;;

suutlikkus kõht† kõhu .kõhtu32, .kõhtami|nõ† -sõ -st5, anď anni .andi37 võistlus näitas meeskonna kõrget suutlikkust võistlus näüdäś, et miiśkund om kõva külh;

suutma .joudma (.)joudaq jovva min 1. k jovvi v .joudsõ min 3. k jouď v .joudsõ66, .jõudma (.)jõudaq jõvva min 1. k jõvvi v .jõudsõ min 3. k jõuď v .jõudsõ66, .sutma suttaq suta61, .mõistma .mõistaq mõista61, .kõhtama† kõhadaq .kõhta77 koos suudeti kivi paigast liigutada ütenkuun jouti kivi paigast ärq liigutaq; kokkutulnud ei suutnud uskuda, mida neile räägiti kokkotulnuq es tahaq uskuq, midä näile kõ̭nõldi; meie maal suudavad vähesed hieroglüüfe kirjutada miiq maal mõistvaq õ̭nnõ mõ̭nõq hieroglüüfe kirotaq; kas te ei suuda minutitki paigal püsida? kas ti kõhta-iq minotitkiq paigal püssüq?;

suutmatus: teda valdab suutmatus oma eluga toime tulla tä mõista-ai hindä elogaq toimõ tullaq;;

suutäis suu|täüs -tävve -täüt49, v sõ̭õ̭m sõõmu sõ̭õ̭'mu37 hammustas leivapätsist suure suutäie haugaś leeväpätsist suurõ suutävve; suutäis viina lõvvatäüs viina; kes jättis selle suutäie söömata? kiä jätť seo suupala v suutävve söömäldäq?; parem suutäis soolast kui maotäis magusat parõmb suutäüs soolast ku maotäüs makõt;

suva .tahtmi|nõ -sõ -st5, hääs.arvami|nõ -sõ -st5 tegi oma suva järgi tekḱ uma hääsarvamisõ perrä;

suvaline ütśkõ̭iḱ määne , .hindäperi vedelik valatakse suvalise kuju ja suurusega anumasse vedelik valõtas ütśkõ̭iḱ määntse kujo ja suurusõgaq anomahe; otsus oli suvaline otsus olľ hindäperi tett;

suvatsema hääs .arvama , vaivas .võtma mida härra direktor suvatseb käskida? midä direktriherr arvas hääs käskeq?; keegi ei suvatsenud selle asjaga tegelda kiäkiq es võtaq vaivas taa aśagaq tegemist tetäq;

suveaeg suvõ|aig -ao -.aigo36, suvinõ aig

suvehooaeg suv|i -õ -võ24, suvinõ aig

suvekodu suvõko|do -do -to sissek -kodo seenk -kodo(h)n seestü -kodost26

suvel suvõl , .suvvõ eelmisel suvel käisin Soomes minevä suvvõ käve Soomõn;

suvemaja suvõ|maja -maja -majja v -maia28, suvõtar|õ -õ -rõ24

suveniir (ilo)aśakõ|nõ -sõ -ist8, mälehtüs|asi -aśa -.asja43, meelüs* -e -t9 tõin selle endale suveniiriks tõi taa hindäle mälehtüses; suveniiripood iloaśapuuť;

suvepäevad m suvõ|pääväq -.päivi -.päivi35 ettevõtte suvepäevad korraldati Võrumaal ettevõttõ suvõpääväq kõrraldõdiq Võromaal;

suveräänne esiq.saisja - -t3, esiqolõja - -t3, .hindäperi , .hindäpääl

suveräänsus esiq.saismi|nõ -sõ -st5, esiqolõmi|nõ -sõ -st5

suvevaheaeg suvõ|vaih -.vaihõ v -.vahjõ -vaiht19, suvõ.vaihõ|aig -ao -.aigo36, suvinõ vaih

suveöö suvõü̬ü̬ - -d51, suvinõ ü̬ü̬

suveülikool suvõüli|ku̬u̬ľ -kooli -ku̬u̬li37

suvi v suv|i -õ -võ24 ta oli suvi otsa maatööd teinud tä olľ suvi läbi v terve suvõ maatüüd tennüq; lapsed kasvasid suve jooksul kõvasti pikemaks latsõq kasviq suvõgaq hulga pikembäs;

suvila suvõ|maja -maja -majja v -maia28, suvõko|do -do -to sissek -kodo seenk -kodo(h)n seestü -kodost26 sõitsime suvilasse peale jaanipäeva sõidimiq suvõmajja päält jaanipäävä; autosuvila elämiseauto, maja-auto;

suviline suvili|nõ -sõ -st5

suvine suvi|nõ -dsõ -st7 suvine päike kõrvetas nahka suvinõ päiv paloť nahka; ilm on soe ja suvine ilm om lämmi ja suvinõ;

suvinisu suvõnis|u -u -su26

suvisted m suvistõ|pühiq -pühhi -pühhi24 suvisteks tuuakse kased tuppa suvistõpühis tuvvasõq kõoq tarrõ;

suvitaja suvitaja - -t3 Pärnu rannas käib tuhandeid suvitajaid Pärno randa käü tuhandit suvitajit;

suvitama suvi|tama -taq -da82 läks mere äärde suvitama lätś mere viirde suvitama;

suviti suvildõ

suvivikk kasvot vikḱ viki vikki37, kurõ|herneq -.herne -hernet18

suvivili tõug tõvvu .tõugu36, tõ(vv)u|vili -vi(l)lä v -vi(l)ľa -.viljä v -.vilja43, suvõ|vili -vi(l)lä v -vi(l)ľa -.viljä v -.vilja43

svastika haaḱ|risť -risti -.risti37

sviit sviiť sviidi .sviiti37, lukśtar|õ -õ -rõ24

sviiter kampś kampsi .kampsi37, kamsś kamsi .kamssi37

sõba sõ|ba -ba -pa26, suuŕrätť suurõräti suurträtti37, kõri|k -gu -kut13 võttis sõba õlgadele ja astus kiriku poole võtť kõrigu olgõ pääle ja astsõ kerigu poolõ;

sõber sõbõr v sõpr sõbra .sõpra45 poisil on palju sõpru poisil om hulga sõpro; kel sõira, sel sõber kel sõira, tuul sõpra; ta on suur raamatusõber tä om suuŕ raamadusõbõr; ta hakkas mu sõbraks tä lei mullõ sõbras;

sõbralik sõbõr v sõpr sõbra .sõpra45, sõbra|nõ -dsõ -st7, .moośka - -t3, (küländ) sõbrali|k -gu -kku38 sa võiksid ta vastu sõbralikum olla sa võissit timä vasta lahkõmb ollaq; ta on sõbralik koer tä om sõbõr pini; sõbralikum sõbrõmb;

sõbralikult sõbratsõhe , .lahkõhe koer liputas sõbralikult saba pini olľ sõbõr, höörüť handa; leppige sõbralikult ära! lepkeq hään meelen ärq!;

sõbranna = sõbratar sõbõr v sõpr sõbra .sõpra45 ta on mu kooliaegne sõbranna tä om mul kooliaolinõ sõbõr;

sõbrunema sõbras .saama lapsed sõbrunevad kergesti latsõq saavaq kergehe sõbras;

sõbrustama sõbrustõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, sõbõr olõma poiss sõbrustas hobustega poiskõnõ olľ hobõsidõgaq sõbõr; ta ei sõbrustanud kellegagi tä es sõbrustõllõq kinkagiq;

sõda sõda sõ̭a sõta29, tapõlus -õ -t9 Esimene maailmasõda Edimäne ilmasõda; Teine maailmasõda Tõõnõ ilmasõda; lume-, vee-, sõnasõda lumõ-, vii-, sõ̭nasõda; kahe perenaise vahel käib köögis alati sõda katõ pernaasõ vaihõl käü köögin alasi tapõlus;

sõdalane sõ̭a|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, .sõ̭ali|nõ -sõ -st5

sõdima sõta pidämä , .tap|lõma tapõldaq .taplõ78, sõ|dima -tiq -di57 sõditi viimse veretilgani tapõldi viimätseniq veretsilganiq; nad sõdisid sõnadega peiq sõ̭nnogaq sõta;

sõdur .soldań -i -it4, .sol|dań -dani -.danni38, sõ̭a|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, solda|ť -di -tit13

sõel sõgõl v sõkl sõgla .sõkla45, (plekist) .tursla - -t3, turs|laaḱ -laagi -.laaki37, .tursla|ḱ -gi -kki38, .turslah -i -hi26 hõõrus marjad läbi sõela hõ̭õ̭rď maŕaq läbi sõgla; neiu sai läbi tiheda sõela siiski ülikooli sisse näio sai läbi tihtsä sõgla sõ̭skiq suurtõkuuli sisse;

sõeluma 1. sõgluma v .sõklma v sõgõlma .sõkluq sõglu 71 min 1. ja 3. k sõgli sõelusin sõelaga liiva sõgli sõglagaq liiva; sõeluti, kuni leitigi sobiv kandidaat valiti, nika ku löütigiq paslik kandidaať; 2. (jalon) sõõra|tama -taq -da82, sõ̭õ̭rdma sõ̭õ̭'rduq sõõru64, edesi-tagasi ju̬u̬skma lapsed sõeluvad jalus latsõq sõõratasõq jalon; ringi sõeluma traagõldama, traavõldama, tsõõratama, sõgluma;

sõge sõkõ - -t14, rum|maľ -ala -alat4, ulľ ulli .ulli37 oli nii sõge, et jättis kohvri valveta olľ nii rummaľ, et jätť kohvri valvõldaq; kes sind sõgedat teab? kiä sinno ulli tan tiid?;

sõgelane eläjät pümmeparm pümmeparmu pümmet.parmu37

sõiduauto sõiduauto - -t1, .väiko massin

sõiduk sõidu|riist -riista -.riista30, ri̬i̬q-rattaq reki-rattidõ reki van m -rattit25

sõidukiirus (sõidu)kibõhus -õ -t9, (sõidu)käbehüs -e -t9

sõidukijuht massina|juhť -juhi -.juhti36, sõiduriista|juhť -juhi -.juhti36

sõiduplaan sõidu|plaań -plaani -.plaani37

sõiduriist sõidu|riist -riista -.riista30, ri̬i̬q-rattaq reki-rattidõ reki van m -rattit25 auto on maal vajalik sõiduriist auto om maal tarvilinõ sõiduriist;

sõidutama sõidu|tama -taq -da82, .sõitma .sõitaq sõida61 käisin arsti sõidutamas käve tohtrit sõitman;

sõidutee sõiduti̬i̬ - -d51 ära astu sõiduteele! astku eiq tii pääle!;

sõiduvesi sõidu|vesi -vi̬i̬ -vett42 on oma sõiduvees om uman sõiduviin;

sõim (sõime) seiḿ seime .seime35, pala|ť -di -tit13, kromp kromba .krompa31 sõim on hobusel ja lehmal, kuhu hein sisse pannakse kromp om hobõsõl ja lehmäl, kohe hain sisse pandas; lastesõim latsiseiḿ;

sõim (sõimu) .sõimami|nõ -sõ -st5, vannu|ḱ -gi -kit13, .vanmi|nõ -sõ -st5 mõnel pool ei kuule muud kui sõimu mõ̭nõl puul kuulõ-iq muud ku sõimamist;

sõimama .sõimama sõimadaq .sõima77, .vanma .vannuq vannu64, .haukma .haukuq haugu 64 min 1. k haugi, õ̭nnista|ma -q -83, õiõnda|ma -q -83 sõimas töötajal näo täis sõimaś tüütäjäl näo täüs; perenaine sõimab mind iga päev pernaanõ egäpäivi sõimas minno; koeraks sõimama pinitämä; litsiks sõimama litsitämä; märaks sõimama märätämä; seaks sõimama tsiatama; sõimates sõimamiisi;

sõimerühm seime|rühm -rühmä -.rühmä35

sõimlema .sõimõlõma sõimõldaq .sõimõlõ86, jagõl|õma -daq -õ85

sõimunimi sõimunim|i -e -me24

sõimusõna sõimusõ̭n|a -a -na28, vannugisõ̭n|a -a -na28, .vanmissõ̭n|a -a -na28

sõir sõir sõira .sõira30, (küdset) sõirapeesütüs -e -t9 sõira tehakse ikka jaanipäevaks sõira tetäs iks jaanipääväs; lõigati sõiratükid ja praeti pannil, siis need venisid nagu nöör sõiramuroq lõigadiq ja küdsediq panni pääl, sõ̭s nuuq vinnüq niguq kabõľ;

sõit sõit sõidu .sõitu37, .sõitmi|nõ -sõ -st5 kiire sõit kipõ sõit; meil on pikk sõit ees meil om pikḱ sõit iin; jalgrattasõit rattasõit; võidusõit võikisõitminõ, võituajaminõ; rallisõit rallisõitminõ;

sõitja .sõitja - -t3 sõitjad sisenesid bussi inemiseq tulliq bussi pääle; krossisõitja krossisõitja;

sõitlema .sõitlõma sõidõldaq .sõitlõ78

sõitma .sõitma .sõitaq sõida61, (tassakõistõ) ľoko|tama -taq -da82, kõdśo|tama -taq -da82, mitmit kõrdo .sõitlõma sõidõldaq .sõitlõ78, seto kiiľ kata|tama -taq -da82 sõidab laevaga Soome sõit laivagaq Suumõ; auto sõitis 140 km/h auto sõitsõ 140 km/h; sõitis seenele sõitsõ siinde; ringi sõitma katatama, sõitlõma; ennem sõita aeglaselt, kui paar korda kraavis käia innemb kõdśotaq, ku paaŕ kõrda kraavin kävvüq; maalt linna sõitev buss maalt liina sõitja busś; vastlanädalal sõidetakse hobustega hobõstõgaq katatõdas maaselitsah;

sõitmine .sõitmi|nõ -sõ -st5, sõit sõidu .sõitu37 merejääl sõitmine keelati keeleti mereijä pääl sõitminõ;

sõjaaeg sõ̭a|aig -ao -.aigo36 sõjaaja mälestused sõ̭aao mäletämiseq;

sõjaaegne sõ̭a ao , sõ̭a.aoli|nõ -dsõ -st5, sõ̭a.aig|nõ -sõ -sõt6 sõjaaegsed lapsed sõ̭a ao latsõq;

sõjaeelne inne sõta , innesõ̭a.aoli|nõ -dsõ -st5, innesõ̭a.aig|nõ -sõ -sõt6 sõjaeelsed aastad aastaq inne sõta;

sõjajärgne päält sõ̭a sõjajärgne maailm maailm päält sõ̭a;

sõjakas .sõ̭ali|nõ -dsõ -st5, tü(l)lü.kakja - -t3, tü(l)lü.kiskja - -t3, tapõlusõhimoli|nõ -dsõ -st5 viikingid olid sõjakas rahvas viikingiq olliq tüllükakja rahvas;

sõjakohus sõ̭a|kohus -.kohtu -kohu(s)t23

sõjakäik sõ̭a|käüḱ -käügi -.käüki37 sõjakäigult toodi kaasa sõjasaaki sõ̭akäügilt tuudi üten sõ̭ahääd;

sõjalaev sõ̭a|laiv -laiva -.laiva30

sõjalaevastik sõ̭alaivistu* - -t1, laivavä|gi -e -ke25, m sõ̭a|laivaq -.laivo -.laivo30

sõjaline sõ̭a- , .sõ̭ali|nõ -dsõ -st5 riik palus sõjalist abi riiḱ pallõľ sõ̭aapi; tal on sõjaline haridus täl om sõ̭akoolitus;

sõjamees sõ̭a|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, .sõ̭ali|nõ† -dsõ -st5

sõjandus sõ̭aaśandus -õ -t9

sõjanui sõ̭a|nui -nuia -.nuia31, kooluper|ä† -ä -rä24, seto kiiľ kiior -a -at4

sõjaolukord sõ̭a|aig -ao -.aigo36, sõda sõ̭a sõta29, sõ̭a|sais -saiso -.saiso37

sõjapealik sõ̭a.pääli|k -gu -kku38, sõ̭a|herr -herrä -.herrä35, väe.pääli|k -gu -kku38

sõjapõgenik sõ̭apagõ(hõ)ja - -t3, sõ̭apagula|nõ -sõ -st5, sõ̭a.paossi(h)n olõja kui lahingud lõppesid, läksid sõjapõgenikud koju tagasi ku tapõlusõq olliq läbi, lätsiq (sõ̭a)paossin olõjaq kodo tagasi;

sõjariist sõ̭a|riist -riista -.riista30, vääs† vääsä .vääsä35

sõjasaak sõ̭ahää - -d50, sõ̭ahüä - -d50, sõ̭a|saaḱ -saagi .-saaki37

sõjaseisukord sõ̭a.säädü|s -(se) -(s)t10 sõjaseisukorra tõttu ei pääsenud inimesed liikuma sõ̭asäädüse perrä es päseq inemiseq liikma; Brasiilias kehtestati sõjaseisukord Brasiilian panti masma sõ̭asäädüs;

sõjatööstus sõ̭atü̬ü̬stüs -e -t9

sõjavang sõ̭a|vanǵ -vangi -.vangi37

sõjavastane sõ̭avastali|nõ -(d)sõ -st5, sõ̭avasta|nõ -dsõ -st7, sõ̭a .vasta linnas toimus sõjavastane meeleavaldus liinan näüdäti sõ̭a vasta miilt; ta on sõjavastane tä om sõ̭a vasta;

sõjaveteran sõ̭avete|raań -raani -.raani37

sõjaväebaas sõ̭aväe tugikotus , sõ̭aväe|baaś -baasi -.baasi37

sõjaväekohustus (sõ̭a)väe.sunďus -õ -t9

sõjaväekohustuslane väesunnialo|nõ -dsõ -st7

sõjaväelane sõ̭a|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, sõ̭a.väelä|ne -dse -st5

sõjaväeline sõ̭aväe- , sõ̭a- , .sõ̭ali|nõ -dsõ -st5, sõ̭a.väeli|ne -dse -st5 sõjaväeline riigipööre sõ̭aväe riigipüürdmine;

sõjaväeosa sõ̭aväeos|a -a -sa26

sõjaväeteenistus väeteenistüs -e -t9, väeteenüsḱ -i -it13, väeti̬i̬ńmi|ne -se -st5 sõjaväeteenistus köidab naisi üha enam väeteenistüs miildüs naisilõ kõrrast inämb;

sõjavägi sõ̭avä|gi -e -ke25, vä|gi -e -ke25, sõda† sõ̭a sõta29 sõjaväes olema väe all olõma; poiss kutsuti sõjaväkke poisś kutsuti sõ̭aväkke; sõjavägi tuli linna sõda tulľ liina;

sõkal hrl sõkõľ .sõklõ sõkõld22 sõklad kõśu, kõsikõsõq, sõklõq;

sõklane .sõkli|nõ -dsõ -st5, kõśu|nõ -dsõ -st7

sõlg sõlǵ sõlõ .sõlgõ34 sõlega kinnitama sõlgama;

sõlm sõlḿ sõlmõ .sõlmõ35 tegi niidile sõlme otsa tekḱ niidi otsa sõlmõ; soojussõlm lämmäkeskus; keel läks sõlme kiiľ lätś sõlmõ; laeva kiirus oli viis sõlme laiva kibõhus olľ viiś sõlmõ;

sõlmiline .sõlḿliga|nõ -dsõ -st5 sõlmiline lõng sõlḿliganõ lang;

sõlmima .sõlḿma .sõlmiq sõlmi63, .köütmä .köütäq köüdä61, kõrras .sõlmama sõlmadaq .sõlma77 sõlmib niidiotsad kokku sõlmas niidiotsaq kokko; sõlmis rätinurgad lõua alla köüť rätinukaq lõvva alaq sõlmõ; sõlmis kiiresti uusi tutvusi sai kipõlt vahtsidõ inemiisigaq tutvas; noored sõlmisid abielu noorõq lätsiq paari;

sõlmküsimus .päämäne küsümüs v hädä , pää|asi -aśa -.asja43 lahkarvamused sisepoliitika sõlmküsimustes vaiõlusõq sisepoliitiga päämäidsin küsümüisin;

sõltlane ori oŕa .orja43, lõ̭ianolõja - -t3 alkoholisõltlane viinaori, viinahaigõ;

sõltuma olõnõ|ma -daq -89, olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58 meie tulek sõltub mitmest asjaolust mi tulõminõ olõnõs mitmõst aśast; gaasi ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust gaasi ruuḿala olõnõs lämmäst ja rõhust; kõik sõltub sinust endast kõ̭iḱ om su hindä tetäq; ta ei sõltu kellestki timä ei piäq kedägiq kullõma v tä ei olõq kinkagiq käskeq-keeldäq; selles riigis on meedia poliitikutest sõltuv seon riigin om meediä poliitikidõ käsüalonõ v meelevallan;

sõltumatu .hindäperi , va|ba -ba -pa28 tüdruk läks tööle ja on nüüd majanduslikult sõltumatu tütäŕlatś lätś tüühü ja eläs noq uma käe pääl; sõltumatu ajakirjandus vaba aokirändüs;

sõltumatult umaette , eräl(d)e , .hindäette loodusseadused toimivad meist sõltumatult luudusõ säädüseq masvaq mi tahtmisõst erälde;

sõltuvus olõnõmi|nõ -sõ -st4, .orjus -õ -t9, lõ̭ig lõ̭ia .lõ̭iga32 ravimi-, uimastisõltuvus rohost, hoimarohost olõnõminõ; viin tekitab sõltuvust viin võtt võimust;

sõmer sõm|mõŕ -õra -õrat4 sõmer liiv sorrõ liiv; sõmer lumi teräline lumi;

sõna sõ̭n|a -a -na28 sõna viima, tooma sõ̭nna viimä, tuuma; sõna kuulama sõ̭nna kullõma; sa võtsid mul sõnad suust sa haarit mul sõ̭naq suust; tema sõnul oli asi nii timä sõ̭nno perrä olľ asi nii; vahetasin sõbraga tänavanurgal paar sõna kõ̭nõli sõbragaq uulidsa nuka pääl paaŕ sõ̭nna; ta ei oska sõnagi rootsi keelt tä mõista-aiq sõ̭nna roodsi kiilt; onu saatis Kanadast sõna, et on elus uno saať Kanadast sõ̭na, et om elon; võttis sünnipäevalauas sõna võtť sünnüpäävälavvan sõ̭nna; ta ei saa sõna suust täl ei tulõq sõ̭nna suust; kas keegi soovib veel sõna? kas kiäkiq taht viil midä üldäq?; nimisõna nimisõ̭na; tegusõna tegosõ̭na; märksõna tähüssõ̭na; omasõna umasõ̭na; põlissõna põlinõ sõ̭na, põlissõ̭na; laensõna lainat sõ̭na, lainsõ̭na; tehissõna tett sõ̭na, tetüssõ̭na; deskriptiivne sõna helüloomulinõ sõ̭na; onomatopoeetiline sõna helüperrä sõ̭na; murdesõna murdõsõ̭na; slängisõna slängisõ̭na; muutuvad ja muutumatud sõnad muutujaq ja muutmaldaq sõ̭naq; sõnaliigid sõ̭naliigiq; sõnajärg liikmõjärekõrd;

sõna-sõnalt sõ̭nalt , sõ̭na-sõ̭nalt , .täpsähe , .täpsäle laps tuupis õppetüki sõna-sõnalt pähe latś ai opitükü hindäle sõ̭na-sõ̭nalt päähä; korda sõna-sõnalt, mis ta sulle ütles! kõrdaq sõ̭nalt, midä tä sullõ üteľ!;

sõnahaaval sõ̭nahuisi , üte sõ̭na .viisi

sõnajalg sõ̭na|jalg -jala -.jalga33

sõnakas sõ̭naka|nõ v sõ̭naka|s -dsõ -st5, sõ̭naka|s - -t15, hää .ütlemisegaq , hää jutugaq v suuvärgigaq sõnakas mees sõ̭nakas miiś;

sõnake sõ̭nakõ|nõ -sõ -ist8 keegi ei poetanud sõnakestki kiäkiq es lausuq sõ̭nna kah; ma ütleksin ka sõnakese ma ütelnüq kah sõ̭nakõsõ;

sõnakehv .veitü v .väiko jutugaq sõnakehv inimene müütläne, müütnik, mürk, mürkläne, ugalanõ; kõik olid väsinud ja sõnakehvad kõ̭iḱ olliq väsünüq ja veitü jutugaq;

sõnakuulelik sõ̭na.kullõja - -t3, sõ̭nali|nõ -dsõ -st5, v sõ̭na.võtli|k -gu -kku38 hea sõnakuulelik laps hää sõ̭nalinõ v sõ̭nakullõja latś; see on sõnakuulelik hobune, seda pööra, kuhu tahad taa om sõ̭nalinõ hopõń, taad käänäq, kohe taht;

sõnakuulmatu sõ̭na.kullõmaldaq , kammõli|k -gu -kku38, (latsõ kotsilõ) .mardla|nõ -sõ -st5 sõnakuulmatud lapsed sõ̭nakullõmaldaq latsõq v mardlasõq;

sõnakõlks paľas sõ̭na , sõ̭na|kõlkś -kõlksi -.kõlksi37 ära võta tõsiselt, ma ütlesin seda sõnakõlksuks! ma ütli tuud sõ̭nas, ärq võtkuq tõsitsõhe!;

sõnalavastus sõ̭natük|k -ü -kü37

sõnama .ütlemä üteldäq v (.)üldäq .ütle78, .lausma .lausuq lausu64, .kitmä kittäq kitä61

sõnamurdja sõ̭nasü̬ü̬jä - -t3, .petjä - -t3, petüs -(s)e -t11 Vello osutus sõnamurdjaks Vello piä-äs sõ̭nna;

sõnamäng sõ̭na|mäng -mängo -.mängo37, sõ̭navi|kuŕ -guri -gurit4

sõnapidaja sõ̭napidäjä - -t3, sõ̭nali|nõ -)d)sõ -st5, sõ̭nakõ|nõ -sõ -ist8 tema on sõnapidaja inimene timä om sõ̭nalinõ inemine;

sõnaraamat sõ̭naraama|t -du -tut13

sõnastama sõ̭(n)nos .säädmä , .sõ̭nna .pandma , sõ̭nnogaq .ütlemä v kirotama raskesti sõnastatud tekst rassõn keelen v keerolinõ teksť; küsimused tuleb sõnastada lühidalt küsümüseq tulõ lühkühe üldäq; ümber sõnastama ümbre ütlemä;

sõnastik sõ̭nastu - -t1, sõ̭nako|go -go -ko26, (vähämb) sõ̭naraama|t -du -tut13 piltsõnastik lastele pilťsõ̭nastu latsilõ;

sõnastus ki̬i̬ľ keele ki̬i̬lt40, sõ̭naq sõ̭nno sõ̭nno28, m sõ̭na.säädmi|ne -se -st5 artikli sõnastus polnud hea artikli olľ kehvä keelegaq; muudab veidi sõnastust sääd veidüq sõ̭nno ümbre; ülevas sõnastuses luuletused pidolikun keelen luulõtusõq;

sõnasõda .ütlemi|ne -se -st5, vaiõlus -õ -t9, tül|ü -ü -lü26 läks sõnasõjaks lätś ütlemises;

sõnatu sõ̭noldaq , vakka , .vaiki sõnatu käepigistus sõ̭noldaq käeandminõ; mehed olid sünged ja sõnatud meheq olliq torsin ja vakka; see võttis mind sõnatuks mul es olõq sõ̭nno;

sõnavabadus sõ̭navabahus -õ -t9

sõnavahetus sõ̭na|vaih -.vaihõ v -.vahjõ -vaiht19, vaiõlus -õ -st9, tül|ü -ü -lü26, .ütlemi|ne -se -st5 sõnavahetust oli ka, aga lasin halva kõrvust mööda sõ̭navaiht ka olľ, a lasi kuŕa läbi kõrvo;

sõnavara sõ̭navar|a -a -ra28, m sõ̭naq sõ̭nno sõ̭nno28 lapse sõnavara on kasvanud latś tiid joba inämb sõ̭nno v latsõl om joba inämb sõ̭nno; põhisõnavara põhisõ̭navara; üldsõnavara laemb sõ̭navara; oskussõnavara eräalasõ̭navara;

sõnavaraõpetus sõ̭navaraoppu|s -(sõ) -(s)t10, leksikoloogia - -t3

sõnavõtja kõ̭nõlõja - -t3, sõ̭na.võtja - -t3

sõnavõtt jut|t -u -tu37, kõ̭nõq .kõ̭nnõ kõ̭nõt18, kõ̭nõlõmi|nõ -sõ -st5, üles.astmi|nõ -sõ -st5 direktori sõnavõtt oli lühike direktri kõ̭nõq olľ lühkene; koosolekul oli palju sõnavõtte kuunolõkil olľ mitmit kõ̭nõlõjit;

sõnaõigus sõ̭na.õigu|s -(sõ) -(s)t10

sõnelema .tśank(õ)lõma tśangõldaq .tśank(õ)-lõ85, tśagõl|õma -daq -õ85, .hank(õ)lõma hangõldaq .hank(õ)lõ85, .höüstelemä höüsteldäq .höüstele85, .tõ̭nkõlõma tõ̭ngõldaq .tõ̭nkõlõ85, hangu|tama -taq -da82, sõ̭notõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, sõ̭nõl|õma -daq -õ85, sõ̭no|tama -taq -da82 mõnikord hakatakse sõnelema tühise asja pärast mõ̭nikõrd naatas tühä aśa peräst tśankõlõma;

sõnn pulľ pulli .pulli37

sõnnik sit|t -a -ta30, kaŕaaia vägi hobuse-, veise-, sea-, linnusõnnik hobõsõ-, lehmä- tsia-, tsirgusitt; sõnnikut vedama sitta vidämä; sõnnikuhais sitahais;

sõnnikuhark sita|vigõl -vigla -.vikla45, sita|harḱ -hargi -.harki37

sõnnikuhunnik sitauni|k -gu -kut13

sõnnikune sita|nõ -dsõ -st7

sõnnikuvedaja sitavi|täi -däjä -däjät4, sitavidoni|k -gu -kku38, sita.vuusni|k -gu -kku38

sõnnikuveotalgud sitavidämise talos , sitatalos -(s)õ -t11

sõnum sõ̭n|noḿ -oma v -omi -omat v -omit4, sõ̭n|a -a -na28, teedüs -(s)e -t11, ti̬i̬dü|s -(se) -(s)t10, ti̬i̬dmi|ne -se -st5, ti̬i̬d tiiu ti̬i̬du37 läks sõnumit viima lätś teedüst viimä; saatis sõnumi saať sõ̭nomi;

sõnuma sõ̭n|oma -noq -o57, sõ̭no|tama -taq -da82, ärq tegemä ära nüüd ära sõnu! sõ̭nogu-iq noq!;

sõnumine sõ̭notus -õ -t9

sõnumitooja sõ̭natu̬u̬ja - -t3, sõ̭na.andja - -t3

sõprus m .sõprus -õ -t9, sõbra- sõpruskohtumine sõprusmäng; sõpruslinn sõbraliin; sõpruse poolest sõbra(mehe) poolõst; tegi mulle selle töö sõpruse poolest ära tekḱ mullõ sõbroldõ taa tüü ärq; sõpruskond m sõbraq;

sõprussidemed hää läbi.saaminõ v läbi.käümine

sõrasilm hõra(s)|silm -silmä -.silmä35

sõre sorrõ - -t14 sõre jahu sorrõ jauh;

sõrendus hõrrõkiri* hõrrõkirä v hõrrõkiŕa hõrrõt-.kirjä v hõrrõt.kirja43 autori sõrendus autori hõrrõkiri;

sõrestik vah(t)|värḱ -värgi -.värki37, sõrõsti|k -gu -kku38, roovindus* -õ -t9, hõrõsti|k* -gu -kku38

sõrg sõrg sõra .sõrga33, pägü|mits -mitsä -.mitsä37, pägü|nits -nitsä -.nitsä35, pä|küm -gümä -gümät4

sõrgats (kabjaliidsi jalal) hõrga|tś -dsi -tsit13, hõrga|tsiḿ -tsimi -.tsimmi38

sõrm näp|p -o -po37, ńap|p -o -po37, v sõrḿ sõrmõ .sõrmõ35 tal oli juba sõrm päästikul täl olľ ńapp joba trikli pääl; sõrme vedama tśanku vidämä; vaatas läbi sõrmede kai müüdä v es tiiq vällä;

sõrmeava sõrmuli|nõ -sõ -st5

sõrmejälg näpo|jälǵ -jäle -.jälge34

sõrmeküüs sõrmõ|küüdś -küüdse -küüst39

sõrmik sõrḿ|kinnas -.kinda -kinnast23, sõrmulinõ kinnas

sõrmitsema näpeldä|mä -q -83, sõrmi|tama -taq -da82, sõrmi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, .sõrmõlõma sõrmõldaq .sõrmõlõ85, mitmit kõrdo näpotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, sõrmit(s)õ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 mungad sõrmitsevad palvehelmeid mungaq sõrmitsõllõsõq palvushelmit; sõrmitseb kitarrikeeli sõrmitsõllõs kitarrikiili;

sõrmkäpp: kuradi-sõrmkäpp juuda-jumalakäpp, käokäterätť;

sõrmkübar sõrḿkü|päŕ -bärä -bärät42, naľ näpo.kiivri - -t1

sõrmlaud muus sõrḿ|laud -lavva -.lauda33, sõrmuli|nõ -sõ -st5, sõrmili|nõ -sõ -st5

sõrmus sõrmus -(s)õ -t11, (sõrḿ)vits (-)vitsa (-).vitsa30 kuldsõrmus kuldvits, kuldsõrmus;

sõrnik kohopiimäkót|letť -leti -letti37, sõrni|k -gu -kut13

sõstar (verrev) hõra|k -ga v -gu -kat v -kut13, jaani|mari -maŕa -.marja43, (must) siti|k -ga v -gä -kat v -kät13 valge sõstar valgõ jaanimari, valgõ hõrak, valgõ sitik; mage sõstar mõtshõrak; roheline sõstar ha(l)ľas sitik;

sõtkas eläjät sõtkas .sõtka sõtkast22

sõtkuma .sõkma sõkkuq sõku64, kõrras .sõksama sõksadaq .sõksa77, mitmit kõrdo sõkiskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, (leibä, savvi) .kastma .kastaq kasta61, (savvi) sikkama sikadaq sikka77 heina sisse sõtkutud teerada haina sisse sõkut tiirada; loomad sõtkusid vilja eläjäq sõkiq villä; leivatainast sõtkuma leibä kastma;

sõudepaat .sõudmisloodsi|k -gu -kut13

sõudesport .sõudõ|sporť -spordi -.sporti37

sõudja .sõudja - -t3

sõudma .sõudma (.)sõudaq sõvva66, .tõ̭mbama tõ̭mmadaq .tõ̭mba77, (sälägaq loodsigu nõna poolõ) hu̬u̬pama hoobadaq hu̬u̬pa77 sõudsid üle jõe sõvviq üle jõ̭õ̭;

sõõm sõ̭õ̭m sõõmu sõ̭õ̭'mu37, (k)lõ̭nkś (k)lõ̭nksi .(k)lõ̭nksi37, klõ̭mahk -u -ut13, klõ̭mḿ klõ̭mmi .klõ̭mmi37, serbäh(t)üs -e -t9, serväh(t)üs -e -t9, lõvva|täüs -tävve -täüt49, suu|täüs -tävve -täüt49 jõi suure sõõmu külma vett jõi suurõ lõvvatävve külmä vett; hingas sõõmu külma õhku hengäś sõõmu külmä õhku;

sõõr tsõ̭õ̭ŕ tsõõri tsõ̭õ̭'ri37 istuvad tule ümber sõõris istusõq tulõ ümbre tsõõrin; valgussõõr valgusõtsõ̭õ̭ŕ;

sõõrduma sõ̭õ̭rdu|ma -daq -80, sõõrah(t)u|ma -daq -84

sõõre sõõrmas sõ̭õ̭'rma sõõrmast23, sõõrmõs sõ̭õ̭'rmõ sõõrmõst23, sõõrõq sõ̭õ̭'rmõ sõõrõnd16 ninasõõre nõ̭nasõõrõq;

sõõrik 1. tsõõri|k -gu -kut13 sõõriku põhjaga puunõu tsõõrigu põḣagaq puuannoḿ; 2. tsõõri|sai -saia -.saia30, tsõõri|k -gu -kut13, pondsi|k -gu -kut13 lapsed sõid korraga ära pool kilo sõõrikuid latsõq seiq kõrragaq ärq puuľ killo tsõõrisaio;

sõõrutama sõõra|tama -taq -da82, sõ̭õ̭rdma sõ̭õ̭'rduq sõõru64

säbruline tsäberi|k -gu -kku38, tsibõri|k -gu -kku38, tsäbroli|nõ -dsõ -st5, hurmõli|nõ -dsõ -st5 lillel on ilusad säbrulised lehed lillil ommaq ilosaq tsäbrolidsõq leheq;

säbrus tsäbrä(h)n , tsäbro(h)n

säbrutama tsäbrä|tämä -täq -dä82, tsäbro|tama -taq -da82, tsäbärdä|mä -q -83, tsähü|tämä -täq -dä82 oli oma juuksed ära säbrutanud olľ umaq hiusõq ärq tsäbrätänüq;

säde ki|põń -bõna -bõnat4, ti|põń -bõna -bõnat4, tsi|põń -bõna -bõnat4, tsä|peń -benä -benät4, tsä|päń -bänä -bänät4, kirǵ kire .kirge34, v .kirgli - -t1 tulesäde tulõkipõń, tulõkirǵ; kuusepuu põlemisel tekivad sädemed tulõkirglit aja vällä, ku kuusõpuu palas; tal oli kaval säde silmis täl olľ kavvaľ kipõń silmin v tä kai kavaluisi;

sädelema .helkelemä helgeldäq .helkele85, .läükelemä läügeldäq .läükele85 lumi sädeleb lumi helkeles; seinakontakt sädeleb sainatepsli pill joba kibõnit;

sädelev .läükelejä - -t3, .helksä - -t3, .hilksa - -t3 ostis endale sädeleva ripsmetuši osť hindäle läükelejä silmäkarvavärmi;

sädelus läügeq .läüke läüget18, helgeq .helke helget18, hilgõq .hilkõ hilgõt18 lume pimestav sädelus lumõ vallus läügeq; nägin ta silmis rõõmusädelust näi tä silmin rõõmuhelget;

sädin tsa|kin -gina -ginat4, tsä|kin -ginä -ginät4, tsä|tsin -dsinä -dsinät4 varblaste sädin kostus tuppa varblaisi tsakin olľ tarrõ kuuldaq;

sädisema tsädsis|emä -täq -e87, tsägis|emä -täq -e87

sädistama tsädsistä|mä -q -83, tsägis|emä -täq -e87 tüdrukud sädistasid koridoris tütäŕlatsõq tsädsistiq kalitorin;

säga sä|gä -gä -kä24, sä|gä -ä -kä25

säh seh säh, koer, sulle ka vorsti! seh, pini, sullõ kah vorsti!; säh sulle vaba õhtut! seh sullõ vapa õdakut!;

sähvakas tsähv́ tsähvi .tsähvi37, nähv́ nähvi .nähvi37, tsähvä|k -gu -kut13, nähvä|k -gu -kut13 andis hobusele ühe sähvaka anď hobõsõlõ üte tsähvi;

sähvama .tsähvämä tsähvädäq .tsähvä77, .tsihvama tsihvadaq .tsihva77, vihvahu|tma -taq -da62 sähvas vihaselt midagi vastuseks tsähväś vihatsõhe midägiq vastussõs; lehm sähvas sabaga lehm tsihvaś hannagaq;

sähvatama .tsähvämä tsähvädäq .tsähvä77 tikk sähvatas põlema tikk tsähväś palama; pilve seest sähvatas välk pilve seest tsähväś välḱ alla;

sähvatus tsähvähüs -e -t9, tsähv́ tsähvi .tsähvi37, tsähvä|k -gu -kut13 taevas lõi sähvatusest äkki valgeks taivas lei tsähvähüsest kõrragaq valgõs; mõttesähvatus mõttõhälgähtüs;

sähvima .tsähv́mä .tsähviq tsähvi63, .tsihv́ma .tsihviq tsihvi63, vihvu|tama -taq -da82, .pälkämä pälgädäq .pälkä77 kõmiseb kõu ja sähvivad välgud tümistäs ja pälkäs; sähvin vikatiga aia äärest nõgeseid tśoksi vikahtigaq aidveerest nõgõssit;

säile põrm põrmu .põrmu37, jälǵ jäle .jälge34 pühakute säilmed pühhi miihi põrmuq; leiti muinasaja kultuuri säilmed lövveti innemuistidsõ kultuuri jälgi;

säilik muusõumi|asi -aśa -.asja43

säilikpuu hoiõt puu , jätet puu

säilima .hoitu|ma -daq -80, püs|ümä -süq -ü70, .saistu|ma -daq -80, .saisu|ma -daq -80, v .saisma (.)saistaq saisa66 vana heinaküün on suurepäraselt säilinud vana hainaküün om väega häste alalõ püsünüq; taliõunad säilivad keldris kevadeni talvõubinaq hoitusõq keldren keväjäniq; lilled säilivad külmas paremini lilliq hoitusõq v saistusõq külmän parõmbahe; mõni õun säilib suveni mõ̭ni upin saisus v sais suvõniq; kombed on tänaseni säilinud kombõq ommaq täämbädseniq alalõ hoitunuq;

säilitama .hoitma .hoitaq hoia 3. k hoit min 1. k hoiji min 3. k hoiť kesks hoiõt66 maasikaid ei saa värskena kuigi kaua säilitada maaśkit saa eiq kukki kavva värskilt hoitaq; arhiivis säilitatakse ladinakeelseid käsikirju kiräkogon hoiõtas ladinakeelitsit käsikirjo; säilitamine (alalõ)hoitminõ;

säilitusained .hoitja|kraaḿ -kraami -.kraami37, .hoitjaollus -(s)õ -t11, .hoitmisollus -(s)õ -t11

säilivus .hoitumi|nõ -sõ -st5, .saismi|nõ -sõ -st5 sel kartulisordil on hea säilivus taa kardohkasorť sais häste üle talvõ; säilivusaeg hoitumisaig; kauba säilivusaeg on kolm kuud kaup kõlbas kolm kuud;

säinas säünäs .säünä säünäst22

sälguline .tśalkliga|nõ -dsõ -st5, .tśaukliga|nõ -dsõ -st5, tsälgoli|nõ -dsõ -st5, tsärbeli|ne -dse -st5 mardikad närisid leheservad sälguliseks mardigaq jüriq lehti veereq tsälgolidsõs;

sälk tśalk tśalga .tśalka30, tsälk tsälgä .tsälkä35 hakkas tüvesse sälku lõikama naaś tüve sisse tśalka lõikama;

sälkama .tśalkama tśalgadaq .tśalka77

sämp tśamp tśambo .tsampo37, tśak|ḱ -i -ki37, tśalk tśalga .tśalka30 heegeldas pitsi serva kaherealised sämbud heegelď pitsi viirde katõrialidsõq tśakiq; puuesemed kaunistati sämpudega puuaśaq ilostõdiq tśalkõgaq;

säng säng sängü .sängü37, asõ -mõ v -ma -nd16 tõusis juba hommikul vara sängist nõssi joba hummogu varra sängüst üles; jõgi on mitmes kohas sängi muutnud jõgi om mitmõn kotussõn juusku muutnuq; jõesäng jõ̭õ̭põhi, jõ̭õ̭asõ;

sängitama .kalmu .kandma , (.maaha) .matma mattaq mata61 vanaema sängitati mulda vanaimä kannõti kalmu;

sänikael tsäni|kaal -kaala -.kaala30, tsän|i -i -ni26, .väs(t)li - -t1, koir koira .koira37, krantś krandsi .krantsi37, .päähä.kääntäv -ä -ät4

sära helgeq .helke helget18, hiilõq .hiilõ hiilõt18, läügeq .läüke läüget18, .kirgelemi|ne -se -st5, .helkämi|ne -se -st5, .hilkämi|ne -se -st5 päikse, silmade sära päävä, silmi helgeq; tema kõnes polnud erilist sära timä kõ̭nnõn olõ-õs tuud kibõnat; tähtede sära tähti hilkämine; särasilmad kibõnit pilvaq silmäq;

säraküünal kibõna|künneľ* -.kündle -künneld23, tsärinä|künneľ* -.kündle -künneld23

särama .hiilama hiiladaq .hiila77, .läükämä läügädäq .läükä77, .helkämä helgädäq .helkä77, .hilkama hilgadaq .hilka77, v .kirgämä kirädäq .kirgä77 päike särab silmipimestavalt päiv läükäs nii, et silmist võtt pümmes; lapsel läksid silmad peas särama latsõl lätsiq silmäq pään palama v helkämä; tuba säras kullast ja karrast tarõ hiilaś kullast ja karrast;

särav .helksä - -t3, .hilksa - -t3, hiilas .hiilsa hiilast22, .läüksä - -t3, .läükjä - -t3, .helkäjä - -t3, .hilkaja - -t3, v .kirgäjä - -t3 puhtusest särav kodu tarõ, miä läügüs puhtusõst; särav isiksus illos v silmänakkaja inemine; särav päike helkäjä päiv;

säre tsärre - -t14

särg särǵ säre .särge34

särin tsär|rin -inä -inät4 kuuseoksad võtsid särinal tuld kuusõossaq võtiq tsärinälläq tuld;

särisema tsäris|emä -täq -e87, .tsärrämä tsärrädäq .tsärrä77, tsär|ä(hä)mä -räq v -ädäq -rä v -ähä88 kui rasv pannil säriseb, on õige aeg pannkoogid peale panna ku rasõv panni pääl joba tsärises, om õigõ aig pliiniq pääle pandaq;

säristama tsäristä|mä -q -83 säristab pannil liha praať panni pääl lihha; isa säristab pardliga lõua puhtaks esä vuristas vundsivurrigaq lõvva puhtas; keevitaja säristas viis minutit keevitäjä tsärisť viiś minotit;

särk hamõq .hammõ hamõt18, hamõh .hammõ hamõht20, pluusõ - -t2, päävä|särḱ -särgi -.särki37 takune särk paklanõ hamõq; kannab ruudulist päevasärki käü kruudulidsõ pääväsärgigaq; hullusärk ullihamõq; kui linnamehel särk seljast võtta, jääb ta alasti, aga kui võrokesel särk' seljast võtta, jääb särk selga ku liinamehel särk säläst võttaq, jääs alastõ, a ku võrokõsõl särḱ säläst võtta, jääs hamõh sälgä;

särts v .võrkus -õ -t9 vanaisal on veel küllalt särtsu sees vanaesä om viil küländ võrksa v nakkamist täüs;

särtsakas tsärre - -t14, .truksa - -t3, käpe - -t14, tsäpe - -t14, el|läv -ävä -ävät4, .võrksa - -t3 särtsakas naisterahvas tsärdsä; väga särtsakas naisterahvas, läheb põlema kui tuli väega tsärre naistõrahvas, lätt palama ku tuli; särtsakas maitse terräv maik;

särtsatus tsärdsäh(t)üs -e -t9, tsäräh(t)üs -e -t9

särtsuma tsärähtü|mä -däq -84, tsärähtä|mä -q -83, .tsärtsmä .tsärtsüq tsärdsü64 proovisin, kas triikraud juba särtsub proovõ, kas presśraud joba tsärts;

säru: Viru säru Viro tsirruľ;;

säsi säs|ü -ü -sü26, tsä|dsü -dsü -tsü26 puusäsi puu süä;

säte v .säädüse|sõ̭na* -sõ̭na -sõ̭nna28 on vastuolus põhikirja sätetega om põhikirä vasta v lätt põhikirä sõ̭nalõ vasta;

sätendama .helkämä helgädäq .helkä77, .hilkama hilgadaq .hilka77, .helkelemä helgeldäq .helkele85, kimõlõ|ma -daq -80 meri sätendas meri helgäś;

sätestama .paika .pandma , ette kirotama , .määrämä määrädäq .määrä30, .säädüste .pandma on sätestatud om üles pant; juriidilise aktiga sätestatud õigusaktigaq paika pant; seaduses sätestatud juhtudel säädüsen paika pantuil juhtumiisil;

sättima .säädmä säädäq sää v säe 66 min 1. k säi, .sääďmä .säädiq säädi 63 kesks säet, mitmit kõrdo .säädelemä säädeldäq .säädele85, v lepü|tämä -täq -dä82 sätib ennast peegli ees säädeles piigli iin; säti ennast mugavalt istuma! säeq hinnäst häste istma!; sätib sajule vihma sääd v kisk vihmalõ; oksad olid nii sätitud, et loom auku kukuks ossaq olliq nii lepütedüq, et elläi sisse satassiq;

säuhti .tsäuht(i)

säutsuma .tsiukśma .tsiuksuq tsiuksu64, .tsiiksma .tsiiksuq tsiiksu64, tsädsistä|mä -q -83 varblased säutsuvad pesas varblasõq tsiukśvaq pesä pääl;

säär v si̬i̬ŕ seere si̬i̬rt40 kuri koer võib hambad säärde lüüa kuri pini või seerest haardaq; vesi on poolde säärde vesi om puuldõ siirde v poolõniq seereniq; poiss on õues paljasääri poiss om välän pallidõ siirigaq; poolsaar lõpeb pika kivise säärega puuľsaarõ ots om pikḱ kivine nõ̭na;

säärane sääne .sääntse v .säändse v .sändse säänest7, .säände|ne -dse -st5, säänedä|ne -dse -st5, .säärde|ne -dse -st5, sääre .säärtse säärest7, nii|sääne -.sääntse v -.säändse v -.sändse -säänest7, .särne .särtse säräst7

sääreluu seereluu - -d50

sääremari seere|mari -maŕa -.marja43

säärik seeregaq saabas , si̬i̬ŕ|saabas -.saapa -saabast22, seeri|k -gu -kut13, seerik| -.saapa -saabast22, saabas

sääsk kihola|nõ -sõ -st5, un|o -o -no26 sääsed imevad verd kiholasõq sööväq verd; lomp on sääsevastseid täis lumṕ om loogahiitjit täüs;

sääst kokko.hoitmi|nõ -sõ -st5, kõrvalõpant raha v kraaḿ esialgu elab ta säästudest edimält eläs tä kõrvalõpantust rahast; automaat annab aastas mitu tuhat eurot säästu massin avitas mitu tuhat eurot aastan kokko hoitaq; säästulamp hoiupirń v veitüvoolupirń;

säästlik kokko.hoitva - -t3, .hoitja - -t3, .hoitli|k -gu -kku38 säästlik majandamine hoitlik majandaminõ; säästlik auto väiku kulugaq auto;

säästma kokko .hoitma , .hoitma .hoitaq hoia 3. k hoit min 1. k hoiji min 3. k hoiť kesks hoiõt66 säästke energiat ja kustutage liigsed lambid! hoitkõq kokko ja kistutagõq ülearvo tulõq ärq!; sõda säästis meie perekonda sõda es putuq mi peret; säästis raha ja ostis maja hoiť rahha kokko ja osť maja;

söakas päälenakkaja - -t3, tra|gi -gi -ki26, .julgõ - -t3, .süäka|nõ v .süäka|s -dsõ -st5, .süäka|s - -t15 söakas pensionär nabis varga kinni tragi pensionäŕ võtť varga kinniq;

söandama .julgu|ma -daq -80, .julguma julõdaq .julgu77, .julgama juladaq .julga77, .söendä|mä -q -83, .söeldä|mä -q -83, .tihkama tihadaq .tihka77, süänd .võtma ei söandanud nii kõrgelt alla vaadata es julguq nii korgõlt alla kaiaq; tahtis võõra nime teada saada, kuid ei söandanud küsida tahť võ̭õ̭ra nimme teedäq saiaq, a es tihkaq küssüq;

söekaevandus hüdsekaivandus -õ -t9

söekaevur hüdse.kaibja - -t3, hüdse .vällä.kaibja

söestuma mustas v hüdsele palama , hüdsästü|mä -däq -84 söestunud palgijupid mustas palanuq palgijupiq; söestunud surnukehad hüdsele palanuq koolnukihäq;

söetablett hüdsetablet|ť -i -ti37, hüdserohokõ|nõ -sõ -ist8, hüdsi hüdse hüst41

sölkupi: sölkupi keel sölkupi kiiľ;

sörk törk törgü .törkü37, türk türgü .türkü37, tsia|türk -türgü -.türkü37, v traav́ traavi .traavi37 Jaan läks pikkade sammudega, mina lasin tema taga sörki Jaań lätś pikki sammõgaq, ma lasi täl takan tsiatürkü; hobune laseb sörki hopõń lask türk-türkädi v hopõń lask tirku; sörki puuľjoostõn; Tamula sörk Tamula türk;

sörkima türgü|tämä -täq -dä82, ťongo|tama -taq -da82, ťoko|tama -taq -da82, törgü|tämä -täq -dä82, .törḱmä .törkiq törgi64 hobune sörkis aeglaselt hopõń lassõ aiglast traavi; sörgib sabas juusk hannan; sörkisime kodu poole mi türgüdi kodo poolõ;

sööbima sü̬ü̬dü|mä -däq -80 hape sööbib raua pinda hapas süüdüs ravva sisse; pilt sööbis mällu pilť jäi silmi ette;

söödapeet eläjä|pi̬i̬ť -peedi -pi̬i̬ti37, runguľ -i -it4, .runkuľ -i -it4

söödav söögi- , söögikõlvoli|nõ -dsõ -st5, sü̬ü̬däv -ä -ät4, sü̬ü̬psä† - -t3 õun on veel söödav küll upin kõlbas viil süvväq külh; otsi endale midagi söödavat! otsiq hindäle midä süvväq!; söödavad seened söögiseeneq;

söödik söödi|k -gu -kut13, söödiklä|ne -se -st5 väimees on suur söödik väümiiś om suuŕ süüjä; kirbud, täid ja muud söödikud kirbuq, täiq ja muuq söödiguq;

söögiisu söögihim|o -o -mo26, söögiis|o -o -so26

söögikartul söögikardo(h)k|(as) -a -at15

söögikoht söögikotus -(s)õ -t11

söögilaud söögi|laud -lavva -.lauda30 rikkalik söögilaud loogan laud; söögilaual peaksid olema nii puu- kui juurviljad lavva pääl piässiq olõma nii puu- ku juurõviläq;

söögimaja söögi|maja -maja -majja v -maia28, söögitar|õ -õ -rõ24

söögitoru söögi|lõ̭õ̭ŕ -lõõri -lõ̭õ̭'ri37, söögitor|o -o -ro26

söögivaheaeg söögi|vaih -.vaihõ v -.vahjõ -vaiht19

söögivahetund söögi|vaih -.vaihõ v -.vahjõ -vaiht19

söök sü̬ü̬ḱ söögi sü̬ü̬ki37, (egäpääväne v veteľ) helbätüs -e -t9, van rav|i -i -vi26 jõuluks tehti head sööki joulus tetti hüvvä ravvi; söök on juba laual süüḱ om joba lavva pääl;

söökla söögi|maja -maja -majja v -maia28, söögitar|õ -õ -rõ24, söögikotus -(s)õ -t11

sööma sü̬ü̬mä süvväq sü̬ü̬ 54 min 1. ja 3. k .sei(e), ru̬u̬ga .võtma üleliia sööma rumaluisi süümä; lapsed sõid magustoitu latsõq seiq makõtsüüki; me sööme kolm korda päevas mi süümiq kolm kõrd päävän; lähme sööme midagi! läämiq haukamiq midägiq!; närvesööv olukord painaja sais; teda tahetakse töölt välja süüa tedä tahetas tüü mant vällä süvväq; tulge sööma! tulkõq süümä!; söömine süümine; nädalavahetusel oli suurem söömine ja joomine nädälilõpun olľ suurõmb süümine ja juuminõ;

söömaaeg sü̬ü̬m|aig -ao -.aigo36, suuŕ sü̬ü̬mine

sööming sü̬ü̬mi|ne -se -st5, pidosü̬ü̬mi|ne -se -st5

sööst .tormami|nõ -sõ -st5, .kargami|nõ -sõ -st5, hüppämi|ne -se -st5, tsusahus* -õ -t9, tolmahus -õ -t9 vihasööst vihapurskus; valusööst valutsusahus; koer tegi kiire sööstu uksest välja pini panď kipõlt ussõst vällä;

sööstma .kaksama kaksadaq .kaksa77, .tormama tormadaq .torma77, .kargama karadaq .karga77, hüppämä hüpädäq hüppä77 tuletõrjujad sööstsid põlevasse majja pritsimeheq tormssiq palavahe majja; kull sööstis kana kallale haugas linnaś kanalõ õkva sälgä; kitsed sööstsid pakku kitsõq panniq pakku; hullunud fänn sööstis jalgpalliväljakule jalgpallihull hüpäś õkva platsi pääle; äkki sööstis ta meist mööda äkki kaksaś tä meist müüdä;

sööt (sööda) sü̬ü̬t söödä sü̬ü̬tä37, (eläjä)sü̬ü̬ḱ (-)söögi (-)sü̬ü̬ki37 kala ei tahtnud sööta võtta kala taha-as võttaq; jahimehed varuvad loomadele sööta jahimeheq korjasõq eläjile süüki; söödavarumine haina- ja silotegemine;

sööt (söödi) sü̬ü̬t söödü sü̬ü̬tü37 lambad aeti söödile lambaq aediq söödü pääle; maa jäi sööti, keegi ei kasutanud, mets kasvas peale maa jäi puustusõs, kiäkiq es tarvidaq, mõts kasvi pääle; söötis söödün;

sööt (söödu) pasś passi .passi37, .viskami|nõ -sõ -st5, visõq .viskõ visõt19 anna sööt! annaq passi!; tegi kiire söödu anď kipõ passi; sai söödu ja viskas korvi sai passi ja visaś korvi;

söötma 1. sü̬ü̬tmä sü̬ü̬täq söödä61, ravi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, ravi|tama -taq -da82, praavi|tama -taq -da82, praavi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 ta söödab sigu tä süüt tsiko; loomad on juba söödetud, sul pole täna enam vaja söötma minna eläjäq ommaq jo raviduq, sul olõ-iq vaia inämb täämbä minnäq ravitsõma; püügikoht söödetakse varem sisse püügikotus söödetäs innembi joba sisse; 2. .passi .andma , sport .viskama visadaq .viska77 söötis palli teisele mängijale visaś palli tõsõlõ mänǵjäle;

söötmine 1. sü̬ü̬tmi|ne -se -st5, ravitsus -õ -t9 2. .viskami|nõ -sõ -st5

söövitama sü̬ü̬dü|mä -däq -80, söödü|tämä* -täq -dä82, .sisse sü̬ü̬mä , palo|tama -taq -da82 puhastusvahend söövitas kangasse augu puhastuskriiḿ tekḱ v sei rõiva sisse mulgu; ettevaatust, see võib söövitada! kaeq ette, taa või süüdüdäq!; hape söövitab plekki hapas süü pleki läbi; vaskplaadi sisse söövitatud kiri vasõst plaadi sisse söödütet kiri;

süda v süä .süäme süänd16 süda jäi seisma süä jäi saisma; siis on süda rahul sõ̭s om süä rahu(lõ); tema süda jäi rahule, kui ta sai teisele oma solvangu välja öelda timä süä sai tśalka, ku tä sai tõõsõlõ ärq tsusadaq; süda on paha süä om kuri v riugõ; süda läheb pahaks süä lätt kuŕas v süä ei kannaq; südamenõrkus närb süä; tal läks süda täis tä lätś süänd täüs v tä süändeli; ajas mul südame täis ai mul süäme täüs; tal on midagi südamel täl om midägiq süäme pääl; tegin südame kõvaks ma kahrõti süänd v lei süäme kõvas; süda tõuseb kurku süä tulõ üles; nagu kivi langes südamelt niguq palḱ sattõ süäme päält maaha; südametäiega süämetävvegaq; süda muretseb süä vaivas; ämm noomis mind, see läks mulle südamesse meheimä hürmitś minno, tuu lätś mullõ kihhä pite; süda lööb süä lüü; süda peksab süä pess; südameklapid süäme klapiq v kõrvaq;

südalinn kesk|liin -liina -.liina30, liina|süä -.süäme -süänd16

südameasi .süäme|asi -aśa -.asja43 ta on lapsehoidmise võtnud oma südameasjaks tä om latsõhoitmisõ võtnuq umas süämeaśas;

südamehaigus .süämehä|dä -dä -tä24, .süäme.haigus -õ -t9, .süämetõ|bi -võ -põ25

südamelähedane meele .perrä , meeleperi , meeleli|ne -dse -st5, meeleperäli|ne -dse -st5, mi̬i̬lt pite(h)n , mi̬i̬lt mü̬ü̬dä see koht muutus talle järjest südamelähedasemaks seo kotus sai tälle inämb ja inämb armsas; tal on südamelähedane töö täl om meele perrä tüü;

südamelöök .süäme|lü̬ü̬ḱ -löögi -lü̬ü̬ki37

südamerabandus .süämerabandus -õ -t9, .süämerabahus -õ -t9, .süämerabandi|k -gu -kku38 ta sai südamerabanduse tä (süä) rabahti ärq;

südamesoov .süäme|su̬u̬v́ -soovi -su̬u̬vi37, .süäme.tahtmi|nõ -sõ -st5 tema südamesoov on oma kodu saada taht süämest umma koto saiaq;

südamestimulaator .süäme.sunďja* - -t3

südamesõber (.väega) hää sõbõr

südametemurdja meelütäjä - -t3, (miiś) naistõ|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, (naanõ) mi̬i̬hi.luḿja* - -t3

südametu hu̬u̬ľmaldaq , .süämeldäq , kalǵ kalõ .kalgõ37

südametunnistus .süämetunnistus -õ -t9, süä .süäme süänd16 vaevleb südametunnistuse piinades süämetunnistus vaivas; see jääb sinu südametunnistusele tuu jääs su süäme pääle;

südamik süä .süäme süänd16, kesk|paik -paiga -.paika30, keskkotus -(s)õ -t11 luku südamik luku süä; õuna südamik ubina süä; nool läks märklaua südamikku nuuľ lätś õkva märḱlavva keskpaika; puu südamik säsü;

südamlik kin|ä -ä -nä24, lämmi .lämmä lämmind16, hää.tahtli|nõ -dsõ -st5, armuli|nõ -dsõ -st5 südamlik kohtumine süämeheminejä kokkosaaminõ; südamlikud õnnesoovid sünnipäevaks lämmäq õ̭nnõsooviq sünnüpääväs; südamlik inimene armulinõ inemine;

südantliigutav .süämeheminejä - -t3, illoshallõ* ilosahallõ ilosathallõt14

südapäev kesk|päiv -päävä -.päivä35, süäkesk|päiv -päävä -.päivä35, päävä|süä -.süäme -süänd16, . .lõuna|aig -ao -.aigo36

südasuvi kesksuv|i -õ -võ24, süäsuv|i -õ -võ24

südaöö keskü̬ü̬ - -d51, süäü̬ü̬ - -d51 südaöise eluviisiga (inimene, loom, tont, vaim) süäüüelläi;

südi .süäka|nõ v .süäka|s -dsõ -st5, .süäka|s - -t15, sü|di -di -ti26 ta on südi mees, hakkas kallaletungijale vastu tä om süäkanõ miiś, naaś külgetulõjalõ vasta;

sügama .süütmä .süütäq süüdä61, k(r)õhvi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, .kratśma .kratsiq kratsi63, mitmit kõrdo süüdiske|(l)lemä -lläq -(l)le86 ta sügab selga tä süüt sälgä; süga mu selga! süüdäq mu sälgä!; sügas lehma sarvede vahelt kõhvitś lehmä sarvi vaihõlt;

sügav sü|käv -gävä -gävät4, v süv|ä -ä -vä24 lumi, vesi oli sügav lumi, vesi olľ sükäv; kala otsib, kus sügavam, inimene, kus parem kala otś vett süvembät, inemine taht ello parõmbat; millises kohas on järv kõige sügavam? kon kotsil om järv́ kõ̭gõ süvemb?; sügav hääl kummõ v sükäv helü; sügavsinine värv küdsesinine värḿ;

sügaval süvä(h)n , sügävä(h)n talvel elavad vihmaussid sügaval mullas talvõl eläseq liivikõsõq süvän maa seen;

sügavale .süvvä , sügävähe , sügäväle vajus sügavale lume sisse vaio sügävähe lummõ;

sügavalt .süvvä , sügävähe , sügäväle , süväste ära künna nii sügavalt! kündku-iq nii süvvä!; laps magab sügavalt lats süväste maka;

sügavik sü|käv -gävä -gävät4, süv|ä -ä -vä24 meresügavik meresükäv; kukkus sügavikku sattõ sügävähe;

sügavkülm sükäv|külm sügäväkülmä sügävät-.külmä35, krõpõ|külm* -külmä -.külmä35 pani marjad sügavkülma panď maŕaq sügävähekülmä;

sügavune (.)süvvü - -t1, sü|käv -gävä -gävät4 seitsme meetri sügavune vesi säidse miitret sükäv vesi; mehesügavune kraav mehesüvvü kraav́;

sügavus .süvvü|s -(se) -(s)t10, süvähüs -e -t9, v süvütüs -e -t9 järve keskmine sügavus on kümme meetrit järve keskmäne süvähüs om kümme miitret v järv́ om keskeltläbi kümme miitret sükäv;

sügelema .süütmä .süütäq süüdä73, süvendä|mä -q -83, süvende|(l)lemä -lläq -(l)le86 kel selg sügeleb, see kütab sauna kinkal sälg süüdäs, tuu sanna kütt;

sügelised hrl m süüdi|k -gu v -ge -kut v -ket13, süüt süüdü .süütü37 lapsel on sügelised latsõl ommaq süüdüq sälän;

Sisseminek