ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
↻
Löüt 778 kiräkotust.
raag, raa, .raago36 remmelgas; kakk ikk raan kakk nutab remmelgas
.raagsi(h)n raagus
.raagsi|nõ, -dsõ, -st5 raagudest
raagõs, -(s)õ, -t11 oksa- v vitsaraag
raa(h)n raagus
raaḿ, raami, .raami37 raam; kanderaam
raamadugõ|nõ, -sõ, -ist8 brošüür, väike raamat
raamaduko|go, -go, -ko26 raamatukogu
raama|t, -du, -tut13 raamat
.raandi|k, -gu, -kku38 = raavisto raiesmik
raa|pai, -paiu, -.paiu37 raagremmelgas
raas, raasa, .raasa31 raas, kübe
raasakõ|nõ, -sõ, -st8 raasuke
raavin, -a, -at4 paadi purje põikpuu
ra|ba, -ba, -pa26 rabe; väega raba vana rõivatükk olľ väga rabe vana rõivatükk oli
ra|ba(ha)ma, -badaq e -paq, -ba(ha) e -pa88 rabama; lina ropsima
rabahus, -õ, -t9 rabandus
rabakalo|dsõq, m -tsidõ, -tsit7 = rabak.paklaq ropsitakud
rabakarasḱ, -i, -it13 = rabasḱ
rabak.pakl|aq, m -idõ, -it22 = rabakalodsõq
rabandi|k, -gu, -kku38 kudumisviga
rabandus, -õ, -t9 tuulamata vili
raba|nõ, -dsõ, -st7 sodine; rabe, pude
ra.ba'rbri, -, -t37 rabarber
rabasḱ, i, -it13 = rabakarasḱ kärsitu inimene, rabeleja
rabastu|ma, -daq, -84 habrastuma
rabi|guq, m -kidõ, -kit13 takud
rabõhõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = rabõlõma < rõbõhõ(l)lõma rabelema
rabõlus, -õ, -t9 rabelus
rabõl|õma, -daq, -õ85 = rabõhõ(l)lõma = räbelemä
ra|da, -a, -ta29 rada
rado|aig, -ao, -.aigo36 huntide jooksuaeg veebruaris
radokuu, -, -d50 < veebruaaŕ veebruar
ra|ǵa, -ja, -ḱa29 = ra|gja, -ja, -kja29 reis (reie)
ra|goma, -koq, -o59 raiuma
ragomi|nõ, -sõ, -st5 raie; raiumine; lakõs-, harvõmbasragominõ lage-, harvendusraie
rah|a, -a, -ha28 raha
raha|dsõq, m -tsidõ, -tsit7 ehted, kaelaraha
rahakot|ť, -i, -ti37 rahakott
rahali|nõ, -dsõ, -st5 rahakas
raha|nõ, -dsõ, -st7 rähmane; silmäq ommaq rahadsõq silmad on rähmased
raha|tama, -taq, -da82 = rahmatama rähmama
raha|tuma, -tudaq, -du84 = rahmatuma rähmuma
rahatus, -õ, -t9 = rahk rähm
raheq, .rahkõ, rahet19 room, rangirihm
rahk, raha, .rahka33 = rahm, rahma, .rahma31 = rahatus
rahma|tama, -taq, -da82 = rahatama
rahma|tuma, -tudaq, -du84 = rahatuma
rahmõh(t)u|ma, -daq, -84 = ra(m)mõh(t)uma rammestuma, väsima
rahmõh(t)us, -õ, -t9 = ra(m)mõh(t)us rammestus, väsimus
rah|u I, -u, -hu26 1. rahu, vaikus; 2. = rauh < ni ·i·r neer; inemiisil ja eläjil, kyigil om katś rahhu inimestel ja loomadel, kõigil on kaks neeru
rahu II rahule; kas jäiq no rahu? kas jäid nüüd rahule?
rahu(h)n = rahuhna
rahuhna = rahu(h)n rahus; ma taha veidüq aigo rahuhna ollaq ma tahan veidi aega rahus olla
rahuligult (üsna) rahulikult
rahuli|k, -gu, -kku38 rahulikuvõitu; (üsna) rahulik
rahuli|nõ, -dsõ, -st5 = rahunõ rahulik
rahu.listõ = rahutsõhe = rahutsõlõ rahulikult
rahul.oltav, -a, -at4 rahuldav
rahulõ rahul(e); kas olõt rahulõ? kas oled rahul?
rahu|nõ, -dsõ, -st7 = rahulinõ
rahusta|ma, -q, -83 = rahutama, -taq, -da82 rahustama
rahutsõhe = rahutsõlõ = rahulistõ
.rahva|laul, -laulu, -.laulu37 rahvalaul
.rahvali|k, -gu, -kku38 rahvalik
.rahvaperäli|ne, -dse, -st7 rahvapärane
.rahva|rõivas, -.rõiva, -rõivast15 rahvariie, rahvarõivas
rahvas, .rahva, rahvast15 rahvas
.rahvus, -õ, -t9 rahvus
.rahvusli|nõ, -dsõ, -st7 rahvuslik
raia|tama, -taq, -da82 kärna minema; nyna om suurõ nohogaq seest ärq raiatõt nina on suure nohuga seest kärna läinud
raida|tama = raidu|tama, -taq, -da82 laulma, raidutama
raig, raia, .raiga32 kärn, nahahaigus; pää olľ täen ja raian pea oli täitanud ja kärnas
raik, raiga, .raika30 vöö; sukapael
raisk I, raisa, .raiska32 raisk, raibe
raisk II, raisu, .raisku36 raisk, raiskamine; taa tüü olľ ynnõ aoraisk see töö oli ainult ajaraiskamine
.raiskama, raisadaq, .raiska77 raiskama
.raisku minemä = .raiskuma
.raisku|ma, -daq, -80 raiskuma; raisku minema
raisu(h)n raisus
raius, -(s)õ, -t11 särgi lõhik
raiõq, .raiõ, raiõt18 hrl m harkadra ais; ajaq hopõń raijidõ vaihõlõ! aja hobune adra aiste vahele!
rakasta|ma, -q, -83 villi v paiset avama, katki tegema; villi rakastõdas, ku esiq ei rakkõq vill tehakse katki, kui see ise katki ei lähe
raket|ť, -i, -ti37 rakett
rak|ḱ, -õ, -kõ35 (väike) koer, rakats; kutsikas; rakõkõnõ juusḱ mehele perrä koerake jooksis mehele järele
rakkõ|ma, -daq, -80 lõhkema, katki minema (villi v paise kohta)
raksahta|ma, -q, -82 = räksähtämä raksatama
raksah(t)us, -õ, -t9 = räksäh(t)üs raksatus
rama|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 tõrelema, pahandama; tä naaś ramatsõma, et vihma satas ja rattit olõ-i kohegiq pandaq ta hakkas tõrelema, et vihma sajab ja vankrit ei ole kuhugi panna
rambi|ts, -dsa, -tsat13 = rambõq, .rampõ, rambõt18 vettinud puunott, känd; kinnine inimene
ramm I, ramma, .ramma35 1. tiine; 2. ramb, jõuetu, loid
ramm II, rammu, .rammu37 ramm; lihavus; rammu minemä rammu minema; rammu(h)n olõma rammus olema
.raḿma, .rammiq, rammi63 rühmama, rügama
rammu|nõ, -dsõ, -st7 = .ramsa rammus
.rammu|s, -(sõ), -(s)t10 tiinus; lehmäl paistus jo rammus vällä lehmal paistab juba tiinus välja
ra(m)mõhta|ma, -q, -83 rammestama
ra(m)mõh(t)u|ma, -daq, -84 = rahmõh(t)uma rammestuma, väsima
ra(m)mõh(t)us, -õ, -t9 = rahmõh(t)us rammestus, väsimus
.ramsa, -, -t3 = rammunõ
.ramsu|s, -(sõ), -(s)t10 rammusus
rand, ranna, .randa32 1. = rannõq küüneäärne nahk; küüdserannaq ommaq lahki ja halusaq küüneääred on lõhki ja valusad; 2. > vi̬i̬vi̬i̬ŕ
ran|daaľ, -daali, -.daali37 randaal
ran|.daaľma, -.daaliq, -daali63 randaalima
randmõs, .randmõ, randmõst22 ranne
rangi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 (kalu v sibulaid) nöörile lükkima
ranni|ts, -dsa, -tsat13 ranits
rannõq, .randmõ, rannõnd16 = rand [1.]
ranť, randi, .ranti37 rant, serv, äär
rantś|hirś, -hirre, -hirt49 müürlatt
.rantśu|s, -(sõ), -(s)t10 hoone ülemine palgikord, millele toetuvad sarikad
rapahta|ma, -q, -83 < rapahutma korra raputama
rapah(t)u|ma, -daq, -84 = rappuma rappuma
rapahu|tma, -taq, -da62 > rapahtama
ra|pai, -baja, -bajat4 ropsilabidas; rabaja
ra|pin, -bina, -binat4 rabin
.rapm|õq, -idõ, -it16 rapped
rap|puma, -pudaq, -u79 = rapahuma
rap|põlõma, -õldaq, -põlõ86 = korduv rappuma
rapsahta|ma, -q, -83 < rapsahutma korra rapsama
rapsah(t)us, -õ, -t9 rapsatus, raps(ak)
rapsahu|tma, -taq, -da62 > rapsahtama
rapu|tama, -taq, -da82 raputama
raputõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv raputama
rapõ, -, -t14 rabe, pude
rask, rasu, .rasku36 riidest sääremähised; latsõq kanniq raskõ külmä vasta lapsed kandsid sääremähiseid külma kaitseks
.rassu, -, -t2 = .rassu|nõ, -dsõ, -st7 = rasõhunõ raskune; muqrassu miiś minuraskune mees
rassõ, -, -t14 1. raske; 2. = rasõhõnõ rase; tütrik jäi rasõhõs tüdruk jäi rasedaks; naanõ om kolmandat kuud rasõhõt e rassõ jalagaq naine on kolmandat kuud rase
.rassõhe = .rassõlõ = rasõhõhe
rassõjalali|nõ, -dsõ, -st5 = rassõjala|nõ, -dsõ, -st7 = rassõ.jalg|nõ, -sõ, -sõt6 = rassõjaloli|nõ, -dsõ, -st5 raskejalgne, rase
rassõst(õ) > rasõhõhe
rasv, rasva, .rasva45 = rasõv
rasva|nõ, -dsõ, -st7 rasvane
rasva.tiala|nõ, -(d)sõ, -st5 rasvatihane
rasõhu|nõ, -dsõ, -st5 = .rassunõ
rasõhus, -õ, -t9 = rasõndus raskus; rasedus
rasõhusvä|gi*, -e, -ke25 gravitatsioonijõud
rasõhõhe = rasõhõlõ = .rassõhe < rassõst(õ) raskelt
rasõhõ|nõ, -dsõ, -st5 = rassõ [2.]
rasõndus, -õ, -t9 = rasõhus
rasõv = rasyv́, rasva, .rasva45 = rasv rasv
ratas, ratta, ratast22 1. jalgratas; 2. > tsyyŕ
ratas(t).kaari ringiratast
.ratsa = ratsakullaq = .ratsallaq ratsa; ratsallaq sõitma < ratsutama ratsutama, ratsa sõitma
.ratsani|k, -gu, -kku38 ratsanik
ratsu|tama, -taq, -da82 > ratsallaq sõitma
ratt|aq, m -idõ, -it22 vanker; auto; hopõń jovva-s rasõhit rattit mua seest vällä vitäq hobune ei jaksanud rasket vankrit porist välja tirida; kargaq rattilõ! hüppa vankrisse (v autosse)!; kas sul ommaq rattaq all? kas oled autoga?
ratta|tsyyŕ, -tsõõri, -tsyyri37 vankriratas
ratus, -(s)õ, -t11 rihm hobuse päitsete küljes; ohelik; ratsuti
raud, ravva, .rauda33 raud
.raudja|nõ = .raudja|s, -dsõ, -st5 raudjas, punakaspruun (hrl hobuse kohta)
raud|kastõq, -.kastõ, -kastõt18 külm kaste; raudkastõq külmetäs jalgo, ku läbi läät külm kaste külmetab jalgu, kui läbi lähed
raudkä|si, -e, -tt42 isamees
raudnõ|kõń, -gõna, -gõnat4 = raudnõ|kõś, -gõs(s)õ, -gõst12 raudnõges
raudpuu, -, -d50 raudpuu (kõva väärispuit)
raudsep|p, -ä, -pä35 sepp
raudsi|k, -gu, -kut13 > kusi.kuklanõ
raudti̬i̬, -, -d51 raudtee
ŕaugahta|ma, -q, -83 kräunatama
ŕaugah(t)us, -õ, -t9 kräunatus
ŕauga|tś, -dsi, -tsit13 kräunuja, vinguja
.ŕaugma, .ŕauguq, raugu64 = ŕavvõldama kräunuma
.ŕaugna, -, -t3 kräunumine
ŕaugu|tama, -taq, -da82 kräunutama
.ŕaugõlõma, ŕaugõldaq, .ŕaugõlõ85 = korduv .ŕaugma
rauh, rauha, .rauha31 = rahu [I. 2.] < ni̬i̬r neer; tsia täüq ja rauhaq ommaq ärq lähätedüq sea kopsud ja neerud on ära kupatatud; mul rauhaq halutasõq mul neerud valutavad
.ŕauna minemä indlema hakkama (kasside kohta)
.ŕauna .sõitma = .ŕauna .sõitõlõma indlema, pulmlema (kasside kohta); kassiq sõitõlõsõq ŕauna tarõ pääl kassid peavad pööningul pulmi
.ŕaunama, ŕaunadaq, .ŕauna77 = .ŕauna .sõitma
rautpuu, -, -d50 harkadra vannas
rav|i, -i, -vi26 1. toit, söök; joulus tetäs hüvvä ravvi jõuluks tehakse head sööki; 2. ravi
ravihu|ma, -daq, -84 kosuma, paranema
ravin, -a, -at4 purjepuu, mis hoiab purje sirgelt, laiali
ravi|tama, -taq, -da82 = ravitsõma
ravitsus, -õ, -t9 1. toitmine, söötmine; küläliisi ravitsus tulľ palľo masma külaliste toitmine läks palju maksma; 2. ravimine
ravi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = ravitama 1. toitma, söötma; rüäleib ravitsõs ni rahvast ni tõbrast rukkileib toidab nii inimest kui looma; eläjäq ommaq jo raviduq, sul olõ-i vaia inämb täämbä minnäq ravitsõma loomad on juba söödetud, sul pole täna enam vaja söötma minna; 2. ravitsema, ravima
ravva(h)n = ravvo(h)n raudus
ŕavvahu|tma, -taq, -da62 kräunatama
ravva|nõ, -dsõ, -st7 rauast, raudne
ravvasit|t, -a, -ta31 tagi (raudoksiidi kiht raua v terase pinnal), räbu
ravvo(h)n = ravva(h)n
ŕavvol indlemas (kasside kohta)
ravvu|tama, -taq, -da82 rautama
ravvutus, -õ, -t9 rautamine
ŕavvõlda|ma = ŕavvõnda|ma, -q, -83 = .ŕaugma kräunuma
re|bo, -bo, -po26 lastek rebane
rebo|raik, -raiga, -.raika31 < rebäs(e)hain, < rebäs(e)raik karukold
rebähü|mä, -däq, -84 rebenema; räbalduma
rebäs(e)|hain, -haina, -.haina30 = rebäs(e)|raik, -raiga, -.raika31 > reboraik
redis, -(s)e, -t11 redis
redśe = redśo, -, -t2 vagu; tsial olľ redśe kesk sälgä seal oli vagu keset selga; kündmise jutť om redśo kündmise joon on vagu
reebala soiku, hooletusse
reebi|tsemä, -tsäq e -däq, -dsä90 saalima
reedsi|k, -gu, -kut13 lohakas inimene
reevähtä|mä, -q, -83 = rehvähtämä
reeväh(t)ü|mä, -däq, -84 = rehvähümä
reeväh(t)üs, -e, -t9 = rehväh(t)üs
regi, ri̬i̬, reke25 regi
rehealo|nõ, -dsõ, -st7 rehealune
rehekap|ṕ, -i, -pi37 rehetare külge ehitatud varjualune
rehekuu, -, -d50 < o'kto(o)bri oktoober
rehepap|ṕ, -i, -pi37 rehepapp
rehe.pesmi|ne, -se, -st5 = rehe|pess, -pessü, -.pessü37 rehepeks
reherih|a, -a, -ha28 rehereha
rehetar|õ, -õ, -rõ24 rehetare
rehite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv vehkima, vehklema; kärbläisi olľ nii palľo, et õkva võtť rehitellemä kärbseid oli nii palju, et võttis kohe vehkima
rehḱ, rehi, .rehki37 kord; hetk, moment; olõ üte rehi sääl käünüq olen ühe korra seal käinud; tuusama rehḱ ku maaha kai, sattõ kaartõst ijätilk päähä selsamal hetkel, kui maha vaatasin, kukkus räästast jääpurikas pähe
.rehkelemä, reheldäq, .rehkele85 vehklema, rähklema
rehkenď*, -i, -it13 kalkulaator, tasku-, lauaarvuti
rehkendä|mä, -q, -83 arvutama; arvestama; tõisigaq tulõ ka rehkendäq teistega tuleb ka arvestada
rehkendüs, -e, -t9 arvutus, arvestus
.rehk|eq, m -ide, -it18 takud
.rehḱmä, .rehkiq, rehi63 vehkima; materdama, surnuks lööma; rehḱ kässigaq vehib kätega; rehke sivvu ärq materdas mao surnuks
.rehksämä, rehästäq, .rehksä76 = .rehmämä, rehmädäq, .rehmä77 (käega) lööma, rehmama
re'hnut|ť, -i, -ti37 rehnung (aru- v arvepidamine)
rehvähtä|mä, -q, -83 = reevähtämä suigatama, tukkuma
rehväh(t)ü|mä, -däq, -84 = reeväh(t)ümä vaibuma, vaiksemaks jääma; lakkama; suikuma; tä olľ väega maruh, a sis viha rehvähtü nigu veidükese ta oli väga marus, aga siis viha vaibus nagu natuke; vihm rehvähtü vihm lakkas, jäi vaiksemaks; halu rehvähtü valu lakkas, jäi väiksemaks
rehväh(t)üs, -e, -t9 = reeväh(t)üs uinak; unerammestus
reinova|tõŕ, -dõri, -dõrit4 reinuvader, rebane
.reinämä, reinädäq, .reinä77 roomama; liivikõsõq maa sisen reinäseq vihmaussid roomavad maa sees
reiś, reisi, .reisi37 reis, teekond
.reiśmä, .reisiq, reisi63 reisima
.reiämä, reiädäq, .reiä77 purje pöörama; vastutuult purjetama
reko, -, -t2 kelk
remmeldä|mä, -q, -83 rahmeldama
re|päń, -bäse, -bäst12 rebane
resť, resti, .resti37 rest
resto|raań, -raani, -.raani37 = resto|rań, -rani, -.ranni38 restoran
re|teľ, -deli, -delit4 redel
reteľ|hain, -haina, -.haina37 hanijalg (rohttaim)
re'toro|maań, -maani, -.maani5 retoromaan
ri|ba, -ba, -pa26 riba
ribahallaq = ribahun
riba(h)n = ribatõ = ribavallaq = ribahun
ribahuisi ripakil(e)
ribahullõ = ribakullõ
ribahu|ma, -daq, -84 alla vajuma, ripakile venima, jääma; Allal olľ täämbä jälkiq huuľ arq ribahunuq, tiiä eiq, määne pahandus täl olľ Allal oli täna jälle huul ripakile veninud, ei tea, mis pahandus tal oli
ribahun = ribakallaq = ribakullaq = ribahallaq = riba(h)n = ribatõ = ribavallaq ripakil, rippus; pinil olľ kiiľ ribakullaq suust välän koeral oli keel ripakil suust väljas; taal pernaasõl ommaq elon kyiḱ aśaq ribavallaq sel perenaisel on kodus kõik asjad ripakil
ribakullõ = ribahullõ = ribavallõ ripakile
ribavallõ = ribakullõ
ribis|emä, -täq, -e87 rabisema
ribusḱ, -i, -it13 = ripaľ räbal
ribõhõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = ribõl|õma, -daq, -õ85 vedelema, sihitult tolgendama
ri|da, -a, -ta29 rida
ridasti|k, -gu, -kku38 reastik
ridastikku reastikku, ridamisi
ridsahu|ma, -daq, -84 lamanduma
ri|dsimä, -tsiq, -dsi57 läbi hammaste imema; taa tsiga ei süükiq õigõhe, ridsi pääle läbi hambidõ liimi see siga ei söögi õieti, imeb ainult läbi hammaste leent
rih|a, -a, -ha28 = rihä 1. reha; 2. kangareha
rihapi|tim, -dimä, -tind16 rehapulk
rihi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 rehitsema
rihm, rihma, .rihma30 rihm
.rihťmä, .rihtiq, rihi63 rihtima
rih|ä, -ä, -hä28 = riha
ri̬i̬de, -, -t3 = ri̬i̬di
ri̬i̬de|ne, -dse, -st5 = ri̬i̬dine
ri̬i̬di|ne, -dse, -st5 = ri̬i̬dene reedene
ri̬i̬h, rehe, riiht39 rehi
.ri̬i̬hni|k, -gu, -kku38 rehepapp
ri̬i̬ḱ, reegi, ri̬i̬ki37 = kri̬i̬ḱ kreek, kreegipuu
ri̬i̬mbäle .jäämä vaiksemaks, vähemaks jääma (nt vihma v valu kohta)
ri̬i̬mpsä, -, -t3 vaikne, vähene; vihmasado nakkas jo riimpsämbäs jäämä vihmasadu hakkab juba vaiksemaks jääma
ri̬i̬ṕmä, ri̬i̬piq, reebi63 ahnitsema
riiba|k, -gu, -kut13 = riibatus, -õ, -t9 kaabe, riisumisjääk
.riibma, .riibuq, riibu64 1. riisuma; 2. (kutsuvalt) viipama; ma riibõ tedä hindä manoq viipasin talle, et ta minu juurde tuleks
.riibm|õq, m -idõ, -it16 riismed
.riibsa, -, -t3 hõlpsasti riisutav
riibsahta|ma, -q, -83 korraks kergelt (üle) riisuma
.riibsama, riibsadaq, .riibsa77 kergelt (üle) riisuma
.riibu täüś triiki täis
.riibõlõma, riibõldaq, .riibõlõ85 = korduv .riibma
riigiko|go, -go, -ko26 riigikogu
riigi|parḱ*, -pargi, -.parki37 rahvuspark
riigi.pü̬ü̬rdmi|ne, -se, -st5 riigipööre, revulotsioon
riiḱ, riigi, .riiki37 riik
.riike.vaihõli|nõ*, -dsõ, -st5 rahvusvaheline, riikidevaheline; riikevaihõlinõ kokkosaaminõ, seminääŕ, kaubatii; rahvusvaheline kohtumine, seminar, kaubatee
riim, riima, .riima31 = riimus katusekelp
riiḿ, riimi, .riimi37 1. riim; 2. käsi- v veskikivi osa
riimus, -(s)õ, -t11 = riim
riioľ, -i, -it4 riiul
.riipnä, -, -t3 mage; kapstaq ommaq riipnäq, olõ-i suula pant kapsad on magedad, ei ole soola pandud
riiś, riisi, .riisi37 1. riis; 2. kolmnurkne võrgust kalapüügiriist
.riisma, .riisuq, riisu64 röövima, riisuma
riist, riista, .riista30 riist
riistapuu, -, -d50 riistapuu
riit, riida, .riita30 riit
riiv, riivi, .riivi37 riiv (riivimisvahend; sulgemisvahend)
.riiv́mä, .riiviq, riivi63 riivima
rik|as, -ka, -ast22 rikas
rikkahe = rikkalõ rikkalt
rikku|ma, -daq, -80 rikutud saama; riknema
rikkus, -õ, -t9 rikkus
rikkõhe = rikkõlõ rikki, katki; auto lätś rikkõhe auto läks rikki
rikkõ(h)n rikkis, katki
.rikma, rikkuq, riku64 rikkuma
rik|õq, -kõ, -õt18 rike
rimahtu|ma, -daq, -84 kukkuma, libisema
rimahuisi laokil(e)
rimasḱ, -i, -it13 vedeleja, laisk
rind, rinna, .rinda32 = rynd 1. rind; latś süü rinda laps imeb rinda; 2. rinne; rida; esi; üten rinnan ühes reas
.rindapite(h)n = rinna(h)n reas; soldaniq lääväq rindapiten liina poolõ sõdurid lähevad rivis linna poole
rindpa|go, -o, -ko27 harkadra osa
.rindupite(h)n rindupidi
rind|vits, -vitsa, -.vitsa30 rinnak, rinnakuluu
rind|võllas, -.võlla, -võllast22 kangastelgede osa
ringu|tama, -taq, -da82 ringutama
ringutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv ringutama
rinń, rinni, .rinni37 renn
rinna(h)n = .rindapite(h)n
rinnaka|nõ, -dsõ, -st5 = rinnakas
rinnakap|ṕ, -i, -pi37 rinnakorv
rinnaka|s, -dsõ, -st5 = rinnakanõ rinnakas
rinnali|nõ, -dsõ, -st5 : rinnalinõ latś rinnalaps, imik
rinnast järjest; seo lanḱ lõigatas kyiḱ siihn rinnast maaha see lank siin lõigatakse kõik järjest maha
rinnol(d)õ rinnuli; rinnutsi
rinno|tama, -taq, -da82 rinnuli olema, rinnutama
rinnotsidõ = rinnotsikku rinnutsi
rinnotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv rinnuli olema, rinnutama
rinnus, -(s)õ, -t11 rinnus (rakmete osa)
rinť, rindi, .rinti37 1. rent; 2. kartetš, jäme haavel
.rinťmä, .rintiq, rindi63 1. rentima; 2. hulkuma
.rinťni|k, -gu, -kku38 rentnik
ri|paľ, -bali, -balit4 = ribusḱ = ripuľ = ripõľ räbal
ri|pin, -binä, -binät4 rabin; nõrk vihmahoog
.ripma, rippuq, ripu64 rippuma
.ripnõma, ripõdaq, .ripnõ75 = rippõlõma
rippu = rippuisi rippu(s)
rip|põlõma, -õldaq, -põlõ85 = .ripnõma ripnema, ripendama
.ripśmä, .ripsiq, ripsi63 tuikuma, tuigerdama; miä sa ripsit jalgo pääl, kas olõt joonuq vai haigõ? mis sa tuigud jalgadel, kas oled joonud või haige?
ri|puľ, -buli, -bulit4 = ripaľ
ripu|tama, -taq, -da82 riputama
ri|põľ, -bõli, -bõlit4 = ripaľ
ripõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 ripendama, tolgendama
risḱ, riski, .riski37 risk
ris|o, -o, -so26 risu
risokallaq segamini
riso|nõ, -dsõ, -st7 risune
riso|tama, -taq, -da82 risustama
risotsõhe = risotsõlõ prahiselt, risuselt
risť, risti, .risti37 rist
.ristemiisi = ristikullaq = ristetämiisi = ristitämiisi ristamisi, ristati
risťes|ä, -ä, -sä24 = ristiesä
ristetämiisi = .ristemiisi
.risti risti
ristidseli|ne, -(d)se, -st5 = .ristjädsiline
risti|dseq, m -tside, -tsit7 = .ristjädsiq
risties|ä, -ä, -sä24 = risťesä ristiisa
ristiim|ä, -ä, -mä24 = risťimä = risťämm ristiema
ristiinemi|ne, -se, -st5 kristlane, ristiinimene
ristik|hain, -haina, -.haina30 ristik(hein)
ristikullaq = ristilde = ristildämiisi = .ristemiisi ristamisi, ristati
risťim|ä, -ä, -mä24 = ristiimä
ristinim|i, -e, -me24 eesnimi
risti|poig, -puja e -poja, -.poiga32 ristipoeg
ristipuu, -, -d50 ristipuu (teeäärne vana puu, kuhu matuselised lõikavad risti)
risti|päiv, -päävä, -.päivä35 ristipäev
ristitämiisi = .ristemiisi
risti|tämä, -täq, -dä82 haake tegema, risti-rästi hüplema; ku jänes pinni pakõs, sys nakkas ristitämä kui jänes koera eest põgeneb, siis hakkab haake tegema
risti|tütäŕ, -.tütre, -tütärd22 ristitütar
risti|usk, -uso, -.usko36 ristiusk, kristlus; ristiusolinõ kristlane, ristiusuline
.ristjä|dseq, m -tside, -tsiid7 = .ristjädsiq
.ristjädsili|ne, -(d)se, -st5 = ristidsiline = .risťkädsiline varruline
.ristjä|dsiq, m -tside, -tsiid7 = ristidseq = .ristjädseq = .risťkädsiq ristsed, varrud; läkeq tõistõ tallo ristjätsile lähme naabertallu varrudele
risť|kablaq, m -.kaplo, -.kaplo45 pastla ristpaelad
.risťkädsili|ne, -(d)se, -st5 = .ristjädsiline
.risťkä|dsiq, m -tside, -tsiid7 = .ristjädsiq
risťluu, -, -d50 ristluu
.risťmä, .ristiq, risti63 ristima
.risťmä|ne, -dse, -st5 risti olev, risti-; risťmädseq puuq ristipuud (seadeldistel v ehitistel)
risťnaglakõ|sõq, m -isi, -isi8 < nelḱ [2.] nelk (maitseaine); risťnaglakõisi pandas kürvidsäleemele nelki pannakse kõrvitsamarinaadile
risťti̬i̬, -, -d51 risttee
risť|ämm, -ämmä, -.ämmä35 = ristiimä
ritk, rida, .ritka32 rõigas
ritk|hain, -haina, -.haina30 põldsinep
ritsa(killaq)-rätsakillaq lohakil
ritsi|k, -ga e -gä, -kat e -kät13 = ritśk(as), .ritśka, ritśkast15 rohutirts; kilk; tarõritsik om hahk, hainaritsik rohilinõ kilk on hall, rohutirts roheline
.riugõ, -, -t3 : süä om riugõ süda on paha
.riugõlõma, riugõldaq, .riugõlõ85 = .riuhkõlõma, riuhõldaq, .riuhkõlõ85 tööst kõrvale hoidma, viilima, laisklema
.riukallaq ripakil
riuk|hand, -hanna, -.handa33 = riukper|ä, -ä, -rä24 mõrrataoline kalapüügiriist
riusa|k, -gu, -kut13 lohakas
.riussama, riusadaq, .riussa77 sasima
robah(t)us, -õ, -t9 rops(akas), ropsatus
robahu|tma, -taq, -da62 ropsatama
ro|bi, -bi, -pi26 1. = robihain; 2. lohakas, räpakas inimene
robi|hain, -haina, -.haina30 robirohi
robinallaq robinal
robista|ma, -q, -83 robistama, rabistama, kiirustama; massa ei robistaq, jää ei mi ildas ei maksa rabistada, hiljaks me ei jää
robistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv robistama,
robis|õma, -taq, -õ87 robisema; vihma satas niguq robisõs vihma sajab nii et robiseb
robo|ť, -di, -tit13 robot
ro|do, -do, -to26 rodu, rida
.roelmu|aid, -aia, -.aida33 lattaed
.roelmu|nõ, -dsõ, -st5 rägune, rämpsune (metsa kohta)
.roesti|k, -gu, -kku38 = .roelmu rägastik, rämpsune mets
rogista|ma, -q, -83 rogistama
rogis|õma, -taq, -õ87 rogisema
rogusḱ, -i, -it13 1. rogusk (niinest riie; niinetuust); 2. vits, vitsaraag
rohe, -, -t2 > ruih
rohi, roho, .rohto44 > ru̬u̬h
rohika|nõ = rohika|s, -dsõ, -st5 rohekas
rohikõ|nõ, -sõ, -ist8 murulauk
rohila|nõ, -dsõ, -st5 > rohili|nõ, -dsõ, -st5 1. roheline; 2. rõht-; rohilinõ aid, latť rõhtaed, -latt
rohi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 rohitsema
.rohkõ, -, -t3 1. rohke; külluslik; 2. julge, häbenematu, häbematu, jultunud, nahaalne; tä om rohkõ miiś, häbendä-i midägiq, kui arvas, nii ütles ta on häbematu mees, ei häbene midagi, kuidas arvab, nii ütleb
.rohkõhe = .rohkõlõ 1. rohkesti, palju; külluslikult; harinuq rohkõhe elämä harjunud külluslikult elama; 2. julgesti, häbenematult, häbematult, jultunult, nahaalselt
.rohkõmb, -a, -at13 rohkem
.rohmama, rohmadaq, .rohma77 lahmama, rohmama
rohmi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 ahnitsema
.rohḿma, .rohmiq, rohmi63 rahmima, peksma
rohokõ|nõ, -sõ, -ist8 tablett; (arsti)rohuke
roho|pu̬u̬ť, -poodi, -pu̬u̬ti37 apteek
roid, roio, .roido36 loid; roidunud
roidus, -(s)õ, -t11 rändur; hulkur; seikleja; ilmaroidus maailmarändur; taa om ütś roidus kasś, olõ-i nädälipääväq koton olnuq see on üks hulkuja kass, ei ole nädalapäevad kodus olnud
roidõlus, -õ, -t9 rändlemine; seiklus; *turism
roisa|k, -gu, -kut13 lohakas, ropp inimene
roisakuhe = roisatõ(h)n ropult
roisk, roiso, .roisko37 roisk; raisk
.roiskama, roisadaq, .roiska77 lörtsima, rikkuma
roit, roido, .roito37 rännak; hulkumine, kolamine
.roitma, .roitaq, roida61 rändama; hulkuma, kolama
.roitõlõja, -, -t3 rändleja; seikleja; *turist
.roitõlõma, roidõldaq, .roitõlõ85 rändlema; seiklema
ro|jo, -jo, -jjo e -io26 roju, niru, vilets olend
rojo|nõ, -dsõ, -st7 niru, vilets
roka|tama, -taq, -da82 rokaga jootma; määrima; vahtsõnõ kleit jo ärq rokatõt uus kleit juba ära määritud
ro|kin, -gina, -ginat4 rogin
rok|k, -a, -ka31 rokk, jahujook v -kört
rok|ḱ, -i, -ki37 rokk (muusikastiil)
ŕoko|tama, -taq, -da82 röhkima
ro|maań, -maani, -.maani37 romaan
romaańla|nõ, -(d)sõ, -st5 rumeenlane
ronǵ, rongi, .rongi37 rong
ron|ima, -niq, -i57 ronima
.ronḱma, .ronkiq, rongi63 hulkuma, kolama
roobahta|ma, -q, -83 < roobahu|tma, -taq, -da62 korraks roobitsema; kõoossa külest roobahudi leheq ärq roobitsesin kaseoksalt lehed
roobi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 roobitsema
roobõlda|ma = roobõnda|ma, -q, -83 = ru̬u̬bõlõma ringi aelema; rähklema; rahmeldama, rabelema; roomama
roodjas, ru̬u̬dja, roodjast22 = rooďmas, ru̬u̬ďma, rooďmast22 = ru̬u̬djas = ru̬u̬dli = ru̬u̬ďmas latt; roov; haari aidveerest ruudja ni anni tälle perst piten haarasin aia äärest lati ja andsin talle tagumiku pihta
roodsakallaq = roodsaku(h)n röötsakil, kössis
roodsakuhe = roodsakullõ röötsakile, kössi
roodsaku(h)n = roodsakallaq
roodsi|k, -gu, -kut13 1. (oksa- v vitsa)raag; raagus; roodsik puhm raagus põõsas; 2. rootslanna
rooganď, -i, -it13 räpane inimene
rooga|tama, -taq, -da82 määrima
roogi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 rookima
roomakallaq = roomakullaq roomakil
roomakõ|nõ, -sõ, -ist8 = ru̬u̬maja metsatööline, puulõikaja, puuraidur; roomakõsõq olliq ilda sügüse mõtsan rahha päľmän metsatöölised olid hilja sügisel metsas raha teenimas
roomalõ roomakil(e)
roosa, -, -t2 roosa
roosaka|nõ = roosaka|s, -dsõ, -st5 = roosa|nõ, -dsõ, -st7 roosakas
roovi|k, -gu, -kut13 katuselatt
roovik|aid, -aia, -.aida33 lattaed
roovi|tama, -taq, -da82 katuselatte lööma
ropa|k, -gu, -kut13 räpakas, hooletu inimene; tä om muido kinä inemine, a väega ropak ta on muidu kena inimene, aga väga räpakas
ropakuhe = ropakulõ räpakalt, hooletult
ropaku|nõ, -dsõ, -st5 räpakas, hooletu
ro|pin, -bina, -binat4 robin
rop|p, -u, -pu37 ropp, rõve
roppu|s, -(sõ), -(s)t10 roppus, rõvedus
ropsah(t)us, -õ, -t9 = ropsa|k, -gu, -kut13 ropsatus, rops(akas); vihmasagar
.ropsama, ropsadaq, .ropsa77 ropsama, rapsama
ropsi|k, -gu, -kut13 ropp inimene
.ropśma, .ropsiq, ropsi63 rapsima, raputama, kloppima; ropsiq mäntli lumõst puhtas! rapsi mantel lumest puhtaks!; ropsõ põrmandorõivaq ärq kloppisin vaibad ära
.ropśna, -, -t3 rapsimine (heli)
ropu|nõ, -dsõ, -st7 ropuvõitu
ropustõ ropusti, ropult
roputõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 vehkima, vehklema
rosma|k, -gu, -kut13 = rosponi|k, -gu, -kku38 ropp, korratu inimene; joodik
ros|sin, -ina, -inat4 rosin
rossi|tama, -taq, -da82 roostetama
rosś|vanń, -vanni, -.vanni37 ree- v saanikorv
.rossõ|nõ, -dsõ, -st7 roostene
rossõq, .rossõ, rossõt18 rooste
rot|ť, -i, -ti37 rott
ruba|kunn = rubi|kunn, -kunna, -.kunna31 kärnkonn
ru|bima, -piq, -bi57 ronima; poiśkõnõ rubõ puuhtõ poiss ronis puu otsa
rudihu|ma, -daq, -84 = .rutjuma pehkima
ru|dima, -tiq, -di57 ronima; vaevaliselt liikuma, komberdama; poiśkõnõ rudõ puu otsa poisike ronis puu otsa; pinil om jalg haigõ, a iks rudi edesi koeral on jalg haige, aga ikka komberdab edasi
ru|dsima, -tsiq, -dsi57 > nudsima
ru|ga, -a, -ka27 saad; hain pandas rukka hein pannakse saadu
rugahallaq = rugavallaq saokaupa
ruh(m)i|k, -gu, -kut13 = ruhing, -u, -ut13 kamal
.ruigama, ruiadaq, .ruiga77 ruigama
ruih, ruhe e rohe, ruiht39 < molď < rohe küna, mold
rujah(t)u|ma, -daq, -84 prantsatama; raksatama
rujah(t)us, -õ, -t9 prantsatus; raksatus
rukussihe = rukussilõ kortsu, kägarasse
rukussi(h)n kortsus, kägaras
ruku|tama, -taq, -da82 kortsutama, kägardama; rukudi hindä rõugu alaq kägardasin enda rõugu alla
rumalahe = rumalalõ = rumaluisi rumalasti
rumalus, -õ, -t9 rumalus
rumḿ, rummi, .rummi37 1. (ratta)rumm; 2. rumm (jook)
rum|maľ, -ala, -alat4 rumal
rundśu|tama, -taq, -da82 = krundśutama = .kruntśma = .runtśma = ründsütämä [1.] kortsutama
runduľ, -i, -it4 = rutas
.rungama, rungadaq, .runga77 rühkima
.runǵma, .rungiq, rungi63 ronima
runguľ, -i, -it4 = .runkuľ söödapeet, loomapeet
runk, runga, .runka31 vankri rõuk (vankrikorvi püstine külgtugi)
.runkuľ, -i, -it4 = runguľ
.runtśma, .runtsiq, rundsi63 = .kruntśma = rundśutama
.runtśu|ma, -daq, -80 = .kruntśuma = .rüntsümä kortsuma
rupa|tama, -taq, -da82 rabistama
rupi|k, -gu, -kut13 (puukoorest) torbik; mõlgiline või kortsuline ese
rupikuhe = rupikulõ lohku, kaardu; ohkõsõq lavvaq kiskvaq rupikuhe, ku näid ärq taabõlda-iq õhukesed lauad kisuvad kaardu, kui neid virna ei lao
rupikullaq lohkus, kaardus; hoiaq piopesä rupikullaq, ma panõ midägiq sisse hoia peopesa lohkus, ma panen midagi sisse
rupiku|nõ, -dsõ, -st5 lohkus, kaardus
ru|pin, -bina, -binat4 rutt
rupi|tama, -taq, -da82 ruttama, rühkima
rup|ṕ, -i, -pi37 mõlk; korts; lohk, kaard
ruppi mõlki; kortsu; lohku, kaardu
ruppu|ma, -daq, -80 mõlki v kortsu minema; lohku v kaardu minema
.rupskallaq = rutsakallaq
rusi|k, -gu, -kut13 = ruśk rusikas
rusik|kinnas, -.kinda, -kinnast23 = ruśkkinnas labakinnas
ruśk, .ruśku, .ruśkut15 = rusik
ruśk|kinnas, -.kinda, -kinnast23 = rusikkinnas
rut|as, -ta, -ast22 = runduľ = rutõq roosärg
.rutju|ma, -daq, -80 = rudihuma pehkima
rutsakallaq = .rupskallaq kükakil, kägaras, keras
rutsakuhe = rutsaku(l)lõ kükakile, kägarasse, kerra; tymbas hindä haina pääle rutsakulõ tõmbab enda heina peale kerra
rut|t, -u, -tu37 rutt
rut|tama, -adaq, -ta77 ruttama
ruttu ruttu
rutuli|nõ, -dsõ, -st5 kiire, rutakas; kiireloomuline; tulľ rutulinõ tiidüs saabus kiireloomuline informatsioon
rutu|tama, -taq, -da82 tagant kiirustama; rututagu-i minno, ma jovva-i rutõmbahe ära kiirusta mind tagant, ma ei jaksa kiiremini
rutõmbahe = rutõmbalõ = rutõmbihe = rutõmbuisi rutem, kiiremini; sõidaq rutõmbahe! sõida kiiremini!
rut|õq, -tõ, -õt18 = rutas
ru̬u̬bõlõma, roobõldaq, ru̬u̬bõlõ85 = roobõldama ringi aelema; rähklema; rahmeldama, rabelema; roomama; miä sa ruubõlõt, püsüq paigan! mis sa rabeled, püsi paigal!
ru̬u̬|g I, -, -gu36 (pilli)roog
ru̬u̬g II, ruvva, ru̬u̬ga32 paks supp; roog, toit; ruuga võtma sööma, einestama
ru̬u̬h, roho, ru̬u̬ht39 < rohi rohi, ravim
ru̬u̬ḱma, ru̬u̬kiq, roogi63 rookima
ru̬u̬maja, -, -t3 = roomakõnõ metsatööline, puulõikaja, puuraidur; vaesõq mõtsaruumajaq piät egäpäivi mõtsan puid ragoma vaesed puuraidurid peavad iga päev metsas puid raiuma
ru̬u̬mama, roomadaq, ru̬u̬ma77 roomama; väikoq latsõq ruumssiq tarrõ piten väikesed lapsed roomasid tuba mööda
ru̬u̬mla|nõ, -(d)sõ, -st5 roomlane
ru̬u̬|nõ, -dsõ, -st7 roogne, roost
ru̬u̬ṕ, roobi, ru̬u̬pi37 roop
ru̬u̬pama, roobadaq, ru̬u̬pa77 = ru̬u̬psama jalgu järel lohistama; poiśkõnõ ruupas kooli poolõ poiss läheb jalgu järel lohistades kooli poole
ru̬u̬pliga|nõ, -dsõ, -st5 roopaline; ruupliganõ tii rööpaline tee
ru̬u̬ṕma, ru̬u̬piq, roobi63 kokku kraapima
ru̬u̬psama, roopsadaq, ru̬u̬psa77 = ru̬u̬pama
ru̬u̬põlõma, roobõldaq, ru̬u̬põlõ85 ringi aelema
ru̬u̬ś, roosi, ru̬u̬si37 roos (lill; nahahaigus); roosihäidseq, -puhm roosiõis, -põõsas
ru̬u̬sk, roosa, ru̬u̬ska32 roosk, piits, vits
ru̬u̬t, roodu, ru̬u̬tu37 rood
ru̬u̬tś, roodsi, ru̬u̬tsi37 = ru̬u̬tsla|nõ, -(d)sõ, -st5 rootslane
ru̬u̬ v́, roovi, ru̬u̬vi37 roov; roovik
ru̬u̬ v́ma, ru̬u̬viq, roovi63 roovima, roovlatte sarikate külge kinnitama
.ruublili|nõ, -dsõ, -st5 rublane
.ruublitük|k, -ü, -kü37 tähn, laik (hrl hobusel); hõberaha
.ruublitükä|ne, -dse, -st7 tähniline, laiguline (hrl hobuse kohta)
ruuḿ, ruumi, .ruumi37 ruum
.ruuḿliga|nõ*, -dsõ, -st5 ruumikas, mahukas
.ruuḿli|nõ, -dsõ, -st5 ruumiline
ruun, ruuna, .ruuna30 ruun
.ruunama, ruunadaq, .ruuna30 ruunama
ruus, ruusa, .ruusa31 kruus; ruusahaud kruusaauk v -karjäär; ruusatii kruusatee
ruusa|nõ, -dsõ, -st7 kruusane
ruusa|tama, -taq, -da37 kruusatama
rõ|ba, -ba, -pa28 edev; kärsitu
rõbahta|ma, -q, -83 = rõppama (äkki) märkama, silmama; tsirk rõbahť inemist ni lätś lindu lind märkas inimest ja läks lendu
rõbahus, -õ, -t9 edevus, edvistamine
rõbahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 edvistama
rõbasḱ, -i, -it13 kergats, edvistaja; kärsitu inimene
rõbõhõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 > rabõhõ(l)lõma
rõhk, rõha, .rõhka32 = ryyn 1. pooltoores; küpsemata; uaq, herneq, kapstaq, kardohkaq ommaq keededüq, a rõhas jäänüq oad, herned, kapsad, kartulid on keedetud, kuid pooltooreks jäänud; vili om rõhk, kõrś om tooras, saa ei viil põimiq vili on küpsemata, kõrs on toores, ei saa veel lõigata; 2. hapendamata, hapnemata (hrl taina kohta)
.rõhkama, rõhadaq, rõhka77 = ryyhkama 1. rögisema, röhitsema; korisema; 2. himustama
.rõhku|s, -(sõ), -(s)t10 ramm, jõud, tugevus; tervis; elujõud, elurõõm, energia; kässi seen olõ-i rõhkut kätes pole rammu; niguq haigõ olõt, olõ-i rõhkut, taha-i süvväq ei midägiq nagu haige oled, ei ole tervist, ei taha süüa ega midagi; täl olõ-i kunagiq rõhkut, norotas kyiḱ aig tal pole kunagi energiat, norutab kogu aeg
rõhõq, .rõhkõ, rõhõt19 = rõõgõq = röüheq röhitis
rõibõh, .rõipõ, rõibõht20 = rõibõq, .rõipõ, rõibõt18 raibe
rõika, -, -t2 servatud plank(laud), peen pruss
rõimõkõ|nõ, -sõ, -ist8 kübeke, raasuke; rõimõkõnõ süüki olľ viil kausipõḣan kübeke toitu oli veel kausipõhjas
.rõipus, -õ, -t9 laiskus
.rõipõli|nõ, -(d)sõ, -st5 sõim raibe, raisk
.rõipõlõma, rõibõldaq, .rõipõlõ86 laisklema
.rõiva|ait, -aida, -.aita30 riideait, ait riiete hoidmiseks
.rõiva|hoit, -hoio, -.hoito32 riidehoid
.rõiva|lidsõq†, m -.liidsi, -.liidsi5 menstruatsioon
.rõiva|nõ, -dsõ, -st7 riidest; rõivanõ kotť riidest kott
.rõiva|orś, -orrõ, -ort49 1. õrs riiete riputamiseks (hrl saunas); 2. elujoon (üks käejoontest)
rõivas, .rõiva, rõivast22 riie, rõivas; kangas
.rõiva|võllas, -.võlla, -võllast22 kangapoom
rõp|pama, -adaq, -pa30 = rõbahtama (äkki) märkama, silmama
rõssõ, -, -t14 rõske
rõssõ|nõ, -dsõ, -st7 rõskevõitu
rõssõ|tama, -taq, -da82 rõskeks muutma, niisutama
rõssõ|tuma, -tudaq, -du84 rõskuma, niiskuma
.rõuhkma, .rõuhkuq, rõuhu64 rõhuma; vaivaja rõuhk magajat luupainaja rõhub magajat
.rõuhku|s*, -(sõ), -(s)t10 rõhk; õhurõuhkus* õhurõhk
rõuk, rõugu, .rõuku37 rõuk
rõõgahus, -õ, -t9 = rõõgõq
rõõgi|ru̬u̬g, -ruvva, -ru̬u̬ga32 maiusroog, meelepärane toit
rõõgi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = ryyhkama [2.] himustama
rõõgõq, ryyhkõ, rõõgõt18 = rõhõq = rõõgahus röhitis
rõ(õ)halt 1. pooltoorelt; 2. hapendamata, hapnemata; nisu- ja kesvävatska küdsetäs rõhalt sepikut ja karaskit küpsetatakse hapendamata
rõõmusta|ma, -q, -83 rõõmustama; lohutama; julgustama
rõõnah(t)u|ma, -daq, -84 = ryyhuma tilgastama
rõõnõq, ryynõ, rõõnõt18 madal vagu, triip, viir, laine (materjalis); hõredam riba kangas v viljas
rõõsali|k, -gu, -kku38 rõõsakas, rõõsavõitu
räbel|emä, -däq, -e85 = rabõlõma rabelema
räbeli|k, -gu, -kku38 kärsitu(võitu)
rä|bimä, -piq, -bi57 käristama, rebima
räbis|emä, -täq, -e87 kärisema, rebenema
rä|bo, -bo, -po26 1. kärsitu; hoolimatu; 2. räbu, puru, rägu
räbo|nõ, -dsõ, -st7 räbune
räbo|tama, -taq, -da82 lohakalt töötama
räbo.võitra, -, -t3 karukold
rä|bä, -bä, -pä24 räpakas
räbähtä|mä, -q, -83 (kinni) krabama
räbäh(t)ü|mä, -däq, -84 (juhuslikult) kätte sattuma; susi räbähtü jahimiihi kätte hunt sattus jahimeeste kätte; mustlanõ om virk sisse vehḱmä ütśkyiḱ midä kätte räbähtüs mustlane on virk sisse vehkima ükskõik mida, mis kätte juhtub
räbä|k, -gu, -kut13 1. sõim reo, mait; ah sa poiśkõsõräbäk! ah sa poisimait!; 2. räbal, narts; vana rõivaräbäk vana riidenarts
räbäkuli|nõ, -(d)sõ, -st5 = räbäk [1.]
räbäli|ne, -dse, -st5 räbaldunud
rä|dsimä, -tsiq, -dsi57 räsima, sasima
rä|dśo, -dśo, -tśo26 risu, rägu
rädśo|nõ, -dsõ, -st7 risune, rägune
rädsäh(t)ü|ma, -däq, -84 räsitud saama, pulstuma (nt vilja, sulgede, karvade kohta); suurõ tuulõ ja räüsägaq om vili ärq rädsähünüq suure tuule ja rahega on vili räsitud
rädsäkilläq = röndsäkilläq röötsakil, pikali
rädsä|ne, -dse, -st7 lörtsine
rä|dsü, -dsü, -tsü26 tihnik, rägastik
rägel|emä, -däq, -e85 nägelema
rägis|emä, -täq, -e87 rägisema, ragisema
rägistä|mä, -q, -83 rägistama, ragistama
rä|gä, -ä, -kä25 röga
rägähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = rägäske(l)lemä = .räägelemä korduv rögastama
rägä(hä)mä, räkäq e .räädäq, räkä e rägähä88 ragisema; miiś kisk rõivit iho pääle niguq räkä ynnõ mees sikutab riideid selga nii et ragiseb
rägäske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = rägähe(l)lemä
rähmi|k, -gu, -kut13 tüse, tugev inimene
rähmikä|ne, -dse, -st5 tüse, tugev; suuŕ rähmikäne miiś suur, tüse, tugev mees
.rähmämä, rähmädäq, .rähmä77 = .rämpsämä krahmama, haarama
räiḿ, räime, .räime35 räim, silk
rä|kin, -ginä, -ginät4 rägin, ragin
räkś, räksi, .räksi37 tuleraud
.räkśmä, .räksiq, räksi63 raksuma; tulerauaga tuld lööma
.räkśnä, -, -t3 raksumine
räksähtä|mä, -q, -83 = raksahtama raksatama
räksäh(t)üs, -e, -t9 = raksah(t)us raksatus
.rämm, rämmä, .rämmä35 = rämmälg muulukas; rämmi kasus kuivi kuntõ ja pervi pääl, rämmäq ommaq maasiga muudu muulukaid kasvab kuivadel küngastel ja kallastel, muulukad on maasika moodi
.räḿmä, .rämmiq, rämmi63 rühmama; rebima
rämmälg, -ä, -ät13 = rämm
.rämpelemä, rämbeldäq, .rämpele85 rüselema
.rämpsämä, rämpsädäq, .rämpsä77 = .rähmämä krahmama, haarama
.rändämä, rännädäq, .rändä77 1. rändama; 2. edasi-tagasi käima, askeldama
räng, rängä, .rängä35 kidur, jõuetu
rängä|ne, -dse, -st7 kidura-, jõuetuvõitu
.rängüs, -e, -t9 kidurus, jõuetus
rän|i, -i, -ni26 räni(puu)
ränijä|ne, -dse, -st5 ränijas
ränikiv|i, -i, -vi26 räni(kivi)
ränk, rängä, .ränkä35 ränk, raske; suuŕ ränk miiś suur raske mees
.räntsü|mä, -däq, -80 = .rüntsümä kortsuma; väsima, kurnatud, räsitud saama; tä om nätäľ aigo joonuq, väega ärq om räntsünüq ta on nädal aega joonud, on väga kurnatud
rä|pin, -binä, -binät4 kärin, ragin
.räṕmä, räppiq, räpi63 rahmima
räpo|nõ, -dsõ, -st7 lörtsine
räpo|tama, -taq, -da82 lörtsi sadama
räp|p, -o, -po37 = räts lumelörts
räppämiisi räpakalt, lohakalt; tormates
räp|pämä, -ädäq, -pä77 = räpätämä tormakalt, räpakalt tegema; tormama
.räpśmä, .räpsiq, räpsi63 rapsima
.räpśnä, -, -t3 kärin, ragin
räpsäh(t)ü|mä, -däq, -84 praksatama; oss räpsähtü poolõs oks praksatas pooleks
räpsäh(t)üs, -e, -t9 praksatus
.räpsämä, räpsädäq, .räpsä30 rapsama
räpähtä|mä, -q, -83 pehastama
räpäh(t)ü|mä, -däq, -84 pehkima, pehastuma
räpä|k, -gu, -kut13 räpakas, lohakas; tormakas
räpäkallaq = räpäkullaq lohakil; räpakalt
räpäkus, -õ, -t9 räpakus, lohakus; tormakus
rä|päľ, -i, -it4 räbal
räpäte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv räpätämä
räpä|tämä, -täq, -dä82 = räppämä
räsning, -u, -ut13 = rästik rästik
räss, rässä, .rässä35 = räüss
rästi|k, -gu, -kut13 = räsning
räsü|tämä, -täq, -dä82 räsima
räti|tämä, -täq, -dä82 organiseerima, korraldama
räts, rätsä, .rätsä35 = räpp lumelörts
rätsä|k, -gu, -kut13 räitsakas (lumehelves; lörts)
rätsäku|nõ, -dsõ, -st5 räitsakane
rät|ť, -i, -ti37 rätt
rättsep|p, -ä, -pä35 rätsep
rävvü|ne, -dse, -st7 nutune; märg (ilma kohta)
rääbi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = .rääṕmä kraapima, kratsima
rääbüs, -(s)e, -t11 = rääbüsḱ, -i, -it13 1. rääbis; 2. rääbakas; pini olľ päält pulmõ nigu vana rääbüs: likõ, sanť ja muanõ koer oli pärast pulmi nagu vana rääbakas: märg, sant ja porine
rääbüsni|k, -gu, -kku38 rääbisepüüdja
.räägelemä, räägeldäq, .räägele85 = rägähe|(l)lemä = rägäske|(l)lemä korduv rögastama
räägis|ki̬i̬ľ, -keele, -ki̬i̬lt40 sag halv v nalj eesti (kirja- v ühis)keel; häbendelles võro kiilt kynõldaq, sys murdõlõs räägiskiilt häbeneb võru keelt rääkida, seepärast pursib eesti (ühis)keelt
.räägämä, räägädäq, .räägä77 rögastama
räägü|tämä, -täq, -dä82 rääksuma; karjuda laskma
rääk, räägo, .rääko37 rukkirääk (lind)
.rääḱmä, .rääkiq, räägi63 1. rääksuma; rääk rääḱ rüän rukkirääk rääksub rukkis; 2. sag halv v nalj eesti (kirja- v ühis)keelt rääkima; tütrigutükk käve talvõ koolin, noq tüküs jo rääḱmä tüdrukutükk käis talve koolis, nüüd kipub juba (eesti kirjakeeles) rääkima; rääku-i muqkaq, kynõlõq iks võro keelen! ära minuga (eesti keelt) räägi, kõnele ikka võru keeles!
.rääme|jauh, -jauhõ, -.jauhõ35 veskiprahine jahu; räämejauh pühitäs kivi põrmando päält kokko veskiprahine jahu pühitakse veski põrandalt kokku
.rääm|eq, m -ide, -it18 kliid, praht
.räämämä, räämädäq, .räämä30 = .räästämä risustama
.rää|ne, -dse, -st7 rögane; rägane, risune
.rääpelemä, rääbeldäq, .rääpele85 kraaklema
.rääṕmä, .rääpiq, rääbi63 = rääbitsemä kraapima, kratsima
rää|räüss, -räüsä, -.räüssä35 1. eriti jõhker sõim, tüli; metsik tormamine v rünnak; piniq tulliq rääräüsägaq ussaiast vällä koerad tulid taraga piiratud õuest metsikult tormates välja; 2. väga tugev rahe, rahetorm
rääskop|ṕ, -i, -pi37 tüli, vaidlus; meheq teiq v peiq rääskoppi mehed tülitsesid
.räästi|k, -gu, -kku38 = .räästü rägastik
.räästä|mä, -q, -81 = .räämämä risustama
rä(ä)stäs, .rästä, rästäst22 rästas
räü, -, -d53 metsaheinamaa
.räüge, -, -t3 paha (süda); iiveldamaajav; sääntse hapanuq jutu pääle lätt süägiq räüges sellise rumala jutu peale läheb südagi pahaks
räüseq, .räüsse, räüset18 = räüss, räüsä, .räüssä35 = räss 1. rahe; teralumi; 2. tüli, pahandus, sõim
.räüssämä, räüsädäq, .räüssä77 (rahe poolt) maha tallama, purustama
räüsä|ne, -dse, -st7 1.rahene; 2. jõhker, tormakas; taa om väega räüsäne miiś see on väga jõhker mees
.räütmä, .räütäq, räüdä61 raiskama; räsima
.röhḱmä, .röhkiq, röhi63 röhkima
röhkä|tämä = röhkü|tämä, -täq, -dä82 1. = .röhḱmä; 2. = pröhkätämä rögisevalt köhima
röhüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv röhütämä
röhü|tämä, -täq, -dä82 röhitsema; röhkima
röndsäkille = rööbäkille röötsakile, pikali; vaio sängü pääle röndsäkille vajus voodisse röötsakile
röndsäkilläq = rädsäkilläq = rööbäkilläq röötsakil, pikali
rötsü|tämä, -täq, -dä82 lortsutama, lobistama
rööbeq, rü̬ü̬pme, rööbend16 = rööbäs < rü ·ü·p rööbas
rööbäkille = röndsakille
rööbäkilläq = röndsäkilläq
rööbäs, rü̬ü̬pä, rööbäst22 = rööbeq
röögähtä|mä, -q, -83 < röögähütmä röögatama, karjatama
röögäh(t)üs, -e, -t9 röögatus, karjatus
röögähü|tmä, -täq, -dä62 > röögähtämä
röögänď, -i, -it13 = röögä|tś, -dsi, -tsit13 = röögüs, -(s)e, -t11 röökija, kisakõri
röömendä|mä, -q, -83 rühmama
röüheq, .röühke, röühet19 = rõhõq röhitis
.röühkelemä, röüheldäq, .röühkele85 röhitsema
rübe, -, -t2 töörõivas, ürp; kombinesoon
rü|bimä, -piq, -bi57 rügama
rü|gä, -ä, -kä25 rukis; tekḱ rüki maaha külvas rukist
rühembüisi kiiremini, rutem(ini); tulõq rühembüisi! tule kiiremini!
.rühḱmä, .rühkiq, rühi63 rühkima, kiirustama; mul olõ-i aigo, ma rühi bussi pääle mul pole aega, ma kiirustan bussile
rühm, rühmä, .rühmä35 rühm
.rüḿmä, .rümmiq, rümmi63 = .rümmämä, rümmädäq, .rümmä77 kiskuma, sikutama, lahti rabelema; rümme aiasaiba vallalõ sikutasin aiateiba lahti; rümme hindä timä käest vallalõ rabelesin enda tema käest lahti
.ründ|eq, m -ide, -it19 = rünnüq (loomatoidu) jäänused, riismed; viskaq eläjil ründeq iist ja panõq vahtsõnõ süüḱ! viska loomadel riismed eest ja pane uus toit!
ründsähü|mä, -däq, -84 = .rüntsümä
ründsü|tämä, -täq, -dä82 1. = .kruntśma = rundśutama kortsutama; 2. = .rüngämä: pernaanõ ründsüť terve eloao perenaine rühmas terve eluaja
.ründämä, rünnädäq, .ründä77 ründama
.rüngämä, rüngädäq, .rüngä77 = ründsütämä [2.] = .rüntsämä rügama, rühmama, rabama; rüngsi hummogust õdaguniq rügasin hommikust õhtuni
rünnüq, m .ründe, .ründe36 = .ründeq
rünts, ründsü, .rüntsü37 korts
.rüntsämä, ründsädäq, .rüntsä77 = .rüngämä
.rüntsü|mä, -däq, -80 = .kruntśuma = .räntsümä = ründsähümä kortsuma; väsima, kurnatud, räsitud saama
rüp|p, -ü, -pü37 rüpp
rüsel|emä, -däq, -le85 rüselema
rüälilľ, -lilli, -.lilli37 = rüäninń < haŕokõnõ < haŕolilľ rukkilill
rüä.maarja|päiv, -päävä, -.päivä35 rukkimaarjapäev, 15. august
rüä|ninń, -ninni, -.ninni37 = rüälilľ
rüä|rääk, -räägü e -räägo, -.rääkü e -.rääko37 rukkirääk
rü̬ü̬ḱ, röögi, rü̬ü̬ki37 röökimine; nalj rokk(muusika)
rü̬ü̬ḱmä, rü̬ü̬kiq, röögi13 röökima
rü̬ü̬p, rööbä, rü̬ü̬pä35 > rööbeq
rü̬ü̬pliga|nõ, -dsõ, -st5 = rü̬ü̬pli|ne, -dse, -st5 rööplik, rööpaline
rü̬ü̬pämä, rööbädäq, rü̬ü̬pä77 roomama
rü̬ü̬ v́mi|ne, -se, -st5 rööv, röövimine
rü̬ü̬ v́mä, rü̬ü̬viq, röövi13 röövima, riisuma
rüüd, rüvvü, .rüüdü36 pikk üleriie; rüü
rüüdeldä|mä, -q, -83 mürama, pahandust tegema; jälq rüüdeldäs, inneskine soroṕ nätäq unõhtõt jälle teeb pahandust, nähtavasti on äsjane keretäis unustatud
.rüügämä, rüvvädäq, .rüügä30 1. köhima, rögisema; vanal Villemil ommaq täüq läbi, muguq rüügäs ja rüügäs, peris jälle kaiaq vanal Villemil on kopsud läbi, muudkui köhib ja rögiseb, päris kole vaadata; 2. kisendama, röökima
rüüss, rüüsä, .rüüssä35 köha
.rüüstämä, rüüstädäq, .rüüstä77 = rüüsütämä köhima
rüüsähtä|mä, -q, -83 < rüüsähütmä köhatama
rüüsäh(t)üs, -e, -t9 köhatus
rüüsähü|tmä, -täq, -dä62 > rüüsähtämä
rüüsü|tämä, -täq, -dä82 = .rüüstämä
.rüütlä|ne, -(d)se, -st5 rüblik; poiśkõsõrüütläne poisirüblik
rynd, rynna, .rynda32 = rind 1. rind; 2. rinne; rida; esi
ryngas, .rynga, ryngast22 rõngas
rynguľ, -i, -it4 = prynguľ pillerkaar, pidu, lust
.rynkõlõma, ryngõldaq, .rynkõlõ85 vingerdama, siplema
ryyhkama, rõõhadaq, ryyhka77 = .rõhkama 1. rögisema, röhitsema; korisema; 2. = rõõgitsõma himustama; tää ryyhkas kallit rõivit ta himustab kalleid riideid
ryyhu|ma, -daq, -80 = rõõnah(t)uma tilgastama
ryym, rõõmu, ryymu37 1. rõõm; 2. (lapse) hääl; latś tege ryymu laps häälitseb
ryymsa, -, -t3 rõõmus
ryymsahe = ryymsalõ rõõmsasti, rõõmsalt
ryyn, rõõna, ryyna31 = rõhk 1. pooltoores, küpsemata; süüḱ olõ-i ärq keenüq, om ryyn viil toit pole valmis keenud, on veel pooltoores; 2. hapendamata, hapnemata (hrl taina kohta)
ryyndliga|nõ, -dsõ, -st5 = ryynõli|nõ, -dsõ, -st5 triibuline, viiruline, laineline (hrl materjali kohta); ryynõlinõ plekk laineline plekk
ryysk, rõõsa, ryyska32 rõõsk, värske