ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
a b c d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y


Vahtsõnda
Löüt 1916 kiräkotust.
need (hrl hindä käen v õkva man) neoq v njooq neide neid , (hrl lähkedse as'a kotsilõ) naaq naidõ naid; (hrl hindäst kavvõmbadsõ as'a kotsilõ) nuu:q noidõ noid; need asjad siin on minu käes, need sinu ja nood tema käes neoq as'aq ommaq muq käen, naaq suq ja nuuq timä käen; needsamad neoqsamaq v naaqsamaq v nuuqsamaq; kq ka see
sa sa(q) su(q) sinno; kq ka sina II
saabas saabas .saapa saabast22; talvesaabas talvõsaabas; suusasaabas suusasaabas; uisu­saabas tritsusaabas; sõdurisaabas soldanisaabas; saapakonts saapakunds; saapatald saapatall; saapapael saapanüür' , saapakabõl; saapamääre saapamäär'; uhiuued sissekandmata saapad vagivahtsõq sissekäümäldäq saapaq; saapatohlud vanaq ts'abadiq; süda vajus saapasäärde süä vaio saapasiirde
saabuma peräle .joudma, (kätte) tul|õma -laq -õ58; juba hommikul hakkas külalisi saabuma jo hummogu naas' küläliisi tulõma; rong saabub rong' joud peräle; kevad on saabunud kevväi om tulnuq; õhtu saabudes hakkasin raamatut lugema õdagu saiõn naksi raamatut lugõma; peagi saabun tagasi su juurde pia ma jõvva tagasi su mano; õhtu saabudes väsisime ära õdagus v õdagu ­saiõn vässümiq ärq; saabuv reis sissetulõja reis'; saabuv lennuk joudja linnuk'
saabumine peräle .joudminõ, tulõmi|nõ -sõ -st5
saabunu peräle .joudnuq v tulnuq; reisilt saabunu jutustas oma muljetest reisi päält tulnuq kõ:nõl', midä nännüq oll'
saad ru|ga -a -ka27, (suu pääl) su|ga -a -ka27; hein pannakse saadu hain pandas rukka; oksad pandi saadudele alla haoq pantiq ruõlõ alaq ; saokaupa rugahallaq, rugavallaq
saadaval (om) saiaq; leib on poes alati saadaval leibä om poodin kõ:gõ saiaq; mul on uus töökoht saadaval mul om vahtsõnõ tüükotus saiaq
saade saadõq .saatõ saadõt18; .saatmi|nõ -sõ -st5, üte(h)n.mäng'mi|ne -se -st5; raadiosaade, telesaade, otsesaade, kordussaade raadiosaadõq, telesaadõq, õkvasaadõq, kõrdus; ­ lastesaade algab kell viis latsisaadõq nakkas kell viis'; lauldakse saatega ja ilma saateta lauldas üten pilligaq ja ilma pillildäq; laul esitati klaveri saatel laulmisõ mano mängiti klavõrit
saadetis pak|k' -i -ki37, kiri kirä v kir'a .kirjä v
 .kirja43, vuu:r' voori vuu:ri37, post' posti .posti37, kuu:rma - -t3; kas sulle ei olnud veel postkontoris saadetist? kas sullõ es olõq viil postitarõn pakki v kirja?; see saadetis peab tähtajaks kohale jõudma seo pakk' v kiri piät õigõs aos peräle joudma; kaubasaadetis kaubapakk'; postisaadetis postipakk'; rahasaadetis rahakiri; kiirsaadetis kipõpost'; lihtsaadetis lihtpost'; tähtsaadetis täht'post'; abisaadetis abi­pakk'; esimene saadetis vilja edimäne vuur' v kuurma villä; relvasaadetis vääsävuur'*
saadik ( saadiku ) saadi|k -gu -kut13; suur­saa­dik suur'saadik; rahvasaadik rahvasaadik; saadikupuutumatus saadigu kohtukaidsõq
saadus vili vi(l)lä v vi(l)l'a .viljä v .vilja43, kraam' kraami .kraami37; viis turule oma majapida­mise saadusi: võid, mune ja mett vei turgu uma majapidämise viljo: võidu, munnõ, mett; aiasaadus, põllusaadus aiavili, põlluvili; piima- ja lihasaadused piimä- ja lihakraam'
saag saag' sae .saagõ34
saagikas .saak'sa - -t3, hüä saagigaq; saagikas ploomisort saak'sa ploomisort'; see on saagikas viljasort seo viläsort' and häste vällä
saagikoristus põllu .pandminõ, põim põimu .põimu37, .korjami|nõ -sõ -st5
saagikus .vällä.andmi|nõ -sõ -st5, .saak'sus -õ -t9; see on suure saagikusega nisusort seo nisusort' and häste vällä; kartuli saagikus on piirkonniti väga erinev kardohka saak'sus om paiguldõ esiqsugumanõ
saagima (.saegaq) .lõikama lõigadaq .lõika77, .saag'ma . saagiq saagi63, saagõlda|ma -q -83; puu on maha saetud puu om maaha võet v last; kaks meest saagisid palki kats' miist lõiksiq palki; küüni juures saeti ja raiuti küünü man saeti ja raoti; vang oli trellid läbi saaginud ja põgenenud vang' oll' trelliq saegaq läbi lõiganuq ja ärq paenuq
saaja .saaja - -t3; tahtjaid oli palju, saajaid vähe tahtjit oll' pall'o, saajit veidüq
saajad m sa(a)jaq .saajo .saajo30, m hähäq .hähki .hähki34, pulm pulma .pulma31; sügisel peeti suured saajad sügüse peeti suurõq saajaq
saak saak' saagi .saaki37, nuu:s' noosi nuu:si37, püvvüs -(s)e -t11; valge klaarõun hakkab vara­kult saaki andma valgõ klaar'upin nakkas aigsahe saaki andma; tulin kalalt kenakese saagiga tulli kallo püüdmäst kinä noosigaq
saal saal' saali .saali37
saalima joosi|tama -taq -da82, joositõ|lõma -llaq -lõ86, joosiskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, vuu:r'­ma vuu:riq voori63, ta|dima -tiq -di57, nõg­luma .nõkluq nõglu min 1. ja 3. k nõgli71, .haal'ma .haaliq haali63; saalib rahutult ühest toast teise joositas kärs'mäldäq ütest tarõst tõistõ; ettekandjad saalivad laudade vahel virti­näq kudavaq laudo vahel niguq kassikangast; saalivad edasi-tagasi haal'vaq edesi-tagasi
saam saam' saami .saami37, .saamla|nõ -sõ -st5, .lapla|nõ -sõ -st5
saama .saama saiaq saa55; sain isalt sünnipäevaks koera sai esä käest sünnüpääväs pini; täna saab lõunaks suppi täämbä saa lõunas suppi; poiss sai koolis hea hinde poiss' sai koolin hää hindõ; maja on nüüd odavalt saada maja om noq odavahe saiaq; ma ei saanud terve öö magada ma saa-s terveq üü maadaq; talvest sai kevad, kevadest suvi talvõst sai kevväi, keväjäst suvi; tuli tublisti kütta, enne kui tuba soojaks sai pidi kõvva kütmä, inne ku tarõ lämmäs läts'; ma pole ammu koju saanud ma olõ-iq ammuq kodo saanuq; teda ei saa uskuda timmä saa-iq uskuq; kas sa ikka saad ise käia? kas sa õ:ks saat esiq kävvüq?; külas sai kõvasti söödud ja joodud külän sai kõvva süüdüs ja juudus; ma ei saa ust lahti ma saa-iq ust vallalõ; tahtmine on taevariik, saamine on iseasi tahtminõ om taivariik', saaminõ om esiqasi; raamatute müügist saadav tulu läheb hea­tegevuseks raamatidõ müümisest saiaq raha lätt häätegemises
saamatu hä|dä -dä -tä24, hädä|ne -dse -st7, tuh­n'a|k -gu -kut13, puss pussu .pussu37, pussa­ku|nõ -dsõ -st5, pussu|nõ -dsõ -st7, toss tossu .tossu37, tos'o|nõ -dsõ -st7, toss'okõ|nõ -sõ -ist8, tos|i -i -si26, to|s'o -s'o -ss'o26, tossõrus -õ -t9, t'ohva - -t2, koon'o - -t2, nilä|ne -dse -st7; see mees on nii saamatu, midagi ei saa tehtud taa miis' om nii puss, midägiq ei saaq tettüs; oli üks saamatu mehike oll' üts' pussunõ mehekene; ei maksa nii saamatu olla, tuleb ikka enda eest seista massa-iq nii toss ollaq, tulõ iks hindä iist saistaq kah; saamatu inimene tsoss', hässäk, hämäläne; saamatu naisterahvas pussuod'e
saami saami; saami keeled saami keeleq
saan saan' saani .saani37, (sõidu)regi (-)rii:
(-)reke25; hobune pandi saani ette hopõn' panti saani ette
saapaviks (saapa)määr' (-)määri (-).määri37
saar I .saarna - -t3, saarnõs .saarnõ saarnõst22, saarnõq .saarnõ saarnõt18, saarnõh .saarnõ saar­nõht20, saar' saarõ saart40; saaremets saarna­mõts; siin metsas kasvavad tammed ja saared tan mõtsan kasusõq tammõq ja saarnõq; saar läheb juba lehte saarnõq lätt joq lehte
saar II saar' saarõ saart40; saarele oli raske pääseda saarõ pääle oll' rassõ saiaq; järve-, mere-, soosaar järve-, mere-, suusaar'
saareke saarõkõ|nõ -sõ -ist8
saarestik saaristu - -t1; Eesti suurim saares­tik on Lääne-Eesti saarestik Eesti kõ:gõ suurõmb saaristu om Õdagu-Eesti saaristu
saarlane .saarla|nõ -sõ -st5, saarõkõ|nõ -sõ -ist8
saarmas udras .utra udrast22, saarvas .saarva saarvast22, .saarva - -t3, sav|võrn† -õrna -õrnat4; jões ja järves elavad saarmad jõõ:n ja järven eläseq utraq; saarmanahkne müts, krae, kasukas saarvanahast müts', kraag', kask
saast sitt sita sitta30, .mustus -õ -t9, tsolk' ­ tsolgi .tsolki37, ask asu .asku36; nühib põrandalt ja seintelt saasta maha nühk' põrmandidõ ja saino päält sita maaha; peseb saunas oma ihult nädalase saasta maha mõsk sannan uma iho päält nädäli mustusõ maaha; ära osta igasugust saasta! ostku-iq õgasugust asku!
saastama püre|tämä -täq -dä82, tsolk'ma .tsolkiq tsolgi63, mustõ|tama -taq -da82, pokanda|ma -q -83, pooga|tama -taq -da82, sita|tama -ta -da2; autod saastavad õhku autoq püretäseq õhku; reovesi saastab jõgesid ja järvi tsolgivesi tsolk' jõki ja järvi; vabrikud saastavad vett vabriguq tsolk'vaq vett
saastuma püretü|mä -däq -84, .tsurku|ma -daq -80; linnade õhk on tugevasti saastunud liino õhk om väega ärq tsurgit; saastunud vesi tsolk'
saatan saadan -a -at4, saadan' -i -it4, kura|t' -di -dit v -tit13, pää|tigo -tio -tiko27, .saadla|nõ -sõ -st5, saadanla|nõ -sõ -st5; saatanasigidik saadanasünnütüs
saatanlik kuradi, saadana, vanahalva; 666 olevat saatanlik arv 666 ollõv vanahalva nummõr'; sel mehel on saatanlik iseloom taa miis' om hõel ku saadan; saatanlik naine kurikavval' meelütäjä
saatekava .saatõkav|a -a -va28; saatekava­teade saatõkavateedüs
saatekulu .saatmiskul|u -u -lu26, .saatmis|­mass -massu -.massu37
saateleht kauba|leht' -lehe -.lehte34, saadi|leht' -lehe -.lehte34, .saatõ|leht' -lehe -.lehte34; kont­rol­lis kaupa saatelehtede järgi kai kauba papridõ perrä üle
saatekiri .saatõ|kiri -kirä v -kir'a -.kirjä v -.kirja43, saadi|kiri -kirä v -kir'a -.kirjä v -.kirja43
saati saaniq, .saandõ, .pääle; päälegiq (vii:l), ammu(q)kiq (vii:l), esiqeräle (vii:l); hommikust saati hummogust pääle; sestsaati tuust­saaniq; olen juba poolest saati nõus olõ joq poolõst saaniq peri; ta seisis põlvist saati vees tä oll' põlviniq vii seen; küün oli poo­lest saati heinu täis küün oll' poolõst saandõ haino täüs; eilsest saati sajab eelätsest pääle satas; ta on sügisest saati ilma tööta tä om sügüsest pääle ilma tüüldäq; ta on lapsest saati maatööd teinud tä om latsõst pääle v saaniq maatüüd tennüq; selle tuisuga ei pää­se õuegi, saati siis kaugemale taa tuisugaq päse-iq ussõstkiq vällä, ammuqkiq viil kavvõmbalõ; siin on valgeski ohtlik sõita, saati siis veel pimedas tan om es'kiq valgõgaq hirmsa sõitaq, (ammuq), sõ:s viil pümmegaq
saatja .saatja - -t3; pakkus peo lõppedes end tüdrukule saatjaks pakk' hinnäst pido lõpun tütrikku saatma; kirjal puudus saatja aadress kirä pääl es olõq saatja aadrõssit; raadio-, televisioonisaatja raadio-, telesaatja
saatjaskond m .saatj|aq -idõ -it15, m üte(h)n­olõ|jaq -jidõ -jit3, park' pargi .parki37, part' pardi .parti37; kuningas tuli suure saatjaskonnaga kuning tull' hulga saatjidõgaq v suurõ pargigaq
saatkond saat|kund -kunna -.kunda32
saatma .saatma .saataq saada61, olõ|tama† -taq -da82; poiss saatis tüdruku koju poiss' saat' tütrigu kodo; ma saadan pojale paki ma saada pojalõ paki; saadab raha saat rahha; ta tuleb sind saatma tä tulõ sinno saatma; välja saatma vällä saatma; lapsed saadeti magama latsõq kästiq magama
saatus saadus -(s)õ -t11, .saatus -õ -t9; see on meie ühine saatus seo om mi ütine saadus; olime saatusekaaslased meile oll' üttemuudu ant v meil oll' sama saadus; kurb saatus õ:nnõdu elo; see oli tema saatus tälle oll' niimuudu ant
saav kiil' .saajakäänüs* . saajakäänü(s)se .saajatkäänüst11, (.)saanus.ütlejä* - -t3
saavutama kätte .saama v .võitma, .joudma (.)joudaq jovva min 1. k jovvi v .joudsõ min 3. k joud' v .joudsõ66; nad olid saavutanud oma eesmärgi nä olliq uma tsihi kätte saanuq v võitnuq; Jaan saavutas võistlustel esikoha Jaan pässi võistluisil edimädses; selles asjas kokkuleppe saavutamine on väga tähtis seon as'an om väega tähtsä kokko leppüq
saavutus .kõrdamine|k' -gi -kit13, õ:nnistumi|nõ -sõ -st5, võit võidu .võitu37; sportlase viimaste aastate saavutused sport'lasõ viimätside aastidõ kõrdaminegiq v võiduq
saba hand hanna .handa33; ära tiri kassi sabast! kisku-iq kassi hannast!; kukel on kirjud saba­suled kikkal ommaq kiriväq hannasulõq; panni saba on tuliseks läinud panni hand om kuumas lännüq; kleidisaba jäi ukse vahele kleidihand jäi ussõ vaihõlõ; mis sa käid mul sabas! mis sa käüt mul hannan!; sörgib sabas juusk hannan; l ühikese sabajupiga v sabata loom t'olkhand; saba liputama handa höörütämä; koeral on saba, aga poes on järjekord pinil om hand, aq poodin om saba
sabaalune hannaalo|nõ -dsõ -st7, handalo|nõ -dsõ -st7; kütan sabaaluse kuumaks ma tii sullõ pussuliina ala sõ:a v ma anna sullõ hako hanna ala
sabaluu hand|ruu:ds -roodsu -ruu:dsu37; sabaluus on valu handroodsun om valu seen
sabaroots hand|ruu:ds -roodsu -ruu:dsu37; kalast oli järel ainult sabaroots kalast oll' õ:nnõ handruuds perrä jäänüq
sabin ra|pin -bina -binat4, ri|pin -binä -binät4, kah|hin -ina -inat4
sabisema = sabistama rabis|õma -taq -õ87, rabista|ma -q -83, ribis|emä -täq -e87, kobahama kopaq v kobadaq kopa v kobaha88, kahis|õma -taq -õ87; sabistab vihma vihma tulõ nigu rabisõs
sabotaaž sala.tsurk'mi|nõ -sõ -st5, ärq.tsurk'­mi|nõ -sõ -st5
saboteerima .tsurk'ma .tsurkiq tsurgi v .ts'urk'ma .ts'urkiq ts'urgi63, .nimme v salahuisi ärq .tsurk'ma
sada sa|da -a -ta29
sadakond sada|kund -kunna -.kunda32; karjas oli sadakond looma kar'an oll' sadakund eläjät
sadam sa|tam -dama -damat4, pri(i)stan' -i -it4
sadama sa|dama -taq -ta min 1. ja 3. k sattõ69; öö läbi sadas üü läbi v kõ:ik' üü sattõ; sajab nagu oavarrest vala niguq pangist; lumi sadas maha lumi tull' maaha; katus sajab läbi katus lask läbi
sadamakai kai - -d53; sadamakai ääres seisis mitu laeva kai veeren saisõ mitu laiva
sadamalinn sadama|liin -liina -.liina30
sadamasild pri(i)stan' -i -it4, sadama|sild -silla -.silda33
sade sa|go -o -ko27; punastel veinidel on põhjas sageli sade verevil veinel om põh'an sa­gõhõhe sago; katlakivi on tahke kõva sade, mis tekib kareda vee kuumutamisel katla­kivi om kalg' sago, miä teküs, ku kahrõt vett lämmistäq; õlul on sade põhjas ollõl om hiiv põh'an; sade vajub põhja sakõ vaos põh'a pääle
sademed vihm ja lumi, .taiva|vesi -vii: -vett42; möödunud aasta oli sademeterohke mineväaasta sattõ pall'o v tull' pall'o vihma ja lummõ
sadestuma .saistu|ma -daq -80, .põhja .vaoma; mere põhja sadestunud liiv ja muda mere põhja vaonuq v saistunuq liiv ja muda; pärm on veinipudeli põhja sadestunud hiiv om veinipudõli põhja saistunuq
sadism sa|dism' -dismi -.dismi37, .vaivami|nõ -sõ -st5, .vaivamishim|o -o -mo26
sadist sa|dist' -disti -.disti37, .vaivaja - -t3
sadu sa|do -o -to27, sadami|nõ -sõ -st5, (kerge) höüdeq .höüte höüdet18, hiideq .hiite hiidet18; kerge sadu ei teinud heinagi märjaks taa ts'ops' tii es hainagiq likõs; ootasime, millal sadu lakkab oodimiq, kuna vihm perrä jääs; ilm seab sajule ilm eht' sadama
sadul sa|tul' -dula -dulat4
saduldama sadulahe .pandma, sadulda|ma -q -83; sadulda hobune panõq hopõn' sadulahe v panõq hobõsõlõ satul' sälgä
sadulsepp satul'sep|p -ä -pä35
saeleht sae|leht' -lehe -.lehte34
saematerjal saem á tõr|jaal' -jaali -.jaali37, saematõr|jal' -jali -.jalli38
saepuru saepur|u -u -ru26
saeraam sae|raam' -raami -.raami37, sae.kaadri - -t3; mees lõikas saeraamiga palke lauda­deks miis' lõigas' saekaadrigaq palkõ lavvus
saeveski lavva.lõikus -õ -t9, lavvavabri|k -gu -kut13, sae.ves'ki - -t1, kõnnõk sae.kaadri - -t3; saeveskist toodi paar koormat saelaudu lavvavabrikust tuudi paar' kuurmat lauda
safari safari - -t1, jahi(h)n|käük' -käügi -.käüki37, .uur'mis|käük' -käügi -.käüki37, .uur'mistret|t' -i -ti37
safran sahvran' -i -it4
sagar 1. hing' hinge .hinge35, heng' henge .henge35, sakar sagara sagarat4; ukse, värava sagarad ussõ, värehti hingeq; 2. huu:|g - -gu36, ropsa|k -gu -kut13, robah(t)us -õ -t9; vihmasagar vihmats'ops', saarõvihm, vihmasaar'; tuli tubli sagar vihma tull' hää ropsahus vihma; ­ vihma sadas, sekka ka mõni sagar rahet vihma sattõ, vahel tull' mõni ropsak räüssä kah; 3. ts'auk ts'auga .ts'auka31, ts'obari|k -gu -kku38, tsä­bäri|k -gu -kku38, parv' parvõ .parvõ35, punt' pundi .punti37; lapsed olid sagaras õpetaja ümber latsõq olliq ts'obarikun oppaja ümbre; anat kiirusagar kiirutsopp; kuklasagar kukrutsopp; kopsu­sagar kopsuts'auk; ajusagarad ajutsopaq
sage .tihtsä - -t3, sakõ - -t14; pulss on sage süä pess; haige sage hingamine haigõ tihtsä hingämine; ta oli meil sage külaline tä käve tihtsäle miiq poolõ
sagedamini sagõ.hõmpa, sakõmbahe; sa võiksid sagedamini kodu peale mõelda sa võinuq sagõhõmpa kodo pääle mõtõldaq
sagedane peris .tihtsä v sakõ, hüä .tihtsä v sakõ, küländ .tihtsä v sakõ; Jaan oli meie peres sagedane külaline Jaan käve küländ sagõhõhe miiq poolõ; liiga sagedane pesemine kahjustab juukseid pall'o tihtsä mõskminõ tege hiussilõ kurja
sagedus sagõhus -õ -t9
sageli sagõhõhe, sagõhõlõ, sagõhe, .tiht­sä­he, .tihtsäle, paksustõ; see on sageli esinev haigus seod tõpõ tulõ sagõhõhe ette; ta käib sageli Soomes tööl tä käü sagõhõhe Suumõ tüüle
sagenema mano(q) tulõma, kipõmbas mi­nemä; haige hingamine sageneb haigõ hin­gämine lätt kipõmbas; viimasel ajal on liiklus­õnnetused sagenenud viimätsel aol om liikmisõ:nnõtuisi manoq tulnuq
sagima tse|bimä -piq -bi57, (t)sõõra|tama -taq -da82, sessendä|mä -q -83, võssõrda|ma -q -83; mitmit kõrdo sessende|(l)lemä -lläq -(l)le86; inimesed sagivad tänavail inemiseq tsebiväq huulitsidõ pääl; nad sagivad ümber laua nä sessendeleseq lavva ümbre; jätke see jalus sagimine! jätkeq taa jalon tsõõrataminõ!
sagin tsebimi|ne -se -st5, (t)sõõratami|nõ -sõ -st5, vuu:r'mi|nõ -sõ -st5, sessendämi|ne -se -st5, 
võssõrdus -õ -t9; koolimaja õu oli täis laste saginat koolitarõ moro oll' täüs latsi tsebimist
sagrine = sagris kahuski|nõ -dsõ -st5, .puls­t'unu|q - -t1, porsi(h)n, tursi(h)n, tohru(h)n, tuusta(h)n; lapse sagrine pea latsõ kahuskinõ pää; sagris habemega vanamees tursin habõnidõgaq vanamiis'; sagrine koer tuustan pini
sahharoos .tsukru - -t14, tsukõr' .tsukrõ tsukõrd22
sahin kõs|sin -ina -inat4, kis|sin -ina -inat4, ha|pin -bina -binat4, tsi|pin -binä -binät4, kah|­hin -ina -inat4; (kõrras) kõs'ah(t)us -õ -t9; ei kuule kahinat ega sahinat kuulõ-iq kisinät ei kõsinat; ei olnud õiget pauku, ainult üks sahin käis olõ es õigõt pauku, õ:nnõ üts' kõs'ahus käve; kuivanud lehtede sahin kuionuisi lehti kõssin v hapin v tsipin
sahisema kõsis|õma -taq -õ87, kõ|dsa(ha)ma -tsaq v -dsadaq -tsa v -dsaha88, kõ|s'a(ha)ma -ss'aq v -s'adaq -ss'a v -s'aha88, tsibis|emä -täq -e87, hibis|emä -täq -e87, kahis|õma -taq -õ87; puu­lehed sahisesid jalge all puuleheq kõsisiq jalgo all; heinad on hästi kuivanud, sahisevad juba hainaq ommaq häste kuionuq, kahisõsõq joq
sahistama kõsista|ma -q -83, kõssi|tama -taq -da82, tsibistä|mä -q -83, husista|ma -q -83, kahista|ma -q -83, mitmit kõrdo kõsistõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, tsibiste|(l)lemä -lläq -(l)le86; kõrras kõs'ahta|ma -q -83; tuul sahistas puulehti tuul' kahist' puulehti
sahk sahk saha .sahka33, adõr v atr adra .atra45, adra|hõlm -hõlma -.hõlma31; pani hobuse saha ette ja läks kündma pand' hobõsõ adra ette ja läts' kündmä; harkadra sahad olid veel teravad hargi adraq olliq viil teräväq; mees pani traktorile saha ette ja läks lund lükkama miis' pand' traktorilõ terä ette ja läts' lummõ toukama
sahkerdaja hangõldaja - -t3, .sahkri - -t1, (hobõsidõgaq) parisni|k -gu -kku38
sahkerdama hangõlda|ma -q -83, sahkõrda|ma -q -83, parsõlda|ma -q -83, parsõnda|ma -q -83; mees sahkerdas varastatud kraamiga miis' hangõld' varastõdu kraamigaq
sahmakas tsopsah(t)us -õ -t9, ts'ops' ts'opsi .ts'opsi30, kahv' kahvi .kahvi30; tuli üks sahma­kas vihma tull' üts' tsopsahus vihma v üts' kahv' vihma tull'
sahtel .suhvli - -t1, su'hvlaadi|k -gu -kut13, ss'hv|­laat' -laadi -.laati37, ss'hv|latt' -lati ­-latti37, lavva|karp' -karbi -.karpi37; pani rahakoti sahtlisse pand' rahakoti suhvlihe
sahver .sahvri - -t1, külm|jakk -jaku -jakku37
sai sai saia .saia30
saiake saiakõ|nõ -sõ -ist8; ema hakkas saiakesi küpsetama imä naas' saiakõisi küdsämä
saialill .krõ:ngli|lill' -lilli -.lilli37, küüdse|lill' -lilli -.lilli37, keero|lill' -lilli -.lilli37; saialilletee küüdselillitsäi; saialilletinktuur keerolilli (roho)viin; saialillesalv küüdselillisalv' v -määr'
saiapäts saia|päts' -pätsi -.pätsi37
saja-aastane saa-.aasta(ga)|nõ -dsõ -st7, sada .aastakka vana; saja-aastased tammed saa-aastagadsõq tammõq; vanaisa on juba saja-aastane vanaesä om joq sada aastakka vana
sajakaupa .saahuisi, saa.viisi
sajakroonine saakrooni|nõ -dsõ -st7
sajaline .saali|nõ -dsõ -st5, .saa|nõ -dsõ -st7; üks sajaline on veel puudu üts' saanõ om puudus viil
sajand .aasta(ga)|sada -saa -sata29, sa(d)a.aasta|k -ga -kka38 v -gat13; möödunud sajan­dil mineväl aastagasaal; sajandilõpp saa-aastaga lõpp; sajanditagune saa-aasta tagonõ; sajandivahetus aastasaa vaihtus
sajandik .saandi|k -gu -kku38, saasjago
. saandajao .saandatjako27; mitu sajandikku sul maad on? mitu saandikku sul maad om?
sajas saas .saanda .saandat13; homme on selle näidendi sajas etendus hummõn' mängitäs taad näütemängo saandat kõrda; olin uue kaupluse viiesajas ostja olli vahtsõ poodi viiessaas ostja
sajatama sõ:n|oma -noq -o57, sõ:no|tama -taq -da82, sõ:nno ala(q) .pandma, (ärq) ­.vanma .vannuq vannu64, nii:t'mä nii:täq needä61, nimmi­te|(l)lemä -lläq -(l)le86; sajatas naabrile häda kaela sõ:not' naabrilõ hädä kaala ; peremees siunas ja sajatas oma joodikust sulast perremiis' lõhnas' ja vansõ umma joodikut sulast; vanamoor hakkas koledasti sajatama vanamuur' naas' jälehehe vanma
sajatus sõ:notus -õ -t9, ärq.vanmi|nõ -sõ -st5, vannung' -i -it13
sajune .sao|nõ -dsõ -st7, vihma|nõ -dsõ -st7, sado|nõ -dsõ -st7, sadoja|nõ -dsõ -st5, sadoliga|nõ -dsõ -st5, .saoliga|nõ -dsõ -st5; täna on sajune ilm täämbä om saonõ ilm
sakiline ts'akili|nõ -dsõ -st5, ts'akõli|nõ -dsõ -st5, 
.tsäkliga|nõ -dsõ -st5, tsibõri|k -gu -kku38, tsäpeli|ne -dse -st5, tsäpoli|nõ -dsõ -st5; pabe­ri äär on sakiline paprõ viir' om tsäpeline; kukel on sakiline hari kikkal om ts'akilinõ hari
sakk ts'alk ts'algo .ts'alko37, tsälk tsälgo .tsälko37, ts'ak|k' -i -ki37, tsäk|k' -i -ki37, tsärp' tsärbi .tsärpi37, tip|p -u -pu37; mehel on väike sakk sees miis' om veidükese hunnin v vindin v ts'ommin; sakkidega vahtraleht ts'akliganõ vahtrõleht
sakkpael tsibri|k -gu -kut13
sakraalne kerigu-, pühä-, usoli|nõ -dsõ -st5; sakraalehitised pühäkuaq
saks säks säksa .säksa30, s'aks s'aksa . s'aksa30, herr herrä .herrä35, herrä - -t2; saksa mängima s'aksatama
saksakeelne s'aksakeeli|ne -dse -st7, s'aksa­kii:l'|ne -se -set6
saksik s'aksa|nõ -dsõ -st7, ands'a|k -ga v -gu -kat v -kut13; oli selline saksik, käis vestiga oll' sääne s'aksanõ, käve vestigaq; tütar oli linnas saksikuks muutunud tütär' oll' liinan ärq s'aksatsõs lännüq v säksas kätte lännüq; rääkis saksikut keelt kõ:nõl' ands'akat kiilt; saksik pidu pits'ball'
sakslane . s'aksla|nõ -sõ -st5
sakslanna . s'aksla|nõ -sõ -st5, s'aksa naanõ
saksofon sakso|fon' -foni -.fonni38, sakso|fuu:n' -fooni -fuu:ni37, kõnnõk saks' saksi .saksi37
sakumm = sakuska = sakusment kõnnõk sakusk' -i -it13, mano(q).võtmi|nõ -sõ -st5, pääle.haukami|nõ -sõ -st5, mano(q).haukami|nõ -sõ -st5, pääle.võtmi|nõ -sõ -st5, sakuska - -t2
sakutama .kakma kakkuq kaku64, karvosta|ma -q -83, plutsõnda|ma -q -83, tutsu|tama -taq -da82, tutsõnda|ma -q -83, .kiskma .kiskuq kisu64; keegi sakutas mind hõlmast kiäkiq kisk' minno hõlmast; koer sakutas võõra püksisäärt pini kakk' võõ:ra püksisiirt; ema sakutas poega juustest imä karvost' poiga
salaami salaami - -t2
saladus salahus -õ -t9, salandus -õ -t9, .salgus -õ -t9; see pole enam mingi saladus tuu olõ-iq inämb määnegiq salahus; see on saladus seod tohe-iq kõ:nõldaq; saladusse ­salussihe, salussilõ, salguisi; asi jäi saladusse asi jäi salguisi; las see jääb saladusse las taa jääs salussihe; saladuses salussin, salgusõn; hoia­me seda saladuses hoiamiq seod hindä teedäq; saladuseks salussihe, salussilõ, salgustõ; asi peab saladuseks jääma asi piät hindä teedäq jäämä
saladuslik sala|nõ -dsõ -st7, sal|a -a -la28, hä­märä|ne -dse -st7, seletämäldäq, .arvo­saa­maldaq, meelegaq .mõistmaldaq; saladuslik saar salanõ saar'
salaja .salguisi, salahuisi, .varguisi, salajalt†; kuulab salaja teiste juttu pealt kullõs salahuisi tõisi juttu päält; poisikesena proovisin salaja luuletusi kirjutada poiskõsõn proovõ salguisi värsse kirotaq
salajane salaha|nõ -dsõ -st5, sala|nõ -dsõ -st7; salajane koosolek salahanõ kuunolõk'; see on saljane asi seo om vargu asi
salakaubandus keelet .kauplõminõ, põrma(n)dualonõ .kauplõminõ; alkoholi sisse­veoga on sageli seotud ka salakaubandus alkoholi sissetuumisõgaq om köüdet ka keelet kauplõminõ
salakaubavedaja keeledü kauba vidäjä
salakaubavedu keeledü kauba vidämine; alko­holi ja tubaka salakaubavedu on kas­vanud keeledü alkoholi ja suidsu vidämine om suurõmbas lännüq
salakaup keelet kaup; tabati laev salakaubaga saadi kätte laiv keeledü kaubagaq
salakaval sal|a -a -la28, sal|lai -aja -ajat4, sala|nõ -dsõ -st7, sala|ts' -dsi -tsit13, .petliga|nõ -dsõ -st5, .petjä - -t3
salakavalalt kavalahe, kavalalõ, altnaha; ta on inimene, kellele meeldib salakavalalt teisele probleeme valmistada taa om sääne inemine, kinkalõ miildüs altnaha tõõsõlõ käändäq
salakavalus kavalus -õ -t9
salakäik käküstii: - -d52
salakuulaja sal|a -a -la28, sal|lai -aja -ajat4, .nuhjus -õ -t9, nuhka|ts' -dsi -tsit13, piion' -i -it4
salakuulama .nuhk'ma .nuhkiq nuhi63
salakütt sala|kütt -kütü -küttü
salalik sal|a -a -la28, varas .varga varast23, sal|lai -aja -ajat4, sala|nõ -dsõ -st7, salaha|nõ -dsõ -st5, kav|val' -ala -alat4; salalik koer hammustab selja tagant sala v varas pini purõ sälä takast
salamahti = salamisi .varguisi, sala.mahtu, .salguisi, salahuisi; poisid tegid salamahti nurga taga suitsu poisiq kisiq varguisi nuka takan suitsu
salapolitsei salapólitsei - -d2, käküspólitsei - -d2
salapolitseinik salapólitsei - -d2, käküspólitsei - -d2
salapära salahusõ hõ:ng, hämärüs -e -t9, mõis­tatus -õ -t9; öö oma hämarusega oli täis salapära hämmär üü oll' täüs salahusõ hõ:ngu
salapärane sala|nõ -dsõ -st7, sal|a -a -la28, hämärä|ne -dse -st7, seletämäldäq, .arvo­saa­maldaq, meelegaq .mõistmaldaq; kes oli see salapärane võõras? kiä tuu salahanõ võõras oll'?; salapäraseid asju ja nähtusi on maailmas palju hämärit asjo ja nätüssit om ilman pall'o
salapäraselt kavalahe, kavalalõ, kavaluisi, salahuisi; tüdruk naeratas salapäraselt tütrik naaraht' kavaluisi; kõik oli nii salapäraselt vaikne kõ:ik' oll' nii imeligult vakka
salapäratsema sala olõma
salastama (ärq) .kä|k'mä -kkiq -ki63, salahad­sõs tegemä; salussi(h)n v .salgusõ(h)n
.hoitma, .varjama var'adaq .varja77; tema tele­foninumber on salastatud timä telefoni­nummõr' ei olõq kätte saiaq v om salahadsõs tett; salastatud dokumendid salahadsõq v keelo alaq pantuq paprõq; lasi oma numbri salastada lask' uma numbri ärq käkkiq
salat sala|t' -di -tit13
salatsema sala olõma, .hindäle .hoitma, .käk'mä käkkiq käki63, var|ima -riq -i57, .varjama var'adaq .varja77; kinnise iseloomuga inimene, aina salatseb kinnilidse olõkigaq inemine, muguq hoit kõ:ik' hindäle; räägi ometi, mis sa salatsed! kõ:nõlõq ummõhtõ, mis sa hoiat kõ:ik' hindäle!
saldo maj saldo - -t2, sais saiso .saiso37
sale .siuhkõ - -t3, orsika|nõ v orsika|s -dsõ -st5, orsika|s - -t15, .orsli|k -gu -kku38, peenüke|ne -se -ist8; Riina on õest saledam Riina om sõ:sarast siuhkõmb; hoiab saledat joont püsüs peenükene v hoit hindä peenükese
saledapoolne peeneli|k -gu -kku38, peenüli|k -gu -kku38, kõhnali|k -gu -kku38; pikk saleda­poolne mees pikk' kõhnalik miis'
salgakaupa = salgakesi pargihna, pargi(h)n, vataku(h)n, vatangu(h)n, pundi(h)n; poisikesed käivad salgakaupa mööda küla ts'uraq kääväq vatangun küllä piten
salgama .salgama saladaq .salga77, salal|õma -daq -õ85; salgab oma süüd salgas umma süüd; ta ei salanud midagi, rääkis kõik ­ausalt ära tä es salgaq midägiq, kõ:nõl' kõ:ik' ausalõ ärq; salgas oma lapse maha salas' uma latsõ ärq
salgamine .salgus -õ -t9
salk ( salga ) park' pargi .parki37, part' pardi .parti37, salk salga .salka31, punt' pundi .punti37, parv' parvõ .parvõ35, rühm rühmä .rühmä35, vatang -u -ut13, vata|k -gu -kut13; salk lapsi jookseb metsas park' latsi juusk mõtsan; mehed on salka kogunenud meheq ommaq parki kogonuq; röövlisalk rüüvlipark'
salk ( salgu ) tot|t -u -tu37, tot|t' -i -ti37, nut|t' -i -ti37, tuust' tuusti .tuusti37, tuut' tuudi .tuuti37, t'olk t'olgo . t'olko37, tsähäli|k -gu -kku38, tsärä|k -gu -kut13, ts'obari|k -gu -kku38; lõikas koera turjalt salgu karvu lõigas' pini tur'a päält ­tuudi karvo
sall sali - -t2, sall' salli .salli37
sallima .sald'ma .salliq salli73, .sal'ma .salliq salli73, kannahta|ma -q -83; see mees ei salli lapsi seo miis' salli-iq latsi; ta ei salli mind silmaotsaski tä kannahta-iq minno sukugiq
sallimatu .sald'maldaq, .sal'maldaq, .lepmäl­däq, halvas.pandja - -t3; ta on minu suhtes sallimatu tä ei lepüq muqkaq
sallimatus vain vaino .vaino37; mehe ilmes oli tigedust ja sallimatust miis' oll' hõela ja kur'a näogaq
salliv .lepjä - -t3, .lepliga|nõ -dsõ -st5, .sal'ja - -t3, .sald'ja - -t3, .lep|ne -se -set6
sallivus .sal'dus -õ -t9, .sal'mi|nõ -sõ -st5, .sald'mi|nõ -sõ -st5
salm salm' salmi .salmi37
salong sa|long' -longi -.longi37, (pii:nü) külä.lii­sitar|õ -õ -rõ24, .kambri - -t1; ilusalong ilo­tarõ, kinähüstarõ; õmblussalong ummõlustarõ; moesalong moodutarõ
salpeeter salpii:tre - -t3, kõnnõk tsiili - -t2, kivi|suu:l -soola -suu:la31; ammoonium­sal­pee­ter läpäsnigusalpiitre
salto salto - -t2, käkäs|kaal -kaala -.kaala30, õhukukõr|pall' -palli -.palli37
salu saar' saarõ saart40, mõtsa|salk -salga
-.salka31, mõtsanuk|k -a -ka31, sal|o† -o -lo26; kingul kasvas ilus salu kundi pääl kasvi illos mõtsasalk; linnud laulsid salus tsirguq lauliq mõtsanukan
salukuusik kuusõvari|k -gu -kut13
salumets vari|k -gu -kut13
saluteerima tervü|tämä -täq -dä82, .kulpi lüü:mä
salutihane suu:.tiala|nõ -sõ -st5
saluut m avvu|pauguq -.paukõ -.paukõ37, tere­tüs -e -t9, ilotul|i -õ -d41
salv ( salve ) salv' salvõ .salvõ35; salved olid ääreni vilja täis salvõq olliq veereniq villä täüs
salv ( salvi ) salv' salvi .salvi37, määr' määri .määri37
salvama .pandma (.)pandaq panõ66, .salvama salvadaq .salva77, pur|õma -raq -õ min 1. ja 3. k puri58; madu salvas hobust jalast siug pand' hobõst jalga; sõnadega salvama sõ:nnogaq purõma
salvestama (üles v pääle) .võtma võttaq võta61, (teedüst) .tsävvämä* tsävvädäq .tsävvä77, .päst­mä* .pästäq pästä61, salvõsta|ma -q -83; muusika salvestatakse helilindile muusiga võetas linti v lindi pääle; salvesta fail kõvakettale! pästäq v võtaq teedüstü kõvatsõõri pääle!; arvutiga töötades tuleb tööd vahel ka salvestada, muidu võib see kaduma minna puutrigaq tüüten tulõ tüüd vaihtõpääl pästäq kah, muido või tuu kaoma minnäq
salvrätt suupühüs -(s)e -t11, salvrät|t' -i -ti37, suurät|t' -i -ti37
sama sam|a -a -ma28; me käime samas koolis mi käümiq saman koolin; mis sa virised, teistel on sama raske! miä sa iriset, tõisil om niisama rassõ!
samaaegselt ütel aol, ütelii(d)si , üteliste; mõlemad lapsed hakkasid samaaegselt rääkima mõlõmbaq latsõq naksiq üteliisi kõ:nõlõma; seaduse järgi ei saa minister olla samaaegselt üheski teises ametis säädüse perrä saa-iq ministri üteliste mitund ammõtit pitäq
samaealine üte|vana -vana -vanna28, ütehar'ali|nõ -dsõ -st5, sama vana; ta on minuga samaealine tä om minogaq ütehar'alinõ
samagonn hans'a - -t